Otsus

< ÄRISALADUSETA

OTSUS

Vaidlustusasja number

40-26/301629

Otsuse kuupäev 01.04.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Nortal AS-i vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Kaupade impordiformaalsuste haldamist

toetava teenuse arendus- ja hooldustööd

(RmIT)“ (viitenumber 295485) Cybernetica AS-i

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Nortal AS, esindaja vandeadvokaat Mart

Parind

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Riina

Loorpuu

Kolmas isik, Cybernetica AS

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta Nortal AS-i vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.09.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kaupade impordiformaalsuste haldamist

toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 295485) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) sh

2 (9)

Proovitöö hindamismetoodika kirjeldus (edaspidi Metoodika) ja Proovitöö lähteülesanne

(edaspidi Lähteülesanne).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 7 pakkumust, sh esitasid pakkumuse Nortal AS ja

Cybernetica AS.

2. Hankija tunnistas 16.02.2026 otsusega edukaks Cybernetica AS-i pakkumuse.

3. 26.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Nortal AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks

Cybernetica AS-i (edaspidi Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 04.03.2026 kirjaga nr 12.2-10/40 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 09.03.2026 ja neile vastamiseks 12.03.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. Vaidlustusmenetlusse

Kolmanda isikuna kaasatud Cybernetica AS oma seisukohta ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Nortal AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Pakkumuste hindamisel omistati Kolmanda isiku pakkumusele 95,75 punkti ja Vaidlustaja

pakkumusele 86,71 punkti. Vaidlustaja pakkumust on hinnatud liiga madalalt.

Vaidlustaja pakkumus on saanud õigusvastaselt madala skoori proovitöö alakriteeriumis nr 3

„CITES sertifikaadi kontrolli digitaliseerimisega kaasnevate muudatuste kirjeldus koos

põhjendusega“ (edaspidi Kriteerium). Hankija andis Vaidlustaja pakkumusele Kriteeriumi eest

10 punkti, kuid pidanuks andma 20.

Vaidlustaja ei väida, et tema pakkumust oleks hinnatud ebaõigesti töötunni maksumuse või

proovitöö alakriteeriumide nr 1 ja 2 osas. Ka ei väida Vaidlustaja, et mõne konkurendi (nt

Kolmanda isiku) pakkumust oleks hinnatud ebakohaselt kõrgete punktidega.

5.2. Hankija põhjendused 10 punkti määramiseks

Hankija on Vaidlustaja proovitöös tuvastanud ühe puuduse ning seletanud seda järgmiselt:

Proovitöö punktis 5.3 on tuvastatud, et tuleb luua uued reeglid lisadokumentidele tüübiga C638

ja C400, aga proovitöös on tuvastamata on jäänud, et uued CITES dokumendiliigi koodid C400,

C638 ja C402 on vaja lisada ka olemasolevatesse CERTEX talitusreeglitesse. Kui koodid ei ole

talitusreeglites kirjeldatud, siis reeglitega sätestatud kontrollid ei rakendu.

Hankija nimetatud puudust proovitöös ei esine ja teave on Vaidlustaja proovitöös olemas.

CITES dokumendiliigi C402 puhul on Hankija kriitika asjakohatu, kuna mainitud

dokumendiliik ei puutu proovitöö eset arvestades asjasse.

5.2.1. Etteheide seoses dokumendiliigiga C402 on asjakohatu

5.2.1.1. Dokumendiliigi C402, aga ka C400 ja C638 tähenduse ja sisu avab Euroopa Komisjoni

välja antud kogumik „EU CSW-CERTEX Guidelines (IT Release 5.1)“ (edaspidi Suunised).

Suunised on Lähteülesande üks lisadest ja Suunistest lähtumine oli kohustuslik.

5.2.1.2. Suuniste lk-l 132 on selgitatud, et dokument C402 puudutab kolmanda riigi väljastatud

ekspordiluba või re-ekspordi sertifikaati. Hankija hangib Riigihankega Eesti, mitte mõne

kolmanda riigi IT-süsteemi arendamist. Lähteülesande ptk 2 algus selgitab mh järgmist: Täna

3 (9)

on CITES load paberil ning nende märgistamine ning kontroll toimuvad tollivormistuse käigus

tollipunktis. Protsessi lihtsustamiseks/elektroniseerimiseks soovime, et CITES dokumentide

kontroll toimub tolli poolt elektroonselt läbi CERTEX-i. Impordilube väljastatakse aastas

ligikaudu 150. Milline informatsioon sisaldub impordiloal ja imporditeatisel, on leitav

proovitöö lisades 2.1 ja 2.2. [---] Importija taotleb CITES ekspordiloa kauba päritoluriigist,

ning selle alusel Kliimaministeeriumist impordiloa (A ja B lisade korral) ja imporditeatise (C

ja D lisade korral). Seega on kolmanda riigi väljastatav CITES ekspordiluba Eesti riigi

väljastatava impordiloa või imporditeatise eelduseks, Eesti ise viimast ei väljasta. Kehtiva

ekspordiloa olemasolu on Vaidlustaja proovitöös üldkehtiva eeldusena ka välja toonud (ptk

2.1.1).

5.2.1.3. Suunised (lk 133) selgitavad, et dokumendiliik C402 annab CERTEX andmevahetuse

mõttes kõikide protsesside üleselt veateate. Seega tuleneb Lähteülesande lahutamatuks osaks

olevaist Suunistest, et dokumendiliik C402 ei ole proovitöö kontekstis kasutatav ja

automatiseeritav ja Hankija on eksinud selle mõistmisel, õieti mida pidi või ei pidanud või oleks

saanud proovitöö sisaldada. RHAD-ist ei tulene, et dokumendi C402 saaks lisada

olemasolevatesse CERTEX talitusreeglitesse.

5.2.2. Etteheited seoses dokumendiliikidega C400 ja C638 on faktiliselt väärad

5.2.2.1. Teave, mida Hankija peab puuduolevaks, on Vaidlustaja proovitöös1 olemas:

1) [ÄRISALDUS] (ptk „Mõisted ja lühendid“ ning ptk-de 5.2.2 ja 5.3 koosmõjus);

2) proovitöö ptk-s 5.2.2 on selgitatud järgmist: [ÄRISALDUS];

3) proovitöö ptk-s 5.3 on selgitatud järgmist: [ÄRISALDUS].

Kokkuvõttes: on proovitöö ptk-s 5.2.2 öeldud, et [ÄRISALDUS]; proovitöö ptk-s 5.3 on välja

toodud sama parameeter ja kinnitatud, et [ÄRISALDUS] ja proovitöö ptk-s 5.3 on üldisena

märgitud, et [ÄRISALDUS]. Seega Lähteülesande p 4.c.iii nõue on täidetud ja proovitöö

kaardistab muudatused CERTEX talitusreeglites.

5.3. 09.03.2026 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha.

5.3.1. Hankija väitel on C402 lisamine CERTEX talitlusreeglitesse siiski teatud tingimustel

vajalik. Hankija on sealjuures viidanud Suuniste lk-le 133 ning Euroopa Komisjoni määruse

865/2006 (edaspidi Määrus) art-tele 10 ja 22. Hankija vastus on ses osas nii paljasõnaline kui

ka ebaõige.

5.3.1.1. Paljasõnalisus

Hankija väide on kontrollimatu. Hankija ei ole selgitanud, miks või millisel konkreetsel alusel

on ta sellisele seisukohale asunud. Hankija ei ole selgitanud, millist lauset Suuniste lk-l 133 ta

silmas peab või kuidas toetab mistahes leid nimetatud leheküljel tema väidet. Sama kehtib

Hankija viidete osas Määruse art-tele 10 ja 22.

