| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 4-4/26/1183 |
| Registreeritud | 31.03.2026 |
| Sünkroonitud | 01.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING [email protected]
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]
Lüganuse Vallavalitsus [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
31.03.2026 nr DM-135765-1
Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamuse küsimine
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 12453072, aadress Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) omab Põhja- Kiviõli põlevkivikarjääri maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-045.
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING esitas 30.12.2025 kirjaga nr. 2-1/99 Eesti Põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (keskkonnaloa nr KMIN-045) korrastamissuuna ja -tingimuste muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 30.12.2025 numbriga DM-134898-1). Taotluse juurde oli lisatud maapõueseadus § 66 lg 3 p 4 ja § 81 lõige 5 järgse maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastus. Korrastamissuund muudeti Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri keskkonnaloal Keskkonnaameti 05.02.2026 korraldusega nr DM-134898-2.
Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta kohaliku omavalitsuse üksuse ja maaomaniku arvamust. Metsamaaks korrastamise tõttu küsitakse arvamust ka Riigimetsa Majandamise Keskuselt. Samuti edastatakse korrastamistingimuste eelnõu kaevandamisloa omanikule arvamuse saamiseks.
Eelnevast lähtuvalt palume Teil esitada ettepanekud ja nõuded Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste kohta 30 päeva jooksul käesoleva kirja kätte saamisest (hiljemalt 01.05.2026). Kui tähtaja jooksul arvamust ei esitata või vastamistähtaega ei pikendata, siis arvestab Keskkonnaamet seda, kui korrastamistingimuse eelnõuga nõustumist.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
Lisad:
Kersti Ritsberg 5302 5823 [email protected]
1. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste eelnou 2. 06.04.2006 kirjaga nr 32-9-13507 antud korrastamistingimused
2(2)
1 (6)
EELNÕU
31.03.2026
Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmine
1. OTSUS
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes KIVIÕLI
KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING taotlusele, XX.XX.XXXX esitatud kohaliku omavalitsuse,
XX.XX.XXXX esitatud Riigimetsa Majandamise Keskuse ja XX.XX.XXXX esitatud Riigi
Kaitseinvesteeringute keskuse arvamusele, otsustan:
1.1. Muuta OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING kaevandamisloa nr KMIN-
045 kaevandatud maa korrastamisprojekti korrastamistingimusi seoses Vabariigi
Valitsus 22.08.2025 korraldusega nr 151 kehtestatud Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris
kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumil järgmiselt:
1.1.1. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.
1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja tehisveekogu ning transpordi-, tootmis- ja
ärimaaks.
1.1.2. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär korrastada kogu alal tehniliselt ning metsamaaks
planeeritaval alal ka bioloogiliselt.
1.1.3. Tehnilise korrastamise raames uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa
kujundamise nõuded:
1.1.3.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema moodustatud nii, et karjääri
külgede nõlvused väldiks varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad, kui nõlva
moodustava materjali looduslik varisemisnurk.
1.1.3.2 Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab vaba
juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni.
1.1.3.3. Tagada tuleb, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasusest tulenevalt ohtu seal
liikuvatele inimestele ja loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
1.1.3.4. Metsamaaks planeeritud alal peab projekteerima nii, et põhjavesi ei tõuse kõrgemale,
kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.
1.1.3.5. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha teedevõrk, mis ühendatakse mäeeraldisest
välja jääva teedevõrguga. Rajatav teedevõrk tuleb planeerida puistangu tasandamise käigus,
tingimata aga enne bioloogilist korrastamist. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa
hooldamiseks tuleb kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK).
2 (6)
1.1.4 Bioloogiline korrastamine tuleb teostada metsamaaks planeeritud alal:
1.1.4.1. Bioloogilisele korrastamisele eelneb tehniline korrastamine ja enne haljastuse rajamist
tuleb korrastatav maa siluda.
1.1.4.2. Metsa rajamisel kasutada ka lehtpuid (nt arukask).
1.1.4.3. Biloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest (nt
kask) tuleohutusvööndid kogulaiusega 30 m.
1.1.5. Tehisveekogude kujundamisel tuleb arvesse võtta:
1.1.5.1. Tasandada ja puhastada planeeritav veekogu põhi ning tasandada veekogu nõlvad .
1.1.5.2.Tehisveekogude valdav sügavus peab olema üle 2 meetri.
