Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Kõrgema

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Päästeamet

[email protected]

Kuupäev allkirjas nr 6-1/188-5

Paldiski linnas Kõrgema katastriüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks Kõrgema (58001:006:0004) katastriüksuse detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 25 11.2025 korraldusega nr 645. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

abivallavanem

Lisa: 1. Seletuskiri

2. Kontaktvööndi plaan

3. Tugiplaan

4. Põhijoonis koos tehnovõrkudega

Sama kiri Keskkonnaamet

Maa-ja Ruumiamet

Ado Pallase

[email protected]

E

E

E E

E E

E E E E E

EEE E E

E E

E E E EE

E E E

E

E

M

K

M

M

M

M

M

M

M

M

M M

M

M

M

M

M

M

M

Si

Si

Si

1

2

34

55800026 Vana-Tallinna mnt

5800026 Vana-Tallinna mnt

6

Elamumaa

Kaitsealune maa

Maatulundusmaa

Katastriüksuste sihtotstarbed

kontaktvööndi detailplaneering

Olemasolev hoone

Leppemärgid:

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

E K M

TootmismaaSi

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-2-2026

Aadress Kõrgema, Paldiski linn, Lääne-Harju vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Priit Kaimer, Signe Rebbase

Paldiski linnas Kõrgema katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Lääne-Harju Vallavalitsus

Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

03. märts 2026 -

KONTAKTVÖÖNDI PLAAN

2 A2

Märkused: 1.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 2.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuste piiridest kaugemale viidud.

KONTAKTVÖÖNDI KAART SIHTOTSTARVETE JÄRGI M 1:5000

Leetse mõisa ja lähiala DP (algatatud 26.01.2011 nr 17, koostamisel)1

Detailplaneeringud lähialal

Kersalu küla Lagedi maaüksuse DP (kehtestatud 19.10.2004 nr 87)2 Lagedi VI ja VII MÜ detailplaneering DP (algatatud 18.04.2006 nr 46, koostamisel)3 Saariku, Loo ja Uustalu maaüksuste DP (algatatud 02.09.2010 nr 258, koostamisel)4 Vaariku 1, Elena, Marina 1-A ja Marina 3 DP (kehtestatud 28.08.2007 nr 59)5

Eesti Vabariigi topograafiline kaart aastast 1931

Paldiski linna üldplaneering

Vana-Tallinna mnt 22 DP (kehtestatud 27.02.2014 nr 10, kehtestatud osaliselt, vaid Pos 1 osas)6

kill

kill

kill

ki ll

ki ll

kill

kill

pinn

pinn

13

13

14

14

14

14

14

15

15

15

15

16

16

15

15

16

16

16

16

16

15

15

15

15

15

1414

14 14

14

13

13

13

13 13

X= 6580350

Y= 5

08 80

0

X= 6579950

Y= 5

08 75

0

X= 6580250

Y= 5

08 55

0

Ranna veekaitsevöönd

Ranna ehituskeeluvöönd

Ranna piiranguvöönd

Korduv üleujutusala piir

Pakri hoiuala

LAHEPERE LAHT

5800026 Vana-Tallinna mnt

Pakri maastikukaitseala KLO1000113

Ranna ehituskeeluvöönd vt märkus 4

Pakri maastikukaitseala KLO1000113

Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) KLO9319090 Listera ovata (suur käopõll) KLO9319088

Orchis militaris (hall käpp) KLO9319089 Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) KLO9319091

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9319087

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

Leetse paekalda astang

LÄÄNEMERI

Geodeetilise märgi kaitsevöönd nr 43812 (looduses leidmata)

2,6

3,6

S

N

Leppemärgid:

Olemasolev hoone kontaktvööndis

Põhikaardi järgne metsamaa kõlvik

Veekogu

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Läänemere ranna veekaitsevöönd

Läänemere ranna piiranguvöönd

Läänemere ranna ehituskeeluvöönd

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-2-2026

Aadress Kõrgema, Paldiski linn, Lääne-Harju vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Priit Kaimer, Signe Rebbase

Paldiski linnas Kõrgema katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Lääne-Harju Vallavalitsus

Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

29. jaanuar 2026 1:1000

TUGIPLAAN

3 A1

Korduv üleujutusala piir

Looduskaitselise piirangu ala

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Radiaan OÜ detsember 2025.a. Töö nr. 3349G25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4.Looduskaitseseaduse alusel ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Katastriüksusel asuv heinamaa/lage ala

Olemasolev tee (pinnas)

Teerada

Olemasolev tee (killustikkattega)

Ranna veekaitsevöönd

Ranna ehituskeeluvöönd

Ranna piiranguvöönd

Korduv üleujutusala piir

Pakri hoiuala

5800026 Vana-Tallinna mnt

Pakri maastikukaitseala KLO1000113

Ranna ehituskeeluvöönd vt märkus 4

Pakri maastikukaitseala KLO1000113

Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) KLO9319090 Listera ovata (suur käopõll) KLO9319088

Orchis militaris (hall käpp) KLO9319089 Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) KLO9319091

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9319087

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

Leetse paekalda astang

kill

kill

kill

ki ll

ki ll

kill

kill

pinn

pinn

13

13

14

14

14

14

14

15

15

15

15

16

16

15

15

16

16

16

16

16

15

15

15

15

15

1414

14 14

14

13

13

13

13 13

X= 6580350

Y= 5

08 80

0

X= 6579950

Y= 5

08 75

0

X= 6580250

Y= 5

08 55

0

R10

Ø16K1

75

10

20 20

25

40

3,5

P2

3,6EP100%23 219 m2

2 / 1 9 / 6 750m2

(500m2) 1 1 / 4

LÄÄNEMERI LAHEPERE LAHT

S

N

Leppemärgid:

Olemasolev hoone kontaktvööndis

Läänemeri

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Läänemere ranna veekaitsevöönd

Läänemere ranna piiranguvöönd

Läänemere ranna ehituskeeluvöönd

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-2-2026

Aadress Kõrgema, Paldiski linn, Lääne-Harju vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Priit Kaimer, Signe Rebbase

Paldiski linnas Kõrgema katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Lääne-Harju Vallavalitsus

Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

27. märts 2026 1:1000

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

4 A1

Korduv üleujutusala piir

Looduskaitselise piirangu ala

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Radiaan OÜ detsember 2025.a. Töö nr. 3349G25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4.Looduskaitseseaduse alusel ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. 5. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Teerada

Olemasolev/säilitatav tee

Juurdepääs krundile

Määratud ehitusõiguse aken

EP100%3000 m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 1 1 / 1

Pos nr

Krundi planeeritud suurus (m2)

Suurim hoonete kõrgus (m) (elamu/abihoone)

Suurim korruselisus (elamu/abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%)

Hoonete arv krundil (elamu/abihoone) Suurim ehitisealune pind / (suurim lubatud elamu ehitisalune pind)

Planeeritud min. parkimiskohtade arvP2

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUS

Krundi positsiooni nr // Lähiaadresss Pos 1 // Kõrgema

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Üksikelamu maa (EP) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 5 (1 põhihoone + 4 abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind / (suurim lubatud üksikelamu ehitisalune pind) 750 m2 / (500 m2)

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus** üksikelamul 9 m, abihoonel 6 m

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1

Hoonete soovituslikud välisviimistluse materjalid naturaalsed/looduslikud (puit, kivi, krohv jne)

Lubatud katusekalded** 0 - 50°

Suurim lubatud korruselisus 2 üksikelamul, 1 abihoonel

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m

Soovituslik piirete materjal osaliselt läbipaistev (puit, kivi, metall)

**Katusekalded 0-15° on lubatud vaid abihoonetele

Planeeritud laiendatatav sõidutee osa

Soovituslik hoone asukoht*

Soovituslik krundile juurdepääsutee asukoht*

Planeeritud hoonestusala piir

Planeeritud puurkaev*

Olemasolev muru/heinamaa

Olemasolev kõrghaljastus

Olemasoleva sõidutee piir

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud reoveekogumismahuti koos kujaga r=5 m*

Planeeritud puurkaevu hooldusala 10 m*

Planeeritud hoonestusalaPõhikaardi järgse metsamaa kõlviku piir

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-2-2026

HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA

KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Lääne-Harju Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: Priit Kaimer, Signe Rebbase

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2026

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 9 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 11

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 12 7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 12 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 12 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 13 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 14 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 15 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 15 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 17 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 18 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 21 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 21 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..22

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem A4 M 1:10 000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi ala plaan A2 M 1:5000

● Joonis 3 – Tugiplaan A1 M 1:1000

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega A1 M 1:1000

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku poolt esitatud taotlus Lääne-Harju Vallavalitsusele

Paldiski linnas Kõrgema katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamiseks

(registreeritud 28.10.2025 nr 6-2/1973).

● Lääne-Harju Vallavalitsuse 25. november 2025 korraldus nr 645 koos lisaga

(lähteseisukohad) Paldiski linnas Kõrgema katastriüksuse detailplaneeringu algatamise

kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas (skeem 1).

Planeeritava ala pindala on 2,7 ha ning see hõlmab Kõrgema (58001:006:0004), Pangapealse

tee L1 (katastritunnus 43101:001:1017) ja Paenurga (katastritunnus 58001:006:0027)

katastriüksust. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, ehitusõiguse ja

-tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste

abinõude ning vajalike kitsenduste määramine.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Lääne-Harju Vallavalitsuse 25. novembri 2025 korraldus nr 645 „Detailplaneeringu

algatamine“

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Lääne-Harju valla 2019-2030 arengukava (Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018

määrus nr 21);

● Paldiski linna üldplaneering (Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrus nr 15);

● Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018

määrus nr 11);

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; Pakri

maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Vabariigi valitsuse 30.08.2019 määrus nr 75); EVS

843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.

Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Radiaan OÜ detsember 2025.a. Töö nr.

3349G25. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Paldiski linna üldplaneeringu joonisel asub planeeritav ala elamu reservmaa sihtotstarbega

piirkonnas Leetse paekalda astangul ning detailplaneeringu kohustusega alal. Detailplaneering

on üldplaneeringu kohane.

Skeem 2. Väljavõte Paldiski linna üldplaneeringust

Koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala

hajaasustuspiirkonda. Panagapealse tee äärde on kavandatud planeeritav jalg- ja jalgrattatee.

Kõrgema katastriüksus

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.2 Olemasolev olukord

Kõrgema katastriüksusele on juurdepääs Pangapealse tee (teeregistri nr 5800112) kaudu.

Pangapealse tee algab Vana-Tallinna maanteelt (teeregistri kood 5800026) ja selle algus on 198

m ulatuses avalikus kasutuses (munitsipaalomand). Järgmine lõik pikkusega 348 m kulgeb

Paenurga (58001:006:0027) riigile kuuluval maatulundusmaal ja juurdepääs Kõrgema

katastriüksusele on tagatud Pangapealse tee L1 (katastritunnus 43101:001:1017) transpordimaa

kaudu.

Planeeringu koostamise ajal ei asu Kõrgema katastriüksusel ühtegi hoonet, küll aga on näha

vana hoone asukohta (endist vundamenti), mis annab märku kunagisest taluhoone asukohast

(ilmselt 20. sajandi algusest). Katastriüksusel asub osaliselt kõrghaljastus. Peamiselt kasvab

seal segamets ja esineb ka üksikuid kuuski ja mände. Kõrgema katastriüksusest mõnekümne

meetri kaugusel asub Leetse paekalda astang ning Läänemeri (Lahepere laht). Katastriüksuse

sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ameti järgselt on kõlvikuline kooseis Kõrgema

katastriüksusel: looduslik rohumaa 13 803,0 m² ja metsamaa 9416 m².

Kõrgema katastriüksus piirneb põhjas Pangapealse (katastritunnus 58001:001:0349)

maatulundusmaa, idas Pangapealse tee L1 (katastritunnus 43101:001:1017) transpordimaa ja

lõunas Paenurga (katastritunnus 58001:006:0027) elamumaa ning edelas Väike-Kõrgema

(katastritunnus 58001:006:0005) maatulundusmaa katastriüksustega. Naaberkatastriüksused on

samuti hoonestamata. Lähim hoonestatud katastriüksus (Vana-Tallinna mnt 22a, katastritunnus

43101:001:0639) asub Kõrgema katastriüksusest ca 220 m lõuna suunas.

Foto 1. Vaade planeeringualale (Foto: Maa- ja Ruumiamet, 2026.a)

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Vaade planeeringualale (märts 2026.a)

Foto 3. Vaade planeeringualale (märts 2026.a)

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4 Vaade planeeringualale (märts 2026.a)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3 ja joonis 3):

• Läänemere ranna veekaitsevöönd

• Läänemere ranna ehituskeeluvöönd

• Läänemere ranna piiranguvöönd;

• III kaitsekorra liikide leiuala (KLO9319088, KLO9319089, KLO9319090,

KLO9319091)

• Pakri maastikukaitseala KLO1000113

• Geodeetilise märgi kaitsevöönd

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 3. Maa- ja Ruumiamet kitsenduste kaart

Planeeringuala kirdeosas, Pangapealse teest ida suunas, asub osaliselt Pakri maastikukaitseala

(KLO1000113) Parki poolsaare metsade sihtkaitsevöönd. Pakri poolsaare metsade

sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on hahkkaruslase ja suur-kuldtiiva ja nende elupaiga kaitse

ning rannikuelupaikade, niitude, soode, paljandite ja metsade ning poollooduslike koosluste

kaitse.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ulatub planeeringualale III

kategooria kaitsealuse taimeliikide Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp,

KLO9319090), Listera ovata (suur käopõll, KLO9319088), Orchis militaris (hall käpp,

KLO9319089), Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp, KLO9319091) ja Epipactis

helleborine (laialehine neiuvaip, KLO9319087) leiukohad. Ei ole täpselt teada kas, kus ja mis

ulatuses kaitsealuseid taimi seal päriselt ka leidub. Leiukoha korral ei ole tegemist kaitsealaga

ning kaitsealuste liikide leiukohtades kehtib looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt

isendikaitse. III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, kelle arvukust ohustab elupaikade ja

kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite

toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Keelatud on III kaitsekategooria

taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

III kategooria taimeliikide puhul ei tohi taime ühtegi leiukohta täielikult hävitada, aga iga

üksikisend pole eraldi kaitstud. Ehitustegevusel peab arvestama ka liikide surmamist,

kahjustamist ja häirimist puudutavate sätetega LKS §-s 55. Kui isendid või leiukohad on siiski

ohus, saab arendaja taotleda Keskkonnaametist liigi ümberasustamise luba.

Looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 kohaselt ulatub järve kaldal metsamaal metsaseaduse § 3

lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Täpsemad

veekaitsevööndis, ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis lubatud ning keelatud tegevused on

toodud looduskaitseseaduses.

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega

katastriüksused. Planeeringuala jääb hajaasustatud piirkonda ning asub ajalooliselt hoonestatud

asukohas (vt joonis 2 „Eesti Vabariigi topograafiline kaart aastast 1931“). Planeeringualale

pääseb olemasolevatelt munitsipaalomandis ja riigiomandis oleval maal asuvalt teelt Pangapealse tee (teeregistri nr 5800112). Vahetusse lähedusse jääb Lahepere laht, lääne suunas

8 kilomeetri kaugusel asub Paldiski linna keskus ja ida suunas ca 15 km kaugusel asub Keila

linn.

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste ehituslik ülevaade on antud joonisel 2. Lähim

hoonestatud katastriüksus on Vana-Tallinna mnt 22a ja see jääb Kõrgema katastriüksusest ca

220 m lõuna suunas.

Lähialal on järgnevad detailplaneeringud:

• Leetse mõisa ja lähiala DP (algatatud Paldiski linnavalitsuse 26.01.2011

korraldusega nr 17)

Detailplaneeringu eesmärgiks on Leetse mõisakompleksi taastamine ja osaline laiendamine, et

luua sellest unikaalne turismi- ja külastusobjekt, avaliku ranna- ja puhkeala määramine ning

sellele sobiva juurdepääsu kavandamine, maaüksuse sihtotstarbe muutmine ja lähikinnistutele

mõisa ning ümbritseva maastikuga sobiva hoonestuse planeerimine sh ehitusõiguse,

hoonestusalade, juurdepääsu ja taristuha varustatuse määramine, haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine, kujade ja kaitsevööndite määramine ning keskkonnatingimuste

seadmine. Detailplaneering on koostamisel.

• Paldiski linnas Kersalu küla Lagedi maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Paldiski

linnavolikogu 19.10.2004 otsusega nr 87)

Detailplaneeringu eesmärk on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarvete,

ehitusõiguse, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paigutuse määramine. Planeering on

edaspidise projekteerimise aluseks, luues eeldused ehitustegevuseks Lagedi maaüksusel.

Planeeringu alale on moodustatud 5 elamukrunti, üks tee krunt ning üks loodusliku haljasmaa

krunt. Suurimaks ehitisealuseks pinnaks on määratud krundidele 300-350 m2, ehk

täisehitusprotsent jääb planeeritud kruntidel 5,5 – 9,4 % vahele. Hoonete arv katastriüksusel on

1 või 2 tk. Hoonete lubatud korruselisus on kaks korrust. Keldrite rajamine hoonetele ei ole

keelatud. Hoonetele arhitektuurseid tingimusi ei määrata, küll aga tuleks hoone

konstruktsioonide (valimisel ja) ehitamisel järgida nende tuulekindlust ja soojapidavust. Kuna

tegu on paekalda äärel asuva tuulise ja külma alaga. Detailplaneeringu järgselt on rajatud kaks

üksikelamut, kolm elamumaad on hoonestama.

• Lagedi VI ja VII MÜ detailplaneering DP (algatatud 18.04.2006 nr 46, koostamisel)

Detailplaneeringu eesmärgiks Lagedi VI ja Lagedi VII MÜ-te krundipiiride määramine ning

maa vahetuse korraldamine linna ja eraomaniku vahel ning seeläbi avalike randa pääsude ja

vana Tallinna mnt kasutusvõimaluste tagamine kõigile linnakodanikele või linna külastajatele.

Detailplaneering on koostamisel.

• Saariku, Loo ja Uustalu maaüksuste DP (algatatud Paldiski linnavalituse 02.09.2010

korraldusega nr 258)

Sooviks on rajada Pakri Elukestva Arengu Keskus (PEAK). Detailplaneeringu eesmärk on

planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõiguse määramine, planeeringuala

liiklus- ja parkimiskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine,

tehnorajatiste planeerimine ja kaitsevööndite määramine. Arendaja eesmärgiks on välja

arendada kõiki võimalikke hoolekande valdkondi hõlmav Paldiski sotsiaallinnak. Selleks

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

planeeritakse elamiskeskkond ca 300 hoolekannet vajavale elanikule, hooldusabikeskus,

esmatarbekauplus, meelelahutuse ja tegevuskeskused. Sotsiaallinnaku erisuunaks on võetud

keskkonnasõbralikkus. Terve linnaks planeeritakse hoonestada passiivmaja standarditele

vastavate hoonetega, kasutada rohelist energiat. Linnakusse ei planeerita autotransporti,

ühendus Paldiski linna keskusega toimub elektribussiga. Planeeritud sotsiaallinnakusse

planeeritud asutused kujunevad ka Kersalu elamispiirkonna teeninduskeskuseks.

Detailplaneering on koostamisel.

• Vaariku 1, Elena, Marina 1-A ja Marina 3 DP (kehtestatud Paldiski linnavolikogu

28.08.2007 otsusega nr 59)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli katastriüksuste jagamine, kruntide ehitusõiguse määramine,

hoonestusala piiritlemine, juurdepääsuteede, tehniliste kommunikatsioonide ja haljastuse

lahendamine. Detailplaneeringuga planeeritu kaheksa elamumaa krunti, kaks transpordimaa

krunti, üks maatulundusmaa krunt ja üks tootmismaa krunti. Ehitusõigusega määrati suurim

ehitisealune pinnad erinevatel kruntidel vahemikus 210 – 460 m2, täisehitusprotsent 4 -20%,

hoonete arv krundil 2-5. Katusekaldeks määrati 25-45° ja katusetüübiks viilkatus või ühepoolse

kaldega katus. Detailplaneering on ellu viidud.

• Vana-Tallinna mnt 22 detailplaneering (kehtestatud Paldiski linnavolikogu 27.02.2014

otsusega nr 10)

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada katastriüksus neljaks krundiks, sh moodustada kolm

üksikelamu krunti. Detailplaneering kehtestati vaid Pos 1 osas ning ülejäänud osas jätkub

maakasutus endist viisi. Pos 1 krundile (tänane Vana-Tallinna mnt 22a katastriüksus) on

määratud suurimaks ehitisealuseks pinnaks 400 m2, täisehituse protsendiks 3%, suurimaks

lubatud hoonete arvuks 9. Detailplaneering on ellu viidud.

Olemasolevad hooned lähipiirkonnas on kuni kahekorruselised, üldiselt on tegemist

viilkatusega hoonetega, ning välisfassaadis on kasutatud peamiselt krohvi, puitu ja kivi.

Puudub ühtne arhitektuuriline stiil ning konkreetseid ehitusjooni ei ole välja kujunenud.

Planeeringualal ei asu elektriliine, sidekaableid, ühisveevärki ega -kanalisatsiooni.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja muu asjakohane info on

kajastatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 5. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-ja Ruumiamet aprill 2024)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Paldiski linna üldplaneeringu nõuetega.

Kavandatav lahendus on alal kehtiva üldplaneeringu kohane ning ei muuda väljakujunenud

ruumistruktuuri ega maakasutuse põhimõtteid. Planeeringuala paikneb hajaasustusega

piirkonnas Pakri poolsaare idaosas, ajalooliselt hoonestatud asukohas, mida kinnitab 1931.

aasta topograafiline kaart. Arvestades, et piirkonnas on varasemalt paiknenud hooneid ning

kontaktvööndis esineb üksikelamuid, on elamufunktsiooni kavandamine ruumiliselt ja

ajalooliselt põhjendatud ning toetab olemasoleva asustusmustri jätkumist. Kavandatav

hoonestus ei too kaasa uue asustusüksuse tekkimist, vaid täiendab mõõdukalt juba kujunenud

hajahoonestust. Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel

on aluseks võetud planeeringuala kontaktvööndis asuv hoonestus, et oleks tagatud

uushoonestuse sobivus ümbritsevasse keskkonda. Planeeringuga määratud ehitusõigus hõlmab

ligikaudu 3,2% Kõrgema katastriüksuse pindalast, mis on kooskõlas piirkonna väljakujunenud

madala hoonestustihedusega. Väike täisehitusprotsent tagab, et krundi valdav osa säilib

looduslikuna ning ala ruumiline avarus ja maastikuline iseloom ei muutu. Krundi suure pindala

tõttu on võimalik ka säilitada nii suures mahus kui võimalik olemasolevaid loodusväärtusi

(kõrghaljastus ja III kaitsealuste liikide leiupaigad). Lisaks ei takista planeeritud hoonestus

vaateid Pangapealse teelt ja Leetse paekaldalt Lahepere lahele. Planeeringuga ei kavandata

katastriüksuse jagamist väiksemateks elamukruntideks, mistõttu säilib olemasolev maaüksuse

struktuur ja vältitakse piirkonna tihendamist. Selline lahendus toetab hajaasustuse põhimõtteid

ning aitab hoida Pakri poolsaare maastikulist ja looduslähedast iseloomu.

Kokkuvõttes on planeeringulahendus tasakaalustatud kompromiss elamuarenduse soovi ja

keskkonnakaitseliste piirangute vahel. Kavandatav hoonestus arvestab ala looduskaitselisi

kitsendusi, maastikulist väärtust ning kontaktvööndi hoonestuslaadi, olles kooskõlas kehtivate

strateegiliste planeeringudokumentidega ning õigusaktidest tulenevate nõuetega. Planeering ei

põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju ega muuda piirkonna ruumilist identiteeti, vaid

võimaldab ajaloolise asukoha mõõdukat ja põhjendatud taaselustamist elamufunktsiooniga.

Vana-Tallinna mnt

Pangapealse tee

Vana-Tallinna mnt 22a

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga ei toimu Kõrgema katastriüksuse jagamist ega ehituskeeluvööndi

vähendamist. Katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse elamumaa (krundi kasutamise

sihtotstarve üksikelamu maa). Lisaks määratakse hoonetele ehitusõigus.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on katastriüksusele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on

näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada

hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke ja tehnorajatisi, parkimisala,

juurdepääsuteed ja haljastust.

Hoonestusalad on planeeritud vastavalt kehtivatele ehituskeeluvöönditele. Lisaks on määratud

hoonestusala kaugus kagupoolses osas 10 m kaugusele katastriüksuse piirist ja loodepoolses

osas 20 m kaugusele katastriüksuse piirist. Hoonestusala on määratud piisava ulatusega,

võimaldamaks projekteerimisetapis valida ehitiste täpne asukoht viisil, mis minimeerib mõju

kaitsealuste liikide leiupaigale ja säilitatavale kõrghaljastusele.

Selgituseks: Planeeringualal paiknevad väga suurel alal III kategooria kaitsealuse taimeliikide

Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp, KLO9319090), Listera ovata (suur käopõll,

KLO9319088), Orchis militaris (hall käpp, KLO9319089), Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-

sõrmkäpp, KLO9319091) ja Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip, KLO9319087)

leiukohad. Kõikide nende taimede leiukohtade alad kattuvad ning leiukoha pindala antud

piirkonnas on ca 29,26 ha. Kõrgema katastriüksusele jääb sellest leiukohast 9116 m2 suurune

ala, ehk 3,1% kogu sellest liikide leiukohast, sh suurim lubatud ehitisealune pind (750 m2)

moodustab leiukohast vaid 0,25%. Kuna leiukohas ei ole täpselt teada kas, kus ja mis ulatuses

kaitsealuseid taimi seal päriselt ka leidub, tuleb detailplaneeringu koostamisega paralleelselt

teostada kaitsealuste taimede inventeerimine ning hiljem, detailplaneeringu elluviimisel,

ehitiste projekteerimise staadiumis ehitiste asukoha valikul eelistada asukohti, millel oleks

minimaalne negatiivne mõju olemasolevatele kaitsealustele taimedele, seega on vajalik

hoonestusala määrata võimalikult suurelt, et oleks hiljem võimalik eelistada näiteks ehitiste

rajamiseks asukohti, kus on kaitsealuseid taimi kõige vähem.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise

käigus.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud eelkõige kontaktvööndis asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest

näitajatest.

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Hoonete suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on

lubatud rajada hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi kohta 750 m2. Määratud

suurim ehitisealune pind arvestab krundi suurust, hajaasustuse iseloomu ning võimaldab

hoonete paigutamist hajutatult, vältides koormuse koondumist ühte alasse. Täpne lahendus

rajatavate hoonete asukohtade ja suuruste kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil hoonete suurimaks lubatud arvuks

5 (1 põhihoone ja kuni 4 abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka

ehitusloakohustuseta hoonete arvu.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Maksimaalne hoonete korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid puit, kivi, krohv, metall

Lubatud katusekalded 15 – 50°*

Maksimaalne hoonete korruselisus 2 *0-15 katusekalded on lubatud abihoonetele ja elamutele mittedomineeriva osana.

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on

arvesse võetud kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse arhitektuurset välisilmet.

Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud

ühtset arhitektuurset stiili ning väga kitsalt piiritletud arhitektuursed tingimused võivad piirata

hea ja kena hoonestuse rajamist. Katuse tüüpe ja katusekattematerjale detailplaneeringuga ei

määrata. Seda seetõttu, et kaasaegne arhitektuur ja ehitusmaterjalid on ajas muutuvad.

Hoonete arhitektuurilahendus peab olema mõõdukas ja maastikku sobituv, vältides visuaalselt

kontrastseid lahendusi. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Lubatud on kasutada ka murukatuseid.

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve

või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete suurim

lubatud ehitisealune

pind / suurim

lubatud üksikelamu

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1

Üksikelamu

maa (EP)

100%

5 (1/4) 750 m2 / 500 m2 9 m / 6 m

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena kasutada läbipaistvaid puit-

ja/või metallpiirdeid või madalaid kinniseid piirdeid kuni 1 m (nt madal kiviaed). Lubatud

maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on

keelatud. Keelatud on rajada piirdeid kogu katastriüksuse piiride ulatuses. Piirete osaline

rajamine on vajalik ulatuses, mis tagab elamu õueala privaatsuse, kuid säilitab maastiku

läbitavuse ja loomade liikumisvõimalused. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja

välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus

määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Kõrgema katastriüksusele on juurdepääs Pangapealse tee (teeregistri nr 5800112) kaudu.

Pangapealse tee algab Vana-Tallinna maanteelt (teeregistri kood 5800026) ja selle algus on 198

m ulatuses avalikus kasutuses (munitsipaalomand). Järgmine lõik pikkusega 348 m kulgeb

Paenurga (58001:006:0027) riigile kuuluval maatulundusmaal ja juurdepääs Kõrgema

katastriüksusele on tagatud Pangapealse tee L1 (katastritunnus 43101:001:1017) transpordimaa

kaudu. Olemasolev tee on kehvas seisus ja kohati vaid 2,6 meetri laiune. Selleks, et oleks

võimalik tagada liiklusvahenditega (sh ka Päästesõidukitega) normaalne ligipääs

katastriüksusele on tarvis Pangapealse teed planeeringuala ulatuses laiendada ja

rekonstrueerida. Soovituslik sõidutee laius on minimaalselt 3,5 m. Projekteerimise staadiumis

tuleb kaasata Paenurga katastriüksuse omanikuna riik (valitsev asutus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet).

Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ on planeeritud Pangapealse tee L1

katastriüksuselt uus juurdepääsutee planeeritavate hooneteni, mis asub Kõrgema katastriüksuse

kirdeosas.

Nagu eespool mainitud asuvad planeeringuala põhjaosas väga suurel alal III kategooria

kaitsealuse taimeliikide Dactylorhiza incarnata, Listera ovata, Orchis militaris, Dactylorhiza

fuchsii ja Epipactis helleborine leiukoht. Nb! Täpsemalt selguvad kas kaitsealused taimed

asuvad antud planeeringualal ja nende asukohad detailplaneeringu koostamisega paralleelselt

teostatava kaitsealuste taimede inventeerimise käigus. III kategooria taimeliikide puhul ei tohi

taime ühtegi leiukohta täielikult hävitada, aga iga üksikisend pole eraldi kaitstud. Ühtlasi kattub

nende leiukoht ka olemasoleva Pangapealse tee asukohaga, seega mahasõidu rajamine

planeeringuala muudes osades ei ole võimalik (sest III kategooria kaitsealuste taimeliikide alast

väljaspool pole ühtegi võimalust juurdepääsutee rajamiseks), mistõttu on juurdepääsu

lahendamine võimalik üksnes planeeringuala kirdeosas, kaitsealuse liigi leiupaigas.

Sellest tulenevalt puudub maaomanikul ja planeeringu koostajal tegelik alternatiivne lahendus

juurdepääsu rajamiseks ning kavandatav juurdepääsutee on planeeringu elluviimise seisukohalt

vältimatu. Planeeringulahendus ei ole kujunenud soovist rajada ehitisi kaitsealuse liigi

leiupaika, vaid tuleneb olemasoleva (ajaloolise) sõidutee asukohast ning juurdepääsu tagamise

vajadusest.

Mahasõit ja juurdepääsutee on planeeritud rajada killustikkattega ja minimaalseks teekatte

laiuseks on määratud 3,5 m, millele lisandub mõlemale poole 0,5 m laiune kindlustatud

teepeenar. Mahasõit Pangapealse teelt peab olema valmis ehitatud enne kinnistul mistahes

hoonele ehitusloa taotlemist, et ehituse ajal poleks teel liikumine takistatud näiteks

ehitusmaterjalide tarne tõttu.

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol. Parkimiskohtade minimaalne arv

ühe krundi kohta on 2. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja selleks

juhuks tuleb rajada piisavalt suur parkimisala. Pangapealse teelt mahasõidu, juurdepääsutee ja

parkimisala täpsed asukohad määratakse projekteerimise käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lõikele 2 üldjuhul kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud

kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata

ehitusprojekteerimisel.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuala vahetus läheduses puuduvad

ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Elamu veevajaduse tagamiseks rajatakse üks puurkaev ja

reovee ärajuhtimiseks paigaldatakse reovee kogumismahuti või biopuhasti koos imbväljakuga

(vt joonis 4).

Planeeritud vee- ja kanalisastiooniühendused

Planeeritud on rajada üks puurkaev joogivee saamiseks. Standardi EVS 921:2022 kohaselt on

ühe inimese päevane keskmine veevajadus 120-250 liitrit, lisaks on samas standardis välja

toodud, et juhul kui kastetakse eramute aedu, arvestatakse ühele aiale kastmisperioodi vältel (3

kuud) keskmiselt 400 liitrit/ööpäevas. Puurkaevu soovituslik tootlikkus on leitud 4 inimese

kohta (ühe inimese keskmine veevajadus 150 l) ja selleks on 0,6 m3 joogivett millele lisandub

0,4 m3 kastmisvett ehk kokku vajalik veevajadus suvisel perioodil 1 m3/ööpäevas ja ülejäänud

ajal (mitte kastmisperioodil) 0,6 m3/ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe

hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/ööpäevas. Tulenevalt veetarbe hulgast ei moodustata

sanitaarkaitseala veeseaduse § 154 lõige 1 punkti 3 alusel. Sanitaarkaitseala asemel

moodustatakse puurkaevule veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.

Elamu veeühenduse saamiseks rajab detailplaneeringust huvitatud isik puurkaevust elamu

teenindamiseks veetorustiku hooneni.

Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ § 8 lõige 1 punkti 4 alusel on lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata

ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Eelnevast tulenevalt on võimalik kinnistute reoveekäitlus lahendada kas kogumismahuti või

biopuhasti baasil. Eelistatud lahendus on lekkekindel reovee kogumismahuti, arvestades ala

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

paiknemist kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Pärast reovee bioloogilist puhastamist on lubatud

puhastatud heitvesi juhtida lähedalasuvasse veekogusse või rajada imbväljak. Imbväljaku

asukoha valikul peab arvestama naaberkatastriükstega nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei

kitsendaks naabrite maakasutust oluliselt, st imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda

naaberkruntidele. Tulenevalt põhjavee kaitsuse tasemest ning aluspinnast on soovituslik rajada

nõuetekohane reovee kogumismahuti. Kuid kui soovitakse siiski rajada biopuhastit ja

imbväljakut tuleb projekteerimise staadiumis teostada hüdrogeoloogiline uuring, mille alusel

on võimalik hinnata, kas ja kuidas on heitvee immutamine võimalik. Imbväljaku rajamise puhul

tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaarkaitse- või

hooldusalale lähemal kui 50 m.

Ehitusprojekteerimisel tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule,

veetorustikule, kanalisatsioonitorustikule, reovee kogumismahutile (või biopuhastile ja

imbväljakule). Kui projekteerimisel valitud asukohad erinevad detailplaneeringus märgitud

asukohtadest ja seetõttu nende kujad või muud kaasnevad kitsendused muudavad naaberkrundi

kasutamist - saab tehnorajatiste asukohti muuta vaid puudutatud naabri nõusolekul.

7.6.2 Sademevesi

Sademevesi on võimalik lahendada krundi siseselt. Maapinna reljeef langeb kirdest edela

suunas. Silmas tuleb pidada, et üleliigsed sademeveed tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja

teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele

ega teele. Sademeveetorustikku planeeritud ei ole kuna katastriüksustel on võimalik tagada

sademevee ärajuhtimine pinnasesse Kõrgema katastriüksuse suure pindala tõttu.

Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine eesmärk on

pikendada sademevee äravoolu aega. Viibeaega suurendavad looduslähedased

sademeveelahendused nagu näiteks vett läbilaskev katend (teede/parklate rajamisel paigaldada

vahedega sillutuskivid või killustikkate), kasvukast või vihmapeenar.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõige 51 punkti 2

alusel võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad

üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Olemasolev hoonete asukoht ja planeeritud hoonete

soovituslikud asukohad võimaldavad nimetatud erisust kasutada. Lähim tuletõrje veevõtukoht

on planeeritud Lagedi maaüksuse detailplaneeringuga Vana-Tallinna mnt 16 (58001:007:0019)

katastriüksusele Vana-Tallinna tee äärde ja see jääb planeeringualast ca 850 m kaugusele.

Lisaks on ametlik veevõtukoht ka Paldiski linnas Tallinna mnt 20 katastriüksusel (Alexela

tankla), mis jääb planeeringualast 5,6 km kaugusele. Vajadusel täpsustatakse lahendus

ehitusprojekti koostamisel koostöös Päästeametiga.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal ei asu Elektrilevi OÜ-le kuuluvaid elektriliine. Lähim võimalus

elektriühenduse saamiseks on kas Meriküla tee 2 (58001:007:0015) katastriüksusel asuvast

Elena:(Harju-Risti) alajaamast, mis jääb ca 1 km kaugusele Kõrgema katastriüksusest või

Vana-Tallinna mnt ääres olevast keskpingeliinist, mis jääb Kõrgema katastriüksuse piirist ca

540 m kaugusele.

Planeering ei näe ette uue liitumispunkti rajamist detailplaneeringu elluviimise esimeses etapis.

Vastavalt koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringule on oma majapidamise tarbeks

lubatud päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu õuemaal (paneelid paigutatakse

õuemaale või hoonele). Elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud paigaldada päiksepaneele

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ja vajadusel kasutada lisaks generaatoreid. Vastavalt koostamisel oleva Lääne-Harju valla

üldplaneeringule on metsa raadamine metsamaa kõlvikul päikesepaneelide püstitamiseks

keelatud. Lisaks päikesepaneelide paigaldamisel tuleb tagada, et ei tekitataks kõrvalolevatele

hoonetele või hooneosadele valgusreostust (nt häirivaid peegeldusi) või valgustingimuste

halvenemist (nt päikesevalguse varjamist).

Kui kunagi soovitakse siiski elektriühendusega liituda tuleb selleks koostada projekt ning see

asjassepuutuvate asutuste ja maaomanikega kooskõlastada.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid

hoonete katustele ja/või fassaadidele). Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid

järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi.

Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas

pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub suures ulatuses mets (vt fotod eespool). Planeeringualal asuvat metsa tuleb

nii suures osas kui võimalik säilitada. Lubatud on likvideerida hoonetele ja rajatistele ehituseks

ette jäävaid puud ning puhastada metsaalune võsast ja väheväärtuslikust kõrghaljastusest (sh on

lubatud likvideerida ohtlikud ja haiged puud). Planeeringualalt Pangapealse teele liikujatele

peab olema tagatud normide kohane nähtavus. Vajadusel tuleb Kõrgema katastriüksuse põhjapool asuva puistu puude alumised oksad ära lõigata ning või puistut hõrendada.

Põhieesmärk haljastamisel peaks olema säilitada maksimaalselt elujõulised puud. Krunt peab

olema esteetiline ja heakorrastatud. Negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovituslik rajada

planeeritud eluhoone sõiduteest võimalikult kaugele, mis leevendaks suurte tuultega tolmu

levikut õuealale.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine

planeeringualal on keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel tuleb arvestada ruumilise lahenduse

mõjuga inimeste turvatundele ja avaliku ruumi kasutatavusele. Kuritegevuse riske on võimalik

vähendada läbimõeldud planeeringu-, arhitektuuri- ja välisruumilahenduste kaudu, mis tagavad

hea nähtavuse, loomuliku järelevalve, piisava valgustatuse ning selgelt tajutava ja hooldatud

ruumistruktuuri.

Käesoleva detailplaneeringuga seatakse edasiseks projekteerimiseks järgmised

kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses;

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

2) Välisvalgustuse rajamine hoonete vahetus läheduses;

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust;

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid);

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms).

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine. Ehitustööde ajal peab jälgima looduskaitseseadusest ja veeseadusest

tulenevaid nõudeid.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Planeeringuala piirneb ida suunal Pakri maastikukaitsealaga ning planeeringualal asuvad III

kategooria kaitsealuste taimede leiupaigad. Nb! Täpsemalt selguvad kas kaitsealused taimed

asuvad antud planeeringualal ja nende asukohad detailplaneeringu koostamisega paralleelselt

teostatava kaitsealuste taimede inventeerimise käigus. Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt

tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku

negatiivset mõju loodusele. Kõik ehitustööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht jms)

tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid

keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete

töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja

paigaldistele. Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid

ehitusmasinaid ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust.

Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja

töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veehoidlasse, taimkattesse ja

pinnasesse.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja/või pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate

ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks

piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile

tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja

ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate kasutamine

töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Ehitusplatsil peab olema

varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab ehitaja koheselt rakendama meetmeid

reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit.

7.8.2 Tegutsemine Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) Parki poolsaare metsade

sihtkaitsevööndi läheduses

Planeeringualaga piirneb Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) Parki poolsaare metsade

sihtkaitsevöönd. Pakri poolsaare metsade sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on hahkkaruslase ja

suur-kuldtiiva ja nende elupaiga kaitse ning rannikuelupaikade, niitude, soode, paljandite ja

metsade ning poollooduslike koosluste kaitse. Keskkonnaameti nõusolekul on

sihtkaitsevööndis lubatud tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva

kinnistu tarbeks, kusjuures tee ja tehnovõrgu rajatiste püstitamine on Keskkonnaameti

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

nõusolekul lubatud vaid Pakri poolsaare metsade ja Pakri saarte metsade sihtkaitsevööndis.

Igasuguse ehitustegevuse ajal (eelkõige Pangapealse tee rekonstrueerimisel) peab kinni pidama Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirjas (Vabariigi valitsuse 30.08.2019 määrus nr 75) välja

toodud nõuetest. Sõidutee laiendamine teest ida poole (mere poole) ei ole lubatud.

7.8.3 Tegutsemine III kategooria kaitsealuste liikide leiupaigas

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel esineb planeeringualal III kaitsekategooria

taimeliikide leiukohti. Planeeringuala ei asu kaitsealal ega hoiualal.

III kaitsekategooria liikide kaitse korral tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 48 ja § 55 sätetest.

Vastavalt looduskaitseseadusele ei tohi III kaitsekategooria taimeliigi ühtegi leiukohta täielikult

hävitada. Üksikisend ei ole eraldi kaitstud, kuid tegevuste kavandamisel tuleb vältida isendite

põhjendamatut hävitamist, kahjustamist või häirimist.

Planeeringulahenduse koostamisel on hoonestusala määramisel arvestatud, et see kattub suures

osas registreeritud leiukohtade paiknemisega ning ehitusõigus on kavandatud viisil, mis

võimaldab projekteerimisetapis valida hoonete täpne asukoht selliselt, et leiukohtade säilimine

oleks tagatud ning nende täielik hävimine välistatud. Selleks tuleb detailplaneeringu

koostamisega paralleelselt (hiljemalt enne ehituslubade taotlemist) teostada kaitsealuste

taimede inventeerimine. Projekteerimise käigus täpsustatud kaitsealuste isendite tegelik

paiknemise info tuleb edastada Keskkonnaametile. Vajadusel korrigeeritakse ehitusprojekti

koostamisel hoonete asukohti ja tehnilisi lahendusi.

Projekteerimistingimuste, ehitusteatise või ehitusloa menetlemine kuulub kohaliku

omavalitsuse pädevusse. Keskkonnaameti kooskõlastus ei ole üldjuhul vajalik, kui kavandatav

tegevus ei too kaasa III kaitsekategooria liigi leiukoha täielikku hävimist ega eelda eraldi

tegevusluba.

Juhul kui projekteerimise või ehitustegevuse käigus selgub, et kavandatav tegevus võib

põhjustada leiukoha täieliku hävimise või on vajalik liigi ümberasustamine, tuleb taotleda

vastav luba Keskkonnaametilt vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Ehitus- ja pinnasetööd tuleb korraldada selliselt, et välistatakse tarbetut liikumist leiupaiga alal

ning välditakse materjalide ladustamist leiupaigas, võimalusel ajastatakse tööd väljapoole liigi

vegetatsiooni- ja õitsemisperioodi.

7.8.4 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid

tuleb paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.5 Radooni levik

Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)

sisaldusega alale.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada standardis EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

esitatud radoonikaitse meetmeid. Radoonikaitse lahendused täpsustatakse ehitusprojekti

koostamisel.

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud piirkonda sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel

pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub Pangapealse tee rekonstrueerimisel ja lisanduvate kogukonnaliikmete näol.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kuna planeeringualal

asuvad kaitsealuste liikide leiupaigad, teostatakse detailplaneeringuga paralleelselt (hiljemalt

enne ehitiste projekteerimist) kaitsealuste taimede inventeerimine, mille käigus selguvad

kaitsealuste taimede täpsed asukohad. Loodushoiu nimel arvestatakse inventeerimise

tulemustega projekteerimisel. Kui projekteerimisel ja ehitamisel peetakse kinni seadusest ja

käesolevas detailplaneeringus toodud ennetusabinõudest (ptk 7.8.2 ja 7.8.3) on mõju loodusele

minimaalne.

Planeeringuala põhjaosas paikneb III kategooria kaitsealuste liikide leiupaigad, mille puhul

kehtib vastavalt looduskaitseseaduse § 48 isendikaitse. Juurdepääsu lahendamine on võimalik

vaid kaitsealuse liigi leiupaiga alal. Sellest tulenevalt puudub maaomanikul ja planeeringu

koostajal tegelik alternatiivne lahendus juurdepääsu rajamiseks ning kavandatav mahasõit on

planeeringu elluviimise seisukohalt vältimatu. Planeeringulahendus ei ole kujunenud soovist

rajada ehitisi kaitsealuse liigi leiupaika, vaid tuleneb Pangapealse tee asukohast ning

juurdepääsu tagamise vajadusest, detailplaneeringuga on määratud peatükis 7.8.3 tingimused

leevendusmeetmed ehitiste rajamisel, mille järgmisel on tagatud võimalikult suures mahus

isendite kaitse. Planeeringulahenduse mõjude hindamisel on arvestatud ka kavandatava

hoonestuse osakaalu III kaitsekategooria taimeliikide leiukoha kogupindala suhtes.

Planeeringualale jääv leiukoha osa moodustab ligikaudu 3,1% kogu registreeritud leiukoha

pindalast ning maksimaalne lubatud ehitisealune pind (750 m²) moodustab kogu leiukohast

omakorda ligikaudu 0,25%. Isegi juhul, kui kogu lubatud ehitisealune pind paikneks leiukoha

alal, on tegemist väga väikese osaga leiukoha kogupindalast ning selline ruumiline ulatus ei too

kaasa leiukoha kui terviku kadumist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirnevad

peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,

kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.

PALDISKI LINNAS KÕRGEMA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi

kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme

suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus

Paenurga

58001:006:0027

* vajadusel juurdepääsuservituut Kõrgema katastriüksuse kasuks

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Lääne-Harju vallale kohustust

detailplaneeringukohaste teede ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste

väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerivad krundi omanikud. Krundi omanik on

kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb

leida sobilikud hoonete asukohad, juurdepääs koos parkimisalaga, lahendada haljastus ning

määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi

omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele

paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Planeeritud tehnovõrkude projekteerimise ja ehitustööde tellimine ning nende eest tasumine on

detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Kõrgema katastriüksusele tuleb rajada puurkaev,

kogumismahuti (või võimalusel biopuhasti) detailplaneeringust huvitatud isiku poolt.

Üksikelamule ei väljastata ehitusluba enne Pangapealse teelt mahasõidu rajamist, ja

kasutusluba enne Pangapealse tee rekonstrueerimist ja laiendamist.

Planeering viiakse ellu ühes etapis.