Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded








VÕRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE
2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE














Võru 2026
Sisukord
1 Aasta lühikokkuvõte 3
2 Juhtimine ja personal 7
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 14
4 Kogude kujundamine 19
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 24
6 Raamatukogu turundus 38
7 Eesmärgid tulevaks aastaks 39


1 Aasta lühikokkuvõte
2025. aasta oli Eesti Raamatu Aasta ja kõige tähtsamad tegevused toimusid raamatuaasta tähistamiseks. Võru maakonnas käivitati videotervituste loomise programm koostöös SA Võrumaa Arenduskeskusega, videotervitustes kajastati raamatukogude ajalugu ja olulisemaid sündmusi. Raamatuaasta vaiba tikkimine raamatukogudes, Võrumaal kahes raamatukogus - Võrumaa Keskraamatukogus (edaspidi Võrumaa KRKs) ja Antsla Linnaraamatukogus - oli väga oluline sündmus, mis kaasas kogukondi, täitis raamatukogud inimestega ja lisas raamatukogudele populaarsust. Mitmes raamatukogus alustati uute tegevustega, loodi raamatuklubisid ja kaasati lugejaid erinevatesse tegevustesse. Palju toimus kohtumisi kirjanikega ja teiste tuntud inimestega. Olulised olid silmaringi avardavad õppereisid nii raamatukogutöötajatele kui ka lugejatele. Kogu maakonna arvestuses vähenes lugejate, külastuste ja laenutuste arv, see on seotud elanike pideva vähenemisega Võru maakonnas. Võrumaa KRK hoone rekonstrueerimine ja sisustuse uuendamine on toonud samas kaasa nii lugejate kui ka laenutuste ja külastuste arvu kasvu Võrumaa KRKs, see näitab, kui oluline on raamatukogudes ka füüsiline keskkond. Üle-eestilise rahuloluküsitluse Võrumaa tulemuse baasil on selge, et raamatukogudes töötavate inimeste tööd peetakse lugejate poolt väärtuslikuks ja ollakse sellega väga rahul.
2025. aastal tegeleti Võrumaa raamatukogudes lastega nii palju, kui suudeti. Peamisteks tegevusteks olid kohtumised kirjanikega, Ilon Wiklandi elu ja loomingut tutvustava kohvernäituse "Pikk, pikk teekond" esitlemine, koostöö tihendamine erinevate lasteasutustega, parendati lastele mõeldud ruume ning pakuti erinevates hobiringides osalemisi.
1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?
Võrumaa KRK.
1.Võrumaa KRK korraldas Bernard Kangro 115. sünniaastapäeva tähistamiseks maakondliku konverentsi „Kirjanduse keerises“ koos SA Võrumaa Arenduskeskuse ja Võru Kreutzwaldi Kooliga. Ürituse olulisus seisnes eelkõige noorte kaasamises ja nende kirjanduse juurde suunamises.
2. Raamatuaasta piltvaiba tikkimine tõi kaasa positiivse tähelepanu, suurendas osalejates kogukonnatunnet ja raamatukogu olulisust kogukonnakeskusena.
3. EV Kultuuriministeeriumi toetusel käidi õppereisil Järva- ja Raplamaa raamatukogudes, mis avardas võrgustiku liikmete maailmapilti.
4. Toimusid rohe- ja saagivahetuse üritused, mis kaasasid kogukonda ja suurendasid raamatukogu nähtavust. Saagivahetuse üritus sai Võru maakonna aasta 2025 õpiteo laureaaditiitli.

Maakond.
Võru Vallaraamatukogu:
1. korraldas laulu- ja tantsupeo tule toomise ürituse, mis oli kogukondlikku identiteeti ja kultuuripärandit väärtustav sündmus ja osales muudel kogukonna- ja kultuurisündmustel, sealhulgas Võru Lastefestivalil, Männi tänava festivalil ja Postitee Pillerkaar üritustel;
2. korraldas kiirendist saadud toetuse abil maakonnaülese õppereisi Cēsisesse Eesti ja Läti raamatu 500. aastapäeva tähistamise raames, edendades piiriülest kultuuri- ja kirjanduskoostööd.
Setomaa Vallaraamatukogu.
1. Värska raamatukogu korraldas Eesti Raamatu Aasta ürituse ja jutuvestja Ena Mets rääkis teemal „Lood ajast“.
2. Aasta tähtsündmus oli Mikitamäe raamatukogu 100. aasta sünnipäev. Seda tähistati sõnavõttudega, etteastega Rainer Rahasepalt, koostööpartnerite tänamise ja suupistelauaga. Meremäe ja Obinitsa raamatukogu tähistasid samuti oma 100. tegevusaastat ja ühtlasi Eesti Raamatu Aasta algust.
Rõuge Valla Raamatukogu.
1. Alustati teaduskohviku ja raamatuklubi üritustega. Teaduskohvik on raamatukogu uus ürituste sari, mis tutvustab Võrumaalt pärit teadlaste tööd populaarteaduslikus formaadis.
2. Tähistati Haanja raamatukogu 115. sünnipäeva, kus endised raamatukoguhoidjad jagasid oma toredaid mälestusi raamatukogus töötamise ajast. Külas oli ka kirjastuse Varrak tõlkija Maia Planhof ja peomeeleolu lõi Haanja seltskonnalaulu- ja tantsurühm Rüärääk.
Antsla valla raamatukogud.
1. Antsla Linnaraamatukogus oli üheks suuremaks sündmuseks võimalus osaleda Eesti Raamatu Aasta vaiba tikkimisel, palju tähelepanu sai vanimate raamatute näitus, toimus kohtumine lastekirjanik Liis Seiniga ja tähistati Bernard Kangro sünniaastapäeva.
2. Kuldre raamatukogu Urvaste laenutuspunktis tähistati meeleolukalt 100. tegevusaastat, Kuldres toimusid eakate terviseüritused võimlemisega, mis turgutasid kehalisi võimeid ning suhtlemist lähikonnaga ja pärastised jututoad.
Aruandeaasta tähtsündmusteks Võrumaa lastele on peetud tegelustunde Ilon Wiklandi kohvritega, Eesti Raamatu Aasta raames lastekirjanduse tutvustamist, näitust „Põhjamaised raamatukangelased”, kus kohtuvad tegelased lastekirjandusest. Värskas toimus Võrumaa 2. klassi õpilaste ettelugemisvõistlus, kus raamatuaasta raames lugesid õpilased eesti kirjanike loomingut.
1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs toimus palju üritusi just raamatuaastat silmas pidades, näiteks Nullteatri etendus „Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“, külas oli krimikirjanduse asjatundja Jaan Martinson, toimus noorte kirjanduspäev „Kirjanduse keerises“ jne. Eksponeeriti mitmeid teema-aastaga seotud näitusi, näiteks „Pooltund kirjanikuga“ - Eesti Kultuuriloolise Arhiivi fotonäitus, luulenäitus "57 708 päeva märgilist eesti luulet" - Eesti Raamatu Aasta rändnäitus jt.
Oluline sündmus oli raamatuaasta piltvaiba tikkimine lugemissaalis, mis tõi kohale ligikaudu 250 käsitööhuvilist. Sündmus jõudis läbi Eesti Rahvusringhäälingu nii televaatajateni kui ka raadiokuulajateni, rääkimata kohalikust meediast ja tõmbas tähelepanu raamatukogule kui kogukonnakeskusele.
Maakond.
Võrumaa KRK eestvõtmisel ja SA Võrumaa Arenduskeskuse toetusel võeti ette videotervituste maakondlik programm. Videoklipid on üleval raamatukogude kodulehtedel, neid saab järele vaadata YouTube’is ja need jäävad kasutusse ka pärast Eesti Raamatu Aasta lõppu. Raamatuaastat tähistati kogu maakonnas suuremate ja väiksemate näitustega, sealhulgas tähestikunäituse ja Eesti Kirjanduse Seltsi rändnäitustega.
Võru vallas toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel oli kava keskseks teljeks raamatuaasta temaatika, kava koostamisse panustas Kääpa haruraamatukogu raamatukoguhoidja, sidudes riikliku tähtpäeva sisukalt eesti kirjakultuuri ajaloolise tähendusega.
Kõikides Setomaa raamatukogudes toimus lugemisprogramm “Eesti raamatuga läbi aasta”. Igal kuul oli erinev teema või žanr, mida lugeda, see andis võimaluse tutvuda erinevate eesti kirjanike loominguga.
Rõuge Raamatukogus meisterdati taaskasutuskäsitöö entusiasti Ere Raagi juhendamisel vanadest ajakirjadest, -lehtedest ja raamatutest toredaid kaunistusi. Eesti Raamatu Aasta kokkupandud rändnäitus ''...RAAMAT'' oli väljapanek trükistest, mille nimes on sõna ''raamat''. Kuna tegu oli inimeste kodudest toodud raamatutega, siis neid uudistati huviga.
Raamatuaasta piltvaipa said huvilised tikkida ka Antsla Linnaraamatukogus.
Eesti Raamatu Aasta aitas tutvustada lastele ja täiskasvanutele raamatute ajalugu. Au sees hoitakse lastele võru ja seto keele ja kultuuri õpetamist. Tegevustundidest osavõtt tekitas lastes soovi ja harjumuse edaspidigi raamatukogu külastamiseks. Lasteraamatute väljapanekud kalendritähtpäevade teemadel suurendasid lugejate huvi lasteraamatute vastu.
1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?
Võrumaa KRK
Võrumaa KRKs alustati spiraalköitmise teenuse pakkumist, mis on osutunud üsna populaarseks ja annab võimaluse köita koolitöid, uurimusi, kroonikaid jms. Võru Linnavolikogu kinnitas uue kasutatud raamatute müügi eeskirja ja nüüd on võimalik müüa huvilistele pruugitud raamatuid soodsa hinnaga. Koostöös Võrumaa Muuseumiga hakati laenutama muusemipileteid, laenamiseks peab olema Võrumaa KRK lugeja. Mõju on mõlemale asutusele, raamatukogu saab uusi kasutajaid ja muuseum külastajaid. Seoses raamatukoguhoone rekonstrueerimise ja töökeskkonna muutumisega koostati uus riskianalüüs. Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamiseks alustati koostööd Rahva Raamatu kauplusega, kus käiakse kord kuus pühapäeva hommikul lastele raamatuid ette lugemas.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogus alustas tegevust raamatuklubi, mis tõi raamatukogu töösse uuendusliku suuna. Võru Vallaraamatukogu avas koostöös Väimela Lasteaiaga lasteaias lugemisriiuli, kuhu koondati vajalikku kirjandust lastele, lapsevanematele ja õpetajatele. See algatus laiendab raamatukogu teenuste kättesaadavust ja toetab lugemisharjumuste kujunemist varases eas. Lasva raamatukogu sai klaasist vitriinkapi, tänu millele saab edaspidi eksponeerida esemelisi näitusi. Tsolgo raamatukogus said alguse naiste pühapäevahommikused kogunemised, kus kohtutakse huvitavate inimestega ja õpitakse erinevaid asju valmistama.
Setomaa Vallaraamatukogul on alates 2025. aastast oma kodulehekülg, sealt saab infot kõikide Setomaa raamatukogude kohta.
Rõuges alustasid tööd teaduskohvik ja raamatuklubi, hakati välja andma kvartaalset Rõuge valla raamatukogudesse saabunud uut lastekirjandust tutvustavat infokirja Rõuge valla lasteaedadele.
Tsooru raamatukogu sai uued laevalgustid ja uksed, see parandas külastajate ligipääsu ja mugavust ja tõstis ruumide kasutusväärtust. Lisaks uuendati infostend ja loodi AIP-arvuti kasutamise võimalus, mis lihtsustasid teabe kättesaadavust ja teenuste kasutamist.
Linda raamatukogus viidi läbi inventuur ja raamatukogus oli aasta jooksul palju abivajajaid, et ühistranspordi sõidukaarti isikustada.
1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKst olenemata jäi aasta teisel poolel soiku Eesti Raamatu Aasta videotervituste programm, teised eesmärgid täideti. Erinevate ürituste ja näitustega tähistati Eesti Raamatu Aastat, korraldati mitmeid kohtumisi kirjanikega ja teostati kogu maakonna raamatukogutöötajaid kaasav õppereis Järva- ja Raplamaale, aidati läbi viia konverents „Kirjanduse keerises“, tööd alustas raamatuklubi, alustati uue teenusena spiraalköitmise pakkumist ja kasutatud raamatute müümist.
Maakond.
Võru valla raamatukogudes üldjoones püstitatud eesmärgid täideti. Korraldati raamatuaasta üritusi kõigis Võru valla raamatukogudes, jätkati rubriigiga „Raamatusoovitused Võru valla raamatukogudelt“ Võru Valla Teatajas, tutvustati virtuaalset mänguplatvormi Kahoot! laiemale lugejaskonnale, et innustada interaktiivse õppimise ja kaasamise kasutamist hariduses, koolitustel ja üritustel. Viidi ellu projekt „Koostöö ja kultuurisillad: õpime Cēsisest“ ja projekt „Raamatukogu – koht, kus kogukond kohtub“ ning alustati projekti „Avatud ruum – koht, kus kogukond kasvab koos!“.
Rõuge vallas said eesmärgid täidetud, olulisemad neist: suurendati töökoormust kolmel raamatukoguhoidjal, valmis sai uus arengukava, viidi läbi inventuur Rõuge raamatukogus ja korrastati oluliselt kogusid.
Setomaa vallas ei jätkatud Mikitamäe raamatukogus „Hommik autoriga“ sarjaga, sest töötaja vahetus. Teised eesmärgid erinevate ürituste korraldamiseks täideti, sealhulgas tähistati Mikitamäe, Meremäe ja Obinitsa raamatukogude 100. sünnipäeva. Saatse raamatukogus täideti eesmärgid inimeste nõustamisel lugemisvara valimisel ja diginõustamistel.
Antsla vallas Kuldre raamatukogus said seatud eesmärgid täidetud. Urvaste raamatukogu 100. sünnipäeva tähistamise ettevalmistamine tõi mõtteid edaspidiseks raamatukogu ajaloo uurimise täiendamiseks.
Tsooru raamatukogus viidi läbi mitmed tegevused, mis olid planeeritud 2025. aastaks. Linda raamatukogu juhataja kajastas maakonnalehe kaasautorina maakonnas ja Võrumaa KRKs toimunud sündmusi, korrastas fondi ja paigaldas raamatuvahetuse jaoks riiulid.
Laste huve arvestades seatud eesmärgid üldiselt täideti – jätkus koostöö noortekeskuste ja -tubade, koolide ja lasteaedadega, võeti osa erinevatest lugemisprogrammidest ja etlusvõistlustest, kohtuti kirjanikega, Luutsniku raamatukogus sai noorte- ja koolikirjandus eraldatud ja paigutatud omaette riiulile. Võru Vallaraamatukogus loodi lastele hubane ruum, kuhu soetati istumiskotid, riiulid ja mängud ning ruumi sisekujundus muudeti lastesõbralikumaks.
1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks
Võrumaa KRK.
Rahuloluindeks Võrumaa KRKs oli 9,85 (2024. aastal 9,78). See tulemus näitab selgelt, kui rahul on lugejad raamatukogus toimuvaga. Rahuloluküsitluse ankeete sai täita digitaalselt Võru linna ja raamatukogu kodulehel ning paberil kohapeal raamatukogus. Küsitlusele laekus 110 vastust, neist 78 paberil. 98 vastanut hindas viimast raamatukogu külastust 10 punktiga. Üheksa inimest andis hindeks 9, üks inimene 8 ja kaks vastanut 7 punkti. Kõige enam oldi rahul personali ja hea teeninduskorraldusega. Meeldisid raamatute laenutuskapp, koduteenindus, põnevad näitused, väljapanekud ja üritused. Lasteosakonnas kiideti filmide vaatamise võimalust ja toredaid etendusi. Kogudega ollakse pigem rahul. Vastanute arvates on keskkond raamatukogus ilus, puhas ja hubane.
Rahuloluküsitlust võiks teha pigem paari-kolme aasta tagant. Kvooti täita on keeruline, inimesed pigem väldivad igasugu küsitlusi ja uuringuid. Küsitluseks määratud lühikese aja jooksul ei külasta raamatukogu oluline protsent lugejatest. Külastajad mainisid, et on korra juba samadele küsimustele vastanud. Ka võiks olla küsitlusel silmapaistvam visuaal või tunnuslause.
Maakond.
Kogu maakonnas kokku oli rahuloluindeks 9,79.
Paljud vastajad rõhutasid raamatukogu rolli kogukonna kohtumispaigana. Külastajate tagasisides on märgatav väga kõrge rahulolu raamatukogude töö ja õhkkonnaga. Eriti hinnati raamatukoguhoidjate sõbralikkust, abivalmidust ja professionaalsust ning
personaalset lähenemist igale lugejale. Rõhutati raamatukoguhoidjate suurt abi nutiseadmete kasutamise ja internetis toimetamise osas. Esitati ka mõned ettepanekud raamatukoguteenuste arendamiseks, eelkõige sooviti, et raamatukogud oleksid pikemalt avatud. Välja oli toodud probleem koolikirjanduse osas, sest ühel ajal klassitäiele õpilastele sama raamatut ei jagu.
2 Juhtimine ja personal
Maakonna nimi
1. Elanike arv
2.1 Registrikoodiga raamatukogude arv
2.2 Keskraamatukogude arv
2.3 Haruraamatukogude arv
2.4 Rändraamatukogude arv

2.Kokku (2.2+2.3+2.4)
3.Teeninduspunktide arv
2024
34701
8
4
24
0
30
1
2025
34412
8
4
22

0
26
10

2.1 Juhtimine
2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus
2025. aasta novembris ühines Rõuge Valla Raamatukogu meeskonnaga teenusejuht (0,5
kohta), töökoormust suurendati kolmel haruraamatukogu raamatukoguhoidjal.
Antsla vallas ei ole keskraamatukogu moodustatud ja tabelis on haruraamatukogude seast väljas neli Antsla valla eraldiseisvat raamatukogu, mille jaoks tabelis kohta pole.
Rahvaraamatukogu nõukogu
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK nõukogu koosolekud toimusid kahel korral, seoses rahvaraamatukogu seaduse muudatusega otsustati teha nõukogu poolt pöördumine, arutati 2026. aasta eelarve projekti, kiideti heaks lisataotlused ja arengukava muudatus. Kahjuks Võru Linnavalitsus eelarve koostamisel raamatukogu nõukogu otsuseid täies mahus arvesse ei võtnud.
Maakond.
Raamatukogu töö analüüsimiseks ja hindamiseks ja muude raamatukogu tegevust puudutavate oluliste küsimuste läbiarutamiseks on Võru Vallavalitsus moodustanud Võru Vallaraamatukogu nõukogu, mille uus koosseis kinnitatakse märtsis 2026.
Rõuge Valla Raamatukogu nõukogu käis koos 2025. aastal ühe korra ja toetas raamatukogu arengukava, teenuste ja oluliste muudatuste läbimõtlemist, aidates teha kaalutletud ja pika vaatega otsuseid.
Setomaa Vallaraamatukogul nõukogu puudub.
Antsla vallas on viieliikmeline nõukogu nelja raamatukogu kohta, nõukogu tegevuse puhul ei ole raamatukogude töötajad selle mõju märganud.
2.1.2 Rahvaraamatukogu arengukava
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK arengukava muudeti seoses arengukava kehtivuse lõppemisega 2025. aasta lõpus ja Võrumaa KRKl on kehtiv arengukava perioodiks 2026-2028. Arengukava uuendatakse üldjuhul igal aastal, kehtiv arengukava on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/423122025004. Arengukava vaadatakse uuesti üle 2026. aasta oktoobris. Võrumaa KRK olulisemad arengusuunad on kajastatud ka Võru linna arengukavas. Võru linna arengukava tegevuskavas https://www.riigiteataja.ee/akt/417092024017?leiaKehtiv on Võrumaa KRKs planeeritud järgmised tegevused: Võrumaa KRK I korruse rekonstrueerimine ja sisustamine ning parkla rekonstrueerimine ja laiendamine; Võrumaa KRK IKT vahendite uuendamine ja täiustamine ning kaasaegse keskkonna loomine. Võru linna arengukava muutmisprotsessi vältel kaasatakse aruteludesse alati ka raamatukogu töötajad.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogul eraldiseisev arengukava puudub, raamatukogud on kajastatud Võru valla arengukavas. Arengukava (Võru vald 2035 arengukava) kinnitati Võru vallavolikogu istungil 19. märtsil 2025.
Setomaa raamatukogude areng on välja toodud Setomaa valla arengukavas: https://setomaa.ee/wp-content/uploads/2025/08/Setomaa-valla-arengukava-2025-2034.pdf Raamatukogudele on antud võimalus olla kaasatud arengukava koostamise protsessi. Igal aastal saadetakse asutuse juhtidele arengukava ülevaatamiseks.
2025 aasta lõpus sai valmis Rõuge Valla Raamatukogu arengukava 2026-2030
https://rougevald.ee/wp-content/uploads/2026/01/5_Rouge-Valla-Raamatukogu_arengukava_2026-2030.pdf
Antsla valla raamatukogudel arengukavasid ei ole, olulisemad raamatukogude arengusuunad on välja toodud Antsla valla arengukavas: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4111/0202/5014/AntslaVVK_18102022M20_lisa.pdf#
2.2 Eelarve
Tulud ja kulud
Seisuga 31.12.24 €
Seisuga 31.12.25 €
Muutus %
Tulud kokku
1 514 042
1 406 567
-7,1%
Kulud kokku*
1 514 042
1 390 741
-8,1%
Tööjõukulu**
945 163
979 741
3,7%
Komplekteerimiskulu
212 182
210 758
0,7%
sh KOV-lt
141 919
146 007
2,9%
sh riigilt
70 263
64 751
-7,8%
sh KuM-ilt
70 263
64 751
-7,8%
Investeeringukulu***
167 280
14 812
-91,1%
sh KOV-ilt
129 558
14 812
-88,6%
sh riigilt
37 722
0
0,0%
sh KuM-ilt
37 722
0
0,0%
Infotehnoloogiakulu
27 386
25 996
-5,1%

Tööjõukulud on suurenenud 3,7% võrra, see näitab tegelikkuses väga väikest palgakasvu, sest sisaldab ka tööjõukuludelt makstavate maksude osa. Raamatukogutöötajate palgad ei näita raamatukogudes tehtava töö väärtustamist ei riigi ega ka kohalike omavalitsuste poolt. Kui riigilt saadav komplekteerimiskulu on vähenenud 7,8%, siis õnneks KOVidelt saadavad summad komplekteerimiseks on veidi tõusnud, see kompenseerib pisut riigi rahastuse vähenemist.
2.2.1 Raamatukogude projektid
Projekti nimi
Toetuse allikas
Projekti periood
Eraldatud summa
Projekti üldmaksumus
Staatus (lõpetatud, käimasolev vms)
Nullteatri etendus „Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“ (Võrumaa KRK)
Eesti Kultuurkapital
Okt 2024-veebruar 2025
900
1250
lõpetatud
Õppereis Eestimaa südame raamatukogudesse(Võrumaa KRK)
Kultuuriministeerium
Märts-mai
850
1450
lõpetatud
Raamatusuve bingo (Võrumaa KRK)
Eesti Kultuurkapital
Märts-september
500
750
lõpetatud
Eesti lastekirjanike püsiekspositsioon (Võrumaa KRK)
Eesti Kultuurkapital
Jaanuar-november
488
588
lõpetatud
Lasva Rahvamaja näitetrupi „Näitelust“ etendus (Võrumaa KRK)
Eesti Kultuurkapital
August-detsember
200
400
lõpetatud
"Raamatukogu –
koht, kus kogukond
kohtub!" (Võru
Vallaraamatukogu
Kultuuriministeerium

Dets 2024-august 2025
989

1978

lõpetatud
„Koostöö ja
kultuurisillad: õpime
Cēsisest“ (Võru
Vallaraamatukogu)
Kultuuriministeerium

Aprill-oktoober
970

2170

lõpetatud
Avatud ruum -
koht, kus kogukond
kasvab koos!“ (Võru
Vallaraamatukogu)
Kultuuriministeerium

August 2025-oktoober 2026
3807

7615

käimasolev
Nutikas vanus:
digimaailm sinu
sõrmede all ja
sinu tempos. Nutiõpe.(Rõuge valla raamatukogud)
Võrumaa
Partnerluskogu
Sotsiaalse
kaasatuse
meede
Juuni 2025-veebruar 2026
1000
1000
käimasolev
Bluetooth-kõlarite soetamine Setomaa raamatukogudele
Kultuuriministeerium
Jaanuar-mai 2025
599
1318
lõpetatud
Kohtumine kirjanik Liis Seiniga (Antsla Linnaraamatukogu)
Eesti Kultuurkapital
Aprill 2025
150
200
lõpetatud
 Õppereis lugejatega Valgamaale (Orava, Lasva, Tsolgo rmtkogud)
 Võru vallavalitsus
2025. aasta
 600
 936
lõpetatud

Väga olulised on kogu maakonna raamatukogudele Kultuuriministeeriumilt ja Eesti Kultuurkapitalilt saadavad toetused, mille abil on võimalik raamatukogudesse kutsuda esinema tuntud inimesi, korraldada suuremaid üritusi, õppereise ja parandada raamatukogude füüsilisi keskkondi. Raamatukogude eelarved on enamasti piiratud ja omavahenditest suuremate ettevõtmiste jaoks ei piisa. Toetuste mõju on väga suur, raamatukogud saavad ennast teha nähtavamaks, uuendada ruume ja tehnilisi vahendeid, pakkuda koolitusi nii lugejatele kui ka oma töötajatele ning kaasata kogukondi erinevatesse tegemistesse.




2.3 Personal
Töötajate arv
Täidetud töökohtade arv (FTE)
55
55
2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs asus lasteosakonnas tööle uus töötaja 2024. aastal pensionile siirdunud töötaja asemele. Aruandeaasta lõpus siirdus väljateenitud vanaduspensionile raamatukogu kauaaegne direktor.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogu kahes haruraamatukogus vahetusid töötajad, uued töötajad asusid tööle Puiga ja Kääpa raamatukogudes. Võru Vallaraamatukogus tehti ümberkorraldus: alates 3. detsembrist 2025 töötab raamatukoguhoidja 0,75 koormusega senise 0,5 asemel.
Rõuge Valla Raamatukogu meeskonnaga ühines novembris teenusejuht (0,5 kohta), tõsteti Luutsniku, Misso ja Mõniste/Varstu harukogudes töötavate raamatukoguhoidjate töökoormust. Setomaa vallas asus aasta algusest Meremäe raamatukokku tööle uus töötaja.
Erialahariduse ja kutse omandamine
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs on enamusel raamatukoguhoidjatest erialane haridus või läbitud kutsekoolitus ja omandatud raamatukoguhoidja kutse.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogu toetas ja finantseeris Orava haruraamatukogu raamatukoguhoidja kutse omandamist 2025. aasta esimese mooduli raames. Kutse omandamine jätkub 2026. aastal.
Setomaa Vallaraamatukogu direktor Egle Põldmets lõpetas Tartu Ülikoolis infokorralduse eriala. Õpingute lõpetamine tõi talle Võrumaa aasta õppija ja parima maaraamatukoguhoidja nominendi tiitli.
Rõuge vallas alustas Mõniste ja Varstu raamatukogudes töötav raamatukoguhoidja Eesti Rahvusraamatukogus kutseõppega. 2025. aasta novembris sai läbitud I moodul, kus olid teemadeks arendustegevus, projektijuhtumine, suhtlemine avalikkusega. Kutseõpe jätkub 2026. aastal.
2.3.2 Täienduskoolitused
Koolitusteema
Raamatukogude arv, kust koolitustel osaleti
Juhtimine, sh projektijuhtimine
2
Digi- ja meediapädevused
15
Isikuandmete kaitse ja autoriõigused
0
Klienditeenindus
2
Kogude kujundamine ja haldamine
7
Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine
3
Kultuur ja kirjandus
46
Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste teenindus
3
Meeskonnatöö ja koostööoskused
8
Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja uuringud
3
Teenuste pakkumine ja arendus
12
Terviseedendus, liikumisharrastus
5
Kartograafia ABC
4
Toidukäitleja toiduhügieen
1
Võrumaa KRK korraldatud koolitusreis Järva- ja Raplamaale
18
Võrumaa KRK korraldatud koolitusreis Võru Vallaraamatukokku ja Antsla raamatukokku
19
Kooliraamatukogude õppepäevad (Maurus ja Koolibri kirjastuselt)
3
Esmaabikoolitus
2
Väärikate ülikool
6
Võrumaa KRK poolt korraldatud seminarid
30
Õppereis Cesisesse
15
Raamatupidamisprogrammi VERA koolitus
2

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK kolm töötajat osalesid kohustuslikul esmaabi täiendkoolitusel. Rahvusraamatukogu töötajad viisid raamatukogus kohapeal läbi kaks huvitavat koolitust – „Kartograafia ABC“ ja „Kratimanamine algajatele“, millest viimane andis palju uusi teadmisi tehisintellekti kasutamise kohta. Üks töötaja võttis osa Tartu Kunstikoolis toimunud Adobe Illustrator algõppe tasuta koolitusest ja sai uusi oskusi raamatukogu ürituste tarbeks kuulutuste loomiseks. Kaks töötajat osalesid Võru Linnavalitsuse algatatud koolitussarjas „Kohviku ABC“ ja viisid koos teiste osalejatega edukalt läbi põlvkondadevahelise kogukonnakohviku projekti. Lasteosakonna raamatukoguhoidja lõpetas mikrokraadiõpingud teemal „Muuseumiharidus“ ja kaks lasteosakonna töötajat osalesid koolitusel „Infootsing raamatukoguhoidjatele“.
Igapäevase nõustamise kõrval korraldas Võrumaa KRK maakonna rahvaraamatukogude töötajatele üheksa õppepäeva, neist kaks kogemusreisidena. Kultuuriministeeriumi toetusel korraldatud reis oli Järva- ja Raplamaa raamatukogudesse. Oktoobris külastati üheskoos Võru Vallaraamatukogu ja vaadati üle Antsla Linnaraamatukokku kiirendi abil saadud lift. Kõigil õppepäevadel tutvustati uudiskirjandust ja vaadati näitusi. Uudiskirjandust tutvustati Teamsi teel korra nädalas ka õppepäevade vahelisel ajal, seda on rahvaraamatukogude töötajad pidanud ülioluliseks abiks raamatute tellimisel. Emakeelenädala õppepäeval kuulati koos rahvamajade töötajatega Egge Kulbok-Lattikut, aprillis osaleti Hedvig Hansoni kontserdil „Laul ja luule“. Kevadel osalesid lugemisprogrammis „Raamatuga kevadesse“ peale Võrumaa KRK ka Lasva, Vastseliina, Varstu ja Kuldre raamatukogu ning Urvaste laenutuspunkt. Mais võtsid rahvaraamatukogude töötajad osa Võrumaa KRK rohevahetuse ja septembris saagivahetuse üritustest, mis on kogukonda kaasavad ja ülipopulaarsed ettevõtmised. Septembris toimus Marianne Mikko näituse avamine ja raamatu „Liig aasta“ esitlus ning konverents „Kirjanduse keerises“. Novembris kuulati jutuvestjat Ena Metsa ja osaleti raamatuaasta piltvaiba tikkimise projektis. Aasta viimasel seminaril vaadati koos üle aruandevormid, nõustati aruannete koostamise osas, avati Eesti Raamatu Aasta luulenäitus ja osaleti Ilmar Vananurme raamatu „Muinasjutu kuma“ esitlusel.
Nõustati raamatukogude töötajaid inventuuride läbiviimisel Sõmerpalu, Rõuge, Orava, Hanikase, Linda, Kääpa ja Puiga raamatukogudes, projektide koostamisel ja programmi RIKS kasutamisel. Hinnang maakondliku koordineerimise kohta 2025. aastal on suurepärane, maakonnaraamatukogu tööga ollakse väga rahul, võrgustik toimib hästi.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogu raamatukoguhoidjad täiendasid aruandeaastal oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid pädevusi, külastades erinevaid raamatukogusid ning osaledes sihipärastes õppe- ja kogemusvahetusvormides. Saadud teadmisi ja kogemusi rakendatakse lugejateeninduses, kultuuri- ja haridusürituste kavandamisel ning koostöövõrgustike arendamisel. Eriti olulisteks peeti „Kartograafia ABC“ ja Canva programmi koolitusi, õppereise Cesisesse, Tartusse, Järva- ja Raplamaale, esmaabi täiendkoolitust ning Inga Lunge avaliku esinemise koolitust.
Rõuge raamatukogude töötajad osalesid Rahvusarhiivi digipädevuse, koolitusel „Tark maaelu“, mitmetel RaRa korraldatud koolitustel ja erinevatel koolitusreisidel. Huvitav oli Rita Rätsepa koolitus teemal ’’Kuidas ennetada ja paremini toime tulla vaimse pinge ja tööstressiga?’’ Väga tähtsaks peeti Võrumaa KRK korraldatud õppepäevadel osalemist.
Antsla Linnaraamatukogus peeti oluliseks koolitusi RAJU keskkonna kohta, millest oli abi statistika esitamisel uues keskkonnas ja tänulikud oldi Võrumaa KRK töötajatele, kes muutuvates olukordades alati nõuga ja jõuga toeks on olnud. Kuldre raamatukogu juhataja pidas oluliseks väärikate ülikooli õpetlikel loengutel osalemist ja leidis, et Võrumaa KRK õppepäevad olid väga vajalikud.
Koolituste mõju on mitmekesine. Koolitused pakuvad töötajatele uusi oskusi ja teadmisi, mis
aitavad neil täita oma igapäevatööd efektiivsemalt, olgu selleks siis uute tehnoloogiate
kasutuselevõtt, info töötlemine või teenuste täiustamine. Omandatud teadmised ja oskused
võimaldavad raamatukogutöötajatel pakkuda teenuseid, mis on paremini
kohandatud kogukonna ja lugejate vajadustega ning nad oskavad raamatukogude külastajaid tõhusamalt aidata.
2.3.3 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine
Aruandeaastal kontrolliti kõiki statistilisi aruandeid ja koostati 2024. aasta tegevuse koondaruanne. 2024. aasta tegevusnäitajaid – lugeja maksumus, hõlve, raamatute ringlus ja hind jne analüüsiti märtsis toimunud koostööseminaril. 2025. aasta statistilise aruande koostamise ja RAJU aruandluskeskkonna kasutamise osas valitses segadus aasta lõpuni. Aasta viimasel Võru maakonna rahvaraamatukogude töötajate õppepäeval anti nõu aruannete koostamise kohta. Määrati kindlaks aruannete esitamise tähtajad Võrumaa KRKle ja saadeti tegevusaruande vorm kõigile täitjatele.
Võru maakonna rahvaraamatukogude võrgustik toimib väga hästi, koostöö on hea ja aruannete osas on töö alati sujunud. Suurimaks probleemiks oli aruandlusjuhendite muutmine alles aruandeaasta lõpus ja uue aruandluskeskkonna RAJU kasutuselevõtmise ootus, mis tekitasid palju segadust ja küsimusi. Probleemiks on tihti olnud ka see, et maakonna rahvaraamatukogud on avatud väga erinevatel aegadel ja mõni raamatukogu vaid paar korda nädalas. See muudab ka nõustamise keeruliseks, sest tuleb arvestada, millal ühes või teises raamatukogus töötajaga rääkida saab.
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon
3.1 Hoone ja ruum
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK hoone on rekonstrueeritud ja heas korras, asukoht on suurepärane ja linna keskel. Kuna ehitusfirma läks pankrotti, siis ei ole ehitusjärgseid pretensioone kellelegi esitada, tuleb oma jõududega parandustöödega tegeleda. Võrumaa KRKs teostab erinevaid remonditöid Võru Linnavalitsuse haldusspetsialist. Raamatukogu lugejad on uue mööbliga hubased remonditud ruumid hästi vastu võtnud, mis peegeldub ka lugejate arvu suurenemises. Vaikusekabiin on üsna tihedas kasutuses erinevateks privaatsust nõudvateks tegevusteks, näiteks notari-või pangatehingute tegemiseks. Vaikusekabiini kasutati 432 korda (2024. aastal 319).
Maakond.
Võru valla raamatukogude ruumide üldine seisukord on hea. Osula, Puiga ja Kääpa haruraamatukogud asuvad koolimajades, mis võimaldab vajadusel suuremaid üritusi läbi viia ka koolide ruumides. Samas on paljudes haruraamatukogudes ruumipuudus, Kirepi haruraamatukogu hoone (asub kortermajas) vajaks remonti. 2025. aastal kaasajastati Kultuuriministeeriumi toetusel Võru Vallaraamatukogus lastele mõeldud ala ja 2026. aastal on kavas kogu Võru Vallaraamatukogu remontida.
Setomaa vallas on raamatukogude üldine seisukord hea, ruumid vastavad enamasti kasutajate ja töötajate vajadustele.
Rõuge vallas toimus 2025. aasta lõpus muutus, tegevuse lõpetas asutus Rõuge Kommunaal ja selle asemele loodi Rõuge Haldus, mis alates 2026. aastast hakkab haldama kõiki Rõuge vallale kuuluvaid hooneid, kus enamus Rõuge valla raamatukogudest on koos teiste asutustega. Luutsniku raamatukogu asub eraldi hoones, sealsed ruumid on küll valged, avarad ja vastavad kaasaja nõuetele, aga remonti vajaksid põrandad ja invasissekäigu trepp. Haanja raamatukogu asub Haanja rahvamajas, kus käib ettevalmistus suuremateks remonditöödeks.
Antsla Linnaraamatukokku pääseb tänu Kultuuriministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse koostööle liftiga ja see on võimaldanud ligipääsu raamatukokku ka raskendatud liikumisega lugejatele. Tsooru raamatukogus vahetati välja laevalgustid ning sise- ja välisuks, vajadus oleks põranda remondi järele ja samuti vajaks raamatukogu uusi riiuleid.
3.2 Ligipääsetavus
3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele
Ligipääsetavuse aspektid
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta
3
Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle võimaluste kohta
4
Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised
0
Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust
25
Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

18
Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse
18
Raamatukogus on nõutele vastav invatualett
9
Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul viisil tagatud parkimisvõimalus
19
Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada silmusvõimendit
0
Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega
27
Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval
4

3.2.2 Koduteenindus
Koduteeninduse teenused
Kordade arv
Kasutajate arv
Väljaannete laenutus
1827
172
Kasutajakoolitus
9
9
Digipädevuste alane nõustamine
139
70
Muu (raamatu kiletamine, printimine, koopia tegemine)
55
14

Võrumaa KRK.
Koduteeninduse kasutajate arv oli 27 ja see on jäänud võrreldes 2024. aastaga samaks. Kordade arv on suurenenud 59 võrra ja on põhjendatav sellega, et 2025. aastal oli Võrumaa KRK lahtiolekupäevade arv pisut suurem. Vanim koduteeninduse tellija oli 96-aastane. Lisaks raamatukoguteenustele palutakse koduteeninduse käigus ka mitmeid väikeseid teenuseid, näiteks apteegist ravimi toomine, arvete tasumine jms, mis raamatukogu teenuste hulka ei kuulu. Koduteenindusel on suur mõju nii raamatukogude positiivsele kuvandile kui ka laenutuste arvule, koduteenindusel olevate lugejate laenutused moodustasid 2025. aastal näiteks Võrumaa KRKs ligikaudu 4% kogu laenutuste arvust. Koduteeninduse pakkumine on ülioluline, sest muidu ei saaks liikumisraskustega lugejad raamatukogudest väljaandeid kätte ja nii kaoksid head pikaaegsed lugejad. Koduteenindusel olevad lugejad on tihti märkinud, et nad tunnevad, kuidas neist hoolitakse ja on siiralt tänulikud.
Maakond.
Koduteenindus tagab liikumisraskustega lugejatele ligipääsu lugemisvarale, aitab ennetada sotsiaalset isolatsiooni, toetab vaimset heaolu, võimaldades säilitada sidet kultuuri- ja kogukonnaeluga. Samal ajal väljendab see selgelt kohaliku omavalitsuse hoolivust ja tuge, muutes vallavalitsuste toetuse inimeste igapäevaelus nähtavaks ja tajutavaks.
Rõuge vallas teostavad koduteenindust kõik haruraamatukogud koostöös sotsiaaltöötajatega. Hästi toimib ka naabritele raamatute koju viimine, kogukonnaliikmed abistavad üksteist.
Kuldre raamatukogu direktor viib mõnikord lugejatele peale raamatute nende soovil ka poest kaupa ja aasta lõpus eakatele valla jõulupakke koju. Antsla Linnaraamatukogu teostab koduteenindust Haabsaare piirkonnas ja eakad lugejad on teenusega väga rahul, sest neil puudub võimalus ise raamatukogu külastada.
Teenused teistele asutustele
Kordade arv
Osavõtjate arv
 
 
 
Rõuge Põhikool
 9
399
Rõuge Lasteaed
1
128
Nursi Külaselts
1
171
Nõlva talu
1
60
Tartu Ülikool
4
38
Hooldekodu Pihlakobar
1
8
Mõniste Lasteaed
1
15
Varstu Õpikoht
13
83
Varstu Lasteaed
1
10
Haanja Lasteaed
4
49
Misso hooldekodu
4
5
Nursi Lasteaed
7
94
Ruusmäe Lasteaed
14
132
Luutsniku PEK
1
50
Rõuge valla Noorte Malev
1
3
Luutsniku Külaselts
2
134
SA Rõuge Valla Turism
1
46
Valimisliit Isamaa
1
10
Antsla Gümnaasium
4
99
Lusti Lasteaed
9
178
Värska: Lasteaiarühm „Käbikesed“ raamatukogus
1
12
Värska: Võru maakonna koolilaste ettelugemisvõistlus
1
30
Värska: Lastekaitsepäeva üritus, erinevad tegevused
1
55
Värska: Lusikapidu Reegi majas (Pisike puu raamat)
1
42
Obinitsa: Setomaa lasteaed: raamatukogutunnid
 7
 76
Obinitsa: Setomaa kool: raamatukogutunnid
7
79
Obinitsa: Setomaa kool: rühmakoolitused
8
87
Kuldre Kool, Kuldre kooli lasteaed Sipsik, Urvaste kool
32
694
Võru Valla lasteaed Lõunapärlid
5
118
Parksepa Noortekeskus
3
114
Parksepa Keskkool
2
133
Kääpa Kool
9
304
Puiga lasteaed Siilike
1
24
Puiga Põhikool
45
679
Sõmerpalu hooldekodu
11
1
Vastseliina Gümnaasium
1
70
Võru lasteaed Okasroosike
18
4 rühma lapsed
Võru lasteaed Päkapikk
18
5 rühma lapsed
Võru lasteaed Sõleke
18
5 rühma lapsed
Võru lasteaed Terve Pere Aed
7
1 rühma lapsed
Krabikodu
17
10
Vastseliina Rahvamaja üritus Eakas teab ja toimetab“
1
7

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK üks kojulaenutuse töötaja elab Krabil ja on võtnud enda hooleks Krabikodu (hooldekodu) elanikele raamatute laenutamise. Aasta jooksul kasvas lugejate arv seal neljalt kümnele, laenati 581 raamatut. Lugejad kiidavad nii kirjanduse valikut kui ka sõbralikku teenindust. Vastseliina rahvamajas tutvustati ürituste sarjas „Eakas teab ja toimetab“ eakatele mõeldud raamatuid ja ajakirju. Lasteosakonnas pakuti regulaarselt laenutusteenust neljas Võru linna lasteaias. Mõju on suur, sest tänu sellistele käikudele julgevad lapsed raamatukogusse tulla – nad teavad, kuidas raamatuid valida või laenata. Jututeatrietendusi korraldatakse peamiselt lasteaialastele, koolidele pakutakse raamatukogutunde ja erinevaid raamatututvustustunde. Aasta alguses olid populaarsed Ilon Wiklandi kohvernäituse tunnid ja Eesti Raamatu Aastale pühendatud tund „Sõida tasa üle silla“.
Maakond.
Võru valla raamatukogud pakuvad mitmekesiseid teenuseid teistele asutustele, peamiselt toetatakse lasteaedu lugemistundide korraldamisel. Raamatukogud, mis asuvad samas hoones koolidega, on head koostööpartnerid koolidele, aidates ürituste korraldamisel.
Rõuge valla raamatukogudes pakutakse lugemistunde, jutuvestmisi, uute raamatute tutvustamist, raamatukogutunde, kohtumisi kirjanikega, nuti- ja digiõpet, teematunde, tähtpäevade tähistamist, käelisi tegevusi jms.
Setomaa vallas on Obinitsa raamatukogul koostööpartneriteks Setomaa lasteaia Obinitsa lasteaiarühm ja Setomaa kooli Obinitsa kogukonnaklass. Saatse raamatukogu teeb tihedat koostööd samas hoones asuva hooldekoduga.
Antsla Linnaraamatukogu ja Kuldre raamatukogu partneriteks on koolid ja lasteaiad.

Peamisteks teiste asutustena teenusesaajateks ongi Võru maakonnas koolid ja lasteaiad, millele pakuti raamatukogudega tutvumistunde, lastele loeti ette ja arutleti raamatute üle. Raamatukogu ja kooli paiknemine ühes hoones loob tugeva ja toimiva koostöömudeli, näiteks Puigal, Osulas ja Kääpal. Raamatute lasteaedadesse viimise mõju on suur, sest tänu sellistele käikudele saavad raamatukogud väikeseid lugejaid juurde. Nii mõnigi raamatukogutöötaja teeb koostööd kohaliku omavalitsusega, käies lusikapidudel Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt väljaantud raamatuid vastsündinutele kinkimas.
3.3 Innovatsioon
3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused
Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogusüsteem URRAM
0
Raamatukogusüsteem RIKS
31
Raamatukogusüsteem Sierra
0
Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu
5
Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või laenutuskapi kaudu
27
Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid)
0
Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7)
0
Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi
23
Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi
7
Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat
1
Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)
12
Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute loomiseks)
0
Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide loomiseks)
0
Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus
0
Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti
32
Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust
30
Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või koopiamasinat
30
Raamatukogus saab värviliselt printida
16
Nutitelefonipõhine iseteeninduslahendus
3
Kogukonnateenused: automaatpesumasina ja dušši kasutamine, õmblusmasina, velotrenažööri, klaveri kasutamine, vererõhu mõõtmine
4
Postmarkide, ümbrikute, kaartide müük
5
Obinitsa raamatukogu postiteenus (kuni 2025.a. detsember)
1
Pesemisvõimalus ja dušši kasutamine
1
3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs osteti suur televiisor, mis paigaldati konverentsisaali seinale, seda saab kasutada koolituste korraldamisel ja ürituste läbiviimisel. Seni kasutusel olnud teisaldatav puutetundlik suur tahvel on nüüd alaliselt raamatukogu Mõttetoas ürituste mitmekesistamiseks ja koolitustel kasutamiseks. Kodulehele kujundatud uute ikoonide abil on raamatukogu teenused hõlpsamini leitavad. Lasteosakonna kojulaenutuses vahetati välja vöötkoodilugeja. Raamatukogu ürituste ja näituste reklaamimisel kuulutuste koostamiseks on ostetud Canva programmi kasutusõigus.
Maakond.
Võru vallas viidi 2025. aastal läbi mitmeid arendustegevusi. Oluline oli arvutivõrgu kaasajastamine, et tagada stabiilsem ja turvalisem ühendus nii töötajatele kui ka külastajatele. Uuendati arvuteid, monitore ja vahetati välja printereid. Kääpa ja Puiga raamatukogudes loodi raamatukogu Facebooki leht.
Rõuge valla raamatukogudes osteti printer, vöötkoodilugeja, parendati internetiteenust ja WIFI võrku.
Setomaa Vallaraamatukogul on alates 2025. aastast oma kodulehekülg, mis annab infot kõikide Setomaa raamatukogude kohta; ürituste läbiviimiseks hangiti raamatukogudele kõlarid.
3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus
Võrumaa KRK.
RIKSWEBi kaudu tehti 538 pikendust (2024. a 330). Lugejad kasutavad väga aktiivselt RIKS programmis saadaval olevat võimalust väljaannete tähtaegade kiirpikendamiseks, kiirpikendusi oli 27743 (2024. a 25672). Raamatute laenutamise kappi telliti 3658 väljaannet, 835 väljaannet rohkem kui 2024. aastal. Raamatute laenutamise kapi külastusi oli 2386, mida on 2024 aastaga võrreldes 585 külastuse võrra rohkem. Teenus on lugejate seas järjest populaarsem, sest võimaldab paindlikku raamatute kättesaamist lugejatele sobilikul ajal.
Maakond.
Kõik iseteeninduslike teenuste aruanded saavad Võrumaa rahvaraamatukogud kätte tarkvaraprogrammist RIKS. Laenutustähtaega saab lugeja ise pikendada kahel moel: sisse logituna RIKSWEBi ja kiirpikendusega. RIKSWEBis saab lugeja väljaandeid ise ka reserveerida.
Võru vallas on raamatute laenutuskapid olemas Võru Vallaraamatukogul ja Vastseliina haruraamatukogul, raamatute tagastuskastid on olemas kõigil haruraamatukogudel.
Setomaa vallas on raamatute laenutuskapp ainult Värskas, aga tagastuskastid on kõikidel raamatukogudel.
Kõikidel Rõuge valla raamatukogudel on ööpäevaringsed tagastuskastid. Haanja raamatukogul on raamatute laenutamise kapp, mida kasutati 2025. aastal küll ainult 8 korda, aga selle teenuse vähene kasutamine on kindlasti tingitud ka sellest, et Haanja raamatukogu on avatud vaid kahel päeval nädalas. Rõuge, Mõniste ja Varstu raamatukogudes on võimalik nutitelefonipõhine iseteenindus.
Antslas kasutatakse tagastuskasti väga aktiivselt.
3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine
Võrumaa KRK.
Suurimaks kordaminekuks oli septembris valminud Bernard Kangro bibliograafia. Materjali kogumine algas 2022. aastal ja viimane aasta kulus andmete täpsustamisele ning kirjete vormistamisele. Samaaegselt toimus koduloolise andmebaasi täiendamine, märksõnade ühtlustamine ja värskendamine. Bibliograafia koostamise käigus tehti ettepanekuid ISE andmebaasis olevate Bernard Kangro kirjete parandamiseks. Nimestik on kättesaadav paberkandjal Võrumaa KRKs ja veebiväljaandena raamatukogu kodulehel. 2025. aasta jooksul sisestati andmebaasi 1100 koduloolist artiklit (sh 354 artiklit retrospektiivselt). Bibliografeeriti kohalikke ajalehti Võrumaa Teataja, Lõuna-Eesti Postimees, Lõunaleht, Uma Leht, Võru Linnaleht, Võru Valla Teataja ning kultuuriperioodikast Looming, Vikerkaar, Akadeemia, Keel ja Kirjandus ning teistest ilmunud väljaannetest jooksvalt. Jätkati vanade 1995. aasta Võrumaa Teatajate bibliografeerimist.
4 Kogude kujundamine
4.1 Komplekteerimise põhimõtted
Komplekteerimise põhimõtted on jäänud samaks, prioriteediks eesti autoritelt ilmunud ilukirjandus, koduloolised materjalid ja algupärane eesti lastekirjandus. Komplekteerimise põhimõtted on avaldatud Võrumaa KRK kodulehel: https://lib.werro.ee/lugejale/595-kogude-komplekteerimise-p%C3%B5him%C3%B5tted. Lisaks lähtutakse Võrumaa KRK põhimäärusest ja Rahvaraamatukogude seadusest tulevatest kohustustest ning lugejate soovidest ja vajadustest. Valdavalt ostetakse esialgu 1-2 eksemplari, harva osatakse kohe ennustada suuremat nõudlust. Enamasti otsustatakse eksemplaride juurde hankimise vajadus lugejanõudluse järgi. Lasteraamatute komplekteerimisel arvestatakse suuremate eristuvate sihtrühmadena mudilasi, kes käivad raamatukogus koos vanematega ja lasteaiaealisi. Arvestatakse õpilaste soovitusliku kirjandusega, kui on võimalik teha koostööd koolidega. Noortele mõeldud raamatuid tellitakse vähem ja ilmunud teoste puhul tehakse kriitilisem valik. Tõlgetest jäävad ostmata mudilaste kergesti lagunevad või väiksema sisulise väärtusega pappraamatud. Algupäranditest ei osteta enamikku hobiautorite raamatuid. Maakonna rahvaraamatukogude töötajad on avaldanud arvamust, et komplekteerimisel on väga suur abi Võrumaa KRK komplekteerimisosakonna juhataja poolt korraldatavatest interneti vahendusel toimuvatest veebikohtumisest, kus tutvustatakse uudiskirjandust.
Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega
Kogude keskmine ringlus Võru maakonnas on mitmeid aastaid jätkuvalt 1.0. Madalaim ringlus oli Hanikase teeninduspunktis 0,14 ja kõrgeim 1,99 Võrumaa KRKs.
Teavikute ringlus Võru maakonna rahvaraamatukogudes 2025 aastal


Lugejarühmade laenutused 2024. ja 2025. aastal Võrumaa KRKs
Kasutamine
Kodused ja pensionärid
Õpilased
Töötajad
Üliõpilased
Kodu-teenindus
RIKSWEB
Kokku

2024
2025
2024
2025
2025
2025
2024
2025
2024
2025
2024
2025
2024
2025
a. kasutajad
781
743
362
383
2177
2203
136
106
24
29
14
9
3494
3475
b. Külastused
10899
12369
1614
1520
27251
31287
373
662
809
1051
87
120
41333
47014
b1. sh lapsed
0
0
283
208
0
0
0
0
0
0
8
0
291
208
e. kojulaenutus
27283
28745
3430
2684
66524
71011
1996
2193
3982
3880
78
166
103293
108678
e1. sh lastele
0
0
503
269
0
0
0
0
0
0
4
0
507
269
e2. sh ilu- ja lastekirjandus
1932
20214
1955
1597
43493
46753
685
723
2524
2490
28
103
68005
71880
e3. sh perioodika
1714
1842
0
2
1181
1546
123
319
859
836
1
0
3878
4545
e4. sh auvised
333
379
20
575
397
0
0
0
253
223
0
0
1003
1181
e5. sh võõrkeeles
1604
1446
404
389
2877
2706
36
69
0
0
5
1
4926
4611
e5.1. sh vene keeles
1310
1221
1
5
1683
0
0
0
0
0
0
0
2994
2714

Laste ja noorte puhul pööratakse tähelepanu lugemisharjumuse kujundamisele, eakohasele sisule ning haridust toetavale kirjandusele. Noored on tihti suunatud lugema kooli poolt ja enam kasutatakse soovituslikku kirjandust. Iseseisvalt on noored huvitatud omapärastest ulmelugudest või laste krimiraamatutest. Lapsi lugema meelitada on väga keeruline, sest nutiseadmed on külgetõmbavamad.
4.2 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang
Võru maakonna raamatukogudesse osteti 2025. aastal raamatuid 10530 eksemplari, 191 eksemplari vähem kui eelmisel aastal. Kultuuriministeeriumi toetus vähenes 7,8%, kuid mitmed omavalitsused leidsid võimaluse raamatute ostuks raha juurde anda ja kokkuvõttes vähenes raha raamatute ostmiseks 41 euro võrra. Kahjuks tõusid raamatute hinnad ja kokkuvõttes said raamatukogud ikkagi vähem raamatuid osta kui 2024. aastal. Võõrkeelseid raamatuid komplekteeriti maakonda 280 eksemplari, millest ingliskeelseid 133, venekeelseid 131 ja teistes keeltes 16 eksemplari. Ingliskeelse uue raamatu populaarsuse määrab sageli BookToki või Instagrami jälgijate huvi. Võrumaa KRK tellib uut ilukirjandust esialgu kuni kaks eksemplari, harva kolm, kuid suure lugejanõudluse korral tellitakse eksemplare juurde. Nõudlus on kooli lugemisvara järele, aga probleemiks on õpetajate erinevad lugemisnimekirjad ja soov saada korraga klassikomplekti jagu raamatuid. Kui raamat on juba kooli nimekirjades, siis raamatumüüjad eriti soodustusi ei tee ja korraga 20 ja enam raamatut osta on suur väljaminek. Rahvaraamatukogud tellivad üldjuhul ühe eksemplari, mõnikord väga harva kaks eksemplari koolilugemiseks. E-raamatuid maakonda ei komplekteeritud. Ostetud raamatute keskmine ühe elaniku kohta Võru maakonnas on 0,37. Kõrgeim Obinitsa raamatukogus Setomaa vallas 0,67 ja madalaim Mõniste raamatukogus 0,20 Rõuge vallas.
Vana-Vastseliina noortega suheldes on selgunud põnev fakt, et neile meeldib lugeda paberraamatuid. E-raamatuid loetakse peamiselt reisil käies.
4.3 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Perioodika ostuks kulutati 2025. aastal 49 440 eurot, 1120 eurot rohkem kui eelmisel, 2024. aastal. Maakonna raamatukogudesse osteti 572 aastakäiku ajalehti ja ajakirju. Ostude arv kasvas 25 aastakäigu võrra. Annetusena said raamatukogud 86 aastakäiku perioodikat. Perioodika laenutuste osakaal väiksemates rahvaraamatukogudes on märkimisväärne, näiteks Saatse raamatukogus on see protsent juba ligi 90. Kodudesse tellitakse ajalehti-ajakirju üha vähem, seega on raamatukogu roll ajakirjanduse kättesaadavaks tegemisel väga oluline.
Perioodika laenutuste protsent laenutuste koguarvust 2025. aastal

Perioodika e-väljaandeid ja lugemisõigusi oli Võrumaa KRKs 2025. aastal 32 nimetust.
4.4 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Auviseid viimastel aastatel raamatukogudesse peaaegu juurde ei tulegi. Eelmisel aastal lisandus 4 auvist Võrumaa KRKsse, neist 3 ostu ja 1 annetusena. Filmide vaatamine ja muusika kuulamine on nüüd nutiseadmetes nii paljudele kättesaadav, et raamatukogust laenutamine või kohapeal vaatamine pole enam aktuaalne.
Lauamänge lisandus 2025. aastal 82, neist ostudena 72 ja annetusena 10 mängu. Lauamängude laenamine või kohapeal mängimine on populaarne, sest lauamängud on kallid ja kodudesse kõiki mänge osta ei jõuta. Näiteks on Võrumaa KRKl juba üle 350 mängu, mida saavad laenata lugejad, aga ka teised raamatukogud võtta RVL laenutusse.
4.5 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Esemeid lugejatele laenutamiseks Võrumaa raamatukogudes üldiselt ei komplekteerita.
Võru Vallaraamatukogus soetati 2025. aastal esimesed Võru Vallaraamatukogu sümboolikaga kotid, mida lugejatel on võimalik programmi RIKS kaudu laenata. Algatus aitab hoida teavikuid puhtana ja korras, suurendab lugejate kasutusmugavust ning täidab ühtlasi raamatukogu nähtavust suurendavat rolli. Teenus on külastajate poolt hästi vastu võetud, vähendab ühekordsete kottide kasutust ning toetab keskkonnasõbralikku mõtteviisi. 2026. aastal on kavandatud sümboolikaga kottide kasutusele võtmine kõigis valla raamatukogudes.
4.6 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust
Maakonna kogud täienesid 1900 annetusega, mis on 17% kogu juurdetulekust. Võrumaa KRKs võeti arvele 290 annetust, mis on 8,43% kõigist saabunud väljaannetest. Vahepeal kõrgem annetuste osakaal on peatunud ja jäänud 14% juurde. Kuna raamatukogude kogud on mahukad ja ruumipuudus valdav, jälgitakse annetuste arvelevõtmist hoolsalt. Pigem vahetatakse välja halvemas seisus koolikirjandust või mõni kirjandusklassika teos. Suur tähtsus on kogude korrastamisel Eesti Hoiuraamatukogust tasuta saadud väljaannetel.
Annetuste osakaal kogude juurdetulekust Võru maakonnas
Võru maakond
2021
2022
2023
2024
2025
Aasta jooksul saadud teavikuid (eksemplare)
14426
12680
10687
11149
13077
Annetuste osakaal juurdetulekust
14%
14%
32%
18%
14%
Aasta jooksul kustutatud teavikuid (eksemplare)
21919
45723
19021
16815
23570
Teavikute kogu aruandeaasta lõpul
583937
555813
550919
528705
519135

4.5 Inventuurid ja mahakandmised
Võrumaa KRK
Võrumaa KRKs kanti 2025. aasta jooksul maha 1391 teavikut. Korralikumad eksemplarid sorditi välja kasutatud raamatute müügiks. Sõbrapäeval ning raamatu ja roosi päeval korraldati kasutatud raamatute soodusmüük, mis üllatas suure huviliste arvuga. Juunist alates saavad raamatukogu külastajad osta kasutatud raamatuid igapäevaselt raamatukogu lahtiolekuaegadel ja huvi on olnud üsna suur.
Maakond.
Inventuurid toimusid 2025. aastal Rõuge, Linda, Kääpa, Sõmerpalu, Puiga, Orava raamatukogus ja Hanikase teeninduspunktis. Inventuuride käigus kustutati 6717 teavikut. Võrumaa KRK töötajad nõustasid rahvaraamatukogude töötajaid inventuuride läbiviimisel, Sõmerpalu raamatukogus loodi ajutine WiFi leviala inventuuri läbiviimise ajaks. Kokku kustutati maakonna raamatukogudest 2025. aastal 23 570 eksemplari raamatuid, perioodikat, auviseid ja teisi väljaandeid.
Võru Vallaraamatukogus, Kääpa ja Vastseliina haruraamatukogudes tehti ära ulatuslik töö kogude korrastamisel.
Inventuur toimus ka Rõuge raamatukogus, maha kanti suur kogus väljaandeid, kokku 4639.
Mahakandmisi tehakse arvesse võttes teistes harukogudes leidumust ehk alati jälgitakse, et vähemalt ühte kogusse jääks eksemplar sellest väljaandest. Kogude korrashoidmise ja mahakandmistega tuleb maakonnas jätkuvalt tegeleda. Palju on seisvaid ja pikalt kasutamata väljaandeid. Raamatukoguhoidjad on alalhoidlikud ja väljaandeid kustutama eriti ei kipu. Seda toetab lugejate kärsitus, sest RVLi teel väljaande hankimine võib siiski omajagu aega võtta, eriti kui väljaanne tellida maakonna teises ääres olevast raamatukogust.
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
5.1 Lugejaküsitlused
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK teenindusosakonna kojulaenutuses viidi oktoobris läbi äraütluste analüüs, perioodil 01.10 –31.10 laenutati koju 9357 teavikut ja registreeriti 306 äraütlust, mis on laenutatud teavikutest 3,3%. Äraütluste peamised põhjused olid: eksemplarid olid välja laenutatud (286), eksemplarid puudusid (8), hankimisel (9). Kõige rohkem äraütlusi oli ilukirjanduse uudiskirjandusel: 2025. aastal ilmunud raamatutel 151 äraütlust, 2024. aastal ilmunud raamatutel 43. Äraütluste arv oli väiksem võrreldes viimase, 2022. aastal tehtud äraütluste statistikaga. 2022. aastal oli äraütluste protsent laenutatud teavikutest 5,2. Analüüsi tulemuste põhjal uudiskirjandust siiski rohkem hankima ei hakata, sest raha napib ja enamasti jääb suuremas eksemplaarsuses ostetud uudiskirjandus mõne aasta pärast riiulitele seisma.
Maakond.
Maakonnas eraldi lugejaküsitlusi läbi ei viidud.
5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused
Võrumaa KRK.
Rahuloluindeks Võrumaa KRKs oli 9,85 (2024. aastal 9,78). See tulemus näitab selgelt, kui rahul on lugejad raamatukogus toimuvaga. Rahuloluküsitluse ankeete sai täita digitaalselt Võru linna ja raamatukogu kodulehel ning paberil kohapeal raamatukogus. Küsitlusele laekus 110 vastust, neist 78 paberil. 98 vastanut hindas viimast raamatukogu külastust 10 punktiga. Üheksa inimest andis hindeks 9, üks inimene 8 ja kaks vastanut 7 punkti. Kõige enam oldi rahul personali ja hea teeninduskorraldusega. Meeldisid raamatute laenutuskapp, koduteenindus, põnevad näitused, väljapanekud ja üritused. Lasteosakonnas kiideti filmide vaatamise võimalust ja toredaid etendusi. Kogudega ollakse pigem rahul. Vastanute arvates on keskkond raamatukogus ilus, puhas ja hubane.
Rahuloluküsitlust võiks teha pigem paari-kolme aasta tagant. Kvooti täita on keeruline, inimesed pigem väldivad igasugu küsitlusi ja uuringuid. Küsitluseks määratud lühikese aja jooksul ei külasta raamatukogu oluline protsent lugejatest. Külastajad mainisid, et on korra juba samadele küsimustele vastanud. Ka võiks olla küsitlusel silmapaistvam visuaal või tunnuslause.
Maakond.
Kogu maakonnas kokku oli rahuloluindeks 9,79.
Paljud vastajad rõhutasid raamatukogu rolli kogukonna kohtumispaigana. Külastajate tagasisides on märgatav väga kõrge rahulolu raamatukogude töö ja õhkkonnaga. Eriti hinnati raamatukoguhoidjate sõbralikkust, abivalmidust ja professionaalsust ning
personaalset lähenemist igale lugejale. Rõhutati raamatukoguhoidjate suurt abi nutiseadmete kasutamise ja internetis toimetamise osas. Esitati ka mõned ettepanekud raamatukoguteenuste arendamiseks, eelkõige sooviti, et raamatukogud oleksid pikemalt avatud. Välja oli toodud probleem koolikirjanduse osas, sest ühel ajal klassitäiele õpilastele sama raamatut ei jagu.
5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused
5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs
Võrumaa KRK.
AIPi külastusi oli 2859, mida on võrreldes 2024. aastaga 89 võrra vähem, sest 2024. aastal isikustati raamatukogus massiliselt busside ühiskaarte ja AIPi külastasid inimesed, kes tavaliselt raamatukogus ei käi. Uusi AIPi arvuteid hankida ei ole olnud võimalik eelarveliste vahendite nappuse tõttu. Raamatukoguhoidjad teevad tänuväärset tööd lugejate aitamisel, diginõustamist tehti 254 korral. Lisaks tavapärastele teemadele õpetati kasutama ChatGPTd, vesteldi juturobotiga ja abistati otsingutel andmebaasidest. Järjest enam suunavad erinevad asutused inimesi raamatukokku abi saamiseks, mistõttu peab raamatukoguhoidja osaliselt üle võtma ametnike tööülesandeid. Sageli puudub selleks aga piisav kompetents ja vastav ettevalmistus, mis suurendab vigade ning vastutuse riski, samuti privaatsuse ja turvalisuse riske. Näiteks pangatehingute, lepingute sõlmimise või e-tervise teenuste kasutamisel puutub raamatukoguhoidja paratamatult kokku isiklike ja tundlike andmetega. Kuigi väidetakse, et raamatukoguhoidja roll peaks piirduma inimeste suunamisega õigetele veebilehtedele, ei ole see praktikas piisav, kuna paljud kasutajad on arvutivõhikud ja ei suuda tehinguid iseseisvalt lõpule viia. Tegemist on laiema probleemiga, millele peaks riik tähelepanu pöörama, sest osa elanikkonnast ei tule endiselt toime arvuti ja e-teenuste kasutamisega.
Digilehtede lugejate arv kasvab. 2024. aastal oli digilehtede külastusi 919, 2025. aastal 1082.
Maakond.
Võru vallas on avalik juurdepääs teabele tagatud kõigis raamatukogudes, vajadusel raamatukoguhoidjad abistavad ja juhendavad. AIPi kasutusaktiivsus sõltub piirkonnast – kohtades, kus lapsi ei ole, jääb see sageli minimaalseks. Näiteks Hanikase teeninduspunktis ja Vana-Vastseliina haruraamatukogus on lugejaarvutite kasutamine peaaegu olematu.
Setomaa vallas uusi arvuteid AIPidesse ei ostetud. Saatse ja Meremäe raamatukogus kasutavad AIPi arvuteid enamasti eakamad inimesed, kes vajavad abi mingite toimingute läbiviimisel, Mikitamäel ja Värskas on kasutajateks rohkem lapsed.
Rõuge vallas AIPi arvuteid juurde ei ole hangitud, kuna nende kasutus on suhteliselt vähene.
Linda raamatukogus oli murekohaks ebakindel internetiühendus, kuni suve lõpus teenusepakkuja asja parandas. Tsooru raamatukogus loodi arvuti kasutamise võimalus lugejatele.
5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK lugemissaalis ja lasteosakonnas on lugejatel võimalus kokku panna puslesid, see on osutunud üsna populaarseks ajaveetmise võimaluseks. Pakkuma hakati spiraalköitmise teenust, mida kasutati 13 korral. Alates 2. maist hakati raamatukogu registreeritud kasutajatele laenutama Võru linna muuseumide pileteid. Raamatukogust saab laenata ühte üksikpiletit ja ühte perepiletit (kuni kaks täiskasvanut ning ühe pere alaealised lapsed). Muuseumipiletite laenutusi oli 31.
Maakond.
Võru vallas Kääpa raamatukogus korrastati kooliraamatukogu kogu ning viidi edukalt läbi kooliraamatukogu ja Kääpa raamatukogu ühendamine.
Rõuge vallas suurendati Luutsniku, Misso ja Mõniste raamatukogudes lahtiolekuaegu. Setomaa raamatukogudel on nüüd oma koduleht, kus on välja toodud info iga raamatukogu kohta. Aasta lõpus lõpetas Obinitsa raamatukogu ruumides töö Omniva postipunkt.
5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024
Lugejad 2025
Muutus (+-)
12962
12 062

-900

Võrumaa KRK.
2025. aasta oli Võrumaa KRKs edukas, lugejate arv, mis 2024. aasta lõpus oli 5895, on 80 võrra kasvanud, tänu sellele ei ole ka kogu maakonna lugejate arvu kahanemine nii suur. 2025. aasta jooksul kasutas raamatukogu 5975 lugejat, mis arvestades linna ja maakonna kiiresti kahanevat elanikkonda näitab raamatukogu populaarsust ja kindlasti ka raamatukogutöötajate tublit tööd. Oluline on see, et Võrumaa KRK ruumid on uuendatud, keskkond on mõnus, mööbel mugav ja raamatukogu pakub erinevaid üritusi ja teenuseid. See kõik suurendab lugejate arvu. Kõige rohkem oli lugejaid Võru linnast, järgnesid Võru vald ja Rõuge vald, lugejaid oli ka väljaspoolt Võru maakonda.
Maakond.
Maakonnas lugejate arv kahaneb, kuna elanike arv kahaneb kiiresti. Muude põhjustena võib välja tuua näiteks Värska, Meremäe ja Vana-Vastseliina raamatukogude lugejate arvu kahanemise, mis on tingitud sellest, et raamatukogude töötajad olid pikalt haiged ja raamatukogud olid aasta jooksul rohkem suletud kui muidu. Luutsniku raamatukogus on lugejate arv tõusnud, seal on korraldatud suuremaid üritusi ja sellega seoses on raamatukokku jõudnud ka need lugejad, kes pole mitmeid aastaid raamatukokku sattunud. Lugejate arv on suurenenud ka Rõuge ja Sõmerpalu raamatukogudes. Nii mõneski raamatukogus käiakse perekonniti, mis tähendab, et lapsed saavad varakult meeldiva harjumuse käia raamatukogudes ja see püsib pikka aega.
5.3.4 Külastused

Külastused 2024
Külastused 2025
Muutus (+-)
185385
182453
-2932

Võrumaa KRK.
2025. aastal ei arvestatud külastustena enam lugejate RIKSWEBi külastusi, selle võrra oli külastuste arv väiksem. Aga sellest hoolimata oli kokkuvõttes Võrumaa KRKs külastusi 3819 külastuse võrra rohkem, see mõjutab kogu maakonna raamatukogude külastuste arvu, mis muidu oleks võrreldes 2024. aastaga palju väiksem. Kõige rohkem külastati raamatukogu jaanuaris - 5278 korda ja oktoobris - 5453 korda, rohkem külastatakse raamatukogu esmaspäeviti ja teisipäeviti. Väga palju külastusi tuleb lisaks erinevate ürituste korraldamise tulemusel, suurima külastuste arvuga olid rohevahetus ja piltvaiba tikkimine raamatukogus.


Maakond.
Külastuste arv maakonnas kokku on vähenenud, sest vähenenud on suurel määral lugejate arv. Raamatukogude piiratud lahtiolekuaegadel on mõju ka külastuste arvule ja lugejate arvu vähenemisega vähenevad ka külastuste arvud. Piirkonnas toimub pidev rahvastiku vähenemine ja inimestel on aina vähem aega käia raamatukogus. Setomaa vallas Värska ja Meremäe raamatukogudes mõjutas külastusi töötajate pikaajaline töövõimetuslehtedel viibimine, sest raamatukogud olid palju suletud. Obinitsas on aga hea näitena külastuste arv teist aastat järjest tõusnud, kuna Setomaa kooli Obinitsa kogukonnaklassi õpilased külastavad aktiivselt raamatukogu.
Rõuge vallas Rõuge raamatukogus on külastuste arv tõusnud kindlasti seoses erinevate huvitavate ürituste korraldamisega ja raamatuklubi käivitamisega. Luutsniku raamatukogus on samuti külastuste arv märgatavalt tõusnud.
Võru Vallaraamatukogus on külastuste kasv tulnud suuresti nooremate laste arvelt, kes kasutavad igapäevaselt AIPi teenuseid ja käivad raamatukogus lauamänge mängimas. Kääpa raamatukogus asus septembris tööle uus raamatukoguhoidja ja aastane külastuste arv on märgatavalt suurenenud hoolimata sellest, et eelmine töötaja viibis palju haiguslehel. Puiga raamatukogu külastatavus on aruandeperioodil vähenenud, mis on seotud eelkõige suvise ajutise sulgemise ja inventuuri läbiviimisega.
Antsla Linnaraamatukogus on külastuste arv pisut tõusnud, Tsooru raamatukogus on suurenenud nii külastuste kui ka laenutuste arv.
5.3.5 Laenutused

Laenutused 2024
Laenutused 2025
Muutus (+-)
440755
427224
-13 531

Võrumaa KRK.
Laenutuste arv Võrumaa KRKs suurenes, kojulaenutusi oli 217147 (+11422). Registreeritud lugejate seas oli laenajaid rohkem kui 2024. aastal. Raamatute ja ajakirjade hind on nii kõrge, et koju neid väga palju ei osteta, pigem laenatakse raamatukogust. Kultuuriürituste külastamine on kalliks muutunud ja paljud inimesed ei saa seda endale lubada. Õnneks on raamatute laenamine veel tasuta ja laenutuste arvud kasvavad. Lugejad on väga hoolsad oma tagastustähtaegu pikendama, nad ei taha jääda raamatuvõlglasteks, seetõttu on pikenduste osa laenutuste arvus üsna suur. Kohallaenutuste arvu kasvatas lugemissaali perioodikakogu tihedam kasutamine. Laenutuste arvu kasvule aitab kaasa võimalus tellida raamatuid raamatukappi. 2025. aasta loetuim raamat oli Urmas Vadi „Kuu teine pool“.
Maakond.
Võru maakonnas kokku vähenes laenutuste arv tunduvalt. See on kindlasti seotud lugejate lugemisharjumuste muutumisega ja digisisu kasvava kasutamisega. Aga aruandeaastal olid pikalt töövõimetuslehel näiteks Värska, Meremäe ja Vana-Vastseliina raamatukogude töötajad, mis mõjutas näitajaid oluliselt. Puiga raamatukogu oli pikemalt suletud inventuuri tõttu, samuti ka teised raamatukogud, kus inventuurid läbi viidi. Saatse piirkonnas mõjutas näitajaid elanikkonna vähenemine, eakate vananemine ja noorte vähesus piirkonnas.
Antslas soovib mõnikord lugeja ühte kindlat raamatut ja kui seda momendil raamatukogus pole, siis loobutakse üldse laenutamisest, kuigi raamatukoguhoidja soovitab alati midagi asemele.
Kui väheneb lugejate arv, siis enamasti jääb ka külastusi ja laenutusi vähemaks, need numbrid on omavahel tihedalt seotud. Edaspidi võiks olla aruannetes üks tabel, kus on nii lugejate arv, külastuste arv kui ka laenutuste arv, sest eraldi neid numbreid analüüsida on keeruline ja ebamõistlik.
5.3.6 MIRKO teenus
Võru maakonna rahvaraamatukogud ei osale üleriigilises MIRKO teenuses.
5.3.7 Ülevaade RVL teenusest
Võrumaa KRK.
2025. aastal arvestati eraldi sama juhtkonna alluvuses olevate raamatukogude vahel toimunud raamatuvahetust (ASL) ja välist raamatuvahetust (RVL). RVL Võrumaa KRKst välja oli 3438 laenutust, suuremad RVL laenajad olid Luutsniku ja Viitina raamatukogu. RVL sisse teenusena laenutati kõige rohkem heliraamatuid Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogust ja raamatuid Värska raamatukogust. RVLi teel tellimine-saatmine Omnivaga on lugejatele muutunud liiga kalliks ja seda praktiliselt enam ei kasutata. Aasta jooksul oli Eesti Rahvusraamatukogust 1 ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogust samuti 1 tellimus.
Maakond.
Vallaraamatukogude haruraamatukogudes vahetatakse väljaandeid omavahel väga palju ja on suur töö raamatukoguhoidjate poolt nende vahetuste kokkuleppimine ja teostamine. RVLi puhul on just eriti olulised väljaannete liikumised valla piires, soovitud raamatud tuuakse lugejatele ikka esmajärjekorras lähimast raamatukogust. Palju kasutatakse võimalust maakonna mõnda teise raamatukokku tellitud väljaannete jätmist Võrumaa KRK komplekteerimisosakonda vastava raamatukogu riiulisse, kust siis kas raamatukoguhoidja või mõni vallavalitsuse töötaja need ära võtab ja kohale toimetab.
Võru valla raamatukogudest vahetasid enim raamatuid Lasva, Tsolgo haruraamatukogu ja Hanikase teeninduspunkt. Mitte ühtegi raamatuvahetust ei teinud Vana-Vastseliina haruraamatukogu.
Rõuge vallas tegeletakse ASLiga kõige aktiivsemalt Haanja, Luutsniku, Rõuge, Ruusmäe ja Viitina raamatukogudes.
Setomaa vallas tellitakse RVLi teel väljaandeid põhiliselt Võrumaa KRKst. ASL puhul on pigem laenutamine sellest kogust, mis on lähedal, näiteks Obinitsas tellitakse Meremäe raamatukogust ja vastupidi.
Antsla vallas tellitakse raamatuid kõige rohkem Võrumaa KRKst ja Antsla Linnaraamatukogust.



5.3.8 Infopäringud
Päringud 2024
Päringud 2025
Muutus (+-)
14358
14480
+122

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs tehti 2024. aastaga võrreldes 629 infopäringut rohkem, see muudab maakonna kokkuvõttes infopäringute arvu võrreldes eelmise aastaga suuremaks. Bibliograafi poole pöörduti materjali leidmiseks loovtööde, teadustööde ning erinevate teemade kohta - isikud, hooned, piirkonna ajalugu, artiklid ja fotod vanades väljaannetes. Samuti tunti huvi käsitöö, taimekasvatuse ja vaimse tervisega seotud teemade vastu. Lugejatele koostati teemanimestikke, mis saadeti e-posti aadressidele. Otsiti raamatukogus kirjandust soovitud teemade kohta, tutvustati andmebaaside RIKSWEB, Ester, Digar, Etera jt otsinguvõimalusi. Olid mõned äraütlused, sest materjali sooviti kohe või oli lugeja raamatukogus võlglane. Maakonna raamatukogusid nõustati päringute lahendamisel ja teavikute leidmisel. Sageli pöördusid materjalide sooviga bibliograafi poole vahendajad, näiteks põhikooli õpilaste vanemad või õpetajad. Gümnaasiumi õpilased ja täiskasvanud pöörduvad ise ning sel juhul tutvustame võimalusel iseseisva otsingu võimalusi, sh raamatukogu andmebaase.
Infopäringute peamised teemad: lühike kokkuvõte
Võrumaa KRK
Vastamisel kõige ajamahukamad infopäringud tehti järgmistel teemadel: nutiseadme mõju teismelise ajule; Eesti kooli ajalugu 1940 -2025; fileeheegeldatud jõulukardinad; kollaaž – mõiste, ajalugu, kunstnikud; Mulgi meeste viievärviline tekk; Antsla kaupluse omanik Mart Tederi elust pärast 1935. aastat; Võru ja Võrumaa usuelu; Võrumaa muistendid; oksjoni korraldamine; külapoodide ajalugu.
Maakond.
Võru vallas: kultuuriinfo, asutuste info, erinevate raamatute ja kirjanike info. Kirepi raamatukogus oli huvitav päring – „Kas orav sööb pekki?“.
Antsla vallas: keskkond, rahvapärimused, loodusteemad lasteaialastele, haigused, bussigraafikud, retseptid, köögiviljade istutusajad, käsitöö, kirjanike info, Bernard Kangro kirjanduspreemia võitja info, edasiõppimise võimalused.
Setomaa vallas: Seto kultuurilugu, poliitika, Omniva teenused, asutuste kontaktid.
Rõuge vallas: valimised, kuulutuste ajalehte panemine, reisid, kirjanike info, retseptid, traktorite ehitus.
Maakonnas üldiselt infopäringute arv vähenes, see võib olla seotud noorema põlvkonna järjest paremate nutitelefonidega, mis võimaldavad kiiret ja mugavat ligipääsu vajalikule teabele. Kuna info on vaid paari puudutuse kaugusel, siis eelistatakse sageli iseseisvat otsingut raamatukoguhoidja poole pöördumise asemel.
5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused
Võrumaa KRK.
Korraldati üheksa virtuaalnäitust, virtuaalüritusi oli kaks. Virtuaalnäitustest tooks esile raamatuaasta tähestikunäitused „E- nagu eredad elukaareraamatud“ ja „ J- nagu järjehoidja“. Viimase näitusega tutvustati raamatukogule kingitud järjehoidjaid. Virtuaalürituse „Sünnipäevatervitus Bernard Kangrole“ ja -näitusega „Bernard Kangro teosed Võrumaa keskraamatukogu kogudes“ tähistati Võrumaa suurmehe 115. sünniaastapäeva. Kõik näitused on järele vaadatavad Võrumaa KRK videokanalil. Komplekteerimisosakonna juhataja tutvustas kord nädalas Teams’i teel uudiskirjandust. Seda hindavad maakonna rahvaraamatukogude töötajad väga, sest see lihtsustab väljaannete valimist raamatukogudesse. Võrumaa KRK videotervituses Eesti Raamatu Aasta alguse puhul tutvustati raamatukogu ajalugu.
Maakond.
Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks alustasid raamatukogud koos SA Võrumaa Arenduskeskusega videotervituste koostamist, mis on ühtlasi ka raamatukogude ajaloo ülevaated. Videoklipid on üleval raamatukogude kodulehtedel, samuti on need järele vaadatavad YouTube’is. Võru Vallaraamatukogu korraldas 22 virtuaalüritust, kus lehe jälgijatel oli võimalus osaleda Kahoot!-mängudes. Samuti osaleti erinevatel virtuaalkoolitustel.
5.3.10 Tasulised teenused
☒ Printimine, paljundamine
☒ Ruumirent
☒ Üritused
☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)
☒ Spiraalköide
Lisaks pakutakse veel näiteks selliseid teenuseid: pesupesemise teenus, dušši kasutamise teenus, markide, ümbrikute ja õnnitluskaartide müük.
Võru valla raamatukogudes on oma valla inimestele raamatukogudes pakutavad teenused üldjuhul tasuta.
5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d 2024
Lug-d 2025
Muutus (+-)
Külast-d 2024
Külast-d 2025
Muutus (+-)
Laenut 2024
Laenut 2025
Muutus (+/-)
4252
4 026

-226
57177
57763
+586
79493
77270
-2223

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs on lastest lugejaid registreeritud rohkem kui 2024. aastal (+65), muutus tuleneb tõenäoliselt sellest, et nii mõnigi maakonnas asuv rahvaraamatukogu on olnud pikemalt suletud või töötabki vaid mõnel päeval nädalas ja lihtsam on registreerida end suurema raamatukogu lugejaks, mille lahtiolekuajad on soodsamad. Laste külastuste ja laenutuste arv Võrumaa KRKs on samuti suurenenud (vastavalt siis + 3789 ja + 922).

Maakond.
Hea meel on tõdeda, et kuigi maakonnas laste arv on langenud, külastatavus siiski tõuseb. Ja vaatamata sellele, et klassikülastusi nii palju ei ole, kui n-ö Nukitsa-aastal, siis erinevad muud üritused on toonud külastajaid, kellest on saanud raamatukogu lugejad.
Laenutuste arv maakonnas vähenes, peamiselt laenatakse õppetööks vajalikku kirjandust, kuid on jätkuvalt ka huvilugejaid. Vähemaks on jäänud uurimustööde kirjutajaid.
Lapsi saab hästi suunata ja nende (lugemis)harjumusi kujundada – kui neile meeldib raamatukogus käia ja nad tunnevad end seal turvaliselt, jõuavad nad varem või hiljem ka lugemiseni. Oluline on sõprade mõju: kui üks laps loeb raamatut ja soovitab loetut teistele, tekib huvi ka kaaslastel sama teost lugeda. Lugemisharjumuse kujunemisel on suur roll õpetajatel – kui õpetaja ise raamatukogu külastab, annab ta sellega õpilastele head eeskuju.
On rõõmustav, et osades koolides tegutsevaid rahvaraamatukogusid toetavad ka koolid ise, et lastele saaks soetada rohkem laste- ja noortekirjandust. Raamatukogutunnid ja kohtumised kirjanikega innustavad õpilasi lugema. Nii saavad lapsed parema ülevaate raamatukogu võimalustest ja tulevad hiljem koos vanematega endale raamatuid laenama.
Neis raamatukogudes, kus statistilised näitajad on langenud, peituvad peamised põhjused piirkonna laste arvu vähenemises, koolide pakutavates õppekavavälistes tegevustes ning kooliraamatukogude ja noortekeskuste aktiivsemas tegutsemises. Samuti tuuakse välja, et lapsevanemad laenavad lastele raamatuid oma nime alt ja sageli piirdubki nooremate laste kokkupuude raamatukoguga kohapeal raamatute sirvimisega, ilma et neid koju kaasa laenataks. Positiivsete põhjustena tuuakse välja, et rahvaraamatukogu ja kooliraamatukogu liitmisel on raamatukogu fond suurenenud laste- ja noorteraamatute arvelt. Raamatukogu on koht, kus aega parajaks teha enne bussile minekut, trenni või vanemaid töölt oodates. Aina enam tihendatakse koostööd koolide ja lasteaedadega, sest see on kõige parem viis loota, et tulevikus need lapsed ka omal valikul raamatuid loevad. Tore on märkida, et raamatukogusid külastatakse koolivaheaegadel koos vanavanematega, kelle juurde puhkama on tuldud. Palju on kaasa aidanud lauamängude laenamise võimalus ja lastenurkade hubasemaks tegemine. Tihti jõutakse väiksematesse raamatukogudesse aga hoopis seetõttu, et suuremas raamatukogus on kohustuslik kirjandus juba välja laenutatud.
Tuleb tõdeda, et kui külastuste arvud tõusevad ja laenutuste arvud langevad, on raamatukoguhoidjad muutunud järjest aktiivsemateks ürituste pakkumistega, mis meeldivad nii lasteaia- kui ka koolilastele ja on õpetajatel mugavad kasutada. Nüüd tuleks veel mõelda, kuidas üritustel osalejad ka raamatuid endaga kaasa võtaksid.
Ruusmäel on lastel vihmase ilma kohta lausa oma termin – „raamatukogu ilm“.
5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine
Võrumaa KRK.
Juba väljakujunenud sihtrühmad, kellega arvestatakse lasteosakonna kogu komplekteerimisel, on peamiselt:
• mudilased ja nende vanemad;
• lasteaiaealised, kes laenavad raamatuid välisteeninduspunktis või rühma laenutusretkel;
• veerimaõppijad;
• põhikooliõpilased, kes peavad lugema õpetajate soovituslike või kohustuslike nimekirjade teoseid või tegema koolitööd teatmeteoste põhjal;
• õpetajad, kes oma koolitööks laste kasvatuseks raamatuid või tunni sisustamiseks teemaraamatuid soovivad.
Läbi aastate on püütud komplekteerida oma kogu vastavalt lugejate ootustele ja oletada nende soove tuginedes päringutele.
LASTEOSAKONNA KOGU
2020
2021
2022
2023
2024
2025
Aasta jooksul saadud teavikuid (eksemplare)
1489
1263
1268
829
1022
1001
Annetuste osakaal juurdetulekust
27%
12%
25%
8,3%
1,8%
8%
Aasta jooksul kustutatud teavikuid (eksemplare)
1374
1440
1521
2706
246
439
Lasteosakonna teavikute kogu aruandeaasta lõpul
34282
34104
33852
31975
32750
33313
Lasteosakonna teavikute kogu ringlus
1,8
1,9
1,8
2,1
2,1
1,3

