Vastuskiri kirjalikule küsimusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Jaanus Karilaid

Riigikogu

Teie: 16.03.2026 nr 2-3/15-497

Meie: 01.04.2026 nr 1-9/1863-2

Vastuskiri kirjalikule küsimusele

Hr Jaanus Karilaid

Edastasite meile kirjalikud küsimused, mis käsitlevad narkootikumide levikut ja

narkootikumidest tingitud surmasid Eestis. Vastan Teie küsimustele alljärgnevalt.

1. Kuidas hindab Siseministeerium kokaiini ja teiste narkootiliste ainete kättesaadavuse

muutumist Eestis viimastel aastatel ning millised on peamised trendid

õiguskaitseasutuste hinnangul?

Õiguskaitseasutuste andmed kinnitavad rahvastikus läbi viidud uuringute (reovesi,

tervisekäitumine) tulemusi. Narkootikumide levikus Eestis viimastel aastatel märgata

kasvutrendi, samas ei ole muutunud enamlevinud ained. Eesti turul on jätkuvalt enim levinud

kanep, amfetamiin, ecstasy ja kokaiin, kuid ainete koostis on muutunud mitmekesisemaks ning

tihti kangemaks. Eriti kokaiini puhul on täheldatav nii kättesaadavuse kasv kui ka puhtuse

suurenemine. Need trendid peegeldavad muutust ka mujal Euroopas, kus ainete parem

kättesaadavus, hinnalangus ja kõrgem puhtus soodustavad levikut.

2. Kas õiguskaitseasutustel on ülevaade, millised organiseeritud kuritegelikud grupid

vahendavad kokaiini ja teiste narkootiliste ainete jõudmist Eesti turule või osa

narkootikumidest jõuab Eestisse selliste tarneahelate kaudu, mis ei ole

õiguskaitseasutustele praegu täielikult teada?

Õiguskaitseasutustel on hea ülevaade Eesti narkoturuga seotud organiseeritud kuritegelikest

gruppidest ning ka rahvusvahelistest võrgustikest, kelle tegevus on suunatud Eesti tarbijale.

Meie hea geograafilise positsiooni tõttu kasutavad kurjategijad Eestit ka narkootikumide

transiitriigina ning nende tegevuse sihistamine sõltub rahvusvahelisest koostööst ja teabe

olemasolust. Õiguskaitseasutused tegelevad pidevalt uute tarneahelate ja nendega seotud

isikute tuvastamisega nii riigisiseselt kui ka piiriüleses koostöös. Näiteks oleme intensiivistanud

koostööd Läti valitsus- ja õiguskaitseasutustega, et tõhusamalt reageerida piiriüleste

kurjategijate tabamiseks.

Tuleb arvestada, et kurjategijad otsivad pidevalt uusi võimalusi oma tegevust

õiguskaitseasutuste eest varjata ning seetõttu muutuvad ainete levitamise viisid ja kanalid.

Näiteks kasutatakse üha rohkem narkootikumide levitamiseks sotsiaalmeediat ja krüpteeritud

infovahetuskanaleid ning tasumist krüptovaluutas. Seetõttu peab õiguskaitseasutuste võimekus

järjepidevalt arenema ning ametnike tegevus olema kiirelt kohanev.

2 (2)

3. Milliseid konkreetseid meetmeid on Siseministeerium ja tema valitsemisalas

tegutsevad asutused viimase aasta jooksul rakendanud, et piirata kokaiini ja teiste

narkootiliste ainete jõudmist Eesti turule?

Riigi lähenemine narkoprobleemile on liikunud pelgalt karistuslikult mudelilt tasakaalustatud

käsitlusele, mis ühendab õiguskaitse, ennetuse ja kahjude vähendamise. See tähendab, et

õiguskaitseasutuste fookus on lisaks organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele üledooside

vähendamisel ja karistuste alternatiivide tõhusamal rakendamisel. Organiseeritud kuritegelikud

grupid, kes tegelevad suures koguses kokaiinikaubanduse ja elule ohtlike sünteetiliste ainete

levitamisega on olnud aastaid Politsei- ja Piirivalveameti prioriteet ning pakkumise

vähendamiseks kasutatakse sihtmärgi põhist lähenemist. Peamine meede piirata pakkumist

Eesti turule on läbi rahvusvahelise koostöö. Pidevalt on suurendatud tähelepanu ka

digikeskkonnas toimuvale narkokaubandusele ning selle tuvastamisele. Näited

Siseministeeriumi haldusala viimaste aastate tegevustest on toodud ka järgmise küsimuste

vastuses.

4. Milliseid täiendavaid samme kavandab Siseministeerium narkosurmade

vähendamiseks ning narkootiliste ainete leviku tõkestamiseks Eestis lähiaastatel

koostöös Sotsiaalministeeriumiga?

Narkoprobleemiga tegelemine eeldab tihedat koostööd Siseministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi ja teiste partnerite vahel, ühendades õiguskaitselised ja rahvatervise

meetmed, et vähendada nii narkootikumide kättesaadavust kui ka nende tarvitamisest

tulenevaid kahjusid.

Lähiaastate poliitika tugineb „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ eesmärkidele ning hõlmab nii

pakkumise vähendamist kui ka tervise- ja sotsiaalmeetmeid. Loetleme mõned olulisemad

tegevussuunad alljärgnevalt.

– Üledoosisurmade vähendamine naloksooni laialdasema kättesaadavuse kaudu ning

varajane sekkumine riskirühmades. Näiteks tagatakse naloksooni kasutamine

elupäästmiseks üledoosi juhtumite korral politsei esmareageerijatele.

– Abiteenuste kättesaadavuse parandamine ning sidumine vaimse tervise jt sõltuvusega

seotud teenustega. Samuti on kehtestatud narkootikumide tarvitamisest tingitud tervisemure

korral abi kutsumise julgustamiseks Hea Samariitlase Akt, mis kaitseb abivajajat- ja

kutsujat karistuse eest.

– Jätkatakse organiseeritud kuritegevuse ja suuremate tarneahelate sihtimisega ning

suurendatakse koostööd lähinaabritega.

– Suurendatakse võimekust digikeskkonnas toimuva narkokaubanduse paremaks

tuvastamiseks.

– Jätkatakse ennetuspoliitika arendamist Vabariigi valitsuse Ennetusnõukogu kaudu ning

jätkatakse ennetustegevuste, eelkõige noorte seas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister