Taotlus

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Riigi Teataja talitus 01.04.2026 nr 17-3/550

[email protected]

Vea parandamine Riigi Teatajas

avaldatud määruses

Hiiumaa Vallavalitsus palub parandada viga Riigi Teatajas 28.02.2026 (RT IV, 28.02.2026, 20)

avaldatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.02.2026 määruses nr 10 „Hiiumaa valla sadamate

arengukava 2035+“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/428022026020 ).

Ekslikult esitati avaldamiseks lisa, millel puudusid kohustuslikud logod.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Valmond Mikli

vallasekretär

Lisa: parandamiseks esitatav määruse Lisa Hiiumaa valla sadamate arengukava 2035+

1

HIIUMAA SADAMATE ARENGUKAVA

2035+

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS

2. HETKESEIS

3. PEAMISED VÄLJAKUTSED

4. OLULISED TEEMAD JA ARENDUSVAJADUSED

4.1 Majandus

4.2 Teenindussadamad

4.3 Kalandussadamad

4.4 Külalissadamad

4.5 Sadamad kui koostöövõrgustik

4.6 Keskkond

5. KOOSTÖÖ JA SIDUSUS

5.1 Koostöö erasektoriga investeeringute kaasamiseks

5.2 Sidusus ümberkaudsete piirkondadega

5.3 Kohalike kogukondade kaasamine ja nende vajaduste arvestamine

6. TULEVIKU NÄGEMUS

LISAD:

Lisa1: Tegevuskava 2026-2030

3

1. SISSEJUHATUS

Hiiumaa sadamate arengukava 2035+ eesmärk on kujundada terviklik ja tulevikku

vaatav visioon saare sadamate arendamiseks, lähtudes majanduslikest, keskkondlikest

ja kogukondlikest vajadustest. Arengukava käsitleb sadamate rolli Hiiumaa

regionaalses ja riiklikus kontekstis, nende panust majandusse, turismi ja kalandusse.

Hiiumaa sadamate arengukava koostajaks on Hiiumaa Vallavalitsus ja dokument on

valdkondlik arengukava mille võtab vastu Volikogu. Arengukava on aluseks sadamate

ja nendega seotud teemade tuleviku kujundamisel, olukorra kirjeldusel ja

konkreetsematel arendusprojektidel. Koostamisse on kaasatud MTÜ Hiiukala, SA

Hiiumaa sadamad, AS Saarte liinid, Eesti Meretööstuse Liit ning sisendit on läbi

küsimustiku ja kaasamise ürituse küsitud kõigilt 27 sadamate registri järgi Hiiumaal

paiknevalt sadamalt.

Dokument annab ülevaate Hiiumaal paiknevatest sadamatest läbi võimaluste ja

probleemide. Kuna terviklikuks sadamate võrgustiku käsitluseks ei saa ühtegi sadamat

välja jätta, on sadamad jagatud kolme kategooriasse- teenindus-, külalis- ja

kalasadamateks. Selle juures võib üks sadam liigituda mitmesse kategooriasse. Selle

alusel on kirjeldatud tulevikunägemus ja Lisa1 Tegevuskava kus on kirjeldatud

konkreetsemad tegevused, lähtudes Hiiumaa valla mõjualas olevatest valdkondadest.

Sadamad ei ole pelgalt taristuelemendid – nad on ühenduslüliks mandri ja saare vahel,

kogukonna keskpunktid, majandusarengu mootorid. Arengukava käsitleb sadamaid kui

mitmeotstarbelisi sõlmpunkte, kus kohtuvad avalik huvi, ettevõtlus, looduskaitse ja

kogukondlik tegevus. Dokumendi koostamisel on tuginetud mitmetele strateegilistele

ja praktilistele allikatele, mille hulgast olulisemad on:

Hiiumaa valla arengukava 2035+ – määratleb sadamate rolli valla majandus- ja

külastuskeskkonna arengus.

Sadamate arengukava lähteülesanne – töögrupi sisendi alusel ja Hiiumaa Vallavolikogu

kinnitusel raamib arengukava struktuuri ja fookusteemad.

ESTONIAN – LATVIAN JOINT STRATEGY FOR HARBOUR NETWORK

DEVELOPMENT1 (Interreg EE-LV00063) projekt – on Eesti ja Läti koostöös loodud

strateegiadokument, mis seab eesmärgiks Läänemere piirkonna väikesadamate ja

meretööstuse ühtse arengu, rõhutades rohepööret, digilahendusi, piiriülest koostööd ja

turismikoridoride tugevdamist.

Eesti mereala planeering (2022)2- riigipoolne nägemus merealade planeerimisel on

üheks aluseks Hiiumaa sadamate arengudokumendi koostamisel.

1 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2025/01/JOINT-STRATEGY.pdf 2 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-06/mereala-planeering-seletuskiri-2022.pdf

4

Mere ja vee programm 2025–20283 (Kliimaministeerium) – on aluseks sadamate

keskkonnamõju, reostustõrje ja teaduspõhiste andmete kogumisel.

Kohalike sadamate (sadamate registrisse kantud 27 Hiiumaa sadamat) esindajate

küsitlus ja selle tulemustel põhinenud arutelu annavad sisendi konkreetsete sadamate

vajadustest, võimalustest ja hetkeseisust.

Sadamaregistris olevad Hiiumaal asuvad sadamad:

HALDI SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Haldi küla, Sadama, 92042

HELTERMAA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla, Heltermaa sadam 2, 92312

HIIESSAARE SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hiiessaare küla, Hiiessaare sadam, 92335

KAKRI KALASADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuresadama küla, Kakri, 92346

KALANA JAHISADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Kalana jahisadam, 92230

KALANA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Kalana sadam Kalana sadam, 92230

KASSARIOTSA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kassari küla, Lautri, 92111

KASSARI SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kassari küla, Kassari sadam, 92111

KÕRGESSAARE SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 15, 92201

KÄRDLA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Sadama tn 30, 92411

LAUTRI SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kaleste küla, Putkaste metskond 9 Putkaste metskond 9, 92232

LEHTMA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Lehtma küla, Lehtma tee 3, 92219

MEREMÄE SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla, 92317

MÄNNIKU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Männiku sadam Männiku sadam, 92114

NAISTLAIU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Sarve küla, Naistlaiu sadam, 92322

ORJAKU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Orjaku sadam, 92114

RISTNA LÕUNASADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna lõunasadam, 92230

ROOGRAHU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hiiessaare küla, Roograhutee 1, 92335

SALINÕMME

PAADISADAM

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla, Sadama, 92317

SALINÕMME SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla, Salinõmme sadam Salinõmme sadam, 92317

SUURSADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuresadama küla, Suursadama, 92346

SÕRU JAHISADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pärna küla, Sadama Sadama, 92017

3 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-

10/Mere%20ja%20vee%20programm%202025-2028.pdf

5

SÕRU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pärna küla, Liini Liini, 92017

TULETORNI KAI Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Tuletorni kai Tuletorni kai, 92114

TÄRKMA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tärkma küla, Kastani, 92026

VAHTREPA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Vahtrepa küla, Vahtrepa väikepaadisadam Vahtrepa väikepaadisadam,

92318

VÄRSSU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Värssu küla, Sadama, 92349

(Potensiaalse)kasutuse järgi jagatud sadamate kaart:

Kala- ja kogukonnasadam

Külalissadam

Teenussadam

6

2. HETKESEIS

Hiiumaal tegutseb mitmekesine võrgustik (väike)sadamaid, mille funktsioonid on

selles dokumendis jagatud teenindus-, kalandus- ja külalissadamateks ning üks sadam

võib seejuures täita mitut otstarvet. Sadamate haldusvormid on erinevad, on kohalike

MTÜ-de hallata või eraomandis sadamaid kui ka valla ja riigi omandis, mis tähendab

erinevat arendusvõimekust kui ka väljakutseid sadamate haldamisel. Sadamate

arengutase on ebaühtlane: mõned on hästi varustatud ja aktiivselt kasutuses, teised

vajavad rekonstrueerimist või koguni funktsiooni ümbermõtestamist. Sadamate

peamine funktsioon tuleneb looduslikest tingimustest ning ajalooliselt välja kujunenud

funktsioonidest. Oluline on ka märkida, et uusi sadamaid Hiiumaa üldplaneering ette ei

näe ja sadamate arendamistel tuleb arvestada olemasoleva sadamate võrgustikuga ja

sellest tulenevate võimalustega. Samas on üldplaneeringu eesmärk: „Soodustada

sadamates äride ja teenuste pakkumist. Olemasolevad sadamad on kohad kaldal, kuhu

on taristu rajatud ja loodus juba inimtegevusest mõjutatud. Üldplaneeringuga soosime

nende alade mitmekesisemat kasutuselevõttu, et vähendada uute alade hõivamist

kaldal. Selleks on tehtud ehituskeeluvööndi vähenduste ettepanekud, mis võimaldaksid

teenuste ja äride rajamist sadamatesse. Avaliku teenuse pakkumisega muutuvad ka

autoga pääsud sadamateni avalikuks.“4

Sadamate registris olevate Hiiumaa sadama esindajate seas läbiviidud küsitluse põhjal

on Hiiumaa sadamate võrgustik mitmekesine nii haldusvormide, kasutusaktiivsuse kui

ka arengutaseme poolest. Sadamate haldamine toimub valdavalt kahel viisil:

erasadamana, kus sadamal on otsene omanik või mittetulundusühingu (MTÜ) vormis,

kus sadama igapäevase toimimise eest vastutavad kogukonna liikmed. MTÜ-põhine

mudel võimaldab paindlikku ja kogukonnakeskset lähenemist, kuid võib piirata

investeeringute mahtu ja professionaalset võimekust võrreldes institutsionaalse

haldusega. Valla omanduses olevaid sadamaid juhib SA Hiiumaa Sadamad (välja

arvatud Naistlaiu sadam, mis on valla enda hallata), ühendussadamaid haldab AS Saarte

Liinid.

Sadamate kasutusaktiivsus varieerub oluliselt. Mõned sadamad on aktiivselt kasutuses

nii kutseliste kalurite, harrastuskalurite kui ka mereturistide poolt. Samas kui teised

sadamad vajavad taristu uuendamist, et täita oma potentsiaali. Investeeringute maht on

samuti ebaühtlane – osades sadamates on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid

arendusi, teistes on areng pidurdunud piiratud rahastuse või planeeringuliste takistuste

tõttu. Mitmed Hiiumaa sadamad täidavad lisaks majanduslikule funktsioonile ka

kogukondlikku rolli. Sadama-alad on kujunenud kohaliku elu keskpunktideks, kus

toimuvad talgud, kultuuriüritused, jaanituled ja kogukonna kokkusaamised. Selline

sotsiaalne mõõde tugevdab sadamate sidet kohaliku identiteediga ning loob eeldused

kogukonna kaasamiseks sadamate arendustegevustesse.

4 https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering

7

Hetkeolukorra kaardistamine näitab, et Hiiumaa sadamate arendamisel tuleb arvestada

nii haldusliku mitmekesisuse, kasutusmustrite kui ka kogukondliku tähendusega. See

loob

aluse sihipäraseks ja diferentseeritud arendusstrateegiaks, mis toetab sadamate

funktsionaalset mitmekesisust ja piirkondlikku tasakaalu.

3. PEAMISED VÄLJAKUTSED

Hiiumaa sadamate arengut piiravad mitmed struktuursed, keskkondlikud ja halduslikud

tegurid, mis takistavad nende potentsiaali täielikku rakendamist. Küsitluse tulemused

ja arengudokumentide analüüs toovad esile vajaduse süsteemse lähenemise järele, mis

käsitleks sadamate arendamist kui osa laiemast meremajanduse, kogukonna ja

keskkonna sidusvõrgustikust. 5 6 Peamised väljakutsed on seotud taristu ja teenuste

puudujääkidega, koostöö ja ühenduvuse probleemidega, keskkonnamõjude ja

looduskaitsega seotud piirangutega, püsiühenduse arenguvajadustega ning

ligipääsetavuse ja transpordilahenduste puudulikkusega.

Hiiumaa sadamate taristu on paljuski vananenud või ebapiisav, et toetada kaasaegseid

vajadusi. Paljudel juhtudel puuduvad sadamahooned, pesemisvõimalused ja

elektriühendus. Samuti on puudus kai- ja slipikohtadest erineva suurusega alustele ning

teenusepakkumise võimekusest. Arvestada tuleb, et ka valmis ehitatud sadamad

vajavad rajatiste heas korras säilitamiseks investeeringuid, sealhulgas kaide

taastamisteks, ujuvkaide vahetuseks, süvendamistöödeks ja kliimamuutustega

(keskmise merevee taseme tõus, tihedamalt esinevad ja tugevamad tormid) 7

kohanemiseks.

Koostöö kohalike ettevõtjate, kogukondade ja teiste sadamatega on ebapiisav.

Küsitluses toodi esile vajadus parema koostöö järele kohaliku omavalitsuse ja sadamate

vahel ning sadamapidajate soov kaasata erasektorit investeeringutesse, kuid investorite

leidmist raskendab arendustegevuste piiratus.

