Eesti seisukohtade esitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohtade esitamine Euroopa

Komisjoni pensioni paketi kohta

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pensioni paketi

kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pensioni paketi

kohta

2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde

Kertu Fedotov 5885 1393

[email protected]

Teie 16.02.2026 nr 2-5/26-00340,

1.10.1/26-0043/-1T

Meie 01.04.2026 nr 11-3.1/763-2

1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja aprill 2026 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pensionide paketi kohta

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon)

õiguslike algatuste kohta:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1238

üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiive (EL)

2016/2341 ja 2016/97 seoses tööandja kogumispensioni raamistiku tugevdamisega.

1.1. Toetame komisjoni eesmärke suurendada inimeste võimalusi pensionipõlveks säästmisel ja

parandada pensioniskeemide pikaajalist tootlikkust. Peame oluliseks, et kavandatavad meetmed

võimaldaksid eesmärke saavutada põhjustamata põhjendamatut halduskoormuse ja kulude kasvu.

1.2. Oleme seisukohal, et maksuküsimused peavad jääma liikmesriigi pädevusse ja Euroopa Liidu

tasandi otsuste puhul peab olema tagatud ühehäälsus. Seetõttu oleme vastu füüsiliste isikute

maksustamise reguleerimisele PEPPi määrusega.

1.3. Toetame muudatusi, mis toovad paindlikkust üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete

(PEPP) pakkumisse: põhi-PEPPi pakkumise kohustuse kaotamine, PEPPile allkontode loomise nõude

kaotamine, kohustuslikust nõustamisest loobumine enne põhi-PEPPi lepingu sõlmimist, PEPPi tasu

piirmäära kehtestamisest loobumine. Arvame, et tasu piirmäära asendama mõeldud „väärtus raha

eest“ kontseptsiooni rakendamine on ennatlik ja võib põhjustada liigset koormust.

1.4. Pooldame jätkuvalt, et põhi-PEPP oleks elutsükli investeerimisstrateegiaga pensionitoode, kuid

eelistame suuremat paindlikkust investeeringutes. Peame ettepanekus esitatud nõuet, et vähemalt

95% sellise PEPPi varast peab olema investeeritud aktsiatesse, võlakirjadesse,

rahaturuinstrumentidesse või eurofondidesse, liialt piiravaks ning investeeringute pikka ajahorisonti

ja üldist eesmärki parandada pikaajalist tootlikkust mitte arvestavaks. Pooldame lubatud varaklasside

laiendamist, mida on võimalik saavutada nii lubatud varaklasside nimekirja täiendades kui piirmäära

vähemalt 85%-le langetades.

1.5. Pensionisüsteemi kujundamine kuulub liikmesriikide pädevusse, mistõttu peaks

tööandjapensionit puudutava IORP II direktiivi kohaldamine siseriiklikele personaalsetele

pensioniskeemidele jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks.

1.6. Toetame muudatusi, mis tugevdavad tööandjapensioni raamistikku, suurendades

tööandjapensioni kogumisasutuste juhtimise kvaliteeti, ühtlustades depositooriumi kasutamist

puudutavaid nõudeid eurofondide sarnaste nõuetega, tehes lihtsustusi pensioniskeemide

ühendamiseks ja piiriüleseks pakkumiseks ning minnes investeeringute puhul üle nn mõistlikkuse

printsiibile (prudent person principle). Arvame aga, et tööandjapensioniskeemi tulemuslikkuse

hindamiseks võrdlusaluste meetodi rakendamine on ennatlik ja võib põhjustada liigset koormust.

2

Samuti ei poolda me nõuete kehtestamist tööandjapensioni kogumisasutuse juhtorganite soolise

tasakaalu saavutamiseks ning meeste ja naiste töötasu võrdsustamiseks, kohustuse lisamist võtta

arvesse iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku personaalset eelistust seoses jätkusuutlikkuse riskidega,

mis lähevad ebamõistlikku detailsusse või põhjustaks põhjendamatut halduskoormuse kasvu.

1.7. Toetame nii PEPPi kui tööandjapensioni puhul muudatusi, millega soovitakse tõsta inimeste

teadlikkust pensioniskeemidest. Teabedokumentide ja pensioniteatiste ajakohastamine ei tohiks aga

kaasa tuua ebaproportsionaalset koormust teabe esitajatele ega teabe üleküllust pensioniskeemiga

hõlmatud isikutele. Toetame pensioni tervikvaate loomist, milleks meie hinnangul piisab komisjoni

väljaantud soovitustest. Arvame, et pensioni tervikvaate andmete koosseis ja esitamine peaksid jääma

liikmesriikide mitte komisjoni kujundada.

1.8. Toetame ettepanekus ettenähtud 2-aastast IORP II direktiivi muudatuste ülevõtmise aega. Kuigi

PEPPi määruse puhul on tegemist otsekohalduva õigusaktiga, tuleb liikmesriikidel määruse

muudatuste rakendamiseks teha muudatusi ka oma siseriiklikus õiguses, mistõttu ei ole ettepanekus

ettenähtud 1-aastane rakendusaeg piisav. Saaksime toetada vähemalt 1,5-aastast üleminekuaega.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee

liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

20.03.2026

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pensioni paketi kohta

1. Sissejuhatus

1.1. Lühikokkuvõte

Seletuskiri ja Eesti seisukohad on koostatud Euroopa Komisjoni (komisjon) 20. novembril 2025

esitatud pensioni paketi1 õiguslike ettepanekute kohta.

Pensioni pakett on osa komisjoni säästude ja investeeringute liidu (SIU)2 strateegiast, mille eesmärk

on luua leibkondadele rohkem võimalusi oma jõukuse kasvatamiseks kapitaliturgude kaudu ning

samal ajal suurendada ELi majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Kavandatavate meetmete eesmärk

on tugevdada nii täiendava kogumispensioni nõudlust kui pakkumist. Komisjoni deklaratsiooni

kohaselt austavad paketti kuuluvad algatused täielikult liikmesriikide pädevust oma riiklike

pensionisüsteemide korraldamisel ja kujundamisel ning sotsiaalpartnerite autonoomiat neil puhkudel,

kui viimased vastutavad pensioniskeemide loomise ja haldamise eest.

Pensioni pakett koosneb kahest õiguslikust ettepanekust:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EL)

2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (edaspidi PEPPi määruse

muutmise ettepanek3);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiive (EL)

2016/2341 ja 2016/97 seoses tööandja kogumispensioni raamistiku tugevdamisega (edaspidi

IORP II direktiivi muutmise ettepanek4).

PEPPi määrus reguleerib üleeuroopalist personaalset pensionitoodet (PEPP). PEPP on mõeldud

vabatahtlikuks pensioni kogumiseks ja ideega, et seda oleks võimalik pakkuda kõigis EL

liikmesriikides. Viimane eeldab PEPPi pakkujalt vastavat ärilist otsust ja oma valdkondliku

regulatsiooni kohast teenuse osutamist teises LR-s piiriüleselt või filiaali kaudu. Kui PEPPi mõnes

LR-s pakutakse, ei tähenda see automaatselt, et selline PEPP ka sõna otseses mõttes üleeuroopaline

oleks ja kõigil ELi kodanikel seda toodet praktikas kasutada oleks võimalik.

IORP II direktiiv reguleerib tööandjapensioni kogumisasutusi. Direktiiv 2016/2341 (IORP II) võeti

omal ajal vastu selleks, et parandada EL-s tööandja pensioniskeemide juhtimist, läbipaistvust ja

piiriülest tegevust. Selleks kehtestati varasemast rangemad usaldatavus- ja juhtimisstandardid,

tugevamad teabe avalikustamise ja läbipaistvuse nõuded ning meetmed, mis hõlbustavad selliste

pensioniskeemide piiriülest pakkumist. Muudatustega soovitakse suurendada tööandjapensioni

kogumisasutuste võimekust pakkuda piisavat tootlikkust, toimida stabiilsete pikaajaliste investoritena,

toetada kestlikku majanduskasvu ning tugevdada ja süvendada EL kapitaliturgusid.

1 https://finance.ec.europa.eu/publications/commission-proposes-boost-supplementary-pensions-help-ensure-adequate-

retirement-income_en 2 https://finance.ec.europa.eu/regulation-and-supervision/savings-and-investments-union_en#what 3 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025PC0840 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025PC0842

2

Lisaks kahele eelpool mainitud EL õigusakti ettepanekule hõlmab pensioni pakett ka komisjoni

soovitusi, 20.11.2025, pensioni jälgimissüsteemide, pensioninäidikute ja automaatse liitumise kohta.

Soovituste kohta Eesti seisukohti ei kujundata.

PEPP määruse ja IORP direktiivi muutmise ettepanekud ei mõjuta praktikas Eesti finantsturuosalistest

praegu mitte kedagi. Tööandja pensionifonde Eestis loodud ei ole, samuti ei ole registreeritud ühtegi

Eesti PEPPi. Potentsiaalselt võiks IORPi direktiivi muutmine puudutada vabatahtliku pensionifondi

valitsejaid ja kuigivõrd ka elukindlustusseltse, PEPPi määruse muutmine samuti vabatahtliku

pensionifondi valitsejaid ja elukindlustusseltse, aga ka eurofondi ja alternatiivfondi valitsejaid,

krediidiasutusi ning investeerimisühinguid. Kui mõni tööandja pensionifond Eestis eksisteeriks ja

mõni pikaajaliseks säästmiseks mõeldud toode PEPPina registreeritud oleks, mõjutaksid muudatused

ka Finantsinspektsiooni ning inimesi, kes selliste pensioniskeemidega hõlmatud oleksid.

Paketiga riigieelarvele mõjusid ei kaasne.

1.2. Üldine sissejuhatus

PEPPi määruse ambitsioon ei ole olnud sekkuda olemasolevatesse siseriiklikkesse

pensioniskeemidesse, eesmärgiks on olnud pakkuda EL liikmesriikides elavatele inimestele pensioni

kogumiseks uusi tooteid, et suurendada nende tulevasi pensione ja suunata kodumajapidamiste sääste

traditsiooniliste instrumentide (nagu hoiused) asemel rohkem EL kapitaliturgudele. See eesmärk

praktikas realiseerunud ei ole. Kui pikalt oli vaid üks PEPPi pakkuja ja PEPPi pakuti vaid paaris

liikmesriigis, siis nüüdseks on pakkujaid kaks ja liikmesriikide arv, kus PEPPi pakutakse, on tõusnud

seitsmele5. Muudatustega soovitakse, tagades, et oleks selgelt olemas lihtsa põhi-PEPPi (basic-PEPP)

pakkumine, mis on kavandatud läbipaistvaks ja kulutõhusaks tooteks. Ettepanek hõlbustab ka

keerukama PEPPi (tailored-PEPP) väljatöötamist koos täiendavate investeerimis- ja/või

riskijuhtimisvõimalustega. Sõltuvalt täpsest ülesehitusest saaks PEPPi vara muu hulgas investeerida

ka mitmekesisematesse varaklassidesse, näiteks laiematesse omakapitaliinvesteeringute

kategooriatesse. See omakorda võimaldaks kooskõlas ELi prioriteetidega PEPPiga paremini rahastada

ELi ettevõtjaid.

IORP II direktiivi muudatuste väljatöötamisel on lähtutud jätkuvatest majanduslikest,

demograafilistest ja poliitilistest väljakutsetest ning fookusesse on seatud inimeste pensioniturvalisus.

Kui põhieesmärgiks on saavutada paremaid pikaajalisi investeerimistulemusi, siis kõrvaleesmärgina

soovitakse suurendada tööandjapensioni olulisust ja kättesaadavust riikides, kus need on seni vähe

arenenud. Olulisel kohal on kulude ja tootluse läbipaistvus, riskijuhtimise tugevdamine ning

investeerimist takistavate barjääride vähendamine, et võimaldada tõhusamat varade jaotust ja suuremat

väärtust liikmetele.

Detailsema ülevaate erinevatest eesmärkidest, mida ettepanek komisjoni hinnangul täidab, annab

alljärgnev loetelu:

- kulutõhusate pensionitoodete tekkimine, kaotades PEPPi piiravad omadused, võimaldades

seeläbi suuremat turukonkurentsi ja samal ajal pikaajalisi investeeringuid kapitaliturgudel;

- tasude ja kulude suurem läbipaistvus, et luua tingimused kõrgema investeerimistulu

teenimiseks ja suurendada EL kodanike arusaama täiendavast kogumispensionist kui

väärtuslikust pikaajalisest investeeringust pensioniks;

- regulatiivse koormus vähendamine ja ärilise surve leevendamine, kaotades nõude pakkuda

allkontosid vähemalt kahes liikmesriigis, jättes välja nõude pakkuda PEPPi fikseeritud 1%

suuruse tasumääraga või sellest madalama tasumääraga ning jättes välja põhi-PEPPi

kohustusliku pakkumise nõude;

5 Home Page - PEPP

3

- regulatiivse killustatuse vähendamine, et soodustada kolmanda samba pensionitoodete

suuremat pakkumist, mille suhtes kohaldatakse ühtlustatud Euroopa eeskirju.

- investeerimisnõuete ühtlustamine, et kõrvaldada põhjendamatud regulatiivsed piirangud, mis

takistavad tööandjapensioni kogumisasutustel tõhusate investeeringute tegemist, isegi kui

pensioniskeemiga hõlmatud isikud ei kanna investeerimisriske;

- mastaabisäästu edendamine, mis määrab kindlaks tööandjapensioni kogumisasutuste võime

investeerida keerukatesse, suurema riskiga ja mittelikviidsetesse finantsinstrumentidesse;

- liikmesriikidele võimaluse andmine laiendada IORP II direktiivi kohaldamisala asutustele, mis

on vastasel juhul selle kohaldamisalast välja arvatud, kui kõnealused asutused ei ole hõlmatud

muu liidu usaldatavusraamistikuga;

- pensionisäästude professionaalsema ja tõhusama haldamise edendamine ning järelevalve

tugevdamine. Kuigi pensionikogujatel ei ole võimalik kontrollida tööandjapensioni

kogumisasutuste tegevust ja nõuda parandusmeetmete võtmist, võivad seda teha

finantsjärelevalve asutused, kelle volitused peaksid hõlmama ka juhtimissüsteemi ja

investeerimistulu tugevamat järelevalvet.

Pensioni paketi algatuste õiguslik alus on muudetava PEPPi määruse puhul Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikkel 114 ja muudetava IORP II direktiivi puhul artiklid 53, 62 ja 114.

Pensioni paketis sisalduvate komisjoni pensionisoovitustega püütakse:

- toetada inimesi pensioniks valmistumisel – selleks peaksid riigid looma keskkonna, mis pakub

isiklikku pensionivaadet (pensioni jälgimissüsteem), andes igaühele ülevaate tema kogutud

pensioniõigustest ja -varast kõigi pensionisammaste lõikes ning võimaldaks teha prognoose

pensioni kujunemise kohta;

- toetada liikmesriike nende pensionisüsteemi puudutavate otsuste tegemisel – selleks peaksid

riigid looma avaliku pensionistatistika töölaua (pensioninäidikud), mille pinnalt oleks võimalik

hinnata pensionisüsteemi kui terviku sotsiaalset ja finantsilist jätkusuutlikkust, sh

pensionilõhesid;

- hoogustada täiendavat kogumist pensioniks läbi automaatse liitumise (automatic enrolment) –

kas, kuidas ja milliste pensioniskeemide puhul seda kasutada, jääks liikmesriikide otsustada.

Automaatse liitumise juures on antud soovitused ka pensioniskeemidele maksusoodustuste

rakendamise kohta.

Eesti täpsemate seisukohtade kujundamisel oleme lähtunud muuhulgas

- Vabariigi Valitsuse 08.05.2025 ning Riigikogu EL asjade komisjoni 09.05.2025 istungitel

kinnitatud Eesti seisukohtadest 12. mail 2025 toimuval eurorühma kohtumisel ja 13. mail 2025

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil seoses säästude ja investeeringute liidu

loomisega6;

- Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2025-2027.

Pensioni paketi raames tehtavad muudatused vajavad esmasel hinnangul järgmiste Eesti õigusaktide

ülevaatamist ja vajadusel muutmist:

- investeerimisfondide seadus,

- kogumispensionide seadus,

- kindlustustegevuse seadus,

6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/1f689c45-670d-4c25-ae12-9ab5c8ffbec5/eesti-

seisukohad-euroruhma-12.-mai-2025.-a-kohtumisel-ja-euroopa-liidu-majandus--ja-rahanduskusimuste-noukogu-13.-mai-

2025.-a-istungil/

4

- krediidiasutuste seadus,

- väärtpaberituru seadus,

- Finantsinspektsiooni seadus.

1.3. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik

Kertu Fedotov ([email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finantsteenuste poliitika osakonna

juhataja Siiri Tõniste ning finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.

2. Üldine kohaldamisala ja mõistete sisu, võrdlev analüüs ning üldised seisukohad

PEPPi määrusesse on kavandatud järgmised muudatused:

- artiklisse 2 lisatakse täiendavad mõisted, näiteks „sõltumatu nõustamine“ (millel on sama

tähendus kui direktiivis 2014/65/EL)7 ja „elukaarepõhine investeerimisstrateegia“, mida tuleb

rakendada läbivaadatud PEPPi raamistiku kontekstis. Need mõisted selgitavad

teenuseosutajate ootusi ja toetavad järjepidevat rakendamist kõigis liikmesriikides;

- artiklis 3 nõutakse ettepanekus PEPPide kasutuselevõtu toetamiseks, et liikmesriigid tagaksid,

et PEPPide maksukohtlemine on võrreldav riiklike personaalsete pensionitoodete

maksustamisega;

- artiklis 6 sätestatakse, et taotlejad peavad registreerimisprotsessi käigus tõendama oma

suutlikkust tagada PEPPi tasuvus. Puuduliku taotluse korral antakse taotlejale puuduva teabe

esitamiseks aega 15 tööpäeva;

- artiklis 8 nõutakse ettepanekuga, et PEPPi pakkuja teavitaks PEPPi säästjaid viivitamata

registrist kustutamise otsusest ja neile kättesaadavatest võimalustest, sealhulgas võimalusest

viia kogunenud kapital viivitamata või tasuta üle teise PEPPi pakkuja juurde või teise

personaalsesse pensionitootesse;

- artikli 13 muudatustega laiendatakse EIOPA hallatava avaliku keskregistri kohaldamisala, et

see hõlmaks varasemaid andmeid kulude, tulemuslikkuse ja riski koondnäitaja kohta;

- artiklis 18 kaotatakse nõue avada vähemalt kaks allkontot, lihtsustades seeläbi PEPPi pakkujate

kontohaldust;

- artiklisse 25 lisatakse „väärtus raha eest“ kontseptsiooni rakendamine. Kehvade tulemuste

korral peavad PEPPi pakkujad tõendama, et nende kulud ja tasud on põhjendatud ja

proportsionaalsed. Kui teenuseosutaja seda ei tee, nõuavad finantsjärelevalve asutused

parandusmeetmete võtmist. Kui PEPPi pakkuja seda ei suuda, saab finantsjärelevalve asutus

kasutada registrist kustutamist. Delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks PEPPidega seotud

järelevalvealaste võrdlusaluste väljatöötamise metoodika;

- artiklis 28 ajakohastatakse põhiteabedokumendi sisu, et see kajastaks muudetud PEPPi

põhitingimusi. Võrreldavuse tagamiseks nõutakse ettepanekus rahalises ja protsentuaalses

väärtuses väljendatud kogukulude avalikustamist, et näidata kogukulude tervikmõju

investeeringule viimase 12 kuu jooksul ja hinnangut kulude mõju kohta kogutud lõppkapitalile.

Ettepanekuga nõutakse ka kapitaligarantiiga seotud kulude sõnaselget ja eraldi avalikustamist,

kui see on asjakohane;

- artiklites 34 ja 43 tehakse muudatuse nõustamises – PEPPi pakkujad või turustajad peavad

esitama potentsiaalsetele säästjatele personaalsed pensionihüvitise prognoosid soovitatud

toodete kohta. Nõustamisel tuleb märkida ka keskregistri olemasolu, kus saab võrrelda kulusid

ja tulemuslikkust. Ettepanekus selgitatakse, et põhi-PEPPi puhul ei ole nõustamist vaja. Kui

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning

millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj)

5

nõu antakse PEPPi säästja taotlusel, peab see olema sõltumatu. Sõltumatu nõustamine põhi-

PEPPi kohta ei nõua PEPPi säästja teadmiste või asjatundlikkuse hindamist kooskõlas

jaeinvesteeringute strateegia raames käimasolevate aruteludega;

- artiklis 36 täiendatakse PEPPi pensionihüvitise teatise sisu, et hõlmata kõik kulud (nii rahalised

kui ka protsentuaalsed) viimase 12 kuu jooksul ja kogu lepingu kehtivusaja jooksul.

Ettepanekus nõutakse ka, et avalduses osutataks PEPPi kulusid ja tootlust võrdleva keskregistri

olemasolule;

- artiklites 38 ja 60 täpsustatakse ja tõhustatakse pensionieelsel ja väljamaksete perioodil

esitatava teabe ulatust. Ettepanekuga kehtestatakse ka nõue, et kõik PEPPide, mitte ainult põhi-

PEPPide pakkujad pakuksid personaalset pensioniplaneerimise tuge;

- artiklis 41 asendatakse ettevaatuse põhimõte mõistlikkuse põhimõttega (prudent person

principle), mis nõuab sõnaselgelt keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide ning

investeerimisotsuste pikaajalise mõju arvesse võtmist. Varasid tuleb peamiselt investeerida

mitte ainult reguleeritud turgudel, vaid ka mitmepoolsetesse või organiseeritud

kauplemissüsteemidesse;

- artiklites 4, 28, 42 ja 46 tehakse muudatused, millega ei nõuta PEPPi pakkujatelt keerukamate

PEPPide pakkumisel enam põhi-PEPPi pakkumist ning ei piirata enam seda, mitut PEPPi

varianti pakkuda on lubatud. Põhi-PEPP peab tuginema pigem elukaarepõhisele

investeerimisstrateegiale kui tugevale garantiile. Selle strateegia peamised kvalitatiivsed

omadused on määratletud ettepanekus. Muudes vahendites investeeringud peale sularaha

peavad olema tehtud vähemalt 95% ulatuses direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a

alapunktides i–iv loetletud finantsinstrumentidesse. Ettepanekus nõutakse, et kohandatud

PEPPid, nagu ka põhi-PEPPid, tagaksid PEPPi säästjatele asjakohasel tasemel kaitse. Sellise

kaitse võib siiski saavutada suurema hulga riskimaandamismeetmete abil, selle asemel et

piirduda elukaarepõhise investeerimisstrateegiatega. Mitu delegeeritud määruse (EL) 2021/473

sätet tunnistatakse kehtetuks, et viia need kooskõlla uue raamistikuga;

- artiklites 33, 39a, 47 ja 57 tehakse muudatused seoses võimalike tööandja sissemaksetega

PEPPi. Sätestatakse, et liikmesriigid ei takista tööandjaid tegemast sissemakseid PEPPi,

sealhulgas automaatse liitumise skeemidesse, vastavalt riigisisesele sotsiaal- ja tööõigusele.

Automaatse liitumise korral, kui see on lubatud riigisisese sotsiaal- ja tööõigusega, võivad

tööandjad määrata kindlaks vaikimisi väljamaksete viisid. Tööandjad peavad automaatse

registreerimise korral edastama töötajatele viivitamata põhiteabe, sealhulgas

põhiteabedokumendi. PEPPi pensionihüvitise teatised töökohas kasutatavate PEPPide kohta

peavad sisaldama ka teavet tööandja sissemaksete ja kumulatiivsete kulude kohta;

- lisatakse uus artikkel 51a, milles reguleeritakse pensioni tervikvaadet. PEPPi pakkujad ja

turustajad peavad edastama kogu vajaliku teabe tervikvaate jaoks standardses ja

koostalitlusvõimelises vormingus, mis võimaldab kogunenud väärtuse, omandatud õiguste ja

prognoositud hüvitiste täpset koondamist. PEPPi pakkujad vastutavad täielikult andmete

täpsuse eest;

- artiklite 56a ja 56b lisamisega tagatakse, et PEPPi säästjatel on õigus kanda oma säästud

viivitamata või tasuta üle teisele PEPPile või riiklikule personaalsele pensionitootele, kui nende

PEPP kustutatakse registrist. Liikmesriigid peavad vältima diskrimineerivaid takistusi sellisele

üleviimisele;

- PEPPi määruse artiklites 63–65 tehakse täpsustusi. Finantsjärelevalve asutused võivad keelata

PEPPi levitamise või seda piirata, kui järjepidevalt ei suudeta tasuvust tagada. EIOPA võib

teatavatel juhtudel sekkuda otse. EIOPA võib PEPPi säästjate huvides luua ka

koostööplatvorme, lahendada erimeelsusi või taotleda ühiskontrolle.

6

IORP II direktiivi on kavandatud järgmised muudatused:

- artikli 4 muutmisega lubatakse liikmesriikidel kohaldada direktiivi pensioniskeemide ja nende

pakkujate suhtes, mis ei ole muul viisil EL usaldatavusnõuete õigusaktidega kaetud;

- artikliga 9 nõutakse, et tööandjapensioni kogumisasutused taotleksid tegevusloa, mis hõlmab

usaldatavushindamist ja äriplaani koostamist. Kehtiv direktiiv tunnistab paralleelselt

tegevusluba ja registreeringut;

- artikliga 9a tagatakse, et tööandjapensioni kogumisasutused võivad hallata erinevaid

pensioniskeeme, sh kui need hõlmavad erinevat investeerimispoliitikat, ning võtta

pensioniskeemi raames vastu mitme sponsorettevõtja sponsorlust;

- artiklid 11 ja 11a tõhustavad pensioniasutuste piiriüleseid menetlusi, kehtestades selgemad

ajakavad, pädevate asutuste vahelise parema kooskõlastamise ning lihtsustatud teavitamise

protsessi olemasoleva piiriülese tegevuse laiendamiseks samas vastuvõtvas liikmesriigis;

- artikliga 12 lihtsustatakse norme, mis reguleerivad pensioniskeemide ühendamist, vähendades

põhjendamatuid konsolideerimise ja ulatuse suurendamise takistusi, tagades samal ajal

pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikutele piisava kaitse;

- artikliga 14 sätestatakse, et pädevatel asutustel on volitus lubada alarahastamist liikmesriigi

õiguse alusel kindlaks määratud piiratud aja jooksul, mis ei tohi igal juhul ületada kümmet

aastat, ja sellega kõrvaldatakse piiriüleste pensioniasutuste täiendavad nõuded;

- artikliga 17 antakse komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et muuta nõutava

solventsusmarginaali arvulist ja protsentväärtust eesmärgiga kohaneda turu muutustega;

- artikliga 18a nõutakse, et tööandjapensioni kogumisasutused, mille suhtes ei kohaldata

riskipõhiseid regulatiivseid omavahendite nõudeid ja mis kindlustavad biomeetrilisi riske või

annavad tagatisi, teeksid vähemalt iga kolme aasta tagant stressitesti, hinnates oma võimekust

täita kohustusi ebasoodsate turu ja demograafiliste stsenaariumide korral. Kui tehakse kindlaks

haavatavused, siis võivad pädevad asutused nõuda sagedasemat testimist. Selle sättega

määratakse kindlaks standardsed stressistsenaariumid ja võimaldatakse liikmesriikidel

kehtestada pikemaid prognoosivahemikke või rangemaid eeldusi. Artiklis nähakse samuti ette,

et kui stressitesti tulemused osutavad ebapiisavatele varadele või kättesaadavatele

solventsusmarginaalidele, siis esitavad tööandjapensioni kogumisasutused lähenemiskava,

milles on kirjeldatud parandusmeetmeid. Pädevad asutused võivad kokkuvõttes nõuda

kõrgemaid solventsusmarginaale, kui kava ei ole usaldusväärne või seda ei esitata;

- artikliga 19 rakendatakse investeeringutele mõistlikkuse põhimõtet (prudent person principle)

ja sellega piiratakse liikmesriikide õigust kehtestada üksikasjalikumad normid tööandja

pensioniskeemide suhtes, mille liikmed ja soodustatud isikud kannavad investeerimisriski,

võimaluseta piirata nende varade liiki, millesse pensioniasutus võib investeerida. See ei mõjuta

pädevate asutuste võimalust nõuda piiranguid, kui riske kannavad pensioniskeemi liikmed ja

soodustatud isikud, kuni kõnealuste piirangute puhul ei ole tegemist täielike keeldudega;

- artikliga 21 nähakse ette, et juhtimissüsteem peab tagama huvide konfliktide maandamise ja

hõlmama vastavuskontrolli funktsiooni;

- artikliga 22 tugevdatakse sobivuse ja nõuetele vastavuse norme. Haldus-, juhtimis- või

järelevalveorgani liikmete kvalifikatsioonid, teadmised ja kogemused peavad olema jätkuvalt

piisavad, et nad saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita. Samas tugevdatakse nõudeid, mida

kohaldatakse tööandjapensioni kogumisasutusi tegelikult juhtivate isikute suhtes, kes peavad

individuaalset vastama sobivuse ja nõuetele vastavuse normidele;

- artikliga 26 nähakse ette, et siseauditi järeldustest ja soovitustest tuleb teatada haldus-,

juhtimis- või järelevalveorganile, kes otsustab, milliseid meetmeid tuleb võtta iga järelduse ja

soovituse suhtes, ning tagab kõnealuste meetmete tulemusliku rakendamise;

7

- artikliga 28 tagatakse, et tööandjapensioni asutused kehtestavad riskihindamise kirjalikud

tegevuspõhimõtted, mis sisaldavad hindamise protsesse ja korda, hindamiste sagedust ja

meetodeid;

- artikliga 30 nõutakse, et investeerimispõhimõtete ülevaates märgitakse selgelt

investeerimiseesmärgid, mis on kooskõlas iga skeemi pensionisissetuleku eesmärkidega ja

mille puhul määratakse kindlaks lubatud kõrvalekalded varade eraldamise ja tulemuslikkuse

eesmärkidest kooskõlas OECD uuringuga erapensionide reguleerimise üldpõhimõtete kohta ja

selle rakendussuunistega;

- artikliga 33 tagatakse, et tööandja pensioniskeemi puhul, mille liikmed ja soodustatud isikud

kannavad täielikult investeerimisriski, tugevdatakse varade hoidmise ja järelevalve kohustusi;

- artiklitega 36–44 tugevdatakse tööandja pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele

pensioni kogumise ja väljamaksmise etapis esitatavat teavet. Eelkõige nõutakse artikliga 37a,

et tööandjapensioni kogumisasutused annaksid oma pensioniskeemide kohta andmeid pensioni

tervikvaatesse, et suurendada läbipaistvust ning tööandja pensioniskeemiga hõlmatud isikute

teadlikkust nende pensioniõigustest;

- artikliga 44a kehtestatakse tööandjapensioni kogumisasutustele otsene hoolsuskohustus,

millega nõutakse, et nad tegutseksid ausalt, õiglaselt ja professionaalselt pensioniskeemiga

hõlmatud isikute parimates huvides;

- artiklites 44c ja 44d nõutakse, et tööandjapensioni kogumisasutused looksid tulemuslikud

kaebuste käsitlemise menetlused ja et liikmesriigid tagaksid piisavate, sõltumatute ja

erapooletute vaidluste lahendamise organite kättesaadavuse, sh piiriüleste juhtumite puhul;

- artiklid 45–51 tugevdavad pädevate asutuste poolset järelevalvet ja suurendavad nende

volitusi. Eelkõige kehtestatakse artikliga 49a korrapärane järelevalvealane dialoog;

- artiklites 6, 7, 13, 16, 36, 47, 50 ja 51 kinnitatakse, et teatavates liikmesriikides võivad

tööandjapensioni kogumisasutused pakkuda personaalseid pensionitooteid, sh üleeuroopalist

personaalset pensionitoodet, ning et usaldatavusraamistik kajastab seda võimalust sidususe,

usaldusväärse korralduse ja tulemusliku järelevalve edendamiseks kõigi pensioni kogumise

vormide puhul;

- artikleid 19, 21, 23–26, 28, 47 ja 49 muudetakse, et asendada viited mahule, laadile, ulatusele

ja keerukusele viidetega laadile, ulatusele ja keerukusele, kuna maht ei ole sobilik kriteerium

tööandjapensioni kogumisasutuste jaoks, mille usaldatavus- ja juhtimisnõuded peaksid

kajastama nende riskiprofiili, mitte nende absoluutset mahtu kooskõlas riskipõhise järelevalve

põhimõttega.

Lisaks hõlmab IORP II direktiivi muutmise ettepanek direktiivi (EL) 2016/978 muutmist – sellega

tagatakse, et kindlustusandjate hallatavate tööandja pensioniskeemide liikmed ja soodustatud isikud

saavad vähemalt juurdepääsu samale teabele kui tööandjapensioni kogumisasutuste hallatud tööandja

pensioniskeemi liikmed ja soodustatud isikud ning et kindlustusandjatel ja kindlustusvahendajatel

oleks õiguslik alus, et anda andmeid pensioni tervikvaatesse.

IORP II direktiivi muutmise ettepaneku artikliga 3 nähakse ette rakendussäte, et enne tegevusloa

saamise normide muutmist IORP II direktiivi alusel registreeritud või tegevusloa saanud

pensioniasutused ei peaks taotlema uut tegevusluba.

Seisukoht 1: Toetame komisjoni eesmärke suurendada inimeste võimalusi pensionipõlveks

säästmisel ja parandada pensioniskeemide pikaajalist tootlikkust. Peame oluliseks, et

8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud)

(Direktiiv - 2016/97 - ET - EUR-Lex)

8

kavandatavad meetmed võimaldaksid eesmärke saavutada põhjustamata põhjendamatut

halduskoormuse ja kulude kasvu.

Selgitus:

Eesmärke suurendada inimeste võimalusi pensionipõlveks säästmisel ja parandada pensioniskeemide

pikaajalist tootlikkust toetame. Pensionisüsteemi kujundamine on liikmesriikide pädevuses.

Üleeuroopaline personaalne pensionitoode (PEPP) ja tööandjapension on ainsad pensioniliigid, mis on

EL õigusega reguleeritud. Mõlema eesmärk on pakkuda võimalusi täiendavaks pensionikogumiseks,

piisavate pensionisäästude olemasolu on aga väljakutseks enamikes EL liikmesriikides. PEPPi

pakkumine sisuliselt puudub kogu EL-s (on vaid paar pakkujat paaris riigis), tööandjapensioni

pakkumine on liikmesriikides erineval tasemel – osades riikides on tööandjapensionil väga suur roll,

osades riikides on see roll väiksem või puudub üldse. Eestis tööandjapensionit sellisel kujul ei

eksisteeri, samuti ei paku meil keegi PEPPi. Seega puudutavad mõlemad algatused meid vähemalt

esialgu vaid teoreetiliselt. Eesmärke saame aga siiski toetada.

Kuigi üldiselt peaks olema suund võetud bürokraatia ja halduskoormuse vähendamisele, ei nähtu see

selliselt alati kõigist uutest komisjoni algatustest. Seepärast peame oluliseks, et kavandatavad meetmed

võimaldaksid seatud eesmärke ka praktikas saavutada ja ei tooks kaasa põhjendamatut

halduskoormuse tõusu. Eelkõige pensioniskeemide tootlikkuse parandamiseks tehtavate muudatuste

puhul tuleb vaadata, et kaasnevad kasud efektiivsuse suurenemisest ületaksid võimalikke negatiivseid

mõjusid, mis võivad tuleneda halduskoormuse või uute nõuete juurutamisega kaasnevate kulude

kasvust. Näitena võib siin tuua „väärtus raha eest“ kontseptsiooni sisseviimise (IORP II direktiivi

ettepanekus võrdlusaluste meetod), nõuete kehtestamise tööandjapensioni kogumisasutuse

juhtorganite soolise tasakaalu saavutamiseks ning meeste ja naiste töötasu võrdsustamiseks, kohustuse

lisamist võtta arvesse iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku personaalset eelistust seoses

jätkusuutlikkuse riskidega jms.

Seisukoht 2: Oleme seisukohal, et maksuküsimused peavad jääma liikmesriigi pädevusse ja

Euroopa Liidu tasandi otsuste puhul peab olema tagatud ühehäälsus. Seetõttu oleme vastu

füüsiliste isikute maksustamise reguleerimisele PEPPi määrusega.

Selgitus:

Ettepanekuga lisatakse PEPPi määruse artiklisse 3 järgmine lõik:

„Liikmesriigid tagavad, et PEPPe koheldakse maksustamisel vähemalt sama soodsalt kui muid

personaalseid pensionitooteid. Kui liikmesriik kohaldab selliste muude personaalsete pensionitoodete

suhtes eri liiki või eri tasemega maksusoodustusi, võib PEPPi suhtes kohaldada kõige soodsamat

kohtlemist, mis on selle liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud.“

Sama põhimõtte on komisjon ette näinud algupärase PEPPi määrusega koos välja antud komisjoni

soovitustes PEPPi maksustamise kohta. Kuigi Eestis ühtegi PEPPi ei pakuta, on PEPPi määruse

rakendamiseks vajalikud muudatused Eesti finantssektorit puudutavates õigusaktides tehtud. Et PEPP

paigutuks Eesti pensionisüsteemis III samba alla, kohalduksid sellele ka samad maksusoodustused,

mis teistele III samba pensioniskeemidele kohalduvad. Seega ei ole meil antud põhimõtte määrusesse

toomisega sisulisi probleeme. Füüsiliste isikute maksustamine, sealhulgas maksusoodustused on aga

liikmesriikide pädevuses. Maksustamist puudutavate ELi tasandi otsuste puhul peab olema tagatud ka

ühehäälsus. PEPPi määrus põhineb EL siseturgu puudutaval alusartiklil, so EL toimimise lepingu

(TFEU)9 artikkel 114, mis ei võimalda aga maksuküsimuste reguleerimist (tuleneb artikli 114 lõikest

2). Maksuküsimuste reguleerimine on reserveeritud TFEU artiklitele 113 ja 115. Siiski ei soovi me

sellise maksusoodustuse ettekirjutamist endale ka korrektsel õiguslikul alusel. EL toimimise lepingu

vaba liikumise põhimõtete kohaselt peavad LR-d nagunii tagama sarnaste skeemide sarnase

9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02016E/TXT-20250315

9

maksukohtlemise, seda ei ole EL õigusaktides eraldi sätestada. Me ei toeta ka üleüldist kohustust

pensioniskeemidele maksusoodustus kehtestada – selline otsus on ja peab jääma riikide pädevusse.

Seetõttu oleme vastu füüsiliste isikute maksustamise reguleerimisele PEPPi määrusega.

Seisukoht 3: Toetame muudatusi, mis toovad paindlikkust üleeuroopaliste personaalsete

pensionitoodete (PEPP) pakkumisse: põhi-PEPPi pakkumise kohustuse kaotamine, PEPPile

allkontode loomise nõude kaotamine, kohustuslikust nõustamisest loobumine enne põhi-PEPPi

lepingu sõlmimist, PEPPi tasu piirmäära kehtestamisest loobumine. Arvame, et tasu piirmäära

asendama mõeldud „väärtus raha eest“ kontseptsiooni rakendamine on ennatlik ja võib

põhjustada liigset koormust.

Selgitus:

Kuivõrd PEPPi määruse puhul on peamiseks probleemiks, et piisavat pakkumist ei ole tekkinud,

sisaldab komisjoni ettepanek tervet rida muudatusi, millega loobutakse PEPPi esialgsetest piiravatest

tingimustest. PEPPina saaks registreerida mõne uue pensioniskeemi aga sellena saaks registreerida ka

olemasolevaid III samba pensioniskeeme. Meie III samba reeglid on seni olnud paindlikumad, mistõttu

ei ole keegi finantssektori turuosalistest otsustanud PEPPi pakkumisega välja tulla. Suurimateks

takistusteks on komisjoni analüüsi põhjal EL finantssektor välja toonud kohustuse pakkuda põhi-

PEPPi, PEPPi allkontode loomise kohustuse ja määrusega kehtestatud PEPPi tasu piirmäära.

Ettepanekuga loobutakse neist pakkumist piiravatest nõuetest. See tähendab, et edaspidi ei peaks

tingimata pakkuma põhi-PEPPi, mille tingimused on sätestatud PEPPi määruses, aga huvi korral oleks

võimalik pakkuda ka vaid alternatiivseid investeerimisvõimalusi – nö keerukamaid või

spetsiifilisemaid PEPPe. Allkontode pakkumine, mida PEPPi klient saaks kasutada teise liikmesriiki

kolimisel sissemaksete tegemise jätkamiseks, et saada siis osa uue liikmesriiki maksusoodustustest,

oleks edaspidi vabatahtlik. Kaoks piirang, et põhi-PEPPi kulud ja teenustasud ei tohi olla suuremad

kui 1% kogunenud kapitalist aastas. Et muuta PEPP praktilisemaks ja soodustada PEPPi pakkumist

toetame neid paindlikkust ja leevendusi andvaid muudatusi. Samuti oleme nõus sellega, et põhi-PEPPi,

mis peaks olema lihtne, nö baastoode, võiks saada osta ilma kohustuslikku nõustamist läbimata.

Kuigi oleme paindlikkuse suurendamise poolt, näeme probleemina tasu piirmäära asemele pakutud

„väärtus raha eest“ (value for money) kontseptsiooni sissetoomist PEPPi määrusesse. Komisjoni sõnul

on see mõeldud asendama tasu piirmäära kaotamist. Arvestades, et „väärtus raha eest“ kontseptsoon

on alles väga värske (komisjoni 2023. aasta mais algatatud jaeinvesteeringute paketi (edaspidi RIS

pakett)10 kokkulepped on Euroopa Parlamendiga alles hiljuti saavutatud) ja selle efektiivsust ei ole

praktikas testitud, peame liialt ennatlikuks selle sissetoomist PEPPi määrusesse. Kui eesmärgiks on

luua inimestele võimalusi pensioniks kogumiseks, so suurendada PEPPi pakkumist, siis arvestades,

kui koormav oleks „väärtus raha eest“ rakendamine, näib see muudatus eesmärgile vastu töötavat.

Isegi, kui soov on tasakaalustada tasu piirmäära kaotamist sellega ja püütakse sellega saavutada PEPPi

paremat tootlikkust, jääb küsitavaks, kas selle lisakoormusega kaasnevad kulud õigustaksid end

praktikas. Mõistlikum oleks ära oodata „väärtus raha eest“ kontseptsiooni rakendumine finantssektoris

ja seejärel analüüsida, kas selle juurutamine pensioniskeemidele oleks mõistlik. Me ei toeta „väärtus

raha eest“ kontseptsiooni sissetoomist PEPPi määrusesse olukorras, kus seda ei ole praktikas veel

testitudki. Juhul, kui tuleb valida „väärtus raha eest“ kontseptsiooni ja tasu piirmäära vahel, eelistame

juba kehtestatud tasu piirmäära säilitamist, mis on PEPPi pakkujatele oluliselt vähem koormav kui uue

„väärtus raha eest“ kontseptsiooni juurutamine.

Seisukoht 4: Pooldame jätkuvalt, et põhi-PEPP oleks elutsükli investeerimisstrateegiaga

pensionitoode, kuid eelistame suuremat paindlikkust investeeringutes. Peame ettepanekus

esitatud nõuet, et vähemalt 95% sellise PEPPi varast peab olema investeeritud aktsiatesse,

võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse või eurofondidesse, liialt piiravaks ning

10 https://finance.ec.europa.eu/publications/retail-investment-strategy_en

10

investeeringute pikka ajahorisonti ja üldist eesmärki parandada pikaajalist tootlikkust mitte

arvestavaks. Pooldame lubatud varaklasside laiendamist, mida on võimalik saavutada nii

lubatud varaklasside nimekirja täiendades kui piirmäära vähemalt 85%-le langetades.

Selgitus:

Oleme ka varasemalt toetanud11, et põhi-PEPP ei peaks olema tingimata intressigarantiiga

pensionitoode ja võiks olla elutsükli investeerimisstrateegiaga (life-cycling) pensionitoode. Pooldame

seda lahendust jätkuvalt, mistõttu ei ole me vastu ettepanekus tehtud muudatusele, millega

intressigarantiiga pensionitoode viiakse nö alternatiivse PEPPi alla ja põhi-PEPPina tunnistataksegi

üksnes elutsükli investeerimisstrateegiaga PEPPi. Eelistame aga põhi-PEPPi investeeringutes

suuremat paindlikkust ja peame ettepanekus esitatud nõuet, et vähemalt 95% sellise PEPPi varast peab

olema investeeritud aktsiatesse, võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse või eurofondidesse (so

direktiivi 2014/65/EU artikkel 25(4)(a)(i)-(iv) vara), liialt piiravaks. Pensioniinvesteeringud on

olemuselt väga pikaajalised ning riskide paremaks hajutamiseks ja tootluse maksimeerimiseks võiksid

lubatud olla investeeringud ka teistesse reguleeritud turgudel kaubeldavatesse

investeerimisfondidesse, nagu näiteks alternatiivfondid, ning teatud ulatuses ka paigutused

reguleeritud turgudel mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse ja alternatiivsetesse varaklassidesse (nagu

näiteks kinnisvara, väärismetallid ja nende sertifikaadid, toormete sertifikaadid). Kui piirduda PEPPi

määruses kitsama varaklasside loeteluga, nagu ettepanekus välja pakutud, tuleks tõsta lubatud

nimekirjast välja jäävate investeeringute piirmäära kõrgemale, see võiks olla vähemalt 15% ja

eelistatult isegi natuke kõrgem, nt 20–30%. Lubatud varaklasside laiendamine oleks paremini

kooskõlas üldise eesmärgiga parandada pikaajalist tootlikkust ja SIU eesmärkidega luua leibkondadele

rohkem võimalusi oma jõukuse kasvatamiseks kapitaliturgude kaudu ning suurendada ELi

majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Seisukoht 5: Pensionisüsteemi kujundamine kuulub liikmesriikide pädevusse, mistõttu peaks

tööandjapensionit puudutava IORP II direktiivi kohaldamine siseriiklikele personaalsetele

pensioniskeemidele jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks.

Selgitus:

IORP II direktiiv reguleerib tööandjapensioni kogumisasutusi ja nõudeid tööandjapensioni

pakkumisele. Ettepanekuga antakse liikmesriikidele võimalus kohaldada soovi korral IORP II

direktiivi ka oma siseriiklikele personaalsetele pensioniskeemidele ja nende pakkujatele, kes ei ole

tööandjapensioni kogumisasutused IORP II direktiivi mõistes, aga kes pakuvad, kas määruste (EL) Nr

883/2004 või (EL) Nr 987/2009 kohaldamisalas olevaid riikliku pensionikindlustuse osaks olevaid

kogumispensioni skeeme või selliseid tööandja finantseeritavaid pensioniskeeme, kus õigust pensioni

saada ei ole töötajatele garanteeritud ja tööandjal on õigus kogutud raha igal ajal välja võtta (so IORP

II direktiivi artikli 2 lõike 2 punktides a) ja c) nimetatud pensioniskeemid). Samuti sellistele

siseriiklikele personaalsetele pensioniskeemidele ja nende pakkujatele, kes ei ole IORP II direktiivi

ega teiste EL finantssekori õigusaktide12 kohaldamisalas. Eesti näitel tähendaks see, et võiksime soovi

11 Eesti seisukohad üleeuroopalise personaalse pensionitoote määruse eelnõu kohta, 2018:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/f4da3caf-33cc-426f-b232-64cdd11c699a/eesti-

seisukohad-uleeuroopalise-personaalse-pensionitoote-maaruse-eelnou-kohta---com2017-343/ 12 Direktiivid:

- 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid)

käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/oj;

11

korral otsustada IORP II direktiivi kohaldada oma pensionifondi valitsejatele ning II ja III samba

pensionifondidele. Kuni direktiivi kohaldamine siseriiklikele pensionifondi valitsejatele jääb

liikmesriigi valikukohaks, saame sellist muudatust toetada.

Lisaks sellele sisaldab ettepanek mitmeid teisi muudatusi, kus kohaldatakse direktiivi teatud sätteid

lisaks tööandja pensioniskeemidele ka personaalsetele pensioniskeemidele ilma, et liikmesriikidele

oleks jäetud vabadust direktiivi kohaldamist või mittekohaldamist valida. Seda spetsiifiliselt olukorras,

kus tööandjapensioni kogumisasutus pakub nii tööandja pensioniskeeme kui personaalseid

pensioniskeeme. Eestis hõlmab vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusluba ka tööandja

pensionifondi tegevusluba. Kuivõrd ühtegi tööandja pensionifondi meil ei ole, jääksid meie II ja III

sammas direktiivi alt praegu siiski välja (pensionifondi valitseja ei oleks definitsiooni järgi

tööandjapensioni kogumisasutus). Kui keegi pensionifondi valitsejatest peaks aga looma tööandja

pensionifondi (mida IFS lubab), siis oleks ta tööandjapensioni kogumisasutus ja sel juhul kohalduksid

juba direktiivi teatud sätted automaatselt ka tema valitsetavatele kohustuslikele ja vabatahtlikele

pensionifondidele. Kuigi Eesti pensionifondid jääksid kujunenud praktika tõttu direktiivi alt praegu

välja, ei poolda me muudatusi, millega soovitakse tööandjapensionit puudutavat IORP II direktiivi

kohaldada ka siseriiklikele personaalsetele pensioniskeemidele ilma, et liikmesriik oleks sellise

kohaldamise ise valinud. Pensionisüsteemi kujundamine kuulub liikmesriikide pädevusse, seega peab

IORP II direktiivi kohaldamine siseriiklikele pensioniskeemidele jääma liikmesriigi vabatahtlikuks

valikuks.

Eraldi teemaks on PEPP, mis on ka olemuslikult personaalne pensioniskeem, kuid mis on EL üleselt

reguleeritud ja pole siseriiklik pensioniskeem. PEPPi määruse kohaselt võib PEPPi pakkujaks teiste

hulgas olla ka tööandjapensioni kogumisasutus, mistõttu oleksid IORP II direktiivis viited

tööandjapensioni kogumisasutuse pakutavale PEPPile isegi asjakohased.

Seisukoht 6: Toetame muudatusi, mis tugevdavad tööandjapensioni raamistikku, suurendades

tööandjapensioni kogumisasutuste juhtimise kvaliteeti, ühtlustades depositooriumi kasutamist

puudutavaid nõudeid eurofondide sarnaste nõuetega, tehes lihtsustusi pensioniskeemide

ühendamiseks ja piiriüleseks pakkumiseks ning minnes investeeringute puhul üle nn

mõistlikkuse printsiibile (prudent person principle). Arvame aga, et tööandjapensioniskeemi

tulemuslikkuse hindamiseks võrdlusaluste meetodi rakendamine on ennatlik ja võib põhjustada

liigset koormust. Samuti ei poolda me nõuete kehtestamist tööandjapensioni kogumisasutuse

juhtorganite soolise tasakaalu saavutamiseks ning meeste ja naiste töötasu võrdsustamiseks,

kohustuse lisamist võtta arvesse iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku personaalset eelistust

seoses jätkusuutlikkuse riskidega, mis lähevad ebamõistlikku detailsusse või põhjustaks

põhjendamatut halduskoormuse kasvu.

- 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II),

http://data.europa.eu/eli/dir/2009/138/oj;

- 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja

2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0061;

- 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja

investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning

millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013L0036;

- 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL

(uuesti sõnastatud), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0065.

12

Selgitus:

Komisjoni hinnangul on liikmesriikides kohati probleeme tööandjapensioni kogumisasutuste

juhtimises, investeeringutes ollakse liialt konservatiivsed, on palju väikseid tööandja pensioniskeeme

ja kogumisasutusi, mille tõttu kannatab kuluefektiivsus ning piiriülene pakkumine ei ole saanud

toimima nii, nagu loodeti. Muudatusi, mis on tuvastatud probleemkohtade parandamiseks välja

pakutud, saame üldjoontes toetada. Eestis ühetegi tööandjapensioni kogumisasutust ei ole ja tööandja

pensioniskeeme selliselt ei pakuta. Muudatustega, mis paistavad aga halduskoormust põhjendamatult

kasvatavat või mis lähevad lihtsalt ebamõistlikku detailsusse, me sellele vaatamata siiski ei toeta.

Näiteks suurendatakse ettepanekuga oluliselt tööandjapensioni kogumisasutuse kohustusi

jätkusuutlikkuse riskidega seonduvalt, et võtta arvesse iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku

personaalset eelistust, mida ei ole praktikas aga isegi võimalik täita, kui tegemist on tööandja

pensionifondiga, kus pensioniskeemiga hõlmatud isikud omavad pensionifondi vara kollektiivselt.

Selleks, et suruda kulusid madalamaks ja tagada paremat tootlikkust, soovib komisjon rakendada

tööandja pensioniskeemide tulemuslikkuse hindamiseks võrdlusaluste meetodit, mille idee on ilus,

kuid mille efektiivsus praktikas on teadmata. Sarnaseid meetodeid alles hakatakse juurutama pärast

RIS paketi ülevõtmist. Me ei pea õigeks seda, et meetodeid, millega ilmselgelt kaasneks

halduskoormuse oluline kasv, kuid millest loodetud edu ei ole piisava praktika puudumise tõttu veel

mõõdetav, testitaks pensioniskeemidel. Eelistame ära oodata RIS paketi rakendumise ja

järelhindamise, pärast mida saaks juba kaaluda võrdlusaluste meetodi juurutamist tööandja

pensioniskeemidele.

Muu hulgas tahetakse ettepanekuga kehtestada regulatsioon tööandjapensioni kogumisasutuse

juhtorganite soolise tasakaalu saavutamiseks ning meeste ja naiste töötasu võrdsustamiseks.

Juhtorganite soolist tasakaalu puudutavatele muudatustele oleme ka varasemalt olnud põhimõtteliselt

vastu. Meeste ja naiste töötasu võrdsustamist printsiibina toetame, kuid ei pea sellise regulatsiooni

lisamist IORP II direktiivi vajalikuks (so liigne detailsus).

Seisukoht 7: Toetame nii PEPPi kui tööandjapensioni puhul muudatusi, millega soovitakse tõsta

inimeste teadlikkust pensioniskeemidest. Teabedokumentide ja pensioniteatiste ajakohastamine

ei tohiks aga kaasa tuua ebaproportsionaalset koormust teabe esitajatele ega teabe üleküllust

pensioniskeemiga hõlmatud isikutele. Toetame pensioni tervikvaate loomist, milleks meie

hinnangul piisab komisjoni väljaantud soovitustest. Arvame, et pensioni tervikvaate andmete

koosseis ja esitamine peaksid jääma liikmesriikide mitte komisjoni kujundada.

Selgitus:

Nii PEPPi määruses kui IORP II direktiivis täiendatakse pensioniskeemide teabedokumente ja

pensioniteatisi. Suuremad muudatused puudutavad info lisamist erinevate väljamaksete viiside kohta

pensionieas ja tasude detailsemat väljatoomist. Neid muudatusi üldjoontes toetame. Menetluse käigus

tuleks siiski üle vaadata, kas sellises detailsuses on põhjust tasusid näidata, nagu ettepanek ette näeb

(eraldi tuleks välja tuua kõikvõimalikud tasu komponendid) või raskendab see loetavust ja

mõistetavust ning tegelikult piisaks kogukulu ja valitsemistasu (haldustasu) näitamisest ning lepingu

sõlmimise / fondi osakute või aktsiate soetamise ja tagasivõtmise tasude näitamist, kui selliseid tasusid

võetakse.

Tööandjapensioni kogumisasutusi kohustatakse näiteks esitama pensioniteatist pensioniskeemiga

hõlmatud isiku nõudel ka paberkandjal. See suurendaks halduskoormust ja töötaks vastu

jätkusuutlikkuse eesmärkidele.

Lisaks sisaldavad mõlema EL õigusakti muutmiseks tehtud ettepanekud norme, mis puudutavad

pensioni tervikvaadet, andmete esitamist tervikvaate jaoks ja kontrollikohustusi. Pensioni tervikvaade

peaks andma ülevaate igaühele tema kogutud pensioniõigustest ja -varast kõigi pensionisammaste

lõikes ning võimaldama prognoosida pensioni suurust tulevikus. Pensioni tervikvaate peaksid

13

liikmesriigid komisjoni pensionisoovituste kohaselt looma. Ettepanekuga püüab komisjon tagada, et

pensioni tervikvaade hõlmaks ka PEPPi lepinguid ja tööandja pensioniskeeme, seda eeldusel, et

liikmesriigis kõnealune tööriist loodud on. Pensioni tervikvaate loomise üldist ideed me toetame,

arvestades aga, et selle kohta on komisjon andnud välja eraldi soovitused, ei pea me vajalikuks ega

õigeks pensioni tervikvaate sissetoomist PEPPi määrusesse ega IORP II direktiivi. Tööriista sisu osas

oleme seda meelt, et andmekooseisud ja tingimused andmete esitamisele ja kuvamisele peaksid jääma

liikmesriikide kujundada. Pensionisüsteemid on väga erinevad ning kui hõlmata tuleb kõik

pensionisambad oma võimalike pensioniskeemidega, ei tohiks komisjon liikmesriikidele peale suruda

ühte konkreetset lähenemist. Seepärast ei toeta me siin delegeeritud õigusaktidega komisjonile

volituste andmist selleks.

Seisukoht 8: Toetame ettepanekus ettenähtud 2-aastast IORP II direktiivi muudatuste

ülevõtmise aega. Kuigi PEPPi määruse puhul on tegemist otsekohalduva õigusaktiga, tuleb

liikmesriikidel määruse muudatuste rakendamiseks teha muudatusi ka oma siseriiklikus

õiguses, mistõttu ei ole ettepanekus ettenähtud 1-aastane rakendusaeg piisav. Saaksime toetada

vähemalt 1,5-aastast üleminekuaega.

Selgitus:

Ettepaneku järgi tuleb IORP II direktiivi muudatused üle võtta 2 aasta möödumisel ja PEPPi muudetud

määrust rakendada 1 aasta möödumisel nende avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. IORP II direktiivi

puhul peame 2-aastast üleminekuaega piisavaks. Kuigi PEPPi määruse puhul on tegemist EL

otsekohalduva õigusaktiga, ei saa me nõustuda selle 1-aastase rakendusajaga. Muudatuste

rakendamiseks tuleb muuta ka siseriiklikke õigusakte ning selleks, et tagada seaduseelnõu

väljatöötamisel huvirühmade nõuetekohane kaasamine, on vaja vähemalt 1,5-aastast

rakendamistähtaega ja eelistatult võiks see olla isegi 2 aastat.

3. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud

Eesti on IORP II direktiivi üle võtnud (kaetud peamiselt investeerimisfondide seaduse ja

kogumispensioni seadusega), samuti on tehtud finantssektori seadustesse vajalikud täpsustused PEPPi

määruse rakendamiseks. Praktikas Eestis ühtegi tööandja pensionifondi moodustatud ega asutatud ei

ole, samuti ei pakuta Eestis PEPPi. Nii on nende kahe EL õigusaktide muudatuste mõju Eestile,

vähemalt esialgu suuresti teoreetiline. Muudetavad ELi õigusaktid puudutavad eelkõige

investeerimisfondide seadust, kogumispensionide seadust ja Finantsinspektsiooni seadust. Täpsustuste

tegemine võib olla vajalik ka kindlustustegevuse seaduses, krediidiasutuste seaduses ja väärtpaberituru

seaduses. Siseriiklike õigusaktide täpsem muutmise vajalikkus täpsustub komisjoni ettepanekute

edasise menetluse käigus.

4. Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte

PEPPi määruse ja IORP II direktiivi otsesed sihtrühmad Eestis praegu puuduvad, sest Eestis ei ole

ühtegi pensionitoodet PEPPina registreeritud ja ei ole ka ühtegi tööandjapensioni kogumisasutust.

Teoreetiliselt puudutaksid need kaks õigusakti:

 turuosalisi: pensionifondi valitsejad ja elukindlustusseltsid (PEPPi määruse ja IORP II direktiivi

puhul) ning pangad, investeerimisühingud, eurofondi valitsejad ja alternatiivfondi valitsejad

(PEPPi määruse puhul);

 pensionikogujaid;

 Finantsinspektsiooni.

14

Kuivõrd PEPPi määrusega lihtsustatakse mitmeid PEPPi pakkumise tingimusi võiks see teoreetiliselt

mingil määra suurendada Eesti turuosaliste soovi PEPPi pakkuda.

Tööandjapensioni pakkumist IORP II direktiivi muudatused ei mõjutaks. Eelkõige jääb turupoolne

pakkumine Eestis selle taha, et tööandjapension ei ole tööandjatele kohustuslik ning vabatahtliku

tööandjapensioni puhul pole riik andnud täiendavaid maksusoodustusi tööandjatele sotsiaalmaksu

tasumisel (maksuvabastust vähemalt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvelt).

Ettepanekuga antakse liikmesriikidele võimalus kohaldada IORP II direktiivi soovi korral

siseriiklikele personaalsetele pensioniskeemidele ja nende pakkujatele. Eesti puhul tähendaks see

direktiivi vabatahtlikku kohaldamist II ja III sambale. Sellist kohaldamise plaani praegu ei ole.

Komisjon mõjuhinnangut koos pensioni paketi muudatustega esitanud ei ole. Võimalikke mõjusid

seoses eelistatud poliitikavariantidega on kokkuvõtlikult hinnatud komisjoni töödokumendis13.

Nagu eelpool viidatud, tehakse ettepanekuga PEPPi määruses mitmeid lihtsustusi PEPPi pakkumise

tingimustes, mis ühtlasi vähendavad PEPPi pakkujate halduskoormust. Samas täiendatakse ja

ajakohastatakse pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamist puudutavat regulatsiooni (nõuded

põhiteabedokumendile, pensioni prognoosidele, pensionihüvitiste teatisele ning teabele, mida tuleb

esitada pensionieelsel ja pensioni maksmise perioodidel). Seeläbi tõuseb mõnevõrra ka PEPPi

pakkujate halduskoormus. Kõnealuste muudatuste eesmärk on parandada PEPPi läbipaistvust ja tõsta

pensionikogujate teadlikkust, mistõttu võib koormuse tõusu siin üldiselt pidada põhjendatuks.

Arvestades ka välja pakutud lihtsustusi paistab antud ettepanek küllaltki tasakaalukas olevat.

Problemaatilisena näeme „väärtus raha eest“ kontseptsiooni sissetoomist PEPPi määrusesse, mille

puhul on oodatav praktiline kasu esialgu ebaselge, koormuse tõus aga ilmne.

IORP II direktiiv keskendub oluliselt rohkem uute nõuete kehtestamisele. Muudetakse nõudeid

tegevusloa taotlemisele, täiendatakse juhtimisnõudeid, tööandjapensioni kogumisasustuste puhul, kes

pakuvad määratud väljamaksetega või intressigarantiiga pensioniskeeme või katavad biomeetrilisi

riske, kehtestatakse täiendavad nõuded stressitestide läbiviimiseks ja parandusmeetmete kava

koostamiseks, täpsustatakse nõudeid depositooriumile ning täiendatakse ja ajakohastatakse

pensioniskeemiga hõlmatud isikute teavitamist puudutavat regulatsiooni. Lihtsustusi on ette nähtud

siin oluliselt vähem – lihtsustatakse teavitamise protsessi, kui tööandjapensioni kogumisasutus soovib

laiendada oma olemasolevat piiriülest tegevust samas vastuvõtvas liikmesriigis ning norme, mis

reguleerivad tööandja pensioniskeemide ühendamist. Ainuüksi viidatud muudatustest tingituna on

IORP II direktiivi ettepanek kokkuvõttes tööandjapensioni kogumisasutuste jaoks halduskoormust

oluliselt tõstev. Kuivõrd eesmärgiks on parandada tööandja pensioniskeemide tulemuslikkust, tõsta

tööandjapensioni kogumisasutuste usaldusväärsust ja efektiivsust ning panustada ka pensioniskeemide

läbipaistvuse ja hõlmatud isikute teadlikkuse suurendamisesse, siis saab halduskoormuse tõusu suures

osas põhjendatuks lugeda, välja arvatud mõned konkreetsed muudatused, nagu näiteks kohustus

arvestada iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku personaalset eelistust seoses jätkusuutlikkuse

riskidega, esitada pensioniteatist paberkandjal. Problemaatilisena näeme tööandja võrdlusaluste

meetodi (oma sisult ka „väärtus raha eest“ kontseptsioon) sissetoomist IORP II direktiivi, mille puhul

on oodatav praktiline kasu esialgu ebaselge, koormuse tõus aga ilmne.

Pensioni paketi muudatustega mõju Eesti riigieelarvele ei kaasne.

5. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib EL meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei

suuda kavandatud eesmärke saavutada. Nii PEPPi määrus kui IORP II direktiiv kehtestati 2019. aastal. 13 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025PC0840 ja eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025PC0842

15

PEPPi määrus põhjusel, et ainult EL meetmega saab kehtestada ühise õigusraamistiku PEPPi

pakkujatele, kes saavad kasu üleeuroopalisest tegevusloast ning ka IORP II põhjusel, et ainult EL

meetmega saab kehtestada tööandjapensioni kogumisasutustele EL-s ühtse reguleerimisraamistiku.

Komisjoni pensioni pakett muudab olemasolevaid EL õigusakte – PEPPi määrust ja IORP II direktiivi.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohiks EL meetme sisu ega vorm minna aluslepingute

eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Põhimõtteliselt saab personaalseid pensionitooteid

pakkuda juba ja tööandjapensioni kogumisasutusi asutada juba kõigis liikmesriikides, kuid täielikult

ei ole ära kasutatud nende potentsiaali suunata piisavalt sääste kapitaliturgudele ning panustada

säästude ja investeeringute liitu. PEPPi määrusega kehtestatud raamistik ei ole saavutanud piisavat

kasutust, mis on komisjoni hinnangul suuresti tingitud tugevast konkurentsist siseriiklike

pensionitoodetega ja PEPPi määruses sätestatud teatavatest piiravatest tingimustest ja nõuetest.

Komisjoni hinnangul ei ole IORP II direktiiv suutnud piisavalt parandada tööandja

pensioniskeemidega hõlmatud isikute pikaajalist tootlust.

Kui jätta EL-i tasandil meetmed võtmata, ei oleks võimalik täita EL-i eesmärke. Teises äärmuses oleks

vastavalt siseriiklike personaalsete pensioniskeemide ja tööandja pensioniskeemide täielik

ühtlustamine EL tasandil, mis oleks ebaproportsionaalne, arvestades siseturgude mitmekesisust ja

kogumispensioni süsteemide erinevat arengutaset. PEPPi määruse ja IORP II direktiivi muutmine

tagab piisava ühtlustamise, et hõlbustada PEPPi piiriülest pakkumist ja suurendada tarbijate

valikuvõimalusi ning suurendada tööandja pensioniskeemide ulatust ja parandada nende

investeerimistulemusi, kuid ei sekku ülemääraselt pensionisüsteemide kujundamisesse.

Oleme arvamusel, et komisjoni ettepanekud pensioni paketis ei lähe kokkuvõttes üldiselt

kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne ettepanekute eesmärkide saavutamiseks

ning on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevate mõjude kaardistamiseks on paluti sisendit

Sotsiaalministeeriumilt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt ja erinevatelt turuosaliste esindajatelt: Eesti Pangaliit, FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit ning järgmistelt fondivalitsejatelt ja

portfelli valitsemise teenuse tegevusluba omavatelt investeerimisühingutelt, kes ei ole FinanceEstonia

liikmed: AS Avaron Asset Management, AS Birdeye Capital, Limestone Platform AS, AS Plural

Estonia, Northern Horizon Capital AS, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Lightyear Europe AS,

Plus500EE AS, Venturebeam Markets AS ja Wise Assets Europe AS. Sotsiaalministeerium avaldas

Eesti seisukohtadele toetust. Märkusi ega ettepanekuid ei laekunud (ka teistelt).