Kiri

31. märtsil 2026

Austatud minister

Pöördume Teie poole sooviga, et Eesti Vabariigi riigieelarvest jätkuks eesti pagulaskonna ja väliseesti kultuuripärandi kogumise, talletamise ja kättesaadavaks tegemise rahaline toetamine, mille Haridus- ja teadusministeerium lõpetas 2026. aastaga, tuues põhjenduseks rahapuuduse. Püüame oma pöördumises tuua esile selle abinõu senise mahu ja mõju.

Rõhutamist vajab, et pagulas- ja väliseesti (sh idaeesti ehk Venemaa jt riikide aladel) kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamisel on pikem ajalugu, mis sai alguse 2001. aastal esmalt Haridus- ja teadusministeeriumist lähtunud rahvuskaaslaste programmi ja seejärel üleilmse eestluse tegevuskava piires.

Eesti riigi toetus on aidanud elus hoida pagulas- ja väliseesti kultuuri ning taganud 20. sajandi keerulise ajaloo tõttu nii olulise kultuurimälu säilimise. Kuigi selleks iga aasta eraldatud summa ei ole riigieelarve kontekstis olnud suur (2026. aastal 118 000 eurot), on seda märkimisväärsem olnud selle mõju. Ilma selle toetuseta oleks paljud meie kultuuripärandit puudutavad olulised asjad jäänud nii kodu- kui ka välismaal tegemata. Eraldatud rahaga on korda saadetud suuri asju.

Algul tegeles toetustega Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond ja 2012. aastast Rahvusarhiiv. Aastail 2011–2026 sai toetust 662 projekti (sh 2026. aastal 47, vt kirja “Lisa 2”), taotlejaiks era- ja juriidilised isikud nii kodu- kui ka välismaal, ja palju on olnud jätkuprojekte (vt toetatud projektide kokkuvõtteid nende aastate kohta https://www.ra.ee/projektid-ja- koostoo/valiseesti-taotlusvoor/; “Väliseesti kultuuripärandi säilitamise toetuste andmise tingimusi ja korda” vt kirja “Lisa 1”). 2026. aastal moodustas toetuseks eraldatud summa 40% kõigis taotlustes soovitud koondsummast.

Selle aja jooksul on tehtud ära suur töö välismaal leiduva eesti kultuuripärandi väljaselgitamiseks ning selle ajaloolise, kultuurilise, teadusliku ja ühiskondliku väärtuse teadvustamiseks. Igal aastal on ellu viidud kümneid arhiivi- ja pärandiprojekte, mille tulemusel on säilitatud, korrastatud ja kirjeldatud märkimisväärne osa pagulas- ja väliseesti kultuuripärandist. Tuleb rõhutada, et välismaal ei asu mitte ainult väliseestlusega seotud materjalid, vaid ka Teise maailmasõja ajal Eestist põgenedes kaasa võetud materjalid ehk ajalooallikad 1944. aasta eelsest ajast, samuti kodu- ja väliseesti suhtlemist kajastavad materjalid. See on vaieldamatult suur ja oluline panus meie pagulas- ja väliseesti, nagu ka kogu eesti kultuuripärandi kogumisse, säilitamisse ja kättesaadavaks tegemisse. Riikliku toetamise lõpetamine ja sellega järjepidevuse katkestamine jätab suure ja korvamatu lünga sellealasesse tegevusse nii kodu- kui ka välismaal, mis peaks olema Eesti riigi aukohus ja tänuvõlg.

Toetatud projektid nii kodu- kui välismaal on hõlmanud:

 väliseesti kultuuripärandi välja selgitamist;  väliseesti isikute ja organisatsioonide (sh koguduste) dokumendi-, foto- ja

audiovisuaalsete arhiivide korrastamist, kirjeldamist ja digiteerimist;  pagulas- ja väliseesti arhiivide, ajakirjanduse ja trükiste digiteerimist;  muusika- ja esemepärandi ning keeleainese talletamist;  mälestuste kogumist ning temaatilisi kogukondlikke kogumisaktsioone;  koolitusi, seminare ja konverentse, mis toetavad pärandiga tegelejate võrgustikke;  väliseesti kultuuripärandi populariseerimist näituste, filmide ja trükiste kaudu.

Eestisse on jõudnud korrastatud või korrastamist vajavad arhiivid: kirjanike, kultuuritegelaste ja teadlaste isikuarhiivid, pagulasorganisatsioonide ja koguduste materjalid, pagulas- ja väliseesti muusikaline ja keeleline pärand. Valdav osa sellest materjalist on digiteerituna rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste veebikeskkondade kaudu teadlastele ja huvilistele kasutatav. Samal ajal on toetatud ka eesti arhiivide säilimist välisriikides, kus kogukonnad on pidanud seda põhjendatuks. Selle tulemusena on Eesti mäluasutustel tekkinud sisuline koostöö väliseesti arhiividega Austraalias, Rootsis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

Oluline on rõhutada, et projektirahast ei ole üldjuhul toetatud organisatsioonide ülalpidamiskulusid ega riistvara soetamist. Põhitähelepanu on olnud tegelikul tööl kultuuripärandiga. Seetõttu on tegemist kulutõhusa abinõuga. Võrdlemisi väikese eelarvega on saavutatud selge ja mõõdetav tulemus.

Projektid on andnud taotlejaile võimaluse tegevusi realistlikult kavandada ning komisjon on aastate jooksul järjepidevalt jälginud nende täitmist, tehes järgnevaid rahastusotsuseid vastavalt tulemustele. Teadmine, et Eesti Vabariik toetab pagulas- ja väliseesti kultuuripärandi säilitamist ja kogumist, on motiveerinud kogukondi korrastama oma arhiive ning andma materjale üle ka Eesti mäluasutustele. Selle toetuse kadumine on neile tugevaks löögiks.

Komisjoni liikmetena oleme näinud, et vajadus selle toetuse järele ei ole kadunud, vaid see püsib. Kuigi suur hulk materjali on korrastatud ja arhiividesse jõudnud, on mitmes valdkonnas töö pooleli. Seda tuleb teha ajaga võidu joostes, sest Teise maailmasõja ajal ja järel paguluses sündinud põlvkonna esindajate teadmised ja selgitused annavad arhiivimaterjalidele vajaliku konteksti. Samuti on oluline jäädvustada väliseesti kogukondade lähiajalugu, sh näiteks väljaspool Eestit tegutsevate koolide ajalugu. Oleme näinud ka olukordi, kus ilma toetuseta on väärtuslik materjal jäänud korrastamata või hävinud.

Kultuuripärandi säilitamine tähendab eesti pagulaskonna mälu talletamist nii korrastatud arhiividesse kui ka kirjasõnasse. Samuti on oluline järjepidevus pärandiga tegelejate ühendamisel – suvekoolid, koolitused, näitused, filmid ning haridusprogrammid aitavad tagada, et kogutud materjal oleks kasutatav ja mõtestatud ka tulevikus. Rahastuse lõppemisel on väga suur oht, et katkevad aastate jooksul loodud suhted, kaob kultuuripärandiga tegelemise järjepidevus ja ühes sellega suureneb oht, et meie kultuuripärand hävib.

Arvestades senist toetatud projektide mahtu ning saavutatud tulemusi, on tegemist toimiva ja tõhusa abinõu ja toetusega. Seetõttu peaks Eesti riik meie meelest kindlasti jätkama pagulas- ja väliseesti kultuuripärandi kogumise, korrastamise, säilitamise ja kättesaadavaks

tegemise toetamist vähemalt senises mahus ja viisil, et tagada alustatud töö järjepidevus ning Eesti kultuurimälu terviklik säilimine.

