Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kerli Kurg

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS

[email protected]

Teie 27.02.2026 Meie 31.03.2026 nr 2.2-9/26/809-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse küsimustega isikuandmete töötlemise

kohta hoolekandeasutuses ning soovite teada millises ulatuses on hooldustöötajal õigus tutvuda

kliendi andmetega, sh terviseandmetega.

Esmalt selgitan, et AKI saab siduvaid õiguslikke hinnanguid anda ainult järelevalvemenetluses.

Täpsemaid asjaolusid teadmata saab inspektsioon selgitustaotlusele vastates anda vaid üldiseid

õigusalaseid selgitusi.

Isikuandmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), mille kohaselt peab

isikuandmete töötlemine olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetega, muu hulgas

seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse tagamine, sh selle tõendamine on isikuandmete vastutava töötleja kohustus (IKÜM

art 5 lg 2).

Oma klientidele hoolekandeteenuse osutamisel on Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS isikuandmete

vastutavaks töötlejaks. Tuleb rõhutada, et andmetöötleja vastutus on üldmääruse üks läbivaid

põhimõtteid. Andmetöötleja vastutab inimeste suhtes seadusliku, õiglase ning läbipaistva

andmetöötluse korraldamise eest.

Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus.

Terviseandmed on igasugused füüsilise isiku terviseseisundit, sh ka tervishoiuteenuse osutamist

käsitlevad andmed ning neid peetakse eriti tundlikeks andmeteks, mis väärivad erilist kaitset1 ning

kuuluvad oma tundlikkuse tõttu eriliiki isikuandmete hulka. Eriliiki isikuandmete hulka kuuluvate

terviseandmete töötlemine on üldreeglina üldse keelatud. Erandina sellest keelust võib

terviseandmeid töödelda, kui esineb üks artikli 9 lõikes 2 loetletud õiguslik alus koostoimes artikli

6 lõikes 1 sätestatud õigusliku alusega.

Tervishoiuteenuse osutajale kehtib saladuse hoidmise kohustus, mis ei luba terviseandmeid

avaldada, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti (mistõttu on piiratud

ka juurdepääs terviseandmetele tervise infosüsteemis ehk terviseportaalis). Seega saab

terviseandmete avaldamise aluseks olla kas inimese nõusolek või seadus.

Hoolekandeteenust osutatakse kliendile lepingu alusel või avaliku ülesandena (KOV või SKA

otsusel). Lepingulise teenuse osutamisel lepitakse teenuse tingimustes kokku lepingus. Avaliku

ülesande täitmisel kehtestab sotsiaalhoolekande seadus (SHS) tingimused, millele konkreetne

teenus peab vastama. Muu hulgas on piiritletud ka terviseandmed, mis on teenuse osutamiseks ette

nähtud ja kehtestatud nõuded töötajatele, kes vahetult teenust osutavad.

1 IKÜM artikkel 4 punkt 15, põhjenduspunktid 35 ja 51

2 (3)

Näiteks väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse2 puhul koostatakse SHS § 21 järgi teenuse

saajale hooldusplaan, milles hinnatakse kvalifitseeritud tervishoiutöötaja poolt ka teenuse saaja

tervishoiuteenuse vajadust. Hoolekandeteenuse osutaja peab tagama teenuse osutamise vastavalt

hooldusplaanile, sh ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisel peab teenuse osutaja tagama

terviseseisundiga seotud toimingute tegemise vastavalt määruse3 § 2 lõike 6 loetelule.

Erihoolekande teenuse4 osutamisel on SHS § 84 lõike 2 kohaselt toetatud elamise teenust,

kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust

saama suunatud isik kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma

terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja

raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste

esinemise kohta.

SHS-s on kehtestatud nõuded vahetult teenust osutavate isikute kvalifikatsioonile, sh

hooldustöötajatele ja tegevusjuhendajatele5, mille eesmärk on tagada, et teenust vahetult osutav

isik on kompetentne vastu võtma teenust kasutava inimese heaolu puudutavaid otsuseid ning

osutama talle asjakohast abi.

Isikuandmete töötlemise üheks aluseks saab olla ka kliendi nõusolek. AKI hinnangul saab

nõusolek olla õiguslikuks aluseks eelkõige juhtudel, kui isik saab teenust lepingu, mitte seaduse

alusel, kuna avaliku ülesande täitmisel peab isikuandmete töötlemise alus ja ulatus tulema

seadusest. Nõusolek peab vastama mitmele tingimusele, et see oleks õigusliku alusena kehtiv –

nõusolek peab olema selgesõnaline, teadlik, konkreetne, vabatahtlik ja ühemõtteline ning igal ajal

tagasivõetav.

Nõusolekut andes peab inimene aru saama milleks täpselt ta nõusoleku annab, kes on see

andmetöötleja, kuidas nõusoleku alusel isikuandmeid töödeldakse ning kuidas on võimalik

nõusolekut tagasi võtta. Kohus6 on selgitanud, et nõusolek oma terviseandmete avaldamiseks

kuulub patsiendi autonoomia hulka, kuid rõhutanud samas, et tervishoiuteenuse osutaja

kohustuseks on selgitada patsiendile arusaadaval ja lihtsal kujul andmete avaldamise ulatust (st

millised konkreetsed terviseandmed), eesmärke (kellele ja milleks andmed avaldatakse) ning

tagajärgi, tagades nii, et nõusolek on antud kõiki asjaolusid arvestades (teavitatud nõusolek).