Keskkonnamõjude ja looduskaitsega seotud väljakutsed tulenevad asjaolust, et kõik

Hiiumaa sadamad on mõjutatud looduskaitselistest piirangutest ja tingimustest, mis

piiravad arendustegevust. Samas on sadamate roll keskkonnahoidliku meremajanduse

alusena kasvamas, sealhulgas soov rakendada taastuvenergia lahendusi ja

keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Rohepööre eeldab elektrifitseerimise,

vesinikuvalmiduse ja taastuvenergia taristu arendamist sadamates, samuti nutikate

energiasüsteemide ja digilahenduste kasutuselevõttu. Täpsemat raamistiku tuleviku

suundade ja strateegia osas (koostöös lähipiirkonnaga) on kirjeldatud alusuuringu

juurde kuuluvas ühisstrateegia dokumendis8

5 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4261/0202/3006/Lisa_Arengukava%20.pdf 6 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-06/mereala-planeering-seletuskiri-2022.pdf 7 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-

10/Mere%20ja%20vee%20programm%202025-2028.pdf 8 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2025/01/JOINT-STRATEGY.pdf

8

Püsiühenduse arenguväljakutsed on seotud valmisolekuga uute tehnoloogiate

kasutuselevõtuks, suureneva ja samal ajal ebaühtlase üleveo nõudlusega arvestamisega

ning kohalike vajaduste ja riiklike plaanide kooskõlastamisega. Püsiühendusega seotud

tegevused on kirjeldatud dokumendi lisa1 Tegevuskava juures.

Maismaaühendus sadamatega on sageli piiratud: kehvas seisukorras tee,

parkimisvõimaluste puudus, ühistranspordi vähesus või harv graafik piiravad nii

kohalike kui turistide ligipääsu sadamatele ja sealt lahkumisele. Samuti mõjutab

sadamate atraktiivsust toitlustus- ja majutusteenuste olemasolu, mis ei ole kõikides

sadamates soovitud mahus kättesaadav. Probleemiks on ka sidevõrgu (kvaliteetne

kaablipõhine internetiühendus) ulatumine sadamatesse, mis on eelduseks tänapäevaste

teenuste pakkumisel sadamates.

9

4. OLULISED TEEMAD JA ARENDUSVAJADUSED

4.1 Majandus Avaliku ja erasektori koostöö võimalused (PPP koostöö)

Hiiumaa sadamate arendamisel on avaliku ja erasektori koostöö (PPP – public-private

partnership) üks teemasid, mis võimaldab kaasata investeeringuid, jagada riske ja

arendada sadamate ümbrust terviklikult. Sadamate mitmekesine omandistruktuur –

valla, MTÜ või eraomand – eeldab paindlikke koostöömudeleid, mis võimaldavad

arendada nii taristut kui teenuseid, kaasates vajadusel ka sadamaid ümbritseva tagamaa.

PPP mudeleid ja täpsemat raamistiku on käsitletud alusuuringus9.

Avaliku ja erasektori koostöö on võtmetähtsusega ettevõtluse arendamisel. Omavalitsus

saab luua soodsa keskkonna, pakkudes infrastruktuuri ja regulatiivset tuge, samas kui

erasektor toob innovatsiooni, investeeringud ja teenuste arendamise oskusteabe. PPP

mudelid võimaldavad näiteks sadamahoone rajamist, mille haldamise võtab üle kohalik

ettevõtja, või ühisprojekte turismiteenuste arendamiseks sealhulgas näiteks Kärdla

Rannaala planeeringut ja selle elluviimist, mis võimaldab SPA arendust koos

elamupiirkonnaga Kärdla sadama kõrvale.

Sadamate esindajad toovad esile vajaduse lihtsustada projektide elluviimist ja

omaosaluse katmist. Projektipõhine arendustegevus, mis sõltub välisrahastusest, on

seni olnud peamine arendusmehhanism, kuid see ei taga stabiilsust ega pikaajalist

arengut. PPP mudelid võimaldaksid luua püsivamaid koostöövorme, kus riskid ja

ressursid jagatakse avaliku ja erasektori vahel.

Oluliseks suunaks nähakse sadamate arendamist multifunktsionaalseks – lisaks

sildumisteenustele soovitakse pakkuda majutust, toitlustust, kogukonna teenuseid ja

turismitegevusi. Lisaks näha sadamaid kui tööstus- ja arenduspiirkondasid – kasutada

olemasolevat taristut võimaluste loomiseks ka teist tüüpi ettevõtlusele, eelkõige silmas

pidades meretööstuse valdkonna kiiret arengut. Selline lähenemine eeldab ettevõtjate

aktiivset kaasamist nii planeerimisse kui planeeringute elluviimisesse.

Multifunktsionaalsus ei tähenda ainult koostööd merenduse valdkonda kuuluvate

tegevustega, vaid vaatab sadamaid ja nende tagamaad kui ettevõtlusalasid.

Merendusega seotud ettevõtluse arendamine

Sadamad pakuvad mitmekesiseid võimalusi merendusega seotud ettevõtluse

arendamiseks, mis aitavad tugevdada kohalikku majandust, luua uusi töökohti ja

mitmekesistada saare majandusstruktuuri. Sadamate arendamine ei tähenda üksnes

infrastruktuuri parendamist, vaid ka ärikeskkonna kujundamist. Mitmed sadamad

teevad koostööd kohalike ettevõtjatega, näiteks kalatöötlemise, majutuse ja

turismiteenuste pakkumisel. Sellised koostööd on näidanud, et sadamad võivad toimida

platvormina uute teenuste ja ärimudelite tekkeks.

9 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2024/12/ANNEX-2-Public-private-partnership-PPP-

possibilities-for-Est-Lat-harbours.pdf

10

Võimalikud suunad ettevõtluse arendamisel:

Turismiteenused

Sadamate kaudu on võimalik arendada mereturismi, pakkudes näiteks paadireise,

ekskursioone, sukeldumisretki ja jahisadamate teenuseid. Koostöö kohalike

ettevõtjatega võimaldab luua terviklikke turismipakette, mis ühendavad meresõidu,

majutuse, toitlustuse ja kultuurielamused. Sadamad saavad teenuseid pakkuda ka

maismaa poolt tulijatele, näiteks on enamikes sadamates võimalik teenust pakkuda ka

matkaautoga liiklejatele.

Logistikateenused

Väikesadamad võivad täita nišifunktsioone kaubaveos, eriti saare ja mandri vahel, sh

näiteks isesõitvate laevadega. Väikesemahuline kaubavedu, sealhulgas kohalike

toodete eksport, võib olla majanduslikult elujõuline ning toetada saare tootjate

turulepääsu.

Laevade hooldus ja remont

Sadamate juures saab arendada väikelaevade hooldus- ja remonditeenuseid, mis

teenindavad nii kohalikke kui ka külalisi. See loob töökohti ja võimaldab tehnilise

oskusteabe arengut Hiiumaal. Võimaldab eksportida teenuseid.

Merendusalane haridus ja koolitus

Nii koostöös haridusasutustega kui ka erasektori koolitajate poolt saab sadamates

pakkuda merendusalast koolitust, praktikavõimalusi ja tööõpet, mis toetab noorte

sidumist merega seotud ametitega ning aitab kasvatada kohalikku kompetentsi.

Innovatsioon ja rohemajandus

Hiiumaa sadamad võivad olla pilootalaks rohetehnoloogiate rakendamisel, näiteks

elektriliste laevade teenindamisel, energiatõhusate sadamalahenduste testimisel või

sinimajanduse arendamisel. Sadamate arendus peaks siduma end ka ringmajanduse ja

taastuvenergia kasutuselevõtuga.

4.2. Teenindussadamad Teenindussadamad on sadamad kus toimub teenuste pakkumine nagu reisjate ja/või

kauba vedu, hooldus ja remondi teenused või meremajandust toetavad tegevused. Need

täidavad Hiiumaal olulist rolli saare ühenduvuse, majandustegevuse ja uute sektorite

arendamisel. Nende funktsioonide mitmekesistamine ja sihipärane arendamine loob

eeldused kohaliku ettevõtluse kasvuks, töökohtade loomiseks ning strateegiliste

investeeringute meelitamiseks. Sadamate arendamine peab olema kooskõlas

piirkondlike arengukavadega ning toetuma koostööle nii avaliku kui erasektoriga.

Olulised teenindussadamate funktsioonid:

Praamiühendus

11

Sadamate kaudu toimiv regulaarne ühendus mandri ja Saaremaaga on Hiiumaa

elujõulisuse alus. Ühenduse tagamine nõuab sadamainfrastruktuuri, mis suudab

teenindada erinevaid laevatüüpe ja tagada aastaringse navigatsiooni.

Kaubavedu

Kuigi Hiiumaa kaubamaht on tagasihoidlik, on kaubavedu oluline kohaliku tootmise ja

tarneahelate toimimiseks. Väikemahuline kaubavedu – sealhulgas ehitusmaterjalid,

toiduained ja saarelt eksporditavad kaubad – vajab stabiilset püsiühendust. Seda nii

graafiku tiheduse kui ka üleveo maksumuse osas.

Tuuleparkide ja vesiviljeluse teenindus

Uued majandussektorid, nagu meretuuleenergia ja vesiviljelus, vajavad

spetsialiseeritud sadamateenuseid. Sadamad võivad toimida tugipunktidena

tuuleparkide ehituse ja hoolduse logistikale ning vesiviljeluse toodangu käitlemisele.

Arendustegevuste plaanimisel on vaja arvestada nende tegevuste vajadustega.

Talvehoid

Väikelaevade talvehoid on kasvav teenus, eriti arvestades Hiiumaa populaarsust suvise

mereturismi sihtkohana. Sadamad saavad pakkuda talvehoiuteenust koos hoolduse ja

remondiga, mis loob hooajavälisel ajal lisatulu ja töökohti. Erasektori osalus teenuse

arendamisel võimaldab pakkuda kvaliteetset ja mitmekesist teenusteportfelli. Piiravaks

võib saada oskustööjõu puudus, mille ületamisel oleks parim lahendus leida uusi

võimalusi mh saar(t)el pakutavate haridusvalikute kaudu (huviharidus, kutseõpe vm).

4.3. Kalasadamad Kalasadamad on Hiiumaa rannikukogukondade jaoks olulised nii majanduslikus kui

kultuurilises mõttes. Nende arendamine toetab traditsioonilist kalandust, loob

võimalusi uueks ettevõtluseks ning tugevdab saare toidujulgeolekut ja identiteeti.

Sadamad ei ole pelgalt sildumiskohad, vaid kogukonna keskused, kus kohtuvad töö,

traditsioonid ja elustiil. Kalurite tegevus on ka oluline sadamate kasutuse tõhustamisel.

Võrreldes turismiga on kalurite hooaeg pikem ja sadamad on olulised ka talvisel

perioodil. Kalasadamate võrgustiku omapära on ka asjaolu, et kalurite vajadus

sadamate järele võib muutuda kalavarude paiknemise muutustest.

Olulised teemad kalasadamate arendamisel:

Kalurite vajadused ja tegevusvõimalused

Kalasadamad peavad vastama kutseliste kalurite praktilistele vajadustele – ohutu

sildumine, kalapüügivahendite hoiustamine, lossimisseadmed ja jääkamber ning

võimalus saak kiiresti maale tuua. Sadamate arendamisel tuleb kaasata kalureid, et

tagada lahenduste vastavus tegelikule töökorraldusele ja töökindlus igapäevases

tegevuses.

Kalanduse toetamine, ka harrastuskalurid

12

Lisaks kutselistele kaluritele on Hiiumaal aktiivne harrastuskalastajate kogukond.

Hiiumaa on ka järjest populaarsem väljastpoolt tulevate harrastuspüüdjate sihtkoht.

Sadamad võivad pakkuda neile ligipääsu veele, paadislippe, parkimisvõimalusi ja infot

kalastusreeglite kohta. Harrastuskalastuse toetamine aitab edendada mereturismi,

suurendada kogukonna sidusust ja mitmekesistada sadamate kasutusviise.

Töötlusvõimaluste ja tarneahelate arendamine

Kohaliku kala töötlemine ja turustamine on võtmetähtsusega kalanduse majandusliku

elujõulisuse tagamisel. Sadamate juures saab arendada väikemahulisi töötlemisüksusi,

külmkambreid ja logistikalahendusi, mis võimaldavad saaki säilitada ja müüa nii

kohapeal kui kaugemal.

Teenuste hinnastamine

Sadamate pakutavate teenuste (nt sildumine, hoiustamine, jää, kütus) hinnastamine

peab olema läbipaistev ja õiglane, arvestades kalandussektori sesoonsust ja väikest

mahtu. Võimalik on rakendada diferentseeritud hinnastamist kutseliste ja

harrastuskalurite vahel. Erasektori osalus teenuste pakkumisel võib tuua kaasa

kvaliteedi tõusu, kuid vajab selgeid kokkuleppeid.

4.4. Külalissadamad Külalissadamad on Hiiumaa mereturismi arengu lahutamatu osa, pakkudes

sildumisvõimalusi nii sise- kui välisturistidele. Nende arendamine toetab saare

majandust, suurendab rahvusvahelist nähtavust ja loob uusi ettevõtlusvõimalusi või

võimaldab olemasolevate kasvu. Sadamad toimivad väravatena, mille kaudu külastajad

jõuavad Hiiumaa loodus- ja kultuuriväärtusteni. Nende kvaliteet ja teenuste

mitmekesisus mõjutavad otseselt saare kui mereturismi sihtkoha mainet.

Olulised teemad külalissadamate arendamisel:

Vajalikud teenused

Hiiumaa külalissadamate konkurentsivõime ja külastatavus sõltuvad otseselt

pakutavate teenuste kvaliteedist ja kättesaadavusest. Sadamad peavad tagama ohutu

sildumise, vee- ja elektriühenduse, sanitaarruumid, jäätmekogumise ja paakide

tühjendamise võimaluse. Lisaks on oluline pakkuda internetiühendust, infoteenuseid,

tankimisvõimalusi, sealhulgas mõelda ette elektrilaevade laadimisele, ning tagada

ligipääs toitlustusele, majutusele ja transpordile. Kvaliteetsed ja mitmekesised teenused

loovad eeldused pikemaks viibimiseks ja positiivseks külastuskogemuseks.

Turismi ja rekreatsiooni edendamine

Külalissadamad on väravaks Hiiumaa turismi sihtkohtadele. Sadamate kaudu saab

pakkuda mereretki, ekskursioone, matka- ja jalgrattaradasid ning tutvustada kohalikku

kultuuri ja toitu. Koostöö kohalike ettevõtjatega võimaldab luua terviklikke

turismiteenuseid. Sadamate võrk peab olema ühendatud ühistranspordi võrgustikuga,

13

võimaldamaks turistidel liikuda ilma isikliku sõiduvahendita. See aitab pikendada

külastajate viibimisaega ja suurendada majanduslikku mõju kohapeal.

Sadamate rahvusvaheline konkurentsivõime

Hiiumaa külalissadamad peavad olema võrdsed teenusepakkujad teiste Läänemere

piirkonna sadamatega. Konkurentsivõime tõstmiseks on oluline osaleda järjekindlalt

naaberriikide meremessidel, rahvusvahelistes jahtklubide võrgustikes, arendada ning

hoida ajakohasena digitaalset nähtavust ja broneerimissüsteeme, pakkuda mitmekeelset

teenindust ja infot. Äärmiselt oluline on info õigsus ja ajakohasuse hoidmine läbi

aastate. Rahvusvahelise tuntuse suurendamine aitab meelitada rohkem välisriikide

purjetajaid ja jahtklubisid, tugevdades Hiiumaa positsiooni mereturismi sihtkohana.

Teenuste hinnastamine

Teenuste hinnastamine külalissadamates peab olema läbipaistev, konkurentsivõimeline

ja vastavuses pakutava teenuse kvaliteediga. Hinnamudelite kujundamisel võib

rakendada hooajalist hinnastamist, soodustusi pikema peatuse või grupikülastuste

korral ning lojaalsusprogramme. Hästi läbimõeldud hinnastamine toetab sadama

jätkusuutlikkust ja muudab selle atraktiivseks erinevatele sihtgruppidele.

4.5 Sadamad kui koostöövõrgustik Hiiumaa sadamate taristu on võtmetähtsusega kogu saare regionaalse arengu,

majandustegevuse ja elukeskkonna seisukohalt. Sadamad ei ole pelgalt

transpordisõlmed, vaid multifunktsionaalsed ruumid, kus kohtuvad kaubandus, turism,

kalandus, kogukondlik tegevus ja keskkonnahoid. Taristu arendamine peab seetõttu

olema terviklik, sidudes endas nii maismaa- kui meretranspordi, energialahendused,

ohutuse ja ligipääsetavuse.

Olulised teemad taristu arendamisel:

Püsiühenduse arendamine

Hiiumaa püsiühendus mandri ja Saaremaaga on saare regionaalse arengu,

majandustegevuse ja elanike igapäevaelu seisukohalt kriitilise tähtsusega. Nende

töökindlus ja läbilaskevõime mõjutavad otseselt sadamate kasutuskoormust. Taristu

arendamisel tuleb arvestada kuidas suurendada üleveomahtu, kus üheks võimaluseks

on eraldada kaubavedu reisijateveost. Arendusel tuleb silmas pidada, millised

alternatiivkütused on optimaalsed siinsetele liinidel. Ootealade ja liikluskorralduse

täiustamine sadamaalal on oluline, et vähendada tipptundide ummikuid ja parandada

reisijate kogemust. Parvlaevaliikluse tagamisel on oluline ohutu sügavuse ja laiusega

laevateede korrashoid (Rukki ja Heltermaa kanalite hooldus-süvendamine).

Alternatiivsete ühenduspunktide tugevdamine, näiteks Sõru–Triigi liini tihedamaks

muutmine hooajaliselt või erivedudeks on arvestatavad lisavõimalused ühenduse

parandamiseks. Peab hoidma pilku tulevikul ja olema avatud uudsetele lahendustele

nagu kiirlaevad autota reisijate veoks, veetakso teenus näiteks koostöös erasektoriga.

14

Sõltuvus ilmast ja töökindlus

Püsiühenduse töökindlus on tugevalt mõjutatud ilmastikutingimustest, eriti talvekuudel

ja tormiperioodidel. Sadamate taristu peab olema piisav, et võimaldada ohutut sildumist

ka keerulistes oludes. Oluline on koordineeritud kriisijuhtimine sadamate,

transpordiettevõtete ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Sadamate ligipääsetavus

On oluline tegur Hiiumaa sadamate kasutusmugavuse, külastatavuse ja kaasava

keskkonna kujundamisel. Ligipääsetavuse parandamine toetab nii kohalike elanike

igapäevaseid liikumisvajadusi kui ka turistide ja harrastajate sujuvat liikumist saarel.

Arendustegevused peavad olema mitmetasandilised, hõlmates teedevõrku, viitade

süsteeme, erivajadustega inimeste vajadusi ning ühistranspordi sidusust sadamatega.

Füüsiline ligipääsetavus ja teedeühendused

Mitmed Hiiumaa sadamad vajavad paremaid teedeühendusi ja viitade süsteeme, et

tagada mugav ja turvaline juurdepääs. Ligipääsetavus peab olema universaalne,

hõlmates ka erivajadustega inimesi – liikumis- nägemise-, kuulmis- ja muude

piirangutega külastajaid. Sadamate arendamisel tuleb muuhulgas rajada nõuetele

vastavad ja kasutajatele mugavad kaldteed, invatualetid ja madala lävega

sisenemiskohad sadamaalale ja hoonetesse.

Ühistranspordi ühendus sadamatega

Hiiumaa ühistranspordivõrgustik peab olema seotud sadamatega, et tagada ligipääs ka

neile, kellel puudub isiklik sõiduvahend või kes tulevad merelt. Sadamaid peab

käsitlema kui olulisi suundasid maakonnaliinidel ja need lmuutma näiteks nõudeliinide

osaks, et tagada ühistranspordiga liikumise võimalus sadamate ja keskuste vahele.

Uute tehnoloogiate rakendamine – taastuvenergia ja tulevikukütused

Hiiumaa sadamate areng peab olema kooskõlas rohepöörde eesmärkidega ning toetama

keskkonnasäästlikke ja innovaatilisi tehnoloogiaid. Uute energialahenduste

rakendamine aitab vähendada nii sadamate kui laevade ökoloogilist jalajälge,

suurendada energiasõltumatust ning pakkuda kaasaegseid teenuseid nii kohalikele kui

külalistele. Eriti oluline on see väiksemates sadamates, kus autonoomsed ja

taastuvenergial põhinevad lahendused võimaldavad tagada toimiva taristu ka ilma

võrguühenduseta.

Pääs merele – turism ja harrastuskalapüük

Hiiumaa sadamad täidavad rolli merele pääsu võimaldamisel nii kohalikele elanikele

kui külastajatele. Sadamate avatus, mugavus ja turvalisus loovad eeldused aktiivseks

vaba aja veetmiseks, harrastuskalapüügiks ja turismiteenuste kasutamiseks. Merele

pääsu lihtsustamine on kogukonna elukvaliteeti ja piirkonna atraktiivsust mõjutav

tegur. Sadamate taristu peab koosnema hästi hooldatud paadislipidest ja

sildumiskohtadest, mis võimaldavad väikelaevade ja paatide mugavat vette laskmist ja

15

sildumist. Eriti oluline on see harrastuskalastajate ja veeturismi harrastajate jaoks, kes

kasutavad sadamaid hooajaliselt ja sageli iseseisvalt. Sadamad on loogilised

alguspunktid mitmetele turismiteenustele nagu paadiretked, loodusvaatlused,

sukeldumine ja kajakisõit, mis vajavad sobivat taristut ja teenindusruume. Sadamad

võivad olla kogukondlikud kohtumispaigad, kus toimuvad üritused, koolitused ja

harrastustegevused. Sadamad saavad olla ka noortele suunatud merehariduse ja

veeturvalisuse programmide toimumiskohad. Eesmärk on luua sadamatest kergesti

ligipääsetavad ja avatud ruumid, mis kutsuvad inimesi mere äärde ja loovad sideme

merekultuuriga.

Navigatsioonimärgid ja valgustus

Ohutu sisenemine sadamasse ja manööverdamine sadama akvatooriumis eeldab selgeid

ja hästi hooldatud navigatsioonimärke ning piisavat valgustust. Navigatsioonimärgid

peavad olema paigaldatud ja hooldatud vastavalt meresõiduohutuse seaduse nõuetele.

Kai- ja sadamaala valgustus tagab nähtavuse öisel ajal ja halva ilmaga, kuid sealjuures

ei tohi pimestada mere poolt tulijaid. Hea praktika võiks olla automaatsete ja

energiatõhusate valgustuslahenduste kasutamine (LED valgusallikad, päikeseenergial

töötavad märgid, hooajaline ja ööpäevane valgustugevuse automaatne reguleerimine).

Päästevahendite olemasolu ja hooldus

Igas sadamas peavad olema kergesti leitavad ja töökorras päästevahendid:

päästerõngad, pootshaagid, redelid, tuletõrjevahendid sadamaalal, samuti

esmaabivahendite kättesaadavus sadamas. Avalikult välja pandud ja selged juhised ning

märgistus hädaolukorras tegutsemiseks. Päästevahendite kontroll ja hooldusgraafik,

mis tagab nende töökindluse.

Ohutuse tagamine ja merepääste

Ohutus on sadamate usaldusväärsuse, kasutatavuse ja kogukonna turvatunde alus.

Sadamates peab olema tagatud merele mineku ja sadamaalal viibimise ohutus nii

kohalikele kui külalistele. Lisaks füüsilisele infrastruktuurile on oluline ka koostöö

kutselisete(PPA) ja vabatahtlike merepäästjatega, et tagada valmisolek reageerida

eriolukordadele.

Hiiumaal tegutseb vabatahtlik merepäästeüksus, kelle roll mere ohutuse tagamisel on

hindamatu. Merepääste toimimiseks on vajalik sadama alal päästeüksuste ligipääsu

tagamine ja pikemas plaanis võimalus pääste varustuse hoiustamiseks saarte eri

nurkades. Lisaks infrastruktuurile on oluline kujundada sadamates ohutuskultuuri:

teavitustöö, mis tutvustab ohutusreegleid ja merel käitumise põhimõtteid ning

koolitused ja töötoad merel käijatele (nt mereohutus, esmaabi, navigatsioon).

Arendussuundadena võib kaaluda koostöös merepäästega meditsiinilise transpordi

võimekuse tekitamisele. Valla roll saab olla ka organisatsiooni toetamine liikmete

juurde värbamisel läbi teavitustöö. Võimalik ka valla ja allasutuste töötajate

motiveerimine läbi vabade päevade pakkumisega seoses vabatahtliku merepääste

tööga.

16

Julgeolek

Julgeolekumeetmed sadamates on oluline osa taristu terviklikkusest ja ka valmisolek

kriisiolukordadeks. Hiiumaa sadamate julgeolek peab olema proportsionaalne sadama

suuruse, funktsiooni ja kasutuskoormusega, arvestades nii kohaliku kogukonna

vajadusi kui ka riiklikke julgeolekuhuve. Eriti oluline on see sadamates, kus sadam

täidab strateegilist rolli piirkondlikus logistikavõrgustikus.

Kerksuskeskused sadamates

Sadamad võivad täita olulist rolli kogukonna kerksuskeskustena, pakkudes

kriisiolukordades tuge ja infrastruktuuri elanikel. Selleks tuleks luua varustuse ja

sidevahendite hoiukohad, mis on kättesaadavad hädaolukorras (nt generaatorid,

satelliitside, esmaabivahendid). Tagada sadamahoone või selle osa kasutatavus

evakuatsioonipunktina, kus on olemas baasvarustus (generaator/akupank)

hädaolukorras hakkamasaamiseks. Sadamad saavad ka varju pakkuda asustatud

väikesaarte elanikele, juhuks kui mereolud ei võimalda väikesaarele liikuda. Võimalik

on siduda sadamad kohalike kriisijuhtimisplaanidega, et tugevdada kogukonna

valmisolekut loodusõnnetuste, reostusjuhtumite või muude hädaolukordade korral.

