Edastuskiri

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Terviseamet,

käesolevaga esitame kooskõlastamiseks Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037.

ÜVK arendamise kava seletuskiri ning lisad 2, 3, 4, 5 ja 6 on lisatud manusena,

Arendamise kava joonised (Lisa 1) on Drives: https://drive.google.com/drive/folders/1kzQPiUtgRzlwBdT6QEC0yysPngwN1NPs?usp=drive_link

Tervitades,

Raul Altnurme

Europolis OÜ

tel. 56 451 976

www.europolis.ee

Lisa_2_Investeeringud_2026-2037.xlsx

Lisa_3_Valgalad.xlsx

Lisa_4_Mulgi_YVKprk_tarbimine_ja_tootmismahud_03_2026.xlsx

Lisa_5_ Mulgi_Vallahaldus_OÜ_finantsprognoos_marts_2026.xlsx

Mulgi_valla_YVKA_2026-2037_31032026.doc

MULGI VALLA
ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI
ARENDAMISE KAVA
AASTATEKS 2026 – 2037

EUROPOLIS OÜ
Tartu 2026
Sisukord
1. SISSEJUHATUS 7
2. ÕIGUSLIK BAAS 8
2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid 8
2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm 8
2.3. Mulgi valla õigusaktid 9
2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload 12
2.5. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed 12
3. KESKKOND 14
3.1. Asukoht, maastikud 14
3.2. Põhjavesi ja põhjavee kaitstus 15
3.3. Pinnavesi 16
3.4. Looduskaitse 17
4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE 19
4.1. Üldandmed 19
4.2. Rahvastik 19
4.2.1. Hetkeolukord 19
4.2.2. Tarbimispiirkonna elanike arv ja prognoos 20
4.3. Leibkonnaliikme keskmine sissetulek 21
4.4. Ettevõtlus 21
4.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad, tariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele 22
5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 23
5.1. ABJA-PALUOJA LINN 23
Puurkaev-pumplad 23
Joogivee kvaliteet 24
Veetorustikud 25
Tuletõrje veevarustus 26
Kanalisatsioonitorustikud 26
Reoveepumplad 28
Reovee puhastusseadmed 28
Sademeveekanalisatsioon 30
5.2. MÕISAKÜLA LINN 30
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet 30
Joogivee kvaliteet 31
Veetorustikud 32
Tuletõrje veevarustus 32
Kanalisatsioonitorustikud 32
Reoveepumplad 33
Reovee puhastusseadmed 33
Sademeveekanalisatsioon 35
5.3. HALLISTE ALEVIK 35
Puurkaev-pumplad ja joogivee kvaliteet 35
Joogivee kvaliteet 37
Veetorustikud 38
Tuletõrje veevarustus 38
Kanalisatsioonitorustikud 38
Reovee puhastusseadmed 38
Sademeveekanalisatsioon 40
5.4. ÕISU ALEVIK 40
Puurkaev-pumplad 40
Joogivee kvaliteet 41
Veetorustikud 42
Tuletõrje veevarustus 42
Kanalisatsioonitorustikud 42
Reovee puhastusseadmed 42
Sademeveekanalisatsioon 44
5.5. KAMARA KÜLA 44
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet 44
Joogivee kvaliteet 45
Veetorustikud 45
Tuletõrje veevarustus 45
Kanalisatsioonitorustikud 45
Reoveepumplad 46
Reovee puhastusseadmed 46
Sademeveekanalisatsioon 47
5.6. KARKSI-NUIA LINN 47
Puurkaev-pumplad 47
Joogivee kvaliteet 49
Veetorustikud 51
Tuletõrje veevarustus 52
Kanalisatsioonitorustikud 52
Reoveepumplad 54
Reovee puhastusseadmed 55
Sademeveekanalisatsioon 56
5.7. KARKSI KÜLA 57
Puurkaev-pumplad ja joogivee kvaliteet 57
Veetorustikud 60
Tuletõrje veevarustus 61
Kanalisatsioonitorustikud 61
Reoveepumplad 63
Reovee puhastusseadmed 63
Sademeveekanalisatsioon 64
5.8. POLLI KÜLA 64
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet 64
Veetorustikud 65
Tuletõrje veevarustus 66
Ühiskanalisatsioon 66
Reoveepumplad 67
Reovee puhastusseadmed 67
Sademeveekanalisatsioon 68
5.7. UUE-KARISTE JA PÄIDRE 68
Ühisveevarustus 68
Ühiskanalisatsioon 69
5.8. ÜLEMÕISA, KAARLI, VANA-KARISTE 69
5.9. VEELIKSE, ATIKA, PENUJA, SAATE, LAATRE 71
6. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA 72
6.1 Strateegilised eesmärgid ja arendamise põhimõtted 72
6.2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnad 72
6.3. Investeeringud 72
6.3.1. ABJA-PALUOJA LINN 72
6.3.2. MÕISAKÜLA LINN 72
6.3.3. HALLISTE ALEVIK 73
6.3.4. ÕISU ALEVIK 73
6.3.5. KAMARA KÜLA 73
6.3.6. KARKSI-NUIA LINN, UNIVERE KÜLA 73
6.3.7. KARKSI 73
6.4 OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna finantsanalüüs 74
6.4.1. Finantsanalüüsi eesmärk 74
6.4.2. Finantsanalüüsi metoodika 74
6.4.3. Finantsanalüüsi põhieeldused 74
6.4.4. Nõudlusanalüüs 75
6.4.5. Opereerimiskulude eeldused 76
6.4.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus 77
6.4.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine 77
LISAD 78
LISA 1. Mulgi valla arendamise kavaga hõlmatud asulate ÜVK-rajatiste üldskeemid (eraldi failid)*:
Joonis 1. Abja-Paluoja linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 2 Mõisaküla linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 3. Halliste aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 4. Õisu aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 5. Kamara küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 6. Karksi-Nuia linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 7. Univere küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 8. Karksi küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 9. Polli küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
LISA 2. Mulgi valla asulate investeeringuvajaduse koondtabel (eraldi fail)
LISA 3. Sademeveesüsteemide valgalad (eraldi fail)
LISA 4. Mulgi Vallahaldus OÜ teeninduspiirkonna tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail)
LISA 5. Mulgi Vallahaldus OÜ finantsprognoos (eraldi fail)

*Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 15 lg 7: ÜVVKS § 14 lõike 1 punktides 4 ja 9 nimetatud teabe alusel koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koosseisus olevad skeemid on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 181 tähenduses. Nimetatud skeemidele kehtib juurdepääsupiirang 50 aastat alates skeemide koostamisest.
1. SISSEJUHATUS
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut. Lähtudes ÜVVKS § 4 lg 2 tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Täiendatud kava tuleb volikogu poolt uuesti kinnitada.
Tulenevalt ÜVVKS § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ÜVK kava alusel.
Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Mulgi vallas sademeveesüsteemid käesoleva ÜVK kavaga määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.
Käesolev ÜVK kava käsitleb Mulgi valla asustusüksuste kompaktselt hoonestatud piirkondasid. Andmed Mulgi valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Mulgi Vallavalitsuselt ja Mulgi Vallahaldus OÜ-lt.
ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Mulgi valla ÜVK arendamise kava aastateks 2026-2037 arvestab omavalitsuse ja vee-ettevõtte eelarvelisi võimalusi.

2. ÕIGUSLIK BAAS
2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid
ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:
• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;
• veeseadus;
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
• jäätmeseadus;
• keskkonnatasude seadus;
• planeerimisseadus;
• ehitusseadustik;
• maaparandusseadus;
• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
• looduskaitseseadus;
• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;
• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“;
• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;
• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;
• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr 61);
• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;
• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;
• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm
Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade veemajanduskavades. Vastavalt veeseaduse § 27-le on Eestis kolm vesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Mulgi vald paikneb peamiselt Lääne-Eesti vesikonnas, ida- ja kaguosas ka Lääne- ja Ida-Eesti vesikonna piirialal ning on mitmete vooluveekogude lähteks.
Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.
Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine.
Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas perspektiivis.
Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse pidamine ja aruandlus.
Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.
Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee (immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.
Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.
Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ning laiendamist, mis aitab veemajanduskavadega planeeritud meetmete elluviimist.

2.3. Mulgi valla õigusaktid
Mulgi Vallavolikogu 23.09.2025 määrusega nr 87 on vastu võetud Mulgi valla arengukava 2024–2030 ja valla eelarvestrateegia 2024-2029.
Arengukavas on püstitatud eesmärk (E10): Ühisveevärk tiheasustusega piirkondades on kättesaadav ja puhas joogivesi on elanikele tagatud. Ülesanded:
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava elluviimine. Uuendada veetrassid valla tiheasustusega aladel.
• Tiheasustusaladel elamute ühisvee ja -kanalisatsiooni võrku ühendamisega jätkamine. Väikeasulates (nt Kaarli, Päidre) vee kvaliteedi parandamine. Hajaasustusaladel veemajandusega seotud lokaalsete lahenduste toetamine.
• Sadeveesüsteemide rajamine tiheasustusaladel ja taristu heaperemehelik haldamine.
Investeerimisobjektide nimekirjas on tehnilise taristu osas esile toodud järgmised asulad, kus on vajalik teostada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside ehitamine ja uuendamine: Abja-Paluoja, Halliste, Kamara, Karksi-Nuia, Karksi, Õisu ja Mõisaküla. Prioriteetide järjestuse kirjeldamine on suunatud ÜVK arendamise kava tasandile.

Mulgi valla üldplaneering on kehtestatud Mulgi Vallavolikogu 27.05.2025 otsusega nr 267. Üldplaneeringu ala hõlmab Mulgi valda kogupindalaga 881 km2. Mulgi vallas on 3 linna (Abja-Paluoja, Karksi-Nuia ja Mõisaküla), 2 alevikku (Halliste, Õisu) ja 58 küla. Valla üldplaneeringuga on määratud maakasutuse põhimõtted, loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse, taristu arendamise suunad, keskkonnakaitse tingimused ja õiguslikud alused detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamiseks.
Üldplaneeringuga ei ole planeeritud täiendavaid sanitaarkaitsealaga veehaardeid ega täiendavaid kanalisatsiooniehitisi. Ühtlasi on üldplaneeringu koostamisel lähtutud põhimõttest, et võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused määratakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, milles on detailsemale analüüsile tuginedes võimaldades teha operatiivsemaid otsuseid.
Tiheasustusega aladel ja reoveekogumisaladel uute arenduste kavandamisel tuleb rajada ühisvõrk, mis tuleb arendaja poolt rajada enne arenduse realiseerimist või hoonete valmimist. Ühe kinnistu tarbeks rajatavaid puurkaeve lubatakse vaid juhul, kui puudub muu majanduslikult mõistlik alternatiiv. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisalal reovee kogumiseks olema kogumiskaevud/mahutid.
Üldplaneeringus on esitatud 30 perspektiivset tuletõrje veevõtukoha asukohta, mis asuvad veekogu ehituskeeluvööndis ning kus on tulevikus lubatud veevõtukoha rajamine ilma ehituskeeluvööndit vähendamata.
Planeeringuga määratakse järgmised uute veevõtukohtade üldised asukohad:
▪ Abja-Vanamõisa külas Lüütre ojale;
▪ Ainja külas Ainja järvele (5 tk);
▪ Kalvre külas Kalvre paisjärvele;
▪ Metsakülas Veevre paisjärvele (2tk);
▪ Muri külas Nuudsaku järvele;
▪ Mõõnaste külas Õisu järvele;
▪ Mäekülas Mäeküla järvele;
▪ Penuja külas Penuja järvele;
▪ Penuja külas Kassikuru tiigile;
▪ Pornuse külas Pornuse paisjärvele;
▪ Päidre külas Köökmäe ojale;
▪ Päidre külas Päidre ojale paiknevale tiigile;
▪ Päidre külas Välgu tee ääres paiknevale tiigile;
▪ Päigiste külas Koodioru maaüksusel olevale tiigile või Kariste järvele;
▪ Päigiste külas Kariste järvele;
▪ Rimmu külas Kõpu jõele;
▪ Saksakülas paiknevale tiigile;
▪ Tuhalaane külas Kutsiku järvele;
▪ Tuhalaane külas Loisu järvele;
▪ Uue-Kariste külas Uue-Kariste järvele;
▪ Veelikse külas Veelikse järvele;
▪ Veskimäe külas Kille paisjärvele;
▪ Õisu alevikus Veskejärvele.
Planeeritud veevõtukohad põhijoonisel on pikaajaline tulevikuvisioon. Planeeritud veevõtukohtade asukoht (sh maaüksus) täpsustatakse projekteerimise käigus. Uute veevõtukohtade rajamisega seonduvad maasuhted lahendatakse veevõtukoha rajamise etapis. Veevõtukohtadel tuleb tagada piisava kandevõimega juurdepääsutee veevõtukaev (looduslike veevõtukohtade osas) ning piisav vooluhulk.

Üldplaneeringus on esile toodud, et sademevee süsteemidel on tiheasustusega aladel oluline roll, kuna sademevesi võib põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärssida reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks murekohaks paljudel tiheasustusega aladel on tulvavete ärajuhtimise lahenduste puudumine. Vett mitteläbilaskvate pindade paratamatu suurenemine seoses ehitustegevusega mõjutab ka loomulikku hüdroloogilist režiimi. Sademevee mõistlikul majandamisel saab seda sama kasutada efektiivselt haljasalade optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Keskuste arendamisel on oluline olemasolevate kraavide säilitamine (mitte torudega asendamine) ja võimalusel kõvakatetega alade rajamise piiramine. Samuti on soovitatav sademevee käitlemisel kaaluda alternatiivsete käitlusviiside (nt biopuhvrid, haljaskatused jms) rakendamist. Samuti kompenseeritakse immutamisega ehitustegevusest põhjustatud põhjavee tasapinna alanemist kuid tuleb veenduda, et sademevesi ei oleks saastunud. Üldplaneering seab järgnevad põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel arendamisel:
▪ detailplaneeringutes ja hoonete ehitusprojektides tuleb lahendada maa-ala sademeveekäitlus;
▪ sademevee ärajuhtimise kavandamisel tuleks maksimaalselt arvestada loomulike äravoolutingimustega ning valgalade piiridega;
▪ põhjalik ülevaade, hinnang seisukorrale ning suunistele tuleb anda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas;
▪ sademevee käitlusel eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutatavad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid);
▪ arengute kavandamisel kombineerida lokaalsed sademeveelahendused piirkondlike lahendustega;
▪ eelistada ühisvoolsele kanalisatsioonile lahkvoolset ehk sademevee eraldi kogumist ja ärajuhtimist;
▪ kui piirkonnas ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni, võib kinnistu eritüübilised kanalisatsiooniveed juhtida ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku ainult vee-ettevõtja loal;
▪ kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib;
▪ kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, siis tuleb sademevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda;
▪ kui sademevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja viivitava immutussüsteemiga, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust;
▪ aktiivse tootmistegevusega aladelt tuleb saastunud sademevesi enne ühissüsteemi või suublasse juhtimist puhastada õli- ja liivapüüduris;
▪ võimalusel kasutada uute reovee torustike rajamisel vana torustikku sademevee ärajuhtimiseks.
Üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.
2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload
Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. Mulgi valla kehtivad veeload on välja toodud järgnevas tabelis.
Tabel 2.1. Mulgi vallavalistuse ja OÜ Mulgi Vallahaldus veeload Mulgi vallas
Veeloa nr
Vee erikasutuse piirkond Mulgi vallas
Veeloa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev
L.VV/328635
Karksi-Nuia linn, Karksi küla, Polli küla
01.01.2017 - tähtajatu
L.VV/332153
Abja-Paluoja linn, Veetorni kü ja Põllu tn kü; Põlde külas Puurkaevu kü; Kamara külas Puurkaevu kü ja Biotiigi kü
01.04.2019 – tähtajatu
L.VV/332154
Halliste alevik ja Õisu alevik, Päidre küla, Pornuse küla, Uue-Kariste küla ja Ülemõisa küla
01.04.2019 - tähtajatu
L.VV/332155
Mõisaküla linn, Viljandi tn 36 kinnistu ja Vabriku tn 23 kü ning Lasari küla Biotiigi kü
15.03.2019 - tähtajatu
Andmed: http://kotkas.envir.ee
2.5. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed
Mulgi vallas on keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ kinnitatud 8 reoveekogumisala. Mulgi valla reoveekogumisaladest annab ülevaate järgnev tabel, reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel. Reoveekogumisalal on keelatud reovee pinnasesse immutamine, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisalal reovee kogumiseks olema kogumiskaevud/mahutid.
Tabel 2.2. Reoveekogumisalad Mulgi vallas.
Reovee-kogumisala
nimetus
Registrikood
Tüüp
Pindala (ha)
Reostus-
koormus
Asula(d)
Abja-Paluoja
RKA0840532
Alla 2000 ie
96
1349
Abja-Paluoja, Põlde küla, Veskimäe küla
Halliste
RKA0840492
Alla 2000 ie
15
299
Halliste alevik
Kamara
RKA0840531
Alla 2000 ie
19
300
Kamara küla
Karksi
RKA0840529
Alla 2000 ie
20
394
Karksi küla
Karksi-Nuia
RKA0840530
Alla 2000 ie
117
1900
Karksi-Nuia linn, Kõvaküla küla, Univere küla
Mõisaküla
RKA0840524
Alla 2000 ie
135
1074
Mõisaküla linn, Lasari küla
Polli
RKA0840528
Alla 2000 ie
7
169
Polli küla
Õisu
RKA0840490
Alla 2000 ie
11
233
Õisu alevik, Kalvre küla
Mulgi vallas asuvad purgimissõlmed Abja-Paluoja (kuni 25 m3/d) ja Karksi-Nuia reoveepuhastite juures.
3. KESKKOND
3.1. Asukoht, maastikud
Mulgi vald paikneb Viljandimaa edela- ja lõunaosas. Vald piirneb lõunast Läti Vabariigiga, läänest Saarde vallaga (Pärnumaa), loode poolt Põhja-Sakala vallaga, põhja, kirde ja ida poolt Viljandi vallaga, kagu suunalt Tõrva vallaga (Valgamaa). Valda läbivad põhimaanteedest Valga-Uulu maantee, tugimaanteedest Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee, Karksi-Nuia – Lilli ja Mõisaküla tee.

Joonis 3.1. Mulgi valla piirid (Allikas: Ühinemisleping).
Mulgi vald paikneb Sakala kõrgustikul, mis ulatub Põhja-Lätist Navesti jõeni, piirneb läänes Soomaa, idas Võrtsjärve madaliku ja edelas Metsepole madalikuga. Sakala kõrgustik on kujunenud Kesk-Devoni liivakiviplatoost, pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Devoni kihid paljanduva paiguti ürgorgude nõlvadel. Maapinna absoluutne kõrgus on edela- ja lääneosas 65-75 m üle merepinna, idaosas 100-140 m. Valla idaosas asub ka Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt - Härjassaare mägi (147 m). Maastikku ilmestavad sügavad jõeorud, millest ilmekaimad on 20-30 m sügavune Halliste jõe org, ligikaudu 20 m sügavune Kõpu jõe org (Hirmukülast allavoolu) ja 15-20 m sügavune Pöögle oja org.
Viljandimaa väärtuslike maastike registris on Mulgi valla maastikest olulisimad1:
• Karksi ürgorg, ordulinnuse varemed. Karksi-Nuia kohal on ürgorg 300 m lai ja 32 m sügav. Tegemist on kõrgeima kohaliku väärtusega alaga Viljandimaal, maakonna populaarseim maastik. Võimalik riikliku tähtsusega maastik;
• Halliste org Abja ja Karksi-Nuia vahel;
• Õisu-Kaarli-Ülemõisa maastik.

3.2. Põhjavesi ja põhjavee kaitstus
Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi ning põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa. Mulgi valla tarbe- ja joogivesi saadakse põhjaveest. Põhjavee looduslikud varud on piisavad. Põhjaveevarude uuringute ja põhjavee varude kinnitamise vajadus vastavalt veeseaduse § 12 lg 4 Mulgi vallas puudub, sest valla asulate ühisveevärkides tarbitava vee kogus ei ületa 500 m³/d.
Mulgi valla territoorium asub Kesk-Devoni põhjaveekogumi alal, vähemal määral kasutatakse ka Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumit Devoni kihtide all jt.
Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning sorptsioonivõimest. Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine – kivim – põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on Mulgi valla lõunapoolses osas maapinnalt esimene veekiht reostuse eest enamasti suhteliselt kaitstud, valla põhjapoolses osas vaheldub piirkonniti keskmiselt kaitstud suhteliselt kaitstud piirkondadega ning kohati ka nõrgalt kaitstud ja üksikutes kohtades ka kaitsmata või ka kaitstud põhjaveega piirkondadega. Nõrgalt kaitstud põhjavee ala on Veelikse ümbrus ja Kamarast põhja ja ida suunas jääv ala. Sinna piirkonda jäävad ka üksikud kaitsmata põhjaveega alad. Lisaks on nõrgalt kaitstud Rimmu külast lõunasse jääv ala.

Joonis 3.2. Mulgi valla põhjavee kaitstus. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, OÜ EGK.

3.3. Pinnavesi
Mulgi vald paikneb peamiselt Lääne-Eesti vesikonnas, ida- ja kaguosas ka Lääne- ja Ida-Eesti vesikonna piirialal ning on mitmete vooluveekogude lähteks. Keskkonnaportaalis on Mulgi valla veekogude kohta 176 kirjet, sh 19 looduslikku järve, 34 paisjärve, 7 jõge jpm. Allpool on lühidalt kirjeldatud olulisemaid.
Lääne-Eesti vesikonna vooluveekogud. Lääne-Eesti vesikonna jõgedest on enim Mulgi valla ÜVK-ga asulaid Halliste jõe valgalal: Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia linna, Karksi ja Polli küla. Halliste jõgi (VEE1136000) saab alguse Mulgi valla idaosas Ainja küla lähistel ning suubub Aesoo lähistel Navesti jõkke. Halliste jõe pikkus on 92 km ning valgala 1890,7 km2. Halliste jõgi on karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu (RT I, 21.10.2016, 9).
Kõpu jõgi (VEE1140900) saab alguse Mulgi valla lõunaosas Äriküla territooriumil, suundub alguses põhjasuunal, Hirmuküla lähistel pöördub loodesuunale kuni suubub Raudna jõkke, mis on Halliste jõe lisajõgi. Kõpu jõe pikkus on 69 km ning valgala 399,2 km2.
Ida-Eesti vesikonna vooluveekogud. Mulgi valla Ainja ja Mäeküla külade territooriumid asuvad Õhne jõe valgalal, Ida-Eesti vesikonnas. Õhne jõgi (VEE1013700) algab Veisjärvest ning suubub Võrtsjärve. Jõe pikkus on 102,5 km ning valgala on 573,4 km2. Õhne jõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25) ning kuulub 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 Käärikmäe–Koorküla maantee Koorküla sillast Põrga–Leebiku–Pikasilla maantee Leebiku sillani). Õhne jõkke suubuvad Ikepera oja ja Lilli oja. Mulgi vallas ÜVK-ga asulaid Õhne jõe ääres ei paikne.
Seisuveekogud.
Suurim tervikuna Mulgi vallas asuv looduslik järv on Lääne-Eesti vesikonda kuuluv Õisu järv (VEE2089700), mille pindala on ca 191 ha, valgla suurus 26,1 km2. Õisu järve läbib Kõpu jõgi.
Suuruselt järgmine on samuti Lääne-Eesti vesikonda kuuluv Ruhijärv (VEE2099300), mille pindala on 84,5 ha, valgla suurus 56,6 km2. Ruhijärv on Ruhja jõe lähe.
Vallas asub palju väiksemaid kohaliku tähtsusega looduslikke järvi: Tündre järv, Mäeküla järv, Kariste järv, Ainja Sinijärv jpt. Paisjärvedest on tuntuimad Karksi paisjärv (Nuia järv) pindalaga 22,9 ha, Ainja järv pindalaga 21 ha ning Abja paisjärv pindalaga 4,6 ha.

3.4. Looduskaitse
Mulgi vallas paiknevad või sellega külgnevad kaitstavad loodusobjektid on leitavad Keskkonnaportaalist. Igal objektil on kaitsevöönd, milles planeeritav tegevus, sh torustiku ehitus ja rekonstrueerimine, peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
Rahvusvahelise tähtsusega alasid on Mulgi vallas 13:
Teringi loodusala RAH0000277 – Natura (loodusala);
Päidre loodusala RAH0000647 – Natura (loodusala);
Ruhijärve loodusala RAH0000268 – Natura (loodusala);
Lopa paljandi loodusala RAH0000262 – Natura loodusala;
Kurimetsa loodusala RAH0000265 – Natura (loodusala);
Kariste järve loodusala RAH0000269 – Natura (loodusala);
Õisu loodusala RAH0000270 – Natura (loodusala);
Muti loodusala RAH0000271 – Natura (loodusala);
Rubina linnuala RAH0000097 – Natura (linnuala);
Rubina loodusala RAH0000004 – Natura (loodusala);
Tündre loodusala RAH0000237 – Natura (loodusala);
Rutu loodusala RAH0000260 – Natura (loodusala);
Sanga loodusala RAH0000608 – Natura (loodusala).
4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE
4.1. Üldandmed
Mulgi vald paikneb Viljandimaa edela- ja lõunaosas. Vald piirneb lõunast Läti Vabariigiga, läänest Saarde vallaga (Pärnumaa), loodest Põhja-Sakala vallaga, põhja, kirde ja ida poolt Viljandi vallaga, kagu suunalt Tõrva vallaga (Valgamaa).
Mulgi valla administratiivkeskuseks on Abja-Paluoja linn. Valla pindala on 881 km2. Elanikke oli 01.01.2026 seisuga 6970 ning rahvastikutihedus 7,9 in/km2. Mulgi vallas on 3 vallasisest linna (Abja-Paluoja, Karksi-Nuia ja Mõisaküla), 2 alevikku (Halliste, Õisu) ning 58 küla.
Valda läbivad põhimaanteedest Valga-Uulu maantee, tugimaanteedest Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee, Karksi-Nuia – Lilli ja Mõisaküla tee.
Mulgi valla ettevõtjad tegutsevad mitmesugustes valdkondades – puidutöötlemine, metallitöötlemine, erinevate seadmete tootmine, põllumajanduslik tootmine, sh piimakarjakasvatus, piima töötlemine, kaubandus, teenindus, turba kaevandamine jm.
Mulgi vallas on järgmised haridusasutused: Karksi-Nuia Lasteaed, Mõisaküla Lasteaed, Abja Lasteaed, Halliste Lasteaed Pääsuke, Õisu Lasteaed, Halliste Põhikool, Abja Gümnaasium, August Kitzbergi nimeline Gümnaasium; huvikoolid: Abja Muusikakool, Karksi-Nuia Muusikakool ning Karksi-Nuia Spordikool2.
Abja-Paluojal töötab Abja Haigla (Järve tn 1).
Polli külas paikneb murukattega Karksi lennuväli. Lennuväljal on üks 675 m pikkune ja 49 m laiune lennurada.

4.2. Rahvastik
4.2.1. Hetkeolukord
Mulgi vallas elas 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 6970 inimest.
Viimase kümne aasta jooksul on elanike arv nii Viljandi maakonnas kui Mulgi vallas pidevalt vähenenud. Mulgi valla elanikkond on aastatel 2015-2025 vähenenud 849 elaniku võrra (ca 10,8%), Viljandi maakonna elanikkond 6,5%.
Tabel 4.1. Elanike arv 1. jaanuari seisuga Mulgi vallas ja Viljandi maakonnas.

2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
Mulgi vald
7889
7761
7626
7506
7436
7460
7372
7026
7086
7100
7040
Viljandi maakond
48318
47853
47288
46782
46371
46161
45877
45411
45637
45543
45168
Andmed: Statistika andmebaas, tabel RV0282U.

Mulgi valla rahvastikupüramiid on alusel kahanev, kajastades vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemist ning sündimuse kahanemist. Elanike vanuseline jaotus on järgnev:
• 0–14-aastaseid 12,6%
• 15–64-aastaseid 58,6%
• 65+ vanuses 28,8%

Joonis 4.1. Mulgi valla rahvastikupüramiid
Demogaafiline tööturusurveindeks on Mulgi vallas 2025.a. seisuga 0,66 (Viljandi maakonnas 0,78, Eestis keskmiselt 0,9) ning ülalpeetavate määr 72,9 (Viljandi maakonnas 66,3, kogu Eestis keskmiselt 57,5).
4.2.2. Tarbimispiirkonna elanike arv ja prognoos
Tarbimispiirkond hõlmab ÜVK-ga asulaid (vt Tabel 4.4). ÜVK tarbimispiirkonnas elas 01.01.2026 seisuga 4760 inimest.
Tabel 4.4. Mulgi valla ÜVK teenusega kaetud külade inimeste arv (01.01.2026)

Alljärgnevast tabelist on näha elanike arv Mulgi valla tarbimispiirkonnas 2018.a. ning elanike arvu prognoos kuni ÜVK arengukava prognoosiperioodi lõpuni.
Tabel 4.3. Mulgi ÜVK tarbimispiirkonna elanike arv ja prognoos
Tarbimise alusinfo

2018
2019
2020
2021
2022
2023
Tarbimispiirkonna rahvastiku koguarv
in
5198
5144
5076
5023
4971
4919

2024
2025
2026
2027
2028
2030
Tarbimispiirkonna rahvastiku koguarv
in
4867
4816
4764
4713
4662
4612

4.3. Leibkonnaliikme keskmine sissetulek
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek Viljandi maakonnas oli 2024. aastal 1031,6 eurot3. Viimastel aastatel on see Viljandi maakonnas muutunud alljärgnevalt:
Tabel 4.5. Leibkonnaliikme netosissetulek Viljandi maakonnas
Viljandi maakond
2019
711,4

2020
747,2

2021
871,6

2022
830,7

2023
960,2

2024
1031,6

4.4. Ettevõtlus
Mulgi valla ettevõtjad tegutsevad mitmesugustes valdkondades – puidutöötlemine, piima töötlemine, kaubandus, teenindus jm.
Suurettevõtteid, mis on ÜVK seisukohalt olulised, Mulgi vallas ei tegutse. Piirkonnas on üksikud ettevõtted, kus töötab üle 50 inimese.
Vallas tegutsevad suuremad ettevõtted:
Holttem AS, tegevusalaks puitplaatide tootmine, 115 töötajat;
OÜ Puidukoda, tegevusalaks saematerjali tootmine, 122 töötajat;
Abja Tarbijate Ühistu, tegevusalaks kaubandus;
Aktsiaselts Nuia PMT, Karksi-Nuia, tegevusalaks hüdrauliliste ja pneumaatiliste jõuseadmete tootmine, 56 töötajat;
MetEst Metall OÜ, Kõvaküla, tegevusalaks metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, 46 töötajat;
Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus ning Seedri puukool, Polli küla, 35 töötajat.
Hanval Metall OÜ, Karksi-Nuia, tegevusalaks mehaaniline metallitööstus, 28 töötajat;
Mulgi Hoolekandekeskus OÜ, hoolekandeasutus, Mõisaküla, Polli, 20 töötajat;
Soledor OÜ, Halliste, tegevusalaks kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine, 16 töötajat;
OÜ Mõisaküla Masinatehas, Mõisaküla, tegevusalaks põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine, 16 töötajat;
Mulgi Vallahaldus OÜ, Karksi-Nuia, vee-ettevõte, 14 töötajat;
Pajumäe Talu OÜ, Abja-Vanamõisa küla, tegevusalaks piimatoodete tootmine, 12 töötajat;
Puit ja Mööbel OÜ, Abja-Paluoja, tegevusalaks mööbli tootmine, 10 töötajat;
Oru-A2 OÜ, Abja-Paluoja, Mulgi Kõrts, 11 töötajat;
OÜ Roots, Leeli, 8 töötajat;
UNOLight OÜ, Mõisaküla, tegevusalaks tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine, 7 töötajat.

4.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad, tariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele
Mulgi valla asulate ÜVK-süsteeme haldab Mulgi Vallahaldus OÜ ning selle teenindus-piirkonna moodustavad Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Karksi, Mõisaküla, Polli, Halliste, Õisu, Kamara, Veelikse, Atika, Penuja, Saate, Laatre, Ülemõisa, Vana-Kariste, Uue-Kariste ja Päidre.
Veeteenuse hinnad Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonnas on järgnevad4:
Vee müük Karksi-Nuia, Polli, Karksi piirkond – elanik 1.80 €/m³
Vee müük Karksi-Nuia, Polli, Karksi piirkond – ettevõte 1.80 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine Karksi-Nuia, Polli, Karksi piirkond elanik 2.73 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine Karksi-Nuia, Polli, Karksi piirkond – ettevõte 2.73 €/m³
Vee müük Abja-Paluoja – elanik 1.81 €/m³
Vee müük Abja-Paluoja – ettevõte 1.81 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - Abja-Paluoja elanik 2.74 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - Abja-Paluoja ettevõte 2.74 €/m³
Vee müük Mõisaküla - elanik, ettevõte 1.86 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine Mõisaküla - elanik, ettevõte 1.36 €/m³
Vee müük Halliste, Õisu, Kamara, Kuustle, Penuja, Ülemõisa, Vana-Kariste, Päidre, Veelikse Laatre, Uue-Kariste 1.80 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - Halliste, Õisu, Kuustle, Penuja, Ülemõisa, Vana-Kariste, Päidre, Veelikse Laatre, Uue-Kariste 1.86 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine – Kamara 1.98 €/m³
5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD
4.1. Üldist
4.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Peatükis 4 käsitletakse Mulgi valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Abja-Paluoja linnas, Mõisaküla linnas, Halliste alevikus, Õisu alevikus, Kamara külas, Karksi-Nuia linnas, Karksi külas, Polli külas, Päidre külas ja Uue-Kariste külas. Lisaks on ühisveevärk Ülemõisa, Kaarli, Vana-Kariste, Veelikse, Atika, Penuja, Saate ja Laatre külades.
ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel.
Andmed Mulgi valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad OÜ-lt Mulgi Vallahaldus ja Mulgi Vallavalitsuselt.
4.1.2. Sademeveesüsteemid
Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise käigus vaadati läbi Mulgi valla ÜVK-ga asulate tiheasustusaladega seonduvad sademevee ärajuhtimise lahendused. ÜVK osaks määratavaid sademeveetorustikke ja kraave on 2026. aasta seisuga rajatud Abja-Paluoja linnas, Mõisaküla linnas ja Karksi-Nuia linnas.
Tabel 4.1. Sademevee lahkvoolsed torustikud ja sademeveekraavid (ÜVK osa)
Asula
Sademeveekraav jm
Sademeveetorustik jm
Drenaaž jm
Valgalasid tk
Abja-Paluoja
3160
2 235
55
4
Mõisaküla
19725
1 110
0
6
Karksi-Nuia
1505
3420
780
9
KOKKU
24390
3420
835
19
Suures osas imbub sademevesi asulates haljasaladel pinnasesse. Sademevett juhitakse ära looduslikke vooluveekogude ja kraavide abil. Kraavid paiknevad sageli eramaadel, kohalike teede või riigimaanteede ääres. Riigiteede ääres riigimaal paiknevaid kraavide hoolduse korraldab Transpordiamet. Munitsipaalteede ääres paiknevaid kraave hooldatakse Mulgi valla teehoiukava raames. Osades asulates on kasutusel maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvad kraavid ja riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud. Selliseid kraave, mis määratakse ühiskanalisatsiooni osaks, on 24,39 km.
Uute sademeveesüsteemide planeerimisel tuleb piirkonda sobiva lahenduse valikul lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule.

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse § 129, mille kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui sademevett juhitakse suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.
Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli-liivapüüduritega.

4.1.3. Tuletõrje veevarustus
Normikohane tuletõrje veevarustus peab vastama Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega tuleb kasutada tuletõrje veemahuteid ja looduslikke veevõtukohti.
Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk on:
• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;
• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.
Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtupunktis (hüdrandis või kinnistu liitumispunktis) langeda alla 100 kPa (rõhukõrgus 10 m veesammast).
Mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk:
• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;
• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.
Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.
Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi.
Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike ümberpööramisplatsidega.
Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

5.1. ABJA-PALUOJA LINN
Abja-Paluoja linn (Lisa 1 joonis 1) on Mulgi valla keskus. Linn asub Valga-Uulu maantee ääres. 01.01.2026.a seisuga elas Abja-Paluoja linnas 956 inimest. 2025. aasta seisuga kasutab ÜVK-teenuseid ca 83% elanikkonnast.
Abja-Paluoja linn paikneb Abja-Paluoja reoveekogumisalal (RKA0840532), mille reostuskoormus on 1349 ie ning pindala 96 ha. Abja-Paluoja reoveekogumisala on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala.
Puurkaev-pumplad
Abja-Paluoja linnas on 4 puurkaevu:
1. Nuia tee (Töökoja puurkaev, katastri nr 7073), mis katab hetkel kogu ühisveevärgi veevajaduse;
2. Aia ja Pargi tn (Veetorni) puurkaev (katastri nr 7095) on reservis;
3. Männi tn puurkaev ei ole kasutusele võetud;
4. Nuia teel (Töökoja vana) puurkaev on konserveeritud.
Tabel 5.1. Veehaarete iseloomustus.
Puurkaevu nimetus
Abja – Paluoja Nuia tee elamukvartal
Abja – Paluoja veetorni (reservis)
Männi tn (reservis)
Katastri nr.
7073
7095
7075
Passi nr.
4576
2002
5976
Ehitusaasta
1978
1967
1988
Kaevu sügavus (m)
170,0
260
201
Veehorisont
D2pr
S1rk-ad
S1rk
Kaevu tootlikkus (m3/d)
400
750

Hüdrofoor (jah/ei)
ei
ei

Veemõõtja (jah/ei)
jah
jah

Pumba mark
NF 95e/18
NP E/18

Kraan proovi võtmiseks
Jah
Jah

Võetava vee koguse määramise viis
Veemõõtja näit
Veemõõtja näit

Manteltoru hermeetilisus (jah/ei)
Jah
Jah

Sanitaarkaitseala (m)
50
30
50
Võetava vee töötlus
Rauaeraldus
Rauaeraldus

Andmed: Abja Elamu OÜ, Keskkonnaportaal, veeluba nr L.VV/323906
Ühisveevarustuseks võetakse vett Nuia tee elamukvartali puurkaevust (katastri nr 7073, passi nr 4576), mis asub Nuia tee ääres pumbamajana projekteeritud hoones.
Puurkaev on rajatud 1978. aastal, selle sügavus on 170 m. Lubatud veevõtt on 60 000 m3 aastas. Tegelik veevõtt oli 2025. aastal 43 850 m3.
Tehnohoone rekonstrueeriti 2020. aastal. Puurkaev-pumpla on täisautomaatne. Vee hulka võrku reguleeritakse vastavalt veevõrgu rõhule ja veetarbele. Veemahuti tagab tiputarbimise hulgad. 2008.a. paigaldati veetöötlusjaama joogivee kvaliteedi tagamiseks veetöötlusseadmed Fe ja NH4+ eraldamiseks 13,3 m3/h ja 319 m3/d. Kasutusel on filtermoodul TEB14. Filtermaterjal vahetati välja 2020. aastal, lisaks korrastati elektri- ja automaatikasüsteemid. Filtrite töö on täisautomaatne. Filtrite uhtevesi juhitakse kanalisatsiooni. Rajati mahutid (ca 126 m3). Puurkaevupumba tööd juhitakse mahuti nivoo järgi. Puurkaevu-pump käivitub sujuvkäivitusega.
Veetorni puurkaev (katastri nr 7095) on kasutusel reservkaevuna, puurkaev asub Aia ja Pargi tänava vahel. Veetorn mahuga 40 m3 töötab mahutina. Uus mahuti on paigaldatud 2005.a. Veetornis asuvad fluori ja rauaärastusseadmed projekteeritud võimsusega 5 m3/h ja 100 m3/d. Rõhutõsteseadmena on kasutusel sagedusmuunduriga pump. 2025. a. puurkaevust vett ei võetud.
Abja-Paluoja puurkaevude põhjaveele on iseloomulik suhteliselt kõrge baariumi sisaldus.
Tabel 5.2. Abja-Paluoja puurkaevude põhjavee Ba sisaldus

Nuia tee puurkaev 09.05.2018
Veetorni puurkaev 13.06.2018
Männi puurkaev 19.01.2016
Baarium (μg/l)
1000
180
270
Andmed: analüüsiaktid KL2016/V51122K; TA18000934; TA18001451
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee tavakontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Abja-Paluoja ühisveevärgist. Süvaanalüüsi tulemused on leitavad Terviseameti andmebaasis https://vtiav.sm.ee/. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Abja-Paluoja veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.3. Joogivee kvaliteet jaotusvõrgus
Näitaja
Piir-sisaldus
Abja Õpilas-kodu köök 04.03.25
SA Abja Haigla köök 25.03.25
SA Abja Haigla köök 02.06.25
Lasteaia köögist 15.09.25
Abja-Paluoja tankla 01.12.25
Värvus Pt-Co ühik

5,9

5
7
5,5
Hägusus NTU

0,3
<0,5
<0,2
<0,2
<0,2
Lõhn pallides

0

0
0
0
Lõhnaläve indeks TON

1

Maitse pallides

0

0
0
0
Maitseläve indeks TFN

1

Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
441
453
445
446
512
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5
7,5
7,5
7,5
7,6
Ammoonium (mg/l)
0,5

0,082

Üldraud (μg/l)
200
39
<20
46
<20
<20
Mangaan (μg/l)
50

6,2
<20

Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Eba-loomulike muutus-teta
1
0
12
7
17
Andmed:http://vtiav.sm.ee
Veetorustikud
Abja-Paluoja linnas on kokku ca 13,2 km veetorustikke. Linna ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud aastatel 2013-2020. Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud Järve, Nurme, Mäe ja Männi tn, lisaks Pärnu mnt olemasolevad torustikud. Ühisveevärk vajab laiendamist Viljandi tee – Mäe tn piirkonnas ja Pärnu mnt.
Tabel 5.4. Aastatel 2013-2020 ehitatud veetorustikud
Projekt, rajamise aasta, piirkond
De 160 PE (m)
De 110 PE (m)
De 63 PE (m)
De 50 PE (m)
De 40 PE (m)
De 32 PE (m)
De 25 PE (m)
Kokku
(m)
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsiooni-trasside rajamine I etapp 2013-2014 Jaama tn, Lille tn, Rohu tn, Tiigi tn, Pärnu mnt, Raudtee tn
0
1525
312
395
0
341
0
2573
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsiooni-trasside rajamine II etapp 2013-2014
Aia tn, Veski tn, Kangru tn, Lille tn ja Lühike tn
0
1932
71
208
0
556
0
2767
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsiooni-trasside rajamine III etapp 2015-2016
Põhja tn, Lina tn, Põllu tn, Aia tn, Oru tn, Järve tn, Posti tn, Kooli tn, Koidu tn, Sarja tee
1
2679
1080
86
6
741
13
4606
2017 Kirsi tn
0
117
0
5,5
0
5
0
132
Abja-Paluoja veetöötlusjaama ning vee- ja kanalisatsiooni-torustike ehitustööd, 2020
Kaare tn, Kastani tn, Nuia tee, Hariduse tn, Tikuti tn, Staadioni tn, Abja tee
0
2121
84
591
0
324
0
3120
KOKKU
1
6253
1463
699
6
1643
13
13198

Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide abil. Tulekustutusvee võtmiseks kasutatakse ka Abja paisjärve (Järve tn poolt).
Kanalisatsioonitorustikud
Abja-Paluoja linnas on kokku ca 22,5 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Torustikud on ehitatud aastatel 2013-2020. Rekonstrueerimist vajavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud Nurme, Mäe ja Männi tn ning Mäe tn kuni reoveepuhastini kulgev torustik. Kanalisatsioonivõrk vajab laiendamist Viljandi tee – Mäe tn piirkonnas ja Pärnu mnt.
Tabel 5.5. Aastatel 2013-2020 ehitatud kanalisatsioonitorustikud
Projekt, rajamise aasta, piirkond
De 50 PVC
De 110 PVC
De 160 PVC
De 160 PE
De 315 PVC
De 90 PE
De 110 PE
De 63 PE
Kokku
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine I etapp 2012-2014 Jaama tn, Lille tn, Rohu tn, Tiigi tn, Pärnu mnt, Raudtee tn
0
0
2065
0
0
260
0
0
2325
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine II etapp 2013-2014
Aia tn, Veski tn, Kangru tn, Lille tn ja Lühike tn
0
0
1626
943
0
222
0
0
2791
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine III etapp 2015-2016
Põhja tn, Lina tn, Põllu tn, Aia tn, Oru tn, Järve tn, Posti tn, Kooli tn, Koidu tn, Sarja tee
7
10
3443
75
1020
82
0
0
4637
Abja-Paluoja reoveepuhasti rekonstrueerimine ning vee- ja kanalisatsiooni-trasside rekonstrueeri-mine 2017 Kirsi tn, Aia tn
0
0
460
43
0
0
0
0
9753
Abja-Paluoja veetöötlusjaama ning vee- ja kanalisatsiooni-torustike ehitustööd, 2020
Kaare tn, Kastani tn, Nuia tee, Hariduse tn, Tikuti tn, Staadioni tn, Abja tee
0
0
2527
0
0
0
337
85
2949
KOKKU
7
10
10121
1061
1020
564
337
85
22455

Reoveepumplad
Olemasolevas süsteemis töötab 4 reoveepumplat: Pärnu mnt, Raudtee, Aia ja Metsa.
Reovee puhastusseadmed
Abja-Paluoja reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2017-2018. Uus läbivoolne aktiivmudapuhasti lasti käiku 30.05.2018.
Projekteeritud reoveepuhasti tehnilised andmed:
• keskmine vooluhulk – Qkd=210 m3/d
• maksimaalne vooluhulk – Qmaxd=270 m3/d
• reostuskoormus – R=65 IE
• reostuskoormus – Rmax=1200 IE
Abja-Paluoja reoveepuhasti koosneb järgmistest osadest:
• reoveepumpla;
• reoveepurgla;
• eelpuhastusseade, automaatvõre;
• kogumine-ühtlustamine;
• kahekambriline annuspuhasti – bioloogiline puhastus süsiniku- ja lämmastikuühendite ärastamiseks;
• keemiline fosforiärastus;
• reoveesette gravitatsiooniline tihendamine;
• reoveesette tahendamine mudapressiga.
Reoveepuhasti koosneb neljast raudbetoonist mahutist, mis moodustavad ühtse ploki. Mahutid on järgmised:
• kogumis-ühtlustusmahuti;
• 2 protsessimahutit;
• mudamahuti liigmuda gravitatsiooniliseks tihendamiseks.
Reovesi juhitakse Abja-Paluoja reoveepuhastisse reoveepumpla abil. Reoveepumpla on maa-alune PE plastist mahuti siseläbimõõduga 1,6 m. Pumplas on kaks ühesugust sukelpumpa. Pumba parameetrid on:
Q=18 m3/h
H=8m
Pumpla rikke korral või suure vooluhulga korral on võimalik reovesi juhtida avariitorustiku kaudu biotiikidesse.
Puhasti juures on purgla, kuhu toodav reovesi lastakse läbi käsivõre, mis paikneb purgla mahuti teeninduspüstikus. Purgla mahutist (30 m3) pumbatakse reovesi perioodiliselt puhasti võreseadme ees olevasse vahemahutisse.
Abja-Paluoja reoveepuhastisse võib purgida 25 m3 reovett ööpäevas.
Eelpuhastus
Reoveest võõriste eemaldamiseks kasutatakse võreseadet MID2T. Ekstreemsete vooluhulkade jaoks on seadme kõrval käsitsi puhastatav varbvõre (10 mm). Võreseadme läbinud vesi voolab kogumis-ühtlustusmahutisse.
Kogumismahuti suuruseks on 100 m3 ning suudab vastu võtta protsessimahutisse pumpamise vaheaegadel linnast koguneva reovee koos võimaliku sademeveega. Kui sademevett tekib nii palju, et reovesi on neljakordse lahjendusega, juhitakse see puhastist mööda, biotiikidesse.
Ühtlustusmahutis on 2 pumpa, kumbki pump pumpab reovee oma protsessimahutisse. Ühtlustusmahuti veetaset kontrollib nivooandur.
Bioloogiline puhastus
Reovee bioloogiline puhastus toimub kahes protsessimahutis kahe 12-tunnilise tsüklina ööpäevas.
Protsessimahutite mõõtmed on 4,0 x 9,0 x 4,0 m. Vee maksimaalne sügavus on 3,6 m, mille korral on vee maht 130 m3. Vee minimaalseks sügavuseks on 2,4 m. Nende veetasemete vahele jääb igas tsüklis vahetuva vee maht 45 m3, mis moodustab protsessimahuti kogumahust ca 34%. Protsessimahutis õhustatakse reovett surveõhustusega. Iga mahuti jaoks on oma puhur, mis on varustatud sagedusmuunduriga. Protsessimahutis on vee segamiseks segur, mis töötab täitmisfaasi ja denitrifikatsioonifaaside ajal. Lisaks on protsessimahutis pump liigmuda eemaldamiseks protsessist mudamahutisse.
Puhastatud vee väljalaskmiseks on protsessimahutis dekanterseade läbilaskevõimega 50…60 m3/h. Elektrilise ajamiga siiber avaneb ettenähtud ajal ja puhastatud vesi voolab protsessimahutist välja. Kui ujuk koos veetasemega on langenud etteantud miinimumtasemeni, siiber sulgub.
Liigmuda käitlemine toimub aereeritavas liigmudatihendis (mudamahutis), kus bioloogilisest protsessist eemaldatud liigmuda osaliselt stabiliseeritakse ja tihendatakse gravitatsiooniliselt. Mudamahuti kasulik maht on maksimaalselt 38 m3. Mudamahutis oleva liigmuda õhustamiseks ja segamiseks kasutatakse surveõhustussüsteemi, mis koosneb puhurist, õhutorustikust ja kaheksast järelmullaeraatorist. Kui mudamahuti saab muda täis, käivitatakse mudapress. Tahendatud muda kogutakse esimesel korrusel olevasse kärusse, millega see veetakse kompostimisväljakule.
Fosforiärastussüsteem koosneb kemikaalimahutist V=1000 l ja kahest dosaator-pumbast jõudlusega 6 l/h. Fosforiärastussüsteem töötab ajalise juhtimise järgi.
Varem järelpuhastina töötanud biotiigid (2 x 2500 m2) on kasutusel avariiväljalasuna.
Abja-Paluoja reoveepuhasti heitvee suublaks on Paluoja (VEE1136010). Paluoja suubub Halliste jõel olevasse Karise järve. Lubatud vooluhulk on 60 000 m3 aastas. 2025. aastal oli vooluhulk arvutuslikult 43 850 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüside tulemused on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 5.6. Abja-Paluoja reoveepuhasti sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 17.11.2025
pH 6-9

7,3
6,8
7,8
6,9
7,8
Heljum
mg/l
35
7,4
9,4
146
4,6
15
BHT7
mgO2/l
25
4,0
<3
150
3,8
3,0
Püld
mg/l P
2
0,22
1,3
8,1
0,27
1,8
Nüld
mg/l N
60
9,7
6,9
100
15
6,9
KHT
mgO2/l
125
<30
<30
366
<30
31
Andmed: analüüsilehed
Sademeveekanalisatsioon
Suur osa sademeveest imbub haljasaladel.
Osa sademeveest juhitakse ära kraavide abil, mis paikevad kas riigiteede ääres või erakinnistutel. Raudtee tänava (munitsipaalomandis) ääres on sademevee jaoks suurem kraav, kuhu väiksemate kraavide kaudu juhitakse piirkonda jäävate alade vesi.
Sademeveetorustikud on rajatud Pärnu ja Viljandi maanteel ning Nuia teel.
Sademeveerajatised jaotuvad 3 valgalasse:
Valgalalt A1 juhivad sademevett ära Pärnu mnt, Karja tn, Nuia tee ja Viljandi tee sademeveetorustikud. Valgala pindala on ca 12,67 ha. Sademevesi juhitakse Paluojasse (VEE1136010).
Valgala A2 hõlmab Veski tn ja Rohelise tn kraavide valgala. Sademevesi imbub pinnasesse. Valgala pindala on ca 2,37 ha.
Valgalalt A3 juhivad sademevett ära kraavid. Valgala hõlmab Lille tn, Rohu tn ja Tiigi tn piirkonna kraavide valgala. Sademevesi juhitakse Paluojasse (VEE1136010). Valgala pindala on ca 20,35 ha.
Valgala A4 hõlmab Põllu tn ja Põhja tn piirkonna kraavide valgala. Sademevesi juhitakse Paluojasse (VEE1136010). Valgala pindala on ca 2 ha.

5.2. MÕISAKÜLA LINN
Mõisaküla linn (Lisa 1 joonis 2) paikneb Viljandi maakonna edelaosas Läti piiri lähedal. 01.01.2026.a seisuga elas Mõisakülas 702 inimest. ÜVK-teenust kasutab ca 74% elanikest.
Mõisaküla linn paikneb Mõisaküla reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 1074 ie. Mõisaküla reoveekogumisala on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala.
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet
Mõisaküla linna ühisveevärki annab vett Mõisaküla puurkaev (katastri nr 6942). Lubatud veevõtt on 32 400 m3 aastas (kuni 2026). Tegelik veevõtt oli 22 269 m3.
Lisaks asub linnas 1938. a. puuritud mittekasutatav puurkaev Kivi tn 9 krundil (katastri nr 6940). Põhjavee kaitstuse tagamiseks on vaja see puurkaev tamponeerida.

Tabel 5.7. Mõisaküla puurkaev-pumpla tehnilised andmed
Nimetus
Mõisaküla puurkaev
Puurkaevu katastri/passi nr
6942/4392
Veekompleks
D2-1
Ehitusaeg
1977
Manteltoru/filtri läbimõõt (pumba juures)
377 mm
Puurkaevu sügavus
220 m
Veetöötlus
Rauaeraldus, 3 paralleelset survefiltrit MG36S alates 04.2009.a tootlikkusega 10m3/h
Hüdrofoor
Ei
Veemõõtja
Jah
Sanitaarkaitseala
50 m
Mõisaküla linna puurkaev-pumpla renoveeriti 2009. a: soojustati katus, vahetati aknad, paigaldati turvauks ja uued elektrisüsteemid. Et linna veevärki suunatud vesi vastaks nõuetele, paigaldati 2009.a. pumplasse rauaärastusseadmed, mis koosnevad kolmest paralleelsest survefiltrist MG36S tootlikkusega 10 m3/h. Süsteem töötab puurkaevupumba surve all.
Puurkaev-pumpla territoorium on piiratud aiaga.
Hüdrantide töö tagamiseks tuleb pumpla juurde rajada täiendav veemahuti ning paigaldada pumplasse II astme pumbad. Rekonstrueerimist vajab puurkaev-pumpla häireedastussüsteem.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Mõisaküla veevärgist. Terviseameti 22.09.2025 üldhinnangu alusel on Mõisaküla veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.8. Joogivee kvaliteet Mõisaküla veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Kivi tn 20, Karksi Hooldekodu 14.07.2025
Kiikre tn 15, Mõisaküla Hooldekodu köögist 15.09.2025
Raud (μg/l)
200
44
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
460
474
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,6
7,6
Värvus Pt Co ühikut

6,5
8,7
Hägusus NTU

0,3
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
0
0
Andmed: http://vtiav.sm.ee
Veetorustikud
Ühisveevärk on rajatud peamiselt Mõisaküla keskossa: Pärnu, Põllu, Kivi, Riia, osaliselt Uue ja Vabriku tänavatele. Linna läänealadel on torustikud osaliselt Viljandi, Kooli, Karjamaa ja Ringpuiestee tänavatel. Mõisakülas on ca 7,8 km veetorustikku, millest ca 4,8 km vajab rekonstrueerimist. Suurem osa torustikku on üle 30 aasta vana (raudteetammi äärne piirkond üks vanemaid), mistõttu on suur osa linna veevõrgust ekspluatatsiooniea ületanud (Pärnu, Viljandi, Ringpuiestee ning osaliselt Karjamaa, Kooli ja Vabriku tänavate piirkond). Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad.
2011., 2012., 2014. ja 2017.a. valmisid vee- ja kanalisatsioonitrassid Pärnu, Viljandi, Ringpuiestee, Karjamaa, Kooli ja Vabriku tänavate piirkonnas. Viimasel ajal rajatud torustikele on paigaldatud kaasaegne sulgarmatuur, mis on üldiselt heas korras.
Vanad torustikud vajavad rekonstrueerimist, vajalik on veevõrku laiendada.

Tabel 5.9. Mõisaküla veetorustikud vanuse ja materjali järgi
Materjal
Läbimõõt
0…5
6…10
11…15
16…20
21…25
26…30
Üle 30
Kokku

Torustiku pikkus (km)
Teras
50…100

0,5
0,5
Malm
65…100

4,3
4,3
Plast
32…100

1,95
0,7

0,4

3,05
Kokku
0
1,95
0,7
0
0,4
0
4,8
7,85

Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantidega. Kasutusel on maapealsed soojustatud hüdrandid. Uute trasside rajamisel tuleb ka sinna rajada nõuetele vastav hüdrantide võrk.
Lisaks on Mõisaküla linnas kasutusel kaks tuletõrjeveevõtu kohta:
• Kiikre tänav 11 Mõisaküla Masinatehas OÜ territooriumil (tiik ca 1000 m3);
• Õnne tänava ääres (tiik ca 1000 m3).
Õnne tn ja Kiikre tn veevõtukohad on korras, tähistus ja ligipääsuteed olemas,.

Kanalisatsioonitorustikud
Kanalisatsioonitorustikke on Mõisaküla linnas ca 7,7 km. Linna läbiv raudteetamm jagab kanalisatsiooni kaheks osaks. Kogu enne 2000. aastat rajatud torustik on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Peale 2000. a. on rajatud kanalisatsioon Kooli, Uus, Põllu, Pärnu, Viljandi ja Ringpuiestee tn. Reoveekanalisatsiooni on juhitud ka sademevesi ja raudteetammist itta jäävas osas ka kuivenduskraavide veed.

Tabel 5.10. Mõisaküla kanalisatsioonitorustikud
Materjal
Läbimõõt
0…5
6…10
11…15
16…20
21…25
Üle 30
Kokku

Torustiku pikkus (km)
Betoon
150…500

3,78
3,78
Keraamika
300

0,98
0,98
Plast
110…200

1,83
0,72

0,4

2,95
Kokku
0
1,83
0,72
0
0,4
4,76
7,71
Vanemad kanalisatsioonikaevud on ehitatud betoonraketest, kaevud ei ole veetihedad, probleeme on olnud kaevukaante sisselangemisega ja sadevete pääsuga kanalisatsioonisüsteemi kaevude kaudu. Suur osa linnast on kanaliseerimata, vajalik on kanalisatsioonivõrku laiendada.
Reoveepumplad
Mõisaküla linnas on üks reoveepumpla Viljandi tänaval (RVP-1), mis pumpab reovee Pärnu tänaval asuvasse kollektorisse. RVP-1 vajab rekonstrueerimist.
Reovee puhastusseadmed
Mõisaküla linna reovesi on peamiselt elanike olmereovesi. Linna reovesi puhastatakse kahes biotiikide süsteemis:
1. Raudteetammist läände jäävas osas tekkiv reovesi puhastatakse neljas Vabriku tn 23 kinnistul asuvas biotiigis kogupindalaga 2240 m² (edaspidi: Mõisaküla uued biotiigid). Biotiikide hüdrauliline jõudlus on 88 m3/d, reostuskoormusejärgi 7,4 kgBHT7/d. Biotiike puhastati 2017.a. Biotiikide suublaks on Karjamaa kraav (VEE1137502). Lubatud vooluhulk on 21 600 m3/aastas. 2025. aastal oli vooluhulk arvutuslikult 20 028 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Mõisaküla uued biotiigid vajavad puhastamist.
2. Raudteetammist itta jäävas osas tekkiv reovesi puhastatakse kahes raudteetammi ääres asuvas biotiigis, mille kogupindala on 80 m² (edaspidi: vanad biotiigid). Heitvesi suublaks on Kannu kraav (VEE1137501). Lubatud vooluhulk on 10 800 m3/aastas. 2025. aastal oli vooluhulk 2 241 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Mõisaküla vanad biotiigid vajavad puhastamist.

Tabel 5.11. Mõisaküla uute biotiikide sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piirsisaldus
Väljavool 24.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 01.12.2025
pH

9
7,5
7,3
7,2
7,3
8,0
Heljum
mg/l
35
10
25
3199
22
18
BHT7
mgO2/l
25
15
18
1380
28
12
Püld
mg/l P
2
0,47
2,6
40
5,6
0,90
Nüld
mg/l N
60
30
20
253
53
13
KHT
mgO2/l
125
<30
39
5222
74
48
Andmed: analüüsiaktid

Tabel 5.12. Mõisaküla vanade biotiikide sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Heitvesi 04.03.2025
Heitvesi 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 17.11.2025
pH 6-9
pH ühik

8,0
7,5
7,3
7,3
7,7
Heljum
mg/l
35
12
13
11
3,4
16
BHT7
mgO2/l
25
3,4
<3
3,2
<3
<3
Püld
mg/l P
2
<0,07
0,14
0,59
0,17
0,37
Nüld
mg/l N
60
3,4
7,4
9,1
15
3,6
KHT
mgO2/l
125
<30
<30
<30
<30
<30
Andmed: analüüsiaktid

Mõisaküla vanade biotiikide väljavoolust teostatud analüüs vastab nõuetele, uute biotiikide puhul ületavad teostatud analüüside alusel piirsisaldust fosfori ning BHT7 näitajad.

Mõisaküla uutesse biotiikidesse siseneva reostuskoormuse osas teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2018.a. reostuskoormuse uuringu5. Mõõtmistulemused on toodud järgnevas tabelis:
Tabel 5.13. Mõisaküla uute biotiikide reostuskoormuse uuringu tulemused
Kuupäev
Vooluhulk (m3/d)
Biokeemiline hapnikutarve BHT7 (mgO2/l)
RBHT7 kgO2/d
08.05.2018-09.05.2018
49
120
5,9
09.05.2018-10.05.2018
52
92
4,8
10.05.2018-11.05.2018
47
170
8,0
11.05.2018-12.05.2018
26
270
7,0
12.05.2018-13.05.2018
23
520
12
13.05.2018-14.05.2018
24
400
9,6
14.05.2018-15.05.2018
39
350
14
Keskmine
37
270
8,8

Mõisaküla reoveetrassi seitsme ööpäevase mõõteperioodi hüdraulilised koormused olid vahemikus 23 - 52 m3/d. Keskmine hüdrauliline koormus laiendmääramatusega, k=2 (34%) oli 37 m3/d ± 13 m3/d. Võrdluseks registreeriti mõõteperioodil Mõisaküla puurkaevu tarbitud puhta vee näidud. Keskmine ööpäevane puhta vee tarbimine oli mõõteperioodil 42 m3/d, mis on ligilähedane Mõisaküla reovete mõõdetud keskmisele ööpäevasele hüdraulilisele koormusele. Mõisaküla reovete ööpäevased BHT7 reostuskoormused olid vahemikus 4,8 kgO2/d – 14 kgO2/d ja keskmine BHT7 reostuskoormus oli 8,8 kgO2/d.
Sademeveekanalisatsioon
Mõisaküla linn asub madalal ala. Linnas on suures osas kasutusel kraavid. Sademeveekanalisatsiooni torustikku on linnas kokku ca 3 km. Ühisvoolne torustik toimib Põllu tänaval ja Pärnu tänavast kuni biotiikideni.
Sademeveerajatised jaotuvad 6 valgalasse:
Valgala M1 hõlmab Koidu tn ja Kase tn piirkonda ning Pärnu tn 4 kuni Pärnu tn 20, Pärnu tn 23 ja Pärnu tn 16a. Pärnu tn äärde on rajatud sademeveetorustik, Koidu tn ja Kase tn on sademevee ärajuhtimisel kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 15,37 ha. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113750040100/002, Kamarapera).
Pärnu-Mõisaküla mnt äärde on vajalik rajada sademeveetorustik.
Valgala M2 hõlmab Põllu tn, Vabriku tn ja Karjamaa tn piirkonda. Valgala pindala on ca 82,78 ha. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113750040100/002, Kamarapera).
Valgala M3 hõlmab Heki tn ning Viljandi tn Ringpuiesteest kuni Pärnu tn. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 9,78 ha. Sademevesi juhitakse kraavi, kus see imbub pinnasesse.
Valgala M4 hõlmab Õnne tn ja osaliselt Kiikre tn. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 12,77 ha. Sademevesi juhitakse Kiikre tn lähistel kraavi, mis suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113700010070/001, Lätiroo-Veelikse (ÜP-149).
Valgala M5 hõlmab osaliselt Pärnu tn, Rohelist tn, Viljandi tn, Nurme tn, Piiri tn ja Raudtee tn. Sademevee suunamisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 34,38 ha. Sademevesi imbub kraavides pinnasesse.
Valgala M6 hõlmab osaliselt Viljandi tn, Paju tn, Mäe tn, Kiikre tn, Soo tn, Valga tn piirkonda. Valgala pindala on ca 27,6 ha. Sademevesi juhitakse kraavistikku, mis suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113700010070/001, Lätiroo-Veelikse).

5.3. HALLISTE ALEVIK
Halliste alevik (Lisa 1 joonis 3) asub Sultsi - Abja-Paluoja tee ääres. 01.01.2026.a seisuga elas Halliste alevikus 304 inimest. Halliste alevik paikneb Halliste reoveekogumisalal (RKA0840492) pindalaga 15 ha, reostuskoormus on 299 ie. Halliste alevik paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
ÜVK-teenust kasutab ca 63% elanikest. Ülejäänud saavad vee peamiselt salvkaevudest. Vallavalitsuse andmetel on probleemiks kaevude kuivaksjäämine suviti.
Puurkaev-pumplad ja joogivee kvaliteet
Halliste aleviku ühisveevarustus baseerub Halliste keskuse puurkaevul (katastri nr 7078), Halliste Põhikooli piirkonnas Halliste Põhikooli puurkaevul (7103).
Tabel 5.14. Halliste puurkaev-pumplate tehnilised andmed
Nimetus
Halliste keskuse
Halliste Põhikooli
Puurkaevu katastri nr
7078
7103
Passi nr
1191
3348
Ehitusaeg
1964
1972
Veekompleks
D2
D2
Puurkaevu sügavus m
45
75
Kaevu tootlikkus m3/d
270
190
Projekt-tootlikkus m3/h
11

Manteltoru läbimõõt mm
219

Manteltoru hermeetilisus
Jah
Jah
Veetöötlus
Rauaärastusseade 2*F/2750 T0,170 OS/1 + OT 150, jõudlus 6,56 m3/h, alates 2009.a.
Rauaärastusseade KEMIC 202-PDA, kuni 2,4 m3/h
Reguleerimisseade
Hüdrofoor 3 m3
Hüdrofoor
Pumba mark
NP E /18
NF 95
Automaatika

Vajab kaasajastamist
Sanitaarkaitseala m
50
50
Allikas: Mulgi vallahaldus
1. Halliste keskuse puurkaev (katastri nr 7078) paikneb Viljandi mnt 6 kinnistul maa-aluses r/b kaevus (3 x 3,5 m, sügavus ca 3,5 m). Puurkaevust pumbatakse vesi otse võrku (töörõhk võrgus 2-3 bar). Pumplaruumis on 3 m3 hüdrofoor pumba töö reguleerimiseks. Pump (3 kW) ning elektrivarustus- ja automaatikaseadmed on asendatud 2002.a. Pumbaga samaaegselt paigaldati ka uus tõusutoru (Ø50 mm PE).
Veehaarde sanitaarkaitseala on 50 m, territoorium ei ole piirdeaiaga ümbritsetud. Puurkaevust umbes 30 m kaugusel asub korterelamu, sanitaartsooni läbib ka sõidutee.
Joogivee kvaliteedi parandamiseks paigaldati 2009. a. Halliste keskuse puurkaev-pumplasse rauaärastusseade ning rekonstrueeriti pumbamaja.
Lubatud veevõtt on 10 800 m3 aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 6 893 m3.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Halliste keskuse puurkaevu veevõrgust. Terviseameti 26.06.2025 üldhinnangu alusel on Halliste veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.15. Joogivee kvaliteet Halliste veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Mulgi häärberi köök, 02.06.2025
Halliste sööklast 15.09.2025
Raud (μg/l)
200
40
32
Mangaan (μg/l)
50
<20
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
621
636
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5
7,5
Värvus Pt Co ühikut

3,6
4,5
Hägusus NTU

0,5
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
3
0
Andmed: http://vtiav.sm.ee
2. Halliste Põhikooli puurkaev-pumpla (katastri nr 7103) varustab Halliste Põhikooli, lasteaeda, kirikut ning kolme majapidamist. Halliste Põhikoolis õppis 2024/2025. õa 78 õpilast6 ning Halliste lasteaias käis 18 last, lisaks on tarbijateks õpetajad ja tugipersonal. Lubatud veevõtt on 1 800 m3 aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust 634 m3 vett.
2014. aastal paigaldati rauaärastusseade KEMIC 202-PDA projekteeritud maksimaalse jõudlusega 2,4 m3/d.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Halliste Põhikooli veevärgist. Terviseameti 26.06.2025 üldhinnangu alusel on Halliste Põhikooli veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.16. Joogivee kvaliteet Halliste Põhikooli veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Halliste Põhikooli köögist 01.12.2025
Halliste Põhikooli köögist 10.12..2025
Raud (μg/l)
200
<20

Mangaan (μg/l)
50

<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
565

pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5

Värvus Pt Co ühikut

2,8

Hägusus NTU

0,2

Lõhn pallides

0

Maitse pallides

0

Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0

Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0

Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
6

Andmed: http://vtiav.sm.ee
Veetorustikud
Käesoleval ajal katab veevõrk umbes poole aleviku territooriumist, Polli teest kirdesse paiknevas eramute piirkonnas ühisveevarustus puudub. Veetorustikku on ca 2017 m, millest 1817 m on rekonstrueeritud 2013.-2014.a.Torustikud (PE De32…De110) rekonstrueeriti Nurme tn, Männi tn, Viljandi mnt, A. Kitzbergi tn ja Kaare tn. Õunaaia tee eramuid varustav torustik on malm/ terastorustik, mis on rajatud 1980.-ndatel aastatel.
Halliste Põhikooli veevõrgus on ca 0,5 km torustikke.
Veevõrku on vajalik laiendada.

Tuletõrje veevarustus
Tuletõrjeveemahutid on aleviku lõunaosas.
Kanalisatsioonitorustikud
1. Halliste aleviku kanalisatsioon on lahkvoolne, reovesi kogutakse isevoolselt. Torustike kogupikkus on ca 2,555 km. Kanalisatsioonitorustikud (PVC De160) rekonstrueeriti aastatel 2013-2014. Kanalisatsioonivõrku on vajalik laiendada.

2. Halliste Põhikooli piirkonna (Pornuse küla) heitveesüsteem koosneb isevoolsest kanalisatsioonist ja biotiikidest. Süsteem teenindab lisaks Halliste Põhikoolile ka Halliste Lasteaeda, Halliste kirikut ning ühte elamut. Kanalisatsioon on lahkvoolne ning kogu süsteem isevoolne. Torustike kogupikkus on u 0,3 km ning nende seisukord rahuldav.
Reovee puhastusseadmed
Reovesi kogutakse eraldi Halliste aleviku ja Halliste Põhikooli piirkonnas (asub Pornuse küla territooriumil).
1. Halliste aleviku reoveepuhasti
Hallikse aleviku reovesi juhitakse BioFix 70K puhastusseadmetesse, järelpuhastuseks on 2 biotiiki kogupindalaga 7000 m2 (2 x 3500 m2). Reoveepuhasti rajati 2013-2014.a. amortiseerunud puhasti asemele.
Puhastusprotsess toimub kolmes etapis: mehaaniline eelpuhastus (eelsetiti 30 m3 koos jääksettemahutiga, sõelaga ja pumbakambriga), bioloogiline puhastus (uputatud biokilekandjatega bioreaktor koos õhupihustitega) ja keemiline järelpuhastus (fosforiärastus keemilise sadestamise teel, järelsetiti koos keemilise järelsadestusseadmestikuga). Puhasti maksimaalne hüdrauliline jõudlus on 70 m3/ööpäevas ja 5 m3/h. Territoorium on piiratud võrkaiaga.
Reoveesete antakse üle sette käitlemisega tegelevale ettevõttele.
Biotiigid asuvad puhastist eemal ning neist juhitakse heitvesi edasi suublasse - Nurga kraavi (VEE1136203). Nurga kraav suubub Pornuse ojja (VEE1136200).
Lubatud vooluhulk on 10 800 m3/aastas (kuni 2029). 2025. aastal oli vooluhulk 6893 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 5.17. Halliste reoveepuhasti sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 27.11.2025
pH

6,8
7,0
7,7
7,2
7,5
Heljum
mg/l
35
38
31
699
26
22
BHT7
mgO2/l
40
16
4,4
610
12
18
Püld
mg/l P

1,3
0,90
15
0,76
5,7
Nüld
mg/l N

49
71
146
72
49
KHT
mgO2/l
150
30
32
1171
32
62
Andmed: analüüsiaktid

Halliste aleviku reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks teostas OÜ Eesti Keskkonna-uuringute Keskus 2018.a. mais reostuskoormuse uuringu7. Mõõtmistulemused on toodud järgnevas tabelis:
Tabel 5.18. Halliste reoveepuhasti reostuskoormuse uuringu tulemused
Kuupäev
Vooluhulk (m3/d)
BHT7 (mgO2/l)
RBHT7 kgO2/d
08.05.2018-09.05.2018
33
720
24
09.05.2018-10.05.2018
30
580
17
10.05.2018-11.05.2018
29
720
21
11.05.2018-12.05.2018
32
710
23
12.05.2018-13.05.2018
29
700
20
13.05.2018-14.05.2018
16
960
15
14.05.2018-15.05.2018
25
670
17
Keskmine
30
720
20
Halliste aleviku reoveetrassi seitsme ööpäevase mõõteperioodi hüdraulilised koormused olid vahemikus 16 - 33 m3/d. Keskmine hüdrauliline koormus laiendmääramatusega, k=2 (12%) oli 30 m3/d ± 4 m3/d. Võrdluseks registreeriti mõõteperioodil Halliste aleviku puurkaevu tarbitud puhta vee näidud. Keskmine ööpäevane puhta vee tarbimine oli mõõteperioodil 24 m3/d, mis on ligilähedane Halliste aleviku reovete mõõdetud keskmisele ööpäevasele hüdraulilisele koormusele. Ajavahemikul 13.-14.05 leidis Halliste aleviku reoveetrassil aset ummistus, mis mõjutas mõõtmistulemusi samal ajavahemikul reovete osalise ümberjuhtimise tõttu. Antud ajavahemiku mõõtmistuemusi ei arvestatud keskmise hüdraulilise koormuse ega keskmise BHT7 reostuskoormuse arvestamisel. Halliste aleviku reovete ööpäevased BHT7 reostuskoormused olid vahemikus 15 kgO2/d – 24 kgO2/d ja keskmine BHT7 reostuskoormus oli 20 kgO2/d.
2. Halliste Põhikooli piirkonnas tekkinud reovesi puhastatakse biotiikides. Biotiikide pindala on ca 600 m2, hüdrauliline jõudlus 5 m3/d. Biotiikide ümbrus puhastati võsast 2017. aastal, tiigid ise vajavad puhastamist. Halliste Põhikooli biotiikide heitvee suublaks on Sova kraav (kood VEE1136201). Lubatud vooluhulk on 1800 m3 aastas (kuni 2029).
2025.a. oli vooluhulk arvutuslikult 305 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.19. Halliste Põhikooli biotiikide sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Komponent
Ühik
Piirsisaldus
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Väljavool 24.11.2025
pH

7,1
7,0
7,0
Heljum
mg/l
35
79
13
8,0
BHT7
mgO2/l
40
198
<3
<3
Püld
mg/l P

3,4
0,92
0,32
Nüld
mg/l N

23
7,7
7,4
KHT
mgO2/l
150
295
<30
<30

Sademeveekanalisatsioon
Alevikku ümbritsevad maaparandussüsteemid. Alevikku läbib kollektoreesvool (MPS kood 6113620020040/004, Rähmiku). Suuremas osas Halliste alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse, osadel erakinnistutel on rajatud ka kraave sademevee ärajuhtimiseks.
Halliste aleviku sademeveesüsteemid moodustavad ühe valgala - valgala H1. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel eraomandis kinnistuid läbivad kraavid, mis ei ole ÜVK osa. Valgala pindala on ca 17,34 ha. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113620020040/004, Rähmiku).

