FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1

10122, Harju maakond, Tallinn

70001952

01.04.2026 nr 11.3-1/26/1511

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Sotsiaalministeeriumi projektile nr

2021-2027.6.01.23-0026 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste

arendamine Ida-Virumaal TAT“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihankes nr 283555

„Supervisiooniteenus Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna töötajatele“ esinenud puudus:

riigihankes on kehtestatud hankelepingute sõlmimiseks tingimused, mis on vastuolus riigihangete

seaduse § 3 punktidega 1 ja 2 ja § 30 lõikega 4

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 10% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada abikõlblikke kulusid ja eelarvet 5505,81 euro võrra, millest toetus moodustab

100%;

3. vähendada kuludokumentides nr 407, 431, 432, 475, 476, 477, 478, 519, 537 ja 538

abikõlblikke kulusid kokku summas 3 899,98 eurot;

4. nõuda toetuse saajalt tagasi kuludokumentide nr 286, 313, 314, 315, 319, 320, 321, 322, 356,

380, 381 ja 382 alusel välja makstud toetus summas 1 605,83 eurot;

5. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 4 alusel tagasinõutav summa menetluses

olevate kuludokumentide arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust 1 605,83 euro

võrra;

6. edaspidi vähendada riigihankega nr 283555 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra, mille võrra

väheneb ka projekti eelarve;

7. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada TAT-ga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet

käesoleva resolutsiooni punktides 3 ja 4 nimetatud summade ulatuses.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 28, § 29 lg 3;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 36, § 37 lg-d 3 ja 4;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22⁸;

- sotsiaalkaitseministri- ja tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkiri nr 59 „Ühiskondlikku

muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ (edaspidi TAT)

punkt 10;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 1 ja 2, § 30 lg 4.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Toetuse saaja partner on viinud läbi sotsiaalteenuste erimenetlusena riigihanke nr 283555

(hanketeade avaldati riigihangete registris 29.11.2024) pakkumuste esitamise tähtajaga

16.12.2024. Hankemenetluse raames esitati kuus pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis

hankija raamlepingu kõigi pakkumuse esitanud pakkujatega. Raamlepingu maksumuseks 190

000,00 eurot (KM-ta).

2. Riigihankes on tuvastatud, et rikutud on RHS § 3 punkti 1 ja 2 ning § 30 lõiget 4.

3. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 283555 kontrollimisel, et toetuse saaja partner on

kehtestanud raamlepingu alusel sõlmitavatele hankelepingutele tingimused, mis on vastuolus

riigihangete seadusega.

4. Toetuse saaja partner kehtestas riigihankes nr 283555 järgmised hankelepingu sõlmimise

tingimused:

- 4.1. Lepingu alusel hankelepingu sõlmimine toimub teenuse tellimise teel. Leping ilma

hankelepinguta ei kohusta pooli lepingut täitma. Igalt teenuseosutajalt võib teenust tellida

suuremas või väiksemas mahus, tingimusel, et supervisiooni teenuste ühikuhindu ei

muudeta ja raamlepingu maksumust ei ületata.

- 4.3 Individuaalse supervisiooni teenuse tellimine toimub teenuse kasutaja poolt teenuse

saamise soovi esitamisega teenuseosutajale või superviisorile ja teenuseosutaja või

superviisori poolt tellimusele nõusoleku andmisega, mis on vajadusel kooskõlastatud

tellijaga. Teenuseosutaja või superviisori nõusolek edastatakse e-posti teel teenuse

kasutajale ja tellijale.

- 4.3.1 Individuaalse supervisiooni vajaduse tekkimisel pöördub teenuse kasutaja lepingu

superviisorite nimekirjast talle sobiva superviisori ja seega teenuseosutaja poole e-kirja

teel teenuse tellimiseks. Kui superviisor ei saa mingil põhjustel teenust osutada, siis on

teenuse kasutajal võimalus pöörduda järgmise enda poolt valitud superviisori poole.

Teenuse kasutajal on lubatud superviisorit vahetada kaks korda raamlepingu kehtivuse

ajal.

5. Riigihanke alusdokumentides, sh raamlepingus, ei ole sätestatud kõiki raamlepingu alusel

sõlmitavate hankelepingute tingimusi, mistõttu pidi hankija korraldama teenuse tellimiseks

(hankelepingu sõlmimiseks) raamlepingu partnerite vahel minikonkursi. Hankija on raamlepingus

näinud ette, et teenust tellitakse ilma minikonkurssi korraldamata pöördudes otse teenuse osutaja

poole.

6. Toetuse saaja partner selgitas 14.01.2026 kirjas, et teenuse osutamise mudeli kavandamisel

arvestati, et seda teenust ei saa peale suruda. Supervisiooniteenus on väga isiklik. Tavaline

raamlepingu mudel, kus selgitatakse välja teenuse vajadus, formuleeritakse see ning lastakse

raamlepingu partneritel pakkumus esitada, ei vasta supervisiooni teenuse vajadusele.

Teenuseosutamise mudelis on esmane ja aktiivne teenuse saaja ning oluline on vahetu kontakt

superviisoriga. Kui teenuse saaja ja superviisor on saavutanud kokkuleppe, siis tellija ja pakkuja

on kaasatud teenuse osutamise mudelisse.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJEDUSED

7. TAT punkt 7.1 viitab ÜM2022 §-le 10, mille lõike 2 kohaselt peab partner täitma muuhulgas

§-s 11 nimetatud kohustusi. Seega tulenevalt ÜM2022 § 11 lõikest 1 on partner kohustatud järgima

riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Ida-Virumaa

Omavalitsuste Liit (edaspidi toetuse saaja partner) on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2

tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

8. RHS § 30 lõike 4 kohaselt kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei

ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab hankija

raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel

minikonkursi.

9. RHS § 30 lg 9 punkti 4 kohaselt kohaldatakse minikonkursile raamlepingus sätestatud korda,

kui hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste

kohaselt esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse.

10. Seega RHS § 30 lg 9 punktist 4 tulenevalt peab riigihanke alusdokumentides olema sätestatud

minikonkursside läbiviimise kord. Sealhulgas peavad riigihanke alusdokumentides olema

sätestatud minikonkurssidel iga kord kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid,

hindamismetoodika ja kriteeriumite suhtelised osakaalud, sest ainult sellisel juhul on hankijal

võimalik hankeleping sõlmida majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga.

11. RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete kohaselt peab

hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning

kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kui toetuse saaja

partner näeb raamlepingus ette omal valikul teenusepakkuja valiku, siis ei lähe see kokku RHS §

3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Toetuse saaja partneril on

kohustus riigihanke alusdokumentides anda riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele selgelt

ja ammendavalt teada, milliseid konkreetseid pakkumuste hindamise kriteeriume ta

minikonkurssidel kasutada kavatseb ja milline on hindamise kriteeriumite rakendamise kord

(hindamismetoodika ja suhtelised osakaalud). Ainult sellisel juhul on riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtjatel võimalik nendega arvestada juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas

hankemenetluses pakkumust esitades ja teada, millistel alustel nad teiste raamlepingu partneritega

hankelepingutele konkureerima hakkavad.

12. RHS § 30 lg 6 punkt 1 lubab sõlmida hankelepingu ilma uut konkurssi korraldamata ainult

siis, kui kõik lepingutingimused olid raamlepingus määratletud ja raamlepingus on kriteeriumid,

mille alusel määratakse, millise partneriga üksikleping sõlmitakse. Rakendusüksus tuvastas, et

raamleping ei sisalda kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, et oleks võimalik

sõlmida hankeleping ilma minikonkurssi korraldamata.

13. Teenuse tarbija subjektiivne eelistus ei vasta RHS mõttes objektiivse mehhanismi1 nõuetele

ning ei saa seetõttu olla aluseks mitme pakkujaga raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel.

Riigihangete seadus eeldab, et raamlepingu täitmisel kasutatav tellimuste jaotamise kord on

läbipaistev, ette teada ja võimaldab raamlepingu partnerite võrdset kohtlemist. See tähendab,

et hankelepingute sõlmimine peab tuginema raamlepingus ette nähtud objektiivsetele

kriteeriumidele, mille kohaselt saab iga raamlepingu partner eelnevalt mõistlikult prognoosida,

millistel tingimustel ja millises ulatuses on tal võimalik tellimusi saada.

