Finantskorrektsiooni otsus

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna mnt 14

Rapla linn

79513, Rapla maakond,

Registrikood: 77000312

01.04.2026 nr 11.3-1/26/1517

Finantskorrektsiooni otsus

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Rapla Vallavalitsuse projektile nr

2021-2027.4.09.24-0042 „Hoolekandeteenuste arendamine“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihanke 296064 „Hoolekandeteenuste

arendamine“ osas 3 esinenud rikkumine:

 edukaks on tunnistatud pakkuja, kes ei vastanud kehtestatud kvalifitseerimistingimusele ja

see on vastuolus riigihangete seaduse § 3 punktides 1–3 ja punktis 5 toodud

üldpõhimõtetega.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 25% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 360,29 euro võrra, millest toetus

moodustab 288,23 eurot ja omafinantseering 72,06 eurot;

3. muuta Riigi Tugiteenuste Keskuse 04.04.2025 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse nr

11.3-1/25/1728 punkti 2 järgmiselt: „Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 281

044,03 eurot, millest toetuse määr on kuni 80% projekti toetatavatest kuludest ja maksimaalne

suurus 224 835,22 eurot ja omafinantseering on minimaalselt 20% summas 56 208,81 eurot.“.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär,

rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, § 36;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 21 lõige 1 ja § 228;

- sotsiaalkaitseministri 21.12.2023 määruse nr 74 „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine kohalikul tasandil“ (edaspidi meetme määrus) § 25;

- Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või rakendusüksus) 04.04.2025 toetuse taotluse

osalise rahuldamise otsus nr 11.3-1/25/1728 (edaspidi osalise rahuldamise otsus või TORO) punkt

13;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 1–3 ja p 5.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Rapla Vallavalitsus (edaspidi ka toetuse saaja või hankija) kavandas projekti raames soetada

päevakeskuse teenuse arendamiseks muusikariistu summas 1099 eurot. Nende ostmiseks viidi läbi

lihthankemenetlusena riigihange 296064 (edaspidi RH 296064 või hange). Hanketeade avaldati

18.06.2025.

2. Hange oli jaotatud neljaks osaks: osa 1 Meditsiinilised abivahendid1, osa 2 Mööbel2, osa 3

Muusikariistad3 ja osa 4 Termokärud ja transpordinõud4. Osade peale kokku oli hanke

eeldatavaks maksumuseks 59 000 eurot. Kuna otsuses käsitletav rikkumine on seotud hankeosaga

3, siis hanke teisi osi edaspidi ei vaadelda.

3. Määratud tähtajaks (11.07.2025) esitas muusikariistade5 ostmiseks pakkumuse ainult üks

ettevõte, DELTA OÜ (edaspidi ka edukas pakkuja). Hankija tunnistas selle edukaks ja 07.08.2025

sõlmiti vastav hankeleping nr 12-13/2025/170 käibemaksuta maksumuses 1162,21 eurot.

4. Hankija on kehtestanud pakkujale tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osas järgmise

kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja on varasema 36 kuu jooksul teostanud vähemalt 2

hankeobjektiga analoogset hankelepingut. Pakkuja esitab ülevaate teostatud lepingutest.

5. DELTA OÜ esitas pakkumuses loetelu6 ajaliselt ja sisult erinevatest teostatud

referentslepingutest, kuid ükski nendest ei tõenda punktis 4 toodud nõude täitmist. Tegemist on

tehnika ja mööbli hankimise ja paigaldamise lepingutega, kuid muusikariistadega seotud (e

hankeobjektiga analoogsed) hankelepingud puuduvad. Lisaks on edukas pakkuja varasema

kogemuse tõendamiseks eraldi välja toonud ühe referentslepingu7 ja viidanud sellega seotud

riigihankele 2471578. Tegemist oli sisustuse, mööbli, arvutustehnika ja õppevahendite

hankimisega, seega muusikariistade hankimisega seos puudus.

1 Eeldatav maksumus 51 000 eurot. 2 Eeldatav maksumus 1500 eurot. 3 Eeldatav maksumus 1000 eurot. 4 Eeldatav maksumus 5500 eurot. 5 Muusikariistad hõlmasid: klahvpill Roland B125K-3, statiiv elektroonilisele klahvpillile König & Meyer 18810 Omega, käsitrumm Meinl - AE-FD14T, käsitamburiin Meinl - AE-ATAH2S. 6 Pakkumuse fail Kuvatõmmis 2025-07-11 092524_12958079.png. 7 Pakkumuse failid 296064_DELTA_OÜ_(12958079)_kinnitused-14941156.pdf ja 296064_DELTA_OÜ_(12958079)_kinnitused-14941130.pdf. 8 Saaremaa valla HEV õpilastele sisustuse, tehnika ja õppevahendite soetamine.

6. Eeltoodust tulenevalt on hankija edukaks tunnistanud pakkuja, kellel puudusid muusikariistade

pakkumusega analoogsed hankelepingud ning kes ei vastanud seega esitatud

kvalifitseerimistingimusele. Hankija on sellega rikkunud RHS § 3 p-des 1–3 ja 5 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

7. Hankija on rakendusüksusele kinnitanud, et DELTA OÜ ei esitanud vähemalt kahte

hankelepingut, mis oleksid oma sisult olnud analoogsed hanke esemega (st muusikariistadega).

