Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

IDA-VIRU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Jõhvi 2026

2

Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................... 9

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 14

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 19

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 27

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 28

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Tegevused keskendusid eesti raamatu aastale.

Jõhvi Keskraamatukogu jaoks olulisim oli kogukonnamaja-raamatukogu hoone projekti

valmimine. Raamatukogu poolt korraldatud sündmustest traditsiooniks kujunenud eesti

kirjanduse päev – lipu heiskamine ja aardejaht koos põhikooli õpilastega, vallavalitsuse

dialoogid kogukonnaga raamatukogus, valla päevade loomeöö ja mihklipäeva laada

kirjandustelgid, ajakirja „Akadeemia“ Virumaa erinumbri esitlus. Need olid sündmused, mis

leidsid kogukonnas laialdast kajastamist.

Narva Keskraamatukogus olid olulisemateks sündmusteks Eesti Raamatu Aasta tegevustes

osalemine, Kreenholmi raamatukogu taasavamine, raamatukogu kodulehe uuendamine, uute

täiskasvanuhariduse koolituste käivitamine ning positiivne rahastusotsus hoone

energiatõhususe projektile.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu olulisimad sündmused olid Narva-Jõesuu hooaja avamine,

otsingumäng „Meie linna kõige huvitavamad paigad…“, rahvusvahelise luulepäeva

tähistamine.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud: Virve Osila loomingupäev ja luulekogu „Järelnoppeid“

esitlus (Mäetaguse), Villio Reinsalu elulooraamatu esitlus (Kurtna seltsimaja.), advendikontsert

Mart Sanderi ja Triin Lellepiga (Tudulinna), raamatusõprade ekskursioon Paldiskisse (Iisaku).

Lüganuse valla raamatukogude ümberkorraldamise tulemusena 2024. aastal kaotati ära Kiviõli

raamatukogu nimi ning sellest sai Lüganuse Valla Raamatukogu koos harukogudega. Direktori

ettepanekul muudeti põhimäärust nii, et Lüganuse Valla Raamatukogu on katusasutus, mille

struktuuriüksusteks on Kiviõli Linnaraamatukogu kui keskkogu ning Lüganuse, Püssi, Maidla

ja Sonda kui haruraamatukogud. Aruandeaasta lõpul saadi positiivne rahastusotsus Euroopa

Sotsiaalfondilt, mille abil saab raamatukogu uuel aastal läbi viia 5-osalise Tervisekohviku sarja

55+ vanusele. Sellel on otsene mõju raamatukogu külastatavusele, kuid seda saab hinnata siis,

kui üritused on toimunud;

Sillamäe Linnaraamatukogus toimunud Eesti rahvuste päeva tähistamine lõi kultuuriliselt

rikastava ja kaasava keskkonna, kirjandusklubi vabaaja võimalusi pakkuva kultuurikeskkonna,

väga menukad olid igakuised temaatilised mälumängud.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu jätkas varasematest aastatest tavaks saanud tegevustega.

Eesti raamatu aasta oli pidevalt fookuses. Jaanuaris toimus Jõhvi Keskraamatukogus eesti

raamatu juubelipidu, aasta jooksul oli kümneid kirjandusega seotud üritusi – kirjandustelgid,

kohtumised kirjanikega, luuleõhtud, kohvikutunnid ja aasta viimastel päevadel piltvaiba

tikkimine.

Narva Keskraamatukogu tegevustes olid kesksel kohal kohtumised kirjanike ja loovinimestega

ning raamatuesitlused, mis kasvatasid huvi eesti autorite loomingu vastu ja tõid raamatukokku

uusi sihtrühmi. Laste ja noorte lugemisharjumusi toetati erinevate kaasavate formaatidega,

sealhulgas lugemisöö, kirjandusliku aardejahi, tähestikumängu ning kohtumistega

lastekirjanikega.

4

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu korraldas näitusi lugejate erinevatest hobidest.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud: lugemistund hamstriga (Mäetaguse), mälumängude sari

pensionäridele (Tudulinna), täiskasvanute veebipõhine inglise keele õpe raamatukogus

(Kiikla).

Lüganuse valla raamatukogudes loeti aasta sissejuhatuseks Jaan Rannapi „Nublu“, mille abil

tutvustati väiksematele lastele vanemat eesti lastekirjandust. Korraldati „tähestiku“ üritusi ja

näituseid.

Sillamäe Linnaraamatukogus tähistati mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude

ettevõtmistega eestikeelse raamatu juubelit, sealhulgas osaleti raamatuaasta vaiba tikkimises.

Kohtla-Järve Keskraamatukogus toimus Ivika Maidre loeng „Laula, laula, pappi“ ja Viktor

Mesilase loeng „Eesti rahvuseepos Kalevipoeg – Eesti ja maailma pärl“ jm.

1.2 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Jõhvi Keskraamatukogu: integratsiooniprojekt „Eesti ampsud“, erinevaid teemasid käsitlevad

Jõhvi vallavalitsuse liikmete kohtumised kogukonnaga.

Märtsis taasavati Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu uutes renoveeritud

ruumides. Juunis liitus Narva Keskraamatukogu Erasmus+ konsortsiumiga, mis loob

võimalused töötajate õpiränneteks, töövarjutamiseks välisriikides ning välisekspertide

kaasamiseks. Aasta lõpus alustati 3D-skaneerimise töötubadega ja tehisintellekti kasutamise

koolitustega.

Kiviõli raamatukogu ruumide ümberkorraldamise tulemusena tekitati ruum, mida saab

kasutada väiksemateks koosolekuteks, ümarlauaks, töötoaks või kaugtöötoaks. Lugemissaali

seati sisse 2 individuaaltöökohta, kus saab sülearvutiga tööd teha ja seda laadida.

Sillamäe Linnaraamatukogus alustati igakuiste viktoriinide korraldamist, toimus kohtumiste

tsükkel Sillamäe tuntud inimestega, laste kokanduse töötoad.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu, harrastusteatri „Teatri KODA“ ning Kohtla-Järve noorte

volikogu koostöös valmis projekt „A.C. Doyle ja tema Sherlok Holmes“, lugemissaalis alustas

tööd Kohtla-Järve linnavalitsuse poolt organiseeritud lõimumisklubi sõjapõgenikele.

1.3 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Jõhvi Keskraamatukogu arengukavas planeeritud eesmärgid täideti ja mitme mõõdiku osas

ületati. Arengukava tegevuskavas planeeriti 2025.aastal iseteeninduskioski paigaldamine, aga

otsustasime iseteenindusega alustada uues hoones.

Sillamäe Linnaraamatukogu eesmärgiks oli tagada raamatukoguteenuse jätkuv kvaliteet linna

elanike arvu pideva vähenemise tingimustes. Vaatamata linna elanike arvu vähenemisele

suurenes aruandeaastal nii korraldatud ürituste kui ka nendel osalenute arv. Edukalt viidi ellu

haruraamatukogu kolimine, mis toimus vastavalt planeeritud ajakavale ning hõlmas nii

kogude, inventari kui ka töökohtade ümberpaigutamist uutesse ruumidesse.

Narva Keskraamatukogu täitis arengukava tegevuskavas planeeritud eesmärgid.

5

1.4 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Rahuloluindeks oli 9,72. Külastajate rahulolu rahvaraamatukogudega oli üldiselt väga kõrge,

erinevused maakondade vahel mahuvad aritmeetilise vea piiridesse.

Inimesed on raamatukogudes osutatava teenusega rahul, sest enamuse jaoks on pakutav

harjumuspärane ja piisav. Inimesed ei kuluta oma aega raamatukogude poolt pakutavate

teenuste üle mõtlemiseks. Suur osa ei käi kunagi teistes raamatukogudes ega oma erilisi

ootusi.

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2024 128569 8 8 24 0 31 1

2025 126517 8 8 21 0 29 2

Juhtimine

Muudatused raamatukoguvõrgus

Kõikides omavalitsustes on moodustatud keskraamatukogud koos haruraamatukogudega.

Alutaguse vallas suleti seoses uue kogukonnamaja ehitusega ajutiselt Alajõe raamatukogu ja

senine töötaja läks pensionile. Iisaku raamatukogus läks üks töötaja pensionile ja jätkati ühe

raamatukoguhoidjaga.

Lüganuse Vallavolikogu määrusega 26.juunist 2025 muudeti põhimäärust paragrahvi 3 lõiget

kaks ja sõnastati järgmiselt: „Raamatukogu struktuuriüksusteks on keskraamatukogu (enne

raamatukogu) ja haruraamatukogud ning laenutuspunkt. Sama määrusega täiendati paragrahvi

3 lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „raamatukogu keskraamatukogu on Kiviõli

Linnaraamatukogu, asukoht Viru 7, Kiviõli linn“. Seega sai Kiviõli raamatukogu tagasi oma

endise nime. Sama määrusega muudeti paragrahvi 3 lõike 3 punkti 4, mille kohaselt Sonda

haruraamatukogu juurde kuulub Meinhard Laksi muuseumituba.

Energia raamatukoguga ühendati Laste Loomemajas tegutsenud Narva Keskraamatukogu

lastekirjanduse teeninduspunkt; teeninduspunkti aadress jäi samaks.

Rahvaraamatukogu nõukogu

Jõhvi Keskraamatukogu, Sillamäe Linnaraamatukogu ja Alutaguse Huvikeskuse nõukogusid

kokku ei kutsutud. Narva Keskraamatukogus toimus üks nõukogu koosolek. Toila ja

Lüganuse vallad ei ole raamatukogudes nõukogu moodustamist vajalikuks pidanud.

Rahvaraamatukogu arengukava

Jõhvi Keskraamatukogu arengukava hõlmab aastaid 2023-2028 Arengukava

6

Sillamäe Linnaraamatukogul on kehtiv arengukava 2023-2028, mis on avaldatud

https://www.riigiteataja.ee/akt/406102023027 .

Narva Keskraamatukogul on kehtiv ja avaldatud arengukava perioodiks 2021–2026, mis on

kättesaadav raamatukogu kodulehel:

https://narvalib.ee/images/docs/Narva_Keskraamatukogu_Arengukava_2021-2026.pdf

2.1 Eelarve

Sillamäe Linnaraamatukogule eraldati lisavahendeid seoses haruraamatukogu kolimisega

uutesse ruumidesse.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu tegevus toimus jätkuvalt range kokkuhoiu tingimustes.

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku 3071,18 2787,3

Kulud kokku* 3071,18 2508,9

Tööjõukulu** 2196,6 1,897

Komplekteerimiskulu 343,47 391,03

sh KOV-lt 118,97 106,6

sh riigilt 221,21 185,3

sh KuM-ilt 202,2 171,78

Investeeringukulu*** 0 0

sh KOV-ilt 0 0

sh riigilt 0 0

sh KuM-ilt 0 0

Infotehnoloogiakulu 64,43 37,2

Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Proje

kti

perio

od

Eralda

tud

summa

Projekti

üldmaksum

us

Staatus

(lõpetatud

,

käimasole

v vms)

Jõhvi KRK

kogu RFID

juurutamise 1. etapp

Kultuuriministeerium 2025 7786 15574 lõpetatud

Kirjandusüritused Kultuurkapital 2025 2000 2000 lõpetatud

Integratsiooniprojekt

„Eesti ampsud“

(Integratsiooni-ja

migratsiooni SA)

Integratsiooni-ja

migratsiooni SA

2025 9000 9000 lõpetatud

Rahvusvaheline

lasteraamatupäev

Sillamäe

Linnavalitsus

2025 100 325 lõpetatud

Töötoad „Ela

harmoonias“

Sillamäe

Linnavalitsus

2025 150 712 lõpetatud

Lauamängude klubi Narva linn 2025 300,00 300,00 lõpetatud

7

Peretund Narva

Keskraamatukogus

Narva linn 2025 1000,00 1000,00 lõpetatud

Eesti kirjanikud

Narva!

Eesti Kultuurkapital 2025 800,00 960,00 teostamisel

Suvi, raamat, jäätis! USA saatkond Eestis 2025 887,67 887,67 lõpetatud

Tule veeta nutikas

vaheaeg Narva

Keskraamatukogus!

Eesti Kultuurkapital 2025 500,00 600,00 lõpetatud

USA Grant Award

Number

SEN10024GR0062

USA saatkond 2025 47040,00 47040,00 lõpetatud

USA Grant Award

Number

SEN10025GR0007

USA saatkond 2025 21700,00 21700,00 teostamisel

Jõhvi Keskraamatukogu jaoks oli olulisim projekt RFID-i juurutamise 1.etapp, mille jooksul

kiibiti raamatukogu fond ning aasta jooksul saabunud teavikud. Projekt oli ettevalmistus

järgmises etapis iseteeninduskioskite paigaldamiseks.

Sillamäe Linnaraamatukogu korraldatud noortekonkurss innustas noori süvenema klassikalisse

kirjandusse ja kunsti, arendades nende esinemisoskust ja enesekindlust. Osalejad said

väärtusliku lavakogemuse.

USA saatkonna toetatud projektid olid Narva Keskraamatukogule strateegilise tähtsusega,

võimaldades laiendada haridus- ja teavitusprogramme ning tugevdada rahvusvahelist koostööd.

Ameerika keskuse tegevustes (vestlusklubid, töötoad, koolitused jm) osales 4803 inimest.

Kultuuriürituste korraldamiseks saadav projektitoetus võimaldab kutsuda huvitavaid külalisi

ning korraldada mastaapsemaid üritusi.

Projektitoetuste võimalusi kasutavad raamatukogud vähe. Igal aastal on ühed ja samad taotlejad

– Jõhvi Keskraamatukogu ja Narva Keskraamatukogu. Sel aastal lisandus Lüganuse Valla

Raamatukogu. Ülejäänud on kõrvale jäänud, sealhulgas Sillamäe ja Kohtla-Järve

raamatukogud.

2.2 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

97 95,45

Jõhvi Keskraamatukogus lõpetati tööleping tööandja ootustele mittevastava töötajaga.

Konkursi tulemusena leiti uus töötaja, kes asus tööle uuest kalendriaastast.

Lüganuse Valla Raamatukogu sai veebruaris juhi.

Narva Keskraamatukogust lahkus kuus töötajatest, nendest pooled liiga väikese palga tõttu.

8

Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude

arv, kust koolitustel

osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 16

Digi- ja meediapädevused 42

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 4

Klienditeenindus 5

Kogude kujundamine ja haldamine 1

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 9

Kultuur ja kirjandus 46

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

1

Meeskonnatöö ja koostööoskused 10

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh

statistika ja uuringud

11

Teenuste pakkumine ja arendus 12

Terviseedendus, liikumisharrastus 13

Kriisikoolitus 5

Raamatukoguhoidja kutsekoolitus 1

Eesti keele kursused 6

Jõhvi Keskraamatukogu arengukavas on eesmärgiks seatud 40 tundi koolitust aastas iga töötaja

kohta. Keskmiselt osales iga töötaja koolitustel 43 tundi. Tähelepanu keskmes olid meedia-ja

digipädevusega seotud koolitused, mis on vajalikud nii oma tööks kui külastajate nõustamisel

ning koolitamisel.

Jõhvi Keskraamatukogu korraldas maakonna rahvaraamatukogudele tehisintellekti kasutamise

koolituse, infopädevuse koolituse ning kaks koolitust koostöös Rakvere Raamatukogudega –

aktiivsus-ja tähelepanuhäiretest ja juhi rollist organisatsioonist. Koostöised koolitused olid

praktilised ja igapäevases töös kasutatavad. Eesti Rahvusraamatukogu koolitused on

rahvaraamatukogudele küll tasuta ja ettetellimise aeg pikk, aga kõik koolitused on olnud

pettumuseks. Koolitused on sisutühjad ja primitiivsed.

Osa raamatukoguhoidjaid osalevad igal koolitusel ja maakondlikul seminaril, samas ühe

omavalitsuse raamatukogude töötajad ei osale kunagi.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud keskendusid RAJU ja raamatukogude kiirendi

infotundidele (Mäetaguse, Iisaku ), sealhulgas raamatukogude arendamise toetusmeetmed ja

rahastustaotluste koostamine. Praktilise väljundina esitati taotlus laenutuskappide ja

tagastuskappide soetamiseks, mis sai positiivse vastuse.

Sillamäe Linnaraamatukogu kolm töötajat osales Keelelähetuse projektis, mis pakkus

võimalust olla keelelähetuses teises Eesti maakonnas, et praktiseerida eesti keelt töökohal.

Saadud kogemus oli väga väärtuslik nii professionaalses kui ka isiklikus arengus.

9

Narva Keskraamatukogus koolituste eelarvet ei ole. Raamatukogu töötajatele korraldati

õppepäev Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusse. Kasutati aktiivselt tasuta

koolitusvõimalusi, mida pakkusid Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Narva kolledž,

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva Täiskasvanute Kool ja teised koostööpartnerid.

Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Statistilise aruandluse korraldamisel oli häiriv ministeeriumi ja rahvusraamatukogu poolt

tekitatud segadus 2025.aasta alguses, kui 2024.a statistiline aruande esitamine pidi toimuma

uues formaadis. 2025.a statistika aasta varem valmima pidanud RAJU hilines 2026.a alguses

veelgi mõned nädalad ja avati vigasena. Maakonna rahvaraamatukogudele pidi olukorda

selgitama, kuigi mõned omavalitsused olid aruande juba koostanud ja esitanud. Need tuli

tagasi võtta ja programmi parandusi oodata. Selgitamist ja paranduste tegemist oli palju.

RAJU vajab edasist arendamist. Liiga palju käsitsi arvutamist, vigu ei näita, väljatrükk on

visuaalselt ebamugav.

Statistika analüüsimine näitab, et iseseisvad täiskohaga töötajaga rahvaraamatukogud ei ole

väiksemates kohtades mõistlikud. Igal juhul peavad omavalitsused hakkama rohkem

teenuseid koguma kogukonna – või seltsimajadesse ning raamatukoguhoidjate kompetentsid

peavad olema senisest palju multifunktsionaalsemad. Statistika näitab vähest külastatavust ja

laenutamist, mõned raamatukogud ei korralda üritusi ega paku mingeid lisateenuseid.

Teavikute ringlus on tihti 0,25 või madalam.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Valmis sai Jõhvi Keskraamatukogu uue hoone ehitusprojekt.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude hooned ja ruumid on valdavalt heas või rahuldavas

seisukorras, remondivajadus on Pagari ja Kuremäe raamatukogudes.

Lüganuse valla Kiviõli raamatukogu laste teenindusosas tehti remont, värviti seinad, ehitati

isolatsioonikast torude katmiseks ning vahetati valgustid, tehti muid elektritöid. Lüganuse

haruraamatukogus vahetati valgustid. Püssi haruraamatukogu asub Lüganuse Kultuurikeskuse

ruumides. Seal on jätkuvalt probleem amortiseerunud küttesüsteemis ja jahedates ruumides,

mille tõttu on vaja lisakütteallikana kasutada radiaatorit. Sonda haruraamatukogule hangiti uus

õhksoojuspump. Remonditi välisuks.

Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kolis Narva Rahvaste Maja soklikorruse

renoveeritud ruumidesse. Uued ruumid on kaasaegsed ja ligipääsetavad. Riigi Tugiteenuste

Keskus tegi positiivse rahastusotsuse projektile „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva

Keskraamatukogu hoone energiatõhususe parandamine“.

3.2 Ligipääsetavus

Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

10

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

6

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

5

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 1

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 23

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

14

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

10

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 5

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

10

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 21

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 13

Muu (nimetada) 1

Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 1216 106

Kasutajakoolitus 70 13

Digipädevuste alane nõustamine 68 32

Alutaguse valla kodanikukaartide

väljastamine

8 6

Reeglina on koduteeninduse kliendid endised aktiivsed raamatukogude külastajad, kellele

koduteenindus annab võimaluse omada jätkuvalt juurdepääsu kirjandusele ning muudele

teenustele.

Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade

arv

Osavõtjate

arv

Jõhvi Keskraamatukogu

Taaskasutus, loodushoid "Roheline laine" 2 36

Maakonna õpilasetlejate konkurss, esinemine žürii liikmena 1 50

Loovuse ja visuaalse mõtlemise arendamine lugemise

innustamiseks

1 20

Jõhviga seotud lood ja raamatud. Ekskursioon muuseumisse 5 82

Paikkondlikud kogud Ida-Virumaal 1 25

11

Kultuuritund: emakeele ausambast lõvideni/loeng

meditsiinitöötajatele

1 15

Eesti raamat- 500, viktoriini paneel. 1 75

Avalik intervjuu Piret Rauaga VKA üleandmisel Rakveres 1 30

Avalik intervjuu Indrek Harglaga Jõhvi valla päevadel 1 50

Avalik Intervjuu Indrek Spunginiga Jõhvi valla päevadel 1 50

Avalik intervjuu Heili Konsaga Jõhvi valla päevadel 1 30

Dialoogiringi läbiviija Arvamusfestivalil Paides 1 12

Puuetega inimeste ürituse modereerimine 1 10

ELVL-i ja ERÜ kogemuspäeva modereerimine 1 65

Jõhviga seotud lood ja raamatud. 1 19

Lood Jõhvist. Ekskursioon muuseumisse 2 43

“Library as a Community Center and a Meeting Place Promoting

Integration”

1 80

Lood Jõhvist. Ekskursioon muuseumisse 4 78

Valimisdebati modereerimine Toilas 1 40

Lood ja raamatud Eestimaast (eesti- ja vene keeles) 1 16

Erinevad tarbekunstitehnikad JKLK 1 15

Teadmiste päev loeng "Virumaa skulptuurid" 2 40

Esinemine Ida-Virumaa täiskasvanuhariduse

inspiratsiooniseminaril/kogukondlik vaade

1 65

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu

Jõulumeeleolu + jõulukaartide valmistamine 1 14

Narva-Jõesuu lasteaed – üritused lastele 3 39

Sinimäe põhikool - üritused lastele 34 128

Narva-Jõesuu kool – üritused lastele 3 37

Alutaguse Huvikeskuse raamatkogud

Mäetaguse Põhikool 14 271

Iisaku Põhikool 38 359

Illuka põhikool 3 84

Mäetaguse lasteaed 4 65

Iisaku lasteaed 3 22

Tudulinna lasteaed 1 9

Mäetaguse noortekeskus 2 14

Iisaku noortekeskus 1 7

Kurtna noortekeskus 3 60

Alutaguse hoolekeskus 1 12

Kaitseliidu Alutaguse malev 1 150

Järve Põhikool 5 75

Lüganuse Valla Raamatukogud

Kiviõli Tervisekeskus 4 84

Erra lasteaed 9 117

Kiviõli lasteaed „Kannike“ 1 21

Sonda Kogukonnamaja 1 16

Purtse Päevakeskus 7 11

Sillamäe Linnaraamatukogu

Vestlused, loengud ja töötoad seenioridele 15 180

12

Raamatutunnid Sinimäe ja Sillamäe hooldekodudele 48 765

Raamatutunnid lastekodule 9 44

Raamatutunnid põhikoolidele 98 1576

Raamatutunnid lasteaedadele 19 280

Otsimismäng linnalaagrile 3 78

Ekskursioonid raamatukokku gümnaasiumile, koolidele ning

lasteaedadele

9 132

Kohtla-Järve Keskraamatukogu

Kohtla-Järve Pensionäride Päevakeskus 1 25

Kohtla-Järve Järve Kool 3 73

Narva Keskraamatukogu

Üritused koolidele raamatukogus 97 1999

Programm „Raamatukogu kooli“ 19 355

Raamatukogutunnid lasteaedadele 29 554

Teenus „Raamatukogu kotis“ lasteaedadele 11 220

Kirjanduslikud kohtumised Teenekate õpetajate seltsile 3 77

Kirjanduslikud kohtumised kohvikus Valge kõrvits „Kirjanduslik

neljapäev“

3 69

Praktika korraldamine Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse

õppijatele

21 63

Virtuaalüritused sotsiaalasutuste elanikele 37 2960

Kontaktüritused Narva Linna sotsiaalasutustele 44 614

Raamatulaenutus Narva Hooldekodu elanikele 12 416

Loengud ja töötoad Narva-Jõesuu Rahvamajade külastajatele 16 342

Loeng Sillamäe raamatukogu külastajatele 1 21

Loengud ja töötoad Hopneri majas Tallinnas 3 318

Loengud ja töötoad Tallinna Ikoonimuuseumis 3 121

Loengud Tallinna Rahvaste Muuseumis 1 38

Narva Haigla avaüritus „Rinnapiimapäev“ 1 määramata

Rahvaraamatukogud on üsna aktiivsed teistele organisatsioonidele teenuseid osutama, suure

hüppe nii ürituste kui ka neil osalejate arvu osas tegi Jõhvi Keskraamatukogu. Jätkuvalt on

aktiivne Narva Keskraamatukogu, kusjuures osalejate arvud on märkimisväärselt suured.

13

3.3 Innovatsioon

Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 24

Raamatukogusüsteem RIKS 6

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 5

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

14

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 9

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 13

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 12

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

4

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 1

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 27

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 27

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

28

Raamatukogus saab värviliselt printida 18

Kiletamine 1

Muud teenused (nimetada)

Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Jõhvi Keskraamatukogu külastajate käsutuses olevate arvutite vanus ei ületa kolme aastat.

Uuendatud on töötajate arvutid ja muu nende juurde kuuluv varustus. Töötajad kasutavad

kontoritarkvara Office 365, Canva täisversiooni. Toimub üleminek RFID-i süsteemile.

Alutaguse Huvikeskuse Mäetaguse, Iisaku, Pagari ja Kuremäe raamatukogudes vahetati välja

AIP arvutid. Mäetaguse, Alajõe ja Pagari raamatukogudes asendati töötajaarvutid

sülearvutitega.

Oluliseks sammuks oli Narva Keskraamatukogu kodulehe uuendamine Joomla 6 platvormile,

mille eesmärk oli parandada info kättesaadavust, kasutusmugavust ja teenuste nähtavust. Lisaks

uuendati infotehnoloogilist taristut: postiserveris võeti kasutusele uus tarkvara, Kreenholmi

raamatukogus paigaldati uus arvutivõrk ja videovalvesüsteem. Kõikides tööarvutites asendati

andmekandjad SSD-seadmetega, mis parandas süsteemide töökiirust ja töökindlust. Narva

14

Keskraamatukogu peahoone saal varustati uue multimeediatehnikaga, mis parandab ürituste ja

koolituste tehnilist kvaliteeti ning läbiviimise võimalusi.

Iseteeninduslike teenuste kasutus

Kõikide raamatukogude lugejad kasutavad e-kataloogi. Ida-Viru maakonnas laenutusautomaate

kasutuses ei ole.

Jõhvi Keskraamatukogus kasutati e-kataloogi 13603 korda, raamatukapi kasutuse kohta

statistikat ei peeta, kuid keskmiselt tellitakse teavikuid raamatukappi 5-7 korda päevas.

Raamatukapi kasutamine võiks olla aktiivsem, välja on kujunenud kindlad kliendid.

Narva Keskraamatukogus laenutati raamatukapi kaudu 320 teavikut ning vormistati 260

tellimust. Teenus suurendab kasutusmugavust ja parandab ligipääsu raamatukogu kogudele.

Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine

Jõhvi Keskraamatukogu peab koduloo andmebaasi, kuhu tehti 891 sissekannet.

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Jõhvi Keskraamatukogus on kehtiv „Ida-Virumaa rahvaraamatukogude

komplekteerimispõhimõtted“, kinnitatud direktori käskkirjaga nr 5/1-3 19.06.2015.

Teavikute soetamisel kasutatakse riigieelarvelist toetust vastavalt kultuuriministri 09.01.2015

määrusele nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“.

Toetuse kasutamisel lähtutakse määruse lisas sätestatud põhimõtetest, soetades kirjandust ja

kultuuriperioodikat ning teostades järelkomplekteerimist, arvestades teeninduspiirkonna

lugejate sihtrühmade vajadusi ja eripära.

Toetuse suurus ühe elaniku kohta on Ida-Viru raamatukogudele väiksem kui teistes

maakondades ja nii on olnud aastaid. Määrust lugedes on mulje, et Ida-Virul on eelis

plusskoefitsiendi näol, kuid tegelikult on miinus.

Komplekteerimine on järjepidev ja sihipärane protsess, mis põhineb: laenutus- ja

kasutusstatistika analüüsil; teeninduspiirkonna elanike koosseisul; haridusasutuste ja

koostööpartnerite tagasisidel; riiklike prioriteetide arvestamisel (sh eestikeelsele õppele

üleminek); olemasolevatel eelarvelistel võimalustel.

Jõhvi Keskraamatukogu tellib ja osaliselt töötleb teavikuid Alutaguse, Lüganuse ja Toila

valdadele, sealhulgas kohalike omavalitsuste poolt eraldatud raha eest. Linnad teevad oma

tellimused ise, Jõhvi Keskraamatukogu kontrollib ja kinnitab arved ning peab arvet riigi toetuse

kasutamise üle. Jõhvi Keskraamatukogu ei saa otseselt mõjutada maakonna

rahvaraamatukogude komplekteerimise eelistusi, mis mõne raamatukogu puhul on liiga

üheülbalised. Maakonnaraamatukogu töötajad saavad küll nõu anda ja soovitada, aga seda ei

pea seda arvestama. Positiivse poole pealt on märgata, et omavalitsuste raamatukogud

suhtlevad omavahel, tellivad rohkem erinevaid nimetusi ja kasutavad aktiivselt süsteemisisest

laenutust.

15

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Jõhvi Keskraamatukogu ringlus on 0,84, ilma Tammiku harukoguta 0,89. Ilukirjanduse

laenutusi 72,3 % (+0,5%). Sotsiaalteadustest laenutati 5,41%, Filosoofia ja psühholoogia

laenutusi 3,99%. Venekeelsete raamatute laenutuste osakaal langes 28,4%-le (-2,5%),

Laenutuste topis olid endiselt Venemaa tuntud kirjastuste väljaanded, mis on ilmunud enne

2022-23 aastat. Inglisekeelsete laenutuste arv on ainult 0,05 % suurem kui 2024.a.

Perioodika laenutuste osakaal keskraamatukogus 3,64 (-1,26%).Tammiku harukogus 43,90

(+7,72). Nädalalehtede kojulaenutuste Top25 jaguneb eesti- ja venekeelne perioodika pooleks.

Digiväljaannetest otsitakse konkreetseid artikleid.

Toila valla raamatukogu ringlus on 0,27, Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude ringlus 0,20.

Lüganuse Valla Raamatukogude harukogudes laenutatakse peamiselt eestikeelset kirjandust,

Kiviõli linnas on eestikeelse kirjanduse laenutamise osakaal 56%. Suurim lugejaskond on

naisterahvad vanuses 65-78, kes loevad peamiselt ajaviitekirjandust. Valla raamatukogude

ringlus on võrreldes eelmise aastaga 0,43-lt tõusnud 0,49-le. See on endiselt madal ning tõus

on saavutatud peamiselt tänu fondi puhastamisele. Kuid ka laenutuste arv on võrreldes eelmise

aastaga tõusnud Püssi ja Sonda raamatukogudes.

Sillamäe Linnaraamatukogu kogude ringlus oli 0,70 (2024. aastal 0,64). Koju- ja

kohallaenutuste arv iga lugeja kohta oli 2025.aastal 25 teavikut, sh lastele 17.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu ringlus oli 0,51. Süsteemisisene laenutus oli väga aktiivne,

seda eelkõige venekeelsete teavikute osas.

Narva Keskraamatukogus registreeriti kokku 380 138 laenutust (sh pikendused). Kogude

ringlusnäitaja oli 1,46.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Jõhvi Keskraamatukogu komplekteerimisosakond hankis teavikuid riigi- ja KOV raha eest

peale keskkogu 15 maaraamatukogule. Mõnede üksikväljaannete kohta jagasime infot (vahel

ka tellisime) teistele Ida-Viru suurematele raamatukogudele. Kõik teavikud on alates

komplekteerimisfaasist sisestatud koos täpse hinnaga raamatukogusüsteemi Urram.

Jõhvi komplekteerimisosakonna poolt osteti ja võeti annetustena arvele

komplekteerimispiirkonna raamatukogudele 4839 (-1526 vrdl 2024.a) väljaannet

(arvestusüksust). Erinevaid nimetusi raamatuid 2485. Annetusi oli vrdl 2024. a 969 eksemplari

vähem, naastes tagasi tavapärase annetuste saabumise näitaja juurde.

Ostetud teaviku keskmine hind 15,35 € (2024.a 14,98 €)

Jõhvi Keskraamatukogusse hankis aasta jooksul 1761 teavikut (2024.a 2143), nendest 1488

(2024.a 1732) eesti keeles. Võõrkeeltes lisandus 273 (2024.a 411) teavikut, sealhulgas 177

vene keeles, millest 62 saabus annetustena. Inglise keeles osteti 82 (2024.a 57) teavikut.

Inglisekeelsete teavikute osakaal kasvab, venekeelseid teavikuid soetatakse väga vähe, mistõttu

jääb rohkem ressurssi muude keelte jaoks. Venekeelseid teavikuid osteti erinevatest riikidest,

kõige rohkem Lätist. Ühe elaniku kohta hangiti 0,16 teavikut.

16

Toila valla raamatukogu soetas aasta jooksul 1055 raamatut, so ca 0,2 raamatut ühe

teeninduspiirkonna inimese kohta ja ca 2 raamatut ühe raamatukogu kasutaja kohta.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogusse soetati 630 teavikut, so on 0,13 teavikut inimese kohta ja

ca 3,3 ühe kasutaja kohta (kaasa arvatud annetused).

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudesse hangiti 1154 teavikut, neist 78 saadi annetusena.

Elanike arv vallas on 4543. Hangitud väljaannete arv elaniku kohta 0,25.

Lüganuse Valla Raamatukogudes oli juurdetulek 1507 raamatut, millest ost 1462, annetus 45.

See on 0,19 raamatut elaniku kohta. Ilu- ja lastekirjanduse juurdetulek 1291 raamatut.

Sillamäe Linnaraamatukokku soetati 3 750 teavikut, mis moodustab 83% 2024. aasta tasemest

(vähenemine 17%). Annetustena saadi 401 teavikut (2024. aastal oli 198), mis moodustas 10%

kogude juurdekasvust. Komplekteerimiskulu ühe elaniku kohta oli 3,38 eurot (2024. aastal 3,05

eurot). Komplekteerimiskulu ühe elaniku kohta oli 3,38 eurot (2024. aastal 3,05 eurot).

Kohtla-Järve Keskraamatukogusse soetati 4014 eksemplari (2024. 3927 eks). Võõrkeeltes 827,

sh vene keeles 805. Annetusi oli 764 eksemplari, peamiselt venekeelne kirjandus. Ühe elaniku

kohta soetati 0,13 teavikut.

Narva linna elanike arv oli 51 086 ning hangitud teavikute arv elaniku kohta moodustas 0,33.

Tegemist on ametliku statistilise näitajaga, mis arvestab kogu aasta juurdetulekut. Juurdetuleku

struktuuris moodustasid ostud 5846 arvestusühikut ning muu juurdetulek 11026 arvestusühikut.

Viimase hulgas oli oluline osa – 9602 eksemplari – seotud Kreenholmi raamatukogu kogu

ümberpaigutamisega. Kui statistilisest juurdekasvust lahutada üleandmised, oli tegelik uute

teavikute lisandumine linnas 7270 arvestusühikut ehk 0,14 teavikut elaniku kohta. See näitaja

kajastab sisulist kogude kasvu (ostud, annetused ja asendused) ilma struktuurseid

ümberpaigutusi arvesse võtmata. Komplekteerimine oli suunatud eelkõige eestikeelsele

kirjandusele, õppe- ja keeleõpet toetavatele väljaannetele ning suure nõudlusega ilu- ja

lastekirjandusele.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Kõikides raamatukogudes on oluliselt vähenenud venekeelse perioodika osakaal. Osa

raamatukogusid on asendanud selle eelkõige inglisekeelsega. Paberkandjal lõpetasid ilmumise

mõned eestikeelsed väljaanded ja see tendents ilmselt jätkub või ka süveneb. Enamuses

raamatukogudes on olemas ligipääs enamatele või vähematele digiväljaannetele, mille

kasutamine on paraku marginaalne.

Jõhvi Keskraamatukogusse tellitakse enamus Eestis ilmuvaid ajalehti ja ajakirju. Laiendatud on

inglisekeelse perioodika valikut, venekeelse perioodika nimetuste arv väheneb iga aastaga.

Kokku oli tellitud 69 väljaannet. Olemas on juurdepääs digiväljaannetele (7). mis kasutamist

praktiliselt ei leia.

Toila valla raamatukogudesse oli 2025. aastal tellitud 19 nimetust ajakirju ja 9 nimetust ajalehti.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus oli 7 nimetust ajalehti, 6 nimetust ajakirju.

Alutaguse raamatukogudes telliti 55 ajakirja, 25 ajalehte ja 3 digiväljaannete ligipääsu.

Perioodikale kulutatav summa on jäänud viimastel aastatel samaks, sellevõrra on vähenenud

ajakirjade tellimine.

17

Lüganuse valla raamatukogudes on tellitud kõik Eestis ilmuvad suuremad päeva- ja

nädalalehed, samuti enam huvipakkuvad ajakirjad ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja

Põhjarannik nii eesti kui vene keeles. Venekeelsest perioodikast on Kiviõlisse tellitud Eestis ja

Lätis ilmuvaid väljaandeid, samuti kultuuriväljaanded. Digiväljaannetest on raamatukogudes

võimalik tasuta lugeda Delfi kogupaketti, Postimeest ja Põhjarannikut.

Lüganuse valla raamatukogudes viidi läbi 2 inventuuri – Püssi ja Lüganuse

haruraamatukogudes. Valla raamatukogudes kanti maha kokku 9081 teavikut, neist 8330

raamatut, 552 ajakirja, 180 ajalehte, 15 auvist, 1 elektrooniline teavik, 3 muud teavikut.

Sillamäe Linnaraamatukogus komplekteeriti 24 nimetust ajakirju (26 aastakäiku) ja 17

nimetust ajalehti (18 aastakäiku). Olemas on põhilised digiväljaväljaanded.

Ajakirju osteti Kohtla-Järve Keskraamatukogus (koos harukogudega) 97 komplekti ja 52

nimetust, ajalehti vastavalt 47 ja 15. Külastajatele on kättesaadavad Postimehe paketis olevad

digiväljaanded.

Narva Keskraamatukogu kogudesse lisandus 69 ajakirja ja 11 ajalehte. Perioodika soetamiseks

kulus kokku 22 461,51 eurot. Võrreldes eelmise aastaga vähenes perioodika maht: ajakirjade

arv 2,8% ja ajalehtede arv 47,6%, kuna mitmed väljaanded lõpetasid ilmumise.

Komplekteerimisel lähtuti kasutusstatistikast, lugejate huvist ning teeninduspiirkonna

keelelisest eripärast. Lugejate seas on jätkuvalt populaarsed üle-eestilised ajalehed ning

kirjandus- ja kunstiajakirjad. Teeninduspiirkonna keelelist eripära arvestades asendati osa

venekeelseid perioodilisi väljaandeid sarnaste inglise-, saksa- ja soomekeelsete väljaannetega.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid komplekteeriti Sillamäe Linnaraamatukogus kokku 3 eksemplari.

Narva Keskraamatukogus lisandus kogudesse 97 auvist, 1 elektrooniline teavik ning 348 muud

teavikut. Muude väljaannete komplekteerimine oli suunatud kogude mitmekesistamisele ning

erinevate sihtrühmade vajaduste arvestamisele.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Jõhvi Keskraamatukogu komplekteeris lauamänge ja raamatutegelastest inspireeritud

mänguasju kokku 16 arvestusüksust. Lauamänge ostavad kõik raamatukogud ja nende

populaarsus kasvab.

Narva Keskraamatukogus jätkati esemete kogu täiendamist vastavalt kasutajate huvile ja

raamatukogu programmide vajadustele. Tähelepanu pöörati eelkõige õues kasutatavatele

mängudele, mille vastu oli juba eelmisel aastal suur huvi. Nende kasutus püsis aktiivne nii

individuaalsel laenutamisel kui ka raamatukogu üritustel. Samuti täiendati lauamängude

valikut, sh soetati arendavaid mänge lauamänguklubi tegevuste toetamiseks.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetuste osakaal oli Jõhvi komplekteerimispiirkonna rahvaraamatukogudes 8,9%. Põhiliselt

on annetajateks eraisikud.

Jõhvi Keskraamatukogus oli annetuste osakaal juurdekasvust 8% ehk 153 teavikut, millest

umbes pooled olid vene keeles.

Toila valla raamatukogudes oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 6,3%.

18

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 62% ehk 1105

raamatut.

Annetuste teel said Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud 78 teavikut (ostetud 1154), mis

moodustab saadud teavikutest 6,7%

Lüganuse valla raamatukogudes oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 2,8%.

Kohtla-Järve Keskraamatukogusse annetati 827 teavikut, mis moodustas 19% aasta jooksul

lisandunutest.

Annetustena lisandus Narva Keskraamatukogusse 1 266 teavikut, mis moodustas 17,41%

tegelikust juurdekasvust. Annetustena lisandusid peamiselt ilu- ja teabekirjandus, samuti

üksikjuhtudel erialased ja kultuuriväljaanded.

Annetuste vastuvõtmisel lähtuti kehtivatest komplekteerimispõhimõtetest: hinnati teavikute

sisulist väärtust, vastavust teeninduspiirkonna sihtrühmade vajadustele, eksemplaride

seisukorda ning dubleerimise põhjendatust.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Jõhvi komplekteerimispiirkonna raamatukogudes kustutati 19767 teavikut (+9910 võrreldes

2024. a).

Jõhvi Keskraamatukogus kustutati 5550 raamatut, sh 2379 võõrkeeltes, põhiliselt vene keeles.

Jõhvis kustutati peamiselt vananenud, laenutusteta raamatuid. Suur kustutuste arv on seotud

fondi põhjaliku ülevaatusega seoses RFID süsteemile üleminekule ja töö ümberkorraldamisele

Tammiku raamatukogus.

Teavikuid kanti Alutaguse raamatukogudes maha 2099 eksemplari ehk 2,4% fondi üldarvust.

Iisaku raamatukogus toimus inventuur 2025 aasta aprillis.

Sillamäe Linnaraamatukogus kustutati 33 202 teavikut, mis on oluliselt rohkem võrreldes 2024.

aastaga (2 757 teavikut). Mahukas mahakandmine oli tingitud haruraamatukogu kolimisest

väiksemale pinnale.

Kohtla-Järve Keskraamatukogus kustutati 5609 raamatut ja 1152 vinüülplaati.

Narva Keskraamatukogus kanti maha 44 604 arvestusühikut. Mahakandmise suur maht oli

seotud eeskätt Kreenholmi raamatukogu kogude ümberkorraldamise ja korrastamisega, mille

käigus hinnati kogude ajakohasust, eemaldati aegunud ja vähekasutatavad väljaanded ning

korrastati dubleerivad eksemplarid.

Toila valla raamatukogudes ei kantud maha ühtegi teavikut, kuigi ringluse protsent on väga

madal.

19

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Jõhvi Keskraamatukogu rahuloluindeks oli 9,8. Muudatuste osas oli kõige rohkem märgitud

uue maja/suuremate ja kaasaegsemate ruumide vajadust.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu rahuloluindeks oli 9,5. Meeldis nii raamatukogu kui

raamatukogu sõbralik kollektiiv, kuid ühe vastaja sõnul oli tuntav ruumide kitsikus

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude rahuoluindeks oli 9,43, mis oli keskmisest paar

kümnendikku madalam.

Lüganuse Valla Raamatukogude rahuloluindeks oli 9,7.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu rahuloluindeks oli 9,75.

Külastajate hinnangud olid kõikides raamatukogudes väga positiivsed, paljud kiitsid

raamatukoguhoidjate sõbralikkust ja pädevust, teeninduse kiirust ja sageli toimuvaid üritusi.

Kurdeti uue venekeelse kirjanduse vähesust, kuigi tundub, et on tekkinud arusaamine, et seda

ei tule. Palju laenatakse eesti keele õppekirjandust.

Narva linnas oli rahuloluindeks 9,73, mis näitab kasutajate väga kõrget rahulolu

raamatukoguteenusega. Arendusettepanekud puudutasid eelkõige elektroonilise kataloogi ja

veebikeskkonna edasiarendamist, kogude laiendamist teatud valdkondades ning

ruumilahenduste täiustamist.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Raamatukogudes on kättesaadavad väljatrükk, paljundamine, skaneerimine jne. Raamatukogu

tasulise teenusena pakuti saali üürimist näiteks Jõhvi Keskraamatukogus ja Sillamäe

Linnaraamatukogus. Kasutajate nõustamine ja abistamine erinevates küsimustes toimub

igapäevaselt. Juhendati inimesi erinevate e-teenuste kasutamisel: pangatehingud,

digiallkirjastamine, CV-de koostamine, piletite ostmine jne. Veebilehe ja e-kataloogi kaudu

saab kasutada e-teenuseid: reserveerida teavikuid, pikendada laenutusi, teha otsingut

raamatukogukataloogist jne.

Jõhvi Keskraamatukogu AIP arvutid on tihedalt kasutuses. Kasutamine on paari aasta lõikes

suurenenud. Arvutid on 1-2 aastat vanad ning ostetud kasutajate vajadusi arvestades. Kasvav

on oma sülearvutiga tegutsemine raamatukogus.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus on kokku 4 avaliku internetipunkti arvutit, mida kasutati 436

korda.

Toila vallas said Kohtla-Nõmme ja Voka raamatukogu töötajad uued arvutid. Avalik arvuti on

kasutuses ainult Vokas, seda kasutatakse aktiivselt ja see vajab väljavahetamist.

20

Kõigis Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes on juurdepääs avalikule teabele tagatud. Neljas

raamatukogus vahetati välja AIP arvutid, kasutatakse neid pigem harva.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu süsteemis on arvutid aegunud, aga aktiivselt kasutuses.

Narva Keskraamatukogus uuendati tööarvutite andmekandjad SSD-seadmetega, mis parandas

arvutite töökiirust ja töökindlust. Uusi AIP-arvuteid ei hangitud. Peamiseks väljakutseks on

kasutajate digioskuste ebaühtlane tase, mistõttu vajavad paljud külastajad individuaalset

juhendamist. Teenuse arendamisel pööratakse tähelepanu kasutajate nõustamisele ning

seadmete ajakohasuse tagamisele.

Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Alutaguse Huvikeskuse Iisaku raamatukogus muutusid raamatukogu lahtioleku ajad, sest kahe

töötaja asemel jäi tööle üks töötaja.

Lüganuse Valla Raamatukogude kõik haruraamatukogud said tagastuskastid, mis võeti väga

hästi vastu.

Oluliseks muudatuseks oli Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kolimine

uutesse ruumidesse. Uus asukoht Kreenholmi linnaosa keskmes, kesklinnale lähemal, on

külastajatele paremini ligipääsetav ning suurendanud teenuste nähtavust ja kasutusmugavust.

Teeninduskorralduses suurenes töötajate rotatsioon erinevate osakondade ja

haruraamatukogude vahel. Rotatsioon võimaldab paindlikumalt korraldada tööd, tagada

teenuse järjepidevuse ning arendada töötajate mitmekülgseid pädevusi. Teenuste arendamisel

ajakohastati raamatukogu kodulehte.

Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

23861 20837 -3024

Külastused

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus

(+-)

310395 276739 -33656

Lüganuse vallas on languse põhjustanud kahe haruraamatukogu lahtioleku aegade poole võrra

vähenemine (Maidla ja >Lüganuse).

Laenutused

Laenutused

2024

Laenutused

2025

Muutus (+-)

770503 844209 +73706

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus on laenutuste arv tõusnud ligi kolmandiku võrra. Tõus on

seotud Vaivara raamatukogu sulgemisega eelmisel aastal ja osa raamatute arvele võtmisega

21

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogusse. Raamatukogus käivad laenutamas kooli kohustuslikku

kirjandust ka teiste linnade lapsed/nende vanemad.

Kõik näitajad on miinuses, kuid laenutuste arv suures plussis, millele otsest seletust on raske

anda. Võib olla, et varasemad näitajad on olnud ebatäpsed või on seda eelmise aasta omad, sest

RAJU on aruandluse koostajatele võõras ja segasevõitu. Võib leida ratsionaalseid põhjusi

lugejate ja külastuste arvu vähenemisele. Uut venekeelset kirjandust juurde ei tule, mistõttu on

mingi osa lugejaid raamatukogus käimisest loobunud. Paberkandjal perioodika hulk väheneb,

mis vähendab ka laenutuste arvu. Erinevalt muust Eestist loetakse inglise keeles väga vähe,

kuigi näiteks Jõhvi Keskraamatukogu ostab inglisekeelseid teavikuid üha rohkem ja püüab neile

igati tähelepanu juhtida. Oma osa lugejate ja külastuste arvu vähenemises on kindlasti

elanikkonna arvu vähenemine maakonnas.

Külastuste arvu vähenemise ja laenutuste arvu suurenemise vahel on ilmne disproportsioon, aga

põhjendada ei oska. Seda peab pikemalt analüüsima raamatukogude kaupa.

MIRKO teenus

Jõhvi Keskraamatukogust telliti läbi MIRKO teavikuid 16 korda.

Narva Keskraamatukogus tehti MIRKO vahendusel kokku 385 toimingut, sh 235 laenutust ja

150 pikendust. Kõige enam telliti eesti kirjandust ning eesti keelde tõlgitud ilukirjandust. See

näitab selgelt eestikeelse kirjanduse kasvavat nõudlust ning toetab üleminekut eestikeelsele

õppele ja lugemisharjumuse tugevdamist eesti keeles.

Ülevaade RVL teenusest

Raamatukogu RVL sisse RVL välja RVL sisse

Jõhvi Keskraamatukogu 966 315

Toila valla raamatukogu 163 111

Narva-Jõesuu

Linnaraamatukogu

0 5

Alutaguse Huvikeskus 94 118

Lüganuse Valla

Raamatukogud

50 120

Kohtla-Järve

Keskraamatukogu

215 49

Narva Keskraamatukogu 0 0

Kokku 1488 718

Alutaguse raamatukogude omavaheline laenutus on hästi toimima saadud. Raamatute

liigutamiseks kasutatakse Alutaguse huvikeskuse töötajaid, aga ka valla sotsiaaltöötajaid.

Vallasisene laenutus sisse oli 960 ja välja 947 ühikut.

Kohtla-Järve Keskraamatukogus oli süsteemisisene laenutus sisse 879, välja 932.

Infopäringud

Päringud

2025

Muutus (+-)

7230 6087 -1143

22

Infopäringute peamised teemad:

• bussiplaanid

• postipunktiteenused

• linnapoolsed teenused ja toetused

• kust leida vajaliku infot ja teenuseid

Meeldejäävad päringud:

• kus asub Jõhvi endine kinohoone (raamatukogu asubki selles hoones)

• kuidas minna töötukassasse (otse üle tee)

• bandžomängu õpetus

• Lorupi kristall

Sillamäe Linnaraamatukogus on palju päringuid keeleõppe võimaluste kohta, aga ka

enesearenguga ja vaba aja veetmisega seotud teemadel.

Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Jõhvi Keskraamatukogu korraldas ühe virtuaalnäituse „Vana Jõhvi“.

Aasta jooksul toimus Toila valla raamatukogus kolm ettelugemist veebis, mida jälgis ca 100

inimest.

Narva Keskraamatukogu korraldas 37 virtuaalset „Lugemisringi“ kohtumist erivajadustega

inimestele koostöös AS-iga Hoolekandeteenused. Igal virtuaalkohtumisel osales korraga

keskmiselt 70–80 inimest. Lisaks avaldati YouTube’i keskkonnas 19 videointervjuud ja -

tutvustust, milles tutvustati raamatuid ja kirjanikke. Nende sihtrühmaks oli laiem lugejaskond

ning kirjandushuvilised nii Narvast kui ka mujalt. Videod on järele vaadatavad ning nende

vaatamiste üle peetakse statistikat – 2025. aastal kogusid need kokku 2338 vaatamist.

Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu (nimetada): skaneerimine, kiletamine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-

d 2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

7704 6747 -957 102054 89280 -12774 102682 85310 -17372

Jõhvi Keskraamatukogus toimus üle 150 ürituse/tegevuse lastele, lisaks koolides ja

lasteaedades. Lastetööga vahetult seotud töötajad viisid üritusi läbi ka teiste omavalitsuste

koolides.

Lüganuse vallas on kõik näitajad on langenud, peamiselt Lüganuse haruraamatukogu arvelt.

Kooli vahetus läheduses (sama hoovi peal) asuv raamatukogu on lahti vaid kahel koolipäeval

23

(E ja N), seega ei saa lapsed muudel aegadel raamatukogu külastada. Lüganuse valla

raamatukogu lugejatest moodustasid lapsed 29,3%.

Narva Keskraamatukogu tegevused olid suurel määral seotud Eesti raamatu aastaga, mis mõjutas

programmide sisu ning rõhutas Eesti kirjanduse ja kultuuripärandi tutvustamist. Lastele ja

noortele korraldati ettelugemisi, töötubasid, kohtumisi kirjandustegelastega ning interaktiivseid

tegevusi, mis võimaldasid kirjandust tutvustada eakohasel ja kaasahaaraval viisil.

Koolivaheaegadel viidi läbi programme, mis keskendusid nii Eesti lastekirjanduse klassikale

kui ka kaasaegsetele autoritele. Üritusi täiendasid loov- ja praktilised tegevused, mis toetasid

materjali paremat mõistmist ning hoidsid huvi lugemise vastu.

Regulaarsed tegevused: programm „Peretund Narva Keskraamatukogus“ - üks kord nädalas

(v.a suvekuud); lauamänguklubi teismelistele - üks kord nädalas kogu aasta vältel.

Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Jõhvi Keskraamatukogu lastetöö osakonda saabus raamatuid 425 (2024-541), kustutati 1517.

Laenatakse suurema valikuga, eelistatult eesti autorite teoseid ja nende tõlkeid teistesse

keeltesse. Venekeelseid raamatuid osteti 16, annetusena saadi 20, võõrkeelseid kokku 59.

Järelkomplekteerimise võimalus olemas. Lisandus lauamänge, tegelusraamatuid,

raamatutegelastest mänguasju.

Enim laenutatakse klassivälist kirjandust. Õppekavasse on tulnud aastaid unustuses olnud raamatud

(nt E.Laidsaare „Kompanii poeg“, 1939), pidevalt muutuvad õppekavad ja õpetajate “maitsed”. Kuna

aastakümneid on kohustuslik lugemisvara propageerinud ühtesid ja samu raamatuid, siis peaks

kaaluma, kas raamatukogud peavad sellega kaasa minema või vähendama selliste raamatute (näiteks

Tutgenev „Mumuu“ vene õppekeelega koolides) kättesaadavust. Eesmärk on, et uuem kirjandus jõuaks

õpilaste lugemislauale. Raamatukogude poolt on valmisolek vastavalt võimalustele arvestada

haridusasutuste soovidega

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud tuginesid laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel

eelkõige kogukonna, õpetajate ja noorte lugemisharjumuste vajadustele. Kuigi eelarveline

olukord oli mitmes raamatukogus piiratud, tagati olulises mahus just koolikirjanduse ja

soovitusliku lugemisvara olemasolu. Olulised on ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitused.