4.6 Keskkond Tasakaal inim- ja looduskeskkondade vahel

Hiiumaa sadamate arendamisel tuleb leida tasakaal inimtegevuse vajaduste ja

looduskeskkonna säilitamise vahel. Sadamad on ühtaegu majanduslikud ja sotsiaalsed

keskused, kuid paiknevad sageli ökoloogiliselt tundlikel aladel – rannikul, lahtedes,

merel ja biosfääriala piirides. Seetõttu peab iga arendusprojekt arvestama nii elurikkuse

kaitse, kohaliku kogukonna vajaduste kui ka keskkonnateadliku ruumilise planeerimise

põhimõtetega. See eeldab kaasavat planeerimist, kus kogukond, looduskaitsjad ja

teadlased osalevad arenduste kavandamises. Looduskaitselised piirangud ja väärtused

mõistlikul viisil integreerida sadamate funktsiooni, mitte neid vastandada. Näiteks võib

sadamaala hõlmata loodusõpperadu ja vaateplatvorme, mis tutvustavad mereelustikku

ja rannikukooslusi. Sadamates on võimalik kasutada keskkonnateadlikke

ehitusmaterjale ja haljastust, mis toetavad ökosüsteemide säilimist ning ajutisi

teisaldatavaid rajatisi, mis ei kahjusta püsivalt maastikku ega elupaiku. Tasakaalu

hoidmine tähendab ka keskkonnamõjude ennetamist, mitte ainult leevendamist.

Hiiumaa biosfääriala kontekstis on sadamate arendamine võimalus näidata, kuidas

inimtegevus ja loodus saavad koos eksisteerida, kui arendustegevus on teadlik,

läbimõeldud ja kogukonnakeskne.

Teadustöö ja andmekogumine keskkonnaseireks

Hiiumaa sadamate arendamisel on keskkonnaseire ja teaduspõhine andmekogumine

oluline, et tagada arendustegevuste kooskõla biosfääriala eesmärkidega ning

17

minimeerida mõju tundlikule mereökosüsteemile. Keskkonnaseire peab olema pidev,

süsteemne ja sidustatud teadusasutuste, riigiasutuste ning kohalike kogukondadega.

Keskkonnaseire andmed peavad olema avalikult kättesaadavad ja kasutatavad sadamate

arendusotsuste tegemisel, sealhulgas keskkonnamõjude hindamise protsessides. Selle

juures on vaja silmas pidada, et sadamad on inimtekkelised keskkonnad ja neid tuleks

sellisena ka käsitleda.

Reostustõrje

Reostustõrje valmisolek on sadamate keskkonnakaitse lahutamatu osa. Iga sadam peab

omama reostustõrjeplaani, mis vastab riiklikele nõuetele ja arvestab sadama suurust,

funktsiooni ning reostusriske. Reostustõrjeplaan peab sisaldama riskihinnangut,

reostusallikate lokaliseerimise skeeme, reostustõrjevahendite paiknemist ja

tegevuskava hädaolukorras. Reostustõrjealased tegevused hõlmavad ka rannikualade

taastamist, ennetavat koolitust ja varustuse soetamist, sh poomid, absorbendid ja

mobiilsed tõrjevahendid. Sadmaid saaks kaasata ranniku reostuse tõrjel just seeläbi, et

neil on olemas varustus ja teadmised.

18

5. Koostöö ja sidusus

Hiiumaa sadamate arendamine eeldab tihedat ja mitmetasandilist koostööd kohalike

kogukondade, ettevõtjate, omavalitsuse ning naaberpiirkondadega. Sadamate roll

majanduses, turismis, transpordis ja kogukonnaelus saab realiseeruda ainult siis, kui

arendusprotsessid on läbipaistvad, kaasavad ja piirkondlikult koordineeritud. Koostöö

aitab vältida dubleerimist, tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet ning tagada

arenduste kestlikkus.

5.1 Koostöö erasektoriga investeeringute kaasamiseks Sadamate arendamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, mida omavalitsus üksi

ei suuda katta. Seetõttu on oluline luua avaliku ja erasektori koostöömudelid, kus:

• Avalik sektor tagab põhitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonid),

• Erasektor arendab teenuseid ja ärimudeleid (nt toitlustus, majutus,

paadihooldus, turismiteenused, taastuvenergia, vesiviljelus jm),

• Kohalikud ettevõtted kaasatakse aktiivselt sadamate teenuste pakkumisse, luues

piirkondlikku lisandväärtust.

PPP (avaliku ja erasektori koostöö) mudelid, nagu rõhutab ka projekti raames läbi

viidud „Harbours and PPP“ uuring10, võimaldavad sadamaid arendada kui võrgustikku,

kus investeeringud on koordineeritud ja piirkondlikult sidustatud. Lisaks on oluline

pakkuda investeeringutoetusi ja soodustusi, mis muudavad sadamad atraktiivseks

ärikeskkonnaks ja innovatsiooniplatvormiks.

5.2 Sidusus ümberkaudsete piirkondadega Hiiumaa sadamate areng peab olema kooskõlas:

• Saaremaa ja Läänemaa sadamate arenguplaanidega, et vältida dubleerimist ja

asjatut konkurentsi

• Transpordivõrkude ja turismimarsruutidega, et tagada sujuv liikumine ja

teenuste sidusus,

• Tuuleparkide ja vesiviljeluse alade arendusega, mis mõjutavad sadamate

funktsioone, koormust ja taristuvajadusi.

Koostöö naaberpiirkondadega võimaldab:

• Luua ühiseid logistikalahendusi ja teenuseid

• Tugevdada piirkonna konkurentsivõimet ja positsiooni atraktiivse piirkonnana.

10 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2025/01/JOINT-STRATEGY.pdf

19

• Optimeerida ressursside kasutust ja investeeringute planeerimist.

5.3 Kohalike kogukondade kaasamine ja nende vajaduste arvestamine. Sadamad on sageli kogukonna keskpunktid – nii ajalooliselt kui tänapäeval. Seetõttu

on oluline:

• Kaasata MTÜd, kalurid, paadiomanikud ja elanikud planeerimisprotsessi, et

arvestada kohalikke vajadusi ja teadmisi.

• Austada kogukonna traditsioone ja kultuuri, näiteks jaanituled, talgud,

kalasadamate päevad, mis loovad sideme mere ja kogukonna vahel. See

tähendab avalike sündmuste ja kogukondlike tegevuste jätkumise toetamist.

• Tagada avalik ligipääs ja kasutusvõimalused harrastajatele, noortele ja

kogukondlikele tegevustele.

Kogukonna kaasamine tugevdab kohalikku identiteeti, suurendab arenduste sotsiaalset

aktsepteeritavust ja aitab tagada nende pikaajalist jätkusuutlikkust.

20

6. TULEVIKU NÄGEMUS

Aastal 2035 on Hiiumaa sadamad kestliku meremajanduse ja innovatsiooni sõlmpunktid, mis pakuvad väärtust nii kohalikele kui külalistele.

Hiiumaa sadamate roll regionaalses ja riiklikus kontekstis • regionaalse ühenduvuse tagamine-püsiühendus mandriga, väikelaevad

reisijateveoks võttes arvesse tehnoloogilisi arenguid (foil-laevad, elekter)

• logistikavõrgustiku osana kaubaveo ja reisijateveo teenindamine

• uute tehnoloogiate katsetamise kohad

• julgeoleku ja merepääste tugikohad

Hiiumaa sadamate panus Hiiumaa majandusarengusse • kohaliku ettevõtluse ja töökohtade loomisel: kalandus, turism, teenindus

• mereturismi arendamine, olles väravaks Hiiumaa avastamiseks meritsi

• tugevdada Hiiumaa positsiooni sinimajanduse ja taastuvenergia arendajana

Keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik areng • energiasäästlikud ja taastuvenergia-põhised

• keskkonnaseire ja teadustöö tugipunktid

• biosfääriala väärtuste kandjad

Koostöö erasektori ja kohaliku kogukonnaga • koostöömudelite rakendamine, kus avalik ja erasektor arendavad sadamaid

koos

• kogukondade aktiivset kaasamist, et sadamad vastaks kõikide osapoolte

ootustele

• sadamad on ka kultuuri- ja kogukonnakeskused

21

HIIUMAA SADAMATE ARENGUKAVA 2035+ Lisa 1: Tegevuskava 2026-2030

22

Valdkondade kaupa välja toodud tegevuspunktid koos vastutajate ja

mõõdikutega*:

Majandus

• Potentsiaalsetel tööstus- ja teenindusaladel (alusuuringus11 väljatoodud

potensiaalsed alad) ettevõtluse tugimine: planeeringud, toetusmeetmetes

osalemise toetamine läbi nõustamise, partnerina osalemise või võimalusel

rahalise toetusena.

• Merealaste hariduse suundade jätkamine(väikesadamaspetsialist, kalurite

kutseeksamiks ettevalmistus) ja uute täiendkoolituste algatamine koostöös

Hiiumaa haridusasutustega.

• Käivitada pilootprojekte uudsete meremajandus ja riigikaitse lahenduste

loomiseks ning katsetamiseks Hiiumaa sadamates.

• Andmeside tagamine sadamates.

Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus, Haridusasutused

Mõõdikud: toetusmeetmetes osalemise ja teostatud projektide arv; merendusega seotud

kursuste, koolituste ja õppekavade arv; merendusega seotud õppekavadel lõpetanute

arv; käivitatud (piloot)projektide arv; andmeside kaabliga varustatud sadamate hulk.

Teenindussadamad

• Püsiühenduse kvaliteedi tagamine ja parandamine koostöös riigiga.

• Uute ja uudsete teenusvaldkondade ja alade tekkimise toetamine.

Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus, AS Saarte Liinid

Mõõdikud: reisjate ja kauba üleveo mahu kasv; lisandunud uued teenused või

teenusalad.

Kalasadamad

• Arendada kaluritele mõeldud taristut Hiiumaa vallale kuuluvates sadamates ja

toetada kaluritele mõeldud teenuste parandamist teistes Hiiumaa sadamates.

• Kindlustada Hiiumaa toidujulgeolekut läbi kalasadamate korrashoiu ja

arendamise.

Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus, SA Hiiumaa Sadamad, MTÜ Hiiukala

11 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2024/12/ANNEX-1-Est-Lat-harbours-joint-strategy-

survey-2024.pdf

23

Mõõdikud: kaluritele lisandunud teenuste arv; kala lossimise kogused; sadamas

lossivate kalurite arv.

Külalissadamad

• Arendada külalissadamate taristut Hiiumaa vallale kuuluvates sadamates ja

toetada teenuste parandamist teistes Hiiumaa sadamates.

• Koostöö turismiklastriga sadamate turundamisel ja avalikul kommunikatsioonil

(ühtne viitade ja infotabelite kujundamise juhend sadamatele, külalissadamate

info hiiumaa.ee lehel).

• (Nõudepõhise) ühistranspordi ühenduse tagamine olulisemate külalissadamate

ja keskuste vahel.

Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus,

Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus, SA Hiiumaa Sadamad

Mõõdikud: Sadama külastatuse arvud, ööbimiste arv, külastanud riikide arv; Hiiumaa

sadamate veebilehe külastuste arv hiiumaa.ee lehel; Hiiumaa sadamate meedias

mainimiste arv; sadamates peatuvate ühistranspordi liinide arv.

Sadamad kui koostöövõrgustik

• Sadamate juurdepääsuteede korrashoid ja parandamine, nii maalt kui merelt

saabujatele (tolmuvaba kate teedele).

• Merepääste tegevuste toetamine ja tingimuste parandamine. Vabatahtlike

merepäästjate arvu suurendamine. Uute reageerimispunktide loomine.

• Sadamad kui kerksuskeskused- luua sadamatesse kergsuskeskused.

Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Koostöös: SA Hiiumaa Sadamad

Mõõdikud: sadamate ligipääsuteede hooldamine ja korrastamine; vabatahtlike

merepäästjate arv ja loodud merepääste punktide arv; sadamatesse loodud

kerksuskeskuste arv.

Keskkond

• Planeeringute läbiviimise toetamine sadamaaladel, kooskõlas seadusandlusega

ja tulenevalt üldplaneeringust.

• Loodusalase teadustöö läbiviimise toetamine Hiiumaal ja ümbritseval merel.

• Jäätmete kogumise tingimuste parandamine sadamates.

Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus

Mõõdikud: sadamatele vastu võetud planeeringute arv; Hiiumaa mere ja ranniku

piirkonnas läbiviidud teadustööde arv; jäätmekogumis punktide arv sadamates.

24

*mõõdikudte algnäitajad on arengukava vastuvõtmise kuupäeva näitajad. Need tuuakse

välja arengukava seire tabelis.