5.4. ÕISU ALEVIK
Õisu alevik (Lisa 1 joonis 4) asub Hallistest 7 km kaugusel Viljandi suunas. 01.01.2026.a seisuga elas Õisu alevikus 178 inimest. ÜVK-teenust kasutab ca 90% elanikest. Ülejäänud 10% asula elanikest saavad vee oma salvkaevudest. Andmed salvkaevude vee kvaliteedi kohta puuduvad, kuid arvestades reovee kogumiskaevude võimalikke lekkeid on kaevuvee reostumise oht suur. Salvkaevudest vett saavate elanike ühisveevärgiga liitumise valmidus ei ole teada.
Õisu alevik paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Aleviku territoorium paikneb Õisu reoveekogumisalal reostuskoormusega 233 ie ja pindalaga 11 ha.
Puurkaev-pumplad
Asulas on kaks veevõrku:
1. keskasula veevõrk (haldab Mulgi Vallahaldus), kuhu on ühendatud üks puurkaev ning
2. endise Õisu TTK veevõrk.
Käesolevas töös käsitletakse keskasula veevõrku. Seda varustab veega kaks puurkaevu, neist vanem on reservis.
Tabel 5.20. Õisu puurkaev-pumplate tehnilised andmed (andmed: Abja Elamu OÜ)
Nimetus
Õisu aleviku uus PK
Õisu elamute PK (reservis)
Puurkaevu katastri nr
50732
6406
Passi nr
-
2913
Ehitusaeg
2011
1971
Veekompleks
D2-1
D2-1
Puurkaevu sügavus m
69
160
Puurkaevu hoone
Korras
-
Pumba mark (võimsus)
1,5 kw-5m3/h
NF95-E-18
Veetöötlus
Rauaeraldusseade 2*F/2750 T0, 170 OS/OT 150
-
Reguleerimisseade
Sagedusmuundur
-
Automaatika
Korras
-
Sanitaarkaitseala m
30
30
Õisu aleviku uus puurkaev (kat. nr 50732) rajati 2011.a. Lisaks rekonstrueeriti pumplahoone, paigaldati juhtimisautomaatika ja rauaeraldusseadmed. Käesoleval ajal toimub kogu asula veevarustus uuest puurkaevust, vana kaev on reservis. Pumplast pumbatakse vesi otse võrku, kasutatakse sagedusmuunduriga pumpa. Pumpla territoorium on piiratud piirdeaiaga, sanitaarkaitseala ulatus 30 m on tagatud. Lubatud veevõtt on 14 400 m3 aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 6 307 m3.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Õisu veevärgist. Terviseameti 08.04.2025 üldhinnangu alusel on Õisu veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.21. Joogivee kvaliteet Õisu veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Õisu Lasteaia köögist 04.03.2025
Kiikre tn 15, Mõisaküla Hooldekodu köögist 15.09.2025
Ringi tn 3, Õisu raamatukogu, 15.09.2025
Raud (μg/l)
200
48
<20
<20
Mangaan (μg/l)
50
<20
14
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
533
552
546
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,3
7,4
7,4
Värvus Pt Co ühikut

6,6
5
7,5
Hägusus NTU

0,3
<0,5
<0,2
Lõhn pallides

0

0
Maitse pallides

0

0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
0
0
3
Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud
Asulas on kaks ühisveevõrku:
1. keskasula veevõrk, kuhu on ühendatud kaks puurkaevu;
2. endise Õisu TTK veevõrk, kuhu on ühendatud üks puurkaev.
Veevõrkude ühenduskoht on suletud pimeäärikuga. Keskasula veetorustik on rajatud põhiliselt 1970-ndatel aastatel (malmtorud, Ø 65-100 mm). Kokku on veetorustikke umbes 2,1 km. Täpsed andmed ja kaardid torustike kohta puuduvad. Metalltorustikud on amortiseerunud. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse. Sulgarmatuuri puudumine või mittetöötamine teeb keerukaks veetrasside sulgemise avariide korral. Torustikel on tehtud vaid avariiremonte.
Tuletõrje veevarustus
Õisu alevikus on kaks tuletõrje veevõtukohta:
1) korrusmajade läheduses paiknev mahuti (eeldatavalt 50-100 m3, täpne maht ei ole teada). Mahuti on pooleldi maa-alune (muldes). Veevõtukaev puudub. Pole teada, kas tuletõrjeauto pääseb sealt vett võtma. Mahutit toitev veetorustik on katkestatud pimeäärikuga.
2) veevõtukoht jõesillalt.
Kanalisatsioonitorustikud
Kanalisatsioonivõrk on isevoolne. Paljud trassid asuvad eramaadel, raskendatud on trasside haldamine. Põhitorustik (keraamiline, Ø200mm) on ehitatud 1979.a. Torustike kogupikkus on 2,9 km. Torustik on amortiseerunud ja kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sademe- ja pinnavett. Kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, probleeme on olnud kaevukaante sisselangemisega ja sademevee pääsemisega kanalisatsioonisüsteemi kaevude kaudu. Tihti on trasside maa-alale istutatud puid ja põõsaid või rajatud väikeehitisi – seetõttu on trasside hooldamine ja remont keerukas ning juured rikuvad trasse.
Reovee puhastusseadmed
Õisu aleviku ühiskanalisatsioon koosneb isevoolsest torustikust ja biotiikidest. Reovesi juhitakse ühise reoveetrassi kaudu 2 biotiiki kogupindalaga 2950 m2. Õisu kanalisatsioonitrass läbib 1978. a. rajatud täielikult amortiseerunud puhastusseadet BIO-100, mis ei tööta. Põhipuhastina toimivad biotiigid. Puhasti territoorium on piiratud võrkaiaga.
Õisu aleviku biotiikide heitvee suublaks on Tammelaane kraav (kood VEE1140905).
Lubatud vooluhulk aastas on 9 360 m3. 2025. aastal oli vooluhulk arvutuslikult 6307 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 5.22. Õisu biotiigid
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 24.11.2025
pH

7,3
7,7
6,9
7,3
7,1
Heljum
mg/l
35
164
19
26
13
19
BHT7
mgO2/l
40
170
6,4
12
6,2
4,0
Püld
mg/l P

6,1
0,23
0,28
0,19
0,49
Nüld
mg/l N

50
10
4,3
24
8,1
KHT
mgO2/l
150
406
<30
53
<30
<30

OÜ Keskkonnauuringute Keskus teostas 08.10.201-15.10.2018 Õisu aleviku reoveepuhasti seitsmepäevase reostuskoormuse määramise8.
Tabel 5.23. Õisu reostuskoormuse uuringu tulemused
Ajavahemik
Hüdrauliline koormus m3/d
BHT7 mgO2/l
RBHT7 kgO2/d
08.10.2018-09.10.2018
51
8,2
0,42
09.10.2018-10.10.2018
42
19
0,80
10.10.2018-11.10.2018
40
5,3
0,21
11.10.2018-12.10.2018
21
7,8
0,16
12.10.2018-13.10.2018
-
7,2
-
13.10.2018-14.10.2018
32
4,8
0,15
14.10.2018-15.10.2018
37
4,7
0,17
Keskmine
37
8,1
0,32

Õisu reoveetrassi seitsme ööpäevase mõõteperioodi hüdraulilised koormused olid vahemikus 21 m3/d – 51 m3/d. Keskmine hüdrauliline koormus laiendmääramatusega k=2 (12%) oli 37 m3/d ± 4,5 m3/d.
12.10.2018 kl 3:00-11:00 esines Õisu reoveetrassis mõõtmiskohast allpool olevas trassilõigus ummistus ning 12.10 kl 11:00 – 13.10 kl 12:00 selle ummistuse järelmõju, mis mõjutasid nendel ajavahemikel ka reoveetrassi vooluhulkade mõõtmisi. Reoveetrassi ummistuse ja selle järelmõju ajal saadud reovee vooluhulkade tulemusi ei arvestatud ööpäevaste vooluhulkade arvutamisel.
Õisu puurkaevu tarbitud puhta vee tarbimine oli mõõteperioodil 21 m3/d, mis on väiksem kui Õisu reovee mõõdetud keskmine ööpäevane hüdrauliline koormus. Selle põhjuseks on Õisu reoveetrassi suur läbilaskvus – reoveetrassi tuleb palju pinnasevett. Mõõteperioodi esimese kolme päeva suhteliselt suuremad vooluhulga on seletatavad mõõteperioodile eelnenud sajuperioodiga.
Õisu reovete ööpäevased BHT7 reostuskoormused olid vahemikus 0,15 kgO2/d – 0,80 kgO2/d ja keskmine BHT7 reostuskoormus oli 0,32 kg O2/d.
Sademeveekanalisatsioon
Õisu alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.
5.5. KAMARA KÜLA
Kamara küla (Lisa 1 joonis 5) asub Abja-Paluojast 11 km Pärnu poole. 01.01.2026.a. seisuga elas Kamara külas 148 inimest. Kõik Kamara küla elanikud kasutavad ühisveevärki ja -kanalisatsiooni.
Kamara küla asub Kamara reoveekogumisalal (RKA0840531), mille reostuskoormus on 300 ie ning pindala 19 ha. Kamara küla paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet
Ühisveevarustuseks võetakse vett pool maa-aluses šahtis asuvast Kamara asula uuest puurkaevust (katastri nr 13888), millele 2011.a ehitati peale pumbamaja. Pumbamaja asub väljaspool tiheasustusala. 2010.a paigaldati pumbamajja joogivee kvaliteedi tagamiseks veetöötlusseadmed tootlikkusega 6,56 m3/h Fe eraldamiseks.
Tabel 5.24. Kamara asula puurkaev-pumpla tehnilised näitajad
Puurkaevu nimetus
Kamara asula uus
Katastri nr
13888
Passi nr
6304
Ehitusaasta
1990
Kaevu sügavus (m)
195
Põhjaveekiht
D2
Kaevu tootlikkus (m3/d)
530
Hüdrofoor (jah/ei)
Ei
Veemõõtja (jah/ei)
Jah
Pumba mark
NP E/ 18
Kraan proovi võtmiseks
Jah
Võetava vee koguse määramise viis
Veemõõtja näit
Manteltoru hermeetilisus (jah/ei)
Jah
Sanitaarkaitseala ulatus (m)
50
Veetöötlus
Rauaeraldusseade 2*F/2750 T0, 170 OS/1+OT 150, paigaldatud 2010.a.
Andmed:Mulgi Vallahaldus OÜ, veeluba nr L.VV/332153

Kamara uuest puurkaevu lubatud veevõtt on 7200 m3/aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 5713 m3.
Asula teine puurkaev katastri nr 6979 on reservis. Puurkaev on rajatud 1973. aastal. Puurkaevu sügavus on 110 m.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Kamara veevärgist. Terviseameti 14.12.2025 üldhinnangu alusel on Kamara veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.25. Joogivee kvaliteet Kamara veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Kamara 7-7, 02.06.2025
Kamara 7-7, 01.12.2025
Kamara 7-7, 10.12.2025
Raud (μg/l)
200
61
233
99
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
510
509

pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,4
7,6

Värvus Pt Co ühikut

6,3
6,2

Hägusus NTU

0,3
1,2

Lõhn pallides

0
0

Maitse pallides

0
0

Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0

Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0

Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
4
2

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud
Veetorustiku kohta on andmed puudulikud. Teada on, et uus ja vana puurkaev on ühendatud plasttoruga Ø110 mm. Ülejäänud torustik on malmist Ø100mm ja 65 mm. Torustike kogupikkus on ca 1,5 km. Torustik on tehniliselt rahuldavas seisukorras, probleemiks on toru seintele ladestunud rauaühendid, mis halvendavad vee kvaliteeti, eriti pärast veekatkestusi. Osa peatorustikku ning majaühendused on üledimensioneeritud. Siibrid ei ole töökorras või puuduvad need üldse. Vee kvaliteet võrgus on kõikuv ning torude vanuse tõttu on olnud probleeme kõrge rauasisaldusega. Torustikud vajavad rekonstrueerimist.
Tuletõrje veevarustus
Tulekustutusvett on võimalik võtta Kamara tee 18b kinnistul asuvast tiigist.
Kanalisatsioonitorustikud
Töötavat isevoolset kanalisatsiooni on ca 1,2 km ja survekanalisatsiooni ca 0,4 km. Andmed kanalisatsioonitorustike kohta on puudulikud. Kogu kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist.
Reoveepumplad
Reovee juhtimiseks puhastusseadmesse on kaks reoveepumplat. Esimene pumpab ühepereelamute reovee Kamara tee 5 juurde isevoolsesse kanalisatsiooni. Teine pumpab kogu asula reovee puhastusseadmesse. Mõlemad reoveepumplad vajavad rekonstrueerimist.
Reovee puhastusseadmed
Kamara küla reoveepuhasti OXYD 90 enam ei tööta ning reovesi pumbatakse biotiikidesse (2 biotiiki 2180 m2), mis toimivad põhipuhastina. Biotiike puhastati mudast 2014.a. Heitvee suublaks on Lõpekuru kraav (VEE1137504). Lubatud vooluhulk on 7200 m3 aastas. 2025. aastal oli vooluhulk 5713 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.26. Kamara biotiikide sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 17.11.2025
pH

7,4
6,9
7,6
6,9
7,7
Heljum
mg/l
35
17
4,4
757
8,2
<2
BHT7
mgO2/l
25
33
<3
680
5,2
4,0
Püld
mg/l P
2
2,2
2,4
17
0,24
3,0
Nüld
mg/l N
60
15
8,8
163
23
14
KHT
mgO2/l
125
36
<30
1426
<30
<30

Kamara küla reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2018.a. mais reostuskoormuse uuringu9. Mõõtmised teostati ülepumplas, kust Kamara küla ühinenud reoveed pumbatakse ühise reoveetrassi kaudu Kamara küla reoveepuhastisse. Mõõtmistulemused on toodud järgnevas tabelis:
Tabel 5.27. Kamara küla reostuskoormuse uuringu tulemused
Kuupäev
Vooluhulk (m3/d)
Biokeemiline hapnikutarve BHT7 (mgO2/l)
RBHT7 kgO2/d
Ülepumplast reovee väljapumpamise tsüklite arv
08.05.2018-09.05.2018
29
5,4
0,16
18
09.05.2018-10.05.2018
27
210
5,7
17
10.05.2018-11.05.2018
26
250
6,5
16
11.05.2018-12.05.2018
27
11
0,30
17
12.05.2018-13.05.2018
26
13
0,64
16
13.05.2018-14.05.2018
26
7,3
0,19
16
14.05.2018-15.05.2018
24 + 5,7*
530
13
15+1*
Keskmine
26

*reoveetrassi ummistuse likvideerimine
Kamara küla reoveetrassi seitsme ööpäevase mõõteperioodi hüdraulilised koormused olid vahemikus 24 - 29 m3/d. Keskmine hüdrauliline koormus oli 26 m3/d. Võrdluseks registreeriti mõõteperioodil Kamara küla puurkaevu tarbitud puhta vee näidud. Keskmine ööpäevane puhta vee tarbimine oli mõõteperioodil 12 m3/d. Puhta vee tarbimise erinevus reovete vooluhulkade mõõtmistulemustest on seletatav Kamara küla amortiseerunud reoveetrassi ja võimalik, et ka ülepumpla läbilaskvusega, mis asub lodualal.
Samuti oli mõõteperioodil Kamara küla reoveetrassi ühe osa ummistus (15.05.2018), teostati ummistunud reoveetrassi läbipesu. Sel ajal pumbati reoveepumplast välja 5,7 m3 reovett, mida pole arvestatud keskmise hüdraulilise koormuse arvutamisel. Trassi ummistuse tõttu oli 09.-10.05, 10.-11.05 ja 14.-15.05 keskmistatud reoveeproovist määratud BHT7 väärtus palju kõrgem kui ülejäänud mõõtmispäevadel. Kuna reoveetrassi ummistusest tulenevalt olid reoveeproovidest määratud BHT7 väärtused ööpäevade lõikes suure erinevusega, siis ei arvutatud mõõtmisperioodi keskmist BHT7 reostuskoormust. Ööpäevased BHT7 reostuskoormused olid vahemikus 0,16 kgO2/d – 13 kgO2/d.
Sademeveekanalisatsioon
Kamara küla on ümbritsetud maaparandussüsteemidest. Hoonestatud piirkonnas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Ühepereelamute drenaaž ja osaliselt sademevesi on suunatud reoveekanalisatsiooni.

5.6. KARKSI-NUIA LINN
Karksi-Nuia linn (Lisa 1 joonised 6 ja 7) asub Viljandi maakonna lõunaosas Pärnu - Valga ja Viljandi - Rūjena maantee ristmel. Karksi-Nuia linnas elas 01.01.2026.a. seisuga 1380 inimest. Ühisveevärgiteenust kasutab 91% ja ühiskanalisatsiooniteenust ca 94% Karksi-Nuia elanikest.
Karksi-Nuia linn (v.a. Kase linnaosa) asub Karksi-Nuia reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 1900 IE. Põhjavesi on Karksi-Nuia linna territooriumil suuremas osas suhteliselt kaitstud.

Puurkaev-pumplad
Karksi-Nuia linna läbib Karksi ürgorg, mis jagab linna piirides asuva ühisveevärgi kaheks eraldi toimivaks süsteemiks:
1. linna veevõrguks, mis haarab suurema osa Karksi-Nuia linnast ja mida varustab veega Veetorni (Karksi-Nuia) puurkaev katastri nr 5121;
2. Kase piirkonna veevõrk, mis paikneb linna kirdeosas, Halliste jõest põhja pool. Veevõrku toidab Kase tn puurkaev katastri nr 6236.

Tabel 5.28. Karksi-Nuia linna ühisveevärgi puurkaev-pumplate tehnilised andmed
Nimetus
Veetorni
Kase
Puurkaevu katastri nr
5121
6236
Passi nr
39
2050
Veekompleks
S
D2
Ehitusaeg
1993
1967
Puurkaevu sügavus m
250
85
Projekt-tootlikkus m3/h
33,0
14,0
Staatiline ja dünaamiline veetase, m;(a)
68 ja 52 tootlikkus alandusega 16,0 m
Staatiline veepiir 22,8 ja 2007 tootlikkus alandusega 11,5 m
Veetöötlus
Rauaeraldusfilter Eurowater TF-30 (Q=25m³/h)
Rauaeraldusfilter 402-PDA (Q=5m³/h);
Hüdrofoor
Puudub
hüdrofoor (0,5 m³) koos rõhureleega
Süvaveepump
Lowara Z 630/12 (P=15kW, Qmax=25m³/h)
Red-Jacket 1,5HP (P=1,16kW, Q=5m³/h)
Häireedastus
Puudub
Puudub
II astme survetõsteseadmed
Puuduvad
Puuduvad
Veemahuti
120 m³, veetornis
Puudub
Sanitaarkaitseala m
30
50

1. Veetorni puurkaev-pumpla (katastri nr 5121) Puurkaev asub betoonrõngastest osaliselt maa-aluses ja osaliselt muldes olevas šahtis, puurkaevu suue on umbes 60 cm kõrgusel põrandapinnast. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 30 m. 250 m sügavune puurkaev ammutab vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Devoni kihtide alt.
Pumplahoone on silikaat-tellistest seintega ning lamekatusega hoone, mis on ehitatud 1993.a.
Pumplahoonesse paigaldati 2002.a suvel survefilter rauaühendite eraldamiseks joogiveest: Eurowater TF-30, Silhorko rauaeraldusfilter, filtermooduliga TFA-30.
Pumplahoone kõrval asub raudbetoonist 35 m kõrgune ja 120 m³ mahutavusega veetorn. Veereservuaari täidetakse väiksema veetarbimise ajal ning suurema tarbimisega kaasneva survelanguse korral tagab vajaliku surve ja veekoguse veetorn.
Pumpla koos veetorniga tagavad lisaks joogiveevarustusele ja tuletõrjehüdrantide jaoks vajaliku veekoguse ja surve. Teise astme survetõsteseadmed pumplas puuduvad.
Pumpla ja veetorn on halvas seisukorras ning nendes asuvad järgmised seadmed:
◦ rauaeraldusfilter (Q=25 m³/h);
◦ kontrollerid filtrite pesutsükli ja alla 2,1 bar survelanguse jaoks;
◦ aeratsiooniseade;
◦ kompressor;
◦ veetornis asuv veemahuti (120 m³);
◦ veevõrgu veemõõtja DN90.
Lubatud veevõtt on 80 000 m3 aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 54 699 m3.
Veetorn on amortiseerunud, vajalik on rajada II astme pumpla.
2. Kase puurkaev-pumpla (katastri nr 6236) asub Karksi-Nuia linnas Kase tn 3 ja kuulub Kase põhjaveehaarde juurde. 85 m sügavune puurkaev ammutab vett Kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumist.
Pumplahoone on ehitatud 1967.a telliskividest ja madala viilkatusega, hoonet ümbritseb piirdeaed. Pumpla seisukord on rahuldav. Pumplas puudub häireedastus ning puuduvad teise astme survetõsteseadmed. Vajalik veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga. Pumplas on olemas veemõõtja ja proovivõtukraan. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.
• Puurkaevu seadmed:
◦ süvaveepump Red-Jacket 1,5HP (P=1,16 kW, Q=5 m³/h);
◦ veemõõtja DN25 (asub pumplas).

Pumplasse paigaldati 2007.a. täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter raua- ja mangaaniühendite eraldamiseks joogiveest.
Pumpla seadmed:
◦ rauaeraldusfilter 402-PDA (Q=5 m³/h);
◦ kompressor Tornado (P=1,1 kW) filtermaterjali õhuga kobestamiseks;
◦ hüdrofoor (0,5 m³) koos rõhureleega;
◦ veevõrgu veemõõtja DN25.
Lubatud veevõtt on 5 000 m3 aastas. 2025. a. võeti puurkaevust vett 1 983 m3.
Joogivee kvaliteet
1) Karksi-Nuia veevärk
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee tavakontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Karksi-Nuia linna Veetorni veevärgist. Süvaanalüüsi kõik tulemused on leitavad Terviseameti andmebaasis https://vtiav.sm.ee/. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Karksi-Nuia Veetorni veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.29. Veeanalüüsid Veetorni puurkaevu varustatavast veevõrgust

Näitaja

Ühik
Piirsisaldus
A. Kitzbergi nim Gümnaasium 21.05.2025
Aasa tn 10 eramu 27.05.2025
Coop kauplus (Karksi-Nuia)
A. Kitzbergi nim Gümnaasium 25.11.25
Hägusus
NTU

<0,2
<0,2
<0,5
Lõhn
pall

0
0

Lõhnaläve indeks
TON

1
Maitse
pall

0
0

Maitseläve indeks
TFN

1
Värvus
mg/l Pt

2
2
<5
pH
pH ühik
6,5≤pH≤9,5

7,7
7,6
7,6
Alumiinium
µg/l
200

<50
Ammoonium
mg/l
0,50

0,028
Arseen
µg/l
10

0,16
Elavhõbe
µg/l
1,0

<0,005
Nitrit
mg/l
0,5

<0,01
Nitraat
mg/l
50
0,65

0,75
Kloriid
mg/l
250

2,6
Sulfaat
mg/l
250

6,2
Seleen
µg/l
10

<0,05
Raud
µg/l
200

<20
<20
<20
Plii
µg/l
10

0,34
Boor
mg/l
1,0

0,28
Fluoriid
mg/l
1,5

1,1
Kaadmium
µg/l
5,0

<0,01
Kroom
µg/l
50

<0,05
Naatrium
mg/l
200

16
Nikkel
µg/l
20

0,1
Mangaan
µg/l
50

<10
Tsüaniid
µg/l
50

<3
MCPA
µg/l
0,1

<0,02
Vask
mg/l
2,0

0,009
Elektrijuhtivus
μS cm-120˚C
2500

467
467
521
Oksüdeeritavus
mgO2/l
5,0
<1

Benseen
µg/l
1,0

<0.06
Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml
0

0
0
0
Escherichia coli
PMÜ/100ml
0

0
0
0
Enterokokid
PMÜ/100ml
0

0
0
0
Kolooniate arv 22 ºC
PMÜ /1 ml
Ebaloomulike muutusteta

2
0
33
Andmed: http://vtiav.sm.ee
2) Kase linnaosa veevärk
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Karksi-Nuia linna Kase linnaosa veevärgist. Terviseameti 21.07.2025 üldhinnangu alusel on Kase linnaosa veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.30. Joogivee analüüs Kase linnaosa veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Kase tn 3 Mäe tn 14.07.2025
Raud (μg/l)
200
101
Mangaan (µg/l)
50
<20
Ammoonium (mg/l)
0,5

Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
466
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5
Värvus Pt Co ühikut

1,7
Hägusus NTU

0,6
Lõhn pallides

0
Maitse pallides

0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
Soole enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
4
Andmed: http://vtiav.sm.ee
Veetorustikud
Veetorni puurkaev-pumplast varustatav veevõrk hõlmab suuremat osa Karksi-Nuia linnast. Veetorustike pikkus on 17,3 km ning rajatud on see suuremalt jaolt hargvõrguna.
Kase puurkaev-pumplast varustatava veetorustike pikkus on 1,6 km ning süsteem on rajatud hargvõrguna.
Karksi-Nuia veevõrgu rajamisega alustati 1970-ndatel aastatel. Torumaterjalina kasutati algselt Dn100 malmtorusid ja Dn50 raudtorusid. 2005.a rajati Pärnu ning Tartu maantee veetorustikud. 2008.a rajati Uus ja Kaare tänavate ning Lilli tee veetorustikud. Aastatel 2011-2013 rajati uued veetorustikud Arumäe, Koidu, Niine, Rahumäe, Kalda, Nurme, Põllu, Piiri, Kivi ja Veetorni tänavatel.
Aastatel 2016-2017 rekonstrueeriti Aasa, J.Kivistiku ja Lepiku tn piirkonna ÜVK.
2018.a rajati Lilli tee ja Tööstuse tn veetorustikud (De110PE PN10, ca 510 m).
Alates 2005.a rajatud polüetüleen (PE) materjalist torustikud on heas seisukorras.
Enne 2005. a rajatud torustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.
Tabel 5.31. Karksi-Nuia veetorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Eha, Oru ja Ettevõtluse tn veetorustikud (Dn 100 malm, De 32 PE)
1970-d
1990-d
10
920
2
Põhja tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) kuni Eha tn 2a
2013
4
170
3
Pärnu mnt veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) kuni Keskväljakuni, sh Viljandi mnt 1 ühendus
2005
13
800
4
Piiri tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) kuni Kivi tn
2013
23
750
5
Piiri tn veetorustik (De 90 PE, De 63 PE, De 32 PE) kuni Kassepa teeni
1995
2011
12
625
6
Arukse veetorustik (Dn 100 malm, De 40 PE, De 25 PE)
1970-d
1990-d
3
500
7
Väike, Põllu ja Umb tänavate veetorustik (De 110 PE, De 90 PE, De 63 PE, De 32 PE)
2013
14
600
8
Põllu tn ja Pärnu mnt vahelise ning Keskväljaku piirkonna ühendustorustikud (Dn 100 malm, De 32 PE)
1970-d
1990-d
9
640
9
Nurme nt veetorustik (De 63 PE, De 32 PE)
2013
8
300
10
Aasa ja Niidu tn veetorustik (De 63…De 110 PE)
2017
22
505
11
J.Kivistiku ja Väike-Aia tänavate veetorustik (De 110 PE)
2017
29
690
12
Lepiku tn veetorustik (De 110 PE)
2017
23
470
13
Rahumäe tn veetorustik (De 63 PE, De 32 PE)
2013
17
480
14
Kivi tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE)
2013
2014
1
520
15
Kaare tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE)
2008
14
460
16
Aia tn veetorustik (Dn 100 malm)
1970-d
11
400
17
Loigu tn veetorustik (De 32 PE)
2002
3
130
18
Võidu ja Männiku tn veetorustik (Dn 100 malm, Dn 50 teras)
1970-d
9
785
19
Loode tn veetorustik (De 90 PE, De 32 PE) kuni Soo tänavani
2011
16
780
20
Arumäe tn veetorustik (De 63 PE, De 32 PE)
2013
16
690
21
Lõuna tn veetorustik (Dn 100 malm, Dn 65 malm, Dn50teras) koos Soo tn haruga
1970
18
910
22
Veetorni tn veetorustik (De 140 PE, De 32 PE) koos veetorni ühendusega
2013
6
575
23
Tööstuse tn veetorustik (De 110 PE, Dn 100 malm)
1970-d
2011
4
590
24
Niine tn veetorustik (De 110 PE, De 50 PE, De 32 PE)
2013
6
250
25
Lille tee veetorustik (De 110 PE, De 32 PE)
2008
2
175
26
Uus tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) koos Lille tee torustiku ühendusega
2008
16
695
27
Tartu mnt veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) alates Keskväljakust kuni Lilli tee 8, koos Heina tn haruga
2005
48
1 520
28
Lossimäe ja Kalda tänavate veetorustik (Dn 100 malm, De 63 PE, De 32 PE)
1970-d
2013
18
705
29
Gümnaasiumi piirkonna veetorustik (Dn 100 malm, De 90 PE, Dn 25 teras)
1970-d
2011
4
635
30
Kase piirkonna Kase ja Tehase tänavate ning Polli tee veetorustik kuni tanklani (De 63 PE, De 50 PE, De 32 PE, Dn 25 teras)
1970-d
1996
2006
22
1 640

Kokku

401
18 910
Tuletõrje veevarustus
Karksi-Nuia linna Veetorni puurkaevu veevõrgus on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantidega.
Karksi-Nuia linna Kase piirkonnas on tuletõrje veevõtukohaks tiik ja selle kõrval asuv tähistatud hüdrantkaev.
Kanalisatsioonitorustikud
Karksi-Nuia linna läbib Karksi ürgorg, mis jagab linna piirides asuva ühiskanalisatsiooni sarnaselt ühisveevärgile kaheks eraldi toimivaks süsteemiks:
1) Karksi-Nuia linna reoveekogumisala asuvaks ühiskanalisatsiooniks, mis haarab suurema osa Karksi-Nuia linnast. Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 16,2 km ning selle kaudu kogutakse piirkonnas tekkiv reovesi kokku ja suunatakse puhastamiseks Univere külas asuvasse reoveepuhastisse.
2) Kase piirkonnas on kanalisatsioonitorustikke 0,9 km. Kase piirkonna reovesi suunatakse puhastamiseks Polli küla reoveepuhastisse.
Karksi-Nuia ühiskanalisatsiooni rajamisega alustati 1970-ndatel aastatel. Enamus kanalisatsioonist on isevoolne, asbest-tsementtorudest. 2005. aastal rajati Pärnu ning Tartu maantee kanalisatsioonitorustikud.
2008. aastal rajati Uus ja Kaare tänavate ning Lilli tee torustikud.
Ajavahemikul 2011 kuni 2013 rajati uued veetorustikud Aia, Arumäe, Koidu, Niine, Rahumäe ja Kalda tänavatel.
Aastatel 2016-2017 rekonstrueeriti Karksi-Nuia Aasa, J. Kivistiku ja Lepiku tn piirkonna ÜVK.
Peale 2000. aastat rajatud torustikud on heas seisukorras. Asbest-tsementtorustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.
Karksi-Nuias on enne reovee suunamist ühiskanalisatsiooni kohtpuhastuseadmetena kasutusel A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi rasvapüüdja.

Tabel 5.32. Karksi-Nuia isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Ettevõtluse tn torustik (Dn 200 Asb) Põhja tn ülepumplani
1970-d
10
980
2
Eha ja Oru tn torustik (Dn 200 Asb)
1970-d
6
245
3
Pärnu mnt torustik (De 200 PVC) alates Keskväljakust, koos Heina tn haruga
2005
9
700
4
Põhja tn torustik (Dn250keraam) kuni Põhja tn ülepumplani
1970-d
2
260
5
Piiri tn torustik (Dn 250 keraam, Dn 150 Asb, De 200 PVC) kuni Kassepa teeni
1970-d, 2017
30
2 100
6
Nurme tn torustik (Dn 200 Asb)
1970-d
5
250
7
Niidu ja Aasa tänavate torustik (De 160 PVC)
2017
21
610
8
Kivi tn torustik (De 160… De200 PVC, De 110 PVC)
2014, 2017
1
410
9
J.Kivistiku ja Aia tn torustik (De 160 PVC, De 200 PVC)
2017
32
645
10
Lepiku tn torustik (De 160 PVC, De 200 PVC)
2017
26
510
11
Rahumäe ja Umb tn torustik (De 160 PVC)
2013
19
540
12
Väike ja Põllu tn torustik (De 160 PVC)
2013
14
470
13
Põllu ja Pärnu mnt vaheline torustik (Dn 200 Asb)
1970-d
6
580
14
Loigu tn torustik (De 160 PVC)
2002
3
180
15
Kaare tn torustik (De 160 PVC)
2008
13
425
16
Võidu ja Kivi tänavate vaheline torustik (Dn 200 Asb, De 160 pvc) koos Võidu tn 7 ja 8 ühendustega
1970-d
2013
5
535
17
Võidu tn torustik (Dn 200 Asb) kuni Tartu maanteeni
1970-d
6
300
18
Aia tn torustik (De 160 pvc)
2013
10
230
19
Loode tn torustik (Dn 250 keraam, DN 200 Asb) alates Tööstuse tänava ühendustest kuni Kassepa teeni
1970-d
16
1 130
20
Arumäe ja Lõuna tänavate piirkonna torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC), sh Veetorni tn 1 haru
1970-d
2013
35
1 350
21
Niine tn ja Lilli tee torustik (De 160 PVC)
2013
2008
8
450
22
Tartu mnt torustik (De 200 PVC, De 160 PVC)
2005
47
1 450
23
Männiku tn 1 torustik (Dn 150 asb) kuni Tartu mnt
1970-d
1
150
24
Uus tn torustik (De 160 PVC) kuni Uus tn ülepumplani
2008
16
475
25
Gümnaasiumi piirkonna torustik (Dn 200 Asb) kuni Gümnaasiumi ülepumplani
1970-d
5
585
26
Kalda tn torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC) alates Metsa tn kuni Kalda tn ülepumplani
1970-d
2013
12
660
27
Kase piirkonna Kase ja Tehase tn torustik (Dn 200 Asb) kuni Kase I ülepumplani
1970-d
14
935
28
Roosmäe kinnistu juures asuva voolurahustuskaevu ja Kalme reoveepuhasti vaheline torustik (Dn 250 keraam)
1972
-
780

Kokku

372
17 935

Tabel 5.33. Karksi-Nuia survekanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitusaasta
Pikkus (jm)
1
Torustik (Dn 100 malm, topelt-torustik) Põhja tn ülepumplast kuni Roosmäe kinnistu juures asuva voolurahustuskaevuni
1970-d
200
2
Torustik (De 90 PE) Kalda tn ülepumplast kuni Tartu mnt 3 juures asuva voolurahustuskaevuni
2013
210
3
Torustik (Dn 100 malm) Gümnaasiumi tn ülepumplast kuni Võidu tn 7 juures asuva voolurahustuskaevuni
1970-d
360
4
Torustik (De 90 PE) Uus tn ülepumplast kuni Tartu mnt 55 juures asuva voolurahustuskaevuni
2005
70
5
Torustik (Dn 100 malm) Kase I ülepumplast kuni Polli tee Seedri kinnistu juures asuva voolurahustuskaevuni
1970-d
540

Kokku

1 380

Reoveepumplad
Karksi-Nuias on viis reoveepumplat, mille abil suunatakse linnas tekkiv reovesi puhastamiseks Univere külas asuvasse Karksi-Nuia reoveepuhastisse ja Kase piirkonnast Polli reoveepuhastisse. Tegemist on kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga.
Tabel 5.34. Karksi-Nuia reoveepumplad
Pumpla nimi
Aadress
Kuja ulatus (m)
Vooluhulk (m³/h)
Pumpade võimsus (P1, kW)
Märkused
Uue tn ülepumpla
Karksi-Nuia, Uus tn
10
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Gümnaasiumi ülepumpla
Karksi-Nuia, Kooli tn
10
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Kalda tn ülepumpla
Karksi-Nuia, Kalda tn
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Põhja tn ülepumpla
Karksi-Nuia, Põhja tn
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Kase I ülepumpla
Karksi-Nuia, Polli tee
10
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.

Reovee puhastusseadmed
Karksi-Nuia reovesi suunatakse puhastamiseks Univere külas asuvasse Karksi-Nuia aktiivmudapuhastisse (nimetatakse ka Kalme reoveepuhastiks). 2013. aastal reoveepuhasti rekonstrueeriti, biotiigid puhastati.
Reoveepuhasti hüdrauliline koormus on Q=200...250 m³/d jooksul, reostuskoormus R=1700...2100 ie. Puhastisse juhitakse puhastamiseks Karksi-Nuia linnas tekkiv reovesi ning samuti toimub puhastis purgitava reovee puhastamine ning Karksi ja Polli reoveepuhastite liigmuda tahendamine.
Karksi-Nuia reoveepuhasti õhustuskamber (V=180 m³), anoksiline kamber (V=100 m³), järelsetiti (V=36 m³), esimene mudamahuti (V=47 m³) ning teine mudamahuti (V=27 m³) on ehitatud monoliitsest betoonist. Tehnoloogiliste seadmete hoone on rajatud osaliselt puhasti betoonmahutite peale.
Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on tehnohoonesse paigaldatud: automaatne kruvivõre. Tehnohoones asuvad lisaks neli KAESER puhurit (P=2x7,5kW ja P=2x0,8kW) aeratsioonikambri ja mudamahuti õhustamiseks, automaatika- ja elektrikilbid. Puhastis toimub keemiline fosfori eemaldamine.
Muda tahendatakse mudapressiga Huber RoS3Q280 ja tahendatud muda kogutakse multilift konteinerisse, mis paikneb tehnohoones. Vajadusel toimub muda tahedamine puhasti ja biotiikide vahel asuval mudatahenduse väljakul ning heitvee järelpuhastus biotiikides. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga.
Heitvee suublaks on Kalmekraav (VEE1136011). Lubatud vooluhulk on 91 000 m3 aastas. 2025. aastal oli vooluhulk 44 449 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.35. Karksi-Nuia reoveepuhasti sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Väljavool 18.02.2025
Väljavool 27.05.2025
Sissevool 26.08.2025
Väljavool 26.08.2025
Väljavool 11.11.2025
pH 6-9

7,2
7,1
7,6
7,2
7,2
Heljum
mg/l
35
15
<2
48
<2
<2
BHT7
mgO2/l
25
13
<3
67
<3
<3
Püld
mg/l P
2
1,3
0,76
4,4
0,86
1,5
Nüld
mg/l N
60
15
9,2
35
5,3
9,1
KHT
mgO2/l
125
33
<30
199
<30
<30
Allikas: analüüsilehed
Sademeveekanalisatsioon
Karksi-Nuia sademeveesüsteemid jaotuvad … valgalaks:
Valgala KN-1 paikneb Aasa tn-Kivistiku tn-Lepiku tn piirkonnas. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel drenaaž ja kraavid. Valgala pindala on ca 12,57 ha. Sademevesi juhitakse tiheasustusalalt ära Piiri tn äärse kraavi abil.
Valgala KN-2 hõlmab Pärnu mnt sademeveetorustiku valgala. Valgala pindala on ca 1,89 ha. Sademevesi juhitakse pinnasesse.
Valgala KN-3 hõlmab Tartu mnt-Pärnu mnt-Imavere-Karksi-Nuia tee ristmiku piirkonda ning Imavere-Karksi-Nuia tee äärde rajatud sademeveetorustiku valgala kuni suubumiseni oru põhjas. Valgala pindala on ca 3,61 ha. Sademevesi juhitakse paisjärve äärsel alal haljasalale.
Valgala KN-4 hõlmab Tartu mnt piirkonda alates Heina tn kuni Tartu mnt 10. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel sademevee torustikud. Valgala pindala on ca 2,5 ha. Sademevesi juhitakse Kalda tn 10 algavasse kraavi, mis juhib sademevee ürgoru haljasalale.
Valgala KN-5 hõlmab Tartu mnt piirkonda alates Tartu mnt 14 kuni Tartu mnt 30. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel sademevee torustikud. Valgala pindala on ca 2,3 ha. Sademevesi juhitakse Kooli tänav lõik 2 kõrval algavasse kraavi, mis juhib sademevee ürgoru haljasalale.
Valgala KN-6 hõlmab Tartu mnt alates Veetorni tn kuni Lilli tee alguseni. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel sademevee torustikud. Valgala pindala on ca 2,8 ha. Sademevesi juhitakse Uus tn alguse juures algavasse kraavi, mis juhib sademevee Linnaveske järve kaldale.
Valgala KN-7 hõlmab Veetorni tn piirkonda. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 6,54 ha. Sademevesi imbub kraavis pinnasesse.
Valgala KN-8 hõlmab Viljandi mnt äärde rajatud sademeveetorustiku valgala. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid ja torustikud. Valgala pindala on ca 3,69 ha. Sademevesi juhitakse Halliste jõkke (KKR kood VEE1136000).
Valgala KN-9 paikneb Kase tn piirkonnas. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 2,76 ha. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6020523100030/001, Kase).
Tabel 5.36. Karksi-Nuia sademeveetorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitusaasta
Pikkus (jm)
1
Pärnu mnt 9 ja Põhja tn vaheline isevoolne sademeveetorustik (De 450 PVC, De 315 PVC)
2005
535
2
Pärnu mnt 5 ja Viljandi mnt 1 vaheline isevoolne sademeveetorustik koos Keskväljaku haruga (De 315 PVC, De 250 PVC)
2005
455
3
Heina tänava ja Tartu mnt 10 vaheline isevoolne sademeveetorustik kuni Kalda tn väljalasuni (De 560 PVC, De 450 PVC, De 315 PVC, De 250 PVC)
2005
490
4
Tartu mnt 14 ja Tartu mnt 30 vaheline isevoolne sademeveetorustik kuni Metsa tn väljalasuni (De 560 PVC, De 450 PVC, De 315 PVC, De 250 PVC, De 200 PVC)
2005
585
5
Tartu mnt 32 ja Lilli tee 4 vaheline isevoolne sademeveetorustik kuni Uus tn väljalasuni (De 560 PVC, De 450 PVC, De 315 PVC, De 250 PVC, De 200 PVC)
2005
520

Kokku

2 585

5.7. KARKSI KÜLA
Karksi küla keskus (Lisa 1 joonis 8) asub Karksi-Nuia keskusest ca 2,5 km kirde pool Karksi ürgorust põhjapool. 01.01.2026 seisuga elas Karksi külas 384 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud ca 65% ning ühiskanalisatsiooniga ca 74% Karksi elanikest. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Küla keskus paikneb Karksi reoveekogumisalal pindalaga 20 ha ja reostuskoormusega 394 ie.
Puurkaev-pumplad ja joogivee kvaliteet
Karksi külas asuvad kolm ühisveevärgi puurkaev-pumplat (katastri nr 6126, 8024 ja 6140), mida kasutatakse Karksi küla ja Indumäe piirkonna ühisveevärkide varustamiseks joogiveega. Kõikide puurkaevude juurde on rajatud veetöötlusjaamad.
Tabel 5.37. Karksi külas asuvate ühisveevärgi puurkaev-pumplate tehnilised andmed
Nimetus
Karksi vana
Karksi uus
Karksi Indumäe
Puurkaevu katastri nr
6126
8024
6140
Passi nr
A-1459-M
6402
5310
Ehitusaeg
1965
1991
1983
Veekompleks
D2
S
D2
Puurkaevu sügavus m
65
250
80
Projekt-tootlikkus m3/h
5,1
19,0
4,0
Staatiline ja dünaamiline veetase, m; (a)
63 ja 58
1965
50 ja 43 tootlikkus alandusega 7,0 m
23 ja 21 (1983)
Veetöötlus
Rauaeraldusfilter 502-PDA (Q=6m³/h)
rauaeraldusfilter 502-PDA (Q=5,7m³/h)

rauaeraldusfilter 402-PDA (Q=2,2³/h)
Hüdrofoor
2 hüdrofoori (mõlemad 0,5 m³) koos rõhureleega
2 hüdrofoori (mõlemad 0,5 m³) koos rõhureleega
hüdrofoor (0,5m³)

Häireedastus
Puudub
Puudub
Puudub
II astme survetõsteseadmed
Puuduvad
Puuduvad
Puuduvad
Sanitaarkaitseala m
50
50
50
1. Karksi vana puurkaev-pumpla (katastri nr 6126) Puurkaev asub maa-aluses ruumis ja selle suue on umbes 70 cm kõrgusel põrandapinnast. 65 m sügavune puurkaev ammutab vett Kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumist. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, piirdeaed puudub. Lubatud veevõtt on 12 000 m3/aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 9228 m3.
Pumplahoonesse paigaldati 2003. a septembris täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter 502-PDA raua- ja mangaaniühendite eraldamiseks joogiveest. Pumplast suunatakse joogivesi Karksi küla keskuse ühisveevärki. Pumplas puuduvad häireedastus ning teise astme survetõsteseadmed. Veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Karksi vana puurkaevu veevärgist. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Karksi vana puurkaevu veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.38. Joogivee kvaliteet Karksi vana puurkaevu veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Kivi tn 20, Karksi Hooldekodu 14.07.2025
Kivi tn 20, Karksi Hooldekodu 11.11.2025
Raud (μg/l)
200
62
<20
Mangaan (µg/l)
50
<20
28
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
439
444
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,4
7,5
Värvus Pt Co ühikut

1,5
2,2
Hägusus NTU

3,6
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
4
7
Andmed: http://vtiav.sm.ee

2. Karksi uus puurkaev-pumpla (katastri nr 8024) Puurkaev asub pumplahoones ja selle suue on ca 40 cm kõrgusel põranda pinnast. 250 m sügavune puurkaev ammutab vett Siluri-Ordoviitsiumi (S) põhjaveekogumist Devoni kihtide alt. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Lubatud veevõtt on 17 000 m3. 2025. a. võeti puurkaevust vett 11 897 m3.
Pumplahoone korrastati 2006.a. Pumplal puudub piirdeaed. Pumplasse paigaldati 2006. a juunis täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter 502-PDA rauaühendite eraldamiseks joogiveest. Pumplas puudub häireedastus ning teise astme survetõsteseadmed. Pumplast suunatakse joogivesi Karksi küla keskuse ühisveevärki. Vajalik veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Karksi uue puurkaevu veevärgist. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Karksi uue puurkaevu veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.39. Joogivee kvaliteet Karksi uue puurkaevu veevärgis
Näitaja
Piirsisaldus
OÜ Puidukoda puhkeruumist 14.07.2025
OÜ Puidukoda puhkeruumist 11.11.2025
Raud (μg/l)
200
<20
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
465
467
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5
7,8
Värvus Pt Co ühikut

1,7
2,9
Hägusus NTU

<0,2
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml

0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
3
7
Andmed: http://vtiav.sm.ee

3. Karksi Indumäe puurkaev-pumpla (katastri nr 6140) Puurkaev asub pumplahoones, selle suue on umbes 10 cm kõrgusel põrandapinnast. 80 m sügavune puurkaev ammutab vett kesk-devoni (D2) põhjaveekogumist. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Pumplahoone korrastati 2008.a. Pumplasse paigaldati 2008. a. täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter 402-PDA raua- ja mangaaniühendite eraldamiseks joogiveest. Pumplast suunatakse joogivesi Karksi küla Indumäe piirkonna ühisveevärki. Vajalik veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga. Pumplas puuduvad häireedastus ning teise astme survetõsteseadmed. Lubatud veevõtt on 2 000 m3 aastas. 2025. a. võeti puurkaevust vett 895 m3.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Karksi küla Indumäe veevärgist. Terviseameti 21.07.2025 üldhinnangu alusel on Karksi küla Indumäe veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.40. Joogivee analüüs Karksi küla Indumäe veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Indumäe veevärk
14.07.2025
Raud (μg/l)
200
20
Mangaan (µg/l)
50
20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
454
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,4
Värvus Pt Co ühikut

1,4
Hägusus NTU

<0,2
Lõhn pallides

0
Maitse pallides

0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
Soole enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
0
Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud
Karksi küla veevõrgu rajamisega alustati 1960-ndatel aastatel. Koos asula arendamisega laiendati veevõrku 1970-1980-ndatel. 2011-2013.a. rajati uued veetorustikud Kivi, Pargi, Tare ja Allika tänavatel. Vanemate torustike rajamisel on torumaterjalina kasutatud 100 mm ja 63 mm läbimõõduga malmtorusid ning 50 mm läbimõõduga raudtorusid. Uuemad torustikud on rajatud PE materjalist.
Küla territooriumil paikneb kaks eraldiseisvat veevarustuse süsteemi:
• keskasula ühisveevärk on rajatud ringvõrguna Karksi mõisapargi ja endise põllumajandusettevõtte töökodade ümber, kust suunduvad tupiktrassid kiirtena korruselamuteni. Käesoleval ajal on ringvõrk siibritega suletud, keskasulas toimivad kaks eraldi puurkaevudest toituvat veevarustussüsteemi.
• Indumäe piirkonna ühisveevärk, mis paikneb keskasulast umbes 0,8 km kaugusel lõunasuunal. Seal on rajatud 1,7 km pikkune hargvõrk, mis ühendab alal paiknevaid eramuid. Indumäe veevõrku toidab Indumäe puurkaevu kinnistul paiknev puurkaev.

Tabel 5.41. Karksi küla ühisveevärgi torustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Kivi tn veetorustik (De 90 PE, De 63 PE, De 50 PE, De 32 PE)
2013
16
410
2
Pargi tn veetorustik (De 110 PE, Dn 100 malm, Dn 75 malm, De 63 PE) alates Puiestee tänavast kuni Tare tänavani
1980-ndad
2013
17
1 095
3
Kaare tn veetorustik (Dn 100 malm, Dn 65 malm)
1980-ndad
9
455
4
Karksi töökoja piirkonna veetorustik (De 110 PE, Dn 100 malm, Dn 75 malm, Dn 50 malm, De 32 PE) alates Keskuse puurkaev-pumplast
1960-ndad
1980-ndad
2011
2013
8
1 230
5
Karksi õlletehase piirkonna veetorustik (Dn 100 malm, Dn 65 malm, Dn 50 malm, Dn 25 teras) alates Karksi-Anija teelt kuni Puidukojani, sh Metsapunkti ja Kiigemäe harud
1970-ndad
1980-ndad
1990-ndad
4
970
6
Tare tn veetorustik (De 63 PE, De 50 PE, De 32 PE, Dn 25 teras) kuni Allika tänavani ja Kärbi kinnistuni
1980-ndad
2013
11
530
7
Allika tn veetorustik (De 63 PE, De 50 PE, De 32 PE) kuni Uue Puurkaev-pumplani
2013
7
250
8
Karksi-Nuia Anikatsi tee piirkonna veetorustik (Dn 50 teras) kuni Pärna kinnistuni
1980-ndad
2
580
9
Indumäe puurkaev-pumpla piirkonna veetorustik (Dn 50 teras)
1980-ndad
11
1 690

Kokku

85
7 210

Tuletõrje veevarustus
Karksi küla tuletõrjeveevarustus on korraldatud tiikide abil: Mõisa pargis ning Karksi puidukoja kõrval.
Kanalisatsioonitorustikud
Karksi küla kanalisatsioonivõrgu rajamisega alustati 1970-ndatel aastatel ning seda laiendati 1980-1990-ndatel. 2011-2013.a. rajati uued kanalisatsioonitorustikud Kivi ja Pargi tänavatel. Vanemate torustike rajamisel on torumaterjalina on kasutatud 150 mm ja 200 mm läbimõõduga asbotsement torusid. Uuemad torustikud on rajatud PVC-st ning läbimõõduga 160 ja 200 mm.
Küla territooriumil paikneb kaks eraldiseisvat kanalisatsioonivõrku:
• keskasula ühiskanalisatsioon, mis haarab enda alla kogu Karksi küla kompaktselt paikneva keskasula ja mille kaudu suunatakse keskasulas tekkiv reovesi puhastamiseks Karksi reoveepuhastisse;
• Indumäe piirkonna ühiskanalisatsioon, mis paikneb keskasulast umbes 0,8 km kaugusel lõunasuunal. Seal on rajatud on 1,5 km pikkune kanalisatsioonivõrk, mis ühendab alal paiknevaid eramuid. Indumäe piirkonna reovesi puhastatakse mehaaniliselt septikus ning suunatakse sealt edasi Karksi veehoidlasse Biotiigi kinnistul.
Tabel 5.42. Karksi küla isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Kivi tn torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC, De 110 PVC) kuni Pargi tänavani, sh Keskuse puurkaevu ühendus
1980-d
2013
17
695
2
Pargi tn torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC)
1980-d
2013
13
975
3
Kaare tn torustik (Dn 200 Asb, Dn 150 Asb) kuni Pargi tänavani
1980-d
10
730
4
Karksi mõisa pargi piirkonna torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC) alates Kivi tn 20 kuni Karksi Garaazi kinnistuni
1986
1990-d
2013
3
915
5
Tare ja Allika tn torustik (Dn 200 Asb) alates Pargi tn 26 kinnistust kuni Karksi Garaazi kinnistuni
1986
1980-d
17
1 000
6
Karksi Garaazi kinnistu ja reoveepuhasti vaheline torustik (De 200 PVC)
1997
0
280
7
Endise Karksi Õlletehase kinnistu ja reoveepuhasti Karme ülepumpla vaheline torustik (De 200 PVC, De 200 Asb)
1970-d
2013
1
250
8
Puidukoja kinnistu ja reoveepuhasti vaheline torustik (Dn 200 Asb)
1970-d
1
215
9
Indumäe piirkonna torustik (Dn 200 Asb, Dn 150 Asb)
1980-d
9
1 535

Kokku

71
6 595
Tabel 5.43. Karksi küla survekanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal
Ehitus- aasta
Pikkus
(jm)
1
Kanal. survetorustik (De 90 PE) Karme ülepumplast kuni reoveepuhasti ühtlustusmahutini
2013
25
2
Torustik (De 110 PE) reoveepuhasti ülepumplast kuni reoveepuhastini
2013
45

Kokku

70
Reoveepumplad
Karksi külas on kaks reoveepumplat. Mõlemad pumplad asuvad Karksi reoveepuhasti juures. Neist esimese kaudu suunatakse puhastisse Karksi küla reovesi. Teise kaudu suunati puhastisse endise AS Karme territooriumilt kogutav reovesi (AS Karme on tegevuse lõpetanud, hooned ja kinnistu kuuluvad käesoleval ajal OÜ-le Puidukoda). Tegemist on kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga.

Tabel 5.44. Karksi küla reoveepumplad
Pumpla nimi
Kuja ulatus (m)
Vooluhulk (m³/h)
Pumpade võimsus (P1, kW)
Märkused
Karksi RVP ülepumpla
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Karme ülepumpla
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.

Reovee puhastusseadmed
Karksi reoveepuhasti rajati 2013. a. Puhastisse juhitakse Karksi küla olmereovesi. Reoveepuhasti hüdrauliline koormus on Q=45...60 m³/d jooksul, reostuskoormus R=400...600 ie.
Karksi reoveepuhasti õhustuskamber (V=42 m³), anoksiline kamber (V=30 m³), järelsetiti (V=17,2 m³) ja mudamahuti (V=27 m³) on ehitatud monoliitsest betoonist. Tehnoloogiliste seadmete hoone on rajatud puhasti betoonmahutite peale.
Puhastusprotsess toimub aktiivmudapuhastis automaatselt. Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on tehnohoonesse paigaldatud: automaatne eelvõre (P=0,5kW). Tehnohoones asuvad lisaks kaks KAESER puhurit (P=5,5kW ja P=1,0kW) aeratsioonikambri ja mudamahuti õhustamiseks, automaatika- ja elektrikilbid. Puhastis on keemiline fosfori eemaldamine. Reoveepuhasti tihenenud muda veetakse paakautodega tahendamisele Karksi-Nuia reoveepuhastisse. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga.
Puhasti heitvee suublaks on Kalmekraav (VEE1136011). Lubatud vooluhulk on 91 000 m3 aastas. 2025. a. oli vooluhulk arvutuslikult 13 548 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.45. Karksi reoveepuhasti reovee ja heitvee reostusnäitajad
Komponent
Ühik
Piirsisaldus
Väljavool 27.05.2025
Väljavool 26.08.2025
Sissevool 26.08.2025
Väljavool 11.11.2025
pH

9
7,1
7,3
7,3
7,3
Heljum
mg/l
35
4,3
3,9
58
12
BHT7
mgO2/l
25
<3
<3
73
18
Püld
mg/l P
2
0,55
0,71
3,2
1,2
Nüld
mg/l N
60
8,6
12
33
7,7
KHT
mgO2/l
125
<30
<30
188
<30
Andmed: analüüsilehed
Sademeveekanalisatsioon
Karksi küla sademeveesüsteem on rajatud ühe valgalana – valgala K-1. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on 13,47 ha. Sademevesi juhitakse Kuusikniidu kraavi (KKR kood VEE1140904).
Karksi küla on ümbritsetud maaparandussüsteemidest. Hoonestatud piirkonnas imbub sademevesi peamiselt haljasaladel pinnasesse.

5.8. POLLI KÜLA
Polli küla (Lisa 1 joonis 9) asub Karksi-Halliste ürgoru veerul, 2 km Karksi-Nuia linnast põhja pool. 01.01.2026 seisuga elas Polli külas 171 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud ca 83% ning ühiskanalisatsiooniga ca 71% Polli küla elanikest. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Polli küla keskus asub Polli reoveekogumisalal pindalaga 7 ha ja reostuskoormusega 169 ie.
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet
Polli külas asub üks puurkaev-pumpla (katastri nr 6143), mida kasutatakse Polli küla keskuse piirkonna ühisveevärgi varustamiseks joogiveega. Puurkaevu juurde on rajatud veetöötlusjaam.
Tabel 5.46. Polli küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed
Nimetus
Polli küla puurkaev-pumpla
Puurkaevu katastri nr
6143
Passi nr
5628
Ehitusaeg
1986
Veekompleks
D2-1
Puurkaevu sügavus m
190
Projekt-tootlikkus m3/h
20
Veetöötlus
Rauaeraldusfilter 502-PDA (Q=5,7³/h)
Hüdrofoor
0,5m³
Süvaveepump
SAER MPB/22 (P=2,2kW, Q=5m³/h)
Häireedastus
Puudub
II astme survetõsteseadmed
Puuduvad
Sanitaarkaitseala m
50
Valdaja
AS Iivakivi

Polli puurkaev-pumpla (katastri nr 6143) asub Polli külas Pumbajaama kinnistul ja kuulub Polli põhjaveehaarde juurde. 190 m sügavune puurkaev ammutab vett Kesk-Alam-Devoni (S) põhjaveekogumist. Puurkaev asub pumpla hoones, puurkaevu suue umbes 40 cm kõrgusel põrandapinnast. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 m, piirdeaed puudub.
Puurkaevust põhjavee ammutamiseks kogusega kuni 12 000 m³/aastas (33 m3/d) on AS-le Iivakivi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/328635.
• Puurkaevu seadmed:
◦ süvaveepump SAER MPB/22 (P=2,2kW, Q=5m³/h).
Pumplahoone asub samuti Pumbajaama kinnistul. Pumplas asuvad veetöötlusseadmed raua- ja mangaaniühendite eraldamiseks joogiveest. Pumplasse paigaldati 2003. a täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter 502-PDA. Filtri läbipesu juhib kontroller. Pumplas puuduvad häireedastus ning teise astme survetõsteseadmed. Vajalik veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga.
• Seadmed:
◦ rauaeraldusfilter 502-PDA (Q=5,7³/h);
◦ kompressor filtermaterjali õhuga kobestamiseks (1,1kW);
◦ hüdrofoor (0,5m³);
◦ veevõrgu veemõõtja DN25.
Pumplast suunatakse joogivesi Polli küla keskuse ühisveevärki.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Polli veevärgist. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Polli veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.47. Joogivee kvaliteet Polli veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Polli Hooldekodu köögist, 14.07.2025
Polli Hooldekodu köögist, 11.11.2025
Raud (μg/l)
200
<20
<20
Mangaan (μg/l)
50
<20
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
458
457
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,6
7,7
Värvus Pt Co ühikut

2,7
2,8
Hägusus NTU

0,8
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
0
5
Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud
Polli küla ühisveevärgi rajamisega alustati 1960-ndatel aastatel. Veevõrku laiendati 1970-1980-ndatel. 2011-2013.a. rajati uus veetorustik pumbajaama ja Longi tee vahele. Vanemate torustike rajamisel on kasutatud 100 mm ja 63 mm läbimõõduga malmtorusid ning 50 mm läbimõõduga terastorusid. Uuemad torustikud on rajatud plastist (PE).
Tabel 5.48. Polli küla veetorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Longi tee ja Uus tn piirkonna veetorustik (De 110 PE, DN 100 malm, De 65 malm, De 50 malm, Dn 25 teras)
1970-d
1980-d
2013
15
1 180
2
Kullioru tee veetorustik (Dn 25 teras) alates Uus tn 2
1970-d
3
240
3
Polli mõisa lautade piirkonna veetorustik (Dn 100 malm, Dn 50 malm, Dn 25 teras) alates puurkaev-pumplast
1970-d
7
940

Kokku

25
2 360

Tuletõrje veevarustus
Polli tee ja Longi tee ristmikul asub veemahuti suurusega 100 m³ ja Polli mõisa lautade juures veemahuti suurusega 150 m³. Tuletõrjevett on võimalik võtta ka Linnutare paisjärvest.
Ühiskanalisatsioon
Polli ühiskanalisatsioon rajati valdavalt 1970-ndatel aastatel. 2012.a rajati uus veetorustik Polli mõisa ja reoveepuhasti vahele. Vanemate torustike rajamisel on torumaterjalina kasutatud 150 mm ja 200 mm läbimõõduga asbotsementtorusid. Uuemad torustikud on läbimõõduga 200 mm ja rajatud PVC materjalist.

Tabel 5.49. Polli küla isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Polli tee Seedri kinnistu ja Kase II ülepumpla vaheline torustik (Dn200asb)
1970-d
-
325
2
Polli tee Polli Põllutöökooli II kinnistul asuva voolurahustuskaevu ja Peahoone vaheline torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC), Peahoone (Uus tn 2) juures asub torustik on 155 meetri ulatuses paralleelselt kulgev De 160 PE ja Dn 200 Asb torustik
1970-d
2009
-
665
3
Kullioru tee torustik (Dn 150 Asb)
1970-d
2
240
4
Peahoone (Uus tn 2) torustik (De 200 PVC, Dn 200 Asb) kuni Polli mõisa pargis asuva kollektorini
1970-d
2013
1
370
5
Longi tee ja Uus tn piirkonna torustik (Dn 200 Asb, Dn 150 Asb)
1970-d
14
875
6
Longi tee 1 (Hooldekodu) ja Polli reoveepuhasti vaheline torustik (De 200 PVC, Dn 200 Asb)
1970-d
2012
1
510
7
Töökoja tee 1 torustik (De 200 PVC, Dn 200 Asb) kuni Polli mõisa pargis kollektorini
1970-d
3
740
8
Polli mõisatalli ja mõisa lautade vaheline torustik (Dn 200 Asb), pole kasutusel
1970-d
3
280

Kokku

24
4 005

Tabel 5.50. Polli küla ühiskanalisatsiooni survetorustikud
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Pikkus
(jm)
Torustik (Dn 150 malm) Kase II ülepumplast kuni Polli Põllumajanduskooli II kinnistul asuva voolurahustuskaevuni
1970-d
155

Reoveepumplad
Polli külas asuvad kaks reoveepumplat, mille kaudu suunatakse Tare piirkonnas ja Polli külas tekkiv reovesi puhastamiseks Polli reoveepuhastisse. Üks pumpla asub Kase piirkonnas ning teine asub Polli reoveepuhasti juures. Tegemist on kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga. Pumplate asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel VK 1.7.

Tabel 5.51. Polli küla ühiskanalisatsiooni ülepumplad
Pumpla nimi
Aadress
Kuja ulatus (m)
Vooluhulk (m³/h)
Pumpade võimsus (P1, kW)
Märkused
Kase II ülepumpla
Polli küla, Polli tee
10
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Polli reovee-puhasti ülepumpla
Polli küla, Polli puhastus-seadmed
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Reovee puhastusseadmed
Polli küla reoveepuhasti asub Polli küla lääneosas Kutsiku oja kaldal Polli Puhastusseadmete kinnistul. 2013.a lammutati samas asukohas paiknenud vana reoveepuhasti ning selle asemele rajati uus. Biotiigid korrastati. Polli reoveepuhasti ja biotiikide asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel VK 1.7.
Polli reoveepuhasti hüdrauliline koormus on Q=35...40 m³/d, reostuskoormus R=250...300 ie. Puhastisse juhitakse puhastamiseks Polli külas ja Karksi-Nuia linna Kase piirkonnas tekkiv reovesi.
Polli reoveepuhasti õhustuskamber (V=26 m³), anoksiline kamber (V=14 m³), järelsetiti (V=7,4 m³) ja mudamahuti (V=15 m³) on ehitatud roostevabast terasest ja liivapüünis polüetüleenist. Tehnohoone on rajatud puhasti kõrvale. Tehnohoones on kaks ruumi: tehnoloogiliste seadmete ruum ja kilbiruum.
Puhastusprotsess toimub aktiivmudapuhastis automaatselt. Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on tehnohoonesse paigaldatud: automaatne eelvõre (P=0,5 kW) koos jäätmete konteineriga ja liivapüünisega. Tehnohoones asuvad lisaks kaks KAESER puhurit (P=2,5 kW ja P=1,5 kW) aeratsioonikambri ja mudamahuti õhustamiseks, automaatika- ja elektrikilbid. Reovee bioloogiline puhastamine toimub aktiivmudaga läbi transformeerimise ja separeerimisega eraldi mahutites. Protsessimahutid koosnevad anoksilistest ja anaeroobsetest tankidest ning järelsetitist. Anaeroobses tankis ja anoksilises tankis asub segisti ABS RW 2022 (P=1,9 kW). Aeratsioonikambris asuvad JÄGER 350 ketasaeraatorid (15 tk). Lisaks asub mudamahutis 3 ja liivapüünises 1 aeraator. Puhastis on keemiline fosfori eemaldamine MAGDOS seadmega kemikaali (raudsulfaat) automaatse annustamisega aeratsioonikambrisse.
Reoveepuhasti tihenenud muda veetakse paakautodega tahendamisele Karksi-Nuia reoveepuhastisse. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga.
Puhasti heitvee suublaks on Kutsiku oja (VEE1136100). Lubatud vooluhulk on 14 200 m3 aastas. 2025. aastal juhiti suublasse 5 488 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.52. Polli reoveepuhasti reovee ja heitvee reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Heitvesi 18.02.2025
Väljavool 27.05.2025
Sissevool 26.08.2025
Väljavool 26.08.2025
Väljavool 11.11.2025
pH 6-9

7,4
7,3
7,4
7,5
7,5
Heljum
mg/l
35
8,3
5,1
64
4,8
5,6
BHT7
mgO2/l
40
9,6
<3
67
4,8
3,0
Püld
mg/l P

0,92
0,45
3,4
0,92
1,2
Nüld
mg/l N

11
6,6
33
15
12
KHT
mgO2/l
150
<30
<30
202
<30
<30
Andmed: analüüsiaktid
Sademeveekanalisatsioon
Polli küla hoonestatud piirkonnas imbub sademevesi peamiselt haljasaladel pinnasesse.
5.7. UUE-KARISTE JA PÄIDRE
Ühisveevarustus
Päidre külas elab 112 inimest, ühisveevärgiteenust kasutab ca 18% elanikest. Veevarustus baseerub Päidre (Kurvitsa) puurkaevul (katastri nr 6386). Puurkaev on rajatud 1964. aastal, puurkaevu sügavus on 75 m. Veetorustiku pikkus on ca 0,8 km.
Uue-Kariste külas elab 28 inimest, neist ühisveevärgiteenust kasutab 60%. Veevarustus baseerub Uue-Kariste puurkaevul (katastri nr 6956). Puurkaevu sügavus on 65 m. Veetorustikku on ca 0,6 km.
Veevarustuses rakendatavate puurkaevude andmed on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 5.53. Ühisveevarustuses kasutatud puurkaev-pumplate andmed.
Puurkaevu nimetus
Päidre (Kurvitsa)
Uue-Kariste
Passi nr / Katastri nr
1132/6386
2255/6956
Puurimise aasta
1964
1968
Lubatud veevõtt, m3/aastas

Tegelik veevõtt 2025, m3

Pump
1,1 kW-5m3
1,1 kW-5m3
Reguleerimisseade
hüdrofoor
hüdrofoor
Puurkaevu sügavus (m)
75
65
Põhjaveekiht
D2
D2
Puurkaevu hoone seisukord
Vajab remonti
Vajab remonti
Automaatika
Vajab kaasajastamist
Vajab kaasajastamist
Veetöötlus
Puudub
Puudub
Sanitaarkaitse-ala ulatus (m)
50
50
Andmed: Mulgi Vallahaldus OÜ, veeluba nr L.VV/332154
Toodud puurkaevudes on probleemiks ülenormatiivne raua- ja mangaanisisaldus vees ning kõikjal on vajalik paigaldada rauaeraldusseadmed. Mikrobioloogilist reostust ei ole tuvastatud.
Ühiskanalisatsioon
Päidre külas on ca 1,4 km kanalisatsioonitorustikke. Reovesi juhitakse isevoolselt 2 Kurvitsa biotiiki kogupindalaga 1200 m2. Kurvitsa biotiikide väljalaskme heitvee suublaks on Lolli kraav (kood VEE1142101). Lubatud vooluhulk on 1440 m3 aastas. 2025. aastal oli vooluhulk arvutuslikult 315 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Uue-Kariste külas on ca 500 m kanalisatsioonitorustikku. Reovesi juhitakse isevoolselt 2 biotiiki kogupindalaga 600 m2. Biotiik vajab puhastamist. Heitvee suublaks on Kungla kraav (VEE1137701). Lubatud vooluhulk on 720 m3 aastas. 2025. a juhiti suublasse arvutuslikult 157 m3 heitvett.
Tabel 5.54. Heitvee analüüside tulemused
Komponent
Ühik
Kurvitsa biotiigist väljavool 02.06.2025
Kurvitsa biotiigist väljavool 24.11.2025
Uue-Kariste biotiigid, väljavool 02.06.2025
Uue-Kariste biotiigid, väljavool 24.11.2025
Piirsisaldus
pH

6,9
7,1
7,3
7,1

Heljum
mg/l
13
3,7
8,4
14
35
BHT7
mgO2/l
3,2
<3
<3
6,8
40
Püld
mg/l P
0,45
<0,07
0,92
4,0

Nüld
mg/l N
7,4
4,6
6,2
20

KHT
mgO2/l
<30
<30
<30
44
150
Andmed: analüüsilehed
5.8. ÜLEMÕISA, KAARLI, VANA-KARISTE
Ülemõisa-Kaarli piirkond hõlmab ca 2,2 km pikkust valdavalt eramutega hoonestatud teeäärset ala Ülemõisa keskuse puurkaev-pumplast (katastri nr 6390) kuni Raudtee maaüksuseni Kaarli külas. Ühisveevärgiga on sellest kaetud ca 600 m, ühiskanalisatsioon piirkonnas puudub. Ülemõisa külas elab 53 inimest, neist ühisveevärgiteenust kasutab 45%. Veetorustikku on ca 0,8 km. Ülemõisa keskuse puurkaev on rajatud 1965. aastal. Puurkaevu sügavus on 55 m. Veetöötlus puudub. Lubatud veevõtt on 3600 m3 aastas. 2025. a võeti puurkaevust vett 1723 m3.
Vana-Kariste külas elab 53 inimest. Veevarustus baseerub Vana-Kariste puurkaevul (katastri nr 7076). Puurkaev on puuritud 1967. aastal. Puurkaevu sügavus on 80 m.
Veevarustuses rakendatavate puurkaevude andmed on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 5.55. Ühisveevarustuses kasutatud puurkaev-pumplate andmed.
Puurkaevu nimetus
Ülemõisa keskuse
Vana-Kariste
Passi nr / Katastri nr
1453/6390
1817/7076
Puurimise aasta
1965
1967
Lubatud veevõtt, m3/aastas
3600

Tegelik veevõtt 2025, m3
1723

Pump
1,1 kW-5m3
1,1 kW-5m3
Reguleerimisseade
hüdrofoor
hüdrofoor
Puurkaevu sügavus (m)
55
80
Põhjaveekiht
D2
D2
Puurkaevu hoone seisukord
Vajab remonti
Vajab remonti
Automaatika
Vajab kaasajastamist
Vajab kaasajastamist
Veetöötlus
Puudub
Puudub
Sanitaarkaitse-ala ulatus (m)
50
50
Andmed: Mulgi Vallahaldus OÜ, veeluba nr L.VV/332154
Toodud puurkaevudes on probleemiks ülenormatiivne raua- ja mangaanisisaldus vees ning kõikjal on vajalik paigaldada rauaeraldusseadmed. Mikrobioloogilist reostust ei ole tuvastatud.
Vana-Kariste ja Ülemõisa-Kaarli piirkondades ühiskanalisatsioon puudub.
5.9. VEELIKSE, ATIKA, PENUJA, SAATE, LAATRE
Veelikse, Atika, Penuja, Saate ja Laatre külades on rajatud vaid ühisveevärk. Kõigis väikese tarbimisega pumbamajades on torustiku külmumise oht, kuna väikese tarbimise tõttu on vee liikumise kiirus väike. Pikemas perspektiivis on mõttekas ehitada uued väiksemad ja parema soojapidavusega pumbamajad. Lisaks jääb väikestes tarbimispunktides tarbijaid järjest vähemaks ning seetõttu muutub vee kvaliteet veelgi halvemaks. Olemasolev torustik tuleks asendada uuega, mille läbimõõt arvestaks tarbimiskoguseid.
Ühiskanalisatsioon puudub.
Veelikse külas varustab D2 põhjaveekihi puurkaev (kat.nr 6975) veega 4 krt. ja 12 krt. elamut. Puurkaev on rajatud 1967. aastal ning selle sügavus on 107,5 m. Keskmine tarbimine on ca 350 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades teiste samast põhjaveekogumist vett võtvate puurkaevude näitajatega, on eeldatav, et rauasisaldus ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana 0,7 m3 hüdrofoor. Veetorustik on plastist Ø 40 mm, paigaldatud ca 10 aasta tagasi. Pumbamaja vajab remonti.
Atika külas varustab Naadi kinnistul asuv puurkaev (katastri nr 7101) veega Kuustle 8 krt. elamut. Keskmine veetarbimine on ca 120 m3 vett aastas. Puurkaev on rajatud 1970. aastal ning selle sügavus on 70 m. 2015.a. paigaldati puurkaev-pumplasse rauaeraldusseade. Pumbamajas on hüdrofoor mahtuvusega 0,2 m3. Veetorustik on malmist Ø 65 mm ja tuleks välja vahetada. Pumbamaja vajab remonti.
Penuja külas varustab puurkaev katastri nr 9551 veega endist koolimaja ja kahte väikeelamut. Keskmine veetarbimine on ca 175 m3 vett aastas. Rauasisaldus ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana 0,7 m3 hüdrofoor. Veetorustik on plastist Ø 32 mm, paigaldatud enam kui 15 aastat tagasi. Pumbamaja on ehitatud 1992.a. Puurkaevu sügavus on 83 m.
Teine puurkaev (katastri nr 7088) varustab veega 12 krt. elamut ning suveperioodil ka üht väikeelamut. Puurkaevu sügavus on 85 m. Rauasisaldus ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana 1,0 m3 hüdrofoor. Keskmine veetarbimine on ca 400 m3 aastas. Veetorustik on plastist Ø 32 mm. Pumbamaja vajab remonti. Tuleks kaaluda kahe pumbamaja ühendamist nii, et ühendustorustik mööduks potensiaalsetest ühisveevärgiga liitujaist.
Saate külas varustab puurkaev katastri nr 7091 veega Sika 12 krt. elamut ja ühte väikeelamut. Puurkaev on rajatud 1967. aastal. Puurkaevu sügavus on 110 m. Keskmine veetarbimine on ca 330 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades valla teiste samast veehorisondist vett võtvate puurkaevude näitajatega, on eeldatav, et rauasisaldus joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana 1,0 m3 hüdrofoor. Veetorustik korterelamusse on tsinktoru Ø 50 mm, väikeelamusse plastist Ø40 mm. Pumbamaja vajab remonti.
Laatre külas varustab puurkaev veega 2 elamut. Keskmine veetarbimine on ca 117 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades valla teiste samast veehorisondist vett võtvate puurkaevude näitajatega, ei vasta rauasisaldus ilmselt joogiveele kehtestatud nõuetele. Pool maa-aluses pumbamajas on uus veetõsteseade.

6. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA
6.1 Strateegilised eesmärgid ja arendamise põhimõtted
Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.
Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arengukavale. Arendamise kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjaldamisele ka ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning prioriteetsusest.
ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2019-2030. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest. Samuti võetakse arvesse investeeringumahu piiritlemisel valla ja veemajandusettevõtja rahalist võimekust.
6.2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnad
Mulgi vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on: Abja-Paluoja, Mõisaküla, Halliste, Õisu, Kamara, Karksi-Nuia, Karksi ja Polli; Veelikse, Atika, Penuja, Saate, Laatre, Ülemõisa, Vana-Kariste, Uue-Kariste ja Päidre.
Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajanevad asulate lokaalsetel veehaaretel ja reoveepuhastitel.
6.3. Investeeringud
Käesoleva ÜVK kava perioodiks kavandatud investeeringud on loetletud allpool. Torustike rajamise ja rekonstrueerimise mahtude osas annavad ülevaate Lisa 1 Joonised ning Lisa 2 Investeeringud, mis kajastab ka tööde eeldatavat ajakava.
6.3.1. ABJA-PALUOJA LINN
1) Abja-Paluoja ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine Pärnu mnt. Tegevused planeeritud aastal 2028. Investeeringute eeldatav maksumus 308 746 €;
2) Abja-Paluoja ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine Viljandi tee – Mäe tn piirkonnas. Tegevused planeeritud aastatel 2033-2034. Investeeringute eeldatav maksumus 1 229 293 €.
6.3.2. MÕISAKÜLA LINN
1) Mõisaküla linna vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhasti ehitus I etapp (Mõisaküla läänepoolne osa). Tegevused planeeritud aastatel 2028-2030. Investeeringute eeldatav maksumus 1 998 183 €;
2) Mõisaküla linna vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus II etapp. Tegevused planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus 1 911 415 €.
3) Mõisaküla Loode tn piirkonna ÜVK rajamine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus on 242 248 €.
6.3.3. HALLISTE ALEVIK
Halliste ÜVK laiendamine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus 735 914 €.
6.3.4. ÕISU ALEVIK
Õisu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus 299 000 €.
6.3.5. KAMARA KÜLA
Kamara küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate rekonstrueerimine. Tegevused planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus 510 888 €.
6.3.6. KARKSI-NUIA LINN, UNIVERE KÜLA
1) Karksi-Nuia Veetorni puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud aastatel 2027-2028. Investeeringu eeldatav maksumus 218 500 €;
2) Karksi-Nuia reoveekollektori rekonstrueerimine ja ühisveevärgi laiendamine Univere külas. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringu eeldatav maksumus 312 340 €;
3) Karksi-Nuia Lõuna tn ja Võidu tn piirkonna ÜVK rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringu eeldatav maksumus 498 094 €.
4) Karksi-Nuia Kase tn veetorustike rekonstrueerimine ja Polli tn ühiskanalisatsiooni rajamine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringu eeldatav maksumus 114 770 €.
6.3.7. KARKSI
1) Karksi reoveepuhasti kompostimisväljaku rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud 2026.aastal. Investeeringute eeldatav maksumus 40 000 €;
2) Karksi küla Tare ja Allika tn ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud 2032. aastal. Investeeringute eeldatav maksumus 196 938 €.
6.4 OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna finantsanalüüs
6.4.1. Finantsanalüüsi eesmärk
Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.
Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:
• esitada Mulgi vallas veemajandusteenuseid pakkuva ettevõtte OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju;
• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised:
(1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse;
(2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi;
(3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude katmine, omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus.
Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

6.4.2. Finantsanalüüsi metoodika
Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud Konkurentsiametile esitatavate vee- ja reoveetariifide muutmise taotluste juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüs vastaks samadele eeldustele ja metodoloogiale uute teenushindade taotlemisel tariifipiirkonnas teenitava tulu põhjendamisega. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuna projektide puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

6.4.3. Finantsanalüüsi põhieeldused
Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt Konkurentsiameti valdkondliku hinnataotluse juhendmaterjalis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna praegust ja prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon ja tehnika ning kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ja kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse OÜ Mulgi Vallahaldus andmetest olemasoleva olukorra kohta ning prognoosiperioodi tegevuskavast. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist.
Makromajanduslikud eeldused. Makromajanduslike eeldustena hinnamuutuste arvestamisel on võetud majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeksi muutused. Käesolevas töös on 2024-2037 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2025. aasta sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele.
Tabel 6.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika
Aasta
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2037
Tarbija-hinnaindeks
5.2%
3.3%
2.4%
2.2%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2025. a. sügis
Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, mis on sarnane näitaja 2025. a. ettevõtte veeteenuse hinda arvestatava veemajanduse põhivara sihtfinantseeringuvälise kulumi prognoosile (45,6 tuh eur). Alates 2025. aastast tehtavate investeeringute osas on arvestatud kulum eeldusel, et erinevate põhivaraliikide kombineeritud keskmine aastane kulumimäär on 3,0%. Seejuures on arvestatud, et investeeringu kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal.
ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 12 aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2026-2037. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud baasaastana 2025. aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2025. aasta hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes.
6.4.4. Nõudlusanalüüs
Tarbimismahtude osas on eeldatud, et OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna veetarbimise müügimaht prognoosiperioodil kahaneb 2025. baasaasta tasemelt 135,4 tuh m³ 2037. aastaks tasemele 134,0 tuh m³. Elanike veetarbimise vähenemist on prognoositud tulenevalt Statistikaameti maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist, mille kohaselt Viljandi maakonna rahvaarv kahaneb prognoosiperioodil ca 0,5-0,6 % võrra aastas. Kuigi veemajanduse arendusprojektide elluviimisega on eeldatav uute tarbijate lisandumist prognoosiperioodil, ei ole nende mõju sedavõrd suur, et võimaldaks majapidamiste tarbimistaseme säilimist või tõusu. Ühisveevärgiteenust kasutavate elanike osakaal ühisveevärgiga asulates suureneks prognoosiperioodil tasemelt 80% tasemele 85%.
Juriidiliste isikute (asutused, ettevõtted) osas on eeldatud, et veeteenuse tarbimine püsib 2025. aasta tasemel.
Ühiskanalisatsiooniteenuse osas on prognoositud müügimahu muutust 2025. aasta tasemelt 128,1 tuh m³ tasemele 126,4 tuh m³ 2037. a. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal ühiskanalisatsiooniga asulates suureneks tasemelt 77% tasemele 81%.
Juriidiliste isikute (asutused, ettevõtted) osas on eeldatud, et kanalisatsiooniteenuse tarbimine püsib 2025. aasta tasemel.
Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike veeteenuste ühiktarbimine prognoosiperioodil püsib 2025. a tasemel - 68 l/p/in.
Teeninduspiirkonna nõudlusprognoos sisaldub OÜ Mulgi Vallahaldus ÜVK teenuste nõudlus- ja tootmistaset kirjeldavas finantsanalüüsi tabelis lisas 4.