Maakond.
Raamatute hindade pideva tõusu ja laia valiku tõttu kujundavad paljud raamatukogud oma lasteraamatute kogu eelkõige tunnustatud teoste põhjal, nagu näiteks auhinnatud raamatud (Hea Lasteraamat, Hea Noorteraamat, Paabeli torni auhind). Otsuste tegemisel toetutakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitustele, maakonnaraamatukogude töötajate kogemustele, õpetajate arvamustele ja väärtuslikke soovitusi saadakse ka lugejatelt endilt.
Lastekirjanduse komplekteerimisel lähtutakse vanuserühmadest, teemade mitmekesisusest, harivast sisust, populaarsetest autoritest ja sarjadest ning köitvatest illustratsioonidest. Uue kirjanduse tellimisel pööratakse enim tähelepanu lasteaialastele, 1.–3. klassi õpilastele ja noortele suunatud raamatutele, kuna just nendes vanuseastmetes on lapsed olnud aastate lõikes kõige aktiivsemad lugejad.
Laste motiveerimine lugema ja raamatuid laenama võib vahel olla keerukas, sest sageli eelistatakse lühikese tekstiga teoseid, süvenemata sisu kvaliteeti. Järjepidev koostöö õpetajatega ja teadlik suunamine aitab aga lastel avastada häid raamatuid ja kujundada lugemisharjumust, mis ei põhine üksnes lehekülgede arvul või teksti nappusel. Tehakse tihedat koostööd läheduses asuvate lasteaedade ja koolidega ning arvestatakse nende soovidega – kui mõni klass või rühm vajab teoseid, mida kohalikus raamatukogus ei leidu, tellitakse need laenuks teistest kogudest. Sageli lepitakse naaberkogudega kokku ka selles, et väiksema nõudlusega teemadel jagatakse ostud omavahel ära: igaüks soetab teatud raamatud ja neid laenutatakse hiljem vastastikku.
Kuna raamatute hinnad on pidevalt tõusuteel, ei ole võimalik teoseid varuks tellida. Piirkondades, kus raamatukogu tegutseb koolihoonetes, on olukord mõnevõrra soodsam, sest seal toetab kool omalt poolt raamatute soetamist.
Noortekirjanduse komplekteerimisel arvestatakse eelkõige noorte ootusega leida raamatutest aktuaalsed teemad nagu suhted, eneseleidmine jms. Komplekteerimisel lähtutakse laenutusstatistikast, lugejate ja õpetajate soovitustest, et tagada kogu, mis toetaks kooliprogramme, lugemismänge, raamatukogus toimuvaid üritusi ja raamatukogutunde. Palju tegeletakse järelkomplekteerimisega.
Enimlaenatud laste- ja noorteraamatud Võru maakonna rahvaraamatukogudes aastal 2025 olid:

Pealkiri
Autor
Ilmumis-aasta
Võru maakonna rahvaraamatukogudes eksemplare
Laenutusi aastal 2025
Varastatud oranž jalgratas
Keränen, Mika
2008
41 (neist 14 Võrus)
180
Kaka ja kevad
Kivirähk, Andrus
2009
49 (neist 14 Võrus)
170
Tobias ja teine B
Raud, Piret
2010
58 (neist 19 Võrus)
159
Muri ja Mari
Butler, Dori Hillestad
2019
13 (neist 12 Võrus)
159
Kolmanda A kriminalistid
Tomusk, Ilmar
2012
49 (neist 15 Võrus)
154
Nõiaorg
Tinnuri, Urve
2025
21 (neist 2 Võrus)
148
Sööbik ja Pisik
Egner, Thorbjørn
2013
117 (neist 47 Võrus)
142
Käpapatrull

2024
22 (neist 10 Võrus)
138
Paharet ja Unistaja
Petrone, Epp
2018
25 (neist 9 Võrus)
137
Sipsik
Raud, Eno
2009
172 (neist 47 Võrus)
137

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused
Võrumaa KRK.
Laste lugemisharjumuste kujundamisel on oluline, et laps ja raamat kohtuksid võimalikult vara ja tihedalt. Võru linnas käiakse õppeaasta jooksul üle nädala kõigis linna lasteaedades raamatuid laenutamas, et lastel tekiks raamatukogu kasutamise kogemus ja julgus. Võru linnal on hea traditsioon kutsuda raamatukogu esindaja lusikapidudele, kus lapsed oma esimese raamatu ja info raamatukogu lasteosakonna kohta saavad. Ei tohi unustada ka koolilapsi, aga kahjuks tuleb raamatukogul konkureerida nii digivahendite kui ka trennidega ja seetõttu käivad vanemate klasside õpilased juba harvem raamatukogus. Asja parandab erinevate raamatuesitluste ja tundide tegemine nii raamatukogus kui ka raamatuid kooli viies. Oma töös peame oluliseks ka traditsiooniliste ning uute lugemismängude koostamisi ja nende raamatukogus toimumisi.
Aasta suurimaks ürituseks on „Laste-Raamatusuve-Bingo“, mis kestab 15. maist kuni 15. augustini. 2025. aasta suvelugemine tõi rekordarvu lõpetajaid (165, osalejaid üle 200 ja kokku loeti 1362 raamatut). Korraldati maakondlikke luulevõistlusi, ettelugemispäevi ja kirjandusmänge, mille võitjad Võru maakonda suurüritustel esindasid. Raamatukogutöötajad tegid ise lasteaialastele nukuetendusi, koolilastele pakuti kirjandustunde Eesti kirjandusest ja selle ajaloost, Ilon Wiklandist ja liblikatest. Võru Kunstikool korraldab õpilastööde näitusi ja lõputööde kaitsmisi lasteosakonnas. Lastel on taas võimalus käia raamatukogus ette lugemas lugemiskoerale.
Maakond.
Huvi lugemise vastu tuleks kujundada juba varases lapsepõlves, mistõttu on tähtis, et raamatukogud oleksid tugevad koostööpartnerid lasteaedadele, koolidele ja kogukonnakeskustele. Üle maakonna kingitakse lusikapidudel vastsündinutele raamat „Pisike puu“, millest saab lapse esimene isiklik teos.
Raamatute tutvustamine mängulisel viisil soodustab raamatusõprade kujunemist. Näiteks Kuldres kargas raamatust välja Pipi, kui raamatukogus tema juubelit peeti. Samas raamatukogus toimus raamatute „Pöial-Liisi”, „Hans ja Grete”, „Nukitsamees”, „Naksitrallid” tegelaste tutvustamine ja iga tutvustuse juurde mängis Antsla Muusikakooli õpilane tegelast iseloomustava klaveripala. Muumide 80. sünnipäeva tähistati erinevates raamatukogudes (Kuldre, Meremäe) suurejooneliste üritustega. Aina enam on hakanud raamatukogutöötajad viima raamatuid lasteaedadesse.
Esimese ja teise kooliastme lugemisharjumuste edendamisel mängivad kõige suuremat rolli õpetajad, kelle antud ülesanded toovad õpilased raamatukokku. Sama tähtis on individuaalne suhtlemine, et lapsel tekiks huvi ja raamatukogu tunduks hea ning turvalise kohana, kus kohtuda sõpradega või lihtsalt aega veeta. Hea on õpilastele pakkuda raamatukogutunde, mille eesmärgiks on õpetada raamatukogu kasutamist, kuidas raamatuid otsida, tutvustada raamatukogus olevaid raamatuid, õpetada raamatute hoidmist ja parandamist. Luutsniku raamatukogus korraldati üritus „Tule mängi minuga: sõbrakuu“(mängiti näpu- ja käpiknukkudega) ja „Kaisukarupäev“, mis laste seas sooja vastuvõtu leidsid. Osulas korraldati isadepäeval katuselaastu löömise õpituba. Nii tuuakse raamatukogu noortele lugejatele lähemale. Antsla Linnaraamatukogus on laste lugemisharjumuse kujundamisel väga tähtis koostöö Lusti Lasteaia õpetajatega.
Aina enam tuleb raamatukoguhoidjatel ennast reklaamida sotsiaalmeedias või mõelda välja uusi tegevusi. Orava raamatukogus korraldati lastele meisterdamisi, näiteks tehti emadepäevaks lilli, teemanttikandis võtmehoidjaid, helkureid. Meremäe raamatukogu oli kolmapäeva õhtuti kauem avatud just lastele mõeldes. Tsolgos kirjutavad gümnasistid raamatukoguhoidjale Messengeri oma raamatusoovid ja neile jäetakse raamatud postkasti.
Erinevate toredate raamatukoguürituste seas jäid aruannetest silma ühised tegemised:
• Kohtumised kirjanike ja kultuuritegelastega (erinevates raamatukogudes käisid külas Liis Sein, Ivar Rosenberg, Rainer Rahasepp, Contra, Kauksi Ülle jne). Mitmeid kohtumisi ja jutuminuteid seoti Seto kultuuri nädala ja võro keele päivaga.
• Etlusvõistlused: “Tooliteater“ (19. etluskonkurss Võru maakonna 5.–9. klassi õpilastele), vendade Liivide loomingule keskendunud etlusvõistluse maakonnavoor, ettelugemise võistlus „Kullast kallim“ (32. korda toimuv 4. klasside õpilastele mõeldud võistluse maakonnavoor).
• „Laste-Raamatusuve-Bingo 2025“ – tegemist on laste traditsioonilise maakondliku suvise lugemismänguga ja osalejaid on aina enam ka teistest maakondadest peale Võrumaa. Täismängu lugejad osalesid auhinna loosimisel kõik nad kutsuti Võru kinno Kannel, kus vaadati esitlust sellest, kuidas saab film alguse ja mis juhtub enne, kui film üldse kinno jõuab. Ühiselt vaadati ka filmi. Lasva raamatukoguhoidja tänas oma raamatukogus osalejaid veel lisapeoga.
• Suveperioodil toimus Setomaal „Laste suvelugemine“, mille raames sai laps enda valikul etteantud tabelisse märkida, kui palju raamatuid (kuni 10) suvel raamatukogust laenutas ja luges ning sügisel toimus lastele tunnustusüritus.
• „Lugemisisu“ programmiga oli 2024/25 hooajal seotud Võrumaalt 11 raamatukogu, 2025/26 aastal 10 raamatukogu.
• Ilon Wiklandi kohvernäitus ringles Võrumaal 2025. veebruari lõpuni. Selle aja jooksul käisid kohvrid erinevates raamatukogudes ja koolides.
• Eesti Raamatu Aastale kohaselt korraldati üritusi ka teema-aasta raames ja aukohal oli emakeelepäeva tähistamine „Nublu“ ühislugemistega ja lastekaitsepäeva tähistamine.
• Traditsioonilised üritused aitavad raamatukogusid pildil hoida. Näiteks luuletuste lugemine Marie Heibergi mälestusmärgi juures Urvaste kiriku pargis, kogukonnafestivalide lastepäevad ja pop-up raamatukogud, Uudishimupäeva ja Eesti kirjanduse tähtpäevade tähistamine. Lugemistundi tähistati nii raamatukogudes kui ka koolides.
5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus
Üritused/tegevused 2024
Üritused/tegevused 2025
Muutus (+-)
 1432
2031
 599

Üritused/tegevused
Arv
Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine*
763
Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud
527
Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud
48
Kontserdid või muusikasündmused
7
Kunsti- või käsitöönäitused
58
Lugejamängud ja -võistlused
45
Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud kirjandussündmused
261
Üldharivad loengud ja töötoad
186
Kogukonnaüritused, Seltsing „Elulõng“, „Anname au“ meenete müümine, Antsla valla eakate jõulupakkide jagamine, raamatuklubi „Väärikad“ asutamine, väikeste vallakodanike vastuvõtt „Pisike puu“ raamatu jagamine, mittekirjanduslikud kohtumised, veebipõhine „Kahoot!“.
136

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs alustas aprillis tegevust raamatuklubi, sellest on saanud igakuine raamatusõprade kogunemine. Erinevaid huvigruppe tõid raamatukokku terviseloengud ja Rahvusarhiivi andmebaaside tutvustus. Publikurohked olid kohtumised Lauri Räpi, Hedvig Hansoni ja Ene Rämmeldiga. Oluline oli maakondliku konverentsi „Kirjanduse keerises“ korraldamine koos SA Võrumaa Arenduskeskuse ja Võru Kreutzwaldi Kooliga. Ürituse olulisus seisnes eelkõige noorte kaasamises ja nende kirjanduse juurde suunamises. Raamatuaasta vaiba tikkimine tõi raamatukokku erinevaid käsitööhuvilisi lähemalt ja kaugemalt, Võrumaa KRK töötajad tikkisid vaibale Võrumaa KRK logo ja mitmeid väiksemaid detaile.
Kogukonda kaasavad rohevahetuse ja saagivahetuse üritused olid raamatukogu kasutajate seas väga populaarsed ja osalejaid oli rekordarv. Saagivahetuse üritus sai suure tunnustuse osaliseks: üritusele omistati Võru maakonna 2025. aasta täiskasvanuhariduse õpiteo laureaaditiitel. Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse täiskasvanute koolituse projektijuht Terje Kruusalu: „Kindlasti on tõusnud raamatukogu populaarsus mitte ainult raamatute laenutamise kohana, vaid asutusena, mis hoolib oma kogukonnast ning kus saab õppida, uusi teadmisi ja oskusi omandada ja ennast arendada. Saagivahetus on soodustanud mitteformaalset õppimist, kus teadmisi jagatakse kogemuste kaudu, mitte klassiruumides. Sugugi tähtsusetu pole ka see, et majanduslikult haavatavamad inimesed saavad võimaluse viia koju tasuta värskeid aiasaadusi.“.
Lugemisprogrammis „Raamatuga kevadesse. 50 põnevat hetke“ loeti krimikirjandust. See oli kaheksas Võrumaa KRK korraldatud lugemisprogramm, milles osales kokku 47 lugejat Võrumaa KRKst, Lasva, Vastseliina, Varstu ja Kuldre raamatukogust ja Kuldre raamatukogu Urvaste teeninduspunktist.
Raamatukogus toimusid mitmed töötoad, täiskasvanud õppija nädalal õpiti küpsetama foccacciat, suvikõrvitsavormi- ja pirukat, meisterdati kangast kõrvitsaid ja väljaspool raamatukogu korraldati mälumäng Võru Linnavalitsuse töötajatele.
Üks tähtsaimaid lasteüritusi oli 13. „Laste-Raamatu-Suvi“, mis toimus üle maakonna. Septembris tegi raamatukoguhoidja Maarja Kirschbaum ühisettekande koos Viljandi Linnaraamatukogu huvijuhi Anneli Kengsepaga XXII üleriigilisel lasteraamatukoguhoidjate päeval, rääkides muuseumihariduse mikrokraadist ja haridusprogrammidest. Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga koostöös hakkas Võrumaa KRKs käima lugemiskoeratiim. Algas koostöö Võru Rahva Raamatu kauplusega, kus lasteosakonna juhataja kord kuus pühapäeva hommikul lastele raamatuid käib ette lugemas.
Maakond.
Üritused toovad raamatukokku inimesi, kes muidu võib-olla ei tuleks. Sageli naasevad nad ka hiljem laenutama või teisi teenuseid kasutama. Raamatukogu muutub kohtumispaigaks, kus eri vanuses ja huvidega inimesed kokku saavad. See suurendab kogukonnatunnet ja seob raamatukogu kohaliku eluga.
Võru valla raamatukogudes olid üritustel osalejate hulgas enamuses lapsed, mis kinnitab raamatukogu olulist rolli noorte hariduse ja vaba aja sisustamisel. Võru Vallaraamatukogu poolt korraldatavad veebipõhised Kahoot! mängud on saanud laste ja noorte hulgas väga populaarseks. Kirepi raamatukogu korraldas õppereisi Valma külaseltsi ja Kärstna mõisasse, raamatukogus toimuvad taimevahetus ja saagivahetus. Lasva raamatukogus toimunud luule- ja lauamänguõhtud täiskasvanutele ning raamatukogutunnid lasteaialastele on kogukonnale väga tähtsad. Vana-Vastseliina raamatukogu poolt on korraldatud juba 25 aastat kultuurireise, 2025. aastal toimus reis Põltsamaale.
Antsla Linnaraamatukogus toimus huvitav loeng koos videomaterjaliga „Piibel Eesti kultuuriloos“, kus esinesid Jaan Bärenson ja Mart Rannut. Kuldre raamatukogus tähistati kohaliku kirjaniku Marie Heibergi 135. juubelit ja toimus igakuine eakate võimlemine koos jututoaga, Tsooru raamatukogus kogunes kaheksa korda seltsing „Elulõng“.
Setomaa vallas tähistati Mikitamäe, Meremäe ja Obinitsa raamatukogude 100. sünnipäeva. Saatse raamatukogus oli peamine inimeste abistamine e-teenuste kasutamisel, kuna raamatukogu on hooldekoduga ühes majas.
Rõuge vallas Misso raamatukogus käib koos ansambel „Aleaa“, Mõniste raamatukogus kohtub Mõniste Maanaiste Selts. Viitina, Nursi ja Ruusmäe raamatukogudes toimuvad igakuised eakate kokkusaamised. Rõuge raamatukogu korraldab eakatele igakuiseid teehommikuid, tegevust alustas raamatuklubi ja raamatukogu ruume kasutab kooskäimiseks ka õpetajate raamatuklubi. Uus ürituse formaat teaduskohviku näol kutsub kokku osalema ja arutlema kõiki teadusteemadest huvitatud inimesi. Luutsniku raamatukogu osales kodukandipäeva korraldamises. Nursi raamatukogu olulised üritused olid Lükka punkri langemise 80. aastapäeva tähistamine ja täiustatud väljaanne „Lükka punkri lugu“ esitlemine.

5.5.1 Kasutajakoolitused
Koolitused 2024
Koolitused 2025
Muutus (+-)
 1543
 196
 -1347

Võrumaa KRK.
Aastaid võrrelda ei ole võimalik, kuna varem näidati kasutajakoolituste all ka diginõustamisi, mida oli väga palju. Peamised kasutajakoolitused olid: põlvkondadevaheline nutiseadmete koolitus „Muna õpetab kana“, koduteeninduse kliendile heliraamatute lugeri kasutamise õpetamine, nutitelefoni kasutamine, telefoni rakenduste installimine ja deinstallimine, ikoonide korrastamine, piltide sünkroniseerimine, terviseportaali kasutamine ja seal esindaja volitamine, geenivaramu andmekogu kasutamine, tuludeklaratsiooni täitmine. Sihtrühmaks on pigem ikka vanemaealised raamatukogude külastajad, tagasiside on olnud alati väga positiivne. Raamatukogusid peetakse esimeseks kohaks, kust mitmesuguste probleemide lahendamiseks abi ja koolitusi saab.
Maakond.
Võru vallas olid peamised kasutajakoolitused suunatud lastele, näiteks kaartide, jõulukuulide, halloweeni asjade jm meisterdamise koolitused. Osula raamatukogus viidi läbi 16 rühmakoolitust, mis on märkimisväärne tulemus.
Rõuge vallas toimusid koolitused „Tark maaelu“, milles osalesid kolm raamatukogu: Misso, Varstu ja Viitina raamatukogu ja sealsed lugejad, kokku toimus 36 koolitust, mis jagunesid 2024. ja 2025. aastale. Lisaks toimus koolitus arvuti häälestamise ja hooldamise kohta ja koolitus „Rahvusarhiivi digikogud – kuidas neid kasutada?“.
Antsla Linnaraamatukogus olid kasutajakoolituste põhilised teemad dokumentide allkirjastamine, tuludeklaratsiooni täitmine, tollideklaratsioonid. Kuldre Raamatukogus toimusid „Lugemisisu“ programmiga seotud koolitused.
Lasteaialastele ja õpilastele mõeldud raamatukogu kasutamist, kirjandust, kodulugu tutvustavaid koolitusi korraldatakse üle maakonna ja need on populaarsed.
Koostööpartnerid
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK koostööpartnerid on läbi aastate olnud Võru Linnavalitsus, SA Võrumaa Arenduskeskus, Võrumaa Muuseum, Võru Noortekeskus, SA Võru Kannel, ETKA Andras, EPALE Eesti keskus, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus EWERS, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Võru Kunstikool, haridus-ja mäluasutused, raamatukogud üle Eesti. Alustati koostööd Võru linna sõpruslinna Bad Segebergi kultuuri- ja raamatukogutöötajatega, kes käisid jaanuaris Võrus raamatukoguga tutvumas. Koostööplaane arutati edasi juba juulikuus Saksamaal Bad Segebergi raamatukogus, kus koos Võru Linnavalitsuse delegatsiooniga käis raamatukogu arendusjuht. Lasteosakond tegi koostööd kõigi Võru linna lasteaedadega käies neis raamatuid laenutamas, lasteaiarühmad kutsuti raamatukogutundidesse ja etendusi vaatama. Samuti tehti tunde ja etendusi teistele Võru maakonna lasteaedadele. Koolidele pakuti raamatutunde ning esitleti uuemat laste- ja noortekirjandust. Õpetajatele koostatakse soovitusliku kirjanduse nimestikke. Koostööpartnerid olid 2025. aastal ka Transpordiamet ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Raamatukogutöötajad osalesid Haridus- ja Lastefestivalil, lasteaia Päkapikk perepäeval, Robootikapäeval, Pärimustantsufestivalil jne.
Maakond.
Võru maakonna raamatukogude töötajad on andnud tagasisidet, et olulisemateks partneriteks ja väga suureks toeks on neile Võrumaa KRK töötajad, kellelt saab alati head erialast nõu ja abi erinevate probleemide lahendamisel.
Raamatukogudes tehakse tihedat koostööd kultuuri- ja rahvamajade, külaseltside, hooldekodudega, kogukonnaliikmetega, vallavalitsustega jt asutustega. Lastetöö koostööpartneriteks on peamiselt koolid ja lasteaiad, noortekeskused, raamatukogud, muuseumid, kirjanikud, kunstnikud ja emakeeleõpetajad. Koostööd hinnati väga tulemuslikuks ja sisukaks – ühistegevused rikastasid nii õppe- kui huvitegevusi, suurendasid kogukonna teadlikkust raamatukogu pakutavatest võimalustest ning toetasid kohaliku kultuuri ja hariduse omavahelist sidusust.
6 Raamatukogu turundus
6.1 Turunduskanalid
☒ Raamatukogu koduleht
☒ KOV-i koduleht
☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, You Tube )
☒ Raadio
☒ Televisioon
☒ Ajalehed, ajakirjad
☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)
☒ Isiklik kutse
Raamatukoguürituste aktiivne turundamine Facebookis, Instagramis, raamatukogude ja KOVide kodulehtedel, infovoldikutes, RIKSWEBis, maakondlikus kultuurikavas ja plakatitel tugevdas raamatukogude nähtavust kogukonnas ning avaldas mitmekülgset mõju. Raamatukogu turunduse mõju avaldub eelkõige kasutajate arvu ja kogukonna kaasatuse suurenemises. Võrumaa väärikate ülikooli loengul "Eesti Raamatu Aasta suur piltvaip. 500 aastat eesti raamatut" Navi Seltsimajas esines koos Eesti Raamatu Aasta 2025 peakomitee aseesimehe Mart Jagomäega ka Võrumaa KRK arendusjuht, kes rääkis Võrumaa KRK tööst ja pakutavatest teenustest ning tutvustas vanimaid raamatuid Võrumaa KRK kogust.
ERR korrespondendid Mirjam Mõttus ja Leevi Lillemäe vahendasid uudiseid Võrumaa KRKst: jaanuaris näidati AK kultuuriuudistes lühikokkuvõtet 2024. aasta raamatukogu kasutamisest ja oktoobris filmiti raamatuaasta vaiba tikkimist Võrumaa KRKs.

Tasulise reklaami tellimiseks puuduvad raamatukogudel rahalised vahendid. Üle-eestilised kampaaniad (näiteks Eesti Raamatu Aasta tähistamine) tõmbavad raamatukogudele suuremat tähelepanu, kui kohalikul tasandil ürituste reklaamimisel võimalik on, see mõjutab väga positiivselt raamatukogude nähtavust ja külastatavust. Võrumaa KRKs kasutatakse Canva tasulist programmi ürituste ja näituste kuulutuste kujundamiseks, mis võimaldab teha rohkem silmahakkavaid põnevaid kuulutusi.
6.2 Väljaannete publitseerimine
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs koostati kirjanik Bernard Kangro 115. sünniaastapäevaks bibliograafia, mis on vaadeldav raamatukogu kodulehel. Täiendati veebiväljaandeid „Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaadid“ ja „Raamatukogud Võrumaal“. Võru Linna Lehes tutvustati uusi koduloolisi raamatuid. Eesti Raamatu Aasta puhul kirjutati raamatukogu töötajatest osakondade kaupa, need kirjutised ilmusid järjest mitmes lehes.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogu raamatukoguhoidjad kirjutasid Võru Valla Teatajasse hulgaliselt artikleid koos pildimaterjaliga ja raamatusoovitusi, samuti avaldati kirjutisi ka Võrumaa Teatajas ja ajalehes Uma Leht. Näiteks ilmus Võru Valla Teatajas Orava ja Lasva haruraamatukogude raamatukoguhoidjate ühine artikkel ”Lasva, Orava ning Tsolgo haruraamatukogude lugejad käisid ühisel õppereisil”.
Setomaa lehes ilmus lugu Mikitamäe külast „Mikitamäe külä aoluulinõ ülekaehus“, raamatukogutöötaja toimetas kohaliku koduloouurija Leo Reissaare kroonikakogust pärit tekste. Obinitsa raamatukogu ja Setomaa kooli kogukonnaklassi koostöös toimunud raamatukogutunni kajastus ilmus setokeelses Tähekeses.
Kuldre raamatukoguhoidja kirjutas Antsla Valla Lehes artikli „Raamatusuve BINGO”.
Väga olulise panuse raamatukogude pildile toomiseks andis Linda raamatukogu juhataja, kelle sulest ilmus Võrumaa Teatajas 20 artiklit, mis kajastasid raamatuaastat ja raamatukogudes toimuvat.
7 Eesmärgid tulevaks aastaks
Võrumaa KRK
Võrumaa KRK saab loodetavasti 2026. aastal kauaoodatud peasissepääsu linna peatänavalt, mida on lubatud ehitama hakata augustis-septembris.
Juunis on plaanis läbi viia väljaannete inventuur, selle tõttu on raamatukogu 10 päeva suletud, ühtlasi vaadatakse inventuuri käigus kriitilise pilguga üle kogu fond ja eemaldatakse mittevajalikud väljaanded.
Maakonna rahvaraamatukogude töötajate nõustamine jätkub tavapärases rütmis, aga kindlasti on väga töömahukas nõustamine uue aruandluskeskkonna RAJU kasutamise osas.
Jätkatakse õppepäevade, näituste ja ürituste korraldamisega, esinema on plaanis kutsuda näiteks Mihkel Raud, Toivo Tänavsuu ja Doris Kareva. Raamatukogus püütakse rohkem korraldada kohalike kirjanike raamatute esitlusi ja neile tähelepanu suunata.
Kiirendist saadud toetuse abil toimub septembris kogu maakonna raamatukoguhoidjate õppereis Helsingisse OODI raamatukokku. Projekti käigus tutvuvad Võrumaa raamatukogutöötajad seenioride õpetamise metoodikaga OODIs. Raamatukogutöötajad omandavad kogemusi, kuidas efektiivsemalt seenioride digipädevusi tõsta ja kuidas motiveerida vanemaealisi individuaalsetel üks-ühele koolitustel osalema.
Võrumaa KRK soetab uute teenuste pakkumiseks digitaalse lõikamismasina, mille abil saame pakkuda raamatukogu kasutajatele võimalust näiteks T-särkidele, kottidele jms kujundusi luua ja meeneid valmistada. Samuti saame raamatukogus digitaalset lõikamismasinat kasutada erinevate töötubade korraldamiseks ja raamatukogu üritustel osalejatele, kirjanikele, lektoritele jt meenete valmistamiseks.
Maakond.
Üldisteks eesmärkideks on projektide kirjutamine lisarahastuste saamiseks, ürituste ja näituste korraldamine, raamatukogutöötajate koolitamine, raamatukogu külastajatele tasuta ja stabiilse avaliku WiFi leviala tagamine e-teenustele ligipääsu parandamiseks ning õppimise ja kaugtöö toetamiseks, laste lugemisharjumuste teadlik ja süsteemne toetamine, raamatukogude kui õppimise ja vaba aja veetmise keskkondade arendamine ja mitmekesiste kultuuri- ja haridustegevuste pakkumine.
Eesmärkidena lastetöö osas on mainitud lastele mõeldud alade sisustamisi ja rajamisi, koolide ja lasteaedadega koostöö jätkamist erinevate programmide raames, töötubade korraldamist. Tegeletakse laste lugemisharjumuste teadliku toetamisega kutsudes külla lastekirjanikke, pakkudes uut kirjandust ja hoides oma lugejaid.
Võru vallas on raamatukoguteenuste paremaks kättesaamiseks plaanis paigaldada raamatute laenutus- ja tagastuskapid Väimelasse, Otsale ja Navile. Eesmärk on tagada raamatuklubi regulaarne ja aktiivne toimimine Võru Vallaraamatukogus, Orava ja
Lasva haruraamatukogudes. Lasva ja Orava raamatukogude lugejatele on kavas korraldada ühine õppe- ja huvikäik Jõgevamaale Palamusele ja Betti Alveri muuseumi. Kirepi raamatukogus on suvel plaanis õppereis (Luunja mõis, Emajõe-Suursoo looduskeskus, Järvselja raamatukogu).
Setomaa vallas soovitakse rahvaraamatukogudele mõeldud toetusmeetmest taotleda toetust Värska raamatukogu arhiiviruumide väljaehitamiseks. Mikitamäel toimub Seto Kuningriigi päev ja selle raames on kavas raamatukogu rohkem esile tõsta ja võimalusel aktiivselt ürituse tegemistes kaasa lüüa. Saatse raamatukoguhoidja läheb 1. juulist ammu väljateenitud pensionile. Meremäe raamatukogus on uus töötaja ja peamine eesmärk on korrastada raamatukogu fond.
Rõuge valla raamatukogudes on eesmärgiks näiteks koduteeninduseks täiendava võrgustiku loomine, et jõuda inimesteni, kes sooviksid lugeda, aga ise raamatukokku ei pääse ja koduteeninduse vajaduste kaardistamine. Plaanis on koostada raamatukogude kodulehekülg.
Antsla Linnaraamatukogus on kavas kirjutada rahastustaotlus Kultuuriministeeriumi kiirendi programmi ja rahastuse saamise korral soovitakse hankida uued riiulid, arvutid, ajakirjade kapid jms. Linda raamatukogu osaleb MTÜ Linda kultuuri- ja vabaharidusseltsi poolt korraldatavate ürituste läbiviimisel ja raamatukogu direktor kirjutab jätkuvalt raamatukogude tööst artikleid ajalehte Võrumaa Teataja.


Aruande koostamisel osalesid kõigi Võru maakonna rahvaraamatukogude töötajad ja Võrumaa KRKst teenindusosakonna juhataja Tuuli Kütt, komplekteerimisosakonna juhataja Aigi Mäesaar, lasteosakonna juhataja Kristi Soll ja asjaajaja-raamatukoguhoidja Kaiu Viimsalu.
Aruande pani tervikuks kokku Merle Koik, Võrumaa KRK direktor








VÕRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE
2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE














Võru 2026
Sisukord
1 Aasta lühikokkuvõte 3
2 Juhtimine ja personal 7
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 14
4 Kogude kujundamine 19
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 24
6 Raamatukogu turundus 38
7 Eesmärgid tulevaks aastaks 39


1 Aasta lühikokkuvõte
2025. aasta oli Eesti Raamatu Aasta ja kõige tähtsamad tegevused toimusid raamatuaasta tähistamiseks. Võru maakonnas käivitati videotervituste loomise programm koostöös SA Võrumaa Arenduskeskusega, videotervitustes kajastati raamatukogude ajalugu ja olulisemaid sündmusi. Raamatuaasta vaiba tikkimine raamatukogudes, Võrumaal kahes raamatukogus - Võrumaa Keskraamatukogus (edaspidi Võrumaa KRKs) ja Antsla Linnaraamatukogus - oli väga oluline sündmus, mis kaasas kogukondi, täitis raamatukogud inimestega ja lisas raamatukogudele populaarsust. Mitmes raamatukogus alustati uute tegevustega, loodi raamatuklubisid ja kaasati lugejaid erinevatesse tegevustesse. Palju toimus kohtumisi kirjanikega ja teiste tuntud inimestega. Olulised olid silmaringi avardavad õppereisid nii raamatukogutöötajatele kui ka lugejatele. Kogu maakonna arvestuses vähenes lugejate, külastuste ja laenutuste arv, see on seotud elanike pideva vähenemisega Võru maakonnas. Võrumaa KRK hoone rekonstrueerimine ja sisustuse uuendamine on toonud samas kaasa nii lugejate kui ka laenutuste ja külastuste arvu kasvu Võrumaa KRKs, see näitab, kui oluline on raamatukogudes ka füüsiline keskkond. Üle-eestilise rahuloluküsitluse Võrumaa tulemuse baasil on selge, et raamatukogudes töötavate inimeste tööd peetakse lugejate poolt väärtuslikuks ja ollakse sellega väga rahul.
2025. aastal tegeleti Võrumaa raamatukogudes lastega nii palju, kui suudeti. Peamisteks tegevusteks olid kohtumised kirjanikega, Ilon Wiklandi elu ja loomingut tutvustava kohvernäituse "Pikk, pikk teekond" esitlemine, koostöö tihendamine erinevate lasteasutustega, parendati lastele mõeldud ruume ning pakuti erinevates hobiringides osalemisi.
1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?
Võrumaa KRK.
1.Võrumaa KRK korraldas Bernard Kangro 115. sünniaastapäeva tähistamiseks maakondliku konverentsi „Kirjanduse keerises“ koos SA Võrumaa Arenduskeskuse ja Võru Kreutzwaldi Kooliga. Ürituse olulisus seisnes eelkõige noorte kaasamises ja nende kirjanduse juurde suunamises.
2. Raamatuaasta piltvaiba tikkimine tõi kaasa positiivse tähelepanu, suurendas osalejates kogukonnatunnet ja raamatukogu olulisust kogukonnakeskusena.
3. EV Kultuuriministeeriumi toetusel käidi õppereisil Järva- ja Raplamaa raamatukogudes, mis avardas võrgustiku liikmete maailmapilti.
4. Toimusid rohe- ja saagivahetuse üritused, mis kaasasid kogukonda ja suurendasid raamatukogu nähtavust. Saagivahetuse üritus sai Võru maakonna aasta 2025 õpiteo laureaaditiitli.

Maakond.
Võru Vallaraamatukogu:
1. korraldas laulu- ja tantsupeo tule toomise ürituse, mis oli kogukondlikku identiteeti ja kultuuripärandit väärtustav sündmus ja osales muudel kogukonna- ja kultuurisündmustel, sealhulgas Võru Lastefestivalil, Männi tänava festivalil ja Postitee Pillerkaar üritustel;
2. korraldas kiirendist saadud toetuse abil maakonnaülese õppereisi Cēsisesse Eesti ja Läti raamatu 500. aastapäeva tähistamise raames, edendades piiriülest kultuuri- ja kirjanduskoostööd.
Setomaa Vallaraamatukogu.
1. Värska raamatukogu korraldas Eesti Raamatu Aasta ürituse ja jutuvestja Ena Mets rääkis teemal „Lood ajast“.
2. Aasta tähtsündmus oli Mikitamäe raamatukogu 100. aasta sünnipäev. Seda tähistati sõnavõttudega, etteastega Rainer Rahasepalt, koostööpartnerite tänamise ja suupistelauaga. Meremäe ja Obinitsa raamatukogu tähistasid samuti oma 100. tegevusaastat ja ühtlasi Eesti Raamatu Aasta algust.
Rõuge Valla Raamatukogu.
1. Alustati teaduskohviku ja raamatuklubi üritustega. Teaduskohvik on raamatukogu uus ürituste sari, mis tutvustab Võrumaalt pärit teadlaste tööd populaarteaduslikus formaadis.
2. Tähistati Haanja raamatukogu 115. sünnipäeva, kus endised raamatukoguhoidjad jagasid oma toredaid mälestusi raamatukogus töötamise ajast. Külas oli ka kirjastuse Varrak tõlkija Maia Planhof ja peomeeleolu lõi Haanja seltskonnalaulu- ja tantsurühm Rüärääk.
Antsla valla raamatukogud.
1. Antsla Linnaraamatukogus oli üheks suuremaks sündmuseks võimalus osaleda Eesti Raamatu Aasta vaiba tikkimisel, palju tähelepanu sai vanimate raamatute näitus, toimus kohtumine lastekirjanik Liis Seiniga ja tähistati Bernard Kangro sünniaastapäeva.
2. Kuldre raamatukogu Urvaste laenutuspunktis tähistati meeleolukalt 100. tegevusaastat, Kuldres toimusid eakate terviseüritused võimlemisega, mis turgutasid kehalisi võimeid ning suhtlemist lähikonnaga ja pärastised jututoad.
Aruandeaasta tähtsündmusteks Võrumaa lastele on peetud tegelustunde Ilon Wiklandi kohvritega, Eesti Raamatu Aasta raames lastekirjanduse tutvustamist, näitust „Põhjamaised raamatukangelased”, kus kohtuvad tegelased lastekirjandusest. Värskas toimus Võrumaa 2. klassi õpilaste ettelugemisvõistlus, kus raamatuaasta raames lugesid õpilased eesti kirjanike loomingut.
1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs toimus palju üritusi just raamatuaastat silmas pidades, näiteks Nullteatri etendus „Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“, külas oli krimikirjanduse asjatundja Jaan Martinson, toimus noorte kirjanduspäev „Kirjanduse keerises“ jne. Eksponeeriti mitmeid teema-aastaga seotud näitusi, näiteks „Pooltund kirjanikuga“ - Eesti Kultuuriloolise Arhiivi fotonäitus, luulenäitus "57 708 päeva märgilist eesti luulet" - Eesti Raamatu Aasta rändnäitus jt.
Oluline sündmus oli raamatuaasta piltvaiba tikkimine lugemissaalis, mis tõi kohale ligikaudu 250 käsitööhuvilist. Sündmus jõudis läbi Eesti Rahvusringhäälingu nii televaatajateni kui ka raadiokuulajateni, rääkimata kohalikust meediast ja tõmbas tähelepanu raamatukogule kui kogukonnakeskusele.
Maakond.
Võrumaa KRK eestvõtmisel ja SA Võrumaa Arenduskeskuse toetusel võeti ette videotervituste maakondlik programm. Videoklipid on üleval raamatukogude kodulehtedel, neid saab järele vaadata YouTube’is ja need jäävad kasutusse ka pärast Eesti Raamatu Aasta lõppu. Raamatuaastat tähistati kogu maakonnas suuremate ja väiksemate näitustega, sealhulgas tähestikunäituse ja Eesti Kirjanduse Seltsi rändnäitustega.
Võru vallas toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel oli kava keskseks teljeks raamatuaasta temaatika, kava koostamisse panustas Kääpa haruraamatukogu raamatukoguhoidja, sidudes riikliku tähtpäeva sisukalt eesti kirjakultuuri ajaloolise tähendusega.
Kõikides Setomaa raamatukogudes toimus lugemisprogramm “Eesti raamatuga läbi aasta”. Igal kuul oli erinev teema või žanr, mida lugeda, see andis võimaluse tutvuda erinevate eesti kirjanike loominguga.
Rõuge Raamatukogus meisterdati taaskasutuskäsitöö entusiasti Ere Raagi juhendamisel vanadest ajakirjadest, -lehtedest ja raamatutest toredaid kaunistusi. Eesti Raamatu Aasta kokkupandud rändnäitus ''...RAAMAT'' oli väljapanek trükistest, mille nimes on sõna ''raamat''. Kuna tegu oli inimeste kodudest toodud raamatutega, siis neid uudistati huviga.
Raamatuaasta piltvaipa said huvilised tikkida ka Antsla Linnaraamatukogus.
Eesti Raamatu Aasta aitas tutvustada lastele ja täiskasvanutele raamatute ajalugu. Au sees hoitakse lastele võru ja seto keele ja kultuuri õpetamist. Tegevustundidest osavõtt tekitas lastes soovi ja harjumuse edaspidigi raamatukogu külastamiseks. Lasteraamatute väljapanekud kalendritähtpäevade teemadel suurendasid lugejate huvi lasteraamatute vastu.
1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?
Võrumaa KRK
Võrumaa KRKs alustati spiraalköitmise teenuse pakkumist, mis on osutunud üsna populaarseks ja annab võimaluse köita koolitöid, uurimusi, kroonikaid jms. Võru Linnavolikogu kinnitas uue kasutatud raamatute müügi eeskirja ja nüüd on võimalik müüa huvilistele pruugitud raamatuid soodsa hinnaga. Koostöös Võrumaa Muuseumiga hakati laenutama muusemipileteid, laenamiseks peab olema Võrumaa KRK lugeja. Mõju on mõlemale asutusele, raamatukogu saab uusi kasutajaid ja muuseum külastajaid. Seoses raamatukoguhoone rekonstrueerimise ja töökeskkonna muutumisega koostati uus riskianalüüs. Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamiseks alustati koostööd Rahva Raamatu kauplusega, kus käiakse kord kuus pühapäeva hommikul lastele raamatuid ette lugemas.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogus alustas tegevust raamatuklubi, mis tõi raamatukogu töösse uuendusliku suuna. Võru Vallaraamatukogu avas koostöös Väimela Lasteaiaga lasteaias lugemisriiuli, kuhu koondati vajalikku kirjandust lastele, lapsevanematele ja õpetajatele. See algatus laiendab raamatukogu teenuste kättesaadavust ja toetab lugemisharjumuste kujunemist varases eas. Lasva raamatukogu sai klaasist vitriinkapi, tänu millele saab edaspidi eksponeerida esemelisi näitusi. Tsolgo raamatukogus said alguse naiste pühapäevahommikused kogunemised, kus kohtutakse huvitavate inimestega ja õpitakse erinevaid asju valmistama.
Setomaa Vallaraamatukogul on alates 2025. aastast oma kodulehekülg, sealt saab infot kõikide Setomaa raamatukogude kohta.
Rõuges alustasid tööd teaduskohvik ja raamatuklubi, hakati välja andma kvartaalset Rõuge valla raamatukogudesse saabunud uut lastekirjandust tutvustavat infokirja Rõuge valla lasteaedadele.
Tsooru raamatukogu sai uued laevalgustid ja uksed, see parandas külastajate ligipääsu ja mugavust ja tõstis ruumide kasutusväärtust. Lisaks uuendati infostend ja loodi AIP-arvuti kasutamise võimalus, mis lihtsustasid teabe kättesaadavust ja teenuste kasutamist.
Linda raamatukogus viidi läbi inventuur ja raamatukogus oli aasta jooksul palju abivajajaid, et ühistranspordi sõidukaarti isikustada.
1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKst olenemata jäi aasta teisel poolel soiku Eesti Raamatu Aasta videotervituste programm, teised eesmärgid täideti. Erinevate ürituste ja näitustega tähistati Eesti Raamatu Aastat, korraldati mitmeid kohtumisi kirjanikega ja teostati kogu maakonna raamatukogutöötajaid kaasav õppereis Järva- ja Raplamaale, aidati läbi viia konverents „Kirjanduse keerises“, tööd alustas raamatuklubi, alustati uue teenusena spiraalköitmise pakkumist ja kasutatud raamatute müümist.
Maakond.
Võru valla raamatukogudes üldjoones püstitatud eesmärgid täideti. Korraldati raamatuaasta üritusi kõigis Võru valla raamatukogudes, jätkati rubriigiga „Raamatusoovitused Võru valla raamatukogudelt“ Võru Valla Teatajas, tutvustati virtuaalset mänguplatvormi Kahoot! laiemale lugejaskonnale, et innustada interaktiivse õppimise ja kaasamise kasutamist hariduses, koolitustel ja üritustel. Viidi ellu projekt „Koostöö ja kultuurisillad: õpime Cēsisest“ ja projekt „Raamatukogu – koht, kus kogukond kohtub“ ning alustati projekti „Avatud ruum – koht, kus kogukond kasvab koos!“.
Rõuge vallas said eesmärgid täidetud, olulisemad neist: suurendati töökoormust kolmel raamatukoguhoidjal, valmis sai uus arengukava, viidi läbi inventuur Rõuge raamatukogus ja korrastati oluliselt kogusid.
Setomaa vallas ei jätkatud Mikitamäe raamatukogus „Hommik autoriga“ sarjaga, sest töötaja vahetus. Teised eesmärgid erinevate ürituste korraldamiseks täideti, sealhulgas tähistati Mikitamäe, Meremäe ja Obinitsa raamatukogude 100. sünnipäeva. Saatse raamatukogus täideti eesmärgid inimeste nõustamisel lugemisvara valimisel ja diginõustamistel.
Antsla vallas Kuldre raamatukogus said seatud eesmärgid täidetud. Urvaste raamatukogu 100. sünnipäeva tähistamise ettevalmistamine tõi mõtteid edaspidiseks raamatukogu ajaloo uurimise täiendamiseks.
Tsooru raamatukogus viidi läbi mitmed tegevused, mis olid planeeritud 2025. aastaks. Linda raamatukogu juhataja kajastas maakonnalehe kaasautorina maakonnas ja Võrumaa KRKs toimunud sündmusi, korrastas fondi ja paigaldas raamatuvahetuse jaoks riiulid.
Laste huve arvestades seatud eesmärgid üldiselt täideti – jätkus koostöö noortekeskuste ja -tubade, koolide ja lasteaedadega, võeti osa erinevatest lugemisprogrammidest ja etlusvõistlustest, kohtuti kirjanikega, Luutsniku raamatukogus sai noorte- ja koolikirjandus eraldatud ja paigutatud omaette riiulile. Võru Vallaraamatukogus loodi lastele hubane ruum, kuhu soetati istumiskotid, riiulid ja mängud ning ruumi sisekujundus muudeti lastesõbralikumaks.
1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks
Võrumaa KRK.
Rahuloluindeks Võrumaa KRKs oli 9,85 (2024. aastal 9,78). See tulemus näitab selgelt, kui rahul on lugejad raamatukogus toimuvaga. Rahuloluküsitluse ankeete sai täita digitaalselt Võru linna ja raamatukogu kodulehel ning paberil kohapeal raamatukogus. Küsitlusele laekus 110 vastust, neist 78 paberil. 98 vastanut hindas viimast raamatukogu külastust 10 punktiga. Üheksa inimest andis hindeks 9, üks inimene 8 ja kaks vastanut 7 punkti. Kõige enam oldi rahul personali ja hea teeninduskorraldusega. Meeldisid raamatute laenutuskapp, koduteenindus, põnevad näitused, väljapanekud ja üritused. Lasteosakonnas kiideti filmide vaatamise võimalust ja toredaid etendusi. Kogudega ollakse pigem rahul. Vastanute arvates on keskkond raamatukogus ilus, puhas ja hubane.
Rahuloluküsitlust võiks teha pigem paari-kolme aasta tagant. Kvooti täita on keeruline, inimesed pigem väldivad igasugu küsitlusi ja uuringuid. Küsitluseks määratud lühikese aja jooksul ei külasta raamatukogu oluline protsent lugejatest. Külastajad mainisid, et on korra juba samadele küsimustele vastanud. Ka võiks olla küsitlusel silmapaistvam visuaal või tunnuslause.
Maakond.
Kogu maakonnas kokku oli rahuloluindeks 9,79.
Paljud vastajad rõhutasid raamatukogu rolli kogukonna kohtumispaigana. Külastajate tagasisides on märgatav väga kõrge rahulolu raamatukogude töö ja õhkkonnaga. Eriti hinnati raamatukoguhoidjate sõbralikkust, abivalmidust ja professionaalsust ning
personaalset lähenemist igale lugejale. Rõhutati raamatukoguhoidjate suurt abi nutiseadmete kasutamise ja internetis toimetamise osas. Esitati ka mõned ettepanekud raamatukoguteenuste arendamiseks, eelkõige sooviti, et raamatukogud oleksid pikemalt avatud. Välja oli toodud probleem koolikirjanduse osas, sest ühel ajal klassitäiele õpilastele sama raamatut ei jagu.
2 Juhtimine ja personal
Maakonna nimi
1. Elanike arv
2.1 Registrikoodiga raamatukogude arv
2.2 Keskraamatukogude arv
2.3 Haruraamatukogude arv
2.4 Rändraamatukogude arv

2.Kokku (2.2+2.3+2.4)
3.Teeninduspunktide arv
2024
34701
8
4
24
0
30
1
2025
34412
8
4
22

0
26
10

2.1 Juhtimine
2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus
2025. aasta novembris ühines Rõuge Valla Raamatukogu meeskonnaga teenusejuht (0,5
kohta), töökoormust suurendati kolmel haruraamatukogu raamatukoguhoidjal.
Antsla vallas ei ole keskraamatukogu moodustatud ja tabelis on haruraamatukogude seast väljas neli Antsla valla eraldiseisvat raamatukogu, mille jaoks tabelis kohta pole.
Rahvaraamatukogu nõukogu
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK nõukogu koosolekud toimusid kahel korral, seoses rahvaraamatukogu seaduse muudatusega otsustati teha nõukogu poolt pöördumine, arutati 2026. aasta eelarve projekti, kiideti heaks lisataotlused ja arengukava muudatus. Kahjuks Võru Linnavalitsus eelarve koostamisel raamatukogu nõukogu otsuseid täies mahus arvesse ei võtnud.
Maakond.
Raamatukogu töö analüüsimiseks ja hindamiseks ja muude raamatukogu tegevust puudutavate oluliste küsimuste läbiarutamiseks on Võru Vallavalitsus moodustanud Võru Vallaraamatukogu nõukogu, mille uus koosseis kinnitatakse märtsis 2026.
Rõuge Valla Raamatukogu nõukogu käis koos 2025. aastal ühe korra ja toetas raamatukogu arengukava, teenuste ja oluliste muudatuste läbimõtlemist, aidates teha kaalutletud ja pika vaatega otsuseid.
Setomaa Vallaraamatukogul nõukogu puudub.
Antsla vallas on viieliikmeline nõukogu nelja raamatukogu kohta, nõukogu tegevuse puhul ei ole raamatukogude töötajad selle mõju märganud.
2.1.2 Rahvaraamatukogu arengukava
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK arengukava muudeti seoses arengukava kehtivuse lõppemisega 2025. aasta lõpus ja Võrumaa KRKl on kehtiv arengukava perioodiks 2026-2028. Arengukava uuendatakse üldjuhul igal aastal, kehtiv arengukava on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/423122025004. Arengukava vaadatakse uuesti üle 2026. aasta oktoobris. Võrumaa KRK olulisemad arengusuunad on kajastatud ka Võru linna arengukavas. Võru linna arengukava tegevuskavas https://www.riigiteataja.ee/akt/417092024017?leiaKehtiv on Võrumaa KRKs planeeritud järgmised tegevused: Võrumaa KRK I korruse rekonstrueerimine ja sisustamine ning parkla rekonstrueerimine ja laiendamine; Võrumaa KRK IKT vahendite uuendamine ja täiustamine ning kaasaegse keskkonna loomine. Võru linna arengukava muutmisprotsessi vältel kaasatakse aruteludesse alati ka raamatukogu töötajad.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogul eraldiseisev arengukava puudub, raamatukogud on kajastatud Võru valla arengukavas. Arengukava (Võru vald 2035 arengukava) kinnitati Võru vallavolikogu istungil 19. märtsil 2025.
Setomaa raamatukogude areng on välja toodud Setomaa valla arengukavas: https://setomaa.ee/wp-content/uploads/2025/08/Setomaa-valla-arengukava-2025-2034.pdf Raamatukogudele on antud võimalus olla kaasatud arengukava koostamise protsessi. Igal aastal saadetakse asutuse juhtidele arengukava ülevaatamiseks.
2025 aasta lõpus sai valmis Rõuge Valla Raamatukogu arengukava 2026-2030
https://rougevald.ee/wp-content/uploads/2026/01/5_Rouge-Valla-Raamatukogu_arengukava_2026-2030.pdf
Antsla valla raamatukogudel arengukavasid ei ole, olulisemad raamatukogude arengusuunad on välja toodud Antsla valla arengukavas: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4111/0202/5014/AntslaVVK_18102022M20_lisa.pdf#
2.2 Eelarve
Tulud ja kulud
Seisuga 31.12.24 €
Seisuga 31.12.25 €
Muutus %
Tulud kokku
1 514 042
1 406 567
-7,1%
Kulud kokku*
1 514 042
1 390 741
-8,1%
Tööjõukulu**
945 163
979 741
3,7%
Komplekteerimiskulu
212 182
210 758
0,7%
sh KOV-lt
141 919
146 007
2,9%
sh riigilt
70 263
64 751
-7,8%
sh KuM-ilt
70 263
64 751
-7,8%
Investeeringukulu***
167 280
14 812
-91,1%
sh KOV-ilt
129 558
14 812
-88,6%
sh riigilt
37 722
0
0,0%
sh KuM-ilt
37 722
0
0,0%
Infotehnoloogiakulu
27 386
25 996
-5,1%

Tööjõukulud on suurenenud 3,7% võrra, see näitab tegelikkuses väga väikest palgakasvu, sest sisaldab ka tööjõukuludelt makstavate maksude osa. Raamatukogutöötajate palgad ei näita raamatukogudes tehtava töö väärtustamist ei riigi ega ka kohalike omavalitsuste poolt. Kui riigilt saadav komplekteerimiskulu on vähenenud 7,8%, siis õnneks KOVidelt saadavad summad komplekteerimiseks on veidi tõusnud, see kompenseerib pisut riigi rahastuse vähenemist.
2.2.1 Raamatukogude projektid
Projekti nimi
Toetuse allikas
Projekti periood
Eraldatud summa
Projekti üldmaksumus
Staatus (lõpetatud, käimasolev vms)
Nullteatri etendus „Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“ (Võrumaa KRK)
Eesti Kultuurkapital
Okt 2024-veebruar 2025
900
1250
lõpetatud
Õppereis Eestimaa südame raamatukogudesse(Võrumaa KRK)
Kultuuriministeerium
Märts-mai
850
1450
lõpetatud
Raamatusuve bingo (Võrumaa KRK)
Eesti Kultuurkapital
Märts-september
500
750
lõpetatud
Eesti lastekirjanike püsiekspositsioon (Võrumaa KRK)
Eesti Kultuurkapital
Jaanuar-november
488
588
lõpetatud
Lasva Rahvamaja näitetrupi „Näitelust“ etendus (Võrumaa KRK)
Eesti Kultuurkapital
August-detsember
200
400
lõpetatud
"Raamatukogu –
koht, kus kogukond
kohtub!" (Võru
Vallaraamatukogu
Kultuuriministeerium

Dets 2024-august 2025
989

1978

lõpetatud
„Koostöö ja
kultuurisillad: õpime
Cēsisest“ (Võru
Vallaraamatukogu)
Kultuuriministeerium

Aprill-oktoober
970

2170

lõpetatud
Avatud ruum -
koht, kus kogukond
kasvab koos!“ (Võru
Vallaraamatukogu)
Kultuuriministeerium

August 2025-oktoober 2026
3807

7615

käimasolev
Nutikas vanus:
digimaailm sinu
sõrmede all ja
sinu tempos. Nutiõpe.(Rõuge valla raamatukogud)
Võrumaa
Partnerluskogu
Sotsiaalse
kaasatuse
meede
Juuni 2025-veebruar 2026
1000
1000
käimasolev
Bluetooth-kõlarite soetamine Setomaa raamatukogudele
Kultuuriministeerium
Jaanuar-mai 2025
599
1318
lõpetatud
Kohtumine kirjanik Liis Seiniga (Antsla Linnaraamatukogu)
Eesti Kultuurkapital
Aprill 2025
150
200
lõpetatud
 Õppereis lugejatega Valgamaale (Orava, Lasva, Tsolgo rmtkogud)
 Võru vallavalitsus
2025. aasta
 600
 936
lõpetatud

Väga olulised on kogu maakonna raamatukogudele Kultuuriministeeriumilt ja Eesti Kultuurkapitalilt saadavad toetused, mille abil on võimalik raamatukogudesse kutsuda esinema tuntud inimesi, korraldada suuremaid üritusi, õppereise ja parandada raamatukogude füüsilisi keskkondi. Raamatukogude eelarved on enamasti piiratud ja omavahenditest suuremate ettevõtmiste jaoks ei piisa. Toetuste mõju on väga suur, raamatukogud saavad ennast teha nähtavamaks, uuendada ruume ja tehnilisi vahendeid, pakkuda koolitusi nii lugejatele kui ka oma töötajatele ning kaasata kogukondi erinevatesse tegemistesse.




2.3 Personal
Töötajate arv
Täidetud töökohtade arv (FTE)
55
55
2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs asus lasteosakonnas tööle uus töötaja 2024. aastal pensionile siirdunud töötaja asemele. Aruandeaasta lõpus siirdus väljateenitud vanaduspensionile raamatukogu kauaaegne direktor.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogu kahes haruraamatukogus vahetusid töötajad, uued töötajad asusid tööle Puiga ja Kääpa raamatukogudes. Võru Vallaraamatukogus tehti ümberkorraldus: alates 3. detsembrist 2025 töötab raamatukoguhoidja 0,75 koormusega senise 0,5 asemel.
Rõuge Valla Raamatukogu meeskonnaga ühines novembris teenusejuht (0,5 kohta), tõsteti Luutsniku, Misso ja Mõniste/Varstu harukogudes töötavate raamatukoguhoidjate töökoormust. Setomaa vallas asus aasta algusest Meremäe raamatukokku tööle uus töötaja.
Erialahariduse ja kutse omandamine
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs on enamusel raamatukoguhoidjatest erialane haridus või läbitud kutsekoolitus ja omandatud raamatukoguhoidja kutse.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogu toetas ja finantseeris Orava haruraamatukogu raamatukoguhoidja kutse omandamist 2025. aasta esimese mooduli raames. Kutse omandamine jätkub 2026. aastal.
Setomaa Vallaraamatukogu direktor Egle Põldmets lõpetas Tartu Ülikoolis infokorralduse eriala. Õpingute lõpetamine tõi talle Võrumaa aasta õppija ja parima maaraamatukoguhoidja nominendi tiitli.
Rõuge vallas alustas Mõniste ja Varstu raamatukogudes töötav raamatukoguhoidja Eesti Rahvusraamatukogus kutseõppega. 2025. aasta novembris sai läbitud I moodul, kus olid teemadeks arendustegevus, projektijuhtumine, suhtlemine avalikkusega. Kutseõpe jätkub 2026. aastal.
2.3.2 Täienduskoolitused
Koolitusteema
Raamatukogude arv, kust koolitustel osaleti
Juhtimine, sh projektijuhtimine
2
Digi- ja meediapädevused
15
Isikuandmete kaitse ja autoriõigused
0
Klienditeenindus
2
Kogude kujundamine ja haldamine
7
Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine
3
Kultuur ja kirjandus
46
Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste teenindus
3
Meeskonnatöö ja koostööoskused
8
Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja uuringud
3
Teenuste pakkumine ja arendus
12
Terviseedendus, liikumisharrastus
5
Kartograafia ABC
4
Toidukäitleja toiduhügieen
1
Võrumaa KRK korraldatud koolitusreis Järva- ja Raplamaale
18
Võrumaa KRK korraldatud koolitusreis Võru Vallaraamatukokku ja Antsla raamatukokku
19
Kooliraamatukogude õppepäevad (Maurus ja Koolibri kirjastuselt)
3
Esmaabikoolitus
2
Väärikate ülikool
6
Võrumaa KRK poolt korraldatud seminarid
30
Õppereis Cesisesse
15
Raamatupidamisprogrammi VERA koolitus
2

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK kolm töötajat osalesid kohustuslikul esmaabi täiendkoolitusel. Rahvusraamatukogu töötajad viisid raamatukogus kohapeal läbi kaks huvitavat koolitust – „Kartograafia ABC“ ja „Kratimanamine algajatele“, millest viimane andis palju uusi teadmisi tehisintellekti kasutamise kohta. Üks töötaja võttis osa Tartu Kunstikoolis toimunud Adobe Illustrator algõppe tasuta koolitusest ja sai uusi oskusi raamatukogu ürituste tarbeks kuulutuste loomiseks. Kaks töötajat osalesid Võru Linnavalitsuse algatatud koolitussarjas „Kohviku ABC“ ja viisid koos teiste osalejatega edukalt läbi põlvkondadevahelise kogukonnakohviku projekti. Lasteosakonna raamatukoguhoidja lõpetas mikrokraadiõpingud teemal „Muuseumiharidus“ ja kaks lasteosakonna töötajat osalesid koolitusel „Infootsing raamatukoguhoidjatele“.
Igapäevase nõustamise kõrval korraldas Võrumaa KRK maakonna rahvaraamatukogude töötajatele üheksa õppepäeva, neist kaks kogemusreisidena. Kultuuriministeeriumi toetusel korraldatud reis oli Järva- ja Raplamaa raamatukogudesse. Oktoobris külastati üheskoos Võru Vallaraamatukogu ja vaadati üle Antsla Linnaraamatukokku kiirendi abil saadud lift. Kõigil õppepäevadel tutvustati uudiskirjandust ja vaadati näitusi. Uudiskirjandust tutvustati Teamsi teel korra nädalas ka õppepäevade vahelisel ajal, seda on rahvaraamatukogude töötajad pidanud ülioluliseks abiks raamatute tellimisel. Emakeelenädala õppepäeval kuulati koos rahvamajade töötajatega Egge Kulbok-Lattikut, aprillis osaleti Hedvig Hansoni kontserdil „Laul ja luule“. Kevadel osalesid lugemisprogrammis „Raamatuga kevadesse“ peale Võrumaa KRK ka Lasva, Vastseliina, Varstu ja Kuldre raamatukogu ning Urvaste laenutuspunkt. Mais võtsid rahvaraamatukogude töötajad osa Võrumaa KRK rohevahetuse ja septembris saagivahetuse üritustest, mis on kogukonda kaasavad ja ülipopulaarsed ettevõtmised. Septembris toimus Marianne Mikko näituse avamine ja raamatu „Liig aasta“ esitlus ning konverents „Kirjanduse keerises“. Novembris kuulati jutuvestjat Ena Metsa ja osaleti raamatuaasta piltvaiba tikkimise projektis. Aasta viimasel seminaril vaadati koos üle aruandevormid, nõustati aruannete koostamise osas, avati Eesti Raamatu Aasta luulenäitus ja osaleti Ilmar Vananurme raamatu „Muinasjutu kuma“ esitlusel.
Nõustati raamatukogude töötajaid inventuuride läbiviimisel Sõmerpalu, Rõuge, Orava, Hanikase, Linda, Kääpa ja Puiga raamatukogudes, projektide koostamisel ja programmi RIKS kasutamisel. Hinnang maakondliku koordineerimise kohta 2025. aastal on suurepärane, maakonnaraamatukogu tööga ollakse väga rahul, võrgustik toimib hästi.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogu raamatukoguhoidjad täiendasid aruandeaastal oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid pädevusi, külastades erinevaid raamatukogusid ning osaledes sihipärastes õppe- ja kogemusvahetusvormides. Saadud teadmisi ja kogemusi rakendatakse lugejateeninduses, kultuuri- ja haridusürituste kavandamisel ning koostöövõrgustike arendamisel. Eriti olulisteks peeti „Kartograafia ABC“ ja Canva programmi koolitusi, õppereise Cesisesse, Tartusse, Järva- ja Raplamaale, esmaabi täiendkoolitust ning Inga Lunge avaliku esinemise koolitust.
Rõuge raamatukogude töötajad osalesid Rahvusarhiivi digipädevuse, koolitusel „Tark maaelu“, mitmetel RaRa korraldatud koolitustel ja erinevatel koolitusreisidel. Huvitav oli Rita Rätsepa koolitus teemal ’’Kuidas ennetada ja paremini toime tulla vaimse pinge ja tööstressiga?’’ Väga tähtsaks peeti Võrumaa KRK korraldatud õppepäevadel osalemist.
Antsla Linnaraamatukogus peeti oluliseks koolitusi RAJU keskkonna kohta, millest oli abi statistika esitamisel uues keskkonnas ja tänulikud oldi Võrumaa KRK töötajatele, kes muutuvates olukordades alati nõuga ja jõuga toeks on olnud. Kuldre raamatukogu juhataja pidas oluliseks väärikate ülikooli õpetlikel loengutel osalemist ja leidis, et Võrumaa KRK õppepäevad olid väga vajalikud.
Koolituste mõju on mitmekesine. Koolitused pakuvad töötajatele uusi oskusi ja teadmisi, mis
aitavad neil täita oma igapäevatööd efektiivsemalt, olgu selleks siis uute tehnoloogiate
kasutuselevõtt, info töötlemine või teenuste täiustamine. Omandatud teadmised ja oskused
võimaldavad raamatukogutöötajatel pakkuda teenuseid, mis on paremini
kohandatud kogukonna ja lugejate vajadustega ning nad oskavad raamatukogude külastajaid tõhusamalt aidata.
2.3.3 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine
Aruandeaastal kontrolliti kõiki statistilisi aruandeid ja koostati 2024. aasta tegevuse koondaruanne. 2024. aasta tegevusnäitajaid – lugeja maksumus, hõlve, raamatute ringlus ja hind jne analüüsiti märtsis toimunud koostööseminaril. 2025. aasta statistilise aruande koostamise ja RAJU aruandluskeskkonna kasutamise osas valitses segadus aasta lõpuni. Aasta viimasel Võru maakonna rahvaraamatukogude töötajate õppepäeval anti nõu aruannete koostamise kohta. Määrati kindlaks aruannete esitamise tähtajad Võrumaa KRKle ja saadeti tegevusaruande vorm kõigile täitjatele.
Võru maakonna rahvaraamatukogude võrgustik toimib väga hästi, koostöö on hea ja aruannete osas on töö alati sujunud. Suurimaks probleemiks oli aruandlusjuhendite muutmine alles aruandeaasta lõpus ja uue aruandluskeskkonna RAJU kasutuselevõtmise ootus, mis tekitasid palju segadust ja küsimusi. Probleemiks on tihti olnud ka see, et maakonna rahvaraamatukogud on avatud väga erinevatel aegadel ja mõni raamatukogu vaid paar korda nädalas. See muudab ka nõustamise keeruliseks, sest tuleb arvestada, millal ühes või teises raamatukogus töötajaga rääkida saab.
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon
3.1 Hoone ja ruum
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK hoone on rekonstrueeritud ja heas korras, asukoht on suurepärane ja linna keskel. Kuna ehitusfirma läks pankrotti, siis ei ole ehitusjärgseid pretensioone kellelegi esitada, tuleb oma jõududega parandustöödega tegeleda. Võrumaa KRKs teostab erinevaid remonditöid Võru Linnavalitsuse haldusspetsialist. Raamatukogu lugejad on uue mööbliga hubased remonditud ruumid hästi vastu võtnud, mis peegeldub ka lugejate arvu suurenemises. Vaikusekabiin on üsna tihedas kasutuses erinevateks privaatsust nõudvateks tegevusteks, näiteks notari-või pangatehingute tegemiseks. Vaikusekabiini kasutati 432 korda (2024. aastal 319).
Maakond.
Võru valla raamatukogude ruumide üldine seisukord on hea. Osula, Puiga ja Kääpa haruraamatukogud asuvad koolimajades, mis võimaldab vajadusel suuremaid üritusi läbi viia ka koolide ruumides. Samas on paljudes haruraamatukogudes ruumipuudus, Kirepi haruraamatukogu hoone (asub kortermajas) vajaks remonti. 2025. aastal kaasajastati Kultuuriministeeriumi toetusel Võru Vallaraamatukogus lastele mõeldud ala ja 2026. aastal on kavas kogu Võru Vallaraamatukogu remontida.
Setomaa vallas on raamatukogude üldine seisukord hea, ruumid vastavad enamasti kasutajate ja töötajate vajadustele.
Rõuge vallas toimus 2025. aasta lõpus muutus, tegevuse lõpetas asutus Rõuge Kommunaal ja selle asemele loodi Rõuge Haldus, mis alates 2026. aastast hakkab haldama kõiki Rõuge vallale kuuluvaid hooneid, kus enamus Rõuge valla raamatukogudest on koos teiste asutustega. Luutsniku raamatukogu asub eraldi hoones, sealsed ruumid on küll valged, avarad ja vastavad kaasaja nõuetele, aga remonti vajaksid põrandad ja invasissekäigu trepp. Haanja raamatukogu asub Haanja rahvamajas, kus käib ettevalmistus suuremateks remonditöödeks.
Antsla Linnaraamatukokku pääseb tänu Kultuuriministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse koostööle liftiga ja see on võimaldanud ligipääsu raamatukokku ka raskendatud liikumisega lugejatele. Tsooru raamatukogus vahetati välja laevalgustid ning sise- ja välisuks, vajadus oleks põranda remondi järele ja samuti vajaks raamatukogu uusi riiuleid.
3.2 Ligipääsetavus
3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele
Ligipääsetavuse aspektid
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta
3
Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle võimaluste kohta
4
Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised
0
Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust
25
Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

18
Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse
18
Raamatukogus on nõutele vastav invatualett
9
Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul viisil tagatud parkimisvõimalus
19
Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada silmusvõimendit
0
Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega
27
Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval
4

3.2.2 Koduteenindus
Koduteeninduse teenused
Kordade arv
Kasutajate arv
Väljaannete laenutus
1827
172
Kasutajakoolitus
9
9
Digipädevuste alane nõustamine
139
70
Muu (raamatu kiletamine, printimine, koopia tegemine)
55
14

Võrumaa KRK.
Koduteeninduse kasutajate arv oli 27 ja see on jäänud võrreldes 2024. aastaga samaks. Kordade arv on suurenenud 59 võrra ja on põhjendatav sellega, et 2025. aastal oli Võrumaa KRK lahtiolekupäevade arv pisut suurem. Vanim koduteeninduse tellija oli 96-aastane. Lisaks raamatukoguteenustele palutakse koduteeninduse käigus ka mitmeid väikeseid teenuseid, näiteks apteegist ravimi toomine, arvete tasumine jms, mis raamatukogu teenuste hulka ei kuulu. Koduteenindusel on suur mõju nii raamatukogude positiivsele kuvandile kui ka laenutuste arvule, koduteenindusel olevate lugejate laenutused moodustasid 2025. aastal näiteks Võrumaa KRKs ligikaudu 4% kogu laenutuste arvust. Koduteeninduse pakkumine on ülioluline, sest muidu ei saaks liikumisraskustega lugejad raamatukogudest väljaandeid kätte ja nii kaoksid head pikaaegsed lugejad. Koduteenindusel olevad lugejad on tihti märkinud, et nad tunnevad, kuidas neist hoolitakse ja on siiralt tänulikud.
Maakond.
Koduteenindus tagab liikumisraskustega lugejatele ligipääsu lugemisvarale, aitab ennetada sotsiaalset isolatsiooni, toetab vaimset heaolu, võimaldades säilitada sidet kultuuri- ja kogukonnaeluga. Samal ajal väljendab see selgelt kohaliku omavalitsuse hoolivust ja tuge, muutes vallavalitsuste toetuse inimeste igapäevaelus nähtavaks ja tajutavaks.
Rõuge vallas teostavad koduteenindust kõik haruraamatukogud koostöös sotsiaaltöötajatega. Hästi toimib ka naabritele raamatute koju viimine, kogukonnaliikmed abistavad üksteist.
Kuldre raamatukogu direktor viib mõnikord lugejatele peale raamatute nende soovil ka poest kaupa ja aasta lõpus eakatele valla jõulupakke koju. Antsla Linnaraamatukogu teostab koduteenindust Haabsaare piirkonnas ja eakad lugejad on teenusega väga rahul, sest neil puudub võimalus ise raamatukogu külastada.
Teenused teistele asutustele
Kordade arv
Osavõtjate arv
 
 
 
Rõuge Põhikool
 9
399
Rõuge Lasteaed
1
128
Nursi Külaselts
1
171
Nõlva talu
1
60
Tartu Ülikool
4
38
Hooldekodu Pihlakobar
1
8
Mõniste Lasteaed
1
15
Varstu Õpikoht
13
83
Varstu Lasteaed
1
10
Haanja Lasteaed
4
49
Misso hooldekodu
4
5
Nursi Lasteaed
7
94
Ruusmäe Lasteaed
14
132
Luutsniku PEK
1
50
Rõuge valla Noorte Malev
1
3
Luutsniku Külaselts
2
134
SA Rõuge Valla Turism
1
46
Valimisliit Isamaa
1
10
Antsla Gümnaasium
4
99
Lusti Lasteaed
9
178
Värska: Lasteaiarühm „Käbikesed“ raamatukogus
1
12
Värska: Võru maakonna koolilaste ettelugemisvõistlus
1
30
Värska: Lastekaitsepäeva üritus, erinevad tegevused
1
55
Värska: Lusikapidu Reegi majas (Pisike puu raamat)
1
42
Obinitsa: Setomaa lasteaed: raamatukogutunnid
 7
 76
Obinitsa: Setomaa kool: raamatukogutunnid
7
79
Obinitsa: Setomaa kool: rühmakoolitused
8
87
Kuldre Kool, Kuldre kooli lasteaed Sipsik, Urvaste kool
32
694
Võru Valla lasteaed Lõunapärlid
5
118
Parksepa Noortekeskus
3
114
Parksepa Keskkool
2
133
Kääpa Kool
9
304
Puiga lasteaed Siilike
1
24
Puiga Põhikool
45
679
Sõmerpalu hooldekodu
11
1
Vastseliina Gümnaasium
1
70
Võru lasteaed Okasroosike
18
4 rühma lapsed
Võru lasteaed Päkapikk
18
5 rühma lapsed
Võru lasteaed Sõleke
18
5 rühma lapsed
Võru lasteaed Terve Pere Aed
7
1 rühma lapsed
Krabikodu
17
10
Vastseliina Rahvamaja üritus Eakas teab ja toimetab“
1
7

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK üks kojulaenutuse töötaja elab Krabil ja on võtnud enda hooleks Krabikodu (hooldekodu) elanikele raamatute laenutamise. Aasta jooksul kasvas lugejate arv seal neljalt kümnele, laenati 581 raamatut. Lugejad kiidavad nii kirjanduse valikut kui ka sõbralikku teenindust. Vastseliina rahvamajas tutvustati ürituste sarjas „Eakas teab ja toimetab“ eakatele mõeldud raamatuid ja ajakirju. Lasteosakonnas pakuti regulaarselt laenutusteenust neljas Võru linna lasteaias. Mõju on suur, sest tänu sellistele käikudele julgevad lapsed raamatukogusse tulla – nad teavad, kuidas raamatuid valida või laenata. Jututeatrietendusi korraldatakse peamiselt lasteaialastele, koolidele pakutakse raamatukogutunde ja erinevaid raamatututvustustunde. Aasta alguses olid populaarsed Ilon Wiklandi kohvernäituse tunnid ja Eesti Raamatu Aastale pühendatud tund „Sõida tasa üle silla“.
Maakond.
Võru valla raamatukogud pakuvad mitmekesiseid teenuseid teistele asutustele, peamiselt toetatakse lasteaedu lugemistundide korraldamisel. Raamatukogud, mis asuvad samas hoones koolidega, on head koostööpartnerid koolidele, aidates ürituste korraldamisel.
Rõuge valla raamatukogudes pakutakse lugemistunde, jutuvestmisi, uute raamatute tutvustamist, raamatukogutunde, kohtumisi kirjanikega, nuti- ja digiõpet, teematunde, tähtpäevade tähistamist, käelisi tegevusi jms.
Setomaa vallas on Obinitsa raamatukogul koostööpartneriteks Setomaa lasteaia Obinitsa lasteaiarühm ja Setomaa kooli Obinitsa kogukonnaklass. Saatse raamatukogu teeb tihedat koostööd samas hoones asuva hooldekoduga.
Antsla Linnaraamatukogu ja Kuldre raamatukogu partneriteks on koolid ja lasteaiad.

Peamisteks teiste asutustena teenusesaajateks ongi Võru maakonnas koolid ja lasteaiad, millele pakuti raamatukogudega tutvumistunde, lastele loeti ette ja arutleti raamatute üle. Raamatukogu ja kooli paiknemine ühes hoones loob tugeva ja toimiva koostöömudeli, näiteks Puigal, Osulas ja Kääpal. Raamatute lasteaedadesse viimise mõju on suur, sest tänu sellistele käikudele saavad raamatukogud väikeseid lugejaid juurde. Nii mõnigi raamatukogutöötaja teeb koostööd kohaliku omavalitsusega, käies lusikapidudel Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt väljaantud raamatuid vastsündinutele kinkimas.
3.3 Innovatsioon
3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused
Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogusüsteem URRAM
0
Raamatukogusüsteem RIKS
31
Raamatukogusüsteem Sierra
0
Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu
5
Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või laenutuskapi kaudu
27
Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid)
0
Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7)
0
Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi
23
Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi
7
Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat
1
Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)
12
Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute loomiseks)
0
Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide loomiseks)
0
Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus
0
Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti
32
Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust
30
Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või koopiamasinat
30
Raamatukogus saab värviliselt printida
16
Nutitelefonipõhine iseteeninduslahendus
3
Kogukonnateenused: automaatpesumasina ja dušši kasutamine, õmblusmasina, velotrenažööri, klaveri kasutamine, vererõhu mõõtmine
4
Postmarkide, ümbrikute, kaartide müük
5
Obinitsa raamatukogu postiteenus (kuni 2025.a. detsember)
1
Pesemisvõimalus ja dušši kasutamine
1
3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs osteti suur televiisor, mis paigaldati konverentsisaali seinale, seda saab kasutada koolituste korraldamisel ja ürituste läbiviimisel. Seni kasutusel olnud teisaldatav puutetundlik suur tahvel on nüüd alaliselt raamatukogu Mõttetoas ürituste mitmekesistamiseks ja koolitustel kasutamiseks. Kodulehele kujundatud uute ikoonide abil on raamatukogu teenused hõlpsamini leitavad. Lasteosakonna kojulaenutuses vahetati välja vöötkoodilugeja. Raamatukogu ürituste ja näituste reklaamimisel kuulutuste koostamiseks on ostetud Canva programmi kasutusõigus.
Maakond.
Võru vallas viidi 2025. aastal läbi mitmeid arendustegevusi. Oluline oli arvutivõrgu kaasajastamine, et tagada stabiilsem ja turvalisem ühendus nii töötajatele kui ka külastajatele. Uuendati arvuteid, monitore ja vahetati välja printereid. Kääpa ja Puiga raamatukogudes loodi raamatukogu Facebooki leht.
Rõuge valla raamatukogudes osteti printer, vöötkoodilugeja, parendati internetiteenust ja WIFI võrku.
Setomaa Vallaraamatukogul on alates 2025. aastast oma kodulehekülg, mis annab infot kõikide Setomaa raamatukogude kohta; ürituste läbiviimiseks hangiti raamatukogudele kõlarid.
3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus
Võrumaa KRK.
RIKSWEBi kaudu tehti 538 pikendust (2024. a 330). Lugejad kasutavad väga aktiivselt RIKS programmis saadaval olevat võimalust väljaannete tähtaegade kiirpikendamiseks, kiirpikendusi oli 27743 (2024. a 25672). Raamatute laenutamise kappi telliti 3658 väljaannet, 835 väljaannet rohkem kui 2024. aastal. Raamatute laenutamise kapi külastusi oli 2386, mida on 2024 aastaga võrreldes 585 külastuse võrra rohkem. Teenus on lugejate seas järjest populaarsem, sest võimaldab paindlikku raamatute kättesaamist lugejatele sobilikul ajal.
Maakond.
Kõik iseteeninduslike teenuste aruanded saavad Võrumaa rahvaraamatukogud kätte tarkvaraprogrammist RIKS. Laenutustähtaega saab lugeja ise pikendada kahel moel: sisse logituna RIKSWEBi ja kiirpikendusega. RIKSWEBis saab lugeja väljaandeid ise ka reserveerida.
Võru vallas on raamatute laenutuskapid olemas Võru Vallaraamatukogul ja Vastseliina haruraamatukogul, raamatute tagastuskastid on olemas kõigil haruraamatukogudel.
Setomaa vallas on raamatute laenutuskapp ainult Värskas, aga tagastuskastid on kõikidel raamatukogudel.
Kõikidel Rõuge valla raamatukogudel on ööpäevaringsed tagastuskastid. Haanja raamatukogul on raamatute laenutamise kapp, mida kasutati 2025. aastal küll ainult 8 korda, aga selle teenuse vähene kasutamine on kindlasti tingitud ka sellest, et Haanja raamatukogu on avatud vaid kahel päeval nädalas. Rõuge, Mõniste ja Varstu raamatukogudes on võimalik nutitelefonipõhine iseteenindus.
Antslas kasutatakse tagastuskasti väga aktiivselt.
3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine
Võrumaa KRK.
Suurimaks kordaminekuks oli septembris valminud Bernard Kangro bibliograafia. Materjali kogumine algas 2022. aastal ja viimane aasta kulus andmete täpsustamisele ning kirjete vormistamisele. Samaaegselt toimus koduloolise andmebaasi täiendamine, märksõnade ühtlustamine ja värskendamine. Bibliograafia koostamise käigus tehti ettepanekuid ISE andmebaasis olevate Bernard Kangro kirjete parandamiseks. Nimestik on kättesaadav paberkandjal Võrumaa KRKs ja veebiväljaandena raamatukogu kodulehel. 2025. aasta jooksul sisestati andmebaasi 1100 koduloolist artiklit (sh 354 artiklit retrospektiivselt). Bibliografeeriti kohalikke ajalehti Võrumaa Teataja, Lõuna-Eesti Postimees, Lõunaleht, Uma Leht, Võru Linnaleht, Võru Valla Teataja ning kultuuriperioodikast Looming, Vikerkaar, Akadeemia, Keel ja Kirjandus ning teistest ilmunud väljaannetest jooksvalt. Jätkati vanade 1995. aasta Võrumaa Teatajate bibliografeerimist.
4 Kogude kujundamine
4.1 Komplekteerimise põhimõtted
Komplekteerimise põhimõtted on jäänud samaks, prioriteediks eesti autoritelt ilmunud ilukirjandus, koduloolised materjalid ja algupärane eesti lastekirjandus. Komplekteerimise põhimõtted on avaldatud Võrumaa KRK kodulehel: https://lib.werro.ee/lugejale/595-kogude-komplekteerimise-p%C3%B5him%C3%B5tted. Lisaks lähtutakse Võrumaa KRK põhimäärusest ja Rahvaraamatukogude seadusest tulevatest kohustustest ning lugejate soovidest ja vajadustest. Valdavalt ostetakse esialgu 1-2 eksemplari, harva osatakse kohe ennustada suuremat nõudlust. Enamasti otsustatakse eksemplaride juurde hankimise vajadus lugejanõudluse järgi. Lasteraamatute komplekteerimisel arvestatakse suuremate eristuvate sihtrühmadena mudilasi, kes käivad raamatukogus koos vanematega ja lasteaiaealisi. Arvestatakse õpilaste soovitusliku kirjandusega, kui on võimalik teha koostööd koolidega. Noortele mõeldud raamatuid tellitakse vähem ja ilmunud teoste puhul tehakse kriitilisem valik. Tõlgetest jäävad ostmata mudilaste kergesti lagunevad või väiksema sisulise väärtusega pappraamatud. Algupäranditest ei osteta enamikku hobiautorite raamatuid. Maakonna rahvaraamatukogude töötajad on avaldanud arvamust, et komplekteerimisel on väga suur abi Võrumaa KRK komplekteerimisosakonna juhataja poolt korraldatavatest interneti vahendusel toimuvatest veebikohtumisest, kus tutvustatakse uudiskirjandust.
Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega
Kogude keskmine ringlus Võru maakonnas on mitmeid aastaid jätkuvalt 1.0. Madalaim ringlus oli Hanikase teeninduspunktis 0,14 ja kõrgeim 1,99 Võrumaa KRKs.
Teavikute ringlus Võru maakonna rahvaraamatukogudes 2025 aastal


Lugejarühmade laenutused 2024. ja 2025. aastal Võrumaa KRKs
Kasutamine
Kodused ja pensionärid
Õpilased
Töötajad
Üliõpilased
Kodu-teenindus
RIKSWEB
Kokku

2024
2025
2024
2025
2025
2025
2024
2025
2024
2025
2024
2025
2024
2025
a. kasutajad
781
743
362
383
2177
2203
136
106
24
29
14
9
3494
3475
b. Külastused
10899
12369
1614
1520
27251
31287
373
662
809
1051
87
120
41333
47014
b1. sh lapsed
0
0
283
208
0
0
0
0
0
0
8
0
291
208
e. kojulaenutus
27283
28745
3430
2684
66524
71011
1996
2193
3982
3880
78
166
103293
108678
e1. sh lastele
0
0
503
269
0
0
0
0
0
0
4
0
507
269
e2. sh ilu- ja lastekirjandus
1932
20214
1955
1597
43493
46753
685
723
2524
2490
28
103
68005
71880
e3. sh perioodika
1714
1842
0
2
1181
1546
123
319
859
836
1
0
3878
4545
e4. sh auvised
333
379
20
575
397
0
0
0
253
223
0
0
1003
1181
e5. sh võõrkeeles
1604
1446
404
389
2877
2706
36
69
0
0
5
1
4926
4611
e5.1. sh vene keeles
1310
1221
1
5
1683
0
0
0
0
0
0
0
2994
2714

Laste ja noorte puhul pööratakse tähelepanu lugemisharjumuse kujundamisele, eakohasele sisule ning haridust toetavale kirjandusele. Noored on tihti suunatud lugema kooli poolt ja enam kasutatakse soovituslikku kirjandust. Iseseisvalt on noored huvitatud omapärastest ulmelugudest või laste krimiraamatutest. Lapsi lugema meelitada on väga keeruline, sest nutiseadmed on külgetõmbavamad.
4.2 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang
Võru maakonna raamatukogudesse osteti 2025. aastal raamatuid 10530 eksemplari, 191 eksemplari vähem kui eelmisel aastal. Kultuuriministeeriumi toetus vähenes 7,8%, kuid mitmed omavalitsused leidsid võimaluse raamatute ostuks raha juurde anda ja kokkuvõttes vähenes raha raamatute ostmiseks 41 euro võrra. Kahjuks tõusid raamatute hinnad ja kokkuvõttes said raamatukogud ikkagi vähem raamatuid osta kui 2024. aastal. Võõrkeelseid raamatuid komplekteeriti maakonda 280 eksemplari, millest ingliskeelseid 133, venekeelseid 131 ja teistes keeltes 16 eksemplari. Ingliskeelse uue raamatu populaarsuse määrab sageli BookToki või Instagrami jälgijate huvi. Võrumaa KRK tellib uut ilukirjandust esialgu kuni kaks eksemplari, harva kolm, kuid suure lugejanõudluse korral tellitakse eksemplare juurde. Nõudlus on kooli lugemisvara järele, aga probleemiks on õpetajate erinevad lugemisnimekirjad ja soov saada korraga klassikomplekti jagu raamatuid. Kui raamat on juba kooli nimekirjades, siis raamatumüüjad eriti soodustusi ei tee ja korraga 20 ja enam raamatut osta on suur väljaminek. Rahvaraamatukogud tellivad üldjuhul ühe eksemplari, mõnikord väga harva kaks eksemplari koolilugemiseks. E-raamatuid maakonda ei komplekteeritud. Ostetud raamatute keskmine ühe elaniku kohta Võru maakonnas on 0,37. Kõrgeim Obinitsa raamatukogus Setomaa vallas 0,67 ja madalaim Mõniste raamatukogus 0,20 Rõuge vallas.
Vana-Vastseliina noortega suheldes on selgunud põnev fakt, et neile meeldib lugeda paberraamatuid. E-raamatuid loetakse peamiselt reisil käies.
4.3 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Perioodika ostuks kulutati 2025. aastal 49 440 eurot, 1120 eurot rohkem kui eelmisel, 2024. aastal. Maakonna raamatukogudesse osteti 572 aastakäiku ajalehti ja ajakirju. Ostude arv kasvas 25 aastakäigu võrra. Annetusena said raamatukogud 86 aastakäiku perioodikat. Perioodika laenutuste osakaal väiksemates rahvaraamatukogudes on märkimisväärne, näiteks Saatse raamatukogus on see protsent juba ligi 90. Kodudesse tellitakse ajalehti-ajakirju üha vähem, seega on raamatukogu roll ajakirjanduse kättesaadavaks tegemisel väga oluline.
Perioodika laenutuste protsent laenutuste koguarvust 2025. aastal

Perioodika e-väljaandeid ja lugemisõigusi oli Võrumaa KRKs 2025. aastal 32 nimetust.
4.4 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Auviseid viimastel aastatel raamatukogudesse peaaegu juurde ei tulegi. Eelmisel aastal lisandus 4 auvist Võrumaa KRKsse, neist 3 ostu ja 1 annetusena. Filmide vaatamine ja muusika kuulamine on nüüd nutiseadmetes nii paljudele kättesaadav, et raamatukogust laenutamine või kohapeal vaatamine pole enam aktuaalne.
Lauamänge lisandus 2025. aastal 82, neist ostudena 72 ja annetusena 10 mängu. Lauamängude laenamine või kohapeal mängimine on populaarne, sest lauamängud on kallid ja kodudesse kõiki mänge osta ei jõuta. Näiteks on Võrumaa KRKl juba üle 350 mängu, mida saavad laenata lugejad, aga ka teised raamatukogud võtta RVL laenutusse.
4.5 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Esemeid lugejatele laenutamiseks Võrumaa raamatukogudes üldiselt ei komplekteerita.
Võru Vallaraamatukogus soetati 2025. aastal esimesed Võru Vallaraamatukogu sümboolikaga kotid, mida lugejatel on võimalik programmi RIKS kaudu laenata. Algatus aitab hoida teavikuid puhtana ja korras, suurendab lugejate kasutusmugavust ning täidab ühtlasi raamatukogu nähtavust suurendavat rolli. Teenus on külastajate poolt hästi vastu võetud, vähendab ühekordsete kottide kasutust ning toetab keskkonnasõbralikku mõtteviisi. 2026. aastal on kavandatud sümboolikaga kottide kasutusele võtmine kõigis valla raamatukogudes.
4.6 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust
Maakonna kogud täienesid 1900 annetusega, mis on 17% kogu juurdetulekust. Võrumaa KRKs võeti arvele 290 annetust, mis on 8,43% kõigist saabunud väljaannetest. Vahepeal kõrgem annetuste osakaal on peatunud ja jäänud 14% juurde. Kuna raamatukogude kogud on mahukad ja ruumipuudus valdav, jälgitakse annetuste arvelevõtmist hoolsalt. Pigem vahetatakse välja halvemas seisus koolikirjandust või mõni kirjandusklassika teos. Suur tähtsus on kogude korrastamisel Eesti Hoiuraamatukogust tasuta saadud väljaannetel.
Annetuste osakaal kogude juurdetulekust Võru maakonnas
Võru maakond
2021
2022
2023
2024
2025
Aasta jooksul saadud teavikuid (eksemplare)
14426
12680
10687
11149
13077
Annetuste osakaal juurdetulekust
14%
14%
32%
18%
14%
Aasta jooksul kustutatud teavikuid (eksemplare)
21919
45723
19021
16815
23570
Teavikute kogu aruandeaasta lõpul
583937
555813
550919
528705
519135

4.5 Inventuurid ja mahakandmised
Võrumaa KRK
Võrumaa KRKs kanti 2025. aasta jooksul maha 1391 teavikut. Korralikumad eksemplarid sorditi välja kasutatud raamatute müügiks. Sõbrapäeval ning raamatu ja roosi päeval korraldati kasutatud raamatute soodusmüük, mis üllatas suure huviliste arvuga. Juunist alates saavad raamatukogu külastajad osta kasutatud raamatuid igapäevaselt raamatukogu lahtiolekuaegadel ja huvi on olnud üsna suur.
Maakond.
Inventuurid toimusid 2025. aastal Rõuge, Linda, Kääpa, Sõmerpalu, Puiga, Orava raamatukogus ja Hanikase teeninduspunktis. Inventuuride käigus kustutati 6717 teavikut. Võrumaa KRK töötajad nõustasid rahvaraamatukogude töötajaid inventuuride läbiviimisel, Sõmerpalu raamatukogus loodi ajutine WiFi leviala inventuuri läbiviimise ajaks. Kokku kustutati maakonna raamatukogudest 2025. aastal 23 570 eksemplari raamatuid, perioodikat, auviseid ja teisi väljaandeid.
Võru Vallaraamatukogus, Kääpa ja Vastseliina haruraamatukogudes tehti ära ulatuslik töö kogude korrastamisel.
Inventuur toimus ka Rõuge raamatukogus, maha kanti suur kogus väljaandeid, kokku 4639.
Mahakandmisi tehakse arvesse võttes teistes harukogudes leidumust ehk alati jälgitakse, et vähemalt ühte kogusse jääks eksemplar sellest väljaandest. Kogude korrashoidmise ja mahakandmistega tuleb maakonnas jätkuvalt tegeleda. Palju on seisvaid ja pikalt kasutamata väljaandeid. Raamatukoguhoidjad on alalhoidlikud ja väljaandeid kustutama eriti ei kipu. Seda toetab lugejate kärsitus, sest RVLi teel väljaande hankimine võib siiski omajagu aega võtta, eriti kui väljaanne tellida maakonna teises ääres olevast raamatukogust.
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
5.1 Lugejaküsitlused
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK teenindusosakonna kojulaenutuses viidi oktoobris läbi äraütluste analüüs, perioodil 01.10 –31.10 laenutati koju 9357 teavikut ja registreeriti 306 äraütlust, mis on laenutatud teavikutest 3,3%. Äraütluste peamised põhjused olid: eksemplarid olid välja laenutatud (286), eksemplarid puudusid (8), hankimisel (9). Kõige rohkem äraütlusi oli ilukirjanduse uudiskirjandusel: 2025. aastal ilmunud raamatutel 151 äraütlust, 2024. aastal ilmunud raamatutel 43. Äraütluste arv oli väiksem võrreldes viimase, 2022. aastal tehtud äraütluste statistikaga. 2022. aastal oli äraütluste protsent laenutatud teavikutest 5,2. Analüüsi tulemuste põhjal uudiskirjandust siiski rohkem hankima ei hakata, sest raha napib ja enamasti jääb suuremas eksemplaarsuses ostetud uudiskirjandus mõne aasta pärast riiulitele seisma.
Maakond.
Maakonnas eraldi lugejaküsitlusi läbi ei viidud.
5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused
Võrumaa KRK.
Rahuloluindeks Võrumaa KRKs oli 9,85 (2024. aastal 9,78). See tulemus näitab selgelt, kui rahul on lugejad raamatukogus toimuvaga. Rahuloluküsitluse ankeete sai täita digitaalselt Võru linna ja raamatukogu kodulehel ning paberil kohapeal raamatukogus. Küsitlusele laekus 110 vastust, neist 78 paberil. 98 vastanut hindas viimast raamatukogu külastust 10 punktiga. Üheksa inimest andis hindeks 9, üks inimene 8 ja kaks vastanut 7 punkti. Kõige enam oldi rahul personali ja hea teeninduskorraldusega. Meeldisid raamatute laenutuskapp, koduteenindus, põnevad näitused, väljapanekud ja üritused. Lasteosakonnas kiideti filmide vaatamise võimalust ja toredaid etendusi. Kogudega ollakse pigem rahul. Vastanute arvates on keskkond raamatukogus ilus, puhas ja hubane.
Rahuloluküsitlust võiks teha pigem paari-kolme aasta tagant. Kvooti täita on keeruline, inimesed pigem väldivad igasugu küsitlusi ja uuringuid. Küsitluseks määratud lühikese aja jooksul ei külasta raamatukogu oluline protsent lugejatest. Külastajad mainisid, et on korra juba samadele küsimustele vastanud. Ka võiks olla küsitlusel silmapaistvam visuaal või tunnuslause.
Maakond.
Kogu maakonnas kokku oli rahuloluindeks 9,79.
Paljud vastajad rõhutasid raamatukogu rolli kogukonna kohtumispaigana. Külastajate tagasisides on märgatav väga kõrge rahulolu raamatukogude töö ja õhkkonnaga. Eriti hinnati raamatukoguhoidjate sõbralikkust, abivalmidust ja professionaalsust ning
personaalset lähenemist igale lugejale. Rõhutati raamatukoguhoidjate suurt abi nutiseadmete kasutamise ja internetis toimetamise osas. Esitati ka mõned ettepanekud raamatukoguteenuste arendamiseks, eelkõige sooviti, et raamatukogud oleksid pikemalt avatud. Välja oli toodud probleem koolikirjanduse osas, sest ühel ajal klassitäiele õpilastele sama raamatut ei jagu.
5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused
5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs
Võrumaa KRK.
AIPi külastusi oli 2859, mida on võrreldes 2024. aastaga 89 võrra vähem, sest 2024. aastal isikustati raamatukogus massiliselt busside ühiskaarte ja AIPi külastasid inimesed, kes tavaliselt raamatukogus ei käi. Uusi AIPi arvuteid hankida ei ole olnud võimalik eelarveliste vahendite nappuse tõttu. Raamatukoguhoidjad teevad tänuväärset tööd lugejate aitamisel, diginõustamist tehti 254 korral. Lisaks tavapärastele teemadele õpetati kasutama ChatGPTd, vesteldi juturobotiga ja abistati otsingutel andmebaasidest. Järjest enam suunavad erinevad asutused inimesi raamatukokku abi saamiseks, mistõttu peab raamatukoguhoidja osaliselt üle võtma ametnike tööülesandeid. Sageli puudub selleks aga piisav kompetents ja vastav ettevalmistus, mis suurendab vigade ning vastutuse riski, samuti privaatsuse ja turvalisuse riske. Näiteks pangatehingute, lepingute sõlmimise või e-tervise teenuste kasutamisel puutub raamatukoguhoidja paratamatult kokku isiklike ja tundlike andmetega. Kuigi väidetakse, et raamatukoguhoidja roll peaks piirduma inimeste suunamisega õigetele veebilehtedele, ei ole see praktikas piisav, kuna paljud kasutajad on arvutivõhikud ja ei suuda tehinguid iseseisvalt lõpule viia. Tegemist on laiema probleemiga, millele peaks riik tähelepanu pöörama, sest osa elanikkonnast ei tule endiselt toime arvuti ja e-teenuste kasutamisega.
Digilehtede lugejate arv kasvab. 2024. aastal oli digilehtede külastusi 919, 2025. aastal 1082.
Maakond.
Võru vallas on avalik juurdepääs teabele tagatud kõigis raamatukogudes, vajadusel raamatukoguhoidjad abistavad ja juhendavad. AIPi kasutusaktiivsus sõltub piirkonnast – kohtades, kus lapsi ei ole, jääb see sageli minimaalseks. Näiteks Hanikase teeninduspunktis ja Vana-Vastseliina haruraamatukogus on lugejaarvutite kasutamine peaaegu olematu.
Setomaa vallas uusi arvuteid AIPidesse ei ostetud. Saatse ja Meremäe raamatukogus kasutavad AIPi arvuteid enamasti eakamad inimesed, kes vajavad abi mingite toimingute läbiviimisel, Mikitamäel ja Värskas on kasutajateks rohkem lapsed.
Rõuge vallas AIPi arvuteid juurde ei ole hangitud, kuna nende kasutus on suhteliselt vähene.
Linda raamatukogus oli murekohaks ebakindel internetiühendus, kuni suve lõpus teenusepakkuja asja parandas. Tsooru raamatukogus loodi arvuti kasutamise võimalus lugejatele.
5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK lugemissaalis ja lasteosakonnas on lugejatel võimalus kokku panna puslesid, see on osutunud üsna populaarseks ajaveetmise võimaluseks. Pakkuma hakati spiraalköitmise teenust, mida kasutati 13 korral. Alates 2. maist hakati raamatukogu registreeritud kasutajatele laenutama Võru linna muuseumide pileteid. Raamatukogust saab laenata ühte üksikpiletit ja ühte perepiletit (kuni kaks täiskasvanut ning ühe pere alaealised lapsed). Muuseumipiletite laenutusi oli 31.
Maakond.
Võru vallas Kääpa raamatukogus korrastati kooliraamatukogu kogu ning viidi edukalt läbi kooliraamatukogu ja Kääpa raamatukogu ühendamine.
Rõuge vallas suurendati Luutsniku, Misso ja Mõniste raamatukogudes lahtiolekuaegu. Setomaa raamatukogudel on nüüd oma koduleht, kus on välja toodud info iga raamatukogu kohta. Aasta lõpus lõpetas Obinitsa raamatukogu ruumides töö Omniva postipunkt.
5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024
Lugejad 2025
Muutus (+-)
12962
12 062

-900

Võrumaa KRK.
2025. aasta oli Võrumaa KRKs edukas, lugejate arv, mis 2024. aasta lõpus oli 5895, on 80 võrra kasvanud, tänu sellele ei ole ka kogu maakonna lugejate arvu kahanemine nii suur. 2025. aasta jooksul kasutas raamatukogu 5975 lugejat, mis arvestades linna ja maakonna kiiresti kahanevat elanikkonda näitab raamatukogu populaarsust ja kindlasti ka raamatukogutöötajate tublit tööd. Oluline on see, et Võrumaa KRK ruumid on uuendatud, keskkond on mõnus, mööbel mugav ja raamatukogu pakub erinevaid üritusi ja teenuseid. See kõik suurendab lugejate arvu. Kõige rohkem oli lugejaid Võru linnast, järgnesid Võru vald ja Rõuge vald, lugejaid oli ka väljaspoolt Võru maakonda.
Maakond.
Maakonnas lugejate arv kahaneb, kuna elanike arv kahaneb kiiresti. Muude põhjustena võib välja tuua näiteks Värska, Meremäe ja Vana-Vastseliina raamatukogude lugejate arvu kahanemise, mis on tingitud sellest, et raamatukogude töötajad olid pikalt haiged ja raamatukogud olid aasta jooksul rohkem suletud kui muidu. Luutsniku raamatukogus on lugejate arv tõusnud, seal on korraldatud suuremaid üritusi ja sellega seoses on raamatukokku jõudnud ka need lugejad, kes pole mitmeid aastaid raamatukokku sattunud. Lugejate arv on suurenenud ka Rõuge ja Sõmerpalu raamatukogudes. Nii mõneski raamatukogus käiakse perekonniti, mis tähendab, et lapsed saavad varakult meeldiva harjumuse käia raamatukogudes ja see püsib pikka aega.
5.3.4 Külastused

Külastused 2024
Külastused 2025
Muutus (+-)
185385
182453
-2932

Võrumaa KRK.
2025. aastal ei arvestatud külastustena enam lugejate RIKSWEBi külastusi, selle võrra oli külastuste arv väiksem. Aga sellest hoolimata oli kokkuvõttes Võrumaa KRKs külastusi 3819 külastuse võrra rohkem, see mõjutab kogu maakonna raamatukogude külastuste arvu, mis muidu oleks võrreldes 2024. aastaga palju väiksem. Kõige rohkem külastati raamatukogu jaanuaris - 5278 korda ja oktoobris - 5453 korda, rohkem külastatakse raamatukogu esmaspäeviti ja teisipäeviti. Väga palju külastusi tuleb lisaks erinevate ürituste korraldamise tulemusel, suurima külastuste arvuga olid rohevahetus ja piltvaiba tikkimine raamatukogus.


Maakond.
Külastuste arv maakonnas kokku on vähenenud, sest vähenenud on suurel määral lugejate arv. Raamatukogude piiratud lahtiolekuaegadel on mõju ka külastuste arvule ja lugejate arvu vähenemisega vähenevad ka külastuste arvud. Piirkonnas toimub pidev rahvastiku vähenemine ja inimestel on aina vähem aega käia raamatukogus. Setomaa vallas Värska ja Meremäe raamatukogudes mõjutas külastusi töötajate pikaajaline töövõimetuslehtedel viibimine, sest raamatukogud olid palju suletud. Obinitsas on aga hea näitena külastuste arv teist aastat järjest tõusnud, kuna Setomaa kooli Obinitsa kogukonnaklassi õpilased külastavad aktiivselt raamatukogu.
Rõuge vallas Rõuge raamatukogus on külastuste arv tõusnud kindlasti seoses erinevate huvitavate ürituste korraldamisega ja raamatuklubi käivitamisega. Luutsniku raamatukogus on samuti külastuste arv märgatavalt tõusnud.
Võru Vallaraamatukogus on külastuste kasv tulnud suuresti nooremate laste arvelt, kes kasutavad igapäevaselt AIPi teenuseid ja käivad raamatukogus lauamänge mängimas. Kääpa raamatukogus asus septembris tööle uus raamatukoguhoidja ja aastane külastuste arv on märgatavalt suurenenud hoolimata sellest, et eelmine töötaja viibis palju haiguslehel. Puiga raamatukogu külastatavus on aruandeperioodil vähenenud, mis on seotud eelkõige suvise ajutise sulgemise ja inventuuri läbiviimisega.
Antsla Linnaraamatukogus on külastuste arv pisut tõusnud, Tsooru raamatukogus on suurenenud nii külastuste kui ka laenutuste arv.
5.3.5 Laenutused

Laenutused 2024
Laenutused 2025
Muutus (+-)
440755
427224
-13 531

Võrumaa KRK.
Laenutuste arv Võrumaa KRKs suurenes, kojulaenutusi oli 217147 (+11422). Registreeritud lugejate seas oli laenajaid rohkem kui 2024. aastal. Raamatute ja ajakirjade hind on nii kõrge, et koju neid väga palju ei osteta, pigem laenatakse raamatukogust. Kultuuriürituste külastamine on kalliks muutunud ja paljud inimesed ei saa seda endale lubada. Õnneks on raamatute laenamine veel tasuta ja laenutuste arvud kasvavad. Lugejad on väga hoolsad oma tagastustähtaegu pikendama, nad ei taha jääda raamatuvõlglasteks, seetõttu on pikenduste osa laenutuste arvus üsna suur. Kohallaenutuste arvu kasvatas lugemissaali perioodikakogu tihedam kasutamine. Laenutuste arvu kasvule aitab kaasa võimalus tellida raamatuid raamatukappi. 2025. aasta loetuim raamat oli Urmas Vadi „Kuu teine pool“.
Maakond.
Võru maakonnas kokku vähenes laenutuste arv tunduvalt. See on kindlasti seotud lugejate lugemisharjumuste muutumisega ja digisisu kasvava kasutamisega. Aga aruandeaastal olid pikalt töövõimetuslehel näiteks Värska, Meremäe ja Vana-Vastseliina raamatukogude töötajad, mis mõjutas näitajaid oluliselt. Puiga raamatukogu oli pikemalt suletud inventuuri tõttu, samuti ka teised raamatukogud, kus inventuurid läbi viidi. Saatse piirkonnas mõjutas näitajaid elanikkonna vähenemine, eakate vananemine ja noorte vähesus piirkonnas.
Antslas soovib mõnikord lugeja ühte kindlat raamatut ja kui seda momendil raamatukogus pole, siis loobutakse üldse laenutamisest, kuigi raamatukoguhoidja soovitab alati midagi asemele.
Kui väheneb lugejate arv, siis enamasti jääb ka külastusi ja laenutusi vähemaks, need numbrid on omavahel tihedalt seotud. Edaspidi võiks olla aruannetes üks tabel, kus on nii lugejate arv, külastuste arv kui ka laenutuste arv, sest eraldi neid numbreid analüüsida on keeruline ja ebamõistlik.
5.3.6 MIRKO teenus
Võru maakonna rahvaraamatukogud ei osale üleriigilises MIRKO teenuses.
5.3.7 Ülevaade RVL teenusest
Võrumaa KRK.
2025. aastal arvestati eraldi sama juhtkonna alluvuses olevate raamatukogude vahel toimunud raamatuvahetust (ASL) ja välist raamatuvahetust (RVL). RVL Võrumaa KRKst välja oli 3438 laenutust, suuremad RVL laenajad olid Luutsniku ja Viitina raamatukogu. RVL sisse teenusena laenutati kõige rohkem heliraamatuid Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogust ja raamatuid Värska raamatukogust. RVLi teel tellimine-saatmine Omnivaga on lugejatele muutunud liiga kalliks ja seda praktiliselt enam ei kasutata. Aasta jooksul oli Eesti Rahvusraamatukogust 1 ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogust samuti 1 tellimus.
Maakond.
Vallaraamatukogude haruraamatukogudes vahetatakse väljaandeid omavahel väga palju ja on suur töö raamatukoguhoidjate poolt nende vahetuste kokkuleppimine ja teostamine. RVLi puhul on just eriti olulised väljaannete liikumised valla piires, soovitud raamatud tuuakse lugejatele ikka esmajärjekorras lähimast raamatukogust. Palju kasutatakse võimalust maakonna mõnda teise raamatukokku tellitud väljaannete jätmist Võrumaa KRK komplekteerimisosakonda vastava raamatukogu riiulisse, kust siis kas raamatukoguhoidja või mõni vallavalitsuse töötaja need ära võtab ja kohale toimetab.
Võru valla raamatukogudest vahetasid enim raamatuid Lasva, Tsolgo haruraamatukogu ja Hanikase teeninduspunkt. Mitte ühtegi raamatuvahetust ei teinud Vana-Vastseliina haruraamatukogu.
Rõuge vallas tegeletakse ASLiga kõige aktiivsemalt Haanja, Luutsniku, Rõuge, Ruusmäe ja Viitina raamatukogudes.
Setomaa vallas tellitakse RVLi teel väljaandeid põhiliselt Võrumaa KRKst. ASL puhul on pigem laenutamine sellest kogust, mis on lähedal, näiteks Obinitsas tellitakse Meremäe raamatukogust ja vastupidi.
Antsla vallas tellitakse raamatuid kõige rohkem Võrumaa KRKst ja Antsla Linnaraamatukogust.



5.3.8 Infopäringud
Päringud 2024
Päringud 2025
Muutus (+-)
14358
14480
+122

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs tehti 2024. aastaga võrreldes 629 infopäringut rohkem, see muudab maakonna kokkuvõttes infopäringute arvu võrreldes eelmise aastaga suuremaks. Bibliograafi poole pöörduti materjali leidmiseks loovtööde, teadustööde ning erinevate teemade kohta - isikud, hooned, piirkonna ajalugu, artiklid ja fotod vanades väljaannetes. Samuti tunti huvi käsitöö, taimekasvatuse ja vaimse tervisega seotud teemade vastu. Lugejatele koostati teemanimestikke, mis saadeti e-posti aadressidele. Otsiti raamatukogus kirjandust soovitud teemade kohta, tutvustati andmebaaside RIKSWEB, Ester, Digar, Etera jt otsinguvõimalusi. Olid mõned äraütlused, sest materjali sooviti kohe või oli lugeja raamatukogus võlglane. Maakonna raamatukogusid nõustati päringute lahendamisel ja teavikute leidmisel. Sageli pöördusid materjalide sooviga bibliograafi poole vahendajad, näiteks põhikooli õpilaste vanemad või õpetajad. Gümnaasiumi õpilased ja täiskasvanud pöörduvad ise ning sel juhul tutvustame võimalusel iseseisva otsingu võimalusi, sh raamatukogu andmebaase.
Infopäringute peamised teemad: lühike kokkuvõte
Võrumaa KRK
Vastamisel kõige ajamahukamad infopäringud tehti järgmistel teemadel: nutiseadme mõju teismelise ajule; Eesti kooli ajalugu 1940 -2025; fileeheegeldatud jõulukardinad; kollaaž – mõiste, ajalugu, kunstnikud; Mulgi meeste viievärviline tekk; Antsla kaupluse omanik Mart Tederi elust pärast 1935. aastat; Võru ja Võrumaa usuelu; Võrumaa muistendid; oksjoni korraldamine; külapoodide ajalugu.
Maakond.
Võru vallas: kultuuriinfo, asutuste info, erinevate raamatute ja kirjanike info. Kirepi raamatukogus oli huvitav päring – „Kas orav sööb pekki?“.
Antsla vallas: keskkond, rahvapärimused, loodusteemad lasteaialastele, haigused, bussigraafikud, retseptid, köögiviljade istutusajad, käsitöö, kirjanike info, Bernard Kangro kirjanduspreemia võitja info, edasiõppimise võimalused.
Setomaa vallas: Seto kultuurilugu, poliitika, Omniva teenused, asutuste kontaktid.
Rõuge vallas: valimised, kuulutuste ajalehte panemine, reisid, kirjanike info, retseptid, traktorite ehitus.
Maakonnas üldiselt infopäringute arv vähenes, see võib olla seotud noorema põlvkonna järjest paremate nutitelefonidega, mis võimaldavad kiiret ja mugavat ligipääsu vajalikule teabele. Kuna info on vaid paari puudutuse kaugusel, siis eelistatakse sageli iseseisvat otsingut raamatukoguhoidja poole pöördumise asemel.
5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused
Võrumaa KRK.
Korraldati üheksa virtuaalnäitust, virtuaalüritusi oli kaks. Virtuaalnäitustest tooks esile raamatuaasta tähestikunäitused „E- nagu eredad elukaareraamatud“ ja „ J- nagu järjehoidja“. Viimase näitusega tutvustati raamatukogule kingitud järjehoidjaid. Virtuaalürituse „Sünnipäevatervitus Bernard Kangrole“ ja -näitusega „Bernard Kangro teosed Võrumaa keskraamatukogu kogudes“ tähistati Võrumaa suurmehe 115. sünniaastapäeva. Kõik näitused on järele vaadatavad Võrumaa KRK videokanalil. Komplekteerimisosakonna juhataja tutvustas kord nädalas Teams’i teel uudiskirjandust. Seda hindavad maakonna rahvaraamatukogude töötajad väga, sest see lihtsustab väljaannete valimist raamatukogudesse. Võrumaa KRK videotervituses Eesti Raamatu Aasta alguse puhul tutvustati raamatukogu ajalugu.
Maakond.
Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks alustasid raamatukogud koos SA Võrumaa Arenduskeskusega videotervituste koostamist, mis on ühtlasi ka raamatukogude ajaloo ülevaated. Videoklipid on üleval raamatukogude kodulehtedel, samuti on need järele vaadatavad YouTube’is. Võru Vallaraamatukogu korraldas 22 virtuaalüritust, kus lehe jälgijatel oli võimalus osaleda Kahoot!-mängudes. Samuti osaleti erinevatel virtuaalkoolitustel.
5.3.10 Tasulised teenused
☒ Printimine, paljundamine
☒ Ruumirent
☒ Üritused
☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)
☒ Spiraalköide
Lisaks pakutakse veel näiteks selliseid teenuseid: pesupesemise teenus, dušši kasutamise teenus, markide, ümbrikute ja õnnitluskaartide müük.
Võru valla raamatukogudes on oma valla inimestele raamatukogudes pakutavad teenused üldjuhul tasuta.
5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d 2024
Lug-d 2025
Muutus (+-)
Külast-d 2024
Külast-d 2025
Muutus (+-)
Laenut 2024
Laenut 2025
Muutus (+/-)
4252
4 026

-226
57177
57763
+586
79493
77270
-2223

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs on lastest lugejaid registreeritud rohkem kui 2024. aastal (+65), muutus tuleneb tõenäoliselt sellest, et nii mõnigi maakonnas asuv rahvaraamatukogu on olnud pikemalt suletud või töötabki vaid mõnel päeval nädalas ja lihtsam on registreerida end suurema raamatukogu lugejaks, mille lahtiolekuajad on soodsamad. Laste külastuste ja laenutuste arv Võrumaa KRKs on samuti suurenenud (vastavalt siis + 3789 ja + 922).

Maakond.
Hea meel on tõdeda, et kuigi maakonnas laste arv on langenud, külastatavus siiski tõuseb. Ja vaatamata sellele, et klassikülastusi nii palju ei ole, kui n-ö Nukitsa-aastal, siis erinevad muud üritused on toonud külastajaid, kellest on saanud raamatukogu lugejad.
Laenutuste arv maakonnas vähenes, peamiselt laenatakse õppetööks vajalikku kirjandust, kuid on jätkuvalt ka huvilugejaid. Vähemaks on jäänud uurimustööde kirjutajaid.
Lapsi saab hästi suunata ja nende (lugemis)harjumusi kujundada – kui neile meeldib raamatukogus käia ja nad tunnevad end seal turvaliselt, jõuavad nad varem või hiljem ka lugemiseni. Oluline on sõprade mõju: kui üks laps loeb raamatut ja soovitab loetut teistele, tekib huvi ka kaaslastel sama teost lugeda. Lugemisharjumuse kujunemisel on suur roll õpetajatel – kui õpetaja ise raamatukogu külastab, annab ta sellega õpilastele head eeskuju.
On rõõmustav, et osades koolides tegutsevaid rahvaraamatukogusid toetavad ka koolid ise, et lastele saaks soetada rohkem laste- ja noortekirjandust. Raamatukogutunnid ja kohtumised kirjanikega innustavad õpilasi lugema. Nii saavad lapsed parema ülevaate raamatukogu võimalustest ja tulevad hiljem koos vanematega endale raamatuid laenama.
Neis raamatukogudes, kus statistilised näitajad on langenud, peituvad peamised põhjused piirkonna laste arvu vähenemises, koolide pakutavates õppekavavälistes tegevustes ning kooliraamatukogude ja noortekeskuste aktiivsemas tegutsemises. Samuti tuuakse välja, et lapsevanemad laenavad lastele raamatuid oma nime alt ja sageli piirdubki nooremate laste kokkupuude raamatukoguga kohapeal raamatute sirvimisega, ilma et neid koju kaasa laenataks. Positiivsete põhjustena tuuakse välja, et rahvaraamatukogu ja kooliraamatukogu liitmisel on raamatukogu fond suurenenud laste- ja noorteraamatute arvelt. Raamatukogu on koht, kus aega parajaks teha enne bussile minekut, trenni või vanemaid töölt oodates. Aina enam tihendatakse koostööd koolide ja lasteaedadega, sest see on kõige parem viis loota, et tulevikus need lapsed ka omal valikul raamatuid loevad. Tore on märkida, et raamatukogusid külastatakse koolivaheaegadel koos vanavanematega, kelle juurde puhkama on tuldud. Palju on kaasa aidanud lauamängude laenamise võimalus ja lastenurkade hubasemaks tegemine. Tihti jõutakse väiksematesse raamatukogudesse aga hoopis seetõttu, et suuremas raamatukogus on kohustuslik kirjandus juba välja laenutatud.
Tuleb tõdeda, et kui külastuste arvud tõusevad ja laenutuste arvud langevad, on raamatukoguhoidjad muutunud järjest aktiivsemateks ürituste pakkumistega, mis meeldivad nii lasteaia- kui ka koolilastele ja on õpetajatel mugavad kasutada. Nüüd tuleks veel mõelda, kuidas üritustel osalejad ka raamatuid endaga kaasa võtaksid.
Ruusmäel on lastel vihmase ilma kohta lausa oma termin – „raamatukogu ilm“.
5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine
Võrumaa KRK.
Juba väljakujunenud sihtrühmad, kellega arvestatakse lasteosakonna kogu komplekteerimisel, on peamiselt:
• mudilased ja nende vanemad;
• lasteaiaealised, kes laenavad raamatuid välisteeninduspunktis või rühma laenutusretkel;
• veerimaõppijad;
• põhikooliõpilased, kes peavad lugema õpetajate soovituslike või kohustuslike nimekirjade teoseid või tegema koolitööd teatmeteoste põhjal;
• õpetajad, kes oma koolitööks laste kasvatuseks raamatuid või tunni sisustamiseks teemaraamatuid soovivad.
Läbi aastate on püütud komplekteerida oma kogu vastavalt lugejate ootustele ja oletada nende soove tuginedes päringutele.
LASTEOSAKONNA KOGU
2020
2021
2022
2023
2024
2025
Aasta jooksul saadud teavikuid (eksemplare)
1489
1263
1268
829
1022
1001
Annetuste osakaal juurdetulekust
27%
12%
25%
8,3%
1,8%
8%
Aasta jooksul kustutatud teavikuid (eksemplare)
1374
1440
1521
2706
246
439
Lasteosakonna teavikute kogu aruandeaasta lõpul
34282
34104
33852
31975
32750
33313
Lasteosakonna teavikute kogu ringlus
1,8
1,9
1,8
2,1
2,1
1,3

Maakond.
Raamatute hindade pideva tõusu ja laia valiku tõttu kujundavad paljud raamatukogud oma lasteraamatute kogu eelkõige tunnustatud teoste põhjal, nagu näiteks auhinnatud raamatud (Hea Lasteraamat, Hea Noorteraamat, Paabeli torni auhind). Otsuste tegemisel toetutakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitustele, maakonnaraamatukogude töötajate kogemustele, õpetajate arvamustele ja väärtuslikke soovitusi saadakse ka lugejatelt endilt.
Lastekirjanduse komplekteerimisel lähtutakse vanuserühmadest, teemade mitmekesisusest, harivast sisust, populaarsetest autoritest ja sarjadest ning köitvatest illustratsioonidest. Uue kirjanduse tellimisel pööratakse enim tähelepanu lasteaialastele, 1.–3. klassi õpilastele ja noortele suunatud raamatutele, kuna just nendes vanuseastmetes on lapsed olnud aastate lõikes kõige aktiivsemad lugejad.
Laste motiveerimine lugema ja raamatuid laenama võib vahel olla keerukas, sest sageli eelistatakse lühikese tekstiga teoseid, süvenemata sisu kvaliteeti. Järjepidev koostöö õpetajatega ja teadlik suunamine aitab aga lastel avastada häid raamatuid ja kujundada lugemisharjumust, mis ei põhine üksnes lehekülgede arvul või teksti nappusel. Tehakse tihedat koostööd läheduses asuvate lasteaedade ja koolidega ning arvestatakse nende soovidega – kui mõni klass või rühm vajab teoseid, mida kohalikus raamatukogus ei leidu, tellitakse need laenuks teistest kogudest. Sageli lepitakse naaberkogudega kokku ka selles, et väiksema nõudlusega teemadel jagatakse ostud omavahel ära: igaüks soetab teatud raamatud ja neid laenutatakse hiljem vastastikku.
Kuna raamatute hinnad on pidevalt tõusuteel, ei ole võimalik teoseid varuks tellida. Piirkondades, kus raamatukogu tegutseb koolihoonetes, on olukord mõnevõrra soodsam, sest seal toetab kool omalt poolt raamatute soetamist.
Noortekirjanduse komplekteerimisel arvestatakse eelkõige noorte ootusega leida raamatutest aktuaalsed teemad nagu suhted, eneseleidmine jms. Komplekteerimisel lähtutakse laenutusstatistikast, lugejate ja õpetajate soovitustest, et tagada kogu, mis toetaks kooliprogramme, lugemismänge, raamatukogus toimuvaid üritusi ja raamatukogutunde. Palju tegeletakse järelkomplekteerimisega.
Enimlaenatud laste- ja noorteraamatud Võru maakonna rahvaraamatukogudes aastal 2025 olid:

Pealkiri
Autor
Ilmumis-aasta
Võru maakonna rahvaraamatukogudes eksemplare
Laenutusi aastal 2025
Varastatud oranž jalgratas
Keränen, Mika
2008
41 (neist 14 Võrus)
180
Kaka ja kevad
Kivirähk, Andrus
2009
49 (neist 14 Võrus)
170
Tobias ja teine B
Raud, Piret
2010
58 (neist 19 Võrus)
159
Muri ja Mari
Butler, Dori Hillestad
2019
13 (neist 12 Võrus)
159
Kolmanda A kriminalistid
Tomusk, Ilmar
2012
49 (neist 15 Võrus)
154
Nõiaorg
Tinnuri, Urve
2025
21 (neist 2 Võrus)
148
Sööbik ja Pisik
Egner, Thorbjørn
2013
117 (neist 47 Võrus)
142
Käpapatrull

2024
22 (neist 10 Võrus)
138
Paharet ja Unistaja
Petrone, Epp
2018
25 (neist 9 Võrus)
137
Sipsik
Raud, Eno
2009
172 (neist 47 Võrus)
137

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused
Võrumaa KRK.
Laste lugemisharjumuste kujundamisel on oluline, et laps ja raamat kohtuksid võimalikult vara ja tihedalt. Võru linnas käiakse õppeaasta jooksul üle nädala kõigis linna lasteaedades raamatuid laenutamas, et lastel tekiks raamatukogu kasutamise kogemus ja julgus. Võru linnal on hea traditsioon kutsuda raamatukogu esindaja lusikapidudele, kus lapsed oma esimese raamatu ja info raamatukogu lasteosakonna kohta saavad. Ei tohi unustada ka koolilapsi, aga kahjuks tuleb raamatukogul konkureerida nii digivahendite kui ka trennidega ja seetõttu käivad vanemate klasside õpilased juba harvem raamatukogus. Asja parandab erinevate raamatuesitluste ja tundide tegemine nii raamatukogus kui ka raamatuid kooli viies. Oma töös peame oluliseks ka traditsiooniliste ning uute lugemismängude koostamisi ja nende raamatukogus toimumisi.
Aasta suurimaks ürituseks on „Laste-Raamatusuve-Bingo“, mis kestab 15. maist kuni 15. augustini. 2025. aasta suvelugemine tõi rekordarvu lõpetajaid (165, osalejaid üle 200 ja kokku loeti 1362 raamatut). Korraldati maakondlikke luulevõistlusi, ettelugemispäevi ja kirjandusmänge, mille võitjad Võru maakonda suurüritustel esindasid. Raamatukogutöötajad tegid ise lasteaialastele nukuetendusi, koolilastele pakuti kirjandustunde Eesti kirjandusest ja selle ajaloost, Ilon Wiklandist ja liblikatest. Võru Kunstikool korraldab õpilastööde näitusi ja lõputööde kaitsmisi lasteosakonnas. Lastel on taas võimalus käia raamatukogus ette lugemas lugemiskoerale.
Maakond.
Huvi lugemise vastu tuleks kujundada juba varases lapsepõlves, mistõttu on tähtis, et raamatukogud oleksid tugevad koostööpartnerid lasteaedadele, koolidele ja kogukonnakeskustele. Üle maakonna kingitakse lusikapidudel vastsündinutele raamat „Pisike puu“, millest saab lapse esimene isiklik teos.
Raamatute tutvustamine mängulisel viisil soodustab raamatusõprade kujunemist. Näiteks Kuldres kargas raamatust välja Pipi, kui raamatukogus tema juubelit peeti. Samas raamatukogus toimus raamatute „Pöial-Liisi”, „Hans ja Grete”, „Nukitsamees”, „Naksitrallid” tegelaste tutvustamine ja iga tutvustuse juurde mängis Antsla Muusikakooli õpilane tegelast iseloomustava klaveripala. Muumide 80. sünnipäeva tähistati erinevates raamatukogudes (Kuldre, Meremäe) suurejooneliste üritustega. Aina enam on hakanud raamatukogutöötajad viima raamatuid lasteaedadesse.
Esimese ja teise kooliastme lugemisharjumuste edendamisel mängivad kõige suuremat rolli õpetajad, kelle antud ülesanded toovad õpilased raamatukokku. Sama tähtis on individuaalne suhtlemine, et lapsel tekiks huvi ja raamatukogu tunduks hea ning turvalise kohana, kus kohtuda sõpradega või lihtsalt aega veeta. Hea on õpilastele pakkuda raamatukogutunde, mille eesmärgiks on õpetada raamatukogu kasutamist, kuidas raamatuid otsida, tutvustada raamatukogus olevaid raamatuid, õpetada raamatute hoidmist ja parandamist. Luutsniku raamatukogus korraldati üritus „Tule mängi minuga: sõbrakuu“(mängiti näpu- ja käpiknukkudega) ja „Kaisukarupäev“, mis laste seas sooja vastuvõtu leidsid. Osulas korraldati isadepäeval katuselaastu löömise õpituba. Nii tuuakse raamatukogu noortele lugejatele lähemale. Antsla Linnaraamatukogus on laste lugemisharjumuse kujundamisel väga tähtis koostöö Lusti Lasteaia õpetajatega.
Aina enam tuleb raamatukoguhoidjatel ennast reklaamida sotsiaalmeedias või mõelda välja uusi tegevusi. Orava raamatukogus korraldati lastele meisterdamisi, näiteks tehti emadepäevaks lilli, teemanttikandis võtmehoidjaid, helkureid. Meremäe raamatukogu oli kolmapäeva õhtuti kauem avatud just lastele mõeldes. Tsolgos kirjutavad gümnasistid raamatukoguhoidjale Messengeri oma raamatusoovid ja neile jäetakse raamatud postkasti.
Erinevate toredate raamatukoguürituste seas jäid aruannetest silma ühised tegemised:
• Kohtumised kirjanike ja kultuuritegelastega (erinevates raamatukogudes käisid külas Liis Sein, Ivar Rosenberg, Rainer Rahasepp, Contra, Kauksi Ülle jne). Mitmeid kohtumisi ja jutuminuteid seoti Seto kultuuri nädala ja võro keele päivaga.
• Etlusvõistlused: “Tooliteater“ (19. etluskonkurss Võru maakonna 5.–9. klassi õpilastele), vendade Liivide loomingule keskendunud etlusvõistluse maakonnavoor, ettelugemise võistlus „Kullast kallim“ (32. korda toimuv 4. klasside õpilastele mõeldud võistluse maakonnavoor).
• „Laste-Raamatusuve-Bingo 2025“ – tegemist on laste traditsioonilise maakondliku suvise lugemismänguga ja osalejaid on aina enam ka teistest maakondadest peale Võrumaa. Täismängu lugejad osalesid auhinna loosimisel kõik nad kutsuti Võru kinno Kannel, kus vaadati esitlust sellest, kuidas saab film alguse ja mis juhtub enne, kui film üldse kinno jõuab. Ühiselt vaadati ka filmi. Lasva raamatukoguhoidja tänas oma raamatukogus osalejaid veel lisapeoga.
• Suveperioodil toimus Setomaal „Laste suvelugemine“, mille raames sai laps enda valikul etteantud tabelisse märkida, kui palju raamatuid (kuni 10) suvel raamatukogust laenutas ja luges ning sügisel toimus lastele tunnustusüritus.
• „Lugemisisu“ programmiga oli 2024/25 hooajal seotud Võrumaalt 11 raamatukogu, 2025/26 aastal 10 raamatukogu.
• Ilon Wiklandi kohvernäitus ringles Võrumaal 2025. veebruari lõpuni. Selle aja jooksul käisid kohvrid erinevates raamatukogudes ja koolides.
• Eesti Raamatu Aastale kohaselt korraldati üritusi ka teema-aasta raames ja aukohal oli emakeelepäeva tähistamine „Nublu“ ühislugemistega ja lastekaitsepäeva tähistamine.
• Traditsioonilised üritused aitavad raamatukogusid pildil hoida. Näiteks luuletuste lugemine Marie Heibergi mälestusmärgi juures Urvaste kiriku pargis, kogukonnafestivalide lastepäevad ja pop-up raamatukogud, Uudishimupäeva ja Eesti kirjanduse tähtpäevade tähistamine. Lugemistundi tähistati nii raamatukogudes kui ka koolides.
5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus
Üritused/tegevused 2024
Üritused/tegevused 2025
Muutus (+-)
 1432
2031
 599

Üritused/tegevused
Arv
Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine*
763
Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud
527
Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud
48
Kontserdid või muusikasündmused
7
Kunsti- või käsitöönäitused
58
Lugejamängud ja -võistlused
45
Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud kirjandussündmused
261
Üldharivad loengud ja töötoad
186
Kogukonnaüritused, Seltsing „Elulõng“, „Anname au“ meenete müümine, Antsla valla eakate jõulupakkide jagamine, raamatuklubi „Väärikad“ asutamine, väikeste vallakodanike vastuvõtt „Pisike puu“ raamatu jagamine, mittekirjanduslikud kohtumised, veebipõhine „Kahoot!“.
136

Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs alustas aprillis tegevust raamatuklubi, sellest on saanud igakuine raamatusõprade kogunemine. Erinevaid huvigruppe tõid raamatukokku terviseloengud ja Rahvusarhiivi andmebaaside tutvustus. Publikurohked olid kohtumised Lauri Räpi, Hedvig Hansoni ja Ene Rämmeldiga. Oluline oli maakondliku konverentsi „Kirjanduse keerises“ korraldamine koos SA Võrumaa Arenduskeskuse ja Võru Kreutzwaldi Kooliga. Ürituse olulisus seisnes eelkõige noorte kaasamises ja nende kirjanduse juurde suunamises. Raamatuaasta vaiba tikkimine tõi raamatukokku erinevaid käsitööhuvilisi lähemalt ja kaugemalt, Võrumaa KRK töötajad tikkisid vaibale Võrumaa KRK logo ja mitmeid väiksemaid detaile.
Kogukonda kaasavad rohevahetuse ja saagivahetuse üritused olid raamatukogu kasutajate seas väga populaarsed ja osalejaid oli rekordarv. Saagivahetuse üritus sai suure tunnustuse osaliseks: üritusele omistati Võru maakonna 2025. aasta täiskasvanuhariduse õpiteo laureaaditiitel. Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse täiskasvanute koolituse projektijuht Terje Kruusalu: „Kindlasti on tõusnud raamatukogu populaarsus mitte ainult raamatute laenutamise kohana, vaid asutusena, mis hoolib oma kogukonnast ning kus saab õppida, uusi teadmisi ja oskusi omandada ja ennast arendada. Saagivahetus on soodustanud mitteformaalset õppimist, kus teadmisi jagatakse kogemuste kaudu, mitte klassiruumides. Sugugi tähtsusetu pole ka see, et majanduslikult haavatavamad inimesed saavad võimaluse viia koju tasuta värskeid aiasaadusi.“.
Lugemisprogrammis „Raamatuga kevadesse. 50 põnevat hetke“ loeti krimikirjandust. See oli kaheksas Võrumaa KRK korraldatud lugemisprogramm, milles osales kokku 47 lugejat Võrumaa KRKst, Lasva, Vastseliina, Varstu ja Kuldre raamatukogust ja Kuldre raamatukogu Urvaste teeninduspunktist.
Raamatukogus toimusid mitmed töötoad, täiskasvanud õppija nädalal õpiti küpsetama foccacciat, suvikõrvitsavormi- ja pirukat, meisterdati kangast kõrvitsaid ja väljaspool raamatukogu korraldati mälumäng Võru Linnavalitsuse töötajatele.
Üks tähtsaimaid lasteüritusi oli 13. „Laste-Raamatu-Suvi“, mis toimus üle maakonna. Septembris tegi raamatukoguhoidja Maarja Kirschbaum ühisettekande koos Viljandi Linnaraamatukogu huvijuhi Anneli Kengsepaga XXII üleriigilisel lasteraamatukoguhoidjate päeval, rääkides muuseumihariduse mikrokraadist ja haridusprogrammidest. Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga koostöös hakkas Võrumaa KRKs käima lugemiskoeratiim. Algas koostöö Võru Rahva Raamatu kauplusega, kus lasteosakonna juhataja kord kuus pühapäeva hommikul lastele raamatuid käib ette lugemas.
Maakond.
Üritused toovad raamatukokku inimesi, kes muidu võib-olla ei tuleks. Sageli naasevad nad ka hiljem laenutama või teisi teenuseid kasutama. Raamatukogu muutub kohtumispaigaks, kus eri vanuses ja huvidega inimesed kokku saavad. See suurendab kogukonnatunnet ja seob raamatukogu kohaliku eluga.
Võru valla raamatukogudes olid üritustel osalejate hulgas enamuses lapsed, mis kinnitab raamatukogu olulist rolli noorte hariduse ja vaba aja sisustamisel. Võru Vallaraamatukogu poolt korraldatavad veebipõhised Kahoot! mängud on saanud laste ja noorte hulgas väga populaarseks. Kirepi raamatukogu korraldas õppereisi Valma külaseltsi ja Kärstna mõisasse, raamatukogus toimuvad taimevahetus ja saagivahetus. Lasva raamatukogus toimunud luule- ja lauamänguõhtud täiskasvanutele ning raamatukogutunnid lasteaialastele on kogukonnale väga tähtsad. Vana-Vastseliina raamatukogu poolt on korraldatud juba 25 aastat kultuurireise, 2025. aastal toimus reis Põltsamaale.
Antsla Linnaraamatukogus toimus huvitav loeng koos videomaterjaliga „Piibel Eesti kultuuriloos“, kus esinesid Jaan Bärenson ja Mart Rannut. Kuldre raamatukogus tähistati kohaliku kirjaniku Marie Heibergi 135. juubelit ja toimus igakuine eakate võimlemine koos jututoaga, Tsooru raamatukogus kogunes kaheksa korda seltsing „Elulõng“.
Setomaa vallas tähistati Mikitamäe, Meremäe ja Obinitsa raamatukogude 100. sünnipäeva. Saatse raamatukogus oli peamine inimeste abistamine e-teenuste kasutamisel, kuna raamatukogu on hooldekoduga ühes majas.
Rõuge vallas Misso raamatukogus käib koos ansambel „Aleaa“, Mõniste raamatukogus kohtub Mõniste Maanaiste Selts. Viitina, Nursi ja Ruusmäe raamatukogudes toimuvad igakuised eakate kokkusaamised. Rõuge raamatukogu korraldab eakatele igakuiseid teehommikuid, tegevust alustas raamatuklubi ja raamatukogu ruume kasutab kooskäimiseks ka õpetajate raamatuklubi. Uus ürituse formaat teaduskohviku näol kutsub kokku osalema ja arutlema kõiki teadusteemadest huvitatud inimesi. Luutsniku raamatukogu osales kodukandipäeva korraldamises. Nursi raamatukogu olulised üritused olid Lükka punkri langemise 80. aastapäeva tähistamine ja täiustatud väljaanne „Lükka punkri lugu“ esitlemine.

5.5.1 Kasutajakoolitused
Koolitused 2024
Koolitused 2025
Muutus (+-)
 1543
 196
 -1347

Võrumaa KRK.
Aastaid võrrelda ei ole võimalik, kuna varem näidati kasutajakoolituste all ka diginõustamisi, mida oli väga palju. Peamised kasutajakoolitused olid: põlvkondadevaheline nutiseadmete koolitus „Muna õpetab kana“, koduteeninduse kliendile heliraamatute lugeri kasutamise õpetamine, nutitelefoni kasutamine, telefoni rakenduste installimine ja deinstallimine, ikoonide korrastamine, piltide sünkroniseerimine, terviseportaali kasutamine ja seal esindaja volitamine, geenivaramu andmekogu kasutamine, tuludeklaratsiooni täitmine. Sihtrühmaks on pigem ikka vanemaealised raamatukogude külastajad, tagasiside on olnud alati väga positiivne. Raamatukogusid peetakse esimeseks kohaks, kust mitmesuguste probleemide lahendamiseks abi ja koolitusi saab.
Maakond.
Võru vallas olid peamised kasutajakoolitused suunatud lastele, näiteks kaartide, jõulukuulide, halloweeni asjade jm meisterdamise koolitused. Osula raamatukogus viidi läbi 16 rühmakoolitust, mis on märkimisväärne tulemus.
Rõuge vallas toimusid koolitused „Tark maaelu“, milles osalesid kolm raamatukogu: Misso, Varstu ja Viitina raamatukogu ja sealsed lugejad, kokku toimus 36 koolitust, mis jagunesid 2024. ja 2025. aastale. Lisaks toimus koolitus arvuti häälestamise ja hooldamise kohta ja koolitus „Rahvusarhiivi digikogud – kuidas neid kasutada?“.
Antsla Linnaraamatukogus olid kasutajakoolituste põhilised teemad dokumentide allkirjastamine, tuludeklaratsiooni täitmine, tollideklaratsioonid. Kuldre Raamatukogus toimusid „Lugemisisu“ programmiga seotud koolitused.
Lasteaialastele ja õpilastele mõeldud raamatukogu kasutamist, kirjandust, kodulugu tutvustavaid koolitusi korraldatakse üle maakonna ja need on populaarsed.
Koostööpartnerid
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRK koostööpartnerid on läbi aastate olnud Võru Linnavalitsus, SA Võrumaa Arenduskeskus, Võrumaa Muuseum, Võru Noortekeskus, SA Võru Kannel, ETKA Andras, EPALE Eesti keskus, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus EWERS, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Võru Kunstikool, haridus-ja mäluasutused, raamatukogud üle Eesti. Alustati koostööd Võru linna sõpruslinna Bad Segebergi kultuuri- ja raamatukogutöötajatega, kes käisid jaanuaris Võrus raamatukoguga tutvumas. Koostööplaane arutati edasi juba juulikuus Saksamaal Bad Segebergi raamatukogus, kus koos Võru Linnavalitsuse delegatsiooniga käis raamatukogu arendusjuht. Lasteosakond tegi koostööd kõigi Võru linna lasteaedadega käies neis raamatuid laenutamas, lasteaiarühmad kutsuti raamatukogutundidesse ja etendusi vaatama. Samuti tehti tunde ja etendusi teistele Võru maakonna lasteaedadele. Koolidele pakuti raamatutunde ning esitleti uuemat laste- ja noortekirjandust. Õpetajatele koostatakse soovitusliku kirjanduse nimestikke. Koostööpartnerid olid 2025. aastal ka Transpordiamet ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Raamatukogutöötajad osalesid Haridus- ja Lastefestivalil, lasteaia Päkapikk perepäeval, Robootikapäeval, Pärimustantsufestivalil jne.
Maakond.
Võru maakonna raamatukogude töötajad on andnud tagasisidet, et olulisemateks partneriteks ja väga suureks toeks on neile Võrumaa KRK töötajad, kellelt saab alati head erialast nõu ja abi erinevate probleemide lahendamisel.
Raamatukogudes tehakse tihedat koostööd kultuuri- ja rahvamajade, külaseltside, hooldekodudega, kogukonnaliikmetega, vallavalitsustega jt asutustega. Lastetöö koostööpartneriteks on peamiselt koolid ja lasteaiad, noortekeskused, raamatukogud, muuseumid, kirjanikud, kunstnikud ja emakeeleõpetajad. Koostööd hinnati väga tulemuslikuks ja sisukaks – ühistegevused rikastasid nii õppe- kui huvitegevusi, suurendasid kogukonna teadlikkust raamatukogu pakutavatest võimalustest ning toetasid kohaliku kultuuri ja hariduse omavahelist sidusust.
6 Raamatukogu turundus
6.1 Turunduskanalid
☒ Raamatukogu koduleht
☒ KOV-i koduleht
☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, You Tube )
☒ Raadio
☒ Televisioon
☒ Ajalehed, ajakirjad
☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)
☒ Isiklik kutse
Raamatukoguürituste aktiivne turundamine Facebookis, Instagramis, raamatukogude ja KOVide kodulehtedel, infovoldikutes, RIKSWEBis, maakondlikus kultuurikavas ja plakatitel tugevdas raamatukogude nähtavust kogukonnas ning avaldas mitmekülgset mõju. Raamatukogu turunduse mõju avaldub eelkõige kasutajate arvu ja kogukonna kaasatuse suurenemises. Võrumaa väärikate ülikooli loengul "Eesti Raamatu Aasta suur piltvaip. 500 aastat eesti raamatut" Navi Seltsimajas esines koos Eesti Raamatu Aasta 2025 peakomitee aseesimehe Mart Jagomäega ka Võrumaa KRK arendusjuht, kes rääkis Võrumaa KRK tööst ja pakutavatest teenustest ning tutvustas vanimaid raamatuid Võrumaa KRK kogust.
ERR korrespondendid Mirjam Mõttus ja Leevi Lillemäe vahendasid uudiseid Võrumaa KRKst: jaanuaris näidati AK kultuuriuudistes lühikokkuvõtet 2024. aasta raamatukogu kasutamisest ja oktoobris filmiti raamatuaasta vaiba tikkimist Võrumaa KRKs.

Tasulise reklaami tellimiseks puuduvad raamatukogudel rahalised vahendid. Üle-eestilised kampaaniad (näiteks Eesti Raamatu Aasta tähistamine) tõmbavad raamatukogudele suuremat tähelepanu, kui kohalikul tasandil ürituste reklaamimisel võimalik on, see mõjutab väga positiivselt raamatukogude nähtavust ja külastatavust. Võrumaa KRKs kasutatakse Canva tasulist programmi ürituste ja näituste kuulutuste kujundamiseks, mis võimaldab teha rohkem silmahakkavaid põnevaid kuulutusi.
6.2 Väljaannete publitseerimine
Võrumaa KRK.
Võrumaa KRKs koostati kirjanik Bernard Kangro 115. sünniaastapäevaks bibliograafia, mis on vaadeldav raamatukogu kodulehel. Täiendati veebiväljaandeid „Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaadid“ ja „Raamatukogud Võrumaal“. Võru Linna Lehes tutvustati uusi koduloolisi raamatuid. Eesti Raamatu Aasta puhul kirjutati raamatukogu töötajatest osakondade kaupa, need kirjutised ilmusid järjest mitmes lehes.
Maakond.
Võru Vallaraamatukogu raamatukoguhoidjad kirjutasid Võru Valla Teatajasse hulgaliselt artikleid koos pildimaterjaliga ja raamatusoovitusi, samuti avaldati kirjutisi ka Võrumaa Teatajas ja ajalehes Uma Leht. Näiteks ilmus Võru Valla Teatajas Orava ja Lasva haruraamatukogude raamatukoguhoidjate ühine artikkel ”Lasva, Orava ning Tsolgo haruraamatukogude lugejad käisid ühisel õppereisil”.
Setomaa lehes ilmus lugu Mikitamäe külast „Mikitamäe külä aoluulinõ ülekaehus“, raamatukogutöötaja toimetas kohaliku koduloouurija Leo Reissaare kroonikakogust pärit tekste. Obinitsa raamatukogu ja Setomaa kooli kogukonnaklassi koostöös toimunud raamatukogutunni kajastus ilmus setokeelses Tähekeses.
Kuldre raamatukoguhoidja kirjutas Antsla Valla Lehes artikli „Raamatusuve BINGO”.
Väga olulise panuse raamatukogude pildile toomiseks andis Linda raamatukogu juhataja, kelle sulest ilmus Võrumaa Teatajas 20 artiklit, mis kajastasid raamatuaastat ja raamatukogudes toimuvat.
7 Eesmärgid tulevaks aastaks
Võrumaa KRK
Võrumaa KRK saab loodetavasti 2026. aastal kauaoodatud peasissepääsu linna peatänavalt, mida on lubatud ehitama hakata augustis-septembris.
Juunis on plaanis läbi viia väljaannete inventuur, selle tõttu on raamatukogu 10 päeva suletud, ühtlasi vaadatakse inventuuri käigus kriitilise pilguga üle kogu fond ja eemaldatakse mittevajalikud väljaanded.
Maakonna rahvaraamatukogude töötajate nõustamine jätkub tavapärases rütmis, aga kindlasti on väga töömahukas nõustamine uue aruandluskeskkonna RAJU kasutamise osas.
Jätkatakse õppepäevade, näituste ja ürituste korraldamisega, esinema on plaanis kutsuda näiteks Mihkel Raud, Toivo Tänavsuu ja Doris Kareva. Raamatukogus püütakse rohkem korraldada kohalike kirjanike raamatute esitlusi ja neile tähelepanu suunata.
Kiirendist saadud toetuse abil toimub septembris kogu maakonna raamatukoguhoidjate õppereis Helsingisse OODI raamatukokku. Projekti käigus tutvuvad Võrumaa raamatukogutöötajad seenioride õpetamise metoodikaga OODIs. Raamatukogutöötajad omandavad kogemusi, kuidas efektiivsemalt seenioride digipädevusi tõsta ja kuidas motiveerida vanemaealisi individuaalsetel üks-ühele koolitustel osalema.
Võrumaa KRK soetab uute teenuste pakkumiseks digitaalse lõikamismasina, mille abil saame pakkuda raamatukogu kasutajatele võimalust näiteks T-särkidele, kottidele jms kujundusi luua ja meeneid valmistada. Samuti saame raamatukogus digitaalset lõikamismasinat kasutada erinevate töötubade korraldamiseks ja raamatukogu üritustel osalejatele, kirjanikele, lektoritele jt meenete valmistamiseks.
Maakond.
Üldisteks eesmärkideks on projektide kirjutamine lisarahastuste saamiseks, ürituste ja näituste korraldamine, raamatukogutöötajate koolitamine, raamatukogu külastajatele tasuta ja stabiilse avaliku WiFi leviala tagamine e-teenustele ligipääsu parandamiseks ning õppimise ja kaugtöö toetamiseks, laste lugemisharjumuste teadlik ja süsteemne toetamine, raamatukogude kui õppimise ja vaba aja veetmise keskkondade arendamine ja mitmekesiste kultuuri- ja haridustegevuste pakkumine.
Eesmärkidena lastetöö osas on mainitud lastele mõeldud alade sisustamisi ja rajamisi, koolide ja lasteaedadega koostöö jätkamist erinevate programmide raames, töötubade korraldamist. Tegeletakse laste lugemisharjumuste teadliku toetamisega kutsudes külla lastekirjanikke, pakkudes uut kirjandust ja hoides oma lugejaid.
Võru vallas on raamatukoguteenuste paremaks kättesaamiseks plaanis paigaldada raamatute laenutus- ja tagastuskapid Väimelasse, Otsale ja Navile. Eesmärk on tagada raamatuklubi regulaarne ja aktiivne toimimine Võru Vallaraamatukogus, Orava ja
Lasva haruraamatukogudes. Lasva ja Orava raamatukogude lugejatele on kavas korraldada ühine õppe- ja huvikäik Jõgevamaale Palamusele ja Betti Alveri muuseumi. Kirepi raamatukogus on suvel plaanis õppereis (Luunja mõis, Emajõe-Suursoo looduskeskus, Järvselja raamatukogu).
Setomaa vallas soovitakse rahvaraamatukogudele mõeldud toetusmeetmest taotleda toetust Värska raamatukogu arhiiviruumide väljaehitamiseks. Mikitamäel toimub Seto Kuningriigi päev ja selle raames on kavas raamatukogu rohkem esile tõsta ja võimalusel aktiivselt ürituse tegemistes kaasa lüüa. Saatse raamatukoguhoidja läheb 1. juulist ammu väljateenitud pensionile. Meremäe raamatukogus on uus töötaja ja peamine eesmärk on korrastada raamatukogu fond.
Rõuge valla raamatukogudes on eesmärgiks näiteks koduteeninduseks täiendava võrgustiku loomine, et jõuda inimesteni, kes sooviksid lugeda, aga ise raamatukokku ei pääse ja koduteeninduse vajaduste kaardistamine. Plaanis on koostada raamatukogude kodulehekülg.
Antsla Linnaraamatukogus on kavas kirjutada rahastustaotlus Kultuuriministeeriumi kiirendi programmi ja rahastuse saamise korral soovitakse hankida uued riiulid, arvutid, ajakirjade kapid jms. Linda raamatukogu osaleb MTÜ Linda kultuuri- ja vabaharidusseltsi poolt korraldatavate ürituste läbiviimisel ja raamatukogu direktor kirjutab jätkuvalt raamatukogude tööst artikleid ajalehte Võrumaa Teataja.


Aruande koostamisel osalesid kõigi Võru maakonna rahvaraamatukogude töötajad ja Võrumaa KRKst teenindusosakonna juhataja Tuuli Kütt, komplekteerimisosakonna juhataja Aigi Mäesaar, lasteosakonna juhataja Kristi Soll ja asjaajaja-raamatukoguhoidja Kaiu Viimsalu.
Aruande pani tervikuks kokku Merle Koik, Võrumaa KRK direktor