Väljaminev kiri

Esimese ja teise astme kohtute infotelefon 620 0100

e-post [email protected] www.kohus.ee

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

01.04.2026 nr /e-kirjas/

Kohtute 2026. aasta täiendavast kärpest

Lugupeetud minister

Justiits- ja digiministeerium (JDM) esitas esimese ja teise astme kohtutele 2025–2027. aasta

kärpeülesanded, eristades kohtute tegevuskulude kärped ning RKAS-i remondikomponendi

vähendamise. Kohtute 2025. ja 2026. aasta kärpeülesanne oli järgmine:

2025 2026

Kohtute kärpeülesanne, eur 2 007 323 3 700 496

Kohtute tegevuskulude kärbe, eur 1 110 000 1 693 173

2025-2026

RKAS remondikomponendi vähendamine, eur 897 323

Kinnitasite oma 07.01.2026 käskkirjaga nr 2 kohtute 2026. aasta eelarved mahus 61,7 mln

eurot, seal hulgas eelarvekärbe summas 3,7 mln eurot.

Tänaseks on selgunud, et Rahandusministeerium ei nõustunud sellega, kuidas JDM

valitsemisalas on Riigi Kinnisvara AS-i vahendid, täpsemalt remondikomponendi

vähendamine, 2026. aasta eelarvesse planeeritud ning pidas vajalikuks eelarve limiitide

korrigeerimist.

JDM on kohtutele kinnitanud, et RKAS-i realt arvestatud kärbet ei ole võimalik asendada JDM

valitsemisala asutuste vaheliste eelarvemuudatustega nagu oli üks Rahandusministeeriumi

soovitusi, vaid see tuleb kohtutel katta majandamis- ja tööjõukulude täiendava vähendamisega.

Kohtud on seisukohal, et 07.01.2026 käskkirjaga kinnitatud eelarves on kohtud 2025. ja

2026. aasta kärpeülesanded täitnud ning RKAS remondikomponendi vähendamisest tekkinud

probleemi lahenduseks ei saa olla kohtute eelarvete täiendav kärpimine. Kohtute haldamise

nõukoda oli oma 13.03.2026 istungil samal seisukohal ning tegi Vabariigi Valitsusele

ettepaneku lugeda kohtute täiendav kärbe kaetuks täitmata kohtunike kohtadest tekkinud

palgafondi ülejäägiga1. Rõhutame, et tegemist on reaalse kokkuhoiuga ehk seaduse alusel

1 KHN leiab, et juba kinnitatud I ja II astme kohtute 2026. aasta eelarves reaalselt kohtute kasutada olevate

vahendite vähendamine u 0,9 mln euro võrra takistab tõsiselt õigusemõistmise korrakohast toimimist. Seetõttu

leiab KHN, et Vabariigi Valitsusel tuleb leida võimalus katta eelnimetatud summale vastav täiendav kärpe-eesmärk

2026. aastal täitmata kohtuniku ametikohtade palgafondist kokku hoitava summa arvelt.

kehtestatud ministri määrusega ette nähtud kohtuniku ametikohtade arvule vastava palgakulu

vähenemisega tingituna kohtuniku ametikohtade ajutisest täitmata jätmisest.

2026. aasta algusest on kohtutes alaliselt täitmata 13 kohtuniku ametikohta, neist 11 kohta

esimeses astmes ning 2 kohta teises astmes. Kuna valdavat osa esimese astme konkursse pole

31.03.2026 seisuga välja kuulutatud ning kohtunikukoha täitmine võtab aega kuni 9 kuud, siis

hindavad kohtud 2026. aasta kohtunike palgafondi ülejäägiks umbes 1,2 mln eurot, mis

võimaldab katta RKAS-i remondikomponendist tekkinud täiendava kärpe. Kohtutega seoses

tuleb rõhutada, et riigieelarves ette nähtud n-ö piirmäärata kulude, mille hulka kuulub ka

kohtunike palgakulu, osakaal kohtute eelarves on väga suur võrreldes seda liiki kulude

osakaaluga teiste asutuste kulude hulgas. See kohtute eelarvestruktuuri iseloomustav eripära

õigustab kohtute hinnangul erandi tegemist meile teada olevalt Vabariigi Valitsuses kokku

lepitud üldpõhimõttest, et piirmäärata kulude (liik 10) arvelt kärpeid ei tehta.

Juhul kui kohtud on sunnitud eelviidatud 897 323 euro suuruse kärpe tegema siiski personali-

ja majandamiskulude arvelt, kahjustab see õigusemõistmise korrakohast toimimist, tuues kaasa

vähemalt mõnd liiki kohtuasjade menetlusaegade olulise pikenemise. Asjaomane summa

võrdub 19 kohtujuristi aastapalgaga. Sellises mahus kulude vähendamisega kaasnevaks

tagajärjeks on kohtute tulemuslikkuse, so lahendatavate kohtuasjade, vähenemine mahus, mis

võrdub ligikaudu 10 kohtuniku aastase tööpanusega. Vältimaks menetlusaegade olulist

pikenemist kõigis kohtuasjades, on kohtud sellisel juhul sunnitud lisaks

tarbijakrediidilepingutest tulenevatele vaidlustele valima veel täiendavaid kohtuasjade liike,

näiteks au teotamine ja teised väiksema sotsiaal-majandusliku mõjuga kohtuasjad, mille

lahendamine, sh kohtunikule menetlemiseks jagamine, jääb ootele kuni kohtul olemasolev

ressurss on nende menetlemiseks piisav. Ressursi vähenemisest põhjustatud negatiivne jõudlus

on pikaajalise mõjuga probleem, avaldudes lahendamata asjade jäägi suurenemises ning

pikenevates menetlusaegades mitmete aastate jooksul.

Õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks palume leida võimalus RKAS-i

remondikomponendi vähendamisest tekkinud 2026. aasta täiendava kärpe katmiseks kohtunike

palgafondi ülejäägist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Siigur, Tallinna Ringkonnakohtu esimees

Tiina Pappel, Tartu Ringkonnakohtu esimees

Priit Kama, Viru Maakohtu esimees

Marek Vahing, Tartu Maakohtu esimees

Liina Naaber-Kivisoo, Harju Maakohtu esimees

Indrek Nummert, kohtunik Pärnu Maakohtu esimehe ülesannetes

Kaupo Kruusvee, Tallinna Halduskohtu esimees

Ene Andersen, Tartu Halduskohtu esimees

Hans Moks, kohtudirektor

Tiina Ereb, kohtudirektor