Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

03.03.2026

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise

ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse

kehtetuks tunnistamise seadus

§ 1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud toetuse haldamise registris töödeldakse sama

paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud eesmärgil ning kooskõlas sama paragrahvi

lõigetega 3 ja 4 atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse, maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigieelarve seaduse alusel toetuse andmise ja

menetlemise andmeid, kui toetust hallatakse toetuse haldamise registri kaudu.“;

2) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Andmeid säilitatakse statistilisel eesmärgil viis aastat käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tähtaja lõppemisest arvates, misjärel need kustutatakse registrist.

(12) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatud isikuandmed anonüümitakse pärast käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.“;

3) paragrahvi 19 lõikes 2 ja § 38 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „teiste inimeste perekonna- ja

eraellu puutuvaid andmeid“ tekstiosaga „isikuandmeid“;

4) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse haldamise register on andmekogu (edaspidi register), mille eesmärk on

võimaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1

punktis e nimetatud ülesannete täitmiseks elektroonilise infosüsteemi kaudu:

1) taotleda toetust;

2) menetleda makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid ning toetuse andmisega seotud

otsust ja muud dokumenti;

3) korraldada rakenduskava elluviimise seiret ja rakenduskava hindamisi;

4) kontrollida ja auditeerida toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise nõuete täitmist.

(2) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse registri

pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud registri pidamiseks vajalikud korralduslikud küsimused.

(3) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse registri kaudu.

(4) Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

2

1) toetuse taotleja, juriidilisest isikust toetuse taotleja esindaja ja projekti tegevustes osaleja

üldandmed;

2) toetuse taotleja arvelduskonto number;

3) toetuse taotleja ja projekti tegevustes osaleja isikuandmed tervise, etnilise päritolu, hariduse

ja sotsiaal-majandusliku seisundi kohta, kui sellised andmed on vajalikud toetuse taotlemise ja

saamise õiguse tuvastamiseks.

(5) Registris säilitatakse andmeid käesoleva seaduse § 18 kohaselt.

(6) Registri vastutav töötleja on Riigi Tugiteenuste Keskus.“;

5) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud rakenduskavade rakendamisele

ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut.“;

6) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas peatükis sätestatud menetlused viiakse läbi ning dokumendid ja otsused

koostatakse ja esitatakse inglise keeles.“;

7) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse haldamise keskkonna eesmärk on võimaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesannete täitmiseks

elektroonilise infosüsteemi kaudu:

1) taotleda toetust;

2) menetleda makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid ning toetuse andmisega seotud

otsust ja muud dokumenti;

3) korraldada rakenduskava elluviimise seiret ja rakenduskava hindamisi;

4) kontrollida ja auditeerida toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise nõuete täitmist.“;

8) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetuse taotleja kannab toetuse haldamise keskkonda toetuse taotlemiseks ja maksmiseks

vajalikud isikuandmed. Sellised isikuandmed on taotleja üldandmed ja arvelduskonto

number.“;

9) paragrahvi 40 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud korraldusasutus on käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud eesmärgil töödeldavate isikuandmete vastutav töötleja.“;

11) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Interregi programmi rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1

sätestatut.“;

12) paragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147 artiklis 18, Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 artiklis 15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1149 artiklis 15 nimetatud erimeetme projekti elluviimiseks sõlmib

Siseministeerium elluviijaga toetuslepingu, mis sisaldab toetuse andmise tingimusi.“;

13) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „22“.

3

§ 2. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Eelnõu esitamine Vabariigi

Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise seaduse ning perioodi 2004–

2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse muutmise seaduse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse

seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu.

2. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse muutmise seaduse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse

seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse seletuskiri.

3. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse muutmise seaduse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse

seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse seletuskirja lisa 1 " Rakendusakti kavand“

4. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse muutmise seaduse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse

seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse seletuskirja lisa 2 " Kooskõlastustabel“

Anu Altermann 611 3020

[email protected]

Meie 01.04.2026 nr 1.1-10.1/1481-1

1

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise

ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse

kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse muutmine on tingitud praktikas ilmnenud kitsaskohtadest, mis eeldavad

seaduse muutmist.

Eelnõuga tehtavad muudatused keskenduvad järgmisele:

1) toetuste haldamise registri (struktuuritoetuste register) kasutusala laiendamine ja

andmete säilitamise reeglite täpsustamine;

2) isikuandmete töötlemise regulatsiooni korrastamine;

3) Interregi programmide menetluskeelena sätestatakse seaduse tasandil inglise keel;

4) siseturvalisuspoliitika fondide erimeetmete rakendamise erisusi;

5) toetuse saaja intressinõude välistamine juhtudel, kui kohus tühistab toetuse

tagasinõudmise otsuse.

Muudatuste eesmärk on suurendada selgust, tagada andmekaitse nõuete järgimine ja tuua

praktikas levinud rakendamine seadusesse. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse

kehtetuks tunnistamine kannab soovi puhastada õigusruum õigusaktidest, mida enam ei

rakendata. Seaduse kehtetuks tunnistamisega muutuvad kehtetuks kokku 52 õigusakti. Algatus

on seotud Justiits- ja Digiministeeriumi bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise Vabariigi

Valitsuse tegevuskava aluspõhimõttega.

Eelnõu ei too kaasa halduskoormuse kasvu, kuna eelnõuga ei looda täiendavaid ülesandeid,

vaid korrastatakse olemasolevat õigusruumi ning Euroopa Liidu toetuste rakendamissüsteem ja

-praktika jäävad samaks. Asutustele võib ette näha koormuse vähenemist, kuna seaduse

jõustumisest arvates ei toimu enam intressinõuete menetlemist ja väljamaksmist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse juristid Anu Jaanson (e-post

[email protected], tel 5917 4073) ja Virge Pihel (e-post [email protected], tel 526 9296);

siseturvalisuspoliitika fonde puudutavad sätted Siseministeeriumi õigusnõunik Heli Simson (e-

post [email protected], tel 612 5042). Eelnõu toimetas keeleliselt

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post

[email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadust (RT I, 30.06.2023, 56). Samuti

tunnistatakse kehtetuks perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seadus (RT I 2003, 82, 552).

2

Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. See on seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi bürokraatia ja

halduskoormuse vähendamise aluspõhimõttega. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga on

seotud seaduse alusel antavad toetuse andmise tingimusi kehtestavad õigusaktid. Näiteks

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevus suunata 40 protsenti ettevõtlustoetustest

väljaspoole Tallinna ja Tartu ja nende linnade lähivaldu on kajastatud erinevates kliimaministri

ja taristuministri määrustes.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu jõustub üldises korras.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadust (edaspidi ÜSS2021_2027) ja lahendatakse

praktikas ilmnenud kitsaskohad. Eelnõu teise paragrahviga tunnistatakse kehtetuks perioodi

2004–2006 struktuuritoetuse seadus, kuna selle alusel on projektid ellu viidud ja lõpetatud.

Eelnõu kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud, toetudes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 5,

mille kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega

ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Käesolev eelnõu korrastab

seaduse tasandil isikuandmete töötlemisega seonduvat ning sätestab seaduse tasemel reeglid,

mis seni on praktikas olnud kehtestatud muus regulatsioonis (nt piiriüleste Interregi

programmide puhul Programme Manual’ides), ent mis peavad olema reguleeritud seaduse

tasemel õigusaktis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 käsitleb ÜSS2021_2027 muudatusi.

Eelnõu § 1 punkti 1 eesmärk on sätestada seaduse tasandil, et toetuse haldamise registrit

(edaspidi register) kasutatakse ka nende toetuste puhul, mida antakse atmosfääriõhu kaitse

seaduse, keskkonnatasude seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse,

riigieelarve seaduse alusel, tingimusel, et toetuse rakendamine toimub registri kaudu. Sama on

praegu sätestatud ka Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse

registri pidamise põhimäärus“ §-s 1. Sätte rakendamisega ei kaasne töö- ega halduskoormuse

kasvu toetuse andjatele ega saajatele, kuna praktikas kasutatakse juba praegu registrit erinevate

rahastamisallikatega toetuste menetlemiseks.

Täpsemalt viidatakse registri pidamise, andmete esitamise ja töötlemise nõuete kohaldumisele.

Nende sätete kohaldamine tagab, et ka riigieelarvest antavate toetuste puhul jt

rahastamisallikate puhul rakendataks ühtseid andmekogude haldamise põhimõtteid, mis

suurendavad toetuste menetlemise läbipaistvust, tõhusust ja kontrollitavust.

Sätte kehtestamise vajadus tuleneb vajadusest ühtlustada toetuste haldamise praktikat ja tagada,

et registri kaudu rakendatavate toetuste puhul kehtiksid samad andmekaitse, menetluslikud ja

tehnilised nõuded sõltumata toetuse õiguslikust alusest. See aitab vältida paralleelsete

süsteemide tekkimist.

Eelnõu § 1 punktis 2 antakse selge juhis seaduses, mis toimub mitte riigiabi projektide

andmetega, kui nende säilitamise tähtaeg on möödunud. Isikuandmed anonüümitakse, mis

tähendab, et hiljem ei ole enam võimalik tagasi minna algsete andmete juurde ja isikut kindlaks

teha. Esmalt eemaldatakse andmete hulgast isiku nimi. Seejärel, kui andmekoosseis sisaldab

veel andmeid, mis võimaldavad kogumis isiku tuvastada, anonüümitakse ka need andmed.

3

Seeläbi tagatakse, et hiljem ei ole võimalik tagasi pöörduda algsete andmete juurde ja isikut ei

ole võimalik kindlaks teha. Anonüümitud isikuandmeid ja muid andmeid säilitatakse mitte

riigiabi projektide puhul veel viis aastat pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 82 nimetatud tähtaegade lõppemist statistilisel

eesmärgil. Seejärel kõik andmed kustutatakse.

Seega kui tegemist on mitte riigiabi projektiga, siis on säilitamise tähtaeg registris 10 aastat

(5+5) arvates projekti lõppmakse aasta 31. detsembrist. Andmed kustutakse iga aasta lõpus

nende projektide kohta, mille säilitamistähtaeg on kustutamise aastal saabunud. Juhul, kui mitte

riigiabi projektiga seonduv kohtumenetlus on esialgse 5-aastase tähtaja kulgemise peatanud,

siis selle kulgemine jätkub pärast kohtumenetluse lõppu. Alles siis, kui koos kohtumenetluse

tähtaja peatumisega on ühissätete määrusest tulenev esialgne säilitamise tähtaeg lõppenud,

algab statistilisel eesmärgil andmete säilitamise tähtaja kulgemine. Riigiabi projektidele

muudatusega erisust ei looda, kõik jääb endiseks, nendele kehtib 10-aastane tähtaeg tulenevalt

riigiabi reeglitest. Riigiabi projektile kehtib 10-aastane tähtaeg alates abi andmisest (taotluse

rahuldamise otsusest).

Eelnõu § 1 punktis 3 asendatakse perekonna ja eraelu puudutavad andmed isikuandmetega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmed

igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta. Tuvastatav

füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise

identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või

selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku,

kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Sellest määratlusest ja isikuandmete kaitse

üldmäärusest ning seda täpsustavast ja täiendavast isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on

isikuandmed kaitstavad laiemalt kui üksnes perekonna ja eraelu puudutav, seetõttu on vajalik

sätet täpsustada.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse ÜSS2021_2027 § 21, korrastades selles isikuandmete

töötlemisega seonduvat.

Lõikes 1 tuuakse selgemalt välja andmekogu eesmärk. Ühissätete määruse artikli 72 lõike 1

punkti e kohaselt tuleb elektrooniliselt salvestada ja säilitada iga tegevuse kohta andmed, mis

on vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vastavalt XVII

lisale, ning tagada andmete turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning kasutajate

autentimine. Registrisse kannab vajalikud andmed toetuse taotleja ja toetuse saaja kogu projekti

elukaare vältel – toetuse taotlemisel taotlusega seotud andmed, projekti elluviimisel

vahearuanded, makse aluseks olevad dokumendid ja tõendid, projekti lõpus lõpparuande ja

vajadusel ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 nimetatud andmed, pärast projekti lõppu järelaruande

ja muud andmed, kui see on nõutav. Registrisse kannavad andmeid ka ÜSS2021_2027

nimetatud liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse, rakendusüksuse, rakenduskava

hindamise ja auditeerimise ülesannete täitjad (edaspidi administratsioon).

Iga fondi täpsemalt käsitlevas nn fondimääruses võib olla lisaks ühissätete määrusele nimetatud

kogutavaid andmeid. Eriliiki andmete korje on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ning I ja II lisas ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20)

artikli 12 lõikes 3 ja III lisas. Viidatud andmed kannavad registrisse andmete esitajad – toetuse

saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet.

4

Muudatusega nimetatakse kõik registri pidamise eesmärgi elemendid. Kuigi HÕNTE § 28 lõike

1 kohaselt ei peaks seaduseelnõus taasesitama teise õigusakti sätet, vaid sellele viitama, on

isikuandmete töötlemise puhul seda vajalik siiski teha, et ÜSS2021_2027 kasutaja, kes ei

pruugi alati olla õigusteadmistega isik ning lihtsalt Euroopa Liidu õigusakte leida, saaks üheselt

aru, millisel eesmärgil tema andmeid töödeldakse.

Lõikes 2 täpsustatakse registri põhimääruses sätestatavaid elemente. Menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt on seaduses minimaalne regulatsioon ja kogu ülejäänud regulatsioon,

mis võimalik allapoole delegeerida, sätestatakse registri põhimääruses.

Lõike 3 tekstist jäetakse välja viide registri e-toetuse keskkonnale, kuivõrd seadus registri

erinevaid keskkondi ei reguleeri. Registri ülesehitus sätestatakse põhimääruses. Samas on

oluline säilitada põhimõte, et toetuse taotlejad ja toetuse saajad esitavad andmed üksnes registri

kaudu elektrooniliselt. Administratsiooni esindajad kasutavad oma töös teisi registri osasid.

Lõikega 4 täiendatakse seadust taotleja, juriidilisest isikust taotleja esindaja ja projekti

tegevustes osaleja kohta töödeldavate isikuandmete liikidega. Nagu eespool kirjeldatud, tuleb

ühissätete määruse kohaselt kõik toetuse taotlemise ja andmisega seonduv kanda registrisse.

Samas ei ole see võimalik, kui registrisse ei kantaks toetusega seotud isikute andmeid. Seega

sätestatakse seaduses selgelt, et registris töödeldakse isikuandmeid ja ka vajadusel eriliiki

isikuandmeid (üksnes siis, kui toetuse andmise tingimuste kohaselt on sellised andmed

vajalikud toetuse taotlemise ja saamise õiguse tuvastamiseks).

Isikuandmed on toetuse taotleja üldandmed ning arvelduskonto number. Andmekaitse

töörühmas, milles osalevad ministeeriumide õigusloome juhid, andmekaitse spetsialistid,

Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, presidendi ja õiguskantsleri kantselei esindajad, on kokku

lepitud, et isiku üldandmeteks loetakse nimi, isikukood, sugu, kontaktandmed (sh aadress),

kodakondsus ja emakeel. Riigi Tugiteenuste Keskus on isikuandmete vastutava töötlejana

õigustatud isikuandmeid töötlema seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Seega

tuleb isikuandmete kogumisel vastav õigus sätestada seaduse tasandil ning seetõttu on need

eraldi välja toodud.

Eriliiki isikuandmeid üldjuhul andmekogus ei töödelda, ent EL määruse 2021/1057 I lisa

kohaselt peab teiste andmete seas koguma isiku terviseandmeid, hariduse või etnilist päritolu

kajastavaid andmeid. Hetkel teadaolevalt on olemas üks meede, mis on suunatud

haavatavamale isikurühmale1 ning seetõttu töödeldakse ka eriliiki isikuandmeid. Tulevikus

võidakse selliseid meetmeid veel luua. Isiku sotsiaal-majandusliku seisundi, täpsemalt

sissetuleku andmeid on toetuse taotlemise ja saamise õiguse tuvastamiseks seni vajalikuks

peetud koguda ühes meetmes2.

Lõikes 5 reguleeritakse andmete säilitamise tähtajad registris. ÜSS2021_2027 §-s 18 on

sätestatud erinevad tähtajad mitte riigiabi ja riigiabi projektidele. Esimeste puhul on tähtaeg viis

aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, riigiabi

projektide puhul on tähtaeg 10 aastat, kuid mõlema rühma puhul võib tähtaeg katkeda vaide- ja

1 majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ § 4 lg 1 p 3 kohaselt võib suunata tegevused romadele 2 kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ § 11 lg 3 p 6 ja 15 lg 4

5

kohtumenetluse ajaks. Volitusnorm võimaldab täpsustada tähtaegu põhimääruses, näiteks

süsteemilogide (teave registris tehtavate toimingute kohta) tähtajad võivad olla lühemad.

Lõikes 6 nimetatakse vastutav töötleja, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Lisaks

ÜSS2021_2027 alusel kogutavatele andmetele on registris veel teiste seaduste alusel sisestatud

andmeid.

Kooskõla põhiseadusega. Seaduses on selgelt reguleeritud isikuandmete töötlemine.

Isikuandmete kogumine, säilitamine, kasutamine ja avalikustamine on eraelu puutumatuse riive

põhiseaduse (edaspidi PS) § 26 tähenduses, kuid muudatused on tehtud kooskõlas PS § 11

nõudega, mis lubab põhiõiguste piiramist üksnes põhiseadusega kooskõlas ja

proportsionaalselt. Samuti on järgitud PS § 3 esimest lauset, mille kohaselt riigivõimu

teostatakse ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Muudatustega on tagatud seadusereservatsiooni põhimõtte järgimine: põhiõigusi puudutavad

olulised otsused on langetanud seadusandja ning täitevvõimu volitusnormid on täpsed, selged

ja vastavad piirangu intensiivsusele. Seaduses on määratletud isikuandmete töötlemise

olukorrad ja eesmärgid, isikuandmete kategooriad ning säilitamise tähtajad. Määrus täpsustab

seaduse norme üksnes selge volitusnormi alusel.

Isikuandmete töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 põhimõtetele:

seaduslikkus, eesmärgipiirang, andmete minimaalsus, täpsus, säilitamise piirang, turvalisus ja

vastutus. Seega on muudatused kooskõlas põhiseaduse ja andmekaitse nõuetega. Seadus ei loo

uusi nõudeid, seega ei mõjuta muudatused isikute kohta kogutavate ja töödeldavate andmete

mahtu ega ulatust.

Eelnõu § 1 punktides 5 ja 11 välistatakse isiku õigus nõuda toetuse andjalt intressi alusetult

saadud raha eest riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 23 punkti 1 alusel. Isiku tuginemist

RVastS § 23 punktile 1 ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine

valdkondlikes õigusaktides – kui valdkondlikes õigusaktides erisäte puudub, tuleb lähtuda

intressinõude esitamist võimaldavast üldregulatsioonist. Riigivastutuse seadus laieneb

kõikidele avalik-õiguslikele suhetele, mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni.

RVastS § 23 punktis 1 nimetatud intress teenib ebaõigluse heastamise eesmärki; eesmärk on

panna isik sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui avalik võim poleks tema vara, sh talle

määratud toetussumma arvel alusetult rikastunud3.

Seega riik ei pea intresse maksma, kuna tegemist on toetusega ja isik ei saa toetusega saadud

raha enda omaks pidada.

Alusetu rikastumise normide eesmärk on tagastada alusetult saadud vara koos asja viljaga (raha

puhul on selleks intress). Riigikohus on märkinud, et alusetu rikastumise sätete alusel millegi

väljamõistmise eelduseks on see, et asja on saanud see isik, kellele nõue esitatakse4. Riigikohus

on sedastanud maksuasjas, et isikul ei ole õigust RVastS alusel nõuda intressi rahasummalt, mil

raha on isiku pangakontol õigusvastaselt arestitud, sest see ei olnud maksuhalduri (riigi)

valduses5.

3 Riigikohtu halduskolleegiumi 20. veebruari 2014. a otsus nr 3-3-1-81-13, p 15 4 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2008. a otsus nr 3-3-1-48-08, p 14 5 Riigikohtu halduskolleegiumi 03. aprilli 2020. a otsus nr 3-17-98, p 26

6

Kuivõrd toetuse saajatelt tagasi küsitud raha suunatakse uuesti teiste projektide toetamiseks6,

siis ei ole raha riigi valduses ja riik ei saa tagasinõutud summalt intressi teenida, tuleb intressi

välistamist sel motiivil lugeda põhjendatuks. Selle käsitlusega on nõustunud ka õiguskantsler.7

Kuna põhiseaduse §-st 25 ei tulene seadusandjale kohustust tagada isikule õigusvastaselt

tekitatud kahju heastamine just alusetu rikastumise regulatsiooni alusel intressi makstes, siis on

muudatus kooskõlas põhiseadusega. Isikul on võimalik nõuda talle tekitatud kahju RVastS

muude sätete alusel.

Sarnane säte on kehtestatud analoogseteks olukordadeks Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 126 lõikes 4 ning on mõistlik, kui sama

põhimõtet järgitakse läbivalt kõigi rakenduskavade rakendamisel. Lisaks ei ole isikutele RVastS

§ 23 punkti 1 kohase intressinõude maksmiseks riigieelarves rahalisi vahendeid ette nähtud.

RVastS intressi välistamise põhimõte kohaldub ka siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade rakendamisel, sest neile kohaldatakse ÜSS2021_2027 1. ja 2. peatükis

sätestatut 4. peatüki erisustega (ÜSS2021_2027 § 1 lõige 4).

Võimalik põhiseaduse riive toetuse saajatele esineb RvastS intressinõude välistamisel.

Riigikohus on leidnud, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele8. Kuna tegemist on

toetusega ja isik ei saa toetusega saadud raha enda omaks pidada, siis omandiõigus toetusele

tekib alles siis, kui isik on kõik oma kohustused täitnud (nt kestvusnõue pärast projektile

lõppmakse tegemisest 5 aastat). Seega ei ole tegemist põhiseadusliku riivega isiku

omandiõigusele.

Eelnõu § 1 punktis 6 sätestatakse eesti keele kasutamisest erisus. Interregi programmidele

kohalduv regulatsioon on sätestatud ÜSS2021_2027 3. peatükis. Interregi programmide alusel

toetuste andmine ja rakendamine on seni toimunud vastavalt programmi juhisele, inglise keeles

Programme Manual’idele. Sellise käitumise aluseks on olnud põhimõte, et toetuste taotlemine

ei ole isikute kohustus ning toetuse saamiseks tuleb järgida toetuse saamise reeglistikku.

Interregi programmid on piiriülesed ning seetõttu on nende töökeeleks levinuim võõrkeel –

inglise keel. Kuna aga Programme Manual ei ole Eesti õigusruumi mõistes seadus, siis tuleb

töökeel põhiseadusega kooskõlas oleva menetluse tagamiseks sätestada seaduses ning

asjakohane õigusakt on siinkohal ÜSS2021_2027.

Põhiseaduse § 52 lõige 3 annab võimaluse sätestada seaduses riigiasutuses ning kohtu- ja

kohtueelses menetluses võõrkeelte kasutamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõike 1

kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kasutatakse

haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 10 lõike 3 kohaselt

sätestatakse kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus asjakohaste seadustega.

Samuti lubab keeleseaduse § 13 kasutada riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning

nende ametnikul ja töötajal mõlemale poolele sobivat keelt.

Põhiseadusest endast tulenevad piirangutega on arvestatud. Oluline on rõhutada, et Interreg

programmides osalevad juriidilised isikud erinevatest riikidest. Inglise keel on rahvusvahelises

koostöös üldtunnustatud töö- ja suhtluskeel, mistõttu on see kõige sobivam Interregi

programmides kasutamiseks.

6 ühissätete määruse artikkel 103 lg 3 7 Intressi maksmise välistamine alusetult tagasinõutud toetuselt.pdf 8 Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsus asjas 3-3-1-77-12, p 18

7

Juba kehtiva näitena võib välja tuua välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(edaspidi VRKS), mille alusel viiakse läbi haldusmenetlust rahvusvahelise kaitse andmiseks.

Kohaldub haldusmenetluse seadus, ent asjakohased erisused sätestab VRKS. VRKS § 10 lõike

2 punkti 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal

õigus saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva pärast rahvusvahelise kaitse

taotluse või elamisloa taotluse esitamist suuliselt ja kirjalikult keeles, mida ta mõistab, teavet

oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi,

teavet andvate organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse menetluse ajakava ning kohustuste

täitmata jätmise tagajärgede kohta. Kaitse taotlejale teabe andmisele kohaldub haldusmenetluse

seadus, kuid eriseaduses on sätestatud norm, et seda võib teha võõrkeeles.

Seega, põhiseaduse § 52 lõike 3 alusel on võimalik sätestada erinorm võrreldes HMS-i ja

keeleseaduse regulatsiooniga. Käesolev säte võimaldab Interregi programmidega seotud

haldusmenetlusi ning vaidemenetlusi viia läbi inglise keeles, mis on olnud seni kehtiv praktika,

aga seaduse tasemel praeguseni vastavalt reguleerimata. Inglise keele ametliku keelena

sätestamine ei riku toetuse saaja õigust ja võimalust osaleda neid puudutavas haldusmenetluses,

kuna juba enne konkreetse projektiga seotud menetluse algust on vajalik heal tasemel inglise

keelt vallata, et saada aru programmi juhendmaterjalist, nende aluseks olevatest õigusaktidest,

näidisdokumentidest, samuti selleks, et leida endale piiriülene partner ja temaga projekti sisus

kokku leppida. Samuti on projektitaotluse kohustusliku lisana vaja anda kinnitus, et taotleja

valdab piisavalt inglise keelt, et projekt korrektselt ellu viia. Kokkuvõtlikult – konkreetne

projektis osaleja on juba enne haldusmenetluse osaliseks saamist kinnitanud ja näidanud, et

valdab inglise keelt tasemel, mis tagab tema sisulise võimaluse menetluses kaasa rääkida,

vajadusel selgitusi anda, aga ka enda õigusi kaitsta.

Eelnõu § 1 punktis 7 korrastatakse § 40 lõikes 1 andmekogu eesmärgi sõnastust. Tegemist ei

ole sama haldamise keskkonnaga, mida reguleerib ÜSS2021_2027 § 21. Andmete töötlemise

kohustus elektrooniliselt tuleneb ühissätete määruse artikli 72 lõike 1 punktist e. Muudatusega

nimetatakse kõik andmekogu pidamise eesmärgi elemendid. Võimalusel on püütud

regulatsiooni hoida sarnasena toetuste haldamise registri regulatsioonile, mis on käesoleva

eelnõu punktis 4.

Eelnõu § 1 punktis 8 nimetatakse isikuandmed, mida kantakse registrisse, järgides analoogset

põhimõtet, mis on toodud käesoleva eelnõu § 1 punktis 4. Andmekogus töödeldakse

isikuandmeid, mis on vajalikud toetuse taotlemiseks ja makse tegemiseks. Need on toetuse

taotleja üldandmed ning arvelduskonto number (vt üldandmete kohta eelnõu punkti 4 § 21 lg 4

selgituse juures). Üldandmetest töödeldakse Interregi programmide ühtses elektroonilises

seiresüsteemis Jems (Joint electronic monitoring system) taotleja füüsilisest isikust esindaja

nime ja kontaktandmeid. Riigi Tugiteenuste Keskus on isikuandmete vastutava töötlejana

õigustatud isikuandmeid töötlema seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Seadusjärgsed

kohustused toetuse andmisel tulenevad (EL) määrustest 2021/1060 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi

ERF) ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg)

erisätteid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 94–158).

Eelnõu § 1 punktides 9 ja 10 korrastatakse andmekogu regulatsiooni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 art 3 lg 3 punkti c kohaselt toetatakse

Interregi programmide raames ERFist kogemuste vahetamist, uuenduslikke käsitlusviise ja

suutlikkuse suurendamist, et (Interact):

i) ühtlustada ja lihtsustada Interregi programmide rakendamist ning toetada nende tulemuste

ärakasutamist;

8

ii) ühtlustada ja lihtsustada võimalikke koostöömeetmeid, millele osutatakse määruse (EL)

2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktis vi;

iii) toetada Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste asutamist, toimimist ja rakendamist.

Interact’i ühtlustamise ja lihtsustamise valdkonnas on kaks juhtalgatust, mis pakuvad

sihtrühmadele lisasuutlikkust.

Ühtlustatud rakendusvahendid (Harmonised Implementation Tools, HIT) on loodud koos

Interregi programmidega, et ühtlustada ja lihtsustada programmi juhtimist. Alates programmist

HIT on Interact välja töötanud uue 2021–2027. aasta Interregi programmide ühtse elektroonilise

seiresüsteemi Jems, mille tellijaks oli Viini Linnavalitsus kui Interact’i 2014–2020. aasta

programmi ja sellele järgnenud 2021–2027. aasta programmi toetuse saaja. Programmide

korraldusasutused saavad Jems’i kasutada litsentsilepingute alusel. Aastateks 2021–2027 on

sõlmitud 52 litsentsilepingut Jems’i kasutamiseks, mis tähendab, et see toetab praegusel

perioodil enamiku Interregi programmide e-seiret.

Riigi Tugiteenuste Keskus sõlmis Viini Linnavalitsusega litsentsilepingu 14. aprillil 2021. a .

Viini Linnavalitsus pakub litsentsisaajale tarkvara sellisel kujul, nagu see on, tasuta, kuid omal

vastutusel ja kulul. Viini Linnavalitsus omab kõiki litsentsitud toodetega seotud õigusi,

omandiõigusi ja huve. Jems on loodud sihitult Interreg programmidele mõeldes, arvestades

Interregi programmide piiriülest iseloomu, niisiis on võimalik selles ka mitte-Eesti isikutele

verifitseeritud juurdepääs anda, mis ei oleks Eesti-siseste analoogsete süsteemide puhul

võimalik. Ning kuna Jems on loodud Euroopa Liidu toetuse eest, on selle kasutamine

rakendusasutustele tasuta.

Riigi Tugiteenuste Keskus on litsentsilepingust lähtuvalt Jems’i sisestatud andmete volitatud

kasutaja, ent tulenevalt litsentsilepingu punktist 8.2, mis sätestab, et Viini Linnavalitsus ei

garanteeri tarkvara vastavust mis tahes seadustele, eelkõige Euroopa isikuandmete kaitse

üldmäärusele ((EL) 2016/679), on Riigi Tugiteenuste Keskus kohustatud kontrollima nendele

nõuetele vastavust.

Eeltoodust tulenevalt on Riigi Tugiteenuste Keskusel vaja järgida kõiki isikuandmete kaitse EL

ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevaid reegleid, ent kuna andmed ei asu Riigi Tugiteenuste

Keskuse valduses, siis ei saa Jems’i lugeda andmekoguks ning siseriiklikult Jems’i

põhimääruse kehtestamiseks õiguslik alus puudub. Eeltoodust tulenevalt tunnistatakse

kehtetuks kehtivas seaduses olev punkt, mis andis volituse Jems’i põhimääruse kehtestamiseks.

Eelnõuga sätestatakse, et Riigi Tugiteenuste Keskus on Jems’i isikuandmete vastutav töötleja.

Eelnõu § 1 punkt 12 täpsustatakse siseturvalisuspoliitika fondide erimeetmete rakendamist.

Siseturvalisuspoliitika fondide määruste9 kohaselt on erimeetmed fondi eesmärkidele vastava

liidu lisaväärtusega riikidevahelised või riiklikud projektid, mille jaoks võivad üks, mitu või

kõik liikmesriigid saada oma programmi jaoks lisaeraldise. Toetuse taotlemist korraldab ning

taotlusvoore viib läbi Euroopa Komisjon kooskõlas fondipõhiste määrustega, st toetuse

taotlemine ei toimu Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 “Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused” 2. peatükis sätestatud taotluste menetlemise korra

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud

Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–

93).

9

kohaselt. Kuna taotluse esitab Euroopa Komisjonile korraldusasutus (Siseministeerium), siis on

korraldusasutuse tööprotseduurides kirjeldatud taotluse koostamise ja esitamisega seotud

töökorraldus. Erimeetmete rakendamiseks määrab Euroopa Komisjon toetuse taotlemise

tingimused ja kuulutab välja erimeetmete taotlusvooru, korraldusasutus esitab projektitaotluse

Euroopa Komisjonile ning Euroopa Komisjon omakorda rahuldab taotluse või jätab taotluse

rahuldamata. See tähendab, et toetuse andmist ei otsusta Siseministeerium, vaid Euroopa

Komisjon määrab toetuse taotlemise tingimused ning teeb taotluse rahuldamise otsused sh

otsuse toetuse lisamise kohta vastava fondi rakenduskavasse. Eelnevast tulenevalt ei ole

asjakohane TAT käskkirja vormistamine, kuivõrd Siseministeerium ei määratle toetatavaid

tegevusi ega nende sihtotstarvet ning reeglina ei otsusta tegevuste elluviijat. Seetõttu on

praktikas sõlmitud elluviijatega toetusleping, milles fikseeritakse projekti elluviimine vastavalt

Euroopa Komisjonile esitatud projektitaotlusele ning saadud rahastusotsusele. Muudatus on

vajalik, et ÜSS2021_2027-s oleks arvestatud siseturvalisuspoliitika fondide erimeetmete

elluviimise eripäradega.

Eelnõu § 1 punkt 13 korrastab viitevea. ÜSS2021_2027 § 58 lõikes 1 on ekslikult viidatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147 artiklile 20, korrektne on viidata

sama määruse artiklile 22.

Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seadus, kuna selle

rakendamise aeg on möödas, sh on saabunud kõikide toetatud projektide projektijärgsete

kohustuste tähtajad, lahendatud on vaidlused ning andmete säilitamise tähtajad on möödunud.

Seeläbi muutuvad kehtetuks seaduse alusel antud rakendusaktid, mis on antud üksnes selle

seaduse alusel (loetelu on toodud seletuskirja punktis 8).

Kehtetuks ei muutu need rakendusaktid, mis on antud ka teiste seaduste alusel, näiteks Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning

toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele õigusele

ÜSS2021_2027 on EL õiguse rakendamise seadus ning lähtub ühissätete määrusest ja

fondimäärustest. Peaasjalikult on ÜSS2021_2027 eesmärk sätestada rakendusüsteem Eestis.

6. Seaduse mõjud

Seaduse muudatustega ei kaasne sotsiaalset mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule. Kuna reeglid

muutuvad täpsemaks, võib eelduslikult täheldada mõju isikutele, kes täidavad rakendusasutuste

(ministeeriumid, v.a Välisministeerium ja Riigikantselei) ja rakendusüksuste ülesandeid (RTK,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus). Asutuste

töökoormusele mõju ei ole.

Toetuse saajaid mõjutab vähesel määral riigivastutuse seaduse intressinõude välistamine.

Alates 2021. aastast on seitsmele toetuse saajale välja makstud intressinõudeid kokku

558 319,37 eurot. Nõuetest kõige väiksem on 2 209,21 eurot ja kõige suurem on 212 845,14

eurot. Toetuse saaja võib siin kontekstis olla nii juriidiline isik kui ka füüsiline isik, juriidilistest

isikutest nii äriühingud kui ka mittetulundusühingud; lisaks sihtasutused ja kohaliku

omavalitsuse üksused. Põhiseaduse riive aspektid on toodud seletuskirjas eelnõu § 1 punktide

10

5 ja 11 juures. Kuigi edaspidi ei ole võimalik nõuda alusetult tagasinõutud toetuselt

riigivastutuse seaduses ettenähtud intressi, on toetuse saajal võimalik riigi ebaõige käitumise

suhtes esitada kahju hüvitamise nõue. Võrdlusena kui intressinõude korral ei pea reaalset kahju

näitama, selleks on seaduses kaalutud määr, siis riigivastutuse korras kahju hüvitamise nõude

puhul peab toetuse saaja reaalse kahju tõendama (näitena kui toetuse saaja tõendab, et pidi

kulude katmiseks võtma laenu ja see laenuintress on kulu, mida neil poleks olnud, kui nad

oleksid õiguspärase toetuse kätte saanud).

Käimasoleval perioodil on ühtekuuluvuspoliitika fondidest Eestil EL vahendeid jagada

3 369 336 786 eurot. Seni on toetatud 4981 projekti summas 2 801 959 471 eurot (83%), millest

välja on makstud 922 289 792 eurot (27%). Toetuste statistika on leitav käimasoleva

rakendusperioodi 2021–2027 ja eelmise rakendusperioodi 2014–2020 valdkondade ja fondide

lõikes veebilehelt: Toetuste statistika | Riigi Tugiteenuste keskus.

Seaduses on selgelt reguleeritud isikuandmete töötlemine. Seaduse alusel töödeldakse toetuse

taotleja, juriidilisest isikust toetuse taotleja esindaja ja projekti tegevustes osaleja isikuandmeid.

Seadus ei loo uusi nõudeid, seega ei mõjuta muudatused isikute kohta kogutavate ja

töödeldavate andmete mahtu ega ulatust. Seega seaduse muudatustel mõju ei ole, küll aga

eelnimetatud isikud teavad, milliseid andmeid toetuse haldamisel töödeldakse ja nende usaldus

riigi vastu kasvab, kuna saavad parema selguse, mismoodi ja kui kaua nende andmeid

töödeldakse.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. Kuna riigivastutuse seaduse alusel

intressinõudeid enam esitada ei saa, tekib riigil kokkuhoid nendelt kuludelt. Alates 2021. aastast

on toetuse saajatele välja makstud intressinõudeid 558 319,37 eurot. (sh Riigi Tugiteenuste

Keskusel kuue nõude alusel kokku 545 519,44 eurot ja SA-l Keskkonnainvesteeringute Keskus

üks nõue summas 11 799,98 eurot).

8. Rakendusaktid

Muudetakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrust nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“ (seletuskirja lisa 1).

Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamisega muutuvad kehtetuks

järgmised rakendusaktid:

1. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2005. a määrus nr 231 „Struktuuritoetuse andmist

korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord“;

Struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord–

Riigi Teataja

2. Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määrus nr 81 „Struktuuritoetuse rakendusasutuste

ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute

meetmete loetelu kinnitamine“;

Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja

kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine–Riigi Teataja

3. Vabariigi Valitsuse 21. septembri 2004. a määrus nr 301 „Euroopa Ühenduse algatuse

EQUAL vahendite taotlemise kord“;

Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL vahendite taotlemise kord–Riigi Teataja

4. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrus nr 179 „Ühtekuuluvusfondi vahendite

taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevus ja ülesanded, vahendite

11

andmise, kasutamise ja auditeerimise tingimused ja kord ning toetuse kasutamise

lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord“;

Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste

pädevus ja ülesanded, vahendite andmise, kasutamise ja auditeerimise tingimused ja

kord ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord–

Riigi Teataja

5. rahandusministri 14. juuli 2005. a määrus nr 53 „Struktuuritoetustest rahastatud

objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“;

Struktuuritoetustest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele

viitamise tingimused ja kord–Riigi Teataja

6. rahandusministri 15. juuli 2005. a määrus nr 54 „Struktuuritoetuse kasutamise seire ja

hindamise üldised tingimused ja kord“;

Struktuuritoetuse kasutamise seire ja hindamise üldised tingimused ja kord–Riigi

Teataja

7. rahandusministri 2. aprilli 2007. a määrus nr 22 „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse

väljamaksmise ja kasutamise finantsaruannete esitamise kord ja aruannete vormid“;

Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse väljamaksmise ja kasutamise finantsaruannete

esitamise kord ja aruannete vormid–Riigi Teataja

8. rahandusministri 19. augusti 2005. a määrus nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise

üldised tingimused ja kord“;

Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord–Riigi Teataja

9. rahandusministri 27. veebruari 2006. a määrus nr 15 „Abikõlblike kulude määramise

üldised tingimused ja kord“;

Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord–Riigi Teataja

10. regionaalministri 26. augusti 2005. a määrus nr 11 „Euroopa Ühenduse algatuse Interreg

programmide elluviimise kord“;

Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide elluviimise kord–Riigi Teataja

11. majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. oktoobri 2005. a määrus nr 130 „„Eesti

riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse

programmdokumendi aastateks 2004-2006“ meetmete 1.2, 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 4.1 ja 4.5

raames antava struktuuritoetuse kasutamise seire eeskiri“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse

programmdokumendi aastateks 2004-2006" meetmete 1.2, 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 4.1 ja 4.5

raames antava struktuuritoetuse kasutamise seire eeskiri–Riigi Teataja

12. põllumajandusministri 19. oktoobri 2006. a määrus nr 99 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–

2006“ kolmanda prioriteedi toetuse kasutamise seire eeskiri“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004–2006” kolmanda prioriteedi toetuse kasutamise seire

eeskiri–Riigi Teataja

13. rahandusministri 24. novembri 2005. a määrus nr 72 „Riikliku arengukava 5. prioriteedi

raames antava struktuuritoetuse kasutamise seire eeskiri“;

Riikliku arengukava 5. prioriteedi raames antava struktuuritoetuse kasutamise seire

eeskiri–Riigi Teataja

14. majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. septembri 2006. a määrus nr 80 „„Eesti

riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme nr 1.2 „Inimressursi arendamine

ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks“ osa „Koolitustoetus“

tingimused“;

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 1.2 «Inimressursi arendamine

12

ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa «Koolitustoetus»

tingimused–Riigi Teataja

15. majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. septembri 2006. a määrus nr 83 „„Eesti

riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme nr 1.2 „Inimressursi arendamine

ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks“ osa „Koolituskava“

tingimused“;

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 1.2 «Inimressursi arendamine

ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa «Koolituskava»

tingimused–Riigi Teataja

16. Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2005. a määrus nr 265 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–

2006“ meetme 1.4 „Haldussuutlikkuse tõstmine“ rakendamiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ning kord“;

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse

programmdokumendi 2004–2006» meetme 1.4 «Haldussuutlikkuse tõstmine»

rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord–Riigi Teataja

17. majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. aprilli 2004. a määrus nr 74 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme nr 2.1 „Ettevõtete arengu

toetamine“ osa „Nõustamistoetus“ tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.1 "Ettevõtete arengu

toetamine" osa "Nõustamistoetus" tingimused–Riigi Teataja

18. majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. aprilli 2004. a määrus nr 75 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme nr 2.1 „Ettevõtete arengu

toetamine“ osa „Alustavate ettevõtjate starditoetus“ tingimused“;

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.1 «Ettevõtete arengu

toetamine» osa «Alustavate ettevõtjate starditoetus» tingimused–Riigi Teataja

19. majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. septembri 2005. a määrus nr 114 „„Eesti

riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 2.1 „Ettevõtete arengu toetamine“

osa „Ekspordiplaani programm“ tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 2.1 "Ettevõtete arengu toetamine"

osa "Ekspordiplaani programm" tingimused–Riigi Teataja

20. majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. aprilli 2004. a määrus nr 72 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme nr 2.2 „Ettevõtluse infrastruktuuri

arendamise toetamine“ osa tingimused“;

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006» meetme nr 2.2 «Ettevõtluse infrastruktuuri

arendamise toetamine» osa tingimused–Riigi Teataja

21. majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. augusti 2005. a määrus nr 97 „„Eesti

riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme nr 2.3 „Teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni edendamine" osa "Tehnoloogia arenduskeskused“ tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse

13

ning innovatsiooni edendamine" osa "Tehnoloogia arenduskeskused" tingimused–Riigi

Teataja

22. majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. mai 2005. a määrus nr 58 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 2.3 „Teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni edendamine" osa "Teaduse tippkeskuste programm“ rakendamiseks

struktuuritoetuse andmise tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni edendamine" osa "Teaduse tippkeskuste programm" rakendamiseks

struktuuritoetuse andmise tingimused–Riigi Teataja

23. majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. märtsi 2007. a määrus nr 10 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme number 2.3 „Teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine“ osa „Teadus- ja tehnoloogiaparkide

investeeringute toetamise programm“ tingimused“;

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006” meetme number 2.3 “Teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine” osa “Teadus- ja tehnoloogiaparkide

investeeringute toetamise programm” tingimused–Riigi Teataja

24. majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. mai 2005. a määrus nr 51 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme nr 2.3 „Teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni edendamine“ osa „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine“

tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni edendamine" osa "Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine"

tingimused–Riigi Teataja

25. majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2006. a määrus nr 28 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004 –2006“ meetme nr 2.3 „Teadus- ja arendustegevuse

ja innovatsiooni edendamine“ osa „Innovatsiooniteadlikkuse programm“ tingimused“;

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004 –2006” meetme nr 2.3 “Teadus- ja arendustegevuse

ja innovatsiooni edendamine” osa “Innovatsiooniteadlikkuse programm” tingimused–

Riigi Teataja

26. majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. mai 2004. a määrus nr 122 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme nr 2.3 „Teadus- ja arendustegevuse

ja innovatsiooni edendamine“ osa „Spinno programm“ tingimused“;

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse

ja innovatsiooni edendamine» osa «Spinno programm» tingimused–Riigi Teataja

27. majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. märtsi 2005. a nr 34 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme nr 2.3 „Teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni edendamine“ osa „Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri

arendamise programm“ tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse

14

ning innovatsiooni edendamine" osa "Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri

arendamise programm" tingimused–Riigi Teataja

28. majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. oktoobri 2005. a määrus nr 132 „„Eesti

riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme number 2.3 „Teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine“ osa „Ettevõtlusinkubatsiooni

programm“ tingimused“;

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006» meetme number 2.3 «Teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Ettevõtlusinkubatsiooni

programm» tingimused–Riigi Teataja

29. majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. mai 2004. a määrus nr 126 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 2.4 „Turismi arendamine“ osade

„Turismi tootearendus ja turundus“ ning „Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine“

tingimused“

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 2.4 "Turismi arendamine" osade

"Turismi tootearendus ja turundus" ning "Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine"

tingimused–Riigi Teataja

30. majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. aprilli 2005. a määrus nr 44 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse

programmdokumendi aastateks 2004-2006“ meetme 2.4 „Turismi arendamine“ osa

„Keskvalitsuse turismiinvesteeringu projektid“ tingimused ning toetuse kasutamise

kava koostamise kord“

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse

programmdokumendi aastateks 2004-2006» meetme 2.4 «Turismi arendamine" osa

"Keskvalitsuse turismiinvesteeringu projektid" tingimused ning toetuse kasutamise

kava koostamise kord–Riigi Teataja

31. põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määrus nr 36 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument

aastateks 2004–2006“ meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“

tingimused“;

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006” meetme 3.1 “Investeeringud

põllumajandustootmisse” tingimused–Riigi Teataja

32. põllumajandusministri 16. aprilli 2004. a määrus nr 39 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument

aastateks 2004–2006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise

parandamise investeeringutoetus“ tingimused“;

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006” meetme 3.2 “Põllumajandussaaduste

töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus” tingimused–Riigi Teataja

33. põllumajandusministri 28. juuli 2004. a nr 126 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa

Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“

meetme 3.3 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ tingimused“;

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004–2006” meetme 3.3 “Majandustegevuse mitmekesistamine

maapiirkonnas” tingimused–Riigi Teataja

15

34. põllumajandusministri 10. juuni 2005. a määrus nr 66 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–

2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused“;

““Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004–2006” meetme 3.4 “Integreeritud maaparandus”

tingimused–Riigi Teataja

35. põllumajandusministri 29. oktoobri 2004. a nr 176 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa

Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-

2006“ meetme 3.5 „Külade taastamine ja arendamine“ tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.5 "Külade taastamine ja

arendamine" tingimused"–Riigi Teataja

36. põllumajandusministri 5. juuni 2006. a määrus nr 66 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–

2006“ meetme 3.6 „Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede“

tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004–2006" meetme 3.6 "Kohaliku initsiatiivi arendamine –

LEADER-tüüpi meede" tingimused–Riigi Teataja

37. põllumajandusministri 3.märtsi 2006. a määrus nr 31 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–

2006“ meetme 3.7 „Metsamajandus“ tingimused“ ;

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004–2006» meetme 3.7 «Metsamajandus» tingimused»–Riigi

Teataja

38. põllumajandusministri 3. juuni 2005. a määrus nr 63 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–

2006“ meetme 3.8 „Nõuande- ja teabeleviteenuste toetamine“ tingimused“

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004–2006” meetme 3.8 “Nõuande- ja teabeleviteenuste

toetamine” tingimused–Riigi Teataja

39. põllumajandusministri 21.juuli 2005. a määrus nr 83 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-

2006“ meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ tingimused“

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument 2004-2006» meetme 3.9 «Kalalaevastiku püügivõimsuse

reguleerimine» tingimused–Riigi Teataja

40. põllumajandusministri 30. juuli 2004. a määrus nr 127 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-

2006“ meetme 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine“ tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument 2004-2006" meetme 3.10 "Kalalaevastiku moderniseerimine ja

uuendamine" tingimused–Riigi Teataja

41. põllumajandusministri 15. aprilli 2004. a määrus nr 37 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument

aastateks 2004-2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse

meetmed“ alameetme 3.11.1 „Kala ja vesiviljelustoodete töötlemise

investeeringutoetus“ tingimused“;

16

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.11 "Kalanduse käitlemisketi

investeeringutoetuse meetmed" alameetme 3.11.1 "Kala ja vesiviljelustoodete

töötlemise investeeringutoetus" tingimused–Riigi Teataja

42. põllumajandusministri 15. aprilli 2004. a määrus nr 38 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument

aastateks 2004-2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse

meetmed“ alameetme 3.11.2 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ tingimused“;

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006» meetme 3.11 «Kalanduse käitlemisketi

investeeringutoetuse meetmed» alameetme 3.11.2 «Vesiviljeluse investeeringutoetus»

tingimused–Riigi Teataja

43. põllumajandusministri 17. jaanuari 2005. a määrus nr 3 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-

2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed“

alameetme 3.11.3 „Kalasadamate moderniseerimine» tingimused“;

««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument 2004-2006» meetme 3.11 «Kalanduse käitlemisketi

investeeringutoetuse meetmed» alameetme 3.11.3 «Kalasadamate moderniseerimine»

tingimused»–Riigi Teataja

44. põllumajandusministri 15. oktoobri 2004. a määrus nr 166 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-

2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed“

alameetme 3.11.4 „Sisevete kalanduse investeeringutoetus“ tingimused“;

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004-2006” meetme 3.11 “ Kalanduse käitlemisketi

investeeringutoetuse meetmed” alameetme 3.11.4 “Sisevete kalanduse

investeeringutoetus” tingimused”–Riigi Teataja

45. põllumajandusministri 4. oktoobri 2005. a nr 99 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa

Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“

meetme 3.12 „Muud kalandusega seotud meetmed“ alameetme 3.12.1 „Kalanduse

restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed“ tingimused“;

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004-2006” meetme 3.12 “Muud kalandusega seotud meetmed”

alameetme 3.12.1 “Kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed”

tingimused–Riigi Teataja

46. põllumajandusministri 17. novembri 2005. a määruse nr 111 „„Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-

2006“ meetme 3.12 „Muud kalandusega seotud meetmed“ alameetme 3.12.2 „Uute

turgude leidmine“ tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument 2004-2006" meetme 3.12 "Muud kalandusega seotud meetmed"

alameetme 3.12.2 "Uute turgude leidmine" tingimused–Riigi Teataja

47. majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2004. a määrus nr 152 „“Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 4.1 "Transpordi infrastruktuuri

arendamine" tingimused ning toetuse kasutamise kava koostamise kord“;

17

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.1 "Transpordi infrastruktuuri

arendamine" tingimused ning toetuse kasutamise kava koostamise kord–Riigi Teataja

48. keskkonnaministri 22. märtsi 2005. a määrus nr 18 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa

Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–

2006“ 4. prioriteedi „Infrastruktuur ja kohalik areng“ meetme 4.2 „Keskkonna-

infrastruktuuri arendamine“ raames toetuse andmise tingimused“

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006» 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik

areng» meetme 4.2 «Keskkonna-infrastruktuuri arendamine» raames toetuse andmise

tingimused–Riigi Teataja

49. majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. juuni 2004. a määrus nr 151 „„Eesti riikliku

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme nr 4.5 „Infoühiskonna arendamine“

tingimused ja toetuse kasutamise kava koostamise kord“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 4.5 "Infoühiskonna arendamine"

tingimused ja toetuse kasutamise kava koostamise kord–Riigi Teataja

50. regionaalministri 20. aprilli 2006. a määrus nr 4 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa

Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-

2006“ meetme 4.6 „Kohalik sotsiaal-majanduslik areng“ osa 4.6.1 „Kohaliku füüsilise

elukeskkonna arendamine“ tingimused ning kohaliku omavalitsuse

investeeringutoetuse kava koostamise kord“

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.6 "Kohalik sotsiaal-majanduslik

areng" osa 4.6.1 "Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine" tingimused ning

kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava koostamise kord–Riigi Teataja

51. regionaalministri 20. aprilli 2006. a määrus nr 5 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa

Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-

2006“ meetme 4.6 „Kohalik sotsiaal-majanduslik areng“ osa 4.6.2 „Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamine“ tingimused“;

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.6 "Kohalik sotsiaal-majanduslik

areng" osa 4.6.2 "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" tingimused–Riigi

Teataja

52. rahandusministri 11. jaanuari 2005. a määrus nr 6 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa

Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“

meetmest 5.1 „Programmi juhtimine ja rakendamine” ja meetmest 5.2 „Teavitamine,

avalikustamine ja arvutiseerimine” toetuse andmise tingimused“.

”Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004–2006” meetmest 5.1 „Programmi juhtimine ja rakendamine”

ja meetmest 5.2 „Teavitamine, avalikustamine ja arvutiseerimine” toetuse andmise

tingimused–Riigi Teataja

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras ja ei vaja ajaliselt hilisemat jõustumise aega, kuna seaduse

muudatused kajastavad praktikas kasutusel olevaid asjaolusid.

10. Eelnõu kooskõlastamine

18

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele,

Riigikantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile. Ettepanekud ja eelnõu

koostajate tagasiside neile on toodud kooskõlastustabelis (seletuskirja lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 1 Rakendusakti kavand

Lisa 2 Kooskõlastustabel

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse

seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

Vabariigi Valitsuse määrus

,,Struktuuritoetuse registri põhimäärus“

Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 lõike 3, perioodi 2014–

2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõike 4, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõike 2 ja välissuhtlemisseaduse §

8 lõike 6 alusel.

§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja ning andmeandjad

§ 4 Registrisse kantavad andmed

§ 15 tunnistatakse kehtetuks

§ 154 Juurdepääs sündmuste infosüsteemile

§ 155 Sündmuste infosüsteemi logiandmed

1

Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks

tunnistamise seaduse eelnõu juurde

Kooskõlastaja ja kommentaar Selgitus

Justiits- ja Digiminsteerium - kooskõlastatud

märkustega

1. Eelnõu § 1 punkt 5 (riigivastutuse välistamine)

– juhime tähelepanu, et kehtiv ÜSS2021_2027 §

29 lg 4 juba reguleerib intressi kohaldamist

rakenduskavade puhul spetsiifiliselt.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 p 1

kohaldub üksnes juhul, kui puudub

eriregulatsioon (RVastS § 22 lg 2).

ÜSS2021_2027 on eriseadus võrreldes RVastS-

ga, mis on üldseadus. Eriseaduse regulatsioon

välistab automaatselt üldseaduse kohaldamise

reguleeritud osas. Antud juhul on juba

eriregulatsioon olemas, mistõttu tekiks

kavandatava ÜSS2021_2027 § 29 lg 8

täiendusega vastuolu kehtiva regulatsiooniga

(kehtivat § 29 lg-t 4 ei ole eelnõu kohaselt kavas

ka muuta). Seega rakenduskavade puhul kehtib

ÜSS2021_2027 § 29 lg 4 intressi regulatsioon

ning RVastS § 23 p 1 ei kohaldu juba praegu

rakenduskavadele, kuna ÜSS2021_2027 sisaldab

eriregulatsiooni. Palume jätta kavandatav § 29 lg

8 eelnõust välja, kuna muudatus oleks üleliigne

ning tekitaks segadust, justkui oleks varem

RVastS § 23 p 1 kohaldunud.

Arvestamata jäetud. Selgitame, et RvastS § 23 p

1 kohaldub. ÜSS2021_2027 § 29 lg 4 intressi

nõuab riik toetuse saajalt, RvastS § 23 p 1

intressi nõuab toetuse saaja riigilt. Need on kaks

erineva eesmärgi ja ulatusega nõuet.

2. Eelnõu § 1 punkt 11 (riigivastutuse

välistamine) – Interregi programmide puhul on

olukord mõnevõrra erinev, kuna kehtiv

ÜSS2021_2027 ei reguleeri intressi küsimust

ning puudub viide § 29 kohaldamisele. Muudatus

võib olla põhjendatud, kui on soov selgelt

välistada RVastS § 23 p 1 kohaldamist Interregi

programmide puhul. Siiski soovitame

alternatiivselt kaaluda varianti täiendada § 43

eraldi intressi regulatsiooniga (analoogselt § 29

Arvestamata jäetud. Vt palun eelmise punkti

selgitused, eesmärk on välistada RvastS

intressinõuded analoogselt ELÜPS § 126

lõikega 4.

2

lg-le 4) või lisada § 43 viide § 29 lg 4

kohaldamisele Interregi programmide puhul.

3. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja

asutuste nimekirjaga, kes lisaks praegustele

kasutajatele hakkavad peale muudatuse

jõustumist struktuuritoetuste registrit

menetluskeskkonnana toetuste andmisel

kasutama.

Arvestamata jäetud. Selgitame, et seaduse

muudatused toovad juba praktikas esinevad

asjaolud seadusesse, seega uusi kasutajaid ei

lisandu. Struktuuritoetuse registri kasutajad on

nimetatud registri põhimääruses.

4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas

esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu

mõju kohta.

Arvestatud.

Andmekaitseinspektsioon –kooskõlastatud

märkustega

1.Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse

ÜSS2021_2027 § 18 kahe lõikega, millega

reguleeritakse andmekogus andmete säilitamist.

Muudatusega nähakse ette, et pärast viieaastast

säilitamise tähtaega tuleb isikuandmed

anonüümida. Seletuskirjas on selgitatud, et

isikuandmed anonüümitakse, mis tähendab, et

hiljem ei ole enam võimalik tagasi minna algsete

andmete juurde ja isikut kindlaks teha. Samas

jääb siiski selgusetuks, millised isikuandmed

anonüümimisele kuuluvad, mistõttu ei ole

võimalik hinnata, kas pärast anonüümimist

tegelikult ka ei ole isikuid enam võimalik

kindlaks teha. Märgime, et isikuandmed on

anonüümsed üksnes sellisel juhul, kui

andmekogus olevaid andmeid ei saa konkreetse

isikuga või tema tegevustega siduda, grupeerida

või isikutepõhiselt eristada ehk isikustatud

kujule tagasi viia või näiteks tuvastada koos

muude andmetega nende pealt mõnda muud

konfidentsiaalset teavet. Palume eelnõu ja

seletuskirja selles osas täiendada.

Arvestatud.

2. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse

ÜSS2021_2027 § 21 teksti, eesmärgiga

korrastada isikuandmete töötlemisega seonduvat.

Sealjuures loetletakse lõikes 4 isikuandmed,

mida toetuste haldamise registris töödeldakse.

Muudatuse kohaselt töödeldakse registris toetuse

taotleja üldandmeid ja arvelduskonto numbrit

Arvestatud. Eelnõu punkti 4 (§ 21 lg 4)

täiendatud. Ettepanek ametinimetuse kohta

jäetakse arvestamata, kuna see vajadus tuleneb

üksikjuhtumitel meetme eripärast (nt teatud

spetsialistidele pakutavad eluasemed).

Andmekogus (ja selle juhendis) on vastava välja

juures märge, et seda ei täideta füüsilisest isikust

3

ning eriliiki isikuandmetest terviseandmeid ja

andmeid etnilise päritolu kohta. Seletuskirjas on

selgitatud, et üldjuhul eriliiki isikuandmeid ei

töödelda, kuid EL määruse 2021/1057 I lisa näeb

ette, et koguma peab isiku terviseandmeid,

haridust või etnilist päritolu kajastavaid

andmeid. Samas lõige 4 hariduse andmete

kogumist ette ei näe.

Lisaks märgime, et andmekogu põhimääruse § 4

lõike 1 punktide 3 ja 4 järgi töödeldakse

andmekogus ka registrit kasutama volitatud isiku

ja projektiosalise kontaktisiku isikuandmeid,

milleks on nimi, isikukood, telefon, e-posti

aadress ning ametinimetus, kuid mille kogumist

ÜSS2021_2027 § 21 lõige 4 ette ei näe. Palume

eelnõud selles osas täiendada. Siinjuures juhime

tähelepanu, et vastavalt Justiits- ja

Digiministeeriumi juhisele (JDM juhis) on isiku

üldandmete puhul tegemist kinnise loeteluga,

kuhu kuuluvad isiku nimi, isikukood, sugu,

kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel

ning ametinimetus üldandmete hulka ei kuulu.

taotleja puhul. Struktuuritoetuse registri

põhimääruse § 4 vastavalt muudetakse

(rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud).

3. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse

ÜSS2021_2027 § 40 lõikes 1 toetuste haldamise

keskkonna eesmärgi sõnastust. Seletuskirjas

antud selgituste järgi ei ole tegemist sama

haldamise keskkonnaga, mida reguleerib

ÜSS2021_2027 § 21 (toetuste haldamise

register), vaid andmete töötlemise kohustus

elektrooniliselt tuleneb ühissätete määruse artikli

72 lõike 1 punktist e. Antud juhul jääb

selgusetuks toetuste haldamise registri, toetuste

haldamise keskkonna ja struktuuritoetuste

registrit puudutav osa ning eelnõu seletuskiri

siin selgust ei too.

RIHA andmetel on struktuuritoetuse registri

puhul tegemist andmekoguga, mille pidamist

reguleerib Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 vastu

võetud määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“. Andmekogu asutamist

puudutav volitusnorm on perioodi 2004–2006

struktuuritoetuse seaduses, mis eelnõu §-ga 2

tunnistatakse kehtestuks. Samale põhimäärusele

on viidatud ka kehtiva ÜSS2021_2027 § 21

lõikes 5, millest võib järeldada, et tegemist on

Arvestatud, seletuskirja täiendatud. Eelnõu

punktis 8 (§ 40 lõige 31) asendatud sõna

„andmekogusse“ sõnadega „toetuse haldamise

keskkonda“. Selgitame, et § 21 ja § 40 on

erinevad keskkonnad. Struktuuritoetuse register

on andmekogu. Kuna Euroopa Liidu

eelarvepoliitika järgib 7-aastaseid perioode, on

ka sarnaselt eri rakendusperioode käsitlevad

riigisisesed seadused koostatud nende

perioodide kaupa.

Jems ei ole andmekogu.

4

sama andmekoguga, mida on erinevates

seadustest erinevalt nimetatud.

Samas toetuste haldamise keskkonna puhul on

tegemist Interacti välja töötatud uue 2021–2027.

aasta Interregi programmide ühtse elektroonilise

seiresüsteemiga Jems, mille tellijaks on Viini

Linnavalitsus ning mille kasutamiseks on

sõlmitud 52 litsentsilepingut. Eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et tegemist ei ole

andmekoguga. Samas eelnõu § 1 punktiga 8

täiendatakse ÜSS2021_2027 § 40 lõikega 31,

mille kohaselt toetuse taotleja kannab

andmekogusse toetuse taotlemiseks ja toetuse

maksmiseks vajalikud isikuandmed, kuid

selgusetuks jääb, millisesse andmekogusse

andmed kantakse ning kuidas on toetuste

haldamise keskkond seotud struktuuritoetuse

registriga.

Seega vajab andmekogu puudutav regulatsioon

kindlasti ülevaatamist ning eelnõu ja seletuskiri

täiendamist.

4. Ühtlasi peame vajalikuks juhtida tähelepanu

struktuuritoetuste andmekogu põhimääruse §-le

4, milles on loetletud andmekogu

andmekoosseis. Avaliku teabe seaduse § 435

lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses

sätestada muu hulgas ka andmekogusse

kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse

Inspektsioon on andmekogude juhendis (lk 15)

andmete koosseisu osas selgitanud, et

andmekogusse kogutavate andmete täielik

loetelu ei pea olema seaduses, kuid põhimäärus

peab sisaldama ammendavat loetelu antud

andmekogusse kogutavatest andmetest. Samuti

on JDM juhises märgitud, et andmekogu

põhimääruses tuleb muu hulgas sätestada

andmekogusse kantavate andmete

täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral saab

esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku

kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt

ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis

on täpne andmekoosseis. Kehtivas põhimääruses

on aga andmekogusse kantavad andmeobjektid

selgelt kirjeldatud üksnes § 4 lõike 1 punktis 3

ning ülejäänud osas ei ole selge, milliseid

andmeid andmekogusse tegelikult kogutakse.

Nõustume, et struktuuritoetuse registri

põhimääruse § 4 vajab täiendamist.

5

Selles osas vajab põhimäärus kindlasti üle

vaatamist ning § 4 täiendamist selliselt, et see

kajastaks andmekogusse kantavate andmete

täpset ammendavat loetelu.

Justiits- ja Digiminsteerium (teine

kooskõlastamine) - kooskõlastatud

märkustega

Eelnõu § 1 punkt 6 – nähakse ette, et § 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevas peatükis sätestatud menetlused viiakse läbi ning dokumendid ja otsused koostatakse ja esitatakse inglise keeles.“ Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 52 lõike 1 kohaselt on riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Eesti keeles tuleb läbi viia ka haldusmenetlus. See nõue on sätestatud haldusmenetluse seaduse § 20 lg-s 1. Keeleseaduse § 8 lg 1 näeb ette, et igaühel on õigus riigiasutustega asju ajada ja suhelda eesti keeles. Järelikult tuleb kõik haldusmenetluse dokumendid koostada eesti keeles ja lisada võõrkeelsetele dokumentidele ka nende eestikeelsed tõlked. Eelnimetatud asjaolule on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler (vt 23.12.2024. a seisukoht). Eeltoodust tulenevalt peaks seda sätet muutma selliselt, et menetluse dokumendid tõlgitakse inglise keelde.

Selgitatud ja seletuskirja täiendatud. Selgitame, et Ringkonnakohus leidis kohtuasjas 3-23-1707, et eeltoodud sätetest tuleneb üldine eestikeelse haldusmenetluse nõue ning sellest erandi tegemine on võimalik üksnes seadusega. Seda erandit nüüd soovime seadusega teha. Interreg toetuse saajad ei valda eesti keelt, tegemist on teiste riikide juriidiliste isikutega. Justiits- ja Digiministeerium vastas sellele selgitusele 19.03.2026 e-kirjaga, et kui kõik Interreg programmide toetuste saajad on võõrkeelsed, siis on see korrektne. Tekib aga küsimus, kas nad saavad tagada, et menetlusosalistest ei ole keegi kunagi eestikeelne, kelle õigused võivad jääda tagamata, kui nad inglise keelt ei valda. Kui vastus on jaatav, siis rohkem märkusi pole. Selgitame (vastus Justiits-ja Digiminsteeriumi e-kirjale), et Interreg programmides võivad taotlejad olla ka eestikeelseid isikuid, kuid kuna igas projektis on kohustusliku elemendina piiriülesus sees, teisisõnu, partnerid peavad olema erinevatest riikidest, siis tahes-tahtmata peavad eestikeelsed partnerid võõrkeeles suhtlema. Toetuse taotlemine on võimalus, see on taotleja vaba valik. Partneritel puudub sund rahvusvahelises formaadis toetust taotleda ning seetõttu ei ole nad enda tahtest sõltumata sunnitud olukorda, kus nende jaoks vältimatu toiming on võõrkeeles. Lisaks on tõlkekulud Interregis abikõlblikud, seega on võimalik inimestel sellises projektides osaleda ka viisil, et nad ise küll inglise keelt ei mõista, aga palkavad endale projekti raames tõlkija, kes vajamineva kenasti ümber paneb. Kokkuvõttes on tagatud ka eestikeelsete taotlejate õigused.

6

Eelnõu ja seletuskirja märkustega on arvestatud,

v.a eelnõu § 1 p 1 kohta märkus muuta sätte

asukohta ja viia see §-i 21. „(41) Käesoleva

seaduse §-s 21 nimetatud toetuse

haldamise registris töödeldakse sama

paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud

eesmärgil ning kooskõlas sama

paragrahvi lõigetega 3 ja 4 atmosfääriõhu kaitse

seaduse, keskkonnatasude seaduse, maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise

seaduse ning riigieelarve seaduse alusel toetuse

andmise ja menetlemise andmeid, kui

toetust hallatakse toetuse haldamise registri

kaudu.“

Selgitame, et normi asukoht on üldsätetes

paslikum, kuna see on olemuslikult üldine,

osundades, et kui toetuse haldamise registrit

kasutatakse ka teiste seaduste alusel toetuste

andmisel ja kasutamisel, siis kohalduvad

ÜSS2021_2027 registrit puudutavad teatud

sätted.