Igal sügisel kogunevad Lüganuse valla Kiviõli raamatukogusse riigikooli algklasside õpetajad,

et koos raamatukogu töötajaga panna paika uue õppeaasta plaanid, välja selgitada ootused ja

soovid ning rääkida Lugemisisu programmist.

Sillamäe Linnaraamatukogus lähtuti laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel lugejate

laenutusstatistikast, koolide soovituslikust kirjandusest ning reserveeringutest. Ilu- ja

lastekirjandus moodustas 75% juurdetulnud raamatutest. Osteti 954 (nimetust) lasteraamatut,

kokku 1241 eksemplari, mis moodustas 33% kogu raamatute juurdetulekust (2024. aastal 45%).

Kohtla-Järve Keskraamatukogusse saabus 425 raamatut, nendest 365 osteti ja 60 saadi

annetustena. Ajakirju telliti 7 komplekti ja lisandus 7 mängumängu. Kustutati 234 teavikut.

Narva Keskraamatukogus täienes lasteosakonna kogu 4436 infokandja võrra, neist 4165 olid

raamatud. Kogu täiendamisel pöörati tähelepanu nii uudiskirjandusele kui ka nõutud ja kulunud

teavikute asendamisele. Valikute tegemisel lähtuti laste ja noorte lugemishuvidest ning

õppetööd toetavatest vajadustest.

24

Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Uuemat lugemisvara tutvustas Jõhvi Keskraamatukogu väljapanekutega ja infotundidega

raamatukogus, koolides. Osa kirjandusõpetajaid lubab õpilastel valida kirjandust viimaste

aastate uudiskirjandusest. Seoses

üleminekuga eestikeelsele õppekavale kasutavad vene õppekeelega koolid palju eestikeelseid

raamatuid ning oodatud on eesti kirjanduse tõlked vene keelde. Lasteosakonnas on selliste

raamatute laenutamine märgatavalt tõusnud. Olulisemad sündmused ja üritused: Jututuba

korraldati 38 korda (2024- 36). Osalevad nii eesti kui teistest rahvustest pered, mitmed lapsed

on jäänud hiljem pidevaks raamatukogu kasutajaks. Lapsevanemad osalevad jututoas, et koos

lastega meisterdada ja mängida. Uudishimupäeval oli külas raamatuillustraator Ružena

Vakulenko, toimus joonistamise töötuba, täiendati interaktiivset konstruktorit GraviTrax.

Kevadpühad noorkotkastega (76 osalejat) ning digikarude meisterdamine (10 osalejat).

Lugemisisu programmis keskenduti eesti raamatu 500 juubelile (21 korda 449 õpilast). Osalesid

Mäetaguse (Alutaguse vald) ja Jõhvi Kesklinna koolid, lasteaia „Kalevipoeg“ vanem rühm.

Valminud on näidismaterjalid raamatutundideks kolmele vanuseastmele.

Toila Valla Raamatukogu Voka Raamatukogu hoidja viis koostöös Toila Gümnaasiumi ja

lasteaiaga Naksitrallid läbi viis teematundi (nt Eesti kirjanduse ajalugu, lemmikloomad ja

ametid), Kohtla-Nõmme Raamatukogus toimus neli teematundi lihtsustatud õppekavaga

õpilastele Kohtla-Nõmme Koolis. Toila Raamatukogus toimus viis meisterdamistundi.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes toimus Lugemisisu programm,

muinasjutuprogrammid ja ettelugemised (Mäetaguse, Iisaku, Kiikla, Kurtna), Pagaril

perepäev „Mart läheb Katri ja Kadri läheb Marti“ koos maskide meisterdamisega. Kurtnas

kadripäeva kombestiku tutvustus koostöös noortekeskusega.

Sillamäe Linnaraamatukogus viidi läbi mitmeid lugemisüritusi, sh raamatuesitlusi,

raamatutunde ja temaatilisi töötubasid, mis olid suunatud erinevatele vanuserühmadele.

Üritustel osales kokku üle 2000 lapse ja noore, mis näitab huvi ja aktiivset kaasatust

raamatukogu tegevustesse.

Kõikides lapsi teenindavates Kohtla-Järve Keskraamatukogu raamatukogudes korraldati

raamatukogutunde, kirjandushommikuid, ülevaateid kirjandusest, ettelugemisi,

raamatunäituseid. Suuremad üritused: kirjandus- ja teemahommikud - „Eesti Raamat 500 ja

Eesti raamatu teekond tänapäeva“, „Andrus Kivirähk 55“, J. Rannap „Nublu“, E. Raud „Peep

ja sõnad“ , suur raamatu otsimise mäng (5 mängu), koolivaheajal „Meistrite tuba“, töötaod

„Sügisraamat värvides“ ja „Maskide meisterdamine“. Ahtme raamatukogus käis lugemiskoer

Ronja.

Narva Keskraamatukogu tegevused olid suunatud nii lugemisoskuse arendamisele,

lugemismotivatsiooni suurendamisele kui ka lugemise sidumisele loovuse,

keskkonnateadlikkuse ja digipädevustega.

Olulisemad sündmused olid teadusnädal Narvas, keskkonnanäitus „Hoia, mida armastad“,

programm „Peretund“, kohtumised lugemiskoertega, kirjanduslikud otsingumängud ja

digitaalsed lugemistegevused.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Jõhvi Keskraamatukogus toimus 150 üritust täiskasvanutele, 34 korda käidi esinemas või

üritust läbi viimas mujal. Lastele oli üritusi 161, seda nii raamatukogus kui ka väljaspool –

25

koolides ja lasteaedades. Kord kuus toimus reisijuttude õhtu, kus käidi jutustamas oma

reisimuljeid, kord nädalas toimus käsitööring ja eesti keele kohvik, laupäeviti lastele jututuba.

Raamatukogu poolt korraldatud üritustel/tegevustes osaleti aasta jooksul 6355 korda, mis on

varasemate aastatega võrreldes märkimisväärne tõus.

Toila Valla Raamatukogus lükati eesti raamatu aastale hoog sisse ühise lugemisega Toila

Seltsimajas, kus kogukonnaliikmed lugesid ette oma lemmikraamatuid eesti kirjandusest,

muusikalisi vahepalu pakkus ansambel AER. Salongiõhtu, kus kohalikud luuletajad Anneli

Lamp ja Heili Konsa lugesid oma luuletusi, kitarri ja lauluga toetas Hannes Konsa. Salongiõhtu,

kus olid külalisteks Lauri Räpp ja Mikk Tammepõld. Teatriõhtu „Köster”. Kohtumine Väino

Laisaarega.

Aasta jooksul toimus Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus 5 lasteaialastele ja Narva-Jõesuu

kooli õpilastele suunatud kokkusaamist, kus räägiti lastele erinevatest Eesti kirjanikest ja nende

teostest, lahendati ristsõnu, meisterdati, toimusid mälumängud (kes on autor ja milline raamat).

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu teeb koostööd Narva-Jõesuu Niguliste kiriku

pühapäevakooliga. Suvel osaleti linna üritustel – suvehooaja avamine, lastekaitsepäev,

külastajad said otsida linna huvitavamaid paiku. Inimeste hobide näitused. Aasta jooksul oli 7

erinevat näitust.

Alutaguse Huvikeskuses on raamatukogud ja seltsimajad ühe katusorganisatsiooni all, enamus

raamatukoguhoidjaid tegutseb samal ajal seltsimaja töö korraldamisega. Raamatukogu on

kogukonnakeskuste orgaaniline osa.

Narva Keskraamatukogus toimus kokku 1044 üritust ja tegevust (2024. aastal 1058; muutus

−14). Ürituste jaotus näitab raamatukogu laiapõhjalist rolli kogukonnas. Märkimisväärse osa

moodustasid info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine (294 korral), lugemismängud ja

-võistlused (155), üldharivad loengud ja töötoad (106) ning kirjandusega seotud näitused ja

väljapanekud (99). Lisaks toimus 324 muud kogukondlikku ja lasteüritust, mis kinnitab

raamatukogu aktiivset rolli eri vanuserühmade kaasamisel.

Kõik raamatukogud on kogukonnakeskused, mitmed töötajad on samal ajal ka seltsimajade

eestvedajad. Raamatukogudes saab IT-abi ja juurdepääsu riigiteenustele, kuid iga aastaga

kasvab kultuuriürituste ja hariduslike tegevuste osakaal. Raamatukoguhariduses on põhirõhk

infoteadustel ja digipädevusel, puudu jääb kultuurikorralduslikust poolest, turundusoskustest,

teadmistest andragoogikas ja psühholoogias. Raamatukoguhoidja töö eeldab laiapõhjalist

haridust, mida kusagil ei pakuta ega ka väärtustata. Õhinapõhiselt ei ole võimalik jätkusuutlikku

kogukonnakeskust juhtida, selleks on vaja teadmisi, oskuseid ja finantsvahendeid.

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

3406 3559 +153

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 955

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 856

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 163

Kontserdid või muusikasündmused 38

Kunsti- või käsitöönäitused 81

Lugejamängud ja -võistlused 172

26

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

107

Üldharivad loengud ja töötoad 378

Reisijutud, lastehommikud, fotonäitused jne 643

Eesti keele õppega seotud tegevused 166

Jõhvi Keskraamatukogu: loomeöö kirjandustelk, eesti raamatu aasta avapidu, ajakirja

„Akadeemia“ erinumbri esitlus, loengud Virumaa skulptuuridest „Keresest Pärdini“ jne.

Toila Valla Raamatukogu: ühislugemine Toila Seltsimajas, salongiõhtud.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu: osalemine Narva-Jõesuu hooaja avamisel, aardejaht

„Meie linna kõige huvitavamad paigad”, eesti kirjaniku raamatu lugemine. Umbes 10

last.

Alutaguse Huvikeskus: Kohtumine kirjaniku ja raadiohääle Märt Treieriga (Iisaku),

Raamatusõprade ekskursioon Paldiskisse (Iisaku), eesti kirjandusel põhinevate

näidendite lavastamine (Kiikla), Eesti Raamatu Aasta tähistamine Pagaril (näituste ja

perepäevade sari), projekt „Sotsiaalne kaasatus 55+“ ning maja 15. aastapäev (Kurtna)

Lüganuse Valla Raamatukogud: reisijutud Väino Laisaarega, Püssi raamatukogu 70.juubel,

Heli Männi mänguloomade näitus, Ain Spitzi fotonäitus „Hetki looduses ja linnas“

Sondas ja Kiviõlis.

Sillamäe Linnaraamatukogu: mälumängud, kultuurinädal, eesti keele kohvik ja keeleklubi,

kirjandusklubi.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu: Püsinäitused raamatukogudes teema-aastaks „Eesti Raamat

500“, A. Martõnovi kirjanduslik sari keskraamatukogu lugemissaalis „Kirjanik ja aeg“,

Kirjanduslik sari Ahtme hrk „Kohtume raamatukogus“, - loengud ja ettekanded

erinevatest kultuuritegelastest. „Reedene jututuba“ - teemadeks valik eesti kirjandusest,

Heli Männi rahvariietes nukkude näitus, eesti raamatule pühendatud loengud-

teemaõhtud: I. Maidre „Laula, laula, pappi“, V. Mesilane „Eesti rahvuseepos

„Kalevipoeg“ - Eesti ja maailma pärl“ (vene keeles).

Narva Keskraamatukogu: kevadlaat ja jõululaat, täiskasvanud õppija nädal, käsitööklubi ja

klubi, Conversation Club ja American Club, jõeretk „Mälestused luules“.

Kasutajakoolitused

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

1722 2044 +322

Üha rohkem inimesi kasutab IT-teenuseid ja kaasaegseid tehnoloogiaid. Paljud asutused ja

organisatsioonid pakuvad teenuseid veebipõhiselt ning on üle läinud iseteeninduslahendustele,

mis eeldab elanikkonnalt täiendavaid digioskusi. Seetõttu on kasvanud vajadus koolituste ja

nõustamise järele e-teenuste kasutamisel.

27

Koostööpartnerid

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Rahvusraamatukogu, ERÜ,

Andras, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Roerichi Ühing, ajakiri „Täheke“ Eesti Raudtee, Eesti

Töötukassa, Integratsioon SA, Eesti Inimõiguste Keskus, Mondo MTÜ, Peaasjad MTÜ,

Tallinna Ülikool; mäluasutused: Eesti Panga Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tallinna

Linnamuuseum, ajakiri „Eesti Naine“, Viru Instituut, Viljandi Linnaraamatukogu, Mihkli kirik,

Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Vallavalitsus, Kiikla näitering, tantsurühm „Gevi“, Voka Avatud

Noortekeskuse ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Alutaguse hoolekeskus, 25 Kurtnal

noortekeskus ja VR Koda, Kiiklas MTÜ Maadaam, AS Hoolekandeteenusete Sillamäe Kodu ja

AS Hoolekandeteenusete Sinimäe Kodu; Integratsiooni SA Narva Eesti keele maja, Ukraina

Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, Henrich Hanseni Nimeline Narva Muinsuste SeltsNarva

Kunstiresidentuur, Sillamäe Lastekeskus, keeltekool Likool, Narva Noortekeskus, Ida-Virumaa

Koerasõprade Klubi „Lucky“, Narva teenekate õpetajate selts, Narva klubi „28 петель“, EENA

Narva klubi, MTÜ Narva mälumänguklubi, EENA Narva Klubi, MindHub programming

school for kids, MTÜ Laste õppekeskus Vikerkaar, Narva Muinsuskaitse Selts, MTÜ Narva

Meediaklubi MTÜ, Sinimäe kool, Narva-Jõesuu kool, Narva-Jõesuu lasteaed, Sinimäe Kodu,

kirjanikud, koduloolased, reisijuttude rääkijad jt. Koostööl erinevate organisatsioonide ja

eraisikutega on oluline roll raamatukogu ürituste ja tegevuste korraldamisel ja nende

mitmekülgsuse tagamisel. Piiratud rahaliste võimalustega raamatukogudele on hea koostöö eriti

oluline. Aktiivsel koostööl väga erinevate partneritega on oluline roll kogukonnatunde

hoidmisel ja süvendamisel.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☐ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (voldikud)

Jõhvi Keskraamatukogu turundab oma üritusi ja tegevusi valla ja maakonna ajalehtedes,

raamatukogu infostendil, Facebookis ja kodulehel. Oluline kanal on info liikumine suust suhu.

Üritusi on palju ja huvilised on harjunud reklaami jälgima. Üritustel osalejad on suures osas

50+ inimesed. Väga raske on jõuda vanusegrupini 16 -35.

28

Raamatukogude eelarve on piiratud ning eraldi turundusspetsialiste ei ole. Tasulise reklaami

võimalused on väga tagasihoidlikud ning neid kasutatakse üksikjuhtudel piiratud mahus.

Seetõttu põhineb teavitustöö eeskätt oma kanalite järjepideval kasutamisel, sisulisel

kommunikatsioonil ja olemasolevate ressursside läbimõeldud rakendamisel.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Kõik raamatukogud avaldavad artikleid kohalikus meedias.

Jõhvi Keskraamatukogu direktor Eve Kottise arvamused ajakirjas „Raamatukogu“ 2/2025

Alutaguse Huvikeskuse Kurtna raamatukogu töötaja aitas kaasa kohaliku legendaarse

haridustegelase elulooraamatu väljaandmisele - Villio Reinsalu „Teekond kahe mäe vahel.

Arumäelt Kuremäele.“. Mäetaguse raamatukogu töötaja aitas kaasa Virve Osila luulekogu

„Järelnoppeid“ väljaandmisele.

Lüganuse valla olulisim artikkel puudutas tulevasi raamatukogu sündmusi, mille kohaselt

viiakse 2026. esimesel poolaastal läbi koostöös Virumaa Koostöökoguga Euroopa Sotsiaalfondi

poolt rahastatav ESF+ meetme „Sotsiaalne heaolu“ raames 5-osaline sari „Tervisekohvik

raamatukogus“.

Raamatukogu koduloouurija avaldas artikli ajaloo- ja kohaloolises almanahhis nr 15, mille

andis välja Narva G. Hanseni nimeline Muinsusselts. Almanahh käsitleb Narva ajaloo ja

kultuurieluga seotud teemasid ning koondab uurimuslikke materjale linna minevikust ja

tänapäevast. Raamatukogu töötaja osalemine almanahhi koostamisel kinnitab erialast pädevust

ning aktiivset panust kohaliku ajaloo uurimisse ja tutvustamisse.

Lisaks toetas raamatukogu IT-spetsialist tehniliselt väljaande valmimist, aidates kaasa Svetlana

Gorpintšenko raamatu „Möödunut ei ole mälust kustutatud” kujundamisele. Raamatukogu

töötaja panus raamatu kujundamisse näitab organisatsiooni valmisolekut toetada kogukonna

algatusi ja kohaliku kultuurimälu säilitamist ka praktilisel tasandil.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Jätkatakse lugemisele innustamist ja ürituste korraldamist. Seoses Jõhvi ja Toila valdade

ühinemisega seisab ees rahvaraamatukogude ühendamine ja ühise arengukava koostamine.

Loodetavasti algab hankevaidluste tõttu venima jäänud Voka aleviku kogukonnamaja-

raamatukogu ehitus. Jõhvis peab plaani kohaselt algama kogukonnamaja-raamatukogu ehitus.

Alutaguse Huvikeskuse fookuses on tagada väikeste maaraamatukogude jätkusuutlikkus ning

pakkuda tegevusi, mis toetavad nii lugemisharjumust kui ka sotsiaalset kaasatust.

Lüganuse Valla Raamatukogud planeerivad jätkata projektide kirjutamist, et leida raamatukogu

töö tõhustamiseks ja elavdamiseks vahendeid erinevatest tõukefondidest. Koostada Lüganuse

Valla Raamatukogu arengukava.

Sillamäe Linnaraamatukogu oluline eesmärk on arendada edasi digiteenuseid ning parandada

infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist, pakkudes elanikele digioskuste koolitusi ja

individuaalset nõustamist.

29

Kohtla-Järve Keskraamatukogu eesmärk on koostada raamatukogu arengukava ja kutsuda ellu

nõukogu. Planeeritakse IT riistvara uuendamiseks kirjutada projekte.

Narva Keskraamatukogu viib läbi projekti „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva Keskraamatukogu

energiatõhususe parandamine" ettevalmistustööd. Kavas on läbi viia inventuur, Erasmus+

projekti esimene etapp ja alustada teist etappi. Koostatakse arengukava järgmiseks perioodiks.

Ida-Viru rahvaraamatukogud on kujunenud kogukonnakeskusteks, kus pakutakse

kultuurisündmusi ja koolitusvõimalusi, maakonna eripärast tulenevalt eelkõige keeleõpet.

Palju panustatakse laste-ja noorte lugemis-ja kultuurihuvi ärgitamisele.

IDA-VIRU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Jõhvi 2026

2

Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................... 9

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 14

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 19

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 27

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 28

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Tegevused keskendusid eesti raamatu aastale.

Jõhvi Keskraamatukogu jaoks olulisim oli kogukonnamaja-raamatukogu hoone projekti

valmimine. Raamatukogu poolt korraldatud sündmustest traditsiooniks kujunenud eesti

kirjanduse päev – lipu heiskamine ja aardejaht koos põhikooli õpilastega, vallavalitsuse

dialoogid kogukonnaga raamatukogus, valla päevade loomeöö ja mihklipäeva laada

kirjandustelgid, ajakirja „Akadeemia“ Virumaa erinumbri esitlus. Need olid sündmused, mis

leidsid kogukonnas laialdast kajastamist.

Narva Keskraamatukogus olid olulisemateks sündmusteks Eesti Raamatu Aasta tegevustes

osalemine, Kreenholmi raamatukogu taasavamine, raamatukogu kodulehe uuendamine, uute

täiskasvanuhariduse koolituste käivitamine ning positiivne rahastusotsus hoone

energiatõhususe projektile.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu olulisimad sündmused olid Narva-Jõesuu hooaja avamine,

otsingumäng „Meie linna kõige huvitavamad paigad…“, rahvusvahelise luulepäeva

tähistamine.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud: Virve Osila loomingupäev ja luulekogu „Järelnoppeid“

esitlus (Mäetaguse), Villio Reinsalu elulooraamatu esitlus (Kurtna seltsimaja.), advendikontsert

Mart Sanderi ja Triin Lellepiga (Tudulinna), raamatusõprade ekskursioon Paldiskisse (Iisaku).

Lüganuse valla raamatukogude ümberkorraldamise tulemusena 2024. aastal kaotati ära Kiviõli

raamatukogu nimi ning sellest sai Lüganuse Valla Raamatukogu koos harukogudega. Direktori

ettepanekul muudeti põhimäärust nii, et Lüganuse Valla Raamatukogu on katusasutus, mille

struktuuriüksusteks on Kiviõli Linnaraamatukogu kui keskkogu ning Lüganuse, Püssi, Maidla

ja Sonda kui haruraamatukogud. Aruandeaasta lõpul saadi positiivne rahastusotsus Euroopa

Sotsiaalfondilt, mille abil saab raamatukogu uuel aastal läbi viia 5-osalise Tervisekohviku sarja

55+ vanusele. Sellel on otsene mõju raamatukogu külastatavusele, kuid seda saab hinnata siis,

kui üritused on toimunud;

Sillamäe Linnaraamatukogus toimunud Eesti rahvuste päeva tähistamine lõi kultuuriliselt

rikastava ja kaasava keskkonna, kirjandusklubi vabaaja võimalusi pakkuva kultuurikeskkonna,

väga menukad olid igakuised temaatilised mälumängud.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu jätkas varasematest aastatest tavaks saanud tegevustega.

Eesti raamatu aasta oli pidevalt fookuses. Jaanuaris toimus Jõhvi Keskraamatukogus eesti

raamatu juubelipidu, aasta jooksul oli kümneid kirjandusega seotud üritusi – kirjandustelgid,

kohtumised kirjanikega, luuleõhtud, kohvikutunnid ja aasta viimastel päevadel piltvaiba

tikkimine.

Narva Keskraamatukogu tegevustes olid kesksel kohal kohtumised kirjanike ja loovinimestega

ning raamatuesitlused, mis kasvatasid huvi eesti autorite loomingu vastu ja tõid raamatukokku

uusi sihtrühmi. Laste ja noorte lugemisharjumusi toetati erinevate kaasavate formaatidega,

sealhulgas lugemisöö, kirjandusliku aardejahi, tähestikumängu ning kohtumistega

lastekirjanikega.

4

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu korraldas näitusi lugejate erinevatest hobidest.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud: lugemistund hamstriga (Mäetaguse), mälumängude sari

pensionäridele (Tudulinna), täiskasvanute veebipõhine inglise keele õpe raamatukogus

(Kiikla).

Lüganuse valla raamatukogudes loeti aasta sissejuhatuseks Jaan Rannapi „Nublu“, mille abil

tutvustati väiksematele lastele vanemat eesti lastekirjandust. Korraldati „tähestiku“ üritusi ja

näituseid.

Sillamäe Linnaraamatukogus tähistati mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude

ettevõtmistega eestikeelse raamatu juubelit, sealhulgas osaleti raamatuaasta vaiba tikkimises.

Kohtla-Järve Keskraamatukogus toimus Ivika Maidre loeng „Laula, laula, pappi“ ja Viktor

Mesilase loeng „Eesti rahvuseepos Kalevipoeg – Eesti ja maailma pärl“ jm.

1.2 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Jõhvi Keskraamatukogu: integratsiooniprojekt „Eesti ampsud“, erinevaid teemasid käsitlevad

Jõhvi vallavalitsuse liikmete kohtumised kogukonnaga.

Märtsis taasavati Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu uutes renoveeritud

ruumides. Juunis liitus Narva Keskraamatukogu Erasmus+ konsortsiumiga, mis loob

võimalused töötajate õpiränneteks, töövarjutamiseks välisriikides ning välisekspertide

kaasamiseks. Aasta lõpus alustati 3D-skaneerimise töötubadega ja tehisintellekti kasutamise

koolitustega.

Kiviõli raamatukogu ruumide ümberkorraldamise tulemusena tekitati ruum, mida saab

kasutada väiksemateks koosolekuteks, ümarlauaks, töötoaks või kaugtöötoaks. Lugemissaali

seati sisse 2 individuaaltöökohta, kus saab sülearvutiga tööd teha ja seda laadida.

Sillamäe Linnaraamatukogus alustati igakuiste viktoriinide korraldamist, toimus kohtumiste

tsükkel Sillamäe tuntud inimestega, laste kokanduse töötoad.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu, harrastusteatri „Teatri KODA“ ning Kohtla-Järve noorte

volikogu koostöös valmis projekt „A.C. Doyle ja tema Sherlok Holmes“, lugemissaalis alustas

tööd Kohtla-Järve linnavalitsuse poolt organiseeritud lõimumisklubi sõjapõgenikele.

1.3 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Jõhvi Keskraamatukogu arengukavas planeeritud eesmärgid täideti ja mitme mõõdiku osas

ületati. Arengukava tegevuskavas planeeriti 2025.aastal iseteeninduskioski paigaldamine, aga

otsustasime iseteenindusega alustada uues hoones.

Sillamäe Linnaraamatukogu eesmärgiks oli tagada raamatukoguteenuse jätkuv kvaliteet linna

elanike arvu pideva vähenemise tingimustes. Vaatamata linna elanike arvu vähenemisele

suurenes aruandeaastal nii korraldatud ürituste kui ka nendel osalenute arv. Edukalt viidi ellu

haruraamatukogu kolimine, mis toimus vastavalt planeeritud ajakavale ning hõlmas nii

kogude, inventari kui ka töökohtade ümberpaigutamist uutesse ruumidesse.

Narva Keskraamatukogu täitis arengukava tegevuskavas planeeritud eesmärgid.

5

1.4 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Rahuloluindeks oli 9,72. Külastajate rahulolu rahvaraamatukogudega oli üldiselt väga kõrge,

erinevused maakondade vahel mahuvad aritmeetilise vea piiridesse.

Inimesed on raamatukogudes osutatava teenusega rahul, sest enamuse jaoks on pakutav

harjumuspärane ja piisav. Inimesed ei kuluta oma aega raamatukogude poolt pakutavate

teenuste üle mõtlemiseks. Suur osa ei käi kunagi teistes raamatukogudes ega oma erilisi

ootusi.

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2024 128569 8 8 24 0 31 1

2025 126517 8 8 21 0 29 2

Juhtimine

Muudatused raamatukoguvõrgus

Kõikides omavalitsustes on moodustatud keskraamatukogud koos haruraamatukogudega.

Alutaguse vallas suleti seoses uue kogukonnamaja ehitusega ajutiselt Alajõe raamatukogu ja

senine töötaja läks pensionile. Iisaku raamatukogus läks üks töötaja pensionile ja jätkati ühe

raamatukoguhoidjaga.

Lüganuse Vallavolikogu määrusega 26.juunist 2025 muudeti põhimäärust paragrahvi 3 lõiget

kaks ja sõnastati järgmiselt: „Raamatukogu struktuuriüksusteks on keskraamatukogu (enne

raamatukogu) ja haruraamatukogud ning laenutuspunkt. Sama määrusega täiendati paragrahvi

3 lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „raamatukogu keskraamatukogu on Kiviõli

Linnaraamatukogu, asukoht Viru 7, Kiviõli linn“. Seega sai Kiviõli raamatukogu tagasi oma

endise nime. Sama määrusega muudeti paragrahvi 3 lõike 3 punkti 4, mille kohaselt Sonda

haruraamatukogu juurde kuulub Meinhard Laksi muuseumituba.

Energia raamatukoguga ühendati Laste Loomemajas tegutsenud Narva Keskraamatukogu

lastekirjanduse teeninduspunkt; teeninduspunkti aadress jäi samaks.

Rahvaraamatukogu nõukogu

Jõhvi Keskraamatukogu, Sillamäe Linnaraamatukogu ja Alutaguse Huvikeskuse nõukogusid

kokku ei kutsutud. Narva Keskraamatukogus toimus üks nõukogu koosolek. Toila ja

Lüganuse vallad ei ole raamatukogudes nõukogu moodustamist vajalikuks pidanud.

Rahvaraamatukogu arengukava

Jõhvi Keskraamatukogu arengukava hõlmab aastaid 2023-2028 Arengukava

6

Sillamäe Linnaraamatukogul on kehtiv arengukava 2023-2028, mis on avaldatud

https://www.riigiteataja.ee/akt/406102023027 .

Narva Keskraamatukogul on kehtiv ja avaldatud arengukava perioodiks 2021–2026, mis on

kättesaadav raamatukogu kodulehel:

https://narvalib.ee/images/docs/Narva_Keskraamatukogu_Arengukava_2021-2026.pdf

2.1 Eelarve

Sillamäe Linnaraamatukogule eraldati lisavahendeid seoses haruraamatukogu kolimisega

uutesse ruumidesse.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu tegevus toimus jätkuvalt range kokkuhoiu tingimustes.

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku 3071,18 2787,3

Kulud kokku* 3071,18 2508,9

Tööjõukulu** 2196,6 1,897

Komplekteerimiskulu 343,47 391,03

sh KOV-lt 118,97 106,6

sh riigilt 221,21 185,3

sh KuM-ilt 202,2 171,78

Investeeringukulu*** 0 0

sh KOV-ilt 0 0

sh riigilt 0 0

sh KuM-ilt 0 0

Infotehnoloogiakulu 64,43 37,2

Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Proje

kti

perio

od

Eralda

tud

summa

Projekti

üldmaksum

us

Staatus

(lõpetatud

,

käimasole

v vms)

Jõhvi KRK

kogu RFID

juurutamise 1. etapp

Kultuuriministeerium 2025 7786 15574 lõpetatud

Kirjandusüritused Kultuurkapital 2025 2000 2000 lõpetatud

Integratsiooniprojekt

„Eesti ampsud“

(Integratsiooni-ja

migratsiooni SA)

Integratsiooni-ja

migratsiooni SA

2025 9000 9000 lõpetatud

Rahvusvaheline

lasteraamatupäev

Sillamäe

Linnavalitsus

2025 100 325 lõpetatud

Töötoad „Ela

harmoonias“

Sillamäe

Linnavalitsus

2025 150 712 lõpetatud

Lauamängude klubi Narva linn 2025 300,00 300,00 lõpetatud

7

Peretund Narva

Keskraamatukogus

Narva linn 2025 1000,00 1000,00 lõpetatud

Eesti kirjanikud

Narva!

Eesti Kultuurkapital 2025 800,00 960,00 teostamisel

Suvi, raamat, jäätis! USA saatkond Eestis 2025 887,67 887,67 lõpetatud

Tule veeta nutikas

vaheaeg Narva

Keskraamatukogus!

Eesti Kultuurkapital 2025 500,00 600,00 lõpetatud

USA Grant Award

Number

SEN10024GR0062

USA saatkond 2025 47040,00 47040,00 lõpetatud

USA Grant Award

Number

SEN10025GR0007

USA saatkond 2025 21700,00 21700,00 teostamisel

Jõhvi Keskraamatukogu jaoks oli olulisim projekt RFID-i juurutamise 1.etapp, mille jooksul

kiibiti raamatukogu fond ning aasta jooksul saabunud teavikud. Projekt oli ettevalmistus

järgmises etapis iseteeninduskioskite paigaldamiseks.

Sillamäe Linnaraamatukogu korraldatud noortekonkurss innustas noori süvenema klassikalisse

kirjandusse ja kunsti, arendades nende esinemisoskust ja enesekindlust. Osalejad said

väärtusliku lavakogemuse.

USA saatkonna toetatud projektid olid Narva Keskraamatukogule strateegilise tähtsusega,

võimaldades laiendada haridus- ja teavitusprogramme ning tugevdada rahvusvahelist koostööd.

Ameerika keskuse tegevustes (vestlusklubid, töötoad, koolitused jm) osales 4803 inimest.

Kultuuriürituste korraldamiseks saadav projektitoetus võimaldab kutsuda huvitavaid külalisi

ning korraldada mastaapsemaid üritusi.

Projektitoetuste võimalusi kasutavad raamatukogud vähe. Igal aastal on ühed ja samad taotlejad

– Jõhvi Keskraamatukogu ja Narva Keskraamatukogu. Sel aastal lisandus Lüganuse Valla

Raamatukogu. Ülejäänud on kõrvale jäänud, sealhulgas Sillamäe ja Kohtla-Järve

raamatukogud.

2.2 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

97 95,45

Jõhvi Keskraamatukogus lõpetati tööleping tööandja ootustele mittevastava töötajaga.

Konkursi tulemusena leiti uus töötaja, kes asus tööle uuest kalendriaastast.

Lüganuse Valla Raamatukogu sai veebruaris juhi.

Narva Keskraamatukogust lahkus kuus töötajatest, nendest pooled liiga väikese palga tõttu.

8

Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude

arv, kust koolitustel

osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 16

Digi- ja meediapädevused 42

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 4

Klienditeenindus 5

Kogude kujundamine ja haldamine 1

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 9

Kultuur ja kirjandus 46

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

1

Meeskonnatöö ja koostööoskused 10

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh

statistika ja uuringud

11

Teenuste pakkumine ja arendus 12

Terviseedendus, liikumisharrastus 13

Kriisikoolitus 5

Raamatukoguhoidja kutsekoolitus 1

Eesti keele kursused 6

Jõhvi Keskraamatukogu arengukavas on eesmärgiks seatud 40 tundi koolitust aastas iga töötaja

kohta. Keskmiselt osales iga töötaja koolitustel 43 tundi. Tähelepanu keskmes olid meedia-ja

digipädevusega seotud koolitused, mis on vajalikud nii oma tööks kui külastajate nõustamisel

ning koolitamisel.

Jõhvi Keskraamatukogu korraldas maakonna rahvaraamatukogudele tehisintellekti kasutamise

koolituse, infopädevuse koolituse ning kaks koolitust koostöös Rakvere Raamatukogudega –

aktiivsus-ja tähelepanuhäiretest ja juhi rollist organisatsioonist. Koostöised koolitused olid

praktilised ja igapäevases töös kasutatavad. Eesti Rahvusraamatukogu koolitused on

rahvaraamatukogudele küll tasuta ja ettetellimise aeg pikk, aga kõik koolitused on olnud

pettumuseks. Koolitused on sisutühjad ja primitiivsed.

Osa raamatukoguhoidjaid osalevad igal koolitusel ja maakondlikul seminaril, samas ühe

omavalitsuse raamatukogude töötajad ei osale kunagi.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud keskendusid RAJU ja raamatukogude kiirendi

infotundidele (Mäetaguse, Iisaku ), sealhulgas raamatukogude arendamise toetusmeetmed ja

rahastustaotluste koostamine. Praktilise väljundina esitati taotlus laenutuskappide ja

tagastuskappide soetamiseks, mis sai positiivse vastuse.

Sillamäe Linnaraamatukogu kolm töötajat osales Keelelähetuse projektis, mis pakkus

võimalust olla keelelähetuses teises Eesti maakonnas, et praktiseerida eesti keelt töökohal.

Saadud kogemus oli väga väärtuslik nii professionaalses kui ka isiklikus arengus.

9

Narva Keskraamatukogus koolituste eelarvet ei ole. Raamatukogu töötajatele korraldati

õppepäev Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusse. Kasutati aktiivselt tasuta

koolitusvõimalusi, mida pakkusid Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Narva kolledž,

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva Täiskasvanute Kool ja teised koostööpartnerid.

Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Statistilise aruandluse korraldamisel oli häiriv ministeeriumi ja rahvusraamatukogu poolt

tekitatud segadus 2025.aasta alguses, kui 2024.a statistiline aruande esitamine pidi toimuma

uues formaadis. 2025.a statistika aasta varem valmima pidanud RAJU hilines 2026.a alguses

veelgi mõned nädalad ja avati vigasena. Maakonna rahvaraamatukogudele pidi olukorda

selgitama, kuigi mõned omavalitsused olid aruande juba koostanud ja esitanud. Need tuli

tagasi võtta ja programmi parandusi oodata. Selgitamist ja paranduste tegemist oli palju.

RAJU vajab edasist arendamist. Liiga palju käsitsi arvutamist, vigu ei näita, väljatrükk on

visuaalselt ebamugav.

Statistika analüüsimine näitab, et iseseisvad täiskohaga töötajaga rahvaraamatukogud ei ole

väiksemates kohtades mõistlikud. Igal juhul peavad omavalitsused hakkama rohkem

teenuseid koguma kogukonna – või seltsimajadesse ning raamatukoguhoidjate kompetentsid

peavad olema senisest palju multifunktsionaalsemad. Statistika näitab vähest külastatavust ja

laenutamist, mõned raamatukogud ei korralda üritusi ega paku mingeid lisateenuseid.

Teavikute ringlus on tihti 0,25 või madalam.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Valmis sai Jõhvi Keskraamatukogu uue hoone ehitusprojekt.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude hooned ja ruumid on valdavalt heas või rahuldavas

seisukorras, remondivajadus on Pagari ja Kuremäe raamatukogudes.

Lüganuse valla Kiviõli raamatukogu laste teenindusosas tehti remont, värviti seinad, ehitati

isolatsioonikast torude katmiseks ning vahetati valgustid, tehti muid elektritöid. Lüganuse

haruraamatukogus vahetati valgustid. Püssi haruraamatukogu asub Lüganuse Kultuurikeskuse

ruumides. Seal on jätkuvalt probleem amortiseerunud küttesüsteemis ja jahedates ruumides,

mille tõttu on vaja lisakütteallikana kasutada radiaatorit. Sonda haruraamatukogule hangiti uus

õhksoojuspump. Remonditi välisuks.

Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kolis Narva Rahvaste Maja soklikorruse

renoveeritud ruumidesse. Uued ruumid on kaasaegsed ja ligipääsetavad. Riigi Tugiteenuste

Keskus tegi positiivse rahastusotsuse projektile „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva

Keskraamatukogu hoone energiatõhususe parandamine“.

3.2 Ligipääsetavus

Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

10

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

6

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

5

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 1

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 23

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

14

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

10

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 5

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

10

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 21

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 13

Muu (nimetada) 1

Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 1216 106

Kasutajakoolitus 70 13

Digipädevuste alane nõustamine 68 32

Alutaguse valla kodanikukaartide

väljastamine

8 6

Reeglina on koduteeninduse kliendid endised aktiivsed raamatukogude külastajad, kellele

koduteenindus annab võimaluse omada jätkuvalt juurdepääsu kirjandusele ning muudele

teenustele.

Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade

arv

Osavõtjate

arv

Jõhvi Keskraamatukogu

Taaskasutus, loodushoid "Roheline laine" 2 36

Maakonna õpilasetlejate konkurss, esinemine žürii liikmena 1 50

Loovuse ja visuaalse mõtlemise arendamine lugemise

innustamiseks

1 20

Jõhviga seotud lood ja raamatud. Ekskursioon muuseumisse 5 82

Paikkondlikud kogud Ida-Virumaal 1 25

11

Kultuuritund: emakeele ausambast lõvideni/loeng

meditsiinitöötajatele

1 15

Eesti raamat- 500, viktoriini paneel. 1 75

Avalik intervjuu Piret Rauaga VKA üleandmisel Rakveres 1 30

Avalik intervjuu Indrek Harglaga Jõhvi valla päevadel 1 50

Avalik Intervjuu Indrek Spunginiga Jõhvi valla päevadel 1 50

Avalik intervjuu Heili Konsaga Jõhvi valla päevadel 1 30

Dialoogiringi läbiviija Arvamusfestivalil Paides 1 12

Puuetega inimeste ürituse modereerimine 1 10

ELVL-i ja ERÜ kogemuspäeva modereerimine 1 65

Jõhviga seotud lood ja raamatud. 1 19

Lood Jõhvist. Ekskursioon muuseumisse 2 43

“Library as a Community Center and a Meeting Place Promoting

Integration”

1 80

Lood Jõhvist. Ekskursioon muuseumisse 4 78

Valimisdebati modereerimine Toilas 1 40

Lood ja raamatud Eestimaast (eesti- ja vene keeles) 1 16

Erinevad tarbekunstitehnikad JKLK 1 15

Teadmiste päev loeng "Virumaa skulptuurid" 2 40

Esinemine Ida-Virumaa täiskasvanuhariduse

inspiratsiooniseminaril/kogukondlik vaade

1 65

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu

Jõulumeeleolu + jõulukaartide valmistamine 1 14

Narva-Jõesuu lasteaed – üritused lastele 3 39

Sinimäe põhikool - üritused lastele 34 128

Narva-Jõesuu kool – üritused lastele 3 37

Alutaguse Huvikeskuse raamatkogud

Mäetaguse Põhikool 14 271

Iisaku Põhikool 38 359

Illuka põhikool 3 84

Mäetaguse lasteaed 4 65

Iisaku lasteaed 3 22

Tudulinna lasteaed 1 9

Mäetaguse noortekeskus 2 14

Iisaku noortekeskus 1 7

Kurtna noortekeskus 3 60

Alutaguse hoolekeskus 1 12

Kaitseliidu Alutaguse malev 1 150

Järve Põhikool 5 75

Lüganuse Valla Raamatukogud

Kiviõli Tervisekeskus 4 84

Erra lasteaed 9 117

Kiviõli lasteaed „Kannike“ 1 21

Sonda Kogukonnamaja 1 16

Purtse Päevakeskus 7 11

Sillamäe Linnaraamatukogu

Vestlused, loengud ja töötoad seenioridele 15 180

12

Raamatutunnid Sinimäe ja Sillamäe hooldekodudele 48 765

Raamatutunnid lastekodule 9 44

Raamatutunnid põhikoolidele 98 1576

Raamatutunnid lasteaedadele 19 280

Otsimismäng linnalaagrile 3 78

Ekskursioonid raamatukokku gümnaasiumile, koolidele ning

lasteaedadele

9 132

Kohtla-Järve Keskraamatukogu

Kohtla-Järve Pensionäride Päevakeskus 1 25

Kohtla-Järve Järve Kool 3 73

Narva Keskraamatukogu

Üritused koolidele raamatukogus 97 1999

Programm „Raamatukogu kooli“ 19 355

Raamatukogutunnid lasteaedadele 29 554

Teenus „Raamatukogu kotis“ lasteaedadele 11 220

Kirjanduslikud kohtumised Teenekate õpetajate seltsile 3 77

Kirjanduslikud kohtumised kohvikus Valge kõrvits „Kirjanduslik

neljapäev“

3 69

Praktika korraldamine Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse

õppijatele

21 63

Virtuaalüritused sotsiaalasutuste elanikele 37 2960

Kontaktüritused Narva Linna sotsiaalasutustele 44 614

Raamatulaenutus Narva Hooldekodu elanikele 12 416

Loengud ja töötoad Narva-Jõesuu Rahvamajade külastajatele 16 342

Loeng Sillamäe raamatukogu külastajatele 1 21

Loengud ja töötoad Hopneri majas Tallinnas 3 318

Loengud ja töötoad Tallinna Ikoonimuuseumis 3 121

Loengud Tallinna Rahvaste Muuseumis 1 38

Narva Haigla avaüritus „Rinnapiimapäev“ 1 määramata

Rahvaraamatukogud on üsna aktiivsed teistele organisatsioonidele teenuseid osutama, suure

hüppe nii ürituste kui ka neil osalejate arvu osas tegi Jõhvi Keskraamatukogu. Jätkuvalt on

aktiivne Narva Keskraamatukogu, kusjuures osalejate arvud on märkimisväärselt suured.

13

3.3 Innovatsioon

Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 24

Raamatukogusüsteem RIKS 6

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 5

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

14

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 9

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 13

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 12

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

4

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 1

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 27

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 27

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

28

Raamatukogus saab värviliselt printida 18

Kiletamine 1

Muud teenused (nimetada)

Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Jõhvi Keskraamatukogu külastajate käsutuses olevate arvutite vanus ei ületa kolme aastat.

Uuendatud on töötajate arvutid ja muu nende juurde kuuluv varustus. Töötajad kasutavad

kontoritarkvara Office 365, Canva täisversiooni. Toimub üleminek RFID-i süsteemile.

Alutaguse Huvikeskuse Mäetaguse, Iisaku, Pagari ja Kuremäe raamatukogudes vahetati välja

AIP arvutid. Mäetaguse, Alajõe ja Pagari raamatukogudes asendati töötajaarvutid

sülearvutitega.

Oluliseks sammuks oli Narva Keskraamatukogu kodulehe uuendamine Joomla 6 platvormile,

mille eesmärk oli parandada info kättesaadavust, kasutusmugavust ja teenuste nähtavust. Lisaks

uuendati infotehnoloogilist taristut: postiserveris võeti kasutusele uus tarkvara, Kreenholmi

raamatukogus paigaldati uus arvutivõrk ja videovalvesüsteem. Kõikides tööarvutites asendati

andmekandjad SSD-seadmetega, mis parandas süsteemide töökiirust ja töökindlust. Narva

14

Keskraamatukogu peahoone saal varustati uue multimeediatehnikaga, mis parandab ürituste ja

koolituste tehnilist kvaliteeti ning läbiviimise võimalusi.

Iseteeninduslike teenuste kasutus

Kõikide raamatukogude lugejad kasutavad e-kataloogi. Ida-Viru maakonnas laenutusautomaate

kasutuses ei ole.

Jõhvi Keskraamatukogus kasutati e-kataloogi 13603 korda, raamatukapi kasutuse kohta

statistikat ei peeta, kuid keskmiselt tellitakse teavikuid raamatukappi 5-7 korda päevas.

Raamatukapi kasutamine võiks olla aktiivsem, välja on kujunenud kindlad kliendid.

Narva Keskraamatukogus laenutati raamatukapi kaudu 320 teavikut ning vormistati 260

tellimust. Teenus suurendab kasutusmugavust ja parandab ligipääsu raamatukogu kogudele.

Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine

Jõhvi Keskraamatukogu peab koduloo andmebaasi, kuhu tehti 891 sissekannet.

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Jõhvi Keskraamatukogus on kehtiv „Ida-Virumaa rahvaraamatukogude

komplekteerimispõhimõtted“, kinnitatud direktori käskkirjaga nr 5/1-3 19.06.2015.

Teavikute soetamisel kasutatakse riigieelarvelist toetust vastavalt kultuuriministri 09.01.2015

määrusele nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“.

Toetuse kasutamisel lähtutakse määruse lisas sätestatud põhimõtetest, soetades kirjandust ja

kultuuriperioodikat ning teostades järelkomplekteerimist, arvestades teeninduspiirkonna

lugejate sihtrühmade vajadusi ja eripära.

Toetuse suurus ühe elaniku kohta on Ida-Viru raamatukogudele väiksem kui teistes

maakondades ja nii on olnud aastaid. Määrust lugedes on mulje, et Ida-Virul on eelis

plusskoefitsiendi näol, kuid tegelikult on miinus.

Komplekteerimine on järjepidev ja sihipärane protsess, mis põhineb: laenutus- ja

kasutusstatistika analüüsil; teeninduspiirkonna elanike koosseisul; haridusasutuste ja

koostööpartnerite tagasisidel; riiklike prioriteetide arvestamisel (sh eestikeelsele õppele

üleminek); olemasolevatel eelarvelistel võimalustel.

Jõhvi Keskraamatukogu tellib ja osaliselt töötleb teavikuid Alutaguse, Lüganuse ja Toila

valdadele, sealhulgas kohalike omavalitsuste poolt eraldatud raha eest. Linnad teevad oma

tellimused ise, Jõhvi Keskraamatukogu kontrollib ja kinnitab arved ning peab arvet riigi toetuse

kasutamise üle. Jõhvi Keskraamatukogu ei saa otseselt mõjutada maakonna

rahvaraamatukogude komplekteerimise eelistusi, mis mõne raamatukogu puhul on liiga

üheülbalised. Maakonnaraamatukogu töötajad saavad küll nõu anda ja soovitada, aga seda ei

pea seda arvestama. Positiivse poole pealt on märgata, et omavalitsuste raamatukogud

suhtlevad omavahel, tellivad rohkem erinevaid nimetusi ja kasutavad aktiivselt süsteemisisest

laenutust.

15

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Jõhvi Keskraamatukogu ringlus on 0,84, ilma Tammiku harukoguta 0,89. Ilukirjanduse

laenutusi 72,3 % (+0,5%). Sotsiaalteadustest laenutati 5,41%, Filosoofia ja psühholoogia

laenutusi 3,99%. Venekeelsete raamatute laenutuste osakaal langes 28,4%-le (-2,5%),

Laenutuste topis olid endiselt Venemaa tuntud kirjastuste väljaanded, mis on ilmunud enne

2022-23 aastat. Inglisekeelsete laenutuste arv on ainult 0,05 % suurem kui 2024.a.

Perioodika laenutuste osakaal keskraamatukogus 3,64 (-1,26%).Tammiku harukogus 43,90

(+7,72). Nädalalehtede kojulaenutuste Top25 jaguneb eesti- ja venekeelne perioodika pooleks.

Digiväljaannetest otsitakse konkreetseid artikleid.

Toila valla raamatukogu ringlus on 0,27, Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude ringlus 0,20.

Lüganuse Valla Raamatukogude harukogudes laenutatakse peamiselt eestikeelset kirjandust,

Kiviõli linnas on eestikeelse kirjanduse laenutamise osakaal 56%. Suurim lugejaskond on

naisterahvad vanuses 65-78, kes loevad peamiselt ajaviitekirjandust. Valla raamatukogude

ringlus on võrreldes eelmise aastaga 0,43-lt tõusnud 0,49-le. See on endiselt madal ning tõus

on saavutatud peamiselt tänu fondi puhastamisele. Kuid ka laenutuste arv on võrreldes eelmise

aastaga tõusnud Püssi ja Sonda raamatukogudes.

Sillamäe Linnaraamatukogu kogude ringlus oli 0,70 (2024. aastal 0,64). Koju- ja

kohallaenutuste arv iga lugeja kohta oli 2025.aastal 25 teavikut, sh lastele 17.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu ringlus oli 0,51. Süsteemisisene laenutus oli väga aktiivne,

seda eelkõige venekeelsete teavikute osas.

Narva Keskraamatukogus registreeriti kokku 380 138 laenutust (sh pikendused). Kogude

ringlusnäitaja oli 1,46.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Jõhvi Keskraamatukogu komplekteerimisosakond hankis teavikuid riigi- ja KOV raha eest

peale keskkogu 15 maaraamatukogule. Mõnede üksikväljaannete kohta jagasime infot (vahel

ka tellisime) teistele Ida-Viru suurematele raamatukogudele. Kõik teavikud on alates

komplekteerimisfaasist sisestatud koos täpse hinnaga raamatukogusüsteemi Urram.

Jõhvi komplekteerimisosakonna poolt osteti ja võeti annetustena arvele

komplekteerimispiirkonna raamatukogudele 4839 (-1526 vrdl 2024.a) väljaannet

(arvestusüksust). Erinevaid nimetusi raamatuid 2485. Annetusi oli vrdl 2024. a 969 eksemplari

vähem, naastes tagasi tavapärase annetuste saabumise näitaja juurde.

Ostetud teaviku keskmine hind 15,35 € (2024.a 14,98 €)

Jõhvi Keskraamatukogusse hankis aasta jooksul 1761 teavikut (2024.a 2143), nendest 1488

(2024.a 1732) eesti keeles. Võõrkeeltes lisandus 273 (2024.a 411) teavikut, sealhulgas 177

vene keeles, millest 62 saabus annetustena. Inglise keeles osteti 82 (2024.a 57) teavikut.

Inglisekeelsete teavikute osakaal kasvab, venekeelseid teavikuid soetatakse väga vähe, mistõttu

jääb rohkem ressurssi muude keelte jaoks. Venekeelseid teavikuid osteti erinevatest riikidest,

kõige rohkem Lätist. Ühe elaniku kohta hangiti 0,16 teavikut.

16

Toila valla raamatukogu soetas aasta jooksul 1055 raamatut, so ca 0,2 raamatut ühe

teeninduspiirkonna inimese kohta ja ca 2 raamatut ühe raamatukogu kasutaja kohta.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogusse soetati 630 teavikut, so on 0,13 teavikut inimese kohta ja

ca 3,3 ühe kasutaja kohta (kaasa arvatud annetused).

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudesse hangiti 1154 teavikut, neist 78 saadi annetusena.

Elanike arv vallas on 4543. Hangitud väljaannete arv elaniku kohta 0,25.

Lüganuse Valla Raamatukogudes oli juurdetulek 1507 raamatut, millest ost 1462, annetus 45.

See on 0,19 raamatut elaniku kohta. Ilu- ja lastekirjanduse juurdetulek 1291 raamatut.

Sillamäe Linnaraamatukokku soetati 3 750 teavikut, mis moodustab 83% 2024. aasta tasemest

(vähenemine 17%). Annetustena saadi 401 teavikut (2024. aastal oli 198), mis moodustas 10%

kogude juurdekasvust. Komplekteerimiskulu ühe elaniku kohta oli 3,38 eurot (2024. aastal 3,05

eurot). Komplekteerimiskulu ühe elaniku kohta oli 3,38 eurot (2024. aastal 3,05 eurot).

Kohtla-Järve Keskraamatukogusse soetati 4014 eksemplari (2024. 3927 eks). Võõrkeeltes 827,

sh vene keeles 805. Annetusi oli 764 eksemplari, peamiselt venekeelne kirjandus. Ühe elaniku

kohta soetati 0,13 teavikut.

Narva linna elanike arv oli 51 086 ning hangitud teavikute arv elaniku kohta moodustas 0,33.

Tegemist on ametliku statistilise näitajaga, mis arvestab kogu aasta juurdetulekut. Juurdetuleku

struktuuris moodustasid ostud 5846 arvestusühikut ning muu juurdetulek 11026 arvestusühikut.

Viimase hulgas oli oluline osa – 9602 eksemplari – seotud Kreenholmi raamatukogu kogu

ümberpaigutamisega. Kui statistilisest juurdekasvust lahutada üleandmised, oli tegelik uute

teavikute lisandumine linnas 7270 arvestusühikut ehk 0,14 teavikut elaniku kohta. See näitaja

kajastab sisulist kogude kasvu (ostud, annetused ja asendused) ilma struktuurseid

ümberpaigutusi arvesse võtmata. Komplekteerimine oli suunatud eelkõige eestikeelsele

kirjandusele, õppe- ja keeleõpet toetavatele väljaannetele ning suure nõudlusega ilu- ja

lastekirjandusele.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Kõikides raamatukogudes on oluliselt vähenenud venekeelse perioodika osakaal. Osa

raamatukogusid on asendanud selle eelkõige inglisekeelsega. Paberkandjal lõpetasid ilmumise

mõned eestikeelsed väljaanded ja see tendents ilmselt jätkub või ka süveneb. Enamuses

raamatukogudes on olemas ligipääs enamatele või vähematele digiväljaannetele, mille

kasutamine on paraku marginaalne.

Jõhvi Keskraamatukogusse tellitakse enamus Eestis ilmuvaid ajalehti ja ajakirju. Laiendatud on

inglisekeelse perioodika valikut, venekeelse perioodika nimetuste arv väheneb iga aastaga.

Kokku oli tellitud 69 väljaannet. Olemas on juurdepääs digiväljaannetele (7). mis kasutamist

praktiliselt ei leia.

Toila valla raamatukogudesse oli 2025. aastal tellitud 19 nimetust ajakirju ja 9 nimetust ajalehti.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus oli 7 nimetust ajalehti, 6 nimetust ajakirju.

Alutaguse raamatukogudes telliti 55 ajakirja, 25 ajalehte ja 3 digiväljaannete ligipääsu.

Perioodikale kulutatav summa on jäänud viimastel aastatel samaks, sellevõrra on vähenenud

ajakirjade tellimine.

17

Lüganuse valla raamatukogudes on tellitud kõik Eestis ilmuvad suuremad päeva- ja

nädalalehed, samuti enam huvipakkuvad ajakirjad ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja

Põhjarannik nii eesti kui vene keeles. Venekeelsest perioodikast on Kiviõlisse tellitud Eestis ja

Lätis ilmuvaid väljaandeid, samuti kultuuriväljaanded. Digiväljaannetest on raamatukogudes

võimalik tasuta lugeda Delfi kogupaketti, Postimeest ja Põhjarannikut.

Lüganuse valla raamatukogudes viidi läbi 2 inventuuri – Püssi ja Lüganuse

haruraamatukogudes. Valla raamatukogudes kanti maha kokku 9081 teavikut, neist 8330

raamatut, 552 ajakirja, 180 ajalehte, 15 auvist, 1 elektrooniline teavik, 3 muud teavikut.

Sillamäe Linnaraamatukogus komplekteeriti 24 nimetust ajakirju (26 aastakäiku) ja 17

nimetust ajalehti (18 aastakäiku). Olemas on põhilised digiväljaväljaanded.

Ajakirju osteti Kohtla-Järve Keskraamatukogus (koos harukogudega) 97 komplekti ja 52

nimetust, ajalehti vastavalt 47 ja 15. Külastajatele on kättesaadavad Postimehe paketis olevad

digiväljaanded.

Narva Keskraamatukogu kogudesse lisandus 69 ajakirja ja 11 ajalehte. Perioodika soetamiseks

kulus kokku 22 461,51 eurot. Võrreldes eelmise aastaga vähenes perioodika maht: ajakirjade

arv 2,8% ja ajalehtede arv 47,6%, kuna mitmed väljaanded lõpetasid ilmumise.

Komplekteerimisel lähtuti kasutusstatistikast, lugejate huvist ning teeninduspiirkonna

keelelisest eripärast. Lugejate seas on jätkuvalt populaarsed üle-eestilised ajalehed ning

kirjandus- ja kunstiajakirjad. Teeninduspiirkonna keelelist eripära arvestades asendati osa

venekeelseid perioodilisi väljaandeid sarnaste inglise-, saksa- ja soomekeelsete väljaannetega.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid komplekteeriti Sillamäe Linnaraamatukogus kokku 3 eksemplari.

Narva Keskraamatukogus lisandus kogudesse 97 auvist, 1 elektrooniline teavik ning 348 muud

teavikut. Muude väljaannete komplekteerimine oli suunatud kogude mitmekesistamisele ning

erinevate sihtrühmade vajaduste arvestamisele.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Jõhvi Keskraamatukogu komplekteeris lauamänge ja raamatutegelastest inspireeritud

mänguasju kokku 16 arvestusüksust. Lauamänge ostavad kõik raamatukogud ja nende

populaarsus kasvab.

Narva Keskraamatukogus jätkati esemete kogu täiendamist vastavalt kasutajate huvile ja

raamatukogu programmide vajadustele. Tähelepanu pöörati eelkõige õues kasutatavatele

mängudele, mille vastu oli juba eelmisel aastal suur huvi. Nende kasutus püsis aktiivne nii

individuaalsel laenutamisel kui ka raamatukogu üritustel. Samuti täiendati lauamängude

valikut, sh soetati arendavaid mänge lauamänguklubi tegevuste toetamiseks.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetuste osakaal oli Jõhvi komplekteerimispiirkonna rahvaraamatukogudes 8,9%. Põhiliselt

on annetajateks eraisikud.

Jõhvi Keskraamatukogus oli annetuste osakaal juurdekasvust 8% ehk 153 teavikut, millest

umbes pooled olid vene keeles.

Toila valla raamatukogudes oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 6,3%.

18

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 62% ehk 1105

raamatut.

Annetuste teel said Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud 78 teavikut (ostetud 1154), mis

moodustab saadud teavikutest 6,7%

Lüganuse valla raamatukogudes oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 2,8%.

Kohtla-Järve Keskraamatukogusse annetati 827 teavikut, mis moodustas 19% aasta jooksul

lisandunutest.

Annetustena lisandus Narva Keskraamatukogusse 1 266 teavikut, mis moodustas 17,41%

tegelikust juurdekasvust. Annetustena lisandusid peamiselt ilu- ja teabekirjandus, samuti

üksikjuhtudel erialased ja kultuuriväljaanded.

Annetuste vastuvõtmisel lähtuti kehtivatest komplekteerimispõhimõtetest: hinnati teavikute

sisulist väärtust, vastavust teeninduspiirkonna sihtrühmade vajadustele, eksemplaride

seisukorda ning dubleerimise põhjendatust.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Jõhvi komplekteerimispiirkonna raamatukogudes kustutati 19767 teavikut (+9910 võrreldes

2024. a).

Jõhvi Keskraamatukogus kustutati 5550 raamatut, sh 2379 võõrkeeltes, põhiliselt vene keeles.

Jõhvis kustutati peamiselt vananenud, laenutusteta raamatuid. Suur kustutuste arv on seotud

fondi põhjaliku ülevaatusega seoses RFID süsteemile üleminekule ja töö ümberkorraldamisele

Tammiku raamatukogus.

Teavikuid kanti Alutaguse raamatukogudes maha 2099 eksemplari ehk 2,4% fondi üldarvust.

Iisaku raamatukogus toimus inventuur 2025 aasta aprillis.

Sillamäe Linnaraamatukogus kustutati 33 202 teavikut, mis on oluliselt rohkem võrreldes 2024.

aastaga (2 757 teavikut). Mahukas mahakandmine oli tingitud haruraamatukogu kolimisest

väiksemale pinnale.

Kohtla-Järve Keskraamatukogus kustutati 5609 raamatut ja 1152 vinüülplaati.

Narva Keskraamatukogus kanti maha 44 604 arvestusühikut. Mahakandmise suur maht oli

seotud eeskätt Kreenholmi raamatukogu kogude ümberkorraldamise ja korrastamisega, mille

käigus hinnati kogude ajakohasust, eemaldati aegunud ja vähekasutatavad väljaanded ning

korrastati dubleerivad eksemplarid.

Toila valla raamatukogudes ei kantud maha ühtegi teavikut, kuigi ringluse protsent on väga

madal.

19

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Jõhvi Keskraamatukogu rahuloluindeks oli 9,8. Muudatuste osas oli kõige rohkem märgitud

uue maja/suuremate ja kaasaegsemate ruumide vajadust.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu rahuloluindeks oli 9,5. Meeldis nii raamatukogu kui

raamatukogu sõbralik kollektiiv, kuid ühe vastaja sõnul oli tuntav ruumide kitsikus

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude rahuoluindeks oli 9,43, mis oli keskmisest paar

kümnendikku madalam.

Lüganuse Valla Raamatukogude rahuloluindeks oli 9,7.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu rahuloluindeks oli 9,75.

Külastajate hinnangud olid kõikides raamatukogudes väga positiivsed, paljud kiitsid

raamatukoguhoidjate sõbralikkust ja pädevust, teeninduse kiirust ja sageli toimuvaid üritusi.

Kurdeti uue venekeelse kirjanduse vähesust, kuigi tundub, et on tekkinud arusaamine, et seda

ei tule. Palju laenatakse eesti keele õppekirjandust.

Narva linnas oli rahuloluindeks 9,73, mis näitab kasutajate väga kõrget rahulolu

raamatukoguteenusega. Arendusettepanekud puudutasid eelkõige elektroonilise kataloogi ja

veebikeskkonna edasiarendamist, kogude laiendamist teatud valdkondades ning

ruumilahenduste täiustamist.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Raamatukogudes on kättesaadavad väljatrükk, paljundamine, skaneerimine jne. Raamatukogu

tasulise teenusena pakuti saali üürimist näiteks Jõhvi Keskraamatukogus ja Sillamäe

Linnaraamatukogus. Kasutajate nõustamine ja abistamine erinevates küsimustes toimub

igapäevaselt. Juhendati inimesi erinevate e-teenuste kasutamisel: pangatehingud,

digiallkirjastamine, CV-de koostamine, piletite ostmine jne. Veebilehe ja e-kataloogi kaudu

saab kasutada e-teenuseid: reserveerida teavikuid, pikendada laenutusi, teha otsingut

raamatukogukataloogist jne.

Jõhvi Keskraamatukogu AIP arvutid on tihedalt kasutuses. Kasutamine on paari aasta lõikes

suurenenud. Arvutid on 1-2 aastat vanad ning ostetud kasutajate vajadusi arvestades. Kasvav

on oma sülearvutiga tegutsemine raamatukogus.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus on kokku 4 avaliku internetipunkti arvutit, mida kasutati 436

korda.

Toila vallas said Kohtla-Nõmme ja Voka raamatukogu töötajad uued arvutid. Avalik arvuti on

kasutuses ainult Vokas, seda kasutatakse aktiivselt ja see vajab väljavahetamist.

20

Kõigis Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes on juurdepääs avalikule teabele tagatud. Neljas

raamatukogus vahetati välja AIP arvutid, kasutatakse neid pigem harva.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu süsteemis on arvutid aegunud, aga aktiivselt kasutuses.

Narva Keskraamatukogus uuendati tööarvutite andmekandjad SSD-seadmetega, mis parandas

arvutite töökiirust ja töökindlust. Uusi AIP-arvuteid ei hangitud. Peamiseks väljakutseks on

kasutajate digioskuste ebaühtlane tase, mistõttu vajavad paljud külastajad individuaalset

juhendamist. Teenuse arendamisel pööratakse tähelepanu kasutajate nõustamisele ning

seadmete ajakohasuse tagamisele.

Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Alutaguse Huvikeskuse Iisaku raamatukogus muutusid raamatukogu lahtioleku ajad, sest kahe

töötaja asemel jäi tööle üks töötaja.

Lüganuse Valla Raamatukogude kõik haruraamatukogud said tagastuskastid, mis võeti väga

hästi vastu.

Oluliseks muudatuseks oli Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kolimine

uutesse ruumidesse. Uus asukoht Kreenholmi linnaosa keskmes, kesklinnale lähemal, on

külastajatele paremini ligipääsetav ning suurendanud teenuste nähtavust ja kasutusmugavust.

Teeninduskorralduses suurenes töötajate rotatsioon erinevate osakondade ja

haruraamatukogude vahel. Rotatsioon võimaldab paindlikumalt korraldada tööd, tagada

teenuse järjepidevuse ning arendada töötajate mitmekülgseid pädevusi. Teenuste arendamisel

ajakohastati raamatukogu kodulehte.

Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

23861 20837 -3024

Külastused

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus

(+-)

310395 276739 -33656

Lüganuse vallas on languse põhjustanud kahe haruraamatukogu lahtioleku aegade poole võrra

vähenemine (Maidla ja >Lüganuse).

Laenutused

Laenutused

2024

Laenutused

2025

Muutus (+-)

770503 844209 +73706

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus on laenutuste arv tõusnud ligi kolmandiku võrra. Tõus on

seotud Vaivara raamatukogu sulgemisega eelmisel aastal ja osa raamatute arvele võtmisega

21

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogusse. Raamatukogus käivad laenutamas kooli kohustuslikku

kirjandust ka teiste linnade lapsed/nende vanemad.

Kõik näitajad on miinuses, kuid laenutuste arv suures plussis, millele otsest seletust on raske

anda. Võib olla, et varasemad näitajad on olnud ebatäpsed või on seda eelmise aasta omad, sest

RAJU on aruandluse koostajatele võõras ja segasevõitu. Võib leida ratsionaalseid põhjusi

lugejate ja külastuste arvu vähenemisele. Uut venekeelset kirjandust juurde ei tule, mistõttu on

mingi osa lugejaid raamatukogus käimisest loobunud. Paberkandjal perioodika hulk väheneb,

mis vähendab ka laenutuste arvu. Erinevalt muust Eestist loetakse inglise keeles väga vähe,

kuigi näiteks Jõhvi Keskraamatukogu ostab inglisekeelseid teavikuid üha rohkem ja püüab neile

igati tähelepanu juhtida. Oma osa lugejate ja külastuste arvu vähenemises on kindlasti

elanikkonna arvu vähenemine maakonnas.

Külastuste arvu vähenemise ja laenutuste arvu suurenemise vahel on ilmne disproportsioon, aga

põhjendada ei oska. Seda peab pikemalt analüüsima raamatukogude kaupa.

MIRKO teenus

Jõhvi Keskraamatukogust telliti läbi MIRKO teavikuid 16 korda.

Narva Keskraamatukogus tehti MIRKO vahendusel kokku 385 toimingut, sh 235 laenutust ja

150 pikendust. Kõige enam telliti eesti kirjandust ning eesti keelde tõlgitud ilukirjandust. See

näitab selgelt eestikeelse kirjanduse kasvavat nõudlust ning toetab üleminekut eestikeelsele

õppele ja lugemisharjumuse tugevdamist eesti keeles.

Ülevaade RVL teenusest

Raamatukogu RVL sisse RVL välja RVL sisse

Jõhvi Keskraamatukogu 966 315

Toila valla raamatukogu 163 111

Narva-Jõesuu

Linnaraamatukogu

0 5

Alutaguse Huvikeskus 94 118

Lüganuse Valla

Raamatukogud

50 120

Kohtla-Järve

Keskraamatukogu

215 49

Narva Keskraamatukogu 0 0

Kokku 1488 718

Alutaguse raamatukogude omavaheline laenutus on hästi toimima saadud. Raamatute

liigutamiseks kasutatakse Alutaguse huvikeskuse töötajaid, aga ka valla sotsiaaltöötajaid.

Vallasisene laenutus sisse oli 960 ja välja 947 ühikut.

Kohtla-Järve Keskraamatukogus oli süsteemisisene laenutus sisse 879, välja 932.

Infopäringud

Päringud

2025

Muutus (+-)

7230 6087 -1143

22

Infopäringute peamised teemad:

• bussiplaanid

• postipunktiteenused

• linnapoolsed teenused ja toetused

• kust leida vajaliku infot ja teenuseid

Meeldejäävad päringud:

• kus asub Jõhvi endine kinohoone (raamatukogu asubki selles hoones)

• kuidas minna töötukassasse (otse üle tee)

• bandžomängu õpetus

• Lorupi kristall

Sillamäe Linnaraamatukogus on palju päringuid keeleõppe võimaluste kohta, aga ka

enesearenguga ja vaba aja veetmisega seotud teemadel.

Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Jõhvi Keskraamatukogu korraldas ühe virtuaalnäituse „Vana Jõhvi“.

Aasta jooksul toimus Toila valla raamatukogus kolm ettelugemist veebis, mida jälgis ca 100

inimest.

Narva Keskraamatukogu korraldas 37 virtuaalset „Lugemisringi“ kohtumist erivajadustega

inimestele koostöös AS-iga Hoolekandeteenused. Igal virtuaalkohtumisel osales korraga

keskmiselt 70–80 inimest. Lisaks avaldati YouTube’i keskkonnas 19 videointervjuud ja -

tutvustust, milles tutvustati raamatuid ja kirjanikke. Nende sihtrühmaks oli laiem lugejaskond

ning kirjandushuvilised nii Narvast kui ka mujalt. Videod on järele vaadatavad ning nende

vaatamiste üle peetakse statistikat – 2025. aastal kogusid need kokku 2338 vaatamist.

Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu (nimetada): skaneerimine, kiletamine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-

d 2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

7704 6747 -957 102054 89280 -12774 102682 85310 -17372

Jõhvi Keskraamatukogus toimus üle 150 ürituse/tegevuse lastele, lisaks koolides ja

lasteaedades. Lastetööga vahetult seotud töötajad viisid üritusi läbi ka teiste omavalitsuste

koolides.

Lüganuse vallas on kõik näitajad on langenud, peamiselt Lüganuse haruraamatukogu arvelt.

Kooli vahetus läheduses (sama hoovi peal) asuv raamatukogu on lahti vaid kahel koolipäeval

23

(E ja N), seega ei saa lapsed muudel aegadel raamatukogu külastada. Lüganuse valla

raamatukogu lugejatest moodustasid lapsed 29,3%.

Narva Keskraamatukogu tegevused olid suurel määral seotud Eesti raamatu aastaga, mis mõjutas

programmide sisu ning rõhutas Eesti kirjanduse ja kultuuripärandi tutvustamist. Lastele ja

noortele korraldati ettelugemisi, töötubasid, kohtumisi kirjandustegelastega ning interaktiivseid

tegevusi, mis võimaldasid kirjandust tutvustada eakohasel ja kaasahaaraval viisil.

Koolivaheaegadel viidi läbi programme, mis keskendusid nii Eesti lastekirjanduse klassikale

kui ka kaasaegsetele autoritele. Üritusi täiendasid loov- ja praktilised tegevused, mis toetasid

materjali paremat mõistmist ning hoidsid huvi lugemise vastu.

Regulaarsed tegevused: programm „Peretund Narva Keskraamatukogus“ - üks kord nädalas

(v.a suvekuud); lauamänguklubi teismelistele - üks kord nädalas kogu aasta vältel.

Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Jõhvi Keskraamatukogu lastetöö osakonda saabus raamatuid 425 (2024-541), kustutati 1517.

Laenatakse suurema valikuga, eelistatult eesti autorite teoseid ja nende tõlkeid teistesse

keeltesse. Venekeelseid raamatuid osteti 16, annetusena saadi 20, võõrkeelseid kokku 59.

Järelkomplekteerimise võimalus olemas. Lisandus lauamänge, tegelusraamatuid,

raamatutegelastest mänguasju.

Enim laenutatakse klassivälist kirjandust. Õppekavasse on tulnud aastaid unustuses olnud raamatud

(nt E.Laidsaare „Kompanii poeg“, 1939), pidevalt muutuvad õppekavad ja õpetajate “maitsed”. Kuna

aastakümneid on kohustuslik lugemisvara propageerinud ühtesid ja samu raamatuid, siis peaks

kaaluma, kas raamatukogud peavad sellega kaasa minema või vähendama selliste raamatute (näiteks

Tutgenev „Mumuu“ vene õppekeelega koolides) kättesaadavust. Eesmärk on, et uuem kirjandus jõuaks

õpilaste lugemislauale. Raamatukogude poolt on valmisolek vastavalt võimalustele arvestada

haridusasutuste soovidega

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud tuginesid laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel

eelkõige kogukonna, õpetajate ja noorte lugemisharjumuste vajadustele. Kuigi eelarveline

olukord oli mitmes raamatukogus piiratud, tagati olulises mahus just koolikirjanduse ja

soovitusliku lugemisvara olemasolu. Olulised on ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitused.

Igal sügisel kogunevad Lüganuse valla Kiviõli raamatukogusse riigikooli algklasside õpetajad,

et koos raamatukogu töötajaga panna paika uue õppeaasta plaanid, välja selgitada ootused ja

soovid ning rääkida Lugemisisu programmist.

Sillamäe Linnaraamatukogus lähtuti laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel lugejate

laenutusstatistikast, koolide soovituslikust kirjandusest ning reserveeringutest. Ilu- ja

lastekirjandus moodustas 75% juurdetulnud raamatutest. Osteti 954 (nimetust) lasteraamatut,

kokku 1241 eksemplari, mis moodustas 33% kogu raamatute juurdetulekust (2024. aastal 45%).

Kohtla-Järve Keskraamatukogusse saabus 425 raamatut, nendest 365 osteti ja 60 saadi

annetustena. Ajakirju telliti 7 komplekti ja lisandus 7 mängumängu. Kustutati 234 teavikut.

Narva Keskraamatukogus täienes lasteosakonna kogu 4436 infokandja võrra, neist 4165 olid

raamatud. Kogu täiendamisel pöörati tähelepanu nii uudiskirjandusele kui ka nõutud ja kulunud

teavikute asendamisele. Valikute tegemisel lähtuti laste ja noorte lugemishuvidest ning

õppetööd toetavatest vajadustest.

24

Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Uuemat lugemisvara tutvustas Jõhvi Keskraamatukogu väljapanekutega ja infotundidega

raamatukogus, koolides. Osa kirjandusõpetajaid lubab õpilastel valida kirjandust viimaste

aastate uudiskirjandusest. Seoses

üleminekuga eestikeelsele õppekavale kasutavad vene õppekeelega koolid palju eestikeelseid

raamatuid ning oodatud on eesti kirjanduse tõlked vene keelde. Lasteosakonnas on selliste

raamatute laenutamine märgatavalt tõusnud. Olulisemad sündmused ja üritused: Jututuba

korraldati 38 korda (2024- 36). Osalevad nii eesti kui teistest rahvustest pered, mitmed lapsed

on jäänud hiljem pidevaks raamatukogu kasutajaks. Lapsevanemad osalevad jututoas, et koos

lastega meisterdada ja mängida. Uudishimupäeval oli külas raamatuillustraator Ružena

Vakulenko, toimus joonistamise töötuba, täiendati interaktiivset konstruktorit GraviTrax.

Kevadpühad noorkotkastega (76 osalejat) ning digikarude meisterdamine (10 osalejat).

Lugemisisu programmis keskenduti eesti raamatu 500 juubelile (21 korda 449 õpilast). Osalesid

Mäetaguse (Alutaguse vald) ja Jõhvi Kesklinna koolid, lasteaia „Kalevipoeg“ vanem rühm.

Valminud on näidismaterjalid raamatutundideks kolmele vanuseastmele.

Toila Valla Raamatukogu Voka Raamatukogu hoidja viis koostöös Toila Gümnaasiumi ja

lasteaiaga Naksitrallid läbi viis teematundi (nt Eesti kirjanduse ajalugu, lemmikloomad ja

ametid), Kohtla-Nõmme Raamatukogus toimus neli teematundi lihtsustatud õppekavaga

õpilastele Kohtla-Nõmme Koolis. Toila Raamatukogus toimus viis meisterdamistundi.

Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes toimus Lugemisisu programm,

muinasjutuprogrammid ja ettelugemised (Mäetaguse, Iisaku, Kiikla, Kurtna), Pagaril

perepäev „Mart läheb Katri ja Kadri läheb Marti“ koos maskide meisterdamisega. Kurtnas

kadripäeva kombestiku tutvustus koostöös noortekeskusega.

Sillamäe Linnaraamatukogus viidi läbi mitmeid lugemisüritusi, sh raamatuesitlusi,

raamatutunde ja temaatilisi töötubasid, mis olid suunatud erinevatele vanuserühmadele.

Üritustel osales kokku üle 2000 lapse ja noore, mis näitab huvi ja aktiivset kaasatust

raamatukogu tegevustesse.

Kõikides lapsi teenindavates Kohtla-Järve Keskraamatukogu raamatukogudes korraldati

raamatukogutunde, kirjandushommikuid, ülevaateid kirjandusest, ettelugemisi,

raamatunäituseid. Suuremad üritused: kirjandus- ja teemahommikud - „Eesti Raamat 500 ja

Eesti raamatu teekond tänapäeva“, „Andrus Kivirähk 55“, J. Rannap „Nublu“, E. Raud „Peep

ja sõnad“ , suur raamatu otsimise mäng (5 mängu), koolivaheajal „Meistrite tuba“, töötaod

„Sügisraamat värvides“ ja „Maskide meisterdamine“. Ahtme raamatukogus käis lugemiskoer

Ronja.

Narva Keskraamatukogu tegevused olid suunatud nii lugemisoskuse arendamisele,

lugemismotivatsiooni suurendamisele kui ka lugemise sidumisele loovuse,

keskkonnateadlikkuse ja digipädevustega.

Olulisemad sündmused olid teadusnädal Narvas, keskkonnanäitus „Hoia, mida armastad“,

programm „Peretund“, kohtumised lugemiskoertega, kirjanduslikud otsingumängud ja

digitaalsed lugemistegevused.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Jõhvi Keskraamatukogus toimus 150 üritust täiskasvanutele, 34 korda käidi esinemas või

üritust läbi viimas mujal. Lastele oli üritusi 161, seda nii raamatukogus kui ka väljaspool –

25

koolides ja lasteaedades. Kord kuus toimus reisijuttude õhtu, kus käidi jutustamas oma

reisimuljeid, kord nädalas toimus käsitööring ja eesti keele kohvik, laupäeviti lastele jututuba.

Raamatukogu poolt korraldatud üritustel/tegevustes osaleti aasta jooksul 6355 korda, mis on

varasemate aastatega võrreldes märkimisväärne tõus.

Toila Valla Raamatukogus lükati eesti raamatu aastale hoog sisse ühise lugemisega Toila

Seltsimajas, kus kogukonnaliikmed lugesid ette oma lemmikraamatuid eesti kirjandusest,

muusikalisi vahepalu pakkus ansambel AER. Salongiõhtu, kus kohalikud luuletajad Anneli

Lamp ja Heili Konsa lugesid oma luuletusi, kitarri ja lauluga toetas Hannes Konsa. Salongiõhtu,

kus olid külalisteks Lauri Räpp ja Mikk Tammepõld. Teatriõhtu „Köster”. Kohtumine Väino

Laisaarega.

Aasta jooksul toimus Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus 5 lasteaialastele ja Narva-Jõesuu

kooli õpilastele suunatud kokkusaamist, kus räägiti lastele erinevatest Eesti kirjanikest ja nende

teostest, lahendati ristsõnu, meisterdati, toimusid mälumängud (kes on autor ja milline raamat).

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu teeb koostööd Narva-Jõesuu Niguliste kiriku

pühapäevakooliga. Suvel osaleti linna üritustel – suvehooaja avamine, lastekaitsepäev,

külastajad said otsida linna huvitavamaid paiku. Inimeste hobide näitused. Aasta jooksul oli 7

erinevat näitust.

Alutaguse Huvikeskuses on raamatukogud ja seltsimajad ühe katusorganisatsiooni all, enamus

raamatukoguhoidjaid tegutseb samal ajal seltsimaja töö korraldamisega. Raamatukogu on

kogukonnakeskuste orgaaniline osa.

Narva Keskraamatukogus toimus kokku 1044 üritust ja tegevust (2024. aastal 1058; muutus

−14). Ürituste jaotus näitab raamatukogu laiapõhjalist rolli kogukonnas. Märkimisväärse osa

moodustasid info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine (294 korral), lugemismängud ja

-võistlused (155), üldharivad loengud ja töötoad (106) ning kirjandusega seotud näitused ja

väljapanekud (99). Lisaks toimus 324 muud kogukondlikku ja lasteüritust, mis kinnitab

raamatukogu aktiivset rolli eri vanuserühmade kaasamisel.

Kõik raamatukogud on kogukonnakeskused, mitmed töötajad on samal ajal ka seltsimajade

eestvedajad. Raamatukogudes saab IT-abi ja juurdepääsu riigiteenustele, kuid iga aastaga

kasvab kultuuriürituste ja hariduslike tegevuste osakaal. Raamatukoguhariduses on põhirõhk

infoteadustel ja digipädevusel, puudu jääb kultuurikorralduslikust poolest, turundusoskustest,

teadmistest andragoogikas ja psühholoogias. Raamatukoguhoidja töö eeldab laiapõhjalist

haridust, mida kusagil ei pakuta ega ka väärtustata. Õhinapõhiselt ei ole võimalik jätkusuutlikku

kogukonnakeskust juhtida, selleks on vaja teadmisi, oskuseid ja finantsvahendeid.

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

3406 3559 +153

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 955

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 856

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 163

Kontserdid või muusikasündmused 38

Kunsti- või käsitöönäitused 81

Lugejamängud ja -võistlused 172

26

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

107

Üldharivad loengud ja töötoad 378

Reisijutud, lastehommikud, fotonäitused jne 643

Eesti keele õppega seotud tegevused 166

Jõhvi Keskraamatukogu: loomeöö kirjandustelk, eesti raamatu aasta avapidu, ajakirja

„Akadeemia“ erinumbri esitlus, loengud Virumaa skulptuuridest „Keresest Pärdini“ jne.

Toila Valla Raamatukogu: ühislugemine Toila Seltsimajas, salongiõhtud.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu: osalemine Narva-Jõesuu hooaja avamisel, aardejaht

„Meie linna kõige huvitavamad paigad”, eesti kirjaniku raamatu lugemine. Umbes 10

last.

Alutaguse Huvikeskus: Kohtumine kirjaniku ja raadiohääle Märt Treieriga (Iisaku),

Raamatusõprade ekskursioon Paldiskisse (Iisaku), eesti kirjandusel põhinevate

näidendite lavastamine (Kiikla), Eesti Raamatu Aasta tähistamine Pagaril (näituste ja

perepäevade sari), projekt „Sotsiaalne kaasatus 55+“ ning maja 15. aastapäev (Kurtna)

Lüganuse Valla Raamatukogud: reisijutud Väino Laisaarega, Püssi raamatukogu 70.juubel,

Heli Männi mänguloomade näitus, Ain Spitzi fotonäitus „Hetki looduses ja linnas“

Sondas ja Kiviõlis.

Sillamäe Linnaraamatukogu: mälumängud, kultuurinädal, eesti keele kohvik ja keeleklubi,

kirjandusklubi.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu: Püsinäitused raamatukogudes teema-aastaks „Eesti Raamat

500“, A. Martõnovi kirjanduslik sari keskraamatukogu lugemissaalis „Kirjanik ja aeg“,

Kirjanduslik sari Ahtme hrk „Kohtume raamatukogus“, - loengud ja ettekanded

erinevatest kultuuritegelastest. „Reedene jututuba“ - teemadeks valik eesti kirjandusest,

Heli Männi rahvariietes nukkude näitus, eesti raamatule pühendatud loengud-

teemaõhtud: I. Maidre „Laula, laula, pappi“, V. Mesilane „Eesti rahvuseepos

„Kalevipoeg“ - Eesti ja maailma pärl“ (vene keeles).

Narva Keskraamatukogu: kevadlaat ja jõululaat, täiskasvanud õppija nädal, käsitööklubi ja

klubi, Conversation Club ja American Club, jõeretk „Mälestused luules“.

Kasutajakoolitused

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

1722 2044 +322

Üha rohkem inimesi kasutab IT-teenuseid ja kaasaegseid tehnoloogiaid. Paljud asutused ja

organisatsioonid pakuvad teenuseid veebipõhiselt ning on üle läinud iseteeninduslahendustele,

mis eeldab elanikkonnalt täiendavaid digioskusi. Seetõttu on kasvanud vajadus koolituste ja

nõustamise järele e-teenuste kasutamisel.

27

Koostööpartnerid

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Rahvusraamatukogu, ERÜ,

Andras, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Roerichi Ühing, ajakiri „Täheke“ Eesti Raudtee, Eesti

Töötukassa, Integratsioon SA, Eesti Inimõiguste Keskus, Mondo MTÜ, Peaasjad MTÜ,

Tallinna Ülikool; mäluasutused: Eesti Panga Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tallinna

Linnamuuseum, ajakiri „Eesti Naine“, Viru Instituut, Viljandi Linnaraamatukogu, Mihkli kirik,

Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Vallavalitsus, Kiikla näitering, tantsurühm „Gevi“, Voka Avatud

Noortekeskuse ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Alutaguse hoolekeskus, 25 Kurtnal

noortekeskus ja VR Koda, Kiiklas MTÜ Maadaam, AS Hoolekandeteenusete Sillamäe Kodu ja

AS Hoolekandeteenusete Sinimäe Kodu; Integratsiooni SA Narva Eesti keele maja, Ukraina

Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, Henrich Hanseni Nimeline Narva Muinsuste SeltsNarva

Kunstiresidentuur, Sillamäe Lastekeskus, keeltekool Likool, Narva Noortekeskus, Ida-Virumaa

Koerasõprade Klubi „Lucky“, Narva teenekate õpetajate selts, Narva klubi „28 петель“, EENA

Narva klubi, MTÜ Narva mälumänguklubi, EENA Narva Klubi, MindHub programming

school for kids, MTÜ Laste õppekeskus Vikerkaar, Narva Muinsuskaitse Selts, MTÜ Narva

Meediaklubi MTÜ, Sinimäe kool, Narva-Jõesuu kool, Narva-Jõesuu lasteaed, Sinimäe Kodu,

kirjanikud, koduloolased, reisijuttude rääkijad jt. Koostööl erinevate organisatsioonide ja

eraisikutega on oluline roll raamatukogu ürituste ja tegevuste korraldamisel ja nende

mitmekülgsuse tagamisel. Piiratud rahaliste võimalustega raamatukogudele on hea koostöö eriti

oluline. Aktiivsel koostööl väga erinevate partneritega on oluline roll kogukonnatunde

hoidmisel ja süvendamisel.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☐ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (voldikud)

Jõhvi Keskraamatukogu turundab oma üritusi ja tegevusi valla ja maakonna ajalehtedes,

raamatukogu infostendil, Facebookis ja kodulehel. Oluline kanal on info liikumine suust suhu.

Üritusi on palju ja huvilised on harjunud reklaami jälgima. Üritustel osalejad on suures osas

50+ inimesed. Väga raske on jõuda vanusegrupini 16 -35.

28

Raamatukogude eelarve on piiratud ning eraldi turundusspetsialiste ei ole. Tasulise reklaami

võimalused on väga tagasihoidlikud ning neid kasutatakse üksikjuhtudel piiratud mahus.

Seetõttu põhineb teavitustöö eeskätt oma kanalite järjepideval kasutamisel, sisulisel

kommunikatsioonil ja olemasolevate ressursside läbimõeldud rakendamisel.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Kõik raamatukogud avaldavad artikleid kohalikus meedias.

Jõhvi Keskraamatukogu direktor Eve Kottise arvamused ajakirjas „Raamatukogu“ 2/2025

Alutaguse Huvikeskuse Kurtna raamatukogu töötaja aitas kaasa kohaliku legendaarse

haridustegelase elulooraamatu väljaandmisele - Villio Reinsalu „Teekond kahe mäe vahel.

Arumäelt Kuremäele.“. Mäetaguse raamatukogu töötaja aitas kaasa Virve Osila luulekogu

„Järelnoppeid“ väljaandmisele.

Lüganuse valla olulisim artikkel puudutas tulevasi raamatukogu sündmusi, mille kohaselt

viiakse 2026. esimesel poolaastal läbi koostöös Virumaa Koostöökoguga Euroopa Sotsiaalfondi

poolt rahastatav ESF+ meetme „Sotsiaalne heaolu“ raames 5-osaline sari „Tervisekohvik

raamatukogus“.

Raamatukogu koduloouurija avaldas artikli ajaloo- ja kohaloolises almanahhis nr 15, mille

andis välja Narva G. Hanseni nimeline Muinsusselts. Almanahh käsitleb Narva ajaloo ja

kultuurieluga seotud teemasid ning koondab uurimuslikke materjale linna minevikust ja

tänapäevast. Raamatukogu töötaja osalemine almanahhi koostamisel kinnitab erialast pädevust

ning aktiivset panust kohaliku ajaloo uurimisse ja tutvustamisse.

Lisaks toetas raamatukogu IT-spetsialist tehniliselt väljaande valmimist, aidates kaasa Svetlana

Gorpintšenko raamatu „Möödunut ei ole mälust kustutatud” kujundamisele. Raamatukogu

töötaja panus raamatu kujundamisse näitab organisatsiooni valmisolekut toetada kogukonna

algatusi ja kohaliku kultuurimälu säilitamist ka praktilisel tasandil.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Jätkatakse lugemisele innustamist ja ürituste korraldamist. Seoses Jõhvi ja Toila valdade

ühinemisega seisab ees rahvaraamatukogude ühendamine ja ühise arengukava koostamine.

Loodetavasti algab hankevaidluste tõttu venima jäänud Voka aleviku kogukonnamaja-

raamatukogu ehitus. Jõhvis peab plaani kohaselt algama kogukonnamaja-raamatukogu ehitus.

Alutaguse Huvikeskuse fookuses on tagada väikeste maaraamatukogude jätkusuutlikkus ning

pakkuda tegevusi, mis toetavad nii lugemisharjumust kui ka sotsiaalset kaasatust.

Lüganuse Valla Raamatukogud planeerivad jätkata projektide kirjutamist, et leida raamatukogu

töö tõhustamiseks ja elavdamiseks vahendeid erinevatest tõukefondidest. Koostada Lüganuse

Valla Raamatukogu arengukava.

Sillamäe Linnaraamatukogu oluline eesmärk on arendada edasi digiteenuseid ning parandada

infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist, pakkudes elanikele digioskuste koolitusi ja

individuaalset nõustamist.

29

Kohtla-Järve Keskraamatukogu eesmärk on koostada raamatukogu arengukava ja kutsuda ellu

nõukogu. Planeeritakse IT riistvara uuendamiseks kirjutada projekte.

Narva Keskraamatukogu viib läbi projekti „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva Keskraamatukogu

energiatõhususe parandamine" ettevalmistustööd. Kavas on läbi viia inventuur, Erasmus+

projekti esimene etapp ja alustada teist etappi. Koostatakse arengukava järgmiseks perioodiks.

Ida-Viru rahvaraamatukogud on kujunenud kogukonnakeskusteks, kus pakutakse

kultuurisündmusi ja koolitusvõimalusi, maakonna eripärast tulenevalt eelkõige keeleõpet.

Palju panustatakse laste-ja noorte lugemis-ja kultuurihuvi ärgitamisele.