Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine ja protsessi kaasamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie 02.04.2026 nr 13-3/4063-9

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamisest teavitamine ja protsessi

kaasamine

Pöördume seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sooviga kaasata Teid

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (REP)

koostamisse ning keskkonnamõju strateegilisse hindamisse (KSH). Teavitame riigi eriplaneeringu

algatamisest ning palume teada anda Teie kontaktisiku kontaktandmed.

Algatamisest teavitamine

Teavitame planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lõike 7 alusel, et Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2026

korraldusega nr 57 Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Korralduse eesmärk on algatada REP ja

KSH vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajalikule taristule, mis aitab luua tehnilised ja

majanduslikud eeldused Eesti riigisisese vesinikutaristu arendamiseks ning parandada regiooni

varustuskindlust. Planeeringu eesmärk on kavandada tervet mandri-Eestit läbiv vesinikukoridor ja

luua eeldused Nordic–Baltic Hydrogen Corridor (NBHC) projekti elluviimiseks.

Planeeringuala on 6522,76 km2 ja see hõlmab kokku 24 omavalitsust Harju, Rapla, Lääne, Järva,

Pärnu, Viljandi ja Valga maakondades. Planeeringuala määrati kogu Eestit hõlmava ruumianalüüsi

alusel, välistades alad, kus vesinikutoru rajamine ei ole võimalik või otstarbekas, lähtudes

looduskaitse, kultuuripärandi, riigikaitse, ohtlike ettevõtete ning hoonestuse piirangutest.

REP ja selle mõjude hindamise menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning

asukoha eelvaliku tegemine koos mõjude hindamisega;

2) valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine koos mõjude hindamisega.

Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks asukoha eelvaliku otsuse alusel REP kehtestamine.

Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda,

koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt, ehitusõiguse

määramiseks.

2 (2)

Planeeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus kavandatava vesinikutaristu tarbeks. REPiga

koos planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: küttegaasi ülekandetorustik ülerõhuga üle

16 bar, küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad, kompressorjaam ning küttegaasi muud ehitised.

Ühendus kavandatakse ühe või kahe maa-aluse toruna, mille pikkus maismaal oleks 250 kuni 300

km: Läti piirist Põhja-Eesti rannikuni. Kavandatakse ka kraanisõlmed ja kuni kaks

kompressorjaama. Torustik planeeritakse võimalikult suures ulatuses juba olemasoleva elektri- ja

gaasitaristu koridori, mis on kooskõlas valmiva üleriigilise planeeringu ruumisäästlikkuse

põhimõtetega.

KSH koostamine REP korral on kohustuslik. Lisaks hinnatakse planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid.

Arvestades, et planeering algatati suuremal maa-alal, kui vesinikutaristu rajamiseks on tarvis ning

hetkel pole teada, kus hakkab vesinikukoridor paiknema, ei ole võimalik ka tuvastada isikuid, kelle

õigusi võib planeering kindlasti puudutada. Kuna alternatiivide asukohti otsitakse kogu

planeeringuala ulatuses, siis kõiki puudutatud maaomanikke kaasatakse ja teavitatakse esialgsete

trassivariantide kujunemisel personaalselt. Lõplik trassi kulgemine selgub planeerimise käigus.

Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 korraldusega nr 57 ja lisaks oleva planeeringuala piiriga ning

seletuskirjaga on võimalik tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel või

riigi planeeringute portaalis. Seletuskirja lisas olevas tabelis on ülevaade algatamise korralduse

eelnõu kooskõlastamisel esitatud ettepanekutest ja nendega arvestamisest.

Protsessi kaasamine

PlanS § 31 lõike 1 ja § 44 lõike 1 kohaselt viiakse REP koostamine läbi koostöös ministeeriumite

ja teiste valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb. PlanS § 31

lõike 2 ja PlanS § 44 lõike 2 kohaselt kaasatakse REP eelvaliku tegemisse ja detailse lahenduse

koostamisse isikud, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

või REP elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava

organisatsiooni kaudu.

PlanS § 31 lõike 4 ja § 44 lg 4 kohaselt teatavad isikud ja asutused REP koostamise korraldajale

neile planeerimisseaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed.

Kui soovite olla protsessi kaasatud, siis palume kirjalikult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile e-posti aadressil [email protected] teada anda oma kontaktisik ja

kontaktandmed. Kui Te teadete edastamise viisi ei teata, edastab ministeerium

planeerimisseaduses nimetatud teated Teile elektrooniliselt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

juhataja

Maa- ja ruumipoliitika osakond

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]