Kiri

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Muinsuskaitseamet

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond 31.märts 2026

Muinsuskaitse Nõukogu

EAHÜ 11.märts 2026.a kohtumise järeltegevused,

kaasamisprotsess ja ehitismälestiste inventuur

Lp. Marilin Mihkelson

Muinsuskaitseameti peadirektor

Pöördun Teie poole Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) koordinaatorina seoses

11. märtsil toimunud ümarlaua kohtumisega, kus osalesid mälestiste omanike esindajad ning

ametnikud Muinsuskaitseametist, Kultuuriministeeriumist ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumist, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, Kaitseliidu, Eesti Linnade ja

Valdade Liidu ja Eesti LEADER Liidu esindus.

Kuigi kohtumine oli suunatud dialoogile, on EAHÜ sunnitud väljendama muret jätkuva

infovahetuse puudumise ja kaasamisprotsessi näilisuse üle. Tänaseks on kohtumisest möödunud

kolm nädalat, kuid mälestiste omanike katusorganisatsioonidele ei ole laekunud sisulist

tagasisidet alljärgnevates kokkulepitud küsimustes:

1. Eesti muinsuskaitse olemus ja visioon ning dialoogi puudumine 11. märtsi koosolekul juhtisime tähelepanu vajadusele algatada laiapõhjaline diskussioon muinsuskaitse pikaajalise visiooni üle, kuid tänaseni puudub meil ameti tagasiside selle ettepaneku osas. EAHÜ hinnangul valitseb valdkonnas visioonivaakum – pärandi teemade nähtavus kultuuripoliitikas, riigieelarves ja meediapildis on vähenev ning valdkond on marginaliseeritud. Seejuures ei pane valdkondlikke muinsuskaitsealaseid teemakäsitlusi tähele ega kaasa kultuuripärandit käsitlevaid valdkondi teised ministeeriumid oma arengudokumentides.

MKA haldusvõime ja eelarve pikaajaline kärpimine on kaasa toonud pärandi tervikliku vaate puudumise. Üldine tunnetus on, et kultuuripärandit kaitstakse „kellegi eest“, mitte „kellegi jaoks“. EAHÜ kutsub üles:

- Asuma tegelema pikaajalise pärandipoliitika visiooniga, mis määratleb, kuidas ja milleks tagatakse Eesti väärtuslikuma osa säilimine ja arendamine, mitte ainult menetlemine.

- Suurendama pärandi nähtavust ja tegelema järelkasvuga (lapsed, noored), keda tänane tegevusetus ja “nutimaailm” pärandi tulevaste omanikena valdkonnast eemale tõukab.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

2. määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise

tingimused ja kord” muutmine

EAHÜ on esitanud oma esmased kommentaarid määruse „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord” muutmise eelnõule juba 2024. aastal.

Soovime teada, millises faasis on uue korra vormistamine, kuidas on arvestatud omanike esindusorganisatsioonide sisendit ning milliseid samme astub amet toetuste jagamise läbipaistvuse ja objektiivsuse suurendamiseks?

3. Ehitismälestiste inventuuri läbiviimine ja omanike kaasamine

EAHÜ-le on laekunud infot, et käimasoleva ehitismälestiste inventuuri (nimekirjade

korrastamine) käigus on tehtud esmaseid ettepanekuid mälestiste registrist väljaarvamiseks ilma

vastavate kinnistute omanikega kontakti võtmata või neid protsessi kaasamata.

Kuigi menetluslikult võib selline lähenemine tunduda ametile ajasäästlik ja ökonoomne, on see

omanike vaates aktsepteerimatu ning vastuolus avatud valitsemise partnerluse põhimõtetega.

Mälestise staatuse muutmine on olulise mõjuga otsus, mis peab haldusmenetluse hea tava

kohaselt algama dialoogist omanikuga, mitte talle tagantjärele fakti teatamisega olenamata

seejuures mälestise füüsilisest või tehnilisest seisukorrast. Soovime teada, millise

käitumismudeliga planeerib MKA inventuuri jätkata ja kuidas tagatakse omanike põhiseaduslik

õigus olla oma vara puudutavates menetlustes kuulatud ja kaasatud?

4. Ettepanek reaalseks partnerluseks

Kohtumisel pakkusime välja koostöövormi: kutsuda EAHÜ ja teised omanike

katusorganisatsioonid "laua taha", et pakkuda MKA-le vahetut sisendit ning vältida hilisemaid

kulukaid vaideid ja usalduskriise.

Jäi kõlama, et Muinsuskaitseametile on pakutud koostöövorm vastuvõetav.

EAHÜ koordinaatorina ootan hiljemalt 13.aprilliks Teie ettepanekut järgmiseks kohtumiseks.

Pärandi säilimine on võimalik vaid ametkonna ja omanike usalduslikus koostöös, mitte

kabinetivaikuses tehtud otsuste kaudu.

Lugupidamisega

Tõnu Kiviloo

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua koordinaator

5111099

[email protected]

EAHÜ liikmed Eesti Mõisakoolide Ühendus Tõnu Kiviloo, juhatuse esimees Eesti Mõisate Ühendus Jaanus Kiili, president Eesti Kirikute Nõukogu Vilver Oras, EKN täitevsekretär Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Anti Toplaan, piiskop SA Virumaa Muuseumid – Linnuste Ümarlaud Viljar Vissel, juhatuse liige ICOMOS Eesti Ave Paulus, esinaine Eesti Muuseumide Liit Rita Valge, esindaja SA Eesti Vabaõhumuuseumi – Maaarhitektuuri keskus Elo Lutsepp, esindaja

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Muinsuskaitseamet

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond 31.märts 2026

Muinsuskaitse Nõukogu

EAHÜ 11.märts 2026.a kohtumise järeltegevused,

kaasamisprotsess ja ehitismälestiste inventuur

Lp. Marilin Mihkelson

Muinsuskaitseameti peadirektor

Pöördun Teie poole Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) koordinaatorina seoses

11. märtsil toimunud ümarlaua kohtumisega, kus osalesid mälestiste omanike esindajad ning

ametnikud Muinsuskaitseametist, Kultuuriministeeriumist ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumist, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, Kaitseliidu, Eesti Linnade ja

Valdade Liidu ja Eesti LEADER Liidu esindus.

Kuigi kohtumine oli suunatud dialoogile, on EAHÜ sunnitud väljendama muret jätkuva

infovahetuse puudumise ja kaasamisprotsessi näilisuse üle. Tänaseks on kohtumisest möödunud

kolm nädalat, kuid mälestiste omanike katusorganisatsioonidele ei ole laekunud sisulist

tagasisidet alljärgnevates kokkulepitud küsimustes:

1. Eesti muinsuskaitse olemus ja visioon ning dialoogi puudumine 11. märtsi koosolekul juhtisime tähelepanu vajadusele algatada laiapõhjaline diskussioon muinsuskaitse pikaajalise visiooni üle, kuid tänaseni puudub meil ameti tagasiside selle ettepaneku osas. EAHÜ hinnangul valitseb valdkonnas visioonivaakum – pärandi teemade nähtavus kultuuripoliitikas, riigieelarves ja meediapildis on vähenev ning valdkond on marginaliseeritud. Seejuures ei pane valdkondlikke muinsuskaitsealaseid teemakäsitlusi tähele ega kaasa kultuuripärandit käsitlevaid valdkondi teised ministeeriumid oma arengudokumentides.

MKA haldusvõime ja eelarve pikaajaline kärpimine on kaasa toonud pärandi tervikliku vaate puudumise. Üldine tunnetus on, et kultuuripärandit kaitstakse „kellegi eest“, mitte „kellegi jaoks“. EAHÜ kutsub üles:

- Asuma tegelema pikaajalise pärandipoliitika visiooniga, mis määratleb, kuidas ja milleks tagatakse Eesti väärtuslikuma osa säilimine ja arendamine, mitte ainult menetlemine.

- Suurendama pärandi nähtavust ja tegelema järelkasvuga (lapsed, noored), keda tänane tegevusetus ja “nutimaailm” pärandi tulevaste omanikena valdkonnast eemale tõukab.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

2. määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise

tingimused ja kord” muutmine

EAHÜ on esitanud oma esmased kommentaarid määruse „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord” muutmise eelnõule juba 2024. aastal.

Soovime teada, millises faasis on uue korra vormistamine, kuidas on arvestatud omanike esindusorganisatsioonide sisendit ning milliseid samme astub amet toetuste jagamise läbipaistvuse ja objektiivsuse suurendamiseks?

3. Ehitismälestiste inventuuri läbiviimine ja omanike kaasamine

EAHÜ-le on laekunud infot, et käimasoleva ehitismälestiste inventuuri (nimekirjade

korrastamine) käigus on tehtud esmaseid ettepanekuid mälestiste registrist väljaarvamiseks ilma

vastavate kinnistute omanikega kontakti võtmata või neid protsessi kaasamata.

Kuigi menetluslikult võib selline lähenemine tunduda ametile ajasäästlik ja ökonoomne, on see

omanike vaates aktsepteerimatu ning vastuolus avatud valitsemise partnerluse põhimõtetega.

Mälestise staatuse muutmine on olulise mõjuga otsus, mis peab haldusmenetluse hea tava

kohaselt algama dialoogist omanikuga, mitte talle tagantjärele fakti teatamisega olenamata

seejuures mälestise füüsilisest või tehnilisest seisukorrast. Soovime teada, millise

käitumismudeliga planeerib MKA inventuuri jätkata ja kuidas tagatakse omanike põhiseaduslik

õigus olla oma vara puudutavates menetlustes kuulatud ja kaasatud?

4. Ettepanek reaalseks partnerluseks

Kohtumisel pakkusime välja koostöövormi: kutsuda EAHÜ ja teised omanike

katusorganisatsioonid "laua taha", et pakkuda MKA-le vahetut sisendit ning vältida hilisemaid

kulukaid vaideid ja usalduskriise.

Jäi kõlama, et Muinsuskaitseametile on pakutud koostöövorm vastuvõetav.

EAHÜ koordinaatorina ootan hiljemalt 13.aprilliks Teie ettepanekut järgmiseks kohtumiseks.

Pärandi säilimine on võimalik vaid ametkonna ja omanike usalduslikus koostöös, mitte

kabinetivaikuses tehtud otsuste kaudu.

Lugupidamisega

Tõnu Kiviloo

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua koordinaator

5111099

[email protected]

EAHÜ liikmed Eesti Mõisakoolide Ühendus Tõnu Kiviloo, juhatuse esimees Eesti Mõisate Ühendus Jaanus Kiili, president Eesti Kirikute Nõukogu Vilver Oras, EKN täitevsekretär Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Anti Toplaan, piiskop SA Virumaa Muuseumid – Linnuste Ümarlaud Viljar Vissel, juhatuse liige ICOMOS Eesti Ave Paulus, esinaine Eesti Muuseumide Liit Rita Valge, esindaja SA Eesti Vabaõhumuuseumi – Maaarhitektuuri keskus Elo Lutsepp, esindaja