Erandlikel juhtudel võib terviseandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla ka IKÜM art 9 lg 2

punkt c, kui töötlemine on vajalik selleks, et kaitsta andmesubjekti või teise füüsilise isiku elulisi

huve, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma. Kuid seda saab

rakendada väga piiratult, ainult juhul, kui nõusolekut ei ole võimalik võtta ja oht elule ja tervisele

on vahetu, mitte oletatav. Kui vahetu oht ära langeb, tuleb esimesel võimalusel andmetöötlus

lõpetada või saada nõusolek.

Terviseandmete töötlemine peab olema kooskõlas ka muude artiklis 5 sätestatud põhimõtetega,

eelkõige eesmärgipärasus ja minimaalsus. Kohus7 on öelnud, et isikuandmete töötlemiseks

õigusliku aluse olemasolu ei tähenda seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul

õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisti öeldes

tuleb järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtteid, sealhulgas näiteks

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid, mida tuleb hinnata koostoimes IKÜM artiklites 6

ja 9 sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete isikuandmete töötlemine

peab olema vajalik kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks.

2 SHS 2. ptk, 2. jagu, 2. jaotis ja sotsiaalministri 19.06.2023 määrus nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale

ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ 3 Sotsiaalministri 19.06.2023 määrus nr 36 4 SHS 3. ptk 3. jagu ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja

säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“ 5 Sotsiaalministri 19.06.2023 määrus nr 36 ja Sotsiaalkaitseministri 26.04.2022 määrus nr 38 „Tegevusjuhendaja

ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ 6 RKKK 01.04.2022 nr 1-20-5071, p 24 7 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449, p 24

3 (3)

Üheks andmetöötleja oluliseks kohustuseks on andmete turvalisuse põhimõtte järgimine, mis on

terviseandmete töötlemisel erilise kaaluga. Vastutav töötleja peab tagama, et andmetele pääsevad

juurde ainult selleks volitatud isikud ja igaühel on juurdepääs üksnes nendele andmetele ja

töötlemisviisidele, mis on talle lubatud. Andmetöötleja peab seaduses sätestatud piiranguid

arvestades kujundama töökorralduse ja protsessid nii, et need toetaksid andmekaitse nõuete

täitmist ja andmeturbe eesmärkide saavutamist ning tagama oma töötajate väljaõppe ja teadlikkuse

andmetöötluse nõuetest.

Esmalt on hoolekandeasutuse ehk teenuse osutaja kohustus tagada kliendile seaduses või lepingus

sätestatud mahus ja tasemel teenuse osutamine. Teenuse osutajal on õigus selle kohutuse

täitmiseks minimaalselt vajalikus ulatuses kliendi terviseandmeid töödelda. See milliseid

terviseandmeid ja millises ulatuses on teenuse osutajal vaja teada, on iga kliendi puhul

individuaalne, sõltub tema terviseseisundist ja konkreetsest teenuse liigist. Näiteks, kui kliendil on

vaja määratud annuses regulaarselt kindlat ravimit võtta, siis ilmselt ei ole tema diagnoosi või

muude terviseseisundi detailide teadmine tingimata vajalik. Teisal võib teave kliendi diagnoosi

kohta olla eluliselt vajalik, kui see on tema tervise huvides põhjendatud, nt epilepsia, psüühikahäire

vmt terviseseisundite puhul.

Nagu eespool selgitatud, on isikuandmete töötlemise õiguspärasuse tagamine teenuse osutaja ehk

isikuandmete vastutava töötleja kohustus. Teenuse osutamisel on hoolekandeasutuse otsustada,

mil viisil ja kuidas asutuse tööd korraldada. Vastutav töötleja peab kindlaks tegema, milliseid

isikuandmeid, millistel õiguslikel alustel ja eesmärkidel on vaja oma tööprotsesside käigus

töödelda ning kas neid andmeid on vaja täies ulatuses kasutada. Kui eesmärgi täitmiseks ei ole

vaja kõike, mida on võimalik saada, tuleks piirduda ainult vajalikuga. Vastutav töötleja võimaldab

oma töötajatele juurdepääsu samuti ainult nendele andmetele, mis on konkreetse töötaja

tööülesannete täitmiseks vajalikud.

Kokkuvõttes, Andmekaitse Inspektsioon ei saa anda täpseid vastuseid, milliseid andmeid on

hooldustöötajal õigus teada. Hoolekandeasutus peab tagama oma klientide turvalisuse ja heaolu

ning seaduses või lepingus sätestatud tasemel ja mahus teenuse osutamise. Isikuandmete

töötlemine peab toimuma nõuetekohaselt, õiguslikul alusel ja eesmärgi täitmiseks

minimaalselt vajalikus ulatuses. Töösuhtes on poolte kohustus käituda vastastikku heas usus ja

lojaalselt, sh tööandja annab kokkulepitud töö tegemiseks selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning

töötaja täidab tööülesandeid vastavalt tööandja seaduslikele korraldustele. Isikuandmete vastutava

töötlejana otsustab teenuse osutaja/tööandja selle üle, kuidas asutuse sisesed tööprotsessid ja -

ülesanded ning selleks vajalikud isikuandmete töötlemistoimingud ja pädevused on jagatud ja

korraldatud.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel