Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood. 70003158

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Tööjõu-uuringu andmestiku kasutamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid, aga vastavalt IKS

§ 6 lg 51 otsustab AKI ise, kas

pöördub eetikakomiteesse

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee

otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Ingel Kadarik, töövaldkonna andmete

nõunik, [email protected], tel +372 5451

0226

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

-

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3 -

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

-

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise

otsus, leping vms.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

lähtub oma taotluses IKS-s täidesaatvat

riigivõimu puudutavatest õigustest ja

kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on

täidesaatval võimul võimalik töödelda andmeid

poliitika kujundamise eesmärgil.

VVS § 63 lg 1 kohaselt kuulub Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalasse mh riigi tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine;

ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni toetamine ja korraldamine;

töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning

võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine ja koordineerimine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a. määruse nr

323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“ § 10 kohaselt on ministeeriumi

eesmärgiks luua eeldused Eesti majanduse

konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks

töötades välja ja viies ellu riigi majandus-,

ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja

maakasutuspoliitikat.

Eesti tööjõu-uuring on Statistikaameti

programmijärgne statistikatöö, mille ühe

eesmärgina on sõnastatud Sotsiaalministeeriumi

ning Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi eesmärkide

täitmise võimaldamine.4

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse

esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud

töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 4 Statistikaameti selgitav lehekülg ETU kohta ning ülevaade jooksva aasta uuringutest:

https://stat.ee/et/toojou-uuring

https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/isiku-uuringud/jooksval-aastal-toimuvad-uuringud

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti tööjõu-uuring (ETU) on riiklik valimipõhine isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata Eesti

tööturu olukorda ning anda terviklik ülevaade Eesti elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest,

töötusest ja töötingimustest. Statistikaamet viib uuringut läbi kogu aasta vältel ning esitab selle

tulemused kvartali- ja aastapõhiselt. Uuring on riiklik statistikatöö, selle põhitellija on Eurostat

ning see toimub rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika alusel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ülesanne on tööturupoliitika kujundamine,

elluviimine ja seire. Tööturupoliitika põhisuunad tulenevad valdkonda reguleerivatest

õigusaktidest ning strateegilistest dokumentidest, sealhulgas strateegiast „Eesti 2035“ ja heaolu

arengukavast, mille eesmärgiks on tööturul aktiivne rahvastik, kõrge tööhõive ning kvaliteetsed ja

kestlikud töötingimused, pidades muuhulgas silmas nii erinevaid sihtrühmi, valdkondi kui ka

piirkondi. Nende eesmärkide saavutamine eeldab regulaarset, ajakohast ja mitmetasandilist

tööturuanalüüsi.

Taotleme ligipääsu ETU pseudonüümitud detailandmetele5, mis katavad aastate 2018 – 2030 kohta

tehtud uuringud, et analüütiliste tegevuste kaudu toetada MKMi õigusaktidest ja valdkonna

strateegilistest eesmärkidest tulenevate ülesannete täitmist. Ligipääsu kasutab MKM erinevate

analüüsiülesannete lahendamiseks, sealhulgas:

 tööturupoliitika meetmete ja õigusaktide muudatuste mõjuanalüüside koostamiseks (nii eel-

kui ka järelhindamised);

 Eesti seisukohtade ettevalmistamiseks Euroopa Liidu tasandi aruteludeks;

 poliitikameetmete rakendamise ja tulemuslikkuse seireks;

 tööturu arengute ja trendide regulaarseks jälgimiseks;

 analüütiliste ülevaadete koostamiseks ministeeriumi sisemiseks kasutuseks ning avalikkuse

teavitamiseks;

 riigisisestele ja rahvusvahelistele (sh ELi institutsioonidele) päringutele vastamiseks.

Kuna MKMi analüüsiülesanded kujunevad dünaamiliselt vastavalt poliitikatsükli etappidele,

seadusloome vajadustele ja jooksvale otsustustoe vajadusele, ei ole võimalik määratleda ühte

konkreetset uuringut või hüpoteesi. Samas on kõik analüüsid sisuliselt seotud tööturu toimimise,

arengute ja poliitikameetmete mõjude hindamisega ning teenivad avalikku huvi teadmispõhise

poliitikakujundamise kaudu.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Statistikaameti avalik andmebaas ja tööpoliitika rakendus sisaldavad küll valikut ETU

agregeeritud6 näitajatest, kuid need ei kata kõiki poliitikakujundamiseks vajalikke lõikeid ega

võimalda:

 analüüsida spetsiifiliste avalikes andmebaasides mitte kajastatud, detailsemate või

kombineeritud tunnustega sihtrühmasid ja tunnuseid;

5 Detailandmed on andmed, mis on esitatud üksikisiku või leibkonna tasandil ja kus iga vaatlusüksus (nt isik või leibkond)

on andmestikus eraldi kirjena koos kõigi mõõdetud tunnustega. 6 Agregeeritud andmed on detailandmete kokkuvõtted, kus üksikvaatlused on rühmitatud ja esitatud koondnäitajatena (nt

summa, keskmine, määr, osakaal).

 hinnata poliitikameetmete võimalikku või tegelikku mõju erinevatele

elanikkonnarühmadele;

 rakendada keerukamaid analüüsimeetodeid, sealhulgas seose- ja põhjuslikkuse analüüsi.

Sellest tulenevalt taotleme ligipääsu pseudonüümitud detailandmetele.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Ülekaalukas avalik huvi tuleneb MKMi põhiseaduslikust ja seadusest tulenevast rollist täidesaatva

võimu osana, mille ülesandeks on kujundada ja ellu viia tööturupoliitikat viisil, mis toetab riigi

toimimist ja inimeste põhiõiguste tagamist. MKM vastutab tööturupoliitika strateegilise

arendamise eest, sealhulgas tööhõive suurendamise, töötingimuste parandamise ja tööturu

kvaliteedi tagamise eest. Need eesmärgid on sätestatud mitmetes strateegilistes dokumentides, sh

„Eesti 2035“ ja heaolu arengukavas. Lisaks riigisisestele vajadustele on MKMil oluline roll ka

Euroopa Liidu tasandi poliitikakujundamises, sealhulgas Eesti seisukohtade kujundamisel ELi

tööhõive- ja sotsiaalpoliitika algatuste osas.

Tõenduspõhine poliitikakujundamine eeldab usaldusväärset ja piisava detailsusega teavet tööturu

toimimise kohta, sh erinevate elanikkonnarühmade, tegevusalade ja ajaperioodide lõikes. Ilma

ETU andmete analüüsita ei ole sisuliselt võimalik hinnata mitmete poliitikameetmete mõju ega

tagada, et avaliku võimu sekkumised oleksid põhjendatud, proportsionaalsed ja tõhusad. Avalik

huvi teadmispõhise ja tõhusa tööturupoliitika kujundamise vastu tekitab vajaduse töödelda

pseudonüümitud andmeid, mis võimaldavad ministeeriumil ellu viia efektiivseid, põhjendatud ja

läbipaistvaid poliitikameetmeid.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

ETU kuulub riikliku statistikatööde programmi ning andmed, mida ETU sisaldab, on

Statistikaameti poolt statistikatöö raames kokku pandud. Samuti on Statistikaamet selle protsessi

käigus juba taganud, et andmekogumine on eesmärgipärane ja andmeid on kogutud nii vähe kui

vaja, et täita andmekogumise eesmärke (vastavus isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 5 (1) b)

ja c)). Isikuandmete täiendav töötlemine MKM poolt ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega

muuda nende kohustuste mahtu, kuna andmetöötlusega ei kaasne otseseid tagajärgi

andmesubjektidele, vaid pseudonüümitud andmed võimaldavad läbi viia ja on sisendiks

poliitikakujundamise analüüsidele. MKM taotleb ligipääsu ETU andmete taaskasutamiseks

pseudonüümitud kujul. Juba kogutud andmete taaskasutamisega minimeerime samade andmete

saamiseks inimeste lisaküsitlemise vajadust ja väldime seeläbi inimeste tarbetut koormamist.