14. Teenuse tarbija isiklik eelistus konkreetse superviisori osas on oma olemuselt subjektiivne,

sõltudes iga üksiku töötaja individuaalsest muljest, suhtlusest, isikuomadustest ja muudest

asjaoludest, mida ei ole võimalik raamlepingus üheselt ja kontrollitavalt määratleda. Selline

valikuviis ei taga raamlepingu partneritele võrdselt mõistetavat ega kontrollitavat tellimuste

jaotamise kriteeriumid ning annab sisuliselt teenuse tarbijale – kui hankija koosseisu kuuluvale

kolmandale isikule – õiguse määrata, milline pakkuja raamlepingu alusel konkreetse hankelepingu

saab. RHS ei võimalda pakkujate valikut viisil, mis välistab objektiivsete kriteeriumide järgimise.

15. Subjektiivne eelistus ei ole RHS tähenduses objektiivne mehhanism ka seetõttu, et see ei

võimalda raamlepingu osalistel ette näha, kuidas tellimused jagunevad ning milline on nende

potentsiaalne osakaal. Seadus keelab olukorra, kus raamlepingu partnerite suhteline positsioon

selgub alles teenuse tarbijate subjektiivsete valikute kaudu, mis pole raamlepingu sõlmimise ajal

prognoositavad ega kontrollitavad. Kuigi RHS § 30 lg 8 annab hankijale võimaluse sõlmida

hankeleping vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa

20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest, peab raamleping siiski tulenevalt RHS § 30 lõikest

6 sisaldama objektiivseid tingimusi selliste hankelepingute sõlmimiseks. Kui raamlepingus

puudub objektiivne ja automaatne valikukriteerium (nt paremusjärjestus, rotatsioonimeetod,

selgelt kirjeldatud minikonkursi kord), siis ei ole teenuse tarbija subjektiivne hinnang selliseid

valikukriteeriume asendavaks ega õigustavaks aluseks.

16. Kuivõrd sellise valikumeetodi kasutamine pole lubatud RHS § 30 lg 6 alusel, siis pidi hankija

hankelepingu sõlmimiseks korraldama RHS § 30 lõikest 4 tulenevalt minikonkursi järgides

seejuures RHS § 30 lõikes 9 toodud reegleid. Kuna aga antud juhul on hankelepinguid sõlmitud

ilma minikonkurssi korraldamata ja viisil, mis ei ole raamlepingus objektiivselt ja piisava

täpsusega ette nähtud, on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja partner ei ole järginud RHS

§ 30 lõikest 4 tulenevat kohustust korraldada minikonkurss ja RHS § 3 punktist 1 ja punktist 2

tulenevaid üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle pandud kohustust järgida riigihangete

seadust.

KORREKTSIOONIMÄÄR 10%

17. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust.

18. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget

1¹ ja §-e 22–229.

1 Objektiivne mehhanism raamlepingus tähendab ette teada, läbipaistev ja kontrollitav kord, mille alusel määratakse, milline raamlepingu partner saab konkreetse hankelepingu.

19. ÜM2014 §228 kohaselt kui sotsiaal- või eriteenuste riigihanke korraldamisel rikutakse

riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud

hankelepingu osale § 21 lg-s 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra.

20. ÜM2014 §21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

21. ÜM2014 seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 ja § 21 lg 1 mõistes tuleb § 228

rakendamisel asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise

korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast.

22. Otsuses käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 7 p-s 3 toodud asjaolud,

mille kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra,

kui riigihanke alusdokumendis avaldatud pakkumuse hindamise kriteeriumi ei ole järgitud või on

rakendatud avaldamata hindamiskriteeriumi või selle rakendamise täpsustavaid tingimusi või

osakaale. Kuivõrd teenuse tarbija valib teenuseosutaja välja oma subjektiivsetest eelistustest

lähtudes, siis on see sarnane olukorraga, kus on hankija valib eduka pakkuja välja riigihanke

alusdokumentides avaldamata kriteeriumite alusel. Seega üldiselt kohaldub sarnastele

rikkumistele 10%-iline finantskorrektsioon. Rakendusüksus on üksikasjalikult hinnanud

käesoleva rikkumise asjaolusid ning on seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid

käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lg 7 punktis 3 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest.

Rikkumise raskust ja võimalikku finantsmõju silmas pidades ei pea rakendusüksus

proportsionaalseks finantskorrektsiooni määraks madalamat kui 10%-i.

23. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

24. Toetust kasutades nõustub toetuse saaja toetuse saamise tingimustega (ka finantskorrektsiooni

aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud aluseta.

Toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud

maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa

kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat) vastusooritust.

Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus

vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu

eelarvet.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

25. Toetuse saaja on esitanud riigihankega 283555 seotud kulu (KD tunnusega 286, 313, 314, 315,

319, 320, 321, 322, 356, 380, 381, 382, 407, 431, 432, 475, 476, 477, 478, 519, 537 ja 538)

tegevuse nr 34.1.3.2 „Motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle tulevate sotsiaal- ja

tervisehoiuvaldkonna töötajatele“ raames summas 55 058,06 eurot.

26. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest loeb rakendusüksus riigihanke nr 283555 tulemusena

sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulust (55 058,06 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 10%

ehk 5 505,81 eurot, millest toetus moodustab 100%.

27. ÜSS2021_2027 § 29 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada

sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Eeltoodust tulenevalt tasaarveldab

rakendusüksus toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk vähendab seda

tagasimakstava 1 605,83 euro võrra.

28. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust

ning omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Sama

paragrahvi lõige 4 sätestab, et finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse

andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei

ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike

kulude eelarve väiksem.

ÄRAKUULAMINE

29. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu saadeti 26.02.2026 toetuse saajale tutvumiseks

(ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 p 3). Toetuse saaja esitas 12.03.2026 oma seisukoha eelnõule.

30. Toetuse saaja hinnangul vastab raamlepingus määratud hankelepingute sõlmimise kord

riigihangete seaduses sätestatud nõuetele. Toetuse saaja toob välja, et raamlepingus oli

hankelepingute sõlmimise kord määratud selliselt, et see jääb väljapoole tellija subjektiivseid

eelistusi. Olulise asjaoluna toob toetuse saaja välja ka selle, et teenuse tarbija valib superviisori,

mitte teenuseosutajat lepingu partnerite hulgast. Tema valik võib olla kantud emotsioonidest ja

usaldusest superviisori vastu, see on supervisiooniteenuse sisuks.

31. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda teenuse osutaja valikut objektiivseks ega läbipaistvaks

asjaolu, et seda teeb teenuse tarbija mitte hankija ise - ka teenuse tarbija teeb valiku ju

subjektiivsetest eelistustest lähtudes. Tulenevalt RHS § 30 lõikest 6 on võimalik hankelepingu

sõlmimine ilma minikonkurssi korraldamata vaid juhul kui raamlepingus on sätestatud kõik selle

alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, siia alla kuuluvad ka teenuse osutaja objektiivsed

valikukriteeriumid. Ilma selliste valikukriteeriumiteta ei ole hankelepingute sõlmimine läbipaistev

ning tagatud ei ole raamlepingu partnerite võrdne kohtlemine. Seetõttu ei saa rakendusüksus ka

kuidagi nõustuda toetuse saaja väitega, et raamlepingus olid sätestatud kõik edaspidi sõlmitavate

hankelepingute tingimused, kui fikseerimata oli millistel kriteeriumitel teenuse osutaja välja

valitakse.

32. Toetuse saaja leiab, et lubamatu on kohaldada finantskorrektsiooni ÜM(2014) § 223 lg 7 p 3

analoogia alusel.

33. Rakendusüksus selgitab, et Euroopa Kohtu otsuses nr C-175/23 (vt p 29-31) on Euroopa Kohus

öelnud muuhulgas seda, et finantskorrektsioonide tegemisel proportsionaalsuse põhimõtte

järgimise tagamiseks võib nii Euroopa Komisjon kui liikmesriik kehtestada ühtsete

korrektsioonimäärade skaala. Sellise skaala eesmärk on tagada ühtsete finantskorrektsiooni

määrade rakendamine samasuguse olemuse ja raskusastmega rikkumiste puhul. Tulenevalt

Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse nr C(2019) 3452, millega kehtestatakse suunised

kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate

finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, lisa (edaspidi EK suunised) punktist 1.2.2 kui

hankedirektiiv ei kohaldu, kuid hange kuulub siseriikliku riigihankeõiguse kohaldamisalasse ja on

selgelt rikutud siseriikliku riigihankeõigust, siis tuleb finantskorrektsiooni nõutav suurus

kehtestada analoogselt EK suuniste 2. jaos kindlaks määratud õigusnormide rikkumise liikidega.

Seega on Euroopa Komisjoni ootus liikmesriikidele, et finantskorrektsiooni määrade kaalutlemisel

siiski analoogiat kasutatakse. EK suuniste 2.jaos kirjeldatud eeskirjade eiramised ja neile

ettenähtud finantskorrektsiooni määrad on ülevõetud ÜM2014-ga siseriiklikku õigusesse ja

seetõttu on analoogia kasutamine lubatud ka ÜM2014 alusel. Küll aga tuleb rakendusüksusel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõike 1 koosmõjus sama

määruse selgituste punktiga 70 finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada

proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada analoogia

korras automaatselt ÜM2014-s sarnasele rikkumisele ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni

määra ilma, et oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s

kirjeldatud analoogilise rikkumisega (antud juhul § 223 lg 7 p 3) selliseid erisusi, mille puhul oleks

põhjendatud üldisest ettenähtud finantskorrektsiooni määrast (10%-i) väiksema

finantskorrektsiooni kohaldamine. Rakendusüksus on üksikasjalikult hinnanud

käesoleva rikkumise asjaolusid ning on seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid

käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lg 7 punktis 3 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest. Pigem

annab rikkumisele kaalu juurde asjaolu, et teenuse osutaja valitakse iga tellimuse korral isikliku

eelistuse alusel või mõnel muul teadmata põhjusel, mistõttu ei ole hankelepingu sõlmimise alused

kuidagi objektiivsed ega läbipaistvad.

34. Toetuse saaja väidab, et rikkumine ja kahju on „teoreetilised“. Hankemenetluse käigus ei

esitatud ühtegi küsimust ega pretensiooni tellimuste jaotumise kohta. Riigikohus on selgitanud, et

finantskorrektsioon on olemuselt sanktsioon ja kahju ei saa olla pelgalt teoreetiline. Iseäranis tuleb

seda arvesse võtta olukordades, kus riigihankeõiguse rikkumine pole ilmselge (Riigikohus,

kohtuasi 3-21-2607, p. 29).

35. Rakendusüksus selgitab, et rikkumise tulemusel tekkinud finantsmõju ei seisne ainult

võimalikus hoomatavas rahalises kahjus, mis on hankijale tekkinud, vaid ka kahjus, mis on

tekkinud Euroopa Liidu eelarvele läbi toetusrahade õigusvastase kasutamise. Näiteks on Euroopa

Kohus otsuses nr C-743/18 leidnud, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus

vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustab põhjendamatult liidu

eelarvet. Niisamuti on Euroopa Kohus 21.12.2011 otsuses nr C-465/10 (vt p 47) öelnud, et isegi

konkreetsed finantsmõju mitteomavad eeskirjade eiramised võivad tõsiselt mõjutada liidu

finantshuvisid, ja otsuses nr C-465/10 (vt p-d 55‒58), et Euroopa Liidu vahendeid ei või

kasutada ettevõtmisteks, mille raames on rikutud riigihangete reegleid. Eeltooduga ei taha

siiski rakendusüksus väita seda, et iga rikkumine tähendab automaatselt kahju Euroopa Liidu

eelarvele. Küll aga on selline rikkumine tekitanud kahju siis, kui me ei suuda välistada võimalust,

et kui hankes oleks algusest peale olnud hankelepingute sõlmimise tingimused, sh teenuse osutaja

valiku kriteeriumid läbipaistvad, oleks raamlepingu partnerid ja sellest tulenevalt ka sõlmitud

hankelepingud teistsugused. Sellist käsitlust toetab Euroopa Kohus kohtuasjades nr C-743/18 ja

C-406/14, leides, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju

tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Seetõttu ei nõustu rakendusüksus toetuse saaja

väitega, et rikkumise tulemusel tekkinud kahju ei saa olla teoreetiline.

36. Niisamuti ei muuda pakkujate kaebuste puudumine rikkumist olematuks, kuivõrd hankijalt

selgituste küsimine või tingimuste vaidlustamine on hankest huvitatud isikute õigus, mitte

kohustus.

37. Rikkumine ei ole rakendusüksuse hinnangul ka ebaselge, kuivõrd hankelepingute sõlmimine

pakkujatega subjektiivse eelistuse alusel rikub juba iseenesest läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtet. Toetuse saaja on rikkunud RHS § 30 lg 6 p 1 tulenevaid nõuded hankelepingute

sõlmimiseks raamlepingu alusel.

VAIDLUSTAMINE

38. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS2021_2027 § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja

haldusmenetluse seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]