Pakkuja esitatud referentsid käsitlesid peamiselt erineva tehnika ja seadmete tarnet, kuid hankija

hinnangul olid need siiski piisavad pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks ning

andsid mõistliku kindluse pakkuja suutlikkuse kohta hankeleping nõuetekohaselt täita. Arvestades

hankelepingu väikest maksumust, oleks alternatiiviks olnud uue hankemenetluse läbiviimine või

hinnapäringute esitamine potentsiaalsetele muusikariistade müüjatele, ilma garantiita, et

pakkumisi tegelikult esitatakse.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

8. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käsitletavate rikkumiste asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

9. RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

kohtlema kõiki isikuid võrdselt, tagama riigihanke läbipaistvuse ja konkurentsi efektiivse

ärakasutamise ning rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise.

10. Rakendusüksus leiab, et hanke läbiviimisel ei ole järgitud RHS § 3 punktis 1 toodud

läbipaistvuse põhimõtet. Selle kohaselt peab hankemenetlus olema kõikidele osapooltele

arusaadav ning üheselt mõistetav. Kui hankija ei järgi enda seatud tingimusi, siis ei ole menetlus

enam objektiivne ja läbipaistev ja see kahjustab teiste (potentsiaalsete) pakkujate õigustatud

ootust, et menetlus toimub kehtestatud reeglite kohaselt. Kuna antud juhul tunnistas hankija

edukaks pakkuja, kes ei vastanud esitatud tingimusele, siis ei ole hankemenetlus läbi viidud

läbipaistvalt, selgete ja ühtsete reeglite alusel.

11. Hankijal on kohustus järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 punkt 2),

soodustades sellega tõelist konkurentsi riigihankes osalevate ettevõtjate vahel. Võrdse kohtlemise

põhimõte tähendab eelkõige seda, et kõikidele pakkujatele peavad kehtima samad tingimused ning

ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale ei tohi luua teiste isikutega võrreldes soodsamat

olukorda. Kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja vastavaks tunnistamisega on toetuse

saaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

12. Rakendusüksus lisab, et olukorras, kus hankesse esitas pakkumuse vaid üks pakkuja, ei saa

hankija hakata kvalifitseerimistingimusi “pehmendama”, neid üldse kõrvale jätta või sisuliselt

ümber tõlgendada. Selliselt tingimusele mittevastava pakkuja kvalifitseerimine moonutab

konkurentsi, sest menetlus ei ole enam kooskõlas hankedokumentides selgelt sätestatud reeglitega.

Seega antud juhul ei ole toetuse saaja järginud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet

(RHS § 3 punkt 3) ega taganud muusikariistade ostmisel parimat võimalikku hinna ja kvaliteedi

suhet. See omakorda on aga vastuolus rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise

põhimõttega (RHS § 3 punkt 5). Efektiivse konkurentsi tagamiseks oleks olnud asjakohane viia

läbi uus hankemenetlus või edastada hinnapäringud potentsiaalsetele muusikariistade müüjatele.

13. Eeltoodut arvestades on hankija rikkunud RH 296064 osa 3 läbiviimisel RHS § 3 punkte 1–3

ja punkti 5.

KORREKTSIOONIMÄÄR 25%

14. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral

ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229.

15. Otsuses käsitletud rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud. Kui alla riigihanke

piirmäära riigihanke (lihthanke) korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

16. ÜM2014 § 21 lõige 1 sätestab: Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju,

siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

17. ÜM2014 seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase

protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast

finantskorrektsiooni määrast. Otsuses kirjeldatu viitab ÜM2014 § 223 lg 5 kirjeldatud rikkumise

asjaoludele (kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke

alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust) ja 25-protsendilisele finantskorrektsiooni

määrale. Seega üldjuhul kohaldub sellistele rikkumistele 25%-iline finantskorrektsioon.

18. Ühissätete määruse artikli 103 lõike 1 koosmõjus sama määruse selgituste punktiga 70 tuleb

rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada

proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada analoogia

korras automaatselt ÜM2014-s sarnasele rikkumisele ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni

määra ilma, et oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s

kirjeldatud analoogilise rikkumisega selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest

ettenähtud finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

19. Rakendusüksus on üksikasjalikult hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid ning on

seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223

lõikes 5 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest. Rikkumise raskust ja võimalikku finantsmõju

silmas pidades ei pea rakendusüksus proportsionaalseks finantskorrektsiooni määraks madalamat

kui 25%-i. Kuivõrd rikkumisega seotud hanke osale esitas ainsana pakkumuse vaid edukas

pakkuja, siis annab rikkumise raskusele lisakaalu konkurentsi puudumine hankes.

Rakendusüksuse hinnangul ei saa välistada, et konkurentsi puudumise tingis justnimelt hanke osa

3 esemega analoogsete hankelepingute nõue. Rakendusüksuse hinnangul puuduvad ka sellised

rikkumise finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line finantskorrektsiooni määr

selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada ka mõnda muud määra, mida § 228 ette

ei näe, kuid mis oleks antud juhtumi asjaolusid arvestades proportsionaalne.

20. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks9.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

21. Toetuse saaja on projekti tegevuse nr 9 Päevakeskuse teenuse arendamine raames esitanud

hanke 296064 kolmanda osaga soetud KD tunnusega 21 kogumaksumuses 1441,14 eurot.

9 Eeltoodud põhimõtet toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus tegevusega 9 seotud kuludest abikõlbmatuks 360,29

eurot (1441,14*25%), millest toetus moodustab 288,23 eurot ja omafinantseering 72,06 eurot.

22. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetuse eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni

otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse

ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÄRAKUULAMINE

23. Tulenevalt ÜSS § 13 lõike 2 punktist 3 andis rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad

24. Rakendusüksus edastas 19.03.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 02.04.2026. Toetuse saaja

teavitas 26.03.26, et otsuse eelnõule täiendavad selgitused ja kommentaarid puuduvad.

VAIDLUSTAMINE

25. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse

seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marje Leppik

5917 4802

[email protected]