Lugupidamisega

väliseesti kultuuripärandi kogumise, talletamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projektide komisjoni liikmed:

Mart Orav (komisjoni esimees) – ajakirja Akadeemia toimetaja

Sirje Karis – Ees Rahva Muuseumi nõukoja esimees

Lea Kõiv – Tallinna Linnaarhiivi arendusjuht

Raimo Raag – Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte emeriitprofessor

Priit Raudkivi – Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste ins tuudi emerii eadur

Priit Rohtmets – Tartu Ülikooli usuteaduskonna asejuhataja, kirikuloo kaasprofessor; EELK Usuteaduse Instituudi kirikuloo professor

Jüri Viikberg – Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, Wiedemanni keeleauhinna laureaat

LISA 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Välisees kultuuripärandi säilitamise toetuse andmise ngimuste ja korra kehtestamine“

VÄLISEESTI KULTUURIPÄRANDI SÄILITAMISE TOETUSTE ANDMISE TINGIMUSED JA KORD

TOETUSE EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED

1. Välisees kultuuripärandi säilitamise toetust (edaspidi toetus) eraldatakse lähtuvalt üleilmse eestluse tegevuskavaga seatud eesmärkidest ning Keeleprogrammi meetme „Keelevaldkonna arendamine“ tegevuse „Ees keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus“ vahenditest.

2. Toetust eraldatakse eesmärgiga soodustada välisees kultuuripärandi säilimist ja avatust kasutajatele, sõltumata pärandi kuuluvusest (riiklikus või eraomandis) või asukohast (Ees , välisees kogukonnad, asukohamaade mäluasutused), vastavalt asukohamaa seadustele ja arhiivinduse heale tavale.

3. Toetuseks e e nähtud eelarve kehtestab haridus- ja teadusminister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

4. Toetuse andmist korraldab Rahvusarhiiv (edaspidi rakendusasutus) järgmiste tegevustega:

4.1. taotluste hindamiskomisjoni moodustamine ja töökorra sätestamine;

4.2. taotlusvoorude läbiviimine;

4.3. taotlejate, toetuse saajate ja teiste osapoolte nõustamine;

4.4. toetuse kasutamisega seotud kohustuste täitmise järelevalve ja aruandluse kontroll;

4.5. teavitustegevuste korraldamine;

4.6. vaiete menetlemine.

TOETUSE TINGIMUSED

5. Taotlusi võib esitada projek dele ja tegevustele, mille eesmärk on välisees kultuuripärandi säilitamine, kogumine ja/või kä esaadavaks tegemine.

6. Toetust võivad taotleda nii riigiasutused, juriidilised isikud (sh era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud) kui füüsilised isikud (eraisikud) üle maailma.

7. Toetuse kasutamise periood on toetuse andmise aasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.

8. Toetatavad tegevused on:

8.1. Välisees kultuuripärandi kogumine Ees ja asukohamaade mäluasutustes ning erakätes:

8.1.1. teabe kogumine ja koondamine välisees kogukondades;

8.1.2. kogumisaktsioonid; ekspeditsioonid; välitööd;

8.1.3. küsitluskavade jms koostamine;

8.1.4. arhiivimaterjali, trükiste jms toimetamine Ees sse, eelistatult Ees avalikesse mäluasutustesse.

8.2. Välisees kultuuripärandi korrastamine: kogude süstema seerimine, kirjeldamine, kataloogimine.

8.3. Välisees kultuuripärandi säilitamine: säilitus ngimuste tagamine, konserveerimine, kogude digiteerimine, taga s- ja kasutuskoopiate valmistamine.

8.4. Välisees kultuuripärandi kä esaadavaks tegemine: andmestu loomine ja täiendamine ning kä esaadavaks tegemine (infoportaalides, andmebaasides, kataloogides, nende trükis või veebis avaldamine), välisees ajakirjade ja trükiste digiteerimine ning veebis avaldamine. Soovituslik on kultuuripärandi kä esaadavaks tegemisel kasutada Ees riiklikes mäluasutustes väljatöötatud keskkondi, et soodustada info jõudmist võimalikult paljude huvilisteni.

8.5. Välisees ajaloo ning kultuuripärandi uurimine ja vastavate teoste avaldamine (juhul kui need on seotud arhiiviainese või kultuuripärandi kogumise, korrastamise või kä esaadavaks tegemisega). Taotlusega koos tuleb esitada info kavandatava publikatsiooni allikmaterjalide kohta.

8.6. Varem valminud ees diasporaateemaliste käsikirjade publitseerimine. Taotlusega koos tuleb esitada info kavandatava publikatsiooni allikmaterjalide kohta.

8.7. Välisees vaimse ja ainelise kultuuripärandiga seotud näituste, konverentside, seminaride jm ürituste korraldamine.

8.8. Kultuuripärandi koostöövõrgus ke loomine ja arendamine: mälu- ja teadusasutuste koostöö; kodu- ja välisees seltside, organisatsioonide, korresponden de jt kaasamine kogumisse ning infovahetusse; arhiivinduslike konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade korraldamine.

8.9. Kogukondade nõustamine prak lise arhiivitöö alal, nende informeerimine kultuuriväärtuste säilitamise vajalikkusest ja võimalustest.

8.10. Arhiivinduse, raamatukogunduse ja museoloogiliste infomaterjalide jm e evalmistamine, trükkimine või veebis avaldamine ning levitamine välisees kogukondades.

8.11. Välisees uuringute toetamine (sh ülikoolide õppekavade raames).

8.12. Välisees kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja pärandi kasutamise võimaldamisega tegelevate välisees arhiivikeskuste ning selle eesmärgi toetamiseks loodud organisatsioonide ühenduste ja koostöövõrgus ke tegevuse järjepidevuse tagamine ning arendamine.

9. Toetust saab kasutada järgmistele ngimustele vastavate kulude katmiseks:

9.1. kulud, mis on vajalikud kavandatud tegevuste elluviimiseks ning mis on kirjeldatud taotluses esitatud tegevuskavas ja eelarves;

9.2. kulud, mille tegemine on planeeritud toetuse kasutamise perioodil;

9.3. kulud, mis on vajadusel (rakendusasutuse nõudmisel) tõendatavad toetuse saaja raamatupidamisprogrammi väljavõtetega ja/või kuludokumen dega.

10. Toetusest ei või ka a:

10.1. kulusid, mis ei ole seotud taotluses esitatud tegevuskavaga;

10.2. kulusid, mida ei saa tõendada kuludokumen dega;

10.3. kulusid, mis ei ole tekkinud toetuse kasutamise perioodil;

10.4. kulusid, mis on seotud isiklike trükiste, esemete ja dokumen de sorteerimisega;

10.5. kulusid, mis on seotud seadmete ja inventari ostmisega, v.a juhul, kui nende kulude tegemise vajadus tuleneb otseselt tegevuskavast ja toetab taotlusvooru eesmärkide saavutamist;

10.6. esinduskulusid, kingitusi ja auhindu, kui need ei ole taotluses kirjeldatud ja toetust saanud;

10.7. preemiate ja s pendiumite maksmist (NB! Toetust ei anta toetuse saajale maksuvaba s pendiumina. Toetuse saaja võib toetusest maksta s pendiumi vastavalt toetuse saaja riigi õigusak dele);

10.8. trahve, intresse, viiviseid;

10.9. erisoodustusmakse;

10.10. käibemaksu, kui taotlejal on õigus käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saada;

10.11. üldkulu, v.a juhul, kui taotleja põhitegevus on välisees kultuuripärandi säilitamine (arhiivikeskused, organisatsioonide ühendused, koostöövõrgus kud jmt);

10.12. kulusid, mis kaetakse teistest allikatest (väl maks topelt rahastamist);

10.13. kulusid, mis ei ole tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud.

11. Toetuse abil tehtud töö tulemit peab avalikkus mi eärilistel eesmärkidel saama vabalt kasutada (mh laienevad sellisele tulemile mäluasutusse üleandmisel autoriõiguse vabakasutuse sä ed).

12. Toetuse saaja on kohustatud toetuse abil kogutud teabe, materjali, valminud publikatsiooni või muu tulemi avalikkusele kä esaadavaks tegema mõistliku aja jooksul (üldjuhul 1–3 aasta jooksul toetuse eraldamisest) ning teavitama sellest rakendusasutust.

TOETUSE TAOTLEMINE

13. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt kord aastas vastavalt rakendusasutuse tegevusplaanile ja määratud tähtaegadele. Taotluse esitamise ngimused ja tähtajad avalikustatakse rakendusasutuse kodulehel.

14. Toetust saab taotleda taotlusvoorus väljakuulutatud tähtajaks esitatud taotlusvormi alusel (vorm on kä esaadav rakendusasutuse kodulehel www.ra.ee).

15. Toetuse taotlus tuleb allkirjastada (kas digitaalselt või paberil) allkirjaõigusliku isiku poolt ja edastada elektroonselt e-pos le [email protected] või Rahvusarhiivi aadressile Nooruse 3, Tartu 50411.

16. Ühes taotluses esitatakse ühe teemaga seotud tegevused, kõik üksteisega seostamata tegevused tuleb esitada eraldi taotlusena.

17. Taotluses tuleb kõik summad esitada eurodes.

18. Rakendusasutusel on õigus mi e menetleda dokumente, mis pole nõuetekohaselt vormistatud või sisaldavad valeandmeid. Esitatud taotlusi ja dokumente ei tagastata.

19. Rakendusasutus ei võta taotlust menetleda, kui projek juht või taotluse esitaja on rakendusasutuse ees aruandevõlglane ja/või võlglane.

TAOTLUSTE HINDAMINE JA VALIK

20. Esitatud taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis moodustatakse valdkondlikest eksper dest igaks taotlusvooruks eraldi ja kinnitatakse rakendusasutuse otsusega. Hindamiskomisjoni liikmed ei või olla kasusaajana taotlusega seotud.

21. Taotluste hindamisel võetakse arvesse järgmisi aspekte:

21.1. plaanitud tegevuste eesmärgi vastavust taotlusvooru eesmärgile ning taotlusvooru raames toetatavatele tegevustele;

21.2. plaanitud tegevuste mõju välismaal elavate rahvuskaaslaste kultuuri säilitamisele;

21.3. tegevuste põhjendatust, esitatud info kvalitee , tegevuste jätkusuutlikkust ning laiemat kasu, sh kä esaadavaks tegemist avalikkusele;

21.4. tehtud eeltöid ja tegevuskava põhjalikkust;

21.5. eelarve realistlikkust, selgust ja vastavust plaanitud tegevustele;

21.6. oma- ja/või kaasrahastuse olemasolu (soovituslik);

21.7. tegevuste teostaja(te) kogemust, asjatundlikkust ja toetusest varem rahastatud tegevuste täitmist (nii eesmärkide täitmist, korrektset rahakasutust kui ka aruandlust);

21.8. taotleja varasemat ak ivset tegevust kultuuripärandi kogumisel, säilitamisel ja/või kä esaadavaks tegemisel.

22. Hindamiskomisjonil on õigus teha põhjendatud kaalutlustel e epanek eraldada toetust taotluse eelarvest väiksemas mahus.

23. Hindamiskomisjon koostab hindamise tulemusel ja lihthäälteenamuse alusel toetuste eraldamise e epaneku. Selles fikseeritakse tegevused, mis on heaks kiidetud hindamiskomisjoni poolt, samu tegevused, millele toetust ei eraldata ja toetuse summa.

24. Toetuse eraldamise e epanek esitatakse kuu aja jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega kinnitamiseks riigiarhivaarile. Riigiarhivaar kinnitab toetuse eraldamise e epanku käskkirjaga.

25. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas oleva riigiasutuse toetuse eraldamise e epanek esitatakse haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks.

26. Rahuldamata jätmise e epanekud põhjendatakse hindamiskomisjoni poolt.

27. Hindamiskomisjoni toetuse eraldamise e epanekust teada saamisel kinnitab taotluse esitaja rakendusasutusele 14 kalendripäeva jooksul, et on nõus toetust kasutama.

28. Taotluse esitajaid teavitatakse otsustest taotluses esitatud e-pos teel viie (5) tööpäeva jooksul.

TOETUSE ERALDAMINE JA ARUANDLUS

29. Toetuse väljamakse tegemise aluseks on käesoleva ngimuste ja korra punk s 24 nimetatud riigiarhivaari käskkiri. Toetus kantakse toetuse saajale üle neljateistkümne (14) tööpäeva jooksul pärast käskkirja jõustumist. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas oleva riigiasutuse osas teeb riigiarhivaar käskkirjas haridus- ja teadusministrile e epaneku eelarve eraldamiseks.

30. Toetuse saaja esitab toetuse eraldamise käskkirjas sätestatud tähtajaks aruande (vormid rakendusasutuse kodulehel) läbiviidud tegevuste ja toetuse kasutamise kohta.

31. Toetuse saaja on kohustatud saadud toetuse kohta pidama eraldi raamatupidamisarvestust kulude osas. See tähendab, et toetusest tasutud kulud peavad olema toetuse saaja raamatupidamises eristatavad muudest kuludest.

32. Kulud peavad olema kajastatud toetuse saaja raamatupidamisarvestuses, tõestatavad algupäraste kulu- ja maksedokumen dega ning kooskõlas taotleja asukohariigi raamatupidamise seadusega. Toetuse saaja

kohustub toetuse raamatupidamises kajastamisel järgima asukohariigi raamatupidamise standardit, õigusakte ning head raamatupidamistava.

33. Toetuse saaja ei pea aruande esitamisel lisama kuludokumente, kuid ta peab neid säilitama seitse aastat ning nõudmisel esitama.

34. Rakendusasutus kontrollib aruande vastavust rahastatud taotlusele ja taotlusvooru ngimustele. Rakendusasutuse toetuse aruande vastavust rahastatud taotlusele ja taotlusvooru ngimustele kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium.

35. Rakendusasutusel on õigus toetus osaliselt või täies mahus tagasi küsida. Rakendusasutusele eraldatud toetust on õigus tagasi küsida Haridus- ja Teadusministeeriumil. Toetust on õigus tagasi küsida, kui:

35.1. toetust ei ole kasutatud e enähtud korras ja ngimustel;

35.2. kokkulepitud tegevusi pole ellu viidud ja/või seatud eesmärki pole saavutatud;

35.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mi eabikõlblike kulude katmiseks;

35.4. kulud, mille jaoks toetust saadi, kujunesid kavandatust väiksemaks;

35.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;

35.6. toetusest tasutud kulude kohta pole esitada kulude tegemist tõendavat kuludokumen ;

35.7. esitatud kuludokumen on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande kuludokumendina;

35.8. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;

35.9. aruanne ei ole esitatud tähtajaks või on jäetud esitamata.

36. Hinnangu rahastatud tegevuste sisuliste tulemuste kohta annab hindamiskomisjon.

TOETUSE KASUTAMISEST TEAVITAMISE KORD

37. Toetuse saajad avalikustatakse rakendusasutuse kodulehel (www.ra.ee).

LISA 2

2026. aastal eraldatud toetused

MTÜ Ees Diasporaa Akadeemia, Maarja Merivoo-Parro. Ees on vaataja silmades: pagulasena Euroopas

2628 €

Black Plas c Media Produc ons OÜ, Maria Uppin. Dokumentaalfilmi “Juured teisel maal” arendus: materjali kogumine Rootsis 1650 €

Estonian Archives in Australia, Terry Kass. Rental assistance to ensure the con nuing viability of the Estonian Archives in Australia 2000 €

Eraisik Andres Aule. Salme ja Sulevi küla sünnitunnistuste register 1926–1931 (digitaliseerimine ja avaldamine) 350 €

OÜ Ajatunnetus, Leeni Langebraun. Tarkvara “Venemaa Keisririigi lõunaaladele välja rännanud eestlased ja nende järglased” andmes ku andmeanalüüs 600 €

VEMU Estonian Museum Canada (Välisees Muuseum), Piret Noorhani. Elmo Luugi filmide saatmine Ees sse 1000 €

VEMU Estonian Museum Canada (Välisees Muuseum), Piret Noorhani. Olaf Kopvillem 100 näitus ja konverents 3400 €

VEMU Estonian Museum Canada (Välisees Muuseum), Piret Noorhani. VEMU töötajad BaltHerNe suvekoolis 1200 €

MTÜ Bal c Heritage Network, Piret Noorhani. MTÜ Bal c Heritage Network XIII suvekool pagulaskogukondade esindajatale “Piiririik” 4000 €

MTÜ Bal c Heritage Network, Piret Noorhani. MTÜ Bal c Heritage Network tegevused 3250 €

SA Ees Mälu Ins tuut, Hiljar Tammela. Ees keelsed veerud Boråsi ajalehtedes 1200 €

Lä Ees Selts (Latvijas Igauņu Biedrība), Aiva Plauča. Riia eestlaste lood ja jäljed – näituse loomine 900 €

Eraisik Helen Rohtmets-Aasa. Välisees kultuuripärandi kogumine Rootsis (Aleksander Warma materjalid) ja selle Ees s kä esaadavaks tegemine 1000 €

Ees Kirjandusmuuseum, Kris Metste. Karin Saarsen-Karlsted käsikirjakogu korrastamine 6736 €

MTÜ Ergamus / Kinomaja Filmikool, Liina Särkinen. FILMIST STUUDIO UK – lühidokumentaalfilmide projekt 5535 €

Rahvusarhiiv, Tiiu Kravtsev. Välisees Muuseumi Kanadas (VEMU) arhiivkogude korrastamine Rahvusarhiivi arhivaaride poolt 2155 €

Ees Nüüdismuusika Keskus, Tarmo Johannes. Udo Kasemetsa loomingulise pärandi uurimine ja populariseerimine 3000 €

SA Ees Kuns muuseum, Karin Vicente. Uurimustöö kuns teadlase Eda Sepa arhiivis Torontos 2800 €

MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Janno Zõbin. Olev Muska Tallinna ja Tartu kontser de korraldamine ja salvestamine 900 €

Eraisik Roland Viilukas. Välis-Ees heliloojate pärand Kanadas 2000 €

Eraisik Helga Merits. True or false? The life and work of Valli Nael 627 €

EELK Konsistoorium, Janis Tobreluts. EELK Konsistooriumi arhiivi välisees kogude täiendamine ja korrastamine 2500 €

Thunder Bay Estonians and Friends Club / Thunder Bay Eestlaste ja Sõprade Klubi, Maimu Mölder. Northwestern Ontario Estonian Archive Project 1700 €

MTÜ Bal c Heritage Network, Katariina Sofia Päts. MTÜ BaltHerNet noorteseminarid 1000 €

Ees Kirjandusmuuseum, Kadri Tamm. EKM ERA Siberi ees ja seto asunduste salvestuste viimase osa avamine infosüsteemis Kivike 5100 €

Ees Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusins tuut, Merlin Kirikal. Marie Underi ja Artur Adsoni pagulusaegse arhiivraamatukogu korrastamine ja kirjeldamine 2000 €

MTÜ Nihestus, Karl Korts. Välisees helilooja Olev Muska albumi “My Mouth Sang / My Heart Sank” avaldamine 1500 €

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Anna Allsaar. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Välis- Ees fondis leiduvate ajalehtede digiteerimine originaalide säilitamise eesmärgil 8000 €

SA Ees Mälu Ins tuut, Ülle Kra . Kogumisretk Ees -ainelisi materjale säilitavatesse arhiividesse USAs 3810 €

Eraisik Feliks Gornischeff. Bal saksa päritolu diplomaadi Gustav Ernst von Stackelbergi materjalide kaardistamine Viini ja Napoli arhiivides 2200 €

Karm Film OÜ, Hille Karm. Dokumentaalfilm Ees Maja – väike küla suures linnas (Los Angeleses) 3700 €

Eraisik Piibe Kolka. Andy (Andres) Männiku arhiivimaterjalidega lavastuse loomine Kanu Gildi Saalis 1 600 €

Ees keelse Hariduse Selts / Vironkielisen Opetuksen Seura ry, Annika Madisson. Ees keelse Hariduse Seltsi 20 tegevusaasta arhiveerimine 1050 €

Eraisik Liisa Taul. Ago Ambre mälestuste käsikirja “Juhuslikkusest juhitud” jaoks fotode ja dokumen de digitaliseerimine, kataloogimine ning käsikirja toimetamine 700 €

Eraisik Vambola Krigul. Ees diasporaa muusikaelu Kanadas ning Austraalias 3100 €

Bostoni Ees Selts, Nele Kaps. Arhiivimaterjalide põhjal Bostoni Ees Seltsi 90. juubeli näituse ja juubelitrükise koostamine 750 €

Ees Elu, Elis Jaansoo. Väliseestlaste isikulugude seeria Kanada ees ajalehes “Ees Elu” ja lehenumbrite köitmine 874 €

MTÜ Ülemaailmne Ees Noortevõrgus k, Tshinar-Kris Shahmardan. Välisees kultuuripärandi digiarhiveerimise veebikursus välisees noortele ja kogukondadele üle ilma 800 €

Rootsi Eestlaste Liit, Sirle Sööt. Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriarhiivi ruumide rendikulu 4810 €

Rootsi Eestlaste Liit, Sirle Sööt. Mai Raud-Pähna arhiivi üleandmine Rahvusarhiivile 1100 €

Estonian House in Toronto Limited, Ellen Valter. Toronto Ees Maja arhiivi rendikulu toetus 3750 €

Ees Üliõpilaste Seltsi Sihtasutus, Indrek Elling. EÜS-i väliskoonduse arhiivide digiteerimise jätkamine 2500 €

St. Peter's Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto, Mary Ots Donaldson, Ilo Katryn Maimets. Peetri Kiriku koguduse aastate 1947–1960 materjalide korrastamine ja kirjeldamine 3500 €

Sihtasutus Ees Ajaloomuuseum, Mari Luukas. Välieestlaste isikukogude (Käbi Laretei, Salme Purre, Vera-Viiu Allik, Lydia Johanson-Kööbi, Mardi Valgemäe) uurijatele kä esaadavaks tegemine 5180 €

Society for the Advancement of Estonian Studies in Canada, Erik Kõvamees. Ees Arhiiv Vancouveris: materjalide digiteerimine ja redigeerimine, üür 2100 €

Ees rootslaste Kultuuriomavalitsuse SA, Jana Stahl. Kultuuripärandi kogumine rannarootsi kogukonnas Rootsis ja talletamine laiemaks kasutuseks nii Ees s kui ka Rootsis 2745 €

Leedu Eestlaste Selts, Liia Urman. Leedu Eestlaste Seltsi fotoarhiivi koondamine, digiteerimine ja kirjeldamine 2000 €

31. märtsil 2026

Austatud minister

Pöördume Teie poole sooviga, et Eesti Vabariigi riigieelarvest jätkuks eesti pagulaskonna ja väliseesti kultuuripärandi kogumise, talletamise ja kättesaadavaks tegemise rahaline toetamine, mille Haridus- ja teadusministeerium lõpetas 2026. aastaga, tuues põhjenduseks rahapuuduse. Püüame oma pöördumises tuua esile selle abinõu senise mahu ja mõju.

Rõhutamist vajab, et pagulas- ja väliseesti (sh idaeesti ehk Venemaa jt riikide aladel) kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamisel on pikem ajalugu, mis sai alguse 2001. aastal esmalt Haridus- ja teadusministeeriumist lähtunud rahvuskaaslaste programmi ja seejärel üleilmse eestluse tegevuskava piires.

Eesti riigi toetus on aidanud elus hoida pagulas- ja väliseesti kultuuri ning taganud 20. sajandi keerulise ajaloo tõttu nii olulise kultuurimälu säilimise. Kuigi selleks iga aasta eraldatud summa ei ole riigieelarve kontekstis olnud suur (2026. aastal 118 000 eurot), on seda märkimisväärsem olnud selle mõju. Ilma selle toetuseta oleks paljud meie kultuuripärandit puudutavad olulised asjad jäänud nii kodu- kui ka välismaal tegemata. Eraldatud rahaga on korda saadetud suuri asju.

Algul tegeles toetustega Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond ja 2012. aastast Rahvusarhiiv. Aastail 2011–2026 sai toetust 662 projekti (sh 2026. aastal 47, vt kirja “Lisa 2”), taotlejaiks era- ja juriidilised isikud nii kodu- kui ka välismaal, ja palju on olnud jätkuprojekte (vt toetatud projektide kokkuvõtteid nende aastate kohta https://www.ra.ee/projektid-ja- koostoo/valiseesti-taotlusvoor/; “Väliseesti kultuuripärandi säilitamise toetuste andmise tingimusi ja korda” vt kirja “Lisa 1”). 2026. aastal moodustas toetuseks eraldatud summa 40% kõigis taotlustes soovitud koondsummast.

Selle aja jooksul on tehtud ära suur töö välismaal leiduva eesti kultuuripärandi väljaselgitamiseks ning selle ajaloolise, kultuurilise, teadusliku ja ühiskondliku väärtuse teadvustamiseks. Igal aastal on ellu viidud kümneid arhiivi- ja pärandiprojekte, mille tulemusel on säilitatud, korrastatud ja kirjeldatud märkimisväärne osa pagulas- ja väliseesti kultuuripärandist. Tuleb rõhutada, et välismaal ei asu mitte ainult väliseestlusega seotud materjalid, vaid ka Teise maailmasõja ajal Eestist põgenedes kaasa võetud materjalid ehk ajalooallikad 1944. aasta eelsest ajast, samuti kodu- ja väliseesti suhtlemist kajastavad materjalid. See on vaieldamatult suur ja oluline panus meie pagulas- ja väliseesti, nagu ka kogu eesti kultuuripärandi kogumisse, säilitamisse ja kättesaadavaks tegemisse. Riikliku toetamise lõpetamine ja sellega järjepidevuse katkestamine jätab suure ja korvamatu lünga sellealasesse tegevusse nii kodu- kui ka välismaal, mis peaks olema Eesti riigi aukohus ja tänuvõlg.

Toetatud projektid nii kodu- kui välismaal on hõlmanud:

 väliseesti kultuuripärandi välja selgitamist;  väliseesti isikute ja organisatsioonide (sh koguduste) dokumendi-, foto- ja

audiovisuaalsete arhiivide korrastamist, kirjeldamist ja digiteerimist;  pagulas- ja väliseesti arhiivide, ajakirjanduse ja trükiste digiteerimist;  muusika- ja esemepärandi ning keeleainese talletamist;  mälestuste kogumist ning temaatilisi kogukondlikke kogumisaktsioone;  koolitusi, seminare ja konverentse, mis toetavad pärandiga tegelejate võrgustikke;  väliseesti kultuuripärandi populariseerimist näituste, filmide ja trükiste kaudu.

Eestisse on jõudnud korrastatud või korrastamist vajavad arhiivid: kirjanike, kultuuritegelaste ja teadlaste isikuarhiivid, pagulasorganisatsioonide ja koguduste materjalid, pagulas- ja väliseesti muusikaline ja keeleline pärand. Valdav osa sellest materjalist on digiteerituna rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste veebikeskkondade kaudu teadlastele ja huvilistele kasutatav. Samal ajal on toetatud ka eesti arhiivide säilimist välisriikides, kus kogukonnad on pidanud seda põhjendatuks. Selle tulemusena on Eesti mäluasutustel tekkinud sisuline koostöö väliseesti arhiividega Austraalias, Rootsis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

Oluline on rõhutada, et projektirahast ei ole üldjuhul toetatud organisatsioonide ülalpidamiskulusid ega riistvara soetamist. Põhitähelepanu on olnud tegelikul tööl kultuuripärandiga. Seetõttu on tegemist kulutõhusa abinõuga. Võrdlemisi väikese eelarvega on saavutatud selge ja mõõdetav tulemus.

Projektid on andnud taotlejaile võimaluse tegevusi realistlikult kavandada ning komisjon on aastate jooksul järjepidevalt jälginud nende täitmist, tehes järgnevaid rahastusotsuseid vastavalt tulemustele. Teadmine, et Eesti Vabariik toetab pagulas- ja väliseesti kultuuripärandi säilitamist ja kogumist, on motiveerinud kogukondi korrastama oma arhiive ning andma materjale üle ka Eesti mäluasutustele. Selle toetuse kadumine on neile tugevaks löögiks.

Komisjoni liikmetena oleme näinud, et vajadus selle toetuse järele ei ole kadunud, vaid see püsib. Kuigi suur hulk materjali on korrastatud ja arhiividesse jõudnud, on mitmes valdkonnas töö pooleli. Seda tuleb teha ajaga võidu joostes, sest Teise maailmasõja ajal ja järel paguluses sündinud põlvkonna esindajate teadmised ja selgitused annavad arhiivimaterjalidele vajaliku konteksti. Samuti on oluline jäädvustada väliseesti kogukondade lähiajalugu, sh näiteks väljaspool Eestit tegutsevate koolide ajalugu. Oleme näinud ka olukordi, kus ilma toetuseta on väärtuslik materjal jäänud korrastamata või hävinud.

Kultuuripärandi säilitamine tähendab eesti pagulaskonna mälu talletamist nii korrastatud arhiividesse kui ka kirjasõnasse. Samuti on oluline järjepidevus pärandiga tegelejate ühendamisel – suvekoolid, koolitused, näitused, filmid ning haridusprogrammid aitavad tagada, et kogutud materjal oleks kasutatav ja mõtestatud ka tulevikus. Rahastuse lõppemisel on väga suur oht, et katkevad aastate jooksul loodud suhted, kaob kultuuripärandiga tegelemise järjepidevus ja ühes sellega suureneb oht, et meie kultuuripärand hävib.

Arvestades senist toetatud projektide mahtu ning saavutatud tulemusi, on tegemist toimiva ja tõhusa abinõu ja toetusega. Seetõttu peaks Eesti riik meie meelest kindlasti jätkama pagulas- ja väliseesti kultuuripärandi kogumise, korrastamise, säilitamise ja kättesaadavaks

tegemise toetamist vähemalt senises mahus ja viisil, et tagada alustatud töö järjepidevus ning Eesti kultuurimälu terviklik säilimine.

Lugupidamisega

väliseesti kultuuripärandi kogumise, talletamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projektide komisjoni liikmed:

Mart Orav (komisjoni esimees) – ajakirja Akadeemia toimetaja

Sirje Karis – Ees Rahva Muuseumi nõukoja esimees

Lea Kõiv – Tallinna Linnaarhiivi arendusjuht

Raimo Raag – Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte emeriitprofessor

Priit Raudkivi – Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste ins tuudi emerii eadur

Priit Rohtmets – Tartu Ülikooli usuteaduskonna asejuhataja, kirikuloo kaasprofessor; EELK Usuteaduse Instituudi kirikuloo professor

Jüri Viikberg – Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, Wiedemanni keeleauhinna laureaat

LISA 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Välisees kultuuripärandi säilitamise toetuse andmise ngimuste ja korra kehtestamine“

VÄLISEESTI KULTUURIPÄRANDI SÄILITAMISE TOETUSTE ANDMISE TINGIMUSED JA KORD

TOETUSE EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED

1. Välisees kultuuripärandi säilitamise toetust (edaspidi toetus) eraldatakse lähtuvalt üleilmse eestluse tegevuskavaga seatud eesmärkidest ning Keeleprogrammi meetme „Keelevaldkonna arendamine“ tegevuse „Ees keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus“ vahenditest.

2. Toetust eraldatakse eesmärgiga soodustada välisees kultuuripärandi säilimist ja avatust kasutajatele, sõltumata pärandi kuuluvusest (riiklikus või eraomandis) või asukohast (Ees , välisees kogukonnad, asukohamaade mäluasutused), vastavalt asukohamaa seadustele ja arhiivinduse heale tavale.

3. Toetuseks e e nähtud eelarve kehtestab haridus- ja teadusminister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

4. Toetuse andmist korraldab Rahvusarhiiv (edaspidi rakendusasutus) järgmiste tegevustega:

4.1. taotluste hindamiskomisjoni moodustamine ja töökorra sätestamine;

4.2. taotlusvoorude läbiviimine;

4.3. taotlejate, toetuse saajate ja teiste osapoolte nõustamine;

4.4. toetuse kasutamisega seotud kohustuste täitmise järelevalve ja aruandluse kontroll;

4.5. teavitustegevuste korraldamine;

4.6. vaiete menetlemine.

TOETUSE TINGIMUSED

5. Taotlusi võib esitada projek dele ja tegevustele, mille eesmärk on välisees kultuuripärandi säilitamine, kogumine ja/või kä esaadavaks tegemine.

6. Toetust võivad taotleda nii riigiasutused, juriidilised isikud (sh era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud) kui füüsilised isikud (eraisikud) üle maailma.

7. Toetuse kasutamise periood on toetuse andmise aasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.

8. Toetatavad tegevused on:

8.1. Välisees kultuuripärandi kogumine Ees ja asukohamaade mäluasutustes ning erakätes:

8.1.1. teabe kogumine ja koondamine välisees kogukondades;

8.1.2. kogumisaktsioonid; ekspeditsioonid; välitööd;

8.1.3. küsitluskavade jms koostamine;

8.1.4. arhiivimaterjali, trükiste jms toimetamine Ees sse, eelistatult Ees avalikesse mäluasutustesse.

8.2. Välisees kultuuripärandi korrastamine: kogude süstema seerimine, kirjeldamine, kataloogimine.

8.3. Välisees kultuuripärandi säilitamine: säilitus ngimuste tagamine, konserveerimine, kogude digiteerimine, taga s- ja kasutuskoopiate valmistamine.

8.4. Välisees kultuuripärandi kä esaadavaks tegemine: andmestu loomine ja täiendamine ning kä esaadavaks tegemine (infoportaalides, andmebaasides, kataloogides, nende trükis või veebis avaldamine), välisees ajakirjade ja trükiste digiteerimine ning veebis avaldamine. Soovituslik on kultuuripärandi kä esaadavaks tegemisel kasutada Ees riiklikes mäluasutustes väljatöötatud keskkondi, et soodustada info jõudmist võimalikult paljude huvilisteni.

8.5. Välisees ajaloo ning kultuuripärandi uurimine ja vastavate teoste avaldamine (juhul kui need on seotud arhiiviainese või kultuuripärandi kogumise, korrastamise või kä esaadavaks tegemisega). Taotlusega koos tuleb esitada info kavandatava publikatsiooni allikmaterjalide kohta.

8.6. Varem valminud ees diasporaateemaliste käsikirjade publitseerimine. Taotlusega koos tuleb esitada info kavandatava publikatsiooni allikmaterjalide kohta.

8.7. Välisees vaimse ja ainelise kultuuripärandiga seotud näituste, konverentside, seminaride jm ürituste korraldamine.

8.8. Kultuuripärandi koostöövõrgus ke loomine ja arendamine: mälu- ja teadusasutuste koostöö; kodu- ja välisees seltside, organisatsioonide, korresponden de jt kaasamine kogumisse ning infovahetusse; arhiivinduslike konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade korraldamine.

8.9. Kogukondade nõustamine prak lise arhiivitöö alal, nende informeerimine kultuuriväärtuste säilitamise vajalikkusest ja võimalustest.

8.10. Arhiivinduse, raamatukogunduse ja museoloogiliste infomaterjalide jm e evalmistamine, trükkimine või veebis avaldamine ning levitamine välisees kogukondades.

8.11. Välisees uuringute toetamine (sh ülikoolide õppekavade raames).

8.12. Välisees kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja pärandi kasutamise võimaldamisega tegelevate välisees arhiivikeskuste ning selle eesmärgi toetamiseks loodud organisatsioonide ühenduste ja koostöövõrgus ke tegevuse järjepidevuse tagamine ning arendamine.

9. Toetust saab kasutada järgmistele ngimustele vastavate kulude katmiseks:

9.1. kulud, mis on vajalikud kavandatud tegevuste elluviimiseks ning mis on kirjeldatud taotluses esitatud tegevuskavas ja eelarves;

9.2. kulud, mille tegemine on planeeritud toetuse kasutamise perioodil;

9.3. kulud, mis on vajadusel (rakendusasutuse nõudmisel) tõendatavad toetuse saaja raamatupidamisprogrammi väljavõtetega ja/või kuludokumen dega.

10. Toetusest ei või ka a:

10.1. kulusid, mis ei ole seotud taotluses esitatud tegevuskavaga;

10.2. kulusid, mida ei saa tõendada kuludokumen dega;

10.3. kulusid, mis ei ole tekkinud toetuse kasutamise perioodil;

10.4. kulusid, mis on seotud isiklike trükiste, esemete ja dokumen de sorteerimisega;

10.5. kulusid, mis on seotud seadmete ja inventari ostmisega, v.a juhul, kui nende kulude tegemise vajadus tuleneb otseselt tegevuskavast ja toetab taotlusvooru eesmärkide saavutamist;

10.6. esinduskulusid, kingitusi ja auhindu, kui need ei ole taotluses kirjeldatud ja toetust saanud;

10.7. preemiate ja s pendiumite maksmist (NB! Toetust ei anta toetuse saajale maksuvaba s pendiumina. Toetuse saaja võib toetusest maksta s pendiumi vastavalt toetuse saaja riigi õigusak dele);

10.8. trahve, intresse, viiviseid;

10.9. erisoodustusmakse;

10.10. käibemaksu, kui taotlejal on õigus käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saada;

10.11. üldkulu, v.a juhul, kui taotleja põhitegevus on välisees kultuuripärandi säilitamine (arhiivikeskused, organisatsioonide ühendused, koostöövõrgus kud jmt);

10.12. kulusid, mis kaetakse teistest allikatest (väl maks topelt rahastamist);

10.13. kulusid, mis ei ole tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud.

11. Toetuse abil tehtud töö tulemit peab avalikkus mi eärilistel eesmärkidel saama vabalt kasutada (mh laienevad sellisele tulemile mäluasutusse üleandmisel autoriõiguse vabakasutuse sä ed).

12. Toetuse saaja on kohustatud toetuse abil kogutud teabe, materjali, valminud publikatsiooni või muu tulemi avalikkusele kä esaadavaks tegema mõistliku aja jooksul (üldjuhul 1–3 aasta jooksul toetuse eraldamisest) ning teavitama sellest rakendusasutust.

TOETUSE TAOTLEMINE

13. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt kord aastas vastavalt rakendusasutuse tegevusplaanile ja määratud tähtaegadele. Taotluse esitamise ngimused ja tähtajad avalikustatakse rakendusasutuse kodulehel.

14. Toetust saab taotleda taotlusvoorus väljakuulutatud tähtajaks esitatud taotlusvormi alusel (vorm on kä esaadav rakendusasutuse kodulehel www.ra.ee).

15. Toetuse taotlus tuleb allkirjastada (kas digitaalselt või paberil) allkirjaõigusliku isiku poolt ja edastada elektroonselt e-pos le [email protected] või Rahvusarhiivi aadressile Nooruse 3, Tartu 50411.

16. Ühes taotluses esitatakse ühe teemaga seotud tegevused, kõik üksteisega seostamata tegevused tuleb esitada eraldi taotlusena.

17. Taotluses tuleb kõik summad esitada eurodes.

18. Rakendusasutusel on õigus mi e menetleda dokumente, mis pole nõuetekohaselt vormistatud või sisaldavad valeandmeid. Esitatud taotlusi ja dokumente ei tagastata.

19. Rakendusasutus ei võta taotlust menetleda, kui projek juht või taotluse esitaja on rakendusasutuse ees aruandevõlglane ja/või võlglane.

TAOTLUSTE HINDAMINE JA VALIK

20. Esitatud taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis moodustatakse valdkondlikest eksper dest igaks taotlusvooruks eraldi ja kinnitatakse rakendusasutuse otsusega. Hindamiskomisjoni liikmed ei või olla kasusaajana taotlusega seotud.

21. Taotluste hindamisel võetakse arvesse järgmisi aspekte:

21.1. plaanitud tegevuste eesmärgi vastavust taotlusvooru eesmärgile ning taotlusvooru raames toetatavatele tegevustele;

21.2. plaanitud tegevuste mõju välismaal elavate rahvuskaaslaste kultuuri säilitamisele;

21.3. tegevuste põhjendatust, esitatud info kvalitee , tegevuste jätkusuutlikkust ning laiemat kasu, sh kä esaadavaks tegemist avalikkusele;

21.4. tehtud eeltöid ja tegevuskava põhjalikkust;

21.5. eelarve realistlikkust, selgust ja vastavust plaanitud tegevustele;

21.6. oma- ja/või kaasrahastuse olemasolu (soovituslik);

21.7. tegevuste teostaja(te) kogemust, asjatundlikkust ja toetusest varem rahastatud tegevuste täitmist (nii eesmärkide täitmist, korrektset rahakasutust kui ka aruandlust);

21.8. taotleja varasemat ak ivset tegevust kultuuripärandi kogumisel, säilitamisel ja/või kä esaadavaks tegemisel.

22. Hindamiskomisjonil on õigus teha põhjendatud kaalutlustel e epanek eraldada toetust taotluse eelarvest väiksemas mahus.

23. Hindamiskomisjon koostab hindamise tulemusel ja lihthäälteenamuse alusel toetuste eraldamise e epaneku. Selles fikseeritakse tegevused, mis on heaks kiidetud hindamiskomisjoni poolt, samu tegevused, millele toetust ei eraldata ja toetuse summa.

24. Toetuse eraldamise e epanek esitatakse kuu aja jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega kinnitamiseks riigiarhivaarile. Riigiarhivaar kinnitab toetuse eraldamise e epanku käskkirjaga.

25. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas oleva riigiasutuse toetuse eraldamise e epanek esitatakse haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks.

26. Rahuldamata jätmise e epanekud põhjendatakse hindamiskomisjoni poolt.

27. Hindamiskomisjoni toetuse eraldamise e epanekust teada saamisel kinnitab taotluse esitaja rakendusasutusele 14 kalendripäeva jooksul, et on nõus toetust kasutama.

28. Taotluse esitajaid teavitatakse otsustest taotluses esitatud e-pos teel viie (5) tööpäeva jooksul.

TOETUSE ERALDAMINE JA ARUANDLUS

29. Toetuse väljamakse tegemise aluseks on käesoleva ngimuste ja korra punk s 24 nimetatud riigiarhivaari käskkiri. Toetus kantakse toetuse saajale üle neljateistkümne (14) tööpäeva jooksul pärast käskkirja jõustumist. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas oleva riigiasutuse osas teeb riigiarhivaar käskkirjas haridus- ja teadusministrile e epaneku eelarve eraldamiseks.

30. Toetuse saaja esitab toetuse eraldamise käskkirjas sätestatud tähtajaks aruande (vormid rakendusasutuse kodulehel) läbiviidud tegevuste ja toetuse kasutamise kohta.

31. Toetuse saaja on kohustatud saadud toetuse kohta pidama eraldi raamatupidamisarvestust kulude osas. See tähendab, et toetusest tasutud kulud peavad olema toetuse saaja raamatupidamises eristatavad muudest kuludest.

32. Kulud peavad olema kajastatud toetuse saaja raamatupidamisarvestuses, tõestatavad algupäraste kulu- ja maksedokumen dega ning kooskõlas taotleja asukohariigi raamatupidamise seadusega. Toetuse saaja

kohustub toetuse raamatupidamises kajastamisel järgima asukohariigi raamatupidamise standardit, õigusakte ning head raamatupidamistava.

33. Toetuse saaja ei pea aruande esitamisel lisama kuludokumente, kuid ta peab neid säilitama seitse aastat ning nõudmisel esitama.

34. Rakendusasutus kontrollib aruande vastavust rahastatud taotlusele ja taotlusvooru ngimustele. Rakendusasutuse toetuse aruande vastavust rahastatud taotlusele ja taotlusvooru ngimustele kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium.

35. Rakendusasutusel on õigus toetus osaliselt või täies mahus tagasi küsida. Rakendusasutusele eraldatud toetust on õigus tagasi küsida Haridus- ja Teadusministeeriumil. Toetust on õigus tagasi küsida, kui:

35.1. toetust ei ole kasutatud e enähtud korras ja ngimustel;

35.2. kokkulepitud tegevusi pole ellu viidud ja/või seatud eesmärki pole saavutatud;

35.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mi eabikõlblike kulude katmiseks;

35.4. kulud, mille jaoks toetust saadi, kujunesid kavandatust väiksemaks;

35.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;

35.6. toetusest tasutud kulude kohta pole esitada kulude tegemist tõendavat kuludokumen ;

35.7. esitatud kuludokumen on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande kuludokumendina;

35.8. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;

35.9. aruanne ei ole esitatud tähtajaks või on jäetud esitamata.

36. Hinnangu rahastatud tegevuste sisuliste tulemuste kohta annab hindamiskomisjon.

TOETUSE KASUTAMISEST TEAVITAMISE KORD

37. Toetuse saajad avalikustatakse rakendusasutuse kodulehel (www.ra.ee).

LISA 2

2026. aastal eraldatud toetused

MTÜ Ees Diasporaa Akadeemia, Maarja Merivoo-Parro. Ees on vaataja silmades: pagulasena Euroopas

2628 €

Black Plas c Media Produc ons OÜ, Maria Uppin. Dokumentaalfilmi “Juured teisel maal” arendus: materjali kogumine Rootsis 1650 €

Estonian Archives in Australia, Terry Kass. Rental assistance to ensure the con nuing viability of the Estonian Archives in Australia 2000 €

Eraisik Andres Aule. Salme ja Sulevi küla sünnitunnistuste register 1926–1931 (digitaliseerimine ja avaldamine) 350 €

OÜ Ajatunnetus, Leeni Langebraun. Tarkvara “Venemaa Keisririigi lõunaaladele välja rännanud eestlased ja nende järglased” andmes ku andmeanalüüs 600 €

VEMU Estonian Museum Canada (Välisees Muuseum), Piret Noorhani. Elmo Luugi filmide saatmine Ees sse 1000 €

VEMU Estonian Museum Canada (Välisees Muuseum), Piret Noorhani. Olaf Kopvillem 100 näitus ja konverents 3400 €

VEMU Estonian Museum Canada (Välisees Muuseum), Piret Noorhani. VEMU töötajad BaltHerNe suvekoolis 1200 €

MTÜ Bal c Heritage Network, Piret Noorhani. MTÜ Bal c Heritage Network XIII suvekool pagulaskogukondade esindajatale “Piiririik” 4000 €

MTÜ Bal c Heritage Network, Piret Noorhani. MTÜ Bal c Heritage Network tegevused 3250 €

SA Ees Mälu Ins tuut, Hiljar Tammela. Ees keelsed veerud Boråsi ajalehtedes 1200 €

Lä Ees Selts (Latvijas Igauņu Biedrība), Aiva Plauča. Riia eestlaste lood ja jäljed – näituse loomine 900 €

Eraisik Helen Rohtmets-Aasa. Välisees kultuuripärandi kogumine Rootsis (Aleksander Warma materjalid) ja selle Ees s kä esaadavaks tegemine 1000 €

Ees Kirjandusmuuseum, Kris Metste. Karin Saarsen-Karlsted käsikirjakogu korrastamine 6736 €

MTÜ Ergamus / Kinomaja Filmikool, Liina Särkinen. FILMIST STUUDIO UK – lühidokumentaalfilmide projekt 5535 €

Rahvusarhiiv, Tiiu Kravtsev. Välisees Muuseumi Kanadas (VEMU) arhiivkogude korrastamine Rahvusarhiivi arhivaaride poolt 2155 €

Ees Nüüdismuusika Keskus, Tarmo Johannes. Udo Kasemetsa loomingulise pärandi uurimine ja populariseerimine 3000 €

SA Ees Kuns muuseum, Karin Vicente. Uurimustöö kuns teadlase Eda Sepa arhiivis Torontos 2800 €

MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Janno Zõbin. Olev Muska Tallinna ja Tartu kontser de korraldamine ja salvestamine 900 €

Eraisik Roland Viilukas. Välis-Ees heliloojate pärand Kanadas 2000 €

Eraisik Helga Merits. True or false? The life and work of Valli Nael 627 €

EELK Konsistoorium, Janis Tobreluts. EELK Konsistooriumi arhiivi välisees kogude täiendamine ja korrastamine 2500 €

Thunder Bay Estonians and Friends Club / Thunder Bay Eestlaste ja Sõprade Klubi, Maimu Mölder. Northwestern Ontario Estonian Archive Project 1700 €

MTÜ Bal c Heritage Network, Katariina Sofia Päts. MTÜ BaltHerNet noorteseminarid 1000 €

Ees Kirjandusmuuseum, Kadri Tamm. EKM ERA Siberi ees ja seto asunduste salvestuste viimase osa avamine infosüsteemis Kivike 5100 €

Ees Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusins tuut, Merlin Kirikal. Marie Underi ja Artur Adsoni pagulusaegse arhiivraamatukogu korrastamine ja kirjeldamine 2000 €

MTÜ Nihestus, Karl Korts. Välisees helilooja Olev Muska albumi “My Mouth Sang / My Heart Sank” avaldamine 1500 €

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Anna Allsaar. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Välis- Ees fondis leiduvate ajalehtede digiteerimine originaalide säilitamise eesmärgil 8000 €

SA Ees Mälu Ins tuut, Ülle Kra . Kogumisretk Ees -ainelisi materjale säilitavatesse arhiividesse USAs 3810 €

Eraisik Feliks Gornischeff. Bal saksa päritolu diplomaadi Gustav Ernst von Stackelbergi materjalide kaardistamine Viini ja Napoli arhiivides 2200 €

Karm Film OÜ, Hille Karm. Dokumentaalfilm Ees Maja – väike küla suures linnas (Los Angeleses) 3700 €

Eraisik Piibe Kolka. Andy (Andres) Männiku arhiivimaterjalidega lavastuse loomine Kanu Gildi Saalis 1 600 €

Ees keelse Hariduse Selts / Vironkielisen Opetuksen Seura ry, Annika Madisson. Ees keelse Hariduse Seltsi 20 tegevusaasta arhiveerimine 1050 €

Eraisik Liisa Taul. Ago Ambre mälestuste käsikirja “Juhuslikkusest juhitud” jaoks fotode ja dokumen de digitaliseerimine, kataloogimine ning käsikirja toimetamine 700 €

Eraisik Vambola Krigul. Ees diasporaa muusikaelu Kanadas ning Austraalias 3100 €

Bostoni Ees Selts, Nele Kaps. Arhiivimaterjalide põhjal Bostoni Ees Seltsi 90. juubeli näituse ja juubelitrükise koostamine 750 €

Ees Elu, Elis Jaansoo. Väliseestlaste isikulugude seeria Kanada ees ajalehes “Ees Elu” ja lehenumbrite köitmine 874 €

MTÜ Ülemaailmne Ees Noortevõrgus k, Tshinar-Kris Shahmardan. Välisees kultuuripärandi digiarhiveerimise veebikursus välisees noortele ja kogukondadele üle ilma 800 €

Rootsi Eestlaste Liit, Sirle Sööt. Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriarhiivi ruumide rendikulu 4810 €

Rootsi Eestlaste Liit, Sirle Sööt. Mai Raud-Pähna arhiivi üleandmine Rahvusarhiivile 1100 €

Estonian House in Toronto Limited, Ellen Valter. Toronto Ees Maja arhiivi rendikulu toetus 3750 €

Ees Üliõpilaste Seltsi Sihtasutus, Indrek Elling. EÜS-i väliskoonduse arhiivide digiteerimise jätkamine 2500 €

St. Peter's Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto, Mary Ots Donaldson, Ilo Katryn Maimets. Peetri Kiriku koguduse aastate 1947–1960 materjalide korrastamine ja kirjeldamine 3500 €

Sihtasutus Ees Ajaloomuuseum, Mari Luukas. Välieestlaste isikukogude (Käbi Laretei, Salme Purre, Vera-Viiu Allik, Lydia Johanson-Kööbi, Mardi Valgemäe) uurijatele kä esaadavaks tegemine 5180 €

Society for the Advancement of Estonian Studies in Canada, Erik Kõvamees. Ees Arhiiv Vancouveris: materjalide digiteerimine ja redigeerimine, üür 2100 €

Ees rootslaste Kultuuriomavalitsuse SA, Jana Stahl. Kultuuripärandi kogumine rannarootsi kogukonnas Rootsis ja talletamine laiemaks kasutuseks nii Ees s kui ka Rootsis 2745 €

Leedu Eestlaste Selts, Liia Urman. Leedu Eestlaste Seltsi fotoarhiivi koondamine, digiteerimine ja kirjeldamine 2000 €