Oluline on ka viidata, et MKM enda poolt andmekogumise läbiviimine hõlmaks oluliselt suuremas

mahus isikuandmete töötlemist ning seda isikustatud kujul – valimi koostamiseks tuleks pöörduda

kõigepealt Rahvastikuregistri poole, seejärel viia läbi inimeste küsitlemine ja registriandmete

sidumine ning alles seejärel saaks asuda andmeid analüüsima. Sellist topeltkoormust võib osaliselt

pidada ka võimatuks (ETU andmeid kogutakse igakuuliselt), eesmärgipäratuks ning vähemalt

minimaalsuse ja andmete taaskasutamise põhimõtetega vastuolus olevaks.

MKM töötleb isikuandmeid Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel

Statistikaameti teadlaste keskkonnas 7 . Andmestikud ei sisalda isiku otsest tuvastamist

7 Statistikaamet, 2025. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend. Leitav (18.02.2026):

https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend

võimaldavaid tunnuseid ning andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja MKMi vahel sõlmitud

lepingus nimetatud ametnikud (analüütikud või töövaldkonna vastava poliitika elluviimise eest

vastutavad ametnikud). ETU andmestiku analüüsi tulemuseks on alati teaduslik üldistus

agregeeritud andmete kujul. Kõik Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatavad tulemused

läbivad Statistikaameti aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus.

Teave MKMi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta tehakse avalikkusele

kättesaadavaks vastavalt töö iseloomule ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas

ministeeriumi veebilehel ning seadusloome protsessis eelnõude seletuskirjades ja eelnõude

infosüsteemis. Kõik analüüsid ei ole oma olemuselt avalikustamiseks mõeldud (nt asutusesisesed

memod), kuid ka sellisel juhul kasutatakse andmeid eesmärgipäraselt ning kooskõlas kehtivate

andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõuetega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. ETU andmeid kogub, haldab ja pseudonüümib Statistikaamet. Pseudonüümid on andmestikus

loodud isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet

säilitab tähtajatult. Koodivõti on Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele.

Andmete liikumise protsess on järgmine:

 peale AKI kooskõlastuse saamist teeb MKM andmetele ligipääsu saamiseks vastava taot-

luse Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika kujundamiseks tehta-

vaid analüüse;

 MKMi taotlust menetleb Statistikaamet konfidentsiaalsusnõukogus (konfidentsiaalsusnõu-

kogu kaalub iga taotletud andmekooslust kahest aspektist: statistilise üksuse tuvastamise

risk ja statistilise üksuse tuvastamise mõju9);

 Positiivse otsuse korral sõlmivad MKM ja Statistikaamet lepingu ja MKMi töötajad allkir-

jastavad täiendava konfidentsiaalsuskohustuse (konfidentsiaalsuskohustus tuleneb ka amet-

nike puhul avaliku teenistuse seaduse §-st 55 ning töötajate puhul on töölepingu osaks alati

töölepingu seaduse § 6 lõike 3 kohane konfidentsiaalsuskohustus);

 Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud lepingus nimetatud MKMi töötaja(te)le

kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;

 MKMi töötajad analüüsivad andmeid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tule-

mid (tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kont-

rolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eran-

ditult agregeeritud kujul.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt

Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-

teaduslikul-eesmargil

8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu

liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa

Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab

isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka

isikuandmete hoidmist serveris. 9 Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. Konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.pdf

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

ETUs osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga vähemalt 15-aastaste Eesti

alaliste elanike hulgast. Valimiisik toob uuringusse kaasa ka oma leibkonna ja küsitletakse kõiki

15-89-aastaseid leibkonnaliikmeid kahe aasta jooksul kokku neli korda.

Iga kvartali valimisse kuulub umbes 2800 leibkonda ja umbes 4800 isikut, aastane valim oli nt

2025. aastal 11317 leibkonda kokku 19207 isikuga. Valimi suurus kõigub vähesel määral kvartalite

ja aastate lõikes sõltuvalt rahvaarvu muutustest ning osalusmäärast.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Taotleme ligipääsu nii tagasiulatuvatele kui ka etteulatuvatele ETU täielikele andmekoosseisudele.

Periood, mille kohta andmeid taotleme on: 01.01.2018 kuni 31.12.2030.

Algusaeg on valitud alates 2018. aasta andmetest, et see hõlmaks 2021. aasta

metoodikamuudatust 10 ja sellega seotud tagasiulatuvalt ümberarvutatud ja uute kaaludega

varustatud aegrida. Uuringuandmete hõlmamine alates 2018. aastast võimaldab analüüsida

näitajate muutust ajas ning eristada püsivaid suundumusi üksikaastate juhuslikust kõikumisest.

Mitmeaastane aegrida loob aluse poliitikameetmete mõju hindamiseks, võimaldades võrrelda

olukorda enne ja pärast sekkumisi. Lõpuaeg on valitud 2030. aasta lõpp, kuna siis lõpeb hetkel

kehtiv MKMi tegevust suunav Heaolu arengukava 2023-2030.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).ˇ

ETU raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste demograafiliste

tunnuste, töötamise ja töötingimuste kohta. Alates 2001. aastast lisatakse ETU küsimustikule

täiendavalt muutuva teemaga Euroopa Liidu nõuetele vastav moodul. Selliste moodulite eesmärk

on koguda aktuaalsete tööturgu puudutavate valdkondade kohta põhjalikumat informatsiooni, mis

on võrreldav kõigis EL liikmesriikides. Seega lisanduvad ETU põhiküsimustele iga-aastaselt ka

spetsiifilised temaatilised küsimused. Näiteks on moodulid varasematel aastatel täpsemalt küsinud

noorte töötamise, oskuste, tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ning töö- ja pereelu ühitamise

kohta. Teadaolevalt on tulevaste moodulite teemad järgmised:

 2026: Platvormitöö

 2027: Töö- ja tööajakorraldus

 2028: Tööõnnetused ja tööga seotud tervisehäired

Taotleme juurdepääsu kogu ETU andmekoosseisule aastate 2018-2030 kohta, sealhulgas nii

põhiküsimustiku andmetele kui ka iga-aastastele temaatilistele moodulitele. ETU metoodika ja

põhiküsimustik on aastate lõikes suures osas võrreldavad ning andmekoosseis on üldjoontes

sarnane. Taotlusele on lisatud ETU teadlaste baasi andmekoosseisu 2025. aasta muutujate

kirjelduse fail (vt LISA 2025. aasta muutujate kirjeldus), mis illustreerib andmete struktuuri ja

koosseisu. Tuleb arvestada, et iga-aastaste muutujate korrigeerimiste ja Euroopa Liidu temaatiliste

moodulite tõttu võib andmekoosseis mõnevõrra erineda ning sisaldada tulevikus täiendavaid

tunnuseid, mida ei ole võimalik ette ammendavalt loetleda.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

ETU põhiline isikuandmete allikas on küsitlusankeet.

ETU küsitlusandmete baasi lingitakse täiendavalt isikupõhiselt järgmisi tunnuseid:

10 Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused | Statistikaamet

a) omandamisel olev haridus Eesti Hariduse infosüsteemist;

b) kodakondsus ja rahvus Rahvastikuregistrist;

c) puude ja töövõimetuse info Sotsiaalkindlustusameti registrist;

d) töövõime ja töötuna registreerituse info Töötukassa registrist;

e) sissetulek põhitöökohalt Maksu- ja Tolliameti registritest.

Rahvus, puue, töövõimetus ja töövõime on registripõhised tunnused, mis kuuluvad eriliigiliste

isikuandmete hulka. Lisaks on ankeediga kogutavate tunnuste hulgas eriliigilise

tunnusena ametiühingusse kuuluvus.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas asuva ETU andmekoosseisu pseudonümiseerib Statistikaamet

enne andmete teadlaste keskkonda lisamist (vt täpsemalt punkt 10.2), seega MKMi töötajad

analüüsivad juba pseudonüümitud andmeid.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas MKMile kättesaadavaks tehtav ETU andmekoosseis on kogu

ulatuses pseudonümiseeritud.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Riikliku statistika seaduse § 32 lg 2 kohaselt tohib Statistikaamet hoida füüsilise isiku

üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse

isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse.

Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli isikuid puudutavad andmestikud edasiseks

statistika tegemiseks juba pseudonüümitud kujul.

Teadlastele kasutamiseks viiakse andmed otsest tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Protsessi

käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid, nimed ja kontaktandmed ning isikukoodid

asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel tuletatud

isikukoodist ehk matemaatika abil ei saa seda identifikaatorit pöörata isikukoodiks. Isiku

identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi tabelis ning vajaduse ilmnemisel on

võimalik andmestikele lisada isiku identifikaatori asemele isikukood. Omavahelise seose tabelile

on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid vähesed Statistikaameti teenistujad.

Lisaks on andmete väljastamisel/avaldamisel/levitamisel kasutusel statistilise konfidentsiaalsuse

(näiteks juurdepääs teadusuuringuteks andmete kasutamisel) ja anonüümimise tagamise reeglid,

mis tagavad suurema üldistustaseme. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse andmeid

ainult agregeeritud kujul pärast täiendavat agregeerimistaseme piisavuse kontrolli.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Taotleme 2018–2030. aasta ETU pseudonüümitud detailandmestike kasutamist. Kuna 2030. aasta

andmestik valmib alles 2031. aasta kevadel, on mõistlik säilitada MKMi töötajatele teadlaste baasis

kõikide aastate andmetele ligipääs vähemalt 2031. aasta lõpuni, et tagada nende täielik ja järjepidev

kasutamine. Andmetele teadlaste keskkonnas ligipääsu säilitamise tähtaeg MKMi töötajatele on

seega 31.12.2031. Nimetatud tähtaeg puudutab üksnes MKMi töötajate ligipääsu teadlaste

keskkonnas. Andmed Statistikaameti teadlaste portaalis ei kustu ning jäävad alles riikliku

statistikatöö tegemiseks. Kõik Statistikaameti poolt riikliku statistika raames kogutud andmed

kuuluvad pseudonüümitud kujul säilitamisele igavesti.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 ETU andmed kogub Statistikaamet riikliku

statistika tegemiseks. Selle protsessi raames

teavitab Statistikaamet ka andmesubjekte

isikuandete töötlemise tingimustest.12

Riikliku statistika seaduse § 38 lg 1 lubab

Statistikaametil konfidentsiaalseid andmeid

levitada teaduslikul eesmärgil kasutamiseks

IKSis ja IKÜMis sätestatud tingimustel.

MKM ei teavita andmesubjekte eraldi

andmetöötlusest vastavalt IKÜM § 14 lõikele 5

(andmesubjektidel on see teave juba olemas

ning isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuva teadusuuringu või statistilistel

eesmärkidel ning andmetöötlusele on

kohaldatud asjakohased kaitsemeetmed).

Läbipaistvuse tagamiseks teavitab MKM

poliitika kujundamise uuringutest enda

veebilehel 13 , allikad viidatakse ka muudes

poliitikakujundamise dokumentides viitega,

näiteks seaduseelnõu seletuskirjades.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused14?

Statistikaameti andmekaitsetingimused on

leitavad:

https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

MKM andmekaitsetingimused on leitavad:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/isikuandmete-tootlemine

11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga

erandlikel juhtudel. 12 Uuringus osalemise kutses suunatakse isik Statistikaameti Andmekaitse lehele, kus vastavad tingimused on

kirjeldatud. 13 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid 14 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused,

mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Ulla Saar (allkirjastatud digitaalselt)

töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler (allkiri ja kuupäev) (allkirjastaja ees- ja perenimi)16

LISA 2025. aasta muutujate kirjeldus

15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

16 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

Meie 02.04.2026 nr 11-1/1211-1

Taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus

Lugupeetud Andmekaitse Inspektsioon

Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotluse Eesti tööjõu-uuringu

pseudonüümitud andmetele ligipääsu saamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulla Saar

töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler

Lisa: Taotlus koos taotluse lisaga

Ingel Kadarik

5451 0226 [email protected]