1.1.5.3. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 meetrit lai ja kuni 1,0 meetrit kõrgemal veetaseme
oodatavast maksimaalsest seisust.
1.1.5.4.Kui kallast metsastatakse, siis on soovitav jätta veekogule avatud vaatega lagendikke.
1.1.5.5.Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualasid, pindalaga
vähemalt 5…7% veekogu pindalast.
1.1.6. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik
keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.
1.1.7. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumiga
kattuva ala korrastamise osas võib teha Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse nõuete järgi
korrastamisprojekti rakendamisel muudatusi. Tehtavad muudatused ei tohi teha mööndusi
ohutust (sh keskkonnaohutust) puudutava korrastuse osas.
1.1.4 Põhja-Kiviõli alal põlevkivikarjääri kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumi
alal tuleb teostada tehnoloogiline korrastamine vastavalt varasemalt kinnitatud
korrastamistingimuste aluse koostatud ja korrastamisprojektile ja projekti lisadele.
1.2. Käesolev dokument tühistab Keskkonnateenistuse poolt 06.04.2006 kirjaga nr 32-9-1/3507
antud keskkonnaloa nr KMIN-045 korrastamistingimuse nõuded.
2. ASJAOLUD
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 12453072, aadress Turu tn 3,
Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) omab Põhja-
Kiviõli põlevkivikarjääri maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-045
kehtivusajaga 06.09.2003 - 18.07.2028.
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING esitas 30.12.2025 kirjaga nr. 2-1/99 Eesti
Põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (keskkonnaloa nr KMIN-045)
korrastamissuuna ja -tingimuste muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste
3 (6)
infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 30.12.2025 numbriga DM-134898-1). Taotluse
juurde oli lisatud maapõueseadus § 66 lg 3 p 4 ja § 81 lõige 5 järgse maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse kooskõlastus. Korrastamissuund muudeti Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri
keskkonnaloal Keskkonnaameti 05.02.2026 korraldusega nr DM-134898-2.
Keskkonnaluba nr KMIN-045 (kehtivusajaga kuni 18.07.2028) alusel kaevandab KIVIÕLI
KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja Põhja-
Kiviõli põlevkivikarjääris (registrikaart nr 30) põlevkivi.
Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Lüganuse valla
Varinurme küla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 153,91 ha ja käitise ehk mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 275,45 ha.
Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on metsamaa ja tehisveekogu ning transpordi-,
tootmis- ja ärimaa.
Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus on 06.04.2006 kirjaga nr 32-8-
1/3507 väljastanud korrastamistingimused Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäärile.
OÜ J. Viru Markšeideribüroo koostas 2006 a. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamise
projekti (edaspidi põhiprojekt).
Keskkonnaministeeriumi kantsler algatas 13.10.2011. a kirjaga nr 12-11/7066-2 kaevandamise
lõpetamise kohta keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruande koostas OÜ
Inseneribüroo STEIGER „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri
sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne“ töö nr 14/1260, mis kiideti heaks
keskkonnaministri 11.11.2014. a kirjaga nr 11-2/13/7157-4.
KMH -st tulenevalt täiendati korrastamisprojekti 2015. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER
täiendas põhiprojekti lisaga 1 (edaspidi põhiprojekti lisa 1). Põhiprojekti lisa 1 vastas täies
mahus korrastamise projekti nõuetele.
2021. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER täiendas põhiprojekti lisa 1 lisaga 2 (edaspidi
põhiprojekti lisa 2). Lisa 2 koostamine oli tingitud situatsiooni muutusest Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjääri mäeeraldisel.
Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ kehtestatud riigi eriplaneeringu
alusel planeeritakse rajada keskkonnaloa nr KMIN-045 territooriumile kaitsetööstuspark.
Seoses Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamisega muudeti Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjääri keskkonnaloal Keskkonnaameti 05.02.2026 korraldusega nr DM-134898-2
korrastamise suunda.
4 (6)
Kaitsetööstuspargi alale ei ole kavandatud metsa, mis oli kavandatud korrastamisprojektis ja
selle lisades. Sellel põhjusel eemaldatakse bioloogilise korrastamise nõue keskkonnaloaga
kattuva kaitsetööstuspargi territooriumi alal, mis ühtlasi võimaldab kiiremini planeeritava
territooriumi ala korrastatuks tunnistamist.
3. KAALUTLUSED
3.1. Õiguslik alus
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja
kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa
korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel.
Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud
korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa
omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see
on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse arvamusest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb
korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest.
Antud korraldusega antakse uued korrastamistingimused tulenevalt korrastatava ala kattuvusest
planeeritava kaitsetööstuspargi territooriumiga. Keskkonnaametile esitatud ja Keskkonnaameti
poolt rakendamise nõusoleku saanud korrastamisprojekti alusel tuleb teostada tehnoloogiline
korrastamine.
MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse
lõppemist. Kaevandamisluba nr KMIN-045 kehtib kuni 18.07.2028.
MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne
haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus
sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 ja HMS § 40 lg 1 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-
135765-1 kohaliku omavalitsuse üksuse (Lüganuse Vallavalitsus) ja maaomaniku (Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus) arvamust Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste
muutmiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest.
Lüganuse Vallavalitsus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitasid /ei esitanud seisukohti.
5 (6)
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist
anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx.xx.2026 kirjaga nr DM-135765-
1 korrastamistingimuste osalise muutmise eelnõu KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE
OSAÜHING arvamuse andmiseks.
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING nõustus/ei nõustunud seatud tingimustega.
3.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike
2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas
kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et
keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandit või vara.
KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määrusega nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu’’ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus ei kuulu
KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ja KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 alusel ei ole keskkonnamõju
hindamise algatamine kohustuslik. Samas § 3 punkt 12 järgi on vaja pealmaakaevandamisega
rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal teostada keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, mille järel KeHJS § 11 lõigete 4 alusel on vajalik
eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.
Keskkonnaministeeriumi kantsler algatas 13.10.2011. a kirjaga nr 12-11/7066-2 kaevandamise
lõpetamise kohta keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruande koostas OÜ
Inseneribüroo STEIGER „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri
sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne“ töö nr 14/1260, mis kiideti heaks
keskkonnaministri 11.11.2014. a kirjaga nr 11-2/13/7157-4. Antud KMH tulemuste alusel
täiendati korrastamise põhiprojekti lisaga 1, mida täpsustati hiljem lisaga 2.
Käesoleval juhul võtame korrastamisel aluseks korrastamisprojekti, millele jaoks on teostatud
keskkonnamõju hindamine. Korrastamisprojektist jäetakse välja tegevused mis lähevad
vastuollu Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ kehtestatud riigi
eriplaneeringu teostamisega. Antud eriplaneeringu osas teostati KSH, mis käsitles
mõjuhinnangut ka Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri territooriumil kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu alal.
KeHJS § 11 lg 62 kohaselt jätab otsustaja eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või
6 (6)
sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline
hindamine, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel
määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnangut Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmisel.
VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide
haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
1 (6)
EELNÕU
31.03.2026
Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmine
1. OTSUS
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes KIVIÕLI
KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING taotlusele, XX.XX.XXXX esitatud kohaliku omavalitsuse,
XX.XX.XXXX esitatud Riigimetsa Majandamise Keskuse ja XX.XX.XXXX esitatud Riigi
Kaitseinvesteeringute keskuse arvamusele, otsustan:
1.1. Muuta OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING kaevandamisloa nr KMIN-
045 kaevandatud maa korrastamisprojekti korrastamistingimusi seoses Vabariigi
Valitsus 22.08.2025 korraldusega nr 151 kehtestatud Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris
kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumil järgmiselt:
1.1.1. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.
1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja tehisveekogu ning transpordi-, tootmis- ja
ärimaaks.
1.1.2. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär korrastada kogu alal tehniliselt ning metsamaaks
planeeritaval alal ka bioloogiliselt.
1.1.3. Tehnilise korrastamise raames uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa
kujundamise nõuded:
1.1.3.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema moodustatud nii, et karjääri
külgede nõlvused väldiks varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad, kui nõlva
moodustava materjali looduslik varisemisnurk.
1.1.3.2 Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab vaba
juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni.
1.1.3.3. Tagada tuleb, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasusest tulenevalt ohtu seal
liikuvatele inimestele ja loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
1.1.3.4. Metsamaaks planeeritud alal peab projekteerima nii, et põhjavesi ei tõuse kõrgemale,
kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.
1.1.3.5. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha teedevõrk, mis ühendatakse mäeeraldisest
välja jääva teedevõrguga. Rajatav teedevõrk tuleb planeerida puistangu tasandamise käigus,
tingimata aga enne bioloogilist korrastamist. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa
hooldamiseks tuleb kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK).
2 (6)
1.1.4 Bioloogiline korrastamine tuleb teostada metsamaaks planeeritud alal:
1.1.4.1. Bioloogilisele korrastamisele eelneb tehniline korrastamine ja enne haljastuse rajamist
tuleb korrastatav maa siluda.
1.1.4.2. Metsa rajamisel kasutada ka lehtpuid (nt arukask).
1.1.4.3. Biloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest (nt
kask) tuleohutusvööndid kogulaiusega 30 m.
1.1.5. Tehisveekogude kujundamisel tuleb arvesse võtta:
1.1.5.1. Tasandada ja puhastada planeeritav veekogu põhi ning tasandada veekogu nõlvad .
1.1.5.2.Tehisveekogude valdav sügavus peab olema üle 2 meetri.
1.1.5.3. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 meetrit lai ja kuni 1,0 meetrit kõrgemal veetaseme
oodatavast maksimaalsest seisust.
1.1.5.4.Kui kallast metsastatakse, siis on soovitav jätta veekogule avatud vaatega lagendikke.
1.1.5.5.Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualasid, pindalaga
vähemalt 5…7% veekogu pindalast.
1.1.6. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik
keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.
1.1.7. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumiga
kattuva ala korrastamise osas võib teha Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse nõuete järgi
korrastamisprojekti rakendamisel muudatusi. Tehtavad muudatused ei tohi teha mööndusi
ohutust (sh keskkonnaohutust) puudutava korrastuse osas.
1.1.4 Põhja-Kiviõli alal põlevkivikarjääri kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumi
alal tuleb teostada tehnoloogiline korrastamine vastavalt varasemalt kinnitatud
korrastamistingimuste aluse koostatud ja korrastamisprojektile ja projekti lisadele.
1.2. Käesolev dokument tühistab Keskkonnateenistuse poolt 06.04.2006 kirjaga nr 32-9-1/3507
antud keskkonnaloa nr KMIN-045 korrastamistingimuse nõuded.
2. ASJAOLUD
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 12453072, aadress Turu tn 3,
Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) omab Põhja-
Kiviõli põlevkivikarjääri maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-045
kehtivusajaga 06.09.2003 - 18.07.2028.
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING esitas 30.12.2025 kirjaga nr. 2-1/99 Eesti
Põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (keskkonnaloa nr KMIN-045)
korrastamissuuna ja -tingimuste muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste
3 (6)
infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 30.12.2025 numbriga DM-134898-1). Taotluse
juurde oli lisatud maapõueseadus § 66 lg 3 p 4 ja § 81 lõige 5 järgse maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse kooskõlastus. Korrastamissuund muudeti Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri
keskkonnaloal Keskkonnaameti 05.02.2026 korraldusega nr DM-134898-2.
Keskkonnaluba nr KMIN-045 (kehtivusajaga kuni 18.07.2028) alusel kaevandab KIVIÕLI
KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja Põhja-
Kiviõli põlevkivikarjääris (registrikaart nr 30) põlevkivi.
Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Lüganuse valla
Varinurme küla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 153,91 ha ja käitise ehk mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 275,45 ha.
Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on metsamaa ja tehisveekogu ning transpordi-,
tootmis- ja ärimaa.
Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus on 06.04.2006 kirjaga nr 32-8-
1/3507 väljastanud korrastamistingimused Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäärile.
OÜ J. Viru Markšeideribüroo koostas 2006 a. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamise
projekti (edaspidi põhiprojekt).
Keskkonnaministeeriumi kantsler algatas 13.10.2011. a kirjaga nr 12-11/7066-2 kaevandamise
lõpetamise kohta keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruande koostas OÜ
Inseneribüroo STEIGER „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri
sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne“ töö nr 14/1260, mis kiideti heaks
keskkonnaministri 11.11.2014. a kirjaga nr 11-2/13/7157-4.
KMH -st tulenevalt täiendati korrastamisprojekti 2015. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER
täiendas põhiprojekti lisaga 1 (edaspidi põhiprojekti lisa 1). Põhiprojekti lisa 1 vastas täies
mahus korrastamise projekti nõuetele.
2021. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER täiendas põhiprojekti lisa 1 lisaga 2 (edaspidi
põhiprojekti lisa 2). Lisa 2 koostamine oli tingitud situatsiooni muutusest Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjääri mäeeraldisel.
Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ kehtestatud riigi eriplaneeringu
alusel planeeritakse rajada keskkonnaloa nr KMIN-045 territooriumile kaitsetööstuspark.
Seoses Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamisega muudeti Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjääri keskkonnaloal Keskkonnaameti 05.02.2026 korraldusega nr DM-134898-2
korrastamise suunda.
4 (6)
Kaitsetööstuspargi alale ei ole kavandatud metsa, mis oli kavandatud korrastamisprojektis ja
selle lisades. Sellel põhjusel eemaldatakse bioloogilise korrastamise nõue keskkonnaloaga
kattuva kaitsetööstuspargi territooriumi alal, mis ühtlasi võimaldab kiiremini planeeritava
territooriumi ala korrastatuks tunnistamist.
3. KAALUTLUSED
3.1. Õiguslik alus
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja
kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa
korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel.
Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud
korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa
omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see
on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse arvamusest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb
korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest.
Antud korraldusega antakse uued korrastamistingimused tulenevalt korrastatava ala kattuvusest
planeeritava kaitsetööstuspargi territooriumiga. Keskkonnaametile esitatud ja Keskkonnaameti
poolt rakendamise nõusoleku saanud korrastamisprojekti alusel tuleb teostada tehnoloogiline
korrastamine.
MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse
lõppemist. Kaevandamisluba nr KMIN-045 kehtib kuni 18.07.2028.
MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne
haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus
sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 ja HMS § 40 lg 1 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-
135765-1 kohaliku omavalitsuse üksuse (Lüganuse Vallavalitsus) ja maaomaniku (Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus) arvamust Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste
muutmiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest.
Lüganuse Vallavalitsus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitasid /ei esitanud seisukohti.
5 (6)
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist
anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx.xx.2026 kirjaga nr DM-135765-
1 korrastamistingimuste osalise muutmise eelnõu KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE
OSAÜHING arvamuse andmiseks.
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING nõustus/ei nõustunud seatud tingimustega.
3.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike
2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas
kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et
keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandit või vara.
KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määrusega nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu’’ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus ei kuulu
KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ja KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 alusel ei ole keskkonnamõju
hindamise algatamine kohustuslik. Samas § 3 punkt 12 järgi on vaja pealmaakaevandamisega
rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal teostada keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, mille järel KeHJS § 11 lõigete 4 alusel on vajalik
eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.
Keskkonnaministeeriumi kantsler algatas 13.10.2011. a kirjaga nr 12-11/7066-2 kaevandamise
lõpetamise kohta keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruande koostas OÜ
Inseneribüroo STEIGER „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri
sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne“ töö nr 14/1260, mis kiideti heaks
keskkonnaministri 11.11.2014. a kirjaga nr 11-2/13/7157-4. Antud KMH tulemuste alusel
täiendati korrastamise põhiprojekti lisaga 1, mida täpsustati hiljem lisaga 2.
Käesoleval juhul võtame korrastamisel aluseks korrastamisprojekti, millele jaoks on teostatud
keskkonnamõju hindamine. Korrastamisprojektist jäetakse välja tegevused mis lähevad
vastuollu Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ kehtestatud riigi
eriplaneeringu teostamisega. Antud eriplaneeringu osas teostati KSH, mis käsitles
mõjuhinnangut ka Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri territooriumil kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu alal.
KeHJS § 11 lg 62 kohaselt jätab otsustaja eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või
6 (6)
sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline
hindamine, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel
määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnangut Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmisel.
VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide
haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.