5.3.1.2. Ebaõigsus

Suuniste lk-l 133 on mh kirjas The TARIC Document Type Code 402 produces business error

in all processes [---]. Seega annab C402 kõikides toimingutes nn errori. Seda arvestades on

Hankija väide C402 lisamise vajalikkusest CERTEX talitlusreeglitesse vale ja arusaamatu.

Sama kehtib Hankija lõppjärelduse osas, et kui C402 ei ole sisse viidud IMPLUSS süsteemi

süsteemsesse parameetrisse ja CERTEX talitlusreeglisse, ei toimi tollivormistus IMPLUSS

süsteemis ka C400 ja C638 CITES dokumenditüüpide puhul. Vaidlustuses viidatud Suuniste

1 Vaidlustuskomisjon ei järgi otsuses kõiki Vaidlustaja suuniseid proovitöö lehekülgede ja ptk numbrite

ärisaladusena käsitlemisel. Dokumendi lehekülje või ptk number, kus pakkuja ärisaladus sisaldub, ei ole iseenesest

ärisaladus. Samuti ei ole pakkuja ärisaladus midagi, mida proovitöös kirjas ei ole.

4 (9)

lk 133 lõik kinnitab, et C400 ja C638 edukas toimimine ei ole takistatud C402 errorist.

Hankija ei ole oma vastupidist väidet põhjendanud ega tõendanud.

Määrusele tuginemine on ainetu. Tegu on õigusaktiga, mis sisaldab endas õiguslikke reegleid

ega sisalda reegleid või suuniseid IT-alastes küsimustes, sh selles osas, kuidas üks või teine

tarkvara peab täpselt töötama (nt küsimus, kas ja millisesse talitlusreeglisse tuleb lisada mingi

kirje). Vaidlustaja ei kahtle, et dokument C402 ehk kolmanda riigi ekspordiluba või reekspordi

sertifikaat on tervikprotsessis põhimõtteliselt vajalik (Vaidlustaja proovitöö ptk 2.1.1 ja lk 17

ülalt 4. lõik). Arvesse tuleb võtta, et proovitöö eesmärk oli leida ja pakkuda lahendusi ametnike

tegevuste automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks ulatuses, milles see on võimalik. Suuniste

järgi ei ole C402 automatiseerimine võimalik.

5.3.2. Hankija põhjendused seoses dokumentidega C400 ja C638 moonutavad hanketingimusi

ja proovitööd

5.3.2.1. Proovitööd tuleb lugeda süsteemselt. Kui Hankija soov oli saada proovitööd, kus iga

üksik avaldus on n-ö tervikust sõltumatu ja autonoomne, siis tulnuks selline nõue RHAD-is

välja tuua.

5.3.2.2. Hankija eksib väites, et Lähteülesande p-i 4.c.iii kohaselt tuli proovitöös välja tuua

kirjeldus, kuidas on konkreetne muudatus vajalik teha. Nõutud on põhjendusi, mitte kirjeldust.

Lähteülesandes sätestatud „põhjendamise“ nõue, lähtudes selle sõna tavatähendusest ja

mõistliku isiku arusaamast, ei kanna sellist laiendatud tähendust, mida näeb selles Hankija.

Hankija ei ole väitnud, et Vaidlustaja ei ole oma proovitöös põhjendanud dokumentidele C400

ja C638 uute reeglite loomist ning nende lisamist olemasolevatesse CERTEX talitlusreeglitesse.

Need põhjendused on olemas ning seda tuleks premeerida maksimaalsete hindepunktidega.

5.3.2.3. Hankija käsitlus on ekslik ka sisulistel põhjustel. Vaidlustaja proovitöö kirjeldab

jälgitaval ja rahuldaval määral ka seda, mis Hankija väitel on puudu jäänud. Nii on Vaidlustaja

proovitöö ptk-s 5.3 lk 32 jj esitatud tabeli paremas tulbas kirjeldatud seda, mida on ühel või

teisel puhul vaja muuta.

6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja väide, et Hankija on proovitööd hinnates eksinud ning välja toonud puuduse

CITES dokumendiliigi C402 lisamise osas CERTEX talitlusreeglitesse

6.1.1. Kuigi CITES dokumenditüüp C402 puudutab kolmandate riikide ekspordiluba või

re-ekspordi sertifikaati, on selle lisamine CERTEX talitlusreeglitesse sarnaselt C400 ja C638

dokumenditüübile siiski teatud tingimustel vajalik. CITES kolmandas riigis välja antud

ekspordiluba või -sertifikaat on kohustuslik lisadokument CITES kaupade impordi

tollivormistusel ning vastav kanne on vajalik teha ka impordisüsteemis IMPULSS. Vastav nõue

on kirjeldatud Suuniste lk-l 133 ja EU CSWCERTEX Guidlines p-i 5.7.1 juures viidatud

Määruse art-tes 10 ja 22. Kui CITES dokumenditüüp C402 ei ole sisse viidud IMPULSS

süsteemi süsteemsesse parameetrisse ja CERTEX talitlusreeglisse, ei toimi tollivormistus

IMPULSS süsteemis ka C400 ja C638 CITES dokumenditüüpide puhul.

6.1.2. Vaidlustaja väidab, et proovitöös väljatoodud puudus CERTEX talitlusreeglite muutmise

nõude osas on ekslik. Vaidlustaja selgitab, et CERTEX talitlusreeglite muutmist tuleb nende

proovitöös lugeda kolme proovitöö punkti koosmõjus.

Hankija sai Vaidlustaja proovitöö hindamisel ja CERTEX talitlusreeglitega seotud puuduse

väljatoomisel aru, et selles kontekstis on [ÄRISALDUS];

Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et proovitöö p-idest 5.2.2 ja 5.3 tuleb välja lugeda, et

Vaidlustaja pakutud lahendus sisaldab nii [ÄRISALDUS] (proovitöö p 5.3 tabeli read 1, 17 ja

5 (9)

18). Proovitöö eri punktide seostamine ei täida siiski proovitööle püstitatud ülesannet.

Lähteülesande p-i 4 „Proovitöö ülesanne“ alapunkti c. järgi tuli proovitöödes välja tuua mitte

ainult loetelu, mida on vaja muuta, vaid ka kirjeldus, kuidas on konkreetne muudatus vajalik

teha. Vaidlustaja on oma proovitöö p-is 5.2.2 kirjeldanud [ÄRISALDUS] ning p-is 5.3 toonud

välja, et vaja on muuta mh talitlusreegleid tabeli ridadel 1, 17 ja 18. Hankijale ei ole proovitööst

arusaadav, kuidas tuleb tabeli ridadel kirjeldatud talitlusreegleid sisuliselt täiendada, milliseid

kontrollitingimusi muuta või millist loogikat lisada. Vaidlustaja proovitöös on nimetatud tabeli

ridadele kopeeritud talitusreegli sõnastus nagu see on CERTEX talitusreeglites, mis on lisatud

ka RHAD-i Lisad Impulss ja CSW-CERTEX vahelise liidese kirjelduse juurde.

6.1.3. Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja on oma proovitöös toonud välja [ÄRISALDUS],

kuid jätnud kirjeldamata, millised tegevused on vajalikud sisse viia nende talitusreeglite

muutmisel. Vajalik on uued CITES dokumendiliigid lisada ka olemasolevatesse CERTEX

talitusreeglitesse. Kui vastavad koodid ei ole talitlusreeglites kirjeldatud, ei rakendu reeglitega

sätestatud kontrollid. Vastavalt Metoodikale saab pakkumusele pakkumuse hindamise

alakriteeriumis „CITES sertifikaadi kontrolli digitaliseerimisega kaasnevate muudatuste

kirjeldus koos põhjendusega“ omistada maksimumpunktid juhul, kui tuvastatud on kõik

sõnumid ja vastussõnumid ning on kirjeldatud vajalikud tegevused rakenduses, mis proovitöös

kirjeldatud ülesande lahendamise puhul peaksid kasutamist leidma. Vaidlustaja ei ole Hankijale

arusaadavalt kirjeldanud kõiki vajalikke tegevusi.

6.2. Arvestades, et proovitöö hindamisel tuli hinnata nii vajalike sõnumite ja tegevuste

täielikkust kui ka nende sisulist arusaadavust ja põhjendatust, ning et tuvastatud sõnumite ja

vastussõnumite kirjeldused olid Hankijale selged ja arusaadavad, kuid lahendus ei olnud täielik,

oli Hankijal põhjendatud alus lugeda proovitöö selles osas osaliselt puudulikuks ja omistada

alakriteeriumis 10 punkti.

6.3. 12.03.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.3.1. CITES dokumendiliik C402

Vaidlustaja viitab Suuniste lk 133 sisalduvale lausele „The TARIC Document Type Code 402

produces business error in all processes [---], mis on faktiliselt õige, st dokumenditüüp C402,

olles hetkel veel keskselt välja arendamata, tekitab EU tasemel süsteemis CERTEX

äriprotsessides vea. Vaatamata sellele tuleb CITES dokumenditüüp C402 lisada Eesti süsteemi

IMPULSS CERTEX talitusreeglitesse. Kui lähteriigi ekspordi dokumenditüüp C402 ei ole

lisatud talitusreeglitesse, ei ole tagatud EU CITES impordisertifikaatide või -lubade korrektne

vormistus süsteemis IMPULSS. RHAD-is viidatud määruse nr 338/97 A ja B lisade kaupade

puhul on kohustuslik esitada ka lähteriigi ekspordidokument, mis tuleb samuti lisada süsteemi

IMPULSS. See on vajalik süsteemi IMPULSS korrektselt toimimiseks ning ei ole pelgalt

formaalne nõue, vaid tagab CITES kaupade automatiseeritud kontrolli nõuetekohase

rakendamise ning vähendab vigade ja puudulike dokumentide riski. Kui CITES

dokumenditüüpi C402 ei ole CERTEX talitusreeglitesse sisse viidud, ei rakendu automaatsed

protsessid süsteemis IMPULSS C402 tüüpi dokumendi kontrollimiseks CITES kaupade

sisseveol C400 või C638 dokumenditüüpide alusel. Tulemusena võib süsteemis IMPULSS

vormistada sisseveoks kaupa, millel puudub vajalik lähteriigi luba või see on vigane.

6.3.2. Vaidlustaja oleks võinud olemasoleva talitusreegli muudatuse alternatiivina tuua

proovitöös välja ka uue talitusreegli loomise, kuid seda ei ole tehtud.

6.3.3. Proovitöö p-ide 5.2.2 ja 5.3 koosmõju

6.3.3.1. Proovitöö lugemine ja hindamine eri punktide koosmõjus ei ole iseenesest etteheide.

Proovitöö p-id 5.2.2 ja 5.3 koosmõjus ei täida proovitööle püstitatud ülesannet: välja ei ole

6 (9)

toodud, millised muudatused täpselt tuleb talitusreeglitesse sisse viia. Hankija on lähtunud

Metoodikast, mis nõuab, et pakkuja esitab kõik vajalikud tegevused ja muudatused täpselt,

mitte pelgalt viited olemasolevale tabelile.

6.3.3.2. Vaidlustaja väitel on proovitöös talitusreeglite muudatus toodud p-is 5.3 tabeli paremas

tulbas ning RHAD-ist ülevõetud informatsioon vasakus tulbas. Tabeli parempoolne tulp

käsitleb [ÄRISALDUS], mis olid proovitöös korrektselt välja toodud. CERTEX talitusreeglite

toimimiseks ei piisa üksnes süsteemsete parameetrite muutmisest. Seega ei ole maksimaalsete

hindepunktide andmiseks piisav ainult tabeli parempoolne tulp, vaid vajalik on ka talitusreeglite

konkreetsete muudatuste kirjeldus. Tabeli vasakpoolne veerg sisaldab RHAD-ist laenatud teksti

ning ei kirjelda talitusreegli enese muudatuse sisu.

Proovitöös ei ole selgelt kirjeldatud, kuidas talitusreegleid tuleb muuta, mis on vajalik

maksimaalse hindepunkti saamiseks. See on kooskõlas Lähteülesande p-iga 4.c.iii, kus

nõutakse muudatuste põhjendamist, mitte pelgalt kirjeldust.

6.3.3.3. Lähteülesande p 4.c.iii ja põhjenduste erinevus kirjeldusest

Hankija ei ole nõus Vaidlustaja tõlgendusega Lähteülesande p-ile 4.c.iii.

Lähteülesande pt 4.c tervikuna on sõnastatud järgmiselt: c. Kaardistada CITES sertifikaadi

kontrolli digitaliseerimisega kaasnevad muudatused koos põhjendustega:

i. tollideklaratsiooni täitmisel süsteemis IMPULSS

ii. certex bridge rakenduses

iii. muudatused CERTEX talitlusreeglites

iv. süsteemi IMPULSS olekumudelis

v. süsteemi IMPULSS kasutajaliideses

Seega tuli kõigil pakkujatel esitada proovitöös kõik nimetatud alampunktides nõutud

muudatused koos põhjendusega. Vaidlustaja on oma proovitöös ülejäänud muudatuste osas

esitanud põhjendused koos sisuliste muudatustega, eriti p-is 5.2, mis kirjeldab [ÄRISALDUS].

Puudu oli ainult CERTEX talitlusreeglite muudatuse osas, ning selliselt ka hindas Hankija

proovitööd.

6.3.4. Vaidlustaja proovitöö ei kata täielikult kõiki RHAD-is ja Metoodikas nõutud muudatusi

CERTEX talitusreeglites. Hankijal oli alus omistada proovitööle alakriteeriumis

maksimaalsetest punktidest vähem punkte, kuna puudusid selged ja täielikud kirjeldused

vajalike talitusreeglite muudatuste rakendamiseks.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlus on Vaidlustaja pakkumuses esitatud proovitööle hindepunktide omistamises proovitöö

hindamise kolmanda alakriteeriumi (CITES sertifikaadi kontrolli digitaliseerimisega kaasnevate

muudatuste kirjeldus koos põhjendusega) alusel.

Metoodika kehtestab hindepunktide arvu ja nende omistamise reeglid selleks järgmiselt:

20 10 1

1. Tuvastatud on kõik

sõnumid ja

vastussõnumid ning

on kirjeldatud

vajalikud tegevused

rakenduses, mis

proovitöös kirjeldatud

ülesande lahendamise

1. Tuvastamata on

jäänud üks oluline

sõnum koos vajalike

tegevustega, mis

proovitöös kirjeldatud

ülesande lahendamise

puhul peaks

kasutamist leidma.

1. Tuvastamata on

jäänud vähemalt kaks

olulist sõnumit koos

vajalike tegevustega,

mis proovitöös

kirjeldatud ülesande

lahendamise puhul

peaksid kasutamist

leidma.

7 (9)

puhul peaksid

kasutamist leidma.

2. Põhjendused

tuvastatud sõnumite ja

vastussõnumite kohta

ning vajalike

tegevuste kirjeldused

rakenduses on selged

ning hankijale

arusaadavad.

2. Põhjendused

tuvastatud sõnumite ja

vastussõnumite kohta

ning vajalike

tegevuste kirjeldused

rakenduses on selged

ning hankijale

arusaadavad.

2. Põhjendused

tuvastatud sõnumite ja

vastussõnumite kohta

ning vajalike

tegevuste kirjeldused

rakenduses ei ole

hankijale

arusaadavalt

kirjeldatud.

Seega maksimumpunktide (20) saamiseks pidid pakkujad oma proovitöös tuvastama kõik

sõnumid ning vastussõnumid ning kirjeldama vajalikud tegevused rakenduses ja kui seda pole

tehtud Hankijale selgelt ja arusaadavalt kas või ühe dokumendiliigi kohta, on põhjendatud

maksimumpunktide omistamata jätmine. Tuvastatud CITES dokumendiliikidega seotud

vajalikud tegevused tuli proovitöös (Hankijale selgelt ja arusaadavalt) kirjeldada.

8. Otsusest nähtuvalt on Hankija Vaidlustaja proovitööle omistanud 10 punkti põhjusel, et

proovitöö punktis 5.3 on tuvastatud, et tuleb luua uued reeglid lisadokumentidele tüübiga C638

ja C400, aga proovitöös on tuvastamata jäänud, et uued CITES dokumendiliigi koodid C400,

C638 ja C402 on vaja lisada ka olemasolevatesse CERTEX talitusreeglitesse. Kui koodid ei ole

talitusreeglites kirjeldatud, siis reeglitega sätestatud kontrollid ei rakendu.

Vaidlustaja väitel on:

- viide CITES dokumendiliigile C402 asjakohatu;

- CITES dokumendiliigid C400 ja C638 on proovitöös olemasolevatesse CERTEX

talitusreeglitesse lisatud.

8.1. Dokumendiliik C402

8.1.1. Vaidlustaja ei väida, et dokumendiliik C402 oleks Vaidlustaja proovitöös kuskil

käsitletud/talitusreeglitesse lisatud. Seega ei ole küsimus selles, kas see võis Hankijale

Vaidlustaja proovitöö hindamisel kuidagi tähelepanuta jääda.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et viide CITES dokumendiliigile C402 on

proovitöö hindamise kontekstis asjakohatu.

8.1.2. Ei saa olla vaidlust, et nii Suunised kui ka Määrus olid Lähteülesande p-is 3 nimetatud

kui proovitöö tegemisel vajalikud lisamaterjalid. Seega isegi kui Vaidlustaja väide, et Määruse

õiguslik regulatsioon ei kirjuta ette ega reguleeri täpseid IT-lahendusi on põhimõtteliselt õige,

ei saa Vaidlustaja ennast praegusel juhul distantseerida olukorrast, et CITES sertifikaadi

kontroll iseenesest ei piirdu vaid EL-i siseste lubadega (C400) ja lähteriigi (sh kolmanda riigi)

kontroll on kontrolli osa, sh sätestab Suuniste p 5.7.2, et süsteemi 1. etapis kasutatavad TARIC-

i dokumendiliigi koodid on C400, C402 (Kolmanda riigi väljastatud CITES-i ekspordiluba või

taasväljaveo sertifikaat) ja C638.

8.1.3. Antud juhul seisneb Vaidlustaja viga eelduses, et kui funktsionaalsus pole Suuniste

kohaselt valmis, milles vaidlust pole, ja tekitab vea, siis seda ei pidanudki proovitöös kuidagi

kirjeldama.

Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi kui Suunistest nähtuvalt annab dokumendiliik C402

äriloogika vea, on see veateade ise üks talitusreegel (st kui dokumendiliik on C402, siis

rakendub äriline veateade). Kui Vaidlustaja oma proovitöös dokumendiliiki C402 üldse ei

maini, on talitusreeglid puudustega, kuna süsteem ei tea, mida teha, kui keegi selle (Suuniste ja

Määruse kohaselt olemas oleva) koodi siiski sisestab. Vaidlustuskomisjon leiab, et kui

dokumendiliik C402 on olemas nii Määruses kui ka Suunistes, peab süsteem seda koodi

vähemalt tundma ja vastavalt reeglitele reageerima (isegi kui see reaktsioon on vaid veateate

8 (9)

kuvamine).

8.1.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija viide CITES

dokumendiliigile C402 oli Vaidlustaja proovitöö hindamisel asjakohane, Hankija võis

RHAD-i ja Metoodika kohaselt selle etteheite Vaidlustaja proovitööle teha ja selle puuduse

tuvastamisel proovitööle maksimaalseid hindepunkte mitte anda.

8.2. Dokumendiliigid C400 ja C638

8.2.1. Puudub vaidlus, et selleks, et CITES impordiloa kontroll toimuks läbi süsteemi CERTEX

automaatselt, tuleb täiendada süsteemset parameetrit documentTypesForCertexChecks, kuhu

tuleb lisada ka CITES dokumenditüübid C400 ja C638. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi kui

see on Vaidlustaja proovitöös esitatud üldsõnaliselt (viitamata dokumenditüüpidele C400 ja

C638), on Vaidlustaja proovitöö p-is 5.3 esitatud tabelis näinud ette viidatud süsteemse

parameetri täiendamise. Uued lisanduvad dokumenditüübid iseenesest on nimetatud proovitöö

p-is 5.2.2.

8.2.2. Maksimaalsete hindepunktide saamiseks ei piisanud üksnes uute dokumenditüüpide

tuvastamisest ja selle märkimisest, et dokumenditüübid C400 ja C638 lisatakse süsteemsete

parameetrite hulka, vaid Metoodika kohaselt pidid maksimumpunktide saamiseks olema

vajalikike tegevuste kirjeldused rakenduses selged ning hankijale arusaadavad. Antud juhul ei

ole Hankija eksinud väites, et Vaidlustaja proovitöös puudub kirjeldus sellest, kuidas vastavad

reeglid tuleb muuta ning milline on muudatuse sisu. Üksnes fakt, et proovitööst on arusaadav,

et selline muudatus (täiendus) tuleb talitusreeglites teha, sellist selget ja arusaadavat kirjeldust

iseenesest ei sisalda. Seega kui proovitöö ütleb ainult, et dokumenditüübid C400 ja C638 tuleb

lisada, aga ei selgita, kuidas vastavad reeglid muutuvad, siis on Hankija õigesti leidnud, et

CERTEX talitusreeglite toimimiseks ei piisa üksnes süsteemsete parameetrite muutmisest ja

Hankija ei pidanud sellist proovitööd lugema rakenduses vajalike tegevuste kirjelduste osas

selgeks ja arusaadvaks, so maksimumpunktide vääriliseks.

8.2.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et isegi kui Vaidlustaja

proovitööst nähtuvalt on uued dokumendiliigid C400 ja C638 tuvastatud ja nendega

täiendatakse ka süsteemset parameetrit, siis Metoodika kohaselt võis Hankija teha proovitööle

etteheite ka seonduvalt vajalike tegevuste kirjelduste selguse ja arusaadavusega.

9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja proovitööle 10 hindepunkti andmiseks

piisas juba dokumendiliigi C402 tuvastamata jätmisega seotud põhjendustest ja asja sisuline

lahendamine ei sõltunud enam otseselt sellest, kas Hankija on proovitöö hindamisel eksinud ka

teises väites seonduvalt dokumendiliikidega C400 ja C638. Kuid ka neid põhjendusi ei pea

vaidlustuskomisjon tulenevalt eespooltoodust meelevaldseteks. Kokkuvõttes on

vaidlustuskomisjon seisukohal, et iga vajalik dokumendiliik (C400, C638, C402) pidi olema

proovitöös tuvastatud ja omama vastet talitlusreeglites. Kuna Vaidlustaja jättis ühe neist (C402)

proovitöös täielikult käsitlemata ja teisi (C400, C638) kirjeldas liiga pealiskaudselt, siis ei ole

Hankija ilmselgelt eksinud Vaidlustaja proovitöö hindamisel ning vaidlustus tuleb jätta

rahuldamata.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

9 (9)

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk