Teenistuse korraldamine

1

Vabariigi Valitsuse X 2026. a määrus nr X

„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“

Lisa

TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID

Aine

(CASi number)

Piirnorm 8 tundi Lühiajalise kokkupuute

piirnorm Märkused

mg/m3 ppm mg/m3 ppm

akrüülamiid (propeenamiid)

(79-06-1)

0,03 – 0,1 – A, C

akrüülhape (prop-2-eenhape)

(79-10-7)

29 10 59** 20**

aldriin

(309-00-2)

0,25 – – –

allüülalkohol

(2-propeen-1-ool)

(107-18-6)

4,8 2 12,1 5 A

allüülamiin

(2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen)

(107-11-9)

5 2 14 6 A

allüülkloriid

(2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen)

(107-05-1)

3 1 9 3 A

alumiinium, metalliline ja oksiidid

kogu tolm

peentolm

(7429-90-5, 1344-28-1)

10

4

–

–

–

–

–

–

1

alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – –

aminoetaan (etüülamiin)

(75-04-7)

9,4 5 – – A

2-aminoetanool

(141-43-5)

2,5 1 7,6 3 A

aminometaan (metüülamiin)

(74-89-5)

13 10 25 20 A

2-aminopropaan (isopropüülamiin)

(75-31-0)

12 5 25 10

4-aminotolueen

(106-49-0)

4,46 1 8,92 2 A

aminotsükloheksaan

(tsükloheksüülamiin)

(108-91-8)

20 5 40 10

amitrool

(61-82-5)

0,2 – – –

2

ammoniaak

(7664-41-7)

14 20 36 50

amüülatsetaat (pentüületanaat,

pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik

isomeerid

270 50 540 100

aniliin (aminobenseen, fenüülamiin)

(62-53-3)

4 1 8 2 A

antimon ja oksiidid (arvutatud

antimonile)

(7440-36-0)

0,5 – – –

antimonhüdriid

(7803-52-3)

0,3 0,05 – –

arseenhape ja selle soolad ning

anorgaanilised arseeniühendid

0,01

– – – C, 31

arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a

arseenhüdriid (arvutatud arseenile)

(7440-38-2)

0,03 – – – C, 3, 4

arseenhüdriid

(7784-42-1)

0,05 0,02 – –

asbest

1) kroküdoliit (12001-28-4);

2) amosiit (12172-73-5);

3) antofülliit (77536-67-5);

4) aktinoliit (77536-66-4);

5) tremoliit (77536-68-6);

6) krüsotiil (12001-29-5).

– 0,01

kiudu/cm3

või

0,002

kiudu/cm3

kehtib alates

21.12.2029

0,01

kiudu/cm3

kehtib kuni

20.12.2029

– – C, 32

C, 32

C

asfalt (aurud)

(8052-42-4)

5 – – –

atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid)

(75-05-8)

70 40 – – A

o-atsetüülsalitsüülhape

(1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin)

(50-78-2)

5 – – –

baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud

baariumile)

0,5 – – –

Benseen

(71-43-2)

0,66

0,2

–

–

A, C

1,3-benseendiool (resortsinool, 45 10 – – A

3

m-dihüdroksübenseen, resortsiin)

(108-46-3)

1,4-benseendiool (hüdrokinoon)

(123-31-9)

0,5 – 1,5 – S, 5

benseentiool (fenüülmerkaptaan,

tiofenool)

(108-98-5)

2 0,5 – –

bensiin (mootorikütus) – – – – 20

bensiin, tööstuslik 22

– heksaani-tüüpi 180 50 250 75

– heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23

– oktaani-tüüpi 900 200 1400 300

benso[a]püreen (3,4-bensopüreen)

(50-32-8)

0,002 – 0,02 – A, C, R

bensoüülperoksiid

(94-36-0)

5 – – –

bensüülbutüülftalaat

(85-68-7)

3 – 5 –

bensüülkloriid (fenüülklorometaan)

(100-44-7)

5 1 11 2 C

berüllium ja berülliumi anorgaanilised

ühendid

0,0002

kehtib

alates

11.07.2026

0,0006

kehtib kuni

10.07.2026

– – – C, S, 6, 31

bifenüül (difenüül, fenüülbenseen)

(92-52-4)

1,3 0,2 2,5 0,4

bisfenool A;

(4,4-isopropülideendifenool)

(80-05-7)

2 – – –

31

booraks

(naatriumtetraboraadi dekahüdraat)

(1303-96-4)

2 – 5 – A

boortribromiid

(10294-33-4)

10 1 – –

boortrifluoriid

(7637-07-2)

3 1 – –

bromoetaan

(74-96-4)

890 200 – –

bromoetüleen

(593-60-2)

4,4

1

– – C

4

bromoform (tribromometaan)

(75-25-2)

5 0,5 – –

bromoklorometaan

(74-97-5)

1050 200 – –

2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan

(151-67-7)

40 5 80 10

bromometaan (metüülbromiid)

(74-83-9)

19 5 40 10 A

bromotrifluorometaan

(75-63-8)

6100 1000 – –

broom

(7726-95-6)

0,7 0,1 – –

n-butaan

(106-97-8)

1500 631 – –

butanoolid (butüülalkoholid),

v.a n-butanool

(78-92-2, 75-65-0)

150 50 250 75 A

n-butanool

(n-butüülalkohol)

(71-36-3)

45 15 90* 30* A

2-butanoon

(78-93-3)

600 200 900 300

2-butanoonperoksiid

(metüületüülketoon-peroksiid)

(1338-23-4)

– – 1,5* 0,2*

2-butoksüetanool

(o-butüületüleenglükool,

etüleenglükoolmono-butüüleeter,

butüültsellosolv)

(111-76-2)

98 20 246 50 A, S

2-butoksüetüülatsetaat

(o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool,

etüleen-glükoolmono-

butüüleeteratsetaat)

(112-07-2)

133 20 333 50 A, S

butüülakrülaat (butüülpropenaat)

(141-32-2)

11 2 53 10

butüülamiin (1-aminobutaan)

(109-73-3)

– – 15* 5* A

butüülatsetaat (butüületanaat),

kõik isomeerid

500 100 700 150

n-butüülatsetaat

(123-86-4)

241 50 723 150

n-butüülglütsidüüleeter

(2426-08-6)

50 10 80 15 S

n-butüülmetakrülaat

(n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül-

300 50 450 75 S

5

propenaat)

(97-88-1)

but-2-üün-1,4-diool (butüündiool)

(110-65-6)

0,5 – – –

CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro-

1,1,2-trikloroetaan)

(76-13-1)

4000 500 6000 750

CFC12

(freoon 12, difluorodiklorometaan)

(75-71-8)

2500 500 4000 750

CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan)

(75-45-6)

3600 1000 – –

dekaanid jt kõrgemad alifaatsed

süsivesinikud

350 – 500 – 11

diatsetoonalkohol

(4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan)

(123-42-2)

120 25 240 50

diatsetüül (butaandioon)

(431-03-8)

0,07 0,02 0,36 0,1

difenüülftalaat

(84-62-8)

3 – 5 –

diboraan

(19287-45-7)

0,1 0,1 – –

dibromodifluorometaan

(75-61-6)

860 100 – –

dibutüülbenseen-dikarboksülaat

(dibutüülftalaat)

(84-74-2)

3 – 5 – R

dietanoolamiin

(111-42-2)

15 3 30 6 A

dietüleendiamiin (piperasiin)

(110-85-0)

0,1 – 0,3 – S

dietüleenglükool

(2,2'-hüdroksüdietanool)

(111-46-6)

45 10 90 20 A

dietüleentriamiin

(111-40-0)

4,5 1 10 2 A, S

dietüülamiin (N-etüületaanamiin)

(109-89-7)

30 10 45 15 A

dietüülbenseen-dikarboksülaat

(dietüülftalaat)

(84-66-2)

3 – 5 –

dietüüleeter (etoksüetaan)

(60-29-7)

308 100 616 200

6

di-(2-etüülheksüül)

ftalaat

(117-84-0)

3 – 5 – R

difenüülamiin

(122-39-4)

10 – – –

difenüüleeter

(101-84-8)

7 1 14 2

difluoroklorometaan

(75-45-6)

3600 1000 – –

difosforpentoksiid

(1314-56-3)

1 – – –

difosforpentasulfiid

(1314-80-3)

1 – – –

diglütsidüüleeter (DGE)

(2238-07-5)

– – 1,1* 0,2* S

diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna

elementaarse süsiniku põhjal)

0,05

– – – C

diisodetsüülftalaat

(26761-40-0)

3 – 5 –

diisopropüülamiin

(108-18-9)

20 5 40 10 A

diisopropüülfenüül-isotsüanaat

(28178-42-9)

0,04 0,005 0,08* 0,01* S

diisotsüanaadid (mõõdetud NCOdes) 0,006***

kehtib

alates

01.01.2029

0,01***

kehtib kuni

31.12.2028

– 0,012***

kehtib alates

01.01.2029

0,02***

kehtib kuni

31.12.2028

–

S, 34

S, 34

o-diklorobenseen

(1,2-diklorobenseen)

(95-50-1)

122 20 306 50 A, S

p-diklorobenseen

(1,4-diklorobenseen)

(106-46-7)

12 2 60 10 A, C

4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan

(DDT)

(50-29-3)

1 – – –

1,1-dikloroetaan

(75-34-3)

412 100 – – A

diklorometaan (metüleenkloriid)

(75-09-2)

120 35 250 70 A, C

7

dilämmastikoksiid (naerugaas)

(10024-97-2)

180 100 900 500

dimetoksümetaan (metülaal)

(109-87-5)

3100 1000 – –

dimetüülamiin

(124-40-3)

3,8 2 9,4 5

N,N-dimetüülatsetamiid

(127-19-5)

36 10 72 20 A, S, R

dimetüülbenseen-dikarboksülaat

(dimetüülftalaat)

(131-11-3)

3 – 5 –

1,3-dimetüül-2-butüületanaat

(108-84-9)

300 50 – –

dimetüüldisulfiid

(624-92-0)

– 1 – – 12

dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi

ja metüülmerkaptaaniga

– 1 – –

dimetüüleeter

(115-10-6)

1920 1000 – –

dimetüületüülamiin

(598-56-1)

6 2 15 5

dimetüülfenüülamiin

(N,N-dimetüülaniliin)

(121-69-7)

5 1 10 2 A

dimetüülformamiid

(68-12-2)

15 5 30 10 A, R

dimetüülhüdrasiinid

(57-14-7, 540-73-8)

0,2 0,1 0,5 0,2 A, C

dimetüülsulfiid

(75-18-3)

– 1 – – 1

dimetüülsulfoksiid (DMSO)

(67-68-5)

150 50 500 150 A

dinitrobenseeni kõik isomeerid

(25154-54-5)

1 0,15 2 0,3 A

dinitrotolueen

(25321-14-6)

0,15 – 0,3 – A, S

1,4 dioksaan

(123-91-1)

73 20 – –

dioktüülftalaat 3 – 5 –

dipropüleenglükooli monometüüleeter

(2-etoksümetüületoksü)-propanool

(34590-94-8)

308 50 – – A

disulfiram

(97-77-8)

1 – 2 – S

8

divinüül

(1,3-butadieen)

(106-99-0)

1 0,5 10 5 C

divinüülbenseen

(108-57-6)

50 10 – –

efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2-

kloroetüüldifluoro-metüüleeter)

(13838-16-9)

80 10 150 20

elavhõbe ja kahevalentsed

anorgaanilised elavhõbeühendid,

sealhulgas elavhõbeoksiid ja

elavhõbekloriid (mõõdetud

elavhõbedana)

0,02 – – – 27

ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini

ühik/m3

3 glütsiini

ühikut/m3

S, 17

epikloorhüdriin

(1-kloro-2,3-epoksü-propaan)

(106-89-8)

1,9 0,5 4 1 A, C, S

1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid)

(75-56-9)

2,4

1

25 10 C

etaanamiid (atseetamiid)

(60-35-5)

25 10 60 25 C

etaanhape (äädikhape)

(64-19-7)

25 10 25 10

etaanhappe anhüdriid

(äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid)

(108-24-7)

– – 20* 5*

etaantiool (etüülmerkaptaan)

(75-08-1)

1 0,5 – – C

etanaal (atseetaldehüüd)

(75-07-0)

45 25 90 50 C

etanool (etüülalkohol)

(64-17-5)

1000 500 1900 1000

2-etüülheksaan-1-ool

(104-76-7)

5,4 1 – –

etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin,

1,2-diaminoetaan)

(107-15-3)

25 10 35 15 S

etüleendibromiid

(106-93-4)

0,8

0,1

– – A, C

etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan)

(107-06-2)

4 1 20 5 A, C

etüleendinitraat

(etüleenglükooldinitraat, nitroglükool)

(628-96-6)

0,2 0,03 0,6 0,1 A

9

etüleenglükool

(1,2-etaandiool)

(107-21-1)

52 20 104 40 A, 18

2-metoksüetüülatsetaat

(110-49-6)

– 1 – – A, R

etüleenoksiid (epoksüetaan)

(75-21-8)

1,8 1 9 5 A, C

etüülakrülaat (etüülpropenaat)

(140-88-5)

21 5 42 10 S

etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon,

5-metüül-3-heptanoon)

(541-85-5)

53 10 107 20

etüülatsetaat (etüületanaat)

(141-78-6)

500 150 1100 300

etüülbenseen

(100-41-4)

442 100 884 200 A, S

etüülbutüülketoon (3-heptanoon)

(106-35-4)

95 20 – –

2-etoksüetanool

(110-80-5)

8 2 – – A, R

2-etoksüetüülatsetaat

(111-15-9)

11 2 – – A, R

etüülkloriid (kloroetaan)

(75-00-3)

1300 500 1900 700

etüülmetakrülaat

(97-63-2)

250 50 350 75 S

n-etüülmorfoliin

(100-74-3)

25 5 50 10 A

etüültsüanoakrülaat

(7085-85-0)

10 2 20 4

fenool (hüdroksübenseen)

(108-95-2)

8 2 16 4 A

p-fenüleendiamiin

(1,4-diaminobenseen)

(95-54-5)

0,1 – 0,3 – A, S

fenüülglütsidüüleeter

(122-60-1)

60 10 90 15 S

fenüülhüdrasiin

(100-63-0)

20 5 – –

fenüülisotsüanaat

(103-71-9)

0,02 0,005 0,05* 0,01* S

2-fenüülpropeen (propenüülbenseen)

(98-83-9)

246 50 492 100

fluor

(7782-41-4)

1,58 1 3,16 2

fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – –

10

fluorotriklorometaan

(CFC 11, freoon 11)

(75-69-4)

3000 500 4500 750

formaldehüüd (metanaal)

(50-00-0)

0,37

0,3

0,74 0,6 C, S

formamiid (metaanamiid)

(75-12-7)

20 10 30 15 A, R

fosfor (kollane, valge)

(7723-14-0)

0,1 – – –

fosforhape, (ortofosforhape) aur

(7664-38-2)

1 – 2 –

fosforpentakloriid

(10026-13-8)

1 – – –

fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid)

(10025-87-3)

0,064 0,01 0,13 0,02

fosgeen

(süsinikoksiidkloriid,

karbonüüldikloriid)

(75-44-5)

0,08 0,02 0,4 0,1

ftaalanhüdriid

(85-44-9)

2 – – – S

ftalaadid 3 – 5 –

furfuraal

(2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd)

(98-01-1)

8 2 20 5 A

furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool)

(98-00-0)

20 5 40 10 A

glutaaraldehüüd (pentaandiaal)

(111-30-8)

– – 0,8* 0,2* S

glütseriin

(glütserool, 1,2,3-propaantriool)

(56-81-5)

10 – – –

glütserooltrinitraat

(nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül-

trinitraat)

(55-63-0)

0,095 0,01 0,19 0,02 A

gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – –

heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300

n-heksaan

(110-54-3)

72 20 – –

heksakloraanid

(heksaklorotsüklo-heksaanid)

0,5 – – –

11

heksakloro-1,3-butadieen

(perklorobutadieen)

(87-68-3)

0,25 0,02 – –

heksakloroetaan (perkloroetaan)

(67-72-1)

10 1 – –

heksametüleen-tetraamiin

(100-97-0)

3 – 5 – S

2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon)

(591-78-6)

4 1 8 2 A

n-heptaan

(142-82-5)

2085 500 – –

hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud

hõbedale)

0,01 – – –

hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid

(arvutatud hõbedale)

(7440-22-4)

0,1 – – –

hüdrasiin

(302-01-2)

0,013

0,01

0,4 0,3 A, C, S

2-hüdroksüetüülakrülaat

(818-61-1)

5 1 10 2 A, S

indeen

(95-13-6)

45 10 – –

isobutaan (2-metüülpropaan)

(75-28-5)

1900 800 – –

isobutanool (isobutüülalkohol)

(78-83-1)

150 50 – –

isobutüülatsetaat

(110-19-0)

241 50 723 150

isobutüülmetakrülaat

(97-86-9)

300 50 450 75 S

isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro-

etüüldifluorometüüleeter)

(26675-46-7)

80 10 150 20

isoforoon

(3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon)

(78-59-1)

– – 30* 5*

isolatsioonikiud (sünteetilised

anorgaanilised)

1 kiud/cm3 – –

isopentaan (2-metüülbutaan)

(78-78-4 )

3000 1000 – –

isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3-

metüül-1-butanool)

(123-51-3)

18 5 37 10

isopentüülatsetaat

(3-metüülbutüületanaat)

(123-92-2)

270 50 540 100

12

isopropanool

(isopropüülalkohol, 2-propanool)

(67-63-0)

350 142 600 244

2-fenüülpropaan (kumeen)

(98-82-8)

50 10 250 50 A

isopropüülnitraat

(1712-64-7)

45 10 70 15

isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S

jodoform

(75-47-8)

10 0,6 – –

jood

(7553-56-2)

– – 1* 0,1*

kaadmium ja selle anorgaanilised

ühendid

0,001

kehtib

alates

11.07.2027

0,004

kehtib kuni

10.07.2027

–

–

–

C, 31

kaaliumhüdroksiid

(1310-58-3)

2 – – –

kaaliumtsüaniid (tsüaniidina)

(151-50-8)

1 – 5 - A

kaltsiumdihüdroksiid

(1305-62-0)

1 – 4 – 1

kaltsiumkarbonaat,

peentolm

(1317-65-3)

10

5

–

–

–

–

–

–

kaltsiumoksiid

(1305-78-8)

1 – 4 – 1

kaltsiumsilikaat

(1344-95-2)

10 – – –

kaprolaktaam

(6-heksaanlaktaam) (tolm+aur)

(105-60-2)

5 – 40 –

karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid)

(353-50-4)

5 2 – –

kaptaan

(133-06-2)

5 – – –

kaptafool

(2425-06-1)

0,1 – – –

3-kareen (vt terpeenid)

(13466-78-9)

150 25 300 50 S, 10

katehhiin (katehhool) 20 5 40 10 A

13

(120-80-9)

kinoon (p-bensokinoon,

2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon)

(106-51-4)

0,4 0,1 1,3 0,3 5

kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest

ja erioniit –

0,5 kiudu/

cm3

– – 19

kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – –

klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19

kloor

(7782-50-5)

– – 1,5 0,5

kloordioksiid

(10049-04-4)

0,3 0,1 0,8 0,3

klorobenseen

(108-90-7)

23 5 70 15 A

2-klorobifenüül

42% Cl

(53469-21-9)

54% Cl

(11097-67-1)

1

0,5

–

–

–

–

–

–

kloroetaanhape (kloroäädikhape)

(79-11-8)

4 1 8 2 A

kloroetanaal

(107-20-0)

3 1 – –

2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin)

(107-07-3)

– – 3,5* 1* A

kloroeteen (vinüülkloriid)

(75-01-4)

2,5 1 13 5 A, C

klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A

kloroform (triklorometaan)

(67-66-3)

10 2 – – A , C

klorokresool

(59-50-7)

3 – 6 –

klorometaan

(74-87-3)

42 20 200 100

kloronitrobenseenid 1 – – –

1-kloro-1-nitropropaan

(600-25-9)

50 2 – –

kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen)

(126-99-8)

3,5 1 18 5 A

o-klorotolueen (metüülklorobenseen)

(95-49-8)

250 50 – –

2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin

(1929-82-4)

10 – – –

koobalt ja anorgaanilised ühendid

(arvutatud koobaltile)

(7440-48-4)

0,05 – – – S

14

kresool (metüülfenool) kõik isomeerid

(1319-77-3)

22 5 – –

kresüülglütsidüüleeter

(2186-24-5)

70 10 100 15 S

kroom (metall) ja tema anorgaanilised

ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid

(arvutatud kroomile)

(7440-47-3)

2 – – –

kroom(VI)ühendid

(arvutatud kroomile)

0,005

– – – C

ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7)

o-ksüleen (95-47-6)

p-ksüleen (106-42-3)

m-ksüleen (108-38-3)

200 50 450 100 A

lakibensiin (ingl white spirit) 300 50 600 100

liitiumhüdriid (peentolm)

(7580-67-8)

0,02 – 0,02 – 1

limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10

lämmastikdioksiid

(10102-44-0)

0,96

0,5

1,91

1

9

lämmastikhape

(7697-37-2)

– – 2,6 1

lämmastikmonooksiid

(10102-43-9)

2,5 2

–

–

lämmastik-vesinikhape

(vesinikasiidhape)

(7782-79-8)

0,2 0,1 – –

mangaan ja mangaani anorgaanilised

ühendid (arvutatud mangaanile)

(7439-96-5)

kogu tolm

peentolm

0,2

0,05

–

–

–

–

–

–

1

maleiinanhüdriid

(108-31-6)

1,2 0,3 2,5 0,6 S

merkaptoetaanhape

(68-11-1)

5 1 – –

(1,2,4-trimetüülbenseen)

(95-63-6)

100 20 – –

1,2,3-trimetüülbenseen

(526-73-8)

100 20 – –

metaanhape (sipelghape)

(64-18-6)

9 5 – –

metaantiool (metüülmerkaptaan)

(74-93-1)

– 1 – – 12

metakrüülhape (2-metüülpropeenhape)

(79-41-4)

70 20 100 30

15

metanool (metüülalkohol)

(67-56-1)

250 200 350 250 A

2-metoksüetanool (metüültsellosolv,

o-metüületüleenglükool)

(109-86-4)

– 1 – – A, R

tertsiaarbutüülmetüüleeter

(1634-04-4)

183,5 50 367 100

1-metoksü-2-propanool

(propüleenglükool-monometüüleeter,

o-metüülpropüleen-glükool)

(107-98-2)

375 100 568 150 A, S

2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A

2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – –

4,4'-metüleendianiliin

(101-77-9)

0,08

– – – A, C

4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin)

(101-14-4)

0,01 – – – A, C

metüülakrülaat (metüülpropenaat)

(96-33-3)

18 5 36 10 S

metüülaminobenseen (m-toluidiin)

(108-44-1)

9 2 – –

metüülatsetaat (metüületanaat)

(79-20-9)

450 150 900 300

1-metüülbutüülatsetaat

(isoamüülatsetaat)

(626-38-0)

270 50 540 100

metüülformiaat (metüülmetanaat)

(107-31-3)

125 50 250 100 A

5-metüül-2-heksanoon

(metüülisoamüülketoon)

(110-12-3)

95 20 – –

metüülisotsüanaat

(624-83-9)

– – – 0,02

metüüljodiid (jodometaan)

(74-88-4)

6 1 30 5 A, C

metüülklorobenseen (o-klorotolueen)

(95-49-8)

250 50 – –

metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan)

(71-55-6)

555 100 1100 200

metüülmetakrülaat

(metüül-2-metüülpropenaat)

(80-62-6)

– 50 – 100 S

N-metüülmorfoliin

(N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin)

(109-02-4)

20 5 40 10 A

metüülnitrobenseen (nitrotolueen), 6 1 11 2 A

16

kõik isomeerid

(1321-12-6)

4-metüül-2-pentanoon

(metüülisobutüülketoon)

(108-10-1)

83 20 208 50

metüül-n-pentüülketoon

(2-heptanoon, metüülamüülketoon)

(110-43-0)

238 50 475 100 A

N-metüül-2-pürrolidoon

(872-50-4)

40 10 80 20 A , R

metüülstüreen (vinüültolueen,

tolüületeen)

(25013-15-4)

50 10 150 30 A

metüültsüanoakrülaat

(137-05-3)

9 2 18 4

metüültsükloheksaan

(108-87-2)

1600 400 – –

metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – –

mineraalõlid, mida on eelnevalt

kasutatud sisepõlemismootorites

mootori liikuvate osade määrimiseks ja

jahutamiseks

– – – – A, C

molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – –

molübdeen, metall ja vähelahustuvad

ühendid

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

1

mootorikütus (automootorite,

lennukimootorite, reaktiivmootorite

bensiin)

20

morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin)

(110-91-8)

36 10 72 20

naatriumasiid

(26628-22-8)

0,1 – 0,3 – A, S

naatriumhüdroksiid

(1310-73-2)

1 – 2* –

naatriumtetraboraadi dekahüdraat

(booraks)

(1303-96-4)

2 – 5 – A

naatriumtsüaniid (tsüaniidina)

(143-33-9)

1 – 5 – A

naftaleen

(91-20-3)

50 10 – –

naftaleenid, kloreeritud

(1321-65-9)

0,2 – 0,6 – A

17

neopentaan (2,2-dimetüülpropaan)

(463-82-1)

3000 1000 – –

nikkel, metall

(7440-02-0)

0,5 – – – S

nikkelkarbonüül

(13463-39-3)

0,007 0,001 – – C, R

nikliühendid (arvutatud niklile) 0,01

0,05

–

–

–

–

–

–

C, S, 1

C, S, 31

nikotiin

(54-11-5)

0,5 – – – A

nitrobenseen

(98-95-3)

1 0,2 – – A, R

nitroetaan

(79-24-3)

60 20 150 50

nitrofenüülamiin (nitroaniliin)

(100-01-6)

6 1 – –

nitrometaan

(75-52-5)

50 20 130 50

1-nitropropaan

(108-03-2)

18 5 35* 10*

2-nitropropaan

(79-46-9)

18 5 35* 10* C

nonaanid 800 150 1100 200

oblikhape

(oksaalhape, etaandihape)

(144-62-7)

1 – 2 –

oktaanid 900 200 1400 300

ortofosforhape

(fosforhape), aur

(75664-38-2)

1 – 2 –

o-toluidiin (ortotouluidiin)

(95-53-4)

0,5

0,1

– – A, C

osoon

(10028-15-6)

0,2 0,1 0,6* 0,3*

parafiin (aurud)

(8002-74-2)

2 – – –

parakvat, soolad (metüülvilogeen,

gramoksoon)

0,1 – – –

paratioon

(56-38-2)

0,1 – – –

pentaan

(109-66-0)

3000 1000 – –

pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A

perkloroetüleen (tetrakloroetüleen) 70 10 170 25 A, C

18

(127-18-4)

perklorotsüklopentadieen

(heksaklorotsüklo-pentadieen)

(77-47-4)

0,1 0,01 – –

petrooleum 20

pikriinhape

(2,4,6-trinitrofenool)

(88-89-1)

0,1 – – –

α-pineen

(2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-

een)

(vt terpeenid)

(80-56-8)

150 25 300 50 10

β-pineen (vt terpeenid)

(127-91-3)

150 25 300 50 10

plaatina

(7440-06-4)

1 – – –

plii ja selle anorgaanilised ühendid 0,03 – – – R, 7, 33

plii ja selle orgaanilised ühendid

(vt tetraetüülplii, tetrametüülplii)

R

polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C

polütsükliliste aromaatsete süsivesinike

segud, eelkõige benso[a]püreeni

sisaldavad segud

– – – – A, C

propaan

(74-98-6)

1800 1000 – –

propaanhape (propioonhape)

(79-09-4)

30 10 62 20

propanool, kõik isomeerid

(propüülalkohol)

350 150 600 250

2-propanoon (atsetoon)

(67-64-1)

1210 500 – –

propeennitriil (akrüülnitriil)

(107-13-1)

1

0,45

4

1,8

A, C, S

propenaal (akroleiin)

(107-02-8)

0,05 0,02 0,12 0,05

propüleenglükool-dinitraat

(6423-43-4)

0,7 0,1 2 0,3 A

propüleenglükool-monometüüleeter-

atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen-

glükool, metoksüpropüülatsetaat)

(108-65-6)

275 50 550 100 A, S

propüülalkohol, kõik isomeerid

(propanool)

350 150 600 250

püreeter

(8003-34-7)

1 – – –

19

püridiin

(110-86-1)

15 5 – –

raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3

kiudu/cm3

– – – C

raudoksiid (arvutatud rauale)

(1309-37-1)

3,5 – – – 1

räni (ränidioksiid) (amorfne)

(7631-86-9)

2 – – – 1

sahharoos

(57-50-1)

10 – – –

sec-butüülatsetaat

(105-46-4)

241 50 723 150

seleen, anorgaanilised ühendid, v.a

vesinikseleniid (arvutatud seleenile)

(7782-49-2)

0,1 – – –

silaan

(7803-62-5)

1 0,5 – –

silikoon

(peentolm)

(7440-21-3)

10

5

–

–

–

–

–

– 1

silikoonkarbiid (kiuvaba)

(peentolm)

(409-21-2)

10

5

–

–

–

–

–

– 1

sissehingatav kristallilise ränidioksiidi

tolm

0,1 – – – C, 1

strühniin

(57-24-9)

0,15 – – –

sulfotep

(3689-24-5)

0,1 – – –

A, S

süsinikdioksiid

(124-38-9)

9000 5000 – – 8

süsinikdisulfiid

(75-15-0)

15 5 – – A, R

süsinikmonooksiid

(630-08-0)

23 20

117

100

R, 9

süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan)

(558-13-4)

1,4 0,1 – –

süsiniktetrakloriid

(tetraklorometaan)

(56-23-5)

6,4 1 19 3 A, C

tärpentin

(8006-64-2)

150 25 300 50 A, S, 10

telluur ja ühendid (arvutatud telluurile)

(13494-80-9)

0,1 – – –

terfenüül (hüdrogeenitud) 19 2 48 5 A

20

(61788-32-7)

terpeenid 150 25 300 50 10

tetrabromoetaan

(79-27-6)

14 1 30 2

tetraetüülortosilikaat

(78-10-4)

44 5 – –

tetraetüülplii

(78-00-2)

0,05 – 0,2 – A, R

tetrahüdrofuraan

(109-99-9)

150 50 300 100 A, S

tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A

tetrametüülplii

(75-74-1)

0,05 – 0,2 – A, R

tetranitrometaan

(509-14-8)

0,4 0,05 0,8 0,1

tiraam

(137-26-8)

1 – 2 – S

tina anorgaanilistes ühendites 2 – – –

tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale

(Sn)

0,1 – 0,2 – A

tiofoss (paratioon,

dietüül(4-nitrofenüül)-tiofosfaat)

(56-38-2)

0,1 – – –

titaanoksiid

(13463-67-7)

5 – – –

tolm (anorgaaniline)

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

13

1

tahm 3 – – –

grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – –

paberitolm (kogu tolm) 2 – – –

plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15

lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30

ränitolm (peentolm) 2 – – – C

tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – –

puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – –

tsemenditolm:

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

1

orgaaniline tolm

kogu tolm

5

–

–

–

14

tolueen (metüülbenseen)

(108-88-3)

192 50 384 100 A

trietüleentetraamiin

(112-24-3)

6 1 12 – S

21

trietüülamiin

(121-44-8)

8,4 2 12,6 3 A, S

trifenüülamiin

(603-34-9)

5 – – –

trifenüülfosfaat

(115-86-6)

3 – – –

1,2,4-triklorobenseen

(120-82-1)

15,1 2 37,8 5 A

trikloroetüleen

(79-01-6)

50 10 140 25 A, C, 24

triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C

1,2,3-trikloropropaan

(96-18-4)

300 50 – –

trimelliitanhüdriid

(552-30-7)

0,04 – 0,08* – S

trimetüülamiin

(75-50-3)

4,9 2 12,5 5

Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25

2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-

een (α-pineen) (vt terpeenid)

(80-56-8)

150 25 300 50 10

trinikkeldisulfiid

(12035-72-2)

0,01 – – – C, S

2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape)

(88-89-1)

0,1 – – –

2,4,6-trinitrotolueen (trotüül)

(118-96-7)

0,1 – 0,2 – A

trietanoolamiin

(102-71-6)

5 – 10 – S

tselluloos (peentolm)

(9004-34-6)

10 – – –

tsinkkloriid, peentolm

(7646-85-7)

1 – – – 1

tsinkoksiid

(1314-13-2)

5 – – –

tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat)

(137-30-4)

1 – 2 – S

tsüaanamiid

(420-04-2)

1 0,58 – – A

tsüaankloriid

(506-77-4)

0,3 0,1 0,8 0,3

vesiniktsüaniid (tsüaniidina)

(74-90-8)

1 0,9 5 4,5 A

tsükloheksaan

(110-82-7)

700 200 – –

22

tsükloheksanool

(108-93-0)

200 50 300 75

tsükloheksanoon

(108-94-1)

40,8 10 81,6 20 A

tsüklohekseen

(110-83-8)

1010 300 – –

tsükloniit

(121-82-4)

1,5 – – –

1,3-tsüklopentadieen

(542-92-7)

200 75 – –

tsümeen (metüülisopropüül-benseen)

(99-87-6)

140 25 190 35

uraani ühendid

(arvutatud uraanile)

(7440-61-1)

0,2 – – –

vanaadiumoksiidid

(arvutatud vanaadiumile)

kogu tolm

peentolm

(1314-62-1)

0,2

–

–

–

–

0,05*

–

–

vask ja anorgaanilised ühendid

(arvutatud vasele)

kogu tolm

peentolm

(7440-50-8, metall)

1

0,2

–

–

–

–

–

–

vesinikbromiid

(10035-10-6)

– – 6,7 2

vesinikfluoriid

(7664-39-3)

1,5 1,8 2,5 3

vesinikfosfiid (fosfiin)

(7803-51-2)

0,14 0,1 0,28 0,2

vesinikkloriid

(7647-01-0)

8 5 15 10

vesinikperoksiid

(7722-84-1)

1,4 1 3* 2*

divesinikseleniid

(7783-07-5)

0,07 0,02 0,17 0,05

vesiniksulfiid

(7783-06-4)

7 5 14 10

vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen)

(75-35-4)

8 2 20 5

vinüülatsetaat

(108-05-4)

17,6 5 35,2 10

vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen)

(100-42-5)

90 21 200 47 A

23

volfram, hästi lahustuvad ühendid

(arvutatud volframile)

1 – – –

volfram, metall, vähelahustuvad ühendid

(arvutatud volframile)

(7440-33-7)

5 – – –

vääveldioksiid

(7446-09-5)

1,3 0,5 2,7 1

väävelhape, udu

(7664-93-9)

0,05 – – – 28, 29

väävelheksafluoriid

(2551-62-4)

6000 1000 – –

vääveltetrafluoriid

(7783-60-0)

– – 0,4* 0,1*

vääveltrioksiid

(7446-11-9)

6 1 – –

õli (nafta) aurud 1 – – – 21

Kasutatud oskussõnade ja lühendite tähendus

piirnorm ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena

lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena,

kui pole näidatud teisiti

ppm osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3)

mg/m³ milligrammi kuupmeetri õhu kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures

CASi number keemilise aine kordumatu tunnus

Chemical Abstract Service’i registrinumber

*** NCO viitab diisotsüanaadiühendite isotsüanaadi funktsionaalrühmadele

Kasutatud märkide tähendused (vt märkuste lahtrit) A naha kaudu kergesti imenduv aine

C kantserogeenne aine

S sensibiliseeriv aine

R reproduktiivtoksiline aine

* lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud viieminutisele kokkupuuteajale

** lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud üheminutisele kokkupuuteajale.

1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad koos

sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon).

2. Kehtetu.

3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi.

4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja

selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile).

5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis omakorda muutub õhuhapniku toimel kergesti

bensokinooniks.

6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv.

7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm.

24

8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaator töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure

füüsilise aktiivsuse tõttu.

9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega

eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on

süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset

efekti.

10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja

arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem.

11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel

süsivesinikel (tridekaanid ja teised rohkem kui 12 süsinikuaatomiga ühendid) on 20 °C juures

küllastussisaldus < 350 mg/m3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3.

12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani

summaarset sisaldust.

13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete

sisaldus peab vastama piirnormidele.

14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele.

15. Plastmassid, mis sisaldavad või ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad epoksü-,

akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastid ning bakeliidi-tüüpi materjalid.

16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines.

Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused immutusaine koguse järgi

puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3.

17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta.

18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta.

19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud.

20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole

kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on esitatud süsivesinike summaarne lubatud

maksimumsisaldus õhus.

Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse

aluseks, mahuprotsentides

Aromaatsed ühendid

(arvutatud

trimetüülbenseenile)

Muud ühendid

(arvutatud oktaanile)

Piirnorm

(mg/m3)

Lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

(mg/m3)

Aviobensiin 25 75 350 500

Mootoribensiin 50 50 200 300

Mootoripetrooleum 40 60 250 300

Aviopetrooleum 25 75 350 500

Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500

Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 –

21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad

lisaks õlidele ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus.

22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on < 0,2% benseeni.

23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on < 5% n-heksaani.

24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab

väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini.

25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta.

26. Kehtetu.

25

27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute

mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike

ainete piirnorme töökeskkonnas.

28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis

võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.

29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.

30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse

piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.

31. Sissehingatav fraktsioon.

32. Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit,

laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Lähtudes

piirnormist 0,002 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2–3

mikromeetrit. Lähtudes piirnormist 0,01 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille

laius jääb alla 0,2 mikromeetri.

33. Toimeläveta reproduktiivtoksiline aine.

34. Võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismis koormatust ning aine võib

põhjustada naha ja hingamisteede sensibiliseerimist.

EELNÕU

12.03.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

nr

Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite

piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise

kord1

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 7 lõike 3 ja § 131 lõike

9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ohtlike kemikaalide ning neid

sisaldavate materjalide kasutamisel ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja

keemiliste ohutegurite mõõtmise kord eesmärgiga kaitsta nende ainetega kokkupuutuvate

töötajate tervist.

(2) Määrust kohaldatakse:

1) töödele, kus kasutatakse kemikaale, mis on ohtlikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse

need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–

1355) (edaspidi CLP-määrus), sätestatud mis tahes füüsikalise või terviseohu klassi

kriteeriumide kohaselt;

2) töödele, kus kasutatakse kemikaale, mis ei ole ohtlikud punktis 1 nimetatud kriteeriumide

kohaselt, kuid mis oma füüsikaliste, keemiliste või toksiliste omaduste ja töökohas kasutamise

või esinemise viisi tõttu võivad ohustada töötajate ohutust ja tervist, kaasa arvatud keemilised

ohutegurid, millele on kehtestatud piirnormid määruse lisas;

3) kui käideldav aine või segu selles sisalduva aine alusel on punktis 1 nimetatud määruse

kohaselt 1A või 1B kategooria kantserogeen, mutageen või reproduktiivtoksiline aine, või kui

aine või segu on nimetatud §-s 3 või vabaneb §-s 3 loetletud tööprotsesside käigus.

(3) Määrust kohaldatakse taimekaitsevahendite ja -seadmetega töötamisele, arvestades

taimekaitseseadusest tulenevaid nõudeid.

(4) Määrust kohaldatakse asbestitöödele Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. määrusest

nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tulenevate erisustega.

(5) Määrust kohaldatakse kiirgustöötajate tööle kiirgusseadusest tulenevate erisustega.

(6) Määrust ei kohaldata ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide veole.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) kemikaal – keemiline element või ühend kas üksi või segatuna, looduslikult leiduv või

valmistatud, mida kasutatakse või lastakse välja, kaasa arvatud selle kui jäätme loodusesse

laskmine, mis tahes töö käigus ja olenemata sellest, kas see on toodetud kavatsetult või mitte ja

kas seda turustatakse või mitte;

2) ohtlik kemikaal – kemikaal, mis on CLP-määruses sätestatud mis tahes füüsikalise või

terviseohu klassi kriteeriumide kohaselt ohtlik, olenemata sellest, kas nimetatud ohtlik

kemikaal on CLP-määruse alusel klassifitseeritud või mitte, ning ohtlik kemikaal, mis ei ole

ohtlik nimetatud klassi kriteeriumide järgi, kuid mis oma füüsikalis-keemiliste, keemiliste või

toksikoloogiliste omaduste ja töökohas kasutamis- või esinemisviisi tõttu võib tekitada riski

töötajate tervisele ja ohutusele, kaasa arvatud ohtlikud kemikaalid, millele on määratud määruse

lisas ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas;

3) kantserogeen – aine või segu, mis vastab kategooria 1A või 1B kantserogeeni

klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on CLP-määruse I lisas, ning aine, segu või protsess,

millele on osutatud §-s 3, ja nendes osutatud protsessides vabanenud aine või segu;

4) mutageen – aine või segu, mis vastab kategooria 1A või 1B sugurakkude mutageeniks

klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on sätestatud CLP-määruse I lisas ning aine, segu või

protsess, millele on osutatud §-s 3, ja nendes osutatud protsessides vabanenud aine või segu;

5) reproduktiivtoksiline aine – aine või segu, mis vastab 1A või 1B kategooria reproduktiivsust

kahjustavaks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on sätestatud CLP-määruse I lisas;

6) toimeläveta reproduktiivtoksiline aine – reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja tervisele

ohtlik, olenemata kogusest, millega ta kokku puutub;

7) toimelävega reproduktiivtoksiline aine – reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja tervisele

ohtlik alates selle aine teatud kogusest, millega töötaja kokku puutub;

8) ohtlike ainete piirnorm – ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna

õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena;

9) lühiajalise kokkupuute piirnorm – ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus

töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja

keskmisena, kui pole näidatud teisiti;

10) bioloogiline piirnorm – asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus

vastavas bioloogilises keskkonnas.

§ 3. Kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist ohtu põhjustavad

tööprotsessid

Kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist ohtu põhjustavad tööprotsessid on:

1) auramiini (CAS 492-80-8) tootmine;

2) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate

polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;

3) vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine,

mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;

4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;

5) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda lehtpuidu töötlemisel tekkiva tolmuga;

6) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise ränidioksiidi

tolmuga;

7) tööprotsessid, mille käigus võib töötaja nahk puutuda kokku mineraalõlidega, mida on varem

kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks;

8) tööprotsessid, mille käigus võib töötaja puutuda kokku diiselmootorite heitgaasidega;

9) muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute oht.

§ 4. Piirangud ohtlike kemikaalide kasutamisel

(1) Tööprotsessis on keelatud kasutada järgmisi ohtlikke kemikaale:

Kemikaali nimetus

Kemikaali number

Euroopa kaubanduslike

keemiliste ainete

loetelus,

EINECSi nr

Kemikaali

number

Chemical

Abstracts

Service'is,

CASi nr

Kemikaali

maksimaalne

lubatud sisaldus

valmistises

mahuprotsentides

2-

naftüülamiin ja selle soolad

202-080-4 91-59-8 0,1

4-

aminodifenüül ja selle soolad

202-177-1 92-67-1 0,1

Bensidiin ja selle soolad 202-199-1 92-87-5 0,1

4-nitrodifenüül 202-204-7 92-93-3 0,1

(2) Erandina on lõikes 1 loetletud kemikaale lubatud kasutada:

1) teaduslikus uurimistöös;

2) nende eraldamisel kõrvalsaadustest ja jäätmetest;

3) nende sünteesi vaheproduktides.

(3) Lõikes 1 loetletud kemikaali kasutamise korral peab töötaja olema nendega kokkupuute eest

täielikult kaitstud. Kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamiseks peab olema

eraldatud ruum, millest neid on lubatud välja tuua tööandja kehtestatud korras.

2. peatükk

Tööandja kohustused

§ 5. Töökeskkonna riskianalüüs

(1) Tööprotsesside korral, kus esineb töötajate ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate

materjalidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel:

1) iseloomustama töökoha töötingimusi, hinnates kõiki ohtlike kemikaalidega seotud riske

töötaja tervisele ja ohutusele;

2) määrama kindlaks ohtlike kemikaalidega kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse, võttes arvesse

kokkupuute kõiki viise;

3) mõõtma töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust ja võrdlema tulemusi

piirnormidega;

4) määrama ohutusabinõud ja nende rakendamise korra, võttes arvesse tarnija esitatud teavet

ohtliku kemikaali kohta ja töötajate tervisekontrolli põhjal tehtud otsuseid.

(2) Ohtlike kemikaalide kasutamisega seotud uut tööprotsessi ei ole lubatud enne alustada, kui

on tehtud uus riskianalüüs ja rakendatud asjakohaseid ohutusabinõusid.

(3) Töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust mõõdab tööandja tellimusel

akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav

mõõtelabor.

§ 6. Ohtliku kemikaali teave

(1) Tööandja peab ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama

tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta ning selle ohutuskaardid.

(2) Tööandja ei ole kohustatud hankima tarnijalt lõikes 1 nimetatud ohutuskaarte, kui üldsusele

pakutavad või müüdavad ohtlikud kemikaalid on varustatud piisava teabega, mille alusel on

tööandjal võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks.

§ 7. Ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimine ja vähendamine

(1) Tööandja on kohustatud kõrvaldama ohtliku kemikaali töökeskkonnast või vähendama

töötajate kokkupuudet sellega miinimumini, rakendades asjakohaseid tehnilisi, korralduslikke

ja isikukaitsemeetmeid.

(2) Ohtliku kemikaali kasutamisel eelistatakse nende asendamist aine, segu või protsessiga, mis

oma kasutustingimuste poolest ei ole töötajate tervisele ja ohutusele ohtlik või on vähem ohtlik,

nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik.

(3) Kui lõikes 2 nimetatud asendamine ei ole tehniliselt võimalik, tagab tööandja

kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete valmistamise ja kasutamise

tehniliste võimaluste piires suletud süsteemis.

(4) Kui suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, tagab tööandja, et töötajate

kokkupuude kantserogeenide, mutageenide või toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega

oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks nende kohta sätestatud

töökeskkonna piirnormi.

(5) Kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või

valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et toimelävega reproduktiivtoksilise ainega

kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini.

(6) Kui reproduktiivtoksiline aine ei ole ei toimelävega ega toimeläveta aine, lähtub tööandja

lõikest 4 ning võtab asjakohased meetmed, et minimeerida selle ainega kokkupuutest tulenev

oht töötaja tervisele, arvestades, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi olla kogust,

millega kokkupuutel oleks aine töötaja tervisele ohutu.

(7) Ohtlike kemikaalide kasutamisel rakendab tööandja eelkõige järgmisi ennetavaid ja riski

vähendavaid meetmeid:

1) tööprotsessi kavandamine ja korraldamine viisil, mis väldib või minimeerib ohtliku

kemikaali vabanemise töökeskkonda;

2) asjakohaste töövahendite, töövõtete ja materjalide kasutamine, ohutu käsitsemine,

ladustamine ja vedu;

3) ohtliku kemikaaliga kokku puutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu,

kasutusaegade ja -koguste viimine miinimumini;

4) töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine töökeskkonnas kasutatavatest ohtlikest

kemikaalidest ja nendega seotud riskidest;

5) ohtlike kemikaalide tekke ja leviku vältimine eelistatult nende tekkekohas;

6) ühiskaitsemeetmete kasutamine ning seadmete regulaarne tehniline kontroll ja hooldamine;

7) tööhügieeni meetmete rakendamine;

8) kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete ning nende jäätmete ohutu

kogumine, ladustamine ja kõrvaldamine, nende hoidmine hermeetiliselt suletavates ja selgelt

märgistatud anumates;

9) ohtlike kemikaalide ja nendega seotud seadmete, konteinerite ja pakendite selge ja nähtav

märgistamine, ohualade tähistamine ning mõistlikus suuruses tingmärgi „Suitsetamise keeld“

kasutamine sellistes piirkondades;

10) seire- ja kontrollimeetodite kasutamine ettenägematutest sündmustest või õnnetustest

tuleneva erakorralise kokkupuute varajaseks avastamiseks;

11) isikukaitsevahendite kasutamine, kui kokkupuudet ei ole võimalik vältida muude

meetmetega.

(8) Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et hoolimata käesolevas paragrahvis

nimetatud meetmete rakendamisest ohustab ohtlik kemikaal töötaja tervist ja ohutust, rakendab

tööandja lisameetmeid või asendab kemikaali ohutumaga.

(9) Kui §-des 7 ja 8 nimetatud ohutusabinõud ja erimeetmed ei taga riski ärahoidmist töötajate

tervisele ja ohutusele, kontrollib tööandja ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus

riskianalüüsist tuleneva sagedusega. Ohtlike kemikaalide sisaldust mõõdetakse ka siis, kui

töötingimustes toimub muutusi, mis võivad mõjutada töötajate kokkupuudet ohtlike

kemikaalidega.

§ 8. Erimeetmete rakendamine töökeskkonnas

(1) Ohtlike kemikaalide füüsikalistest ja keemilistest omadustest, mis ei ole otseselt seotud

tehnoloogilise protsessiga, tekkida võiva ohu vältimiseks tuleb kasutusele võtta järgmisi

vajalikke ohutusabinõusid:

1) tehnoloogiliste võimaluste kohaselt välditakse töökohal kergesti süttivate ja lagunevate

kemikaalide kasutamist või vähendada nende hoitavaid koguseid;

2) vältida süüteallikaid, mis võivad tekitada tulekahjusid või plahvatusi, või ebasoodsaid

tingimusi;

3) ennetada tagajärgi töötajate tervisele ja ohutusele kergestisüttivate ainete süttimise tõttu

puhkenud tulekahju, plahvatuse või teiste füüsikaliste nähtuste korral.

(2) Kui mõne tööprotsessi korral võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet

kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega ning kui tavapärased

rakendatud ohutusabinõud töötajate kaitsmiseks ei ole piisavad, määrab tööandja pärast

töötajate või nende esindajatega konsulteerimist kindlaks erimeetmed, mis on vajalikud nende

töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhul:

1) antakse töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad

peavad kandma niikaua, kuni kestab kokkupuude kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega, kusjuures kokkupuude peab iga töötaja puhul piirduma lühima

vajaliku ajaga;

2) peab piirkond, kus tööd tehakse, olema selgelt märgistatud ja kõrvaliste isikute sissepääs

sinna peab olema välditud.

§ 9. Tööhügieen

Tööandja võtab töötajate võimaliku ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks tarvitusele

järgmised asjakohased tööhügieenimeetmed:

1) keelab söömise, joomise ja suitsetamise piirkondades, kus esineb ohtliku kemikaaliga

saastatuse oht;

2) annab töötajatele asjakohased töö- ja kaitseriided ning isikukaitsevahendid ja tagab

kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral töö- ja

kaitseriietuse ning tänavariietuse jaoks eraldi hoiukohad;

3) annab töötajate kasutusse dušiga varustatud pesemisruumi;

4) vajaduse korral paigaldab silmaduši;

5) tagab, et kõik korduskasutatavad isikukaitsevahendid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse,

kontrollitakse ja pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta;

6) tagab töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise

korral nende käitlemise jäätmeseaduse kohaselt.

§ 10. Töötajate juhendamine ja väljaõpe

(1) Tööandja tagab ohtliku kemikaaliga kokkupuutuvale töötaja asjakohase juhendamise ja

väljaõppe töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras, mis sisaldab eelkõige

järgmist:

1) ohtliku kemikaali võimalik tervistkahjustav mõju tervisele ja ohutusele ning

kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kasutamisel tervisekahjustuse

riski suurenemine suitsetamisel;

2) ohtliku kemikaaliga kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud enda ja teiste

töötajate kaitsmiseks;

3) ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded,;

4) töötaja kasutuses olevatele ohtlikele kemikaalidele kehtestatud piirnormid ja töökeskkonna

mõõtmise tulemused;

5) kõik ohutusandmed, mida tarnija on ohtliku kemikaali kohta esitanud;

6) tegevuskavas kindlaks määratud tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel ja

õnnetusjuhtumite korral võimalikust ohualast väljumiseks.

(2) Tervishoiuasutuse töötajatele, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti neid aineid sisaldavate uute ravimitega, korratakse

juhendamist ja väljaõpet riskianalüüsist tuleneva sagedusega.

(3) Tööandja kohandab juhendamise ja väljaõppe sisu uue või muutunud ohu arvesse

võtmiseks, kuid eelkõige lõikes 3 nimetatud juhul.

§ 11. Töötajate teavitamise erijuhud

(1) Tööandja teavitab töötajat ettevõttes kasutatavast kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilist ainet sisaldavast seadmest, konteinerist ja pakendist ning tagab, et seda

ainet sisaldav seade, konteiner ja pakend kannab selgesti loetavat märgistust ning hästi

nähtavaid hoiatusmärke.

(2) Tööandja kinnitab kirjalikud juhised kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste

ainete käitlemiseks ning tagab, et need oleksid töötajale kättesaadavad ning vajaduse korral

nähtavale kohale välja pandud.

§ 12. Töötajate tervisekontroll ja selle tulemuste rakendamine

(1) Tööandja tagab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, et töötaja, kelle

tervist võib mõjutada ohtlik kemikaal, läbib töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud

korras tervisekontrolli ning korraldab vajaduse korral bioseire, mis võib olla tervisekontrolli

osa.

(2) Tööandja edastab töötervishoiuarstile tervisekontrolli läbiviimiseks töökeskkonna

riskianalüüsi ja töökeskkonna õhu ohtlike ainete

sisalduse mõõtmise tulemused.

(3) Kui tervisekontrolli käigus diagnoositakse töötajal haigus või avastatakse tervisehäire, mis

võib olla tekkinud kokkupuutest ohtliku kemikaaliga, või kui leitakse, et kehtestatud

bioloogilist piirnormi on ületatud, tuleb tööandjal:

1) töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad ohutusabinõud üle vaadata

ning vajaduse korral riskianalüüsi täiendada ja lisaohutusabinõud kasutusele võtta;

2) paigutada töötaja võimaluse ja töötaja nõusoleku korral teisele tööle või töökohale, kus ei

ole ohtliku kemikaaliga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustumise jätkumise riski,

võttes arvesse töötervishoiuarsti soovitusi;

3) saata töötervishoiuarsti otsuse alusel teised nimetatud ohtlike kemikaalidega samamoodi

kokku puutunud töötajad tervisekontrolli.

(4) Töötervishoiuarsti määratud juhul peab töötaja läbima tervisekontrolli ka pärast

kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutumise lõppu.

§ 13. Reproduktiivtoksilise aine plii ja selle ühendite bioseire ja tervisekontrolli erisused

(1) Tööandja korraldab reproduktiivtoksilise aine plii (CAS 7439-92-1) ja selle ühenditega

kokku puutuvate töötaja korrapärast bioseiret.

(2) Bioseire käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus (B-Pb), kasutades

absorptsioonspektomeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit.

(3) Plii bioloogiline piirnorm on 0,3 mg/L veres.

(4) Töötervishoiuarst kontrollib reproduktiivtoksilise aine plii ja selle ühenditega kokkupuutuva

töötaja tervist igal juhul:

1) kui esineb kokkupuude pliisisaldusega töökeskkonna õhus, mis ületab 15 µg/m3, arvutatuna

ajaliselt kaalutud keskmisena 40 tunni jooksul;

2) kui mõne töötaja vere pliisisalduse tase ületab 0,09 mg/L veres;

3) viljakas eas naistöötaja puhul, kui mõne töötaja vere pliisisaldus ületab 0,045 mg/Lveres.

(5) Tööandja on kohustatud peatama sellise töö tegemise, millega kaasneb kokkupuude plii ja

selle ühenditega, ning korraldama korrapäraselt tervisekontrolli, kui töötaja vere pliisisaldus

ületab enne 9. aprilli 2026 toimunud kokkupuute tõttu bioloogilist piirnormi, kuid jääb alla 0,7

mg/L. Kui nende töötajate puhul täheldatakse vere pliisisalduse langustrendi piirnormi suunas,

võib lubada neil nimetatud tööd jätkata.

§ 14. Tööandja tegevus ohtlike kemikaalidega seotud juhtumiteks ettevalmistamisel ja

juhtumite korral

(1) Tööandja koostab ja teeb kõigile ohuga kokku puutuda võivatele töötajatele kättesaadavaks

eraldi tegevuskavad:

1) inimeste ohualast väljaviimiseks, tulekustutus- ja päästetöödeks ning esmaabi andmiseks;

2) hädaolukordadeks, mis võivad põhjustada erakorraliselt suure ulatusega kokkupuute

kantserogeenide või mutageenidega.

(2) Tööandja paigutab töökohale hoiatus- ning sidevahendid, millega teavitatakse töötajaid

ohust ning mille kaudu on võimalik edastada hädaabiteade Häirekeskusele.

(3) Tööandja teatab õnnetusohu tekkimise või õnnetusjuhtumi korral ohust, selle põhjustest ja

võimalikest tagajärgedest ning rakendatavatest ohutusabinõudest võimalikult kiiresti kõiki

töötajaid, kes võivad ohtu sattuda.

(4) Õnnetusjuhtumi tagajärgede likvideerimisel võtab tööandja kasutusele järgmised

erimeetmed:

1) saastunud alale lubatakse siseneda ainult taastamistöid ja teisi hädavajalikke töid tegevatel

töötajatel ning saastunud ala peab olema töötajatele selgelt märgistatud;

2) saastunud alal töötajatele antakse asjakohased isikukaitsevahendid ning eriohutusvahendid

ja -seadmed, mida nad peavad kasutama, ning kantserogeensete, mutageensete ja

reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuude peab rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga.

§ 15. Kantserogeenidest, mutageenidest või reproduktiivtoksilistest ainetest mõjutatud

töökeskkonnas töötavate inimeste üle arvestuse pidamine

(1) Tööandja peab töö tõttu kantserogeenidest, mutageenidest või reproduktiivtoksilistest

ainetest ohustatud töötajate nimekirja.

(2) Nimekirjas esitatakse töötaja kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) tööülesande kirjeldus;

3) kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine nimetus, millega töötaja on kokku

puutunud;

4) kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega toimunud kokkupuute kestus.

(3) Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ning säilitama

vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga ja

vähemalt viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega.

(4) Töötajatel ja töökeskkonnavolinikul on õigus tutvuda nimekirja puudutava isikustamata

statistilise teabega.

(5) Nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja

tööinspektoril.

§ 16. Kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete käitlemisest

teavitamine

(1) Tööandja on kohustatud Tööinspektsiooni nõudmisel esitama kirjalikult või elektrooniliselt

järgmised andmed:

1) tööandja nimi ja aadress;

2) kasutatavate kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete loetelu koos

neid identifitseerivate andmetega kemikaaliseaduse kohaselt;

3) tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse kantserogeene, mutageene

või reproduktiivtoksilisi aineid ja nende kasutamise põhjendused;

4) valmistatavate või kasutatavate kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid

sisaldavate ainete või segude kogused;

5) kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate

arv, kokkupuute laad ja kestus tööpäeva või töönädala jooksul;

6) nimekiri kasutatavate ohutusabinõude ja isikukaitsevahendite kohta.

(2) Kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitanud kantserogeenide,

mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute ohu, on ta kohustatud lisaks lõikes

1 loetletud andmetele esitama ka andmed kasutatava kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise aine teise kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega

asendamise juhtude kohta.

3. peatükk

Rakendussätted

§ 17. Määruste kehtetuks tunnistamine

(1) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 02.04.2024, 18) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 22.01.2026, 6) tunnistatakse kehtetuks.

(3) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete, mutageensete

ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded“ (RT I, 02.04.2024, 16) tunnistatakse kehtetuks.

1 Euroopa Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et

rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad

kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177, 05.07.1991,

lk 22–24); nõukogu direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste

mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 05.05.1998, lk 11–23), muudetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7); Euroopa

Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete

soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ

töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT

L 142, 16.06.2000, lk 47–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate

kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest

tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1

tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT

L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130

(ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120), (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29), (EL)

2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88, 16.03.2022,

lk 1–14); Euroopa Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna

ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ,

ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ (ELT L 38, 09.02.2006, lk 36–

39); Euroopa Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike

ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi

98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 338, 19.12.2009, lk 87–

89); Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2017/164, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi

98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljas loetelu ja

muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL (ELT L 27, 01.02.2017,

lk 115–120); Euroopa komisjoni direktiiv (EL) 2019/1831, millega kehtestatakse nõukogu

direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide viies loetelu

ja muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 279, 31.10.2019, lk 31–34); Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/869, 13. märts 2024, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ ning nõukogu direktiivi 98/24/EÜ plii, selle

anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium

Siseministeerium

Kaitseministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

30.03.2026 nr 2-2/1143-1

Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate

materjalide kasutamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste

ohutegurite mõõtmise kord ja keemiliste

ohutegurite mõõtmise kord

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ eelnõu.

Palun tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu lisa – töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid;

3) seletuskiri;

4) seletuskirja lisa – vastavustabel

5) seletuskirja lisa eelnõu ning kehtivate määruste võrdlustabel.

Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

2 (3)

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Ehitusinseneride Liit

Tööinspektsioon

Terviseamet

Keskkonnaagentuur

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit

Päästeamet

Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Eesti Kutsehaigete Liit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühing

Teenusmajanduse Koda

Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit

Marilin Lutsoja

+372 5883 6479, [email protected]

3 (3)

1

12.03.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste

ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega on kavandatud kehtestada määruse „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ (edaspidi kõiki

ohtlikke kemikaale käsitlev määrus) uus terviktekst, mis koondab kõikide ohtlike kemikaalide,

sh kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete kasutamisega seotud

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ühtseks tervikuks.

Ettevõtjatele on töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel tähtsad selged ja üheselt

mõistetavad nõuded. Kehtivas õiguses on ohtlike kemikaalide, kantserogeensete, mutageensete

ja reproduktiivtoksiliste ainete ning plii käsitsemise nõuded jaotatud kolme eraldi määruse

vahel, mille sisu on osaliselt kattuv ja mille omavahelised seosed ei ole alati selgelt tajutavad.

Ühe määruse kehtestamine võimaldab ettevõtjatel leida kõik asjakohased nõuded ühest

õigusaktist, vähendades eksimisriski ja vajadust paralleelselt mitut normi tõlgendada.

Eelnõukohase määrusega ei kavandata tööandjale uusi kohustusi.

Ohtlikud kemikaalid, sh kantserogeenid, mutageenid, reproduktiivtoksilised ained ja plii,

esinevad sageli samades tööprotsessides ning seetõttu on ettevõtjal praktilisem käsitleda neid

ühtselt riskianalüüsis, rakendada ühtseid ohtlike kemikaalide kokkupuute vältimise ja

vähendamise meetmeid ning lähtuda samast tervisekontrolli ja bioseire loogikast, mida toetab

üks terviklik kord, võimaldades terviklikumat ja süsteemsemat riskijuhtimist kooskõlas

ettevõtete tegelike töökorralduslike vajadustega. Koondmäärus tähendab ettevõtjatele

selgemat, stabiilsemat ja prognoositavamat regulatiivset keskkonda, kus muudatused tehakse

ühes loogilises määruses, mitte mitmes paralleelses õigusaktis.

Eelnõust jäävad välja kehtivates määrustes üksteist sisult dubleerivad või juba seaduse tasandil

kehtestatud nõuded. Sellega vähendatakse nõuete üldmahtu umbes kolmandiku võrra. Lisaks

jäävad välja mõningad seni kehtinud nõuded, mis ei ole vajalikud ja toovad kaasa ebamõistliku

halduskoormuse, näiteks:

 Tööandja on kohustatud Tööinspektsioonile esitama kirjalikult või elektrooniliselt teabe

kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete käitlemise kohta

kindlaks määratud andmed (tööandja nimi ja aadress, kasutatavate ainete loetelu,

tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu jne), kui Tööinspektsioon seda nõuab. Varem

oli tööandja kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne

kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega esmakordselt töö

alustamist.

 Mõõtetulemuste üks eksemplar säilitatakse mõõtelaboris, teist säilitab tööandja

40 aastat. Kui tööandja lõpetab tegevuse, antakse mõõtetulemused üle

Tööinspektsioonile. Edaspidi pole vaja mõõtetulemusi eraldi säilitada, kuna need on osa

riskianalüüsist, samuti ei pea mõõtetulemusi säilitama mõõtelabor.

2

Määruste koondamine on tingitud ka vajadusest võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/8691, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ2 töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate

ohtude eest ning direktiivi 98/24/EÜ3 töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste

mõjuritega seotud ohtude eest tööl. Direktiivi muudatustega kehtestati uued rangemad

töökeskkonna piirnormid diisotsüanaatidele ning pliile, samuti kehtestati rangem bioloogiline

piirnorm ja tervisekontrolli nõuded pliiga kokkupuutuvatele töötajatele. Liikmesriigid peavad

direktiivi 2024/869 oma õigusesse üle võtma hiljemalt 9. aprilliks 2026. Uute piirnormide

lisandumine toob tööandjale kaasa vajaduse teha sagedamini töökeskkonna õhu mõõtmisi,

uuendada riskianalüüsi, rakendada rohkem ennetusmeetmeid ning teha tervisekontrolli pliiga

kokkupuutuvatele töötajatele.

Eelnõukohase määrusega on kavas tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a

määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töökeskkonna

töötervisoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“

(edaspidi ohtlike kemikaalide määrus), 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete,

mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ (edaspidi kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete

määrus) ja 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi pliimäärus).

Kokkuvõtvalt on eelnõu tasakaalus, kuna direktiivist tulenevate uute nõuete tasakaalustamiseks

on koondatud kokku kolm määrust, mis vähendab juba üldiselt bürokraatiat, ning enam ei

sätestata neis sisalduvaid, kuid ajakohasuse kaotanud konkreetseid kohustusi ettevõtjatele.

Samuti tasakaalustab eelnõu praegu menetluses olev töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmise eelnõu, millega vähendatakse olulisel määral tööandjate halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja ([email protected]) ja Kristina

Toomsalu (töösuhe peatatud) ning sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis

([email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud töövaldkonna andmete nõunik Ingel

Kadarik ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2024/869, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate

ohtude eest ning direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste

mõjuritega seotud ohtude eest tööl.

Eelnõukohase määrusega on kavas kehtestada:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/869, 13. märts 2024. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide

ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi

89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses.) 3 Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud

ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).

3

1) Vabariigi Valitsuse määrus „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide, sh

kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete kasutamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“.

Eelnõukohase määrusega on kavas tunnistada kehtetuks järgmised määrused:

1) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 02.04.2024, 18);

2) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate

materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste

ohutegurite piirnormid“ (RT I, 22.01.2026, 6);

3) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete, mutageensete ja

reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

(RT I, 02.04.2024, 16).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse uus terviktekst, mis sisaldab kõiki ohtlikke kemikaale

ja koondab nendega kokku puutuvate töötajate kaitse nõuded, samuti tunnistatakse kehtetuks

senised ohtlike kemikaalide määrus, kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste

ainete määrus ning pliimäärus. Muudatuse eesmärk on ajakohastada kehtivat õigust, vähendada

reeglite killustatust ja viia uus määrus kooskõlla direktiivi 2024/869 muudatustega.

Eelnõuga kavandatud määrus tugineb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõikele 4, § 7

lõikele 3 ja § 131 lõikele 9. Eelnõukohase määruse pealkiri on „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid“.

Eelnõu jaguneb kolmeks peatükiks: „Üldsätted“, „Tööandja kohustused“ ja „Rakendussätted“.

Üldsätete peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, olulisemad mõisted

ning spetsiifilised tööprotsessid, mis põhjustavad kantserogeenset, mutageenset ja

reproduktiivtoksilist ohtu. Tööandja kohustuste peatükk sisaldab nõudeid töökeskkonna

riskianalüüsile, ohtlike kemikaalide kohta teabe hankimisele, ohutusabinõude ja erimeetmete

rakendamisele, tööhügieeni tagamisele, õhus ohtlike kemikaalide sisalduse mõõtmisele, ohtlike

kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumiteks ettevalmistamisele, töötajate juhendamisele ja

väljaõppele, tervisekontrollile ja selle erisustele, reproduktiivtoksilise aine plii bioseirele,

töötajate üle arvestuse pidamisele ning teatud ohtlike kemikaalide käitlemisest teavitamisele.

Rakendussätete peatükk sisaldab kehtetuks tunnistavaid Vabariigi Valitsuse määruseid.

Uue määruse vajadus tuleneb asjaolust, et ohtlike kemikaalide määruses ning kantserogeenide,

mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete määruses sätestatud töötajate kaitse üldnõuded (nt

nõuded töökeskkonna riskianalüüsile, terviseriski vähendamisele ja abinõude rakendamisele,

töötajate väljaõppele ning tervisekontrollile) kattuvad suurel määral, kuid on sõnastatud

erinevalt.

Ohtlike kemikaalide määrus kehtib kõikidele ohtlikele kemikaalidele ja neid sisaldavatele

materjalidele, sealhulgas kantserogeenidele, mutageenidele ja reproduktiivtoksilistele ainetele.

Viimaste puhul on aga kehtestatud nii Euroopa Liidu kui ka riigi tasandil rangemad tööohutuse

nõuded, kuna tegemist on eriti ohtlike ainetega töökeskkonnas. Selleks, et vältida nõuete

killustatust ja dubleerimist, koondatakse mõlema määruse sätted uude määrusesse. Samal ajal

sätestatakse erisused, mis kehtivad ainult kantserogeensetele, mutageensetele ja

reproduktiivtoksilistele ainetele. Lisaks võetakse üle direktiivi 2024/869 muudatused.

Eelnevast lähtudes tunnistatakse kehtetuks varasemal kujul kehtinud ohtlike kemikaalide

määrus kui ka kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete määrus.

4

Plii on alates 2008. aastast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (1272/2008/EÜ)4 alusel

ametlikult klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks aineks ning selle kasutamisega seotud

töötajate kaitse on reguleeritud direktiiviga 2004/37/EÜ, mis käsitleb kantserogeenseid,

mutageenseid ja teisi reproduktiivtoksilisi aineid. Varem käsitleti pliid direktiivis 98/24/EÜ

(töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl), kuid

direktiivi 2024/869 muudatustest tulenevalt viidi plii reguleerimine üle direktiivi 2004/37/EÜ,

kus see tegelikult ka olema peaks. Pliimäärus, mis jõustus juba 2000. aastal, ei ole sellest ajast

oluliselt muutunud ja on seetõttu ajakohatu, reguleerides aspekte, mida Euroopa Liidu õigus

eraldi ei reguleeri (nt kohaldusala väga täpne määramine, detailsus töökeskkonna õhu

pliisisalduse määramisel ja tervisekontrolli korraldamisel, rakendatavad hügieeninõuded jm).

Lisaks tekitavad praegusel kujul kehtivad määrused topelt reeglid, kuivõrd pliile kohalduvad

ka kantserogeenseid, mutageenseid ja reproduktiivtoksilisi aineid käsitleva määruse sätted, sest

plii on reproduktiivtoksiline aine.

Seetõttu tunnistatakse kehtetuks ka plii määrus. Uues määruses sätestatakse pliile need nõuded,

mis tulenevad direktiivi 2024/869 muudatustest ja on kooskõlas direktiiviga 2004/37/EÜ, jättes

kõrvale asjakohatud sätted, mida Euroopa Liidu tasandil ei reguleerita.

Kokkuvõttes koondab uus määrus kõik kehtetuks tunnistatud määruste sätted ja jätab välja need

sätted, mis on Euroopa Liidu õiguse kohaselt aegunud ja muudetud või riigisisese õiguse

kohaselt ajakohatud. Uue määruse täisteksti koostamine ei too kaasa lisakohutusi tööandjatele,

vaid lihtsustab nõuete järgimist ja parandab õigusselgust, kuna kõik ohtlike kemikaalide

kasutamise nõuded on koondatud ühte määrusesse. Lisaks sellele võtab uus määrus üle

direktiivist 2024/869 tulenevad uued töökeskkonna piirnormid.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, millistele olukordadele ja tegevustele

määrus laieneb ning millal seda ei kohaldata. Kuna kõiki ohtlikke kemikaale käsitleva määruse

eesmärk on koondada ühtsesse õigusakti seni eraldi kehtinud ohtlike kemikaalide määruse,

kantserogeenide määruse ja plii määruse sätted, on reguleerimisala sõnastatud suurel määral

nende määruste seniste reguleerimis- ja kohaldamissala käsitlevate sätete järgi.

Määrust kohaldatakse CLP-määruse kohaselt ohtlikele kemikaalidele ning kemikaalidele, mis

ei ole küll CLP-määruse kohaselt ohtlikud, kuid millele on kehtestatud piirnormid käesoleva

määruse lisas. Lisaks taimekaitsevahendite ja -seadmetega töötamisele (arvestades

taimekaitseseadusest tulenevaid nõudeid), asbestitöödele (Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri

2007. määrusest nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tulenevate

erisustega) ning kiirgustöötajate tööle (kiirgusseadusest tulenevate erisustega).

Määrust ei kohaldata ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide veole, kuna seda

reguleeritakse kaubavedu puudutavate seaduste ja kokkulepetega.

Oluline erinevus võrreldes kehtiva õigusega on see, et kõiki ohtlikke kemikaale käsitlevas

määruses ei säilitata eraldi plii määruse kohaldamisala selle §-st 1. Pliimääruses on üksikasjalik

loetelu pliiohtlikest töödest: rikastatud plii käitlemine, plii- ja tsingimaagi sulatamine ja

puhastamine, pliiarsenaadi tootmine ja käitlemine, pliioksiidide ning muude pliiühendite

tootmine, pliid sisaldavate värvide, emailide ja mastiksite tootmine ning kasutamine, patareide

ja akude tootmine ja taaskasutamine, pliid sisaldavate materjalide lammutamine ja põletamine

ning mitmesugused käsitööalad, kus kasutati tina ja pliid sisaldavaid materjale, pliijoodise

valmistamine, pliid sisaldava laskemoona valmistamine, pliid sisaldavate keraamiliste toodete

valmistamine, kristallklaasi tootmine, pliid sisaldavate plastmasside tootmine, pliid sisaldavad

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008 , mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ

ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006.

5

trükitööd, autokooste- ja remonditöö, pliitatud terase tootmine, terase karastamine pliiga,

pindade katmine pliiga, pliid sisaldavate metallijäätmete taaskasutamine jm.

Pliimäärus oli vajalik, sest üldised kemikaaliohutuse nõuded ei olnud piisavalt välja kujunenud

ja plii kui laialdaselt kasutusel olnud ja tugevalt tervist kahjustav aine vajas eraldi esiletoomist.

Euroopa Liidu õiguses ei ole pliitööde eraldi reguleerimist ette nähtud. Direktiiv 2004/37/EÜ

käsitleb pliid kui üht ohtlikku kemikaali teiste reproduktiivtoksiliste ainete hulgas, millele

laienevad töötervishoiu ja -ohutuse nõuded. Samuti on viimastel aastakümnetel

märkimisväärselt vähenenud nende tegevusalade hulk, kus pliid laialdaselt kasutatakse (nt

pliivärvid, pliijoodised ja pliid sisaldavad trükivärvid on valdavalt asendatud pliivabade

tehnoloogiatega). Seda sellepärast, et plii kasutamine on Euroopa Liidus oluliselt piiratud ja

paljudes valdkondades ka keelatud (nt piiratud ehitusmaterjalides ja autotööstuses ning

keelatud mänguasjades, toiduvaldkonnas ja kosmeetikas).

Seega on põhjendatud, et uues määruses ei tooda välja pliiohtlikke töid. See ei vähenda töötajate

kaitset, sest plii ja selle ühenditega kokkupuute korral peavad tööandjad jätkuvalt hindama plii

kasutamisega seotud riske, järgima kehtestatud piirnorme ning rakendama vajalikke

terviseriske vähendavaid abinõusid. Ohtlike kemikaalide ja kantserogeenide määruste

reguleerimis- ja kohaldamisalad olid juba kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, direktiividega

98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ, mistõttu ei olnud nende sisuline ümberkujundamine vajalik.

Eelnõu §-s 2 defineeritakse peamised terminid, mida kasutatakse ohtlikke kemikaale käsitlevas

määruses: kemikaal, ohtlik kemikaal, kantserogeen, mutageen, reproduktiivtoksiline aine,

toimeläveta reproduktiivtoksiline aine, toimelävega reproduktiivtoksiline aine, ohtlike ainete

piirnorm, lühiajaline kokkupuutepiirnorm ja bioloogiline piirnorm.

Kehtivas õiguses ei ole kõiki neid termineid ühtselt ja selgelt määratletud, defineeritud on vaid

toimelävega ja toimeläveta reproduktiivtoksiline aine kantserogeenide määruses. Terminid on

vaja määratleda, et tagada selgus mõistetes kõiki ohtlikke kemikaale käsitlevas määruses.

Tööandjal on siis lihtsam aru saada, kas tema ettevõttes kasutatavad ained kuuluvad määruse

reguleerimisalasse. See aitab kaasa töötervishoiu ja tööohutuse tagamisele (riskianalüüsi

koostamisel, terviseriski vähendavate abinõude rakendamisel, tervisekontrolli korraldamisel

jm) ettevõttes ohtlike kemikaalide kasutamise korral.

Toimeläveta ja toimelävega reproduktiivtoksilise aine definitsioonid on üle toodud muutmata

kujul kantserogeenide määruse §-st 4. Ülejäänud terminid on määratletud, tuginedes

direktiividele 98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ, kohandades need Eesti õigusruumi ja õigekeelenõuete

järgi. Ohtlike ainete piirnormi, lühiajalise kokkupuutepiirnormi ja bioloogiline piirnormi

terminid on samuti üle toodud kehtivast õigusest sisuliselt muutmata kujul.

Eelnõu § 3 sätestab tööprotsessid, mis võivad põhjustada kokkupuudet kantserogeensete,

mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetega. Paragrahv võtab Eesti õigusesse üle direktiivi

2024/869 muudatused.

Sätted on üle võetud kantserogeenide määruse § 2-st. Muudatus võrreldes kehtiva õigusega

seisneb eelkõige selles, et paragrahvi pealkirja ja sissejuhatavasse lausesse lisatakse terminid

„mutageenne“ ja „reproduktiivtoksiline“. Kuigi need terminid ei olnud kantserogeenide

määruses sõnaselgelt välja toodud, laienesid sätted ka neile ainetele. Seda kajastab ka

kantserogeenide määruse § 2 punkt 9, mis käsitleb muid tööprotsesse, kus esineb töötajate

kokkupuute oht kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetega. Seega

tuuakse paragrahv üle muutmata kujul ja uute terminite lisamine on tehniline täpsustus, mille

eesmärk on parandada õigusselgust. Termineid täpsustati ka direktiivis 2004/37/EÜ.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse ohtlike kemikaalide kasutamise piirangud. Tegemist on tehnilise

muudatusega, kus ohtlike kemikaalide määrusest tuuakse muutmata kujul selle § 10 üle uude

6

määrusesse. Parandatud on termini kasutust üldisele kemikaaliterminoloogiale vastavaks

(kõrvaltoote asemel on nüüd kõrvalsaadus). Tegemist on direktiivi 98/24/EÜ nõuetega.

Eelnõu § 5 alustab määruse teist peatükki „Tööandja kohustused“. Nimetatud paragrahv

sätestab töökeskkonna riskianalüüsi koostamise nõuded olukordadeks, kus töötajal tekib või

võib tekkida kokkupuude ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalidega. Nõuded

tuginevad ohtlike kemikaalide määruse §-le 2 „Töökeskkonna riskianalüüs“, kantserogeenide

määruse §-le 3 „Töökeskkonna riskianalüüs“ ning direktiivides 98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ

sätestatud nõuetele. Kehtiv pliimäärus eraldi töökeskkonna riskianalüüsi ei reguleeri.

Lõike 1 punktid on kohandatud sõnastuses ja kombineeritult üle toodud ohtlike kemikaalide

määruse § 2 lõikest 1 ning kantserogeenide määruse § 3 lõigetest 1 ja 2. Töökeskkonna

riskianalüüsi koostamise üldnõuded tulenevad eelkõige TTOSi §-st 134, millele tööandja peab

alati tuginema. Seejärel tugineb tööandja muudele spetsiifilistele nüanssidele, mis on sätestatud

töökeskkonnas esineva ohuteguri kohta.

Ohtlike kemikaalide määruse § 5 lõike 1 punktid 1–4 iseloomustavad töökoha töötingimusi,

käsitlevad töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisalduse mõõtmist, võimaliku terviseriski

suuruse, olemuse ja kestuse hindamist ning ohutusabinõude määramist ja rakendamist. Ka

kehtiva kantserogeenide määruse § 3 lõige 1 sätestab „kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb

töötajate kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute oht,

peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse

ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud“. Mõlemad määrused käsitlevad töökeskkonna

riskianalüüsi sarnaselt, ainult kantserogeenide määrus ei sätesta töökeskkonna õhu keemiliste

ainete sisalduse mõõtmist, mis ei tähenda, et seda teha ei tule, sest ohtlike kemikaalide määruse

nõuded kehtivad ka kantserogeenidele, mutageenidele ja reproduktiivtoksilistele ainetele.

Ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõikest 1 ei tooda üle punkti 5 „vormistama riskianalüüsi

tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis“. Seda õigusselguse huvides, vältides

sätete dubleerimist, sest nimetatud kohustus tuleb juba TTOSi § 134 lõikest 6, mille kohaselt

koostab tööandja riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kantserogeenide määruse § 3 lõige 2 sätestab erisusena, et hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki

kokkupuute viise, sh absorbeerumist nahka või naha kaudu organismi. Nõue tuleb ka direktiivist

2004/37/EÜ. See tuuakse välja eelnõu § 5 lõike 1 punktis 2.

Lõige 2 tuleneb ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõikest 2, mis sätestab, et ohtlike kemikaalide

kasutamisega seotud uut tööprotsessi ei ole lubatud alustada enne, kui tehtud on uus

riskianalüüs ja rakendatud sobivad ohutusabinõud. Ka direktiivi 98/24/EÜ kohaselt alustatakse

uut tööd alles siis, kui selle riskid on hinnatud ja kindlaks tehtud ennetusmeetmed on

rakendatud. Nõude eesmärk on välistada olukord, kus uute kemikaalidega töötamist alustatakse

enne riskide hindamist ja vajalike abinõude rakendamist.

Seejuures kasutatakse terminit „tööprotsess“ senise ohtlike kemikaalide määruses kasutatud

termini „tehnoloogiline protsess“ asemel sarnaselt direktiiviga 98/24/EÜ. Tööprotsess katab

kõiki tööülesandeid ja -etappe, sh tehnoloogia kasutamist. Samal ajal võib tehnoloogiline

protsess tekitada eksiarvamusi, eeldades, et selleks on vaja tehnilist tausta ja nõue kehtib näiteks

ainult tootmisettevõtetele.

Kantserogeenide määruse §-st 3 ei tooda üle lõiget 3, sest seda reguleerib juba TTOSi 134

lõige 3 „Riskianalüüsis tuleb arvestada töötaja ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi,

sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele, ning töökohtade

ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riske.“ TTOSi §-d 10 ja 101 käsitlevad

rasedate ja rinnaga toitvate töötajate ning alaealiste ja tervisekahjustusega töötajate riske.

Lõige 3 sätestab, et töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust mõõdab tööandja

tellimusel akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud või kinnitatud erialase kompetentsiga

7

mõõtelabor. Nõue tähendab, et labori pädevus, mõõtemeetodid ja kvaliteedisüsteem on

sõltumatult hinnatud ning vastavad asjakohastele standarditele, mis tagab mõõtetulemuste

usaldusväärsuse, jälgitavuse ja sobivuse kasutamiseks riskianalüüsis ning järelevalves. Nõude

eesmärk on tagada töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisalduse mõõtmiste usaldusväärsus,

täpsus ja võrreldavus, kuna nende tulemuste alusel hinnatakse töötajate kokkupuudet ning

kavandatakse töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid.

Ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõike 1 punktist 2 tuleb kohustus mõõta töökeskkonna õhu

keemiliste ainete sisaldust riskianalüüsi käigus ja võrrelda tulemusi piirnormidega ning

lõikest 4 nõue, et mõõtmised teeb pädev labor. Kantserogeenide määrus ei reguleeri eraldi

õhusisalduse mõõtmist, mis ei tähenda, et seda teha ei tule, sest see nõue tuleb ohtlike

kemikaalide määrusest.

Kehtivas pliimääruses on töökeskkonna õhu pliisisalduse mõõtmise nõuded sätestatud üsna

detailselt. Kohustus on määrata pliisisaldust õhus vähemalt üks kord kolme kuu jooksul või

teatud tingimustel kord aastas (nt kui eelnevad mõõtmistulemused on alla 100 µg/m³,

töötingimused ei ole muutunud või ühegi töötaja vere pliisisaldus ei ületa 0,6 mg/L). Samuti on

pliimääruses sätestatud täpsed tehnilised tingimused, et mõõtmised tehakse aatomabsorptsioon-

spektromeetria või sellega samaväärse meetodiga, õhuproov kogutakse töötaja

hingamistsoonist filtrile, mille osakeste püüdmisvõime on vähemalt 95% kui osakeste suurus

on 0,3 µm, kasutades pumpa tootlikkusega vähemalt 1 l/min. Selline detailsus võib tekitada

segadust, kuna esineb mitu erikriteeriumi mõõtmiste sageduse määramiseks (vahemikud,

õhukontsentratsiooni lävendid, töötajate vere pliisisalduse väärtused). Samal ajal sisaldab

pliimäärus aegunud viiteid mõõtmismeetoditele, mida Terviseameti sõnul enam ei kasutata.

Näiteks aatomabsorptsioon-spektromeetriat metallide määramisel asendab tänapäeval

induktiivselt seotud plasma massispektromeetria (ICP-MS) või muud uued meetodid.

Metoodikad (filtrite parameetrid, pumba õhuvooluhulgad, proovivõtukoha täpsus) muutuvad

ajas ja sõltuvad konkreetse töökoha eripärast. Pliimääruses on aga veel 2002. aastast pärinevad

detailsed nõuded, mis ei ole enam asjakohased.

Direktiivid 98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ ei määra konkreetseid mõõtmissagedusi ega

mõõtmisvahendite tehnilisi detaile, vaid rõhutavad, et kasutada tuleb kättesaadavaid ja

teaduslikult põhjendatud meetodeid.

Seetõttu on eelnõus loobutud pliimääruse liigselt tehnilistest nõuetest ning nõuded on

ühtlustatud direktiivides ja ohtlike kemikaalide määruses sätestatuga. Eelnõu kohaselt on

tööandja kohustatud kontrollima ohtlike kemikaalide sisaldust õhus regulaarselt, kui määruse

§-des 7 ja 8 nimetatud ohutusabinõud ja erimeetmed ei taga riski kõrvaldamist (eelnõu § 7

lõige 7). Samuti tuleb mõõtmisi teha alati siis, kui töötingimustes on toimunud muutused, mis

võivad suurendada kokkupuudet. See lähenemisviis võimaldab tõhusamalt kasutada ressursse.

Õhusisalduse mõõtmise peab tööandja tellima akrediteeritud või kompetentselt mõõtelaborilt

(eelnõu § 5 lõige 3) sarnaselt kehtivale õigusele.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse tööandja kohustus saada ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate

materjalide hankimisel tarnijalt teave tema töökeskkonnas kasutusel olevate kemikaalide

ohutuse kohta, eelkõige ohutuskaardid, ning määratakse juhud, millal ohutuskaarte ei ole vaja

eraldi hankida.

Kehtivas õiguses on see kohustus ohtlike kemikaalide määruse §-s 2, mis näeb ette, et tööandja

peab kemikaali hankides saama tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta, et

tagada kõigi võimalike ohutusabinõude õigeaegne rakendamine. Lisaks ei ole ohutuskaarti vaja

hankida, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud kemikaalid on varustatud piisava

teabega. Kantserogeenide ja pliimäärus selliseid eraldi sätteid ei sisalda, mis ei tähenda aga, et

nende korral ohutuskaarte hankida pole vaja, sest ohtlike kemikaalide määrus kohaldub kõigile

töökeskkonnas kasutatavatele ohtlikele kemikaalidele, sh kantserogeenidele, mutageenidele ja

reproduktiivtoksilistele ainetele.

8

Eelnõus tuuakse need sätted ohtlike kemikaalide määrusest üle muutmata kujul, et ühtlustada

ja koondada senised nõuded kõiki ohtlikke kemikaale käsitlevasse määrusesse. Tööandja teabe

hankimise kohustus jääb samaks.

Säte tugineb direktiivile 98/24/EÜ, mis käsitleb töötajate tervise ja ohutuse kaitset

kemikaalidest tulenevate ohtude eest tööl. Direktiivi kohaselt peab tööandja kemikaalidest

tuleneva riski kindlaksmääramisel ja hindamisel arvesse võtma tarnija esitatud teavet, sh

asjakohaseid ohutuskaarte kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr

1907/2006 (REACH). Tarnijalt saadav ajakohane ja täpne info võimaldab tööandjal rakendada

õigeaegselt asjakohaseid terviseriske vähendavaid meetmeid.

Eelnõu § 7 sätestab ohtlike kemikaalidega kokkupuute vähendamise ja vältimise meetmed.

Kõik meetmed on ka kehtivates määrustes, kuid nende ühendamise tulemusel on sõnastus

muutunud. Küll aga jääb samaks nõuete eesmärk ja sisu.

Lõige 1 sätestab, et tööandja on kohustatud kõrvaldama ohtliku kemikaali töökeskkonnast või

vähendama töötajate kokkupuudet sellega miinimumini, rakendades asjakohaseid tehnilisi,

korralduslikke ja isikukaitsemeetmeid. Lõike 1 eesmärk on kehtestada tööandja üldkohustus

rakendada ohtlike kemikaalidega seotud riskide ennetamisel hierarhilist lähenemist, mille

esmane siht on ohuallika kõrvaldamine või kokkupuute viimine miinimumini. Tehniliste,

korralduslike ja isikukaitsemeetmete kombineeritud kasutamine võimaldab vähendada

töötajate terviseriske ning ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Säte väljendab

ennetuspõhimõtet ning loob aluse kõigi järgnevate spetsiifiliste meetmete rakendamiseks.

Lõige 2 sätestab, et ohtlike kemikaalide kasutamisel tuleb eelistada nende asendamist aine, segu

või protsessiga, mis oma kasutustingimuste poolest ei ole töötajate tervisele ja ohutusele ohtlik

või on vähem ohtlik, nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik. Lõike 2 eesmärk on

rõhutada asenduspõhimõtte esmatähtsust ohtlike kemikaalide kasutamisel. Kantserogeensete,

mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete puhul võivad tervisemõjud olla rasked ja

pöördumatud, mistõttu on kõige tõhusam kaitsemeetod nende asendamine ohutuma

alternatiiviga. Nõue rakendada asendamist tehniliste võimaluste piires tagab tasakaalu töötajate

kaitse ja tootmisprotsesside teostatavuse vahel ning suunab tööandjaid otsima ja kasutama

innovaatilisi ning vähem ohtlikke lahendusi.

Lõige 3 sätestab, et kui lõikes 2 nimetatud asendamine ei ole tehniliselt võimalik, tagab tööandja

kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete valmistamise ja kasutamise

tehniliste võimaluste piires suletud süsteemis. Lõike 3 eesmärk on vähendada töötajate

kokkupuudet eriti ohtlike ainetega, kui nende asendamine ei ole võimalik. Suletud süsteemide

kasutamine piirab ohtlike ainete vabanemist töökeskkonda ning vähendab sissehingamise, naha

kaudu imendumise ja muu kokkupuuteviisi riski. Säte suunab tööandjat kasutama parimaid

kättesaadavaid tehnilisi lahendusi töötajate tervise kaitseks.

Lõige 4 sätestab, et kui suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja

tagama, et töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega oleks viidud miinimumini ning

kemikaalist tulenev ohutegur ei ületaks kehtestatud töökeskkonna piirnorme. Lõike 4 eesmärk

on tagada, et ka juhul, kui suletud süsteemi ei ole võimalik rakendada, vähendatakse töötajate

kokkupuudet ohtlike kemikaalidega maksimaalselt ning järgitakse kehtestatud piirnorme.

Eraldi rõhutatakse toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainete eripära, mille puhul ei pruugi

eksisteerida ohutut kokkupuutetaset. See nõuab tööandjalt eriti ettevaatlikku lähenemist ja

rangete riskivähendusmeetmete rakendamist.

Lõige 5 sätestab, et kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik

kasutada või valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et toimelävega reproduktiivtoksilise

ainega kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini. Lõige 5 täpsustab tööandja

9

kohustusi olukorras, kus kasutatakse või valmistatakse toimelävega reproduktiivtoksilist ainet

ning selle aine käitlemine suletud süsteemis ei ole tehniliselt võimalik. Sellisel juhul peab

tööandja rakendama kõik asjakohased töökorralduslikud, tehnilised ja isikukaitsemeetmed, et

vähendada töötajate kokkupuudet ainega võimalikult väikesele tasemele. Meetmed võivad

hõlmata näiteks tööprotsesside ümberkorraldamist, kohaliku väljatõmbeventilatsiooni

kasutamist, kokkupuute kestuse ja töötajate arvu piiramist ning sobivate isikukaitsevahendite

kasutamist. Sätte eesmärk on tagada, et ka olukorras, kus täielikult suletud süsteemi kasutamine

ei ole teostatav, viiakse töötajate terviseriskid miinimumini.

Lõige 6 sätestab, et kui reproduktiivtoksiline aine ei ole ei toimelävega ega toimeläveta aine,

lähtub tööandja lõikest 4 ning võtab asjakohased meetmed, et minimeerida selle ainega

kokkupuutest tulenev oht töötaja tervisele, arvestades, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul

ei pruugi olla kogust, millega kokkupuutel oleks aine töötaja tervisele ohutu. Lõige 6 käsitleb

olukorda, kus reproduktiivtoksilise aine puhul ei ole võimalik määrata või ei ole veel määratud

toimeläve olemasolu või selle puudumist. Sellisel juhul peab tööandja lähtuma lõikes 4

sätestatud põhimõtetest ning rakendama asjakohaseid meetmeid töötajate kokkupuute

vähendamiseks. See tähendab, et kokkupuudet tuleb käsitleda ettevaatusprintsiibi alusel,

arvestades võimalust, et aine puhul ei pruugi olla ohutut kokkupuutetaset. Seetõttu tuleb

tööandjal rakendada meetmeid, mis minimeerivad kokkupuudet nii palju kui tehniliselt

võimalik, sealhulgas eelistada ohutumaid alternatiive, kasutada tehnilisi kaitsemeetmeid ja

vajaduse korral isikukaitsevahendeid. Sätte eesmärk on tagada töötajate tervise kaitse ka juhul,

kui aine toksikoloogilised omadused ei võimalda selgelt määratleda ohutut kokkupuute taset.

Lõige 7 sätestab, et ohtlike kemikaalide kasutamisel rakendab tööandja eelkõige järgmisi

ennetavaid ja riski vähendavaid meetmeid:

 tööprotsessi kavandamine ja korraldamine viisil, mis väldib või minimeerib ohtliku

kemikaali vabanemise töökeskkonda. Punkti 1 eesmärk on vähendada ohtlike

kemikaalide vabanemist juba tööprotsessi kavandamise etapis, mis on kõige tõhusam

viis riskide ennetamiseks;

 asjakohaste töövahendite, töövõtete ja materjalide kasutamine, ohutu käsitsemine,

ladustamine ja vedu. Punkti 2 eesmärk on tagada ohutute töövahendite ja töövõtete

kasutamine kogu kemikaalide käitlemise protsessis, et ennetada lekkeid, õnnetusi ja

väärkasutust;

 ohtliku kemikaaliga kokku puutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu,

kasutusaegade ja -koguste viimine miinimumini. Punkti 3 eesmärk on piirata ohtlike

kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate hulka ning kokkupuute kestust ja mahtu,

vähendades seeläbi terviseriske;

 töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine töökeskkonnas kasutatavatest ohtlikest

kemikaalidest ja nendega seotud riskidest. Punkti 4 eesmärk on tagada, et töötajad on

teadlikud kasutatavatest kemikaalidest ja nendega seotud riskidest, mis on ohutu

käitumise eeldus. Töötajate juhendamist ja teavitamist reguleerivad ka §-d 10 ja 11;

 ohtlike kemikaalide tekke ja leviku vältimine eelistatult nende tekkekohas, näiteks

kohtäratõmbe, üldventilatsiooni ja muude asjakohaste meetmete abil. Punkti 5 eesmärk

on vältida ohtlike kemikaalide levikut töökeskkonnas eelkõige nende tekkekohas,

kasutades tõhusaid ventilatsiooni- ja äratõmbesüsteeme;

 ühiskaitsemeetmete kasutamine ning seadmete regulaarne tehniline kontroll ja

hooldamine. Punkti 6 eesmärk on eelistada ühiskaitsemeetmeid individuaalsetele

meetmetele ning tagada seadmete töökindlus korrakohase hoolduse kaudu;

 tööhügieenimeetmete rakendamine. Punkti 7 eesmärk on rakendada meetmeid, mis

vähendavad ohtlike ainete jääke töökeskkonnas ja töötajate kokkupuudet nendega.

Sealhulgas pindade korrapärane puhastamine, eriti kantserogeensete, mutageensete ja

10

reproduktiivtoksiliste ainete kasutamisel. Tööhügieenimeetmeid käsitletakse lisaks §-s

9;

 kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete ning nende jäätmete

ohutu kogumine, ladustamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende hoidmine

hermeetiliselt suletavates ja selgelt märgistatud anumates. Punkti 8 eesmärk on tagada

ohtlike ainete ja jäätmete ohutu käitlemine, vältides lekkeid ja sekundaarset

kokkupuudet;

 ohtlike kemikaalide ja nendega seotud seadmete, konteinerite ja pakendite selge ja

nähtav märgistamine ning ohualade tähistamine, sealhulgas keelumärgi „Suitsetamise

keeld“ kasutamine sellistes piirkondades. Punkti 9 eesmärk on tagada selge

märgistusega ohtude nähtavus ja töötajate teadlikkus riskidest, sealhulgas

suitsetamiskeelu järgimine;

 seire- ja kontrollimeetodite kasutamine ettenägematutest sündmustest või õnnetustest

tulenevate erakorraliste kokkupuudete varajaseks avastamiseks. Punkti 10 eesmärk on

võimaldada erakorraliste kokkupuudete varajane avastamine seire- ja

kontrollimeetodite abil, et rakendada kiiresti kaitsemeetmeid;

 isikukaitsevahendite kasutamine, kui kokkupuudet ei ole võimalik vältida muude

meetmetega. Punkti 11 eesmärk on tagada töötajate kaitse isikukaitsevahenditega, kui

muid meetmeid ei ole võimalik piisavalt rakendada.

Lõige 8 sätestab: kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et hoolimata paragrahvis

nimetatud meetmete rakendamisest ohustavad ohtlikud kemikaalid töötaja tervist ja ohutust,

peab tööandja rakendama lisameetmeid või asendama kemikaali ohutumaga. Lõike 6 eesmärk

on tagada riskijuhtimise pidev parandamine. Kui riskianalüüs näitab, et rakendatud meetmed ei

taga piisavat kaitset, peab tööandja võtma kasutusele lisameetmed või asendama kemikaali

ohutumaga. Säte rõhutab tööandja kohustust reageerida muutuvatele riskidele ning tagada

töötajate tervise ja ohutuse pidev kaitse.

Lõige 9 sätestab: kui §-des 7 ja 8 nimetatud ohutusabinõud ja erimeetmed ei taga riski

ärahoidmist töötajate tervisele ja ohutusele, kontrollib tööandja ohtlike kemikaalide sisaldust

töökeskkonna õhus korrapäraselt. Ohtlike kemikaalide sisaldust tuleb mõõta ka siis, kui

töötingimustes toimub muutusi, mis võivad mõjutada töötajate kokkupuudet ohtlike

kemikaalidega. Nõude eesmärk on tagada, et töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega oleks

pideva kontrolli all ning et rakendatud ohutusabinõud ja erimeetmed toimiksid tegelikkuses

tõhusalt. Töökeskkonna õhu regulaarne seire võimaldab tuvastada võimalikke ohutaseme

ületamisi, hinnata rakendatud ennetusmeetmete piisavust ning võtta vajaduse korral viivitamata

kasutusele lisakaitsemeetmed, et vältida töötajate tervisekahjustusi. Samuti on oluline teha

mõõtmisi töötingimuste muutumisel, kuna muudatused tehnoloogias, töökorralduses,

kasutatavates kemikaalides või ventilatsioonisüsteemides võivad oluliselt mõjutada

kokkupuute taset. Õhuseire sellistes olukordades võimaldab hinnata muutuste mõju töötajate

terviseriskile ning tagada, et töökeskkond vastab töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Eelnõu § 8 sätestab erimeetmete rakendamise töökeskkonnas.

Lõike 1 kohaselt tuleb ohtlike kemikaalide füüsikalistest ja keemilistest omadustest tulenevate

ohtude vältimiseks rakendada ohutusabinõusid, sealhulgas vältida kergestisüttivate ja

lagunevate kemikaalide kasutamist või vähendada nende koguseid, vältida süüteallikate

esinemist ning ennetada tulekahju, plahvatuse või muude füüsikaliste nähtuste tagajärgi

töötajate tervisele ja ohutusele.

Sätte eesmärk on ennetada kemikaalide omadustest tulenevaid ohte, mis võivad avalduda ka

väljaspool otsest tehnoloogilist protsessi. Kergestisüttivad, plahvatusohtlikud või ebastabiilsed

kemikaalid võivad süüteallika või ebasoodsate tingimuste korral põhjustada tulekahju või

plahvatuse, ohustades töötajate tervist ja ohutust.

11

Nõue vältida ohtlike kemikaalide kasutamist või vähendada nende koguseid lähtub

riskiennetuse põhimõttest, mille kohaselt tuleb oht võimaluse korral kõrvaldada või viia

miinimumini. Samuti on oluline vältida süüteallikaid, nagu avatud leegid, sädemed või kuumad

pinnad, mis võivad põhjustada süttimise.

Nõue on üle võetud kehtivast ohtlike kemikaalide määrusest ning on kooskõlas direktiiviga

98/24/EÜ, mille kohaselt tuleb tööandjal hinnata kemikaalidest tulenevaid riske ning rakendada

meetmeid töötajate tervise ja ohutuse kaitseks.

Lõige 2 sätestab: kui mõne tööprotsessi, näiteks seadmete hooldustöö käigus võib ette näha

töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeensete, mutageensete või

reproduktiivtoksiliste ainetega ning tavapärased ohutusabinõud ei ole piisavad, peab tööandja

pärast töötajate või nende esindajatega konsulteerimist kindlaks määrama lisameetmed

töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Sätte eesmärk on tagada töötajate parem kaitse olukorras, kus kokkupuude eriti ohtlike

kemikaalidega võib ajutiselt suureneda, näiteks hooldus-, remondi- või puhastustööde käigus.

Sellistes olukordades ei pruugi tavapärased ennetusmeetmed olla piisavad ning rakendada on

vaja tehnilisi ja korralduslikke lisaabinõusid. Töötajate või nende esindajatega konsulteerimise

nõue aitab tagada meetmete asjakohasuse ja rakendatavuse.

Nõue tuleb vajadusest piirata kokkupuudet kantserogeensete, mutageensete ja

reproduktiivtoksiliste ainetega nii palju kui võimalik ning on üle võetud kehtivast õigusest

kooskõlas direktiiviga 2004/37/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset selliste ainetega kokkupuutest

tulenevate riskide eest.

Lõike 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajatele suurenenud kokkupuute korral kaitseriietuse

ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida tuleb kasutada kogu kokkupuute kestel,

kusjuures kokkupuude peab piirduma lühima vajaliku ajaga.

Sätte eesmärk on vähendada kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete

sissehingamise ja nahaga kokkupuute riski olukorras, kus kokkupuudet ei ole võimalik

täielikult vältida. Individuaalsete kaitsevahendite kasutamine on vajalik lisameede töötajate

terviseriski vähendamiseks, eriti ajutiste ja vältimatute tööde korral. Samuti rõhutab säte, et

kokkupuute kestus tuleb viia miinimumini, mis on oluline riskide vähendamise põhimõte.

Nõue on üle võetud kehtivast õigusest ja on kooskõlas direktiiviga 2004/37/EÜ, mille kohaselt

tuleb kokkupuudet selliste ainetega piirata ning kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid,

kui kokkupuudet ei ole võimalik muude meetmetega vältida.

Lõike 4 kohaselt peab suurenenud kokkupuute korral olema tööpiirkond selgelt märgistatud

ning kõrvaliste isikute juurdepääs sinna peab olema välditud. Sätte eesmärk on takistada

kokkupuudet ohtlike ainetega isikutel, kes ei ole tööga seotud, ning vähendada töötajate arvu,

kes võivad ohtlike ainetega kokku puutuda. Piirkonna selge märgistamine ja juurdepääsu

piiramine aitavad ennetada juhuslikku kokkupuudet ning on oluline osa riskijuhtimisest ja

tööohutuse tagamisest.

Nõue on üle võetud kehtivast õigusest ning on kooskõlas direktiiviga 2004/37/EÜ, mille

kohaselt tuleb piirata juurdepääsu piirkondadesse, kus esineb kokkupuude kantserogeensete,

mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetega.

Eelnõu § 9 sätestab tööhügieeninõuded. Sätted tuginevad kantserogeenide määruse §-le 7

„Tööhügieen“ ja pliimääruse §-le 7 „Töökohas rakendatavad hügieeninõuded“, samuti

direktiividele 98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ. Ohtlike kemikaalide määruses ei ole

tööhügieeninõuded eraldi sätestatud, mis aga ei tähenda, et need ei ole vajalikud või et

tööhügieeni ei peaks järgima. Nende nõuete sätestamise eesmärk on ennetada töötajate

võimalikku kokkupuudet ohtlike kemikaalidega, andes tööandjale praktilised suunised

tööhügieeni tagamiseks ohtlike kemikaalide kasutamisel töökeskkonnas.

12

Kantserogeenide määruse § 7 sätestab väga konkreetsed tööhügieeninõuded, nt söömise,

joomise ja suitsetamise keelu saastunud aladel, töö- ja kaitseriietuse ning tänavariietuse eraldi

hoiustamise, duššidega pesemisvõimaluse ning isikukaitsevahendite puhastamise ja

hoiustamise korra. Ka pliimääruse § 7 sätestab samasugused põhinõudeid (keeld süüa, juua ja

suitsetada, pesemisvõimaluse tagamine, riiete eraldi hoiustamine). Nimetatud nõuded tuuakse

kõiki ohtlikke kemikaale käsitlevasse määrusesse üle kohandatud sõnastuses.

Pliimäärus sätestab lisaks spetsiifilisemaid nõudeid, nt kohustust rakendada hügieenimeetmeid

juhul, kui töökeskkonna õhu või mõne töötaja vere pliisisaldus ületab teatud taset. Spetsiifiliste

künnisväärtustega seotud nõudeid eelnõus ei sätestata, sest hügieenimeetmeid tuleks rakendada

igal juhul, kui esineb kokkupuutevõimalus ohtlike kemikaalidega, sõltumata nende

mõõtmistulemustest. Selliselt ei reguleerita seda ka direktiivis 2004/37/EÜ. Uude määrusesse

jäetakse üle võtmata ka pliimääruse § 7 lõike 1 punktid 2 ja 3, mis käsitlevad puhkeruumi

kasutamise võimalust ja joogiveega varustamist, kuna neid reguleeritakse TTOSi §-s 11

„Tööolme“.

Eelnõu § 9 koondab kantserogeenide ja pliimääruse hügieeninõuded, mis laienevad edaspidi

kõigile ohtlike kemikaalide kasutamise juhtudele, sest tegemist on elementaarsete tööhügieeni

põhimõtetega töötervishoius ja -ohutuses. Ohtlike kemikaalide saastepiirkonnas ei tohiks süüa,

juua ega suitsetada, ohtlike kemikaalide kasutamisel tuleks kasutada asjakohaseid töö- ja

kaitseriideid ning isikukaitsevahendeid ning lisaks tuleks kasutatud isikukaitsevahendid

tööpäeva lõpus puhastada ja hoiustada kindlaksmääratud kohta jm. Need meetmed vähendavad

kokkupuuteriski ja on võrdselt vajalikud kõigi tervist kahjustavate kemikaalide puhul,

sõltumata aine liigist. Ka direktiiv 98/24/EÜ sätestab vaid üldpõhimõtte, et tööandja peab

rakendama sobivaid hügieenimeetmeid, täpsustamata detailsemalt nende sisu ning jättes

liikmesriikidele vabaduse sobivad hügieenimeetmed ise sätestada. Meetmete vajadus peab

selguma tööandja tehtava riskianalüüsi käigus, mille tegemisel arvestab ta töökeskkonnas

kasutatavate kemikaalide nende tarnijalt saadud ohutusalast teavet.

Lõike 1 punktis 2 sätestatakse erinevused kokkupuutel kantserogeensete, mutageensete või

reproduktiivtoksiliste ainetega. Üks erand on see, et tööandja on kohustatud tagama nende

ainetega kokkupuute korral eraldi hoiukohad töö- ja kaitseriietusele ning tänavariietusele.

Nimetatud ohtlikud ained võivad oma omaduste tõttu riiete kaudu edasi kanduda töötaja

kodusesse keskkonda. Tänavariiete eraldamine tööl kasutatavatest riietest vähendab

pereliikmete ja keskkonna saastumise riski. Nimetatud erand on toodud välja just

kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral, mitte

kõikide ohtlike kemikaalide korral, sest kõik ohtlikud kemikaalid ei püsi sellisel kujul riietel

või ei ole niivõrd ohtlikud. Seetõttu on suurema riskiga ainete puhul vaja sätestada rangemad

nõuded.

Nimetatud muudatused ei too tööandjale lisakohustusi. Enamik tööandjaid rakendavad neid

hügieenimeetmeid juba kas kantserogeenide määruse, pliimääruse või ettevõtte töötervishoiu

ja -ohutuse korra järgi.

Direktiiv 2004/37/EÜ toob eraldi välja, et tööhügieenimeetmete rakendamise kulusid ei tohi

kanda töötajad. TTOSi § 121 lõige 3 sätestab sama „Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni

käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi

kulutusi“, mistõttu seda eraldi kõiki ohtlikke kemikaale käsitlevas määruses välja ei tooda.

Eelnõu § 10 sätestab töötajate juhendamise ja väljaõppe nõuded ohtlike kemikaalidega

kokkupuutumise korral.

Ohtlike kemikaalide määruse § 10 näeb ette, et töötajaid tuleb teavitada töökeskkonnas

kasutusel olevate ohtlike kemikaalide võimalikust mõjust tervisele, riskianalüüsi tulemustest,

ohutusandmetest, töökeskkonna õhu mõõtmistulemustest ja piirnormidest, samuti kasutusel

13

olevatest isikukaitsevahenditest ning tööd reguleerivatest õigusaktidest. Lisaks tuleb töötajatele

tagada ohutute töövõtete rakendamiseks väljaõpe.

Kantserogeenide määrus täpsustab töötajatele antava põhjaliku väljaõppe sisu

kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete tervist kahjustava toime kohta,

sealhulgas suitsetamisega seotud suurenenud riski kohta. Väljaõpe peab sisaldama

ohutusabinõusid, ohumärkide tundmist, töö- ja isikuhügieeninõudeid, isikukaitsevahendite

kasutamise korda ning tegutsemisjuhiseid ohuolukorras. Lisaks nähakse ette, et väljaõpet tuleb

korrapäraselt korrata ning kohandada alati uute või muutunud ohtude ilmnemisel.

Tervishoiuasutustes tuleb väljaõpet korraldada veelgi sagedamini, eriti uute kantserogeenseid,

mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate ravimite kasutusele võtmisel.

Pliimäärus kehtestab spetsiifilised töötajate teavitamise kohustused, sealhulgas nõude

informeerida pliiga kokkupuutuvaid töötajaid aine mõjust lootele ja rinnapiimale,

piirnormidest, bioloogilise seire vajalikkusest ning tegutsemisest olukorras, kus pliisisaldus

õhus või veres ületab piirmäärasid.

Eelnõu § 10 ühendab ja ajakohastab seni kolmes eraldi määruse töötajate juhendamise ja

väljaõppe sätted, lähtudes direktiividest 98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ. Kuna töötajate juhendamist

ja väljaõpet reguleerib peaasjalikult TTOSi § 133, mis kehtib kõigi töökeskkonna ohutegurite

suhtes, peab tööandja edaspidi ka eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt ohtlike kemikaalidega kokku

puutuvaid töötajaid juhendama ja välja õpetama TTOSis kehtestatud nõuete kohaselt. Lisaks

sellele täpsustatakse kõiki ohtlike kemikaale käsitlevas määruses juhendamise ja väljaõppe sisu

kemikaalispetsiifiliselt. Lisaks TTOSis sätestatud nõuetele peab juhendamine ja väljaõpe

sisaldama kemikaalide võimalikku kahjulikku mõju tervisele, suitsetamisega kaasnevat

suurenenud riski kantserogeenide ja reproduktiivtoksiliste ainete korral, rakendatavaid

ohutusabinõusid, ettevõttes kehtivaid tööhügieeninõudeid ja isikukaitsevahendite kasutamise

korda, kemikaalidele kehtestatud piirnorme ning mõõtmistulemusi, tarnija esitatud

ohutuskaardi andmeid ning tegutsemisjuhiseid ohtliku olukorra tekkimisel ja õnnetusjuhtumi

korral. Välja jäetakse ohtlike kemikaalide määrusest punkt, mille kohaselt tuleb töötajaid

teavitada neid ohtlikke kemikaale reguleerivatest õigusaktidest, sest direktiivid 98/24/EÜ ja

2004/37/EÜ seda nõuet ei sisalda ning seega pole seda vaja säilitada direktiividega vastavuse

tagamiseks.

Lõike 2 kohaselt korratakse juhendamist ja väljaõpet töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

sätestatud korras ehk siis, kui muutub ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus; muutuvad

töötaja tööülesanded või tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või

tehnoloogia; töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud; töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja

see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi, sealhulgas tööõnnetuse, või kui

töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

Lõike 3 erisusena on ette nähtud, et tervishoiuasutuste töötajatele, kes puutuvad kokku

kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti neid sisaldavate uute

ravimitega, tuleb juhendamist ja väljaõpet regulaarselt korrata.

Lõige 4 kohustab tööandjat kohandama juhendamise ja väljaõppe sisu alati uute või muutunud

ohtude ilmnemisel.

Eelnõu § 10 ei too tööandjatele kaasa uusi kohustusi, vaid ühtlustab ja muudab selgemaks seni

eri määrustes killustatult sätestatud nõuded. Kõik olulised juhendamise ja väljaõppe elemendid

on säilinud, kuid liigsetest detailidest, näiteks pliimääruse väga spetsiifilised

teavitamiskohustused, on loobutud. See vähendab tarbetut dubleerimist, samal ajal on töötajate

tervisekaitse aspektid reguleeritud. Säte on nüüd selgem, ühtlasem ja kooskõlas direktiividega

98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ.

14

Eelnõu § 11 sätestab töötajate teavitamise erijuhud. Tööandja peab teavitama töötajaid

ettevõttes kasutatavatest kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid

sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagama, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed,

konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid

hoiatusmärke. Samuti peab tööandja koostama ja kinnitama kirjalikud juhised kantserogeenide,

mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete käitlemiseks ning tagama, et need oleksid

töötajatele kättesaadavad ning vajaduse korral nähtavale kohale välja pandud. Mõlemad nõuded

kanduvad otse edasi kantserogeenide määrusest ning on kooskõlas direktiiviga 2004/37/EÜ.

Eelnõu § 12 sätestab töötajate tervisekontrolli ja selle tulemuste rakendamise nõuded.

Töötajate tervisekontrolli käsitlevad sätted tulevad ohtlike kemikaalide määrusest (§ 11 lõiked

1 ja 3) ja kantserogeenide määrusest (§ 12 lõiked 1 ja 3). Kõik need on kooskõlas direktiividega

98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ. Sätted on üle toodud eelnõu § 12 lõigetesse 1 ja 2 ja 4 kohandatud

sõnastuses. Säilib viide, et tervisekontroll tehakse TTOSis sätestatud korras. Samuti on teatud

juhtudel ette nähtud bioseire vajadus (töötaja veres või uriinis kemikaali või selle metaboliidi

sisaldus) ning nõue, et töötervishoiuarstil peavad tervisekontrolli tegemisel olema andmed

tööandja riskianalüüsi ja töökeskkonna õhu ohtlike ainete sisalduse mõõtmiste kohta. Andmete

edastamise viisi ega täpset ajastust reguleeritud ei ole, kuid nimetatud andmed peavad

töötervishoiuarstil tervisekontrolli läbiviimise hetkel olemas olema. Kantserogeenide

määrusest säilib eelnõu § 12 lõikes 4 erisus, mille kohaselt peab töötaja töötervishoiuarsti

otsusel läbima tervisekontrolli ka pärast sellise töö lõppemist, mille käigus puutus ta kokku

kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetega.

Tervisekontrolli tulemuste rakendamise nõuded on lõikesse 4 üle toodud nii ohtlike kemikaalide

määrusest (§ 11 lõiked 2 ja 9) kui ka kantserogeenide määrusest (§ 12 lõige 2) kohandatud

sõnastuses. Tööandja peab rakendama meetmeid järgmistel juhtudel:

- kui töötajal diagnoositakse haigus või tervisehäire, mis võib olla seotud kokkupuutega

ohtliku kemikaaliga;

- kui leitakse, et kehtestatud bioloogilist piirnormi on ületatud.

Nendel juhtudel peab tööandja:

- riskianalüüsi ja riski vähendamiseks rakendatavad ohutusabinõud üle vaatama ning

vajaduse korral täiendama ja lisaohutusabinõud kasutusele võtma;

- võimaluse ja töötaja nõusoleku korral paigutama töötaja teisele tööle või töökohale, kus

riski ei esine;

- töötervishoiuarsti otsusel suunama tervisekontrolli kõik teised samade ainetega kokku

puutunud töötajad.

Kehtivas ohtlike kemikaalide määruses ei ole tööandja kohustus rakendada neid meetmeid

sõnaselgelt seotud bioloogilise piirnormi ületamisega. Direktiiv 98/24/EÜ sellise nõude siiski

kehtestab. Seetõttu on eelnõus see kohutus selgesõnaliselt välja toodud, et tagada kooskõla

Euroopa Liidu õigusega. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole uue kohustusega. Bioloogilise

piirnormi ületamine viitab juba iseenesest võimalikule tervisehäirele, mistõttu oli tööandja

kohustus rakendada eespool nimetatud meetmeid ka bioloogilise piirnormi ületamise korral,

sest tervisehäire tuvastamise korral tuli need toimingud niikuinii ette võtta. Eelnõu täpsustab ja

toob bioloogilise piirnormi ületamise nüüd ühemõtteliselt välja, nagu on reguleeritud ka

direktiivis 2004/37/EÜ ja kantserogeenide määruses, et vältida erinevaid tõlgendusi.

Bioloogiline piirnorm on kehtestatud ainult pliile.

Kehtivas pliimääruses sätestatud tervisekontrolli nõudeid käsitletakse eraldi eelnõu §-s 13, sest

üldised tervisekontrolli põhimõtted kohalduvad pliiga töötamisel samamoodi nagu kõigi teiste

ohtlike kemikaalide ning kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete puhul.

Plii puhul esineb aga teatud erinevusi.

15

Kokkuvõttes väldib eelnõu § 12 senist dubleerimist kolmes eri määruses ja koondab

tervisekontrolli puudutavad sätted ühtseks tervikuks. See tagab kooskõla direktiividega

98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ, suurendab õigusselgust ning ei too tööandjatele uusi kohustusi.

Eelnõu § 13 sätestab nõuded reproduktiivtoksilise aine plii ja selle ühendite tervisekontrollile

erinevalt teistest ohtlikest kemikaalidest ning bioseire korraldamisele. Paragrahv võtab Eesti

õigusesse üle ka direktiivi 2024/869 muudatused.

Reproduktiivtoksilise aine plii ja selle ühendite tervisekontrolli erinevused

Kehtivas pliimääruses on väga detailne tervisekontrolli kord (§ 3), sealhulgas tervisekontrolli

osade loetelu (töö- ja terviseanamnees; terviseuuring, mille käigus tuleb pöörata erilist

tähelepanu pliist kahjustuda võivale vereloomele, mao- ja seedetraktile, neerudele, perifeersele

ja kesknärvisüsteemile; hemogramm; uriini ribaanalüüs ja kreatiniin seerumis või plasmas koos

hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiirusega (eGFR); töötaja tööohutusalane nõustamine),

enne pliid käsitseva tööga alustamist ja töötamise ajal kord aastas tervisekontrolli läbiviimise

nõue, vastunäidustuste spetsiifiline nimekiri (talasseemia, G-6-PD-puudulikkus, aneemia,

neeru- ja vereloomepuudulikkus) ning see, et töötervishoiuarstil peavad olema andmed

töökeskkonna õhu pliisisalduse kohta.

Euroopa Liidu tasandil sätestasid plii korral tervisekontrolli nõuded mõlemad direktiivid, nii

98/24/EÜ kui ka 2004/37/EÜ, kusjuures nõuded lihtsalt dubleerisid üksteist. Nüüd reguleerib

neid nõudeid direktiiv 2004/37/EÜ (vt art 16 lg 4).

Uude kõiki ohtlikke kemikaale käsitlevasse määrusesse võetakse üle see, et töötervishoiuarstil

peavad tervisekontrolli tegemiseks olema andmed töökeskkonna õhu pliisisalduse kohta (vt

pliimäärus § 3 lg 2), küll aga laiendatuna kõigile ohtlikele kemikaalidele, mitte üksnes pliile,

sest seda reguleerib juba ka ohtlike kemikaalide määrus (vt ohtlike kemikaalide määrus § 11 lg

3). Eelnõus ei sätestata enam spetsiifiliste tervisekontrolli osade loetelu ja vastunäidustusi tööks

pliiga, sest ühegi teise ohtliku kemikaali või aine pärast ei ole Eesti ega Euroopa Liidu õigus

tervisekontrolli korraldamise täppisloetelu ega vastunäidustuste nimekirja ette nähtud.

Enam ei sätestata ka seda, et tervisekontroll tuleb teha enne pliid käsitseva tööga alustamist,

sest seda reguleerib juba TTOSi § 131 lõige 7: „Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli

enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii

ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne

öötööle asumist.“ Kuna tervisekontrolli tehakse eelkõige TTOSis sätestatud korras, on nõuete

dubleerimine asjakohatu. Ka direktiiv 2004/37/EÜ ei too seda plii erisusena eraldi välja, vaid

reguleerib kohustust üldisemalt kõikide kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste

ainete korral (vt art 14 lg 2). Sätestamata jäetakse ka nõue, et pliiga kokkupuutuva töötaja

tervisekontroll tuleb teha vähemalt kord aastas, kuna direktiivi 2004/37/EÜ (vt art 16 lg 4) ja

direktiivi 2024/869 muudatustega (vt põhjenduspunkt 10) sätestatakse, et pliiga kokkupuutuva

töötaja tervisekontroll peab põhinema tegelikul riskil nagu ka töökeskkonna mõõtmised (õhu

pliisisalduse ja töötajate vere pliisisalduse tasemed), mitte jäigalt korduvatel kalendripõhistel

mõõtmistel.

Direktiivi 2024/869 muudatuse järgi sätestatakse eelnõus tervisekontrolli erisused pliiga

kokkupuutel eelkõige direktiivi 2004/37/EÜ nõuetest (vt art 16 lg 4) lähtudes. Eelnõu § 13

lõike 5 kohaselt kontrollib töötervishoiuarst plii ja selle ühenditega kokkupuutuva töötaja tervist

järgmistel juhtudel:

- kui esineb kokkupuude töökeskkonna õhu kaudu pliisisaldusega, mis ületab 15 µg/m3,

arvutatuna ajaliselt kaalutud keskmisena 40 tunni jooksul;

- kui mõne töötaja vere pliisisalduse tase ületab 0,09 mg/L;

- viljakas eas naistöötaja puhul, kui mõne töötaja vere pliisisaldus ületab 0,045 mg/L.

16

Reproduktiivtoksilise aine plii bioseire

Kehtivas pliimääruses kasutatakse terminit „bioloogiline seire“, mida kasutatakse enim

keskkonnakaitse, ökoloogia jms valdkonnas. Terminit „bioseire“ kasutatakse tervishoiu,

epidemioloogia jms valdkonnas. Seetõttu võetakse uues kõiki ohtlikke kemikaale käsitlevas

määruses kasutusele termin „bioseire“, sest see on korrektsem plii ja selle ühendite kontekstis.

Pliimäärus reguleerib bioseire tingimusi detailselt (vt pliimääruse § 4). Bioseire käigus tuleb

määrata töötaja vere pliisisaldus (B-Pb), kasutades absorptsioon-spektromeetriat või

samaväärseid tulemusi andvaid meetodeid. Piirnormina kehtib vere pliisisalduse väärtus 0,7

mg/L. Tööandja peab bioseiret korraldama vähemalt üks kord poolaasta jooksul või kord aastas

sõltuvalt pliisisaldusest töökeskkonna õhus või töötajate veres. Lisaks kehtestatakse erinõuded:

kui vere pliisisaldus ületab 0,4 mg/L, peab tööandja koostöös töötervishoiuarstiga ületamise

põhjused kõrvaldama, kolme kuu möödudes pliisisaldust uuesti määrama, töötaja vajaduse

korral ja tema nõusolekul teisele tööle paigutama ning kõik teised samades tingimustes töötajad

tervisekontrolli saatma. Lisaks näeb pliimääruse § 5 lõige 1 ette kohustusliku bioseire

korraldamise ka siis, kui pliisisaldus töökeskkonna õhus ületab 75 µg/m³. Selline mitme

kriteeriumi seos tekitab praktikas ebakindlust ja segadust, et millistel juhtudel tööandja seda

ikkagi korraldama peab. Esile kerkivad erinevad künnised, kord vere pliisisalduse tasemega,

siis töökeskkonna õhuga ning seejärel kindlate ajavahemikega seotult. Kehtiv kord ei anna

ühtset lähenemist ja tekitab paralleelseid kohustusi bioseire korraldamiseks. Lisaks sellele

kehtivad nõuded praktiliselt muutmata kujul aastast 2002, kui pliimäärus kehtima hakkas.

Uues ohtlikke kemikaale käsitlevas määruses sätestatakse bioseire nõuded pliiga kokkupuutel

eelkõige direktiivi 2004/37/EÜ nõuetest (vt art 16 lg 4) lähtudes. Eelnõu § 13 lõigete 1 ja 2

kohaselt korraldab tööandja bioseiret regulaarselt, määrates selle käigus töötaja vere

pliisisalduse (B-Pb), kasutades absorptsioonspektomeetriat või samaväärseid tulemusi andvat

meetodit. See tähendab, et nii meetod kui ka töötaja vere pliisisalduse mõõtmise kohustus jääb

samaks võrreldes kehtiva õigusega, kuid muutub see, et bioseiret korraldatakse pidevalt, mitte

kindlatel ajahetkedel. See tähendab, et seire peab toimuma järjepideva meetmena tööprotsessi

käigus, mitte üksnes kalendripõhiselt nagu senini (kord aastas, kord poole aasta jooksul või

muudel juhtudel). Järjepidev seire tugineb riskihindamisele ja tähendab töökeskkonna

tegelikele andmetele tuginevat perioodilisust, mis jätab ära tarbetud bioseired. Lõikes 3

sätestatakse uued bioloogilised piirnormid:

- varasem piirnorm 0,7 mg/L veres asendatakse alates 9. aprillist 2026 piirnormiga 0,3

mg/L veres;

- alates 1. jaanuarist 2029 kehtib veelgi madalam piirnorm – 0,15 mg/L veres.

Kehtivast pliimäärusest ei võeta üle §-s 4 sätestatud erinõudeid, mille kohaselt tuleb töötaja

vere pliisisalduse 0,4 mg/L ületamisel rakendada kindlaksmääratud abinõusid (põhjuse

kõrvaldamine, kolme kuu möödudes uus määramine, tööle ümberpaigutamine, kõigi töötajate

kontrollimine). Selle asemel sätestatakse eelnõu § 13 lõikes 4, et tööandja peab töö tegemise

peatama ja korraldama korrapäraselt tervisekontrolli, kui töötaja vere pliisisaldus ületab

bioloogilist piirnormi, kuid jääb alla senise piirnormi 0,7 mg/L, ning kui töötaja puhul

täheldatakse vere pliisisalduse langustrendi piirnormi suunas, võib töötajal lubada töö tegemist

jätkata. Direktiiv selgitab (vt põhjenduspunkt 11), et „plii koguneb luudesse ja vabaneb

aeglaselt vereringesüsteemi. Seega võib pliisisaldus veres püsida kõrge pikka aega pärast plii

ja selle anorgaaniliste ühenditega kokkupuute vähendamist. Kui täheldatakse langustrendi

kehtiva bioloogilise piirnormi suunas, peaks olema võimalik lubada neil töötajatel jätkata täita

ülesandeid, millega kaasneb kokkupuude plii ja anorgaaniliste ühenditega.“ Seetõttu on oluline

jälgida bioloogilist piirnormi ja arvestada langustrendiga.

Uue ohtlikke kemikaale käsitleva määruse kohaldumine pliile ja selle ühenditele

Ainsa erisusena kohaldatakse eelnõu nõudeid pliile ja selle ühenditele erinevalt direktiivist

2004/37/EÜ, mis direktiivi 2024/869 muudatuste järgi kohaldab nõudeid pliile ja selle

17

anorgaanilistele ühenditele. Direktiiv 2024/869 selgitab, et „plii ja selle anorgaanilised ühendid

on peamised töökeskkonnas esinevad reproduktiivtoksilised ained, mis võivad mõjutada nii

viljakust kui ka loote arengut ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1272/2008 kohasele 1A kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise

kriteeriumidele“ (vt põhjenduspunkt 6). Terviseamet selgitab, et töökeskkonnas toimub

tõepoolest kokkupuude valdavalt anorgaaniliste pliivormidega ja mitme orgaanilise pliiühendi

(nt tetraetüülplii) kasutamine on Euroopa Liidus keelustatud. Näiteks on tetraetüülplii kantud

määruse 1907/2006 kohaselt ainete hulka, mille käitlemine ilma Euroopa Komisjoni eriloata on

keelatud alates 1. maist 2025. Eestis tehtud kontrollid (nt REACH-EN-FORCE 5 projekt)

kinnitavad, et pliiga kokkupuude seotud selle anorgaaniliste vormidega ning orgaanilisi

pliiühendeid ei ole kontrollitud ettevõtetes seni leitud. Sellest hoolimata sätestatakse eelnõus

nõuded pliile ja selle ühenditele, nii nende orgaanilistele kui ka anorgaanilistele vormidele, sest

võimalik on, et orgaanilisi vorme töökeskkonna esineb, kuigi neid seni tuvastatud pole. Lisaks

sellele võib tekkida olukordi, kus orgaanilise pliiga kokku puututakse (nt erandkorras Euroopa

Komisjoni autoriseerimise alusel). Sellisel juhul laienevad eelnõus sätestatud nõuded kõikidele

pliiühenditele. Kehtivas õiguses on juba sätestatud piirnormid nii orgaanilisele kui ka

anorgaanilisele pliile (vt ohtlike kemikaalide määruse lisa), mistõttu ei muuda see tööandja

kohustusi ega suurenda halduskoormust.

Kokkuvõttes viiakse eelnõu §-s 13 plii ja selle ühenditega seotud bioseire ja tervisekontrolli

nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga 2004/37/EÜ direktiivi 2024/869 muudatuste

alusel. Sätestatakse märkimisväärselt rangemad vere pliisisalduse lubatud piirväärtused,

bioseire ja tervisekontrolli korraldamise nn kalendripõhine süsteem asendatakse riskidel ja

tegelikel töökeskkonna mõõtmistel tugineva süsteemiga. Muudatuste eesmärk on tõhustada plii

ja selle ühenditega kokkupuutuvate töötajate tervisekontrolli ning pöörata erilist tähelepanu

reproduktiivriskidele ning kui lapseootel naistöötaja pliiga kokku puutub, loote kaitsele. Uued

nõuded on rangemad siis, kui kokkupuude tegelikult ületab direktiivis sätestatud künnised, ning

olukorras, kus riskid on tõhusalt kontrollitud, võib bioseiret ja tervisekontrolli teha harvemini

kui varasema jäiga korra alusel. Selline lähenemine toetab töötajate tervise tegelikku kaitset,

vähendades samal ajal tarbetuid mõõtmisi ja halduskoormust. Seega, kuigi piirnormid

karmistuvad, ei too muudatused tööandjatele kaasa põhjendamatuid lisakohustusi, vaid kui

riskid on kontrollitud, osutub uus kord paindlikumaks ja tagab töötajate tegelikku tervisekaitset

paremini.

Eelnõu § 14 reguleerib tööandja tegevust ohtlike kemikaalidega seotud juhtumiteks

ettevalmistamisel ja juhtumite korral.

Lõige 1 sätestab, et tööandja on kohustatud koostama ja kõigile ohuga kokku puutuda võivatele

töötajatele kättesaadavaks tegema tegevuskavad inimeste ohualast väljaviimiseks, tulekustutus-

ja päästetöödeks ning esmaabi andmiseks, sealhulgas eraldi tegevuskavad hädaolukordadeks,

mis võivad põhjustada erakorraliselt suure ulatusega kokkupuute kantserogeenide või

mutageenidega. Tegevuskavade koostamise ja kättesaadavaks tegemise nõue aitab vähendada

paanikat ja viivitusi hädaolukorras ning võimaldab kiiret ja koordineeritud tegutsemist inimeste

ohualast väljaviimisel, tulekustutus- ja päästetöödel ning esmaabi andmisel. Eraldi

hädaolukorra tegevuskavade nõudmine olukordadeks, mil võib esineda erakorraliselt suur

kokkupuude kantserogeenide ja mutageenidega, on vajalik, sest sellised juhtumid võivad

põhjustada kaugeleulatuvaid tervisekahjustusi, mis kohe ei ilmne ning nõuavad tavapärasest

rangemaid ja spetsiifilisemaid meetmeid. Säte toetab ennetuspõhimõtet ja on kooskõlas

töötervishoiu ja tööohutuse üldiste nõuetega. Nõue on kooskõlas direktiiviga.

Lõige 2 sätestab, et töökohale tuleb paigaldada hoiatus- ning sidevahendid, millega teavitatakse

töötajaid ohust ning mille kaudu on võimalik edastada hädaabiteade Häirekeskusele. Lõike

eesmärk on tagada ohu varajane avastamine ja kiire teavitamine, mis on tähtis ohtlike ainete

18

lekete või kontsentratsiooni suurenemise korral. Ohumärguannete süsteem võimaldab töötajatel

viivitamata reageerida ning rakendada kaitsemeetmeid. Sidesüsteemi olemasolu hädaabiteate

edastamiseks Häirekeskusele tagab operatiivse koostöö päästeteenistustega ning aitab

vähendada õnnetusjuhtumi tagajärgi. Nõue toetab tööandja kohustust luua töökeskkond, kus

hädaolukordadele reageerimine on süsteemne ja tõhus ning on kooskõlas direktiiviga. Nõue

kandub üle kantserogeenide määrusest.

Lõige 3 sätestab, et tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise või õnnetusjuhtumi korral

teatama ohust, selle põhjustest ja võimalikest tagajärgedest ning rakendatavatest

ohutusabinõudest võimalikult kiiresti kõiki töötajaid, kes võivad ohtu sattuda. Eesmärk on

tagada, et õnnetusohu või õnnetusjuhtumi korral saavad kõik ohustatud töötajad viivitamata

selget ja arusaadavat teavet ohu olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede kohta. Õigeaegne

teavitamine võimaldab töötajatel rakendada enesekaitsemeetmeid ning järgida tööandja

kehtestatud ohutusjuhiseid. See aitab vähendada vigastuste ja tervisekahjustuste riski ning

toetab läbipaistvat ja vastutustundlikku ohutusjuhtimist töökohal.

Lõige 4 sätestab, et õnnetusjuhtumi tagajärgede likvideerimisel või lõikes 2 nimetatud juhul

peab tööandja kasutusele võtma erimeetmed:

 saastunud alale lubatakse siseneda ainult taastamistöid ja teisi hädavajalikke töid

tegevatel töötajatel ning saastunud ala peab olema töötajatele selgelt märgistatud;

 saastunud alal töötavatele inimestele antakse asjakohased isikukaitsevahendid ning

eriohutusvahendid ja -seadmed, sh kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede

kaitsevahendid, mida nad peavad kasutama, ning kantserogeensete, mutageensete ja

reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuude peab rangelt piirduma lühima vajaliku

ajaga.

Eesmärk on piirata töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega õnnetusjuhtumi tagajärgede

likvideerimisel või erakorralise kokkupuute riskiga tööde tegemisel. Saastunud alale

juurdepääsu lubamine ainult hädavajalikke töid tegevatele töötajatele ja ala teistele töötajatele

selge märgistamine vähendab kõrvaliste isikute kokkupuute riski. Asjakohaste isiku- ja

erikaitsevahendite kasutamise nõue tagab töötajatele maksimaalse võimaliku kaitse ning

kokkupuute kestuse piiramise nõue lähtub põhimõttest hoida ohtlike ainete mõju nii väike kui

võimalik. Meetmed on vajalikud, et minimeerida tervisekahjustuste ohtu ja tagada ohutu

töökorraldus erandlikes olukordades. Nõue kandub üle kantserogeenide määrusest.

Eelnõu §-des 15 ja 16 sätestatakse erisused kantserogeenidele, mutageenidele ja

reproduktiivtoksilistele ainetele, nende ainetega töötavate inimeste üle arvestuse pidamisele

ning nende ainete käitlemisest teavitamise kohta. Tegemist on eelkõige tehnilise muudatusega:

§-ga 15 võetakse kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete määrusest

muutmata kujul üle § 11 ning §-ga 16 võetakse üle § 8.

Ainuke sisuline muudatus, mis tehakse eelnõu §-s 16, on see, et tööandja on kohustatud esitama

Tööinspektsioonile kirjalikult või elektrooniliselt kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainete käitlemise kohta kindlaks määratud andmed (tööandja nimi ja

aadress, kasutatavate ainete loetelu, tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu jne), kui

Tööinspektsioon seda nõuab. Seni pidi tööandja teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva

enne kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega esmakordselt töö

alustamist.

Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni koormust. Direktiiv

2004/37/EÜ ei näe ette kohustust teavitada etteantud tähtaja jooksul, vaid sätestab, et

teavitamine peab toimuma siis, kui pädev asutus seda riskihindamise tulemuste põhjal

vajalikuks peab. Seetõttu viiakse kord kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatus vähendab

ettevõtjate halduskoormust, kuna ei pea enam rutiinselt edastama teavet enne töö alustamist,

vaid peavad seda tegema ainult Tööinspektsiooni nõudmisel. Nõue muutub paindlikumaks ja

19

proportsionaalsemaks, sest teavitatakse siis, kui risk töötajate tervisele ja ohutusele tegelikult

esineb. Muudatus kõrvaldab ka ebamõistliku nõude, mille kohaselt oli kohustus teavitada ka

siis, kui riskihindamisel terviseriski töötajatele ei ilmnenud.

Eelnõu §-ga 17 tunnistatakse kehtetuks ohtlike kemikaalide määrus, kantserogeenide,

mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete määrus ning pliimäärus.

Eelnõu lisas taasesitatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste

ohutegurite piirnormid“ uuendatud kujul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/869 alusel muudetakse plii, selle ühendite

ja diisotsüanaatide tööalase kokkupuute piirnorme:

 Plii ja anorgaanilised ühendid muudetakse „plii ja selle anorgaanilised ühendid“. Välja

jäetakse CASi number (sest see on mõeldud ainult puhtale metallile ja võib seega olla

eksitav), samuti kogu tolmu ja peentolmu piirnormid ning kehtestatakse üldine piirnorm

pliile ja selle anorgaanilistele ühenditele. Lisatakse märge „reproduktiivtoksiline aine“

ning jäetakse välja märge peentolmu kohta.

 Plii, orgaanilised ühendid (vt tetraetüülplii, tetrametüülplii) muudetakse „plii ja selle

orgaanilised ühendid (vt tetrametüülplii, st tetraetüülplii)“.

 Kasutatud märkide tähenduste juurde lisatakse märge 33 – toimeläveta

reproduktiivtoksiline aine.

 Kehtestatakse uus kokkupuute piirnorm pliile ja selle anorgaanilistele ühenditele.

Plii ja selle anorgaaniliste ühendite piirnormi muudetakse järgmiselt: senine piirnorm on kogu

tolmu korral 0,1 ja peentolmul 0,05 – nüüd kehtestatakse pliile 0,03 hoolimata sellest, kas

tegemist on peentolmu või kogu tolmuga. Lisaks sellele lisatakse märkus, et plii on

reproduktiivtoksiline aine.

Lisas kasutatud märkide tähenduste juurde lisatakse kas „TR – toimeläveta

reproduktiivtoksiline aine“ või punkt 33.

Direktiivi 2004/37/EÜ artikli 16a kohaselt määratakse direktiivi III lisa märgete veerus, kas

reproduktiivtoksiline aine on toimeläveta reproduktiivtoksiline aine või toimelävega

reproduktiivtoksiline aine. Uuringud näitavad, et kokkupuude pliiga moodustab ligikaudu poole

kogu tööalasest kokkupuutest reproduktiivtoksiliste ainetega. Teaduslikult ei ole võimalik

kindlaks teha, millisest määrast allapoole jääv kokkupuude plii ja selle anorgaaniliste

ühenditega oleks viljakas eas naistöötajate järglaste arengule ohutu. Seepärast lisatakse plii ja

selle anorgaaniliste ühendite kohta märge „toimeläveta reproduktiivtoksiline aine“ ning

tööandjad peaksid tagama, et töötajate tööalane kokkupuude plii ja selle anorgaaniliste

ühenditega oleks nii väike kui tehniliselt võimalik.

Plii ja selle anorgaaniliste ühendite inimorganismi sattumise viisid on nii kokkupuude suu

kaudu kui ka sissehingamisel. Uusimate teaduslike andmete ja uute järelduste põhjal plii ja selle

anorgaaniliste ühendite kohta on vaja parandada võimaliku terviseriskiga kokku puutuvate

töötajate kaitset sellega, et vähendatakse nii plii ja selle anorgaaniliste ühendite bioloogilisi

piirnorme kui ka nende tööalase kokkupuute piirnorme.

Lisaks sätestatakse, et määruse lisas nimetatud aine „berüllium ja berülliumi anorgaanilised

ühendid“ piirnorm 0,0006 mg/m3 kehtib kuni 10. juulini 2026. Sama aine piirnorm 0,0002

mg/m3 jõustub 11. juulil 2026 ning määruse lisas nimetatud aine „kaadmium ja selle

anorgaanilised ühendid“ piirnorm 0,004 mg/m3 kehtib kuni 10. juulini 2027. Sama aine

piirnorm 0,001 mg/m3 jõustub 11. juulil 2027.

20

Määruse lisas nimetatud aine „diisotsüanaadid (mõõdetud NCOdes***)“ 8-tunnise kokkupuute

piirnorm 0,01 mg/m3 ja lühiajalise kokkupuute piirnorm 0,02 mg/m3 kehtivad kuni 31.

detsembrini 2028. Sama aine 8-tunnise kokkupuute piirnorm 0,006 mg/m3 ja lühiajalise

kokkupuute piirnorm 0,012 mg/m3 jõustuvad 1. jaanuaril 2029.

Taasesitatavas ja praegu kehtivas lisas olid erinevad piirnormid diisotsüanaatide vormide puhul,

näiteks:

 1,6-diisotsüanato-heksaan (heksametüleendiisotsüanaat);

 2,4-diisotsüanatotolueen (tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4-diisotsüanaat);

 Isoforoondiisotsüanaat;

 4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat (fenüülisotsüanaat);

 naftaleendiisotsüanaat;

 tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4-diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen);

 trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat.

Nüüd kehtestatakse ühtne piirnorm kõikidele diisotsüanaatidele Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 98/24/EÜ järgi. Kuna uus piirnorm on mõõdetud funktsionaalrühmades, siis

võrdlus varasemate, ainepõhiste piirnormidega ei ole ühtne. Seega jäetakse lisast välja

diisotsüanaatide vormid ning alles jäetakse ainult üks ühtne piirnorm kogu aineklassile. Lisa

täiendatakse märgetega 33 ja 34.

NCO tähistab diisotsüanaadiühendite isotsüanaadi funktsionaalrühmi (-N=C=O). See on

keemiline rühm, mis määrab diisotsüanaadi toksikoloogilised omadused ja bioloogilise

aktiivsuse. Piirnormide määramisel mõõdetakse kokkupuudet just nende NCO rühmade alusel,

sõltumata konkreetsest diisotsüanaadiühendist. See tähendab, et kõikide diisotsüanaatide

vormide puhul kasutatakse ühtset mõõtühikut (mg NCO/m3), mis võimaldab paremini hinnata

riske ja juhtida töökeskkonda.

Muudetakse diisotsüanaatide tööalase kokkupuute piirnorme, kuna teaduslikult ei ole võimalik

määrata kokkupuute taset, millest madalama taseme puhul ei oleks diisotsüanaatidega

kokkupuude tervisele kahjulik. Diisotsüanaadid on nahka ja hingamisteid sensibiliseerivad

ained, millel võib olla hingamisteedele kahjulik mõju, näiteks võivad põhjustada tööga seotud

astmat, bronhide ülitundlikkust ja nahahaigusi. Ulatuslikuma töötaja kaitse tagamiseks tuleb

diisotsüanaatide puhul arvestada ka muid võimalikke kokkupuuteviise lisaks sissehingamisele,

eelkõige naha kaudu imendumist. Kokkupuude nahaga võib suurendada kogu keha koormatust

ja põhjustada süsteemset immunoloogilist toimet.

Diisotsüanaatide uued piirnormid on kehtestatud eesmärgiga vähendada töötajate terviseriske,

alandades kokkupuutetaset. Alates 1. jaanuarist 2029 kehtib 8-tunnise keskmise kokkupuute

piirnormina 0,006 mg/m3 ja lühiajalise (15-minutilise) kokkupuute piirnormina 0,012 mg/m3,

mõõdetuna NCO-de alusel. Kuna selliste madalate piirnormide täitmine võib olla keeruline,

eriti arvestades tehnilist teostatavust, on kehtestatud üleminekuperiood. Kuni 31. detsembrini

2028 kehtivad järgmised piirnormid: 8-tunnise keskmise kokkupuute piirnorm 0,01 mg/m³ ja

lühiajalise kokkupuute piirnorm 0,02 mg/m³ (mõõdetuna NCO-des). Tööandjad peavad senisest

täpsemalt hindama töökeskkonna õhusaastet ja vajaduse korral tellima mõõtmised, mis on

tundlikud madalamatele NCO tasemetele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase määrusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2024/869, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta

tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate

21

ohtude eest ning nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta

keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl.

4. Määruse mõjud

Määrusesse koondatakse kolm kehtivat ohtlike kemikaalidega töökeskkonnas kokkupuudet

reguleerivat määrust. Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2024/869 muudatused (uued töökeskkonna piirnormid piile ja diisotsüanaatidele ning

tervisekontrolli nõuded pliile), ühtlasi ajakohastatakse ja ühtlustatakse riigisiseseid nõudeid.

Määruste ühendamine on tehnilise iseloomuga muudatus, mille mõju avaldub halduskoormuse

vähenemises ning õigusselguse paranemises. Määruste ühendamise ja plii regulatsiooni

ajakohastamisega kaasneb mitu tehnilist laadi muudatust, mis ei avalda sihtrühmadele

märkimisväärset mõju, kuid toetavad üldist õigusselgust. Järgnev mõjude analüüs keskendub

sihtrühmadele mõju avaldatavatele sisulistele muudatustele.

Määruse rakendamisega kaasneb sotsiaalne mõju, majanduslik mõju ja mõju riigiasutustele.

Mõjusid hinnati valdkondade ja sihtrühmade kaupa ning tuvastati valdkonnale avalduva mõju

olulisus, arvestades sihtrühma suurust, avalduva mõju ulatust, sagedust ning ebasoovitavate

mõjude riski. Muudatused ei mõjuta oluliselt haridust, kultuuri ega sporti; keskkonda;

infotehnoloogiat ega infoühiskonda; riigikaitset ega välissuhteid; siseturvalisust ega

regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: töötajad, kes puutuvad töös kokku ohtlike kemikaalidega.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm

Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid on töökeskkonna keemilised ohutegurid.

Töötajad võivad nendega kokku puutuda sissehingamisel, naha kaudu või allaneelamisel.

Ohtlikel kemikaalidel võib nendega kokkupuutuvatele töötajatele olla tervist kahjustav mõju

mitme teguri (nt kemikaali omadused, inimene ise, kemikaaliga kokkupuute kontsentratsioon

ja sageduses jne) korral. Seejuures puuduvad paljudel kemikaalidel ohutud

kokkupuutetasemed, mis tähendab, et iga kokkupuude sellise kemikaaliga võib tervist

kahjustada. Ohtlik mõju võib väljenduda näiteks mürgistuses, organismi ülitundlikkuses

(näiteks astma), vähkkasvaja või pärilike haiguste tekkes, viljakuse vähenemises jne. Seetõttu

on oluline vältida või viia töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega miinimumini,

rakendades asjakohaseid ennetus- ja kaitsemeetmeid.

Ohtlikud kemikaalid on kasutusel paljudes tegevusvaldkondades ja tööprotsessides. Sagedasem

ja süsteemsem kokkupuude esineb üldjuhul ehituses ja töötlevas tööstuses, eeskätt

tööprotsessides, kus kasutatakse metalle, kemikaale, lahusteid, vahtmaterjale, värve ja

pinnakatteid ning kus kokkupuude võib olla korduv ja pikaajaline. Samuti võivad töötajad

ohtlike kemikaalidega spetsiifiliste tööprotsesside kaudu kokku puutuda ka teistes

tegevusvaldkondades, näiteks põllumajandus, tervishoid, laboritööd, sõidukite hooldus ja

laevaehitus.

Tööelu uuringu (2021) andmetel puutus vähemalt 25% tööajast keemiliste toodete ja ohtlike

ainetega kokku ligikaudu 61 500 töötajat ettevõtetes, kus töötab vähemalt viis töötajat,

moodustades 12% kõigist selliste ettevõtete töötajatest5.

Muudatuste kirjeldus ja avalduv mõju

5 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU42: Töötajad terviseohu liigi ja tööajal terviseohuga kokku puutumise

järgi. Külastatud 21.01.2016.

22

Määrusega alandatakse plii ja diisotsüanaatide tööalase kokkupuute piirnorme ja plii

bioloogilist piirnormi. Pliil ja diisotsüanaatidel puuduvad ohutud kokkupuute tasemed – isegi

väga väike kogus võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi6. Puuduvad täpsed andmed selle

kohta, kui paljud töötajad spetsiifiliselt plii ja diisotsüanaatidega töös kokku puutuda võivad.

Euroopa Komisjoni (2023)7 hinnangul võib kogu ELis pliiga kokku puutuda 50 000 – 150 000

töötajat ja piirnormide alandamine aitab järgmise 40 aasta jooksul ära hoida ligikaudu 10 500

tervisekahjustuse juhtumit. Diisotsüanaatide puhul ei ole mõju võimalik samaväärselt

kvantifitseerida andmete piiratuse tõttu, kuid piirnormide alandamise peamine eesmärk on

vähendada tööalase astma ja hingamisteede ülitundlikkuse juhtumeid. Euroopa Komisjoni

(2023) hinnangul põhjustavad diisotsüanaadid ELis igal aastal hinnanguliselt 2350–7269 uut

kutsehaigusjuhtumit. Seega, kuigi piirnormide alandamine ei pruugi kõiki haigestumisi ära

hoida, vähendab see oluliselt pikaajaliste ja pöördumatute tervisekahjustuste riski.

Määrusega täpsustatakse töötajate tervisekontrolli ja selle tulemuste rakendamise ning õhu- ja

bioseire nõudeid. Plii ja selle ühenditega kokkupuutuvate töötajate puhul ei ole tervisekontroll

ning bio- ja õhuseire enam kohustuslik kindlaksmääratud kalendripõhise sagedusega (kord

aastas või sagedamini sõltuvalt tingimustest). Kehtiva korra kohaselt tuleb pliiga

kokkupuutuvate töötajate tervisekontrolli ning plii õhu- ja bioseiret teha kord aastas ka siis, kui

mõõdetud kokkupuute tase püsib piirnormide piires või on riskid töökeskkonnas tõendatult

maandatud. Edaspidi jäävad need selgemalt seotuks riskide ning mõõdetavate näitajatega.

Õhuseiret tuleb edaspidi teha regulaarselt siis, kui töötajate pliiga kokkupuute riske ei ole

võimalik piisavalt maandada, ning alati siis, kui riskid muutuvad (nt töötingimuste või

tööprotsesside muutumisel). Bioseiret tuleb teha regulaarselt, nimetamata konkreetseid

ajavahemikke. Samal ajal alandatakse oluliselt piirnorme, mille ületamisel õhus või mõne

töötaja veres tuleb korraldada tervisekontroll kõigile plii või selle ühenditega kokku puutuvatele

töötajatele. Seejuures on bioloogiline piirnorm tervisekontrolli korraldamiseks viljakas eas

naistöötajatele madalam.

Muudatuste mõjul väheneb töötajate koormus juhul, kui töökeskkonna riskid on maandatud ja

töötingimused stabiilsed – võrreldes kehtiva korraga peavad töötajad tõenäoliselt harvemini

vereanalüüse tegema ja tervisekontrolle läbima. See vähendab ka kulusid tööandjatele.

Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib esineda risk, et pliiga kokkupuute suurenemine ei ilmne

kohe, kui seiret ei tehta enam kalendripõhiselt ning töötingimused muutuvad järk-järgult.

Samuti võib rutiinse tervisekontrolli sageduse vähenemisega kaasneda risk, et tervisekahju jääb

pikemaks ajaks märkamata. Neid riske tasakaalustab oluliselt piirnormide alandamine, mis

võimaldab varasemat sekkumist ja terviseprobleemi ennetamist, töö peatamise kohustus

bioloogilise piirnormi ületamisel ning tööandja kohustus korraldada õhuseiret töötingimuste

muutumisel või juhul, kui riske ei ole võimalik muude abinõudega piisavalt maandada.

Kaudset mõju avaldab töötajatele ka muudatus, mille kohaselt kantserogeensete, mutageensete

ja reproduktiivtoksiliste ainetega töötamisel ei pea tööandja edaspidi Tööinspektsiooni 30

päeva enne uue töö alustamist teavitama ja peab esitama neid vaid Tööinspektsiooni nõudmisel.

Mõju avaldub eelkõige Tööinspektsiooni järelevalvevõime võimaliku vähenemise kaudu (vt

täpsemalt „Mõju riigiasutustele“).

Kokkuvõttev hinnang sotsiaalsetele mõjudele

6 Tööelu portaal. Reproduktiivtoksilised ained ja Diisotsüanaadid. Külastatud 21.01.2026. 7 European Commission (2023). Commission Staff Working Document - Impact assessment accompanying the

Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Council Directive 98/24/EC

and Directive 2004/37/EC as regards the limit values for lead and its inorganic compounds and diisocyanates.

Brussels, 13.2.2023, SWD(2023) 35 final.

23

Muudatused on töötajatele positiivse iseloomuga, eriti need muudatused, mis alandavad plii ja

diisotsüanaatidega kokkupuute piirnorme ja nõuavad tööandja sekkumist senisega võrreldes

madalamate tasemete juures. Võimalikud ebasoovitavad mõjud on seotud seire ja

tervisekontrolli kalendripõhise korralduse kaotamisega, kuid neid tasakaalustavad madalamad

piirnormid, täpsemad töökeskkonnas rakendatavate hügieeninõuded ning abi- ja erimeetmete

rakendamise nõuded ning õigusselguse paranemine.

Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna ohtlike kemikaalidega puutub kokku

ligikaudu 12% töötajatest. Muudatused ei mõjuta siiski kõiki ohtlike kemikaalidega

kokkupuutuvaid töötajaid ühtmoodi, seega iga üksiku muudatuse mõju võib avalduda ka vaid

väikesele osale töötajatele. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused eeldavad töötajatelt

mõningast kohanemist, kuid ei too kaasa uusi kohustusi ega ole neile keerulised. Mõju

avaldumise sagedus on samuti keskmine, sõltub eelkõige konkreetse töötaja kokkupuutest

ohtlike kemikaalidega ning ilmneb peamiselt perioodilistes tegevustes, nagu tervisekontrollis

osalemine.

Kokkuvõttes on muudatustel positiivne ja oluline sotsiaalne mõju. Siiski, üldiselt on

terviseriskid kehtiva korra alusel suures osas juba maandatud ning igapäevase kokkupuute

vähenemise mõju uute nõuete tõttu on tervisekaitse seisukohalt pigem tagasihoidlik.

Majanduslikud mõjud

Sihtrühm: tööandjad, kelle töökeskkonnas kasutatakse ohtlikke kemikaale.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm

Muudatused mõjutavad tööandjaid, kelle tegevuses kasutatakse ohtlikke kemikaale, sealhulgas

reproduktiivtoksilisi aineid, kantserogeene ja mutageene. Ohtlikud kemikaalid on kasutusel

mitmesugustes tegevusvaldkondades ja tööprotsessides (vt töötajate sihtrühma). Tööelu

uuringu (2021) andmetel esineb töötajatel oluline kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike

ainetega ligikaudu 4700 vähemalt viie töötajaga ettevõttes, mis moodustab 30,1% kõigist

sellistest ettevõtetest8.

Muudatuste kirjeldus ja avalduv mõju

Määrusega alandatakse plii ja diisotsüanaatide tööalase kokkupuute piirnorme ning plii

bioloogilist piirnormi, mis tähendab tööandjatele vajadust rakendada ennetus- ja

sekkumismeetmeid senisest madalama kokkupuutetaseme juures. See võib tähendada

lisameetmete rakendamist töökorralduses, ventilatsioonis, isikukaitsevahendite kasutamises või

kasutatavate ainete asendamises vähem ohtlike alternatiividega. Euroopa Komisjoni (2023)

mõjuhinnangu kohaselt on plii piirnormide alandamisest tulenev ELi keskmine lisakulu

ettevõtte kohta 40-aastase perioodi peale kokku hinnanguliselt u 30 000 eurot, moodustades

alla 1% ettevõtte aastakäibest. Diisotsüanaatide piirnormide puhul on keskmiseks kuluks

hinnatud u 6000 eurot ettevõtte kohta 40-aastase perioodi jooksul, kusjuures komisjoni

hinnangul võivad tegelikud kulud olla sellest väiksemad.9 Lisakulu sõltub siiski suurel määral

töökeskkonna riskitasemest, rakendatud ennetusmeetmetest ning nende tulemuslikkusest.

Ettevõtetes, kus plii või diisotsüanaatidega kokkupuute riskid on juba maandatud või uute

normidega kooskõlas, on vaja vähe kohandusi. Diisotsüanaatide puhul leevendab mõju ka

tööandjatele kehtestatud üleminekuperiood, mis võimaldab kohandada töökorraldust ja teha

vajalikud investeeringud järk-järgult.

8 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU41: Ettevõtted terviseohu liigi ja töötajate terviseohuga kokku

puutumise järgi. 9 European Commission (2023). Commission Staff Working Document - Impact assessment accompanying the

Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Council Directive 98/24/EC

and Directive 2004/37/EC as regards the limit values for lead and its inorganic compounds and diisocyanates.

Brussels, 13.2.2023, SWD(2023) 35 final.

24

Ohutusabinõude, erimeetmete rakendamise ja tööhügieeninõuete täpsustamine ja ühtlustamine

tähendab tööandjatele selgemaid ja ühtlasemaid nõudeid töökorraldusele. Muudatused ei too

kaasa uusi kohustusi, vaid täpsustavad seniseid kohustusi, mille eesmärk on kaitsta töötajaid

ohtlike kemikaalide tekitatavate kahjude eest. Mõnele ettevõttele võib see tähendada suuremas

ulatuses kohandusi. Samas vähendab nõuete ühtlustamine reeglite killustatust ja

tõlgendusruumi, lihtsustab nõuete rakendamist ning toetab töötajate tervise kaitse. See võib

edaspidi vähendada tööandja töökorralduslikke ja tootlikkusega seotud häireid, sealhulgas

näiteks töölt puudumisi ja töötajate asendamise vajadust.

Plii ja selle ühenditega kokku puutuvate töötajate tervisekontroll ei ole enam kohustuslik

kindlaksmääratud kalendripõhise sagedusega. Samas alandatakse piirnorme, mille ületamisel

tuleb korraldada tervisekontroll kõigile plii või selle ühenditega kokku puutuvatele töötajatele.

Samuti loobutakse jäigast kalendripõhisest mõõtmisloogikast plii bio- ja õhuseire puhul.

Bioseiret tuleb edaspidi teha regulaarselt sõltumata abinõude kasutamisest. Regulaarne

õhuseire on kohustuslik juhul, kui abinõud ei maanda kokkupuuteriski piisavalt, ning alati siis,

kui töötingimused muutuvad. Muudatused võimaldavad tööandjatel kohandada seire ja

töötajate tervisekontrolli sagedust paremini tegeliku kokkupuuteriskiga ning suurendavad

paindlikkust. Töötingimuste stabiilsuse ja maandatud riskide korral võib see vähendada

põhjendamatuid rutiinseid mõõtmisi ja kontrolle ning nendega seotud kulusid. Samas võib

alanenud piirnormide tõttu tekkida vajadus korraldada tervisekontrolli ja seega kulusid

olukorras, kus seda varem ei nõutud. Seega sõltub mõju tööandjatele suurel määral senisest

riskitasemest ja rakendatud ennetusmeetmete tulemuslikkusest.

Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainetega töötamisel ei pea tööandja

edaspidi Tööinspektsiooni 30 päeva enne uue töö alustamist teavitama, vaid peab esitama

andmed Tööinspektsioonile selle nõudmisel. See vähendab tööandjate halduskoormust, sest

varem tuli teavitada ka juhul, kui riskihindamise kohaselt töötajate terviseriski ei ilmnenud.

Kuna pliid käsitatakse edaspidi reproduktiivtoksilise ainena, laieneb teavitamiskohustus ka plii

ja selle ühenditega töötavatele ettevõtetele. Ka nemad esitavad andmeid vaid Tööinspektsiooni

nõudmisel, mistõttu halduskoormus ei suurene või suureneb vähesel määral.

Kokkuvõttev hinnang majanduslikule mõjudele

Muudatustega võivad mõnel juhul kaasneda tööandjatele lisakulud. Samas väheneb tööandjate

halduskoormus nõuete koondamise ja ühtlustamise kaudu, mis vähendab killustatust ja

tõlgendusruumi. Lisaks võib töötajate tervisekaitse tugevnemine aidata vähendada

tervisehäiretest tulenevaid töökorralduslikke mõjusid, sh töölt puudumisi ja asendamise

vajadust, seeläbi ka kulusid. Vähenevad ka mõõtmistulemuste säilitamisega seotud kulud.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vähemalt viie töötajaga ettevõtetest ligi 30% on

sellised, kus töötajad puutuvad ohtlike kemikaalidega olulisel määral kokku. Muudatused ei

mõjuta siiski kõiki ettevõtteid ühtmoodi, seega iga üksiku muudatuse mõju võib avalduda vaid

väikesele osale. Mõju ulatus sõltub suurel määral konkreetsest ettevõttest, sealhulgas

kasutatavatest kemikaalidest, töötajate kokkupuutest kemikaalidega ning senisest riskijuhtimise

korraldusest. Ettevõtetes, kus riskid on juba tõendatult kontrolli all, ennetusmeetmed

rakendatud ja töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega välditud, on muudatuste mõju väike.

Diisotsüanaatide kasutamise korral leevendab mõju tööandjatele kehtestatud piirnormide

üleminekuperiood. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna see on seotud konkreetsete

tööprotsesside ja riskide ilmnemisega, mitte igapäevase töökorraldusega. Ebasoovitavaid

mõjusid ei tuvastatud.

25

Kokkuvõttes on muudatuste mõju oluline. Samas ei kehtestata tööandjatele uusi põhimõttelisi

kohustusi, vaid täpsustatakse ja ühtlustatakse olemasolevaid nõudeid. Üldjuhul ei too

muudatused kaasa vajadust tööandjate käitumise oluliseks muutmiseks.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: Tööinspektsioon.

Tööinspektsioonil tuleb end kurssi viia uute ja täpsustatud nõuetega, ajakohastada tuleb

juhendmaterjalid ja kohandada järelevalve korraldust. See võib ajutiselt suurendada

töökoormust.

Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainetega töötamisel loobutakse

edaspidi tööandja kohustusest teavitada Tööinspektsiooni 30 päeva enne uue töö alustamist,

nähes ette andmete esitamise üksnes Tööinspektsiooni nõudmisel. See võib vähendada

Tööinspektsiooni ülevaadet selliste kemikaalidega töökohtadest ning piirata võimalust

planeerida ja teha sihtkontrolle. Tööinspektsiooni senine järelevalvepraktika on näidanud, et

kantserogeensete ainete kasutamisel esineb ettevõtetes jätkuvalt puudusi, sealhulgas juhtumeid,

kus töötajatele ei ole korraldatud tervisekontrolli või puuduvad vajalikud juhised ja väljaõpe.10

Teavitamiskohustuse muutmine võib seetõttu vähendada ennetava järelevalve võimalusi ning

töötajate ohutusega seotud probleemid võivad jõuda järelevalveni hilinemisega. Samas laieneb

plii ja selle ühenditega töötamise korral kohustus teavitada Tööinspektsiooni selle nõudmisel.

Avalduva mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused nõuavad Tööinspektsioonilt senise töö

kohandamist, kuid see ei ole märkimisväärselt koormav. Avalduva mõju sagedus on samuti

keskmine, kuna mõjutab regulaarseid, mitte igapäevaseid tööprotsesse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid. Muudatused ei too kaasa vajadust teha IT-

arendusi ega muuta töökorraldust. Lisakulusid ei ole ette näha, pigem tuleb kulude kokkuhoid

vähenenud nõuete kaudu, näiteks arhiveerimise kulude vähenemisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Tööinspektsioonile, Terviseametile,

Keskkonnaagentuurile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Päästeametile, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule,

Teenusmajanduse Kojale ning Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidule.

10 Tööinspektsiooni aastaraamat 2024.

Vabariigi Valitsuse määruse „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate

materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2024/869 ja Eesti õigusaktide vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/869, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ ning

nõukogu direktiivi 98/24/EÜ plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide osas

Direktiivis sätestatud muudatuste järgi tehakse riigisiseses õiguses muudatusi, mille eesmärk on vähendada regulatsioonide killustatust.

Kehtestatakse uus määrus „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“.

Kehtetuks tunnistatakse järgmised määrused: Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi pliimäärus); Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike

kemikaalide määrus); Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste

kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi kantserogeenide määrus).

Uus määrus koondab kehtetuks tunnistatud määruste sätted ning jätab välja need sätted, mis on Euroopa Liidu õiguse kohaselt aegunud või

muudetud. Põhjuseks on muu hulgas see, et plii on reproduktiivtoksiline aine ja kuulub juba kantserogeensete, mutageensete ja

reproduktiivtoksiliste kemikaalide käsitsemise nõuete alla. Kehtiv pliimäärus on seetõttu ajakohatu. Samuti on kõik kantserogeenid, mutageenid ja

reproduktiivtoksilised ained ka ohtlikud kemikaalid ning mitmed nõuded mõlemas määruses kattuvad või korduvad. Seetõttu luuakse uus määrus,

mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kõikide ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisel, hõlmates sealjuures

kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained ning nende erisused.

Direktiiv (EL) 2024/869 Eesti õigus

Vastavus

kehtivale

õigusele

Määruse eelnõu

Artikkel 1

Direktiivi 98/24/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) I lisa muudetakse vastavalt

käesoleva direktiivi I lisale.

Ohtlike kemikaalide määruse

lisa „Töökeskkonna keemiliste

ohutegurite piirnormid“.

Vastab

osaliselt.

Eelnõus taasesitatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa

„Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi

eelnõu lisa) ja sätestatakse uued diisotsüanaatide kokkupuute

piirnormid.

Muudatused kirjeldatud allpool lisade muutmise sätete juures.

2) II lisa punktid 1, 1.1, 1.2 ja

1.3 jäetakse välja

Plii määruse § 3 ja § 4. Ei eelda

riigisisese

õiguse

muutmist,

sest

nimetatud II

lisa punktid

jäetakse välja

direktiivist

(EL)

2024/869,

kuid lisatakse

kohandatud

sõnastuses

direktiivi

2004/37/EÜ.

Direktiivi 2004/37/EÜ muudatused kirjeldatud tabelis allpool.

Artikkel 2

Direktiivi 2004/37/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) artikli 2 lõike 1 punkt b

asendatakse järgmisega:

„b) „mutageen“

i) aine või segu, mis vastab

kategooria 1A või 1B

sugurakkude mutageeniks

Kantserogeenide määruse § 1

lõige 2 „(2) Määrust

kohaldatakse, kui käideldav

aine või segu selles sisalduva

aine alusel on klassifitseeritav

Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ)

Vastab.

klassifitseerimise

kriteeriumidele, mis on

sätestatud määruse (EÜ)

nr 1272/2008 I lisas;

aine, segu või protsess, millele

on osutatud käesoleva

direktiivi I lisas, samuti

kõnealuses lisas osutatud

protsessis vabanenud aine või

segu;“

nr 1272/2008, mis käsitleb

ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist

ja pakendamist ning millega

muudetakse direktiive

67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja

tunnistatakse need kehtetuks

ning muudetakse määrust (EÜ)

nr 1907/2006 (ELT L 353,

31.12.2008, lk 1–1355),

kohaselt 1A või 1B kategooria

kantserogeeniks, mutageeniks

või reproduktiivtoksiliseks

aineks, või kui aine või segu on

nimetatud käesoleva määruse

§-s 2 või vabaneb §-s 2

loetletud tööprotsesside

käigus.“

2) artiklit 18a muudetakse

järgmiselt:

a) esimesed seitse lõiku

nummerdatakse lõigeteks 1–7;

b) lisatakse järgmised lõiked:

„8. Komisjon algatab hiljemalt

2024. aasta 30. juunil ainete

kombinatsiooniga kokkupuute

mõju hindamise, et koostada

selle kohta liidu suunised, kui

see on asjakohane. Komisjon

võtab arvesse uusimaid

Ei eelda

riigisisese

õiguse

muutmist.

teaduslikke teadmisi, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EÜ) nr 1907/2006

(*) asutatud Euroopa

Kemikaaliameti riskihindamise

komitee ning tööohutuse ja

töötervishoiu nõuandekomitee

arvamust ja liikmesriikide

parimaid tavasid ning

korraldab asjakohaseid

konsultatsioone asjaomaste

sidusrühmadega. Nimetatud

suunised avaldatakse EU-

OSHA veebisaidil ja

asjaomased pädevad asutused

levitavad neid kõigis

liikmesriikides.

9. Hiljemalt 9. aprilliks 2026

algatab komisjon menetluse, et

saada teaduslik hinnang

endokriinfunktsiooni

kahjustavatele kemikaalidele,

mis võivad mõjutada töötajate

tervist ja ohutust, et hinnata,

kas on asjakohane lisada need

käesoleva direktiivi

reguleerimisalasse, et paremini

kaitsta töötajate tervist ja

ohutust. Asjakohasel juhul

esitab komisjon pärast

tööohutuse ja töötervishoiu

nõuandekomiteega

konsulteerimist seadusandliku

ettepaneku.

10. Oma hindamise raames

vastavalt direktiivi

89/391/EMÜ artikli 17a lõikele

4 annab komisjon hinnangu

hiljemalt 9. aprilliks 2029 plii

ja selle anorgaaniliste ühendite

töökeskkonna piirnormide

kohta. Komisjon teeb

asjakohasel juhul

seadusandliku ettepaneku

kõnealuste piirnormide

muutmiseks, võttes arvesse

uusimaid teaduslikke teadmisi

ning olles konsulteerinud

tööohutuse ja töötervishoiu

nõuandekomiteega.

11. Komisjon koostab pärast

asjakohast konsulteerimist

asjaomaste sidusrühmadega

hiljemalt 9. aprilliks 2026

tervisekontrolli, sealhulgas

bioloogilist seiret käsitlevad

liidu suunised. Kõnealused

suunised sisaldavad nõuandeid

vere pliisisaldust käsitlevate

sätete rakendamise kohta,

võttes arvesse plii aeglast

eemaldumist organismist ja

viljakas eas naistöötajate

erikaitset.

3) direktiivi 2004/37/EÜ I,

III ja IIIa lisa muudetakse

vastavalt käesoleva direktiivi II

lisale.

Kantserogeenide määruse

§ 2, ohtlike kemikaalide

määruse lisa 1 ning plii

määruse § 3 ja § 4.

Vastab

osaliselt.

Muudatused kirjeldatud allpool lisade muutmise sätete juures.

Artikkel 3

Liikmesriigid jõustavad

käesoleva direktiivi

järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid 9. aprilliks 2026.

Liikmesriigid teatavad nendest

viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid

vastu võtavad, lisavad nad

nende ametlikul avaldamisel

nendesse või nende juurde viite

käesolevale direktiivile. Sellise

viitamise viisi näevad ette

liikmesriigid.

Liikmesriigid edastavad

komisjonile käesoleva

direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastu

võetud põhiliste riigisiseste

normide teksti.

Ei eelda

riigisisese

õiguse

muutmist.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub

kahekümnendal päeval pärast

Ei eelda

riigisisese

selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

õiguse

muutmist.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on

adresseeritud liikmesriikidele.

Ei eelda

riigisisese

õiguse

muutmist.

I LISA

Direktiivi 98/24/EÜ I lisa asendatakse järgmisega

I LISA

SIDUVATE

TÖÖKESKKONNA

OHTLIKE AINETE

PIIRNORMIDE LOETELU

Diisotsüanaadid (mõõdetud

NCOdes1), 6μg/m3 (8-tunnise

vaatlusperioodi piirnorm),

12μg/m3 (lühiajalise

kokkupuute piirnorm).

Märkus: nahk.2 Naha ja

hindamisteede

sensibiliseerimine.3

Üleminekuperiood: Kuni 31.

detsembrini 2028 kohaldatakse

Ohtlike kemikaalide määruse

lisa

„1,6-diisotsüanato-heksaan

(heksametüleendiiso-tsüanaat)

(822-06-0), - 0,03 mg/m3 ja

0,005 ppm (8-tunnise

vaatlusperioodi piirnorm); 0,07

mg/m3, 0,01ppm (lühiajalise

kokkupuute piirnorm). Märge:

S (sensibiliseeriv aine).;

2,4-diisotsüanatotolueen

(tolueendiisotsüanaat, toluool-

2,4- diisotsüanaat) (584-84-9)

– 0,04 mg/m3 ja 0,005ppm (8-

tunnise vaatlusperioodi

piirnorm); 0,07 mg/m3 ja

0,01ppm (lühiajalise

Ei vasta. Eelnõu lisas ei esitata järgmisi diisotsüanaatide vorme: „1,6-

diisotsüanato-heksaan (heksametüleendiiso-tsüanaat) (822-06-

0); 2,4-diisotsüanatotolueen (tolueendiisotsüanaat, toluool-

2,4- diisotsüanaat) (584-84-9); isoforoondiisotsüanaat (4098-

71-9); 4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat (fenüülisotsüanaat)

(101-68-8); naftaleendiisotsüanaat (3173 -72 -6);

tolueendiisotsüanaat (toluool -2,4 - diisotsüanaat, 2,4 -

diisotsüanatotolueen) (584 -84 -9); toluool -2,4 -diisotsüanaat

(tolueendiisotsüanaat, 2,4 -diisotsüanatotolueen) (584 -84 -9);

trimetüülheksametüleen -diisotsüanaat.“

Eelnõu lisas esitatakse uus rida „diisotsüanaadid (mõõdetud

NCOdes)“, millele kehtestatakse kokkupuute piirnormid

„0,006*** kehtib alates 01.01.2029 0,01*** kehtib kuni

31.12.2028“ (8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm (mg/m3)) ja

„0,012*** kehtib alates 01.01.2029 0,02*** kehtib kuni

31.12.2028“ (lühiajalise kokkupuute piirnorm (mg/m3))“ ning

kokkupuute piirnorme täiendatakse märkustega „S

(sensibiliseeriv aine)“ ja 33 (Võib kokkupuutel nahaga oluliselt

1 NCO viitab diisotsüanaadiühendite isotsüanaadi funktsionaalrühmadele. 2 Võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismi koormatust. 3 Aine võib põhjustada naha ja hingamisteede sensibiliseerumist.

8-tunnise vaatlusperioodi

piirnormi 10 μg NCO/m3 ja

lühiajalise kokkupuute

piirnormi 20 μg NCO/m3.

kokkupuute piirnorm). Märge:

C (kantserogeenne aine), S.;

isoforoondiisotsüanaat (4098-

71-9) – 0,05 mg/m3, 0,005 ppm

(8-tunnise vaatlusperioodi

piirnorm); 0,09 mg/m3 ja 0,01

ppm (lühiajalise kokkupuute

piirnorm). Märge: S.;

4,4'-metüleendifenüül-

diisotsüanaat

(fenüülisotsüanaat) (101-68-8)

– 0,05 mg/m3, 0,005 ppm (8-

tunnise vaatlusperioodi

piirnorm); 0,1 mg/m3 ja 0,01

ppm (lühiajalise kokkupuute

piirnorm). Märge S.;

naftaleendiisotsüanaat (3173 -

72 -6) - 0,04 mg/m3, 0,005 ppm

(8-tunnise vaatlusperioodi

piirnorm); 0,09 mg/m3 ja 0,01

ppm (lühiajalise kokkupuute

piirnorm). Märge S.;

tolueendiisotsüanaat (toluool -

2,4 - diisotsüanaat, 2,4 -

diisotsüanatotolueen) (584 -84

-9) – 0,04 mg/m3, 0,005 ppm

(8-tunnise vaatlusperioodi

piirnorm); 0,07 mg/m3 ja 0,01

suurendada kogu organismis koormatust ning aine võib

põhjustada naha ja hingamisteede sensibiliseerimist.).“

Eelnõu lisasse lisatakse „Kasutatud märkide tähendused (vt

märkuste lahtrit)“ loetelusse „*** NCO viitab

diisotsüanaadiühendite isotsüanaadi funktsionaalrühmadele“

ja punkt 34 „Võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada

kogu organismis koormatust ning aine võib põhjustada naha ja

hingamisteede sensibiliseerimist.“.

Eelnõu § 17 lõige 3 „(3) Määruse lisas nimetatud aine

„diisotsüanaadid (mõõdetud NCOdes***)“ 8-tunnise

kokkupuute piirnorm 0,01 mg/m3 ja lühiajalise kokkupuute

piirnorm 0,02 mg/m3 kehtivad kuni 31. detsembrini 2028. a.

Sama aine 8-tunnise kokkupuute piirnorm 0,006 mg/m3 ja

lühiajalise kokkupuute piirnorm 0,012 mg/m3 jõustuvad 1.

jaanuaril 2029. a.“

ppm (lühiajalise kokkupuute

piirnorm). Märge C, S.;

toluool -2,4 -diisotsüanaat

(tolueendiisotsüanaat, 2,4 -

diisotsüanatotolueen) (584 -84

-9) – 0,04 mg/m3, 0,005 ppm

(8-tunnise vaatlusperioodi

piirnorm); 0,07 mg/m3 ja 0,01

ppm (lühiajalise kokkupuute

piirnorm). Märge C, S.;

trimetüülheksametüleen -

diisotsüanaat – 0,04 mg/m3,

0,005 ppm (8-tunnise

vaatlusperioodi piirnorm); 0,09

mg/m3 ja 0,01 ppm (lühiajalise

kokkupuute piirnorm). Märge

S.“

II LISA

Direktiivi 2004/37/EÜ I, III ja IIIa lisa muudetakse järgmiselt:

1) I lisa pealkiri

asendatakse järgmisega:

„Ainete, segude ja protsesside

loetelu (artikli 2 punkti a

alapunkt ii ja punkti b alapunkt

ii)“.

Kantserogeenide määruse

§ 2. „Kantserogeenset ohtu

põhjustavad tööprotsessid on:“.

Vastab

osaliselt. Eelnõu § 3 pealkiri ja sissejuhatav lause esitatakse järgmiselt:

„§ 3. Kantserogeenset, mutageenset või

reproduktiivtoksilist ohtu põhjustavad tööprotsessid

Kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist ohtu

põhjustavad tööprotsessid on:“.

2) III lisa punktis A

asendatakse anorgaanilist pliid

ja selle ühendeid käsitlev rida

järgmisega:

Ohtlike kemikaalide määruse

lisa.

Vastab

osaliselt.

Eelnõu lisas aine „plii ja anorgaanilised ühendid, (arvutatud

pliile) kogu tolm peentolm (7439-92-1, metall), märkused R

(reproduktiivtoksiline aine) ja 7 (pliile on kehtestatud ka

bioloogiline piirnorm), kogu tolm 0,1 mg/m3 (8-tunnise

Plii ja selle anorgaanilised

ühendid, 0,03 mg/m3 (8-

tunnise vaatlusperioodi

piirnorm).

Märkus: toimeläveta

reproduktiivtoksiline aine.

„plii ja anorgaanilised ühendid,

(arvutatud pliile)

kogu tolm

peentolm

(7439-92-1, metall)

märkused R

(reproduktiivtoksiline aine) ja

7 (Pliile on kehtestatud ka

bioloogiline piirnorm),

kogu tolm 0,1 mg/m3 (8-

tunnise vaatlusperioodi

piirnorm), märkus 1 (peentolm

koosneb alla 2,5-

mikromeetrise läbimõõduga

osakestest, mis võivad koos

sissehingatava õhuga jõuda

kopsualveoolidesse

(respireeritav fraktsioon))

peentolm 0,05 mg/m3 (8-

tunnise vaatlusperioodi

piirnorm).

plii, orgaanilised ühendid

(vt tetraetüülplii,

tetrametüülplii), märkused R

(reproduktiivtoksiline aine)

tetraetüülplii (78-00-2), 0,05

mg/m3 (8-tunnise

vaatlusperioodi piirnorm), 0,2

mg/m3 (lühiajalise kokkupuute

piirnorm), märkused A (naha

vaatlusperioodi piirnorm), märkus 1 (peentolm koosneb alla

2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad koos

sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse (respireeritav

fraktsioon)), peentolm 0,05 mg/m3 (8-tunnise vaatlusperioodi

piirnorm)“ asendatakse järgmisega „plii ja selle anorgaanilised

ühendid, 0,03 mg/m3 (8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm),

märkused R (reproduktiivtoksiline aine) ja 7 (Pliile on

kehtestatud ka bioloogiline piirnorm) ja 33 (Toimeläveta

reproduktiivtoksiline aine)“;

„plii, orgaanilised ühendid (vt tetraetüülplii, tetrametüülplii),

märkus R (reproduktiivtoksiline aine)“ sõnastatakse järgmiselt

„plii ja selle orgaanilised ühendid (vt tetraetüülplii,

tetrametüülplii), märkus R (reproduktiivtoksiline aine)“;

„Kasutatud märkide tähendused (vt märkuste lahtrit)“ loetellu

lisatakse punkt 33 „Toimeläveta reproduktiivtoksiline aine“.

kaudu kergesti imenduv aine) ja R

(reproduktiivtoksiline aine)

tetrametüülplii (75-74-1), 0,05

mg/m3 (8-tunnise

vaatlusperioodi piirnorm), 0,2

mg/m3 (lühiajalise kokkupuute

piirnorm), märkused A (naha

kaudu kergesti imenduv aine)

ja R (reproduktiivtoksiline

aine).“

3) IIIa lisa asendatakse

järgmisega:

IIIa LISA BIOLOOGILISED

PIIRNORMID JA

TERVISEKONTROLLIGA

SEOTUD MEETMED (artikli

16 lõige 4)

Plii ja selle anorgaanilised

ühendid

1.1. Bioseire sisaldab vere

pliisisalduse mõõtmist (PbB),

kasutades

absorptsioonspektromeetriat

või samaväärseid tulemusi

andvat meetodit.

1.1.1. Kuni 31. detsembrini

2028 on siduv bioloogiline

piirnorm:

Plii määruse § 3

„(1) Töötervishoiuarst

kontrollib pliiga kokkupuutuva

töötaja tervist:

1) enne sellise töö alustamist,

kus töötaja puutub kokku plii ja

selle ioonsete ühenditega;

2) töötamise ajal üks kord

aastas;

3) teistel selles määruses

sätestatud juhtudel.

(2) Tervisekontrolli ajal peavad

töötervishoiuarstil olema

andmed töökeskkonna õhu

pliisisalduse kohta.

(3) Töötaja tervisekontrolli

osad on:

1) töö- ja terviseanamnees;

2) terviseuuring, mille käigus

tuleb pöörata erilist tähelepanu

pliist kahjustuda võivale

Vastab

osaliselt.

Eelnõu § 13 sõnastatakse järgmiselt:

㤠13. Reproduktiivtoksilise aine plii ja selle anorgaaniliste

ühendite bioseire ja tervisekontrolli erisused

(1) Tööandja korraldab reproduktiivtoksilise aine plii (CAS

7439-92-1) ja selle ühenditega kokku puutuvate töötajate üle

regulaarset bioseiret.

(2) Bioseire käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus (B-Pb),

kasutades absorptsioonspektomeetriat või samaväärseid

tulemusi andvat meetodit.

(3) Plii bioloogiline piirnorm on 0,3 mg/L veres.

(4) Töötervishoiuarst kontrollib reproduktiivtoksilise aine plii

ja selle ühenditega kokkupuutuva töötaja tervist igal juhul:

1) kui esineb kokkupuude pliisisaldusega õhus, mis ületab 15

µg/m3, arvutatuna ajaliselt kaalutud keskmisena 40h jooksul;

2) kui mõne töötaja vere pliisisalduse tase ületab 0,09 mg/L

veres;

30 μg Pb 100 ml veres

Tervisekontroll viiakse

korrapäraselt läbi töötajate

puhul, kelle vere pliisisaldus

ületab enne 9. aprilli 2026

toimunud kokkupuute tõttu

bioloogilist piirnormi 30 μg Pb

100 ml veres, kuid on alla 70

μg Pb 100 ml veres. Kui nende

töötajate puhul täheldatakse

langustrendi piirnormi (30 μg

Pb 100 ml veres) suunas, võib

lubada neil jätkata tööd,

millega kaasneb kokkupuude

pliiga.

1.1.2. Alates 1. jaanuarist

2029 on siduv bioloogiline

piirnorm:

15 μg Pb 100 ml vere kohta ( 1

).

Tervisekontroll viiakse

korrapäraselt läbi töötajate

puhul, kelle vere pliisisaldus

ületab enne 9. aprilli 2026

toimunud kokkupuute tõttu

bioloogilist piirnormi 15 μg Pb

100 ml veres, kuid on alla 30

μg Pb 100 ml veres. Kui nende

töötajate puhul täheldatakse

vereloomele, mao- ja

seedetraktile, neerudele,

perifeersele ja

kesknärvisüsteemile;

3) hemogramm;

4) uriini ribaanalüüs ja

kreatiniin seerumis või plasmas

koos hinnangulise

glomerulaarfiltratsiooni

kiirusega (eGFR);

5) töötaja tööohutusalane

nõustamine.

(4) Vastunäidustused tööks

pliiga on:

1) talasseemia;

2) G-6-PD-puudulikkus;

3) aneemia;

4) neerupuudulikkus;

5) vereloomepuudulikkus.“

ja § 4

„(1) Bioloogilist seiret tuleb

korraldada vähemalt üks kord

poole aasta jooksul.

Bioloogilist seiret võib

korraldada üks kord aastas, kui:

1) eelmisel kahel mõõtmisel oli

õhu pliisisaldus 75–100 µg/m3;

2) ühegi töötaja veres ei ületa

pliisisaldus 50 µg Pb / 100 ml.

(2) Bioloogilise seire käigus

määratakse töötaja vere

3) viljakas eas naistöötaja puhul, kui mõne töötaja vere

pliisisaldus ületab 0,045 mg/L veres.

(5) Tööandja on kohustatud peatama töö tegemise, millega

kaasneb kokkupuude plii ja selle ühenditega ning korraldama

tervisekontrolli, kui töötaja vere pliisisaldus ületab enne 9.

aprilli 2026 toimunud kokkupuute tõttu bioloogilist piirnormi,

kuid jääb alla 0,7 mg/L. Kui nende töötajate puhul täheldatakse

vere pliisisalduse langustrendi piirnormi suunas, võib lubada

neil nimetatud tööd jätkata.“

langustrendi piirnormi (15 μg

Pb 100 ml veres) suunas, võib

lubada neil jätkata tööd,

millega kaasneb kokkupuude

pliiga.

1.2. Tervisekontroll tehakse

juhul, kui esineb kokkupuude

pliisisaldusega õhus, mis

ületab 0,015 mg/m3 ,

arvutatuna ajaliselt kaalutud

keskmisena 40 tunni jooksul

nädalas, või kui mõne töötaja

vere pliisisalduse tase ületab 9

μg Pb 100 ml veres.

Tervisekontrolli tehakse ka

viljakas eas naistöötajate

puhul, kelle vere pliisisaldus

ületab 4,5 μg Pb 100 ml veres

või riikliku võrdlusväärtuse,

mis on kehtestatud

üldelanikkonnale, kes ei puutu

töökeskkonnas pliiga kokku,

kui selline võrdlusväärtus on

olemas.

pliisisaldus (B-Pb), kasutades

absorptsioonspektromeetriat

või samaväärseid tulemusi

andvat meetodit.

(21) Plii bioloogiline piirnorm

on 70 μg Pb/100 ml vere kohta.

(22) Bioloogiline piirnorm on

asjakohase aine, selle

ainevahetuse või toime näitaja

piirväärtus vastavas

bioloogilises keskkonnas.

(4) Kui töötaja vere pliisisaldus

ületab 40 µg Pb / 100 ml,

rakendatakse järgmisi

abinõusid:

1) tööandja peab koostöös

töötervishoiuarstiga

kõrvaldama nimetatud näitaja

ületamise põhjused;

2) kolme kuu möödudes tuleb

määrata töötaja vere

pliisisaldus;

3) töötervishoiuarst võib

suunata töötajad tööle, kus

töökeskkonna õhus on väiksem

pliisisaldus;

4) kõik töötajad, kes töötavad

sama laadi oludes, peavad

läbima tervisekontrolli.“