6.4.5. Opereerimiskulude eeldused
Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud
Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised:
• elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele,
• keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu.
Müügivälise vee osakaal veetootmises oli OÜ Mulgi Vallahaldus asulate ühisveevärkides 2025. aastal 21%. Veetorustike rekonstrueerimistööde tulemusel on eeldatud müügivälise vee osakaalu järk-järgulist vähenemist veetootmises tasemele 18% prognoosiperioodi lõpuks (2037. a).
Infiltratsioonimäär reoveepuhastitesse jõudva reovee koguses oli 2025.a 14%. Reoveetorustike rekonstrueerimistöödega vastavat taset prognoosiperioodil säilitatakse.
Eeldatud on, et elektrienergia ühikhinnad alates 2026. aastast muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist.
Keskkonnatasud:
• vee-erikasutustasu ühikhinna muutus on seotud tarbijahinnaindeksiga.
• reovee saastetasu ühikhind kasvab tulenevalt keskkonnatasude tasumäärade reeglistiku muutmisest aastani 2027 enam kui 10% aastas, alates 2028. aastast on muutus seotud tarbijahinnaindeksiga.
Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega
Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on vastavalt OÜ Mulgi Vallahaldus poolt kasutatavale kulude liigendusele tööjõukulud, ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud, üld- sh administratiivkulud ning muud tegevuskulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 5 „Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs“. Eeldatud on, et prognoosiperioodil opereerimise püsikulud muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist.
6.4.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus
Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit katvad ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2027. aastast. Opereerimisest teenitavad tulud, pikaajalised tariifiprognoosid ning nendega kaasnev kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 5.
Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega oleks alates 2027. aastast võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus konkurentsiameti poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt.
Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on arvestatud leibkonnaliikme sissetulekuna maakonnapõhiseid Statistikaameti andmeid, mille kohaselt oli 2024. aastal Viljandi maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 1131 eurot (Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate prognoosimisel on vastava näitaja muutumine seatud sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest.
Teenuse kulukus oli kehtivate tariifimäärade juures 2025. aastal 0,81%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel oluliselt kasvama, tulenevalt eeldusest, et OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna veemajanduskulude ning arendusprojektide investeeringute katmine toimub teeninduspiirkonnas kogutavate tulude kaudu, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 1,61%. Tuleb siiski arvestada, et teenuse hinnad teeninduspiirkonnas on paika pandud vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 14 lg 4, millele vastavalt ei ole teenushindade prognoosis arvestatud eeldatavaid sihtfinantseeringuid (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetus vmt). Juhul, kui investeeringute katmiseks kaasatakse sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse määr tarbijate jaoks väiksem kui prognoosis.
6.4.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine
OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine (investeeringuvajadus perioodil 2026-2037 kokku 2025. aasta hindades 3,78 mln eurot sh aastate lõikes võrdsetesse osadesse liigendatult 315,2 tuh eurot, investeeringute maksumuse osas tarbijahinna mõju arvestades 4,38 mln eurot) ettevõtte omavahenditest ning vee-ettevõtte poolt võetavatest laenudest, investeeringute kulumi kataks vee-ettevõte ja selle kulu saaks arvestada teenustasu katmiseks. Prognoosmudelis on arvestatud, et vee-ettevõtte investeeringuosa finantseerimisel 25% kataks ettevõte omavahenditest ning 75% kaetakse laenudega, mille tagasimakseaeg oleks 10 aastat ning intressimäär laenujäägilt 5%.
Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi rakendades täidetaks prognoosiperioodil alates aastast 2027 olemasolevate finantskohustuste ning prognoositavate liisingukohustuste teenindamisega seotud aastase minimaalse laenukattekordaja nõue 1,2 ning veemajanduse rahavoog oleks kumulatiivses arvestuses positiivne. Laenukattekordaja ja rahavoo prognoosarvestus sisalduvad lisas 5.
LISAD
LISA 1. Mulgi valla arendamise kavaga hõlmatud asulate ÜVK-rajatiste üldskeemid:
Joonis 1. Abja-Paluoja linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 2 Mõisaküla linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 3. Halliste aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 4. Õisu aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 5. Kamara küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 6. Karksi-Nuia linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 7. Univere küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 8. Karksi küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 9. Polli küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
LISA 2. Mulgi valla asulate investeeringuvajaduse koondtabel

Lisa_2_Investeeringud_2026-2037.xlsx

Lisa_3_Valgalad.xlsx

Lisa_4_Mulgi_YVKprk_tarbimine_ja_tootmismahud_03_2026.xlsx

Lisa_5_ Mulgi_Vallahaldus_OÜ_finantsprognoos_marts_2026.xlsx

Mulgi_valla_YVKA_2026-2037_31032026.doc

MULGI VALLA
ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI
ARENDAMISE KAVA
AASTATEKS 2026 – 2037

EUROPOLIS OÜ
Tartu 2026
Sisukord
1. SISSEJUHATUS 7
2. ÕIGUSLIK BAAS 8
2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid 8
2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm 8
2.3. Mulgi valla õigusaktid 9
2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload 12
2.5. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed 12
3. KESKKOND 14
3.1. Asukoht, maastikud 14
3.2. Põhjavesi ja põhjavee kaitstus 15
3.3. Pinnavesi 16
3.4. Looduskaitse 17
4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE 19
4.1. Üldandmed 19
4.2. Rahvastik 19
4.2.1. Hetkeolukord 19
4.2.2. Tarbimispiirkonna elanike arv ja prognoos 20
4.3. Leibkonnaliikme keskmine sissetulek 21
4.4. Ettevõtlus 21
4.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad, tariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele 22
5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 23
5.1. ABJA-PALUOJA LINN 23
Puurkaev-pumplad 23
Joogivee kvaliteet 24
Veetorustikud 25
Tuletõrje veevarustus 26
Kanalisatsioonitorustikud 26
Reoveepumplad 28
Reovee puhastusseadmed 28
Sademeveekanalisatsioon 30
5.2. MÕISAKÜLA LINN 30
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet 30
Joogivee kvaliteet 31
Veetorustikud 32
Tuletõrje veevarustus 32
Kanalisatsioonitorustikud 32
Reoveepumplad 33
Reovee puhastusseadmed 33
Sademeveekanalisatsioon 35
5.3. HALLISTE ALEVIK 35
Puurkaev-pumplad ja joogivee kvaliteet 35
Joogivee kvaliteet 37
Veetorustikud 38
Tuletõrje veevarustus 38
Kanalisatsioonitorustikud 38
Reovee puhastusseadmed 38
Sademeveekanalisatsioon 40
5.4. ÕISU ALEVIK 40
Puurkaev-pumplad 40
Joogivee kvaliteet 41
Veetorustikud 42
Tuletõrje veevarustus 42
Kanalisatsioonitorustikud 42
Reovee puhastusseadmed 42
Sademeveekanalisatsioon 44
5.5. KAMARA KÜLA 44
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet 44
Joogivee kvaliteet 45
Veetorustikud 45
Tuletõrje veevarustus 45
Kanalisatsioonitorustikud 45
Reoveepumplad 46
Reovee puhastusseadmed 46
Sademeveekanalisatsioon 47
5.6. KARKSI-NUIA LINN 47
Puurkaev-pumplad 47
Joogivee kvaliteet 49
Veetorustikud 51
Tuletõrje veevarustus 52
Kanalisatsioonitorustikud 52
Reoveepumplad 54
Reovee puhastusseadmed 55
Sademeveekanalisatsioon 56
5.7. KARKSI KÜLA 57
Puurkaev-pumplad ja joogivee kvaliteet 57
Veetorustikud 60
Tuletõrje veevarustus 61
Kanalisatsioonitorustikud 61
Reoveepumplad 63
Reovee puhastusseadmed 63
Sademeveekanalisatsioon 64
5.8. POLLI KÜLA 64
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet 64
Veetorustikud 65
Tuletõrje veevarustus 66
Ühiskanalisatsioon 66
Reoveepumplad 67
Reovee puhastusseadmed 67
Sademeveekanalisatsioon 68
5.7. UUE-KARISTE JA PÄIDRE 68
Ühisveevarustus 68
Ühiskanalisatsioon 69
5.8. ÜLEMÕISA, KAARLI, VANA-KARISTE 69
5.9. VEELIKSE, ATIKA, PENUJA, SAATE, LAATRE 71
6. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA 72
6.1 Strateegilised eesmärgid ja arendamise põhimõtted 72
6.2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnad 72
6.3. Investeeringud 72
6.3.1. ABJA-PALUOJA LINN 72
6.3.2. MÕISAKÜLA LINN 72
6.3.3. HALLISTE ALEVIK 73
6.3.4. ÕISU ALEVIK 73
6.3.5. KAMARA KÜLA 73
6.3.6. KARKSI-NUIA LINN, UNIVERE KÜLA 73
6.3.7. KARKSI 73
6.4 OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna finantsanalüüs 74
6.4.1. Finantsanalüüsi eesmärk 74
6.4.2. Finantsanalüüsi metoodika 74
6.4.3. Finantsanalüüsi põhieeldused 74
6.4.4. Nõudlusanalüüs 75
6.4.5. Opereerimiskulude eeldused 76
6.4.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus 77
6.4.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine 77
LISAD 78
LISA 1. Mulgi valla arendamise kavaga hõlmatud asulate ÜVK-rajatiste üldskeemid (eraldi failid)*:
Joonis 1. Abja-Paluoja linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 2 Mõisaküla linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 3. Halliste aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 4. Õisu aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 5. Kamara küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 6. Karksi-Nuia linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 7. Univere küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 8. Karksi küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 9. Polli küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
LISA 2. Mulgi valla asulate investeeringuvajaduse koondtabel (eraldi fail)
LISA 3. Sademeveesüsteemide valgalad (eraldi fail)
LISA 4. Mulgi Vallahaldus OÜ teeninduspiirkonna tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail)
LISA 5. Mulgi Vallahaldus OÜ finantsprognoos (eraldi fail)

*Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 15 lg 7: ÜVVKS § 14 lõike 1 punktides 4 ja 9 nimetatud teabe alusel koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koosseisus olevad skeemid on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 181 tähenduses. Nimetatud skeemidele kehtib juurdepääsupiirang 50 aastat alates skeemide koostamisest.
1. SISSEJUHATUS
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut. Lähtudes ÜVVKS § 4 lg 2 tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Täiendatud kava tuleb volikogu poolt uuesti kinnitada.
Tulenevalt ÜVVKS § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ÜVK kava alusel.
Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Mulgi vallas sademeveesüsteemid käesoleva ÜVK kavaga määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.
Käesolev ÜVK kava käsitleb Mulgi valla asustusüksuste kompaktselt hoonestatud piirkondasid. Andmed Mulgi valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Mulgi Vallavalitsuselt ja Mulgi Vallahaldus OÜ-lt.
ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Mulgi valla ÜVK arendamise kava aastateks 2026-2037 arvestab omavalitsuse ja vee-ettevõtte eelarvelisi võimalusi.

2. ÕIGUSLIK BAAS
2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid
ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:
• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;
• veeseadus;
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
• jäätmeseadus;
• keskkonnatasude seadus;
• planeerimisseadus;
• ehitusseadustik;
• maaparandusseadus;
• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
• looduskaitseseadus;
• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;
• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“;
• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;
• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;
• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr 61);
• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;
• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;
• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm
Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade veemajanduskavades. Vastavalt veeseaduse § 27-le on Eestis kolm vesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Mulgi vald paikneb peamiselt Lääne-Eesti vesikonnas, ida- ja kaguosas ka Lääne- ja Ida-Eesti vesikonna piirialal ning on mitmete vooluveekogude lähteks.
Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.
Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine.
Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas perspektiivis.
Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse pidamine ja aruandlus.
Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.
Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee (immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.
Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.
Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ning laiendamist, mis aitab veemajanduskavadega planeeritud meetmete elluviimist.

2.3. Mulgi valla õigusaktid
Mulgi Vallavolikogu 23.09.2025 määrusega nr 87 on vastu võetud Mulgi valla arengukava 2024–2030 ja valla eelarvestrateegia 2024-2029.
Arengukavas on püstitatud eesmärk (E10): Ühisveevärk tiheasustusega piirkondades on kättesaadav ja puhas joogivesi on elanikele tagatud. Ülesanded:
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava elluviimine. Uuendada veetrassid valla tiheasustusega aladel.
• Tiheasustusaladel elamute ühisvee ja -kanalisatsiooni võrku ühendamisega jätkamine. Väikeasulates (nt Kaarli, Päidre) vee kvaliteedi parandamine. Hajaasustusaladel veemajandusega seotud lokaalsete lahenduste toetamine.
• Sadeveesüsteemide rajamine tiheasustusaladel ja taristu heaperemehelik haldamine.
Investeerimisobjektide nimekirjas on tehnilise taristu osas esile toodud järgmised asulad, kus on vajalik teostada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside ehitamine ja uuendamine: Abja-Paluoja, Halliste, Kamara, Karksi-Nuia, Karksi, Õisu ja Mõisaküla. Prioriteetide järjestuse kirjeldamine on suunatud ÜVK arendamise kava tasandile.

Mulgi valla üldplaneering on kehtestatud Mulgi Vallavolikogu 27.05.2025 otsusega nr 267. Üldplaneeringu ala hõlmab Mulgi valda kogupindalaga 881 km2. Mulgi vallas on 3 linna (Abja-Paluoja, Karksi-Nuia ja Mõisaküla), 2 alevikku (Halliste, Õisu) ja 58 küla. Valla üldplaneeringuga on määratud maakasutuse põhimõtted, loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse, taristu arendamise suunad, keskkonnakaitse tingimused ja õiguslikud alused detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamiseks.
Üldplaneeringuga ei ole planeeritud täiendavaid sanitaarkaitsealaga veehaardeid ega täiendavaid kanalisatsiooniehitisi. Ühtlasi on üldplaneeringu koostamisel lähtutud põhimõttest, et võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused määratakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, milles on detailsemale analüüsile tuginedes võimaldades teha operatiivsemaid otsuseid.
Tiheasustusega aladel ja reoveekogumisaladel uute arenduste kavandamisel tuleb rajada ühisvõrk, mis tuleb arendaja poolt rajada enne arenduse realiseerimist või hoonete valmimist. Ühe kinnistu tarbeks rajatavaid puurkaeve lubatakse vaid juhul, kui puudub muu majanduslikult mõistlik alternatiiv. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisalal reovee kogumiseks olema kogumiskaevud/mahutid.
Üldplaneeringus on esitatud 30 perspektiivset tuletõrje veevõtukoha asukohta, mis asuvad veekogu ehituskeeluvööndis ning kus on tulevikus lubatud veevõtukoha rajamine ilma ehituskeeluvööndit vähendamata.
Planeeringuga määratakse järgmised uute veevõtukohtade üldised asukohad:
▪ Abja-Vanamõisa külas Lüütre ojale;
▪ Ainja külas Ainja järvele (5 tk);
▪ Kalvre külas Kalvre paisjärvele;
▪ Metsakülas Veevre paisjärvele (2tk);
▪ Muri külas Nuudsaku järvele;
▪ Mõõnaste külas Õisu järvele;
▪ Mäekülas Mäeküla järvele;
▪ Penuja külas Penuja järvele;
▪ Penuja külas Kassikuru tiigile;
▪ Pornuse külas Pornuse paisjärvele;
▪ Päidre külas Köökmäe ojale;
▪ Päidre külas Päidre ojale paiknevale tiigile;
▪ Päidre külas Välgu tee ääres paiknevale tiigile;
▪ Päigiste külas Koodioru maaüksusel olevale tiigile või Kariste järvele;
▪ Päigiste külas Kariste järvele;
▪ Rimmu külas Kõpu jõele;
▪ Saksakülas paiknevale tiigile;
▪ Tuhalaane külas Kutsiku järvele;
▪ Tuhalaane külas Loisu järvele;
▪ Uue-Kariste külas Uue-Kariste järvele;
▪ Veelikse külas Veelikse järvele;
▪ Veskimäe külas Kille paisjärvele;
▪ Õisu alevikus Veskejärvele.
Planeeritud veevõtukohad põhijoonisel on pikaajaline tulevikuvisioon. Planeeritud veevõtukohtade asukoht (sh maaüksus) täpsustatakse projekteerimise käigus. Uute veevõtukohtade rajamisega seonduvad maasuhted lahendatakse veevõtukoha rajamise etapis. Veevõtukohtadel tuleb tagada piisava kandevõimega juurdepääsutee veevõtukaev (looduslike veevõtukohtade osas) ning piisav vooluhulk.

Üldplaneeringus on esile toodud, et sademevee süsteemidel on tiheasustusega aladel oluline roll, kuna sademevesi võib põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärssida reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks murekohaks paljudel tiheasustusega aladel on tulvavete ärajuhtimise lahenduste puudumine. Vett mitteläbilaskvate pindade paratamatu suurenemine seoses ehitustegevusega mõjutab ka loomulikku hüdroloogilist režiimi. Sademevee mõistlikul majandamisel saab seda sama kasutada efektiivselt haljasalade optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Keskuste arendamisel on oluline olemasolevate kraavide säilitamine (mitte torudega asendamine) ja võimalusel kõvakatetega alade rajamise piiramine. Samuti on soovitatav sademevee käitlemisel kaaluda alternatiivsete käitlusviiside (nt biopuhvrid, haljaskatused jms) rakendamist. Samuti kompenseeritakse immutamisega ehitustegevusest põhjustatud põhjavee tasapinna alanemist kuid tuleb veenduda, et sademevesi ei oleks saastunud. Üldplaneering seab järgnevad põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel arendamisel:
▪ detailplaneeringutes ja hoonete ehitusprojektides tuleb lahendada maa-ala sademeveekäitlus;
▪ sademevee ärajuhtimise kavandamisel tuleks maksimaalselt arvestada loomulike äravoolutingimustega ning valgalade piiridega;
▪ põhjalik ülevaade, hinnang seisukorrale ning suunistele tuleb anda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas;
▪ sademevee käitlusel eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutatavad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid);
▪ arengute kavandamisel kombineerida lokaalsed sademeveelahendused piirkondlike lahendustega;
▪ eelistada ühisvoolsele kanalisatsioonile lahkvoolset ehk sademevee eraldi kogumist ja ärajuhtimist;
▪ kui piirkonnas ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni, võib kinnistu eritüübilised kanalisatsiooniveed juhtida ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku ainult vee-ettevõtja loal;
▪ kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib;
▪ kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, siis tuleb sademevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda;
▪ kui sademevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja viivitava immutussüsteemiga, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust;
▪ aktiivse tootmistegevusega aladelt tuleb saastunud sademevesi enne ühissüsteemi või suublasse juhtimist puhastada õli- ja liivapüüduris;
▪ võimalusel kasutada uute reovee torustike rajamisel vana torustikku sademevee ärajuhtimiseks.
Üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.
2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload
Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. Mulgi valla kehtivad veeload on välja toodud järgnevas tabelis.
Tabel 2.1. Mulgi vallavalistuse ja OÜ Mulgi Vallahaldus veeload Mulgi vallas
Veeloa nr
Vee erikasutuse piirkond Mulgi vallas
Veeloa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev
L.VV/328635
Karksi-Nuia linn, Karksi küla, Polli küla
01.01.2017 - tähtajatu
L.VV/332153
Abja-Paluoja linn, Veetorni kü ja Põllu tn kü; Põlde külas Puurkaevu kü; Kamara külas Puurkaevu kü ja Biotiigi kü
01.04.2019 – tähtajatu
L.VV/332154
Halliste alevik ja Õisu alevik, Päidre küla, Pornuse küla, Uue-Kariste küla ja Ülemõisa küla
01.04.2019 - tähtajatu
L.VV/332155
Mõisaküla linn, Viljandi tn 36 kinnistu ja Vabriku tn 23 kü ning Lasari küla Biotiigi kü
15.03.2019 - tähtajatu
Andmed: http://kotkas.envir.ee
2.5. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed
Mulgi vallas on keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ kinnitatud 8 reoveekogumisala. Mulgi valla reoveekogumisaladest annab ülevaate järgnev tabel, reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel. Reoveekogumisalal on keelatud reovee pinnasesse immutamine, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisalal reovee kogumiseks olema kogumiskaevud/mahutid.
Tabel 2.2. Reoveekogumisalad Mulgi vallas.
Reovee-kogumisala
nimetus
Registrikood
Tüüp
Pindala (ha)
Reostus-
koormus
Asula(d)
Abja-Paluoja
RKA0840532
Alla 2000 ie
96
1349
Abja-Paluoja, Põlde küla, Veskimäe küla
Halliste
RKA0840492
Alla 2000 ie
15
299
Halliste alevik
Kamara
RKA0840531
Alla 2000 ie
19
300
Kamara küla
Karksi
RKA0840529
Alla 2000 ie
20
394
Karksi küla
Karksi-Nuia
RKA0840530
Alla 2000 ie
117
1900
Karksi-Nuia linn, Kõvaküla küla, Univere küla
Mõisaküla
RKA0840524
Alla 2000 ie
135
1074
Mõisaküla linn, Lasari küla
Polli
RKA0840528
Alla 2000 ie
7
169
Polli küla
Õisu
RKA0840490
Alla 2000 ie
11
233
Õisu alevik, Kalvre küla
Mulgi vallas asuvad purgimissõlmed Abja-Paluoja (kuni 25 m3/d) ja Karksi-Nuia reoveepuhastite juures.
3. KESKKOND
3.1. Asukoht, maastikud
Mulgi vald paikneb Viljandimaa edela- ja lõunaosas. Vald piirneb lõunast Läti Vabariigiga, läänest Saarde vallaga (Pärnumaa), loode poolt Põhja-Sakala vallaga, põhja, kirde ja ida poolt Viljandi vallaga, kagu suunalt Tõrva vallaga (Valgamaa). Valda läbivad põhimaanteedest Valga-Uulu maantee, tugimaanteedest Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee, Karksi-Nuia – Lilli ja Mõisaküla tee.

Joonis 3.1. Mulgi valla piirid (Allikas: Ühinemisleping).
Mulgi vald paikneb Sakala kõrgustikul, mis ulatub Põhja-Lätist Navesti jõeni, piirneb läänes Soomaa, idas Võrtsjärve madaliku ja edelas Metsepole madalikuga. Sakala kõrgustik on kujunenud Kesk-Devoni liivakiviplatoost, pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Devoni kihid paljanduva paiguti ürgorgude nõlvadel. Maapinna absoluutne kõrgus on edela- ja lääneosas 65-75 m üle merepinna, idaosas 100-140 m. Valla idaosas asub ka Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt - Härjassaare mägi (147 m). Maastikku ilmestavad sügavad jõeorud, millest ilmekaimad on 20-30 m sügavune Halliste jõe org, ligikaudu 20 m sügavune Kõpu jõe org (Hirmukülast allavoolu) ja 15-20 m sügavune Pöögle oja org.
Viljandimaa väärtuslike maastike registris on Mulgi valla maastikest olulisimad1:
• Karksi ürgorg, ordulinnuse varemed. Karksi-Nuia kohal on ürgorg 300 m lai ja 32 m sügav. Tegemist on kõrgeima kohaliku väärtusega alaga Viljandimaal, maakonna populaarseim maastik. Võimalik riikliku tähtsusega maastik;
• Halliste org Abja ja Karksi-Nuia vahel;
• Õisu-Kaarli-Ülemõisa maastik.

3.2. Põhjavesi ja põhjavee kaitstus
Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi ning põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa. Mulgi valla tarbe- ja joogivesi saadakse põhjaveest. Põhjavee looduslikud varud on piisavad. Põhjaveevarude uuringute ja põhjavee varude kinnitamise vajadus vastavalt veeseaduse § 12 lg 4 Mulgi vallas puudub, sest valla asulate ühisveevärkides tarbitava vee kogus ei ületa 500 m³/d.
Mulgi valla territoorium asub Kesk-Devoni põhjaveekogumi alal, vähemal määral kasutatakse ka Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumit Devoni kihtide all jt.
Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning sorptsioonivõimest. Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine – kivim – põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on Mulgi valla lõunapoolses osas maapinnalt esimene veekiht reostuse eest enamasti suhteliselt kaitstud, valla põhjapoolses osas vaheldub piirkonniti keskmiselt kaitstud suhteliselt kaitstud piirkondadega ning kohati ka nõrgalt kaitstud ja üksikutes kohtades ka kaitsmata või ka kaitstud põhjaveega piirkondadega. Nõrgalt kaitstud põhjavee ala on Veelikse ümbrus ja Kamarast põhja ja ida suunas jääv ala. Sinna piirkonda jäävad ka üksikud kaitsmata põhjaveega alad. Lisaks on nõrgalt kaitstud Rimmu külast lõunasse jääv ala.

Joonis 3.2. Mulgi valla põhjavee kaitstus. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, OÜ EGK.

3.3. Pinnavesi
Mulgi vald paikneb peamiselt Lääne-Eesti vesikonnas, ida- ja kaguosas ka Lääne- ja Ida-Eesti vesikonna piirialal ning on mitmete vooluveekogude lähteks. Keskkonnaportaalis on Mulgi valla veekogude kohta 176 kirjet, sh 19 looduslikku järve, 34 paisjärve, 7 jõge jpm. Allpool on lühidalt kirjeldatud olulisemaid.
Lääne-Eesti vesikonna vooluveekogud. Lääne-Eesti vesikonna jõgedest on enim Mulgi valla ÜVK-ga asulaid Halliste jõe valgalal: Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia linna, Karksi ja Polli küla. Halliste jõgi (VEE1136000) saab alguse Mulgi valla idaosas Ainja küla lähistel ning suubub Aesoo lähistel Navesti jõkke. Halliste jõe pikkus on 92 km ning valgala 1890,7 km2. Halliste jõgi on karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu (RT I, 21.10.2016, 9).
Kõpu jõgi (VEE1140900) saab alguse Mulgi valla lõunaosas Äriküla territooriumil, suundub alguses põhjasuunal, Hirmuküla lähistel pöördub loodesuunale kuni suubub Raudna jõkke, mis on Halliste jõe lisajõgi. Kõpu jõe pikkus on 69 km ning valgala 399,2 km2.
Ida-Eesti vesikonna vooluveekogud. Mulgi valla Ainja ja Mäeküla külade territooriumid asuvad Õhne jõe valgalal, Ida-Eesti vesikonnas. Õhne jõgi (VEE1013700) algab Veisjärvest ning suubub Võrtsjärve. Jõe pikkus on 102,5 km ning valgala on 573,4 km2. Õhne jõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25) ning kuulub 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 Käärikmäe–Koorküla maantee Koorküla sillast Põrga–Leebiku–Pikasilla maantee Leebiku sillani). Õhne jõkke suubuvad Ikepera oja ja Lilli oja. Mulgi vallas ÜVK-ga asulaid Õhne jõe ääres ei paikne.
Seisuveekogud.
Suurim tervikuna Mulgi vallas asuv looduslik järv on Lääne-Eesti vesikonda kuuluv Õisu järv (VEE2089700), mille pindala on ca 191 ha, valgla suurus 26,1 km2. Õisu järve läbib Kõpu jõgi.
Suuruselt järgmine on samuti Lääne-Eesti vesikonda kuuluv Ruhijärv (VEE2099300), mille pindala on 84,5 ha, valgla suurus 56,6 km2. Ruhijärv on Ruhja jõe lähe.
Vallas asub palju väiksemaid kohaliku tähtsusega looduslikke järvi: Tündre järv, Mäeküla järv, Kariste järv, Ainja Sinijärv jpt. Paisjärvedest on tuntuimad Karksi paisjärv (Nuia järv) pindalaga 22,9 ha, Ainja järv pindalaga 21 ha ning Abja paisjärv pindalaga 4,6 ha.

3.4. Looduskaitse
Mulgi vallas paiknevad või sellega külgnevad kaitstavad loodusobjektid on leitavad Keskkonnaportaalist. Igal objektil on kaitsevöönd, milles planeeritav tegevus, sh torustiku ehitus ja rekonstrueerimine, peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
Rahvusvahelise tähtsusega alasid on Mulgi vallas 13:
Teringi loodusala RAH0000277 – Natura (loodusala);
Päidre loodusala RAH0000647 – Natura (loodusala);
Ruhijärve loodusala RAH0000268 – Natura (loodusala);
Lopa paljandi loodusala RAH0000262 – Natura loodusala;
Kurimetsa loodusala RAH0000265 – Natura (loodusala);
Kariste järve loodusala RAH0000269 – Natura (loodusala);
Õisu loodusala RAH0000270 – Natura (loodusala);
Muti loodusala RAH0000271 – Natura (loodusala);
Rubina linnuala RAH0000097 – Natura (linnuala);
Rubina loodusala RAH0000004 – Natura (loodusala);
Tündre loodusala RAH0000237 – Natura (loodusala);
Rutu loodusala RAH0000260 – Natura (loodusala);
Sanga loodusala RAH0000608 – Natura (loodusala).
4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE
4.1. Üldandmed
Mulgi vald paikneb Viljandimaa edela- ja lõunaosas. Vald piirneb lõunast Läti Vabariigiga, läänest Saarde vallaga (Pärnumaa), loodest Põhja-Sakala vallaga, põhja, kirde ja ida poolt Viljandi vallaga, kagu suunalt Tõrva vallaga (Valgamaa).
Mulgi valla administratiivkeskuseks on Abja-Paluoja linn. Valla pindala on 881 km2. Elanikke oli 01.01.2026 seisuga 6970 ning rahvastikutihedus 7,9 in/km2. Mulgi vallas on 3 vallasisest linna (Abja-Paluoja, Karksi-Nuia ja Mõisaküla), 2 alevikku (Halliste, Õisu) ning 58 küla.
Valda läbivad põhimaanteedest Valga-Uulu maantee, tugimaanteedest Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee, Karksi-Nuia – Lilli ja Mõisaküla tee.
Mulgi valla ettevõtjad tegutsevad mitmesugustes valdkondades – puidutöötlemine, metallitöötlemine, erinevate seadmete tootmine, põllumajanduslik tootmine, sh piimakarjakasvatus, piima töötlemine, kaubandus, teenindus, turba kaevandamine jm.
Mulgi vallas on järgmised haridusasutused: Karksi-Nuia Lasteaed, Mõisaküla Lasteaed, Abja Lasteaed, Halliste Lasteaed Pääsuke, Õisu Lasteaed, Halliste Põhikool, Abja Gümnaasium, August Kitzbergi nimeline Gümnaasium; huvikoolid: Abja Muusikakool, Karksi-Nuia Muusikakool ning Karksi-Nuia Spordikool2.
Abja-Paluojal töötab Abja Haigla (Järve tn 1).
Polli külas paikneb murukattega Karksi lennuväli. Lennuväljal on üks 675 m pikkune ja 49 m laiune lennurada.

4.2. Rahvastik
4.2.1. Hetkeolukord
Mulgi vallas elas 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 6970 inimest.
Viimase kümne aasta jooksul on elanike arv nii Viljandi maakonnas kui Mulgi vallas pidevalt vähenenud. Mulgi valla elanikkond on aastatel 2015-2025 vähenenud 849 elaniku võrra (ca 10,8%), Viljandi maakonna elanikkond 6,5%.
Tabel 4.1. Elanike arv 1. jaanuari seisuga Mulgi vallas ja Viljandi maakonnas.

2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
Mulgi vald
7889
7761
7626
7506
7436
7460
7372
7026
7086
7100
7040
Viljandi maakond
48318
47853
47288
46782
46371
46161
45877
45411
45637
45543
45168
Andmed: Statistika andmebaas, tabel RV0282U.

Mulgi valla rahvastikupüramiid on alusel kahanev, kajastades vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemist ning sündimuse kahanemist. Elanike vanuseline jaotus on järgnev:
• 0–14-aastaseid 12,6%
• 15–64-aastaseid 58,6%
• 65+ vanuses 28,8%

Joonis 4.1. Mulgi valla rahvastikupüramiid
Demogaafiline tööturusurveindeks on Mulgi vallas 2025.a. seisuga 0,66 (Viljandi maakonnas 0,78, Eestis keskmiselt 0,9) ning ülalpeetavate määr 72,9 (Viljandi maakonnas 66,3, kogu Eestis keskmiselt 57,5).
4.2.2. Tarbimispiirkonna elanike arv ja prognoos
Tarbimispiirkond hõlmab ÜVK-ga asulaid (vt Tabel 4.4). ÜVK tarbimispiirkonnas elas 01.01.2026 seisuga 4760 inimest.
Tabel 4.4. Mulgi valla ÜVK teenusega kaetud külade inimeste arv (01.01.2026)

Alljärgnevast tabelist on näha elanike arv Mulgi valla tarbimispiirkonnas 2018.a. ning elanike arvu prognoos kuni ÜVK arengukava prognoosiperioodi lõpuni.
Tabel 4.3. Mulgi ÜVK tarbimispiirkonna elanike arv ja prognoos
Tarbimise alusinfo

2018
2019
2020
2021
2022
2023
Tarbimispiirkonna rahvastiku koguarv
in
5198
5144
5076
5023
4971
4919

2024
2025
2026
2027
2028
2030
Tarbimispiirkonna rahvastiku koguarv
in
4867
4816
4764
4713
4662
4612

4.3. Leibkonnaliikme keskmine sissetulek
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek Viljandi maakonnas oli 2024. aastal 1031,6 eurot3. Viimastel aastatel on see Viljandi maakonnas muutunud alljärgnevalt:
Tabel 4.5. Leibkonnaliikme netosissetulek Viljandi maakonnas
Viljandi maakond
2019
711,4

2020
747,2

2021
871,6

2022
830,7

2023
960,2

2024
1031,6

4.4. Ettevõtlus
Mulgi valla ettevõtjad tegutsevad mitmesugustes valdkondades – puidutöötlemine, piima töötlemine, kaubandus, teenindus jm.
Suurettevõtteid, mis on ÜVK seisukohalt olulised, Mulgi vallas ei tegutse. Piirkonnas on üksikud ettevõtted, kus töötab üle 50 inimese.
Vallas tegutsevad suuremad ettevõtted:
Holttem AS, tegevusalaks puitplaatide tootmine, 115 töötajat;
OÜ Puidukoda, tegevusalaks saematerjali tootmine, 122 töötajat;
Abja Tarbijate Ühistu, tegevusalaks kaubandus;
Aktsiaselts Nuia PMT, Karksi-Nuia, tegevusalaks hüdrauliliste ja pneumaatiliste jõuseadmete tootmine, 56 töötajat;
MetEst Metall OÜ, Kõvaküla, tegevusalaks metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, 46 töötajat;
Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus ning Seedri puukool, Polli küla, 35 töötajat.
Hanval Metall OÜ, Karksi-Nuia, tegevusalaks mehaaniline metallitööstus, 28 töötajat;
Mulgi Hoolekandekeskus OÜ, hoolekandeasutus, Mõisaküla, Polli, 20 töötajat;
Soledor OÜ, Halliste, tegevusalaks kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine, 16 töötajat;
OÜ Mõisaküla Masinatehas, Mõisaküla, tegevusalaks põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine, 16 töötajat;
Mulgi Vallahaldus OÜ, Karksi-Nuia, vee-ettevõte, 14 töötajat;
Pajumäe Talu OÜ, Abja-Vanamõisa küla, tegevusalaks piimatoodete tootmine, 12 töötajat;
Puit ja Mööbel OÜ, Abja-Paluoja, tegevusalaks mööbli tootmine, 10 töötajat;
Oru-A2 OÜ, Abja-Paluoja, Mulgi Kõrts, 11 töötajat;
OÜ Roots, Leeli, 8 töötajat;
UNOLight OÜ, Mõisaküla, tegevusalaks tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine, 7 töötajat.

4.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad, tariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele
Mulgi valla asulate ÜVK-süsteeme haldab Mulgi Vallahaldus OÜ ning selle teenindus-piirkonna moodustavad Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Karksi, Mõisaküla, Polli, Halliste, Õisu, Kamara, Veelikse, Atika, Penuja, Saate, Laatre, Ülemõisa, Vana-Kariste, Uue-Kariste ja Päidre.
Veeteenuse hinnad Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonnas on järgnevad4:
Vee müük Karksi-Nuia, Polli, Karksi piirkond – elanik 1.80 €/m³
Vee müük Karksi-Nuia, Polli, Karksi piirkond – ettevõte 1.80 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine Karksi-Nuia, Polli, Karksi piirkond elanik 2.73 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine Karksi-Nuia, Polli, Karksi piirkond – ettevõte 2.73 €/m³
Vee müük Abja-Paluoja – elanik 1.81 €/m³
Vee müük Abja-Paluoja – ettevõte 1.81 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - Abja-Paluoja elanik 2.74 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - Abja-Paluoja ettevõte 2.74 €/m³
Vee müük Mõisaküla - elanik, ettevõte 1.86 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine Mõisaküla - elanik, ettevõte 1.36 €/m³
Vee müük Halliste, Õisu, Kamara, Kuustle, Penuja, Ülemõisa, Vana-Kariste, Päidre, Veelikse Laatre, Uue-Kariste 1.80 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - Halliste, Õisu, Kuustle, Penuja, Ülemõisa, Vana-Kariste, Päidre, Veelikse Laatre, Uue-Kariste 1.86 €/m³
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine – Kamara 1.98 €/m³
5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD
4.1. Üldist
4.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Peatükis 4 käsitletakse Mulgi valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Abja-Paluoja linnas, Mõisaküla linnas, Halliste alevikus, Õisu alevikus, Kamara külas, Karksi-Nuia linnas, Karksi külas, Polli külas, Päidre külas ja Uue-Kariste külas. Lisaks on ühisveevärk Ülemõisa, Kaarli, Vana-Kariste, Veelikse, Atika, Penuja, Saate ja Laatre külades.
ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel.
Andmed Mulgi valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad OÜ-lt Mulgi Vallahaldus ja Mulgi Vallavalitsuselt.
4.1.2. Sademeveesüsteemid
Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise käigus vaadati läbi Mulgi valla ÜVK-ga asulate tiheasustusaladega seonduvad sademevee ärajuhtimise lahendused. ÜVK osaks määratavaid sademeveetorustikke ja kraave on 2026. aasta seisuga rajatud Abja-Paluoja linnas, Mõisaküla linnas ja Karksi-Nuia linnas.
Tabel 4.1. Sademevee lahkvoolsed torustikud ja sademeveekraavid (ÜVK osa)
Asula
Sademeveekraav jm
Sademeveetorustik jm
Drenaaž jm
Valgalasid tk
Abja-Paluoja
3160
2 235
55
4
Mõisaküla
19725
1 110
0
6
Karksi-Nuia
1505
3420
780
9
KOKKU
24390
3420
835
19
Suures osas imbub sademevesi asulates haljasaladel pinnasesse. Sademevett juhitakse ära looduslikke vooluveekogude ja kraavide abil. Kraavid paiknevad sageli eramaadel, kohalike teede või riigimaanteede ääres. Riigiteede ääres riigimaal paiknevaid kraavide hoolduse korraldab Transpordiamet. Munitsipaalteede ääres paiknevaid kraave hooldatakse Mulgi valla teehoiukava raames. Osades asulates on kasutusel maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvad kraavid ja riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud. Selliseid kraave, mis määratakse ühiskanalisatsiooni osaks, on 24,39 km.
Uute sademeveesüsteemide planeerimisel tuleb piirkonda sobiva lahenduse valikul lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule.

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse § 129, mille kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui sademevett juhitakse suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.
Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli-liivapüüduritega.

4.1.3. Tuletõrje veevarustus
Normikohane tuletõrje veevarustus peab vastama Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega tuleb kasutada tuletõrje veemahuteid ja looduslikke veevõtukohti.
Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk on:
• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;
• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.
Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtupunktis (hüdrandis või kinnistu liitumispunktis) langeda alla 100 kPa (rõhukõrgus 10 m veesammast).
Mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk:
• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;
• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.
Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.
Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi.
Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike ümberpööramisplatsidega.
Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

5.1. ABJA-PALUOJA LINN
Abja-Paluoja linn (Lisa 1 joonis 1) on Mulgi valla keskus. Linn asub Valga-Uulu maantee ääres. 01.01.2026.a seisuga elas Abja-Paluoja linnas 956 inimest. 2025. aasta seisuga kasutab ÜVK-teenuseid ca 83% elanikkonnast.
Abja-Paluoja linn paikneb Abja-Paluoja reoveekogumisalal (RKA0840532), mille reostuskoormus on 1349 ie ning pindala 96 ha. Abja-Paluoja reoveekogumisala on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala.
Puurkaev-pumplad
Abja-Paluoja linnas on 4 puurkaevu:
1. Nuia tee (Töökoja puurkaev, katastri nr 7073), mis katab hetkel kogu ühisveevärgi veevajaduse;
2. Aia ja Pargi tn (Veetorni) puurkaev (katastri nr 7095) on reservis;
3. Männi tn puurkaev ei ole kasutusele võetud;
4. Nuia teel (Töökoja vana) puurkaev on konserveeritud.
Tabel 5.1. Veehaarete iseloomustus.
Puurkaevu nimetus
Abja – Paluoja Nuia tee elamukvartal
Abja – Paluoja veetorni (reservis)
Männi tn (reservis)
Katastri nr.
7073
7095
7075
Passi nr.
4576
2002
5976
Ehitusaasta
1978
1967
1988
Kaevu sügavus (m)
170,0
260
201
Veehorisont
D2pr
S1rk-ad
S1rk
Kaevu tootlikkus (m3/d)
400
750

Hüdrofoor (jah/ei)
ei
ei

Veemõõtja (jah/ei)
jah
jah

Pumba mark
NF 95e/18
NP E/18

Kraan proovi võtmiseks
Jah
Jah

Võetava vee koguse määramise viis
Veemõõtja näit
Veemõõtja näit

Manteltoru hermeetilisus (jah/ei)
Jah
Jah

Sanitaarkaitseala (m)
50
30
50
Võetava vee töötlus
Rauaeraldus
Rauaeraldus

Andmed: Abja Elamu OÜ, Keskkonnaportaal, veeluba nr L.VV/323906
Ühisveevarustuseks võetakse vett Nuia tee elamukvartali puurkaevust (katastri nr 7073, passi nr 4576), mis asub Nuia tee ääres pumbamajana projekteeritud hoones.
Puurkaev on rajatud 1978. aastal, selle sügavus on 170 m. Lubatud veevõtt on 60 000 m3 aastas. Tegelik veevõtt oli 2025. aastal 43 850 m3.
Tehnohoone rekonstrueeriti 2020. aastal. Puurkaev-pumpla on täisautomaatne. Vee hulka võrku reguleeritakse vastavalt veevõrgu rõhule ja veetarbele. Veemahuti tagab tiputarbimise hulgad. 2008.a. paigaldati veetöötlusjaama joogivee kvaliteedi tagamiseks veetöötlusseadmed Fe ja NH4+ eraldamiseks 13,3 m3/h ja 319 m3/d. Kasutusel on filtermoodul TEB14. Filtermaterjal vahetati välja 2020. aastal, lisaks korrastati elektri- ja automaatikasüsteemid. Filtrite töö on täisautomaatne. Filtrite uhtevesi juhitakse kanalisatsiooni. Rajati mahutid (ca 126 m3). Puurkaevupumba tööd juhitakse mahuti nivoo järgi. Puurkaevu-pump käivitub sujuvkäivitusega.
Veetorni puurkaev (katastri nr 7095) on kasutusel reservkaevuna, puurkaev asub Aia ja Pargi tänava vahel. Veetorn mahuga 40 m3 töötab mahutina. Uus mahuti on paigaldatud 2005.a. Veetornis asuvad fluori ja rauaärastusseadmed projekteeritud võimsusega 5 m3/h ja 100 m3/d. Rõhutõsteseadmena on kasutusel sagedusmuunduriga pump. 2025. a. puurkaevust vett ei võetud.
Abja-Paluoja puurkaevude põhjaveele on iseloomulik suhteliselt kõrge baariumi sisaldus.
Tabel 5.2. Abja-Paluoja puurkaevude põhjavee Ba sisaldus

Nuia tee puurkaev 09.05.2018
Veetorni puurkaev 13.06.2018
Männi puurkaev 19.01.2016
Baarium (μg/l)
1000
180
270
Andmed: analüüsiaktid KL2016/V51122K; TA18000934; TA18001451
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee tavakontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Abja-Paluoja ühisveevärgist. Süvaanalüüsi tulemused on leitavad Terviseameti andmebaasis https://vtiav.sm.ee/. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Abja-Paluoja veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.3. Joogivee kvaliteet jaotusvõrgus
Näitaja
Piir-sisaldus
Abja Õpilas-kodu köök 04.03.25
SA Abja Haigla köök 25.03.25
SA Abja Haigla köök 02.06.25
Lasteaia köögist 15.09.25
Abja-Paluoja tankla 01.12.25
Värvus Pt-Co ühik

5,9

5
7
5,5
Hägusus NTU

0,3
<0,5
<0,2
<0,2
<0,2
Lõhn pallides

0

0
0
0
Lõhnaläve indeks TON

1

Maitse pallides

0

0
0
0
Maitseläve indeks TFN

1

Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
441
453
445
446
512
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5
7,5
7,5
7,5
7,6
Ammoonium (mg/l)
0,5

0,082

Üldraud (μg/l)
200
39
<20
46
<20
<20
Mangaan (μg/l)
50

6,2
<20

Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Eba-loomulike muutus-teta
1
0
12
7
17
Andmed:http://vtiav.sm.ee
Veetorustikud
Abja-Paluoja linnas on kokku ca 13,2 km veetorustikke. Linna ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud aastatel 2013-2020. Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud Järve, Nurme, Mäe ja Männi tn, lisaks Pärnu mnt olemasolevad torustikud. Ühisveevärk vajab laiendamist Viljandi tee – Mäe tn piirkonnas ja Pärnu mnt.
Tabel 5.4. Aastatel 2013-2020 ehitatud veetorustikud
Projekt, rajamise aasta, piirkond
De 160 PE (m)
De 110 PE (m)
De 63 PE (m)
De 50 PE (m)
De 40 PE (m)
De 32 PE (m)
De 25 PE (m)
Kokku
(m)
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsiooni-trasside rajamine I etapp 2013-2014 Jaama tn, Lille tn, Rohu tn, Tiigi tn, Pärnu mnt, Raudtee tn
0
1525
312
395
0
341
0
2573
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsiooni-trasside rajamine II etapp 2013-2014
Aia tn, Veski tn, Kangru tn, Lille tn ja Lühike tn
0
1932
71
208
0
556
0
2767
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsiooni-trasside rajamine III etapp 2015-2016
Põhja tn, Lina tn, Põllu tn, Aia tn, Oru tn, Järve tn, Posti tn, Kooli tn, Koidu tn, Sarja tee
1
2679
1080
86
6
741
13
4606
2017 Kirsi tn
0
117
0
5,5
0
5
0
132
Abja-Paluoja veetöötlusjaama ning vee- ja kanalisatsiooni-torustike ehitustööd, 2020
Kaare tn, Kastani tn, Nuia tee, Hariduse tn, Tikuti tn, Staadioni tn, Abja tee
0
2121
84
591
0
324
0
3120
KOKKU
1
6253
1463
699
6
1643
13
13198

Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide abil. Tulekustutusvee võtmiseks kasutatakse ka Abja paisjärve (Järve tn poolt).
Kanalisatsioonitorustikud
Abja-Paluoja linnas on kokku ca 22,5 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Torustikud on ehitatud aastatel 2013-2020. Rekonstrueerimist vajavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud Nurme, Mäe ja Männi tn ning Mäe tn kuni reoveepuhastini kulgev torustik. Kanalisatsioonivõrk vajab laiendamist Viljandi tee – Mäe tn piirkonnas ja Pärnu mnt.
Tabel 5.5. Aastatel 2013-2020 ehitatud kanalisatsioonitorustikud
Projekt, rajamise aasta, piirkond
De 50 PVC
De 110 PVC
De 160 PVC
De 160 PE
De 315 PVC
De 90 PE
De 110 PE
De 63 PE
Kokku
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine I etapp 2012-2014 Jaama tn, Lille tn, Rohu tn, Tiigi tn, Pärnu mnt, Raudtee tn
0
0
2065
0
0
260
0
0
2325
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine II etapp 2013-2014
Aia tn, Veski tn, Kangru tn, Lille tn ja Lühike tn
0
0
1626
943
0
222
0
0
2791
Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine III etapp 2015-2016
Põhja tn, Lina tn, Põllu tn, Aia tn, Oru tn, Järve tn, Posti tn, Kooli tn, Koidu tn, Sarja tee
7
10
3443
75
1020
82
0
0
4637
Abja-Paluoja reoveepuhasti rekonstrueerimine ning vee- ja kanalisatsiooni-trasside rekonstrueeri-mine 2017 Kirsi tn, Aia tn
0
0
460
43
0
0
0
0
9753
Abja-Paluoja veetöötlusjaama ning vee- ja kanalisatsiooni-torustike ehitustööd, 2020
Kaare tn, Kastani tn, Nuia tee, Hariduse tn, Tikuti tn, Staadioni tn, Abja tee
0
0
2527
0
0
0
337
85
2949
KOKKU
7
10
10121
1061
1020
564
337
85
22455

Reoveepumplad
Olemasolevas süsteemis töötab 4 reoveepumplat: Pärnu mnt, Raudtee, Aia ja Metsa.
Reovee puhastusseadmed
Abja-Paluoja reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2017-2018. Uus läbivoolne aktiivmudapuhasti lasti käiku 30.05.2018.
Projekteeritud reoveepuhasti tehnilised andmed:
• keskmine vooluhulk – Qkd=210 m3/d
• maksimaalne vooluhulk – Qmaxd=270 m3/d
• reostuskoormus – R=65 IE
• reostuskoormus – Rmax=1200 IE
Abja-Paluoja reoveepuhasti koosneb järgmistest osadest:
• reoveepumpla;
• reoveepurgla;
• eelpuhastusseade, automaatvõre;
• kogumine-ühtlustamine;
• kahekambriline annuspuhasti – bioloogiline puhastus süsiniku- ja lämmastikuühendite ärastamiseks;
• keemiline fosforiärastus;
• reoveesette gravitatsiooniline tihendamine;
• reoveesette tahendamine mudapressiga.
Reoveepuhasti koosneb neljast raudbetoonist mahutist, mis moodustavad ühtse ploki. Mahutid on järgmised:
• kogumis-ühtlustusmahuti;
• 2 protsessimahutit;
• mudamahuti liigmuda gravitatsiooniliseks tihendamiseks.
Reovesi juhitakse Abja-Paluoja reoveepuhastisse reoveepumpla abil. Reoveepumpla on maa-alune PE plastist mahuti siseläbimõõduga 1,6 m. Pumplas on kaks ühesugust sukelpumpa. Pumba parameetrid on:
Q=18 m3/h
H=8m
Pumpla rikke korral või suure vooluhulga korral on võimalik reovesi juhtida avariitorustiku kaudu biotiikidesse.
Puhasti juures on purgla, kuhu toodav reovesi lastakse läbi käsivõre, mis paikneb purgla mahuti teeninduspüstikus. Purgla mahutist (30 m3) pumbatakse reovesi perioodiliselt puhasti võreseadme ees olevasse vahemahutisse.
Abja-Paluoja reoveepuhastisse võib purgida 25 m3 reovett ööpäevas.
Eelpuhastus
Reoveest võõriste eemaldamiseks kasutatakse võreseadet MID2T. Ekstreemsete vooluhulkade jaoks on seadme kõrval käsitsi puhastatav varbvõre (10 mm). Võreseadme läbinud vesi voolab kogumis-ühtlustusmahutisse.
Kogumismahuti suuruseks on 100 m3 ning suudab vastu võtta protsessimahutisse pumpamise vaheaegadel linnast koguneva reovee koos võimaliku sademeveega. Kui sademevett tekib nii palju, et reovesi on neljakordse lahjendusega, juhitakse see puhastist mööda, biotiikidesse.
Ühtlustusmahutis on 2 pumpa, kumbki pump pumpab reovee oma protsessimahutisse. Ühtlustusmahuti veetaset kontrollib nivooandur.
Bioloogiline puhastus
Reovee bioloogiline puhastus toimub kahes protsessimahutis kahe 12-tunnilise tsüklina ööpäevas.
Protsessimahutite mõõtmed on 4,0 x 9,0 x 4,0 m. Vee maksimaalne sügavus on 3,6 m, mille korral on vee maht 130 m3. Vee minimaalseks sügavuseks on 2,4 m. Nende veetasemete vahele jääb igas tsüklis vahetuva vee maht 45 m3, mis moodustab protsessimahuti kogumahust ca 34%. Protsessimahutis õhustatakse reovett surveõhustusega. Iga mahuti jaoks on oma puhur, mis on varustatud sagedusmuunduriga. Protsessimahutis on vee segamiseks segur, mis töötab täitmisfaasi ja denitrifikatsioonifaaside ajal. Lisaks on protsessimahutis pump liigmuda eemaldamiseks protsessist mudamahutisse.
Puhastatud vee väljalaskmiseks on protsessimahutis dekanterseade läbilaskevõimega 50…60 m3/h. Elektrilise ajamiga siiber avaneb ettenähtud ajal ja puhastatud vesi voolab protsessimahutist välja. Kui ujuk koos veetasemega on langenud etteantud miinimumtasemeni, siiber sulgub.
Liigmuda käitlemine toimub aereeritavas liigmudatihendis (mudamahutis), kus bioloogilisest protsessist eemaldatud liigmuda osaliselt stabiliseeritakse ja tihendatakse gravitatsiooniliselt. Mudamahuti kasulik maht on maksimaalselt 38 m3. Mudamahutis oleva liigmuda õhustamiseks ja segamiseks kasutatakse surveõhustussüsteemi, mis koosneb puhurist, õhutorustikust ja kaheksast järelmullaeraatorist. Kui mudamahuti saab muda täis, käivitatakse mudapress. Tahendatud muda kogutakse esimesel korrusel olevasse kärusse, millega see veetakse kompostimisväljakule.
Fosforiärastussüsteem koosneb kemikaalimahutist V=1000 l ja kahest dosaator-pumbast jõudlusega 6 l/h. Fosforiärastussüsteem töötab ajalise juhtimise järgi.
Varem järelpuhastina töötanud biotiigid (2 x 2500 m2) on kasutusel avariiväljalasuna.
Abja-Paluoja reoveepuhasti heitvee suublaks on Paluoja (VEE1136010). Paluoja suubub Halliste jõel olevasse Karise järve. Lubatud vooluhulk on 60 000 m3 aastas. 2025. aastal oli vooluhulk arvutuslikult 43 850 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüside tulemused on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 5.6. Abja-Paluoja reoveepuhasti sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 17.11.2025
pH 6-9

7,3
6,8
7,8
6,9
7,8
Heljum
mg/l
35
7,4
9,4
146
4,6
15
BHT7
mgO2/l
25
4,0
<3
150
3,8
3,0
Püld
mg/l P
2
0,22
1,3
8,1
0,27
1,8
Nüld
mg/l N
60
9,7
6,9
100
15
6,9
KHT
mgO2/l
125
<30
<30
366
<30
31
Andmed: analüüsilehed
Sademeveekanalisatsioon
Suur osa sademeveest imbub haljasaladel.
Osa sademeveest juhitakse ära kraavide abil, mis paikevad kas riigiteede ääres või erakinnistutel. Raudtee tänava (munitsipaalomandis) ääres on sademevee jaoks suurem kraav, kuhu väiksemate kraavide kaudu juhitakse piirkonda jäävate alade vesi.
Sademeveetorustikud on rajatud Pärnu ja Viljandi maanteel ning Nuia teel.
Sademeveerajatised jaotuvad 3 valgalasse:
Valgalalt A1 juhivad sademevett ära Pärnu mnt, Karja tn, Nuia tee ja Viljandi tee sademeveetorustikud. Valgala pindala on ca 12,67 ha. Sademevesi juhitakse Paluojasse (VEE1136010).
Valgala A2 hõlmab Veski tn ja Rohelise tn kraavide valgala. Sademevesi imbub pinnasesse. Valgala pindala on ca 2,37 ha.
Valgalalt A3 juhivad sademevett ära kraavid. Valgala hõlmab Lille tn, Rohu tn ja Tiigi tn piirkonna kraavide valgala. Sademevesi juhitakse Paluojasse (VEE1136010). Valgala pindala on ca 20,35 ha.
Valgala A4 hõlmab Põllu tn ja Põhja tn piirkonna kraavide valgala. Sademevesi juhitakse Paluojasse (VEE1136010). Valgala pindala on ca 2 ha.

5.2. MÕISAKÜLA LINN
Mõisaküla linn (Lisa 1 joonis 2) paikneb Viljandi maakonna edelaosas Läti piiri lähedal. 01.01.2026.a seisuga elas Mõisakülas 702 inimest. ÜVK-teenust kasutab ca 74% elanikest.
Mõisaküla linn paikneb Mõisaküla reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 1074 ie. Mõisaküla reoveekogumisala on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala.
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet
Mõisaküla linna ühisveevärki annab vett Mõisaküla puurkaev (katastri nr 6942). Lubatud veevõtt on 32 400 m3 aastas (kuni 2026). Tegelik veevõtt oli 22 269 m3.
Lisaks asub linnas 1938. a. puuritud mittekasutatav puurkaev Kivi tn 9 krundil (katastri nr 6940). Põhjavee kaitstuse tagamiseks on vaja see puurkaev tamponeerida.

Tabel 5.7. Mõisaküla puurkaev-pumpla tehnilised andmed
Nimetus
Mõisaküla puurkaev
Puurkaevu katastri/passi nr
6942/4392
Veekompleks
D2-1
Ehitusaeg
1977
Manteltoru/filtri läbimõõt (pumba juures)
377 mm
Puurkaevu sügavus
220 m
Veetöötlus
Rauaeraldus, 3 paralleelset survefiltrit MG36S alates 04.2009.a tootlikkusega 10m3/h
Hüdrofoor
Ei
Veemõõtja
Jah
Sanitaarkaitseala
50 m
Mõisaküla linna puurkaev-pumpla renoveeriti 2009. a: soojustati katus, vahetati aknad, paigaldati turvauks ja uued elektrisüsteemid. Et linna veevärki suunatud vesi vastaks nõuetele, paigaldati 2009.a. pumplasse rauaärastusseadmed, mis koosnevad kolmest paralleelsest survefiltrist MG36S tootlikkusega 10 m3/h. Süsteem töötab puurkaevupumba surve all.
Puurkaev-pumpla territoorium on piiratud aiaga.
Hüdrantide töö tagamiseks tuleb pumpla juurde rajada täiendav veemahuti ning paigaldada pumplasse II astme pumbad. Rekonstrueerimist vajab puurkaev-pumpla häireedastussüsteem.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Mõisaküla veevärgist. Terviseameti 22.09.2025 üldhinnangu alusel on Mõisaküla veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.8. Joogivee kvaliteet Mõisaküla veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Kivi tn 20, Karksi Hooldekodu 14.07.2025
Kiikre tn 15, Mõisaküla Hooldekodu köögist 15.09.2025
Raud (μg/l)
200
44
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
460
474
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,6
7,6
Värvus Pt Co ühikut

6,5
8,7
Hägusus NTU

0,3
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
0
0
Andmed: http://vtiav.sm.ee
Veetorustikud
Ühisveevärk on rajatud peamiselt Mõisaküla keskossa: Pärnu, Põllu, Kivi, Riia, osaliselt Uue ja Vabriku tänavatele. Linna läänealadel on torustikud osaliselt Viljandi, Kooli, Karjamaa ja Ringpuiestee tänavatel. Mõisakülas on ca 7,8 km veetorustikku, millest ca 4,8 km vajab rekonstrueerimist. Suurem osa torustikku on üle 30 aasta vana (raudteetammi äärne piirkond üks vanemaid), mistõttu on suur osa linna veevõrgust ekspluatatsiooniea ületanud (Pärnu, Viljandi, Ringpuiestee ning osaliselt Karjamaa, Kooli ja Vabriku tänavate piirkond). Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad.
2011., 2012., 2014. ja 2017.a. valmisid vee- ja kanalisatsioonitrassid Pärnu, Viljandi, Ringpuiestee, Karjamaa, Kooli ja Vabriku tänavate piirkonnas. Viimasel ajal rajatud torustikele on paigaldatud kaasaegne sulgarmatuur, mis on üldiselt heas korras.
Vanad torustikud vajavad rekonstrueerimist, vajalik on veevõrku laiendada.

Tabel 5.9. Mõisaküla veetorustikud vanuse ja materjali järgi
Materjal
Läbimõõt
0…5
6…10
11…15
16…20
21…25
26…30
Üle 30
Kokku

Torustiku pikkus (km)
Teras
50…100

0,5
0,5
Malm
65…100

4,3
4,3
Plast
32…100

1,95
0,7

0,4

3,05
Kokku
0
1,95
0,7
0
0,4
0
4,8
7,85

Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantidega. Kasutusel on maapealsed soojustatud hüdrandid. Uute trasside rajamisel tuleb ka sinna rajada nõuetele vastav hüdrantide võrk.
Lisaks on Mõisaküla linnas kasutusel kaks tuletõrjeveevõtu kohta:
• Kiikre tänav 11 Mõisaküla Masinatehas OÜ territooriumil (tiik ca 1000 m3);
• Õnne tänava ääres (tiik ca 1000 m3).
Õnne tn ja Kiikre tn veevõtukohad on korras, tähistus ja ligipääsuteed olemas,.

Kanalisatsioonitorustikud
Kanalisatsioonitorustikke on Mõisaküla linnas ca 7,7 km. Linna läbiv raudteetamm jagab kanalisatsiooni kaheks osaks. Kogu enne 2000. aastat rajatud torustik on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Peale 2000. a. on rajatud kanalisatsioon Kooli, Uus, Põllu, Pärnu, Viljandi ja Ringpuiestee tn. Reoveekanalisatsiooni on juhitud ka sademevesi ja raudteetammist itta jäävas osas ka kuivenduskraavide veed.

Tabel 5.10. Mõisaküla kanalisatsioonitorustikud
Materjal
Läbimõõt
0…5
6…10
11…15
16…20
21…25
Üle 30
Kokku

Torustiku pikkus (km)
Betoon
150…500

3,78
3,78
Keraamika
300

0,98
0,98
Plast
110…200

1,83
0,72

0,4

2,95
Kokku
0
1,83
0,72
0
0,4
4,76
7,71
Vanemad kanalisatsioonikaevud on ehitatud betoonraketest, kaevud ei ole veetihedad, probleeme on olnud kaevukaante sisselangemisega ja sadevete pääsuga kanalisatsioonisüsteemi kaevude kaudu. Suur osa linnast on kanaliseerimata, vajalik on kanalisatsioonivõrku laiendada.
Reoveepumplad
Mõisaküla linnas on üks reoveepumpla Viljandi tänaval (RVP-1), mis pumpab reovee Pärnu tänaval asuvasse kollektorisse. RVP-1 vajab rekonstrueerimist.
Reovee puhastusseadmed
Mõisaküla linna reovesi on peamiselt elanike olmereovesi. Linna reovesi puhastatakse kahes biotiikide süsteemis:
1. Raudteetammist läände jäävas osas tekkiv reovesi puhastatakse neljas Vabriku tn 23 kinnistul asuvas biotiigis kogupindalaga 2240 m² (edaspidi: Mõisaküla uued biotiigid). Biotiikide hüdrauliline jõudlus on 88 m3/d, reostuskoormusejärgi 7,4 kgBHT7/d. Biotiike puhastati 2017.a. Biotiikide suublaks on Karjamaa kraav (VEE1137502). Lubatud vooluhulk on 21 600 m3/aastas. 2025. aastal oli vooluhulk arvutuslikult 20 028 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Mõisaküla uued biotiigid vajavad puhastamist.
2. Raudteetammist itta jäävas osas tekkiv reovesi puhastatakse kahes raudteetammi ääres asuvas biotiigis, mille kogupindala on 80 m² (edaspidi: vanad biotiigid). Heitvesi suublaks on Kannu kraav (VEE1137501). Lubatud vooluhulk on 10 800 m3/aastas. 2025. aastal oli vooluhulk 2 241 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Mõisaküla vanad biotiigid vajavad puhastamist.

Tabel 5.11. Mõisaküla uute biotiikide sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piirsisaldus
Väljavool 24.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 01.12.2025
pH

9
7,5
7,3
7,2
7,3
8,0
Heljum
mg/l
35
10
25
3199
22
18
BHT7
mgO2/l
25
15
18
1380
28
12
Püld
mg/l P
2
0,47
2,6
40
5,6
0,90
Nüld
mg/l N
60
30
20
253
53
13
KHT
mgO2/l
125
<30
39
5222
74
48
Andmed: analüüsiaktid

Tabel 5.12. Mõisaküla vanade biotiikide sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Heitvesi 04.03.2025
Heitvesi 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 17.11.2025
pH 6-9
pH ühik

8,0
7,5
7,3
7,3
7,7
Heljum
mg/l
35
12
13
11
3,4
16
BHT7
mgO2/l
25
3,4
<3
3,2
<3
<3
Püld
mg/l P
2
<0,07
0,14
0,59
0,17
0,37
Nüld
mg/l N
60
3,4
7,4
9,1
15
3,6
KHT
mgO2/l
125
<30
<30
<30
<30
<30
Andmed: analüüsiaktid

Mõisaküla vanade biotiikide väljavoolust teostatud analüüs vastab nõuetele, uute biotiikide puhul ületavad teostatud analüüside alusel piirsisaldust fosfori ning BHT7 näitajad.

Mõisaküla uutesse biotiikidesse siseneva reostuskoormuse osas teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2018.a. reostuskoormuse uuringu5. Mõõtmistulemused on toodud järgnevas tabelis:
Tabel 5.13. Mõisaküla uute biotiikide reostuskoormuse uuringu tulemused
Kuupäev
Vooluhulk (m3/d)
Biokeemiline hapnikutarve BHT7 (mgO2/l)
RBHT7 kgO2/d
08.05.2018-09.05.2018
49
120
5,9
09.05.2018-10.05.2018
52
92
4,8
10.05.2018-11.05.2018
47
170
8,0
11.05.2018-12.05.2018
26
270
7,0
12.05.2018-13.05.2018
23
520
12
13.05.2018-14.05.2018
24
400
9,6
14.05.2018-15.05.2018
39
350
14
Keskmine
37
270
8,8

Mõisaküla reoveetrassi seitsme ööpäevase mõõteperioodi hüdraulilised koormused olid vahemikus 23 - 52 m3/d. Keskmine hüdrauliline koormus laiendmääramatusega, k=2 (34%) oli 37 m3/d ± 13 m3/d. Võrdluseks registreeriti mõõteperioodil Mõisaküla puurkaevu tarbitud puhta vee näidud. Keskmine ööpäevane puhta vee tarbimine oli mõõteperioodil 42 m3/d, mis on ligilähedane Mõisaküla reovete mõõdetud keskmisele ööpäevasele hüdraulilisele koormusele. Mõisaküla reovete ööpäevased BHT7 reostuskoormused olid vahemikus 4,8 kgO2/d – 14 kgO2/d ja keskmine BHT7 reostuskoormus oli 8,8 kgO2/d.
Sademeveekanalisatsioon
Mõisaküla linn asub madalal ala. Linnas on suures osas kasutusel kraavid. Sademeveekanalisatsiooni torustikku on linnas kokku ca 3 km. Ühisvoolne torustik toimib Põllu tänaval ja Pärnu tänavast kuni biotiikideni.
Sademeveerajatised jaotuvad 6 valgalasse:
Valgala M1 hõlmab Koidu tn ja Kase tn piirkonda ning Pärnu tn 4 kuni Pärnu tn 20, Pärnu tn 23 ja Pärnu tn 16a. Pärnu tn äärde on rajatud sademeveetorustik, Koidu tn ja Kase tn on sademevee ärajuhtimisel kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 15,37 ha. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113750040100/002, Kamarapera).
Pärnu-Mõisaküla mnt äärde on vajalik rajada sademeveetorustik.
Valgala M2 hõlmab Põllu tn, Vabriku tn ja Karjamaa tn piirkonda. Valgala pindala on ca 82,78 ha. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113750040100/002, Kamarapera).
Valgala M3 hõlmab Heki tn ning Viljandi tn Ringpuiesteest kuni Pärnu tn. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 9,78 ha. Sademevesi juhitakse kraavi, kus see imbub pinnasesse.
Valgala M4 hõlmab Õnne tn ja osaliselt Kiikre tn. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 12,77 ha. Sademevesi juhitakse Kiikre tn lähistel kraavi, mis suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113700010070/001, Lätiroo-Veelikse (ÜP-149).
Valgala M5 hõlmab osaliselt Pärnu tn, Rohelist tn, Viljandi tn, Nurme tn, Piiri tn ja Raudtee tn. Sademevee suunamisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 34,38 ha. Sademevesi imbub kraavides pinnasesse.
Valgala M6 hõlmab osaliselt Viljandi tn, Paju tn, Mäe tn, Kiikre tn, Soo tn, Valga tn piirkonda. Valgala pindala on ca 27,6 ha. Sademevesi juhitakse kraavistikku, mis suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113700010070/001, Lätiroo-Veelikse).

5.3. HALLISTE ALEVIK
Halliste alevik (Lisa 1 joonis 3) asub Sultsi - Abja-Paluoja tee ääres. 01.01.2026.a seisuga elas Halliste alevikus 304 inimest. Halliste alevik paikneb Halliste reoveekogumisalal (RKA0840492) pindalaga 15 ha, reostuskoormus on 299 ie. Halliste alevik paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
ÜVK-teenust kasutab ca 63% elanikest. Ülejäänud saavad vee peamiselt salvkaevudest. Vallavalitsuse andmetel on probleemiks kaevude kuivaksjäämine suviti.
Puurkaev-pumplad ja joogivee kvaliteet
Halliste aleviku ühisveevarustus baseerub Halliste keskuse puurkaevul (katastri nr 7078), Halliste Põhikooli piirkonnas Halliste Põhikooli puurkaevul (7103).
Tabel 5.14. Halliste puurkaev-pumplate tehnilised andmed
Nimetus
Halliste keskuse
Halliste Põhikooli
Puurkaevu katastri nr
7078
7103
Passi nr
1191
3348
Ehitusaeg
1964
1972
Veekompleks
D2
D2
Puurkaevu sügavus m
45
75
Kaevu tootlikkus m3/d
270
190
Projekt-tootlikkus m3/h
11

Manteltoru läbimõõt mm
219

Manteltoru hermeetilisus
Jah
Jah
Veetöötlus
Rauaärastusseade 2*F/2750 T0,170 OS/1 + OT 150, jõudlus 6,56 m3/h, alates 2009.a.
Rauaärastusseade KEMIC 202-PDA, kuni 2,4 m3/h
Reguleerimisseade
Hüdrofoor 3 m3
Hüdrofoor
Pumba mark
NP E /18
NF 95
Automaatika

Vajab kaasajastamist
Sanitaarkaitseala m
50
50
Allikas: Mulgi vallahaldus
1. Halliste keskuse puurkaev (katastri nr 7078) paikneb Viljandi mnt 6 kinnistul maa-aluses r/b kaevus (3 x 3,5 m, sügavus ca 3,5 m). Puurkaevust pumbatakse vesi otse võrku (töörõhk võrgus 2-3 bar). Pumplaruumis on 3 m3 hüdrofoor pumba töö reguleerimiseks. Pump (3 kW) ning elektrivarustus- ja automaatikaseadmed on asendatud 2002.a. Pumbaga samaaegselt paigaldati ka uus tõusutoru (Ø50 mm PE).
Veehaarde sanitaarkaitseala on 50 m, territoorium ei ole piirdeaiaga ümbritsetud. Puurkaevust umbes 30 m kaugusel asub korterelamu, sanitaartsooni läbib ka sõidutee.
Joogivee kvaliteedi parandamiseks paigaldati 2009. a. Halliste keskuse puurkaev-pumplasse rauaärastusseade ning rekonstrueeriti pumbamaja.
Lubatud veevõtt on 10 800 m3 aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 6 893 m3.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Halliste keskuse puurkaevu veevõrgust. Terviseameti 26.06.2025 üldhinnangu alusel on Halliste veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.15. Joogivee kvaliteet Halliste veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Mulgi häärberi köök, 02.06.2025
Halliste sööklast 15.09.2025
Raud (μg/l)
200
40
32
Mangaan (μg/l)
50
<20
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
621
636
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5
7,5
Värvus Pt Co ühikut

3,6
4,5
Hägusus NTU

0,5
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
3
0
Andmed: http://vtiav.sm.ee
2. Halliste Põhikooli puurkaev-pumpla (katastri nr 7103) varustab Halliste Põhikooli, lasteaeda, kirikut ning kolme majapidamist. Halliste Põhikoolis õppis 2024/2025. õa 78 õpilast6 ning Halliste lasteaias käis 18 last, lisaks on tarbijateks õpetajad ja tugipersonal. Lubatud veevõtt on 1 800 m3 aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust 634 m3 vett.
2014. aastal paigaldati rauaärastusseade KEMIC 202-PDA projekteeritud maksimaalse jõudlusega 2,4 m3/d.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Halliste Põhikooli veevärgist. Terviseameti 26.06.2025 üldhinnangu alusel on Halliste Põhikooli veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.16. Joogivee kvaliteet Halliste Põhikooli veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Halliste Põhikooli köögist 01.12.2025
Halliste Põhikooli köögist 10.12..2025
Raud (μg/l)
200
<20

Mangaan (μg/l)
50

<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
565

pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5

Värvus Pt Co ühikut

2,8

Hägusus NTU

0,2

Lõhn pallides

0

Maitse pallides

0

Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0

Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0

Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
6

Andmed: http://vtiav.sm.ee
Veetorustikud
Käesoleval ajal katab veevõrk umbes poole aleviku territooriumist, Polli teest kirdesse paiknevas eramute piirkonnas ühisveevarustus puudub. Veetorustikku on ca 2017 m, millest 1817 m on rekonstrueeritud 2013.-2014.a.Torustikud (PE De32…De110) rekonstrueeriti Nurme tn, Männi tn, Viljandi mnt, A. Kitzbergi tn ja Kaare tn. Õunaaia tee eramuid varustav torustik on malm/ terastorustik, mis on rajatud 1980.-ndatel aastatel.
Halliste Põhikooli veevõrgus on ca 0,5 km torustikke.
Veevõrku on vajalik laiendada.

Tuletõrje veevarustus
Tuletõrjeveemahutid on aleviku lõunaosas.
Kanalisatsioonitorustikud
1. Halliste aleviku kanalisatsioon on lahkvoolne, reovesi kogutakse isevoolselt. Torustike kogupikkus on ca 2,555 km. Kanalisatsioonitorustikud (PVC De160) rekonstrueeriti aastatel 2013-2014. Kanalisatsioonivõrku on vajalik laiendada.

2. Halliste Põhikooli piirkonna (Pornuse küla) heitveesüsteem koosneb isevoolsest kanalisatsioonist ja biotiikidest. Süsteem teenindab lisaks Halliste Põhikoolile ka Halliste Lasteaeda, Halliste kirikut ning ühte elamut. Kanalisatsioon on lahkvoolne ning kogu süsteem isevoolne. Torustike kogupikkus on u 0,3 km ning nende seisukord rahuldav.
Reovee puhastusseadmed
Reovesi kogutakse eraldi Halliste aleviku ja Halliste Põhikooli piirkonnas (asub Pornuse küla territooriumil).
1. Halliste aleviku reoveepuhasti
Hallikse aleviku reovesi juhitakse BioFix 70K puhastusseadmetesse, järelpuhastuseks on 2 biotiiki kogupindalaga 7000 m2 (2 x 3500 m2). Reoveepuhasti rajati 2013-2014.a. amortiseerunud puhasti asemele.
Puhastusprotsess toimub kolmes etapis: mehaaniline eelpuhastus (eelsetiti 30 m3 koos jääksettemahutiga, sõelaga ja pumbakambriga), bioloogiline puhastus (uputatud biokilekandjatega bioreaktor koos õhupihustitega) ja keemiline järelpuhastus (fosforiärastus keemilise sadestamise teel, järelsetiti koos keemilise järelsadestusseadmestikuga). Puhasti maksimaalne hüdrauliline jõudlus on 70 m3/ööpäevas ja 5 m3/h. Territoorium on piiratud võrkaiaga.
Reoveesete antakse üle sette käitlemisega tegelevale ettevõttele.
Biotiigid asuvad puhastist eemal ning neist juhitakse heitvesi edasi suublasse - Nurga kraavi (VEE1136203). Nurga kraav suubub Pornuse ojja (VEE1136200).
Lubatud vooluhulk on 10 800 m3/aastas (kuni 2029). 2025. aastal oli vooluhulk 6893 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 5.17. Halliste reoveepuhasti sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 27.11.2025
pH

6,8
7,0
7,7
7,2
7,5
Heljum
mg/l
35
38
31
699
26
22
BHT7
mgO2/l
40
16
4,4
610
12
18
Püld
mg/l P

1,3
0,90
15
0,76
5,7
Nüld
mg/l N

49
71
146
72
49
KHT
mgO2/l
150
30
32
1171
32
62
Andmed: analüüsiaktid

Halliste aleviku reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks teostas OÜ Eesti Keskkonna-uuringute Keskus 2018.a. mais reostuskoormuse uuringu7. Mõõtmistulemused on toodud järgnevas tabelis:
Tabel 5.18. Halliste reoveepuhasti reostuskoormuse uuringu tulemused
Kuupäev
Vooluhulk (m3/d)
BHT7 (mgO2/l)
RBHT7 kgO2/d
08.05.2018-09.05.2018
33
720
24
09.05.2018-10.05.2018
30
580
17
10.05.2018-11.05.2018
29
720
21
11.05.2018-12.05.2018
32
710
23
12.05.2018-13.05.2018
29
700
20
13.05.2018-14.05.2018
16
960
15
14.05.2018-15.05.2018
25
670
17
Keskmine
30
720
20
Halliste aleviku reoveetrassi seitsme ööpäevase mõõteperioodi hüdraulilised koormused olid vahemikus 16 - 33 m3/d. Keskmine hüdrauliline koormus laiendmääramatusega, k=2 (12%) oli 30 m3/d ± 4 m3/d. Võrdluseks registreeriti mõõteperioodil Halliste aleviku puurkaevu tarbitud puhta vee näidud. Keskmine ööpäevane puhta vee tarbimine oli mõõteperioodil 24 m3/d, mis on ligilähedane Halliste aleviku reovete mõõdetud keskmisele ööpäevasele hüdraulilisele koormusele. Ajavahemikul 13.-14.05 leidis Halliste aleviku reoveetrassil aset ummistus, mis mõjutas mõõtmistulemusi samal ajavahemikul reovete osalise ümberjuhtimise tõttu. Antud ajavahemiku mõõtmistuemusi ei arvestatud keskmise hüdraulilise koormuse ega keskmise BHT7 reostuskoormuse arvestamisel. Halliste aleviku reovete ööpäevased BHT7 reostuskoormused olid vahemikus 15 kgO2/d – 24 kgO2/d ja keskmine BHT7 reostuskoormus oli 20 kgO2/d.
2. Halliste Põhikooli piirkonnas tekkinud reovesi puhastatakse biotiikides. Biotiikide pindala on ca 600 m2, hüdrauliline jõudlus 5 m3/d. Biotiikide ümbrus puhastati võsast 2017. aastal, tiigid ise vajavad puhastamist. Halliste Põhikooli biotiikide heitvee suublaks on Sova kraav (kood VEE1136201). Lubatud vooluhulk on 1800 m3 aastas (kuni 2029).
2025.a. oli vooluhulk arvutuslikult 305 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.19. Halliste Põhikooli biotiikide sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Komponent
Ühik
Piirsisaldus
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Väljavool 24.11.2025
pH

7,1
7,0
7,0
Heljum
mg/l
35
79
13
8,0
BHT7
mgO2/l
40
198
<3
<3
Püld
mg/l P

3,4
0,92
0,32
Nüld
mg/l N

23
7,7
7,4
KHT
mgO2/l
150
295
<30
<30

Sademeveekanalisatsioon
Alevikku ümbritsevad maaparandussüsteemid. Alevikku läbib kollektoreesvool (MPS kood 6113620020040/004, Rähmiku). Suuremas osas Halliste alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse, osadel erakinnistutel on rajatud ka kraave sademevee ärajuhtimiseks.
Halliste aleviku sademeveesüsteemid moodustavad ühe valgala - valgala H1. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel eraomandis kinnistuid läbivad kraavid, mis ei ole ÜVK osa. Valgala pindala on ca 17,34 ha. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113620020040/004, Rähmiku).

5.4. ÕISU ALEVIK
Õisu alevik (Lisa 1 joonis 4) asub Hallistest 7 km kaugusel Viljandi suunas. 01.01.2026.a seisuga elas Õisu alevikus 178 inimest. ÜVK-teenust kasutab ca 90% elanikest. Ülejäänud 10% asula elanikest saavad vee oma salvkaevudest. Andmed salvkaevude vee kvaliteedi kohta puuduvad, kuid arvestades reovee kogumiskaevude võimalikke lekkeid on kaevuvee reostumise oht suur. Salvkaevudest vett saavate elanike ühisveevärgiga liitumise valmidus ei ole teada.
Õisu alevik paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Aleviku territoorium paikneb Õisu reoveekogumisalal reostuskoormusega 233 ie ja pindalaga 11 ha.
Puurkaev-pumplad
Asulas on kaks veevõrku:
1. keskasula veevõrk (haldab Mulgi Vallahaldus), kuhu on ühendatud üks puurkaev ning
2. endise Õisu TTK veevõrk.
Käesolevas töös käsitletakse keskasula veevõrku. Seda varustab veega kaks puurkaevu, neist vanem on reservis.
Tabel 5.20. Õisu puurkaev-pumplate tehnilised andmed (andmed: Abja Elamu OÜ)
Nimetus
Õisu aleviku uus PK
Õisu elamute PK (reservis)
Puurkaevu katastri nr
50732
6406
Passi nr
-
2913
Ehitusaeg
2011
1971
Veekompleks
D2-1
D2-1
Puurkaevu sügavus m
69
160
Puurkaevu hoone
Korras
-
Pumba mark (võimsus)
1,5 kw-5m3/h
NF95-E-18
Veetöötlus
Rauaeraldusseade 2*F/2750 T0, 170 OS/OT 150
-
Reguleerimisseade
Sagedusmuundur
-
Automaatika
Korras
-
Sanitaarkaitseala m
30
30
Õisu aleviku uus puurkaev (kat. nr 50732) rajati 2011.a. Lisaks rekonstrueeriti pumplahoone, paigaldati juhtimisautomaatika ja rauaeraldusseadmed. Käesoleval ajal toimub kogu asula veevarustus uuest puurkaevust, vana kaev on reservis. Pumplast pumbatakse vesi otse võrku, kasutatakse sagedusmuunduriga pumpa. Pumpla territoorium on piiratud piirdeaiaga, sanitaarkaitseala ulatus 30 m on tagatud. Lubatud veevõtt on 14 400 m3 aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 6 307 m3.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Õisu veevärgist. Terviseameti 08.04.2025 üldhinnangu alusel on Õisu veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.21. Joogivee kvaliteet Õisu veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Õisu Lasteaia köögist 04.03.2025
Kiikre tn 15, Mõisaküla Hooldekodu köögist 15.09.2025
Ringi tn 3, Õisu raamatukogu, 15.09.2025
Raud (μg/l)
200
48
<20
<20
Mangaan (μg/l)
50
<20
14
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
533
552
546
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,3
7,4
7,4
Värvus Pt Co ühikut

6,6
5
7,5
Hägusus NTU

0,3
<0,5
<0,2
Lõhn pallides

0

0
Maitse pallides

0

0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
0
0
3
Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud
Asulas on kaks ühisveevõrku:
1. keskasula veevõrk, kuhu on ühendatud kaks puurkaevu;
2. endise Õisu TTK veevõrk, kuhu on ühendatud üks puurkaev.
Veevõrkude ühenduskoht on suletud pimeäärikuga. Keskasula veetorustik on rajatud põhiliselt 1970-ndatel aastatel (malmtorud, Ø 65-100 mm). Kokku on veetorustikke umbes 2,1 km. Täpsed andmed ja kaardid torustike kohta puuduvad. Metalltorustikud on amortiseerunud. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse. Sulgarmatuuri puudumine või mittetöötamine teeb keerukaks veetrasside sulgemise avariide korral. Torustikel on tehtud vaid avariiremonte.
Tuletõrje veevarustus
Õisu alevikus on kaks tuletõrje veevõtukohta:
1) korrusmajade läheduses paiknev mahuti (eeldatavalt 50-100 m3, täpne maht ei ole teada). Mahuti on pooleldi maa-alune (muldes). Veevõtukaev puudub. Pole teada, kas tuletõrjeauto pääseb sealt vett võtma. Mahutit toitev veetorustik on katkestatud pimeäärikuga.
2) veevõtukoht jõesillalt.
Kanalisatsioonitorustikud
Kanalisatsioonivõrk on isevoolne. Paljud trassid asuvad eramaadel, raskendatud on trasside haldamine. Põhitorustik (keraamiline, Ø200mm) on ehitatud 1979.a. Torustike kogupikkus on 2,9 km. Torustik on amortiseerunud ja kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sademe- ja pinnavett. Kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, probleeme on olnud kaevukaante sisselangemisega ja sademevee pääsemisega kanalisatsioonisüsteemi kaevude kaudu. Tihti on trasside maa-alale istutatud puid ja põõsaid või rajatud väikeehitisi – seetõttu on trasside hooldamine ja remont keerukas ning juured rikuvad trasse.
Reovee puhastusseadmed
Õisu aleviku ühiskanalisatsioon koosneb isevoolsest torustikust ja biotiikidest. Reovesi juhitakse ühise reoveetrassi kaudu 2 biotiiki kogupindalaga 2950 m2. Õisu kanalisatsioonitrass läbib 1978. a. rajatud täielikult amortiseerunud puhastusseadet BIO-100, mis ei tööta. Põhipuhastina toimivad biotiigid. Puhasti territoorium on piiratud võrkaiaga.
Õisu aleviku biotiikide heitvee suublaks on Tammelaane kraav (kood VEE1140905).
Lubatud vooluhulk aastas on 9 360 m3. 2025. aastal oli vooluhulk arvutuslikult 6307 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 5.22. Õisu biotiigid
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 24.11.2025
pH

7,3
7,7
6,9
7,3
7,1
Heljum
mg/l
35
164
19
26
13
19
BHT7
mgO2/l
40
170
6,4
12
6,2
4,0
Püld
mg/l P

6,1
0,23
0,28
0,19
0,49
Nüld
mg/l N

50
10
4,3
24
8,1
KHT
mgO2/l
150
406
<30
53
<30
<30

OÜ Keskkonnauuringute Keskus teostas 08.10.201-15.10.2018 Õisu aleviku reoveepuhasti seitsmepäevase reostuskoormuse määramise8.
Tabel 5.23. Õisu reostuskoormuse uuringu tulemused
Ajavahemik
Hüdrauliline koormus m3/d
BHT7 mgO2/l
RBHT7 kgO2/d
08.10.2018-09.10.2018
51
8,2
0,42
09.10.2018-10.10.2018
42
19
0,80
10.10.2018-11.10.2018
40
5,3
0,21
11.10.2018-12.10.2018
21
7,8
0,16
12.10.2018-13.10.2018
-
7,2
-
13.10.2018-14.10.2018
32
4,8
0,15
14.10.2018-15.10.2018
37
4,7
0,17
Keskmine
37
8,1
0,32

Õisu reoveetrassi seitsme ööpäevase mõõteperioodi hüdraulilised koormused olid vahemikus 21 m3/d – 51 m3/d. Keskmine hüdrauliline koormus laiendmääramatusega k=2 (12%) oli 37 m3/d ± 4,5 m3/d.
12.10.2018 kl 3:00-11:00 esines Õisu reoveetrassis mõõtmiskohast allpool olevas trassilõigus ummistus ning 12.10 kl 11:00 – 13.10 kl 12:00 selle ummistuse järelmõju, mis mõjutasid nendel ajavahemikel ka reoveetrassi vooluhulkade mõõtmisi. Reoveetrassi ummistuse ja selle järelmõju ajal saadud reovee vooluhulkade tulemusi ei arvestatud ööpäevaste vooluhulkade arvutamisel.
Õisu puurkaevu tarbitud puhta vee tarbimine oli mõõteperioodil 21 m3/d, mis on väiksem kui Õisu reovee mõõdetud keskmine ööpäevane hüdrauliline koormus. Selle põhjuseks on Õisu reoveetrassi suur läbilaskvus – reoveetrassi tuleb palju pinnasevett. Mõõteperioodi esimese kolme päeva suhteliselt suuremad vooluhulga on seletatavad mõõteperioodile eelnenud sajuperioodiga.
Õisu reovete ööpäevased BHT7 reostuskoormused olid vahemikus 0,15 kgO2/d – 0,80 kgO2/d ja keskmine BHT7 reostuskoormus oli 0,32 kg O2/d.
Sademeveekanalisatsioon
Õisu alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.
5.5. KAMARA KÜLA
Kamara küla (Lisa 1 joonis 5) asub Abja-Paluojast 11 km Pärnu poole. 01.01.2026.a. seisuga elas Kamara külas 148 inimest. Kõik Kamara küla elanikud kasutavad ühisveevärki ja -kanalisatsiooni.
Kamara küla asub Kamara reoveekogumisalal (RKA0840531), mille reostuskoormus on 300 ie ning pindala 19 ha. Kamara küla paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet
Ühisveevarustuseks võetakse vett pool maa-aluses šahtis asuvast Kamara asula uuest puurkaevust (katastri nr 13888), millele 2011.a ehitati peale pumbamaja. Pumbamaja asub väljaspool tiheasustusala. 2010.a paigaldati pumbamajja joogivee kvaliteedi tagamiseks veetöötlusseadmed tootlikkusega 6,56 m3/h Fe eraldamiseks.
Tabel 5.24. Kamara asula puurkaev-pumpla tehnilised näitajad
Puurkaevu nimetus
Kamara asula uus
Katastri nr
13888
Passi nr
6304
Ehitusaasta
1990
Kaevu sügavus (m)
195
Põhjaveekiht
D2
Kaevu tootlikkus (m3/d)
530
Hüdrofoor (jah/ei)
Ei
Veemõõtja (jah/ei)
Jah
Pumba mark
NP E/ 18
Kraan proovi võtmiseks
Jah
Võetava vee koguse määramise viis
Veemõõtja näit
Manteltoru hermeetilisus (jah/ei)
Jah
Sanitaarkaitseala ulatus (m)
50
Veetöötlus
Rauaeraldusseade 2*F/2750 T0, 170 OS/1+OT 150, paigaldatud 2010.a.
Andmed:Mulgi Vallahaldus OÜ, veeluba nr L.VV/332153

Kamara uuest puurkaevu lubatud veevõtt on 7200 m3/aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 5713 m3.
Asula teine puurkaev katastri nr 6979 on reservis. Puurkaev on rajatud 1973. aastal. Puurkaevu sügavus on 110 m.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Kamara veevärgist. Terviseameti 14.12.2025 üldhinnangu alusel on Kamara veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.25. Joogivee kvaliteet Kamara veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Kamara 7-7, 02.06.2025
Kamara 7-7, 01.12.2025
Kamara 7-7, 10.12.2025
Raud (μg/l)
200
61
233
99
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
510
509

pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,4
7,6

Värvus Pt Co ühikut

6,3
6,2

Hägusus NTU

0,3
1,2

Lõhn pallides

0
0

Maitse pallides

0
0

Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0

Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0

Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
4
2

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud
Veetorustiku kohta on andmed puudulikud. Teada on, et uus ja vana puurkaev on ühendatud plasttoruga Ø110 mm. Ülejäänud torustik on malmist Ø100mm ja 65 mm. Torustike kogupikkus on ca 1,5 km. Torustik on tehniliselt rahuldavas seisukorras, probleemiks on toru seintele ladestunud rauaühendid, mis halvendavad vee kvaliteeti, eriti pärast veekatkestusi. Osa peatorustikku ning majaühendused on üledimensioneeritud. Siibrid ei ole töökorras või puuduvad need üldse. Vee kvaliteet võrgus on kõikuv ning torude vanuse tõttu on olnud probleeme kõrge rauasisaldusega. Torustikud vajavad rekonstrueerimist.
Tuletõrje veevarustus
Tulekustutusvett on võimalik võtta Kamara tee 18b kinnistul asuvast tiigist.
Kanalisatsioonitorustikud
Töötavat isevoolset kanalisatsiooni on ca 1,2 km ja survekanalisatsiooni ca 0,4 km. Andmed kanalisatsioonitorustike kohta on puudulikud. Kogu kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist.
Reoveepumplad
Reovee juhtimiseks puhastusseadmesse on kaks reoveepumplat. Esimene pumpab ühepereelamute reovee Kamara tee 5 juurde isevoolsesse kanalisatsiooni. Teine pumpab kogu asula reovee puhastusseadmesse. Mõlemad reoveepumplad vajavad rekonstrueerimist.
Reovee puhastusseadmed
Kamara küla reoveepuhasti OXYD 90 enam ei tööta ning reovesi pumbatakse biotiikidesse (2 biotiiki 2180 m2), mis toimivad põhipuhastina. Biotiike puhastati mudast 2014.a. Heitvee suublaks on Lõpekuru kraav (VEE1137504). Lubatud vooluhulk on 7200 m3 aastas. 2025. aastal oli vooluhulk 5713 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.26. Kamara biotiikide sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Väljavool 04.03.2025
Väljavool 02.06.2025
Sissevool 10.09.2025
Väljavool 10.09.2025
Väljavool 17.11.2025
pH

7,4
6,9
7,6
6,9
7,7
Heljum
mg/l
35
17
4,4
757
8,2
<2
BHT7
mgO2/l
25
33
<3
680
5,2
4,0
Püld
mg/l P
2
2,2
2,4
17
0,24
3,0
Nüld
mg/l N
60
15
8,8
163
23
14
KHT
mgO2/l
125
36
<30
1426
<30
<30

Kamara küla reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2018.a. mais reostuskoormuse uuringu9. Mõõtmised teostati ülepumplas, kust Kamara küla ühinenud reoveed pumbatakse ühise reoveetrassi kaudu Kamara küla reoveepuhastisse. Mõõtmistulemused on toodud järgnevas tabelis:
Tabel 5.27. Kamara küla reostuskoormuse uuringu tulemused
Kuupäev
Vooluhulk (m3/d)
Biokeemiline hapnikutarve BHT7 (mgO2/l)
RBHT7 kgO2/d
Ülepumplast reovee väljapumpamise tsüklite arv
08.05.2018-09.05.2018
29
5,4
0,16
18
09.05.2018-10.05.2018
27
210
5,7
17
10.05.2018-11.05.2018
26
250
6,5
16
11.05.2018-12.05.2018
27
11
0,30
17
12.05.2018-13.05.2018
26
13
0,64
16
13.05.2018-14.05.2018
26
7,3
0,19
16
14.05.2018-15.05.2018
24 + 5,7*
530
13
15+1*
Keskmine
26

*reoveetrassi ummistuse likvideerimine
Kamara küla reoveetrassi seitsme ööpäevase mõõteperioodi hüdraulilised koormused olid vahemikus 24 - 29 m3/d. Keskmine hüdrauliline koormus oli 26 m3/d. Võrdluseks registreeriti mõõteperioodil Kamara küla puurkaevu tarbitud puhta vee näidud. Keskmine ööpäevane puhta vee tarbimine oli mõõteperioodil 12 m3/d. Puhta vee tarbimise erinevus reovete vooluhulkade mõõtmistulemustest on seletatav Kamara küla amortiseerunud reoveetrassi ja võimalik, et ka ülepumpla läbilaskvusega, mis asub lodualal.
Samuti oli mõõteperioodil Kamara küla reoveetrassi ühe osa ummistus (15.05.2018), teostati ummistunud reoveetrassi läbipesu. Sel ajal pumbati reoveepumplast välja 5,7 m3 reovett, mida pole arvestatud keskmise hüdraulilise koormuse arvutamisel. Trassi ummistuse tõttu oli 09.-10.05, 10.-11.05 ja 14.-15.05 keskmistatud reoveeproovist määratud BHT7 väärtus palju kõrgem kui ülejäänud mõõtmispäevadel. Kuna reoveetrassi ummistusest tulenevalt olid reoveeproovidest määratud BHT7 väärtused ööpäevade lõikes suure erinevusega, siis ei arvutatud mõõtmisperioodi keskmist BHT7 reostuskoormust. Ööpäevased BHT7 reostuskoormused olid vahemikus 0,16 kgO2/d – 13 kgO2/d.
Sademeveekanalisatsioon
Kamara küla on ümbritsetud maaparandussüsteemidest. Hoonestatud piirkonnas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Ühepereelamute drenaaž ja osaliselt sademevesi on suunatud reoveekanalisatsiooni.

5.6. KARKSI-NUIA LINN
Karksi-Nuia linn (Lisa 1 joonised 6 ja 7) asub Viljandi maakonna lõunaosas Pärnu - Valga ja Viljandi - Rūjena maantee ristmel. Karksi-Nuia linnas elas 01.01.2026.a. seisuga 1380 inimest. Ühisveevärgiteenust kasutab 91% ja ühiskanalisatsiooniteenust ca 94% Karksi-Nuia elanikest.
Karksi-Nuia linn (v.a. Kase linnaosa) asub Karksi-Nuia reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 1900 IE. Põhjavesi on Karksi-Nuia linna territooriumil suuremas osas suhteliselt kaitstud.

Puurkaev-pumplad
Karksi-Nuia linna läbib Karksi ürgorg, mis jagab linna piirides asuva ühisveevärgi kaheks eraldi toimivaks süsteemiks:
1. linna veevõrguks, mis haarab suurema osa Karksi-Nuia linnast ja mida varustab veega Veetorni (Karksi-Nuia) puurkaev katastri nr 5121;
2. Kase piirkonna veevõrk, mis paikneb linna kirdeosas, Halliste jõest põhja pool. Veevõrku toidab Kase tn puurkaev katastri nr 6236.

Tabel 5.28. Karksi-Nuia linna ühisveevärgi puurkaev-pumplate tehnilised andmed
Nimetus
Veetorni
Kase
Puurkaevu katastri nr
5121
6236
Passi nr
39
2050
Veekompleks
S
D2
Ehitusaeg
1993
1967
Puurkaevu sügavus m
250
85
Projekt-tootlikkus m3/h
33,0
14,0
Staatiline ja dünaamiline veetase, m;(a)
68 ja 52 tootlikkus alandusega 16,0 m
Staatiline veepiir 22,8 ja 2007 tootlikkus alandusega 11,5 m
Veetöötlus
Rauaeraldusfilter Eurowater TF-30 (Q=25m³/h)
Rauaeraldusfilter 402-PDA (Q=5m³/h);
Hüdrofoor
Puudub
hüdrofoor (0,5 m³) koos rõhureleega
Süvaveepump
Lowara Z 630/12 (P=15kW, Qmax=25m³/h)
Red-Jacket 1,5HP (P=1,16kW, Q=5m³/h)
Häireedastus
Puudub
Puudub
II astme survetõsteseadmed
Puuduvad
Puuduvad
Veemahuti
120 m³, veetornis
Puudub
Sanitaarkaitseala m
30
50

1. Veetorni puurkaev-pumpla (katastri nr 5121) Puurkaev asub betoonrõngastest osaliselt maa-aluses ja osaliselt muldes olevas šahtis, puurkaevu suue on umbes 60 cm kõrgusel põrandapinnast. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 30 m. 250 m sügavune puurkaev ammutab vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Devoni kihtide alt.
Pumplahoone on silikaat-tellistest seintega ning lamekatusega hoone, mis on ehitatud 1993.a.
Pumplahoonesse paigaldati 2002.a suvel survefilter rauaühendite eraldamiseks joogiveest: Eurowater TF-30, Silhorko rauaeraldusfilter, filtermooduliga TFA-30.
Pumplahoone kõrval asub raudbetoonist 35 m kõrgune ja 120 m³ mahutavusega veetorn. Veereservuaari täidetakse väiksema veetarbimise ajal ning suurema tarbimisega kaasneva survelanguse korral tagab vajaliku surve ja veekoguse veetorn.
Pumpla koos veetorniga tagavad lisaks joogiveevarustusele ja tuletõrjehüdrantide jaoks vajaliku veekoguse ja surve. Teise astme survetõsteseadmed pumplas puuduvad.
Pumpla ja veetorn on halvas seisukorras ning nendes asuvad järgmised seadmed:
◦ rauaeraldusfilter (Q=25 m³/h);
◦ kontrollerid filtrite pesutsükli ja alla 2,1 bar survelanguse jaoks;
◦ aeratsiooniseade;
◦ kompressor;
◦ veetornis asuv veemahuti (120 m³);
◦ veevõrgu veemõõtja DN90.
Lubatud veevõtt on 80 000 m3 aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 54 699 m3.
Veetorn on amortiseerunud, vajalik on rajada II astme pumpla.
2. Kase puurkaev-pumpla (katastri nr 6236) asub Karksi-Nuia linnas Kase tn 3 ja kuulub Kase põhjaveehaarde juurde. 85 m sügavune puurkaev ammutab vett Kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumist.
Pumplahoone on ehitatud 1967.a telliskividest ja madala viilkatusega, hoonet ümbritseb piirdeaed. Pumpla seisukord on rahuldav. Pumplas puudub häireedastus ning puuduvad teise astme survetõsteseadmed. Vajalik veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga. Pumplas on olemas veemõõtja ja proovivõtukraan. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.
• Puurkaevu seadmed:
◦ süvaveepump Red-Jacket 1,5HP (P=1,16 kW, Q=5 m³/h);
◦ veemõõtja DN25 (asub pumplas).

Pumplasse paigaldati 2007.a. täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter raua- ja mangaaniühendite eraldamiseks joogiveest.
Pumpla seadmed:
◦ rauaeraldusfilter 402-PDA (Q=5 m³/h);
◦ kompressor Tornado (P=1,1 kW) filtermaterjali õhuga kobestamiseks;
◦ hüdrofoor (0,5 m³) koos rõhureleega;
◦ veevõrgu veemõõtja DN25.
Lubatud veevõtt on 5 000 m3 aastas. 2025. a. võeti puurkaevust vett 1 983 m3.
Joogivee kvaliteet
1) Karksi-Nuia veevärk
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee tavakontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Karksi-Nuia linna Veetorni veevärgist. Süvaanalüüsi kõik tulemused on leitavad Terviseameti andmebaasis https://vtiav.sm.ee/. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Karksi-Nuia Veetorni veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.29. Veeanalüüsid Veetorni puurkaevu varustatavast veevõrgust

Näitaja

Ühik
Piirsisaldus
A. Kitzbergi nim Gümnaasium 21.05.2025
Aasa tn 10 eramu 27.05.2025
Coop kauplus (Karksi-Nuia)
A. Kitzbergi nim Gümnaasium 25.11.25
Hägusus
NTU

<0,2
<0,2
<0,5
Lõhn
pall

0
0

Lõhnaläve indeks
TON

1
Maitse
pall

0
0

Maitseläve indeks
TFN

1
Värvus
mg/l Pt

2
2
<5
pH
pH ühik
6,5≤pH≤9,5

7,7
7,6
7,6
Alumiinium
µg/l
200

<50
Ammoonium
mg/l
0,50

0,028
Arseen
µg/l
10

0,16
Elavhõbe
µg/l
1,0

<0,005
Nitrit
mg/l
0,5

<0,01
Nitraat
mg/l
50
0,65

0,75
Kloriid
mg/l
250

2,6
Sulfaat
mg/l
250

6,2
Seleen
µg/l
10

<0,05
Raud
µg/l
200

<20
<20
<20
Plii
µg/l
10

0,34
Boor
mg/l
1,0

0,28
Fluoriid
mg/l
1,5

1,1
Kaadmium
µg/l
5,0

<0,01
Kroom
µg/l
50

<0,05
Naatrium
mg/l
200

16
Nikkel
µg/l
20

0,1
Mangaan
µg/l
50

<10
Tsüaniid
µg/l
50

<3
MCPA
µg/l
0,1

<0,02
Vask
mg/l
2,0

0,009
Elektrijuhtivus
μS cm-120˚C
2500

467
467
521
Oksüdeeritavus
mgO2/l
5,0
<1

Benseen
µg/l
1,0

<0.06
Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml
0

0
0
0
Escherichia coli
PMÜ/100ml
0

0
0
0
Enterokokid
PMÜ/100ml
0

0
0
0
Kolooniate arv 22 ºC
PMÜ /1 ml
Ebaloomulike muutusteta

2
0
33
Andmed: http://vtiav.sm.ee
2) Kase linnaosa veevärk
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Karksi-Nuia linna Kase linnaosa veevärgist. Terviseameti 21.07.2025 üldhinnangu alusel on Kase linnaosa veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.30. Joogivee analüüs Kase linnaosa veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Kase tn 3 Mäe tn 14.07.2025
Raud (μg/l)
200
101
Mangaan (µg/l)
50
<20
Ammoonium (mg/l)
0,5

Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
466
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5
Värvus Pt Co ühikut

1,7
Hägusus NTU

0,6
Lõhn pallides

0
Maitse pallides

0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
Soole enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
4
Andmed: http://vtiav.sm.ee
Veetorustikud
Veetorni puurkaev-pumplast varustatav veevõrk hõlmab suuremat osa Karksi-Nuia linnast. Veetorustike pikkus on 17,3 km ning rajatud on see suuremalt jaolt hargvõrguna.
Kase puurkaev-pumplast varustatava veetorustike pikkus on 1,6 km ning süsteem on rajatud hargvõrguna.
Karksi-Nuia veevõrgu rajamisega alustati 1970-ndatel aastatel. Torumaterjalina kasutati algselt Dn100 malmtorusid ja Dn50 raudtorusid. 2005.a rajati Pärnu ning Tartu maantee veetorustikud. 2008.a rajati Uus ja Kaare tänavate ning Lilli tee veetorustikud. Aastatel 2011-2013 rajati uued veetorustikud Arumäe, Koidu, Niine, Rahumäe, Kalda, Nurme, Põllu, Piiri, Kivi ja Veetorni tänavatel.
Aastatel 2016-2017 rekonstrueeriti Aasa, J.Kivistiku ja Lepiku tn piirkonna ÜVK.
2018.a rajati Lilli tee ja Tööstuse tn veetorustikud (De110PE PN10, ca 510 m).
Alates 2005.a rajatud polüetüleen (PE) materjalist torustikud on heas seisukorras.
Enne 2005. a rajatud torustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.
Tabel 5.31. Karksi-Nuia veetorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Eha, Oru ja Ettevõtluse tn veetorustikud (Dn 100 malm, De 32 PE)
1970-d
1990-d
10
920
2
Põhja tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) kuni Eha tn 2a
2013
4
170
3
Pärnu mnt veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) kuni Keskväljakuni, sh Viljandi mnt 1 ühendus
2005
13
800
4
Piiri tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) kuni Kivi tn
2013
23
750
5
Piiri tn veetorustik (De 90 PE, De 63 PE, De 32 PE) kuni Kassepa teeni
1995
2011
12
625
6
Arukse veetorustik (Dn 100 malm, De 40 PE, De 25 PE)
1970-d
1990-d
3
500
7
Väike, Põllu ja Umb tänavate veetorustik (De 110 PE, De 90 PE, De 63 PE, De 32 PE)
2013
14
600
8
Põllu tn ja Pärnu mnt vahelise ning Keskväljaku piirkonna ühendustorustikud (Dn 100 malm, De 32 PE)
1970-d
1990-d
9
640
9
Nurme nt veetorustik (De 63 PE, De 32 PE)
2013
8
300
10
Aasa ja Niidu tn veetorustik (De 63…De 110 PE)
2017
22
505
11
J.Kivistiku ja Väike-Aia tänavate veetorustik (De 110 PE)
2017
29
690
12
Lepiku tn veetorustik (De 110 PE)
2017
23
470
13
Rahumäe tn veetorustik (De 63 PE, De 32 PE)
2013
17
480
14
Kivi tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE)
2013
2014
1
520
15
Kaare tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE)
2008
14
460
16
Aia tn veetorustik (Dn 100 malm)
1970-d
11
400
17
Loigu tn veetorustik (De 32 PE)
2002
3
130
18
Võidu ja Männiku tn veetorustik (Dn 100 malm, Dn 50 teras)
1970-d
9
785
19
Loode tn veetorustik (De 90 PE, De 32 PE) kuni Soo tänavani
2011
16
780
20
Arumäe tn veetorustik (De 63 PE, De 32 PE)
2013
16
690
21
Lõuna tn veetorustik (Dn 100 malm, Dn 65 malm, Dn50teras) koos Soo tn haruga
1970
18
910
22
Veetorni tn veetorustik (De 140 PE, De 32 PE) koos veetorni ühendusega
2013
6
575
23
Tööstuse tn veetorustik (De 110 PE, Dn 100 malm)
1970-d
2011
4
590
24
Niine tn veetorustik (De 110 PE, De 50 PE, De 32 PE)
2013
6
250
25
Lille tee veetorustik (De 110 PE, De 32 PE)
2008
2
175
26
Uus tn veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) koos Lille tee torustiku ühendusega
2008
16
695
27
Tartu mnt veetorustik (De 110 PE, De 32 PE) alates Keskväljakust kuni Lilli tee 8, koos Heina tn haruga
2005
48
1 520
28
Lossimäe ja Kalda tänavate veetorustik (Dn 100 malm, De 63 PE, De 32 PE)
1970-d
2013
18
705
29
Gümnaasiumi piirkonna veetorustik (Dn 100 malm, De 90 PE, Dn 25 teras)
1970-d
2011
4
635
30
Kase piirkonna Kase ja Tehase tänavate ning Polli tee veetorustik kuni tanklani (De 63 PE, De 50 PE, De 32 PE, Dn 25 teras)
1970-d
1996
2006
22
1 640

Kokku

401
18 910
Tuletõrje veevarustus
Karksi-Nuia linna Veetorni puurkaevu veevõrgus on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantidega.
Karksi-Nuia linna Kase piirkonnas on tuletõrje veevõtukohaks tiik ja selle kõrval asuv tähistatud hüdrantkaev.
Kanalisatsioonitorustikud
Karksi-Nuia linna läbib Karksi ürgorg, mis jagab linna piirides asuva ühiskanalisatsiooni sarnaselt ühisveevärgile kaheks eraldi toimivaks süsteemiks:
1) Karksi-Nuia linna reoveekogumisala asuvaks ühiskanalisatsiooniks, mis haarab suurema osa Karksi-Nuia linnast. Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 16,2 km ning selle kaudu kogutakse piirkonnas tekkiv reovesi kokku ja suunatakse puhastamiseks Univere külas asuvasse reoveepuhastisse.
2) Kase piirkonnas on kanalisatsioonitorustikke 0,9 km. Kase piirkonna reovesi suunatakse puhastamiseks Polli küla reoveepuhastisse.
Karksi-Nuia ühiskanalisatsiooni rajamisega alustati 1970-ndatel aastatel. Enamus kanalisatsioonist on isevoolne, asbest-tsementtorudest. 2005. aastal rajati Pärnu ning Tartu maantee kanalisatsioonitorustikud.
2008. aastal rajati Uus ja Kaare tänavate ning Lilli tee torustikud.
Ajavahemikul 2011 kuni 2013 rajati uued veetorustikud Aia, Arumäe, Koidu, Niine, Rahumäe ja Kalda tänavatel.
Aastatel 2016-2017 rekonstrueeriti Karksi-Nuia Aasa, J. Kivistiku ja Lepiku tn piirkonna ÜVK.
Peale 2000. aastat rajatud torustikud on heas seisukorras. Asbest-tsementtorustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.
Karksi-Nuias on enne reovee suunamist ühiskanalisatsiooni kohtpuhastuseadmetena kasutusel A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi rasvapüüdja.

Tabel 5.32. Karksi-Nuia isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Ettevõtluse tn torustik (Dn 200 Asb) Põhja tn ülepumplani
1970-d
10
980
2
Eha ja Oru tn torustik (Dn 200 Asb)
1970-d
6
245
3
Pärnu mnt torustik (De 200 PVC) alates Keskväljakust, koos Heina tn haruga
2005
9
700
4
Põhja tn torustik (Dn250keraam) kuni Põhja tn ülepumplani
1970-d
2
260
5
Piiri tn torustik (Dn 250 keraam, Dn 150 Asb, De 200 PVC) kuni Kassepa teeni
1970-d, 2017
30
2 100
6
Nurme tn torustik (Dn 200 Asb)
1970-d
5
250
7
Niidu ja Aasa tänavate torustik (De 160 PVC)
2017
21
610
8
Kivi tn torustik (De 160… De200 PVC, De 110 PVC)
2014, 2017
1
410
9
J.Kivistiku ja Aia tn torustik (De 160 PVC, De 200 PVC)
2017
32
645
10
Lepiku tn torustik (De 160 PVC, De 200 PVC)
2017
26
510
11
Rahumäe ja Umb tn torustik (De 160 PVC)
2013
19
540
12
Väike ja Põllu tn torustik (De 160 PVC)
2013
14
470
13
Põllu ja Pärnu mnt vaheline torustik (Dn 200 Asb)
1970-d
6
580
14
Loigu tn torustik (De 160 PVC)
2002
3
180
15
Kaare tn torustik (De 160 PVC)
2008
13
425
16
Võidu ja Kivi tänavate vaheline torustik (Dn 200 Asb, De 160 pvc) koos Võidu tn 7 ja 8 ühendustega
1970-d
2013
5
535
17
Võidu tn torustik (Dn 200 Asb) kuni Tartu maanteeni
1970-d
6
300
18
Aia tn torustik (De 160 pvc)
2013
10
230
19
Loode tn torustik (Dn 250 keraam, DN 200 Asb) alates Tööstuse tänava ühendustest kuni Kassepa teeni
1970-d
16
1 130
20
Arumäe ja Lõuna tänavate piirkonna torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC), sh Veetorni tn 1 haru
1970-d
2013
35
1 350
21
Niine tn ja Lilli tee torustik (De 160 PVC)
2013
2008
8
450
22
Tartu mnt torustik (De 200 PVC, De 160 PVC)
2005
47
1 450
23
Männiku tn 1 torustik (Dn 150 asb) kuni Tartu mnt
1970-d
1
150
24
Uus tn torustik (De 160 PVC) kuni Uus tn ülepumplani
2008
16
475
25
Gümnaasiumi piirkonna torustik (Dn 200 Asb) kuni Gümnaasiumi ülepumplani
1970-d
5
585
26
Kalda tn torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC) alates Metsa tn kuni Kalda tn ülepumplani
1970-d
2013
12
660
27
Kase piirkonna Kase ja Tehase tn torustik (Dn 200 Asb) kuni Kase I ülepumplani
1970-d
14
935
28
Roosmäe kinnistu juures asuva voolurahustuskaevu ja Kalme reoveepuhasti vaheline torustik (Dn 250 keraam)
1972
-
780

Kokku

372
17 935

Tabel 5.33. Karksi-Nuia survekanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitusaasta
Pikkus (jm)
1
Torustik (Dn 100 malm, topelt-torustik) Põhja tn ülepumplast kuni Roosmäe kinnistu juures asuva voolurahustuskaevuni
1970-d
200
2
Torustik (De 90 PE) Kalda tn ülepumplast kuni Tartu mnt 3 juures asuva voolurahustuskaevuni
2013
210
3
Torustik (Dn 100 malm) Gümnaasiumi tn ülepumplast kuni Võidu tn 7 juures asuva voolurahustuskaevuni
1970-d
360
4
Torustik (De 90 PE) Uus tn ülepumplast kuni Tartu mnt 55 juures asuva voolurahustuskaevuni
2005
70
5
Torustik (Dn 100 malm) Kase I ülepumplast kuni Polli tee Seedri kinnistu juures asuva voolurahustuskaevuni
1970-d
540

Kokku

1 380

Reoveepumplad
Karksi-Nuias on viis reoveepumplat, mille abil suunatakse linnas tekkiv reovesi puhastamiseks Univere külas asuvasse Karksi-Nuia reoveepuhastisse ja Kase piirkonnast Polli reoveepuhastisse. Tegemist on kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga.
Tabel 5.34. Karksi-Nuia reoveepumplad
Pumpla nimi
Aadress
Kuja ulatus (m)
Vooluhulk (m³/h)
Pumpade võimsus (P1, kW)
Märkused
Uue tn ülepumpla
Karksi-Nuia, Uus tn
10
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Gümnaasiumi ülepumpla
Karksi-Nuia, Kooli tn
10
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Kalda tn ülepumpla
Karksi-Nuia, Kalda tn
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Põhja tn ülepumpla
Karksi-Nuia, Põhja tn
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Kase I ülepumpla
Karksi-Nuia, Polli tee
10
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.

Reovee puhastusseadmed
Karksi-Nuia reovesi suunatakse puhastamiseks Univere külas asuvasse Karksi-Nuia aktiivmudapuhastisse (nimetatakse ka Kalme reoveepuhastiks). 2013. aastal reoveepuhasti rekonstrueeriti, biotiigid puhastati.
Reoveepuhasti hüdrauliline koormus on Q=200...250 m³/d jooksul, reostuskoormus R=1700...2100 ie. Puhastisse juhitakse puhastamiseks Karksi-Nuia linnas tekkiv reovesi ning samuti toimub puhastis purgitava reovee puhastamine ning Karksi ja Polli reoveepuhastite liigmuda tahendamine.
Karksi-Nuia reoveepuhasti õhustuskamber (V=180 m³), anoksiline kamber (V=100 m³), järelsetiti (V=36 m³), esimene mudamahuti (V=47 m³) ning teine mudamahuti (V=27 m³) on ehitatud monoliitsest betoonist. Tehnoloogiliste seadmete hoone on rajatud osaliselt puhasti betoonmahutite peale.
Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on tehnohoonesse paigaldatud: automaatne kruvivõre. Tehnohoones asuvad lisaks neli KAESER puhurit (P=2x7,5kW ja P=2x0,8kW) aeratsioonikambri ja mudamahuti õhustamiseks, automaatika- ja elektrikilbid. Puhastis toimub keemiline fosfori eemaldamine.
Muda tahendatakse mudapressiga Huber RoS3Q280 ja tahendatud muda kogutakse multilift konteinerisse, mis paikneb tehnohoones. Vajadusel toimub muda tahedamine puhasti ja biotiikide vahel asuval mudatahenduse väljakul ning heitvee järelpuhastus biotiikides. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga.
Heitvee suublaks on Kalmekraav (VEE1136011). Lubatud vooluhulk on 91 000 m3 aastas. 2025. aastal oli vooluhulk 44 449 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.35. Karksi-Nuia reoveepuhasti sisse- ja väljavoolu reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Väljavool 18.02.2025
Väljavool 27.05.2025
Sissevool 26.08.2025
Väljavool 26.08.2025
Väljavool 11.11.2025
pH 6-9

7,2
7,1
7,6
7,2
7,2
Heljum
mg/l
35
15
<2
48
<2
<2
BHT7
mgO2/l
25
13
<3
67
<3
<3
Püld
mg/l P
2
1,3
0,76
4,4
0,86
1,5
Nüld
mg/l N
60
15
9,2
35
5,3
9,1
KHT
mgO2/l
125
33
<30
199
<30
<30
Allikas: analüüsilehed
Sademeveekanalisatsioon
Karksi-Nuia sademeveesüsteemid jaotuvad … valgalaks:
Valgala KN-1 paikneb Aasa tn-Kivistiku tn-Lepiku tn piirkonnas. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel drenaaž ja kraavid. Valgala pindala on ca 12,57 ha. Sademevesi juhitakse tiheasustusalalt ära Piiri tn äärse kraavi abil.
Valgala KN-2 hõlmab Pärnu mnt sademeveetorustiku valgala. Valgala pindala on ca 1,89 ha. Sademevesi juhitakse pinnasesse.
Valgala KN-3 hõlmab Tartu mnt-Pärnu mnt-Imavere-Karksi-Nuia tee ristmiku piirkonda ning Imavere-Karksi-Nuia tee äärde rajatud sademeveetorustiku valgala kuni suubumiseni oru põhjas. Valgala pindala on ca 3,61 ha. Sademevesi juhitakse paisjärve äärsel alal haljasalale.
Valgala KN-4 hõlmab Tartu mnt piirkonda alates Heina tn kuni Tartu mnt 10. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel sademevee torustikud. Valgala pindala on ca 2,5 ha. Sademevesi juhitakse Kalda tn 10 algavasse kraavi, mis juhib sademevee ürgoru haljasalale.
Valgala KN-5 hõlmab Tartu mnt piirkonda alates Tartu mnt 14 kuni Tartu mnt 30. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel sademevee torustikud. Valgala pindala on ca 2,3 ha. Sademevesi juhitakse Kooli tänav lõik 2 kõrval algavasse kraavi, mis juhib sademevee ürgoru haljasalale.
Valgala KN-6 hõlmab Tartu mnt alates Veetorni tn kuni Lilli tee alguseni. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel sademevee torustikud. Valgala pindala on ca 2,8 ha. Sademevesi juhitakse Uus tn alguse juures algavasse kraavi, mis juhib sademevee Linnaveske järve kaldale.
Valgala KN-7 hõlmab Veetorni tn piirkonda. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 6,54 ha. Sademevesi imbub kraavis pinnasesse.
Valgala KN-8 hõlmab Viljandi mnt äärde rajatud sademeveetorustiku valgala. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid ja torustikud. Valgala pindala on ca 3,69 ha. Sademevesi juhitakse Halliste jõkke (KKR kood VEE1136000).
Valgala KN-9 paikneb Kase tn piirkonnas. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on ca 2,76 ha. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6020523100030/001, Kase).
Tabel 5.36. Karksi-Nuia sademeveetorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitusaasta
Pikkus (jm)
1
Pärnu mnt 9 ja Põhja tn vaheline isevoolne sademeveetorustik (De 450 PVC, De 315 PVC)
2005
535
2
Pärnu mnt 5 ja Viljandi mnt 1 vaheline isevoolne sademeveetorustik koos Keskväljaku haruga (De 315 PVC, De 250 PVC)
2005
455
3
Heina tänava ja Tartu mnt 10 vaheline isevoolne sademeveetorustik kuni Kalda tn väljalasuni (De 560 PVC, De 450 PVC, De 315 PVC, De 250 PVC)
2005
490
4
Tartu mnt 14 ja Tartu mnt 30 vaheline isevoolne sademeveetorustik kuni Metsa tn väljalasuni (De 560 PVC, De 450 PVC, De 315 PVC, De 250 PVC, De 200 PVC)
2005
585
5
Tartu mnt 32 ja Lilli tee 4 vaheline isevoolne sademeveetorustik kuni Uus tn väljalasuni (De 560 PVC, De 450 PVC, De 315 PVC, De 250 PVC, De 200 PVC)
2005
520

Kokku

2 585

5.7. KARKSI KÜLA
Karksi küla keskus (Lisa 1 joonis 8) asub Karksi-Nuia keskusest ca 2,5 km kirde pool Karksi ürgorust põhjapool. 01.01.2026 seisuga elas Karksi külas 384 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud ca 65% ning ühiskanalisatsiooniga ca 74% Karksi elanikest. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Küla keskus paikneb Karksi reoveekogumisalal pindalaga 20 ha ja reostuskoormusega 394 ie.
Puurkaev-pumplad ja joogivee kvaliteet
Karksi külas asuvad kolm ühisveevärgi puurkaev-pumplat (katastri nr 6126, 8024 ja 6140), mida kasutatakse Karksi küla ja Indumäe piirkonna ühisveevärkide varustamiseks joogiveega. Kõikide puurkaevude juurde on rajatud veetöötlusjaamad.
Tabel 5.37. Karksi külas asuvate ühisveevärgi puurkaev-pumplate tehnilised andmed
Nimetus
Karksi vana
Karksi uus
Karksi Indumäe
Puurkaevu katastri nr
6126
8024
6140
Passi nr
A-1459-M
6402
5310
Ehitusaeg
1965
1991
1983
Veekompleks
D2
S
D2
Puurkaevu sügavus m
65
250
80
Projekt-tootlikkus m3/h
5,1
19,0
4,0
Staatiline ja dünaamiline veetase, m; (a)
63 ja 58
1965
50 ja 43 tootlikkus alandusega 7,0 m
23 ja 21 (1983)
Veetöötlus
Rauaeraldusfilter 502-PDA (Q=6m³/h)
rauaeraldusfilter 502-PDA (Q=5,7m³/h)

rauaeraldusfilter 402-PDA (Q=2,2³/h)
Hüdrofoor
2 hüdrofoori (mõlemad 0,5 m³) koos rõhureleega
2 hüdrofoori (mõlemad 0,5 m³) koos rõhureleega
hüdrofoor (0,5m³)

Häireedastus
Puudub
Puudub
Puudub
II astme survetõsteseadmed
Puuduvad
Puuduvad
Puuduvad
Sanitaarkaitseala m
50
50
50
1. Karksi vana puurkaev-pumpla (katastri nr 6126) Puurkaev asub maa-aluses ruumis ja selle suue on umbes 70 cm kõrgusel põrandapinnast. 65 m sügavune puurkaev ammutab vett Kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumist. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, piirdeaed puudub. Lubatud veevõtt on 12 000 m3/aastas. 2025. aastal võeti puurkaevust vett 9228 m3.
Pumplahoonesse paigaldati 2003. a septembris täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter 502-PDA raua- ja mangaaniühendite eraldamiseks joogiveest. Pumplast suunatakse joogivesi Karksi küla keskuse ühisveevärki. Pumplas puuduvad häireedastus ning teise astme survetõsteseadmed. Veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Karksi vana puurkaevu veevärgist. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Karksi vana puurkaevu veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.38. Joogivee kvaliteet Karksi vana puurkaevu veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Kivi tn 20, Karksi Hooldekodu 14.07.2025
Kivi tn 20, Karksi Hooldekodu 11.11.2025
Raud (μg/l)
200
62
<20
Mangaan (µg/l)
50
<20
28
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
439
444
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,4
7,5
Värvus Pt Co ühikut

1,5
2,2
Hägusus NTU

3,6
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
4
7
Andmed: http://vtiav.sm.ee

2. Karksi uus puurkaev-pumpla (katastri nr 8024) Puurkaev asub pumplahoones ja selle suue on ca 40 cm kõrgusel põranda pinnast. 250 m sügavune puurkaev ammutab vett Siluri-Ordoviitsiumi (S) põhjaveekogumist Devoni kihtide alt. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Lubatud veevõtt on 17 000 m3. 2025. a. võeti puurkaevust vett 11 897 m3.
Pumplahoone korrastati 2006.a. Pumplal puudub piirdeaed. Pumplasse paigaldati 2006. a juunis täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter 502-PDA rauaühendite eraldamiseks joogiveest. Pumplas puudub häireedastus ning teise astme survetõsteseadmed. Pumplast suunatakse joogivesi Karksi küla keskuse ühisveevärki. Vajalik veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Karksi uue puurkaevu veevärgist. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Karksi uue puurkaevu veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.39. Joogivee kvaliteet Karksi uue puurkaevu veevärgis
Näitaja
Piirsisaldus
OÜ Puidukoda puhkeruumist 14.07.2025
OÜ Puidukoda puhkeruumist 11.11.2025
Raud (μg/l)
200
<20
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
465
467
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,5
7,8
Värvus Pt Co ühikut

1,7
2,9
Hägusus NTU

<0,2
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml

0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
3
7
Andmed: http://vtiav.sm.ee

3. Karksi Indumäe puurkaev-pumpla (katastri nr 6140) Puurkaev asub pumplahoones, selle suue on umbes 10 cm kõrgusel põrandapinnast. 80 m sügavune puurkaev ammutab vett kesk-devoni (D2) põhjaveekogumist. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Pumplahoone korrastati 2008.a. Pumplasse paigaldati 2008. a. täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter 402-PDA raua- ja mangaaniühendite eraldamiseks joogiveest. Pumplast suunatakse joogivesi Karksi küla Indumäe piirkonna ühisveevärki. Vajalik veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga. Pumplas puuduvad häireedastus ning teise astme survetõsteseadmed. Lubatud veevõtt on 2 000 m3 aastas. 2025. a. võeti puurkaevust vett 895 m3.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Karksi küla Indumäe veevärgist. Terviseameti 21.07.2025 üldhinnangu alusel on Karksi küla Indumäe veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.40. Joogivee analüüs Karksi küla Indumäe veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Indumäe veevärk
14.07.2025
Raud (μg/l)
200
20
Mangaan (µg/l)
50
20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
454
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,4
Värvus Pt Co ühikut

1,4
Hägusus NTU

<0,2
Lõhn pallides

0
Maitse pallides

0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
Soole enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
0
Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud
Karksi küla veevõrgu rajamisega alustati 1960-ndatel aastatel. Koos asula arendamisega laiendati veevõrku 1970-1980-ndatel. 2011-2013.a. rajati uued veetorustikud Kivi, Pargi, Tare ja Allika tänavatel. Vanemate torustike rajamisel on torumaterjalina kasutatud 100 mm ja 63 mm läbimõõduga malmtorusid ning 50 mm läbimõõduga raudtorusid. Uuemad torustikud on rajatud PE materjalist.
Küla territooriumil paikneb kaks eraldiseisvat veevarustuse süsteemi:
• keskasula ühisveevärk on rajatud ringvõrguna Karksi mõisapargi ja endise põllumajandusettevõtte töökodade ümber, kust suunduvad tupiktrassid kiirtena korruselamuteni. Käesoleval ajal on ringvõrk siibritega suletud, keskasulas toimivad kaks eraldi puurkaevudest toituvat veevarustussüsteemi.
• Indumäe piirkonna ühisveevärk, mis paikneb keskasulast umbes 0,8 km kaugusel lõunasuunal. Seal on rajatud 1,7 km pikkune hargvõrk, mis ühendab alal paiknevaid eramuid. Indumäe veevõrku toidab Indumäe puurkaevu kinnistul paiknev puurkaev.

Tabel 5.41. Karksi küla ühisveevärgi torustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Kivi tn veetorustik (De 90 PE, De 63 PE, De 50 PE, De 32 PE)
2013
16
410
2
Pargi tn veetorustik (De 110 PE, Dn 100 malm, Dn 75 malm, De 63 PE) alates Puiestee tänavast kuni Tare tänavani
1980-ndad
2013
17
1 095
3
Kaare tn veetorustik (Dn 100 malm, Dn 65 malm)
1980-ndad
9
455
4
Karksi töökoja piirkonna veetorustik (De 110 PE, Dn 100 malm, Dn 75 malm, Dn 50 malm, De 32 PE) alates Keskuse puurkaev-pumplast
1960-ndad
1980-ndad
2011
2013
8
1 230
5
Karksi õlletehase piirkonna veetorustik (Dn 100 malm, Dn 65 malm, Dn 50 malm, Dn 25 teras) alates Karksi-Anija teelt kuni Puidukojani, sh Metsapunkti ja Kiigemäe harud
1970-ndad
1980-ndad
1990-ndad
4
970
6
Tare tn veetorustik (De 63 PE, De 50 PE, De 32 PE, Dn 25 teras) kuni Allika tänavani ja Kärbi kinnistuni
1980-ndad
2013
11
530
7
Allika tn veetorustik (De 63 PE, De 50 PE, De 32 PE) kuni Uue Puurkaev-pumplani
2013
7
250
8
Karksi-Nuia Anikatsi tee piirkonna veetorustik (Dn 50 teras) kuni Pärna kinnistuni
1980-ndad
2
580
9
Indumäe puurkaev-pumpla piirkonna veetorustik (Dn 50 teras)
1980-ndad
11
1 690

Kokku

85
7 210

Tuletõrje veevarustus
Karksi küla tuletõrjeveevarustus on korraldatud tiikide abil: Mõisa pargis ning Karksi puidukoja kõrval.
Kanalisatsioonitorustikud
Karksi küla kanalisatsioonivõrgu rajamisega alustati 1970-ndatel aastatel ning seda laiendati 1980-1990-ndatel. 2011-2013.a. rajati uued kanalisatsioonitorustikud Kivi ja Pargi tänavatel. Vanemate torustike rajamisel on torumaterjalina on kasutatud 150 mm ja 200 mm läbimõõduga asbotsement torusid. Uuemad torustikud on rajatud PVC-st ning läbimõõduga 160 ja 200 mm.
Küla territooriumil paikneb kaks eraldiseisvat kanalisatsioonivõrku:
• keskasula ühiskanalisatsioon, mis haarab enda alla kogu Karksi küla kompaktselt paikneva keskasula ja mille kaudu suunatakse keskasulas tekkiv reovesi puhastamiseks Karksi reoveepuhastisse;
• Indumäe piirkonna ühiskanalisatsioon, mis paikneb keskasulast umbes 0,8 km kaugusel lõunasuunal. Seal on rajatud on 1,5 km pikkune kanalisatsioonivõrk, mis ühendab alal paiknevaid eramuid. Indumäe piirkonna reovesi puhastatakse mehaaniliselt septikus ning suunatakse sealt edasi Karksi veehoidlasse Biotiigi kinnistul.
Tabel 5.42. Karksi küla isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Kivi tn torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC, De 110 PVC) kuni Pargi tänavani, sh Keskuse puurkaevu ühendus
1980-d
2013
17
695
2
Pargi tn torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC)
1980-d
2013
13
975
3
Kaare tn torustik (Dn 200 Asb, Dn 150 Asb) kuni Pargi tänavani
1980-d
10
730
4
Karksi mõisa pargi piirkonna torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC) alates Kivi tn 20 kuni Karksi Garaazi kinnistuni
1986
1990-d
2013
3
915
5
Tare ja Allika tn torustik (Dn 200 Asb) alates Pargi tn 26 kinnistust kuni Karksi Garaazi kinnistuni
1986
1980-d
17
1 000
6
Karksi Garaazi kinnistu ja reoveepuhasti vaheline torustik (De 200 PVC)
1997
0
280
7
Endise Karksi Õlletehase kinnistu ja reoveepuhasti Karme ülepumpla vaheline torustik (De 200 PVC, De 200 Asb)
1970-d
2013
1
250
8
Puidukoja kinnistu ja reoveepuhasti vaheline torustik (Dn 200 Asb)
1970-d
1
215
9
Indumäe piirkonna torustik (Dn 200 Asb, Dn 150 Asb)
1980-d
9
1 535

Kokku

71
6 595
Tabel 5.43. Karksi küla survekanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal
Ehitus- aasta
Pikkus
(jm)
1
Kanal. survetorustik (De 90 PE) Karme ülepumplast kuni reoveepuhasti ühtlustusmahutini
2013
25
2
Torustik (De 110 PE) reoveepuhasti ülepumplast kuni reoveepuhastini
2013
45

Kokku

70
Reoveepumplad
Karksi külas on kaks reoveepumplat. Mõlemad pumplad asuvad Karksi reoveepuhasti juures. Neist esimese kaudu suunatakse puhastisse Karksi küla reovesi. Teise kaudu suunati puhastisse endise AS Karme territooriumilt kogutav reovesi (AS Karme on tegevuse lõpetanud, hooned ja kinnistu kuuluvad käesoleval ajal OÜ-le Puidukoda). Tegemist on kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga.

Tabel 5.44. Karksi küla reoveepumplad
Pumpla nimi
Kuja ulatus (m)
Vooluhulk (m³/h)
Pumpade võimsus (P1, kW)
Märkused
Karksi RVP ülepumpla
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Karme ülepumpla
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.

Reovee puhastusseadmed
Karksi reoveepuhasti rajati 2013. a. Puhastisse juhitakse Karksi küla olmereovesi. Reoveepuhasti hüdrauliline koormus on Q=45...60 m³/d jooksul, reostuskoormus R=400...600 ie.
Karksi reoveepuhasti õhustuskamber (V=42 m³), anoksiline kamber (V=30 m³), järelsetiti (V=17,2 m³) ja mudamahuti (V=27 m³) on ehitatud monoliitsest betoonist. Tehnoloogiliste seadmete hoone on rajatud puhasti betoonmahutite peale.
Puhastusprotsess toimub aktiivmudapuhastis automaatselt. Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on tehnohoonesse paigaldatud: automaatne eelvõre (P=0,5kW). Tehnohoones asuvad lisaks kaks KAESER puhurit (P=5,5kW ja P=1,0kW) aeratsioonikambri ja mudamahuti õhustamiseks, automaatika- ja elektrikilbid. Puhastis on keemiline fosfori eemaldamine. Reoveepuhasti tihenenud muda veetakse paakautodega tahendamisele Karksi-Nuia reoveepuhastisse. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga.
Puhasti heitvee suublaks on Kalmekraav (VEE1136011). Lubatud vooluhulk on 91 000 m3 aastas. 2025. a. oli vooluhulk arvutuslikult 13 548 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.45. Karksi reoveepuhasti reovee ja heitvee reostusnäitajad
Komponent
Ühik
Piirsisaldus
Väljavool 27.05.2025
Väljavool 26.08.2025
Sissevool 26.08.2025
Väljavool 11.11.2025
pH

9
7,1
7,3
7,3
7,3
Heljum
mg/l
35
4,3
3,9
58
12
BHT7
mgO2/l
25
<3
<3
73
18
Püld
mg/l P
2
0,55
0,71
3,2
1,2
Nüld
mg/l N
60
8,6
12
33
7,7
KHT
mgO2/l
125
<30
<30
188
<30
Andmed: analüüsilehed
Sademeveekanalisatsioon
Karksi küla sademeveesüsteem on rajatud ühe valgalana – valgala K-1. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel kraavid. Valgala pindala on 13,47 ha. Sademevesi juhitakse Kuusikniidu kraavi (KKR kood VEE1140904).
Karksi küla on ümbritsetud maaparandussüsteemidest. Hoonestatud piirkonnas imbub sademevesi peamiselt haljasaladel pinnasesse.

5.8. POLLI KÜLA
Polli küla (Lisa 1 joonis 9) asub Karksi-Halliste ürgoru veerul, 2 km Karksi-Nuia linnast põhja pool. 01.01.2026 seisuga elas Polli külas 171 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud ca 83% ning ühiskanalisatsiooniga ca 71% Polli küla elanikest. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Polli küla keskus asub Polli reoveekogumisalal pindalaga 7 ha ja reostuskoormusega 169 ie.
Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet
Polli külas asub üks puurkaev-pumpla (katastri nr 6143), mida kasutatakse Polli küla keskuse piirkonna ühisveevärgi varustamiseks joogiveega. Puurkaevu juurde on rajatud veetöötlusjaam.
Tabel 5.46. Polli küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed
Nimetus
Polli küla puurkaev-pumpla
Puurkaevu katastri nr
6143
Passi nr
5628
Ehitusaeg
1986
Veekompleks
D2-1
Puurkaevu sügavus m
190
Projekt-tootlikkus m3/h
20
Veetöötlus
Rauaeraldusfilter 502-PDA (Q=5,7³/h)
Hüdrofoor
0,5m³
Süvaveepump
SAER MPB/22 (P=2,2kW, Q=5m³/h)
Häireedastus
Puudub
II astme survetõsteseadmed
Puuduvad
Sanitaarkaitseala m
50
Valdaja
AS Iivakivi

Polli puurkaev-pumpla (katastri nr 6143) asub Polli külas Pumbajaama kinnistul ja kuulub Polli põhjaveehaarde juurde. 190 m sügavune puurkaev ammutab vett Kesk-Alam-Devoni (S) põhjaveekogumist. Puurkaev asub pumpla hoones, puurkaevu suue umbes 40 cm kõrgusel põrandapinnast. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 m, piirdeaed puudub.
Puurkaevust põhjavee ammutamiseks kogusega kuni 12 000 m³/aastas (33 m3/d) on AS-le Iivakivi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/328635.
• Puurkaevu seadmed:
◦ süvaveepump SAER MPB/22 (P=2,2kW, Q=5m³/h).
Pumplahoone asub samuti Pumbajaama kinnistul. Pumplas asuvad veetöötlusseadmed raua- ja mangaaniühendite eraldamiseks joogiveest. Pumplasse paigaldati 2003. a täisautomaatne kvartsliiva täidisega paarissurvefilter 502-PDA. Filtri läbipesu juhib kontroller. Pumplas puuduvad häireedastus ning teise astme survetõsteseadmed. Vajalik veesurve ühisveevärgis tagatakse puurkaevu süvaveepumbaga.
• Seadmed:
◦ rauaeraldusfilter 502-PDA (Q=5,7³/h);
◦ kompressor filtermaterjali õhuga kobestamiseks (1,1kW);
◦ hüdrofoor (0,5m³);
◦ veevõrgu veemõõtja DN25.
Pumplast suunatakse joogivesi Polli küla keskuse ühisveevärki.
Joogivee kvaliteet
Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Polli veevärgist. Terviseameti 08.12.2025 üldhinnangu alusel on Polli veevärgi kvaliteet vastav.
Tabel 5.47. Joogivee kvaliteet Polli veevõrgus
Näitaja
Piirsisaldus
Polli Hooldekodu köögist, 14.07.2025
Polli Hooldekodu köögist, 11.11.2025
Raud (μg/l)
200
<20
<20
Mangaan (μg/l)
50
<20
<20
Elektrijuhtivus 20 C° juures (μS/cm)
2500
458
457
pH 20 C° juures
6,5-9,5
7,6
7,7
Värvus Pt Co ühikut

2,7
2,8
Hägusus NTU

0,8
<0,2
Lõhn pallides

0
0
Maitse pallides

0
0
Escherichia coli PMÜ/100 ml
0
0
0
Enterokokid PMÜ/100 ml
0
0
0
Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml
0
0
0
Kolooniate arv PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
0
5
Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud
Polli küla ühisveevärgi rajamisega alustati 1960-ndatel aastatel. Veevõrku laiendati 1970-1980-ndatel. 2011-2013.a. rajati uus veetorustik pumbajaama ja Longi tee vahele. Vanemate torustike rajamisel on kasutatud 100 mm ja 63 mm läbimõõduga malmtorusid ning 50 mm läbimõõduga terastorusid. Uuemad torustikud on rajatud plastist (PE).
Tabel 5.48. Polli küla veetorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Longi tee ja Uus tn piirkonna veetorustik (De 110 PE, DN 100 malm, De 65 malm, De 50 malm, Dn 25 teras)
1970-d
1980-d
2013
15
1 180
2
Kullioru tee veetorustik (Dn 25 teras) alates Uus tn 2
1970-d
3
240
3
Polli mõisa lautade piirkonna veetorustik (Dn 100 malm, Dn 50 malm, Dn 25 teras) alates puurkaev-pumplast
1970-d
7
940

Kokku

25
2 360

Tuletõrje veevarustus
Polli tee ja Longi tee ristmikul asub veemahuti suurusega 100 m³ ja Polli mõisa lautade juures veemahuti suurusega 150 m³. Tuletõrjevett on võimalik võtta ka Linnutare paisjärvest.
Ühiskanalisatsioon
Polli ühiskanalisatsioon rajati valdavalt 1970-ndatel aastatel. 2012.a rajati uus veetorustik Polli mõisa ja reoveepuhasti vahele. Vanemate torustike rajamisel on torumaterjalina kasutatud 150 mm ja 200 mm läbimõõduga asbotsementtorusid. Uuemad torustikud on läbimõõduga 200 mm ja rajatud PVC materjalist.

Tabel 5.49. Polli küla isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
Jrk
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Liitumis-punkte
Pikkus
(jm)
1
Polli tee Seedri kinnistu ja Kase II ülepumpla vaheline torustik (Dn200asb)
1970-d
-
325
2
Polli tee Polli Põllutöökooli II kinnistul asuva voolurahustuskaevu ja Peahoone vaheline torustik (Dn 200 Asb, De 160 PVC), Peahoone (Uus tn 2) juures asub torustik on 155 meetri ulatuses paralleelselt kulgev De 160 PE ja Dn 200 Asb torustik
1970-d
2009
-
665
3
Kullioru tee torustik (Dn 150 Asb)
1970-d
2
240
4
Peahoone (Uus tn 2) torustik (De 200 PVC, Dn 200 Asb) kuni Polli mõisa pargis asuva kollektorini
1970-d
2013
1
370
5
Longi tee ja Uus tn piirkonna torustik (Dn 200 Asb, Dn 150 Asb)
1970-d
14
875
6
Longi tee 1 (Hooldekodu) ja Polli reoveepuhasti vaheline torustik (De 200 PVC, Dn 200 Asb)
1970-d
2012
1
510
7
Töökoja tee 1 torustik (De 200 PVC, Dn 200 Asb) kuni Polli mõisa pargis kollektorini
1970-d
3
740
8
Polli mõisatalli ja mõisa lautade vaheline torustik (Dn 200 Asb), pole kasutusel
1970-d
3
280

Kokku

24
4 005

Tabel 5.50. Polli küla ühiskanalisatsiooni survetorustikud
Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal)
Ehitus- aasta
Pikkus
(jm)
Torustik (Dn 150 malm) Kase II ülepumplast kuni Polli Põllumajanduskooli II kinnistul asuva voolurahustuskaevuni
1970-d
155

Reoveepumplad
Polli külas asuvad kaks reoveepumplat, mille kaudu suunatakse Tare piirkonnas ja Polli külas tekkiv reovesi puhastamiseks Polli reoveepuhastisse. Üks pumpla asub Kase piirkonnas ning teine asub Polli reoveepuhasti juures. Tegemist on kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga. Pumplate asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel VK 1.7.

Tabel 5.51. Polli küla ühiskanalisatsiooni ülepumplad
Pumpla nimi
Aadress
Kuja ulatus (m)
Vooluhulk (m³/h)
Pumpade võimsus (P1, kW)
Märkused
Kase II ülepumpla
Polli küla, Polli tee
10
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS pumpa AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Polli reovee-puhasti ülepumpla
Polli küla, Polli puhastus-seadmed
20
8,0
1,9+1,9
Kompaktpumpla. Heas korras. Kaks ABS AS 0830 S13/4D, rajatud 2013. aastal.
Reovee puhastusseadmed
Polli küla reoveepuhasti asub Polli küla lääneosas Kutsiku oja kaldal Polli Puhastusseadmete kinnistul. 2013.a lammutati samas asukohas paiknenud vana reoveepuhasti ning selle asemele rajati uus. Biotiigid korrastati. Polli reoveepuhasti ja biotiikide asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel VK 1.7.
Polli reoveepuhasti hüdrauliline koormus on Q=35...40 m³/d, reostuskoormus R=250...300 ie. Puhastisse juhitakse puhastamiseks Polli külas ja Karksi-Nuia linna Kase piirkonnas tekkiv reovesi.
Polli reoveepuhasti õhustuskamber (V=26 m³), anoksiline kamber (V=14 m³), järelsetiti (V=7,4 m³) ja mudamahuti (V=15 m³) on ehitatud roostevabast terasest ja liivapüünis polüetüleenist. Tehnohoone on rajatud puhasti kõrvale. Tehnohoones on kaks ruumi: tehnoloogiliste seadmete ruum ja kilbiruum.
Puhastusprotsess toimub aktiivmudapuhastis automaatselt. Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on tehnohoonesse paigaldatud: automaatne eelvõre (P=0,5 kW) koos jäätmete konteineriga ja liivapüünisega. Tehnohoones asuvad lisaks kaks KAESER puhurit (P=2,5 kW ja P=1,5 kW) aeratsioonikambri ja mudamahuti õhustamiseks, automaatika- ja elektrikilbid. Reovee bioloogiline puhastamine toimub aktiivmudaga läbi transformeerimise ja separeerimisega eraldi mahutites. Protsessimahutid koosnevad anoksilistest ja anaeroobsetest tankidest ning järelsetitist. Anaeroobses tankis ja anoksilises tankis asub segisti ABS RW 2022 (P=1,9 kW). Aeratsioonikambris asuvad JÄGER 350 ketasaeraatorid (15 tk). Lisaks asub mudamahutis 3 ja liivapüünises 1 aeraator. Puhastis on keemiline fosfori eemaldamine MAGDOS seadmega kemikaali (raudsulfaat) automaatse annustamisega aeratsioonikambrisse.
Reoveepuhasti tihenenud muda veetakse paakautodega tahendamisele Karksi-Nuia reoveepuhastisse. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga.
Puhasti heitvee suublaks on Kutsiku oja (VEE1136100). Lubatud vooluhulk on 14 200 m3 aastas. 2025. aastal juhiti suublasse 5 488 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Tabel 5.52. Polli reoveepuhasti reovee ja heitvee reostusnäitajad
Kompo-nent
Ühik
Piir-sisaldus
Heitvesi 18.02.2025
Väljavool 27.05.2025
Sissevool 26.08.2025
Väljavool 26.08.2025
Väljavool 11.11.2025
pH 6-9

7,4
7,3
7,4
7,5
7,5
Heljum
mg/l
35
8,3
5,1
64
4,8
5,6
BHT7
mgO2/l
40
9,6
<3
67
4,8
3,0
Püld
mg/l P

0,92
0,45
3,4
0,92
1,2
Nüld
mg/l N

11
6,6
33
15
12
KHT
mgO2/l
150
<30
<30
202
<30
<30
Andmed: analüüsiaktid
Sademeveekanalisatsioon
Polli küla hoonestatud piirkonnas imbub sademevesi peamiselt haljasaladel pinnasesse.
5.7. UUE-KARISTE JA PÄIDRE
Ühisveevarustus
Päidre külas elab 112 inimest, ühisveevärgiteenust kasutab ca 18% elanikest. Veevarustus baseerub Päidre (Kurvitsa) puurkaevul (katastri nr 6386). Puurkaev on rajatud 1964. aastal, puurkaevu sügavus on 75 m. Veetorustiku pikkus on ca 0,8 km.
Uue-Kariste külas elab 28 inimest, neist ühisveevärgiteenust kasutab 60%. Veevarustus baseerub Uue-Kariste puurkaevul (katastri nr 6956). Puurkaevu sügavus on 65 m. Veetorustikku on ca 0,6 km.
Veevarustuses rakendatavate puurkaevude andmed on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 5.53. Ühisveevarustuses kasutatud puurkaev-pumplate andmed.
Puurkaevu nimetus
Päidre (Kurvitsa)
Uue-Kariste
Passi nr / Katastri nr
1132/6386
2255/6956
Puurimise aasta
1964
1968
Lubatud veevõtt, m3/aastas

Tegelik veevõtt 2025, m3

Pump
1,1 kW-5m3
1,1 kW-5m3
Reguleerimisseade
hüdrofoor
hüdrofoor
Puurkaevu sügavus (m)
75
65
Põhjaveekiht
D2
D2
Puurkaevu hoone seisukord
Vajab remonti
Vajab remonti
Automaatika
Vajab kaasajastamist
Vajab kaasajastamist
Veetöötlus
Puudub
Puudub
Sanitaarkaitse-ala ulatus (m)
50
50
Andmed: Mulgi Vallahaldus OÜ, veeluba nr L.VV/332154
Toodud puurkaevudes on probleemiks ülenormatiivne raua- ja mangaanisisaldus vees ning kõikjal on vajalik paigaldada rauaeraldusseadmed. Mikrobioloogilist reostust ei ole tuvastatud.
Ühiskanalisatsioon
Päidre külas on ca 1,4 km kanalisatsioonitorustikke. Reovesi juhitakse isevoolselt 2 Kurvitsa biotiiki kogupindalaga 1200 m2. Kurvitsa biotiikide väljalaskme heitvee suublaks on Lolli kraav (kood VEE1142101). Lubatud vooluhulk on 1440 m3 aastas. 2025. aastal oli vooluhulk arvutuslikult 315 m3. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.
Uue-Kariste külas on ca 500 m kanalisatsioonitorustikku. Reovesi juhitakse isevoolselt 2 biotiiki kogupindalaga 600 m2. Biotiik vajab puhastamist. Heitvee suublaks on Kungla kraav (VEE1137701). Lubatud vooluhulk on 720 m3 aastas. 2025. a juhiti suublasse arvutuslikult 157 m3 heitvett.
Tabel 5.54. Heitvee analüüside tulemused
Komponent
Ühik
Kurvitsa biotiigist väljavool 02.06.2025
Kurvitsa biotiigist väljavool 24.11.2025
Uue-Kariste biotiigid, väljavool 02.06.2025
Uue-Kariste biotiigid, väljavool 24.11.2025
Piirsisaldus
pH

6,9
7,1
7,3
7,1

Heljum
mg/l
13
3,7
8,4
14
35
BHT7
mgO2/l
3,2
<3
<3
6,8
40
Püld
mg/l P
0,45
<0,07
0,92
4,0

Nüld
mg/l N
7,4
4,6
6,2
20

KHT
mgO2/l
<30
<30
<30
44
150
Andmed: analüüsilehed
5.8. ÜLEMÕISA, KAARLI, VANA-KARISTE
Ülemõisa-Kaarli piirkond hõlmab ca 2,2 km pikkust valdavalt eramutega hoonestatud teeäärset ala Ülemõisa keskuse puurkaev-pumplast (katastri nr 6390) kuni Raudtee maaüksuseni Kaarli külas. Ühisveevärgiga on sellest kaetud ca 600 m, ühiskanalisatsioon piirkonnas puudub. Ülemõisa külas elab 53 inimest, neist ühisveevärgiteenust kasutab 45%. Veetorustikku on ca 0,8 km. Ülemõisa keskuse puurkaev on rajatud 1965. aastal. Puurkaevu sügavus on 55 m. Veetöötlus puudub. Lubatud veevõtt on 3600 m3 aastas. 2025. a võeti puurkaevust vett 1723 m3.
Vana-Kariste külas elab 53 inimest. Veevarustus baseerub Vana-Kariste puurkaevul (katastri nr 7076). Puurkaev on puuritud 1967. aastal. Puurkaevu sügavus on 80 m.
Veevarustuses rakendatavate puurkaevude andmed on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 5.55. Ühisveevarustuses kasutatud puurkaev-pumplate andmed.
Puurkaevu nimetus
Ülemõisa keskuse
Vana-Kariste
Passi nr / Katastri nr
1453/6390
1817/7076
Puurimise aasta
1965
1967
Lubatud veevõtt, m3/aastas
3600

Tegelik veevõtt 2025, m3
1723

Pump
1,1 kW-5m3
1,1 kW-5m3
Reguleerimisseade
hüdrofoor
hüdrofoor
Puurkaevu sügavus (m)
55
80
Põhjaveekiht
D2
D2
Puurkaevu hoone seisukord
Vajab remonti
Vajab remonti
Automaatika
Vajab kaasajastamist
Vajab kaasajastamist
Veetöötlus
Puudub
Puudub
Sanitaarkaitse-ala ulatus (m)
50
50
Andmed: Mulgi Vallahaldus OÜ, veeluba nr L.VV/332154
Toodud puurkaevudes on probleemiks ülenormatiivne raua- ja mangaanisisaldus vees ning kõikjal on vajalik paigaldada rauaeraldusseadmed. Mikrobioloogilist reostust ei ole tuvastatud.
Vana-Kariste ja Ülemõisa-Kaarli piirkondades ühiskanalisatsioon puudub.
5.9. VEELIKSE, ATIKA, PENUJA, SAATE, LAATRE
Veelikse, Atika, Penuja, Saate ja Laatre külades on rajatud vaid ühisveevärk. Kõigis väikese tarbimisega pumbamajades on torustiku külmumise oht, kuna väikese tarbimise tõttu on vee liikumise kiirus väike. Pikemas perspektiivis on mõttekas ehitada uued väiksemad ja parema soojapidavusega pumbamajad. Lisaks jääb väikestes tarbimispunktides tarbijaid järjest vähemaks ning seetõttu muutub vee kvaliteet veelgi halvemaks. Olemasolev torustik tuleks asendada uuega, mille läbimõõt arvestaks tarbimiskoguseid.
Ühiskanalisatsioon puudub.
Veelikse külas varustab D2 põhjaveekihi puurkaev (kat.nr 6975) veega 4 krt. ja 12 krt. elamut. Puurkaev on rajatud 1967. aastal ning selle sügavus on 107,5 m. Keskmine tarbimine on ca 350 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades teiste samast põhjaveekogumist vett võtvate puurkaevude näitajatega, on eeldatav, et rauasisaldus ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana 0,7 m3 hüdrofoor. Veetorustik on plastist Ø 40 mm, paigaldatud ca 10 aasta tagasi. Pumbamaja vajab remonti.
Atika külas varustab Naadi kinnistul asuv puurkaev (katastri nr 7101) veega Kuustle 8 krt. elamut. Keskmine veetarbimine on ca 120 m3 vett aastas. Puurkaev on rajatud 1970. aastal ning selle sügavus on 70 m. 2015.a. paigaldati puurkaev-pumplasse rauaeraldusseade. Pumbamajas on hüdrofoor mahtuvusega 0,2 m3. Veetorustik on malmist Ø 65 mm ja tuleks välja vahetada. Pumbamaja vajab remonti.
Penuja külas varustab puurkaev katastri nr 9551 veega endist koolimaja ja kahte väikeelamut. Keskmine veetarbimine on ca 175 m3 vett aastas. Rauasisaldus ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana 0,7 m3 hüdrofoor. Veetorustik on plastist Ø 32 mm, paigaldatud enam kui 15 aastat tagasi. Pumbamaja on ehitatud 1992.a. Puurkaevu sügavus on 83 m.
Teine puurkaev (katastri nr 7088) varustab veega 12 krt. elamut ning suveperioodil ka üht väikeelamut. Puurkaevu sügavus on 85 m. Rauasisaldus ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana 1,0 m3 hüdrofoor. Keskmine veetarbimine on ca 400 m3 aastas. Veetorustik on plastist Ø 32 mm. Pumbamaja vajab remonti. Tuleks kaaluda kahe pumbamaja ühendamist nii, et ühendustorustik mööduks potensiaalsetest ühisveevärgiga liitujaist.
Saate külas varustab puurkaev katastri nr 7091 veega Sika 12 krt. elamut ja ühte väikeelamut. Puurkaev on rajatud 1967. aastal. Puurkaevu sügavus on 110 m. Keskmine veetarbimine on ca 330 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades valla teiste samast veehorisondist vett võtvate puurkaevude näitajatega, on eeldatav, et rauasisaldus joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana 1,0 m3 hüdrofoor. Veetorustik korterelamusse on tsinktoru Ø 50 mm, väikeelamusse plastist Ø40 mm. Pumbamaja vajab remonti.
Laatre külas varustab puurkaev veega 2 elamut. Keskmine veetarbimine on ca 117 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades valla teiste samast veehorisondist vett võtvate puurkaevude näitajatega, ei vasta rauasisaldus ilmselt joogiveele kehtestatud nõuetele. Pool maa-aluses pumbamajas on uus veetõsteseade.

6. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA
6.1 Strateegilised eesmärgid ja arendamise põhimõtted
Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.
Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arengukavale. Arendamise kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjaldamisele ka ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning prioriteetsusest.
ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2019-2030. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest. Samuti võetakse arvesse investeeringumahu piiritlemisel valla ja veemajandusettevõtja rahalist võimekust.
6.2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnad
Mulgi vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on: Abja-Paluoja, Mõisaküla, Halliste, Õisu, Kamara, Karksi-Nuia, Karksi ja Polli; Veelikse, Atika, Penuja, Saate, Laatre, Ülemõisa, Vana-Kariste, Uue-Kariste ja Päidre.
Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajanevad asulate lokaalsetel veehaaretel ja reoveepuhastitel.
6.3. Investeeringud
Käesoleva ÜVK kava perioodiks kavandatud investeeringud on loetletud allpool. Torustike rajamise ja rekonstrueerimise mahtude osas annavad ülevaate Lisa 1 Joonised ning Lisa 2 Investeeringud, mis kajastab ka tööde eeldatavat ajakava.
6.3.1. ABJA-PALUOJA LINN
1) Abja-Paluoja ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine Pärnu mnt. Tegevused planeeritud aastal 2028. Investeeringute eeldatav maksumus 308 746 €;
2) Abja-Paluoja ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine Viljandi tee – Mäe tn piirkonnas. Tegevused planeeritud aastatel 2033-2034. Investeeringute eeldatav maksumus 1 229 293 €.
6.3.2. MÕISAKÜLA LINN
1) Mõisaküla linna vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhasti ehitus I etapp (Mõisaküla läänepoolne osa). Tegevused planeeritud aastatel 2028-2030. Investeeringute eeldatav maksumus 1 998 183 €;
2) Mõisaküla linna vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus II etapp. Tegevused planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus 1 911 415 €.
3) Mõisaküla Loode tn piirkonna ÜVK rajamine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus on 242 248 €.
6.3.3. HALLISTE ALEVIK
Halliste ÜVK laiendamine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus 735 914 €.
6.3.4. ÕISU ALEVIK
Õisu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus 299 000 €.
6.3.5. KAMARA KÜLA
Kamara küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate rekonstrueerimine. Tegevused planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringute eeldatav maksumus 510 888 €.
6.3.6. KARKSI-NUIA LINN, UNIVERE KÜLA
1) Karksi-Nuia Veetorni puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud aastatel 2027-2028. Investeeringu eeldatav maksumus 218 500 €;
2) Karksi-Nuia reoveekollektori rekonstrueerimine ja ühisveevärgi laiendamine Univere külas. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringu eeldatav maksumus 312 340 €;
3) Karksi-Nuia Lõuna tn ja Võidu tn piirkonna ÜVK rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringu eeldatav maksumus 498 094 €.
4) Karksi-Nuia Kase tn veetorustike rekonstrueerimine ja Polli tn ühiskanalisatsiooni rajamine. Tegevused on planeeritud pikaajalises investeeringuprogrammis. Investeeringu eeldatav maksumus 114 770 €.
6.3.7. KARKSI
1) Karksi reoveepuhasti kompostimisväljaku rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud 2026.aastal. Investeeringute eeldatav maksumus 40 000 €;
2) Karksi küla Tare ja Allika tn ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine. Tegevused on planeeritud 2032. aastal. Investeeringute eeldatav maksumus 196 938 €.
6.4 OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna finantsanalüüs
6.4.1. Finantsanalüüsi eesmärk
Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.
Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:
• esitada Mulgi vallas veemajandusteenuseid pakkuva ettevõtte OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju;
• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised:
(1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse;
(2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi;
(3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude katmine, omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus.
Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

6.4.2. Finantsanalüüsi metoodika
Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud Konkurentsiametile esitatavate vee- ja reoveetariifide muutmise taotluste juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüs vastaks samadele eeldustele ja metodoloogiale uute teenushindade taotlemisel tariifipiirkonnas teenitava tulu põhjendamisega. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuna projektide puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

6.4.3. Finantsanalüüsi põhieeldused
Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt Konkurentsiameti valdkondliku hinnataotluse juhendmaterjalis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna praegust ja prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon ja tehnika ning kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ja kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse OÜ Mulgi Vallahaldus andmetest olemasoleva olukorra kohta ning prognoosiperioodi tegevuskavast. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist.
Makromajanduslikud eeldused. Makromajanduslike eeldustena hinnamuutuste arvestamisel on võetud majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeksi muutused. Käesolevas töös on 2024-2037 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2025. aasta sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele.
Tabel 6.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika
Aasta
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2037
Tarbija-hinnaindeks
5.2%
3.3%
2.4%
2.2%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
2.0%
Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2025. a. sügis
Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, mis on sarnane näitaja 2025. a. ettevõtte veeteenuse hinda arvestatava veemajanduse põhivara sihtfinantseeringuvälise kulumi prognoosile (45,6 tuh eur). Alates 2025. aastast tehtavate investeeringute osas on arvestatud kulum eeldusel, et erinevate põhivaraliikide kombineeritud keskmine aastane kulumimäär on 3,0%. Seejuures on arvestatud, et investeeringu kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal.
ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 12 aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2026-2037. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud baasaastana 2025. aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2025. aasta hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes.
6.4.4. Nõudlusanalüüs
Tarbimismahtude osas on eeldatud, et OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna veetarbimise müügimaht prognoosiperioodil kahaneb 2025. baasaasta tasemelt 135,4 tuh m³ 2037. aastaks tasemele 134,0 tuh m³. Elanike veetarbimise vähenemist on prognoositud tulenevalt Statistikaameti maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist, mille kohaselt Viljandi maakonna rahvaarv kahaneb prognoosiperioodil ca 0,5-0,6 % võrra aastas. Kuigi veemajanduse arendusprojektide elluviimisega on eeldatav uute tarbijate lisandumist prognoosiperioodil, ei ole nende mõju sedavõrd suur, et võimaldaks majapidamiste tarbimistaseme säilimist või tõusu. Ühisveevärgiteenust kasutavate elanike osakaal ühisveevärgiga asulates suureneks prognoosiperioodil tasemelt 80% tasemele 85%.
Juriidiliste isikute (asutused, ettevõtted) osas on eeldatud, et veeteenuse tarbimine püsib 2025. aasta tasemel.
Ühiskanalisatsiooniteenuse osas on prognoositud müügimahu muutust 2025. aasta tasemelt 128,1 tuh m³ tasemele 126,4 tuh m³ 2037. a. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal ühiskanalisatsiooniga asulates suureneks tasemelt 77% tasemele 81%.
Juriidiliste isikute (asutused, ettevõtted) osas on eeldatud, et kanalisatsiooniteenuse tarbimine püsib 2025. aasta tasemel.
Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike veeteenuste ühiktarbimine prognoosiperioodil püsib 2025. a tasemel - 68 l/p/in.
Teeninduspiirkonna nõudlusprognoos sisaldub OÜ Mulgi Vallahaldus ÜVK teenuste nõudlus- ja tootmistaset kirjeldavas finantsanalüüsi tabelis lisas 4.

6.4.5. Opereerimiskulude eeldused
Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud
Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised:
• elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele,
• keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu.
Müügivälise vee osakaal veetootmises oli OÜ Mulgi Vallahaldus asulate ühisveevärkides 2025. aastal 21%. Veetorustike rekonstrueerimistööde tulemusel on eeldatud müügivälise vee osakaalu järk-järgulist vähenemist veetootmises tasemele 18% prognoosiperioodi lõpuks (2037. a).
Infiltratsioonimäär reoveepuhastitesse jõudva reovee koguses oli 2025.a 14%. Reoveetorustike rekonstrueerimistöödega vastavat taset prognoosiperioodil säilitatakse.
Eeldatud on, et elektrienergia ühikhinnad alates 2026. aastast muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist.
Keskkonnatasud:
• vee-erikasutustasu ühikhinna muutus on seotud tarbijahinnaindeksiga.
• reovee saastetasu ühikhind kasvab tulenevalt keskkonnatasude tasumäärade reeglistiku muutmisest aastani 2027 enam kui 10% aastas, alates 2028. aastast on muutus seotud tarbijahinnaindeksiga.
Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega
Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on vastavalt OÜ Mulgi Vallahaldus poolt kasutatavale kulude liigendusele tööjõukulud, ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud, üld- sh administratiivkulud ning muud tegevuskulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 5 „Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs“. Eeldatud on, et prognoosiperioodil opereerimise püsikulud muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist.
6.4.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus
Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit katvad ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2027. aastast. Opereerimisest teenitavad tulud, pikaajalised tariifiprognoosid ning nendega kaasnev kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 5.
Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega oleks alates 2027. aastast võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus konkurentsiameti poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt.
Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on arvestatud leibkonnaliikme sissetulekuna maakonnapõhiseid Statistikaameti andmeid, mille kohaselt oli 2024. aastal Viljandi maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 1131 eurot (Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate prognoosimisel on vastava näitaja muutumine seatud sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest.
Teenuse kulukus oli kehtivate tariifimäärade juures 2025. aastal 0,81%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel oluliselt kasvama, tulenevalt eeldusest, et OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonna veemajanduskulude ning arendusprojektide investeeringute katmine toimub teeninduspiirkonnas kogutavate tulude kaudu, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 1,61%. Tuleb siiski arvestada, et teenuse hinnad teeninduspiirkonnas on paika pandud vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 14 lg 4, millele vastavalt ei ole teenushindade prognoosis arvestatud eeldatavaid sihtfinantseeringuid (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetus vmt). Juhul, kui investeeringute katmiseks kaasatakse sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse määr tarbijate jaoks väiksem kui prognoosis.
6.4.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine
OÜ Mulgi Vallahaldus teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine (investeeringuvajadus perioodil 2026-2037 kokku 2025. aasta hindades 3,78 mln eurot sh aastate lõikes võrdsetesse osadesse liigendatult 315,2 tuh eurot, investeeringute maksumuse osas tarbijahinna mõju arvestades 4,38 mln eurot) ettevõtte omavahenditest ning vee-ettevõtte poolt võetavatest laenudest, investeeringute kulumi kataks vee-ettevõte ja selle kulu saaks arvestada teenustasu katmiseks. Prognoosmudelis on arvestatud, et vee-ettevõtte investeeringuosa finantseerimisel 25% kataks ettevõte omavahenditest ning 75% kaetakse laenudega, mille tagasimakseaeg oleks 10 aastat ning intressimäär laenujäägilt 5%.
Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi rakendades täidetaks prognoosiperioodil alates aastast 2027 olemasolevate finantskohustuste ning prognoositavate liisingukohustuste teenindamisega seotud aastase minimaalse laenukattekordaja nõue 1,2 ning veemajanduse rahavoog oleks kumulatiivses arvestuses positiivne. Laenukattekordaja ja rahavoo prognoosarvestus sisalduvad lisas 5.
LISAD
LISA 1. Mulgi valla arendamise kavaga hõlmatud asulate ÜVK-rajatiste üldskeemid:
Joonis 1. Abja-Paluoja linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 2 Mõisaküla linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 3. Halliste aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 4. Õisu aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 5. Kamara küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 6. Karksi-Nuia linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 7. Univere küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 8. Karksi küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 9. Polli küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
LISA 2. Mulgi valla asulate investeeringuvajaduse koondtabel

Dokumendiregister	Terviseamet
Viit	9.2-5/26/2702-1
Registreeritud	01.04.2026
Sünkroonitud	02.04.2026
Liik	Sissetulev dokument
Funktsioon	9.2 Vee terviseohutus
Sari	9.2-5 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukavad ja sellega seotud dokumendid
Toimik	9.2-5/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Europolis OÜ
Saabumis/saatmisviis	Europolis OÜ
Vastutaja	Kaili Luik (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid