Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Prokuratuuriseaduse muutmise

seaduse eelnõu

Austatud proua minister

Kooskõlastame prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega

arvestamisel.

1. Prokuratuuriseaduse (edaspidi ProkS) § 16 lg 2 muudatus – palume seletuskirja täiendada,

milline õiguslik tähendus on prokuröride konkursikomisjoni arvamusel. Seletuskirja kohaselt

hindab prokuröride konkursikomisjon kandidaati. Kas prokuröride konkursikomisjoni

arvamus on ministrile või riigi peaprokurörile siduv?

2. Kehtiva ProkS § 22 lõike 4 kohaselt võib riigi peaprokurör Ida-Viru maakonda Viru

Ringkonnaprokuratuuri ametisse nimetatavatel või üleviidavatel prokuröridel suurendada

ametipalka kuni 1000 euro võrra kuni neljaks aastaks. Muudatuse kohaselt võidakse

ametipalka suurendada kõigil Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonnas töötavatel

prokuröridel kuni 20% võrra. Seletuskirja kohaselt on mõistlik kehtestada ametipalga

suurendamise võimalus protsendiga ametipalgas, mitte konkreetse rahalise väärtusega, kuid

milles see mõistlikkus seisneb, seda pole põhjendatud. Leiame, et kuna prokuröride palk on

sõltuvuses kõrgemate riigiteenijate ametipalga seaduses (KRAPS) toodud riigi peaprokuröri

palgast (vt ka meie märkust 3) ja eeldatavasti igal aastal tema palk ja seetõttu ka kõigi

prokuröride palk tõuseb, siis on see 20% ka igal aastal järjest suurem. See aga toob riigile

järjest rohkem kulusid.

Ida-Viru maakonna prokuröridele 20% palgatõus saab olla üks riigi eelarvestrateegia –

riigieelarve eelnõu (RES-RE) protsessi lisataotlusi. Juhul kui RES-RE protsessis otsustatakse

selleks raha eraldada, saab eelnõu selle sätte juurde tagasi tulla, seniks peaks eelnõu ootele

panema, kuni rahastamisotsus palgakasvuks tehakse. Teine variant on tuua eelnõu

seletuskirjas välja, et kui täiendavaid vahendeid palgakasvuks ei eraldata, leiab Justiits- ja

Digiministeerium vahendid oma valitsemisala eelarve piires.

Teie 12.03.2026 nr 8-1/1924-1;

JDM/26-0330/-1K

Meie 01.04.2026 nr 1.1-11/1180-3

2

Seletuskirja kulude osas on küll märge, et Eelduslikult leitakse vajalikud summad RES

läbirääkimiste käigus ning reaalselt rakenduks muudatus alates 2027. a, kuid eelnõust ei

nähtu sätte hilisem rakendamine.

3. Kuna eelnõuga juba võetakse lahti ProkS § 22, milles reguleeritakse prokuröride ametipalk,

siis teeme ettepaneku tunnistada § 22 lõike 2 punktid kehtetuks või sätestada üksnes

miinimummäär. Ettepaneku sisu on siduda prokuröride palgad KRAPS indeksist ehk riigi

peaprokuröri palgast lahti. Selline palkade sätestamine teistes seadustes ei ole kooskõlas

KRAPSi algse mõttega, laiendab seda ja on koormav riigieelarvele. Samuti tekitab see

ebavõrdset kohtlemist võrreldes muu ametnikonnaga ja teiste riigieelarveliste asutuste vahel,

kelle palkade üle otsustatakse riigieelarve protsessis vastavalt eelarvevõimalustele. Ka

kohtujuristide sidumine sarnaselt kohtunike palkadega ei ole olemuselt õige, ega õigusta

ebavõrdset palgapoliitikat riigiasutuste ametkondades.

4. ProkS täiendamine §-ga 24¹ – ametist vabastatud prokurörile makstakse hüvitisena viimase

ametikoha poole aasta ametipalk, kui ta vabastatakse prokuröride arvu vähendamise tõttu.

Esiteks palume seletuskirjas selgitada, kas Ida-Viru maakonna prokuröride puhul tähendab,

et makstakse ametipalka koos suurendusega? Teiseks, kas prokurörile ei peaks eelnevalt teist

ametikohta pakkuma, kui mujal on vabu ametikohti? Kolmandaks, ei ole põhjendatud, et

madalamale ametikohale nimetamisel makstakse ikkagi 6 kuu ametipalk koos lisatasudega

(lõige 2). Neljandaks, seda rakendusakti pole isegi kehtestatud, mis prokuröride arvu määraks

(alus ProkS § 5¹). Mille vastu prokuröride arvu võrdlema hakatakse? Sama probleem tekib

prokuröride arvu suurenemisega (ProkS § 50 täiendamine lõikega 1²). Seletuskirja mõjude

osas puudub analüüs, mis kulud sellega kaasnevad. Oleme nõus maksimaalselt 3 kuu

ametipalga maksmisega neile, kelle koht koondatakse ja ei ole võimalik pakkuda teist

prokuröri kohta.

5. Eelnõu jõustumisaeg,1. juuli 2026. a, ei ole head õigusloome tava arvestades realistlik.

Samuti ei ole 2026. aasta riigieelarves arvestatud Ida-Viru prokuröride palgakõrgendusega

sellisel määral, mida seaduse jõustumine eeldab.

6. Seletuskirja lk 11 on toodud välja eelnõu jõustumise aeg, et jõutaks pärast

seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist

teha vajalikud personalimuudatused ja vajadusel võimalikud IT-arendused. Seletuskirjas ei

täpsustata, mis IT-arendused on vajalikud? Kas/kelle eelarves on vahendid IT-arendusteks

olemas, kas katteallikad on olemas? Seletuskirja kulude 7. osas „Seaduse rakendamisega

seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamisest eeldatavad tulud“ ei ole samuti

midagi selgitatud. Palume seletuskirja täpsustada.

7. Seletuskirja 7. osas „Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse

rakendamisest eeldatavad tulud“ on võimalike kuludena välja toodud: mõju eelarvele 0,3 mln

eurot (20 % palgalisa arvestus) ja mainitud, et see on seaduse rakendamisega kaasnev suurim

3

kulu. Seletuskirjas ei ole selgitatud, mis kulud siis võivad veel kaasneda ja mis on

katteallikad? Palume seletuskirja täpsustada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]

Martin Kulp 5885 1442 [email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053 [email protected]

Kairi Jürgenson 5982 5041 [email protected]