Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Dokumendiregister	Siseministeerium
Viit	1-7/116-1
Registreeritud	02.04.2026
Sünkroonitud	03.04.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus
Sari	1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud
Toimik	1-7/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis	Välisministeerium
Vastutaja	Euroopa Liidu ja välissuhete osakond
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (2373184 tm).

Failid

EK_kooskolastamiseks.asice

1_VV_Korralduse_eelnou.docx

2_Seaduse_eelnou.docx

3_SK_EL_Mehhiko_Korralduse_ja_Seadus_Eelnou.docx

EK_kooskolastamiseks.pdf

Partnerlusleping_1_.pdf

Partnerlusleping_2_.pdf

Partnerlusleping_3_.pdf

Partnerlusleping_4_.pdf

Partnerlusleping_5_.pdf

Partnerlusleping_6_.pdf

Partnerlusleping_7_.pdf

Partnerlusleping_8_.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

3_SK_EL_Mehhiko_Korralduse_ja_Seadus_Eelnou.docx

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu ja
„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu“ (edaspidi partnerlusleping) eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi nimel partnerluslepingule alla kirjutama. Seaduse eelnõu kohaselt ratifitseerib Riigikogu partnerluslepingu.
Praegu põhinevad Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Mehhiko Ühendriikide (edaspidi Mehhiko) (edaspidi ühiselt ka lepinguosalised) suhted ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelisel majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleval lepingul1 (edaspidi üldleping), mis jõustus 1. oktoobril 2000. a. Alates üldlepingu jõustumisest on EL ja Mehhiko oma suhteid süvendanud, nii loodi 2008. a EL ja Mehhiko strateegiline partnerlus, mille raames võeti kasutusele kahepoolne dialoog ja koostöö uutes olulistes poliitikavaldkondades, sh mitmepoolsetes küsimustes, julgeoleku ja õiguse, makromajanduslike aspektide ja inimõiguste alal. 2015. a juunis Brüsselis toimunud seitsmendal EL-Mehhiko tippkohtumisel kinnitati oma valmisolekut alustada läbirääkimisi üldlepingu ajakohastamiseks ning omavahelise strateegiliste partnerluse tugevdamiseks. 4. mail 2016. a võttiski Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu) vastu otsused, millega anti Euroopa Liidu Komisjonile (edaspidi komisjon) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba pidada Mehhikoga läbirääkimisi üldlepingu ajakohastamise üle2. Läbirääkimised poliitilise- ja koostöösamba üle viidi lõpule 2018. a ning 17. jaanuaril 2025. a jõuti poliitilisele kokkuleppele kaubandus- ja investeerimissamba suhtes. Seejärel saadeti partnerluslepingu tekst õiguslikule korrigeerimisele ning tõlkimisele. Partnerluslepingule on kavas alla kirjutada 22. mail 2026. a.
EL ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta erinevates valdkondades. Lisaks partnerluslepingule sõlmivad EL ja Mehhiko ka ELi ainupädevuses oleva Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubanduse vahelepingu (edaspidi vaheleping), millega luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mehhiko kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kahe eraldiseisva lepingu sõlmimine lepiti kokku läbirääkimiste tulemusena, et kiirendada ELi ainupädevusse jäävate kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist. Vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid see asendatakse hiljem partnerluslepinguga, kui kõik lepinguosalised on partnerluslepingu jõustamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpule viinud.
Partnerlusleping loob arvestatava vabakaubandusruumi strateegilise partneriga, kellega EL-i kaubavahetus 2024. aastal ulatus ligikaudu 82 miljardi euroni. Mehhiko on Ladina‑Ameerika suuruselt teine majandus, mille ligikaudu 132 miljoni tarbijaga turg on ELi jaoks piirkonna suuruselt teine ekspordisihtkoht. Sõlmitav partnerlusleping avab sellele turule oluliselt parema ligipääsu, kaotades peaaegu kõik tollimaksud, vähendades tehnilisi ja regulatiivseid tõkkeid ning luues selge raamistiku teenuste, investeeringute, digikaubanduse ja riigihangete jaoks.
Partnerlusleping tugevdab ELi, sh Eesti, majandusjulgeolekut, toetades tarneahelate mitmekesistamist ning parandades ligipääsu kriitilistele toormetele ja tehnoloogiatele, mis on vajalikud rohelise ja digipöörde elluviimiseks. Tiheda strateegilise partnerluse osa on ka koostöö demokraatlikke väärtuste, õigusriigi põhimõtete, kestliku arengu ja kliimaeesmärkide edendamisel, sh rahvusvahelistel foorumitel. Tegemist on tänapäevase lepinguga, mis seisab avatud ja reeglitel põhineva kaubanduse eest, astub vastu protektsionismile ja edendab kestlikku arengut, mis võimaldab tugevdada EL rolli ning nähtavust mitte ainult Mehhikos, vaid regioonis tervikuna.
Välisministeerium on huvirühmadega suhtluses tutvustanud partnerluslepingut ja kaubanduse vahelepingut nii Eesti ettevõtlusringkondadele kui ka laiemale avalikkusele. Viimati toimus lepinguid tutvustav üritus Välisministeeriumis 2025. aasta juulis. Täiendavad partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu tutvustamiseks mõeldud tegevused on kavandatud 2026. aastasse.
Partnerlusleping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui EL, EL liikmesriigid ja Mehhiko (edaspidi lepinguosalised) on üksteisele teatanud, et vajalikud menetlused on lõpule viidud. Enne partnerluslepingu ametlikku jõustumist võib EL osaliselt ja Mehhiko täielikult või osaliselt partnerluslepingut ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. Ajutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlusleping ajutiselt ei kata. Nii EL kui Mehhiko võib kirjalikult teavitada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teavitamist. Kõik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL‑i puhul nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerluslepingu hoiulevõtjad.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Seletuskirja, korralduse ning ratifitseerimise seaduse eelnõu on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Kristi Kraavi-Käerdi ([email protected]). Seletuskirja, korralduse ning ratifitseerimise seaduse eelnõu on läbi vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Päivi Margna ([email protected]).
Partnerluslepingu ja selle lisade eestikeelse teksti on koostanud ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu nõukogu sekretariaat ning tekstid avaldatakse EL Teatajas.
1.3 Märkused
Eelnõud on seotud nõukogu otsustega3, millega kiidetakse heaks ELi ja selle liikmesriikide nimel partnerluslepingu sõlmimine, partnerluslepingu allkirjastamine ja selle ajutine kohaldamine.
Partnerluslepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti õigusakte.
Peale allakirjutamist tuleb partnerlusleping Eestis Riigikogus ratifitseerida välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) § 20 p 7 alusel, mille kohaselt välisleping ratifitseeritakse Riigikogus, kui ratifitseerimise vajadus tuleneb üldise seadusereservatsiooni põhimõttest. Põhiseaduses kajastub seadusereservatsiooni ehk olulisuse põhimõte § 3 lõikes 1. Selle põhimõtte kohaselt peab kõik riigielus olulised küsimused otsustama Riigikogu. Olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile. Seega tuleks sõlmitav partnerlusleping ratifitseerida Riigikogus.
Partnerlusleping reguleerib muuhulgas füüsiliste isikute riiki sisenemise ja ajutise viibimise tingimusi teenuste osutamise eesmärgil, mis on Eestis reguleeritud seaduse tasandil, eelkõige välismaalaste seadusega, ning kuuluvad seetõttu seadusereservatsiooni alla. Lisaks näeb partnerlusleping ette institutsioonilise raamistiku loomise, sealhulgas partnerlusnõukogu, ühiskomitee ja allkomiteede moodustamise, millel on õigus võtta vastu partnerluslepingu rakendamisega seotud otsuseid ja soovitusi. Selline institutsiooniline raamistik võib mõjutada Eesti õigusi ja kohustusi rahvusvahelisel tasandil ning piirata riigi edasist otsustusvabadust partnerluslepinguga reguleeritud valdkondades, mistõttu kuulub ka see küsimus põhiseadusest tuleneva olulisuse põhimõtte kohaldamisalasse. Eeltoodust tulenevalt reguleerib partnerlusleping küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt kuuluvad seadusandja pädevusse. Seetõttu ei ole võimalik partnerluslepingut heaks kiita üksnes täitevvõimu otsusega ning partnerlusleping tuleb VäSS § 20 punkti 7 alusel ratifitseerida Riigikogu poolt.
2. Korralduse ja seaduse eesmärk
Korraldusega kiidab Vabariigi Valitsus heaks partnerluslepingu eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Eesti Vabariigi nimel partnerluslepingule alla kirjutama.
Ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida partnerlusleping ja sätestada seaduse jõustumise aeg.
3. Eelnõude sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimesega kiidab Vabariigi Valitsus VäSS § 16 alusel heaks partnerluslepingu eelnõu ja teisega antakse VäSS § 17 lõike 2 alusel volitus partnerluslepingule Eesti Vabariigi nimel allakirjutamiseks.
Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. § 1 kohaselt ratifitseeritakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse leping. § 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Partnerlusleping koosneb preambulist ja neljast osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks.
Partnerluslepingu preambul rõhutab, et lepinguosaliste suhe tugineb tihedatele kultuurilistele, poliitilistele ja majandussidemetele ning üldlepingu ajakohastamisele vastavalt uuele poliitilisele ja majanduslikule olukorrale. Partnerluslepingu alusena kinnitatakse demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austamist ning rahvusvahelisele õigusele tuginevat tugevat mitmepoolset süsteemi.
Samal ajal seotakse partnerlusleping selgelt kestliku arenguga, viidates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) Peaassamblee poolt 25. septembril 2015. a vastu võetud kestliku arengu 2030 tegevuskavale (edaspidi ÜRO 2030 tegevuskava)4, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015. a Pariisis sõlmitud Pariisi kokkuleppele5 (edaspidi Pariisi kliimakokkulepe) ja teistele globaalsetele raamistikele ning rõhutatakse soovi tugevdada koostööd õiguse, julgeoleku, hariduse, kultuuri, teaduse ja innovatsiooni vallas. Majanduslikus plaanis nähakse ette kaubandus- ja investeerimissuhete liberaliseerimine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) raamistikus, säilitades samas lepinguosaliste õiguse kehtestada avalikes huvides õigusnorme ja rõhutades tarbijakaitset, läbipaistvust ja ettevõtete sotsiaalset vastutust. Preambul koosneb 32 punktist.
I osa – „Üldsätted“ sõnastab partnerluslepingu üldised eesmärgid ja põhimõtted, millele partnerlus tugineb. See koosneb kahest artiklist. Artikkel 1 – Lepingu eesmärgid määratleb partnerluse põhieesmärkidena strateegilise koostöö tugevdamise, poliitilise dialoogi edendamise ning kaubanduse ja investeeringute laiendamise. Need eesmärgid on suunatud kestlikule majanduskasvule ja elukvaliteedi parandamisele. Artikkel 2 – Üldpõhimõtted sätestab, et partnerluslepingu aluseks on demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamine. Lepinguosalised kinnitavad oma toetust ÜRO põhikirjale6, rõhutavad massihävitusrelvade leviku ja tavarelvade kontrollimatu liikumise ohtlikkust ning kohustuvad tegema koostööd nende riskide vähendamiseks. Samuti kinnitatakse pühendumust kestlikule arengule, keskkonnaprobleemide lahendamisele, soolisele võrdõiguslikkusele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele. Partnerluslepingu rakendamine põhineb dialoogil, vastastikusel austusel, võrdsel partnerlusel ja rahvusvahelise õiguse austamisel.
II osa – „Poliitiline dialoog ja koostöö“ koondab lepinguosaliste strateegilise partnerluse poliitilise ja koostöö poole ning täiendab partnerluslepingu kaubanduslikku mõõdet laia väärtuste- ja poliitikaraamistikuga. See osa jaotub üheksaks peatükiks, mis hõlmavad poliitilist dialoogi, rahu ja julgeolekut, koostööd rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides, vabadust, turvalisust ja õigust, kestlikku arengut, keskkonda ja kliimat, majanduspoliitikat, haridus‑ ja sotsiaalvaldkonda ning teadusuuringuid, innovatsiooni ja digimajandust. II osa on partnerluslepingu seisukohalt eriline, sest just siin konkretiseeritakse demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi ning massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud kohustused, mida käsitletakse partnerluslepingu oluliste tingimustena ja mille raske rikkumine võib tuua kaasa partnerluslepingust tulenevate soodustuste peatamise.
1. peatükk – Poliitiline dialoog, rahu ja julgeolek sätestab lepinguosaliste strateegilise partnerluse poliitilise samba: ühised väärtused nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja julgeolekualane koostöö alates terrorismivastasest võitlusest kuni kriisiohjeni. See peatükk on kogu partnerluslepingu õigusliku arhitektuuri seisukohalt keskne, kuna osa selle sätetest – eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi klausel (I osa üldsätete artikkel 2) ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise artikkel 1.4 – on partnerluslepingu olulised tingimused, mille tõsine rikkumine võib viia partnerluslepingu alusel antavate soodustuste peatamiseni (IV osa artikli 2.3 alusel). Peatükk sisaldab 9 artiklit (artiklid 1.1-1.9). Artikkel 1.1 – Poliitiline dialoog tugevdab lepinguosaliste poliitilist dialoogi kõigil tasanditel, et arutada kahepoolseid, piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi ning süvendada strateegilist partnerlust. Artikkel 1.2 – Demokraatia, inimõigused ja õigusriik sätestab, et koostöös edendatakse ja kaitstakse inimõigusi, demokraatlikke põhimõtteid ja õigusriiki, sh soolist võrdõiguslikkust, võitlust diskrimineerimise vastu ning rahvusvaheliste inimõiguste normide rakendamist. Artikkel 1.3 – Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine näeb ette, et lepinguosalised edendavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste ning tütarlaste võimestamist kui eeltingimust rahule, julgeolekule ja kestlikule arengule, toetades muu hulgas ÜRO resolutsiooni 1325 („Naised, rahu ja julgeolek“)7 ja sellega seotud algatusi. Artikkel 1.4 – Massihävitusrelvade leviku tõkestamine kohustab lepinguosalisi tegema koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, rakendades täielikult asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid ning kehtestades tõhusad siseriiklikud ekspordikontrollisüsteemid; see säte on partnerluslepingu oluline tingimus. Artikkel 1.5 – Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad nõuab, et lepinguosalised võitleks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku tootmise ja kaubandusega, tugevdaks kontrolli tavarelvade vahendamise üle ning rakendaks 2. aprillil 2013. a New Yorgis vastu võetud relvakaubanduslepingut8, et vähendada relvakonfliktide ja kõrvalesuunamise riske. Artikkel 1.6 – Rahvusvaheline Kriminaalkohus kohustab lepinguosalisi toetama raskeimate rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele võtmist, edendama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimist ja tõhusat rakendamist ning vahetama parimaid tavasid riigisiseste õigusaktide väljatöötamisel. Artikkel 1.7 – Terrorismivastane võitlus sätestab, et koostööd tehakse ka terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, rakendades asjakohaseid ÜRO resolutsioone, vahetades teavet terrorirühmituste ja meetodite kohta ning jagades kogemusi ja koolitusi. Artikkel 1.8 – Rahuvalve ja kriisiohjamine reguleerib lepinguosaliste koostööd rahu ja julgeoleku edendamisel ning teeb ettepaneku kriisiohje tegevuse ja operatsioonide koordineerimiseks. Artikkel 1.9 – Kodanike julgeolek seab sisse dialoogi ja koostöö kodanike julgeoleku teemadel, tunnistades selle riiklikku, piirkondlikku ja kahe piirkonna vahelist mõõdet.
2. peatükk – Koostöö rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides käsitleb lepinguosaliste koostööd ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO), maailma suurimaid arenenud ja arenevaid majandusi ühendav kahekümne riigi rühma (edaspidi G20), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) ja piirkondlikes organisatsioonides. Peatüki eripära on tugev rõhk mitmepoolsusel ja reeglitepõhise rahvusvahelise korra kaitsmisel. See koosneb kahest artiklist (artiklid 2.1-2.2). Artikkel 2.1 – Rahvusvahelised organisatsioonid kohustab lepinguosalisi edendama mitmepoolsust ja tegema koostööd ÜROs, WTOs, G20s, OECDs ja muudes foorumites, sh kooskõlastades seisukohti ja pidades pidevat dialoogi, eriti inimõiguste küsimustes. Artikkel 2.2 – Piirkondlikud organisatsioonid nõuab, et lepinguosalised vahetaks seisukohti piirkondlikes ja allpiirkondlikes foorumites, edendaks kahe piirkonna vahelist dialoogi (sh EL–Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse raamistikus), teeks koostööd Vaikse ookeani liidus ja toetaks piirkondlikku ning kolmepoolset koostööd kolmandate riikidega.
3. peatükk – Vabadus, turvalisus ja õigus reguleerib tihedat koostööd õiguse, sisejulgeoleku ja rände valdkonnas, hõlmates õigusalast abi, võitlust organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, terrorismi rahastamise, küberkuritegevuse ja narkoprobleemi vastu. Peatükk seob turvalisuse edendamise inimõiguste, andmekaitse ja haavatavate rühmade kaitsega. See koosneb kümnest artiklist (artiklid 3.1-3.10). Artikkel 3.1 – Õigusalane koostöö sätestab, et lepinguosalised tihendavad koostööd vastastikuse õigusabi ja väljaandmise vallas, tugevdavad olemasolevaid mehhanisme, teevad rohkem koostööd Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (edaspidi Eurojust) ning arendavad tsiviil- ja kaubandusasjade õigusalast koostööd, sh Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kaudu. Artikkel 3.2 – Õiguskaitse, korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus hõlmab võitlust organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, ebaseadusliku rände vahendamise, tulirelvakuritegude, narkokuritegude, korruptsiooni ja finantskuritegude vastu, sh teabevahetuse, koolituse, koostöö Euroopa Politseiameti (edaspidi Europol) ja Eurojustiga ning ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni9 rakendamise kaudu. Artikkel 3.3 – Ränne, varjupaik ja piirihaldus reguleerib lepinguosaliste koostööd rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, sh vahetades parimaid tavasid ning austades vastastikuse tagasivõtmise põhimõtet, sh kodanike tagasivõtmise ja vajalike reisidokumentide väljastamisel. Artikkel 3.4 – Ülemaailmne narkoprobleem, sätestab, et lepinguosalised edendavad tasakaalustatud ja terviklikku lähenemist narkopoliitikale, mis ühendab tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed, nõudluse ja pakkumise vähendamise, tõenduspõhised programmid ning ÜRO uimastikontrolli konventsioonide10 ja ÜRO 2016. a erakorralise narkoprobleemi istungi (edaspidi UNGASS) ametlike poliitiliste soovituste rakendamise. Artikkel 3.5 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine näeb ette koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, tagades rahapesuvastase töökonna standardite rakendamise ning hõlmates muu hulgas varade jälitamist, arestimist, konfiskeerimist ja tagastamist. Artikkel 3.6 – Küberkuritegevus nõuab, et lepinguosalised tihendaks koostööd küberkuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, vahetades teavet ja parimaid tavasid ning tehes vajaduse korral koostööd kolmandate riikide abistamisel, eriti laste seksuaalse ärakasutamise ja elutähtsa taristu kaitse valdkonnas. Artikli 3.7 – Isikuandmete kaitse kohaselt tunnistavad lepinguosalised eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhiõiguste olulisust ning teevad koostööd, et edendada kõrget andmekaitse taset, sh õiguskaitses ja terrorismivastases võitluses, mh suutlikkuse suurendamise ja reguleerivate asutuste koostöö kaudu. Artikli 3.8 – Tarbijapoliitika alusel toimub lepinguosaliste koostöö tarbijakaitseraamistike arendamisel, mh vahetatakse teavet tarbijakaitse ja toodete ohutuse kohta ning soodustatakse sõltumatute tarbijaühenduste tegevust. Artiklis 3.9 – Konsulaarkaitse nõustub Mehhiko, et ELi liikmesriikide esindused pakuvad tema territooriumil konsulaarkaitset ka nendele ELi kodanikele, kelle liikmesriigil puudub Mehhikos oma esindus. Artikkel 3.10 – Katastroofiohu juhtimine ja elanikkonnakaitse reguleerib lepinguosaliste koostööd katastroofiohu ennetamise, valmisoleku, reageerimise ja taastamise vallas, lähtudes Sendai raamistikust11, kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest.
4. peatükk – „Kestlik areng“ – sätestab lepinguosaliste ühised kohustused ja koostöömehhanismid kestliku arengu edendamiseks. See osa koosneb neljast artiklist (artiklid 4.1–4.4). Artikkel 4.1 – Kestlik areng kinnitab lepinguosaliste tahet saavutada ÜRO tegevuskava 2030 eesmärgid, rõhutades majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme omavahelist seotust. Lepinguosalised lubavad edendada kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset heaolu ja loodusvarade säästvat kasutamist ning toetada kestlikku arengut dialoogi, ühismeetmete ja rahastamise kaudu. Artikkel 4.2 – Koostöö kestliku arengu valdkonnas määratleb arengukoostöö peamise eesmärgina kestliku arengu eesmärkide rakendamise. Lepinguosalised toetuvad rahvusvahelistele abi tõhususe põhimõtetele ning teevad koostööd ressursside tõhususe, keskkonnakaitse, kliimamuutuste, julgeoleku ja arengu seoste, kaasava majanduskasvu, hariduse ja erasektori kaasamise valdkondades. Eraldi rõhutatakse elurikkuse kaitset ja koostööd kolmandate riikide toetamiseks. Koostöö hõlmab ka rahastamismehhanisme, teadmiste jagamist ja läbipaistvuse suurendamist. Artikkel 4.3 – Kestliku linnaarengu tegevuskava sätestab koostöö poliitikameetmete rakendamisel, mis edendavad kaasavaid, turvalisi ja kestlikke linnu ja asulaid kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega. Artikkel 4.4 – Regionaal- ja linnapoliitika arendamine rõhutab tasakaalustatud territoriaalse ja linnaarengu poliitika tähtsust ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisel. Lepinguosalised edendavad partnerlust ning loovad võimalusi piirkondadevaheliseks ja linnadevaheliseks koostööks, et leida kestlikke lahendusi ja suurendada suutlikkust kogemuste vahetamise kaudu.
5. peatükk – „Keskkond, kliimamuutused ja energia“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd loodusvarade kaitse, kliimamuutuste leevendamise ja energiasektori ümberkujundamise valdkondades. See osa koosneb kolmest artiklist (artiklid 5.1–5.3). Artikkel 5.1 – Keskkond rõhutab vajadust kaitsta ja säästvalt majandada loodusvarasid ning elurikkust, sh metsi, vett, merd ja pinnast. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust rakendada rahvusvahelisi keskkonnaalaseid lepinguid ning tugevdada koostööd keskkonnakaitse ja loodusvarade vastutustundliku kasutamise valdkondades. Prioriteetseteks teemadeks on mh keskkonnaõiguse järgimine, ressursitõhusus ja ringmajandus, metsade ja elurikkuse kaitse, kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine, veevarude majandamine ning sinise majanduse arendamine. Artikkel 5.2 – Kliimamuutused kinnitab, et kliimamuutuste oht nõuab kiireid ja ühiseid meetmeid. Lepinguosalised rõhutavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni12 ja Pariisi kliimakokkuleppe tähtsust ning kinnitavad oma kohustusi nende rakendamisel. Koostöö hõlmab riiklikult kindlaksmääratud panuste elluviimist, vähese heitega majanduse arendamist, fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist, taastuvenergia edendamist, energiatõhususe suurendamist ning kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmeid. Samuti toetatakse läbipaistvuse suurendamist, turupõhiseid mehhanisme ja rahvusvahelisi algatusi, mis käsitlevad lennunduse ja laevanduse heitkoguseid ning fluorosüsivesinike kasutuse vähendamist. Artikkel 5.3 – Energia rõhutab energiasektori tähtsust majanduse ja rahvusvahelise stabiilsuse seisukohalt. Lepinguosalised kinnitavad vajadust energiasektori ümberkujundamiseks, et saavutada ÜRO 2030 tegevuskava ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid. Eesmärkideks on energiavarustuse mitmekesistamine, taastuvenergia edendamine, innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse toetamine, energiatõhususe suurendamine ning ohutu ja taskukohase energia tagamine. Lepinguosalised teevad koostööd avatud ja konkurentsivõimeliste energiaturgude arendamisel, parimate tavade jagamisel ja läbipaistva reguleerimise edendamisel.
6. peatükk – „Põllumajandus, merendus ja kalandus“ – keskendub koostööle põllumajanduse, maaelu arengu, merenduse ja kalanduse valdkonnas, et edendada kestlikku toidutootmist, loodusvarade säästlikku kasutamist ning sinimajanduse potentsiaali. Peatükk koosneb kahest artiklist (artiklid 6.1–6.2). Artikkel 6.1 – Koostöö põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas näeb ette, et lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduspoliitika, maaelu arengu ja põllumajandusturu analüüsi valdkonnas, edendades loodusvarade säästvat kasutamist, kliimameetmeid ning kestlikku ja vastupidavat põllumajandust. Koostöö hõlmab ka mahepõllumajandust, teadusuuringuid ja innovatsiooni, säästvaid tootmisprotsesse, maaelu kogukondade arengut, toiduga kindlustatust, toidukao vähendamist ning põllumajandustoodete ja toiduainete töötlemist, sh geograafilisi tähiseid käsitlevat kaubandusega seotud suutlikkust. Artiklis 6.2 – Merendus ja kalandus tunnistavad lepinguosalised kalavarude ja muu merendustegevuse säästva majandamise olulisust ning tihendavad dialoogi ja koostööd kalanduse ja merenduse küsimustes. Lepinguosalised parandavad ülemaailmset ookeanide majandamist, võitlevad ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga, teevad koostööd piirkondlike organisatsioonidega, arendavad säästvat vesiviljelust, tugevdavad ookeanide ohutust ja julgeolekut, vähendavad survet ookeanidele ning toetavad mereuuringuid, biotehnoloogiat ja sinimajanduse kestlikku arengut.
7. peatükk – „Majanduspoliitika“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd makromajanduse, ettevõtluse, toorainete, statistika ja transpordi valdkondades. See osa koosneb kuuest artiklist (artiklid 7.1–7.6). Artikkel 7.1 – Makromajanduspoliitika sätestab dialoogi tugevdamise makromajanduspoliitika ja selle suundumuste üle ning teabe ja arvamuste vahetamise. Artikkel 7.2 – Ettevõtlus ja tööstus, sh väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKEd) rõhutab soodsa keskkonna loomist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arenguks ja konkurentsivõime suurendamiseks. Koostöö hõlmab ettevõtjate kokkupuuteid, ühisinvesteeringuid, teabevahetust VKEde asutamise ja erinevate kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste tootmises koos rakendamise kontseptsiooni Tööstus 4.0 kohta ning vastutustundlike äritavade edendamist. Artikkel 7.3 – Äritegevus ja inimõigused kinnitab ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning OECD suunised. Artikkel 7.4 – Toorained rõhutab läbipaistva ja turupõhise lähenemise tähtsust investeeringute soodustamisel toorainete tootmises ja kaubanduses. Koostöö eesmärk on kaubandustõkete kõrvaldamine, turu läbipaistvuse suurendamine ja kestliku arengu toetamine. Artikkel 7.5 – Statistika sätestab koostöö statistika valdkonnas, sh parimate tavade jagamise, statistikameetodite ühtlustamise ja ametliku statistika koostamise. Artikkel 7.6 – Transport käsitleb koostööd transpordipoliitika valdkondades, et parandada kaupade ja reisijate liikumist, suurendada ohutust ja turvalisust, edendada keskkonnakaitset ning tõhustada transpordisüsteeme. Koostöö hõlmab teabevahetust, lennundussuhete tugevdamist, meretranspordi ja logistikavõrkude arendamist ning piiriüleste elektrooniliste teabevoogude edendamist.
8. peatükk – „Haridus, kultuur ja sotsiaalküsimused“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd hariduse, kultuuri, tööhõive, sotsiaalsete küsimuste, tervise ja turismi valdkondades. See osa koosneb seitsmest artiklist (artiklid 8.1–8.7). Artikkel 8.1 – Haridus rõhutab koostööd kõrghariduse, tehnilise ja kutsehariduse tugevdamisel, üliõpilaste ja teadlaste liikuvuse suurendamisel ning kvalifikatsioonide ja õppeperioodide tunnustamise parandamisel. Artikkel 8.2 – Kultuur kinnitab koostööd ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (edaspidi UNESCO) raames kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks. Lepinguosalised toetavad kultuuri- ja loomesektorit, audiovisuaalmeediat ja digitaalse sisu loomist, kultuurivahetust ning kultuuridevahelist dialoogi. Kultuuri nähakse ka konfliktide ennetamise ja kestliku arengu edendamise vahendina. Artikkel 8.3 – Tööhõive ja sotsiaalküsimused seab keskmesse elatustaseme parandamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja inimväärse töö edendamise. Lepinguosalised kinnitavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) aluspõhimõtete ja põhiõiguste järgimist ning teevad koostööd tööhõive, töötervishoiu, tööohutuse ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Artikkel 8.4 – Eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused käsitleb kogemuste ja parimate tavade jagamist, et tulla toime automatiseerimise ja tehnoloogiliste muutuste mõjuga kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Artikkel 8.5 – Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kaasamine rõhutab koostööd vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Lepinguosalised tugevdavad sotsiaalkaitsesüsteeme, edendavad võrdset juurdepääsu, innovatsiooni ja solidaarsusmajandust. Artikkel 8.6 – Tervis keskendub rahvatervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Koostöö hõlmab teabevahetust, rahvusvaheliste tervishoiulepingute rakendamist ning vahetusi ja koolitusprogramme. Artikkel 8.7 – Turism sätestab koostöö turismi tasakaalustatud ja kestliku arendamise nimel. Lepinguosalised kaitsevad loodus- ja kultuuripärandit, edendavad vastutustundlikku turismi, oskuste ja pädevuste arendamist ning innovatsiooni turismisektoris, arvestades kestlikkuse põhimõtteid.
9. peatükk – „Teadusuuringud, innovatsioon ja digimajandus“ – keskendub koostööle teaduse, tehnoloogia ja digivaldkonnas See koosneb kahest artiklist (artiklid 9.1-9.2). Artikkel 9.1 – Teadusuuringud ja innovatsioon rõhutab teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd, et lahendada ülemaailmseid probleeme ja suurendada konkurentsivõimet. Lepinguosalised soodustavad teadlaste ja üliõpilaste liikuvust, juurdepääsu programmidele ja taristule ning intellektuaalomandi kaitset, edendades ühisprojekte ja teadmiste jagamist. Artikkel 9.2 – Digimajandus käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Koostöö hõlmab digipoliitika ja regulatsiooni arutelu, e-valitsuse ja e-identimise lahendusi, interneti turvalisust, koolide ühenduvust ning spetsialistide vahetust ja koolitust.
III osa – „Kaubandus ja investeeringud" jaguneb kolmekümne kaheks peatükiks.
1. peatükk – „Üldsätted ja institutsioonilised sätted" loob kõigi kaubandus- ja investeerimissätete jaoks üldraamistiku ning määrab selle rakendamiseks vajalikud institutsioonid. Peatükk jaguneb A ja B jaoks.
A jagu – "Üldsätted" koosneb 6 artiklist (artiklid 1.1-1.6). Artikkel 1.1 – Vabakaubanduspiirkonna loomine sätestab, et lepinguosalised loovad vabakaubanduspiirkonna kooskõlas WTO reeglitega (Tollide ja kaubanduse üldkokkuleppe (edaspidi GATT) 199413 art XXIV ja Teenustekaubanduse üldlepingu14 (edaspidi GATS) art V). Artikkel 1.2 – Eesmärgid loetleb partnerluslepingu kaubandus- ja investeerimisosa eesmärgid: kaubavahetuse laiendamine, tolli- ja mittetariifsete tõkete vähendamine, teenuskaubanduse liberaliseerimine, investeeringute soodustamine, riigihangete avamine, intellektuaalomandi kaitse, konkurentsi edendamine, kestlik areng ja tõhus vaidluste lahendamine. Artikkel 1.3 – Üldkohaldatavad mõisted sisaldab põhjalikku definitsioonide loetelu, mis täpsustab partnerluslepingu rakendamist. Mõisted hõlmavad WTO lepinguid, tolli- ja kaubandustermineid, teenuste ja investeeringutega seotud mõisteid, institutsioonide nimetusi, päritolureegleid, füüsiliste ja juriidiliste isikute määratlusi ning territoriaalset kohaldamisala. Artikkel 1.4 – seos WTO asutamislepinguga kinnitab, et lepinguosalised säilitavad ja täidavad WTO-st tulenevaid õigusi ja kohustusi. Artikkel 1.5 – Viited õigusnormidele ja muudele lepingutele selgitab, et viited õigusaktidele ja lepingutele hõlmavad ka nende muudatusi, lisasid ja seotud dokumente, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti. Artikkel 1.6 – Kohustuste täitmine nõuab, et lepinguosalised peavad tagama partnerluslepingu täitmise kõigil valitsemistasanditel. Õiguste ja kohustuste peatamine on lubatud ainult partnerluslepingu rikkumise korral ning kooskõlas vaidluste lahendamise peatükiga.
B jagu – „Institutsioonilised sätted" kirjeldab partnerluslepingu rakendamiseks loodud institutsioonide ülesehitust, volitusi ja koostöömehhanisme ning koosneb 5 artiklist (artiklid 1.7-1.11). Artikkel 1.7 – Ühisnõukogu eriülesanded määratleb ühisnõukogu koosseisu ja volitused kaubandus- ja investeerimisküsimustes. Ühisnõukogul on õigus muuta mitmeid partnerluslepingu lisasid ja peatükke (nt tariifide kaotamise ajakava, päritolureeglid, geograafilised tähised, vahekohtunike käitumisjuhend). Samuti võib ühisnõukogu anda siduvaid tõlgendusi, teha otsuseid ja võtta muid meetmeid partnerluslepingu eesmärkide saavutamiseks. Lepinguosalised peavad muudatused rakendama kokkulepitud tähtajaks. Artikkel 1.8 – Ühiskomitee eriülesanded kirjeldab ühiskomitee koosseisu ja ülesandeid. Ühiskomitee abistab ühisnõukogu, jälgib partnerluslepingu rakendamist, hindab tulemusi, ennetab ja lahendab erimeelsusi ning koordineerib allkomiteede tööd. Ühiskomiteel on õigus luua täiendavaid allkomiteesid, muuta nende ülesandeid, teha soovitusi ühisnõukogule ning võtta muid kokkulepitud meetmeid. Artikkel 1.9 – Lepingu III osa koordinaatorid näeb ette, et iga lepinguosaline määrab koordinaatori, kes vastutab teabevahetuse korraldamise, ühisnõukogu ja ühiskomitee kohtumiste ettevalmistamise ning nende otsuste täitmise jälgimise eest. Artikkel 1.10 – Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid loetleb partnerluslepingu alusel loodavad allkomiteed (nt kaubavahetus, põllumajandus, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed (edaspidi SPS-meetmed), tehnilised kaubandustõkked , teenused ja investeeringud, finantsteenused, riigihanked, intellektuaalomand, kestlik areng). Allkomiteed võivad anda soovitusi vastavalt partnerluslepingu sätetele ning nende tööle kohaldatakse partnerluslepingu IV osa menetlusnorme (vt all).Artikkel 1.11 – Suhted kodanikuühiskonnaga sätestab, et lepinguosalised kohtuvad vähemalt kord aastas sisenõuanderühmadega ning ühisnõukogu või ühiskomitee kaubanduskoosseis kutsub kokku kodanikuühiskonna foorumi, et arutada partnerluslepingu rakendamist ja pidada dialoogi sidusrühmadega.
2. peatükk – „Kaubavahetus" sätestab kaubavahetuse üldpõhimõtted, turulepääsu reeglid, tollimaksude kaotamise, impordi- ja ekspordimenetlused ning kaubandustõkete vältimise mehhanismid. Peatükk jaguneb 1 jaoks (A jagu, B jagu, C jagu ja D jagu).
A jagu – „Üldsätted" koosneb 15 artiklist (artiklid 2.1–2.15). Artikkel 2.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad mõisted, sh konsulaartehingud, ekspordi- ja impordilitsentsimise protseduurid ning viited WTO impordi litsentsimise lepingule. Artikkel 2.2 – Kohaldamisala näeb ette, et peatüki sätteid kohaldatakse lepinguosaliste vahelisele kaubavahetusele, kui partnerluslepingus ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 2.3 – Võrdne kohtlemine kinnitab GATT 1994 III artikli15 kohaldamise ja tagab, et iga lepinguosalise kaubad saavad vähemalt sama soodsa kohtlemise kui riigisisesed konkureerivad või asendatavad kaubad. Artikkel 2.4 – Tollimaksude kaotamine või vähendamine sätestab päritolustaatusega kaupade tollimaksude kaotamise või vähendamise vastavalt 2‑A lisale; keelab uute tollimaksude kehtestamise; võimaldab tariifse kohtlemise parandamist ühisnõukogu otsusega. Artikkel 2.5 – Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud keelab ekspordile kõrgemate maksude kehtestamise kui sisetarbimiseks mõeldud kaupadele; lubab tasusid üksnes artiklis 2.6 lubatud juhtudel. Artikkel 2.6 – Tasud ja formaalsused piirab impordi ja ekspordi tasude suuruse teenuse tegeliku maksumusega; keelab tollivormistustasud päritolustaatusega kaupadele; keelab konsulaartehingud. Artikkel 2.7 – Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad Kehtestab, et remondiks või muutmiseks ajutiselt eksporditud kaubad võivad naasta tollimaksuvabalt; sätestab tingimused ja erandid. Artikkel 2.8 – Taastoodetud kaubad määratleb taastoodetud kauba mõiste ning tagab neile samasuguse kohtlemise kui uutele kaupadele; lubab nõuda märgistust ja tehniliste nõuete täitmist; keelab taastoodetud kaupade käsitlemise kasutatud kaupadena. Artikkel 2.9 – Impordi- ja ekspordipiirangud keelab impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, välja arvatud juhul, kui need on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga16; viide inkorporeeritakse partnerluslepingusse. Artikkel 2.10 – Impordi litsentsimine nõuab impordi litsentsimise protseduuride kooskõla WTO reeglitega; sätestab teavitamiskohustuse ja läbipaistvuse nõuded. Artikkel 2.11 – Ekspordi litsentsimine sätestab ekspordilitsentside avaldamise, teavitamise ja läbipaistvuse nõuded; täpsustab avaldatava teabe sisu; ei kohusta litsentsi väljastama. Artikkel 2.12 – Tolliväärtuse määramine kinnitab lepinguosaliste kohustused WTO tolliväärtuse määramise partnerluslepingu alusel. Artikkel 2.13 – Kaupade ajutine import nõuab teatud kaupade (nt näidised, seadmed, sporditarbed, humanitaarkaubad) ajutist tollimaksuvaba importi; sätestab tingimused ja tagatised. Artikkel 2.14 – Koostöö viitab 2‑D lisale halduskoostöö kohta ning näeb ette impordistatistika iga-aastase vahetamise. Artikkel 2.15 – Kaubavahetuskomitee kirjeldab kaubavahetuskomitee ülesandeid: peatüki rakendamise järelevalve, kaubandustõkete käsitlemine, turulepääsu parandamise arutelu, harmoniseeritud süsteemi (edaspidi HS) muudatuste koordineerimine ja soovituste tegemine ühiskomiteele.
Selle jao juurde kuulub 4 lisa.
2‑A lisa – „Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestab lepinguosaliste tariifide kaotamise või vähendamise ajakava ning erandid. 2‑A lisa juurde kuuluvad liited 2‑A‑1 ja 2‑A‑2, mis koos moodustavad partnerluslepingu kaubanduse osa tuuma, sest just nendes tabelites on sätestatud, millistele tariifiridadele, millisel määral ja mis ajakava järgi lepinguosaliste tollimaksud kaovad või vähenevad. 2‑A lisa kirjeldab raamistikuna, millistele kaupadele ja millistele tariifidele vabakaubandusrežiimi kohaldatakse, kuidas on üles ehitatud tariifide kaotamise või vähendamise ajagraafik ning millised on võimalikud erandid. See lisa seob tariifikohustused partnerluslepingu vastavate sätetega (eriti artikliga 2.4) ja fikseerib, et nendele kaupadele ei tohi tulevikus kehtestada uusi või kõrgemaid tollimakse, välja arvatud partnerluslepingus endas ette nähtud erandjuhtudel. Oluline on ka see, et 2‑A lisa kaudu muutub vabakaubanduspiirkond kvantitatiivselt mõõdetavaks. Summaarselt liberaliseeritakse 2-A-lisa ajakava alusel täielikult üle 98,7 protsendi tariifiridadest ning see annab ettevõtjatele etteennustatava horisondi, millal konkreetsete toodete tollimaksud kaovad või märkimisväärselt vähenevad.
2‑A‑1 liide sisaldab EL-i üksikasjalikku tariifide kaotamise ajakava ning on üles ehitatud HS‑põhise tollitariifinimekirjana, kus iga tariifirea kohta on näidatud algtollimaks, liberaliseerimiskategooria (näiteks kohene nulltoll, järkjärguline kaotamine kolme, viie või pikema perioodi jooksul) ning vajaduse korral ka tariifikvoodid või jääktariifide säilimine. See liide näitab täpselt, millised Mehhiko päritolu kaubad saavad ELi turule kohe tollimaksuvabalt, millistel juhtudel väheneb toll etappide kaupa ja milliste sektorite puhul otsustas EL tundlikkuse tõttu pikema ülemineku või osalise kaitse säilitamise kasuks. Seetõttu on 2‑A‑1 liide keskse tähtsusega nii Mehhiko eksportijate kui ka ELi importijate jaoks, sest just sealt saab välja lugeda tegeliku turulepääsu taseme ELi turule konkreetses sektoris ja ajastada investeeringuid, tootmise ümberkorraldamist ning tarneahelate planeerimist. Samuti on see poliitikakujundajatele peamine allikas, et hinnata leppe mõju ELi majandusharudele ja tuvastada, millistele sektoritele on antud suurem üleminekus kaitse või vastupidi – kiirem liberaliseerimine.
2‑A‑2 liide sisaldab Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava EL päritolu kaupade suhtes. Ka siin on iga tariifirea kohta ära toodud algne tollimäär, liberaliseerimiskategooria ja üleminekuaeg, mis näitab, millised ELi kaubad saavad Mehhiko turule kohe nulltolliga, millistele rakendatakse järk‑järgulist vähendamist ning millised sektorid on Mehhiko jaoks tundlikud ja jäävad kas osalise tariifikaitse või eriliste erandite alla. Praktikas on see liide ELi eksportijatele sama oluline kui 2‑A‑1 Mehhiko eksportijatele, sest see määrab, kui kiiresti ja millises mahus avaneb Mehhiko turg konkreetsetele Euroopa toodetele ning millal tekib reaalne hinnaeelis kolmandate riikide konkurentide ees.
2‑B lisa – „Taastoodetud kaupade määratluse alt välja jäetud kaupade loetelu“ nimetab kaubad, mida ei käsitleta taastoodetuna ning seega ei saa nad taastoodetud kaupadele ette nähtud erirežiimi ega kohtlemist. Sellega tõmmatakse selge piir tõelise taastootmise – kus toode võetakse lahti, põhjalikult remonditakse, uuendatakse ja testitakse nii, et see vastab uue kauba funktsionaalsusele – ning lihtsamate toimingute vahele, mis on pigem tavaline remont, kasutatud kaupade edasimüük või väike värskendus. Nimekirja kaudu välditakse olukorda, kus partnerluslepingu soodustused – näiteks tollimaksude või muude piirangute osas – laienevad toodetele, mis ei kanna tegelikult taastootmisega seotud ressursitõhususe ja keskkonnahoiu lisandväärtust, vaid oleksid sisuliselt kasutatud või minimaalselt parandatud kaubad. Seeläbi saavad tolliasutused ühtse ja läbipaistva aluse, mille järgi klassifitseerida kaupu ja välistada valekasutus, samas kui ettevõtjad teavad täpselt, millised ärimudelid mahuvad taastootmise alla ja millised mitte, ning saavad vastavalt sellele tootmist ja turundust planeerida.
2‑C lisa – „Mehhiko erandid artiklist 2.9“ sätestab Mehhiko erandid impordi- ja ekspordipiirangute keelust ning loetleb juhtumid ja sektorid, kus Mehhiko võib hoolimata üldisest keelust säilitada või kehtestada teatud impordi‑ või ekspordipiiranguid. Partnerluslepingu 2. peatüki üldreegli kohaselt ei ole kvantitatiivsed impordi‑ ja ekspordikeelud või -piirangud lubatud, välja arvatud kooskõlas GATTi artikliga XI ja teiste WTO normidega. 2‑C lisa kaudu tehakse Mehhiko jaoks selgelt piiritletud erandid, mis võivad puudutada näiteks teatud strateegilisi tooraineid või tundlikke sektoreid. See lisa on tähtis poliitilise tasakaalu mõttes, sest võimaldab Mehhikol säilitada mõningaid riikliku julgeoleku, sotsiaalpoliitika või arengu seisukohalt tundlikke meetmeid, ilma et see õõnestaks partnerluslepingu üldist liberaliseerimise eesmärki või looks varjatud, piiramatu erandirežiimi. Ühtlasi annab 2‑C lisa ettevõtjatele ülevaate, milliseid impordi‑ või ekspordipiirangud Mehhiko võib säilida, nii et need riskid saab varakult arvesse võtta investeerimis‑ ja tarneahelaotsustes ning vajaduse korral tõstatada küsimusi partnerluslepingu komiteedes või vaidluste lahendamise raamistikus.
2‑D lisa – „Halduskoostöö erisätted“ reguleerib koostööd tariifse sooduskohtlemise kontrollimisel ja päritolureeglite rakendamisel. Lisa kirjeldab, kuidas tolli‑ ja muud pädevad asutused vahetavad teavet, teevad järelepärimisi ja korraldavad kontrollimenetlusi, kui tekib kahtlus, kas konkreetne kaup vastab soodustariifi tingimustele (näiteks päritolureeglitele) või kas esitatud dokumendid on ehtsad ja täielikud. 2‑D lisa aitab vältida pettusi ja soodustuste väärkasutust (näiteks kolmandate riikide kaupade esitamist EL–Mehhiko kaupadena) ning loob suurema õiguskindluse ettevõtjatele, sest kontrolli läbiviimise kord, tähtajad ja koostöökohustused on selgelt ja läbipaistvalt kirja pandud.
B jagu – „Kauplemine põllumajandustoodetega" - koosneb 5 artiklist (artiklid 2.16–2.20) ja käsitleb põllumajandustoodetega kauplemise reegleid, ekspordimeetmeid, tariifikvoote ning koostöömehhanisme. Artikkel 2.16 – Kohaldamisala sätestab, et jagu kohaldatakse kõikidele meetmetele, mida lepinguosaline võtab või säilitab seoses põllumajandustoodetega kauplemisega. Artikkel 2.17 – Koostöö mitmepoolsetel foorumitel nõuab, et lepinguosalised teeks WTO raames koostööd, et toetada reeglitel põhinevat kaubandussüsteemi, edendada põllumajandusläbirääkimisi ning käsitleda ekspordipiirangute mõju kriitilistele tarnetele. Artikkel 2.18 – Ekspordikonkurents keelab ekspordisubsiidiumid ja samaväärse mõjuga meetmed põllumajandustoodetele; kinnitab WTO Nairobi otsuse17 kohaldamist; näeb ette läbipaistvuse suurendamise ja teabevahetuse võimaluse kahtluste korral. Artikkel 2.19 – Tariifikvootide haldamine nõuab tariifikvootide läbipaistvat, objektiivset ja mittediskrimineerivat haldamist ning lepinguosaliste vahelist konsultatsioonimehhanismi koos kontaktpunktide määramisega. Artikkel 2.20 – Põllumajanduse allkomitee kirjeldab allkomitee ülesandeid: järelevalve, koostöö edendamine, kaubandustõkete käsitlemine, mõju hindamine, koordineerimine teiste organitega ning soovituste esitamine kaubavahetuskomiteele; komitee koguneb vähemalt kord aastas.
C jagu – "Kauplemine veini ja kangete alkohoolsete jookidega"- koosneb 9 artiklist (artiklid 2.21–2.29) ja reguleerib veini ja kangete alkohoolsete jookide tootmis-, märgistamis-, sertifitseerimis- ja kaubandusnõudeid ning koostööd selles valdkonnas. Artikkel 2.21 – Kohaldamisala määratleb, et jagu hõlmab HS rubriikides 2204, 2205 ja 2208 klassifitseeritud veine ja kangeid alkohoolseid jooke18. Artikkel 2.22 – Veinivalmistustavad sätestab vastastikuse tunnustamise põhimõtted lepinguosalite veinivalmistustavadele, tootemääratlustele ja lubatud lisanditele; võimaldab ühisnõukogul ajakohastada 2‑E lisa. Artikkel 2.23 – Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine keelab teatud kuupäevade märkimise nõuded, lubab lisamärgiseid, reguleerib tõlgete kasutamist, kaitseb geograafilisi nimetusi ning sätestab alkoholisisalduse märkimise lubatud vormid. Artikkel 2.24 – Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine piirab nõutavaid dokumente 2‑E lisa D osas sätestatuga; lubab võltsingute kontrolli; sätestab rahvusvaheliste analüüsimeetodite kasutamise; kehtestab erireeglid tekiila ja mezcali autentsussertifikaatidele; lubab ajutisi täiendavaid nõudeid avaliku korra kaitseks. Artikkel 2.25 – Kohaldatavad normid sätestab, et import ja turustamine toimub vastavalt importiva lepinguosalise õigusnormidele, kui partnerlusleping ei sätesta teisiti. Artikkel 2.26 – Üleminekumeetmed lubab enne partnerluslepingu jõustumist toodetud ja märgistatud tooteid turustada piiratud aja jooksul (hulgimüüjad/tootjad 2 aastat, jaemüüjad kuni varude lõppemiseni). Artikkel 2.27 – Teated nõuab teise lepinguosalise õigeaegset teavitamist kõigist õigusnormide muudatustest, mis mõjutavad veinide ja kangete alkohoolsete jookide kaubandust. Artikkel 2.28 – Koostöö veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise valdkonnas sätestab koostöö tootemääratluste, sertifitseerimise, märgistamise ja viinamarjasortide osas; nõuab pädevate asutuste määramist ja teabevahetust; rõhutab koostööd pettuste vastu võitlemisel. Artikkel 2.29 – Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee kirjeldab allkomitee ülesandeid: järelevalve, koostööfoorumi pakkumine, jao nõuetekohase toimimise tagamine ning soovituste ja otsuste ettevalmistamine ühisnõukogule.
C jaoga on seotud 2‑E lisa – „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ on seotud eelkõige artiklitega 2.22–2.24 (veinivalmistustavad, märgistamine, sertifitseerimine). Lisa sisaldab üksikasjalikke norme ja loetelusid: lubatud veinivalmistustavad, tehnilised standardid, märgistamis‑ ja sertifitseerimisnõuded, tunnustatud analüüsimeetodid ning erireeglid teatud Mehhiko jookidele nagu tekiila ja mezcal. Praktikas tagab see lisa, et veinide ja kangete alkohoolsete jookide kaubandus lepinguosaliste vahel toimib vastastikuse tunnustamise ja läbipaistvate tehniliste reeglite alusel, vähendades topeltkontrolle ja vaidlusi.
D jagu – "Mittetariifsed turulepääsukohustused muudes sektorites" koosneb 2 artiklist (artiklid 2.30–2.31) ja sätestab lepinguosaliste konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused valitud sektorites, mille detailid on esitatud eraldi lisades. Artikkel 2.30 – Ravimid sätestab, et mõlema lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas on koondatud 2‑F lisasse „Ravimid“. Artikkel 2.31 – Mootorsõidukid määrab, et mõlema lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused mootorsõidukite ning nende seadmete ja osade osas on esitatud 2‑G lisas „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“.
D jao juurde kuulub 2 lisa.
2‑F lisa – „Ravimid“ on seotud artikliga 2.30. Lisa koondab üksikasjalikud mittetariifsed turulepääsukohustused ravimite ja meditsiiniseadmete sektoris: heakskiitmise ja registreerimise kord, regulatiivsete protsesside läbipaistvus, standardite ja tehniliste nõuete kooskõlastamine või vastastikune tunnustamine ning kohustus vältida tarbetuid kaubandustõkkeid. See on oluline, sest ravimite puhul on tariifid tihti niigi madalad, kuid praktiline turulepääs sõltub just regulatiivsetest menetlustestsisaldab üksikasjalikke mittetariifseid turulepääsukohustusi ravimite ja meditsiiniseadmete sektoris, sh regulatiivsete protsesside läbipaistvust, heakskiitmise ja registreerimise korda, standardite ja tehniliste nõuete vastastikust tunnustamist või lähendamist, tarbetute kaubandustõkete vältimist.
2‑G lisa – „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“ on seotud artikliga 2.31 ja sisaldab sektoripõhiseid mittetariifseid kohustusi mootorsõidukite ja nende osade turulepääsu kohta, sh tehniliste standardite ja ohutusnõuete kooskõlastamist, testimis- ja sertifitseerimisprotseduuride lihtsustamist, regulatiivse koostöö mehhanisme, dubleerivate nõuete ja tehniliste tõkete vähendamist.
Liide 2‑G‑1 – „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ on seotud 2‑G lisaga ning täpsustab, milliste ELi vastavushindamisasutuste sertifikaate ja katsearuandeid Mehhiko automaatselt tunnustab. See vähendab vajadust topelttestimiseks Mehhiko turule eksportimisel ja on kriitiline kulude ning ajakulu vähendamiseks.
Liide 2‑G‑2 – „Täiendavad tunnistused ja katsearuanded“ on samuti 2‑G lisa juurde kuuluv liide, mis loetleb täiendavad sertifikaadid või raportid, mida lepinguosalised võivad vastastikku tunnustada või mille osas nähakse ette liikumine suurema tunnustamise või kooskõlastamise suunas. See on tähtis raamistik autotööstuse regulatiivse koostöö edasiseks süvendamiseks.
3. peatükk – "Päritolureeglid ja -menetlused" sätestab, millal kaupa käsitatakse päritolustaatusega kaubana ning millised menetlused ja tõendid on vajalikud tariifse sooduskohtlemise saamiseks. Peatükk jaguneb kolmeks – A jagu, B jagu ja C jagu.
A jagu – "Päritolureeglid" koosneb 15 artiklist (artiklid 3.1–3.15) ja määratleb, kuidas kaup saab päritolustaatuse ning milliseid tootmis-, töötlemis- ja tõendamisnõudeid tuleb täita. Artikkel 3.1 – Mõisted määratleb päritolureeglite rakendamiseks vajalikud põhimõisted (materjal, toode, eksportija, importija, päritolustaatusega materjal, saadetis jne). Artikkel 3.2 – Üldnõuded sätestab kolm peamist viisi, kuidas toode saab päritolustaatuse: täielikult saadud, toodetud ainult päritolumaterjalidest või toodetud vastavalt tootepõhistele reeglitele (3‑A lisa). Artikkel 3.3 – Päritolu kumulatsioon lubab lepinguosaliste vahel päritolu kumuleerida, st kasutada teise lepinguosalise päritolumaterjale oma päritolustaatuse saamiseks, kui tootmine ei ole minimaalne ega pettuse eesmärgil. Artikkel 3.4 – Täielikult saadud kaubad loetleb kaubad, mida käsitatakse täielikult saadud kaupadena (nt kaevandatud tooted, kasvatatud taimed, püütud kala, jäätmed, taaskasutusmaterjalid). Artikkel 3.5 – Lubatud kõrvalekalded võimaldab kuni 10% ulatuses kasutada päritolustaatuseta materjale, kui tootepõhised reeglid seda ei välista. Artikkel 3.6 – Ebapiisavad töötlustoimingud loetleb toimingud, mis ei anna päritolustaatust (nt lihtne pakendamine, sorteerimine, pesemine, segamine, lihtne kokkupanek). Artikkel 3.7 – Kvalifikatsiooniühik määrab, et päritolu hinnatakse iga toote kohta eraldi vastavalt HS klassifikatsioonile. Artikkel 3.8 – Arvestuslik eraldamine lubab segada päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale varudes, kasutades raamatupidamislikku arvestust, kui füüsiline eraldamine pole võimalik. Artikkel 3.9 – Tarvikud, varuosad ja tööriistad selgitab, et tavapärased tarvikud ja varuosad käsitatakse koos põhiseadmega ühe tootena. Artikkel 3.10 – Komplektid selgitab, et komplekt saab päritolustaatuse, kui kõik osad on päritolustaatusega või päritolustaatuseta osade väärtus ei ületa 15%. Artikkel 3.11 – Kõrvalised tegurid sätestab, et päritolu määramisel ei arvestata tootmises kasutatud abimaterjalide (energia, kütus, seadmed) päritolu. Artikkel 3.12 – Pakendid ja pakkematerjalid Jaemüügipakendit arvestatakse ainult juhul, kui tootepõhine reegel sisaldab väärtuse piiranguid; transpordipakendit ei arvestata kunagi. Artikkel 3.13 – Tagasitoodud kaup näeb ette, et kolmandasse riiki eksporditud ja tagasi toodud kaup kaotab päritolustaatuse, kui ei tõendata, et seda ei ole muudetud. Artikkel 3.14 – Mittemuutmise põhimõte sätestab, et kaup peab liikuma eksportijalt importijale muutmata kujul; lubatud on ainult ladustamine ja märgistamine tollijärelevalve all. Artikkel 3.15 – Näitused selgitab et näitusele saadetud ja pärast näitust imporditud päritolukaubad säilitavad päritolustaatuse, kui neid ei ole muudetud ega kasutatud muul eesmärgil.
B jagu – „Päritolumenetlused" koosneb 9 artiklist (artiklid 3.16–3.24) ja reguleerib päritolukinnituse koostamist, kontrollimist, säilitamist ja tariifse sooduskohtlemise taotlemist. Artikkel 3.16 – Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja päritolukinnitus sätestab, e importija saab sooduskohtlemist päritolukinnituse alusel, mille eksportija esitab kaubaarvel või äridokumendil. Artikkel 3.17 – Taotlus pärast importi lubab sooduskohtlemist taotleda kuni aasta jooksul pärast importi ja saada tagasi ülemäärased tollimaksud. Artikkel 3.18 – Päritolukinnituse koostamise tingimused sätestab, et päritolukinnituse võib koostada registreeritud eksportija; kinnitus võib olla käsitsi allkirjastatud või elektrooniline. Artikkel 3.19 – Päritolukinnituse kehtivus näeb ette, et kinnitus kehtib üks aasta ja võib katta ühe saadetise või mitu identset saadetist kuni 12 kuu jooksul. Artikkel 3.20 – Import osasaadetistena, selgitab, et lahtivõetud või kokkupanemata kaubad võivad saabuda osade kaupa ühe päritolukinnituse alusel. Artikkel 3.21 – Lahknevused ja väikesed vead lubab, et väikesed trükivead või lahknevused dokumentides ei muuda päritolukinnitust kehtetuks. Artikkel 3.22 – Dokumentide säilitamise nõuded kohustab importijat ja eksportijat säilitama päritoludokumente vähemalt 3 aastat. Artikkel 3.23 – Päritolukinnituse erandid lubab, et väikese väärtusega saadetised ja reisijate isiklik pagas võivad saada sooduskohtlemist ilma päritolukinnituseta. Artikkel 3.24 – Kauba päritolu kontrollimine ja halduskoostöö sätestab tolliasutuste koostöö, kontrollimenetlused ja teabevahetuse; kui eksportiv lepinguosaline ei vasta 10 kuu jooksul, võib importiv lepinguosaline sooduskohtlemisest keelduda.
C jagu – „Muud sätted" koosneb 6 artiklist (artiklid 3.27–3.32) ja sisaldab erisätteid päritolureeglite kohaldamise kohta Ceuta ja Melilla suhtes, Andorra ja San Marino käsitlemist, selgitavaid märkusi, üleminekukorda ning peatüki muutmise ja rakendamise mehhanisme. Artikkel 3.27 – Peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes selgitab, et Ceuta ja Melilla ei kuulu ELi „lepinguosalise“ mõiste alla, kuid lepinguosalised kohaldavad nende suhtes vastastikku sama tollikohtlemist; päritolureegleid kohaldatakse mutatis mutandis ning Hispaania toll vastutab peatüki rakendamise eest. Artikkel 3.28 – Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik sätestab, et Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupade sooduskohtlemine ja päritolu kindlaksmääramine toimub vastavalt 3‑C lisale. Artikkel 3.29 – Selgitavad märkused viitab, et päritolureeglite tõlgendamiseks ja rakendamiseks vajalikud selgitavad märkused on esitatud 3‑D lisas. Artikkel 3.30 – Üleminekusätted määrab, et kuni kolm aastat pärast partnerluslepingu jõustumist kohaldatakse üldlepingu päritolueeskirju nende kaupade suhtes, millele oli sooduskohtlemist juba taotletud; varasemad päritolutõendid ei kehti uute taotluste puhul; teel olevatele kaupadele saab sooduskohtlemist taotleda uute reeglite alusel. Artikkel 3.31 – Peatükki tehtud muudatused annab ühisnõukogule volituse muuta päritolureeglite peatükki ja selle lisasid (3‑A kuni 3‑D). Artikkel 3.32 – Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee viitab, et peatüki rakendamise eest vastutava allkomitee ülesanded on sätestatud artiklis 4.17.
3. peatükiga on seotud 4 lisa.
3‑A lisa – „Tootepõhised päritolureeglid“ on seotud 3. peatüki A jaoga, eriti artikliga 3.2. Lisa annab iga HS‑toote kohta konkreetse reegli, mille täitmisel toode loetakse partnerluslepingu mõttes „päritolustaatusega“ (näiteks teatud tasemeni kohalik lisandväärtus, tariifse klassifikatsiooni muutus, spetsiifilised töötlusoperatsioonid). See on päritolurežiimi keskne tehniline lisa, mille alusel otsustatakse, kas kaup saab soodustariifi või mitte.
3‑B lisa – „Päritolukinnituse tekst“ on seotud 3. peatüki B jaoga, eelkõige artiklitega 3.16 ja 3.18, mis käsitlevad päritolukinnitust ja selle koostamise tingimusi. Lisa sisaldab standardset sõnastust, mida eksportija kasutab arvel või muul dokumendil, et kinnitada kauba päritolu partnerluslepingu mõttes. See tagab, et päritolukinnitused on ühtsed ja tollid igas lepinguosalises saavad neid üheselt tõlgendada.
3‑C lisa – „Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik“ on seotud artikliga 3.28. Selles täpsustatakse, kuidas käsitletakse Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupu partnerluslepingu raames, millistel tingimustel saavad need kaubad soodustariifi ja kuidas mingeid erireegleid rakendatakse, arvestades, et need riigid ei ole ELi liikmed, kuid on ELiga erisuhetes. Lisa võimaldab säilitada tollitehnilise sidususe ning väldib lünki kaubavoo käsitlemisel läbi Andorra ja San Marino.
3‑D lisa – „Selgitavad märkused“ on seotud artikliga 3.29. See lisa sisaldab tehnilisi selgitusi ja näiteid, mis aitavad tõlgendada tootespetsiifilisi päritolureegleid, kumulatsiooni, kõrvalekaldeid, pakendamise ja abimaterjalide arvestamist jne. Selgitavad märkused on olulised, et tolliasutused ja ettevõtjad rakendaksid päritolureegleid ühtemoodi ning et vähendada vaidlusi ja õiguslikku ebakindlust.
4. peatükk – „Tolli ja kaubanduse lihtsustamine" kehtestab tolli- ja piirimenetluste hea juhtimise põhimõtted, mis toetuvad WTO kaubanduse lihtsustamise lepingule19, Maailma Tolliorganisatsiooni (edaspidi WCO) standarditele ja riskipõhisele kontrollile, et kiirendada kaubavooge ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. See koosneb 17 artiklist (artiklid 4.1–4.17). Artikkel 4.1 – Üldeesmärgid sätestab, et tolliõigus peab olema mittediskrimineeriv, tuginema WCO muudetud rahvusvahelisele lihtsustatud ja ühtlustatud tolliprotseduuride konventsioonile (Kyoto konventsioon)20, WCO turvalise ja lihtsustatud ülemaailmse kaubanduse raamistikule (edaspidi SAFE-raamistik) ja WCO andmemudelile ning tolliprotseduurid ei tohi olla kaubandust enam piiravad kui vajalik; samas kohustutakse läbivaatama ja lihtsustama nõudeid, vähendama ettevõtjate, sh VKEde kulusid ning tugevdama koostööd tolli haldussuutlikkuse ja kontrolli tõhustamiseks. Artikkel 4.2 – Läbipaistvus ja avaldamine nõuab regulaarseid konsultatsioone piiriasutuste ja kauplejate vahel ning kohustab iga lepinguosalist avaldama kiiresti ja internetis kõik tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud õigusnormid, tariifid, tasud, piirangud, karistused, kaebekorrad, tariifikvootide halduse, tolliasutuste tööajad ja teabekeskuste info; ettevõtjatele tuleb anda võimalus esitada märkusi uute või muudetavate üldkohaldatavate normide kohta, välja arvatud teatud erandjuhtudel. Artikkel 4.3 – Andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded kohustab minimeerima vorminõuete arvu ja keerukust, kujundama need kiire vabastamise toetamiseks ja ettevõtjate kulude vähendamiseks ning valima poliitikaeesmärkide saavutamisel kõige vähem kaubandust piirava alternatiivi; kogu territooriumil tuleb kohaldada ühtseid tolliprotseduure ja andmenõudeid, võimaldades samas riskijuhtimisest tulenevat diferentseerimist. Artikkel 4.4 – Automatiseerimine ja infotehnoloogia kasutamine nõuab infotehnoloogia kasutamist kauba vabastamise kiirendamiseks, elektrooniliste tollisüsteemide kättesaadavaks tegemist, tollideklaratsioonide elektroonilist esitamist ja automatiseeritud riskijuhtimist; lisaks tuleb võimaldada tollimaksude, maksude ja tasude elektroonilist tasumist. Artikkel 4.5 – Kauba vabastamine sätestab, et kaup tuleb vabastada nii kiiresti, kui see on vajalik tolli- ja muude kaubandusõiguse nõuete kontrolliks, võimaldades eelnevat elektroonilist andmete esitamist, vabastamist saabumiskohas ning vabastamist enne lõplikku maksusummade kindlaksmääramist sobiva tagatise alusel; samuti võib kehtestada täiendavaid lihtsustusi usaldusväärsetele ettevõtjatele. Artikkel 4.6 – Riskijuhtimine kohustab rajama tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, mis keskendub kõrge riskiga saadetistele ja kiirendab madala riskiga saadetiste vabastamist, vältides meelevaldset diskrimineerimist ja varjatud kaubanduspiiranguid; riskihindamine peab tuginema asjakohastel valikukriteeriumidel ning süsteemi tuleb regulaarselt üle vaadata ja ajakohastada. Artikkel 4.7 – Eelotsused defineerib siduva eelotsuse kontseptsiooni (tariifne klassifitseerimine, päritolu ja muud kokkuleppelised küsimused), mis antakse enne kauba importi taotleja esitatud teabe alusel ning kehtib vähemalt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui alusnormid või asjaolud muutuvad; lepinguosaline peab eelotsuse andmisest keeldumist või tühistamist põhjendama ning eelotsuste andmise tingimused, tähtajad ja kehtivusperioodi avaldama. Artikkel 4.8 – Volitatud ettevõtjad kohustab looma SAFE-raamistikuga kooskõlas volitatud ettevõtjate programmi, mille kriteeriumid on avalikud, mitte-diskrimineerivad ja võimaldavad ka VKEde osalemist; volitatud ettevõtjatele nähakse ette erisoodustused tollis ning lepinguosalised teevad koostööd programmide vastastikuseks tunnustamiseks, kui kriteeriumid ja hüved on samaväärsed. Artikkel 4.9 – Läbivaatamine ja edasikaebamine nõuab tõhusaid, kiireid, mittediskrimineerivaid ja kättesaadavaid kaebemenetlusi tolliotsuste vaidlustamiseks; isikul peab olema võimalik taotleda otsuse halduslikku läbivaatamist kõrgema või sõltumatu organi poolt ja/või kohtulikku kontrolli ning otsused tuleb põhjendada nii, et kaebus oleks võimalik, sh olukorras, kus taotlust tähtajaks ei lahendata. Artikkel 4.10 – Karistused kohustab kehtestama tollirikkumiste eest proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad karistused, mis määratakse ainult õiguslikult vastutavatele isikutele ja mille määramisel arvestatakse rikkumise ulatust ja raskust; tuleb vältida soodustusi ja huvide konflikti, arvesse võib võtta vabatahtlikku eneseteavitust ning karistus koos rikkumise kirjelduse ja õigusliku alusega tuleb esitada kirjalikult kindla aegumistähtaja raames. Artikkel 4.11 – Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi sätestab laiapõhjalise koostöö tollialastes küsimustes, sh teabevahetuse seaduste ja protseduuride kohta, tarneahela turvalisuse, volitatud ettevõtjate programmide, transiidi ja ümberlaadimise, riskijuhtimise miinimumstandardite ja andmenõuete ühtlustamise osas; vastastikune haldusabi osutatakse eraldi lisas sätestatud korra järgi, järgides konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse norme. Artikkel 4.12 – Ühtne kontaktpunkt näeb ette püüdluse luua või säilitada ühtse kontaktpunkti (single window) süsteemid, mis võimaldavad ühtset elektroonilist andmete esitamist impordi, ekspordi ja transiidi jaoks, ning soodustab koostööd nende süsteemide koostalitlusvõime ja ühtlustamise tagamiseks, sh kogemuste vahetamist arenduse ja kasutuselevõtu käigus. Artikkel 4.13 – Transiit ja ümberlaadimine kohustab hõlbustama ja tõhusalt kontrollima transiitliiklust ja ümberlaadimist, edendama piirkondlikke transiidisüsteeme, tagama asjaomaste ametiasutuste koostöö ning lubama importimiseks ette nähtud kaupa liigutada tollikontrolli all sisenemistollist teise tolliasutusse, kus see vabastatakse või vormistatakse. Artikkel 4.14 – Tollivormistusjärgne audit nõuab, et kauba kiire vabastamise toetamiseks kasutataks tollivormistusjärgseid auditeid vastavuse kontrolliks; auditid peavad olema riskipõhised ja läbipaistvad, audiitavat teavitatakse tulemustest ning neid tulemusi võib kasutada haldus- või kohtumenetlustes ning riskijuhtimise täiustamisel. Artikkel 4.15 – Tollimaaklerid sätestab, et tollimaaklerite kasutamine ei tohi olla kohustuslik, et meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta tuleb avalikustada ning litsentsimise reeglid peavad olema läbipaistvad ja objektiivsed, vältides põhjendamatut turulepääsu piirangut. Artikkel 4.16 – Eksportkauba eelinspekteerimine keelab nõuda tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega seotud kohustuslikku eelinspekteerimist kooskõlas WTO eelinspekteerimise lepinguga21, vähendades seeläbi ekspordimenetluste lisakoormust. Artikkel 4.17 – Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee kirjeldab allkomitee rolli 4. peatüki ja 3. peatüki („Päritolureeglid ja -menetlused") rakendamise järelevalves; allkomitee annab aru ühiskomiteele, teeb soovitusi päritolureeglite muutmise ja rakendamise kohta, toimib foorumina tolli-, päritolu- ja halduskoostöö küsimuste arutamiseks ning võib ette valmistada ühisnõukogu otsuseid, sh volitatud ettevõtjate programmide vastastikuse tunnustamise ja ühiste tollialgatusi käsitlevad otsused.
V peatükk – „Kaubanduse kaitsemeetmed" jaguneb A, B ja C jaoks, hõlmates dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid, üldisi kaitsemeetmeid ning põhjalikku kahepoolsete kaitsemeetmete raamistikku koos menetlusnormidega.
A jagu – „Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed“ koosneb viiest artiklist (artiklid 5.1–5.5). Artikkel 5.1 – Üldsätted kinnitab lepinguosaliste WTO-st tulenevaid õigusi ja kohustusi GATT 1994 VI artikli, dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel ning täpsustab, et ajutiste ja lõplike meetmete puhul määratakse kauba päritolu kindlaks mittesooduspäritolureeglite järgi. Artikkel 5.2 – Läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus nõuab, et dumpinguvastased ja tasakaalustavad uurimised ning meetmed viiakse läbi õiglaselt ja läbipaistvalt, huvitatud isikuid teavitatakse menetluse varases etapis olulistest asjaoludest ning kõigile antakse põhjendamatute viivitusteta täielik võimalus oma huve kaitsta, kasutades WTO lepingutes sätestatud huvitatud isikute mõistet. Artikkel 5.3 – Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine jätab dumpingumarginaalile või subsiidiumisummale vastava või sellest väiksema maksu taseme määramise importiva lepinguosalise asutustele vastavalt siseriiklikule õigusele. Artikkel 5.4 – Lõpliku otsuse tegemine sätestab, et lõpliku otsuse tegemisel arvestatakse kõigi lepinguosalise õiguse kohaselt huvitatud isikutena käsitatavate isikute nõuetekohaselt esitatud teavet. Artikkel 5.5 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab 31. peatüki „Vaidluste lahendamine” kohaldamise käesoleva jao tõlgendamise või kohaldamise suhtes.
B jagu – „Üldised kaitsemeetmed“ sisaldab kolme artiklit (artiklid 5.6–5.8). Artikkel 5.6 – Üldsätted kinnitab WTO kaitsesüsteemi kohaldamist, säilitades lepinguosaliste õigused ja kohustused GATT 1994 XIX artikli, põllumajanduslepingu artikli 5 ja kaitsemeetmete lepingu alusel. Artikkel 5.7 – Läbipaistvus nõuab, et üldiste kaitsemeetmete uurimise algatamist või meetmete kehtestamist kavatsev lepinguosaline jagaks teise lepinguosalise olulise huvi korral taotluse alusel viivitamata kirjalikult kogu asjakohase teabe, püüaks meetmeid kujundada kahepoolset kaubandust võimalikult vähe kahjustavalt ning annaks enne lõpliku meetme võtmist võimaluse kahepoolseteks konsultatsioonideks; olulist huvi on eeldatakse, kui lepinguosaline on viimase kolme aasta jooksul viie suurima tarnija seas. Artikkel 5.8 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et 31. peatüki vaidluste lahendamist ei saa kasutada nende B jao sätete puhul, mis viitavad WTO asutamislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele.
C jagu – „Kahepoolsed kaitsemeetmed“ sisaldab üldsätteid ja menetlusnorme ning koosneb 14 artiklist (artiklid 5.9–5.22). C.1 alajagu – Üldsätted algab artikliga 5.9 – Mõisted, mis määratleb „pädeva uurimisasutuse“ (ELis komisjon, Mehhikos majandusministeeriumi rahvusvahelise kaubandustegevuse üksus), „omamaised tootmisharud“, „samasuguse“ ja „otseselt konkureeriva“ toote, „olulise kahju“, „olulise kahju ohu“ ning „üleminekuperioodi“ (10 aastat alates partnerluslepingu jõustumisest või pikem tariifide kaotamise periood pluss 3 aastat). Artikkel 5.10 – Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine võimaldab lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi olulise suurenemise ja sellest tuleneva või ähvardava olulise kahju korral peatada asjaomase toote tollimaksu edasise vähendamise või tõsta maksumäära kuni WTO-s kinnitatud kõige soodsama kohtlemise tasemeni (edaspidi MFN-tase ehk Most‑Favoured‑Nation), samas välistatakse tariifikvoodid ja koguselised piirangud kahepoolse kaitsemeetme vormina. Artikkel 5.11 – Tingimused ja piirangud seab piirid: meedet võib kohaldada üksnes vajalikus ulatuses ja ajavahemikuks, põhimõtteliselt kuni kaheks aastaks, erandina kuni kolmeks aastaks, ainult partnerluslepingu alusel sooduskohtlemist saavate päritolustaatusega kaupade suhtes ning pikema kui üheaastase meetme puhul tuleb seda järk-järgult liberaliseerida; pärast meetme lõppu taastub tariifimäär tasemele, mis oleks kehtinud partnerluslepingu kohase vähendamise ajakava järgi. Artikkel 5.12 – Ajutised meetmed lubab kriitilises olukorras kuni 200 päevaks ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid enne täiemahulise C.2 alajao menetluse lõpuleviimist, kui on selged tõendid impordi suurenemise ja kahju või ohustava kahju kohta; juhul kui lõplikku meedet ei kehtestata, tuleb suurendatud tollimaks viivitamata tagastada ning ajutise meetme kestus arvestatakse üldise maksimaalse kestuse sisse, teist lepinguosalist tuleb viivitamata teavitada ja küsimus ühiskomiteele esitada. Artikkel 5.13 – Kahjuhüvitis ja kontsessioonide peatamine sätestab, et meedet kohaldav lepinguosaline peab konsulteerima kaubandusliberaliseeriva hüvitise üle; kui 30 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, võib mõjutatud lepinguosaline kuni 90 päeva möödudes peatada samaväärse kaubandusmõjuga kontsessioonid, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, ning hüvitise maksmise ja kontsessioonide peatamise õigus lõpeb meetme lõpetamisel. Artikkel 5.14 – Kaitsemeetmete kasutamine ja aja möödumine meetmete vahel keelab sama toote suhtes uue kahepoolse kaitsemeetme enne ajavahemiku möödumist, mis võrdub poolega eelmise meetme kestusest, ning välistab samaaegse kahepoolse kaitsemeetme (sh ajutise) ja WTO üldise kaitsemeetme rakendamise sama toote suhtes samal perioodil. Artikkel 5.15 – Äärepoolseimad piirkonnad lubab EL-l erandkorras kehtestada Mehhiko päritolustaatusega kaupade suhtes kaitsemeetmeid, mis kehtivad üksnes ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas, kui import põhjustab või ähvardab põhjustada nende piirkondade majandusolukorra tõsist halvenemist; selliste meetmete suhtes kohaldatakse C jao reegleid, neid saab kohaldada ainult sooduskohtlemist saavate päritolukaupade suhtes ning „tõsine halvenemine“ määratakse objektiivsete tegurite, eelkõige impordimahu kasvu ja selle mõju müügile, tootmisele, finantsseisule ja tööhõivele, alusel.
C.2 alajagu – „Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetlusnormid“ algab artikliga 5.16 – Kohaldatav õigus, mis sätestab, et pädev uurimisasutus järgib käesoleva alajao sätteid ja kasutab muus osas siseriiklikku õigust, tingimusel et see on C jaoga kooskõlas. Artikkel 5.17 – Kaitsemeetmete menetluse algatamine reguleerib menetluse algatamist omamaise tootmisharu kirjaliku taotluse või erandjuhtudel omal algatusel, nõudes toetust vähemalt üle 50% toetust või vastuseisu väljendanud tootjate kogutoodangust, minimaalselt 25% kogu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete riiklikust toodangust ning läbipaistvat algatamisteadet ametlikus väljaandes koos kauba kirjelduse, ajagraafiku ja ärakuulamisvõimalustega. Artikkel 5.18 – Uurimine sätestab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid võib rakendada ainult pärast pädeva uurimisasutuse uurimist, mis hõlmab huvitatud isikute avalikku teavitamist ja võimalust esitada tõendeid avalikel istungitel või muul viisil, ning iga uurimine tuleb lõpetada hiljemalt ühe aasta jooksul algatamisest. Artikkel 5.19 – Olulise kahju olemasolu või selle ohu tuvastamine ja põhjuslik seos nõuab põhjalikku hindamist kõigi asjakohaste objektiivsete tegurite kohta (impordimahu kasv, turuosa, müük, tootmine, tootlikkus, võimsuse kasutus, kasumlikkus ja tööhõive), ning selget põhjuslikku seost suurenenud impordi ja olulise kahju, selle ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise vahel; muud tegurid ei tohi ekslikult omistada impordile. Artikkel 5.20 – Istungid kohustab korraldama mõistliku etteteatamisega avaliku istungi, et huvitatud isikud saaksid tõendeid ja seisukohti esitada, või ELi puhul võimaldama isikuid ära kuulata nende taotlusel, kui nad põhjendavad, miks suuline ärakuulamine on eriti oluline. Artikkel 5.21 – Konfidentsiaalne teave sätestab, et oma olemuselt konfidentsiaalset või sellisena esitatud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena, see avalikustatakse vaid esitaja loal ning seda tuleb võimaluse korral täiendada piisavalt informatiivse mittekonfidentsiaalse kokkuvõttega; põhjendamata konfidentsiaalsusnõude korral võib asutus teabe arvestamata jätta, kui selle õigsust ei kinnitata muudest allikatest. Artikkel 5.22 – Vastuvõtmine, teatamine, konsulteerimine ja avaldamine kehtestab detailse teavitamis- ja konsultatsioonikohustuse: enne kahepoolse kaitsemeetme võtmist tuleb küsimus esitada ühiskomiteele, teisele lepinguosalisele edastada uurimise ja kavandatava meetme kohta põhjalik info, teavitada kirjalikult kõigist menetlusetappidest (algatamine, ajutised meetmed, kahju tuvastamine, meetme kohaldamine, pikendamine või muutmine), anda võimalus konsultatsioonideks ning avaldada ametlikus väljaandes põhjendatud järeldused, käsitledes konfidentsiaalset teavet kooskõlas artikliga 5.21
6. peatükk – „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ reguleerib lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, millega kaitstakse inimeste, loomade ja taimede tervist, tagades samal ajal, et sellised nõuded ei muutu põhjendamatuteks kaubandustõketeks ning toetavad rahvusvaheliste standardite kasutamist ja läbipaistvat teabevahetust. Peatükiga luuakse selge raamistik riskihindamiseks, samaväärsuse tunnustamiseks, impordikontrolliks, sertifitseerimiseks, audititeks ja koostööks, vähendades kaubandusvaidluste riski ning lihtsustades turulepääsu mõlema lepinguosalise jaoks. Peatükk koosneb 21 artiklist (artiklid 6.1–6.21). Artikkel 6.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatava terminoloogia, sh pädev asutus, erakorraline meede ja WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteele ning viidatakse SPS-lepingule ja teistele olulistele valdkondlikele rahvusvahelistele kokkulepetele. Artikkel 6.2 – Eesmärgid sätestab nende meetmete eesmärgina kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist, vältida põhjendamatuid kaubandustõkkeid, suurendada läbipaistvust ning toetada rahvusvaheliste standardite rakendamist. Artikkel 6.3 – Kohaldamisala kinnitab, et peatükk hõlmab kõiki SPS‑meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust. Artikkel 6.4 – Seos SPS-lepinguga kinnitab lepinguosaliste õigusi ja kohustusi vastavalt WTO SPS-lepingule22 ning selgitab, et käesolev peatükk seda raamistikku täpsustab, mitte ei asenda. Artikkel 6.5 – Rakendamiseks vajalikud vahendid kohustab kumbagi lepinguosalist kasutama peatüki tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke õiguslikke, halduslikke ja tehnilisi vahendeid. Artikkel 6.6 – Samaväärsus sätestab, et importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise meetmeid samaväärsetena, kui need tagavad vajaliku kaitsetaseme, ning kirjeldab samaväärsuse hindamise, teavitamise, muutmise ja jätkuva tunnustamise korda.Artikkel 6.7 – Riskihindamine näeb ette, et SPS‑meetmed peavad põhinema teaduslikel põhimõtetel ja rahvusvahelistel standarditel, lubab ajutisi meetmeid ebapiisava tõendusmaterjali korral ning kehtestab nõuded mitte‑diskrimineerimisele ja kaubandust vähem piiravate lahenduste valikule. Artikkel 6.8 – Piirkondlikud tingimused nõuab meetmete kohandamist kahjuri‑ ja taudisituatsioonile, kahjuri- ja taudivabade ning vähese levikuga alade tunnustamist, tsoonideks jaotamist ning loomade ja taimede tervisestaatuse määramist rahvusvaheliste standardite alusel. Artikkel 6.9 – Läbipaistvus kohustab varakult teatama uutest meetmetest, andma vähemalt 60 päeva märkusteks, avaldama meetmeid eelistatult elektrooniliselt ning vahetama süsteemselt teavet impordinõuete ja riskide kohta. Artikkel 6.10 – Kaubanduse lihtsustamine reguleerib heakskiitmismenetlusi, nõudes nende kiiret, mittediskrimineerivat ja mitte dubleerivat korraldust, riskihindamiste mõistlikke tähtaegu ning taimetervise erireegleid (reguleeritud kahjurite loetelud, minimaalsed impordinõuded). Artikkel 6.11 – Auditid annab importivale lepinguosalisele õiguse auditeerida eksportiva lepinguosalise kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme, sätestab süsteemipõhise lähenemise, auditikava ette teatamise, aruandluse ja proportsionaalsed järgnevad meetmed. Artikkel 6.12 – Impordikontrollid nõuab riskipõhiseid, kiireid ja mittediskrimineerivaid kontrolliprotseduure, selgituste andmist mittevastavuse korral, teabe jagamist laboritulemuste kohta ning keelab tasud, mis ületavad teenuse tegeliku maksumuse. Artikkel 6.13 – Sertifitseerimine seab nõude, et sertifikaadid põhinevad Codexi, IPPC ja WOAH23 standarditel, vähendavad kaubanduskoormust ning toetab sertifikaatide näidiste, elektroonilise sertifitseerimise ja turvaliste edastuskanalite kasutuselevõttu. Artikkel 6.14 – SPS-meetmete kohaldamine näeb ette meetmete kohaldamise teise lepinguosalise territooriumil ilma meelevaldse diskrimineerimiseta ning kehtestab tähtajad uute eksporditaotluste heakskiitmiseks, tuginedes artikli 6.10 korrale. Artikkel 6.15 – Liigsete kontrollimeetmete kaotamine paneb vastutuse eksportivale lepinguosalisele, võimaldab teatud tingimustel ettevõtteid eelkontrollita nimekirja lisada, lubab järel‑auditeid ja nimekirja muutmist ning välistab artikli kohaldamise taimedele ja taimsetele saadustele. Artikkel 6.16 – Erakorralised meetmed lubab mõjuvatel põhjustel ajutisi erakorralisi meetmeid, nõuab neist viivitamatut teavitamist, regulaarset läbivaatamist ning proportsionaalse lahenduse leidmist kaubandushäirete minimeerimiseks. Artikkel 6.17 – Koostöö kohustab uurima koostöö- ja teabevahetusvõimalusi SPS‑küsimustes, sh kaubanduse lihtsustamise algatusi ja mitmepoolsete foorumite tasandil tehtavat koostööd. Artikkel 6.18 – Teabevahetus võimaldab nõuda teavet peatüki rakendamisel tekkivate küsimuste kohta ning kohustab vastama mõistliku aja jooksul, arvestades konfidentsiaalsuse ja privaatsusnõuetega. Artikkel 6.19 – Konsultatsioonid annab õiguse taotleda konsultatsioone konkreetsete SPS‑ga seotud kaubandusprobleemide üle, seades 30‑päevase tähtaja konsultatsioonide alustamiseks ja rõhutades lahendusi, mis väldivad tarbetuid häireid. Artikkel 6.20 – Kontaktpunktid nõuab kontaktpunktide määramist peatüki rakendamiseks, nende kontaktandmete teatamist teisele lepinguosalisele ning muudatustest viivitamatut teavitamist. Artikkel 6.21 – SPS‑allkomitee kirjeldab allkomitee rolli foorumina, mis jälgib peatüki rakendamist, arutab rakendamisest tulenevaid probleeme, vahetab teavet ja võib luua töörühmi või algatada koostöö‑ ja tehnilise abi projekte.
6. peatükiga on seotud ka Lisa 6‑A – „Pädevad asutused“, mis sisaldab loetelu lepinguosaliste pädevatest asutustest, kellel on volitus SPS‑meetmeid kehtestada ja rakendada ning mis toimivad kontaktidena tehnilistes küsimustes.
7. peatükk – „Koostöö loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas“ reguleerib lepinguosaliste koostööd loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas ning koosneb viiest artiklist (7.1–7.5). Artikkel 7.1 – Eesmärgid seab peatüki eesmärgiks luua dialoogi- ja koostööraamistik loomade kaitse ja heaolu parandamiseks ning antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse tugevdamiseks, sh ühise arusaama kujundamine loomade heaolu standarditest. Artikkel 7.2 – Loomade heaolu selgitab, et loomad on aistimisvõimelised olendid, ning rõhutavad WOAHi loomade heaolu standardite tähtsust. Nad võivad nende standardite alusel otsustada oma teaduspõhiste meetmete taseme ning teevad rahvusvahelist koostööd ja teaduskoostööd loomade heaolu heade tavade arendamiseks. Artikkel 7.3 – Antimikroobikumiresistentsus tunnistab, et antimikroobikumiresistentsus on tõsine oht inimeste ja loomade tervisele ning et loomakasvatuses antimikroobikumide väärkasutus soodustab selle teket. Lepinguosalised vähendavad antimikroobikumide kasutamist loomakasvatuses, keelavad nende kasutamise kasvustimulaatoritena ning järgivad ja arendavad rahvusvahelisi juhiseid ning teevad koostööd mitmepoolsetel foorumitel terviseühtsuse põhimõttel. Artikkel 7.4 – Loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühm näeb ette töörühma loomise, mille ülesanne on vahetada teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas, et rakendada artikleid 7.2 ja 7.3. Töörühm võib teavet jagada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteega ning kutsuda konkreetsete tegevuste jaoks eksperte. Artikkel 7.5 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et peatüki 7 sätteid ei saa vaidlustada partnerluslepingu 31. peatükis ette nähtud vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu, st tegemist on koostöö-, mitte vaidlustamisaluse peatükiga.
8. peatükk – „Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine“ reguleerib lepinguosaliste suveräänset õigust oma energiasektorit, sh süsivesinikke ja elektrit, reguleerida ning koosneb ühest artiklist (8.1). Artikkel 8.1 – Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine, millega lepinguosalised kinnitavad vastastikust suveräänsust energiavarade üle, sh omandiõigust kõigile süsivesinikele aluspinnases ja õigust reguleerida energiasektorit oma õiguse ja demokraatlike protsesside alusel. EL tunnistab eraldi, et Mehhikol on suveräänne õigus reformida oma põhiseadust ja energiasektorit, omada otsest ja võõrandamatut omandiõigust kõigile süsivesinikele ning võtta vastu või säilitada mis tahes energiasektorit (süsivesinikud, elekter) puudutavaid meetmeid.
9. peatükk – „Tehnilised kaubandustõkked“ reguleerib tehnilisi kaubandustõkkeid, sh standardeid, tehnilisi norme, vastavushindamist ja regulatiivset koostööd, ning koosneb kaheteistkümnest artiklist (9.1–9.12). Artikkel 9.1 – Eesmärk seab eesmärgiks lihtsustada kaubavahetust lepinguosaliste vahel, vältides, tuvastades ja kõrvaldades tarbetuid tehnilisi kaubandustõkkeid ning suurendades läbipaistvust ja regulatiivset koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise vallas. Artikkel 9.2 – Kohaldamisala selgitab, et 9. peatüki sätteid kohaldatakse tehniliste standardite, normide ja vastavushindamismenetluste kohta, mis võivad mõjutada kaubandust, välja arvatud hankijate enda tehnilised kirjeldused ja 6. peatükis käsitletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed. Viited standarditele, normidele ja vastavushindamisele hõlmavad ka nende olulisi muudatusi. Artikkel 9.3 – Suhe tehniliste kaubandustõkete lepinguga inkorporeerib WTO tehniliste kaubandustõkete partnerluslepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa üldlepingusse (ja kaubanduse vahelepingusse), mille tulemusena kohaldatakse neid mutatis mutandis lepinguosaliste vahelistele suhetele. Artikkel 9.4 – Rahvusvahelised standardid, sätestab, et lepinguosalised kasutavad tehniliste normide alusena eelistatult asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, kui need on sobivad ja tõhusad õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Nad arvestavad WTO tehniliste kaubandustõkete komitee otsuseid ja soovitusi ning 9‑A lisas loetletud rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid; partnerluslepingu ühiskomitee võib 9‑A lisa loetelu ajakohastada. Artikkel 9.5 – Vastavushindamised kirjeldab erinevaid mehhanisme vastavushindamise (katsetamine, sertifitseerimine jne) tunnustamiseks, sh vabatahtlikud kokkulepped, vastastikuse tunnustamise kokkulepped, akrediteerimine ja tarnija vastavusdeklaratsioon. EL kohaldab tarnija vastavusdeklaratsiooni korda, Mehhiko tunnustab teatud tingimustel ELi vastavushindamisasutuste sertifikaate ning sätestatakse nõuded tasude läbipaistvusele, asutuste loetelude avaldamisele ja proportsionaalsetele menetlustele. Artikkel 9.6 – Läbipaistvus nõuab, et tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste eelnõud tehakse avalikult kättesaadavaks, võimaldatakse vähemalt 60 päeva kirjalike märkuste esitamiseks (v.a kiireloomulised juhtumid) ning tavapäraselt jäetakse vähemalt 6 kuud eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele. Lepinguosalised avaldavad ettepanekud, lõplikud tekstid, põhjendused ja (vajaduse korral) mõjuhinnangud veebis, samuti oma vastused saadud märkustele. Artikkel 9.7 – Tehnilised normid nõuab, et kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamist ja olemasolevate regulatiivsete ja mitteregulatiivsete alternatiivide kaalumist. Kui norm ei põhine rahvusvahelisel standardil, tuleb teise lepinguosalise taotlusel selgitada kõrvalekaldeid ja esitada teaduslikud või tehnilised põhjendused; normid vaadatakse perioodiliselt läbi, et neid rahvusvaheliste standarditega lähendada. Artikkel 9.8 – Regulatiivne koostöö tunnistab mitmesuguseid regulatiivse koostöö vorme, mis aitavad tehnilisi kaubandustõkkeid vähendada, ning võimaldab teha sektoripõhiseid ettepanekuid (info vahetamine, standardite ja vastavushindamismenetluste joondamine, tehniline abi). Lepinguosalised soodustavad koostööd standardite, akrediteerimise, metroloogia ja vastavushindamise organisatsioonide vahel, kuid ei ole kohustatud muutma oma siseriiklikke menetlusi ega saavutama kindlat regulatiivset tulemust. Artikkel 9.9 – Märgistamine ja etikettimine sätestab, et märgistamis- ja etikettimisnõuded on käsitatavad tehniliste normidena ning peavad olema kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu reeglitega. Kohustuslik märgistamine peab piirduma olulise teabega, vältima ebavajalikku eelheakskiitu, võimaldama mitut keelt, rahvusvahelisi sümboleid ning etikettimist pärast importi (teatud eranditega tervise, ohutuse ja geograafiliste tähiste puhul). Artikkel 9.10 – Teabevahetus ja arutelud annab võimaluse taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet käesoleva peatüki alla kuuluvate küsimuste kohta ning paluda arutelusid tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste üle, kui need võivad oluliselt mõjutada kaubandust. Arutelud toimuvad tavaliselt 60 päeva jooksul (või kiiremini kiireloomulistel juhtudel) ja eesmärk on saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Artikkel 9.11 – Kontaktpunktid nõuab, et kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, kes koordineerib tehniliste kaubandustõkete peatüki rakendamist ja koostööd. Kontaktpunktid korraldavad teabevahetust, käsitlevad teise lepinguosalise tõstatatud küsimusi, vahendavad arutelusid ning kaardistavad tehnilise abi vajadusi. Artikkel 9.12 – Tehniliste kaubandustõkete allkomitee näeb ette tehniliste kaubandustõkete allkomitee loomise, mis jälgib peatüki rakendamist, soodustab koostööd standardite, normide ja vastavushindamise täiustamisel, määrab prioriteetsed töövaldkonnad ning arutab WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames toimuvaid arenguid ja vajadusel võtab täiendavaid rakendusmeetmeid.
9. peatükiga on seotud Lisa 9‑A „Rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud standardid“, mis sisaldab loetelu rahvusvahelistest standardiorganisatsioonidest ja nende standarditest, mida peetakse asjakohasteks rahvusvahelisteks standarditeks tingimusel, et need on koostatud WTO tehniliste kaubandustõkete komitee põhimõtete kohaselt; lisa on ajakohastatav ühiskomitee otsusega.
10. peatükk – „Investeeringud“ – reguleerib lepinguosaliste vahelist investeerimisraamistikku, kehtestades konkreetsed sätted investeeringute kaitseks, liberaliseerimiseks ja investeerimisvaidluste lahendamiseks. Peatükk tagab õiguskindluse ja läbipaistvuse investoritele mõlemas piirkonnas, edendas piiriülest investeerimistegevust ja luues õiglased menetlused vaidluste lahendamiseks. Peatükk koosneb 55 artiklist, mis on grupeeritud viide jaotusesse: A jagu (Üldsätted), B jagu (Investeeringute liberaliseerimine), C jagu (Investeeringute kaitse), D jagu (Investeerimisvaidluste lahendamine) ja E jagu (Lõppsätted).
A jagu – „Üldsätted“ koosneb 4 artiklist (artiklid 10.1-10.4). Artikkel 10.1 – Mõisted määratleb peatüki keskse terminoloogia, sh partnerluslepinguga hõlmatud investeering, majandustegevus, ettevõte, investor, asutamine jpm. Artikkel 10.2 – Kohaldamisala näeb ette, et peatükki kohaldatakse lepinguosaliste keskvalitsuse, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning nende nimel tegutsevate isikute (riigiettevõtted, valitsuslikud asutused) meetmete suhtes. Välistatud on meetmed, mis on hõlmatud finantsteenuste peatükiga (18. peatükk). Artikkel 10.3 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab, et lepinguosalised tunnustavad oma suveräänset õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme avalikes huvides, sealhulgas rahvatervise, sotsiaalteenuste, hariduse, ohutuse, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse ja konkurentsi valdkondades. Artikkel 10.4 – Seos teiste peatükkidega näeb ette, et vastuolu korral 18. peatükiga (Finantsteenused) on ülimuslik finantsteenuste peatükk. Nõue esitada finantstagatist ei tee investeeringute peatükki automaatselt kohaldatavaks, kui tagatis ise on investeering.
B jagu – „Investeeringute liberaliseerimine“ koosneb artiklist (artiklid 10.5-10.12). Artikkel 10.5 – Kohaldamisala näeb ette, et liberaliseerimise jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad teise lepinguosalise investori ettevõtte asutamist või tehtud investeeringu toimimist. Välistatud on valitsuse ülesanded, riigihangud, audiovisuaalteenused, riigisisene merekabotaaž24 ja enamik lennuteenuseid. Artiklid 10.6–10.8 ei hõlma subsiidiume ja toetusi. Artikkel 10.6 – Turule pääs näeb ette, et sektorites, kus on võetud turule pääsu kohustused, ei või lepinguosaline kehtestada meetmeid, mis piiravad: ettevõtete arvu (kvoodid, monopolid, ainuõigused, majandusvajadustestid), tehingute või vara väärtust, toimingute või toodangu kogust, juriidilise isiku vormi nõudeid või tööjõu arvu. Need keelud tagavad avatud ja konkurentsivõimelise turukeskkonna. Artikkel 10.7 – Võrdne kohtlemine nõuab, et iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende investeeringuid vähemalt sama soodsalt kui oma investoreid ja nende investeeringuid (riigisisene režiim) nii asutamise kui ka tegevuse etapis. Mehhiko piirkondlikul tasandil ja EL liikmesriikide valitsuste tasandil on kohtlemine parim saadaolev vastava territooriumi piires. Artikkel 10.8 – Enamsoodustusrežiim näeb ette, et iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende investeeringuid vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi investoreid ja investeeringuid nii asutamise kui ka tegevuse etapis. Välistatud on tunnustamisega seotud kohtlemine (load, litsentsid, sertifikaadid) ja investeerimisvaidluste lahendamise kohtlemine. Artikkel 10.9 – Toimivusnõuded keelustab lepinguosalisel kehtestada ja jõustada nõudeid, mis nõuavad ekspordi teatud taset, omamaise sisu saavutamist, kohalike kaupade/teenuste kasutamist, impordi ja ekspordi sidumist, müügi piiramiseks sidumist ekspordi mahuga, tehnoloogia ülekandmist, tarnimist konkreetsele turule ega peakontori paigutamist või ekspordi piiramist. Samuti ei tohi lepinguosaline seada eelise andmist tingimuseks samadele nõuetele. Artikkel 10.10 – Kõrgem juhtkond ja juhatus näeb ette, et lepinguosaline ei või nõuda, et ettevõte nimetaks juhtivale positsioonile teatud kodakondsusega isikuid. Samuti ei tohi nõuda, et ettevõtte juhatus koosneks ainult lepinguosalise kodanikest või residentidest. Artikkel 10.11 – Vorminõuded lubab lepinguosalisel nõuda, et investor või tema investeering annaks investeeringu kohta tavapärast teavet ainult statistilistel või teavitamise eesmärkidel. Konfidentsiaalne teave peab olema kaitstud avalikustamise eest. Artikkel 10.12 – Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid näeb ette, millistel juhtudel selle jao sätted ei kuulu kohaldamisele.
C jagu – „Investeeringute kaitse“ koosneb 7 artiklist (artiklid 10.13-10.19). Artikkel 10.13 – Kohaldamisala näeb ette, et investeeringute kaitse jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad lepinguga hõlmatud investeeringuid või lepinguosalise investoreid seoses nende investeeringutega. Artikkel 10.14 – Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja meetmed näeb ette, et investeeringute kaitse jagu ei kohusta lepinguosalist muutma õigusraamistikku, isegi kui see mõjutab negatiivselt investeeringuid või kasumiotsuseid. Lepinguosaline võib lõpetada subsiidiumi andmise või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui otsuse on teinud pädev asutus, ilma et see kujutaks rikkumist. Artikkel 10.15 – Investorite ja investeeringute kohtlemine tagab, et iga lepinguosaline annab teise lepinguosalise investeeringutele ja investoritele õiglase ja võrdse kohtlemise ning täieliku kaitse ja turvalisuse. Õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust rikutakse, kui meede kujutab endast: kohtuliku arutamise mittevõimaldamist, nõuetekohase menetluse olulist rikkumist, ilmset omavoli (sh diskrimineerimine), ahistamist või võimu kuritarvitamist. Täieliku kaitse ja turvalisuse kohustust rikutakse, kui ei tagata füüsilist turvalisust. Artikkel 10.16 – Ülekanded lubab iga lepinguosalisel teha kõiki investeeringuga seotud ülekandeid vabalt ja viivitamata, sh sissemaksed kapitali, kasum, dividendid, intressid, tulud müügist või likvideerimisest, lepingulised maksed, töötasud ja kohtu otsuse põhjal tehtavad maksed. Artikkel 10.17 – Kahju hüvitamine tagab teise lepinguosalise investoritele, kelle investeeringud kannatavad kahju sõja, relvastatud konflikti, revolutsiooni, erakorralise seisukorra, massiliste rahutuste või muu sarnase sündmuse tõttu, vähemalt sama soodsa kohtlemise nagu oma või kolmanda riigi investoritele vara tagastamise, kahju hüvitamise või kompenseerimise osas. Piisav ja tõhus hüvitamine antakse, kui vara on rekvireeritud või hävitatud lepinguosalise relvajõudude või ametiasutuste poolt. Artikkel 10.18 – Sundvõõrandamine ja hüvitamine keelustab lepinguosalisel sundvõõrandada ja riigistada investeeringuid otse ja kaudselt, välja arvatud: avalikes huvides, mittediskrimineerival viisil, makstes kiiresti piisavat ja asjakohast hüvitist ning nõuetekohase menetluse kohaselt. Artikkel 10.19 – Õiguste üleminek näeb ette, et kui lepinguosaline või tema asutus teeb investeeringu suhtes makse garantii, kindlustuslepingu või muu hüvitusvormi alusel, tunnustab teine lepinguosaline investori õiguste üleminekut või ülekandmist sellele lepinguosalisele või asutusele.
D jagu – „Investeerimisvaidluste lahendamine“ - loob institutsionaliseeritud, läbipaistva ja täpselt reguleeritud investeerimisvaidluste lahendamise süsteemi, mis koosneb alalisest kohtust ja apellatsioonikohtust, ulatuslikest menetluslikest kaitsemehhanismidest, läbipaistvusnõuetest ja selgetest reeglitest nõuete esitamise, menetlemise, otsustamise ja täitmise kohta. See raamistik tagab tasakaalu investorite õiguste kaitse ja lepinguosaliste õiguse vahel reguleerida avalikes huvides. Jagu koosneb 31 artiklist (artiklid 10.20-10.51). Parema ülevaate saamiseks on need artiklid grupeeritud 6 temaatilisse rühma.
Mõisted, kohaldamisala ja eeltingimused (artiklid 10.20–10.22). Sellesse gruppi kuuluvad artiklid mis loovad investeerimisvaidluste lahendamise süsteemi aluspõhja, määratledes kasutatava terminoloogia, vaidluste sisulise ulatuse ja nõuded, mis tuleb täita enne nõude kohtule esitamist. Artikkel 10.20 selgitab keskseid mõisteid, nagu hageja, kostja, kohapealne ettevõte ja kolmanda isiku rahastamine, tagades, et menetluses kasutatav sõnastik on üheselt mõistetav. Artikkel 10.21 määrab kindlaks, milliste rikkumiste korral võib investor esitada nõude ning millised vaidlused jäävad süsteemi kohaldamisalast välja, sh erireeglid riigivõla restruktureerimise kohta. Artikkel 10.22 sätestab kohustusliku konsultatsioonietapi, mis peab toimuma enne vahekohtu poole pöördumist, ning kehtestab ranged tähtajad ja teavitamise nõuded, mille eesmärk on tagada, et vaidlused püütakse esmalt lahendada dialoogi teel ja et nõuded esitatakse õigeaegselt ja läbipaistvalt.
Vaidluste alternatiivsed lahendusviisid ja kostja määramine (artiklid 10.23–10.24). Selle artiklite grupi eesmärk on vähendada formaalsete vaidluste arvu, soodustada varajast lahendamist ja tagada menetluslik kindlus. Artikkel 10.23 käsitleb vahendust kui vabatahtlikku, paindlikku ja ajaliselt piiratud alternatiivset lahendusviisi, mis võimaldab lepinguosalistel jõuda kokkuleppele ilma formaalse vahekohtumenetluseta ning peatab samal ajal menetlustähtajad. Artikkel 10.24 reguleerib kostja ametlikku määramist juhtudel, kus vaidlus puudutab EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevusi, tagades, et enne nõude esitamist on selge, kas vastutavaks lepinguosaliseks on EL või liikmesriik.
Nõude esitamise tingimused ja menetluslikud piirangud (artiklid 10.25–10.29). Sellesse gruppi kuuluvad artiklid reguleeriva menetlusliku raamistikuga, mille eesmärk on tagada süsteemi terviklikkus, vältida paralleelseid või kuritarvituslikke menetlusi ning kehtestada selged reeglid nõude esitamiseks. Artikkel 10.25 sätestab tingimused, mille täitmine on eelduseks vahekohtule pöördumisele, sh loobumise paralleelsetest menetlustest ja nõude piiritlemise. Artikkel 10.26 kirjeldab nõude esitamist Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (edaspidi ICSID) või ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (UNCITRAL) eeskirjade alusel ning nõude esitamise formaalseid nõudeid. Artikkel 10.27 käsitleb samaaegseid menetlusi ja kohustab kohut tagama, et kattuvad või seotud menetlused ei tooks kaasa vastuolulisi otsuseid. Artikkel 10.28 kinnitab kostja nõusolekut vahekohtumenetluseks ning seob selle ICSID ja välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni nõuetega. Artikkel 10.29 nõuab kolmanda isiku rahastamise täielikku avalikustamist, et tagada läbipaistvus ja vältida varjatud huvide mõju. Selle grupi eesmärk on tagada, et vahekohtumenetlus algaks ainult selgelt määratletud, õiguspäraste ja menetluslikult korrektselt esitatud nõuete alusel.
Kohtu ja apellatsioonikohtu struktuuri sätestavad artiklid 10.30–10.32. Artikkel 10.30 sätestab alalise kohtu loomise, selle liikmete arvu, päritolu, ametiaja ja töökorralduse, rõhutades sõltumatust ja professionaalset kvalifikatsiooni. Artikkel 10.31 loob apellatsioonikohtu, mis tagab otsuste läbivaatamise võimaluse ning seeläbi süsteemi õiguskindluse ja järjepidevuse. Artikkel 10.32 kehtestab rangelt siduvad eetikanõuded, mis välistavad huvide konfliktid ja tagavad kohtu liikmete sõltumatuse. Selle grupi eesmärk on tagada, et investeerimisvaidlusi lahendaks professionaalne, sõltumatu ja institutsionaliseeritud organ, mis erineb varasemast ad hoc vahekohtumudelist.
Menetluse juhtimine, tõhusus ja läbipaistvus - artiklid 10.33–10.44 moodustavad kõige mahukama grupi, mis reguleerib menetluse kulgemist, kvaliteeti, läbipaistvust ja tõhusust. Artikkel 10.33 avab võimaluse tulevikus liituda mitmepoolse investeerimisvaidluste lahendamise mehhanismiga. Artikkel 10.34 määrab kohaldatava õiguse ja tõlgendamisreeglid. Artiklid 10.35–10.37 loovad mehhanismid põhjendamatute või kuritarvituslike nõuete varajaseks kõrvaldamiseks. Artikkel 10.38 tagab menetluse läbipaistvuse, muutes dokumendid ja istungid avalikuks, välja arvatud kaitstud teabe puhul. Artiklid 10.39–10.41 käsitlevad ajutisi meetmeid, hagist loobumist ja kulude tagamist, mis kõik toetavad menetluse tõhusust ja tasakaalustatud kuluriske. Artiklid 10.42–10.44 reguleerivad vaidluses mitteosaleva lepinguosalise rolli, amicus curiae esildisi ja ekspertide kasutamist, mis tugevdavad menetluse kvaliteeti ja võimaldavad laiemat sisendit. Selle grupi eesmärk on tagada, et menetlus oleks läbipaistev, tõhus, õiglane ja kuritarvituste eest kaitstud.
Otsused, hüvitised, apellatsioon ja täitmine - artiklid 10.45–10.51. Selle artiklitegrupi eesmärk on tagada, et investeerimisvaidlused lõpeks õiguskindlate, täidetavate ja läbipaistvate otsustega, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Artikkel 10.45 välistab topelthüvitised, keelates kostjal tugineda kindlustus- või garantiihüvitistele vastuväitena. Artikkel 10.46 piirab diplomaatilise kaitse kasutamist, kuni vahekohtuotsust ei ole täidetud. Artikkel 10.47 võimaldab nõuete liitmist, kui need on faktiliselt või õiguslikult seotud. Artikkel 10.48 kirjeldab kohtu otsuste liike, rõhutades, et lubatud on ainult rahaline hüvitis või vara tagastamine, mitte regulatiivsete meetmete tühistamine. Artikkel 10.49 sätestab apellatsioonimenetluse alused ja tähtajad. Artikkel 10.50 reguleerib otsuste täitmist, muutes need lepinguosaliste territooriumil siduvaks ja täidetavaks nagu riigisisesed kohtuotsused. Artikkel 10.51 käsitleb dokumentide ametlikku kättetoimetamist.
E jagu – „Lõppsätted“ koosneb 4 artiklist (artiklid 10.52-10.55) ja koondab sätteid, mis reguleerivad peatüki kohaldamist erijuhtudel, partnerluslepingu lõpetamist, suhet varasemate lepingutega ning institutsioonilist järelevalvet. Artikkel 10.52 – Eeliste andmisest keeldumine võimaldab lepinguosalisel jätta investeerimiskaitse eelised andmata investorile või investeeringule, mida kontrollib kolmanda riigi isik, kelle suhtes on kehtestatud tehingupiirangud või muud meetmed, sh rahvusvahelisi sanktsioone. Artikkel 10.53 – Lepingu lõpetamine tagab, et investeeringud, mis on tehtud enne partnerluslepingu lõpetamist, jäävad kaitse alla veel viieks aastaks. Tähtaega võib pikendada üks kord viie aasta võrra, tingimusel et lepinguosaliste vahel ei ole jõus ühtegi muud investeeringute kaitse lepingut. Artikkel 10.54 – Seos muude lepingutega sätestab, et partnerluslepingu jõustumisel asendab see EL liikmesriikide ja Mehhiko varasemad kahepoolsete investeeringute lepingud (edaspidi BIT) (loetletud 10-C lisas) ning peatab nende kohaldamise ajutise kohaldamise perioodil. Kui ajutine kohaldamine lõpetatakse ja partnerlusleping ei jõustu, lõpeb peatamine ja 10-C lisas loetletud kokkulepped jõustuvad alates ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäevast. Artikkel 10.55 – Teenuste ja investeeringute allkomitee näeb ette, et artikli 1.10 kohaselt moodustatud teenuste ja investeeringute allkomitee jälgib peatüki rakendamist, arutab tõlgendusküsimusi ja ettepanekuid ning valmistab ette otsuseid, mille ühisnõukogu võib peatüki alusel vastu võtta.
Peatükiga on seotud 5 lisa.
10-A lisa – „Sundvõõrandamine“ sisaldab juhiseid artikli 10.18 lõike 1 tõlgendamiseks seoses sundvõõrandamisega. Lisa selgitab, millal meetme või meetmete seeria kujutab endast kaudset sundvõõrandamist. Kaudne sundvõõrandamine toimub, kui meede või meetmete seeria väljendab investeeringu kontrolli või väärtuse olulist vähendamist ilma otsese omandiõiguse üleminekuta. Kaudse sundvõõrandamise kindlakstegemisel hinnatakse meetme majanduslikku mõju, meetme kestust, meetme eesmärki ja konteksti ning investori õiguspärast ootust. Pelgalt asjaolu, et meede vähendab investeeringu väärtust, ei tähenda iseenesest kaudset sundvõõrandamist. Mittediskrimineerivad regulatiivsed meetmed, mis on kujundatud ja kohaldatud avalikes huvides (rahvatervis, ohutus, keskkond), ei kujuta endast tavaliselt kaudset sundvõõrandamist.
10-B lisa – „Valitsemissektori võlg“ reguleerib lepinguosalise võla restruktureerimisega seotud nõuete esitamist. Lisa kohaldatakse nõuete suhtes, mis puudutavad lepinguosalise võla või võlakohustuse (võlakirjad, laenud, garantiid) restruktureermist. Selle eesmärk on takistada vähemusinvestoritel esitamast nõudeid võla restruktureerimise vastu, kui nad said võimaluse osaleda kollektiivses restruktureerimismehhanismis.
10-C lisa – „Lepingud, mis asendatakse selle lepinguga“ loetleb kõik EL liikmesriikide ja Mehhiko vahelised kahepoolsed investeeringute edendamise ja kaitse lepingud, mis kaotavad partnerluslepingu jõustumisel või ajutise kohaldamise korral kehtivuse ja asendatakse partnerluslepinguga. Lisa eesmärk on tagada õiguskindlus ja vältida normide kattumist ning tagada, et kõik lepinguosaliste investeeringualased suhted reguleeritakse ühtse lepinguga.
10-D lisa – „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“ sisaldab eetikanõudeid ja käitumisjuhendit kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate jaoks. Lisa määratleb sõltumatuse, erapooletuse, konfidentsiaalsuse, huvide konfliktide, avalikustamise ja vastutuse nõuded.
Liide 10-D-1 – „Avalikustamisavaldus“ sisaldab standardiseeritud vormi, mille iga vahekohtunik ja apellatsioonikohtu liige peab enne ametisse asumist ja seejärel regulaarselt täitma, deklareerides oma sõltumatuse, erapooletuse ning kõik tegelikud või potentsiaalsed huvide konfliktid (näiteks varasem või käimasolev esindamine, finantshuvid, perekondlikud või ärilised seosed menetlusosalistega).
10-E lisa – „Dokumentide kättetoimetamine“ määratleb konkreetsed kohad ja aadressid, kuhu konsultatsioonitaotlused, teated ja muud D jao kohaselt esitatavad dokumendid tuleb kättetoimetada. Lisa sisaldab EL ja selle liikmesriikide ning Mehhiko ametlikud kontaktandmed (aadressid, e-posti aadressid, faksid), kuhu investorid peavad dokumendid edastama.
11. peatükk – „Piiriülene teenustekaubandus“ käsitleb teenuste piiriülest osutamist lepinguosaliste vahel, st teenust, mis liigub üle piiri ilma teenuseosutaja füüsilise kohalolekuta, ning sätestab turulepääsu, võrdse kohtlemise, enamsoodustusrežiimi ja erandid. See koosneb 9 artiklist (artiklid 11.1-11.9). Artikkel 11.1 – Mõisted määratleb peamised mõisted nagu piiriülene teenus, ettevõte, valitsuse funktsioonide täitmisel osutatav teenus, lepinguosalise teenuseosutaja jt. Artikkel 11.2 – Kohaldamisala täpsustab, milliste meetmete suhtes peatükki kohaldatakse, sh tootmine, turustamine, kasutamine, finantstagatised ning loetleb välistused sh audiovisuaalteenused, suurem osa lennuteenustest ja subsiidiumid. Artikkel 11.3 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab lepinguosaliste regulatiivset autonoomiat, sh õigust reguleerida avalikes huvides nt rahvatervis, keskkonna, tarbijakaitsega seotud põhjustel. Artikkel 11.4 – Turulepääs keelab kvoodid ja majandusvajaduste testid teenuseosutajate arvu, tehingute väärtuse või teenuste mahu piiramiseks sektorites, kus turulepääsu kohustus on võetud. Artikkel 11.5 – Kohapealne esindatus keelab nõuda piiriülese teenuse eeltingimusena kohaliku esinduse või ettevõtte asutamist või residentuuri. Artikkel 11.6 – Võrdne kohtlemine nõuab riigisisest kohtlemist teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele (sh Mehhiko piirkondlikul tasandil ja EL liikmesriikide tasanditel). Artikkel 11.7 – Enamsoodustusrežiim nõuab vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu kolmandate riikide teenustele ja teenuseosutajatele, välja arvatud tunnustamisega seotud meetmed. Artikkel 11.8 – Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid sätestab, millised olemasolevad ja tulevased meetmed võivad kalduda kõrvale artiklitest 11.4–11.7 (I–III lisa ja Mehhiko viieaastane võimalus nimekirju täiendada). Artikkel 11.9 – Eeliste andmisest keeldumine võimaldab keelduda peatüki eelistest teenuseosutajale, keda kontrollib kolmanda riigi isik, kui kehtivad kolmandat riiki puudutavad piiravad meetmed, sh rahvusvahelised sanktsioonid.
Peatükiga on seotud I, II, III ja VII lisa.
I lisa – „Kehtivad Meetmed“ koondab nn kehtivate meetmete reservatsioonid, st loetelu lepinguosaliste kehtivatest õigusaktidest ja sektoritest, kus partnerluslepingus sätestatud kohustusi (näiteks võrdne kohtlemine, turulepääsu piirangute mittekasutamine) ei kohaldata täielikult. Selles lisas on sektori kaupa kirjeldatud, millise artikli (11. peatüki liberaliseerimiskohustused ning paralleelselt investeeringute peatüki art 10.12) suhtes erand kehtib, millist tüüpi kohustust piiratakse (riigisisene režiim, turulepääs, juhtkonna/juhatuse nõuded) ja millisel valitsemistasandil (EL, liikmesriigid, Mehhiko kesk‑ või piirkondlik tase).
II lisa – „Tulevased meetmed“ sisaldab nn tulevaste meetmete reservatsioone: siin deklareerivad lepinguosalised sektorid või tegevused, kus nad jätavad endale õiguse kehtestada või säilitada tulevikus meetmeid, mis ei pruugi vastata partnerluslepingu täisliberaliseerimise standardile. See seotakse otseselt 11. peatüki art 11.8, mis ütlevad, et loetletud sektorites võivad lepinguosalised ka edaspidi piirata näiteks välismaiste teenuseosutajate turulepääsu või kohtlemist, ilma et see kujutaks partnerluslepingu rikkumist. II lisa annab lepinguosalistele manööverdamisruumi tundlikes valdkondades (nt tervishoid, haridus, kultuuriteenused) ka tulevikus.
III lisa – „Turulepääsuga seotud kohustused“ selgitab, kuidas käsitletakse uusi teenuseid ja klassifitseerimist. Selles on tavaliselt viited teenuste klassifitseerimisstandarditele (nt CPC‑koodid) ning põhimõte, et kui tekib uus teenus, mida ei ole reservatsiooninimekirjas eraldi välja toodud, loetakse see üldjuhul liberaliseerituks samadel tingimustel kui vastav sektor või alamsektor, mille alla ta klassifitseerub. Seega on III lisa oluline, et partnerlusleping ei vananeks kiiresti tehnoloogia ja teenusärimudelite arenedes.
VII lisa – „Seisukoht uute teenuste kohta, mida ei ole liigitatud ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris (cpc)“ sätestab, et uued teenused, mida ÜRO 1991. aasta CPC25 ei kata, liigitatakse sisult kõige sarnasema olemasoleva teenuse alla ja neile kohaldatakse sama turulepääsurežiimi, et partnerlusleping ei jääks tehnoloogilise arengu suhtes ajale jalgu.
12. peatükk – „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
reguleerib ärilistel eesmärkidel liikuvate füüsiliste isikute (nt juhid, spetsialistid, lepingulised teenuseosutajad, lühiajalised ärikülastajad) ajutist sisenemist ja viibimist, toetades investeeringuid ja teenuste osutamist, kuid avamata üldist tööturgu. Peatükk koosneb 9 artiklist (artiklid 12.1 – 12.9). Artikkel 12.1 – Mõisted määratleb detailseid kategooriaid, sh ettevõtjad, investeerimisvisiidi isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad – juhid, spetsialistid, praktikandid –, investorid, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud. Artikkel 12.2 – Eesmärgid, kohaldamisala ja üldsätted rõhutab, et selle peatüki eesmärk on hõlbustada ärilise liikumise ajutist kohalolekut, välistades samal ajal tavapärast töörännet ja säilitades õiguse kontrollida sisenemist, kui see on vajalik piiride ja avaliku korra kaitseks. Artikkel 12.3 – Teistes peatükkides sätestatud kohustused „toob sisse“ investeeringute ja teenuste peatükkide (10. ja 11. ptk) kohtlemiskohustused konkreetsete liikumiskategooriate suhtes, ilma et see muudaks üldist sisserändepoliitikat. Artikkel 12.4 – Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja investorid sätestab nende kategooriate lubamise, kvoodikeelu, majandusvajaduse testide keelu ja maksimaalse viibimisaja ning pereliikmete kohtlemise 12‑A lisa alusel. Artikkel 12.5 – Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud kohustab lubama lühiajalisi ärikülastusi ilma kvootide ja majandusvajaduse testideta. Artikkel 12.6 – Lepingulised teenuseosutajad reguleerib nende ajutist kohalolekut vastavalt V lisale, keelates üldjuhul kvoodid ja majandusvajaduse testid. Artikkel 12.7 – Sõltumatud spetsialistid kohustab ELi lubama Mehhiko sõltumatuid spetsialiste samadel põhimõtetel nagu lepingulisi teenuseosutajaid (V lisa raamistikus). Artikkel 12.8 – Läbipaistvus nõuab üksikasjaliku teabe avaldamist viisade, lubade, tingimuste, tähtaegade, kaebekordade ja ülalpeetavate reeglite kohta. Artikkel 12.9 – Vaidluste lahendamine piirab 31. peatüki kasutamist üksikute sisenemis- ja viibimisotsuste vaidlustamiseks, v.a kui küsimus puudutab tavapärast praktikat.
Peatükiga on seotud 12‑A lisa ja lisad I–VI.
12‑A lisa – „Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmed“ reguleerib, millist kohtlemist saavad ettevõttesiseselt üle viidud töötajate pereliikmed lepinguosaliste vahel liikudes ning täpsustab artiklis 12.4 sätestatud „perekonna“ definitsiooni. Lisa alusel kohustub EL laiendama Mehhiko kodanikust ettevõttesisese üleviidava töötaja abikaasale ja alaealistele ülalpeetavatele lastele õiguse tema juurde ELi territooriumile siseneda ja ajutiselt elada samal perioodil, milleks töötajale on antud viibimisõigus, ning vastava elamis‑ või tööluba andma kooskõlas oma riigisiseste sadustega. Vastastikune põhimõte kehtib ka Mehhiko suunal, nii et Mehhiko peab lubama ELi ettevõttest Mehhikosse üle viidud töötaja perekonnal tema juurde minna ja seal viibida, tavaliselt ilma tööjõuturu testide või kvootide lisapiiranguteta, kui partnerluslepingus ei ole teisiti ette nähtud. 12‑A lisa toetab kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide mobiilsust, ühtlustab miinimumstandardid lepinguosaliste vahel ning vähendab riski, et riigid hakkaksid pereliikmete õigusi erinevalt tõlgendama.
Lisade I-III sisu on selgitatud 11 peatüki juures.
IV LISA – „Lisa investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud isikud, investorid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ on seotud 11. peatüki sätetega, mis puudutavad füüsiliste isikute ajutist liikumist teenuste osutamiseks (nn mode 4) ja on ühes paketis ka 12. peatüki (isikute liikumine) tehniliste loeteludega. See lisa täpsustab, milliste kategooriate teenuseosutajate (nt ärikülastajad, ettevõttesisese üleviimise saajad, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid) suhtes on tehtud konkreetsed turulepääsu kohustused ja millised reservatsioonid või kvantitatiivsed piirangud jäävad kehtima. VII lisa on oluline, sest praktikas määrab just see, kui lihtne või keeruline on lepinguosalise teenusepakkujatel oma inimesi teise lepinguosalise territooriumile ajutiselt tööle saata, ja seega on see kriitiline teenuskaubanduse toimimise seisukohalt.
V lisa – „Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“ on partnerluslepingu teenuskaubanduse osa üks kesksemaid tehnilised lisasid, kuna määrab, millistes sektorites ja millistel kvalifikatsiooni‑ ning ajutise viibimise tingimustel võivad lepinguosaliste ettevõtted saata üksteise juurde lepingulisi teenuseosutajaid ja sõltumatuid spetsialiste. teine aga kirjeldab finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jms) liberaliseerimise ulatuse koos üksikasjalike reservatsioonidega ning ankurdab kohustuse järgida rahvusvahelisi finantsregulatsiooni standardeid ja pidada pidevat regulatiivset dialoogi finantsteenuste allkomitees.
VI lisa – „Finantsteenused“ on partnerluslepingu teenuskaubanduse osa üks kesksemaid tehnilised lisasid, kuna kirjeldab finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jms) liberaliseerimise ulatuse koos üksikasjalike reservatsioonidega ning ankurdab kohustuse järgida rahvusvahelisi finantsregulatsiooni standardeid ja pidada pidevat regulatiivset dialoogi finantsteenuste allkomitees.
13. peatükk – „Riigisisesed õigusnormid“ seab üldised kvaliteedi- ja läbipaistvuspõhimõtted litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuetele ning tehnilistele standarditele sektorites, kus lepinguosalised on võtnud turulepääsu- või võrdse kohtlemise kohustusi investeeringute ja teenuste peatükkide alusel, vältides, et need nõuded muutuksid varjatud kaubandustõketeks. Peatükk koosneb 7 artiklist (artiklid 13.1 – 13.7), sellega ei ole otseselt seotud üksi lisa, kuid see tugineb 10. ja 11. peatüki I–III lisa reservatsioonidele. Artikkel 13.1 – Kohaldamisala määrab, et peatükki kohaldatakse litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja ‑menetluste ning tehniliste standardite suhtes, mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust nendes valdkondades, kus kohustused on võetud, va finantsteenused. Artikkel 13.2 – Meetmete väljatöötamine sätestab, et sellised meetmed peavad põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel, olema sõltumatult otsustatavad, menetluslikult erapooletud ja mitte põhjendamatult piiravad. Artikkel 13.3 – Meetmete haldamine kirjeldab loamenetluse praktilisi miinimumnõudeid (taotluste esitamine, tähtajad, kontrollide sagedus, elektroonilised kanalid, tasude mõistlikkus, teavitamine ja põhjendused, otsuste jõustumine). Artikkel 13.4 – Piiratud arv litsentse reguleerib olukordi, kus litsentside arv on loodusvarade või tehnilise võimekuse tõttu piiratud, nõudes läbipaistvat ja erapooletut valikumenetlust, mis võib arvestada õiguspäraseid poliitikaeesmärke (nt tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, keskkond). Artikkel 13.5 – Tehnilised standardid julgustab tehnilisi standardeid välja töötama avatud ja läbipaistvates protsessides. Artikkel 13.6 – Läbipaistvus kohustab avaldama kogu olulise teabe loa saamise, säilitamise, muutmise ja uuendamise tingimuste ja menetluste kohta, sh tasud, kontaktandmed, kaebekorrad ja tehnilised standardid. Artikkel 13.7 – Läbivaatamine näeb ette peatüki võimaliku ajakohastamise WTO GATSi uute juhtpõhimõtete alusel.
14. peatükk – „Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine“ käsitleb raamistiku loomist, mille alusel saavad lepinguosaliste kutseorganisatsioonid sõlmida kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepinguid, et hõlbustada teenuste ja investeeringute osutamist piiriüleselt. Peatükk koosneb vaid 1 artiklist (artikkel 14.1) ning seda täpsustab 14‑A lisa. Artikkel 14.1 – Üldsätted ei võta lepinguosalistelt õigust nõuda, et isikutel oleks tegevusriigis nõutav kvalifikatsioon või töökogemus; see julgustab kutseorganisatsioone esitama teenuste ja investeeringute allkomiteele ühiseid soovitusi kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseks, tuginedes nende majanduslikule väärtusele ja regulatsioonide kokkusobivusele. Kui soovitus on partnerluslepinguga kooskõlas, peavad lepinguosalised alustama läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks ning seejuures on soovitatav järgida 14‑A lisas toodud läbirääkimiste suuniseid.
Peatükiga on seotud 14‑A lisa – „Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste suunised“, mis kirjeldab, kuidas hinnata kvalifikatsioonide võrreldavust, majanduslikku kasu ja reguleerimissüsteemide erinevusi ning kuidas vastastikuse tunnustamise leping üles ehitada (nt registreerimine, järelevalve, vaidluste lahendamine).
15. peatükk – „Kättetoimetamisteenused“ sätestab õigusraamistiku põhimõtted posti- ja kullerteenuste, sh universaalteenuse, konkurentsitingimuste, litsentsimise ja reguleerimise kohta lepinguosaliste vahel. Peatükk koosneb 7 artiklist (artiklid 15.1 – 15.7). Artikkel 15.1 – Mõisted, määratleb kättetoimetamisteenused, kiirkullerteenused, kiirpostiteenused, litsentsi, postisaadetise, postimonopoli ja universaalteenuse. Artikkel 15.2 – Eesmärk sätestab, kõikidele kättetoimetamisteenustele kohaldatavad õigusraamistiku põhimõtted. Artikkel 15.3 – Universaalteenus kinnitab iga lepinguosalise õigust ise määratleda universaalteenuse kohustus, tingimusel et seda hallatakse läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja erapooletult; sissetulevat kiirpostiteenust ei tohi kohelda soodsamalt kui muid rahvusvahelisi kiirkullerteenuseid. Artikkel 15.4 – Universaalteenuse rahastamine, keelab universaalteenuse rahastamiseks kehtestada eritasusid selliste teenuste suhtes, mis ei kuulu universaalteenuse alla, välja arvatud üldised maksud ja haldustasud. Artikkel 15.5 – Turgu moonutavate tavade vältimine nõuab, et universaalteenuse osutajad ja postimonopolid ei ristsubsideeriks universaalteenuse tuludest mitteuniversaalteenuseid ega diskrimineeriks põhjendamatult erinevaid kliente tariifide või tingimuste kaudu. Artikkel 15.6 – Litsentsid sätestab, et kui kättetoimetamisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi, peavad kõik nõuded, tähtajad ja tingimused olema avalikustatud, menetlused läbipaistvad ja objektiivsed ning litsentsist keeldumise põhjused tuleb kirjalikult põhjendada. Artikkel 15.7 – Reguleeriva asutuse sõltumatus kohustab looma või säilitama reguleerivad asutused, mis on teenuseosutajatest õiguslikult ja funktsionaalselt sõltumatud, piisavalt ressurssidega ning tegutsevad kõigi turuosaliste suhtes erapooletult ja õigeaegselt.
16. peatükk – „Telekommunikatsiooniteenused“ reguleerib telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkumise õigusraamistiku põhimõtteid lepinguosaliste vahel, keskendudes juurdepääsule, vastastikusele sidumisele, konkurentsile, universaalteenusele ja reguleerimise sõltumatusele üldkasutatavate telekomiteenuste turul. Peatükk koosneb 18 artiklist (artiklid 16.1 – 16.18). Artikkel 16.1 – Mõisted sõnastab telekommunikatsiooniteenuste peatüki seisukohalt olulised mõisted, sh seotud vahendid, olulised vahendid, vastastikuse sidumise, renditud püsiliinid, peamise teenuseosutaja, üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu ja -teenuse, universaalteenuse ning numbri liikuvuse, mis kõik on aluseks hilisematele kohustustele. Artikkel 16.2 – Õigusraamistiku kohaldamisala ja põhimõtted sätestab, et peatükk kehtib nende meetmete suhtes, mis mõjutavad üldkasutatavate telekomiteenuste kaubandust sektorites, mis on liberaliseeritud investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse peatükkide alusel; sisu- ja toimetusvastutusega seotud teenused (nt meediasisaldus) jäävad selle peatüki alt välja. Artikkel 16.3 – Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus nõuab, et telekomiregulaator oleks õiguslikult eraldatud ja funktsionaalselt sõltumatu teenuseosutajatest, tal ei oleks finantshuvi ega juhtimisrolli operaatorites, tal oleks piisavad volitused ja ressursid ning tema otsuseid saaks sõltumatus organis vaidlustada. Artikkel 16.4 – Litsentsimisprotseduurid sätestab läbipaistvad litsentsireeglid (avalik info litsentsiliikide, kriteeriumide, menetluste, tähtaegade ja tingimuste kohta), nõuab otsuste tegemist mõistliku aja jooksul ning kohustab põhjendama keeldumisi, tühistamisi või eritingimusi; haldustasud peavad olema kulupõhised ja mittediskrimineerivad. Artikkel 16.5 – Vastastikune sidumine garanteerib, et iga üldkasutatava telekomivõrgu või -teenuse pakkuja võib taotleda vastastikuse sidumise läbirääkimisi ning teisel pakkujal on kohustus nendes osaleda, et tagada võrkudevaheline ühenduvus. Artikkel 16.6 – Juurdepääs üldkasutatavatele võrkudele ja teenustele ning nende kasutamine tagab teise lepinguosalise teenuseosutajatele juurdepääsu ja kasutamise õiguse olemasolevatele võrkudele ja teenustele (sh renditud püsiliinid) mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, lubades nende kaudu osutada liberaliseeritud teenuseid; loetleb lubatud tehnilised ja turvalisusnõuded, mis võivad juurdepääsu tingimusi piirata. Artikkel 16.7 – Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine paneb reguleerivale asutusele kohustuse lahendada operaatoritevahelised vaidlused peatükist tulenevate õiguste ja kohustuste üle siduva otsusega seaduses ette nähtud tähtaja jooksul, avaldada otsus (konfidentsiaalsust austades) ning tagada võimalus otsus edasi kaevata. Artikkel 16.8 – Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed kohustab võtma meetmeid, et turgu oluliselt mõjutavad „peamised teenuseosutajad“ ei saaks tegeleda konkurentsivastase tegevusega, nagu ristsubsideerimine, konkurentidelt saadud info kuritarvitamine või olulise tehnilise info varjamine. Artikkel 16.9 – Vastastikune sidumine peamiste teenuseosutajatega nõuab, et peamine teenuseosutaja pakuks vastastikust sidumist igas tehniliselt võimalikus võrgu punktis mittediskrimineerivatel, läbipaistvatel ja majanduslikult mõistlikel tingimustel, kvaliteediga, mis ei ole halvem omavõrgu või sidusettevõtjate suhtes; vajaduse korral tuleb avaldada standardpakkumine või lepingutingimused. Artikkel 16.10 – Juurdepääs olulistele vahenditele kohustab tagama, et peamine teenuseosutaja annab juurdepääsu oma olulistele vahenditele (nt võrguelemendid, renditud liinid) mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, kui see on vajalik tõhusa konkurentsi jaoks; regulaatoril peab olema õigus määratleda, millised vahendid ja millises ulatuses tuleb kättesaadavaks teha. Artikkel 16.11 – Piiratud ressursid kehtestab reeglid raadiospektri, numbrite ja trasside rajamise õiguste jaotamiseks – need peavad olema avatud, objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed; lubab kasutada turupõhiseid eraldusmeetodeid (nt oksjonid) ning kinnitab, et spektrihaldus iseenesest ei ole turulepääsu rikkumine, kui see on kooskõlas muu lepinguga. Artikkel 16.12 – Numbri liikuvus kohustab tagama kiire numbri liikuvuse mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, säilitades samas teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse. Artikkel 16.13 – Universaalteenus jätab lepinguosalisele õiguse defineerida universaalteenuse ulatus, kuid nõuab, et seda hallataks läbipaistvalt, konkurentsi suhtes neutraalselt ja mittediskrimineerivalt; universaalteenuse kohustused ei tohi olla koormavamad kui vajalik ning universaalteenuse pakkujad tuleb valida avatud ja efektiivsel viisil; võimaliku hüvitise maht ei või ületada tegelikku netokulu. Artikkel 16.14 – Teabe konfidentsiaalsus kohustab hoidma konfidentsiaalsena teabe, mida operaatorid vahetavad vastastikuse sidumise ja juurdepääsulepingute läbirääkimistel, ning tagama telekommunikatsiooni- ja liiklusandmete konfidentsiaalsuse viisil, mis ei muutu meelevaldseks diskrimineerimiseks ega kaubanduse varjatud piiranguks. Artikkel 16.15 – Tehnoloogiline neutraalsus tunnustab põhimõtet, et operaatorid peaksid üldiselt saama valida tehnoloogia, millega nad teenust osutavad; piiranguid võib kehtestada vaid õiguspäraste avalike poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja tingimusel, et need ei loo tarbetuid kaubandustõkkeid. Artikkel 16.16 – Kohtlemine peamiste teenuseosutajate poolt volitab regulaatorit nõudma, et peamine teenuseosutaja kohtleks teise lepinguosalise teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt kui oma tütarettevõtjaid või sidusettevõtjaid nii teenuste, hindade ja kvaliteedi kui ka vastastikuse sidumise tehniliste liideste osas. Artikkel 16.17 – Rahvusvaheline mobiilside rändlusteenus julgustab lepinguosalisi tegema koostööd, et saavutada läbipaistvad ja mõistlikud rändlustasud, näiteks parandades info kättesaadavust ja vähendades takistusi alternatiivtehnoloogiate kasutamisel rändluseks, et tarbijad saaksid kasutada teenuseid oma valitud seadmetega. Artikkel 16.18 – Rahvusvahelised standardid ja organisatsioonid tunnustab rahvusvaheliste standardite (nt Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit ja Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon) tähtsust telekomivõrkude ülemaailmse ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamisel ning kohustab lepinguosalisi nende standardite edendamisel vastavates organisatsioonides.
17. peatükk – „Rahvusvahelised meretransporditeenused“ reguleerib rahvusvaheliste mereveo- ja meretranspordi abiteenuste liberaliseerimise põhimõtteid lepinguosaliste vahel, seostades need investeeringute, piiriülese teenustekaubanduse, isikute ajutise kohaloleku ja finantsteenuste reeglitega. Peatükk koosneb 3 artiklist (artiklid 17.1 – 17.3). Artikkel 17.1 – Mõisted määratleb mitmeliigilise (uksest ukseni) veoteenuse, rahvusvahelise veo ja rahvusvahelised mereveoteenused (reisijad/ladu lepinguosaliste või EL-i sadamate vahel), mereveoga seotud abiteenused (mereveoste käitlemine, tollivormistus, konteinerjaamad ja -depoo, laevade agenteerimine, ekspedeerimine) ning täpsustab, mida hõlmavad laevade agenteerimisteenused ja mereveoste käitlemine (laadimine, lossimine, kinnitamine, hoiustamine). Artikkel 17.2 – Eesmärk sätestab, et peatükk kehtestab rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise põhimõtted kooskõlas 10. peatüki B jaoga (investeeringute liberaliseerimine), 11. peatükiga (piiriülene teenustekaubandus), 12. peatükiga (füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil) ja 18. peatükiga (finantsteenused). Artikkel 17.3 – Põhimõtted kohustab lepinguosalisi (kooskõlas I lisa Kehtivad meetmed, II lisa Tulevased meetmed, III lisa Turulepääsuga seotud kohustused ja VI lisa Finantsteenused“ reservatsioonidega) tagama piiramatu, kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ning kohtlema teise lepinguosalise laevu sadamate, infrastruktuuri, tasude ja abiteenuste osas vähemalt sama soodsalt kui oma laevu; keelab tulevaste kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute lastijaotusklauslid ja nõuab varasemate selliste klauslite kaotamist mõistliku aja jooksul, samuti ühepoolsete või varjatud piirangute kõrvaldamist; lisaks kohustab lubama teise lepinguosalise meretransporditeenuse osutajatel asutada ja käitada ettevõtteid oma territooriumil (vastavalt I, II, III ja VI lisa piirangutele) ning tagama neile mõistlikel, mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu põhilistele sadamateenustele (lootsimine, puksiirabi, varustamine, jäätmete ja ballastvee käitlus, sadamakapteni ja navigeerimisabi, avariiremondi võimalused ning kai-, reidi- ja kaldaseadmete kasutamine).
Peatükiga on seotud neli lisa (I-III ja VI). Lisade I-III sisu on selgitatud 11. peatüki juures. I lisa – „Kehtivad meetmed“ loetleb mh olemasolevad lepinguosaliste meetmed meretranspordi ja sadamateenuste valdkonnas, mis ei vasta täielikult turulepääsu, võrdse kohtlemise või MFN‑i reeglitele, kuid mida lubatakse edasi hoida. II lisa – „Tulevased meetmed“ jätab võimaluse tulevaste reservatsioonide jaoks kindlates meretranspordi või sadamateenuste alase tegevuse valdkondades, kus lepinguosalised võivad vajaduse korral kehtestada uusi piiranguid. III lisa – „Turulepääsuga seotud kohustused“ kirjeldab, millistes meretranspordi ja abiteenuste alase tegevuse allsektorites on võetud turulepääsu kohustused ja millised kvantitatiivsed või muud piirangud võivad siiski kehtida. VI lisa –„Finantsteenused“ täpsustab meretranspordiga seotud finantsteenuste (nt laevade finantseerimine, kindlustus) suhtes kohaldatavad erisused ja reservatsioonid, seostades 17. peatüki kohustused finantsteenuste peatüki raamistikuga.
18. peatükk – „Finantsteenused“ reguleerib lepinguosaliste vahel finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jne) turulepääsu, piiriülest osutamist, investeeringuid finantsasutustesse, reguleerimis- ja järelevalveraamistikku ning finantssektoriga seotud vaidluste lahendamist. Peatükk koosneb 22 artiklist (artiklid 18.1 – 18.22) ja seda täpsustab VI lisa Finantsteenused ning 18‑A lisa Piiriülene finantsteenuste kaubandus. Artikkel 18.1 – Mõisted selgitab põhitermineid (piiriülene finantsteenuste osutaja ja kaubandus, finantsasutus, finantsteenus, finantsteenuse osutaja, investeering finantssektoris, investor, uus finantsteenus, avalik‑õiguslik üksus, iseregulatsiooni organ). Artikkel 18.2 – Kohaldamisala täpsustab, et peatükk kehtib lepinguosalise finantsasutuste, investorite ja nende investeeringute ning piiriüleste finantsteenuste suhtes, välistab riikliku pensioni- ja sotsiaalkindlustuse, teatud avalikud funktsioonid, riigihanked ja keskpankade/rahandusasutuste rahandus- ja rahapoliitika, ning inkorporeerib valiku investeeringute ja teenuste peatükkide sätteid (sh D jao investeerimisvaidluste lahendamise) finantssektorisse; konflikti korral on ülimuslik 18. peatükk. Artikkel 18.3 – Võrdne kohtlemine toob finantssektorisse üle artikli 10.7 riigisisese kohtlemise reegli ja selgitab, et võrdlus baasiks on oma finantsasutused ja nende investeeringud.Artikkel 18.4 – Enamsoodustusrežiim inkorporeerib artikli 10.8 MFN‑kohustuse finantsasutuste ja finantsinvesteeringute suhtes, viidates kolmandate riikide finantsasutustele ja investoritele. Artikkel 18.5 – Turulepääs keelab kvantitatiivsed ja vormipõhised turulepääsu piirangud lepinguosalise finantsasutustele (asutuste arv, tehingumahud, töötajate arv kvootide või majandusvajaduse testide kaudu; kohustus tegutseda kindlas juriidilises vormis), kuid lubab nõuda, et teatud teenuseid osutataks eraldi juriidilise isiku kaudu. Artikkel 18.6 – Kõrgem juhtkond ja juhatus toob finantssektorisse artikli 10.10 keelu nõuda kodakondsuse või jurisdiktsiooni põhiseid piiranguid juhtkonna või juhatuse koosseisule, kui see on peatükis kohaldatav. Artikkel 18.7 – Piiriülene finantsteenuste kaubandus inkorporeerib turulepääsu, riigisisese ja MFN‑kohtlemise ning kohapealse esindatuse keelud (11.4, 11.5, 11.6, 11.7) teatud piiriüte teenuste suhtes, mis on loetletud 18‑A lisas; tagab isikutele õiguse osta piiriüleseid finantsteenuseid lepinguosalise teenuseosutajatelt, kuid ei anna neile õigust füüsiliselt turul tegutseda; lubab mittekahjulikke formaalseid nõudeid (nt registreerimine). Artikkel 18.8 – Toimivusnõuded näeb ette, et lepinguosalised lepivad eraldi kokku, kuidas artikli 10.9 toimivusnõuete põhimõtteid finantsinvesteeringute suhtes kohaldada, ning et pärast kokkulepet lõimitakse need 18. peatükki ja vajaduse korral muudetakse VI lisa reservatsioone. Artikkel 18.9 – Uued finantsteenused kohustab lubama lepinguosalise finantsasutustel pakkuda kõiki finantsteenuseid, mida lubatakse sarnastes tingimustes oma finantsasutustel, ilma uusi seadusi vastu võtmata; lubab siiski määrata, mis institutsionaalses vormis uut teenust osutatakse ja nõuda luba, mida võib usaldatavuskaalutlustel ka keelata. Artikkel 18.10 – Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta näeb ette kolm aastat peale partnerluslepingu kohaldamise algust hindamise läbiviimise, et selgitada, kas finantsteenuseid puudutavatesse sätetesse on vaja lisada eraldi andmevoogude vaba liikumise reeglid. Artikkel 18.11 – Teabe käsitlemine kaitseb finantssaladust, sätestades, et leping ei sunni lepinguosalisi avalikustama üksikklientide tehingu- ja kontoinfot ega salajast või ärisaladust sisaldavat avaliku sektori teavet. Artikkel 18.12 – Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed lubab lepinguosalistel hoida alles või kehtestada VI lisas loetletud erandeid, millele ei kohaldata finantsteenuste peatüki põhireegleid nagu võrdne kohtlemine, MFN, turulepääs, juhtkonna/juhatuse reeglid, piiriülene teenuse osutamine (18.3–18.7). Seejuures ei tohi tulevased meetmed sundida lepinguosalise investoreid oma olemasolevaid investeeringuid üksnes kodakondsuse tõttu maha müüma. Artikkel 18.13 – Usaldatavusnõuetega seotud erand lubab kõiki partnerluslepingu sätteid ületavaid meetmeid, mis on vajalikud investorite, hoiustajate ja kindlustusvõtjate kaitsmiseks või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks, tingimusel et neid ei kasutata kaubandus- ja investeerimiskohustustest kõrvalehiilimiseks. Artikkel 18.14 – Tunnustamine võimaldab ühel lepinguosalisel tunnustada teise lepinguosalise või kolmanda riigi usaldatavusmeetmeid (nt regulatsiooni ekvivalentsus) ning kohustab andma teisele lepinguosalisele võimaluse tõendada oma raamistikku. See ei kohusta siiski ühtegi lepinguosalist sellist tunnustamist andma. Artikkel 18.15 – Rahvusvahelised standardid kohustab püüdlema G20, FSB, Baseli, IAISi, IOSCO, FATFi ja OECD26 maksuläbipaistvuse standardite rakendamisele finantsregulatsioonis, järelevalves ja maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastases võitluses. Artikkel 18.16 – Iseregulatsiooni organid sätestab, et kui lepinguosalise finantsasutus või piiriülene teenuseosutaja peab olema mõne iseregulatsiooni organi liige (nt börs, arveldusasutus), peab see organ järgima võrdse kohtlemise ja MFN‑reegleid ning piiriülese kaubanduse sätteid (18.3, 18.4, 18.7). Artikkel 18.17 – Makse- ja kliiringsüsteemid tagab, et lepinguosalise finantsasutustel, kes on vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asutatud, on võrdsed võimalused avalik-õiguslike makse- ja kliiringsüsteemide ning tavapäraste ametlike refinantseerimisallikate kasutamiseks (v.a viimane instants laenaja). Artikkel 18.18 – Riigisisesed õigusnormid ja läbipaistvus välistab 13. ja 28. peatüki (riigisisesed õigusnormid ja hea reguleerimistava) kohaldamise finantsteenustele, kuid kehtestab finantssektorile oma läbipaistvuse ja hea halduse standardid (eelavaldamine, huvitatud isikute ärakuulamine, kommentaaride arvestamine, detailne litsentsimenetluse raamistik ja tasude läbipaistvus). Artikkel 18.19 – Finantsteenuste allkomitee kirjeldab finantsteenuste allkomitee rolli (peatüki rakendamise jälgimine, regulatiivse koostöö ja standardite arutelu, vaidluste lahendamise toetamine, partnerluslepingu toimimise hindamine) ning selle koosseisu (finantspoliitika ja -järelevalve eksperdid). Artikkel 18.20 – Konsultatsioonid annab igale lepinguosalisele õiguse taotleda finantsteenuseid puudutavates küsimustes konsultatsioone, nõuab finantsekspertide osalemist ning sätestab, et see ei kahanda finantsjärelevalve õiguslikke volitusi ega teabevahetuse piiranguid. Artikkel 18.21 – Vaidluste lahendamine täpsustab, et finantsvaidluste puhul kohaldatakse 31. peatüki riik‑riik vaidluste lahendamise süsteemi, kuid vahekohtu liikmetel peavad olema finantsõiguse ja -praktika eriteadmised ning finantssektori rikkumiste korral võib sanktsioonideks olla finantseeliste peatamine ainult siis, kui vaidlus mõjutab ka finantssektorit.Artikkel 18.22 – Finantsteenustega seotud investeerimisvaidlused kohandab investori‑riigi vaidluste lahendamise (10. peatüki D jao) finantsteenuste jaoks, piirates selle ulatust kindlate normidega (investeeringute kaitse, ülekanded, sundvõõrandamine, MFN, usaldatavuserand) ning luues mehhanismi, kus finantsteenuste allkomitee ja eksperdid annavad arvamuse selle kohta, kas usaldatavusnõuete erand (artikkel 18.13) on konkreetse vaidluse puhul õiguspärane kaitse; kui see nii on, loetakse nõude vastav osa või kogu nõue tagasi võetuks.
Peatükiga seotud VI lisa – „Finantsteenused“ (sh liited VI‑A ja loetelud A ja B) sisaldab kõiki lepinguosaliste reservatsioone ja nõuetele mittevastavaid meetmeid finantsteenuste valdkonnas (olemasolevad piirangud erinevatel valitsustasanditel ja tulevased võimalikud piirangud sektorite ning allsektorite kaupa), mis määravad kindlaks 18. peatüki turulepääsu- ja kohtlemiskohustuste kohaldamisala.
18‑A lisa – „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ loetleb need finantsteenused ja alategevused, mille puhul on võetud piiriülese osutamise kohustused, sh investeerimisnõustamine, kindlustusega seotud teenused, turuinfo ja andmetöötlus ning seob need artikli 18.7 turulepääsu-, kohtlemis- ja esindusvabaduse reeglitega.
19. peatükk – „Digikaubandus“ sätestab raamistikku elektroonsete vahendite abil toimuvale kaubandusele, et suurendada usaldust, keelata põhjendamatud takistused (nt tollimaksud elektroonilistele edastustele, eriloanõuded e‑teenustele) ning soodustada turvalist ja avatud internetikeskkonda. Peatükk koosneb 14 artiklist (artiklid 19.1–19.14). Artikkel 19.1 – Mõisted määratleb digikaubanduse võtmeterminid, nagu tarbija, andmesõnum, elektrooniline autentimis- ja usaldusteenus (sh e‑allkiri), lõppkasutaja, usaldusteenuse osutaja ja soovimatu elektrooniline kommertsteade. Artikkel 19.2 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib kõikidele meetmetele, mis mõjutavad elektroonsete vahendite abil toimuvat kaubandust, kuid ei kohaldu hasartmängu-, ringhäälingu- ja audiovisuaalteenustele, notarite ja õigusabiteenustele ning riigihangetele (v.a artiklid 19.7, 19.8 ja 19.11). Artikkel 19.3 – Üldpõhimõtted kinnitab, et digikaubandus on oluline majanduskasvu ja võimaluste allikas ning rõhutab vajadust raamistiku järele, mis tõstab tarbijate usaldust ja väldib tarbetuid digikaubanduse takistusi. Artikkel 19.4 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab iga lepinguosalise õigust kehtestada reegleid legitiimsete poliitikaeesmärkide (nt rahvatervis, ohutus, keskkond, tarbija- ja andmekaitse, kultuuriline mitmekesisus, konkurents) saavutamiseks. Artikkel 19.5 – Tollimaksud elektroonilistele edastustele keelab tollimaksude kehtestamise elektroonilistele edastustele lepinguosaliste vahel, kuid lubab tavalisi makse ja tasusid, kui need on kooskõlas partnerluslepinguga. Artikkel 19.6 – Eelneva loa puudumise põhimõte sätestab, et elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul ei nõutaks eraldi eelnevat luba ainuüksi seetõttu, et teenus on online, välja arvatud üldised loasüsteemid, mis ei ole suunatud just e‑teenustele või mis on telekomteenustele. Artikkel 19.7 – Elektroonilised lepingud sätestab, et lepinguosalise õigussüsteem peab võimaldama lepingute sõlmimist elektrooniliselt ning elektroonilisi lepinguid ei tohi lugeda tühiseks, kehtetuks ega jätta täitmata üksnes põhjusel, et need on sõlmitud elektroonilisel kujul. See on kooskõlas Eesti senise seisukohaga, et elektrooniliste lepingute laialdane võimaldamine ja e‑allkirjade õiguslik tunnustamine ka globaalsel areenil on eeltingimus tõhusale e‑kaubandusele ja piiriüleste internetipõhiste teenuste kasvule. Eesti õiguses on elektrooniline tehing võrdsustatud kirjaliku vormiga ning ELi määrus e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul27 (eIDAS‑määrus) annab kvalifitseeritud e‑allkirjadele omakäelise allkirjaga võrdse õigusliku jõu, mistõttu partnerlusleping toetab sisuliselt ELi ja Eesti praktika laienemist Mehhiko turule ning suurendab Eesti digiettevõtete kindlustunnet elektrooniliste lepingute kasutamisel. Artikkel 19.7 võimaldab teha erandeid valdkondades, kus riigid soovivad säilitada rangemaid formaalnõudeid (nt kinnisvara‑, perekonna‑ ja pärimisõigus), mis on rahvusvahelises lepingupõhises praktikas tavapärane lähenemine. Artikkel 19.8 – Elektroonilised usaldus- ja autentimisteenused keelab e‑usaldus- ja autentimisteenuste õigusliku kehtivuse eitamise ainult seetõttu, et need on elektroonilised; ei tohi takistada lepinguosalistel valida sobivat autentimisviisi ja tõendada selle vastavust, kuid lubab konkreetsete tehinguliikide puhul nõuda tulemuspõhiseid standardeid või sertifitseerimist; soodustab piiriüleste, koostalitlusvõimeliste lahenduste vastastikust tunnustamist. Artikkel 19.9 – Veebitarbijate kaitse nõuab tarbijate tõhusat kaitset e‑kaubanduses (petturlike ja ebaausate tavade keeld, läbipaistvad info- ja käitumisstandardid) ning rõhutab tarbijakaitseasutuste vahelist koostööd usalduse ja heaolu suurendamiseks. Artikkel 19.10 – Soovimatud elektroonilised kommertsteated kohustab kehtestama reeglid, mis kas nõuavad adressaadi nõusolekut või annavad selge loobumise (opt‑out) võimaluse; rämpspost (spam) peab olema hõlpsasti tuvastatav, näitama selgelt saatjat ja sisaldama tasuta loobumisvõimalust; ette nähakse ka jõustamismehhanismid ja koostöö reguleerimisel. Artikkel 19.11 – Lähtekood keelab nõuda lepinguosalise tarkvara lähtekoodi loovutamist või sellele juurdepääsu, välja arvatud vabatahtlik ulatus (nt riigihange, leping), kohtu või konkurentsiameti sekkumine, intellektuaalomandi kaitse või julgeoleku- ja avaliku poliitika erandid (turvalisus, kaitse, relvahanked) kooskõlas üld- ja julgeolekueranditega. Artikkel 19.12 – Avatud internetiühendus julgustab tagama lõppkasutajatele võimaluse kasutada ja levitada oma valitud internetiteenuseid ja rakendusi mõistliku, mittediskrimineeriva võrguhalduse raames, ühendada võrku oma seadmed ning saada teavet internetiühenduse teenusepakkuja võrguhalduse kohta (netineutraalsuse põhimõtted). Artikkel 19.13 – Koostöö näeb ette regulatiivse dialoogi ja parimate tavade vahetamise digikaubanduse teemadel (piiriülesed usaldus- ja autentimisteenused, otseturundus, VKEde väljakutsed, tarbijakaitse, küberjulgeolek jm) ning rõhutab vajadust mitmepoolsetel foorumitel aktiivselt osaleda. Artikkel 19.14 – Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta sätestab, et kolm aastat pärast partnerluslepingu jõustumist hindavad lepinguosalised uuesti, kas partnerluslepingusse on vaja lisada täiendavaid sätteid andmete vaba piiriülese liikumise kohta.
20. peatükk – „Kapitali liikumine, maksed ja ülekanded ning ajutised kaitsemeetmed“ tagab, et partnerluslepinguga liberaliseeritud tehingutega seotud maksed ja kapitali liikumine on põhimõtteliselt vabad, kuid lubab erandlikel juhtudel ajutisi piiranguid, kui tekivad tõsised rahanduslikud või makromajanduslikud raskused (sh ELi majandus- ja rahaliidu toimimisel). Peatükk koosneb 5 artiklist (artiklid 20.1–20.5). Artikkel 20.1 – Jooksevkonto kohustab lepinguosalist lubama käesoleva partnerluslepingu kohaldamisalasse kuuluvate jooksevkonto tehingutega (nt kauba ja teenuste eest maksed, intressid, dividendid) seotud ülekandeid ja makseid vabalt konverteeritavas valuutas, kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi IMF) põhikirjaga. Artikkel 20.2 – Kapitali liikumine nõuab, et lepinguosalised lubaksid maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingutega seotud kapitali vaba liikumist, niivõrd kui see on vajalik investeeringute ja muude tehingute liberaliseerimiseks vastavalt investeeringute, piiriülese teenustekaubanduse, isikute ajutise kohaloleku ja finantsteenuste peatükkidele. Artikkel 20.3 – Kapitali liikumist, makseid või ülekandeid käsitlevate õigusnormide kohaldamine selgitab, et jooksevkonto ja kapitali vabaduse sätted ei takista pankrotiseaduste, väärtpaberituru reeglite, finantsaruandluse ja järelevalve nõuete, kriminaalõiguslike normide, kohtuotsuste täitmise ega sotsiaalkindlustuse/pensioniskeemide reeglite kohaldamist, kui need ei ole meelevaldsed ega diskrimineerivad ega toimi varjatud piiranguna kapitali ja maksete suhtes. Artikkel 20.4 – Ajutised kaitsemeetmed lubab El-l erandlikes olukordades, kui ELi majandus- ja rahaliidu toimimine satub tõsistesse raskustesse või on selline oht, kehtestada kuni kuueks kuuks kapitali liikumist, makseid või ülekandeid piiravaid kaitsemeetmeid, mis peavad olema rangelt vajalikud, mitte diskrimineerima Mehhikot võrreldes sarnases olukorras kolmandate riikidega ning mille kohta EL peab Mehhikot viivitamata teavitama ja esitama kaotamise ajakava. Artikkel 20.5 – Piirangud maksebilansi ja välisrahastamisega seotud raskuste ning makromajanduslike raskuste korral lubab lepinguosalisel tõsiste maksebilansi- või väliste finantsraskuste või nende ohu või erandlike makromajanduslike raskuste korral võtta ajutisi, IMF‑i reeglitega kooskõlas olevaid, mittekahjustavaid ja mittediskrimineerivaid piiravaid meetmeid kapitali liikumise, maksete ja ülekannete suhtes, mis ei asenda vajalikke makromajanduslikke kohandusi; sarnaseid ajutisi meetmeid võib võtta ka kauba- ja teenuskaubanduse suhtes kooskõlas GATT 1994 ja GATSi maksebilansisätetega, eelistatult vältides tariifseid lisatasusid ja kvoote; meetmed tuleb teistele lepinguosalisele viivitamata teatada ning nende võtmise korral konsulteeritakse teenuste ja investeeringute allkomitees, arvestades IMFi andmeid ja hinnanguid.
21. peatükk – „Riigihanked“ sätestab lepinguosaliste valitsuste kaupade, teenuste ja ehitustööde ostude (hankemenetluste) avamise, läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva kohtlemise reeglid, määrates, millised hanked ja asutused on kaetud ning kuidas hankeid planeerida, läbi viia, vaidlustada ja muuta kohaldamisala. Peatükk koosneb 19 artiklist (artiklid 21.1–21.19) ja seda täpsustavad 21‑A lisa (ELi kaetud hanked) ja 21‑B lisa (Mehhiko kaetud hanked). Artikkel 21.1 – Mõisted selgitab põhimõisted nagu kaetud hange, hankeüksus, tarnija, eri hankemenetlused (avatud, valik-, piiratud), elektrooniline oksjon, tehniline kirjeldus, korduvkasutatav loetelu, kommertskaubad ja -teenused ning ehitusteenused. Artikkel 21.2 – Kohaldamisala määrab, millistele hangetele peatükk laieneb, loetleb erandid (nt kinnisvara, toetused, riigivõlg, rahvusvahelise abi hanked) ning kirjeldab, kuidas hinnata hanke väärtust ja kasutada 21‑A ja 21‑B lisa, et kindlaks teha kaetud asutused, kaubad, teenused ja teenusetüübid. Artikkel 21.3 – Julgeoleku- ja ülderandid lubab peatükist kõrvale kalduda hangete puhul, mis on seotud oluliste julgeolekuhuvidega (relvad, hädavajalik kaitsevarustus), ning kasutada üldiseid GATT‑tüüpi erandeid (avalik kord, tervis, IP‑kaitse, sotsiaalsed erirežiimid), kui need ei muutu varjatud kaubanduspiiranguks. Artikkel 21.4 – Üldpõhimõtted sätestab riigihangete diskrimineerimiskeelu, elektrooniliste vahendite nõuded, läbipaistva hanke korraldamise korra, korruptsioonivastased meetmed, päritolureeglite neutraalsuse ning keelu kasutada korvamismeetmeid, jättes samas tollimaksud ja muud üldised kaubandusmeetmed peatüki diskrimineerimisnormide alt välja. Artikkel 21.5 – Teave hankesüsteemi kohta kohustab lepinguosalisi kiiresti ja avalikult avaldama riigihanget reguleerivad õigusaktid, standardtingimused ja hankekorra, loetlema lisades 21‑A ja 21‑B väljaanded ja veebilehed, kus avaldatakse hanketeated ja statistika, ning teavitama riigihangete allkomiteed nende teabekanalite muudatustest. Artikkel 21.6 – Teated kirjeldab kavandatava hanke teate, kokkuvõtliku teate ja plaanitud hanke teadaande sisu ning nõuab, et kõik teated oleksid tasuta ja vahetult elektrooniliselt kättesaadavad, võimaldades tarnijatel aegsasti saada infot hanke sisu, tingimuste, tähtaegade ja dokumentide kohta. Artikkel 21.7 – Osalemistingimused piirab hankeüksuse kehtestatavaid kvalifikatsiooninõudeid üksnes õigusliku, finantsilise ja tehnilise suutlikkuse tõendamisega, keelab nõuda varasemat kogemust tingimata lepinguosalise territooriumil ning lubab tarnija välistamist vaid selgelt põhjendatud juhtudel, nagu pankrot, tõsised rikkumised või usaldusväärsust kahjustav käitumine. Artikkel 21.8 – Tarnijate kvalifitseerimine lubab kasutada registreerimissüsteeme ja kvalifikatsioonimenetlusi tingimusel, et need ei loo lepinguosalise tarnijatele põhjendamatuid takistusi, sätestab valikpakkumismenetluse teavitamis- ja kvalifitseerimisreeglid ning reguleerib korduvkasutatavate loetelude loomist, ajakohastamist ja kasutamist hanke aluste või kavandatava hanke teatena. Artikkel 21.9 – Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid nõuab, et tehnilised kirjeldused ei looks tarbetuid kaubandustõkkeid, eelistab toimivus- ja funktsionaalseid nõudeid ning rahvusvahelisi standardeid, keelab põhjendamatult konkreetseid kaubamärke eelistavad nõuded ning kohustab hankedokumente koostama nii, et pakkumuste tegemiseks oleks tarnijatel täielik ja õigeaegne info, sh hindamiskriteeriumide ja elektrooniliste menetluste kohta. Artikkel 21.10 – Tähtajad määrab miinimumtähtajad osalemistaotluste ja pakkumuste esitamiseks, võimaldab neid teatud juhtudel lühendada (nt kiireloomulisus, eelnev plaanitud hanke teadaanne, elektrooniline avaldamine, kommertskaupade ja -teenuste hanked), kuid nõuab alati, et tähtajad oleksid kõigile tarnijatele võrdsed ja võimaldaksid nõuetekohaste pakkumuste ettevalmistamist. Artikkel 21.11 – Läbirääkimine annab võimaluse pidada tarnijatega läbirääkimisi, kui see on teates ette nähtud või kui ükski pakkumus ei ole selgelt kõige soodsam, kuid nõuab, et osalejate väljajätmine toimuks üksnes eelnevalt avaldatud hindamiskriteeriumide alusel ja et pärast läbirääkimisi antaks allesjäänud tarnijatele ühesugune tähtaeg uute pakkumuste esitamiseks. Artikkel 21.12 – Piiratud pakkumismenetlus loetleb erandjuhud, mil hankeüksus võib kasutada piiratud menetlust ja mitte kohaldada mitmeid teavitamis- ja menetlusnorme (nt sobivate pakkumuste puudumine, ainutarnija tehnilistel või ainuõiguslikel põhjustel, äärmine kiireloomulisus, prototüübid, erakorraliselt soodsad ostud, ideekonkursi võitja), kuid kohustab iga sellise lepingu kohta koostama kirjaliku põhjendatud aruande. Artikkel 21.13 – Elektroonilised oksjonid sätestab, et elektroonilise oksjoni korral peab hankeüksus enne oksjoni algust esitama osalejatele automaatse hindamismeetodi kirjelduse koos matemaatilise valemiga, esialgse hindamise tulemused ning muu vajaliku teabe oksjoni korra ja hinnatavate pakkumuse elementide kohta. Artikkel 21.14 – Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine nõuab, et pakkumuste vastuvõtt, avamine ja läbivaatamine toimuks läbipaistvalt, erapooletult ja konfidentsiaalsust tagades, et kõigile pakkujatele pakutaks võrdselt võimalust vormivigade parandamiseks, ning et leping sõlmitaks pakkujaga, kelle pakkumus vastab tingimustele ja on kas soodsaim või madalaima hinnaga, välja arvatud põhjendatud avaliku huvi korral. Artikkel 21.15 – Hanketeabe läbipaistvus kohustab teavitama tarnijaid hanke võitjast ja tagasilükatud pakkujatele selgitama nende pakkumuse tagasilükkamise põhjusi ja võitja eeliseid, avaldama sõlmitud lepingute kohta kindla tähtaja jooksul teateid, säilitama riigihanke dokumente ja elektroonilise jälgitavuse andmeid vähemalt kolm aastat ning koguma ja vahetama statistilisi andmeid peatükiga hõlmatud hangete ja hangitud toodete päritoluriikide kohta. Artikkel 21.16 – Teabe avalikustamine sätestab, et teise lepinguosalise taotlusel tuleb anda piisav teave hankemenetluse õigluse ja vastavuse kontrollimiseks, kuid samas ei tohi avalikustada üksikasju, mis kahjustaksid ausat konkurentsi, õiguskaitset, ettevõtjate õigustatud ärihuve või oleksid muul viisil vastuolus avalike huvidega. Artikkel 21.17 – Siseriiklik vaidlustusmenetlus kohustab kehtestama tarnijatele kättesaadava õigeaegse ja mittediskrimineeriva haldusliku või kohtuliku läbivaatamiskorra, mis võimaldab vaidlustada peatüki normide või nende rakendusmeetmete rikkumisi, tagab kaebuste erapooletu käsitlemise, ei kahjusta tarnija õigust osaleda teistes hangetes ning näeb ette sõltumatu läbivaatava organi, ajutised meetmed ja tõhusad õiguskaitsevahendid. Artikkel 21.18 – Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine kirjeldab, kuidas lepinguosalised võivad muuta või korrigeerida lisasid 21‑A ja 21‑B nii, et peatüki kohaldamisala säiliks sisuliselt samaväärsel tasemel, näeb ette teavitamiskohustuse, võimaluse nõuda kompensatsioonimeetmeid ulatuse vähendamise korral ning konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise korra erimeelsuste korral. Artikkel 21.19 – Riigihangete allkomitee kinnitab, et partnerluslepingu III osa alusel asutatud riigihangete allkomitee vastutab peatüki rakendamise ja toimimise järelevalve eest, tegeleb lisade 21‑A ja 21‑B muutmise ettevalmistamisega, vastavate ühisnõukogu otsuste eelnõude ja peatükiga seotud riigihangete küsimuste arutamisega ning käsitleb muid peatüki toimimisega seotud teemasid.
Peatüki juurde kuulub 2 lisa.
21‑A lisa – „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ loetleb ELi kaetud keskvalitsusasutused, alltasandi asutused, muud üksused, kaetud kaubad, teenused, ehitusteenused, kontsessioonid, üldmärkused, erandid ja ametlikud hanketeadete avaldamise kanalid.
21‑B lisa – „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ määratleb föderaalsed, osariigi ja muud kaetud hankijad, kaubad, teenused, ehitusteenused, kontsessioonid, erandid ja teabekanalid.
22. peatükk – „Riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“ tagab, et riigi osalusega ettevõtted, eri‑ või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid ei moonuta konkurentsi ega rahvusvahelist kaubandust, vaid tegutsevad äritegevuses turumajanduslike äriliste kaalutluste ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõtete järgi, luues nii õiglasema ja läbipaistvama mänguvälja avaliku ja erasektori ettevõtjatele. Peatükk koosneb kaheksast artiklist (artiklid 22.1-22.8). Artikkel 22.1 – Mõisted määratleb olulisemad mõisted, sh mida peetakse selles peatükis äritegevuseks, ärilisteks kaalutlusteks, määratud monopoliks, eri- või eelisõigustega ettevõtteks, riigi osalusega ettevõtteks ning kuidas on defineeritud valitsuse ülesannete täitmisel osutatavad teenused ja finantsteenused; lisaks viitab artikkel OECD ekspordikrediitide kokkuleppele28 ning GATSi ja finantsteenuste lisas sisalduvatele mõistetele. Artikkel 22.2 – Volitatud asutus näeb ette, et kui lepinguosaline volitab riigi osalusega ettevõtteid, eri- või eelisõigustega ettevõtteid või määratud monopole täitma regulatiivseid, haldus- või muid valitsusfunktsioone, peavad nad tegutsema kooskõlas partnerluslepingust tulenevate kohustustega, mitte kasutama valitsusvolitusi viisil, mis partnerluslepingut rikub. Artikkel 22.3 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib ainult äritegevusega tegelevate riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes ning ei laiene riigihankeüksustele, valitsusülesannete täitmisel osutatavatele teenustele, kriisilahenduse raames tegutsevatele finantsasutustele, kohustusliku sotsiaalkindlustuse ja riiklike pensionisüsteemidega seotud avalik-õiguslikele üksustele ega väiksema kui 200 miljoni eriarveldusühiku aastakäibega üksustele; lisaks loetleb artikkel juhtumid, kus artiklit 22.6 ei kohaldata, eelkõige ekspordi- ja investeeringutoetavate riiklike finantsskeemide ning I, II, VI ja 22‑A lisa alla jäävate nõuetele mittevastavate meetmete puhul.Artikkel 22.4 – Nõuetele mittevastav tegevus kinnitab, et artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtete ja määratud monopolide tegevusele, mis on loetletud 22‑A lisas „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“, tingimusel et järgitakse selle lisa tingimusi. Artikkel 22.5 – Üldsätted rõhutab, et peatükk ei takista lepinguosalisel riigi osalusega ettevõtete loomist või säilitamist, eri- või eelisõiguste andmist või monopolide määramist, kuid lepinguosaline ei tohi nõuda ega soodustada, et sellised ettevõtted tegutseksid viisil, mis on peatükiga vastuolus.Artikkel 22.6 – Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused kohustab, et riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid juhinduksid äritegevuses kaupade ja teenuste ostmisel ja müümisel ärilistest kaalutlustest ning kohtleksid lepinguosalise ja partnerluslepinguga hõlmatud investeeringute kaudu tegutsevaid ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui omamaiseid turuosalisi, nii ostu- kui müügipoolel. Samas lubab artikkel äriliste kaalutluste piires erinevatel tingimustel ostmist ja müümist ning teatud juhtudel tehingust keeldumist, kui see on äriotsusena põhjendatud. Artikkel 22.7 – Õigusraamistik suunab lepinguosalisi järgima rahvusvahelisi standardeid (nt OECD suunised riigi osalusega äriühingute üldjuhtimise kohta) ning tagama, et regulaatorid oleksid sisuliselt sõltumatud reguleeritavatest ettevõtetest ja kohtleksid kõiki, sh riigi osalusega ja eri- või eelisõigustega ettevõtteid ning monopole, samadel asjaoludel erapooletult; lisaks peab õiguse jõustamine olema järjekindel ja mittediskrimineeriv. Artikkel 22.8 – Läbipaistvus võimaldab teisel lepinguosalisel küsida üksikasjalikku teavet konkreetse riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli omandistruktuuri, riigi osaluse ulatuse, eriõiguste, juhtorganite koosseisu, neid reguleerivate ametiasutuste rolli, finantsnäitajate, erandite ja immuniteetide ning avalike aruannete kohta, kui ta põhjendab, kuidas selle üksuse tegevus võib mõjutada tema huve peatüki kohaldamisel. Kui andmed puuduvad, tuleb seda põhjendada, ning konfidentsiaalseks märgitud teavet ei tohi ilma andmeid andnud lepinguosalise nõusolekuta avaldada.
Peatüki juurde kuulub lisa.
22‑A lisa – „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ loob erirežiimi konkreetsele Mehhiko riigi osalusega ettevõtete või monopoolide tegevusele, mis ei pea järgima artikli 22.6 mittediskrimineeriva kohtlemise reegleid, tingimusel et need meetmed on kooskõlas WTO lepingu alusel võetud õiguste ja kohustustega.
23. peatükk – „Konkurentsipoliitika“ käsitleb lepinguosaliste kohustusi hoida ja jõustada tõhusat konkurentsiõigust, teha konkurentsiasutuste vahel koostööd ning tagada läbipaistev ja mittediskrimineeriv menetlus, ning selles peatükis on kokku kümme artiklit (artiklid 23.1-23.10). Artikkel 23.1 – Üldpõhimõtted selgitab, et lepinguosalised peavad vaba ja moonutamata konkurentsi keskseks oma kaubandus- ja investeerimissuhetes, tunnistavad konkurentsivastaste äritavade ja liialt sekkumise kahjulikku mõju ning lepivad kokku, et konkurentsiõiguse jõustamine ja koostöö aitavad partnerluslepingust maksimaalselt kasu saada. Artikkel 23.2 – Konkurentsiõigus ja konkurentsi takistavad äritavad kohustab lepinguosalist hoidma või kehtestama kõiki sektoreid katvaid konkurentsiõiguse norme, mis käsitlevad kartelle ja kooskõlastatud tegevust, turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ning konkurentsi oluliselt vähendavaid koondumisi, ning rakendama neid nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjatele, lubades erandeid vaid selgelt määratletud avaliku huvi ülesannete puhul proportsionaalsel ja läbipaistval viisil. Artikkel 23.3 – Rakendamine näeb ette, et konkurentsiõigus ja selle jõustamine peavad olema sõltumatud, selleks tuleb luua või säilitada funktsionaalselt sõltumatud konkurentsiasutused piisavate volituste ja ressurssidega, kes tegutsevad läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja õiglase menetluse põhimõtteid järgides ning kelle otsuseid saab kohtus vaidlustada. Artikkel 23.4 – Läbipaistvus kohustab avaldama konkurentsimenetluse põhireeglid, sh uurimis- ja jõustamismenetluste halduslikud ja menetluslikud normid, ning tagama, et konkurentsiõiguse rikkumised ja nende põhjendused (koos faktiliste ja õiguslike järeldustega) oleksid mittekonfidentsiaalses vormis kättesaadavad huvilistele. Artikkel 23.5 – Koostöö ja koordineerimine rõhutab lepinguosaliste konkurentsiasutuste koostöö tähtsust, julgustades neid vahetama mittekonfidentsiaalset teavet, kogemusi ja seisukohti konkurentsiõiguse, jõustamise ja toetusmeetmete kohta ning koordineerima jõustamistegevust samade või seotud juhtumite puhul, säilitades samas asutuste kaalutlusõiguse ja ettevõtjate vabatahtliku konfidentsiaalsuskaitsest loobumise põhimõtte. Artikkel 23.6 – Tehniline koostöö väljendab lepinguosaliste ühist huvi konkurentsipoliitika arengut ja konkurentsiõiguse jõustamist toetava tehnilise koostöö vastu (nt koolitus, kogemuste vahetamine, parimate tavade jagamine), arvestades lepinguosaliste ressursipiiranguid. Artikkel 23.7 – Konsultatsioonid kohustab lepinguosalisi pidama konsultatsioone lepinguosalise taotlusel, kui on vaja paremini mõista või lahendada selle peatüki tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusi, ning eeldab asjakohase mittekonfidentsiaalse teabe jagamist, et hõlbustada arutelu, eriti kui küsimus mõjutab kaubandust või investeeringuid. Artikkel 23.8 – Teabe konfidentsiaalsus sätestab, et ükski lepinguosaline ei pea andma teavet, mille avaldamine on tema õigusega keelatud, ning et peatüki alusel saadud teave tuleb teisel lepinguosalisel konfidentsiaalsena hoida, sealhulgas juhul, kui see on üle antud konfidentsiaalsuskaitsest loobumise alusel ja tuleb kasutada vastavalt loobumise tingimustele. Artikkel 23.9 – Konkurentsiasutused loetleb, millised organid on partnerluslepingu mõttes konkurentsiasutused: ELi poolel komisjon ning Mehhiko poolel riiklik monopolivastane komisjon ja telekommunikatsiooni reguleeriv komisjon, mis on selle peatüki rakendamise keskseks kontaktiks ja jõustajaks. Artikkel 23.10 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab võimaluse kasutada partnerluslepingu üldist vaidluste lahendamise mehhanismi (31. peatükk) konkurentsipoliitika peatüki sätete tõlgendamise või kohaldamise vaidlustamiseks, suunates lepinguosalised pigem koostööle ja konsultatsioonidele kui formaalsele riikidevahelisele vaidluste lahendamisele.
24. peatükk – „Subsiidiumid“ sätestab lepinguosaliste vahelised reeglid, kuidas võib ettevõtjatele subsiidiume anda, millal need on lubatavad ja millal võivad need kaubandust või investeeringuid kahjustada. See on oluline, et tasakaalustada õigustatud avaliku poliitika eesmärke (nt kriisitoetus, regionaalne areng) ja ausat konkurentsi ning vältida turumoonutusi, mis vähendaksid kaubandus- ja investeerimisliberaliseerimisest saadavat kasu. Peatükk koosneb üheksast artiklist (artiklid 24.1-24.9). Artikkel 24.1 – Mõisted Määratleb „kaupade subsiidiumi“ WTO Subsiidiumide ja tasakaalustavate meetmete lepingu29 (edaspidi SCM‑leping) alusel (rahastamine, mis annab kasu ja on eripärane konkreetsetele ettevõtjatele või sektoritele) ning „teenuste subsiidiumi“ samal loogikal GATSi artikli XV järgi. Artikkel 24.2 – Üldpõhimõtted tunnistab, et subsiidiumid võivad olla õigustatud avaliku poliitika tööriist, kuid lepinguosaline ei tohiks subsideerida kaupade või teenuste ettevõtjaid viisil, mis kahjustab või võib kahjustada lepinguosalise kaubandust või investeeringuid. Artikkel 24.3 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib kõikidele majandustegevusega tegelevatele ettevõtjatele antavatele subsiidiumidele, kuid välistab põllumajanduse, kala‑ ja kalandustooted, audiovisuaalsektori subsiidiumid (v.a läbipaistvus), avalikku huvi pakkuvad teenused kulupõhises ulatuses ning teenuste subsiidiumide puhul artikli 24.7 kohaldamise. Artikkel 24.4 – Suhe WTOga kinnitab, et lepinguosalised jäävad seotuks WTO subsiidiumireeglitega (GATT XVI, GATS XV, SCM‑leping) ning seda peatükki tuleb tõlgendada nendega kooskõlas, mitte asendada või nõrgendada WTO kohustusi. Artikkel 24.5 – Läbipaistvus kohustab avaldama subsiidiumide õigusliku aluse, vormi, mahu, eelarvelise eraldise ja võimalusel saajad, kas WTOle tehtud teatamise või avaliku veebiregistri kaudu. Teenuste subsiidiumide puhul rakendub detailne info avaldamine ainult siis, kui abi ühele saajale ületab kolme aasta jooksul 400 000 eriarveldusühikut ja puudutab teatud loetletud teenindussektoreid. Artikkel 24.6 – Konsultatsioonid annab lepinguosalisele õiguse taotleda konsultatsioone, kui ta leiab, et teise lepinguosalise subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema kaubandust või investeeringuid. Teine lepinguosaline peab üldjuhul 60 päeva jooksul esitama detailse info subsiidiumi alusnormi, eesmärgi, vormi, kestuse, kriteeriumide, summade ja saajate kohta ning kui negatiivne mõju tuvastatakse, tegema kõik endast oleneva selle vähendamiseks või kõrvaldamiseks aasta jooksul. Artikkel 24.7 – Tingimustega seotud subsiidiumid lubab teatud tundlikke subsiidiume ainult rangetel tingimustel. Näiteks valitsuse vastutust ettevõtjate võlgade või kohustuste eest ainult selgelt piiratud summa või kestuse korral ning raskustes/maksejõuetu ettevõtte toetust vaid usaldusväärse restruktureerimiskava ja erasektori kaasfinantseerimisega (v.a VKEd), samuti lühiajalist likviidsustoetust piiratud mahus restruktureerimisplaani ettevalmistamise ajaks. Artikkel 24.8 – Subsiidiumide kasutamine kohustab tagama, et ettevõtjad kasutaksid antud subsiidiume üksnes nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks, milleks toetus on ette nähtud, mitte muudel eesmärkidel (nt agressiivne hinnasõda või laienemine sektoritesse, mida meede ei peaks toetama). Artikkel 24.9 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab partnerluslepingu üldise riik‑riik vaidluste lahendamise peatüki kasutamise teatavate subsiidiumisätete (24.5 teenuste osa ja 24.6 lõige 4) vaidlustamisel, suunates lepinguosalised läbipaistvuse ja konsultatsioonide teel erimeelsusi lahendama.
25. peatükk – „Intellektuaalomand“ (edaspidi IO) loob lepinguosaliste vahel ühised miinimumstandardid autoriõiguse, kaubamärkide, disainide, geograafiliste tähiste, patentide (sh ravimite ja taimesortide) ning ärisaladuste kaitseks ning nende jõustamiseks. See on oluline, et soodustada innovatsiooni ja loovust, lihtsustada tehnoloogia ja kultuuri levikut ning tagada õiglane ja etteaimatav kaitse ettevõtjatele ja loojatele, säilitades samas tasakaalu õiguste omajate ja avalike huvide (nt rahvatervis) vahel. Peatükk koosneb 5 jaost.
A jagu – „Üldsätted“ on 4 artiklit (artiklid 25.1–25.4). Artikkel 25.1 – Eesmärgid ja põhimõtted kirjeldab, et peatüki eesmärk on tagada kohane ja tõhus IO‑kaitse tase, mis toetab tehnoloogilisi uuendusi, tehnoloogiasiiret ja teadmiste levikut, soodustab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning kaubandust, lubades samal ajal rahvatervise ja muude avalike huvide kaitseks vajalikke meetmeid ja vältides IO‑õiguste kuritarvitamist. Artikkel 25.2 – Kohustuste laad ja ulatus kinnitab, et lepinguosalised rakendavad nõuetekohaselt TRIPS‑lepingut30 ja muid IP‑lepinguid, defineerib „intellektuaalomandi õigused“ (TRIPS II osa kategooriad, sordikaitse ja kõlvatu konkurentsi vastane kaitse) ning lubab kõrgemat kaitset, kui see ei ole peatükiga vastuolus. Artikkel 25.3 – Õiguste lõppemine jätab lepinguosaliste pädevusse otsustada, kas ja millistel tingimustel kohaldada IO‑õiguste lõppemise (ammendumise) režiimi (nt rahvuslik, piirkondlik või rahvusvaheline ammendumine). Artikkel 25.4 – Võrdne kohtlemine kohustab andma lepinguosalise kodanikele vähemalt sama soodsa IO‑kaitse kui oma kodanikele, kooskõlas Pariisi, Berni, Rooma ja Ülemaailmise Intellektuaalomandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) konventsiooni31 eranditega, ning keelab autoriõiguse tekkimise sidumise formaalsete registreerimis- või muude eeltingimustega, lubades vaid vajalikud ja mittevarjatud kaubanduspiirangud menetlusnõuded.
B jagu – „Intellektuaalomandi õiguste standardid“ jaguneb omakorda 7 alajaotuseks: B.1 - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused (artiklid 25.5–25.16), B.2 – Kaubamärgid (artiklid 25.17–25.23), B.3 - Tööstusdisainilahendused (artiklid 25.24–25.28), B.4 - Geograafilised tähised (artiklid 25.29–25.43), B.5 - Patendid, sh ravimid (artiklid 25.44–25.47), B.6 Avalikustamata teave (artiklid 25.48–25.51) ja B.7 alajagu – Avalikustamata teabe kaitse (artiklid 25.48–25.51).
B.1 alajagu - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused. Artikkel 25.5 – Rahvusvahelised lepingud kinnitab kohustust täita Berni konventsiooni, Rooma konventsiooni, WIPO autoriõiguse lepingut ja WIPO esituste ja fonogrammide lepingut, ning kohustab tegema mõistlikke jõupingutusi Pekingi ja Marrakechi lepingute32 järgimiseks. Artikkel 25.6 – Autorid annab autoritele ainuõiguse lubada või keelata teoste reprodutseerimist, levitamist, üldsusele edastamist (sh online kättesaadavaks tegemist) ja rendile andmist. Artikkel 25.7 – Esitajad annab esitajatele ainuõiguse oma esituste salvestamisele, salvestiste reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele, ringhäälingule ja rendile. Artikkel 25.8 – Fonogrammitootjad annab fonogrammitootjatele ainuõiguse fonogrammide reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja rendile. Artikkel 25.9 – Ringhäälinguorganisatsioonid annab ringhäälinguorganisatsioonidele ainuõiguse saadete salvestamisele, salvestiste reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja tasulisele taasedastamisele. Artikkel 25.10 – Ärilistel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmine ja edastamine näeb ette, et fonogrammide avalikul kasutamisel (nt raadio, taustmuusika) tuleb maksta esitajale ja fonogrammitootjale ühekordset õiglast tasu, mis tuleb nende vahel jagada; seadusega võib sätestada jagamise reeglid. Artikkel 25.11 – Kaitse kehtivuse tähtaeg sätestab pikad kaitsetähtajad (autor eluaeg + vähemalt 70 aastat, eri reeglid anonüümsete, audiovisuaalsete teoste ja muusikateoste puhul; ringhäälinguorganisatsioonidele vähemalt 50 aastat; esitajatele ja fonogrammitootjatele reeglina 75 või vähemalt 50/70 aastat), arvates tähtaja sündmusele järgneva aasta 1. jaanuarist. Artikkel 25.12 – Edasimüügiõigus kehtestab autorile võõrandamatu ja loovutamatu õiguse saada osa graafika- ja skulptuurteoste (v.a tarbekunst) edasimüügist professionaalsete kunstituru vahendajate kaudu. Artikkel 25.13 – Koostöö õiguste kollektiivse teostamise valdkonnas: soodustab kollektiivse esindamise organisatsioonide koostööd, et hõlbustada teoste kättesaadavust ja tasude ülekandmist, ning rõhutab läbipaistvust ja mittediskrimineerimist tasude kogumisel, mahaarvamiste tegemisel, kasutamisel ja jaotamisel. Artikkel 25.14 – Erandid ja piirangud lubab autoriõiguse ja kaasnevate õiguste erandeid ainult erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omajate õigustatud huve (kolmeetapiline test). Artikkel 25.15 – Tehniliste meetmete kaitse nõuab tõhusat õiguskaitset nii tehnilistest kaitsemeetmetest kõrvalehoidmise kui ka selliste seadmete ja teenuste vastu, mis on peamiselt mõeldud kaitsemeetmetest kõrvalehoidmiseks. Artikkel 25.16 – Õiguste teostamist käsitleva teabega seotud kohustused nõuab kaitset õiguste teostamisega seotud elektroonilise info (nt autori, teose, litsentsitingimuste metaandmete) loata eemaldamise või muutmise ning sellise teabeta materjali levitamise vastu, kui see soodustab rikkumisi.
B.2 alajagu – Kaubamärgid. Artikkel 25.17 – Rahvusvahelised lepingud (kaubamärgid) kohustab tegema kõik endast oleneva, et järgida WIPO kaubamärgiõiguse lepingut33 ja kaubamärgiõiguse Singapuri lepingut34 ning järgida märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli35 ja Nizza klassifikatsiooni. Artikkel 25.18 – Registreerimismenetlus nõuab, et kaubamärgiameti negatiivsed otsused oleksid kirjalikult põhjendatud ja vaidlustatavad, et taotlusi/registreeringuid saaks vaidlustada ning et olemas oleks avalik elektrooniline andmebaas. Artikkel 25.19 – Kaubamärgist tulenevad õigused annab registreeritud kaubamärgi omanikule ainuõiguse takistada identsete või segiajamiseni sarnaste tähiste kasutamist seoses identsete või sarnaste kaupade/teenustega, sh õiguse sekkuda transiitkaupadesse, mis kannavad ilma loata identset või praktiliselt eristamatut märki. Artikkel 25.20 – Tuntud kaubamärgid nõuab WIPO ühissoovituse rakendamist tuntud kaubamärkide kaitseks, tuginedes Pariisi konventsiooni ja TRIPSi asjakohastele sätetele. Artikkel 25.21 – Pahausksed taotlused lubab jätta pahauskselt esitatud kaubamärgitaotluse registreerimata või sellise kaubamärgi registreering tühistada. Artikkel 25.22 – Tühistamine näeb ette kaubamärgi tühistamise võimaluse kasutamata jätmise, üldnimetuseks muutumise või eksitava iseloomu tõttu (nt väär arusaam kauba päritolu või kvaliteedi kohta). Artikkel 25.23 – Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest nõuab, et lubatud oleks aus kirjeldav kasutus (nt kirjeldavad terminid) ning lubab muid piiratud erandeid, kui arvestatakse kaubamärgiomanike ja kolmandate isikute õigustatud huve.
B.3 alajagu – Tööstusdisainilahendused. Artikkel 25.24 – Rahvusvahelised lepingud kohustab tegema mõistlikke jõupingutusi tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemiseks. Artikkel 25.25 – Registreeritud tööstusdisainilahenduste kaitse nõuab uute või originaalsete disainilahenduste kaitset registreerimisega, mis annab omanikule ainuõiguse disaini kaubanduslikuks kasutamiseks, sh mitmeosaliste toodete nähtavate komponentide puhul. Artikkel 25.26 – Kaitse kehtivuse tähtaeg lubab kuni 25‑aastast kaitset (viieaastaste perioodide kaupa), täpse kestuse määrab iga lepinguosaline. Artikkel 25.27 – Erandid lubab piiratud erandeid, mis ei kahjusta põhjendamatult disaini tavapärast kasutust ega omaniku huve, välistab peamiselt tehnilisest funktsioonist tulenevad disainid, kuid lubab teatud modulaarseid süsteemilahendusi. Artikkel 25.28 – Seos autoriõigusega kinnitab, et disainid võivad olla samaaegselt autoriõigusega kaitstavad; lepinguosaline määrab ise kaitse ulatuse ja tingimused (nt algupärasuse tase).
B.4 alajagu - Geograafilised tähised. Artikkel 25.29 – Mõisted (geograafiline tähis - GI -Geographical Identification) defineerib geograafilise tähise ja „tooteklassi“ (Nizza klassifikatsiooni järgi). Artikkel 25.30 – Rahvusvahelised lepingud kinnitab TRIPSi GI‑sätteid ning kohustust teha mõistlikke jõupingutusi 20. mail 2015. aastal Genfis vastu võetud päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemiseks. Artikkel 25.31 – Kohaldamisala sätestab, et GI‑alajaotust kohaldatakse 25‑B lisas loetletud GI‑de suhtes ning et lepinguosalised kaaluvad kaitse laiendamist lisaks toiduainetele ja põllumajandustoodetele ka teistele klassidele; 25‑C lisa loetleb Mehhiko GI‑d, mille kaitsmist tulevikus kaalutakse. Artikkel 25.32 – Loetletud geograafilised tähised täpsustab, et 25‑B lisa A‑osas on ELi, B‑osas Mehhiko GI‑d. Artikkel 25.33 – Kehtestatud geograafilised tähised sätestab, et pärast 25‑A lisa kohast vastuväitemenetlust kaitseb lepinguosaline 25‑B lisas loetletud GI‑sid vastavalt kokkulepitud tasemele. Artikkel 25.34 – 25‑B lisas loetletud GI‑de kaitse näeb ette vahendid, millega takistada kaitstud GI‑de väärkasutust, eksitavat tähistamist ja kõlvatut konkurentsi, sh tõlgete ja väljendite „tüüp“, „stiil“ jms kasutamisel isegi tegeliku päritolu märkimisel; GI‑d ei muutu üldnimetusteks. Artikkel 25.35 – GI‑de loetelu muutmine lubab Ühisnõukogul muuta 25‑B lisa (GI‑de lisamine, parandamine, kustutamine), tuginedes intellektuaalomandi allkomitee ettepanekutele ja pärast vastuväitemenetluse lõpuleviimist; võimaldab vajadusel muuta ka piiritusjookide kokkuleppe lisa. Artikkel 25.36 – GI‑de kasutamise õigus sätestab, et kaitstud GI‑d võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes toodavad nõuetele vastavat kaupa; ei tohi nõuda täiendavat registreerimist, ja GI‑ga seotud sümboleid võib kasutada vaid vastavate toodete puhul. Artikkel 25.37 – Kaubamärkide ja GI‑de seos sätestab, kuidas kooskõlastada varasemate kaubamärkide õigused ja hiljem kaitstavate GI‑de kaitse, millal tuleb keelduda kaubamärgi registreerimisest või see kehtetuks tunnistada, ning millised kuupäevad on asjakohased GI‑de kaitsetaotluste jaoks. Artikkel 25.38 – Kaitse tagamine nõuab, et GI‑de kaitse tagataks haldus- või kohtumenetluste kaudu, kas ametiasutuste omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. Artikkel 25.39 – Üldnormid (GI): välistab GI‑kaitse, kui nimetus on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega või kui homonüümne nimetus eksitaks tarbijaid; kehtestab reeglid homonüümsete GI‑de eristamiseks ja koostööks kolmandate riikidega GI‑de üle läbirääkimisel. Artikkel 25.40 – Erandid sätestab, et kaitset ei pea laiendama nimetustele, mis on muutunud üldnimetusteks ning kaitseb õigust kasutada üldnimetusi ja olemasolevaid taimesortide ja loomatõugude nimesid; samuti kaitseb õigust kasutada oma nime, kui seda ei kasutata eksitavalt. Artikkel 25.41 – Kehtiva lepingu inkorporeerimine muudab olemasoleva EL–Mehhiko piiritusjookide nimetuste kokkuleppe üldlepingu osaks ja annab intellektuaalomandi allkomiteele selle kokkuleppe ühiskomitee rolli.Artikkel 25.42 – Koostöö sätestab, et käesoleva alajao rakendamist ja juhtimist jälgib intellektuaalomandi allkomitee, lepinguosalised peavad teineteist teavitama loetelust välja langevatest geograafilistest tähistest ning allkomitee valmistab selliste muudatuste jaoks ette otsused ühisnõukogule. Samuti võib kumbki lepinguosaline otse või allkomitee kaudu küsida teiselt tehniliste kirjelduste ja nende muudatuste kohta teavet, teha need kirjeldused hispaania või inglise keeles avalikult kättesaadavaks ning kõiki tehnilistest kirjeldustest tulenevaid küsimusi käsitleb intellektuaalomandi allkomitee. Artikkel 25.43 – Lepinguosalise õiguse kohane kaitse kinnitab, et see alajagu ei piira geograafilise tähise omaniku õigust taotleda oma geograafilise tähise tunnustamist ja kaitset teises lepinguosalises vastavalt selle teise lepinguosalise siseriiklikule õigusele.
B.5 alajagu – Patendid. Artikkel 25.44 – Rahvusvahelised lepingud sätestab, et lepinguosalised järgivad patendiõiguse lepingut ja hoiavad patendimenetluse standardid kooskõlas patendiõiguse lepinguga. Artikkel 25.45 – Patendid ja rahvatervis lubab rahvatervise kaitseks vajalikke meetmeid, kinnitab Doha deklaratsiooni olulisust ja nõuab TRIPSi tõlgendamist sellega kooskõlas. Artikkel 25.46 – Täiendav kaitse ravimi müügiloa andmise viivituse korral nõuab mehhanismi, millega hüvitatakse ravimipatentide tegeliku kehtivusaja vähenemine müügiloa menetluse viivituste tõttu, näiteks täiendava kaitse või kuni viieaastase patendipikendusega.
B.6 alajagu – Taimesordid. Artikkel 25.47 – Rahvusvahelised lepingud kohustab kaitsma taimesorte rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni [1991. a sõnastuses]36 kohaselt, sh aretaja erandit, ning tegema koostööd nende õiguste edendamisel.
B.7 alajagu – Avalikustamata teabe kaitse. Artikkel 25.48 – Ärisaladuste kaitse ulatus nõuab tõhusaid õiguskaitsevahendeid, et takistada ärisaladuste ebaseaduslikku omandamist, kasutamist ja avaldamist TRIPSi artikli 39 mõttes. Artikkel 25.49 – Ärisaladustega seotud haldus- või tsiviilkohtumenetlused tagab, et menetlustes säilitatakse ärisaladuste konfidentsiaalsus, sh juurdepääsu piiramine dokumentidele, istungitele ja otsuste redigeerimine. Artikkel 25.50 – Ravimitega seotud avalikustamata andmete kaitse kaitseb uute ravimite müügiloa aluseks olevaid andmeid ja keelab nende alusel kolmandatele isikutele müügilubade andmise vähemalt kuueks aastaks, lubades samas lühendatud menetlusi bioekvivalentsuse alusel. Artikkel 25.51 – Taimekaitsevahenditega seotud avalikustamata andmete kaitse kaitseb uute taimekaitsevahendite müügiloa aluseks olevaid andmeid, piirab nende kasutamist kolmandate isikute müügilubadeks kümne aasta jooksul ning soodustab loomkatsete dubleerimise vältimist.
C jagu – „Õiguskaitse ja jõustamine“ jaguneb kaheks alajaoks (C.1 ja C2) ning koosneb 13 artiklist (artiklid 25.52–25.64). C.1 alajagu – Üldsätted. Artikkel 25.52 – Üldised kohustused kinnitab TRIPS III jao kohustusi ning nõuab täiendavaid õiglaseid, tõhusaid ja proportsionaalseid õiguskaitsevahendeid, mis ei loo põhjendamatuid takistusi kaubandusele ega koorma kohtusüsteemi. Artikkel 25.53 – Isikud, kellel on õigus meetmeid nõuda määratleb õigustatud isikutena õiguste omajad, litsentsisaajad, kollektiivse esindamise organisatsioonid ja muud kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid vastavalt lepinguosalise õigusele.
C.2 alajagu – Tsiviil- ja haldusõiguskaitse. Artikkel 25.54 – Tõendid tagab võimaluse taotleda kiireid ajutisi meetmeid tõendite säilitamiseks (sh kaupade ja materjalide arest), samuti panga-, finants- ja äridokumentide nõudmise kaubandusliku mahuga rikkumiste korral, kaitstes samal ajal konfidentsiaalset teavet. Artikkel 25.55 – Õigus saada teavet annab pädevatele asutustele õiguse nõuda rikkumise asjas teavet rikkuvalt lepinguosaliselt või teistelt menetlusosalistelt kaupade ja teenuste päritolu ning turustusvõrgu kohta, jättes jõusse rangemad riigisisesed normid ja kaitsed enesevastaste ütluste, allikate ja isikuandmete suhtes. Artikkel 25.56 – Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud võimaldab kohtutel keelata rikkumise või selle jätkamise (sh vahendajate, nt internetiteenuse osutajate kaudu), arestida kahtlusega kaubad ja ennetavalt blokeerida rikkuja vara, panga- ja finantsressursid. Artikkel 25.57 – Õiguskaitsevahendid nõuab rikkuvaid kaupu ja nende tootmiseks kasutatud peamiste materjalide või seadmete turult eemaldamist või hävitamist ilma hüvitiseta, arvestades samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet ja kolmandate isikute huve. Artikkel 25.58 – Tõkendid tagab, et pärast rikkumise tuvastamist võivad kohtud kohaldada tõkiseid nii rikkuja kui ka vahendajate suhtes, et lõpetada edasine rikkumine. Artikkel 25.59 – Kahjuhüvitis kohustab määrama teadliku rikkuja puhul piisava kahjuhüvitise (sh saamata jäänud kasumi ja turuväärtuse alusel), lubab teatud juhtudel kasumi loovutamist ning võimaldab ette määratud summaga hüvitist heauskse rikkuja korral. Artikkel 25.60 – Kohtukulud näeb ette, et üldjuhul kannab kaotaja võitja põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud, välja arvatud erandjuhtudel, kus kulude õiglane jaotus nõuab teisiti. Artikkel 25.61 – Kohtuotsuste avaldamine lubab õiguskaitseasutuste nõuda rikkumisega seotud otsuste avaldamist või muu info levitamist, austades samas allikate konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset. Artikkel 25.62 – Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon sätestab eeldusena, et autoriks (ja kaasnevate õiguste omajaks) loetakse isik, kelle nimi on teosel tavapärasel viisil märgitud, andes talle õiguse algatada rikkumismenetlus. Artikkel 25.63 – Haldusmenetlused nõuab, et kui haldusmenetluses võidakse määrata tsiviilõiguslik õiguskaitsevahend, vastaks menetlus sisuliselt samadele põhimõtetele, mis on ette nähtud käesolevas tsiviil- ja haldusõiguskaitse alajaos. Artikkel 25.64 – Sidusrühmade vabatahtlikud algatused julgustab lepinguosalisi toetama vabatahtlikke koostööalgatusi, mis vähendavad intellektuaalomandi rikkumisi (sh internetis), pakkudes konkreetseid, realistlikke ja tasakaalustatud lahendusi eri sidusrühmade jaoks
D jagu –„ Intellektuaalomandi õiguste kaitse piiril“ käsitleb piiril rakendatavaid meetmeid IO õiguste kaitseks. See koosneb 2 artiklist (artiklid 25.65–25.66). Artikkel 25.65 – Kooskõla GATTi ja TRIPS-lepinguga kinnitab, et piiril intellektuaalomandi kaitseks võetavad meetmed peavad alati olema kooskõlas GATTi ja TRIPSi kohustustega, eriti TRIPSi artikli 41 ja III osa 4. jaoga. Artikkel 25.66 – Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitseks võetavad meetmed nõuab menetlusi IP õigusi rikkuva kauba hävitamiseks, riskianalüüsil põhinevat tollikontrolli, keskset elektroonilist andmebaasi õiguste ja riskiteabe vahetamiseks, tolli omal algatusel tegutsemise võimalust (sh posti ja kiirkullerisaadetiste puhul) ning süstemaatilist koostööd, dialoogi ja teabevahetust lepinguosaliste ja sidusrühmade vahel rahvusvahelise võltskaubanduse vastu.
E jagu – „Lõppsätted“ koosneb ühest artiklist (artikkel, 25.67). Artikkel 25.67 – Koostöö ja läbipaistvus sätestab, et lepinguosalised teevad peatüki rakendamisel tihedat koostööd, vahetavad teavet poliitika ja õigusaktide arengu, jõustamiskogemuse, võltskaubanduse vastaste meetmete, teadlikkuse tõstmise ja VKEde toetamise kohta, kusjuures rakendamist jälgib vähemalt kord aastas kogunev intellektuaalomandi allkomitee ning koostööd hõlbustavad lepinguosalise määratud kontaktpunktid.
25. peatüki juurde kuulub 2 lisa ja erikokkulepe.
25‑A lisa – „Vastuväitemenetluse põhielemendid“ kirjeldab GI‑de vastuväidemenetluse põhiraamistikku, sh avalikustamine, tähtaeg ja alused vastuväideteks, otsustamine.
25‑B lisa – „Geograafiliste tähiste loetelu“ sisaldab lepinguosaliste GI‑de nimistut, mis saavad partnerluslepingu alusel vastastikuse tugevdatud kaitse.
25‑C lisa – „Mehhiko geograafilised tähised vastavalt artikli 25.31 lõikele 2“ sisaldab Mehhiko GI‑sid, mida kaalutakse tulevikus kaitstava loetelu laiendamisel muudele tooteklassidele.
Piiritusjookide kokkulepe – varasem EL–Mehhiko kokkulepe piiritusjookide nimetuste vastastikuseks tunnustamiseks ja kaitseks, mis inkorporeeritakse peatükki artikli 25.41 kaudu ja allub nüüd intellektuaalomandi allkomitee järelevalvele.
26. peatükk – „Kaubandus ja kestlik areng“ koondab sätteid lepinguosaliste kaubandus- ja investeerimissuhete sidumise kohta tööõiguse, keskkonnakaitse, kliimapoliitika ja vastutustundliku ettevõtluse normidega. Peatükk on oluline, sest seob kaubanduse otseselt õiguslikult siduvate kliima-, keskkonna- ja tööõiguskohustustega, mitte ei jäta neid pelgaks poliitiliseks retoorikaks. See keelab standardite teadliku nõrgestamise konkurentsieelise nimel ning nõuab Pariisi kliimakokkuleppe ja ILO põhikonventsioonide tegelikku rakendamist. Uuenduslik on ka see, et kestliku arengu kohustuste jõustamiseks on loodud vaidluste lahendamise mehhanism ning eraldi reguleeritakse vastutustundlikke tarneahelaid ja rohetehnoloogiat soodustavat kaubandust. Peatükis on 19 artiklit (artiklid 26.1–26.19). Artikkel 26.1 – Eesmärk ja kohaldamisala ütleb, et peatüki eesmärk on lõimida kestlik areng (töö- ja keskkonnaaspektid) lepinguosaliste kaubandusse ja investeeringutesse, tuginedes ÜRO, ILO ja muude globaalsete kestlikkuse raamistikule ning edendades ühtaegu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut. Artikkel 26.2 – Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase kinnitab lepinguosalise õigust ise määrata oma töö- ja keskkonnakaitse tase, nõuab kõrge taseme püstitamist ja pidevat parandamist ning keelab normide nõrgestamise või nende eiramise kaubanduse ja investeeringute ligimeelitamise eesmärgil. Artikkel 26.3 – Mitmepoolsed tööstandardid ja töösuhteid käsitlevad lepingud kohustab tõhusalt järgima, edendama ja rakendama ILO põhikonventsioonide põhiõigusi (ühinemisvabadus, sunnitöö keelamine, lapstööjõu kaotamine, diskrimineerimise keeld), ratifitseerima järk‑järgult ILO põhikonventsioonid ning tagama, et tööstandardeid ei kasutataks protektsionismi vahendina. Artikkel 26.4 – Mitmepoolne keskkonnaalane juhtimine ja mitmepoolsed keskkonnalepingud nõuab ratifitseeritud keskkonnalepingute (ja nende protokollide) tõhusat rakendamist, regulaarset teabevahetust ratifitseerimise kohta, koostööd kaubandusega seotud keskkonnaküsimustes ning lubab tugineda ülderanditele mitmepoolsetest keskkonnalepingutest tulenevate meetmete puhul. Artikkel 26.5 – Kaubandus ja kliimamuutused kohustab lepinguosalisi tõhusalt rakendama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kliimakokkulepet, toetama kaubanduse positiivset rolli üleminekul vähese CO2‑heitega ja kliimakindlale majandusele ning edendama kliimasõbralikke lahendusi, nt taastuvenergia ja energiatõhusus. Artikkel 26.6 – Kaubandus ja bioloogiline mitmekesisus rõhutab elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist (sh Convention on Biological Diversity37 (edaspidi CBD), Convention on International Trade of Endangered Species of Wild Fauna and Flora38 (edaspidi CITES) ning nõuab meetmeid looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu, CITESi nimekirjade ajakohastamist, elurikkust toetava kaubanduse ja invasiivsete võõrliikide vastaste meetmete edendamist ning tihedat koostööd ja teabevahetust. Artikkel 26.7 – Kaubandus ja metsa kestlik majandamine kohustab soodustama kestlikku metsandust ja legaalset puidukaubandust, vältima raadamist ja metsa seisundi halvenemist, võitlema ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubandusega ning tegema koostööd ja vahetama teavet metsaga seotud kaubandusalgatuste üle. Artikkel 26.8 – Kaubandus ning mere bioloogiliste ressursside kestlik majandamine ja vesiviljelus nõuab rahvusvaheliste mere- ja kalandusdokumentide põhimõtete järgimist, pikaajalisi kaitse- ja majandusmeetmeid, aktiivset osalemist piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, jõulisi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (edaspidi ETR) kalapüügi vastu ning vastutustundliku vesiviljeluse edendamist ja rahvusvahelist koostööd. Artikkel 26.9 – Kaubandus ja tarneahelate vastutustundlik juhtimine edendab ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku äritegevust, toetab OECD, ILO ja ÜRO vastavaid juhiseid ja algatusi (nt ÜRO ülemaailmne kokkulepe vastutustundliku ettevõtluse arendamiseks Global Compact, äritegevus ja inimõigused) ning soodustab rahvusvaheliste hoolsuskohustuse suuniste kasutuselevõttu ja ühiseid algatusi. Artikkel 26.10 – Muud kaubanduse ja investeeringutega seotud algatused, mis soodustavad kestlikku arengut kohustab kujundama kaubandus- ja investeerimispoliitikat, mis toetab inimväärse töö eesmärke, soodustab keskkonnakaupade ja ‑teenuste (sh kliimakaubad) kaubandust ja investeeringuid ning toetab kaupu ja skeeme, mis parandavad sotsiaalseid tingimusi ja kasutavad keskkonnahoidlikke tavasid (nt õiglase kaubanduse ja ökomärgiste kaudu). Artikkel 26.11 – Teaduslik ja tehniline teave sätestab, et keskkonna- ja tööohutusmeetmete kujundamisel tuleb arvestada kättesaadava teadusliku ja tehnilise teabega ning rahvusvaheliste standarditega, ja lubab teadusliku ebakindluse korral ettevaatusprintsiibil põhinevaid, korrapäraselt läbi vaadatavaid meetmeid. Artikkel 26.12 – Läbipaistvus nõuab, et keskkonna ja töötingimusi mõjutavaid kaubandus- või investeerimismeetmeid võetaks kooskõlas läbipaistvuse peatükiga ning et huvitatud isikutele antaks võimalus esitada kavandatavate meetmete kohta arvamusi. Artikkel 26.13 – Koostöö kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas kirjeldab laia koostööraamistikku, mis hõlmab töö- ja keskkonnaaspektide käsitlemist rahvusvahelistes foorumites, kliima-, metsandus-, elurikkuse-, jäätme- ja kemikaalipoliitikat, tarneahelate vastutustundlikku juhtimist, ringmajandust ning kestliku kalanduse ja metsanduse edendamist. Artikkel 26.14 – Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee loob kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee, mis jälgib peatüki rakendamist, täidab vaidluste lahendamisega seotud ülesandeid, annab soovitusi ühiskomiteele, koostab iga koosoleku järel avaliku aruande ning arvestab ka teadete ja arvamustega, mida esitab kodanikuühiskond. Artikkel 26.15 – Kaubanduse ja kestliku arengu kontaktpunktid sätestab, et lepinguosaline määrab kontaktpunkti, kelle kaudu koordineeritakse ja vahetatakse teavet peatüki rakendamise asjus, ning hoiab lepinguosalise kursis kontaktandmete muudatustega. Artikkel 26.16 – Vaidluste lahendamine näeb ette, et selle peatüki tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse üksnes konsultatsioonide ja eksperdikomisjoni menetluste kaudu, mitte üldise vaidluste lahendamise peatüki kohaselt. Artikkel 26.17 – Konsultatsioonid annab lepinguosalisele õiguse taotleda kirjaliku taotlusega konsultatsioone, mis algavad hiljemalt 30 päeva jooksul; võimaldab kaasata ILO või keskkonnaorganisatsioonide teavet ja nõu, kutsuda vajaduse korral kokku kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee ning avalikustada saavutatud lahendused. Artikkel 26.18 – Eksperdikomisjon võimaldab pärast ebaõnnestunud konsultatsioone taotleda sõltumatute ekspertide komisjoni loomist, määratleb ekspertide valiku ja pädevuse, sätestab aruandluskorra (vahe- ja lõpparuanne soovitustega) ning kohustab lepinguosalisi kaaluma sobivaid järelmeetmeid ja teavitama neist riigisiseseid nõuanderühmi. Artikkel 26.19 – Läbivaatamine nõuab peatüki rakendamise ametlikku läbivaatamist 12 kuu jooksul pärast partnerluslepingu jõustumist, sh kaubanduse ja kestliku arengu institutsioonide ja vaidluste lahendamise tõhususe hindamist, võimalike jõustamismehhanismide tugevdamist ning kaalumist, kas ja kuidas lisada Pariisi kliimakokkulepe lepingu oluliseks elemendiks.
27. peatükk – „Läbipaistvus“ kehtestab üldised läbipaistvus-, avaldamis-, teavitamis- ja edasikaebamisnõuded, mille eesmärk on, et partnerluslepingu rakendamisega seotud regulatsioonid oleksid selged, avalikud, ettenähtavad ja vaidlustatavad nii lepinguosalise kui ka ettevõtjate jaoks. Peatükis on 6 artiklit (artiklid 27.1–27.6). Artikkel 27.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad põhikontseptsioonid nagu „üldkohaldatavad meetmed“, „huvitatud isik“ ja „haldustoiming“, millele läbipaistvusnormid toetuvad. Artikkel 27.2 – Eesmärk sätestab eesmärgi luua ja tugevdada läbipaistev regulatiivne keskkond. Artikkel 27.3 – Avaldamine kohustab üldkohaldatavad meetmed kiiresti ametlikult (sh elektrooniliselt) avaldama, lisama eesmärgi ja põhjenduse ning jätma piisava aja, et ettevõtjad ja teised huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda enne jõustumist. Artikkel 27.4 – Teabe esitamine nõuab, et lepinguosaline annaks teiselepinguosalise taotlusel viivitamata infot olemasolevate või kavandatavate üldkohaldatavate meetmete kohta, mis mõjutavad oluliselt partnerluslepingu toimimist, sõltumata sellest, kas need on partnerluslepinguga kooskõlas. Artikkel 27.5 – Üldkohaldatavate meetmete haldamine paneb kohustuse rakendada üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja järjepidevalt ning tagada konkreetses haldusmenetluses isiku teavitamine, ärakuulamine ja menetluse vastavus riigisisesele õigusele. Artikkel 27.6 – Läbivaatamine ja edasikaebamine kohustab säilitama sõltumatud kohtud või muud organid, kelle kaudu saab haldustoiminguid kiiresti ja erapooletult läbi vaadata ja vajadusel parandada ning kelle otsused põhinevad menetluses esitatud tõenditel.
28. peatükk – „Hea reguleerimistava“ seab raamid sellele, kuidas EL ja Mehhiko kavandavad, hindavad, konsulteerivad ja vaatavad üle uusi regulatiivseid meetmeid, et tagada parem õigusloome, vältida tarbetut regulatiivset koormust ja toetada kaubandust ja investeeringuid, säilitades samal ajal regulatiivse autonoomia. Peatükis on 13 artiklit (artiklid 28.1–28.13). Artikkel 28.1 – Mõisted defineerib „reguleeriva asutuse“ (ELis komisjon, Mehhikos föderaalne avalik teenistus) ja „reguleerivad meetmed“ (ELi määrused, direktiivid, delegeeritud ja rakendusaktid; Mehhiko seadused ja üldkohaldatavad haldusaktid). Artikkel 28.2 – Üldpõhimõtted rõhutab hea reguleerimistava tähtsust sisepoliitiliste eesmärkide saavutamisel ja kaubanduse/investeeringute hõlbustamisel, kuid kinnitab, et lepinguosalised säilitavad õiguse ise valida oma regulatiivse lähenemisviisi. Artikkel 28.3 – Kohaldamisala piiritleb peatüki kohaldamise partnerluslepingu kaubandus- ja investeerimisosa reguleerivate meetmetega ning välistab ELi liikmesriikide reguleerivad asutused. Artikkel 28.4 – Sisekonsultatsioonid ja õigusnormide väljatöötamise koordineerimine nõuab, et lepinguosalised loovad või säilitavad sisemised koordineerimis- ja läbivaatamismehhanismid, mis väldivad nõuete dubleerimist ja vastuolusid, arvestavad mõjusid (sh VKEdele) ning võtavad arvesse rahvusvahelisi arenguid. Artikkel 28.5 – Reguleerimisprotsesside ja -mehhanismide läbipaistvus kohustab kirjeldama ja avalikustama protsessid ja mehhanismid, mille abil reguleerivad asutused meetmeid ette valmistavad, hindavad ja üle vaatavad, sh avalikkuse osalemise võimalused. Artikkel 28.6 – Varane teavitamine kavandatavatest reguleerivatest meetmetest nõuab, et vähemalt kord aastas avaldataks nimekiri olulistest kavandatavatest meetmetest koos lühikese kirjelduse ja eeldatavate ajakavadega. Artikkel 28.7 – Avalikud konsultatsioonid sätestab, et oluliste meetmete eelnõud või konsultatsioonidokumendid avaldatakse, antakse kõigile isikutele võimalus märkusi esitada ning tehakse kättesaadavaks saadud seisukohad ja konsultatsioonide kokkuvõtted, arvestades konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset. Artikkel 28.8 – Regulatiivse mõju hindamine soodustab mõjuhinnangute tegemist oluliste meetmete puhul, võttes arvesse regulatsiooni vajalikkust, alternatiive, kulusid-kasu ja mõjusid (sh VKEdele ja kaubandusele) ning nõuab tulemuste avaldamist lõpparuandena. Artikkel 28.9 – Tagasiulatuv hindamine näeb ette regulatiivsete meetmete perioodilise läbivaatamise, et kontrollida eesmärkide saavutamist ja vähendada tarbetut koormust, ning nõuab hindamisplaanide ja -tulemuste avalikustamist. Artikkel 28.10 – Reguleerivate meetmete register kohustab tagama, et kehtivad reguleerivad meetmed oleksid koondatud ühele vabalt ligipääsetavale ja korrapäraselt ajakohastatavale veebilehele otsitaval kujul. Artikkel 28.11 – Kontaktpunkt määrab lepinguosalistele konkreetse kontaktpunkti (Mehhikos majandusministeeriumi vastav peadirektoraat, ELis kaubanduse peadirektoraat) koordineerimise ja teabevahetuse hõlbustamiseks. Artikkel 28.12 – Koostöö ja teabevahetus näeb ette koostöö regulatiivsete asutuste vahel, sh vastastikuse abi, ning varase teabevahetuse hea reguleerimistava reeglite ja rakendusmeetmete kohta. Artikkel 28.13 – Vaidluste lahendamine sätestab, et peatüki sätteid ei saa vaidlustada partnerluslepingu üldise vaidluste lahendamise mehhanismi (31. peatükk) kaudu, st need on koostööpõhised, mitte sanktsioonipõhised kohustused.
29. peatükk – „Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad“ käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ligipääsu partnerluslepingu võimalustele, tagades neile lihtsa info, kontaktpunktid ja koostöömehhanismid, kuid ilma siduva vaidluste lahendamise mehhanismita. Peatükis on 4 artiklit (artiklid 29.1–29.4). Artikkel 29.1 – Eesmärk rõhutab, et lepinguosalised peavad oluliseks koostöö tugevdamist VKEdele tähtsates küsimustes nii käesoleva peatüki kui ka partnerluslepingu muude VKEdele kasulike sätete kaudu. Artikkel 29.2 – Teabe jagamine nõuab, et lepinguosalised looksid või säilitaksid avaliku VKE‑de infoportaali partnerluslepingu teksti ja kokkuvõttega ning VKEdele suunatud selgitavate materjalidega, lingiksid sinna teise lepinguosalise vastavad saidid ja asjakohased riiklikud portaalid (toll, IO‑õigus, tehnilised normid, SPS, riigihanked, ettevõtte asutamine jne) ning lisaksid ligipääsu tariifiandmebaasile, mis võimaldab tootekoodi järgi otsida tollimakse, päritolureegleid ja muid turulepääsutingimusi. Artikkel 29.3 – VKEde kontaktpunktid kohustab lepinguosalist määrama VKE‑de kontaktpunkti, kes jälgib, et partnerluslepingu rakendamisel arvestatakse VKEde vajadusi, hoiab VKE‑portaalid ajakohased, vahetab infot, tõstab VKE‑küsimusi partnerluslepingu allkomiteedes, pakub lahendusi VKEde võimekuse suurendamiseks ning annab oma tegevusest aru ühiskomiteele. Artikkel 29.4 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et 29. peatüki sätteid ei saa vaidlustada partnerluslepingu üldise vaidluste lahendamise peatüki alusel, mistõttu tegemist on koostöö- ja „pehmete“ kohustustega.
30. peatükk – „Toorained“ reguleerib tooraineid (laialt määratletud tööstuslikud sisendid) ja püüab ühendada toorainete vaba kaubanduse põhimõtted lepinguosalise õigusega tagada varustuskindlus, kaitsta keskkonda ja ühiskonda ning edendada vastutustundlikku kasutust. Peatükis on 6 artiklit (artiklid 30.1–30.6). Artikkel 30.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad põhimõisted: „luba“ (litsents/kontsessioon konkreetse majandustegevuse õiguseks), „üksus“ (isik/ettevõte) ja „toorained“ (HS‑põhine loetelu tööstuslikest sisenditest, sh mineraalid, kemikaalid, metallid, looduslik kautšuk), välistades mh uraani ja radioaktiivsed ained. Artikkel 30.2 – Põhimõtted kinnitab lepinguosalise suveräänset õigust otsustada, kus ja kas tooraineid uurida/toota, ning säilitab õiguse võtta meetmeid toorainetarnete kindlustamiseks ja õiguspäraste avaliku korra eesmärkide (keskkond, rahvatervis, tarbijakaitse, julgeolek) saavutamiseks. Artikkel 30.3 – Ekspordi ja impordi monopoliseerimine keelab toorainete impordi- või ekspordimonopolide kehtestamise või säilitamise lepinguosaliste vahelises kaubanduses, st ainuõiguse anda ühele üksusele õigus importida/eksportida teise lepinguosalisega. Artikkel 30.4 – Ekspordihinna määramine keelab kehtestada ekspordiks teisele lepinguosalisele kõrgemat toorainehinda kui sama kauba siseturuhind, vältides nii varjatud ekspordimakse või diskrimineerivat hinnastamist. Artikkel 30.5 – Omamaise hinna määramine lubab reguleerida siseriiklikke toorainehindu ainult selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustuse kaudu, mis peab olema läbipaistev, proportsionaalne, ajutine ning mille hinna arvutusmetoodika tuleb enne jõustumist avaldada. Artikkel 30.6 – Koostöö toorainete valdkonnas näeb ette koostöö kaubandust ja investeeringuid moonutavate kolmandate riikide meetmete vastases tegevuses, seisukohtade kooskõlastamise rahvusvahelistel foorumitel, turuandmete vahetuse, ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja hoolsuskohustuse standardite edendamise ning ressursitõhususe, innovatsiooni, ringmajanduse ja parimate tavade arendamise.
31. peatükk – „Vaidluste lahendamine“ sätestab lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamise tervikliku süsteemi kaubandus- ja investeerimissätete jaoks. See sisaldab konsultatsioone, vahekohtu menetlust, ajutisi vastumeetmeid ja vahendusmehhanismi, tagades, et riik–riik vaidlused lahendatakse struktureeritud ja ajaliselt piiritletud korras. Peatükk toimib kogu kaubandus- ja investeerimisosa „turvavõrguna“, sest annab riik‑riik tasandil selge mehhanismi, kuidas partnerluslepingu rikkumise kahtlused lahendada ja vajaduse korral nõuda vastavusmeetmeid või rakendada ajutisi vastumeetmeid. See tagab, et kõik teised peatükid (tariifid, investeeringute kaitse, intellektuaalomad, VKEd, toorained jne) ei jää pelgalt poliitilisteks lubadusteks, vaid nende täitmist on võimalik vaidlustada ja jõustada vahekohtu kaudu, soodustades samal ajal sõbralikke lahendusi konsultatsioonide ja vahendusmehhanismi kaudu Peatükis koosneb 5 jaost ja selles on 38 artiklit (artiklid 31.1–31.38) ja kaks lisa (31‑A töökord, 31‑B tegevusjuhend), mis sätestavad detailsed menetlusreegleid ja vahekohtunike ning vahendajate käitumisjuhised.
A jagu – „Eesmärk ja kohaldamisala“. Artikkel 31.1 – Eesmärk seab eesmärgiks luua tulemuslik mehhanism partnerluslepingu III osa tõlgendamisest ja kohaldamisest tulenevate vaidluste ennetamiseks ja lahendamiseks, otsides võimalusel lepinguosalisi rahuldavat lahendust. Artikkel 31.2 – Kohaldamisala täpsustab, et süsteemi kohaldatakse lepinguosaliste vaidlustele „hõlmatud sätete“ üle, kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede on nende sätetega vastuolus. Artikkel 31.3 – Mõisted viitab 31‑A ja 31‑B lisas sisalduvatele definitsioonidele, mis kehtivad kogu peatükis. Artikkel 31.4 – Vaidluste lahendamise organi valik sätestab, et kui sama meede on vaidlustatav nii selle partnerluslepingu kui ka muu lepingu (nt WTO) alusel, peab kaebaja valima foorumi, ja kui üks kord on menetlus ühes foorumis algatatud, ei tohi sama meetme suhtes paralleelset menetlust muus organis alustada (v.a kui esimene foorum ei saa otsust teha).
B jagu – „Konsultatsioonid“. Artikkel 31.5 – Konsultatsioonid nõuab heas usus konsultatsioone vaidluse lahendamiseks; sätestab taotluse vormi, vastamis- ja kohtumistähtajad – reeglina 30 päeva või kiireloomulistel juhtudel 15 päeva ning konfidentsiaalsusnõuded ja võimaldab asjassepuutuvate ametnike kaasamist.
C jagu – „Vahekohtumenetlus“. Artikkel 31.6 – Vahekohtu moodustamine lubab konsultatsioonide ebaõnnestumisel taotleda vahekohtu moodustamist, nähes ette, et taotluses tuleb kirjeldada vaidlusalust meedet ja õiguslikku alust. Artikkel 31.7 – Vahekohtu koosseis sätestab, et vahekohus koosneb kolmest liikmest ning määrab detailse protseduuri, kuidas menetlusosalised liikmed nimetavad ja kuidas neutraalne ametisse nimetav asutus vajaduse korral loosi teel liikmed ja esimehe määrab. Artikkel 31.8 – Vahekohtu liikmete nimekirjad kohustab ühiskomiteed looma vähemalt 15 eksperdist koosneva põhiloendi (ELi loend, Mehhiko loend ja esimeeste loend) ning lubab sektoripõhiseid lisanimekirju. Artikkel 31.9 – Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded nõuab, et vahekohtunikud oleksid erapooletud, õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alal pädevad, tegutseksid individuaalselt ega võtaks juhiseid valitsustelt, ning esimehel peab olema kogemus vaidluste lahendamise juhtimisel. Artikkel 31.10 – Vahekohtu ülesanded paneb vahekohtule kohustuse objektiivselt hinnata faktilist ja õiguslikku olukorda, põhjendada järeldusi ning esitada soovitusi, kui menetlusosalised seda ühiselt taotlevad. Artikkel 31.11 – Pädevus määratleb vaikimisi vahekohtu mandaadi: hinnata kahjuliku meetme vastavust partnerluslepingu III osale ja raporteerida järeldused ning vajadusel soovitused, kui menetlusosalised ei lepi viie päeva jooksul kokku teises mandaadis. Artikkel 31.12 – Otsus kiireloomulisuse kohta lubab vahekohtul lühendada tähtaegu poole võrra kiireloomulistes küsimustes (nt kiiresti riknevad kaubad), kui menetlusosaline seda taotleb. Artikkel 31.13 – Vahearuanne sätestab, et vahekohus esitab 90 päeva jooksul vahearuande (äärmisel juhul 120 päeva jooksul), mille suhtes menetlusosalised võivad esitada läbivaatamistaotluse. Artikkel 31.14 – Lõpparuanne nõuab lõpparuannet 120 päeva jooksul vahekohtu moodustamisest (äärmisel juhul 150 päeva), võttes arvesse vahearuande kohta esitatud märkusi; lõpparuanne on lõplik ja siduv. Artikkel 31.15 – Täitmismeetmed kohustab kaebuse adressaati viivitamata võtma kõik vajalikud meetmed, et viia end hõlmatud sätetega vastavusse, ning teatama 30 päeva jooksul, mida on tehtud või plaanitakse teha. Artikkel 31.16 – Täitmise mõistlik tähtaeg lubab, kui kohene vastavus pole võimalik, kokku leppida kuni 15‑kuulises mõistlikus tähtajas (vajadusel vahekohtu määratavas) ning nõuab aruannet edusammudest. Artikkel 31.17 – Täitmise kontroll võimaldab vahekohtul 60 päeva jooksul hinnata, kas võetud meetmed täidavad lõpparuande nõudeid ja on partnerluslepingu sätetega kooskõlas. Artikkel 31.18 – Ajutised õiguskaitsevahendid sätestab ajutise kompensatsiooni ja kohustuste peatamise (retorsioon) mehhanismi, kui vastavust ei saavutata või meetmeid ei teatata, ning nõuab, et peatamise ulatus oleks proportsionaalne rikkumisega. Artikkel 31.19 – Ajutiste õiguskaitsevahendite kasutamise järel võetud täitmismeetmete kontroll reguleerib, kuidas ja millal peatamine või kompenseerimine lõpetatakse ning kuidas vahekohus vajaduse korral hindab uusi vastavusmeetmeid. Artikkel 31.20 – Vahekohtu liikmete asendamine kirjeldab, kuidas asendada menetluse käigus vahekohtunik, kes taandub või ei saa jätkata, ning pikendada tähtaegu vastavalt. Artikkel 31.21 – Töökord sätestab, et vahekohtumenetlusi reguleeritakse käesoleva peatüki ja 30-A lisas esitatud töökorraga, seejuures nähakse ette vähemalt ühe avaliku istungi korraldamine, kirjalikud esildised, konfidentsiaalsus ja võimalus avalikustada esildiste mittekonfidentsiaalne versioon. Artikkel 31.22 – Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine lubab lepinguosaliste ühisel taotlusel menetluse kuni 12 kuuks peatada ning sätestab tingimused, millal vahekohtu pädevus aegub. Artikkel 31.23 – Teabe saamine annab vahekohtule õiguse nõuda infot lepinguosaliselt ja muudest allikatest (sh ekspertidelt) ning võtta vastu amicus curiae esildisi, tehes saadud info lepinguosalistele kättesaadavaks. Artikkel 31.24 – Tõlgendamisreeglid nõuab, et vahekohus tõlgendaks partnerluslepingut kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tavaeeskirjadega (Viini konventsioon) ja võtaks arvesse WTO vaekogude ja apellatsioonikogu pretsedente. Artikkel 31.25 – Vahekohtu aruanded ja otsused sätestab, et vahekohtu arutelud on konfidentsiaalsed, otsused tehakse võimalusel konsensusega (muidu häälteenamusega), individuaalseid arvamusi ei avalikustata ning otsused ei tekita füüsilistele ja juriidilistele isikutele otseseid õigusi ega kohustusi.
D jagu – „Vahendusmehhanism“. Artikkel 31.26 – Eesmärk loob eraldi vahendusmehhanismi kiireks, paindlikuks ja mittekohustuslikuks probleemide lahendamiseks vahendaja abiga. Artikkel 31.27 – Vahendusmenetluse algatamine lubab igal ajal taotleda vahendust meetme suhtes, mis kahjustab kaubandust või investeeringuid, ilma eelnevate konsultatsioonideta; lepinguosaline võib taotluse vastu võtta või tagasi lükata. Artikkel 31.28 – Vahendaja valimine reguleerib vahendaja määramist lepinguosaliste kokkuleppel või ametisse nimetava asutuse loosi kaudu esimeeste nimekirjast; vahendaja peab olema sõltumatu ja järgima tegevusjuhendit. Artikkel 31.29 – Vahendusmenetluse eeskirjad kirjeldab vahenduse praktilist kulgu - kirjalikud seisukohad, kohtumised, ekspertide kaasamine, vahendaja lahendusettepanekud ja rõhutab, et vahendaja ei otsusta partnerluslepingu rikkumise küsimust. Artikkel 31.30 – Konfidentsiaalsus teeb vahendusmenetluse sisu konfidentsiaalseks, v.a kui lepinguosalised otsustavad kokkuleppe avalikustada (ilma konfidentsiaalset infot avaldamata). Artikkel 31.31 – Seos vaidluste lahendamise menetlustega sätestab, et vahendus ei piira lepinguosaliste õigust kasutada vahekohtu- või muid vaidluste lahendamise mehhanisme, kuid vahenduses esitatud seisukohti ega vahendaja ettepanekuid ei tohi teistes menetlustes tõendina kasutada.
E jagu – „Ühissätted“. Artikkel 31.32 – Teabenõue võimaldab enne konsultatsioonide või vahenduse algatamist küsida teavet meetme kohta, mis kahjustab kaubandust või investeeringuid, ning nõuab vastust 20 päeva jooksul. Artikkel 31.33 – Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus rõhutab, et lepinguosalised võivad igal ajal sõlmida vastastikku rahuldava kokkuleppe ning peavad võtma vajalikud riigisisesed meetmed selle rakendamiseks kokkulepitud ajaks. Artikkel 31.34 – Tähtajad täpsustab, et tähtajad arvestatakse kalendripäevades, neid saab vastastikusel kokkuleppel muuta ning vahekohus võib teha ettepaneku tähtaegade kohandamiseks. Artikkel 31.35 – Kulud näeb ette, et iga lepinguosaline katab ise oma kulud, vahekohtu ja vahendaja tasud ja korralduslikud kulud jagatakse võrdselt. Artikkel 31.36 – Vaidluste lahendamise menetluse haldamine kohustab lepinguosalisi määrama vastutava ameti vaidluste lahendamise juhtimiseks ja võimaldab teatud haldusülesandeid delegeerida välisele asutusele. Artikkel 31.37 – Üksikisiku õigused sätestab, et partnerlusleping ei anna üksikisikutele ega ettevõtjatele õigust esitada riigisisestes kohtutes nõuet teise lepinguosalise vastu partnerluslepingu rikkumise alusel. Artikkel 31.38 – Lisade muutmine lubab ühiskomiteel muuta 31‑A ja 31‑B lisasid, mis käsitlevad töökorda ja vahekohtunike, vahendajate tegevusjuhendit.
31‑A lisa – „Töökord“ täpsustab artiklites 31.6–31.25 kirjeldatud menetlust, et see oleks praktiliselt toimiv, ajaliselt piiritletud ja lepinguosalise jaoks etteaimatav. Lisa sätestab üksikasjalikud menetlusreeglid riik‑riik tüüpi vaidluste lahendamiseks, sh kuidas vahekohus töötab, millised on kirjalike seisukohtade esitamise tähtajad, istungite korraldus (sh avalikkus ja konfidentsiaalsus), tõendite esitamine, amicus curiae seisukohtade vastuvõtmine ning tehnilised detailid aruannete koostamiseks ja edastamiseks. See lisa.
31‑B lisa – „Tegevusjuhend“ on seotud artiklitega 31.8–31.10 (nimekirjad, kvalifikatsioon, sõltumatus) ja 31.28 (vahendaja määramine) ning tagab, et vaidluste lahendajad tegutsevad kõrgete professionaalsete standardite järgi ja lepinguosalistel oleks nende erapooletuses usaldus. Lisa kehtestab eetikareeglid vahekohtunike ja vahendajate jaoks: sõltumatuse ja erapooletuse nõuded, huvide konfliktide vältimine, kohustus avaldada kõik võimalikud huvide konfliktid, konfidentsiaalsuskohustus ning piirangud paralleelsete rollide või tasustatud töö osas, mis võiks mõjutada nende otsustusvabadust.
32. peatükk – „Erandid“ koondab üldised erandid, mis võimaldavad lepinguosalistel kaitsta avalikke huve, sh keskkonda, tervist, maksusüsteemi, konfidentsiaalset infot, WTO erakorralised otsused) isegi siis, kui see muidu piiraks partnerluslepingu kaubandus- ja investeerimiskohustusi. Peatükk on poliitiliselt oluline, kuna annab selgelt mõista, et partnerluslepinguga kaasnevad kaubandus- ja investeerimiskohustused ei piira lepinguosaliste õigust võtta vajalikke meetmeid keskkonna, rahvatervise, tarbijate ja avaliku julgeoleku kaitseks ning tagada õiglane maksusüsteem. See annab lepinguosaliste valitsustele kindlustunde, et rohepööret, tervisepoliitikat või maksupettuse vastast võitlust ei saa vaidlustada kui partnerluslepingu rikkumist, kui meetmed mahuvad GATT/GATSi erandite raamidesse. Samal ajal vältides erandite kuritarvitamist, sest meetmed ei tohi olla meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud kaubandustõke ning maksulepingud säilitavad oma ülimuslikkuse. Peatükis on 4 artiklit (artiklid 32.1–32.4). Artikkel 32.1 – Ülderandid inkorporeerib GATT 1994 XX artikli ja GATSi XIV artikli osad lepingusse ja laiendab need kaupade-, teenuste-, investeeringute-, energia-, toorainete, tehniliste kaubandustõkete – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete-, riigiettevõtete jm peatükkidele, selgitades, et nende alusel lubatud meetmed hõlmavad ka keskkonnakaitseks ja inimeste, loomade ning taimede elu ja tervise kaitseks vajalikke meetmeid, ning nõudes teavitust ja konsultatsioone erakorraliste meetmete (GATT XX i ja j) puhul. Artikkel 32.2 – Maksustamine sätestab, et topeltmaksustamise vältimise lepingud (maksulepingud) on partnerluslepingu suhtes ülimuslikud vastuolu korral, välistab MFN‑kohustuse kohaldamise maksusoodustustele ning lubab otseste maksude õiglase ja tõhusa kogumise ja maksupettuse vältimiseks vajalikke meetmeid, sh investori‑riigi vaidlustes eraldi lepinguosaliste maksuasjatundjate konsultatsioonimehhanismi maksumeetmete vaidlustamisel. Artikkel 32.3 – Teabe avalikustamine tagab, et ükski säte ei sunni avaldama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine kahjustaks õiguskaitset või avalikke huve või ärihuve, ning nõuab, et lepinguosalisele edastatud konfidentsiaalne info jääks ka partnerluslepingu raames konfidentsiaalseks, kui saatja ei luba teisiti. Artikkel 32.4 – WTO peatamisotsused sätestab, et kui lepinguõigus dubleerib WTO õigust, loetakse WTO organi poolt WTO lepingu IX artikli alusel lubatud kohustuste peatamisele vastav meede automaatselt kooskõlas olevaks ka partnerluslepingu vastavate sätetega.
IV osa – Institutsioonilised ja lõppsätted koosneb kahest peatükist.
1. peatükk – „Institutsiooniline raamistik“ loob partnerluslepingu poliitilise juhtimise, tehnilise rakendamise ning parlamendi ja kodanikuühiskonna süsteemse kaasamise jaoks vajalikud institutsioonid. Peatükis on 8 artiklit (artiklid 1.1–1.8). Artikkel 1.1 – Tippkohtumine sätestab, et lepinguosaliste kõrgeima tasandi poliitiline ja valdkondlik dialoog toimub tippkohtumistel vähemalt kord kahe aasta jooksul; tippkohtumised annavad strateegilised suunised ja on foorum kõigi kahepoolsete ja rahvusvaheliste küsimuste arutamiseks. Artikkel 1.2 – Ühisnõukogu loob ministrite tasandil ühisnõukogu, mis jälgib partnerluslepingu eesmärkide täitmist, toimimist ja rakendamist, võib käsitleda kõiki partnerluslepingu raames kerkivaid teemasid, võtta siduvaid otsuseid ja soovitusi (sh teatud juhtudel partnerluslepingut muuta) ning delegeerida pädevusi ja otsustusõigust ühiskomiteele. Artikkel 1.3 – Ühiskomitee loob kõrgete ametnike tasandil ühiskomitee, mis tagab partnerluslepingu igapäevase üldise rakendamise, valmistab ette ühisnõukogu tööd, koguneb eri koosseisudes (sh eraldi kaubanduskoosseisus) ning võib volituse korral võtta siduvaid otsuseid ja soovitusi. Artikkel 1.4 – Allkomiteed ja muud organid annab ühiskomiteele volituse luua temaatilisi allkomiteesid ja muid organeid, määrata neile ülesanded ja töökorra; artiklis on eraldi ette nähtud arengu- ja rahvusvahelise koostöö allkomitee ning kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee, samal ajal kui III osa allkomiteesid reguleerib täiendavalt kaubandusosa enda artikkel 1.10. Artikkel 1.5 – Parlamentaarne ühiskomitee seab sisse Euroopa Parlamendi ja Mehhiko Kongressi liikmetest koosneva parlamentaarse ühiskomitee, mis toimib poliitilise dialoogi ja järelevalve foorumina, kohtudes kordamööda Brüsselis ja Mehhikos, saades infot ühisnõukogu/ühiskomitee otsuste kohta ning andes neile soovitusi. Artikkel 1.6 – Suhted kodanikuühiskonnaga kinnitab, et lepinguosalised konsulteerivad partnerluslepingu seisukohast olulistes küsimustes kodanikuühiskonnaga, mh läbi sisenõuanderühmade ja kodanikuühiskonna foorumi. Artikkel 1.7 – Sisenõuanderühmad kohustab lepinguosalist looma ühe või mitu sisenõuanderühma, kuhu kaasatakse tasakaalustatult sõltumatud majandus-, sotsiaal-, kestliku arengu, inimõiguste ja keskkonna organisatsioonid; need rühmad nõustavad valitsusi partnerluslepingu teemadel, kohtuvad vähemalt kord aastas ning nende koosseis ja kontaktid avalikustatakse. Artikkel 1.8 – Kodanikuühiskonna foorum näeb ette avaliku kodanikuühiskonna foorumi, mis toimub koos ühiskomitee (sh kaubanduskoosseisu) kohtumistega, on avatud lepinguosaliste sõltumatutele organisatsioonidele ning kus partnerluslepingu rakendamise eest vastutavad esindajad saavad selgitada partnerluslepingu toimimist ja pidada kodanikuühiskonnaga dialoogi.
2. peatükk – „Lõppsätted“ tagab sujuva ülemineku kehtivalt üldlepingult partnerluslepingule, säilitades järjepidevuse vaidluste, kaitsemeetmete ja üleminekuperioodide osas ning vältides õiguslikku „tühimikku“ partnerluses. Peatükk sätestab lepinguosalistele kehtivad selged reeglid partnerluslepingu jõustumise, muutmise, ajutise kohaldamise selle osalise või täieliku peatamise kohta, EL-i laienemisel uute ELi liikmesriikide partnerluslepingu pooleks saamise kohta. See koosneb 13 artiklist (artiklid 2.1-2.13). Artikkel 2.1 – Lepinguosaliste määratlus täpsustab, et lepinguosaline on kas „ELi pool“ (EL, liikmesriigid või mõlemad vastavalt omavahelisele pädevusteljaotusele) või Mehhiko; „lepinguosalised“ tähendab ELi poolt ja Mehhikot koos. Artikkel 2.2 – Territoriaalne kohaldamisala selgitab, et ELi puhul kohaldatakse partnerluslepingut samade territooriumide suhtes, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingut. Erisätetega täpsustatakse partnerluslepingu kohaldamist III osa erinevatele peatükkidele. Artikkel 2.3 – Kohustuste täitmine paneb lepinguosalisele üldise kohustuse võtta kõik vajalikud meetmed partnerluslepingu täitmiseks, kirjeldab, millal kasutatakse III osa vaidluste lahendamise mehhanisme, millal võib oluliste sätete rikkumise korral peatada partnerluslepingu (osaliselt või täielikult), ning sätestab, et „asjakohased meetmed“ peavad olema rahvusvahelise õigusega kooskõlas, proportsionaalsed ja viimane abinõu. Artikkel 2.4 – Muutmine lubab partnerluslepingut muuta lepinguosaliste kirjaliku kokkuleppega pärast riigisiseste menetluste lõpetamist ning teatud juhtudel anda ühisnõukogule/ühiskomiteele volituse muuta partnerluslepingu sätteid või lisasid otsusega. Artikkel 2.5 – Jõustumine ja ajutine kohaldamine reguleerib partnerluslepingu allkirjastamist, ratifitseerimist ja jõustumist ning võimaldab partnerluslepingu täielikku või osalist ajutist kohaldamist enne jõustumist; sätestab, kuidas ajutine kohaldamine algab ja kuidas seda saab lõpetada. Artikli kohaselt jõustub partnerlusleping teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on üksteisele teatanud, et vajalikud riigisisesed menetlused on lõpule viidud. Enne partnerluslepingu ametlikku jõustumist võivad lepinguosalised partnerluslepingut täielikult või osaliselt ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. Ajutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlusleping ajutiselt ei kata. Menetlusosaline võib kirjalikult teatada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teate tegemist. Kõik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL‑i puhul EL Nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerluslepingu hoiulevõtjad. Artikkel 2.6 – Seos muude lepingutega sätestab, et partnerluslepingu jõustumisel muutvad üldleping ja varasem kaubanduse vaheleping kehtetuks ning need asendatakse partnerluslepinguga. Säte tagab õigusliku järjepidevuse (viited, üleminekusätted, pooleli olevad vaidlused, kehtivad kaitsemeetmed, üleminekuperioodid) ning sätestab, et muud kahe- ja sektoripõhised lepped on partnerluslepingu lahutamatu osa ja alluvad samale institutsionaalsele raamistikule. Artikkel 2.7 – Lisad, protokollid ja ühisdeklaratsioonid ütleb, et kõik lisad, protokollid, märkused ja ühisdeklaratsioonid on partnerluslepingu lahutamatu osa ning seob numbriga märgitud lisad konkreetsete III osa peatükkidega (nt 10.–19. peatüki rooma numbritega lisad). Artikkel 2.8 – Julgeolekuerand kinnitab, et partnerlusleping ei kohusta avaldama menetlusosalise julgeoleku seisukohast tundlikku infot ega keela meetmeid, mida peetakse vajalikuks oluliste julgeolekuhuvide kaitseks (relvad, kaitsetööstus, tuumamaterjalid, sõda ja kriisid), ega takista ÜRO põhikirjast tulenevate rahu- ja julgeolekukohustuste täitmist. Artikkel 2.9 – Uute liikmesriikide ühinemine ELiga reguleerib, kuidas käsitletakse kolmandate riikide ELiga ühinemist: EL peab Mehhikot informeerima ja tema muresid arvesse võtma, uus liikmesriik ühineb partnerluslepinguga ühisnõukogu otsusega, ning kaubanduskoosseisus ühiskomitee valmistab ette partnerluslepingu III osa tehnilised kohandused ja üleminekumeetmed. Artikkel 2.10 – Uute riikide ühinemine lepinguga võimaldab ka teistel riikidel tulevikus partnerluslepinguga ühineda vastastikku kokkulepitud tingimustel ja pärast vajalikke menetlusi. Artikkel 2.11 – Üksikisiku õigused sätestab, et partnerlusleping ei loo isikutele vahetuid subjektiivseid õigusi ega kohustusi, millele saaks otse riigisiseses kohtus tugineda, ning ei piira Mehhiko riigisisese õiguse kohaldamist. Artikkel 2.12 – Autentsed tekstid kinnitab, et partnerlusleping on võrdselt autentne kõigis ELi ametlikes keeltes (sh eesti keeles) ja hispaania keeles. Artikkel 2.13 – Lepingu kestus ja lõpetamine määrab, et partnerlusleping on tähtajatu, kuid lepinguosaline võib selle lõpetada kirjaliku teatega, mis jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamist.
Partnerluslepingule on lisatud „Korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse protokoll“, mis seob kaubanduse ja investeeringud ÜRO, OECD ja Rahvusvahelise Rahapesu Vastase Töörühma (FATF) korruptsioonivastaste standarditega, muutes need kahepoolses suhtes poliitiliselt ja praktiliselt raskemini eiratavaks. Selged korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise reeglid aitavad kujundada õiglasema ja prognoositavama ärikeskkonna lepinguosaliste ettevõtjatele, piirates mitteametlikest „tasudest“ ja soodustuskanalitest tekkivaid varjatud eeliseid ning vähendades seeläbi mitteriiklikke kaubandustõkkeid. Protokoll koosneb kuuest jaost (A–F) ning 23 artiklist (artiklid 1–23).
Jagu A – Üldsätted koosneb kolmest artiklist (artiklid 1–3) ja seab protokolli eesmärgiks ennetada ning tõhusamalt tõkestada korruptsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringutes, sest see moonutab konkurentsi, kahjustab head valitsemist ja majandusarengut. Lepinguosalised rõhutavad avaliku ja erasektori korruptsiooni seotust rahapesu ja muu rahvusvahelise kuritegevusega ning vajadust valdkondadeülese ja rahvusvahelise koostöö järele. Protokoll täiendab, kuid ei asenda varasemaid rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid leppeid (ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, OECD välisametnike altkäemaksu konventsioon, Euroopa Nõukogu ja Ameerika Riikide Organisatsiooni dokumendid)39.
Jaos B – Korruptsioonivastased meetmed (artiklid 4–7)“ kinnitavad lepinguosalised kohustust käsitada kuriteona nii ametiisikute aktiivset kui passiivset altkäemaksu ning välisriigi ametiisikute altkäemaksu, vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni sätetele. Erasektoris nähakse ette altkäemaksu kriminaliseerimine majandus‑ ja äritegevuses ning rõhutatakse, et ametiisikutele makstavad „meelehead“ ei tohi olla maksukuluna mahaarvatavad. Protokoll rõhutab juriidiliste isikute vastutust ja vajadust tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide järele, kooskõlas G2040 ja ÜRO konventsiooni põhimõtetega.
Jagu C – Erasektori korruptsiooni ennetamise meetmed“ (artiklid 8–11) soodustab vastutustundlikku ettevõtlust, raamatupidamise ja auditi standardite tugevdamist ning VKEde erivajaduste arvestamist. Ettevõtetelt oodatakse sisekontrolli, käitumisjuhendeid, siseauditeid ja aruandlust korruptsioonivastaste meetmete kohta, eriti börsiettevõtete, pankade ja kindlustusseltside puhul. Rahapesu tõkestamiseks nõutakse „tegelike kasusaajate“ kohta täpse info kogumist ja hoidmist, asutuste hoolsuskohustuse tugevdamist ning registrite kasutamist, et tagada läbipaistvus juriidiliste isikute omandistruktuuris.
Jagu D – Avaliku sektori korruptsiooni ennetamise meetmed (artiklid 12–15) rõhutab avaliku sektori ametiisikute käitumisjuhendite, vara deklareerimise, huvide konflikti ennetamise ning rikkumiste korral võetavate distsiplinaarmeetmete olulisust. Avaliku halduse läbipaistvus, sh kaubanduse lihtsustamine, riigihanked ja selge reguleerimine, on oluline korruptsiooniriski vähendamiseks. Protokoll rõhutab ka kodanikuühiskonna ja vabaühenduste rolli korruptsiooni ennetamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisel ning soodustab rikkumisest teatajate kaitset ebaõiglase kohtlemise eest.
Jagu E – Vaidluste lahendamine (artiklid 16–22) näeb ette eraldi vaidluste lahendamise korra: esmalt konsultatsioonid, seejärel võimalus pöörduda sõltumatu eksperdirühma poole. Eksperdirühma liikmetel peavad olema vastavad õigusalased ja rahvusvaheliste lepingute kogemused ning nad peavad olema sõltumatud. Luuakse kaubandus‑ ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee, mis jälgib protokolli rakendamist, edendab koostööd, uuendab ekspertide nimekirju ning võib teha ettepanekuid protokolli täiustamiseks
Jagu F – Institutsiooniline korraldus (artikkel 23) loob püsiva ühise allkomitee, mis koordineerib lepinguosaliste vahelist korruptsioonivastast koostööd kaubanduse ja investeeringute valdkonnas ning jälgib protokolli praktilist rakendamist.
Partnerluslepingule on lisatud „Euroopa Liidu ja Mehhiko poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu raames tehtud ühisdeklaratsioon kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta“. Deklaratsioon seob partnerluslepingu selgesõnaliselt soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku võimestamise eesmärkidega, lubades rakendada kaubandussätteid viisil, mis toetab naiste ja meeste tegelikku võrdset kohtlemist. Lepinguosalised kinnitavad, et täidavad tõhusalt CEDAWist ja ILO soolist võrdõiguslikkust puudutavatest konventsioonidest tulenevaid kohustusi41. Deklaratsioon rõhutab koostööd (sh andmete kogumine soo lõikes ja mõjuanalüüs) ning ühtlustab vaidluste lahendamise partnerluslepingu kaubanduse‑ ja kestlikkuse peatüki mehhanismidega.

4. Eelnõu terminoloogia
Korralduse, seaduse ega partnerluslepingu eelnõus ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid. Partnerlusepingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud EL nõukogu sekretariaat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Komisjoni õiguseksperdid kinnitavad, et partnerluslepingu eelnõu vastab ELi õigusele.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 216 kohaselt võib EL sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, mis reguleerivad ELi pädevuses olevaid küsimusi. Partnerlusleping hõlmab valdkondi, mis kuuluvad transpordi (ELTL artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2), ühise kaubanduspoliitika (ELTL artikli 207 lõike 4 esimene lõik), arengukoostöö (ELTL artikli 209 lõige 2) ning kolmandate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostöö (ELTL artikkel 212) kohaldamisalasse. ELTL artikli 218 lõike 5 kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba partnerluslepingule alla kirjutada ja vajaduse korral seda enne jõustumist ajutiselt kohaldada. ELTL artikli 218 lõike 6 kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse partnerluslepingu sõlmimise kohta. Seega on EL partnerluslepingu menetlemisel tegutsenud oma pädevuse piirides.
Kuna partnerlusleping reguleerib muuhulgas EL ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevaid valdkondi, siis peavad partnerluslepingule siiski alla kirjutama nii EL kui ka kõik ELi liikmesriigid.

6. Eelnõu mõjud
6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Partnerlusepingul on Eestile nii kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt selgelt positiivne mõju42: eksport toetab Eestis 169 000 ehk iga 6. töökohta43. EL-Mehhiko vahelise kaubanduse liberaliseerimine tagab Eesti ettevõtetele nende toodete konkurentsivõime kasvu ning seega odavama turulepääsu. See toetab nii ekspordikasvu kui ka uute töökohtade loomist.
6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Partnerluslepingul on otsene positiivne mõju Eesti välissuhetele ning kaudne mõju riigi julgeolekule, kuna see aitab tugevdada/kinnistada nii Eesti kahepoolseid suhteid Mehhikoga kui ka tõsta Eesti nähtavust ning kuvandit samameelse koostööpartnerina. Partnerlusleping laiendab Eesti poliitilist ja majanduslikku haaret väljaspool Euro‑Atlandi ruumi, tugevdades Eesti positsiooni aktiivse ja väärtuspõhise ELi liikmesriigina. Laiaulatuslikke geopoliitilisi arenguid silmas pidades on ELi suhete tihendamine selles piirkonnas eriti oluline. USA 4. detsembril 2025. a avaldatud rahvuslik julgeolekustrateegia44 seab läänepoolkera esikohale prioriteetse piirkonnana ning rõhutab Mehhiko rolli rände, narkokaubanduse ja autoritaarsete režiimide kasvava mõju ohjeldamisel. Partnerluslepingu kaudu süvendab EL oma kohalolekut piirkonnas viisil, mis tugevdab pikaajalist ühistel väärtustel ja põhimõtetel põhinevat koostööd, sh reeglitel põhinevat maailmakorda.
Partnerlusleping tihendab lepinguosaliste poliitilist dialoogi demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku teemadel, sh terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, väike- ja kergrelvade kontroll ning koostöö rahvusvahelise kriminaalkohtu toetamisel (II osa, 1. peatükk; I osa, artikkel 2). See on Eestile oluline, kuna tugevdab üleilmset väärtuspõhist julgeolekukeskkonda, mis on meie välis- ja julgeolekupoliitika keskne raamistik. Partnerluslepingus sisalduv oluliste tingimuste regulatsioon (demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta) annab ELile ja seeläbi ka Eestile võimaluse partnerluslepingu alusel antavaid soodustusi partnerluslepingu tõsise rikkumise korral peatada (I osa, artikkel 2; II osa, 1. peatükk; IV osa, artikkel 2.3). See on arvestatav lisasurvevahend väärtuspõhise julgeolekukeskkonna hoidmiseks.
Partnerluslepingu alusel kohustuvad lepinguosalised tegema tihedamat koostööd ÜRO, WTO, G20, OECD ja EL–CELAC raamistikus45 ning teistes piirkondlikes ja mitmepoolsetes foorumites (II osa, 2. peatükk). See kasvatab EL-i poliitilist kaalu Ladina-Ameerikas ning kaudselt ka Eesti nähtavust ja mõju nende foorumite kaudu. Need sätted tihendavad EL kui terviku koostööd olulise Ladina-Ameerika partneriga, mis toetab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja mitmepoolsust, mis on keskne ka Eesti julgeolekule.
Koostöö siseturvalisuse vallas – sh organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse, rahapesu, terrorismi rahastamise, küberkuritegevuse ja rände küsimustes – tugevdab ELi siseturvalisust laiemalt (II osa, 3. peatükk). See on Eestile oluline, sest vähendab piiriüleste ohtude riski Schengeni ja euroala liikmesriigina ning toetab meie riigisisest julgeolekut ja sisejulgeolekupoliitikat. Partnerlus loob raamid tihedamaks koostööks ka küberjulgeoleku, andmekaitse, õigusriigi ja e‑valitsemise teemadel (II osa, 3. ja 9. peatükk), kus Eestil on eraldi tugev ekspertiis ja võimalus oma “digiriigi” profiili Mehhikos ja laiemalt Ladina-Ameerikas kasvatada.
Partnerluslepingul on oluline roll ELi majandusjulgeoleku tugevdamisel, mis on kaudselt seotud julgeoleku tugevdamise üldise eesmärgiga (vt täpsemalt alajaotuses 6.3.).

6.3. Mõju majandusele
Mehhiko on Ladina‑Ameerika teine ja maailmas 12. suurim majandus, dünaamiline 132 miljoni elanikuga turg, mis on ELi teine ekspordisihtkoht piirkonnas ja kolmas kaubanduspartner.46Eesti ettevõtete jaoks on tegemist seni alakasutatud, kuid kõrge kasvupotentsiaaliga turuga.
Partnerluslepinguga kaasnevaks suurimaks oodatavaks kasulikuks mõjuks on lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse kasv ning Eesti ja teiste ELi ettevõtete parem võimalus nendel turgudel edukalt konkureerida. 2024. aastal ulatus lepinguosaliste kaubavahetus ligikaudu 82 miljardi euroni, millest 53 miljardit moodustas ELi eksport Mehhikosse ja 29 miljardit Mehhiko eksport ELi. Alates 2000. aastal jõustunud üldlepingust on ELi eksport Mehhikosse kasvanud ligikaudu 324%.47 Ajakohastatud partnerlusleping laiendab seda baasi, liberaliseerides täielikult üle 98,7% tariifiridadest ning kaotades ligikaudu 95% Mehhiko allesjäänud tollimaksudest ELi põllumajandustoodetele, mis vähendab Eesti ja teiste ELi tootjate turulepääsutõkkeid ning suurendab ekspordi tasuvust.48
Tööstussektori jaoks on oluline, et enamiku masinate, autotööstuse toodete, ravimite ja muude kõrgtehnoloogiliste kaupade tollimaksud kaotatakse täielikult või vähendatakse oluliselt, ning päritolureegleid lihtsustatakse ja ajakohastatakse sektoripõhiselt (nt autod, ravimid), mis võimaldab paindlikumalt kasutada ülemaailmseid tarneahelaid ja vähendab halduskoormust. Kaubavahetust toetavad täpsustatud reeglid tasude ja formaalsuste kohta, impordi‑ ja ekspordilitsentside läbipaistvus, eksporditollimaksude keeld ja tariifide sidumine, mis vähendavad ootamatute maksumeetmete riski ning parandavad ettevõtete prognoositavust. Tolli‑ ja piirimenetluste moderniseerimine – elektroonilise eelinfo esitamine, riskipõhine kontroll, ajutise impordi ja parandamise järel tagasitoomise lihtsustamine – vähendab tarnekulusid ja lühendab tarneaegu, mis on Eesti ja kogu ELi tööstusettevõtete konkurentsivõime seisukohalt kriitilise tähtsusega.49
Eesti jaoks tähendab ajakohastatud partnerlusleping eelkõige uusi ekspordivõimalusi, tugevamat majandusjulgeolekut ja paremat ligipääsu Ladina-Ameerika turule. Mehhiko on juba praegu Eesti jaoks arvestatav, kuigi mitte esmatähtis partner. Näiteks 2025. aastal oli Eestist Mehhikosse eksporditavate kaupade väärtus 93,8 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 28. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Mehhikosse 10.1% (2024. a oli ekspordi väärtus 85,2 miljonit eurot). Seega on Eesti kaubandusbilanss Mehhikoga selgelt positiivne50 ning Mehhiko on üks Eesti kiiremini kasvavaid sihtturge väljaspool ELi.
Eesti ekspordistruktuur Mehhikosse on tugevalt tehnoloogiakeskne. Viimasel ajal on eksporti vedanud kommunikatsiooni ja sideseadmed, mis moodustab 73.5% koguekspordist (71,2 miljonit eurot). Sellele järgnevad mitteväärismetallist kinnised ja kinnistega raamid, mille osatähtsus on 6.14%. (8,14 miljonit eurot), optika-, mõõte- ja täppisinstrumendid, mille osatähtsus on 2,69%. (2,52 miljonit eurot). Partnerluslepinguga kaasnev ulatuslik tariifide vähendamine ja tehniliste tõkete (standardid, sertifikaadid, päritolureeglid) lihtsustamine muudab nende kaupade turulepääsu odavamaks ja administratiivselt vähem koormavaks, mis on eriti oluline väikesele avatud majandusele, kus transport ja tolliformaalsused moodustavad ekspordi kogukuludest märkimisväärse osa.
Põllumajandus‑ ja kalandustoodete puhul kaotab Mehhiko partnerluslepingu täielikul rakendamisel ligikaudu 95% ELile kehtivatest tollitariifidest, mis täiendavad juba praegu kehtivat ulatuslikku liberaliseerimist. Näiteks kaotab Mehhiko täielikult kõrged tollid mitmetelt majanduslikult olulistelt ELi põllumajandus‑ ja toidukaupade rühmadelt, võimaldades lõpuks tollivaba ligipääsu näiteks pastale (praegu kuni 20%), šokolaadile ja kondiitritoodetele (üle 20%), sinihallitusjuustule (kuni 20%), kartulitele (kuni 20%), õuntele ja virsikukonservidele (kuni 20%), munadele (praegu 45%), sealiha toodetele (kuni 45%, v.a sealihalõigud) ning majanduslikult olulistele linnulihatoodetele (kuni 100%). Lisaks luuakse mitmele tundlikule tooterühmale olulise mahuga tollivabad kvoodid. Näiteks saab EL partnerluslepingu jõustamisel õiguse tollivabale lõssipulbri kvoodile kuni 50 000 tonni (praegune toll kuni 50%), erinevad juustud ja piimasegud vastavalt 20 000 ja 13 000 tonni (praegu toll kuni 45%), värsked ja töödeldud juustud 5 000 tonni, või 2 500 tonni, ning liha puhul veiseliha 30 000 tonni (praegu toll 20%), kanakoivad 20 000 tonni (praegune toll 100%) ja sealihalõigud 13 000 tonni (praegune toll kuni 45%).51
Partnerlusleping avab ELi tootjatele – sh ka Eesti põllumajandus‑ ja toidusektorile – täiendavaid võimalusi näiteks piimatoodete, liha, joogitoodete, töödeldud toidu ja kalandustoodete ekspordiks ca 132 miljoni tarbijaga Mehhiko turule. Asjaolu, et Mehhiko on ELi põllumajandus‑ ja toidutoodete netoimportija, viitab, et Mehhiko turul on juba olemas arvestatav nõudlus Euroopa (sh potentsiaalselt ka Eesti) kvaliteettoodete järele. Eesti toidu‑ ja põllumajandussaaduste eksport Mehhikosse on olnud seni väga tagasihoidlik (näiteks 2025. aastal ligikaudu 0,28 miljonit eurot52), mis tähendab, et turupotentsiaal on suures osas kasutamata. Kuna Mehhiko kaotab suure osa tollimaksudest ja avab märkimisväärsed tollivabad kvoodid mitmetele ELi ekspordi seisukohalt olulistele põllumajandustoodetele, tekib Eestil võimalus kasvatada eksporti nendes segmentides, mida seni on tagasi hoidnud kõrged tariifid või ebakindel regulatiivne raamistik – näiteks töödeldud toiduained, joogid, nišitooted ning valitud liha‑ ja piimatooted. Selle turuavanemise ärakasutamine nõuab sektoripoolset turustrateegiat.
Partnerlusleping tugevdab ka Euroopa toidu- ja joogitootjate võimalusi turundada oma piirkondlikke kvaliteettooteid Mehhikos, andes neile geograafilise tähise (GI) kaitse. Mehhiko kohustub kaitsma ligikaudu 232 ELi päritolu kange alkoholi nimetust ning veel 336 Euroopa GI‑d veinide, õlle ja toidu puhul, nii et neid nimesid võivad Mehhikos kasutada ainult vastavas Euroopa piirkonnas toodetud originaaltooted. See aitab vältida ebaausat konkurentsi imitatsioonidega, toetab kõrgemat hinnataset ja annab Mehhiko tarbijale kindluse, et ostetav toode on ehtne Euroopa päritolu kvaliteettoit või ‑jook.
Partnerluslepingu geograafiliste tähiste lisa on tulevikus täiendatav: partnerluslepinguga loodud ühised organid võivad otsustega lisada uusi kaitstavaid nimesid või eemaldada neid, mis on päritoluriigis kaitse kaotanud. Eesti jaoks tähendab see, et kui Eesti tootjad registreerivad oma toote geograafilise tähise esmalt ELi tasandil, saab Eesti koos komisjoniga taotleda selle GI lisamist partnerluslepingu GI‑nimekirja mõne järgmise läbivaatamise või lisa muutmise otsuse käigus.
Sanitaar‑ ja fütosanitaarmeetmete peatükk vähendab tarbetuid tõkkeid (nt eelkontrollide kaotamine, selgemad ja kiirendatud menetlused) kuid jätab lepinguosalistele õiguse hoida oma kaitsetaset, mis on oluline ELi kõrgete toiduohutuse standardite säilitamiseks. Tehniliste normide ja standardite osas rõhutatakse rahvusvaheliste standardite kasutamist, mis vähendab põhjendamatuid tehnilisi tõkkeid mõlemale lepinguosalisele. Samas säilib õigus hoida vajalikku kaitsetaset toiduohutuse ja loomade‑taimede tervise vallas, mis on Eestile oluline ELi kõrgete toiduohutuse standardite säilitamiseks.
Partnerluslepingus on ka eraldi kahepoolsete kaitsemeetmete raamistik (III osa V peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed“ C jao artiklid 5.9–5.22), mis võimaldab ELil või Mehhikol ajutiselt peatada tollitariifide edasise vähendamise või tõsta maksumäära kuni MFN‑tasemeni, kui soodusrežiimiga impordi oluline kasv põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju kodumaistele tootmisharudele. Meetmete rakendamine on ajaliselt piiratud (reeglina kuni 2, erandina kuni 3 aastat) ja seotud range uurimis- ja läbipaistvusmenetlusega, sh kodumaise tööstuse taotlus, kahju ja põhjusliku seose analüüs ning konsultatsioonid teise lepinguosalisega.
Investeeringute peatükk tagab ELi sh Eesti investoritele Mehhikos mittediskrimineeriva (riigisisese ja enamsoodustusrežiimi) turulepääsu, keelates mh kohaliku sisu, ekspordinormide või kohustusliku tehnoloogiaülekande nõuded. ELi otseinvesteeringute maht Mehhikos oli 2023. aastal ligikaudu 209 ja Mehhiko investeeringut ELis ca 27 miljardit eurot53, mis teeb Mehhikost olulise tootmis‑ ja tarneahelate sõlmpunkti Euroopa ettevõtete jaoks. Eesti ettevõtted on seni sellest potentsiaalist vaid vähesel määral osa saanud. Uus investeeringute liberaliseerimise ja kaitse raamistik, sh alaline investeerimiskohtu süsteem, suurendab investorite kaitset ja õiguslikku prognoositavust, asendades varasema ad hoc vahekohtumudeli ebamäärasused ning säilitades samal ajal valitsuste õiguse reguleerida avaliku huvi valdkondi (nt tervishoid, keskkonnakaitse, ohutus). See uus vaidluste lahendamise süsteem on eriti kasulik nende ELi ja Eesti investorite jaoks, kellel puudub seni Mehhikoga kahepoolsest investeeringute kaitselepingust tulenev kaitse, luues stabiilse ja motiveeriva raamistiku täiendavate investeeringute tegemiseks ning aidates mitmekesistada ELi ja Eesti ettevõtete tootmisbaasi väljaspool EL-i.54 Selline raamistik teoreetiliselt lihtsustab väiksemate kohalike üksuste rajamist ja pakub õiguslikku kindlust välisturgudele laienemisel. Samas jääb praktiline mõju Eesti ettevõtetele siiski piiratuks, kuna Mehhiko turg on geograafiliselt kauge, väga suur ja konkurentsitihe.
Teenuste regulatsioon (III osa 11. ptk) sätestab turulepääsu ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõtted enamikus majandussektorites, mis võimaldab ka Eesti teenusepakkujatel tegutseda Mehhiko turul samadel alustel kohalike ja teiste sooduspartnerite ettevõtetega. Piiriülese teenuste kaubanduse sätted (sh turulepääs, riigisisene kohtlemine ja enamsoodustusrežiim) toetavad Eesti senist ekspordimudelit, vähendades nõudeid kohaliku partneri, tegevusloa kvootide ja muude varjatud takistuste osas. ELi teenuste eksport Mehhikosse oli 2023. aastal ligikaudu 17,2 miljardit eurot (import 8,5 miljardit), peamisteks valdkondadeks äriteenused, transport, reisimine ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused55, mis kattuvad hästi Eesti teenusmajanduse profiiliga. Eesti eksportis 2025. aastal Mehhikosse ligikaudu 51,4 miljoni euro väärtuses teenuseid (Mehhiko Eestisse umbes 6 miljonit eurot56), mis näitab küll väikest, kuid kasvavat turgu. Teenuste valdkonna liberaliseerimise positiivset mõju suurendab ka füüsiliste isikute ajutise liikumise peatükk (III osa 12. ptk), mis määratleb konkreetsed isikute kategooriad (nt ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, sõltumatud spetsialistid ja lepingulised teenuseosutajad) ning näeb neile ette selgemad, kiiremad ja läbipaistvamad viisa‑ ja loamenetlused ajutiseks töötamiseks teise lepinguosalise territooriumil. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse teha projekti-, koolitus- ja hooldustöid või pakkuda kliendituge Mehhikos kohapeal ilma alalise tööloa vajaduseta, kuid arvestades kaugust ja kulusid, jääb selle peatüki praktiline mõju Eestile tõenäoliselt piiratumaks võrreldes puhtalt digitaalse teenuseosutamisega. Eesti vaatepunktist keskne on siiski digikaubanduse peatükk (III osa 19. ptk), kuna see sätestab elektrooniliste edastuste tollimaksuvabaduse, e‑lepingute ja e‑allkirjade õigusliku kehtivuse, tarbijakaitse digikeskkonnas, tarkvara lähtekoodi kaitse ning avatuse ja võrguneutraalsuse põhimõtted, samuti digisätete läbivaatamise kohustuse. Need reeglid annavad Eesti tarkvara‑, IT‑ ja platvormiettevõtetele kindluse, et nende kergesti skaleeritavad ja digitaalsed teenused saavad Mehhikos toimida ilma nõudeta lähtekoodi avaldamiseks või kohaliku infrastruktuuri rajamiseks, mis toetab Eesti teenusmajanduse kõige kiiremini kasvavat osa.
Riigihangete peatükk (III osa 21. ptk) avab Mehhiko riigihangete turu ELi ettevõtetele oluliselt ulatuslikumalt kui ühelegi varasemale partnerile, sh õiguse osaleda mitte ainult föderaaltasandil, vaid ka majanduslikult kõige olulisemal - 14 osariigi hangetel. Seejuures nõutakse ranget läbipaistvust, diskrimineerimiskeeldu ja vaidlustusmehhanisme, mis vähendavad korruptsiooniriski ja varjatud tõkkeid. Riigihangete turu avamine on Eesti ettevõtluse seisukohalt eriti oluline inseneribüroodele ning digi-, transpordi- ja keskkonnateenuste pakkujatele, kes saavad konkureerida suurtes taristuprojektides koos teiste ELi ettevõtetega; see turu avanemine on seda olulisem, et Mehhiko ei ole WTO riigihankelepingu (GPA) osapool ja selle hinnanguline aastane riigihanketurg on umbes 30 miljardit eurot.57
Partnerluslepingu VKE‑dele pühendatud peatükk (III osa 29. ptk) ja eraldi kontaktpunktid lihtsustavad turuinfot, päritolu‑ ja tehniliste nõuete mõistmist ning vaidluste lahendamist, mis on kriitilise tähtsusega Eesti väiksematele eksportijatele, eelkõige IT‑, inseneri‑, toidu‑ ja disainiettevõtetele. Kuna Mehhikosse eksportivaid Eesti ettevõtteid on praegu paarikümne ringis ja valdavalt on tegu tehnoloogia- ja tööstusfirmadega, võivad uued, selgemad reeglid ning digikaubanduse peatükk (nt andmevood, e-allkirjad, tarbijakaitse e-kaubanduses) avada ukse ka Eesti IT-, e-teenuste ja digilahenduste pakkujatele, kes saavad pakkuda tarkvara, pilveteenuseid, finantstehnoloogiaid (fintech’i) või e-valitsemise lahendusi ilma kohustuseta luua kohapeal tütarettevõtet.
Majandusjulgeoleku (III osa 30. ptk) ja tarneahelate vastupidavuse seisukohalt on partnerluslepingu üks olulisemaid mõjusid ligipääsu kindlustamine kriitilistele toorainetele ja nende väärtusahelatele. Mehhiko on oluline tootja mitmete kriitiliste mineraalide osas, nagu vask, fluoriit ja tsink, ning arvestatav liitiumiresursside omanik58. Partnerlusleping säilitab nende materjalide tollimaksuvaba kaubanduse ning kehtestab reeglid, mis keelavad ekspordimaksud, ekspordimonopolide loomise, põhjendamatu valitsuse sekkumise hinnakujundusse ja topelthinnastamise, kus ekspordihinnad seatakse kodumaistest hindadest kõrgemaks. Nii vähenevad ELi ja Eesti tööstuse jaoks kriitiliste sisendite hinnariskid ning paraneb tarnekindlus, mis on oluline rohepöörde (näiteks akude, elektrisõidukite ja taastuvenergia komponentide) ning digimajanduse jaoks vajalike materjalide tagamisel. Sellega aitab partnerlusleping vähendada ELi sõltuvust kitsastest ja geopoliitiliselt riskantsetest tarneahelatest ning muudab tarneriskide kasutamise poliitilise survevahendina vähem tõhusaks. Eesti ise kaevandusriik, kuid tema majandus sõltub tugevalt välismaistest sisenditest, eriti metallidest ja elektroonikakomponentidest, mida kasutatakse masinatööstuses, elektroonikas ja infotehnoloogias. See vähendab Eesti tööstuse jaoks riski, et kriitiliste sisendite hind või kättesaadavus kõigub poliitiliste otsuste tõttu, ning toetab Eesti ettevõtete plaane liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete ja rohetehnoloogiate poole, kus metallide ja mineraalide kvaliteet ja tarnekindlus on kriitilise tähtsusega.
Partnerlusleping on seega Eesti vaatest strateegiline samm, mis toetab eksporti, tööhõivet, innovatsiooni, kestlikku arengut ja turvalist majanduskeskkonda globaalses konkurentsis.
6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Partnerluslepingul on oluline roll keskkonnahoidlikkuse edendamisel. See seob kaubandus- ja investeerimissätted siduvate keskkonna- ja tööõigusalaste kohustustega, sh kohustusega rakendada rahvusvahelisi kliima- ja elurikkuse leppeid ning mitte vähendada kaitsetaset kaubanduse soodustamise eesmärgil. Partnerlusleping sisaldab kaubanduse ja kestliku arengu peatükki (III osa 26. ptk), mis edendab metsade ja kalavarude säästlikku majandamist, võitlust ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi (nn IUU e illegal, unreported and unregulated fishing) vastu ning vastutustundlikku äritegevust kogu väärtusahelas, toetades seeläbi kliimaeesmärkide ja elurikkuse kaitse elluviimist nii ELis kui Mehhikos. Olulised rahvusvahelised lepped ja standardid, mille järgimist partnerlusleping kinnitab, on muu hulgas Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon,, CITES‑leping ohustatud liikidega kauplemise kohta, ILO põhikonventsioonid tööõiguste ja ühinemisvabaduse kohta ning ÜRO, OECD ja ILO vastutustundliku ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted.
Kodanikuühiskonnale antakse oluline roll – riiklikud nõuanderühmad ja ühine kodanikuühiskonna foorum saavad jälgida lepingu rakendamist ning tõstatada keskkonna- ja tööõiguste rikkumisi, mida omakorda saab viia sõltumatute ekspertpaneelide ette, kes esitavad avalikud järeldused ja soovitused. Samas sõltub reaalne keskkonnamõju sellest, kui tõhusalt liikmesriigid ja Mehhiko neid sätteid jõustavad ning kui sisuline on kodanikuühiskonna kaasamine
6.5. Mõju regionaalarengule
Partnerluslepinguga tekivad Eesti eksportijatele lisavõimalused uutele turgudele sisenemiseks, suurendades potentsiaalselt tootmismahte ja töökohtade arvu. Põllumajandus‑ ja toidutööstuse, masinaehituse, puidu‑ ja mööblitööstuse ning logistika ja teenuste (sh digiteenused) kasvav ekspordipotentsiaal võib tugevdada maapiirkondade ja väiksemate linnade tootmisbaasi, tuues juurde investeeringuid, luues töökohad ja genereerides täiendavat maksutulu. Samas sõltub partnerluslepingu piirkondlik mõju sellest, kas kohalikud ettevõtted suudavad partnerluslepingu pakutavaid võimalusi kasutada ning kas riiklik (näiteks eksporditoetused) ja kohalik poliitika (nt oskustööjõu arendus, taristu arendamine) toetab seda üleminekut.
6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tööle
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tööle on pigem piiratud ja valdavalt kaudne. Partnerlusleping ise ei eelda uute institutsioonide loomist Eestis, vaid tugineb ELi tasandi organitele ja juba olemasolevatele ministeeriumidele ning ametitele.
Riigiasutustele (eeskätt Välisministeerium, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium. Kliimaministeerium ja nende allasutustele) lisandub teatud mahus tööd partnerluslepingu rakendamise, ettevõtjate nõustamise ja turulepääsuküsimuste lahendamise kaudu, kuid see toimub üldjuhul olemasoleva struktuuri ja eelarve raames. Kohalike omavalitsuste jaoks on mõju eelkõige kaudne – võimalik, et teatud piirkondades kasvab huvi tööstus‑ või logistikataristu arendamise vastu (nt uued investeeringud, ekspordile suunatud tootmine), mis võib suurendada planeerimis‑ ja ettevõtluskoostööga seotud töökoormust, kuid partnerlusleping ei pane neile otseseid uusi õiguslikke kohustusi.
6.7 Muu otsene või kaudne mõju
Partnerlusleping aitab otseselt tõsta ELi nähtavust ja positiivset kuvandit Mehhikos. Partnerluslepingu II osa sisaldab eraldi peatükke hariduse, kultuuri, teadusuuringute, innovatsiooni ja digimajanduse ning sotsiaal‑ ja turismikoostöö kohta, mis loovad raamistiku ülikoolide, teadusasutuste, linnade, kultuuriasutuste ja vabaühenduste tihedamaks koostööks, sh ühisprojektid, akadeemiline ja noorte mobiilsus, kultuurivahetus ning loome‑ ja audiovisuaalsektori kontaktid. See võib aja jooksul tugevdada Eesti ja Mehhiko inimeste omavahelist läbikäimist, suurendada huviharidus‑ ja teaduskoostöö projekte, tuua Eestisse ja Eestist välja rohkem üliõpilasi ja teadlasi ning toetada Eesti kultuuri ja loomeettevõtete nähtavust Ladina‑Ameerikas. Pikemas plaanis võib see suurendada Eesti kultuuri ja loomesektori nähtavust Mehhikos ja laiemalt Ladina-Ameerikas, toetada teadmiste ja oskuste vahetust ning kaasata Eestit tihedamalt globaalsesse teadus- ja innovatsioonikoostöö võrgustikku. Nende võimaluste realiseerumine sõltub sellest, kui aktiivselt Eesti asutused ja organisatsioonid neid võimalusi ise otsima ja kasutama asuvad.

7. Korralduse ja seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud
Partnerluslepingu jõustumisel on ELi eelarvele kahetine mõju. ELi eelarvele prognoositakse ajakohastatud partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu tulemusena traditsiooniliste omavahendite (tollimaksude) vähenemist ligikaudu 15–25 miljoni euro ulatuses aastas, sõltuvalt tegelikust kaubavoogude dünaamikast ja tariifide kasutusastmest. Samal ajal võib kaubavahetuse ja investeeringute mahu kasv suurendada käibemaksu‑ ja kogurahvatulu‑põhiseid omavahendeid suurusjärgus 10–20 miljonit eurot aastas kesk- ja pikemaajalises vaates, mistõttu neto‑mõju ELi eelarvele on eeldatavalt väike ning aja jooksul tasakaalustuv. Partnerluslepingu kaubandussamba ajakohastamise mõju liikmesriikide eelarvetele ja ELi eelarvele ilmneb eelkõige omavahendite kaotusena, mis tuleneb saamata jäänud tollimaksudest, ning oleks väga piiratud, kuna enamik tollimakse on kehtiva üldlepingu alusel juba kaotatud. Praeguste kaubavoogude põhjal võib tollimaksudest saadav tulu väheneda ligikaudu 18,75 miljoni euro võrra. Samal ajal on oodata kaudset positiivset mõju, mis seisneb käibemaksu ja kogurahvatuluga seotud vahendite suurenemises.59
Eesti riigieelarvele otsest kulu‑ või tulumõju ei prognoosita, sest tollitulud (va tollimaksude administreerimiseks mõeldud osa) laekuvad ELi eelarvesse. Kaudse mõju osas võib Eesti eksport Mehhikosse ja sellega seotud maksutulu (nt tulumaks, erinevad tööjõumaksud, käibemaks) kasvada. Riigieelarvesse laekuda võiv täiendav tulu sõltub seega suurel määral sellest, millises mahus ettevõtjad tegelikult partnerluslepingut ja sellega pakutvaid soodustusi kasutavad. Eestile tähendab see, et kuigi ühisesse ELi eelarvesse laekuvad tollitulud võivad väheneda, kompenseerib seda suurenemine sisemajanduse koguproduktis (SKP), uute töökohtade loomine ja ettevõtluse kõrgemad maksulaekumised nii sotsiaal-, tulu- kui ka ettevõtlus- ja käibemaksudena.
8. Rakendusaktid
Partnerluslepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte.
9. Jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras.
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus ja see jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Välislepingut käsitleva seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval on põhjendatud arvestades rahvusvaheliste protsesside sageli ajaliselt ettearvamatuid tähtaegu ning kiirete riigisiseste sammude võtmise vajadust, et rahvusvaheliste protsessidega Eesti huvides ajaliselt kaasas käia. Rahvusvaheliste õigusinstrumentide sõlmimise ja jõustamise protsessid võivad hõlmata erakorralisi või kiiresti muutuvaid asjaolusid ning seaduse üldkorras jõustumine võib kaasa tuua Eesti õigusliku positsiooni nõrgenemise. Seetõttu on oluline vältida olukorda, kus seaduse korraline jõustumistähtaeg võib takistada riigi rahvusvahelis-õiguslike või välispoliitiliste huvide õigeaegset järgimist või rahvusvahelisel tasandil vajalike toimingute tegemist.
Lühem vacatio legis ei kahjusta ka õiguskindluse põhimõtet, kuna rahvusvahelisi õigusinstrumente ratifitseerivad seadused ei reguleeri üldjuhul vahetult isikute igapäevast käitumist ega eelda normiadressaatidelt viivitamatut tegevuse ümberkorraldamist. Isegi kui üksikud konventsioonid on otsekohalduvad, siis nende rahvusvaheline jõustumine võtab aega miinimum 30 päeva, kuid tavapäraselt veelgi kauem. Seaduse sätted on oma laadilt ettenähtavad ning puudutavad eeskätt riigi rahvusvahelisi kohustusi.
Arvestades reguleeritavate õigussuhete iseloomu, võimalike muudatuste ulatust ja nende ettenähtavust, on seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval kooskõlas õiguskindluse põhimõttega.
Partnerlusleping jõustub lepingu IV osa artikli 2.5 kohaselt teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on üksteisele teatanud, et vajalikud siseriiklikud menetlused on lõpule viidud. Enne partnerluslepingu ametlikku jõustumist võivad EL ja Mehhiko partnerluslepingut täielikult või osaliselt ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. Ajutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlusleping ajutiselt ei kata. Lepinguosaline võib kirjalikult teatada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teate tegemist. Kõik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL‑i puhul EL Nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerluslepingu hoiulevõtjad.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja, Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.

EK_kooskolastamiseks.pdf

Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

02.04.2026 nr 15.1-4/2113

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning

teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase

strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu ja „Ühelt

poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

ratifitseerimise seaduse“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise

poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmine ja

volituse andmine“ eelnõu ja „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt

Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise

partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse“ eelnõu. Välisministeerium palub Teie

kooskõlastust hiljemalt 07.04.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Tsahkna

minister

Lisad:

1. Korralduse eelnõu

2. Seaduse eelnõu

3. Korralduse ja seaduse eelnõu seletuskiri

4. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko

Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse

leping eesti keeles

Kristi Kraavi-Käerdi, 637 7234

[email protected]

Partnerlusleping_1_.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 1 – PART 1/4

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 1

EUROOPA LIIDU

JA SELLE LIIKMESRIIKIDE

NING MEHHIKO ÜHENDRIIKIDE

POLIITILISE, MAJANDUSLIKU JA KOOSTÖÖALASE

STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPING

& /et 2

PREAMBUL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

& /et 3

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

& /et 4

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi

„liikmesriigid“,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“ või „EL“,

ühelt poolt ning

Mehhiko Ühendriigid, edaspidi „Mehhiko“,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE neid ühendavaid tugevaid kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke

sidemeid;

& /et 5

KINNITADES VEEL KORD oma toetust demokraatlikele põhimõtetele, õigusriigile,

inimõigustele ja põhivabadustele ning massihävitusrelvade leviku vastasele võitlusele, mis on

nende partnerluse ja koostöö aluseks;

PIDADES SILMAS, kui suure panuse on nende sidemete tugevdamiseks andnud Euroopa

Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust,

poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping, millele kirjutati alla 8. detsembril 1997

Brüsselis;

ARVESTADES 27. jaanuari 2013. aasta Santiago deklaratsiooniga võetud ühist kohustust

majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevat lepingut ajakohastada

ning see asendada, et võtta arvesse uut poliitilist ja majanduslikku tegelikkust ning

strateegilises partnerluses tehtud edusamme;

ARVESTADES, et Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline kaubanduse vaheleping

(edaspidi „ELi-Mehhiko kaubanduse vaheleping“), millega loodi ELi ja Mehhiko vaheline

vabakaubanduspiirkond, allkirjastati [X];

RÕHUTADES oma suhete ulatuslikkust ja seda, et nende edasiseks edendamiseks tuleks luua

sidus raamistik;

KINNITADES oma staatust strateegiliste partneritena ja otsustavust partnerlust ning

rahvusvahelist koostööd ja dialoogi veelgi laiendada ja süvendada, et edendada ühiseid huve

ja väärtusi;

& /et 6

KINNITADES oma tahet tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates kahepoolsetes,

piirkondlikes, kahe piirkonna vahelistes ja rahvusvahelistes küsimustes;

TUNNISTADES rahvusvahelisele õigusele tugineva tugeva ja tulemusliku mitmepoolse

süsteemi tähtsust rahu säilitamisel, konfliktide ennetamisel ja rahvusvahelise julgeoleku

tugevdamisel ning ühiste probleemide lahendamisel;

KINNITADES VEEL KORD oma tahet laiendada ja mitmekesistada kaubandussuhteid

kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepinguga

(edaspidi „WTO leping“) ning käesoleva lepingu III osas sätestatud konkreetsete eesmärkide

ja sätetega;

OLLES VEENDUNUD, et käesolev leping loob tingimused, mis toetavad nendevahelisi

tihenevaid ja kestlikke majandussuhteid, eelkõige kaubanduse ja investeeringute vallas, mis

on hädavajalikud majandusliku ja sotsiaalse arengu ning tehnoloogilise innovatsiooni ja

moderniseerimise jaoks;

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätted kaitsevad investeeringuid ja investoreid ning

peaksid elavdama vastastikku kasulikku äritegevust, kahjustamata seejuures lepinguosaliste

õigust kehtestada oma territooriumil avalikes huvides õigusnorme;

& /et 7

TERVITADES ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsiooni

70/1, mis sisaldab kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“

(edaspidi „tegevuskava 2030“), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12.

detsembril 2015 Pariisis sõlmitud Pariisi kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), 18.

märtsil 2015 Sendais toimunud ÜRO kolmandal maailmakonverentsil vastu võetud Sendai

katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030, 13.–16. juulil 2015 Addis Abebas

toimunud kolmandal arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud Addis

Abeba tegevuskava, ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise kohustusi, mis võeti

vastu 23.–24. mail 2016 Istanbulis toimunud ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel

tippkohtumisel, ning uut linnade tegevuskava, mis võeti vastu 20. oktoobril 2016 Quitos

toimunud eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleval ÜRO konverentsil

(Habitat III) (edaspidi „uus linnade tegevuskava“), ning kutsudes üles neid kiiresti

rakendama;

KINNITADES VEEL KORD oma kindlat tahet lahendada ülemaailmseid probleeme,

edendades selleks kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet ning

aidates kaasa kestliku arengu eesmärkide ja tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele;

KINNITADES oma soovi tugevdada koostööd õiguse, inimõiguste, vabaduse ja julgeoleku

valdkonnas;

TUNNISTADES vastastikust kasu, mida tõhustatud koostöö toob hariduse, kultuuri,

teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning muudes ühist huvi pakkuvates

valdkondades;

& /et 8

KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada rahvusvahelist kaubandust viisil, mis

toetab kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet partnerluse kaudu,

millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja

erasektor, ning rakendada käesolevat lepingut viisil, mis on kooskõlas nende vastavate

õigusaktide ning rahvusvaheliste tööjõu- ja keskkonnaalaste kohustustega;

TUNNISTADES, kui oluline on tugevdada vastastikuseid majandus-, kaubandus- ja

investeerimissuhteid ning edendada kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimist, et

soodustada majanduskasvu ning luua uusi võimalusi kummagi lepinguosalise töötajatele ja

äriringkondadele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

TUNNISTADES, et käesolev leping aitab parandada tarbijate heaolu ning tagada kõrge

elatustaseme ja tõhusa tarbijakaitse;

INNUSTADES oma territooriumil või oma jurisdiktsiooni all tegutsevaid ettevõtjaid kinni

pidama ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatest rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja

põhimõtetest, sealhulgas OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, ning järgima

vastutustundliku ettevõtluse parimaid tavasid;

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätetega säilitatakse lepinguosaliste õigus kehtestada

oma territooriumil riigisiseste õigusaktide kohaselt õigusnorme ning lepinguosaliste

paindlikkus saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, nagu rahvatervis, ohutus, keskkond,

kõlblus ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitsmine,

& /et 9

TUNNISTADES läbipaistvuse, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte tähtsust

rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringutes, millest saavad kasu kõik sidusrühmad;

OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandus- ja investeerimistõkkeid

kaotades kaasa rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete harmoonilisele arengule ja

laienemisele ning vältida lepinguosaliste vahel uute kaubandus- ja investeerimistõkete

loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu;

MÄRKIDES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajanevat ala hõlmavaid erilepinguid, mille Euroopa Liit võib sõlmida

vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, on sellised lepingud

Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Euroopa Liit koos Iirimaaga teatavad Mehhikole

samaaegselt oma varasematest kahepoolsetest suhetest lähtuvalt, et sellised tulevased

erilepingud on muutunud Iirimaa kui ELi osa suhtes siduvaks, kuna Iirimaad käsitatakse

Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise

lepingule lisatud protokolliga nr 21 Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes. Ka edaspidised liidu sisemeetmed, mida võidakse käesoleva lepingu

rakendamiseks vastu võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V

jaotisele, on Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Iirimaa on teatanud oma kavatsusest

sellistes meetmetes osaleda või neid aktsepteerida vastavalt protokollile nr 21. Märkides

samuti, et sellised tulevased erilepingud või nendega seotud liidu sisemeetmed kuuluvad

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta

käsitleva protokolli nr 22 kohaldamisalasse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

& /et 10

I OSA1

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Lepingu eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on:

a) luua tugevdatud strateegiline partnerlus, tõhustada poliitilist dialoogi ning süvendada ja

laiendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

b) edendada lepinguosaliste vahelist kaubandust ja investeeringuid, laiendades ja

mitmekesistades nende majandus- ja kaubandussuhteid, mis peaksid aitama kaasa

suuremale ja kestlikumale majanduskasvule ja elukvaliteedi paranemisele.

1 Kui käesoleva osa mõni säte sisaldab viidet mõnele teisele käesoleva lepingu sättele, on

tegemist viitega käesoleva osa sättele, kui ei ole sätestatud teisiti.

& /et 11

ARTIKKEL 2

Üldpõhimõtted

1. Demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtte

austamine, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes

rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, mis on kohaldatavad mõlema

lepinguosalise suhtes, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning moodustab käesoleva

lepingu olulise osa.

2. Lepinguosalised kinnitavad oma tugevat toetust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

(edaspidi „ÜRO“) põhikirja põhimõtetele.

3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende

kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas kujutab endast suurt ohtu

rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.

4. Lepinguosalised tunnistavad, et tavarelvade kontrollimatu liikumine ohustab

rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, samuti tunnistavad nad

vajadust teha koostööd, et tagada tavarelvade vastutustundlik üleandmine.

5. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada kestliku arengu

kõiki mõõtmeid, aidates kaasa rahvusvaheliselt kokkulepitud kestliku arengu eesmärkide

saavutamisele, ning teha koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

& /et 12

6. Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat toetust soolisele võrdõiguslikkusele ning

naiste ja tütarlaste võimestamisele.

7. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma lubadust võidelda igasuguse

diskrimineerimise, sealhulgas soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või

veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu.

8. Lepinguosalised kinnitavad võetud kohustust rakendada käesolevat lepingut,

tuginedes ühistele väärtustele, sealhulgas põhimõtetele, mis puudutavad dialoogi, vastastikust

austust, võrdset partnerlust, mitmepoolsust, koostööd ja rahvusvahelise õiguse austamist.

& /et 13

II OSA2

POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

POLIITILINE DIALOOG, RAHVUSVAHELINE RAHU JA JULGEOLEK

ARTIKKEL 1.1

Poliitiline dialoog

1. Lepinguosalised tugevdavad poliitilist dialoogi ja koostööd kõikidel tasanditel,

vahetades teavet ja pidades konsultatsioone kahepoolsetes, piirkondlikes, kahe piirkonna

vahelistes, rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes küsimustes.

2. Poliitilise dialoogi eesmärk on:

a) edendada kahepoolsete suhete arengut ja tugevdada strateegilist partnerlust;

b) tugevdada koostööd piirkondlike, kahe piirkonna vaheliste ja rahvusvaheliste

probleemide ja küsimuste lahendamisel.

2 Kui käesoleva osa mõni säte sisaldab viidet mõnele teisele käesoleva lepingu sättele, on

tegemist viitega käesoleva osa sättele, kui ei ole sätestatud teisiti.

& /et 14

3. Lepinguosaliste poliitiline dialoog võib toimuda vastavalt vastastikusele kokkuleppele

järgmistes vormides:

a) konsultatsioonid, kohtumised ja külastused tippkohtumiste tasandil;

b) konsultatsioonid, kohtumised ja külastused ministrite tasandil;

c) korrapärased kõrgemate ametnike kohtumised, sealhulgas kõrgetasemeline poliitiline

dialoog;

d) valdkondlik dialoog ühist huvi pakkuvates küsimustes;

e) Mehhiko parlamendi ja Euroopa Parlamendi delegatsioonide suhtlus ja muude

kontaktide arendamine;

f) muus vormis, milles lepinguosalised on kokku leppinud.

ARTIKKEL 1.2

Demokraatlikud põhimõtted, inimõigused ja õigusriik

1. Lepinguosalised teevad koostööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, sealhulgas

inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimisel ja rakendamisel, ning

demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi tugevdamisel, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel

ja mis tahes vormis diskrimineerimise vastu võitlemisel.

& /et 15

2. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) edendada sisukat ja ulatuslikku inimõigustealast dialoogi;

b) toetada inimõigusi käsitlevate tegevuskavade koostamist ja rakendamist;

c) edendada inimõigusi, sealhulgas hariduse ja koostöö kaudu;

d) tugevdada inimõigustega seotud riiklikke ja piirkondlikke institutsioone;

e) tõhustada koostööd ÜRO inimõiguste lepingu järelevalveorganitega ja Inimõiguste

Nõukogu erimenetluste esindajatega nende soovituste rakendamiseks;

f) tõhustada koostööd ÜRO inimõigustega seotud institutsioonides ning asjakohastel

piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel;

g) tugevdada demokraatia põhimõtete ja meetodite rakendamise võimekust;

h) tugevdada kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil head, sõltumatut

ja läbipaistvat juhtimist, edendada institutsioonide vastutust ja läbipaistvust ning

toetada kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna kaasamist;

i) teha vajaduse korral koostööd ja koordineerida tegevust, sealhulgas kolmandates

riikides, et tugevdada demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki;

& /et 16

j) edendada rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingute ülemaailmset kohaldamist ja

kannustada teisi riike täitma selles valdkonnas võetud kohustusi;

k) tegutseda selle nimel, et hoida ära olukordi, kus inimõiguste rikkumised jäävad

karistamata.

ARTIKKEL 1.3

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine, rahu,

julgeolek ja kestlik areng

1. Lepinguosalised edendavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist. Nad

tunnistavad, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste võimestamine on kestliku ja

kaasava arengu, demokraatia ja julgeoleku täieliku saavutamise eeltingimus. Lepinguosalised

analüüsivad täiendavaid koostöökavasid ja võimalikku sünergiat vastavate poliitikameetmete

ja algatuste vahel kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohustustega, mis on sätestatud

näiteks ÜRO Peaassamblees 18. detsembril 1979 vastu võetud konventsioonis naiste

diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO naiste diskrimineerimise

likvideerimise komitee üldistes soovitustes, tegevuskavas 2030, ÜRO Julgeolekunõukogu

resolutsioonis 1325 (2000) ning sellele järgnenud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides

naiste, rahu ja julgeoleku kohta.

& /et 17

2. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) edendada soolise aspekti arvestamist;

b) toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) käsitleva riikliku

tegevuskava väljatöötamist ja rakendamist;

c) edendada naiste poliitilist osalust ja juhtimist, nende juurdepääsu kvaliteetsele

haridusele, majanduslikku mõjuvõimu ja juhtpositsiooni ning suuremat osalemist

tööjõus;

d) tugevdada riiklikke ja piirkondlikke institutsioone erimeetmete abil, millega lahendada

ja käsitleda naiste- ja tütarlastevastase vägivallaga seotud probleeme, sealhulgas

seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamine ja selle eest kaitsmine, uurimis- ja

vastutusele võtmise mehhanismid, ohvrite toetamine ning naiste ja tütarlaste ohutus- ja

julgeolekutingimuste edendamine;

e) tugevdada aktiivselt naiste inimõiguste kaitset, sealhulgas igasuguse diskrimineerimise

ja vägivalla eest, ning tagada nende juurdepääs õigusemõistmisele;

f) tõhustada koostööd ÜRO asjaomaste organite ja muude rahvusvaheliste

organisatsioonidega;

g) edendada aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse analüüsi ja soolise perspektiivi

süstemaatilist kaasamist kõigisse rahu ja julgeolekuga seotud küsimustesse, tagades

samal ajal naiste juhtpositsiooni ja sisulise osalemise rahuprotsessides,

vahendustegevuses, konfliktide lahendamises ja rahu kindlustamises ning tsiviil- ja

sõjalistes missioonides ja operatsioonides.

& /et 18

ARTIKKEL 1.4

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite

levitamine nii riiklikele kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele on üheks kõige

tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seepärast teevad

lepinguosalised koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku

vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste

lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise

ja rakendamise riigisisesel tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et see säte on käesoleva

lepingu oluline osa.

2. Lepinguosalised teevad koostööd ja aitavad võidelda massihävitusrelvade ja nende

kandevahendite leviku vastu,

a) võttes meetmeid asjakohaste rahvusvahelise õiguse aktide allakirjutamiseks,

ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täies ulatuses

rakendamiseks;

b) luues ja säilitades tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii

massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks,

sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse

jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad

karistused.

3. Lepinguosalised seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud

meetmete toetamiseks ja kooskõlastamiseks.

& /et 19

ARTIKKEL 1.5

Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad

1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ja osade

ebaseaduslik tootmine, vedamine ja levitamine ning nende ebaseaduslik kokkukogumine,

puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsine oht

rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2. Lepinguosalised järgivad ja täidavad igati oma kohustust tegeleda kehtivate

rahvusvaheliste lepingute ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt väike- ja

kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ja osade ebaseadusliku kaubanduse probleemiga,

samuti kohustusi, mis on võetud muude selles valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste

dokumentide alusel, näiteks ÜRO tegevusprogrammi raames, mis käsitleb väike- ja

kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist.

3. Lepinguosalised peavad tähtsaks riiklikke kontrollisüsteeme, mida kasutatakse

tavarelvade vahendamise suhtes kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normidega.

Lepinguosalised tunnistavad, et sellist kontrolli tuleb teha vastutustundlikul viisil, kuna see

aitab tagada rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, vähendada

inimkannatusi ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist.

& /et 20

4. Lepinguosalised rakendavad täielikult 2. aprillil 2013 New Yorgis vastu võetud

relvakaubanduslepingut ja teevad omavahel relvakaubanduslepingu raames koostööd,

sealhulgas edendades relvakaubanduslepingu ülemaailmset kohaldamist kõigis ÜRO

liikmesriikides ja täielikku rakendamist kõigi osalisriikide poolt.

5. Lepinguosalised teevad koostööd ning tagavad kooskõlastamise, vastastikuse

täiendavuse ja koostoime oma jõupingutustes reguleerida rahvusvahelist tavarelvakaubandust

või parandada selle reguleerimist ning ennetada, tõkestada ja likvideerida ebaseaduslikku

kauplemist relvade, nende laskemoona ja osadega.

6. Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, et toetada ja kooskõlastada

käesolevas artiklis käsitletud küsimusi.

ARTIKKEL 1.6

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavad

raskeimad kuriteod ei tohi jääda karistamata, ning püüavad tagada nende kuritegude

tulemusliku uurimise ja nende eest vastutusele võtmise, võttes riiklikul tasandil meetmeid ja

tõhustades rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.

& /et 21

2. Lepinguosalised edendavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi

(edaspidi „Rooma statuut“) ülemaailmset ratifitseerimist või sellega ühinemist ning töötavad

selle nimel, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriigid seda tulemuslikult rakendaksid.

Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral siseriiklike õigusaktide vastuvõtmise parimaid

tavasid ja võtavad meetmeid Rooma statuudi tervikluse tagamiseks.

ARTIKKEL 1.7

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning teevad vastavalt

kokkulepitule koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvaheliste

konventsioonide, asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning oma vastavate õigusnormidega.

Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt:

a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ning muude asjakohaste ÜRO

resolutsioonide ja rahvusvaheliste dokumentide täieliku ja tulemusliku rakendamise

raames;

b) toetades ÜRO liikmesriikide vahelist koostööd, et tulemuslikult rakendada ÜRO

ülemaailmset terrorismivastast strateegiat, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 8.

septembril 2006;

& /et 22

c) vahetades teavet terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas

rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning

d) vahetades kogemusi terrorismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kasutatavate

vahendite ja meetodite, sealhulgas tehniliste teadmiste ja koolituste kohta, ning

vahetades terrorismi ennetamise parimaid tavasid.

ARTIKKEL 1.8

Rahuvalve ja kriisiohjamine

Lepinguosalised teevad koostööd rahu ja rahvusvahelise julgeoleku edendamiseks. Nad

analüüsivad võimalusi koordineerida kriisiohjega seotud tegevust, sealhulgas koostööd

kriisiohjeoperatsioonides.

ARTIKKEL 1.9

Kodanike julgeolek

Lepinguosalised edendavad kodanike julgeoleku valdkonnas dialoogi ja koostööd. Nad

tunnistavad, et kodanike julgeolekul on riiklik, riikidevaheline, piirkondlik ja kahe piirkonna

vaheline mõõde, mis nõuab laiemat dialoogi ja koostööd.

& /et 23

2. PEATÜKK

KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISTES JA PIIRKONDLIKES ORGANISATSIOONIDES

ARTIKKEL 2.1

Rahvusvahelised organisatsioonid

1. Lepinguosalised edendavad mitmepoolsust ja teevad koostööd, vahetades arvamusi ja

vajaduse korral kooskõlastades seisukohti rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel,

sealhulgas ÜROs ja selle spetsialiseeritud asutustes, Maailma Kaubandusorganisatsioonis

(edaspidi „WTO“), G20s ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi

„OECD“).

2. Lepinguosalised kasutavad mitmepoolsete foorumite raames tulemuslikke

konsulteerimismehhanisme. Lepinguosalised peavad avatud ja pidevat dialoogi ÜRO

Inimõiguste Nõukogus, ÜRO Peaassamblees ning vajaduse korral muudes lepinguosaliste

vahel kokku lepitud ÜRO organites ja spetsialiseeritud asutustes.

& /et 24

ARTIKKEL 2.2

Piirkondlikud organisatsioonid

1. Lepinguosalised teevad koostööd, vahetades arvamusi vastastikust huvi pakkuvates

küsimustes ning jagades vajaduse korral oma seisukohtade kohta teavet nii piirkonna kui ka

allpiirkonna tasandi foorumitel ja organisatsioonides.

2. Lepinguosalised edendavad kahe piirkonna vahelist dialoogi ja koostööd, sealhulgas

liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse vahelise koostöö raames. Kui see on

asjakohane, võib koostöö sisaldada Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse

integratsiooni ja ühiskonna ülesehitamise toetamist.

3. Lepinguosalised edendavad koostööd Vaikse ookeani liidus selle vaatlejariikide

raamistiku kaudu.

4. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku ja kolmepoolset koostööd kolmandate

riikidega, peamiselt Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.

& /et 25

3. PEATÜKK

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

ARTIKKEL 3.1

Õigusalane koostöö

1. Lepinguosalised tõhustavad vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas

asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alusel juba tehtavat koostööd. Lepinguosalised

tugevdavad olemasolevaid mehhanisme ja kaaluvad vastavalt vajadusele uute mehhanismide

väljatöötamist, et soodustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Sellise koostöö

käigus võetakse meetmeid asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks,

ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning tehakse

tihedamat koostööd Eurojustiga.

2. Lepinguosalised arendavad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd

eesmärgiga pidada läbirääkimisi tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate

mitmepoolsete konventsioonide, sealhulgas rahvusvahelise õigusalase koostöö ja

kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse

konverentsi konventsioonide üle, ning need konventsioonid ratifitseerida ja neid rakendada.

& /et 26

ARTIKKEL 3.2

Õiguskaitse ning korruptsiooni ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse

ennetamine ja võitlus nende vastu

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad arvamusi piiriülese organiseeritud

kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, tulirelvade,

sealhulgas nende laskemoona ja osadega kauplemise, majandus- ja finantskuritegude,

ülemaailmse narkoprobleemi, korruptsiooni ja maksevahendite võltsimise ennetamise ja

nende vastu võitlemise valdkonnas kooskõlas oma vastavate õigusaktide ja rahvusvaheliste

kohustustega, sealhulgas seoses vastastikuse õigusabi, teabevahetuse, parimate tavade ja

koolitusega ning kuritegelikust tegevusest saadud vara või rahaliste vahendite

tagasinõudmisega.

2. Lepinguosalised jätkavad õiguskaitsealast dialoogi ja koostööd, sealhulgas Europoliga

tehtava strateegilise koostöö kaudu, strateegilist õigusalast koostööd, sealhulgas Eurojusti

kaudu, ning vajaduse korral koostööd muude riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega.

3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada

vajaduse korral 15. novembril 2000 ÜRO resolutsiooniga 55/25 vastu võetud rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni (edaspidi „Palermo konventsioon“) ja selle protokollide järgimist ja

rakendamist.

& /et 27

4. Lepinguosalised edendavad 31. oktoobril 2003 ÜRO resolutsiooniga 58/4 vastu

võetud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist ja toetavad 9.–13. novembril

2009 Dohas toimunud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide konverentsil

loodud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamise mehhanismi

(edaspidi „rakendamise läbivaatamise mehhanism“), pidades seejuures kinni läbipaistvuse

põhimõttest ja tagades kodanikuühiskonna osalemise rakendamise läbivaatamise

mehhanismis.

5. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringutega seotud

korruptsiooni vastu võitlemise tähtsust ning kohustuvad sel eesmärgil järgima käesolevale

lepingule lisatud korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise protokolli.

ARTIKKEL 3.3

Ränne, varjupaik ja piirihaldus

1. Lepinguosalised teevad koostööd rändeküsimustes ning vahetavad kogemusi ja teavet

oma vastavate õigusnormide ja pädevuste raames, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku

rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusevastase võitluse, rände

ja arengu, varjupaiga, tagasivõtmise, integratsiooni, viisade, seadusliku rände hõlbustamise,

rändekontrolli ja piirihalduse valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad parimaid tavasid

sisserännanud naiste ja laste, eelkõige saatjata naiste ja laste ning muude haavatavate

rühmade kaitse kohta.

& /et 28

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et ennetada ebaseaduslikku rännet, võidelda

rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada

turvalist, seaduslikku ja korrakohast rännet. Sel eesmärgil tehakse oma vastavate

õigusnormide raames järgmist:

a) Mehhiko võtab liikmesriigi taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta tagasi

kõik oma kodanikud, kes on kohustatud liikmesriigi territooriumilt tagasi pöörduma,

kui erilepingus ei ole sätestatud teisiti;

b) iga liikmesriik võtab Mehhiko taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta tagasi

kõik oma kodanikud, kes on kohustatud Mehhiko territooriumilt tagasi pöörduma, kui

erilepingus ei ole sätestatud teisiti;

c) liikmesriigid ja Mehhiko annavad oma kodanikele punktides a ja b osutatud

eesmärkidel asjakohased reisidokumendid või aktsepteerivad liidu reisidokumentide

kasutamist tagasisaatmise eesmärgil;

d) lepinguosalised püüavad pidada läbirääkimisi erilepingu üle, milles määratakse

kindlaks kodanike tagasivõtmise kohustused, sealhulgas kodakondsust kinnitavad

tõendid. Kõnealuse lepinguga kehtestatakse kolmandate riikide kodanike tagasivõtmise

tingimused.

& /et 29

ARTIKKEL 3.4

Ülemaailmne narkoprobleem

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis

narkoküsimustele, et:

a) ühendada jõupingutused ülemaailmset narkoprobleemi käsitleva ÜRO Peaassamblee

2016. aasta erakorralise istungjärgu (UNGASS 2016) tegevussoovituste tulemuslikuks

rakendamiseks;

b) tegeleda ülemaailmse narkoprobleemi tervishoiualaste ja sotsiaalsete tagajärgedega

poliitika abil, mille eesmärk on saavutada kestlik areng, kasutades selleks kõigil

tasanditel igakülgseid tõenditel põhinevaid nõudluse vähendamise algatusi, mis

hõlmavad eelkõige ennetus-, ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalse taasintegreerimise

programme;

c) investeerida ravisse ja suurendada riiklikes tervishoiusüsteemides teadlikkust

narkootikumitarbimisele reageerimisest;

d) tõhustada epidemioloogilisi uuringuid ning parandada veelgi statistilise teabe

süstemaatilist kättesaadavust ja kvaliteeti kõigis narkootikumidega seotud

valdkondades;

& /et 30

e) tagada rahvatervisealane lähenemisviis, millega edendatakse kontrollitavate ainete

kättesaadavust meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel, vältides samal ajal nende

kõrvaletoimetamist ebaseaduslikule turule;

f) vähendada ebaseaduslike narkootikumide ja uute psühhoaktiivsete ainete pakkumist,

nendega kauplemist ja nende nõudlust, sealhulgas vajaduse korral teabevahetuse ja

muude koostöömeetmete abil;

g) arvestada soolist ja inimõiguste aspekti kõikides uimasteid käsitlevates

poliitikameetmetes ja programmides;

h) kohaldada isikute puhul, kes on toime pannud narkoseaduste rikkumisi ja

narkootikumidega seotud süütegusid, rohkem alternatiive sunnimeetmetele;

i) tegeleda narkootiliste, psühhotroopsete ja uute psühhoaktiivsete ainete ebaseaduslikuks

tootmiseks kasutatavate keemiliste lähteainete, oluliste kemikaalide ja neid sisaldavate

toodete või valmististe kõrvaletoimetamise probleemiga.

& /et 31

2. Lepinguosalised teevad nende eesmärkide saavutamiseks koostööd, sealhulgas

ergutades võimaluse korral kolmandaid riike, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerima ja

rakendama olemasolevaid rahvusvahelisi uimastikontrolli konventsioone ja protokolle, mille

osalised nad on. Lepinguosalised tuginevad oma meetmetes kohaldatavatele õigusnormidele,

üldtunnustatud põhimõtetele, mis on kooskõlas asjakohaste ÜRO uimastikontrolli

konventsioonidega, ning soovitustele, mis on esitatud ÜRO Peaassamblee 2016. aasta

erakorralise istungjärgu lõppdokumendis „Our joint commitment to effectively addressing

and countering the world drug problem“ (mis on kõige uuem rahvusvaheline kokkulepe

rahvusvahelise uimastipoliitika kohta), et teha kokkuvõte sellest, kuidas on ülemaailmse

narkoprobleemi ühiseks käsitlemiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud kohustusi täidetud,

pidades eelkõige silmas 2019. aastaks seatud tähtaega.

ARTIKKEL 3.5

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

Lepinguosalised teevad koostööd, et vältida ja tulemuslikult tõkestada oma finantsasutuste ja

teatavate finantssektoriväliste ettevõtete ja ametikohtade kasutamist kuritegelikul teel saadud

tulu rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Selleks vahetavad nad oma asjakohaste

õigusaktide raamistikus teavet ja teevad koostööd, et tagada rahapesuvastase töökonna

soovituste ja muude selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt

vastu võetud standardite tulemuslik ja täielik rakendamine. Sellise koostöö hulka võib muu

hulgas kuuluda kuritegelikust tegevusest saadud tulu või terrorismi rahastamisega seotud vara

või rahaliste vahendite sissenõudmine, arestimine, konfiskeerimine, jälitamine, tuvastamine

ja tagastamine.

& /et 32

ARTIKKEL 3.6

Küberkuritegevus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et küberkuritegevus on ülemaailmne probleem, millele

tuleb reageerida maailma tasandil. Lepinguosalised tugevdavad koostööd küberkuritegevuse

ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, vahetades teavet ning parimaid tavasid ja

suundumusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega ja asjakohaste rahvusvaheliste

küberkuritegevusealaste õigusaktidega. Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd, et

abistada ja toetada teisi riike tulemuslike õigusaktide, poliitika ja tavade väljatöötamisel

küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

2. Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral kooskõlas oma vastavate õigusaktidega

teavet, kogemusi ja parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu küberkuritegude uurijate

väljaõpe ja koolitus, küberkuritegevuse uurimine ja digitaalkriminalistika, võttes fookusesse

laste seksuaalse ärakasutamise vastase võitluse ja elutähtsa taristu, muu hulgas finants-,

energia- ja telekommunikatsioonisektori kaitsmise.

ARTIKKEL 3.7

Isikuandmete kaitse

1. Lepinguosalised tunnistavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste

kaitsmise tähtsust. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada nende põhiõiguste austamine,

sealhulgas õiguskaitse valdkonnas ning terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste

kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.

& /et 33

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada isikuandmete kaitse kõrget taset. Kahe-

ja mitmepoolsel tasandil tehtav koostöö võib sisaldada suutlikkuse suurendamist, tehnilist

abi, teabe ja oskusteabe vahetamist ning koostööd rahvusvaheliste partnerite reguleerivate

asutuste kaudu vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele.

ARTIKKEL 3.8

Tarbijapoliitika

Lepinguosalised tunnistavad tarbijakaitse kõrge taseme tagamise tähtsust ja püüavad sel

eesmärgil teha koostööd tarbijapoliitika valdkonnas. Niivõrd kui see on võimalik, võib sellise

koostöö raames muu hulgas:

a) vahetada teavet tarbijakaitseraamistike kohta, sealhulgas tarbijakaitseõiguse,

tarbekaupade ohutuse, tarbijate õiguskaitse ja tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise

tagamise kohta;

b) ergutada sõltumatute tarbijaühenduste arengut ja tugevdada tarbijate esindajate vahelisi

kontakte.

& /et 34

ARTIKKEL 3.9

Konsulaarkaitse

Mehhiko on nõus, et tema territooriumil esindatud ELi liikmesriikide diplomaatilised ja

konsulaarasutused pakuvad oma liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel kaitset ka

selliste ELi liikmesriikide kodanikele, kellel ei ole Mehhikos alalist esindust, mis pakuks

konkreetsel juhul konsulaarkaitset.

ARTIKKEL 3.10

Katastroofiohu juhtimine ja elanikkonnakaitse

Lepinguosalised tunnistavad vajadust tulla toime nii kohalikul kui ka maailma tasandil

looduslikest ja inimtegevusest tingitud katastroofidest tulenevate ohtudega. Lepinguosalised

kinnitavad oma ühist soovi parandada ennetus-, leevendus-, valmisoleku-, varajase

hoiatamise, reageerimis- ja taastamismeetmeid, et suurendada ühiskonna ja taristu

vastupidavust, ning teha asjakohasel juhul kahe- ja mitmepoolsel tasandil koostööd, et

parandada ülemaailmse katastroofiohu juhtimise tulemusi kooskõlas Sendai katastroofiohu

vähendamise raamistikuga 2015–2030 ning kestliku arengu eesmärkide, Pariisi

kliimakokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) ja uue linnade tegevuskavaga.

& /et 35

4. PEATÜKK

KESTLIK ARENG

ARTIKKEL 4.1

Kestlik areng

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet saavutada kestlik areng, nagu on

väljendatud tegevuskavas 2030. Lepinguosalised tunnistavad, et kestlik areng eeldab pikas

perspektiivis kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset heaolu ja loodusvarade säästvat kasutamist.

Tõdetakse, et need kolm mõõdet on omavahel tihedalt seotud ja tugevdavad üksteist.

2. Lepinguosalised edendavad kestlikku arengut selle kolmes mõõtmes – majanduslik,

sotsiaalne ja keskkonnamõõde –, sealhulgas loodusvarade vastutustundlikku ja tõhusat

kasutamist ning säästvat majandamist tasakaalustatud viisil vastavalt oma prioriteetidele ja

oludele, ning suurendavad teadlikkust keskkonnakahju majanduslikest ja sotsiaalsetest

kuludest, jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimismudelitest ning nende mõjust inimeste

heaolule.

3. Lepinguosalised edendavad inimesi kaasavat kestlikku arengut dialoogi,

ühismeetmete, parimate tavade jagamise, kõigi tasandite hea valitsemistava ja rahaliste

vahendite kaasamise kaudu, kasutades parimal võimalikul viisil ära olemasolevaid

rahastamisvahendeid ja uurides uute rahastamisvahendite loomise võimalusi.

& /et 36

ARTIKKEL 4.2

Koostöö kestliku arengu valdkonnas

1. Arengukoostöö peamine eesmärk on rakendada tegevuskava 2030 selle

mitmemõõtmelises ja inimkeskses perspektiivis ning saavutada kestliku arengu eesmärgid.

Tõhusa arengukoostöö põhimõtted, mis on esitatud ülemaailmses tõhusa arengukoostöö

partnerluses, mis tugineb 2. märtsil 2005 Pariisis toimunud abi tõhususe kõrgetasemelisel

foorumil vastu võetud Pariisi deklaratsioonile abi tõhususe kohta ja 4. septembril 2008

Accras toimunud abi tõhususe kõrgetasemelisel foorumil heaks kiidetud Accra

tegevuskavale, on olulised vahendid, millega seda arengumõju maksimeerida.

2. Lepinguosalised käsitlevad kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seotud

probleeme, seades esikohale kummagi lepinguosalise vajadused ja riikide isevastutuse, võttes

arvesse piirkondlikku konteksti ning luues sünergiaid ja arengupartnerlusi valdkonna

mitmesuguste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste,

erasektori ja mittetulundusühendustega. Tunnistades valitsuste keskset rolli arengu

edendamisel, teevad lepinguosalised koostööd ka selleks, et edendada kestliku arengu

poliitika rakendamist erasektoris, eelkõige VKEdes.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ülemaailmse ressursitõhususe ning tarbimis- ja

tootmismudelite kestlikkuse järkjärguliseks parandamiseks kooskõlas kokkulepitud

rahvusvaheliste raamistikega ning püüavad võtta meetmeid majanduskasvu lahtisidumiseks

keskkonnaseisundi halvenemisest.

& /et 37

4. Lepinguosalised peavad korrapärast poliitilist dialoogi kestliku arengu ja kestliku

arengu eesmärkide saavutamise üle, tuginedes ühistele prioriteetidele, et parandada oma

arengukoostöö kvaliteeti ja tulemuslikkust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud abi ja

arengu tõhususe põhimõtetega.

5. Lepinguosalised tunnistavad, et elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise arvestamine

asjaomaste sektorite valdkondlikes ja sektoriülestes kavades, programmides ja

poliitikameetmetes ning õiguslike, institutsiooniliste ja reguleerivate siseriiklike raamistike

tugevdamine võib aidata avaldada positiivset mõju elurikkusele ja selle ökosüsteemi

teenustele ning saavutada säästva arengu. Lepinguosalised teevad koostööd, et integreerida

bioloogilise mitmekesisuse arvestamine asjakohastesse sektoritesse, et suurendada

jõupingutusi elurikkuse kadumise peatamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks.

6. Lepinguosalised teevad koostööd ja võtavad ühismeetmeid, sealhulgas kahepoolse

koordineerimise kaudu asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, ning teevad piirkondlikku ja

kolmepoolset koostööd, mis põhineb eelistatavalt olemasolevatel mehhanismidel ja

algatustel, pidades silmas oma kestliku arengu dialoogi ja kestliku arengu tegevuskava 2030

raames võetud kohustusi. Koostöövaldkondade hulka võivad muu hulgas kuuluda:

a) kestliku arengu eesmärkide ja sihtide rakendamine;

b) keskkonnakaitse kõigil tasanditel, sealhulgas loodusvarade säilitamine ja säästev

kasutamine;

& /et 38

c) kliimamuutused, vastupanuvõime, katastroofiohu juhtimine ja säästev energia;

d) julgeoleku ja arengu seotus, sealhulgas stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine,

õigusriigi toetamine ning võitlus ülemaailmse narkoprobleemi ja rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu;

e) kaasav majanduskasv ja töökohtade loomine;

f) juhtimine, sealhulgas eelarve-, majandus-, keskkonna- ja sotsiaalse juhtimise

tugevdamine;

g) haridus, sealhulgas kõrgharidus, tehniline ja kutseõpe, suutlikkuse suurendamine,

innovatsioon ja vahetused nendes valdkondades; ning

h) erasektori osalemise strateegiad.

7. Lepinguosalised jätkavad kolmepoolse koostöö arendamist, et toetada kolmandaid

riike, sealhulgas vähim arenenud riike ja teisi haavatavas olukorras arenguriike, nagu

väikesed arenevad saareriigid, kestliku arengu eesmärkide rakendamisel. Sellega seoses

analüüsivad lepinguosalised uuenduslikke osalemisviise, sealhulgas vajaduse korral rohkem

arenenud arengumaade jaoks. Kolmepoolne koostöö koosneb kohandatud strateegiate ja

ühiselt kokku lepitud meetmete toetamisest, võttes aluseks kolmandate riikide vajadused.

Selleks töötavad lepinguosalised välja koordineeritud koostöömeetmed, nagu tehniline abi,

koolitus, suutlikkuse suurendamine, teadmiste jagamine ja muud koostöövormid, mis on

ühiselt kindlaks määratud lepinguosaliste vahel ja ka abi saava kolmanda riigiga.

& /et 39

8. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) suurendada suutlikkust ja jagada teadmisi koolituskursuste, õpikodade ja seminaride,

ekspertide vahetuse, uuringute ja ühiste teadusuuringute kaudu;

b) kaasata rahalisi vahendeid segarahastamistoimingute kaudu koostöös Euroopa

Investeerimispanga ja Euroopa muude arengut rahastavate asutustega;

c) kaaluda vajaduse korral muid arengu rahastamise vorme, keskendudes uuenduslikele

rahastamismehhanismidele, nagu kolmepoolne koostöö; ning

d) vahetada teavet arengu tõhususe parimate tavade kohta.

9. Lepinguosalised teevad koostööd vastutuse ja läbipaistvuse suurendamiseks,

keskendudes arengutulemuste parandamisele, ning teevad koostööd, et tugevdada riiklikke

süsteeme kestlike teenuste osutamiseks ning soolise aspekti arvestamiseks kõigis

programmides ja vahendites.

10. Arengukoostöö toimub kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt kokkulepitud

põhimõtete ja poliitikaga, mida mõlemad lepinguosalised on kohustunud järgima.

& /et 40

ARTIKKEL 4.3

Kestliku linnaarengu tegevuskava

Lepinguosalised teevad koostööd selliste poliitikameetmete rakendamisel, millega

edendatakse kestlikke linnaasundusi, sealhulgas neid, mille aluseks on uus linnade

tegevuskava, mille eesmärk on tagada, et linnades ja asulates oleks kõigil inimestel võrdsed

õigused ja võimalused ning põhivabadused kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige

eesmärgiga 11 muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, säilenõtkeks ja kestlikuks.

ARTIKKEL 4.4

Regionaal- ja linnapoliitika arendamine

1. Lepinguosalised tunnistavad tasakaalustatud ja kestliku territoriaalse ja linnaarengu

edendamise poliitika tähtsust, sest see aitab tõhusalt kaasa tegevuskava 2030 ja uue linnade

tegevuskava eesmärkide saavutamisele.

2. Lepinguosalised edendavad koostööd ja partnerlust, millesse on kaasatud kõik

piirkondliku ja territoriaalse arengu ning linnade säästva arengu valdkonna peamised

osalejad, eelkõige seoses viisidega, kuidas käsitleda territoriaalseid ja linnadega seotud

probleeme integreeritud ja terviklikul viisil.

3. Lepinguosalised töötavad võimaluse korral välja konkreetsed võimalused

piirkondadevaheliseks ja linnadevaheliseks koostööks, mille abil leida piirkondlikele ja

linnapiirkondade probleemidele kestlikke lahendusi, et parandada suutlikkuse suurendamist

kogemuste ja tavade vahetamise ning vastastikuse õppimise kaudu.

& /et 41

5. PEATÜKK

KESKKOND, KLIIMAMUUTUSED JA ENERGIA

ARTIKKEL 5.1

Keskkond

1. Lepinguosalised tunnistavad vajadust kaitsta, säilitada, taastada ja säästvalt

majandada loodusvarasid ja elurikkust, sealhulgas pinnast, maad, metsi, vett, ookeane,

meresid ja mereressursse, millele tugineb säästev areng, mis toetab praeguste ja tulevaste

põlvkondade vajadusi.

2. Lepinguosalised tunnistavad ülemaailmse keskkonnaalase juhtimise ja

rahvusvaheliste õigusnormide, sealhulgas mitmepoolsete keskkonnalepingute tähtsust ühist

huvi pakkuvate keskkonnaprobleemide lahendamisel. Kumbki lepinguosaline kinnitab veel

kord oma kindlat kavatsust rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta

on.

& /et 42

3. Lepinguosalised tugevdavad koostööd vastastikku kokku lepitud prioriteetsetes

valdkondades, mis puudutavad keskkonnakaitset ning loodusvarade säilitamist,

vastutustundlikku ja tõhusat kasutamist ja säästvat majandamist ning keskkonnakaalutluste

arvessevõtmist kõigis koostöövaldkondades, sealhulgas rahvusvahelisel ja piirkondlikul

tasandil. Prioriteetsete meetmetena võib muu hulgas:

a) edendada head keskkonnaalast juhtimist, sealhulgas poliitikadialoogi sellistes

koostöövaldkondades nagu ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsioonide ja

mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendamine, ning edendada keskkonnaõiguse

järgimist;

b) määrata kindlaks kahepoolsed prioriteedid ning edendada tehno- ja teadmussiiret ning

teabe, tehnilise oskusteabe ja parimate tavade vahetamist järgmistes valdkondades:

i) keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine ja täitmise tagamine;

ii) keskkonnasäästlik majanduskasv, sealhulgas kestlik tarbimine ja tootmine,

ressursitõhusus, ringmajandus ja roheline rahandus;

iii) elurikkuse arvestamine majandus- ja tootmissektorites;

iv) metsade kaitse, säilitamine ja säästev majandamine;

& /et 43

v) elurikkuse kaitse, säilitamine ja säästev kasutamine, sealhulgas ökosüsteemide ja

nende teenuste kaardistamine ja hindamine, nende väärtustamine ja muud

elurikkuse kaitse majanduslikud vahendid, samuti juurdepääs geneetilistele

ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu

jaotamine;

vi) mulla degradeerumine ja kõrbestumine;

vii) looduslike liikide, metsaressursside ja geneetiliste ressursside ebaseadusliku

omandamise ja nendega kaubitsemise ennetamine ja nende vastu võitlemine ning

nendega seadusliku kestliku ja jälgitava kauplemise toetamine;

viii) kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine;

ix) veevarude integreeritud majandamine ning õhu- ja mullapoliitika;

x) ranniku- ja merekeskkonna kaitse ja majandamine ning kestlik sinine majandus;

xi) kaitsealade, sealhulgas merekaitsealade määramine, esindavus, tulemuslik

haldamine ja ühendatus ning muud tõhusad piirkonnapõhised kaitsemeetmed;

ning

xii) võimaluse korral koostöö erasektoriga käesolevas punktis osutatud valdkondades.

& /et 44

ARTIKKEL 5.2

Kliimamuutused

1. Lepinguosalised tunnistavad, et akuutne kliimamuutuste oht nõuab ühiseid meetmeid,

mille abil tagada vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline areng, ning

kohanemismeetmeid.

2. Lepinguosalised tunnistavad kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide

ja lepingute, eelkõige 9. mail 1992 New Yorgis sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe tähtsust, rõhutavad, et nende

rakendamine on pöördumatu, ning kinnitavad veel kord nendest lepingutest tulenevaid

kohustusi.

3. Lepinguosalised teevad ühiselt tööd selle nimel, et tugevdada oma koostööd ÜRO

kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, rakendada Pariisi kokkulepet ja oma riiklikult

kindlaksmääratud panuseid ning kutsuda ka teisi riike üles seda tegema ja töötama välja

vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalisi strateegiaid.

4. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) hõlbustada täiendavate meetmete võtmist, et aidata kaasa riigisisestele aruteludele ja

poliitilisele tegevusele;

b) toetada vähese CO2 heitega majanduse arengut kooskõlas Pariisi kokkuleppega;

& /et 45

c) võtta riiklikult kindlaksmääratud panuseid arvesse riikide valdkondliku poliitika

kujundamisel ja meetmete väljatöötamisel sellistes valdkondades nagu transport,

energeetika, taristu, linnaplaneerimine, maakasutus ja investeerimissektori strateegiad,

sealhulgas integreerida valdkondlikesse arengustrateegiatesse kohanemisprotsessid;

d) toetada hõlbustavat dialoogi ja määrata kõigis riikides varakult kindlaks, kuidas

hakatakse kliimameetmeid läbi vaatama;

e) töötada Pariisi kokkuleppe raames välja läbipaistvuse tegevuskava, mille juurde

kuuluvad poliitikadialoog ja koostöö vastastikku kokku lepitud prioriteetsetes

valdkondades;

f) edendada muid protsesse, nagu rahvusvahelise lennunduse heitkoguste stabiliseerimine

2020. aasta tasemel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt,

laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tervikliku strateegia sõnastamine

ja vastuvõtmine Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt või fluorosüsivesinike

ulatuslik järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine vastavalt osoonikihti kahandavate ainete

Montreali protokolli muudatusele, mis võeti vastu 15. oktoobril 2016 Kigalis,

sealhulgas selle ratifitseerimine ning kiire rakendamise tagamine, et saavutada kogu

maailmas fluorosüsivesinike tarbimise ja tootmise ulatuslik järkjärguline vähendamine;

g) edendada Pariisi kokkuleppe raames riigisiseseid kliimaprogramme ja -poliitikat,

sealhulgas heitkoguste seiret ning turu- ja turuväliseid mehhanisme, kestliku ja

kliimamuutustele vastupanuvõimelise taristu arendamist, taastuvenergia kasutamist,

energiatõhusust, säästvat transporti ning programme ja poliitikat, mis tegelevad

kahjuliku mõjuga, mida avaldavad kliimale raadamine ning metsade, pinnase ja kõigi

ökosüsteemide seisundi halvenemine;

& /et 46

h) tugevdada sünergiat ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike

omavalitsustega, et täiendada riikide jõupingutusi;

i) edendada erasektori liikumist vähese CO2 heitega majanduse suunas;

j) edendada turupõhiseid meetmeid CO2 heite maksustamise ja põhimõtte „saastaja

maksab“ kehtestamiseks;

k) edendada majanduslikult elujõuliste vähese heitega ja muude kliimasõbralike

tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu;

l) kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused ning edendada kestliku ja vähese CO2

heitega majanduse arendamist, näiteks investeeringuid taastuvenergiasse ja

energiatõhusaid lahendusi;

m) tõhustada kliimamuutuste vallas kahepoolset dialoogi ja meetmeid, mis käsitlevad

kliimamuutustega kohanemist, nende leevendamist ja rakendamisvahendeid, mille

hulka kuuluvad tehnosiire, suutlikkuse suurendamine ja rahastamine;

n) edendada soolist võrdõiguslikkust ja noori käsitlevate valdkonnaüleste lähenemisviiside

arvessevõtmist tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe rakendamisel;

o) edendada veevarudele avalduvat kliimamõju käsitlevat poliitikat;

& /et 47

p) rakendada 2. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil

esitletud Pariisi pakti, mis käsitleb vett ja kliimamuutustega kohanemist jõgede, järvede

ja põhjavee vesikondades, ning 23. septembril 2014 New Yorgis toimunud

kliimatippkohtumisel käivitatud Lima-Pariisi tegevuskava;

q) tugevdada koostöökavasid, et tagada tulevikus ambitsioonikamad riiklikult

kindlaksmääratud panused, võttes samal ajal arvesse ülemaailmset kokkuvõtete

tegemise protsessi.

ARTIKKEL 5.3

Energia

1. Lepinguosalised tunnistavad energiasektori tähtsust majandusliku jõukuse ning

rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse seisukohast ning rõhutavad, et energiasektori

ümberkujundamine on tegevuskavas 2030 ja Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide

saavutamise võti. Nad tunnistavad vajadust parandada ja mitmekesistada energiavarustust

(sealhulgas taastuvenergia edendamine), edendada innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust

ja inimeste koolitamist ning suurendada energiatõhusust, et parandada energiatootlikkust ja

energiajulgeolekut ning tagada ohutu, kestlik ja taskukohane energia. Lepinguosalised

tegutsevad nende eesmärkide saavutamise nimel.

2. Lepinguosalised vahetavad energiaalast teavet ning teevad kahepoolset, piirkondlikku

ja mitmepoolset koostööd, et edendada avatud ja konkurentsivõimelisi turge, jagada parimaid

tavasid, edendada teaduspõhist ja läbipaistvat reguleerimist ning arutada energiaküsimustes

tehtava koostöö võimaluste üle, näiteks rahvusvaheliste foorumite, mehhanismide ja algatuste

raames.

& /et 48

6. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUS, MERENDUS JA KALANDUS

ARTIKKEL 6.1

Koostöö põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika;

b) põllumajandusturu väljavaated;

c) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed;

d) kestlik ja vastupidav põllumajandus, mille saavutamiseks tuleb edendada teadlikkust

maailma toiduga kindlustatuse komitee väljatöötatud põllumajandusse ja

toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtetest ning maa-,

kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikest suunistest;

e) maaelu arengu edendamine sel teel, et suurendatakse suutlikkust kaubandusega seotud

küsimustes, sealhulgas geograafiliste tähiste kui intellektuaalomandi õigusega seotud

küsimustes;

& /et 49

f) mahepõllumajandus;

g) teadusuuringud ja innovatsioon;

h) säästvate tootmisprotsesside korraldamine ja arendamine põllumajanduslikus

toidutööstuses (põllumajandus ja loomakasvatus);

i) maakogukondade korraldus ja tootlik areng;

j) toiduga kindlustatus;

k) saagikoristusjärgse toidukao ja toidu raiskamise vältimine;

l) rakendusuuringud põllumajandustoodete ja loomsete saaduste tootmiseks ja

haldamiseks; ning

m) põllumajandustoodete ja toiduainete töötlemine.

ARTIKKEL 6.2

Merendus ja kalandus

1. Lepinguosalised tunnistavad kala- ja vesiviljelusvarude ja muu merendustegevuse

kaitse ning säästva ja vastutustundliku majandamise olulisust ning nende mõju majanduslike,

sotsiaalsete ja keskkonnaalaste võimaluste pakkumisel praegustele ja tulevastele

põlvkondadele.

& /et 50

2. Lepinguosalised tõhustavad dialoogi ja koostööd kalanduse ja merenduse valdkonna

vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.

3. Lepinguosalised teevad kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega järgmist:

a) aitavad kaasa ülemaailmse ookeanide majandamise süsteemi parandamisele, sealhulgas

kõrvaldades õiguslikud ja rakendamise puudujäägid ning edendades koos kolmandate

riikidega merendus- ja kalandussektori asjakohaste õigusaktide ratifitseerimist ja

rakendamist;

b) võtavad vastu tulemuslikud seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed, näiteks

vaatluskavad, laevaseiresüsteemid, ümberlaadimise kontroll, merel toimuv

inspekteerimine ja sadamariigi meetmed, ning kaasnevad karistused, mille eesmärk on

kaitsta kalavarusid ja ära hoida ülepüük;

c) säilitavad või võtavad vastu meetmed ja teevad koostööd, et võidelda ebaseadusliku,

teatamata jäetud või reguleerimata kalapüügiga (edaspidi „ETR-kalapüük“), sealhulgas

vahetavad vajaduse korral teavet oma vetes toimuva ETR-kalapüügi kohta ning selliste

strateegiate ja meetmete rakendamise kohta, millega jäetakse ETR-kalapüügist saadud

tooted kaubavoogudest ja kalakasvanduste tegevusest kõrvale;

d) teevad koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, milles

mõlemad lepinguosalised on kas liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad kolmandad

riigid, ja vajaduse korral nende organisatsioonide sees, et saavutada hea juhtimistava,

toetades sealhulgas teaduspõhiseid otsuseid ja nende täitmist kõnealustes

organisatsioonides, ning

& /et 51

e) edendavad keskkonnateadlike ja majanduslikult konkurentsivõimeliste säästvate

tootmisprotsesside arendamist magevee- ja merevesiviljeluses;

f) tugevdavad ookeanide ohutust ja julgeolekut;

g) vähendavad survet ookeanidele, sealhulgas mereprügivastase võitluse kaudu;

h) edendavad mereala ruumilist planeerimist ja rannikuala integreeritud haldamist;

i) toetavad mereuuringuid ja biotehnoloogiat ning

j) vahetavad parimaid tavasid lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuva merendusalase

majandustegevuse, nagu ookeanienergia ning ranniku- ja mereturismi kestliku arengu

kohta.

& /et 52

7. PEATÜKK

MAJANDUSPOLIITIKA

ARTIKKEL 7.1

Makromajanduspoliitika

Lepinguosalised tugevdavad oma ametiasutuste vahelist dialoogi makromajanduspoliitika ja

sellealaste suundumuste üle ning edendavad asjakohase teabe ja arvamuste vahetamist.

ARTIKKEL 7.2

Ettevõtlus ja tööstus, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

1. Lepinguosalised edendavad soodsat keskkonda väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) arenguks ja konkurentsivõime parandamiseks ning vajaduse

korral horisontaalse tööstuspoliitika alast koostööd. Koostöö raames:

a) edendatakse kokkupuuteid ettevõtjate vahel, soodustatakse ühisinvesteeringuid ning

rajatakse olemasolevate horisontaalprogrammide kaudu ühisettevõtteid ja infovõrke;

& /et 53

b) vahetatakse teavet ja kogemusi, mis on seotud VKEde konkurentsivõime parandamist

edendavate raamtingimuste loomise ning VKEde asutamise menetlustega;

c) hõlbustatakse mõlema lepinguosalise VKEde tegevust;

d) vahetatakse teavet ja parimaid tavasid tööstuse 4.0 kohta ning

e) edendatakse ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetatakse

vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist.

2. Lepinguosalised hõlbustavad erasektori algatatud asjakohast koostööd.

ARTIKKEL 7.3

Äritegevus ja inimõigused

Lepinguosalised edendavad riiklikul tasandil ettevõtjate sotsiaalset vastutust kooskõlas

asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste

juhtpõhimõtted, OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ja OECD hoolsuskohustuse

suunised vastutustundliku äritegevuse kohta, ning edendavad rahvusvahelisel tasandil

suutlikkuse suurendamist ja kogemuste vahetamist.

& /et 54

ARTIKKEL 7.4

Toorained

1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev ja turupõhine lähenemisviis on parim viis

luua keskkond, mis soodustab investeeringuid toorainete tootmisse ja nendega kauplemisesse.

2. Lepinguosalised edendavad toorainetega seotud küsimustes koostööd asjakohases

piirkondlikus või mitmepoolses keskkonnas või kahepoolse dialoogi kaudu kummagi

lepinguosalise taotlusel, tuginedes vastastikustele huvidele. Koostöö eesmärk on kõrvaldada

sellises keskkonnas toorainekaubanduse tõkked, tugevdada toorainekaubanduse reeglitel

põhinevat ülemaailmset raamistikku, edendada ülemaailmsete tooraineturgude läbipaistvust

ja aidata kaasa säästvale arengule.

3. Koostöö hulka võib kuuluda teabevahetus järgmistel teemadel:

a) pakkumine ja nõudlus, kahepoolsed kaubandus- ja investeerimisküsimused ning

rahvusvahelise kaubanduse küsimused;

b) tariifsed ja mittetariifsed tõkked kaubeldavate toorainete, nendega seotud teenuste ja

investeeringute puhul;

c) lepinguosaliste õigusraamistikud;

d) tootmisprotsessides ja toorainete kasutamisel rakendatavad tehnoloogiad ning

e) parimad tavad, mis on seotud mäetööstuse kestliku arenguga, sealhulgas maavarade

poliitika, maakasutuse planeerimise, loamenetluste, läbipaistvuse ja juhtimisega.

& /et 55

ARTIKKEL 7.5

Statistika

Lepinguosalised teevad koostööd statistika valdkonnas, eelkõige edendades aktiivselt

parimate tavade jagamist. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) osaleda sagedamini kõrgetasemelistel rahvusvahelistel kohtumistel, kus käsitletakse

vastastikust huvi pakkuvaid teemasid;

b) ühtlustada statistikameetodeid, et parandada andmete võrreldavust, ning

c) koostada ja levitada ametlikku statistikat ja töötada välja näitajad.

ARTIKKEL 7.6

Transport

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja süvendavad dialoogi kõikides transpordipoliitika

asjakohastes valdkondades, sealhulgas lõimitud transpordipoliitikas, et parandada kaupade ja

reisijate liikumist, suurendada meresõidu- ja lennuohutust ja -turvalisust, edendada

keskkonnakaitset ja tõhustada oma transpordisüsteeme.

& /et 56

2. Koostöö ja dialoogi raames võib muu hulgas:

a) vahetada teavet ja parimaid tavasid oma transpordipoliitika kohta;

b) tugevdada Mehhiko ja liidu vahelisi lennundussuhteid, sealhulgas uurida võimalust

sõlmida spetsiaalne lennundusleping;

c) edendada eesmärki saavutada kaubandusalustel ausa konkurentsi põhiselt piiranguteta

juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele;

d) hõlbustada meretransporti, logistikaahelaid ja mitmeliigilist transporti, et suurendada

konkurentsivõimet ja tihendada majandussuhteid;

e) edendada keskkonnaga seotud transpordiküsimusi;

f) hõlbustada ekspertide dialoogi ja koostööd rahvusvahelistel transpordifoorumitel ning

g) toetada piiriülest elektroonilist teabevoogu, et edendada dünaamilist keskkonda

tõhusate ja kulutõhusate transporditeenuste jaoks.

& /et 57

8. PEATÜKK

HARIDUS, KULTUUR JA SOTSIAALKÜSIMUSED

ARTIKKEL 8.1

Haridus

Lepinguosalised edendavad koostööd ja dialoogi asjakohastes haridussektorites, mille hulka

kuuluvad:

a) kõrghariduse ning tehnilise ja kutsehariduse ja -koolituse tugevdamine;

b) kõrgkoolide üliõpilaste, teadlaste ning akadeemiliste ja haldustöötajate liikuvuse

suurendamine ning

c) kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas kvalifikatsioonide ja

välismaal veedetud õppeperioodide tunnustamise mehhanismide parandamine.

& /et 58

ARTIKKEL 8.2

Kultuur

1. Lepinguosalised teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige

ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (edaspidi „UNESCO“), et saavutada

ühised eesmärgid ja edendada kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas rakendades kultuuri

väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mille UNESCO

peakonverents võttis vastu 20. oktoobril 2005 Pariisis.

2. Lepinguosalised edendavad tihedamat koostööd kultuuri- ja loomesektoris ja -

tööstuses, sealhulgas kujunemisjärgus ja uute tehnoloogiate ning audiovisuaalmeedia

valdkonnas, et suurendada muu hulgas vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuurist.

3. Lepinguosalised edendavad kultuurivahetust ja viivad eri kultuurivaldkondades

olemasolevate koostööraamistike alusel ellu ühisalgatusi.

4. Lepinguosalised edendavad kunsti- ja kultuurivaldkonnas digitaalse infosisu loomise,

tutvustamise ja levitamisega seotud koostööd ja ühisalgatusi õigusraamistikus, milles

tunnustatakse ja väärtustatakse loovisikute tööd, et parandada üldist juurdepääsu kultuurile ja

selle komponentidele.

& /et 59

5. Lepinguosalised soodustavad kultuuridevahelist dialoogi oma kodanikuühiskonna

organisatsioonide ja üksikisikute vahel.

6. Lepinguosalised tunnistavad, et kultuur võib konfliktide ennetamise ja kestliku arengu

majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet nii eest vedada kui ka soodustada,

pidades silmas, et kultuuri- ja loomemajandus on arenenud riikide ja arengumaade majanduse

peamised tõukejõud.

ARTIKKEL 8.3

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

1. Lepinguosalised tunnistavad, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika keskmes peaksid olema

elatustaseme parandamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ja inimväärse töö edendamine.

2. Lepinguosalised austavad ja edendavad tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, mis

on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) tööalaste aluspõhimõtete

ja põhiõiguste deklaratsioonis, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 18. juunil

1998 Genfis, ning vastavates ILO konventsioonides, mille osalised nad on.

& /et 60

3. Lepinguosalised tõhustavad koostööd tööhõive, sotsiaaldialoogi ja sotsiaalküsimuste

valdkonnas ning edendavad tööhõivet, töötervishoidu ja tööohutust, tööküsimusi ja

sotsiaalkaitset käsitleva teabe vahetamist.

ARTIKKEL 8.4

Eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused

Lepinguosalised jagavad saadud kogemusi ja parimaid tavasid, et tulemuslikult ja terviklikult

käsitleda seda, kuidas mõjutavad eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused ning

automatiseerimine ja selle tagajärjed kestliku arengu eesmärkide täielikku rakendamist.

ARTIKKEL 8.5

Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kaasamine

Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust vaesuse kõigi

vormide, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise kaudu, et saavutada kestliku arengu

eesmärgid kogu maailmas ning edendada õiglast üleilmastumist, täielikku tööhõivet ja

inimväärset tööd kõigile meestele ja naistele; selleks:

a) tugevdatakse sotsiaalkaitsesüsteeme;

& /et 61

b) soodustatakse võrdset juurdepääsu ja mittediskrimineerimist sotsiaalpoliitikas;

c) edendatakse innovatsiooni, et lahendada sotsiaalseid probleeme, vahetades teavet

parimate tavade kohta, ning soodustatakse dialoogi ja teadusuuringuid selles sektoris

ning

d) edendatakse paremaks kaasamiseks sotsiaal- ja solidaarsusmajandust ja võideldakse

vaesuse vastu.

ARTIKKEL 8.6

Tervis

1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvatervise, sealhulgas haiguste ennetamise ja

tervise edendamise valdkonnas, et parandada rahva tervist ja üldist tervisekindlustust.

2. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) vahetada teavet ja teha koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

b) edendada rahvusvaheliste tervishoiualaste lepingute rakendamist ning

c) hõlbustada lõikes 1 osutatud valdkondades vahetusi, stipendiumide saamist ja

koolitusprogrammide elluviimist.

& /et 62

ARTIKKEL 8.7

Turism

1. Lepinguosalised teevad koostööd turismi valdkonnas. Koostöö peamine eesmärk on

parandada teabe ja parimate tavade vahetamist, et tagada turismi tasakaalustatud ja kestlik

arendamine ning toetada töökohtade loomist ja majandusarengut.

2. Koostöös keskendutakse järgmisele:

a) loodus- ja kultuuripärandi potentsiaali kaitsmine ja maksimeerimine;

b) tavad, mis soodustavad vastutustundlikku turismi ja kohalike kogukondade austamist;

c) teabe ja parimate tavade vahetamine meetmete kohta, mille eesmärk on parandada

turismisektoris oskusi ja pädevust;

d) loomemajanduses teabevahetuse ja koostöö ning turismisektoris innovatsiooni

edendamine ning

e) parimate tavade vahetamine, et võtta turismis arvesse kestlikkuse põhimõtteid, eelkõige

elurikkust.

& /et 63

9. PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, INNOVATSIOON JA DIGIMAJANDUS

ARTIKKEL 9.1

Teadusuuringud ja innovatsioon

1. Lepinguosalised teevad koostööd teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja

innovatsiooni valdkonnas, lähtudes vastastikusest huvist ja kasust ning kooskõlas oma

vastavate õigusaktidega. Koostöö eesmärk on edendada kestlikku arengut, lahendada

ülemaailmseid ühiskondlikke probleeme, saavutada teaduse tipptase, parandada piirkondlikku

konkurentsivõimet ning tugevdada lepinguosaliste vahelisi suhteid, mille tulemuseks oleksid

pikaajalised partnerlused. Lepinguosalised edendavad kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil

poliitikadialoogi ning kasutavad oma erinevaid vahendeid, sealhulgas teadus- ja

tehnoloogiakoostöö lepinguid, vastastikku täiendaval viisil.

2. Lepinguosalised püüavad:

a) parandada teadlaste, ekspertide, üliõpilaste ja ettevõtjate liikuvuse ning materjalide ja

seadmete piiriülese liikumise tingimusi;

& /et 64

b) hõlbustada vastastikust juurdepääsu teineteise teadus-, tehnoloogia- ja

innovatsiooniprogrammidele, teadustaristule ja -rajatistele, väljaannetele ja

teadusandmetele;

c) suurendada koostööd normide kehtestamisele eelnevates teadusuuringutes ja

standardimises ning

d) edendada ühiseid põhimõtteid, et saavutada teadus- ja innovatsiooniprojektides

intellektuaalomandi õiguste piisav ja tulemuslik kaitse, sealhulgas õiguskaitse.

3. Lepinguosalised edendavad valitsusasutuste, avaliku ja erasektori teaduskeskuste,

kõrgharidusasutuste, innovatsiooniasutuste ja -võrgustike ning muude sidusrühmade,

sealhulgas VKEde järgmisi tegevusi:

a) ühisalgatused, millega suurendada teadlikkust teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja

suutlikkuse suurendamise programmidest ning üksteise programmides osalemise

võimalustest;

b) ühised kohtumised ja seminarid, mille eesmärk on vahetada teavet ja parimaid tavasid

ning selgitada välja valdkonnad, milles teha ühiseid teadusuuringuid;

c) ühine teadustegevus vastastikust huvi pakkuvates valdkondades;

d) teaduskoostöö vastastikku tunnustatud hindamine ja asjaomaste tulemuste levitamine.

& /et 65

ARTIKKEL 9.2

Digimajandus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi

„IKT“) on tänapäeva elus kesksel kohal ning aitab vältimatu tegurina kaasa ühiskonnas teabe

ja teadmiste tugevdamisele, et edendada majanduslikku, hariduslikku ja sotsiaalset arengut.

Lepinguosalised vahetavad arvamusi oma sellealase poliitika üle.

2. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) vahetada arvamusi digitaalse ühtse turu poliitika eri aspektide, eelkõige elektroonilise

side valdkonna poliitika ja reguleerimise üle, mille hulka kuuluvad juurdepääs

lairibateenustele, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, e-valitsus, avatud

valitsemine, avatud andmed, interneti turvalisus, e-tervis ja reguleerivate asutuste

sõltumatus;

b) edendada IKTd kui majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu, sotsiaalse ja e-

kaasatuse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamise vahendit, rõhutades

ettevõtlikkust ja osaluskoostööd, parandades koolide netiühendust ning arendades

teadus- ja akadeemilisi võrgustikke;

c) arendada välja muu hulgas piirkondliku tasandi teadusvõrgustike, andmetöötluse ja

teadusandmete taristu ja teenuste vastastikune seotus ning edendada nende

koostalitlusvõimet;

& /et 66

d) teha koostööd e-valitsuse ja usaldusteenuste, näiteks e-allkirja ja e-identimise

valdkonnas, keskendudes IKT kasutamist käsitlevate poliitikapõhimõtete, teabe ja

parimate tavade vahetamisele, et ajakohastada avalikku haldust, edendada kvaliteetseid

avalikke teenuseid ning parandada organisatsiooni tõhusust ja avaliku sektori vahendite

läbipaistvat haldamist;

e) vahetada teavet standardite, vastavushindamise ja tüübikinnituse kohta ning

f) edendada spetsialistide, eriti noorte kutsetöötajate vahetust ja väljaõpet.

Partnerlusleping_2_.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 1 – PART 2/4

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 67

III OSA1

KAUBANDUS JA INVESTEERINGUD

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED JA INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

A JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 1.1

Vabakaubanduspiirkonna loomine

Lepinguosalised loovad lepingu käesoleva osaga vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas

GATT 1994 XXIV artikliga ja GATSi V artikliga.

1 Kui säte sisaldab viidet mõnele muule artiklile, täpsustamata, missuguses käesoleva lepingu

osas viidatud artikkel asub, loetakse, et see artikkel asub lepingu III osas

& /et 68

ARTIKKEL 1.2

Eesmärgid

Lepingu käesoleva osa eesmärgid on järgmised:

a) lepinguosalistevahelise kaubavahetuse laiendamine ja mitmekesistamine kooskõlas

GATT 1994 XXIV artikliga, vähendades tollimakse ja mittetariifseid kaubandustõkkeid või

kaotades need;

b) kaubavahetuse lihtsustamine eelkõige nende sätetega, mis käsitlevad tolliprotseduuride ja

kaubanduse lihtsustamist, standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi ning

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, säilitades samal ajal mõlema lepinguosalise õiguse

kehtestada oma territooriumil õigusnorme ja saavutada avaliku poliitika eesmärke;

c) teenuskaubanduse liberaliseerimine kooskõlas GATSi V artikliga;

d) investeeringuvoogude suurenemist soodustava raamistiku väljatöötamine, nähes ette

läbipaistvad, stabiilsed ja prognoositavad eeskirjad, mis reguleerivad ettevõtete asutamise

tingimusi ja sellega seotud kapitali liikumist, ja tagades asjakohase tasakaalu investeeringute

liberaliseerimise ja kaitse ning mõlema lepinguosalise õiguse vahel kehtestada õigusnorme

õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

& /et 69

e) investeerimiskohtute süsteemi loomine investorite ja riigi vaheliste vaidluste tulemuslikuks,

erapooletuks ja prognoositavaks lahendamiseks;

f) lepinguosaliste riigihanketurgude tulemuslik ja vastastikune avamine;

g) innovatsiooni ja loovuse edendamine, tagades intellektuaalomandi õiguste piisava ja

tulemusliku kaitse kooskõlas lepinguosaliste vahel kehtivate rahvusvaheliste kohustustega

ning tasakaalu nimetatud kaitse ja avalike huvide vahel;

h) lepinguosalistevaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete arendamine kooskõlas vaba ja

moonutamata konkurentsi põhimõttega;

i) kestliku arengu edendamine ja rahvusvahelise kaubanduse arendamine kestlikku arengut

toetaval viisil, mis hõlmab majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset;

j) tulemusliku, õiglase ja prognoositava vaidluste lahendamise mehhanismi loomine, et

lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi, mis on seotud lepingu käesoleva osa tõlgendamise

ja kohaldamisega.

& /et 70

ARTIKKEL 1.3

Üldkohaldatavad mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse lepingu käesolevas osas järgmisi mõisteid:

a) „üldkohaldatav haldusotsus“ – haldusotsus või tõlgendus, mida kohaldatakse kõikide isikute

ja tegelike olukordade suhtes, mis kuuluvad üldiselt selle haldusotsuse või tõlgenduse

kohaldamisalasse, ja millega kehtestatakse käitumisnorm, kuid mis ei hõlma järgmist:

i) haldusmenetluses või kohtulaadse asutuse menetluses tehtud määrus või otsus, mida

kohaldatakse konkreetsel juhul teise lepinguosalise konkreetse isiku, kauba või teenuse

suhtes, või

ii) otsus, mis võetakse vastu seoses konkreetse teo või tavaga;

b) „põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;

c) „põllumajandustoode“ – põllumajanduslepingu 1. lisas loetletud toode;

d) „õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal on õhusõiduk kasutusest kõrvaldatud“

– õhusõiduki või selle osa remondi- ja hooldustööd, mille ajal õhusõiduk või selle osa on

kasutusest kõrvaldatud ja mis ei hõlma liinihooldust;

& /et 71

e) „dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli-

ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;

f) „arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“– teenused, mida osutatakse selliste

arvutisüsteemide abil, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, piletite

kättesaadavuse, piletihindade ja hinnareeglite kohta, ja mille kaudu on võimalik teha

broneeringuid või väljastada pileteid;

g) „tollimaks“ – tollimaks ja muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses;

see hõlmab ka sellise impordiga seoses kehtestatud mis tahes lisamaksu või lisatasu, kuid ei

hõlma järgmist:

i) lõiv, mis on samaväärne artikli 2.3 kohaselt kehtestatud riigisisese maksuga;

ii) dumpinguvastane või tasakaalustav2 tollimaks, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele

kooskõlas GATT 1994, dumpinguvastase lepingu ja WTO subsiidiumide ja

tasakaalustusmeetmete lepinguga;

iii) tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses ja mille suurus

on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega, ning

2 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et tollimaksu määratlus ei mõjuta 5. peatükist

„Kaubanduse kaitsemeetmed“ tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

& /et 72

iv) imporditud kauba eest pakutav või kogutav lisatasu, mis tuleneb liitega 2-A-4 „Mehhiko

tariifikvoodid“ ette nähtud tariifikvootide haldamiseks lubatud hankesüsteemist;

h) „tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise

tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;

i) „päev“ – kalendripäev, sh nädalavahetused ja pühad;

j) „vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe“ – WTO

asutamislepingu 2. lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja

protseduuride käsituslepe;

k) „ettevõte“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks

otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev juriidiline

isik, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ühe osanikuga äriühing või

ühistu;

l) „olemasolev“ – käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtiv;

m) „vabalt konverteeritav valuuta“ – valuuta, millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel

valuutaturgudel ja mida kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes;

& /et 73

n) „GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenuskaubanduse üldleping;

o) „GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldine tolli- ja

kaubanduskokkulepe;

p) „kaup“ – nii materjalid kui ka tooted;

q) „lepinguosalise kaup“ – omamaine kaup GATT 1994 tähenduses, mis hõlmab ka selle

lepinguosalise päritolustaatusega kaupa;

r) „maapealne teenindus“ –- tasu eest või lepingu alusel lennujaamas osutatavad lennufirma

esindus-, haldus- ja järelevalveteenused, reisijate teenindamine, pagasikäitlus, perroonikäitlus,

toitlustamine,3 lennulasti ja posti käitlus, õhusõiduki tankimine, õhusõiduki hooldus ja

puhastamine, maismaatransport ning lennujuhtimine, meeskonna haldamine ja

lennuplaaniteenused; see ei hõlma omateenindust, julgestust, liinihooldust, õhusõiduki

remonti ja hooldust ning sellise olulise tsentraliseeritud lennujaamataristu haldamist või

käitamist nagu jäätõrjerajatised, kütuse jaotussüsteemid, pagasi käitlemise süsteemid ja

lennujaamasisesed transpordisüsteemid;

s) „harmoneeritud süsteem“ või „HS“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud

süsteem, sealhulgas selle tõlgendamise üldeeskirjad, jaotiste, gruppide ja alamrubriikide

märkused ning nende muudatused;

3 Välja arvatud toiduvalmistamine.

& /et 74

t) „meede“ – lepinguosalise seadus, määrus, eeskiri, menetlus, otsus, haldusmeede, nõue või

tava4;

u) „kodanik“ – füüsiline isik, kes on asjaomase riigi vastava seaduse kohaselt ühe Euroopa Liidu

liikmesriigi kodanik või Mehhiko kodanik või kes on lepinguosalise alaline elanik;

v) „füüsiline isik“5 –

i) Euroopa Liidu puhul isik, kes on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik vastavalt selle

liikmesriigi õigusaktidele6, ja

ii) Mehhiko puhul isik, kes on Mehhiko kodanik vastavalt Mehhiko õigusaktidele;

füüsilist isikut, kes on Mehhiko kodanik ja kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi

kodakondsus, peetakse ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus on

peamine ja tegelikult kasutatav;

4 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „meede“ hõlmab ka tegevusetust. 5 Seda mõistet kasutatakse 10.–19. peatükis. 6 Mõiste „Euroopa Liidu füüsiline isik“ hõlmab ka füüsilist isikut, kes elab alaliselt Läti

Vabariigis, ei ole Läti Vabariigi ega ühegi teise riigi kodanik, kuid kellel on Läti Vabariigi

õigusnormide kohaselt õigus saada määratlemata kodakondsusega isiku pass.

& /et 75

w) „OECD“ – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon;

x) „päritolustaatusega kaup“ – kaup, mis vastab 3. peatükis „Päritolureeglid ja -menetlused“

sätestatud päritolureeglitele;

y) „isik“ – füüsiline isik või ettevõte;

z) „lepinguosalise isik“ – lepinguosalise kodanik või ettevõte;

aa) „tariifne sooduskohtlemine“ – tollimaksumäär, mida kohaldatakse päritolustaatusega kauba

suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“;

bb) „kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;

cc) „subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;

dd) „lennutransporditeenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt

müüa ja turustada oma lennutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turundusaspektid, nagu turu-

uuringud, reklaam ja turustamine, kuid see ei sisalda lennutransporditeenuste hinnakujundust

ega kohaldatavaid tingimusi;

ee) „teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust;

& /et 76

ff) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar-

ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;

gg) „riigiettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline;

hh) „tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste

kaubandustõkete leping;

ii) „territoorium“ – territoorium, kus kohaldatakse käesolevat lepingut, nagu on sätestatud

käesoleva lepingu IV osa artiklis 2.2 „Territoriaalne kohaldamisala“;

jj) „kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu territoriaalset

kohaldamisala;

kk) „intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas

sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

ll) „rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon“ – rahvusvaheliste lepingute õiguse

Viini konventsioon, mis sõlmiti 23. mail 1969 Viinis;

mm) „WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning

nn) „WTO asutamisleping“ – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega loodi Maailma

Kaubandusorganisatsioon.

& /et 77

ARTIKKEL 1.4

Seos WTO asutamislepinguga

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad WTO

asutamislepingust.

ARTIKKEL 1.5

Viited õigusnormidele ja muudele lepingutele

1. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse lepingu käesolevas osas sisalduvaid viiteid

õigusnormidele üldiselt või viitega konkreetsele põhikirjale, määrusele või direktiivile viitena

õigusaktile selle muudetud kujul.

2. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse lepingu käesolevas osas sisalduvaid viiteid muudele

lepingutele või õigusaktidele tervikuna või osaliselt viitena, mis hõlmab järgmist:

a) seotud lisad, protokollid, joonealused märkused, tõlgendavad märkused ja selgitavad

märkused ning

& /et 78

b) järgnevad lepingud, mille osalised lepinguosalised on, või muudatused, mis on

lepinguosalistele siduvad, välja arvatud juhul, kui viide kinnitab kehtivaid õigusi ja kohustusi.

ARTIKKEL 1.6

Kohustuste täitmine

1. Kumbki lepinguosaline võtab kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud lepingu käesolevast

osast tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud, et tagada nende

täitmine keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste ja asutuste ning valitsusväliste

asutuste poolt neile delegeeritud volitusi kasutades.

2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib peatada lepingu käesolevast

osast tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud käesoleva lepingu IV osa „Kohustuste

täitmine“ artikli 2.3 lõikes 3 sätestatud juhtudel, üksnes siis, kui teine lepinguosaline rikub lepingu

käesolevat osa, ja tingimusel, et peatamine toimub kooskõlas lepingu käesolevas osas, sealhulgas

31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ sätestatud nõuetega.

& /et 79

B JAGU

Institutsioonilised sätted

ARTIKKEL 1.7

Ühisnõukogu eriülesanded

1. Kui ühisnõukogu täidab talle lepingu käesoleva osa kohaselt pandud ülesandeid, koosneb

ühisnõukogu ministrite tasandil ühelt poolt ELi lepinguosalise esindajatest, kes vastutavad

kaubandus- ja investeerimisküsimuste eest, ja teiselt poolt Mehhiko majandusministeeriumi

esindajatest või nende määratud isikutest.

2. Ühisnõukogu võib lepingu käesoleva osa eesmärkide täitmiseks muuta järgmist:

a) 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid

jooke käsitlevad asjakohased meetmed“;

b) 3. peatükk „Päritolureeglid ja -menetlused“, sealhulgas 3-A kuni 3-D lisa;

c) 10-D lisa „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“;

& /et 80

d) Mehhiko asjakohased loendid ja kavad vastavalt artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad

meetmed ja erandid“ lõikele 6 ja artikli 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“

lõikele 4;

e) 21-A lisa „Euroopa Liidu hõlmatud üksused“ ja 21-B lisa „Mehhiko hõlmatud üksused“;

f) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“;

g) 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“.

3. Ühisnõukogu võib lepingu käesoleva osa eesmärkide täitmiseks teha ka järgmist:

a) võtta vastu lepingu käesoleva osa sätete siduvaid tõlgendusi;

b) võtta vastu muid lepingu käesolevas osas sätestatud otsuseid ning

c) võtta oma ülesannete täitmisel muid meetmeid, milles lepinguosalised kokku lepivad.

4. Kumbki lepinguosaline rakendab kõik lõike 2 punktis a osutatud muudatused lepinguosaliste

vahel kokkulepitud tähtaja jooksul kooskõlas oma kohaldatavate õiguslike menetlustega.

& /et 81

ARTIKKEL 1.8

Ühiskomitee eriülesanded

1. Kui ühiskomitee täidab talle lepingu käesoleva osa kohaselt pandud ülesandeid, koosneb

ühiskomitee ühelt poolt ELi lepinguosalise kõrgetasemelistest esindajatest, kes vastutavad

kaubandus- ja investeerimisküsimuste eest, ja teiselt poolt Mehhiko majandusministeeriumi

esindajatest vastavalt kummagi lepinguosalise asjakohastele nõuetele või nende määratud isikutest.

2. Ühiskomitee teeb järgmist:

a) abistab ühisnõukogu kaubandusküsimustega seotud ülesannete täitmisel;

b) vastutab lepingu käesoleva osa sätete nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest ning

lepingu kohaldamise tulemuste hindamise eest;

c) püüab ennetada ja lahendada erimeelsusi või vaidlusi, mis võivad tekkida seoses lepingu

käesoleva osa tõlgendamise või kohaldamisega, ilma et see piiraks 31. peatüki „Vaidluste

lahendamine“ kohaldamist;

d) teostab järelevalvet kõikide allkomiteede ja muude lepingu käesoleva osa alusel loodud

organite tegevuse üle ning

e) arutab, kuidas veelgi edendada kaubandust ja investeeringuid lepinguosaliste vahel.

& /et 82

3. Lõike 2 kohaste ülesannete täitmisel võib ühiskomitee teha järgmist:

a) luua täiendavaid allkomiteesid ja peale lepingu käesoleva osa alusel loodud organite ka muid

organeid, mis koosnevad lepinguosaliste esindajatest, ning määrata neile oma pädevuse piires

ülesandeid, otsustada muuta enda loodud allkomiteedele ja muudele organitele määratud

ülesandeid ning samuti nende tegevuse lõpetada;

b) soovitada ühisnõukogule võtta vastu otsuseid, mis on kooskõlas lepingu käesoleva osa

erieesmärkidega, sealhulgas artikli 1.7 lõike 2 punktis a osutatud muudatused, või võtta

selliseid otsuseid vastu ühisnõukogu kohtumiste vahelisel ajal, sealhulgas juhul, kui

ühisnõukogu ei saa kokku tulla, ning

c) võtta oma ülesannete täitmisel muid meetmeid, milles lepinguosalised kokku lepivad või

mille võtmiseks on ühisnõukogu andnud juhiseid.

ARTIKKEL 1.9

Lepingu III osa koordinaatorid

1. Kumbki lepinguosaline määrab lepingu käesoleva osa koordinaatori ja teavitab sellest teist

lepinguosalist 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

& /et 83

2. Koordinaatorid:

a) hõlbustavad lepinguosalistevahelist teabevahetust kõikides lepingu käesoleva osaga hõlmatud

küsimustes, samuti teabevahetust muude selle lepingu alusel loodud kontaktpunktide vahel;

b) koostavad ühiselt päevakorrad ja teevad kõik muud vajalikud ettevalmistused ühisnõukogu ja

ühiskomitee kohtumisteks vastavalt käesolevale artiklile ning

c) kontrollivad vajaduse korral ühisnõukogu ja ühiskomitee otsuste täitmist.

ARTIKKEL 1.10

Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid

1. Lepinguosalised moodustavad järgmised allkomiteed ja muud organid, mis koosnevad ühelt

poolt ELi lepinguosalise esindajatest ja teiselt poolt Mehhiko esindajatest:

a) kaubavahetuskomitee;

b) põllumajanduse allkomitee;

c) veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee;

d) tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee;

& /et 84

e) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee;

f) loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse ühine töörühm;

g) tehniliste kaubandustõkete allkomitee;

h) teenuste ja investeeringute allkomitee;

i) finantsteenuste allkomitee;

j) riigihangete allkomitee;

k) intellektuaalomandi allkomitee;

l) kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee.

2. Kui lepingu käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lõikes 1 osutatud

allkomiteede ja muude organite suhtes käesoleva lepingu IV osa artiklit 1.4.

3. Lõikes 1 osutatud allkomiteed ja muud organid võivad anda lepingu käesolevas osas

sätestatud juhtudel asjakohaseid soovitusi.

4. Soovitusi jagatakse vastastikusel kokkuleppel.

& /et 85

ARTIKKEL 1.11

Suhted kodanikuühiskonnaga

1. Kumbki lepinguosaline kohtub vähemalt korra aastas käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7

„Sisenõuanderühmad“ osutatud asjakohase sisenõuanderühmaga, et arutada lepingu käesoleva osa

kohaldamisega seotud küsimusi.

2. Kui ühisnõukogu või ühiskomitee tuleb kokku oma kaubanduskoosseisus, kutsub ta kokku

käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.8 „Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud kodanikuühiskonna

foorumi koosoleku, et pidada dialoogi lepingu käesoleva osa kohaldamise üle.

& /et 86

2. PEATÜKK

KAUBAVAHETUS

A JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 2.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „konsulaartehing“ – menetlus, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil

või kolmanda isiku territooriumil asuva importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või

konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate

ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordi puhul nõutavale või sellega seotud

tollidokumendile;

& /et 87

b) „ekspordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles eksportiva lepinguosalise

territooriumilt eksportimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide

esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) eksportiva

lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele;

c) „impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise

protseduuri leping;

d) „impordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles importiva lepinguosalise

territooriumile importimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide

esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) importiva

lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele.

ARTIKKEL 2.2

Kohaldamisala

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lepinguosalise kaubavahetuse suhtes

käesoleva peatüki sätteid.

& /et 88

ARTIKKEL 2.3

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise kooskõlas

GATT 1994 III artikliga ning selle märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994

III artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis

mutandis selle osaks.

2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et võrdne kohtlemine tähendab, et Mehhiko muu kui

föderaaltasandi valitsus või Euroopa Liidu liikmesriigi keskvalitsus või kohalik omavalitsus kohtleb

kaupu vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb vastavalt kas Mehhiko või liikmesriigi otseselt

konkureerivaid või asendatavaid kaupu.

ARTIKKEL 2.4

Tollimaksude kaotamine või vähendamine

1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kaotab kumbki lepinguosaline

päritolustaatusega kaubalt võetavad tollimaksud või vähendab neid vastavalt 2-A lisale

„Tollitariifide kaotamise ajakava“ ning ei kohalda käesoleva lepingu jõustumisel tollimaksu

harmoneeritud süsteemi gruppide 1–97 tariifiridadele klassifitseeritud päritolustaatusega kaubale,

välja arvatud kaup, mis on nimetatud 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ liites 2-A-1 „ELi

tollitariifide kaotamise ajakava“ või liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“.

& /et 89

2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei tõsta lepinguosaline teise lepinguosalise

päritolustaatusega kaubalt võetavat tollimaksu ega kehtesta uut tollimaksu7.

3. Kui lepinguosaline vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära,

kohaldatakse seda tollimaksumäära teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes seni, kuni

see on madalam kui 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ kohaselt kindlaksmääratud

tollimaksumäär.

4. Lepinguosalise taotlusel peavad lepinguosalised nõu, et kaaluda võimalust parandada

päritolustaatusega kauba turulepääsuks 2-A lisas „Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tariifset kohtlemist. Ühisnõukogu võib otsustada 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ muuta8.

5. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib WTO vaidluste lahendamise

organi loal jätta päritolustaatusega kaubalt võetava tollimaksu kehtima või suurendada seda.

7 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib pärast tollimaksu ühepoolset

vähendamist tõsta kõnealuse tollimaksu 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ kohaselt

asjaomaseks aastaks kindlaksmääratud tasemele. 8 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle muudatusega asendatakse kõik 2-A lisas

„Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksumäärad või üleminekukategooriad.

& /et 90

ARTIKKEL 2.5

Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud

1. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba

ekspordi suhtes maksu või tasu, mis on suurem kui maks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba

suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks.

2. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita tollimaksu või tasu, mis on kehtestatud teise

lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või sellega seoses ja mis on suurem kui

tollimaks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks.

3. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalisel maksustada eksporti artikli 2.6 kohaselt lubatud

tasu või lõivuga.

ARTIKKEL 2.6

Tasud ja formaalsused

1. Nende tasude ja muude lõivude summa, mille lepinguosaline kehtestab teise lepinguosalise

kauba impordile või teisele lepinguosalisele suunatud kauba ekspordile või sellega seoses, on

piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ning ei kujuta endast kodumaiste kaupade

kaudset kaitset ega impordi või ekspordi maksustamist fiskaalsetel eesmärkidel.

& /et 91

2. Lepinguosaline ei kohalda päritolustaatusega kauba suhtes tollivormistustasu9.

3. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik tasud ja lõivud, mis ta on kehtestanud seoses impordi

või ekspordiga, viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega

tutvuda.

4. Lepinguosaline ei nõua seoses teise lepinguosalise kauba importimisega konsulaartehinguid,

sealhulgas seotud lõive ja tasusid10.

ARTIKKEL 2.7

Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad

1. „Remont või muutmine“ on toote töötlemine, et parandada töödefekte või olulisi kahjustusi,

millega kaasneb toote algse funktsiooni taastamine, või tagada toote vastavus tehnilistele

kasutusnõuetele, milleta toodet ei saaks enam tavapärasel viisil kasutada ettenähtud eesmärgil.

Toote remont või muutmine hõlmab restaureerimist ja hooldust, kuid ei hõlma toimingut või

protsessi,

a) mis hävitab toote põhiomadused või loob uue või kaubanduslikult erineva toote;

9 Mehhiko puhul on tollivormistustasu „Derecho de Trámite Aduanero“. 10 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et importiv lepinguosaline võib nõuda, et tema

konsul, kes on pädev eksportiva lepinguosalise territooriumil, kinnitaks dokumendid

a) uurimise või auditi eesmärgil või

b) majapidamistarvete importimisel.

& /et 92

b) mis muudab lõpetamata toote valmistooteks või

c) mida kasutatakse toote funktsiooni oluliseks muutmiseks.

2. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis siseneb uuesti

tema territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt eksporditud tema territooriumilt teise

lepinguosalise territooriumile remondiks või muutmiseks, olenemata sellest, kas sellist remonti või

muutmist saaks teha selle lepinguosalise territooriumil, kust kaup remondiks või muutmiseks

eksporditi.

3. Lõiget 2 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega

piirkondadesse imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel remondiks, kuid mida ei

reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse.

4. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis imporditakse

ajutiselt teise lepinguosalise territooriumilt remondi või muutmise eesmärgil.

& /et 93

ARTIKKEL 2.8

Taastoodetud kaubad

1. „Taastoodetud kaup“ on harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84–90 või rubriiki 9402

klassifitseeritud kaup, välja arvatud 2-B lisas „Taastoodetud kaupade määratluse alt välja jäetud

kaupade loetelu“ nimetatud kaup,

a) mis on toodetud täielikult või osaliselt taaskasutatud materjalist, mis on saadud kasutatud

kaupadest;

b) mille toimivus- ja töötingimused ning eeldatav kasutusiga on sarnased samasuguse uue kauba

omadele ning

c) millele antakse sama garantii nagu samasugusele uuele kaubale.

2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise

taastoodetud kaupade suhtes korda, mis on ebasoodsam kui see, mida ta kohaldab samasuguste uute

kaupade suhtes.

3. Vastavalt käesolevast lepingust ja WTO asutamislepingust tulenevatele kohustustele võib

lepinguosaline nõuda, et taastoodetud kaup

a) oleks tema territooriumil turustamiseks või müügiks sellisena identifitseeritud, sealhulgas

erimärgistatud, et vältida tarbijate eksitamist, ning

& /et 94

b) vastaks kõikidele kohaldatavatele tehnilistele nõuetele ja eeskirjadele, mida kohaldatakse

samasuguse uue kauba suhtes.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et taastoodetud kauba suhtes kohaldatakse

artiklit 2.9. Kui lepinguosaline kehtestab kasutatud kauba suhtes impordi- ja ekspordikeelde või -

piiranguid või jätab need kehtima, ei kohalda ta neid meetmeid taastoodetud kauba suhtes.

ARTIKKEL 2.9

Impordi- ja ekspordipiirangud

Kui 2-C lisas „Mehhiko erandid artiklist 2.9 „Impordi- ja ekspordipiirangud““ ei ole sätestatud

teisiti, ei kehtesta ega säilita lepinguosaline ühtegi keeldu ega piirangut teise lepinguosalise kauba

impordile ega teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või ekspordiks

müügile, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga, sealhulgas selle

märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel, sealhulgas selle

märkused ja lisasätted, käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

& /et 95

ARTIKKEL 2.10

Impordi litsentsimine

1. Kumbki lepinguosaline võtab vastu impordi litsentsimise protseduurid ja haldab neid

kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artiklitega 1–3.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist igast uuest impordi litsentsimise

protseduurist ja igast olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul

pärast selle avaldamist ja võimaluse korral hiljemalt 60 päeva enne uue menetluse või muudatuse

jõustumist. Teade sisaldab impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teavet ning

käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlike veebisaitide elektroonilisi aadresse. Kui lepinguosaline

teavitab impordi litsentsimise lepingu artiklis 4 sätestatud impordilitsentside komiteed vastavast

uuest impordi litsentsimise protseduurist või olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri

muudatusest kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõigetega 1–3, siis loetakse, et ta on

käesolevat sätet järginud.

3. Lepinguosalise taotlusel esitab teine lepinguosaline viivitamata kogu asjakohase teabe,

sealhulgas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teabe, iga impordi litsentsimise

protseduuri kohta, mille ta kavatseb kehtestada, on kehtestanud või jätab kehtima, või olemasoleva

litsentsimisprotseduuri muudatuse kohta.

& /et 96

4. Kumbki lepinguosaline avaldab asjaomastel ametlikel veebisaitidel teabe, mille ta peab

vastavalt impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõike 4 punktile a avaldama, ning tagab, et impordi

litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teave on üldsusele kättesaadav.

ARTIKKEL 2.11

Ekspordi litsentsimine

1. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik uued ekspordi litsentsimise protseduurid või

olemasolevate ekspordi litsentsimise protseduuride muudatused, sealhulgas vajaduse korral

asjakohastel ametlikel veebisaitidel. Võimaluse korral toimub selline avaldamine hiljemalt 45 päeva

enne protseduuri või muudatuse jõustumist ja igal juhul hiljemalt asjaomase protseduuri või

muudatuse jõustumise kuupäeval.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teist

lepinguosalist oma olemasolevatest ekspordi litsentsimise protseduuridest. Kumbki lepinguosaline

teavitab teist lepinguosalist igast uuest ekspordi litsentsimise protseduurist ja igast olemasoleva

ekspordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist. Teated

peavad sisaldama viidet allikale, kus on avaldatud lõike 3 kohaselt nõutud teave, ja vajaduse korral

asjaomase ametliku veebisaidi aadressi.

& /et 97

3. Ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel esitatakse järgmine teave:

a) ekspordi litsentsimise protseduuride ja nendesse tehtud muudatuste tekst;

b) kaubad, mille suhtes konkreetset ekspordi litsentsimise protseduuri kohaldatakse;

c) iga protseduuri kohta ekspordilitsentsi taotlemise menetluse kirjeldus ja kriteeriumid, millele

taotleja peab vastama, et tal oleks õigus ekspordilitsentsi taotleda, näiteks tegevusloa

omamine, investeeringu tegemine või säilitamine või lepinguosalise territooriumil teatava

ettevõtte vormis tegutsemine;

d) kontaktpunkt või -punktid, kust huvitatud isikud saavad lisateavet ekspordilitsentsi saamise

tingimuste kohta;

e) haldusasutus või -asutused, kellele taotlus või muud asjakohased dokumendid tuleb esitada;

f) meetme või meetmete kirjeldus, mida ekspordi litsentsimise protseduuri kaudu rakendatakse;

g) ajavahemik, mille jooksul iga ekspordi litsentsimise protseduur kehtib, välja arvatud juhul,

kui protseduur jääb kehtima seniks, kuni see mõnes uues väljaandes tühistatakse või seda

muudetakse;

& /et 98

h) kui lepinguosaline kavatseb ekspordikvoodi haldamiseks kasutada ekspordi litsentsimise

protseduuri, siis kvoodi üldkogus, kvoodi avamise ja sulgemise kuupäevad ja vajaduse korral

kvoodi väärtus ning

i) võimalikud vabastused või erandid nõudest hankida ekspordilitsents, kuidas neid vabastusi

või erandeid taotleda või kasutada ning nende andmise kriteeriumid.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei kohusta lepinguosalist andma

ekspordilitsentsi ega takista lepinguosalist täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise

kokkulepetest ja ekspordikontrolli kokkulepetest.

ARTIKKEL 2.12

Tolliväärtuse määramine

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad tolliväärtuse määramise

lepingust.

& /et 99

ARTIKKEL 2.13

Kaupade ajutine import

1. Kumbki lepinguosaline lubab oma õigusnormide kohaselt ajutiselt importida järgmisi kaupu,

vabastades need täielikult tingimuslikult imporditollimaksudest ja olenemata nende päritolust:

a) näitustel, messidel, kohtumistel, esitlustel või muudel sarnastel üritustel väljapanekuks või

kasutamiseks ette nähtud kaubad;

b) kutsetegevuseks vajalikud seadmed, sealhulgas ajakirjandus-, heli- või teleringhäälingu

seadmed, tarkvara, kinoseadmed ja nende lisaseadmed või tarvikud, mis on vajalikud

lepinguosalise territooriumi külastava isiku äritegevuseks, kauplemiseks või kutsealal

tegutsemiseks, et täita kindlaksmääratud ülesannet;

c) transporditaara, kaubanduslikud näidised, reklaamfilmid ja salvestised ning muud

kaubandustegevusega seoses imporditavad kaubad;

d) sportimise eesmärgil imporditavad kaubad;

e) humanitaareesmärkidel imporditavad kaubad ning

f) konkreetsetel eesmärkidel imporditavad loomad.

& /et 100

2. Kumbki lepinguosaline võib nõuda, et lõike 1 kohaselt ajutiselt imporditud kaubad oleksid

kaubad:

a) mis on ette nähtud reekspordiks, ilma et neid oleks muudetud, välja arvatud nende

kasutamisest tulenev tavapärane väärtuse vähenemine;

b) mida kasutab üksnes teise lepinguosalise kodanik või mida selle kodaniku isikliku järelevalve

all kasutab teise lepinguosalise isik oma äritegevuseks, kaubanduseks, kutsetegevuseks või

sportimiseks;

c) mida tema territooriumil ei müüda ega anta rendile;

d) mille puhul esitatakse importiva lepinguosalise nõudmisel tagatis summas, mis ei ole suurem

kui maksud, mis tuleks muidu tasuda kauba sisenemisel või lõplikul importimisel, ja mis

vabastatakse kauba eksportimisel;

e) mis on importimisel ja eksportimisel tuvastatavad;

f) mis reeksporditakse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on mõistlikult seotud ajutise

impordi eesmärgiga, ning

g) mis imporditakse koguses, mis ei ületa nende ettenähtud kasutuseks mõistlikku kogust.

& /et 101

3. Kumbki lepinguosaline lubab käesoleva artikli alusel ajutiselt imporditud kaupu reeksportida

ükskõik millise muu tollisadama või -asutuse kaudu kui see, mille kaudu need imporditi.

4. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et importija või muu isik, kes vastutab käesoleva artikli

kohaselt imporditud kauba eest, ei vastuta kauba ekspordi ebaõnnestumise eest ajutiseks impordiks

määratud tähtaja (k.a tähtaja seaduslik pikendamine) jooksul, kui ta esitab importivale

lepinguosalisele kooskõlas tema tollialaste õigusaktidega rahuldavad tõendid selle kohta, et kaup on

täielikult hävinud või pöördumatult kadunud.

ARTIKKEL 2.14

Koostöö

1. Erisätted lepinguosalistevahelise halduskoostöö kohta seoses tariifse sooduskohtlemisega on

esitatud 2-D lisas „Halduskoostöö erisätted“.

2. Alates ühe aasta möödumisest käesoleva lepingu jõustumisest ja kuni kaubavahetuskomitee

otsustab teisiti, vahetavad lepinguosalised igal aastal impordistatistikat. Impordistatistika

vahetamine hõlmab andmeid viimase aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad, sealhulgas

väärtust ja mahtu tariifirea tasandil teise lepinguosalise nende kaupade impordi puhul, mille suhtes

kohaldatakse käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, ja nende kaupade puhul, mille suhtes ei

kohaldata sooduskohtlemist.

& /et 102

ARTIKKEL 2.15

Kaubavahetuskomitee

Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga a loodud

kaubavahetuskomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki ja selle lisade rakendamise ja haldamise üle;

b) edendab lepinguosalistevahelist kaubavahetust, sealhulgas konsultatsioonide kaudu, mis

käsitlevad käesoleva lepingu kohase turulepääsu tariifse kohtlemise parandamist ja vajaduse

korral muid küsimusi;

c) pakub foorumit käesoleva peatükiga seotud küsimuste arutamiseks ja lahendamiseks;

d) tegeleb viivitamata lepinguosalistevaheliste kaubandustõketega, eelkõige nendega, mis on

seotud mittetariifsete meetmete kohaldamisega, ning vajaduse korral suunab sellised

küsimused arutamiseks ühiskomiteele;

e) soovitab ühiskomiteele käesoleva peatüki muudatusi või täiendusi;

f) koordineerib teabevahetust soodustuste kasutamiseks või muud teabevahetust

lepinguosalistevahelise kaubavahetuse kohta, mida ta võib otsustada;

& /et 103

g) vaatab harmoneeritud süsteemi tulevased muudatused läbi, et tagada, et kummagi

lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi ei muudeta, ning annab nõu kõikide

sellega seotud vastuolude lahendamiseks;

h) täidab muid ülesandeid, mida ühiskomitee võib talle anda.

B JAGU

Kauplemine põllumajandustoodetega

ARTIKKEL 2.16

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on põllumajandustoodetega

kauplemisega seoses vastu võtnud või kehtima jätnud.

& /et 104

ARTIKKEL 2.17

Koostöö mitmepoolsetel foorumitel

1. Lepinguosalised teevad WTO raames koostööd, et toetada üldist, reeglitel põhinevat, avatud,

mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi, soodustada

põllumajandusläbirääkimisi ning edendada põllumajandustoodetega kauplemist hõlbustavate uute

juhtpõhimõtete kehtestamist.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et mõned ekspordimeetmed, nagu ekspordikeelud, -piirangud

või -maksud, võivad avaldada põllumajandustoodete kriitilise tähtsusega tarnetele kahjulikku mõju.

Sellega seoses toetavad lepinguosalised juhtpõhimõtete kehtestamist, osaledes aktiivselt asjaomastel

rahvusvahelistel foorumitel.

ARTIKKEL 2.18

Ekspordikonkurents

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ekspordisubsiidiumid“ – subsiidiumid põllumajanduslepingu artikli 1 punkti e tähenduses

ning

& /et 105

b) „samaväärse mõjuga meetmed“ – ekspordikrediit, ekspordikrediiditagatised või

kindlustusprogrammid, samuti muud meetmed, millel on ekspordisubsiidiumiga samaväärne

mõju11.

2. Lepinguosalised kinnitavad Nairobis 19. detsembril 2015 toimunud WTO ministrite

konverentsil vastu võetud ekspordikonkurentsi käsitlevas otsuses võetud kohustust rakendada kõiki

ekspordisubsiidiume ja samaväärse mõjuga ekspordimeetmeid ülima mõõdukusega ning suurendada

läbipaistvust ja parandada järelevalvet seoses kõikide ekspordisubsiidiumide ja samaväärse mõjuga

ekspordimeetmetega.

3. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita ekspordisubsiidiume ühegi põllumajandustoote suhtes,

mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumile.

4. Lepinguosaline ei säilita, kehtesta ega taaskehtesta muud samaväärse mõjuga meedet ühegi

põllumajandustoote suhtes, mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise

lepinguosalise territooriumile, välja arvatud juhul, kui see samaväärse mõjuga meede vastab

asjaomases WTO asutamislepingus, otsuses või kohustuses kindlaksmääratud tingimustele.

5. Selleks et suurendada läbipaistvust ja parandada järelevalvet ekspordisubsiidiumide ja muude

samaväärse mõjuga meetmete üle, võib lepinguosaline, kellel on põhjendatud kahtlus

ekspordisubsiidiumi või muu samaväärse mõjuga meetme suhtes, mida teine lepinguosaline

kohaldab esimesele lepinguosalisele ekspordiks ettenähtud põllumajandustoote suhtes, nõuda teiselt

lepinguosaliselt vajalikku teavet kohaldatavate meetmete kohta. Nõutav teave esitatakse

viivitamata.

11 Mõiste „samaväärse mõjuga meetmed“ tõlgendamisel võivad lepinguosalised konkreetsel

juhul juhinduda nii asjaomastest WTO eeskirjadest kui ka WTO liikmete tavadest.

& /et 106

ARTIKKEL 2.19

Tariifikvootide haldamine

1. Lepinguosaline, kes kohaldab tariifikvoote kooskõlas 2-A lisaga „Tollitariifide kaotamise

ajakava“,

a) haldab neid tariifikvoote õigeaegselt, läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt

kooskõlas oma õigusega ning

b) avalikustab õigeaegselt ja pidevalt kogu asjakohase teabe kvootide haldamise kohta,

sealhulgas olemasolevad mahud, kasutusmäärad ja kõlblikkuskriteeriumid.

2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel kõikides tariifikvootide haldamisega seotud

küsimustes. Selleks määrab kumbki lepinguosaline kontaktpunkti, mis hõlbustab

lepinguosalistevahelist suhtlemist, ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.

Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

& /et 107

ARTIKKEL 2.20

Põllumajanduse allkomitee

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga b loodud

põllumajanduse allkomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle ning edendab koostööd, et

hõlbustada lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

b) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada oma põllumajandusprogrammide arengusuundi ja

lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

c) tegeleb kaubandustõketega, sealhulgas mittetariifsete tõketega, mis takistavad

lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

d) hindab käesoleva peatüki mõju kummagi lepinguosalise põllumajandussektorile ja käesoleva

peatüki vahendite toimimist ning soovitab kaubavahetuskomiteele asjakohaseid meetmeid;

e) pakub foorumit käesoleva jaoga seotud küsimuste arutamiseks kooskõlastatult teiste

asjaomaste komiteede, töörühmade või muude käesoleva lepingu kohaste eriorganitega;

& /et 108

f) täidab muid ülesandeid, mida kaubavahetuskomitee võib talle anda, ning

g) esitab käesoleva lõike kohase töö tulemused kaubavahetuskomiteele arutamiseks.

3. Põllumajanduse allkomitee kohtub vähemalt korra aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

4. Eriliste asjaolude ilmnemisel tuleb põllumajanduse allkomitee lepinguosalise taotlusel ja

lepinguosaliste kokkuleppel kokku hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

C JAGU

Kauplemine veini ja kangete alkohoolsete jookidega

ARTIKKEL 2.21

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204, 2205 ja 2208

klassifitseeritud veinitoodete12 ja kangete alkohoolsete jookide suhtes.

12 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et mõiste „veinitooted“ tähistab veini ja muid

veinitooteid, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204 ja 2205.

& /et 109

ARTIKKEL 2.22

Veinivalmistustavad

1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Mehhikost

pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele:

a) tootemääratlused, mis on Mehhikos lubatud 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid

jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A osas osutatud õigusnormidega, ning

b) Mehhikos lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-E lisa

„Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A osas

osutatud õigusnormidele või mille Mehhiko pädev asutus on muul viisil heaks kiitnud

kasutamiseks eksporditavate veinide puhul, niivõrd kui Rahvusvaheline Viinamarja- ja

Veiniorganisatsioon neid soovitab ja avaldab.

Käesoleva lõike kohase loa andmisel kohaldatakse nõuet, et veinidele ei tohi lisada alkoholi ega

kanget alkoholi, välja arvatud liköörveinid, millele võib lisada viinamarjadest saadud alkoholi või

viinamarjapiiritust. Käesolev punkt ei piira võimalust lisada „vino generoso“ tootmisel muud kui

viinamarjadest saadud alkoholi, tingimusel et selline lisand on selgelt märgitud etiketile.

& /et 110

2. Mehhiko lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Euroopa Liidust

pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele:

a) tootemääratlused, mis on Euroopa Liidus lubatud 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid

alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ B osas osutatud õigusnormidega;

b) Euroopa Liidus lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-

E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ B osas

osutatud õigusnormidele, ning

c) asjaolu, et alkoholi või kange alkoholi lisamine on välistatud kõikide veinide puhul, välja

arvatud liköörveinid, millele võib lisada ainult viinamarjadest saadud alkoholi või

viinamarjapiiritust.

3. Ühe lepinguosalise territooriumilt imporditud ja teise lepinguosalise territooriumil

turustatavates veinides võib kasutada „vitis vinifera“ viinamarjasorte ja nende hübriide, ilma et see

piiraks lepinguosalise rangemate õigusnormide kohaldamist tema territooriumil toodetud veinide

suhtes.

4. Ühisnõukogu võib 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad

asjakohased meetmed“ A ja B osa muuta, et lisada, kustutada või ajakohastada viiteid

tootemääratlustele ning veinivalmistustavadele ja piirangutele.

& /et 111

ARTIKKEL 2.23

Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine

1. Lepinguosaline ei nõua veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale,

märgisele või pakendile järgmiste kuupäevade või samaväärsete kuupäevade märkimist:

a) pakendamise kuupäev;

b) villimise kuupäev;

c) tootmiskuupäev;

d) aegumiskuupäev, „kõlblik kuni“ kuupäev, kasutus- või tarbimiskuupäev, kõlblikkusaja

lõppkuupäev;

e) minimaalse säilimisaja lõppkuupäev, „parim enne“ kuupäev, „parim kvaliteet enne“ kuupäev

või

f) „müüa enne“ kuupäev.

Lepinguosaline võib nõuda minimaalse säilimisaja lõppkuupäeva esitamist juhul, kui tootele on

lisatud kergesti riknevaid koostisosi või kui tootja arvates on säilimisaeg kuni 12 kuud.

& /et 112

2. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaaral,

märgisel või pakendil esitataks kaubamärkide, marginimede või geograafiliste tähiste tõlked.

3. Lepinguosaline lubab kohustuslikku teavet, sealhulgas tõlkeid, esitada veinitoodete või

kangete alkohoolsete jookide transporditaarale kinnitatud lisamärgisel. Lisamärgised võib kinnitada

imporditud veini või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale pärast importimist, kuid enne

toote pakkumist müügiks lepinguosalise territooriumil, tingimusel et originaalmärgise kohustuslik

teave on täielikult ja täpselt kajastatud.

4. Lepinguosaline lubab kasutada partiide tunnuskoode tingimusel, et need koodid on kaitstud

kustutamise eest.

5. Lepinguosaline ei kohalda märgistamismeedet veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide

suhtes, mida turustati selle lepinguosalise territooriumil enne meetme jõustumise kuupäeva, välja

arvatud erandlikel asjaoludel.

6. Lepinguosaline lubab kasutada pudelitel jooniseid, kujutisi, pilte ja väiteid või tähiseid

tingimusel, et need ei asenda kohustuslikku märgistusteavet ega eksita tarbijat veinitoodete ja

kangete alkohoolsete jookide tegelike omaduste ja koostise osas.

7. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel oleksid

nimetatud allergeenid, mida on kasutatud veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide tootmisel ja

valmistamisel, kuid mida lõpptootes ei esine.

& /et 113

8. Lepinguosalistevahelises veinikaubanduses võib Euroopa Liidust pärit veini märgistada

Mehhikos tooteliigi nimetusega vastavalt 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke

käsitlevad asjakohased meetmed“ C osale „Veinide märgistamine“.

9. Kooskõlas 20. märtsil 1883 Pariisis sõlmitud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga

(edaspidi „Pariisi konventsioon“) kaitseb kumbki lepinguosaline veinitoodete ja kangete

alkohoolsete jookide puhul järgmisi nimetusi:

a) liikmesriigi nimi ning

b) Mehhiko Ühendriikide või Mehhiko ja selle osariikide nimi.

10. Lepinguosaline lubab veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel näidata

alkoholisisaldust mahuprotsentides järgmiste lühenditega:

a) „% Alc. Vol.“;

b) „% Alc Vol.“;

c) „% alc. vol.“;

d) „% alc vol.“;

& /et 114

e) „% Alc.“;

f) „% Alc./Vol.“;

g) „Alc( )%vol.“;

h) „% alc/vol“;

i) „alc( )%vol“.

ARTIKKEL 2.24

Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine

1. Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt imporditud ja tema turule viidud

veinitoodete puhul ainult 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad

asjakohased meetmed“ D osas „Dokumendid ja sertifitseerimine“ sätestatud dokumente ja

sertifitseerimist.

2. Lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise territooriumil toodetud veinitoodete impordi

suhtes rangemaid impordi sertifitseerimisnõudeid, kui on sätestatud käesolevas lepingus.

& /et 115

3. Kumbki lepinguosaline võib kohaldada oma õigusnorme, et teha kindlaks võltsitud või

saastunud tooted pärast nende lõplikku importi.

4. Vaidluse korral tunnustab kumbki lepinguosaline võrdlusmeetoditena rahvusvaheliste

organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele

vastavaid analüüsimeetodeid või nende meetodite puudumise korral Rahvusvahelise Viinamarja- ja

Veiniorganisatsiooni meetodeid.

5. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile importida kangeid alkohoolseid jooke

vastavalt oma õigusnormides sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad impordi dokumente või

sertifitseerimist ja analüüsiaruandeid.

6. Euroopa Liit nõuab tekiila ja mezcali importimisel Euroopa Liitu, et tema tollile esitataks

nende toodete kohta ekspordi autentsussertifikaat, mille on väljastanud Mehhiko tolli akrediteeritud

ja heakskiidetud vastavushindamisasutus13. Mehhiko esitab tekiila ja mezcali ekspordi

autentsussertifikaadi näidised ning teavitab veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise

allkomiteed kõikidest nende sertifikaatidega seotud muudatustest.

13 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see ei piira kummagi lepinguosalise selliste

õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kõnealuste toodete turustamist ja müüki.

& /et 116

7. Lepinguosaline võib kehtestada teise lepinguosalise territooriumilt imporditud veinitoodetele

ja kangetele alkohoolsetele jookidele ajutised täiendavad impordi sertifitseerimisnõuded, et

reageerida avaliku korraga, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud õigustatud probleemile või

võidelda pettuse vastu. Sellisel juhul esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava teabe ja

annab talle piisavalt aega, et oleks võimalik täita lisanõudeid.

Sellised nõuded ei tohi kehtida kauem, kui on vaja selleks, et reageerida konkreetsele avaliku korra

probleemile või pettuseohule, mille tõttu need nõuded kehtestati.

8. Ühisnõukogu võib 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad

asjakohased meetmed“ D osa „Dokumendid ja sertifitseerimine“ seoses lõikes 1 osutatud

dokumentide ja sertifitseerimisega muuta.

ARTIKKEL 2.25

Kohaldatavad normid

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, toimub käesoleva jaoga hõlmatud toodete import ja

turustamine lepinguosalistevahelises kaubanduses kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil

kehtivate õigusnormidega.

& /et 117

ARTIKKEL 2.26

Üleminekumeetmed

Tooteid, mis on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva seisuga toodetud ja märgistatud vastavalt

lepinguosalise õigusnormidele ja lepinguosalistevahelistele kehtivatele lepingutele, kuid mis ei

vasta käesolevale jaole, võivad importiva lepinguosalise territooriumil turustada järgmised isikud

järgmistel tingimustel:

a) hulgimüüjad või tootjad kahe aasta jooksul või

b) jaemüüjad kuni varude ammendumiseni.

ARTIKKEL 2.27

Teated

Kumbki lepinguosaline tagab, et ta teavitab teist lepinguosalist õigeaegselt kõikidest käesoleva

jaoga hõlmatud küsimusi käsitlevate õigusnormide muudatustest, mis mõjutavad nende vahel

kaubeldavaid tooteid.

& /et 118

ARTIKKEL 2.28

Koostöö veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise valdkonnas

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja käsitlevad eelkõige järgmisi veini ja kangete alkohoolsete

jookidega kauplemisega seotud küsimusi:

a) tootemääratlused, toodete sertifitseerimine ja märgistamine ning

b) veinivalmistamisel kasutatavad viinamarjasordid ja nende märgistamine.

2. Selleks et hõlbustada vastastikuse abi andmist lepinguosaliste täitevasutuste vahel, määrab

kumbki lepinguosaline pädevad asutused ja organid, kes vastutavad käesoleva jaoga hõlmatud

küsimuste rakendamise ja kohaldamise eest. Kui lepinguosaline määrab rohkem kui ühe pädeva

asutuse või organi, tagab ta nende asutuste ja organite vahelise kooskõlastamise. Sellisel juhul

määrab lepinguosaline ka ühe kontaktasutuse, mis peaks toimima teise lepinguosalise asutuse või

organi jaoks ühtse kontaktpunktina.

3. Lepinguosalised teatavad üksteisele lõikes 2 osutatud pädevate asutuste ja organite nimed ja

aadressid ning nende muudatused hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise

kuupäeva.

& /et 119

4. Käesolevas artiklis osutatud asutused ja organid teevad tihedat koostööd ja otsivad võimalusi,

et veelgi parandada üksteisele antavat abi käesoleva jao kohaldamisel, eelkõige pettuste vastu

võitlemiseks.

ARTIKKEL 2.29

Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga c loodud veini ja

kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle;

b) pakub koostööfoorumit käesoleva jaoga seotud küsimustes ja teabevahetuses ning

c) tagab käesoleva jao nõuetekohase toimimise.

2. Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee võib anda ühisnõukogule

soovitusi ja valmistada ette otsuseid, mis võidakse käesolevas jaos sätestatud korras vastu võtta.

& /et 120

D JAGU

Mittetariifsed turulepääsukohustused muudes sektorites

ARTIKKEL 2.30

Ravimid

Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses ravimite ja

meditsiiniseadmetega on esitatud 2-F lisas „Ravimid“.

ARTIKKEL 2.31

Mootorsõidukid

Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses mootorsõidukite

ning nende seadmete ja osadega on esitatud 2-G lisas „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja

osad“.

& /et 121

3. PEATÜKK

PÄRITOLUREEGLID JA -MENETLUSED

A JAGU

Päritolureeglid

ARTIKKEL 3.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris

kasutatavad grupid (kahekohalised koodid), rubriigid (neljakohalised koodid) ja alamrubriigid

(kuuekohalised koodid);

b) „pädev valitsusasutus“ – Mehhiko puhul majandusministeeriumi (Secretaría de Economía)

määratud asutus või selle õigusjärglane;

& /et 122

c) „saadetis“ – kaubad, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele vastuvõtjale või mis on

hõlmatud ühe veodokumendiga, mis kajastab kaupade saatmist eksportijalt vastuvõtjale, või

sellise dokumendi puudumisel ühe arvega;

d) „tolliasutus“ – valitsusasutus, mis lepinguosalise õiguse kohaselt vastutab tollialaste

õigusnormide haldamise, kohaldamise ja jõustamise eest;

e) „eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes ekspordib selle lepinguosalise

territooriumilt ja koostab päritolukinnituse;

f) „importija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes impordib kaupa ja taotleb tariifset

sooduskohtlemist;

g) „materjal“ – koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida kasutatakse toote tootmisel;

h) „päritolustaatuseta materjalid“ – materjalid, mida ei saa käesoleva peatüki kohaselt käsitada

päritolustaatusega materjalidena;

i) „päritolustaatusega materjalid“ või „päritolustaatusega tooted“ – materjalid või tooted, mis on

käesoleva peatüki kohaselt päritolustaatusega;

& /et 123

j) „toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud sisendmaterjaliks, mida kasutatakse

hiljem teise toote valmistamisel, ning

k) „tootmine“ – mis tahes töö, töötlemine või eritoiming, sealhulgas kokkupanek.

ARTIKKEL 3.2

Üldnõuded

1. Kui lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes tariifset

sooduskohtlemist kooskõlas käesoleva lepinguga, käsitatakse järgmiseid tooteid selle lepinguosalise

päritolustaatusega toodetena, kelle territooriumil toimus viimane tootmine:

a) tooted, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud selle lepinguosalise territooriumil;

b) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil üksnes päritolustaatusega

materjalidest, või

c) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil ja sisaldavad päritolustaatuseta

materjale, tingimusel et need vastavad 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud

tingimustele.

2. Toode, mida lõike 1 kohaselt käsitatakse lepinguosalise päritolustaatusega tootena, peab

vastama kõikidele muudele käesoleva peatüki kohaldatavatele nõuetele, mis on vajalikud tariifse

sooduskohtlemise võimaldamiseks artikli 3.16 kohase taotluse alusel.

& /et 124

3. Kui tootele on antud päritolustaatus, ei käsitata selle toote tootmisel kasutatud

päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalina, kui seda toodet kasutatakse

sisendmaterjalina muus tootes.

4. Päritolustaatuse saamiseks peab toode olema toodetud katkestamatult lepinguosalise

territooriumil vastavalt lõike 1 punktides a–c sätestatule.

ARTIKKEL 3.3

Päritolu kumulatsioon

1. Lepinguosalise territooriumilt pärit toodet käsitatakse teise lepinguosalise päritolustaatusega

tootena, kui seda kasutatakse teise lepinguosalise territooriumil sisendmaterjalina muu toote

tootmisel14.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui

a) toote tootmine ei lähe kaugemale artiklis 3.6 osutatud toimingutest ning

b) selle tootmise eesmärk, nagu nähtub ülekaalukatest tõenditest, on lepinguosaliste finants- või

maksuseadustest kõrvalehoidmine.

14 Kui lepinguosaliste päritolureeglid mõne materjali puhul erinevad, määratakse materjali

päritolu kindlaks vastavalt eksportiva lepinguosalise suhtes kohaldatavatele päritolureeglitele.

& /et 125

ARTIKKEL 3.4

Kaubad, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil

1. Järgmisi tooteid käsitatakse kaubana, mis on täielikult saadud ühe lepinguosalise

territooriumil:

a) tema maapõuest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed tooted;

b) tema territooriumil kasvatatud või koristatud taimed ja köögiviljatooted;

c) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud ning tapetud loomadest saadud tooted;

f) tema territooriumil toimunud küttimise või kalapüügi käigus saadud tooted;

g) vesiviljelusest saadud tooted, kui veeorganismid, sealhulgas kalad, molluskid, koorikloomad,

muud veeselgrootud ja veetaimed on sündinud või kasvatatud sellisest seemnevarust nagu

munad, kalamari ja niisk, kalavastsed, kalamaimud või vastsed, sekkudes tootmise

suurendamiseks kasvatus- või kasvuprotsessidesse, näiteks korrapärase asustamise, söötmise

või röövloomade eest kaitsmise teel;

& /et 126

h) merekalapüügisaadused ja muud saadused, mille lepinguosalise laev püüab merest väljaspool

territoriaalmerd;

i) lepinguosalise kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud

tooted;

j) tema territooriumil kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine taaskasutamiseks,

sealhulgas need toorained;

k) tema territooriumil toimuvatest tootmistoimingutest tekkivad jäätmed ja jäägid;

l) väljaspool lepinguosalise territoriaalmerd merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud

tooted, tingimusel et lepinguosalisel on õigus sellise merepõhja või aluspinnase kasutamiseks

või kaevandamiseks, või

m) tema territooriumil toodetud kaubad, mis on valmistatud üksnes punktides a–l nimetatud

toodetest.

2. Lõike 1 punktides h ja i kasutatud mõisted „lepinguosalise laev“ ja „lepinguosalise

kalatöötlemislaev“ tähendavad laeva või kalatöötlemislaeva, mis

a) on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või Mehhikos;

b) sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all ning

& /et 127

c) vastab ühele järgmistest tingimustest:

i) kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko kodanikule või

ii) kuulub ettevõttele,

A) mille peakontor ja peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus või Mehhikos ning

B) mis kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa liidu liikmesriigi või Mehhiko

avalik-õiguslikele isikutele, kodanikele või ettevõtetele.

ARTIKKEL 3.5

Lubatud kõrvalekalded

1. Kui toode ei vasta 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud nõuetele, kuna

tootmisel on kasutatud päritolustaatuseta materjali, käsitatakse seda toodet siiski lepinguosalise

päritolustaatusega tootena, juhul kui see vastab järgmistele tingimustele:

a) kõnealuse päritolustaatuseta materjali koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast ning

& /et 128

b) käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtegi 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“

sätestatud protsendimäära päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse või kaalu

kohta.

2. Lõiget 1 ei kohaldata gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete suhtes, mille puhul

kohaldatakse 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ A jao märkustes 5 ja 6 sätestatud lubatud

kõrvalekaldeid.

3. Lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud ühe

lepinguosalise territooriumil. Kui 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ kohaselt peavad toote

tootmiseks kasutatud materjalid olema täielikult saadud ühes riigis või territooriumil, kohaldatakse

nende materjalide summa suhtes lõikes 1 ette nähtud lubatud kõrvalekallet.

ARTIKKEL 3.6

Ebapiisavad töö- või töötlustoimingud

1. Olenemata artikli 3.2 lõike 1 punktist c ei käsitata toodet lepinguosalise päritolustaatusega

tootena, kui toote tootmine lepinguosalise territooriumil hõlmab ainult järgmisi päritolustaatuseta

materjalidega tehtud toiminguid:

a) toimingud, millega tagatakse transpordi ja ladustamise ajal toodete heas seisukorras säilimine,

nagu tuulutamine, laialilaotamine, kuivatamine, külmutamine, jahutamine, soolas,

vääveldioksiidis või muudes vesilahustes hoidmine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud

sarnased toimingud;

& /et 129

b) lihtne vee lisamine või lahjendamine, mis ei muuda oluliselt toote omadusi, või toodete

veetustamine või denatureerimine15;

c) tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine või kokkusobitamine, sealhulgas

tootekomplektide koostamine;

d) teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine;

e) puuviljade, pähklite või köögiviljade koorimine, kivitustamine või lüdimine;

f) kestade eemaldamine;

g) terade eemaldamine;

h) teravilja ja riisi poleerimine või glaseerimine, riisi osaline või täielik jahvatamine;

i) toimingud suhkru värvimiseks või maitsestamiseks või suhkrutükkide vormimiseks;

kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

j) pakendite muutmine, lahtivõtmine ja kokkupanek;

k) lihtsad pakendamistoimingud;

15 Denatureerimine hõlmab alkoholi inimtoiduks kõlbmatuks muutmist mürgiste või halva

maitsega ainete lisamisega.

& /et 130

l) märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või

nende pakenditele;

m) pesemine, puhastamine ning tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kattekihtide eemaldamine;

n) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

o) toodete lihtne segamine16 olenemata sellest, kas tegemist on eri liiki toodetega või mitte17;

p) harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a kohaselt tervik- või

valmistoodetena klassifitseeritud osade kokkupanek või muu lihtne osade kokkupanek;

q) toote lahtivõtmine osadeks või komponentideks;

r) tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

s) loomade tapmine või

t) kaks või enam punktides a–s loetletud toimingut üheskoos.

16 Toodete lihtne segamine hõlmab suhkru segamist. 17 Neid toiminguid ei kohaldata gruppide 27–30, 32–35 ja 38 segude koostamise ja segamise

suhtes.

& /et 131

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toimingut lihtsana, kui selle teostamiseks ei ole vaja

erioskusi ega spetsiaalselt nende toimingute jaoks toodetud või paigaldatud masinaid, seadmeid ega

tööriistu ja kui nende oskuste, masinate, seadmete või tööriistadega teostatud toiminguga ei

muudeta toote peamisi tunnuseid ega omadusi.

ARTIKKEL 3.7

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühikuks konkreetne toode, mida

käsitatakse põhiühikuna toote klassifitseerimisel harmoneeritud süsteemi alusel.

2. Kui toode koosneb tooterühmast või kokkupandud toodetest, mis on harmoneeritud süsteemi

tingimuste kohaselt klassifitseeritud ühte rubriiki, käsitatakse kogu tervikut kvalifikatsiooniühikuna.

3. Kui saadetis koosneb mitmest samasse rubriiki klassifitseeritud identsest tootest, käsitletakse

käesoleva peatüki kohaldamisel iga toodet eraldi.

& /et 132

ARTIKKEL 3.8

Arvestuslik eraldamine

1. Kui kauba tootmisel kasutatakse samaväärseid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta

materjale, võib materjalide haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et materjale

hoitaks eraldi varudena.

2. Kui gruppidesse 10, 15, 27, 28, 29, rubriikidesse 32.01–32.07 või rubriikidesse 39.01–39.14

kuuluvad samaväärsed päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooted on füüsiliselt kombineeritud

või segatud ühe lepinguosalise varudes enne eksporti teise lepinguosalise territooriumile, võib

nende toodete haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et neid tooteid hoitaks

eraldi varudena.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel on samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted sellised

materjalid või tooted, mis on sama liiki, sama kaubandusliku kvaliteediga ja samade tehniliste ja

füüsiliste omadustega ning mida ei saa materjalide puhul pärast lõpptootesse lisamist üksteisest

eristada.

4. Varude haldamiseks kasutatavat arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse vastavalt

varude haldamise süsteemile, mis on kooskõlas lepinguosalise üldtunnustatud

raamatupidamispõhimõtetega.

& /et 133

5. Varude haldamise süsteem peab alati tagama, et selliste saadud toodete arv, mida võib

käsitada lepinguosalise päritolustaatusega toodetena, ei ole suurem kui see arv, mis oleks saadud

varude füüsilise eraldamise meetodit kasutades.

6. Varude haldamise süsteemi kasutav tootja peab pidama süsteemi toimimise kohta arvestust,

mis on vajalik asjaomase lepinguosalise tolliasutusele, et kontrollida käesoleva peatüki sätete

järgimist.

7. Lepinguosaline võib nõuda, et käesoleva artikli kohase arvestusliku eraldamise kasutamiseks

on vaja saada eelnev luba selle lepinguosalise tolliasutuselt.

8. Lepinguosalise tolliasutus võib kehtestada lõikes 7 osutatud loa andmiseks kõik tingimused,

mida ta peab asjakohaseks, ning võib loa tühistada, kui tootja kasutab seda vääralt või ei täida

mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust.

ARTIKKEL 3.9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

1. Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga koos saadetavaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis

kuuluvad tavapärase varustuse hulka ja on selle hinna sees või mille kohta ei esitata eraldi arvet,

käsitatakse koos kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ühe tootena.

& /et 134

2. Lõikes 1 osutatud tarvikuid, varuosi ja tööriistu ei võeta toote päritolu määramisel arvesse,

välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes

kohaldatakse 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud päritolustaatuseta materjalide

maksimaalset väärtust.

ARTIKKEL 3.10

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjas 3 määratletud komplekte käsitatakse

lepinguosalise päritolustaatusega komplektidena, kui kõik nende koostisosad on päritolustaatusega

kaubad. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta kaupadest, käsitatakse

komplekti tervikuna lepinguosalise päritolustaatusega komplektina, tingimusel et päritolustaatuseta

kaupade väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

ARTIKKEL 3.11

Kõrvalised tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on lepinguosalise päritolustaatusega toode või mitte, ei ole

vaja kindlaks määrata toote valmistamiseks kasutatavate järgmiste elementide päritolu:

a) kütus, energia, katalüsaatorid ja lahustid;

& /et 135

b) seadmed ja varustus, mida kasutatakse toote katsetamiseks või kontrollimiseks;

c) kindad, prillid, jalatsid, riided, kaitsevahendid ja -varustus;

d) masinad, tööriistad, stantsid ja valuvormid;

e) rajatised, seadmed, varuosad ja materjalid, mida kasutatakse seadmete ja hoonete

hooldamiseks;

f) määrdeained, määrded, segumaterjalid ja muud materjalid, mida kasutatakse tootmises või

seadmete ja hoonete käitamiseks, ning

g) muud materjalid, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu.

ARTIKKEL 3.12

Pakendid, pakkematerjalid ja transporditaara

1. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on pakendatud jaemüügiks, kui need on

klassifitseeritud koos tootega vastavalt harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjale 5, ei

võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse

väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimaalset

väärtust vastavalt 3-A lisale „Tootepõhised päritolureeglid“.

& /et 136

2. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on saatmiseks pakitud, ei võeta toote

päritolu määramisel arvesse.

ARTIKKEL 3.13

Tagasitoodud kaup

Kui lepinguosalise riigist kolmandasse riiki eksporditud lepinguosalise päritolustaatusega toode

tuuakse tagasi, käsitatakse seda päritolustaatuseta tootena, kui tolliasutustele ei saa tõendada, et

a) tagasitoodud kaup on sama kaup, mis eksporditi, ning

b) tagasitoodud kaup ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kauba

hea seisundi säilitamiseks kõnealuses kolmandas riigis viibimise või ekspordi ajal.

& /et 137

ARTIKKEL 3.14

Mittemuutmise põhimõte

1. Lepinguosalise impordiks deklareeritud kaup peab olema sama kaup, mida eksporditakse teise

lepinguosalise territooriumilt, kus seda käsitatakse päritolustaatusega kaubana. Kõnealust kaupa ei

tohi enne impordiks deklareerimist muuta, ümber kujundada ega teha muid toiminguid peale nende,

mis on vajalikud selle heas seisukorras hoidmiseks või märgiste, etikettide, pitserite või muude

eraldusmärkide lisamiseks või kinnitamiseks, et tagada vastavus importiva lepinguosalise

riigisisestele erinõuetele.

2. Kaupade või saadetiste ladustamine võib toimuda kolmandas riigis tingimusel, et need jäävad

selles kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

3. Ilma et see piiraks B jao sätete kohaldamist, võib saadetiste osadeks jagamine toimuda

kolmandas riigis, kui seda teostab eksportija või see toimub eksportija vastutusel ja tingimusel, et

kaubad jäävad kõnealuses kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

4. Lõigete 1–3 nõudeid peetakse täidetuks, välja arvatud juhul, kui tolliasutusel on põhjust

arvata vastupidist. Sellisel juhul tõendab importija kooskõlas kummagi lepinguosalise

õigusnormidega nõuetele vastavust asjakohaste vahendite abil, mille hulka kuuluvad lepingulised

veodokumendid, nagu veokirjad, faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad märgistusel või

pakendite nummerdamisel, või kauba endaga seotud tõendid.

& /et 138

ARTIKKEL 3.15

Näitused

1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse kolmandasse riiki näitusele ja müüakse

pärast näitust impordiks lepinguosalise territooriumile, kohaldatakse importimisel käesoleva

lepingu sätteid, kui tolliasutustele on tõendatud, et

a) eksportija on saatnud need tooted lepinguosalise territooriumilt sellesse kolmandasse riiki, kus

näitus toimub, ja on neid seal eksponeerinud;

b) see eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalise territooriumil

asuvale isikule;

c) tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast seda samas seisukorras, milles need

näitusele saadeti, ning

d) tooteid ei ole pärast näitusele saatmist kasutatud muudel eesmärkidel kui näitusel

esitlemiseks.

2. Päritolukinnitus tuleb koostada vastavalt B jao sätetele ja esitada importiva lepinguosalise

tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele tuleb märkida näituse nimi ja aadress.

& /et 139

3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste,

messide või samalaadsete avalike näituste või väljapanekute suhtes, mida ei korraldata isiklikel

eesmärkidel kauplustes või äriruumides kõnealuste toodete müümiseks ja mille jooksul tooted

jäävad tollikontrolli alla.

4. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib nõuda tõendeid selle kohta, et tooted on jäänud

kolmandas riigis, kus näitus toimub, tollikontrolli alla, ning täiendavaid dokumentaalseid tõendeid

selle kohta, millistel tingimustel neid on eksponeeritud.

B JAGU

Päritolumenetlused

ARTIKKEL 3.16

Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja päritolukinnitus

1. Importiv lepinguosaline võimaldab tariifset sooduskohtlemist käsitleva importija taotluse

aluse importimisel tariifset sooduskohtlemist teise lepinguosalise päritolustaatusega tootele

artikli 3.2 tähenduses, tingimusel et kõik muud käesoleva peatüki kohaldatavad nõuded on täidetud.

& /et 140

2. Tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb artikli 3.18 kohaselt väljastatud päritolukinnitusel,

mille eksportija esitab kaubaarvel või muus äridokumendis.

3. Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja lõikes 2 osutatud päritolukinnitus lisatakse impordi

tollideklaratsioonile kooskõlas importiva lepinguosalise õigusnormidega.

4. Importija, kes esitab taotluse lõikes 2 osutatud päritolukinnituse alusel, peab seda omama ja

esitama nõudmisel importiva lepinguosalise tolliasutusele päritolukinnituse koopia.

5. Artiklis 3.23 sätestatud juhtudel lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata.

ARTIKKEL 3.17

Tariifse sooduskohtlemise taotlus pärast importi

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui importija ei esitanud importimise ajal tariifse

sooduskohtlemise taotlust ja asjaomane kaup oleks importimise ajal vastanud artikli 3.2 kohaselt

sellise taotluse esitamise nõuetele kui päritolustaatusega kaup, võib importija pärast importi taotleda

tariifset sooduskohtlemist ja saada imporditud kauba eest makstud ülemäärase tollimaksu tagasi.

& /et 141

2. Importija peab tariifse sooduskohtlemise taotluse esitama hiljemalt üks aasta pärast impordi

kuupäeva. Lõike 1 kohase tariifse sooduskohtlemise võimaldamise tingimusena võib lepinguosaline

nõuda, et importija:

a) esitaks asjaomase kauba päritolukinnituse koopia;

b) esitaks kõik muud kauba importimiseks vajalikud dokumendid ning

c) kinnitaks, et kaup oli importimise ajal päritolustaatusega.

ARTIKKEL 3.18

Päritolukinnituse koostamise tingimused

1. Artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse võib koostada eksportija, kes on registreeritud:

a) Mehhikos pädeva valitsusasutuse poolt volitatud eksportijana, tingimusel et on täidetud kõik

nõuded, mida peetakse asjakohaseks, et kontrollida kauba päritolustaatust ja muude

käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist, ning

b) Euroopa Liidus eksportijana kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormidega

(registreeritud eksportijate süsteem).

& /et 142

2. Tolliasutus või pädev valitsusasutus annab registreeritud eksportijale numbri, mis märgitakse

päritolukinnitusele. Tolliasutus või pädev valitsusasutus haldab registreerimisprotsessi ja võib

registreerimise tühistada, kui eksportija kasutab seda vääralt.

3. Eksportija võib artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse koostada iga saadetise kohta,

mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus

ei ületa 6 000 eurot.

4. Eksportija esitab päritolukinnituse, kasutades üht 3-B lisa „Päritolukinnituse tekst“

keeleversiooni, kaubaarvel või muus äridokumendis, milles päritolustaatusega kaupa on kirjeldatud

piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida.

5. Päritolukinnitusel peab olema eksportija käsitsi kirjutatud originaalallkiri. Lõike 1 kohaselt

registreeritud eksportija ei pea sellistele päritolukinnitustele alla kirjutama, tingimusel et eksportija

võtab eksportiva lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse ees täieliku vastutuse iga

päritolukinnituse eest, mis identifitseerib eksportija nii, nagu kõnealune eksportija oleks

päritolukinnitusele käsitsi alla kirjutanud.

6. Päritolukinnituse koostanud eksportija peab olema valmis esitama igal ajal eksportiva

lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse nõudmisel kõik asjakohased dokumendid, mis

tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete

täitmist.

7. Eksportija võib koostada päritolukinnituse asjaomase kauba eksportimise ajal või pärast

eksporti.

& /et 143

ARTIKKEL 3.19

Päritolukinnituse kehtivus

1. Päritolukinnitus kehtib üks aasta pärast selle koostamise kuupäeva.

2. Päritolukinnitus võib käsitleda:

a) toote ühte saadetist või

b) mitut identsete toodete saadetist päritolukinnituses märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa

12 kuud.

ARTIKKEL 3.20

Import osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja kooskõlas importiva lepinguosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustega

imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotiste alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi

tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata kaupu

osasaadetistena, esitatakse esimese osasaadetise importimisel tolliasutuse nõudmisel nende kaupade

kohta üks päritolukinnitus.

& /et 144

ARTIKKEL 3.21

Lahknevused ja väikesed vead

1. Päritolukinnituses ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud

dokumentides olevate andmete vahel väikeste lahknevuste avastamisel ei muuda see asjaolu

päritolukinnitust iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab

asjaomastele toodetele.

2. Importiva lepinguosalise tolliasutus ei jäta päritolukinnituses esinevate väikeste vigade,

näiteks trükivigade tõttu tariifse sooduskohtlemise taotlust rahuldamata.

ARTIKKEL 3.22

Dokumentide säilitamise nõuded

1. Importija, kes taotleb lepinguosalise territooriumile imporditud kauba suhtes tariifset

sooduskohtlemist, peab omama eksportija koostatud päritolukinnitust ja säilitama seda kolme aasta

jooksul pärast toote importimise kuupäeva või importiva lepinguosalise määratud pikema aja

jooksul.

& /et 145

2. Eksportija, kes on koostanud päritolukinnituse, peab omama päritolukinnituse ja kõikide

muude dokumentide koopiaid, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele, ja

säilitama neid kolme aasta jooksul pärast päritolukinnituse koostamist või eksportiva lepinguosalise

määratud pikema aja jooksul.

3. Käesoleva artikli kohaselt säilitatavaid dokumente võib hoida elektroonilisel kujul.

ARTIKKEL 3.23

Päritolukinnituse erandid

1. Kaupu, mis saadetakse väikese väärtusega pakkidena eraisikult eraisikule või mis kuuluvad

reisijate isikliku pagasi hulka, võib päritolustaatusega kaupadena importida ilma päritolukinnitust

nõudmata, tingimusel et neid kaupu ei impordita kaubanduslikul eesmärgil, need on deklareeritud

vastavalt käesoleva peatüki nõuetele ning selle deklaratsiooni õigsuses ei ole kahtlust.

2. Importi, mis on juhuslik ja koosneb üksnes kauba saajate või reisijate või nende pereliikmete

isiklikuks tarbeks mõeldud toodetest, ei käsitata impordina kaubanduslikul eesmärgil, kui kauba

laadi ja koguse põhjal on ilmne, et sellel puudub kaubanduslik eesmärk, tingimusel et import ei ole

osa impordiseeriast, mida võib põhjendatult käsitada impordina, mida teostatakse eraldi selleks, et

vältida päritolukinnituse nõude täitmist.

& /et 146

3. Lõikes 1 osutatud kaupade koguväärtus ei tohi olla üle 500 euro või sellele vastava summa

lepinguosalise vääringus, kui tegemist on väikese väärtusega pakenditega, või üle 1 200 euro või

sellele vastava summa lepinguosalise vääringus, kui tegemist on reisijate isikliku pagasi hulka

kuuluvate kaupadega.

4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist vastu võtmast asjakohaseid

tollikontrolle, et tagada lõigete 1–3 nõuete täitmine.

ARTIKKEL 3.24

Kauba päritolu kontrollimine ja halduskoostöö

1. Lepinguosalised edastavad üksteisele päritolukinnituste kontrollimise eest vastutavate

tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste aadressid ja kontaktandmed.

2. Käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise tagamiseks abistavad lepinguosalised üksteist

oma tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste kaudu, et kontrollida kauba päritolustaatust ning

päritolukinnituste autentsust ja neis kinnitustes esitatud teabe õigsust.

& /et 147

3. Päritolukinnitusi kontrollitakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel

on põhjendatud kahtlusi kinnituse autentsuse, asjaomase kauba päritolustaatuse või muude

käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise suhtes.

4. Lõike 3 rakendamiseks esitab importiva lepinguosalise tolliasutus eksportiva lepinguosalise

tolliasutusele või pädevale valitsusasutusele kirjalikult taotluse päritolu kontrollimiseks, esitades

järgmised andmed:

a) taotluse esitanud tolliasutuse andmed;

b) kontrollitava eksportija nimi;

c) kontrollimise objekt ja ulatus ning

d) päritolukinnituse koopia ja vajaduse korral kõik muud asjakohased dokumendid.

5. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus. Selleks on tal

õigus nõuda mis tahes tõendeid ja viia läbi eksportija raamatupidamisarvestuse kontroll või muu

kontroll, mida ta peab asjakohaseks.

& /et 148

6. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus teavitab kontrolli taotlenud

tolliasutust võimalikult kiiresti kontrolli tulemustest. Tulemused esitatakse kirjalikus aruandes,

milles on selgelt märgitud, kas asjaomaseid kaupu võib käsitada päritolustaatusega kaupadena, kas

päritolukinnitus on autentne ja kas muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud. Kirjalik aruanne

sisaldab järgmist:

a) kontrolli tulemused;

b) kontrollitud kaupade kirjeldus ning päritolureegli kohaldamiseks vajalik tariifne

klassifikatsioon;

c) kauba päritolustaatuse põhjenduse kirjeldus ja selgitus ning

d) olemasolu korral tõendavad dokumendid.

7. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollimise

taotluse esitamise kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et teha kindlaks kõnealuse

dokumendi autentsus või kauba päritolu, on taotluse esitanud tolliasutusel õigus keelduda tariifse

sooduskohtlemise võimaldamisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

& /et 149

8. Importiv lepinguosaline teatab eksportivale lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast kirjaliku

aruande saamist, kui käesoleva artikli kohaste kontrollimenetlustega või päritolureeglite

tõlgendamisega seoses esineb eriarvamusi selle kindlaksmääramisel, kas kaup kvalifitseerub

päritolustaatusega tooteks, ja neid eriarvamusi ei ole kontrolli taotlenud tolliasutuse ja kontrolli eest

vastutava tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse vaheliste konsultatsioonide käigus võimalik

lahendada.

9. Kummagi lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised nende eriarvamuste

lahendamiseks konsultatsioone ja viivad need lõpule 90 päeva jooksul pärast lõikes 8 osutatud teate

kuupäeva. Konsultatsioonide läbiviimise tähtaega võib juhtumipõhiselt lepinguosaliste vastastikusel

kirjalikul nõusolekul pikendada. Lepinguosalised püüavad need erimeelsused lahendada artikli 1.10

„Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga d loodud tolli, kaubanduse

lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitees.

10. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalise tolliasutust võtmast muid meetmeid, mida ta peab

vajalikuks seni, kuni lõikes 8 osutatud erimeelsused on käesoleva lepingu alusel lahendatud.

& /et 150

ARTIKKEL 3.25

Konfidentsiaalsus

1. Kumbki lepinguosaline säilitab kooskõlas oma õigusega teise lepinguosalise poolt käesoleva

peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest.

2. Importiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus võib kasutada teiselt

lepinguosaliselt saadud teavet ainult käesoleva peatüki kohaldamise eesmärgil.

3. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus ei avalda eksportijalt saadud

konfidentsiaalset äriteavet, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

4. Importiv lepinguosaline ei kasuta teavet, mille tema tolliasutus on käesoleva peatüki kohaselt

saanud, kohtu või kohtuniku läbiviidavas kriminaalmenetluses, välja arvatud juhul, kui importiv

lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist ametlikult kirjalikult teabest, mida ta kavatseb

kasutada, ja selle kasutamise põhjendusest ning tingimusel, et eksportiv lepinguosaline ei esita

vastuväiteid.

& /et 151

5. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist kasutamast

konfidentsiaalset teavet käesoleva peatükiga seotud tollialaste õigusaktide haldamiseks või

rakendamiseks või muul lepinguosaliste õigusnormidega ettenähtud viisil, sealhulgas

haldusmenetluses, kohtulaadse asutuse menetluses või kohtumenetluses.

ARTIKKEL 3.26

Haldusmeetmed ja -karistused

Lepinguosaline kohaldab haldusmeetmeid ja -karistusi kõikide isikute suhtes, kes on koostanud või

lasknud koostada ebaõiget teavet sisaldava dokumendi, et saavutada kaupade tariifne

sooduskohtlemine.

C JAGU

Muud sätted

ARTIKKEL 3.27

Peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma Euroopa Liidu puhul mõiste „lepinguosaline“

Ceutat ega Melillat.

& /et 152

2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Mehhikost pärit kaupade suhtes kohaldatakse sama

tollikohtlemist käesoleva lepingu alusel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit

kaupade suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Ühendustega ühinemise akti

protokolli nr 2 alusel. Mehhiko võimaldab Ceutast ja Melillast pärit käesoleva lepinguga hõlmatud

kaupade impordi suhtes sama tollikohtlemist, mida võimaldatakse Euroopa Liidust imporditud ja

sealt pärinevate kaupade suhtes.

3. Käesolevas peatükis osutatud päritolureegleid ja päritolumenetlusi kohaldatakse mutatis

mutandis kaupade suhtes, mida eksporditakse Mehhikost Ceutasse ja Melillasse, ning kaupade

suhtes, mida eksporditakse Ceutast ja Melillast Mehhikosse.

4. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühe territooriumina.

5. Eksportija märgib päritolukinnituse teksti lahtrisse 3 „Mehhiko“ või „Ceuta ja Melilla“

sõltuvalt kauba päritolust.

6. Hispaania tolliasutus vastutab käesoleva peatüki kohaldamise ja rakendamise eest Ceutas ja

Melillas.

& /et 153

ARTIKKEL 3.28

Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik

Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupade tariifne sooduskohtlemine ja nende kaupade

päritolu kindlaksmääramine on sätestatud 3-C lisas „Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik“.

ARTIKKEL 3.29

Selgitavad märkused

Selgitavad märkused käesoleva peatüki tõlgendamise, kohaldamise ja haldamise kohta on esitatud

3-D lisas „Selgitavad märkused“.

ARTIKKEL 3.30

Üleminekusätted

1. Kaupade suhtes, mille kohta on enne käesoleva lepingu jõustumist esitatud tariifse

sooduskohtlemise ja impordi taotlus, kohaldatakse EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta

otsuse nr 2/2000 III lisas ja selle I–V liites sätestatud eeskirju ja tingimusi maksimaalselt kolm

aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

& /et 154

2. EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 III lisa ja selle I–V liite

sätete kohaselt väljastatud päritolutõend ei kehti kaupade puhul, mille suhtes ei ole käesoleva

lepingu jõustumise kuupäevaks tariifse sooduskohtlemise taotlust esitatud.

3. Kaupade puhul, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal on kas teel eksportiva lepinguosalise

territooriumilt importiva lepinguosalise territooriumile või on importiva lepinguosalise tollikontrolli

all, kusjuures imporditollimakse ja muid impordimakse ei ole tasutud, esitatakse tariifse

sooduskohtlemise taotlus kooskõlas artikliga 3.16, tingimusel et need kaubad vastavad käesoleva

peatüki nõuetele.

ARTIKKEL 3.31

Peatükki tehtud muudatused

Ühisnõukogu võib käesoleva peatüki ja 3-A kuni 3-D lisade sätteid oma otsusega muuta.

ARTIKKEL 3.32

Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee

Käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks ja toimimiseks on tolli, kaubanduse lihtsustamise

ja päritolureeglite allkomitee ülesanded loetletud artiklis 4.17 „Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja

päritolureeglite allkomitee“.

& /et 155

4. PEATÜKK

TOLLI JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 4.1

Üldeesmärgid

1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas üleilmses

kaubanduskeskkonnas.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et nad peaksid oma impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ja -

protseduuride puhul võtma arvesse tolli ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid

tolli- ja kaubandusalaseid õigusakte ja standardeid, näiteks 18. mail 1973 Kyotos sõlmitud ja

1999. aasta juunis Maailma Tolliorganisatsiooni nõukogu vastu võetud tolliprotseduuride

lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisulisi elemente, 14. juunil

1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise

harmoneeritud süsteemi kohta ning 2005. aasta juunis vastu võetud Maailma Tolliorganisatsiooni

ülemaailmse kaubanduse kindlustamise ja hõlbustamise standardite raamistikku (edaspidi „SAFE

standardite raamistik“) ning Maailma Tolliorganisatsiooni tolliandmete mudelit.

& /et 156

3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende õigusnormid peavad olema mittediskrimineerivad ning

tolliprotseduurid peavad põhinevad nüüdisaegsetel meetoditel ja tulemuslikel kontrollidel, et

saavutada seadusliku kaubanduse kaitse ja lihtsustamine.

4. Samuti tunnistavad lepinguosalised, et nende tolliprotseduurid ei tohi olla rohkem halduslikult

koormavad ega kaubandust piiravad, kui on vaja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, ning et

neid protseduure tuleks kohaldada prognoositaval, järjekindlal ja läbipaistval viisil.

5. Tegevuse läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teeb kumbki

lepinguosaline järgmist:

a) vaatab nõuded ja formaalsused läbi ning võimaluse korral lihtsustab neid, et tagada kauba

kiire vabastamine ja vormistamine;

b) teeb tööd tolli- ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide edasise lihtsustamise ja

standardimise nimel, et vähendada kauplejate või ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete aja- ja rahakulu, ning

c) tagab kõrgeimate usaldusväärsusstandardite säilitamise, rakendades meetmeid, mis kajastavad

tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonna asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja

õigusaktide põhimõtteid.

& /et 157

6. Lepinguosalised lepivad kokku tõhustada oma koostööd, et tagada, et asjaomased õigusaktid

ja menetlused ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus vastaksid kaubanduse lihtsustamise

eesmärkidele, tagades samal ajal tulemusliku tollikontrolli.

ARTIKKEL 4.2

Läbipaistvus ja avaldamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb vajaduse korral ette korrapäraste konsultatsioonide korraldamise

oma territooriumil asuvate piiriasutuste ja kauplejate või muude sidusrühmade vahel.

2. Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata mittediskrimineerival ja kergesti kättesaadaval

viisil, sealhulgas internetis ja võimaluse korral inglise keeles, oma õigusnormid ning üldised

haldusmenetlused ja suunised, mis on seotud tolli ja kaubanduse lihtsustamisega. Need hõlmavad

järgmist:

a) impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduurid, sealhulgas sadama-, lennujaama- ja muud

sisenemisprotseduurid ning nõutavad vormid ja dokumendid;

b) kohaldatavad tollimaksumäärad ja muud maksud, mis on kehtestatud impordi või ekspordi

suhtes või sellise impordi või ekspordiga seoses;

c) tasud ja lõivud, mille valitsusasutused on kehtestanud impordile, ekspordile või transiidile või

sellise impordi, ekspordi või transiidiga seoses;

& /et 158

d) kaupade klassifitseerimise või tolliväärtuse määramise eeskirjad;

e) päritolureeglitega seotud üldkohaldatavad õigusnormid ja haldusotsused;

f) impordi-, ekspordi- või transiidipiirangud või -keelud;

g) karistussätted impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste rikkumise eest;

h) kaebuste esitamise kord;

i) mis tahes riigi või riikidega sõlmitud impordi-, ekspordi- või transiidilepingud või nende

osad;

j) tariifikvootide haldamisega seotud menetlused;

k) sadamate ja piiripunktide tolliasutuste lahtiolekuajad ja töökord ning

l) teabekeskused teabepäringute esitamiseks.

3. Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas oma õigusnormidega kauplejatele ja teistele

huvitatud isikutele võimaluse ja mõistliku aja, et esitada märkusi tolli ja kaubanduse lihtsustamisega

seotud üldkohaldatavate õigusnormide kavandatava kehtestamise või muutmise kohta.

& /et 159

4. Kumbki lepinguosaline tagab kooskõlas oma õigusnormidega, et tolli ja kaubanduse

lihtsustamisega seotud uued või muudetud üldkohaldatavad õigusnormid ja igasugune teave nende

kohta tehakse avalikult kättesaadavaks võimalikult varakult enne nende jõustumist, et kauplejad ja

teised huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda.

5. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata tollimaksu- või

tariifimäärade muutmise või leevendava mõjuga meetmete suhtes, selliste meetmete suhtes, mille

tõhusust lõigete 3 ja 4 järgimine kahjustaks, kiireloomulistel asjaoludel kohaldatavate meetmete

suhtes või oma riigisisese õiguse ja õigussüsteemi väikeste muudatuste suhtes.

6. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab ühe või mitu teabekeskust, mis tegelevad kauplejate

ja teiste huvitatud isikute päringutega tolli- ja muude kaubanduse lihtsustamise küsimuste kohta,

ning avaldab internetis teabe selliste päringute esitamise kohta.

7. Lepinguosaline ei tohi nõuda päringutele vastamise või nõutavate vormide ja dokumentide

esitamise eest tasu.

8. Teabekeskused vastavad päringutele ning esitavad vormid ja dokumendid kummagi

lepinguosalise määratud mõistliku aja jooksul, mis võib päringu laadist või keerukusest sõltuvalt

erineda.

& /et 160

ARTIKKEL 4.3

Andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded

1. Impordi-, ekspordi- ja transiidiformaalsustele ning andmetele ja dokumentidele kehtivate

nõuete lihtsustamiseks ja nende arvu ja keerukuse vähendamiseks tagab kumbki lepinguosaline

vajaduse korral, et neile formaalsustele, andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded

a) võetakse vastu ja neid kohaldatakse kaupade kiireks vabastamiseks, kui vabastamise

tingimused on täidetud;

b) võetakse vastu ja neid kohaldatakse nii, et nende eesmärk on vähendada kauplejate ja

ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud aja- ja rahakulu;

c) on kõige vähem kaubandust piirav alternatiiv, kui kõnealuse poliitikaeesmärgi või kõnealuste

poliitikaeesmärkide saavutamiseks on mõistlikult võimalikud kaks või rohkem alternatiivi,

ning

d) tunnistatakse kehtetuks (sh nende osad), kui need ei ole enam vajalikud.

2. Kumbki lepinguosaline kohaldab kaupade vabastamisel kogu oma territooriumil ühtseid

tolliprotseduure ning tolliandmetele ja -dokumentidele kehtivaid nõudeid. Käesoleva lõike sätted ei

takista lepinguosalisel oma tolliprotseduure ning andmetele ja dokumentidele kehtivaid nõudeid

eristada selliste elementide alusel nagu riskijuhtimine, kauba laad ja liik või transpordivahend.

& /et 161

ARTIKKEL 4.4

Automatiseerimine ja infotehnoloogia kasutamine

1. Kumbki lepinguosaline teeb järgmist:

a) kasutab lepinguosalistevahelise kaubanduse lihtsustamiseks kauba vabastamise menetlust

kiirendavat infotehnoloogiat;

b) teeb tolli kasutajatele kättesaadavaks elektroonilised süsteemid;

c) lubab esitada tollideklaratsioone elektroonilisel kujul ning

d) kasutab elektroonilisi või automatiseeritud riskijuhtimissüsteeme.

2. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad tasuda

impordi ja ekspordi korral tolliasutuste kogutavad tollimaksud, maksud, lõivud ja muud tasud

elektrooniliselt.

& /et 162

ARTIKKEL 4.5

Kauba vabastamine

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad

a) kauba viivitamatult vabastada ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik

lepinguosalise tolliõiguse ja muude kaubandusega seotud õigusnormide järgimise tagamiseks;

b) tolliandmete ja -dokumentide ning muu teabe eelnevat elektroonilist esitamist ja töötlemist

enne kauba saabumist, et kauba saabumisel oleks võimalik see tollikontrollist vabastada;

c) kauba vabastada selle saabumiskohas, ilma et see viidaks ajutiselt ladudesse või muudesse

rajatistesse, ning

d) kauba vabastada enne tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist,

kui neid ei määrata kindlaks enne kauba saabumist või kohe kauba saabumisel, ja tingimusel,

et kõik muud õigusaktidega kehtestatud nõuded on täidetud; lepinguosaline võib enne kauba

vabastamist nõuda, et importija esitaks piisava tagatise garantii, rahalise tagatise või muus

asjakohases vormis, mis ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik tagatisega kaetud

kauba eest tasumisele kuuluvate tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude tasumise

tagamiseks, ja mis tühistatakse, kui kõnealune tagatis ei ole enam nõutav.

& /et 163

2. Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega võtta vastu või jätta kehtima

meetmeid, mis võimaldavad kauplejatel või ettevõtjatel saada kasu tolliprotseduuride täiendavast

lihtsustamisest.

ARTIKKEL 4.6

Riskijuhtimine

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, mis

võimaldab tema tolliasutustel keskenduda oma kontrollitegevuses kõrge riskitasemega saadetistele

ja kiirendada madala riskitasemega saadetiste vabastamist.

2. Kumbki lepinguosaline kavandab ja kohaldab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab vältida

meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud

piiramist.

3. Kumbki lepinguosaline tugineb riskijuhtimisel riskide hindamisele asjakohaste

valikukriteeriumide alusel.

4. Kumbki lepinguosaline võib riskijuhtimise raames ka pisteliselt saadetisi tollikontrolliks

valida.

5. Kaubanduse lihtsustamiseks vaatab kumbki lepinguosaline lõikes 1 osutatud

riskijuhtimissüsteemi korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda.

& /et 164

ARTIKKEL 4.7

Eelotsused

1. Eelotsus on kirjalik otsus, mille lepinguosaline esitab taotlejale oma tolliasutuse kaudu enne

taotlusega hõlmatud kauba importimist tema territooriumile ja milles sätestatakse, millist kohtlemist

peab lepinguosaline kauba suhtes impordi ajal kohaldama seoses järgmisega:

a) kauba tariifne klassifitseerimine;

b) kauba päritolustaatus18 ja

c) muud küsimused, milles lepinguosalised kokku lepivad.

2. Lepinguosaline väljastab taotluse esitajale eelotsuse mõistliku tähtaja jooksul, sealhulgas

elektroonilisel kujul, tingimusel et taotlus sisaldab kogu vajalikku teavet kooskõlas asjaomase

lepinguosalise õigusnormidega. Lepinguosaline võib nõuda selle kauba näidist, mille kohta taotleja

eelotsust taotleb.

3. Eelotsus kehtib vähemalt kolm aastat pärast selle väljastamist, välja arvatud juhul, kui selle

otsuse aluseks olevad õigusnormid, faktid või asjaolud on muutunud.

18 Vastavalt WTO päritolureeglite lepingule või käesoleva lepingu 3. peatükile „Päritolureeglid

ja -menetlused“.

& /et 165

4. Lepinguosaline võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui eelotsuse aluseks olevad faktid ja

asjaolud kuuluvad halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamisele või kui taotlus ei põhine

tegelikel ja konkreetsetel faktidel või ei ole seotud eelotsuse kavandatud kasutamisega.

Lepinguosaline, kes keeldub eelotsuse tegemisest, teatab sellest viivitamata kirjalikult taotlejale,

esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab vähemalt järgmise teabe:

a) eelotsuse taotlemisele esitatavad nõuded, sealhulgas esitatav teave ja taotluse vorm;

b) tähtaeg, mille jooksul eelotsus tehakse, ning

c) ajavahemik, mille jooksul eelotsus kehtib.

6. Kui lepinguosaline tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks, teatab ta

sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. Lepinguosaline võib

eelotsuse tagasiulatuvalt tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui otsus

põhines taotleja esitatud puudulikul, ebaõigel, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel.

7. Lepinguosalise tehtud eelotsus on nii taotleja osas selle lepinguosalise jaoks kui ka taotleja

jaoks siduv.

& /et 166

8. Lepinguosaline vaatab taotleja kirjaliku taotluse korral eelotsuse või selle tühistamise,

muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse läbi.

9. Lepinguosaline teeb eelotsuste sisu avalikult kättesaadavaks, sealhulgas internetis, võttes

arvesse oma õigusnormides sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

ARTIKKEL 4.8

Volitatud ettevõtjad

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavate

ettevõtjate (edaspidi „volitatud ettevõtja“) jaoks kooskõlas SAFE standardite raamistikuga

kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi (edaspidi „volitatud ettevõtjate programm“).

2. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise konkreetsed kriteeriumid19 avaldatakse ja need on

seotud kummagi lepinguosalise õigusnormides või menetlustes sätestatud nõuete täitmisega või

täitmata jätmise ohuga.

19 Lepinguosaline võib kasutada WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikes 7.2

sätestatud kriteeriume.

& /et 167

3. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise kriteeriumid ei tohi olla kavandatud ja neid ei tohi

kohaldada viisil, mis võimaldab või tekitab meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist

ettevõtjate vahel, kui valitsevad samad tingimused, ning need peavad võimaldama väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate osalemist.

4. Volitatud ettevõtjate programm peab hõlmama volitatud ettevõtjate jaoks erisoodustusi, võttes

arvesse lepinguosaliste kohustusi kooskõlas 27. novembril 2014 vastu võetud WTO kaubanduse

lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikega 7.3.

5. Lepinguosalised teevad koostööd oma volitatud ettevõtjate programmide vastastikuseks

tunnustamiseks, kui see on asjakohane ja otstarbekas, tingimusel et need programmid on kooskõlas

ning põhinevad samaväärsetel kriteeriumidel ja hüvedel.

ARTIKKEL 4.9

Läbivaatamine ja edasikaebamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti

kättesaadavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebus tolliküsimuses tehtud otsuse peale.

& /et 168

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikul, kellele on suunatud tolliküsimuses tehtud otsus, on

tema territooriumil kättesaadavad järgmised menetlused:

a) halduskorras läbivaatamine otsuse teinud ametnikust või asutusest kõrgema või sõltumatu

haldusasutuse poolt või kaebuse esitamine sellisele haldusasutusele või

b) otsuse kohtulik kontroll või edasikaebamine kohtule.

3. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui isik on esitanud tolliasutusele taotluse otsuse

tegemiseks, kuid ei ole saanud selle taotluse kohta asjakohase tähtaja jooksul otsust, on tal õigus

esitada kaebus.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 2 osutatud isikule esitatakse haldusotsus koos selle

põhjendustega, et tal oleks vajaduse korral võimalik algatada läbivaatamis- või

edasikaebamismenetlus.

ARTIKKEL 4.10

Karistused

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette karistused kaupade impordi, ekspordi ja transiidi puhul

tollialaste või muude õigusaktidega seotud õigusnormide või menetlusnõuete täitmata jätmise eest.

& /et 169

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialased õigusnormid näevad ette proportsionaalsete

ja mittediskrimineerivate karistuste määramise tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete

rikkumise eest.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tolliasutus määrab tollialaste õigusnormide või

menetlusnõuete rikkumise eest karistused ainult rikkumise eest õiguslikult vastutavale isikule.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et määratav karistus sõltub juhtumi faktidest ja asjaoludest ning

vastab rikkumise ulatusele ja raskusastmele.

5. Kumbki lepinguosaline väldib karistuste ja tollimaksude määramisel ja kogumisel soodustusi

või huvide konflikti.

6. Kummalgi lepinguosalisel soovitatakse karistuse määramisel võtta võimaliku karistust

kergendava tegurina arvesse vabatahtlikku teabe esitamist enne, kui tolliasutused tollialaste

õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise avastavad.

7. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui tema tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete

rikkumise eest määratakse karistus, esitatakse isikule, kellele karistus määratakse, kirjalik selgitus,

milles märgitakse rikkumise laad ja kohaldatav õigusnorm või menetlus, mille alusel on kindlaks

määratud rikkumise eest ette nähtud karistuse suurus või ulatus.

& /et 170

8. Kumbki lepinguosaline näeb oma õigusnormides või menetlustes ette kindla tähtaja, mille

jooksul võib tema tolliasutus algatada menetluse karistuse määramiseks tollialaste õigusnormide või

menetluste rikkumise eest.

ARTIKKEL 4.11

Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi

1. Lepinguosalised tagavad, et nende vastavad asutused teevad tolliküsimustes koostööd, et

tagada artiklis 4.1 sätestatud eesmärkide saavutamine.

2. Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmiselt:

a) teabe vahetamine nende tollialaste õigusnormide ja nende rakendamise ning tolliprotseduuride

kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

i) tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine;

ii) tolliasutuste poolt piiril võetavad meetmed;

iii) transiidi ja ümberlaadimise hõlbustamine;

iv) dialoog äriringkondadega ning

v) tarneahela turvalisus ja riskijuhtimine;

& /et 171

b) koostöö rahvusvahelise kaubanduse tarneahela turvalisuse tagamise ja toimimise

hõlbustamise tollialaste aspektide osas kooskõlas SAFE standardite raamistikuga, sealhulgas

seoses artiklis 4.8 osutatud volitatud ettevõtjate programmide ja nende vastastikuse

tunnustamisega;

c) ühiste algatuste väljatöötamise kaalumine seoses impordi, ekspordi, muude tolliprotseduuride

ja kaubanduse lihtsustamisega, sealhulgas tehnilise abi andmisega;

d) tollialase koostöö tugevdamine sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO ja

Maailma Tolliorganisatsioon;

e) võimaluse korral miinimumstandardite kehtestamine riskijuhtimismeetodite ning nendega

seotud nõuete ja programmide jaoks; kui see on asjakohane ja otstarbekas, kaaluvad

lepinguosalised ka riskijuhtimismeetodite, riskistandardite ja julgestuskontrolli vastastikust

tunnustamist;

f) impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuride andmenõuete ühtlustamine, rakendades

ühiseid standardeid ja andmeelemente kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni

andmemudeliga, ning

g) dialoogi pidamine lepinguosaliste poliitikaekspertide vahel, et edendada eelotsuste

kasulikkust, tõhusust ja kohaldatavust.

& /et 172

3. Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes vastastikku haldusabi vastavalt vastastikust

haldusabi käsitleva lisa sätetele, mis võeti vastu ELi-Mehhiko ühisnõukogu 15. detsembri

2004. aasta otsusega nr 5/2004 ning mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja muudetud

selle osaks. Käesoleva peatüki kohase teabevahetuse toimumisel lepinguosaliste vahel kohaldatakse

mutatis mutandis kõnealuse lisa artiklis 10 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad teabe

konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset, ning lepinguosaliste asjakohaste õigusnormidega ette

nähtud konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõudeid.

ARTIKKEL 4.12

Ühtne kontaktpunkt

1. Kumbki lepinguosaline püüab välja töötada või säilitada ühtse kontaktpunkti süsteemid, et

hõlbustada kogu tollialaste ja muude õigusaktidega nõutava teabe ühtset elektroonilist esitamist

kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta.

2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd oma ühtse kontaktpunkti süsteemide

koostalitlusvõime ja ühtlustamise edendamiseks, sealhulgas jagades ühtse kontaktpunkti süsteemide

arendamisel ja kasutuselevõtul saadud kogemusi.

& /et 173

ARTIKKEL 4.13

Transiit ja ümberlaadimine

1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumi kaudu toimuva transiidi ja ümberlaadimise

hõlbustamise ja tõhusa kontrolli.

2. Kumbki lepinguosaline püüab edendada ja rakendada piirkondlikku transiidikorraldust, et

hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust.

3. Kumbki lepinguosaline tagab kõikide asjaomaste ametiasutuste ja ametkondade koostöö ja

tegevuse koordineerimise oma territooriumil, et hõlbustada transiitliiklust.

4. Kumbki lepinguosaline lubab viia impordiks ette nähtud kauba tollikontrolli all

sisenemistolliasutusest oma territooriumil asuvasse teise tolliasutusse, kus kaup vabastatakse või

vormistatakse.

ARTIKKEL 4.14

Tollivormistusjärgne audit

1. Kauba vabastamise kiirendamiseks kehtestab kumbki lepinguosaline või säilitab

tollivormistusjärgse auditi, et tagada vastavus oma tollialastele õigusnormidele.

& /et 174

2. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid riskipõhiselt.

3. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid läbipaistvalt. Kui audit viiakse

läbi ja selle tulemused on lõplikud, teavitab lepinguosaline viivitamata isikut, kelle andmeid

auditeeritakse, tulemustest, tulemuste põhjustest ning auditeeritava isiku õigustest ja kohustustest.

4. Lepinguosalised mõistavad, et tollivormistusjärgse auditi käigus saadud teavet võib kasutada

edasistes haldus- või kohtumenetlustes.

5. Lepinguosalised kasutavad riskijuhtimise kohaldamisel võimaluse korral tollivormistusjärgse

auditi tulemusi.

ARTIKKEL 4.15

Tollimaaklerid

1. Lepinguosaline ei nõua oma tollialastes õigusnormides tollimaaklerite kohustuslikku

kasutamist.

2. Kumbki lepinguosaline avalikustab oma meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta.

3. Kumbki lepinguosaline kohaldab tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid ja objektiivseid

reegleid.

& /et 175

ARTIKKEL 4.16

Eksportkauba eelinspekteerimine

Lepinguosaline ei nõua seoses kauba tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega

kohustuslikku eelinspekteerimist, nagu on sätestatud WTO eelinspekteerimise lepingus20.

ARTIKKEL 4.17

Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee

1. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee annab aru ühiskomiteele.

2. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt loodud tolli, kaubanduse

lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee tagab käesoleva peatüki, 3. peatüki „Päritolureeglid ja -

menetlused“, artikli 4.11 lõikes 3 osutatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva lisa ja

lepinguosaliste vahel kokku lepitud täiendavate tollialaste sätete nõuetekohase toimimise ning uurib

kõiki nende kohaldamisest tulenevaid küsimusi.

20 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei välista sanitaar- ja

fütosanitaarotstarbelist eelinspekteerimist.

& /et 176

3. Allkomitee teeb järgmist:

a) koostab vajaduse korral ühiskomiteele asjakohaseid soovitusi järgmistes küsimustes:

i) 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamine ja haldamine ning

ii) kõik 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ muudatused;

b) võtab vastu selgitavaid märkusi 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamise

hõlbustamiseks;

c) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle;

d) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada kõiki tolliküsimusi, sealhulgas eelkõige

tolliprotseduure, tolliväärtuse määramist, tariifirežiime, tollinomenklatuuri, tollikoostööd ja

vastastikust haldusabi tolliküsimustes;

e) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja

halduskoostööga seotud küsimusi;

& /et 177

f) tugevdab koostööd seoses tolliprotseduuride väljatöötamise, kohaldamise ja jõustamisega,

vastastikuse haldusabi andmisega tolliküsimustes, päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja

halduskoostööga ning

g) tegeleb käesoleva peatükiga või 3. peatükiga „Päritolureeglid ja -menetlused“ seotud muude

küsimustega, milles lepinguosalised kokku lepivad.

4. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee võib uurida otsuste või

soovituste vajalikkust kõikides käesoleva peatüki rakendamisest tulenevates küsimustes ning

koostada neid ühisnõukogule. Ühisnõukogul on õigus võtta vajaduse korral vastu otsuseid

käesoleva peatüki rakendamise kohta, sealhulgas volitatud ettevõtjate programmide ja nende

vastastikuse tunnustamise, tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise ühisalgatuste ning

tehnilise abi osas.

5. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et nad korraldavad sihtotstarbelisi kohtumisi

tollikoostöö, päritolureeglite või vastastikuse haldusabi küsimustes.

& /et 178

5. PEATÜKK

KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

A JAGU

Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed

ARTIKKEL 5.1

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist,

dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.

2. Ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamisel määratakse asjaomase kauba päritolu kindlaks

kooskõlas kummagi lepinguosalise mittesooduspäritolureeglitega.

& /et 179

ARTIKKEL 5.2

Läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus

1. Kumbki lepinguosaline viib oma menetlused läbi ning kohaldab dumpinguvastaseid ja

tasakaalustavaid meetmeid õiglaselt ja läbipaistvalt kooskõlas dumpinguvastase lepingu ning

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu asjakohaste sätetega.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab kõiki huvitatud isikuid menetluse esialgses etapis ja igal juhul

enne lõpliku otsuse tegemist olulistest asjaoludest, mille põhjal otsustatakse, kas kohaldada lõplikke

meetmeid. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ning subsiidiumide lepingu artikli

12 lõike 4 kohaldamist.

3. Kumbki lepinguosaline annab dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu uurimises

kõikidele huvitatud isikutele täieliku võimaluse kaitsta oma huve, tingimusel et see ei põhjusta

uurimises põhjendamatuid viivitusi.

4. Kohaldatakse dumpinguvastase lepingu artiklis 6.11 ning subsiidiumide ja

tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 12.9 sätestatud huvitatud isikute mõistet.

& /et 180

ARTIKKEL 5.3

Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine

Otsuse selle kohta, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab

täielikule dumpingumarginaalile või subsiidiumisummale või väiksemale summale, teevad

importiva lepinguosalise ametiasutused vastavalt kõnealuse lepinguosalise õigusaktidele.

ARTIKKEL 5.4

Lõpliku otsuse tegemine

Lepinguosaline võtab lõpliku otsuse tegemisel arvesse teavet, mille on nõuetekohaselt esitanud kõik

huvitatud isikud, keda käsitatakse sellisena kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega.

ARTIKKEL 5.5

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa käesoleva jao sätete tõlgendamise või kohaldamisega seoses kasutada

31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 181

B JAGU

Üldised kaitsemeetmed

ARTIKKEL 5.6

Üldsätted

Kumbki lepinguosaline säilitab oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist

ja põllumajanduslepingu artiklist 5 ning samuti kaitsemeetmete lepingust.

ARTIKKEL 5.7

Läbipaistvus

1. Olenemata artiklist 5.6 esitab kaitsemeetmeid käsitlevat üldist uurimist algatada või üldisi

kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel ja tingimusel, et

viimasel on oluline huvi, viivitamata sellekohases kirjalikus teatises kogu asjakohase teabe, mille

põhjal kaitsemeetmete üldine uurimine algatatakse või üldised kaitsemeetmed kehtestatakse,

sealhulgas vajaduse korral esialgsed järeldused. See ei piira kaitsemeetmete lepingu artikli 3.2

kohaldamist.

& /et 182

2. Lepinguosaline, kes kehtestab üldised kaitsemeetmed, püüab kehtestada need kahepoolset

kaubandust kõige vähem kahjustaval viisil.

3. Kui lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike

kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, ja kavatseb sellised meetmed kehtestada, teatab ta sellest

teisele lepinguosalisele ning annab võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva

jooksul pärast teate esitamist ei ole rahuldavat lahendust saavutatud, võib importiv lepinguosaline

võtta probleemi lahendamiseks sobiva lõpliku kaitsemeetme.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel on lepinguosalisel oluline huvi, kui ta kuulub viimase kolme

aasta jooksul imporditud kauba viie suurima tarnija hulka, mõõdetuna kas absoluutses mahus või

väärtuses.

ARTIKKEL 5.8

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist

seoses käesoleva jao nende sätete tõlgendamise või kohaldamisega, mis viitavad WTO

asutamislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele.

& /et 183

C JAGU

Kahepoolsed kaitsemeetmed

C.1 ALAJAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 5.9

Mõisted

C jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pädev uurimisasutus“ –

i) Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjon ja

ii) Mehhiko puhul Unidad de Prácticas Comerciales Internacionales de la Secretaría de

Economía (majandusministeeriumi rahvusvahelise kaubandustegevuse üksus) või selle

õigusjärglane;

& /et 184

b) „omamaine tootmisharu“ – imporditud toote puhul kõik lepinguosalise territooriumil

tegutsevad samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad või need tootjad, kelle

samasuguste või otseselt konkureerivate toodete toodang moodustab suurema osa nende

toodete omamaisest kogutoodangust;

c) „samasugune toode“ – toode, mis on vaatlusaluse tootega identne, st igas suhtes sarnane, või

sellise toote puudumisel teine toode, mis ei ole küll igas suhtes sarnane, kuid mille omadused

sarnanevad suurel määral vaatlusaluse toote omadustega;

d) „otseselt konkureeriv toode“ – toode, mis ei pruugi olla kõikides aspektides samasugune, kuid

mis on vaatlusaluse tootega suurel määral asendatav, kuna täidab samu funktsioone21;

e) „oluline kahju“ – omamaise tootmisharu seisundi märkimisväärne üldine halvenemine;

f) „olulise kahju oht“ – olukord, kus oluline kahju on ilmselt tekkimas, nagu kinnitavad faktid,

mitte lihtsalt väited, oletused ega kaudsed võimalused, ning

21 Sellega seoses võivad ametiasutused analüüsida selliseid aspekte nagu asjaomaste toodete

füüsilised omadused, nende tehniline kirjeldus, lõppkasutus ja turustuskanalid. See aspektide

loetelu ei ole ammendav, samuti ei saa üks või mitu neist teguritest tingimata olla otsustava

tähtsusega.

& /et 185

g) „üleminekuperiood“ –

i) kümne aasta pikkune ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast või

ii) kaupade puhul tollitariifide kaotamise tähtaeg vastavalt 2-A lisas „Tollitariifide

kaotamise ajakava“ esitatud tollitariifide kaotamise ajakavale, tingimusel et asjaomase

kauba suhtes kohaldatav tollitariifide kaotamise tähtaeg on vähemalt kümme aastat,

millele lisandub kolm aastat.

ARTIKKEL 5.10

Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine

1. Olenemata B jaost, kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise

tulemusena imporditakse lepinguosalise päritolustaatusega kaupa teise lepinguosalise

territooriumile absoluutarvudes või võrreldes kodumaise toodanguga nii suurtes kogustes ja sellistel

tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju samasuguseid või otseselt

konkureerivaid tooteid tootvale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline kehtestada

lõikes 2 sätestatud meetmed käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras.

& /et 186

2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib importiv lepinguosaline kehtestada ainult

kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega

a) peatatakse asjaomase toote tollimaksumäära edasine vähendamine käesoleva lepingu kohaselt

või

b) suurendatakse asjaomase toote tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa järgmistest väärtustest

väiksemat:

i) meetme kehtestamise ajal toote suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi

tollimaksumäär või

ii) käesoleva lepingu jõustumisele vahetult eelneval päeval kehtinud enamsoodustusrežiimi

tollimaksumäär.

3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et tariifikvoodid ega koguselised piirangud ei ole

kahepoolse kaitsemeetme lubatud vorm.

& /et 187

ARTIKKEL 5.11

Tingimused ja piirangud

1. Lepinguosaline ei kohalda kahepoolseid kaitsemeetmeid:

a) välja arvatud sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on vajalik artiklis 5.10 või 5.15

kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks;

b) kauem kui kaks aastat või

c) pärast üleminekuperioodi lõppu.

Punktis b osutatud ajavahemikku võib pikendada veel ühe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise

pädevad asutused otsustavad C jaos sätestatud korras, et meede on jätkuvalt vajalik artiklis 5.10

või 5.15 kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks ja kohanemise hõlbustamiseks,

tingimusel et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle

pikendamine, ei ole pikem kui kolm aastat.

2. Lepinguosaline kohaldab kahepoolseid kaitsemeetmeid ainult nende 2-A lisas „Tollitariifide

kaotamise ajakava“ loetletud päritolustaatusega kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva

lepingu alusel sooduskohtlemist.

& /et 188

3. Kohanemise lihtsustamiseks olukorras, kus kahepoolse kaitsemeetme eeldatav kestus on

pikem kui üks aasta, leevendab meedet kohaldav lepinguosaline meetme kohaldamise ajal seda

järk-järgult ja korrapäraste ajavahemike järel.

4. Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise, on tollimaksumääraks see

määr, mis oleks kehtinud toote suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või

vähendamine“.

ARTIKKEL 5.12

Ajutised meetmed

1. Kriitilises olukorras, kus viivitus põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võib lepinguosaline

kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid ajutiselt ilma artikli 5.22 lõike 1 nõudeid täitmata, kui on

eelnevalt kindlaks tehtud, et on selged tõendid selle kohta, et teise lepinguosalise päritolustaatusega

kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tõttu suurenenud

ja et selline import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi.

& /et 189

2. Ajutise meetme kestus ei tohi ületada 200 päeva ja lepinguosaline peab selle aja jooksul

järgima C.2. alajaos sätestatud asjakohaseid menetlusnorme. Lepinguosaline maksab suurendatud

tollimaksu viivitamata tagasi, kui C.2. alajaos kirjeldatud hilisema uurimise tulemusel ei kehtestata

lõplikku meedet kooskõlas artikli 5.10 või 5.15 nõuetega. Ajutise meetme kestus loetakse

artikli 5.11 lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku osaks. Importiv lepinguosaline teavitab teist

lepinguosalist selliste ajutiste meetmete kehtestamisest ja edastab teise lepinguosalise taotlusel

küsimuse viivitamata ühiskomiteele läbivaatamiseks.

ARTIKKEL 5.13

Kahjuhüvitis ja kontsessioonide peatamine

1. Kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et

vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv hüvitis kontsessioonide näol, millel

on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline

tagab sellise konsulteerimise võimaluse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme

kohaldamist.

& /et 190

2. Kui lõikes 1 osutatud konsultatsioonide tulemusel ei saavutata 30 päeva jooksul pärast

konsultatsioonide algust kokkulepet kaubandust liberaliseeriva hüvitise kohta, võib kahepoolsest

kaitsemeetmest mõjutatud lepinguosaline peatada hiljemalt 90 päeva pärast meetme kohaldamist

nende kontsessioonide kohaldamise, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele nagu teise

lepinguosalise kahepoolsel kaitsemeetmel.

3. Lepinguosaline, keda kahepoolne kaitsemeede mõjutab, teatab sellest teisele lepinguosalisele

kirjalikult vähemalt 30 päeva enne kontsessioonide peatamist vastavalt lõikele 2.

4. Lõike 1 kohane hüvitise maksmise kohustus ja lõike 2 kohane kontsessioonide peatamise

õigus lõpevad kahepoolse kaitsemeetme lõpetamise kuupäeval.

ARTIKKEL 5.14

Kaitsemeetmete kasutamine ja aja möödumine meetmete vahel

1. Lepinguosaline ei kohalda käesolevas jaos osutatud kaitsemeetmeid sellise toote impordi

suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, välja arvatud juhul, kui on möödunud

ajavahemik, mis on võrdne poolega ajavahemikust, mille jooksul kaitsemeetmeid vahetult eelnenud

perioodil kohaldati.

& /et 191

2. Lepinguosaline ei kohalda sama toote suhtes ja sama ajavahemiku jooksul järgmisi meetmeid:

a) käesoleva lepingu kohased kahepoolsed kaitsemeetmed või ajutised kaitsemeetmed ning

b) GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohased kaitsemeetmed.

ARTIKKEL 5.15

Äärepoolseimad piirkonnad

1. Kui Mehhiko päritolustaatusega kaupa imporditakse otse Euroopa Liidu ühe või mitme

äärepoolseima piirkonna territooriumile nii suurtes kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab

või ähvardab põhjustada asjaomase äärepoolseima piirkonna majandusliku olukorra tõsist

halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete lahenduste uurimist erandkorras kehtestada

kaitsemeetmed, mis piirduvad asjaomase äärepoolseima piirkonna territooriumiga.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõiki kahepoolsete kaitsemeetmete

suhtes kohaldatavaid C jao sätteid ka kõikide Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega seoses

võetud kaitsemeetmete suhtes.

3. Kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis piirduvad Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega,

kohaldatakse ainult nende kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu kohast

sooduskohtlemist.

& /et 192

4. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „tõsine halvenemine“ suuri raskusi samasuguseid või otseselt

konkureerivaid tooteid tootvas majandussektoris. Tõsine halvenemine tehakse kindlaks

objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmiste asjaolude alusel:

a) impordimahu suurenemine absoluutarvudes või võrreldes omamaise toodangu ja muudest

allikatest pärit impordiga ning

b) sellise impordi mõju asjaomase tootmisharu või majandussektori olukorrale, sealhulgas

müügi, tootmise, finantsolukorra ja tööhõive tasemele.

C.2 ALAJAGU

Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetlusnormid

ARTIKKEL 5.16

Kohaldatav õigus

Kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamisel järgib pädev uurimisasutus käesoleva alajao sätteid ja

kohaldab käesoleva alajaoga hõlmamata juhtudel asjaomase lepinguosalise õiguse alusel

kehtestatud norme, tingimusel et need normid on C jao sätetega kooskõlas.

& /et 193

ARTIKKEL 5.17

Kaitsemeetmete menetluse algatamine

1. Pädev uurimisasutus võib algatada kaitsemeetmete menetluse omamaise tootmisharu poolt või

nimel esitatud kirjaliku taotluse alusel või erandlikel asjaoludel omal algatusel. Euroopa Liidu

puhul võib selle taotluse esitada üks või mitu Euroopa Liidu liikmesriiki omamaise tootmisharu

nimel. Taotlus loetakse esitatuks omamaise tootmisharu poolt või nimel, kui seda toetavad need

omamaised tootjad, kelle toodang moodustab kokku enam kui 50 % samasuguste või otseselt

konkureerivate toodete kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav

osa omamaisest tootmisharust. Uurimist ei algatata siiski juhul, kui taotlust sõnaselgelt toetavate

omamaiste tootjate osakaal on alla 25 % omamaise tootmisharu toodetud samasuguste või otseselt

konkureerivate toodete riiklikust kogutoodangust.

2. Pärast uurimise algatamist tehakse lõikes 1 osutatud taotlus, välja arvatud selles sisalduv

konfidentsiaalne teave, viivitamata kättesaadavaks kõikidele, keda see võib puudutada.

& /et 194

3. Kaitsemeetmete menetluse algatamisel avaldab pädev uurimisasutus teate menetluse

algatamise kohta lepinguosalise ametlikus väljaandes. Teates märgitakse vajaduse korral kirjaliku

taotluse esitanud üksus, asjaomane imporditud kaup, selle rubriik, alamrubriik või tariifiartikli

number, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud, tehtava otsuse laad ja tähtaeg,

tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohti ja teavet, koht, kus

on võimalik tutvuda kirjaliku taotlusega ja muude menetluse käigus esitatud mittekonfidentsiaalsete

dokumentidega, ning selle asutuse nimi, aadress ja telefoninumber, kelle poole võib pöörduda

lisateabe saamiseks. Kui pädev uurimisasutus otsustab korraldada avaliku istungi, võib selle

toimumise aja ja koha lisada algatamisteatesse või teatada sellest menetluse hilisemas etapis,

tingimusel et sellest teatatakse aegsasti ette. Kui uurimise alguses ei ole avalikku istungit

kavandatud, märgitakse algatamisteates tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda, et

pädev uurimisasutus neid suuliselt ära kuulaks.

4. Seoses kaitsemeetmete menetlusega, mis on algatatud kirjaliku taotluse alusel, mille on

esitanud üksus, kes väidab, et ta esindab omamaist tootmisharu, ei avalda pädev uurimisasutus

lõike 3 kohast algatamisteadet, ilma et ta oleks eelnevalt hoolikalt hinnanud, kas taotlus vastab tema

õigusaktide ja lõike 1 nõuetele ning kas see sisaldab põhjendatud tõendeid selle kohta, et teise

lepinguosalise päritolustaatusega kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu

vähendamise või kaotamise tulemusena suurenenud ning et selline import põhjustab või ähvardab

põhjustada väidetavat olulist kahju või majandusolukorra tõsist halvenemist.

& /et 195

ARTIKKEL 5.18

Uurimine

1. Lepinguosaline võib kohaldada kaitsemeetmeid ainult pärast seda, kui tema pädev

uurimisasutus on käesolevas alajaos sätestatud menetluse kohaselt läbi viinud uurimise. Uurimine

hõlmab kõikide huvitatud isikute mõistlikku avalikku teavitamist ning avalikke istungeid või muid

asjakohaseid vahendeid, mille käigus importijad, eksportijad ja teised huvitatud isikud saavad

esitada tõendeid ja oma seisukohti, sealhulgas võimaluse vastata teiste isikute esitatud väidetele.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema pädev uurimisasutus viib iga sellise uurimise lõpule

ühe aasta jooksul pärast selle algatamist.

ARTIKKEL 5.19

Olulise kahju olemasolu või selle ohu tuvastamine ja põhjuslik seos

1. Kui pädev uurimisasutus uurib, kas suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada

olulist kahju omamaisele tootmisharule, hindab ta kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid

tegureid, mis mõjutavad omamaise tootmisharu olukorda, eelkõige vaatlusaluse toote impordi kasvu

määra ja kogust absoluutarvudes ja võrreldes omamaise toodanguga, suurenenud impordi osakaalu

omamaisel turul ning muutusi müügi, tootmise, tootlikkuse, tootmisvõimsuse rakendamise, kasumi

ja kahjumi ning tööhõive tasemes.

& /et 196

2. Otsus, et suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15

kirjeldatud olukordi, tehakse ainult juhul, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite põhjal, et

vaatlusaluse toote suurenenud impordi ja artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordade vahel on

selge põhjuslik seos. Kui artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi põhjustavad samal ajal muud

tegurid kui suurenenud import, ei saa sellist kahju või selle ohtu või majandusolukorra tõsist

halvenemist või selle ohtu seostada suurenenud impordiga.

ARTIKKEL 5.20

Istungid

Kaitsemeetmete menetluse käigus teeb pädev uurimisasutus järgmist:

a) korraldab pärast mõistliku etteteatamist avaliku istungi, et võimaldada kõikidel huvitatud

isikutel, keda käsitatakse sellisena asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt, tulla isiklikult

või advokaadi vahendusel kohale, esitada tõendeid ja olla ära kuulatud seoses olulise kahju

või selle ohuga või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohuga ning asjakohase

õiguskaitsevahendiga, või

& /et 197

b) Euroopa Liidu puhul annab teise võimalusena kõikidele huvitatud isikutele võimaluse olla ära

kuulatud, kui nad on algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitanud kirjaliku taotluse,

milles nad näitavad, et uurimise tulemus võib neid mõjutada ja et nende suuliseks

ärakuulamiseks on erilised põhjused.

ARTIKKEL 5.21

Konfidentsiaalne teave

Pädev uurimisasutus käsitleb mõjuvatel põhjustel konfidentsiaalsena mis tahes teavet, mis on oma

olemuselt konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei avalikustata ilma

selle esitanud isiku loata. Konfidentsiaalset teavet esitavad isikud peavad esitama selle

mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, või kui kõnealused isikud märgivad, et sellist teavet ei saa

kokkuvõtlikult esitada, siis põhjused, miks kokkuvõtet ei saa esitada. Kokkuvõte peab olema

piisavalt üksikasjalik, et võimaldada esitatud konfidentsiaalse teabe sisust mõistlikult aru saada. Kui

pädev uurimisasutus leiab siiski, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ja kui asjaomane

isik ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avalikustada,

võib pädev uurimisasutus jätta sellise teabe arvesse võtmata, välja arvatud juhul, kui talle

tõendatakse asjakohaste allikate põhjal, et teave on õige.

& /et 198

ARTIKKEL 5.22

Vastuvõtmine, teatamine, konsulteerimine ja avaldamine

1. Kui lepinguosaline leiab, et esineb üks artiklis 5.10 või 5.15 sätestatud olukordadest, suunab

ta küsimuse viivitamata ühiskomiteele uurimiseks. Ühiskomitee võib anda soovitusi, mis on

vajalikud tekkinud olukorra lahendamiseks. Kui ühiskomitee ei ole olukorra lahendamiseks

soovitust andnud või kui 30 päeva jooksul pärast küsimuse suunamist ühiskomiteele ei ole

saavutatud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta kahepoolseid

kaitsemeetmeid, mis on asjakohased olukorra lahendamiseks vastavalt C jaole.

2. Pädev uurimisasutus esitab eksportivale lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, mis sisaldab

tõendeid suurenenud impordist põhjustatud olulise kahju või selle ohu või majandusliku olukorra

tõsise halvenemise või selle ohu kohta, asjaomase toote ja kavandatava kahepoolse kaitsemeetme

täpset kirjeldust, kavandatava kahepoolse kaitsemeetme kehtestamise kuupäeva ja eeldatavat

kestust.

3. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata kirjalikult, kui ta:

a) algatab C jao kohase kahepoolsete kaitsemeetmete menetluse;

b) otsustab kohaldada ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid;

& /et 199

c) teeb artikli 5.19 kohaselt kindlaks, kas suurenenud import on tekitanud olulise kahju või selle

ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohu;

d) otsustab kohaldada või pikendada kahepoolseid kaitsemeetmeid ning

e) otsustab varem vastu võetud kahepoolseid kaitsemeetmeid muuta.

4. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti a kohase teate, peab see sisaldama järgmist:

a) koopia taotluse avalikustatud versioonist ja selle lisadest või pädeva uurimisasutuse algatatud

uurimise puhul asjakohastest dokumentidest, mis tõendavad, et artikli 5.17 nõuded on

täidetud, ning küsimustiku, milles on üksikasjalikult esitatud punktid, mille kohta huvitatud

isikud peavad teavet esitama, ning

b) asjaomase imporditava kauba täpne kirjeldus.

5. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti b või c kohase teate, lisab ta koopia oma otsuse

avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on esitatud otsuse aluseks olev

tehniline põhjendus.

& /et 200

6. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti d kohase teate kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise

või pikendamise kohta, peab teade sisaldama järgmist:

a) koopia tema otsuse avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on

esitatud otsuse aluseks olev tehniline põhjendus;

b) tõendid olulise kahju või selle ohu kohta või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või

selle ohu kohta, mille on põhjustanud teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi

suurenemine käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena;

c) kahepoolse kaitsemeetmega hõlmatud päritolustaatusega kauba täpne kirjeldus, sealhulgas

rubriik, alamrubriik või tariifirida, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud;

d) kohaldatava või pikendatava kahepoolse kaitsemeetme täpne kirjeldus;

e) kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise esialgne kuupäev, selle eeldatav kestus ja vajaduse

korral meetme järkjärgulise leevendamise ajakava ning

f) kahepoolse kaitsemeetme pikendamise korral tõendid asjaomase omamaise tootmisharu

kohanemise kohta.

& /et 201

7. Selle lepinguosalise taotlusel, keda mõjutab C jao kohane kahepoolsete kaitsemeetmete

menetlus, peab teine lepinguosaline konsulteerima taotluse esitanud lepinguosalisega, et punkti 3

alapunkti a või b kohaselt esitatud teade läbi vaadata.

8. Lepinguosaline, kes kavatseb kahepoolset kaitsemeedet kohaldada või pikendada, teavitab

sellest teist lepinguosalist ja annab talle võimaluse eelnevalt konsulteerida, et võimalikku

kohaldamist või pikendamist arutada. Kui 30 päeva jooksul pärast teate esitamise kuupäeva ei ole

rahuldavat lahendust saavutatud, võib esimene lepinguosaline kõnealust meedet kohaldada või

pikendada.

9. Pädev uurimisasutus avaldab asjaomase lepinguosalise ametlikus väljaandes ka oma

tähelepanekud ja põhjendatud järeldused kõikide asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta,

sealhulgas imporditava kauba ja olukorra kirjelduse, mis on põhjustanud meetmete kehtestamise

vastavalt artiklile 5.10 või 5.15, põhjusliku seose sellise olukorra ja suurenenud impordi vahel ning

meetmete vormi, taseme ja kestuse.

10. Pädev uurimisasutus käsitleb konfidentsiaalset teavet täielikult kooskõlas artikliga 5.21.

& /et 202

6. PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 6.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pädev asutus“ – kummagi lepinguosalise pädevad asutused, mis on nimetatud 6-A lisas

„Pädevad asutused“;

b) „erakorraline meede“ – sanitaar- või fütosanitaarmeede, mida importiv lepinguosaline

kohaldab teise lepinguosalise kaupade suhtes, et lahendada importiva lepinguosalise

territooriumil tekkinud või tekkida ähvardav kiireloomuline probleem seoses inimeste,

loomade või taimede elu või tervise kaitsega, ning

c) „WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

komitee, mis on loodud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu

artiklile 12.

& /et 203

2. Käesolevas peatükis kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu

A lisas sätestatud mõisteid ning samuti Codex Alimentarius’e komisjoni, Maailma Loomatervise

Organisatsiooni (WOAH) ja 6. detsembril 1951 Roomas allkirjastatud rahvusvahelise

taimekaitsekonventsiooni mõisteid.

ARTIKKEL 6.2

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised:

a) kaitsta lepinguosaliste territooriumidel inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist,

hõlbustades ühtlasi lepinguosalistevahelist kaubandust;

b) tõhustada ja edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

c) tugevdada teabevahetust, konsulteerimist ja koostööd lepinguosaliste vahel, eelkõige nende

pädevate asutuste vahel;

d) kanda hoolt selle eest, et lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei too kaasa

põhjendamatuid kaubandustõkkeid;

& /et 204

e) suurendada kummagi lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja nende rakendamise

järjepidevust, kindlust ja läbipaistvust ning

f) toetada rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamist ja vastuvõtmist

asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning tõhustada nende rakendamist

lepinguosaliste poolt.

ARTIKKEL 6.3

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes,

mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

ARTIKKEL 6.4

Seos sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust.

& /et 205

ARTIKKEL 6.5

Rakendamiseks vajalikud vahendid

Kumbki lepinguosaline kasutab käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke

vahendeid.

ARTIKKEL 6.6

Samaväärsus

1. Lepinguosalised mõistavad, et teise lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

samaväärsuse tunnustamine on kaubanduse lihtsustamise oluline vahend.

2. Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

enda meetmetega samaväärseteks, kui eksportiv lepinguosaline tõendab importivale

lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmega saavutatakse importiva lepinguosalise sanitaar- ja

fütosanitaarkaitse asjakohane tase.

3. Importival lepinguosalisel on õigus teha lõplik otsus selle kohta, kas eksportiva lepinguosalise

kohaldatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega saavutatakse sanitaar- ja fütosanitaarkaitse

asjakohane tase.

& /et 206

4. Lepinguosaline võtab teise lepinguosalise meetme samaväärsuse hindamisel või

kindlaksmääramisel muu hulgas ja vajaduse korral arvesse järgmist:

a) WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsused;

b) asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide töö;

c) teise lepinguosalisega kauplemisel saadud teadmised ja varasemad kogemused ning

d) teise lepinguosalise esitatud teave.

5. Kumbki lepinguosaline lähtub samaväärsuse hindamisel, kindlaksmääramisel ja säilitamisel

asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide standarditest, suunistest ja soovitustest või

vajaduse korral riskihindamisest.

6. Kui importiv lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt samaväärsuse hindamise taotluse,

millele on lisatud nõutav teave, algatab ta viivitamata hindamise samaväärsuse

kindlaksmääramiseks.

7. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse hindamise, teatab ta oma otsusest

viivitamata teisele lepinguosalisele.

& /et 207

8. Kui importiv lepinguosaline on otsustanud, et ta tunnustab eksportiva lepinguosalise meedet

samaväärsena, algatab importiv lepinguosaline viivitamata selle tunnustamise rakendamiseks

vajalikud seadusandlikud või haldusmeetmed.

9. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, kui lepinguosaline kavatseb vastu võtta meetme,

mille suhtes kohaldatakse samaväärsuse kindlaksmääramist, mis mõjutab lepinguosalistevahelist

kaubandust, või sellist meedet muuta või see kehtetuks tunnistada, teeb kõnealune lepinguosaline

järgmist:

a) teatab teisele lepinguosalisele oma kavatsusest piisavalt varajases etapis, mis võimaldab teise

lepinguosalise esitatud märkusi arvesse võtta;

b) esitab teise lepinguosalise taotlusel teabe ja põhjendused kavandatavate muudatuste kohta.

10. Importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust kavandatud muudatusega seotud meetme

kehtivusaja jooksul.

11. Kummagi lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised lõike 9 punkti a kohaselt teatatud

kavandatavaid muudatusi. Importiv lepinguosaline vaatab põhjendamatu viivituseta kogu lõike 9

punkti b kohaselt esitatud teabe läbi.

& /et 208

12. Kui lepinguosaline võtab vastu sanitaar- või fütosanitaarmeetme, mille suhtes kohaldatakse

samaväärsuse kindlaksmääramist teise lepinguosalise poolt, muudab seda meedet või tühistab selle,

tunnustab importiv lepinguosaline samaväärsust tingimusel, et eksportiva lepinguosalise

meetmetega saavutatakse jätkuvalt importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse

asjakohane tase. Lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised viivitamata importiva

lepinguosalise tehtud otsust.

ARTIKKEL 6.7

Riskihindamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline tagada, et nende vastavad sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmed põhineksid teaduslikel põhimõtetel ning vastaksid asjakohastele

rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele.

2. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud konkreetne

sanitaar- või fütosanitaarmeede piirab või võib piirata tema eksporti ja see meede ei põhine

asjakohasel rahvusvahelisel standardil, suunisel või soovitusel, või kui asjakohane standard, suunis

või soovitus puudub, võib kõnealune lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt teavet. Taotluse

saanud lepinguosaline esitab taotluse esitanud lepinguosalisele põhjendused ja asjakohase teabe

kõnealuse meetme kohta.

& /et 209

3. Kui asjakohased teaduslikud tõendid on ebapiisavad, võib lepinguosaline sanitaar- või

fütosanitaarmeetme ajutiselt vastu võtta olemasoleva asjakohase teabe, sealhulgas asjaomastelt

rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabe alusel. Sellisel juhul püüab kõnealune

lepinguosaline hankida objektiivsemaks riskihindamiseks vajalikku lisateavet ja vaatab sanitaar- või

fütosanitaarmeetme mõistliku aja jooksul vastavalt läbi.

4. Tunnistades lepinguosaliste õigusi ja kohustusi vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

lepingu asjakohastele sätetele, ei tõlgendata käesolevat peatükki nii, et see takistab lepinguosalisi

tegemast järgmist:

a) kehtestada sanitaar- või fütosanitaarkaitse taset, mida nad peavad asjakohaseks vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklile 5;

b) kehtestada või säilitada heakskiitmismenetlust, mis nõuab riskihindamise läbiviimist enne, kui

kõnealune lepinguosaline lubab toote oma turule, või

c) võtta vastu või jätta kehtima sanitaar- või fütosanitaaralaseid kaitsemeetmeid vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 7.

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei diskrimineeri

meelevaldselt ega põhjendamatult teist lepinguosalist, kui valitsevad samasugused või sarnased

tingimused. Lepinguosaline ei kohalda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid viisil, mis kujutaks endast

lepinguosalistevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

& /et 210

6. Riskihindamist läbi viiv lepinguosaline peab tegema järgmist:

a) võtma arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning

rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi;

b) kaaluma riskijuhtimise meetodeid, mis ei piira kaubandust rohkem, kui on vaja sellise

sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme saavutamiseks, mida ta peab asjakohaseks vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 3, võttes arvesse tehnilist ja

majanduslikku teostatavust, ning

c) võtma sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme kindlaksmääramisel vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 4 arvesse eesmärki viia

miinimumini negatiivne mõju kaubandusele ning valima riskijuhtimise meetodi, mis ei piira

kaubandust rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarmeetmete eesmärgi saavutamiseks,

võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

7. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist

edusammudest, mis on tehtud eksportiva lepinguosalise turulepääsu taotlusega seotud konkreetse

riskihindamise läbiviimisel, ning protsessi käigus tekkida võivatest viivitustest.

& /et 211

8. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, ei tohi lepinguosaline peatada teise lepinguosalise

toote importi üksnes seetõttu, et lepinguosaline vaatab oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid läbi,

kui importiv lepinguosaline lubas läbivaatamise algatamise ajal teise lepinguosalise toodet

importida.

ARTIKKEL 6.8

Kohandamine piirkondlike tingimustega, kaasa arvatud kahjuri- või taudivabad alad

ning vähese kahjuri- või taudilevikuga alad

Üldine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohandamine vastavalt

kahjurite või taudide esinemise piirkondlikele tingimustele on loomade ja taimede elu ja tervise

kaitsmise ning kaubanduse lihtsustamise oluline vahend.

2. Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või taudivabade alade ja vähese kahjuri- või

taudilevikuga alade põhimõtteid. Selliste alade kindlaksmääramisel lähtutakse sellistest teguritest

nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja

fütosanitaarkontrolli tõhusus.

& /et 212

3. Eksportiv lepinguosaline, kes väidab, et tema territooriumil asuvad alad on kahjuri- või

taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad, peab esitama selle kohta vajalikud tõendid, et

importivale lepinguosalisele objektiivselt tõendada, et need alad on praegu ja tõenäoliselt ka

edaspidi vastavalt kahjuri- või taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad. Selleks annab

eksportiv lepinguosaline importiva lepinguosalise taotlusel mõistliku juurdepääsu kontrollimiseks,

katsetamiseks ja muudeks asjakohasteks menetlusteks.

4. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel piirkondadeks jaotamise otsustega võtavad

lepinguosalised arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning

lähtuvad meetmete võtmisel rahvusvahelistest standarditest, suunistest ja soovitustest või kui need

ei võimalda saavutada lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohast taset, asjaoludele

vastavast riskihindamisest.

5. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel võtab importiv lepinguosaline arvesse kogu

eksportiva lepinguosalise ametiasutuste asjakohast teavet ja varasemat kogemust.

6. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise taotlust kahjuri- või

taudivabade või vähese kahjuri- või taudilevikuga alade tunnustamiseks võib hinnata

kiirmenetluses.

7. Kui eksportiv lepinguosaline ei nõustu importiva lepinguosalise otsusega, peab importiv

lepinguosaline esitama eksportivale lepinguosalisele põhjenduse.

& /et 213

8. Eksportiv lepinguosaline esitab importiva lepinguosalise taotlusel täieliku selgituse ja

tõendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud kindlaksmääramiste ja otsuste kohta. Nende

protsesside käigus püüavad lepinguosalised vältida kaubanduse tarbetut häirimist.

Loomad, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused

9. Lepinguosalised tunnustavad tsoonideks jagamise põhimõtet, mida nad nõustuvad kohaldama

oma kaubanduses. Lepinguosalised tunnustavad ka Maailma Loomatervise Organisatsiooni

määratud ametlikku loomade tervisestaatust.

10. Importiv lepinguosaline tugineb eksportiva lepinguosalise loomade tervisestaatuse

kindlaksmääramisel tavaliselt eksportiva lepinguosalise esitatud tõenditele vastavalt sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete lepingule ning WOAH maismaaloomade tervise koodeksile ja WOAH

veeloomade tervise koodeksile.

11. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu

viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda

kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt

artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele 90 päeva jooksul pärast seda, kui eksportiv lepinguosaline on

kontrollitaotluse kätte saanud, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

12. Lepinguosalised tunnistavad bioturvarühmitamise mõistet ja teevad selles küsimuses

koostööd.

& /et 214

Taimed ja taimsed saadused

13. Lepinguosalised tunnustavad kahjurivabade alade, kahjurivabade tootmiskohtade ja

kahjurivabade tootmisrajatiste, samuti vähese kahjurilevikuga alade põhimõtteid kui taimede elu ja

tervise kaitsmise ja kaubanduse lihtsustamise vahendeid, nagu on kindlaks määratud asjakohastes

rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni rahvusvahelistes fütosanitaarmeetmete standardites, mida

nad nõustuvad kohaldama omavahel kaubeldavate kaupade suhtes.

14. Eksportiva lepinguosalise taotlusel võtab importiv lepinguosaline fütosanitaarmeetmete

vastuvõtmisel või kehtima jätmisel arvesse kahjurivabasid alasid, kahjurivabasid tootmiskohti,

kahjurivabasid tootmisrajatisi, samuti vähese kahjurilevikuga alasid, mille eksportiv lepinguosaline

on kehtestanud vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele.

15. Eksportiv lepinguosaline teeb kindlaks kahjurivabad alad, kahjurivabad tootmiskohad,

kahjurivabad tootmisrajatised ja vähese kahjurilevikuga alad ning edastab selle teabe teisele

lepinguosalisele. Taotluse korral esitab eksportiv lepinguosaline täieliku selgituse ja tõendavad

andmed vastavalt asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile või vajaduse

korral muul viisil.

16. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, tugineb importiv lepinguosaline põhimõtteliselt

eksportiva lepinguosalise või selle osade taimede tervisestaatuse kindlaksmääramisel teabele, mille

eksportiv lepinguosaline on esitanud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ja

asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile.

& /et 215

17. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu

viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda

kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt

artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele kuue kuu jooksul pärast eksportiva lepinguosalise

kontrollimise taotluse esitamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Erineva

ajavahemiku kokkuleppimisel võtavad lepinguosalised arvesse asjaomase kahjuri ja põllukultuuri

bioloogiat.

ARTIKKEL 6.9

Läbipaistvus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline jagada pidevalt teavet oma sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete kohta ning anda teisele lepinguosalisele võimalus esitada kavandatud

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta märkusi.

2. Käesoleva artikli rakendamisel võtab kumbki lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja

soovitusi.

& /et 216

3. Lepinguosaline teatab kavandatavast sanitaar- või fütosanitaarmeetmest, mis võib mõjutada

lepinguosalistevahelist kaubandust, ja annab tavaliselt teisele lepinguosalisele aega vähemalt

60 päeva pärast teate saatmist kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekib või

ähvardab tekkida kiireloomuline probleem seoses inimeste, loomade või taimede elu või tervise

kaitsega, või kui meede on kaubandust lihtsustav. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks

kõnealune lepinguosaline andma märkuste esitamiseks aega rohkem kui 60 päeva ning kaaluma

teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse korral

vastab lepinguosaline teise lepinguosalise kirjalikele märkustele asjakohasel viisil.

4. Lepinguosalised:

a) taotlevad läbipaistvust seoses kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmetega;

b) parandavad vastastikust arusaamist kummagi lepinguosalise sanitaar- või

fütosanitaarmeetmetest ja nende kohaldamisest ning

c) vahetavad teavet sanitaar- või fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ja kohaldamisega seotud

küsimustes, et vähendada nende negatiivset mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele.

& /et 217

5. Kumbki lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotlusel ja tavaliselt 15 päeva jooksul

pärast taotluse saamist järgmise teabe:

a) konkreetsete toodete impordi suhtes kohaldatavad impordinõuded ja

b) konkreetsete toodete heakskiitmise taotluse läbivaatamise edenemine.

6. Lõike 4 punktis c ja lõikes 5 osutatud teave on esitatud, kui see on tehtud kättesaadavaks

asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt WTO-le esitatud teatisega või kui teave on tehtud

tasuta kättesaadavaks lepinguosalise avalikult juurdepääsetaval ametlikul veebisaidil.

7. Taotluse korral esitab lepinguosaline vastavalt vajadusele ja teavet edastava lepinguosalise

konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõuetega lubatud ulatuses teisele lepinguosalisele

asjakohase teabe, mida ta võttis arvesse kavandatava meetme väljatöötamisel.

8. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks, kui see on asjakohane ja

võimalik, mis tahes kaubandusprobleeme seoses kavandatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega

ning oluliselt vähem kaubandust piiravate alternatiivsete meetodite kättesaadavust kõnealuse

meetme eesmärgi saavutamiseks.

9. Kumbki lepinguosaline avaldab sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid käsitlevad teated

eelistatavalt elektrooniliselt ametlikus väljaandes või veebisaidil.

& /et 218

10. Kumbki lepinguosaline tagab, et sanitaar- või fütosanitaarmeetme tekstis või teatises on

märgitud meetme jõustumise kuupäev ja meetme õiguslik alus.

11. Eksportiv lepinguosaline teavitab importivat lepinguosalist õigeaegselt ja asjakohaselt:

a) praeguse kaubandusega seotud olulisest sanitaar- või fütosanitaaralasest ohust;

b) kiireloomulistest olukordadest, kui loomade või taimede tervisestaatuse muutus eksportiva

lepinguosalise territooriumil võib praegust kaubandust mõjutada;

c) olulistest muutustest kahjurite või taudide staatuses, näiteks kahjurite või taudide esinemisest

ja arengust, sealhulgas piirkondadeks jaotamise otsuste kohaldamisest, ning

d) olulistest muudatustest toiduohutuse ning kahjurite või taudide ohjamise, tõrje või

likvideerimise põhimõtetes või tavades, mis võivad mõjutada praegust kaubandust.

12. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks lepinguosaline jätma lepinguosalistevahelist

kaubandust mõjutada võiva sanitaar- või fütosanitaarmeetme avaldamise kuupäeva ja meetme

jõustumise kuupäeva vahele rohkem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui meede on ette nähtud

inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmisega seotud kiireloomulise probleemi

lahendamiseks või kui meede on kaubandust lihtsustav.

13. Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele taotluse korral teabe kõigi sanitaar- või

fütosanitaarmeetmete kohta, mis on seotud toote impordiga tema territooriumile.

& /et 219

ARTIKKEL 6.10

Kaubanduse lihtsustamine

Heakskiitmismenetlused

1. Lepinguosalised tunnistavad, et kummalgi lepinguosalisel on õigus töötada välja ja kohaldada

heakskiitmismenetlusi, et tagada importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarkaitse asjakohane

tase, vähendades samal ajal negatiivset mõju kaubandusele.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutavad sanitaar-

ja fütosanitaarmeetmete heakskiitmismenetlused

a) toimuvad ja viiakse lõpule ilma põhjendamatu viivituseta ning

b) ei toimu teist lepinguosalist meelevaldselt või põhjendamatult diskrimineerival viisil.

3. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad

tooted vastaksid importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohasele tasemele.

Selleks kehtestab ja rakendab eksportiv lepinguosaline asjakohased kontrollimeetmed, sealhulgas

vajaduse korral riskipõhised kohapealsed kontrollid. Importiv lepinguosaline võib nõuda, et

eksportiva lepinguosalise asjakohane pädev astutus tõendaks importivale lepinguosalisele

objektiivselt, et impordinõuded on täidetud.

& /et 220

4. Kui importiv lepinguosaline nõuab toote heakskiitmist enne importi, teeb ta eksportiva

lepinguosalise taotlusel viivitamata kättesaadavaks teabe sanitaar- ja fütosanitaaralaste

impordimenetluste kohta. Importiv lepinguosaline tagab eelkõige, et

a) avaldatakse kõikide menetluste tavapärane menetlusaeg või eksportivale lepinguosalisele

teatatakse taotluse korral eeldatav menetlusaeg;

b) importiva lepinguosalise pädev asutus kontrollib taotluse saamisel viivitamata dokumentide

täielikkust ning teavitab eksportivat lepinguosalist täpselt ja täielikult kõikidest puuduvatest

elementidest;

c) importiva lepinguosalise pädev asutus edastab menetluse tulemused võimalikult kiiresti,

täpselt ja täielikult eksportivale lepinguosalisele, et vajaduse korral saaks võtta

parandusmeetmeid,

d) kui eksportiv lepinguosaline seda taotleb, jätkab importiva lepinguosalise pädev asutus

võimaluse korral menetlust, isegi kui taotluses puuduvad mõned elemendid, ning

e) importiva lepinguosalise pädev asutus teavitab eksportivat lepinguosalist taotluse korral

menetluse etapist, sealhulgas esitatakse selgitus võimalike viivituste kohta.

& /et 221

5. Kui lepinguosaline nõuab heakskiitmiseks riskihindamist, teeb ta selle riskihindamise

tavatingimustes kättesaadavaks viivitamata ja tavaliselt ühe aasta jooksul pärast toote

eksportimiseks vajaliku teabe saamist.

6. Kumbki lepinguosaline püüab kohaldada mõistlikke tähtaegu oma heakskiitmismenetluste

kõikide etappide suhtes ja alustab neid menetlusi viivitamata pärast teiselt lepinguosaliselt taotluse

saamist.

7. Kumbki lepinguosaline väldib asjatut dubleerimist ja halduskoormust seoses:

a) dokumentide, teabe ja meetmetega, mida ta taotlejalt oma heakskiitmismenetluse raames

nõuab, ning

b) seoses teabega, mida lepinguosaline heakskiitmismenetluse raames hindab.

8. Kumbki lepinguosaline teeb viivitamata kättesaadavaks kõik muudatused oma nõutavates

heakskiitmismenetlustes või nendega seotud nõuetes. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud

juhtudel, mis on seotud lepinguosalise kaitsetasemega, jätab kumbki lepinguosaline oma

heakskiitmismenetluste või nendega seotud nõuete muudatuste avaldamise ja nende jõustumise

vahele üleminekuperioodi, et teisel lepinguosalisel oleks võimalik nende muudatustega tutvuda ja

nendega kohaneda. Kumbki lepinguosaline püüab enne muudatuste avaldamist esitatud taotluste

heakskiitmismenetlusi kohandada ja vältida nende pikenemist. Kui heakskiitmismenetluse

muutmine vähendab koormust, ei tohi selle jõustumist tarbetult edasi lükata.

& /et 222

9. Taotluse korral esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele õigeaegselt teabe

heakskiitmismenetluse seisu kohta.

Taimetervisega seotud eritingimused

10. Kooskõlas rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames kokku lepitud kohaldatavate

standarditega säilitab kumbki lepinguosaline taimekahjuritega seotud olukorra kohta piisavat teavet,

mis võib hõlmata seire-, likvideerimis- ja tõrjeprogramme ning nende tulemusi, et toetada

taimekahjurite liigitamist ja põhjendada fütosanitaarseid impordimeetmeid.

11. Kumbki lepinguosaline püüab koostada ja ajakohastada reguleeritud taimekahjurite loetelu

nende toodete jaoks, mille puhul esineb fütosanitaarprobleeme. Loetelu sisaldab järgmist:

a) karantiinsed taimekahjustajad, mida ei esine tema territooriumi üheski osas;

b) karantiinsed taimekahjustajad, mida esineb, kuid mis ei ole laialt levinud ja mida ametlikult

ei kontrollita, ning

c) reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad.

12. Kumbki lepinguosaline kehtestab nende taimede või taimsete saaduste suhtes, mille puhul

esineb fütosanitaarprobleeme, üksnes reguleeritud taimekahjurite puudumise tagavad

impordinõuded. Neid impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil,

võttes arvesse piirkondlikke tingimusi.

& /et 223

13. Selliste toodete saadetised, mille suhtes kehtivad fütosanitaarmeetmed, võetakse vastu

eksportiva lepinguosalise esitatud piisavate tagatiste alusel ilma eelkontrolliprogramme

rakendamata. Importiv lepinguosaline võib süsteemipõhise lähenemisviisi alusel delegeerida

toodete kaubandusega seotud tegevused eksportiva lepinguosalise pädevale asutusele.

14. Lepinguosalised võtavad vastu ainult sellised fütosanitaarmeetmed, mis on tehniliselt

põhjendatud, kooskõlas asjaomase kahjuririskiga ja on olemasolevate meetmete hulgas kõige

vähem piiravad.

15. Lõigete 10–14 rakendamisel võtavad lepinguosalised arvesse asjakohast rahvusvahelist

fütosanitaarmeetmete standardit.

Impordi suhtes kehtivad konkreetsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded

16. Kui importiva lepinguosalise asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks on olemas mitu sanitaar-

või fütosanitaarmeedet, alustavad lepinguosalised eksportiva lepinguosalise taotlusel tehnilist

dialoogi, et vältida tarbetuid kaubandushäireid ja valida kõige otstarbekam lahendus.

& /et 224

ARTIKKEL 6.11

Auditid

1. Importival lepinguosalisel on õigus auditeerida käesoleva artikli kohaselt eksportiva

lepinguosalise pädevaid asutusi ja nendega seotud või nende määratud kontrollisüsteeme, et

kindlaks teha, kas eksportiv lepinguosaline suudab anda nõutavaid tagatisi ning järgida importiva

lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid.

2. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise ametlike kontrolli- ja

sertifitseerimissüsteemide hindamise ühe vahendina on vaja läbi viia audit. Sellise auditi

läbiviimisel järgitakse süsteemipõhist lähenemisviisi, mille puhul kasutatakse süsteemi menetluste,

dokumentide või andmete valimi uurimist ja vajaduse korral auditi kohaldamisalasse kuuluvate

rajatiste kohapealset kontrolli.

3. Selleks et kindlaks teha, kas eksportiva lepinguosalise pädevad asutused suudavad tagada ja

säilitada kontrolli ning anda importivale riigile nõutavad tagatised, keskendutakse auditi raames

eelkõige ametlike kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemide tõhususe hindamisele ning eksportiva

lepinguosalise suutlikkusele järgida impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja

nendega seotud kontrollimeetmeid, mitte konkreetsete ettevõtete või rajatiste hindamisele.

& /et 225

4. Auditi läbiviimisel võtab importiv lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning tegutseb kooskõlas asjakohaste

rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega.

5. Importiv lepinguosaline määrab kindlaks auditite laadi ja sageduse, võttes arvesse tootele

omaseid riske, varasemate impordikontrollide tulemusi ja muud kättesaadavat teavet, näiteks

eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse läbiviidud auditeid ja kontrolle.

6. Kumbki lepinguosaline püüab vähendada auditite sagedust ja arvu. Kui importiv

lepinguosaline peab vajalikuks kasutada ühe vahendina auditit, et hinnata eksportiva lepinguosalise

ametlikke kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme ning eksportiva lepinguosalise suutlikkust järgida

impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja nendega seotud kontrollimeetmeid,

kohaldatakse järgmist:

a) konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline läbi

auditi teise lepinguosalise representatiivse valimi suhtes ning

b) iga järgneva sama tootega seotud eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline

eksportiva lepinguosalise juures auditi läbi ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et

lühendada heakskiitmismenetluse aega. Kui importiv lepinguosaline viib läbi auditi, esitab ta

eksportivale lepinguosalisele selgituse.

& /et 226

7. Enne auditeerimist arutavad importiva lepinguosalise ja eksportiva lepinguosalise pädevad

asutused järgmisi küsimusi ning määravad need auditikavas kindlaks:

a) auditi põhjendus, eesmärgid ja ulatus;

b) kriteeriumid või nõuded, mille alusel eksportivat lepinguosalist hinnatakse, ning

c) auditi läbiviimise ajakava ja kord.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, esitab importiv lepinguosaline eksportivale

lepinguosalisele auditikava vähemalt 30 päeva enne auditit.

8. Importiv lepinguosaline edastab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult teabe auditi

tulemuste kohta, esitades auditiaruande, mis sisaldab auditileide, järeldusi ja soovitusi.

9. Importiv lepinguosaline esitab auditiaruande kavandi eksportivale lepinguosalisele tavaliselt

30 päeva jooksul pärast auditi lõpetamist.

10. Importiv lepinguosaline annab eksportivale lepinguosalisele võimaluse esitada auditileidude

kohta märkusi. Importiv lepinguosaline võib enne järelduste tegemist ja meetmete võtmist kõiki

selliseid märkusi arvesse võtta. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele

kirjaliku lõpparuande tavaliselt kahe kuu jooksul pärast märkuste kättesaamise kuupäeva.

& /et 227

11. Eksportiv lepinguosaline teatab importivale lepinguosalisele kõikidest importiva

lepinguosalise leidude ja järelduste põhjal võetud parandusmeetmetest.

12. Kumbki lepinguosaline tagab, et kehtestatud on menetlused, mis takistavad eksportiva

lepinguosalise pädevate asutuste auditi käigus saadud konfidentsiaalse teabe avalikustamist,

sealhulgas menetlused, millega eemaldatakse konfidentsiaalne teave lõplikust auditiaruandest enne

aruande avalikustamist.

13. Auditi tulemusel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed tuvastatud riskidega ega

tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse

asjakohase taseme saavutamiseks. Taotluse korral korraldatakse kooskõlas artikliga 6.19 olukorda

käsitlevad konsultatsioonid. Lepinguosalised võtavad arvesse nende konsultatsioonide käigus

saadud teavet.

14. Kumbki lepinguosaline kannab ise auditiga seotud kulud.

ARTIKKEL 6.12

Impordikontrollid

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema impordikontrollid on riskipõhised, need viiakse läbi

põhjendamatu viivituseta ning neid kohaldatakse proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt.

& /et 228

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted

vastavad importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarnõuetele.

3. Kumbki lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele teabe oma

impordimenetluste kohta, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud impordikontrollide

sageduse kohta ning asjaolude kohta, mida ta võtab impordiga seotud riskide kindlaksmääramisel

arvesse.

4. Kui impordikontrolli käigus selgub, et toode ei vasta olulistele impordinõuetele, peab

importiv lepinguosaline tegema järgmist:

a) võtma meetmeid asjaomase riski hindamise alusel ja tagama, et meetmed ei piira kaubandust

rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme saavutamiseks;

b) teavitama importijat või tema esindajat mittevastavuse põhjustest, meetme õiguslikust alusest

ja vajaduse korral kõnealuse saadetise kõrvaldamise kohast ning

c) andma importijale või tema esindajale võimaluse esitada lisateavet, mis aitaks sellel

lepinguosalisel otsust teha.

& /et 229

5. Kui lepinguosaline keelab impordikontrolli negatiivse tulemuse alusel teise lepinguosalise

kauba impordi või piirab seda, esitab importiv lepinguosaline kooskõlas oma õigusaktidega

eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse või saadetise eest vastutava ettevõtja taotlusel tavapäraste

kanalite kaudu kirjalikult keelamise või piiramise põhjuse, meetme õigusliku aluse või loa selle

võtmiseks ning vajaduse korral teabe kõnealuse saadetise kõrvaldamise koha kohta22.

6. Kui tagasilükatud saadetisega on kaasas sanitaar- või fütosanitaarsertifikaat, teavitab importiv

lepinguosaline sellest eksportiva lepinguosalise pädevat asutust ja esitab kogu asjakohase teabe,

sealhulgas meetme õigusliku aluse, üksikasjalikud laboriuuringute tulemused ja meetodid. Importiv

lepinguosaline säilitab füüsilised ja elektroonilised dokumendid analüüsitava valimi

identifitseerimise, kogumise, proovide võtmise, transpordi ja ladustamise ning kasutatud

analüüsimeetodite kohta. Samuti teavitab importiv lepinguosaline importijat või tema esindajat selle

saadetise kõrvaldamisest. Kahjurite avastamise korral tuleb teatises võimaluse korral märkida

kahjurid liikide kaupa.

7. Kui importiv lepinguosaline teeb kindlaks olulise, püsiva või korduva mittevastavuse sanitaar-

või fütosanitaarmeetmele, teatab importiv lepinguosaline sellest mittevastavusest eksportivale

lepinguosalisele.

22 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle artikli sätted ei takista importivat

lepinguosalist kõrvaldamast saadetist, milles on leitud nakkusohtlik patogeen või kahjur, mis

võib kiireloomuliste meetmete võtmata jätmise korral levida ja kahjustada inimeste, loomade

või taimede elu või tervist selle lepinguosalise territooriumil.

& /et 230

8. Olenemata lõikest 6 esitab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele taotluse

korral olemasoleva teabe eksportiva lepinguosalise kaupade kohta, mille puhul on leitud

mittevastavus importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmele.

9. Sanitaar- või fütosanitaarmeetmete järgimise kontrollimiseks ja tagamiseks kehtestatud tasud

ei tohi olla suuremad kui teenuse tegelik maksumus.

ARTIKKEL 6.13

Sertifitseerimine

1. Kui lepinguosaline nõuab kauba importimiseks sanitaar- või fütosanitaarsertifikaati, peab see

sertifikaat põhinema Codex Alimentarius’e komisjoni, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja

Maailma Loomatervise Organisatsiooni rahvusvahelistel standarditel.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sertifikaadid, sealhulgas kõik tõendid, on koostatud

viisil, millega välditakse tarbetut koormust lepinguosalistevahelisele kaubandusele.

3. Importiv lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele viivitamata teabe

konkreetse toote puhul nõutavate sertifikaatide kohta.

4. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd sertifikaatide näidiste väljatöötamisel, et

vähendada halduskoormust ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele.

& /et 231

5. Lepinguosalised soodustavad elektroonilise sertifitseerimise ja muude tehnoloogialahenduste

rakendamist, et lihtsustada omavahelist kaubandust.

6. Kumbki lepinguosaline aktsepteerib originaalsertifikaatide esitamist kas paberkandjal või

turvalise elektroonilise andmeedastusmeetodi kaudu, mis annab võrdväärsed

sertifitseerimistagatised. Eksportiv lepinguosaline võib esitada ametliku sertifikaadi elektrooniliselt,

kui importiv lepinguosaline on kindlaks teinud, et on antud samaväärsed turvatagatised, mis hõlmab

digitaalallkirja kasutamist ja dokumendi autentsuse tagamist.

ARTIKKEL 6.14

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamine

1. Ilma et see piiraks artikli 6.8 kohaldamist, kohaldab kumbki lepinguosaline oma sanitaar- või

fütosanitaarmeetmeid teise lepinguosalise territooriumil.

2. Meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vältimiseks kohaldatakse eksportiva

lepinguosalise territooriumil, kus kehtivad samasugused või sarnased sanitaar- või

fütosanitaartingimused, samu impordinõudeid.

& /et 232

3. Konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul alustab importiv lepinguosaline

viivitamata teise lepinguosalise või vajaduse korral ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi

taotluse heakskiitmise menetlust. Heakskiitmismenetlus järgib artiklis 6.10 sätestatud menetlust

ning samasuguste või sarnaste sanitaar- või fütosanitaartingimustega liikmesriikide rühma taotluse

puhul ei tohi see võtta kauem aega kui ühe liikmesriigi taotluse puhul.

4. Sama tootega seotud järgmise eksporditaotluse puhul kiidab importiv lepinguosaline taotluse

heaks hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud

juhtudel. Teabenõuded peavad piirduma üksnes vajalikuga ja neis tuleb arvesse võtta importivale

lepinguosalisele juba kättesaadavat teavet, näiteks teavet õigusraamistiku ja varasemate

auditiaruannete kohta.

ARTIKKEL 6.15

Liigsete kontrollimeetmete kaotamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et eksportiv lepinguosaline vastutab selle eest, et

ekspordikõlblikud ettevõtted, rajatised ja tooted vastaksid importiva lepinguosalise kohaldatavatele

sanitaarnõuetele.

& /et 233

2. Kui importival lepinguosalisel on nimekiri konkreetse kauba importimiseks heakskiidetud

ettevõtetest või rajatistest, kiidab ta eksportiva lepinguosalise taotlusel, millele on lisatud

asjakohased tagatised, eksportiva lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte või rajatise ilma seda

eelnevalt kontrollimata heaks järgmistel tingimustel ja korras:

a) importiv lepinguosaline on andnud kauba importimiseks loa eksportiva lepinguosalise

pädevate asutuste kohaldatava loomatervise ja toiduohutuse tingimusi puudutava

kontrollisüsteemi tehtud hindamise alusel;

b) eksportiva lepinguosalise pädev asutus on asjaomase ettevõtte või rajatise heaks kiitnud;

c) eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel on volitus asjaomasele ettevõttele või rajatisele

antud heakskiit peatada või tühistada ning

d) eksportiv lepinguosaline on esitanud importiva lepinguosalise nõutud teabe.

3. Importiv lepinguosaline kannab ettevõtted või rajatised heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja tavaliselt 45 päeva jooksul pärast eksportiva lepinguosalise taotluse kättesaamist.

Nimekiri tehakse üldsusele kättesaadavaks.

& /et 234

4. Importival lepinguosalisel on õigus eksportiva lepinguosalise kontrollisüsteemi pärast

ekspordiloa andmist auditeerida. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli

või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline

taotlenud. Kui importiv lepinguosaline avastab auditi tulemusel korduvaid tõsiseid mittevastavuse

juhtumeid, võib importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse kontrollisüsteemi

tunnustamise peatada.

5. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib importiv lepinguosaline keelduda selliste

ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest, mida peetakse tema nõuetele mittevastavaks. Sellisel juhul

teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest

keeldumisest ja esitab keeldumise põhjenduse.

6. Importiv lepinguosaline võib heakskiitmismenetluse raames läbi viia artikli 6.11 kohaseid

auditeid. Sellised auditid piirduvad ettevõtte või rajatise heakskiitmise eest vastutava pädeva

asutuse struktuuri, korralduse ja kohustustega ning importiva lepinguosalise nõuetele vastavusega

seotud sanitaartagatistega. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli

või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline

taotlenud.

7. Importiv lepinguosaline võib auditi tulemuste põhjal ettevõtete või rajatiste nimekirja muuta.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata taimede ja taimsete saadustega seotud meetmete suhtes.

& /et 235

ARTIKKEL 6.16

Erakorralised meetmed

1. Importiv lepinguosaline võib mõjuvatel põhjustel vastu võtta ajutiselt erakorralisi meetmeid,

mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks.

2. Erakorralist meedet vastu võttev lepinguosaline teatab sellest viivitamata kirjalikult teisele

lepinguosalisele. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline võtab arvesse teise

lepinguosalise esitatud teavet.

3. Pärast erakorralise meetme vastuvõtmist vaatab lepinguosaline selle põhjendused tavaliselt

kuue kuu jooksul läbi, tingimusel et asjakohane teave on kättesaadav, ja teavitab taotluse korral teist

lepinguosalist läbivaatamise tulemustest. Lepinguosaline ei jäta erakorralist meedet kehtima, välja

arvatud juhul, kui kiireloomuline probleem või oht püsib. Kui lepinguosaline jätab erakorralise

meetme kehtima, tuleks see meede korrapäraselt läbi vaadata.

4. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline peab tarbetute kaubandushäirete vältimiseks

pakkuma kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust lepinguosaliste vahel veetavate

saadetiste jaoks, võttes arvesse tuvastatud riski.

& /et 236

ARTIKKEL 6.17

Koostöö

1. Lepinguosalised uurivad kooskõlas käesoleva peatükiga võimalusi lepinguosalistevaheliseks

edasiseks koostööks ja teabevahetuseks vastastikust huvi pakkuvates sanitaar- ja

fütosanitaarküsimustes. Nende võimaluste hulka võivad kuuluda kaubanduse lihtsustamise

algatused.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist, ning võivad

ühiselt määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitlevad algatused, et kõrvaldada

tarbetud kaubandustõkked lepinguosaliste vahel.

3. Lepinguosalised võivad edendada koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige

asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.

ARTIKKEL 6.18

Teabevahetus

Ilma et see piiraks käesoleva peatüki muude sätete kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teiselt

lepinguosaliselt teavet käesoleva peatüki kohaldamisel tekkivate küsimuste kohta. Taotluse saanud

lepinguosaline püüab kooskõlas oma konfidentsiaalsus- ja privaatsusnõuetega esitada kättesaadava

teabe taotluse esitanud lepinguosalisele mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral elektrooniliselt.

& /et 237

ARTIKKEL 6.19

Konsultatsioonid

1. Kumbki lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega

seotud konkreetsete kaubandusprobleemide üle.

2. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, korraldavad nad kõnealused konsultatsioonid

30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.

3. Lepinguosalised püüavad esitada kogu asjakohase teabe, mis on vajalik selleks, et jõuda

mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, millega välditakse tarbetuid kaubandushäireid.

ARTIKKEL 6.20

Kontaktpunktid

1. Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva peatüki rakendamiseks kontaktpunkti ja teatab

teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed, sealhulgas vastutava ametniku nime.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

& /et 238

ARTIKKEL 6.21

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti e kohaselt

moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee teeb järgmist:

a) pakub foorumit, et parandada lepinguosaliste arusaamist käesoleva peatüki rakendamisega

seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustest, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega

seotud reguleerimisprotsessidest;

b) jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja kaalub kõiki käesoleva peatükiga seotud küsimusi,

sealhulgas kõiki küsimusi, mis võivad selle rakendamisel tekkida;

c) pakub foorumit, kus arutatakse sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevaid

probleeme, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahendusteni ja käsitleda kiiresti kõiki

küsimusi, mis võivad tekitada tarbetuid takistusi lepinguosalistevahelisele kaubandusele;

d) vahetab teavet, eriteadmisi ja kogemusi sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib

a) määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud koostöövaldkonnad, mis võib

hõlmata tehnilist abi;

& /et 239

b) edendada koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, mida arutatakse mitmepoolsetel

foorumitel, sealhulgas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees ning rahvusvahelistes

standardiorganisatsioonides, ning

c) luua lepinguosaliste ekspertide esindajatest koosnevad töörühmad, mis tegelevad konkreetsete

sanitaar- või fütosanitaarküsimustega ja kuhu võib kehtestatava korra kohaselt kutsuda

osalema teisi eksperte, sealhulgas vabaühenduste esindajaid.

& /et 240

7. PEATÜKK

KOOSTÖÖ LOOMADE HEAOLU JA ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSE

VALDKONNAS

ARTIKKEL 7.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on luua dialoogi- ja koostööraamistik, et parandada loomade kaitset ja

heaolu ning jõuda ühisele arusaamisele loomade heaolu standardite osas ja tugevdada võitlust

antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vastu.

ARTIKKEL 7.2

Loomade heaolu

1. Lepinguosalised tunnistavad, et loomad on aistimisvõimelised olendid.

& /et 241

2. Lepinguosalised tunnistavad Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) loomade

heaolu standardite tähtsust ja püüavad parandada nende rakendamist, austades ühtlasi oma õigust

määrata oma teaduspõhiste meetmete tase WOAH loomade heaolu standardite alusel.

3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada loomade

heaolu puudutavate heade tavade edasist väljatöötamist ja rakendamist. Lepinguosalised tunnistavad

loomade heaolu valdkonnas tehtava tihedama teaduskoostöö tähtsust.

ARTIKKEL 7.3

Antimikroobikumiresistentsus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast tõsist ohtu

inimeste ja loomade tervisele. Antimikroobikumide väärkasutamine loomakasvatuses, sealhulgas

nende kasutamine muul otstarbel kui raviks, võib soodustada antimikroobikumiresistentsuse teket,

mis võib ohustada inimeste ja loomade tervist. Lepinguosalised tunnistavad, et ohu laadi tõttu on

vaja riikidevahelist ja terviseühtsuse23 põhimõttel põhinevat lähenemisviisi.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et vähendada antimikroobikumide kasutamist

loomakasvatuses ja keelata nende kasutamine kasvu soodustava vahendina, eesmärgiga võidelda

antimikroobikumiresistentsuse vastu kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega.

23 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on terviseühtsus põhimõte, mis

ühendab eri sektorite poliitikameetmeid, et saavutada paremaid tulemusi rahvatervise

valdkonnas.

& /et 242

3. Lepinguosalised teevad koostööd ning järgivad asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide,

algatuste ja riiklike kavade raames välja töötatud olemasolevaid ja tulevasi suuniseid, standardeid,

soovitusi ja meetmeid, mille eesmärk on edendada antimikroobikumide ettevaatlikku ja

vastutustundlikku kasutamist loomakasvatuses ja veterinaarias.

4. Lepinguosalised edendavad koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige

rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides.

ARTIKKEL 7.4

Loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühm

1. Lepinguosalised püüavad vahetada teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu ja

antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse valdkonnas, eesmärgiga rakendada artikleid 7.2

ja 7.3.

2. Selleks loovad lepinguosalised loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühma,

mis jagab vajaduse korral teavet sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteega. Lepinguosaliste

esindajad töörühmas võivad ühiselt otsustada kutsuda konkreetsete tegevuste jaoks eksperte.

& /et 243

ARTIKKEL 7.5

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki

„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 244

8. PEATÜKK

LEPINGUOSALISTE ENERGIASEKTORI REGULEERIMISE ÕIGUSE TUNNUSTAMINE

ARTIKKEL 8.1

Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine

1. Lepinguosalised kinnitavad, et nad austavad täielikult üksteise suveräänsust, mis hõlmab

kõigi nende territooriumi aluspinnases asuvate süsivesinike omandiõigust ja haldamist riigi või

asjaomaste ametiasutuste poolt, ning üksteise suveräänset õigust reguleerida käesolevas peatükis

käsitletud küsimusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega, lähtudes täiel määral oma

demokraatlikest protsessidest.

2. Mehhiko puhul tunnistab Euroopa Liit, ilma et see piiraks tema käesolevast lepingust

tulenevaid õigusi ja õiguskaitsevahendeid24, et:

a) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse reformida oma põhiseadust (Constitución Política de

los Estados Unidos Mexicanos) ja oma energiasektorit, sealhulgas süsivesinikke ja elektrit

käsitlevat seadusandlust.

24 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et need õigused ja õiguskaitsevahendid hõlmavad

õigusi ja õiguskaitsevahendeid, mis tulenevad 10. peatüki „Investeeringud“ ja sellega seotud

lisade sätetest tulenevaid Mehhiko kohustusi.

& /et 245

b) Mehhikol on oma põhiseadusest tulenevalt otsene, võõrandamatu ja aegumatu omandiõigus

kõigile süsivesinikele riigi territooriumi, k.a mandrilava ja väljaspool territoriaalmerd või

sellega piirnev majandusvöönd, aluspinnases, pinnasekihtides või maardlates, sõltumata

nende füüsilisest seisundist; ja

c) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse võtta vastu või säilitada energiasektori, sealhulgas

süsivesinike ja elektriga seotud meetmeid.

& /et 246

9. PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 9.1

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, hoides ära, tehes

kindlaks ja kõrvaldades tarbetud tehnilised kaubandustõkked, suurendades läbipaistvust ja

edendades tihedamat regulatiivset koostööd.

ARTIKKEL 9.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas

sätestatud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise,

vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust.

& /et 247

2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes:

a) tehnilised kirjeldused, mille on koostanud hankijad seoses oma tootmis- või tarbimisnõuetega,

või

b) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, mida on käsitletud 6. peatükis „Sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmed“.

3. Kõik käesolevas peatükis esitatud viited standarditele, tehnilistele normidele ja

vastavushindamismenetlustele hõlmavad neisse tehtud muudatusi ja nende eeskirjadesse või

nendega hõlmatud toodete loetellu tehtud täiendusi, välja arvatud ebaolulised muudatused ja

täiendused.

ARTIKKEL 9.3

Suhe tehniliste kaubandustõkete lepinguga

Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa inkorporeeritakse käesolevasse

lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

& /et 248

ARTIKKEL 9.4

Rahvusvahelised standardid

1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelistel standarditel, suunistel ja soovitustel võib olla

oluline roll õigusnormide suurema ühtlustamise ja heade tavade toetamisel ning tarbetute tehniliste

kaubandustõkete vähendamisel. Selleks kasutavad lepinguosalised oma tehniliste normide alusena

asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui tehnilist normi koostav

lepinguosaline suudab tõendada, et need rahvusvahelised standardid oleksid taotletavate

õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud.

2. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2 ja 5 ning 3. lisas sätestatud kohustustele

võtab kumbki lepinguosaline muu hulgas arvesse WTO tehniliste kaubandustõkete komitee poolt

alates 1. jaanuarist 1995 vastu võetud otsuseid ja soovitusi25.

3. Rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid, sealhulgas 9-A lisas „Rahvusvaheliste

organisatsioonide väljatöötatud standardid“ loetletud standardeid, peetakse asjakohasteks

rahvusvahelisteks standarditeks, tingimusel et need organisatsioonid on standardite väljatöötamisel

järginud põhimõtteid ja menetlusi, mis on sätestatud WTO tehniliste kaubandustõkete komitee

otsuses rahvusvaheliste standardite, juhendite ja soovituste väljatöötamise põhimõtete kohta26.

25 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokument G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused. 26 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokumendis G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused.

& /et 249

4. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitee oma otsusega 9-A lisas „Rahvusvaheliste

organisatsioonide väljatöötatud standardid“ esitatud loetelu ajakohastada.

5. Selleks et ühtlustada standardeid võimalikult laialdaselt, julgustab kumbki lepinguosaline oma

territooriumil asuvaid standardiorganisatsioone ning neid piirkondlikke standardiorganisatsioone,

mille liikmeks lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on, tegema

järgmist:

a) osalema vastavalt oma võimalustele asjakohaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide

töös rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel;

b) kasutama standardite väljatöötamiseks asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud

juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks

ebatõhusad või asjakohatud ebapiisava kaitsetaseme, oluliste klimaatiliste või geograafiliste

tegurite või oluliste tehnoloogiaprobleemide tõttu;

c) tagama, et nende tegevus ei dubleeriks rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tööd ega

kattuks sellega;

d) vaatama korrapäraselt läbi riiklikud ja piirkondlikud standardid, mis ei põhine asjakohastel

rahvusvahelistel standarditel, et lähendada neid asjaomastele rahvusvahelistele standarditele;

& /et 250

e) tegema teise lepinguosalise asjaomaste standardiorganisatsioonidega rahvusvahelises

standardimistegevuses koostööd, eesmärgiga tagada, et rahvusvahelised standardid, suunised

ja soovitused, mis tõenäoliselt saavad tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

aluseks, ei looks tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele; koostööd võib teha nii

rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tasandil kui ka piirkondlikul tasandil;

f) soodustama kahepoolset koostööd teise lepinguosalise territooriumil asuvate

standardiorganisatsioonidega, samuti piirkondlike standardiorganisatsioonidega, mille

liikmeks teine lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on;

g) avalikustama veebisaidil oma tööprogrammid, sealhulgas loetelu hetkel koostatavatest ja juba

vastu võetud standarditest.

6. Käesoleva peatüki artiklit 9.6 ja tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklit 2 või 5

kohaldatakse tehnilise normi eelnõu või vastavushindamismenetluse eelnõu suhtes, millega

muudetakse standard inkorporeerimise või viitamise kaudu kohustuslikuks.

& /et 251

ARTIKKEL 9.5

Vastavushindamised

1. Lepinguosalised tunnistavad, et vastavushindamise tulemuste tunnustamise hõlbustamiseks on

olemas erinevad mehhanismid, sealhulgas järgmised:

a) lepinguosaliste territooriumidel asuvate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud

kokkulepped;

b) kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil asuvate asutuste poolt konkreetsete tehniliste

normidega seoses läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse

tunnustamise kohta;

c) akrediteerimismenetluste kasutamine vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;

d) vastavushindamisasutuste määramine või vajaduse korral heakskiitmine valitsuse poolt;

e) lepinguosalise poolt teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste

tulemuste tunnustamine ning

f) tarnija vastavusdeklaratsiooni aktsepteerimine importiva lepinguosalise poolt.

& /et 252

2. Tunnistades, et lepinguosaliste territooriumidel kohaldatakse erinevaid

vastavushindamismenetlusi:

a) kohaldab Euroopa Liit vastavalt oma õigusnormidele tarnija vastavusdeklaratsiooni korda

ning

b) Mehhiko aktsepteerib oma õigusnormidega ettenähtud viisil ja ilma täiendavate nõueteta

Mehhiko tehniliste normide, sealhulgas pärast käesoleva lepingu jõustumist vastuvõetud

tehniliste normide nõuetele vastavuse tõendina sertifikaate, mille on välja andnud Euroopa

Liidu territooriumil asuvad vastavushindamisasutused, mis on akrediteeritud Mehhiko

akrediteerimisasutuse poolt ja mille pädev asutus on heaks kiitnud.

Sellega seoses võimaldab Mehhiko Euroopa Liidu territooriumil asuvatele

vastavushindamisasutustele vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma territooriumil

asuvatele vastavushindamisasutustele.

Käesoleva lõike sätted ei takista Mehhikot kontrollimast üksikute

vastavushindamismenetluste tulemusi, kui ta ei nõua, et toote suhtes kohaldataks Mehhiko

territooriumil vastavushindamismenetlusi, mis dubleerivad Euroopa Liidu territooriumil juba

läbiviidud vastavushindamismenetlusi, välja arvatud pisteliselt või harva järelevalve või auditi

eesmärgil või vastusena mittevastavusele viitava teabe korral.

& /et 253

3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline kehtestada nõuded toodete kohustuslikuks

katsetamiseks või sertifitseerimiseks kolmanda isiku poolt, kui inimeste tervise ja ohutuse kaitsega

seotud kaalukad põhjused õigustavad selliste nõuete või sertifitseerimise kehtestamist.

4. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalist nõudmast, et konkreetsete toodete

vastavushindamist teeksid selle lepinguosalise kindlaksmääratud valitsusasutused. Sellistel juhtudel

peab lepinguosaline tegema järgmist:

a) piirama vastavushindamise eest makstavate tasude suuruse osutatud teenuste ligikaudse

maksumusega ja vastavushindamise taotleja taotluse korral selgitama, kuidas tema

kehtestatud tasude suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;

b) tegema teabe vastavushindamise tasude kohta üldsusele kättesaadavaks ning

c) teise lepinguosalise taotlusel ja lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 5.2.3, 5.2.4

ja 5.2.8 sätestatud kohustustele selgitama:

i) kuidas nõutav teave on vajalik vastavuse hindamiseks ja tasude määramiseks;

ii) kuidas lepinguosaline tagab, et nõutava teabe konfidentsiaalsus on tagatud viisil, mis

tagab õigustatud ärihuvide kaitse, ning

& /et 254

iii) milline on vastavushindamismenetluse läbiviimisega seotud kaebuste läbivaatamise

menetlus.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil, järgmise teabe:

a) kõik menetlused, kriteeriumid ja muud tingimused, mille alusel ta võib otsustada, kas

vastavushindamisasutused on pädevad akrediteeringu, heakskiidu, määramise või muu

tunnustuse saamiseks, sealhulgas tunnustamiseks vastastikuse tunnustamise lepingu alusel,

kui see on kohaldatav, ning

b) nende asutuste loetelu, mille ta on heaks kiitnud, määranud või mida ta on muul viisil

tunnustanud sellist vastavushindamist tegema, ning asjakohane teave iga asutuse

heakskiitmise, määramise või muu tunnustamise ulatuse kohta.

6. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse alustada

läbirääkimisi, et sõlmida vastastikuse tunnustamise leping, mis käsitleb

vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikust tunnustamist konkreetses sektoris. Kui teine

lepinguosaline keeldub sellistest läbirääkimistest, peab ta oma otsust põhjendama.

7. Artiklit 9.7 kohaldatakse mutatis mutandis vastavushindamismenetluste suhtes.

& /et 255

8. Kui lepinguosaline nõuab vastavushindamismenetlust, peab ta

a) valima vastavushindamismenetlused, mis on proportsionaalsed riskihindamise alusel kindlaks

määratud riskidega, ning

b) andma teisele lepinguosalisele taotluse korral teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse

konkreetsete toodete vastavushindamismenetluses.

9. Kui lepinguosaline nõuab kolmanda isiku poolt läbiviidavat vastavushindamismenetlust ja ta

ei ole seda ülesannet usaldanud lõikes 4 osutatud konkreetsele valitsusasutusele, peab ta tegema

järgmist:

a) kasutama vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks eelistatavalt akrediteerimismenetlust;

b) kasutama parimal viisil akrediteerimise ja vastavushindamise rahvusvahelisi standardeid,

samuti lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks

rahvusvahelise laborite akrediteerimise koostööorganisatsiooni (ILAC) ja rahvusvahelise

akrediteerimisfoorumi (IAF) mehhanismide kaudu;

c) ühinema või vajaduse korral julgustama oma vastavushindamisasutusi ühinema toimivate

rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega vastavushindamistulemuste ühtlustamiseks või

heakskiitmise hõlbustamiseks;

& /et 256

d) tagama, et kui konkreetse toote või tootekomplekti jaoks on määratud rohkem kui üks

vastavushindamisasutus, on ettevõtjatel võimalik valida, kes neist vastavushindamismenetlust

läbi viib;

e) tagama, et akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste vahel puudub huvide konflikt,

ning

f) lubama vastavushindamisasutustel tugineda katsetele või kontrollidele, mille

vastavushindamisasutused on seoses vastavushindamisega läbi viinud teise lepinguosalise

territooriumil. Käesolevat lõiget ei tõlgendata nii, et see keelab lepinguosalisel nõuda teise

lepinguosalise territooriumil asuvatelt vastavushindamisasutustelt samade nõuete täitmist,

mida peab täitma tema enda vastavushindamisasutus.

ARTIKKEL 9.6

Läbipaistvus

1. Kui kumbki lepinguosaline töötab välja tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi, mis

võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, peab ta kooskõlas oma asjaomaste normide ja

menetlustega ning ilma et see piiraks 28. peatüki „Hea reguleerimistava“ kohaldamist, tegema

järgmist (v.a juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi

julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid):

a) lubama teise lepinguosalise isikutel osaleda avalikes konsultatsioonides vähemalt sama

soodsatel tingimustel kui tema enda isikutel ning

& /et 257

b) avaldama konsultatsioonide tulemused ametlikul veebisaidil.

2. Kumbki lepinguosaline püüab rakendada meetodeid, et tagada tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste väljatöötamisel täiendav läbipaistvus, sealhulgas kasutades

elektroonilisi vahendeid ja üldsuse teavitamist või avalikke konsultatsioone.

3. Vajaduse korral soovitab kumbki lepinguosaline oma territooriumil asuvatel valitsusvälistel

asutustel, sealhulgas standardiorganisatsioonidel, järgida lõikeid 1 ja 2.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik dokumendid, millega kehtestatakse tehniline norm või

vastavushindamismenetlus, sisaldavad piisavalt üksikasjalikku teavet, et huvitatud isikud ja teine

lepinguosaline saaksid asjakohaselt teavet selle kohta, kas ja kuidas see võib nende kaubandushuve

mõjutada.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil või ametlikus

väljaandes, kõik ettepanekud uute või muudetud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

kohta keskvalitsuse tasandil ja keskvalitsusest madalamal tasandil ning nende lõplikud versioonid,

millest lepinguosaline peab teatama või mille ta peab avaldama vastavalt tehniliste kaubandustõkete

lepingule27.

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema vastuvõetud tehnilised normid ja

vastavushindamismenetlused avaldatakse veebisaidil tasuta.

27 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib seda kohustust täita, tagades,

et kavandatavad meetmed ja nende lõplikud versioonid avaldatakse WTO ametlikul

veebisaidil või on WTO ametliku veebisaidi kaudu muul viisil kättesaadavad.

& /et 258

7. Kumbki lepinguosaline avaldab ettepanekud uute tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite,

suuniste või soovituste (kui on) tehnilise sisuga ja mis võivad kaubandust märkimisväärselt

mõjutada, välja arvatud tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2.10 ja 5.7 sätestatud juhtudel.

8. Kumbki lepinguosaline püüab avaldada ettepanekud uute tehniliste normide ja vajaduse korral

piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas

asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste (kui neid on) tehnilise sisuga ja mis

võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu

artiklis 2.9 või 5.6 sätestatud korrale.

9. Selleks et määrata kindlaks, kas kavandatav tehniline norm või vastavushindamismenetlus

võib kaubandust märkimisväärselt mõjutada ja kas sellest tuleb seega teatada vastavalt tehniliste

kaubandustõkete lepingu asjakohastele sätetele, mis on artikli 9.3 kohaselt inkorporeeritud

käesolevasse lepingusse, võtab lepinguosaline muu hulgas arvesse asjakohaseid otsuseid ja

soovitusi, mille WTO tehniliste kaubandustõkete komitee on alates 1. jaanuarist 1995 vastu võtnud,

nagu on osutatud artikli 9.4 lõikes 2.

10. Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotlusel teavet vastuvõetud või

vastuvõetava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja

põhjenduste kohta.

& /et 259

11. Kumbki lepinguosaline jätab teisele lepinguosalisele pärast kavandatud tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste edastamist WTO teadete keskregistrile vähemalt 60 päeva kirjalike

märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise,

keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Lepinguosaline kaalub

teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Kui

lepinguosalisel on võimalik pikendada märkuste esitamise tähtaega üle 60 päeva, näiteks

90 päevani, siis soovitatakse tal seda teha.

12. Kumbki lepinguosaline püüab jätta märkuste esitamise lõpptähtaja ja teatatud tehnilise normi

või vastavushindamismenetluse vastuvõtmise vahele piisavalt aega saadud märkuste

läbivaatamiseks ja neile vastuste koostamiseks.

13. Kui lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt kirjalikke märkusi kavandatava tehnilise

normi või vastavushindamismenetluse kohta, peab ta tegema järgmist:

a) arutama teise lepinguosalise taotlusel kirjalikke märkusi oma pädeva reguleeriva asutuse

osavõtul ajal, mil neid märkusi saab arvesse võtta, ning

b) vastama märkustele kirjalikult hiljemalt tehnilise normi või vastavushindamismenetluse

avaldamise kuupäeval.

14. Kumbki lepinguosaline avaldab oma vastused saadud märkustele veebisaidil, võimaluse

korral hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.

& /et 260

15. Kumbki lepinguosaline edastab tehnilise normi või vastavushindamismenetluse lõpliku teksti

selle vastuvõtmise või avaldamise ajal tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9, 3.2, 5.6 või 7.2

kohaselt teatatud kavandatud meedet käsitleva algse teatise lisana.

16. Kumbki lepinguosaline teeb hiljemalt sellise lõpliku tehnilise normi või

vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval, mis võib kaubandust märkimisväärselt

mõjutada, internetis avalikult kättesaadavaks järgmise teabe:

a) selgitus nii eesmärkide kui ka selle kohta, kuidas need lõpliku tehnilise normi või

vastavushindamismenetluse abil saavutatakse, ning

b) artiklis 9.7 sätestatud mõjuhinnangu tulemused, kui see viiakse läbi vastavalt tema

eeskirjadele ja menetlustele.

17. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 2.12 ja 5.9 kohaldamisel tähendab „mõistlik

ajavahemik“ tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku, välja arvatud juhul, kui see oleks

õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus.

18. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et lõplike tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste avaldamise ja nende jõustumise vahele jääks rohkem kui kuus kuud,

välja arvatud juhul, kui see oleks õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus.

& /et 261

ARTIKKEL 9.7

Tehnilised normid

1. Kumbki lepinguosaline viib oma asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt läbi

kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamise.

2. Kumbki lepinguosaline hindab kavandatava tehnilise normi olemasolevaid regulatiivseid ja

mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspärased eesmärgid, kooskõlas

tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikega 2.

3. Kui lepinguosalise tehnilised normid ei põhine rahvusvahelistel standarditel, teeb

lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel kindlaks kõik olulised kõrvalekalded asjaomastest

rahvusvahelistest standarditest ja selgitab, miks neid standardeid ei peetud taotletud eesmärgi

saavutamiseks sobivaks või tõhusaks, ning esitab selle hinnangu aluseks olevad teaduslikud või

tehnilised tõendid.

4. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikele 3 vaatab kumbki lepinguosaline

tehnilised normid läbi, et lähendada neid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. Kumbki

lepinguosaline võtab muu hulgas arvesse kõiki uusi arengusuundumusi asjaomastes

rahvusvahelistes standardites ja seda, kas endiselt esinevad asjaolud, mis on põhjustanud

kõrvalekaldeid mõnest asjakohasest rahvusvahelisest standardist.

& /et 262

ARTIKKEL 9.8

Regulatiivne koostöö

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on olemas mitmesugused regulatiivse koostöö mehhanismid,

mis võivad aidata tehnilisi kaubandustõkkeid kõrvaldada või nende tekkimist vältida.

2. Lepinguosaline võib teha teisele lepinguosalisele ettepaneku sektoripõhiseks regulatiivseks

koostööks käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades. Ettepanekud edastatakse artikli 9.11

kohaselt määratud kontaktpunktile ja need hõlmavad järgmist:

a) teabevahetus regulatiivsete põhimõtete ja tavade kohta;

b) algatused tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste edasiseks vastavusse viimiseks

asjakohaste rahvusvaheliste standarditega või

c) tehniline nõustamine ja abi vastastikku kokkulepitud tingimustel, et parandada tehniliste

normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ning metroloogia väljatöötamise,

rakendamise ja läbivaatamise tavasid.

Teine lepinguosaline kaalub ettepanekut nõuetekohaselt ja vastab sellele mõistliku aja jooksul.

& /et 263

3. Lepinguosalised soodustavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes koostööd oma

vastavate standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise ja metroloogia eest vastutavate

organisatsioonide vahel, olenemata sellest, kas need organisatsioonid on avaliku või erasektori

organisatsioonid.

4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist

a) kalduma kõrvale regulatiivsete meetmete ettevalmistamise ja vastuvõtmise riigisisestest

menetlustest;

b) võtma meetmeid, mis kahjustaksid või takistaksid tema avaliku korra eesmärkide

saavutamiseks vajalike regulatiivsete meetmete õigeaegset vastuvõtmist, või

c) saavutama konkreetset regulatiivset tulemust.

ARTIKKEL 9.9

Märgistamine ja etikettimine

1. Käesoleva artikli kohaldamisel ja kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisa

punktiga 1 võib tehniline norm hõlmata või käsitleda üksnes toote, protsessi või tootmismeetodi

suhtes kohaldatavaid märgistamise ja etikettimise nõudeid.

& /et 264

2. Lepinguosalised kinnitavad, et nende tehnilised normid, mis hõlmavad või käsitlevad üksnes

märgistamist või etikettimist, on kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 2.

3. Kui lepinguosaline nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, peab kõnealune

lepinguosaline tegema järgmist:

a) püüdma nõuda ainult sellist teavet, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks või mis

näitab toote vastavust kohustuslikele tehnilistele nõuetele;

b) mitte nõudma turule laskmise eeltingimusena märgistuse või etiketi eelnevat heakskiitu,

registreerimist või sertifitseerimist ega tasu maksmist, kui toode muus osas vastab

lepinguosalise kohustuslikele tehnilistele nõuetele, välja arvatud juhul, kui seda peetakse

vajalikuks, kuna toode kujutab endast ohtu inimeste, loomade või taimede elule või tervisele,

keskkonnale või riigi julgeolekule;

c) kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut tunnuskoodi, andma selle koodi

teise lepinguosalise ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerivalt;

d) tingimusel et see ei ole kaupa importiva lepinguosalise nõutava teabe puhul eksitavad,

vastuolulised ega segadusse ajavad, lubama järgmist:

i) teabe esitamine muudes keeltes lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale

keelele;

& /et 265

ii) rahvusvaheliselt aktsepteeritavad nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või

graafilised kujutised ning

iii) täiendav teave lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale teabele;

e) nõustuma, et etikettimine, sealhulgas täiendav etikettimine ja etiketi parandamine, toimub

pärast importimist, kuid enne toote müügiks pakkumist, alternatiivina päritolukohas

etikettimisele, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine peab toimuma päritolukohas

rahvatervise või ohutuse huvides või eksportiva lepinguosalise geograafilise tähisega seotud

nõude tõttu, ning

f) püüdma aktsepteerida mittepüsivaid või eemaldatavaid etikette või märgistamise või

etikettimisega seotud asjakohase teabe esitamist pigem saatedokumentides kui tootele

füüsiliselt kinnitatud etikettidel, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine on nõutav

rahvatervise või ohutuse huvides.

ARTIKKEL 9.10

Teabevahetus ja arutelud

1. Lepinguosaline võib taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet kõikide käesoleva peatükiga

hõlmatud küsimuste kohta. Teine lepinguosaline esitab selle teabe mõistliku aja jooksul.

& /et 266

2. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks kõiki käesoleva peatüki raames

tekkivaid probleeme, sealhulgas teise lepinguosalise tehniliste normide või

vastavushindamismenetluste eelnõusid või ettepanekuid, kui ta leiab, et kõnealused tehnilised

normid või vastavushindamismenetlused võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju

lepinguosalistevahelisele kaubandusele. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama

järgmist:

a) probleemi kirjeldus;

b) käesoleva peatüki sätted, millega probleem on seotud, ning

c) taotluse põhjused, sealhulgas taotluse esitanud lepinguosalisele muret tekitavate asjaolude

kirjeldus.

3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib ka taotleda, et teine

lepinguosaline arutaks kõiki käesoleva peatüki raames tekkivaid probleeme, mis on seotud

keskvalitsuse tasandist vahetult allpool oleval tasandil paikneva piirkondliku või kohaliku

omavalitsuse (olenevalt olukorrast) tehniliste normide või vastavushindamismenetlustega ja mis

võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada.

4. Lepinguosalised arutavad tõstatatud probleemi 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist

isiklikult või video- või telekonverentsi teel ning püüavad probleemi võimalikult kiiresti lahendada.

Kui taotluse esitanud lepinguosaline peab probleemi kiireloomuliseks, võib ta taotleda, et kõik

arutelud toimuksid lühema aja jooksul. Taotlusele vastav lepinguosaline suhtub sellisesse

taotlusesse vastutulelikult. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimuses

vastastikku rahuldav lahendus.

& /et 267

5. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei piira arutelud ja nende käigus vahetatud teave

lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust, WTO asutamislepingust

või muust lepingust, mille osalised on mõlemad lepinguosalised.

6. Teabe- või arutelutaotlused esitatakse artikli 9.11 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.

ARTIKKEL 9.11

Kontaktpunktid

1. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, mis hõlbustab käesoleva peatüki kohast

koostööd ja kooskõlastamist, ning teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.

Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

2. Kontaktpunktid teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist ja

lepinguosalistevahelist koostööd kõikides tehniliste kaubandustõkete küsimustes. Kontaktpunktid

vastutavad eelkõige järgmiste küsimuste eest:

a) artikli 9.10 lõikes 6 osutatud teabevahetuse ja arutelude korraldamine;

& /et 268

b) kõikide selliste teise lepinguosalise tõstatatud küsimuste viivitamatu käsitlemine, mis on

seotud standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise,

vastuvõtmise, kohaldamise või täitmise tagamisega;

c) lepinguosalise taotlusel arutelude korraldamine kõikides käesoleva peatükiga seotud

küsimustes;

d) valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamine standardite,

tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega seotud arengusuundumuste kohta ning

e) võimaliku tehnilise abi vajaduse väljaselgitamise hõlbustamine.

ARTIKKEL 9.12

Tehniliste kaubandustõkete allkomitee

Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt moodustatud tehniliste

kaubandustõkete allkomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle;

b) tõhustab koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

väljatöötamisel ja täiustamisel;

& /et 269

c) määrab kindlaks vastastikust huvi pakkuvad prioriteetsed valdkonnad käesoleva peatüki

raames tehtava edasise töö jaoks ja kaalub uute algatuste ettepanekuid;

d) jälgib ja arutab tehniliste kaubandustõkete lepingu raames toimuvaid arengusuundumusi ning

e) võtab muid meetmeid, mis lepinguosaliste arvates abistaksid neid käesoleva peatüki ja

tehniliste kaubandustõkete lepingu rakendamisel.

& /et 270

10. PEATÜKK

INVESTEERINGUD

A JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 10.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „käesoleva lepinguga hõlmatud investeering“ – lepinguosalise territooriumil kooskõlas

kohaldatava õigusega tehtud investeering, mis on otseselt või kaudselt teise lepinguosalise

investori omandis või kontrolli all ning mis on olemas käesoleva lepingu jõustumise

kuupäeval või tehtud pärast seda;

b) „majandustegevus“ – tööstus-, kaubandus- või kutsetegevus ning käsitöönduslik tegevus,

sealhulgas teenuste osutamine, välja arvatud tegevus valitsuse ülesannete täitmisel;

& /et 271

c) „ettevõte“ – artiklis 1.3 „Üldkohaldatavad mõisted“ määratletud ettevõte ning selle filiaal või

esindus28;

d) „Euroopa Liidu ettevõte“ või „Mehhiko ettevõte“ – Euroopa Liidu või selle liikmesriikide või

Mehhiko õiguse kohaselt asutatud ettevõte, mis tegeleb olulise äritegevusega29 vastavalt

Euroopa Liidu või Mehhiko territooriumil30;

käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud C jagu „Investeeringute kaitse“ ja D jagu

„Investeerimisvaidluste lahendamine“, kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu või

Mehhikot asutatud laevandusettevõtjate suhtes, kes on vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi

või Mehhiko kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt Euroopa

Liidu liikmesriigi või Mehhiko õigusele ja sõidavad selle Euroopa Liidu liikmesriigi või

Mehhiko lipu all;

28 Mehhiko puhul ei käsitata esindust ettevõttena, välja arvatud juhul, kui see on asutatud

filiaalina. 29 Kooskõlas WTO-le saadetud teatisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta

(WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos“ Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, mis on

sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, Euroopa Liidu arusaama järgi samaväärne

„olulise äritegevuse“ mõistega. 30 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kolmanda riigi ettevõtte filiaali või esindust ei

käsitata Euroopa Liidu või Mehhiko ettevõttena.

& /et 272

e) „asutamine“ – ettevõtte asutamine, sealhulgas omandamine31 Euroopa Liidus või Mehhikos;

f) „lepinguosalise investor“ – lepinguosaline või lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (v.a

filiaal või esindus), kes soovib teha, teeb või on juba teinud investeeringuid teise

lepinguosalise territooriumil;

g) „kolmanda riigi investor“ – investor, kes soovib teha, teeb või on juba teinud investeeringuid

lepinguosalise territooriumil ning kes ei ole lepinguosalise investor;

h) „tegevus“ – investeeringu tegemine, haldamine, käigushoidmine, kasutamine, sellest kasu

saamine, selle müük või muu käsutamise vorm;

i) „tulu“ – investeeringust saadud summad, mis hõlmavad muu hulgas eelkõige kasumit,

intresse, dividende, kapitalikasumit, litsentsitasusid, intellektuaalomandi õigustega seotud

makseid, mitterahalisi makseid, haldustasusid ja muid tasusid, mis on saadud kõnealusest

investeeringust32.

31 Mõiste „omandamine“ hõlmab kapitaliosalust ettevõttes eesmärgiga luua või säilitada

püsivaid majandussidemeid. 32 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et reinvesteeritud tulu käsitatakse investeeringuna,

kui see vastab käesoleva artikli kohase investeeringu määratlusele.

& /et 273

2. Käesolevas peatükis tähendab „investeering“ igasugust vara, mida investor otseselt või

kaudselt omab või kontrollib ja mis on omandatud või mida kasutatakse majandusliku kasu saamise

eesmärgil või muul ärilisel eesmärgil ning millel on investeeringu tunnused, sealhulgas konkreetne

kestus, kapitali või muude ressursside eraldamine, eeldatav tulu või kasum või riski võtmine.

Investeering võib esineda näiteks järgmistes vormides:

a) ettevõte;

b) aktsiad, osakud ja muud ettevõtte omakapitalis osalemise vormid;

c) võlakirjad, lihtvõlakirjad, laenud ja muud ettevõtte võlainstrumendid33;

d) osalus, mis tuleneb järgmisest:

i) riigisisese õiguse alusel antud kontsessioonid, litsentsid, volitused, load ja muud

samalaadsed õigused;

33 Teatavatel võlakohustuste vormidel, nagu võlakirjadel, laenudel, lihtvõlakirjadel ja

pikaajalistel võlakirjadel, on suurema tõenäosusega investeeringu tunnused, samal ajal kui

teistel võlakohustuste vormidel on sellised tunnused vähem tõenäolised.

& /et 274

ii) kasutusvalmis lahenduste, ehituse, juhtimise, tootmise, kontsessiooni või tulude

jagamise lepingud ja muud sarnased lepingud;

e) intellektuaalomandi õigused;

f) muu materiaalne või immateriaalne vara, vallas- või kinnisvara ja sellega seotud

omandiõigused, nagu liising, pandiõigus ja pant34, või

g) rahalised nõuded, mis hõlmavad punktides a–f sätestatud huve, välja arvatud rahalised

nõuded, mis tulenevad üksnes järgmistest asjaoludest:

i) kaubanduslepingud lepinguosalise territooriumil asuva füüsilise isiku või ettevõtte

kaupade või teenuste müümiseks füüsilisele isikule või ettevõttele teise lepinguosalise

territooriumil või

34 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et turuosa, turulepääs, eeldatav tulu ja kasumi

teenimise võimalused ei ole iseenesest investeeringud.

& /et 275

ii) krediidi andmine seoses äritehinguga, näiteks kaubanduse rahastamiseks, välja arvatud

punktis c nimetatud laen.

Mõiste „investeering“ ei hõlma kohtu- või haldusmenetluse käigus tehtud korraldust või otsust.

Varade investeerimise või reinvesteerimise vormi muutmine ei mõjuta nende investeeringuna

käsitamist, tingimusel et investeeringu või reinvesteerimise vorm vastab jätkuvalt investeeringu

määratlusele.

ARTIKKEL 10.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille on vastu võtnud või kehtima

jätnud35:

a) asjaomase lepinguosalise keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende

tasandite ametiasutused ning

b) mis tahes isik, sealhulgas riigiettevõte või muu valitsusväline asutus keskvalitsuse,

piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või nende tasandite ametiasutuste delegeeritud volitusi

kasutades.

35 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev peatükk hõlmab punktides a ja b

loetletud üksuste meetmeid, mida võetakse vastu või jäetakse kehtima kas otseselt või

kaudselt, andes teistele üksustele juhiseid või suunates või kontrollides neid seoses kõnealuste

meetmetega.

& /et 276

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise meetmete suhtes osas, milles need on

hõlmatud 18. peatükiga „Finantsteenused“.

ARTIKKEL 10.3

Õigus kehtestada õigusnorme

Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada

õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse,

keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse,

kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitsmise või konkurentsi valdkonnas.

ARTIKKEL 10.4

Seos teiste peatükkidega

1. Kui käesoleva peatüki ja 18. peatüki „Finantsteenused“ vahel esineb vastuolu, on vastuolu

ulatuses ülimuslik 18. peatükk.

& /et 277

2. Lepinguosalise nõue, et teise lepinguosalise teenuseosutaja peab piiriülese teenuse osutamise

tingimusena esitama võlakirja või muud liiki finantstagatise, ei muuda käesolevat peatükki

iseenesest kohaldatavaks meetmete suhtes, mille lepinguosaline on kõnealuse teenuse osutamisega

seoses kehtestanud või kehtima jätnud. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille

lepinguosaline on seoses antud võlakirja või finantstagatisega kehtestanud või kehtima jätnud,

määral, milles selline võlakiri või finantstagatis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering.

B JAGU

Investeeringute liberaliseerimine

ARTIKKEL 10.5

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud meetmete

suhtes, mis mõjutavad teise lepinguosalise investori poolt tema territooriumil ettevõtte asutamist või

tehtud investeeringu toimimist.

2. Käesolevat jagu ei kohaldata järgmise suhtes:

a) tegevus valitsuse ülesannete täitmisel vastava lepinguosalise territooriumil;

& /et 278

b) riigihange, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse riiklikel eesmärkidel, mitte

kaubanduslikuks edasimüügiks või selleks, et kasutada neid kaubanduslikuks müügiks

mõeldud kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on

artikli 21.1 „Mõisted“ tähenduses hõlmatud riigihankega;

c) audiovisuaalteenused;

d) riigisisene merekabotaaž36;

e) lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused,37 välja arvatud järgmised teenused:

i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest

kõrvaldatud;

36 Euroopa Liidu puhul, ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste

riigisiseste õigusnormide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane

riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast

sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase

riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast

Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust.

Mehhiko puhul hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž laeva meritsi

liikumist Mehhiko merevööndis ja Mehhiko rannikul asuvate sadamate või kohtade vahel. 37 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „lennuteenused või lennuteenustega seotud

tugiteenused“ hõlmavad ka järgmisi teenuseid: õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga,

lennuvälja käitamise teenused ja teenused, mida osutatakse õhusõiduki abil ja mille peamine

eesmärk ei ole kauba- või reisijatevedu, näiteks tuletõrje, lennutreening, vaatamisväärsustega

tutvumine, pritsimine, mõõdistamine, kaardistamine, pildistamine, langevarjuhüpped,

purilennuki pukseerimine, helikopteri abil tõstmine metsavarumises ja ehituses ning muud

õhusõidukitega osutatavad põllumajandus-, tööstus- ja inspekteerimisteenused.

& /et 279

ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning

iv) maapealne teenindus.

3. Artikleid 10.6–10.8 ei kohaldata lepinguosalise antud subsiidiumide38 või toetuste, sealhulgas

valitsuse toetatavate laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes.

4. Artikleid 10.6–10.10 ei kohaldata uute teenuste suhtes, nagu on sätestatud VII lisas

„Seisukoht uute teenuste kohta, mida ei ole liigitatud ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris“.

5. Ilma et see piiraks artikli 10.54 kohaldamist, ei ole käesolev peatükk lepinguosalistele siduv

seoses ühegi teo või asjaoluga, mis leidis aset, või olukorraga, mis lõppes enne käesoleva lepingu

jõustumise kuupäeva.

38 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et subsiidiume käsitletakse 24. peatükis

„Subsiidiumid“.

& /et 280

ARTIKKEL 10.6

Turulepääs

Sektorites või allsektorites, kus on võetud turulepääsu kohustused, ei võta lepinguosaline kogu oma

territooriumi ega ühegi territoriaalse allüksuse suhtes vastu ega jäta kehtima meetmeid,39 mis

puudutavad turulepääsu teise lepinguosalise investori või sellise ettevõtte poolt, mis kujutab endast

käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, ettevõtte asutamise või tegevuse kaudu ning:

a) piiravad nende ettevõtete arvu, kes võivad teostada konkreetset majandustegevust, arvuliste

kvootide, monopolide, ainuõiguste või majandusvajaduste testi nõudega;

b) piiravad tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi

nõudega;

c) piiravad toimingute koguarvu või toodangu üldkogust, väljendatuna kinnitatud arvuliste

ühikutena kvootide või majanduslike vajaduste testi nõude vormis;

39 Lõike 2 punktid a, b ja c ei hõlma meetmeid, mis on vastu võetud või kehtima jäetud

põllumajandus- või kalandustoodete tootmise piiramiseks.

& /et 281

d) piiravad või näevad ette, et teise lepinguosalise investor võib majandustegevusega tegeleda

teatavat liiki juriidilise isiku või ühisettevõtte kaudu, või

e) piiravad arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude vormis selliste füüsiliste isikute

koguarvu, keda võib tööle võtta teatavas sektoris või keda ettevõte võib tööle võtta ja kes on

konkreetse majandustegevuse teostamiseks vajalikud ning sellega otseselt seotud.

ARTIKKEL 10.7

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende ettevõtteid, mis

kujutavad endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid, vähemalt sama soodsalt, nagu ta

kohtleb sarnastes olukordades vastavalt oma investoreid ja nende ettevõtteid seoses nende

asutamisega tema territooriumil.

2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende käesoleva lepinguga

hõlmatud investeeringuid vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt

oma investoreid ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid seoses nende tegevusega

tema territooriumil.

& /et 282

3. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab Mehhiko

piirkondliku tasandi omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui soodsaim

kohtlemine, mida see piirkondliku tasandi omavalitsus sarnastes olukordades võimaldab Mehhiko

investoritele ja nende investeeringutele kõnealuse piirkondliku omavalitsuse territooriumil.

4. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab Euroopa

Liidu liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem

soodne kui kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus sarnastes olukordades võimaldab oma

investoritele ja nende investeeringutele oma territooriumil.

ARTIKKEL 10.8

Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende ettevõtteid, mis

kujutavad endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid, vähemalt sama soodsalt, nagu ta

kohtleb sarnastes olukordades vastavalt kolmanda riigi investoreid ja ettevõtteid seoses nende

asutamisega tema territooriumil.

2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende käesoleva lepinguga

hõlmatud investeeringuid vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt

kolmanda riigi investoreid ja investeeringuid seoses nende tegevusega tema territooriumil.

& /et 283

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata nii, et need kohustavad lepinguosalist laiendama teise

lepinguosalise investoritele mis tahes kohtlemist tulenevalt meetmetest, millega nähakse ette

tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi

või sertifikaadi andmise standardite või kriteeriumide või usaldatavusnõuete tunnustamine.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevas artiklis osutatud kohtlemine ei hõlma

kohtlemist, mis on tagatud kolmanda riigi investoritele ja nende investeeringutele käesoleva lepingu

või muude lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute sätete alusel,

mis käsitlevad investeerimisvaidluste lahendamist. Muude rahvusvaheliste lepingute sisulised sätted

iseenesest ei kujuta endast lõigetes 1 ja 2 osutatud kohtlemist ega saa seega põhjustada käesoleva

artikli rikkumist. Vastavalt neile sätetele kohaldatavad meetmed võivad kujutada endast käesoleva

artikli kohast kohtlemist.

ARTIKKEL 10.9

Toimivusnõuded

1. Lepinguosaline ei tohi seoses lepinguosalise või kolmanda riigi investori ettevõtte

asutamisega või investeeringu tegemisega selle lepinguosalise territooriumil kehtestada või pöörata

täitmisele järgmisi nõudeid või kohustusi40:

a) eksportida kaupa või teenust teataval tasemel või teatava protsendimäära ulatuses;

40 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõikes 2 osutatud soodustuse saamise või jätkuva

saamise tingimus ei kujuta endast „kohustust“ lõike 1 tähenduses.

& /et 284

b) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär;

c) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis

sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu või teenuseid oma territooriumil asuvatelt

füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt;

d) siduda mis tahes viisil impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle

investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga;

e) piirata selliste kaupade või teenuste müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil

toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või

väärtusega või välisvaluuta tuludega;

f) anda oma territooriumil asuvale füüsilisele isikule või ettevõttele juurdepääs konkreetsele

tehnoloogiale, tootmisprotsessile või muudele konfidentsiaalsetele teadmistele või kanda need

talle üle;

g) tarnida sellise investeeringu abil toodetud kaupu või teenuseid üksnes lepinguosalise

territooriumilt konkreetsele piirkondlikule või maailmaturule;

h) paigutada konkreetse piirkondliku või maailmaturu investori peakontor oma territooriumile

või

k) piirata eksporti või ekspordiks müüki.

& /et 285

2. Lepinguosaline ei sea oma territooriumil lepinguosalise või kolmanda riigi investori ettevõtte

asutamise või investeeringu tegemisega seotud eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks

ühegi järgmise nõude täitmist:

a) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär;

b) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis

sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt

isikutelt või ettevõtetelt;

c) siduda mis tahes viisil impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle

investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga;

d) piirata selliste kaupade või teenuste müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil

toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või

väärtusega või välisvaluuta tuludega, või

e) piirata eksporti või ekspordiks müüki.

3. Lõiget 2 ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel seoses lepinguosalise või kolmanda

riigi investori investeeringuga seada eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks vastavust

nõudele paigutada tootmine oma territooriumile või pakkuda teenust, koolitada või kasutada

töötajaid, ehitada või laiendada teatavaid rajatisi või tegeleda teadus- ja arendustegevusega oma

territooriumil.

& /et 286

4. Lõike 1 punkti f ei kohaldata, kui

a) nõude või kohustuse kehtestab või pöörab täitmisele kohus, halduskohus või

konkurentsiasutus, et kõrvaldada kohtu- või haldusmenetluse tulemusena kindlaks tehtud tava,

mis kujutab endast lepinguosalise konkurentsiõiguse rikkumist, või

b) lepinguosaline lubab intellektuaalomandi õiguse kasutamist vastavalt intellektuaalomandi

õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklitele 31 ja 31a või intellektuaalomandi õiguste

kaubandusaspektide lepingu artikli 39 kohaldamisalasse kuuluvate ja sellega kooskõlas

olevate meetmete suhtes, mis nõuavad konfidentsiaalse teabe avalikustamist.

5. Lõike 1 punkte a, b ja c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kaupade või teenuste

tingimustele vastavuse nõuete suhtes seoses osalemisega ekspordi edendamises ja välisabi

programmides.

6. Lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata importiva lepinguosalise kehtestatud nõuete suhtes, mis on

seotud soodustariifidele või sooduskvootidele kvalifitseerumiseks vajalike kaupade sisuga.

7. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata muude kui nendes

lõigetes sätestatud kohustuste või nõuete suhtes.

& /et 287

8. Käesolev artikkel ei välista muude eraõiguslike isikute kui lepinguosalised vaheliste

kohustuste või nõuete täitmisele pööramist, kui lepinguosaline ei ole neid kohustusi või nõudeid

kehtestanud ega nõua nende täitmist.

9. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise kohustusi, mis on võetud WTO asutamislepingu

alusel.

ARTIKKEL 10.10

Kõrgem juhtkond ja juhatus

1. Lepinguosaline ei nõua, et kõnealuse lepinguosalise ettevõte, mis kujutab endast käesoleva

lepinguga hõlmatud investeeringut, nimetaks juhtivatele ametikohtadele teatava kodakondsusega

füüsilisi isikuid.

2. Lepinguosaline ei nõua, et teise lepinguosalise sellise ettevõtte juhatus, mis kujutab endast

käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, koosneks lepinguosalise territooriumi kodanikest

ja/või residentidest.

& /et 288

ARTIKKEL 10.11

Vorminõuded

Olenemata artiklitest 10.7 ja 10.8 võib lepinguosaline nõuda, et teise lepinguosalise investor või

tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu objekt annaks asjaomase investeeringu kohta

tavapärast teavet üksnes teavitamise või statistilistel eesmärkidel. Lepinguosaline kaitseb

konfidentsiaalset teavet avalikustamise eest, mis kahjustaks investori või käesoleva lepinguga

hõlmatud investeeringu konkurentsivõimet. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab

lepinguosalisel hankida või avalikustada teavet muul viisil, kohaldades oma õigusnorme õiglaselt ja

heas usus.

ARTIKKEL 10.12

Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid

1. Artikleid 10.7–10.10 ei kohaldata järgmise suhtes:

a) olemasolev nõuetele mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab

i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa „Kehtivate meetmetega seotud

reservatsioonid“ loetelus;

& /et 289

ii) riiklikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa „Kehtivate

meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus;

iii) piirkondliku omavalitsuse tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa

„Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus, või

iv) kohaliku omavalitsuse tasandil;

b) punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või

c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda

meetme – nagu see oli olemas vahetult enne muutmist – vastavust artiklitele 10.7–10.10.

2. Artikleid 10.7–10.10 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab

kehtima seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa „Tulevaste

meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus.

3. Lepinguosaline ei nõua käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva järel vastu võetud ja II lisa

„Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus nimetatud meetme alusel otseselt või

kaudselt teise lepinguosalise investorilt tema kodakondsuse tõttu sellise investeeringu müümist või

muul viisil võõrandamist, mis oli meetme jõustumise ajal olemas.

& /et 290

4. Artiklit 10.6 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima

kohustustega seotud sektorite või allsektorite puhul, mis on esitatud tema III lisa „Turulepääsuga

seotud kohustused“ loetelus.

5. Artikleid 10.7 ja 10.8 ei kohaldata meetmete suhtes, mis kujutavad endast erandit, vabastust

või loobumist intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklist 3 või 4, nagu on

sätestatud nimetatud lepingu artiklites 3–5.

6. Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, võib Mehhiko viie aasta jooksul pärast käesoleva

lepingu jõustumise kuupäeva teatada Euroopa Liidule ühisnõukogu otsuse eelnõust, millega

muudetakse I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“, II lisa „Tulevaste meetmetega

seotud reservatsioonid“ ja III lisa „Turulepääsuga seotud kohustused“ järgmiselt:

a) I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ liites I-B-2 „Mehhiko loetelu.

Kesktasandist madalamal tasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning III lisa „Turulepääsuga

seotud kohustused“ liites III-B-2 „Mehhiko loend. Kesktasandist madalamal tasandil

kohaldatavad reservatsioonid“ kõik kehtivad nõuetele mittevastavad meetmed, mida

rakendatakse föderaalvalitsuse tasandist madalamal tasandil, ning

& /et 291

b) I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ liites I-B-1 „Mehhiko loetelu.

Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning II lisa „Tulevaste meetmetega seotud

reservatsioonid“ liites II-B „Mehhiko loetelu. Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid“

tema toimivusnõuded.

Euroopa Liit vaatab selle eelnõu kolme kuu jooksul läbi ja konsulteerib Mehhikoga kõikides sellega

seotud küsimustes. Pärast konsulteerimist võtab ühisnõukogu käesolevas lõikes osutatud lisade

muudatused vastu. Muudetud lisasid kohaldatakse alates muudatuste vastuvõtmise kuupäevast.

C JAGU

Investeeringute kaitse

ARTIKKEL 10.13

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud meetmete suhtes, mis

mõjutavad

a) käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid või

& /et 292

b) lepinguosalise investoreid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga.

ARTIKKEL 10.14

Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja meetmed

1. Käesoleva jao sätteid ei tõlgendata lepinguosalise kohustusena mitte muuta oma territooriumil

kohaldatavat õigus- ja regulatiivset raamistikku, sealhulgas viisil, mis võib negatiivselt mõjutada

käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute toimimist või investori kasumiootusi.

2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevat jagu ei tõlgendata nii, et see takistab

lepinguosalisel subsiidiumi41 andmist lõpetada või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui sellise

meetme võtmiseks on korralduse andnud pädev kohus, halduskohus või muu pädev asutus, ega

tõlgendata ka viisil, mis kohustab lepinguosalist maksma investorile hüvitist.

41 Euroopa Liidu puhul hõlmab „subsiidium“ igasugust Euroopa Liidu liikmesriigi poolt või

selle liikmesriigi riiklikest vahenditest antavat abi, mis moonutab või ähvardab moonutada

konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ja mis mõjutab

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust.

& /et 293

3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva jao rikkumisena ei käsitata

lepinguosalise otsust mitte kehtestada, uuendada või säilitada subsiidiumi või toetust, kui see otsus

on tehtud järgmistel asjaoludel:

a) kui puudub seadusest või lepingust tulenev konkreetne kohustus kõnealune subsiidium või

toetus kehtestada, seda uuendada või säilitada;

b) kooskõlas subsiidiumi või toetuse kehtestamise, uuendamise või säilitamise suhtes

kohaldatavate tingimustega või

c) kooskõlas lõikega 2.

ARTIKKEL 10.15

Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumil teise lepinguosalise käesoleva lepinguga

hõlmatud investeeringutele ja investoritele õiglase ja võrdse kohtlemise ning täieliku kaitse ja

turvalisuse kooskõlas järgmiste lõigetega.

& /et 294

2. Lepinguosaline rikub lõikes 1 nimetatud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust, kui meede

või meetmete seeria kujutab endast42

a) kohtuliku arutamise mittevõimaldamist kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetlustes;

b) nõuetekohase menetluse olulist rikkumist;

c) ilmset omavoli, sealhulgas sihipärast diskrimineerimist ilmselgelt õigusvastastel alustel, nagu

sugu, rass või usulised veendumused;

42 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle kindlaksmääramisel, kas meede või meetmete

seeria kujutab endast õiglase ja võrdse kohtlemise rikkumist, võtab kohus muu hulgas arvesse

järgmist:

a) seoses lõike 2 punktidega a ja b seda, kas meede või meetmete seeria kujutab endast

tõsist üleastumist, mis on vastuolus kohtuliku korrektsusega; pelgalt asjaolu, et meetme

vaidlustamine investori poolt riigisiseses menetluses on tagasi lükatud või rahuldamata

jäetud või muul viisil ebaõnnestunud, ei ole iseenesest lõike 2 punktis a osutatud

kohtuliku arutamise mittevõimaldamine;

b) seoses lõike 2 punktiga c seda, kas meede või meetmete seeria oli selgelt alusetu või

faktiliselt põhjendamatu või põhines ilmselgelt ebaseaduslikel alustel, nagu

eelarvamused või erapoolikus; pelgalt ebaseaduslikkus või pelgalt poliitika või

menetluse ebajärjekindel või küsitav kohaldamine ei ole iseenesest lõike 2 punktis c

osutatud ilmne omavoli, samas kui seaduse või määruse täielik ja põhjendamatu

eiramine või põhjendamatu meede või käitumine, mis on konkreetselt suunatud

investori või tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu vastu eesmärgiga

tekitada kahju, kujutab endast tõenäoliselt lõike 2 punktis c osutatud ilmset omavoli,

ning

c) seoses lõike 2 punktiga d seda, kas lepinguosaline tegutses ultra vires ning kas

väidetava ahistamise või sundimise juhtumid olid korduvad ja pidevad.

& /et 295

d) ahistamist, sundimist või võimu kuritarvitamist või

e) õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse selliste täiendavate elementide rikkumist, mille

lepinguosalised on vastu võtnud vastavalt lõikele 7.

3. Kui meede või meetmete seeria ei taga investorite ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud

investeeringute füüsilist turvalisust, siis leitakse, et lepinguosaline on lõikes 1 osutatud täieliku

kaitse ja turvalisuse kohustust rikkunud.

4. Hinnates käesoleva artikli kohast väidetavat rikkumist, võib kohus võtta arvesse, kas

lepinguosaline esitas käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu saamiseks investorile konkreetse

kinnituse, mis tekitas õiguspärase ootuse ja millele investor tugines, kui ta otsustas kõnealuse

investeeringu teha või seda jätkata, kuid millest lepinguosaline hiljem kinni ei pidanud. Pelgalt

asjaolu, et lepinguosaline võtab või jätab võtmata meetme, mis võib olla vastuolus lepinguosalise

investori õiguspärase ootusega, ei kujuta endast käesoleva artikli rikkumist, isegi kui selle tulemusel

on käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringule kahju tekitatud.

5. Käesoleva lepingu mõne muu sätte või eraldi rahvusvahelise lepingu rikkumise

kindlakstegemine ei tähenda iseenesest, et rikutud on käesolevat artiklit.

& /et 296

6. Asjaolu, et meede rikub lepinguosalise õigust, ei tähenda iseenesest käesoleva artikli

rikkumist. Selleks et teha kindlaks, kas meetmega rikutakse käesolevat artiklit, uurib kohus, kas

lepinguosaline on tegutsenud vastuolus lõigetega 1–4.

7. Lepinguosalise taotlusel vaatavad lepinguosalised õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse sisu

läbi. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt moodustatud teenuste ja

investeeringute allkomitee võib koostada sellekohaseid analüüse ja esitada need ühiskomiteele.

Ühiskomitee kaalub, kas soovitada lepingu muutmist kooskõlas käesoleva lepingu IV osa

artikliga 2.4 „Muutmine“.

ARTIKKEL 10.16

Ülekanded

1. Kumbki lepinguosaline lubab teha kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga

seotud ülekandeid piirangute või viivituseta oma territooriumile ja sealt välja. Need ülekanded

hõlmavad järgmist:

a) sissemaksed kapitali, näiteks põhisumma ja täiendavad summad käesoleva lepinguga

hõlmatud investeeringu säilitamiseks, arendamiseks või suurendamiseks;

& /et 297

b) kasum, dividendid, kapitalikasum, intressid, litsentsitasud, haldustasud ja muu tulu;

c) tulud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa müügist või likvideerimisest;

d) lepinguosalise investori sõlmitud lepingu või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu

alusel tehtud maksed, sealhulgas laenulepingu kohaselt tehtud maksed;

e) käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seoses välismaalt palgatud töötajate töötasu ja

muud tasud;

f) artiklite 10.17 ja 10.18 kohaselt tehtud maksed ning

g) kohtu D jao kohase otsuse alusel tehtud kahjuhüvitise maksed.

2. Kumbki lepinguosaline lubab, et käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud

mitterahalised tagasimaksed tehakse vastavalt lepinguosalise ja käesoleva lepinguga hõlmatud

investeeringu objekti või teise lepinguosalise investori vahelises kirjalikus lepingus lubatud või

sätestatud viisil.

& /et 298

3. Kumbki lepinguosaline lubab teha käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud

ülekandeid vabalt konverteeritavas valuutas, kohaldades ülekande tegemise kuupäeval turul kehtivat

vahetuskurssi.

4. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga

seotud mitterahaliste tagasimaksete ülekandmist piirata olukorras, kus ta muidu võiks sellist

ülekandmist käesoleva lepingu alusel piirata.

ARTIKKEL 10.17

Kahju hüvitamine

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise investoritele, kelle käesoleva

lepinguga hõlmatud investeeringud kannatavad sõja või muu relvastatud konflikti, revolutsiooni,

erakorralise seisukorra, ülestõusu, massirahutuste või muu sarnase sündmuse tõttu kahju, seoses

vara tagastamise, kahju hüvitamise, kompenseerimise või muu lahendusega vähemalt sama soodsa

kohtlemise, kui ta võimaldab enda või kolmanda riigi investoritele, olenevalt sellest, kumb

kohtlemine on soodsam.

& /et 299

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võimaldatakse lepinguosalise investoritele vara piisav

ja tulemuslik tagastamine või kahju hüvitamine, kui nad kannavad mõnes kõnealuses lõikes

nimetatud olukorras teise lepinguosalise territooriumil kahju, mis tuleneb järgmisest:

a) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa rekvireerimine lepinguosalise

relvajõudude või ametiasutuste poolt või

b) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa hävitamine lepinguosalise

relvajõudude või ametiasutuste poolt, kui see ei olnud olukorra tõttu hädavajalik.

3. Lõike 2 kohasest hüvitamisest tulenevad maksed peavad olema vabalt konverteeritavad ja

ülekantavad.

ARTIKKEL 10.18

Sundvõõrandamine ja hüvitamine

1. Lepinguosaline ei sundvõõranda ega riigista käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid

otse ega kaudselt meetmete kaudu, millel on samaväärne toime sundvõõrandamise või

riigistamisega (edaspidi „sundvõõrandamine“), välja arvatud

a) avalikes huvides;

& /et 300

b) mittediskrimineerival viisil;

c) makstes selle eest kiiresti piisavat ja tõhusat hüvitist kooskõlas lõigetega 2–4 ning

d) kooskõlas nõuetekohase menetlusega.

2. Lõiget 1 tõlgendatakse kooskõlas 10-A lisaga „Sundvõõrandamine“.

3. Lõikes 1 nimetatud hüvitis

a) makstakse välja viivitamata;

b) võrdub sundvõõrandatud investeeringu õiglase turuväärtusega ajal, mis vahetult eelnes

sundvõõrandamisele;

c) ei kajasta väärtuse muutust, mis tuleneb sellest, et kavandatav sundvõõrandamine oli varem

teatavaks saanud;

d) on täielikult realiseeritav ning vabalt ja viivitamata ülekantav investori määratud riiki ning

& /et 301

e) hõlmab majanduslikult mõistliku määraga intressi alates sundvõõrandamise kuupäevast kuni

makse kuupäevani.

4. Õiglase turuväärtuse määramise hindamiskriteeriumid hõlmavad ettevõtte väärtust tegutseva

ettevõttena, vara väärtust, sealhulgas materiaalse vara deklareeritud maksuväärtust, ja muid

asjakohaseid kriteeriume.

5. Hüvitis makstakse selle riigi vääringus, mille kodanik on investor, või vabalt konverteeritavas

vääringus.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata intellektuaalomandi õigustega seoses antud sundlitsentside

väljaandmise suhtes vastavalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingule ega

intellektuaalomandi õiguste tühistamise, piiramise või loomise suhtes, kui selline väljaandmine,

tühistamine, piiramine või loomine on kooskõlas 25. peatükiga „Intellektuaalomand“ ja

intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga43.

43 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et mõiste „tühistamine“ hõlmab intellektuaalomandi

õiguste puhul nende õiguste tühistamist või kehtetuks tunnistamist ning mõiste „piiramine“

hõlmab intellektuaalomandi õiguste puhul erandeid nendest õigustest.

& /et 302

ARTIKKEL 10.19

Õiguste üleminek

1. Kui lepinguosaline või tema määratud asutus teeb makse garantii, kindlustuslepingu või muu

hüvitusvormi alusel, mille ta on seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga sõlminud,

tunnustab teine lepinguosaline investori kõikide käesoleva peatüki kohaste õiguste või nõuete

üleminekut või ülekandmist seoses lepinguga hõlmatud investeeringuga. Lepinguosalisel või tema

määratud asutusel on õigus teostada õiguste ülemineku alusel kõnealuse investori õigusi ja pöörata

tema nõudeid täitmisele. Üleläinud või ülekantud õigus või nõue ei tohi olla suurem kui kõnealuse

investori algne õigus või nõue.

2. Kui lepinguosaline või tema määratud asutus on teinud oma investorile makse ja võtnud üle

investori õigused ja nõuded, ei tohi investor neid õigusi ja nõudeid teise lepinguosalise vastu

esitada, välja arvatud juhul, kui ta on volitatud tegutsema makse teinud lepinguosalise või tema

määratud asutuse nimel.

& /et 303

D JAGU

Investeerimisvaidluste lahendamine

ARTIKKEL 10.20

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „hageja“ – lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte, välja arvatud filiaal või esindus, kes on

teinud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu ja kes soovib esitada või on esitanud käesoleva

jao kohase nõude, tegutsedes kas

a) enda nimel või

b) selle kohapealse ettevõtte nimel, mida ta omab või kontrollib44.

2. „vaidluses osalevad pooled“ – hageja ja kostja;

44 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et punkti b kohaselt esitatud nõude puhul leitakse, et

see on seotud lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi kodaniku vahelise vaidlusega

ICSIDi konventsiooni artikli 25 lõike 1 tähenduses.

& /et 304

3. „vaidluses osalev pool“ – kas hageja või kostja;

4. „ICSID“ – ICSIDi konventsiooniga asutatud Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste

Lahendamise Keskus;

5. „ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad“ – Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise

Keskuse sekretariaadi menetluste haldamise lisavõimalusi reguleerivad eeskirjad;

6. „ICSIDi konventsioon“ – 18. märtsil 1965 Washingtonis koostatud riikide ja muude riikide

kodanike investeeringuvaidluste lahendamise konventsioon;

7. „kohapealne ettevõte“ – lepinguosalise territooriumil asutatud juriidiline isik, mida omab või

kontrollib teise lepinguosalise investor;

8. „New Yorgi konventsioon“ – 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu

otsuste tunnustamise ja täitmise ÜRO konventsioon;

9. „vaidluses mitteosalev lepinguosaline“ – Mehhiko, kui kostja on Euroopa Liit või Euroopa

Liidu liikmesriik, või Euroopa Liit, kui kostja on Mehhiko;

& /et 305

10. „kostja“ – Mehhiko või Euroopa Liidu puhul kas Euroopa Liit või asjaomane Euroopa Liidu

liikmesriik, nagu on määratud vastavalt artiklile 10.24;

11. „kolmanda isiku poolne rahastamine“ – rahastamine füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes ei

ole vaidluses osalev pool, kuid kes sõlmib vaidluses osaleva poolega kokkuleppe, et rahastada

osaliselt või täielikult menetluse kulud tasu eest, mis sõltub vaidluse tulemusest, või annetuse või

toetuse vormis;

12. „UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjad“ – ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse

komisjoni (UNCITRAL) vastu võetud vahekohtueeskirjad, mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks

15. detsembril 1976 ja mida muudeti 2010. aastal.

& /et 306

ARTIKKEL 10.21

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse selliste lepinguosalise ja teise lepinguosalise hageja vaheliste

vaidluste suhtes, mis tulenevad artikli 10.7 lõike 2, artikli 10.8 lõike 245 või C jao väidetavast

rikkumisest, mis väidetavalt põhjustab hagejale või tema kohapealsele ettevõttele kahju.

2. Lepinguosalise võla restruktureerimisega seotud nõuete suhtes kohaldatakse 10-B lisa

„Valitsemissektori võlg“.

3. Käesoleva jao kohaselt moodustatud kohus ja apellatsioonikohus ei tee otsuseid nõuete kohta,

mis ei kuulu käesoleva jao kohaldamisalasse.

45 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva jao kohaldamisel mõistavad

lepinguosalised, et artikli 10.7 lõige 2 ja artikli 10.8 lõige 2 ei hõlma Euroopa Liidus või

Mehhikos asuva ettevõtte omandamist eesmärgiga luua või säilitada püsivaid majanduslikke

sidemeid, sealhulgas juhul, kui selline omandamine toimub kapitaliosaluse kaudu või

ettevõttes sellise kapitaliosaluse suurendamise kaudu.

& /et 307

ARTIKKEL 10.22

Konsultatsioonid

1. Vaidlus lahendatakse võimaluse korral vastastikuse kokkuleppe teel. Niisuguse lahenduse

võib kokku leppida igal ajal, sealhulgas pärast nõude esitamist artikli 10.26 kohaselt.

2. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole leppinud kokku pikemat ajavahemikku, peetakse

konsultatsioone 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist vastavalt lõikele 5.

3. Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti, on konsultatsioonide toimumise koht

a) Mexico City, kui vaidlustatud meetmed on Mehhiko meetmed;

b) Brüssel, kui vaidlustatud meetmete hulgas on Euroopa Liidu meede, või

c) Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn, kui vaidlustatud meetmed on ainult liikmesriigi meetmed.

4. Kui vaidluses osalevad pooled nõustuvad, võib konsultatsioone pidada vajaduse korral

videokonverentsi teel või muude vahendite abil.

& /et 308

5. Hageja esitab teisele lepinguosalisele konsultatsioonitaotluse, milles märgitakse järgmised

andmed:

a) hageja nimi ja aadress, ja kui selline taotlus esitatakse kohapealse ettevõtte nimel, siis

kohapealse ettevõtte nimi, aadress ja tegevuskoht või registreerimiskoht;

b) artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätted, mida väidetavalt on rikutud;

c) iga nõude õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas meede või meetmed, millega artikli 10.21

lõikes 1 osutatud sätteid väidetavalt rikutakse;

d) esitatud nõudmised ja nõutava kahjuhüvitise hinnanguline suurus ning

e) tõendid selle kohta, et hageja on teise lepinguosalise investor ja et ta omab või kontrollib

käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, ja kui ta tegutseb kohapealse ettevõtte nimel,

siis selle kohta, et ta omab või kontrollib kohapealset ettevõtet.

Kui konsultatsioonitaotluse esitab rohkem kui üks hageja või see esitatakse rohkem kui ühe

kohapealse ettevõtte nimel, esitatakse punktides a ja e osutatud teave vastavalt vajadusele iga hageja

või iga kohapealse ettevõtte kohta.

& /et 309

6. Lõikes 5 sätestatud konsultatsioonitaotluse nõuded täidetakse piisava üksikasjalikkusega, et

võimaldada kostjal konsultatsioonides tõhusalt osaleda ja oma kaitse ette valmistada.

7. Konsultatsioonitaotlus esitatakse kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või

vajaduse korral kohapealne ettevõte sai esimest korda või oleks pidanud saama esimest korda teada

väidetavast rikkumisest ja sellest, et hageja või vajaduse korral kohapealne ettevõte kandis selle

tõttu kahju.

8. Olenemata lõikest 7, kui konsultatsioonitaotlus käsitleb Euroopa Liidu või Euroopa Liidu

liikmesriigi meedet või meetmeid ja ajaks, mil hageja või vajaduse korral kohalik ettevõte on

algatanud sama meetme või meetmetega seotud menetluse lepinguosalise õiguse kohases kohtus, on

lõikes 7 osutatud ajavahemik möödunud, tuleb konsultatsioonitaotlus esitada

a) kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või vajaduse korral kohapealne ettevõte

lõpetab sellise menetluse lepinguosalise õiguse kohases kohtus, ning

b) igal juhul hiljemalt kümme aastat pärast kuupäeva, mil hageja või vajaduse korral tema

kohapealne ettevõte sai esimest korda või oleks pidanud saama esimest korda teada meetmest

või meetmetest, millega artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätteid väidetavalt rikutakse, ning

kahjust, mida ta väidetavalt seetõttu kandis.

& /et 310

9. Konsultatsioonitaotlus, mis käsitleb Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi väidetavat

rikkumist, saadetakse Euroopa Liidule. Kui hageja nimetab oma konsultatsioonitaotluses Euroopa

Liidu liikmesriigi meedet või meetmeid, saadetakse taotlus ka asjaomasele liikmesriigile.

10. Kui investor ei ole esitanud artikli 10.26 kohast nõuet 18 kuu jooksul pärast

konsultatsioonitaotluse esitamist, loetakse, et investor on oma konsultatsioonitaotluse ja vajaduse

korral artikli 10.24 kohase kostja määramist taotleva teate tagasi võtnud ning ei esita käesoleva jao

alusel nõuet seoses sama meetme või samade meetmetega. Seda tähtaega võib konsultatsioonides

osalevate poolte kokkuleppel pikendada.

ARTIKKEL 10.23

Vahendus

1. Vaidluses osalevad pooled võivad igal ajal kokku leppida, et kasutavad vahendust.

2. Vahenduse kasutamine ei piira kummagi vaidluses osaleva poole õiguslikku seisundit või

käesoleva peatüki kohaseid õigusi ning seda reguleerivad vaidluses osalevate poolte vahel kokku

lepitud eeskirjad, sealhulgas ühisnõukogu vastu võetud vahenduseeskirjad, kui need on olemas.

& /et 311

3. Vahendaja määratakse vaidluses osalevate poolte kokkuleppel. Vaidluses osalevad pooled

võivad ka ühiselt taotleda, et kohtu eesistuja nimetaks vahendaja.

4. Vaidluses osalevad pooled püüavad jõuda vaidluse lahendamiseni 60 päeva jooksul pärast

vahendaja määramist.

5. Kui vaidluses osalevad pooled lepivad kokku, et nad kasutavad vahendust, peatatakse

artikli 10.22 lõikes 7, artikli 10.22 lõikes 8, artikli 10.48 lõikes 7 ja artikli 10.49 lõikes 3 sätestatud

tähtaegade kulgemine alates kuupäevast, mil vaidluses osalevad pooled leppisid kokku vahenduse

kasutamises, kuni kuupäevani, mil üks vaidluses osalev pool otsustab vahenduse lõpetada.

Vaidluses osaleva poole otsus vahendus lõpetada edastatakse kirja teel vahendajale ja teisele

vaidluses osalevale poolele.

ARTIKKEL 10.24

Kostja määramine vaidluste korral Euroopa Liidu või

Euroopa Liidu liikmesriikidega

1. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada 90 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse

esitamist, kui taotlus käsitleb artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete väidetavat rikkumist Euroopa

Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja hageja kavatseb esitada artikli 10.26 kohase nõude,

esitab hageja Euroopa Liidule teate, milles taotleb kostja määramist.

& /et 312

2. Lõike 1 kohases teates näidatakse ära meede või meetmed, mille suhtes hageja kavatseb

nõude esitada. Kui nimetatud on Euroopa Liidu liikmesriigi meedet, saadetakse teade ka

asjaomasele liikmesriigile.

3. Otsuse tegemise järel teatab Euroopa Liit 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate

saamist hagejale, kas kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik.

4. Kui hagejat ei ole 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate kättetoimetamist otsusest

teavitatud, on kostja

a) liikmesriik, kui teates nimetatud meede või meetmed on üksnes Euroopa Liidu liikmesriigi

meetmed, või

b) Euroopa Liit, kui teates nimetatud meede või meetmed hõlmavad Euroopa Liidu meetmeid.

5. Hageja võib esitada artikli 10.26 kohase nõude vastavalt lõikele 3 tehtud otsuse alusel, ja kui

taotlejale ei ole 60 päeva jooksul sellisest otsusest teatatud, siis kooskõlas lõikega 4.

& /et 313

6. Kui vastavalt lõikele 3 või 4 on kostja Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, ei saa

Euroopa Liit ega Euroopa Liidu liikmesriik väita, et nõue on vastuvõetamatu või kohtul puudub

pädevus või muul viisil nõue või kohtuotsus vaidlustada põhjendusega, et kostja ei olnud

nõuetekohaselt määratud vastavalt lõikele 3 või kindlaks määratud kooskõlas lõikega 4.

7. Kostja määramine vastavalt lõikele 3, ja kui hagejale ei ole 60 päeva jooksul sellest teatatud,

siis kostja kindlaksmääramine kooskõlas lõikega 4 on kohtule ja apellatsioonikohtule siduv.

8. Miski käesolevas lepingus või vaidluste lahendamise eeskirjades, millele on osutatud

artikli 10.26 lõikes 2, ei takista kogu Euroopa Liidu ja asjaomase liikmesriigi vahelise vaidlusega

seotud teabe vahetamist.

ARTIKKEL 10.25

Kohtule nõude esitamise menetluslikud ja muud nõuded

1. Hageja võib esitada artikli 10.26 kohase nõude ainult siis, kui ta

a) esitab kostjale koos nõude esitamisega oma kirjaliku nõusoleku vaidluse lahendamiseks

kohtus käesolevas jaos sätestatud korras;

& /et 314

b) ootab vähemalt 180 päeva pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ja vajaduse korral vähemalt

90 päeva pärast kostja määramist käsitleva teate esitamist;

c) on esitanud teate, milles taotleb vajaduse korral kostja määramist kooskõlas artikliga 10.24;

d) on täitnud konsultatsioonitaotlusega seotud nõuded;

e) nimetab oma nõudes ainult konsultatsioonitaotluses nimetatud meetme või meetmed, mis

väidetavalt kujutavad endast artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete rikkumist;

f) võtab tagasi nõude või loobub hagist, mis on esitatud riigisisese või rahvusvahelise õiguse

alusel kohtule seoses meetmetega, mis väidetavalt kujutavad endast tema nõudes nimetatud

rikkumist;

g) loobub kirjalikult oma õigusest algatada riigisisese või rahvusvahelise õiguse alusel

kohtumenetlus seoses meetmetega, mis väidetavalt kujutavad endast tema nõudes nimetatud

rikkumist, ning

& /et 315

h) teatab, et ta ei hakka täitma ühtegi käesoleva jao alusel tehtud otsust enne, kui selline otsus on

artikli 10.48 lõike 8, artikli 10.48 lõike 9 või artikli 10.49 lõike 2 kohaselt jõustunud, ning ei

püüa käesoleva jao alusel tehtud otsust edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada, muuta või

algatada muud sarnast menetlust rahvusvahelises või riigi kohtus.

2. Kui artikli 10.26 kohane nõue esitatakse kohapealsele ettevõttele tekitatud kahju tõttu või

seoses huvidega kohapealses ettevõttes, mida hageja omab või kontrollib kas otseselt või kaudselt,

kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punktide f ja g nõudeid nii hageja kui ka kohapealse ettevõte

suhtes. Järgmistel juhtudel kohaldatakse ka käesoleva artikli lõike 1 punkti f kohast nõuet

käimasolev menetlus tagasi võtta või lõpetada:

a) kui enda nimel tegutsev hageja esitab nõude kõikidele isikutele, kes otseselt või kaudselt

omavad osalust hagejas või keda hageja kontrollib ja kes väidavad, et nad on kannatanud

sama kahju46 nagu hageja, või

b) kui kohapealse ettevõtte nimel tegutsev hageja esitab nõude kõikidele isikutele, kes otseselt

või kaudselt omavad osalust kohapealses ettevõttes või keda kohapealne ettevõte kontrollib ja

kes väidavad, et nad on kannatanud sama kahju nagu kohapealne ettevõte.

46 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevas punktis ja punktis b osutatud sama

kahju on kahju, mis tuleneb samast meetmest või samadest meetmetest, mille hüvitamist isik

taotleb samas staatuses nagu hageja. Näiteks kui hageja esitab hagi aktsionärina või

osanikuna, hõlmaks see säte ka seotud isikut, kes samuti taotleb hüvitist aktsionärina või

osanikuna.

& /et 316

3. Lõike 1 punktides f ja g ning lõikes 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata kohapealse ettevõtte

suhtes, kui kostja või hageja vastuvõttev riik on võtnud hagejalt kontrolli kohapealse ettevõtte üle

või on muul viisil takistanud kohapealsel ettevõttel neid nõudeid täita.

4. Kostja taotluse korral loobub kohus pädevusest, kui hageja või kohapealne ettevõte ei täida

lõigete 1 ja 2 nõudeid.

5. Lõike 1 punktis g sätestatud loobumine kaotab kehtivuse, kui nõue lükatakse tagasi põhjusel,

et see ei vasta käesolevas jaos sätestatud kodakondsuse nõuetele, mille täitmine on nõude

esitamiseks vajalik.

6. Kui kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, ei takista lõike 1 punktid f ja g

hagejat taotlemast ajutisi kaitsemeetmeid kostja kohtus. Kui kostja on Mehhiko, ei takista lõike 1

punktid f ja g hagejat taotlemast ajutisi kaitsemeetmeid või algatamast või jätkamast menetlust

ettekirjutuste, deklaratiivsete või muude erakorraliste meetmete võtmiseks, mis ei hõlma

kahjuhüvitise maksmist, kostja õiguse kohases halduskohtus või muus kohtus.

& /et 317

7. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et investor ei saa esitada nõuet käesoleva jao

kohaselt, kui investeering on tehtud valeandmete esitamise, varjamise, korruptsiooni või sellise

käitumise kaudu, mis kujutab endast protsessi kuritarvitamist.

8. Lepinguosaline ei esita käesoleva jao alusel nõuet.

ARTIKKEL 10.26

Nõude esitamine kohtule

1. Kui vaidlust ei ole lahendatud konsultatsioonide teel, võib nõude esitada

a) hageja enda nimel või

b) hageja selle kohapealse ettevõtte nimel, mida ta otseselt või kaudselt omab või kontrollib.

Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohapealne ettevõte ei saa esitada nõuet selle

lepinguosalise vastu, mille territooriumil ta on asutatud.

& /et 318

2. Hageja esitab nõude mis tahes järgmiste vaidluste lahendamise eeskirjade alusel:

a) ICSIDi konventsioon ja ICSIDi vahekohtumenetluse eeskirjad;

b) ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad, kui punktis a sätestatud nõude esitamise tingimused ei ole

täidetud;

c) UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjad või

d) vaidluses osalevate poolte kokkuleppel muud eeskirjad.

3. Kui hageja teeb ettepaneku kasutada lõike 2 punkti d kohaseid eeskirju, vastab kostja hageja

ettepanekule 20 päeva jooksul pärast ettepaneku saamist. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole

eeskirjades 30 päeva jooksul pärast ettepaneku saamist kokku leppinud, võib investor esitada nõude

lõike 2 punktis a, b või c sätestatud eeskirjade alusel.

4. Kui nõue esitatakse vastavalt punkti 2 alapunktile b, c või d, võivad vaidluses osalevad pooled

kokku leppida menetluse toimumise koha. Kui vaidluses osalevad pooled ei jõua kokkuleppele,

määrab nõuet menetlev kohtukoosseis koha vastavalt kohaldatavatele vaidluste lahendamise

eeskirjadele, tingimusel et see koht asub sellise riigi territooriumil, mis on New Yorgi

konventsiooni osalisriik.

& /et 319

5. Kooskõlas lõikega 2 kohaldatakse vaidluste lahendamise eeskirju, mis kehtivad kuupäeval,

mil nõue esitatakse käesoleva jao alusel kohtusse, kui käesolevas jaos sätestatud erieeskirjadest ei

tulene teisiti. Ühisnõukogu võib vastu võtta eeskirju, mis täiendavad kohaldatavaid vaidluste

lahendamise eeskirju, ning kõik sellised eeskirjad on kohtu ja apellatsioonikohtu jaoks siduvad.

6. Kui menetluse algatamise taotlus või teade on vastavalt kohaldatavatele vaidluste

lahendamise eeskirjadele kätte saadud, leitakse, et nõue on käesoleva jao alusel vaidluse

lahendamiseks esitatud.

7. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele koha, kuhu hageja peab käesoleva jao

kohaselt teated ja muud dokumendid kätte toimetama. Kumbki lepinguosaline tagab, et see teave

avalikustatakse.

& /et 320

ARTIKKEL 10.27

Samaaegsed menetlused

Kui nõue esitatakse käesoleva jao ja 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ või muu rahvusvahelise

lepingu alusel ning kui on võimalik, et hüvitised kattuvad või et teine rahvusvaheline nõue võib

oluliselt mõjutada käesoleva jao alusel esitatud nõude lahendamist, peatab kohus võimalikult

kiiresti pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist oma menetluse või tagab muul viisil, et

31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ või muu rahvusvahelise lepingu alusel algatatud menetlusi

võetakse tema otsuses, korralduses või määruses arvesse.

ARTIKKEL 10.28

Nõusolek vaidluse lahendamiseks kohtus

1. Kostja annab nõusoleku vaidluse lahendamiseks kohtus kooskõlas käesolevas jaos sätestatud

menetlustega.

& /et 321

2. Lõikes 1 osutatud nõusolek ja nõude esitamine kohtule vastavalt käesolevale jaole loetakse

vastavaks järgmiste dokumentide nõuetele:

a) vaidluses osalevate poolte kirjalikku nõusolekut käsitlev ICSIDi konventsiooni artikkel 25 ja

ICSIDi lisavõimaluste eeskirjade C loendi II peatükk ning

b) New Yorgi konventsiooni II artikkel kirjaliku kokkuleppe kohta.

ARTIKKEL 10.29

Kolmanda isiku poolne rahastamine

1. Vaidluses osalev pool, keda rahastab kolmas isik, teatab teisele vaidluses osalevale poolele ja

nõuet menetlevale kohtukoosseisule, või kui seda koosseisu ei ole moodustatud, kohtu eesistujale

kolmandast isikust rahastaja nime ja aadressi.

2. Kõnealune teade esitatakse nõude esitamise ajal, või kui rahastamisleping sõlmitakse, annetus

tehakse või toetus antakse pärast nõude esitamist, kohe pärast rahastamislepingu sõlmimist,

annetuse tegemist või toetuse andmist.

& /et 322

ARTIKKEL 10.30

Kohus

1. Artikli 10.26 kohaselt esitatud nõuete arutamiseks moodustatakse kohus.

2. Käesoleva lepingu jõustumisel nimetab ühisnõukogu üheksa kohtu liiget. Kolm kohtu liiget

on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kolm Mehhiko kodanikud ja kolm kolmandate riikide

kodanikud47.

3. Ühisnõukogu võib otsustada suurendada või vähendada kohtu liikmete arvu kuni kolm korda.

Täiendavad liikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel.

4. Kohtu liikmetel on Rahvusvahelise Kohtu kohtunikuks nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon

või nad on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise avaliku õiguse

alaseid teadmisi. Soovitatavalt on neil eriteadmised eelkõige rahvusvahelise investeerimisõiguse,

rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimislepingutest või rahvusvahelistest

kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise või kaubandusläbirääkimiste valdkonnas.

47 Lepinguosalised püüavad nimetada kohtu liikmeks isikud, kes esindavad erinevaid sotsiaal-

majanduslikke tingimusi ja õigustraditsioone.

& /et 323

5. Kohtu liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Vahetult pärast käesoleva lepingu

jõustumist määratava üheksa isiku hulgast loosi teel välja valitava nelja isiku ametiaeg pikeneb

siiski seitsme aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud asendama

isikut, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Isik, kes

kuulub kohtukoosseisu oma ametiaja lõppemisel, võib kohtu eesistuja loal ja pärast konsulteerimist

kohtukoosseisu teiste liikmetega jätkata oma ametikohustusi kuni selle koosseisu menetluste

lõpetamiseni ning teda loetakse üksnes sel eesmärgil jätkuvalt kohtu liikmeks.

6. Kohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest kohtu liikmest, kellest

üks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, üks Mehhiko kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik.

Kohtukoosseisu eesistuja on kolmanda riigi kodanikust kohtu liige.

7. Olenemata lõikest 6 ja juhul, kui vaidluses osalevad pooled sellega nõustuvad, arutab asja

kohtukoosseis, mis koosneb ainsast liikmest, kes on kolmanda riigi kodanik ja kelle valib kohtu

eesistuja.

8. 90 päeva jooksul pärast nõude esitamist vastavalt artiklile 10.26 nimetab kohtu eesistuja

kooskõlas lõike 10 kohaselt vastu võetud töökorraga rotatsiooni korras kohtu liikmed või liikme,

kes moodustavad asja arutava kohtukoosseisu, tagades, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu

ning andes samas kõikidele liikmetele võrdsed võimalused osutuda valituks.

& /et 324

9. Kohtu eesistuja vastutab korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse kaheks

aastaks loosi teel kolmandate riikide kodanikest kohtu liikmete seast. Eesistujad täidavad ülesandeid

rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks ühisnõukogu esimees. Lõike 10

kohaselt vastu võetud töökorras nähakse ette vajalikud eeskirjad eesistuja ajutise töövõimetuse

puhuks.

10. Kohus kehtestab oma töökorra pärast konsulteerimist lepinguosalistega.

11. Kohtu liikmed on igal ajal ja lühikese etteteatamisega kättesaadavad ning hoiavad end kursis

käesoleva lepingu kohase vaidluste lahendamisega.

12. Selleks et tagada kohtu liikmete kättesaadavus, makstakse neile igakuist käsiraha, mis

määratakse kindlaks ühisnõukogu otsusega. Iga kohtu eesistuja ülesannete täitmisel töötatud päeva

eest makstakse eesistujale tasu, mis on võrdne apellatsioonikohtu eesistuja tasuga, mis määratakse

kindlaks vastavalt artikli 10.31 lõikele 11.

13. Lõikes 12 osutatud käsiraha ja päevaraha maksavad mõlemad lepinguosalised, võttes arvesse

nende vastavat arengutaset, ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline

jätab nimetatud tasud maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta need ise. Kõik sellised

võlgnetavad summad kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga. Teenuste ja investeeringute

allkomitee vaatab eespool nimetatud tasude suuruse ja jaotuse korrapäraselt läbi ning võib soovitada

ühisnõukogule otsustamiseks asjakohaseid kohandusi.

& /et 325

14. Välja arvatud juhul, kui ühisnõukogu teeb lõike 15 kohase otsuse, määratakse kohtukoosseisu

liikmete muude tasude ja kulude suurus vastavalt nõude esitamise kuupäeval kehtinud ICSIDi

konventsiooni haldus- ja finantseeskirjade eeskirja 14 punktile 1 ja kohus jaotab need vaidluses

osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 10.48 lõikega 5.

15. Ühisnõukogu võib otsustada, et käsiraha ning muud tasud ja kulud võib alaliselt muuta

tavaliseks palgaks. Sellisel juhul töötavad kohtu liikmed täiskohaga ning ühisnõukogu määrab

kindlaks nende palga ja sellega seotud korralduslikud küsimused. Sellisel juhul ei ole kohtu

liikmetel lubatud tegeleda ühegi muu tasustatava või mittetasustatava tööga, välja arvatud juhul, kui

kohtu eesistuja annab erandkorras loa erandi tegemiseks.

16. ICSIDi sekretariaat tegutseb kohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge. Kohus

jaotab selle toetusega seotud kulud vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 10.48

lõikega 5.

ARTIKKEL 10.31

Apellatsioonikohus

1. Kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste arutamiseks luuakse alaline

apellatsioonikohus.

& /et 326

2. Käesoleva lepingu jõustumisel nimetab ühisnõukogu kuus apellatsioonikohtu liiget. Kaks

apellatsioonikohtu liiget on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kaks Mehhiko kodanikud ja

kaks kolmandate riikide kodanikud. Sel eesmärgil esitab kumbki lepinguosaline kolm kandidaati,

kellest kaks võivad olla selle lepinguosalise kodanikud ja üks mittekodanik.

3. Ühisnõukogu võib otsustada suurendada apellatsioonikohtu liikmete arvu kuni kolm korda.

Täiendavad liikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel.

4. Apellatsioonikohtu liikmetel on Rahvusvahelise Kohtu kohtunikuks nimetamiseks nõutav

kvalifikatsioon või nad on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise

avaliku õiguse ja käesoleva peatükiga hõlmatud teemade alaseid eriteadmisi. Soovitatavalt on neil

eriteadmised rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimislepingutest või

rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas.

5. Apellatsioonikohtu liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Vahetult pärast käesoleva

lepingu jõustumist määratava kuue isiku hulgast loosi teel välja valitava kolme isiku ametiaeg

pikeneb siiski seitsme aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud

asendama isikut, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul.

Isik, kes kuulub kohtukoosseisu oma ametiaja lõppemisel, võib apellatsioonikohtu eesistuja loal ja

pärast konsulteerimist teiste kohtukoosseisu liikmetega jätkata oma ametikohustusi kuni selle

kohtukoosseisu menetluste lõpetamiseni ning teda loetakse üksnes sel eesmärgil jätkuvalt

apellatsioonikohtu liikmeks.

& /et 327

6. Apellatsioonikohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest

apellatsioonikohtu liikmest, kellest üks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, üks Mehhiko

kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik. Kohtukoosseisu eesistuja on kolmanda riigi kodanikust

apellatsioonikohtu liige.

7. Apellatsioonikohtu eesistuja nimetab kooskõlas lõike 9 kohaselt vastuvõetud töökorraga

rotatsiooni korras apellatsioonikohtu liikmed, kes moodustavad asja arutava kohtukoosseisu,

tagades, et iga kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes samas kõikidele liikmetele

võrdsed võimalused osutuda valituks.

8. Apellatsioonikohtu eesistuja vastutab korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse

kaheks aastaks loosi teel kolmandate riikide kodanikest apellatsioonikohtu liikmete seast. Eesistujad

täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks ühisnõukogu

esimees. Lõike 9 kohaselt vastu võetud töökorras nähakse ette vajalikud eeskirjad eesistuja ajutise

töövõimetuse puhuks.

9. Apellatsioonikohus koostab oma töökorra pärast konsulteerimist lepinguosalistega.

10. Apellatsioonikohtu liikmed on igal ajal ja lühikese etteteatamisega kättesaadavad ning

hoiavad end kursis muude käesolevast lepingust tulenevate vaidluste lahendamisega.

& /et 328

11. Apellatsioonikohtu liikmetele makstakse igakuist käsiraha, et tagada nende kättesaadavus,

ning nad saavad iga apellatsioonikohtu liikmena töötatud päeva eest tasu, mis määratakse kindlaks

ühisnõukogu otsusega. Apellatsioonikohtu eesistuja saab tasu iga apellatsioonikohtu eesistuja

ülesannete täitmisel töötatud päeva eest.

12. Lõikes 11 osutatud käsiraha ja päevaraha maksavad mõlemad lepinguosalised, võttes arvesse

nende vastavat arengutaset, ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline

jätab nimetatud tasud maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta need ise. Kõik sellised

võlgnetavad summad kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga. Teenuste ja investeeringute

allkomitee vaatab eespool nimetatud tasude suuruse ja jaotuse korrapäraselt läbi ning võib soovitada

ühisnõukogule otsustamiseks asjakohaseid kohandusi.

13. Ühisnõukogu võib otsustada, et käsiraha ja päevarahad võib alaliselt muuta tavaliseks

palgaks. Sellisel juhul töötavad apellatsioonikohtu liikmed täiskohaga ning ühisnõukogu määrab

kindlaks nende palga ja sellega seotud korralduslikud küsimused. Sellisel juhul ei ole

apellatsioonikohtu liikmetel lubatud tegeleda ühegi muu tasustatava või mittetasustatava tööga,

välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohtu eesistuja annab erandkorras loa erandi tegemiseks.

14. ICSIDi sekretariaat tegutseb apellatsioonikohtu sekretariaadina ja pakub apellatsioonikohtule

asjakohast tuge. Apellatsioonikohus jaotab selle toetusega seotud kulud vaidluses osalevate poolte

vahel kooskõlas artikli 10.48 lõikega 5.

& /et 329

ARTIKKEL 10.32

Eetika

1. Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool

kahtlust. Nad ei ole seotud ühegi valitsusega48. Nad ei võta üheltki valitsuselt või organisatsioonilt

vastu juhiseid seoses vaidluste lahendamisega käesoleva jao kohaselt. Nad ei osale ühegi sellise

vaidluse menetlemisel, mille puhul tekib otsene või kaudne huvide konflikt. Seda tehes järgivad nad

10-D lisa „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“. Lisaks sellele

hoiduvad nad pärast ametisse nimetamist tegutsemisest nõustaja või poole määratud eksperdina või

tunnistajana käesoleva lepingu või muu lepingu või riigisisese õiguse alusel toimuvas pooleliolevas

või uues investeeringute kaitse alases vaidluses.

48 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et pelgalt asjaolu, et isik töötab riiklikus ülikoolis või

et endine riigitöötaja saab valitsuselt pensioni või et tal on sugulussuhe valitsusametnikuga, ei

ole iseenesest põhjus pidada teda valitsusega seotud isikuks.

& /et 330

2. Kui vaidluses osalev pool leiab, et kohtukoosseisu määratud liige ei vasta lõikes 1 sätestatud

nõuetele, esitab ta vastavalt vajadusele kohtu eesistujale või apellatsioonikohtu eesistujale teate

selle liikme ametisse nimetamise vaidlustamise kohta. Vaidlustamisteade esitatakse 15 päeva

jooksul pärast kuupäeva, mil kohtu või apellatsioonikohtu koosseisu moodustamisest teatati

vaidluses osalevale poolele, või 15 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil ta sai asjaomastest faktidest

teada, kui on põhjust arvata, et vaidluses osalev pool ei võinud neist teada kohtukoosseisu

moodustamise ajal. Vaidlustamisteates esitatakse vaidlustamise põhjused.

3. Kui asjaomane kohtukoosseisu liige ei ole 15 päeva jooksul alates vaidlustamisteatest

otsustanud kohtukoosseisust tagasi astuda, teeb kohtu eesistuja või apellatsioonikohtu eesistuja

pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist ja liikmele märkuste esitamise võimaluse andmist

otsuse 45 päeva jooksul pärast vaidlustamisteate saamist ning teatab sellest viivitamata vaidluses

osalevatele pooltele ja teistele kohtukoosseisu liikmetele.

4. Kohtu eesistuja ametisse nimetamise vaidlustamise üle otsustab apellatsioonikohtu eesistuja ja

vastupidi.

& /et 331

5. Apellatsioonikohtu eesistuja põhjendatud soovitusel või oma ühisel algatusel võivad

lepinguosalised otsustada ühisnõukogu otsusega kõrvaldada kohtu või apellatsioonikohtu liikme,

kelle tema käitumine ei ole kooskõlas lõikes 1 sätestatud kohustustega ja ei võimalda tal jätkata

kohtu või apellatsioonikohtu liikmena. Kui tegemist on väidetavalt apellatsioonikohtu eesistuja

käitumisega, esitab kohtu eesistuja põhjendatud soovituse. Käesoleva lõike kohaselt tekkida võivate

vabade ametikohtade täitmiseks kohaldatakse mutatis mutandis artikli 10.30 lõiget 2 ja artikli 10.31

lõiget 2.

ARTIKKEL 10.33

Mitmepoolne vaidluste lahendamise mehhanism

1. Lepinguosalised peaksid tegema koostööd, et luua mitmepoolne mehhanism

investeerimisvaidluste lahendamiseks.

2. Kui lepinguosaliste vahel jõustub rahvusvaheline leping, millega nähakse ette selline

mitmepoolne mehhanism, mida kohaldatakse käesoleva lepingu kohaste vaidluste suhtes, peatatakse

käesoleva jao asjakohaste osade kohaldamine ja ühisnõukogu võib võtta vastu otsuse, milles

määratakse kindlaks üleminekumeetmed.

& /et 332

ARTIKKEL 10.34

Kohaldatav õigus

1. Kohus otsustab, kas nõude esemeks oleva meetme või meetmete puhul on rikutud mõnda

artikli 10.21 lõikes 1 nimetatud sätet, nagu hageja väidab.

2. Kohus kohaldab otsuse tegemisel käesoleva lepingu sätteid ja vajaduse korral muid

lepinguosaliste vahel kohaldatavaid rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid. Ta tõlgendab

käesolevat lepingut kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavapäraste normidega,

mis on kodifitseeritud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis.

3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus võtab selle kindlaksmääramisel, kas meede

on artikli 10.21 lõike 1 sätetega vastavuses, vajaduse korral faktilise asjaoluna arvesse

lepinguosalise riigisisest õigust Seda tehes lähtub kohus sellest, kuidas on riigisisest õigust

valdavalt tõlgendanud asjaomase lepinguosalise kohtud või ametiasutused, ning kohtu esitatud

riigisisese õiguse tõlgendused ei ole asjaomase lepinguosalise kohtutele ega ametiasutustele

siduvad.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus ei ole pädev otsustama vaidluses osaleva

poole riigisisese õiguse alusel sellise meetme õiguspärasuse üle, millega väidetavalt rikutakse

artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätteid.

& /et 333

5. Kui lepinguosalisel on käesoleva peatükiga seotud tõlgendusküsimuste puhul kahtlusi, võib ta

taotleda, et ühisnõukogu vaataks küsimuse läbi. Ühisnõukogu võib vastu võtta otsuseid, millega

tõlgendatakse kõiki asjaomaseid sätteid. Selline tõlgendus on kohtule ja apellatsioonikohtule siduv.

Ühisnõukogu võib otsustada, et tõlgendusel on siduv mõju alates konkreetsest kuupäevast.

6. Kui kostja väidab kaitseks, et meede, mis väidetavalt rikub mõnda artikli 10.21 lõikes 1

osutatud sätet, kuulub mõne I lisas „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ või II lisas

„Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ sätestatud mittevastava meetme alla, küsib kohus

kostja taotlusel ühisnõukogu tõlgendust selles küsimuses. Ühisnõukogu esitab artikli 1.7

„Ühisnõukogu eriülesanded“ kohaselt tõlgendamisotsuse kohtule 90 päeva jooksul pärast taotluse

saamist.

7. Ühisnõukogu poolt lõike 6 kohaselt esitatud otsus on kohtule siduv ning kohtu otsus peab

olema selle otsusega kooskõlas. Kui ühisnõukogu ei tee otsust 90 päeva jooksul, otsustab küsimuse

kohus.

& /et 334

ARTIKKEL 10.35

Kõrvalehoidmisvastased meetmed

Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus loobub pädevusest, kui vaidlus tekkis või seda oli

suure tõenäosusega võimalik ette näha ajal, mil hageja omandas vaidlusaluse investeeringu

omandiõiguse või kontrolli selle üle, ja kohus otsustab kohtuasja asjaolude põhjal, et hageja on

omandanud investeeringu omandiõiguse või kontrolli selle üle peamiselt käesoleva jao alusel nõude

esitamiseks. Võimalus loobuda sellistel asjaoludel pädevusest ei piira muid kohtualluvusega seotud

vastuväiteid, mida kohus võib arvesse võtta.

ARTIKKEL 10.36

Nõuded, millel ilmselgelt puudub õiguslik alus

1. Kostja võib hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtukoosseisu moodustamist ja igal juhul enne

kohtukoosseisu esimest istungit või 30 päeva pärast seda, kui ta sai vastuväite aluseks olevatest

asjaoludest teada, esitada vastuväite, et nõudel puudub ilmselgelt õiguslik alus.

& /et 335

2. Vastuväidet ei esitata lõike 1 alusel, kui kostja on esitanud vastuväite kooskõlas

artikliga 10.37.

3. Kostja selgitab vastuväite alust võimalikult täpselt.

4. Käesoleva artikli kohase vastuväite saamise korral peatab kohus sisulise menetlemise ja

koostab selle vastuväite kaalumiseks ajakava, mis on kooskõlas tema kõikide muude eelnevalt

lahendatavate küsimuste arutamise ajakavaga.

5. Kohus, olles andnud vaidluses osalevatele pooltele võimaluse esitada oma märkused, teeb

oma esimesel istungil või võimalikult kiiresti pärast seda otsuse, esitades selle põhjendused. Seda

tehes eeldab kohus, et väidetavad faktid on õiged.

6. Käesolev artikkel ei piira kohtu õigust käsitleda eelnevalt lahendatava küsimusena muid

vastuväiteid või kostja õigust esitada menetluse käigus vastuväide, et nõudel puudub õiguslik alus.

& /et 336

ARTIKKEL 10.37

Õiguslikult põhjendamatud nõuded

1. Ilma et see piiraks kohtu õigust käsitleda eelnevalt lahendatava küsimusena muid vastuväiteid

või kostja õigust esitada sobival ajal muid vastuväiteid, käsitleb kohus eelnevalt lahendatava

küsimusena kõiki kostja vastuväiteid ja võtab nende suhtes vastu otsuse, kas artikli 10.26 kohaselt

esitatud nõue või selle osa on õiguslikus mõttes selline nõue, mille kohta ei saaks kooskõlas

käesoleva jaoga teha otsust hageja kasuks, isegi kui väidetavad faktid olid oletatavasti õiged.

2. Lõike 1 kohane vastuväide tuleb esitada kohtule hiljemalt päeval, mille kohus on määranud

kostjale vastuse või kaitseväite esitamiseks.

3. Kui vastuväide on esitatud artikli 10.36 kohaselt, võib kohus keelduda käsitlemast lõike 1

alusel esitatud vastuväidet käesolevas artiklis sätestatud menetluse kohaselt, võttes arvesse

nimetatud vastuväite asjaolusid.

4. Kui kohus on saanud lõike 1 kohase vastuväite ja, olles vajaduse korral teinud otsuse

vastuväidet lõike 3 kohaselt mitte tagasi lükata, ning kui ta ei pea vastuväidet ilmselgelt

põhjendamatuks, peatab kohus põhikohtuasjas menetluse, koostab vastuväite arutamiseks ajakava,

mis on kooskõlas kõikide muude eelnevalt lahendatavate küsimuste arutamiseks kehtestatud

ajakavaga, ning teeb otsuse vastuväite kohta, esitades selle põhjendused.

& /et 337

ARTIKKEL 10.38

Menetluse läbipaistvus

1. Kohus avalikustab viivitamata kõik vaidluses osalevate poolte kirjalikud esildised, mis on

kohtule esitatud, samuti kõik kohtu või vajaduse korral kohtu eesistuja tehtud korraldused, otsused

ja määrused, välja arvatud kaitstud teabe, mis hõlmab järgmist:

a) konfidentsiaalne äriteave49;

b) piiratud juurdepääsuga teave, mis on seadusega kaitstud ja mida ei tohi avalikustada, ning

c) teave, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset.

49 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et konfidentsiaalne äriteave hõlmab teavet, mis ei ole

üldkasutatav ja mis kirjeldab, sisaldab või avalikustab muul viisil ärisaladusi või finants-,

kaubandus-, teadus- või tehnilist teavet, mida vaidluses osalev pool, kellega see teave on

seotud, on järjepidevalt käsitlenud konfidentsiaalse teabena, sealhulgas, kuid mitte ainult,

teave hindade, kulude, strateegiliste ja turunduskavade, turuosa andmete ning

raamatupidamis- või finantsdokumentide kohta.

& /et 338

2. Kohus viib läbi avalikud kohtuistungid ja määrab vaidluses osalevate pooltega konsulteerides

kindlaks asjakohase logistilise korralduse. Kui vaidluses osalev pool kavatseb kohtuistungil

kasutada teavet, mis kujutab endast kaitstud teavet, teatab ta sellest kohtule. Kohus võtab

asjakohaseid meetmeid, et kaitsta sellist teavet avalikustamise eest, mis võivad tähendada

kohtuistungi kuulutamist suletuks selle teabe arutamise ajaks.

3. Lõikes 1 osutatud kirjalikud esildised on muu hulgas vastulause, vastus, vasturepliik ja kõik

muud esildised, mille vaidluses osalev pool on menetluse käigus esitanud, näiteks artikli 10.32

lõike 2 kohane vaidlustamisteade või artikli 10.47 kohane nõuete liitmise taotlus.

4. Kohtuistungite protokollid või väljavõtted, kui need on olemas, avalikustatakse pärast lõikes 1

osutatud kaitstud teabe väljajätmist.

5. Kumbki lepinguosaline avalikustab õigel ajal enne kohtukoosseisu moodustamist

artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotluse, artiklis 10.24 osutatud teate, milles taotletakse kostja

määramist, ja kostja määramise, tingimusel et kaitstud teave on välja jäetud. Selleks esitab hageja

eelistatavalt samal ajal, kuid mitte hiljem kui 15 päeva pärast mitteavaliku versiooni esitamist, oma

konsultatsioonitaotluse ja kostja määramist taotleva teate avaliku versiooni, mis ei sisalda kaitstud

teavet. Kui hageja ei esita sellist avalikku versiooni, siis leitakse, et ta on esitatud dokumentide

avalikustamisega nõustunud.

& /et 339

6. Kohus võib taotluse korral avalikustada kõik asitõendid, olles eelnevalt konsulteerinud

asjaomase vaidluses osaleva poolega, et vältida kaitstud teabe avalikustamist, ja olles andnud

asjaomasele poolele mõistliku aja asitõendite asjakohaste osade väljajätmiseks, kui see on vajalik.

7. Lõike 1 kohaldamisel on mõlemad vaidluses osalevad pooled kohustatud esitama kohtule oma

kirjalike esildiste toimetatud versioonid 30 päeva jooksul pärast nende esitamist või muu kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul. Kohus võib vaidluses osalevate poolte toimetatud versioonid läbi

vaadata ja hinnata, kas välja jäetud teavet tuleb kaitsta. Kohus otsustab pärast vaidluses osalevate

pooltega konsulteerimist kõikide vastuväidete üle, mis puudutavad kaitstud teabeks tunnistatud

teabe kvalifitseerimist või väljajätmist. Kui kohus otsustab, et teavet ei tohi esildisest välja jätta või

et esildise avalikustamist ei tohi takistada, võib iga vaidluses osalev pool, kes esildise vabatahtlikult

esitas, selle täielikult või osaliselt menetluse toimikust välja jätta.

8. Kohus konsulteerib enne määruse või otsuse avaldamist vaidluses osalevate pooltega selle

üle, kas see sisaldab lõike 1 punkti a, b või c kohaselt kaitstud teavet.

& /et 340

9. Kui vaidluses osalev pool ei taotle kohtult konkreetse esildise, määruse või otsuse puhul

kaitstud teabe konfidentsiaalsuse säilitamist 30 päeva jooksul pärast selle esitamist või

konsulteerimist vaidluse poolega vastavalt lõigetele 6 ja 8 või muu kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul, siis leitakse, et see pool on sellise esildise, määruse või otsuse avalikustamisega nõustunud.

10. Kohus võib käesolevas artiklis osutatud esildised avalikustada, edastades need teabehoidlasse,

millele on osutatud UNCITRALi vastu võetud läbipaistvuseeskirjades, mida kohaldatakse lepingul

põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes.

11. Käesoleva jaoga ei nõuta kostjalt, et ta varjaks üldsuse eest teavet, mis tuleb tema

õigusnormide kohaselt avalikustada.

ARTIKKEL 10.39

Ajutised kaitsemeetmed

1. Kohus võib anda määruse ajutise kaitsemeetme võtmiseks vaidluses osaleva poole õiguste

kaitseks või kohtu pädevuse täielikuks tagamiseks, sealhulgas määruse vaidluses osaleva poole

valduses või kontrolli all olevate tõendite säilitamiseks.

& /et 341

2. Kohus ei anna määrust vara arestimiseks ega takista sellise meetme kohaldamist, mis

väidetavalt kujutab endast artiklis 10.26 osutatud rikkumist. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab

määrus soovitust.

ARTIKKEL 10.40

Hagist loobumine

Kui pärast käesoleva jao kohase nõude esitamist ei võta hageja 180 järjestikuse päeva või muu

vaidluses osalevate poolte vahel kokkulepitud ajavahemiku jooksul menetluses mingeid meetmeid,

siis leitakse, et hageja on oma nõude tagasi võtnud ja menetlusest loobunud. Kohus võtab kostja

taotlusel ja pärast vaidluses osalevate poolte teavitamist vastu määruse, millega võetakse loobumine

teadmiseks, ja mõistab välja kohtukulud. Pärast sellise määruse vastuvõtmist lõpevad kohtu

volitused. Hageja ei saa hiljem esitada samast meetmest või samadest meetmetest tulenevat nõuet.

& /et 342

ARTIKKEL 10.41

Kulude tagamine

1. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus võib taotluse korral teha määruse, millega

kohustatakse hagejat esitama kuludes täielikuks või osaliseks katmiseks tagatise, kui on

põhjendatud alus arvata, et hageja ei suuda tema suhtes tehtud kohtukulude otsust täita.

2. Kui kohtukulude tagatis ei ole 30 päeva jooksul pärast lõike 1 kohase määruse tegemist või

kohtu poolt määratud muu tähtaja jooksul täielikult tasutud, teatab kohus sellest vaidluses

osalevatele pooltele. Kohus võib anda korralduse menetlus peatada või lõpetada.

ARTIKKEL 10.42

Vaidluses mitteosalev lepinguosaline

1. Kostja edastab 30 päeva jooksul pärast kaitstud teabe saamist või kohe pärast sellist teavet

käsitleva vaidluse lahendamist50 vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele järgmised dokumendid:

a) artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotlus, artiklis 10.24 osutatud teade, milles taotletakse

kostja määramist, ja artiklis 10.26 osutatud nõue;

50 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kaitstud teavet mõistetakse nii, nagu see on

määratletud ja kindlaks määratud vastavalt artiklile 10.38.

& /et 343

b) taotluse korral:

i) avaldused, seletuskirjad, resümeed, taotlused ja muud esildised, mille vaidluses osalev

pool on kohtule esitanud;

ii) kirjalikud esildised, mille kolmandad isikud on kohtule artikli 10.43 kohaselt esitatud;

iii) kohtu istungite protokollid või ärakirjad, kui need on kättesaadavad, ning

iv) kohtu määrused ja otsused ning

c) taotluse korral ja vaidluses mitteosaleva lepinguosalise kulul kõik kohtule esitatud tõendid või

osa tõenditest, sealhulgas punktides a ja b nimetatud dokumentidele lisatud asitõendid.

2. Vaidluses mitteosaleval lepinguosalisel on õigus osaleda käesoleva jao alusel toimuval

ärakuulamisel ning esitada kohtule suulisi märkusi ja kirjalikke esildisi käesoleva lepingu

tõlgendamise kohta. Kohus tagab, et vaidluses osalevatele pooltele antakse mõistlik võimalus

esitada oma märkused vaidluses mitteosaleva lepinguosalise esildiste kohta.

& /et 344

ARTIKKEL 10.43

Kolmandate isikute sekkumine

1. Pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist võib kohus võtta vastu ja kaaluda amicus

curiae kirjalikke esildisi, mis puudutavad vaidluse esemeks olevaid faktilisi või õiguslikke

asjaolusid.

2. Iga amicus curiae esildis peab olema kirjalik ja menetluse keeles, välja arvatud juhul, kui

vaidluses osalevad pooled on kokku leppinud teisiti. Igas esildises märgitakse selle koostaja,

avalikustatakse igasugune otsene või kaudne seotus vaidluses osaleva poolega ning täpsustatakse

kõik isikud, valitsused või muud üksused, kes on andnud või annavad rahalist või muud abi esildise

koostamisel. Lisaks sellele peab esildise koostaja esitama tõendid igasuguse otsese või kaudse

seotuse kohta mõne vaidluses osaleva poolega ning täpsustama, milline on tema huvi vaidluse

vastu.

3. Kui kohus võtab lõigete 1 ja 2 kohased esildised vastu, annab ta vaidluses osalevatele pooltele

võimaluse nendele esildistele vastata.

& /et 345

ARTIKKEL 10.44

Ekspertide aruanded

Ilma et see piiraks muude ekspertide määramist, kui see on artikli 10.26 lõikes 2 osutatud

kohaldatavate normidega lubatud, võib kohus vaidluses osaleva poole taotlusel või omal algatusel

määrata pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist ühe või mitu eksperti, kes esitavad talle

kirjaliku aruande mis tahes faktilise teadusküsimuse kohta, näiteks keskkonna-, tervishoiu- või

ohutusküsimuste või muude vaidluses osaleva poole poolt menetluses tõstatatud küsimuste kohta,

vastavalt tingimustele, milles vaidluse pooled võivad kokku leppida.

ARTIKKEL 10.45

Kahjuhüvitis või muu hüvitamine

Kostja ei esita ja kohus ei aktsepteeri vastuväidet, vastunõuet, vastuhagi või tasaarvestamise õigust

või sarnast väidet, et hageja või kohapealne ettevõte, kelle nimel nõue esitatakse, on saanud või

saab kindlustus- või garantiilepingu alusel kahjutasu või muud hüvitist kogu väidetava kahju või

selle osa eest.

& /et 346

ARTIKKEL 10.46

Lepinguosaliste roll

1. Lepinguosaline ei esita rahvusvahelist nõuet seoses artikli 10.26 kohaselt esitatud nõudega,

välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline ei ole selles vaidluses tehtud otsust järginud ega

täitnud.

2. Lõige 1 ei välista 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohase vaidluse lahendamise

võimalust seoses üldkohaldatava meetmega isegi siis, kui selle meetmega on väidetavalt rikutud

käesolevat lepingut seoses konkreetse investeeringuga, mille suhtes on esitatud nõue kooskõlas

artikliga 10.26, ning see ei piira artikli 10.42 kohaldamist.

3. Lõige 1 ei välista mitteametlikku teabevahetust, mille ainus eesmärk on vaidluse lahendamist

hõlbustada.

& /et 347

ARTIKKEL 10.47

Nõuete liitmine

1. Kui kahel või enamal nõudel, mis on esitatud eraldi vastavalt artiklile 10.26, on ühiseid

õiguslikke küsimusi või fakte ning need tulenevad samadest sündmustest või asjaoludest, võib

vaidluses osalev pool või vaidluses osalevad pooled ühiselt taotleda eraldi kohtukoosseisu

moodustamist kooskõlas käesoleva artikliga ja taotleda, et see kohtukoosseis teeks otsuse nõuete

liitmise kohta (edaspidi „liitmistaotlus“).

2. Nõuete liitmist taotlev vaidluses osalev pool edastab kõigepealt teate nendele vaidluses

osalevatele pooltele, keda ta soovib kõnealuse otsusega hõlmata.

3. Kui lõikes 2 nimetatud vaidluses osalevad pooled on jõudnud kokkuleppele, et taotletakse

nõuete liitmist, võivad nad esitada ühise liitmistaotluse. Kui need vaidluses osalevad pooled ei ole

jõudnud nõuete liitmise taotlemises 30 päeva jooksul pärast teate esitamist kokkuleppele, võib

vaidluses osalev pool esitada liitmistaotluse.

4. Liitmistaotlus saadetakse kirjalikult kohtu eesistujale ja kõikidele vaidluses osalevatele

pooltele, keda soovitakse otsusega hõlmata, ning selles esitatakse järgmine teave:

a) nende vaidluses osalevate poolte nimed ja aadressid, keda soovitakse otsusega hõlmata;

& /et 348

b) taotletava nõuete liitmise ulatus ning

c) taotletava otsuse põhjendused.

5. Rohkem kui ühte kostjat hõlmava liitmistaotluse puhul on vaja kõikide kostjate nõusolekut.

6. Käesoleva artikli kohase menetluse suhtes kohaldatavad eeskirjad määratakse kindlaks

järgmiselt:

a) kui kõik nõuded, mille liitmist taotletakse, on esitatud vaidluse lahendamiseks samade

artikli 10.26 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt, kohaldatakse neid eeskirju;

b) kui nõuded, mille liitmist taotletakse, ei ole esitatud vaidluse lahendamiseks samade

artikli 10.26 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt:

i) võivad hagejad artikli 10.26 lõikes 2 osutatud kohaldatavates eeskirjades kokku leppida

või

ii) kui hagejad ei suuda kohaldatavates eeskirjades kokku leppida 30 päeva jooksul pärast

seda, kui kohtu eesistuja on liitmistaotluse saanud kohaldatakse UNCITRALi

vahekohtumenetluse eeskirju, võttes arvesse käesolevas jaos sätestatud erieeskirju.

& /et 349

7. Kohtu eesistuja moodustab pärast liitmistaotluse saamist ja kooskõlas artikli 10.30 lõikega 8

uue kohtukoosseisu (edaspidi „liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis“), kes on pädev menetlema

tervikuna või osaliselt mõningaid või kõiki liitmistaotlusega hõlmatud nõudeid.

8. Kui liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis on pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist

veendunud, et kohtule artikli 10.26 kohaselt esitatud nõude puhul on tegemist ühise õigusliku

küsimuse või faktiga, mis tuleneb samadest sündmustest või asjaoludest, ning liitmine teeniks

nõuete õiglase ja tõhusa lahendamise huve kõige paremini, sealhulgas saavutaks otsuste ühtsuse,

võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis teha määruse, mille kohaselt ta saab pädevuse tervikuna

või osaliselt menetleda mõningaid või kõiki nõudeid.

9. Kui liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis on saanud lõike 8 kohaselt pädevuse, võib hageja,

kes on esitanud artikli 10.26 kohaselt nõude ja kelle nõuet ei ole liidetud, esitada kohtule kirjaliku

taotluse, et tema nõue kaasataks liitmisotsusesse, tingimusel et taotlus vastab lõikes 4 sätestatud

nõuetele. Liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis teeb sellise korralduse, kui ta on veendunud, et

lõike 8 tingimused on täidetud ja sellise korralduse tegemine ei koorma liigselt ega kahjusta

ebaõiglaselt vaidluses osalevaid pooli ega häiri põhjendamatult menetlust.

10. Vaidluses osaleva poole taotlusel võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis kuni lõike 8

kohase otsuseni anda korralduse, et artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseisu menetlus

peatataks, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud kohus on oma menetluse juba katkestanud.

& /et 350

11. Artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseis loobub pädevusest seoses nõuete või nende

osadega, mille suhtes on liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis saanud pädevuse.

12. Liidetud nõudeid arutava kohtukoosseisu otsus selliste nõuete või nende osade kohta, mille

suhtes ta on saanud pädevuse, on artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseisu jaoks siduv seoses

selliste nõuete või nende osadega.

13. Hageja võib artikli 10.26 kohaselt esitatud liidetava nõude tagasi võtta ja seda nõuet ei saa

kõnealuse artikli kohaselt uuesti esitada.

14. Hageja taotlusel võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis võtta meetmeid, mida ta peab

vajalikuks, et kaitsta selle hageja artikli 10.38 lõike 1 kohase kaitstud teabe konfidentsiaalsust

seoses teiste hagejatega. Need meetmed võivad hõlmata kaitstud teavet sisaldavate dokumentide

toimetatud versioonide esitamist teistele hagejatele või kokkuleppeid pidada istungeid osaliselt

kinnisena.

& /et 351

ARTIKKEL 10.48

Otsus

1. Kui kohus leiab, et kostja on rikkunud mõnda artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätet, nagu

väidab hageja, võib kohus hageja taotlusel ja pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist teha

otsuse, määrates eraldi või koos üksnes järgmist:

a) rahaline kahjuhüvitis ja kõik kohaldatavad intressid ning

b) vara tagastamine, mille puhul nähakse otsusega ette, et kostja võib tagastamise asemel maksta

rahalise kahjuhüvitise ja kõiki kohaldatavaid intresse, mis määratakse kindlaks kooskõlas

artikliga 10.18.

2. Kui lõike 1 kohaldamisel esitatakse nõue kohapealse ettevõtte nimel ja otsus tehakse

kohapealse ettevõtte kasuks, nähakse otsusega ette, et

a) vara tagastatakse kohapealsele ettevõttele;

& /et 352

b) rahaline kahjuhüvitis ja kõik kohaldatavad intressid makstakse kohapealsele ettevõttele ning

c) otsus ei piira õigust, mis isikul võib lepinguosalise õiguse kohaselt olla otsuses sätestatud

hüvitisele.

3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus ei saa määrata muid õiguskaitsevahendeid

peale lõikes 1 nimetatute, samuti ei saa ta määrata asjaomase meetme või asjaomaste meetmete

tühistamist, lõpetamist või muutmist.

4. Rahaline kahjuhüvitis ei ole suurem kui artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete rikkumise tõttu

hageja või vajaduse korral kohapealse ettevõtte kantud kahju, millest on maha arvatud varasemad

kahjutasud või hüvitised, mis asjaomane lepinguosaline on juba maksnud. Kohus ei määra

karistuslikke kahjuhüvitisi. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et investor, kes esitab

artikli 10.26 lõike 1 punkti a kohase nõude, võib saada hüvitist ainult sellise kahju eest, mida ta on

kandnud lepinguosalise investorina.

& /et 353

5. Kohus mõistab menetluse kulud välja vaidluse kaotanud poolelt. Erandkorras võib kohus

jagada kulud vaidluses osalevate poolte vahel, kui ta otsustab, et selline jagamine on kohtuasja

asjaolusid arvestades asjakohane. Muud mõistlikud kulud, sealhulgas õigusabi ja esindamisega

seotud mõistlikud kulud, kannab vaidluse kaotanud pool, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab, et

selline jagamine ei ole kohtuasja asjaolusid arvestades mõistlik. Kulude või nende jagamise

mõistlikkuse hindamisel võib kohus võtta arvesse ka seda, kas vaidluse võitnud poolele hüvitatavad

kulud ületaksid liigselt vaidluse kaotanud poole kulusid. Kui rahuldatakse vaid osa nõuetest,

kohandatakse menetluskulusid ja muid mõistlikke kulusid proportsionaalselt vastavalt rahuldatud

nõuete arvule või ulatusele. Apellatsioonikohus teeb otsuse kohtukulude kohta vastavalt käesolevale

artiklile.

6. Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist võtab ühisnõukogu vastu täiendavad

eeskirjad tasude kohta, et määrata kindlaks maksimaalne summa, mille ulatuses võivad vaidluse

kaotanud poolte konkreetsed kategooriad kanda õigusliku esindamise ja õigusabi kulud, võttes

arvesse nende rahalisi vahendeid.

& /et 354

7. Kohus ja vaidluses osalevad pooled teevad kõik selleks, et tagada vaidluse lahendamise

menetluse õigeaegne läbiviimine. Kohus peaks tegema oma otsuse 30 kuu jooksul pärast nõude

esitamist kooskõlas artikliga 10.26. Kui kohus vajab otsuse tegemiseks lisaaega, esitab ta vaidluses

osalevatele pooltele viivituse põhjused.

8. Otsus muutub lõplikuks, kui selle tegemisest on möödunud 90 päeva ja kumbki vaidluses

osalev pool ei ole otsust apellatsioonikohtusse edasi kaevanud.

9. Kumbki vaidluses osalev pool võib otsuse edasi kaevata vastavalt artiklile 10.49. Sellisel

juhul, kui apellatsioonikohus muudab kohtu otsust või tühistab selle ja saadab asja tagasi kohtule,

on apellatsioonikohtu järeldused kohtu suhtes siduvad ja pärast vaidluses osalevate poolte

ärakuulamist, kui see on asjakohane, muudab kohus oma otsust nii, et see kajastaks

apellatsioonikohtu tähelepanekuid ja järeldusi. Kohus püüab teha oma muudetud otsuse 90 päeva

jooksul pärast seda, kui apellatsioonikohus on asja talle tagasi saatnud. Muudetud otsus muutub

lõplikuks 90 päeva pärast selle tegemist.

& /et 355

ARTIKKEL 10.49

Edasikaebamise kord

1. Vaidluses osalev pool võib otsuse 90 päeva jooksul pärast selle tegemist apellatsioonikohtusse

edasi kaevata. Edasikaebamise alused on järgmised:

a) kohus on teinud kohaldatava õiguse tõlgendamisel või kohaldamisel vea;

b) kohus on teinud ilmse vea faktiliste asjaolude, sealhulgas asjakohase riigisisese õiguse

hindamisel või

c) ICSIDi konventsiooni artiklis 52 sätestatud alused, kui need ei ole hõlmatud käesoleva lõike

punktidega a ja b.

2. Kui apellatsioonikohus jätab kaebuse rahuldamata, muutub otsus lõplikuks. Kui on selge, et

kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, võib apellatsioonikohus kaebuse rahuldamata jätta ka

kiirmenetluses ning sellisel juhul muutub otsus lõplikuks. Kui kaebus on põhjendatud, muudab

apellatsioonikohus otsuse õiguslikke tähelepanekuid ja järeldusi või tühistab need täielikult või

osaliselt. Otsuses märgitakse täpselt, kuidas apellatsioonikohus on kohtu asjakohaseid

tähelepanekuid ja järeldusi muutnud või need tühistanud.

& /et 356

3. Üldjuhul ei kesta apellatsioonimenetlus kauem kui 180 päeva alates kuupäevast, mil vaidluses

osalev pool kaebuse esitas, kuni kuupäevani, mil apellatsioonikohus teeb oma otsuse. Kui

apellatsioonikohus leiab, et ta ei saa otsust teha 180 päeva jooksul, teatab ta vaidluses osalevatele

pooltele kirjalikult viivituse põhjused koos hinnangulise tähtajaga, mille jooksul ta otsuse teeb.

Menetlus ei tohi mingil juhul kesta kauem kui 270 päeva.

4. Apellatsioonikohus võib kohustada kaebuse esitanud vaidluses osalevat poolt esitama

apellatsioonimenetluse kulude täielikuks või osaliseks katmiseks tagatise.

5. Artiklite 10.23, 10.27, 10.29, 10.34, 10.38, 10.39, 10.40, 10.42 ja 10.43 sätteid kohaldatakse

apellatsioonimenetluse suhtes mutatis mutandis.

6. Ühisnõukogu võib vastu võtta eeskirjad, milles antakse apellatsioonikohtule juhiseid

apellatsioonimenetluse läbiviimiseks juhul, kui põhikohtuasjas toimub menetlus kahes osas.

& /et 357

ARTIKKEL 10.50

Otsuste täitmine

1. Käesoleva jao kohaselt tehtud otsus muutub täidetavaks alles siis, kui see on muutunud

lõplikuks vastavalt artikli 10.48 lõikele 8, artikli 10.48 lõikele 9 või artiklile 10.49. Käesoleva jao

kohaselt tehtud kohtu või apellatsioonikohtu lõplik otsus on vaidluses osalevate poolte jaoks siduv

ning seda ei saa edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada ega muul viisil vaidlustada51.

2. Lepinguosaline tunnustab käesoleva jao kohaselt tehtud otsust siduvana ja täidab rahalise

kohustuse oma territooriumil nii, nagu oleks tegemist selle lepinguosalise kohtu lõpliku otsusega.

3. Otsuse täitmist reguleeritakse kohtuotsuste täitmist käsitlevate õigusaktide ja rahvusvaheliste

kohustustega, mis kehtivad seal, kus täitmist taotletakse.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva lepingu IV osa artikkel 2.11 ei takista

käesoleva jao kohaselt tehtud otsuste tunnustamist, täitmist ega jõustamist.

51 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see ei takista vaidluses osalevat poolt taotlemast

kohtult otsuse läbivaatamist või tõlgendamist kooskõlas kohaldatavate vaidluste lahendamise

eeskirjadega, kui need eeskirjad näevad selle võimaluse ette.

& /et 358

5. New Yorgi konventsiooni artikli 1 kohaldamisel on käesoleva jao kohaselt tehtud lõplikud

otsused vahekohtu otsused, mis on seotud nõuetega, mida käsitatakse ärisuhtest või -tehingust

tulenevatena.

6. Suurema selguse huvides ja vastavalt lõikele 1 tuleb märkida, et kui nõue on esitatud

artikli 10.26 lõike 2 punkti a kohaselt vaidluse lahendamiseks, liigitub käesoleva jao kohaselt tehtud

lõplik otsus ICSIDi konventsiooni IV peatüki 6. jao kohaseks otsuseks.

ARTIKKEL 10.51

Dokumentide kättetoimetamine

Konsultatsioonitaotlused, teated ja muud dokumendid edastatakse lepinguosalisele kohtadesse, mis

on asjaomase lepinguosalise või tema vastavate õigusjärglaste puhul 10-E lisas nimetatud.

Lepinguosaline avalikustab viivitamata kõik muudatused kõnealuses lisas osutatud kohas ja teatab

neist teisele lepinguosalisele.

& /et 359

E JAGU

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 10.52

Eeliste andmisest keeldumine

Lepinguosaline võib keelduda andmast käesoleva peatüki kohaseid eeliseid teise lepinguosalise

investorile, kes on selle lepinguosalise ettevõte, ja selle investori investeeringutele, kui

a) ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi investor ning

b) keelduv lepinguosaline võtab kõnealuse kolmanda riigi suhtes või selle kolmanda riigi

füüsiliste isikute või ettevõtete suhtes vastu või jätab kehtima meetme, mis keelab tehingud

ettevõttega või mida rikutaks või millest hoitaks kõrvale, kui kõnealusele investorile või tema

investeeringutele võimaldatakse käesoleva peatüki kohaseid eeliseid.

& /et 360

ARTIKKEL 10.53

Lepingu lõpetamine

1. Kui käesolev leping lõpetatakse vastavalt lepingu IV osa artiklile 2.13, kohaldatakse

käesoleva peatüki artikli 10.7 lõiget 2, artikli 10.8 lõiget 2 ja artiklit 10.12 ning C, D ja E jagu,

samuti kõiki muid käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid veel viie aasta jooksul alates lepingu

lõpetamise kuupäevast nende lepinguga hõlmatud investeeringute suhtes, mis on tehtud enne

käesoleva lepingu lõpetamise kuupäeva.

2. Lõikes 1 osutatud tähtaega pikendatakse üks kord viie aasta võrra, tingimusel et

lepinguosaliste vahel ei ole jõus ühtegi muud investeeringute kaitse lepingut.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse ja

leping ei jõustu.

& /et 361

ARTIKKEL 10.54

Seos muude lepingutega

1. Käesoleva lepingu jõustumisel kaotavad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Mehhiko vahelised

lepingud, mis on loetletud lisas 10-C, ja nendest tulenevad õigused ja kohustused52 kehtivuse ning

need asendatakse käesoleva lepinguga.

2. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine kooskõlas käesoleva lepingu IV osa artikli 2.5

lõikega 4 hõlmab käesolevat jagu ning käesoleva peatüki C ja D jagu, peatatakse alates ajutise

kohaldamise kuupäevast 10-C lisas loetletud kokkulepete kohaldamine ning nendest tulenevad

õigused ja kohustused. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse ja käesolev leping ei

jõustu, lõpeb peatamine ja 10-C lisas loetletud kokkulepped jõustuvad alates ajutise kohaldamise

lõpetamise kuupäevast.

52 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepingu lõpetamist käsitlevad artikli 10.53 sätted

asendavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval 10-C lisas „Euroopa Liidu liikmesriikide

ja Mehhiko vahelised kokkulepped“ loetletud vastavaid sätteid, mis käsitlevad kokkulepete

lõpetamist.

& /et 362

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib 10-C lisas loetletud lepingu alusel esitada nõude kõnealuses

lepingus sätestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt, kui:

a) nõue tuleneb kõnealuse kokkuleppe väidetavast rikkumisest, mis leidis aset enne selle

kokkuleppe lõike 2 kohase peatamise kuupäeva, või kui kõnealune kokkulepe kaotab lõike 1

kohaselt kehtivuse, enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva, ning

b) alates kõnealuse kokkuleppe lõike 2 kohase peatamise kuupäevast, või kui kõnealune

kokkulepe kaotab lõike 1 kohaselt kehtivuse, alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast

kuni nõude esitamise kuupäevani ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat.

4. Olenemata lõikest 2, kui käesoleva lepingu, sealhulgas lõikes 2 nimetatud käesoleva peatüki

sätete ajutine kohaldamine lõpetatakse ja käesolev leping ei jõustu, võib nõude esitada käesoleva

peatüki alusel kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade ja menetlustega, tingimusel et

a) nõue tuleneb käesoleva peatüki väidetavast rikkumisest, mis leidis aset käesoleva lepingu

ajutise kohaldamise ajal, ning

b) alates käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäevast kuni nõude esitamise

kuupäevani ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat.

& /et 363

5. Käesoleva artikli kohaldamisel ei rakendata IV osa artikli 2.5 lõikes 7 esitatud määratlust

„käesoleva lepingu jõustumine“.

ARTIKKEL 10.55

Teenuste ja investeeringute allkomitee

Artikli 1.10 kohaselt moodustatud teenuste ja investeeringute allkomitee:

a) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi, sealhulgas:

i) raskusi, mis võivad tekkida käesoleva peatüki rakendamisel;

ii) käesoleva peatüki võimalikke parandusi, võttes eelkõige arvesse kogemusi ja

suundumusi teistes rahvusvahelistes foorumites ning võttes aluseks lepinguosaliste

muud lepingud, ning

iii) lepinguosalise taotlusel D jao kohase vaidluse puhul mõlemat lepinguosalist rahuldava

lahenduse rakendamist, ning

b) valmistab ette otsused või meetmed, mille ühisnõukogu käesoleva peatüki kohaselt vastu

võtab.

& /et 364

11. PEATÜKK

PIIRIÜLENE TEENUSTEKAUBANDUS

ARTIKKEL 11.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „piiriülene teenustekaubandus“ ehk „teenuste piiriülene osutamine – teenuse osutamine

i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või

ii) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;

b) „ettevõte“ – artiklis 1.3 määratletud ettevõte ning selle filiaal või esindus;

& /et 365

c) „Euroopa Liidu ettevõte“ või „Mehhiko ettevõte“ – Euroopa Liidu või selle liikmesriikide või

Mehhiko õiguse kohaselt asutatud ettevõte, mis tegeleb olulise äritegevusega53 vastavalt

Euroopa Liidu või Mehhiko territooriumil54;

käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu või Mehhikot asutatud

laevandusettevõtjate suhtes, kes on vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko

kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi

või Mehhiko õigusele ja sõidavad selle Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all;

d) „teenus, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel“ – kummagi lepinguosalise puhul

kõik teenused, mida ei osutata ärilistel alustel ega ühe või mitme teenuseosutajaga

konkureerides, ning

53 Kooskõlas WTO-le saadetud teatisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta

(WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos“ Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, mis on

sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, Euroopa Liidu arusaama järgi samaväärne

„olulise äritegevuse“ mõistega. 54 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kolmanda riigi ettevõtte filiaali või esindust ei

käsitata Euroopa Liidu või Mehhiko ettevõttena.

& /et 366

e) „lepinguosalise teenuseosutaja“ – lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (v.a filiaal või

esindus), kes soovib osutada või osutab teenust.

ARTIKKEL 11.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise meetmete suhtes, mis mõjutavad teise

lepinguosalise teenuseosutajate piiriülest teenustekaubandust. Need meetmed hõlmavad meetmeid,

mis mõjutavad

a) teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müüki ja osutamist;

b) teenuse ostmist või kasutamist või selle eest tasumist;

c) seoses teenuse osutamisega selliste teenuste kättesaadavust ja kasutamist, mida lepinguosaline

peab üldiselt üldsusele pakkuma, sealhulgas jaotus-, transpordi- või

telekommunikatsioonivõrgud, ning

d) mis tahes vormis finantstagatise, sealhulgas võlakirja esitamist teenuse osutamise

tingimusena.

& /et 367

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

a) audiovisuaalteenused;

b) riigisisene merekabotaaž55;

c) lepinguosalise meetmed osas, milles need on hõlmatud 18. peatükiga;

d) teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel;

55 Euroopa Liidu puhul, ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste

riigisiseste õigusnormide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane

riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast

sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase

riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast

Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust.

Mehhiko puhul hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž laeva meritsi

liikumist Mehhiko merevööndis ja Mehhiko rannikul asuvate sadamate või kohtade vahel.

& /et 368

e) riigihange, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse riiklikel eesmärkidel, mitte

kaubanduslikuks edasimüügiks või selleks, et kasutada neid kaubanduslikuks müügiks

mõeldud kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on

artikli 21.1 tähenduses hõlmatud riigihankega;

f) lepinguosalise antud subsiidiumid56 või toetused, sealhulgas valitsuse toetatavad laenud,

tagatised ja kindlustus, ja

g) lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused57, välja arvatud järgmised teenused:

i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest

kõrvaldatud;

ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;

56 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et subsiidiume käsitletakse 24. peatükis

„Subsiidiumid“. 57 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „lennuteenused või lennuteenustega seotud

tugiteenused“ hõlmavad ka järgmisi teenuseid: õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga,

lennuvälja käitamise teenused ja teenused, mida osutatakse õhusõiduki abil ja mille peamine

eesmärk ei ole kauba- või reisijatevedu, näiteks tuletõrje, lennutreening, vaatamisväärsustega

tutvumine, pritsimine, mõõdistamine, kaardistamine, pildistamine, langevarjuhüpped,

purilennuki pukseerimine, helikopteri abil tõstmine metsavarumises ja ehituses ning muud

õhusõidukitega osutatavad põllumajandus-, tööstus- ja inspekteerimisteenused.

& /et 369

iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning

iv) maapealne teenindus.

3. Artikleid 11.4–11.7 ei kohaldata VII lisas sätestatud uute teenuste suhtes.

ARTIKKEL 11.3

Õigus kehtestada õigusnorme

Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada

õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse,

keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse,

kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitsmise või konkurentsi valdkonnas.

& /et 370

ARTIKKEL 11.4

Turulepääs

Sektorites või allsektorites, kus on võetud turulepääsu kohustused, ei võta lepinguosaline vastu ega

jäta kehtima kogu oma territooriumi või territoriaalset alajaotust hõlmavaid meetmeid, millega

piiratakse

a) teenuseosutajate arvu arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või

majandusvajaduste testi nõudega;

b) teenustealaste tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi

nõudega või

c) teenustealaste tehingute koguarvu või teenuste üldmahtu, väljendatuna kinnitatud arvuliste

ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõude vormis.

& /et 371

ARTIKKEL 11.5

Kohapealne esindatus

Lepinguosaline ei nõua teenuse piiriülese osutamise tingimusena, et teise lepinguosalise

teenuseosutaja asutaks või säilitaks tema territooriumil esinduse või mis tahes vormis ettevõtte või

oleks seal resident.

ARTIKKEL 11.6

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele

vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab sarnases olukorras oma teenustele ja

teenuseosutajatele.

2. Kohtlemine, mida Mehhiko peab lõike 1 kohaselt võimaldama, tähendab Mehhiko

piirkondliku tasandi omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui soodsaim

kohtlemine, mida see piirkondliku tasandi omavalitsus sarnastes olukordades võimaldab oma

teenustele ja teenuseosutajatele.

& /et 372

3. Kohtlemine, mida Euroopa Liit peab lõike 1 kohaselt võimaldama, tähendab Euroopa Liidu

liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui

kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus sarnastes olukordades võimaldab oma teenustele ja

teenuseosutajatele.

ARTIKKEL 11.7

Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele

vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab sarnases olukorras kolmanda riigi teenustele

ja teenuseosutajatele.

2. Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist laiendama teise lepinguosalise

teenustele ja teenuseosutajatele mis tahes kohtlemist tulenevalt meetmetest, millega nähakse ette

tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi

või sertifikaadi andmise standardite või kriteeriumide või usaldatavusnõuete tunnustamine.

& /et 373

ARTIKKEL 11.8

Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid

1. Artikleid 11.5–11.7 ei kohaldata järgmise suhtes:

a) lepinguosalise olemasolev nõuetele mittevastav meede, mida rakendatakse

i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa loetelus;

ii) riiklikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa loetelus;

iii) piirkondlikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa loetelus; või

iv) kohaliku omavalitsuse tasandil;

b) punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või

& /et 374

c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda

meetme – nagu see oli olemas vahetult enne muutmist – vastavust artiklitele 11.5–11.7.

2. Artikleid 11.5–11.7 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline kehtestab või säilitab

seoses sektorite, allsektorite või tegevustega, mis on sätestatud tema II lisa loetelus.

3. Artiklit 11.4 ei kohaldata lepinguosalise meetmete suhtes, mis on seotud sektorite või

allsektoritega, mis on sätestatud tema III lisas.

4. Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva võib Mehhiko edastada

Euroopa Liidule ühisnõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse I lisa liidet I-B-2 ja III lisa liidet

III-B-2, koos kõigi kehtivate nõuetele mittevastavate meetmetega, mida rakendatakse

föderaalvalitsuse tasandist madalamal tasandil.

Euroopa Liit vaatab selle eelnõu kolme kuu jooksul läbi ja konsulteerib Mehhikoga kõikides sellega

seotud küsimustes. Pärast konsulteerimist võtab ühisnõukogu käesolevas lõikes osutatud lisade

muudatused vastu. Muudetud lisasid kohaldatakse alates muudatuste vastuvõtmise kuupäevast.

& /et 375

ARTIKKEL 11.9

Eeliste andmisest keeldumine

Lepinguosaline võib keelata teise lepinguosalise teenuseosutajale, kes on selle lepinguosalise

ettevõte, ja selle teenuseosutaja teenustele käesoleva peatüki kohased eelised, kui:

a) ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi isik ning

b) keelduv lepinguosaline võtab kõnealuse kolmanda riigi suhtes või selle kolmanda riigi

ettevõtete või füüsiliste isikute suhtes vastu või jätab kehtima meetme, mis keelab tehingud

ettevõttega või mida rikutaks või millest hoitaks kõrvale, kui ettevõttele võimaldatakse

käesoleva peatüki kohaseid eeliseid.

& /et 376

12. PEATÜKK

FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL

ARTIKKEL 12.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ettevõtja“ – Mehhiko puhul Euroopa Liidu kodanik, kes siseneb Mehhiko territooriumile

ilma kavatsuseta asuda sinna ajutiselt või alaliselt elama, et

i) ärilisel eesmärgil kaubelda kaupadega või osutada teenuseid;

ii) luua, arendada või juhtida väliskapitali investeeringuid;

iii) sõlmida ärikontakte ning pidada läbirääkimisi kaupade ja teenuste müümiseks või

sarnase tegevuse eesmärgil;

& /et 377

iv) osutada spetsialiseeritud teenuseid, mis on seotud paigaldamise, remondi, hoolduse,

järelevalve või töötajate koolitamisega, milles on eelnevalt kokku lepitud tehnosiirde-,

patendi- või kaubamärgilepingus või kaubandus- või tööstusseadmete või -masinate

müüki või lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtte muud tootmisprotsessi

käsitlevas lepingus või millega on sellises lepingus arvestatud garantiilepingu, müügi

või teenuse kestuse jooksul;

v) osaleda Mehhikos seaduslikult asutatud ettevõtte juhatuse kohtumistel või koosolekutel

või

vi) reklaamida kaupu või teenuseid, nõustada kliente, võtta vastu tellimusi, pidada

läbirääkimisi lepingute üle ning osaleda kongressidel, messidel, konverentsidel või

muudel sarnastel üritustel;

b) „investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud“ – juhtival ametikohal töötavad füüsilised

isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest, ei paku ega osuta teenuseid ega tegele muu

majandustegevusega kui investeerimise eesmärgil vajalik ega saa tasu vastuvõtva

lepinguosalise territooriumil asuvast allikast;

& /et 378

c) „lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kelle on tööle võtnud lepinguosalise

ettevõte, mis ise ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutav agentuur ega

tegutse sellise agentuuri kaudu, mis ei ole asutatud teise lepinguosalise territooriumil ja mis

on sõlminud teise lepinguosalise lõpptarbijaga heauskselt teenuse osutamise lepingu, mis

eeldavad teenuse osutamise lepingu täitmiseks tema töötajate ajutist viibimist selle

lepinguosalise territooriumil58;

d) „sõltumatud spetsialistid“ – Euroopa Liidu puhul füüsilised isikud, kes tegelevad teenuse

osutamisega ja on asutatud füüsilisest isikust ettevõtjana lepinguosalise territooriumil, kuid ei

ole asutatud teise lepinguosalise territooriumil, ning kes on sõlminud heauskselt lepingu muul

viisil kui personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutava agentuuri kaudu, et

osutada teise lepinguosalise lõpptarbijatele teenuseid, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu

täitmiseks nende ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil59;

58 Punktis c osutatud teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva

lepinguosalise õigusnormidega. 59 Punktis d osutatud teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva

lepinguosalise õigusnormidega.

& /et 379

e) „ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad“ – füüsilised isikud, kes on töötanud või on olnud

partnerid lepinguosalise ettevõttes ja on ajutiselt üle viidud lepinguosalise ettevõttesse,

sealhulgas selle ettevõtte tütarettevõtjasse, filiaali või emaettevõtjasse teise lepinguosalise

territooriumil,60 ja kes on

i) „juhid“ või „tegevjuhid“ – isikud, kes töötavad ettevõttes juhtival ametikohal, kes

peamiselt suunavad ettevõtte juhtimist61 teise lepinguosalise territooriumil ja kelle üle

teostab üldist järelevalvet või kellele annavad juhiseid peamiselt ettevõtte juhatus või

aktsionärid või nendega võrdsustatud isikud ning kes teevad vähemalt järgmist:

A) juhivad ettevõtet või selle osakonda või allüksust;

B) teostavad järelevalvet ja kontrolli teiste järelevalve-, kutse- või

juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle ning

C) omavad õigust isiklikult töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi

nende töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

60 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et juhtidelt või tegevjuhtidelt ja spetsialistidelt võib

nõuda, et nad tõendaksid sellise kutsekvalifikatsiooni ja kogemuse olemasolu, mis on vajalik

selles ettevõttes, kuhu nad üle viiakse. 61 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kuigi juhid või tegevjuhid ei täida otseselt teenuste

osutamisega seotud ülesandeid, võivad nad oma ülesannete täitmisel, milleks on eelkõige

ettevõtte juhtimise suunamine, täita ülesandeid, mis võivad olla teenuste osutamiseks

vajalikud.

& /et 380

ii) „spetsialistid“ – ettevõttes töötavad isikud, kellel on ettevõtte tegevusvaldkondade,

meetodite või juhtimise seisukohalt olulised eriteadmised, mille hindamisel võetakse

arvesse ettevõttespetsiifilisi teadmisi ja seda, kas isikul on kõrge kvalifikatsioon, või

iii) „praktikandid“ – Euroopa Liidu puhul akadeemilist kraadi omavad isikud, kes on

vähemalt ühe aasta jooksul töötanud ettevõttes, mis on muu kui esindus, ja kes on

ajutiselt üle viidud karjäärivõimaluste edendamise eesmärgil või äritegevuse korralduse

või meetoditega seotud väljaõppe saamiseks62;

f) „investorid“ – Mehhiko puhul Euroopa Liidu füüsilised isikud, kes soovivad siseneda

Mehhikosse seal ajutise viibimise eesmärgil või kes juba viibivad Mehhikos ja kavatsevad

teha järgmist:

i) uurida erinevaid investeerimisvõimalusi;

ii) teha otseinvesteeringuid või teostada nende üle järelevalvet;

62 Vastuvõtvalt ettevõttelt võidakse nõuda, et ta esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu

viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Austria,

Hispaania, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi ja Ungari puhul peab väljaõpe olema

seotud omandatud akadeemilise kraadiga.

& /et 381

iii) esindada välismaist ettevõtet või teha äritehinguid või

iv) arendada või hallata investeeringut, millesse ettevõtja või ettevõtja ettevõte on

paigutanud või on paigutamas olulist kapitali, või pakkuda nõu või olulisi tehnilisi

teenuseid sellise investeeringu toimimiseks oma järelevalve- või täidesaatvate volituste

või oluliste oskuste piires, ning

g) „lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ – füüsilised isikud, kes soovivad teise lepinguosalise

territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida, ei tegele otsemüügiga üldsusele ega ei saa

tasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast ja kes on

i) „äriteenuste müügiesindajad“ – lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kes esindavad

lepinguosalise teenuseosutajat või kaubatarnijat, et pidada kõnealuse teenuseosutaja või

kaubatarnija nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste

või kaupade müümise lepinguid, kes ei tegele teenuse osutamisega lepingu raames, mis

on sõlmitud teise lepinguosalise territooriumil äriliselt esindamata ettevõtte ja sellel

territooriumil asuva tarbija vahel, ning kes ei ole vahendajad;

& /et 382

ii) „paigaldajad ja hooldajad“ – Euroopa Liitu sisenemise ja seal ajutise viibimise puhul

lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kellel on müüja või liisinguandja lepinguliste

kohustuste täitmiseks vajalikud eriteadmised, kes osutavad teenuseid või koolitavad

personali teenuste osutamiseks vastavalt garantii- või muule teenuslepingule, mis on

seotud väljaspool Euroopa Liidu territooriumi asuvalt ettevõttelt ostetud või liisitud

kaubandus- või tööstusseadmete või -masinate, sealhulgas arvutite ja nendega seotud

teenuste müügi või liisimisega, kogu garantii- või teenuslepingu kehtivuse ajal, ning

Mehhikosse sisenemise ja seal ajutise viibimise puhul lühiajalisel ärivisiidil olevad

isikud, kes osutavad eelnevalt kokkulepitud või tehnoloogia, patendi ja kaubamärgi

üleandmise lepingus osutatud eriteenuseid, sealhulgas müügi- või liisingujärgseid

teenuseid, mis on seotud masinate ja seadmete müügi, töötajate tehnilise väljaõppe või

muu tootmisprotsessiga Mehhikos asuva ettevõtte jaoks, või

iii) „muud lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ – Mehhiko puhul lühiajalisel ärivisiidil

olevad isikud, kes osalevad ärijuhtimise koosolekutel, konverentsidel või messidel ning

täidavad juhtimis- või täitevülesandeid ettevõttes või selle tütar- või sidusettevõtjates,

mis on asutatud Mehhikos.

& /et 383

ARTIKKEL 12.2

Eesmärgid, kohaldamisala ja üldsätted

1. Käesolev peatükk kajastab lepinguosaliste soovi lihtsustada lepinguosalise füüsiliste isikute

sisenemist teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibimist ärilistel eesmärkidel ning

vajadust kehtestada selleks läbipaistvad kriteeriumid.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mis on otseselt seotud selliste

lepinguosalise füüsiliste isikute sisenemisega teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutise

viibimisega ärilistel eesmärkidel, kes on investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud,

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid, äriteenuste müügiesindajad, lepingulised

teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes

püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse või rahvuse ning alalise elu- või

töökohaga seotud meetmete suhtes.

4. Käesolev leping ei takista lepinguosalist rakendamast meetmeid, millega reguleeritakse

füüsiliste isikute sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil,

sealhulgas meetmed, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute

korrakohaseks piiriületuseks, tingimusel et neid meetmeid ei rakendata viisil, mis muudaks

olematuks või vähendaks kasu, mida teine lepinguosaline saab käesoleva peatüki alusel. Ainuüksi

asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei

nõuta, ei tohi pidada käesoleva peatüki kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

& /et 384

5. Kumbki lepinguosaline kohaldab käesoleva peatükiga hõlmatud meetmeid kiiresti, et vältida

viivitusi või põhjendamatut kahju kaupade või teenustega kauplemisel või käesoleva lepingu

kohases investeerimistegevuses.

6. Lepinguosalised püüavad töötada välja ja võtta vastu ühised kriteeriumid ja tõlgendused

käesoleva peatüki rakendamiseks.

7. Kumbki lepinguosaline lubab kooskõlas käesoleva peatükiga, sealhulgas I, II, III, IV, V ja VI

lisa sätetega ärilistel eesmärkidel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida teise lepinguosalise

füüsilistel isikutel, kes vastavad esimese lepinguosalise sisserändealastele õigusnormidele, mida

kohaldatakse riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise suhtes.

& /et 385

8. Lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega ja mittediskrimineerimise põhimõtet

järgides teha erandeid IV ja V lisas sätestatud riiki sisenemist ja seal ajutiselt viibimist käsitlevatest

kohustustest juhul, kui teise lepinguosalise füüsilise isiku riiki sisenemine ja seal ajutiselt viibimine

võib avaldada negatiivset mõju

a) töökohas või kavandatavas töökohas käimasoleva kollektiivse töövaidluse lahendamisele või

b) selles vaidluses osaleva isiku töösuhtele.

ARTIKKEL 12.3

Teistes peatükkides sätestatud kohustused

1. Käesoleva peatükiga ei kehtestata lepinguosalisele mingisuguseid kohustusi seoses

lepinguosalise sisserändemeetmetega, välja arvatud juhul, kui see on käesolevas peatükis

konkreetselt sätestatud.

& /et 386

2. Ilma et see piiraks otsust lubada teise lepinguosalise füüsilisel isikul käesoleva peatüki

kohaselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, sealhulgas sellise otsuse kohaselt lubatud viibimise

kestust:

a) võttes arvesse artikleid 10.5, 10.12, 18.2 ja 18.12, inkorporeeritakse artiklites 10.6, 10.7, 10.9

ja 10.10 sätestatud kohustused niivõrd, kuivõrd meede mõjutab ärilistel eesmärkidel teise

lepinguosalise territooriumil viibivate füüsiliste isikute kohtlemist, käesolevasse peatükki ja

muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad selliste

füüsiliste isikute kohtlemist, kes viibivad ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise

territooriumil ning kes kuuluvad käesoleva peatüki artiklis 12.1 määratletud investeerimise

eesmärgil ärivisiidil olevate isikute, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja Mehhiko puhul

investorite kategooriatesse, ja

& /et 387

b) võttes arvesse artikleid 11.2.2, 11.8, 18.2 ja 18.12, inkorporeeritakse artiklites 11.4, 11.5

ja 11.6 sätestatud kohustused niivõrd, kuivõrd meede mõjutab ärilistel eesmärkidel teise

lepinguosalise territooriumil viibivate füüsiliste isikute kohtlemist, käesolevasse peatükki ja

muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad selliste

füüsiliste isikute kohtlemist, kes viibivad ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise

territooriumil ning kes kuuluvad lepinguliste teenuseosutajate kategooriasse ja Euroopa Liidu

puhul kõigi V lisas loetletud sektorite sõltumatute spetsialistide kategooriasse ja lühiajalisel

ärivisiidil olevate isikute kategooriasse kooskõlas IV lisaga.

3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõiget 2 kohaldatakse selliste asjakohastesse

kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute kohtlemisel, kes viibivad teise lepinguosalise

territooriumil ärilisel eesmärgil ja kes osutavad finantsteenuseid, nagu on määratletud artiklis 18.1.

Lõiget 2 ei kohaldata meetmete suhtes, mis on seotud lepinguosalise või kolmanda riigi füüsilistele

isikutele ajutise sisenemise loa andmisega.

& /et 388

ARTIKKEL 12.4

Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja investorid

1. Võttes arvesse artiklit 10.5, lubab kumbki lepinguosaline oma territooriumile siseneda ja seal

ajutiselt viibida teise lepinguosalise investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevatel isikutel ja

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatel kooskõlas IV lisaga.

2. Võttes arvesse artiklit 10.5, lubab Mehhiko investoritel siseneda oma territooriumile ja seal

ajutiselt viibida kooskõlas IV lisaga.

3. Lepinguosaline ei võta vastu ega rakenda arvuliste kvootide või majandusliku vajaduse testi

nõude kujul kas piirkondlikku alajaotust või kogu oma territooriumi hõlmavaid piiranguid nende

füüsiliste isikute koguarvule, kellel on lubatud konkreetses sektoris või allsektoris kooskõlas

lõigetega 1 ja 2 riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida.

& /et 389

4. Lubatav riigis viibimise kestus63 on järgmine:

a) Euroopa Liidus juhtide või tegevjuhtide ja spetsialistide puhul kuni kolm aastat, praktikantide

puhul kuni üks aasta ja investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute puhul kuni

90 päeva mis tahes kuuekuulise ajavahemiku jooksul ning

b) Mehhikos ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja investorite puhul üks aasta, mida võib

pikendada kolm korda, iga kord ühe aasta võrra, ning investeerimise eesmärgil ärivisiidil

olevate isikute puhul kuni 180 päeva.

5. Lepinguosalised kohtlevad ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmeid kooskõlas 12-

A lisaga.

63 Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute riigis viibimise kestus ei piira õigusi, mille

lepinguosaline annab teise lepinguosalise kodanikele kahepoolse viisavabaduslepingu alusel.

& /et 390

ARTIKKEL 12.5

Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud

Võttes arvesse artiklit 11.2 ja IV lisa, teeb lepinguosaline järgmist:

a) lubab riiki siseneda ja seal lühiajaliselt viibida lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel;

b) ei võta vastu ega rakenda arvuliste kvootide kujul kas piirkondlikku alajaotust või kogu oma

territooriumi hõlmavaid piiranguid lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute koguarvule

konkreetses sektoris ning

c) ei võta vastu ega rakenda lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute puhul majandusliku vajaduse

teste.

ARTIKKEL 12.6

Lepingulised teenuseosutajad

1. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile sisenda ja seal ajutiselt viibida teise

lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel kooskõlas V lisaga.

& /et 391

2. Kui V lisas ei ole sätestatud teisiti, ei võta lepinguosaline vastu ega rakenda arvuliste kvootide

või majandusliku vajaduse testi nõude kujul piiranguid nende teise lepinguosalise lepinguliste

teenuseosutajate koguarvule, kellel on lubatud riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida.

ARTIKKEL 12.7

Sõltumatud spetsialistid

1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida Mehhiko sõltumatutel

spetsialistidel kooskõlas V lisaga.

2. Kui V lisas ei ole sätestatud teisiti, ei võta Euroopa Liit vastu ega rakenda arvuliste kvootide

või majandusliku vajaduse testi nõude kujul piiranguid nende Mehhiko sõltumatute spetsialistide

koguarvule, kellel on lubatud riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida.

& /et 392

ARTIKKEL 12.8

Läbipaistvus

1. Kumbki lepinguosaline avalikustab teabe riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise nõuete ja

menetluste kohta, sealhulgas asjakohased vormid ja dokumendid ning selgitavad materjalid, mis

võimaldavad teise lepinguosalise huvitatud isikutel tutvuda kohaldatavate nõuete ja menetlustega.

2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab vajaduse korral teavet järgmise kohta:

a) viisade, lubade või muude samalaadsete riiki sisenemist ja riigis ajutist viibimist käsitlevate

lubade kategooriad;

b) nõutavad dokumendid ja täidetavad tingimused;

c) taotluse esitamise viis ja võimalused, kuidas seda saab esitada, näiteks konsulaaresindustes

või internetis;

d) taotluse esitamise tasu ja hinnanguline läbivaatamise aeg;

& /et 393

e) maksimaalne riigis viibimise aeg iga punktis a kirjeldatud loa liigi puhul;

f) loa võimaliku pikendamise või uuendamise tingimused;

g) kaasasolevaid ülalpeetavaid isikuid käsitlevad eeskirjad;

h) läbivaatamise või edasikaebamise kord ning

i) asjakohased üldkohaldatavad õigusaktid füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal ajutise

viibimise kohta.

ARTIKKEL 12.9

Vaidluste lahendamine

Lepinguosaline ei saa seoses käesoleva peatüki kohase riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise loa

andmisest keeldumisega kasutada 31. peatüki kohast vaidluste lahendamist, välja arvatud juhul, kui

küsimus puudutab tavapärast tegevust.

& /et 394

13. PEATÜKK

RIIGISISESED ÕIGUSNORMID

ARTIKKEL 13.1

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või

kehtima jätnud seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega ning tehniliste

standarditega,64 mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust, mille suhtes

lepinguosaline on võtnud kohustuse vastavalt artiklitele 10.6, 10.7, 11.4 või 11.6, võttes arvesse

tingimusi, piiranguid või kvalifikatsiooninõudeid, mis on esitatud tema loetelus vastavalt

artiklitele 10.12 ja 11.8.

2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklit 13.6 meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu

võtnud või kehtima jätnud seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega ning

tehniliste standarditega, mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust.

64 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevat peatükki kohaldatakse tehniliste

standarditega seotud meetmete puhul ainult selliste meetmete suhtes, mis mõjutavad

teenuskaubandust.

& /et 395

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata 18. peatüki alla kuuluvate meetmete suhtes, mille

lepinguosaline on vastu võtnud või kehtima jätnud.

ARTIKKEL 13.2

Meetmete väljatöötamine

Lepinguosaline, kes võtab vastu või jätab kehtima meetmed, mis on seotud litsentsimisnõuete ja -

menetlustega ning kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, tagab, et

a) need meetmed põhinevad objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel65;

b) pädev asutus jõuab oma otsusteni ja teeb neid sõltumatult;

c) menetlused iseenesest ei takista põhjendamatult nõuete täitmist;

65 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et pädevad asutused võivad hinnata, kui oluline on

nende kriteeriumide kaal, mis võivad hõlmata pädevust, võimet osutada teenust või tegeleda

muu majandustegevusega ning loa andmise otsuse võimalikku mõju tervisele või

keskkonnale.

& /et 396

d) menetlused on erapooletud ja piisavad, et taotlejad saaksid tõendada, et nad vastavad

nõuetele, kui neid on, ning

e) taotlejalt ei nõuta (kui see on võimalik), et ta pöörduks iga loataotluse puhul rohkem kui ühe

pädeva asutuse poole66.

ARTIKKEL 13.3

Meetmete haldamine

Kui teenuse osutamiseks või muu majandustegevuse teostamiseks on vaja luba, peavad

lepinguosalise pädevad asutused

a) lubama taotlejal võimaluse piires esitada taotluse igal ajal;

b) andma taotluse esitamiseks mõistliku aja, kui taotluste esitamiseks on konkreetsed tähtajad;

c) kavandama kontrollid mõistliku sagedusega, kui kontrolli läbimine on nõutav, ja andma

taotlejale kontrolli läbimise taotlemiseks mõistliku aja;

66 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib nõuda mitme loa taotlemist,

kui teenus või muu majandustegevus kuulub mitme pädeva asutuse pädevusse.

& /et 397

d) püüdma vastu võtta elektroonilisi taotlusi, võttes arvesse oma konkureerivaid prioriteete ja

ressursipiiranguid;

e) aktsepteerima originaaldokumentide asemel nende dokumentide koopiaid, mis on tõestatud

vastavalt lepinguosalise riigisisesele õigusele, välja arvatud juhul, kui nad nõuavad

originaaldokumente, et kaitsta loa andmise protsessi usaldusväärsust;

f) tagama, et pädevate asutuste nõutavad loatasud67 oleksid mõistlikud ja läbipaistvad ega

piiraks ise asjaomase teenuse osutamist või muu majandustegevuse teostamist;

g) esitama võimaluse piires taotluse läbivaatamise hinnangulise ajakava;

h) tegema põhjendamatu viivituseta ja võimaluste piires kindlaks, kas taotlus on lepinguosalise

õigusnormide kohaseks läbivaatamiseks täielik;

67 Loatasud hõlmavad litsentsitasusid ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud tasusid; need ei

hõlma ressursimakse, enampakkumise, pakkumismenetluse või muude mittediskrimineerival

viisil kontsessiooni andmise eest makstavaid tasusid ega universaalteenuse osutamiseks

tehtavaid kohustuslikke makseid.

& /et 398

i) kui taotlust peetakse lepinguosalise õigusnormide kohaseks läbivaatamiseks täielikuks,

tagama, et taotluse läbivaatamine viiakse lõpule ja taotlejat teavitatakse otsusest mõistliku aja

jooksul pärast taotluse esitamist võimaluse korral kirjalikult68;

j) andma taotleja taotlusel ja põhjendamatu viivituseta teavet taotluse staatuse kohta;

k) kui taotlus ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis mõistliku tähtaja

jooksul ja mõistlikul määral:

i) teavitama taotlejat sellest, et taotlus on mittetäielik;

ii) andma taotleja nõudmisel teavet selle kohta, miks taotlust peetakse mittetäielikuks;

68 Pädevad asutused võivad selle nõude täita, teatades taotlejale eelnevalt kirjalikult, sealhulgas

avaldatud meetme kaudu, et kui taotluse esitamisest alates teatava ajavahemiku jooksul ei ole

vastust saadud, tähendab see, et taotlus on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Suurema selguse

huvides tuleb märkida, et kirjalik teavitamine võib hõlmata ka elektroonilisel kujul esitatud

teavet.

& /et 399

iii) võimaldama69 taotlejal esitada taotluse täitmiseks vajalikku lisateavet ja

iv) kui ükski eespool nimetatust ei ole teostatav ja taotlus lükatakse mittetäielikkuse tõttu

tagasi, tagama, et taotlejat teavitatakse sellest mõistliku aja jooksul;

l) taotluse tagasilükkamise korral teavitama taotlejat võimaluse korral kas omal algatusel või

taotleja taotlusel tagasilükkamise põhjustest ja vajaduse korral taotluse uuesti esitamise

korrast ning

m) tagama, et luba jõustub pärast selle andmist põhjendamatu viivituseta, kui kohaldatavatest

tingimustest ei tulene teisiti.

69 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selline võimalus ei nõua pädevalt asutuselt

tähtaegade pikendamist.

& /et 400

ARTIKKEL 13.4

Piiratud arv litsentse

1. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusvarade või

tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldab lepinguosaline potentsiaalsete kandidaatide

suhtes valikumenetlust, mille puhul on tagatud täielik erapooletus ja läbipaistvus, sealhulgas

eelkõige piisava teabe avaldamine menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

2. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võib lepinguosaline võtta arvesse õiguspäraseid

poliitikaeesmärke, sealhulgas tervishoiu, ohutuse, tarbijakaitse, konkurentsi, keskkonnakaitse ja

kultuuripärandi säilitamisega seotud kaalutlusi.

ARTIKKEL 13.5

Tehnilised standardid

Kumbki lepinguosaline soovitab oma pädevatel asutustel võtta tehniliste standardite vastuvõtmisel

vastu avatud ja läbipaistvate protsesside kaudu välja töötatud tehnilised standardid ning soovitab

kõikidel tehniliste standardite väljatöötamiseks määratud asutustel teha seda avatud ja läbipaistvate

protsesside kaudu.

& /et 401

ARTIKKEL 13.6

Läbipaistvus

Lepinguosaline, kes nõuab teenuse osutamiseks või muu majandustegevuse teostamiseks luba,

esitab teenuseosutajatele või teenuse osutamist taotlevatele isikutele ning muud majandustegevust

teostavatele või seda taotlevatele isikutele teabe, mis on loa saamise, säilitamise, muutmise ja

uuendamise nõuete ja menetluste täitmiseks vajalik. See teave sisaldab järgmist (olemasolul):

a) loatasud;

b) asjaomaste pädevate asutuste kontaktandmed;

c) taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebamise või läbivaatamise menetlus;

d) litsentsitingimuste täitmise järelevalve või jõustamise kord;

e) võimalused üldsuse kaasamiseks, näiteks ärakuulamiste või märkuste esitamise kaudu;

f) taotluse läbivaatamise hinnangulised tähtajad;

& /et 402

g) nõuded ja menetlused ning

h) kohaldatavad tehnilised standardid.

ARTIKKEL 13.7

Läbivaatamine

Pärast GATSi VI artikli lõike 4 kohaselt väljatöötatud täiendavate juhtpõhimõtete jõustumist

vaatavad lepinguosalised need juhtpõhimõtted läbi. Kui läbivaatamisel jõutakse järeldusele, et need

juhtpõhimõtted täiustaksid käesolevat lepingut, otsustavad lepinguosalised, kas need tuleks

käesolevasse lepingusse inkorporeerida.

& /et 403

14. PEATÜKK

KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE

ARTIKKEL 14.1

Üldsätted

1. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilistel isikutel peab olema sellel

territooriumil, kus tegevust teostatakse, asjaomase tegevusvaldkonna jaoks ette nähtud

kvalifikatsioon või töökogemus.

2. Kumbki lepinguosaline soovitab oma territooriumil tegutsevatel asjaomastel

kutseorganisatsioonidel või ametiasutustel töötada välja ja esitada artikli 1.10 kohaselt loodud

teenuste ja investeeringute allkomiteele ühised soovitused kutsekvalifikatsioonide vastastikuse

tunnustamise kohta.

3. Lõikes 2 osutatud ühiste soovituste toetamiseks tuleb esitada järgmised tõendid:

a) kavandatava kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu (edaspidi

„vastastikuse tunnustamise leping“) majanduslik väärtus ning

& /et 404

b) vastavate kordade kokkusobivus, st mil määral on kummagi lepinguosalise poolt lubade

andmisel ja litsentsimisel kohaldatavad kriteeriumid omavahel kooskõlas.

4. Pärast ühiste soovituste saamist vaatab allkomitee need mõistliku aja jooksul läbi.

5. Kui ühine soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas, võtavad lepinguosalised vajalikud

meetmed, et pidada läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks, vajaduse korral

oma pädevate asutuste või lepinguosalise volitatud esindajate kaudu. Vajaduse korral võib

ühisnõukogu võtta oma otsusega vastu kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise korra.

6. Vastastikuse tunnustamise lepingute üle läbirääkimisel või ühiste soovituste väljatöötamisel

soovitatakse lepinguosalistel või vastavalt asjaomastel kutseorganisatsioonidel või ametiasutustel

järgida 14-A lisas esitatud suuniseid vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste

kohta.

& /et 405

15. PEATÜKK

KÄTTETOIMETAMISTEENUSED

ARTIKKEL 15.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kättetoimetamisteenused“ – posti- ja kuller- või kiirkullerteenused, mis hõlmavad

postisaadetiste kogumist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist;

b) „kiirkullerteenused“ – postisaadetiste kogumine, sorteerimine, vedu ja kättetoimetamine

kiiremini ja usaldusväärsemalt, mis võib hõlmata selliseid lisaväärtuselemente nagu kogumine

lähtekohast, isiklik kättetoimetamine adressaadile, saadetise liikumise jälgimine, sihtkoha ja

adressaadi muutmise võimalus veo ajal või kättesaamiskinnitus;

c) „kiirpostiteenused“ – rahvusvahelised kiirkullerteenused, mida osutatakse Ülemaailmsesse

Postiliitu (UPU) kuuluvate määratud postiettevõtjate vabatahtlike ühenduste, näiteks EMS

Cooperative’i kaudu;

& /et 406

d) „litsents“ – luba, mille reguleeriv asutus annab üksikule teenuseosutajale ja milles on kindlaks

määratud kättetoimetamisteenuste sektorile omased menetlused, kohustused ja nõuded;

e) „postisaadetis“ – kuni 31,5 kg kaaluv saadetis selle lõplikul kujul, mida veab mis tahes liiki

avalik-õiguslik või eraõiguslik kättetoimetamisteenuste osutaja ning mis võib sisaldada

näiteks kirja, postipakki, ajalehte või kataloogi;

f) „postimonopol“ – ainuõigus osutada kindlaksmääratud kättetoimetamisteenuseid

lepinguosalise territooriumil vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ning

g) „universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteediga kättetoimetamisteenuse püsiv osutamine

vastavalt lepinguosalise õigusnormidele kõikjal selle lepinguosalise territooriumil kõikidele

kasutajatele vastuvõetava hinnaga.

ARTIKKEL 15.2

Eesmärk

Käesolevas peatükis on esitatud õigusraamistiku põhimõtted, mis on kohaldatavad kõikide

kättetoimetamisteenuste suhtes.

& /et 407

ARTIKKEL 15.3

Universaalteenus

1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millise universaalteenuse osutamise

kohustuse ta soovib vastu võtta või kehtima jätta, ning ta haldab seda kohustust läbipaistvalt,

mittediskrimineerivalt ja erapooletult kõikide teenuseosutajate puhul, kelle suhtes kohustus kehtib.

2. Kui lepinguosaline nõuab, et sissetuleva kiirpostiteenuse osutamine toimuks

universaalteenuse alusel, ei kohtle ta seda teenust soodsamalt kui muid rahvusvahelisi

kiirkullerteenuseid.

ARTIKKEL 15.4

Universaalteenuse rahastamine

1. Lepinguosaline ei kehtesta universaalteenuse osutamise rahastamise eesmärgil lõive ega muid

tasusid sellise kättetoimetamisteenuse osutamise eest, mis ei ole universaalteenus.

2. Lõiget 1 ei kohaldata üldkohaldatavate maksumeetmete või haldustasude suhtes.

& /et 408

ARTIKKEL 15.5

Turgu moonutavate tavade vältimine

Kumbki lepinguosaline tagab, et universaalteenuse osutamise kohustusega hõlmatud

kättetoimetamisteenuste osutajad või postimonopolid ei kasuta turgu moonutavaid tavasid, nagu:

a) sellise teenuse osutamisest saadud tulude kasutamine selleks, et ristsubsideerida

kiirkullerteenust või sellist kättetoimetamisteenust, mis ei ole universaalteenus, ning

b) tarbijate, näiteks ettevõtete, suurpostitajate või konsolideerijate põhjendamatu eristamine

seoses tariifide või muude tingimustega selliste teenuste puhul, mis kuuluvad

universaalteenuse osutamise kohustuse või postimonopoli hulka.

& /et 409

ARTIKKEL 15.6

Litsentsid

1. Lepinguosaline, kes nõuab kättetoimetamisteenuste osutamiseks litsentsi, avalikustab

järgmise teabe:

a) kõik litsentsimisnõuded ja ajavahemik, mis on vajalik litsentsitaotluse kohta otsuse

tegemiseks, ning

b) litsentside tingimused.

2. Litsentsiga seotud menetlused, kohustused ja nõuded peavad olema läbipaistvad,

mittediskrimineerivad ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

3. Lepinguosaline tagab, et taotlejat teavitatakse kirjalikult litsentsi andmisest keeldumise

põhjustest.

& /et 410

ARTIKKEL 15.7

Reguleeriva asutuse sõltumatus

1. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab reguleerivad asutused, mis on

kättetoimetamisteenuste osutajast õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud.

Lepinguosaline, kes säilitab kättetoimetamisteenuseid osutavate ettevõtete omandiõiguse või

kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldatuse omandi või

kontrolliga seotud tegevusest.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 1 osutatud reguleerivad asutused täidavad oma

ülesandeid läbipaistvalt ja õigel ajal ning neil on neile määratud ülesannete täitmiseks piisavad

rahalised vahendid ja inimressursid.

3. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turuosaliste suhtes

erapooletud.

Partnerlusleping_3_.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 1 – PART 3/4

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 420

16. PEATÜKK

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSED

ARTIKKEL 16.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „seotud vahendid“ – telekommunikatsioonivõrgu või -teenusega seotud teenused, füüsilised

taristud ja muud vahendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu

või teenuse kaudu või võivad seda teha;

b) „lõppkasutaja“ – üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse lõpptarbija või abonent,

sealhulgas teenuseosutaja, välja arvatud üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste

osutaja;

c) „olulised vahendid“ – üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või -teenuse vahendid,

i) mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid

ning

ii) mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;

& /et 421

d) „vastastikune sidumine“ – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajate

üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ühendamine, et võimaldada ühe teenuseosutaja

kasutajatel suhelda teise teenuseosutaja kasutajatega ning kasutada kõigi selliste

teenuseosutajate teenuseid, kes on võrguga seotud või kellel on võrgule juurdepääs;

e) „ettevõtjasisene side“ – telekommunikatsioon, mille abil ettevõtja suhtleb kas ettevõtjasiseselt

või oma tütarettevõtjate, filiaalide ja asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt

sidusettevõtjatega, kuid mis ei hõlma kaubanduslikke või mittekaubanduslikke teenuseid,

mida osutatakse ettevõtjatele, mis ei ole tütarettevõtjad, filiaalid või sidusettevõtjad, või mida

pakutakse klientidele või võimalikele klientidele1;

f) „renditud püsiliinid“ – telekommunikatsiooniteenused või -vahendid, sealhulgas virtuaalsed

või mittefüüsilised telekommunikatsiooniteenused või -vahendid, mis eraldatakse kasutajale

kahe või enama kindlaksmääratud punkti vahel sihtotstarbeliseks kasutamiseks või

juurdepääsuks;

g) „litsents“ – luba, mida lepinguosaline võib oma õiguse alusel nõuda füüsiliselt isikult või

ettevõtjalt, et ta võiks osutada telekommunikatsiooniteenuseid, sealhulgas, kuid mitte ainult

kontsessioonid, tegevusload, registreerimised või teated;

1 Käesoleva määratluse kohaldamisel on mõistete „tütarettevõtja“, „filiaal“ ja vajaduse korral

„sidusettevõtja“ tähendus lepinguosalisele selline, nagu on määratletud tema õiguses.

& /et 422

h) „peamine teenuseosutaja“ – telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, kes kas tänu

sellele, et olulised vahendid on tema kontrolli all, või oma turupositsiooni kasutades võib

oluliselt mõjutada asjaomasel üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste

turul osalemise tingimusi hinna ja pakkumise osas;

i) „võrguelement“ – telekommunikatsiooniteenuse osutamisel kasutatav vahend või seade,

sealhulgas selle vahendi või seadmega pakutavad omadused, funktsioonid ja võimalused;

j) „mittediskrimineeriv“ – vastavus enamsoodustusrežiimile, mis on määratletud artiklites 10.8

„Enamsoodustusrežiim“ ja 11.7 „Enamsoodustusrežiim“, ning võrdsele kohtlemisele, mis on

määratletud artiklites 10.7 „Võrdne kohtlemine“ ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“, ning selline

kohtlemine, mis ei ole vähem soodne, kui sarnaste üldkasutatavate

telekommunikatsiooniteenuste iga teise kasutaja kohtlemine sarnastes olukordades, sealhulgas

seoses õigeaegsusega;

k) „numbri liikuvus“ – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste lõppkasutajate võimalus

säilitada taotlusel püsivõrgu liini puhul samas asukohas sama kategooria üldkasutatavate

telekommunikatsiooniteenuste osutaja vahetamise korral samad telefoninumbrid;

l) „üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk“ – telekommunikatsioonivõrk, mida kasutatakse

üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks võrgu lõpp-punktide vahel;

& /et 423

m) „üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – avalikkusele osutatav

telekommunikatsiooniteenus;

n) „vastastikuse sidumise standardpakkumine“ – peamise teenuseosutaja tehtud vastastikuse

sidumise pakkumine, mis tehakse avalikult kättesaadavaks, nii et üldkasutatavate

telekommunikatsiooniteenuste osutaja, kes on valmis pakkumise vastu võtma, saaks selle

alusel siduda oma võrgu peamise teenuseosutaja võrguga;

o) „telekommunikatsioon“ – signaalide edastamine ja vastuvõtmine kaabli või raadio teel,

optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil;

p) „telekommunikatsioonivõrk“ – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral kommutatsiooni- või

marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrgu mitteaktiivsed elemendid, mis

võimaldavad telekommunikatsiooni;

q) „telekommunikatsiooni reguleeriv asutus“ – asutus (asutused), kes vastutab (vastutavad)

käesoleva peatükiga hõlmatud telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste reguleerimise eest;

r) „telekommunikatsiooniteenus“ – teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide

edastamises ja vastuvõtmises telekommunikatsioonivõrkude, sealhulgas ringhäälingu jaoks

kasutatavate võrkude kaudu, kuid mitte teenused, mille kaudu pakutakse

telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste abil edastatavat sisu või teostatakse selle sisu

suhtes toimetusvastutust;

& /et 424

s) „universaalteenus“ – teenuste miinimumkogum, mis tuleb teha kättesaadavaks kõigile

kasutajatele lepinguosalise territooriumil ja mille ulatuse see lepinguosaline on kindlaks

määranud, ning

t) „kasutaja“ – tarbija või teenuseosutaja, kes kasutab üldkasutatavat

telekommunikatsioonivõrku või -teenust.

ARTIKKEL 16.2

Õigusraamistiku kohaldamisala ja põhimõtted

1. Käesolevas peatükis on sätestatud telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkumise

õigusraamistiku põhimõtted, mis on liberaliseeritud vastavalt 10. peatükile „Investeeringud“ ja

11. peatükile „Piiriülene teenustekaubandus“, ning seda kohaldatakse lepinguosalise võetud või

säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste

kaubandust.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise

võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad teenuseid, mis pakuvad või mille abil

teostatakse telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste abil edastatava sisu redigeerimist.

& /et 425

ARTIKKEL 16.3

Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus on

üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste või telekommunikatsiooniseadmete

pakkujatest õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu. Telekommunikatsiooni

reguleerivate asutuste sõltumatuse ja erapooletuse huvides tagab kumbki lepinguosaline, et tema

telekommunikatsiooni reguleerival asutusel ei ole finantshuve ega käitaja- või juhirolli üheski

üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste ega telekommunikatsiooniseadmete

pakkujas. Lepinguosaline, kes säilitab telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate suhtes

omandiõiguse või kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise

eraldatuse omandi või kontrolliga seotud toimingutest.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse reguleerivad

otsused ja menetlused, mis on seotud käesoleva peatükiga, on kõikide turuosaliste suhtes

erapooletud.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus tegutseb

sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki muult asutuselt selliste ülesannete täitmisel,

mis on talle määratud lepinguosalise õiguse alusel, et tagada artiklites 16.5, 16.6, 16.7, 16.9 ja 16.10

sätestatud kohustuste täitmine.

& /et 426

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleerival asutusel on

regulatiivne võim ning piisavad rahalised ja inimressursid, et täita käesolevas peatükis sätestatud

kohustuste täitmise tagamiseks talle määratud ülesandeid. Sellist võimu tuleb teostada läbipaistvalt

ja õigeaegselt. Telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse ülesanded avaldatakse hõlpsasti

juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on

määratud mitmele asutusele.

5. Kumbki lepinguosaline peab andma oma telekommunikatsiooni reguleerivale asutusele

õiguse tagada, et telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad esitavad talle taotluse korral

viivitamata kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida telekommunikatsiooni reguleeriv asutus

vajab, et täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva peatükiga. Saadud teavet käsitletakse kooskõlas

lepinguosaliste kohaldatavate konfidentsiaalsusnõuetega.

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste kasutajal või

pakkujal, keda telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus mõjutab, on õigus vaidlustada see

otsus telekommunikatsiooni reguleerivast asutusest ja otsusest mõjutatud pooltest2 sõltumatus

asutuses. Telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus kehtib kuni menetluse lõpuni, välja

arvatud juhul, kui vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusele kohaldatakse ajutisi meetmeid.

2 Mehhiko puhul võib telekommunikatsiooni reguleeriva komisjoni (Comisión Reguladora de

Telecomunicaciones (CRT)) kehtestatud üldeeskirju, tegevust või tegevustust vaidlustada

ainult kaudse amparo-menetlusega konkurentsi, ringhäälingu ja telekommunikatsiooni

valdkonnale spetsialiseerunud föderaalkohtutes ning nende kohta ei tohi esitada

peatamismäärust.

& /et 427

ARTIKKEL 16.4

Litsentsimisprotseduurid

1. Kui lepinguosaline nõuab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste

pakkujal peab olema litsents, tagab lepinguosaline järgmise teabe avaliku kättesaadavuse:

a) telekommunikatsiooniteenuste liigid, mille jaoks on vaja litsentsi;

b) kõik litsentsi andmise kriteeriumid ja kohaldatavad menetlused;

c) ajavahemik, mis tavaliselt litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks kulub, kui otsus on

vajalik, ning

d) üldkohaldatavad litsentsitingimused.

2. Lepinguosaline, kes nõuab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste

pakkujal peab olema litsents, otsustab litsentsi andmise mõistliku tähtaja jooksul, et võimaldada

pakkujal alustada telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkumist põhjendamatu viivituseta.

3. Kõik litsentsi andmise kriteeriumid, kohaldatavad menetlused ja kehtestatud kohustused või

tingimused peavad olema seotud osutatavate telekommunikatsiooniteenustega ning olema

objektiivsed, proportsionaalsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

& /et 428

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et taotlejale või litsentsisaajale esitatakse menetlusliku nõude

alusel või taotluse korral kirjalikult järgmiste toimingute põhjused:

a) litsentsi andmisest keeldumine;

b) pakkujapõhiste tingimuste või kohustuste kehtestamine litsentsile;

c) litsentsi tühistamine või

d) litsentsi pikendamisest keeldumine.

5. Pakkujatele kehtestatud haldustasud peavad olema objektiivsed, läbipaistvad,

mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed käesolevas peatükis sätestatud kohustuste haldamisel,

kontrollimisel ja täitmise tagamisel tekkivate mõistlike halduskuludega3.

ARTIKKEL 16.5

Vastastikune sidumine

Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste

pakkujal on õigus ja juhul, kui seda taotleb teine üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või

-teenuste pakkuja, kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi üldkasutatavate

telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkumiseks.

3 Haldustasude hulka ei kuulu maksed piiratud ressursside kasutamise õiguse eest ega

kohustuslikud maksed universaalteenuse osutamise eest.

& /et 429

ARTIKKEL 16.6

Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise igale teenuseosutajale võimaldatakse

selliste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste, sealhulgas renditud püsiliinide

kättesaadavus ja kasutamine, mida pakutakse tema territooriumil või piiriüleselt mõistlikel ja

mittediskrimineerivatel tingimustel 10. peatüki „Investeeringud“ ja 11. peatüki „Piiriülene

teenustekaubandus“ kohaselt liberaliseeritud teenuse osutamiseks. Seda kohustust rakendatakse

muu hulgas lõigete 2–6 järgimisega.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teenuseosutajal on lubatud:

a) osta või rentida ning ühendada lõpp- või muu seade, mis ühendub üldkasutatava

telekommunikatsioonivõrguga;

b) osutada teenuseid üksikutele lõppkasutajatele või mitmele lõppkasutajale renditud või

omandatud püsiliinide kaudu;

c) siduda eraettevõtja või eraõigusliku isiku renditud või omandatud püsiliinid üldkasutatavate

telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega või teise teenuseosutaja renditud või omandatud

püsiliinidega ning

d) kasutada teenuse osutamisel muid teenuseosutaja valitud operatsiooniprotokolle peale nende,

mida on vaja selleks, et tagada telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus avalikkusele.

& /et 430

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teenuseosutajad võivad kasutada

üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid teabe edastamiseks tema territooriumil

või piiriüleselt, kaasa arvatud selliste teenuseosutajate ettevõttesisesteks sideteenusteks ja

lepinguosalise territooriumil andmebaasides sisalduvale või muul masinloetaval viisil salvestatud

teabele juurdepääsemiseks.

4. Lõikest 3 olenemata võib lepinguosaline võtta või säilitada meetmed, mis on vajalikud

sideteenuste turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, kui nõudest, et selliseid meetmeid ei

rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist või

teenustekaubanduse varjatud piiramist, ei tulene teisiti.

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või -

teenustele ligipääsuks ning nende kasutamiseks ei kehtestata muid tingimusi peale nende, mis on

vajalikud selleks, et:

a) tagada üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate avaliku teenuse

osutamise kohustuste täitmine, eelkõige nende suutlikkus teha oma üldkasutatavad

telekommunikatsiooniteenused avalikkusele kättesaadavaks, või

b) kaitsta üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste tehnilist terviklikkust.

& /et 431

6. Tingimusel et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ligipääsu ning

nende kasutamise tingimused vastavad lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele, võivad need sisaldada:

a) kõnealuste teenuste edasimüügi või jagatud kasutamise piiranguid;

b) nõuet kasutada selliste võrkude ja teenustega vastastikuseks sidumiseks kindlaksmääratud

tehnilisi liideseid, sealhulgas liideseprotokolle;

c) vajaduse korral nõudeid, et need teenused oleksid koostalitlusvõimelised ja et soodustataks

artiklis 16.18 sätestatud eesmärkide täitmist;

d) lõppseadmete või muude võrguga liidetavate seadmete tüübikinnitust ning tehnilisi nõudeid

selliste seadmete ühendamiseks kõnealuste võrkudega;

e) piiranguid eraettevõtja või eraõigusliku isiku renditud või omandatud püsiliinide sidumise

kohta kõnealuste võrkude või teenustega või teise teenuseosutaja renditud või omandatud

püsiliinidega või

f) teatamis-, registreerimis- ja litsentsimisnõudeid.

& /et 432

ARTIKKEL 16.7

Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate

vahel tekib vaidlus seoses käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustustega, teeb tema

telekommunikatsiooni reguleeriv asutus ükskõik kumma vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse

korral siduva otsuse vaidluse lahendamiseks selle lepinguosalise õiguses sätestatud tähtaja jooksul.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus tehakse

üldsusele kättesaadavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Kumbki lepinguosaline

tagab, et vaidluse pooltele esitatakse kõik sellise otsuse põhjendused ning tagatakse kooskõlas

artikli 16.3 lõikega 6 õigus otsus vaidlustada.

3. Lõiked 1 ja 2 ei takista vaidluse poolt esitamast hagi õigusasutustele4.

4 Mehhiko puhul võib telekommunikatsiooni reguleeriva komisjoni (Comisión Reguladora de

Telecomunicaciones (CRT)) kehtestatud üldeeskirju, tegevust või tegevustust vaidlustada

ainult kaudse amparo-menetlusega konkurentsi, ringhäälingu ja telekommunikatsiooni

valdkonnale spetsialiseerunud föderaalkohtutes ning nende kohta ei tohi esitada

peatamismäärust.

& /et 433

ARTIKKEL 16.8

Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed

1. Kumbki lepinguosaline võtab või säilitab asjakohased meetmed, et üldkasutatavate

telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad, kes kas üksi või üheskoos moodustavad

peamise teenuseosutaja, ei saaks alustada või jätkata konkurentsivastast tegevust.

2. Lõikes 1 nimetatud konkurentsivastase tegevuse hulka kuulub eelkõige:

a) konkurentsivastane ristsubsideerimine;

b) konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil ning

c) sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase äriteabe varjamine teiste

teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik.

& /et 434

ARTIKKEL 16.9

Vastastikune sidumine peamiste teenuseosutajatega

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine üldkasutatavate

telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkuja pakub vastastikust sidumist teise lepinguosalise

üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatega:

a) selle peamise teenuseosutaja igas võrgu punktis, kus see on tehniliselt teostatav;

b) mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas seoses tasumäärade, tehniliste normide ja

kirjelduste, kvaliteedi ning hooldusega;

c) kvaliteediga, mis ei ole halvem kui see, mida võimaldatakse omaenda sarnastele teenustele

või tütarettevõtjate või muude sidusettevõtjate sarnastele teenustele;

d) õigel ajal ning läbipaistvate ja mõistlike tingimustega, sealhulgas tasumäärad,5 tehnilised

normid ja kirjeldused, milles võetakse arvesse majanduslikku tasuvust ja mis on piisavalt

eraldatud, et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad ei pea maksma võrgu

osade või vahendite eest, mida nad ei vaja teenuse osutamiseks, ning

5 Miski selles lõikes ei takista lepinguosalist nõudmast, et peamine teenuseosutaja pakuks

vastastikust sidumist kulupõhiste tasumääradega. „Kulupõhised tasumäärad“ põhinevad

kuludel ning võivad sisaldada mõistlikku kasumit ja hõlmata eri vahendite või teenuste puhul

eri kuluarvestusmeetodeid.

& /et 435

e) taotluse korral lisaks võrgu lõpp-punktidele, mida pakutakse enamikule kasutajatest, ka

muudes punktides tasu eest, milles kajastuvad vajalike lisarajatiste ehitamise kulud.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad teevad

vajaduse korral avalikult kättesaadavaks kas:

a) telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise standardpakkumise või muu standardse

vastastikuse sidumise pakkumise, mis sisaldab tingimusi ja maksumäärasid, mida peamine

teenuseosutaja üldjuhul üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatele pakub, või

b) kehtiva vastastikuse sidumise lepingu tingimused.

3. Kumbki lepinguosaline teeb avalikult kättesaadavaks menetlused, mida kohaldatakse tema

territooriumil asuva peamise teenuseosutajaga peetavatel vastastikuse sidumise läbirääkimistel.

& /et 436

ARTIKKEL 16.10

Juurdepääs olulistele vahenditele

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja annab

üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele üldkasutatavate

telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks juurdepääsu oma olulistele vahenditele mõistlikel,

läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, mis põhinevad üldjuhul kasutataval

pakkumisel, välja arvatud juhul, kui telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse kogutud faktide ja

läbi viidud turutingimuste hindamise põhjal ei ole see tõhusa konkurentsi saavutamiseks vajalik.

Peamise teenuseosutaja oluliste vahendite hulka võivad kuuluda võrguelemendid, renditud

püsiliinide teenused ja muud seotud vahendid.

2. Kumbki lepinguosaline annab oma telekommunikatsiooni reguleerivale asutusele õiguse

määrata kindlaks olulised vahendid, mille peamine teenuseosutaja peab tema territooriumil

kättesaadavaks tegema, ja selle, millises ulatuses need olulised vahendid tuleb eraldada. Selles tuleb

lähtuda muu hulgas eesmärgist saavutada tõhus konkurents ja lõppkasutajate pikaajaline huvi.

3. Kui lepinguosaline nõuab, et peamine teenuseosutaja pakuks oma üldkasutatavaid

telekommunikatsiooniteenuseid edasimüügiks, tagab ta, et peamine teenuseosutaja ei kehtesta oma

üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste edasimüügile ebamõistlikke ega diskrimineerivaid

tingimusi.

& /et 437

ARTIKKEL 16.11

Piiratud ressursid

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et piiratud ressursside, sealhulgas raadiospektri, numbrite ja

trasside rajamise õiguste jaotamine ja kasutamisõiguste andmine on avatud, objektiivne, õigeaegne,

läbipaistev, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne ning vastab üldise huvi eesmärkidele,

sealhulgas konkurentsi edendamine. Kasutusõigustega seotud menetlused ning tingimused ja

kohustused põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja proportsionaalsetel

kriteeriumidel.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et jooksev teave eraldatud sagedusalade kasutamise kohta

tehakse avalikult kättesaadavaks, kuid valitsuse erieesmärkideks eraldatud raadiospektri

täpsustamist ei nõuta.

3. Lepinguosaline võib raadiospektri määramisel kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks

tugineda turupõhistele lähenemisviisidele, näiteks pakkumismenetlustele.

& /et 438

4. Lepinguosalise meetmed raadiospektri eraldamise ja määramise ning sageduste haldamise

kohta ei ole iseenesest vastuolus artiklitega 10.6 „Turulepääs“ ja 11.4 „Turulepääs“. Kummalgi

lepinguosalisel on õigus võtta ja säilitada spektri ja sageduse haldamise meetmeid, mis võivad

piirata telekommunikatsiooniteenuste osutajate arvu, eeldusel et need meetmed on kooskõlas

käesoleva lepingu muude sätetega. Selle õiguse alla kuulub võimalus eraldada sagedusalasid, võttes

arvesse praegusi ja tulevasi vajadusi ning raadiospektri kättesaadavust.

ARTIKKEL 16.12

Numbri liikuvus

Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumil, et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste

osutajad pakuvad kiiret numbri liikuvust mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel,

vähendamata seejuures kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust.

ARTIKKEL 16.13

Universaalteenus

1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise

kohustust ta soovib säilitada.

& /et 439

2. Kumbki lepinguosaline haldab säilitatavat universaalteenust läbipaistval,

mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil. Kumbki lepinguosaline tagab, et ükski

universaalteenuse osutamise kohustus, mille ta kehtestab, ei oleks koormavam, kui on vaja tema

kindlaksmääratud universaalteenuse jaoks. Nende põhimõtete kohaselt kindlaksmääratud

universaalteenuse osutamise kohustusi ei peeta iseenesest konkurentsivastasteks.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et universaalteenuse osutajate valimise menetlused on avatud

kõigile üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele. Teenuseosutaja

valitakse tõhusal, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

4. Kui lepinguosaline otsustab maksta universaalteenuste osutajatele hüvitist, tagab ta, et selline

hüvitis ei ületa universaalteenuste osutamise kohustusega otseselt seotud vajadusi, mis on

kindlaksmääratud konkurentsiprotsessi või netomaksumuse kindlakstegemise kaudu.

ARTIKKEL 16.14

Teabe konfidentsiaalsus

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste

pakkujad, kes saavad artiklite 16.5, 16.9 või 16.10 kohaste kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste

käigus mõnelt teiselt üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujalt teavet,

kasutavad seda teavet üksnes sel eesmärgil, mille jaoks see anti, ning peavad alati kinni selle teabe

konfidentsiaalsuse tagamise nõudest.

& /et 440

2. Kumbki lepinguosaline tagab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste

kasutamisel edastatavate telekommunikatsiooni- ja seotud andmeliiklusandmete konfidentsiaalsuse,

järgides nõuet, et selleks rakendatud meetmed ei kujuta endast meelevaldset või õigustamatut

diskrimineerimist ega teenustekaubanduse varjatud piiramist.

ARTIKKEL 16.15

Tehnoloogiline neutraalsus

Lepinguosalised tunnistavad tehnoloogilise neutraalsuse kasulikkust, eelkõige seda, et

üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatel tuleb lubada valida tehnoloogia, mida nad

soovivad kasutada oma teenuste osutamiseks. Lepinguosaline võib sellist valikut piirata, võttes

vastu või säilitades nõuded, mis on vajalikud õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide

saavutamiseks, tingimusel et need nõuded ei tekita tarbetuid takistusi kaubandusele.

& /et 441

ARTIKKEL 16.16

Kohtlemine peamiste teenuseosutajate poolt

Kumbki lepinguosaline volitab oma telekommunikatsiooni reguleerivat asutust vajaduse korral

nõudma, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja võimaldaks teise lepinguosalise

üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele vähemalt sama soodsat

kohtlemist nagu see, mida peamine teenuseosutaja võimaldab sarnastes olukordades oma

tütarettevõtjatele või sidusettevõtjatele seoses järgmisega:

a) samasuguste telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus, osutamine, tasumäärad või

kvaliteet ning

b) vastastikuse sidumise jaoks vajalike tehniliste liideste kättesaadavus.

ARTIKKEL 16.17

Rahvusvaheline mobiilside rändlusteenus

1. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvaheliste mobiilsideteenuste läbipaistvate ja

mõistlike rändlustasude saavutamiseks, et edendada lepinguosalistevahelise kaubanduse kasvu ja

suurendada tarbijate heaolu.

& /et 442

2. Lepinguosaline võib suurendada rahvusvaheliste mobiilside rändlustasude ja rändlusteenuste

tehnoloogiliste alternatiivide läbipaistvust ja konkurentsivõimet eelkõige järgmise abil:

a) tagada, et teave jaehindade kohta on tarbijatele kergesti kättesaadav, ning

b) vähendada takistusi rändluse tehnoloogiliste alternatiivide kasutamisel, et anda tema

territooriumi külastavatele tarbijatele juurdepääs telekommunikatsiooniteenustele oma valitud

seadet kasutades.

ARTIKKEL 16.18

Rahvusvahelised standardid ja organisatsioonid

Lepinguosalised tunnistavad rahvusvaheliste standardite tähtsust telekommunikatsioonivõrkude või

-teenuste ülemaailmse ühilduvuse ja koostoimivuse saavutamisel ning edendavad neid standardeid

asjassepuutuvate rahvusvaheliste organite, sealhulgas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu

ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni töö kaudu.

& /et 443

17. PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED MERETRANSPORDITEENUSED

ARTIKKEL 17.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis, 10. peatüki B jaos „Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükis

„Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükis „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“

ja 18. peatükis „Finantsteenused“ kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „konteinerjaama- ja depooteenused“ – toimingud, mis seisnevad konteinerite hoiustamises

sadamaaladel või sisemaal, et neid täis või tühjaks laadida, remontida ja saadetise jaoks ette

valmistada;

b) „tollivormistusteenused“ – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või

transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see

on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

& /et 444

c) „uksest ukseni või mitmeliigiline transport“ – veose transport, mille korral kasutatakse

rohkem kui üht transpordiliiki, sh rahvusvahelist merevedu, ning mis toimub ühe

veodokumendi alusel;

d) „ekspedeerimisteenused“ – tegevus, mis seisneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamises

ja järelevalves veo- ja abiteenuste tellimise, dokumentide koostamise ja äriteabe andmise

kaudu;

e) „rahvusvaheline veos“ – veos, mida transporditakse ühe lepinguosalise territooriumil asuva

sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel, või ühe Euroopa Liidu

liikmesriigi ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi sadamate vahel;

f) „rahvusvahelised mereveoteenused“ – reisijate või lasti transport merelaevadega ühe

lepinguosalise sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel või ühe

Euroopa Liidu liikmesriigi sadama ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi sadama vahel; hõlmab

ka otselepinguid teiste transporditeenuste osutajatega, et tagada uksest ukseni või

mitmeliigiline transport ühe veodokumendi alusel, kuid mitte õigust osutada kõnealuseid

muid transporditeenuseid;

g) „meretranspordi abiteenused“ – mereveoste käitlemisteenused, tollivormistusteenused,

konteinerjaama- ja depooteenused, laevade agenteerimisteenused ja mereveoste

ekspedeerimisteenused;

& /et 445

h) „laevade agenteerimisteenused“ – toimingud, mis seisnevad asjaomases geograafilises

piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina

järgmistel eesmärkidel:

i) meretranspordi- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest

arve esitamiseni, meretranspordi veokirjade väljastamine nende ettevõtjate nimel,

vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine või

ii) nende ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike

või lasti vastuvõtmist, ning

i) „mereveoste käitlemisteenused“ – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalioperaatorite

tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor-

ja terminaliettevõtjatest sõltumatult; mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja

järelevalvet:

i) laeva lastimine ja lossimine;

ii) kauba kinnitamine ja lahtivõtmine või

iii) kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist.

& /et 446

ARTIKKEL 17.2

Eesmärk

Käesolevas peatükis sätestatakse rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise

põhimõtted vastavalt 10. peatüki B jaole „Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükile

„Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükile „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel

eesmärgil“ ja 18. peatükile „Finantsteenused“.

ARTIKKEL 17.3

Põhimõtted

1. Vastavalt meetmetele, mida lepinguosaline võtab või säilitab seoses sektorite, allsektorite või

tegevustega kooskõlas I lisaga „Kehtivad meetmed“, II lisaga „Tulevased meetmed“, III lisaga

„Turulepääsuga seotud kohustused“ ning VI lisaga „Finantsteenused“, teeb kumbki lepinguosaline

järgmist:

a) rakendab tulemuslikult põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel

piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele, ning

& /et 447

b) võimaldab teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenuseosutajate

laevadele seoses muu hulgas juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja teenuste

ning meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude ja lõivude,

tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsaid

tingimusi kui oma laevadele.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud põhimõtete rakendamisel lepinguosalised:

a) ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates meretransporditeenuste, sealhulgas

puist- ja vedellastivedude ja liinivedude lepingutes lastijaotusklausleid ning kaotavad

mõistliku tähtaja jooksul varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid, ning

b) kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed või haldus-, tehnilised või muud

takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste meretransporditeenuste vaba

pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid

kehtestamast.

3. Kumbki lepinguosaline lubab teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste

osutajatel oma territooriumil ettevõtte asutada ja seda käitada kooskõlas I lisaga „Kehtivad

meetmed“, II lisaga „Tulevased meetmed“, III lisaga „Turulepääsuga seotud kohustused“ ning

VI lisaga „Finantsteenused“.

& /et 448

4. Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste

osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised

sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja

ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, avariiremondirajatised ning

reidi-, kai- ja sildumisteenused ning laeva tööks vajalikud kaldateenused, sealhulgas side ning vee-

ja elektrivarustus.

& /et 449

18. PEATÜKK

FINANTSTEENUSED

ARTIKKEL 18.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutaja“ – lepinguosalise isik, kes osaleb

finantsteenuste osutamises lepinguosalise territooriumil ja kes soovib osutada või osutab

finantsteenuseid nende teenuste piiriülese pakkumise kaudu;

b) „piiriülene finantsteenuste kaubandus“ ehk „finantsteenuste piiriülene osutamine“ –

finantsteenuse osutamine

i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või

ii) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale; selline

finantsteenuse osutamine ei hõlma finantsteenuse osutamist ühe lepinguosalise

territooriumil investeeringu kaudu sellel territooriumil;

& /et 450

c) „finantsasutus“ – finantsteenuse osutaja, kellel on luba ettevõtlusega tegeleda, kes on

reguleeritud kui finantsasutus või kelle kui finantsasutuse üle tehakse järelevalvet selle

lepinguosalise õiguse kohaselt, kelle territooriumil on tema asukoht, sealhulgas filiaal selle

finantsteenuste osutaja lepinguosalise territooriumil, mille peakontor asub teise lepinguosalise

territooriumil;

d) „teise lepinguosalise finantsasutus“ – lepinguosalise territooriumil asuv finantsasutus, mida

kontrollib teise lepinguosalise isik;

e) „finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas kindlustus ja kindlustusega seotud

teenused ning kõik pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus), mis

hõlmab järgmisi tegevusi:

i) kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

A) otsekindlustus, sealhulgas kaaskindlustus:

1) elukindlustus;

2) kahjukindlustus;

B) edasikindlustus ja retrotsessioon;

& /et 451

C) kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning

D) kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, aktuaari teenused, riskihindamine ja

kahjukäsitlus, ning

ii) panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

A) hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

B) kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute

finantseerimine;

C) kapitalirent;

D) kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid,

reisitšekid ja pangavekslid;

E) tagatis- ja garantiitehingud;

& /et 452

F) kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, börsivälisel turul või muul moel

järgmisega:

1) rahaturuinstrumendid, sealhulgas tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid;

2) välisvaluuta;

3) tuletistooted, sealhulgas futuurid ja optsioonid;

4) valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised

finantsinstrumendid nagu vahetuslepingud ja intressiforvardid;

5) vabalt võõrandavad väärtpaberid ning

6) muud vabalt kaubeldavad instrumendid ja finantsvarad, sealhulgas

väärismetallikangid;

G) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite

emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või

erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

H) rahaturumaakleri tegevus;

& /et 453

I) vara haldamine, nagu sularahahaldus ja portfelli valitsemine, kõik

ühisinvesteeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-,

hoiustamis- ja usaldusteenused;

J) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt

kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliirimisteenused;

K) finantsteabe andmine ja edastamine, finantsandmete töötlemine ning selleks

kasutatava tarkvara hankimine ja edastamine muude finantsteenuste osutajate

poolt ning

L) nõustamis-, vahendamis- ja muud finantsabiteenused seoses kõigi

alapunktides A–K loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs,

investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti

nõustamine seoses äriühingute omandamise ja restruktureerimise ning

strateegiaga;

f) „finantsteenuse osutaja“ – lepinguosalise isik, kes soovib osutada või osutab finantsteenust

selle lepinguosalise territooriumil, välja arvatud avalik-õiguslik üksus;

& /et 454

g) „investeering“ – investeering artikli 10.1 „Mõisted“ lõike 2 määratluse kohaselt, välja arvatud

seoses selles mõistes osutatud laenude ja muude võlainstrumentidega:

i) finantsasutusele antud laen või finantsasutuse emiteeritud võlainstrument kuulub

investeeringu mõiste alla, kui lepinguosaline, kelle territooriumil on finantsasutuse

asukoht, käsitab seda regulatiivse kapitalina, olenemata selle tähtajast, ning

ii) finantsasutuse antud laen või finantsasutusele kuuluv võlainstrument, mis ei ole

punktis i osutatud finantsasutusele antud laen või finantsasutuse võlainstrument, ei

kuulu investeeringu mõiste alla;

suurema selguse huvides olgu märgitud, et piiriüleste finantsteenuste osutaja antud laen

või talle kuuluv võlainstrument, mis ei ole finantsasutusele antud laen või finantsasutuse

võlainstrument, on investeering 10. peatüki „Investeeringud“ tähenduses, kui see laen

või võlainstrument vastab artiklis 10.1 „Mõisted“ sätestatud investeeringute

kriteeriumidele;

h) „lepinguosalise investor“ – artiklis 10.1 „Mõisted“ määratletud lepinguosalise investor;

i) „uus finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega või

toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja

lepinguosalise territooriumil ei osuta, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil;

& /et 455

j) „avalik-õiguslik üksus“ –

i) lepinguosalise riigi valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses

või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või

valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel

tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, või

ii) erasektori üksus, mis täidab funktsioone, mis on tavaliselt keskpangal või

rahandusasutusel, kui viimased neid funktsioone täidavad, ning

k) „iseregulatsiooni organ“ – valitsusväline organ, sealhulgas väärtpaberi- või futuuribörs või -

turg, arveldusasutus või muu organisatsioon või ühing, millel on õigusakti või lepinguosalise

antud volituste alusel reguleerimis- või järelevalvevolitused finantsteenuste osutajate suhtes.

ARTIKKEL 18.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või

mida ta säilitab seoses järgmisega:

a) teise lepinguosalise finantsasutused;

& /et 456

b) teise lepinguosalise investorid ja nende investorite investeeringud teise lepinguosalise

territooriumil asuvates finantsasutustes ning

c) finantsteenuste piiriülene kaubandus.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et 10. peatükki „Investeeringud“ kohaldatakse

meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses järgmisega:

a) meetmed, mis on seotud lepinguosalise investoritega ja nende investorite investeeringutega

finantsteenuste osutajatesse, mis ei ole finantsasutused, ning

b) muud kui finantsteenuste osutamisega seotud meetmed, mis on seotud lepinguosalise

investoritega või nende investorite investeeringutega finantsasutustes.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või

mida ta säilitab seoses järgmisega:

a) tegevus või teenused, mis moodustavad riikliku pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemi osa,

või

& /et 457

b) tegevus või teenused lepinguosalise nimel, lepinguosalise tagatisega või lepinguosalise

rahalisi ressursse kasutades, sealhulgas tema avalik-õiguslikud üksused,

välja arvatud ulatuses, milles lepinguosaline lubab oma finantsasutustel punktis a või b osutatud

tegevust teostada või teenuseid osutada, konkureerides avalik-õigusliku üksuse või

finantsasutusega.

4. Käesolevat peatükki ei kohaldata finantsteenuste riigihangete suhtes.

5. Käesoleva lepingu sätteid ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-

õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

6. 10. peatüki „Investeeringud“ ja 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“ sätteid

kohaldatakse käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate meetmete suhtes ainult sellisel määral,

mil need sätted on inkorporeeritud käesolevasse peatükki ja muudetud selle osaks.

& /et 458

7. Järgmised sätted inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid

kohaldatakse mutatis mutandis lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis

on seotud teise lepinguosalise finantsasutuste, teise lepinguosalise investorite ja nende investorite

investeeringutega lepinguosalise territooriumil asuvates finantsasutustes:

a) artiklid 10.11 „Vorminõuded“, 10.14 „Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja

meetmed“, 10.15 „Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“,

10.16 „Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“,

10.19 „Õiguste üleminek“, 10.52 „Eeliste andmisest keeldumine“ ja 11.9 „Eeliste andmisest

keeldumine“ ning

b) 10. peatüki D jagu „Investeerimisvaidluste lahendamine“ ainult väidete puhul, et

lepinguosaline on rikkunud artiklit 18.3 või 18.4 seoses finantsasutuse tegevusega või

investeerimisega finantsasutusse või on rikkunud artiklit 10.11 „Vorminõuded“, 10.15

„Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“, 10.16

„Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“, 10.52

„Eeliste andmisest keeldumine“ või 11.9 „Eeliste andmisest keeldumine“.

8. Kui käesoleva peatüki ja mõne muu käesoleva lepingu sätte vahel tekib vastuolu, on ülimuslik

käesolev peatükk.

& /et 459

ARTIKKEL 18.3

Võrdne kohtlemine

1. Artikkel 10.7 „Võrdne kohtlemine“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse

selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise investorite ja finantsasutuste ning nende

investeeringute suhtes finantsasutustes.

2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab oma investoritele ja oma investorite

investeeringutele vastavalt artiklile 10.7 „Võrdne kohtlemine“, tähendab kohtlemist, mis on tagatud

tema oma finantsasutustele ja tema oma investorite investeeringutele finantsasutustes.

ARTIKKEL 18.4

Enamsoodustusrežiim

1. Artikkel 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse

selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes,

mis on seotud teise lepinguosalise investorite ja finantsasutustega ning nende investeeringutega

finantsasutustes.

& /et 460

2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab kolmanda riigi investoritele ja kolmanda riigi

investorite investeeringutele artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mis

on tagatud kolmanda riigi finantsasutustele ja kolmanda riigi investoritele ning nende

investeeringutele finantsasutustes.

ARTIKKEL 18.5

Turulepääs

1. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita seoses teise lepinguosalise finantsasutusega või seoses

turulepääsuga teise lepinguosalise investori poolse finantsasutuse asutamise kaudu kas kogu oma

territooriumil või territooriumi osas meedet,

a) millega piiratakse:

i) finantsasutuste arvu kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või

majandusvajaduste testi nõude kaudu;

ii) finantsteenuste tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste

testi nõude kaudu;

& /et 461

iii) finantsteenuste alaste tehingute koguarvu või finantsteenuste üldmahtu, väljendatuna

kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena, või

iv) selliste füüsiliste isikute koguarvu, keda võib rakendada teatavas finantsteenuste

sektoris või keda finantsasutus võib rakendada ja kes on vajalikud ning otseselt seotud

konkreetse finantsteenusega, arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude

kaudu, või

b) mis piirab või nõuab teatud liiki juriidilist isikut või ühisettevõtet, mille kaudu finantsasutus

võib majandustegevusega tegeleda.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei tohi tõlgendada nii, et see

takistab lepinguosalisel nõudmast, et finantsasutus osutaks teatud finantsteenuseid eraldi juriidilise

isiku kaudu, kui selle lepinguosalise õiguse kohaselt ei tohi finantsasutuse pakutavaid

finantsteenuseid osutada ühe ja sama üksuse kaudu.

& /et 462

ARTIKKEL 18.6

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Artikkel 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja

muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate

meetmete suhtes, mis on seotud finantsasutustega.

ARTIKKEL 18.7

Piiriülene finantsteenuste kaubandus

1. Artiklid 11.4 „Turulepääs“ ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“ inkorporeeritakse käesolevasse

peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline

on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste

osutajatega, kes osutavad 18-A lisas „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ kirjeldatud

finantsteenuseid.

2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab oma teenustele ja teenuseosutajatele artikli 11.6

„Võrdne kohtlemine“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mida ta võimaldab omaenda finantsteenustele

ja finantsteenuste osutajatele.

& /et 463

3. Meetmed, mida lepinguosaline ei tohi vastu võtta või säilitada seoses teise lepinguosalise

teenuste ja teenuseosutajatega artikli 11.4 „Turulepääs“ kohaselt, tähendavad meetmeid seoses teise

lepinguosalise finantsteenuseid osutavate piiriüleste finantsteenuste osutajatega.

4. Artikkel 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse

selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes,

mis on seotud teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajatega.

5. Kohtlemine, mille lepinguosaline on võimaldanud kolmanda riigi teenustele ja

teenuseosutajatele artikli 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mida

võimaldatakse kolmanda riigi finantsteenustele ja kolmanda riigi finantsteenuste osutajatele.

6. Artikkel 11.5 „Kohapealne esindatus“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse

selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajate suhtes,

kes osutavad 18-A lisas „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ kirjeldatud finantsteenuseid.

7. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumil asuvatel isikutel ja oma kodanikel sõltumata

asukohast osta finantsteenuseid teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajatelt, kelle

asukoht on tema territooriumil. See kohustus ei nõua, et lepinguosaline lubaks niisugustel

teenuseosutajatel tegeleda oma territooriumil äritegevusega või müügipakkumisi teha. Selle

kohustuse tähenduses võib lepinguosaline määratleda mõisted „äritegevusega tegelema“ ja

„müügipakkumiste tegemine“, tingimusel et need mõisted ei ole vastuolus lõikega 1.

& /et 464

8. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist vastu võtmast või säilitamast

meedet, millega nähakse ette ametlikud nõuded seoses piiriülese finantsteenuse osutamisega,

näiteks piiriüleste finantsteenuste osutajate ja finantsinstrumentide registreerimis- või loanõuded,

tingimusel et neid nõudeid ei kohaldata diskrimineerival viisil.

ARTIKKEL 18.8

Toimivusnõuded

1. Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks toimivusnõuete põhimõtted, nagu need, mis on

sätestatud artiklis 10.9 „Toimivusnõuded“ ja mida kohaldatakse finantsasutustesse tehtavate

investeeringute suhtes.

2. Lõike 1 kohasest toimivusnõuete põhimõtete ühisest kindlaksmääramisest 180 päeva jooksul

muudab ühisnõukogu otsusega lõiget 1, et lõimida need põhimõtted käesolevasse artiklisse, ning

võib vajaduse korral muuta VI lisas „Finantsteenused“ esitatud kummagi lepinguosalise

reservatsioone ja nõuetele mittevastavaid meetmeid.

3. Lõikes 1 osutatud toimivusnõuete põhimõtetega seoses loetletud meetmete suhtes

kohaldatakse artiklit 18.12.

& /et 465

ARTIKKEL 18.9

Ühe lepinguosalise territooriumil uued finantsteenused

1. Lepinguosaline lubab ilma uusi õigusnorme vastu võtmata või olemasolevaid muutmata teise

lepinguosalise finantsasutusel osutada kõiki uusi finantsteenuseid, mida esimene lepinguosaline

lubaks oma finantsasutustel sarnases olukorras oma õiguse kohaselt osutada.

2. Olenemata artikli 18.8 lõikest 1 ja artiklist 11.4 „Turulepääs“ võib lepinguosaline määrata

institutsioonilise ja õigusliku vormi, mille kaudu võib osutada uut finantsteenust, ning võib nõuda

teenuse osutamiseks luba. Kõnealuse loa nõudmise korral tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa

andmisest võib keelduda üksnes usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel.

ARTIKKEL 18.10

Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta

Lepinguosalised hindavad kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist uuesti, kas

käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvateks tegevusteks on vaja lisada andmete vaba liikumist

käsitlevaid sätteid.

& /et 466

ARTIKKEL 18.11

Teabe käsitlemine

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist avalikustama

üksikklientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat

salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

ARTIKKEL 18.12

Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed

1. Artikleid 18.3–18.7 ei kohaldata järgmise suhtes:

a) olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab:

i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud VI lisa „Finantsteenused“ liites VI-A „ELi

loetelu“;

ii) keskvalitsuse tasandil, nagu kõnealune lepinguosaline on sätestanud VI lisa

„Finantsteenused“ liite loetelu A jaos;

& /et 467

iii) piirkondliku omavalitsuse tasandil, nagu kõnealune lepinguosaline on sätestanud VI lisa

„Finantsteenused“ liite loetelu A jaos; või

iv) kohaliku omavalitsuse tasandil;

b) punktis a nimetatud mittevastava meetme pikendamine või kiire uuendamine või

c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda

meetme,

i) nagu see oli olemas vahetult enne muudatust, vastavust artiklile 18.3, 18.4, 18.5 või

18.6 või

ii) nagu see oli olemas käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, vastavust artiklile 18.7.

2. Artikleid 18.3–18.7 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või säilitab

seoses sektorite, allsektorite või tegevustega, nagu see lepinguosaline on sätestanud VI lisa

„Finantsteenused“ liite loetelu B jaos.

& /et 468

3. Lepinguosalise reservatsioon artiklite 10.6 „Turulepääs“, 10.7 „Võrdne kohtlemine“, 10.8

„Enamsoodustusrežiim“, 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“, 11.4 „Turulepääs“, 11.5

„Kohapealne esindatus“, 11.6 „Võrdne kohtlemine“ või 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ suhtes, mis

on esitatud tema I või II lisa liites, kujutab ühtlasi reservatsiooni asjakohasel juhul kas artikli 18.3,

18.4, 18.5, 18.6 või 18.7 suhtes ulatuses, milles reservatsioonis sätestatud meede, sektor, allsektor

või tegevus kuulub käesoleva peatüki alla.

4. Lepinguosaline ei võta vastu tema II lisa vastavas liites „Tulevased meetmed“ esitatud

reservatsiooniga hõlmatud meedet, mis nõuab kas otse või kaudselt, et teise lepinguosalise investor

müüks või võõrandaks muul viisil oma kodakondsuse tõttu investeeringu, mis oli olemas meetme

jõustumise ajal.

ARTIKKEL 18.13

Usaldatavusnõuetega seotud erand

1. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisi vastu võtmast või

säilitamast meetmeid usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel,6 sealhulgas et:

a) kaitsta investoreid, hoiustajaid, kindlustusvõtjaid või selliseid isikuid, kelle suhtes

finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või

6 Lepinguosalised tunnistavad, et mõiste „usaldatavusnõuetega seotud kaalutlused“ hõlmab

finantsteenuste osutaja turvalisuse, usaldusväärsuse, terviklikkuse või rahalise vastutuse

säilitamist.

& /et 469

b) tagada selle lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkus ja stabiilsus.

2. Kui niisugused meetmed on vastuolus käesoleva lepingu muude sätetega, ei kasutata neid

lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate ülesannete või kohustuste vältimise vahendina.

ARTIKKEL 18.14

Tunnustamine

1. Lepinguosaline võib tunnustada teise lepinguosalise või kolmanda riigi usaldatavusmeetmeid,

et määrata kindlaks, kuidas kõnealuse lepinguosalise finantsteenustega seotud meetmeid kohaldada.

Sellise tunnustamise võib saavutada kas iseseisvalt, ühtlustamise teel või kokkuleppe alusel.

2. Kui lepinguosaline tunnustab lõike 1 kohaselt kolmanda riigi usaldatavusmeedet, annab

kõnealune lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava võimaluse tõendada, et teise

lepinguosalise territooriumil esinevad asjaolud, mille puhul lepinguosaline tunnustas kolmanda riigi

usaldatavusmeedet ning et sellistel asjaoludel on või saab olema samaväärne regulatsioon,

järelevalve ja rakendamine teise lepinguosalise territooriumil ja vajaduse korral lepinguosaliste

vahel teabe jagamise menetlused.

& /et 470

3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist tunnustama

teise lepinguosalise usaldatavusmeedet.

ARTIKKEL 18.15

Rahvusvahelised standardid

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et tema territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse

finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksustamise vältimise ja maksudest

kõrvalehoidmise vastase võitluse valdkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Nende

rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite hulka kuuluvad G20, finantsstabiilsuse nõukogu (FSB),

Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni

(IAIS), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), rahapesuvastase töökonna

(FATF) ja OECD maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi vastuvõetud

standardid.

& /et 471

ARTIKKEL 18.16

Iseregulatsiooni organid

Kui lepinguosaline nõuab, et teise lepinguosalise finantsasutus või piiriülese finantsteenuse osutaja

peab olema selleks, et osutada selle lepinguosalise territooriumil või territooriumile finantsteenust,

iseregulatsiooni organi liige, osalema selles või tal peab olema sellele juurdepääs, tagab esimene

lepinguosaline, et iseregulatsiooni organ järgib artiklites 18.3, 18.4 ja 18.7 sätestatud kohustusi.

ARTIKKEL 18.17

Makse- ja kliiringsüsteemid

Kumbki lepinguosaline tagab võrdse kohtlemise tingimustel teise lepinguosalise finantsasutustele,

kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalik-õiguslike üksuste makse- ja

kliiringsüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja

refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikliga ei anta juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi

laenajatele.

& /et 472

ARTIKKEL 18.18

Riigisisesed õigusnormid ja läbipaistvus

1. Käesoleva peatüki kohaldamisalaga seotud meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu

võtnud või säilitanud, ei kohaldata 13. peatükki „Riigisisesed õigusnormid“ ja 28. peatükki „Hea

reguleerimistava“.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõiki üldkohaldatavaid meetmeid, mille suhtes kohaldatakse

käesolevat peatükki, rakendatakse mõistlikult, objektiivselt ja erapooletult.

3. Lõike 2 kohaldamisel teeb kumbki lepinguosaline praktilises ulatuses ja oma õigusega

kooskõlas oleval viisil järgmist:

a) avaldab eelnevalt oma kavandatavad õigusnormid, mis on seotud käesoleva peatüki

kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega, või avaldab eelnevalt dokumendid, milles on

piisavalt üksikasju selliste võimalike uute õigusnormide kohta, et võimaldada huvitatud

isikutel ja teisel lepinguosalisel hinnata, kas ja kuidas nende huvid võivad olla

märkimisväärselt mõjutatud;

b) annab huvitatud isikutele ja teisele lepinguosalisele piisava võimaluse esitada punktis a

osutatud kavandatavate meetmete või dokumentide kohta märkusi ning

c) võtab arvesse punkti b kohaselt saadud märkusi.

& /et 473

4. Kui lepinguosaline nõuab finantsteenuse osutamiseks luba, peavad selle lepinguosalise

pädevad asutused:

a) lubama taotlejal võimaluse piires esitada taotluse igal ajal;

b) andma taotluse esitamiseks mõistliku aja, kui taotluste esitamiseks on konkreetsed tähtajad;

c) andma teenuseosutajatele ja teenust osutada soovivatele isikutele teavet, mis on vajalik sellise

loa saamise, säilitamise, muutmise ja pikendamise nõuete ja korra järgimiseks;

d) esitama võimaluse piires taotluse läbivaatamise hinnangulise ajakava;

e) püüdma taotlusi vastu võtta elektroonilisel kujul;

f) originaaldokumentide asemel vastu võtma lepinguosalise õiguse kohaselt kinnitatud

dokumentide koopiaid, välja arvatud juhul, kui loa andmise protsessi usaldatavuse

kaitsmiseks tuleb esitada originaaldokumendid;

g) andma taotleja nõudmisel põhjendamatu viivituseta teada, millises menetlusjärgus taotlus on;

& /et 474

h) kui taotlus on lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis tagama, et taotluse

läbivaatamine on lõpule viidud ja et taotlejat teavitatakse otsusest mõistliku tähtaja jooksul

pärast taotluse esitamist võimaluse korral kirjalikult7;

i) kui taotlus ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis mõistliku tähtaja

jooksul ja mõistlikul määral:

i) teavitama taotlejat sellest, et taotlus on mittetäielik;

ii) andma taotleja nõudmisel teavet selle kohta, miks taotlust peetakse mittetäielikuks;

iii) võimaldama8 taotlejal esitada taotluse täitmiseks vajalikku lisateavet ning

7 Pädevad asutused võivad selle nõude täita, teatades taotlejale eelnevalt kirjalikult, sealhulgas

avaldatud meetme kaudu, et kui taotluse esitamisest alates teatava ajavahemiku jooksul ei ole

vastust saadud, tähendab see, et taotlus on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Suurema selguse

huvides olgu märgitud, et kirjalik teavitamine võib hõlmata ka elektroonilisel kujul

teavitamist. 8 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see võimalus ei tähenda, et pädev asutus peaks

tähtaegu pikendama.

& /et 475

iv) kui ükski eespool nimetatutest ei ole teostatav ja taotlus lükatakse tagasi põhjusel, et see

ei ole täielik, tagama taotleja teavitamise mõistliku tähtaja jooksul;

j) kui taotlus lükatakse tagasi, teavitama taotlejat kas omal algatusel või taotleja nõudmisel

mõistlikul määral tagasilükkamise põhjustest ja vajaduse korral taotluse uuesti esitamise

korrast;

k) tagama, et pädeva asutuse nõutavad loatasud9 on mõistlikud ja läbipaistvad ega piira

iseenesest asjakohase teenuse osutamist ega muud majandustegevust ning

l) tagama, et antud luba jõustub põhjendamatu viivituseta, kui kohaldatavatest tingimustest ei

tulene teisiti.

9 Loatasude hulka kuuluvad litsentsitasud ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud tasud. Need ei

hõlma ressursimakse, enampakkumise, pakkumismenetluse või muude mittediskrimineerival

viisil kontsessiooni andmise eest makstavaid tasusid ega universaalteenuse osutamiseks

tehtavaid kohustuslikke makseid.

& /et 476

ARTIKKEL 18.19

Finantsteenuste allkomitee

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga i moodustatud

finantsteenuste allkomitee tuleb kokku kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et:

a) jälgida käesoleva peatüki rakendamist ja toimimist;

b) arutada finantsteenustega seotud küsimusi, mille lepinguosaline on talle esitanud;

c) pakkuda lepinguosalistele võimalust arutada finantsteenuste sektori reguleerimist eesmärgiga

parandada lepinguosaliste reguleerivate raamistike vastastikust tundmist ja teha koostööd

rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel;

d) osaleda vaidluste lahendamise menetlustes vastavalt artiklile 18.22 „Finantsteenustega seotud

investeerimisvaidluste lahendamine“ ning

e) hinnata käesoleva lepingu toimimist finantsteenuste valdkonnas.

& /et 477

2. Lisaks artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõikes 1 nimetatule

kuuluvad finantsteenuste allkomitee koosseisu finantsteenuste eksperdid ja finantsteenuste poliitika

eest vastutavate asutuste esindajad. Mehhikos on finantsteenuste poliitika eest vastutav asutus

rahanduse ja avaliku sektori krediidi ministeerium (Secretaría de Hacienda y Crédito Público) või

selle õigusjärglane.

3. Lepinguosalise taotlusel arutab finantsteenuste allkomitee käesoleva peatüki tõlgendamiseks

asjakohaste suuniste väljatöötamist. Ühisnõukogu võib sellised suunised vastu võtta soovituse

kujul.

ARTIKKEL 18.20

Konsultatsioonid

1. Lepinguosaline võib kirjalikult taotleda konsultatsioone teise lepinguosalisega igas

käesolevast lepingust tulenevas küsimuses, mis mõjutab finantsteenuseid. Teine lepinguosaline

võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele. Konsulteerivad lepinguosalised teavitavad oma

konsultatsioonide tulemustest finantsteenuste allkomiteed.

& /et 478

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et konsultatsioonide korral kuuluvad tema delegatsiooni

käesoleva peatükiga hõlmatud finantsteenuste või finantsasutuste valdkonna asjakohaste

eriteadmistega ametnikud. Mehhikos täidavad seda nõuet rahanduse ja avaliku sektori krediidi

ministeeriumi (Secretaría de Hacienda y Crédito Público) või selle õigusjärglase ametnikud.

3. Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, et lepinguosaline peaks tegema erandi oma

õigusnormidest, mis käsitlevad teabe jagamist finantsasutuste seas, või lepinguosaliste

finantsasutuste vahelise lepingu või kokkuleppe nõuetest, ega nii, et finantsasutused peaksid võtma

meetmeid, mis segaksid regulatiivsete, järelevalve- või haldusküsimuste või õiguskaitse tagamise

küsimuste lahendamist.

4. Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist nõudmast

järelevalve eesmärgil teavet teise lepinguosalise territooriumil asuva finantsasutuse või piiriülese

finantsteenuse osutaja kohta. Kõnealune lepinguosaline võib teabe saamiseks pöörduda teise

lepinguosalise finantsasutuse poole.

& /et 479

ARTIKKEL 18.21

Vaidluste lahendamine

1. 31. peatükki „Vaidluste lahendamine“, sealhulgas 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa

„Tegevusjuhend“ kohaldatakse käesoleva artikliga muudetud kujul selliste vaidluste lahendamise

suhtes, mis on seotud käesoleva peatüki sätete kohaldamise ja tõlgendamisega.

2. Lisaks artiklis 31.9 „Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele peavad

vahekohtu liikmetel olema eriteadmised või kogemused finantsteenuste õiguse või praktika alal,

mille hulka võib kuuluda finantsasutuste reguleerimine, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

3. Ühiskomitee võtab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu

nimekirja vähemalt 15 isikust, kes vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele ning soovivad ja saavad

tegutseda vahekohtu liikmena. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast:

a) alamnimekiri Euroopa Liidu esitatud isikutega;

b) alamnimekiri Mehhiko esitatud isikutega ning

c) alamnimekiri vahekohtu esimehe kandidaatidega.

& /et 480

4. Käesoleva peatüki kohaldamisel asendavad lõikes 3 viidatud alamnimekirjad pärast

vastuvõtmist artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõikes 1 sätestatud alamnimekirju.

5. Vaidlustes, kus vahekohus leiab, et meede ei ole käesoleva lepingu kohustustega kooskõlas ja

meede mõjutab:

a) finantsteenuste sektorit ja muid sektoreid, võib nõude esitanud lepinguosaline peatada

finantsteenuste sektoris eelised, millel on samaväärne mõju teise lepinguosalise

finantsteenuste sektoris võetud meetmega, või

b) kui meede mõjutab ainult muud kui finantsteenuste sektorit, ei tohi nõude esitanud

lepinguosaline peatada eeliseid finantsteenuste sektoris.

& /et 481

ARTIKKEL 18.22

Finantsteenustega seotud investeerimisvaidluste lahendamine

1. 10. peatüki „Investeeringud“ D jagu „Investeerimisvaidluste lahendamine“, mis on

inkorporeeritud käesolevasse peatükki ja muudetud selle osaks artikli 18.2 lõikega 8, kohaldatakse

käesoleva artikliga muudetud kujul:

a) investeerimisvaidluste suhtes, mis on seotud meetmetega, mille suhtes kohaldatakse

käesolevat peatükki ja mille puhul investor väidab, et lepinguosaline on rikkunud artikli 10.7

„Võrdne kohtlemine“ lõiget 2, artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ lõiget 2, artikleid 10.15

„Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“, 10.16

„Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“ või 10.52

„Eeliste andmisest keeldumine“, või

b) 10. peatüki „Investeeringud“ D jao „Investeerimisvaidluste lahendamine“ alusel algatatud

investeerimisvaidluste suhtes, milles tuginetakse artiklile 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud

erand“.

& /et 482

2. Lõike 1 punkti a kohase investeerimisvaidluse korral või kui kostja tugineb lõike 1 punkti b

alusel artiklile 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud erand“ 60 päeva jooksul pärast nõude esitamist

kohtule kooskõlas artikliga 10.26 „Nõude esitamine kohtule“, määrab kohtuasja arutav

kohtukoosseis pärast konsulteerimist vaidluse pooltega ja vastavalt artiklile 10.44 „Ekspertide

aruanded“ ühiskomitee vastu võetud ekspertide nimekirjast ühe või mitu eksperti, kes annavad talle

aru kõigi finantsteenustega seotud faktiliste küsimuste kohta, mille vaidluse pool on menetluse

käigus tõstatanud. Ühisnõukogu võtab ekspertide nimekirja vastu hiljemalt kuus kuud pärast

käesoleva lepingu jõustumist ja see koosneb kuuest eksperdist, kes on näidanud, et neil on

eriteadmised või kogemused finantsteenuste õiguse või praktika vallas, mille hulka võib kuuluuda

finantsasutuste reguleerimine. Kui nimekirja ei ole nõude esitamise päeval vastavalt artiklile 10.26

„Nõude esitamine kohtule“ vastu võetud, määratakse eksperdid isikute hulgast, kelle on

lepinguosaline või mõlemad lepinguosalised selle nimekirja vastuvõtmiseks määranud ja kellest

teisele lepinguosalisele on teatatud.

3. Kostja võib kirjalikult pöörduda finantsteenuste allkomitee poole otsuse saamiseks selle

kohta, kas ja millisel määral on artikli 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud erand“ kohane erand

nõude suhtes õiguspärane kaitseargument. Kõnealune küsimuse suunamine peab toimuma hiljemalt

päeval, mille kohus on kostjale selleks määranud. Kui kostja suunab küsimuse käesoleva lõike

alusel finantsteenuste allkomiteele, peatatakse 10. peatüki „Investeeringud“ D jaos

„Investeerimisvaidluste lahendamine“ nimetatud tähtaegade kulgemine või menetlused.

& /et 483

4. Küsimuse suunamise korral lõike 3 kohaselt võib finantsteenuste allkomitee teha ühise otsuse,

kas ja millisel määral on artikli 18.13 kohane usaldatavusnõuetega seotud erand nõude suhtes

õiguspärane kaitseargument, ning edastada selle koopia investorile ja kohtule. Kui ühisest otsusest

järeldub, et artikkel 18.13 on õiguspärane kaitseargument kõigile nõude osadele täies ulatuses,

peetakse investorit nõudest loobunuks ja menetlus lõpetatakse kooskõlas artikliga 10.40 „Hagist

loobumine“. Kui ühisest otsusest järeldub, et artikkel 18.13 on õiguspärane kaitseargument ainult

nõude osadele, on ühine otsus seoses kõnealuste nõude osadega kohtu jaoks siduv. Sellisel juhul ei

kohaldata enam lõikes 3 kirjeldatud ajaperioodide või menetluse peatamist ja investor võib jätkata

nõude ülejäänud osadega.

5. Kui finantsteenuste allkomitee ei ole teinud ühist otsust kolme kuu jooksul alates ajast, kui

kostja küsimuse allkomiteele suunas, ei kohaldata enam lõikes 3 nimetatud ajaperioodide või

menetluse peatamist ja investor võib oma nõude esitamist jätkata.

6. Kostja taotlusel ja kui finantsteenuste allkomitee ei ole teinud ühist otsust lõikes 5 nimetatud

kolme kuu jooksul, teeb kohus eelküsimusena otsuse selle kohta, kas ja millisel määral on artikkel

18.13 õiguspärane kaitseargument. Kui kostja seda taotlust ei esita, ei piira see kostja õigust esitada

artikkel 18.13 kaitsena menetluse hilisemas etapis. Kohus ei arvesta negatiivse asjaoluna tõsiasja, et

finantsteenuste allkomitee ei ole ühises otsuses kokku leppinud.

& /et 484

7. Lõike 6 kohase menetluse viib läbi nõude läbivaatamiseks moodustatud kohtukoosseis, mis

tagab eelkõige, et vaidluse pooltel on võimalus esitada vähemalt üks kirjalik esildis. Kohtukoosseis

teeb eelotsuse 120 päeva jooksul pärast viimase esildise saamist. Kui kohus vajab esialgse otsuse

tegemiseks lisaaega, esitab ta viivituse põhjused. Kui kohtukoosseis järeldab, et artikkel 18.13 on

kehtiv kaitse kogu nõudele, peetakse investorit nõudest loobunuks ja menetlus lõpetatakse

kooskõlas artikliga 10.40 „Hagist loobumine“. Kui kohtukoosseis järeldab, et artikkel 18.13 on

kehtiv kaitse ainult nõude teatavatele osadele, jätkatakse menetlust nõude ülejäänud osadega.

& /et 485

19. PEATÜKK

DIGIKAUBANDUS

ARTIKKEL 19.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tarbija“ – füüsiline isik või ettevõtja, kui see on asjaomase lepinguosalise õiguses ette

nähtud, kes kasutab või taotleb üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust eesmärkidel, mis

ei ole seotud tema kaubandus-, äri-, kutse- või tööalase tegevusega;

b) „andmesõnum“ – teave, mis on loodud, saadetud, vastu võetud või salvestatud elektrooniliste,

optiliste või sarnaste vahenditega;

c) „elektrooniline autentimisteenus“ – teenus, mis võimaldab kinnitada:

i) füüsilise isiku või ettevõtja identiteeti või

& /et 486

ii) andmesõnumi päritolu ja terviklust alates ajast, kui see esmakordselt lõplikul kujul

loodi;

d) „e-allkiri“ – andmesõnumile lisatud või sellega loogiliselt seotud andmed elektroonilisel

kujul, mida saab kasutada selle andmesõnumi allkirjastaja tuvastamiseks, andmesõnumis

sisalduva teabe kinnitamiseks ning selle päritolu ja tervikluse tagamiseks nii, et hilisemad

muudatused andmetes on tuvastatavad;

e) „elektrooniline usaldusteenus“ – elektrooniline teenus, mis koosneb e-allkirjade, e-

ajatemplite, e-andmevahetuse, sertifitseeritud digiteerimisteenuste, veebisaitide autentimise

teenuste ja nende teenustega seotud sertifikaatide loomisest, kontrollimisest ja kinnitamisest;

f) „lõppkasutaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kui see on asjaomase lepinguosalise õiguses ette

nähtud, kes kasutab või taotleb üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust kas tarbijana või

kaubandus-, äri-, kutse- või tööalastel eesmärkidel;

g) „usaldusteenuse osutaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kes osutab elektroonilisi

usaldusteenuseid, ning

& /et 487

h) „soovimatu elektrooniline kommertsteade“ – elektrooniline sõnum, sealhulgas vähemalt e-

posti, lühisõnumisüsteemi (SMS) ja multimeediasõnumisüsteemi (MMS) sõnumid, mis

saadetakse ärilistel eesmärkidel ilma saaja nõusolekuta või vaatamata saaja sõnaselgele

keeldumisele otse lõppkasutajatele telekommunikatsioonivõrgu kaudu ja lepinguosalise

õigusega ette nähtud ulatuses muude telekommunikatsiooniteenuste kaudu.

ARTIKKEL 19.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise meetmete suhtes, mis mõjutavad

elektrooniliste vahendite abil toimuvat kaubandust.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

a) hasartmänguteenused;

b) ringhäälinguteenused;

c) audiovisuaalteenused;

& /et 488

d) notarite või samaväärsete elukutsete esindajate teenused;

e) õigusabiteenused ning

f) riigihanked, välja arvatud artiklid 19.7, 19.8 ja 19.11.

ARTIKKEL 19.3

Üldpõhimõtted

Lepinguosalised tunnustavad digikaubanduse loodavat majanduskasvu ja pakutavaid võimalusi ning

seda, et on tähtis vastu võtta raamistikke, mis suurendavad tarbijate usaldust digikaubanduse vastu

ning väldivad tarbetuid takistusi selle kasutamisele ja arendamisele.

ARTIKKEL 19.4

Õigus kehtestada õigusnorme

Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada

õiguspärased poliitikaeesmärgid, näiteks rahvatervise kaitse, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse,

ohutuse, keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja

andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse ning konkurentsi valdkonnas.

& /et 489

ARTIKKEL 19.5

Elektroonilise edastuse suhtes kohaldatavad tollimaksud

1. Lepinguosaline ei kehtesta tollimakse ühe lepinguosalise isiku ja teise lepinguosalise isiku

vahelise elektroonilise edastuse suhtes.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõige 1 ei takista lepinguosalist kehtestamast

elektroonilise edastuse suhtes riiklikku maksu, tasu või muud lõivu, tingimusel et need maksud,

tasud või lõivud kehtestatakse viisil, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga.

ARTIKKEL 19.6

Eelneva loa puudumise põhimõte

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et teenuste elektrooniliseks osutamiseks ei nõuta eelnevat luba.

2. Lõige 1 ei piira selliste loanõuete kohaldamist, mis ei ole konkreetselt ja eranditult

kehtestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes või mida kohaldatakse

telekommunikatsiooniteenuste suhtes.

& /et 490

ARTIKKEL 19.7

Elektroonilised lepingud

Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigussüsteem võimaldab lepingute sõlmimist elektrooniliselt

ja et kõnealuseid lepinguid ei tunnistata õigustühiseks või kehtetuks ega jäeta täitmata üksnes

põhjusel, et need on sõlmitud elektrooniliselt10.

ARTIKKEL 19.8

Elektroonilised usaldus- ja autentimisteenused

1. Lepinguosaline ei keeldu tunnistamast elektroonilise usaldusteenuse või elektroonilise

autentimisteenuse õiguslikku kehtivust üksnes põhjusel, et teenust osutatakse elektrooniliselt.

10 Seda sätet ei kohaldata järgmiste lepingute suhtes:

a) lepingud, millega luuakse või kantakse üle kinnisvaraga seotud õigusi;

b) lepingud, mis seaduse järgi nõuavad kohtute, ametivõimude või avalikku võimu teostavate

kutsealade kaasamist;

c) seadustes sätestatud nõuetele vastavalt käenduslepingud, milles tagatise andjaks on isikud, kes

tegutsevad eesmärkidel, mis ei ole seotud nende kaubandus-, äri-, kutse- või tööalase

tegevusega, ning

d) perekonnaõiguse või pärimisõigusega reguleeritavad lepingud.

& /et 491

2. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita elektroonilisi usaldusteenuseid ja elektroonilisi

autentimisteenuseid reguleerivaid meetmeid, mis:

a) keelaksid e-tehingu pooltel vastastikku määrata tehinguks sobivaid elektroonilisi meetodeid

või

b) ei võimaldaks e-tehingu pooltel kohtu- või haldusasutustes tõestada, et nende e-tehing vastab

elektrooniliste usaldusteenuste ja elektrooniliste autentimisteenuste õiguslikele nõuetele.

3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline nõuda, et konkreetsete e-tehinguliikide puhul vastaks

elektroonilise autentimise viis teatavatele tulemuslikkuse standarditele või et see oleks

sertifitseeritud tema õigusnormide kohaselt akrediteeritud asutuse poolt. Sellised nõuded on

objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning puudutavad ainult asjaomase e-tehinguliigi

eriomadusi.

4. Lepinguosalised soodustavad koostalitlevate elektrooniliste usaldusteenuste ja elektrooniliste

autentimisteenuste kasutamist ning tunnustatud usaldusteenuste osutajate pakutavate elektrooniliste

usaldusteenuste ja elektrooniliste autentimisteenuste vastastikust tunnustamist.

& /et 492

ARTIKKEL 19.9

Veebitarbijate kaitse

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on tähtis säilitada ja vastu võtta läbipaistvad ja tõhusad

meetmed, mis suurendavad tarbijate usaldust, sealhulgas, kuid mitte ainult meetmed, mis kaitsevad

e-kaubanduse tehingutes tarbijaid pettusel põhinevate ja ebaausate kaubandustavade eest.

2. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mis suurendavad tarbijate usaldust,

sealhulgas meetmed, millega keelatakse tarbijatele kahju tekitavad või kahju tekitada võivad

pettusel põhinevad ja ebaausad kaubandustavad.

3. Lepinguosalised tunnistavad oma tarbijakaitseasutuste või muude asjaomaste asutuste

vahelise koostöö tähtsust lepinguosaliste vahelise e-kaubandusega seotud tegevuses, et suurendada

tarbijate usaldust ja seeläbi tarbijate heaolu.

& /et 493

ARTIKKEL 19.10

Soovimatud elektroonilised kommertsteated

1. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille kohaselt:

a) peavad soovimatute elektrooniliste kommertsteadete saatjad aitama lõppkasutajatel vältida

nende teadete jätkuvat saamist või

b) on elektrooniliste kommertsteadete saatmiseks vaja teate saaja nõusolekut vastavalt kummagi

lepinguosalise õigusnormidele.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et soovimatud elektroonilised kommertsteated on selgelt

tuvastatavad, et neist nähtub selgelt, kelle nimel need on saadetud, ja et need sisaldavad vajalikku

teavet, mis võimaldab lõppkasutajal taotleda nende saamise lõpetamist tasuta ja igal ajal.

3. Kumbki lepinguosaline võtab õiguskaitsemeetmeid saatjate vastu, kes edastavad soovimatuid

elektroonilisi kommertsteateid, mis ei vasta lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud ja säilitatud

meetmetele.

4. Lepinguosalised püüavad teha soovimatute elektrooniliste kommertsteadete reguleerimise

valdkonnas koostööd asjakohastel vastastikust huvi pakkuvatel juhtudel.

& /et 494

ARTIKKEL 19.11

Lähtekood

1. Lepinguosaline ei tohi nõuda teise lepinguosalise füüsilisele isikule või ettevõtjale kuuluva

tarkvara lähtekoodi edastamist ega sellele juurdepääsu.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõige 1:

a) ei takista lepinguosalisel vastu võtmast või säilitamast meetmeid õiguspärase avaliku poliitika

eesmärgi täitmiseks, sealhulgas turvalisuse ja ohutuse tagamiseks, näiteks

sertifitseerimismenetluse raames, vastavalt artiklitele 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud

erand“, 32.1 „Ülderandid“ ja lepingu IV osa artikkel 2.8 „Julgeoleku erand“, ning

b) ei ole kohaldatav vabatahtlikule lähtekoodi edastamisele või sellele juurdepääsu andmisele

teise lepinguosalise isiku poolt ärilistel alustel, näiteks riigihanketehingu või vabalt

läbiräägitud lepingu raames.

3. Ükski käesoleva artikli säte ei mõjuta:

a) kohtu, halduskohtu või konkurentsiameti nõuet heastada konkurentsiõiguse rikkumine;

& /et 495

b) intellektuaalomandi õigusi ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist ning

c) lepinguosalise õigust võtta meetmeid või jätta avalikustamata teave, kui ta peab seda

vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve, mis on seotud relvade, laskemoona või

sõjavarustuse hangete või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega.

ARTIKKEL 19.12

Avatud internetiühendus

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et vastavalt kohaldatavatele põhimõtetele ja õigusnormidele

on lõppkasutajatel tema territooriumil võimalik:

a) pääseda ligi internetis saadaolevatele enda valitud teenustele ja rakendustele ning neid

levitada ja kasutada vastavalt mõistliku ja mittediskrimineeriva võrguhalduse nõuetele;

b) ühendada oma valitud seadmed internetiga, tingimusel et sellised seadmed ei kahjusta võrku,

ning

c) pääseda ligi teabele oma internetiühenduse teenuse osutaja võrguhaldustavade kohta.

& /et 496

ARTIKKEL 19.13

Koostöö

1. Tunnistades digikaubanduse ülemaailmset laadi, teevad lepinguosalised koostööd seoses

regulatiivsete küsimuste ja parimate tavadega olemasoleva valdkondliku dialoogi abil, milles

käsitletakse muu hulgas:

a) koostalitlusvõimeliste piiriüleste elektrooniliste usaldus- ja autentimisteenuste tunnustamist ja

hõlbustamist;

b) otseturundusteadaannete käsitlemist;

c) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate probleeme digikaubanduses;

d) tarbijate kaitsmist ja tarbijate usalduse suurendamist e-kaubanduse valdkonnas;

e) ühiseid küberjulgeoleku küsimusi ning

f) muid digikaubanduse arengu seisukohast olulisi küsimusi.

& /et 497

2. Lõikes 1 osutatud regulatiivsete küsimuste ja parimate tavade valdkonna koostöös

keskendutakse teabe ja arvamuste vahetamisele lepinguosaliste kõnealuseid teemasid puudutavate

asjakohaste õigusaktide ja nende rakendamise kohta.

3. Lepinguosalised kinnitavad, et digikaubanduse arengu edendamiseks on tähtis aktiivselt

osaleda mitmepoolsetel foorumitel.

ARTIKKEL 19.14

Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta

Lepinguosalised hindavad kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist uuesti, kas

käesoleva lepingu kohaldamisalasse on vaja lisada andmete vaba liikumist käsitlevaid sätteid.

& /et 498

20. PEATÜKK

KAPITALI LIIKUMINE, MAKSED JA ÜLEKANDED

NING AJUTISED KAITSEMEETMED

ARTIKKEL 20.1

Jooksevkonto

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, lubab kumbki lepinguosaline teha

käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid lepinguosalistevahelise maksebilansi jooksevkonto

tehingutega seotud ülekandeid või makseid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas 22. juulil

1944 New Hampshire’is Bretton Woodsis vastu võetud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga.

& /et 499

ARTIKKEL 20.2

Kapitali liikumine

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, lubab kumbki lepinguosaline

maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul kapitali vaba liikumist investeeringute ja

muude tehingute liberaliseerimiseks, nagu on sätestatud 10. peatüki „Investeeringud“ B jaos

„Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükis „Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükis

„Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ ja 18. peatükis „Finantsteenused“.

ARTIKKEL 20.3

Kapitali liikumist, makseid või ülekandeid käsitlevate

õigusnormide kohaldamine

1. Artikkel 10.16 „Ülekanded“, artikli 18.2 „Kohaldamisala“ lõike 6 punkt a ning artiklid 20.1 ja

20.2 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad

a) pankrotti, maksejõuetust ja võlausaldajate õiguste kaitset;

& /et 500

b) finantsinstrumentide emiteerimist, nendega kauplemist või tehingute tegemist;

c) finantsaruandlust või kapitali liikumise, maksete või ülekannete arvestuse pidamist, kui see on

vajalik õiguskaitse- või finantsjärelevalveasutuste abistamiseks;

d) kuritegusid või väärtegusid või kelmusi või pettusi;

e) kohtumenetlustes tehtud määruste või otsuste täitmise tagamist või

f) sotsiaalkindlustust, riiklikke pensioniskeeme või kohustuslikke säästuskeeme.

2. Neid õigusnorme ei kohaldata meelevaldselt ega diskrimineerivalt ega muul viisil, mis

kujutaks endast kapitali liikumise, maksete või ülekannete varjatud piiramist.

& /et 501

ARTIKKEL 20.4

Ajutised kaitsemeetmed

1. Kui erandlikud asjaolud põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi Euroopa

Liidu majandus- ja rahaliidu toimimises, võib Euroopa Liit vastu võtta või säilitada kapitali

liikumise, maksete või ülekannete valdkonna kaitsemeetmed. Kõnealused meetmed peavad

piirduma selliste raskuste kõrvaldamiseks rangelt vajalikuga ja nende kestus ei tohi ületada kuut

kuud.

2. Meetmed, mille Euroopa Liit lõike 1 kohaselt kehtestab, ei tohi põhjustada Mehhiko ja

kolmanda riigi vahel meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist. Euroopa Liit teavitab

Mehhikot viivitamata ja esitab võimalikult kiiresti selliste meetmete kaotamise ajakava.

& /et 502

ARTIKKEL 20.5

Piirangud maksebilansi ja välisrahastamisega

seotud raskuste ning makromajanduslike raskuste korral

1. Lepinguosaline võib vastu võtta või säilitada piiravad meetmed kapitali liikumise, maksete

või ülekannete kohta11:

a) tõsiste maksebilansiraskuste või väliste finantsraskuste või nende ohu korral12 või

b) erandlike asjaolude korral, kui kapitali liikumisega seotud maksed või ülekanded põhjustavad

või ähvardavad põhjustada tõsiseid makromajanduslikke raskusi seoses raha- ja

vahetuskursipoliitikaga Mehhikos või Euroopa Liidu liikmesriigis.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed:

a) peavad olema vastavuses Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, kui see on kohaldatav;

11 Euroopa Liidu puhul võib üks Euroopa Liidu liikmesriik selliseid meetmeid võtta muudes kui

artiklis 20.4 nimetatud olukordades, mis mõjutavad selle liikmesriigi majandust. 12 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõike 1 punktis a osutatud tõsised

maksebilansiraskused või välised finantsraskused või nende oht võivad olla muu hulgas

põhjustatud raha- ja vahetuskursipoliitikaga seotud tõsistest makromajanduslikest raskustest

või nende ohust, nagu on osutatud lõike 1 punktis b.

& /et 503

b) ei tohi minna kaugemale vajalikust, et tegeleda lõikes 1 kirjeldatud olukorraga;

c) peavad olema ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord

paraneb;

d) ei tohi tekitada põhjendamatut kahju teise lepinguosalise kaubanduslikele, majanduslikele ega

finantshuvidele;

e) ei tohi teist lepinguosalist kohelda vähem soodsalt kui samasuguses olukorras olevat

kolmandat isikut ning

f) ei tohi asendada makromajanduslikku poliitikat, mida on vaja põhjendatud väliseks

kohandamiseks.

3. Lepinguosaline võib oma välise finantspositsiooni või maksebilansi kaitseks vastu võtta või

säilitada piiravaid meetmeid kaubavahetuse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas

GATT 1994 XII artikliga ja 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe maksebilansisätete

käsitusleppega.

4. Lepinguosaline võib oma välise finantspositsiooni või maksebilansi kaitseks vastu võtta või

säilitada piiravaid meetmeid teenuskaubanduse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas

GATSi XII artikliga.

& /et 504

5. Lepinguosaline püüab mitte vastu võtta ega säilitada meetmeid tariifsete lisatasude, kvootide,

litsentside või sarnaste meetmete kujul. Kui lepinguosaline teist lepinguosalist meetmetest teavitab,

selgitab ta nende piiravate meetmete kasutamise põhjusi.

6. Lepinguosaline, kes võtab vastu või jätab kehtima lõikes 1 osutatud meetmed, teatab nendest

viivitamata teisele lepinguosalisele.

7. Kui artikli 20.4 või käesoleva artikli alusel võetakse vastu või jäetakse kehtima piiravad

meetmed, konsulteerivad lepinguosalised viivitamata teenuste ja investeeringute allkomitees, välja

arvatud juhul, kui konsultatsioone peetakse muudel rahvusvahelistel foorumitel, mille liikmed on

mõlemad lepinguosalised. Konsultatsioonide käigus analüüsitakse vastavate meetmete võtmise

põhjustanud maksebilansiraskusi või väliseid finantsraskusi, võttes arvesse selliseid tegureid nagu:

a) raskuste laadi ja ulatust;

b) välist majandus- ja kaubanduskeskkonda ning

c) võimalikke alternatiivseid parandusmeetmeid.

& /et 505

8. Lõikes 7 osutatud konsultatsioonidel käsitletakse piiravate meetmete vastavust artiklile 20.4

või käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2. Võimaluse korral aktsepteerivad lepinguosalised kõiki

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esitatud statistilisi või muid andmeid ning järelduste tegemisel

lähtutakse IMFi hinnangust asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta.

& /et 506

21. PEATÜKK

RIIGIHANKED

ARTIKKEL 21.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kommertskaubad ja -teenused“ – kaubad ja teenused, mida tavaliselt müüakse või pakutakse

müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida sellised ostjad ostavad tavaliselt turult

valitsemisega mitte seotud eesmärkidel;

b) „ehitusteenused“ – teenused, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid ja

tsiviilrajatisi ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (CPC) 51. alajao tähenduses;

& /et 507

c) „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ – valitsuse ülesannete täitmiseks teostatav hange:

i) mille puhul hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat:

A) nagu on kummagi lepinguosalise kohta kindlaks määratud vastavalt 21-A lisas

„Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, ning

B) hanke eesmärk ei ole äriotstarbeline müük või edasimüük või kasutamine

äriotstarbeliseks müügiks või edasimüügiks ette nähtud kaupade tootmisel või

teenuste osutamisel;

ii) vastavalt mis tahes lepingule, sealhulgas

A) ostu-,

B) liisingu-, ning

C) rendi- või üürilepingule või järelmaksulepingule koos väljaostuvõimalusega või

ilma selleta;

iii) mille maksumus, hinnatuna vastavalt artiklile 21.2, on artikli 21.6 kohase teate

avaldamise ajal võrdne asjakohase piirmääraga, mis on sätestatud kummagi

lepinguosalise puhul vastavalt 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud

hange“ või 21-B lisas „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, või sellest

piirmäärast suurem;

& /et 508

iv) mille teostab hankeüksus ning

v) mis ei ole muul viisil välja jäetud artikli 21.2 lõike 2 või 21-A lisa „Euroopa Liidu

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga

hõlmatud hange“ kohaldamisalast;

d) „elektrooniline oksjon“ – elektrooniliste seadmete abil toimuv järkjärguline protsess, mille

käigus tarnijad esitavad uue hinnapakkumuse, hankemenetluse hindamiskriteeriumide kohase

muu mõõdetava väärtuse või mõlemad ning mille tulemusel tekib või muutub pakkumuste

pingerida;

e) „kirjalikult“ või „kirjalik“ – sõnade ja numbritega esitatud väljend, mida saab lugeda ja

taasesitada ning hiljem edastada ning mis võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja

salvestatud teavet;

f) „piiratud pakkumismenetlus“ – hange, mille puhul hankeüksus võtab ühendust tema enda

valitud tarnija või tarnijatega;

g) „korduvkasutatav loetelu“ – loetelu, mida hankeüksus kavatseb kasutada rohkem kui ühel

korral ja mis sisaldab tarnijaid, kelle hankeüksus on tunnistanud loetellu kandmise

tingimustele vastavaks;

& /et 509

h) „kavandatava hanke teade“ – hankeüksuse avaldatav teade, milles kutsutakse huvitatud

tarnijaid esitama osalemistaotlusi, pakkumusi või mõlemaid;

i) „korvamismeetmed“ – tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või

parandavad lepinguosalise maksebilanssi, näiteks kodumaise osaluse, tehnoloogia

litsentsimise ning investeerimis-, barterkaubanduse jms toimingute või nõuete abil;

j) „avatud pakkumismenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik

huvitatud tarnijad;

k) „hankeüksus“ – 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa

„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A, B ja C jao kohaldamisalasse kuuluv

üksus;

l) „kvalifitseeritud tarnija“ – tarnija, kelle hankeüksus on tunnistanud osalemistingimustele

vastavaks;

m) „valikpakkumismenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul hankeüksus kutsub pakkumusi

esitama üksnes kvalifitseeritud tarnijaid;

n) „teenused“ – hõlmab ehitusteenuseid, kui ei ole sätestatud teisiti;

& /et 510

o) „standard“ – tunnustatud asutuse heakskiidetud dokument, millega nähakse üldiseks ja

korduvaks kasutamiseks ette tooteid või teenuseid ning nendega seotud protsesse ja

tootmismeetodeid käsitlevad eeskirjad, suunised või omadused, mille järgimine ei ole

kohustuslik ning mis võivad ka üksnes sisaldada või käsitleda toote, teenuse, protsessi või

tootmismeetodi suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid või pakendamis-, tähistamis- või

märgistusnõudeid;

p) „tarnija“ – isik või isikute rühm, kes pakub või saab pakkuda kaupu ja teenuseid, ning

q) „tehniline kirjeldus“ – hanketingimus, milles

i) kehtestatakse hangitavate kaupade ja teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime,

ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja

meetodid, või

ii) käsitletakse toote või teenuse suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid või

pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid.

& /et 511

ARTIKKEL 21.2

Kohaldamisala

Peatüki kohaldamine

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud

meetmete suhtes, olenemata sellest, kas hange korraldatakse üksnes või osaliselt elektrooniliste

vahenditega.

2. Kui 21-A lisast „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisast

„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ei tulene teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki

järgmise suhtes:

a) maa, olemasolevate hoonete või muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamine või

rentimine;

b) lepinguosalise lepinguvälised kokkulepped või mis tahes vormis antav abi, sealhulgas

koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused;

c) fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsasutuste likvideerimise ja

juhtimise teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude

väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamisega seotud teenuste hange või soetamine;

& /et 512

d) riiklikud töölepingud;

e) hanked, mis korraldatakse

i) rahvusvahelise abi, sealhulgas arenguabi andmiseks;

ii) sõjaväeüksuste paiknemist käsitleva rahvusvahelise lepingu erimenetluse või klausli

alusel või mis on seotud projekti ühise rakendamisega sellele alla kirjutanud riikide

poolt, või

iii) rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse või klausli alusel või mida rahastatakse

rahvusvahelise toetuse, laenu või muu abiga, juhul kui kohaldatav menetlus või klausel

ei ole käesoleva peatükiga kooskõlas.

3. Kummagi lepinguosalise kohustused käesoleva lepinguga hõlmatud hangete valdkonnas on

sätestatud 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisas „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ vastavalt järgmisele ülesehitusele:

a) A jaos keskvalitsusasutused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga;

b) B jaos keskvalitsusest madalama tasandi valitsusasutused, kelle hanked on hõlmatud

käesoleva peatükiga, sealhulgas Mehhiko puhul muud keskvalitsusest madalama tasandi

asutused;

& /et 513

c) C jaos kõik muud üksused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga;

d) D jaos käesoleva peatükiga hõlmatud kaubad;

e) E jaos käesoleva peatükiga hõlmatud teenused, v.a ehitusteenused;

f) F jaos käesoleva peatükiga hõlmatud ehitusteenused;

g) G jaos käesoleva peatükiga hõlmatud avaliku ja erasektori partnerlused või ehitustööde

kontsessioonid;

h) H jaos üldmärkused ja erandid ning

i) I jaos meediakanalid, kus lepinguosaline avaldab oma hanketeateid, lepingu sõlmimise teateid

ja muud oma riigihangete süsteemiga seotud teavet.

4. Kui lepinguosalise õiguse kohaselt tohivad käesoleva lepinguga hõlmatud hanget korraldada

hankeüksuse nimel muud üksused või isikud, kelle hankega seotud kaubad ja teenused ei ole

käesoleva lepinguga hõlmatud, kehtib samuti käesolev peatükk.

& /et 514

Hindamine

5. Selleks et teha hanke väärtuse hindamisel kindlaks, kas tegemist on käesoleva lepinguga

hõlmatud hankega, hankeüksus:

a) ei jaga hanget eraldi hangeteks ega vali ega kasuta konkreetset hindamismeetodit hanke

väärtuse hindamiseks eesmärgiga välistada kas täielikult või osaliselt käesoleva peatüki

kohaldamine hanke suhtes ning

b) esitab hanke arvestusliku maksimaalse koguväärtuse hanke kogukestuse lõikes olenemata

sellest, kas leping sõlmitakse ühe või enama tarnijaga, võttes arvesse kõiki tasustamise vorme,

sealhulgas:

i) lisatasud, teenustasud, vahendustasud ja intressid ning

ii) kui hankes on ette nähtud optsioonivõimalus, siis kõnealuste optsioonide

kogumaksumus.

& /et 515

6. Kui hanke üksiknõude tulemusena sõlmitakse rohkem kui üks leping või sõlmitakse lepingud

eraldi osade suhtes (edaspidi „korduvlepingud“), lähtutakse hinnangulise maksimaalse

kogumaksumuse arvutamisel järgmisest:

a) eelneva 12 kuu jooksul või hankeüksuse eelneva eelarveaasta jooksul sõlmitud sama tüüpi

kauba või teenuse korduvlepingute maksumus, mida on võimaluse korral korrigeeritud, et võtta

arvesse prognoositud muutusi järgmise 12 kuu jooksul hangitavate kaupade ja teenuste koguses ja

maksumuses, või

b) esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul või hankeüksuse eelarveaasta jooksul

hangitava sama tüüpi kauba või teenuse korduvlepingute hinnanguline maksumus.

7. Juhul kui kaupa või teenust hangitakse liisimise, rentimise või üürimise või järelmaksuga ostu

teel või hangete puhul, mille koguhind ei ole kindlaks määratud, on hindamise alus järgmine:

a) tähtajaliste lepingute puhul:

i) kui lepingu kestus on 12 kuud või vähem, siis hinnanguline maksimaalne maksumus

kogu kestuse jooksul, või

ii) kui lepingu kestus ületab 12 kuud, siis hinnanguline maksimaalne kogumaksumus,

sealhulgas mis tahes hinnanguline jääkmaksumus;

& /et 516

b) tähtajatute lepingute puhul hinnanguline kuumakse, mis on korrutatud 48ga, ning

c) kui ei ole kindel, kas leping sõlmitakse tähtajalise lepinguna, kohaldatakse punkti b.

ARTIKKEL 21.3

Julgeoleku- ja ülderandid

1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendada nii, et see takistab lepinguosalist võtmast

meetmeid või avalikustamast teavet, kui ta peab seda vajalikuks, et kaitsta oma olulisi

julgeolekuhuve, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hangete või riigi julgeoleku

või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega.

2. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab samasugustes

tingimustes oleva lepinguosalise meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või

rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet selliselt,

et see takistab lepinguosalist kehtestamast selliseid meetmeid ja tagamast nende täitmist, mis on:

a) vajalikud kõlbluse, avaliku korra ja ohutuse kaitseks;

& /et 517

b) vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks;

c) vajalikud intellektuaalomandi kaitseks või

d) seotud puuetega inimeste, heategevusorganisatsioonide või vangide töö tulemusena

valmistatud kaupade ja osutatavate teenustega.

ARTIKKEL 21.4

Üldpõhimõtted

Diskrimineerimiskeeld

1. Olenemata artikli 21.2 kohaldamisalast võib lepinguosalise ettevõtja, kes on seaduslikult

asutatud, omandatud või kelle kaubanduslik kohalolek on säilitatud teise lepinguosalise

territooriumil, osaleda selle teise lepinguosalise riigihangetes samadel tingimustel kui selle teise

lepinguosalise ettevõtjad, nagu on ette nähtud selle teise lepinguosalise õiguses.

& /et 518

2. Lepinguosaline ja tema hankeüksused kohtlevad iga käesoleva lepinguga hõlmatud hankega

seotud meetme puhul teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise tarnijaid, kes

selliseid kaupu ja teenuseid pakuvad, kohe ja tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui asjaomane

lepinguosaline (sealhulgas tema hankeüksused) kohtleb oma kaupu, teenuseid ja tarnijaid.

3. Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete puhul lepinguosalised ja nende

hankeüksused:

a) ei kohtle mõnda kohapealset tarnijat tema välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra

põhjal vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid või

b) ei diskrimineeri kohapealset tarnijat selle alusel, et kaup või teenus, mida see tarnija selle

konkreetse hanke jaoks pakub, pärineb teiselt lepinguosaliselt.

Elektrooniliste vahendite kasutamine

4. Kui hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel teel, peab ta:

a) tagama, et hanke korraldamisel kasutatakse muu hulgas ka autentimiseks ja andmete

krüptimiseks IT-süsteeme ja tarkvara, mis on vabalt kättesaadavad ja muude vabalt

kättesaadavate IT-süsteemide ja tarkvaraga koostalitlusvõimelised;

& /et 519

b) rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus,

sealhulgas fikseeritakse nende esitamise aeg ning välistatakse neile loata juurdepääs, ning

c) kasutama hankemenetlustes teadete ja hankedokumentide avaldamiseks ning võimalikult

suures ulatuses pakkumuste esitamiseks elektroonilisi teabe- ja sidevahendeid.

Hanke korraldamine

5. Hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke läbipaistval ja erapooletul viisil,

mis:

a) on kooskõlas käesoleva peatükiga, kasutades üht järgmistest hankeviisidest: avatud

pakkumismenetlus, valikpakkumismenetlus või piiratud pakkumismenetlus;

b) ennetab huvide konflikte ja korruptsiooni vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusele.

& /et 520

Korruptsioonivastased meetmed

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et ta on võtnud kasutusele asjakohased meetmed korruptsiooni

tõkestamiseks oma riigihangetes. Nende meetmete hulka kuuluvad menetlused, millega võetakse

lepinguosalise hangetes osalemise õigus kas tähtajatult või kindlaksmääratud ajavahemikuks

tarnijatelt, kelle puhul on selle lepinguosalise õigusasutused lõpliku otsusega kindlaks teinud, et nad

on osalenud pettuses või muus ebaseaduslikus tegevuses, mis on seotud riigihangetega selle

lepinguosalise territooriumil. Kumbki lepinguosaline tagab ka selle, et tal on kehtestatud

põhimõtted ja menetlused, millega hangetega seotud või neid mõjutavate isikute võimalik huvide

konflikt võimalikult suures ulatuses kõrvaldada või seda ohjata.

Päritolureeglid

7. Käesoleva peatükiga hõlmatud riigihanke puhul ei kohalda lepinguosaline teisest

lepinguosalisest imporditavate kaupade ega osutatavate teenuste suhtes päritolureegleid, mis

erinevad nendest päritolureeglitest, mida lepinguosaline kohaldab tavapärase kaubanduse raames

samade kaupade impordi või samade teenuste osutamise suhtes.

Eeliste andmisest keeldumine

8. Lepinguosaline võib keelduda käesoleva peatüki eeliste andmisest teise lepinguosalise

teenuseosutajale, kui ta on sellest eelnevalt teavitanud ja selles küsimuses konsulteerinud ning kui

lepinguosaline teeb kindlaks, et teenust osutab ettevõtja, kellel ei ole kummagi lepinguosalise

territooriumil sisulist äritegevust.

& /et 521

Korvamismeetmed

9. Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seoses ei tohi lepinguosaline ega tema hankeüksused

taotleda, võtta arvesse, kehtestada ega jõustada korvamismeetmeid.

Meetmed, mis ei ole hangetele eriomased

10. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata järgmise suhtes:

a) tollimaksud ja muud maksud, mis on kehtestatud impordi suhtes või sellise impordiga seoses;

b) selliste tollimaksude ja muude maksudega maksustamise meetod ning

c) muud teenustekaubandust mõjutavad meetmed peale käesoleva lepinguga hõlmatud hankeid

reguleerivate meetmete.

& /et 522

ARTIKKEL 21.5

Teave hankesüsteemi kohta

1. Kumbki lepinguosaline:

a) avaldab viivitamata seadused, määrused, kohtuotsused, üldkohaldatavad haldusotsused,

õigusaktidest tulenevad standardsed lepingupunktid, millele viidatakse hanketeadetes või -

dokumentides, samuti käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korra ja selles tehtavad

muudatused laia levikuga ning pidevalt üldsusele kättesaadavas ametlikult määratud

elektroonilises või paberväljaandes ning

b) selgitab neid taotluse korral teisele lepinguosalisele.

2. Kumbki lepinguosaline loetleb vastavalt 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga

hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos järgmise:

a) elektroonilised või paberväljaanded, kus lepinguosaline avaldab lõike 1 punktis a kirjeldatud

teabe;

b) elektroonilised või paberväljaanded, kus lepinguosaline avaldab artikliga 21.6, artikli 21.8

lõikega 9 ja artikli 21.15 lõikega 2 nõutud teated, ning

& /et 523

c) veebisaidi aadressi (veebisaitide aadressid), kus lepinguosaline avaldab:

i) artikli 21.15 lõikes 4 osutatud hankestatistika või

ii) oma teated sõlmitud hankelepingute kohta vastavalt artikli 21.15 lõikele 6.

3. Kumbki lepinguosaline teavitab viivitamata riigihangete allkomiteed kõigist muudatustest 21-

A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva

lepinguga hõlmatud hange“ I jaos loetletud teabes.

ARTIKKEL 21.6

Teated

Kavandatava hanke teade

1. Hankeüksus avaldab iga käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kohta kavandatava hanke teate,

välja arvatud artiklis 21,12 kirjeldatud asjaoludel.

& /et 524

2. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, sisaldab kavandatava hanke teade järgmist:

a) hankeüksuse nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud hankeüksusega

kontakteerumiseks ning selleks, et saada kõik vajalikud hankedokumendid, ning vajaduse

korral teave nende hinna ja maksetingimuste kohta;

b) hanke kirjeldus, sealhulgas hangitavate kaupade ja teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus,

kui täpne kogus ei ole teada;

c) korduvlepingute puhul võimaluse korral järgmiste kavandatava hanke teadete eeldatav

avaldamise aeg;

d) valikuvõimaluste kirjeldus;

e) kaupade tarnimise või teenuste osutamise ajakava või lepingu kestus;

f) kasutatav hankemeetod ning teave selle kohta, kas tegemist on läbirääkimistega hanke või

elektroonilise oksjoniga;

g) vajaduse korral hankes osalemise taotluste esitamise aadress ja tähtpäev;

& /et 525

h) pakkumuste esitamise aadress ja tähtpäev;

i) keel või keeled, milles võib esitada pakkumuse või osalemistaotluse, juhul kui need võib

esitada muus keeles kui selle lepinguosalise ametlik keel, kelle hankeüksus hanke korraldab;

j) osalemistingimuste loetelu koos lühikirjeldustega, sealhulgas nõuded konkreetsete

dokumentide või tõendite kohta, mida tarnijad peavad osalemiseks esitama, kui neid nõudeid

ei ole esitatud kõikidele huvitatud tarnijatele kavandatava hanke teate raames ühel ja samal

ajal kättesaadavaks tehtud hankedokumentides;

k) tarnijate valiku kriteeriumid ja vajaduse korral hankes osalema lubatavate tarnijate arv, kui

hankeüksus kavatseb vastavalt artiklile 21.8 kutsuda hankes osalema piiratud arvu

kvalifitseeritud tarnijaid, ning

l) märge, et hange on hõlmatud käesoleva peatükiga.

& /et 526

Kokkuvõtlik teade

3. Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankeüksus kavandatava hanke teatega samal ajal ühes

WTO keeles vabalt kättesaadava kokkuvõtliku teate.

Kokkuvõtlik teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) hanke sisu;

b) pakkumuse esitamise lõpptähtpäev või – vajaduse korral – hankes osalemise või

korduvkasutatavasse loetellu kandmise taotluse esitamise tähtpäev ning

c) aadress, kust saab taotleda hankedokumente.

Plaanitud hanke teadaanne

4. Hankeüksustel soovitatakse avaldada igal eelarveaastal võimalikult varakult teadaanne

hankeplaanide kohta (edaspidi „plaanitud hanke teadaanne“). Plaanitud hanke teadaanne peaks

sisaldama hanke sisu ja kavandatava hanke teate avaldamise ligikaudset kuupäeva või hanke

toimumise ligikaudset ajavahemikku.

& /et 527

5. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohaldamisalasse kuuluv hankeüksus võib

kasutada plaanitud hanke teadaannet kavandatava hanke teatena, tingimusel et plaanitud hanke

teadaanne sisaldab lõikes 2 osutatud teavet ulatuses, mis on hankeüksusele kättesaadav, ja märget,

et huvitatud tarnijad peaksid väljendama hankeüksusele oma huvi hanke vastu.

Teateid käsitlevad üldeeskirjad

6. Kõik kavandatava hanke teated, kokkuvõtlikud teated ja plaanitud hanke teadaanded on

vahetult kättesaadavad elektrooniliselt ja tasuta ühtse internetiportaali kaudu. Teateid võib lisaks

avaldada ka ajakohases laia levikuga paberväljaandes ja need jäävad üldsusele kättesaadavaks

vähemalt teates märgitud aja lõpuni.

ARTIKKEL 21.7

Osalemistingimused

1. Hankeüksus esitab hankes osalemiseks ainult need tingimused, mis on olulised tagamaks, et

tarnija vastab õiguslikult ja finantsiliselt hanke nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suutlik

asjaomast hankelepingut täitma.

& /et 528

2. Osalemistingimuste kehtestamisel hankeüksus:

a) ei esita tingimust, et hankes osalemiseks peab tarnija olema eelnevalt sõlminud mõne

lepinguosalise hankeüksusega ühe või mitu lepingut;

b) võib nõuda varasemat tegevuskogemust, kui see on hanke tingimuste seisukohalt tähtis, ning

c) ei nõua, et hanke tingimus oleks asjaomane varasem kogemus lepinguosalise territooriumil.

3. Hinnates, kas tarnija vastab osalemistingimustele, hankeüksus:

a) hindab tarnija finantsilist, ärilist ja tehnilist suutlikkust vastavalt tema äritegevusele nii selle

lepinguosalise territooriumil, kelle hankeüksus hanke korraldab, kui ka väljaspool seda ning

b) lähtub hindamisel tingimustest, mille ta on hanketeates või hankedokumentides eelnevalt

kindlaks määranud.

& /et 529

4. Lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad tõendusmaterjali olemasolu korral välistada

tarnija järgmistel põhjustel:

a) pankrot;

b) valeandmete esitamine;

c) olulised või püsivad puudused varasemast lepingust tuleneva olulise nõude või kohustuse

täitmisel;

d) lõplikud kohtuotsused raskete kuritegude ja muude raskete süütegude korral vastavalt selle

lepinguosalise õigusele;

e) eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu või tegevus või tegevusetus, mis vähendab tarnija

ärilist usaldusväärsust, või

f) maksude maksmata jätmine.

& /et 530

ARTIKKEL 21.8

Tarnijate kvalifitseerimine

Registreerimissüsteemid ja kvalifikatsioonimenetlused

1. Lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad kasutada tarnijate registreerimise süsteemi,

mille kaudu huvitatud tarnijad peavad registreeruma ja esitama teatavat teavet. Sellisel juhul tagab

lepinguosaline, et huvitatud tarnijatel on elektrooniliste vahendite kaudu täielik juurdepääs

registreerimissüsteemi puudutavale teabele ja et nad võivad taotleda registreerimist igal ajal

süsteemi kehtivuse jooksul. Pädev asutus teatab neile mõistliku tähtaja jooksul taotluse rahuldamise

või tagasilükkamise otsusest. Taotluse tagasilükkamise korral tuleb otsust nõuetekohaselt

põhjendada.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et

a) tema hankeüksused teevad jõupingutusi, et minimeerida kvalifitseerimismenetluste erinevusi,

ning

b) kui tema hankeüksused kasutavad registreerimissüsteemi, teevad nad jõupingutusi, et

minimeerida registreerimissüsteemide erinevusi.

3. Lepinguosaline, sealhulgas tema hankeüksused, ei võta vastu ega kasuta

registreerimissüsteemi või kvalifitseerimismenetlust, mille eesmärk on tekitada teise lepinguosalise

tarnijatele asjatuid takistusi hankes osalemiseks või mille tõttu sellised takistused tekivad.

& /et 531

Valikpakkumismenetlus

4. Kui hankeüksus kavatseb kasutada valikpakkumismenetlus, tuleb tal:

a) esitada kavandatava hanke teates vähemalt artikli 21.6 lõike 2 punktides a, b, f, g, j, k ja l

nimetatud teave ning kutsuda tarnijaid üles esitama osalemistaotlust ning

b) esitada pakkumuste esitamise tähtaja alguseks kvalifitseeritud tarnijatele, keda ta teavitab

vastavalt artikli 21.10 lõike 3 punktile b, vähemalt artikli 21.6 lõike 2 punktides c, d, e, h ja i

osutatud teave.

5. Hankeüksus lubab konkreetses hankes osaleda kõigil kvalifitseeritud tarnijatel, välja arvatud

juhul, kui hankeüksus teatab kavandatava hanke teates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud

arv tarnijaid, ning esitab tarnijate arvu piiramise kriteeriumid. Pakkumiskutse adresseeritakse nii

mitmele tarnijale, nagu on vaja tõhusa konkurentsi tagamiseks.

6. Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 4 osutatud teate avaldamise kuupäevast avalikult

kättesaadavaks, tagab hankeüksus, et need tehakse kõikidele lõike 5 kohaselt väljavalitud

kvalifitseeritud tarnijatele kättesaadavaks samal ajal.

& /et 532

Korduvkasutatavad loetelud

7. Hankeüksus võib pidada korduvkasutatavat loetelu, tingimusel et teade, millega huvitatud

tarnijaid kutsutakse taotlema loetellu kandmist, avaldatakse igal aastal asjakohases väljaandes, mis

on loetletud 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos, ning on elektroonilise avaldamise korral pidevalt

kättesaadav.

8. Lõikega 7 ette nähtud teade hõlmab järgmist:

a) nende kaupade ja teenuste või kauba- ja teenuseliikide kirjeldus, mille hankimiseks loetelu

kasutatakse;

b) osalemistingimused, millele tarnijad peavad loetellu kandmiseks vastama, ning meetodid,

mida hankeüksus kasutab tarnija nõuetelevastavuse kontrollimiseks;

c) hankeüksuse nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud temaga ühenduse

võtmiseks ning selleks, et saada kõik vajalikud loeteluga seotud dokumendid;

d) loetelu kehtivusaeg ja selle kehtivuse pikendamise või lõpetamise viis või kui kehtivusaega ei

esitata, siis märge selle kohta, millisel viisil teatatakse loetelu kasutamise lõpetamisest, ning

e) märge, et loetelu võib kasutada käesoleva peatükiga hõlmatud hanke puhul.

& /et 533

9. Kui korduvkasutatav loetelu kehtib kuni kolm aastat, võib hankeüksus lõikest 7 olenemata

avaldada lõikes 7 osutatud teate ainult üks kord, nimelt loetelu kehtivusaja alguses, tingimusel et

a) teates esitatakse loetelu kehtivusaeg ja teatatakse, et rohkem teateid ei avaldata, ning

b) teade avaldatakse elektrooniliselt ja see on kogu kehtivusaja jooksul pidevalt kättesaadav.

10. Hankeüksus lubab tarnijatel taotleda igal ajal enda kandmist korduvkasutatavasse loetelu ja

kannab kõik kvalifitseeritud tarnijad loetellu mõistlikult lühikese aja jooksul.

11. Kui tarnija, kes ei ole kantud korduvkasutatavasse loetellu, esitab korduvkasutataval loetelul

põhinevas hankes osalemise taotluse ja kõik nõutud dokumendid artikli 21.10 lõikes 2 sätestatud

ajavahemiku jooksul, peab hankeüksus taotlusega tutvuma. Hankeüksus ei jäta tarnijat

hankemenetlusest kõrvale selle tõttu, et hankeüksusel ei ole piisavalt aega taotlusega tutvuda, välja

arvatud erijuhul, kui hanke keerukusest tingituna ei suuda hankeüksus lõpetada taotlusega tutvumist

pakkumuste esitamiseks lubatud ajavahemiku jooksul.

& /et 534

Muud 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B ja C jao kohaldamisalasse kuuluvad üksused

12. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B ja C jao kohaldamisalasse kuuluva lepinguosalise

hankeüksus võib kasutada teadet, milles tarnijaid kutsutakse üles taotlema korduvkasutatavasse

loetellu kandmist, kavandatava hanke teatena, kui:

a) teade avaldatakse kooskõlas lõikega 7 ja see sisaldab lõikes 8 nõutud teavet ning kogu

artikli 21.6 lõikes 2 nõutud teavet, mis on kättesaadav, ning märget, et asjaomane teade

kujutab endast kavandatava hanke teadet või et edaspidi saavad korduvkasutatavasse loetellu

kuuluvate hangete teateid ainult korduvkasutatavasse loetellu kuuluvad tarnijad, ning

b) hankeüksus esitab tarnijatele, kes on teatanud oma huvist konkreetse hanke vastu, kiiresti

piisavalt teavet, mis võimaldab neil hinnata oma huvi hankes osaleda, sealhulgas kogu

ülejäänud teabe, mida nõutakse artikli 21.6 lõikes 2, niivõrd kui see teave on kättesaadav.

13. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohaldamisalasse kuuluv hankeüksus võib

võimaldada tarnijal, kes on vastavalt lõikele 10 taotlenud enda kandmist korduvkasutatavasse

loetellu, esitada asjaomase hanke raames pakkumuse, kui hankeüksusele jääb piisavalt aega, et

kindlaks teha, kas tarnija vastab osalemistingimustele.

& /et 535

Teave hankeüksuse otsuste kohta

14. Hankeüksus teatab hankes osalemise taotluse või korduvkasutatavasse loetellu kandmise

taotluse esitanud tarnijale viivitamata oma otsuse tema taotluse kohta.

15. Kui hankeüksus lükkab tarnija hankes osalemise või korduvkasutatavasse loetellu kandmise

taotluse tagasi, ei tunnista teda enam kvalifitseeritud tarnijaks või kustutab ta korduvkasutatavast

loetelust, teatab hankeüksus sellest tarnijale viivitamata ja esitab tarnija taotluse korral talle

viivitamata oma otsuse kirjaliku põhjenduse.

ARTIKKEL 21.9

Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid

Tehnilised kirjeldused

1. Hankeüksus ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua

vastavushindamismenetluse kasutamist, mille eesmärk on luua või mis loob tarbetuid takistusi

lepinguosalistevahelises kaubanduses.

& /et 536

2. Hangitavate kaupade ja teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankeüksus võimaluse

korral:

a) esitama tehnilises kirjelduses pigem toimivus- ja funktsionaalsed nõuded, mitte disaini või

tunnuste kirjelduse, ning

b) võtma tehniliste kirjelduste aluseks rahvusvahelised standardid, kui need standardid on

olemas, või muul juhul võtma aluseks siseriiklikud tehnilised normid, tunnustatud

siseriiklikud standardid või ehituseeskirjad.

3. Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse disaini või tunnuste kirjelduse näitajaid, peaks

hankeüksus lisama võimaluse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“

näitamaks, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade või teenuste pakkumusi, kui need vastavad

selgelt hanke tingimustele.

4. Hankeüksus ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või

kaubanime, patendi, autoriõiguse, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga

seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hanke nõudeid ei ole muul viisil võimalik

piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel, et hankeüksus lisab

hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“.

& /et 537

5. Hankeüksus ei või isikult, kellel võivad olla ärihuvid seoses teatava hankega, konkurentsi

piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada selle hanke

tehniliste kirjelduste koostamisel või vastuvõtmisel.

6. Lepinguosaline võib lubada oma hankeüksustel võtta arvesse sotsiaalseid ja

keskkonnakaalutlusi, tingimusel et need ei ole diskrimineerivad ja on seotud lepingu esemega.

7. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad

koostada, vastu võtta või kohaldada vastavalt käesolevale artiklile tehnilisi kirjeldusi loodusvarade

kaitse edendamiseks või keskkonna kaitsmiseks.

Hankedokumendid

8. Hankeüksus esitab tarnijatele hankedokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, et

tarnijad saaksid koostada ja esitada nõuetele vastava pakkumuse. Kui seda ei ole juba kavandatava

hanke teates tehtud, esitatakse kõnealustes dokumentides täielik kirjeldus järgmise kohta:

a) hange, sealhulgas kaupade või teenuste laad ja kogus või kui täpne kogus ei ole teada, siis

eeldatav kogus, ning täidetavad nõuded muu hulgas tehnilise kirjelduse, vastavushindamise,

plaanide, jooniste ja juhendite kohta;

& /et 538

b) tarnijate osalemistingimused, sealhulgas sellise teabe ja selliste dokumentide loetelu, mis

tarnija peab osalemistingimustele vastamiseks esitama;

c) kõik hindamiskriteeriumid, mida hankeüksus kohaldab lepingu sõlmimisel, ning kõnealuste

kriteeriumide osakaal, kui hind ei ole ainus kriteerium;

d) kui hankeüksus korraldab hanke elektrooniliselt, siis autentimis- ja andmete krüptimise

nõuded või muud nõuded seoses teabe elektroonilise esitamisega;

e) kui hankeüksus korraldab elektroonilise oksjoni, siis oksjoni pidamise eeskirjad, sealhulgas

teave selle kohta, milliseid pakkumuse elemente hinnatakse;

f) kui pakkumused avatakse avalikult, siis nende avamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning

vajaduse korral pakkumuste avamisele lubatud isikute nimekiri;

g) muud nõuded või tingimused, sealhulgas maksetingimused ja pakkumuse esitamise viisile

seatud piirangud, näiteks pakkumuste vastuvõtmine elektrooniliselt või paberkandjal, ning

h) kaupade kohaletoimetamise või teenuse osutamise kuupäevad.

& /et 539

9. Hangitavate kaupade kohaletoimetamise või teenuste osutamise kuupäeva kehtestamisel võtab

hankeüksus arvesse selliseid tegureid nagu hanke keerukus, allhangete eeldatav maht ning realistlik

aeg kaupade tootmiseks, laost väljastamiseks ja tarnekohast transportimiseks või teenuste

osutamiseks.

10. Kavandatud hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid võivad

muu hulgas sisaldada hinda ja muid kulutegureid, kvaliteediandmeid, tehnilist väärtust,

keskkonnanäitajaid ja tarnetingimusi.

11. Hankeüksus peab viivitamata:

a) tegema hankedokumendid kättesaadavaks, et huvitatud tarnijatel oleks piisavalt aega esitada

nõuetekohane pakkumus;

b) esitama taotluse korral hankedokumendid igale huvitatud tarnijale ning

c) vastama huvitatud või hankes osaleva tarnija esitatud mõistlikele päringutele tingimusel, et

küsitud teave ei anna kõnealusele tarnijale eelist teiste tarnijate ees.

& /et 540

Muudatused

12. Kui hankeüksus muudab enne lepingu sõlmimist kavandatava hanke teates või osalevatele

tarnijatele esitatud hankedokumentides sätestatud kriteeriume või nõudeid või kui ta muudab või

avaldab uuesti hanketeate või hankedokumendid, edastab ta kirjalikult kõik sellised muudatused või

muudetud või uuesti avaldatud teate või hankedokumendid:

a) kõikidele teabe muutmise või uuesti avaldamise ajal hankes osalevatele tarnijatele, kui nad on

hankeüksusele teada, kõikidel muudel juhtudel aga esitab muudatused samal viisil, kui ta

esitas algse teabe, ning

b) piisavalt varakult, et tarnijatel oleks aega oma pakkumusi vajaduse korral muuta ja need

uuesti esitada.

ARTIKKEL 21.10

Tähtajad

1. Hankeüksus jätab oma mõistlikest vajadustest lähtudes tarnijatele piisavalt aega

osalemistaotluste ja nõuetele vastavate pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks, võttes seejuures

arvesse selliseid tegureid nagu:

a) hanke laad ja keerukus;

& /et 541

b) allhangete eeldatav maht ning

c) juhul kui ei kasutata elektroonilisi vahendeid, siis aeg, mis kulub pakkumuse

mitteelektrooniliseks edastamiseks teise lepinguosalise või hankeüksuse territooriumil

asuvatest punktidest.

Tähtajad, sealhulgas pikendatud tähtajad, peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele

tarnijatele ühesugused.

2. Valikpakkumismenetlust kasutav hankeüksus määrab osalemistaotluste esitamise tähtpäeva,

mis üldjuhul ei ole varem kui 25 päeva pärast kavandatud hanke teate avaldamise kuupäeva. Kui

kiireloomulistel juhtudel, mida hankeüksus on nõuetekohaselt põhjendanud, ei saa sellist tähtaega

kasutada, võib seda lühendada kuni kümne päevani.

3. Välja arvatud lõigetes 4, 5, 7 ja 8 sätestatud juhtudel, kehtestab hankeüksus pakkumuste

esitamise tähtpäeva, mis ei ole varem kui 40 päeva pärast

a) kavandatava hanke teate avaldamise kuupäeva avatud pakkumismenetluse korral või

b) kuupäeva, mil hankeüksus teatab tarnijatele, et nad kutsutakse pakkumusi esitama, olenemata

sellest, kas kasutatakse korduvkasutatavat loetelu või mitte, valikpakkumismenetluse korral.

& /et 542

4. Hankeüksus võib lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega kuni kümne

päevani, kui:

a) hankeüksus on avaldanud plaanitud hanke teadaande, mida on kirjeldatud artikli 21.6 lõikes 4,

vähemalt 40 päeva ja kuni 12 kuud enne kavandatud hanke teates avaldamist, kusjuures

plaanitud hanke teadaandes on esitatud järgmine teave:

i) hanke kirjeldus;

ii) pakkumuse või osalemistaotluse esitamise ligikaudne tähtpäev;

iii) märge, et huvitatud tarnijad peaksid hankeüksusele väljendama oma huvi hanke vastu;

iv) aadress, kust saab hankedokumente, ning

v) kogu kättesaadav teave, mida kavandatava hanke teade peab artikli 21.6 lõike 2 kohaselt

sisaldama;

b) hankeüksus märgib korduvat laadi hangete puhul algses kavandatava hanke teates, et

järgmistes teadetes sätestatakse pakkumuste esitamise tähtajad vastavalt käesolevale lõikele,

või

& /et 543

c) lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega ei saa hankeüksuse poolt nõuetekohaselt

põhjendatud kiireloomulistel juhtudel kasutada.

5. Hankeüksus võib lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega viie päeva võrra

igal järgmisel põhjusel:

a) kavandatava hanke teade avaldatakse elektrooniliselt;

b) kõik hankedokumendid tehakse alates kavandatava hanke teate avaldamise kuupäevast

elektrooniliselt kättesaadavaks ning

c) hankeüksus lubab teha pakkumusi elektrooniliselt.

6. Juhul kui kasutatakse lõiget 5 koostoimes lõikega 4, ei või lõike 3 kohane pakkumuste

esitamise tähtaeg olla mingil juhul lühem kui kümme päeva alates kavandatava hanke teate

avaldamisest.

7. Hankeüksus võib kommertskaupade või -teenuste või nende mõlema ostmise korral

olenemata muudest käesoleva artikli sätetest lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise

tähtaega vähemalt 13 päevani, kui ta avaldab elektrooniliselt ühel ja samal ajal nii kavandatava

hanke teate kui ka hankedokumendid. Kui hankeüksus võimaldab lisaks teha kommertskaupade või

-teenuste pakkumusi elektrooniliselt, võib ta lühendada lõike 3 kohast tähtaega kuni kümne päevani.

& /et 544

8. Kui 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohane hankeüksus on valinud kõik

kvalifitseeritud tarnijad või piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, võib pakkumuste esitamise

tähtaja kehtestada hankeüksuse ja valitud tarnijate vastastikusel kokkuleppel. Sellise kokkuleppe

puudumise korral peab tähtaeg olema vähemalt kümme päeva.

ARTIKKEL 21.11

Läbirääkimine

1. Lepinguosaline võib ette näha, et tema hankeüksused peavad tarnijatega läbirääkimisi, kui:

a) hankeüksus on vastavalt artikli 21.6 lõikele 2 nõutavas kavandatava hanke teates viidanud

oma kavatsusele pidada läbirääkimisi või

b) hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole kavandatava hanke teates või

hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam.

& /et 545

2. Hankeüksus

a) tagab, et läbirääkimistel osalevate tarnijate kõrvalejätmine toimub kavandatava hanke teates

või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt, ning

b) määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud osalevatele tarnijatele ühise tähtaja uute või

muudetud pakkumuste esitamiseks.

ARTIKKEL 21.12

Piiratud pakkumismenetlus

1. Tingimusel, et hankeüksus ei kasuta piiratud pakkumismenetlust konkurentsi vältimiseks

tarnijate vahel või viisil, millega diskrimineeritakse teise lepinguosalise tarnijaid või kaitstakse

omamaiseid tarnijaid, võib ta kasutada piiratud pakkumismenetlust ja otsustada mitte kohaldada

artikleid 21.6–21.8, artikli 21.9 lõikeid 8–12 ning artikleid 21.10, 21.11, 21.13 ja 21.14 järgmiste

asjaolude korral:

a) eeldusel, et hankedokumentide nõudeid ei ole oluliselt muudetud, kui:

i) ükski tarnija ei ole esitanud pakkumust ega osalemistaotlust;

& /et 546

ii) ei ole esitatud ühtki hankedokumentide olulistele nõuetele vastavat pakkumust;

iii) ükski tarnija ei vastanud osalemistingimustele või

iv) esitatud pakkumused kajastasid konkurentide kokkulepet;

b) kui kaupu või teenuseid saab tarnida üksnes konkreetne tarnija ja puuduvad mõistlikud

alternatiivsed või asenduskaubad või -teenused ühel järgmistest põhjustest:

i) hangitakse kunstiteost;

ii) patentide, autoriõiguste või muude ainuõiguste tõttu või

iii) konkurents puudub tehnilistel põhjustel;

c) kui esialgne tarnija tarnib lisaks selliseid kaupu või teenuseid, mis ei olnud esialgse hanke ese,

ning kui sellise tarnija vahetamine:

i) ei ole võimalik majanduslikel ja tehnilistel põhjustel, mis tulenevad näiteks

olemasolevate seadmete, tarkvara, teenuste või paigaldiste vahetatavus- ja

koostalitlusnõudest, ning

& /et 547

ii) põhjustaks hankeüksusele olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid;

d) juhul kui kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tingitud sündmustest, mida hankeüksus ei

võinud ette näha, ei ole avatud või valikpakkumismenetlust kasutades olnud võimalik saada

kaupu või teenuseid õigeks ajaks, ja ainult niivõrd, kui see on rangelt vajalik;

e) kaubaturult ostetavate kaupade korral;

f) kui hankeüksus hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis töötatakse välja tema

tellimusel teatava teadusuuringu, katsetuse, uurimise või uusarenduse raames ja asjakohase

lepingu alusel;

esimese toote või teenuse esialgne arendustöö võib hõlmata piiratud ulatuses tootmist või

teenuse osutamist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõendada, et kaup või

teenus sobib masstootmiseks või -tarnimiseks kooskõlas vastuvõetavate

kvaliteedistandarditega, kuid ei hõlma masstootmist või -tarnimist eesmärgiga saavutada

kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustööde kulud;

& /et 548

g) ostude korral, mis tehakse üksnes lühiajaliselt kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mis

tulenevad erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest, pankrotivara haldamisest

või pankrotist, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt tarnijatelt, või

h) kui leping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga, tingimusel et

i) konkursi korraldus vastas käesoleva peatüki põhimõtetele, eelkõige seoses kavandatava

hanke teate avaldamisega, ning

ii) konkursil osalejaid hindas sõltumatu komisjon eesmärgiga selgitada välja võitja, kellega

sõlmitakse leping.

2. Hankeüksus koostab iga lõike 1 alusel sõlmitud lepingu kohta kirjaliku aruande. Aruanne

sisaldab hankeüksuse nime, hangitud kaupade või teenuste maksumust ja laadi ning märkust

lõikes 1 kirjeldatud asjaolude ja tingimuste kohta, mis õigustavad piiratud pakkumismenetluse

kasutamist.

& /et 549

ARTIKKEL 21.13

Elektroonilised oksjonid

Kui hankeüksus kavatseb käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korraldada elektroonilise oksjonina,

esitab ta igale osalejale enne elektroonilise oksjoni algust:

a) teabe automaatse hindamismeetodi kohta, mida kasutatakse oksjoni käigus automaatseks

pakkumuste pingerea koostamiseks ja muutmiseks, sealhulgas hankedokumentides sätestatud

hindamiskriteeriumidel põhineva matemaatilise valemi;

b) pakkumuse elementide esialgse hindamise tulemused, kui leping kavatsetakse sõlmida kõige

soodsama pakkumuse tegijaga, ning

c) muu olulise teabe oksjoni korraldamise kohta.

& /et 550

ARTIKKEL 21.14

Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine

Pakkumuste läbivaatamine

1. Hankeüksus võtab pakkumused vastu, avab need ja vaatab need läbi nii, et hankemenetlus on

läbipaistev ja erapooletu ning säilib pakkumuste konfidentsiaalsus.

2. Kui hankeüksus pakub ühele tarnijale võimalust parandada pakkumuste avamise ja lepingu

sõlmimise otsustamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, tuleb tal sama võimalust pakkuda

kõikidele osalevatele tarnijatele.

Lepingute sõlmimine

3. Selleks et pakkumust saaks lepingu sõlmimise üle otsustamisel arvesse võtta, peab see olema

tehtud kirjalikult, vastama avamise ajal teadetes ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele

ja pärinema tarnijalt, kes vastab osalemistingimustele.

& /et 551

4. Välja arvatud juhul, kui hankeüksus jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes

huvides, sõlmib ta lepingu tarnijaga, kes hankeüksuse hinnangul on suuteline täitma

lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud lepingutingimuste

kohaselt on esitanud:

a) soodsaima pakkumuse või

b) madalaima hinnaga pakkumuse, kui hind on ainus kriteerium.

5. Kui hankeüksusele esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes tavatult

madal, võib ta kontrollida, kas tarnija vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi

täitma.

6. Hankeüksus ei tee valikuid, ei tühista hanget ega muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole

kooskõlas käesolevast peatükist tulenevate kohustustega.

7. Üldjuhul võib kumbki lepinguosaline sätestada võitja väljaselgitamise ja lepingu sõlmimise

vahelise ooteaja, et tagasilükatud pakkujatele jääks piisavalt aega lepingu sõlmimise otsuse

läbivaatamiseks ja vaidlustamiseks.

& /et 552

ARTIKKEL 21.15

Hanketeabe läbipaistvus

Tarnijatele esitatav teave

1. Hankeüksus teavitab osalevaid tarnijaid viivitamata ja tarnija taotluse korral kirjalikult sellest,

kelle ta on kuulutanud hanke võitjaks. Kooskõlas artikli 21.16 lõigetega 2 ja 3 esitab hankeüksus

tagasilükatud tarnija taotlusel talle selgituse, miks hankeüksus ei valinud tema pakkumust ja

millised olid võitnud tarnija pakkumuse suhtelised eelised.

Teabe avaldamine sõlmitud lepingu kohta

2. Hankeüksus avaldab teate 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“

või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos loetletud asjakohases

elektroonilises või paberväljaandes hiljemalt 72 päeva jooksul pärast iga käesoleva peatükiga

hõlmatud lepingu sõlmimist. Kui hankeüksus avaldab teate üksnes elektroonilises väljaandes, peab

teave jääma mõistliku tähtaja jooksul vabalt kättesaadavaks. Teade sisaldab vähemalt järgmist

teavet:

a) hangitud kaupade või teenuste kirjeldus;

& /et 553

b) hankeüksuse nimi ja aadress;

c) eduka tarnija nimi ja aadress;

d) eduka pakkumuse maksumus või lepingu sõlmimisel arvesse võetud kõrgeima ja madalaima

hinnaga pakkumus;

e) lepingu sõlmimise kuupäev ning

f) kasutatud hankemeetod ja juhul, kui vastavalt artiklile 21.12 kasutati piiratud

pakkumismenetlust, siis selle kasutamist õigustavate asjaolude kirjeldus.

Dokumentide ja aruannete säilitamine ning elektrooniline jälgitavus

3. Hankeüksus säilitab vähemalt kolm aastat alates lepingu sõlmimisest:

a) dokumendid ja aruanded käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud hankemenetluste ja

sõlmitud lepingute kohta, sealhulgas artikli 21.12 alusel nõutavad aruanded, ning

b) andmed, millega tagatakse käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel korraldamisel

asjakohane jälgitavus.

& /et 554

Statistiliste andmete vahetus

4. Kumbki lepinguosaline kogub ja vahetab igal aastal statistilisi andmeid oma käesoleva

peatükiga hõlmatud hangete kohta13. Nendes statistilistes aruannetes esitatakse statistika asjaomase

lepinguosalise käesoleva peatükiga hõlmatud kõigi hankeüksuste sõlmitud lepingute hinnangulise

maksumuse kohta maailmas ja hankeüksuste kategooriate kaupa.

5. Kumbki lepinguosaline esitab kättesaadava statistika oma hankeüksuste ostetud toodete ja

teenuste päritoluriigi kohta. Sellise statistika võrreldavuse tagamiseks annab artikli 21.19 kohaselt

moodustatud riigihangete allkomitee juhiseid kasutatavate meetodite kohta. Ühisnõukogu võib

otsustada muuta lõikes 4 sätestatud nõudeid, et tagada käesoleva peatükiga hõlmatud hangete

tulemuslik järelevalve.

6. Kui lepinguosaline nõuab, et sõlmitud lepinguid käsitlevad teated tuleb lõike 2 kohaselt

avaldada elektrooniliselt, ja kui sellised teated on avalikkusele kättesaadavad ühe andmebaasi kaudu

vormis, mis võimaldab käesoleva peatükiga hõlmatud lepinguid analüüsida, võib lepinguosaline

riigihangete allkomiteele andmete edastamise asemel esitada lingi veebisaidile koos juhistega, mida

on vaja selliste andmete kättesaamiseks ja kasutamiseks.

13 Esimest korda vahetatakse teavet aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist.

& /et 555

ARTIKKEL 21.16

Teabe avalikustamine

Teabe esitamine lepinguosalistele

1. Teise lepinguosalise taotluse korral annab lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab

kindlaks teha, kas käesoleva lepinguga hõlmatud hange korraldati õiglaselt, erapooletult ja

käesoleva peatüki kohaselt, sealhulgas teavet eduka pakkumuse näitajate ja suhteliste eeliste kohta.

Teabe saanud lepinguosaline ei avalda kõnealust teavet ühelegi tarnijale, kui see seaks ohtu

konkurentsi tulevastes hankemenetlustes, välja arvatud juhul, kui ta on saanud teabe esitanud

lepinguosalise nõusoleku.

Teabe avalikustamata jätmine

2. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei anna lepinguosaline ega tema hankeüksused

konkreetsele tarnijale teavet, mis võib kahjustada tarnijatevahelist ausat konkurentsi.

3. Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et lepinguosaline ja tema hankeüksused, ametiasutused

ja läbivaatavad organid peaksid avalikustama konfidentsiaalset teavet, kui selline avalikustamine

võiks:

a) kahjustada õiguskaitset;

& /et 556

b) kahjustada ausat konkurentsi tarnijate vahel;

c) kahjustada konkreetsete isikute õigustatud ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalomandi

kaitset, või

d) olla muul viisil vastuolus avalike huvidega.

ARTIKKEL 21.17

Siseriiklik vaidlustusmenetlus

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab õigeaegse, tulemusliku, läbipaistva ja mittediskrimineeriva

haldusliku või kohtuliku läbivaatamise korra, mille abil tarnija, kellel on või on olnud huvid seoses

käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, võib vaidlustada:

a) käesoleva peatüki sätete rikkumise või

b) kui tarnijal ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt õigust vaidlustada otseselt käesoleva peatüki

sätete rikkumist, siis nende meetmete eiramise, mille lepinguosaline on võtnud käesoleva

peatüki rakendamiseks.

Vaidlustamise kord on kirjalik ja see tehakse üldiselt kättesaadavaks.

& /et 557

2. Kui tarnija esitab seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, mille vastu tal on või on

olnud huvi, kaebuse lõikes 1 nimetatud rikkumise või eiramise kohta, kutsub lepinguosaline, kelle

hankeüksus käesoleva lepinguga hõlmatud hanget korraldab, hankeüksust ja tarnijat üles leidma

kaebusele lahendust konsultatsioonide teel. Hankeüksus vaatab sellised kaebused läbi erapooletult

ja õigel ajal ning nii, et see ei mõjuta tarnija osalemist käimasolevates ega tulevastes käesoleva

lepinguga hõlmatud hangetes ega tema õigust taotleda haldusliku või kohtuliku

läbivaatamismenetluse kaudu parandusmeetmete võtmist.

3. Igale tarnijale võimaldatakse vaidlustuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg, mis ei

ole mingil juhul lühem kui kümme päeva alates hetkest, mil tarnija sai või oleks pidanud saama

teada vaidlustamise aluseks olevast asjaolust.

4. Selleks asutab või määrab kumbki lepinguosaline vähemalt ühe erapooletu haldus- või

õigusasutuse, mis on tema hankeüksusest sõltumatu ning mis võtab vastu ja vaatab läbi tarnijate

vaidlustusi seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega.

5. Kui vaidlustamise vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 4 osutatud asutus, tagab

lepinguosaline, et tarnijal on võimalik algne otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või

õigusasutusele, kes ei sõltu hankeüksusest, kelle hanget ta vaidlustab.

& /et 558

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui läbivaatav asutus ei ole kohus, on võimalik tema otsus

kohtusse edasi kaevata või et kehtivad menetlused, millega tagatakse, et:

a) hankeüksus vastab vaidlustamisele kirjalikult ja esitab läbivaatavale asutusele kõik

asjakohased dokumendid;

b) menetlusosalistel on õigus ärakuulamisele enne, kui läbivaatav asutus teeb vaidluses otsuse;

c) menetlusosalistel on õigus võtta endale esindaja ja saatja;

d) menetlusosalistel on õigus osaleda kõikides menetlustoimingutes;

e) menetlusosalistel on õigus taotleda avalikku menetlust ja kutsuda tunnistajaid ning

f) läbivaatav asutus teeb otsuse või esitab soovituse viivitamata ja kirjalikult ning põhjendab iga

otsust või soovitust.

& /et 559

7. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima korra, millega nähakse ette ajutised

kiirmeetmed, et tarnijal oleks võimalik hankes edasi osaleda. Need ajutised meetmed võivad kaasa

tuua hankemenetluse peatamise. Selles korras võib olla ette nähtud, et selliste meetmete

kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi

asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikele huvidele. Meetmete võtmata jätmist põhjendatakse

kirjalikult.

8. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima korra, millega nähakse ette

parandusmeetmed või tekkinud kahju hüvitamine, juhul kui läbivaatav asutus on teinud kindlaks, et

lõikes 1 osutatud rikkumine või eiramine on aset leidnud. Tekkinud kahju hüvitamine võib piirduda

kas pakkumuse ettevalmistus- või vaidlustamiskuludega või mõlemaga.

ARTIKKEL 21.18

Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine

1. Euroopa Liit võib muuta või korrigeerida 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga

hõlmatud hange“ ja Mehhiko võib muuta või korrigeerida 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga

hõlmatud hange“.

& /et 560

Muudatused

2. Kui lepinguosaline kavatseb muuta vastavalt 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga

hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, siis see

lepinguosaline:

a) teatab teisele lepinguosalisele sellest kirjalikult ning

b) esitab teates ettepaneku teha teise lepinguosalise jaoks sobivad kompenseerivad kohandused,

mis võimaldaksid säilitada hõlmavuse tasemel, mis on võrreldav muutmiseelse tasemega.

3. Olenemata lõike 2 punktist b ei pea lepinguosaline esitama kompenseerivaid kohandusi, kui

muudatus puudutab hankeüksust, kelle üle lepinguosalisel ei ole tegelikult enam kontrolli või mõju.

Valitsuse kontroll või mõju käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle, mida korraldab 21-A lisa

„Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ C jaoga või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva

lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao iga osariigi 2. alamnimekirjaga hõlmatud hankeüksus,

loetakse tegelikult kaotatuks, kui hankeüksus on avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs

ei ole piiratud.

4. Teine lepinguosaline võib esitada lõike 2 kohaselt teatavaks tehtud kavandatava muudatuse

kohta vastuväiteid, kui ta vaidlustab, et:

a) lõike 2 punkti b alusel pakutav kohandus on piisav, et säilitada hõlmavus tasemel, mis on

võrreldav käesolevas peatükis ette nähtud olemasoleva tasemega;

& /et 561

b) muudatus on seotud hankeüksusega, kelle üle lepinguosaline on lõike 3 kohaselt tegelikult

kaotanud kontrolli või mõju.

Vastuväide tuleb esitada kirjalikult 45 päeva jooksul alates lõike 2 punktis a osutatud teate

saamisest või vastasel juhul loetakse, et lepinguosaline on kohanduse või muudatusega nõus,

sealhulgas 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohaldamisel.

Korrigeerimine

5. Järgmisi 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas

„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ tehtavaid muudatusi käsitatakse puhtformaalset

laadi korrigeerimisena, tingimusel et need ei mõjuta käesoleva peatükiga ette nähtud hõlmavust:

a) hankeüksuse nime muutmine;

b) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A–C jaoga hõlmatud kahe või enama üksuse ühinemine

ning

c) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A–C jaoga hõlmatud üksuse jagunemine kaheks või

enamaks üksuseks, mis kõik lisatakse 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga

hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ sama jaoga

hõlmatud hankeüksustele.

& /et 562

6. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist iga kolme aasta järel pärast käesoleva

lepingu jõustumist 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas

„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ kavandatavast korrigeerimisest.

7. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele vastuväite kavandatud korrigeerimise

kohta 45 päeva jooksul pärast kõnealust teavitamist. Kui lepinguosaline esitab vastuväite, selgitab

ta, miks ei ole kavandatud korrigeerimine tema arvates lõikes 5 osutatud muudatus, ning kirjeldab

kavandatud korrigeerimise mõju käesoleva peatükiga ette nähtud hõlmavusele. Kui 45 päeva

jooksul pärast teate saamise kuupäeva ei ole kirjalikku vastuväidet esitatud, siis leitakse, et teine

lepinguosaline on kavandatud korrigeerimisega nõus.

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

8. Kui teine lepinguosaline vaidlustab kavandatava muudatuse või korrigeerimise, püüavad

lepinguosalised lahendada küsimuse konsultatsioonide teel. Kui 60 päeva jooksul pärast vastuväite

kättesaamist ei ole kokkuleppele jõutud, võib lepinguosaline, kes soovib muuta või korrigeerida 21-

A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva

lepinguga hõlmatud hange“, esitada asja lahendamiseks 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“

kohases vaidluste lahendamise menetluses. Kavandatav muudatus või korrigeerimine jõustub ainult

siis, kui mõlemad lepinguosalised on kokku leppinud või kui see on ette nähtud vahekohtu otsuses,

mis on esitatud artiklile 31.13 „Lõpparuanne“ vastavas lõpparuandes.

& /et 563

ARTIKKEL 21.19

Riigihangete allkomitee

Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud riigihangete allkomitee

tegeleb käesoleva peatüki rakendamise ja toimimisega seotud küsimustega, nagu:

a) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ muutmine;

b) ühisnõukogule 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa

„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ muutvate otsuste ettevalmistamine;

c) käesoleva peatükiga seotud riigihankeid puudutavad küsimused, mille lepinguosaline

allkomiteele edastab, ning

d) muud käesoleva peatüki toimimisega seotud küsimused.

& /et 564

22. PEATÜKK

RIIGI OSALUSEGA ETTEVÕTTED, ERI- VÕI EELISÕIGUSEGA

ETTEVÕTTED NING MÄÄRATUD MONOPOLID

ARTIKKEL 22.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kokkulepe“ – OECD raames välja töötatud kokkulepe riiklikult toetatavate

ekspordikrediitide kohta või OECD raames või väljaspool seda välja töötatud järgnev

kohustus, mille on vastu võtnud vähemalt 12 WTO asutajaliiget, kes on osalenud kokkuleppes

alates 1. jaanuarist 1979;

b) „äritegevus“ – tegevus, mille lõpptulemusena toodetakse kaupa või osutatakse teenust, mida

müüakse asjaomasel turul ettevõtja poolt pakkumis- ja nõudlustingimustega määratud koguses

ja hindadega ning mille eesmärk on kasumi teenimine14;

14 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see ei hõlma sellise ettevõtja tegevust, a) kes

tegutseb mittetulunduslikul alusel või b) kes tegutseb kulude katmise põhimõttel.

& /et 565

c) „ärilised kaalutlused“ – hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, transport ja muud ostu-

või müügitingimused või muud asjaolud, mida asjaomasel tegevusalal või majandusharus

turumajanduse põhimõtete kohaselt tegutsev ettevõtja võtab tavaliselt arvesse äriotsuste

tegemisel;

d) „määrama“ – monopoli kehtestama või lubama või selle tegevusulatust laiendama, et hõlmata

veel mõni kaup või teenus;

e) „määratud monopol“ – avaliku või erasektori üksus, sealhulgas konsortsium või

valitsusasutus, mis on lepinguosalise territooriumil asjaomasel turul määratud teatava kauba

või teenuse ainutarnijaks või -ostjaks; ainuüksi asjaolu tõttu, et mingile üksusele on antud

ainuõigus intellektuaalomandile, ei loeta seda üksust veel monopoliks15;

f) „eri- või eelisõigustega ettevõte“ – avaliku või erasektori ettevõtja, sealhulgas tütarettevõtja,

millele lepinguosaline on andnud de jure või de facto eri- või eelisõigused; eri- või

eelisõigused tekivad, kui lepinguosaline määrab või piirab seda, mitmel ettevõtjal on luba

tarnida teatavat kaupa või osutada teatavat teenust selliste kriteeriumide alusel, mis ei ole

objektiivsed, proportsionaalsed ega mittediskrimineerivad, mõjutades seeläbi oluliselt teiste

ettevõtjate võimalusi tarnida sama kaupa või osutada sama teenust samas geograafilises

piirkonnas sisuliselt samaväärsetel tingimustel;

15 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat peatükki ei kohaldata loomulike

monopolide suhtes, välja arvatud juhul, kui need on määratud lõigu 1 punkti d tähenduses.

& /et 566

g) mõistetel „finantsasutus“ ja „finantsteenus“ on sama tähendus, nagu artiklis 18.1 „Mõisted“;

h) „teenus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenus, mida osutatakse valitsuse

ülesannete täitmisel, nagu see on määratletud GATSis ja asjakohasel juhul GATSi

finantsteenuseid käsitlevas lisas16;

i) „riigi osalusega ettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline17.

ARTIKKEL 22.2

Volitatud asutus

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, tagab kumbki lepinguosaline, et kõik isikud,

sealhulgas riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid, keda

lepinguosaline on siseriiklike õigusaktide alusel volitanud täitma regulatiiv-, haldus- või muid

valitsusfunktsioone, tegutsevad neid volitusi täites kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis on

sätestatud käesolevas lepingus.

16 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et teenuste hulka, mida osutatakse valitsuse

ülesannete täitmisel, kuuluvad lepinguosalise keskpanga, rahandusasutuse,

finantsregulatsiooni asutuse või kriisilahendusasutuse osutatavad teenused. 17 Omandi või kontrolli kindlakstegemiseks uuritakse kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi

asjaolusid üksikjuhtumipõhiselt.

& /et 567

ARTIKKEL 22.3

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse äritegevusega tegelevate riigi osalusega ettevõtete, eri- või

eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes. Kui riigi osalusega ettevõte, eri- või

eelisõigustega ettevõte või määratud monopol tegeleb nii äritegevuse kui ka mittetulundusliku

tegevusega,18 kohaldatakse käesolevat peatükki ainult äritegevuse suhtes.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

a) riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ega määratud monopolide suhtes,

kui nad tegutsevad hankeüksustena, kes viivad läbi käesoleva lepinguga hõlmatud hanget,

nagu on määratletud artikli 21.1 „Mõisted“ punktis c;

b) teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel;

18 See hõlmab õiguspärase avalike teenuste osutamise kohustuse täitmist.

& /et 568

c) tegevuse suhtes, mida teeb:

i) lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev finantsasutus või muu juriidiline isik,

kes on asutatud või tegutseb ajutiselt ja ainult kriisilahenduse eesmärgil19;

ii) avalik-õiguslik üksus, sealhulgas avaliku sektori usaldushaldus, mis ainult avaliku

teenuse ülesande alusel, mille eesmärk on aidata kaasa asjaomase lepinguosalise

tasakaalustatud ja püsivale arengule, osutab finantsteenuseid selle lepinguosalise nimel

või tagatisega või kasutades selle lepinguosalise rahalisi vahendeid ning

iii) avalik-õiguslik üksus, kes täidab avaliku teenuse ülesannet, mis on seotud kohustusliku

sotsiaalkindlustus- või riikliku pensionisüsteemiga, ning

d) riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ega määratud monopolide suhtes,

kui piirmäära kindlaksmääramise ajal oli äritegevusest saadud aastane tulu ühel kolmest

eelnenud järjestikusest eelarveaastast väiksem kui 200 miljonit eriarveldusühikut.

19 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et a) mõistet „kriisilahendus“ tõlgendatakse vastavalt

selle lepinguosalise õigusele, kus finantsasutus või muu juriidiline isik on asutatud, b)

finantsasutus või muu juriidiline isik ei tegele äritegevusega, mis ei ole otseselt seotud selle

kriisilahenduse eesmärkidega.

& /et 569

3. Artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte ega

määratud monopoli finantsteenuste osutamise suhtes valitsuse volituse alusel, kui:

a) nende finantsteenuste osutamisega toetatakse eksporti või importi, tingimusel et

i) need finantsteenused ei ole ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks või

ii) neid finantsteenuseid osutatakse tingimustel, mis ei ole soodsamad kui need, mida saaks

võrreldavate finantsteenuste puhul kommertsturul20;

b) nende finantsteenustega toetatakse erasektori investeeringuid väljaspool lepinguosalise

territooriumi, tingimusel et

i) need finantsteenused ei ole ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks või

ii) neid finantsteenuseid osutatakse tingimustel, mis ei ole soodsamad kui need, mida saaks

võrreldavate finantsteenuste puhul kommertsturul, või

20 Kui kommertsturul ei osutata võrreldavaid finantsteenuseid: a) võib riigi osalusega ettevõte

punkti a alapunkti ii ja punkti b alapunkti ii eesmärkidel vajaduse korral tugineda

olemasolevatele tõenditele, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel selliseid teenuseid

kommertsturul osutataks, ning b) punkti a alapunkti i ja punkti b alapunkti i eesmärkidega

seoses ei ole finantsteenuste osutamine ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks.

& /et 570

c) neid finantsteenuseid osutatakse kokkuleppega kooskõlas olevatel tingimustel, eeldusel et see

kuulub kokkuleppe kohaldamisalasse.

4. Artiklit 22.6 ei kohaldata artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõike 2 punktides c–e nimetatud

valdkondade suhtes.

5. Artiklit 22.6 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega

ettevõtted ja määratud monopolid ostavad ja müüvad kaupu või teenuseid vastavalt:

a) kehtivale nõuetele mittevastavale meetmele, mida lepinguosaline säilitab, pikendab või

muudab kooskõlas artikliga 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“, 11.8

„Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ või 18.12 „Reservatsioonid ja nõuetele

mittevastavad meetmed“, nagu on sätestatud I lisas „Kehtivad meetmed“ ning VI lisa

„Finantsteenused“ B jaos, või

b) nõuetele mittevastavale meetmele, mille lepinguosaline võtab vastu või säilitab seoses

sektorite, allsektorite või tegevustega kooskõlas artikliga 10.12 „Nõuetele mittevastavad

meetmed ja erandid“, 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ või 18.12

„Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed“, nagu on sätestatud II lisas „Tulevased

meetmed“ ning VI lisa „Finantsteenused“ B jaos.

& /et 571

6. Lepinguosalised on üksmeelel, et 22-A lisa „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ alusel

vastu võetud või säilitatud või käesoleva peatüki reguleerimisalast välja jäetud meetme võib

säilitada, tingimusel et sellist meedet, niivõrd kui see kuulub WTO lepingu kohaldamisalasse,

kohaldatakse vastavalt WTO lepingu alusel sellise meetme võtnud lepinguosalise õigustele ja

kohustustele21.

ARTIKKEL 22.4

Nõuetele mittevastav tegevus

Artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtete ega määratud monopolide nõuetele mittevastava

tegevuse suhtes, mis on loetletud 22-A lisas „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ vastavalt

kõnealuse lisa tingimustele.

21 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ainus vahend, mis võimaldab otsustada, kas

lepinguosalise meedet kohaldatakse kooskõlas selle lepinguosalise WTO lepingust tulenevate

õiguste ja kohustustega, on vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride

käsitusleppe kohane vaidluste lahendamise mehhanism.

& /et 572

ARTIKKEL 22.5

Üldsätted

1. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise käesoleva peatüki kohaseid õigusi ja kohustusi, ei

tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist asutamast või säilitamast

riigi osalusega ettevõtet, andmast ettevõtjale eri- või eelisõigusi või määramast või säilitamast

monopoli.

2. Lepinguosaline ei nõua ega soodusta riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte

või määratud monopoli tegutsemist käesoleva peatükiga kokkusobimatul viisil.

ARTIKKEL 22.6

Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et iga tema riigi osalusega ettevõte, eri- või eelisõigustega

ettevõte ja määratud monopol teeb äritegevusega tegeledes järgmist:

a) lähtub kauba või teenuse ostmisel või müümisel ärilistest kaalutlustest, välja arvatud juhul,

kui ta täidab avalike teenuste osutamise kohustuse tingimusi, mis ei ole vastuolus punktiga b

ega c;

& /et 573

b) kauba või teenuse ostmisel:

i) kohtleb teise lepinguosalise ettevõtja tarnitud kaupa või teenust vähemalt sama soodsalt

kui lepinguosalise ettevõtjate tarnitud samasugust kaupa või teenust ning

ii) kohtleb sellise ettevõtte poolt, mis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering artikli

10.1 „Mõisted“ lõike 1 punkti c tähenduses, lepinguosalise territooriumil tarnitud kaupa

või osutatud teenust vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise ettevõtjate poolt

lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul tarnitud samasugust kaupa või teenust ning

c) kauba või teenuse müümisel:

i) kohtleb teise lepinguosalise ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise enda

ettevõtteid ning

ii) kohtleb ettevõtet, mis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering artikli 10.1

„Mõisted“ lõike 1 punkti c tähenduses, lepinguosalise territooriumil vähemalt sama

soodsalt kui lepinguosalise ettevõtteid lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul22.

22 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei kohaldata, kui teises

ettevõttes osaluse saamiseks ostab või müüb riigi osalusega ettevõte, eri- või eelisõigustega

ettevõte või määratud monopol aktsiaid või osi, osakuid või muus vormis ettevõtte

omakapitali osalusi.

& /et 574

2. Kui sellised erinevad tingimused või keeldumine on kooskõlas äriliste kaalutlustega, ei keela

lõige 1 riigi osalusega ettevõtetel, eri- või eelisõigustega ettevõtetel või määratud monopolidel:

a) osta või tarnida kaupu või teenuseid erinevatel tingimustel, sealhulgas erinevatel

hinnatingimustel, või

b) keelduda kaupade või teenuste ostmisest või tarnimisest.

ARTIKKEL 22.7

Õigusraamistik

1. Lepinguosalised püüavad järgida ja kasutada parimal viisil asjakohaseid rahvusvahelisi

standardeid, sealhulgas OECD suuniseid riigi osalusega äriühingute üldjuhtimise kohta.

& /et 575

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et reguleeriv asutus või regulatiivset ülesannet täitev pädev

asutus, mille ta loob või säilitab:

a) on regulatiivsete ülesannete tulemuslikkuse tagamiseks sõltumatu kõigist ettevõtetest, mille

tegevust see reguleeriv või pädev asutus reguleerib, ega ole nende ees aruandekohustuslik

ning

b) tegutseb samasuguste asjaolude korral erapooletult23 kõigi ettevõtete, sealhulgas riigi

osalusega ettevõttete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes, mida

see reguleeriv või pädev asutus reguleerib24.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et õigusnorme täidetakse järjekindlalt ja mittediskrimineerivalt,

sealhulgas riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide

suhtes.

23 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et reguleeriva või pädeva asutuse erapooletust tema

reguleeriva ülesande täitmisel hinnatakse kõnealuse reguleeriva või pädeva asutuse üldise

tegevuse alusel. 24 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et nende sektorite puhul, kus lepinguosalised on

teistes peatükkides kokku leppinud reguleeriva või pädeva asutuse konkreetsetes kohustustes,

on ülimuslikud nende teiste peatükkide asjaomased sätted.

& /et 576

ARTIKKEL 22.8

Läbipaistvus

1. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise kirjaliku taotluse korral viivitamata järgmise teabe

riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli kohta, tingimusel

et taotluses on selgitatud, kuidas kõnealuse riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte

või määratud monopoli tegevus võib mõjutada taotleva lepinguosalise käesoleva peatüki kohaseid

huve:

a) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli kumulatiivne

aktsiate protsent, mis kuulub taotluse saanud lepinguosalisele, tema riigi osalusega

ettevõtetele, eri- või eelisõigustega ettevõtetele või määratud monopolidele, ja neile selles

ettevõttes või monopolis kuuluv kumulatiivne hääleõiguse protsent;

b) taotluse saanud lepinguosalisele, tema riigi osalusega ettevõtetele, eri- või eelisõigustega

ettevõtetele või määratud monopolidele kuuluvate eriaktsiate või -hääleõiguste või muude

õiguste kirjeldus, kuivõrd need õigused erinevad asjaomase riigi osalusega ettevõtte, eri- või

eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli lihtaktsiatega seotud õigustest;

& /et 577

c) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli

organisatsiooniline struktuur, selle juhatuse või muu samaväärse organi koosseis, juhatuse või

samaväärse organi ametniku või liikmena töötavate riigiametnike ametinimetused;

d) riigi osalusega ettevõtteid, eri- või eelisõigustega ettevõtteid või määratud monopole

reguleerivate või nende üle järelevalvet tegevate valitsusasutuste või avalik-õiguslike asutuste

kirjeldus, võimaluse korral nende valitsusasutuste või avalik-õiguslike asutuste poolt neile

kehtestatud aruandlusnõuete kirjeldus ning valitsusasutustee või avalik-õiguslike asutuste

õigused ja tavad25 seoses kõrgema juhtkonna ja juhatuse või muu samaväärse organi liikmete

ametisse nimetamise, ametist vabastamise või tasustamisega;

e) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli aastakasum

ja koguvara viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on teave kättesaadav;

f) erandid ja immuniteedid, mida riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või

määratud monopoli suhtes taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide alusel kohaldatakse,

ning

25 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et mõiste „tavad“ ei hõlma kõrgema juhtkonna ja

juhatuse või muu samaväärse organi liikmete ametisse nimetamise, ametist vabastamise või

tasustamise põhjuseid.

& /et 578

g) avalikult kättesaadav lisateave riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või

määratud monopoli kohta, sealhulgas majandusaasta aruanded ja kolmandate isikute tehtud

auditid.

2. Kui küsitud teave ei ole kättesaadav, põhjendab taotluse saanud lepinguosaline seda taotluse

esitanud lepinguosalisele kirjalikult.

3. Kui lepinguosaline esitab käesoleva artikli kohase taotluse alusel kirjalikku teavet ja teatab

taotlevale lepinguosalisele, et ta peab seda teavet konfidentsiaalseks, ei avalda taotlev

lepinguosaline seda teavet ilma teavet esitava lepinguosalise eelneva nõusolekuta.

& /et 579

23. PEATÜKK

KONKURENTSIPOLIITIKA

ARTIKKEL 23.1

Üldpõhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust oma kaubandus- ja

investeerimissuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigi

sekkumine võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse ja

investeerimise liberaliseerimisest tulenevat kasu. Lepinguosalised on üksmeelel, et sellise käitumise

keelamine, konkurentsipoliitika rakendamine, toetusmeetmete edendamine ja koostöö käesoleva

peatükiga hõlmatud küsimustes aitavad tagada käesolevast lepingust tulenevat kasu.

& /et 580

ARTIKKEL 23.2

Konkurentsiõigus ja konkurentsi takistavad äritavad

1. Kumbki lepinguosaline säilitab oma territooriumil põhjalikud konkurentsiõiguse normid või

võtab need vastu ning neid kohaldatakse kõigi majandussektorite26 suhtes ja nendes käsitletakse

tõhusalt järgmisi äritavasid:

a) ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus,

mille eesmärk või mõju on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine;

b) üksi või ühiselt asjaomasel turul olulist võimu omava ühe või mitme ettevõtja toimepandud

rikkumised, mille eesmärk või mõju on või võib olla konkurentsi takistamine, piiramine või

moonutamine sellel asjaomasel turul või sellega seotud turul, ning

26 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ELis kohaldatakse konkurentsiõigust

põllumajandussektori suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671). Suurema selguse

huvides olgu märgitud, et Ley Federal de Competencia Económica (föderaalne

majanduskonkurentsi seadus), mis avaldati 23. mail 2014 väljaandes Diario Oficial de la

Federación (föderatsiooni ametlik väljaanne), kohaldub Mehhikos kõigi sektorite suhtes, mille

kohta konkurentsiasutused töötavad välja oma eeskirju, kriteeriumeid või suuniseid vastavalt

2013. aasta põhiseaduse muudatustele, mis avaldati 11. juunil 2013 väljaandes Diario Oficial

de la Federación (föderatsiooni ametlik väljaanne).

& /et 581

c) ettevõtjate koondumised, mis põhjustavad või võivad põhjustada konkurentsi olulist

vähenemist või mis takistavad või võivad takistada märkimisväärselt tõhusat konkurentsi,

eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tagajärjel.

2. Käesolevas artiklis osutatud konkurentsiõigust kohaldatakse kõikide avaliku ja erasektori

ettevõtjate suhtes.

3. Kumbki lepinguosaline võtab asjakohaseid meetmeid konkurentsivastaste ettevõtlustavade

vastu, et soodustada konkurentsipoliitikat.

4. Lepinguosalise õiguses sätestatud ulatuses ei tohiks konkurentsiõiguse kohaldamine takistada

ettevõtjatele määratud konkreetsete avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist de jure ega de

facto. Lepinguosalise konkurentsiõigusest peaks tohtima erandeid teha üksnes avalikku huvi

pakkuvate ülesannetega seoses ning need peaksid olema proportsionaalsed soovitud avaliku

poliitika eesmärkidega ja läbipaistvad.

ARTIKKEL 23.3

Rakendamine

1. Kumbki lepinguosaline säilitab oma konkurentsiõiguse normide muutmisel ja täitmise

tagamisel sõltumatuse.

& /et 582

2. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab funktsionaalselt sõltumatu konkurentsiasutuse või

sõltumatud konkurentsiasutused, kelle ülesandeks on lepinguosalise konkurentsiõiguse normide

täielik kohaldamine ja tulemusliku täitmise tagamine ning kellel on selleks nõuetekohased volitused

ja vajalikud ressursid.

3. Kumbki lepinguosaline kohaldab oma konkurentsiõigust läbipaistvalt ja

mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust

kaitsele, sealhulgas õigust olla enne lõplikku otsust või lahendit ära kuulatud.

4. Lepinguosalise konkurentsiasutus või -asutused ei tohi oma täitmise tagamise poliitika

kohaldamisel diskrimineerida täitemenetluse27 kostja või täitemenetluses osaleda lubatud

kolmandate isikute kodakondsuse alusel.

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et kostjale antakse võimalus olla ära kuulatud ja esitada

tõendeid enda kaitseks täitemenetluses, millega tehakse kindlaks, kas kostja tegevus on vastuolus

lepinguosalise konkurentsiõigusega või milliseid halduskaristusi või õiguskaitsevahendeid tuleks

selle õiguse rikkumise eest määrata. Eelkõige tagab kumbki lepinguosaline, et kostjal on piisav

võimalus läbi vaadata ja vaidlustada tõendeid, mille alusel need asjaolud võidakse kindlaks teha.

27 Käesoleva artikli tähenduses on täitemenetlus kohtu- või haldusmenetlus, mis järgneb

konkurentsiõiguse väidetava rikkumise uurimisele.

& /et 583

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema konkurentsiõiguse rikkumise eest halduskaristuse või

õiguskaitsevahendi määramist käsitleva otsuse või lahendi adressaadile antakse võimalus taotleda

selle otsuse või lahendi kohtulikku läbivaatamist.

ARTIKKEL 23.4

Läbipaistvus

1. Lepinguosalised tunnistavad läbipaistvuse tähtsust oma konkurentsieeskirjade täitmise

tagamise valdkonnas.

2. Kumbki lepinguosaline avaldab oma haldus- või menetluseeskirjad, mis on sätestatud

õigusaktides, mille kohaselt viiakse tema konkurentsiõiguse valdkonnas läbi uurimisi ja

konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise menetlusi. Kõnealused haldus- või menetluseeskirjad

võivad kummagi lepinguosalise konkurentsiõiguses sätestatud ulatuses hõlmata menetlusi koos

mõistlike tähtaegadega tõendite esitamiseks.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõpliku otsuse või lahendi mittekonfidentsiaalne versioon,

milles on kindlaks tehtud tema konkurentsiõiguse rikkumine ja vajaduse korral lahendi rakendamise

korraldus, avaldatakse, et huvitatud isikud saaksid sellega tutvuda.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik lõplikud otsused või lahendid, millega määratakse

kindlaks tema konkurentsiõiguse rikkumine, on kirjalikud ning sisaldavad faktilisi järeldusi ja

põhjendusi, sealhulgas otsuse või resolutsiooni aluseks olevat õigus- ja vajaduse korral

majandusanalüüsi.

& /et 584

ARTIKKEL 23.5

Koostöö ja koordineerimine

1. Lepinguosalised tunnistavad oma konkurentsiasutustevahelise koostöö ja koordineerimise

tähtsust nende konkurentsiõiguse ja vabakaubanduspiirkonna poliitikaga seotud küsimustes. Sellest

tulenevalt püüavad lepinguosaliste konkurentsiasutused teha koostööd nende konkurentsiõigusega

seotud küsimustes, sealhulgas abistamise, teavitamise, konsulteerimise ja teabevahetuse kaudu.

2. Lepinguosalised tugevdavad koostööd oma konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise

valdkonnas oma seadustele ja olulistele huvidele vastavas ulatuses ning mõistlikult kättesaadavate

ressursside piires. Sellel eesmärgil püüavad lepinguosaliste konkurentsiasutused vahetada

mittekonfidentsiaalset teavet, kogemusi ja seisukohti järgmise kohta:

a) konkurentsiõigus, -poliitika ja -tavad, sealhulgas teave konkurentsiõiguse alusel tehtud

erandite kohta;

b) konkurentsiõiguse normide täitmise tagamine ning

c) toetusmeetmed.

& /et 585

3. Lepinguosalised püüavad tugevdada oma konkurentsiasutuste koordineeritust vastastikust

huvi pakkuvates valdkondades oma seadustele ja olulistele huvidele vastavas ulatuses ning

mõistlikult kättesaadavate piires. Selleks püüavad lepinguosalised võimalikult palju koordineerida

normide täitmise tagamise toiminguid, mis on seotud samade või omavahel seotud juhtumitega.

4. Lepinguosalised kinnitavad, et nende konkurentsiasutused tunnustavad

konfidentsiaalsuskaitsest loobumise kasutamist normide täitmise tagamise valdkondades ja

mõistavad, et ettevõtja otsus loobuda konfidentsiaalse teabe kaitse õigusest on vabatahtlik.

5. Ükski käesoleva artikli säte ei piira lepinguosalise konkurentsiasutuste kaalutlusõigust

otsustada, kas võtta meetmeid teise lepinguosalise konkurentsiasutuste konkreetsete taotluste alusel.

6. Käesoleva artikli sätted ei keela lepinguosalise konkurentsiasutustel võtta konkreetsetel

juhtudel meetmeid.

7. Lepinguosaliste konkurentsiasutused võivad kaaluda eraldi koostöökokkuleppe sõlmimist,

milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud koostöötingimused.

& /et 586

ARTIKKEL 23.6

Tehniline koostöö

Lepinguosalised leiavad, et nende ühistes huvides on toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist

tehnilise koostööga, et jagada kogemusi konkurentsipoliitika väljatöötamise ja rakendamise ning

oma konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise alal vastavalt kummalegi lepinguosalisele

mõistlikult kättesaadavatele ressurssidele.

ARTIKKEL 23.7

Konsultatsioonid

1. Lepinguosaliste paremaks vastastikuseks mõistmiseks või käesoleva peatüki tõlgendamise või

kohaldamisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks alustab lepinguosaline teise

lepinguosalise taotlusel konsultatsioone teise lepinguosalise tõstatatud küsimustes. Konsultatsioone

taotlev lepinguosaline osutab asjakohasel juhul, kuidas küsimus mõjutab lepinguosalistevahelist

kaubandust või investeeringuid.

2. Lepinguosalised arutavad viivitamata kõiki käesoleva peatüki tõlgendamisest või

kohaldamisest tulenevaid küsimusi.

& /et 587

3. Kumbki lepinguosaline püüab anda teisele lepinguosalisele asjakohast mittekonfidentsiaalset

teavet, et hõlbustada konsultatsioonide teemaks oleva küsimuse arutamist.

ARTIKKEL 23.8

Teabe konfidentsiaalsus

1. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei ole lepinguosaline kohustatud teavet

esitama, kui kõnealuse teabe esitamine on teavet valdava lepinguosalise õigusnormidega keelatud.

2. Kui lepinguosaline esitab käesoleva peatüki alusel teavet, säilitab teine lepinguosaline selle

teabe konfidentsiaalsuse.

3. Kui lepinguosalise konkurentsiasutused saavad teise lepinguosalise konkurentsiasutustelt

konfidentsiaalset teavet, sest konfidentsiaalsuskaitsest on loobutud, kasutavad lepinguosalise

konkurentsiasutused saadud teavet vastavalt loobumise tingimustele.

& /et 588

ARTIKKEL 23.9

Konkurentsiasutused

Käesoleva peatüki tähenduses on konkurentsiasutusteks järgmised organid või nende

õigusjärglased:

a) Euroopa Liidus:

Euroopa Komisjon ning

b) Mehhikos:

i) riiklik monopolivastane komisjon (Comisión Nacional Antimonopolio) ning

ii) telekommunikatsiooni reguleeriv komisjon (Comisión Reguladora de

Telecomunicaciones (CRT)).

& /et 589

ARTIKKEL 23.10

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki

„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 590

24. PEATÜKK

SUBSIIDIUMID

ARTIKKEL 24.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kaupade subsiidium“ – meede, mis vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu

artiklis 1.1 sätestatud tingimustele ning on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu

artiklile 2 vastavalt ja selle tähenduses eripärane;

b) „teenuste subsiidium“ – meede, mis hõlmab valitsuse või avalik-õiguslike asutuse rahalist

panust ning toob kasu ja on eripärane ettevõtjale või tööstusharule või ettevõtjate või

tööstusharude rühmale vastavalt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 2 ja

selle tähenduses28.

28 See määratlus ei mõjuta teenuste subsiidiumide mõiste määratluse teemal WTOs edaspidi

toimuvate arutelude tulemusi. Sõltuvalt nende arutelude käigust võib ühisnõukogu võtta vastu

otsuse käesolevat lepingut selles osas kohandada.

& /et 591

ARTIKKEL 24.2

Üldpõhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad, et subsiidiume võib anda, kui need on vajalikud avaliku poliitika

eesmärgi saavutamiseks. Samas tunnistavad lepinguosalised ka seda, et teatavad subsiidiumid

võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse ja investeeringute

liberaliseerimisest tulenevat kasu. Lepinguosaline ei või põhimõtteliselt subsideerida kaupu

müüvaid või teenuseid osutavaid ettevõtjaid, kui see kahjustab või võib kahjustada kaubandust või

investeeringuid.

ARTIKKEL 24.3

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigile majandustegevusega tegelevatele ettevõtetele

antavate subsiidiumide suhtes. Kui ettevõte tegeleb nii majandustegevusega kui ka

mittemajandusliku tegevusega, kohaldatakse käesolevat peatükki ainult selle ettevõtte

majandustegevuse suhtes.

& /et 592

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata subsiidiumide suhtes, mida antakse ettevõtjatele, kellele on

tehtud ülesandeks osutada teatavaid avalikku huvi pakkuvaid teenuseid, sealhulgas nendele, kellele

on nende ülesannetega seoses antud eri- või eelisõigused, sel määral kui sellised subsiidiumid

piirduvad summaga, mis on vajalik kõnealuse teenuse kulude katmiseks.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata põllumajanduskaupade subsiidiumide ega kala- ja

kalandustoodete subsiidiumide suhtes.

4. Käesolevat peatükki, välja arvatud artiklit 24.5, ei kohaldata audiovisuaalsektoris antavate

subsiidiumide suhtes.

5. Artiklit 24.7 ei kohaldata teenuste subsiidiumide suhtes.

ARTIKKEL 24.4

Suhe WTOga

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATSi XV artiklist,

GATT 1994 XVI artiklist ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.

& /et 593

ARTIKKEL 24.5

Läbipaistvus

1. Kumbki lepinguosaline avalikustab tema territooriumil antud või säilitatava subsiidiumi kohta

järgmise teabe:

a) subsiidiumi õiguslik alus;

b) subsiidiumi vorm;

c) subsiidiumi suurus või subsiidiumi jaoks eelarvest eraldatud summa ning

d) võimaluse korral subsiidiumi saaja nimi29.

2. Lepinguosaline loetakse lõiget 1 järgivaks, kui:

a) WTO-le on esitatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25.1 kohane teade

ja võimaluse korral on saaja nimi avalikustatud või

29 Lõike 1 punkti d kohaldatakse vähemalt 500 000 eriarveldusühikuga subsiidiumide suhtes.

& /et 594

b) kõnealune lepinguosaline avalikustab lõikes 1 nõutava teabe ise või see avaldatakse tema

nimel avalikult juurdepääsetaval veebisaidil subsiidiumi andmise või säilitamise aastale

järgneva kalendriaasta 31. detsembriks30.

3. Käesolevat artiklit kohaldatakse teenuste subsiidiumide suhtes ainult siis, kui:

a) subsiidiumi summa abisaaja kohta ületab kolme järjestikuse aasta jooksul

400 000 eriarveldusühikut ning

b) subsiidium antakse teenuste osutamiseks järgmistes sektorites: audiovisuaalteenused,

telekommunikatsioon, finantsteenused, transport (sealhulgas meretransport), energeetika

(sealhulgas elektri jaotamine), keskkond, IT, arhitektuur ja inseneriteadus, ehitus ning posti-

ja kullerteenused.

30 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et subsiidiumi või subsiidiumiprogrammi

avaldamine veebisaidil ei mõjuta selle õiguslikku staatust ega programmi enda olemust.

& /et 595

ARTIKKEL 24.6

Konsultatsioonid

1. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium kahjustab või võib

kahjustada tema kaubandust või investeeringuid, võib ta väljendada oma muret teisele

lepinguosalisele ja taotleda sellel teemal konsultatsioone. Taotluse saanud lepinguosaline kaalub

seda taotlust igakülgselt ja heasoovlikult.

2. Konsultatsioonide käigus võib taotlev lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt

subsiidiumi kohta lisateavet, näiteks:

a) subsiidiumi õiguslik alus ja poliitiline eesmärk või otstarve;

b) subsiidiumi vorm;

c) subsiidiumi kuupäevad ja kestus ning muud sellega seotud tähtajad;

d) subsiidiumi saamise kriteeriumid;

e) subsiidiumi kogusumma või aastane summa, mis on eelarvest sellele subsiidiumile eraldatud;

& /et 596

f) võimaluse korral subsiidiumi saaja nimi ning

g) muu teave, mis võimaldab hinnata subsiidiumi negatiivset mõju kaubandusele või

investeeringutele.

3. Taotluse saanud lepinguosaline esitab subsiidiumi kohta asjakohase teabe hiljemalt 60 päeva

jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist. Kui lõike 2 kohaselt nõutud asjakohast teavet

kirjalikus vastuses ei esitata, selgitab taotluse saanud lepinguosaline oma kirjalikus vastuses sellise

teabe puudumist.

4. Kui taotluse esitanud lepinguosaline teatab pärast lõigete 2 ja 3 kohase teabe saamist taotluse

saanud lepinguosalisele, et tema arvates kõnealune subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema

kaubandust või investeeringuid, teeb taotluse saanud lepinguosaline kõik endast oleneva, et see

negatiivne mõju kõrvaldada või seda vähendada ühe aasta jooksul.

& /et 597

ARTIKKEL 24.7

Tingimustega seotud subsiidiumid

1. Kumbki lepinguosaline kohaldab tingimusi järgmiste subsiidiumide suhtes, kuivõrd need

kahjustavad või võivad kahjustada teise lepinguosalise kaubandust või investeeringuid:

a) lubatud on subsiidiumid või õiguslik korraldus, mille kohaselt teatavat liiki ettevõtjate

võlgade või kohustuste eest vastutab valitsus, tingimusel et nende võlgade ja kohustuste

summa või vastutuse kestus on piiratud;

b) subsiidiumid raskustes või maksejõuetuse äärel olevatele või maksejõuetutele ettevõtjatele on

lubatud järgmistel tingimustel:

i) on koostatud usaldusväärne restruktureerimiskava, mis põhineb realistlikel eeldustel ja

millega tagatakse ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastumine mõistliku aja jooksul,

ning

ii) muud ettevõtjad peale väikeste ja keskmise suurusega ettevõte panustavad

restruktureerimiskuludesse.

& /et 598

2. Lõike 1 punkti b ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel anda ajutist likviidsustoetust

laenutagatiste või laenude vormis restruktureerimiskava koostamiseks vajaliku aja jooksul. Selline

ajutine likviidsustoetus piirdub summaga, mis on vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks.

ARTIKKEL 24.8

Subsiidiumide kasutamine

Kumbki lepinguosaline tagab, et ettevõtjad kasutavad tema antud subsiidiume üksnes sellel

poliitikaeesmärgil, milleks need anti31.

ARTIKKEL 24.9

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada artikli 24.5 (teenuste subsiidiumide osas) ja artikli 24.6 lõike 4

tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

31 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalise kohustus loetakse täidetuks, kui ta

on kehtestanud sellel eesmärgil asjakohase õigusraamistiku ja haldusmenetlused.

& /et 599

25. PEATÜKK

INTELLEKTUAALOMAND

A JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 25.1

Eesmärgid ja põhimõtted

1. Käesoleva peatüki eesmärk on saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse

tase ja tagada intellektuaalomandi õiguskaitse, et:

a) aidata kaasa tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogiasiirdele ja tehnoloogia

levitamisele ning tehnoloogiliste teadmiste loojate ja tarbijate vastastikuse kasu saamisele

viisil, mis soodustab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning õiguste ja kohustuste

tasakaalustatust, ning

b) edendada ja reguleerida lepinguosaliste vahelist kaubandust ning vähendada sellise

kaubanduse moonutusi ja takistusi.

& /et 600

2. Lepinguosaline võib oma õigusnormide sõnastamisel või muutmisel võtta meetmeid, mis on

vajalikud rahvatervise ja toitumise kaitsmiseks ning avalike huvide toetamiseks oma sotsiaal-

majandusliku ja tehnoloogilise arengu seisukohalt tähtsates sektorites, tingimusel et sellised

meetmed on kooskõlas käesoleva peatükiga.

3. Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva

peatüki sätetega, et õiguste omajad ei saaks kuritarvitada intellektuaalomandi õigusi ega oleks

võimalik kasutada tavasid, mis piiravad põhjendamatult kaubandust või kahjustavad rahvusvahelist

tehnoloogiasiiret.

4. Võttes arvesse siseriiklike süsteemide avaliku poliitika eesmärke, tunnistavad lepinguosalised

vajadust:

a) edendada innovatsiooni ja loomingulisust;

b) hõlbustada teabe, teadmiste, tehnoloogia, kultuuri ja kunsti levikut ning

c) soodustada konkurentsi ja avatud ja tõhusaid turge

oma intellektuaalomandi süsteemi kaudu, järgides seejuures läbipaistvuse põhimõtet ja võttes

arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas õiguste omajate, kasutajate ja üldsuse huve.

& /et 601

ARTIKKEL 25.2

Kohustuste laad ja ulatus

1. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et intellektuaalomandit käsitlevaid rahvusvahelisi

lepinguid, mille osalised nad on, sealhulgas TRIPS-leping, rakendatakse nõuetekohaselt ja

tulemuslikult. Käesolev peatükk täiendab ja täpsustab lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis

tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest intellektuaalomandi valdkonnas sõlmitud rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused“ kõiki neid

intellektuaalomandi õiguste kategooriaid, mis kuuluvad TRIPS-lepingu II osa 1.–7. jao

kohaldamisalasse, ning sordikaitsega seotud õigusi. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset

kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud 20. märtsil 1883. aastal vastu võetud ja viimati

14. juulil 1967. aastal Stockholmis läbi vaadatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni

(edaspidi „Pariisi konventsioon“) artiklis 10bis.

& /et 602

3. Kumbki lepinguosaline jõustab käesoleva peatüki sätted. Lepinguosaline võib, kuid ei pruugi

oma õiguses ette näha intellektuaalomandiõiguste kaitset või intellektuaalomandi õiguskaitse

tagamist suuremas ulatuses, kui on nõutud käesolevas peatükis, tingimusel et see ei ole käesoleva

peatükiga vastuolus. Kumbki lepinguosaline võib vabalt kindlaks määrata asjakohase meetodi

käesoleva peatüki rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas.

ARTIKKEL 25.3

Õiguste lõppemine

Käesolev peatükk ei mõjuta lepinguosaliste vabadust otsustada, kas ja millistel tingimustel

kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste lõppemist.

& /et 603

ARTIKKEL 25.4

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise kodanikele32 vähemalt sama soodsa

kohtlemise kui enda kodanikele seoses käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste

kaitsega,33 välja arvatud erandid, mis on sätestatud Pariisi konventsioonis, 9. septembril 1886. aastal

Bernis vastu võetud ja viimati 24. juulil 1971. aastal Pariisis muudetud kirjandus- ja kunstiteoste

kaitse konventsioonis (edaspidi „Berni konventsioon“), 26. oktoobril 1961. aastal Roomas sõlmitud

teoste esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse rahvusvahelises

konventsioonis (edaspidi „Rooma konventsioon“) või 26. mail 1989. aastal Washingtonis sõlmitud

integraallülitustega seotud intellektuaalomandi lepingus. Teoste esitajate, fonogrammitootjate ning

ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib see kohustus ainult õiguste suhtes, mis on sätestatud

käesolevas lepingus.

32 Käesolevas peatükis kohaldatakse mõiste „kodanik“ puhul TRIPS-lepingus kasutatud

määratlust. 33 Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab mõiste „kaitse“ nii asjaolusid, mis mõjutavad

intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, omandamist, ulatust, säilimist ja tagamist, kui ka

asjaolusid, mis mõjutavad käesolevas peatükis konkreetselt käsitletud intellektuaalomandi

õiguste kasutamist.

& /et 604

2. Lepinguosaline ei nõua käesoleva artikli kohase võrdse kohtlemise tingimusena õiguste

omajatelt formaalsuste või tingimuste täitmist autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud

õiguste omandamiseks34.

3. Lepinguosaline võib kasutada lõike 1 alusel lubatud erandeid seoses kohtu- ja

haldusmenetlustega, sealhulgas menetlusdokumentide kättetoimetamise aadressi määramine või

oma kohtualluvuses esindaja nimetamine, ainult siis, kui:

a) need on vajalikud selleks, et tagada vastavus õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva

peatükiga, ning

b) neid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist.

4. Lepinguosalisel ei ole käesoleva artikli alusel kohustust seoses menetlustega, mis on ette

nähtud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi „WIPO“) egiidi all sõlmitud

mitmepoolsetes lepingutes intellektuaalomandi õiguste saamise ja jõushoidmise kohta.

34 See ei piira Rooma konventsiooni artikli 11 kohaldamist.

& /et 605

B JAGU

Intellektuaalomandi õiguste standardid

B.1 ALAJAGU

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

ARTIKKEL 25.5

Rahvusvahelised lepingud

1. Lepinguosalised kinnitavad oma tahet täita järgmisi rahvusvahelisi lepinguid:

a) Berni konventsioon;

b) Rooma konventsioon;

c) WIPO autoriõiguse leping, mis võeti vastu 20. detsembril 1996 Genfis, ning

d) WIPO esituste ja fonogrammide leping, mis võeti vastu 20. detsembril 1996 Genfis.

& /et 606

2. Lepinguosalised teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et järgida 24. juunil 2012 Pekingis

vastu võetud audiovisuaalteoste Pekingi lepingut ja 27. juunil 2013 Marrakechis vastu võetud

Marrakechi lepingut avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu

trükikirja lugemise puudega isikutele.

ARTIKKEL 25.6

Autorid

Kumbki lepinguosaline annab autoritele ainuõiguse lubada või keelata:

a) oma teoste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis

tahes viisil ja mis tahes vormis;

b) oma teoste originaalide või nende koopiate igasugust avalikku levitamist müügi teel või muul

viisil;

c) oma teoste edastamist üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste

üldsusele kättesaadavaks tegemist nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning

d) oma teoste originaalide või koopiate rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.

& /et 607

ARTIKKEL 25.7

Esitajad

Kumbki lepinguosaline annab esitajatele ainuõiguse lubada või keelata:

a) oma esitustest salvestiste35 tegemist;

b) oma esituste salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või

osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c) oma esituste salvestiste üldsusele levitamist müügi teel või muul viisil;

d) oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite

abil nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e) oma esituste ülekandmist ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamist üldsusele,

välja arvatud juhul, kui esitus ise on juba ülekantav esitus või kui see on tehtud salvestise

põhjal, ning

35 „Salvestis“ – helide või liikuvate kujutiste või neid esindavate märkide jäädvustis kandjal,

millelt neid saab vastava seadme abil tajuda, taasesitada või edastada.

& /et 608

f) oma esituste salvestiste rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.

ARTIKKEL 25.8

Fonogrammitootjad

Kumbki lepinguosaline annab tootjatele ainuõiguse lubada või keelata:

a) oma fonogrammide otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või

osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b) oma fonogrammide, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul

viisil;

c) oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil

nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning

d) oma fonogrammide rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.

& /et 609

ARTIKKEL 25.9

Ringhäälinguorganisatsioonid

Kumbki lepinguosaline annab ringhäälinguorganisatsioonidele ainuõiguse lubada või keelata36:

a) oma saadete salvestiste tegemist, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või

kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu;

b) oma saadete salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või

osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse

kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu;

c) oma saadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite

abil, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või kaablita sidevahendite,

sealhulgas satelliidi kaudu, nii et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

36 Mehhiko puhul ei mõjuta see säte nõuet täita 16. juulil 2025 ametlikus väljaandes avaldatud

telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadusest („Ley en Materia de Telecomunicaciones y

Radiodifusión“) tulenevaid kohustusi.

& /et 610

d) oma saadete salvestiste, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul

viisil, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või kaablita sidevahendite,

sealhulgas satelliidi kaudu, ning

e) oma saadete taasedastamist kaablita sidevahendite abil ja oma saadete edastamist üldsusele,

kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

ARTIKKEL 25.10

Ärilistel eesmärkidel avaldatud fonogrammide

üldsusele ülekandmine ja edastamine37

1. Kumbki lepinguosaline sätestab esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on

kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või

sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul

moel üldsusele edastamiseks38.

37 Kumbki lepinguosaline võib anda esitajatele ja fonogrammitootjatele ulatuslikumaid õigusi

kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmiseks ja

edastamiseks. 38 Käesoleva artikli tähenduses ei hõlma „üldsusele edastamine“ fonogrammi üldsusele

kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil nii, et üksikisikud pääsevad

sellele ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

& /et 611

2. Lepinguosalised tunnistavad, et ühekordne õiglane tasu tuleks jagada esitajate ja vastavate

fonogrammitootjate vahel. Kumbki lepinguosaline võib kehtestada õigusnormid, millega esitajate ja

fonogrammitootjate vahelise kokkuleppe puudumise korral nähakse ette tingimused, mille kohaselt

esitajad ja fonogrammitootjad peavad kõnealuse ühekordse õiglase tasu omavahel jagama.

ARTIKKEL 25.11

Kaitse kehtivuse tähtaeg

1. Teose autori õigused kehtivad autori eluajal ja vähemalt 70 aastat pärast tema surma,

olenemata kuupäevast, mil teos üldsusele seaduslikult kättesaadavaks tehakse.

2. Sõnalist osa sisaldava muusikateose kaitse kehtivuse tähtaeg ei lõpe varem kui 70 aastat

pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on

määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika helilooja39.

39 Lepinguosaline võib otsustada, et käesoleva lõike kohaldamiseks peavad nii sõnad kui ka

muusika olema loodud spetsiaalselt asjaomase sõnalist osa sisaldava muusikateose jaoks.

& /et 612

3. Anonüümse või pseudonüümse teose puhul ei lõpe kaitse kehtivuse tähtaeg varem kui

70 aastat pärast seda, kui teos üldsusele seaduslikult kättesaadavaks tehti. Kui autori kasutatud

pseudonüüm ei jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor avaldab oma isiku esimeses lauses

osutatud aja jooksul, siis kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaitse kehtivuse tähtaega.

4. Kinematograafilise või audiovisuaalse teose kaitse kehtivuse tähtaeg ei lõpe varem kui

70 aastat pärast vähemalt järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma olenemata sellest,

kas need isikud on määratud kaasautoriks või ei: pearežissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor

ning muusika helilooja40.

5. Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate

esmakordset edastamist kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu.

40 Lepinguosaline võib otsustada, et muusika peab olema spetsiaalselt loodud

kinematograafilises või audiovisuaalses teoses kasutamiseks.

& /et 613

6. Kumbki lepinguosaline tagab,41 et:

a) esitajate õiguste kaitse kehtivuse tähtaeg lõpeb 75 aasta möödumisel tõlgenduse või esituse

esmakordsest salvestamisest fonogrammil või fonogrammil salvestamata teoste esmakordsest

tõlgendamisest või esitusest või esmakordsest edastamisest mis tahes viisil ning

b) fonogrammitootjate õiguste kaitse kehtivuse tähtaeg lõpeb 75 aastat pärast helide esmakordset

salvestamist fonogrammil.

Alternatiivina tagab lepinguosaline, et:

c) esitaja õigused muul viisil kui fonogrammina salvestatud esituse korral ei lõpe varem kui

50 aastat pärast esituse salvestamist ja selle aja jooksul avaldamise korral mitte varem kui

50 aastat pärast esmakordset seaduslikku avaldamist ning

d) esitaja õigused fonogrammina salvestatud esituse korral ja fonogrammitootjate õigused ei

lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse või fonogrammi salvestamist ning selle aja jooksul

avaldamise korral mitte varem kui 70 aastat pärast esmakordset seaduslikku avaldamist.

Lepinguosaline võtab tõhusad meetmed, et tagada 50aastasele kaitsetähtajale järgneva

20 aasta jooksul teenitud kasumi õiglane jaotamine esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

41 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kumbki lepinguosaline valib oma siseriiklike

õigusaktide alusel punktides a ja b osutatud võimaluse või punktides c ja d osutatud

alternatiivi vahel.

& /et 614

7. Käesolevas artiklis sätestatud kaitsetähtaegu arvestatakse alates sündmusele järgneva aasta

1. jaanuarist.

ARTIKKEL 25.12

Edasimüügiõigus

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et graafikateose või skulptuurteose autoril, v.a tarbekunst,

on võõrandamatu ja juba ette loovutamatu õigusena edasimüügiõigus, mis on määratletud kui õigus

saada selle teose edasimüügist saadavast tasust teatav osa42 pärast selle teose esmakordset

edastamist autori poolt43.

2. Lõikes 1 osutatud õigust kohaldatakse kõikide edasimüügitehingute suhtes, milles müüjate,

ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad,

kunstigaleriid ja üldiselt kunstiteoste vahendajad.

42 Lepinguosaline võib väljendada seda osa protsendina edasimüügihinnast. 43 Lepinguosaline võib kehtestada edasimüügiõiguse kohaldamiseks miinimumtingimused.

& /et 615

ARTIKKEL 25.13

Koostöö õiguste kollektiivse teostamise valdkonnas

1. Lepinguosalised edendavad koostööd oma asjaomaste kollektiivse esindamise

organisatsioonide vahel, et soodustada teoste ja muu kaitstud materjali kättesaadavust

lepinguosaliste territooriumil ning selliste teoste või muu kaitstud materjali kasutamisega seotud

õigustest saadava tulu ülekandmist.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad kollektiivse esindamise organisatsioonide

õigustega isikute seas läbipaistvust ja mittediskrimineerimist, eelkõige seoses õigustest saadava tulu

kogumise, selle tulu suhtes kohaldatavate mahaarvamiste, õigustest saadava kogutud tulu

kasutamise, jaotamispõhimõtete ja repertuaariga.

ARTIKKEL 25.14

Erandid ja piirangud

Kumbki lepinguosaline näeb käesolevas alajaos sätestatud õiguste erandid või piirangud ette üksnes

teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose, esituse, fonogrammi või ülekande tavapärase

kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve.

& /et 616

ARTIKKEL 25.15

Tehniliste meetmete kaitse

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest

meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või põhjendatult peab

olema teadlik taotletavast kõrvalehoidmise eesmärgist.

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse selliste seadmete, toodete või

komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil

reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a) mida edendatakse, reklaamitakse või turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest

kõrvalehoidmiseks;

b) millel puudub muu märkimisväärne kaubanduslik tähtsus peale tõhusatest tehnilistest

meetmetest kõrvalehoidmise või

c) mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest

meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

& /et 617

3. Käesolevas peatükis tähendab mõiste „tehnilised meetmed“ tehnoloogiat, seadet või

komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu

materjaliga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole

siseriiklike õigusaktide alusel luba andnud. Tehnilised meetmed on tõhusad juhul, kui õiguste omaja

kontrollib kaitstud teose või muu materjali kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu

kontrollimise või kaitsevahendi rakendamise abil, näiteks teose või muu materjali krüpteerimise,

skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

4. Olenemata lõikes 1 sätestatud õiguskaitsest võib kumbki lepinguosaline võtta õiguste omajate

vabatahtlikult võetud meetmete puudumise korral vastavalt vajadusele asjakohaseid meetmeid

tagamaks, et käesoleva artikli kohaselt ette nähtud piisav õiguskaitse tõhusatest tehnilistest

meetmetest kõrvalehoidmise vastu ei takista artikli 25.14 kohaselt ette nähtud eranditest ja

piirangutest kasusaajatel selliste erandite ja piirangute kasutamist.

& /et 618

ARTIKKEL 25.16

Õiguste teostamist käsitleva teabega seotud kohustused

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse iga isiku vastu, kes teadlikult ja ilma

loata paneb toime mis tahes järgmise teo, kui see isik on teadlik või võib põhjendatult olla teadlik,

et tegu korda saates põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab ta autoriõiguse või sellega

kaasnevate õiguste rikkumist:

a) eemaldab õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe või muudab seda või

b) levitab, impordib levitamise eesmärgil, kannab ringhäälingus üle, edastab või teeb üldsusele

kättesaadavaks käesoleva alajaoga kaitstud teoseid või muud materjali, millelt on loata

kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave või millel on seda muudetud.

2. Käesoleva alajao kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ õiguste omajate

esitatavat teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas alajaos osutatud materjali, autori või

mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu materjali kasutamise tingimuste kohta ning

sellist teavet esindavaid numbreid või koode.

& /et 619

3. Lõiget 2 kohaldatakse juhul, kui selles lõikes nimetatud teave on lisatud teose või muu

käesolevas alajaos osutatud materjali koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

B.2 ALAJAGU

Kaubamärgid

ARTIKKEL 25.17

Rahvusvahelised lepingud

Kumbki lepinguosaline:

a) teeb kõik endast oleneva, et järgida 27. oktoobril 1994 Genfis sõlmitud kaubamärgiõiguse

lepingut ja 27. märtsil 2006 Singapuris sõlmitud kaubamärgiõiguse Singapuri lepingut;

& /et 620

b) järgib märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli, mis võeti vastu

27. juunil 1989 Madridis ja mida viimati muudeti 12. novembril 2007, ning märkide

registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza

kokkulepet, mis sõlmiti Nice’is 15. juunil 1957 ja mida muudeti 28. septembril 1979 (edaspidi

„Nizza klassifikatsioon“).

ARTIKKEL 25.18

Registreerimismenetlus

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik

asjaomase kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud negatiivsed otsused, sealhulgas registreerimisest

osalise keeldumise kohta, on nõuetekohaselt põhjendatud ja need võib edasi kaevata ning need

tehakse kirjalikult teatavaks.

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette võimaluse vaidlustada kaubamärkide registreerimise taotlusi

või asjakohasel juhul kaubamärkide registreeringuid ning kaubamärgi taotleja võimaluse esitada

vaidlustamisele44 vastuväite.

44 Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et vaidlustamiseks kasutataks

ärakuulamismenetlust.

& /et 621

3. Kumbki lepinguosaline näeb ette kaubamärgitaotluste ja registreeringute avaliku

elektroonilise andmebaasi.

ARTIKKEL 25.19

Kaubamärgist tulenevad õigused

1. Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus

takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a) kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille

jaoks kaubamärk on registreeritud, ning

b) tähist, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning kaubamärgi ja tähisega

hõlmatud kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline, et üldsus võib

need omavahel segi ajada, mis hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga.

& /et 622

2. Registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid toomast

kaubandustegevuse käigus kaupu selle lepinguosalise territooriumile, kus kaubamärk on

registreeritud, ilma et neid seal vabasse ringlusse lubataks, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid,

pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste

kaupade jaoks registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest

kaubamärgist eristada45.

ARTIKKEL 25.20

Tuntud kaubamärgid

Üldtuntud kaubamärkide kaitsmiseks vastavalt Pariisi konventsiooni artiklile 6bis ning TRIPS-

lepingu artikli 16 lõigetele 2 ja 3 kohaldab kumbki lepinguosaline ühissoovitust tuntud kaubamärke

käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja WIPO

peaassamblee võtsid vastu 20.–29. septembril 1999. aastal toimunud WIPO liikmesriikide

assambleede 34. istungjärgul.

45 Lepinguosaline võib sätestada, et kaubamärgi omaniku õigus lõpeb, kui kauba deklarant või

valdaja esitab registreeritud kaubamärgi rikkumise tuvastamise menetluse käigus tõendid selle

kohta, et registreeritud kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist

lõppsihtkohariigis.

& /et 623

ARTIKKEL 25.21

Pahausksed taotlused

Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et kaubamärki ei registreerita, kui taotleja esitas kaubamärgi

registreerimise taotluse pahauskselt. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui selline kaubamärk on

juba registreeritud, tunnistatakse see kehtetuks.

ARTIKKEL 25.22

Tühistamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgi võib tühistada,46 kui seda ei ole tema

õigusnormidega kindlaks määratud ajavahemiku jooksul asjaomasel territooriumil tegelikult

kasutatud47 seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud, ning kasutamata

jätmiseks ei ole mõjuvaid põhjusi.

46 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib määratleda tühistamisena

kehtetuks tunnistamise, aegumise või tühisuse. 47 Lepinguosaline võib nõuda, et kasutamine oleks tõeline või toimuks piisavalt sageli või

sellisel viisil, et see vastaks kaubanduslikule kasutamisele. Lisaks võib lepinguosaline eirata

kasutamise alustamist või jätkamist, mis toimub vahetult enne tühistamistaotluse esitamist.

& /et 624

2. Kaubamärgi võib tühistada ka siis, kui pärast selle registreerimise kuupäeva on kaubamärk

omaniku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel muutunud selle toote või teenuse üldnimetuseks, mille

jaoks see on registreeritud.

3. Kaubamärgi võib tühistada ka siis, kui see registreeriti vaatamata sellele, et sellega on üldsust

võimalik eksitada seoses selliste kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritoluga,

mille jaoks kaubamärk registreeriti48.

ARTIKKEL 25.23

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Kumbki lepinguosaline:

a) näeb ette kirjeldavate terminite ausa kasutamise49

kui kaubamärkidega antavate õiguste piiratud erandi ning

48 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib kaubamärgi tühistada ka siis,

kui selle tagajärjel, kuidas kaubamärgiomanik on kaubamärki kasutanud kaupadel või

teenustel, mille jaoks see kaubamärk registreeriti, või kuidas seda on tema nõusolekul tehtud,

võib kaubamärk avalikkust eksitada. 49 Kirjeldavate terminite aus kasutamine hõlmab selliste tähiste kasutamist, mis viitavad

kaupade või teenuste geograafilisele päritolule, juhul kui selline kasutamine on kooskõlas

ausate tööstus- või kaubandustavadega.

& /et 625

b) võib sätestada muud piiratud erandid,

tingimusel et selliste erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omanike

ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

B.3 ALAJAGU

Tööstusdisainilahendused

ARTIKKEL 25.24

Rahvusvahelised lepingud

Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et ühineda 2. juulil 1999 Genfis vastu

võetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi

redaktsiooniga.

& /et 626

ARTIKKEL 25.25

Registreeritud tööstusdisainilahenduste kaitse

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette sõltumatult loodud uute või originaalsete

tööstusdisainilahenduste kaitse50. Kaitse tagatakse registreerimisega ja see annab nende omanikele

ainuõiguse vastavalt käesolevale alajaole.

2. Registreeritud tööstusdisainilahenduse omanikul peab olema õigus takistada kolmandaid

isikuid ilma omaniku nõusolekuta vähemalt kasutamast ja eelkõige valmistamast, müügiks

pakkumast, müümast, turule laskmast, importimast või kasutamast tooteid, mis kannavad või

sisaldavad kaitstud tööstusdisainilahendust, kui selline tegevus toimub kaubanduslikul eesmärgil,

kahjustab põhjendamatult tööstusdisainilahenduse tavapärast kasutamist või ei ole kooskõlas

õiglase kaubandustavaga.

3. Tööstusdisainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks

olevas tootes, loetakse uueks ja originaalseks üksnes:

a) juhul, kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavapärasel

kasutamisel nähtav, ning

b) sel määral, mil need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse või originaalsuse

tingimustele.

50 Kui see on lepinguosalise õigusega ette nähtud, võidakse nõuda ka disainilahenduste

eristatavust.

& /et 627

4. Lõike 3 punktis a kasutatud mõiste „tavapärane kasutamine“ tähendab kasutamist

lõppkasutaja poolt, välja arvatud hooldus, teenindus ja parandustööd.

ARTIKKEL 25.26

Kaitse kehtivuse tähtaeg

Kaitse kehtivuse tähtaja määrab kindlaks kumbki lepinguosaline ja seda võib pikendada üheks või

mitmeks viieaastaseks perioodiks ning kaitse kehtivuse tähtaeg kokku võib olla 25 aastat alates

taotluse esitamise kuupäevast.

ARTIKKEL 25.27

Erandid

1. Kumbki lepinguosaline võib tööstusdisainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid

tingimusel, et sellised erandid ei ole põhjendamatult vastuolus kaitstud tööstusdisainilahenduse

tavapärase kasutamisega ega tekita põhjendamatut kahju kaitstud tööstusdisainilahenduse omaniku

õigustatud huvidele, võttes arvesse kolmandate isikute õigustatud huve.

& /et 628

2. Tööstusdisainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt

tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei kaitsta tööstusdisainilahendust, kui see

seisneb toote välisomadustes, mida tuleb kindlasti täpselt sama kuju ja suurusega reprodutseerida,

selleks et toodet, milles tööstusdisainilahendus sisaldub või millel seda on kasutatud, saaks

mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada selle sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode

saaks täita oma otstarvet.

3. Erandina lõikest 2 võib tööstusdisainilahenduse õigus seisneda tööstusdisainilahenduses,

mille eesmärk on võimaldada mitme vastastikku vahetatava toote kokkupanemist või ühendamist

moodulsüsteemi raames.

ARTIKKEL 25.28

Seos autoriõigusega

Tööstusdisainilahendus on alates kuupäevast, mil see loodi või mis tahes kujul fikseeriti,

kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse normide alusel. Kumbki lepinguosaline

määrab sellise autoriõiguse kaitse ulatuse ja andmise tingimused, sealhulgas nõutava algupärasuse

taseme.

& /et 629

B.4 ALAJAGU

Geograafilised tähised

ARTIKKEL 25.29

Mõisted

Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab, et kaup on pärit lepinguosalise territooriumilt või

selle territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui kauba teatav omadus, maine või

muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba geograafilise päritoluga, ning

b) „tooteklass“ – Nizza klassifikatsiooni klasside loetellu kuuluv klass.

& /et 630

ARTIKKEL 25.30

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust kaitsta oma territooriumil geograafilisi tähiseid vastavalt

TRIPS-lepingu artiklitele 22, 23 ja 24.

Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et järgida 20. mail 2015. aastal Genfis

vastu võetud päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni

kokkuleppe Genfi redaktsiooni.

ARTIKKEL 25.31

Kohaldamisala

1. Käesolevat alajagu kohaldatakse selliste geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes,

millega identifitseeritakse asjakohasesse tooteklassi kuuluvad kaubad ja mis on loetletud 25-B lisas

„Geograafiliste tähiste loetelu“.

& /et 631

2. Lepinguosalised kaaluvad käesoleva alajaoga hõlmatud geograafilistele tähiste kohaldamisala

laiendamist ka muude tooteklasside geograafilistele tähistele peale toiduainete ja

põllumajandustoodete. Sellel põhjusel on lepinguosalised lisanud 25-C lisasse „Mehhiko

geograafilised tähised vastavalt artikli 25.31 lõikele 2“ nimetused, millega identifitseeritakse nende

territooriumilt pärit ja seal kaitstavad tooted, mille lisamist käesoleva lepinguga ettenähtud kaitse

kohaldamisalasse kaalutakse käesoleva lepinguga ettenähtud kaitse kohaldamisala laiendamise

korral, kui käesolevas alajaos sätestatud menetlused on lõpule viidud51.

ARTIKKEL 25.32

Loetletud geograafilised tähised

Käesolevas alajaos on:

a) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ A osas loetletud tähiste puhul tegemist geograafiliste

tähistega, mis näitavad, et toode on pärit Euroopa Liidu territooriumilt või selle territooriumi

piirkonnast või paikkonnast, ning

51 Lepinguosalised tunnistavad, et kaubamärgitaotluste hindamisega seoses on need nimetused

kaitstud päritoluriigis, niivõrd kui see on lepinguosalise õiguse alusel asjakohane.

& /et 632

b) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ B osas loetletud tähiste puhul tegemist geograafiliste

tähistega, mis näitavad, et toode on pärit Mehhiko territooriumilt või selle territooriumi

piirkonnast või paikkonnast.

ARTIKKEL 25.33

Kehtestatud geograafilised tähised

Olles kaalunud 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud nimetusi ja lõpule viinud

vastuväitemenetluse vastavalt 25-A lisale „Vastuväitemenetluse põhielemendid“, kaitseb kumbki

lepinguosaline neid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alajaos sätestatud kaitse tasemele.

& /et 633

ARTIKKEL 25.34

25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud

geograafiliste tähiste kaitse

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette õiguslikud abinõud, mis võimaldavad huvitatud isikutel

takistada:

a) teise lepinguosalise 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“52 loetletud geograafilise tähise

kasutamist kauba puhul, mis kuulub selle geograafilise tähise jaoks sätestatud tooteklassi ja

mis:

i) ei pärine 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ selle geograafilise tähise jaoks

sätestatud päritoluriigist või

ii) pärineb 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ selle geograafilise tähise jaoks

sätestatud päritoluriigist, kuid seda ei toodetud ega valmistatud kooskõlas teise

lepinguosalise õigusnormidega, mida kohaldataks juhul, kui kaup oleks ette nähtud

tarbimiseks teise lepinguosalise territooriumil;

52 Seoses 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ esitatud geograafiliste tähiste loeteluga ei

hõlma käesoleva artikli kohane kaitse liites 25-B-1 „Üksiksõnad geograafilise liittähise

osana“ sätestatud geograafilise tähise liitnimetusse kuuluvaid üksiksõnu.

& /et 634

b) kõigi selliste kauba tähistamise või tutvustamise viiside kasutamist, mis näitavad või lubavad

oletada, et kõnealune kaup pärineb mujalt kui sellest geograafilisest piirkonnast, kust see

tegelikult pärit on, eksitades üldsust kauba geograafilise päritolu suhtes, ning

c) muu kasutamise eest, mille puhul on tegemist kõlvatu konkurentsiga Pariisi konventsiooni

artikli 10bis tähenduses.

2. Kumbki lepinguosaline annab lõike 1 punktis a nimetatud kaitse ka siis, kui on märgitud

kauba tegelik geograafiline päritolu või geograafilist tähist kasutatakse tõlkes või nimetusele

lisatakse sellised väljendid nagu „liik“, „tüüp“, „stiil“, „imitatsioon“ või muu sarnane väljend.

3. Kumbki lepinguosaline näeb haldusmeetmetega ja oma õigusaktides sätestatud vormis ette

õiguskaitse järgmise vastu:

a) kaitstud nimetuse otsene või kaudne kaubanduslikul eesmärgil kasutamine;

b) kaitstud nimetuse võltsimine, muutmine või petlik kasutamine;

c) vale või eksitav viitamine kaitstud nimetusele või

d) tegevus, mis võib jätta tarbijale vale mulje kauba tegeliku päritolu, lähtekoha ja laadi kohta.

& /et 635

4. Käesoleva alajao alusel kaitstavad geograafilised tähised ei muutu lepinguosaliste

territooriumil üldmõisteteks.

5. Vastavalt käesolevale alajaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise

geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle lepinguosalise

territooriumil, kust see on pärit. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist nende

territooriumil enam ei kaitsta. Teavitada tuleb kolme kuu jooksul pärast seda, kui pädev asutus on

teinud lõpliku otsuse, et geograafilist tähist enam ei kaitsta.

6. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis 27. mail 1997. aastal Brüsselis

sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise piiritusjookide nimetuste

vastastikuse tunnustamise ja kaitse kokkuleppe (edaspidi „piiritusjookide kokkulepe“) I ja II lisas

esitatud nimetuste loetelu suhtes.

ARTIKKEL 25.35

Geograafiliste tähiste loetelu muutmine

1. Ühisnõukogu võib kooskõlas artikliga 25.42 otsustada muuta 25-B lisa „Geograafiliste tähiste

loetelu“, lisades või parandades geograafilisi tähiseid või jättes välja geograafilised tähised, mida

nende päritolukohas enam ei kaitsta või ei kasutata. Need otsused valmistab ette

intellektuaalomandi allkomitee.

& /et 636

2. Uued geograafilised tähised lisatakse ühisnõukogu otsusega pärast seda, kui esitatud

nimetused on läbi vaadatud ja artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetlus on lõpule viidud.

3. Ühisnõukogu võib uute geograafiliste tähiste puhul oma otsusega muuta piiritusjookide

kokkuleppe I ja II lisa artiklis 25.33 sätestatud korras.

ARTIKKEL 25.36

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1. Käesoleva alajao alusel kaitstavat geograafilist tähist võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab

asjakohasele tehnilisele kirjeldusele vastavat kaupa.

2. Kui geograafiline tähis on käesoleva alajao kohaselt kaitstud, ei saa selle kaitstud

geograafilise tähise kasutamise eeltingimuseks kehtestada kasutaja registreerimist või muid

nõudeid.

3. Geograafilisele tähisele viitavaid tähiseid, lühendeid ja sümboleid tohib kasutada ainult

vastaval territooriumil kaitstud või registreeritud kauba puhul, mis on toodetud vastava tehnilise

kirjelduse kohaselt.

& /et 637

ARTIKKEL 25.37

Kaubamärkide ja geograafiliste tähiste seos

1. Käesolev alajagu ei mõjuta õigusi, mis on lepinguosalise territooriumil antud varasema

kaubamärgiga, mida taotleti või mis registreeriti heas usus, või mis omandati heauskse kasutamise

kaudu. Kaubamärgiga antud õiguste suhtes kehtib piiratud erand, et teatavatel juhtudel ei pruugi

varasem kaubamärk anda selle omanikule õigust takistada registreeritud geograafilisele tähisele

kaitse andmist või selle kasutamist selle lepinguosalise territooriumil, kus kaubamärki taotletakse,

kus see registreeritakse või kus seda kasutatakse. Registreeritud geograafilise tähise kaitse ei piira

mingil muul viisil selle kaubamärgiga antud õigusi, sealhulgas võimalust taotleda tunnuse

uuendamist või muutmist, tingimusel et muudatus ei kujuta endast kõlvatut konkurentsi.

2. Lepinguosaline ei ole artikli 25.34 alusel kohustatud kaitsma geograafilise tähisena nimetust,

kui asjaomane nimetus eksitab tõenäoliselt tarbijat kauba tegeliku olemuse osas, võttes arvesse

kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega.

3. 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud geograafiliste tähiste puhul, mida nende

päritolukoha lepinguosaline kaitseb jätkuvalt geograafiliste tähistena, keeldub lepinguosaline

kaubamärgi registreerimisest või tunnistab selle kehtetuks ex officio vastavalt artiklile 25.39 ja

TRIPS-lepingu artikli 22 lõikele 3, kui seda lubab tema õigus või taotleb huvitatud isik, tingimusel

et:

a) kaubamärgi registreerimine oleks vastuolus artikliga 25.34;

& /et 638

b) kaubamärk on seotud sama või sarnase kaubaga;

c) kaubamärk on seotud kaubaga, millel ei ole asjaomase geograafilise tähise päritolu, ning

d) kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse pärast asjaomase lepinguosalise territooriumil

geograafilise tähise kaitse taotluse esitamise kuupäeva.

4. Artiklis 25.32 nimetatud geograafiliste tähiste puhul on lõike 3 punktis d nimetatud

kaitsetaotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu sõlmimise kuupäev.

5. Artiklis 25.35 nimetatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev

vastuväitemenetluses geograafilise tähise avaldamise kuupäev.

6. 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud geograafiliste tähiste kaitse ei alga enne

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

& /et 639

ARTIKKEL 25.38

Kaitse tagamine

Kumbki lepinguosaline tagab artiklites 25.34–25.37 sätestatud kaitse asjakohaste haldus- või

kohtumenetlustega vastavalt oma õigusele ja tavadele. Pädevad asutused tagavad selle kaitse ühel

või mõlemal järgmistest viisidest:

a) omal algatusel või

b) huvitatud isiku taotlusel.

ARTIKKEL 25.39

Üldnormid

1. Lepinguosaliselt ei saa käesoleva alajao alusel nõuda, et ta kaitseks geograafilise tähisena

nimetust, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning mis seetõttu tõenäoliselt

eksitab tarbijat kauba tegeliku päritolu osas.

& /et 640

2. Homonüümset nimetust, mis tõenäoliselt tekitab tarbijas eksliku arvamuse, et kaup on pärit

muult territooriumilt, ei registreerita geograafilise tähisena, isegi kui nimetus on kauba tegeliku

päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23

kohaldamist, määravad lepinguosalised ühiselt kindlaks otstarbekohased tingimused, mille alusel

täielikult või osaliselt homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, võttes arvesse

vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning hoiduda tarbijate eksitamisest.

3. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga peetavate kahepoolsete läbirääkimiste raames

ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on täielikult

või osaliselt homonüümne teise lepinguosalise geograafilise tähisega, teatab ta sellest teisele

lepinguosalisele ja annab talle võimaluse esitada märkusi enne selle nimetuse kaitse alla võtmist.

4. Käesolevas alajaos nimetatud tehnilise kirjelduse, sealhulgas selle muudatused, kiidavad

heaks selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt kaup pärineb.

& /et 641

ARTIKKEL 25.40

Erandid

1. Ükski käesoleva alajao säte ei kohusta lepinguosalist kohaldama selle sätteid teise

lepinguosalise geograafilise tähise või mitmeosalises geograafilises tähises sisalduva üksiknimetuse

suhtes seoses kaupade või teenustega, mille puhul asjaomane tähis on identne kõnealuse

lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis asjaomaste kaupade või teenuste üldnimetusena

kasutatava terminiga.

2. Kui geograafilise tähise tõlge on identne lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis

kauba üldnimetusena kasutatava terminiga või sisaldab seda või kui geograafiline tähis ei ole

identne, kuid sisaldab sellist terminit, ei piira käesolev alajagu ühegi isiku õigust kasutada seda

terminit seoses kõnealuse kaubaga selle lepinguosalise territooriumil.

3. Selle kindlakstegemisel, kas termin on lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis

kauba üldnimetusena kasutatav termin, on selle lepinguosalise ametiasutustel õigus võtta arvesse

seda, kuidas tarbijad seda terminit tema territooriumil mõistavad. Tarbijate arusaama

kindlaksmääramisel võivad asjakohasteks teguriteks olla:

a) usaldusväärsetest allikatest, näiteks sõnastikest, ajalehtedest ja asjakohastelt veebisaitidelt

saadud tõendid selle kohta, kas terminit kasutatakse kõnealusele kaubale viitamisel, ning

& /et 642

b) kuidas selle terminiga tähistatavat kaupa turustatakse ja kasutatakse selle lepinguosalise

territooriumil toimuvas kaubanduses53.

4. Ükski käesoleva alajao säte ei takista kasutamast lepinguosalise territooriumil kaubaga seoses

taimesordi või loomatõu tavanimetust, mis on olemas selle lepinguosalise territooriumil käesoleva

lepingu jõustumise kuupäeval.

5. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma

ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui sellist nime kasutatakse üldsust eksitaval viisil.

ARTIKKEL 25.41

Kehtiva lepingu inkorporeerimine

1. Piiritusjookide kokkulepe inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis

mutandis selle osaks54.

53 Käesoleva lõike kohaldamisel võivad lepinguosalise ametiasutused võtta vajaduse korral

arvesse, kas seda terminit kasutatakse lepinguosalise tunnustatud asjakohastes

rahvusvahelistes standardites lepinguosalise territooriumil kasutatavale kaubaliigile või -

klassile viitamiseks. 54 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see hõlmab kõiki piiritusjookide kokkuleppe

varasemaid ja tulevasi muudatusi.

& /et 643

2. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud

intellektuaalomandi allkomitee asendab piiritusjookide kokkuleppe artikliga 17 loodud

ühiskomiteed ja täidab osutatud artiklis sätestatud ülesandeid.

ARTIKKEL 25.42

Koostöö

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud

intellektuaalomandi allkomitee on sobiv organ käesoleva alajao rakendamise ja selle juhtimise

jälgimiseks.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud

geograafiline tähis ei ole asjaomase lepinguosalise territooriumil enam kaitstud. Pärast sellist

teavitamist valmistab intellektuaalomandi allkomitee ühisnõukogule ette otsuse muuta 25-B lisa

„Geograafiliste tähiste loetelu“ käesolevas lepingus sätestatud korra kohaselt.

3. Lepinguosaline võib kas otse või intellektuaalomandi allkomitee kaudu taotleda, et teine

lepinguosaline esitaks teavet tehniliste kirjelduste ja nende muudatuste kohta.

& /et 644

4. Kumbki lepinguosaline võib teha hispaania või inglise keeles avalikult kättesaadavaks

tehnilised kirjeldused, mis vastavad teise lepinguosalise käesoleva alajao alusel kaitstud

geograafilistele tähistele55.

5. Kaitstud geograafiliste tähiste tehnilistest kirjeldustest tulenevaid küsimusi käsitleb

intellektuaalomandi allkomitee.

ARTIKKEL 25.43

Lepinguosalise õiguse kohane kaitse

Käesolev alajagu ei piira ühe lepinguosalise geograafilise tähise omaniku õigust taotleda

geograafilise tähise tunnustamist ja kaitset teises lepinguosalises selle lepinguosalise õiguse alusel.

55 Mehhiko võib teha need tehnilised kirjeldused avalikult kättesaadavaks hispaania või inglise

keeles.

& /et 645

B.5 ALAJAGU

Patendid

ARTIKKEL 25.44

Rahvusvahelised lepingud

Kumbki lepinguosaline järgib 19. juunil 1970 Washingtonis sõlmitud patendikoostöö lepingut,

mida muudeti 28. septembril 1979 ja viimati 3. oktoobril 2001, ning tunnistab, et tähtis on vastu

võtta või säilitada menetlusstandardid, mis on kooskõlas 1. juunil 2000 Genfis vastu võetud

patendiõiguse lepinguga.

ARTIKKEL 25.45

Patendid ja rahvatervis

1. Käesolevas alajaos sätestatud õigused ja kohustused ei takista lepinguosalist võtmast

meetmeid rahvatervise kaitseks. Lepinguosalised tunnistavad 14. novembril 2001 Dohas vastu

võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon“) tähtsust ja

kinnitavad oma tahet seda järgida. Lepinguosalised tagavad käesolevas alajaos sätestatud õiguste ja

kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel kooskõla Doha deklaratsiooniga.

& /et 646

2. Lepinguosalised aitavad kaasa Doha deklaratsiooni lõiget 6 käsitleva WTO peanõukogu

30. augusti 2003. aasta otsuse ning 6. detsembri 2005. aasta protokolli (millega muudetakse TRIPS-

lepingut) rakendamisele ja järgivad neid.

ARTIKKEL 25.46

Täiendav kaitse ravimi, sealhulgas bioloogilise ravimi

müügiloa andmise viivituse korral56

1. Lepinguosalised tunnistavad, et ravimite, sealhulgas bioloogiliste ravimite57 suhtes, mida

nende asjaomasel territooriumil kaitstakse patendiga, võidakse kohaldada enne turule laskmist

halduslikku loamenetlust58. Nad tunnistavad, et patendiga antava tõhusa kaitse periood võib

lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb patenditaotluse esitamise ja toote vastavale turule

laskmise loa andmise vahele, mis on määratletud lepinguosalise asjakohaste õigusaktide alusel.

56 Mehhiko täidab käesolevas artiklis sätestatud kohustused hiljemalt kahe aasta jooksul pärast

käesoleva lepingu jõustumist. 57 Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks, millised tooted kuuluvad mõistete „ravimid“ ja

„bioloogilised ravimid“ alla vastavalt tema 21. aprillil 2018. aastal kehtinud õigusaktidele. 58 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et mõiste „marketing approval“ (müügiloa andmine)

on samaväärne mõistega „marketing authorisation“.

& /et 647

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava ja tõhusa mehhanismi, millega hüvitada

patendiomanikule patendi tegeliku eluea vähenemine, mis tuleneb põhjendamatutest viivitustest59

esimese müügiloa andmisel tema territooriumil. Selline hüvitis antakse täiendava sui generis kaitse

vormis, mis on võrdne ajaga, mille võrra joonealuses märkuses osutatud kaheaastane ajavahemik on

ületatud. Sellise täiendava kaitse kestus ei ületa viit aastat60.

3. Lepinguosaline võib alternatiivina lõikele 2 lubada pikendada patendikaitsega antavate

õiguste kehtivusaega kuni viis aastat,61 et hüvitada patendiomanikule patendi tegeliku kehtivusaja

lühenemine, mis tuleneb müügiloa andmise menetlusest. Patendikaitsega antavate õiguste

kehtivusaja pikendamine hakkab kehtima patendi seadusega ette nähtud tähtaja lõppemisel

ajavahemikuks, mis vastab patenditaotluse esitamise kuupäeva ja toote selle lepinguosalise turule

lubamiseks esmase müügiloa väljaandmise kuupäeva vahelisele ajale, mida vähendatakse viie aasta

võrra.

59 Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab põhjendamatu viivitus vähemalt seda, kui taotlejale

esmase vastuse andmisega viivitatakse pärast müügiloa taotluse esitamist rohkem kui kaks

aastat. Viivituse kestuse kindlakstegemisel ei pea arvesse võtma müügiloa andmise käigus

tekkinud viivitusi, mille on tinginud taotleja, ega ajavahemikku, mille üle müügiluba andval

asutusel puudub kontroll. 60 Kui lepinguosaline järgib käesolevat lõiget, ei ole see lepinguosaline kohustatud järgima

lõikes 3 sätestatud alternatiivi. 61 Seda ajavahemikku on võimalik ravimite puhul kuue kuu võrra pikendada, kui on tehtud

pediaatrilised uuringud ja nende uuringute tulemused kajastuvad tootekirjelduses.

& /et 648

4. Käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisel võib kumbki lepinguosaline määrata

tingimused ja piirangud eeldusel, et lepinguosaline jätkab käesoleva artikli täitmist.

5. Kumbki lepinguosaline teeb kõik endast oleneva, et menetleda ravimite müügiloa taotlusi

tõhusalt ja õigel ajal, et vältida põhjendamatuid või tarbetuid viivitusi. Põhjendamatute viivituste

vältimiseks võib lepinguosaline vastu võtta või säilitada müügiloa taotluse läbivaatamist

kiirendavad menetlused.

B.6 ALAJAGU

Taimesordid

ARTIKKEL 25.47

Rahvusvahelised lepingud

Kumbki lepinguosaline kaitseb taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse

konventsioonile, mis võeti vastu Pariisis 2. detsembril 1961 ja vaadati viimati läbi Genfis

19. märtsil 1991, sealhulgas aretaja õigust käsitlevale erandile, millele on osutatud kõnealuse

konventsiooni artiklis 15, ning teevad koostööd nende õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks62.

62 Mehhiko rakendab selle sätte hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise

kuupäeva.

& /et 649

B.7 ALAJAGU

Avalikustamata teabe kaitse

ARTIKKEL 25.48

Ärisaladuste kaitse ulatus

1. Pariisi konventsiooni artiklis 10bis sätestatud kõlvatu konkurentsi vastu tõhusa kaitse

tagamisel näeb kumbki lepinguosaline ette õiguslikud vahendid, sealhulgas haldus- või

tsiviilkohtumenetlused,63 et isikutel oleks võimalik takistada ärisaladuste avaldamist teistele või

selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku

nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega64. Käesoleva alajao kohaldamisel

hõlmab mõiste „ärisaladused“ TRIPS-lepingu artikli 39 lõikes 2 osutatud avalikustamata teavet.

63 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusega näha

need õiguslikud vahendid ette kriminaalmenetluse kaudu. 64 Lepinguosaline ei pea neid menetlusi kohaldama, kui ausate äritavadega vastuolus olev

tegevus toimub kooskõlas lepinguosalise õigusega, et paljastada õigusvastane käitumine,

rikkumine või ebaseaduslik tegevus või eesmärgiga kaitsta tema õigusega tunnustatud

õigustatud huvi.

& /et 650

2. Käesoleva alajao kohaldamisel loeb lepinguosaline ausate äritavadega vastuolus olevaks

vähemalt järgmist tegevust:

a) ärisaladuse omandamine ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui see toimub ärisaladuse omaja

valduses olevatele dokumentidele, objektidele, materjalidele või elektroonilistele failidele,

mis sisaldavad ärisaladust või millest saab tuletada ärisaladuse, loata juurdepääsu hankimise,

nende omastamise või kopeerimise teel, või

b) ärisaladuse kasutamine või avalikustamine ilma ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui seda teeb

isik, kes omandas ärisaladuse ebaseaduslikult või rikkudes konfidentsiaalsuslepingut või

muud kohustust mitte avaldada ärisaladust või piirata selle kasutamist65,66.

65 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kummagi lepinguosalise õigusnormides sätestatud

kriteeriumid hõlmavad ärisaladuse kasutamise piiramise kohustuse rikkumist. 66 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Euroopa Liit ei pea järgmisi olukordi lõike 2

kohaldamisalasse kuuluvaks:

a) kui isik avastab või loob asjakohase teabe eraldiseisvalt;

b) kui toote pöördprojekteerib isik, kelle valduses toode on õiguspäraselt ja kelle suhtes ei kehti

õiguslik kohustus piirata asjakohase teabe omandamist;

c) kui teabe omandamine, kasutamine või avalikustamine on nõutav või lubatud vastavalt

lepinguosalise õigusele;

d) kui töötajad kasutavad selliseid kogemusi ja oskusi, mille nad on omandanud ausal viisil oma

tavapärast tööd tehes, või

e) kui teave avalikustatakse sõna- ja teabevabaduse kasutamisel.

& /et 651

ARTIKKEL 25.49

Ärisaladustega seotud haldus- või tsiviilkohtumenetlused

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikutel, kes osalevad artikli 25.48 lõikes 1 osutatud

menetluses või kellel on juurdepääs sellise kohtumenetluse dokumentidele, on keelatud kasutada

või avalikustada ärisaladust või väidetavat ärisaladust, mille pädevad asutused on huvitatud isiku

nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel tunnistanud konfidentsiaalseks ja mis on saanud neile

teatavaks menetluses osalemise või dokumentidele juurdepääsu tulemusel.

2. Artikli 25.48 lõikes 1 osutatud menetlustes näeb kumbki lepinguosaline ette, et tema

pädevatel asutustel on õigus võtta vähemalt erimeetmeid menetluse käigus tekkinud ärisaladuse või

väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Selliste erimeetmete hulka võib kooskõlas

kummagi lepinguosalise õigusega kuuluda võimalus piirata juurdepääsu teatavatele dokumentidele

tervikuna või osaliselt, piirata juurdepääsu kohtuistungitele ning nende salvestistele või

stenogrammidele ning teha kättesaadavaks kohtuotsuste mittekonfidentsiaalne versioon, millest on

eemaldatud ärisaladust sisaldavad lõigud või milles neid on redigeeritud.

& /et 652

ARTIKKEL 25.50

Ravimitega, sealhulgas bioloogiliste ravimitega,

seotud avalikustamata andmete kaitse67

1. Kui lepinguosaline nõuab uute ravimite,68 sealhulgas bioloogiliste ravimite69 müügiloa

andmise tingimusena avalikustamata uuringuandmete või muude selliste prekliiniliste katsete või

kliiniliste uuringute andmete esitamist, mis on vajalikud otsustamaks, kas nende toodete kasutamine

on ohutu ja tõhus, peab lepinguosaline niisuguseid andmeid kolmandatele isikutele avalikustamise

eest kaitsma, kui nende andmete koostamine nõuab märkimisväärseid pingutusi, välja arvatud juhul,

kui avalikustamine on vajalik ülekaaluka avaliku huvi seisukohast või kui võetakse meetmeid, et

tagada andmete kaitse ebaausa kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest.

67 Mehhiko täidab selle kohustuse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu

jõustumist. 68 Käesolevas artiklis tähendab „uus“ seda, et toode sisaldab uut keemilist ühendit, mida ei ole

lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud, või viitab bioloogilisele või

biotehnoloogilsele tootele, mida ei ole lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud. 69 Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks, millised tooted kuuluvad mõistete „ravimid“ ja

„bioloogilised ravimid“ alla vastavalt tema 21. aprillil 2018. aastal kehtinud õigusaktidele.

& /et 653

2. Lepinguosaline ei anna kolmandatele isikutele ravimite, sealhulgas bioloogiliste ravimite

müügiluba, mis lubaks neil ilma lõikes 1 nimetatud andmed eelnevalt esitanud isiku nõusolekuta

ravimit70 nende andmete alusel või need andmed71 esitanud isikule antud müügiloa alusel turustada

vähemalt kuue aasta jooksul alates uue ravimi müügiloa väljaandmise kuupäevast72 selle

lepinguosalise territooriumil73.

3. Lepinguosalisel ei ole piiranguid selliste toodete puhul lühendatud loataotlusmenetluste

rakendamisel bioekvivalentsuse ja biosaadavuse uuringute alusel.

70 Lepinguosaline võib ette näha, et käesoleva lõike kohaldamisel viitab mõiste „ravim“ samale

või sarnasele tootele. 71 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et need andmed hõlmavad andmeid, mis on esitatud

seoses loaga, mis on antud isikule, kes esitas sellise teabe lepinguosaliste ja kolmandate

riikide territooriumil. 72 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib käesoleva lõike kohase

kaitseperioodi puhul piirduda kuue aastaga. 73 Lepinguosaline võib ette näha, et bioloogiliste ravimite puhul kohaldatakse käesolevas artiklis

osutatud avalikustamata andmete kaitset ainult uue bioloogilise ravimi esimese müügiloa

suhtes.

& /et 654

ARTIKKEL 25.51

Taimekaitsevahenditega seotud avalikustamata andmete kaitse74

1. Kui lepinguosaline nõuab uue75 taimekaitsevahendi müügiloa76 andmise tingimusena

avalikustamata uuringuandmete või muude selliste toote ohutust või mõjusust puudutavate andmete

esitamist,77 peab lepinguosaline niisuguseid andmeid kolmandatele isikutele avalikustamise eest

kaitsma, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vajalik ülekaaluka avaliku huvi seisukohast või

kui võetakse meetmeid, et tagada andmete kaitse ebaausa kaubanduslikul eesmärgil kasutamise

eest.

74 Mehhiko täidab selle kohustuse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu

jõustumist. 75 Käesolevas artiklis tähendab „uus“ seda, et toode sisaldab uut keemilist ühendit, mida ei ole

lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud. 76 Käesolevas artiklis on mõiste „müügiluba“ lepinguosalise õiguses kasutatava mõiste

„sanitaarluba“ sünonüüm. 77 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit kohaldatakse juhtudel, kui

lepinguosaline nõuab avalikustamata uuringuandmete või muude andmete esitamist ainult

toote ohutuse või mõjususe või mõlema kohta.

& /et 655

2. Lepinguosaline ei anna kolmandatele isikutele taimekaitsevahendite müügiluba, mis lubaks

neil ilma lõikes 1 nimetatud andmed eelnevalt esitanud isiku nõusolekuta toodet nende andmete

alusel või need andmed esitanud isikule antud müügiloa alusel turustada vähemalt kümne aasta78

jooksul alates selle lepinguosalise territooriumil uue toote müügiloa väljaandmise kuupäevast.

3. Kumbki lepinguosaline kehtestab õigusnormid, et vältida dubleerivaid katseid selgroogsete

loomadega.

4. Kummalgi lepinguosalisel ei ole piiranguid, et rakendada selliste toodete puhul

ekvivalentsusuuringute alusel lühendatud loataotlusmenetlust.

78 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib käesoleva artikli kohase

kaitseperioodi puhul piirduda kümne aastaga.

& /et 656

C JAGU

Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine

C.1 ALAJAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 25.52

Üldised kohustused

1. Lepinguosalised kinnitavad omale TRIPS-lepingu ja eelkõige selle III jao alusel võetud

kohustusi. Kumbki lepinguosaline sätestab käesoleva jaoga ette nähtud täiendavad meetmed,

menetlused ja õiguskaitsevahendid, mida on vaja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks.

Kõnealused meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema õiglased ja erapooletud

ning need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu või

põhjendamatuid viivitusi.

& /et 657

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema ka tõhusad,

proportsionaalsed ja heidutavad ning neid tuleb rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete

loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu.

3. Käesoleva jao alusel ei teki lepinguosalisele kohustust kehtestada intellektuaalomandi

õiguskaitse tagamiseks kohtusüsteem, mis erineb üldisest õiguskaitse süsteemist, ning käesolev jagu

ei mõjuta lepinguosalise suutlikkust tagada üldine õiguskord. Käesoleva alajaoga ei kehtestata

ühtegi kohustust seoses lepinguosalise vahendite jaotamisega intellektuaalomandi õiguskaitse ja

üldise õiguskorra tagamise vahel.

ARTIKKEL 25.53

Isikud, kellel on õigus nõuda meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist

Kumbki lepinguosaline tunnistab isikutena, kellel on õigus nõuda käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu

III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist, järgmisi isikuid:

a) intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt tema õigusaktidele;

b) tema õigusaktidega ette nähtud piirides ja nende alusel kõik teised kõnealuseid

intellektuaalomandi õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsisaajad;

& /et 658

c) tema õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel intellektuaalomandi õiguste kollektiivse

esindamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud

esindajad, ning

d) tema õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse

organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.

C.2 ALAJAGU

Tsiviil- ja haldusõiguskaitse

ARTIKKEL 25.54

Tõendid

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et ka enne kohtuasja sisulise menetlemise alustamist on

pädevatel õigusasutustel selle poole taotlusel, kes on esitanud piisavad tõendid, et tema

intellektuaalomandi õigust on rikutud või rikutakse, õigus nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi

meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, tagades konfidentsiaalse teabe

kaitse.

& /et 659

2. Lõikes 1 nimetatud ajutised meetmed võivad hõlmata üksikasjalikku kirjeldust kas proovide

võtmisega või ilma selleta või väidetava rikkumisega seotud kaupade füüsilist arestimist ning

asjakohastel juhtudel nende kaupade tootmisel või turustamisel kasutatud materjalide ja seadmete ja

nendega seotud dokumentide arestimist.

3. Kumbki lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et võimaldada oma pädevatel

õigusasutustel juhul, kui intellektuaalomandiõigusi rikutakse kaubanduslikus mahus, vajaduse

korral ja menetluse poole taotlusel nõuda vastaspoole käsutuses olevate panga-, finants- või

äridokumentide esitamist, tagades konfidentsiaalse teabe kaitse79.

79 Mehhiko võib oma õiguse kohaselt kehtestada, et see võimalus on vaid kriminaalmenetlustes.

& /et 660

ARTIKKEL 25.55

Õigus saada teavet

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguste rikkumist käsitlevas menetluses

ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele nõudele on pädevatel õigusasutustel õigus

nõuda, et õiguste rikkuja või mõni muu isik, kes on menetluse pool, või menetluses osalev

tunnistaja esitaks teavet intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja

turustusvõrgu kohta80.

80 Euroopa Liit võib otsustada, et:

a) „mõni muu isik“ tähendab isikut:

i) kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

ii) kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses

kasutamiselt;

iii) kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses

osutamiselt või

iv) kes on punktides i–iii osutatud isiku kinnitusel osalenud rikkumisega seotud toodete

tootmises, valmistamises või turustamises või rikkumisega seotud teenuste osutamises;

b) „teave“ hõlmab vajaduse korral järgmist:

i) kaupade või teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ning teiste varasemate

valdajate, samuti kavandatavate hulgimüüjate ja jaemüüjate nimed ja aadressid või

ii) teave toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud mahtude kohta, samuti kõnealuste

kaupade või teenuste eest saadud hinna kohta.

& /et 661

2. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise muude selliste õigusnormide kohaldamist, millega:

a) antakse õiguste omajale õigus saada täiendavat teavet;

b) reguleeritakse teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetlustes vastavalt käesolevale

artiklile;

c) reguleeritakse vastutust teabeõiguse kuritarvitamise eest;

d) antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe esitamisest, kui kõnealuse teabe

tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalemist

intellektuaalomandi õiguse rikkumises, või

e) reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

& /et 662

ARTIKKEL 25.56

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusasutused võivad hageja taotluse korral teha

väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada

intellektuaalomandiõiguse eelseisvat rikkumist, või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise

karistuse abil, kui see on ette nähtud tema õigusnormidega, keelata selle õiguse rikkumise jätkamine

või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste

omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale,

kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandiõiguste rikkumiseks. Käesoleva artikli

kohaldamisel hõlmab mõiste „vahendajad“ internetiteenuste osutajaid.

2. Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise

kahtlusega kaupade arestimiseks või üleandmiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse

ja seal liikumist.

& /et 663

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et väidetava rikkumise korral võivad tema õigusasutused anda

korralduse arestida ennetavalt väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas blokeerida tema

pangakontod ja muud varad. Selleks võivad pädevad asutused nõuda panga-, finants- ja

äridokumentide esitamist või asjakohast juurdepääsu olulisele teabele81.

ARTIKKEL 25.57

Õiguskaitsevahendid

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et pädevad õigusasutused saavad hageja taotluse korral ja ilma

et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda

korralduse hävitada või vähemalt turustuskanalitest püsivalt kõrvaldada kaubad, mis on tunnistatud

intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma et selle eest makstaks hüvitist. Kumbki lepinguosaline

tagab, et pädevad õigusasutused võivad vajaduse korral nõuda ka selliste materjalide ja seadmete

hävitamist, mida kasutatakse peamiselt nende kaupade loomiseks või valmistamiseks.

81 Mehhiko võib kooskõlas oma õigusega kehtestada, et panga-, finants- või äridokumentide

esitamist nõutakse ainult kriminaalmenetlustes. Kumbki lepinguosaline võib kehtestada, et see

õigus piirdub kaubanduslikus mahus toime pandud rikkumiste ja olukordadega, kus hageja

tõendab kahju hüvitamist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu.

& /et 664

2. Õiguskaitsevahendite kasutamise taotluse kaalumisel tuleb silmas pidada rikkumise raskuse ja

määratud õiguskaitsevahendi proportsionaalsust ning kolmandate isikute huve.

ARTIKKEL 25.58

Tõkendid

Kumbki lepinguosaline tagab, et kui kohtuotsusega on tuvastatud intellektuaalomandi õiguse

rikkumine, saab pädev õigusasutus kohaldada nii rikkuja kui ka vahendaja suhtes, kelle teenuseid

kolmas isik intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks kasutab, tõkendit rikkumise lõpetamiseks.

& /et 665

ARTIKKEL 25.59

Kahjuhüvitis

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusasutustel on õigus nõuda rikkujalt, kes teadis või

pidi teadma, et ta paneb toime intellektuaalomandi õiguste rikkumise, õiguste omajale piisava

kahjuhüvitise maksmist kahju eest, mida õiguste omajale tema intellektuaalomandi õiguse

rikkumisega põhjustati82.

2. Lõike 1 kohase kahjuhüvitise summa kindlaksmääramisel võtavad kummagi lepinguosalise

õigusasutused arvesse kõiki asjakohaseid aspekte ja neil on õigus arvestada kõiki õiguste omaja

esitatud õiguspäraseid väärtusi, sealhulgas saamata jäänud kasum ja rikkumise objektiks olnud

kaupade või teenuste väärtus mõõdetuna turuhinna või soovitusliku jaehinnaga.

3. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et vähemalt autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste

rikkumise ja kaubamärkide võltsimise korral võivad tema õigusasutused kohustada rikkujat

vähemalt lõikes 1 nimetatud juhtudel maksma õiguste omajale kasumi, mille rikkuja rikkumisega

teenis. Lepinguosaline võib käesoleva lõike järgimisel eeldada, et see kasum vastab lõikes 1

osutatud kahjuhüvitisele.

82 Lepinguosaline võib ette näha, et kahju hüvitamise menetluse algatamine ei olene

intellektuaalomandi õiguste rikkumise lõplikust tuvastamisest.

& /et 666

4. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et õigusasutused võivad nõuda kannatanule kas

teenitud tulu või kahjuhüvitise maksmist, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud, kui

rikkuja ei olnud teadlik või põhjendatult ei saanud olla teadlik sellest, et ta tegeleb rikkumisega.

ARTIKKEL 25.60

Kohtukulud

Kumbki lepinguosaline tagab, et üldjuhul kannab kaotanud menetlusosaline võitnud

menetlusosalise põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul,

kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.

ARTIKKEL 25.61

Kohtuotsuste avaldamine

Ilma et see piiraks teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete kaitset käsitleva õiguse

kohaldamist, tagab kumbki lepinguosaline, et intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud

kohtumenetluses võivad pädevad õigusasutused hageja taotlusel nõuda asjakohaseid meetmeid

kohtulahendiga seotud teabe levitamiseks, sealhulgas kohtulahendi täielikuks või osaliseks

avaldamiseks.

& /et 667

ARTIKKEL 25.62

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

1. Kumbki lepinguosaline tunnistab, et käesolevas alajaos sätestatud meetmete, menetluste ja

õiguskaitsevahendite kohaldamisel käsitatakse kirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul

on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest

tulenevalt on tal õigus algatada rikkumismenetlus.

2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes

nende kaitstava materjali puhul.

ARTIKKEL 25.63

Haldusmenetlused

Juhul kui asja sisulisel lahendamisel haldusmenetluse käigus võidakse määrata tsiviilõiguslik

õiguskaitsevahend, peab see menetlus vastama põhimõtetele, mis on sisuliselt võrdväärsed

käesolevas alajaos sätestatutega.

& /et 668

ARTIKKEL 25.64

Sidusrühmade vabatahtlikud algatused

Kumbki lepinguosaline püüab hõlbustada sidusrühmade vabatahtlikke algatusi, mille eesmärk on

vähendada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, sealhulgas internetis ja muudes

kauplemiskohtades, ning mis keskenduvad konkreetsetele probleemidele ja otsivad neile praktilisi

lahendusi, mis on realistlikud, tasakaalustatud, proportsionaalsed ja kõigi asjaomaste sidusrühmade

jaoks õiglased.

D JAGU

Intellektuaalomandi õiguste kaitse piiril

ARTIKKEL 25.65

Kooskõla GATTi ja TRIPS-lepinguga

Kui tolliasutused rakendavad piiril intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise meetmeid, siis

olenemata sellest, kas need on käesoleva lepinguga hõlmatud või mitte, tagab kumbki

lepinguosaline kooskõla oma kohustustega, mis tulenevad GATTist ja TRIPS-lepingust, eelkõige

TRIPS-lepingu artiklist 41 ja III osa 4. jaost.

& /et 669

ARTIKKEL 25.66

Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitse tagamiseks võetavad meetmed

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab menetlused, mis võimaldavad intellektuaalomandi õigusi

rikkuvate kaupade hävitamist kooskõlas TRIPS-lepingu artiklitega 46 ja 59.

2. Tollikontrolli all olevate kaupade puhul tagab kumbki lepinguosaline, et tema tolliasutused

tegutsevad aktiivselt lepinguosalise õigusnormide kohaselt ning kooskõlastatult teiste asjaomaste

asutustega, et kontrollida saadetisi, mis sisaldavad kaupa, mille puhul kahtlustatakse kaubamärgi,

autoriõiguse või muude intellektuaalomandiõiguste rikkumist, ja neid tuvastada. Vähemalt

importkaupade puhul peaks selline tegevus põhinema riskianalüüsil.

3. Kumbki lepinguosaline võtab kasutusele keskselt hallatava elektroonilise andmebaasi, mis on

seotud vähemalt kaubamärkide ja tööstusdisainilahendustega ning mis on asjakohane vahend

pädevate asutuste ja õiguste omajate vaheliseks tasuta koostööks ja riskianalüüsiks vajaliku teabe

edastamiseks, ning hoiab seda töökorras. Kumbki lepinguosaline püüab laiendada riskianalüüsi

elektroonilist andmebaasi teistele intellektuaalomandi õigustele.

& /et 670

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et õiguste omaja esitatud teave lisatakse automaatselt

elektroonilisse andmebaasi, kui see vastab tema õigusnormidega kooskõlas olevatele asjakohastele

nõuetele. Õiguste omaja esitatud teave kinnitatakse automaatselt või kummagi lepinguosalise

pädevate asutuste poolt mõistliku tähtaja jooksul.

5. Lepinguosalised tunnistavad elektroonilise andmebaasi omamise ja täiustamise kasulikkust, et

aidata avastada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ja tagada vajalikud elemendid tollikontrolli

all olevate kaupade peatamise või kinnipidamise menetluse algatamiseks.

6. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et tema tolliasutused võivad tegutseda omal algatusel, et

peatada intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba vabasse ringlusse laskmine või

pidada selline kaup kinni või teavitada õiguse omajat või asjaomaseid asutusi, et võimaldada neil

hinnata vajadust algatada menetlus, mis võib kaasa tuua nende kaupade peatamise või

kinnipidamise.

7. Lepinguosalisel soovitatakse kehtestada menetlused, mis võimaldavad kiiresti hävitada posti-

või kiirkullerisaadetistes olevad võltsitud kaubamärgiga kaubad ja piraatkaubad.

8. Lepinguosalise tolliasutused peavad korrapärast dialoogi ja edendavad koostööd asjaomaste

sidusrühmade ja muude asutustega, mis on kaasatud käesolevas artiklis osutatud

intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisse.

& /et 671

9. Lepinguosalised teevad oma õigusnormide alusel koostööd intellektuaalomandi õiguste

rikkumise kahtlusega kaupu hõlmava rahvusvahelise kaubanduse vastases tegevuses ja eelkõige

sellise kaubanduse kohta teabe jagamises.

10. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise ja

toimimise kohta.

E JAGU

Lõppsätted

ARTIKKEL 25.67

Koostöö ja läbipaistvus

1. Lepinguosalised teevad käesoleva peatüki rakendamiseks koostööd.

2. Koostöövaldkonnad hõlmavad muu hulgas järgmist:

a) teabevahetus intellektuaalomandi õigusi käsitleva siseriikliku ja rahvusvahelise poliitika

arengu kohta;

& /et 672

b) teabevahetus lepinguosaliste intellektuaalomandit käsitlevate õigusnormide, sealhulgas

algatuste või muudatuste kohta;

c) lepinguosaliste vahel intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud kogemuste

vahetamine;

d) tegevuse koordineerimine võltsitud kaubaga kauplemise ärahoidmiseks, sealhulgas

kolmandate riikidega;

e) tehniline abi, suutlikkuse suurendamine ning personali vahetamine ja koolitamine;

f) intellektuaalomandi õiguste kaitsmine ning sellega seotud teabe levitamine muu hulgas

äriringkondades ja kodanikuühiskonnas;

g) haridus ja teadlikkuse suurendamine intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, käsitledes muu

hulgas intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõju majandusele ja tarbijate turvalisusele;

h) institutsioonilise koostöö tõhustamine, eelkõige intellektuaalomandi õiguste valdkonna eest

vastutavate asutuste vahel;

& /et 673

i) koostöö VKEdega intellektuaalomandi õiguskaitse ja selle tagamise ning rikkumiste

vähendamise valdkonnas, sealhulgas VKEdele suunatud üritustel või kogunemistel, ning

j) lepinguosaliste teabevahetus jõupingutuste kohta, mida nende territooriumil tehakse

sidusrühmade vabatahtlike algatuste hõlbustamiseks.

3. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud

intellektuaalomandi allkomitee jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja toimimist ning muid

asjakohaseid küsimusi.

Intellektuaalomandi allkomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, välja arvatud juhul, kui

lepinguosalised lepivad kokku teisiti.

4. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, mis hõlbustab käesoleva peatüki kohast

koostööd ja kooskõlastamist, ning teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.

Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

& /et 674

26. PEATÜKK

KAUBANDUS JA KESTLIK ARENG

ARTIKKEL 26.1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Käesoleva peatüki eesmärk on suurendada kestliku arengu lõimimist lepinguosaliste vahelisse

kaubandusse ja investeeringutesse, eelkõige kehtestades põhimõtted ja meetmed, mis käsitlevad

kaubanduse ja investeeringute valdkonnas tähtsaid kestliku arengu töö-83 ja keskkonnaaspekte.

83 Käesolevas peatükis osutab mõiste „töö“ ILO strateegilistele eesmärkidele inimväärse töö

tegevuskava raames, mis on esitatud ILO 2008. aasta deklaratsioonis sotsiaalse õigluse kohta

õiglase üleilmastumise nimel.

& /et 675

2. Lepinguosalised tuletavad meelde tegevuskava Agenda 21 ning 1992. aasta Rio keskkonna- ja

arengudeklaratsiooni, mis võeti vastu 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil;

2002. aasta ülemaailmse kestliku arengu tippkohtumise Johannesburgi rakenduskava; ILO

2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel, mille

Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 10. juunil 2008 Genfis oma 97. istungjärgul; ÜRO

2012. aasta kestliku arengu konverentsi lõppdokumenti „Soovitud tulevikuvisioon“, mis esitati

ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2012. aasta resolutsioonis 66/288, ning kestliku arengu tegevuskavas

aastani 2030 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ nimetatud

kestliku arengu eesmärke.

3. Kooskõlas lõikes 2 osutatud dokumentidega toetavad lepinguosalised:

a) kestlikku arengut, mis hõlmab majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset,

kusjuures kõik kolm on üksteisest sõltuvad ja üksteist tugevdavad;

b) rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute arengut viisil, mis aitab täita kestliku arengu

eesmärke, ning

c) kaasavat keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja ringmajandust, et soodustada majanduskasvu,

tagades samas keskkonnakaitse ja edendades sotsiaalset arengut.

& /et 676

ARTIKKEL 26.2

Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase

1. Lepinguosalised tunnistavad kummagi lepinguosalise õigust oma vajadust mööda määrata

kindlaks oma kestliku arengu põhimõtted ja prioriteedid, kehtestada oma riikliku keskkonna- ja

töökaitse tase ning võtta vastu oma asjakohaseid õigusnorme ja poliitikameetmeid või neid muuta.

Kõnealused kaitsetasemed, õigusnormid ja poliitikameetmed peavad olema kooskõlas kummagi

lepinguosalise kohustusega järgida artiklites 26.3 ja 26.4 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud

standardeid ja lepinguid.

2. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et tema asjakohased õigusnormid ja poliitikameetmed

näevad ette keskkonna- ja töökaitse kõrge taseme ja soodustavad seda, ning seab eesmärgi

kõnealuseid õigusnorme, poliitikameetmeid ja nende aluseks olevaid kaitsetasemeid veelgi

parandada.

3. Lepinguosaline ei tohiks nõrgendada oma keskkonna- või tööalaste õigusnormidega ette

nähtud kaitsetasemeid kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil.

4. Lepinguosaline ei loobu kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil oma

keskkonna- või tööalaste õigusnormide täitmise tagamisest ega tee neist erandeid ega paku

vastavaid võimalusi.

5. Lepinguosaline ei jäta kaubanduse või investeeringute soodustamise nimel järjepideva või

korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt tagamata oma keskkonna- või tööalaste

õigusnormide täitmist.

& /et 677

ARTIKKEL 26.3

Mitmepoolsed tööstandardid ja töösuhteid käsitlevad lepingud

1. Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumist rahvusvahelise kaubanduse arengu

edendamisele viisil, mis tooks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö kõigi,

eelkõige naiste, noorte ja puuetega inimeste jaoks.

2. Kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirjaga ja Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga ning selle

järelmeetmetega, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 18. juunil 1998 Genfis oma

86. istungjärgul, järgib, edendab ja rakendab kumbki lepinguosaline tõhusalt Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) põhikonventsioonides sätestatud tööalaste põhiõiguste

põhimõtteid, mis on järgmised:

a) ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b) sunniviisilise töö kõikide vormide kaotamine;

c) lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning

d) töö ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kaotamine.

& /et 678

3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning arvestades lepinguosaliste kohustust toetada mitmepoolset

valitsemist, rakendab kumbki lepinguosaline tõhusalt ILO konventsioone ja protokolle, mille ta on

ratifitseerinud.

4. Kumbki lepinguosaline teeb jätkuvaid ja pidevaid jõupingutusi ILO põhikonventsioonide

ratifitseerimiseks.

5. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma edusammude kohta selliste ILO

põhikonventsioonide ja nendega seotud protokollide ning muude ILO konventsioonide või

protokollide ratifitseerimisel, mille osalised nad veel ei ole ja mida ILO peab ajakohastatuks.

6. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega vajaduse korral ja peaksid tegema koostööd

vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööhõiveküsimustes, muu hulgas ILO raames.

7. Tuletades meelde ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase

üleilmastumise nimel, tunnistavad lepinguosalised, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste

rikkumist ei tohi kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööstandardeid ei tohiks

kasutada protektsionistliku kaubanduse eesmärgil.

& /et 679

8. Kumbki lepinguosaline toetab inimväärset tööd, mis on määratletud ILO 2008. aasta

deklaratsioonis sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Kumbki lepinguosaline

pöörab oma tingimuste ja prioriteetide kohaselt erilist tähelepanu järgmisele:

a) tööohutuse ja töötervishoiu meetmete väljatöötamine ja tõhustamine, sealhulgas hüvitised

tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, nagu on määratletud asjakohastes ILO konventsioonides

ja muudes rahvusvahelistes kohustustes;

b) kõigi inimeste inimväärsed töötingimused seoses töötasu, tööaja ja muude töötingimustega

ning

c) tõhusa tööinspektsioonisüsteemi säilitamine kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustuste ja

asjakohaste ILO standarditega.

9. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema haldus-, kohtu- ja töökohtumenetlused tema tööõiguse

normide täitmise tagamiseks on õiglased, juurdepääsetavad ja läbipaistvad ning võimaldavad võtta

tõhusaid meetmeid käesolevas peatükis osutatud tööõiguste rikkumiste vastu.

& /et 680

ARTIKKEL 26.4

Mitmepoolne keskkonnaalane juhtimine ja mitmepoolsed keskkonnalepingud

1. Lepinguosalised tunnistavad ÜRO Keskkonnaprogrammi Keskkonnaassamblee ja

mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, sest need on rahvusvahelise

kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele ja nende eesmärk on

suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust toetavust.

2. Lõike 1 kohaselt ja mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise toetamiseks rakendab kumbki

lepinguosaline tõhusalt mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on, kaasa arvatud

nende lepingute protokolle ja muudatusi.

3. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma algatuste kohta seoses mitmepoolsete

keskkonnalepingute, sealhulgas nende protokollide ja muudatuste ratifitseerimisega.

4. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega vajaduse korral ja peaksid tegema koostööd

vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, muu hulgas mitmepoolsete

keskkonnalepingute raames.

5. Lepinguosalised tunnistavad kummagi lepinguosalise õigust kohaldada artiklit 32.1

„Ülderandid“ nende mitmepoolsete keskkonnalepingute kohaselt võetud meetmete suhtes, mille

osalised nad on.

& /et 681

ARTIKKEL 26.5

Kaubandus ja kliimamuutused

1. Lepinguosalised tunnistavad 9. mail 1992. aastal New Yorgis sõlmitud ÜRO kliimamuutuste

raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärgi poole püüdlemise tähtsust, et tegeleda

kliimamuutustest tuleneva otsese ohuga, ja tunnistavad kaubanduse tähtsust selle eesmärgi

saavutamisel.

2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:

a) rakendab tõhusalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kliimakokkulepet,

sealhulgas meetmete abil, mis aitavad kaasa riiklikult kindlaksmääratud panuste

rakendamisele kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega;

b) toetab kaubanduse positiivset panust kestlikule vähese CO2 heitega majandusele üleminekusse

ja kliimamuutustele vastupidavasse arengusse ning

c) edendab keskkonnasäästlikku majanduskasvu, mis põhineb kliimamuutuste leevendamise ja

nendega kohanemise meetmetel, sealhulgas ökosüsteemipõhisel kohanemisel, taastuvenergial

ja energiatõhusatel lahendustel.

& /et 682

3. Lepinguosalised peaksid tegema koostööd kliimamuutustega seotud kaubandusalastes

küsimustes vajaduse korral kahepoolsel või piirkondlikul tasandil ja rahvusvahelistel foorumitel,

kaasa arvatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, WTO ja Montrealis sõlmitud osoonikihti

kahandavate ainete Montreali protokolli raames.

ARTIKKEL 26.6

Kaubandus ja bioloogiline mitmekesisus

1. Lepinguosalised tunnistavad elurikkuse kaitsmise ja säästva kasutamise tähtsust ning

kaubanduse rolli nende eesmärkide taotlemisel kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse

konventsiooniga, mis sõlmiti 5. juunil 1992 Rio de Janeiros, ja selle protokollidega, ohustatud

looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (edaspidi

„CITES“), mis sõlmiti 3. märtsil 1973 Washingtonis, ning muude asjakohaste rahvusvaheliste

õigusaktidega, mille osalised nad on, sealhulgas nende alusel vastu võetud otsuste ja

resolutsioonidega.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise arvesse võtmine

asjakohastes majandussektorites ning siseriiklike õiguslike, institutsionaalsete ja regulatiivsete

raamistike tugevdamine võib aidata avaldada positiivset mõju elurikkusele ja selle ökosüsteemi

teenustele ning kestliku arengu saavutamisele.

& /et 683

3. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:

a) rakendab tõhusaid meetmeid, et võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu, tehes

vajaduse korral koostööd ka kolmandate riikidega;

b) toetab looma- ja taimeliikide lisamist CITESi lisadesse, kui liikide kaitsestaatust peetakse

rahvusvahelise kaubanduse tõttu ohustatuks, ning korraldab perioodiliselt ülevaatusi, mille

tulemuseks võib olla soovitus muuta CITESi lisasid, et need kajastaksid nõuetekohaselt

rahvusvaheliselt kaubeldavate liikide kaitsevajadusi;

c) edendab CITESis loetletud liikide pikaajalist kaitset ja säästvat kasutamist, sealhulgas

nendega seaduslikult ja jälgitavalt kauplemist, tuues samas kasu väärtusahela sidusrühmadele,

eelkõige kohalikele kogukondadele, kust on pärit CITESis loetletud liigid;

d) võtab meetmeid elurikkuse kaitseks, kui see on kaubandusest ja investeeringutest tuleneva

surve all, eelkõige invasiivsete võõrliikide leviku vältimise meetmeid, ning

e) vahetab teise lepinguosalisega teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise

algatuste kohta eesmärgiga toetada elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist ning edendada

sellist kaubandust.

& /et 684

4. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega, sealhulgas asjaomaste

sidusrühmadega kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd kaubandust, elurikkuse

kaitset ja säästvat kasutamist ning looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastast tegevust

puudutavates küsimustes, muu hulgas looduslikest liikidest valmistatud ebaseaduslike toodete ja

isendite nõudluse vähendamise algatuste kaudu, ning tõhustama koostööd õiguskaitse ja teabe

jagamise vallas.

ARTIKKEL 26.7

Kaubandus ja metsa kestlik majandamine

1. Lepinguosalised tunnistavad metsa kestliku majandamise tähtsust ja kaubanduse rolli selle

eesmärgi täitmisel.

2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:

a) edendab metsa kaitset ja kestlikku majandamist ning kestlikult majandatud metsast pärit puidu

ja puittoodetega kauplemist ja nende tarbimist;

b) edendab selliste metsasaadustega kauplemist, mis ei ole põhjustanud raadamist ega metsa

seisundi halvenemist;

& /et 685

c) rakendab meetmeid, et võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu,

tehes vajaduse korral koostööd ka kolmandate riikidega ning

d) vahetab teise lepinguosalisega teavet metsahaldust ja metsa kaitset käsitlevate

kaubandusalaste algatuste kohta ning teeb teise lepinguosalisega koostööd, et suurendada

võimalikult palju positiivset mõju ja tagada nende vastastikust huvi pakkuvate

poliitikavaldkondade vastastikune toetamine.

3. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega, sealhulgas asjaomaste

sidusrühmadega kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel koostööd

metsaga kauplemist, metsade kaitset ning metsade kestlikku majandamist puudutavates küsimustes.

ARTIKKEL 26.8

Kaubandus ning mere bioloogiliste ressursside

kestlik majandamine ja vesiviljelus

1. Lepinguosalised tunnistavad mere bioloogiliste ressursside ja mereökosüsteemide kaitsmise ja

kestliku majandamise ning vastutustundliku ja kestliku vesiviljeluse edendamise tähtsust kestlike

majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste tagamisel ning kaubanduse rolli nende eesmärkide

taotlemisel.

& /et 686

2. Lepinguosalised tunnistavad, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (edaspidi

„ETR-kalapüük“) avaldab negatiivset mõju kaubandusele ja keskkonnale, ning kinnitavad vajadust

võtta meetmeid, et teha ETR-kalapüügile lõpp, selleks et tegeleda ülepüügi ja kalavarude

jätkusuutmatu kasutamise probleemiga.

3. Kumbki lepinguosaline teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt järgmist:

a) tegutseb kooskõlas põhimõtetega, mis tulenevad järgmistest dokumentidest: 10. detsembril

1982 Montego Bays sõlmitud ÜRO mereõiguse konventsioon; ÜRO rakenduskokkulepe ÜRO

10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega

kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete kohta, mis avati allakirjutamiseks

4. detsembril 1995. aastal New Yorgis; ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni

kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja

majandamiseeskirju, mis kiideti heaks 24. novembril 1993. aastal ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 27. istungil resolutsiooniga 15/93; ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni konverentsil 31. oktoobril 1995. aastal vastu võetud ÜRO

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhend; ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni leping, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja

lõpetamiseks, mis kiideti heaks 22. novembril 2009. aastal ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 36. istungil;

& /et 687

b) rakendab pikaajalisi meetmeid mere elusressursside kaitseks ja majandamiseks ning

kestlikuks kasutamiseks, nagu on määratletud ÜRO ning Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi „FAO“) peamistes nende küsimustega seotud

dokumentides84;

c) osaleb aktiivselt nende piirkondlike kalandusorganisatsioonide töös, milles mõlemad

lepinguosalised on liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad kolmandad riigid, eesmärgiga

tagada mere elusressursside ja merekeskkonna säästev kasutamine, majandamine ja kaitse,

sealhulgas asjakohasel juhul aktiivne osalemine kõnealuste piirkondlike

kalandusorganisatsioonide majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete, sealhulgas vajaduse

korral püügidokumentide süsteemide või sertifitseerimissüsteemide vastuvõtmises ning nende

tõhusas rakendamises ja täitmise tagamises;

d) rakendab tõhusaid meetmeid ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks, sealhulgas meetmeid ETR-

kalapüügist saadud toodete väljajätmiseks kaubavoogudest, ja teeb sellel eesmärgil koostööd

ja vahetab vastavat teavet ning

84 Nende dokumentide hulka kuuluvad muu hulgas ja vastavalt vajadusele järgmised: ÜRO

mereõiguse konventsioon; FAO kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma

rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse

konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist

käsitlevate sätete rakenduskokkulepe; FAO kokkulepe sadamariigi meetmete kohta

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja

lõpetamiseks.

& /et 688

e) edendab kestliku ja vastutustundliku vesiviljeluse arendamist, sealhulgas FAO

vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete rakendamisel.

4. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega ja piirkondlikes

kalandusorganisatsioonides ja muudel rahvusvahelistel foorumitel koostööd, et saavutada kestlik

kalavarude majandamine.

ARTIKKEL 26.9

Kaubandus ja tarneahelate vastutustundlik juhtimine

1. Lepinguosalised peavad tähtsaks tarneahelate vastutustundlikku juhtimist vastutustundliku

ettevõtluse ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse tavade kaudu, mis aitavad luua soodsat keskkonda, ning

tunnistavad, et kaubanduse roll tarneahelate vastutustundliku juhtimise eesmärgi saavutamisel on

oluline.

2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:

a) edendab ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ettevõtlust, sealhulgas julgustades

ettevõtjaid võtma kasutusele asjakohaseid tavasid, ning

& /et 689

b) toetab selliste asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide levitamist ja kasutamist nagu OECD

suunised hargmaistele ettevõtetele, 1977. aasta novembris Genfis vastu võetud ILO

kolmepoolne põhimõtete deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete

kohta, ÜRO algatus Global Compact ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted,

mille kinnitas ÜRO Inimõiguste Nõukogu 16. juuni 2011. aasta resolutsiooniga 17/4.

3. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvaheliste valdkondlike suuniste, näiteks vastutustundlikke

tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse suuniste kasulikkust ettevõtja sotsiaalse vastutuse

ja vastutustundliku ärikäitumise valdkonnas ning edendavad sellega seoses ühist tööd, sealhulgas

kolmandate riikidega. Kumbki lepinguosaline edendab nende suuniste kasutuselevõttu, mida ta

toetab.

4. Käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes vahetab kumbki lepinguosaline teavet ja parimaid

tavasid ning teeb vajaduse korral teise lepinguosalisega koostööd kahepoolsel ja piirkondlikul

tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel.

& /et 690

ARTIKKEL 26.10

Muud kaubanduse ja investeeringutega seotud algatused,

mis soodustavad kestlikku arengut

1. Lepinguosalised kinnitavad oma tahet suurendada kaubanduse ja investeeringute rolli kestliku

majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel.

2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:

a) edendab kaubandus- ja investeerimispoliitikat, mis toetab ILO inimväärse töö tegevuskava

eesmärke ning on kooskõlas ILO 2008. aasta deklaratsiooniga sotsiaalse õigluse kohta õiglase

üleilmastumise nimel, sealhulgas töötasu ja tööaega, kaasavat sotsiaalkaitset, töötervishoidu ja

tööohutust ning töötingimustega seotud muid aspekte käsitlevaid põhimõtteid;

b) soodustab keskkonnakaupade ja -teenustega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise

seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega – nagu taastuvenergia ning energiatõhusad

tooted ja teenused – kauplemist ja nendesse investeerimist, sealhulgas nendega seotud

mittetariifsete tõkete kõrvaldamise ja parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõttu

soodustavate poliitikaraamistike vastuvõtmise teel ning selle valdkonna algatustega seotud

koostöö kaudu, ning

& /et 691

c) toetab kauplemist kaupadega, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja kasutada

keskkonnahoidlikke tavasid, sealhulgas kaupadega, mis on hõlmatud vabatahtlike säästvuse

tagamise kavadega, nagu õiglane ja eetiline kaubandus ning ökomärgised.

3. Kumbki lepinguosaline peaks käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes tegema teise

lepinguosalisega koostööd kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel.

ARTIKKEL 26.11

Teaduslik ja tehniline teave

1. Kui lepinguosaline kehtestab või rakendab meetmeid, mille eesmärk on kaitsta keskkonda või

tööohutust ja töötervishoidu ning mis võivad mõjutada kaubandust või investeeringuid, võtab ta

arvesse kättesaadavat teaduslikku ja tehnilist teavet, asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid,

suuniseid või soovitusi.

2. Kui puudub täielik teaduslik kindlus ja on oht tekitada keskkonnale või tööohutusele ja

töötervishoiule tõsist või pöördumatut kahju, võib lepinguosaline võtta ettevaatusprintsiibil

põhinevaid kulutasuvaid meetmeid. Sellised meetmed peavad olema käesoleva lepinguga kooskõlas

või käesolevale lepingule vastavalt põhjendatud. Need peavad põhinema kättesaadaval asjakohasel

teabel ja need tuleb uuest teaduslikust teabest lähtudes korrapäraselt läbi vaadata.

& /et 692

ARTIKKEL 26.12

Läbipaistvus

Kui lepinguosaline võtab ja rakendab üldkohaldatavaid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta

keskkonda ja töötingimusi ning mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust või

investeeringuid, või võtab ja rakendab kaubandus- või investeerimismeetmeid, mis võivad mõjutada

keskkonnakaitset või töötingimusi, peab see lepinguosaline tegema seda kooskõlas 27. peatükiga

„Läbipaistvus“ ning andma huvitatud isikutele piisavad võimalused esitada kavandatavate

meetmete kohta seisukohti vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele.

ARTIKKEL 26.13

Koostöö kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas

1. Lepinguosalised tunnistavad koostöö tähtsust käesoleva peatüki eesmärkide saavutamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud koostöö võib hõlmata selliseid valdkondi nagu:

a) kaubanduse ja kestliku arengu töö- ja keskkonnaaspektid rahvusvahelistel foorumitel,

sealhulgas eelkõige WTOs, ILOs, ÜRO Keskkonnaassamblees ja Keskkonnaprogrammis ning

mitmepoolsetes keskkonnalepingutes;

& /et 693

b) töö- ja keskkonnaõiguse ning -standardite mõju kaubandusele ja investeeringutele ning

c) kaubandus- ja investeerimisõiguse mõju tööle ja keskkonnale.

3. Lõikes 1 osutatud koostöö võib ka hõlmata kaubandusega seotud aspekte järgmistes

dokumentides ja vahendites:

a) kaubanduse valdkonnas tähtsad ILO põhi-, valitsemis- ja muud ajakohastatud konventsioonid;

b) ILO inimväärse töö tegevuskava, sealhulgas kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive,

tööturu kohandamise, tööõiguse põhireeglite, ülemaailmsetes tarneahelates inimväärse töö

tagamise, sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse, sotsiaaldialoogi, oskuste arendamise ja soolise

võrdõiguslikkuse vahelised seosed;

c) mitmepoolsed keskkonnakokkulepped, sealhulgas tollikoostöö ja teineteise toetamine sellistes

lepingutes osalemisel;

d) praegune ja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste vastu võitlemise kord, sealhulgas

vahendid vähese CO2 heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamiseks, CO2

hinnastamise meetmete ettevalmistamine ja vastuvõtmine, sealhulgas heitkogustega

kauplemise süsteemid, ökosüsteemipõhine kohanemine ja veemajanduse kliimamuutustega

kohanemise lähenemisviisid;

& /et 694

e) osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll ja selle Kigali muudatus, eelkõige:

i) meetmed osoonikihti kahandavate ainete ja fluorosüsivesinike tootmise, tarbimise ja

nendega kauplemise kontrollimiseks;

ii) keskkonnasäästlike alternatiivide kasutuselevõtt;

iii) standardite ajakohastamine ning

iv) selle lepinguga reguleeritud ainetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamine;

f) kaasava keskkonnasäästliku majanduskasvu ja ringmajanduse edendamine;

g) läbipaistvad era- ja avaliku sektori kestlikkuse tagamise kavad, sealhulgas ökomärgis;

h) ökosüsteemide kaitse ja taastamine, juurdepääs geneetilistele ressurssidele ning nende

kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine kooskõlas bioloogilise

mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest

saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga, mis sõlmiti 29. oktoobril

2010 Nagoyas, samuti ökosüsteemide ja nende teenuste ning nendega seotud

majandushoobade väärtuse hindamine;

& /et 695

i) ettevõtja sotsiaalne vastutus, vastutustundlik ettevõtlus ja ülemaailmsete tarneahelate

vastutustundlik juhtimine, sealhulgas seoses rahvusvaheliselt kokkulepitud dokumentide

järgimise, rakendamise ja levitamisega;

j) kemikaalide ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemine;

k) elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise edendamine, sealhulgas võideldes looduslike

liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu, nagu on osutatud artiklis 26.6;

l) metsade kaitse ja säästva majandamise edendamine raadamise ja ebaseadusliku metsaraie

peatamiseks, sealhulgas toetus selliste metsasaadustega kauplemisele, mis ei ole põhjustanud

raadamist ega metsa seisundi halvenemist, nagu on osutatud artiklis 26.7, ning

m) säästva kalapüügi ja säästvalt majandatud kalatoodetega kauplemise edendamine, samuti

merekeskkonna kaitse ja taastamine, nagu on osutatud artiklis 26.8.

& /et 696

ARTIKKEL 26.14

Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti l alusel

moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tuleb kokku ühe aasta jooksul pärast

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ning

seejärel vastavalt vajadusele kooskõlas käesoleva lepingu IV osa artikliga 1.4 „Allkomiteed ja

muud organid“.

2. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee:

a) hõlbustab ja jälgib käesoleva peatüki, sealhulgas käesoleva peatüki alusel tehtava koostöö

tõhusat rakendamist ja toimimist;

b) täidab artiklites 26.17–26.19 osutatud ülesandeid;

c) esitab ühiskomiteele soovitusi, sealhulgas teemadel, mida arutatakse käesoleva lepingu IV osa

artiklites 1.7 „Sisenõuanderühmad“ ja 1.8 „Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud

sisenõuanderühma ja kodanikuühiskonna foorumiga, ning

d) arutab muid käesoleva peatükiga seotud küsimusi vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele.

& /et 697

3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee koostab pärast iga oma koosolekut avaliku aruande.

4. Kumbki lepinguosaline võtab nõuetekohaselt arvesse üldsuselt käesoleva peatükiga seotud

küsimustes saadud teateid ja arvamusi ning teavitab sellistest teadetest ja arvamustest kaubanduse ja

kestliku arengu allkomiteed ja selle kodanikuühiskonna mehhanisme, millele on osutatud käesoleva

lepingu IV osa artiklis 1.6 „Suhted kodanikuühiskonnaga“.

ARTIKKEL 26.15

Kaubanduse ja kestliku arengu kontaktpunktid

Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, et hõlbustada lepinguosaliste vahelist teabevahetust

ja koordineerimist käesoleva peatüki rakendamisega seotud küsimustes, ning teatab teisele

lepinguosalisele oma kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste

kontaktandmete muutumisest.

& /et 698

ARTIKKEL 26.16

Vaidluste lahendamine

Kui lepinguosaliste vahel tekib lahkarvamusi seoses käesoleva peatüki tõlgendamise või

kohaldamisega, kasutavad lepinguosalised ainult artiklites 26.17 ja 26.18 nimetatud vaidluste

lahendamise menetlusi.

ARTIKKEL 26.17

Konsultatsioonid

1. Lepinguosaline võib taotleda käesoleva peatüki tõlgendamise või kohaldamise küsimustes

konsultatsioone teise lepinguosalisega, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile artiklile 26.15

vastava kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse konsultatsioonide taotlemise põhjused, sealhulgas

asjaomase küsimuse kirjeldus. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui

lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse, kuid igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul pärast

taotluse kättesaamise kuupäeva, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid toimuvad

asjaomaste isikute kohtumise vormis või elektrooniliste vahendite abil, kui lepinguosalised on selles

kokku leppinud.

& /et 699

2. Lepinguosalised alustavad konsultatsioone eesmärgiga saavutada küsimuses vastastikku

rahuldav lahendus. Käesolevas peatükis osutatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimustes

võtavad lepinguosalised arvesse ILO-lt või asjaomastelt mitmepoolsetelt

keskkonnaorganisatsioonidelt või -organitelt saadud teavet, et tagada lepinguosaliste töö ja nende

organisatsioonide või organite töö vaheline sidusus. Vajaduse ja vastastikuse kokkuleppe korral

küsivad lepinguosalised nõu kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või muudelt ekspertidelt

või asutustelt, keda nad peavad asjakohaseks.

3. Kui lepinguosaline leiab 30 päeva jooksul pärast lõikes 1 nimetatud taotluse kättesaamist, et

küsimust tuleb täiendavalt arutada, võib see lepinguosaline kirjalikult taotleda kaubanduse ja

kestliku arengu allkomitee kokkukutsumist ning teavitada sellest taotlusest lõikes 1 osutatud

kontaktpunkti. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab jõuda

vastastikku rahuldava lahenduseni.

4. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee küsib vajaduse korral nõu käesoleva lepingu IV osa

artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ nimetatud sisenõuanderühmadelt või teistelt ekspertidelt.

5. Kõik lepinguosaliste kokku lepitud lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

& /et 700

ARTIKKEL 26.18

Eksperdikomisjon

1. Kui lepinguosalised ei ole 90 päeva jooksul pärast artikli 26.17 kohase konsultatsioonitaotluse

esitamist jõudnud vastastikku kokkulepitud lahenduseni, võib lepinguosaline taotleda asja

läbivaatamiseks eksperdikomisjoni moodustamist. See taotlus esitatakse kirjalikult teise

lepinguosalise artikli 26.15 kohaselt määratud kontaktpunktile. Taotluses esitatakse

eksperdikomisjoni moodustamise taotlemise põhjused, sealhulgas kaebuse õiguslik alus.

2. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikleid 31.6 „Vahekohtu

moodustamine“, 31.10 „Vahekohtu ülesanded“, 31.20 „Vahekohtu liikmete asendamine“, 31.21

„Töökord“, 31.22 „Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine“, 31.23 „Teabe saamine“ ja 31.24

„Tõlgendamisreeglid“, 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ E jagu „Ühissätted“ ning 31-A lisa

„Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“.

& /et 701

3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee koostab oma esimesel käesoleva lepingu

jõustumise järgsel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita

eksperdikomisjoni liikme ülesandeid. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast: üks alamnimekiri

kummagi lepinguosalise kohta ja üks alamnimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise

kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe ülesandeid. Kumbki lepinguosaline esitab

oma alamnimekirja jaoks vähemalt viis isikut. Lepinguosalised valivad vähemalt viis isikut ka

esimeeste nimekirja jaoks. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on

ajakohane ning eksperte on alati vähemalt 15.

4. Lõikes 3 osutatud isikutel peavad olema eriteadmised töö- või keskkonnaõiguse, käesolevas

peatükis käsitletavate küsimuste või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise

valdkonnas. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi

lahkarvamusega seotud küsimustes vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt

ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima 31-B lisa „Vahekohtu

liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“ sätteid.

5. Eksperdikomisjon moodustatakse artikli 31.6 „Vahekohtu moodustamine“ lõigetes 2 ja 3

sätestatud korras. Eksperdid valitakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud alamnimekirjades esitatud

isikute hulgast vastavalt artiklile 31.7 „Vahekohtu koosseis“.

& /et 702

6. Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamist

vastavalt artikli 31.6 „Vahekohtu moodustamine“ lõikele 3 kokku teisiti, on eksperdikomisjoni

pädevus järgmine:

„vaadata läbi eksperdikomisjoni moodustamise taotluses osutatud küsimus käesoleva lepingu III osa

„Kaubandus ja investeeringud“ 26. peatüki „Kaubandus ja kestlik areng“ asjakohaste sätete alusel,

et esitada järeldused ja soovitused küsimuse lahendamiseks ja aruande koostamiseks vastavalt

artikli 26.18 „Vahekohus“ lõikele 8.“

7. Käesolevas peatükis osutatud mitmepoolsete lepingute järgimisega seotud küsimustes püüab

eksperdikomisjon saada teavet ja nõu ILO asjaomastelt organitelt või muudelt mitmepoolsete

keskkonnalepingute alusel loodud organitelt.

8. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahearuande 90 päeva jooksul pärast

eksperdikomisjoni moodustamist ja lõpparuande hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vahearuande

esitamist. Nimetatud aruannetes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning

kõikide järelduste ja soovituste põhjendused. Kumbki lepinguosaline teeb lõpparuande üldsusele

kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast selle esitamist eksperdikomisjoni poolt.

& /et 703

9. Lepinguosalised arutavad eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi arvestades sobivaid

meetmeid, mida tuleks võtta. Sobivaid meetmeid rakendav lepinguosaline teavitab oma käesoleva

lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühma ja teist lepinguosalist

kõigist rakendatavatest meetmetest hiljemalt kolm kuud pärast aruande üldsusele kättesaadavaks

tegemist. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee jälgib eksperdikomisjoni aruande ja selles antud

soovituste järelmeetmeid. Käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud

sisenõuanderühmad võivad esitada kaubanduse ja kestliku arengu allkomiteele selle kohta

tähelepanekuid.

ARTIKKEL 26.19

Läbivaatamine

1. Käesoleva peatüki tulemusliku rakendamise tõhustamiseks algatavad lepinguosalised lepingu

jõustumisel ametliku läbivaatamisprotsessi, võttes muu hulgas arvesse käesoleva peatüki

rakendamisel saadud kogemusi, kummagi lepinguosalise poliitika arengut, rahvusvaheliste

lepingute vallas tehtud edusamme ja sidusrühmade arvamusi. Lepinguosalised püüavad viia

läbivaatamisprotsessi lõpule 12 kuu jooksul.

& /et 704

2. Lõike 1 kohaldamisel arutavad lepinguosalised eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu

allkomitee koosolekutel artiklites 26.14–26.18 sätestatud institutsiooniliste ja vaidluste lahendamist

käsitlevate sätete toimimist, sealhulgas nende tõhususe võimalikku läbivaatamist ja

jõustamismehhanismi tõhustamist, kaasa arvatud võimalust kehtestada täitmisetapp, ja viimase

abinõuna sobivate vastumeetmete kehtestamist.

3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee võib kavandada käesoleva peatüki asjakohaste

sätete muudatusi, mis kajastavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud arutelude tulemusi kooskõlas lepingu IV

osa artiklis 2.4 „Muutmine“ kehtestatud muudatuste tegemise korraga.

4. Ilma et see piiraks läbivaatamise tulemusi, peavad lepinguosalised ühtlasi kaaluma, kas ja

millistel asjaoludel on võimalik lisada käesolevasse lepingusse selle olulise elemendina Pariisi

kliimakokkulepe.

& /et 705

27. PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS

ARTIKKEL 27.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „üldkohaldatavad meetmed“ – üldkohaldatavad õigusnormid, menetlused ja haldusotsused;

b) „huvitatud isik“ – füüsiline isik või juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib mõjutada,

ning

c) „haldustoiming“ – õigusliku toimega meede või otsus, mis mõjutab üksikjuhul konkreetse

isiku õigusi ja kohustusi ning hõlmab haldustoimingut või haldustoimingu või -otsuse

tegemata jätmist vastavalt lepinguosalise õiguses sätestatud korrale.

& /et 706

ARTIKKEL 27.2

Eesmärk

Lepinguosaliste eesmärk on edendada läbipaistvat regulatiivset keskkonda.

ARTIKKEL 27.3

Avaldamine

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimust puudutav

üldkohaldatav meede:

a) avaldatakse viivitamata ametlikult määratud kanali kaudu ja võimaluse korral elektrooniliselt

või tehakse muul viisil kättesaadavaks nii, et kauplejad ja teised huvitatud isikud saaks sellega

tutvuda, ning

b) hõlmab selgitust selle eesmärgi ja põhjenduse kohta, kui meede võetakse kesksel

valitsemistasandil.

2. Lõikes 1 osutatud meetme kehtestamisel või muutmisel jätab kumbki lepinguosaline

avaldamise ja jõustumise vahel võimaluse piires piisavalt aega meetmega tutvumiseks.

& /et 707

ARTIKKEL 27.4

Teabe esitamine

1. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral viivitamata teavet ja vastab

küsimustele, mis on seotud ükskõik millise olemasoleva või kavandatava üldkohaldatava

meetmega, mis mõjutab olulisel määral käesoleva lepingu toimimist.

2. Käesoleva artikli kohaselt esitatud teave ei sõltu sellest, kas meede on kooskõlas käesoleva

lepinguga.

ARTIKKEL 27.5

Üldkohaldatavate meetmete haldamine

1. Kumbki lepinguosaline haldab objektiivselt, erapooletult, järjepidevalt ja mõistlikult kõiki

lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimustega seotud üldkohaldatavaid meetmeid.

& /et 708

2. Konkreetsetel juhtudel teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade või teenuste suhtes

üldkohaldatavate meetmete kohaldamisel teeb kumbki lepinguosaline järgmist:

a) püüab teatada isikule, keda haldusmenetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt

oma õigusnormidele, millal kõnealune menetlus algatatakse, sealhulgas kirjeldades menetluse

laadi, teatades menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldades üldiselt vastuolulisi

küsimusi;

b) annab asjaomasele isikule piisava võimaluse esitada faktilisi asjaolusid ja väiteid selle isiku

seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldustoimingu rakendamist, kui aeg, menetluse laad ja

avalik huvi seda võimaldavad, ning

c) tagab, et menetlused vastavad tema õigusele.

& /et 709

ARTIKKEL 27.6

Läbivaatamine ja edasikaebamine

1. Kumbki lepinguosaline asutab või säilitab üldkohtud, vahekohtud või halduskohtud või

kehtestab või jätab kehtima asjakohased menetlused lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimustes

tehtud haldustoimingu kiireks läbivaatamiseks ja vajaduse korral parandamiseks85. Kumbki

lepinguosaline tagab, et tema edasikaebamise või läbivaatamismenetlused viivad

mittediskrimineerival ja erapooletul viisil läbi kohtud, kes on sõltumatud asutusest, kelle ülesanne

on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 1 nimetatud menetluse osalistele antakse õigus saada:

a) piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning

b) otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusaktid seda

nõuavad, siis asjaomase haldusasutuse koostatud andmetel.

85 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib haldustoimingu

läbivaatamiseks ja parandamiseks nõuda olemasolevate halduslike õiguskaitsevahendite

kasutamist.

& /et 710

3. Lõike 2 punktis b osutatud otsust rakendab amet või asutus, kelle ülesanne on võtta

halduslikke täitemeetmeid ja kelle tegevust otsusega reguleeritakse, tingimusel et otsuse võib selle

lepinguosalise õiguse kohaselt edasi kaevata või läbi vaadata.

& /et 711

28. PEATÜKK

HEA REGULEERIMISTAVA

ARTIKKEL 28.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „reguleeriv asutus“ –

i) Euroopa Liidus: Euroopa Komisjon ning

ii) Mehhikos: föderaalne avalik teenistus, sealhulgas föderaalse avaliku teenistuse

detsentraliseeritud asutused, ning

& /et 712

b) „reguleerivad meetmed“ – reguleeriva asutuse välja töötatud ja lepinguosalise vastu võetud

üldkohaldatavad meetmed, mille järgimine on kohustuslik ja mis on:

i) Euroopa Liidus:

A) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288 ette nähtud määrused ja direktiivid

ning

B) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ettenähtud delegeeritud õigusaktid

ja ELi toimimise lepingu artikliga 291 ettenähtud rakendusaktid ning

ii) Mehhikos:

A) föderaalvalitsuse täidesaatva võimu esitatud seadused ja seadusandlikud dekreedid

ning

B) muud üldkohaldatavad haldusaktid, sealhulgas, kuid mitte ainult määrused,

dekreedid, lepingud ja Normas Oficiales Mexicanas (Mehhiko ametlikud

standardid).

& /et 713

ARTIKKEL 28.2

Üldpõhimõtted

1. Lepinguosalised tunnistavad järgmise tähtsust:

a) hea reguleerimistava kasutamine reguleerivate meetmete kavandamise, väljatöötamise,

tutvustamise, rakendamise, hindamise ja läbivaatamise protsessis sisepoliitiliste eesmärkide

saavutamiseks ning

b) käesolevast lepingust tulenevate eeliste säilitamine ja suurendamine hea reguleerimistava

kasutamise kaudu, et hõlbustada kauplemist kaupade ja teenustega ning suurendada

lepinguosalistevahelisi investeeringuid.

2. Kummalgi lepinguosalisel on õigus määrata kindlaks oma lähenemisviis käesoleva lepingu

kohasele heale reguleerimistavale kooskõlas oma õigusraamistiku, tavade ja põhimõtetega,86 mis on

tema reguleerimissüsteemi aluseks.

86 Euroopa Liidu puhul hõlmavad need põhimõtted Euroopa Liidu toimimise lepingus

sisalduvaid ja sellest tulenevaid põhimõtteid.

& /et 714

3. Käesoleva peatüki sätteid ei tõlgendata nii, et need kohustaks lepinguosalist:

a) kalduma kõrvale siseriiklikest menetlustest oma selliste reguleerimisalaste prioriteetide

kindlaksmääramisel ning reguleerivate meetmete ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel, mis

tagavad tema poolt nõuetekohaseks peetava kaitsetaseme;

b) võtma meetmeid, mis kahjustaksid või takistaksid tema avaliku korra eesmärkide

saavutamiseks vajalike regulatiivsete meetmete õigeaegset vastuvõtmist, või

c) saavutama konkreetset regulatiivset tulemust.

ARTIKKEL 28.3

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse reguleerivate meetmete suhtes, mis on seotud lepingu

käesoleva osaga hõlmatud küsimustega.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide reguleerivate asutuste ega nende reguleerivate

meetmete, tavade või lähenemisviiside suhtes.

& /et 715

ARTIKKEL 28.4

Sisekonsultatsioonid ja õigusnormide väljatöötamise koordineerimine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et hea reguleerimistava rakendamist saab hõlbustada siseriiklike

mehhanismide abil, mis edendavad reguleerivate meetmete väljatöötamise protsesside või

mehhanismide jaoks vajalikke sisekonsultatsioone ja koordineerimist.

2. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab oma reguleeriva asutuse väljatöötatavate

reguleerivate meetmete koordineerimise või läbivaatamise siseprotsessid või -mehhanismid.

3. Nende protsesside või mehhanismide eesmärk on muu hulgas:

a) edendada head reguleerimistava, sealhulgas sellist, mis on sätestatud käesolevas peatükis;

b) tugevdada sisekonsultatsioone ja -koordineerimist lepinguosalise reguleerivate meetmetega

hõlmatud nõuete tarbetu dubleerimise ja vastuolude tuvastamiseks ja vältimiseks;

c) toetada seda, et ettevalmistatavate reguleerivate meetmete võimalikku mõju, sealhulgas

väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele avalduvat mõju, võetaks edasises

otsustusprotsessis arvesse;

& /et 716

d) tagada rahvusvahelise kaubanduse ja investeerimisega seotud kohustuste täitmine ning

e) toetada seda, et rahvusvahelistel ja muudel foorumitel toimuvaid asjakohaseid muudatusi

võetakse arvesse.

4. Lepinguosalised tunnistavad, et lõikes 2 osutatud protsessid või mehhanismid võivad nende

asjaoludest sõltuvalt erineda. Kumbki lepinguosaline võib oma siseriiklike eeskirjade ja menetluste

kohaselt täiendada oma reguleerimissüsteemi sisemiste konsultatsiooni- ja

koordineerimismehhanismidega.

5. Kumbki lepinguosaline võib asutada või säilitada keskse koordineerimisasutuse.

ARTIKKEL 28.5

Reguleerimisprotsesside ja -mehhanismide läbipaistvus

Kumbki lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks nende protsesside ja mehhanismide

kirjeldused, mida tema reguleeriv asutus kasutab reguleerivate meetmete ettevalmistamiseks,

hindamiseks või läbivaatamiseks. Nendes kirjeldustes viidatakse asjakohastele suunistele,

eeskirjadele või menetlustele, sealhulgas nendele, mis hõlmavad üldsusele kättesaadavaid võimalusi

esitada märkusi.

& /et 717

ARTIKKEL 28.6

Varane teavitamine kavandatavatest reguleerivatest meetmetest

1. Kumbki lepinguosaline teeb vähemalt kord aastas üldsusele kättesaadavaks loetelu

kavandatud olulistest87 reguleerivatest meetmetest, mis tema reguleeriv asutus võtab mõistliku

eelduse kohaselt vastu aasta jooksul.

2. Iga lõikes 1 osutatud loetelusse kuuluva reguleeriva meetme puhul peaks kumbki

lepinguosaline tegema üldsusele kättesaadavaks ka järgmise:

a) meetme kohaldamisala ja eesmärkide lühikirjelduse ning

b) meetme vastuvõtmise hinnangulise aja, sealhulgas võimaluse korral avaliku konsultatsiooni

ajavahemiku.

87 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et „oluline reguleeriv meede“ on meede, millel on

märkimisväärne regulatiivne mõju, mille on kindlaks määranud kumbki lepinguosaline oma

eeskirjade ja menetluste kohaselt.

& /et 718

ARTIKKEL 28.7

Avalikud konsultatsioonid

1. Olulise reguleeriva meetme väljatöötamisel teeb kumbki lepinguosaline vastavalt oma

eeskirjadele ja menetlustele järgmist:

a) avaldab kas reguleeriva meetme eelnõu või konsultatsioonidokumendid, milles on esitatud

piisavad üksikasjad ettevalmistatava uue olulise reguleeriva meetme kohta, et võimaldada igal

isikul hinnata, kas ja kuidas tema huve võidakse märkimisväärselt mõjutada;

b) pakub igale isikule mittediskrimineerival viisil piisavaid võimalusi märkuste esitamiseks ning

c) võtab esitatud märkusi arvesse.

2. Kumbki lepinguosaline peaks kasutama elektroonilisi sidevahendeid ja püüdma kasutada

ühtset juurdepääsupunkti, et edastada avalike konsultatsioonidega seotud teavet, sealhulgas selle

kohta, kuidas esitada märkusi.

& /et 719

3. Kumbki lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks saadud märkused ja konsultatsioonide

tulemuste kokkuvõtte. See kohustus ei kehti ulatuses, mis on vajalik konfidentsiaalse teabe või

isikuandmete kaitsmiseks või sobimatu sisu varjamiseks.

ARTIKKEL 28.8

Regulatiivse mõju hindamine

1. Kumbki lepinguosaline toetab seda, et tema reguleeriv asutus viib oluliste reguleerivate

meetmete väljatöötamisel läbi regulatiivse mõju hindamisi kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja

menetlustega.

2. Lõike 1 kohase regulatiivse mõju hindamise läbiviimisel kehtestab ja säilitab kummagi

lepinguosalise reguleeriv asutus protsessid ja mehhanismid, mis soodustavad järgmiste tegurite

arvessevõtmist:

a) vajadus reguleeriva meetme järele, sealhulgas selle probleemi laad ja olulisus, mida

soovitakse reguleeriva meetmega lahendada;

b) teostatavad ja asjakohased reguleerivad ja mittereguleerivad alternatiivid lepinguosalise

avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas reguleerimata jätmine;

& /et 720

c) niivõrd, kui see on võimalik ja asjakohane, nende alternatiivide potentsiaalsed kulud ja kasu

ning sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, sealhulgas mõju rahvusvahelisele

kaubandusele ja investeeringutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele,

seejuures tunnistades, et teatavaid kulusid ja teatavat kasu on raske kvantifitseerida ja

rahaliselt väljendada;

d) kaalutavate valikuvõimaluste seosed asjaomaste rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas

asjakohasel juhul võimalike lahknevuste põhjused, ning

e) avaliku poliitika eesmärkide kõige tulemuslikum ja tõhusam saavutamine.

3. Regulatiivse mõju lõike 1 kohasel hindamisel tugineb reguleeriv asutus parimatele mõistlikult

saadavatele tõenditele, sealhulgas teaduslikule, tehnilisele, majanduslikule või muule teabele.

4 Reguleeriva asutuse poolt reguleeriva meetme kohta tehtud mõjuhinnangu puhul koostab

asjaomane lepinguosaline lõpparuande, milles esitatakse üksikasjalikult tegurid, mida reguleeriv

asutus hindamisel arvesse võttis, ja asjakohased järeldused. Selline aruanne tehakse üldsusele

kättesaadavaks hiljemalt reguleeriva meetme üldsusele kättesaadavaks tegemise kuupäeval.

& /et 721

ARTIKKEL 28.9

Tagasiulatuv hindamine

1. Kummagi lepinguosalise reguleeriv asutus säilitab protsessid või mehhanismid, millega

toetatakse tema reguleerivate meetmete perioodilist tagasiulatuvat hindamist või läbivaatamist

lepinguosalise valitud ajavahemike järel.

2. Perioodilise tagasiulatuva hindamise läbiviimisel kaaluvad lepinguosalise reguleerivad

asutused, kas on võimalusi avaliku poliitika eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks ja tarbetu

regulatiivse koormuse vähendamiseks, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

Kumbki lepinguosaline peaks nende perioodiliste tagasiulatuvate hindamiste põhjal otsustama, kas

tema reguleerivaid meetmeid tuleks muuta, ühtlustada või laiendada või need kehtetuks tunnistada.

3. Kumbki lepinguosaline teeb oma selliste perioodiliste tagasiulatuvate hindamiste plaanid ja

tulemused üldsusele kättesaadavaks.

& /et 722

ARTIKKEL 28.10

Reguleerivate meetmete register

Kumbki lepinguosaline tagab oma eeskirjade ja menetluste kohaselt, et kehtivad reguleerivad

meetmed on kättesaadavad ühel vabalt ligipääsetaval veebisaidil. See veebisait peaks võimaldama

reguleerivate meetmete otsimist fraasi või sõna järgi ning seda tuleks korrapäraselt ajakohastada.

ARTIKKEL 28.11

Kontaktpunkt

1. Käesoleva peatükiga seotud küsimustes on lepinguosaliste vahelise teabevahetuse

kontaktpunktid:

a) Mehhiko puhul majandusministeeriumi väliskaubanduse alamsekretariaadi

rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade peadirektoraat (Dirección General de Disciplinas de

Comercio Internacional de la Subsecretaría de Comercio Exterior de la Secretaría de

Economía) või selle õigusjärglane ning

b) Euroopa Liidu puhul kaubanduse peadirektoraat või selle õigusjärglane.

& /et 723

2. Kontaktpunkti ülesanne on konsulteerida ja koordineerida vajaduse korral oma vastava

reguleeriva asutuse raames käesoleva peatüki alusel esile kerkivates küsimustes.

3. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele oma kontaktpunkti kontaktandmed ja

teavitab teist lepinguosalist viivitamata nende kontaktandmete muutumisest.

ARTIKKEL 28.12

Koostöö ja teabevahetus

1. Lepinguosalised teevad käesoleva peatüki rakendamise hõlbustamiseks koostööd. See võib

hõlmata nende reguleerivate asutuste vahelise koostöö tugevdamiseks asjakohaste tegevuste

korraldamist, sealhulgas vastastikust abi.

2. Hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vahetavad

lepinguosalised teavet oma hea reguleerimistava kohta kehtivate eeskirjade ja menetluste ning

vajaduse korral käesoleva peatüki rakendamiseks võetud meetmete kohta.

& /et 724

ARTIKKEL 28.13

Vaidluste lahendamine

Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki

„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 725

29. PEATÜKK

VÄIKESED JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJAD

ARTIKKEL 29.1

Eesmärk

Lepinguosalised tunnistavad, et on tähtis tõhustada koostööd väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) jaoks olulistes küsimustes käesolevas peatükis sätestatud

vahenditega ning käesoleva lepingu muude sätetega, millest võivad muul viisil kasu saada eelkõige

VKEd.

ARTIKKEL 29.2

Teabe jagamine

1. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab üldsusele ligipääsetava veebisaidi, mis sisaldab

teavet käesoleva lepingu kohta, sealhulgas:

a) käesoleva lepingu tekst, kaasa arvatud kõik lisad;

& /et 726

b) käesoleva lepingu kokkuvõte ning

c) VKEdele kasutamiseks ette nähtud teave, mis sisaldab:

i) käesoleva lepingu nende sätete kirjeldust, mida lepinguosaline peab mõlema

lepinguosalise VKEde jaoks oluliseks, ning

ii) võimalikku lisateavet, mida lepinguosaline peab kasulikuks nende VKEde jaoks, kes on

huvitatud käesoleva lepingu alusel pakutavate võimaluste kasutamisest.

2. Kumbki lepinguosaline paneb lõikes 1 osutatud veebisaidile järgmised lingid:

a) teise lepinguosalise vastav veebisait ning

b) oma selliste valitsusasutuste ja muude asjakohaste üksuste veebisaidid, mis annavad

lepinguosalise arvates kasulikku teavet VKEdele, kes on huvitatud kauplemisest või

äritegevusest selle lepinguosalise territooriumil.

3. Lõike 2 punktis b osutatud veebisaidid sisaldavad teavet järgmise kohta:

a) impordi, ekspordi ja transiidi puhul kohaldatavad tollieeskirjad ja -menetlused ning nende

jaoks vajalikud vormid ja dokumendid;

& /et 727

b) intellektuaalomandiõigustega seotud õigusnormid ja menetlused;

c) tehnilised normid ning kohustuslikud vastavushindamise menetlused ja lingid

vastavushindamisasutuste nimekirjadele, kui 9. peatükis „Tehnilised kaubandustõkked“

sätestatud kolmanda isiku vastavushindamine on kohustuslik;

d) impordi ja ekspordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed;

e) riigihanke-eeskirjad, hanketeateid sisaldav andmebaas ja 21. peatüki „Riigihanked“

asjakohased sätted;

f) ettevõtte registreerimise menetlused ning

g) muu teave, mida lepinguosaline peab VKEdele kasulikuks.

4. Kumbki lepinguosaline lisab lõikes 1 osutatud veebisaidile lingi andmebaasile, milles saab

elektrooniliselt otsinguid teha tariifinomenklatuuri koodide järgi. See andmebaas:

a) sisaldab järgmist teavet kaupade tema turule pääsu kohta:

i) enamsoodustusrežiimi kohased ja enamsoodustusrežiimiga hõlmamata riikide

tollimaksumäärad ja asjakohasel juhul tariifikvoodid ning tollimaksu soodusmäärad ja

tariifikvoodid;

& /et 728

ii) aktsiisid;

iii) käibemaks;

iv) tollitasud või muud lõivud, sealhulgas tootepõhised lõivud;

v) päritolureeglid, nagu on ette nähtud 3. peatükiga „Päritolureeglid ja

päritolumenetlused“, ning

vi) kaupade tolliväärtuse määramise kriteeriumid ning

b) peaks sisaldama järgmist teavet kaupade tema turule pääsu kohta:

i) muud tariifsed meetmed;

ii) tollimaksude tagastamine, tollimaksude edasilükkamine või muud liiki meetmed,

millega tollimakse vähendatakse, need tagasi makstakse või nende kohaldamisest

loobutakse;

iii) vajaduse korral päritoluriigi märkimise nõuded, sealhulgas märke paigutus ja

märgistusviis;

& /et 729

iv) impordiprotseduurideks vajalik teave ning

v) mittetariifsete meetmetega seotud teave.

5. Kumbki lepinguosaline ajakohastab korrapäraselt lõigete 1–4 kohaselt esitatud teavet ja linke,

et need oleksid täpsed.

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et käesoleva artikli kohane teave esitatakse VKEdele

kasutamiseks sobival viisil. Kumbki lepinguosaline püüab teha selle teabe kättesaadavaks inglise

keeles.

7. Lepinguosaline ei nõua lõigete 1–4 kohaselt esitatud teabele juurdepääsu eest lepinguosalise

isikutelt tasu.

ARTIKKEL 29.3

VKEde kontaktpunktid

1. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti (edaspidi „VKEde kontaktpunkt“), kes täidab

käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid, ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktpunkti

kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete

muutumisest.

& /et 730

2. VKEde kontaktpunktid:

a) tagavad, et käesoleva lepingu rakendamisel võetaks arvesse VKEde vajadusi, ning kaaluvad

viise, kuidas suurendada VKEde kaubandus- ja investeerimisvõimalusi, tugevdades

lepinguosalistevahelist koostööd VKEdega seotud küsimustes;

b) teevad kindlaks viisid, kuidas lepinguosaliste VKEd saavad kasutada käesoleva lepinguga

loodud uusi võimalusi, ja vahetavad sellega seotud teavet;

c) tagavad, et artiklis 29.2 osutatud veebisaitidel sisalduv teave on ajakohane ja VKEdele

oluline, ning kaaluvad nendele veebisaitidele VKEde kontaktpunkti soovitatava täiendava

teabe lisamist;

d) käsitlevad muid VKEde jaoks olulisi küsimusi, mis on seotud käesoleva lepingu

rakendamisega VKEde suhtes, sealhulgas:

i) vahetades teavet;

ii) osaledes vajaduse korral käesoleva lepingu alusel loodud allkomiteede ja töörühmade

töös ning esitades neile allkomiteedele ja töörühmadele nende konkreetsetesse

tegevusvaldkondadesse kuuluvaid ja VKEdele erilist huvi pakkuvaid küsimusi ja

soovitusi, vältides samal ajal tööprogrammide dubleerimist, ning

& /et 731

iii) leides ja välja pakkudes võimalikke vastastikku vastuvõetavaid lahendusi, et suurendada

VKEde suutlikkust osaleda lepinguosaliste vahelises kaubanduses ja investeerimises;

e) annavad oma tegevusest korrapäraselt aru ühiskomiteele ning

f) käsitlevad muid käesolevast lepingust tulenevaid VKEdega seotud küsimusi vastavalt

lepinguosaliste kokkuleppele.

3. VKEde kontaktpunktid kohtuvad vastavalt vajadusele ning teevad oma tööd kokkulepitud

asjakohaste suhtluskanalite kaudu, mille hulka võivad kuuluda e-post, videokonverentsid või muud

elektroonilised sidevahendid.

4. VKEde kontaktpunktid võivad vastavalt vajadusele teha oma tegevuses koostööd ekspertide

ja väliste organisatsioonidega.

ARTIKKEL 29.4

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki

„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 732

30. PEATÜKK

TOORAINED

ARTIKKEL 30.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „luba“ – luba, litsents, kontsessioon või sarnane haldus- või lepinguline vahend, millega

lepinguosalise pädev asutus annab üksusele õiguse tegeleda oma territooriumil teatava

majandustegevusega;

b) „üksus“ – füüsiline isik või ettevõte või füüsiliste isikute või ettevõtete rühm; ning

c) „toorained“ – tööstustoodete (v.a töödeldud kalandustoodete ja põllumajandustoodete)

valmistamisel kasutatavad ained, sealhulgas sool, väävel, mullad ja kivimid, krohvimaterjalid,

lubi ja tsement (HS 25), maagid, räbu ja tuhk (HS 26), HS 27 alla kuuluvad kaubad,

anorgaanilised kemikaalid (HS 28), orgaanilised kemikaalid (HS 29), väetised (HS 31),

looduslik kautšuk (HS 40), toornahad ja nahad (HS 41) ning põhi- ja väärismetallid ja

töödeldud mineraalid (ex HS 71, 72; 74–76; 78–81), välja arvatud uraan ja toorium

(HS 26.12) ning radioaktiivsed elemendid ja isotoobid (HS 28.44, 28.45).

& /et 733

ARTIKKEL 30.2

Põhimõtted

1. Kumbki lepinguosaline jätab endale suveräänse õiguse otsustada, kas lubada uurida ja toota

tooraineid oma territooriumil asuvatel aladel, mis on kindlaks määratud vastavalt lepinguosalise

õigusaktidele ja 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

mereõiguse konventsioonile.

2. Kooskõlas käesoleva peatükiga jätavad lepinguosalised endale õiguse võtta vastu, jätta

kehtima ja jõustada meetmeid, mis on vajalikud, et saavutada õiguspärased avaliku korra

eesmärgid, nagu toorainetarnete kindlustamine, ühiskonna, keskkonna, rahvatervise ja tarbijate

kaitse ning avaliku julgeoleku ja ohutuse edendamine.

ARTIKKEL 30.3

Ekspordi ja impordi monopoliseerimine

Lepinguosaline ei määra ega säilita toorainete impordi- või ekspordimonopoli. Käesoleva artikli

kohaldamisel tähendab impordi- või ekspordimonopol lepinguosalise poolt üksusele antud

ainuõigust või luba importida teiselt lepinguosaliselt tooraineid või eksportida teisele

lepinguosalisele tooraineid88.

88 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev säte ei piira 10. peatüki „Investeeringud“

ja 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“ ning nende lisade kohaldamist ega hõlma

õigusi, mis tulenevad intellektuaalomandi ainuõiguse andmisest.

& /et 734

ARTIKKEL 30.4

Ekspordihinna määramine

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita ühegi meetme abil tooraine teisele lepinguosalisele

eksportimisel kõrgemat hinda kui see, mida nõutakse nende kaupade eest, kui need on ette nähtud

siseturule.

ARTIKKEL 30.5

Omamaise hinna määramine

1. Lepinguosalised võivad reguleerida omamaiste toorainete tarnete hindu (edaspidi

„reguleeritud hind“) üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamisega.

2. Kui lepinguosaline kehtestab avaliku teenuse osutamise kohustuse, tagab ta, et see kohustus

a) on selgelt määratletud, läbipaistev ja proportsionaalne ning

b) tühistatakse, kui selle kehtestamise aluseks olevaid asjaolusid või eesmärke enam ei

eksisteeri.

3. Hinda reguleeriv lepinguosaline tagab, et lõikes 2 osutatud reguleeritud hinna arvutamise

metoodika avaldatakse enne hinna kehtima hakkamist.

& /et 735

ARTIKKEL 30.6

Koostöö toorainete valdkonnas

Lepinguosalised teevad toorainete valdkonnas koostööd muu hulgas järgmistel eesmärkidel:

a) selliste tooraineid mõjutavate meetmete vähendamine või kõrvaldamine, mis moonutavad

kaubandust ja investeeringuid kolmandates riikides;

b) oma seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistel foorumitel, kus arutatakse toorainetega

seotud kaubandus- ja investeerimisküsimusi, ning rahvusvaheliste programmide edendamine

toorainete valdkonnas;

c) turuandmete vahetamise edendamine toorainete valdkonnas;

d) ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamine vastavalt sellistele rahvusvahelistele standarditele

nagu OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ja asjakohased hoolsuskohustuse suunised;

e) teadusuuringute, arendustegevuse, innovatsiooni ja koolituse edendamine asjakohastes ühist

huvi pakkuvates valdkondades toorainete sektoris;

f) sisepoliitilisi suundumusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetamise edendamine ning

g) tõhusa ressursikasutuse edendamine, sealhulgas parandades tootmisprotsesse ning kaupade

vastupidavust, parandatavust, demonteeritavust ning korduskasutamise ja ringlussevõtu

lihtsust.

& /et 736

31. PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

A JAGU

Eesmärk ja kohaldamisala

ARTIKKEL 31.1

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada

lepinguosaliste vaidlusi lepingu käesoleva osa tõlgendamise ja kohaldamise üle, et leida võimaluse

korral mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

& /et 737

ARTIKKEL 31.2

Kohaldamisala

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki lepinguosalistevaheliste vaidluste

suhtes, mis puudutavad lepingu käesoleva osa sätete (edaspidi „hõlmatud sätted“) tõlgendamist või

kohaldamist, kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede89 on mõne hõlmatud sättega

vastuolus.

ARTIKKEL 31.3

Mõisted

Käesolevas peatükis kohaldatakse 31-A lisas „Töökord“ ja 31-B lisas „Vahekohtu liikmete ja

vahendajate tegevusjuhend“ sätestatud mõisteid.

89 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesoleva peatüki tähenduses võib lepinguosalise

meede olla lepinguosalise tegu või tegevusetus. Lepinguosalise kavandatava meetme üle võib

konsulteerida artikli 31.5 alusel. Kavandatava meetme läbivaatamiseks vahekohut ei

moodustata.

& /et 738

ARTIKKEL 31.4

Vaidluste lahendamise organi valik

1. Kui vaidlus on seotud meetmega, mis on väidetavalt vastuolus lepingu käesoleva osa kohase

kohustusega ja sisuliselt samaväärse kohustusega, mis tuleneb muust rahvusvahelisest lepingust,

mille osalised on mõlemad lepinguosalised, sealhulgas WTO asutamislepingust, valib õiguskaitset

taotlev lepinguosaline organi, kus vaidlus lahendada.

2. Kui lepinguosaline on algatanud vaidluse lahendamise menetluse vastavalt käesolevale jaole

või muule rahvusvahelisele lepingule, ei algata see lepinguosaline lõikes 1 nimetatud meetmega

seoses vaidluse lahendamise menetlust üheski muus organis, välja arvatud juhul, kui esimesena

valitud vaidluse lahendamise organ ei saa menetluslikel või kohtualluvuslikel põhjustel otsust teha.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel kehtib järgmine:

a) käesoleva jao kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise

taotlusega moodustada artikli 31.6 kohane vahekohus;

b) WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks

lepinguosalise taotlusega moodustada vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 6 kohane

vahekohus ning

& /et 739

c) muu lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks kooskõlas kõnealuse

lepingu asjakohaste sätetega.

4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei takista miski käesolevas lepingus lepinguosalist

peatamast kohustuste täitmist, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ või kui see

on lubatud vaidluste lahendamise menetlustega, mis on ette nähtud muu rahvusvahelise lepinguga,

mille osalised mõlemad lepinguosalised on. WTO asutamislepingut ega ühtegi muud

lepinguosalistevahelist rahvusvahelist lepingut ei kasutata selleks, et takistada lepinguosalist

peatamast kohustuste täitmist vastavalt lepingu käesolevale osale.

B JAGU

Konsultatsioonid

ARTIKKEL 31.5

Konsultatsioonid

1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 31.2 osutatud vaidlused omavahel heas usus

toimuvate konsultatsioonide teel, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

& /et 740

2. Lepinguosaline esitab konsultatsiooni alustamiseks teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse,

märkides ära vaidlusaluse meetme ja need hõlmatud sätted, mida ta peab kohaldatavateks.

3. Lepinguosaline, kellele esitatakse taotlus konsultatsiooni algatamiseks, vastab taotlusele

viivitamata ja igal juhul hiljemalt kümne päeva jooksul pärast selle saamise kuupäeva.

Konsultatsioonid peetakse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva ja need

toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud

juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva

pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioonide

jätkamises.

4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kiiresti riknevate kaupadega seotud

küsimustes, peetakse 15 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Konsultatsioonid loetakse

lõppenuks nimetatud 15 päeva möödudes, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku

konsultatsioonide jätkamises.

5. Kumbki lepinguosaline esitab konsultatsioonide käigus teisele lepinguosalisele piisavalt

faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas vaidlusalune meede võib mõjutada

käesoleva osa kohaldamist. Kumbki lepinguosaline püüab kaasata oma pädevate ametiasutuste

töötajad, kellel on eriteadmised küsimuses, mille üle konsultatsioone peetakse.

6. Konsultatsioonid, eelkõige lepinguosaliste poolt konsultatsioonide käigus võetud seisukohad,

on konfidentsiaalsed ning need ei piira kummagi lepinguosalise õigusi edasistes menetlustes.

Kumbki lepinguosaline kaitseb konsultatsioonide käigus saadud konfidentsiaalset teavet, nagu

nõuab teavet esitav lepinguosaline.

& /et 741

7. Kui konsultatsioonitaotluse saanud lepinguosaline ei vasta taotlusele kümne päeva jooksul

pärast selle kättesaamist, kui konsultatsioone ei peeta lõigetes 3 või 4 sätestatud ajavahemikes, kui

lepinguosalised lepivad kokku, et ei pea konsultatsioone või kui konsultatsioonid on lõppenud ja

puudub vastastikku kokkulepitud lahendus, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline tugineda

artiklile 31.6.

C JAGU

Vahekohtumenetlus

ARTIKKEL 31.6

Vahekohtu moodustamine

1. Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lahendada artiklis 31.5 sätestatud konsultatsioonide teel,

võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult. Kaebuse

esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses vaidlusaluse meetme ja selgitab, miks see meede ei

ole kooskõlas hõlmatud sätetega, nii et sellest selgitusest nähtuks piisavalt selgesti kaebuse õiguslik

alus.

& /et 742

3. Taotluse esitamise järel moodustatakse vahekohus.

ARTIKKEL 31.7

Vahekohtu koosseis

1. Vahekohus koosneb kolmest liikmest.

2. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on saanud vahekohtu moodustamiseks kirjaliku

taotluse, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega 15 päeva jooksul pärast taotluse saamist, et

leppida kokku vahekohtu koosseis. Selleks määrab kumbki lepinguosaline kümne päeva jooksul

pärast artikli 31.6 kohase kirjaliku taotluse saamist vahekohtu liikme, kes võib olla selle

lepinguosalise kodanik, ja esitab teisele lepinguosalisele kuni kolm esimehe kandidaati.

Lepinguosalised püüavad esimehe kandidaatide hulgast valida esimehe 15 päeva jooksul pärast

artikli 31.6 kohase kirjaliku taotluse saamist. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise määratud

vahekohtu liikme suhtes esitada vastuväiteid, kui ta leiab, et asjaomane isik ei vasta artiklis 31.9

sätestatud nõuetele.

3. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu koosseisus lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul

kokkuleppele, kohaldavad lepinguosalised vahekohtu moodustamiseks järgmistes lõigetes

sätestatud korda.

& /et 743

4. Kumbki lepinguosaline määrab seitsme päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud tähtaja

möödumist vahekohtu liikme oma artiklis 31.8 osutatud alamnimekirjast.

5. Kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei määra vahekohtu liiget lõikes 4 nimetatud

ajavahemiku jooksul, lõpeb vaidluse lahendamise menetlus selle ajavahemiku lõpus.

6. Kui vastav lepinguosaline ei määra vahekohtu liiget lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul,

võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse

nimetav asutus valib vahekohtu liikme loosi teel. Ametisse nimetav asutus valib vahekohtu liikme

loosi teel artiklis 31.8 osutatud vastava lepinguosalise alamnimekirjast 15 päeva jooksul pärast

kaebuse esitanud lepinguosalise taotluse saamist.

7. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul esimehe suhtes kokkuleppele,

võib kaebuse esitanud lepinguosaline või artikli 31.18 kohaste menetluste korral ükskõik kumb

lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse nimetav asutus valiks

seitsme päeva jooksul pärast selle tähtaja möödumist vahekohtu esimehe loosi teel artiklis 31.8

osutatud esimehe kandidaatide alamnimekirjast. Ametisse nimetav asutus valib esimehe 15 päeva

jooksul pärast selle lepinguosalise taotluse saamist.

8. Lõigete 6 ja 7 kohaldamisel valivad 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse

nimetavad asutused vahekohtu liikmed vastavalt käesoleva peatüki sätetele ja 31-A lisas esitatud

töökorrale.

& /et 744

9. Kui ühiskomitee ei ole mõnda artiklis 31.8 osutatud nimekirja vastu võtnud, valitakse

vahekohtu liikmed või esimees ühe või mõlema lepinguosalise määratud ja teisele lepinguosalisele

kirjalikult teatavaks tehtud isikute hulgast.

ARTIKKEL 31.8

Vahekohtu liikmete nimekirjad

1. Ühiskomitee võtab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu

nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtu liikmena. Nimekiri

koosneb järgmisest kolmest alamnimekirjast:

a) alamnimekiri Euroopa Liidu esitatud isikutega;

b) alamnimekiri Mehhiko esitatud isikutega ning

c) alamnimekiri vahekohtu esimehe kandidaatidega.

2. Igasse alamnimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Lõike 1 punktis c nimetatud

alamnimekirja ei kanta isikuid, kes on kummagi lepinguosalise kodanikud.

& /et 745

3. Ühiskomitee võib vastu võtta lisanimekirju isikutest, kellel on eriteadmised käesoleva

lepinguga hõlmatud konkreetsetes sektorites. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu

moodustamisel kasutada lisanimekirju artiklis 31.7 sätestatud korras.

ARTIKKEL 31.9

Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded

1. Vahekohtu liige peab:

a) olema tõendanud oma eriteadmisi õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas ning

muudes käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes, näiteks muudest rahvusvahelistest

kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas;

b) olema kummastki lepinguosalisest sõltumatu ega tohi olla seotud kummagi lepinguosalisega

ega võtta neilt vastu juhiseid;

c) täitma oma ülesandeid üksikisikuna ja mitte võtma vaidlusega seotud küsimustes vastu

juhiseid üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ning

d) järgima 31-B lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

& /et 746

2. Vahekohtu esimehel peab olema ka vaidluste lahendamise menetluse läbiviimise kogemus.

3. Pidades silmas konkreetse vaidluse teemat, võivad lepinguosalised kokku leppida lõike 1

punkti a nõuetest erandi tegemises.

ARTIKKEL 31.10

Vahekohtu ülesanded

Vahekohus:

a) annab objektiivse hinnangu arutatavale küsimusele, sealhulgas annab objektiivse hinnangu

juhtumi asjaoludele, hõlmatud sätete kohaldatavusele ning kõne all olevate meetmete

vastavusele hõlmatud sätetele;

b) esitab oma otsustes ja aruannetes tuvastatud asjaolud, teabe hõlmatud sätete kohaldatavuse

kohta, tulemuste ja järelduste põhjenduse ning soovitused, kui lepinguosalised on neid ühiselt

taotlenud, ning

c) peaks konsulteerima korrapäraselt lepinguosalistega ja pakkuma piisava võimaluse mõlemat

lepinguosalist rahuldava lahenduse väljatöötamiseks.

& /et 747

ARTIKKEL 31.11

Pädevus

1. Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu viimase liikme nimetamist

kokku teisiti, on vahekohtu pädevus järgmine:

„vaadata läbi vahekohtu moodustamise taotluses osutatud küsimus käesoleva lepingu III osa

„Kaubandus ja investeeringud“ asjakohaste sätete alusel, millele lepinguosalised viitavad; teha

järeldused kõne all oleva meetme vastavuse kohta käesoleva lepingu III osa „Kaubandus ja

investeeringud“ sätetele, millele on viidatud artiklis 31.2 „Kohaldamisala“; esitada soovitusi, kui

lepinguosalised on neid ühiselt taotlenud, ning esitada aruanne vastavalt artiklitele 31.13

„Vahearuanne“ ja 31.14 „Lõpparuanne“.“

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku muus pädevuses, teatavad nad vahekohtule kokkulepitud

pädevusest lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.

& /et 748

ARTIKKEL 31.12

Otsus kiireloomulisuse kohta

1. Vahekohus otsustab kümne päeva jooksul pärast viimase vahekohtu liikme nimetamist, kas

juhtum on seotud kiireloomuliste küsimustega, kui lepinguosaline taotleb seda hiljemalt viie päeva

jooksul alates vahekohtu moodustamise taotluse kuupäevast. Teisel lepinguosalisel on võimalus

esitada taotluse kohta märkusi viie päeva jooksul pärast asjaomase taotluse esitamise kuupäeva.

2. Kiireloomulistel juhtudel on C jaos sätestatud kohaldatavad tähtajad poole lühemad, välja

arvatud artiklites 31.6 ja 31.11 osutatud tähtajad.

ARTIKKEL 31.13

Vahearuanne

1. Vahekohus esitab lepinguosalistele vahearuande 90 päeva jooksul pärast viimase vahekohtu

liikme nimetamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada,

teatab vahekohtu esimees sellest lepinguosalistele kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja

kuupäeva, millal vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Mingil juhul ei esita vahekohus

vahearuannet hiljem kui 120 päeva pärast viimase vahekohtu liikme nimetamise kuupäeva.

& /et 749

2. Kumbki lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast vahearuande esitamise kuupäeva

esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

Lepinguosaline võib teha märkusi teise lepinguosalise taotluse kohta kuue päeva jooksul pärast

taotluse esitamist.

ARTIKKEL 31.14

Lõpparuanne

1. Vahekohus esitab lepinguosalistele lõpparuande 120 päeva jooksul pärast vahekohtu

moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada,

teatab vahekohtu esimees sellest lepinguosalistele kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja

kuupäeva, millal vahekohus kavatseb esitada oma lõpparuande. Mingil juhul ei esita vahekohus

lõpparuannet hiljem kui 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2. Lõpparuandes käsitletakse kirjalikke taotlusi, mille lepinguosalised on vahearuande kohta

esitanud, ning vastatakse selgelt nende kohta tehtud märkustele. Pärast lepinguosaliste poolt

vahearuande kohta esitatud kirjalike taotluste ja märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma

aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida.

3. Vahekohtu lõpparuandes esitatud otsus on lõplik ja lepinguosalistele siduv.

& /et 750

ARTIKKEL 31.15

Täitmismeetmed

1. Lepinguosalised tunnistavad, et vaidluse tõhusaks lahendamiseks on tähtis viivitamatult täita

vahekohtu lõpparuandes esitatud tulemusi ja järeldusi. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati,

võtab kõik vajalikud meetmed lõpparuandes esitatud tulemuste ja järelduste viivitamatuks

täitmiseks, et viia end hõlmatud sätetega vastavusse.

2. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab hiljemalt 30 päeva jooksul pärast

lõpparuande saamist kaebuse esitanud lepinguosalisele meetmetest, mida ta on vastavuse

tagamiseks võtnud või kavatseb võtta.

3. Kui lepinguosalised ei jõua artikli 31.33 kohaselt mõlemat rahuldava lahenduseni, tuleb

vaidluse lahendamiseks tühistada kõik käesoleva lepinguga vastuolus olevad meetmed.

& /et 751

ARTIKKEL 31.16

Täitmise mõistlik tähtaeg

1. Kui viivitamatu vastavuse tagamine ei ole võimalik, edastab lepinguosaline, kelle vastu

kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõpparuande saamist kaebuse esitanud

lepinguosalisele teate mõistliku tähtaja kohta, mida ta vastavuse tagamiseks vajab. Lepinguosalised

püüavad kokku leppida lõpparuande järgimiseks vajaliku mõistliku tähtaja. Mõistlik tähtaeg ei

tohiks ületada 15 kuud alates artikli 31.14 kohase lõpparuande esitamisest.

2. Kui lepinguosalised ei jõua mõistliku tähtaja suhtes kokkuleppele, võib kaebuse esitanud

lepinguosaline kõige varem 20 päeva pärast lõikes 1 osutatud teate saamist esitada algsele

vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Vahekohus esitab oma otsuse

lepinguosalistele 20 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.

3. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, edastab kaebuse esitanud lepinguosalisele kirjaliku

teate lõpparuande järgimisel tehtud edusammude kohta hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja

möödumist.

4. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada.

& /et 752

ARTIKKEL 31.17

Täitmise kontroll

1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele hiljemalt

mõistliku tähtaja möödumise kuupäeval lõpparuande järgimiseks võetud meetmetest.

2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele võetud meetmete olemasolus või nende meetmete

kokkusobivuses hõlmatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et

selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotluses nimetatakse võimalikud vaidlusalused

meetmed ja selgitatakse kaebuse õigusliku aluse selgeks esitamiseks piisaval viisil seda, kuidas

need meetmed oleksid vastuolus hõlmatud sätetega. Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele

60 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.

& /et 753

ARTIKKEL 31.18

Ajutised õiguskaitsevahendid

1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teeb kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel ja

pärast temaga konsulteerimist ajutise hüvitise pakkumise juhul, kui:

a) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele, et

lõpparuannet ei ole võimalik järgida, või

b) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei edasta artiklis 31.15 osutatud tähtaja jooksul või

mõistliku tähtaja möödumise kuupäeval teadet vastavuse tagamiseks võetud meetmete kohta

või

c) vahekohus leiab, et vastavuse tagamiseks ei ole meetmeid võetud või et vastavuse tagamiseks

võetud meede ei ole hõlmatud sätetega kooskõlas.

2. Lõike 1 punktides a–c osutatud tingimustel võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada

lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, kirjaliku teate selle kohta, et ta kavatseb peatada

hõlmatud sätetest tulenevate kohustuste täitmise, kui:

a) kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab lõike 1 kohast taotlust mitte teha või

& /et 754

b) lõike 1 kohase taotluse esitamisel ei lepi lepinguosalised ajutises hüvitises kokku

20 päeva jooksul pärast seda, kui:

i) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab, et lõpparuannet ei ole võimalik

järgida;

ii) mõistlik tähtaeg möödub või

iii) vahekohus teeb artikli 31.17 kohase otsuse.

3. Teates märgitakse, millises ulatuses kavatsetakse kohustuste täitmine peatada. Kui kaebuse

esitanud lepinguosaline kaalub, millised eelised peatada, peaks ta esmalt püüdma peatada eelised

samas sektoris või sektorites, kui see või need, mida mõjutab meede, mida vahekohus peab lepingu

käesoleva osaga vastuolus olevaks või kasu saamata jäämist või vähenemist põhjustavaks.

Kontsessioonide või muude kohustuste peatamist võib kohaldada muude käesoleva peatükiga

hõlmatud sektorite suhtes peale selle või nende, kus vahekohus on tuvastanud kasu saamata jäämise

või vähenemise, eelkõige kui kaebuse esitanud lepinguosaline on seisukohal, et selline peatamine

teises sektoris on mõistlik või tõhus vastavuse tagamisel. Kontsessioonide või muude kohustuste

täitmise peatamise ulatus ei tohi olla suurem rikkumise tõttu saamata jääva või väheneva kasu

ulatusest.

4. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatada 15 päeva pärast lõikes 2

osutatud teate esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati,

on esitanud lõike 5 kohase taotluse.

& /et 755

5. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kontsessioonide või muude

kohustuste täitmise peatamise teatatud ulatus on suurem kui rikkumise tulemusena saamata jäänud

või vähenenud kasu ulatus, võib ta esitada enne lõikes 4 sätestatud 15 päevase tähtaja möödumist

algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. Vahekohus määrab,

milline eeliste ulatus on võrdväärne, ja esitab oma otsuse lepinguosalistele 30 päeva jooksul pärast

taotluse kuupäeva. Kaebuse esitanud lepinguosaline ei peata kohustuste täitmist enne, kui

vahekohus on otsuse teinud. Kohustuste täitmise peatamine peab olema selle otsusega kooskõlas.

6. Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine või kompenseerimine on ajutine ja seda ei

kohaldata pärast seda, kui:

a) lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt

artiklile 31.33;

b) lepinguosalised on kokku leppinud, et vastavuse tagamiseks võetud meede viib selle

lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, vastavusse käesoleva lepinguga hõlmatud sätetega,

või

c) vastavuse tagamiseks võetud meede, mis vahekohtu arvates on hõlmatud sätetega vastuolus,

on kehtetuks tunnistatud või seda on muudetud selliselt, et viia lepinguosaline, kelle vastu

kaebus esitati, nende sätetega vastavusse.

& /et 756

ARTIKKEL 31.19

Ajutiste õiguskaitsevahendite kasutamise järel võetud täitmismeetmete kontroll

1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, edastab kaebuse esitanud lepinguosalisele teate

meetmete kohta, mis on võetud vastavuse tagamiseks pärast kohustuste täitmise peatamist või

ajutise kompenseerimise kohaldamist. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kohustuste täitmise

peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Kui on

kohaldatud kompenseerimist, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada

kompenseerimise kohaldamise 30 päeva jooksul pärast vastavuse tagamisest teatamist, välja arvatud

lõikes 2 osutatud juhtudel.

2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas

teatatud meede viib lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, hõlmatud sätetega vastavusse, esitab

kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse

tegemiseks. Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele 60 päeva jooksul pärast taotluse saamise

kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et vastavuse tagamiseks võetud meede on hõlmatud sätetega

kooskõlas, lõpetatakse olenevalt olukorrast kohustuste täitmise peatamine või kompenseerimine.

Vajaduse korral tuleb kohustuste täitmise peatamise või kompenseerimise ulatust kohandada

vastavalt vahekohtu otsusele.

& /et 757

ARTIKKEL 31.20

Vahekohtu liikmete asendamine

Kui vahekohtu liige ei saa vaidluste lahendamise menetluse ajal vahekohtu töös osaleda või taandab

end või tuleb asendada, sest ta ei vasta 31-B lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate

tegevusjuhendi nõuetele, nimetatakse uus vahekohtu liige kooskõlas artikliga 31.7 ja 31-A lisas

esitatud töökorraga. Aruande või otsuse esitamise tähtaega pikendatakse uue vahekohtu liikme

nimetamiseks vajaliku aja võrra.

ARTIKKEL 31.21

Töökord

1. Käesoleva jao alla kuuluvaid vahekohtumenetlusi reguleeritakse käesoleva peatüki ja 30-

A lisas esitatud töökorraga.

2. Töökord tagab eelkõige järgmise:

a) lepinguosalistel on õigus vähemalt ühele vahekohtu istungile, kus kumbki lepinguosaline võib

esitada oma seisukohad suuliselt;

& /et 758

b) kummalgi lepinguosalisel on võimalus esitada esialgne kirjalik esildis ja kirjalik vastulause;

c) konfidentsiaalset teavet kaitstes teeb kumbki lepinguosaline üldsusele kättesaadavaks oma

kirjalikud esildised, suulise avalduse kirjaliku versiooni ja kirjalikud vastused vahekohtu

taotlusele või küsimusele, kui neid on, võimalikult kiiresti pärast nende dokumentide esitamist

ja hiljemalt lõpparuande esitamise kuupäevaks, ning

d) vahekohus ja lepinguosalised käsitavad teavet, mille lepinguosaline on esitanud vahekohtule,

konfidentsiaalsena.

2. Vahekohtu istungid on avalikud, kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud.

ARTIKKEL 31.22

Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine

1. Kui vahekohus saab mõlemalt lepinguosaliselt taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste

vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab

oma tööd mõlema lepinguosalise kirjalikul taotlusel enne peatamisperioodi lõppu või ühe

lepinguosalise kirjalikul taotlusel peatamisperioodi viimasel päeval. Taotluse esitanud

lepinguosaline teavitab oma taotlusest teist lepinguosalist.

& /et 759

2. Kui kumbki lepinguosaline ei taotle enne peatamisperioodi lõppu vahekohtu töö jätkamist,

siis vahekohtu pädevus aegub ja vaidluste lahendamise menetlused lõpetatakse. See ei piira

lepinguosalise õigust algatada samas küsimuses uus menetlus.

3. Vahekohtu töö peatamise korral pikendatakse käesolevas jaos sätestatud tähtaegu sama aja

võrra, mille jooksul vahekohtu töö oli peatatud.

ARTIKKEL 31.23

Teabe saamine

1. Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel nõuda lepinguosalistelt

teavet, mida ta peab vajalikuks ja asjakohaseks. Lepinguosalised vastavad vahekohtu teabenõudele

kiiresti ja ammendavalt.

2. Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida mis tahes allikast

teavet, mida ta peab asjakohaseks. Lisaks on vahekohtul õigus küsida vastavalt lepinguosaliste

vahel kokkulepitud tingimustele ka ekspertide arvamust või tehnilist nõu, kui ta peab seda

asjakohaseks.

& /et 760

3. Vahekohus käsitleb lepinguosalise füüsilistelt isikutelt või lepinguosalise territooriumil

asutatud juriidilistelt isikutelt saadud amicus curiae esildisi vastavalt 31-A lisas esitatud töökorrale.

4. Teave, mille vahekohus on saanud käesoleva artikli kohaselt, tehakse lepinguosalistele

kättesaadavaks ja lepinguosalised võivad esitada selle teabe kohta märkusi.

ARTIKKEL 31.24

Tõlgendamisreeglid

1. Vahekohus tõlgendab hõlmatud sätteid kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise

tavaeeskirjadega, mis on sätestatud muu hulgas Viini lepinguõiguse konventsioonis. Vahekohus

võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaekogude ja apellatsioonikogu

aruannetes, mille WTO vaidluste lahendamise organ on vastu võtnud.

2. Vahekohtu aruanded ja otsused ei suurenda ega vähenda lepinguosaliste käesolevast lepingust

tulenevaid õigusi ja kohustusi.

& /et 761

ARTIKKEL 31.25

Vahekohtu aruanded ja otsused

1. Vahekohtu arutelud on konfidentsiaalsed. Vahekohus teeb kõik endast oleneva, et koostada

aruandeid ja teha otsuseid konsensuse alusel. Kui see ei ole võimalik, otsustab vahekohus küsimuse

häälteenamusega. Individuaalsete vahekohtunike arvamusi ei avalikustata ühelgi juhul.

2. Lepinguosalised aktsepteerivad vahekohtu otsuseid ja aruandeid tingimusteta. Vahekohtu

aruannete ja otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi.

3. Kumbki lepinguosaline teeb vahekohtu aruanded ja otsused üldsusele kättesaadavaks

võimalikult kiiresti pärast nende lepinguosalistele edastamise kuupäeva, rakendades

konfidentsiaalse teabe kaitset.

& /et 762

D JAGU

Vahendusmehhanism

ARTIKKEL 31.26

Eesmärk

Vahendusmehhanismi eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja

abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

ARTIKKEL 31.27

Vahendusmenetluse algatamine

1. Lepinguosaline võib igal ajal taotleda teiselt lepinguosaliselt kirjalikult vahendusmenetluse

alustamist selle lepinguosalise meetme suhtes, mis mõjutab negatiivselt lepinguosalistevahelist

kaubandust või investeeringute tegemist. Konsultatsioonid ei ole enne vahendusmenetluse

algatamist nõutavad.

& /et 763

2. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, et kajastada selgelt taotluse esitanud lepinguosalise

tõstatatud probleeme ning:

a) märkida ära kõnealune meede;

b) kirjeldada kahjulikku mõju, mida meede taotleva lepinguosalise arvates praegu või tulevikus

lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeeringute tegemisele avaldab, ning

c) selgitada, kuidas on kõnealune mõju taotleva lepinguosalise arvates selle meetmega seotud.

3. Vahendusmenetluse võib algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Lepinguosaline, kellele esitatakse taotlus, kaalub taotlust mõistvalt ning teatab sellega nõustumisest

või selle tagasilükkamisest taotlevale lepinguosalisele kirjalikult kümne päeva jooksul pärast

taotluse saamist. Vastasel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

ARTIKKEL 31.28

Vahendaja valimine

1. Lepinguosalised püüavad vahendajas kokku leppida hiljemalt 15 päeva jooksul pärast

taotlusega nõustumise teate saamist.

& /et 764

2. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vahendaja suhtes kokkuleppele,

võib kumbki lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse nimetav

asutus valiks vahendaja viie päeva jooksul pärast taotluse esitamist loosi teel artiklis 31.8 osutatud

esimeeste kandidaatide alamnimekirjast.

3. Kui artikli 31.27 kohase taotluse esitamise ajal ei ole ühiskomitee artiklis 31.8 osutatud

esimeeste kandidaatide alamnimekirja vastu võtnud, valitakse vahendaja loosi teel nende isikute

hulgast, kelle vastavalt olukorrale üks või mõlemad lepinguosalised on sellesse alamnimekirja

kandmiseks ametlikult esitanud.

4. Vahendaja ei tohi olla kummagi lepinguosalise kodanik ega kummagi lepinguosalise töötaja,

kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

5. Vahendaja järgib 31-B lisas sätestatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

& /et 765

ARTIKKEL 31.29

Vahendusmenetluse eeskirjad

1. Kümne päeva jooksul pärast vahendaja nimetamist, edastab vahendusmenetluse algatanud

lepinguosaline vahendajale ja teisele lepinguosalisele üksikasjaliku kirjaliku kirjelduse oma

mureküsimustest, eelkõige seoses kõnealuse meetme toimimisega ja selle võimaliku kahjuliku

mõjuga lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeeringute tegemisele. Teine

lepinguosaline võib esitada selle kirjelduse kohta kirjalikke märkusi 20 päeva jooksul pärast

kirjelduse saamist.

2. Vahendaja aitab lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus

lepinguosalistevahelisele kaubandusele ja investeeringute tegemisele läbipaistval viisil selgust

saada. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosalistevahelisi kohtumisi, pidada

lepinguosalistega ühiselt või eraldi nõu, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või

nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomase

ala ekspertide ja sidusrühmade abi ja nõu kasutamist konsulteerib vahendaja lepinguosalistega.

3. Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse.

Lepinguosalised võivad selle heaks kiita, tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses.

Vahendaja ei anna nõu ega esita märkusi selle kohta, kas vaidlusalune meede on käesoleva

lepinguga kooskõlas.

& /et 766

4. Vahendusmenetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele vahendusmenetluse

algatamise taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muude

sidevahendite abil.

5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva

jooksul pärast vahendaja nimetamist. Sellise lahenduse leidmisel võivad lepinguosalised kaaluda

vajalike sisemenetluste lõpuleviimist. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised

kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eelkõige kui meede on seotud kergesti riknevate kaupadega.

6. Kummagi lepinguosalise taotlusel edastab vahendaja lepinguosalistele faktiaruande projekti,

milles on esitatud:

a) kõnealuse meetme lühikokkuvõte;

b) järgitud menetlused ning

c) mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus, milles on kokkuleppele jõutud, sealhulgas

võimalikud ajutised lahendused.

7. Vahendaja annab lepinguosalistele faktiaruande projekti kohta märkuste esitamiseks

15 päeva. Pärast lepinguosaliste märkuste kaalumist esitab vahendaja 15 päeva jooksul

lepinguosalistele lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

& /et 767

8. Menetlus lõpetatakse:

a) lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega selle vastuvõtmise

kuupäeval;

b) lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel menetluse ükskõik millises etapis selle kokkuleppe

sõlmimise kuupäeval;

c) vahendaja poolt pärast lepinguosalistega nõu pidamist tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta,

et vahendustegevuse jätkamine oleks kasutu, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval, või

d) lepinguosalise poolt pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist

vahendusmenetluses ning pärast vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist

tehtud kirjaliku avaldusega selle avalduse esitamise kuupäeval.

ARTIKKEL 31.30

Konfidentsiaalsus

1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, on kõik vahendusmenetluse etapid, sealhulgas kõik

nõuanded või väljapakutud lahendused, konfidentsiaalsed. Kumbki lepinguosaline võib aga

avalikustada asjaolu, et vahendusmenetlus toimub.

& /et 768

2. Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui

lepinguosalised on selles kokku leppinud. Üldsusele kättesaadavaks tehtud versioon ei tohi

sisaldada teavet, mille lepinguosaline on tunnistanud konfidentsiaalseks.

ARTIKKEL 31.31

Seos vaidluste lahendamise menetlustega

1. Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad B ja C jaost või

mis tahes muu lepingu kohasest vaidluste lahendamise menetlusest. Suurema selguse huvides olgu

märgitud, et vahendusmenetluse võib algatada või seda jätkata vahekohtu menetluste ajal.

2. Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes

vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse:

a) teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus võetud seisukohti ega artikli 31.29

lõike 2 alusel kogutud teavet;

b) asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendamisel

käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, või

c) vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

& /et 769

3. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei tegutse vahendaja vahekohtu liikmena vaidluste

lahendamise menetlustes, mis põhinevad käesoleval lepingul või mis tahes muul lepingul, milles

käsitletakse sama küsimust kui see, mida ta lahendas vahendajana.

E JAGU

Ühissätted

ARTIKKEL 31.32

Teabenõue

1. Enne konsulteerimis- või vahendustaotluse esitamist vastavalt artiklile 31.5 või 31.27 võib

lepinguosaline nõuda teavet meetme kohta, mis kahjustab lepinguosalistevahelist kaubandust või

investeeringute tegemist. Lepinguosaline, kellele selline nõue esitatakse, edastab 20 päeva jooksul

pärast nõude saamist kirjaliku vastuse, mis sisaldab tema märkusi nõutud teabe kohta.

2. Tavaliselt nõuab lepinguosaline lõike 1 kohaselt teavet enne konsultatsioonide taotlemist või

vahendusmenetluse või muude käesoleva lepingu kohaste koostöö- või konsultatsioonimenetluste

algatamist.

& /et 770

ARTIKKEL 31.33

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

1. Lepinguosalised võivad igal ajal kokku leppida mõlemat lepinguosalist rahuldavas lahenduses

kõigi artikliga 31.2 hõlmatud vaidluste puhul.

2. Kui mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus leitakse vahekohtu- või vahendusmenetluse

jooksul või kasutades lepinguosaliste vahel kokku lepitud muud vaidluste lahendamise viisi,

sealhulgas häid teeneid või lepitust sisaldavaid menetlusi, teatavad lepinguosalised sellisest

lahendusest üheskoos olenevalt asjaoludest kas vahekohtu esimehele või vahendajale. Pärast sellise

teate saamist vahekohtu- või vahendusmenetlus lõpetatakse.

3. Kumbki lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist

rahuldavat lahendust kokkulepitud aja jooksul.

4. Lahendust rakendav lepinguosaline teatab hiljemalt kokkulepitud ajavahemiku lõppkuupäeval

teisele lepinguosalisele kirjalikult kõikidest meetmetest, mis ta on võtnud mõlemat lepinguosalist

rahuldava lahenduse rakendamiseks.

& /et 771

ARTIKKEL 31.34

Tähtajad

1. Kõik käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu arvestatakse kalendripäevades alates viidatava

toimingu tegemisele järgnevast päevast.

2. Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel

kokkuleppel.

3. C jao kohaselt võib vahekohus igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas

peatükis osutatud tähtaegu, lisades ettepaneku põhjenduse.

ARTIKKEL 31.35

Kulud

1. Kumbki lepinguosaline kannab ise oma vahekohtu- või vahendusmenetluses osalemise kulud.

& /et 772

2. Lepinguosalised vastutavad ühiselt korralduslike küsimustega seotud kulude, sealhulgas

vahekohtu liikmete ja vahendaja tasu ja kulude eest ning jagavad neid võrdselt. Vahekohtu liikmete

tasu määratakse vastavalt 31-A lisas esitatud töökorrale. Vahendaja tasu määramisel võetakse

arvesse vahekohtu esimehe tasu, mis on kooskõlas 31-A lisas sätestatud töökorraga.

ARTIKKEL 31.36

Vaidluste lahendamise menetluse haldamine

1. Kumbki lepinguosaline:

a) määrab ameti, kes vastutab käesoleva peatüki kohaste vaidluste lahendamise menetluste

juhtimise eest, ning

b) teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult ameti asukoha ja kontaktandmed kolme kuu jooksul

pärast käesoleva lepingu jõustumist.

2. Kumbki lepinguosaline vastutab oma vastava määratud ameti tegevuse ja kulude eest.

& /et 773

3. Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised leppida kokku, et ühiselt usaldatakse käesoleva

peatüki kohase vaidluste lahendamise menetlusega seotud teatavate haldusülesannete täitmine

välisele asutusele.

ARTIKKEL 31.37

Üksikisiku õigused

Lepinguosaline ei näe oma siseriikliku õiguse kohaselt ette nõudeõigust teise lepinguosalise vastu

põhjusel, et teise lepinguosalise meede on vastuolus käesoleva lepinguga.

ARTIKKEL 31.38

Lisade muutmine

Ühiskomitee võib muuta 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate

tegevusjuhend“.

& /et 774

32. PEATÜKK

ERANDID

ARTIKKEL 32.1

Ülderandid

1. GATT 1994 XX artikkel, sealhulgas selle märkused ja lisasätted, inkorporeeritakse

käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse mutatis mutandis 2.

peatüki „Kaubavahetus“, 3. peatüki „Päritolureeglid ja päritolumenetlused“, 4. peatüki „Toll ja

kaubanduse lihtsustamine“, 6. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“, 8. peatüki „Energia ja

toorained“, 9. peatüki „Tehnilised kaubandustõkked“, 22. peatüki „Riigi osalusega ettevõtted, eri-

või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“ ning 10. peatüki B jao „Investeeringute

liberaliseerimine“ suhtes.

2. Lepinguosalised on üksmeelel, et:

a) GATT 1994 XX artikli punktis b nimetatud meetmete hulka kuuluvad keskkonnameetmed,90

mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks, ning

90 Lepinguosalised tunnistavad õigust kohaldada GATT 1994 XX artikli punkti b meetmete

suhtes, mis võetakse vastavalt mitmepoolsetele keskkonnalepingutele, mille osalised nad on.

& /et 775

b) GATT 1994 XX artikli punkti g kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud taastumatute

elus ja eluta loodusvarade kaitsega.

3. Kui lepinguosaline kavatseb võtta GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud

meetmeid, annab lepinguosaline teisele lepinguosalisele:

a) kogu asjakohase teabe ning

b) taotluse korral piisava võimaluse konsulteerida sellise meetmega seotud küsimuses, et leida

mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

Lepinguosalised võivad kokku leppida vahendites, mis on vajalikud lõike 3 punktis b osutatud

küsimuste lahendamiseks konsultatsiooni teel.

Kui eelnev teavitamine või konsulteerimine on viivitamatut reageerimist nõudvate erakorraliste ja

kriitiliste asjaolude tõttu võimatu, võib asjakohaseid meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline nende

asjaolude lahendamiseks võtta vajalikud meetmed viivitamata ning ta peab teatama sellest

viivitamata teisele lepinguosalisele.

& /et 776

4. GATSi XIV artikli punktid a, b ja c inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse

selle osaks ning neid kohaldatakse mutatis mutandis 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“,

12. peatüki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“, 13. peatüki „Riigisisesed

õigusnormid“, 14. peatüki „Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine“, 16. peatüki

„Telekommunikatsiooniteenused“, 17. peatüki „Rahvusvahelised meretransporditeenused“,

18. peatüki „Finantsteenused“, 19. peatüki „Digikaubandus“, 22. peatüki „Riigi osalusega

ettevõtted, eri- või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“ ja 10. peatüki B jao

„Investeeringute liberaliseerimine“ suhtes.

5. Lepinguosalised on üksmeelel, et GATSi XIV artikli punktis b nimetatud meetmed hõlmavad

keskkonnameetmeid,91 mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks.

6. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et IV osa artiklit 2.8 „Julgeolekuerand“ käsitatakse

III osa sättena.

ARTIKKEL 32.2

Maksustamine

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „residentsus“ – maksuresidentsus ning

91 Lepinguosalised tunnistavad õigust kohaldada GATSi XIV artikli punkti b meetmete suhtes,

mis võetakse vastavalt mitmepoolsetele keskkonnalepingutele, mille osalised nad on.

& /et 777

b) „maksuleping“ – topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud leping või muu täielikult või

peamiselt maksustamist käsitlev rahvusvaheline leping või kokkulepe, mille osalised on

mõlemad lepinguosalised.

2. Lepingu käesolev osa ei mõjuta lepinguosalise maksulepingutest tulenevaid õigusi ja

kohustusi. Võimaliku vastuolu korral käesoleva lepingu ja mis tahes maksulepingu vahel on

vastuolu ulatuses ülimuslik maksuleping.

3. Artiklit 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, artiklit 11.7 „Enamsoodustusrežiim“, artiklit 18.4

„Enamsoodustusrežiim“ ega artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõiget 4 ei

kohaldata eelise suhtes, mille lepinguosaline on andnud vastavalt maksulepingule.

4. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset

või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate lepinguosaliste vahel või

kaubanduse ja investeeringute varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva lepingu sätet nii, et

see takistab lepinguosalist võtmast, säilitamast või rakendamast meedet, mille eesmärk on tagada

otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine ja:

a) millega tehakse vahet maksumaksjate vahel, kes ei ole ühesuguses olukorras, eelkõige oma

elu- või asukoha või selle koha poolest, kuhu nad on oma kapitali investeerinud, või

& /et 778

b) mille eesmärk on ennetada maksustamise vältimist või maksudest kõrvalehoidmist mis tahes

maksulepingu või siseriiklike maksualaste õigusaktide sätete kohaselt.

5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et asjaolu, et maksumeede kujutab endast

olemasoleva maksumeetme olulist muudatust, jõustub selle väljakuulutamisel, selgitab olemasoleva

maksumeetme ettenähtud kohaldamist või avaldab ootamatut mõju investorile või hõlmatud

investeeringule, ei tähenda iseenesest artikli 10.15 „Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud

investeeringute kohtlemine“ rikkumist.

6. Kui investor esitab kooskõlas artikliga 10.22 „Konsultatsioonid“ konsultatsioonitaotluse,

väites, et maksumeetmega rikutakse artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ lõike 2, artikli 10.8

„Enamsoodustusrežiim“ lõike 2 või 10. peatüki C jao „Investeeringute kaitse“ kohast kohustust,

võib kostja suunata küsimuse lepinguosalistele konsultatsioonide pidamiseks ja ühise otsuse

tegemiseks, kas:

a) see meede on maksumeede;

b) juhul kui meede leitakse olevat maksumeede, rikub see kohustust, mis on sätestatud artikli

10.7 „Võrdne kohtlemine“ lõikes 2 või artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ lõikes 2 või 10.

peatüki C jaos „Investeeringute kaitse“, või

& /et 779

c) käesoleva lepingu kohaste väidetavalt rikutud kohustuste ja maksulepingu kohaste kohustuste

vahel on vastuolu.

7. Lõike 6 kohane küsimuse suunamine peab toimuma hiljemalt päeval, mille kohus on kostjale

määranud vastuväidete või vastuse esitamiseks. Kui kostja suunab küsimuse, siis peatatakse 10.

peatüki D jaos „Investeerimisvaidluste lahendamine“ kindlaks määratud tähtaegade kulgemine või

menetlused. Kui 180 päeva jooksul pärast küsimuse suunamist ei ole lepinguosalised leppinud

kokku küsimuse kaalumises või suutnud teha ühist otsust, siis lõpeb tähtaegade kulgemise või

menetluste peatamine ja investor võib esitada oma nõude.

8. Lõike 6 kohaselt tehtud lepinguosaliste ühine otsus on kohtule siduv.

9. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema delegatsioonis, mis osaleb lõike 6 kohaselt

korraldatavatel konsultatsioonidel, on isikud, kellel on käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes

vajalikud eksperditeadmised, sealhulgas asjakohaste maksuasutuste esindajad92.

92 Mehhiko puhul tähendab „asjakohaste maksuasutuste esindajad“ rahanduse ja avaliku sektori

krediidi ministeeriumi ametnikke.

& /et 780

ARTIKKEL 32.3

Teabe avalikustamine

1. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist tegema

kättesaadavaks konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või

oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete avaliku või erasektori

ettevõtete seaduslikke ärihuve.

2. Teabe avaldamist lepingu käesoleva osa kohase vaidluste lahendamise menetluse jooksul

reguleeritakse vastavate peatükkide sätetega.

3. Kui lepinguosaline esitab käesoleva lepingu alusel teisele lepinguosalisele, sealhulgas

käesoleva lepingu alusel loodud organite kaudu, teavet, mida seda esitava lepinguosalise

õigusnormide kohaselt peetakse konfidentsiaalseks, käsitleb teinelepinguosaline seda teavet

konfidentsiaalsena, kui teabe esitanud lepinguosaline ei anna teistsugust nõusolekut.

& /et 781

ARTIKKEL 32.4

WTO peatamisotsused

Kui mõni lepingu käesolevas osas sätestatud õigus või kohustus dubleerib WTO asutamislepingu

kohast õigust või kohustust, siis loetakse meede, mis on kooskõlas WTO asutamislepingu IX artikli

lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud peatamisotsusega, käesoleva lepingu sättega kooskõlas olevaks.

Partnerlusleping_4_.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 1 – PART 4/4

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 778

IV OSA1

INSTITUTSIOONILISED JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

ARTIKKEL 1.1

Tippkohtumine

1. Lepinguosaliste vaheline kõrgeima tasandi poliitiline ja valdkondlik dialoog toimub

tippkohtumiste tasandil. Tippkohtumisi korraldatakse iga kahe aasta tagant või vastastikusel

kokkuleppel.

2. Tippkohtumisel antakse üldiseid suuniseid lepinguosaliste vaheliseks strateegiliseks

partnerluseks ja käesoleva lepingu rakendamiseks ning luuakse foorum vastastikust huvi pakkuvate

kahepoolsete, piirkondlike, kahte piirkonda hõlmavate või rahvusvaheliste küsimuste arutamiseks.

1 Kui säte sisaldab viidet mõnele muule artiklile, täpsustamata, missuguses käesoleva lepingu

osas viidatud artikkel asub, loetakse, et see artikkel asub lepingu IV osas

& /et 779

ARTIKKEL 1.2

Ühisnõukogu

1. Käesolevaga luuakse ühisnõukogu. Ühisnõukogul on järgmised ülesanded:

a) käesoleva lepingu eesmärkide täitmise järelevalve;

b) käesoleva lepingu toimimise ja rakendamise üle järelevalve teostamine;

c) kõigi käesoleva lepingu raames tekkivate küsimuste läbivaatamine; ning

d) muude vastastikust huvi pakkuvate kahepoolsete või rahvusvaheliste küsimuste käsitlemine.

2. Ühisnõukogu tuleb kokku korrapäraste ajavahemike järel, iga kahe aasta tagant või

vastastikusel kokkuleppel.

3. Ühisnõukogu moodustatakse lepinguosaliste esindajatest ministrite tasandil kooskõlas

lepinguosaliste vastava sisekorraldusega ja võttes arvesse asjaomasel kohtumisel arutusele tulevaid

konkreetseid teemasid. Ühisnõukogu tuleb vastastikusel kokkuleppel kokku kõigis vajalikes

koosseisudes.

& /et 780

4. Ühisnõukogu kehtestab enda töökorra ja ühiskomitee töökorra.

5. Vastavalt ühisnõukogu töökorra sätetele on ühisnõukogu kaaseesistujateks Euroopa Liidu

esindaja ja Mehhiko esindaja.

6. Ühisnõukogul on õigus võtta vastu otsuseid ja anda vajaduse korral soovitusi, nagu on

käesolevas lepingus sätestatud. Ka käesoleva lepingu I, II ja IV osa raames on ühisnõukogul õigus

võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. Otsused on

lepinguosaliste suhtes siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud

meetmed.

7. Ühisnõukogul on õigus käesolevat lepingut muuta, kui nii on sätestatud artikli 2.4

„Muutmine“ lõikes 2.

8. Ühisnõukogu võtab otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste nõusolekul vastavalt oma

töökorrale pärast vastuvõtmiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on lepinguosaliste

suhtes siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed.

9. Ühisnõukogu võib delegeerida ühiskomiteele kõiki oma ülesandeid, sealhulgas õiguse võtta

vastu siduvaid otsuseid.

& /et 781

ARTIKKEL 1.3

Ühiskomitee

1. Käesolevaga luuakse ühiskomitee. Ühiskomitee abistab ühisnõukogu selle ülesannete

täitmisel.

2. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu üldise rakendamise, sealhulgas valdkondlike

dialoogide kindlaksmääramise ja järelevalve eest.

3. Ühiskomitee valmistab ette ühisnõukogu kohtumisi.

4. Ühiskomitee moodustatakse lepinguosaliste esindajatest, kes on kõrgemad ametnikud, või

lepinguosaliste poolt muul viisil määratud esindajatest, võttes arvesse asjaomasel kohtumisel

arutusele tulevaid konkreetseid teemasid.

5. Ühiskomitee tuleb kokku erikoosseisus, et käsitleda kõiki käesoleva lepingu III osaga seotud

küsimusi. Kui ühiskomitee käsitleb mõnd kaubandus- või investeerimisküsimust, moodustatakse

see lepinguosaliste esindajatest, kes vastutavad nende küsimuste eest, nagu on sätestatud käesoleva

lepingu III osa artiklis 1.8 „Ühiskomitee eriülesanded“.

& /et 782

6. Ühiskomitee kaasesimeesteks on Euroopa Liidu esindaja ja Mehhiko esindaja.

7. Ühiskomitee tuleb kokku vaheldumisi Brüsselis ja Méxicos lepinguosaliste vastastikuse

kokkuleppe kohaselt eelnevalt kokkulepitud kuupäeval ja päevakorraga. Erakorralisi kohtumisi võib

vastastikusel kokkuleppel kokku kutsuda kummagi lepinguosalise taotlusel. Kohtumised võivad

toimuda ka lepinguosalistele kättesaadavate tehnoloogiliste abivahendite kaudu.

8. Ühiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid ja soovitusi käesolevas lepingus ettenähtud

juhtudel või valdkondades, milles ühisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Otsused ja

soovitused võetakse vastu lepinguosaliste nõusolekul vastavalt nende töökorrale pärast

vastuvõtmiseks vajalike vastavate sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on lepinguosaliste suhtes

siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed.

ARTIKKEL 1.4

Allkomiteed ja muud organid

1. Ühiskomitee võib vajaduse korral ja ajutiselt luua allkomiteesid või muid organeid, kes

abistavad teda tema ülesannete täitmisel ja tegelevad konkreetsete ülesannete või küsimustega.

Ühiskomitee võib allkomiteedele või muudele selleks loodud organitele määratud ülesandeid muuta

või allkomiteed või muud organid laiali saata.

& /et 783

2. Ühiskomitee võtab vastu töökorra, milles määratakse kindlaks allkomiteede ja muude

organite koosseis, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.

3. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti või kui lepinguosalised ei ole kokku

leppinud teisiti, tulevad allkomiteed ja muud organid kokku vastavalt vajadusele või kummagi

lepinguosalise või ühiskomitee taotlusel. Kohtumised toimuvad füüsiliselt või lepinguosalistele

kättesaadavate tehnoloogiliste abivahendite kaudu. Füüsilised kohtumised peetakse vaheldumisi

Brüsselis ja Méxicos.

4. Allkomiteede ja muude organite kaasesimeesteks on Euroopa Liidu esindaja ja Mehhiko

esindaja.

5. Allkomiteed ja muud organid annavad oma tegevusest aru ühiskomiteele.

6. Allkomiteede ja muude organite loomine ei takista kumbagi lepinguosalist pöördumast mis

tahes küsimusega otse ühiskomitee poole.

7. Käesolevaga luuakse arengu- ja rahvusvahelise koostöö allkomitee, kes koordineerib ja

kontrollib koostöömeetmete rakendamist lepingu II osas osutatud valdkondades. Allkomitee abistab

ühiskomiteed selle ülesannete täitmisel nendes küsimustes.

& /et 784

8. Korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse protokolli artikli 23

kohaldamiseks luuakse kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee.

9. Lisaks käesoleva artikli sätetele reguleeritakse käesoleva lepingu III osa artikliga 1.10

„Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ loodud allkomiteede ja muude organite tegevust

käesoleva lepingu III osaga ning allkomiteed annavad aru kaubanduskoosseisus kokkutulnud

ühiskomiteele.

ARTIKKEL 1.5

Parlamentaarne ühiskomitee

1. Käesolevaga luuakse parlamentaarne ühiskomitee. Parlamentaarne ühiskomitee on foorum,

milles raames kohtutakse ja vahetatakse arvamusi ning edendatakse tihedamaid suhteid.

2. Parlamentaarne ühiskomitee moodustatakse Euroopa Parlamendi ja Mehhiko Kongressi

liikmetest.

3. Parlamentaarse ühiskomitee kaasesimeesteks on Euroopa Parlamendi esindaja ja Mehhiko

Kongressi esindaja.

& /et 785

4. Parlamentaarne ühiskomitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant vaheldumisi

Brüsselis ja Mehhikos.

5. Parlamentaarne ühiskomitee võib kehtestada ise oma töökorra.

6. Parlamentaarset ühiskomiteed teavitatakse ühisnõukogu otsustest ja soovitustest, või kui

volitused on delegeeritud, siis ühiskomitee otsustest ja soovitustest. Parlamentaarne ühiskomitee

võib nõuda käesoleva lepinguga seotud küsimuste kohta asjakohast teavet.

7. Parlamentaarne ühiskomitee võib anda ühisnõukogule soovitusi.

ARTIKKEL 1.6

Suhted kodanikuühiskonnaga

Lepinguosalised konsulteerivad käesoleva lepingu seisukohast olulistes küsimustes

kodanikuühiskonnaga, eelkõige tehes koostööd artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ ja artiklis 1.8

„Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud sisenõuanderühmade ja kodanikuühiskonna foorumiga.

& /et 786

ARTIKKEL 1.7

Sisenõuanderühmad

1. Kumbki lepinguosaline määrab ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ühe

või mitu sisenõuanderühma.

2. Sisenõuanderühm nõustab asjaomast lepinguosalist käesoleva lepingu kohaldamisalasse

kuuluvates küsimustes. Kui on määratud rohkem kui üks sisenõuanderühm, tegeleb lepingu iga

osaga üksnes üks sisenõuanderühm.

3. Kui on määratud rohkem kui üks sisenõuanderühm, võivad igal sisenõuanderühmal olla

erinevad liikmed, kuid neis peavad olema tasakaalustatult esindatud majandus-, kestliku arengu,

sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega tegelevad sõltumatud kodanikuühiskonna

organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, äriorganisatsioonid ja ametiühingud.

4. Sisenõuanderühm võib kohtuda eri koosseisus, et arutada käesoleva lepingu eri osade

seisukohast olulisi küsimusi.

5. Kumbki lepinguosaline kohtub oma sisenõuanderühma(de)ga vähemalt kord aastas. Kumbki

lepinguosaline võtab arvesse oma sisenõuanderühma(de) esitatud seisukohti või soovitusi käesoleva

lepinguga seotud küsimuste kohta.

& /et 787

6. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust sisenõuanderühma(de) kohta, avaldab kumbki

lepinguosaline selles osalevate organisatsioonide nimekirja ja iga sisenõuanderühma

kontaktandmed.

7. Lepinguosalised toetavad oma sisenõuanderühmade vahelist suhtlust.

ARTIKKEL 1.8

Kodanikuühiskonna foorum

1. Lepinguosalised hõlbustavad kodanikuühiskonna foorumi korraldamist, milles nende

esindajad osalevad, et pidada avalikku dialoogi käesoleva lepinguga seotud küsimustes.

2. Kodanikuühiskonna foorum toimub koos ühiskomitee kohtumisega, sealhulgas juhul, kui

ühiskomitee tuleb kokku kaubanduskoosseisus. Lepinguosalised võivad hõlbustada

kodanikuühiskonna foorumil osalemist ka tehnoloogiliste vahendite abil.

& /et 788

3. Kodanikuühiskonna foorum on osalemiseks avatud lepinguosaliste territooriumil asutatud

sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas kõigi artiklis 1.7

„Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühmade liikmetele. Lepinguosalised toetavad

sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud esindatust, mis hõlmab muu

hulgas majandus-, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega

tegelevaid vabaühendusi, äriorganisatsioone ning ametiühinguid.

4. Ühiskomitees osalevate lepinguosaliste esindajad võivad vajaduse korral osaleda

kodanikuühiskonna foorumi koosolekul, et anda teavet käesoleva lepingu toimimisega seotud

küsimuste kohta ja pidada kodanikuühiskonna foorumiga dialoogi.

Koosolekut juhatavad vastavalt vajadusele ühiskomitee kaasesimehed või nende esindajad. Kumbki

lepinguosaline avaldab kodanikuühiskonna foorumil tehtud ametlikud avaldused.

& /et 789

2. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 2.1

Lepinguosaliste määratlus

Käesoleva lepingu kohaldamisel on:

– „lepinguosaline“ – Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid

nende vastavate pädevusvaldkondade kohaselt („ELi pool“) või Mehhiko;

– „lepinguosalised“ – ühelt poolt ELi pool ja teiselt poolt Mehhiko.

& /et 790

ARTIKKEL 2.2

Territoriaalne kohaldamisala

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut Euroopa Liidu puhul

territooriumide suhtes, mille suhtes kohaldatakse ELi lepingut ja ELi toimimise lepingut, nendes

aluslepingutes sätestatud tingimustel. Kaupade tariifset kohtlemist, päritolureegleid ja

päritolumenetlusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka Euroopa Liidu tolliterritooriumi suhtes, mida

esimene lause ei hõlma. III osa 4. peatükis „Tolli ja kaubanduse lihtsustamine“ ning artiklites 2.7

„Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad“, 2.13 „Kaupade ajutine import“ ja 25.66

„Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitse tagamiseks võetavad meetmed“ tähendab ELi poole puhul

Euroopa Liidu tolliterritooriumi. Euroopa Liidu tolliterritoorium on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik)2 artiklis 4 osutatud territoorium

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega

kehtestatakse liidu tolliseadustik (nagu see on avaldatud ELTs L 269, 10.10.2013, lk 1).

& /et 791

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut Mehhiko puhul

maismaaterritooriumi, õhuruumi, sisevete ja territoriaalmerede ning mis tahes alade suhtes

väljaspool Mehhiko territoriaalmeresid, kus Mehhiko võib teostada suveräänseid õigusi ja

jurisdiktsiooni, mis on kindlaks määratud tema siseriikliku õigusega kooskõlas 10. detsembril 1982

Montego Bays sõlmitud ÜRO mereõiguse konventsiooniga.

ARTIKKEL 2.3

Kohustuste täitmine

1. Kumbki lepinguosaline vastutab käesoleva lepingu sätete järgimise eest. Selleks võtavad

lepinguosalised kõik üld- ja erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks.

2. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda käesoleva

lepingu III osast tulenevat kohustust, rakendatakse lepingu nimetatud osas sätestatud

erimehhanisme.

3. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda kohustust,

mida on kirjeldatud I osa artiklis 2 ja II osa artiklis 1.4 kui olulisi osi, võib ta võtta asjakohaseid

meetmeid. Käesoleva lõike kohaldamisel võivad „asjakohased meetmed“ hõlmata käesoleva

lepingu osalist või täielikku peatamist.

& /et 792

4. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda käesolevast

lepingust tulenevat kohustust, välja arvatud need, mis kuuluvad lõigete 2 ja 3 kohaldamisalasse,

teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ja esitab kogu asjaomase teabe. Lepinguosalised peavad

ühisnõukogu egiidi all konsultatsioone, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

Juhul kui ühisnõukogu ei suuda leida mõlemat lepinguosalist rahuldavat lahendust, võib teavitav

lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid. Käesoleva lõike kohaldamisel võivad „asjakohased

meetmed“ hõlmata ainult käesoleva lepingu I, II ja IV osa kohaldamise peatamist.

5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud asjakohaste meetmete võtmisel järgitakse igati rahvusvahelist õigust

ning need meetmed peavad olema proportsionaalsed käesolevast lepingust tulenevate kohustuste

täitmata jätmisega. Eelistada tuleb meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige

vähem. Käesoleva lepingu osaline või täielik peatamine on viimane abinõu.

ARTIKKEL 2.4

Muutmine

1. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused

jõustuvad lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ning pärast nende vastavate õigusnõuete täitmist

ja menetluste lõpuleviimist.

& /et 793

2. Olenemata lõikest 1 võib käesolevat lepingut selles sätestatud juhtudel muuta ühisnõukogu,

või kui volitused on delegeeritud, ühiskomitee otsusega, et muuta käesoleva lepingu sätteid või

lisasid.

ARTIKKEL 2.5

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Lepinguosalised kirjutavad käesolevale lepingule alla ja kinnitavad selle oma vastavate

sisemenetluste kohaselt.

2. Käesolev leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil

lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

3. Olenemata lõikest 2 ja kuni käesoleva lepingu jõustumiseni võivad Euroopa Liit ja Mehhiko

seda täielikult või osaliselt kohaldada ajutiselt vastavalt oma asjakohastele sisemenetlustele.

& /et 794

4. Ajutine kohaldamine algab selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil:

a) Euroopa Liit teatas Mehhikole, et sisemenetlused on lõpuleviidud, ning nimetas käesoleva

lepingu osad, mida hakatakse ajutiselt kohaldama, ning

b) Mehhiko teatas Euroopa Liidule, et sisemenetlused on lõpule viidud.

5. Ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse jätkuvalt Brüsselis 8. detsembril 1997 allkirjastatud

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust,

poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu sätteid, mida käesoleva lepingu ajutine

kohaldamine ei hõlma.

6. Euroopa Liit või Mehhiko võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest

käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetada. Lõpetamine jõustub sellisele teatele järgneva teise

kuu esimesel päeval.

& /et 795

7. Kui käesolevat lepingut või selle teatavaid sätteid kohaldatakse vastavalt lõikele 4 ajutiselt,

käsitavad lepinguosalised mõistet „käesoleva lepingu jõustumise kuupäev“ nii, et see tähendab

ajutise kohaldamise kuupäeva. Ühisnõukogu ja muud käesoleva lepingu kohaselt loodud organid

võivad käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal täita oma ülesandeid. Kõik nende ülesannete

täitmisel vastu võetud otsused või soovitused kaotavad kehtivuse, kui käesoleva lepingu ajutine

kohaldamine lõpetatakse vastavalt lõikele 6.

8. Käesoleva artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu

peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on käesoleva lepingu

hoiulevõtjad.

ARTIKKEL 2.6

Seos muude lepingutega

1. Brüsselis 8. detsembril 1997 allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning

Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd

käsitlev leping, sealhulgas kõik selle institutsiooniliste asutuste hilisemad otsused, välja arvatud

ELi-Mehhiko ühisnõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 5/2004, millega võetakse vastavalt

otsuse nr 2/2000 artikli 17 lõikele 3 vastu nimetatud otsuse lisa vastastikuse haldusabi kohta

tolliküsimustes, tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva lepinguga.

& /et 796

2. ELi ja Mehhiko vaheline kaubanduse vaheleping tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse

käesoleva lepingu jõustumisel käesoleva lepinguga.

3. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid eespool

nimetatud lepingutele käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

4. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva

lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades. Sellised erikokkulepped moodustavad

käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja nende suhtes

kohaldatakse käesoleva lepinguga kehtestatud ühist institutsioonilist raamistikku.

5. Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid

konkreetseid koostöövaldkondi, käsitatakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste

kahepoolsete suhete lahutamatu osana ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lepinguga

kehtestatud ühist institutsioonilist raamistikku.

6. Lepingu jõustumisel loetakse kõik X allkirjastatud ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse

vahelepinguga asutatud kaubandusnõukogu otsused vastuvõetuks artikli 1.2 alusel moodustatud

ühisnõukogus. ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepinguga asutatud kaubanduskomitee

otsused loetakse vastuvõetuks artikli 1.3 alusel moodustatud ühiskomitees.

& /et 797

7. Olenemata artikli 2.6 lõikest 2:

a) käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivaid ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse

vahelepingu artikli 2.24 lõike 7 ja artikli 20.4 kohaselt vastu võetud ajutisi meetmeid

kohaldatakse kuni nende loomuliku aegumiseni;

b) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu 5. peatüki C jao kohaselt vastu võetud

kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval,

kohaldatakse kuni nende loomuliku aegumiseni;

c) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu artikli 31.6 kohaselt juba algatatud

vaidluste lahendamise menetlusi käsitatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast

käesoleva lepingu kohaste vaidlustena ja need jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni; ning

d) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu artikli 31.6 kohaselt algatatud vaidluste

lahendamise menetluse siduv tulemus jääb lepinguosalistele siduvaks ka pärast käesoleva

lepingu jõustumise kuupäeva.

8. Lepinguosalised ei saa algatada käesoleva lepingu alusel vaidluste lahendamise menetlusi

küsimustes, mille kohta on koostatud ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu 31. peatüki

kohane vahekohtu lõpparuanne.

& /et 798

9. ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu alusel juba täielikult või osaliselt

möödunud üleminekuperioode võetakse arvesse käesoleva lepingu samaväärsete sätetega ette

nähtud üleminekuperioodide arvutamisel. Selliseid käesoleva lepingu kohaseid üleminekuperioode

arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

ARTIKKEL 2.7

Lisad, protokollid ja ühisdeklaratsioonid

1. Käesoleva lepingu lisad, sealhulgas nende liited, protokollid ja märkused, ning

ühisdeklaratsioonid on selle lahutamatud osad.

2. Kõik käesoleva lepingu lisad, sealhulgas nende liited, mis on tähistatud araabia numbriga

algava koodiga, moodustavad käesoleva lepingu III osa peatüki lahutamatu osa, mis on tähistatud

sama araabia numbriga ja milles viidatakse vastavale lisale.

3. Käesoleva lepingu I–VII lisa, sealhulgas nende liited, mis on tähistatud rooma numbriga,

moodustavad käesoleva lepingu III osa 10.–19. peatüki lahutamatu osa. Kui ei ole sätestatud teisiti,

kohaldatakse 10.–19. peatükis määratletud mõisteid ka nende lisade suhtes.

& /et 799

ARTIKKEL 2.8

Julgeolekuerand

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see:

a) kohustab lepinguosalist esitama teavet või võimaldama juurdepääsu teabele, mille

avalikustamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks, või

b) keelab lepinguosalisel võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide

kaitseks:

i) seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega ning

seoses muude kaupade ja materjalidega seotud kauplemise ja tehingute tegemisega, mis

toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamise eesmärgil;

ii) seoses teenuste osutamise ja tehnoloogia pakkumisega ning majandustegevusega, mis

toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamise eesmärgil;

iii) seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse;

iv) sõja ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades;

& /et 800

c) takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meedet, et täita rahvusvahelise rahu ja julgeoleku

säilitamiseks oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad ÜRO põhikirjast.

ARTIKKEL 2.9

Uute liikmesriikide ühinemine Euroopa Liiduga

1. Euroopa Liit teavitab Mehhikot viivitamata, kui mõni kolmas riik on esitanud taotluse

Euroopa Liiduga ühinemiseks.

2. Euroopa Liit teavitab Mehhikot kolmanda riigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitleva lepingu

(edaspidi „ühinemisleping“) jõustumisest.

3. Euroopa Liidu ja ühineda sooviva kolmanda riigi vahel peetavate läbirääkimiste ajal teeb

Euroopa Liit järgmist:

a) esitab Mehhiko taotluse korral võimaluse piires kogu teabe, mis on seotud mis tahes

küsimustega, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse, ning

b) võtab arvesse mureküsimusi, mida Mehhiko on seoses käesoleva lepingu kohaldamisalasse

kuuluvate küsimustega väljendanud.

& /et 801

4. Euroopa Liidu uus liikmesriik ühineb käesoleva lepinguga ühisnõukogu otsustatud

tingimuste kohaselt. Ühinemine jõustub alates uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise päevast.

Ühisnõukogu muudab käesolevat lepingut oma otsusega, millega ta kehtestab ka

ühinemistingimused.

5. Olenemata lõikest 4 teeb kaubanduskoosseisus kokku tulnud ühiskomitee käesoleva lepingu

III osa puhul järgmist:

a) uurib piisavalt aegsasti enne ühinemise kuupäeva sellise ühinemise mõju käesolevale

lepingule, ning

b) käsitleb enne kolmanda riigi Euroopa Liiduga ühinemise jõustumist sellise ühinemise mõju

käesolevale lepingule ning lepib kokku käesoleva lepingu III osaga seotud vajalikes

muudatustes, kohandustes või üleminekumeetmetes, et lepinguosalised saaksid kõnealust osa

alates uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast võimalikult suures ulatuses

kohaldada.

6. Ühisnõukogu ja ühiskomitee otsused võetakse vastu kooskõlas artikliga 1.2 „Ühisnõukogu“.

& /et 802

ARTIKKEL 2.10

Uute riikide ühinemine lepinguga

Käesoleva lepinguga võib ühineda iga riik, kes on valmis täitma käesolevas lepingus sätestatud

kohustusi vastavalt tingimustele, milles see riik ja lepinguosalised on kokku leppinud, ning pärast

selle heakskiitmist vastavalt kummagi lepinguosalise ja ühineva riigi kohaldatavatele õiguslikele

menetlustele.

ARTIKKEL 2.11

Üksikisiku õigused

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et sellega saab isikutele anda muid õigusi või

määrata muid kohustusi kui need, mis on lepinguosalistele antud rahvusvahelise õiguse alusel, või

ilma et see piiraks Mehhiko siseriiklike õigusaktide kohaldamist, ega viisil, mis võimaldab

käesolevale lepingule tugineda otse lepinguosaliste siseriiklikus õigussüsteemis.

& /et 803

ARTIKKEL 2.12

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi,

inglise, iiri, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa,

slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

ARTIKKEL 2.13

Lepingu kestus ja lõpetamine

1. Käesolev leping kehtib tähtajatult.

2. Euroopa Liit või Mehhiko võib teatada teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest

käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast sellise teate kättesaamise kuupäeva.

& /et 804

KORRUPTSIOONI ENNETAMISE JA KORRUPTSIOONIVASTASE VÕITLUSE

PROTOKOLL

A JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 1

Eesmärgid

1. Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumust ennetada korruptsiooni rahvusvahelises

kaubanduses ja investeeringute tegemisel ja võidelda selle vastu ning tuletavad meelde, et

korruptsioon kaubanduses ja investeeringute tegemisel kahjustab head valitsemistava ja

majandusarengut ning moonutab rahvusvahelisi konkurentsitingimusi.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et korruptsioon võib mõjutada rahvusvahelist kaubandust ja

investeeringute tegemist, kuna see võib kahjustada turulepääsu võimalusi ja õõnestada nende

kohustuste täitmist, mille eesmärk on luua võrdsed tingimused. Kaubandust ja investeeringute

tegemist mõjutav korruptsioon võib väljenduda mittetariifse tõkkena investoritele ja ettevõtjatele,

kes soovivad osaleda rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute tegemisel.

3. Lepinguosalised tunnistavad ametiisikute ja erasektoriga seotud korruptsiooni vastase

võitluse olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute

tegemist.

& /et 805

4. Lepinguosalised tunnistavad, et korruptsioon on rahvusvaheline probleem, mis on seotud

muude rahvusvahelise ja majanduskuritegevuse vormidega, sealhulgas rahapesuga, ning seda tuleks

käsitleda mitut valdkonda ühendava lähenemisviisi ja tiheda koostöö abil rahvusvahelisel tasandil.

5. Lepinguosalised tunnistavad vajadust suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust nii

avalikus kui ka erasektoris ning et igal sektoril on sellega seoses täiendavad kohustused.

6. Lepinguosalised tunnistavad piirkondlike ja mitmepoolsete algatuste tähtsust, sealhulgas

Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, WTOs, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis

(edaspidi „OECD“), rahapesuvastases töökonnas, Euroopa Nõukogus ja Ameerika Riikide

Organisatsioonis, et ennetada korruptsiooni rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist

mõjutavates küsimustes ja võidelda selle vastu, ning kohustuvad tegema koostööd, et soodustada ja

toetada asjakohaseid algatusi.

7. Lepinguosalised kinnitavad veel kord kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgist 16

tulenevat ühist kohustust vähendada märkimisväärselt korruptsiooni ning altkäemaksu andmist ja

võtmist kõigis selle vormides.

8. Lepinguosalised tunnustavad G20 korruptsioonivastase võitluse töörühma tehtud olulist tööd

ja kinnitavad veel kord oma toetust G20 raames kokku lepitud asjakohastele kõrgetasemelistele

põhimõtetele.

9. Nende sätete eesmärk on luua kahepoolne kohustuste raamistik, mille alusel ennetada

lepinguosaliste vahelistes suhetes rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist mõjutavat

korruptsiooni ja selle vastu võidelda.

& /et 806

ARTIKKEL 2

Kohaldamisala

Käesolevat protokolli kohaldatakse korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise suhtes kõigis

käesoleva lepingu III osa kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.

ARTIKKEL 3

Seos muude lepingutega

Ükski käesoleva protokolli säte ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad ÜRO

Peaassambleel 31. oktoobril 2003 ÜRO peakorteris New Yorgis vastu võetud Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni korruptsioonivastasest konventsioonist; 21. novembril 1997 Pariisis sõlmitud

rahvusvahelistes tehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise

konventsioonist; 29. märtsil 1996 Caracases sõlmitud üleameerikalisest korruptsioonivastasest

konventsioonist; Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud asjakohastest õigusaktidest ning mis tahes

muudest asjakohastest rahvusvahelistest õigusaktidest, mille kumbki lepinguosaline on vastu

võtnud.

& /et 807

B JAGU

Korruptsioonivastased meetmed

ARTIKKEL 4

Ametiisikute aktiivne ja passiivne korruptsioon

Lepinguosalised tunnistavad ametiisikutele aktiivse ja passiivse korruptsiooni vastase võitluse

olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist.

Selleks kinnitavad nad eelkõige ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklitest 15 ja 16

tulenevaid kohustusi võtta vastu või säilitada sellised seadusandlikud ja muud meetmed, mis võivad

olla vajalikud, et tunnistada kuriteoks aktiivne ja passiivne altkäemaks ametiisikutele ning aktiivne

altkäemaks välisriigi ametiisikutele ja rahvusvaheliste avalik-õiguslike organisatsioonide

ametnikele, kui altkäemaksu on antud tahtlikult, ning kaaluda selliste seadusandlike ja muude

meetmete võtmist, mis võivad olla vajalikud, et tunnistada kuriteoks passiivne altkäemaks välisriigi

ametiisikutele ja rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele, kui seda on antud tahtlikult.

& /et 808

ARTIKKEL 5

Aktiivne ja passiivne korruptsioon erasektoris

1. Lepinguosalised tunnistavad erasektoris aktiivse ja passiivse korruptsiooni vastase võitluse

olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist.

Selleks tuletavad lepinguosalised meelde vajadust täita ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni

raames võetud kohustusi ning kinnitavad eelkõige oma ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni

artiklist 21 tulenevaid kohustusi kaaluda selliste seadusandlike ja muude meetmete võtmist, mis

võivad olla vajalikud selleks, et tunnistada kuriteoks aktiivne ja passiivne altkäemaks erasektoris,

kui seda on antud tahtlikult majandus-, finants- või äritegevuse käigus.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et ametiisikutele antav meelehea kujutab endast altkäemaksu

andmise vormi, takistab korruptsiooni vastu võitlemist ja soodustab altkäemaksu andmist

välisriikides. Selleks taaskinnitavad lepinguosalised ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni

artikli 12 lõikest 4 tulenevat keeldu lugeda maksustatavat tulu vähendavate kulude hulka

altkäemaksu või muid korruptsiooni huvides kantud kulutusi.

& /et 809

ARTIKKEL 6

Korruptsioon ja rahapesu

Lepinguosalised, tunnistades korruptsiooni ja rahapesu vahelisi seoseid, kinnitavad veel kord ÜRO

korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 23 tulenevaid kohustusi.

ARTIKKEL 7

Juriidiliste isikute vastutus

Lepinguosalised tunnistavad, et edendamaks rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute

tegemisel esineva korruptsiooni vastast üleilmset võitlust tuleb kehtestada juriidiliste isikute

vastutus ning tagada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal- ja muud karistused. Selleks

kinnitavad lepinguosalised veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 26

tulenevaid kohustusi ning tuletavad meelde oma toetust juriidilise isiku korruptsioonivastutust

käsitlevatele G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele.

& /et 810

C JAGU

Erasektori korruptsiooni ennetamise meetmed

ARTIKKEL 8

Vastutustundlik ettevõtlus

1. Lepinguosalised tunnistavad ennetusmeetmete ja vastutustundliku ettevõtluse, sealhulgas

finants- ja muu kui finantsaruandluse kohustuste ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse tavade tähtsust

korruptsiooni vältimisel ning kaubanduse rolli selle eesmärgi saavutamisel.

2. Lepinguosalised tunnistavad vajadust võtta aruandekohustuste puhul arvesse väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) vajadusi ja piiranguid.

3. Lepinguosalised tuletavad seoses korruptsioonivastase võitlusega meelde oma toetust

hargmaiseid ettevõtteid käsitlevatele OECD suunistele.

& /et 811

ARTIKKEL 9

Finantsaruandlus ja muu kui finantsaruandlus

1. Kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni raames võetud kohustustega ja

siseriikliku õiguse aluspõhimõtetega tunnistavad lepinguosalised, et oluline on tõhustada erasektori

raamatupidamis- ja auditeerimisstandardeid korruptsiooni ennetamise vahendina, ning tunnistavad

eelkõige, et seda eesmärki on võimalik saavutada muu hulgas järgmiste meetmete abil:

a) tagades, et eraettevõtjad, võttes arvesse nende struktuuri ja suurust ning eelkõige VKEde

erivajadusi, rakendavad korruptsioonijuhtumite ennetamisel ja avastamisel meetmeid, mille

hulka võivad kuuluda äriühingu üldjuhtimise käitumisjuhendi järgimine, siseauditi funktsioon

või piisav sisekontroll, ning

b) tagades, et eraettevõtete raamatupidamisaruannete ja nõutavate finantsaruannete suhtes

kohaldatakse asjakohaseid auditeerimis- ja sertifitseerimismenetlusi.

2. Lepinguosalised kutsuvad börsil noteeritud ettevõtteid, pankasid ja kindlustusseltse üles

andma aru meetmetest, mida nad on võtnud korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Lepinguosalised võtavad selliste aruannete avaldamiseks vajalikke meetmeid.

3. Lepinguosalised võtavad kooskõlas oma õigusnormidega kõik vajalikud meetmed

finantsaruannete avalikustamiseks ning raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite säilitamiseks.

& /et 812

4. Kumbki lepinguosaline seab eesmärgiks kaaluda selliste meetmete võtmist või säilitamist,

mille kohaselt peavad välisaudiitorid teatama pädevatele asutustele kõikidest artiklites 4, 5 ja 6

nimetatud kuritegude kahtlustest. Kui selline aruandlus on nõutav, tagavad lepinguosalised, et

aruandeid mõistlikult ja heas usus koostavad välisaudiitorid on kaitstud nende suhtes teabe

avalikustamise lepinguliste või õiguslike piirangute rikkumise tõttu kohtumenetluse algatamise eest.

ARTIKKEL 10

Läbipaistvus erasektoris

1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistvus võib aidata ennetada korruptsiooni

rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute tegemise valdkonnas, ning tuletavad sel eesmärgil

meelde ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 12 lõikest 2 tulenevaid kohustusi. Eelkõige

võiks käesoleva lepingu III osa kohase kaubanduse ja investeeringute tegemisega seotud erasektoris

suurema läbipaistvuse tagada järgmiste meetmete abil:

a) selliste standardite ja menetluste väljatöötamise edendamine, mille eesmärk on tagada

asjaomaste eraõiguslike üksuste usaldusväärsus, sealhulgas tegevusjuhendid äritegevuse ja

kõigi asjaomaste kutsealade korrektseks, ausaks ja nõuetekohaseks toimimiseks, huvide

konfliktide ärahoidmiseks ning heade kaubandustavade kasutamise edendamiseks ettevõtjate

seas ja nende lepingulistes suhetes riigiga;

& /et 813

b) eraõiguslike üksuste tegevust reguleerivate menetluste väärkasutamise ärahoidmine,

sealhulgas menetlused, mis on seotud avaliku sektori asutuste poolt äritegevuseks antavate

toetuste ja litsentsidega, ning

c) huvide konfliktide ennetamise meetmete edendamine, kehtestades vajaduse korral mõistliku

aja jooksul piiranguid endiste ametiisikute ametialasele tegevusele või ametiisikute

erasektoris töötamisele pärast nende ametist lahkumist või pensionile jäämist, kui selline

tegevus või töösuhe on otseselt seotud ülesannetega, mida need ametiisikud oma ametiaja

jooksul täitsid või mille üle nad järelevalvet tegid.

ARTIKKEL 11

Rahapesu tõkestamise meetmed

1. Tunnistades rahapesu tõkestamise tähtsust ning selle võimalikku mõju rahvusvahelisele

kaubandusele ja investeeringute tegemisele, kinnitavad lepinguosalised oma pühendumust võtta

vastu või säilitada terviklik siseriiklik regulatiiv- ja järelevalvekord finantsasutuste ning teatavate

finantssektoriväliste ettevõtjate ja kutsealade suhtes kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase

konventsiooni ja rahapesuvastase töökonna soovituste alusel võetud kohustustega. Lepinguosalised

edendavad rahapesuvastase töökonna soovituste 24 ja 25 (juriidiliste isikute läbipaistvuse ja

tegelike kasusaajate kohta ning õiguslike üksuste läbipaistvuse ja tegelike kasusaajate kohta) ning

tegelike kasusaajate läbipaistvust käsitlevate G20 kõrgetasemeliste põhimõtete rakendamist.

& /et 814

2. Vastavalt lõikes 1 osutatud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni kohustustele,

rahapesuvastase töökonna soovitustele ja G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele võtavad

lepinguosalised vastu või säilitavad meetmed, millega:

a) tagatakse, et nende siseriiklikud õigusaktid sisaldaksid mõiste „tegelik kasusaaja“ määratlust,

mis hõlmab füüsilist isikut, kes on selle kliendi või füüsilise isiku, kelle nimel tehing tehakse,

lõplik omanik või kes teda lõplikult kontrollib, sealhulgas need füüsilised isikud, kellel on

juriidilise isiku või üksuse üle lõplik tegelik kontroll;

b) tagatakse, et nende territooriumil asutatud juriidilised isikud koguvad ja hoiavad oma tegelike

kasusaajate kohta asjakohast, täpset ja ajakohastatud teavet;

c) tagatakse, et otseste usaldusfondide või muude õiguslike üksuste usaldusisikud, kelle

struktuur või funktsioon sarnaneb usaldusfondidega, hoiavad asjakohast, täpset ja

ajakohastatud teavet oma tegelike kasusaajate, sealhulgas asutajate, kaitsjate, usaldusisikute ja

soodustatud isikute või soodustatud isikute kategooriate kohta, ning mis tahes muu füüsilise

isiku kohta, kellel on usaldusfondi üle lõplik tegelik kontroll;

d) nõutakse, et rahapesuvastase töökonna soovitustes määratletud finantsasutused ning teatavad

finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad tuvastaksid kliendi ja kontrolliksid tema

isikusamasust, teeksid kindlaks tegeliku kasusaaja ning võtaksid mõistlikke meetmeid

tegeliku kasusaaja isikusamasuse kontrollimiseks, nii et finantsasutus või teatavad

finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad oleksid veendunud, et nad teavad, kes on tegelik

kasusaaja;

& /et 815

e) kehtestatakse mehhanismid, millega tagatakse, et lepinguosaliste õiguses määratletud

asjaomastel pädevatel asutustel on õigeaegne juurdepääs tegelikku kasusaajat käsitlevale

teabele;

f) tagatakse, et nende pädevad asutused osalevad tegelikku kasusaajat käsitleva teabe

vahetamisel rahvusvaheliste partneritega õigeaegselt ja tõhusalt;

g) nõutakse, et finantsasutused ning teatavad finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad

rakendaksid tugevdatud hoolsusmeetmeid eelkõige riikliku taustaga isikute suhtes, kelle all

mõistetakse isikuid, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid kummagi

lepinguosalise territooriumil või rahvusvahelisel tasandil, samuti nende pereliikmeid ja

lähisugulasi, ning

h) tagatakse eespool nimetatud kohustuste täitmise tõhus järelevalve, sealhulgas kohustuste

täitmata jätmise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamine ja

täitmine.

3. Lepinguosalised tunnistavad registrite loomise kasulikkust, et anda õigeaegselt täpset ja

ajakohastatud teavet juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kohta, et hõlbustada

korruptsiooni ja rahapesu tõkestamist ja nende vastu võitlemist.

& /et 816

D JAGU

Avaliku sektori korruptsiooni ennetamise meetmed

ARTIKKEL 12

Ametiisikute käitumine

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma toetust 18.–19. juunil 2012 Los Caboses

toimunud G20 juhtide tippkohtumisel vastu võetud ametiisikute vara deklareerimist käsitlevatele

G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele, samuti 2006. aastal Hanois toimunud majandusliidrite 14.

kohtumisel vastu võetud käitumisjuhendile, mida kohaldatakse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna

majanduskoostööga seoses Mehhiko ametiisikute suhtes, ning Euroopa Nõukogu poolt 11. mail

2000 Euroopa Liidu jaoks vastu võetud soovitusele ametiisikute käitumisjuhendite kohta.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord võetud kohustusi, mis on sätestatud ÜRO

korruptsioonivastase konventsiooni artiklis 8, sealhulgas ametiisikute suhtes käitumisjuhendite või -

standardite kohaldamine, ametiisikute poolt asjaomastele asutustele korruptsioonijuhtumitest

teatamise hõlbustamine, ametiisikute kohustus esitada asjaomastele asutustele deklaratsioon

võimalike huvide konfliktide kohta ning meetmete võtmine, millega nähakse ette distsiplinaar- või

muud meetmed ametiisikute suhtes, kes rikuvad selliste käitumisjuhendite või -standardite

tingimusi.

& /et 817

ARTIKKEL 13

Avaliku halduse läbipaistvus

1. Lepinguosalised rõhutavad avaliku halduse läbipaistvuse tähtsust rahvusvahelise

kaubanduse ja investeeringute tegemisega seotud korruptsiooni ennetamisel ning edendavad

läbipaistvust kooskõlas käesoleva lepingu III osa eri- ja horisontaalsete sätetega, sealhulgas

eelkõige kaubanduse lihtsustamist, riigihankeid, siseriiklikku reguleerimist ja läbipaistvust

käsitlevate sätetega.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 13

lõikest 2 tulenevaid kohustusi võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende korruptsioonivastase

võitlusega tegelevad asutused on avalikkusele teada, ning võimaldada neile asutustele juurdepääs, et

vajaduse korral kõigist asjakohastest intsidentidest teatada.

& /et 818

ARTIKKEL 14

Kodanikuühiskonna osalus

Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna osalemise tähtsust rahvusvahelises kaubanduses ja

investeeringute tegemisel esineva korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning vajadust

suurendada üldsuse teadlikkust korruptsiooni olemasolust, põhjustest ja tõsidusest ning sellest

tulenevast ohust. Selleks kinnitavad lepinguosalised veel kord ÜRO korruptsioonivastase

konventsiooni artikli 13 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, eelkõige seoses asjakohaste meetmete

võtmisega, et edendada selliste väljaspool avalikku sektorit tegutsevate üksikisikute ja rühmade

aktiivset osalemist nagu kodanikuühiskond, vabaühendused ja kogukonnapõhised organisatsioonid.

ARTIKKEL 15

Rikkumisest teatajate kaitse

Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 8 lõikest 4

tulenevat kohustust kaaluda meetmete ja süsteemide kehtestamist, millega hõlbustada ametiisikutel

asjaomastele asutustele korruptsioonijuhtumitest teatamist, kui nad saavad sellistest tegudest teada

oma tööülesannete täitmisel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase

konventsiooni artiklist 33 tulenevat kohustust kaaluda asjakohaste meetmete kehtestamist, et tagada

kaitse rikkumisest teatajate ebaõiglase kohtlemise eest.

& /et 819

E JAGU

Vaidluste lahendamine

ARTIKKEL 16

Kohaldamisala

1. Kui lepinguosalised ei jõua käesoleva protokolli mis tahes sätte suhtes kokkuleppele, võivad

nad kasutada üksnes artiklites 17–21 osutatud menetlusi.

2. Lõige 1 ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevas protokollis

osutatud rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud vaidluste lahendamise menetlustest.

3. Kummalegi lepinguosalisele jääb nende õiguspõhimõtete kohaselt õigus tagada vastavate

siseriiklike korruptsioonivastaste õigusaktide täitmine oma õiguskaitse-, süüdistuse

ettevalmistamise eest vastutavate ja kohtuasutuste kaudu.

& /et 820

ARTIKKEL 17

Konsultatsioonid

1. Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega, et jõuda mõlemat

lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Konsultatsioone peetakse kaubandus- ja

investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitees.

2. Konsultatsioone taotlev lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse,

milles ta esitab oma taotluse põhjused, sealhulgas probleemi kirjelduse ja viisi, kuidas teise

lepinguosalise meede lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringute tegemist kahjustab.

Lepinguosalised alustavad konsultatsioone kohe pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ja igal

juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast taotluse kättesaamise kuupäeva. Lepinguosalised teevad kõik

endast oleneva, et jõuda kõnealuste konsultatsioonide abil mõlemat lepinguosalist rahuldava

lahenduseni.

3. Kumbki lepinguosaline võib vajaduse korral küsida nõu käesoleva lepingu IV osa artiklis

1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühmadelt.

4. Kumbki lepinguosaline püüab tagada oma pädevate ametiasutuste töötajate osalemise, kes

vastutavad küsimuste eest, mille üle konsultatsioone peetakse.

5. Kõik vastastikku kokku lepitud lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et

konfidentsiaalne teave on kaitstud.

& /et 821

ARTIKKEL 18

Eksperdiabi

1. Lepinguosaline võib taotleda teiselt lepinguosaliselt kirjalikult eksperdirühma abi, kui

konsultatsioonid on lõppenud ja mõlemat lepinguosalist rahuldavat lahenduseni ei ole 90 päeva

jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist jõutud. Eksperdirühma abitaotluses kirjeldab

lepinguosaline arutatavat küsimust ja viisi, kuidas teise lepinguosalise meede kahjustab

lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringute tegemist.

2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, koosneb eksperdirühm kolmest eksperdist.

Lepinguosalised konsulteerivad 10 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kirjaliku taotluse saamist,

et leppida kokku ekspertide rühma kuuluvates ekspertides. Selleks määrab kumbki lepinguosaline

eksperdi, kes võib olla selle lepinguosalise kodanik, ja esitab teisele lepinguosalisele kuni kolm

esimehekandidaati. Lepinguosalised püüavad esimehekandidaatide hulgast kokku leppida esimehe.

Lepinguosaline võib teise lepinguosalise määratud eksperdi tagasi lükata, kui ta leiab, et isik ei

vasta artiklis 20 sätestatud nõuetele. Käesoleva lõike kohaldamisel julgustatakse lepinguosalisi

valima eksperte artiklis 19 osutatud nimekirjast.

3. Kui lepinguosalised ei jõua eksperdirühma suhtes lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul

kokkuleppele, kohaldatakse artiklis 19 sätestatud menetlust.

& /et 822

4. Eksperdirühm viib menetlused läbi vastavalt lepinguosaliste vahel kokku lepitud

tingimustele. Ühiskomitee võib vastu võtta töökorra, mida kohaldatakse käesolevas jaos nimetatud

menetluste suhtes.

ARTIKKEL 19

Ekspertide loetelu

Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee koostab oma esimesel

koosolekul pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt üheksast isikust, kes soovivad ja

saavad eksperdina tegutseda. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast: kummagi lepinguosalise

alamnimekiri ning alamnimekiri esimehekandidaatidest, kes ei ole kummagi lepinguosalise

kodanikud. Kumbki lepinguosaline esitab oma alamnimekirjas vähemalt kolm isikut. Samuti

valivad nad vähemalt kolm isikut esimehekandidaatide alamnimekirja. Kaubandus- ja

investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee tagab, et nimekirja ajakohastatakse ja

et selles on vähemalt üheksa eksperti.

& /et 823

ARTIKKEL 20

Ekspertide kvalifikatsioon

Ekspertidel peavad olema õigusalased teadmised või kogemused käesoleva protokolli

kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste

lahendamisel. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna, ei tohi seoses

vaidlusaluste küsimustega vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla

seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima lisas 31-B (vahekohtunike ja

vahendajate tegevusjuhend) sätestatud tingimusi.

ARTIKKEL 21

Eksperdiarvamus

1. Eksperdirühm konsulteerib lepinguosalistega vastavalt vajadusele kas ühiselt või eraldi, et

aidata neil jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

2. Käesolevas protokollis osutatud rahvusvaheliste lepingute, rahapesuvastase töökonna

soovituste või G20 kõrgetasemeliste põhimõtetega seotud küsimustes võivad eksperdid vajaduse

korral ja pärast lepinguosaliste teavitamist küsida teavet või nõu asjaomastelt organisatsioonidelt

või asutustelt.

& /et 824

3. Kui 90 päeva jooksul pärast eksperdirühma moodustamist ei jõuta sellega konsulteerides

mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et

eksperdirühm esitaks lahendust sisaldava arvamuse.

4. Eksperdirühm esitab 90 päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist arvamuse,

milles ta toob välja tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavuse ja pakutava lahenduse

peamised põhjendused3. Kui eksperdirühm on arvamuse esitanud, teeb kumbki lepinguosaline selle

üldsusele viivitamata kättesaadavaks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud.

5. Lepinguosalised arutavad mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmiseks

asjakohaseid meetmeid, mida kõnealuste küsimuste lahendamiseks rakendada, võttes arvesse

eksperdirühma arvamust. Meetmeid rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist hiljemalt

kolm kuud pärast arvamuse esitamist kõikidest meetmetest, mida ta on rakendanud või kavatseb

rakendada, või meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuste küsimuste

lahendamiseks. Vajaduse korral küsivad lepinguosalised selliste meetmete rakendamise kohta nõu

sisenõuanderühmadelt.

3 Eksperdirühma arvamuste ja lahendustega ei looda füüsilistele ega juriidilistele isikutele

õigusi ega kohustusi.

& /et 825

6. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee jälgib

eksperdirühma arvamusega seoses võetavaid järelmeetmeid ja väljapakutavat lahendust, mida

arvamus sisaldab. Sisenõuanderühmad võivad esitada selle kohta kaubandus- ja

investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomiteele märkusi.

ARTIKKEL 22

Läbivaatamine

1. Käesoleva protokolli rakendamise tõhustamiseks arutavad lepinguosalised kaubandus- ja

investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee kohtumistel E ja F jaos sätestatud

vaidluste lahendamise ja institutsiooniliste sätete toimimist, sealhulgas nende tõhususe võimalikku

läbivaatamist, võttes muu hulgas arvesse käesoleva protokolli rakendamisel saadud kogemusi,

kummagi lepinguosalise poliitika arengut, rahvusvaheliste lepingute vallas tehtud edusamme ning

sidusrühmade arvamusi.

2. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee võib soovitada

ühiskomiteele käesoleva protokolli asjakohaste sätete muutmist vastavalt lõikes 1 osutatud

arutelude tulemustele; sellised muudatused võetakse vastu vastavalt käesoleva lepingu IV osa

artiklis 2.4 „Muutmine“ kehtestatud muutmismenetlusele.

& /et 826

F JAGU

Institutsiooniline korraldus

ARTIKKEL 23

Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee

1. Lepinguosalised asutavad käesolevaga kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni

tõkestamise allkomitee. Allkomiteesse kuuluvad kummagi lepinguosalise esindajad, kes vastutavad

korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud küsimuste eest, võttes arvesse igal

koosolekul käsitletavaid konkreetseid küsimusi.

2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb kaubandus- ja

investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee kokku ühe aasta jooksul alates

käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ning seejärel lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

3. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomiteel on järgmised

ülesanded:

a) hõlbustada ja jälgida käesoleva protokolli tõhusat rakendamist ning arutada selle

rakendamisel tekkida võivaid probleeme;

& /et 827

b) edendada lepinguosaliste vahelist koostööd käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvates

küsimustes ning käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes toimunud

arengu kohta valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamist;

c) teha kindlaks või arutada käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi

käsitlevaid algatusi, mille puhul oleks tihedamast kahepoolsest koostööst rohkem kasu; ning

d) teha kindlaks või arutada käesolevasse protokolli tehtavad võimalikke parandusi.

4. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, et hõlbustada lepinguosaliste vahelist

teabevahetust ja koordineerimist käesoleva protokolli rakendamisega seotud küsimustes, ning teatab

teisele lepinguosalisele oma kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata

kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud.

[Koht],… aasta... kuu... päeval

Belgia Kuningriigi nimel,

Bulgaaria Vabariigi nimel,

& /et 828

Tšehhi Vabariigi nimel,

Taani Kuningriigi nimel,

Saksamaa Liitvabariigi nimel,

Eesti Vabariigi nimel,

Iirimaa nimel,

Kreeka Vabariigi nimel,

Hispaania Kuningriigi nimel,

Prantsuse Vabariigi nimel,

Horvaatia Vabariigi nimel

Itaalia Vabariigi nimel,

Küprose Vabariigi nimel,

Läti Vabariigi nimel,

Leedu Vabariigi nimel,

& /et 829

Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel,

Ungari nimel,

Malta Vabariigi nimel,

Madalmaade Kuningriigi nimel,

Austria Vabariigi nimel,

Poola Vabariigi nimel,

Portugali Vabariigi nimel,

Rumeenia nimel,

Sloveenia Vabariigi nimel,

Slovaki Vabariigi nimel,

Soome Vabariigi nimel,

Rootsi Kuningriigi nimel,

Euroopa Liidu nimel,

Mehhiko Ühendriikide nimel

Partnerlusleping_5_.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 2 – PART 1/2

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 1

2-A LISA

TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVA

A JAGU

Üldsätted

1. Käesolevas lisas sätestatakse kummagi lepinguosalise kohustused seoses tollimaksude

kaotamise või vähendamisega vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“.

2. Kumbki lepinguosaline kaotab tollimaksud või vähendab neid kooskõlas käesoleva lisa A–C

jaoga ning järgmisega:

a) Euroopa Liidu puhul kooskõlas liidetega 2-A-1 „ELi tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-A-3

„Euroopa Liidu tariifikvoodid“ ning

b) Mehhiko puhul kooskõlas liidetega 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-A-4

„Mehhiko tariifikvoodid“.

3. Lõike 2 punktides a ja b osutatud liited on käesoleva lisa lahutamatu osa.

& /et 2

4. Käesolev lisa põhineb harmoneeritud süsteemil, mida on muudetud 1. jaanuaril 2012.

5. Käesolevas lisas tähendab „aasta 1“ ajavahemikku, mis algab käesoleva lepingu jõustumise

kuupäeval ja lõppeb sama kalendriaasta 31. detsembril. Aasta 2 algab lepingu jõustumise

kalendriaastale järgneva aasta 1. jaanuaril ja iga järgmine vähendamine jõustub iga järgmise aasta

1. jaanuaril.

B JAGU

Baasmäär ja üleminekukategooriad

1. Konkreetse tariifirea kohta märgitakse A jao lõikes 2 osutatud, kumbagi lepinguosalist

käsitlevasse tollitariifide kaotamise ajakavasse selle tariifirea kohta tollimaksu baasmäär ja

üleminekukategooria, mille alusel määratakse iga vähendamisetapi vahepealse tollimaksu määr.

2. Baasmäär, mida kasutatakse tariifirea vahepealse tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, on

1. jaanuaril 2016 kohaldatud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär. Liites 2-A-2 „Mehhiko

tollitariifide kaotamise ajakava“ tärniga (*) märgistatud tariifiridade puhul on kohaldatav tollimaksu

baasmäär kõnealuses ajakavas esitatud määr.

& /et 3

3. Tollimaksude kaotamise või vähendamise korral kohaldatakse kummagi lepinguosalise

tollitariifide kaotamise ajakavas esitatud teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupade suhtes

järgmisi üleminekukategooriaid:

a) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 0 tariifiridade all esitatud

päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse täielikult ning sellised kaubad muutuvad

tollimaksuvabaks käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval;

b) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 3 tariifiridade all esitatud

päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse kolme võrdse iga-aastase etapi käigus ning

sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates kolmanda jõustumisjärgse aasta 1.

jaanuarist;

c) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 5 tariifiridade all esitatud

päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse viie võrdse iga-aastase etapi käigus ning

sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates viienda jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist;

d) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 7 tariifiridade all esitatud

päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse seitsme võrdse iga-aastase etapi käigus

ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates seitsmenda jõustumisjärgse aasta 1.

jaanuarist;

e) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 10 tariifiridade all

esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse 10 võrdse iga-aastase etapi käigus

ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates 10. jõustumisjärgse aasta 1.

jaanuarist;

& /et 4

f) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria E tariifiridade all esitatud

päritolustaatusega kaupade tollimaksude suhtes kohaldatakse kummagi lepinguosalise

tariifitabelis sätestatud tollimaksu baasmäära;

g) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX7 tariifiridade all esitatud

päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse järgmiselt:

Aasta Väärtuseline

tollimaks (%) Erikomponent

1 16,5 Tollimaksuvaba

2 13,0 Tollimaksuvaba

3 9,5 Tollimaksuvaba

4 7,2 Tollimaksuvaba

5 4,8 Tollimaksuvaba

6 2,4 Tollimaksuvaba

7 Tollimaksuvaba Tollimaksuvaba

& /et 5

h) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX10 tariifiridade all esitatud

päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse 10 iga-aastase etapi käigus alates esimesest

aastast ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates 10. jõustumisjärgse aasta

1. jaanuarist järgmiselt:

Aasta Väärtuseline

tollimaks (%)

1 19,0

2 18,0

3 17,0

4 16,0

5 15,0

6 12,0

7 9,0

8 6,0

9 3,0

10 Tollimaksuvaba

& /et 6

i) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R1 tariifiridade all

esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast 10

võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on

87,5 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt:

Aasta Väärtuseline tollimaks (%)

1 166,3

2 157,5

3 148,8

4 140,0

5 131,3

6 122,5

7 113,8

8 105,0

9 96,3

10 87,5

& /et 7

j) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R2 tariifiridade all

esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast 10

võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on

10 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt:

Aasta Väärtuseline

tollimaks (%)

1 19,0

2 18,0

3 17,0

4 16,0

5 15,0

6 14,0

7 13,0

8 12,0

9 11,0

10 10,0

& /et 8

k) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R3 tariifiridade all

esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 40 % võrra baasmäärast 10

võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on

43,2 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt:

Aasta Väärtuseline

tollimaks (%)

1 69,1

2 66,2

3 63,4

4 60,5

5 57,6

6 54,7

7 51,8

8 49,0

9 46,1

10 43,2

& /et 9

l) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R4 tariifiridade all

esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast viie

võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on 5 %

alates viienda jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt:

Aasta Väärtuseline

tollimaks (%)

1 9,0

2 8,0

3 7,0

4 6,0

5 5,0

m) Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria R-BS tariifiridade all

esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaks on alates käesoleva lepingu jõustumise

kuupäevast 75 eurot tonni kohta.

4. Kui päritolustaatusega kauba tollimaks on sätestatud ühes lõikes 3 esitatud

üleminekukategooriatest, vähendatakse kõnealusele kaubale kehtestatud tollimaksude kõiki

komponente või kaotatakse kõnealusele kaubale kehtestatud tollimaksude kõik komponendid, mida

väljendatakse kas väärtuselise või koguselise tollimaksuna või nende mis tahes kombinatsioonina,

antud üleminekukategooria vastavates etappides.

5. Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 0/EP tariifiridade all

esitatud päritolustaatusega kaupade väärtuselise tollimaksu komponent kaotatakse alates käesoleva

lepingu jõustumise kuupäevast. Tollitariifide kaotamist kohaldatakse ainult väärtuselise tollimaksu

suhtes. Päritolustaatusega kaupade koguseline tollimaks säilitatakse olukorras, kus impordihind

langeb allapoole piiril kehtivat hinda.

& /et 10

6. Selleks et kaotada tollimaksud vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või

vähendamine“, ümardatakse vahepealsed tollimaksumäärad allapoole vähemalt lähima

kümnendikuni protsendipunktist või juhul, kui tollimaksu väljendatakse rahaühikutes, vähemalt

lähima kümnendikuni lepinguosalise ametlikust rahaühikust.

C JAGU

Tariifikvootide üldeeskirjad

1. Lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava veerus „Üleminekukategooria“ TRQ-XY

märkega tariifiridade alla klassifitseeritud päritolustaatusega toodete tollimaksude suhtes

kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast konkreetse tariifirea jaoks kehtiva

tariifikvoodi tingimusi, nagu on sätestatud liidetes 2-A-3 ja 2-A-4.

2. Kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on tariifikvoodi kohaldamise aasta lõpuni vähem

kui 12 kuud, teeb kumbki lepinguosaline iga käesoleva lisa kohaselt määratud tariifikvoodi

haldamiseks esimesel aastal alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kvoodi taotlejatele

kättesaadavaks käesoleva lisa kohaselt kindlaksmääratud tariifikvoodi aastase koguse, mis

korrutatakse murdarvuga, mille lugeja on täisarv, mis koosneb tariifikvoodi kohaldamise aasta

lõpuni jäänud päevadest alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast, ning mille nimetaja on

365. Seejärel teeb kumbki lepinguosaline iga tariifikvoodi kohaldamise aasta esimesel päeval

kvoodi taotlejatele kättesaadavaks käesoleva lisa kohaselt kindlaksmääratud tariifikvoodi kogu

aastase koguse.

& /et 11

Liide 2-A-1

EUROOPA LIIDU TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVA

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0102 29 10 ---- massiga kuni 80 kg 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 21 ----- tapaloomad 10,2 %+ 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 29 ----- muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 41 ----- tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 49 ----- muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 51 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 59 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 61 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 69 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 91 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

0102 29 99 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7

& /et 12

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0102 39 10 --- koduveised 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 0

0102 90 91 --- koduveised 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 0

0201 10 00 - rümbad ja poolrümbad 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg E

0201 20 20 -- komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg TRQ-BF1

0201 20 30 -- poolitamata või poolitatud eesveerandid 12,8 % + 141,4 EUR/100 kg TRQ-BF1

0201 20 50 -- poolitamata või poolitatud tagaveerandid 12,8 % + 212,2 EUR/100 kg TRQ-BF1

0201 20 90 -- muu 12,8 % + 265,2 EUR/100 kg TRQ-BF1

0201 30 00 - kontideta 12,8 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF1

0202 10 00 - rümbad ja poolrümbad 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg E

0202 20 10 -- komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg TRQ-BF1

0202 20 30 -- poolitamata või poolitatud eesveerandid 12,8 % + 141,4 EUR/100 kg TRQ-BF1

0202 20 50 -- poolitamata või poolitatud tagaveerandid 12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1

0202 20 90 -- muu 12,8 % + 265,3 EUR/100 kg TRQ-BF1

& /et 13

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0202 30 10 -- kontideta eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks

tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki;

komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks

plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud

eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis

12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1

0202 30 50 -- õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid 12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1

0202 30 90 -- muu 12,8 % + 304,1 EUR/100 kg TRQ-BF1

0203 11 10 --- kodusea 53,6 EUR/100 kg 7

0203 12 11 ---- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg TRQ-PK

0203 12 19 ---- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7

0203 19 11 ---- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7

0203 19 13 ---- seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga 86,9 EUR/100 kg 7

0203 19 15 ---- kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 46,7 EUR/100 kg 7

0203 19 55 ----- kontideta

ex 0203 19 55 ------ tagaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg TRQ-PK

& /et 14

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

ex 0203 19 55 ------ muu 86,9 EUR/100 kg 7

0203 19 59 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 7

0203 21 10 --- kodusea 53,6 EUR/100 kg 7

0203 22 11 ---- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg TRQ-PK

0203 22 19 ---- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7

0203 29 11 ---- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7

0203 29 13 ---- seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga 86,9 EUR/100 kg 7

0203 29 15 ---- kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 46,7 EUR/100 kg 7

0203 29 55 ----- kontideta

ex 0203 29 55 ------ tagaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg TRQ-PK

ex 0203 29 55 ------ muu 86,9 EUR/100 kg 7

0203 29 59 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 7

0206 10 95 --- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 12,8 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF2

0206 29 91 ---- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 12,8 % + 304,1 EUR/100 kg TRQ-BF2

& /et 15

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0207 11 10 --- kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja

jalgadega, nn 83 % kanad

26,2 EUR/100 kg 7

0207 11 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,

südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

29,9 EUR/100 kg 7

0207 11 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,

südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

32,5 EUR/100 kg 7

0207 12 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,

südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

29,9 EUR/100 kg 7

0207 12 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,

südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

32,5 EUR/100 kg 7

0207 13 10 ---- kontideta

& /et 16

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

ex 0207 13 10 ----- lihamass – saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud

kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt,

kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur

hävib või muutub

102,4 EUR/100 kg 0

ex 0207 13 10 ----- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 13 20 ----- pool- või veerandrümbad 35,8 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 13 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7

0207 13 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 7

0207 13 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 60,2 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 13 60 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 13 70 ----- muu 100,8 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 13 99 ---- muu 18,7 EUR/100 kg 5

0207 14 10 ---- kontideta

& /et 17

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

ex 0207 14 10 ----- lihamass – saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud

kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt,

kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur

hävib või muutub

102,4 EUR/100 kg 0

ex 0207 14 10 ----- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 14 20 ----- pool- või veerandrümbad 35,8 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 14 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7

0207 14 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 7

0207 14 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 60,2 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 14 60 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 14 70 ----- muu 100,8 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 24 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,

südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

34 EUR/100 kg 7

& /et 18

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0207 24 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,

südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

37,3 EUR/100 kg 7

0207 25 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,

südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

34 EUR/100 kg 7

0207 25 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,

südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

37,3 EUR/100 kg 7

0207 26 10 ---- kontideta 85,1 EUR/100 kg 7

0207 26 20 ----- pool- või veerandrümbad 41 EUR/100 kg 7

0207 26 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7

0207 26 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 7

0207 26 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 67,9 EUR/100 kg 7

0207 26 60 ------ sääred ja nende jaotustükid 25,5 EUR/100 kg 7

& /et 19

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0207 26 70 ------ muu 46 EUR/100 kg 7

0207 26 80 ----- muu 83 EUR/100 kg 7

0207 27 10 ---- kontideta 85,1 EUR/100 kg TRQ-PY

0207 27 20 ----- pool- või veerandrümbad 41 EUR/100 kg 7

0207 27 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7

0207 27 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 7

0207 27 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 67,9 EUR/100 kg 7

0207 27 60 ------ sääred ja nende jaotustükid 25,5 EUR/100 kg 7

0207 27 70 ------ muu 46 EUR/100 kg 7

0207 27 80 ----- muu 83 EUR/100 kg 7

0207 41 20 --- kitkutud, veretustatud, soolikad välja võetud, kuid rookimata,

pea ja jalgadega, nn 85 % pardid

38 EUR/100 kg 0

0207 41 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,

südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

46,2 EUR/100 kg 0

& /et 20

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0207 41 80 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,

südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

51,3 EUR/100 kg 0

0207 42 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,

südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

46,2 EUR/100 kg 0

0207 42 80 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,

südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

51,3 EUR/100 kg 0

0207 44 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0

0207 44 21 ----- pool- või veerandrümbad 56,4 EUR/100 kg 0

0207 443 1 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0

0207 44 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 0

0207 44 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0

0207 44 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0

& /et 21

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0207 44 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0

0207 45 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0

0207 45 21 ----- pool- või veerandrümbad 56,4 EUR/100 kg 0

0207 45 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0

0207 45 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 0

0207 45 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0

0207 45 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0

0207 45 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0

0207 54 21 ----- pool- või veerandrümbad 52,9 EUR/100 kg 0

0207 54 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0

0207 54 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 0

0207 54 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0

& /et 22

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0207 55 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0

0207 55 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 0

0207 55 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0

0207 60 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0

0207 60 21 ----- pool- või veerandrümbad 54,2 EUR/100 kg 0

0207 60 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0

0207 60 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,

tiivaotsad

18,7 EUR/100 kg 0

0207 60 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0

0207 60 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0

0207 60 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0

0210 11 11 ----- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg 5

0210 11 19 ----- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 5

& /et 23

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0210 11 31 ----- tagaosad ja nende jaotustükid 151,2 EUR/100 kg 5

0210 11 39 ----- abatükid ja nende jaotustükid 119 EUR/100 kg 5

0210 11 90 --- muu 15,4 % 5

0210 12 11 ---- soolatud või soolvees 46,7 EUR/100 kg 5

0210 12 19 ---- kuivatatud või suitsutatud 77,8 EUR/100 kg 5

0210 12 90 --- muu 15,4 % 5

0210 19 10 ----- peekoniküljed või spenserosad 68,7 EUR/100 kg 5

0210 19 20 ----- 3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad 75,1 EUR/100 kg 5

0210 19 30 ----- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 5

0210 19 40 ----- seljaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg 5

0210 19 50 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 5

0210 19 60 ----- eesosad ja nende jaotustükid 119 EUR/100 kg 5

0210 19 70 ----- seljaosad ja nende jaotustükid 149,6 EUR/100 kg 5

0210 19 81 ------ kontideta 151,2 EUR/100 kg 5

& /et 24

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0210 19 89 ------ muu 151,2 EUR/100 kg 5

0210 20 10 -- kontidega 15,4 % + 265,2 EUR/100 kg TRQ-BF1

0210 20 90 -- kontideta 15,4 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF1

0210 92 99 ---- toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või

pulber

15,4 % + 303,4 EUR/100 kg 0

0210 99 51 ----- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 15,4 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF2

0210 99 59 ----- muu 12,8 % 5

0210 99 90 --- toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või

pulber

15,4 % + 303,4 EUR/100 kg 7

0401 10 10 -- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 13,8 EUR/100 kg 0

0401 10 90 -- muu 12,9 EUR/100 kg 0

0401 20 11 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 18,8 EUR/100 kg 0

0401 20 19 --- muu 17,9 EUR/100 kg 0

0401 20 91 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 22,7 EUR/100 kg 0

0401 20 99 --- muu 21,8 EUR/100 kg 0

& /et 25

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0401 40 10 -- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 57,5 EUR/100 kg 0

0401 40 90 -- muu 56,6 EUR/100 kg 0

0401 50 11 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 57,5 EUR/100 kg 0

0401 50 19 --- muu 56,6 EUR/100 kg 0

0401 50 31 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 110 EUR/100 kg 0

0401 50 39 --- muu 109,1 EUR/100 kg 0

0401 50 91 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 183,7 EUR/100 kg 0

0401 50 99 --- muu 182,8 EUR/100 kg 0

0402 10 11 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 125,4 EUR/100 kg 0

0402 10 19 --- muu 118,8 EUR/100 kg 0

0402 10 91 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,19 EUR/piimaosa massi kg+ 27,5

EUR/100 kg

& /et 26

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0402 10 99 --- muu 1,19 EUR/piimaosa massi kg+ 21

EUR/100 kg

0402 21 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 135,7 EUR/100 kg 0

0402 21 18 ---- muu 130,4 EUR/100 kg 0

0402 21 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 167,2 EUR/100 kg 0

0402 21 99 ---- muu 161,9 EUR/100 kg 0

0402 29 11 ---- spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga

kuni 500 g ja rasvasisaldusega üle 10 % massist

1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0402 29 15 ----- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0402 29 19 ----- muu 1,31 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0

0402 29 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

& /et 27

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0402 29 99 ---- muu 1,62 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0

0402 91 10 --- rasvasisaldus kuni 8 % massist 34,7 EUR/100 kg 0

0402 91 30 --- rasvasisaldus üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist 43,4 EUR/100 kg 0

0402 91 51 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 110 EUR/100 kg 0

0402 91 59 ---- muu 109,1 EUR/100 kg 0

0402 91 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 183,7 EUR/100 kg 0

0402 91 99 ---- muu 182,8 EUR/100 kg 0

0402 99 10 --- rasvasisaldus kuni 9,5 % massist 57,2 EUR/100 kg 0

0402 99 31 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,08 EUR/kg + 19,4 EUR/100 kg 0

0402 99 39 ---- muu 1,08 EUR/kg + 18,5 EUR/100 kg 0

0402 99 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,81 EUR/kg + 19,4 EUR/100 kg 0

& /et 28

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0402 99 99 ---- muu 1,81 EUR/kg + 18,5 EUR/100 kg 0

0403 10 11 ---- kuni 3 % 20,5 EUR/100 kg 0

0403 10 13 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 24,4 EUR/100 kg 0

0403 10 19 ---- üle 6 % massist 59,2 EUR/100 kg 0

0403 10 31 ---- kuni 3 % 0,17 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0

0403 10 33 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 0,20 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0

0403 10 39 ---- üle 6 % massist 0,54 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0

0403 10 51 ---- kuni 1,5 % 95 EUR/100 kg 0

0403 10 53 ---- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 130,4 EUR/100 kg 0

0403 10 59 ---- üle 27 % massist 168,8 EUR/100 kg 0

0403 10 91 ---- kuni 3 % 12,4 EUR/100 kg 0

0403 10 93 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 17,1 EUR/100 kg 0

0403 10 99 ---- üle 6 % massist 26,6 EUR/100 kg 0

& /et 29

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0403 90 11 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0

0403 90 13 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0

0403 90 19 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0

0403 90 31 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0403 90 33 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0403 90 39 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0403 90 51 ----- kuni 3 % 20,5 EUR/100 kg 0

0403 90 53 ----- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 24,4 EUR/100 kg 0

0403 90 59 ----- üle 6 % massist 59,2 EUR/100 kg 0

0403 90 61 ----- kuni 3 % 0,17 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0

0403 90 63 ----- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 0,20 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0

0403 90 69 ----- üle 6 % massist 0,54 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0

& /et 30

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0403 90 71 ---- kuni 1,5 % 95 EUR/100 kg 0

0403 90 73 ---- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 130,4 EUR/100 kg 0

0403 90 79 ---- üle 27 % massist 168,8 EUR/100 kg 0

0403 90 91 ---- kuni 3 % 12,4 EUR/100 kg 0

0403 90 93 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 17,1 EUR/100 kg 0

0403 90 99 ---- üle 6 % massist 26,6 EUR/100 kg 0

0404 10 02 ----- kuni 1,5 % 7 EUR/100 kg 0

0404 10 04 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0

0404 10 06 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0

0404 10 12 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0

0404 10 14 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0

0404 10 16 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0

0404 10 26 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0

& /et 31

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0404 10 28 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 32 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 34 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 36 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 38 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 48 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg 0

0404 10 52 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0

0404 10 54 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0

0404 10 56 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0

0404 10 58 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0

0404 10 62 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0

0404 10 72 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0

& /et 32

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0404 10 74 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 76 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 78 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 82 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 10 84 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 90 21 --- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0

0404 90 23 --- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0

0404 90 29 --- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0

0404 90 81 --- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 90 83 --- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0404 90 89 --- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0

0405 10 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 189,6 EUR/100 kg 0

& /et 33

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0405 10 19 ---- muu 189,6 EUR/100 kg 0

0405 10 30 --- taastatud või 189,6 EUR/100 kg 0

0405 10 50 --- vadakuvõi 189,6 EUR/100 kg 0

0405 10 90 -- muu 231,3 EUR/100 kg 0

0405 20 10 -- rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist 9 % + EA (Märkus 1) 0

0405 20 30 -- rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist 9 % + EA (Märkus 1) 0

0405 20 90 -- rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist 189,6 EUR/100 kg 0

0405 90 10 -- rasvasisaldus vähemalt 99,3 % massist ning veesisaldus kuni

0,5 % massist

231,3 EUR/100 kg 0

0405 90 90 -- muu 231,3 EUR/100 kg 0

0406 10 30 --- Mozzarella, võib olla vedeliku sees 185,2 EUR/100 kg 0

0406 10 50 --- muu 185,2 EUR/100 kg 0

& /et 34

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0406 10 80 -- muu 221,2 EUR/100 kg 0

0406 20 00 - riivitud juust või juustupulber 188,2 EUR/100 kg 0

0406 30 10 -- valmistamisel pole kasutatud muid juustusorte peale

Emmentali, Gruyère või Appenzelli juustu, millele võib olla

lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all);

jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni

56 %

144,9 EUR/100 kg 0

0406 30 31 ---- kuni 48 % 139,1 EUR/100 kg 0

0406 30 39 ---- üle 48 % 144,9 EUR/100 kg 0

0406 30 90 --- rasvasisaldus üle 36 % massist 215 EUR/100 kg 0

0406 40 10 -- Roquefort 140,9 EUR/100 kg 0

0406 40 50 -- Gorgonzola 140,9 EUR/100 kg 0

0406 40 90 -- muu 140,9 EUR/100 kg 0

0406 90 01 -- töötlemiseks 167,1 EUR/100 kg 0

0406 90 13 --- Emmental 171,7 EUR/100 kg 0

& /et 35

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0406 90 15 --- Gruyère, Sbrinz 171,7 EUR/100 kg 0

0406 90 17 --- Bergkäse, Appenzell 171,7 EUR/100 kg 0

0406 90 18 --- Fromage Fribourgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine 171,7 EUR/100 kg 0

0406 90 21 --- Cheddar 167,1 EUR/100 kg 0

0406 90 23 --- Edam 151 EUR/100 kg 0

0406 90 25 --- Tilsit 151 EUR/100 kg 0

0406 90 29 --- Kashkaval 151 EUR/100 kg 0

0406 90 32 --- Feta 151 EUR/100 kg 0

0406 90 35 --- Kefalo-Tyri 151 EUR/100 kg 0

0406 90 37 --- Finlandia 151 EUR/100 kg 0

0406 90 39 --- Jarlsberg 151 EUR/100 kg 0

0406 90 50 ---- juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad

soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites

151 EUR/100 kg 0

& /et 36

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0406 90 61 ------- Grana Padano, Parmigiano Reggiano 188,2 EUR/100 kg 0

0406 90 63 ------- Fiore Sardo, Pecorino 188,2 EUR/100 kg 0

0406 90 69 ------- muu 188,2 EUR/100 kg 0

0406 90 73 ------- Provolone 151 EUR/100 kg 0

0406 90 74 ------- Maasdam 151 EUR/100 kg 0

0406 90 75 ------- Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano 151 EUR/100 kg 0

0406 90 76 ------- Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Samsø 151 EUR/100 kg 0

0406 90 78 ------- Gouda 151 EUR/100 kg 0

0406 90 79 ------- Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin,

Taleggio

151 EUR/100 kg 0

0406 90 81 ------- Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double

Gloucester, Blarney, Colby, Monterey

151 EUR/100 kg 0

0406 90 82 ------- Camembert 151 EUR/100 kg 0

0406 90 84 ------- Brie 151 EUR/100 kg 0

& /et 37

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0406 90 85 ------- Kefalograviera, Kasseri 151 EUR/100 kg 0

0406 90 86 -------- üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist 151 EUR/100 kg 0

0406 90 89 -------- üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist 151 EUR/100 kg 0

0406 90 92 -------- üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist 151 EUR/100 kg 0

0406 90 93 ------ üle 72 % massist 185,2 EUR/100 kg 0

0406 90 99 ----- muu 221,2 EUR/100 kg 0

0407 11 00 -- liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 35 EUR/1 000 p/st TRQ-EG1/3

0407 19 11 ---- kalkuni- ja hanemunad 105 EUR/1 000 p/st 3

0407 19 19 ---- muu 35 EUR/1 000 p/st TRQ-EG1/3

0407 19 90 --- muu 7,7 % 3

0407 21 00 -- liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 30,4 EUR/100 kg 5

0407 29 10 --- muude kodulindude kui liiki Gallus domesticus kuuluvate

kodulindude munad

30,4 EUR/100 kg 3

0407 29 90 --- muu 7,7 % 3

& /et 38

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0407 90 10 -- kodulindude 30,4 EUR/100 kg 5

0407 90 90 -- muu 7,7 % 3

0408 11 80 --- muu 142,3 EUR/100 kg TRQ-EG2

0408 19 81 ---- vedelal kujul 62 EUR/100 kg TRQ-EG2

0408 19 89 ---- muud, kaasa arvatud külmutatud 66,3 EUR/100 kg TRQ-EG2

0408 91 80 --- muu 137,4 EUR/100 kg TRQ-EG2

0408 99 80 --- muu 35,3 EUR/100 kg TRQ-EG2

0409 00 00 naturaalne mesi 17,3 % TRQ-HY/7

0603 11 00 -- roosid 12 % (Märkus 9) 0

0603 12 00 -- nelgid 12 % (Märkus 9) 0

0603 13 00 -- orhideed 12 % (Märkus 9) 0

0603 14 00 -- krüsanteemid 12 % (Märkus 9) 0

0603 15 00 -- liiliad (Lilium spp.) 12 % (Märkus 9) 0

& /et 39

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0603 19 10 --- gladioolid 12 % (Märkus 9) 0

0603 19 20 --- tulikalised 12 % (Märkus 9) 0

0603 19 70 --- muu 12 % (Märkus 9) 0

0702 00 00 tomatid, värsked või jahutatud 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0707 00 05 - kurgid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0709 20 00 - spargel 10,2 % märtsist novembrini imporditud

kauba puhul; 0 % iga aasta jaanuaris,

veebruaris ja detsembris imporditud

kauba puhul

0709 91 00 -- artišokid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0709 93 10 --- kabatšokid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

& /et 40

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0709 99 60 --- suhkrumais 9,4 EUR/100 kg 3

0710 10 00 - kartul 14,4 % 0

0710 21 00 -- herned (Pisum sativum) 14,4 % 0

0710 22 00 -- aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.) 14,4 % 0

0710 29 00 -- muu 14,4 % 0

0710 40 00 - suhkrumais 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7

0710 80 10 -- oliivid 15,2 % 0

0710 80 61 --- perekonnast Agaricus 14,4 % 0

0710 80 69 --- muu 14,4 % 0

0710 80 70 -- tomatid 14,4 % 3

0710 80 80 -- artišokid 14,4 % 3

0710 80 85 -- spargel 14,4 % 0

& /et 41

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0711 90 30 --- suhkrumais 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7

0803 90 10 -- värsked 127 EUR/1 000 kg R-BS

0805 10 20 -- magusad apelsinid, värsked 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0805 20 10 -- klementiinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0805 20 30 -- monrealid ja satsumad 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0805 20 50 -- mandariinid ja vilkingid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0805 20 70 -- tangeriinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0805 20 90 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

& /et 42

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0805 50 10 -- sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0806 10 10 -- lauaviinamarjad piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP

0807 19 00 -- muu 8,8 0

0808 10 80 -- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP

0808 30 90 -- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP

0809 10 00 - aprikoosid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0809 21 00 -- hapukirsid (Prunus cerasus) 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0809 29 00 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0809 30 10 -- nektariinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

& /et 43

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

0809 30 90 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0809 40 05 -- ploomid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi

koguselise tollimaksu komponent

(Märkus 2)

0/EP

0811 10 11 --- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 20,8 % + 8,4 EUR/100 kg 7

0811 10 19 --- muu 20,8 % 5

0811 10 90 -- muu 14,4 % TRQ-SY/5

1001 11 00 -- seeme 148 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0

1001 19 00 -- muu 148 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0

1001 91 10 --- speltanisu 12,8 % 0

1001 91 20 --- harilik nisu ja meslin 95 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0

1001 91 90 --- muu 95 EUR/1 000 kg 0

1001 99 00 -- muu 95 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 5

& /et 44

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1002 10 00 - seeme 93 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0

1002 90 00 - muu 93 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0

1003 10 00 - seeme 93 EUR/1 000 kg 0

1003 90 00 - muu 93 EUR/1 000 kg 0

1004 10 00 - seeme 89 EUR/1 000 kg 0

1004 90 00 - muu 89 EUR/1 000 kg 0

1005 10 90 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3

1005 90 00 - muu

ex 1005 90 00 -- valge mais 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0

ex 1005 90 00 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 7

1006 10 10 -- seemneks 7,7 % 0

1006 10 21 ---- ümarateraline 211 EUR/1 000 kg 7

1006 10 23 ---- keskmiseteraline 211 EUR/1 000 kg 7

& /et 45

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1006 10 25 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 211 EUR/1 000 kg 7

1006 10 27 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 211 EUR/1 000 kg 7

1006 10 92 ---- ümarateraline 211 EUR/1 000 kg 7

1006 10 94 ---- keskmiseteraline 211 EUR/1 000 kg 7

1006 10 96 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 211 EUR/1 000 kg 7

1006 10 98 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 211 EUR/1 000 kg 7

1006 20 11 --- ümarateraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 20 13 --- keskmiseteraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 20 15 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 20 17 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 20 92 --- ümarateraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 20 94 --- keskmiseteraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

& /et 46

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1006 20 96 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 20 98 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 21 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 23 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 25 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 27 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 42 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 44 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 46 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 48 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 61 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

& /et 47

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1006 30 63 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 65 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 67 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 92 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 94 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 96 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 30 98 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7

1006 40 00 - purustatud riis 65 EUR/1 000 kg 3

1007 10 10 -- hübriidid 6,4 % 3

1007 10 90 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3

1007 90 00 - muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3

1008 40 00 - paelhirss (Digitaria spp.) 37 EUR/1 000 kg 0

1008 50 00 - tšiili hanemalts (Chenopodium quinoa) 37 EUR/1 000 kg 0

& /et 48

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1008 60 00 - tritikale 93 EUR/1 000 kg 0

1008 90 00 - muu teravili 37 EUR/1 000 kg 0

1101 00 11 -- kõvast nisust 172 EUR/1 000 kg 7

1101 00 15 -- harilikust nisust ja speltanisust 172 EUR/1 000 kg 7

1101 00 90 - meslinijahu 172 EUR/1 000 kg 0

1102 20 10 -- rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist 173 EUR/1 000 kg 7

1102 20 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 7

1102 90 10 -- odrajahu 171 EUR/1 000 kg 0

1102 90 30 -- kaerajahu 164 EUR/1 000 kg 0

1102 90 50 -- riisijahu 138 EUR/1 000 kg 0

1102 90 70 -- rukkijahu 168 EUR/1 000 kg 0

1102 90 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 0

1103 11 10 --- kõva nisu 267 EUR/1 000 kg 7

1103 11 90 --- harilikust nisust ja speltanisust 186 EUR/1 000 kg 5

& /et 49

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1103 13 10 --- rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist 173 EUR/1 000 kg 7

1103 13 90 --- muu 98 EUR/1 000 kg 7

1103 19 20 --- rukkist või odrast 171 EUR/1 000 kg 0

1103 19 40 --- kaerast 164 EUR/1 000 kg 0

1103 19 50 --- riisist 138 EUR/1 000 kg 0

1103 19 90 --- muu 98 EUR/1 000 kg 0

1103 20 25 -- rukkist või odrast 171 EUR/1 000 kg 0

1103 20 30 -- kaerast 164 EUR/1 000 kg 0

1103 20 40 -- maisist 173 EUR/1 000 kg 3

1103 20 50 -- riisist 138 EUR/1 000 kg 0

1103 20 60 -- nisust 175 EUR/1 000 kg 0

1103 20 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 0

1104 12 10 --- valtsitud 93 EUR/1 000 kg 0

1104 12 90 --- helvestatud 182 EUR/1 000 kg 0

& /et 50

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1104 19 10 --- nisust 175 EUR/1 000 kg 5

1104 19 30 --- rukkist 171 EUR/1 000 kg 0

1104 19 50 --- maisist 173 EUR/1 000 kg 7

1104 19 61 ---- valtsitud 97 EUR/1 000 kg 0

1104 19 69 ---- helvestatud 189 EUR/1 000 kg 0

1104 19 91 ---- helvestatud riis 234 EUR/1 000 kg 0

1104 19 99 ---- muu 173 EUR/1 000 kg 0

1104 22 40 --- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või

jämejahvatusega

162 EUR/1 000 kg 0

1104 22 50 --- kruubid 145 EUR/1 000 kg 0

1104 22 95 --- muu 93 EUR/1 000 kg 0

1104 23 40 --- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või

jämejahvatusega; kruubid

152 EUR/1 000 kg 7

1104 23 98 --- muu 98 EUR/1 000 kg 3

& /et 51

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1104 29 04 ---- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või

jämejahvatusega

150 EUR/1 000 kg 0

1104 29 05 ---- kruubid 236 EUR/1 000 kg 0

1104 29 08 ---- muu 97 EUR/1 000 kg 0

1104 29 17 ---- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või

jämejahvatusega

129 EUR/1 000 kg 5

1104 29 30 ---- kruubid 154 EUR/1 000 kg 0

1104 29 51 ----- nisust 99 EUR/1 000 kg 0

1104 29 55 ----- rukkist 97 EUR/1 000 kg 0

1104 29 59 ----- muu 98 EUR/1 000 kg 0

1104 29 81 ----- nisust 99 EUR/1 000 kg 0

1104 29 85 ----- rukkist 97 EUR/1 000 kg 0

1104 29 89 ----- muu 98 EUR/1 000 kg 0

1104 30 10 -- nisust 76 EUR/1 000 kg 0

& /et 52

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1104 30 90 -- muust teraviljast 75 EUR/1 000 kg 3

1108 11 00 -- nisutärklis 224 EUR/1 000 kg 7

1108 12 00 -- maisitärklis 166 EUR/1 000 kg TRQ-SH1

1108 13 00 -- kartulitärklis 166 EUR/1 000 kg 3

1108 14 00 -- maniokitärklis 166 EUR/1 000 kg 7

1108 19 10 --- riisitärklis 216 EUR/1 000 kg 3

1108 19 90 --- muu 166 EUR/1 000 kg 3

1108 20 00 - inuliin 19,2 % 3

1109 00 00 nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata 512 EUR/1 000 kg 3

1509 10 10 -- lambiõli 122,6 EUR/100 kg 0

1509 10 90 -- muu 124,5 EUR/100 kg 0

1509 90 00 - muu 134,6 EUR/100 kg 0

1517 10 10 -- piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 %

massist

0 % + 28,4 EUR/100 kg 0

& /et 53

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1517 90 10 -- piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 %

massist

0 % + 28,4 EUR/100 kg 0

1601 00 91 -- vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata 149,4 EUR/100 kg 0

1601 00 99 -- muu 100,5 EUR/100 kg 0

1602 31 11 ---- mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha 102,4 EUR/100 kg 3

1602 31 19 ---- muu 102,4 EUR/100 kg 3

1602 31 80 --- muu 102,4 EUR/100 kg 3

1602 32 11 ---- kuumtöötlemata 276,5 EUR/100 kg TRQ-PY

1602 32 19 ---- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY

1602 32 30 --- sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 %

massist

276,5 EUR/100 kg TRQ-PY

1602 32 90 --- muu 276,5 EUR/100 kg TRQ-PY

1602 39 21 ---- kuumtöötlemata 276,5 EUR/100 kg 0

1602 39 29 ---- muu 276,5 EUR/100 kg 0

& /et 54

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1602 39 85 --- muu 276,5 EUR/100 kg 0

1602 41 10 --- kodusea 156,8 EUR/100 kg 7

1602 42 10 --- kodusea 129,3 EUR/100 kg 3

1602 49 11 ----- seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud

seljatükkidest ja tagaosadest

156,8 EUR/100 kg 7

1602 49 13 ----- kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja

abatükkidest

129,3 EUR/100 kg 3

1602 49 15 ----- muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke või

kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke

129,3 EUR/100 kg 3

1602 49 19 ----- muu 85,7 EUR/100 kg 3

1602 49 30 ---- mis sisaldavad vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist mis

tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

75 EUR/100 kg 3

& /et 55

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1602 49 50 ---- mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi,

k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

54,3 EUR/100 kg 3

1602 50 10 -- kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata

lihast või rupsist

303,4 EUR/100 kg E

1602 50 31 --- soolaliha õhukindlas pakendis 16,6 % 7

1602 50 95 --- muu 16,6 % 7

1602 90 61 ------ kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata

lihast või rupsist

303,4 EUR/100 kg E

1604 14 21 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7

1604 14 26 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5

1604 14 28 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7

1604 14 31 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7

1604 14 36 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5

& /et 56

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1604 14 38 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7

1604 14 41 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7

1604 14 46 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5

1604 14 48 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7

1604 14 90 --- pelamiid (Sarda spp.) 25 % TRQ-TN1/7

1604 19 31 ---- nn seljafileed 24 % 5

1604 19 39 ---- muu 24 % TRQ-TN1/7

1604 20 70 --- tuunidest, vööttuunidest ja muudest perekonna Euthynnus

kaladest

24 % TRQ-TN1/7

1701 12 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) E

1701 12 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E

1701 13 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) TRQ-SR1

1701 13 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg TRQ-SR2

& /et 57

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1701 14 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) TRQ-SR1

1701 14 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E

1701 91 00 -- maitse- või värvainelisanditega. 41,9 EUR/100 kg E

1701 99 10 --- valge suhkur 41,9 EUR/100 kg E

1701 99 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E

1702 11 00 -- kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist,

väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines.

14 EUR/100 kg 0

1702 19 00 -- muu 14 EUR/100 kg 0

1702 20 10 -- vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 0

1702 20 90 -- muu 8 % 0

1702 30 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3

1702 30 50 --- valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber 26,8 EUR/100 kg TRQ-SR3

& /et 58

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1702 30 90 --- muu 20 EUR/100 kg TRQ-SR3

1702 40 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3

1702 40 90 -- muu 20 EUR/100 kg TRQ-SR3

1702 50 00 - keemiliselt puhas fruktoos 16 % + 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3

1702 60 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3

1702 60 80 -- inuliinisiirup 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7

1702 60 95 -- muu

ex 1702 60 95 ---- agaavi (Agave tequilana või Agave salmiana) mahlast,

ekstraktist või kontsentraadist saadud fruktoosisiirup Brixi

arvuga üle 74, kuivaine sahharoosisisaldusega kuni 4 % massist,

glükoosisisaldusega kuni 25 % massist ja fruktoosisisaldusega

üle 70 % massist, muu magusainelisandita, rafineeritud või

rafineerimata, pakendatud jaemüügiks taarasse, mis mahutab

kuni 5,6 kg

0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 0

& /et 59

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

ex 1702 60 95 --- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) TRQ-SR3

1702 90 10 -- keemiliselt puhas maltoos 12,8 % 3

1702 90 30 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3

1702 90 50 -- maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup 20 EUR/100 kg 7

1702 90 71 --- kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7

1702 90 75 ---- pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata 27,7 EUR/100 kg 7

1702 90 79 ---- muu 19,2 EUR/100 kg 7

1702 90 80 -- inuliinisiirup 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7

1702 90 95 -- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7

1703 10 00 - suhkruroomelass 0 EUR/kg 0

1703 90 00 - muu 0 EUR/kg 0

& /et 60

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1704 10 10 -- sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) alla 60 % massist

27,1 EUR/100 kg MAX 17,9 % TRQ-CW/7

1704 10 90 -- sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) vähemalt 60 % massist

30,9 EUR/100 kg MAX 18,2 % TRQ-CW/7

1704 90 30 -- valge šokolaad 16,5 EUR/100 kg 5

1704 90 51 --- kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis

netomassiga vähemalt 1 kg

0 % + EA MAX 0+ ADSZ (Märkus 1) 5

1704 90 55 --- kurgupastillid ja köhatropsid 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5

1704 90 61 --- dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted) 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5

1704 90 65 ---- kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5

1704 90 71 ---- karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell) 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5

& /et 61

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1704 90 75 ---- iirised (toffee) jms maiustused 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5

1704 90 81 ----- pressitud tabletid 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5

1704 90 99 ----- muu

ex 1704 90 99 ------ pastad, martsipan ja nugat kontaktpakendis massiga kuni 1

kg, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud

isoglükoosisisaldusega vähemalt 70 % massist; muud valmis

suhkrukondiitritooted sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina

väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud

isoglükoosisisaldusega vähemalt 70 % massist

0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) TRQ-SR3

ex 1704 90 99 ------ pastad, martsipan ja nugat kontaktpakendis massiga kuni 1

kg, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud

isoglükoosisisaldusega alla 70 % massist; muud valmis

suhkrukondiitritooted sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina

väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud

isoglükoosisisaldusega alla 70 % massist

0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 7

& /et 62

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1806 10 15 -- mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab sahharoosi (k.a

sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina

väljendatud isoglükoosi alla 5 % massist

8 % 0

1806 10 20 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi

vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist

8 % + 25,2 EUR/100 kg 3

1806 10 30 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi

vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist

8 % + 31,4 EUR/100 kg TRQ-SR3

1806 10 90 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi

vähemalt 80 % massist

8 % + 41,9 EUR/100 kg TRQ-SR3

1806 20 10 -- mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku

vähemalt 31 % massist

8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

& /et 63

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1806 20 30 -- mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku

vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist

8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 20 50 --- mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 20 70 --- granuleeritud piimašokolaad 15,4 % + EA (Märkus 1) 3

1806 20 80 --- maitsestatud šokolaadiglasuur 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 20 95 --- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 31 00 -- täidisega 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 32 10 --- teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 32 90 --- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 90 11 ---- alkoholi sisaldavad 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 90 19 ---- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

& /et 64

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1806 90 31 ---- täidisega 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 90 39 ---- täidiseta 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 90 50 -- kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või

suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 90 60 -- kakaovõided 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 90 70 -- kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1806 90 90 -- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ

(Märkus 1)

1901 10 00 - jaemüügiks pakendatud imikutoidud 7,6 % + EA (Märkus 1) 0

1901 20 00 - segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete

valmistamiseks

0 % + EA (Märkus 1) 0

1901 90 11 --- kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist 0 %+ 18 EUR/100 kg 0

1901 90 19 --- muu 0 % + 14,7 EUR/100 kg 0

& /et 65

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1901 90 99 --- muu 7,6 % + EA (Märkus 1) 7

1902 11 00 -- muna sisaldavad 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 3

1902 19 10 --- mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 0

1902 19 90 --- muu 7,7 % + 21,1 EUR/100 kg 0

1902 20 91 --- kuumtöödeldud 8,3 % + 6,1 EUR/100 kg 0

1902 20 99 --- muu 8,3 % + 17,1 EUR/100 kg 0

1902 30 10 -- kuivatatud 6,4 % + 24,6 EUR/100 kg 0

1902 30 90 -- muu 6,4 % + 9,7 EUR/100 kg 0

1902 40 10 -- töötlemata 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 0

1902 40 90 -- muu 6,4 % + 9,7 EUR/100 kg 0

1903 00 00 tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena,

teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

6,4 % + 15,1 EUR/100 kg 0

1904 10 10 -- maisist 0 % + 20 EUR/100 kg 3

& /et 66

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1904 10 30 -- riisist 0 % + 46 EUR/100 kg 0

1904 10 90 -- muu 0 % + 33,6 EUR/100 kg 0

1904 20 10 -- müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest 9 % + EA (Märkus 1) 0

1904 20 91 --- maisist 0 % + 20 EUR/100 kg 3

1904 20 95 --- riisist 5,1 % + 46 EUR/100 kg 0

1904 20 99 --- muu 5,1 % + 33,6 EUR/100 kg 0

1904 30 00 - bulgurnisu 8,3 % + 25,7 EUR/100 kg 0

1904 90 10 -- riisist 8,3 % + 46 EUR/100 kg 0

1904 90 80 -- muu 8,3 % + 25,7 EUR/100 kg 0

1905 10 00 - kuivikleivad 5,8 % + 13 EUR/100 kg 0

1905 20 10 -- mis sisaldavad alla 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina

väljendatud invertsuhkur)

9,4 % + 18,3 EUR/100 kg 0

& /et 67

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1905 20 30 -- mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist

9,8 % + 24,6 EUR/100 kg 3

1905 20 90 -- mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) vähemalt 50 % massist

10,1 % + 31,4 EUR/100 kg 7

1905 31 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

1905 31 19 ---- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

1905 31 30 ---- sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

1905 31 91 ----- kihilised küpsised 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

1905 31 99 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

1905 32 05 --- veesisaldusega üle 10 % massist 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM

(Märkus 1)

1905 32 11 ----- kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

& /et 68

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1905 32 19 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

1905 32 91 ----- soolased, täidisega või täidiseta 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM

(Märkus 1)

1905 32 99 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

1905 40 10 -- kuivikud 9,7 % + EA (Märkus 1) 5

1905 40 90 -- muu 9,7 % + EA (Märkus 1) 5

1905 90 10 -- matsa 0 % + 15,9 EUR/100 kg 3

1905 90 20 -- armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks,

oblaadid, riispaber jms

0 % + 60,5 EUR/100 kg 3

1905 90 30 --- leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju

või puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni

5 % kuivaine massist

9,7 % + EA (Märkus 1) 0

1905 90 45 --- küpsised 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM

(Märkus 1)

& /et 69

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1905 90 55 --- pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM

(Märkus 1)

1905 90 60 ---- magusainelisanditega 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ

(Märkus 1)

1905 90 90 ---- muu 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM

(Märkus 1)

2001 90 30 -- suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7

2001 90 40 -- jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis

sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

8,3 % + 3,8 EUR/100 kg (Märkus 3) 0

2002 10 10 -- kooritud 14,4 % 5

2002 10 90 -- muu 14,4 % 5

2002 90 11 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7

2002 90 19 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7

2002 90 31 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7

& /et 70

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2002 90 39 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7

2002 90 91 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7

2002 90 99 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7

2004 10 91 --- jahu või helvestena 7,6 % + EA (Märkus 1) 0

2004 90 10 -- suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7

2005 20 10 -- jahu või helvestena 8,8 % + EA (Märkus 1) 0

2005 60 00 - spargel 17,6 % TRQ-ASP/7

2005 80 00 - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7

2006 00 31 --- kirsid 20 % + 23,9 EUR/100 kg 7

2007 10 10 -- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 24 % + 4,2 EUR/100 kg 3

2007 91 10 --- suhkrusisaldusega üle 30 % massist 20 % + 23 EUR/100 kg 3

& /et 71

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2007 91 30 --- suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist 20 % + 4,2 EUR/100 kg 3

2007 99 10 ---- ploomipüree ja ploomipasta ning püree ja pasta mustadest

ploomidest kontaktpakendis netomassiga üle 100 kg,

tööstuslikuks töötlemiseks

22,4 % 0

2007 99 20 ---- kastanipüree ja -pasta 24 % + 19,7 EUR/100 kg 0

2008 30 55 ---- mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid,

vilkingid jms tsitrushübriidid

18,4 % 3

2008 30 75 ---- mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid,

vilkingid jms tsitrushübriidid

17,6 % 3

2008 40 51 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 17,6 % 3

2008 40 59 ---- muu 16 % 0

2008 40 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 19,2 % 3

& /et 72

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2008 40 79 ---- muu 17,6 % 3

2008 40 90 --- suhkrulisandita 16,8 % 0

2008 50 61 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 19,2 % 3

2008 50 69 ---- muu 17,6 % 3

2008 50 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 20,8 % 3

2008 50 79 ---- muu 19,2 % 3

2008 50 92 ---- vähemalt 5 kg 13,6 % 3

2008 50 98 ---- alla 5 kg 18,4 % (Märkus 8) 3

2008 70 61 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 19,2 % 0

2008 70 69 ---- muu 17,6 % 0

2008 70 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 19,2 % 0

2008 70 79 ---- muu 17,6 % 0

& /et 73

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2008 70 92 ---- vähemalt 5 kg 15,2 % 0

2008 70 98 ---- alla 5 kg 18,4 % 0

2008 97 51 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad

vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

11 % 0

2008 97 59 ------- muu 17,6 % 0

2008 97 74 -------- muu 13,6 % 0

2008 97 92 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad

vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

11,5 % 0

2008 97 93 ------- muu 18,4 % 0

2008 97 94 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad

vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

11,5 % 0

2008 97 96 ------- muu 18,4 % 0

& /et 74

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2008 97 97 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad

vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

11,5 % 0

2008 97 98 ------- muu 18,4 % 0

2008 99 85 ----- mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 5

2008 99 91 ----- jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis

sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

8,3 % + 3,8 EUR/100 kg (Märkus 3) 0

2009 11 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg TRQ-OJ/3

2009 11 19 ---- muu 33,6 % TRQ-OJ/3

2009 11 91 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru

sisaldusega üle 30 % massist

15,2 % + 20,6 EUR/100 kg TRQ-OJ/3

2009 11 99 ---- muu 15,2 % 0

2009 12 00 -- külmutamata, Brixi arvuga kuni 20 12,2 % 0

& /et 75

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2009 19 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 0

2009 19 19 ---- muu 33,6 % 0

2009 19 91 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru

sisaldusega üle 30 % massist

15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 0

2009 19 98 ---- muu 12,2 % 0

2009 31 11 ---- suhkrulisandiga 14,4 % 7

2009 31 19 ---- suhkrulisandita 15,2 % 7

2009 31 51 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7

2009 31 59 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7

2009 31 91 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7

2009 31 99 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7

2009 39 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7

& /et 76

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2009 39 19 ---- muu 33,6 % 7

2009 39 31 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7

2009 39 39 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7

2009 39 51 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 14,4 % + 20,6 EUR/100 kg 7

2009 39 55 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 14,4 % 7

2009 39 59 ------ suhkrulisandita 15,2 % 7

2009 39 91 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 14,4 % + 20,6 EUR/100 kg 7

2009 39 95 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 14,4 % 7

2009 39 99 ------ suhkrulisandita 15,2 % 7

2009 41 92 --- suhkrulisandiga 15,2 % 0

2009 41 99 --- suhkrulisandita 16 % 0

2009 49 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 0

& /et 77

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2009 49 19 ---- muu 33,6 % 0

2009 49 30 ---- 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga 15,2 % 0

2009 49 91 ----- lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 0

2009 49 93 ----- lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 15,2 % 0

2009 49 99 ----- suhkrulisandita 16 % 0

2009 50 10 -- suhkrulisandiga 16 % 3

2009 50 90 -- muu 16,8 % 3

2009 61 10 --- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5

2009 61 90 --- 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot 22,4 % + 27 EUR/hl 5

2009 69 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 40 % + 121 EUR/hl + 20,6 EUR/100 kg 5

& /et 78

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2009 69 19 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5

2009 69 51 ----- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5

2009 69 59 ----- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5

2009 69 71 ------ kontsentreeritud 22,4 % + 131 EUR/hl +

20,6 EUR/100 kg

2009 69 79 ------ muu 22,4 % + 27 EUR/hl + 20,6 EUR/100 kg 5

2009 69 90 ----- muu 22,4 % + 27 EUR/hl 5

2009 71 20 --- suhkrulisandiga 18 % 3

2009 71 99 --- suhkrulisandita 18 % 3

2009 79 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 30 % + 18,4 EUR/100 kg 7

2009 79 19 ---- muu 30 % 5

2009 79 30 ---- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga 18 % 3

& /et 79

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2009 79 91 ----- lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 18 % + 19,3 EUR/100 kg 7

2009 79 98 ----- muu 18 % 5

2009 81 59 ----- lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 16,8 % 0

2009 81 95 ------ mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede

marjadest

14 % 0

2009 89 11 ----- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7

2009 89 19 ----- muu 33,6 % 5

2009 89 50 ----- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga 19,2 % 3

2009 89 61 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 19,2 % + 20,6 EUR/100 kg 5

2009 89 63 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 19,2 % 3

2009 89 69 ------ suhkrulisandita 20 % 3

2009 89 71 ------ kirsimahl 16,8 % 3

& /et 80

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2009 89 89 ------- muu 16,8 % 3

2009 89 96 ------- kirsimahl 17,6 % 3

2009 90 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7

2009 90 19 ---- muu 33,6 % 5

2009 90 21 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7

2009 90 29 ---- muu 33,6 % 5

2009 90 31 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, lisatud suhkru

sisaldusega üle 30 % massist

20 % + 20,6 EUR/100 kg 7

2009 90 39 ---- muu 20 % 3

2009 90 41 ------ suhkrulisandiga 15,2 % 3

2009 90 49 ------ muu 16 % 3

2009 90 51 ------ suhkrulisandiga 16,8 % 3

& /et 81

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2009 90 59 ------ muu 17,6 % 3

2009 90 71 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 5

2009 90 73 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 15,2 % 3

2009 90 79 ------ suhkrulisandita 16 % 3

2009 90 92 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 10,5 % + 12,9 EUR/100 kg 0

2009 90 94 ------- muu 16,8 % + 20,6 EUR/100 kg 3

2009 90 95 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 10,5 % 0

2009 90 96 ------- muu 16,8 % 3

2009 90 97 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 11 % 0

2009 90 98 ------- muu 17,6 % 3

2101 12 92 --- tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, essentsidel ja

kontsentraatidel

4 % 3

& /et 82

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2101 12 98 --- muu

ex 2101 12 98 ---- kohvil põhinevad tooted, mis sisaldavad sahharoosi (k.a

sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina

väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist

0 % + EA (Märkus 1) TRQ-SR3

ex 2101 12 98 ---- kohvil põhinevad tooted, mis ei sisalda või sisaldavad

sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või

sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 70 % massist

0 % + EA (Märkus 1) 7

2101 20 98 --- muu

ex 2101 20 98 ---- teel või matel põhinevad tooted, mis sisaldavad sahharoosi

(k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) võisahharoosina

väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist

0 % + EA (Märkus 1) TRQ-SR3

ex 2101 20 98 ---- teel või matel põhinevad tooted, mis ei sisalda või sisaldavad

sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või

sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 70 % massist

0 % + EA (Märkus 1) 7

& /et 83

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2101 30 11 --- röstitud sigur 11,5 % 0

2101 30 19 --- muu 5,1 % + 12,7 EUR/100 kg 3

2101 30 91 --- ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist 14,1 % 0

2101 30 99 --- muu 10,8 % + 22,7 EUR/100 kg 3

2102 10 10 -- kultuurpärmid 3,7 % 3

2102 10 31 --- kuivatatud 4,2 % 7

2102 10 39 --- muu 4,2 % 3

2102 10 90 -- muu 5,1 % 7

2102 20 11 --- tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendis

netomassiga kuni 1 kg

2,4 % 0

2103 20 00 - ketšup jm tomatikastmed 10,2 % 7

2105 00 10 - mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist 8,6 % + 20,2 EUR/100 kg MAX 19,4 %

+ 9,4 EUR/100 kg

& /et 84

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2105 00 91 -- vähemalt 3 %, kuid alla 7 % massist 8 % + 38,5 EUR/100 kg MAX 18,1 %

+ 7 EUR/100 kg

2105 00 99 -- vähemalt 7 % massist 7,9 % + 54 EUR/100 kg MAX 17,8 %

+ 6,9 EUR/100 kg

2106 10 20 -- mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi

ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla

5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

12,8 % 3

2106 10 80 -- muu EA (Märkus 1) 7

2106 90 20 -- alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida

kasutatakse jookide valmistamiseks

17,3 % MIN 1 EUR/% vol/hl 7

2106 90 30 --- isoglükoosisiirup 42,7 EUR/100 kg/net mas 7

2106 90 55 ---- glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist 20 EUR/100 kg 7

2106 90 59 ---- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7

& /et 85

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2106 90 98 --- muu

ex 2106 90 98 ---- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi

vähemalt 70 % massist

9 % + EA (Märkus 1) 7

ex 2106 90 98 ---- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud

invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla

70 % massist

9 % + EA (Märkus 1) 0

2202 90 91 --- alla 0,2 % massist 6,4 % + 13,7 EUR/100 kg 0

2202 90 95 --- vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist 5,5 % + 12,1 EUR/100 kg 0

2202 90 99 --- vähemalt 2 % massist 5,4 % + 21,2 EUR/100 kg 0

2204 10 11 --- šampanja (Champagne) 32 EUR/hl 0

2204 10 91 --- Asti spumante 32 EUR/hl 0

2204 21 11 -------- Alsace 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 12 -------- Bordeaux 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

& /et 86

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2204 21 13 -------- Bourgogne (Burgundia) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 17 -------- Val de Loire (Loire’i org) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 18 -------- Mosel 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 19 -------- Pfalz 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 22 -------- Rheinhessen 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 23 -------- Tokaj 15,8 EUR/hl (Märkus 16) 0

2204 21 24 -------- Lazio (Latium) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 26 -------- Toscana 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 27 -------- Trentino, Alto Adige ja Friuli 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 28 -------- Veneto 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 32 -------- Vinho Verde 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 34 -------- Penedés 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 36 -------- Rioja 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

& /et 87

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2204 21 37 -------- Valencia 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 38 -------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 42 -------- Bordeaux 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 43 -------- Bourgogne (Burgundia) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 44 -------- Beaujolais 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 46 -------- Vallée du Rhône 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 47 -------- Languedoc-Roussillon 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 48 -------- Val de Loire (Loire’i org) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 62 -------- Piemonte (Piedmont) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 66 -------- Toscana 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 67 -------- Trentino ja Alto Adige 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 68 -------- Veneto 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 69 -------- Dão, Bairrada ja Douro 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

& /et 88

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2204 21 71 -------- Navarra 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 74 -------- Penedés 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 76 -------- Rioja 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 77 -------- Valdepeñas 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 78 -------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 79 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 80 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 81 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 82 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 83 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 84 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0

2204 21 85 ------- Madeira ja Setúbal muscatel 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0

2204 21 86 ------- šerri 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0

& /et 89

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2204 21 87 ------- Marsala 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0

2204 21 88 ------- Samos ja Muscat de Lemnos 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0

2204 21 89 ------- portvein 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0

2204 21 90 ------- muu 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0

2204 21 91 ------ muu 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0

2204 21 92 ----- tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust 1,75 EUR/% vol/hl 0

2204 29 11 -------- Tokaj 14,2 EUR/hl (Märkus 14) 0

2204 29 12 -------- Bordeaux 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 13 -------- Bourgogne (Burgundia) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 17 -------- Val de Loire (Loire’i org) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 18 -------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 42 -------- Bordeaux 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

& /et 90

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2204 29 43 -------- Bourgogne (Burgundia) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 44 -------- Beaujolais 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 46 -------- Vallée du Rhône 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 47 -------- Languedoc-Roussillon 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 48 -------- Val de Loire (Loire’i org) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 58 -------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 79 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 80 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 81 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 82 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 83 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

2204 29 84 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0

& /et 91

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2204 29 85 ------- Madeira ja Setúbal muscatel 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0

2204 29 86 ------- šerri 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0

2204 29 87 ------- Marsala 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0

2204 29 88 ------- Samos ja Muscat de Lemnos 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0

2204 29 89 ------- portvein 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0

2204 29 90 ------- muu 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0

2204 29 91 ------ muu 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0

2204 29 92 ----- tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust 1,75 EUR/% vol/hl 0

2204 30 10 -- osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi

lisamata

32 % 3

2204 30 92 ---- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7

2204 30 94 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7

& /et 92

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2204 30 96 ---- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7

2204 30 98 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7

2205 10 10 -- tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust 10,9 EUR/hl 0

2205 10 90 -- tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust 0,9 EUR/% vol/hl + 6,4 EUR/hl 0

2205 90 10 -- tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust 9 EUR/hl 0

2205 90 90 -- tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust 0,9 EUR/% vol/hl 0

2207 10 00 - denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt

80 % mahust

19,2 EUR/hl TRQ-EL

2207 20 00 - denatureeritud etüülalkohol jm piiritusjoogid, mis tahes

alkoholisisaldusega

10,2 EUR/hl TRQ-EL

& /et 93

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2208 40 11 --- rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või

metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta

(10 % hälbega)

0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl TRQ-RM

2208 40 39 ---- muu 0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl TRQ-RM

2208 40 51 --- rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või

metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta

(10 % hälbega)

0,6 EUR/% vol/hl TRQ-RM

2208 40 99 ---- muu 0,6 EUR/% vol/hl TRQ-RM

2208 90 91 --- kuni 2 liitrit 1 EUR/% vol/hl + 6,4 EUR/hl 7

2208 90 99 --- üle 2 liitri 1 EUR/% vol/hl TRQ-EL

2209 00 11 -- kuni 2 liitrit 6,4 EUR/hl 0

2209 00 19 -- üle 2 liitri 4,8 EUR/hl 0

2209 00 91 -- kuni 2 liitrit 5,12 EUR/hl 0

2209 00 99 -- üle 2 liitri 3,84 EUR/hl 0

& /et 94

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

2302 10 10 -- tärklisesisaldusega kuni 35 % massist 44 EUR/1 000 kg 0

2302 10 90 -- muu 89 EUR/1 000 kg 3

2302 40 02 --- tärklisesisaldusega kuni 35 % massist 44 EUR/1 000 kg 0

2302 40 08 --- muu 89 EUR/1 000 kg 3

2303 10 11 --- üle 40 % massist 320 EUR/1 000 kg 7

2905 43 00 -- mannitool 9,6 % + 125,8 EUR/100 kg TRQ-SH2

2905 44 11 ---- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 16,1 EUR/100 kg TRQ-SH2

2905 44 19 ---- muu 9 % + 37,8 EUR/100 kg TRQ-SH2

2905 44 91 ---- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 23 EUR/100 kg TRQ-SH2

2905 44 99 ---- muu 9 % + 53,7 EUR/100 kg 7

& /et 95

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

3302 10 29 ----- muu 0 % + EA (Märkus 1) 7

3502 11 90 --- muu 123,5 EUR/100 kg TRQ-EG3/10

3502 19 90 --- muu 16,7 EUR/100 kg TRQ-EG3/10

3505 10 10 -- dekstriinid 9 % + 17,7 EUR/100 kg 7

3505 10 90 --- muu 9 % + 17,7 EUR/100 kg 7

3505 20 10 -- mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid

modifitseeritud tärklisi

8,3 % + 4,5 EUR/100 kg MAX 11,5 3

3505 20 30 -- mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklist,

dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

8,3 % + 8,9 EUR/100 kg MAX 11,5 3

3505 20 50 -- mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklist,

dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

8,3 % + 14,2 EUR/100 kg MAX 11,5 3

3505 20 90 -- mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või

muid modifitseeritud tärklisi

8,3 % + 17,7 EUR/100 kg MAX 11,5 3

& /et 96

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

3809 10 10 -- tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist 8,3 % + 8,9 EUR/100 kg MAX 12,8 3

3809 10 30 -- tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 %

massist

8,3 % + 12,4 EUR/100 kg MAX 12,8 3

3809 10 50 -- tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 %

massist

8,3 % + 15,1 EUR/100 kg MAX 12,8 3

3809 10 90 -- tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem 8,3 % + 17,7 EUR/100 kg MAX 12,8 3

3824 60 11 --- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 16,1 EUR/100 kg TRQ-SH2

3824 60 19 --- muu 9 % + 37,8 EUR/100 kg TRQ-SH2

3824 60 91 --- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 23 EUR/100 kg 7

3824 60 99 --- muu 9 % + 53,7 EUR/100 kg 7

& /et 97

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

1) Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lühenditel ADSZ, EA, EUR/hl, EUR/kg, EUR/100 kg, EUR/1 000 kg, EUR/100 kg/net

mas, EUR/1 000 p/st, EUR/piimaosa massi kg, EUR/% vol/hl ja MAX on sama tähendus kui komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta

rakendusmääruses (EL) nr 1101/2014 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva

nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) kasutatud sarnastel lühenditel.

Märkus 1 Viide põllumajanduskomponenti (EA) käsitlevatele õigusaktidele: komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse

(EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse

(EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 1. lisa.

Märkus 2 Viide piiril kehtivat hinda käsitlevatele õigusaktidele: komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega

muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa)

2. lisa.

Märkus 3 Ühepoolse meetmena makstakse koguselist tollimaksu vedelikuta netomassi alusel.

Märkus 4 Euroopa Liit kohustub teraviljadele, mis kuuluvad rubriikidesse: ex 1001 nisu, 1002 rukis, ex 1005 mais, v.a hübriidseeme, ja

ex 1007 sorgo, v.a hübriidid seemneks, kohaldama tollimaksu sellisel tasemel ja viisil, et selliste teraviljade tollimaksu sisaldav

impordihind ei oleks suurem kui sel ajal kehtiv sekkumishind (või sel ajal kehtiv toetushind kehtiva süsteemi muutmise korral),

mida on suurendatud 55 % võrra. Rakendatav tollimaks ei tohi mingil juhul ületada baasmäärana esitatud tollimaksu (vt komisjoni

6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist

tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) joonealuseid märkusi gruppi 10 kuuluvate tariifiartiklite

kohta).

& /et 98

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

Märkus 5 Euroopa Liit kohustub alamrubriikidesse 1006 20 11 – 1006 20 98 kuuluvale kooritud riisile kohaldama tollimaksu sellisel tasemel

ja viisil, et tollimaksu sisaldav impordihind ei oleks suurem kui sel ajal kehtiv sekkumishind (või sel ajal kehtiv toetushind kehtiva

süsteemi muutmise korral), mida on suurendatud: japonica riisi puhul 88 % ja indica riisi puhul 80 %. Kroovitud riisi puhul

suurendatakse eespool nimetatud protsendimäärasid kehtiva kroovitud riisi künnishinna arvutamise meetodi kohaselt. Rakendatav

tollimaks ei tohi mingil juhul ületada baasmäärana esitatud tollimaksu (vt komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse

(EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse

(EMÜ) nr 2658/87 I lisa) joonealuseid märkusi gruppi 10 kuuluvate tariifiartiklite kohta).

Märkus 6 Seda tollimaksumäära kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule.

Märkus 7 Sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist, sealhulgas muude sahharoosina väljendatud suhkrute sisaldus (vt komisjoni 6.

oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist

tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 4. lisamärkust grupi 17 kohta).

Märkus 8 Vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg: ühepoolse tollimaksu määr: 17 %.

Märkus 9 1. jaanuar – 31. mai: 8,5 %; 1. juuni – 31. oktoober: 12 %; 1. november – 31. detsember: 8,5 %.

Märkus 10 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 12,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte

üle 22 % mahust: 13,1 EUR/hl.

& /et 99

Tariifiartikkel

CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria

Märkus 11 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 14,8 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte

üle 22 % mahust: 15,8 EUR/hl.

Märkus 12 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 15,4 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte

üle 22 % mahust: 20,9 EUR/hl.

Märkus 13 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 18,6 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte

üle 22 % mahust: 20,9 EUR/hl.

Märkus 14 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 13,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust:

14,2 EUR/hl.

Märkus 15 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 13,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust:

15,4 EUR/hl.

Märkus 16 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 14,8 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust:

15,8 EUR/hl.

Märkus 17 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 9,9 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust:

12,1 EUR/hl.

& /et 100

Liide 2-A-2

MEHHIKO TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVAi

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0102.29.99 Muud 15 % 0

0102.39.99 Muud 15 % 0

0102.90.99 Muud 15 % 0

0103.91.02 Pekaarilased 20 % 0

0103.91.99 Muud 20 % 0

0103.92.03 Pekaarilased 20 % 0

0103.92.99 Muud 20 % 0

0104.10.02 Tapaloomad 10 % 7

0104.10.99 Muud 10 % 7

0104.20.99 Muud 10 % 7

& /et 101

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0105.12.01 Kalkunid 10 % 0

0105.94.01 Võitluskuked 20 % 0

0105.94.99 Muud 10 % 0

0105.99.99 Muud 10 % 0

0201.10.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % E

0201.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 20 % TRQ-BF1

0201.30.01 Kondita 20 % TRQ-BF1

0202.10.01 Rümbad ja poolrümbad 25 % E

0202.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 25 % TRQ-BF1

0202.30.01 Kondita 25 % TRQ-BF1

0203.11.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % 7

0203.12.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 20 % 7

& /et 102

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0203.19.99 Muud 20 % 7

0203.21.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % 7

0203.22.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 20 % 7

0203.29.99 Muud

ex 0203.29.99 Seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga või ilma 20 % TRQ-PK

ex 0203.29.99 - muud 20 % 7

0204.10.01 Lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad 10 % 7

0204.21.01 Rümbad ja poolrümbad 10 % 7

0204.22.99 Muud jaotustükid, kondiga 10 % 7

0204.23.01 Kondita 10 % 7

0204.30.01 lambatallede rümbad ja poolrümbad, külmutatud 10 % 7

0204.41.01 Rümbad ja poolrümbad 10 % 7

0204.42.99 Muud jaotustükid, kondiga 10 % 7

& /et 103

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0204.43.01 Kondita 10 % 7

0204.50.01 Kitseliha 10 % 7

0206.10.01 Veise rups, värske või jahutatud 20 % TRQ-BF2

0206.21.01 Keeled 20 % 0

0206.22.01 Maks 20 % 0

0206.29.99 Muud 20 % TRQ-BF2

0206.30.99 Muud 20 % 7

0206.41.01 Maks 10 % 7

0206.49.99 Muud 10 % 7

0206.80.99 Muud, värsked või jahutatud 10 % 0

0206.90.99 Muud, külmutatud 10 % 0

0207.11.01 Värsked ja jahutatud rümbad 100 % 7

& /et 104

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0207.12.01 Külmutatud rümbad 100 % 7

0207.13.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 0

0207.13.02 Rümbad 100 % 7

0207.13.03 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis 100 % TRQ-PY

0207.13.99 Muud 100 % 7

0207.14.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 0

0207.14.02 Maks 10 % 7

0207.14.03 Rümbad 100 % 7

0207.14.04 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis 100 % TRQ-PY

0207.14.99 Muud 100 % 7

0207.24.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 7

0207.25.01 Külmutatud rümbad 45 % 7

0207.26.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 7

& /et 105

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0207.26.02 Rümbad 100 % 7

0207.26.99 Muud 100 % 7

0207.27.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 7

0207.27.02 Maks 10 % 7

0207.27.03 Rümbad 100 % 7

0207.27.99 Muud 100 % 7

0207.41.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0

0207.42.01 Külmutatud rümbad 45 % 0

0207.44.01 Muud, värsked või jahutatud 45 % 0

0207.45.01 Maks 10 % 0

0207.45.99 Muud 45 % 0

0207.51.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0

0207.52.01 Külmutatud rümbad 45 % 0

& /et 106

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0207.54.01 Muud, värsked või jahutatud 45 % 0

0207.55.01 Maks 10 % 0

0207.55.99 Muud 45 % 0

0207.60.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0

0207.60.02 Külmutatud rümbad 45 % 0

0207.60.99 Muud 45 % 0

0209.10.01 Sigade 45 % 5

0209.90.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 0

0209.90.99 Muud 45 % 0

0210.11.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 10 % 5

0210.12.01 Kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 10 % 5

0210.19.99 Muud 10 % 5

& /et 107

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0210.20.01 Veiseliha 10 % TRQ-BF1

0210.91.01 Esikloomaliste 10 % 0

0210.92.01 Vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea);

lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia); hülge,

merilõvi ja morsa (imetajad alamseltsist Pinnipedia)

10 % 0

0210.93.01 Roomajate (k.a mao ja kilpkonna) 10 % 0

0210.99.01 Loomasooled või veiste mokad, soolased või soolatud 10 % TRQ-BF2

0210.99.02 Suitsutatud seanahad, terved või tükeldatud 15 % 7

0210.99.03 Linnud, soolased või soolvees 10 % 7

0210.99.99 Muud 10 % 7

0401.10.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM

0401.10.99 Muud 10 % 7

& /et 108

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0401.20.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM

0401.20.99 Muud 10 % 7

0401.40.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM

0401.40.99 Muud 10 % 7

0401.50.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM

0401.50.99 Muud 10 % 7

0402.10.01 Piimapulber või -tabletid 50 % TRQ-MP

0402.10.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

TRQ-MP

0402.21.01 Piimapulber või -tabletid 50 % TRQ-MP

0402.21.99 Muud 10 % TRQ-MP

0402.29.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

TRQ-MP

& /et 109

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0402.91.01 Kontsentreeritud piim 45 % TRQ-ECM

0402.91.99 Muud 20 % TRQ-ECM

0402.99.01 Kondenspiim 15 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

TRQ-ECM

0402.99.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

TRQ-ECM

0403.10.01 Jogurt 20 % 7

0403.90.99 Muud 20 % 7

0404.10.01 Vadakupulber proteiinisisaldusega alla 12,5 % 10 % TRQ-WY

0404.10.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

TRQ-WY

0404.90.99 Muud 20 % TRQ-WY

& /et 110

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0405.10.01 Või massiga kuni 1 kg koos kontaktpakendiga 20 % TRQ-BT

0405.10.99 Muud 20 % TRQ-BT

0405.20.01 Piimarasvavõided 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

TRQ-BT

0405.90.99 Muud 20 % TRQ-BT

0406.10.01 Toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja

kohupiim

45 % TRQ-FC

0406.20.01 Riivitud juust või juustupulber 20 % TRQ-FC

0406.30.01 Piimarasva sisaldusega alla 36 % massist ja kuivaine

rasvasisaldusega üle 48 % massist, pakendis netomassiga

üle 1 kg

45 % TRQ-FC

0406.30.99 Muud 45 % TRQ-FC

0406.40.01 Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad

Penicillium roquefort’i tekitatud hallitust

20 % 7

& /et 111

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0406.90.01 Kõva juust (tuntud nimetuse Sardo all), kui see on pakendil

kirjas

20 % 7

0406.90.02 Kõva juust (tuntud nimetuse Reggiano või Reggianito all),

kui see on pakendil kirjas

0 % 0

0406.90.03 Colonia tüüpi pehme juust, kui selle koostis on:

niiskus: 35,5 % kuni 37,7 %, tuhk: 3,2 % kuni 3,3 %,

rasv: 29,0 % kuni 30,8 %, proteiin: 25,0 % kuni 27,5 %,

kloriidid: 1,3 % kuni 2,7 %, ja happesus: 0,8 % kuni 0,9 %

piimhappes

45 % 7

0406.90.04 Grana või Parmigiano-Reggiano, rasvasisaldus kuni 40 %

massist ja mitterasvaine veesisaldus alla 47 % massist;

Danbo, Edam, Fontal, Fontina, Fynbo, Gouda, Havarti,

Maribo, Samsoe, Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Paulin ja

Taleggio, rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine

veesisaldus üle 47 %, kuid alla 72 % massist

20 % TRQ-OC

& /et 112

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0406.90.05 Petit Suisse tüüpi, järgmise koostisega: niiskusesisaldus

68 % kuni 70 %, rasva 6 % kuni 8 % (niiskes massis),

kuivmass 30 % kuni 32 %, valgusisaldus vähemalt 6 %, ja

fermendid puuvilja-, suhkru-, juurvilja-, šokolaadi- või

meelisandiga või ilma nendeta

45 % TRQ-OC

0406.90.06 Egmonti tüüpi, järgmiste omadustega: rasvasisaldus

(kuivaines) vähemalt 45 %, maksimaalne niiskus 40 %,

kuivainet vähemalt 60 %, soola niiskusest vähemalt 3,9 %

45 % TRQ-OC

0406.90.99 Muud 45 % TRQ-OC

0407.11.01 Liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 0 % 0

0407.19.99 Muud 0 % 0

0407.21.01 Inimtoiduks 0 % 0

0407.21.99 Muud 0 % 0

0407.29.01 Inimtoiduks 45 % 0

& /et 113

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0407.29.99 Muud 20 % 0

0407.90.01 Külmutatud 20 % 0

0407.90.99 Muud 20 % 0

0408.11.01 Kuivatatud 0 % 0

0408.19.99 Muud 0 % 0

0408.91.01 Külmutatud või pulbrina 0 % 0

0408.91.99 Muud 0 % 0

0408.99.01 Külmutatud, v.a tariifiartikli 0408.99.02 tooted 0 % 0

0408.99.02 Guaanot tootvate merelindude munad 20 % 0

0408.99.99 Muud 0 % 0

0410.00.01 Mis tahes liiki kilpkonnamunad 20 % 0

0410.00.99 Muud 20 % 0

& /et 114

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0504.00.01 Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved

või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud

või soolvees, kuivatatud või suitsutatud

10 % 7

0701.90.99 Muud 175 % MX-R1 *

0710.10.01 Kartulid 15 % 7

0712.90.03 Kartulid, ka tükeldatult või viilutatult, muul viisil

töötlemata

20 % 7

0713.33.02 Harilikud aedoad, v.a tariifiartikli 0713.33.01 tooted 100 % 7 *

0713.33.03 Silmoad, v.a tariifiartikli 0713.33.01 tooted 100 % 7 *

0713.33.99 Muud 100 % 7 *

0803.10.01 Jahubanaanid 20 % 0

0803.90.99 Muud 20 % 0

0808.10.01 Õunad 20 % MX10

& /et 115

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

0809.30.01 Nektariinid 20 % 7

0809.30.02 Virsikud 20 % MX-R2/TRQ-FP

0901.12.01 Kofeiinivaba 20 % 7/TRQ-CFB

0901.21.01 Kofeiiniga 72 % MX-R3/TRQ-CFB *

0901.22.01 Kofeiinivaba 72 % MX-R3/TRQ-CFB *

0901.90.01 Kohviubade kestad ja koored 72 % 7/TRQ-CFB *

0901.90.99 Muud 72 % 7/TRQ-CFB *

1001.11.01 Seemneks 60 % 7 *

1001.19.99 Muud 60 % 7 *

1001.91.01 Harilik nisu (Triticum aestivum) või kõva nisu 0 % 0

1001.91.99 Muud 60 % 7 *

1001.99.01 Harilik nisu (Triticum aestivum) või kõva nisu 0 % 0

& /et 116

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1001.99.99 Muud 60 % 7 *

1002.10.01 Seemneks 0 % 0

1002.90.99 Muud 0 % 0

1003.10.01 Seemneks 0 % 0

1003.90.01 Teradena, koos kestadega 15 % 0

1003.90.99 Muud 15 % 0

1004.10.01 Seemneks 0 % 0

1004.90.99 Muud 0 % 0

1005.90.01 Lõhenev mais 0 % 0

1005.90.02 Mais tõlvikuna 0 % 0

1005.90.03 Kollase tuumaga mais 0 % 0

1005.90.04 Valge tuumaga (jahune) mais 20 % 0

1005.90.99 Muud 0 % 0

& /et 117

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1006.10.01 Koorimata riis 9 % 7

1006.20.01 Kooritud (pruun) riis 20 % 7

1006.30.01 Pikateraline (tera pikkuse ja laiuse suhe 3:1 või suurem) 20 % 7

1006.30.99 Muud 20 % 7

1006.40.01 Purustatud riis 20 % 7

1007.10.01 Seemneks 0 % 0

1007.90.02 Sh kui tegevus toimub ajavahemikul 16. maist kuni

15. detsembrini

15 % 0

1008.40.01 Paelhirss (Digitaria spp.) 0 % 0

1008.50.01 Tšiili hanemalts (Chenopodium quinoa) 0 % 0

1008.60.01 Tritikale 0 % 0

1008.90.99 Muu teravili 0 % 0

1101.00.01 Püülijahu nisust või meslinist 10 % 7

& /et 118

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1102.20.01 Maisijahu 10 % 0

1102.90.01 Riisijahu 10 % 0

1102.90.02 Rukkijahu 10 % 0

1102.90.99 Muud 10 % 0

1103.11.01 Nisust 6 % 7

1103.13.01 Maisist 6 % 0

1103.19.01 Kaerast 6 % 0

1103.19.02 Riisist 6 % 0

1103.19.99 Muud 6 % 3

1103.20.01 Nisust 6 % 7

1103.20.99 Muud

ex 1103.20.99 - Mais 6 % 7

ex 1103.20.99 - Muud 6 % 0

1104.12.01 Kaerast 6 % 0

& /et 119

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1104.19.01 Odrast 6 % 5

1104.19.99 Muud

ex 1104.19.99 - Nisu 6 % 7

ex 1104.19.99 - Mais 6 % 7

ex 1104.19.99 - Muud 6 % 0

1104.22.01 Kaerast 6 % 0

1104.23.01 Maisist 0 % 0

1104.29.01 Odrast 6 % 7

1104.29.99 Muud 6 % 7

1104.30.01 Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

ex 1104.30.01 -- Nisust 6 % 7

ex 1104.30.01 - Muud 6 % 5

1107.10.01 Röstimata 15 % 0

& /et 120

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1107.20.01 Röstitud 15 % 0

1108.11.01 Nisutärklis 10 % 7

1108.12.01 Maisitärklis 10 % 0

1108.13.01 Kartulitärklis 10 % 7

1108.14.01 Yucca (manioki) tärklis 10 % 0

1108.19.01 Saagotärklis 10 % 0

1108.19.99 Muud 10 % 5

1108.20.01 Inuliin 10 % 0

1109.00.01 Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata 10 % 7

1501.10.01 Seapekk 45 % 0

1501.20.01 Muu searasv ja -rasvkude 45 % 0

1501.90.99 Muud 45 % 0

1502.10.01 Sulatatud rasv 10 % 0

& /et 121

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1502.90.99 Muud 10 % 0

1503.00.01 Oleosteariin 10 % 0

1503.00.99 Muud 10 % 0

1504.30.01 Mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid 10 % 0

1508.10.01 Toorõli 10 % 0

1508.90.99 Muud 20 % 0

1511.10.01 Toorõli 3 % 0

1511.90.99 Muud 5 % 0

1513.11.01 Toorõli 0 % 0

1513.19.99 Muud 3 % 0

1513.21.01 Toorõli 0 % 0

1513.29.99 Muud 3 % 0

1515.90.04 Jojoobiõli ja selle fraktsioonid 10 % 0

1516.10.01 Loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid 45 % 0

& /et 122

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1516.20.01 Taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid 5 % 0

1517.90.01 Toidurasvad, mis on valmistatud seapeki või seapeki

asendajate baasil

20 % 0

1518.00.02 Epoksiiditud loomsed ja taimsed õlid 15 % 0

1518.00.99 Muud 10 % 0

1601.00.01 Kukkede, kanade või kalkunite 15 % 5

1601.00.99 Muud 15 % 5

1602.10.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 5

1602.10.99 Muud 20 % 5

1602.20.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 5

1602.20.99 Muud 20 % 5

1602.31.01 Kalkuni 20 % 3

1602.32.01 Kuke või kana 20 % 5

1602.39.99 Muud 20 % 0

& /et 123

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1602.41.01 Tagaosad ja nende jaotustükid 20 % 5

1602.42.01 Abatükid ja nende jaotustükid 20 % 5

1602.49.01 Seanahk, kuumtöödeldud tükkidena („pelletid“) 20 % 5

1602.49.99 Muud 20 % 5

1602.50.01 Loomasooled või mokad, keedetud, hermeetiliselt

pakendatud

20 % 7

1602.50.99 Muud 20 % E

1602.90.99 Muud, sh tooted mis tahes loomade verest 20 % E

1604.14.01 Tuunid (perekonnast Thunnus), v.a

tariifiartiklite 1604.14.02 ja 1604.14.04 tooted

20 % 0

1604.14.02 Tuuni (perekonnast Thunnus) seljafileed, v.a tariifiartikli

1604.14.04 tooted

20 % 0

1604.14.03 Väiketuuni (Euthynnus spp.) ja triiptuuni (Katsowonus

pelamis) seljafileed, v.a tariifiartikli 1604.14.04 tooted

20 % 0

& /et 124

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1604.14.04 Kulduim-tuuni või väiketuuni või suursilm-tuuni

seljafileed, massiga 0,5 kg kuni 7,5 kg, eelnevalt

kuumtöödeldud, külmutatud ja vaakumpakendatud

plastkottidesse, ilma soomuste, luude, naha ja tumeda lihata

0 % 0

1604.14.99 Muud 20 % 0

1604.19.01 Väiketuuni perekonnast Euthynnus spp., v.a vööttuun

(Katsowonus pelamis), v.a tariifiartikli 1604.19.02 tooted

20 % 0

1604.19.02 Väiketuuni (Euthynnus spp.) seljafileed, v.a liigist

Katsowonus pelamis)

20 % 0

1604.20.02 Tuunidest, väiketuunidest ja muudest perekonna Euthynnus

kaladest

20 % 0

1701.12.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab

polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,4 kraadi, kuid

alla 99,5 kraadi

0,36 USD/kg E

& /et 125

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1701.12.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab

polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 96 kraadi, kuid alla

99,4 kraadi

0,36 USD/kg E

1701.12.03 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab

polarisatsiooninäidule, mis on alla 96 kraadi

0,36 USD/kg E

1701.13.01 Selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud roosuhkur 0,338 USD/kg E

1701.14.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab

polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,4 kraadi, kuid

alla 99,5 kraadi

0,338 USD/kg E

1701.14.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab

polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 96 kraadi, kuid alla

99,4 kraadi

0,338 USD/kg E

1701.14.03 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab

polarisatsiooninäidule, mis on alla 96 kraadi

0,338 USD/kg E

& /et 126

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1701.91.01 Maitse- või värvainelisanditega 0,36 USD/kg E

1701.99.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab

polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,5 kraadi, kuid

alla 99,7 kraadi

0,36 USD/kg E

1701.99.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab

polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,7 kraadi, kuid

alla 99,9 kraadi

0,36 USD/kg E

1701.99.99 Muud 0,36 USD/kg E

1702.11.01 Kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist,

väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines

10 % 5

1702.19.01 Laktoos 10 % 7

1702.19.99 Muud 15 % 7

1702.20.01 Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup 15 % 7

& /et 127

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1702.30.01 Glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille

kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist

15 % 7

1702.40.01 Glükoos 15 % 7

1702.40.99 Muud 75 % E

1702.50.01 Keemiliselt puhas fruktoos 100 % 7

1702.60.01 Fruktoosisisaldusega üle 50 %, kuid alla 60 % kuivaine

massist

100 % E

1702.60.02 Fruktoosisisaldusega üle 60 %, kuid alla 80 % kuivaine

massist

100 % 7

1702.60.99 Muud 100 % 7

1702.90.01 Rafineeritud vedel suhkur ja invertsuhkur 0,39586 USD/kg E

1702.90.99 Muud 15 % 7

& /et 128

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1704.10.01 Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1704.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1802.00.01 Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid 0 % 0

1803.10.01 Rasvatustamata 0 % 0

1803.20.01 Osaliselt või täielikult rasvatustatud 0 % 0

1804.00.01 Kakaovõi, -rasv ja -õli 0 % 0

1805.00.01 Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita 5 % 0

1806.10.01 Suhkrusisaldusega üle 90 % massist 0,36 USD/kg E

1806.10.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

& /et 129

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1806.20.01 Muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle

2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või

muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg

20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

MX7

1806.31.01 Täidisega 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

MX7

1806.32.01 Täidiseta 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

MX7

1806.90.01 Jahu, durumnisujahu, tärklise või linnaseekstrakti baasil

valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 40 %

massist kakaopulbrit täiesti rasvavabalt arvestatuna

20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1806.90.02 Rubriikidesse 04.01 kuni 04.04 kuuluvatest toodetest

valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 5 %

massist kakaopulbrit täiesti rasvavabalt arvestatuna

20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

& /et 130

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1806.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

MX7

1901.10.01 Mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist 10 % MX-R4

1901.10.99 Muud 10 % 7

1901.20.01 Kaera-, maisi- või nisujahul või -tärklistel põhinevad 10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1901.20.02 Sisaldavad piimarasva üle 25 % massist, jaemüügiks

pakendamata, v.a tariifiartikli 1901.20.01 tooted

10 % 7

1901.20.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1901.90.01 Linnaseekstrakt 10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1901.90.03 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis

sisaldavad üle 10 %, kuid alla 50 % massist

piimakuivaineid, v.a tariifiartikli 1901.90.04 tooted

10 % TRQ-DP1

& /et 131

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1901.90.04 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis

sisaldavad üle 10 % piimakuivaineid, jaemüügiks

pakendatud, mille sildil on märge toote otseseks

kasutamiseks näiteks toidu või magustoitude

valmistamiseks

10 % 7

1901.90.05 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis

sisaldavad üle 50 % massist piimakuivaineid, v.a

tariifiartikli 1901.90.04 tooted

45 % TRQ-DP2

1901.90.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1902.11.01 Muna sisaldavad 20 % 7

1902.19.99 Muud 10 % 5

1902.20.01 Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil

toiduks valmistatud või mitte

10 % 0

1902.30.99 Muud pastatooted 10 % 0

1904.10.01 Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel

saadud toidukaubad

10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

& /et 132

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

1904.20.01 Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud

teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad

10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1904.30.01 Bulgurnisu 10 % 3

1904.90.99 Muud 10 % 3

1905.31.01 Magusad küpsised (magusainelisandiga) 10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1905.32.01 Vahvlid, täidisega või täidiseta (gaufrettes ja gaufres) 10 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

1905.90.99 Muud 10 % 5

2002.10.01 Terved või tükeldatud tomatid 20 % 5

2002.90.99 Muud 20 % 7

2004.10.01 Kartulid 20 % 7

2005.20.01 Kartulid 20 % 7

& /et 133

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

2007.10.01 Homogeenitud tooted 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

2007.91.01 Tsitrusviljad 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

2007.99.01 Diabeetikute kompotid ja marmelaadid 20 % 0

2007.99.02 Diabeetikute želeed 20 % 0

2007.99.03 Diabeetikute püreed ja pastad 20 % 3

2007.99.04 Marmelaadid, v.a tariifiartikli 2007.99.01 tooted 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

2007.99.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

2008.70.01 Virsikud, k.a nektariinid 20 % 7

2009.61.01 Brixi arvuga kuni 30. 20 % 5

& /et 134

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

2009.69.99 Muud 20 % 5

2101.11.01 Lahustuv kohv, lõhna- ja maitseaineteta 100 % 7/TRQ-CFS *

2101.11.02 Kontsentreeritud vedel kohviekstrakt, sh külmutatud kujul 100 % 7/TRQ-CFS *

2101.11.99 Muud 100 % 7/TRQ-CFS *

2101.12.01 Tooted, mis põhinevad ekstraktidel, essentsidel ja

kontsentraatidel või kohvil

100 % 7/TRQ-CFS *

2101.30.01 Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende

ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid

20 % 7/TRQ-CFS

2105.00.01 Jäätis, kakaoga või kakaota 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

TRQ-IC

2106.10.99 Muud 15 % 7

2106.90.05 Aromatiseeritud või värvainelisanditega siirupid 0,36 USD/kg E

2106.90.08 Mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist 15 % 7

& /et 135

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

2106.90.09 Munade baasil valmistatud toiduvalmistised 15 % 5

2106.90.12 Piimavalgu derivaadid, järgmise koostisega: hüdrogeenitud

kookosrasva 44 %, veevaba glükoosi 38 %,

naatriumkaseinaati 10 %, emulgaatoreid 6 %,

stabilisaatoreid 2 %

15 % 7

2106.90.99 Muud 15 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

2202.90.04 Mis sisaldavad piima 20 % 7

2202.90.05 Alkoholivaba õlu 20 % 0

2202.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg

suhkrusisalduse kohta

2204.30.99 Muu viinamarjavirre 20 % 7

2208.40.01 Rumm 20 % 7

2208.40.99 Muud 20 % 7

2302.10.01 Maisist 10 % 0

2302.30.01 Nisust 10 % 7

& /et 136

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

2302.40.01 Riisist 10 % 0

2302.40.99 Muud 10 % 0

2303.10.01 Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed 15 % 7

2309.90.01 Kodulindude valmissööt, valmistatud eri taimeseemnete

purustatud segu baasil

0 % 0

2309.90.02 Taimne sööt, k.a mineraalse materjaliga kohandatud 0 % 0

2309.90.04 Segud, valmistised või mahepõllumajandusliku päritoluga

tooted, mis on mõeldud dekoratiivkalade söödaks

20 % 7

2309.90.07 Kontsentreeritud valmistised tasakaalustatud toidukaupade

tootmiseks, v.a tariifiartiklite 2309.90.09, 2309.90.10 ja

2309.90.11 tooted

0 % 0

2309.90.08 Piimaasendaja vasikatele, valmistatud kaseiini, piimapulbri,

loomarasva, sojaletsitiini, vitamiinide, mineraalide ja

antibiootikumide baasil, v.a tariifiartiklite 2309.90.10 ja

2309.90.11 tooted

0 % 0

& /et 137

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

2309.90.09 Kontsentreeritud või stimuleerivad valmistised vitamiini

B12 baasil

0 % 0

2309.90.10 Piimakuivaine sisaldusega üle 10 %, kuid kuni 50 %

massist

0 % 0

2309.90.11 Toidukaubad piimakuivaine sisaldusega üle 50 % massist 0 % 0

2309.90.99 Muud 0 % 0

2402.20.01 Tubakat sisaldavad sigaretid 67 % 5

2905.44.01 D-glütsitool (sorbitool) 5 % 0

3501.10.01 Kaseiin 0 % 0

3501.90.01 Kaseiinliimid 10 % 5

3501.90.02 Kaseinaadid 0 % 0

3501.90.03 Karboksümetüülkaseiin, fotograafiaks sobiva

puhtusastmega

5 % 5

& /et 138

HS-kood 2012(1)

(8-kohaline

number)

Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)

3501.90.99 Muud 0 % 0

3502.11.01 Kuivatatud 0 % 0

3502.19.99 Muud 0 % 0

3505.10.01 Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised 5 % 7

3824.60.01 Sorbitool, v.a alamrubriigi 2905.44 tooted 5 % 0

(1) See tariifitabel on üldiselt väljendatud Mehhiko impordi- ja eksporditollimaksude üldseaduse tariifitabeli (Tarifa de la Ley de los Impuestos

Generales de Importación y de Exportación (LIGIE)) kohaselt, ja selle tabeli sätteid, sealhulgas tabeli alamrubriikide alla kuuluvaid tooteid,

tõlgendatakse kooskõlas LIGIE üldiste märkuste ning jaotiste ja kaubagruppide märkustega.

i Käesoleva lepingu liite 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ keeleversioonide tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik

hispaaniakeelne tekst.

& /et 139

Liide 2-A-3

EUROOPA LIIDU TARIIFIKVOODID

A JAGU

Üldsätted

1. Käesolevas liites sätestatakse tariifikvoodid, mida Euroopa Liit kohaldab alates käesoleva

lepingu jõustumise kuupäevast teatavate Mehhiko päritolustaatusega kaupade suhtes.

2. Iga käesoleva jao tariifikvoodiga hõlmatud kaubad on mitteametlikult tähistatud tariifikvoote

kehtestava lõigu pealkirjas. Need pealkirjad on lisatud üksnes lugejate abistamiseks käesoleva jao

mõistmisel ning need ei muuda ega asenda ühegi tariifikvoodi ulatust, kuna need on identifitseeritud

viitega Euroopa Liidu tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku asjaomasele

tariifireale.

3. Käesolevas liites kasutatakse terminit „tonn“.

& /et 140

B JAGU

Tariifikvoodid

1. Veiseliha tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-BF1“ ja mis on

loetletud punktis e, kohaldatakse 7,5 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes

üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides – rümba massi ekvivalendina)

1 1 000

2 2 000

3 3 000

4 4 000

5 ja iga järgmine aasta 5 000

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a

sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.

& /et 141

d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0201 20 20, 0201 20 30, 0201 20 50, 0201 20 90, 0201 30 00, 0202 20 10,

0202 20 30, 0202 20 50, 0202 20 90, 0202 30 10, 0202 30 50, 0202 30 90, 0210 20 10

ja 0210 20 90.

2. Veiserupsi tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-BF2“ tähistatud

tariifireal ja mis on loetletud punktis e, kohaldatakse 7,5 % suurust kvoodisisest tariifimäära

järgmistes aastastes üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides – rümba massi ekvivalendina)

1 1 000

2 2 000

3 3 000

4 4 000

5 ja iga järgmine aasta 5 000

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

& /et 142

c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a

sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.

d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0206 10 95, 0206 29 91 ja 0210 99 51.

3. Sealihasingi tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-PK“ ja mis on

loetletud punktis e, on alates käesoleva lepingu jõustumisest tollimaksuvabad 10 000 tonni

(rümba massi ekvivalendina) suuruses aastases üldkoguses.

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis b

sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.

& /et 143

d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0203 12 11, ex 0203 19 55, 0203 22 11 ja ex 0203 29 55.

4. Kodulinnuliha tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-PY“ ja mis on

loetletud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides – rümba massi ekvivalendina)

1 3 333

2 5 000

3 ja iga järgmine aasta 6 667

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis c

sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.

& /et 144

d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: ex 0207 13 10, 0207 13 20, 0207 13 50, 0207 13 60, 0207 13 70,

ex 0207 14 10, 0207 14 20, 0207 14 50, 0207 14 60, 0207 14 70, 0207 27 10, 1602 32 11,

1602 32 19, 1602 32 30 ja 1602 32 90.

5. Munade üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG1/3“ ja mis on

loetletud punktis g, kohaldatakse esimesel aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist

soodustollimaksu, mis võrdub 50 %ga kohaldatavast enamsoodustusrežiimi tollitariifist 300

tonni (koorega muna ekvivalendina) suuruses aastases üldkoguses.

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

c) Alates teise aasta algusest kohaldatakse punktides a ja g osutatud päritolustaatusega kaupade

suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tariifset

sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.

& /et 145

d) Alates kolmanda aasta algusest on punktides a ja g nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

e) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud

teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks.

f) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

g) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0407 11 00 ja 0407 19 19.

6. Munatoodete tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG2“ ja mis on

loetletud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides – koorega muna ekvivalendina)

1 2 000

2 2 500

3 3 000

4 3 500

5 4 000

6 4 500

7 ja järgnevad aastad 5 000

& /et 146

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud

teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks.

d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0408 11 80, 0408 19 81, 0408 19 89, 0408 91 80 ja 0408 99 80.

7. Mee üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-HY/7“ ja mis on

nimetatud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides)

1–6 35 000

& /et 147

b) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0409 00 00 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

8. Külmutatud maasikate üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SY/5“ ja mis on

nimetatud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides)

1–4 1 500

b) Alates viienda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

& /et 148

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0811 10 90 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

9. Maisitärklise tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SH1“ ja mis on

nimetatud punktis d, on alates käesoleva lepingu jõustumisest tollimaksuvabad 1 800 tonni

suuruses aastases üldkoguses.

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1108 12 00 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

& /et 149

10. Tuunikalavalmististe üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-TN1/7“ ja mis on

loetletud punktis h, kohaldatakse punktides b ja c täpsustatud kvoodisisest tariifimäära

järgmistes üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides)

1 14 500

2 15 000

3 15 500

4 16 000

5 16 500

b) Tariifiridadel 1604 14 21, 1604 14 28, 1604 14 31, 1604 14 38, 1604 14 41, 1604 14 48,

1604 19 39, 1604 20 70 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes kohaldatakse

kvoodisisest tariifimäära 6,8 %.

c) Tariifireal 1604 14 90 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes kohaldatakse

kvoodisisest tariifimäära 7,1 %.

d) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

& /et 150

e) Alates kuuenda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja h osutatud päritolustaatusega

kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.

f) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja h nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

g) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

h) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 1604 14 21, 1604 14 28, 1604 14 31, 1604 14 38, 1604 14 41, 1604 14 48,

1604 14 90, 1604 19 39 ja 1604 20 70.

11. Tuuni seljafilee toodete üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-TN2/5“ ja mis on

loetletud punktis f, kohaldatakse 6 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes

üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides)

1–3 6 000

& /et 151

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

c) Alates neljanda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega

kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.

d) Alates viienda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 1604 14 26, 1604 14 36 ja 1604 14 46.

& /et 152

12. Rafineerimiseks ettenähtud suhkru tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-SR1“ ja mis on

loetletud punktis d, kohaldatakse kvoodisisest tariifimäära 49 eurot tonni kohta järgmistes

aastastes üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides)

1 10 000

2 20 000

3 ja iga järgmine aasta 30 000

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 1701 13 10 ja 1701 14 10.

& /et 153

13. Erisuhkrute tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SR2“ ja mis on

nimetatud punktis d, on 500 tonni ulatuses tollimaksuvabad.

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1701 13 90 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

14. Muude suhkrute tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SR3“ ja mis on

nimetatud punktis d, on 1 000 tonni ulatuses tollimaksuvabad.

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

& /et 154

c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 1702 30 10, 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 10, 1702 40 90, 1702 50 00,

1702 60 10, ex 1702 60 95, 1702 90 30, ex 1704 90 99, 1806 10 30, 1806 10 90,

ex 2101 12 98 ja ex 2101 20 98.

15. Närimiskummi üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-CW/7“ ja mis on

loetletud punktis f, kohaldatakse 6 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes

üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides)

1–4 1 000

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

c) Alates viienda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega

kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.

& /et 155

d) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 1704 10 10 ja 1704 10 90.

16. Asparaaguse üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-ASP/7“ ja mis on

nimetatud punktis f, kohaldatakse 7 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes

üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides)

1–4 1 000

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

& /et 156

c) Alates viienda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega

kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.

d) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

f) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 2005 60 00 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

17. Apelsinimahla üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-OJ/3“ ja mis on

loetletud punktis e, kohaldatakse järgmisi kvoodisiseseid tariifimäärasid järgmistes aastastes

üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides) Kvoodisisene tariifimäär

1 1 000 33,3 % baasmäärast

2 1 000 16,7 % baasmäärast

& /et 157

b) Alates kolmanda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 2009 11 11, 2009 11 19 ja 2009 11 91.

& /et 158

18. Etanooli tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EL“ ja mis on

loetletud punktis d, on tollimaksuvabad allpool täpsustatud aastastel ja üldkogustes. Osa

üldkogusest on igal aastal reserveeritud erikasutuseks tariifirubriiki ex 22081 klassifitseeritud

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/20082 artiklis 2 ja I lisas

määratletud piiritusjookide tootmisel. Ülejäänud üldkogus reserveeritakse igal aastal muuks

kasutuseks3.

Aasta

Aastane üldkogus

(tonnides)

Erikasutus: piiritusjookide

tootmine

Aastane üldkogus

(tonnides)

Erikasutus: muu kui

piiritusjookide tootmine

Aastane üldkogus

kokku

(tonnides)

1 1 400 1 100 2 500

2 2 800 2 200 5 000

3 4 200 3 300 7 500

4 5 600 4 400 10 000

5 ja iga

järgmine

aasta

7 000 5 500 12 500

1 Välja arvatud tariifiread 2208 90 91, 2208 90 99. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008

piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste

kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89

(ELT L 39, 13.2.2008, lk 16). 3 Muuks otstarbeks kui rubriiki 2208 klassifitseeritud toodete tootmiseks.

& /et 159

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 2207 10 00, 2207 20 00 ja 2208 90 99.

19. Rummi tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-RM“ ja mis on

loetletud punktis d, on 3 000 hektoliitri ulatuses tollimaksuvabad.

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 2208 40 11, 2208 40 39, 2208 40 51 ja 2208 40 99.

& /et 160

20. Ovoalbumiini üleminekutariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG3/10“ ja mis on

loetletud punktis f, on tollimaksuvabad järgmistes üldkogustes:

Aasta Aastane üldkogus

(tonnides – koorega muna ekvivalendina)

1–9 3 000

b) Alates aasta 10 algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad

tollimaksuvabad.

c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud

teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks.

d) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

soodustariifikvoote.

e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 3502 11 90 ja 3502 19 90.

& /et 161

21. Modifitseeritud tärkliste tariifikvoot

a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu

tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SH2“ ja mis on

nimetatud punktis d, on 300 tonni ulatuses tollimaksuvabad.

b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tollimaksu baasmäära.

c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 2905 43 00, 2905 44 11, 2905 44 19, 2905 44 91, 3824 60 11 ja 3824 60 19.

& /et 162

C JAGU

Teisendustegurid

1. B jao „Tariifikvoodid“ punktides 1–4 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi

ümberarvestamiseks rümba massi ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid:

a) B jao „Tariifikvoodid“ punktides 1 ja 2 sätestatud tariifikvootide puhul:

Tariifirida Tariifirea kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur

0201 20 20 Veiste komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega,

värsked või jahutatud

100 %

0201 20 30 Veiste poolitamata või poolitatud eesveerandid, kondiga,

värsked või jahutatud

100 %

0201 20 50 Veiste poolitamata või poolitatud tagaveerandid, kondiga,

värsked või jahutatud

100 %

0201 20 90 Veiste jaotustükid, värsked või jahutatud, kontidega (v.a

rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja

tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid)

100 %

0201 30 00 Värske või jahutatud veiseliha, kontideta 130 %

0202 20 10 Veise komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, külmutatud,

kondiga

100 %

0202 20 30 Veise poolitamata või poolitatud eesveerandid, külmutatud,

kondiga

100 %

0202 20 50 Veise poolitamata või poolitatud tagaveerandid, külmutatud,

kondiga

100 %

& /et 163

Tariifirida Tariifirea kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur

0202 20 90 Veise jaotustükid, külmutatud, kontidega (v.a rümbad ja

poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid,

eesveerandid ja tagaveerandid)

100 %

0202 30 10 Veise kontideta eesveerandid, külmutatud, terved või

tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand

moodustab ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja

tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on

terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on

tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis

130 %

0202 30 50 Veise kontideta õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid,

külmutatud

130 %

0202 30 90 Külmutatud kontideta veiseliha (v.a eesveerandid, terved

või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand

moodustab ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja

tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on

terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on

terve tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis

130 %

0206 10 95 Veise paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud

(v.a farmaatsiatoodete tooraineks)

100 %

0206 29 91 Veise söödav paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud

(v.a farmaatsiatoodete tooraineks)

100 %

0210 20 10 Veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud,

kondiga

100 %

0210 20 90 Kontideta veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või

suitsutatud

135 %

0210 99 51 Veise söödav paks vaheliha ja õhuke vaheliha, soolatud,

soolvees, kuivatatud või suitsutatud

100 %

& /et 164

b) B jao „Tariifikvoodid“ punktis 3 sätestatud tariifikvootide puhul:

Tariifirida Tariifirea kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur

0203 12 11 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondiga,

värsked või jahutatud

100 %

ex 0203 19 55 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondita,

värsked või jahutatud

120 %

0203 22 11 Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid,

kondiga

100 %

ex 0203 29 55 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondita,

külmutatud

120 %

c) B jao „Tariifikvoodid“ punktis 4 sätestatud tariifikvootide puhul:

Tariifirida Tariifirea kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur

ex 0207 13 10 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud

jaotustükid, kondita, välja arvatud liigi Gallus

domesticus lindude mehaaniliselt eraldatud värske või

jahutatud lihamass, mis on saadud liha eraldamisel

lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist või

kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi vahendeid,

mille tulemuseks on lihaskiu struktuuri hävimine või

muundumine

140 %

0207 13 20 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud

pool- või veerandrümbad

100 %

0207 13 50 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud

rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

110 %

0207 13 60 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud

koivad ja nende jaotustükid, kontidega

100 %

& /et 165

Tariifirida Tariifirea kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur

0207 13 70 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud

jaotustükid, kondiga (v.a pool- või veerandrümbad,

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid,

kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja

tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)

100 %

ex 0207 14 10 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud

jaotustükid, kondita, välja arvatud liigi Gallus

domesticus lindude mehaaniliselt eraldatud külmutatud

lihamass, mis on saadud liha eraldamisel lihaga kaetud

kontidelt pärast konditustamist või

kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi vahendeid,

mille tulemuseks on lihaskiu struktuuri hävimine või

muundumine

140 %

0207 14 20 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või

veerandrümbad

100 %

0207 14 50 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid

ja nende jaotustükid, kontidega

110 %

0207 14 60 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja

nende jaotustükid, kontidega

100 %

0207 14 70 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud

jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad,

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid,

kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja

tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)

100 %

0207 27 10 Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta 140 %

& /et 166

Tariifirida Tariifirea kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur

1602 32 11 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist

valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis

sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 %

massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)

80 %

1602 32 19 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist

valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis

sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 %

massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted,

pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes

netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning

lihaekstraktid)

80 %

1602 32 30 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist

valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad

kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem

kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud

tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna,

nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning

lihaekstraktid)

45 %

1602 32 90 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist

valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis

sisaldavad kodulinnu liha või rupsi üle 25 %, kalkuni

või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted,

homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või

dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g,

maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)

35 %

& /et 167

2. Punktides 5, 6 ja 20 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi

ümberarvestamiseks koorega muna ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid:

Tariifirida Tariifirea kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur

0407 11 00 Kodulindude viljastatud munad inkubeerimiseks 100 %

0407 19 19 Viljastatud kodulinnumunad inkubeerimiseks (v.a kalkuni-,

hane- ja kanamunad)

100 %

0408 11 80 Inimtoiduks kõlblikud kuivatatud munakollased, suhkru- või

muu magusainelisandiga või ilma

246 %

0408 19 81 Inimtoiduks kõlblikud vedelad munakollased, suhkru- või muu

magusainelisandiga või ilma

116 %

0408 19 89 Inimtoiduks kõlblikud munakollased (v.a vedelad), külmutatud

või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga

või ilma (v.a kuivatatud)

116 %

0408 91 80 Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu

magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a

munakollased)

452 %

0408 99 80 Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud,

vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või

muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a

kuivatatud munad ja munakollased)

116 %

3502 11 90 Kuivatatud ovoalbumiin (näiteks tahvlid, soomused, helbed,

pulber), inimtoiduks kõlblik

856 %

3502 19 90 Ovoalbumiin, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks

tahvlid, helbed, kristallid, pulber))

116 %

& /et 168

Liide 2-A-4

MEHHIKO TARIIFIKVOODID

A JAGU

Üldsätted

1. Käesolevas liites sätestatakse tariifikvoodid, mida Mehhiko kohaldab alates käesoleva lepingu

jõustumise kuupäevast teatavate Euroopa Liidu päritolustaatusega kaupade suhtes.

2. Mehhiko haldab järgmisi B jaos sätestatud tariifikvoote kooskõlas oma õigusaktidega: TRQ-

BF1, TRQ-PK, TRQ-BF2, TRQ-PY, TRQ-FP, TRQ-CFB ja TRQ-CFS.

3. Mehhiko haldab järgmisi B jaos sätestatud tariifikvoote kooskõlas käesoleva liite tingimuste

ja oma õigusaktidega: TRQ-FM, TRQ-MP, TRQ-ECM, TRQ-WY, TRQ-BT, TRQ-FC, TRQ-OC,

TRQ-DP1, TRQ-DP2 ja TRQ-IC.

4. B jao iga tariifikvoodiga hõlmatud kaubad on mitteametlikult tähistatud tariifikvoote

kehtestava sätte pealkirjas. Need pealkirjad on lisatud üksnes selleks, et aidata lugejatel käesolevat

liidet mõista ning need ei muuda ega asenda Mehhiko impordi- ja eksporditollimaksude

üldseadusega (Tarifa de la Ley de los Impuestos Generales de Importación y de Exportación –

(LIGIE)) määratletud tariifiridade ulatust.

& /et 169

5. Käesolevas liites kasutatakse terminit „tonn“.

B JAGU

Tariifikvoodid

1. Veiseliha

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BF1“.

b) Kvoodisisene tariifimäär ja punktis e loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on

lubatud igal aastal käesoleva tariifikvoodi alusel Mehhikosse tuua kvoodisisese

soodustariifimääraga, on:

Aasta Üldkogus

(tonnides – rümba massi ekvivalendina)

Kvoodisisene

tariifimäär

(%)

1 6 000 7,50

2 12 000 6,25

3 18 000 5,00

4 24 000 3,75

5 30 000 2,50

6 30 000 1,25

7 ja iga järgmine

aasta

30 000 0

& /et 170

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a

sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0201.20.99, 0201.30.01, 0202.20.99, 0202.30.01 ja 0210.20.01.

2. Sea seljatükid ja neist saadud jaotustükid, kondiga või kondita

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-PK“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta

Üldkogus

(tonnides – rümba massi

ekvivalendina)

1 ja iga järgmine aasta 10 000

& /et 171

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis b

sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal ex 0203.29.99 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

3. Veiserups

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BF2“.

& /et 172

b) Kvoodisisene tariifimäär ja punktis e loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on

lubatud igal aastal käesoleva tariifikvoodi alusel Mehhikosse tuua kvoodisisese

soodustariifimääraga, on:

Aasta

Üldkogus

(tonnides – rümba massi

ekvivalendina)

Kvoodisisene

tariifimäär

(%)

1 2 000 7,50

2 4 000 6,25

3 6 000 5,00

4 8 000 3,75

5 10 000 2,50

6 10 000 1,25

7 ja iga järgmine

aasta

10 000 0

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a

sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0206.10.01, 0206.29.99 ja 0210.99.01.

& /et 173

4. Kanakoivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis.

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas

tähistatud märkega „TRQ-PY“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus

(tonnides – rümba massi ekvivalendina)

1 10 000

2 12 500

3 15 000

4 17 500

5 ja iga järgmine aasta 20 000

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis c

sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.

& /et 174

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0207.13.03 ja 0207.14.04.

5. Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas

tähistatud märkega „TRQ-FM“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (liitrites)

1 100 000

2 125 000

3 150 000

4 175 000

5 ja iga järgmine aasta 200 000

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

& /et 175

d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti

põhimõttel „kes ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0401.10.01, 0401.20.01, 0401.40.01 ja 0401.50.01.

6. Piimapulber

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-MP“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 30 000

2 35 000

3 40 000

4 45 000

5 ja iga järgmine aasta 50 000

& /et 176

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti

põhimõttel „kes ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0402.10.01, 0402.10.99, 0402.21.01, 0402.21.99 ja 0402.29.99.

7. Kondenspiim

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-ECM“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 ja iga järgmine aasta 200

& /et 177

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Mehhiko võib selle tariifikvoodi eraldada enampakkumise teel.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0402.91.01, 0402.91.99, 0402.99.01 ja 0402.99.99.

8. Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma;

mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga

või ilma

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifirubriiki klassifitseeritud

päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud

soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud

Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-WY“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 ja iga järgmine aasta 5 000

& /et 178

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast

käesoleva lepingu jõustumist. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes

ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifirubriiki 04.04 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

9. Või jm piimarasvad ja -õlid ning -võided

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BT“.

& /et 179

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 1 500

2 1 667

3 1 833

4 2 000

5 2 167

6 2 333

7 ja iga järgmine aasta 2 500

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti

põhimõttel „kes ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0405.10.01, 0405.10.99, 0405.20.01 ja 0405.90.99.

& /et 180

10. Värske juust, riivitud juust või juustupulber ja sulatatud juust

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-FC“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 2 500

2 3 125

3 3 750

4 4 375

5 ja iga järgmine aasta 5 000

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti

põhimõttel „kes ees, see mees“.

& /et 181

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0406.10.01, 0406.20.01, 0406.30.01 ja 0406.30.99.

11. Muu juust

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-OC“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 6 000

2 9 500

3 13 000

4 16 500

5 ja iga järgmine aasta 20 000

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

& /et 182

d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti

põhimõttel „kes ees, see mees“.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0406.90.04, 0406.90.05, 0406.90.06 ja 0406.90.99.

12. Värsked virsikud

a) Mehhiko lubab importida punktis d nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-FP“.

& /et 183

b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 1 500

2 1 611

3 1 722

4 1 833

5 1 944

6 2 056

7 2 167

8 2 278

9 2 389

10 ja iga järgmine aasta 2 500

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A lisa B jao

(„Baasmäär ja üleminekukategooriad“) lõike 3 punktile j märkega „MX-R2“ tähistatud

tariifiridade puhul.

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0809.30.02 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

& /et 184

13. Kohv

a) Mehhiko lubab punktis d loetletud päritolustaatusega kaupu importida kuni punktis b

kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga, tingimusel et need vastavad

3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ C jaos „Tootepõhiste päritolureeglite erikord“

kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites

2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-CFB“.

b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 ja iga järgmine aasta 1 600

c) Päritolustaatusega kaubad, mille import ületab punktis b sätestatud koguse, peavad vastama 3-

A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele, et nende

suhtes saaks kohaldada soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A lisa B jao

„Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile k märkega „MX-R3“ tähistatud

tariifiridade 0901.21.01 ja 0901.22.01 puhul, ning vastavalt 2-A lisa B jao „Baasmäär ja

üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile d märkega „7“ tähistatud tariifiridade 0901.12.01,

0901.90.01 ja 0901.90.99 puhul.

& /et 185

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 0901.12.01, 0901.21.01, 0901.22.01, 0901.90.01 ja 0901.90.99.

14. Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 10 %, kuid alla 50 %

massist piimakuivaineid

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-DP1“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 ja iga järgmine aasta 3 000

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti

põhimõttel „kes ees, see mees“.

& /et 186

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1901.90.03 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

15. Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 50 % massist

piimakuivaineid

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-DP2“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 ja iga järgmine aasta 10 000

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti

põhimõttel „kes ees, see mees“.

& /et 187

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1901.90.05 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

16. Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja neil põhinevad tooted

a) Mehhiko lubab punktis d loetletud päritolustaatusega kaupu importida kuni punktis b

kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga, tingimusel et need vastavad

3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ C jaos „Tootepõhiste päritolureeglite erikord“

kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites

2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-CFS“.

b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on lubatud igal aastal selle

tariifikvoodi alusel sisse tuua 2-A lisa B jao „Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3

punkti d kohaselt kindlaksmääratud soodustariifimääraga, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 ja iga järgmine aasta 1 400

c) Päritolustaatusega kaubad, mille import ületab punktis b sätestatud koguse, peavad vastama 3-

A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele, et nende

suhtes saaks jätkuvalt kohaldada soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A

lisa B jao „Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile d.

& /et 188

d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes: 2101.11.01, 2101.11.02, 2101.11.99, 2101.12.01 ja 2101.30.01.

17. Jäätis

a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.

Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude

kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-IC“.

b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle

tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:

Aasta Üldkogus (tonnides)

1 ja iga järgmine aasta 500

c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,

kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu

baasmäära.

d) Mehhiko võib selle tariifikvoodi eraldada enampakkumise teel.

e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 2105.00.01 klassifitseeritud päritolustaatusega

kaupade suhtes.

& /et 189

C JAGU

Teisendustegurid

1. B jao punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi

ümberarvestamiseks rümba massi ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid:

a) B jao punktides 1 ja 3 sätestatud tariifikvoodid:

Tariifirida Kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks)

Teisendustegur

(%)

0201.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 100

0201.30.01 Kondita 130

0202.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 100

0202.30.01 Kondita 130

0206.10.01 Veise rups, värske või jahutatud 100

0206.29.99 Muud 100

0210.20.01 Veiseliha:

Kondiga 100

Kondita 135

0210.99.01 Veiste sisikond või mokad, soolatud

või „salpresos“ ehk soola seguga

soolatud

100

& /et 190

b) B jao punktis 2 sätestatud tariifikvoot:

Tariifirida Kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks)

Teisendustegur

(%)

ex 0203.29.99 Muud.- Seljatükid ja nende

jaotustükid, kondiga või ilma.

100

c) B jao punktis 4 sätestatud tariifikvoot:

Tariifirida Kirjeldus

(üksnes näitlikustamiseks)

Teisendustegur

(%)

0207.13.03 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud

ühes tükis

100

0207.14.04 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud

ühes tükis

100

________________

& /et 1

2-B LISA

TAASTOODETUD KAUPADE

MÄÄRATLUSE ALT VÄLJA JÄETUD KAUPADE LOETELU

Taastoodetud kauba määratluse alt on välja jäetud kaubad, mis on klassifitseeritud järgmistesse

harmoneeritud süsteemi rubriikidesse või alamrubriikidesse: 8413 60, 8413 70, 8414 30–8414 60,

8415, 8418, 8419 11, 8419 19, 8421, 8422, 8443, 8450, 8451, 8452 10, 8471, 8481 80, 8481 90,

8483, 8501, 8502, 8504, 8508–8510, 8515–8519, 8521 10, 8521 90, 8522 10, 8522 90, 8525 60–

8525 80, 8527, 8528, 8535, 8536 10, 8536 20, 8539, 8544, 8701–8706, 8708, 9018 19, 9019 20

ja 9028 30.

________________

& /et 1

2-C LISA

MEHHIKO ERANDID IMPORDI- JA EKSPORDIPIIRANGUTEST

1. Mehhiko võib säilitada allpool nimetatud meetmed, tingimusel et need meetmed ei võimalda

soodsamat kohtlemist ühelegi kolmandale riigile, sealhulgas kolmandale riigile, kellega Mehhiko on

sõlminud lepingu vastavalt GATT 1994 XXIV artiklile ja käsitusleppele GATT 1994 XXIV artikli

tõlgendamise kohta.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva lisa säte ei mõjuta ühegi

lepinguosalise WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi või kohustusi seoses käesolevas lisas

loetletud meetmetega1.

3. Vastava HS-koodi kõrval toodud kirjeldused on esitatud üksnes viitamise eesmärgil.

1 Lepinguosalised mõistavad, et WTO vaekogu või apellatsioonikogu mis tahes otsus käesoleva

lisaga hõlmatud meetme kohta peaks kajastuma selles lisas.

& /et 2

4. Artiklit 2.9 „Impordi- ja ekspordipiirangud“ ei kohaldata järgmise suhtes:

a) 18. märtsil 2025 Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la Federación) avaldatud

süsivesinike sektori seaduse (Ley del Sector de Hidrocarburos) artikli 76 kohased piirangud,

31. oktoobril 2014 Mehhiko ametlikus väljaandes avaldatud süsivesinike seaduse kolmandas

jaotises osutatud tegevusi käsitleva määruse (Reglamento de las actividades a que se refiere el

Título Tercero de la Ley de Hidrocarburos) artikkel 51 ning 29. detsembril 2014 ametlikus

väljaandes avaldatud leping, millega kehtestatakse nende süsivesinike ja naftasaaduste

klassifitseerimine ja kodeerimine, mille suhtes kohaldatakse energeetikaministeeriumi

impordi- ja ekspordiluba (Acuerdo por el que se establece la clasificación y codificación de

Hidrocarburos y Petrólíferos cuya importación y exportación está sujeta a Permiso Previo por

parte de la Secretaría de Energía) ning selle määruse hilisemad muudatused, mis käsitlevad

selliste kaupade eksporti Mehhikost, mis on sätestatud Mehhiko impordi- ja

eksporditollimaksude üldseaduse tariifitabeli (Tarifa de la Ley de los Impuestos Generales de

Importación y de Exportación, avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la

Federación), 18. juunil 2007 ja 29. juunil 2012) järgmistel ridadel:

HS 2012 Kirjeldus

2709.00.02 Raske.

2709.00.03 Keskmine.

2709.00.04 Kerge.

2709.00.99 Muud toornaftaõlid.

2710.12.03 Bensiin õhusõidukitele.

2710.12.08 Bensiin, oktaaniarvuga alla 87.

2710.12.09 Bensiin, oktaaniarvuga vähemalt 87, kuid vähem kui 92.

& /et 3

HS 2012 Kirjeldus

2710.12.10 Bensiin, oktaaniarvuga vähemalt 92, kuid alla 95.

2710.12.91 Muud bensiinid.

2710.19.05 Kütteõli.

2710.19.08 Lennukikütus (petrool, lambiõli) ja nende segud.

2710.19.09 Diisliõli (diislikütus) ja selle segud väävlisisaldusega kuni 15 ppm.

2710.19.10 Diisliõli (diislikütus) ja selle segud väävlisisaldusega üle 15 ppm, kuid

mitte üle 500 ppm.

2710.19.91 Muu diisliõli (diislikütus) ja selle segud.

2711.11.01 Maagaas, veeldatud.

2711.19.01 Butaan ja propaan, omavahel segatud, veeldatud.

2711.21.01 Maagaas, gaasistatud.

b) 31. detsembril 2012 Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la Federación)

avaldatud resolutsiooni (millega majandusministeerium kehtestab rahvusvahelise kaubanduse

eeskirjad ja üldkriteeriumid (Acuerdo por el que la Secretaría de Economía emite reglas y

criterios de carácter general en materia de Comercio Exterior)) lisa 2.2.1 lõike 1 punktis I ja

punktis 5 sätestatud keelud ja piirangud seoses kasutatud rehvide, kasutatud rõivaste,

kasutatud sõidukite ja mootoriga šassiide importimisega Mehhikosse ning

c) töötlemata teemantide (HS-koodid 7102.10, 7102.21 ja 7102.31) impordi- ja

ekspordipiirangud vastavalt Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemile, mis kehtestati

5. novembril 2002 Interlakenis vastu võetud deklaratsiooniga Kimberley protsessi

sertifitseerimissüsteemi kohta.

_______________

& /et 1

2-D LISA

HALDUSKOOSTÖÖ ERISÄTTED

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et võidelda selliste tollialaseid õigusakte rikkuvate

toimingute vastu, mis on seotud 2. peatüki „Kaubavahetus“ kohase tariifse sooduskohtlemisega

vastavalt 3. peatükile „Päritolureeglid ja -menetlused“ ja tolliküsimustes antavat vastastikust

haldusabi käsitlevale lisale, millele on osutatud artikli 4.11 „Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi“

lõikes 3.

2. Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse tolliküsimustes antavat vastastikust haldusabi käsitlevas

lisas esitatud määratlusi.

3. Lõigetes 4–8 sätestatud menetlust kohaldatakse juhul, kui lepinguosaline on objektiivse ja

kontrollitava teabe, sealhulgas päritolu või abitaotluste kontrollimise ja vajaduse korral

kontrollkäikude tulemuste põhjal tuvastanud:

a) et 2. peatüki „Kaubavahetus“ alusel võimaldatud tariifse sooduskohtlemisega seotud

tollialaste õigusaktide rikkumisi on toime pandud korduvalt või

b) et tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute puhul keeldub teine lepinguosaline korduvalt

lõikes 1 osutatud kohustuste täitmisest või jätab need muul viisil täitmata.

& /et 2

4. Lepinguosaline, kes on teinud lõikes 3 osutatud järelduse, tõstatab küsimuse tolli, kaubanduse

lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitees, et jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava

lahenduseni.

5. Kui lepinguosalised ei suuda kolme kuu jooksul pärast küsimuse tõstatamist vastavalt lõikele

4 leida rahuldavat lahendust, võib otsuse teinud lepinguosaline teavitada ühiskomiteed ja alustada

kogu asjakohase teabe põhjal konsultatsioone, et jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava

lahenduseni.

6. Kui lepinguosalised ei jõua vastuvõetava lahenduseni kolme kuu jooksul pärast lõikes 5

osutatud teavitamist, võib ühiskomitee võtta vastu otsuse ajutiselt tühistada asjaomaste kaupade

tariifne sooduskohtlemine.

7. Kui ühiskomitee otsus ajutiselt tühistada asjaomaste kaupade tariifne sooduskohtlemine on

lõikes 1 osutatud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute ärahoidmiseks tõhus, tühistab otsuse

teinud lepinguosaline meetmed, mis ta oli võtnud oma tollialaste õigusaktide järgimise tagamiseks.

& /et 3

8. Ajutist tühistamist kohaldatakse aja jooksul, mis on vajalik tollialaseid õigusakte rikkuvate

toimingute vastu võitlemiseks, ja igal juhul mitte kauem kui kuus kuud. Kui esialgse peatamise

põhjustanud tingimused püsivad ka pärast kuuekuulise tähtaja möödumist, võib ühiskomitee

otsustada tühistamist pikendada. Ajutine peatamine lõpetatakse hiljemalt kahe aasta möödumisel

esialgsest peatamisest, välja arvatud juhul, kui ühiskomitee otsustab, et esialgse peatamise

põhjustanud tingimused püsivad.

9. Kumbki lepinguosaline avaldab ühiskomitee otsuse käesoleva lisa kohase ajutise tühistamise

kohta ning kõik muud teated kauplejatele kooskõlas oma sisemenetlustega.

________________

& /et 1

2-E LISA

VEINITOOTEID JA KANGEID ALKOHOOLSEID JOOKE KÄSITLEVAD ASJAKOHASED

MEETMED

A OSA

MEHHIKO VEINIVALMISTUSTAVAD JA PIIRANGUD

NING TOOTEMÄÄRATLUSED

Artikli 2.22 „Veinivalmistustavad“ lõike 1 punktides a ja b osutatud tootemääratlusi ning

veinivalmistustavasid ja piiranguid käsitlevad õigusnormid on järgmised:

a) seadused ja määrused:

i) Ley General de Salud (üldine tervishoiuseadus), avaldatud ametlikus väljaandes 7.

veebruaril 1984 ja selle määrus;

ii) Reglamento de Control Sanitario de Productos y Servicios (toodete ja teenuste

sanitaarkontrolli määrus) avaldatud ametlikus väljaandes 9. augustil 1999 ning

iii) Ley Federal sobre Metrología y Normalización (metroloogia ja standardimise

föderaalseadus), avaldatud ametlikus väljaandes 1. juulil 1992 ja selle määrus;

& /et 2

b) Normas Oficiales Mexicanas (Mehhiko ametlikud standardid, edaspidi „NOM“):

i) NOM-142-SSA1/SCFI-2014 Bebidas alcohólicas – Especificaciones sanitarias –

Etiquetado sanitario y comercial (alkohoolsed joogid – sanitaarnõuded – Sanitaar- ja

kaubanduslik märgistus) ning

ii) NOM-199-SCFI-2017 Bebidas alcohólicas – Denominación, especificaciones

fisicoquímicas, información comercial y métodos de prueba (alkohoolsed joogid –

nimetused, füüsikalis-keemilised spetsifikatsioonid, äriteave ja katsemeetodid) ning

c) Normas Mexicanas (Mehhiko standardid):

i) NMX-V-012-NORMEX-2005 Bebidas alcohólicas – Vino – Especificaciones

(alkohoolsed joogid – vein – spetsifikaadid);

ii) NMX-V-030-NORMEX-2016 Bebidas alcohólicas – Vino generoso – Denominación,

etiquetado y especificaciones (alkohoolsed joogid – vino generoso – nimetused,

märgistamine ja spetsifikaadid);

iii) NMX-V-047-NORMEX-2009 Bebidas alcohólicas – Vino espumoso y vino

gasificado – Denominación, etiquetado y especificaciones (alkohoolsed joogid –

vahuveinid – nimetused, märgistamine ja spetsifikaadid);

& /et 3

iv) NMX-V-005-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación de aldehídos,

ésteres, metanol y alcoholes superiores – Métodos de ensayo (prueba) (aldehüüdide,

estrite, metanooli ja kõrgemate alkoholide kindlaksmääramine – katsemeetodid);

v) NMX-V-006-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación de azúcares –

Azúcares reductores directos y totales – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed

joogid – suhkrute määramine – otseste ja redutseerivate suhkrute üldsisaldus –

katsemeetodid);

vi) NMX-V-013-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación del contenido

alcohólico (por ciento de alcohol en volumen a 20 °C (% Alc. Vol.) – Métodos de

ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – alkoholisisaldus mahuprotsentides 20 °C juures)

– katsemeetodid);

vii) NMX-V-015-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de acidez total,

acidez fija y acidez volátil – Métodos de ensayo (prueba) (üldhappesuse, mittelenduvate

ja lenduvate hapete sisalduse määramine – katsemeetodid);

viii) NMX-V-017-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de extracto seco y

cenizas – Método de ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – kuivekstrakti ja tuha

määramine – katsemeetod);

& /et 4

ix) NMX-V-025-NORMEX-2010 Bebidas alcohólicas – Determinación de adición de

alcoholes o azúcares provenientes de caña, sorgo o maíz a bebidas alcohólicas

provenientes de uva, manzana o pera mediante la Relación Isotópica de Carbono 13

(δ13CVPDB), Determinación del origen de CO2 en bebidas alcohólicas gaseosas

mediante la Relación Isotópica de Carbono 13 (δ13CVPDB), Determinación de adición

de agua en los vinos mediante la Relación Isotópica del Oxigeno 18 (D18ovsmow), por

espectrometría de masas de isotopos estables – Métodos de ensayo (prueba)

(suhkruroost, sorgost või maisist saadud alkoholi või suhkrute lisamise määramine

viinamarjadest, õuntest või pirnidest toodetud alkohoolsetele jookidele süsinik-13

isotoopsuhte analüüsi kaudu (δ13CVPDB), CO2 päritolu määramine gaseeritud

alkohoolsetes jookides süsinik-13 isotoopsuhte analüüsi kaudu (δ13CVPDB), vee

lisamise määramine veinidele hapnik-18 isotoopsuhte analüüsi kaudu (D18ovsmow),

stabiilsete isotoopide massispektromeetria kaudu – katsemeetodid);

x) NMX-V-027-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de anhídrido

sulfuroso, dióxido de azufre (SO2) libre y total – Métodos de ensayo (prueba)

(alkohoolsed joogid – vääveldioksiidi, vaba vääveldioksiidi ja vääveldioksiidi

üldsisalduse määramine (SO2) – katsemeetodid);

xi) NMX-V-048-NORMEX-2009 Bebidas Alcohólicas – Determinación de dióxido de

carbono (CO2) en bebidas alcohólicas – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed

joogid – süsinikdioksiidi (CO2) sisalduse määramine alkohoolsetes jookides–

katsemeetodid) ning

& /et 5

xii) NMX-V-050-NORMEX-2010 Bebidas alcohólicas – Determinación de metales como

cobre (Cu), plomo (Pb), arsénico (As), zinc (Zn), hierro (Fe), calcio (Ca), mercurio

(Hg), cadmio (Cd), por absorción atómica – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed

joogid – metallide, näiteks vase (Cu), plii (Pb), arseeni (As), tsingi (Zn), raua (Fe),

kaltsiumi (Ca), elavhõbeda (Hg), kaadmiumi (Cd) sisalduse määramine

aatomabsorptsiooni abil – katsemeetodid).

B osa

EUROOPA LIIDU VEINIVALMISTUSTAVAD JA PIIRANGUD,

MÄRGISTUS NING TOOTEMÄÄRATLUSED

1. Artikli 2.22 „Veinivalmistustavad“ lõike 2 punktides a ja b osutatud tootemääratlusi ning

märgistust käsitlevad õigusnormid on järgmised:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega

kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ)

nr 1234/2007,1 eelkõige veinisektori tootmiseeskirjad vastavalt kõnealuse määruse artiklitele

75,78, 81 ja 91 ning VII lisa II osale, tingimusel, et need käsitlevad B jao kohaldamisalasse

kuuluvaid tooteid;

1 ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

& /et 6

b) komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu

määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste

kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega,2 eelkõige kõnealuse määruse

artikkel 2 ning I ja III lisa, ning

c) komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud

päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste,

vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise

ning märgistamise ja esitlusviisi osas,3 eelkõige selle artikleid 47, 52–54 ning III–V lisa.

2. Veinivalmistustavasid ja piiranguid käsitlevad õigusnormid:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega

kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr

1234/2007,4 eelkõige veinisektori tootmiseeskirjad vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 75,

80, 83 ja 91 ning VIII lisale, ning

2 ELT L 193, 24.7.2009, lk 1. 3 ELT L 9, 11.1.2019, lk 2. 4 ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

& /et 7

b) komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu

määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste

kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega5.

C OSA

VEINIDE MÄRGISTUS

1. Lõigetes 2 ja 3 esitatud loeteludes määratletakse vaiksete veinide ja vahuveinide märked,

mida kasutatakse vastavalt artikli 2.23 „Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide

märgistamine“ lõikele 8 seoses jääksuhkrusisalduse piirnormidega.

2. Vaiksete veinide märked:

Märge Veini jääksuhkru piirmäär

Kuiv

< 4 g/l või

< 9 g/l, kui üldhappesus väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta on < 2 g

alla jääksuhkrusisalduse

Poolkuiv 4–12 g/l

Poolmagus 12–45 g/l

Magus > 45 g/l

5 ELT L 193, 24.7.2009, lk 1.

& /et 8

3. Vahuveinide märked:

Märge Vahuveini jääksuhkru piirmäär

Brut nature < 3 g/l

Extra brut 0–6 g/l

Brut 0–15 g/l

Extra dry 12–20 g/l

Kuiv 17–35 g/l

Poolkuiv 35–50 g/l

Magus > 50 g/l

D OSA

DOKUMENTATSIOON JA SERTIFITSEERIMINE

1. Vastavalt artikli 2.24 „Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine“ lõikele

1 lubavad lepinguosalised importida oma territooriumile veinitooteid kooskõlas käesolevas osas

sätestatud impordi tõendusdokumente ja analüüsiaruandeid reguleerivate eeskirjadega.

2. Tõenduseks selle kohta, et nõuded veini importimiseks lepinguosalise territooriumile on

täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise pädevatele asutustele järgmised dokumendid:

a) päritoluriigi pädeva asutuse välja antud sertifikaat ning

& /et 9

b) päritoluriigi poolt ametikult tunnustatud laboratooriumi koostatud analüüsiaruanne, kui vein

on ette nähtud vahetult inimtarbimiseks. Analüüsiaruanne peab sisaldama järgmist teavet:

i) üldalkoholisisaldus mahuprotsentides;

ii) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

iii) kuivekstrakti üldsisaldus;

iv) üldhappesus, väljendatud viinhappena;

v) lenduvate hapete sisaldus, väljendatud äädikhappena;

vi) sidrunhappe sisaldus ning

vii) vääveldioksiidi üldsisaldus.

_______________

& /et 1

2-F LISA

RAVIMID

1. Kumbki lepinguosaline täidab tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud kohustusi seoses

müügiloa andmise, teatamismenetluse ja muude regulatiivsete nõuetega, mille kumbki

lepinguosaline koostab, võtab vastu või mida kohaldatakse ravimite suhtes ja mis ei kuulu tehniliste

eeskirjade määratluse või vastavushindamismenetluse kohaldamisalasse.

2. Kumbki lepinguosaline kasutab oma tehniliste eeskirjade alusena ravimite ja

meditsiiniseadmete rahvusvahelisi standardeid, tavasid ja suuniseid, kaasa arvatud neid, mille on

välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

(OECD), inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise ühtlustamisnõukogu (ICH) ning

farmaatsiatoodete kontrolli konventsiooni ja farmaatsiatoodete kontrolli alase koostöö kava (PIC/S),

välja arvatud juhtudel, kui teaduslikule või tehnilisele teabele tuginedes on nõuetekohaselt

põhjendatud, miks sellised rahvusvahelised standardid, tavad või suunised oleksid soovitavate

õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad.

& /et 2

3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende täielik osalemine lõikes 2 osutatud asjakohastes

organites hõlbustab nendevahelist regulatiivset koostööd. Lepinguosalised püüavad teha otsuse häid

tootmistavasid käsitleva vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimise kohta tulevikus. Sellega

seoses tunnistavad lepinguosalised, kui oluline on näidata häid tulemusi rahvusvaheliste standardite

rakendamisel ja omavahelise usalduse suurendamisel. Kaubavahetuskomitee tuleb kokku iga kahe

aasta järel, et jälgida edusamme. Nendel kohtumistel arutavad lepinguosalised oma vastavate

õigusraamistike arengut ja seda, kuidas kaitsta teabevahetust. Samuti alustavad lepinguosalised

dialoogi, et arutada kontrollimenetlusi ja hinnata vastastikuse tunnustamise lepinguga saavutatavat

kokkuhoidu.

________________

& /et 1

2-G LISA

MOOTORSÕIDUKID NING NENDE SEADMED JA OSAD

1. Käesolevat lisa kohaldatakse standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

suhtes, mille lepinguosaline on oma kesksel valitsemistasandil vastu võtnud või säilitanud seoses

tema õigusnormides määratletud uute mootorsõidukite või mootorsõidukite uute seadmete ohutuse

ja heitega.

2. Lepinguosalised püüavad kõrvaldada tarbetud kaubandustõkked ja tõhustada regulatiivset

koostööd kooskõlas 9. peatükiga „Tehnilised kaubandustõkked“, tunnustades samal ajal kummagi

lepinguosalise õigust määrata kindlaks oma soovitud ohutuse ning tervise-, keskkonna- ja

tarbijakaitse tase.

Turulepääs

3. Kumbki lepinguosaline aktsepteerib oma turul kõiki tema õigusnormides määratletud uusi

mootorsõidukeid või mootorsõidukite uusi seadmeid, tingimusel et tootja on importiva

lepinguosalise kohaldatavate menetluste kohaselt tõendanud, et sõiduk või seadmed vastavad

importiva lepinguosalise kohaldatavatele ohutusstandarditele ja tehnilistele normidele1.

1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ühtki käesoleva lõike sätet ei tõlgendata nii, et see

takistaks lepinguosalist lubamast oma turul vastu võtta ka uusi mootorsõidukeid või

mootorsõidukite uusi seadmeid, mis on sertifitseeritud vastavalt kolmanda riigi ohutus- ja

heitenormidele, või nõuda vastavuse tõendamist mootorsõidukite ohutus- ja heitenormidele,

mille lepinguosaline säilitab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

& /et 2

4. Lepinguosalised tunnistavad, et Mehhiko on lisanud oma tehnilistesse normidesse

NOM-194-SCFI ja NOM-042-SEMARNAT Euroopa Liidu ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni

(UNECE) tehnilised normid, sealhulgas nende vastavad katsearuanded ja tüübikinnitustunnistused,

mis on loetletud liites 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“.

5. Mehhiko säilitab õiguse muuta oma tehnilisi norme NOM‑194‑SCFI ja NOM-042-

SEMARNAT, sealhulgas lisades neisse Euroopa Liidu või UNECE tehnilised normid. Selliste

muudatuste tegemise ajal teavitab Mehhiko Euroopa Liitu ja esitab taotluse korral teavet

muudatuste põhjuste kohta. Mehhiko tunnustab jätkuvalt liites 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks

kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ loetletud tehnilisi norme ja nende ajakohastatud versioone,

välja arvatud juhul, kui selline tunnustamine tagaks ohutuse või keskkonnakaitse madalama taseme

kui tehtud muudatused või seaks ohtu USA, Mehhiko ja Kanada lepingu raames võetud kohustused

või oleks vastuolus Mehhiko õiguspäraste poliitikaeesmärkidega.

6. Kui Mehhiko vaatab läbi mootorsõidukite ja nende seadmete tüübikinnitust käsitlevaid

tehnilisi norme, püüavad lepinguosalised üksteisega konsulteerida vastavalt 9. peatüki „Tehnilised

kaubandustõkked“ asjakohastele sätetele, et teha kindlaks, kas liites 2-G-2 „Täiendavad tunnistused

ja katsearuanded“ loetletud tehnilised normid võib lisada liitesse 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks

kiidetud tunnistused ja katsearuanded“.

& /et 3

7. Kumbki lepinguosaline püüab lubada importida ja viia oma turule tooteid, mille valmistamisel

on kasutatud uut tehnoloogiat või mis on uute omadusega, mida importiv lepinguosaline ei ole veel

reguleerinud, välja arvatud juhul, kui tal on põhjendatud kahtlused toote ohutuse suhtes, tuginedes

teaduslikule või tehnilisele teabele, mis näitab, et see uus tehnoloogia või omadus kujutab endast

riski inimeste tervisele, ohutusele või keskkonnale. Lepinguosaline, kes keelab nende toodete

impordi ja turule viimise, teatab sellest otsusest teisele lepinguosalisele niipea kui võimalik.

8. Lepinguosaline ei kaota ega vähenda teise lepinguosalise soodustusi, mis tulenevad

käesolevast lisast, rakendades hõlmatud toodetega seotud regulatiivseid meetmeid. See kohustus ei

piira lepinguosalise õigust võtta meetmeid, mis on vajalikud ohutuse ning keskkonna või

rahvatervise kaitseks.

Koostöö

9. Lepinguosalised teevad kaubavahetuskomitees koostööd ja vahetavad teavet kõigis käesoleva

lisa rakendamisega seotud küsimustes.

10. Et edendada õigusnormide lähendamist, vahetavad lepinguosalised teavet, niivõrd kui see on

võimalik, oma mootorsõidukite ohutuse ja keskkonnakaitsega seotud tehniliste eeskirjade kohta.

11. Liide 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ ja liide 2-G-2

„Täiendavad tunnistused ja katsearuanded“ moodustavad käesoleva lisa lahutamatu osa.

& /et 4

Liide 2-G-1

MEHHIKO POOLT HEAKS KIIDETUD TUNNISTUSED JA KATSEARUANDED

2-G lisa lõikes 3 osutatud Euroopa Liidu ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tehnilised

normid, mis on lisatud Mehhiko tehnilistesse normidesse NOM‑194‑SCFI ja NOM-042-

SEMARNAT:

Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad

Peatoed 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ UNECE R25 või R17

Turvavööd ja muud

turvasüsteemid

76/115/EMÜ või 77/541/EMÜ UNECE R14 või R16

10. täiendus

Käsijuhtimisseadmed,

märgulambid ja näidikud

78/316/EMÜ UNECE R121

Tahavaatepeeglid 71/127/EMÜ UNECE R46

Istmete tugevus 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ UNECE R17 (R25 ainult

peatugede puhul, R17 kogu

istme puhul)

Rehvid Määrus (EL) nr 458/2011 UNECE R30 (mootorsõidukid

ja nende haagised) või R54

(kommertssõidukid ja nende

haagised)

2 Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele või määrustele käsitatakse viidetena neile

järgnevatele direktiividele või määrustele, kui nende reguleerimisala ja sisu on samaväärne

viimati nimetatud direktiivide või määrustega, välja arvatud heidet käsitlevate õigusnormide

puhul, mille puhul Mehhiko aktsepteerib ainult käesolevas loetelus nimetatud direktiive või

määrusi.

& /et 5

Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad

Esilaternad 76/761/EMÜ, 76/756/EMÜ või

76/758/EMÜ

UNECE R48 Valgustus- ja

valgussignaalseadmete

paigaldamine (M, N ja O) või

R112 Asümmeetrilise

valgusjaotusega esilaternad

(hõõglambid)

Ohutuled, seisutulelaternad 76/756/EMÜ või 77/540/EMÜ UNECE R48 või R06 või R77

Pidurilaternad 76/758/EMÜ või 76/756/EMÜ UNECE R48 või R07

Tagumine numbrilatern 76/756/EMÜ või 76/760/EMÜ UNECE R04 või R48

Ülemised ääretulelaternad,

esitule/tagatulelaternad,

külgmised ääretulelaternad,

piduritulelaternad (M, N ja O)

76/756/EMÜ või 76/758/EMÜ UNECE R48 või R07

Tagurduslaternad 77/539/EMÜ või 76/756/EMÜ UNECE R48 või R23

Suunatulelaternad 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ või

76/756/EMÜ

UNECE R48 või RO6

Valgust tagasipeegeldavad

seadmed

76/756/EMÜ või 76/757/EMÜ UNECE R48 või R03

Tuuleklaasi jäite ja niiskuse

eemaldamise süsteemid

Küttesüsteemid

78/317/EMÜ või

672/2010/EMÜ

UNECE R122

Tuuleklaasi puhasti- ja

pesurisüsteemid

78/318/EMÜ või 94/68/EMÜ

või määrus (EL) nr 1008/2010

Pidurisüsteemid (sõidu- ja

seisupidurid)

71/320/EMÜ UNECE R13 (pidurid,

kategooriad M, N ja O) või

R13H (pidurid (sõiduautod))

Turvaklaasid 92/22/EMÜ UNECE R43

Kiirusmõõdik 75/443/EMÜ UNECE R39

& /et 6

Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad

Sõidukis viibijate kaitse

laupkokkupõrke korral

96/79/EMÜ UNECE R94

Sõidukis viibijate kaitse

külgkokkupõrke korral

96/27/EMÜ UNECE R95

ABS ja täiustatud

hädapidurdussüsteem (AEBS)

Määrus (EL) nr 347/2012 või

määrus (EL) 2015/562

UNECE R13 või R13H või

R131

Turvavöö meeldetuletus

(SBR)

76/115/EMÜ või 77/541/EMÜ UNECE R16

Sädesüütega, survesüütega,

veeldatud naftagaasil ja

surumaagaasil töötavad

sõidukid

2002/80/EÜ (Euro IV,

kergsõidukid)

UNECE R49

& /et 7

Liide 2-G-2

TÄIENDAVAD TUNNISTUSED JA KATSEARUANDED

Lepinguosalised kaaluvad kooskõlas käesoleva lisa punktiga 6 võimalust lisada liitesse 2-G-1

„Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ Euroopa Liidu direktiivides või

määrustes või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades sätestatud tunnistused ja

katsearuanded seoses järgmiste sõidukikategooriate loeteludes täpsustatud tehniliste nõuetega:

a) Sõidukikategooriad M ja N: sõiduautod, kaubikud, bussid, veoautod ja nende varustus

Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad

Terviksõiduk Direktiiv 2007/46/EÜ UNECE eeskiri 0 –

IWVTA

Akutoitega

elektrisõidukite ohutus

UNECE R100

b) Sõidukikategooria L: mootorrattad, mopeedid, neljarattalised sõidukid ja nende varustus

Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad

Terviksõiduk Määrus (EL) nr 168/2013

Müra Määrus (EL) nr 134/2014 ja

määrus (EL) nr 168/2013

UNECE R41

(müraemissioon) ja R09

(kolmerattaliste sõidukite

puhul)

& /et 8

c) Sõidukikategooriad T ja C: põllumajandustraktorid ja nende varustus

Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad

Terviksõiduk Määrus (EL) nr 167/2013

Diiselmootori heitgaas

(põllumajandustraktor)

Direktiiv 2000/25/EÜ UNECE R96

Pidurisüsteem Määrus (EL) 2015/68 ja määrus

(EL) nr 167/2013

_______________

& /et 1

3-A LISA

TOOTEPÕHISED PÄRITOLUREEGLID

A JAGU

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

Märkus 1

Üldpõhimõtted

1.1 Käesolevas jaos sätestatakse eeskirjad selle lisa B ja C jaos sätestatud tingimuste

kohaldamiseks vastavalt artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõike 1 punktile c.

1.2 Käesoleva lisa kohaldamisel on nõuded, mille kohaselt käsitatakse toodet päritolustaatusega

tootena vastavalt artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõike 1 punktile c järgmised: kauba tariifse

klassifikatsiooni muudatus, tootmisprotsess, päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus või

mass või muu käesolevas lisas sätestatud nõue.

1.3 Viide massile tootepõhises päritolureeglis tähistab netomassi, mis on materjali või toote mass

ilma pakendi massita.

& /et 2

Märkus 2

Tootepõhiste päritolureeglite loetelu ülesehitus

2.1 Märkusi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohta tuleb vajaduse korral lugeda

koos vastava jaotise, grupi, rubriigi või alamrubriigi tootepõhiste päritolureeglitega.

2.2 B jao loetelu teises veerus sätestatud iga tootepõhist päritolureeglit kohaldatakse selle loetelu

esimeses veerus osutatud vastava toote suhtes.

2.3 Kui toote suhtes kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, loetakse toode

lepinguosalise päritolustaatusele vastavaks, kui ta vastab ühele alternatiivsele reeglile.

2.4 Kui toote suhtes kohaldatakse sellist tootepõhist päritolureeglit, mis sisaldab mitut nõuet,

loetakse toode lepinguosalise päritolustaatusele vastavaks üksnes siis, kui ta vastab kõigile neile

nõuetele.

2.5 Kui tootepõhises päritolureeglis on konkreetselt sätestatud, et teatavat harmoneeritud süsteemi

materjali ei tohi kasutada, tähendab see, et välistatud materjalid peavad pärinema lepinguosalise

territooriumilt.

Näide: kui rubriigi 3505 päritolureegel näeb ette „CTH, v.a rubriik 1108“, peavad rubriiki

1108 klassifitseeritud materjalid (tärklised, inuliin) olema päritolustaatusega.

& /et 3

Märkus 3

Tootepõhiste päritolureeglite kohaldamine

3.1 Artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõiget 2, milles käsitletakse tooteid, millele on antud päritolustaatus,

kui neid kasutatakse materjalina teiste toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata asjaolust, kas

päritolustaatus on antud lepinguosalise samas tootmispaigas, kus neid tooteid kasutatakse.

3.2 Kui tootepõhises päritolureeglis on sätestatud, et teatavat päritolustaatuseta materjali ei tohi

kasutada või et teatava päritolustaatuseta materjali väärtus või kaal ei tohi ületada teatavat

piirmäära, ei kehti need tingimused selliste päritolustaatuseta materjalide suhtes, mis on

harmoneeritud süsteemis mujale klassifitseeritud.

Näide: Kui grupi 19 reegel näeb ette, et „kasutatavate rubriiki 1006, 1101, 1102 või 1104–

1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % lõpptoote massist“, ei

ole grupi 10 päritolustaatuseta teravilja, v.a rubriiki 1006 kuuluv riis, kasutamine piiratud.

3.3 Kui tootepõhise päritolureegliga on ette nähtud, et toode peab olema valmistatud teatavast

materjalist, ei takista see kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu ei saa

reeglile vastata.

& /et 4

Märkus 4

Mõisted

4.1 Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „CC“ – valmistamine mis tahes gruppi kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote

gruppi kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust grupist asjaomase toote gruppi,

rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud

päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus

harmoneeritud süsteemi kahe numbri tasandil (st grupi muudatus);

b) „CTH“ – valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote

rubriiki kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust rubriigist asjaomase toote

gruppi, rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud

päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus

harmoneeritud süsteemi nelja numbri tasandil (st rubriigi muudatus);

c) „CTSH“ – valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a

toote alamrubriiki kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust alamrubriigist

asjaomase toote gruppi, rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks

kasutatud päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus

harmoneeritud süsteemi kuue numbri tasandil (st alamrubriigi muudatus);

d) „tolliväärtus“ – kauba väärtus, mis on määratud tolliväärtuse määramise lepingu kohaselt;

& /et 5

e) „EXW“ või „tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases toote eest selle lepinguosalise

territooriumil asuvale tootjale, kus toimus viimane töö või töötlus, ning mis igal juhul sisaldab

kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid, sellest on

maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta

saadud toote ekspordil, isegi kui hind ei ole teada, on ebakindel või ei kajasta kõiki toote

tootmisega seotud kulusid.

Kui viimane töö või töötlus on tellitud lepinguosalise territooriumil asuvalt tootjalt allhanke

korras, osutab mõiste „tootja“ alltöövõtja palganud ettevõtjale;

f) „MaxNOM“ – päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus, mis on väljendatud

protsendimäärana ja mis arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

MaxNOM(%) = VNM

EXW × 100

g) „NOM“ – valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist ning

h) „VNM“ – toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus, mis on nende

tolliväärtus impordi ajal, sealhulgas veo-, kindlustus- (kui see on asjakohane), pakendamis- ja

kõik muud kulud, mis on seotud materjalide transportimisega selle lepinguosalise

impordisadamasse, kus kauba tootja asub, või kui väärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik

kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida makstakse päritolustaatuseta materjalide eest

Euroopa Liidus või Mehhikos.

& /et 6

Märkus 5

Kiud, trükkimine, põhitekstiilmaterjalid ja lubatud kõrvalekalded

5.1 Käesolevas lisas kasutatud termin „looduslikud kiud“ osutab muudele ketruseelses etapis

olevatele kiududele kui kunst- ja sünteeskiud, sealhulgas jäätmed, ning kui ei ole määratud teisiti,

hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.

5.2 Termin „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja

5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva,

rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid

taimseid kiudusid.

5.3 Tootepõhiste päritolureeglite loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised

materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu

gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade

valmistamiseks.

5.4 Tootepõhiste päritolureeglite loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab

rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või

kiujäätmeid.

5.5 „Trükkimine“– tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt

hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või

ülekandetrüki tehnikaid.

& /et 7

5.6 „Trükkimine (eraldiseisva toiminguna)“ – trükkimine kombineeritult vähemalt kahe

ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine,

püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine, kõrvetamine,

tsentrifuugimine, pingutamine raamil, freesimine, aurutamine ja kahandamine ning märg-

dekateerimine), tingimusel et kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 %

kauba tehasehinnast.

5.7 Kui teatava toote puhul on tootepõhiste päritolureeglite loetelus viidatud märkusele 5, ei

kohaldata kõnealuse loetelu teises veerus sätestatud tingimusi selle toote valmistamisel kasutatud

päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide suhtes, mis kokku ei ületa 8 % kõigi kasutatud

põhitekstiilmaterjalide kogumassist. Kehtida võivad ka märkused 5.9 või 5.10.

5.8 Märkuses 5.7 sätestatud lubatud kõrvalekallet võib kohaldada üksnes segatoodete suhtes, mis

on valmistatud kahest või enamast järgmisest põhitekstiilmaterjalist:

a) siid;

b) vill;

c) loomakarvad;

d) loomavill;

& /et 8

e) hobusejõhv;

f) puuvill;

g) paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;

h) lina;

i) kanep;

j) džuut ja muud niintekstiilkiud;

k) sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;

l) kookoskiud, manillakanep, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;

m) sünteesfilamentkiud;

n) tehisfilamentkiud;

o) elektrit juhtiv filamentkiud;

p) polüpropüleenist sünteesstaapelkiud;

& /et 9

q) polüestrist sünteesstaapelkiud;

r) polüamiidist sünteesstaapelkiud;

s) polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud;

t) polüimiidist sünteesstaapelkiud;

u) polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud;

v) polüfenüülsulfiidist sünteesstaapelkiud;

w) polüvinüülkloriidist sünteesstaapelkiud;

x) muud sünteesstaapelkiud;

y) viskoosist tehisstaapelkiud;

z) muud tehisstaapelkiud;

aa) mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;

& /et 10

ab) mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist;

ac) rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe plastkile vahele

läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb

alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust, ning

ad) muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide: Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust

valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta

sünteesstaapelkiud, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema

valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), moodustada kuni 8 % lõnga

massist.

Näide: Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest

lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib

sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema

valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta

päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata

või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada

tingimusel, et nende kogumass ei ületa 8 % riide massist.

& /et 11

Näide: Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest

riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane

riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane

lõng on segatoode.

Näide: Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast

ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, on kasutatud lõngad ilmselt kaks erinevat

põhitekstiilmaterjali, mistõttu selline taftingriie on segatoode.

5.9 Kui teatava toote puhul viidatakse märkusele 5, ei kohaldata B jaotise loetelu teises veerus

sätestatud tingimusi mähitud või mähkimata lõnga suhtes, mis koosneb elastsete polüeetriosadega

polüuretaanist, kui päritolustaatuseta lõng ei ületa 8 % kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide

kogumassist.

5.10 Kui teatava toote puhul viidatakse märkusele 5, ei kohaldata B jaotise loetelu teises veerus

sätestatud tingimusi ribade suhtes, mis sisaldavad kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise

liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata

alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust, kui päritolustaatuseta ribad ei ületa 30 % kõigi

kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist.

& /et 12

Märkus 6

Muud teatavate tekstiilmaterjalide suhtes kohaldatavad lubatud kõrvalekalded

6.1 Kui tootepõhiste päritolureeglite loetelus B jaos viidatakse märkusele 6, võib kasutada

päritolustaatuseta tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase lisa

teise veeru nõuetele tekstiilist valmistoodete kohta, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud

mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

6.2 Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada

gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjale, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või

mitte.

Näide: Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste

valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide

kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see

tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

6.3 Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide

väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

& /et 13

Märkus 7

Põllumajandustooted

7.1 Harmoneeritud süsteemi II jao ja rubriigi 2401 alla klassifitseeritud põllumajandustooteid,

mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse selle lepinguosalise

territooriumilt pärinevana isegi siis, kui need on kasvatatud kolmandast riigist imporditud

seemnetest, sibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest

elusatest taimeosadest.

Märkus 8

Protsesside määratlused

8.1 „Keemiline reaktsioon“ – protsess, sealhulgas biokeemiline protsess, mille tulemusel tekib

molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis

sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul.

Käesoleva määratluse tähenduses ei loeta keemiliseks reaktsiooniks järgmist:

a) lahustamine vees või muudes lahustites;

b) lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või

c) kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine.

& /et 14

8.2 „Segamine“ – materjalide sihilik ja proportsionaalne kontrollitud segamine, k.a

dispergeerimine (v.a lahjendite lisamine) eelnevalt kindlaksmääratud nõuetele vastavuse

saavutamiseks; selle tulemusel saadakse toode, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad

selle kauba otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest.

8.3 „Puhastamine“ – protsess, mille tulemusena kõrvaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest

lisanditest või vähendatakse või eemaldatakse lisandid, mille tulemusena saadakse ühele või

mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup:

a) farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained;

b) analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid;

c) mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid;

d) optikas spetsiaalse kasutusega;

e) biotehnikas kasutatavad kaubad, näiteks rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator;

f) eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või

g) radioaktiivsuse kasutamisega.

& /et 15

8.4 „Osakeste suuruse muutmine“ – toote osakeste suuruse tahtlik ja kontrollitud muutmine muul

viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on

kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või

kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja

keemilised omadused erinevad kasutatud materjalide omadest.

8.5 „Standardmaterjalide tootmine“ (sh standardlahused) – selliste preparaatide tootmine, mis

sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja

poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord.

8.6 „Isomeeride eraldamine“ – isomeeride isoleerimine või eraldamine isomeeride segust.

8.7 „Biotehnoloogiline protsess“ –

a) bioloogiline või biotehnoloogiline kasvatamine (sealhulgas rakukultuurid), hübridiseerimine

või geneetiline muundamine seoses järgnevaga:

i) mikroorganismid, näiteks bakterid ja viirused (sealhulgas faagid) või

ii) inimeste, loomade või taimede rakud; ning

b) rakuliste või rakkudevaheliste struktuuride (nt isoleeritud geenid, geenifragmendid ja

plasmiidid) tootmine, isoleerimine või puhastamine; fermenteerimine.

& /et 16

B JAGU

TOOTEPÕHISTE PÄRITOLUREEGLITE LOETELU

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

I JAOTIS ELUSLOOMAD; LOOMSED TOOTED

Grupp 1 Elusloomad

0101–0106 Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud.

Grupp 2 Liha ja söödav rups

0201–0210 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 1 ja 2

kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 3 Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

0301–0308 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad

materjalid on täielikult saadud.

Grupp 4 Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata

loomse päritoluga toiduained

0401–0410 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad

materjalid on täielikult saadud.

Grupp 5 Mujal nimetamata loomsed tooted

0501–0511 CC.

& /et 17

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

II JAOTIS TAIMSED TOOTED

Grupp 6 Eluspuud ja muud elustaimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled

ja dekoratiivne taimmaterjal

0601–0604 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad

materjalid on täielikult saadud.

Grupp 7 Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

0701–0714 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad

materjalid on täielikult saadud.

Grupp 8 Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite

koor

0801–0814 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad

materjalid on täielikult saadud.

Grupp 9 Kohv, tee, mate ja vürtsid

0901 CTH1.

0902–0903 NOM.

0904 11 – 0904 12 NOM.

1 Vt C jagu.

& /et 18

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

0904 21 – 0904 22 CTH, v.a alamrubriik 0709 60.

0905 CTH.

0906–0909 NOM.

0910 11 – 0910 30 NOM.

0910 91 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriiki 0709 60,

0904 21 või 0904 22 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

0910 99 NOM.

Grupp 10 Teravili

1001–1008 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad

materjalid on täielikult saadud.

Grupp 11 Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen

1101–1109 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikide 0701, 0713,

0714, alamrubriigi 0710 10 materjalid, alamrubriigi 0711 90 või

0712 90 kartulid, gruppide 10–11 või rubriikide 2302–2303

materjalid on täielikult saadud.

& /et 19

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 12 Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad;

tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

1201–1214 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad

materjalid on täielikult saadud.

Grupp 13 Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid

1301 CTH.

1302 11 – 1302 19 CTH.

1302 20 CTSH; päritolustaatuseta pektiine võib siiski kasutada.

1302 31 CTH.

1302 32 CTSH; päritolustaatuseta taimeliime ja paksendajaid võib siiski

kasutada.

1302 39 CTH.

Grupp 14 Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

1401–1404 CTSH.

& /et 20

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

III JAOTIS LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE

LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD;

LOOMSED JA TAIMSED VAHAD

Grupp 15 Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused;

töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad

1501–1504 CTH.

1505 CTSH.

1506–1507 CTH.

1508 CTSH.

1509–1510 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on

täielikult saadud.

1511 CTH.

1512 11 – 1512 19 CTH.

1512 21 – 1512 29 CTSH.

1513–1520 CTH.

1521–1522 CTSH.

& /et 21

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

IV JAOTIS VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS;

TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD

Grupp 16 Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest

veeselgrootutest

1601–1605 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2, 3 või 16

kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 17 Suhkur ja suhkrukondiitritooted

1701 CTH.

1702 CTH, tingimusel et:

– kasutatavate rubriikidesse 1101–1108 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote

massist ning

– kasutatavate rubriiki 1701 või 1703 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote

massist.

1703 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist.

1704 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

& /et 22

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 18 Kakao ja kakaotooted

1801–1805 CTH.

1806 10

– Magustatud

kakaopulber, mis

sisaldab suhkrut

vähemalt 90 %

kuivaine massist

CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist.

– Muu CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

1806 20 – 1806 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

& /et 23

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 19 Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted

1901–1905 CTH, tingimusel et:

– kasutatavate gruppi 2, 3 või 16 kuuluvate päritolustaatuseta

materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist;

– kasutatavate rubriiki 1006, 1101, 1102 või 1104–1108

kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa

20 % toote massist;

– kasutatavate rubriiki 1103 kuuluvate päritolustaatuseta

materjalide mass ei ületa 10 % toote massist;

– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote

massist ning

– kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide

mass ei ületa 40 % toote massist.

Grupp 20 Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest

taimeosadest

2001–2005 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad köögiviljad on täielikult

saadud.

2006–2007 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

& /et 24

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

2008

– Pähklid magusaine-

või alkoholilisandita

Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 0801, 0802

või 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete

väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast.

– Maapähklivõi;

teraviljapõhised

segud; palmipungad;

mais

CTH.

– Muu, välja arvatud

puuviljad, marjad ja

pähklid, mida on

kuumtöödeldud muul

viisil kui aurus või

vees keetmine,

suhkrulisandita,

külmutatud

CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

– Muu Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad,

pähklid või köögiviljad on täielikult saadud.

& /et 25

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

2009 11 – 2009 39 Valmistamine, mille puhul kõik tsitrusviljad on täielikult saadud,

tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

2009 41 – 2009 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

Grupp 21 Mitmesugused toiduvalmistised

21012 CTH, tingimusel et vähemalt 50 % kasutatava kohvi massist on juba

päritolustaatusega.

2102 CTH.

2103 10 – 2103 20 CTH.

2103 30 NOM.

2103 90 CTSH.

2104 CTH.

2 Vt C jagu.

& /et 26

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

2105 CTH, tingimusel et:

– kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide

mass ei ületa 20 % toote massist ning

– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote

massist.

2106 10 CTH, tingimusel et:

– kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide

mass ei ületa 20 % toote massist ning

– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote

massist.

2106 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

Grupp 22 Joogid, alkohol ja äädikas

2201 CTH.

2202 CTH, tingimusel et:

– kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide

mass ei ületa 40 % toote massist

– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote

massist ning

– kogu kasutatav puuvilja- ja marjamahl (v.a ananassi-, laimi- ja

greibimahlad) on täielikult saadud.

& /et 27

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

2203 CTH.

2204–2206 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad

alamrubriiki 0806 10, 2009 61 või 2009 69 kuuluvad materjalid on

täielikult saadud.

2207 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad

alamrubriiki 0806 10, rubriiki 1005, alamrubriiki 2009 61 või

2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

2208–2209 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad

alamrubriiki 0806 10, 2009 61 või 2009 69 kuuluvad materjalid on

täielikult saadud.

Grupp 23 Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud

loomasöödad

2301 CTH.

2302 CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

2303 10 CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

2303 20 – 2303 30 CTH.

& /et 28

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

2304–2308 CTH.

2309 CTH, tingimusel et:

– kõik kasutatavad gruppi 2, 3 või 4 kuuluvad materjalid on

täielikult saadud;

– kasutatavate gruppi 10 või 11 või rubriikidesse 2302–2303

kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa

20 % toote massist ning

– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote

massist.

Grupp 24 Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad

2401 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad

materjalid on täielikult saadud.

2402 10 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate

päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist.

2402 20 – 2402 90 CTH, tingimusel et vähemalt 65 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva

töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist on täielikult saadud.

2403 11 – 2403 91 CTH, tingimusel et vähemalt 55 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva

töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist on täielikult saadud,

või

MaxNOM 30 % (EXW).

& /et 29

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

2403 99

– Kuumutatavad

mittepõlevad

tubakatooted

CTH, tingimusel et vähemalt 10 % kasutatava gruppi 24 kuuluva

tubaka massist on täielikult saadud, või

MaxNOM 60 % (EXW).

– Muu CTH, tingimusel et vähemalt 55 % kasutatava gruppi 24 kuuluva

tubaka massist on päritolustaatusega, või

MaxNOM 30 % (EXW).

V JAOTIS MINERAALSED TOOTED3

Grupp 25 Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

2501–2530 CTH või

MaxNOM 70 % (EXW).

Grupp 26 Maagid, räbu ja tuhk

2601–2621 CTH.

3 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8.

& /et 30

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 27 Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimise saadused;

bituumenained; mineraalvahad

2701–2709 CTH;

on läbinud keemilise reaktsiooni või segamise; või

MaxNOM 50 % (EXW).

2710 NOM, tingimusel et kasutatav rubriiki 2710 või alamrubriiki 3824 90

või 3826 00 kuuluv biodiisel (sh hüdrogeenitud taimeõli) on saadud

esterdamise, ümberesterdamise või vesiniktöötluse teel.

2711–2716 CTH;

on läbinud keemilise reaktsiooni või segamise; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 31

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

VI JAOTIS KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD

TÖÖSTUSHARUDE TOOTED4

Grupp 28 Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste

muldmetallide, radioaktiivsete elementide või isotoopide orgaanilised

ja anorgaanilised ühendid

2801–2853

– Katoodi aktiivaine

prekursor5 ja katoodi

aktiivaine,6 mis on

mõeldud

kasutamiseks akudes,

mida kasutatakse

rubriikide 87.01,

87.02, 87.03 ja 87.04

sõidukite esmase

elektritoiteallikana

Eksportimiseks Mehhikost ELi:

CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale

võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %

toote tehasehinnast; või

MaxNOM 40 % (EXW).

Eksportimiseks EList Mehhikosse:

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

4 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8. 5 Katoodi aktiivaine prekursor on keemiline element, mis on katoodi aktiivaine lähteaineks. 6 Akukatoodide aktiivained on keemilised materjalid ja mis tahes edasised saadused, mis on

jõudnud etappi, kus need saavad keemilise reaktsiooni teel elektrienergiat toota, kui

akuelement on tühjaks saanud, ning toimida akuelemendis positiivse elektroodina. Katoodi

aktiivaineid kasutatakse akuelementide valmistamisel katoodide tootmiseks.

& /et 32

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 29 Orgaanilised kemikaalid

2901–2904 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 33

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

2905 11 – 2905 42 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

2905 43 – 2905 44 CTH, v.a rubriik 3824, või

MaxNOM 40 % (EXW).

2905 45 CTSH; alamrubriiki 2905 45 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale

võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %

toote tehasehinnast, või

MaxNOM 50 % (EXW).

2905 49 – 2905 59 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 34

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

2906–2942 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 30 Farmaatsiatooted

3001–3003 CTSH või

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi.

3004 CTH, v.a rubriik 3003,

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 35

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

3005 CTH või

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi.

3006 10 – 3006 50 CTSH või

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi.

3006 60 – 3006 91 CTH

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3006 92 CTSH või

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi.

& /et 36

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 31 Väetised

3101–3104 CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale

võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %

toote tehasehinnast; või

MaxNOM 40 % (EXW).

3105

– Naatriumnitraat;

kaltsiumtsüaanamiid;

kaaliumsulfaat;

magneesiumkaaliums

ulfaat

CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale

võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %

toote tehasehinnast; või

MaxNOM 40 % (EXW).

– Muu CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale

võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %

toote tehasehinnast ja tingimusel et selles sisalduvate

päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote

tehasehinnast; või

MaxNOM 40 % (EXW).

& /et 37

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 32 Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained

ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

3201–3215 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning

hügieenivahendid

3301 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

3302 10 CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale

võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %

toote tehasehinnast; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 38

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

3302 90 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3303–3307 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 34 Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid,

määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja

puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad,

stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

3401–3407 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 39

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 35 Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

3501 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).

3502 11 – 3502 19 CTH, tingimusel et kasutatavad grupi 4 materjalid on täielikult

saadud.

3502 20 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).

3502.90 CTH.

3503–3504 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3505 CTH, v.a rubriik 1108.

3506–3507 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 40

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid;

teatavad kergsüttivad valmistised

3601–3606 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 37 Foto- ja kinokaubad

3701–3707 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 41

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 38 Mitmesugused keemiatooted

3801–3808 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3809 10 CTH, v.a rubriik 1108.

3809 91 – 3809 93 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 42

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

3810–3822 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3823 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

3824 10 – 3824 50 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3824 60 CTH, v.a alamrubriik 2905 44.

& /et 43

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

3824 71 – 3824 83 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3824 90

– Biodiisel Valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise,

esterdamise või vesiniktöötluse teel.

& /et 44

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Katoodi aktiivaine

prekursor,7 katoodi

aktiivaine8 ja

katoodisuspensioonid, 9 mis on mõeldud

kasutamiseks akudes,

mida kasutatakse

rubriikide 87.01,

87.02, 87.03 ja 87.04

sõidukite esmase

elektritoiteallikana

Eksportimiseks Mehhikost ELi:

MaxNOM 50 % (EXW).

Eksportimiseks EList Mehhikosse:

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

7 Katoodi aktiivaine prekursor on keemiline element, mis on katoodi aktiivaine lähteaineks. 8 Akukatoodide aktiivained on keemilised materjalid ja mis tahes edasised saadused, mis on

jõudnud etappi, kus need saavad keemilise reaktsiooni teel elektrienergiat toota, kui

akuelement on tühjaks saanud, ning toimida akuelemendis positiivse elektroodina. Katoodi

aktiivaineid kasutatakse akuelementide valmistamisel katoodide tootmiseks. 9 Katoodisuspensioon on katoodi aktiivaine, elektrit juhtivate lisaainete, sideainete ja lahustite

segu, mis on mõeldud vooluvõtukollektori katmiseks, et anda katoodile lõplik kuju, mis

toimib akuelemendis funktsionaalse elektroodina.

& /et 45

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3825 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3826 Valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise,

esterdamise või vesiniktöötluse teel.

& /et 46

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

VII JAOTIS PLASTID JA PLASTTOOTED; KAUTŠUK JA KUMMITOOTED10

Grupp 39 Plastid ja plasttooted

3901–3915 CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste

suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride

eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või

MaxNOM 50 % (EXW).

3916–3926 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 40 Kautšuk ja kummitooted

4001–4002 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

4003–4011 CTH.

10 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8.

& /et 47

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

4012 11 – 4012 19 kasutatud rehvide protekteerimine.

4012 20 CTH, v.a rubriik 4011.

4012 90 CTH.

4013–4017 CTH.

VIII JAOTIS TOORNAHAD, NAHK, KARUSNAHK JA TOOTED NENDEST;

SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED,

KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST (V.A

JÄMESIIDIST)

Grupp 41 Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

4101–4103 CTH.

4104 11 – 4104 19 CTH.

4104 41 – 4104 49 CTSH, v.a alamrubriigid 4104 41 – 4104 49.

4105 10 CTH.

4105 30 CTSH.

& /et 48

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

4106 21 CTH.

4106 22 CTSH.

4106 31 CTH.

4106 32 – 4106 40 CTSH.

4106 91 CTH.

4106 92 CTSH.

4107 – 4113 CTH; alamrubriiki 4104 41, 4104 49, 4105 30, 4106 22, 4106 32 või

4106 92 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada,

tingimusel et pargitud või krastnahad järelpargitakse kuivalt.

4114 10 CTH.

4114 20 CTH; alamrubriiki 4104 41, 4104 49, 4105 30, 4106 22, 4106 32 või

4106 92 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada,

tingimusel et pargitud või krastnahad järelpargitakse kuivalt.

4115 CTH.

& /et 49

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 42 Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms

tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

4201–4206 CTH.

Grupp 43 Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted

4301 CC.

4302 11 – 4302 20 CTH.

4302 30 CTSH.

4303–4304 CTH.

IX JAOTIS PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI; KORK JA KORGIST

TOOTED; ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST

PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA

VITSPUNUTISED

Grupp 44 Puit ja puittooted; puusüsi

4401–4421 CTH.

Grupp 45 Kork ja korgist tooted

4501–4504 CTH.

& /et 50

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 46 Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja

vitspunutised

4601–4602 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

X JAOTIS KIUMASS PUIDUST VM KIULISEST

TSELLULOOSMATERJALIST; RINGLUSSE VÕETUD PABERI-

VÕI PAPIJÄÄTMED JA -JÄÄGID; PABER JA PAPP NING

TOOTED NENDEST

Grupp 47 Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud

paberi- või papijäätmed ja -jäägid

4701–4707 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 48 Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

4801–4809 CTH.

4810 13 – 4810 31 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 51

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

4810 32 CC.

4810 39 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

4810.92 CC.

4810 99 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

4811 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

4812–4814 CTH.

4816–4817 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

4818 10 CC.

4818 20 – 4818 90 CTH.

& /et 52

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

4819 10 – 4819 50 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).

4819 60 CTH.

4820 10 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

4820 20 – 4820 90 CTH.

4821–4822 CTH.

4823 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 49 Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad,

masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

4901–4911 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 53

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

XI JAOTIS TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Grupp 50 Siid

5001–5002 CTH.

5003

– Kraasitud või

kammitud siidijäägid

(sh

lahtihaspeldamiseks

sobimatud kookonid,

lõngajäätmed ja

kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine.

– Muu CTH.

& /et 54

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5004–5005 Valmistamine11:

– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette

valmistatud siidijääkidest,

– muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks

ettevalmistamata looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5006

– Siidlõng ja

siidijääkidest

kedratud lõng

Valmistamine12:

– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette

valmistatud siidijääkidest,

– muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks

ettevalmistamata looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

– Muu CTH.

11 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 12 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 55

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5007

–

Kumminiidisisa

ldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast13.

– Muu Valmistamine14:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

keemilistest staapelkiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberist või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

13 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 14 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 56

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 51 Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist

lõng ja riie

5101–5105 CTH.

5106–5110 Valmistamine15:

– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette

valmistatud siidijääkidest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5111–5113

–

Kumminiidisisa

ldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast16.

15 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 16 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 57

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu Valmistamine17:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

keemilistest staapelkiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberist või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

Grupp 52 Puuvill

5201–5203 CTH.

5204–5207 Valmistamine18:

– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette

valmistatud siidijääkidest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

17 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 18 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 58

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5208–5212

–

Kumminiidisisa

ldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast19.

– Muu Valmistamine20:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

keemilistest staapelkiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberist või

trükkimine,21 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

19 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 20 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 21 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 2 000 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva

ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes

ees, see mees“.

& /et 59

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 53 Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie

5301–5305 CTH.

5306–5308 Valmistamine22:

– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette

valmistatud siidijääkidest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5309–5311

–

Kumminiidisisa

ldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast23.

22 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 23 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 60

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu Valmistamine24:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

keemilistest staapelkiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberist või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

Grupp 54 Keemilised filamentkiud; keemiliste tekstiilmaterjalide ribad jms

vormid

5401–5406 Valmistamine25:

– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette

valmistatud siidijääkidest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

24 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 25 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 61

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5407

–

Kumminiidisisa

ldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast26.

– Muu Valmistamine27:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

keemilistest staapelkiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberist või

trükkimine,28 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

26 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 27 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 28 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 3 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva

ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes

ees, see mees“.

& /et 62

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5408 Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos

kudumisega;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

korrutamine või muud mehhaanilised operatsioonid koos

kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 55 Keemilised staapelkiud

5501–5507 Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

5508–5511 Valmistamine29:

– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette

valmistatud siidijääkidest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

29 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 63

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5512–5516

–

Kumminiidisisa

ldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast30.

– Muu Valmistamine31:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

keemilistest staapelkiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberist või

trükkimine,32 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

30 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 31 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 32 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 2 000 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva

ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes

ees, see mees“.

& /et 64

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 56 Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad, nöörid, paelad, köied ja trossid ning

tooted nendest

5601 Valmistamine33:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5602

– Nõeltöödeldud vilt Valmistamine34:

– looduslikest kiududest,

– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

Siiski võib kasutada:

– rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

– rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

– rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on

iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib

kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote

tehasehinnast.

33 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 34 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 65

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu Valmistamine35:

– looduslikest kiududest,

– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest,

– kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

5603 11 – 5603 14 Valmistamine:

– orienteeritud või orienteerimata filamentidest, tingimusel et

kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on

päritolustaatusega; või

– looduslikest või keemilistest ainetest või polümeeridest, millele

mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks, tingimusel et

kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on

päritolustaatusega.

5603 91 – 5603 94 Valmistamine:

– orienteeritud või orienteerimata staapelkiududest, tingimusel et

kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on

päritolustaatusega; või

– looduslikust või keemilisest hakitud lõngast, millele mõlemal

juhul järgneb sidumine lausriideks, tingimusel et kasutatavad

alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on

päritolustaatusega.

35 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 66

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5604

– Tekstiiliga kaetud

kumminiit ja -pael

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

– Muu Valmistamine36:

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5605–5606 Valmistamine37:

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

keemilistest staapelkiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5607–5609 Valmistamine38:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

36 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 37 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 38 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 67

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted

5701–5705

– Nõeltöödeldud vildist Valmistamine39:

– looduslikest kiududest,

– rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast,

– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

Siiski võib kasutada:

– rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

– rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

– rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on

iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib

kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote

tehasehinnast.

Nõeltöödeldud vildist vaipade alusmaterjalina võib kasutada

džuutriiet.

39 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 68

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muust vildist Valmistamine40:

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

looduslikest kiududest,

– rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast,

– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

Siiski võib kasutada:

– rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

– rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

– rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on

iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib

kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote

tehasehinnast.

Muu

40 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 69

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

-- Polüester- või

akrüülkiududest

Valmistamine41:

– kookos- või džuutlõngast,

– looduslikest kiududest,

– rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast,

– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

Siiski võib kasutada:

– rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

– rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

– rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on

iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib

kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote

tehasehinnast.

Polüester- või akrüülkiududest vaipade alusmaterjalina võib kasutada

džuutriiet.

-- Muu Valmistamine42:

– kookos- või džuutlõngast,

– sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,

– looduslikest kiududest või

– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

keemilistest staapelkiududest.

Muude vaipade alusmaterjalina võib kasutada džuutriiet.

41 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 42 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 70

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 58 Eririie; taftingriie; pits, seinavaibad; posamendid; tikandid

5801

– Kumminiidiga

kombineeritud

Valmistamine ühekordsest lõngast43.

– Muu Valmistamine44:

– looduslikest kiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist;

trükkimine,45 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast, või

sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine

puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks

ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine,

merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine).

43 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 44 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 45 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva

ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes

ees, see mees“.

& /et 71

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5802–5804

– Kumminiidiga

kombineeritud

Valmistamine ühekordsest lõngast46.

– Muu Valmistamine47:

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks

ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

5805 CTH.

46 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 47 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 72

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5806

– Kumminiidiga

kombineeritud

Valmistamine ühekordsest lõngast48.

– Muu Valmistamine49:

– looduslikest kiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist;

trükkimine,50 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast, või

sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine

puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks

ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine,

merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine).

48 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 49 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 50 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva

ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes

ees, see mees“.

& /et 73

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5807–5809

– Kumminiidiga

kombineeritud

Valmistamine ühekordsest lõngast51.

– Muu Valmistamine52:

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks

ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

5810 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).

51 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 52 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 74

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5811

– Kumminiidiga

kombineeritud

Valmistamine ühekordsest lõngast53.

– Muu Valmistamine54:

– looduslikest kiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist;

trükkimine,55 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast, või

sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine

puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks

ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine,

merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine).

53 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 54 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 55 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva

ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes

ees, see mees“.

& /et 75

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 59 Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie;

tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks

5901 Valmistamine lõngast.

5902 Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

5903 Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise,

lamineerimise või metalliseerimisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

5904 Valmistamine lõngast56.

5905

– Kummi, plasti vm

ainetega

impregneeritud,

pealistatud, kaetud

või lamineeritud

Valmistamine lõngast.

56 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 76

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu Valmistamine57:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks

ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

5906 Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos

värvimise või pealistamise või kummeerimisega;

lõnga värvimine koos kudumise või lausriide valmistamisega; või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või

viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine,

püsiviimistlemine), tingimusel et kõigi kasutatavate materjalide

väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

57 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 77

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5907 Valmistamine lõngast; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote

tehasehinnast.

5908

– Impregneeritud

hõõgsukad

Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast

– Muu CTH.

5909 58Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos

kudumisega;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega; või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos

vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga

(nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine,

termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide

kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

58 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 78

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

5910 Valmistamine59:

– kookoslõngast,

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks

ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

5911 60Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos

kudumisega;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega; või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos

vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga

(nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine,

termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide

kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 60 Silmkoelised ja heegeldatud kangad

6001–6006 Valmistamine61:

– looduslikest kiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

59 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 60 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 61 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 79

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 61 Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted)

6101–6117

– Akrüülkiududest

sviitrid

Valmistamine62:

– siidlõngast,

– villasest lõngast,

– puuvillkiust,

– muust taimsest tekstiilkiust,

– grupi 56 erilõngast või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

– Saadud mitme

kindlakujuliseks

lõigatud või

kindlakujuliseks

silmuskootud või

heegeldatud detaili

kokkuõmblemisel vm

viisil ühendamisel;

v.a akrüülkiududest

sviitrid

Valmistamine lõngast63 64.

62 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 63 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 64 Vt A jao märkus 6.

& /et 80

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu, v.a

akrüülkiududest

sviitrid

Valmistamine65:

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks

ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

Grupp 62 Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud

6201 Valmistamine lõngast66; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6202

65 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 66 Vt A jao märkus 6.

& /et 81

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Tikitud naiste-,

tüdrukute- ja

imikurõivad ning

imikute rõivamanused

Valmistamine lõngast67;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata

kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast68; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

– Muu Valmistamine lõngast69; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

67 Vt A jao märkus 6. 68 Vt A jao märkus 6. 69 Vt A jao märkus 6.

& /et 82

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

6203 Valmistamine lõngast70; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6204

– Tikitud naiste-,

tüdrukute- ja

imikurõivad ning

imikute rõivamanused

Valmistamine lõngast71;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata

kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast72; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

70 Vt A jao märkus 6. 71 Vt A jao märkus 6. 72 Vt A jao märkus 6.

& /et 83

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu Valmistamine lõngast73; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6205 Valmistamine lõngast74; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6206

73 Vt A jao märkus 6. 74 Vt A jao märkus 6.

& /et 84

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Tikitud naiste-,

tüdrukute- ja

imikurõivad ning

imikute rõivamanused

Valmistamine lõngast75;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata

kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast76; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

– Muu Valmistamine lõngast77; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

75 Vt A jao märkus 6. 76 Vt A jao märkus 6. 77 Vt A jao märkus 6.

& /et 85

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

6207–6208 Valmistamine lõngast78; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6209

– Tikitud naiste-,

tüdrukute- ja

imikurõivad ning

imikute rõivamanused

Valmistamine lõngast79;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata

kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast80; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

78 Vt A jao märkus 6. 79 Vt A jao märkus 6. 80 Vt A jao märkus 6.

& /et 86

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu Valmistamine lõngast81; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6210

– Tulekaitsevahendid

aluminiseeritud

polüestrist fooliumiga

kaetud kangast

Valmistamine lõngast82; või

valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava

pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast83.

– Muu Valmistamine lõngast84; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

81 Vt A jao märkus 6. 82 Vt A jao märkus 6. 83 Vt A jao märkus 6. 84 Vt A jao märkus 6.

& /et 87

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

6211

– Tikitud naiste-,

tüdrukute- ja

imikurõivad ning

imikute rõivamanused

Valmistamine lõngast85;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata

kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast86; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

– Muu Valmistamine lõngast87; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

85 Vt A jao märkus 6. 86 Vt A jao märkus 6. 87 Vt A jao märkus 6.

& /et 88

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

6212 Valmistamine lõngast88; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6213–6214

– Tikitud Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast89 90;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata

kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast91; või

trükkimine,92 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

88 Vt A jao märkus 6. 89 Vt A jao märkus 6. 90 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 91 Vt A jao märkus 6. 92 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 89

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast93; 94 või

valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks

ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine,

merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga

väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast.

6215 Valmistamine lõngast95; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6216

– Tulekaitsevahendid

aluminiseeritud

polüestrist fooliumiga

kaetud kangast

Valmistamine lõngast96; või

valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava

pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast97.

93 Vt A jao märkus 6. 94 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 95 Vt A jao märkus 6. 96 Vt A jao märkus 6. 97 Vt A jao märkus 6.

& /et 90

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu Valmistamine lõngast98; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6217

– Tikitud Valmistamine lõngast99;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata

kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast100; või

trükkimine,101 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

98 Vt A jao märkus 6. 99 Vt A jao märkus 6. 100 Vt A jao märkus 6. 101 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 91

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Tulekaitsevahendid

aluminiseeritud

polüestrist fooliumiga

kaetud kangast

Valmistamine lõngast102; või

valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava

pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast103.

– Valmis lõigatud

vaheriie kraedeks ja

kätisteks

CTH ja MaxNOM 40 % (EXW).

– Muu Valmistamine lõngast104; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

Grupp 63 Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud

tekstiiltooted; kaltsud

6301–6304

102 Vt A jao märkus 6. 103 Vt A jao märkus 6. 104 Vt A jao märkus 6.

& /et 92

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Vildist, lausriidest Valmistamine105:

– looduslikest kiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

– Muu

-- Tikitud Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast106 107;

valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud

kangas), tingimusel et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote

tehasehinnast; või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

105 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 106 Vt A jao märkus 6. 107 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud

silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel

vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6.

& /et 93

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

-- Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast108; 109 või

trükkimine,110 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või

viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,

termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,

kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,

dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui

kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga

tehasehinnast.

6305 Valmistamine111:

– looduslikest kiududest,

– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks

ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

108 Vt A jao märkus 6. 109 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud

silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel

vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6. 110 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud

silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel

vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6. 111 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 94

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

6306

– Lausriidest Valmistamine112 113:

– looduslikest kiududest või

– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

– Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast114 115.

6307 Valmistamine lõngast116 117.

6308 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme

suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski

olla päritolustaatuseta esemeid, tingimusel et nende koguväärtus ei

ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

6309 CTH.

6310 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on täielikult

saadud.

112 Vt A jao märkus 6. 113 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 114 Vt A jao märkus 6. 115 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 116 Vt A jao märkus 6. 117 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.

& /et 95

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

XII JAOTIS JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD,

JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID; PIITSAD,

RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; TÖÖDELDUD SULED JA

SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST

Grupp 64 Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad

6401 NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge

kinnitatud kokkupandud pealsed.

6402–6404

– Tolliväärtusega üle

32 euro

NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge

kinnitatud kokkupandud pealsed.

– Tolliväärtusega

32 eurot või vähem

CTH, v.a rubriiki 6406 kuuluvad päritolustaatuseta pealsed ja nende

osad, v.a tugevdusdetailid, ja MaxNOM 60 % (EXW).

6405 NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge

kinnitatud kokkupandud pealsed.

6406 CTH.

& /et 96

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 65 Peakatted ja nende osad

6501–6507 CTH.

Grupp 66 Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad,

ratsapiitsad ja nende osad

6601–6603 CTH.

Grupp 67 Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted

juustest

6701–6704 CTH.

XIII JAOTIS KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUST JMS

MATERJALIST TOOTED; KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA

KLAASTOOTED

Grupp 68 Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

6801–6802 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

6803 NOM.

6804–6811 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 97

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

6812 80 NOM.

6812 91 – 6812 99 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

6813 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

6814 10 NOM.

6814 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

6815 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 69 Keraamikatooted

6901–6914 CTH.

& /et 98

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 70 Klaas ja klaastooted

7001–7002 CTH.

7003–7005

– Mittepeegeldava

kihiga klaas

CTH, v.a rubriigid 7002–7005.

– Muu CTH.

7006–7009 CTH, v.a rubriigid 7002–7009.

7010–7011 CTH.

7013 CTH, v.a rubriik 7010.

7014–7018 CTH.

7019

– Klaaskiust tooted, v.a

lõng

Valmistamine värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast või

klaasvilla tükeldatud kiust.

& /et 99

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu CTH.

7020 CTH.

XIV JAOTIS LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA

POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID,

VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST

VALMISTATUD TOOTED; JUVEELTOODETE

IMITATSIOONID; MÜNDID

Grupp 71 Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid,

väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest

valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid

7101 CC.

7102–7104 CTSH.

7105 CTH.

7106 10 CTSH.

7106 91 CTH, v.a rubriik 7108 või 7110;

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide

elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine

ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega.

& /et 100

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

7106 92 CTSH.

7107 NOM.

7108 11 CTSH.

7108 12 CTH, v.a rubriik 7106 või 7110;

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide

elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine

ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega.

7108 13 – 7108 20 CTSH.

7109 NOM.

7110 CTSH;

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide

elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine

ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega.

& /et 101

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

7111 NOM.

7112–7115 CTH.

7116–7117 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

7118 CTH.

XV JAOTIS MITTEVÄÄRISMETALLID JA NENDEST VALMISTATUD

TOOTED

Grupp 72 Raud ja teras

7201–7206 CTH.

7207 CTH, v.a rubriik 7206.

7208–7217 CTH, v.a rubriigid 7207–7217.

7218 CTH.

7219–7223 CTH, v.a rubriigid 7219–7223.

7224 10 CTH.

7224 90 CTSH.

7225–7229 CTH, v.a rubriigid 7225–7229.

& /et 102

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 73 Raud- või terastooted

7301 10 CC, v.a rubriigid 7207–7217.

7301 20 CC.

7302 CC, v.a rubriigid 7207–7217.

7303–7306 CC.

7307 11 – 7307 19 CC.

7307 21 – 7307 29 Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine,

väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil

puhastamine, tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta toorikute

koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast.

7307 91 – 7307 99 CC.

7308 CTH, v.a alamrubriik 7301 20.

7309–7314 CTH.

7315 11 – 7315 19 CTH.

& /et 103

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

7315 20 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

7315 81 – 7315 90 CTH.

7316–7320 CTH.

7321 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

7322–7326 CTH.

Grupp 74 Vask ja vasktooted

7401–7402 CTH.

7403 CTSH.

7404–7407 CTH.

7408 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).

7409–7412 CTH.

& /et 104

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

7413 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).

7415–7419 CTH.

Grupp 75 Nikkel ja nikkeltooted

7501–7508 CTH.

Grupp 76 Alumiinium ja alumiiniumtooted

7601 NOM.

7602 CTH.

7603–7606 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).

7607 CTH, v.a rubriik 7606.

7608–7615 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).

7616 CTH.

Grupp 78 Plii ja pliitooted

7801 10 CTSH.

7801 91 – 7801 99 CTH.

7802–7806 CTH.

& /et 105

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 79 Tsink ja tsinktooted

7901–7907 CTH.

Grupp 80 Tina ja tinatooted

8001–8007 CTH.

Grupp 81 Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest

8101–8113 CTSH või

valmistamine rafineerimise, sulatamise või termilise

metallivormimise teel.

Grupp 82 Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende

mitteväärismetallist osad

8201–8204 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8205 10 – 8205 70 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8205 90 CTH; artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt võib komplektis siiski olla

rubriiki 8205 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et

nende koguväärtus ei ületa 15 % selle komplekti tehasehinnast.

& /et 106

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8206 CTH, v.a rubriigid 8202–8205; artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt

võib komplektis siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid

päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa

15 % selle komplekti tehasehinnast.

8207–8215 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 83 Mitmesugused mitteväärismetallist tooted

8301–8311 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

XVI JAOTIS MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED;

ELEKTRISEADMED; NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA

TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI

SALVESTAMISE JA TAASESITAMISE SEADMED, NENDE

OSAD JA TARVIKUD

Grupp 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende

osad

8401–8406 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 107

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8407118 – 8408 MaxNOM 50 % (EXW).

8409–8417 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8418 10 – 8418 29 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8418 30 – 8418 50 CTH või

MaxNOM 45 % (EXW).

8418 61 – 8418 91 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8418 99 CTH või

MaxNOM 45 % (EXW).

118 Vt C jagu.

& /et 108

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8419 – 8421 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8422 11 CTH või

MaxNOM 45 % (EXW).

8422 19 – 8422 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8423 – 8424 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8425 – 8430 CTH, v.a rubriik 8431, või

MaxNOM 50 % (EXW).

8431 – 8442 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 109

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8443 11 – 8443 19 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8443 31 – 8443 39 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8443 91 – 8443 99 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8444–8447 CTH, v.a rubriik 8448, või

MaxNOM 50 % (EXW).

8448–8449 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8450–8451 CTH või

MaxNOM 45 % (EXW).

& /et 110

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8452–8455 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8456–8465 CTH, v.a rubriik 8466, või

MaxNOM 50 % (EXW).

8466 – 8468 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8469–8472 CTH, v.a rubriik 8473, või

MaxNOM 50 % (EXW).

8473–8480 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8481 10 – 8481 40 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 111

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8481 80 – 8481 90 CTH või

MaxNOM 45 % (EXW).

8482–8487 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja

taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise

seadmed, nende osad ja tarvikud

8501–8502 CTH, v.a rubriik 8503, või

MaxNOM 50 % (EXW).

8503 – 8506 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 112

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8507119

– Akuelemendid,

patareimoodulid ja

nende osad ning akud,

mis sisaldavad ühte

või mitut

akuelementi, ja

vooluahelad

akuelementide

omavaheliseks

ühendamiseks, mida

sageli nimetatakse

„patareikogumiks“,

mida kasutatakse

rubriikide 87.01,

87.02, 87.03 ja 87.04

sõidukite esmase

elektritoite allikana

Eksportimiseks Mehhikost ELi:

CTH, tingimusel et kõigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei

ületa 40 % toote tehasehinnast või

MaxNOM 30 % (EXW).

Eksportimiseks EList Mehhikosse:

CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

119 Vt C jagu.

& /et 113

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

– Muu CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8508 CTH või

MaxNOM 45 % (EXW).

8509–8515 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8516 10 – 8516 80 CTH või

MaxNOM 45 % (EXW).

8516 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8517 11 – 8517 69 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8517 70 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 114

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8518 10 – 8518 50 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8518 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8519–8521 CTH, v.a rubriik 8522, või

MaxNOM 50 % (EXW).

8522–8523 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8525–8528 CTH, v.a rubriik 8529, või

MaxNOM 50 % (EXW).

8529 – 8530 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 115

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8531 10 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8531 20 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8531 80 – 8531 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8532 10 – 8532 21 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8532 22 – 8532 24 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8532 25 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 116

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8532 29 – 8532 30 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8532 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8533–8534 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8535–8537 CTH, v.a rubriik 8538, või

MaxNOM 50 % (EXW).

8538–8539 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8540 11 – 8540 89 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 117

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8540 91 – 8540 99 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8541 10 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8541 21 – 8541 30 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8541 40 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8541 50 – 8541 60 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8541 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 118

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8542 31 – 8542 39 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8542 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8543 10 – 8543 30 CTSH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8543 70 – 8543 90 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8544–8548 MaxNOM 50 % (EXW).

XVII JAOTIS SÕIDUKID, ÕHUSÕIDUKID, VEESÕIDUKID JA MUUD

TRANSPORDIVAHENDID

Grupp 86 Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või

trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused

mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed

8601–8609 CTH, v.a rubriik 8607, või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 119

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 87 Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiveerem, ning nende osad ja tarvikud

8701 – 8707120

– nii

sisepõlemiskolbmoot

ori kui ka

elektrimootoriga

käitatavad sõidukid,

mida saab

laadimiseks pistikuga

välise toiteallika

külge ühendada

(pistikühendusega

hübriidsõiduk);

– ainult

elektrimootoriga

käitatavad sõidukid

Eksportimiseks Mehhikost ELi:

MaxNOM 40 % (EXW).

Eksportimiseks EList Mehhikosse:

MaxNOM 45 % (EXW).

– Muu MaxNOM 45 % (EXW).

120 Vt C jagu.

& /et 120

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

8708–8711 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

8712 MaxNOM 45 % (EXW).

8713–8716 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 88 Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad

8801–8805 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

8901–8908 CC või

MaxNOM 40 % (EXW).

& /et 121

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

XVIII JAOTIS OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-,

MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING -

APARATUUR; KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD

JA TARVIKUD

Grupp 90 Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja

kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud

9001–9018 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

9019 10 CTH, v.a rubriik 9033, või

MaxNOM 45 % (EXW).

9019 20 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

9020 – 9033 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 91 Kellad ja nende osad

9101–9114 MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 122

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 92 Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

9201–9209 MaxNOM 50 % (EXW).

XIX JAOTIS RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD

Grupp 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

9301–9307 MaxNOM 50 % (EXW).

XX JAOTIS MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED

Grupp 94 Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud

mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid;

sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised

9401–9406 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 95 Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud

9503–9508 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

& /et 123

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

Grupp 96 Mitmesugused tööstustooted

9601–9604 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

9605 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme

suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, kusjuures komplektis võib

artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt olla päritolustaatuseta esemeid,

kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

9606–9607 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

9608 10 – 9608 40 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

9608 50 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme

suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, kusjuures komplektis võib

artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt olla päritolustaatuseta esemeid,

kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

& /et 124

Harmoneeritud süsteemi

klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid

9608 60 – 9608 99 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

9609–9618 CTH või

MaxNOM 50 % (EXW).

9619 MaxNOM 50 % (EXW).

XXI JAOTIS KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA

ANTIIKESEMED

Grupp 97 Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

9701–9716 CC.

& /et 125

C JAGU

TOOTEPÕHISTE REEGLITEGA SEOTUD ERIKORD

Mõiste

1. Käesoleva liite kohaldamisel tähendab „aasta“ esimese aasta puhul 12kuulist ajavahemikku

alates käesoleva lepingu jõustumisest ning iga järgneva aasta puhul 12kuulisi ajavahemikke pärast

eelneva aasta lõppemist.

Mehhikost Euroopa Liitu suunatud ekspordi ajutine kord

2. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse bensiinimootorite suhtes, mille silindrite

töömaht on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud rubriiki 8407:

a) 1. aastast kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW) ning

b) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid.

Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes Mehhikost Euroopa

Liitu ja ka siis, kui tooted on paigaldatud bensiinimootoriga sõidukitesse, mille silindrite töömaht

on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23 ja 8703 24.

& /et 126

3. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse bensiinimootoriga sõidukite suhtes,

mille silindrite töömaht on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23

ja 8703 24:

a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW);

b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning

c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid.

4. Muude sõidukite suhtes, mis on klassifitseeritud rubriikidesse 8701, 8702, 8704 ja 8705,

kohaldatakse järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid 10 000 ühiku suuruse aastase kogukvoodi

ulatuses, mis on jaotatud rubriigi 8701 traktoriteks (2 500 ühikut) ja rubriigi 8702, 8704 või 8705

muudeks sõidukiteks (7 500 ühikut):

a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW);

b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning

c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid.

Euroopa Liit eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“.

& /et 127

5. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse mootoriga šassiide suhtes, mis on ette

nähtud rubriigi 8703 mootorsõidukite jaoks ja on klassifitseeritud rubriiki 8706:

a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW);

b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning

c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid.

Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes Mehhikost Euroopa

Liitu ja seda ei kohaldata rubriiki 8706 klassifitseeritud toodete ja nende materjalide suhtes, kui

need on inkorporeeritud bensiinimootoriga sõidukitesse, mille silindrite töömaht on vähemalt

1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23 ja 8703 24.

Euroopa Liidust Mehhikosse suunatud ekspordi päritolukvoodid ja ajutine kord

6. Rubriiki 0901 kuuluva röstitud kohvi suhtes kohaldatakse 1 600 tonni suuruse aastase

kogukvoodi ulatuses järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid: valmistamine mis tahes rubriiki

kuuluvast materjalist.

Selle kvoodi eraldab Mehhiko.

Olenemata käesoleva jao punktist 1 määratletakse rubriigi 0901 röstitud kohvi puhul aastaid

vastavalt 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ A jao „Üldsätted“ punktile 6.

& /et 128

7. Rubriiki 2101 kuuluvate kohviekstraktide ja kohvivalmististe suhtes kohaldatakse 1 400 tonni

suuruse aastase kogukvoodi ulatuses järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid: CTH.

Selle kvoodi eraldab Mehhiko.

Olenemata käesoleva jao punktist 1 määratletakse rubriigi 2101 kohviekstraktide ja

kohvivalmististe puhul aastaid vastavalt 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ punktile 6.

EList Mehhikosse suunatud ekspordi ajutine kord

8. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni rubriigi

8507 patareide ja akude suhtes: valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest,

tingimusel et tootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa

50 % toote tehasehinnast.

Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes EList Mehhikosse ja

ka siis, kui tooted on paigaldatud rubriikide 87.01, 87.02, 87.03 ja 87.04 sõidukitesse, mida saab

käitada nii sisepõlemiskolbmootori kui ka elektrimootoriga, mida saab laadimiseks pistikuga välise

toiteallika külge ühendada (pistikühendusega hübriidsõiduk), samuti ainult elektrimootoriga

käitatavatesse sõidukitesse.

Volitusklausel Euroopa Liidu ja Mehhiko jaoks

& /et 129

9. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et teatavaid kolmandast riigist pärit materjale, mida

kasutatakse lepinguosalise territooriumil harmoneeritud süsteemi rubriiki 8703 kuuluva toote

tootmiseks, käsitatakse käesoleva lepingu alusel päritolustaatusega materjalidena, tingimusel et:

a) kummalgi lepinguosalisel on kehtiv kaubandusleping, mille kohaselt on kõnealuse kolmanda

riigiga loodud vabakaubanduspiirkond GATT 1994 XXIV artikli tähenduses;

b) lepinguosalisel on kõnealuse kolmanda riigiga kehtiv piisava tollialase halduskoostöö

kokkulepe, millega tagatakse 3. peatüki täielik rakendamine, ja see lepinguosaline on teisele

lepinguosalisele sellest kokkuleppest teatanud; ning

c) lepinguosalised jõuavad kokkuleppele kõigi muude kohaldatavate tingimuste asjus.

________________

& /et 1

3-B LISA

PÄRITOLUKINNITUSE TEKST

Päritolukinnitus, mille tekst on esitatud allpool, koostatakse ühes järgmistest keeleversioonidest

kooskõlas eksportiva lepinguosalise õigusega. Päritolukinnituse koostamisel tuleb arvesse võtta

vastavaid joonealuseid märkusi. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

1. Bulgaariakeelne tekst

[…]

2. Hispaaniakeelne tekst

[…]

3. Tšehhikeelne tekst

[…]

4. Taanikeelne tekst

[…]

& /et 2

5. Saksakeelne tekst

[…]

6. Eestikeelne tekst

[…]

7. Kreekakeelne tekst

[…]

8. Ingliskeelne tekst

(Ajavahemik: …………… kuni …………)(1)

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (eksportija viitenumber ……...(2)) deklareerib,

et need tooted on ….……… (3) sooduspäritoluga, kui ei ole selgelt näidatud teisiti.

(Koht ja kuupäev)(4)

...……………………………………………………………………..............................................

(Eksportija nimi ja allkiri)(5)

...……………………………………………………………………..............................................

& /et 3

9. Prantsuskeelne tekst

[…]

10. Horvaadikeelne tekst

[…]

11. Itaaliakeelne tekst

[…]

12. Lätikeelne tekst

[…]

13. Leedukeelne tekst

[…]

14. Ungarikeelne tekst

[…]

15. Maltakeelne tekst

[…]

& /et 4

16. Hollandikeelne tekst

[…]

17. Poolakeelne tekst

[…]

18. Portugalikeelne tekst

[…]

19. Rumeeniakeelne tekst

[…]

20. Slovakikeelne tekst

[…]

21. Sloveenikeelne tekst

[…]

22. Soomekeelne tekst

[…]

& /et 5

23. Rootsikeelne tekst

[…]

(1) Kui päritolukinnitus on koostatud mitme saadetise kohta, mis koosnevad ühesugustest

päritolustaatusega toodetest artikli 3.19 lõike 2 punkti b tähenduses, tuleb märkida

ajavahemik, mille kohta päritolukinnitus kehtib. Ajavahemik ei tohi ületada 12 kuud. Kogu

asjaomane import peab toimuma märgitud ajavahemiku jooksul. Kui ajavahemikku ei

kohaldata, võib välja tühjaks jätta.

(2) Kui eksportijale ei ole alla 6 000eurose saadetise jaoks artikli 3.18 lõike 3 kohaselt numbrit

määratud, võib selle välja tühjaks jätta. Kui päritolukinnituse koostab eksportija, kes on

artikli 3.18.2 tähenduses registreeritud, tuleb lünka kirjutada eksportija number.

(3) Märkida toote päritoluks kas Euroopa Liit või Mehhiko.

(4) Koha ja kuupäeva võib märkimata jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.

(5) Allkiri ei ole nõutav, kui artikli 3.18 lõike 5 tingimused on täidetud.

________________

& /et 1

3-C LISA

ANDORRA VÜRSTIRIIK JA SAN MARINO VABARIIK

1. Mehhiko aktsepteerib Andorra Vürstiriigi päritolustaatusega kaupu, mis kuuluvad

harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, ja võimaldab neile sama tariifset sooduskohtlemist,

mida ta kohaldab Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärit kaupade suhtes, seni kuni kehtib

tolliliit, mis on loodud Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse

vormis sõlmitud kokkuleppega1.

2. Mehhikost pärit kaupadele, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97,

võimaldatakse nende Andorrasse importimisel samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu nende

importimisel Euroopa Liitu, kuni kehtib tolliliit, mis on loodud Euroopa Majandusühenduse ja

Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppega1.

3. Mehhiko aktsepteerib San Marino Vabariigi päritolustaatusega kaupu, mis kuuluvad

harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97, ja võimaldab neile sama tariifset sooduskohtlemist, mida

ta kohaldab Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärit kaupade suhtes, seni kuni kehtib Euroopa

Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vaheline koostöö ja tolliliidu leping, mis sõlmiti

Brüsselis 16. detsembril 19912.

1 Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud

kokkulepe (ELT L 374, 31.12.1990, lk 14). 2 ELT L 84, 28.3.2002, lk 43.

& /et 2

4. Mehhikost pärit kaupadele, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97,

võimaldatakse nende San Marinosse importimisel samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu

nende importimisel Euroopa Liitu, seni kuni kehtib Euroopa Majandusühenduse ja San Marino

Vabariigi vaheline koostöö ja tolliliidu leping, mis sõlmiti Brüsselis 16. detsembril 19912.

5. 3. peatükki „Päritolureeglid ja -menetlused“ kohaldatakse lõigetes 1–4 osutatud

kaubavahetuse suhtes mutatis mutandis.

6. Sõltuvalt kaupade päritolust märgib eksportija päritolukinnituse teksti lahtrisse 3 kas

„Mehhiko“, „Andorra“ või „San Marino“.

7. Euroopa Liit teatab Mehhikole nende tolliasutuste aadressid ja kontaktandmed, kes vastutavad

päritolukinnituste kontrollimise eest Andorra Vürstiriigis ja San Marino Vabariigis.

8. Kui Andorra Vürstiriigi või San Marino Vabariigi pädev valitsusasutus ei järgi 3. peatüki

sätteid, võib Mehhiko pöörduda artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1

punkti d alusel loodud tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee poole, et

määrata kindlaks sobivad meetmed küsimuse lahendamiseks.

________________

& /et 1

3-D LISA

SELGITAVAD MÄRKUSED

Artikkel 3.14 „Mittemuutmise põhimõte“

1. Kui eksportija ei tea ekspordi ajal saadetises sisalduvate konkreetsete kaupade lõppsihtkohta,

esitab importija päritolukinnituse, mis on väljastatud pärast eksportimist.

2. Importija võib tõendada, et kaup, mida veeti läbi kolmanda riigi territooriumi (koos

ümberlaadimise või ajutise ladustamisega või ilma), oli sellel territooriumil tolli järelevalve all.

Importiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel peab importija esitama järgmised dokumendid:

a) veodokumendid, nagu lennusaateleht, veokiri või maanteeveokiri, milles on märgitud kauba

lähetamise kuupäev ja koht ning lõppsihtkoha sadam, lennujaam või sissetoomise koht, juhul

kui kaup veetakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi ilma ümberlaadimise või

ajutise ladustamiseta;

b) veodokumendid, nagu lennusaateleht, veokiri või maanteeveokiri, või kombineeritud veo

dokument, kui kaupa veetakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi koos

ümberlaadimisega sellisel territooriumil, kuid ilma et seda seal ajutiselt ladustataks; või

& /et 2

c) koopia dokumentidest, mis tõendavad, et kaup oli tolliasutuse järelevalve all, juhul kui kaup,

mida veeti läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi, laaditi seal ümber ja ladustati

ajutiselt.

3. Lõikes 2 osutatud dokumentide puudumise korral võib importija esitada muid tõendavaid

dokumente.

Artikkel 3.18 „Päritolukinnituse koostamise tingimused“

4. Päritolukinnituse peab koostama ühe lepinguosalise territooriumil asutatud eksportija. Kui

arve on koostatud kolmandas riigis, koostatakse päritolukinnitus mis tahes muul äridokumendil1,

mis on välja antud eksportiva lepinguosalise territooriumil ja milles asjaomaseid kaupu

kirjeldatakse piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“

kohaselt päritolustaatusega toodetena identifitseerida. Sellisel juhul peab dokumendis, mille alusel

päritolukinnitus koostatakse, olema märgitud kauba eksportija.

5. Päritolukinnituse sõnastus peab olema kooskõlas 3-B lisas „Päritolukinnituse tekst“ esitatud

sõnastusega.

6. Päritolukinnitus ei tohiks sisaldada märget päritolustaatuseta kaupade kohta, mida

päritolukinnitus ei hõlma. Selline märge peaks olema esitatud arvel täpsusega, mis võimaldab

vältida arusaamatusi.

1 Need äridokumendid on näiteks kaubaga kaasas olev kättetoimetamisteatis või pakkeleht.

& /et 3

7. Päritolukinnitused, mis on esitatud arvete või äridokumentide valguskoopiatel, on

vastuvõetavad tingimusel, et sellistel kinnitustel on eksportija allkiri samadel tingimustel kui

originaalil.

8. Arve või äridokumendi tagaküljel esitatud päritolukinnitus on vastuvõetav.

9. Arve eraldi lehel koostatud päritolukinnitus on vastuvõetav tingimusel, et see leht on selgelt

arve osa. Täiendavat vormi ei tohi kasutada.

10. Päritolukinnitus, mis on koostatud etiketil ja lisatakse hiljem arvele, on vastuvõetav, kui ei ole

kahtlust, et etiketi on kinnitanud eksportija. Näiteks juhul kui eksportija allkiri ulatub üle etiketi ja

arve.

________________

& /et 1

6-A LISA

PÄDEVAD ASUTUSED

1. 6. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ kohaldamisel on artikli 6.1 „Mõisted“ lõike 1

punktis a osutatud pädevad asutused järgmised asutused või nende õigusjärglased:

a) Euroopa Liidu puhul jaguneb kontroll liikmesriikide asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel

järgmiselt:

i) Mehhikosse eksportimisel vastutavad liikmesriikide asutused tootmistingimuste ja -

nõuete kontrollimise, sealhulgas kohustuslike kontrollide läbiviimise ja kokkulepitud

standardite ja nõuete täitmist tõendavate terviseohutus- ja loomakaitsesertifikaatide

väljastamise eest;

ii) Mehhikost importimisel vastutavad liikmesriikide asutused impordi Euroopa Liidu

imporditingimustele vastavuse kontrollimise eest; ning

iii) Euroopa Komisjon vastutab üldise koordineerimise, kontrollisüsteemide

inspekteerimise või auditeerimise ja vajalike meetmete, sealhulgas seadusandliku

tegevuse eest, millega tagatakse Euroopa Liidu piires standardite ja nõuete ühetaoline

kohaldamine; ning

& /et 2

b) Mehhiko puhul:

i) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse

(SENASICA) põllumajandusliku toidutootmise, vesiviljeluse ja kalanduse ohutuse

peadirektoraat (Dirección General de Inocuidad Agroalimentaria, Acuícola y Pesquera

del Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA));

ii) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse

(SENASICA) loomatervishoiu peadirektoraat (Dirección General de Salud Animal del

Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA));

iii) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse

(SENASICA) taimetervise peadirektoraat (Dirección General de Sanidad Vegetal del

Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA));

iv) tervishoiutegevuse komisjon – föderaalne terviseriskikaitsekomisjon (COFEPRIS)

(Comisión de Operación Sanitaria - Comisión Federal para la Protección contra Riesgos

Sanitarios (COFEPRIS));

v) tõendite ja riskijuhtimise komisjon – föderaalne terviseriskikaitsekomisjon

(COFEPRIS) (Comisión de Evidencia y Manejo de Riesgos - Comisión Federal para la

Protección contra Riesgos Sanitarios (COFEPRIS));

& /et 3

vi) föderaalse tervishoiusüsteemi üldine koordineerimine – föderaalne

terviseriskikaitsekomisjon (COFEPRIS) (Coordinación General del Sistema Federal

Sanitario - Comisión Federal para la Protección contra Riesgos Sanitarios (COFEPRIS))

ning

vii) keskkonna ja loodusvarade ministeeriumi (SEMARNAT) metsa- ja mullamajanduse

peadirektoraat (Dirección General de Gestión Forestal y de Suelos de la Secretaría de

Medio Ambiente y Recursos Naturales (SEMARNAT)).

2. Lepinguosalised teatavad teineteisele kõikidest pädevate asutuste muudatustest. Ühisnõukogu

ajakohastab käesolevat lisa korrapäraselt oma otsusega.

________________

& /et 1

9-A LISA

RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE VÄLJATÖÖTATUD STANDARDID

1. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO)

2. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC)

3. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)

4. Codex alimentarius’e komisjon

5. Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO)

6. ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi ekspertide

allkomitee (UN/SCEGHS)

7. Inimravimite tehniliste nõuete rahvusvaheline ühtlustamisnõukogu (ICH)

8. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)

9. Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon (OIML)

& /et 2

10. Ülemaailmne Postiliit

11. Maailma Loomatervise Organisatsioon (WOAH)

12. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

13. Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM)

________________

& /et 1

10-A LISA

SUNDVÕÕRANDAMINE

Lepinguosalised kinnitavad oma ühist arusaama järgmisest.

1. Lepinguosalise meede või meetmete sari ei saa kujutada endast sundvõõrandamist, välja

arvatud juhul, kui see sekkub materiaalse või immateriaalse vara omandiõigusesse või

omandiõigusega seotud osalusse investeeringus.

2. Artikkel 10.18 käsitleb järgmist:

a) otsene sundvõõrandamine, mis toimub, kui käesoleva lepinguga hõlmatud investeering

riigistatakse või sundvõõrandatakse muul moel otseselt omandiõiguse ametliku ülemineku või

vara otsese ülevõtmise teel, ning

b) kaudne sundvõõrandamine, mis toimub, kui lepinguosalise meetmel või meetmesarjal on

otsese sundvõõrandamisega samaväärne toime, s.t see jätab investori suures osa ilma tema

investeeringu omandiõiguse olulistest tunnustest, sh õigusest oma investeeringut kasutada ja

võõrandada, ilma et sellega kaasneks ametlik omandiõiguse üleminek või vara otsene

ülevõtmine.

& /et 2

3. Selle kindlakstegemine, kas lepinguosalise meede või meetmesari kujutab endast konkreetses

olukorras kaudset sundvõõrandamist, nõuab igal üksikjuhtumil eraldi faktipõhist uurimist, milles

võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a) meetme või meetmesarja majanduslik mõju, ehkki asjaolu, et lepinguosalise kehtestatud

meede või meetmesari avaldab investeeringu majanduslikule väärtusele ebasoodsat mõju, ei

tähenda üksinda võetuna iseenesest veel seda, et on toimunud kaudne sundvõõrandamine;

b) lepinguosalise meetme või meetmesarja kestus;

c) mil määral meede või meetmesari sekkub investori investeeringust tulenevatesse selgetesse ja

põhjendatud ootustesse ning

d) meetme või meetmesarja laad, eelkõige selle eesmärk ja kontekst.

5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalise mittediskrimineerivad meetmed,

mis on kavandatud ja mida kohaldatakse selleks, et saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke,

nagu rahvatervis, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkond, avalik kõlblus, sotsiaal- või

tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse

või konkurents, ei kujuta endast kaudset sundvõõrandamist, välja arvatud harvadel juhtudel, mil

meetme või meetmesarja mõju on selle otstarvet arvestades ilmselgelt liiga suur.

________________

& /et 1

10-B LISA

VALITSEMISSEKTORI VÕLG

1. Lepinguosalised tõdevad, et lepinguosalise võla ostmisega kaasneb äririsk. Suurema selguse

huvides olgu märgitud, et D jao alusel esitatud nõudes ei tehta nõude esitaja kasuks ühtegi otsust

lepinguosalise makseviivituse või võlakohustuse täitmata jätmise kohta, kui nõude esitaja ei ole

täitnud oma kohustust tõendada, et selline makseviivitus või tasumata jätmine kujutab endast C jaos

sätestatud kohustuse rikkumist.

2. Ei tohi esitada ühtki nõuet selle kohta, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse

mõnd käesolevast peatükist tulenevat kohustust, või kui selline nõue on juba esitatud, ei tohi seda

D jao alusel menetleda, kui restruktureerimine kujutab endast nõude esitamise ajal kokkulepitud

restruktureerimist või muutub kokkulepitud restruktureerimiseks pärast sellise nõude esitamist,

välja arvatud nõue selle kohta, et käesoleva lisa punkti 4 alapunkti a alajaotise ii alla kuuluva

kokkulepitud restruktureerimisega rikutakse artiklit 10.7 või 10.81.

3. Olenemata artiklist 10.26 ja kui käesoleva lisa punktist 2 ei tulene teisiti, ei esita

lepinguosalise investor D jao alusel nõuet selle kohta, et lepinguosalise võla restruktureerimisega

rikutakse artiklit 10.7 või 10.8 või C jao kohast kohustust, enne kui on möödunud 270 päeva

kuupäevast, mil nõude esitaja esitas artikli 10.22 kohase kirjaliku konsultatsioonitaotluse.

1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et pelgalt asjaolu, et lepinguosaline kohtleb teatava

kategooria investoreid või investeeringuid teisiti – sh juhul, kui selline kohtlemine tuleneb

investorite ja nende investeeringute olukorra erinevusest, mis võib olla tingitud teatava

võlainstrumendi omaduste erinevustest, erinevast makromajanduslikust mõjust või näiteks

soovist vältida süsteemseid riske või ülekanduvat mõju –, ei tähenda veel artikli 10.7 või 10.8

rikkumist.

& /et 2

4. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kokkulepitud restruktureerimine“ – lepinguosalise võla restruktureerimine või

ümberajastamine, mis on toimunud

i) võlainstrumentide kohandamise või muutmise teel, nagu on ette nähtud

võlainstrumentide tingimustes, sealhulgas neid reguleerivas õiguses2, või

ii) võlavahetuse või muu sarnase protsessi teel, millega on nõustunud võlausaldajad, kellel

on õigus vähemalt 75 %-le restruktureeritava võla jäägi põhisummast;

b) võlainstrumenti „reguleeriv õigus“ – asjaomase võlainstrumendi suhtes kohaldatav õiguslik ja

reguleeriv raamistik;

c) suurema selguse huvides olgu märgitud, et „lepinguosalise võlg“ on Mehhiko puhul

„Mehhiko valitsemissektori võlg“, nagu see on määratletud sealses siseriiklikus õiguses, ja

Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse kesk-,

piirkondliku või kohaliku tasandi mis tahes vormis võlg.

________________

2 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see võib hõlmata võlainstrumentide vahetamist.

& /et 3

10-C LISA

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE JA MEHHIKO

VAHELISED LEPINGUD

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Mehhiko vahelised lepingud on1:

1. Belgia-Luksemburgi Majandusliidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute

vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 27. augustil 1998;

2. Tšehhi Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute soodustamise ja

vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 4. aprillil 2002;

3. Mehhiko Ühendriikide ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline leping investeeringute

soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 25. augustil 1998;

4. Mehhiko Ühendriikide ja Hispaania Kuningriigi vaheline leping investeeringute soodustamise

ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 10. oktoobril 2006;

1 Käesolevas lisas loetletud lepingute pealkirjad on autentsed ainult nendes keeltes, milles

asjaomane leping on autentne. Kõigil muudel juhtudel esitatakse tõlked üksnes teabe

otstarbel.

& /et 4

5. Mehhiko Ühendriikide valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse vaheline leping

investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 13. aprillil

2000;

6. Soome Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping investeeringute

soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 22. veebruaril 1999;

7. Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping

investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 12.

novembril 1998;

8. Mehhiko Ühendriikide valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute

soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 30. novembril 2000;

9. Itaalia Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping investeeringute

soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Roomas 24. novembril 1999;

10. Madalmaade Kuningriigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute

soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 13. mail 1998;

& /et 5

11. Austria Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute soodustamise ja

kaitse kohta, alla kirjutatud Viinis 29. juunil 1998;

12. Portugali Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute vastastikuse

soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 11. novembril 1999;

13. Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping

investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Stockholmis 3. oktoobril

2000;

14. Mehhiko Ühendriikide ja Slovaki Vabariigi vaheline leping investeeringute soodustamise ja

vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 26. oktoobril 2007.

________________

& /et 1

10-D LISA

KOHTU JA APELLATSIOONIKOHTU LIIKMETE NING

VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND

1. Mõisted

Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „assistent“ – isik, kes liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt abistab liiget tema

uurimistöös või toetab teda tema ülesannete täitmisel;

b) „kandidaat“ – füüsiline isik, kelle valimist kohtu liikmeks või apellatsioonikohtu liikmeks

kaalutakse;

c) „vahendaja“ – füüsiline isik, kes juhib artikli 10.23 kohaselt vahendamist;

d) „liige“ – D jao alusel moodustatud kohtu või apellatsioonikohtu liige.

& /et 2

2. Liikmete sõltumatus ja erapooletus

a) Liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud ning vältima ebasobivat või ebasobiva või

erapoolikuna näivat käitumist. Nad väldivad otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning

järgivad rangeid käitumisnorme, et säilitada vaidluste lahendamise mehhanismi ausus ja

erapooletus. Liikmed ei lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest

tõekspidamistest, üldsuse meelepahatormist, lojaalsusest lepinguosalise või vaidluses osaleva

poole suhtes ega kriitikakartusest.

b) Liige ei võta otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks

takistada või näida takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

c) Liige ei kasuta oma ametiseisundit isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib

toiminguid, mis võivad jätta mulje, et teistel on võimalik teda mõjutada.

d) Liige ei lase rahalistel, ärilistel, kutsealastel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või

kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

e) Liige peab vältima selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad

mõjutada tema erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või

erapooliku mulje.

& /et 3

3. Avalikustamiskohustus

a) Enne kui kandidaat nimetatakse kohtu või apellatsioonikohtu liikmeks, saab ta käesoleva

käitumisjuhendi koopia ja avalikustab lepinguosalistele kõik oma varasemad ja praegused

huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis

võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Sel eesmärgil teeb

kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted

ja küsimused.

b) Kui liige nimetatakse kohtu või apellatsioonikohtu koosseisu, annab kohtu või

apellatsioonikohtu sekretariaat liikmele liites 10-D-1 sätestatud avalikustamisavalduse. Liige

teeb kõik endast oleneva, et esitada avalikustamisavaldus sekretariaadile 15 päeva jooksul

alates selle kättesaamisest, ning see edastatakse lepinguosalistele, vaidluses osalevatele

pooltele ja kohtu või apellatsioonikohtu eesistujale.

c) Kooskõlas punktiga b avalikustavad koosseisu määratud liikmed kõik huvid, suhted ja

küsimused, mis võivad mõjutada nende sõltumatust või erapooletust või mis võivad mõistliku

eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Sel eesmärgil teevad liikmed

mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja

küsimused. Liikmed avalikustavad oma parimate teadmiste kohaselt vähemalt järgmised

huvid, suhted ja küsimused:

i) liikme rahalised või isiklikud huvid:

A) menetluse või selle tulemuse vastu ning

& /et 4

B) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste

lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha

otsus menetluses, milles liige on kohtu koosseisu nimetatud;

ii) liikme tööandja, kutsealase partneri või kolleegi või lähedase pereliikme1 finantshuvid:

A) menetluse või selle tulemuse vastu ning

B) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste

lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha

otsus menetluses, milles kandidaat on kohtu koosseisu nimetatud;

iii) mis tahes varasemad või praegused finants-, äri-, ameti-, pere- või sotsiaalsuhted

menetluse huvitatud poolte või nende nõustajatega ning

iv) avaliku arvamuse mõjutamine või esindamine advokaadina või muul viisil küsimuses,

mis on menetluses vaidluse all või milles osalevad samad investorid või mis käsitleb

samu investeeringuid.

d) Kogu oma ametiaja jooksul teevad liikmed jätkuvalt kõik endast sõltuva, et selgitada välja

kõik lõike 3 punktis a osutatud huvid, suhted või küsimused, ning avalikustavad sellised

huvid, suhted või küsimused, teatades neist lepinguosalistele.

1 Käesolevas käitumisjuhendis tähendab mõiste „lähedane pereliige“ abikaasat, õde-venda,

vanemat või elukaaslast ning lisaks mis tahes muud pereliiget, kellega on olemas lähedane

suhe.

& /et 5

e) Kogu menetluse jooksul on kohtu koosseisu määratud liikmetel jätkuvalt kohustus

avalikustada kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada vaidluste lahendamise

protsessi ausust või erapooletust, ning nad teatavad tegelikest või võimalikest käesoleva

käitumisjuhendi rikkumistest kirjalikult lepinguosalistele ja vaidluses osalevatele pooltele.

f) Igasugune kahtlus selles, kas liige peaks teatava huvi, suhte või küsimuse avalikustama,

tuleks lahendada avalikustamise kasuks. Huvi, suhte või küsimuse avalikustamine ei mõjuta

seda, kas huvi, suhe või küsimus on hõlmatud käesoleva käitumisjuhendiga või kas see on

vastuolus artikli 10.32 lõikega 1.

4. Liikme ülesanded

a) Liikmed täidavad oma ülesandeid kogu menetluse vältel põhjalikult ja kiiresti ning tegutsevad

vaidluses osalevate poolte ja teiste liikmete suhtes ausalt ja hoolikalt.

b) Liikmed kaaluvad üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse

tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule.

c) Eksperdid ja assistendid täidavad liikmele punktidega 2, 3 ja 6 pandud kohustusi mutatis

mutandis. Sellega seoses võtavad liikmed mõistlikes piirides kõik meetmed ja astuvad kõik

vajalikud sammud, tagamaks, et nende assistendid on nendest kohustustest teadlikud ja

täidavad neid.

& /et 6

d) Liikmed ei astu menetluse asjus ühepoolsetesse kontaktidesse.

5. Endiste liikmete kohustused

a) Endised liikmed peavad hoiduma toimingutest, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma

ülesannete täitmisel erapoolikud või said kohtu või apellatsioonikohtu otsusest kasu.

b) Ilma et see piiraks artikli 10.30 lõike 5 ja artikli 10.31 lõike 5 kohaldamist, kohustuvad

liikmed pärast oma ametiaja lõppu mitte mingil viisil osalema investeerimisvaidlustes, mis:

i) olid kohtus või apellatsioonikohtus menetluses enne nende ametiaja lõppu või

ii) on otseselt ja ilmselt seotud vaidlustega, sealhulgas lõpetatud vaidlustega, mille

menetlemises nad kohtu või apellatsioonikohtu liikmena osalesid.

c) Liikmed kohustuvad tagama, et nad ei tegutse kolme aasta jooksul pärast oma ametiaja lõppu

mõne vaidluses osaleva poole esindajana investeerimisvaidlustes, mida kohtus või

apellatsioonikohtus menetletakse.

& /et 7

d) Kui kohtu või apellatsioonikohtu eesistujale teatatakse või kui ta saab muul viisil teada, et

kohtu või apellatsioonikohtu endine liige on väidetavalt rikkunud alapunktides a–c sätestatud

kohustusi, uurib ta küsimust ja annab endisele liikmele võimaluse esitada oma seisukoht. Kui

kohtu või apellatsioonikohtu eesistuja leiab pärast kontrollimist, et väidetav vastuolu on

kinnitust leidnud, teatab ta sellest:

i) kutseühendusele või muule sellisele institutsioonile, kuhu asjaomane endine liige

kuulub;

ii) lepinguosalistele ning

iii) muu asjaomase investeerimiskohtu või apellatsioonikohtu eesistujale, et too algatataks

vastavate meetmete võtmise.

Kohtu või apellatsioonikohtu eesistuja avalikustab oma otsuse alapunktides i, ii ja iii

nimetatud meetmete võtmise kohta koos põhjendustega.

6. Konfidentsiaalsus

a) Liige või endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud

mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte

mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või teistele kasu tekitamiseks või teiste

huvide kahjustamiseks.

& /et 8

b) Liige ei avalikusta tehtud korraldust või otsust ega selle osa enne, kui see artikli 10.38

läbipaistvussätete kohaselt avaldatakse.

c) Liikmed ja endised liikmed ei avalda kunagi teavet kohtu või apellatsioonikohtu nõupidamiste

ega ühegi liikme seisukohtade kohta, sõltumata sellest, millised need on. Liikmed ei tee

avalikke avaldusi pooleliolevate menetluste põhjendatuse kohta.

7. Kulud

Iga liige peab arvestust menetlusele kulunud aja ja tehtud kulutuste kohta ning esitab nende kohta

lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi tööaja ja kulude kohta.

8. Vahendajad

Käesolevas käitumisjuhendis esitatud reeglid, mis kehtivad liikmete või endiste liikmete kohta,

kehtivad mutatis mutandis ka vahendajate kohta.

9. Nõuandekomitee

a) Kohtu eesistujat ja apellatsioonikohtu eesistujat abistab nõuandekomitee, et tagada käesoleva

käitumisjuhendi ja artikli 10.32 nõuetekohane kohaldamine ja muude ülesannete täitmine, kui

see on ette nähtud.

b) Nõuandekomiteed koosnevad vastavalt kas kohtu või apellatsioonikohtu kahest kõige

staažikamast liikmest.

& /et 9

Liide 10-D-1

AVALIKUSTAMISAVALDUS

1. Kinnitan, et olen saanud koopia kohtu, apellatsioonikohtu ja vahendajate käitumisjuhendist,

mis on sätestatud ELi-Mehhiko üldlepingu 10-D lisas (edaspidi „käitumisjuhend“).

2. Kinnitan, et olen käitumisjuhendit lugenud ja sellest aru saanud.

3. Mõistan, et minu jätkuv kohus on käesolevaga või tulevikus avalikustada käitumisjuhendi

punkti 3 kohaselt kõik varasemad ja praegused huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada

minu sõltumatust või erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või

erapooliku mulje.

Alla kirjutatud _____________ ____________ 20__. aastal.

Allakirjutanu:

Allkiri _________________________________________

Nimi ____________________________________________

________________

& /et 1

10-E LISA

DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE LEPINGUOSALISELE D JAO ALUSEL

Konsultatsioonitaotlused, teated ja muud D jao kohaste vaidluste dokumendid toimetatakse kätte

järgmiselt:

a) Euroopa Liidule aadressil:

European Commission

Directorate-General for Trade

Unit F2 – Dispute Settlement and Legal Aspects of Trade Policy

B-1049 Brussels

Belgium

või muul aadressil või e-posti aadressil, mille Euroopa Komisjon on pärast artiklis 10.22

osutatud konsultatsioonitaotluse saamist hagejale sel otstarbel teatavaks teinud;

b) Euroopa Liidu liikmesriikidele järgmiselt:

aadressil, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks Euroopa Komisjoni kaubanduse

peadirektoraadi veebisaidil, või muul aadressil või e-posti aadressil, mille asjaomane

liikmesriik on pärast artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotluse saamist hagejale sel

otstarbel teatavaks teinud, ning

& /et 2

c) Mehhikole aadressil:

Dirección General de Consultoría Jurídica de Comercio Internacional

Secretaría de Economía

Pachuca # 189 piso 19

Col. Hipódromo Condesa

Alcadía Cuauhtémoc

Ciudad de México

C.P.: 06140

________________

& /et 1

12-A LISA

ETTEVÕTJASISESELT ÜLEVIIDUD TÖÖTAJATE PERELIIKMED

1. Euroopa Liit laiendab õigust ajutiselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, mis on antud

ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja pereliikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014.

aasta direktiivi 2014/66/EL (kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise

tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral)1 artikli 19 alusel, ka ettevõtjasiseselt Euroopa

Liitu üle viidud Mehhiko kodanikest töötajate pereliikmetele2-.

2. Mehhiko laiendab õigust ajutiselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, mis on antud

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmetele migratsiooniseaduse „Ley de Migración“

artikliga 52, ka ettevõtjasiseselt Mehhikosse üle viidud Euroopa Liidu kodanikest töötajate

pereliikmetele3.

________________

1 ELT L 157, 27.5.2014, lk 1. 2 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat lõiget ei kohaldata nende Euroopa

Liidu liikmesriikide suhtes, kelle suhtes direktiivi 2014/66/EL ei kohaldata. 3 Avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes Diario Oficial de la Federación 25. mail 2011.

14-A LISA

JUHISED VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUTE KOHTA

A JAGU

Üldsätted

Sissejuhatus

1. Käesolev lisa sisaldab juhiseid, mis hõlbustavad lepinguosalistel läbirääkimiste pidamist

vastastikuse tunnustamise lepingute üle ning asjaomastel kutseorganisatsioonidel või -asutustel

ühiste soovituste väljatöötamist reguleeritud kutsealade kohta. Käesolevad juhised ei ole siduvad

ning ei muuda ega mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust.-

Mõisted

2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kohanemisaeg“ – aeg, mil vastuvõtvas jurisdiktsioonis tegutsetakse reguleeritud kutsealal

kvalifitseeritud isiku järelevalve all ja mille jooksul võib toimuda täienduskoolitus ning

tegevusele antakse hinnang1;

1 Üksikasjalikud eeskirjad kohanemisaja, tegevuse hindamise ja järelevalve all oleva isiku

ametiseisundi kohta sätestatakse vastavalt vajadusele vastuvõtva jurisdiktsiooni õiguses.

& /et 2

b) „sobivustest“ – vastuvõtva jurisdiktsiooni asjakohase asutuse korraldatud test, milles

piirdutakse taotlejate kutsealaste teadmistega ja mille eesmärk on hinnata taotlejate

suutlikkust tegutseda selles jurisdiktsioonis reguleeritud kutsealal; ning

c) „tegevuse ulatus“ – reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusvaldkond või

tegevusvaldkondade rühm.

B JAGU

Vastastikuse tunnustamise lepingu vorm ja sisu

1. Käesolevas jaos on esitatud mitmesugused teemad, mida võib läbirääkimiste käigus käsitleda

ja mille võib kokkuleppele jõudmise korral lisada lõplikusse vastastikuse tunnustamise lepingusse.

Selles kirjeldatakse nõudeid, mida võidakse esitada teise lepinguosalise kutsetöötajatele, kes

soovivad vastastikuse tunnustamise lepingule tugineda.

Lepingupooled

2. Vastastikuse tunnustamise lepingu pooled tuleks selgelt nimetada.

Vastastikuse tunnustamise lepingu eesmärk

3. Vastastikuse tunnustamise lepingu eesmärk tuleks selgelt nimetada.

& /et 3

Vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamisala

4. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks selgelt sätestada:

a) vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamisala, nimetades konkreetsed kutsenimetused ja

tegevusvaldkonnad, mida leping hõlmab;

b) kellel on õigus kasutada asjaomaseid kutsenimetusi;

c) kas tunnustamismehhanism põhineb kvalifikatsioonil, päritolukoha jurisdiktsioonis saadud

tegevusloal või mõnel muul nõudel; ning

d) kas vastastikuse tunnustamise leping võimaldab alalist või ajutist juurdepääsu asjaomasele

kutsealale.

Vastastikuse tunnustamise sätted

5. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks selgelt kindlaks määrata tingimused, mis tuleb

kummaski jurisdiktsioonis täita kvalifikatsiooni tunnustamiseks, ja kokkulepitud samaväärsustase.

6. Alaliseks ja ajutiseks projektipõhiseks juurdepääsuks asjaomasele kutsealale võib kaaluda

erinevaid nõudeid.

& /et 4

Rakendusmehhanismid

7. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks sätestada:

a) reeglid ja kord, mida tuleks kasutada, et jälgida vastastikuse tunnustamise lepingu sätteid ja

tagada nende täitmine;

b) vastastikuse tunnustamise lepingu poolte vahelise dialoogi ja halduskoostöö mehhanismid;

ning

c) vahendid, millega individuaalsed taotlejad saavad lahendada vastastikuse tunnustamise

lepingu tõlgendamisest või rakendamisest tulenevaid küsimusi.

8. Individuaalsete taotlejate kohtlemise juhendina peaks vastastikuse tunnustamise leping

sisaldama üksikasju järgmise kohta:

a) kontaktpunkt, kust saab teavet kõikides taotlusega seotud küsimustes, nagu asjakohaste

asutuste nimed ja aadressid, litsentsimisega seotud vorminõuded ja teave lisanõuete kohta,

mis tuleb vastuvõtvas jurisdiktsioonis täita;

b) kui kaua aega kulub vastuvõtva jurisdiktsiooni asjakohasel asutusel taotluste menetlemiseks;

c) dokumendid, mida taotlejatelt nõutakse, ja millises vormis need tuleks esitada;

& /et 5

d) päritolujurisdiktsioonis kvalifikatsiooni ja litsentsimise kohta välja antud dokumentide ja

tunnistuste aktsepteerimine; ning

e) asjakohastele asutustele edasikaebamise või asjakohastes asutustes läbivaatamise kord.

9. Samuti peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama asjakohaste asutuste võetud

kohustust:

a) vastata litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõudeid ja -korda käsitlevatele järelepärimistele

kiiresti;

b) anda taotlejatele piisavalt aega, et täita nõuded, mis on seotud taotlusprotsessiga või

asjakohastele asutustele edasikaebamise või asjakohastes asutustes läbivaatamisega;

c) korraldada eksameid või teste mõistliku sagedusega;

d) kehtestada taotlejatele, kes soovivad kasutada vastastikuse tunnustamise lepingu pakutavaid

võimalusi, lõivud, mis on vastavuses vastuvõtval jurisdiktsioonil tekkivate kuludega; ning

e) anda teavet vastuvõtvas jurisdiktsioonis praktilise koolituse eesmärgil pakutavate

abistamisprogrammide kohta ja kõikide kohustuste kohta, mis vastuvõttev jurisdiktsioon on

sellega seoses endale võtnud.

& /et 6

Vastuvõtva jurisdiktsiooni litsentsimis- ja muud sätted

10. Vajaduse korral tuleks vastastikuse tunnustamise lepingus ette näha ka vahendid, mille abil, ja

tingimused, mille alusel saadakse pärast kõlblikkuse kindlakstegemist tegevusluba, ning määrata

kindlaks, mida kõnealune tegevusluba hõlmab, täpsustades näiteks tegevusloa sisu, liikmelisuse

kutseorganisatsioonis või kutsenimetuse või akadeemiliste tiitlite kasutamise. Selgitada tuleks muid

litsentsimisnõudeid peale kvalifikatsiooni, sealhulgas nõudeid, mis on seotud järgmisega:

a) ametliku aadressi omamine, tegevuskoha säilitamine või residentsus;

b) keeleoskus;

c) hea maine tõendamine;

d) kutsekindlustus;

e) vastuvõtvas jurisdiktsioonis kehtivate kauba- või firmanimede kasutamise nõuete täitmine;

ning

f) vastuvõtva jurisdiktsiooni eetikanormide, näiteks sõltumatuse ja hea käitumise nõuete

täitmine.

& /et 7

11. Et tagada läbipaistvus, peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama kummagi

jurisdiktsiooni kohta järgmist teavet:

a) asjakohased kohaldatavad õigusaktid, mis käsitlevad näiteks distsiplinaarmeetmeid,

finantsvastutust või finantskohustusi;

b) kutse-eetika põhimõtted ja kutsestandardite täitmise tagamine, sealhulgas distsiplinaarpädevus

ja võimalikud tagajärjed kutsealasele tegevusele;

c) pädevuse pidevkontrollimise vahendid ning

d) registreeringu tühistamise kriteeriumid ja kord.

Vastastikuse tunnustamise lepingu muutmine

12. Kui vastastikuse tunnustamise leping sisaldab tingimusi, mille alusel seda saab läbi vaadata

või kehtetuks tunnistada, tuleks nende tingimuste üksikasjad selgelt sätestada.

Läbipaistvus

13. Lepinguosalised peaksid:

a) tegema sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingute teksti avalikult kättesaadavaks ning

& /et 8

b) teatama teineteisele kõigist kvalifikatsiooni muudatustest, mis võivad mõjutada vastastikuse

tunnustamise lepingu kohaldamist või rakendamist, ning võimaluse korral saama esitada

märkusi teise lepinguosalise muudatuste kohta.

C JAGU

Kvalifikatsiooni tunnustamise neli etappi

14. Kvalifikatsiooni tunnustamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks tuleks kaaluda protsessi, mis

koosneb järgmisest neljast etapist.

Esimene etapp: samaväärsuse kontrollimine

15. Läbirääkimisi pidavad üksused peaksid kontrollima reguleeritud kutsealaga hõlmatud

tegevuse ulatuse või kvalifikatsiooni üldist samaväärsust oma vastavates jurisdiktsioonides.

16. Kvalifikatsiooni kontrollimise käigus tuleks koguda kogu asjakohane teave tegutsemisõiguste

ulatuse kohta, mis on seotud seadusest tuleneva pädevusega teatud kutsealal tegutseda, või

kvalifikatsiooni kohta, mida nõutakse vastavates jurisdiktsioonides konkreetsel reguleeritud

kutsealal tegutsemiseks.

& /et 9

17. Läbirääkimisi pidavad üksused peaksid määrama kindlaks:

a) reguleeritud kutsealal tegutsemise õigustega hõlmatud tegevusvaldkonnad või

tegevusvaldkondade rühmad ja

b) kummaski jurisdiktsioonis nõutava kvalifikatsiooni, mille hulka võivad kuuluda järgmised

elemendid:

i) minimaalne nõutav haridustase, näiteks vastuvõtunõuded, õpingute kestus ja läbitud

õppeained;

ii) minimaalsed nõutavad kogemused, näiteks praktilise koolituse või enne litsentsimist

teatud kutsealal järelevalve all tegutsemise asukoht, kestus ja tingimused, või eetika- ja

distsiplinaarstandardite raamistik;

iii) sooritatud eksamid, eriti kutsealase pädevusega seotud eksamid;

iv) mil määral ühe jurisdiktsiooni kvalifikatsiooni teises jurisdiktsioonis tunnustatakse ning

& /et 10

v) kvalifikatsioon, mida kummagi jurisdiktsiooni asjakohased asutused on valmis

tunnustama, näiteks loetledes väljastatavad diplomid või tunnistused või viidates

konkreetsetele miinimumnõuetele, mille täitmist peavad kinnitama päritolukoha

jurisdiktsiooni asjakohased asutused, sealhulgas sellele, kas teatavat kvalifikatsiooni

omades on võimalik saada tunnustus tegutsemiseks mõnes tegevuse ulatusega hõlmatud

tegevusvaldkonnas, aga mitte teistes, näiteks haridustase, õpingute kestus, põhiained,

üldained ja valdkonnad.

18. Reguleeritud kutsealal tegutsemise õiguste ulatus või kvalifikatsioon on üldjoontes

samaväärne, kui selles ei esine jurisdiktsioonide vahel märkimisväärseid erinevusi.

Teine etapp: märkimisväärsete erinevuste hindamine

19. Reguleeritud kutsealal tegutsemiseks nõutava kvalifikatsiooni ulatus erineb märkimisväärselt,

juhul kui jurisdiktsioonide vahel on:

a) suuri erinevusi olulistes teadmistes või

b) suuri erinevusi väljaõppe kestuses või sisus.

20. Tegevuse ulatus erineb märkimisväärselt, juhul kui:

a) üks või mitu kutsealaga hõlmatud tegevusvaldkonda ei moodusta päritolujurisdiktsioonis

vastava kutseala osa;

& /et 11

b) nende tegevusvaldkondade puhul nõutakse vastuvõtvas jurisdiktsioonis eriväljaõpet ja

c) nende tegevusvaldkondade puhul vastuvõtvas jurisdiktsioonis pakutav väljaõpe hõlmab

märksa teistsuguseid valdkondi kui need, mis on hõlmatud taotleja kvalifikatsiooniga.

Kolmas etapp: samaväärsusmeetmed

21. Kui läbirääkimisi pidavad üksused leiavad, et kutsealal tegutsemise õiguste ulatus või

kvalifikatsioon erineb jurisdiktsioonide vahel märkimisväärselt, võivad nad selle erinevuse

vähendamiseks määrata kindlaks samaväärsusmeetmed.

22. Samaväärsusmeetmed võivad väljenduda muu hulgas kohanemisajas või, kui seda nõutakse,

sobivustestis.

23. Samaväärsusmeetmed peaksid olema proportsionaalsed selle märkimisväärse erinevusega,

mida nendega püütakse ületada. Samuti peaksid läbirääkimisi pidavad üksused enne

samaväärsusmeetme kindlaksmääramist hindama päritolujurisdiktsioonis omandatud praktilist

erialast töökogemust, et näha, kas see on piisav, et jurisdiktsioonidevahelist märkimisväärset

erinevust tegutsemisõiguste ulatuses või kvalifikatsioonis täielikult või osaliselt korvata.

& /et 12

Neljas etapp: tunnustamistingimuste kindlaksmääramine

24. Kui reguleeritud kutsealal tegutsemise õiguste ulatuse või kvalifikatsiooni üldise

samaväärsuse hindamine on lõpule viidud, peaksid läbirääkimisi pidavad üksused määrama

vastastikuse tunnustamise lepingus kindlaks:

a) reguleeritud kutsealal tegutsemiseks vajaliku seadusest tuleneva pädevuse;

b) reguleeritud kutsealaga jaoks vajaliku kvalifikatsiooni;

c) samaväärsusmeetmete vajaduse;

d) mil määral võib erialane töökogemus märkimisväärseid erinevusi korvata ja

e) samaväärsusmeetmete kirjelduse, sh kas kasutatakse kohanemisaega või sobivustesti.

________________

Partnerlusleping_6_.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 2 – PART 2/2

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 1

18-A LISA

PIIRIÜLENE FINANTSTEENUSTE KAUBANDUS

A JAGU

EUROOPA LIIDU KOHUSTUSED

1. Artikli 18.1 punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise korral

kohaldab Euroopa Liit kindlustuse ja kindlustusega seotud teenuste puhul artikli 18.7 „Piiriülene

finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6:

a) kõikides liikmesriikides peale Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Malta ja Poola järgmise suhtes:

i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) ja otsekindlustuse vahendamine

selliste riskide kindlustamisel, mis on seotud:

1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega

(sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava

sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning

2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega;

& /et 2

ii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning

iii) kindlustuse abiteenused;

b) Eestis järgmise suhtes:

i) otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus);

ii) edasikindlustus ja retrotsessioon;

iii) kindlustuse vahendamine ning

iv) kindlustuse abiteenused;

c) Küproses järgmise suhtes:

i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis

on seotud:

1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega

(sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava

sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning

2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega;

& /et 3

ii) kindlustuse vahendamine;

iii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning

iv) kindlustuse abiteenused;

d) Lätis, Leedus ja Maltas järgmise suhtes:

i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis

on seotud:

1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega

(sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava

sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning

2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega;

ii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning

iii) kindlustuse abiteenused ning

e) Poolas järgmise suhtes:

i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis

on seotud rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, ning

& /et 4

ii) riskide edasikindlustus ja retrotsessioon kaupade rahvusvahelises kaubanduses.

2. Punkti 1 suhtes kehtivad järgmised piirangud:

a) Bulgaarias: välisriikide kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustus-,

sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaarias asuvate riskidega;

b) Taanis: ükski füüsiline isik ega ettevõtja (sealhulgas kindlustusandja) peale Taani seaduste

kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis

ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara

otsekindlustuslepingute sõlmimisele;

c) Prantsusmaal: maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida

üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusseltsid;

d) Itaalias:

i) kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses

Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud

kindlustusandjad, välja arvatud rahvusvahelise transpordi puhul, kui on tegemist

impordiga Itaaliasse, ning

& /et 5

ii) aktuaariteenuste puhul tuleb asutada finantsteenuste osutaja ja on keelatud osutada

piiriüleseid teenuseid;

iii) aktuaari kutsealal töötamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus, välja arvatud

kolmandate riikide kutsetöötajatel, kellel võidakse lubada töötada oma kutsealal

vastastikkuse tingimusel;

e) Austrias: reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud Euroopa

Liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja

retrotsessioon), on keelatud;

f) Portugalis: õhu- ja meretranspordi kindlustust, mis hõlmab kaupu, õhusõidukit, laevakeret ja

vastutust, võivad anda ainult Euroopa Liidus asutatud finantsteenuste osutajad ja sellise

kindlustustegevuse vahendajatena Portugalis võivad tegutseda ainult Euroopa Liidus

registrisse kantud isikud või ettevõtjad ning

g) Rootsis: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava

kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja

kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu.

& /et 6

3. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise

korral kohaldab Euroopa Liit pangandus- ja muude finantsteenuste (välja arvatud kindlustus) puhul

artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6:

a) Euroopa Liidus, välja arvatud Belgias, Eestis, Küproses, Lätis, Leedus, Maltas, Rumeenias ja

Sloveenias, järgmise suhtes:

i) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega

seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning

ii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude

finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud

vahendamine;

b) Eestis ja Leedus järgmise suhtes:

i) hoiuste vastuvõtmine;

ii) iga liiki laenud;

iii) kapitalirent;

& /et 7

iv) kõik makse- ja rahaedastusteenused, tagatis- ja garantiitehingud;

v) kauplemine oma arvel või klientide nimel kas börsil või reguleerimata väärtpaberiturul;

vi) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni

garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või erasektoris) ning

nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

vii) rahaturumaakleri tegevus;

viii) varade valitsemine, nagu raha- või väärpaberiportfelli valitsemine, kõik

ühisinvesteeringute valitsemise vormid ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused;

ix) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate

maksevahenditega seotud arveldus- ja kliirimisteenused;

x) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega

seotud tarkvara pakkumine ning

xi) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude

finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud

vahendamine;

& /et 8

c) Belgias: finantsteabe vahendamise ja edastamise ning finantsandmete töötlemise ja teiste

finantsteenuste osutajate poolt sellega seotud tarkvara pakkumise suhtes;

d) Küproses järgmise suhtes:

i) kauplemine vabalt võõrandatavate väärtpaberitega oma arvel või klientide nimel kas

börsil või reguleerimata väärtpaberiturul või muul moel;

ii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega

seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning

iii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude

finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud

vahendamine;

e) Lätis järgmise suhtes:

i) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni

garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või erasektoris) ning

nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

ii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega

seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning

& /et 9

iii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude

finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud

vahendamine;

f) Maltas järgmise suhtes:

i) hoiuste vastuvõtmine;

ii) iga liiki laenud;

iii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega

seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning

iv) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude

finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud

vahendamine;

g) Rumeenias järgmise suhtes:

i) hoiuste vastuvõtmine;

ii) iga liiki laenud;

iii) tagatis- ja garantiitehingud;

& /et 10

iv) rahaturumaakleri tegevus;

v) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega

seotud tarkvara pakkumine ning

vi) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude

finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud

vahendamine; ning

h) Sloveenias järgmise suhtes:

i) iga liiki laenud;

ii) omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolne tagatis- ja

garantiitehingute vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt;

iii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega

seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning

iv) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude

finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud

vahendamine.

& /et 11

B JAGU

MEHHIKO KOHUSTUSED

1. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise

korral kohaldab Mehhiko kindlustuse ja kindlustusega seotud teenuste puhul artikli 18.7 „Piiriülene

finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6 järgmise suhtes:

a) selliste riskide kindlustamine, mis on seotud:

i) merelaevanduse, tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas

satelliidid), kus kindlustus katab kõik või ühe järgmisest:

1) veetavad kaubad ning

2) kaupu vedava sõiduki, kui asjaomane sõiduk on välisriigi numbrimärgiga või

kuulub välisriigis elavale isikule, ning

ii) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega;

b) muu riskide kindlustamine, kui kindlustust osta sooviv isik tõendab, et ükski kindlustusandja,

kellel on luba tegutseda Mehhikos, ei saa või ei pea sobivaks sõlmida kindlustuslepingut,

mille sõlmimiseks talle tehakse ettepanek;

c) edasikindlustus ja retrotsessioon ning

& /et 12

d) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti i alapunktis C osutatud kindlustuse vahendamine ja

artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti i alapunktis D osutatud kindlustuse abiteenused

ainult punktides a–c osutatud kindlustusteenuste puhul.

2. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise

korral kohaldab Mehhiko pangandus- ja muude finantsteenuste (välja arvatud kindlustus) puhul

artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6 järgmise suhtes:

a) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis K osutatud finantsteabe vahendamise ja

edastamise ning finantsandmete töötlemise ja sellega seotud tarkvara pakkumise puhul, kui on

vaja asjaomase reguleeriva asutuse eelnevat luba,1 ning

b) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L esitatud pangandus- ja muude

finantsteenustega seotud nõustamine ja muud abiteenused,2 välja arvatud vahendamine, ning

krediidiinfo ja -analüüs.

________________

1 Lepinguosalised on üksmeelel, et kui punktis a viidatud finantsteave või finantsandmete

töötlemine puudutab isikuandmeid, toimub isikuandmete töötlemine kooskõlas niisuguste

andmete kaitset käsitlevate asjaomaste Mehhiko õigusaktidega. 2 Lepinguosalised on üksmeelel, et nõustamise ja muude finantsabiteenuste hulka ei kuulu

artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktides A–K osutatud teenused.

& /et 1

21-A LISA

EUROOPA LIIDU KÄESOLEVA LEPINGUGA HÕLMATUD HANGE

A JAGU

KESKVALITSUSASUTUSED

Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H jao

üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ lepinguosaliste käesolevas

jaos loetletud Euroopa Liidu hankeüksuste ja selle liikmesriikide avaliku sektori hankijate suhtes,

kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:

a) 130 000 eriarveldusühikut (SDR) D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste

puhul ning

b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitusteenuste ja G jaos nimetatud ehitustööde

kontsessioonide puhul.

1. EUROOPA LIIDU ÜKSUSED

a) Euroopa Liidu Nõukogu

& /et 2

b) Euroopa Komisjon

c) Euroopa välisteenistus

2. LIIKMESRIIKIDE AVALIKU SEKTORI HANKIJAD

BELGIA

A Services publics fédéraux – Federale Overheidsdiensten:

1. SPF Chancellerie du Premier Ministre – FOD Kanselarij van de Eerste Minister

2. SPF Personnel et Organisation – FOD Kanselarij Personeel en Organisatie

3. SPF Budget et Contrôle de la Gestion – FOD Budget en Beheerscontrole

4. SPF Technologie de l'Information et de la Communication (Fedict) – FOD Informatie- en

Communicatietechnologie (Fedict)

5. SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement – FOD

Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking

6. SPF Intérieur – FOD Binnenlandse Zaken

& /et 3

7. SPF Finances – FOD Financiën

8. SPF Mobilité et Transports – FOD Mobiliteit en Vervoer

9. SPF Emploi, Travail et Concertation sociale – FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal

overleg

10. SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale – FOD Sociale Zekerheid

en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid

11. SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement – FOD

Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu

12. SPF Justice – FOD Justitie

13. SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie – FOD Economie, KMO, Middenstand en

Energie

14. Ministère de la Défense – Ministerie van Landsverdediging

15. Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté et Economie

sociale – Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie,

armoedsbestrijding en sociale Economie

& /et 4

16. Service public fédéral de Programmation Développement durable – Programmatorische

federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling

17. Service public fédéral de Programmation Politique scientifique – Programmatorische federale

Overheidsdienst Wetenschapsbeleid

B Régie des Bâtiments – Regie der Gebouwen:

1. Office national de Sécurité sociale – Rijksdienst voor sociale Zekerheid

2. Institut national d'Assurance sociales pour travailleurs indépendants – Rijksinstituut voor de

sociale Verzekeringen der Zelfstandigen

3. Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité – Rijksinstituut voor Ziekte – en

Invaliditeitsverzekering

4. Office national des Pensions – Rijksdienst voor Pensioenen

5. Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité – Hulpkas voor Ziekte-en

Invaliditeitsverzekering

6. Fond des Maladies professionnelles – Fonds voor Beroepsziekten

7. Office national de l'Emploi – Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening

& /et 5

8. La Poste1 – De Post

BULGAARIA

1. Администрация на Народното събрание (rahvusassamblee kantselei)

2. Администрация на Президента (presidendi kantselei)

3. Администрация на Министерския съвет (ministrite nõukogu kantselei)

4. Конституционен съд (konstitutsioonikohus)

5. Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)

6. Министерство на външните работи (välisministeerium)

7. Министерство на вътрешните работи (siseministeerium)

8. Министерство на извънредните ситуации (eriolukordade ministeerium)

9. Министерство на държавната администрация и административната реформа

(riigihalduse ja haldusreformi ministeerium)

1 24. detsembri 1993. aasta seaduse kohased postiteenused.

& /et 6

10. Министерство на земеделието и храните (põllumajandus- ja toiduaineteministeerium)

11. Министерство на здравеопазването (tervishoiuministeerium)

12. Министерство на икономиката и енергетиката (majandus- ja energeetikaministeerium)

13. Министерство на културата (kultuuriministeerium)

14. Министерство на образованието и науката (haridus- ja teadusministeerium)

15. Министерство на околната среда и водите (keskkonna- ja veemajandusministeerium)

16. Министерство на отбраната (kaitseministeerium)

17. Министерство на правосъдието (justiitsministeerium)

18. Министерство на регионалното развитие и благоустройството (regionaalarengu ja riiklike

ehitustööde ministeerium)

19. Министерство на транспорта (transpordiministeerium)

20. Министерство на труда и социалната политика (töö- ja sotsiaalpoliitikaministeerium)

21. Министерство на финансите (rahandusministeerium)

& /et 7

22. държавни агенции, държавни комисии, изпълнителни агенции и други държавни

институции, създадени със закон или с постановление на Министерския съвет, които

имат функции във връзка с осъществяването на изпълнителната власт (seaduse või

ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused

ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega)

23. Агенция за ядрено регулиране (tuumavaldkonda reguleeriv amet)

24. Държавна комисия за енергийно и водно регулиране (riiklik energeetikat ja veemajandust

reguleeriv komisjon)

25. Държавна комисия по сигурността на информацията (riiklik infoturbe komisjon)

26. Комисия за защита на конкуренцията (konkurentsikaitse komisjon)

27. Комисия за защита на личните данни (isikuandmete kaitse komisjon)

28. Комисия за защита от дискриминация (diskrimineerimisvastane komisjon)

29. Комисия за регулиране на съобщенията (teabeedastuse reguleerimise komisjon)

30. Комисия за финансов надзор (finantsjärelevalvekomisjon)

& /et 8

31. Патентно ведомство на Република България (Bulgaaria Vabariigi patendiamet)

32. Сметна палата на Република България (Bulgaaria Vabariigi riigikontroll)

33. Агенция за приватизация (erastamisamet)

34. Агенция за следприватизационен контрол (erastamisjärgse kontrolli amet)

35. Български институт по метрология (Bulgaaria metroloogiainstituut)

36. Държавна агенция „Архиви“ (riiklik arhiiviamet)

37. Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси“ (riiklik riigireservi ja

sõjaaja varude amet)

38. Държавна агенция за бежанците (riiklik põgenike amet)

39. Държавна агенция за българите в чужбина (riiklik välismaal elavate bulgaarlaste amet)

40. Държавна агенция за закрила на детето (riiklik lastekaitseamet)

41. Държавна агенция за информационни технологии и съобщения (riiklik infotehnoloogia-

ja telekommunikatsiooniamet)

& /et 9

42. Държавна агенция за метрологичен и технически надзор (riiklik metroloogia ja tehnilise

järelevalve amet)

43. Държавна агенция за младежта и спорта (riiklik noorte- ja spordiamet)

44. Държавна агенция по туризма (riiklik turismiamet)

45. Държавна комисия по стоковите борси и тържища (riiklik kaubabörsi ja tooraineturu

komisjon)

46. Институт по публична администрация и европейска интеграция (avaliku halduse ja

Euroopaga lõimumise instituut)

47. Национален статистически институт (riiklik statistikainstituut)

48. Агенция „Митници“ (tolliamet)

49. Агенция за държавна и финансова инспекция (finantsinspektsiooni amet)

50. Агенция за държавни вземания (riiginõuete kogumise amet)

51. Агенция за социално подпомагане (sotsiaalabiamet)

& /et 10

52. Държавна агенция „Национална сигурност“ (riiklik julgeolekuamet)

53. Агенция за хората с увреждания (puuetega inimeste amet)

54. Агенция по вписванията (registriamet)

55. Агенция по енергийна ефективност (energiatõhususe amet)

56. Агенция по заетостта (tööhõiveamet)

57. Агенция по геодезия, картография и кадастър (geodeesia, kartograafia ja katastriamet)

58. Агенция по обществени поръчки (riigihangete amet)

59. Българска агенция за инвестиции (Bulgaaria investeerimisamet)

60. Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация“ (lennuameti

peadirektoraat)

61. Дирекция за национален строителен контрол (riikliku ehitusjärelevalve direktoraat)

& /et 11

62. Държавна комисия по хазарта (riiklik hasartmängukomisjon)

63. Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация“ (autoregistrikeskus)

64. Изпълнителна агенция „Борба с градушките“ (rahevastase võitluse amet)

65. Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация“ (Bulgaaria

akrediteerimistalitus)

66. Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда“ (tööinspektsioon)

67. Изпълнителна агенция „Железопътна администрация“ (raudteeamet)

68. Изпълнителна агенция „Морска администрация“ (veeteede amet)

69. Изпълнителна агенция „Национален филмов център“ (riiklik filmikeskus)

70. Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация“ (sadamate haldamise amet)

& /et 12

71. Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав“ (Doonau jõe uurimise

ja hooldamise amet)

72. Фонд „Републиканска пътна инфраструктура“ (riiklik taristufond)

73. Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози (majandusanalüüsi ja -

prognooside amet)

74. Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия (väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtete edendamise amet)

75. Изпълнителна агенция по лекарствата (ravimiamet)

76. Изпълнителна агенция по лозата и виното (viinapuude- ja veiniamet)

77. Изпълнителна агенция по околна среда (keskkonnaamet)

78. Изпълнителна агенция по почвените ресурси (pinnaseressursside amet)

79. Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури (kalandus- ja akvakultuuriamet)

80. Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството

(loomakasvatuses valiku ja paljundamise amet)

& /et 13

81. Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол (taimede

sordikatsete, põldtunnustamise ja seemnekontrolli amet)

82. Изпълнителна агенция по трансплантация (siirdamisamet)

83. Изпълнителна агенция по хидромелиорации (niisutusamet)

84. Комисията за защита на потребителите (tarbijakaitseamet)

85. Контролно-техническата инспекция (tehnilise kontrolli inspektsioon)

86. Национална агенция за приходите (riiklik maksuamet)

87. Национална ветеринарномедицинска служба (riiklik veterinaarteenistus)

88. Национална служба за растителна защита (riiklik taimekaitseteenistus)

89. Национална служба по зърното и фуражите (riiklik teravilja- ja söödateenistus)

90. Държавна агенция по горите (riiklik metsaamet)

91. Висшата атестационна комисия (kõrgem atesteerimiskomisjon)

& /et 14

92. Национална агенция за оценяване и акредитация (riiklik hindamis- ja akrediteerimisamet)

93. Националната агенция за професионално образование и обучение (riiklik kutsehariduse

ja -koolituse amet)

94. Национална комисия за борба с трафика на хора (Bulgaaria riiklik inimkaubanduse

tõkestamise komisjon)

95. Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване“ на

Министерство на вътрешните работи (siseministeeriumi materjaaltehnilise abi ja

sotsiaalteenuste direktoraat)

96. Дирекция „Оперативно издирване“ на Министерство на вътрешните работи

(siseministeeriumi operatiivjuurdluse direktoraat)

97. Дирекция „Финансово-ресурсно осигуряване“ на Министерство на вътрешните работи

(siseministeeriumi rahaliste vahendite ja ressursside tagamise direktoraat)

98. Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация“ (militaarklubide ja teabe amet)

99. Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната“

(kaitseministeeriumi riigivaraamet)

& /et 15

100. Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и

имущества“(relvade, varustuse ja vara testimise ja kontrollmõõtmiste amet)

101. Изпълнителна агенция „Социални дейности на Министерството на отбраната“

(kaitseministeeriumi sotsiaalse tegevuse amet)

102. Национален център за информация и документация (teabe ja dokumentatsiooni riiklik

keskus)

103. Национален център по радиобиология и радиационна защита (radiobioloogia ja

kiirguskaitse riiklik keskus)

104. Национална служба „Полиция“ (riiklik politseiamet)

105. Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението“ (riiklik tuleohutuse

ja rahvastikukaitse amet)

106. Национална служба за съвети в земеделието (riiklik põllumajanduslike nõuandeteenuste

talitus)

107. Служба „Военна информация“ (sõjalise teabe talitus)

108. Служба „Военна полиция“ (sõjaväepolitsei)

109. Авиоотряд 28 (lennusalk 28)

& /et 16

TŠEHHI

1. Ministerstvo dopravy (transpordiministeerium)

2. Ministerstvo financí (rahandusministeerium)

3. Ministerstvo kultury (kultuuriministeerium)

4. Ministerstvo obrany (kaitseministeerium)

5. Ministerstvo pro místní rozvoj (regionaalarenguministeerium)

6. Ministerstvo práce a sociálních věcí (töö- ja sotsiaalministeerium)

7. Ministerstvo průmyslu a obchodu (tööstus- ja kaubandusministeerium)

8. Ministerstvo spravedlnosti (justiitsministeerium)

9. Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy (haridus-, noorsoo- ja spordiministeerium)

10. Ministerstvo vnitra (siseministeerium)

11. Ministerstvo zahraničních věcí (välisministeerium)

& /et 17

12. Ministerstvo zdravotnictví (tervishoiuministeerium)

13. Ministerstvo zemědělství (põllumajandusministeerium)

14. Ministerstvo životního prostředí (keskkonnaministeerium)

15. Poslanecká sněmovna PČR (Tšehhi Vabariigi parlamendi esindajatekoda)

16. Senát PČR (Tšehhi Vabariigi parlamendi senat)

17. Kancelář prezidenta (presidendi kantselei)

18. Český statistický úřad (Tšehhi statistikaamet)

19. Český úřad zeměměřičský a katastrální (Tšehhi maamõõtmis-, kaardistamis- ja katastriamet)

20. Úřad průmyslového vlastnictví (tööstusomandiamet)

21. Úřad pro ochranu osobních údajů (isikuandmete kaitse amet)

22. Bezpečnostní informační služba (julgeolekuteabe teenistus)

23. Národní bezpečnostní úřad (riiklik julgeolekutalitus)

& /et 18

24. Česká akademie věd (Tšehhi Vabariigi teaduste akadeemia)

25. Vězeňská služba (vanglateenistus)

26. Český báňský úřad (Tšehhi kaevandusamet)

27. Úřad pro ochranu hospodářské soutěže (konkurentsikaitse amet)

28. Správa státních hmotných rezerv (riiklike materiaalsete varude valitsus)

29. Státní úřad pro jadernou bezpečnost (riiklik tuumaohutusamet)

30. Energetický regulační úřad (energiainspektsioon)

31. Úřad vlády České republiky (Tšehhi Vabariigi valitsuse kantselei)

32. Ústavní soud (konstitutsioonikohus)

33. Nejvyšší soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus)

34. Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus)

35. Nejvyšší státní zastupitelství (peaprokuratuur)

& /et 19

36. Nejvyšší kontrolní úřad (riigikontroll)

37. Kancelář Veřejného ochránce práv (ombudsmani büroo)

38. Grantová agentura České republiky (Tšehhi Vabariigi teadustoetuste agentuur)

39. Státní úřad inspekce práce (riiklik tööinspektsioon)

40. Český telekomunikační úřad (Tšehhi telekommunikatsiooniamet)

41. Ředitelství silnic a dálnic ČR (ŘSD) (Tšehhi Vabariigi maanteede ja kiirteede direktoraat)

TAANI

1. Folketinget (Taani Parlament)

2. Rigsrevisionen (riigikontroll)

3. Statsministeriet (riigikantselei)

4. Udenrigsministeriet (välisministeerium)

5. Beskæftigelsesministeriet – 5 styrelser og institutioner (tööhõiveministeerium – 5 ametit ja

institutsiooni)

& /et 20

6. Domstolsstyrelsen (kohtuadministratsioon)

7. Finansministeriet – 5 styrelser og institutioner (rahandusministeerium – 5 ametit ja

institutsiooni)

8. Forsvarsministeriet – 5 styrelser og institutioner (kaitseministeerium – 5 ametit ja

institutsiooni)

9. Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse – Adskillige styrelser og institutioner, herunder

Statens Serum Institut (sise- ja tervishoiuministeerium – mitu ametit ja institutsiooni,

sealhulgas Statens Serum Institut)

10. Justitsministeriet – Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal

styrelser (justiitsministeerium – politseiülem, 1 direktoraat ja mitu ametit)

11. Kirkeministeriet – 10 stiftsøvrigheder (kirikuasjade ministeerium – 10 piiskopkondlikku

asutust)

12. Kulturministeriet – 4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (kultuuriministeerium – 4

osakonda ja mitu institutsiooni)

13. Miljøministeriet – 5 styrelser (keskkonnaministeerium – 5 ametit)

& /et 21

14. Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration – 1 styrelse (pagulasasjade, sisserände ja

integratsiooniministeerium – 1 amet)

15. Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri – 4 direktorater og institutioner (toiduainete-,

põllumajandus- ja kalandusministeerium – 4 direktoraati ja institutsiooni)

16. Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling – Adskillige styrelser og institutioner,

Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (teadus-, tehnoloogia- ja

innovatsiooniministeerium – mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas riiklik Risoe

laboratoorium ning Taani riiklik teadus- ja hariduskeskus)

17. Skatteministeriet – 1 styrelse og institutioner (maksuministeerium – 1 amet ja mitu

institutsiooni)

18. Velfærdsministeriet – 3 styrelser og institutioner (hoolekandeministeerium – 3 ametit ja mitu

institutsiooni)

19. Transportministeriet – 7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet

(transpordiministeerium – 7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet)

20. Undervisningsministeriet – 3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner

(haridusministeerium – 3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni)

& /et 22

21. Økonomi- og Erhvervsministeriet – Adskillige styrelser og institutioner (majandus- ja

ettevõtlusministeerium – mitu ametit ja institutsiooni)

22. Klima- og Energiministeriet – 3 styrelser og institutioner (kliima- ja energeetikaministeerium

– 3 ametit ja institutsiooni)

SAKSAMAA

1. Auswärtiges Amt (välisministeerium)

2. Bundeskanzleramt (liidukantselei)

3. Bundesministerium für Arbeit und Soziales (tööhõive- ja sotsiaalministeerium)

4. Bundesministerium für Bildung und Forschung (haridus- ja teadusministeerium)

5. Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz (toiduainete-,

põllumajandus- ja tarbijakaitseministeerium)

6. Bundesministerium der Finanzen (rahandusministeerium)

7. Bundesministerium des Innern (siseministeerium – ainult tsiviilkaubad)

& /et 23

8. Bundesministerium für Gesundheit (tervishoiuministeerium)

9. Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend (perekonnaasjade, vanurite,

naiste ja noorsoo ministeerium)

10. Bundesministerium der Justiz (justiitsministeerium)

11. Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung (transpordi, ehituse ja linnaasjade

ministeerium)

12. Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie (majandus- ja tehnoloogiaministeerium)

13. Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung (majanduskoostöö

ja -arengu ministeerium)

14. Bundesministerium der Verteidigung (kaitseministeerium)

15. Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit (keskkonna, looduskaitse

ja tuumaohutuse ministeerium)

& /et 24

EESTI

1. Vabariigi Presidendi Kantselei

2. Eesti Vabariigi Riigikogu

3. Eesti Vabariigi Riigikohus

4. Riigikontroll

5. Õiguskantsler

6. Riigikantselei

7. Rahvusarhiiv

8. Haridus- ja Teadusministeerium

9. Justiitsministeerium

10. Kaitseministeerium

11. Keskkonnaministeerium

& /et 25

12. Kultuuriministeerium

13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

14. Põllumajandusministeerium

15. Rahandusministeerium

16. Siseministeerium

17. Sotsiaalministeerium

18. Välisministeerium

19. Keeleinspektsioon

20. Riigiprokuratuur

21. Teabeamet

22. Maa-amet

23. Keskkonnainspektsioon

& /et 26

24. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

25. Muinsuskaitseamet

26. Patendiamet

27. Tehnilise Järelevalve Amet

28. Tarbijakaitseamet

29. Riigihangete Amet

30. Taimetoodangu Inspektsioon

31. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

32. Veterinaar- ja Toiduamet

33. Konkurentsiamet

34. Maksu- ja Tolliamet

35. Statistikaamet

& /et 27

36. Kaitsepolitseiamet

37. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet

38. Piirivalveamet

39. Politseiamet

40. Eesti Kohtuekspertiisi ja Instituut

41. Keskkriminaalpolitsei

42. Päästeamet

43. Andmekaitse Inspektsioon

44. Ravimiamet

45. Sotsiaalkindlustusamet

46. Tööturuamet

47. Tervishoiuamet

& /et 28

48. Tervisekaitseinspektsioon

49. Tööinspektsioon

50. Lennuamet

51. Maanteeamet

52. Veeteede Amet

53. Julgestuspolitsei

54. Kaitseressursside Amet

55. Kaitseväe Logistikakeskus

IIRIMAA

1. President's Establishment

2. Houses of the Oireachtas (Parliament)

3. Department of the Taoiseach (Prime Minister)

& /et 29

4. Central Statistics Office

5. Department of Finance

6. Office of the Comptroller and Auditor General

7. Office of the Revenue Commissioners

8. Office of Public Works

9. State Laboratory

10. Office of the Attorney General

11. Office of the Director of Public Prosecutions

12. Valuation Office

13. Commission for Public Service Appointments

14. Office of the Ombudsman

15. Chief State Solicitor's Office

& /et 30

16. Department of Justice, Equality and Law Reform

17. Courts Service

18. Prisons Service

19. Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests

20. Department of the Environment, Heritage and Local Government

21. Department of Education and Science

22. Department of Communications, Energy and Natural Resources

23. Department of Agriculture, Fisheries and Food

24. Department of Transport

25. Department of Health and Children

26. Department of Enterprise, Trade and Employment

27. Department of Arts, Sports and Tourism

& /et 31

28. Department of Defence

29. Department of Foreign Affairs

30. Department of Social and Family Affairs

31. Department of Community, Rural and Gaeltacht (Gaelic-speaking regions) Affairs

32. Arts Council

33. National Gallery

KREEKA

1. Υπουργείο Εσωτερικών (siseministeerium)

2. Υπουργείο Εξωτερικών (välisministeerium)

3. Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών (majandus- ja rahandusministeerium)

4. Υπουργείο Εσωτερικών (arenguministeerium)

5. Υπουργείο Εσωτερικών (justiitsministeerium)

& /et 32

6. Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων (haridus- ja usuasjadeministeerium)

7. Υπουργείο Εσωτερικών (kultuuriministeerium)

8. Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης (tervishoiu- ja sotsiaalse solidaarsuse

ministeerium)

9. Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων (keskkonna-, füüsilise

planeerimise ja riiklike ehitustööde ministeerium)

10. Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας (tööhõive- ja sotsiaalkaitse

ministeerium)

11. Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών (transpordi- ja kommunikatsioonide ministeerium)

12. Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων (maaelu arengu ja toiduministeerium)

13. Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής (merekaubanduse,

Egeuse mere asjade ja saartega seotud poliitika ministeerium)

14. Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης (Makedoonia ja Traakia asjade ministeerium)

15. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (kommunikatsiooni peasekretariaat)

& /et 33

16. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (teabe peasekretariaat)

17. Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς (noorsoo peasekretariaat)

18. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (võrdõiguslikkuse peasekretariaat)

19. Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων (sotsiaalkindlustuse peasekretariaat)

20. Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού (välismaal elavate kreeklaste peasekretariaat)

21. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (tööstuse peasekretariaat)

22. Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας (teaduse ja tehnoloogia peasekretariaat)

23. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (spordi peasekretariaat)

24. Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (riiklike ehitustööde peasekretariaat)

25. Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος (riiklik statistikaamet)

26. Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας (riiklik sotsiaalhoolekandenõukogu)

& /et 34

27. Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας (töötajate majutusorganisatsioon)

28. Κυβερνητικό Τυπογραφείο (riiklik trükikoda)

29. Γενικό Χημείο του Κράτους (riiklik pealaboratoorium)

30. Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας (Kreeka maanteede fond)

31. Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών (Ateena ülikool)

32. Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης (Thessaloníki ülikool)

33. Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης (Traakia ülikool)

34. Πανεπιστήμιο Αιγαίου (Egeuse ülikool)

35. Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων (Ioánnina ülikool)

36. Πανεπιστήμιο Πατρών (Patrase ülikool)

37. Πανεπιστήμιο Μακεδονίας (Makedoonia ülikool)

38. Πολυτεχνείο Κρήτης (Kreeta polütehnikum)

& /et 35

39. Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων (Sivitanidiose tehnikakool)

40. Αιγινήτειο Νοσοκομείο (Eginitio haigla)

41. Αρεταίειο Νοσοκομείο (Aretaeio haigla)

42. Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης (avaliku halduse riiklik keskus)

43. Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού (Α.Ε. riiklik materjalihalduse organisatsioon)

44. Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων (talupidajate kindlustusorganisatsioon)

45. Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων (koolide ehitamise organisatsioon)

46. Γενικό Επιτελείο Στρατού (maaväe peastaap)

47. Γενικό Επιτελείο Ναυτικού (mereväe peastaap)

48. Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας (lennuväe peastaap)

49. Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενεργείας (Kreeka aatomienergia komisjon)

50. Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (täiendushariduse peasekretariaat)

& /et 36

51. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (kaubanduse peasekretariaat)

52. Ελληνικά Ταχυδρομεία (Kreeka Post (EL.TA))

53. Υπουργείο Άμυνας (riigikaitseministeerium)

HISPAANIA

1. Presidencia de Gobierno

2. Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

3. Ministerio de Justicia

4. Ministerio de Defensa

5. Ministerio de Economía y Hacienda

6. Ministerio del Interior

7. Ministerio de Fomento

8. Ministerio de Educación y Ciencia

& /et 37

9. Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

10. Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales

11. Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación

12. Ministerio de la Presidencia

13. Ministerio de Administraciones Públicas

14. Ministerio de Cultura

15. Ministerio de Sanidad y Consumo

16. Ministerio de Medio Ambiente

17. Ministerio de Vivienda

PRANTSUSMAA

A Ministeeriumid

1. Services du Premier ministre

& /et 38

2. Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports

3. Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales

4. Ministère chargé de la justice

5. Ministère chargé de la défense

6. Ministère chargé des affaires étrangères et EURopéennes

7. Ministère chargé de l'éducation nationale

8. Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi

9. Secrétariat d'Etat aux transports

10. Secrétariat d'Etat aux entreprises et au commerce extérieur

11. Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité

12. Ministère chargé de la culture et de la communication

& /et 39

13. Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique

14. Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche

15. Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche

16. Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables

17. Secrétariat d'Etat à la fonction publique

18. Ministère chargé du logement et de la ville

19. Secrétariat d'Etat à la coopération et à la francophonie

20. Secrétariat d'Etat à l'outre-mer

21. Secrétariat d'Etat à la jeunesse et aux sports et de la vie associative

22. Secrétariat d'Etat aux anciens combattants

23. Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du

co-développement

& /et 40

24. Secrétariat d'Etat en charge de la prospective et de l'évaluation des politiques publiques

25. Secrétariat d'Etat aux affaires européennes

26. Secrétariat d'Etat aux affaires étrangères et aux droits de l'homme

27. Secrétariat d'Etat à la consommation et au tourisme

28. Secrétariat d'Etat à la politique de la ville

29. Secrétariat d'Etat à la solidarité

30. Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi

31. Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services

32. Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale

33. Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire

B Riigiasutused

1. Académie de France à Rome

& /et 41

2. Académie de marine

3. Académie des sciences d'outre-mer

4. Académie des technologies

5. Agence Centrale des Organismes de Sécurité Sociale (A.C.O.S.S.)

6. Agences de l'eau

7. Agence de biomédecine

8. Agence pour l'enseignement du français à l'étranger

9. Agence française de sécurité sanitaire des aliments

10. Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail

11. Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations

12. Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT)

13. Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH)

& /et 42

14. Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances

15. Agence pour la garantie des droits des mineurs

16. Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM)

17. Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA)

18. Bibliothèque nationale de France

19. Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg

20. Caisse des Dépôts et Consignations

21. Caisse nationale des autoroutes (CNA)

22. Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)

23. Caisse de garantie du logement locatif social

24. Casa de Velasquez

25. Centre d'enseignement zootechnique

& /et 43

26. Centre d'études de l'emploi

27. Centre hospitalier national des Quinze-Vingts

28. Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro)

29. Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale

30. Centre des Monuments Nationaux

31. Centre national d'art et de culture Georges Pompidou

32. Centre national des arts plastiques

33. Centre national de la cinématographie

34. Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés

et les enseignements adaptés

35. Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des

eaux et des forêts (CEMAGREF)

36. Ecole nationale supérieure de Sécurité Sociale

& /et 44

37. Centre national du livre

38. Centre national de documentation pédagogique

39. Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS)

40. Centre national professionnel de la propriété forestière

41. Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S)

42. Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS)

43. Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)

44. Collège de France

45. Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres

46. Conservatoire National des Arts et Métiers

47. Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris

48. Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon

& /et 45

49. Conservatoire national supérieur d'art dramatique

50. Ecole centrale de Lille

51. Ecole centrale de Lyon

52. École centrale des arts et manufactures

53. École française d'archéologie d'Athènes

54. École française d'Extrême-Orient

55. École française de Rome

56. École des hautes études en sciences sociales

57. Ecole du Louvre

58. École nationale d'administration

59. École nationale de l'aviation civile (ENAC)

60. École nationale des Chartes

& /et 46

61. École nationale d'équitation

62. Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg

63. Écoles nationales d'ingénieurs

64. Ecole nationale d'ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes

65. Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles

66. École nationale de la magistrature

67. Écoles nationales de la marine marchande

68. École nationale de la santé publique (ENSP)

69. École nationale de ski et d'alpinisme

70. École nationale supérieure des arts décoratifs

71. École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix

& /et 47

72. Ecole nationale supérieure des arts et techniques du théâtre

73. Écoles nationales supérieures d'arts et métiers

74. École nationale supérieure des beaux-arts

75. École nationale supérieure de céramique industrielle

76. École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA)

77. Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires

78. Écoles nationales vétérinaires

79. École nationale de voile

80. Écoles normales supérieures

81. École polytechnique

82. École de viticulture — Avize (Marne)

& /et 48

83. Etablissement national d'enseignement agronomique de Dijon

84. Établissement national des invalides de la marine (ENIM)

85. Établissement national de bienfaisance Koenigswarter

86. Fondation Carnegie

87. Fondation Singer-Polignac

88. Haras nationaux

89. Hôpital national de Saint-Maurice

90. Institut français d'archéologie orientale du Caire

91. Institut géographique national

92. Institut National des Appellations d'origine

93. Institut national des hautes études de sécurité

94. Institut de veille sanitaire

& /et 49

95. Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de

Rennes

96. Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D)

97. Institut National d'Horticulture

98. Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire

99. Institut national des jeunes aveugles — Paris

100. Institut national des jeunes sourds — Bordeaux

101. Institut national des jeunes sourds — Chambéry

102. Institut national des jeunes sourds — Metz

103. Institut national des jeunes sourds — Paris

104. Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P)

105. Institut national de la propriété industrielle

& /et 50

106. Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A)

107. Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P)

108. Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M)

109. Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.)

110. Institut National des Sciences de l'Univers

111. Institut National des Sports et de l'Education Physique

112. Instituts nationaux polytechniques

113. Instituts nationaux des sciences appliquées

114. Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)

115. Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)

116. Institut de Recherche pour le Développement

& /et 51

117. Instituts régionaux d'administration

118. Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech)

119. Institut supérieur de mécanique de Paris

120. Institut Universitaires de Formation des Maîtres

121. Musée de l'armée

122. Musée Gustave-Moreau

123. Musée du Louvre

124. Musée du Quai Branly

125. Musée national de la marine

126. Musée national J.-J.-Henner

127. Musée national de la Légion d'honneur

128. Musée de la Poste

& /et 52

129. Muséum National d'Histoire Naturelle

130. Musée Auguste-Rodin

131. Observatoire de Paris

132. Office français de protection des réfugiés et apatrides

133. Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC)

134. Office national de la chasse et de la faune sauvage

135. Office National de l'eau et des milieux aquatiques

136. Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP)

137. Office universitaire et culturel français pour l'Algérie

138. Palais de la découverte

139. Parcs nationaux

140. Universités

& /et 53

C Sõltumatud institutsioonid, asutused ja kohtud

1. Présidence de la République

2. Assemblée Nationale

3. Sénat

4. Conseil constitutionnel

5. Conseil économique et social

6. Conseil supérieur de la magistrature

7. Agence française contre le dopage

8. Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles

9. Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires

10. Autorité de régulation des communications électroniques et des postes

11. Autorité de sûreté nucléaire

& /et 54

12. Comité national d'évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et

professionnel

13. Commission d'accès aux documents administratifs

14. Commission consultative du secret de la défense nationale

15. Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques

16. Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité

17. Commission nationale de déontologie de la sécurité

18. Commission nationale du débat public

19. Commission nationale de l'informatique et des libertés

20. Commission des participations et des transferts

21. Commission de régulation de l'énergie

22. Commission de la sécurité des consommateurs

& /et 55

23. Commission des sondages

24. Commission de la transparence financière de la vie politique

25. Conseil de la concurrence

26. Conseil supérieur de l'audiovisuel

27. Défenseur des enfants

28. Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l'égalité

29. Haute autorité de santé

D Muud avaliku sektori asutused

1. Union des groupements d'achats publics (UGAP)

2. Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E)

3. Autorité indépendante des marchés financiers

4. Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF)

& /et 56

5. Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS)

6. Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS)

HORVAATIA

1. Hrvatski sabor (Horvaatia parlament)

2. Predsjednik Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi president)

3. Ured predsjednika Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei)

4. Ured predsjednika Republike Hrvatske po prestanku obnašanja dužnosti (Horvaatia Vabariigi

Presidendi Kantselei pärast ametiaja lõppemist)

5. Vlada Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi valitsus)

6. Ured predsjednika Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi valitsuse bürood)

7. Ministarstvo gospodarstva (majandusministeerium)

8. Ministarstvo regionalnoga razvoja i fondova Europske unije (regionaalarengu ja ELi

vahendite ministeerium)

& /et 57

9. Ministarstvo financija (rahandusministeerium)

10. Ministarstvo obrane (kaitseministeerium)

11. Ministarstvo vanjskih i europskih poslova (välis- ja Euroopa asjade ministeerium)

12. Ministarstvo unutarnjih poslova (siseministeerium)

13. Ministarstvo pravosuđa (justiitsministeerium)

14. Ministarstvo uprave (avaliku halduse ministeerium)

15. Ministarstvo poduzetništva i obrta (ettevõtlus- ja käsitööndusministeerium)

16. Ministarstvo rada i mirovinskog sustava (töö- ja pensionisüsteemi ministeerium)

17. Ministarstvo pomorstva, prometa i infrastrukture (mere-, transpordi- ja taristuministeerium)

18. Ministarstvo poljoprivrede (põllumajandusministeerium)

19. Ministarstvo turizma (turismiministeerium)

& /et 58

20. Ministarstvo zaštite okoliša i prirode (keskkonna- ja looduskaitseministeerium)

21. Ministarstvo graditeljstva i prostornoga uređenja (ehitus- ja füüsilise planeerimise

ministeerium)

22. Ministarstvo branitelja (sõjaveteranide ministeerium)

23. Ministarstvo socijalne politike i mladih (sotsiaalpoliitika ja noorsooküsimuste ministeerium)

24. Ministarstvo zdravlja (tervishoiuministeerium)

25. Ministarstvo znanosti, obrazovanja i sporta (teadus-, haridus- ja spordiministeerium)

26. Ministarstvo kulture (kultuuriministeerium)

27. Državne upravne organizacije (riigi haldusorganisatsioonid)

28. Uredi državne uprave u županijama (riigi haldusasutused maakondades)

29. Ustavni sud Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus)

30. Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia kõrgeim kohus)

& /et 59

31. Sudovi (kohtud)

32. Državno sudbeno vijeće (riiklik kohtunike nõukogu)

33. Državna odvjetništva (prokuratuurid)

34. Državnoodvjetničko vijeće (riiklik prokuröride nõukogu)

35. Pravobraniteljstva (ombudsman)

36. Državna komisija za kontrolu postupaka javne nabave (riiklik riigihangete

järelevalvekomisjon)

37. Hrvatska narodna banka (Horvaatia Pank)

38. Državne agencije i uredi (riigiametid ja -bürood)

39. Državni ured za reviziju (riigikontroll)

& /et 60

ITAALIA

1. Presidenza del Consiglio dei Ministri (ministrite nõukogu eesistuja)

2. Ministero degli Affari Esteri (välisministeerium)

3. Ministero dell'Interno (siseministeerium)

4. Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari – esclusi i giudici di pace (justiitsministeerium ja

kohtuasutused – välja arvatud giudici di pace)

5. Ministero della Difesa (kaitseministeerium)

6. Ministero dell'Economia e delle Finanze (majandus- ja rahandusministeerium)

7. Ministero dello Sviluppo Economico (majandusarengu ministeerium)

8. Ministero del Commercio internazionale (rahvusvahelise kaubanduse ministeerium)

9. Ministero delle Comunicazioni (kommunikatsiooniministeerium)

10. Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (põllumajandus- ja metsandusministeerium)

& /et 61

11. Ministero dell'Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare (keskkonna-, maa- ja

mereministeerium)

12. Ministero delle Infrastrutture (taristuministeerium)

13. Ministero dei Trasporti (transpordiministeerium)

14. Ministero del Lavoro e delle politiche sociali e della Previdenza sociale (töö-,

sotsiaalpoliitika- ja sotsiaalkindlustusministeerium)

15. Ministero della Solidarietà sociale (sotsiaalse solidaarsuse ministeerium)

16. Ministero della Salute (tervishoiuministeerium)

17. Ministero dell' Istruzione dell' università e della ricerca (haridus-, kõrgharidus- ja

teadusministeerium )

18. Ministero per i Beni e le Attività culturali comprensivo delle sue articolazioni periferiche

(pärandi- ja kultuuriministeerium, kaasa arvatud selle allasutused)

19. CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici)2

2 Tegutseb kõigi Itaalia riiklike ametiasutuste keskse hankeasutusena.

& /et 62

KÜPROS

1. Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο (presidentuur ja presidendipalee)

2. Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης (ühtlustamiskoordinaatori amet)

3. Υπουργικό Συμβούλιο (ministrite nõukogu)

4. Βουλή των Αντιπροσώπων (esindajatekoda)

5. Δικαστική Υπηρεσία (kohtute amet)

6. Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (õigusamet)

7. Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (riigikontroll)

8. Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας (avaliku teenistuse komisjon)

9. Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας (haridusteenistuse komisjon)

10. Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως (ombudsman)

& /et 63

11. Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού (konkurentsikaitse komisjon)

12. Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου (siseauditi talitus)

13. Γραφείο Προγραμματισμού (planeerimisbüroo)

14. Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας (riigikassa)

15. Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα (isikuandmete kaitse

voliniku büroo)

16. Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων (riigiabivoliniku büroo)

17. Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (pakkumuste hindamise amet)

18. Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών (ühistute järelevalve ja arengu

amet)

19. Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (pagulaste taotluste läbivaatamise amet)

20. Υπουργείο Άμυνας (kaitseministeerium)

& /et 64

21. Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος (põllumajandus-, loodusvarade ja

keskkonnaministeerium)

a) Τμήμα Γεωργίας (põllumajandusministeerium)

b) Κτηνιατρικές Υπηρεσίες (veterinaaramet)

c) Τμήμα Δασών (metsaamet)

d) Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων (veemajanduse amet)

e) Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης (geoloogiaamet)

f) Μετεωρολογική Υπηρεσία (meteoroloogiateenistus)

g) Τμήμα Αναδασμού (maakorralduse amet)

h) Υπηρεσία Μεταλλείων (kaevandusamet)

i) Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών (põllumajandusuuringute instituut)

j) Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών (kalanduse ja mereuuringute amet)

& /et 65

22. Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως (justiits- ja avaliku korra ministeerium)

a) Αστυνομία (politsei)

b) Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου (Küprose tuletõrjeteenistus)

c) Τμήμα Φυλακών (vanglaamet)

23. Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού (kaubandus-, tööstus- ja

turismiministeerium)

a) Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη (ettevõtteregister ja ametlik

vastuvõtja)

24. Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeerium)

a) Τμήμα Εργασίας (tööhõiveamet)

b) Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (sotsiaalkindlustusamet)

c) Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας (sotsiaalhoolekandeteenuste amet)

& /et 66

d) Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου (Küprose tootlikkuskeskus)

e) Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου (Küprose kõrgem hotellikool)

f) Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο (kõrgem tehnikainstituut)

g) Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας (tööinspektsioon)

h) Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων (töösuhete amet)

25. Υπουργείο Εσωτερικών (siseministeerium)

a) Επαρχιακές Διοικήσεις (piirkondlikud omavalitsused)

b) Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως (linnaplaneerimis- ja -hoonestusamet)

c) Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως (tsiviilregistri- ja rändeamet)

d) Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας (kinnistu- ja mõõdistamisamet)

e) Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών (pressi- ja teabebüroo)

& /et 67

f) Πολιτική Άμυνα (tsiviilkaitse)

g) Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων (põgenenud isikute

hoolekande- ja rehabilitatsiooniteenistus)

h) Υπηρεσία Ασύλου (varjupaigateenistus)

26. Υπουργείο Εξωτερικών (välisministeerium)

27. Υπουργείο Οικονομικών (rahandusministeerium)

a) Τελωνεία (tolli- ja aktsiisiamet)

b) Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων (maksuamet)

c) Στατιστική Υπηρεσία (statistikaamet)

d) Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών (valitsuse hangete ja tarnete amet)

e) Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού (avaliku halduse ja personali osakond)

& /et 68

f) Κυβερνητικό Τυπογραφείο (valitsuse trükikoda)

g) Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής (infotehnoloogia teenuste amet)

28. Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (haridus- ja kultuuriministeerium)

29. Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων (kommunikatsiooni- ja riiklike tööde ministeerium)

a) Τμήμα Δημοσίων Έργων (riiklike ehitustööde amet)

b) Τμήμα Αρχαιοτήτων (antiikpärandi amet)

c) Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας (tsiviillennundusamet)

d) Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας (kaubandusliku meresõidu amet)

e) Τμήμα Ταχυδρομικών Υπηρεσιών (postiamet)

f) Τμήμα Οδικών Μεταφορών (maanteetranspordiamet)

g) Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών (elektri- ja mehaanikateenuste amet)

h) Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών (elektrooniliste telekommunikatsiooniteenuste

amet)

& /et 69

30. Υπουργείο Υγείας (tervishoiuministeerium)

a) Φαρμακευτικές Υπηρεσίες (ravimiamet)

b) Γενικό Χημείο (pealaboratoorium)

c) Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας (meditsiini- ja rahvatervise

teenused)

d) Οδοντιατρικές Υπηρεσίες (hambaravitalitus)

e) Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας (vaimse tervise talitus)

LÄTI

A Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused

1. Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (kaitseministeerium ja selle

allasutused)

2. Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes (välisministeerium ja selle allasutused)

& /et 70

3. Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes (majandusministeerium ja selle

allasutused)

4. Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (rahandusministeerium ja selle allasutused)

5. Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (siseministeerium ja selle allasutused)

6. Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (haridus- ja

teadusministeerium ja selle allasutused)

7. Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes (kultuuriministeerium ja selle allasutused)

8. Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (sotsiaalhoolekandeministeerium ja

selle allasutused)

9. Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (transpordiministeerium ja selle

allasutused)

10. Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (justiitsministeerium ja selle allasutused)

& /et 71

11. Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (tervishoiuministeerium ja selle

allasutused)

12. Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

(keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeerium ja selle allasutused)

13. Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (põllumajandusministeerium ja selle

allasutused)

14. Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes (eriülesannetega

ministeeriumid ja nende allasutused)

B Muud riigiasutused

1. Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus)

2. Centrālā vēlēšanu komisija (keskvalimiskomisjon)

3. Finanšu un kapitāla tirgus komisija (finants- ja kapitaliturgude komisjon)

4. Latvijas Banka (Läti Pank)

& /et 72

5. Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes (prokuratuur ja selle järelevalve alla kuuluvad

asutused)

6. Saeimas un tās padotībā esošās iestādes (parlament ja selle allasutused)

7. Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus)

8. Valsts kanceleja un tās pārraudzībā esošās iestādes (riigikantselei ja selle järelevalve alla

kuuluvad asutused)

9. Valsts kontrole (riigikontroll)

10. Valsts prezidenta kanceleja (presidendi kantselei)

11. Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (ministeeriumide alluvusse mittekuuluvad

muud riigiasutused)

a) Tiesībsarga birojs (ombudsman)

b) Nacionālā radio un televīzijas padome (rahvusringhäälingu nõukogu)

& /et 73

LEEDU

1. Prezidentūros kanceliarija (presidendi kantselei)

2. Seimo kanceliarija (seimi kantselei) ja Seimui atskaitingos institucijos: (Institutsioonid, millel

on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees):

a) Lietuvos mokslo taryba (teadusnõukogu)

b) Seimo kontrolierių įstaiga (seimi ombudsmani kantselei)

c) Valstybės kontrolė (riigikontroll)

d) Specialiųjų tyrimų tarnyba (eriuurimisteenistus)

e) Valstybės saugumo departamentas (riiklik julgeolekuamet)

f) Konkurencijos taryba (konkurentsiamet)

g) Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras (Leedu genotsiidi ja

vastupanuliikumise uurimiskeskus)

h) Vertybinių popierių komisija (Leedu väärtpaberikomisjon)

& /et 74

i) Ryšių reguliavimo tarnyba (sideamet)

j) Nacionalinė sveikatos taryba (riiklik terviseamet)

k) Etninės kultūros globos taryba (etnilise kultuuri kaitse nõukogu)

l) Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba (võrdsete võimaluste ombudsmani büroo)

m) Valstybinė kultūros paveldo komisija (riiklik kultuuripärandi komisjon)

n) Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga (laste õiguste ombudsman)

o) Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija (riigi energiaressursside

hinnaregulatsiooni komisjon)

p) Valstybinė lietuvių kalbos komisija (Leedu keele riiklik komisjon)

q) Vyriausioji rinkimų komisija (keskvalimiskomisjon)

r) Vyriausioji tarnybinės etikos komisija (riiklik eetikakomisjon)

s) Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba (ajakirjanduseetika inspektori kantselei)

& /et 75

3. Vyriausybės kanceliarija (valitsuse kantselei) ja Vyriausybei atskaitingos institucijos

(valitsusele alluvad asutused):

a) Ginklų fondas (relvafond)

b) Informacinės visuomenės plėtros komitetas (infoühiskonna arengu komitee)

c) Kūno kultūros ir sporto departamentas (kehakultuuri ja spordi amet)

d) Lietuvos archyvų departamentas (Leedu arhiiviamet)

e) Mokestinių ginčų komisija (maksuvaidluste komisjon)

f) Statistikos departamentas (statistikaamet)

g) Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas (vähemusrahvuste ja välisleedulaste amet)

h) Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba (riiklik tubaka- ja

alkoholikontrollitalitus)

i) Viešųjų pirkimų tarnyba (riigihangete amet)

j) Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija (riiklik tuumaenergia ohutuse

inspektsioon)

k) Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija (riiklik andmekaitse inspektsioon)

l) Valstybinė lošimų priežiūros komisija (riiklik hasartmängu kontrolli amet)

m) Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba (riiklik toidu- ja veterinaaramet)

n) Vyriausioji administracinių ginčų komisija (haldusvaidluste ülemkomisjon)

& /et 76

o) Draudimo priežiūros komisija (kindlustusjärelevalve komisjon)

p) Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas (Leedu riiklik teaduse ja õpingute

sihtasutus)

q) Konstitucinis Teismas (konstitutsioonikohus)

r) Lietuvos bankas (Leedu Pank)

4. Aplinkos ministerija (keskkonnaministeerium) ja Įstaigos prie Aplinkos ministerijos

(keskkonnaministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Generalinė miškų urėdija (riigimetsade peadirektoraat)

b) Lietuvos geologijos tarnyba (Leedu geoloogiaamet)

c) Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba (Leedu hüdrometeoroloogiateenistus)

d) Lietuvos standartizacijos departamentas (Leedu standardiamet)

& /et 77

e) Nacionalinis akreditacijos biuras (Leedu riiklik akrediteerimisamet)

f) Valstybinė metrologijos tarnyba (riiklik metroloogiateenistus)

g) Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba (riiklik kaitsealade teenistus)

h) Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija (riiklik territoriaalse planeerimise

ja ehitusinspektsioon)

5. Finansų ministerija (rahandusministeerium) ja Įstaigos prie Finansų ministerijos

(rahandusministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Muitinės departamentas (Leedu toll)

b) Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba (riiklike dokumentide

tehnoloogilise julgeoleku teenistus)

c) Valstybinė mokesčių inspekcija (riiklik maksuamet)

d) Finansų ministerijos mokymo centras (rahandusministeeriumi koolituskeskus)

& /et 78

6. Krašto apsaugos ministerija (riigikaitseministeerium) ja Įstaigos prie Krašto apsaugos

ministerijos (riigikaitseministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas (teine juurdlusbüroo)

b) Centralizuota finansų ir turto tarnyba (tsentraliseeritud finantseerimis- ja

omanditeenistus)

c) Karo prievolės administravimo tarnyba (sõjaväeteenistusse värbamise teenistus)

d) Krašto apsaugos archyvas (riiklik kaitsearhiivide teenistus)

e) Krizių valdymo centras (kriisiohjekeskus)

f) Mobilizacijos departamentas (mobiliseerimise teenistus)

g) Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba (kommunikatsiooni- ja infosüsteemide teenistus)

h) Infrastruktūros plėtro s departamentas (taristu arendamise teenistus)

i) Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras (tsiviilvastupanu keskus)

j) Lietuvos kariuomenė (Leedu relvajõud)

& /et 79

k) Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos (sõjaväeüksused ja riikliku

kaitsesüsteemi talitused)

7. Kultūros ministerija (kultuuriministeerium) ja Įstaigos prie Kultūros ministerijos

(kultuuriministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Kultūros paveldo departamentas (Leedu kultuuripärandi amet)

b) Valstybinė kalbos inspekcija (riiklik keeleinspektsioon)

8. Socialinės apsaugos ir darbo ministerija (sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium) ja Įstaigos

prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos (sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi

alluvuses olevad asutused):

a) Garantinio fondo administracija (tagatisfondi haldusasutus)

b) Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba (riiklik lapse õiguste kaitse ja

adopteerimisteenistus)

c) Lietuvos darbo birža (Leedu Tööbörs)

d) Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba (Leedu tööturu koolitusamet)

& /et 80

e) Trišalės tarybos sekretoriatas (kolmepoolse nõukogu sekretariaat)

f) Socialinių paslaugų priežiūros departamentas (sotsiaalteenuste järelevalveamet)

g) Darbo inspekcija (tööinspektsioon)

h) Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riiklik sotsiaalkindlustusfondi

nõukogu)

i) Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba (puude ja töövõimetuse määramise

teenistus)

j) Ginčų komisija (vaidluste komisjon)

k) Techninės pagalbos neįgaliesiems centras (puuetega inimestele kompensatsiooni

määramise riiklik keskus)

l) Neįgaliųjų reikalų departamentas (puuetega inimeste probleemidega tegelev asutus)

9. Susisiekimo ministerija (transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium) ja Įstaigos prie

Susisiekimo ministerijos (transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses olevad

asutused):

a) Lietuvos automobilių kelių direkcija (Leedu maanteeamet)

& /et 81

b) Valstybinė geležinkelio inspekcija (riiklik raudteeinspektsioon)

c) Valstybinė kelių transporto inspekcija (riiklik maanteetranspordi inspektsioon)

d) Pasienio kontrolės punktų direkcija (piirikontrollipunktide direktoraat)

10. Sveikatos apsaugos ministerija (tervishoiuministeerium) ja Įstaigos prie Sveikatos apsaugos

ministerijos (tervishoiuministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba (riiklik tervishoiu

akrediteerimise amet)

b) Valstybinė ligonių kasa (riiklik patsientide fond)

c) Valstybinė medicininio audito inspekcija (riiklik meditsiinilise auditi inspektsioon)

d) Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba (riiklik ravimikontrolli amet)

e) Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba (Leedu kohtupsühhiaatria ja

narkoloogia teenistus)

f) Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba (riiklik tervishoiuteenistus)

& /et 82

g) Farmacijos departamentas (apteekide osakond)

h) Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras

(tervishoiuministeeriumi erakorralise ravi keskus)

i) Lietuvos bioetikos komitetas (Leedu bioeetika komitee)

j) Radiacinės saugos centras (kiirguskaitse keskus)

11. Švietimo ir mokslo ministerija (haridus- ja teadusministeerium) ja Įstaigos prie Švietimo ir

mokslo ministerijos (haridus- ja teadusministeeriumi allasutused):

a) Nacionalinis egzaminų centras (riiklik eksamikeskus)

b) Studijų kokybės vertinimo centras (kõrghariduses kvaliteedi hindamise keskus)

12. Teisingumo ministerija (justiitsministeerium) ja Įstaigos prie Teisingumo ministerijos

(justiitsministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Kalėjimų departamentas (vanglaamet)

b) Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba (riiklik tarbijakaitseamet)

& /et 83

c) Europos teisės departamentas (Euroopa õiguse osakond)

13. Ūkio ministerija (majandusministeerium) ja Įstaigos prie Ūkio ministerijos

(majandusministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Įmonių bankroto valdymo departamentas (ettevõtjate pankrottide haldamise osakond)

b) Valstybinė energetikos inspekcija (riiklik energiainspektsioon)

c) Valstybinė ne maisto produktų inspekcija (riiklik toiduks mittekasutatavate toodete

inspektsioon)

d) Valstybinis turizmo departamentas (riiklik turismiamet)

14. Užsienio reikalų ministerija (välisministeerium) ja Diplomatinės atstovybės ir konsulinės

įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų (diplomaatilised esindused ja

konsulaaresindused välismaal ning esindused rahvusvaheliste organisatsioonide juures)

15. Vidaus reikalų ministerija (siseministeerium) ja Įstaigos prie Vidaus reikalų ministerijos

(siseministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Asmens dokumentų išrašymo centras (isikut tõendavate dokumentide

personaliseerimise keskus)

& /et 84

b) Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba (finantskuritegude uurimise teenistus)

c) Gyventojų registro tarnyba (elanikeregister)

d) Policijos departamentas (politsei)

e) Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas (tuleõnnetuste ennetamise ja

päästeosakond)

f) Turto valdymo ir ūkio departamentas (varade haldamise ja majandusosakond)

g) Vadovybės apsaugos departamentas (VIP kaitse osakond)

h) Valstybės sienos apsaugos tarnyba (piirivalveosakond)

i) Valstybės tarnybos departamentas (avaliku teenistuse osakond)

j) Informatikos ir ryšių departamentas (IT- ja kommunikatsioonide osakond)

k) Migracijos departamentas (rändeosakond)

l) Sveikatos priežiūros tarnyba (tervishoiuosakond)

& /et 85

m) Bendrasis pagalbos centras (hädaabikeskus)

16. Žemės ūkio ministerija (põllumajandusministeerium) ja Įstaigos prie Žemės ūkio ministerijos

(põllumajandusministeeriumi alluvuses olevad asutused):

a) Nacionalinė mokėjimo agentūra (riiklik makseasutus)

b) Nacionalinė žemės tarnyba (riiklik maa-amet)

c) Valstybinė augalų apsaugos tarnyba (riiklik taimekaitseteenistus)

d) Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba (riiklik tõuaretuse

järelevalveteenistus)

e) Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba (riiklik seemne- ja teraviljateenistus)

f) Žuvininkystės departamentas (kalandusosakond)

17. Teismai (kohtud):

a) Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus)

b) Lietuvos apeliacinis teismas (Leedu apellatsioonikohus)

& /et 86

c) Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus)

d) Apygardų teismai (regionaalsed kohtud)

e) Apygardų administraciniai teismai (regionaalsed halduskohtud)

f) Apylinkių teismai (esimese astme kohtud)

g) Nacionalinė teismų administracija (riiklik kohtute amet)

h) Generalinė prokuratūra (prokuratuur)

18. Kiti centriniai valstybinio administravimo subjektai – institucijos, įstaigos, tarnybos (muud

keskvalitsusasutused (asutused, üksused, ametid)):

a) Muitinės kriminalinė tarnyba (tolli kriminaalteenistus)

b) Muitinės informacinių sistemų centras (tolli infosüsteemide keskus)

c) Muitinės laboratorija (tolli laboratoorium)

d) Muitinės mokymo centras (tolli koolituskeskus)

& /et 87

LUKSEMBURG

1. Ministère d'État

2. Ministère des Affaires Étrangères et de l'Immigration

3. Ministère des Affaires Étrangères et de l'Immigration: Direction de la Défense (Armée)

4. Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural

5. Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural: Administration des

Services Techniques de l'Agriculture

6. Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement

7. Ministère de la Culture, de l'Enseignement Supérieur et de la Recherche

8. Ministère de l'Économie et du Commerce extérieur

9. Ministère de l'Éducation nationale et de la Formation professionnelle

10. Ministère de l'Éducation nationale et de la Formation professionnelle: Lycée d'Enseignement

Secondaire et d'Enseignement Secondaire Technique

& /et 88

11. Ministère de l'Égalité des chances

12. Ministère de l'Environnement

13. Ministère de l'Environnement: Administration de l'Environnement

14. Ministère de la Famille et de l'Intégration

15. Ministère de la Famille et de l'Intégration: Maisons de retraite

16. Ministère des Finances

17. Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative

18. Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative: Service Central des

Imprimés et des Fournitures de l'État – Centre des Technologies de l'informatique de l'État

19. Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire

20. Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire: Police Grand-Ducale

Luxembourg – Inspection générale de Police

& /et 89

21. Ministère de la Justice

22. Ministère de la Justice: Établissements Pénitentiaires

23. Ministère de la Santé

24. Ministère de la Santé: Centre hospitalier neuropsychiatrique

25. Ministère de la Sécurité sociale

26. Ministère des Transports

27. Ministère du Travail et de l'Emploi

28. Ministère des Travaux publics

29. Ministère des Travaux publics: Bâtiments Publics – Ponts et Chaussées

UNGARI

1. Nemzeti Erőforrás Minisztérium (riiklike ressursside ministeerium)

2. Vidékfejlesztési Minisztérium (maaelu arengu ministeerium)

& /et 90

3. Nemzeti Fejlesztési Minisztérium (riikliku arengu ministeerium)

4. Honvédelmi Minisztérium (kaitseministeerium)

5. Közigazgatási és Igazságügyi Minisztérium (avaliku halduse ja justiitsministeerium)

6. Nemzetgazdasági Minisztérium (riigimajanduse ministeerium)

7. Külügyminisztérium (välisministeerium)

8. Miniszterelnöki Hivatal (riigikantselei)

9. Belügyminisztérium (siseministeerium)

10. Központi Szolgáltatási Főigazgatóság (kesksete talituste direktoraat)

MALTA

1. Uffiċċju tal-Prim Ministru (riigikantselei)

2. Ministeru għall-Familja u Solidarjeta' Soċjali (perekonna ja sotsiaalse solidaarsuse

ministeerium)

3. Ministeru ta' l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (haridus-, noorte- ja tööhõiveministeerium)

& /et 91

4. Ministeru tal-Finanzi (rahandusministeerium)

5. Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (ressursside ja taristuministeerium)

6. Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (turismi- ja kultuuriministeerium)

7. Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (justiits- ja siseministeerium)

8. Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (maaelu- ja keskkonnaministeerium)

9. Ministeru għal Għawdex (Gozo asjade ministeerium)

10. Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita' (tervishoiu-, eakate- ja

hooldusraviministeerium)

11. Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin (välisministeerium)

12. Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (investeeringute-,

tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium)

13. Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (konkurentsi- ja

kommunikatsiooniministeerium)

& /et 92

14. Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (linnaarendus- ja teedeministeerium)

15. Uffiċċju tal-President (presidendi kantselei)

16. Uffiċċju ta’ l-Iskrivan tal-Kamra tad-Deputati (esindajatekoja sekretäri kantselei)

MADALMAAD

1. Ministerie van Algemene Zaken (üldasjade ministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid (valitsuse poliitika

nõuandekogu)

c) Rijksvoorlichtingsdienst (Madalmaade valitsuse teabeteenistus)

2. Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties (siseministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Centrale Archiefselectiedienst (CAS) (arhiveerimiskeskus)

& /et 93

c) Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD) (luure- ja julgeolekuteenistus)

d) Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR)

(personaliarvestuse ja reisidokumentide amet)

e) Agentschap Korps Landelijke Politiediensten (riiklik politseiamet)

3. Ministerie van Buitenlandse Zaken (välisministeerium):

a) Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC) (regionaalpoliitika ja

konsulaarasjade peadirektoraat)

b) Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ) (poliitika peadirektoraat)

c) Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS) (rahvusvahelise koostöö

peadirektoraat)

d) Directoraat-generaal EURopese Samenwerking (DGES) (Euroopa-sisese koostöö

peadirektoraat)

e) Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI) (arengumaadest

impordi edendamise keskus)

& /et 94

f) Centrale diensten ressorterend onder de Secretaris-Generaal / Plaatsvervangend

Secretaris-Generaal (kantslerile ja asekantslerile alluvad tugitalitused)

g) Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk) (diplomaatilised esindused)

4. Ministerie van Defensie (kaitseministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Commando Diensten Centra (CDC) (tugikomando)

c) Defensie Telematica Organisatie (DTO) (kaitseinformaatikakeskus)

d) Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst (kaitsealased kinnisvarateenused,

keskdirektoraat)

e) De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst (kaitsealased

kinnisvarateenused, piirkondlikud direktoraadid)

f) Defensie Materieel Organisatie (DMO) (kaitsematerjalide organisatsioon)

& /et 95

g) Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie

(kaitsematerjalide organisatsiooni riiklik tarneagentuur)

h) Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide

organisatsiooni logistikakeskus)

i) Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide organisatsiooni

hooldusettevõte)

j) Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO) (kaitse organiseerimise amet)

5. Ministerie van Economische Zaken (majandusministeerium)::

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Centraal Planbureau (CPB) (Madalmaade majanduspoliitilise analüüsi büroo)

c) Bureau voor de Industriële Eigendom (BIE) (tööstusomandibüroo)

d) SenterNovem (jätkusuutliku innovatsiooni amet)

e) Staatstoezicht op de Mijnen (SodM) (riiklik kaevanduste inspektsioon)

& /et 96

f) Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa) (Madalmaade konkurentsiamet)

g) Economische Voorlichtingsdienst (EVD) (Madalmaade väliskaubandusagentuur)

h) Agentschap Telecom (raadiokommunikatsiooni agentuur)

i) Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor

Overheidsopdrachtgevers (PIANOo) (professionaalsed ja innovaatilised hanked,

hankijate võrgustik)

j) Regiebureau Inkoop Rijksoverheid (keskvalitsuse ostutehingute koordineerimine)

k) Octrooicentrum Nederland (Madalmaade patendiamet)

l) Consumentenautoriteit (tarbijakaitseamet)

6. Ministerie van Financiën (rahandusministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Belastingdienst Automatiseringscentrum (maksu- ja tolliameti arvuti- ja tarkvarakeskus)

& /et 97

c) Belastingdienst (maksu- ja tolliamet)

d) de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (maksu- ja tolliameti osakonnad

Madalmaades)

e) Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst met inbegrip van de Economische Controle

dienst (ECD) (maksuteabe ja uurimisteenistus (kaasa arvatud majanduse

uurimisteenistus))

f) Belastingdienst Opleidingen (maksu- ja tolliameti koolituskeskus)

g) Dienst der Domeinen (riigivaraamet)

7. Ministerie van Justitie (justiitsministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Dienst Justitiële Inrichtingen (parandusasutuste amet)

c) Raad voor de Kinderbescherming (laste kaitse- ja hooldusamet)

d) Centraal Justitie Incasso Bureau (trahvide kogumise keskus)

& /et 98

e) Openbaar Ministerie (riigiprokuratuur)

f) Immigratie en Naturalisatiedienst (immigratsiooni- ja naturalisatsiooniamet)

g) Nederlands Forensisch Instituut (Madalmaade kohtumeditsiini instituut)

h) Dienst Terugkeer & Vertrek (repatrieerimise ja lahkumise agentuur)

8. Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit (põllumajanduse, looduse ja

toidukvaliteedi ministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Dienst Regelingen (DR) (õigusaktide rakendamise riiklik teenistus (amet))

c) Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD) (taimekaitseamet)

d) Algemene Inspectiedienst (AID) (üldinspektsioon)

e) Dienst Landelijk Gebied (DLG) (valitsuse maaelu jätkusuutliku arendamise teenistus)

f) Voedsel en Waren Autoriteit (VWA) (toidu ja tarbekaupade ohutuse amet)

& /et 99

9. Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen (haridus-, kultuuri- ja

teadusministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Inspectie van het Onderwijs (haridusinspektsioon)

c) Erfgoedinspectie (pärandiinspektsioon)

d) Centrale Financiën Instellingen (asutuste rahastamise keskus)

e) Nationaal Archief (riigiarhiiv)

f) Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid (teadus- ja tehnoloogiapoliitika

nõuandekogu)

g) Onderwijsraad (haridusnõukogu)

h) Raad voor Cultuur (kultuurinõukogu)

& /et 100

10. Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid (sotsiaalküsimuste ja tööhõive

ministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Inspectie Werk en Inkomen (töö ja sissetulekute inspektsioon)

c) Agentschap SZW (SZW agentuur)

11. Ministerie van Verkeer en Waterstaat (transpordi-, taristu ja veemajandusministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart (transpordi ja tsiviillennunduse

peadirektoraat)

c) Directoraat-Generaal Personenvervoer (reisijateveo peadirektoraat)

d) Directoraat-Generaal Water (veeressursside peadirektoraat)

e) Centrale Diensten (kesktalitused)

& /et 101

f) Shared services Organisatie Verkeer en Waterstaat (transpordi ja veemajanduse jagatud

teenuste organisatsioon) (uus asutus)

g) Koninklijk Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI (Madalmaade kuninglik

meteoroloogiainstituut)

h) Rijkswaterstaat, Bestuur (riiklikud ehitustööd ja veemajandus, nõukogu)

i) De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (kõik avaliku sektori

ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraadi piirkondlikud talitused)

j) De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (kõik infrastruktuuri ja

veemajanduse peadirektoraadi spetsialiseerunud teenistused)

j) Adviesdienst Geo-Informatie en ICT (geoinfo ja IKT nõuandekomisjon)

k) Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV) (liikluse ja transpordi nõuandekomisjon)

l) Bouwdienst (ehitusteenistus)

m) Centrale diensten (korporatiivteenistus)

n) Data ICT Dienst (andme- ja IT-teenistus)

& /et 102

o) Dienst Verkeer en Scheepvaart (liiklus- ja veetransporditeenistus)

p) Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW) (tee- ja vesiehitusteenistus)

q) Rijksinstituut voor Kust en Zee (RIKZ) (riiklik ranniku- ja merealade majandamise

instituut)

r) Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA) (riiklik

mageveemajanduse ja vee käitlemise instituut)

s) Waterdienst (veeteenistus)

t) Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie (transpordi ja veemajanduse

inspektsioon, peadirektoraat)

u) Havenstaatcontrole (sadamariigi kontroll)

v) Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO) (kommunikatsiooni

ja teadusuuringute järelevalve arendamise direktoraat)

w) Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht (majandamisüksus „Õhk“)

& /et 103

x) Toezichthouder Beheer Eenheid Water (majandamisüksus „Vesi“)

y) Toezichthouder Beheer Eenheid Land (majandamisüksus „Maa“)

12. Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer (elamuehitus-,

ruumiplaneerimis- ja keskkonnaministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

b) Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie (elamumajanduse, kogukondade ja

integratsiooni peadirektoraat)

c) Directoraat-generaal Ruimte (ruumilise planeerimise peadirektoraat)

d) Directoraat-generaal Milieubeheer (keskkonnakaitse peadirektoraat)

e) Rijksgebouwendienst (valitsuse kinnisvarakeskus)

f) VROM Inspectie (VROMi inspektsioon)

13. Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport (tervishoiu-, heaolu- ja

spordiministeerium):

a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

& /et 104

b) Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken (tervisekaitse- ja

loomatervise inspektsioon)

c) Inspectie Gezondheidszorg (tervishoiuinspektsioon)

d) Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming (noorsooteenistuste ja noorte kaitse

inspektsioon)

e) Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM) (riiklik keskkonna- ja

rahvatervise instituut)

f) Sociaal en Cultureel Planbureau (sotsiaalse ja kultuurilise planeerimise amet)

g) Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen (meditsiini

kvaliteedi nõukogu)

14. Tweede Kamer der Staten-Generaal (parlamendi alamkoda)

15. Eerste Kamer der Staten-Generaal (parlamendi ülemkoda)

16. Raad van State (riiginõukogu)

17. Algemene Rekenkamer (Madalmaade audiitorkoda)

& /et 105

18. Nationale Ombudsman (riiklik ombudsman)

19. Kanselarij der Nederlandse Orden (Madalmaade Ordu kantselei)

20. Kabinet der Koningin (kuninganna kabinet)

21. Raad voor de Rechtspraak en de Rechtbanken (kohtute juhtimise ja nõuande kogu ning

kohtud)

AUSTRIA

1. Bundeskanzleramt (liidukantselei)

2. Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten (Euroopa ja

rahvusvaheliste asjade ministeerium)

3. Bundesministerium der Finanzen (rahandusministeerium)

4. Bundesministerium für Gesundheit (tervishoiuministeerium)

5. Bundesministerium der Finanzen (siseministeerium)

6. Bundesministerium für Justiz (justiitsministeerium)

& /et 106

7. Bundesministerium für Landesverteidigung und Sport (kaitse- ja spordiministeerium)

8. Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

(põllumajandus- ja metsandus-, keskkonna- ja veemajandusministeerium)

9. Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz (tööhõive-, sotsiaal- ja

tarbijakaitseministeerium)

10. Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur (haridus-, kunsti- ja

kultuuriministeerium)

11. Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie (transpordi-, innovatsiooni- ja

tehnoloogiaministeerium)

12. Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend (majandus-, perekonna- ja

noorsooküsimuste ministeerium)

13. Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung (teadus- ja uurimistegevuse

ministeerium)

14. Bundesamt für Eich- und Vermessungswesen (föderaalne kalibreerimise ja mõõtmise büroo)

& /et 107

15. Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H (Austria uuringute

ja testikeskus Arsenal G.m.b.H.)

16. Bundesanstalt für Verkehr (föderaalne liiklusinstituut)

17. Bundesbeschaffung G.m.b.H (föderaalhanked, aktsiaselts)

18. Bundesrechenzentrum G.m.b.H (föderaalne andmetöötluskeskus, aktsiaselts)

19. Kõik muud keskvalitsusasutused, sealhulgas nende piirkondlikud ja kohalikud allüksused,

tingimusel et nad on mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga

POOLA

1. Kancelaria Prezydenta RP (presidendi kantselei)

2. Kancelaria Sejmu RP (seimi kantselei)

3. Kancelaria Senatu RP (senati kantselei)

4. Kancelaria Prezesa Rady Ministrów (peaministri kantselei)

5. Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)

& /et 108

6. Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus)

7. Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus)

8. Najwyższa Izba Kontroli (kõrgeim kontrolliasutus)

9. Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich (inimõiguste kaitsja büroo)

10. Biuro Rzecznika Praw Dziecka (lasteombudsmani büroo)

11. Biuro Ochrony Rządu (valitsuse kaitsebüroo)

12. Biuro Bezpieczeństwa Narodowego (riiklik julgeolekuamet)

13. Centralne Biuro Antykorupcyjne (korruptsioonivastase võitluse keskbüroo)

14. Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej (tööhõive- ja sotsiaalministeerium)

15. Ministerstwo Finansów (rahandusministeerium)

16. Ministerstwo Gospodarki (majandusministeerium)

17. Ministerstwo Rozwoju Regionalnego (regionaalarenguministeerium)

& /et 109

18. Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego (kultuuri- ja rahvusliku pärandi

ministeerium)

19. Ministerstwo Edukacji Narodowej (riiklik haridusministeerium)

20. Ministerstwo Obrony Narodowej (riigikaitseministeerium)

21. Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi (põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeerium)

22. Ministerstwo Skarbu Państwa (riigivaraministeerium)

23. Ministerstwo Sprawiedliwości (justiitsministeerium)

24. Ministerstwo Transportu, Budownictwa i Gospodarki Morskiej (transpordi-, ehitus- ja

meremajandusministeerium)

25. Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego (teadus- ja kõrgharidusministeerium)

26. Ministerstwo Środowiska (keskkonnaministeerium)

27. Ministerstwo Spraw Wewnętrznych (siseministeerium)

28. Ministrestwo Administracji i Cyfryzacji (haldus- ja digitaliseerimisministeerium)

& /et 110

29. Ministerstwo Spraw Zagranicznych (välisministeerium)

30. Ministerstwo Zdrowia (tervishoiuministeerium)

31. Ministerstwo Sportu i Turystyki (spordi- ja turismiministeerium)

32. Urząd Patentowy Rzeczpospolitej Polskiej (Poola Vabariigi patendiamet)

33. Urząd Regulacji Energetyki (Poola energiasektorit reguleeriv asutus)

34. Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych (sõjaveteranide ja

repressiooniohvrite amet)

35. Urząd Transportu Kolejowego (raudteetranspordiamet)

36. Urząd Dozoru Technicznego (tehnilise inspektsiooni amet)

37. Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych

(ravimite, meditsiiniseadmete ja biotsiidide registreerimise amet)

38. Urząd do Spraw Cudzoziemców (välismaalaste amet)

39. Urząd Zamówień Publicznych (riigihangete amet)

& /et 111

40. Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów (konkurentsi- ja tarbijakaitseamet)

41. Urząd Lotnictwa Cywilnego (tsiviillennundusamet)

42. Urząd Komunikacji Elektronicznej (elektroonilise side amet)

43. Wyższy Urząd Górniczy (riiklik kaevandusamet)

44. Główny Urząd Miar (metroloogia keskamet)

45. Główny Urząd Geodezji i Kartografii (geodeesia ja kartograafia keskamet)

46. Główny Urząd Nadzoru Budowlanego (ehitusinspektsiooni keskamet)

47. Główny Urząd Statystyczny (statistikaamet)

48. Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji (riiklik ringhäälingunõukogu)

49. Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych (isikuandmete kaitse peainspektor)

50. Państwowa Komisja Wyborcza (riiklik valimiskomisjon)

& /et 112

51. Państwowa Inspekcja Pracy (riiklik tööinspektsioon)

52. Rządowe Centrum Legislacji (valitsuse õiguskeskus)

53. Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik tervisefond)

54. Polska Akademia Nauk (Poola teaduste akadeemia)

55. Polskie Centrum Akredytacji (Poola akrediteerimiskeskus)

56. Polskie Centrum Badań i Certyfikacji (Poola kontrolli- ja sertifitseerimiskeskus)

57. Polska Organizacja Turystyczna (Poola riiklik turismiamet)

58. Polski Komitet Normalizacyjny (Poola standardikomitee)

59. Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet)

60. Komisja Nadzoru Finansowego (Poola finantsjärelevalveamet)

61. Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych (riigiarhiivi keskamet)

& /et 113

62. Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustusfond)

63. Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad (riiklik kiir- ja maanteede peadirektoraat)

64. Główny Inspektorat Ochrony Roślin i Nasiennictwa (taime- ja seemnekaitse inspektsiooni

peainspektsioon)

65. Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej (riikliku tuletõrjeteenistuse peakomando)

66. Komenda Główna Policji (Poola politsei)

67. Komenda Główna Straży Granicznej (piirivalve peakomando)

68. Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych (põllumajanduslike

toiduainete kaubandusliku kvaliteedi peainspektsioon)

69. Główny Inspektorat Ochrony Środowiska (keskkonnakaitse peainspektsioon)

70. Główny Inspektorat Transportu Drogowego (maanteetranspordi peainspektsioon)

& /et 114

71. Główny Inspektorat Farmaceutyczny (ravimiinspektsioon)

72. Główny Inspektorat Sanitarny (sanitaarinspektsioon)

73. Główny Inspektorat Weterynarii (veterinaarinspektsioon)

74. Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego (sisejulgeolekuagentuur)

75. Agencja Wywiadu (välisluureagentuur)

76. Agencja Mienia Wojskowego (sõjaväevarade amet)

77. Wojskowa Agencja Mieszkaniowa (sõjaväekinnisvara amet)

78. Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja

moderniseerimise amet)

79. Agencja Rynku Rolnego (põllumajandusturu amet)

80. Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku vara amet)

81. Państwowa Agencja Atomistyki (riiklik aatomienergiaamet)

& /et 115

82. Polska Agencja Żeglugi Powietrznej (Poola aeronavigatsiooniteenuste amet)

83. Państwowa Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych (riiklik alkoholiprobleemide

ennetamise amet)

84. Agencja Rezerw Materiałowych (materiaalsete varude amet)

85. Narodowy Bank Polski (Poola riigipank)

86. Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej (keskkonnakaitse ja

veemajanduse riiklik fond)

87. Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych (puuetega inimeste

rehabiliteerimise riiklik fond)

88. Instytut Pamięci Narodowej – Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu

(riiklik mäluinstituut – Poola rahva vastu sooritatud kuritegude uurimise komisjon)

89. Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa (võitluse ja märterluse mälestuse kaitse komitee)

90. Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi tolliamet)

& /et 116

91. Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe“ (riiklik metsandusettevõte Lasy

Państwowe)

92. Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości (Poola ettevõtluse arendamise amet)

93. Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest

minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda (ministrite, keskvalitsuse või

vojevoodkondade loodud riiklikud autonoomsed tervishoiuasutused)

PORTUGAL

1. Presidência do Conselho de Ministros (ministrite nõukogu eesistuja)

2. Ministério das Finanças (rahandusministeerium)

3. Ministério da Defesa Nacional (kaitseministeerium)

4. Ministério dos Negócios Estrangeiros e das Comunidades Portuguesas (Portugali

kogukondade ja välisministeerium)

5. Ministério da Administração Interna (siseministeerium)

6. Ministério da Justiça (justiitsministeerium)

& /et 117

7. Ministério da Economia (majandusministeerium)

8. Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas (põllumajanduse, maaelu arengu

ja kalanduse ministeerium)

9. Ministério da Educação (haridusministeerium)

10. Ministério da Ciência e do Ensino Superior (teaduse ja kõrghariduse ministeerium)

11. Ministério da Cultura (kultuuriministeerium)

12. Ministério da Saúde (tervishoiuministeerium)

13. Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social (töö- ja sotsiaalse solidaarsuse

ministeerium)

14. Ministério das Obras Públicas, Transportes e Habitação (riiklike ehitustööde, transpordi ja

elamumajanduse ministeerium)

15. Ministério das Cidades, Ordenamento do Território e Ambiente (linnade, maakorralduse ja

keskkonna ministeerium)

16. Ministério para a Qualificação e o Emprego (kutsekvalifikatsiooni ja tööhõive ministeerium)

& /et 118

17. Presidência da República (vabariigi president)

18. Tribunal Constitucional (konstitutsioonikohus)

19. Tribunal de Contas (riigikontroll)

20. Provedoria de Justiça (ombudsman)

RUMEENIA

1. Administrația Prezidențială (presidendi kantselei)

2. Senatul României (Rumeenia Senat)

3. Camera Deputaților (Rumeenia Saadikutekoda)

4. Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus)

5. Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus)

6. Consiliul Legislativ (seadusandlik nõukogu)

7. Curtea de Conturi (riigikontroll)

& /et 119

8. Consiliul Superior al Magistraturii (kõrgem justiitsnõukogu)

9. Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohtuga seotud

prokuratuur)

10. Secretariatul General al Guvernului (valitsuse peasekretariaat)

11. Cancelaria primului ministru (peaministri kantselei)

12. Ministerul Afacerilor Externe (välisministeerium)

13. Ministerul Economiei și Finanțelor (majandus- ja rahandusministeerium)

14. Ministerul Justiției (justiitsministeerium)

15. Ministerul Apărării (kaitseministeerium)

16. Ministerul Internelor și Reformei Administrative (sise- ja haldusreformi ministeerium)

17. Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Șanse (töö- ja võrdsete võimaluste ministeerium)

& /et 120

18. Ministerul pentru Întreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale (VKEde,

kaubanduse, turismi ja vabade elukutsete ministeerium)

19. Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale (põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium)

20. Ministerul Transporturilor (transpordiministeerium)

21. Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței (arengu, riiklike ehitustööde ja

elamumajanduse ministeerium)

22. Ministerul Educației Cercetării și Tineretului (hariduse, teaduse ja noorsooministeerium)

23. Ministerul Sănătății Publice (tervishoiuministeerium)

24. Ministerul Culturii și Cultelor (kultuuri- ja usuasjade ministeerium)

25. Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informaţiei (kommunikatsiooni- ja

infotehnoloogiaministeerium)

26. Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile (keskkonna ja jätkusuutliku arengu ministeerium)

& /et 121

27. Serviciul Român de Informații (Rumeenia luureteenistus)

28. Serviciul Român de Informați Externe (Rumeenia välisluureteenistus)

29. Serviciul de Protecție și Pază (kaitse- ja valveteenistus)

30. Serviciul de Telecomunicații Speciale (erisideteenistus)

31. Consiliul Național al Audiovizualului (riiklik audiovisuaalnõukogu)

32. Consiliul Concurenței – CC (konkurentsinõukogu)

33. Direcția Națională Anticorupție (riiklik korruptsioonivastane talitus)

34. Inspectoratul General de Poliție (politsei peainspektsioon)

35. Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice

(riigihangete reguleerimise ja järelevalve amet)

36. Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor (vaidluste lahendamise riiklik nõukogu)

37. Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice

(ANRSC) (kohalikke kommunaalteenuseid reguleeriv riiklik amet)

& /et 122

38. Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor (riiklik sanitaar-

veterinaar- ja toiduohutusamet)

39. Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor (riiklik tarbijakaitseamet)

40. Autoritatea Navală Română (Rumeenia laevandusamet)

41. Autoritatea Feroviară Română (Rumeenia raudteeamet)

42. Autoritatea Rutieră Română (Rumeenia maanteeamet)

43. Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului și Adopție (lapse õiguste ja

adopteerimise riiklik amet)

44. Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap (riiklik puuetega inimeste amet)

45. Autoritatea Națională pentru Tineret (riiklik noorsooamet)

46. Autoritatea Națională pentru Cercetare Stiințifică (riiklik teadusuuringute amet)

47. Autoritatea Națională pentru Comunicații (riiklik sideamet)

& /et 123

48. Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale (riiklik infoühiskonna

teenuste amet)

49. Autoritatea Electorala Permanentă (alaline valimisamet)

50. Agenția pentru Strategii Guvernamentale (valitsusstrateegia amet)

51. Agenția Națională a Medicamentului (riiklik ravimiamet)

52. Agenția Națională pentru Sport (riiklik spordiamet)

53. Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă (riiklik tööhõiveamet)

54. Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei (riiklik elektrienergiat reguleeriv

amet)

55. Agenția Română pentru Conservarea Energiei (Rumeenia energia säästmise amet)

56. Agenția Națională pentru Resurse Minerale (riiklik maavarade amet)

57. Agenția Română pentru Investiții Străine (Rumeenia välisinvesteeringute amet)

58. Agenția Națională a Funcționarilor Publici (riiklik avalike teenistujate amet)

& /et 124

59. Agenția Națională de Administrare Fiscală (riiklik maksude haldamise amet)

60. Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială (eritehnika hangete

kompenseerimise amet)

61. Agenția Națională Anti-doping (riiklik antidopingu amet)

62. Agenția Nucleară (aatomiamet)

63. Agenția Națională pentru Protecția Familiei (riiklik perekonna kaitse amet)

64. Agenția Națională pentru Egalitatea de Șanse între Bărbați și Femei (riiklik meeste ja naiste

vahelise võrdõiguslikkuse amet)

65. Agenția Națională pentru Protecția Mediului (riiklik keskkonnakaitse amet)

66. Agenția Națională Antidrog (riiklik uimastivastase võitluse amet)

SLOVEENIA

1. Predsednik Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi president)

2. Državni zbor (Sloveenia Riigikogu)

& /et 125

3. Državni svet (Sloveenia Riiginõukogu)

4. Varuh človekovih pravic (ombudsman)

5. Ustavno sodišče (konstitutsioonikohus)

6. Računsko sodišče (riigikontroll)

7. Državna revizijska komisja (riiklik revisjonikomisjon)

8. Slovenska akademija znanosti in umetnosti (Sloveenia teaduste- ja kunstiakadeemia)

9. Vladne službe (valitsuse talitused)

10. Ministrstvo za finance (rahandusministeerium)

11. Ministrstvo za notranje zadeve (siseministeerium)

12. Ministrstvo za zunanje zadeve (välisministeerium)

13. Ministrstvo za obrambo (kaitseministeerium)

14. Ministrstvo za pravosodje (justiitsministeerium)

& /et 126

15. Ministrstvo za gospodarstvo (majandusministeerium)

16. Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (põllumajandus-, metsandus- ja toiduainete

ministeerium)

17. Ministrstvo za promet (transpordiministeerium)

18. Ministrstvo za okolje, prostor in energijo (keskkonna-, ruumiplaneerimise ja

energeetikaministeerium)

19. Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium)

20. Ministrstvo za zdravje (tervishoiuministeerium)

21. Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnogijo (kõrghariduse, teaduse ja tehnoloogia

ministeerium)

22. Ministrstvo za kulturo (kultuuriministeerium)

23. Ministerstvo za javno upravo (avaliku halduse ministeerium)

24. Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia kõrgeim kohus)

& /et 127

25. Višja sodišča (kõrgemad kohtud)

26. Okrožna sodišča (ringkonnakohtud)

27. Okrajna sodišča (piirkondlikud kohtud)

28. Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi peaprokurör)

29. Okrožna državna tožilstva (ringkondade riigiprokurörid)

30. Družbeni pravobranilec Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi sotsiaaladvokaat)

31. Državno pravobranilstvo Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi riiklik advokaat)

32. Upravno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi halduskohus)

33. Senat za prekrške Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi väiksemate õigusrikkumiste

kohus)

34. Višje delovno in socialno sodišče v Ljubljani (kõrgem töö- ja sotsiaalkohus)

35. Delovna sodišča (töökohtud)

36. Upravne enote (kohalikud haldusüksused)

& /et 128

SLOVAKKIA

Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, mida nimetatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja

keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 (seadustekogu):

1. Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi majandusministeerium)

2. Ministerstvo financií Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi rahandusministeerium)

3. Ministerstvo dopravy, výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky (Slovaki

Vabariigi transpordi, ehituse ja piirkondliku arengu ministeerium)

4. Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi

põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium)

5. Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi siseministeerium)

6. Ministerstvo obrany Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kaitseministeerium)

7. Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi justiitsministeerium)

& /et 129

8. Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi välisministeerium)

9. Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi töö-,

sotsiaal- ja perekonnaministeerium)

10. Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi

keskkonnaministeerium)

11. Ministerstvo školstva, vedy, výskumu a športu Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi

haridus-, teadusuuringute- ja spordiministeerium)

12. Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kultuuriministeerium)

13. Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tervishoiuministeerium)

14. Úrad vlády Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi valitsuse kantselei)

15. Protimonopolný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi monopolivastane amet)

16. Štatistický úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi statistikaamet)

& /et 130

17. Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi maamõõtmise,

kartograafia ja katastri amet)

18. Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tuumavaldkonda reguleeriv

asutus)

19. Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky (Slovaki standardi-,

metroloogia- ja katseamet)

20. Úrad pre verejné obstarávanie (riigihangete amet)

21. Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tööstusomandi amet)

22. Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi materiaalsete

varude amet))

23. Národný bezpečnostný úrad (riiklik julgeolekuamet)

24. Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi presidendi kantselei)

25. Národná rada Slovenskej republiky (Slovakkia Rahvuskogu)

& /et 131

26. Ústavný súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus)

27. Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus)

28. Generálna prokuratúra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi peaprokuratuur)

29. Najvyšší kontrolný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgem riigikontroll)

30. Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi telekommunikatsiooni amet)

31. Poštový úrad (postiamet)

32. Úrad na ochranu osobných údajov (isikuandmete kaitse amet)

33. Kancelária verejného ochrancu práv (ombudsmani büroo)

34. Úrad pre finančný trh (finantsturuamet)

SOOME

1. Oikeuskanslerinvirasto – Justitiekanslersämbetet (õiguskantsleri büroo)

& /et 132

2. Liikenne- ja Viestintäministeriö – Kommunikationsministeriet (transpordi- ja

kommunikatsiooniministeerium):

a) Viestintävirasto – Kommunikationsverket (Soome sideamet)

b) Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE (Soome

autoregistrikeskus)

c) Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen (Soome tsiviillennundusamet)

d) Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet (Soome meteoroloogiainstituut)

e) Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket (Soome veeteede amet)

f) Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet (Soome mereuuringute instituut)

g) Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK (raudteeamet)

h) Rautatievirasto – Järnvägsverket (Soome raudteeagentuur)

i) Tiehallinto – Vägförvaltningen (maanteeamet)

& /et 133

3. Maa- ja Metsätalousministeriö – Jord- Och Skogsbruksministeriet (põllumajandus- ja

metsandusministeerium):

a) Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket (Soome toiduohutusamet)

b) Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket (Soome riiklik maamõõtmisamet)

c) Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket (maapiirkondade amet)

4. Oikeusministeriö – Justitieministeriet (justiitsministeerium):

a) Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå (andmekaitse ombudsmani

büroo)

b) Tuomioistuimet – Domstolar (kohtud)

c) Korkein oikeus – Högsta domstolen (kõrgeim kohus)

d) Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen (kõrgeim halduskohus)

e) Hovioikeudet – hovrätter (apellatsioonikohtud)

& /et 134

f) Käräjäoikeudet – tingsrätter (ringkonnakohtud)

g) Hallinto-oikeudet – förvaltningsdomstolar (halduskohtud)

h) Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen (kaubanduskohus)

i) Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen (töökohus)

j) Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen (kindlustuskohus)

k) Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden (tarbijakaebuste komisjon)

l) Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet (vanglateenistus)

m) HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan

kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI – Europeiska institutet för kriminalpolitik,

verksamt i anslutning till Förenta Nationerna (ÜRO juures tegutsev

kriminaalpreventsiooni ja kontrolli Euroopa instituut)

n) Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå (pankrotiombudsmani

büroo)

o) Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral (justiitshalduse

teenistus)

& /et 135

p) Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral

(justiitshalduse IT-keskus)

q) Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet

(justiitspoliitika instituut)

r) Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen (justiitsregistrite keskus)

s) Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor (õnnetusjuhtumite

uurimise komisjon)

t) Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket (kriminaalkaristusamet)

u) Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral

(vangla- ja kriminaalhooldusteenistuse koolituskeskus)

v) Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande (kriminaalpreventsiooni riiklik

nõukogu)

w) Saamelaiskäräjät – Sametinget (Saami parlament)

x) Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet (peaprokuratuur)

& /et 136

5. Opetusministeriö – Undervisningsministeriet (haridusministeerium):

a) Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen (riiklik haridusamet)

b) Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå (Soome filmitsensuuri

nõukogu)

6. Puolustusministeriö – Försvarsministeriet (kaitseministeerium):

a) Puolustusvoimat – Försvarsmakten (Soome kaitsejõud)

7. Sisäasiainministeriö – Inrikesministeriet (siseministeerium):

a) Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen (keskkriminaalpolitsei)

b) Liikkuva poliisi – Rörliga polisen (riiklik liikluspolitsei)

c) Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet (piirivalve)

d) Suojelupoliisi – Skyddspolisen (kaitsepolitsei)

e) Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan (politseikolledž)

& /et 137

f) Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral (politsei tehnikakeskus)

g) Pelastusopisto – Räddningsverket (päästekolledž)

h) Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket (päästekeskus)

i) Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket (sisserändeamet)

j) Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral

(sisehaldusteenistus)

k) Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors (Helsingi

politseiprefektuur)

l) Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset – Statliga förläggningar för

asylsökande (varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused)

8. Sosiaali- Ja Terveysministeriö – Social- Och Hälsovårdsministeriet (sotsiaal- ja

tervishoiuministeerium):

a) Työttömyysturvalautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden

(töötuskindlustuse vaidluskomisjon)

& /et 138

b) Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet

(apellatsioonikomisjon)

c) Lääkelaitos – Läkemedelsverket (riiklik ravimiamet)

d) Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården (riiklik

tervishoiu õiguskaitsekeskus)

e) Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen (Soome kiirguskaitsekeskus)

f) Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet (riiklik rahvatervise keskus)

g) Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för

läkemedelsbehandling (farmakoteraapia arenduskeskus ROHTO)

h) Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens

produkttillsynscentral (sotsiaal- ja tervishoiu tootekontrolli keskus SSTV)

i) Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och

utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes (tervishoiu ja

sotsiaalhoolekande teadus- ja arenduskeskus STAKES)

& /et 139

9. Työ- Ja Elinkeinoministeriö – Arbets- Och Näringsministeriet (töö- ja

majandusministeerium):

a) Kuluttajavirasto – Konsumentverket (Soome tarbijakaitseamet)

b) Kilpailuvirasto – Konkurrensverket (Soome konkurentsiamet)

c) Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen (patendi- ja registriamet)

d) Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå (riikliku lepitaja

kantselei)

e) Työneuvosto – Arbetsrådet (töönõukogu)

f) Energiamarkkinavirasto − Energimarknadsverket (energiaturu inspektsioon)

g) Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen (geoloogia uurimiskeskus)

h) Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen (riiklike tagavarade amet)

& /et 140

i) Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen (riiklik tarbijauuringute

keskus)

j) Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande (Soome turismiamet)

k) Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen (mõõtetehnikakeskus)

l) Tekes – teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus − Tekes – utvecklingscentralen

för teknologi och innovationer (Soome tehnoloogia ja innovatsiooni

rahastamisagentuur)

m) Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen (turvatehnikakeskus)

n) Valtion teknillinen tutkimuskeskus – VTT – Statens tekniska forskningscentral (Soome

tehniline uurimiskeskus VTT)

o) Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden (diskrimineerimiskomisjon)

p) Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå (vähemuste

ombudsmani büroo)

& /et 141

10. Ulkoasiainministeriö – utrikesministeriet (välisministeerium)

11. Valtioneuvoston kanslia – statsrådets kansli (peaministri kantselei)

12. Valtiovarainministeriö – finansministeriet (rahandusministeerium):

a) Valtiokonttori – Statskontoret (riigikassa)

b) Verohallinto – Skatteförvaltningen (maksuamet)

c) Tullilaitos – Tullverket (tolliamet)

d) Tilastokeskus – Statistikcentralen (Soome statistikaamet)

e) Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskiningscentral (valitsuse

majandusuuringute keskus)

f) Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen (rahvastikuregistrikeskus)

13. Ympäristöministeriö – Miljöministeriet (keskkonnaministeerium):

a) Suomen ympäristökeskus – Finlands miljöcentral (Soome keskkonnainstituut)

14. Valtiontalouden Tarkastusvirasto – Statens Revisionsverk (riigikontroll)

& /et 142

ROOTSI

1. Akademien för de fria konsterna (kuninglik kaunite kunstide akadeemia)

2. Allmänna reklamationsnämnden (riiklik tarbijakaebuste komisjon)

3. Arbetsdomstolen (töövaidluskomisjon)

4. Arbetsförmedlingen (Rootsi tööhõiveamet)

5. Arbetsgivarverk, statens (riiklik riigiteenistujate amet)

6. Arbetslivsinstitutet (riiklik tööelu instituut)

7. Arbetsmiljöverket (Rootsi töökeskkonna amet)

8. Arvsfondsdelegationen (Rootsi pärandifondi komisjon)

9. Arkitekturmuseet (arhitektuurimuuseum)

10. Ljud och bildarkiv, statens (riiklik helisalvestiste ja filmiarhiiv)

11. Barnombudsmannen (laste ombudsmani büroo)

& /et 143

12. Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens (Rootsi tervishoiutehnika hindamise

nõukogu)

13. Kungliga Biblioteket (kuninglik raamatukogu)

14. Biografbyrå, statens (riiklik filmitsensuuri nõukogu)

15. Biografiskt lexikon, svenskt (Rootsi biograafialeksikon)

16. Bokföringsnämnden (Rootsi raamatupidamisstandardite nõukogu)

17. Bolagsverket (Rootsi äriregister)

18. Bostadskreditnämnd, statens (BKN) (riiklik elamumajanduse krediidi tagamise amet)

19. Boverket (riiklik elamumajanduse amet)

20. Brottsförebyggande rådet (Rootsi kriminaalpreventsiooni nõukogu)

21. Brottsoffermyndigheten (kuriteoohvrite toetamise amet)

22. Centrala studiestödsnämnden (riiklik üliõpilaste tugikomitee)

& /et 144

23. Datainspektionen (andmekaitseinspektsioon)

24. Departementen (ministeeriumid (valitsuse struktuuriüksused))

25. Domstolsverket (riiklik kohtute amet)

26. Elsäkerhetsverket (riiklik elektriohutuse amet)

27. Energimarknadsinspektionen (Rootsi energiaturgude inspektsioon)

28. Exportkreditnämnden (ekspordikrediidi tagamise amet)

29. Finanspolitiska rådet (Rootsi eelarvepoliitika nõukogu)

30. Finansinspektionen (finantsinspektsioon)

31. Fiskeriverket (riiklik kalandusamet)

32. Folkhälsoinstitut, statens (riiklik rahvatervise instituut)

33. Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas (Rootsi

keskkonnauuringute nõukogu)

& /et 145

34. Fortifikationsverket (riiklik kaitserajatiste valitsus)

35. Medlingsinstitutet (riikliku lepitaja büroo)

36. Försvarets materielverk (kaitseväe varustuse valitsus)

37. Försvarets radioanstalt (kaitseväe raadiosideamet)

38. Försvarshistoriska museer, statens (Rootsi sõjaajaloo muuseumid)

39. Försvarshögskolan (riiklik kaitsekolledž)

40. Försvarsmakten (Rootsi kaitsejõud)

41. Försäkringskassan (sotsiaalkindlustusamet)

42. Geologiska undersökning, Sveriges (Rootsi geoloogiakeskus)

43. Geotekniska institut, statens (riiklik geotehnika instituut)

44. Glesbygdsverket (riiklik maaelu arengu agentuur)

& /et 146

45. Grafiska institutet och institutet för högre kommunikations- och reklamutbildning

(graafikainstituut ja meediakõrgkool)

46. Granskningsnämnden för Radio och TV (Rootsi ringhäälingu nõukogu)

47. Handelsflottans kultur- och fritidsråd (Rootsi kaubalaevastiku kultuuri- ja vaba aja teenistus)

48. Handikappombudsmannen (puuetega inimeste ombudsman)

49. Haverikommission, statens (õnnetuste uurimise komisjon)

50. Hovrätterna (6) (apellatsioonikohtud (6))

51. Hyres- och ärendenämnder (12) (piirkondlikud üüri- ja rendiasjade komisjonid (12))

52. Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd (tervishoiutöötajate vastutuse nõukogu)

53. Högskoleverket (riiklik kõrgharidusamet)

54. Högsta domstolen (Rootsi kõrgeim kohus)

55. Institut för psykosocial miljömedicin, statens (riiklik psühhosotsiaalse meditsiini instituut)

& /et 147

56. Institut för tillväxtpolitiska studier (riiklik piirkondlike uuringute instituut)

57. Institutet för rymdfysik (Rootsi kosmosefüüsika instituut)

58. Internationella programkontoret för utbildningsområdet (rahvusvaheliste

koolitusprogrammide keskus)

59. Migrationsverket (Rootsi rändeamet)

60. Jordbruksverk, statens (Rootsi põllumajandusamet)

61. Justitiekanslern (õiguskantsleri büroo)

62. Jämställdhetsombudsmannen (võrdsete võimaluste ombudsman)

63. Kammarkollegiet (riiklik riigimaa ja vahendite erikohus)

64. Kammarrätterna (4) (haldusasjade apellatsioonikohtud (4))

65. Kemikalieinspektionen (riiklik kemikaalide inspektsioon)

66. Kommerskollegium (kaubandusnõukogu)

& /et 148

67. Verket för innovationssystem (VINNOVA) (Rootsi innovatsioonisüsteemide agentuur)

68. Konjunkturinstitutet (riiklik majandusuuringute instituut)

69. Konkurrensverket (Rootsi konkurentsiamet)

70. Konstfack (kunsttööstuskõrgkool)

71. Konsthögskolan (kunstikõrgkool)

72. Nationalmuseum (riiklik kunstimuuseum)

73. Konstnärsnämnden (kunstistipendiumide komitee)

74. Konstråd, statens (riiklik kunstikomisjon)

75. Konsumentverket (riiklik tarbijakaitseamet)

76. Kriminaltekniska laboratorium, statens (riiklik kohtumeditsiini labor)

77. Kriminalvården (vanglate ja kriminaalhoolduse amet)

78. Kriminalvårdsnämnden (vangistusest tingimisi vabastamise riiklik komisjon)

& /et 149

79. Kronofogdemyndigheten (Rootsi täitevamet)

80. Kulturråd, statens (riiklik kultuurinõukogu)

81. Kustbevakningen (Rootsi rannavalve)

82. Lantmäteriverket (riiklik maamõõtmisamet)

83. Livrustkammaren/Skoklosters slott/ Hallwylska museet (kuninglik relvapalat)

84. Livsmedelsverk, statens (riiklik toiduamet)

85. Lotteriinspektionen (riiklik hasartmängunõukogu)

86. Medical Products Agency (ravimiamet)

87. Länsrätterna (24) (läänikohtud (24))

88. Länsstyrelserna (24) (läänivalitsused (24))

89. Pensionsverk, statens (riigiametnike ja pensionite komisjon)

90. Marknadsdomstolen (kaubanduskohus)

& /et 150

91. Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges (Rootsi meteoroloogia- ja

hüdroloogiainstituut)

92. Moderna museet (kaasaegse kunsti muuseum)

93. Musiksamlingar, statens (Rootsi riiklik muusikakogu)

94. Myndigheten för handikappolitisk samordning (Rootsi puuetega inimesi käsitleva strateegia

koordineerimise amet)

95. Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning (Rootsi kõrghariduse

võrgustike ja koostöö amet)

96. Nämnden för statligt stöd till trossamfun (usukogukondadele antava riigitoetuse komisjon)

97. Naturhistoriska riksmuseet (loodusloomuuseum)

98. Naturvårdsverket (Rootsi keskkonnakaitse amet)

99. Nordiska Afrikainstitutet (Skandinaavia Aafrika uuringute instituut)

100. Nordiska högskolan för folkhälsovetenskap (Põhjala rahvatervise kool)

& /et 151

101. Notarienämnden (notarite kogu)

102. Myndigheten för internationella adoptionsfrågor (Rootsi riiklik rahvusvaheliste

adopteerimistega tegelev komisjon)

103. Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) (Rootsi majanduse ja regionaalarengu amet)

104. Ombudsmannen mot etnisk diskriminering (etnilise diskrimineerimise ombudsman)

105. Patentbesvärsrätten (teise astme patendikohus)

106. Patent- och registreringsverket (patendi- ja registreerimisamet)

107. Personadressregisternämnd statens, SPAR-nämnden (Rootsi rahvastikuregister)

108. Polarforskningssekretariatet (Rootsi polaaruuringute amet)

109. Presstödsnämnden (pressitoetuste nõukogu)

110. Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige (Euroopa Sotsiaalfondi nõukogu Rootsis)

& /et 152

111. Radio- och TV-verket (Rootsi raadio- ja televisiooniamet)

112. Regeringskansliet (valitsusasutused)

113. Regeringsrätten (Rootsi kõrgeim halduskohus)

114. Riksantikvarieämbetet (riiklik kultuuripärandi amet)

115. Riksarkivet (riigiarhiiv)

116. Riksbanken (Rootsi pank)

117. Riksdagsförvaltningen (parlamendi haldusbüroo)

118. Riksdagens ombudsmän (JO) (parlamendi ombudsmanid)

119. Riksdagens revisorer (parlamendi audiitorid)

120. Riksgäldskontoret (riigivõla amet)

121. Rikspolisstyrelsen (politseiamet)

& /et 153

122. Riksrevisionen (riigikontroll)

123. Riksutställningar, Stiftelsen (rändnäituste sihtasutus)

124. Rymdstyrelsen (riiklik kosmosenõukogu)

125. Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap (Rootsi tööelu ja sotsiaalteaduste nõukogu)

126. Räddningsverk, statens (riiklik päästeteenuste nõukogu)

127. Rättshjälpsmyndigheten (piirkondlik õigusabi amet)

128. Rättsmedicinalverket (riiklik kohtumeditsiiniamet)

129. Sameskolstyrelsen och sameskolor (saami (lapi) koolinõukogu ja saami (lapi) koolid)

130. Sjöfartsverket (riiklik veeteedeamet)

131. Maritima museer, statens (riiklikud meremuuseumid)

132. Säkerhets- och intregritetsskyddsnämnden (Rootsi julgeoleku ja terviklikkuse kaitse

komisjon)

& /et 154

133. Skatteverket (Rootsi maksuamet)

134. Skogsstyrelsen (riiklik metsandusnõukogu)

135. Skolverk, statens (riiklik haridusamet)

136. Smittskyddsinstitutet (Rootsi nakkushaiguste leviku tõkestamise instituut)

137. Socialstyrelsen (riiklik sotsiaalabiamet)

138. Sprängämnesinspektionen (riiklik lõhkeainete ja kergestisüttivate materjalide inspektsioon)

139. Statistiska centralbyrån (Rootsi statistikaamet)

140. Statskontoret (haldusarengu amet)

141. Strålsäkerhetsmyndigheten (Rootsi kiirguskaitse keskus)

142. Styrelsen för internationellt utvecklingssamarbete (SIDA) (Rootsi rahvusvahelise koostöö

arendamise nõukogu)

143. Styrelsen för psykologiskt försvar (riiklik psühholoogilise kaitse ja vastavushindamise

nõukogu)

& /et 155

144. Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll (Rootsi akrediteerimisnõukogu)

145. Svenska Institutet, stiftelsen (Rootsi instituut)

146. Talboks- och punktskriftsbiblioteket (audioraamatute ja Braille publikatsioonide

raamatukogu)

147. Tingsrätterna (97) (maa- ja linnakohtud (97))

148. Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet (kohtunike nimetamise komitee)

149. Totalförsvarets pliktverk (kaitsejõudude värbamisnõukogu)

150. Totalförsvarets forskningsinstitut (Rootsi kaitseuuringute keskus)

151. Tullverket (Rootsi tolliamet)

152. Turistdelegationen (Rootsi turismiamet)

153. Ungdomsstyrelsen (riiklik noorsooamet)

154. Universitet och högskolor (ülikoolid ja ülikoolide kolledžid)

155. Utlänningsnämnden (võõramaalaste apellatsioonikomisjon)

& /et 156

156. Utsädeskontroll, statens (riiklik seemnekontrolli ja sertifitseerimise instituut)

157. Vägverket (Rootsi riiklik maanteeamet)

158. Vatten- och avloppsnämnd, statens (riiklik veevarustuse ja kanalisatsiooni vahekohus)

159. Verket för högskoleservice (VHS) (riiklik kõrgharidusamet)

160. Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) (Rootsi majanduse ja regionaalarengu amet)

161. Vetenskapsrådet (Rootsi teadusnõukogu)

162. Veterinärmedicinska anstalt, statens (riiklik veterinaariainstituut)

163. Väg- och transportforskningsinstitut, statens (Rootsi riiklik teede ja transpordi teadusinstituut)

164. Växtsortnämnd, statens (riiklik taimesortide nõukogu)

165. Åklagarmyndigheten (Rootsi prokuratuur)

166. Krisberedskapsmyndigheten (Rootsi päästeamet)

167. Överklagandenämnden för nämndemannauppdrag (Manna missiooni apellatsiooninõukogu)

& /et 157

A JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Loetletud Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku sektori hankijad hõlmavad ka nende hankijate

allüksusi, tingimusel et need ei ole eraldi juriidilised isikud.

2. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna üksuste hanked on hõlmatud üksnes siis, kui tegemist on

D jaos loetletud mittesalajaste ja muude kui sõjalise otstarbega materjalidega.

B JAGU

KESKVALITSUSEST MADALAMA TASEME VALITSUSASUTUSED

1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,

kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ punktiga 2 hõlmatud hankeüksuste suhtes, kui tarnete

maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:

a) 200 000 eriarveldusühikut D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste puhul ning

b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul.

& /et 158

2. Käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksusteks on kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai

2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/20033 loodud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse

(edaspidi „NUTS“) NUTS 1 ja NUTS 2 kategoorias loetletud haldusüksuste liikmesriikide

piirkondliku tasandi avaliku sektori hankijad.

B JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Euroopa Liit esitab Mehhikole pakkumise laiendada käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksuste

ringi viivitamatult pärast seda, kui on saanud Mehhikolt pakkumise vastavalt 21-B lisa „Mehhiko

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B jao selgitavate märkuste punktile 13.

2. Pärast punktis 1 osutatud pakkumiste vahetamist hindab artikli 1.10 „Lepingu III osa

allkomiteed ja muud organid“ punktiga j loodud riigihangete allkomitee vastastikku antud

turulepääsu samaväärsust ning kui poolte esindajad nimetatud allkomitees peavad pakutud

turulepääsu samaväärseks, valmistab allkomitee ühisnõukogu jaoks vastavalt artikli 21.19

„Riigihangete allkomitee“ lõikele b ette otsuse, millega nähakse ette käesoleva jao vajalikud

muudatused.

3. Ühisnõukogu võtab otsuse käesoleva jao muutmise kohta vastu kuue kuu jooksul tingimusel,

et kumbki lepinguosaline on viinud lõpule oma sisemenetlused.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega

kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS).

& /et 159

C JAGU

MUUD ÜKSUSED

1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja

H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ punktiga 2 hõlmatud

hankeüksuste suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:

a) 400 000 eriarveldusühikut D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste puhul ning

b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitustööde puhul.

& /et 160

2. Käesolev jagu hõlmab kõiki hankeüksusi, kelle hanked on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2014/25/EL4 ja kes on selle direktiivi kohaselt avaliku sektori hankijad,

sealhulgas A ja B jaoga hõlmatud hankeüksused, või avalik-õiguslikud äriühingud,5 ning kelle

tegevusala on üks järgmistest tegevustest või nende kombinatsioon:

a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale

joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või joogivee tarnimine

sellistesse võrkudesse;

b) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale

elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust, või elektrienergia tarnimine

sellistesse võrkudesse;

c) lennujaama- või muude terminaliteenuste osutamine lennuettevõtjatele;

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles

käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste

riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014,

lk 243). 5 Vastavalt direktiivile 2014/25/EL tähendab mõiste „avalik-õiguslik äriühing“ äriühingut,

millele avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või selle reguleerimise

eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju. Eeldatakse, et avaliku sektori

hankijatel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need hankijad otseselt või kaudselt:

a) omavad enamikku äriühingu märgitud kapitalist või

b) kontrollivad enamikku äriühingu käibelelastud aktsiatega määratud häältest või

c) võivad määrata üle poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

& /et 161

d) meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamine mere- või

siseveetranspordi ettevõtjatele või

e) selliste võrkude pakkumine või käitamine,6 mis pakuvad elanikkonnale teenust linnarongi-,

automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- või köisteetranspordi valdkonnas.

C JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

1. 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma lepinguid, mis sõlmitakse C jao punkti 2 alapunktides a–

e loetletud tegevuse teostamiseks, kui tegevus on asjaomasel turul avatud konkurentsile.

2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksuste lepingute

suhtes, mis sõlmitakse:

a) vee ostuks ja energia tarnimiseks või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks;

b) muudel eesmärkidel kui C jao punkti 2 alapunktides a–e loetletud tegevuse jaoks või sellise

tegevuse jaoks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvas riigis või

6 Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt Euroopa

Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine,

kasutatavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused.

& /et 162

c) kolmandatele isikutele edasimüümiseks või rentimiseks, tingimusel et hankeüksusel ei ole

selliste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigust ja teistel üksustel on

õigus seda müüa või rentida hankeüksusega samadel tingimustel.

3. Kui muu hankeüksus kui avaliku sektori hankija varustab avalikku teenust osutavaid võrke

joogivee või elektrienergiaga, ei loeta seda märkuse punkti 2 alapunktiga a või b hõlmatud

tegevuseks, kui:

a) asjaomase hankija joogivee või elektri tootmine toimub seetõttu, et selle tarbimine on vajalik

muu kui C jao punkti 2 alapunktides a–e nimetatud tegevuse teostamiseks, ning

b) üldkasutatava võrgu varustamine on seotud ainult hankija enda tarbimisega ja ei ole olnud

suurem kui 30 % hankija joogivee ja elektrienergia kogutoodangust, võttes arvesse kolme

eelneva aasta (k.a käesolev aasta) keskmist.

& /et 163

4. Tingimusel, et vähemalt 80 % sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest teenuste või

tarnete käibest on saadud selliste teenuste osutamisest või tarnete tegemisest temaga seotud

ettevõtjatele,7 ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ teenuseid või tarneid käsitlevate lepingute

suhtes:

a) mille hankeüksus sõlmib sidusettevõtjaga8 või

b) mille ühisettevõtja, mille mitu hankeüksust on loonud üksnes C jao punkti 2 alapunktides a–e

määratletud tegevuseks, sõlmib ettevõtjaga, mis on ühe asjaomase hankeüksuse

sidusettevõtja.

7 Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise kuupäeva tõttu puudub teave viimase

kolme aasta käibe kohta, siis piisab sellest, kui ettevõtja näitab, eelkõige äriprognooside abil,

et käesolevas märkuses osutatud käive on usaldusväärne. 8 „Sidusettevõtja“ on mis tahes ettevõtja, kelle raamatupidamise aastaaruanne on

konsolideeritud hankeüksuse aastaaruannetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta

finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) nõuetele, või üksuste puhul,

kelle suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, on sidusettevõtja mis tahes ettevõtja, kellele

hankeüksusel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kellel võib olla valitsev mõju

hankeüksusele või kellele võib koos hankeüksusega valitsevat mõju avaldada teine ettevõtja

tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest.

& /et 164

5. Tingimusel et ühisettevõte on loodud kõnealuse tegevuse teostamiseks vähemalt kolme aasta

jooksul ja et ühisettevõtte asutamisdokumendis on sätestatud, et ühisettevõtte loonud hankeüksused

osalevad selles vähemalt samasuguse ajavahemiku jooksul, ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“

lepingute suhtes,

a) mille ühisettevõtja, mille mitu hankeüksust on loonud üksnes C jao punkti 2 alapunktides a–e

määratletud tegevuseks, sõlmib ühe sellise hankijaga või

b) mille hankeüksus sõlmib sellise ühisettevõttega, kuhu ta kuulub.

D JAGU

KAUBAD

1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,

hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõigi A–C jaos nimetatud hankeüksuste hangitud kaupade

hankeid.

& /et 165

2. Belgia, Bulgaaria Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Horvaatia,

Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade,

Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi kaitseministeeriumide

ja kaitse- või julgeolekuasutuste ostetavate kaupade osas hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“

olenemata punktist 1 vaid allpool nimetatud kombineeritud nomenklatuuri gruppides kirjeldatud

kaupu:

Grupp 25: sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

Grupp 26: maagid, räbu ja tuhk

Grupp 27: mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimise saadused; bituumenained;

mineraalvahad

välja arvatud:

ex 27.10: spetsiaalsed mootorikütused

Grupp 28: anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete

elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

välja arvatud:

ex 2808: lõhkeained

& /et 166

ex 2813: lõhkeained

ex 2814: pisargaas

ex 2825: lõhkeained

ex 2829: lõhkeained

ex 2834: lõhkeained

ex 2844: mürgised tooted

ex 2845: mürgised tooted

ex 2847: lõhkeained

ex 2852: mürgised tooted

ex 2853: mürgised tooted

Grupp 29: orgaanilised kemikaalid,

välja arvatud:

ex 2904: lõhkeained

& /et 167

ex 2905: lõhkeained

ex 2908: lõhkeained

ex 2909: lõhkeained

ex 2912: lõhkeained

ex 2913: lõhkeained

ex 2914: mürgised tooted

ex 2915: mürgised tooted

ex 2916: mürgised tooted

ex 2920: mürgised tooted

ex 2921: mürgised tooted

ex 2922: mürgised tooted

ex 2933: lõhkeained

ex 2926: mürgised tooted

ex 2928: lõhkeained

& /et 168

Grupp 30: farmaatsiatooted

Grupp 31: väetised

Grupp 32: park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid;

värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

Grupp 33: eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

Grupp 34: seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja

vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad,

stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

Grupp 35: Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

Grupp 37: foto- ja kinokaubad

Grupp 38: mitmesugused keemiatooted

välja arvatud:

ex 3824: mürgised tooted

& /et 169

Grupp 39: plastid ja plasttooted

välja arvatud:

ex 3912: lõhkeained

Grupp 40: kautšuk ja kummitooted

välja arvatud:

ex 4011: kuulikindlad rehvid

Grupp 41: toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

Grupp 42: nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted

loomasooltest (v.a jämesiidist)

Grupp 43: karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted

Grupp 44: puit ja puittooted; puusüsi

Grupp 45: kork ja korgist tooted

& /et 170

Grupp 46: õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

Grupp 47: kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või

papijäätmed ja -jäägid

Grupp 48: paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

Grupp 49: raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja

joonised

Grupp 65: peakatted ja nende osad

Grupp 66: vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende

osad

Grupp 67: töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Grupp 68: kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

Grupp 69: keraamikatooted

Grupp 70: klaas ja klaastooted

& /et 171

Grupp 71: looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid,

väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid;

mündid

Grupp 73: raud- või terastooted

Grupp 74: vask ja vasktooted

Grupp 75: nikkel ja nikkeltooted

Grupp 76: alumiinium ja alumiiniumtooted

Grupp 77: magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted

Grupp 78: plii ja pliitooted

Grupp 79: tsink ja tsinktooted

Grupp 80: tina ja tinatooted

Grupp 81: muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest

& /et 172

Grupp 82: mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist

osad

välja arvatud:

ex 8207: mitteväärismetallist tööriistad

ex 8209: tööriistad ja nende osad, mitteväärismetallist

Grupp 83: mitmesugused mitteväärismetallist tooted

Grupp 84: tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad

välja arvatud:

8407: mootorid

8408: mootorid

ex 8411: muud mootorid

ex 8412: muud mootorid

ex 8458: masinad

& /et 173

ex 8486: masinad

ex 8471: automaatsed andmetöötlusseadmed

ex 8473: rubriiki nr 8471 kuuluvate masinate osad

ex 8401: tuumareaktorid

Grupp 85: elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -

heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud

välja arvatud:

ex 8517: telekommunikatsiooniseadmed

ex 8525: saateaparatuur

ex 8527: saateaparatuur

& /et 174

Grupp 86: raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja

-tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised)

liikluskorraldusseadmed

välja arvatud:

ex 8601: elektrilised soomusvedurid

ex 8603: muud soomusvedurid

ex 8605: vagunid

ex 8604: remondivagunid

Grupp 87: sõidukid, v.a raudtee- ja trammiveerem, ning nende osad ja tarvikud

välja arvatud:

8710: tankid ja muud soomukid

8701: traktorid

ex 8702: sõjaväesõidukid

ex 8705: hooldeveokid

& /et 175

ex 8711: mootorrattad

ex 8716: järelkärud

Grupp 89: laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

välja arvatud:

ex 8906: sõjalaevad

Grupp 90: optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -

aparatuur ja nende osad

välja arvatud:

ex 9005: binoklid

ex 9013: mitmesugused instrumendid, laserid

ex 9014: kaugusemõõtjad

ex 9028: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid

ex 9030: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid

& /et 176

ex 9031: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid

ex 9012: mikroskoobid

ex 9018: meditsiiniseadmed

ex 9019: mehhanoteraapilised seadmed

ex 9021: ortopeedilised abivahendid

ex 9022: röntgeniaparatuur

Grupp 91: kellad ja nende osad

Grupp 92: muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Grupp 94: mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal

nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad

ehitised

välja arvatud:

ex 9401: õhusõidukite istmed

& /et 177

Grupp 95: nikerdus- või voolimismaterjalidest tooted

Grupp 96: mitmesugused tööstustooted

E JAGU

TEENUSED

Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H jao

üldmärkustest ei tulene teisiti, hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ A–C jaos nimetatud hankeüksuste

hankeid seoses järgmiste teenustega, mis on kindlaks määratud vastavalt Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni ajutisele ühtsele tooteklassifikatsioonile (CPC), mis on esitatud dokumendis

MTN.GNS/W/120:

Teenused CPC viitenumber

Hooldus- ja remonditeenused 6112, 6122, 633, 886

Maismaatransporditeenused, sealhulgas soomussõiduki- ja

kulleriteenused, välja arvatud postivedu

712 (välja arvatud 71235), 7512,

87304

Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja

arvatud postivedu

73 (välja arvatud 7321)

Postivedu maismaal (välja arvatud raudteel) ja õhutranspordiga 71235, 7321

Telekommunikatsiooniteenused 752

& /et 178

Teenused CPC viitenumber

Finantsteenused ex 81

a) Kindlustusteenused 812, 814

b) Pangandus- ja investeerimisteenused

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused 84

Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused 862

Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenused 864

Juhtimisalase nõustamise teenused ja nendega seotud teenused 865, 866

Arhitektiteenused; inseneriteenused ja integreeritud

inseneriteenused, linnaplaneerimis- ja

maastikuarhitektuuriteenused; seonduvad teadusliku ja

tehnilise nõustamise teenused tehniliste katsete ja analüüsi

teenused

867

Reklaamiteenused 871

Hoonete koristamise ja kinnisvara haldamise teenused 874, 82201–82206

Tasulised ja lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused 88442

Reovee- ja jäätmekäitlus, kanalisatsioon jms teenused 94

E JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Kui A–C jaos nimetatud hankeüksus hangib käesoleva jaoga hõlmatud teenuseid, on Mehhiko

teenuseosutaja jaoks tegemist hõlmatud hankega ainult niivõrd, kuivõrd Mehhiko on selle lisanud

21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ E jao „Teenused“ kohaldamisalasse.

& /et 179

2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata teenuste suhtes, mida üksused peavad hankima teiselt

üksuselt, kellel on ainuõigus vastavalt avaldatud õigus- või haldusnormidele.

3. Pangandus- ja investeerimisteenuste osas ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“

fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsasutuste likvideerimise ja juhtimise

teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude väärtpaberite müügi,

tagasiostu või levitamisega seotud teenuste hankimise või soetamise suhtes. Rootsis kantakse

valitsusasutuste maksed üle Rootsi postižiirokontode süsteemi (Postgiro) kaudu.

4. CPC viitenumbri 866 alla kuuluvate teenuste osas ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“

vahekohtu- ja lepitamisteenuste suhtes.

F JAGU

EHITUSTEENUSED

1. Käesolevas lisas tähendab „ehitustööde leping“ lepingut, mis sõlmitakse eesmärgiga ehitada

mis tahes vahenditega hooneid ja tsiviilrajatisi CPC 51. alajao tähenduses.

& /et 180

2. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,

hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõiki CPC jaotises 51 loetletud ehitusteenuseid, mida A–C jaos

nimetatud hankeüksused hangivad.

G JAGU

EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONID

1. Käesolevas lisas tähendab „ehitustööde kontsessioon“ kirjalikku rahaliste huvidega seotud

lepingut, millega hankeüksused usaldavad tööde tegemise ühele või mitmele ettevõtjale ja mille

puhul tasu seisneb kas ainult õiguses ekspluateerida neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises

õiguses koos tasuga. Ehitustööde kontsessiooni sõlmimisega kaasneb nende ehitiste

ekspluateerimise riski, sealhulgas nõudluse ja/või pakkumise riski üleandmine ettevõtjatele. Tehtud

investeeringute või ehitise ekspluateerimisega kaasnevat kulude katmine ei tohiks olla tagatud.

2. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja

H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatüki „Riigihanked“ järgmisi sätteid ainult

A jaos loetletud hankeüksuste sõlmitud ehitustööde kontsessioonide suhtes:

a) artikkel 21.1 „Mõisted“;

& /et 181

b) artikkel 21.2 „Kohaldamisala“, välja arvatud lõiked 7 ja 8;

c) artikkel 21.3 „Julgeoleku- ja ülderandid“;

d) artikkel 21.4 „Üldpõhimõtted“, välja arvatud lõige 4;

e) artikkel 21.5 „Teave hankesüsteemi kohta“;

f) artikkel 21.6 „Teated“, välja arvatud lõike 2 punktid c ja e ning lõiked 4 ja 5;

g) artikkel 21.7 „Osalemistingimused“;

h) artikkel 21.9 „Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid“;

i) artikli 21.10 „Tähtajad“ lõige 1;

j) artikli 21.12 „Piiratud pakkumismenetlus“ lõike 1 punktid a–c; ning

k) artiklid 21.14 „Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine“ kuni 21.19 „Riigihangete

allkomitee“.

& /et 182

G JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

Käesoleva jaoga hõlmatud ehitustööde kontsessioonide suhtes kehtivad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/23/EL9 artiklites 11 ja 12 sätestatud erandid.

H JAGU

ÜLDMÄRKUSED JA ERANDID

1. 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma järgmist:

a) põllumajandustoodete hanked, mille eesmärk on põllumajanduse toetusprogrammide ja

inimeste toitlustusprogrammide (näiteks toiduabi, sealhulgas kiire hädaabi) edendamine;

b) ringhäälinguorganisatsioonide hanked saatematerjali ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või

ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud;

c) A ja B jaos nimetatud hankeüksuste hanked seoses tegevustega joogivee-, energeetika,

transpordi- ja postiteenuste valdkonnas, kui need ei ole hõlmatud C jaoga ja võttes arvesse

nende suhtes kohaldatavaid väärtuse künniseid;

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL

kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

& /et 183

d) kaupade ja teenuste ostmine hõlmatud üksuse poolt oma osakondade või üksuste kaudu ning

e) ühe hõlmatud üksuse hange teiselt üksuselt, tingimusel et hõlmatud üksusel on selle üksuse

üle samasugune kontroll nagu oma osakondade üle.

2. Ahvenamaa suhtes kehtivad eritingimused, mis on ette nähtud Soome Euroopa Liiduga

ühinemise lepingu Ahvenamaad käsitleva protokolliga nr 2.

I JAGU

HANKETEAVE

A ÜLDISTE HANKEMEETMETE AVALDAMINE

Järgmises loetelus on esitatud elektroonilised ja paberväljaanded, milles Euroopa Liit ja selle

liikmesriigid avaldavad seadused, määrused, kohtuotsused, üldkohaldatavad haldusotsused,

lepingute tüüptingimused ja menetlused, millele on viidatud artiklis 21.5 „Teave hankesüsteemi

kohta“, seoses 21. peatükiga „Riigihanked“ hõlmatud riigihangetega.

& /et 184

1. EUROOPA LIIDU TASAND

Euroopa Liidu riigihangete süsteemi käsitlev teave:

a) http://simap.ted.europa.eu/index_en.html

b) Euroopa Liidu Teataja.

2. LIIKMESRIIGID

BELGIA

a) Seadused, kuninglikud määrused, ministrite määrused ja ministrite ringkirjad:

le Moniteur Belge

b) Kohtulahendid:

Pasicrisie

& /et 185

BULGAARIA

a) Seadused ja määrused:

Държавен вестник (Bulgaaria ametlik väljaanne)

b) Kohtuotsused:

http://www.sac.government.bg

c) Üldkohaldatavad haldusotsused ja kõik menetlused:

http://www.aop.bg

http://www.cpc.bg

TŠEHHI

a) Seadused ja määrused:

Tšehhi Vabariigi seaduste kogu

b) Konkurentsikaitse ameti otsused:

konkurentsikaitse ameti otsuste kogu

& /et 186

TAANI

a) Seadused ja määrused:

Lovtidende

b) Kohtuotsused:

Ugeskrift for Retsvaesen

c) Haldusotsused ja menetlused:

Ministerialtidende

d) Taani riigihangete vaidluskomisjoni otsused:

Kendelser fra Klagenævnet for Udbud

SAKSAMAA

a) Seadused ja määrused:

Bundesgesetzblatt

& /et 187

Bundesanzeiger

b) Kohtuotsused:

Entscheidungsammlungen des: Bundesverfassungsgerichts; Bundesgerichtshofs

Bundesverwaltungsgerichts, Bundesfinanzhofs sowie der Oberlandesgerichte

EESTI

a) Seadused, määrused ja üldised haldusotsused:

Riigi Teataja – http://www.riigiteataja.ee

b) Riigihankemenetlused:

https://riigihanked.riik.ee

IIRIMAA

a) Seadused ja määrused:

Iris Oifigiuil (Iiri valitsuse ametlik väljaanne)

& /et 188

KREEKA

Epishmh efhmerida eurwpaikwn koinothtwn (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne)

HISPAANIA

a) Seadused ja määrused:

Boletin Oficial del Estado

b) Kohtuotsused:

ametlik väljaanne puudub

PRANTSUSMAA

a) Seadused ja määrused:

Journal Officiel de la République française

b) Kohtulahendid:

Recueil des arrêts du Conseil d'État

Revue des marchés publics

& /et 189

HORVAATIA

Narodne novine – http://www.nn.hr

ITAALIA

a) Seadused ja määrused:

Gazzetta Ufficiale

b) Kohtulahendid:

ametlik väljaanne puudub

KÜPROS

a) Seadused ja määrused:

Επίσημη Εφημερίδα της Δημοκρατίας (vabariigi ametlik väljaanne)

b) Kohtuotsused:

Αποφάσεις Ανωτάτου Δικαστηρίου 1999 – Τυπογραφείο της Δημοκρατίας (kõrgeima kohtu

otsused – riigi trükikoda)

& /et 190

LÄTI

a) Seadused ja määrused:

Latvijas vēstnesis (ametlik teataja)

LEEDU

a) Õigus- ja haldusnormid:

Teisės aktų registras (õigusaktide register)

b) Kohtuotsused, kohtulahendid:

Leedu ülemkohtu bülletään „Teismų praktika“

Leedu kõrgema halduskohtu bülletään „Administracinių teismų praktika“

LUKSEMBURG

a) Seadused ja määrused:

Mémorial

& /et 191

b) Kohtulahendid:

Pasicrisie

UNGARI

a) Seadused ja määrused:

Magyar Közlöny (Ungari Vabariigi Teataja)

b) Kohtulahendid:

Közbeszerzési Értesítő – a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (riigihangete infoleht –

riigihangete nõukogu ametlik väljaanne)

MALTA

a) Seadused ja määrused:

Government Gazette

& /et 192

MADALMAAD

a) Seadused ja määrused:

Nederlandse Staatscourant või Staatsblad

b) Kohtulahendid:

ametlik väljaanne puudub

AUSTRIA

a) Seadused ja määrused:

Österreichisches Bundesgesetzblatt

Amtsblatt zur Wiener Zeitung

b) Kohtuotsused:

Entscheidungen des Verfassungsgerichtshofes, Verwaltungsgerichtshofes, Obersten

Gerichtshofes, der Oberlandesgerichte, des Bundesverwaltungsgerichtes und der

Landesverwaltungsgerichte – http://ris.bka.gv.at/Judikatur/

& /et 193

POOLA

a) Seadused ja määrused:

Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi ametlik väljaanne)

b) Kohtuotsused, kohtulahendid:

„Zamówienia publiczne w orzecznictwie. Wybrane orzeczenia zespołu arbitrów i Sądu

Okręgowego w Warszawie“ (vahekohtute ja Varssavi piirkonnakohtu lahendite kogumik)

PORTUGAL

a) Seadused ja määrused:

Diário da República Portuguesa 1a Série A e 2a série

b) Kohtuväljaanded:

Boletim do Ministério da Justiça

Colectânea de Acordos do Supremo Tribunal Administrativo

& /et 194

Colectânea de Jurisprudencia Das Relações

RUMEENIA

a) Seadused ja määrused:

Monitorul Oficial al României (Rumeenia ametlik väljaanne)

b) Kohtulahendid, üldkohaldatavad haldusotsused ja menetlused

http://www.anrmap.ro.

SLOVEENIA

a) Seadused ja määrused:

Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne

b) Kohtuotsused:

ametlik väljaanne puudub

& /et 195

SLOVAKKIA

a) Seadused ja määrused:

Zbierka zakonov (seaduste kogu)

b) Kohtuotsused:

ametlik väljaanne puudub

SOOME

Suomen Säädöskokoelma - Finlands Författningssamling (Soome seadustekogu)

ROOTSI

Svensk Författningssamling (Rootsi seadustekogu)

& /et 196

B. HANKETEADETE AVALDAMINE

I jao käesolevas osas on loetletud elektroonilised ja paberväljaanded, milles Euroopa Liit ja selle

liikmesriigid avaldavad vastavalt artiklile 21.5 „Teave hankesüsteemi kohta“ teated, mis on nõutud

artikliga 21.6 „Teated“, artikli 21.8 „Ettevõtjate kvalifitseerimine“ lõikega 7 ja artikli 21.15

„Hanketeabe läbipaistvus“ lõikega 2.

1. Euroopa LIIT JA SELLE LIIKMESRIIGID

Kõigi A, B ja C jaoga hõlmatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide hankeüksuste hanketeated

avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisas ja selle elektroonilises versioonis TED (Tenders Electronic

Daily) http://ted.europa.eu, millele on juurdepääs ka portaalis

http://simap.ted.europa.eu/index_en.html.

2. TÄIENDAVAD VÄLJAANDED KONKREETSETES LIIKMESRIIKIDES

Lisaks punktis 1 osutatud elektroonilistele ja paberkandjatele avaldavad liikmesriigid hanketeateid

loetletud väljaannetes.

BELGIA

a) Le Bulletin des Adjudications

& /et 197

b) Muud erialaajakirjad

BULGAARIA

a) Държавен вестник (Bulgaaria ametlik väljaanne) http://dv.parliament.bg

b) Riigihangete register – http://www.aop.bg

IIRIMAA

Päevalehed: Irish Independent, Irish Times, Irish Press, Cork Examiner

KREEKA

Avaldamine päeva-, äri- ja piirkonnalehtedes ning erialastes väljaannetes

PRANTSUSMAA

Bulletin officiel des annonces des marchés publics

HORVAATIA

Elektronički oglasnik javne nabave Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi riigihangete

elektrooniline register)

& /et 198

KÜPROS

a) Küprose Vabariigi ametlik väljaanne

b) Kohalikud päevalehed

LÄTI

Latvijas vēstnesis (ametlik teataja)

LEEDU

a) Centrinė viešųjų pirkimų informacinė sistema (riigihangete keskportaal)

b) Leedu Vabariigi ametliku väljaande („Valstybės žinios“) infolisa „Informaciniai pranešimai“

LUKSEMBURG

Päevalehed

& /et 199

UNGARI

Közbeszerzési Értesítő – a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (riigihangete infoleht –

riigihangete nõukogu ametlik väljaanne)

MALTA

Government Gazette

AUSTRIA

Amtsblatt zur Wiener Zeitung

POOLA

Biuletyn Zamówieñ Publicznych (Riigihangete Bülletään)

RUMEENIA

a) Monitorul Oficial al României (Rumeenia ametlik väljaanne)

b) Riigihangete elektrooniline süsteem – http://www.e-licitatie.ro

& /et 200

SLOVEENIA

Portal javnih naročil – http://www.enarocanje.si/?podrocje=portal

SLOVAKKIA

Vestnik verejneho obstaravania (riigihangete teataja)

SOOME

Julkiset hankinnat Suomessa ja ETA-alueella, Virallisen lehden liite (riigihanked Soomes ja EMPs,

Soome ametliku väljaande lisa)

________________

& /et 1

21-B LISA

MEHHIKO KÄESOLEVA LEPINGUGA HÕLMATUD HANGE

A JAGU

KESKVALITSUSASUTUSED

1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja

H. jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ käesolevas jaos

loetletud Mehhiko hankeüksuste suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või

ületab neid:

a) 79 507 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning

b) 10 335 931 USA dollarit F ja G jaos nimetatud ehitustööde ja avaliku ja erasektori partnerluse

projektide puhul.

2. Punktis 1 sätestatud künnised kehtivad 2018. aasta kohta ning neid kohandatakse inflatsiooni

arvesse võtmiseks vastavalt H jao „Üldmärkused“ punktile 16.

& /et 2

ÜKSUSTE LOETELU

1. Secretaría de Agricultura, Ganadería, Desarrollo Rural, Pesca y Alimentación

(põllumajandus-, kariloomakasvatus-, maaelu arengu, kalandus- ja söödaministeerium),

sealhulgas:

a) Agencia de Servicios a la Comercialización y Desarrollo de Mercados Agropecuarios

(põllumajandusliku turustamise tugiteenused);

b) Comisión Nacional de Acuacultura y Pesca (vesiviljeluse ja kalanduse riiklik

komisjon);

c) Instituto Nacional de Investigaciones Forestales, Agrícolas y Pecuarias (metsanduse,

põllumajanduse ja karjakasvatuse riiklik teadusinstituut);

d) Instituto Nacional de Pesca (riiklik kalandusinstituut);

e) Servicio de Información y Estadistica Agroalimentaria y Pesquera

(põllumajandustoodete ja kalanduse teabe ja statistika talitus);

f) Servicio Nacional de Inspección y Certificación de Semillas (seemnekontrolli ja

seemnete sertifitseerimise riiklik talitus);

& /et 3

g) Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (tervishoiu,

ohutuse ja põllumajandustoodete kvaliteedi riiklik talitus) ning

h) Colegio Superior Agropecuario del Estado de Guerrero (Guerrero osariigi

põllumajandusülikool).

2. Secretaría de Comunicaciones y Transportes (kommunikatsiooni- ja transpordiministeerium),

sealhulgas:

a) Instituto Mexicano del Transporte (Mehhiko transpordiinstituut) ning

b) Servicios a la Navegación en el Espacio Aéreo Mexicano (Mehhiko õhuruumi

navigatsiooniteenused).

3. Secretaría de Cultura (kultuuriministeerium), sealhulgas:

a) Instituto Nacional de Antropología e Historia (riiklik antropoloogia- ja ajalooinstituut);

b) Instituto Nacional de Bellas Artes y Literatura (riiklik kunsti- ja kirjandusinstituut);

& /et 4

c) Instituto Nacional de Estudios Históricos de las Revoluciones de México (Mehhiko

revolutsioonide ajaloouuringute riiklik instituut);

d) Instituto Nacional del Derecho de Autor (autoriõiguste riiklik instituut) ning

e) Radio Educación (kultuuriraadio).

4. Secretaría de la Defensa Nacional (kaitseministeerium).

5. Secretaría de Desarrollo Agrario, Territorial y Urbano (põllumajandusliku, territoriaalise ja

linnaarengu ministeerium), sealhulgas:

a) Procuraduría Agraria (põllumajandusasjade prokuratuur) ning

b) Registro Agrario Nacional (riiklik põllumajandusregister).

6. Secretaría de Desarrollo Social (sotsiaalarengu ministeerium), sealhulgas:

a) Coordinación Nacional de PROSPERA (programmi PROSPERA riikliku

koordineerimise üksus);

b) Instituto Nacional de Desarrollo Social (sotsiaalse arengu riiklik instituut) ning

c) Instituto Nacional de la Economía Social (sotsiaalmajanduse riiklik instituut).

& /et 5

7. Secretaría de Economía (majandusministeerium), sealhulgas:

a) Comisión Federal de Mejora Regulatoria (õiguskeskkonna parendamise

föderaalkomisjon) ning

b) Instituto Nacional del Emprendedor (Riiklik ettevõtluse instituut).

8. Secretaría de Educación Pública (riikliku hariduse ministeerium), sealhulgas:

a) Administración Federal de Servicios Educativos en el Distrito Federal

(föderaalpiirkonna haridusteenuste föderaalne haldusasutus);

b) Comisión Nacional de Cultura Física y Deporte (riiklik kehakultuuri- ja

spordikomisjon);

c) Comisión de Apelación y Arbitraje del Deporte (spordikaebuste ja arbitraaži komisjon);

d) Instituto Politécnico Nacional (riiklik polütehniline instituut);

e) Universidad Pedagógica Nacional (riiklik pedagoogikaülikool);

& /et 6

f) Universidad Abierta y a Distancia de México (Mehhiko avatud ja kaugõpe);

g) Coordinación Nacional del Servicio Profesional Docente (kutselise õppe talituse riiklik

koordineerimisüksus);

h) Coordinación General @prende.mx (üldine koordineerimine @prende.mx) ning

i) Tecnológico Nacional de México (Mehhiko riiklik tehnoloogiainstituut).

9. Secretaría de Energía (energeetikaministeerium), sealhulgas:

a) Comisión Nacional de Seguridad Nuclear y Salvaguardias (tuumaohutuse ja

tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete riiklik komisjon) ning

b) Comisión Nacional para el Uso Eficiente de la Energía (energiasäästu riiklik komisjon).

10. Secretaría de la Función Pública (avaliku halduse ministeerium).

11. Secretaría de Gobernación (riigivalitsemise ministeerium), sealhulgas:

a) Archivo General de la Nación (riigi üldarhiiv);

& /et 7

b) Centro Nacional de Prevención de Desastres (riiklik katastroofide ennetamise keskus);

c) Centro de Producción de Programas Informativos y Especiales (teavitus- ja

eriprogrammide koostamise keskus);

d) Comisión Nacional para Prevenir y Erradicar la Violencia contra las Mujeres

(naistevastase vägivalla ennetamise ja likvideerimise riiklik komisjon);

e) Coordinación General de la Comisión Mexicana de Ayuda a Refugiados (põgenike

abistamisega tegeleva Mehhiko komisjon üldise koordineerimise üksus);

f) Coordinación para la Atención Integral de la Migración en la Frontera Sur

(Üldtähelepanu koordineerimine lõunapiiril toimuva rände suhtes);

g) Instituto Nacional de Migración (riiklik rändeinstituut);

h) Instituto Nacional para el Federalismo y el Desarrollo Municipal (föderalismi ja

munitsipaalarengu riiklik instituut);

i) Policía Federal (föderaalpolitsei);

j) Prevención y Readaptación Social (ennetus ja sotsiaalne taaskohanemine);

& /et 8

k) Secretariado Ejecutivo del Sistema Nacional de Seguridad Pública (avaliku julgeoleku

riikliku süsteemi täitevsekretariaat);

l) Secretaría General del Consejo Nacional de Población (riikliku rahvastikunõukogu

peasekretariaat);

m) Secretaría Técnica de la Comisión Calificadora de Publicaciones y Revistas Ilustradas

(illustreeritud perioodika ja väljaannete läbivaatamiskomisjoni tehniline sekretariaat)

ning

n) Secretaría Técnica del Consejo de Coordinación para la Implementación del Sistema de

Justicia Penal (kriminaalõiguse süsteemi rakendamise koordineerimisnõukogu tehniline

sekretariaat).

12. Secretaría de Hacienda y Crédito Público (rahanduse ja avaliku sektori krediidi ministeerium),

sealhulgas:

a) Comisión Nacional Bancaria y de Valores (riiklik pangandus- ja väärtpaberikomisjon);

b) Comisión Nacional de Seguros y Fianzas (riiklik kindlustus- ja tagatiskomisjon);

& /et 9

c) Comisión Nacional del Sistema de Ahorro para el Retiro (pensionifondide riiklik

komisjon);

d) Servicio de Administración y Enajenación Bienes (varade haldamise ja võõrandamise

amet);

e) Servicio de Administración Tributaria (maksuamet) ning

f) Instituto de Administración y Avalúos de Bienes Nacionales (riigivara haldamise ja

hindamise instituut).

13. Secretaría de Marina (mereministeerium).

14. Secretaría de Medio Ambiente y Recursos Naturales (keskkonna- ja loodusvarade

ministeerium), sealhulgas:

a) Instituto Mexicano de Tecnología del Agua (Mehhiko veetehnoloogia Instituut);

b) Comisión Nacional de Áreas Naturales Protegidas (looduskaitsealade riiklik komisjon);

c) Procuraduría Federal de Protección al Medio Ambiente (keskkonnakaitse

föderaalprokurör);

& /et 10

d) Comisión Nacional para el Conocimiento y Uso de la Biodiversidad (bioloogilise

mitmekesisuse alaste teadmiste ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamise komisjon)

ning

e) Instituto Nacional de Ecología y Cambio Climático (ökoloogia ja kliimamuutuste riiklik

instituut).

15. Secretaría de Relaciones Exteriores (välisministeerium), sealhulgas:

a) Agencia Mexicana de Cooperación Internacional para el Desarrollo (rahvusvahelise

arengukoostöö Mehhiko agentuur);

b) Instituto de los Mexicanos en el Exterior (Mehhiko diasporaa instituut) ning

c) Instituto Matías Romero (Matías Romero instituut).

16. Secretaría de Salud (terviseministeerium), sealhulgas:

a) Administración del Patrimonio de la Beneficencia Pública (riikliku heategevusfondi

haldamise üksus);

b) Centro Nacional de Programas Preventivos y Control de Enfermedades (haiguste

kontrolli ja tõrje riiklik keskus);

& /et 11

c) Centro Nacional de Trasplantes (riiklik transplantaadikeskus);

d) Centro Nacional de la Transfusión Sanguínea (riiklik vereülekandekeskus);

e) Centro Nacional para la Prevención y Control del VIH/SIDA (HIV/AIDSi ennetamise ja

kontrolli riiklik keskus);

f) Centro Nacional para la Salud de la Infancia y la Adolescencia (laste ja noorte tervise

riiklik keskus);

g) Comisión Federal para la Protección contra Riesgos Sanitarios (terviseriskide eest

kaitsmise föderaalkomisjon);

h) Comisión Nacional de Arbitraje Médico (meditsiiniarbitraaži riiklik komisjon);

i) Instituto Nacional de Rehabilitación (riiklik taastusraviinstituut);

j) Laboratorios de Biológicos y Reactivos de México, S.A. de C.V. (Mehhiko bioloogiliste

ravimite ja reaktiivainete laborid);

k) Servicios de Atención Psiquiátrica (psühhiaatrilise ravi talitused);

& /et 12

l) Coordinación General de los Institutos Nacionales de Salud (riiklike terviseasutuste

üldise koordineerimise üksus);

m) Centro Nacional de Equidad de Género y Salud Reproductiva (soolise võrdõiguslikkuse

ja reproduktiivtervise riiklik keskus);

n) Centro Nacional de Excelencia Tecnológica en Salud (tervisetehnoloogia tippuuringute

riiklik keskus);

o) Centro Nacional para la Prevención y el Control de las Adicciones (sõltuvuste

ennetamise ja kontrolli riiklik keskus);

p) Comisión Nacional de Bioética (riiklik bioeetika komisjon) ning

q) Comisión Nacional de Protección Social en Salud (tervishoiualase sotsiaalkaitse riiklik

komisjon).

17. Secretaría del Trabajo y Previsión Social (töö- ja sotsiaalse heaolu ministeerium), sealhulgas:

a) Procuraduría Federal de la Defensa del Trabajo (tööküsimuste föderaalse õigusnõuniku

büroo);

b) Las Delegaciones Federales del Trabajo (tööküsimuste föderaalesindused) ning

& /et 13

c) Comité Nacional Mixto de Protección al Salario (palgakaitse riiklik ühiskomitee).

18. Secretaría de Turismo (turismiministeerium), sealhulgas:

a) Corporación de Servicios al Turista Ángeles Verdes (roheinglite turismiteenuste

korporatsioon) ning

b) Instituto de Competitividad Turística (turismialase konkurentsivõime instituut).

19. Procuraduría General de la República (vabariigi peaprokuratuur).

20. Centro de Ingeniería y Desarrollo Industrial (inseneeria- ja tööstusarengu keskus).

21. Comisión Nacional de Libros de Texto Gratuitos (tasuta õpikute riiklik komisjon).

22. Comisión Nacional de las Zonas Áridas (põuaste piirkondade riiklik komisjon).

23. Consejo Nacional de Fomento Educativo (hariduse arendamise riiklik nõukogu).

24. Comisión Reguladora de Energía (energeetika valdkonna reguleeriv komisjon).

& /et 14

A JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste eestikeelne tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil

ja see ei kujuta endast ametlikku tõlget.

B JAGU

KESKVALITSUSEST MADALAMA TASEME VALITSUSASUTUSED

1. Kui käesoleva jao ja H jao „Üldmärkused“ selgitavatest märkustest ei tulene teisiti,

kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ Chihuahua, Ciudad de México, Colima, Durango, Estado

de México, Guanajuato, Jalisco, Morelose, Nuevo Leóni, Puebla, Querétaro, San Luis Potosí,

Veracruzi ja Zacatecase osariigi hankeüksuste suhtes:

a) 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“ loetletud keskvalitsusest madalama taseme

valitsusasutuste puhul, kui tarnete väärtus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:

i) 178 100 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning

ii) 10 333 931 USA dollarit F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul ning

& /et 15

b) 2. alamnimekirjas „Muud üksused“ loetletud iga osariigi keskvalitsusest madalama taseme

üksuste puhul, kui tarnete väärtus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:

i) 397 535 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning

ii) 12 721 740 USA dollarit F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul.

2. Punktis 1 sätestatud künniseid kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise aastal ning neid

kohandatakse inflatsiooni arvesse võtmiseks vastavalt käesoleva jao selgitavate märkuste

punktile 14.

Keskvalitsuse tasemest madalama tasandi hankeüksused

I. CHIHUAHUA

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Comisión Estatal para los Pueblos Indígenas;

2. Coordinación Ejecutiva de Gabinete;

3. Fiscalía General del Estado;

& /et 16

4. Secretaría de Comunicaciones y Obras Públicas;

5. Secretaría de Cultura;

6. Secretaría de Desarrollo Municipal;

7. Secretaría de Desarrollo Rural;

8. Secretaría de Desarrollo Social;

9. Secretaría de Desarrollo Urbano y Ecología;

10. Secretaría de Educación y Deporte;

11. Secretaría de Hacienda;

12. Secretaría de Innovación y Desarrollo Económico;

13. Secretaría de la Función Pública;

14. Secretaría de Salud;

15. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning

16. Secretaría General de Gobierno.

& /et 17

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Administradora de Servicios Aeroportuarios de Chihuahua, S.A. de C.V.;

2. Colegio de Bachilleres del Estado de Chihuahua (COBACH);

3. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Chihuahua;

4. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Chihuahua;

5. Comisión Estatal de Vivienda, Suelo e Infraestructura de Chihuahua (COESVI);

6. Comisión Estatal para la Protección contra Riesgos Sanitarios;

7. Consejo Estatal de Población;

8. Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Chihuahua;

9. El Colegio de Chihuahua;

10. Escuela Normal Superior del Estado Profesor J. E. Medrano;

11. Fomento y Desarrollo Artesanal del Estado de Chihuahua;

& /et 18

12. Instituto Chihuahuense de Educación para los Adultos (ICHEA);

13. Instituto Chihuahuense de Infraestructura Física y Educativa;

14. Instituto Chihuahuense de la Juventud;

15. Instituto Chihuahuense de la Mujer;

16. Instituto Chihuahuense de Salud;

17. Instituto Chihuahuense del Deporte y Cultura Física;

18. Instituto de Apoyo al Desarrollo Tecnológico;

19. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Chihuahua;

20. Instituto de Innovación y Competitividad;

21. Instituto Tecnológico Superior de Nuevo Casas Grandes (ITSNCG);

22. Junta Central de Agua y Saneamiento;

23. Junta de Asistencia Social;

& /et 19

24. Pensiones Civiles del Estado de Chihuahua;

25. Promotora para el Desarrollo Económico de Chihuahua;

26. Régimen Estatal de Protección Social en Salud (Seguro Popular);

27. Servicios de Salud de Chihuahua;

28. Servicios Educativos del Estado de Chihuahua;

29. Subsistema de Preparatoria Abierta del Estado de Chihuahua;

30. Universidad Pedagógica Nacional;

31. Universidad Politécnica de Chihuahua (UPCH);

32. Universidad Tecnológica de Camargo;

33. Universidad Tecnológica de Chihuahua (UTCH);

34. Universidad Tecnológica de Chihuahua Sur;

35. Universidad Tecnológica de Ciudad Juárez;

& /et 20

36. Universidad Tecnológica de la Babícora;

37. Universidad Tecnológica de la Tarahumara;

38. Universidad Tecnológica de Paquimé;

39. Universidad Tecnológica de Parral ning

40. Universidad Tecnológica Paso del Norte.

II. CIUDAD DE MÉXICO

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Consejería Jurídica y de Servicios Legales;

2. Secretaría de Administración y Finanzas;

3. Secretaría de Cultura;

4. Secretaría de Desarrollo Económico;

5. Secretaría de Desarrollo Urbano y Vivienda;

& /et 21

6. Secretaría de Educación, Ciencia, Tecnología e Innovación;

7. Secretaría de Gestión Integral de Riesgos y Protección Civil;

8. Secretaría de Gobierno;

9. Secretaría de Inclusión y Bienestar Social;

10. Secretaría de la Contraloría General;

11. Secretaría de las Mujeres;

12. Secretaría de Movilidad;

13. Secretaría de Obras y Servicios;

14. Secretaría de Pueblos y Barrios Originarios y Comunidades Indígenas Residentes;

15. Secretaría de Salud;

16. Secretaría de Trabajo y Fomento al Empleo;

17. Secretaría de Turismo ning

18. Secretaría del Medio Ambiente.

& /et 22

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Agencia de Atención Animal;

2. Atención de Protección Sanitaria;

3. Agencia Digital de Innovación Pública;

4. Autoridad del Centro Histórico;

5. Caja de Previsión de la Policía Auxiliar de la Ciudad de México;

6. Caja de Previsión de la Policía Preventiva;

7. Caja de Previsión para Trabajadores a Lista de Raya de la Ciudad de México;

8. Consejo de Evaluación de Desarrollo Social de la Ciudad de México;

9. Consejo para Prevenir y Eliminar la Discriminación de la Ciudad de México;

10. Corporación Mexicana de Impresión, S.A. de C.V.;

11. Escuela de Administración Pública de la Ciudad de México;

& /et 23

12. Heroico Cuerpo de Bomberos de la Ciudad de México;

13. Instituto de Educación Media Superior;

14. Instituto de la Juventud de la Ciudad de México;

15. Instituto de Verificación Administrativa;

16. Instituto de Vivienda;

17. Instituto del Deporte de la Ciudad de México;

18. Instituto Local de la Infraestructura Física Educativa de la Ciudad de México;

19. Instituto para la Integración al Desarrollo de las Personas con Discapacidad de la Ciudad de

México;

20. Instituto para la Prevención de las Adicciones de la Ciudad de México;

21. Instituto para la Seguridad de las Construcciones de la Ciudad de México;

22. Metrobús;

& /et 24

23. Órgano Regulador del Transporte;

24. Planta Productora de Mezclas Asfálticas de la Ciudad de México;

25. Procuraduría Ambiental y del Ordenamiento Territorial de la Ciudad de México;

26. Procuraduría Social de la Ciudad de México;

27. Red de Transporte de Pasajeros de la Ciudad de México;

28. Servicios de Salud Pública de la Ciudad de México;

29. Sistema de Transporte Colectivo;

30. Servicios de Transportes Eléctricos;

31. Servicios Metropolitanos, S.A. de C.V.;

32. Sistema de Aguas de la Ciudad de México ning

33. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia de la Ciudad de México.

& /et 25

III. COLIMA

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Procuraduría General de Justicia;

2. Secretaría de Administración y Gestión Pública;

3. Secretaría de Cultura;

4. Secretaría de Desarrollo Rural;

5. Secretaría de Desarrollo Social;

6. Secretaría de Educación;

7. Secretaría de Fomento Económico;

8. Secretaría de Infraestructura y Desarrollo Urbano;

9. Secretaría de la Juventud;

10. Secretaría de Movilidad;

& /et 26

11. Secretaría de Planeación y Finanzas;

12. Secretaría de Salud y Bienestar Social;

13. Secretaría de Seguridad Pública;

14. Secretaría de Turismo;

15. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning

16. Secretaría General de Gobierno.

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Colima;

2. Comisión Estatal del Agua de Colima;

3. Comisión Estatal para la Protección contra Riesgos Sanitarios;

4. Consejo de Participación Social del Estado de Colima;

5. Consejo Estatal contra las Adicciones (CECA);

& /et 27

6. Consejo Estatal de Ciencia y Tecnología de Colima;

7. Consejo Estatal para la Prevención y Atención a la Violencia Familiar;

8. Escuela de Talentos;

9. Instituto Colimense de la Charrería;

10. Instituto Colimense de la Infraestructura Física Educativa;

11. Instituto Colimense de las Mujeres;

12. Instituto Colimense de Radio y Televisión;

13. Instituto Colimense del Deporte;

14. Instituto Colimense para la Discapacidad;

15. Instituto Colimense para la Sociedad de la Información y el Conocimiento;

16. Instituto de Suelo Urbanización y Vivienda;

17. Instituto Estatal de Becas;

& /et 28

18. Instituto Estatal de Educación para Adultos;

19. Instituto para el Medio Ambiente y Desarrollo Sustentable del Estado de Colima;

20. Instituto para el Registro del Territorio del Estado de Colima;

21. Instituto para la Atención de los Adultos en Plenitud;

22. Instituto para la Competitividad del Estado de Colima;

23. Instituto Superior de Educación Normal del Estado de Colima;

24. Junta de Asistencia Privada del Estado de Colima;

25. Órgano de Gestión y Control del Patrimonio Inmobiliario del Estado de Colima;

26. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Colima;

27. Unidad Estatal de Protección Civil ning

28. Universidad Tecnológica de Manzanillo.

& /et 29

IV. DURANGO

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Secretaría de Agricultura, Ganadería y Desarrollo Rural;

2. Secretaría de Bienestar Social;

3. Secretaría de Comunicaciones y Obras Públicas;

4. Secretaría de Contraloría;

5. Secretaría de Desarrollo Económico;

6. Secretaría de Educación;

7. Secretaría de Finanzas y de Administración;

8. Secretaría de Recursos Naturales y Medio Ambiente;

9. Secretaría de Salud;

10. Secretaría de Seguridad Pública;

& /et 30

11. Secretaría de Turismo;

12. Secretaría del Trabajo y Previsión Social;

13. Secretaría General de Gobierno ning

14. Fiscalía General del Estado.

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Bebeleche, Museo Interactivo de Durango;

2. Benemérita y Centenaria Escuela Normal del Estado de Durango;

3. Colegio de Bachilleres del Estado de Durango;

4. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado;

5. Colegio Tecnológico de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Durango;

6. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Durango;

7. Centro Cultural y de Convenciones del Estado de Durango;

& /et 31

8. Comisión del Agua del Estado de Durango;

9. Comisión Ejecutiva Estatal de Atención a Víctimas;

10. Comisión Estatal de Suelo y Vivienda;

11. Ferias, Espectáculos y Paseos Turísticos de Durango;

12. Dirección de Pensiones del Estado de Durango;

13. Instituto Duranguense de Educación para Adultos;

14. Instituto Tecnológico Superior de la Región de los Llanos;

15. Instituto Tecnológico Superior de Lerdo;

16. Instituto Tecnológico Superior de Santa María del Oro;

17. Instituto Tecnológico Superior de Santiago Papasquiaro;

18. Instituto Estatal de Atención a Migrantes y su Familia;

19. Instituto Duranguense de la Juventud;

& /et 32

20. Instituto Estatal de las Mujeres;

21. Instituto para la Infraestructura Física Educativa del Estado de Durango;

22. Secretariado Ejecutivo del Consejo Estatal de Seguridad Pública;

23. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia;

24. Sistema Estatal de Telesecundaria;

25. Servicios de Salud de Durango;

26. Secretaría Ejecutiva del Sistema Local Anticorrupción;

27. Universidad Pedagógica de Durango;

28. Universidad Politécnica de Durango;

29. Universidad Politécnica de Gómez Palacio;

30. Universidad Politécnica de Cuencamé;

& /et 33

31. Universidad Tecnológica de Durango;

32. Universidad Tecnológica de la Laguna;

33. Universidad Tecnológica del Mezquital;

34. Universidad Tecnológica de Poanas;

35. Universidad Tecnológica de Rodeo ning

36. Universidad Tecnológica de Tamazula.

V. ESTADO DE MÉXICO

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Secretaría de Comunicaciones;

2. Secretaría de Cultura;

3. Secretaría de Desarrollo Agropecuario;

4. Secretaría de Desarrollo Económico;

& /et 34

5. Secretaría de Desarrollo Urbano y Metropolitano;

6. Secretaría de Educación;

7. Secretaría de Finanzas;

8. Secretaría de Justicia y de Derechos Humanos del Estado de México;

9. Secretaría de la Contraloría;

10. Secretaría de Movilidad;

11. Secretaría de Obra Pública;

12. Secretaría de Salud;

13. Secretaría de Turismo;

14. Secretaría del Medio Ambiente;

15. Secretaría del Trabajo ning

16. Secretaría General de Gobierno.

& /et 35

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Administradora Mexiquense del Aeropuerto Internacional de Toluca, S.A. de C.V.;

2. Colegio de Bachilleres del Estado de México;

3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de México;

4. Comisión del Agua del Estado de México;

5. Centro de Control de Confianza del Estado de México;

6. Comisión Estatal de Parques Naturales y de la Fauna;

7. Comisión para la Protección contra Riesgos Sanitarios del Estado de México;

8. Comisión para el Desarrollo Turístico del Valle de Teotihuacán;

9. Hospital Regional de Alta Especialidad de Zumpango;

10. Comité de la Planeación para el Desarrollo del Estado de México;

11. Consejo Mexiquense de Ciencia y Tecnología;

& /et 36

12. Instituto de Formación Continua, Profesionalización e Investigación del Magisterio del

Estado;

13. Instituto de Capacitación y Adiestramiento para el Trabajo Industrial;

14. Instituto de Fomento Minero y Estudios Geológicos del Estado de México;

15. Instituto de Información e Investigación Geográfica, Estadística y Catastral del Estado de

México;

16. Instituto de Investigación y Capacitación Agropecuaria, Acuícola y Forestal del Estado de

México;

17. Instituto de Investigación y Fomento de las Artesanías del Estado de México;

18. Instituto de la Función Registral del Estado de México;

19. Instituto Hacendario del Estado de México;

20. Instituto Mexiquense del Emprendedor;

21. Junta de Caminos del Estado de México;

& /et 37

22. Procuraduría de Protección al Ambiente del Estado de México;

23. Procuraduría del Colono del Estado de México;

24. Protectora de Bosques del Estado de México;

25. Régimen Estatal de Protección Social en Salud;

26. Sistema de Autopistas, Aeropuertos, Servicios Conexos y Auxiliares del Estado de México;

27. Sistema de Radio y Televisión Mexiquense;

28. Sistema de Transporte Masivo y Teleférico del Estado de México;

29. Servicios Educativos Integrados al Estado de México;

30. Tecnológico de Estudios Superiores de Coacalco;

31. Tecnológico de Estudios Superiores de Ecatepec;

32. Universidad Tecnológica „Fidel Velázquez“;

33. Universidad Tecnológica de Nezahualcóyotl ning

& /et 38

34. Universidad Tecnológica de Tecámac.

VI. GUANAJUATO

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Secretaría de Desarrollo Agroalimentario y Rural;

2. Secretaría de Desarrollo Económico Sustentable;

3. Secretaría de Desarrollo Social y Humano;

4. Secretaría de Finanzas, Inversión y Administración;

5. Secretaría de Infraestructura, Conectividad y Movilidad;

6. Secretaría de Medio Ambiente y Ordenamiento Territorial;

7. Secretaría de Educación de Guanajuato;

8. Secretaría de Innovación, Ciencia y Educación Superior ning

9. Secretaría de la Trasparencia y Rendición de Cuentas.

& /et 39

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Instituto de Alfabetización y Educación Básica para Adultos;

2. Instituto de Financiamiento e Información para la Educación (EDUCAFIN);

3. Instituto Tecnológico Superior de Irapuato;

4. Museo Iconográfico del Quijote;

5. Universidad Politécnica Bicentenario;

6. Universidad Politécnica de Guanajuato;

7. Universidad Politécnica de Pénjamo;

8. Universidad Politécnica Juventino Rosas;

9. Colegio Nacional de Educación Profesional Técnica de Guanajuato (CONALEP);

10. Instituto de Infraestructura Física Educativa de Guanajuato;

11. Instituto Estatal de Capacitación;

& /et 40

12. Preparatoria Regional del Rincón;

13. Sistema Avanzado de Bachillerato y Educación Superior;

14. Universidad Tecnológica de León;

15. Universidad Tecnológica de Salamanca;

16. Universidad Tecnología de San Miguel de Allende;

17. Universidad Tecnológica del Norte de Guanajuato ning

18. Universidad Tecnológica del Suroeste de Guanajuato.

VII. JALISCO

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Jefatura de Gabinete;

2. Coordinaciones Generales Estratégicas;

3. Unidad de Enlace Federal y Asuntos Internacionales;

& /et 41

4. Contraloría del Estado;

5. Consejería Jurídica del Poder Ejecutivo del Estado;

6. Fiscalía Estatal;

7. Procuraduría Social del Estado;

8. Secretaría de Administración;

9. Secretaría de Cultura;

10. Secretaría de Igualdad Sustantiva;

11. Secretaría de Desarrollo Económico;

12. Secretaría de Agricultura y Desarrollo Rural;

13. Secretaría de Educación;

14. Secretaría General de Gobierno;

15. Secretaria de Gestión Integral del Agua;

& /et 42

16. Secretaría de Infraestructura y Obra Pública;

17. Secretaría de Innovación, Ciencia y Tecnología;

18. Secretaría de Medio Ambiente y Desarrollo Territorial;

19. Secretaría de Transporte;

20. Secretaría de la Hacienda Pública;

21. Secretaría de Planeación y Participación Ciudadana;

22. Secretaría de Salud;

23. Secretaria de Seguridad;

24. Secretaria del Sistema de Asistencia Social;

25. Secretaría de Trabajo y Previsión Social ning

26. Secretaría de Turismo.

& /et 43

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Agencia de Energía del Estado de Jalisco – AEEJ;

2. Agencia Estatal de Entretenimiento de Jalisco;

3. Agencia Integral de Regulación de Emisiones (AIRE);

4. Agencia para el Desarrollo de Industrias Creativas y Digitales del Estado de Jalisco;

5. Bosque La Primavera;

6. Centro de Coordinación, Comando, Control, Comunicaciones y Computo de Estado de

Jalisco – Escudo Urbano C5;

7. Centro de Justicia para las Mujeres del Estado de Jalisco;

8. Colegio de Bachilleres del Estado de Jalisco – COBAEJ;

9. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Jalisco – CONALEP;

10. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Jalisco – CECYTEJ;

& /et 44

11. Comisión de Arbitraje Médico del Estado de Jalisco – CAMEJAL;

12. Comisión Estatal del Agua de Jalisco – CEA;

13. Comisión Estatal Indígena – CEI;

14. Consejo Estatal de Ciencia y Tecnología – COECYTJAL;

15. Consejo Estatal de Promoción Económica – CEPE;

16. Consejo Estatal de Trasplantes de Órganos y Tejidos CETOT;

17. Consejo Estatal para el Fomento Deportivo – CODE;

18. Escuela de conservación y Restauración de Occidente – ECRO;

19. Fiscalía Especializada en el Combate a la Corrupción;

20. Hogar Cabañas;

21. Hospital Civil de Guadalajara (HCG);

22. Industria Jalisciense de Rehabilitación Social (INJALRESO);

& /et 45

23. Instituto Cultural Cabañas – ICC;

24. Instituto de Formación para el Trabajo del Estado de Jalisco – IDEFT;

25. Instituto de Información Estadística y Geográfica del Estado de Jalisco – IIEG;

26. Instituto de la Infraestructura Física Educativa del Estado de Jalisco (INFEJAL);

27. Instituto de Pensiones del Estado;

28. Instituto Estatal para la Educación de Jóvenes y Adultos – INEEJAD;

29. Instituto Jalisciense de Cancerología – IJC;

30. Instituto Jalisciense de Ciencias Forenses IJCF;

31. Instituto Jalisciense de la Vivienda – IJALVI;

32. Museos Exposiciones y Galerías de Jalisco;

33. Organismo Operador del Parque de la Solidaridad;

34. Parque Metropolitano de Guadalajara;

& /et 46

35. Procuraduría de Desarrollo Urbano;

36. Régimen Estatal de Protección Social en Salud de Jalisco – REPSS;

37. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción;

38. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción;

39. Servicios de Salud Jalisco – SSJ;

40. Servicios y Transportes – SyT;

41. Sistema de Servicios de Agua Potable, Drenaje y Alcantarillado de Puerto Vallarta, Jalisco –

SEAPAL;

42. Sistema de Tren Eléctrico Urbano – SITEUR;

43. Sistema Intermunicipal de los Servicios de Agua Potable y Alcantarillado – SIAPA;

44. Sistema Jalisciense de Radio y Televisión – SJRTV;

45. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia – DIF;

& /et 47

46. Unidad Estatal de Protección Civil y Bomberos Jalisco;

47. Comisión Estatal de Bioética e Investigación de Jalisco;

48. Comisión Estatal de Seguridad para el Manejo y uso de Plaguicidas, Fertilizantes y Sustancias

Tóxicas;

49. Comisión Interinstitucional de Enfermeras del Estado de Jalisco – CIEEJ;

50. Comisión Interinstitucional de Profesionalización del Sistema de Seguridad Pública;

51. Comisión Interinstitucional de Salud Bucodental;

52. Comisión Interinstitucional para la Formación de Recursos Humanos para la Salud;

53. Comité de Mejora Regulatoria del Estado de Jalisco (COMERJAL);

54. Comité Estatal de Prevención de Seguridad Civil;

55. Comité Estatal de Reservas Territoriales para el Desarrollo Urbano Industrial y

Regularización de la Tenencia de la Tierra;

56. Comité Estatal para la Desregulación y Promoción Económica – CEDESPE;

& /et 48

57. Comité Interinstitucional del Servicio Civil de Carrera del Sistema de Seguridad Pública –

CISCCSSP;

58. Consejo Agrario Estatal – CAE;

59. Consejo Consultivo Estatal de Vialidad Tránsito y Transporte;

60. Consejo Consultivo Turístico del Estado de Jalisco;

61. Consejo de la Zona Metropolitana de Guadalajara ning

62. Consejo Estatal para la Prevención y Atención a la Violencia Intrafamiliar – CEPAVI.

VIII. MORELOS

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Comisión Estatal de Seguridad Pública;

2. Consejería Jurídica;

3. Fiscalía General del Estado de Morelos;

4. Secretaría de Administración;

5. Secretaría de Desarrollo Agropecuario;

6. Secretaría de Desarrollo Económico y del Trabajo;

7. Secretaría de Desarrollo Social;

8. Secretaría de Desarrollo Sustentable;

& /et 49

9. Secretaría de Educación;

10. Secretaría de Gobierno;

11. Secretaría de Hacienda;

12. Secretaría de la Contraloría;

13. Secretaría de Movilidad y Transporte;

14. Secretaría de Obras Públicas;

15. Secretaría de Salud ning

16. Secretaría de Turismo y Cultura.

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Aeropuerto de Cuernavaca S.A. de C.V.;

2. Centro de Rehabilitación Integral „Xoxotla“;

3. Centro Morelense de las Artes del Estado de Morelos (CMA);

& /et 50

4. Colegio de Bachilleres del Estado de Morelos (COBAEM);

5. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Morelos (CONALEP-MORELOS);

6. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Morelos (CECYTE);

7. Comisión Ejecutiva de Atención y Reparación a Víctimas del Estado de Morelos;

8. Comisión Estatal de Arbitraje Médico del Estado de Morelos (COESAMOR);

9. Comisión Estatal de Mejora Regulatoria (CEMER);

10. Comisión Estatal de Reservas Territoriales (CERT);

11. Comisión Estatal del Agua (CEAGUA);

12. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Morelos (CCYTEM);

13. Coordinación Estatal de Protección Civil Morelos;

14. Hospital del Niño Morelense;

15. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Morelos (ICATMOR);

& /et 51

16. Instituto de Crédito para los Trabajadores al Servicio del Gobierno del Estado de Morelos

(ICTSGEM);

17. Instituto de la Defensoría Pública del Estado de Morelos;

18. Instituto de la Educación Básica del Estado de Morelos (IEBEM);

19. Instituto de la Mujer para el Estado de Morelos (IMM);

20. Instituto de Servicios Registrales y Catastrales del Estado de Morelos (ISRyC);

21. Instituto del Deporte y Cultura Física del Estado de Morelos (INDEM);

22. Instituto Estatal de Educación para Adultos (INEEA);

23. Instituto Estatal de Infraestructura Educativa (INEIEM);

24. Instituto Morelense de Radio y Televisión (IMRyT);

25. Instituto Morelense para el Financiamiento del Sector Productivo (IMOFI);

26. Instituto Proveteranos de la Revolución del Sur;

& /et 52

27. Operador de Carreteras de Cuota;

28. Servicios de Salud de Morelos;

29. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Morelos (DIF MORELOS);

30. Universidad Politécnica del Estado de Morelos (UPEMOR);

31. Universidad Tecnológica del Sur del Estado de Morelos (UTSEM) ning

32. Universidad Tecnológica Emiliano Zapata (UTEZ).

IX. NUEVO LEÓN

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Contraloría y Transparencia Gubernamental;

2. Coordinación Ejecutiva de la Administración Pública del Estado;

3. Representación del Gobierno del Estado en la Ciudad de México;

4. Secretaría de Administración;

& /et 53

5. Secretaría de Desarrollo Agropecuario;

6. Secretaría de Desarrollo Social;

7. Secretaría de Desarrollo Sustentable;

8. Secretaría de Economía y Trabajo;

9. Secretaría de Educación;

10. Secretaría de Finanzas y Tesorería General del Estado;

11. Secretaría de Infraestructura;

12. Secretaría de Salud;

13. Secretaría de Seguridad Pública ning

14. Secretaría General de Gobierno.

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Agencia para la Racionalización y Modernización del Sistema de Transporte Público de

Nuevo León;

& /et 54

2. Colegio de Educación Profesional Técnica de Nuevo León (CONALEP);

3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Nuevo León;

4. Consejo Estatal de Rehabilitación Urbana, A.C. (CERU);

5. Consejo Estatal de Transporte y Vialidad;

6. Consejo Estatal para la Promoción de Valores y Cultura de la Legalidad;

7. Consejo para la Cultura y las Artes de Nuevo León;

8. Corporación de Desarrollo Turístico de Nuevo León;

9. Corporación para el Desarrollo Agropecuario de Nuevo León (CODEAGRO);

10. Corporación para el Desarrollo de la Zona Fronteriza de Nuevo León;

11. Fiscalía General de Justicia;

12. Instituto Constructor de Infraestructura Física Educativa y Deportiva de Nuevo León;

13. Instituto de Capacitación y Educación para el Trabajo del Estado de Nuevo León;

& /et 55

14. Instituto de Control Vehicular;

15. Instituto de Innovación y Transferencia de Tecnología de Nuevo León;

16. Instituto de Investigación, Innovación y Estudios de Posgrado para la Educación en el Estado

de Nuevo León;

17. Instituto de la Vivienda de Nuevo León;

18. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de los Trabajadores del Estado de Nuevo León;

19. Instituto Estatal de Cultura Física y Deporte;

20. Instituto Estatal de la Juventud;

21. Instituto Estatal de las Mujeres;

22. Instituto Estatal de Seguridad Pública;

23. Instituto Registral y Catastral del Estado de Nuevo León;

24. Operadora de Servicios Turísticos de Nuevo León;

25. Parque Fundidora;

& /et 56

26. Parques y Vida Silvestre de Nuevo León;

27. Promotora de Desarrollo Rural de Nuevo León;

28. Red Estatal de Autopistas de Nuevo León;

29. Régimen de Protección Social en Salud;

30. Servicios de Agua y Drenaje de Monterrey;

31. Servicios de Salud de Nuevo León;

32. Sistema de Caminos de Nuevo León;

33. Sistema de Transporte Colectivo;

34. Sistema Integral para el Manejo Ecológico y Procesamiento de Desechos;

35. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Nuevo León;

36. Unidad de Integración Educativa;

37. Universidad de Ciencias de la Seguridad;

& /et 57

38. Universidad Politécnica de Apodaca;

39. Universidad Politécnica de García;

40. Universidad Tecnológica de Cadereyta;

41. Universidad Tecnológica General Mariano Escobedo;

42. Universidad Tecnológica Linares ning

43. Universidad Tecnológica Santa Catarina.

X. PUEBLA

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Secretaría de Desarrollo Social;

2. Procuraduría General de Justicia;

3. Secretaría de Bienestar;

4. Secretaría de Competitividad, Trabajo y Desarrollo Económico;

& /et 58

5. Secretaría de Cultura y Turismo;

6. Secretaría de Desarrollo Rural y Competitividad Agrícola;

7. Secretaría de Desarrollo Rural, Sustentabilidad y Ordenamiento Territorial;

8. Secretaría de Educación Pública;

9. Secretaría de Finanzas y Administración;

10. Secretaría de Infraestructura, Movilidad y Transportes;

11. Secretaría de la Contraloría;

12. Secretaría de Medio Ambiente y Ordenamiento Territorial;

13. Secretaría de Salud;

14. Secretaría de Seguridad Pública;

15. Secretaría de Servicios Legales y Defensoría Pública;

16. Secretaría del Trabajo y Competitividad ning

17. Secretaría General de Gobierno.

& /et 59

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Banco Estatal de Tierra;

2. Carreteras de Cuota – Puebla;

3. Casa del Artesano del Estado de Puebla;

4. Centro de Conciliación Laboral del Estado de Puebla Comisión de Vivienda del Estado De

Puebla;

5. Ciudad Modelo;

6. Colegio de Bachilleres del Estado de Puebla;

7. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Puebla;

8. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Puebla;

9. Comisión Estatal de Agua y Saneamiento del Estado de Puebla;

10. Comisión Estatal de Mejora Regulatoria;

& /et 60

11. Comité Administrador Poblano para la Construcción de Espacios Educativos;

12. Comité de Planeación para El Desarrollo del Estado de Puebla;

13. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Puebla;

14. Consejo Estatal de Coordinación del Sistema Nacional de Seguridad Pública;

15. Convenciones y Parques;

16. Coordinación Estatal de Asuntos Internacionales y de Apoyo a Migrantes Poblanos;

17. Coordinación Estatal de Transparencia y Gobierno Abierto;

18. Coordinación General de Comunicación y Agenda Digital;

19. Corporación Auxiliar de Policía de Protección Ciudadana;

20. Ejecutivo del Estado;

21. Hospital para El Niño Poblano;

22. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Puebla;

& /et 61

23. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Puebla;

24. Instituto de Educación Digital del Estado de Puebla;

25. Instituto de Profesionalización del Magisterio Poblano;

26. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de Los Trabajadores al Servicio de los Poderes del

Estado de Puebla I.S.S.S.T.E.P.;

27. Instituto Estatal de Educación para Adultos;

28. Instituto Metropolitano de Planeación del Estado de Puebla;

29. Instituto Poblano de las Mujeres;

30. Instituto Registral y Catastral del Estado de Puebla;

31. Instituto Tecnológico Superior de Acatlán de Osorio;

32. Instituto Tecnológico Superior de Atlixco;

33. Instituto Tecnológico Superior de Ciudad Serdán;

& /et 62

34. Instituto Tecnológico Superior de Huauchinango;

35. Instituto Tecnológico Superior de la Sierra Negra de Ajalpan;

36. Instituto Tecnológico Superior de la Sierra Norte de Puebla;

37. Instituto Tecnológico Superior de Libres;

38. Instituto Tecnológico Superior de San Martín Texmelucan;

39. Instituto Tecnológico Superior de Tepeaca;

40. Instituto Tecnológico Superior de Tepexi de Rodríguez;

41. Instituto Tecnológico Superior de Teziutlán;

42. nstituto Tecnológico Superior de Tlatlauquitepec;

43. Instituto Tecnológico Superior de Venustiano Carranza;

44. Instituto Tecnológico Superior de Zacapoaxtla;

45. Museos Puebla;

& /et 63

46. Operadora Estatal de Aeropuertos Internacional de Puebla S.A. de C.V.;

47. Puebla Comunicaciones;

48. Red Urbana de Transporte Articulado;

49. Régimen Estatal de Protección Social en Salud;

50. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción;

51. Servicios de Salud del Estado de Puebla;

52. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Puebla;

53. Universidad Intercultural del Estado de Puebla;

54. Universidad Interserrana del Estado de Puebla-Ahuacatlán;

55. Universidad Interserrana del Estado de Puebla-Chilchotla;

56. Universidad Politécnica de Amozoc;

57. Universidad Politécnica de Puebla;

& /et 64

58. Universidad Politécnica Metropolitana de Puebla;

59. Universidad Tecnológica Bilingüe Internacional y Sustentable de Puebla;

60. Universidad Tecnológica de Huejotzingo;

61. Universidad Tecnológica de Izúcar de Matamoros;

62. Universidad Tecnológica de Oriental;

63. Universidad Tecnológica de Puebla;

64. Universidad Tecnológica de Tecamachalco;

65. Universidad Tecnológica de Tehuacán ning

66. Universidad Tecnológica de Xicotepec de Juárez.

XI. QUERÉTARO

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Oficialía Mayor;

& /et 65

2. Procuraduría General de Justicia;

3. Secretaría de Desarrollo Agropecuario;

4. Secretaría de Desarrollo Social;

5. Secretaría de Desarrollo Sustentable;

6. Secretaría de Desarrollo Urbano y Obras Públicas;

7. Secretaría de Educación;

8. Secretaría de Gobierno;

9. Secretaría de Juventud;

10. Secretaría de la Contraloría;

11. Secretaría de Planeación y Finanzas;

12. Secretaría de Salud;

13. Secretaría de Seguridad Ciudadana;

& /et 66

14. Secretaría de Trabajo ning

15. Secretaría de Turismo.

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Aeropuerto Intercontinental de Querétaro;

2. Casa Queretana de las Artesanías;

3. Centro de Evaluación y Control de Confianza del Estado de Querétaro;

4. Centro Estatal de Trasplantes de Querétaro;

5. Colegio de Bachilleres del Estado de Querétaro;

6. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Querétaro;

7. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Querétaro;

8. Comisión Estatal de Aguas;

9. Comisión Estatal de Infraestructura de Querétaro;

& /et 67

10. Comisión Estatal del Sistema Penitenciario de Querétaro;

11. Comisión para el Fomento Económico de las Empresas del Sector Industrial Aeroespacial,

Comercial y de Servicios del Estado de Querétaro;

12. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Querétaro;

13. Instituto de Artes y Oficios de Querétaro;

14. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Querétaro;

15. Instituto de Formación Policial del Estado de Querétaro;

16. Instituto de Infraestructura Física Educativa del Estado de Querétaro;

17. Instituto de la Vivienda del Estado de Querétaro;

18. Instituto del Deporte y la Recreación del Estado de Querétaro;

19. Instituto Queretano de las Mujeres;

20. Instituto Queretano del Transporte;

& /et 68

21. Patronato de las Fiestas de Querétaro;

22. Procuraduría Estatal de Protección al Medio Ambiente y Desarrollo Urbano;

23. Régimen Estatal de Protección Social en Salud en el Estado de Querétaro;

24. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción;

25. Servicios de Salud del Estado de Querétaro;

26. Sistema Estatal de Comunicación Cultural y Educativa;

27. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Querétaro;

28. Unidad de Servicios para la Educación Básica en el Estado de Querétaro;

29. Universidad Aeronáutica en Querétaro;

30. Universidad Politécnica de Querétaro;

31. Universidad Politécnica de Santa Rosa Jáuregui;

& /et 69

32. Universidad Tecnológica de Corregidora;

33. Universidad Tecnológica de Querétaro ning

34. Universidad Tecnológica de San Juan del Río.

XII. SAN LUIS POTOSÍ

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Contraloría General del Estado;

2. Oficialía Mayor;

3. Procuraduría General de Justicia;

4. Secretaría de Comunicaciones y Transportes;

5. Secretaría de Cultura;

6. Secretaría de Desarrollo Agropecuario y Recursos Hidráulicos;

7. Secretaría de Desarrollo Económico;

& /et 70

8. Secretaría de Desarrollo Social y Regional;

9. Secretaría de Desarrollo Urbano, Vivienda y Obras Públicas;

10. Secretaría de Ecología y Gestión Ambiental;

11. Secretaría de Educación;

12. Secretaría de Finanzas;

13. Secretaría de Turismo;

14. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning

15. Secretaría General de Gobierno.

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Agencia Pro San Luis;

2. Archivo Histórico del Estado;

3. Casa Cuna Margarita Maza de Juárez;

& /et 71

4. Centro Cultural Real de Catorce;

5. Centro de Asistencia Social Rafael Nieto;

6. Centro de Asistencia Social Rosario Castellanos;

7. Centro de Convenciones de San Luis Potosí;

8. Centro de las Artes San Luis Potosí Centenario;

9. Centro de Producción Santa Rita S.A. de C.V.;

10. Centro Estatal de Cultura y Recreación Tangamanga „Profesor Carlos Jonguitud Barrios“;

11. Centro Estatal de Cultura y Recreación Tangamanga Ii;

12. Cineteca Alameda del Estado de San Luis Potosí;

13. Colegio de Bachilleres del Estado de San Luis Potosí;

14. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de San Luis Potosí;

15. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de San Luis Potosí;

& /et 72

16. Comisión Ejecutiva Estatal de Atención a Víctimas del Estado de San Luis Potosí;

17. Comisión Estatal del Agua del Estado de San Luis Potosí;

18. Consejo Consultivo del Centro Histórico;

19. Consejo Estatal de Población;

20. Consejo Potosino de Ciencia y Tecnología;

21. Coordinación Estatal para el Fortalecimiento Institucional de los Municipios;

22. El Colegio de San Luis Potosí, A.C;

23. Hospital Central Dr. Ignacio Morones Prieto;

24. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de San Luis Potosí;

25. Instituto de Desarrollo Humano y Social de los Pueblos y Comunidades Indígenas del Estado;

26. Instituto de las Mujeres del Estado de San Luis Potosí;

27. Instituto de Televisión Pública de San Luis Potosí Xhsls Canal 9;

& /et 73

28. Instituto de Vivienda del Estado de San Luis Potosí;

29. Instituto Estatal de Ciegos;

30. Instituto Estatal de Educación para Adultos;

31. Instituto Estatal de Infraestructura Física Educativa;

32. Instituto Geriátrico Dr. Nicolás Aguilar;

33. Instituto Potosino de Bellas Artes;

34. Instituto Potosino de Cultura Física y Deporte;

35. Instituto Potosino de Investigación Científica y Tecnológica, A.C.;

36. Instituto Potosino de la Juventud;

37. Instituto Registral y Catastral del Estado de San Luis Potosí;

38. Instituto Tecnológico Superior de Ébano;

39. Instituto Tecnológico Superior de Rio Verde San Luis Potosí;

& /et 74

40. Instituto Tecnológico Superior de San Luis Potosí;

41. Instituto Tecnológico Superior de Tamazunchale;

42. Instituto Temazcalli Prevención y Rehabilitación;

43. Junta Estatal de Caminos;

44. Museo de Arte Contemporáneo de San Luis Potosí;

45. Museo del Ferrocarril;

46. Museo del Virreinato;

47. Museo Federico Silva „Escultura Contemporánea“;

48. Museo Francisco Cossío del Estado de San Luis Potosí;

49. Museo Laberinto de las Ciencias y las Artes;

50. Museo Nacional de la Máscara;

51. Patronato para la Organización, Difusión y Administración de la Feria Nacional Potosina;

& /et 75

52. Promotora del Estado de San Luis Potosí;

53. Régimen Estatal de Protección Social en Salud;

54. Servicios de Salud de San Luis Potosí;

55. Sistema Estatal para el Desarrollo Integral de la Familia;

56. Universidad Intercultural de San Luis Potosí;

57. Universidad Politécnica de San Luis Potosí;

58. Universidad Tecnológica de San Luis Potosí ning

59. Universidad Tecnológica Metropolitana de San Luis Potosí.

XIII. VERACRUZ

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Contraloría General;

2. Coordinación General de Comunicación Social;

& /et 76

3. Procuraduría General de Justicia;

4. Secretaría de Desarrollo Agropecuario, Rural y Pesca;

5. Secretaría de Desarrollo Económico y Portuario;

6. Secretaría de Desarrollo Social;

7. Secretaría de Educación;

8. Secretaría de Finanzas y Planeación;

9. Secretaría de Gobierno;

10. Secretaría de Infraestructura y Obras Públicas;

11. Secretaría de Medio Ambiente;

12. Secretaría de Protección Civil;

13. Secretaría de Salud;

14. Secretaría de Seguridad Pública;

& /et 77

15. Secretaría de Trabajo, Previsión Social y Productividad ning

16. Secretaría de Turismo y Cultura.

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Academia Veracruzana de las Lenguas Indígenas;

2. Colegio de Bachilleres del Estado de Veracruz;

3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Veracruz;

4. Colegio de Veracruz;

5. Colegio Nacional de Educación Profesional Técnica del Estado de Veracruz;

6. Comisión de Arbitraje Médico del Estado de Veracruz;

7. Comisión del Agua del Estado de Veracruz;

8. Comisión Ejecutiva de Atención Integral a Víctimas del Delito;

9. Consejo Veracruzano de Investigación Científica y Desarrollo Tecnológico;

& /et 78

10. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Veracruz;

11. Instituto de Espacios Educativos del Estado de Veracruz;

12. Instituto de Pensiones del Estado de Veracruz;

13. Instituto de Policía Auxiliar y Protección Patrimonial;

14. Instituto Tecnológico de Superior Acayucan;

15. Instituto Tecnológico Superior de Álamo Temapache;

16. Instituto Tecnológico Superior de Alvarado;

17. Instituto Tecnológico Superior de Chicontepec;

18. Instituto Tecnológico Superior de Coatzacoalcos;

19. Instituto Tecnológico Superior de Cosamaloapan;

20. Instituto Tecnológico Superior de Huatusco;

21. Instituto Tecnológico Superior de Jesús Carranza;

& /et 79

22. Instituto Tecnológico Superior de Juan Rodríguez Clara;

23. Instituto Tecnológico Superior de las Choapas;

24. Instituto Tecnológico Superior de Martínez de la Torre;

25. Instituto Tecnológico Superior de Misantla;

26. Instituto Tecnológico Superior de Naranjos;

27. Instituto Tecnológico Superior de Pánuco;

28. Instituto Tecnológico Superior de Perote;

29. Instituto Tecnológico Superior de Poza Rica;

30. Instituto Tecnológico Superior de San Andrés Tuxtla;

31. Instituto Tecnológico Superior de Tantoyuca;

32. Instituto Tecnológico Superior de Tierra Blanca;

33. Instituto Tecnológico Superior de Xalapa;

& /et 80

34. Instituto Tecnológico Superior de Zongolica;

35. Instituto Veracruzano de Desarrollo Municipal;

36. Instituto Veracruzano de Educación para los Adultos;

37. Instituto Veracruzano de la Cultura

38. Instituto Veracruzano de la Vivienda;

39. Instituto Veracruzano de las Mujeres;

40. Instituto Veracruzano del Deporte;

41. Procuraduría Estatal de Protección al Medio Ambiente;

42. Radiotelevisión de Veracruz;

43. Régimen Veracruzano de Protección Social en Salud;

44. Servicios de Salud de Veracruz;

45. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Veracruz;

& /et 81

46. Universidad Politécnica de Huatusco;

47. Universidad Tecnológica de Gutiérrez Zamora;

48. Universidad Tecnológica del Centro de Veracruz ning

49. Universidad Tecnológica del Sureste de Veracruz.

XIV. ZACATECAS

1. alamnimekiri Valitsusasutused

1. Coordinación Estatal de Planeación;

2. Coordinación General Jurídica;

3. Secretaría de Administración;

4. Secretaría de Desarrollo Social;

5. Secretaría de Desarrollo Urbano, Vivienda y Ordenamiento Territorial;

6. Secretaría de Economía;

& /et 82

7. Secretaría de Educación;

8. Secretaría de Finanzas;

9. Secretaría de la Función Pública;

10. Secretaría de las Mujeres;

11. Secretaría de Obras Públicas;

12. Secretaría de Salud;

13. Secretaría de Seguridad Pública;

14. Secretaría de Turismo;

15. Secretaría del Agua y Medio Ambiente;

16. Secretaría del Campo;

17. Secretaría del Zacatecano Migrante ning

18. Secretaría General de Gobierno.

& /et 83

2. alamnimekiri Muud üksused

1. Centro Estatal de Trasplantes de Órganos y Tejidos;

2. Colegio de Bachilleres del Estado de Zacatecas;

3. Colegio de Educación Profesional y Técnica de Zacatecas;

4. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Zacatecas;

5. Consejo Estatal de Desarrollo Económico;

6. Consejo Zacatecano de Ciencia, Tecnología e Innovación;

7. Escuela de Conservación y Restauración de Zacatecas „Refugio Reyes“;

8. Instituto de Capacitación para el Trabajo;

9. Instituto de Cultura Física y el Deporte del Estado de Zacatecas;

10. Instituto de la Juventud del Estado de Zacatecas;

11. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales para el Estado de Zacatecas;

& /et 84

12. Instituto de Selección y Capacitación del Estado;

13. Instituto para la Atención e Inclusión de las Personas con Discapacidad en el Estado de

Zacatecas;

14. Instituto Tecnológico Superior de Fresnillo;

15. Instituto Tecnológico Superior de Jerez;

16. Instituto Tecnológico Superior de Loreto;

17. Instituto Tecnológico Superior de Nochistlán;

18. Instituto Tecnológico Superior de Río Grande;

19. Instituto Tecnológico Superior de Sombrerete;

20. Instituto Tecnológico Superior de Tlaltenango;

21. Instituto Zacatecano de Construcción de Escuelas;

22. Instituto Zacatecano de Cultura „Ramón López Velarde“;

& /et 85

23. Instituto Zacatecano de Educación para Adultos;

24. Junta de Protección y Conservación de Monumentos y Zonas Típicas del Estado de Zacatecas;

25. Patronato Estatal de Promotores Voluntarios;

26. Régimen Estatal de Protección Social en Salud;

27. Servicios de Salud de Zacatecas;

28. Sistema Estatal para el Desarrollo Integral de la Familia;

29. Sistema Zacatecano de Radio y Televisión;

30. Universidad Politécnica de Zacatecas;

31. Universidad Politécnica del Sur de Zacatecas ning

32. Universidad Tecnológica de Zacatecas.

& /et 86

B JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

Üldnormid

1. Leping hõlmab iga osariigi kõiki üksusi, mis on 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“

loetletud keskvalitsusest madalama taseme valitsusasutuste alluvuses, tingimusel et üksus ei

moodusta omaette juriidilist isikut.

2. Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil ja

see ei kujuta endast ametlikku tõlget.

Kohaldamisalast väljaarvamine

3. 21. peatüki „Riigihanked“ G jagu „Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid“ ei kohaldata B

jao „Keskvalitsusest madalama taseme üksused“ suhtes.

4. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata käesoleva jao „Keskvalitsusest madalama taseme

üksused“ kohaste kinnipidamissüsteemidega seotud kaupade, teenuste ja ehitusteenuste riigihangete

suhtes.

& /et 87

5. 21. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse kaupade, teenuste ja ehitusteenuste hangete suhtes,

olenemata riikliku rahastamise päritolust, järgmiste eranditega:

a) Ciudad de México puhul on kaupade ja teenuste hanked hõlmatud üksnes siis, kui need on

rahastatud föderaaleelarve kulude Ramo 33 kohastest rahalistest toetustest ja ette nähtud

eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de Coordinación Fiscal);

b) Estado de México puhul on kaupade, teenuste ja ehitusteenuste riigihanked hõlmatud üksnes

siis, kui need on rahastatud föderaaleelarve kulude Ramo 28 ja Ramo 33 rahalistest toetustest

ja ette nähtud eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de

Coordinación Fiscal), ning

c) Jalisco puhul on kaupade ja teenuste hanked hõlmatud üksnes siis, kui need on rahastatud

föderaaleelarve kulude Ramo 28 ja Ramo 33 kohastest rahalistest toetustest ja ette nähtud

eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de Coordinación Fiscal).

6. Durango puhul ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ hangete suhtes:

a) mis on seotud haridussektori ehitusteenustega;

b) mis on seotud sotsiaalprogrammidest tulenevate projektide ja meetmetega ning

c) mis on seotud koolivormidega.

& /et 88

7. Estado de México 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“ loetletud üksuste puhul on F jao

kohaste ehitusteenuste riigihangete suhtes kohaldatav künnis 12 721 740 USA dollarit.

8. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata Jalisco riigihangete suhtes kolme aasta jooksul pärast

käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva.

9. 21. peatüki „Riigihanked“ sätteid, mis on seotud elektrooniliste vahendite kasutamisega, ei

kohaldata Veracruzi riigihangete suhtes nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu allkirjastamise

kuupäeva.

10. Zacatecase puhul:

a) hõlmab leping üksnes kaupu, mis kuuluvad föderaalse tarnete klassifikaatori gruppidesse FSC

10, FSC 12, FSC 14, FSC 63, FSC 66, FSC 68, FSC 71, FSC 70, FSC 74 ja FSC 9999;

b) hõlmab leping üksnes teenuseid, mis kuuluvad Ameerika Ühendriikide, Mehhiko

Ühendriikide ja Kanada vahelise lepingu (mis on kehtestatud 30. novembri 2018. aasta

protokolli (millega asendatakse Põhja-Ameerika vabakaubandusleping Ameerika

Ühendriikide, Mehhiko Ühendriikide ja Kanada vahelise lepinguga (edaspidi „USMCA“)) I

lisas) liites 13-D-1 „Ühine klassifitseerimissüsteem“ sätestatud ühise

klassifitseerimissüsteemi kategooriatesse D304, D316, D399, J015, J016, J017, L099 ja R019,

ning

& /et 89

c) suurema selguse huvides olgu märgitud, et F jaos „Ehitusteenused“ loetletud ehitusteenuseid

kohaldatakse Zacatecase osariigi hõlmatud üksuste hangete suhtes.

Parem vastastikune turulepääs

11. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu allkirjastamist esitab Mehhiko Euroopa Liidule

pakkumise laiendada käesoleva jao kohaldamisala Aguascalientese ja Coahuila osariikide

hankeüksustele.

12. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu allkirjastamist esitab Mehhiko Euroopa Liidule

pakkumise laiendada käesoleva jao kohaldamisala.

Pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud käesolevas punktis ja 21-A lisa „Euroopa Liidu

käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B jao „Keskvalitsusest madalama taseme üksused“

selgitavate märkuste punktis 1 osutatud turulepääsu parandamise pakkumised, valmistab artikli 1.10

„Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ punkti j alusel loodud riigihangete allkomitee

vastavalt artikli 21.19 „Riigihangete allkomitee“ punktile b ühisnõukogu jaoks ette otsuse käesoleva

jao muutmiseks, kui lepinguosaliste esindajad selles allkomitees peavad pakutavat turulepääsu

samaväärseks.

& /et 90

13. Ühisnõukogu võtab otsuse käesoleva jao muutmise kohta vastavalt punktides 11 ja 12

osutatud pakkumistele vastu kuue kuu jooksul tingimusel, et kumbki lepinguosaline on viinud

lõpule oma sisemenetlused.

14. Käesolevas jaos USA dollarites väljendatud künniseid kohandatakse igal aastal, et võtta

arvesse Ameerika Ühendriikide inflatsioonimäära ning Ameerika Ühendriikide, Mehhiko

Ühendriikide ja Kanada vahelise lepingu (edaspidi „USMCA“) kohandusi, kasutades järgmist

valemit:

Künniste kohanduse arvutamisel võetakse arvesse järgmist:

a) Ameerika Ühendriikide inflatsioonimäära mõõdetakse USA tööhõivestatistika ameti

avaldatud valmistoodete tootjahinnaindeksi alusel ning

b) kohanduste arvutamisel lähtutakse kaheaastastest perioodidest, mis algavad 1. novembril, ja

need jõustuvad kaheaastase perioodi lõpule vahetult järgneva aasta 1. jaanuaril.

& /et 91

Mehhiko teatab Euroopa Liidule kohandatud künnised hiljemalt kohandamise jõustumise aastale

eelneva aasta 16. novembriks.

15. Mehhiko arvutab ja konverteerib künniste väärtuse Mehhiko peesodesse, kasutades Banco de

México (Mehhiko keskpank) ümberarvestuskurssi. Ümberarvestuskursiks on Mehhiko peeso

väärtus USA dollarites iga aasta 1. detsembril ja 1. juunil või neile järgneval esimesel tööpäeval. 1.

detsembri ümberarvestuskurssi kohaldatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning 1.

juuni ümberarvestuskurssi kohaldatakse sama aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini.

Enne, kui Mehhiko hakkab Mehhiko peeso ümberarvestuskursi ja kindlaksmääratud künniseid

kohaldama, teeb ta need teatavaks Euroopa Liidule.

16. Künnistega seotud teave avaldatakse järgmisel veebisaidil: www.compranet.gob.mx.

& /et 92

C JAGU

MUUD ÜKSUSED

1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,

kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ käesolevas jaos loetletud Mehhiko hankeüksuste suhtes,

kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:

a) 397 535 USA dollarit D ja E jaoga hõlmatud teenuste puhul ning

b) 12 721 740 USA dollarit F ja G jaoga hõlmatud ehitusteenuste ja avaliku ja erasektori

partnerlusprojektide puhul.

2. Punktis 1 sätestatud künnised kehtivad 2018. aasta kohta ning neid kohandatakse inflatsiooni

arvesse võtmiseks vastavalt H jao „Üldmärkused“ punktile 16.

MUUDE ÜKSUSTE LOETELU

1. Aeropuerto Internacional de la Ciudad de México, S.A. de C.V. (Ciudad de México

Rahvusvaheline Lennujaam).

2. Aeropuertos y Servicios Auxiliares (ASA) (Lennujaamad ja Tugiteenistused).

& /et 93

3. Caminos y Puentes Federales de Ingresos y Servicios Conexos (CAPUFE) (Föderaalne

Tasuliste Teede ja Sildade Teenistus ning sellega seotud teenistused).

4. Centro de Integración Juvenil, A.C. (Noorte Integratsioonikeskused).

5. Comisión Federal de Electricidad (CFE) (Föderaalne Elektrikomisjon), sealhulgas:

a) Comisión Federal de Electricidad (Coorporativo) (Föderaalne Elektrikomisjon –

Äriühingud);

b) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Distribución (Föderaalse Elektrikomisjoni

Tütarettevõte – Jaotus);

c) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Transmisión (Föderaalse Elektrikomisjoni

Tütarettevõte – Ülekanne);

d) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación I (Föderaalse Elektrikomisjoni

Tütarettevõte – Tootmine I);

e) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación II (Föderaalse Elektrikomisjoni

Tütarettevõte – Tootmine II);

& /et 94

f) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación III (Föderaalse Elektrikomisjoni

Tütarettevõte – Tootmine III);

g) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación IV (Föderaalse Elektrikomisjoni

Tütarettevõte – Tootmine IV);

h) Empresas Productiva subsidiaria CFE Generación V (Föderaalse Elektrikomisjoni

Tütarettevõte – Tootmine V);

i) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación VI (Föderaalse Elektrikomisjoni

Tütarettevõte – Tootmine VI) ning

j) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Suministrador de Servicios Básicos (Föderaalse

Elektrikomisjoni Tütarettevõte - Põhiteenused).

6. Comisión Nacional del Agua (Riiklik Veekomisjon).

7. Comisión Nacional Forestal (Riiklik Metsanduskomisjon).

8. Comisión Nacional para el Desarrollo de los Pueblos Indigenas (Riiklik Põlisrahvaste Arengu

Komisjon).

9. Comisión para la Regularización de la Tenencia de la Tierra (Maaomandi Reguleerimise

Komisjon).

& /et 95

10. Consejo Nacional de Ciencia y Tecnología (CONACYT) (Riiklik Teadus- ja

Tehnoloogianõukogu).

11. Consejo de Promoción Turística de México, S.A. de C.V. (Mehiko Turismiamet).

12. Distribuidora Impulsora Comercial de Conasupo S.A. de C.V. (Diconsa) (Riiklik

Jaekaubanduse Elavdamise Kett – Diconsa).

13. Ferrocarril del Istmo de Tehuantepec, S.A. de C.V. (Itsmo de Tehuantepec’i Raudtee).

14. Grupo Aeroportuario de la Ciudad de México S.A. de C.V. (Ciudad de México Lennujaama

Grupp).

15. Instituto Mexicano de Cinematografía (Mehhiko Filmiinstituut).

16. Instituto Mexicano de la Juventud (Mehhiko Noorteinstituut).

17. Instituto Mexicano del Seguro Social (IMSS) (Mehhiko Sotsiaalkindlustusamet).

18. Instituto Nacional de la Infraestructura Física Educativa (Riiklik Hariduse Füüsilise Taristu

Instituut).

19. Instituto Nacional de las Mujeres (Riiklik Naiste Instituut).

& /et 96

20. Instituto Mexicano de la Propiedad Industrial (Mehhiko Tööstusomandi Instituut).

21. Instituto Nacional de las Personas Adultas Mayores (Riiklik Eakate Instituut).

22. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de los Trabajadores del Estado (ISSSTE)

(Riigiteenistujate Sotsiaalkindlustuse ja -Teenuste Instituut).

23. Instituto de Seguridad Social para las Fuerzas Armadas Mexicanas (Mehhiko Relvajõudude

Sotsiaalkindlustusinstituut).

24. Instituto Nacional para la Educación de los Adultos (Riiklik Täiskasvanuhariduse Instituut).

25. Leche Industrializada Conasupo S.A. de C.V. (Liconsa) – no incluye la compra de bienes

agrícolas adquiridos para programas de apoyo a la agricultura o bienes para la alimentación

humana (Conasupo Tööstuslik Piim, Liconsa – see ei hõlma põllumajandustoodete hankeid

põllumajanduse toetamise programmide ega inimeste jaoks ette nähtud toitlustusprogrammide

jaoks).

26. Lotería Nacional para la Asistencia Pública (Riiklik Abiloterii).

27. NOTIMEX S.A. de C.V.

& /et 97

28. Petróleos Mexicanos (PEMEX) – no incluye las compras de combustibles y gas (Mehhiko

Riiklik Naftaettevõte – ei hõlma kütuste ja gaasi hankeid):

a) PEMEX Corporativo (PEMEX – Grupp);

b) Pemex Exploración y Producción (PEMEX – Uurimine ja Tootmine);

c) Pemex Perforación y Servicios (PEMEX – Puurimine ja Teenused);

d) Pemex Transformación Industrial (PEMEX – Tööstuslik Töötlemine);

e) Pemex Logística (PEMEX – Logistika);

f) Pemex Perforación y Servicios (PEMEX – Tootmine ja Teenused);

g) Pemex Etileno (PEMEX – Etüleen) ning

h) PEMEX Fertilizantes (PEMEX – Väetised).

29. Instituto Mexicano del Petróleo (Mehhiko Naftainstituut).

30. Procuraduría Federal del Consumidor (Föderaalne Tarbijaprokuratuur).

& /et 98

31. Pronósticos para la Asistencia Pública (Riigiabi Prognostikaasutus).

32. Servicio Aeroportuario de la Ciudad de México, S.A. de C.V. (Ciudad de México

Lennujaama Teenistus).

33. Servicio Geológico Mexicano (Mehhiko Geoloogiateenistus).

34. Servicio Geológico Mexicano (Mehhiko Postiteenistus).

35. Sistema Nacional para el Desarrollo Integral de la Familia (DIF) – no incluye las compras de

bienes agrícolas adquiridos para programas de apoyo a la agricultura o bienes para la

alimentación humana (Riiklik Tervikliku Perearengu Süsteem – see ei hõlma

põllumajandustoodete hankeid põllumajanduse toetamise programmide ega inimeste jaoks

ette nähtud toitlustusprogrammide jaoks).

36. Talleres Gráficos de México (Mehhiko Riiklikud Trükikojad).

37. Financiera para el Bienestar (Heaolu rahastamine).

38. Consejo Nacional para Prevenir la Discriminación (Riiklik Diskrimineerimise Ennetamise

Nõukogu).

& /et 99

39. Autoridad Federal para el Desarrollo de las Zonas Económicas Especiales

(Erimajanduspiirkondade Arendamise Föderaalamet).

40. Comisión Nacional para la Protección y Defensa de los Usuarios de Servicios Financieros

(Riiklik Finantsteenuste Kasutajate Kaitse Komisjon).

41. Instituto para el Desarrollo Técnico de las Haciendas Públicas (Riigikassa Tehnilise Arengu

Instituut).

42. Centro Nacional para el Desarrollo y la Inclusión de las Personas con Discapacidad (Puuetega

Inimeste Arengu ja Kaasamise Riiklik Keskus).

43. Centro Nacional de Metrología (Riiklik Metroloogiakeskus).

44. Hospital Juárez de México (México Juáreze Haigla).

45. Hospital General Dr. Manuel Gea González (Dr Manuel Gea Gonzáleze nimeline Üldhaigla).

46. Hospital General de México Dr. Eduardo Liceaga (Dr Eduardo Liceaga nimeline México

Üldhaigla).

47. Hospital Infantil de México Federico Gómez (Federico Gómeze nimeline México

Lastehaigla).

& /et 100

48. Comité Nacional para el Desarrollo Sustentable de la Caña de Azúcar (Riiklik Suhkruroo

Kestliku Arengu Komitee).

49. Productora Nacional de Biológicos Veterinarios (Riiklik Bioloogliste Veterinaartoodete

Tootmise Ettevõte).

50. Organismo Promotor de Inversiones en Telecomunicaciones

(Telekommunikatsiooniinvesteeringute Edendamise Organisatsioon).

51. Comisión Nacional de los salarios mínimos (Riiklik Miinimumpalga Komisjon).

52. Comisión Nacional de Vivienda (Riiklik Eluasemekomisjon).

53. Centro Nacional del Control del Gas Natural (Riiklik Maagaasi Kontrollikeskus).

54. Centro Nacional de Control de Energía (Riiklik Energiakontrollikeskus).

55. Administración Portuaria Integral de Altamira, S.A de C.V. (Altamira Sadamahaldur).

56. Administración Portuaria Integral de Lázaro Cárdenas, S.A de C.V. (Lázaro Cárdenase

Sadamahalduse Ettevõte).

& /et 101

57. Administración Portuaria Integral de Manzanillo, S.A de C.V. (Manzanillo Sadamahalduse

Ettevõte).

58. Administración Portuaria Integral de Veracruz, S.A de C.V. (Veracruzi Sadamahalduse

Ettevõte).

59. Instituto Nacional de Lenguas Indígenas (Riiklik Põlisrahvaste Keelte Instituut).

60. Instituto Nacional de Ciencias Penales (Riiklik Karistusteaduste Instituut).

61. Comisión Nacional de los Derechos Humanos (Riiklik Inimõiguste Komisjon).

62. Instituto Nacional de Estadística y Geografía (Riiklik Statistika- ja Geograafiainstituut).

63. Comisión Federal de Competencia Económica (Föderaalne Majanduskonkurentsi Komisjon).

64. Instituto Federal de Telecomunicaciones (Föderaalne Telekommunikatsiooniinstituut).

C JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste eestikeelne tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil

ja see ei kujuta endast ametlikku tõlget.

& /et 102

D JAGU

KAUBAD

1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti või kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,

hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõigi A–C jaos loetletud üksuste hankeid.

2. Olenemata punktist 1 hõlmab Secretaría de la Defensa Nacionali (Kaitseministeerium) ja

Secretaría de Marina (Mereväeministeerium) hangete puhul 21. peatükk „Riigihanked“ ainult

järgmisi kaupu, millele on antud föderaalse tarnete klassifikaatori kood (FSC-kood):

22. Raudteeseadmed

23. Maapinnal liikuvad sõidukid, mootorsõidukid, haagised ja jalgrattad (v.a bussid koodiga 2310

ning sõjaväeveokid ja -haagised koodidega 2320 ja 2330 ning roomikutega lahingu-, ründe- ja

taktikalised sõidukid koodiga 2350)

24. Traktorid

25. Sõidukite varuosad

& /et 103

26. Rehvid ja sisekummid

29. Mootori abiseadmed

30. Mehhaanilised jõuülekandeseadmed

32. Puutöömasinad ja -seadmed

34. Metallitöömasinad

35. Teenindus- ja kaubandusseadmed

36. Eritööstusmasinad

37. Põllumajandusmasinad ja -seadmed

38. Ehitus-, kaevandus-, kaeve- ja teehooldusseadmed

39. Materjalide käsitsemise seadmed

40. Köied, kaablid, ketid ja tarvikud

41. Külmutus-, kliima- ja tuulutusseadmed

& /et 104

42. Tuletõrje-, pääste- ja turvaseadmed ning keskkonnakaitseseadmed ja -materjalid

43. Pumbad ja kompressorid

44. Ahjud, aurumasinad ja kuivatusseadmed ja tuumareaktorid

45. Torutööde, kütte- ja kanalisatsiooniseadmed

46. Veepuhastus- ja reoveekäitlusseadmed

47. Torud, voolikud ja liitmikud

48. Klapid ja ventiilid

49. Hooldus- ja remondiseadmed

52. Mõõteriistad

53. Rauakaubad ja abrasiivid

54. Kokkupandavad konstruktsioonid ja tellingud

& /et 105

55. Puit, puitdetailid, vineer ja spoon

56. Ehitusmaterjalid

61. Elektritraat, toite- ja jaotusseadmed

62. Valgustid ja lambid

63. Häire-, signalisatsiooni- ja turvasüsteemid

65. Meditsiini-, hambaravi- ja veterinaarseadmed ning varustus

66. Instrumendid ja laboriseadmed

67. Fotograafiaseadmed

68. Kemikaalid ja keemiatooted

69. Koolitusvahendid ja -seadmed

70. Automaatsed andmetöötlusseadmed (sh püsivara), tarkvara, tarvikud ja tugiseadmed

& /et 106

71. Mööbel

72. Sisustus ja seadmed kasutamiseks kodumajapidamistes ja ettevõtetes

73. Toidu valmistamise ja serveerimise vahendid

74. Büroomasinad, tekstitöötlussüsteemid ja visuaalse salvestamise seadmed

75. Bürootarbed ja -seadmed

76. Raamatud, kaardid ja muud väljaanded (välja arvatud 7650: joonised ja kirjeldused)

77. Muusikariistad, fonograafid ja kodukasutuseks mõeldud raadiod

78. Vabaaja- ja spordivarustus

79. Puhastusseadmed ja -vahendid

80. Pintslid, värvid, tihendid ja kinnitid

81. Konteinerid, pakendid ja pakketarvikud

85. Tualett-tarbed

& /et 107

87. Põllumajanduslikud varud

88. Elusloomad

91. Kütus, määrded, õlid ja vahad

93. Mittemetallilised tehismaterjalid

94. Mittemetalliline tooraine

96. Maagid, mineraalid ja nende esmatooted (välja arvatud 9620: looduslikud ja sünteetilised

mineraalid)

99. Mitmesugused tooted

& /et 108

E JAGU

TEENUSED

21. peatükk „Riigihanked“ hõlmab peale ehitusteenuste kõikide selliste teenuste hankeid, mida

hangivad A–C jaos loetletud üksused, välja arvatud järgmised teenused, mis on kindlaks määratud

vastavalt USMCA liites 13-D-1 „Ühtse klassifitseerimissüsteemi teenused“ esitatud ühtsele

klassifitseerimissüsteemile:

A Teadus- ja arendustegevus

Kõik klassid

C Arhitekti- ja inseneriteenused

C130 Restaureerimine (ainult ajalooliste paikade ja hoonete säilitamiseks)

D Infotöötlus ja sellega seotud telekommunikatsiooniteenused

D304 Automatiseeritud andmetöötlusega telekommunikatsiooni- ja ülekandeteenused,

välja arvatud täiustatud või lisandväärtusega teenused, mis on määratletud kui

telekommunikatsiooniteenused, mille puhul kasutatakse arvutipõhiseid

andmetöötlussüsteeme, mis: a) puudutavad kasutaja edastatud teabe vormi, sisu,

koodi, protokolli või muid sarnase aspekte, b) annavad kliendile täiendavat,

erinevat või ümberstruktureeritud teavet või c) hõlmavad kasutaja interaktsiooni

salvestatud teabega. Selle määratluse kohaldamisel ei hõlma automatiseeritud

andmetöötlusega telekommunikatsiooni- ja ülekandeteenuste omandamine kõne-

ega andmeedastusteenuste seadmete omamist ega pakkumist.

D305 Automatiseeritud andmetöötlusega kaugtöötlus- ja osaajalise kasutamise teenused

D309 Teabe- ja andmeringhäälinguteenused või andmeleviteenused

D316 Telekommunikatsioonivõrkude haldamise teenused

& /et 109

D317 Automatiseeritud uudise-, andme- või muud teabeteenused

Andmete ostmine (raamatute, perioodikaväljaannete, ajalehtede jms elektroonilised

ekvivalendid)

D399 Muud automatiseeritud andmetöötlusega telekommunikatsiooniteenused (sh

andmete säilitamine lindil, CDdel jne)

F Loodusvaradega seotud teenused

F011 Pestitsiidide/insektitsiidide tugiteenused

G Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

Kõik klassid

J Kaupade hooldus, remont, muutmine, ümberehitamine ja paigaldamine

Seadmed

J010 Relvastus

J011 Sõjaline tuumamaterjal

J012 Tulejuhtimisvarustus

J013 Laskemoon ja lõhkeained

J014 Juhitavad raketid

J015 Õhusõidukite ja nende konstruktsioonide komponendid

J016 Õhusõidukite komponendid ja tarvikud

J017 Õhkutõusmis-, maandumis- ja maapealse teeninduse seadmed

J018 Kosmosesõidukid

J019 Laevad, väikealused, praamid ja ujuvdokid

J020 Paadid ja laevaseadmed

J022 Raudteeseadmed

J023 Maismaasõidukid, mootorsõidukid, haagised ja mootorrattad

J024 Traktorid

J025 Mootorsõidukite osad

J998 Laevaremonditöökojad mittetuumalaevade jaoks

& /et 110

K Isikute kinnipidamise toimingud ja sellega seotud teenused (relvastatud valvurite

osutatavad professionaalsed teenused ainult kaitse, isikute julgeoleku, rajatiste

valve otstarbel)

K103 Kütuse- ja muud naftateenused – välja arvatud ladustamine

K105 Valveteenused (relvastatud valvurite poolt ainult kaitse otstarbel osutatavad

professionaalsed teenused isiklikes turva- ja järelevalverajatistes)

K109 Järelevalveteenused (relvastatud valvurite poolt ainult kaitse otstarbel osutatavad

professionaalsed teenused isiklikes turva- ja järelevalverajatistes)

K110 Tahkekütuse käitlemise teenused

L Finantsteenused ja nendega seotud teenused

Kõik klassid

R Kutse-, haldus- ja juhtimistugiteenused

R003 Õigusteenused

R004 Toodete ja muude kui haridusasutuste sertifitseerimis- ja akrediteerimisteenused

R012 Patendi- ja kaubamärgiteenused

R016 Isiklike teenuste lepingud

R101 Eksperttunnistaja (ainult õigusteenuste puhul)

R103 Kulleri- ja sõnumisaatmisteenused

R105 Posti- ja jaotusteenused (välja arvatud postkontoriteenused)

R106 Postkontoriteenused

R116 Kohtuprotokolliteenused

R200 Sõjaväelaste värbamine

S Kommunaalteenused

Kõik klassid

T Kommunikatsiooni-, fotograafia-, kartograafia-, trüki- ja avaldamisteenused

T000 Kommunikatsiooniuuringud

& /et 111

T001 Turu-uuringute ja avaliku arvamuse teenused (varem telefoni- ja

väliintervjuuteenused, sealhulgas fookustestid, omnibus- ja hoiaku-uuringud), v.a

koodiga CPC 86503 turundusjuhtimisalase nõustamise teenused.

T002 Kommunikatsiooniteenused (sh eksponeerimisteenused)

T004 Suhtekorraldusteenused (sh kirjutamisteenused, ürituste kavandamine ja juhtimine,

meediasuhted, raadio- ja teleanalüüs, pressiteenused)

T005 Kunsti- ja graafikateenused

T008 Filmitöötlusteenused

T009 Filmide/videote tootmise teenused

T010 Mikrofišiteenused

T013 Fotograafia üldteenused – staatiline pilt

T014 Trüki-/ köitmisteenused

T015 Paljundamisteenused

T017 Fotograafia üldteenused – liikuv pilt

T018 Audiovisuaalteenused

T099 Muud kommunikatsiooni-, fotograafia-, kartograafia-, trüki- ja

avaldamisteenused

U Haridus- ja koolitusteenused

U003 Reservide ettevalmistamine (sõjaväeline)

U010 Haridusasutuste sertifitseerimine ja akrediteerimine

V Transpordi-, reisi- ja kolimisteenused

Kõik klassid (v.a V503 Reisiagenditeenused)

W Patendikaitset, autoriõigust või muid omandiõigusi nõudvate seadmete rentimine ja

liisimine.

W058 Side-, tuvastamis- ja koherentse kiirguse seadmed

& /et 112

E JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Mehhiko teeb ühisnõukogule ettepaneku muuta käesolevat jagu, et ühtlustada hiljemalt viie

aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist NAFTA ühisel klassifitseerimissüsteemil

põhinevat klassifikatsiooni ÜRO ajutisel ühtsel tooteklassifikaatoril põhineva CPC-koodiga.

Ühisnõukogu võtab esitatud muudatusettepanekud vastu otsusega.

2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata riiklike rajatiste käitamise suhtes kontsessioonide

alusel.

3. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata teenuste suhtes, mis on seotud Secretaría de la

Defensa Nacionali (Kaitseministeerium) ja Secretaría de Marina (Mereministeerium) soetatud

kaupadega, mida 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma.

4. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et 21. peatükiga hõlmatud teenuste osutamise suhtes

kohaldatakse seoses teenuste piiriülese osutamisega 11. peatükki „Piiriülene teenustekaubandus“,

12. peatükki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ ja 18. peatükki

„Finantsteenused“.

& /et 113

F JAGU

EHITUSTEENUSED

Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ja kui H jao „Üldmärkustest“ ei tulene teisiti,

kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ kõigi ehitusteenuste suhtes, mida hangivad A–C jaos

loetletud üksused ja mis on määratletud ÜRO ajutise ühtse tooteklassifikaatori (CPC) 51. alajaos.

G JAGU

AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSE PROJEKTID

1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„avaliku ja erasektori partnerluse projektid“ (edaspidi „avaliku ja erasektori partnerluse projektid“)

– projektid, millega osutatakse teenuseid avalikule sektorile, hulgimüüjatele, vahendajatele või

lõpptarbijatele ja mida rakendatakse avaliku sektori asutuse ja eraettevõtja vahelise pikaajalise

lepingulise suhte kaudu1 ning mille puhul taristu paneb täielikult või osaliselt välja eraettevõtja.

1 Suurema selguse huvides olgu öeldud, et kõigi avaliku ja erasektori partnerluse projektidega

kaasneb projektide eri etappides riskide jaotamine avaliku ja erasektori vahel.

& /et 114

2. A ja C jaos loetletud hankeüksuste sõlmitud avaliku ja erasektori partnerluse projektide suhtes

kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“.

3. Punkti 2 kohaselt hõlmatud avaliku ja erasektori partnerluse projektide suhtes ei kohaldata

artikli 21.6 „Teated“ lõiget 4 ja artiklit 21.17 „Siseriiklik vaidlustusmenetlus“.

4. Avaliku ja erasektori partnerluse projektide omaalgatuslike ettepanekute hindamisel kohaldab

Mehhiko oma õigusakte ja kohtleb Euroopa Liidu ettevõtteid samamoodi nagu Mehhiko ettevõtteid.

G JAO SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Avaliku ja erasektori partnerluse projekte võib kasutada tegevuste puhul, mille puhul

Mehhiko õigus lubab erasektori osalemist ja millega seotud teenuste osutamiseks on vaja saada

litsents, luba või kontsessioon.

2. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võivad A jaos loetletud üksused kooskõlas Mehhiko

õigusega nõuda, et võitnud pakkuja asutaks avaliku ja erasektori partnerluse projektide

väljatöötamiseks ja haldamiseks kohaliku üksuse.

3. Avaliku ja erasektori partnerluse projektide raames võivad hankeüksused kasutada piiratud

pakkumismenetlust vastavalt tingimustele, mis on sätestatud artiklis 21.12 „Piiratud

pakkumismenetlus“ ning õigusakti „Ley de Asociaciones Público Privadas“ (avaliku ja erasektori

ühenduste seadus) artiklis 64, nagu seda on muudetud 21. aprillil 2016 õigusaktiga „Decreto por el

que se reforman y derogan diversas disposiciones de la Ley de Asociaciones Público Privadas“

(dekreet, millega muudetakse ja tühistatakse avaliku ja erasektori ühenduste seaduse mitmeid

sätteid).

& /et 115

4. Euroopa Liidu ettevõtetel on Mehhikos vaidlustusmenetlustele samasugune juurdepääs nagu

Mehhiko ettevõtetel.

H JAGU

ÜLDMÄRKUSED

Ülderandid

1. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata hangete suhtes, mis tehakse:

a) riigi omandis olevates jaekauplustes kaubanduslikuks edasimüügiks;

b) kaupade ja teenuste ostmiseks hõlmatud üksuse poolt tema enda kontrollitavate üksuste

kaudu;

c) ühe hõlmatud üksuse poolt teiselt üksuselt, tingimusel et hõlmatud üksusel on teise üksuse üle

samasugune kontroll nagu enda kontrollitavate üksuste üle, või

d) vee ostuks ja energia tarnimiseks või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks.

2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata kommunaalteenuste, sealhulgas

telekommunikatsiooni-, ülekande-, vee- ja energiateenuste suhtes.

& /et 116

3. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata transporditeenuste, sealhulgas maismaatranspordi

(CPC 71); veetranspordi (CPC 72); õhutranspordi (CPC 73); tugi- ja abitranspordi (CPC 74); posti-

ja telekommunikatsiooniteenuste (CPC 75) ja tasu või lepingu alusel muude transpordivahendite

remonditeenuste suhtes (CPC 8868).

4. 21. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse ehita - käita - anna üle - tüüpi lepingute ja avaliku

sektori ehitustööde kontsessioonilepingute suhtes ainult juhul, kui need lepingud on hõlmatud G

jaoga „Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid“.

Hankelepingute vabastamine lepingu alt

5. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võib Mehhiko vabastada hankelepingud 21. peatükis

„Riigihanked“ sätestatud kohustustest järgmistel tingimustel:

a) vabastatud hankelepingute koguväärtus ei tohi ületada 2 328 000 000 USA dollarit Mehhiko

peeso ekvivalendina ühel kalendriaastal alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ning

kõigi hankeüksuste peale kokku, kaasa arvatud PEMEX ja CFE;

b) käesoleva punkti kohaselt ühel aastal vabastatavate ühe FSC klassi (või muu lepinguosaliste

vahel kokku lepitud klassifikatsioonisüsteemi rubriigi) alla kuuluvate hankelepingute

kogumaksumus ei tohi ületada 10 % nende lepingute kogumaksumusest, mida võib käesoleva

lõike alusel kõnealusel aastal vabastada;

& /et 117

c) ükski üksus, mille suhtes kohaldatakse alapunkti a, ei tohi ühelgi kalendriaastal vabastada

lepinguid maksumuses, mis on suurem kui 20 % nende lepingute kogumaksumusest, mida

võib kõnealusel aastal vabastada, ning

d) PEMEXi ja CFE poolt vabastatud lepingute kogumaksumus ei tohi ühelgi kalendriaastal

ületada 466 000 000 USA dollarit Mehhiko peeso ekvivalendina.

6. Alates käesoleva lepingu jõustumise aastale järgneva kalendriaasta jaanuarist kohandatakse

punktis 5 USA dollarites väljendatud summasid igal aastal kumulatiivse inflatsiooniga, võttes

aluseks USA SKP kaudse hinnadeflaatori või Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes

„Economic Indicators“ selle asemel avaldatava majandusnäitajate indeksi.

Dollarites väljendatud summad, mida on korrigeeritud kumulatiivse inflatsiooniga iga 2018. aastale

järgneva kalendriaasta jaanuari seisuga, on võrdsed algsete dollarites väljendatud summadega, mida

on korrutatud kõnesoleva aasta jaanuaris kehtiva USA SKP kaudse hinnadeflaatori või

Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes „Economic Indicators“ selle asemel avaldatava

majandusnäitajate indeksi ning 2018. aasta jaanuaris kehtinud USA SKP kaudse hinnadeflaatori või

Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes „Economic Indicators“ selle asemel avaldatud

majandusnäitajate indeksi suhtega, tingimusel et kõnealusel hinnadeflaatoril on sama baasaasta.

Saadud kohandatud summad dollarites ümardatakse lähima miljoni dollarini. Mehhiko teatab

Euroopa Liidule kohandatud summad dollarites hiljemalt kohandamise jõustumise aasta jaanuari

jooksul.

& /et 118

7. Kui Mehhiko ületab ühel aastal selliste lepingute kogumaksumuse, mille ta võib punkti 5

kohaselt vabastada, konsulteerib Mehhiko Euroopa Liiduga, et leppida kokku täiendavate

hankevõimaluste vormis hüvitises järgmiseks aastaks. Konsultatsioonid ei piira teise lepinguosalise

õigusi, mis tulenevad 31. peatükist „Vaidluste lahendamine“.

PEMEXi ja CFE kohaliku sisendi nõuded

8. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võivad PEMEX ja CFE kehtestada kohaliku sisendi

nõude, mis ei tohi ületada:

a) 40 % töömahukate kasutusvalmis või suurte integreeritud projektide puhul või

b) 20 % kapitalimahukate kasutusvalmis või suurte integreeritud projektide puhul.

9. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „kasutusvalmis või suur integreeritud projekt“ ehitus-

, tarne- või paigaldusprojekti, mida teostab peatöövõtja vastavalt üksuse sätestatud tingimustele,

mille kohaselt:

a) peatöövõtjal on õigus valida üldtöövõtjaid või alltöövõtjaid;

b) ei PEMEX ega CFE ei rahasta projekti;

& /et 119

c) kohustuste täitmata jätmisega seotud riskid kannab peatöövõtja ning

d) rajatist hakkab käitama üksus või kolmas osaleja üksusega sõlmitud hankelepingu alusel.

10. Kui Mehhiko rahvusvahelise lepingu või õigusnormi või poliitika kohase PEMEXi või CFE

otsusega lepingute maksumuse protsendimäära alandatakse, asendatakse kõnealused

protsendimäärad alaliselt. Käesoleva märkuse rakendamisel ei kohtle Mehhiko hankeüksused

Euroopa Liidu pakkujaid vähem soodsalt kui Mehhiko või mõne kolmanda riigi pakkujaid.

11. Mõiste „kohalik sisend“ hõlmab kulusid Mehhikos toodetud komponentidele,

alamkomponentidele ja toorainetele, sisaldades kulusid tööle või muudele seotud teenustele, nagu

müügijärgsed ja hooldusteenused, nagu on pakkumuses kindlaks määratud. Mõiste hõlmab ka kõiki

kulusid, mis on seotud toodete lõpliku koostamisega Mehhikos. Pakkujal on õigus määrata

hanketeates sätestatud võimaluste piires ise kindlaks, milline osa lepingu maksumusest täidetakse

Mehhikos loodud väärtusega.

12. Rahastamiskõlblikud kulud peavad võimaldama edukale pakkujale mõistlikku paindlikkust, et

sõlmida leping Mehhiko tarnijatega konkurentsivõimelistel tingimustel, mis hõlmavad sealjuures

hinda ja kvaliteeti. PEMEX ja CFE ei tohi lepinguid osadeks jagada nii, et see piirab pakkuja jaoks

rahastamiskõlblike kulude valikut.

& /et 120

13. Hankeüksused märgivad nii hanketeates kui ka lepingus kohaliku sisendi nõuded ja nendega

seotud tingimused selgelt ja objektiivselt ära.

14. Kümme aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Mehhiko artikli 1.10 „Lepingu

III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti g alusel moodustatud riigihangete allkomiteele

aruande käesoleva punkti kohaldamise kohta.

15. Ühtegi 21. peatüki „Riigihanked“ sätet ei tõlgendata nii, et see nõuaks PEMEXilt

riskijagamise lepingute sõlmimist.

Künniste kohandamise valem

16. Käesoleva lisa A ja C jaos USA dollarites väljendatud künniseid kohandatakse igal

kalendriaastal inflatsiooniga vastavalt USMCA 13. peatüki „Riigihanked“ 13-A lisa „Mehhiko

loend“ G jao punktis 1 sätestatud piirmäärade kohandamise valemiga Ameerika Ühendriikide jaoks

kindlaksmääratud määrale.

Mehhiko teatab Euroopa Liidule Ameerika Ühendriikide poolt kindlaks määratud inflatsioonimäära

hiljemalt kohanduse jõustumisele eelneva aasta 18. novembriks.

& /et 121

17. Mehhiko arvutab ja konverteerib künniste väärtuse Mehhiko peesodesse, kasutades Banco de

México (Mehhiko keskpank) ümberarvestuskurssi. Ümberarvestuskursiks on Mehhiko peeso

väärtus USA dollarites iga aasta 1. detsembril ja 1. juunil või neile järgneval esimesel tööpäeval. 1.

detsembri ümberarvestuskurssi kohaldatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning 1.

juuni ümberarvestuskurssi kohaldatakse sama aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Enne, kui

Mehhiko hakkab Mehhiko peeso ümberarvestuskursi ja kindlaksmääratud künniseid kohaldama,

teeb ta need teatavaks Euroopa Liidule.

18. Künnistega seotud teave avaldatakse järgmisel veebisaidil: www.compranet.gob.mx.

I JAGU

HANKETEAVE

Mehhiko avaldab hanketeavet järgmistel veebisaitidel:

A Üldiste hankemeetmete avaldamine

I. Keskvalitsus ja muud üksused

www.dof.gob.mx

& /et 122

II. Keskvalitsusest madalama taseme üksused ja muud üksused

Chihuahua

http://www.chihuahua.gob.mx/periodicooficial

Ciudad de México

https://www.consejeria.cdmx.gob.mx/gaceta-oficial

Colima

http://www.periodicooficial.col.gob.mx/p/indexperi.php

Durango

http://secretariageneral.durango.gob.mx/periodico-oficial/

Estado de México

https://legislacion.edomex.gob.mx/ve_periodico_oficial

& /et 123

Guanajuato

http://periodico.guanajuato.gob.mx/faces/publico/InicioPub.jsf?_adf.ctrl-state=10xvevwyq7_3

Jalisco

https://periodicooficial.jalisco.gob.mx/periodicos/periodico-oficial

Morelos

http://periodico.morelos.gob.mx/

Nuevo León

http://www.nl.gob.mx/aplicaciones/periodicooficialdelestado

Puebla

http://periodicooficial.puebla.gob.mx/

Querétaro

http://lasombradearteaga.segobqueretaro.gob.mx/

& /et 124

San Luis Potosí

http://apps.slp.gob.mx/po/ConsultaDocumentos.aspx

Veracruz

http://www.veracruz.gob.mx/gaceta-oficial/

Zacatecas

http://periodico.zacatecas.gob.mx/

B Hanketeadete avaldamine

I. Keskvalitsus ja muud üksused

a) www.compranet.gob.mx

b) www.pemex.com

c) www.cfe.gob.mx

& /et 125

II. Keskvalitsusest madalama taseme üksused ja muud üksused

Chihuahua

https://contrataciones.chihuahua.gob.mx/

Ciudad de México

https://www.tianguisdigital.cdmx.gob.mx/

Colima

https://proveedores.col.gob.mx/

Durango

https://comprasestatal.durango.gob.mx/

Estado de México

https://compramex.edomex.gob.mx/compramex/public/home.xhtml

& /et 126

Guanajuato

https://transparencia.guanajuato.gob.mx/transparencia/informacion_publica_licitaciones.php

Jalisco

https://encompras.jalisco.gob.mx/compras/encompras

Morelos

https://compras.morelos.gob.mx/

Nuevo León

http://secop.nl.gob.mx/

Puebla

http://licitaciones.puebla.gob.mx/

Querétaro

https://www.queretaro.gob.mx/OM/Adquisiciones/

& /et 127

San Luis Potosí

http://apps.slp.gob.mx/po/ConsultaDocumentos.aspx

Veracruz

http://www.veracruz.gob.mx/finanzas/transparencia-abrogada/transparencia-fiscal/licitaciones/

Zacatecas

http://funcionpublica.zacatecas.gob.mx/licitaciones.php

________________

& /et 1

22-A LISA

MEHHIKO NÕUETELE MITTEVASTAV TEGEVUS

SELGITAV MÄRKUS

1. Käesolevas lisas esitatud Mehhiko loetelus on vastavalt artiklile 22.4 „Nõuetele mittevastav

tegevus“ sätestatud riigi omanduses oleva ettevõtte ja määratud monopoli nõuetele mittevastav

tegevus, mille suhtes ei kohaldata artiklis 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised

kaalutlused“ sätestatud kohustusi.

2. Loetelu iga kirje sisaldab järgmisi osi:

a) „asjaomane kohustus“ – artiklis 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“

sätestatud kohustus, mida vastavalt artiklile 22.4 „Nõuetele mittevastav tegevus“ ei kohaldata

punktis 3 loetletud riigi omanduses olevate ettevõtete ega määratud monopolide nõuetele

mittevastava tegevuse suhtes;

b) „üksus“ – riigi omanduses olev ettevõte või määratud monopol, mille kohta kanne on tehtud;

c) „nõuetele mittevastava tegevuse ulatus“ – riigi omanduses oleva ettevõtte või määratud

monopoli nõuetele mittevastava tegevuse kandes kirjeldatud ulatus, ning

& /et 2

d) „meetmed“ – õigusnormid ja muud meetmed, mille alusel riigi omanduses olev ettevõte või

määratud monopol viib ellu nõuetele mittevastavat tegevust, mille kohta kanne on tehtud.

Loetelu ei ole täielik ja on esitatud läbipaistvuse huvides.

MEHHIKO LOETELU

Asjaomased kohustused: Artikli 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“

lõike 1 punkt a

Üksus: Föderaalne Elektrikomisjon (Comisión Federal de Electricidad), selle

tütarettevõtjad ja sidusettevõtjad ning kõik uued, ümberkorraldatud

või õigusjärgsed ettevõtted ja üksused

Nõuetele mittevastava

tegevuse ulatus:

Üksus võib allpool loetletud meetmete kohaselt teha kaupade ja

teenuste ostmisel soodustusi Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste

suhtes, kui ta teostab Mehhiko territooriumil oma õiguslike volituste

kohaseid tegevusi.

Kooskõlas õigusaktiga „Ley del Sector Eléctrico“ võib Mehhiko

üksuselt temaga sõlmitud lepingute ja talle antud lubadega nõuda

Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste eelistamist, kui üksusel on

käsil muu hulgas elektrisektori tegevusega seotud avaliku teenuse

osutamiseks vajaliku taristu rahastamine, paigaldamine, hooldamine

või laiendamine.

Eespool kirjeldatud soodustused kaupade ja teenuste jaoks tehakse

kooskõlas lisa kandega I- MX-14 (Elekter).

Suurema selguse huvides olgu öeldud, et see kanne ei mõjuta artikli

22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ lõike 1

punktis b sätestatud kohustusi.

& /et 3

Meetmed: a) Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos (Mehhiko

Ühendriikide põhiseadus), artiklid 25, 27 ja 28.

b) Decreto por el que se reforman y adicionan diversas disposiciones de

la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos, en

materia de energía, avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril

2024 (dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko

Ühendriikide põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid).

c) Ley de la Empresa Pública del Estado, Comisión Federal de

Electricidad (riigiettevõtte „Föderaalne elektrikomisjon“ seadus),

artiklid 1, 3, 8, 65 ja 81.

d) Ley del Sector Eléctrico (elektrisektori seadus), artiklid 1, 2, 4, 5, 8,

10, 12, 13, 29, 40, 44 to 48, 57,60, 61,108 ja 109.

e) Ley del Sector de Hidrocarburos (süsivesinike sektori seadus),

artiklid 95 ja 104.

f) Ley de Ingresos sobre Hidrocarburos (süsivesinikest saadud

sissetulekute seadus), artikkel 31.

g) Ley Reglamentaria del artículo 27 Constitucional en Materia

Nuclear (põhiseaduse artiklit 27 käsitlev reguleeriv seadus

tuumaenergia kohta), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes

4. veebruaril 1985 ja viimati ajakohastatud 9. aprillil 2012,

artikli 15 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 49

h) õigusaktid alapunktides a–g osutatud meetmete rakendamiseks

Asjaomased kohustused: Artikli 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“

lõike 1 punkt a

Üksus: Petróleos Mexicanos, selle tütarettevõtjad ja sidusettevõtjad ning

kõik uued, ümberkorraldatud ja õigusjärgsed ettevõtted ja üksused

Nõuetele mittevastava

tegevuse ulatus:

Üksus võib allpool loetletud meetmete kohaselt teha kaupade ja

teenuste ostmisel soodustusi Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste

suhtes, kui ta teostab Mehhiko territooriumil nafta ja muude

süsivesinike uuringuid ja tootmist.

Mehhiko võib üksuselt koos talle antavate õigustega ning uurimis- ja

tootmislepingutes ning üksusele antavates lubades nõuda, et üksus

eelistaks oma riigi ettevõtete kaupu ja siseturuteenuseid.

Uurimis- ja tootmistegevuse kodumaise sisendi keskmine maht on

vähemalt 35 %. Majandusministeerium kehtestab metoodika, mille

kohaselt mõõta süva- ja ülisüvamereprojektide puhul uurimis- ja

kaevandamismisülesannete ja -lepingute kodumaise sisendi mahtu ja

kontrollida kodumaise sisendi järgimist vastavalt kehtestatud

järgimiskavale.

& /et 4

Eespool kirjeldatud soodustused kaupade ja teenuste jaoks tehakse

kooskõlas lisa kandega I-MX-12 (Energeetika).

Suurema selguse huvides olgu öeldud, et see kanne ei mõjuta artikli

22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ lõike 1

punktis b sätestatud kohustusi.

Energeetikaministeerium, kes tõendab, et see on riigi huvide

seisukohast süsivesinike tootmise ja tarnimise tagamiseks kõige

sobivam mehhanism, võib anda riigi omanduses olevale ettevõttele,

mille ainus eesmärk on süsivesinike uurimine ja kaevandamine, otse

õiguse nimetatud tegevusi arendada.

Meetmed: a) Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos (Mehhiko

Ühendriikide põhiseadus), artiklid 25, 27 ja 28.

b) Decreto por el que se reforman y adicionan diversas disposiciones de

la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos, en

materia de energía, avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril

2024 (dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko

Ühendriikide põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid).

c) Ley del Sector de Hidrocarburos (süsivesinike sektori seadus),

artiklid 1, 3, 4, 10–14, 24, 26, 28, 30, 31, 44, 58, 69, 74,78,158

ja 161–1633.

d) Ley de Ingresos sobre Hidrocarburos (süsivesinikest saadud

sissetulekute seadus), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes

11. augustil 2014 ja viimati uuendatud 24. detsembril 2018,

artikkel 31

e) Ley de la Empresa Pública del Estado, Petróleos Mexicanos

(riigiettevõtte „Petróleos Mexicanos“ seadus), artiklid 8, 10, 11,

16, 62, 65 ja 79

f) Reglamento de la Ley de Hidrocarburos (süsivesinike seadust

käsitlev määrus), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes 31.

oktoobril 2014, artiklid 14 ja 36

& /et 5

g) Metodología para la Medición del Contenido Nacional en

Asignaciones y Contratos para la Exploración y extracción de

Hidrocarburos, así como para los permisos en la Industria de

Hidrocarburos, emitida por la Secretaría de Economía

(majandusministeeriumi välja antud metoodika süsivesinike

õigustes ning uurimise ja tootmise lepingutes nõutava

kodumaise sisendi mõõtmiseks ning süsivesinike tööstuse

lubade väljaandmiseks), avaldatud Mehhiko ametlikus

väljaandes 13. novembril 2014

h) Acuerdo por el que se establecen los valores para 2015 y 2025

de contenido nacional en las actividades de Exploración y

extracción de Hidrocarburos en aguas profundas y ultra

profundas, emitidos por la Secretaría de Economía (leping,

millega kehtestatakse 2015. ja 2025. aastaks süsivesinike

uurimise ja tootmise kodumaise sisendi määr süva- ja

ülisüvamereprojektide puhul), avaldatud Mehhiko ametlikus

väljaandes 29. märtsil 2016

g) õigusnormid alapunktides a–h osutatud meetmete

rakendamiseks

________________

& /et 1

25-A LISA

VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID

A JAGU

EUROOPA LIIDU

VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID

Kui Euroopa Liit viib läbi artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetluse, tagab ta järgmise.

1. Kõiki õigustatud huvi omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, välja arvatud Mehhikos asutatud

või seal elavaid isikuid, kutsutakse sellekohase teate avaldamisega üles esitama nõuetekohaselt

põhjendatud avaldust, et väljendada vastuseisu asjaomase geograafilise tähise kavandatavale

kaitsele. Teade peab sisaldama kaitstava geograafilise tähise nimetust (nimetusi) koos

transkriptsiooniga ladina tähestikus ja tootetüüpi.

2. Euroopa Komisjon peab vastuväited kätte saama hiljemalt kaks kuud pärast teate avaldamist.

& /et 2

3. Vastuväited on vastuvõetavad ainult siis, kui need saadakse kätte ülal nimetatud tähtaja

jooksul ja neist nähtub, et

a) nimetuse kavandatav kaitse oleks vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või

loomatõu nimega ning võib seetõttu eksitada tarbijat kauba tegeliku päritolu suhtes;

b) on olemas homonüümne nimetus, mis võib tekitada tarbijas eksiarvamuse, et kaup on pärit

muult territooriumilt;

c) nimetuse kavandatav kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise kestust

arvesse võttes tarbijat kauba tegeliku olemuse suhtes eksitada;

d) nimetuse kavandatav kaitse ohustaks kaupa, mille nimetust või kaubamärk on täielikult või

osaliselt identne ja mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne teatise

avaldamist, või

e) vastuväite esitaja teabe kohaselt on nimetus, mille kaitsmist ja registreerimist kaalutakse,

üldnimetus.

4. Eespool osutatud vastuväitemenetluse elemente hinnatakse Euroopa Liidu territooriumist

lähtuvalt; intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või

territooriumidel, kus need õigused on kaitstud.

& /et 3

B JAGU

MEHHIKO VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID

Kui Mehhiko viib läbi artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetluse, tagab ta järgmise.

Õigustatud huviga isikutel on kooskõlas Mehhiko seadustega õigus esitada vastuväiteid

geograafilise tähise kavandatavale kaitsele. Vastuväidete esitamise kriteeriumid avaldatakse

avalikus väljaandes ja need on järgmised:

1. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“)

sama või sarnase kauba kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega;

2. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“)

nimetusega, mille suhtes on eelnevalt esitatud heas usus taotlus, millega soovitakse seda sama

või sarnase kauba jaoks päritolunimetuse või geograafilise tähisena kaitsta;

3. nimetus on üldnimetus või seda kasutatakse Mehhiko territooriumil kauba puhul, mille jaoks

kaitset taotletakse, või sellest on saanud tava- või kaubanduskeeles kõnealuse kauba osa

tavapärane või üldine nimetus;

& /et 4

4. kõiki selle omadusi arvesse võttes kujutab nimetus endast kaitstud toote kirjeldust. Need

omadused hõlmavad kirjeldavaid või viitavaid sõnu, millega tavaliselt tähistatakse

kaubandustegevuse käigus kauba liiki, kvaliteeti, kvantiteeti, koostist, sihtkohta või väärtust;

5. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“)

registreeritud kaubamärgiga või Mehhikos registreeritud ärinimega, mida kasutatakse sama

või sarnase kauba puhul;

6. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“)

nimetusega, mille suhtes on eelnevalt esitatud heas usus taotlus kaubamärgi või ärinime

registreerimiseks;

7. nimetus on tõlge või transliteratsioon päritolunimetusest või geograafilisest tähisest, mida ei

saa kaitse alla võtta, ning

8. nimi on vastuolus taimesordi, sealhulgas veiniviinamarjasordi, või loomatõu nimega.

________________

& /et 1

25-B LISA

GEOGRAAFILISTE TÄHISTE LOETELU

A JAGU

EUROOPA LIIDU GEOGRAAFILISED TÄHISED

VASTAVALT ARTIKLI 25.32 PUNKTILE a

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Steirischer Kren Mädarõigas Austria

Steirisches Kürbiskernöl Muud toiduõlid Austria

Tiroler Almkäse; Tiroler Alpkäse Kõva lehmapiimajuust Austria

Tiroler Bergkäse Kõva lehmapiimajuust Austria

Tiroler Graukäse Kõva lehmapiimajuust Austria

Tiroler Speck Sealihasink Austria

Vorarlberger Alpkäse Juust Austria

Vorarlberger Bergkäse Kõva lehmapiimajuust Austria

Beurre d'Ardenne Või Belgia

Fromage de Herve Pehme lehmapiimajuust Belgia

Jambon d'Ardenne Sealihasink Belgia

Pâté Gaumais Muu kuumtöödeldud

liha

Belgia

Plate de Florenville Kartulid Belgia

Vin mousseux de qualité de

Wallonie

Vein Belgia

& /et 2

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Vin de pays des jardins de

Wallonie

Vein Belgia

Crémant de Wallonie Vein Belgia

Côtes de Sambre et Meuse Vein Belgia

Българско розово масло Bulgarsko rozovo

maslo

Eeterlik õli Bulgaaria

Дунавска равнина Dunavska ravnina Vein Bulgaaria

Тракийска низина Trakiĭska nizina Vein Bulgaaria

Γλυκό Τριαντάφυλλο Αγρού Glyko

Triantafyllo

Agrou

Kondiitritooted Küpros

Λουκούμι Γεροσκήπου Loukoumi

Geroskipou

Kondiitritooted Küpros

Κουμανδαρία Coumandaria Vein Küpros

Λεμεσός Lemesos Vein Küpros

Πάφος Pafos Vein Küpros

České pivo Õlu Tšehhi

Vabariik

Českobudějovické pivo1 Õlu Tšehhi

Vabariik

Žatecký chmel Linnased Tšehhi

Vabariik

1 Nimetus on kaitstud ainult originaalkeeles. Nimetuse kasutamine Mehhikos sõltub

geograafilise tähise kasutajate ja kaubamärgi omaniku vahelistest otsekokkulepetest.

& /et 3

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Bayerisches Bier Õlu Saksamaa

Bremer Bier Õlu Saksamaa

Dortmunder Bier Õlu Saksamaa

Hopfen aus der Hallertau Linnased Saksamaa

Kölsch2 Õlu Saksamaa

Kulmbacher Bier Õlu Saksamaa

Lübecker Marzipan Kondiitritooted Saksamaa

Münchener Bier3 Õlu Saksamaa

Nürnberger Bratwürste;

Nürnberger Rostbratwürste

Sealiha tooted (100 %) Saksamaa

Nürnberger Lebkuchen Küpsised (kreekerid

jms)

Saksamaa

2 Geograafilise tähise „Kölsch“ kaitse ei keela varasematel kasutajatel, kes on kasutanud

nimetust „tipo Kölsch“ või „estilo Kölsch“ heas usus ja püsivalt enne 21. aprilli 2018, seda

nimetust edasi kasutada, tingimusel et see on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt

väiksemate, kuid siiski loetavate tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult

kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus

tõendada, et nad on asjaomast nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko

territooriumil varem kasutanud. 3 Geograafilise tähise „Münchener Bier“ kaitse ei keela varasematel kasutajatel, kes on

kasutanud nimetust „tipo Munich“ või „estilo Munich“ heas usus ja püsivalt enne 21. aprilli

2018, seda nimetust edasi kasutada, tingimusel et see on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt

väiksemate, kuid siiski loetavate tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult

kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus

tõendada, et nad on asjaomast nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko

territooriumil varem kasutanud.

& /et 4

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Schwarzwälder Schinken4 Sealihasink Saksamaa

Tettnanger Hopfen Linnased Saksamaa

Baden Vein Saksamaa

Franken Vein Saksamaa

Mosel Vein Saksamaa

Pfalz Vein Saksamaa

Rheingau Vein Saksamaa

Rheinhessen Vein Saksamaa

Württemberg Vein Saksamaa

Danablu Lehmapiima

sinihallitusjuust

Taani

Esrom Kõva lehmapiimajuust Taani

Γραβιέρα Κρήτης Graviera Kritis Oliiviõli Kreeka

Ελιά Καλαμάτας Elia Kalamatas Lauaoliivid Kreeka

Καλαμάτα Kalamáta Oliiviõli Kreeka

Κασέρι Kasseri Poolkõva

lambapiimajuust või

lamba- ja

kitsepiimajuust

Kreeka

Κεφαλογραβιέρα Kefalograviera Kõva lambapiimajuust

või lamba- ja

kitsepiimajuust

Kreeka

4 Geograafilise tähise „Schwarzwälder Schinken“ kaitse ei takista nimetuse „selva negra“

kasutamist heas usus tingimusel, et seda kasutatakse üksnes keedetud singi puhul ja

tingimusel, et neid kaupu ei turustata viitega geograafilise tähise „Schwarzwälder Schinken“

tegelikule päritolule (kujutised, nimetused, pildid, lipud) ning tingimusel, et nimetus on

esitatud kaubamärgist oluliselt väiksemas kirjatüübis, mis on loetav, ja kauba päritolu suhtes

üheselt mõistetav.

& /et 5

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης Kolymvari

Chanion Kritis

Oliiviõli Kreeka

ΚορινРιακύ Σταφίδα ροστίτσα Korinthiaki

Stafida Vostitsa

Rosinad Kreeka

Κρόκος Κοζάνης Krokos Kozanis Safran Kreeka

Λακωνία Lakonia Oliiviõli Kreeka

Λέσβος / Μυτιλήνη Lesvos / Mytilini Oliiviõli Kreeka

Λυγουριό Ασκληπιείου Lygourio

Asklipiiou

Oliiviõli Kreeka

Μανούρι Manouri Pehme vadak Kreeka

Μαστίχα Χίου Masticha Chiou Looduslikud

kummivaigud ja vaigud

Kreeka

Πεζά Ηρακλείου Κρήτης Peza Irakliou

Kritis

Oliiviõli Kreeka

Πράσινες Ελιές Χαλκιδικής Prasines Elies

Chalkidikis

Lauaoliivid Kreeka

Σητεία Λασιθίου Κρήτης Sitia Lasithiou

Kritis

Oliiviõli Kreeka

Φέτα5 Feta Valge lambapiimajuust

või lamba- ja

kitsepiimajuust

Kreeka

Χανιά Κρήτης Chania Kritis Oliiviõli Kreeka

Μαντινεία Mantineia Vein Kreeka

5 Geograafilise tähise „Φέτα (Feta)“ kaitse ei takista mis tahes isikutel, sealhulgas nende

õigusjärglastel ja õiguste omandajatel, jätkuvalt ja sarnasel viisil kasutada sõna „feta“ kuni

kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, tingimusel et nad on enne

käesoleva lepingu jõustumist seda geograafilist tähist pidevalt samade või sarnaste kaupade

puhul Mehhiko territooriumil kasutanud. Nende aastate jooksul peab sõnaga „feta“ kaasnema

loetav ja nähtav märge asjaomase kauba geograafilise päritolu kohta.

& /et 6

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Νεμέα Nemea Vein Kreeka

Ρετσίνα Αττικής Retsina Attikis Vein Kreeka

Σάμος Samos Vein Kreeka

Σαντορίνη Santorini Vein Kreeka

Aceite del Baix Ebre-Montsià;

Oli del Baix Ebre-Montsià

Oliiviõli Hispaania

Aceite del Bajo Aragón Oliiviõli Hispaania

Antequera Oliiviõli Hispaania

Azafrán de la Mancha Safran Hispaania

Baena Oliiviõli Hispaania

Cabrales Juust Hispaania

Cecina de León Muud soolatud

lihatooted

Hispaania

Cítricos Valencianos; Cítrics

Valencians6

Apelsinid, klementiinid,

sidrunid

Hispaania

Dehesa de Extremadura Sealihasink Hispaania

Estepa Oliiviõli Hispaania

Guijuelo Sealihasink Hispaania

Idiazabal Kõva lambapiimajuust Hispaania

Jabugo Sealihasink Hispaania

Jamón de Teruel / Paleta de

Teruel

Sealihasink Hispaania

Jijona Kondiitritooted Hispaania

6 Sõna „Valencia“ sisaldavaid sordinimesid võib jätkuvalt kasutada sarnaste kaupade

tähistamiseks, tingimusel et termin ei eksita tarbijat kauba olemuse või täpse päritolu suhtes.

& /et 7

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Les Garrigues Oliiviõli Hispaania

Los Pedroches Sealihasink Hispaania

Mahón-Menorca Kõva segupiimajuust Hispaania

Pimentón de la Vera Paprika Hispaania

Pimentón de Murcia Paprika Hispaania

Polvorones de Estepa Küpsised (kreekerid

jms)

Hispaania

Priego de Córdoba Oliiviõli Hispaania

Queso Manchego7 Kõva lambapiimajuust Hispaania

Queso Tetilla / Queixo Tetilla Juust Hispaania

Salchichón de Vic; Llonganissa

de Vic

Muud soolatud

lihatooted

Hispaania

Sierra de Cádiz Oliiviõli Hispaania

Sierra de Cazorla Oliiviõli Hispaania

Sierra de Segura Oliiviõli Hispaania

Sierra Mágina Oliiviõli Hispaania

Siurana Oliiviõli Hispaania

Sobrasada de Mallorca Muud soolatud

lihatooted

Hispaania

Ternera Gallega Veised Hispaania

Turrón de Alicante Kondiitritooted Hispaania

7 Kaitstud geograafilise tähise „Queso Manchego“ kasutamine Hispaanias Euroopa Liidu

tehnilise kirjelduse kohaselt lambapiimast valmistatud juustude puhul ei takista kasutamast

lehmapiimast valmistatud juustude puhul Mehhikos traditsiooniliselt kasutatavaid nimetusi

„manchego“ ja „queso manchego“, tingimusel et neid kaupu ei turustata Euroopa Liidus

kaitstud geograafilisele tähisele viitavate viidetega (kujutised, nimetused, pildid ja lipud) ning

nende päritolu ja koostis on kaitstud nimetusega toodete omast selgelt eristatud.

& /et 8

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Alicante8 Vein Hispaania

Bierzo Vein Hispaania

Calatayud Vein Hispaania

Campo de Borja Vein Hispaania

Cariñena Vein Hispaania

Castilla9 Vein Hispaania

Castilla y León Vein Hispaania

Cataluña Vein Hispaania

Cava10 Vein Hispaania

Cigales Vein Hispaania

Empordà Vein Hispaania

Jerez-Xérès-Sherry Vein Hispaania

Jumilla Vein Hispaania

La Mancha Vein Hispaania

Málaga Vein Hispaania

Manzanilla-Sanlúcar de

Barrameda

Vein Hispaania

Navarra Vein Hispaania

8 Väljendi „Alicante Bouschet“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud

erandit. 9 Geograafilise tähise „Castilla“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida

Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või transliteratsiooni,

tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil

kaitstud geograafilist tähist. 10 Geograafilise tähise „Cava“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida

Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või transliteratsiooni,

tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil

kaitstud geograafilist tähist.

& /et 9

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Penedès Vein Hispaania

Priorat Vein Hispaania

Rías Baixas Vein Hispaania

Ribeiro Vein Hispaania

Ribera del Duero Vein Hispaania

Rioja Vein Hispaania

Rueda11 Vein Hispaania

Somontano Vein Hispaania

Toro12 Vein Hispaania

Utiel-Requena Vein Hispaania

Valdepeńas Vein Hispaania

Valencia Vein Hispaania

Yecla Vein Hispaania

Abondance Juust Prantsusmaa

Ail blanc de Lomagne Küüslauk Prantsusmaa

Ail de la Drôme Küüslauk Prantsusmaa

Ail rose de Lautrec Küüslauk Prantsusmaa

Beaufort Juust Prantsusmaa

Bleu d'Auvergne Lehmapiima

sinihallitusjuust

Prantsusmaa

Brie de Meaux Pehme lehmapiimajuust Prantsusmaa

11 Geograafilise tähise „Rueda“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida

Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või transliteratsiooni,

tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil

kaitstud geograafilist tähist. 12 Geograafilise tähise „Toro“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida

Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda sõna, selle tõlget või transliteratsiooni, tingimusel et

see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil kaitstud

geograafilist tähist.

& /et 10

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Camembert de Normandie Pehme lehmapiimajuust Prantsusmaa

Canard à foie gras du Sud-Ouest

(Chalosse, Gascogne, Gers,

Landes, Périgord, Quercy)

Muu kuumtöödeldud

liha ja toores maks

Prantsusmaa

Cantal / fourme de Cantal /

cantalet

Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa

Chabichou du Poitou Juust Prantsusmaa

Comté Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa

Crottin de Chavignol / Chavignol Juust Prantsusmaa

Emmental de Savoie Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa

Époisses Juust Prantsusmaa

Fourme d'Ambert Juust Prantsusmaa

Gruyère13 Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa

Huile d'olive de Haute-Provence Oliiviõli Prantsusmaa

Huile essentielle de lavande de

Haute-Provence / Essence de

lavande de Haute-Provence

Eeterlik õli Prantsusmaa

Huîtres Marennes Oléron Töötlemata molluskid Prantsusmaa

13 Geograafilise tähise „Morbier“ kaitse ei keela neil, kes on kasutanud seda nimetust heas usus

ja püsivalt viie aasta jooksul enne 21. aprilli 2018, seda nimetust edasi kasutamast, tingimusel

et kaupu ei turustata viidetega geograafilise tähise päritolule (kujutised, nimetused, pildid,

lipud) ning nimetus on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt väiksemate, kuid siiski loetavate

tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on

täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus tõendada, et nad on asjaomast

nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko territooriumil varem kasutanud.

Nimetus „Gruyère“ viitab Euroopa Liidu territooriumil kahele homonüümsele geograafilisele

tähisele, mis tähistavad vastavalt Šveitsi ja Prantsusmaa juustu. Euroopa Liit ei ole vastu

võimalikule taotlusele, millega kaitstakse kõnealust Šveitsi homonüümset geograafilist tähist

Mehhikos.

& /et 11

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Jambon de Bayonne Sealihasink Prantsusmaa

Lentille verte du Puy Läätsed Prantsusmaa

Maroilles / Marolles Juust Prantsusmaa

Morbier14 Juust Prantsusmaa

Munster; Munster-Géromé Pehme lehmapiimajuust Prantsusmaa

Neufchâtel Juust Prantsusmaa

Noix de Grenoble Kreeka pähklid Prantsusmaa

Piment d'Espelette; Piment

d'Espelette – Ezpeletako Biperra

Pipar Prantsusmaa

Pomme du Limousin Õunad Prantsusmaa

Pont-l'Évêque Juust Prantsusmaa

Pruneaux d'Agen; Pruneaux

d'Agen mi-cuits

Ploomid (kuivatatud või

kuumtöödeldud)

Prantsusmaa

Reblochon; Reblochon de Savoie Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa

Roquefort Lambapiima

sinihallitusjuust

Prantsusmaa

Saint-Nectaire Juust Prantsusmaa

Tomme de Savoie Juust Prantsusmaa

Volailles de Loué Kodulinnuliha Prantsusmaa

Alsace Vein Prantsusmaa

Anjou Vein Prantsusmaa

14 Geograafilise tähise „Morbier“ kaitse ei keela neil, kes on kasutanud seda nimetust heas usus

ja püsivalt viie aasta jooksul enne 21. aprilli 2018, seda nimetust edasi kasutamast, tingimusel

et kaupu ei turustata viidetega geograafilise tähise päritolule (kujutised, nimetused, pildid,

lipud) ning nimetus on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt väiksemate, kuid siiski loetavate

tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on

täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus tõendada, et nad on asjaomast

nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko territooriumil varem kasutanud.

& /et 12

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Beaujolais Vein Prantsusmaa

Bergerac Vein Prantsusmaa

Bordeaux Vein Prantsusmaa

Bourgogne Vein Prantsusmaa

Cahors Vein Prantsusmaa

Chablis Vein Prantsusmaa

Champagne Vein Prantsusmaa

Châteauneuf-du-Pape Vein Prantsusmaa

Cheverny Vein Prantsusmaa

Côtes de Blaye Vein Prantsusmaa

Côtes de Gascogne Vein Prantsusmaa

Côtes de Provence Vein Prantsusmaa

Côtes du Rhône Vein Prantsusmaa

Côtes du Roussillon Vein Prantsusmaa

Floc de Gascogne Vein Prantsusmaa

Graves Vein Prantsusmaa

Haut-Médoc Vein Prantsusmaa

Languedoc Vein Prantsusmaa

Mâcon Vein Prantsusmaa

Margaux Vein Prantsusmaa

Médoc Vein Prantsusmaa

Moulis / Moulis-en-Médoc Vein Prantsusmaa

Pauillac Vein Prantsusmaa

Pays d'Hérault Vein Prantsusmaa

& /et 13

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Pays d'Oc Vein Prantsusmaa

Pessac-Léognan Vein Prantsusmaa

Pomerol Vein Prantsusmaa

Pommard Vein Prantsusmaa

Premières Côtes de Bordeaux Vein Prantsusmaa

Romanée-Conti Vein Prantsusmaa

Saint-Emilion Vein Prantsusmaa

Saint-Estèphe Vein Prantsusmaa

Saint-Julien Vein Prantsusmaa

Sancerre Vein Prantsusmaa

Sauternes Vein Prantsusmaa

Touraine Vein Prantsusmaa

Val de Loire Vein Prantsusmaa

Ventoux Vein Prantsusmaa

Istarski pršut / Istrski pršut

Sealihasink

Horvaatia

Sloveenia

Baranjski kulen Sealihasink Horvaatia

Dalmatinski pršut Sealihasink Horvaatia

Drniški pršut Sealihasink Horvaatia

Krčki pršut Sealihasink Horvaatia

Dingač Vein Horvaatia

Szegedi szalámi; Szegedi

téliszalámi

Muud soolatud

lihatooted

Ungari

Tokaj / Tokaji Vein Ungari

& /et 14

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Aceto Balsamico di Modena Äädikas Itaalia

Aceto balsamico tradizionale di

Modena

Äädikas Itaalia

Aprutino Pescarese Oliiviõli Itaalia

Asiago Kõva lehmapiimajuust Itaalia

Bresaola della Valtellina Muud soolatud

lihatooted

Itaalia

Capocollo di Calabria Soolatud liha Itaalia

Coppa di Parma Soolatud liha Itaalia

Cotechino Modena Sealiha tooted (100 %) Itaalia

Culatello di Zibello Muud soolatud

lihatooted

Itaalia

Fontina Kõva lehmapiimajuust Itaalia

Gorgonzola Lehmapiima

sinihallitusjuust

Itaalia

Grana Padano15 Kõva lehmapiimajuust Itaalia

Mela Alto Adige; Südtiroler

Apfel

Õunad Itaalia

Mortadella Bologna16 Sealiha tooted (100 %) Itaalia

Mozzarella di Bufala Campana Pehme pühvlijuust Itaalia

Pancetta di Calabria Soolatud liha Itaalia

Parmigiano Reggiano17 Kõva lehmapiimajuust Itaalia

15 Mitmeosalise geograafilise tähise „Grana Padano“ nimeosa „Grana“ kaitset ei taotleta. 16 Geograafilise tähise „Mortadella Bologna“ kaitset taotletakse geograafilise liittähise, mitte

selle osade jaoks. 17 Geograafilise tähise „Parimigiano Reggiano“ kaitse ei keela neil, kes on kasutanud nimetust

„parmesano“ heas usus enne 21. aprilli 2018, seda nimetust edasi kasutamast, tingimusel et

kaupu ei turustata viidetega geograafilise tähise „Parmigiano Reggiano“ päritolule (kujutised,

nimetused, pildid, lipud) ning neid on võimalik päritolu poolest „Parmigiano Reggianost“

eksimatult eristada.

& /et 15

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Pecorino Romano18 Kõva lambapiimajuust Itaalia

Piadina Romagnola / Piada

Romagnola

Muu leib Itaalia

Pomodoro S. Marzano dell'Agro

Sarnese-Nocerino

Tomatid Itaalia

Prosciutto di Parma Sealihasink Itaalia

Prosciutto di San Daniele Sealihasink Itaalia

Prosciutto Toscano Sealihasink Itaalia

Provolone Valpadana Pehme lehmapiimajuust Itaalia

Riso del Delta del Po Riis Itaalia

Salamini italiani alla cacciatora Muud soolatud

lihatooted

Itaalia

Salsiccia di Calabria Soolatud liha Itaalia

Soppressata di Calabria Muud soolatud

lihatooted

Itaalia

Speck Alto Adige / Südtiroler

Markenspeck / Südtiroler Speck

Sealihasink Itaalia

Taleggio Pehme lehmapiimajuust Itaalia

Toscano Oliiviõli Itaalia

Zampone Modena Sealiha tooted (100 %) Itaalia

Alto Adige / Südtirol / Südtiroler

/ dell'Alto Adige

Vein Itaalia

Asti Vein Itaalia

Barbaresco Vein Itaalia

18 Mitmeosalise geograafilise tähise „Pecorino Romano“ nimeosa „Pecorino“ kaitset ei taotleta.

& /et 16

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Barbera d'Alba19 Vein Itaalia

Barbera d'Asti20 Vein Itaalia

Bardolino Vein Itaalia

Barolo Vein Itaalia

Brachetto d'Acqui / Acqui Vein Itaalia

Brunello di Montalcino Vein Itaalia

Chianti Vein Itaalia

Chianti Classico Vein Itaalia

Conegliano – Prosecco /

Conegliano Valdobbiadene –

Prosecco / Valdobbiadene –

Prosecco

Vein Itaalia

Dolcetto d'Alba21 Vein Itaalia

Emilia / dell'Emilia22 Vein Itaalia

Franciacorta Vein Itaalia

Lambrusco di Sorbara Vein Itaalia

Lambrusco Grasparossa di

Castelvetro

Vein Itaalia

Marca Trevigiana Vein Itaalia

Marsala Vein Itaalia

19 Väljendi „Barbera“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud erandit. 20 Väljendi „Barbera“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud erandit. 21 Väljendi „Dolcetto“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud erandit. 22 Geograafilise tähise „Emilia“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida

Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda sõna, selle tõlget või transliteratsiooni, tingimusel et

see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil kaitstud

geograafilist tähist.

& /et 17

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Montepulciano d'Abruzzo23 Vein Itaalia

Oltrepò Pavese Vein Itaalia

Prosecco Vein Itaalia

Rubicone Vein Itaalia

Salento Vein Itaalia

Sicilia Vein Itaalia

Soave Vein Itaalia

Toscana / Toscano24 Vein Itaalia

Trento Vein Itaalia

Valpolicella Vein Itaalia

Veneto Vein Itaalia

Vernaccia di San Gimignano Vein Itaalia

Vino Nobile di Montepulciano Vein Itaalia

Edam Holland Kõva lehmapiimajuust Madalmaad

Gouda Holland Kõva lehmapiimajuust Madalmaad

Hollandse Geitenkaas Pehme lambapiimajuust Madalmaad

Azeite de Moura Oliiviõli Portugal

Azeite do Alentejo Interior Oliiviõli Portugal

23 Väljendi „Montepulciano“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud

erandit. 24 Geograafilise tähise „Toscana/Toscano“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või

registreerida Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või

transliteratsiooni, tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega

riku muul viisil kaitstud geograafilist tähist.

& /et 18

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Azeites da Beira Interior (Azeite

da Beira Alta, Azeite da Beira

Baixa)

Oliiviõli Portugal

Azeite de Tras-os-Montes Oliiviõli Portugal

Azeites do Norte Alentejano Oliiviõli Portugal

Azeites do Ribatejo Oliiviõli Portugal

Chouriça de Carne de Vinhais;

Linguiça de Vinhais

Muud soolatud

lihatooted

Portugal

Chouriço de Portalegre Muud soolatud

lihatooted

Portugal

Maçã de Alcobaça Õunad Portugal

Mel dos Açores Mesi Portugal

Ovos Moles de Aveiro Valikpagaritooted Portugal

Pêra Rocha do Oeste Pirnid Portugal

Presunto de Barrancos / Paleta de

Barrancos

Sealihasink Portugal

Queijo S. Jorge Kõva lehmapiimajuust Portugal

Queijo Serra da Estrela Kõva lambapiimajuust Portugal

Queijos da Beira Baixa (Queijo

de Castelo Branco, Queijo

Amarelo da Beira Baixa, Queijo

Picante da Beira Baixa)

Kõva lehmapiimajuust Portugal

Alentejano Vein Portugal

Alentejo Vein Portugal

Algarve Vein Portugal

Bairrada Vein Portugal

Dão Vein Portugal

Douro Vein Portugal

& /et 19

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Duriense Vein Portugal

Lisboa Vein Portugal

Oporto / Port / Port Wine / Porto /

Portvin / Portwein / Portwijn / vin

du Porto / vinho do Porto

Vein Portugal

Palmela Vein Portugal

Península de Setúbal Vein Portugal

Pico Vein Portugal

Tejo Vein Portugal

Trás-os-montes Vein Portugal

Vinho da Madeira / Madère / Vin

de Madère / Madera / Madeira

Wein / Madeira Wine / Vino di

Madera / Madeira Wijn / Madeira

Vein Portugal

Vinho Verde Vein Portugal

Magiun de prune Topoloveni Ploomid (kuivatatud või

kuumtöödeldud)

Rumeenia

Salam de Sibiu Muud soolatud

lihatooted

Rumeenia

Telemea de Ibănești Kõva lehmapiimajuust Rumeenia

Cotești Vein Rumeenia

Cotnari Vein Rumeenia

Dealu Mare Vein Rumeenia

Murfatlar Vein Rumeenia

Odobești Vein Rumeenia

Panciu Vein Rumeenia

Recaș Vein Rumeenia

Târnave Vein Rumeenia

& /et 20

Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu

Kranjska klobasa Lihatooted Sloveenia

Kraška panceta Lihatooted Sloveenia

Kraški pršut Sealihasink Sloveenia

Kraški zašink Lihatooted Sloveenia

Slovenski med Mesi Sloveenia

Štajersko prekmursko bučno olje Kõrvitsaseemneõli Sloveenia

Vinohradnícka oblasť Tokaj Vein Slovakkia

& /et 21

B JAGU

MEHHIKO GEOGRAAFILISED TÄHISED

VASTAVALT ARTIKLI 25.32 PUNKTILE b

Nimetus Tooteliik Päritolukoht

Arroz del Estado de Morelos Riis Morelos, Mehhiko

Ate de Morelia, Región de Origen Värsked keedetud puuviljad

kallerdises

Michoacán de

Ocampo, Mehhiko

Banamich Banaanid Michoacán de

Ocampo, Mehhiko

Berries de Mexico Mustikad, maasikad,

vaarikad ja põldmarjad

Mehhiko

Cacao Grijalva Kakao Tabasco, Mehhiko

Café Chiapas Kohv Chiapas, Mehhiko

Café Veracruz Kohv Veracruz, Mehhiko

Cajeta de Celaya, Región de Origen Kitsepiimakaramell Guanajuato, Mehhiko

Chile Habanero de la Península de Yucatán Tšilli Campeche, Yucatán

y Quintana Roo,

Mexico

Chipotle Mexicano25 Tšilli Mehhiko

Fresana, Fresa Michoacán, Región de Origen Maasikas Michoacán de

Ocampo, Mehhiko

Jalapeño Mexicano26 Tšilli Mehhiko

Limón Michoacano, Región de Origen Laim Michoacán de

Ocampo, Mehhiko

25 Mitmeosalise geograafilise tähise „Chipotle Mexicano“ nimeosa „Chipotle“ kaitset ei taotleta. 26 Mitmeosalise geograafilise tähise „Jalapeño Mexicano“ nimeosa „Jalapeño“ kaitset ei taotleta.

& /et 22

Nimetus Tooteliik Päritolukoht

Mango Ataúlfo del Soconusco Chiapas Mango Chiapas, Mehhiko

Michin Forell Estado de Mexico;

Mehhiko

Michoacán, Mehhiko

Nopal Villa Valtierrilla, Región de Origen Kaktus Guanajuato, Mehhiko

Pan de Tingüindín, Región de Origen Leib või sai Michoacán de

Ocampo, Mehhiko

Pan de Tingüindín, Región de Origen Leib või sai Guanajuato, Mehhiko

Queso Cotija, Región de Origen Juust Jalisco, Mehhiko

Michoacán de

Ocampo, Mehhiko

Vainilla de Papantla Vanill Veracruz de la Llave,

Mehhiko

Puebla de Zaragoza,

Mehhiko

& /et 23

Liide 25-B-1

ÜKSIKSÕNAD

GEOGRAAFILISE LIITTÄHISE OSANA

1. 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ A jaos esitatud Euroopa Liidu geograafiliste tähiste

loetelu puhul ei taotleta artikli 25.34 kohast kaitset järgmiste geograafiliste tähiste liitnimetuse

osaks olevate üksiknimetuste puhul:

„aceite“, „ail“, „ail blanc“, „ail rose“, „Almkäse“, „Alpkäse“, „Apfel“, „azafrán“, „azeite“,

„azeites“, „Bergkäse“, „beurre“, „Bier“, „biperra“, „bleu“, „Bratwürste“, „bresaola“, „brie“, „bučno

olje“, „camembert“, „canard à foie gras“, „capocollo“, „cecina“, „chmel“, „chouriça“, „chouriço“,

„cítricos“, „cítrics“, „coppa“, „cotechino“, „culatello“, „dehesa“, „edam“, „emmental“, „essence de

lavande“, „fromage“, „geitenkaas“, „gouda“, „Graukäse“, „Hopfen“, „huile d'olive“, „huile

essentielle de lavande“, „huîtres“, „jambon“, „jamón“, „klobasa“, „kren“, „kulen“, „Kürbiskernöl“,

„Lebkuchen“, „lentille verte“, „linguiça“, „llonganissa“, „maçã“, „magiun de prune“,

„Markenspeck“, „Marzipan“, „med“, „mel“, „mela“, „mozzarella“, „noix“, „oli“, „ovos moles“,

„paleta“, „pancetta“, „pâté“, „pêra“, „piada“, „piadina“, „piment“, „pimentón“, „pivo“, „plate“,

„polvorones“, „pomme“, „pomodoro“, „presunto“, „prosciutto“, „provolone“, „pršut“, „pruneaux“,

„queijo“, „queijo amarelo“, „queijo picante“, „queijos“, „queixo“, „queso“, „riso“,

„Rostbratwürste“, „salam“, „salamini“, „salchichón“, „salsiccia“, „Schinken“, „sierra“,

„sobrasada“, „soppressata“, „Speck“, „szalámi“, „telemea“, „téliszalámi“, „ternera“, „tomme“,

„turrón“, „volailles“, „zampone“, „zašink“, „γλυκό τριαντάφυλλο (glyko triantafyllo)“, „γραβιέρα

(graviera)“, „ελιά (elia)“, „κορινθιακή σταφίδα (korinthiaki stafida)“, „κρόκος (krokos)“,

„λουκούμι (loukoumi)“, „πράσινες ελιές (prasines elies)“ ja „розово масло (rozovo maslo)“.

& /et 24

2. 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ B jaos esitatud Mehhiko geograafiliste tähiste loetelu

puhul ei taotleta artikli 25.34 kohast kaitset järgmiste geograafiliste tähiste liitnimetuse osaks

olevate üksiknimetuste puhul:

„café“, „mango“, „vainilla“, „chile“, „habanero“, „arroz“, „cacao“, „fresa“, „limón“, „queso“,

„pan“, „grande“, „ate“, „cajeta“, „nopal“ ja „berries“.

3. 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ B jaos esitatud Mehhiko geograafiliste tähiste loetelu

puhul ei taotleta artikli 25.34 kohast kaitset järgmiste üksiknimetuste puhul, mis on lisatud mõne

geograafilise tähise nimetusele:

„Región de Origen“.

________________

& /et 1

25-C LISA

MEHHIKO GEOGRAAFILISED TÄHISED

VASTAVALT ARTIKLI 25.31 LÕIKELE 2

Nimetus Tooteliik Päritolukoht

Alfareria de Tzintzuntzan Uricha

Región De Origen

Keraamika (käsitöö) Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Alfarería Dolorense Keraamika Guanajuato, Mehhiko

Alfarería Punteada de Capula Región

De Origen

Keraamika (käsitöö) Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Alfarería Tradicional de Capula

Región De Origen

Keraamika (käsitöö) Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Ámbar de Chiapas Käsitöö

Looduslik vaik

Chiapas, Mehhiko

Bordados de Santa Cruz Tzintzuntzan

Región de Origen

Tikandid Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Cantera de Morelia Región De Origen Kivim Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Catrinas de Barro De Capula Región

de Origen

Savikeraamika (käsitöö) Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Cobre Martillado De Santa Clara Del

Cobre Región De Origen

Vaskehistöö Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Esfera de Tlalpujahua Otjo Región De

Origen

Klaaskuulid (käsitöö) Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Guitarras de Paracho Región de

Origen

Käsitöö (kitarrid) Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

& /et 2

Nimetus Tooteliik Päritolukoht

Juguete Artesanal de Michoacan

Sapichu Región de Origen

Käsitöö (mänguasjad) Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Laca Perfilada de Patzcuaro En Oro

23 Qts. Región De Origen

Käsitöö Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Mayolica de Dolores Hidalgo y

Guanajuato

Glasuurkeraamika Guanajuato, Mehhiko

Olinalá Käsitöö Guerrero, Mehhiko

Pasta de Caña de Maíz J'Atzingueni Käsitöö Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Piñas De Barro de San Jose De Gracia

Región de Origen

Käsitöö (savi) Michoacán de Ocampo,

Mehhiko

Sombreros San Pancho, pueblos del

Rincón

Kaabud/kübarad Guanajuato, Mehhiko

Talavera Käsitöö Puebla de Zaragoza,

Mehhiko

Tlaxcala, Mehhiko

________________

& /et 1

31-A LISA

TÖÖKORD

Mõisted

1. 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ ja käesolevas töökorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „haldustöötajad“ – vahekohtu liikme puhul tema juhtimise ja kontrolli all olevad isikud, välja

arvatud assistendid;

b) „nõustaja“ – isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses

vahekohtumenetlusega;

c) „assistent“ – isik, kes vahekohtu liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt ning

vahekohtu liikme juhtimise ja kontrolli all viib läbi uurimisi või abistab seda vahekohtu liiget;

d) „tegevusjuhend“ – 31-B lisas sätestatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend;

e) „kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist

vastavalt artiklile 31.6 „Vahekohtu moodustamine“;

& /et 2

f) „kättetoimetamise kuupäev“ –

i) lepinguosalise esitatud dokumendi puhul kuupäev, mil teine lepinguosaline dokumendi

kätte saab, ning

ii) vahekohtu esitatud dokumendi puhul kuupäev, mil vahekohus edastab lepinguosalistele

või valitsusvälistele üksustele elektroonilise dokumendi;

g) „päev“ – kalendripäev;

h) „ekspert“ – füüsiline isik või asutus, kes annab teavet, esitab arvamuse või annab tehnilist nõu

kooskõlas artikliga 31.23 „Teabe saamine“;

i) „vahekohus“ – artikli 31.6 „Vahekohtu moodustamine“ kohaselt moodustatud vahekohus;

j) „vahekohtu liige“ – vahekohtu koosseisu kuuluv isik;

k) „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub lepingu

sätteid;

l) „puhkepäev“ – mis tahes aasta puhul, laupäev, pühapäev ja mis tahes muu päev, mille

lepinguosaline on ametlikult määranud puhkepäevaks;

& /et 3

m) „lepinguosalise esindaja“ – lepinguosalise ministeeriumi, valitsusasutuse või muu avalik-

õigusliku üksuse poolt ametisse nimetatud töötaja või isik, kes esindab lepinguosalist

vaidluste lahendamise menetluses, sealhulgas poole õigusnõustaja või muu nõustaja või

konsultant, keda lepinguosaline on volitanud vaidluse käigus enda nimel tegutsema1.

Teated

2. Iga teade, kirjalik esildis või muu dokument:

a) kui selle on koostanud vahekohus, saadetakse samal ajal mõlemale lepinguosalisele;

b) kui selle on koostanud lepinguosaline ja adresseerinud selle vahekohtule, saadetakse samal

ajal koopiana teisele lepinguosalisele ning

c) kui selle on koostanud lepinguosaline ja adresseerinud selle teisele lepinguosalisele,

saadetakse vajaduse korral samal ajal koopiana vahekohtule.

Töökorra punktis 2 osutatud teade edastatakse elektrooniliselt või asjakohasel juhul mõne muu

sidevahendi abil, mis tagab edastamise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline

teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

1 Lepinguosaline ei nimeta esindajaks isikuid, kelle puhul on alust eeldada, et nad saavad

saadavast konfidentsiaalsest teabest kasu väljaspool 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“

kohaseid menetlusi.

& /et 4

3. Kõik teated adresseeritakse asutustele, mille lepinguosalised on määranud vastavalt artiklile

31.36 „Vaidluste lahendamise menetluse haldamine“.

4. Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes ja muudes vahekohtumenetlusega seotud

dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused

on selgelt välja toodud. Väiksemate kirjavigade parandamine ei mõjuta menetluse ajakava.

5. Kui dokumendi kättetoimetamise kuupäev langeb puhkepäevale või mis tahes muule päevale,

mil lepinguosaliste poolt artikli 31.36 „Vaidluste lahendamise menetluse haldamine“ kohaselt

määratud asutused on ametlikult suletud, loetakse dokument kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval.

Punktides 16 ja 17 osutatud korralduslikul kohtumisel esitab kumbki lepinguosaline nimekirja oma

puhkepäevadest, mis tahes muudest päevadest, mil tema asutused on ametlikult suletud, ja sellise

asutuse tavapärasest tööajast. Kumbki lepinguosaline ajakohastab kõnealust nimekirja

vahekohtumenetluse ajal.

Vahekohtu liikmete nimetamine

6. Artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ lõigete 6 ja 7 kohaldamisel võivad vahekohtu koosseisu

ametisse nimetada järgmised isikud:

a) artikli 10.31 „Apellatsioonikohus“ lõikes 8 osutatud investeerimiskohtu süsteemi

apellatsioonikohtu esimees või

b) alalise vahekohtu peasekretär.

& /et 5

7. Artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ lõigete 6 ja 7 kohase valiku tegemisel valib ametisse

nimetav asutus või ametiisik loosi teel vahekohtu liikme selle lepinguosalise alamnimekirjast, kelle

vastu kaebus esitati, nagu on osutatud artiklis 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“, või vahekohtu

eesistuja eesistuja ülesandeid täitvate isikute alamnimekirjast, mis on vastu võetud artikli 31.8

„Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõike 1 punkti c alusel. Ametisse nimetav asutus või ametiisik

järgib kõiki tingimusi, milles lepinguosalised võivad kokku leppida.

a) Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab lepinguosalistele viivitamata loosi teel valimise

kuupäeva, kellaaja ja koha. Lepinguosalised osalevad loosi teel valimise juures.

b) Ilma et see piiraks töökorra punkti 7 alapunkti a kohaldamist, tehakse loosi teel valik artikli

31.7 „Vahekohtu koosseis“ lõikes 6 sätestatud ajavahemiku jooksul kohal viibiva

lepinguosalise või kohal viibivate lepinguosaliste juuresolekul.

8. Artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ lõigete 4, 6 ja 7 kohaldamisel lähtutakse järgmistest

põhimõtetest, kui mõni artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõikes 1 osutatud

alamnimekirjadest:

a) ei ole ühiskomitee poolt vastu võetud, valitakse vahekohtu liige, vahekohtu liikmed või

eesistuja nende isikute hulgast, kelle üks või mõlemad lepinguosalised on kõnealusesse

alamnimekirja määranud ja kelle nime teisele lepinguosalisele kirjalikult teada andnud, või

b) ei sisalda enam vähemalt viit isikut, valitakse vahekohtu liige, vahekohtu liikmed või

vahekohtu eesistuja nende isikute hulgast, kes on alamnimekirja jäänud.

& /et 6

9. Kohe pärast valiku tegemist teatab kaebuse esitanud lepinguosalise või lepinguosaliste ühiselt

määratud asutus kirjalikult igale isikule, kes on valitud vahekohtu liikmeks või vahekohtu

eesistujaks, tema valimisest ja edastab talle 31-B lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate

tegevusjuhendi koopia. Isik kinnitab lepinguosaliste määratud asutusele viie päeva jooksul pärast

kuupäeva, mil teda teavitati tema nimetamisest, et ta on valmis täitma vahekohtus liikme või

eesistuja ülesandeid, ning esitab 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“

punktide 6–9 „Avalikustamiskohustus“ kohase avalikustamisavalduse.

10. Kui kolm valitud vahekohtu liiget on kinnitanud, et neil on võimalik vahekohtu töös osaleda,

teavitab asjaomane määratud asutus viivitamata lepinguosalisi vahekohtu koosseisust.

Vahekohtu liikmete nimekirjad

11. Kumbki lepinguosaline teatab hiljemalt kahe kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

teisele lepinguosalisele kirjalikult isikud, kelle ta määrab artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete

nimekirjad“ lõikes 1 osutatud alamnimekirjadesse.

12. Kui ta leiab, et teise lepinguosalise poolt artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõike 1

punktides a ja b osutatud alamnimekirja määratud isik ei vasta artiklis 31.9 „Vahekohtu liikmetele

esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele, võib lepinguosaline esitada 30 päeva jooksul pärast punktis 11

osutatud teate saamist selle isiku suhtes vastuväite. 15 päeva jooksul pärast vastuväitest teatamist

arutavad lepinguosalised selle üle, kas isik vastab kõnealustele nõuetele. Lahkarvamuse korral

eemaldab lepinguosaline isiku, kelle vastu teine lepinguosaline on vastuväite esitanud,

alamnimekirjast ja määrab sinna uue isiku.

& /et 7

13. 30 päeva jooksul pärast punkti 11 kohase teate esitamist lepivad lepinguosalised kummagi

lepinguosalise määratud isikute põhjal kokku alamnimekirjas, mis sisaldab isikuid, kes hakkavad

täitma artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõike 1 punktis c osutatud vahekohtu eesistuja

ülesandeid.

14. Lepinguosaline võib igal ajal otsustada oma alamnimekirja muuta ning sel juhul teavitab ta

teist lepinguosalist kirjalikult enda määratud isikutest. Sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis

punktis 12 osutatud menetlust. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel muuta ka

alamnimekirja isikutest, kes hakkavad tegutsema eesistujana.

15. Ühiskomitee võtab vastu lepinguosaliste alamnimekirjade muudatused hiljemalt kuus kuud

pärast punktis 14 osutatud teate saamist.

Korralduslik kohtumine

16. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul

pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või

vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas:

a) menetluse ajakava, sealhulgas esildiste esitamise täpsed kuupäevad ja suulise istungi kuupäev;

b) vahekohtu liikmetele makstav tasu ja nende kulude hüvitamine, mis peavad olema kooskõlas

WTO normidega, ning

& /et 8

c) assistentidele makstav tasu. Ühegi vahekohtu liikme assistendi ega assistentide tasu

kogusumma ei tohi ületada 50 % asjaomase vahekohtu liikme tasust.

17. Vahekohtu liikmed ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda kohtumisel mis tahes

sidevahendi kaudu.

Kirjalikud esildised

18. Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva

pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma

esialgse kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise

kirjaliku esildise kättetoimetamise kuupäeva. Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma

ümberlükkava kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise

esialgse kirjaliku esildise esitamiseks ette nähtud kuupäeva. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus

esitati, esitab soovi korral oma ümberlükkava kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast

kaebuse esitanud lepinguosalise ümberlükkava kirjaliku esildise esitamiseks ette nähtud kuupäeva.

Vahekohtu töö

19. Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki selle istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale

volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

& /et 9

20. Kui 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ või käesolevas töökorras ei ole sätestatud teisiti,

võib vahekohus tegutseda mis tahes viisil.

21. Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtu liikmed, kuid vahekohtu liikmed

võivad lubada oma assistentidel nõupidamise juures viibida.

22. Mis tahes otsuse ja aruande koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei

tohi delegeerida.

23. Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ ega

käesoleva lisaga, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva

menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.

24. Kui vahekohus peab vajalikuks menetluse tähtaegu – välja arvatud 31. peatükis „Vaidluste

lahendamine“ sätestatud tähtajad – muuta või teha muid menetluslikke või halduskohandusi, teatab

ta pärast lepinguosalistega konsulteerimist neile kirjalikult tähtaja muutmise või kohanduse põhjuse

ning vajaliku tähtaja või kohanduse.

Asendamine

25. Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu liige ei järgi 31-B lisas „Vahekohtu liikmete ja

vahendajate tegevusjuhend“ sätestatud tegevusjuhendit ja ta tuleks seetõttu asendada, teavitab

lepinguosaline teist lepinguosalist 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai piisavalt tõendeid selle

kohta, et vahekohtu liige ei ole väidetavalt järginud 31-B lisa.

& /et 10

26. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel 15 päeva jooksul pärast punktis 25 osutatud teate

saamist. Nad teavitavad vahekohtu liiget tema väidetavast rikkumisest ja võivad nõuda vahekohtu

liikmelt meetmete võtmist rikkumise parandamiseks. Kokkuleppe korral võivad nad vahekohtu

liikme ka tagasi kutsuda ja valida uue liikme kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 31.7

„Vahekohtu koosseis“.

27. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu liikme (välja arvatud eesistuja) asendamises

kokkuleppele, võib emb-kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat,

kes teeb lõpliku otsuse.

28. Kui vahekohtu eesistuja leiab, et punktis 27 osutatud vahekohtu liige ei ole järginud 31-B lisa

„Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“, eemaldatakse selline vahekohtu liige ja

valitakse artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ kohaselt vahekohtule uus liige.

29. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu esimehe asendamise vajaduses kokkuleppele, võib

kumbki lepinguosaline taotleda, et küsimus antakse lahendamiseks ühele artikli 31.8 „Vahekohtu

liikmete nimekirjad“ lõike 1 punktis c osutatud alamnimekirjas alles olevatest isikutest. Ametisse

nimetav asutus või ametiisik valib selle isiku loosi teel. Valitud isiku otsus eesistuja

väljavahetamise vajalikkuse kohta on lõplik.

30. Kui punkti 29 kohaselt loosi teel valitud isik leiab, et vahekohtu eesistuja ei ole järginud 31-B

lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“, valitakse artikli 31.7 „Vahekohtu

koosseis“ kohaselt vahekohtule uus eesistuja.

& /et 11

Istungid

31. Pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtu liikmetega konsulteerimist teatab vahekohtu

eesistuja lepinguosalistele istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja toimumiskoha. Istungi kuupäev

vastab tavaliselt kuupäevale, mis on kindlaks määratud punkti 16 kohaselt kindlaks määratud

ajakavas. Istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja koha teeb avalikult teatavaks lepinguosaline,

kelle juures istung toimub, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud.

32. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud

lepinguosaline on Mehhiko, ja Mehhikos, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit.

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kannab istungi logistilised halduskulud.

33. Vahekohus võib kokku kutsuda lisaistungeid, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

34. Kõik vahekohtu liikmed peavad kõigi istungite ajal kohal viibima.

35. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, võivad istungitel osaleda järgmised isikud olenemata sellest,

kas istung on avalik või kinnine:

a) lepinguosalise esindajad;

b) nõustajad;

& /et 12

c) assistendid ja haldustöötajad;

d) vahekohtu tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

e) eksperdid, kui neid on vaja, vastavalt artikli 31.23 „Teabe saamine“ lõikele 2.

36. Määratud asutus teeb vahekohtu ja lepinguosalistega konsulteerides asjakohased logistilised

korraldused ja kehtestab asjakohase korra tagamaks, et üldsuse osalemine ei häiri istungeid. Istungil

osaleda soovivatel üldsuse esindajatel, sealhulgas akrediteeritud ajakirjanikel ja valitsusväliste

üksuste esindajatel, võidakse paluda end enne istungit registreerida. Kui kohtade arv on piiratud,

jaotatakse need täidetud registreerimisvormide saabumise järjekorras. Üldsuse hulka kuuluvatel

isikutel ei ole lubatud istungit heli- ega videosalvestada.

37. Lepinguosaline, kes soovib istungil konfidentsiaalset teavet esitada või arutada, teatab sellest

eelnevalt vahekohtule ja määratud asutusele. Võimalust mööda esitab lepinguosaline teate vähemalt

10 päeva enne istungi esimest päeva.

38. Istungi kinnisel osal võivad kohal viibida ainult punktis 35 nimetatud isikud. Isikud, kes

näevad või kuulevad konfidentsiaalset teavet, ei tohi seda avalikustada ega lubada selle

avalikustamist ning kasutavad seda teavet üksnes vahekohtumenetluses.

& /et 13

39. Kumbki lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva

vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikute kohta, kes esitavad istungil suulisi väiteid

või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil.

40. Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja

lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete

esitamiseks.

a) Väited

i) kaebuse esitanud lepinguosalise väited ning

ii) selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

b) Vastuväited

i) kaebuse esitanud lepinguosalise vastus ning

ii) selle lepinguosalise vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.

41. Vahekohus võib istungi jooksul esitada igal ajal mõlemale lepinguosalisele küsimusi.

Vahekohus jätab lepinguosalistele võimaluse teha kokkuvõtvaid avaldusi.

& /et 14

42. Vahekohus tagab, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele

võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning

vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

43. Kumbki lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil

tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi. Lepinguosaline võib viie päeva jooksul

pärast teise lepinguosalise esitatud täiendavat kirjalikku esildist esitada selle kohta kirjalikke

märkusi.

Kirjalikud küsimused

44. Vahekohus võib vahekohtu menetluse käigus esitada ühele või mõlemale poolele igal ajal

kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele

lepinguosalisele.

45. Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele koopia oma kirjalikust vastusest

vahekohtu küsimustele. Teisel lepinguosalisel on võimalus esitada viie päeva jooksul pärast

asjaomase lepinguosalise vastuse koopia kättesaamist selle kohta kirjalikke märkusi.

Dokumentide avalikustamine

46. Vastavalt punktidele 48 ja 49 ja kooskõlas konfidentsiaalse teabe kaitsega peetakse kinni

järgmisest:

a) lepinguosaline, kes esitab artikli 31.5 „Konsultatsioonid“ või artikli 31.6 „Vahekohtu

moodustamine“ kohase taotluse, avalikustab taotluse koopia hiljemalt 15 päeva jooksul pärast

taotluse esitamise kuupäeva ning

& /et 15

b) kumbki lepinguosaline teeb oma kirjalikud esildised, suuliste avalduste kirjalikud versioonid

ning kirjalikud vastused vahekohtu taotlustele ja küsimustele, kui see on asjakohane,

üldsusele kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast selliste dokumentide esitamist ja hiljemalt

lõpparuande esitamise kuupäeval.

47. Lepinguosaline ei või avalikustada lepinguosalistele artikli 31.13 „Vahearuanne“ kohaselt

esitatud vahearuande sisu ega vahearuande kohta tehtud märkuste sisu.

Konfidentsiaalsus

48. Kumbki lepinguosaline ja vahekohus käsitlevad lepinguosaliste poolt vahekohtule esitatud ja

konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule

kirjaliku esildise või suulise avalduse kirjaliku versiooni või vahekohtu taotlusele või küsimusele

kirjaliku vastuse, mis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta 15 päeva jooksul pärast sellise

dokumendi esitamise kuupäeva ka mittekonfidentsiaalse versiooni, mida saab avalikustada.

49. Miski käesolevas töökorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises

ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt

konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.

50. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib vahekohus kehtestada täiendavaid ajutisi

menetlusi, mida ta peab konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikuks.

& /et 16

Ühepoolsed kontaktid

51. Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi

kohal.

52. Ükski vahekohtu liige ei aruta vaidluse eseme mis tahes aspekti ühe või mõlema

lepinguosalisega, kui teised vahekohtu liikmed ei viibi kohal.

Amicus curiae esildised

53. Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva

kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu kirjalikke esildisi, mille lepinguosalise territooriumil

asuvad füüsilised või juriidilised isikud, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, on esitanud

omal algatusel, tingimusel et

a) vahekohus saab need kätte kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva;

b) need on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 lehekülge (trükitud kahekordse

reavahega), kaasa arvatud lisad;

c) need puudutavad otseselt vahekohtu käsitletavat faktilist või õiguslikku küsimust;

d) need sisaldavad esildise esitanud isiku kirjeldust, sh füüsilise isiku puhul tema kodakondsust

ja juriidilise isiku puhul tema asukohta, tegevuse laadi, õiguslikku seisundit, üldeesmärke ja

rahastamisallikaid;

& /et 17

e) nendes on märgitud, mis laadi huvi on asjaomasel isikul vahekohtumenetluse suhtes, ning

f) need on koostatud keeltes, mille lepinguosalised on valinud vastavalt töökorra punktidele 58

ja 59.

54. Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad esitada

vahekohtule märkusi kümne päeva jooksul pärast esildise kättetoimetamist.

55. Vahekohus loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on vastavalt punktile 53 saanud.

Vahekohus ei ole kohustatud oma aruandes käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kui

aga vahekohus käsitleb sellistes esildistes tehtud väiteid oma aruandes, võtab ta arvesse ka kõiki

märkusi, mille lepinguosalised on esitanud vastavalt töökorra punktile 54.

Ekspertide arvamuse ja tehnilise nõu saamine

56. Kui lepinguosaline taotleb artikli 31.23 „Teabe saamine“ kohaselt, et vahekohus küsiks

ekspertide arvamust või tehnilist nõu, teatab ta sellisest taotlusest teisele lepinguosalisele. Kui

vahekohus küsib ekspertide arvamust või tehnilist nõu, teavitab ta sellest ka lepinguosalisi.

Hiljemalt 15 päeva pärast sellise teate saamist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega, et teha

kindlaks, kas arvamuse või tehnilise nõu küsimine ekspertidelt on põhjendatud, ning leppida kokku

arvamuse või tehnilise nõu taotlemise tingimustes, sealhulgas vajaduse korral ekspertides, kellelt

tuleks arvamust või tehnilist nõu küsida.

& /et 18

Kiireloomulised asjad

57. Artiklis 31.12 „Otsus kiireloomulisuse kohta“ osutatud kiireloomuliste juhtumite korral

kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist vajaduse korral töökorras nimetatud

tähtaegu. Vahekohus teavitab lepinguosalisi sellistest kohandustest.

Kirjalik ja suuline tõlge

58. Artiklis 31.5 „Konsultatsioonid“ osutatud konsultatsioonide jooksul ja hiljemalt käesoleva

töökorra punktis 16 osutatud kohtumise kuupäeval püüavad lepinguosalised leppida kokku

vahekohtu menetluse ühises töökeeles.

59. Kui lepinguosalised ei suuda ühises töökeeles kokku leppida, esitab kumbki lepinguosaline

oma kirjaliku esildise, suulise avalduse kirjaliku versiooni, kirjaliku vastuse vahekohtu taotlusele

või küsimusele ning mis tahes muu vahekohtumenetlusega seotud dokumendi oma valitud keeles.

Kumbki lepinguosaline esitab samal ajal tõlke teise lepinguosalise poolt valitud keeles, välja

arvatud siis, kui tema esildised on kirjutatud ühes WTO töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu

kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse.

60. Vahekohtu otsused ja aruanded esitatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. Kui

lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahearuanne ja lõpparuanne ühes

WTO töökeeles.

& /et 19

61. Käesoleva töökorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad mõlemad

lepinguosalised märkusi esitada.

62. Kumbki lepinguosaline kannab oma kirjalike esildiste, suuliste avalduste kirjalike

versioonide, vahekohtu taotlustele või küsimustele antavate kirjalike vastuste ja muude

vahekohtumenetlusega seotud dokumentide tõlkimise kulud. Vahekohtu otsuste ja aruannete

tõlkimise kulud kannavad lepinguosalised võrdselt.

Tähtajad

63. Kui 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“, käesolevas töökorras või vahekohtu otsustes

nõutakse teate esitamist või toimingu tegemist enne või pärast mõnd kuupäeva või sündmust, ei

arvata asjaomast kuupäeva või sündmuse toimumise päeva kõnealuse tähtaja sisse.

64. Kui tähtaega pikendatakse, sealhulgas juhul, kui tähtaega pikendatakse lepinguosalist

mõjutava vääramatu jõu tõttu, kohandatakse asjaomaseid tähtaegu vastavalt.

Muud menetlused

65. Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu kohandatakse vastavalt eritähtaegadele, mis on ette

nähtud vahekohtu otsuse või aruande vastuvõtmiseks artikli 31.16 „Täitmise mõistlik tähtaeg“,

artikli 31.17 „Täitmise kontroll“, artikli 31.18 „Ajutised õiguskaitsevahendid“ ja artikli 31.19

„Ajutiste õiguskaitsevahendite kasutamise järel võetud täitmismeetmete kontroll“ alusel.

________________

& /et 1

31-B LISA

VAHEKOHTU LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND

Mõisted

1. 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ ja käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi

mõisteid:

a) „haldustöötajad“ – vahekohtu liikme puhul tema juhtimise ja kontrolli all olevad isikud, välja

arvatud assistendid;

b) „assistent“ – isik, kes vahekohtu liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt ning

vahekohtu liikme juhtimise ja kontrolli all viib läbi uurimisi või abistab seda vahekohtu liiget;

c) „kandidaat“ – isik, kelle valimist vahekohtu liikmeks kaalutakse artikli 31.7 „Vahekohtu

koosseis“ alusel;

d) „vahendaja“ – isik, kes viib läbi vahendusmenetluse vastavalt artiklile 31.29

„Vahendusmenetluse eeskirjad“;

e) „vahekohtu liige“ – vahekohtu koosseisu kuuluv isik.

& /et 2

Üldpõhimõtted

2. Et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus, peab iga

kandidaat ja vahekohtu liige:

a) tutvuma käesoleva tegevusjuhendiga;

b) olema sõltumatu ja erapooletu;

c) vältima otsest ja kaudset huvide konflikti;

d) hoiduma ebasobivast või ebasobivana või erapoolikuna näivast käitumisest;

e) järgima vahekohtu menetluste konfidentsiaalsust;

f) järgima rangeid käitumisnorme ning

g) mitte laskma end mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest,

avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

& /et 3

3. Et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus, ei tohi ükski

vahekohtu liige:

a) võtta kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võtta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada

või tunduda takistavat vahekohtu liikme ülesannete nõuetekohast täitmist;

b) kasutada oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks, vältides

tegevust, mis võib jätta mulje, et keegi teine on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda

mõjutada, ega

c) lasta varasematel ega praegustel rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel, isiklikel ega

sotsiaalsetel suhetel, huvidel ega küsimustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

4. Vahekohtu liige väldib selliste suhete sõlmimist ja rahaliste huvide tekkimist, mis võivad

mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis võivad anda alust ebasobiva käitumise või

erapoolikuse mulje tekkimisele.

Avalikustamiskohustus

5. Enne seda, kui artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ kohaselt vahekohtu liikmeks valitud

kandidaat nõustub enda vahekohtu liikmeks nimetamisega, avalikustab ta kõik huvid, suhted ja

küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis võivad vahekohtu

menetluse ajal anda alust ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje tekkimisele. Sel eesmärgil

teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et kõik sellised huvid, suhted ja küsimused,

sealhulgas finants-, äri-, ametialased, perekondlikud, isiklikud ja sotsiaalsed huvid välja selgitada.

& /et 4

6. Kandidaat avalikustab vähemalt järgmised huvid, suhted ja küsimused:

a) finants- ja isiklikud huvid:

i) vahekohtumenetluse või selle tulemuse vastu ning

ii) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste

lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha otsus

selle vahekohtu menetluses, mille kandidaat ta on;

b) oma tööandja, äripartneri, sidusettevõtja ja perekonnaliikme mis tahes finantshuvi:

i) vahekohtumenetluse või selle tulemuse vastu ning

ii) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste

lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha otsus

selle vahekohtu menetluses, mille kandidaat ta on;

c) igasugune varasem ja praegune finants-, äriline, ametialane, perekondlik, isiklik ja sotsiaalne

suhe ja küsimus vahekohtu menetlusest huvitatud isikutega või nende nõuandjatega ja huvi

vahekohtu menetlusest huvitatud isikute või nende nõuandjate vastu ning selline suhe, huvi ja

küsimus, millesse on kaasatud kandidaadi tööandja, äripartner, sidusettevõtja või

perekonnaliige, ning

& /et 5

d) avaliku arvamuse mõjutamine või esindamine advokaadina või muul viisil küsimuses, mis on

vahekohtu menetluses vaidluse all või mis käsitleb samu kaupu, teenuseid või

investeeringuid.

7. Kui vahekohtu liige on ametisse määratud , teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast

sõltuva, et selgitada välja kõik punktis 5 viidatud huvid, suhted ja küsimused, ja avalikustab need.

Punkti 5 kohane avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtu liikmelt kõigi

selliste huvide, suhete ja vaidluste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis.

8. Kandidaadid ja vahekohtu liikmed edastavad lepinguosalistele käesoleva tegevusjuhendi

tegelikku või võimalikku rikkumist puudutava teabe niipea, kui nad sellest teada saavad, et

lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

9. Kõik teated adresseeritakse asutustele, mille lepinguosalised on määranud vastavalt artiklile

31.36 „Vaidluste lahendamise menetluse haldamine“.

Vahekohtu liikmete kohustused

10. Vahekohtu liikmeks nimetamisega nõustudes on vahekohtu liige valmis oma ülesandeid

täitma ja ta täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

11. Vahekohtu liige käsitleb üksnes neid küsimusi, mis vahekohtu menetluses tõstatatakse ja mis

on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi muule isikule.

& /et 6

12. Eksperdid, assistendid ja haldustöötajad täidavad punktide 2–13 ja 16–18 kohaseid vahekohtu

liikmete kohustusi. Sellega seoses võtavad vahekohtu liikmed mõistlikes piirides kõik meetmed ja

astuvad kõik vajalikud sammud tagamaks, et nad on nendest kohustustest teadlikud ja täidavad

neid.

13. Vahekohtu liige ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.

Endiste vahekohtu liikmete kohustused

14. Kõik endised vahekohtu liikmed väldivad tegevust, mis võib tekitada mulje, et nad olid oma

ülesannete täitmisel erapoolikud või said vahekohtu otsusest kasu.

15. Endine vahekohtu liige täidab punktides 16–18 sätestatud kohustusi.

Konfidentsiaalsus

16. Vahekohtu liige ei avalikusta kunagi talle määratud menetlusega seotud või sellise menetluse

käigus saadud mitteavalikku teavet. Vahekohtu liige ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda

teavet selleks, et saada isiklikku kasu, tuua kasu kellelegi teisele või kahjustada teiste isikute huve.

17. Vahekohtu liige ei avalikusta vahekohtu aruannet ega otsust ega nende osi enne selle

avaldamist kooskõlas 31. peatükiga „Vaidluste lahendamine“.

& /et 7

18. Vahekohtu liige ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtu liikme

seisukohtade kohta ega tee avaldusi talle määratud menetluse või menetletavate vaidlusküsimuste

kohta. Kui vahekohus teeb otsuse häälteenamusega, ei avalikusta vahekohtu liige, milline

vahekohtu liige või liikmed on seotud vahekohtu menetluses enamuse ja vähemuse arvamusega.

Kulud

19. Iga vahekohtu liige peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab

nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistentide ja haldustöötajate tööaja ja

kulude kohta.

Vahendajad

20. Käesolev tegevusjuhend kehtib vahendajate suhtes mutatis mutandis.

________________

Partnerlusleping_7_.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 3 – PART 1/2

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 1

PÕHITEKST.

& /et 1

I LISA

KEHTIVAD MEETMED

SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Käesolevas lisas sisalduvas lepinguosalise loetelus sätestatakse vastavalt artiklitele 10.12

„Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ ja 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“

kõnealuse lepinguosalise kehtivad meetmed, mis ei ole kooskõlas järgmistes sätetes kehtestatud

kohustustega:

a) 10.7 „Võrdne kohtlemine“, 11.6 „Võrdne kohtlemine“;

b) 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, 11.7 „Enamsoodustusrežiim“;

c) 10.9 „Toimivusnõuded“;

d) 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“ või

e) 11.5 „Kohapealne esindatus“.

& /et 2

2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „CMAP“ Mehhiko tegevusalade ja toodete klassifikaatori (Clasificación Mexicana de

Actividades y Productos) numbreid, mille riiklik statistika- ja geograafiainstituut (Instituto

Nacional de Estadística y Geografía) on esitanud Mehhiko tegevusalade ja toodete

klassifikaatoris (Clasificación Mexicana de Actividades y Productos), 1994;

b) „CPC“ ühtset tooteklassifikaatorit, mis on esitatud ÜRO statistikaameti väljaandes Statistical

Papers, Series M, nr 77, Provisional Central Product Classification, 1991 ning

c) „ISIC“ rahvusvahelist majandustegevusalade klassifikaatorit, mis on esitatud ÜRO

statistikaameti väljaandes Statistical Papers, Series M, nr 4, ISIC REV 3.1, 2002.

3. Lepinguosalise loetelu ei piira lepinguosaliste teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi.

4. Loetelu iga kirje sisaldab järgmisi osi:

a) „sektor“ tähendab üldist sektorit, kus kirje on tehtud;

b) „allsektor“ tähendab konkreetset sektorit, kus kirje on tehtud;

& /et 3

c) „tegevusala klassifikatsioon“ tähendab nõuetele mittevastava meetmega hõlmatud tegevust

vastavalt CMAP-le, CPC-le või ISICile, kui see on asjakohane;

d) „asjaomased kohustused“ täpsustab lõikes 1 osutatud kohustusi, mida vastavalt artiklitele

10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ ja 11.8 „Nõuetele mittevastavad

meetmed ja erandid“ ei kohaldata kirjes loetletud meetmete suhtes;

e) „valitsemistasand“ näitab, millisel valitsemistasandil juhitakse asjaomaseid meetmeid;

f) „meetmed“ hõlmavad õigusakte või muid meetmeid, mille suhtes kirje tehakse, vastavalt

sellele, kuidas neid kirjelduses esitatakse; osas „meetmed“ kirjeldatud meede:

i) tähendab meedet nagu see on muudetuna, jätkatuna või uuendatuna käesoleva lepingu

jõustumise kuupäeval;

ii) hõlmab võimalikke allmeetmeid, mis on heaks kiidetud või mis kehtivad kõnealuse

meetme alusel või on sellega kooskõlas, ning

iii) Euroopa Liidu direktiivi puhul õigusakte või meetmeid, millega rakendatakse direktiivi

liikmesriikide tasandil, ning

& /et 4

g) „kirjelduses“ esitatakse kehtiva meetme nõuetele mittevastavad aspektid või kirjeldatakse

üldiselt ja mittesiduvalt meedet, mille kohta kirje tehakse.

5. Kirje tõlgendamisel võetakse arvesse selle kirje kõiki osi. Kirjet tõlgendatakse vastavalt

artiklitele, millele viidatakse kõnealuse kirje asjaomastes kohustustes.

6. Meetmete osa on ülimuslik kõigi teiste osade suhtes, kui meetmete osa ja teiste osade vaheline

lahknevus ei ole nii suur ja märkimisväärne, et oleks põhjendatud järeldada, et meetmete osa ei ole

ülimuslik; sellisel juhul on teised osad ülimuslikud vastavalt lahknevuse suurusele.

7. Euroopa Liidu tasandil säilitatud reservatsioon kehtib Euroopa Liidu ja liikmesriigi meetme

suhtes riiklikul tasandil, samuti valitsuse meetme suhtes liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui

liikmesriik on reservatsiooni kohaldamisalast välja jäetud.

8. Mehhiko või liikmesriigi riiklikul tasandil kehtestatud reservatsioon kehtib valitsuse meetme

suhtes kesk-, piirkondlikul või kohalikul tasandil kõnealuses riigis.

9. Artiklid 11.5 „Kohapealne esindatus“ ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“ on eraldi artiklid ja sellise

meetme puhul, mis ei vasta ainult artiklile 11.5 „Kohapealne esindatus“, ei ole vaja artikli 11.6

„Võrdne kohtlemine“ alusel reservatsiooni võtta.

& /et 5

10. Kui lepinguosaline jätab kehtima meetme, mille kohaselt peab teenuseosutaja tema

territooriumil teenuse osutamiseks olema füüsiline isik, kodanik, alaline elanik või tema

territooriumi elanik või omama seal elu- või asukohta, peetakse selle meetme puhul vastavalt

lõikes 1 osutatud kohustusele seoses 11. peatükiga „Piiriülene teenustekaubandus“ tehtavat

reservatsiooni 10. peatükiga „Investeeringud“ seotud reservatsiooniks vastavalt lõikes 1 osutatud

kohustusele kõnealuse meetme ulatuses.

11. Lepinguosalise loetelu ei sisalda meetmeid, mis on seotud kvalifikatsiooninõuete ja

menetlustega, tehniliste standardite ning litsentsimisnõuete ja menetlustega, mis ei kujuta endast

võrdse kohtlemise piirangut artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ või 11.6 „Võrdne kohtlemine“

tähenduses või turulepääsu piirangut artikli 10.6 „Turulepääs“ või 11.4 „Turulepääs“ tähenduses.

Neid meetmeid (nagu tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused,

kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid,

mille hulgas võivad olla keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi

teostada kaitsealadel või -piirkondades) kohaldatakse igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis

nimetatud.

12. Euroopa Liidu loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:

AT Austria

BE Belgia1

1 Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab keskne valitsemistasand föderaalvalitsust ning

piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest neil kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused.

& /et 6

BG Bulgaaria

CY Küpros

CZ Tšehhi

DE Saksamaa

DK Taani

EE Eesti

EMP Euroopa Majanduspiirkond

EL Kreeka

ES Hispaania

EU Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid

FI Soome2

FR Prantsusmaa

2 Reservatsioonide kohaldamisel Soomes tähendab piirkondlik valitsemistasand Ahvenamaad.

& /et 7

HR Horvaatia

HU Ungari

IE Iirimaa

IT Itaalia

LT Leedu

LU Luksemburg

LV Läti

MT Malta

NL Madalmaad

PL Poola

PT Portugal

RO Rumeenia

SE Rootsi

SI Sloveenia

SK Slovakkia

& /et 8

13. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise

kohustusega nõue laiendada Mehhiko füüsilistele isikutele ja ettevõtjatele kohtlemist, mida

liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi füüsiliste isikute ja ettevõtjate suhtes vastavalt Euroopa

Liidu toimimise lepingule või Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt võetud meetmetele, kaasa

arvatud nende rakendamisele liikmesriikides. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt

võimaldatakse selline kohtlemine üksnes ettevõtjatele, kes on asutatud või korraldatud kooskõlas

liikmeriigi õigusnormidega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine

tegevuskoht on Euroopa Liidus, sealhulgas sellistele Euroopa Liidus asutatud ettevõtjatele, kes on

Mehhiko füüsiliste isikute või ettevõtjate omanduses või kontrolli all.

14. Mehhiko loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:

a) „CFE“ – föderaalne elektrikomisjon (Comisión Federal de Electricidad);

b) „CNIE“ – riiklik välisinvesteeringute komisjon (Comisión Nacional de Inversiones

Extranjeras);

c) „CNE“ – riiklik energiakomisjon (Comisión Nacional de Energía);

d) „kontsessioon“ – isikule Mehhiko poolt antud luba selliste loodusvarade kasutamiseks või

teenuste osutamiseks, mille puhul Mehhiko kodanikele ja ettevõtjatele on antud välismaalaste

ees eesõigus;

& /et 9

e) „välismaalasi välistav klausel“ – selgelt väljendatud kokkulepe või pakt, mis moodustab

ettevõtja põhikirja lahutamatu osa ja milles on sätestatud, et ettevõtja ei luba välismaistel

investoritel ega välismaalaste osalust lubavatel ettevõtjatel olla otse ega kaudselt ettevõtja

partnerid ega aktsionärid;

f) „PEMEX“ – Petróleos Mexicanos;

g) „SAGARPA“ – Põllumajandus-, kariloomakasvatus-, maaelu arengu, kalandus- ja

söödaministeerium (Secretaría de Agricultura, Ganadería, Desarrollo Rural, Pesca, y

Alimentación);

h) „SCT“ – Kommunikatsiooni- ja transpordiministeerium (Secretaría de Comunicaciones y

Transportes);

i) „SE“ – Majandusministeerium (Secretaría de Economía) ning

j) „SENER“ – Energeetikaministeerium (Secretaría de Energía).

15. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et Mehhiko loetelus tähendavad mõisted „rahvas“ ja

„riik“ Mehhikot.

& /et 10

Liide I-A

KEHTIVATE MEETMETEGA SEOTUD RESERVATSIOONID

ELi LOETELU

Reservatsioonide loetelu

I-EU-1 – Kõik sektorid

I-EU-2 – Kutseteenused (kõik kutsealad, välja arvatud tervishoiuga seotud kutsealad)

I-EU-3 – Kutseteenused (tervishoiuga seotud kutsealad ja farmaatsiatoodete jaemüük)

I-EU-4 – Teadus- ja arendusteenused

I-EU-5 – Kinnisvarateenused

I-EU-6 – Äriteenused

I-EU-7 – Ehitusteenused

& /et 11

I-EU-8 – Turustusteenused

I-EU-9 – Haridusteenused

I-EU-10 – Keskkonnateenused

I-EU-11 – Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

I-EU-12 – Turismi- ja reisiteenused

I-EU-13 – Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

I-EU-14 – Transporditeenused ja transpordi abiteenused

I-EU-15 – Põllumajandus, kalandus ja tootmine

I-EU-16 – Energiaga seotud tegevus

& /et 12

I-EU-1 – Kõik sektorid

Sektor/allsektor: Kõik sektorid

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Enamsoodustusrežiim

Kohapealne esindatus

Toimivusnõuded

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 13

Kirjeldus:

a) Ettevõtte liik

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

Euroopa Liit: Kohtlemist, mida kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt

ettevõtjatele, kes on loodud kooskõlas Euroopa Liidu või liikmeriigi õigusnormidega ja kelle

registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus,

sealhulgas Mehhiko investorite poolt liikmesriikides asutatud ettevõtjatele, ei võimaldata

väljaspool Euroopa Liitu asutatud ettevõtjate filiaalidele ega agentuuridele.

Kohtlemine, mis tagatakse ettevõtjatele, mille on asutanud ELi või liikmesriigi õiguse

kohaselt Mehhiko investorid ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine

tegevuskoht on Euroopa Liidus, ei piira ühtegi 10. peatüki „Investeeringud“ kohast tingimust

või kohustust, mida võidi kohaldada selliste ettevõtjate suhtes ajal, mil need ELis asutati, ja

mille kohaldamist jätkatakse.

Meetmed: Euroopa Liidus: Euroopa Liidu toimimise leping

& /et 14

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

EL (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Iga liikmesriik võib oma tervishoiu-,

sotsiaal- või haridusteenuseid (CPC 93, 92) pakkuvasse olemasolevasse riigiettevõttesse või

olemasolevasse valitsusasutusse paigutatud omakapitali või sellise ettevõtte või asutuse vara

müümisel või võõrandamisel kehtestada Mehhiko investoritele või nende investeeringutele

piirangud või keelu sellise omakapitali või vara omamisele ning sellise omakapitali ja vara

omanike suutlikkusele kontrollida ükskõik millist selle tulemusel asutatavat ettevõtet.

Liikmesriik võib sellise müügi või muu võõrandamisega seoses võtta või säilitada meetmeid,

mis on seotud kõrgema juhtkonna või juhatuse liikmete kodakondsusega.

Käesolevas reservatsioonis:

a) käsitatakse pärast käesoleva lepingu jõustumist säilitatud või vastu võetud meedet,

millega müügi või muu võõrandamise hetkel keelatakse omakapitali või vara omamine

või kehtestatakse sellele piirangud või kodakondsusnõuded, nagu on kirjeldatud

käesolevas reservatsioonis, kehtiva meetmena ning

b) „riigiettevõte“ on ettevõte, mida omab või kontrollib oma osaluse kaudu ükskõik milline

liikmesriik, sealhulgas ettevõte, mis on asutatud pärast käesoleva lepingu jõustumist

üksnes selleks, et müüa või võõrandada olemasolevasse riigiettevõttesse või

valitsusasutusse paigutatud omakapitali või sellise ettevõtte või asutuse vara.

& /et 15

Meetmed:

Vastavalt eespool esitatud kirjeldusele.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:

AT: Filiaali käitamiseks peavad väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) pärit

äriühingud määrama ennast esindama vähemalt ühe isiku, kes elab Austrias. Austria

kaubandus- ja tööstusseadustiku (Gewerbeordnung) järgimise eest vastutavate juhtivtöötajate

(tegevdirektorid) elukoht peab olema Austrias.

Meetmed:

AT: Aktiengesetz, BGBL. Nr. 98/1965, § 254 (2);

GmbH-Gesetz, RGBL. Nr. 58/1906, § 107 (2) ning

Gewerbeordnung, BGBL. Nr. 194/1994, § 39 (2a).

EE: Välisriigi äriühing peab määrama filiaalile juhataja või juhatajad. Filiaali juhataja peab

olema teovõimeline füüsiline isik. Filiaali juhatajatest vähemalt ühe elukoht peab olema EMP

riigis või Šveitsi Konföderatsioonis.

& /et 16

Meetmed:

EE: äriseadustik, § 385.

FI: Vähemalt üks täis- või usaldusühingu partneritest peab omama elukohta EMP riigis või –

kui partner on juriidiline isik – asuma EMP riigis (filiaalid ei ole lubatud).

Registreerimisasutus võib teha erandeid.

Eraettevõtjana tegutsemiseks on nõutav elukoht EMP riigis.

Kui organisatsioon, mis on pärit mõnest EMPsse mittekuuluvast riigist, kavatseb tegeleda

äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.

Vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ning tegevdirektor peavad elama EMP

riigis. Registreerimisasutus võib teha äriühingutele erandeid.

Meetmed:

FI: laki elinkeinon harjoittamisen oikeudesta (ettevõtlusega tegelemise õiguse seadus)

(122/1919), § 1;

& /et 17

osuuskuntalaki (ühistuseadus) (1488/2001);

osakeyhtiölaki (piiratud vastutusega äriühingu seadus) (624/2006) ning

laki luottolaitostoiminnasta (krediidiasutuste seadus) (121/2007).

SE: Välisriigi äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb

ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehinguid Rootsis registreeritud

filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja

vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMP riigis. Väljaspool EMPd elav füüsiline

isik, kes teeb Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist

esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse kohta peetakse

eraldi raamatupidamisarvestust. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel teha filiaali- ja

elukohanõudest erandeid. Alla aasta kestvate ehitusprojektide puhul, mida teostab väljaspool

EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, tehakse filiaali asutamise või residendist esindaja

määramise nõudest erand.

Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMP riigis elav füüsiline isik, Rootsi

juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMP riigi õigusaktide alusel ja mille

registrijärgne asukoht, peakontor või peamine tegevuskoht asub EMP riigis. Asutajaks võib

olla partnerlus, ent vaid juhul, kui kõik piiramatu isikliku vastutusega omanikud elavad

EMPs. Väljaspool EMPd asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt.

& /et 18

Piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute puhul peab EMPs

elama vähemalt 50 % juhatusest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor,

asetegevdirektor ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik, kui sellised

isikud on olemas. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Kui ükski

äriühingu või ühistu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis

elava isiku, kellel on volitused tegutseda äriühingu või ühistu nimel.

Vastavad tingimused kehtivad kõigi muud liiki juriidiliste isikute asutamise suhtes.

Meetmed:

SE: lag om utländska filialer m.m (välisfiliaalide seadus) (1992:160);

aktiebolagslag (äriühingute seadus) (2005:551);

majandusühistute seadus (1987:667) ning

Euroopa majandushuviühingute seadus (1994:1927).

SK: Välismaine füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja esindajana, peab esitama

Slovakkia elamisloa.

& /et 19

Meetmed:

SK: seadus nr 513/1991 äriseadustiku kohta (artikkel 21) ning

seadus nr 404/2011 välismaalaste elamise kohta (artiklid 22 ja 32).

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine

BG: Välisriikide juriidilised isikud, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigi või EMP

liikmesriigi õigusaktide alusel, võivad tegeleda äritegevusega, kui nad on registreeritud

äriühinguna Bulgaaria äriregistris. Filiaalide asutamiseks on nõutav luba.

Välisriigi ettevõtete esinduskontorid tuleb registreerida Bulgaaria kaubandus- ja tööstuskojas.

Sellised kontorid ei tohi tegeleda majandustegevusega – neil on üksnes õigus reklaamida oma

omanikku ja tegutseda esindaja või agendina.

Meetmed:

BG: äriseadus, artikkel 17a ning

investeerimise elavdamise seadus, artikkel 24.

& /et 20

PL: Esinduse majandustegevus võib hõlmata üksnes välisriigi emaettevõtja reklaamimist ja

edendamist. Kõikides sektorites võivad väljastpoolt Euroopa Liitu pärit investorid tegeleda

majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud

vastutusega äriühingu ja kapitaliühingu vormis; kohalikud äriühingud võivad kasutada ka

mitteäriliste partnerlusettevõtjate vorme (täisühing ja piiramatu vastutusega äriühing).

Meetmed:

PL: 6. märtsi 2018. aasta seadus välisriigi ettevõtjate ja muude välisriigi isikute

majandustegevust Poola Vabariigi territooriumil käsitlevate eeskirjade kohta.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, toimivusnõuded:

BG: Asutatud ettevõtted võivad võtta kolmandate riikide kodanikke tööle ainult sellistele

ametikohtadele, mille puhul Bulgaaria kodakondsusnõue puudub. Selliste ettevõtete poolt

viimase 12 kuu jooksul töölevõetud kolmandate riikide kodanike koguarv ei tohi ületada 20

%(väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 35 %) töölepingu alusel tööle võetud

Bulgaaria, muude liikmesriikide, EMP lepingu osalisriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni

kodanike keskmisest arvust Samuti peab tööandja enne kolmandate riikide kodanike

töölevõtmist tööturutesti abil tõendama, et vastavale ametikohale sobivat Bulgaaria, Euroopa

Liidu, EMP või Šveitsi töötajat ei ole. Kolmandate riikide kodanikke ei saa tööle võtta

ametikohtadele, kus nõutakse Bulgaaria kodakondsust.

& /et 21

Kõrgelt kvalifitseeritud, hooaja- ja lähetatud töötajate, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate

ning teadlaste ja üliõpilaste puhul ei ole ühe ettevõtte heaks töötavate kolmandate riikide

kodanike arv piiratud. Nimetatud juhtudel ei nõuta tööturutesti.

Meetmed:

BG: tööjõurände ja tööjõu liikuvuse seadus.

b) Kinnisvara omandamine

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

AT (kohaldatakse piirkondlikul valitsemistasandil): Väljastpoolt ELi pärit füüsilised isikud ja

ettevõtjad peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks, rentimiseks või kasutusrendiks saama

loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder). Luba antakse üksnes juhul, kui kinnisvara

omandamine leitakse olevat avalikes huvides (silmas pidades eeskätt majandus-, sotsiaal- ja

kultuurihuve).

Meetmed:

AT: Burgenländisches Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 25/2007;

Kärntner Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 9/2004;

NÖ Grundverkehrsgesetz, LGBL. 6800;

& /et 22

OÖ Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 88/1994;

Salzburger Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 9/2002;

Steiermärkisches Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 134/1993;

Tiroler Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 61/1996;

Voralberger Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 42/2004 ning

Wiener Ausländergrundverkehrsgesetz, LGBL. No. 11/1998.

CY: Küproslased, Küprose päritolu isikud ja liikmesriikide kodanikud saavad omandada

Küprosel vara ilma piiranguteta. Ükski välismaalane ei saa omandada (välja arvatud surma

tõttu) kinnisvara ilma ministrite nõukogu loata. Kui välismaalase omandatav kinnisvara on

suurem kui krunt, mis on vajalik maja ehitamiseks või ametipinna rajamiseks, või ületab muul

moel kaht donumit (2676 ruutmeetrit), kohaldatakse ministrite nõukogu loa väljastamisel

tingimusi, piiranguid ja kriteeriume, mis on sätestatud ministrite nõukogu koostatud ja

esindajatekoja heakskiidetud määrustes. Välismaalane on iga isik, kes ei ole Küprose kodanik,

sh välismaalase kontrollitav äriühing. Mõiste ei hõlma Küprose päritolu välismaalasi ja

Küprose kodanike Küprose kodakondsuseta abikaasasid.

& /et 23

Meetmed:

CY: kinnisvara omandamise (välismaalased) seadus (109. peatükk), mida on muudetud 1969.

aasta seadusega nr 52, 1972. aasta seadusega nr 55, 1990. aasta seadusega nr 50, 2003. aasta

seadusega nr 54(I) ja 2011. aasta seadusega 161(I).

CZ: Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada välisriikide füüsilised isikud, kelle

alaline elukoht on Tšehhis, ja Tšehhi Vabariigis asutatud ettevõtjad. Riigi omandis oleva

põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat

põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-

õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende

vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada üksnes juhul,

kui neile juba kuuluv hoone on ehitatud sellisele maale või kui kõnealune maa on hädavajalik

neile juba kuuluva hoone kasutamiseks. Riigimetsamaid saavad osta ainult omavalitsused ja

avalik-õiguslikud ülikoolid.

Meetmed:

CZ: Seadus nr 95/1999 Coll. (põllumajandusmaa ja metsade riigi omandist muude üksuste

omandisse ülemineku tingimuste kohta) ning

seadus nr 503/2012 Coll. (riikliku maa-ameti kohta).

& /et 24

DK: Taani kinnisvara omandamise seaduse kohaselt peab füüsiline isik, kes ei ela Taanis või

kes ei ole varem elanud Taanis kokku viie aasta vältel, saama kinnisvara omandamiseks

justiitsministeeriumi loa. ELi ja EMP kodanikud, kes soovivad Taani elama asuda töötamise,

äritegevuse alustamise või teenuste osutamise eesmärgil, ei pea sel otstarbel kinnisvara

ostmiseks luba saama. Vaba aja veetmise eesmärgil (teine elukoht) kinnisvara omandamiseks

on vajalik luba, välja arvatud juhul, kui eraisikust ostja täidab kinnisvara omandamise

seaduses sätestatud elukohanõude. Keskkonna- ja toiduministeeriumi luba on nõutav, kui

väljaspool ELi (ja EMPd) asuvad füüsilised või juriidilised isikud soovivad omandada

põllumajanduslikku kinnisvara.

Meetmed:

DK: Taani kinnisvara omandamise seadus (konsolideeritud seadus nr 265 kinnisvara

omandamise kohta, 21 märts 2014);

korraldus omandamise kohta (18. septembri 1995. aasta korraldus nr 764) ning

põllumajandusettevõtete seadus (4. jaanuari 2017. aasta konsolideeritud seadus nr 27).

& /et 25

EL: välisriikide füüsilised või juriidilised isikud vajavad kaitseministri kaalutlusõigusel

põhinevat luba, et omandada piirialadel kinnisvara kas otse või osaledes Kreeka börsil

noteerimata ja asjaomases piirkonnas kinnisvara omava äriühingu aktsiakapitalis või

muudatuste kaudu sellise äriühingu aktsionäride seas.

Meetmed:

EL: seadus nr 1892/1990, mida on muudetud seaduse nr 3978/2011 artikliga 114, taotluse

huvides koos kaitseministeeriumi otsusega 110/3/330340/Σ.120/7-4-14.

HR: Välisriikide äriühingud tohivad omandada teenuste osutamiseks kinnisvara üksnes juhul,

kui nad on asutatud ja registreeritud Horvaatias juriidilise isikuna. Kinnisvara omandamiseks

teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välismaalased

ei saa omandada põllumajandusmaad.

Meetmed:

HR: Omandiõiguse ja teiste asjaõiguste seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr

91/96, nr 68/98, nr 137/99, nr 22/00, nr 73/00, nr 114/01, nr 79/06, nr 141/06, nr 146/08, nr

38/09, nr 153/09, nr 143/12 ja nr 152/14); põllumajandusmaa seadus (Horvaatia Vabariigi

ametlik väljaanne nr 152/08, nr 25/09, nr 153/09, nr 21/10, nr 31/11 ja nr 63/11), (Horvaatia

Vabariigi ametlik väljaanne nr 39/13, nr 48/15), artikkel 2;

omandiõiguse ja teiste asjaõiguste seadus, artiklid 354–358b ning

põllumajandusmaa seadus ja üldise haldusmenetluse seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik

väljaanne nr 47/09).

& /et 26

HU: mitteresidendid peavad saama kinnisvara omandamiseks loa haldusasutuselt, mis

vastutab asjaomase kinnisvara geograafilise asukoha eest.

Meetmed:

HU: valitsuse dekreet nr 251/2014 (X. 2) välismaalaste poolt kinnisvara, välja arvatud

põllumajanduslikel või metsanduslikel eesmärkidel kasutatava maa, omandamise kohta,

1993. aasta seadus nr LXXVIII (paragrahv 1/A).

MT: isikud, kes ole liikmesriigi kodanikud, ei saa omandada kinnisvara kaubanduslikel

eesmärkidel. Äriühingud, mille aktsiatest 25 % (või rohkem) kuulub isikutele väljastpoolt

ELi, peavad saama kinnisvara ostuks kaubanduslikel või ärilistel eesmärkidel pädevalt

asutuselt (rahandusministrilt) loa. Pädev asutus otsustab, kas kavandatav omandamine toob

Malta majandusele puhaskasu.

Meetmed:

MT: kinnisvaraseadus (omandamine mitteresidentide poolt), 246. peatükk, ning

ELi ühinemislepingu protokoll nr 6 lisaeluasemete omandamise kohta Maltal.

& /et 27

PL: välismaalased vajavad kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks luba. Luba

antakse siseministri haldusotsusega kaitseministri nõusolekul ning põllumajandusliku

kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul.

Meetmed:

PL: 24. märtsi 1920. aasta seadus kinnisvara omandamise kohta välismaalaste poolt

(2016. aasta Poola ametlik väljaanne nr 1061, mida on muudetud).

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

LV: Mehhiko kodanikul on lubatud omandada linnamaad Lätis või mõnes teises liikmesriigis

registreeritud äriühingu kaudu:

a) kui üle 50 % äriühingu omakapitalist kuulub liikmesriikide kodanikele, Läti valitsusele

ja/või omavalitsusele;

b) kui üle 50 % äriühingu omakapitalist kuulub selliste kolmandate riikide füüsilistele

isikutele ja äriühingutele, kellega Läti on sõlminud investeeringute edendamist ja

vastastikust kaitset käsitleva kahepoolse lepingu, mille Läti parlament on heaks kiitnud

enne 31. detsembrit 1996;

& /et 28

c) kui üle 50 % äriühingu omakapitalist kuulub selliste kolmandate riikide füüsilistele

isikutele ja äriühingutele, kellega Läti on sõlminud investeeringute edendamist ja

vastastikust kaitset käsitleva kahepoolse lepingu pärast 31. detsembrit 1996, kui

kõnealuses lepingus on kindlaks määratud Läti füüsiliste isikute ja äriühingute õigused

maa omandamisel asjaomases kolmandas riigis;

d) kui punktides a–c nimetatud isikutele kuulub kokku üle 50 % äriühingu omakapitalist

või

e) mis on riigile kuuluv piiratud vastutusega äriühing, kui talle kuuluvad äriühingu aktsiad

on noteeritud börsil.

Kui Mehhiko lubab Läti kodanikel ja ettevõtjatel osta oma territooriumil asuvates linnades

kinnisvara, lubab Läti Mehhiko kodanikel ja ettevõtjatel osta Läti linnades kinnisvara samadel

tingimustel kui Läti kodanikel.

Meetmed:

LV: Läti Vabariigi linnade maareformi seadus, artiklid 20 ja 21.

& /et 29

RO: välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja juriidilised isikud (väljastpoolt Euroopa

Liitu ja EMPd) võivad omandada maa omandiõiguse rahvusvahelistes lepingutes

kindlaksmääratud tingimustel vastastikkuse põhimõtte alusel. Välisriikide kodanikud,

kodakondsuseta isikud ja juriidilised isikud ei tohi omandada maa omandiõigust soodsamatel

tingimustel kui tingimused, mida kohaldatakse liikmesriikide kodanike ja liikmesriigi õiguse

alusel asutatud juriidiliste isikute suhtes.

Meetmed:

RO: seadus nr 17/2014 teatavate meetmete kohta, millega reguleeritakse väljaspool linna

asuva põllumajandusmaa müümist ja ostmist, millega muudetakse seadust nr 268/2001 riigi-

ja eraomandis olevat põllumajandusmaad haldavate ettevõtete erastamise kohta ning selleks

erastamisagentuuri asutamise kohta, koos hilisemate muudatustega.

DE: kinnisvara omandamise suhtes võidakse kohaldada teatavaid vastastikkuse tingimusi.

Meetmed:

DE: tsiviilseadustikku sissejuhatav seadus (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen

Gesetzbuche, EGBGB).

& /et 30

ES: selleks et teha välisinvesteeringuid tegevusse, mis on otseselt seotud ELi mittekuuluvate

riikide diplomaatiliste esinduste jaoks tehtavate kinnisvarainvesteeringutega, on vaja

Hispaania ministrite nõukogu haldusluba, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud vastastikune

liberaliseerimisleping.

Meetmed:

ES: 23. aprilli 1999. aasta kuninglik dekreet nr 664/1999 välisinvesteeringute kohta.

& /et 31

I-EU-2 – Kutseteenused (kõik kutsealad, välja arvatud tervishoiuga seotud kutsealad)

Sektor/allsektor: kutseteenused – õigusteenused; patendivolinik, tööstusomandi volinik,

intellektuaalomandi volinik; arvepidamis- ja raamatupidamisteenused;

auditeerimisteenused, maksualase nõustamise teenused, arhitektuuri-

ja linnaplaneerimisteenused, inseneri- ja integreeritud

inseneriteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 861, 862, 863, 8671, 8672, 8673, 8674, 879 osa

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Enamsoodustusrežiim

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 32

Kirjeldus:

a) Õigusteenused (CPC 861 osa)

Suurema selguse huvides ja kooskõlas selgitavate märkustega, eelkõige punktiga 10, võivad

advokatuuri registreerimise nõuded hõlmata nõuet omandada õigusteaduse diplom

vastuvõtvas riigis või selle ekvivalent või nõuet läbida koolitus litsentseeritud advokaadi

juures või nõuet omada tegevuskohta või postiaadressi advokatuuri jurisdiktsioonis. Juhul kui

need nõuded ei ole diskrimineerivad, siis neid ei loetleta.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

AT: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja selle liikmesriigi) õigusega,

sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta

(kaubanduslik kohalolek). Üksnes EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni advokaadid võivad

õigusteenuseid pakkuda kaubandusliku kohaloleku kaudu. Välismaa advokaatide (kes peavad

olema saanud oma päritoluriigis täieliku erialase väljaõppe) osalus õigusbüroo aktsiakapitalis

ei tohi ületada 25 %; ülejäänud peavad olema täielikult kvalifitseeritud EMP riigi või Šveitsi

advokaadid ning üksnes viimatinimetatud võivad otsustavalt mõjutada õigusbüroo

otsustamisprotsessi.

& /et 33

Meetmed:

AT: Rechtsanwaltsordnung (advokatuuriseadus) – RAO, RGBl. Nr 96/1868, artiklid 1 ja 21c.

BE (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): advokatuuri täisliikmeks saamiseks tuleb täita

elukohanõue ning advokatuuri täisliikmeks on vaja saada selleks, et osutada õigusteenuseid

seoses Belgia riigisisese õigusega, sealhulgas isikute esindamiseks kohtus. Advokatuuri

täisliikmeks saamiseks peab välisriigi advokaat olema elanud Belgias vähemalt kuus

(teatavatel tingimustel kolm) aastat alates registreerimistaotluse esitamisest. Vajalik on Belgia

välisministri väljastatud tõend, mille alusel võimaldatakse riigisisese õiguse või

rahvusvahelise konventsiooni kohaselt vastastikkust (vastastikkuse tingimus).

Meetmed:

BE: Belgia kohtuseadustik (artiklid 428–508); 24. augusti 1970. aasta kuninglik dekreet.

& /et 34

BG (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud

õigusteenuseid, mille hulka kuulub isikute esindamine kohtus, võivad osutada üksnes ELi

liikmesriigi kodanikud või välisriigi kodanikud, kes on kvalifitseeritud advokaadid ja on

saanud diplomi, mis annab neile pädevuse töötada oma kutsealal ELi liikmesriigis.

Välisriikide advokaadid tuleb advokaadina tegutsemiseks heaks kiita advokatuuri kõrgeima

nõukogu otsusega ja registreerida välisriikide advokaatide ühtses registris. Kohtus

esindamisel peab välisriigi advokaadiga olema kaasas Bulgaaria advokaat. Vahendusteenuste

puhul on nõutav alaline elukoht. Bulgaarias võib äriühingute asutamise korral ja nende

tegutsemisel ning teenuste osutamisel võimaldada täielikku võrdset kohtlemist üksnes

äriühingutele, mis on asutatud riikides, kellega on sõlmitud või sõlmitakse kahepoolsed

vastastikuse õigusabi lepingud, ja selliste riikide kodanikele.

Meetmed:

BG: Advokaadiseadus, vahendusseadus ja notarite tegevust käsitlev seadus.

CY: õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või

Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek). Küprosel võivad õigusbüroo

partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad

advokaadid.

& /et 35

Meetmed:

CY: advokaadiseadus (2. peatükk), mida on muudetud seadustega nr 42/1961, nr 20/1963,

nr 46/1970, nr 40/1975, nr 55/1978, nr 71/1981, nr 92/1983, nr 98/1984, nr 17/1985,

nr 52/1985, nr 9/1989, nr 175/1991, nr 212/1991, nr 9(I)/1993, nr 56(I)/1993, nr 83(I)/1994,

nr 76(I)/1995, nr 103(I)/1996, nr 79(I)/2000, nr 31(I)/2001, nr 41(I)/2002, nr 180(I)/2002,

nr 117(I)/2003, nr 130(I)/2003, nr 199(I)/2004, nr 264(I)/2004, nr 21(I)/2005, nr 65(I)/2005,

nr 124(I)/2005, nr 158(I)/2005, nr 175(I)/2006, nr 117(I)/2007, nr 103(I)/2008,

nr 109(I)/2008, nr 11(I)/2009, nr 130(I)/2009, nr 4(I)/2010, nr 65(I)/2010, nr 14(I)/2011,

nr 144(I)/2011, nr 116(I)/2012 ja nr 18(Ι)/2013.

CZ: Õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri

täisliikmeks olemine. Õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja selle liikmesriigi)

õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja

elukohta Tšehhis.

Meetmed:

CZ: seadus nr 85/1996 Coll., õiguselukutsete seadus.

& /et 36

DE: advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide ja Šveitsi kvalifitseeritud advokaate, kes

saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses riigisisese õigusega. Kaubanduslik

kohalolek on nõutav selleks, et saada advokatuuri täisliikmeks. Pädev advokatuur võib teha

erandeid. Välisriigi advokaatidele (välja arvatud EMP riikide ja Šveitsi kvalifitseeritud

advokaadid) võidakse kehtestada piirangud siseriikliku õigusega seotud õigusteenuseid

osutava õigusbüroo aktsiate omamise suhtes. Välisriigi advokaadid võivad osutada

õigusteenuseid välisriigi õiguse alusel, kui nad tõendavad erialaste teadmiste olemasolu;

Saksamaal on õigusteenuste osutamiseks vajalik registreerimine.

Meetmed:

DE: Bundesrechtsanwaltsordnung (BRAO) (föderaalne advokatuurimäärus), § 59e, § 59f ja §

206; Gesetz über die Tätigkeit europäischer Rechtsanwälte in Deutschland (EuRAG); § 10

Rechtsdienstleistungsgesetz (RDG).

DK: ametinimetuse „advokat“ (advokaat) all õigusteenuste osutamise suhtes kohaldatakse

nõudeid. Kohtus saavad isikuid esindada peamiselt Taani tegevusluba omavad advokaadid.

Õigusbüroo aktsiaid võivad omada ainult Taani tegevusluba omavad advokaadid, kes

praktiseerivad aktiivselt asjaomases advokaadibüroos, selle emaettevõtjas või tütarettevõtjas,

õigusbüroo töötajad või muu Taanis registreeritud õigusbüroo. Peale selle peab 90 % Taani

õigusbüroo aktsiatest olema Taanis litsentsi omavate advokaatide, Euroopa Liidu liikmesriigis

kvalifitseeritud ja Taanis registreeritud advokaatide, kes praktiseerivad aktiivselt asjaomases

advokaadibüroos, selle emaettevõtjas või tütarettevõtjas, või Taanis registreeritud

õigusbüroode omanduses.

& /et 37

Meetmed:

DK: Lovbekendtgørelse nr. 1101, 22. september 2017 (22. septembri 2017. aasta

konsolideeritud määrus nr 1101 õigusemõistmise kohta).

EE: õigusteenuste osutamiseks seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, kriminaalmenetluses

osalemiseks ja isikute esindamiseks Riigikohtus tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik

kohalolek). Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

EE: advokatuuriseadus;

notariaadiseadus;

kohtutäituri seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadus;

kriminaalmenetluse seadustik ning

väärteomenetluse seadustik.

& /et 38

EL: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas

kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik

kohalolek).

Meetmed:

EL: uus advokaatide seadustik nr 4194/2013.

ES: õigusteenuste osutamiseks seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtus

esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust. Pädevad asutused võivad teha

kodakondsusega seotud erandeid.

Meetmed:

ES: Estatuto General de la Abogacía Española, aprobado por Real Decreto 658/2001, artikkel

13.1ª.

FR: advokatuuri täisliikmeks saamiseks tuleb täita elukoha- või tegevuskohanõue ning

advokatuuri täisliikmeks on vaja saada õigusteenuste osutamiseks seoses Prantsusmaa

riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks.

& /et 39

Meetmed:

FR: Loi du 31 décembre 1971, article 56;

Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales ning

Loi 90-1259 du 31 décembre 1990, Article 7.

FI: kutsenimetuse „advokaat“ (soome keeles „asianajaja“) kasutamiseks on nõutud EMP riigi

või Šveitsi kodakondsus ning advokatuuri liikmelisus. Õigusteenuseid, sealhulgas seoses

Soome riigisisese õigusega, võivad osutada ka isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed.

Meetmed:

FI: laki asianajajista (advokaadiseadus) (496/1958), § 1 ja § 3, ning

oikeudenkäymiskaari (kohtumenetluse seadus) (4/1734).

HR: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas

kohtus esindamiseks, nõutakse ELi kodakondsust. Rahvusvahelist õigust hõlmavate

menetluste korral võivad pooli esindada vahekohtus ning ad hoc kohtus oma päritoluriigi

advokatuuri kuuluvad välisriigi advokaadid.

& /et 40

Meetmed:

HR: õiguselukutsete seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 9/94, nr 51/01,

nr 117/08, nr 75/09 ja nr 18/11).

HU: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas

kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik

kohalolek). Välisriigi advokaadid võivad anda õigusnõu päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse

kohta koostöös Ungari advokaadi või õigusbürooga.

Meetmed:

HU: 1998. aasta seadus nr XI advokaatide kohta.

LT (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja

liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi

kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek) ning advokatuuri täisliikmelisust.

Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele

lepingutele.

Meetmed:

LT: 18. märtsi 2004. aasta seadus nr IX-2066 Leedu Vabariigi advokatuuri kohta, viimati

muudetud 12. detsembril 2017 seadusega nr XIII-571.

& /et 41

LU: õigusteenuste osutamiseks seoses Luksemburgi riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus

esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik

kohalolek). Advokatuuri juhatus võib olla vastastikkuse põhimõtte alusel nõus loobuma

välisriigi kodaniku puhul kodakondsusnõudest.

Meetmed:

LU: Loi du 16 décembre 2011 modifiant la loi du 10 août 1991 sur la profession d'avocat.

LV (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): õigusteenuste osutamiseks seoses Läti riigisisese

kriminaalõigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi

kodakondsust. Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt

kahepoolsetele vastastikuse õigusabi lepingutele. ELi ja välisriikide advokaatidele kehtivad

erinõuded. Näiteks on neil lubatud osaleda kriminaalmenetluses üksnes koos Läti

vandeadvokaatide kolleegiumi liikmeks oleva advokaadiga.

Meetmed:

kriminaalmenetluse seadus, § 79, Läti Vabariigi advokatuuriseadus, § 4.

& /et 42

MT: õigusteenuste osutamiseks seoses Malta riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus

esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik

kohalolek).

Meetmed:

MT: kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (12. peatükk).

NL: ametinimetust „advocate“ võivad kasutada üksnes Madalmaade registrisse kantud

kohalikul tasandil litsentseeritud advokaadid. Välisriigi (registreerimata) advokaadid peavad

ametinimetuse „advocate“ kasutamise asemel nimetama Madalmaades tegutsemise korral

oma koduriigi kutseorganisatsiooni.

Meetmed:

NL: Advocatenwet (advokaadiseadus).

PT (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): Portugali õiguse praktiseerimiseks peab olema

täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Kohtutes esindamiseks peab olema

advokatuuri täieõiguslik liige. Portugalis õigusteaduskonna diplomi omandanud välisriigi

kodanikud võivad registreerida end Portugali advokatuuris (Ordem dos Advogados) samadel

tingimustel nagu Portugali kodanikud, kui nende asjaomane riik tagab Portugali kodanikele

samaväärse kohtlemise.

& /et 43

Muud välisriigi kodanikud, kellel on õigusteaduse diplom, mida tunnustab Portugali

õigusteaduskond, võivad end registreerida advokatuuri liikmetena, tingimusel et nad läbivad

nõutud koolituse ning lõpliku hindamise ja sooritavad vastuvõtueksami. Portugalis võivad

tegutseda üksnes õigusbürood, mille kõik aktsiad kuuluvad Portugali advokatuuri liikmetele.

Meetmed:

PT: seadus nr 15/2005, artiklid 203 ja 194;

Portugali advokatuuri põhikiri (Estatuto da Ordem dos Advogados) ja dekreet-seadus nr

229/2004, artiklid 5 ja 7–9;

dekreet-seadus nr 88/2003, artiklid 77 ja 102;

juristide liidu põhikiri (Estatuto da Câmara dos Solicitadores), mida on muudetud seadustega

nr 49/2004 ja nr 14/2006 ning dekreet-seadusega nr 226/2008;

seadus nr 78/2001, artiklid 31 ja 4;

perelepituse ja tööalase lepituse korraldus (määrus nr 282/2010);

seadus nr 21/2007 vahenduse kohta kriminaalasjades, artikkel 12;

& /et 44

Seadus nr 32/2004 pankrotihaldurite kohta (muudetud dekreet-seadusega nr 282/2007 ja

seadusega nr 34/2009), muu hulgas artiklid 3 ja 5 ning

dekreet-seadus nr 54/2004 (regime jurídico das sociedades de administradores de

insolvência), artikkel 1.

RO: välisriigi advokaat ei tohi koostada kohtutele ja muudele õigusasutustele suulisi ega

kirjalikke järeldusi, välja arvatud rahvusvahelise vahekohtumenetluse korral.

Meetmed:

RO: advokaadiseadus;

vahendusseadus ning

notareid ja notarite tegevust käsitlev seadus.

SI (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse

Sloveenias kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida

välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a

sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikuse nõude

täitmist kontrollib justiitsministeerium.

& /et 45

Meetmed:

SI: zakon o odvetništvu (Neuradno prečiščeno besedilo-ZOdv-NPB2 Državnega Zbora RS z

dne 21.5.2009) (advokaadiseadus) (Sloveenia parlamendi mitteametlik konsolideeritud tekst,

21. mai 2009).

SE: Rootsi advokatuuri liiget tohivad palgata üksnes teised advokatuuri liikmed või

advokatuuri liikmete äriasju ajavad äriühingud. Advokatuuri liikme võib siiski palgata ka

advokaadiülesandeid täitev välisriigi äriühing, tingimusel et asjaomane äriühing asub ELi

liikmesriigis, EMP riigis või Šveitsis. Rootsi advokatuuri juhatuse erandit silmas pidades võib

Rootsi advokatuuri liige töötada ka õigusbüroos, mis ei asu ELis. Äriühingu või partnerluse

vormis tegutsevatel advokatuuri liikmetel ei tohi olla muud eesmärki ega äritegevust kui

advokaadielukutse praktiseerimine.

Koostöö teiste õigusbüroodega on lubatud, kuid koostööks välisriikide büroodega on vaja

advokatuuri juhatuse luba.

Advokatuuri liikmeks saamiseks ja tiitli „advokat“ kasutamiseks on nõutav elukoht EMP

riigis või Šveitsis. Rootsi advokatuuri juhatus võib teha erandeid. Rootsi riigisisese õiguse

praktiseerimiseks ei ole vastuvõtmine advokatuuri vajalik.

& /et 46

Meetmed:

SE: rättegångsbalk (kohtumenetluste seadustik) (1942:740) ja 29. augustil 2008 vastu võetud

Rootsi advokatuuri tegevusjuhend.

SK: õigusteenuste osutamiseks Slovakkias seoses riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus

esindamiseks, nõutakse EMP riigi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).

Kolmandate riikide advokaatide puhul on nõutav tegelik vastastikkus.

Meetmed:

SK: seadus nr 586/2003 advokatuuri kohta, artiklid 5 ja 12.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

PL: välisriigi advokaadid võivad kuuluda üksnes registreeritud ühingusse, usaldusühingusse

või piiratud vastutusega kapitaliühingusse.

& /et 47

Meetmed:

PL: 5. juuli 2002. aasta seadus välisriikide advokaatide poolse õigusabi andmise kohta Poola

Vabariigis, artikkel 19.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

IE: õigusteenuste osutamiseks seoses Iirimaa riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus

esindamiseks, tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik kohalolek).

Meetmed:

IE: 1954.–2011. aasta õigusnõustajate seadused.

IT: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas

kohtus esindamiseks, tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik kohalolek).

Meetmed:

IT: kuninglik dekreet nr 1578/1933, õiguselukutsete seaduse artikkel 17.

& /et 48

b) Patendivolinikud, tööstusomandi volinikud, intellektuaalomandi volinikud (CPC 879 osa,

861, 8613)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

BG, CY, EE ja LT: patendiameti teenuste osutamiseks peab olema EMP riigi või Šveitsi

kodakondsus.

DE: advokatuuri võib vastu võtta üksnes Saksamaa patendivolinikke, kes saavad sellega

õiguse osutada patendivoliniku teenuseid Saksamaal seoses riigisisese õigusega. Välisriigi

patendivolinikud võivad osutada õigusteenuseid välisriigi õiguse alusel, kui nad tõendavad

erialaste teadmiste olemasolu; Saksamaal on õigusteenuste osutamiseks vajalik

registreerimine. Välisriigi (välja arvatud EMP riigi ja Šveitsi) patendivolinikud ei tohi asutada

bürood koos riigisiseste patendivolinikega. Välisriigi (välja arvatud EMP riigi ja Šveitsi)

patendivolinikud võivad saada kaubandusliku kohaloleku üksnes Patentanwalts-GmbH või

Patentanwalt-AG vormis ning omandada üksnes vähemusaktsiad.

ES ja PT: tööstusomandi voliniku teenuste osutamiseks nõutakse EMP riigi kodakondsust.

& /et 49

IE: Ettevõtte asutamisel nõutakse õigusliku vormiga, et vähemalt üks äriühingu juhatajatest,

partneritest, juhtidest või töötajatest oleks Iirimaal registreeritud patendivoliniku või

intellektuaalomandi volinikuna. Teenuste osutamine piiriüleselt eeldab EMP riigi

kodakondsust ja kaubanduslikku kohalolekut, peamist tegevuskohta EMP riigis ja

kvalifikatsiooni EMP riigi õiguse alusel.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne

esindatus:

IE: ettevõtte asutamiseks peab vähemalt üks äriühingu juhatuse liikmetest, partneritest,

juhtidest või töötajatest olema Iirimaal registreeritud patendivolinikuna või

intellektuaalomandi volinikuna. Teenuste osutamine piiriüleselt eeldab EMP riigi

kodakondsust ja kaubanduslikku kohalolekut, peamist tegevuskohta EMP riigis ja

kvalifikatsiooni EMP riigi õiguse alusel.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

EE: patendivoliniku teenuste osutamiseks on nõutav alaline elukoht.

CY, FI ja HU: patendivoliniku teenuste osutamiseks on nõutav elukoht EMPs.

SI: registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, disainilahenduse kaitse) omanikul/taotlejal

peab olema elukoht/tegevuskoht Sloveenias. Teise võimalusena on nõutav Sloveenias

registreeritud patendivolinik või kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse volinik peamiselt

menetlusega seotud teadete edastamiseks jms eesmärkidel.

& /et 50

Meetmed:

BG: intellektuaalomandi esindajate määruse artikkel 4.

CY: advokaadiseadus (2. peatükk), mida on muudetud seadustega nr 42/1961, nr 20/1963,

nr 46/1970, nr 40/1975, nr 55/1978, nr 71/1981, nr 92/1983, nr 98/1984, nr 17/1985,

nr 52/1985, nr 9/1989, nr 175/1991, nr 212/1991, nr 9(I)/1993, nr 56(I)/1993, nr 83(I)/1994,

nr 76(I)/1995, nr 103(I)/1996, nr 79(I)/2000, nr 31(I)/2001, nr 41(I)/2002, nr 180(I)/2002,

nr 117(I)/2003, nr 130(I)/2003, nr 199(I)/2004, nr 264(I)/2004, nr 21(I)/2005, nr 65(I)/2005,

nr 124(I)/2005, nr 158(I)/2005, nr 175(I)/2006, nr 117(I)/2007, nr 103(I)/2008,

nr 109(I)/2008, nr 11(I)/2009, nr 130(I)/2009, nr 4(I)/2010, nr 65(I)/2010, nr 14(I)/2011,

nr 144(I)/2011, nr 116(I)/2012 ja nr 18(Ι)/2013.

DE: Patentanwaltsordnung (PAO) (patendivolinike seadus), § 52e, § 52f, § 154a ja § 154b.

EE: patendivoliniku seadus, § 2, § 14.

ES: Ley 11/1986, de 20 de marzo, de Patentes de Invención y Modelos de utilidad, artiklid

155–157.

FI: tavaramerkkilaki (kaubamärgiseadus) (7/1964); laki auktorisoiduista

teollisoikeusasiamiehistä (tööstusomandi volinike seadus) (22/2014) ning

& /et 51

laki kasvinjalostajanoikeudesta (sordiaretajate seadus) (1279/2009) ning mallioikeuslaki

(disainilahenduste seadus) nr 221/1971.

HU: 1995. aasta seadus nr XXXII patendivolinike kohta.

IE: 1996. aasta kaubamärgiseaduse jaotised 85 ja 86, mida on muudetud;

Rule 51 of the Trade Marks Rules 1996, mida on muudetud;

1992. aasta patendiseaduse jaotised 106 ja 107, mida on muudetud, ning

patendivolinike registri eeskirjad S.I. 580, 2015.

LT: 10. oktoobri 2000. aasta seadus nr VIII-1981 kaubamärkide kohta;

7. novembri 2002. aasta seadus nr IX-1181 disainilahenduste kohta;

18. jaanuari 1994. aasta seadus nr I-372 patentide kohta; 16. juuni 1998. aasta seadus

pooljuhttoodete topoloogia suhtes kohaldatava õiguskaitse kohta ning

patendivolinike määrus, mis on heaks kiidetud Leedu Vabariigi valitsuse 20. mai 1992. aasta

määrusega nr 362 (viimati muudetud 8. novembri 2004. aasta määrusega nr 1410).

& /et 52

PT: dekreet-seadus nr 15/95, mida on muudetud seadusega nr 17/2010, Portaria 1200/2010,

artikkel 5, ja Portaria 239/2013, ning

seadus nr 9/2009.

SI: zakon o industrijski lastnini (tööstusomandi seadus), Uradni list RS, št. 51/06 – uradno

prečiščeno besedilo in 100/13 (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 51/06 – ametlik

konsolideeritud tekst ja nr 100/13).

c) Arvepidamis- ja raamatupidamisteenused (CPC 8621, välja arvatud auditeerimisteenused,

86213, 86219, 86220)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

FR: selleks et välisriigi teenuseosutaja saaks pakkuda arvepidamis- ja

raamatupidamisteenuseid, on vajalik majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsus, mis on

tehtud kokkuleppel välisministriga. (CPC 86213, 86219, 86220).

Meetmed:

FR: Ordonnance 45-2138 du 19 septembre 1945, Articles 3, 7, 7 ter, 7 quinquies, 27 ja 42a.

& /et 53

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud välisriigi arvepidajate, raamatupidajate

kapitaliosalus ja hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %. Teenuseosutajal peab

olema kontor või registreeritud asukoht EMP riigis (CPC 862).

Meetmed:

AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset

käsitlev seadus, BGBl. I Nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4, ning

Bilanzbuchhaltungsgesetz (BibuG), BGBL. I Nr. 191/2013, § 7, 11, 28.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

IT: kutseregistrisse kandmiseks, mis on vajalik arvepidamis- ja raamatupidamisteenuste

pakkumiseks, peab olema täidetud elukohanõue või ettevõtte asukohanõue (CPC 86213,

86219, 86220).

Meetmed:

IT: seadusandlik dekreet nr 139/2005 ja seadus 248/2006.

& /et 54

SI: arvepidamis- ja raamatupidamisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht Euroopa

Liidus (CPC 86213, 86219, 86220).

Meetmed:

SI: auditeerimisseadus (ZRev-2), ametlik väljaanne RS nr 65/2008 (viimati muudetud

nr 63/13);

äriühingute seadus (ZGD-1), ametlik väljaanne RS nr 42/2006 (viimati muudetud kujul

nr 15/17) ning

siseturu teenuste seadus, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 21/10.

d) Auditeerimisteenused (CPC 86211, 86212, välja arvatud arvepidamis- ja

raamatupidamisteenused)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese

teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

Euroopa Liidus: Liikmesriigi pädevad asutused võivad vastastikkuse põhimõtte alusel

tunnustada Mehhiko või mis tahes kolmanda riigi kodanikust audiitori kvalifikatsiooni

samaväärsust, et lubada tal tegutseda Euroopa Liidus vannutatud audiitorina (CPC 8621).

& /et 55

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

ES: vannutatud audiitorid peavad olema liikmesriigi kodanikud. Reservatsiooni ei kohaldata

Hispaania reguleeritud turul noteeritud väljastpoolt ELi pärit äriühingute auditeerimisel.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud välisriigi arvepidajate ja

raamatupidajate kapitaliosalus ja hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %.

Teenuseosutajal peab olema kontor või registreeritud asukoht EMP riigis.

SI: Kolmanda riigi auditeeriv üksus võib omada aktsiaid või moodustada Sloveenia

audiitorühinguga partnerluse tingimusel, et selle riigi õiguse kohaselt, kus kolmanda riigi

auditeeriv üksus on asutatud, võivad Sloveenia audiitorühingud omada aktsiaid või

moodustada selles riigis auditeeriva üksusega partnerluse (vastastikkuse nõue). Vähemalt üks

Sloveenias asutatud audiitorühingu juhatuse liige peab olema Sloveenia alaline elanik.

SK: auditite tegemise loa võib anda Slovakkias üksnes ettevõttele, kus Slovakkia või ELi

liikmesriikide kodanike kapitaliosalus või hääleõigus on vähemalt 60 %.

& /et 56

Üksnes piiriülese teenustekaubanduse puhul – kõrgem juhtkond ja juhatus:

BE: Belgias peab tegevuskoht olema seal, kus toimub kutsealane tegevus ja kus tehakse

sellega seotud toiminguid ning säilitatakse sellega seotud dokumente ja kirjavahetust;

vähemalt üks ettevõtte administraator või juhataja peab olema audiitorina tunnustatud.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

DK: kohustusliku auditi tegemiseks peab audiitor olema Taanis tunnustatud. Heakskiit eeldab

elukohta kas Euroopa Liidu liikmesriigis või EMP riigis.

FI: Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest ja auditi teostamise kohustusega

äriühingute audiitoritest vähemalt üks peab elama EMP riigis. Audiitor peab olema kohalikul

tasandil litsentsitud audiitor või kohalikul tasandil litsentsitud audiitorühing.

HR: auditeerimisteenuseid võivad osutada üksnes juriidilised isikud, kes on asutatud

Horvaatias, või füüsilised isikud, kelle elukoht on Horvaatias.

IT: füüsiliste isikute auditeerimisteenuste osutamise suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

& /et 57

LT: auditeerimisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht EMP riigis.

PL: Auditeerimisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht ELis.

SE: Majandusühistute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või

tunnustatud raamatupidajad, peavad elama EMP riigis, välja arvatud juhul, kui valitsus või

valitsuse määratud valitsusasutus otsustab konkreetse juhtumi puhul teisiti. Kohustuslikke

auditeid võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud audiitorid ja Rootsis registreeritud

audiitorühingud. Nõutav on elukoht EMPs. Nimetusi „kinnitatud audiitor“ ja „volitatud

audiitor“ võivad kasutada ainult audiitorid, kes on Rootsis kinnitatud või volitatud.

SI: nõutav on kaubanduslik kohalolek.

Meetmed:

Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL

teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja

nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja

83/349/EMÜ, ning direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja

konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit.

AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset

käsitlev seadus, BGBl. I nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4.

& /et 58

BE: 22. juuli 1953. aasta seadus, millega luuakse ettevõtete audiitorite instituut ja nähakse ette

riiklik järelevalve ettevõtete audiitori kutsealal töötamise üle (seadust on kooskõlastatud 30.

aprillil 2007).

DK: Revisorloven, 9. september 2016. aasta seadus nr 1167 (tunnustatud audiitorite ja

audiitorühingute kohta).

ES: Ley 22/2015, de 20 de julio, de Auditoría de Cuentas (uus auditeerimisseadus: seadus

nr 22/2015 auditeerimisteenuste kohta).

FI: Tilintarkastuslaki (auditeerimisseadus) (459/2007) ning

valdkondlikud õigusaktid, milles nõutakse kohalikul tasandil litsentsitud audiitorite

kasutamist.

HR: auditeerimisseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 146/05, nr 139/08 ja nr

144/12), artikkel 3.

IT: seadusandlik dekreet nr 58/1998, artiklid 155, 158 ja 161;

Vabariigi Presidendi dekreet nr 99/1998 ning

seadusandlik dekreet nr 39/2010, artikkel 2.

LT: 15. juuni 1999. aasta seadus nr VIII-1227 auditeerimise kohta (muudetud 3. juuli

2008. aasta seadusega nr X-1676).

& /et 59

PL: 11. mai 2017. aasta seadus vannutatud audiitorite, audiitorühingute ja riigi järelevalve

kohta (Poola ametlik väljaanne nr 2017, punkt 1089).

SE: revisorslag (audiitorite seadus) (2001:883); revisionslag (auditeerimisseadus)

(1999:1079); aktiebolagslag (äriühingute seadus) (2005:551); Lag om ekonomiska föreningar

(majandusühistute seadus) -(1987:667) ning

muud õigusaktid, millega reguleeritakse tunnustatud audiitorite kasutamise nõudeid.

SI: auditeerimisseadus (ZRev-2), ametlik väljaanne RS nr 65/2008 (viimati muudetud

nr 63/13); ning

äriühingute seadus (ZGD-1), ametlik väljaanne RS nr 42/2006 (viimati muudetud kujul

nr 15/17).

SK: seadus nr 423/2015 kohustusliku auditi kohta.

e) Maksualase nõustamise teenused (CPC 863, välja arvatud maksualased õigusabi- ja

esindusteenused, mis on õigusabiteenused)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud maksunõustajate kapitaliosalus ja

hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %. Teenuseosutajal peab olema kontor või

registreeritud asukoht EMP riigis.

& /et 60

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

BG: maksunõustajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

HU: Ungari territooriumil viibiva füüsilise isiku korral peab olema täidetud EMP riigi

elukohanõue, et pakkuda maksualase nõustamise teenuseid.

IT: kohaldatakse elukohanõuet.

Meetmed:

AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset

käsitlev seadus, BGBl. I Nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4,

BG: raamatupidamisseadus, sõltumatu finantsauditi seadus, füüsiliste isikute tulumaksu

seadus, ettevõtte tulumaksu seadus.

& /et 61

HU: 2003. aasta seadus nr XCII maksustamise eeskirjade kohta ning

rahandusministri dekreet nr 26/2008 maksualase nõustamise teenuste litsentsimise ja

registreerimise kohta.

IT: seadusandlik dekreet nr 139/2005 ja seadus 248/2006.

f) Arhitektuuri- ja linnaplaneerimisteenused, inseneri- ja integreeritud inseneriteenused (CPC

8671, 8672, 8673, 8674)

Üksnes investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul –

võrdne kohtlemine:

BG: välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste korral peab olema täidetud EMP riigi

kodakondsusnõue (CPC 8674).

HR: Välisriigi arhitekti, inseneri või linnaplaneerija loodud disainlahenduse või projekti

vastavust Horvaatia õigusele peab kinnitama Horvaatias volitatud füüsiline või juriidiline isik

(CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

& /et 62

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:

BE: arhitektiteenuste osutamine hõlmab kontrolli tööde teostamise üle (CPC 8671, 8674).

Oma asukohariigis pädevaks tunnistatud välisriikide arhitektid, kes soovivad töötada oma

kutsealal ajutiselt Belgias, peavad saama arhitektide liidu nõukogult eelneva loa geograafilises

piirkonnas, kus nad kavatsevad tegutseda.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

CY: arhitektuuri- ja linnaplaneerimisteenuste, inseneri- ja integreeritud inseneriteenuste

suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

CZ: nõutav elukoht EMP riigis (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

IT: kutseala registreerimisel registris, mis on vajalik arhitekti- ja inseneriteenuste

osutamiseks, peab olema elukoht või kutsealane tegevuskoht / registreeritud aadress Itaalias

(CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

& /et 63

HU: Ungari territooriumil viibiva füüsilise isiku puhul peab olema täidetud EMP riigi

elukohanõue, et pakkuda järgmisi teenuseid: arhitektuuriteenused, inseneriteenused

(kohaldatakse üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes), integreeritud inseneriteenused ja

maastikuarhitektiteenused (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

SK: kutseala registreerimisel kojas, mis on vajalik arhitektuuri- ja inseneriteenuste

osutamiseks, on peab olema elukoht EMP riigis (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

Meetmed:

BE: 20. veebruari 1939. aasta seadus arhitekti ametinimetuse kaitse kohta ning

26. juuni 1963. aasta seadus, millega loodi arhitektide liit; arhitektide liidu nõukogu

kehtestatud 16. detsembri 1983. aasta eetikanormid (heaks kiidetud 18. aprilli 1985. aasta

kuningliku dekreedi artikliga 1 (Moniteur belge, 8. mai 1985)).

BG: ruumilise arengu seadus;

ehitajate koja seadus ning

arhitektide ja inseneride kojad projekteerimisseaduses.

& /et 64

CY: seadus nr 41/1962;

seadus nr 224/1990 ning

seadus nr 29(i) 2001.

CZ: seadus nr 360/1992 Coll. ehituskonstruktsioonide valdkonnas töötavate volitatud

arhitektide ja volitatud inseneride ja tehnikute kutsealal tegutsemise kohta.

HR: seadus arhitekti- ja inseneritegevuse kohta füüsilise planeerimise ja ehituse valdkonnas

(Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 152/08, nr 49/11 ja nr 25/13) ning

12. detsembri 2013. aasta ruumilise planeerimise seadus (011-01/13-01/291).

HU: 1996. aasta seadus nr LVIII arhitektide ja inseneride kutsekodade kohta.

IT: kuninglik dekreet nr 2537/1925 arhitekti ja inseneri elukutse reguleerimise kohta;

seadus nr 1395/1923; Vabariigi Presidendi dekreet nr 328/2001.

SK: seadus nr 138/1992 arhitektide ja inseneride kohta, artiklid 3, 15, 15a, 17a ja 18a.

& /et 65

I-EU-3 – Kutseteenused (tervishoiuga seotud kutsealad ja farmaatsiatoodete jaemüük)

Sektor/allsektor: kutseteenused – meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja

hambaraviteenused; ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja

parameedikuteenused; veterinaarteenused; ravimite ning meditsiini- ja

ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 9312, 93191, 932, 63211

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Enamsoodustusrežiim

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 66

Kirjeldus:

a) Meditsiini-, hambaravi-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja

parameedikuteenused (CPC 852, 9312, 93191)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

CY: meditsiiniteenuste (sh psühholoogid), hambaravi-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-,

füsioterapeudi- ja parameedikuteenuste osutamise suhtes kohaldatakse Küprose kodakondsus-

ja elukohanõuet.

Meetmed:

CY: arstide registreerimise seadus (250. peatükk);

hambaarstide registreerimise seadus (249. peatükk);

seadus nr 75(I)/2013 – podoloogid;

seadus nr 33(I)/2008 – meditsiinifüüsika;

seadus nr 34(I)/2006 – töötervishoiu terapeudid;

& /et 67

seadus nr 9(I)/1996 – hambatehnikud;

seadus nr 68(I)/1995 – psühholoogid;

seadus nr 16(I)/1992;

seadus nr 23(I)/2011 – radioloogid/kiiritusraviarstid;

seadus nr 31(I)/1996 – dieedi-/toitumisnõustajad;

seadus nr 140/1989 – füsioterapeudid; ja seadus nr 214/1988 – meditsiiniõed.

DE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Seoses kutsealal registreerimisega

võidakse kehtestada geograafilised piirangud, mis kehtivad nii kodanikele kui ka

mittekodanikele. Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuste puhul võidakse kohaldada

tegevuskohanõudeid.

Arstid (sealhulgas psühholoogid, füsioterapeudid ja hambaarstid) peavad registreerima end

kohustusliku tervisekindlustusega hõlmatud teenuseid pakkuvate arstide või hambaarstide

piirkondlikes liitudes (kassenärztliche või kassenzahnärztliche Vereinigungen), kui nad

soovivad ravida haigekassa kindlustatud patsiente. Sellel registreerimisel võidakse kohaldada

kvantitatiivseid piiranguid, lähtudes arstide piirkondlikust jaotumisest. Hambaarstidele see

piirang ei kehti. Registreerimine on vajalik vaid riiklikus tervishoiusüsteemis tegutsevatele

arstidele. Kõnealuste teenuste osutamiseks nõutava õigusliku vormi suhtes võidakse

kohaldada mittediskrimineerivaid piiranguid.

& /et 68

Võidakse kohaldada tegevuskohanõudeid.

Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga, mille raames patsient kohtub

eelnevalt arstiga. Info- ja kommunikatsiooniteenuste pakkujate arv võib olla piiratud, et

tagada koostalitlus, ühilduvus ja vajalikud ohutusstandardid. Seda kohaldatakse

mittediskrimineerival viisil (CPC 9312, 93191).

Meetmed:

DE: Bundesärzteordnung (föderaalne arstiseadus);

Gesetz über die Ausübung der Zahnheilkunde;

Gesetz über die Berufe des Psychologischen Psychotherapeuten und des Kinder- und

Jugendlichenpsychotherapeuten (16. juuli 1998. aasta seadus psühhoteraapiateenuste

pakkumise kohta);

Gesetz über die berufsmäßige Ausübung der Heilkunde ohne Bestallung;

Gesetz über den Beruf der Hebamme und des Entbindungspflegers;

Gesetz über die Berufe in der Krankenpflege;

& /et 69

§ 7 Absatz 3 Musterberufsordnung fuer Aerzte (arsti kutse-eetika koodeks);

§ 95, § 99 et seq. Sozialgesetzbuch V (SGB V, sotsiaalkindlustusseadustiku V raamat)

(kohustuslik tervisekindlustus);

§ 1 Absatz 2 ja Absatz 5 Hebammengesetz (ämmaemandaseadus), § 291b Sozialgesetzbuch V

(SGB V, sotsiaalkindlustusseadustiku V raamat) e-tervishoiuteenuste osutajate kohta;

Heilberufekammergesetz des Landes Baden-Württemberg in der Fassung, 16.03.1995 (GBl.

BW 17.05.1995, lk 314);

Gesetz über die Berufsausübung, die Berufsvertretungen und die Berufsgerichtsbarkeit der

Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker s,wie der Psychologischen Psychotherapeuten und der

Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufe-Kammergesetz – HKaG) Bayern,

06.02.2002 (BAY GVBl 2002, lk 42);

Gesetz über die Kammern und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Apotheker,

Psychologischen Psychotherapeuten und Kinder- und Jugendpsychotherapeuten (Berliner

Kammergesetz), 04.09.1978 (Berliner GVBl. lk 1937, rev. lk 1980);

§ 31 Heilberufsgesetz Brandenburg (HeilBerG), 28.04.2003;

& /et 70

Bremisches Gesetz über die Berufsvertretung, die Berufsausübung, die Weiterbildung und die

Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Psychotherapeuten, Tierärzte und Apotheker

(Heilberufsgesetz – HeilBerG), 12.05.2005;

§ 29 Heilberufsgesetz (HeilBG NRW), 09.05.2000;

§ 20 Heilberufsgesetz (HeilBG Rheinland-Pfalz), 07.02.2003;

Gesetz über Berufsausübung, Berufsvertretungen und Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte,

Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der

Kinder und Jugendlichenpsychotherapeuten im Freistaat (Sächsisches

Heilberufekammergesetz – SächsHKaG), 24.05.1994 (SächsGVBl., lk 935);

Gesetz über die öffentliche Berufsvertretung, die Berufspflichten, die Weiterbildung und die

Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte/ Ärztinnen, Zahnärzte / Zahnärztinnen, psychologischen

Psychotherapeuten/ Psychotherapeutinnen und Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten/-

psychotherapeutinnen, Tierärzte/Tierärztinnen und Apotheker/Apothekerinnen im Saarland

(Saarländisches Heilberufekammergesetz – SHKG), 19.11.2007 ning

Thüringer Heilberufegesetz, 29. jaanuar 2002 (GVBl 2002, 125).

& /et 71

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

IT: psühholoogiteenuste osutamisel kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet; välisriigi

spetsialistidel võidakse lubada töötada oma kutsealal vastastikkuse tingimusel (CPC 9312).

Meetmed:

IT: seadus nr 56/1989 psühholoogi elukutse kohta.

b) Veterinaarteenused (CPC 932)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese

teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

AT: veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes EMP riikide kodanikud. EMPsse

mittekuuluva riigi kodanike puhul loobutakse kodakondsusnõudest, kui EL on sõlminud

asjaomase EMPsse mittekuuluva riigiga kokkuleppe, millega nähakse veterinaarteenuste

valdkonnas ette võrdne kohtlemine investeerimisel ja piiriüleses kaubanduses.

ES: ametiühingu liikmeks astumine on vajalik kutsealal tegutsemiseks ja selle suhtes

kohaldatakse ELi kodakondsusnõuet, millest võib kahepoolse töölepingu alusel loobuda.

& /et 72

FR: veterinaarteenuste osutamiseks on vaja täita EMP riigi kodakondsusnõue, ent asjaomasest

tingimusest võib vastastikkuse põhimõtte rakendamisel loobuda.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

CY: veterinaarteenuste osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

EL: veterinaarteenuste osutamiseks peab olema EMP riigi või Šveitsi kodakondsus.

HU: veterinaarteenuste osutamiseks peab olema Ungari veterinaararstide koja liige, mille

suhtes kohaldatakse EMP riigi kodakondsusnõuet.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

HR: Horvaatias võivad veterinaaripraksise asutada üksnes ELi kodanikud.

PL: Poola territooriumil viibiv füüsiline isik peab olema veterinaarteenuste pakkumiseks ELi

kodanik. Välisriikide kodanikud võivad taotleda tegevusluba.

& /et 73

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

CZ: veterinaarteenuste osutamiseks on nõutav füüsiline kohalolek territooriumil.

HR: Horvaatias võivad piiriüleseid veterinaarteenuseid osutada üksnes liikmesriigis

veterinaartegevuse eesmärgil asutatud juriidilised ja füüsilised isikud.

IT ja PT: veterinaarteenuste osutamiseks peab olema täidetud elukohanõue.

SI: Sloveenias võivad piiriüleseid veterinaarteenuseid osutada üksnes liikmesriigis

veterinaartegevuse eesmärgil asutatud juriidilised ja füüsilised isikud.

SK: kutseala registreerimise suhtes kojas, mis on vajalik kutsealal töötamiseks, kohaldatakse

EMP riigi elukohanõuet.

Meetmed:

AT: Tierärztegesetz (veterinaarseadus), BGBl. Nr. 16/1975, §3 (2) (3).

CY: seadus nr 169/1990.

CZ: seadus nr 166/1999 Coll. (veterinaarseadus), § 58–63, 39; ning

seadus nr 381/1991 Coll. (Tšehhi Vabariigi veterinaarkirurgide koja kohta), § 4.

& /et 74

EL: presidendi dekreet nr 38/2010 ning

ministri otsus nr 165261/IA/2010 (valitsuse ametlik väljaanne 2157/B).

ES: Real Decreto 126/2013, de 22 de febrero, por el que se aprueban los Estatutos Generales

de la Organización Colegial Veterinaria Española, artiklid 62 ja 64.

FR: Code rural et de la pêche maritime Articles L241-1; L241-2; L241-2-1.

HR: veterinaarseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/07 ja nr 55/11), artiklid 89

ja 106.

HU: 2012. aasta seadus nr CXXVII Ungari veterinaararstide koja ja veterinaarteenuste

osutamise kohta.

IT: seadusandlik dekreet C.P.S. nr 233/1946, artiklid 7–9, ning

Vabariigi Presidendi dekreet nr 221/1950, § 7.

PL: 21. detsembri 1990. aasta seadus veterinaarkirurgi elukutse ja veterinaarkirurgide kodade

kohta.

PT: dekreet-seadus nr 368/91 (veterinaararstide liidu põhikiri).

& /et 75

SI: pravilnik o priznavanju poklicnih kvalifikacij veterinarjev (veterinaararstide

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeskirjad), Uradni list RS, št. (Sloveenia Vabariigi

ametlik väljaanne) nr 71/2008, nr 7/2011, nr 59/2014 ja nr 21/2016, siseturul osutatavate

teenuste seadus, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 21/2010.

SK: seadus nr 442/2004 erasektori veterinaararstide kohta, artikkel 2.

c) Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused (CPC

63211)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:

AT: Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus.

Apteegi rentnikel ja apteegi haldamise eest vastutavatel isikutel peab olema EMP riigi või

Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

CY: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüügi ning muude apteekriteenuste

(CPC 63211) osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

& /et 76

DE: teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteekrieksamit, võivad

saada üksnes loa võtta üle apteek, mis on eelnevalt tegutsenud juba kolm aastat.

FR: apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus.

Välisriikide apteekrite suhtes võidakse kohaldada igal aastal kehtestatavat kvooti.

EL: apteegi pidamiseks on nõutav ELi kodakondsus.

HU: apteegi pidamiseks on nõutav EMP kodakondsus.

LV: selleks et alustada iseseisvat tööd apteegis, peab välisriigi apteeker või apteekri assistent,

kes on saanud hariduse riigis, mis ei ole ELi liikmesriik või EMP riik, töötama vähemalt aasta

apteegis apteekri järelevalve all.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

BG: välisriikide kodanikelt nõutakse alalist elamisluba (vajalik on füüsiline kohalolek).

DE: selleks et saada apteekri tegevusluba või avada ravimite ja teatavate meditsiinikaupade

avalikkusele müümiseks apteek, peab olema täidetud elukohanõue.

& /et 77

Meetmed:

AT: Apothekengesetz (apteegiseadus), RGBl. Nr. 5/1907, mida on muudetud, §§ 3, 4, 12;

Arzneimittelgesetz (ravimiseadus), BGBl. Nr. 185/1983, mida on muudetud, §-d 57, 59, 59a,

Medizinproduktegesetz (meditsiinitoodete seadus), BGBl. Nr. 657/1996, mida on muudetud,

§ 99.

BG: inimmeditsiinis kasutatavate ravimite seadus, artiklid 146, 161, 195, 222 ja 228.

CY: farmaatsiatoodete ja mürgiste ainete seadus (254. peatükk).

DE: § 2 paragraph 2, § 11a Apothekengesetz (Saksamaa apteegiseadus);

§§ 43 paragraph. 1, 73 paragraph. 1 Nr. 1a, Arzneimittelgesetz (Saksamaa ravimiseadus) ning

§ 11 Abs. 2 und 3 Medizinproduktegesetz, Verordnung zur Regelung der Abgabe von

Medizinprodukten.

EE: ravimiseadus, RT I 2005, 2, 4; § 29 lõige 2 ning

tervishoiuteenuse korraldamise seadus, RT I 2001, 50, 284.

& /et 78

EL: seadus nr 5607/1932, mida on muudetud seadustega nr 1963/1991 ja nr 3918/2011.

ES: Ley 16/1997, de 25 de abril, de regulación de servicios de las oficinas de farmacia (25.

aprilli 1997. aasta seadus nr 16 apteegiteenuste reguleerimise kohta), artiklid 2, 3.1 ning Real

Decreto Legislativo 1/2015, de 24 de julio por el que se aprueba el Texto refundido de la Ley

de garantías y uso racional de los medicamentos y productos sanitarios (Ley 29/2006).

FR: Code de la santé publique, artiklid L4221-1, L4221-13, L5125-10;

Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales, modifiée par

les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008 (seadus nr 90-1258, mis

käsitleb vabakutselisena tegutsemist äriühingu vormis), lois 2011-331 du 28 mars 2011 et

2015-990 du 6 août 2015.

HR: tervishoiuseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 150/08, nr 71/10, nr 139/10,

nr 22/11, nr 84/11, nr 12/12, nr 70/12, nr 144/12).

HU: 2006. aasta seadus XCVIII ravimite ja meditsiiniliste abivahendite usaldusväärse ja

majanduslikult teostatava tarnimise üldsätete ning ravimite turustamise kohta.

IT: seadus nr 362/1991, artiklid 1, 4, 7 ja 9;

& /et 79

seadusandlik dekreet nr 233/1946, artiklid 7–9 ning

Vabariigi Presidendi dekreet nr 221/1950, § 3 ja § 7.

LU: Loi du 4 juillet 1973 concernant le régime de la pharmacie (annex a043), Règlement

grand-ducal du 27 mai 1997 relatif à l’octroi des concessions de pharmacie (annex a041);

ning

Règlement grand-ducal du 11 février 2002 modifiant le règlement grand-ducal du 27 mai

1997 relatif à l’octroi des concessions de pharmacie (annex a017).

LV: ravimiseadus, § 38.

MT: apteegi tegevusluba käsitlevad eeskirjad (LN279/07), mis on välja antud

meditsiiniseaduse alusel (458. peatükk).

PT: dekreet-seadus nr 307/2007, artiklid 9, 14 ja 15 ning

määrus nr 1430/2007.

SI: apteegiteenuste seadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 85/2016) ning

ravimiseadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 17/2014).

SK: seadus 362/2011 ravimite ja meditsiiniseadmete kohta, artikkel 6 ning

seadus nr 578/2004 tervishoiuteenuste pakkujate, meditsiinitöötajate ja kutseorganisatsioonide

kohta.

& /et 80

I-EU-4 – Teadus- ja arendusteenused

Sektor/allsektor: Teadus- ja arendusteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 851, 853

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 81

Kirjeldus:

Euroopa Liit: Riigi rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral, mille jaoks eraldab Euroopa

Liidu tasandil rahalisi vahendeid Euroopa Liit, võib ainuõigusi või lube anda üksnes liikmesriikide

kodanikele ja Euroopa Liidu ettevõtjatele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või

peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus (CPC 851, 853).

Riigi rahastatavate teadus- ja arendusteenuste puhul, mille jaoks eraldab rahalisi vahendeid

liikmesriik, võib ainuõigusi või lube anda üksnes asjaomase liikmesriigi kodanikele ning asjaomase

liikmesriigi ettevõtjatele, kelle peakontor asub asjaomases liikmesriigis (CPC 851, 853).

Käesolev reservatsioon ei piira riigihanke välistamist poole poolt ega teenustega kauplemise

subsiidiume, millele on osutatud artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõikes 2 ja artikli 10.5

„Kohaldamisala“ lõikes 2.

Meetmed:

Euroopa Liit: kõik olemasolevad ja tulevased ELi teadusuuringute või innovatsiooni

raamprogrammid, sealhulgas Horisont 2020 raamprogrammi osalemiseeskirjad ning määrused, mis

on seotud ühiste tehnoloogiaalgatuste, artikli 185 kohaste otsuste ning Euroopa Innovatsiooni- ja

Tehnoloogiainstituudiga (EIT), samuti olemasolevad ja tulevased riiklikud, piirkondlikud või

kohalikud teadusprogrammid.

& /et 82

I-EU-5 – Kinnisvarateenused

Sektor/allsektor: Kinnisvarateenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 821, 822

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

Kirjeldus:

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

CY: kinnisvarateenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

& /et 83

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

CZ: Tšehhi Vabariigis kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes elukohanõuet ja juriidiliste isikute

suhtes tegevuskohanõuet, et saada kinnisvarateenuste osutamiseks vajalik litsents.

DK: Taani territooriumil viibiv füüsiline isik võib kasutada kinnisvarateenuste osutamisel

kinnisvaramaakleri ametinimetust üksnes juhul, kui ta on volitatud kinnisvaramaakler, kes on

kantud Taani kaubandus- ja ettevõtlusameti kinnisvaramaaklerite registrisse. Seaduses on

sätestatud, et taotluse esitaja peab olema Taani, ELi, EMP riigi või Šveitsi elanik.

Kinnisvara müügi seadust kohaldatakse üksnes kinnisvarateenuste osutamisel tarbijatele. Lisaks ei

kohaldata kinnisvara müügi seadust kinnisvara rentimise suhtes (CPC 822).

HR: kinnisvarateenuste osutamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek EMP riigis

PT: füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse EMP riigi elukohanõuet. juriidilise isiku asukoht peab

olema EMP riigis.

& /et 84

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

SI: kui Mehhiko lubab Sloveenia kodanikel ja ettevõtjatel pakkuda kinnisvaramaakleri teenuseid,

lubab Sloveenia Mehhiko kodanikel ja ettevõtjatel pakkuda samadel tingimustel kinnisvaramaakleri

teenuseid, kui on täidetud järgmised nõuded: isikul on õigus tegutseda kinnisvaramaaklerina

päritoluriigis, esitatud on tõend selle kohta, et isik on kriminaalkorras karistamata, ja isik on kantud

(Sloveenia) pädevas ministeeriumis kinnisvaramaaklerite registrisse.

Meetmed:

CY: kinnisvaraagentide seadus nr 71(1)/2010.

CZ: kauplemislubade seadus.

DK: Lov om formidling af fast ejendom m.v. lov. nr. 526 af 28.05.2014.

HR: kinnisvaramaakleri tegevuse seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 107/07 ja nr

144/12), artikkel 2.

PT: dekreet-seadus nr 211/2004 (artiklid 3 ja 25), muudetud ja uuesti avaldatud dekreet-seadusega

nr 69/2011.

SI: kinnisvarabüroode seadus.

& /et 85

I-EU-6 – Äriteenused

Sektor/allsektor: Äriteenused – ilma juhita sõidukite rentimise või kasutusrendi

teenused; juhtimisalase nõustamisega seotud teenused; tehniline

kontroll ja analüüs; seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise

teenused; põllumajandusega seotud teenused; turvateenused; tööjõu

vahendamise teenused; kirjaliku ja suulise tõlke teenused; muud

äriteenused

Tegevusala klassifikatsioon: ISIC rev. 37, CPC 612 osa, 621 osa, 625 osa, 831, 85990 osa, 86602,

8675, 8676, 87201, 87202, 87203, 87204, 87205, 87206, 87209,

87901, 87902, 87909, 88, 893 osa

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Enamsoodustusrežiim

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 86

Kirjeldus:

a) Ilma juhita sõidukite rentimise või kasutusrendi teenused (CPC 83103, CPC 831)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

SE: Rootsi lipu all sõitmiseks tuleb laeva välisosaluse puhul tõendada Rootsi domineerivat

tegevusmõju. Rootsi domineeriv mõju tähendab seda, et laeva käitamine toimub Rootsist.

Välislaeva puhul võidakse teha sellest eeskirjast erand, kui laeva on võtnud rendile või

kasutusrendile Rootsi juriidiline isik laevapereta prahtimise lepingu alusel. Erandi tegemiseks

tuleb laevapereta prahtimise leping, milles on sätestatud, et prahtija võtab täieliku vastutuse

rendi või kasutusrendi objektiks oleva laeva käitamise ja meeskonna eest, esitada Rootsi

veeteede ametile. Lepingu kehtivusaeg peaks olema vähemalt üks kuni kaks aastat (CPC

83103).

Meetmed:

SE: sjölagen (mereseadus) (1994:1009), 1. peatükk, § 1.

& /et 87

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

SE: ilma juhita autode ja teatavate maastikusõidukite (terrängmotorfordon) rendi ja

kasutusrendi teenuste osutajad peavad, juhul kui rendi- või liisinguperiood on lühem kui üks

aasta, määrama isiku, kes vastutab muu hulgas selle eest, et tegevus toimub kehtivate

eeskirjade ja õigusaktide kohaselt ning et järgitakse liiklusohutuse eeskirju. Vastutav isik peab

elama Rootsis (CPC 831).

Meetmed:

SE: Lag (1998: 424) om biluthyrning (autode rentimise ja kasutusrendi seadus).

b) Sõidukite rentimise või kasutusrendi teenused ja muud lennundusega seotud äriteenused

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim ja piiriülese

teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

Euroopa Liit: õhusõiduki rentimisel või liisimisel ilma meeskonnata (kuivrent) kohaldatakse

ELi lennuettevõtja kasutatavate õhusõidukite suhtes kehtivaid registreerimisnõudeid.

Kuivrendilepingu korral, milles osaleb ELi lennuettevõtja, kohaldatakse ELi või siseriikliku

õiguse nõudeid lennundusohutuse kohta, nagu eelnev heakskiit ja muud tingimused, mida

kohaldatakse kolmandate riikide registreeritud õhusõidukite kasutamise suhtes. Õhusõiduki

registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik oleks kas kindlatele

kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele

vastav ettevõtja (CPC 83104).

& /et 88

Kui arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad, kes tegutsevad väljaspool ELi, ei

võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis tagatud kohtlemisega võrdväärset

(mittediskrimineerivat) kohtlemist või kui lennuettevõtjad, kes tegutsevad väljaspool ELi, ei

võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis tagatud kohtlemisega

võrdväärset kohtlemist, võib võtta meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi

teenuste osutajad ELis võimaldavad väljaspool ELi tegutsevatele lennuettevõtjatele või ELi

lennuettevõtjad võimaldavad väljaspool ELi tegutsevatele arvutipõhise ettetellimissüsteemi

teenuste osutajatele võrdväärset kohtlemist.

Meetmed:

Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ)

nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti

sõnastamine); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ)

nr 80/2009 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89.

c) Tehniliste katsete ja analüüsi teenused (CPC 8676)

Investeeringu puhul – turulepääs, võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul

– turulepääs ja võrdne kohtlemine:

FR: bioloogide puhul on nõutav EMP riigi kodakondsus.

& /et 89

CY: keemiku- ja bioloogiteenuste osutamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus.

Investeeringu puhul – enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:

IT: bioloogide, keemiaanalüütikute, agronoomide ja kutsealal periti agrari töötajate puhul on

nõutav elukoht ja kandmine kutseregistrisse. Kolmandate riikide kodanikud võidakse

registrisse kanda vastastikkuse tingimusel.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

BG: tehniliste katsete ja analüüsi teenuste piirüleseks osutamiseks peab olema tegevuskoht

Bulgaarias vastavalt Bulgaaria kaubandusseadusele ja ettevõte tuleb registreerida äriregistris.

Maanteesõidukite tehnoseisundi korrapäraseks kontrollimiseks peab isik olema registreeritud

vastavalt Bulgaaria äriseadusele või kasumit mittetaotlevate juriidiliste isikute seadusele või

olema registreeritud mõnes teises ELi liikmesriigis või EMP riigis.

Meetmed:

BG: toodete tehniliste nõuete seadus;

& /et 90

mõõtmisseadus,

nõuetelevastavust kontrollivate asutuste riikliku akrediteerimise seadus;

puhta välisõhu seadus ning

veeseadus, määrus N-32 maanteesõidukite tehnoseisundi korrapärase kontrollimise kohta.

CY: 1988. aasta keemikute registreerimise seadus (nr 157/1988), mida on muudetud

seadustega nr 24(I)/1992 ja nr 20(I)/2004, seadus nr 157/1988.

FR: Code de la Santé Publique, artiklid L6213-1 – L6213-6.

IT: bioloogid, keemiaanalüütikud: seadus nr 396/1967 bioloogi elukutse kohta;

kuninglik dekreet nr 842/1928 keemiaanalüütiku elukutse kohta.

c) Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused – vahekohtu- ja lepitusteenused (CPC 86602)

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

& /et 91

HU: vahendustegevuseks (vahekohtu- ja lepitusteenuste pakkumiseks) on nõutav

kohtusüsteemi eest vastutava ministri luba, mis seisneb registrisse kandmises ja mille võib

anda üksnes Ungaris elavatele füüsilistele isikutele või Ungaris asutatud juriidilistele

isikutele.

Meetmed:

HU: 2002. aasta seadus nr LV vahendamise kohta.

d) Seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused (CPC 8675)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:

IT: Geoloogide registrisse kandmiseks, mis on vajalik mõõdistaja või geoloogina kaevanduste

uurimise ja käitamisega jms seotud teenuste pakkumiseks, on nõutav elukoht või

kutsetegevuse asukoht Itaalias. Kutsealal töötamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus;

välisriikide kodanikke võidakse siiski kanda registrisse vastastikkuse tingimusel.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine, kohapealne esindatus:

& /et 92

BG: juriidiline isik peab olema asutatud EMP riigis või Šveitsis ning füüsilisel isikul, kes teeb

maakoore liikumise uurimisel geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud töid,

peab olema EMP riigi või Šveitsi kodakondsus.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

CY: asjaomaste teenuste osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

FR: välisinvestoritel peab olema uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks eriluba.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

HR: põhilisi geoloogia-, geodeesia- ja kaevandamisalaseid nõustamisteenuseid ning nendega

seonduvaid keskkonnakaitsealaseid nõustamisteenuseid võib Horvaatia territooriumil osutada

üksnes koos kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu.

Meetmed:

BG: katastri ja omandiregistri seadus, geodeesia ja kartograafia seadus.

CY: seadus nr 224/1990.

& /et 93

FR: Loi 90-1258 relative à l’exercice sous forme de société des professions libérales,

modifiée par les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008.

HR: määrus, mis käsitleb juriidilistele isikutele keskkonnakaitsealaseks kutsetegevuseks

heakskiidu andmisel kohaldatavaid nõudeid (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 57/10),

artiklid 32–35.

IT: geoloogid: seadus nr 112/1963, artiklid 2 ja 5; Vabariigi Presidendi dekreet nr 1403/1965,

artikkel 1.

e) Tehniliste katsete ja analüüsi teenused (CPC 8676)

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

IT: bioloogide ja keemiaanalüütikute puhul nõutakse alalist elukohta ja kandmist

kutseregistrisse.

BG: tehniliste katsete ja analüüsi teenuste piirüleseks osutamiseks peab olema tegevuskoht

Bulgaarias vastavalt Bulgaaria kaubandusseadusele ja ettevõte tuleb registreerida äriregistris.

Maanteesõidukite tehnoseisundi korrapäraseks kontrollimiseks peab isik olema registreeritud

vastavalt Bulgaaria äriseadusele või kasumit mittetaotlevate juriidiliste isikute seadusele või

olema registreeritud mõnes teises ELi liikmesriigis või EMP riigis.

PT: keemiaanalüütiku kutseala on reserveeritud füüsilistele isikutele.

& /et 94

Meetmed:

BG: toodete tehniliste nõuete seadus; mõõtmisseadus,

nõuetelevastavust kontrollivate asutuste riikliku akrediteerimise seadus;

puhta välisõhu seadus ning

veeseadus, määrus N-32 maanteesõidukite tehnoseisundi korrapärase kontrollimise kohta.

IT: seadus nr 3/1976 agronoomielukutse ja kutseala „periti agrari“ kohta; seadus nr 434/1968,

mida on muudetud seadusega nr 54/1991.

PT: dekreet-seadus nr 119/92;

seadus nr 47/2011; ning

dekreet-seadus nr 183/98.

& /et 95

f) Tööjõu vahendamise teenused (CPC 87201, 87202, 87203, 87204, 87205, 87206, 87209)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

BE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Flaami piirkond, Vallooni piirkond,

saksakeelne kogukond: väljaspool EMPd peakontorit omav äriühing peab tõendama, et ta

osutab oma päritoluriigis tööhõiveteenuseid (CPC 87202).

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

DE: selleks et saada luba tegutsemiseks ajutist tööjõudu rentiva asutusena, on nõutav

liikmesriigi kodakondsus või kaubanduslik kohalolek ELis (vastavalt asjaomase renditööd

käsitleva õigusakti (Arbeitnehmerüberlassungsgesetz) § 3 lõigetele 3 ja 5). Föderaalne töö- ja

sotsiaalministeerium võib välja anda määruse, mis käsitleb väljastpoolt ELi ja EMPd pärit

töötajate töölerakendamist ja värbamist kindlaksmääratud ametitesse, nagu tervishoiu ja

hooldusega seotud kutsealad (CPC 87201, 87202, 87203, 87204, 87205, 87206, 87209).

& /et 96

Meetmed:

BE: Flaami piirkond: Besluit van de Vlaamse Regering van 10 december 2010 tot uitvoering

van het decreet betreffende de private arbeidsbemiddeling.

Vallooni piirkond: Décret du 3 avril 2009 relatif à l'enregistrement ou à l'agrément des

agences de placement (3. aprilli 2009. aasta dekreet tööhõiveagentuuride registreerimise

kohta), artikkel 7; Arrêté du Gouvernement wallon du 10 décembre 2009 portant exécution du

décret du 3 avril 2009 relatif à l'enregistrement ou à l'agrément des agences de placement

(Vallooni valitsuse 10. detsembri 2009. aasta otsus, millega rakendatakse 3. aprilli 2009. aasta

dekreeti tööhõiveagentuuride registreerimise kohta), artikkel 4.

Saksakeelne kogukond: Dekret über die Zulassung der Leiharbeitsvermittler und die

Überwachung der privaten Arbeitsvermittler / Décret du 11 mai 2009 relatif à l'agrément des

agences de travail intérimaire et à la surveillance des agences de placement privées, art. 6.

DE: § 1 ja 3 Abs 5 Arbeitnehmerüberlassungsgesetz –AÜG § 292 SGB III§ artikkel 38

Beschäftigungsverordnung.

& /et 97

g) Turvateenused (CPC 87302, 87303, 87304, 87305, 87309)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

PT: spetsialistide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

IT: turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks on nõutav liikmesriigi

kodakondsus ja elukoht liikmesriigis.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus ja enamsoodustusrežiim:

DK: turvateenuse osutamise luba taotlevate üksikisikute ning turvateenuse osutamise luba

taotlevate juriidiliste isikute juhtide ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib elukohanõue.

Elukohanõuet ei kohaldata siiski juhtudel, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes või

justiitsministri määrustes.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

EE: turvateenuste osutamise ja turvatöötajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

& /et 98

Meetmed:

DK: Lovbekendtgørelse 2016-01-11 No. 112 om vagtvirksomhed.

EE: turvaseadus § 21, § 43.

IT: seadus nr 773/1931 avaliku julgeoleku kohta (TULPS), artiklid 133–141 ning

kuninglik dekreet nr 635/1940, artikkel 257.

PT: seadus nr 34/2013 ning

määrus nr 273/2013.

h) Inkassoteenused, krediidiinfoteenused (CPC 87901, 87902)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

PT: inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus

(CPC 87901, 87902).

Meetmed:

PT: seadus nr 49/2004.

& /et 99

i) Kirjaliku ja suulise tõlke teenused (CPC 87905)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

EE: vandetõlk peab olema liikmesriigi kodanik.

HR: volitatud tõlkijate puhul on nõutav EMP riigi kodakondsus.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

BG: ametliku kirjaliku ja suulise tõlke teenuste osutamiseks on nõutav alaline elukoht.

FI: volitatud tõlkijatel peab olema elukoht EMP riigis.

Meetmed:

BG: dokumentide legaliseerimist, sertifitseerimist ja tõlkimist käsitlev määrus, artikkel 18.

CY: Küprose Vabariigi seaduste kohaselt sertifitseeritud tõlkimisteenuste kehtestamine,

registreerimine ja reguleerimine.

& /et 100

EE: vandetõlgi seadus, § 2 (3), § 16.

FI: laki auktorisoiduista kääntäjistä (volitatud tõlkijate seadus) (1231/2007), § 2 (1)).

HR: määrus alaliste kohtutõlkide kohta (Horvaatia ametlik väljaanne nr 88/2008), artikkel 2.

j) Muud äriteenused (CPC 612 osa, 621 osa, 625 osa, 893 osa, 85990 osa)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

CY: juuksuri-, kosmeetiku teenuste, maniküüri- ja pediküüriteenuste ning muude iluteenuste

osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

Meetmed:

CY: seadus nr 28(i)/2003;

seadus nr 40(i)/1993;

seadus nr 40(i)/1993 ning

seadus nr 182(i) 2013.

& /et 101

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

CZ: loa saamiseks vabatahtliku avaliku enampakkumise teenuste osutamiseks peab äriühing

olema asutatud Tšehhis ja füüsilisel isikul peab olema elamisluba (CPC 612 osa, 621 osa, 625

osa, 85990 osa).

NL: proovimärgisega märgistamise teenuste pakkumiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek

Madalmaades (CPC 893 osa).

Meetmed:

CZ: seadus nr 455/1991 Coll.;

kaubanduslitsentsi seadus ning

seadus nr 26/2000 Coll. avaliku enampakkumise kohta.

NL: Waarborgwet 1986.

& /et 102

I-EU-7 – Ehitusteenused

Sektor/allsektor: Ehitusteenused – ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 51

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

Kirjeldus:

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

CY: kodakondsuse nõue.

Meede:

2001. aasta ehitus- ja tehniliste tööde töövõtjate registreerimise ja kontrollimise seadus

(29 (I) / 2001), artiklid 15 ja 52.

& /et 103

I-EU-8 – Turustusteenused

Sektor/allsektor: Turustusteenused – üldised, tubaka ja alkoholiga seotud

turustusteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 3546, 621 osa, 6222, 631, 632 osa

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: EL/liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)

Kirjeldus:

a) Ravimite turustamine (CPC 62117, 62251, 8929).

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

CY: ravimiesindajate osutatavate turustusteenuste puhul kehtib kodakondsusnõue (CPC

62117).

Meetmed:

CY: seadus nr 74(i) 202.

& /et 104

b) Tubaka turustamine (CPC 6222 osa, 62228, 6310 osa, 63108)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

AT: eelistatakse EMP riikide kodanikke (CPC 63108).

FR: tubakamüüjate (buraliste) suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 6222 osa, 6310

osa).

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

ES: asutamise suhtes kohaldatakse liikmesriigi kodakondsuse nõuet (CPC 63108).

Meetmed:

AT: 1996. aasta tubakamonopoli seadus, § 5 ja § 27.

ES: 27. septembri 2014. aasta seadus nr 14/2013.

FR: Code général des impôts, 2. lisa artikkel 568 ja artiklid 276–279.

& /et 105

c) Muud turustusteenused (CPC 3546)

Seoses piiriülese teenuskaubandusega – võrdne kohtlemine, kohapealne esindatus:

LT: pürotehnika turustamiseks on vaja luba. Loa võivad saada üksnes ELis asutatud

juriidilised isikud (CPC 3546).

Meetmed:

LT: 23. märtsi 2004. aasta seadus tsiviilotstarbelise pürotehnika ringluse järelevalve kohta nr

IX-2074).

& /et 106

I-EU-9 – Haridusteenused

Sektor/allsektor: Haridusteenused (eraõiguslikult rahastatud)

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 921, 922, 923, 924

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Enamsoodustusrežiim

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 107

Kirjeldus:

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

FR: õpetamiseks erasektori rahastatavas haridusasutuses on nõutav liikmesriigi kodakondsus (CPC

921, CPC 922, CPC 923). Mehhiko kodanikud võivad saada siiski asjakohaselt pädevalt asutuselt

loa õpetada põhi-, kesk- ja kõrgastme haridusasutustes. Mehhiko kodanikud võivad saada

asjakohaselt pädevalt asutuselt loa ka põhi-, kesk- või kõrgastme haridusasutuste rajamiseks ja

juhtimiseks või haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust.

MT: teenuseosutajad, kes soovivad osutada erasektori rahastatavaid kõrgharidus- või

täiskasvanuharidusteenuseid, peavad saama haridus- ja tööhõiveministeeriumilt loa. Loa andmise

otsuse tegemisel võidakse kohaldada kaalutlusõigust (CPC 923, CPC 924).

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

BG: välisosalusega Bulgaaria lasteaedu ja koole võib rajada selliste rahvusvaheliste lepingute

alusel, milles Bulgaaria osaleb. Välisriikide kõrgkoolid ei saa luua Bulgaaria territooriumil oma

filiaale. Välisriikide kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja

kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös Bulgaaria kõrgkoolidega

(CPC 921, CPC 922).

& /et 108

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:

EL: erasektori rahastatavate põhi- ja keskkoolide omanikud, enamik juhtkonna liikmetest ja

õpetajad peavad olema liikmesriikide kodanikud (CPC 921, CPC 922). Kõrgharidust võivad

pakkuda üksnes täiesti autonoomsed avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kõrgharidust võivad

pakkuda üksnes täiesti autonoomsed avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Seadusega nr 3696/2008

on liidu elanikel (füüsilistel või juriidilistel isikutel) siiski lubatud rajada eraõiguslikke kõrgkoole,

mis annavad välja tunnistusi, mida ei peeta samaväärseks akadeemiliste kraadidega (CPC 923).

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

CZ ja SK: erasektori rahastatava kõrgkoolina tegutsemiseks riigi heakskiidu taotlemise korral on

nõutav tegevuskoht liikmesriigis. Seda reservatsiooni ei kohaldata keskharidusjärgse tehnilise ja

kutsehariduse teenuste suhtes (CPC 92310).

Meetmed:

BG: eelkooli ja koolihariduse seadus (täiendavad sätted, lõige 4) ning

kõrgharidusseadus (täiendavad sätted, lõige 4).

CZ: seadus nr 111/1998, Coll. (kõrgharidusseadus), § 39; ning

& /et 109

seadus nr 561/2004 Coll. (alus-, põhi-, kesk-, kolmanda taseme kutse- ja muu hariduse kohta

(haridusseadus)).

EL: seadused nr 682/1977, nr 284/1968, nr 2545/1940 ja presidendi määrus nr 211/1994, mida on

muudetud presidendi määrusega nr 394/1997; Kreeka põhiseadus, artikkel 16, lõige 5 ning seadus

nr 3549/2007.

FR: Code de l’éducation, artiklid L 444-5, L 914-4, L 441-8, L 731-8, L 731-1 kuni 8.

MT: 2012. aasta õiguslik teade nr 296.

SK: 21. veebruari 2002. aasta seadus nr 131 ülikoolide kohta.

& /et 110

I-EU-10 – Keskkonnateenused

Sektor/allsektor: Keskkonnateenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 940

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus

Peatükk: CBTS

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

Kirjeldus:

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

SE: heitgaaside kontrollimise teenuste pakkumiseks saab akrediteerida üksnes Rootsis asutatud või

Rootsis peamist tegevuskohta omava ettevõtja (CPC 9404).

& /et 111

SK: kasutatud patareide ja akude, vanaõli, vanade autode ning elektri- ja elektroonikaseadmete

jäätmete töötlemiseks ja ringlussevõtuks on nõutav asutamine juriidilise isikuna Euroopa Liidu

liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigis (elukohanõue) (CPC 9402 osa).

Meetmed:

SE: sõidukite seadus (2002:574).

SK: seadus nr 79/2015 jäätmete kohta.

& /et 112

I-EU-11 – Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

Sektor/allsektor: Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 931, 933

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Peatükk: Investeeringud

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 113

Kirjeldus:

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

FR: kui ELi investoritele on kättesaadavad muud õiguslikud vormid, siis välisriikide investoritel on

juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu SEL (société d'exercice liberal) ja SCP

(société civile professionnelle). Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuste osutamisel on

nõutav Prantsuse kodakondsus. Välismaalaste juurdepääs on siiski võimalik igal aastal

kehtestatavate kvootide piires. Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuseid ning

meditsiiniõeteenuseid saab osutada üksnes õiguslikku vormi SARL (anonyme, à responsabilité

limitée) või SCP (en commandite par actions) kasutades. Haigla- ja kiirabiteenuste, raviasutuste

teenuste (muud kui haiglateenused) ja sotsiaalteenuste puhul on juhtimisülesannete täitmiseks

vajalik luba. Loa andmisel võetakse arvesse kohalike juhtide kättesaadavust.

Meetmed:

FR: Loi 90-1258 relative à l’exercice sous forme de société des professions libérales, modifiée par

les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008 et la loi 66-879 du 29

novembre 1966 (SCP); Code de la santé publique, artiklid L6122-1 ja L6122-2 (Ordonnance 2010-

177 du 23 février 2010).

& /et 114

I-EU-12 – Turismi- ja reisiteenused

Sektor/allsektor: turismi- ja reisiteenused – hotellid, restoranid ja toitlustus;

reisibüroode ja reisikorraldajate (sealhulgas reisijuhtide) teenused;

giiditeenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 641, 642, 643, 7471, 7472

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 115

Kirjeldus:

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

BG: välisriigi päritolu juhatajate arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhatajate arvu juhul, kui

riiklik (riigi või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu omakapitalis on üle 50 %.

Giidide suhtes kohaldatakse EMP kodakondsusnõuet (CPC 641, 642, 643, 7471, 7472).

CY: Giiditeenuste ning reisibüroode ja reisikorraldajate teenuste osutamiseks on nõutav liikmesriigi

kodakondsus (CPC 7471, 7472).

EL: kolmandate riikide kodanikud peavad omandama diplomi Kreeka turismiministeeriumi

giidikoolist, et neil oleks õigus asjaomasel kutsealal tegutseda. Erandina eespool nimetatud sätetest

võib kolmandate riikide kodanikele anda ajutiselt kutsealal töötamise õiguse juhul, kui konkreetse

keele korral kinnitatakse giidi puudumist.

ES (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Giiditeenuste pakkumise suhtes kohaldatakse

liikmesriigi kodakondsuse nõuet (CPC 7472).

& /et 116

HR: majapidamistes ja maapiirkondade kodumajapidamistes majutus- ja toitlustusteenuste

osutamisel kohaldatakse EMP riigi kodakondsuse nõuet (CPC 641, 642, 643, 7471, 7472).

HU: reisibüroo ja reisikorraldaja teenuste ning giiditeenuste piiriüleseks pakkumiseks on vaja

tegevusluba. Tegevusluba väljastatakse üksnes EMP riikide kodanikele ja juriidilistele isikutele,

kelle tegevuskoht on mõnes EMP riigis (CPC 7471, 7472).

IT (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): väljastpoolt ELi pärit giidid peavad saama

piirkonnalt professionaalse giidina tegutsemiseks eriloa. Liikmesriikide giididelt sellist luba ei

nõuta. Luba antakse giididele, kellel on piisav pädevus ja piisavad teadmised (CPC 7472).

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne

esindatus:

BG: Reiskorraldus- või reisibürooteenuseid võib osutada ELi liikmesriigis või EMP riigis asutatud

isik. Giiditeenuste, sealhulgas mägigiidide ja suusainstruktorite (CPC 7471, 7472) teenuste

osutamiseks, on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus ja elukoht.

Meetmed:

BG: Turismiseadus, artiklid 61, 113 ja 146.

& /et 117

CY: Turismi- ja reisibüroode ning giidide seadus 1995–2004 (nr 41(I)/1995–2004).

EL: presidendi dekreet nr 38/2010, ministri otsus nr 165261/IA/2010 (valitsuse ametlik väljaanne

2157/B), seaduse nr 4403/2016 artikkel 50.

ES: Andaluusia: Decreto 8/2015, de 20 de enero, Regulador de guías de turismo de Andalucía;

Aragón: Decreto 21/2015, de 24 de febrero, Reglamento de Guías de turismo de Aragón;

Kantaabria: Decreto 51/2001, de 24 de julio, Article 4, por el que se modifica el Decreto 32/1997,

de 25 de abril, por el que se aprueba el reglamento para el ejercicio de actividades turístico-

informativas privadas;

Castilla-León: Decreto 25/2000, de 10 de febrero, por el que se modifica el Decreto 101/1995, de

25 de mayo, por el que se regula la profesión de guía de turismo de la Comunidad Autónoma de

Castilla y León;

Castilla la Mancha: Decreto 86/2006, de 17 de julio, de Ordenación de las Profesiones Turísticas;

Kataloonia: Decreto Legislativo 3/2010, de 5 de octubre, para la adecuación de normas con rango

de ley a la Directiva 2006/123/CE, del Parlamento y del Consejo, de 12 de diciembre de 2006,

relativa a los servicios en el mercado interior, artikkel 88;

& /et 118

Madridi autonoomne piirkond: Decreto 84/2006, de 26 de octubre del Consejo de Gobierno, por el

que se modifica el Decreto 47/1996, de 28 de marzo;

Valencia autonoomne piirkond: Decreto 90/2010, de 21 de mayo, del Consell, por el que se

modifica el reglamento regulador de la profesión de guía de turismo en el ámbito territorial de la

Comunitat Valenciana, aprobado por el Decreto 62/1996, de 25 de marzo, del Consell;

Extremadura: Decreto 37/2015, de 17 de marzo;

Galicia: Decreto 42/2001, de 1 de febrero, de Refundición en materia de agencias de viajes, guías

de turismo y turismo activo;

Baleaarid: Decreto 136/2000, de 22 de septiembre, por el cual se modifica el Decreto 112/1996, de

21 de junio, por el que se regula la habilitación de guía turístico en las Islas Baleares;

Kanaari saared: Decreto 13/2010, de 11 de febrero, por el que se regula el acceso y ejercicio de la

profesión de guía de turismo en la Comunidad Autónoma de Canarias, artikkel 5;

La Rioja: Decreto 14/2001, de 4 de marzo, Reglamento de desarrollo de la Ley de Turismo de La

Rioja; Navarra: Decreto Foral 288/2004, de 23 de agosto, Reglamento para actividad de empresas

de turismo activo y cultural de Navarra;

& /et 119

Astuuria: Decreto 59/2007, de 24 de mayo, por el que se aprueba el Reglamento regulador de la

profesión de Guía de Turismo en el Principado de Asturias ning

Murcia autonoomne piirkond: Decreto No. 37/2011, de 8 de abril, por el que se modifican diversos

decretos en materia de turismo para su adaptación a la ley 11/1997, de 12 de diciembre, de turismo

de la Región de Murcia tras su modificación por la ley 12/2009, de 11 de diciembre, por la que se

modifican diversas leyes para su adaptación a la directiva 2006/123/CE, del Parlamento Europeo y

del Consejo de 12 de diciembre de 2006, relativa a los servicios en el mercado interior (los guías

podrían ser extranjeros si tienen homologación de las titulaciones requeridas).

HR: majutus- ja toitlustussektori seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 138/06,

nr 152/08, nr 43/09, nr 88/10 ja nr 50/12) ning

turismiteenuste osutamise seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 68/07 ja nr 88/10).

HU: 2005. aasta seadus nr CLXIV kaubanduse kohta ning

valitsuse dekreet nr 213/1996 (XII.23.) reisikorralduse ja reisibüroode tegevuse kohta.

IT: seadus nr 135/2001, artiklid 6 ja 7.5, ning seadus nr 40/2007 (seadusandlik dekreet nr 7/2007).

& /et 120

I-EU-13 – Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

Sektor/allsektor: Meelelahutusteenused – muud sporditeenused

Tegevusala klassifikatsioon: CPC 96419 osa

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 121

Kirjeldus:

Muud sporditeenused (CPC 96419)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese

teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:

AT (kohaldatakse piirkondlikul valitsemistasandil): Suusakoolide tegevust ja mäegiiditeenuseid

reguleerivad liidumaade seadused. Nende teenuste osutajalt võidakse nõuda EMP riigi

kodakondsust. Ettevõtetelt võidakse nõuda EMP riigi kodanikust tegevdirektori ametisse

nimetamist.

CY: Tantsukooli asutamise ja treenerite suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

Meetmed:

AT: Kärntner Schischulgesetz, LGBL. No. 53/97;

Kärntner Berg- und Schiführergesetz, LGBL. No. 25/98;

NÖ- Sportgesetz, LGBL. No. 5710; OÖ- Sportgesetz, LGBl. No. 93/1997;

& /et 122

Salzburger Schischul- und Snowboardschulgesetz, LGBL. No. 83/89;

Salzburger Bergführergesetz, LGBL. No. 76/81;

Steiermärkisches Schischulgesetz, LGBL. No. 58/97;

Steiermärkisches Berg- und Schiführergesetz, LGBL. No. 53/76;

Tiroler Schischulgesetz, LGBL. No. 15/95;

Tiroler Bergsportführergesetz, LGBL. No. 7/98;

Vorarlberger Schischulgesetz, LGBL. No. 55/02 §4 (2)a;

Vorarlberger Bergführergesetz, LGBL. No. 54/02 ning

Wien: Gesetz über die Unterweisung in Wintersportarten, LGBL. No. 37/02.

CY: Seadus 65(i)/1997; seadus 17(i)/1995.

& /et 123

I-EU-14 – Transporditeenused ja transpordi abiteenused

Sektor/allsektor: transporditeenused – kalapüük ja veetransport – muu kaubanduslik

tegevus, mida harrastatakse laevalt; veetransport ja veetranspordi

abiteenused; raudteetransport ja raudteetranspordi abiteenused;

maanteetransport ja maanteetranspordi abiteenused; lennutranspordi

abiteenused; kombineeritud transporditeenuste osutamine

Tegevusala klassifikatsioon: ISIC 0501, 0502; CPC 5122, 5133, 5223, 711, 712, 72, 741, 742, 743,

744, 745, 748, 749, 7461, 7469, 83103, 83104, 86751, 86754, 8730,

882

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Enamsoodustusrežiim

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 124

Kirjeldus:

meretransport ja meretranspordi abiteenused. Kaubanduslik tegevus, mida harrastatakse laevalt

(ISIC 0501, 0502, CPC 5133, 5223, 721, 742 osa, 745, 74540, 74520, 74590, 882)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; Piiriülese

teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:

BG: Vedusid ja laevade mis tahes tegevust, mis on seotud vesiehituse ja veealuste tehniliste

töödega, maavarade ja muude anorgaaniliste ressursside geoloogilise luure ja kaevandamisega,

lootsimisega, punkerdamisega ning jäätmete, vee ja õli segude vastuvõtmise ning muu sellise

tegevusega Bulgaaria sisevetes ja territoriaalmerel, võivad teostada üksnes Bulgaaria või mõne teise

liikmesriigi lipu all sõitvad laevad.

Tugiteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet. Laeva kapten ja peamehaanik peavad

olema ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. Vähemalt 25 %

ametikohtadest juhtimis- ja tegevustasandil ning vähemalt 25 % ametikohtadest tellimusi

vastuvõtval tasandil peab olema täidetud Bulgaaria kodanikega. Õigus osutada riikliku tähtsusega

Bulgaaria sadamates ja piirkondliku tähtsusega sadamates avaliku transpordi tugiteenuseid antakse

sadama omanikuga sõlmitava lepinguga (ISIC 0501, 0502, CPC 5133, 5223, 721, 74520, 74540,

74590, 882).

& /et 125

Meetmed:

BG: Kaubalaevandusseadustik;

Bulgaaria Vabariigi merevee, siseveeteede ja sadamate seadus;

määrus, mis käsitleb tingimusi ja korda Bulgaaria veoettevõtjate väljavalimiseks rahvusvaheliste

lepingute kohaseks reisijate- ja kaubaveoks ja määrus nr 3 mehitamata laevade teenindamise kohta.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

DK: Lootsiteenuse osutajad võivad osutada lootsiteenust Taanis üksnes siis, kui nende elukoht on

Euroopa Liidu või EMP riigis ning on registreeritud ja tunnustatud Taani ametiasutuses kooskõlas

Taani lootsiseadusega (74520).

Meetmed:

DK: Taani lootsiseadus, § 18.

& /et 126

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse

puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

DE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Laeva, mis ei kuulu liikmesriigi kodanikule,

võib kasutada muuks tegevuseks kui transpordi- ja abiteenuste osutamiseks Saksamaa föderaalvetes

üksnes eriloa alusel. Väljastpoolt ELi pärit laevadele võib teha erandeid üksnes juhul, kui ükski ELi

laev ei ole kättesaadav või kui ELi laevad on kättesaadavad väga ebasoodsatel tingimustel, või

rakendades vastastikkuse põhimõtet. Mehhiko lipu all sõitvatele laevadele võib teha erandeid

vastastikkuse põhimõtte alusel (Verordnung über die Küstenschifffahrt, § 2 lõige 3). Lootsitegevust

käsitlevate õigusaktidega hõlmatud tegevus on reguleeritud ja akrediteerimist võimaldatakse üksnes

EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele.

Käitajaga või ilma käitajata merelaevade rentimise või kasutusrendi korral ning ilma käitajata merel

mittesõitvate laevade rentimise või kasutusrendi korral võidakse piirata lepingute sõlmimist

välisriigi lipu all sõitvate laevade sooritatavaks kaubaveoks või selliste laevade prahtimist, sõltuvalt

Saksamaa või mõne teise liikmesriigi lipu all sõitvate laevade kättesaadavusest.

Tehinguid residentide ja mitteresidentide vahel võidakse majanduspiirkonnas piirata (veetransport,

veetranspordi tugiteenused, laevade rentimine, laevade kasutusrent ilma käitajata (CPC 721, 745,

83103, 86751, 86754, 8730)), kui need puudutavad järgmist:

i) majanduspiirkonnas registreerimata siseveelaevade rentimist;

& /et 127

ii) kaubavedu selliste siseveelaevadega või

iii) selliste siseveelaevade pakutavaid puksiirteenuseid.

Meetmed:

DE: §§ 1, 2 Flaggenrechtsgesetz (lipu kaitse seadus);

§ 2 Verordnung über die Küstenschifffahrt vom 05.07.2002;

§§ 1, 2 Binnenschifffahrtsaufgabengesetz (BinSchAufgG);

Verordnung über Befähigungszeugnisse in der Binnenschiffahrt (Binnenschifferpatentverordnung -

BinSchPatentV);

§ 9 Abs.2 No. 1 Seelotsgesetz vom 08.12.2010 (BGBl. I S. 1864);

§ 1 Nr. 9, 10, 11 ja 13 Seeaufgabengesetz (SeeAufgG) ning

See-Eigensicherungsverordnung vom 19.09.2005 (BGBl. I S. 2787), geändert durch Artikel 516

Verordnung vom 31.10.2006 (BGBl. I S. 2407).

FI: Meretranspordi tugiteenuseid Soome territoriaalvetes võivad pakkuda üksnes Soome, Euroopa

Liidu või Norra lipu all sõitvad laevastikud (CPC 745).

& /et 128

Meetmed:

FI: Merilaki (mereseadus) (674/1994) ning

Laki elinkeinon harjoittamisen oikeudesta (ettevõtlusega tegelemise õiguse seadus) (122/1919), s. 4.

Raudteetransport ja raudteetranspordi abiteenused (CPC 711, 743)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

BG: Raudteetransporditeenuseid ja raudteetranspordi tugiteenuseid võivad Bulgaarias osutada

üksnes liikmesriikide kodanikud. Tegevusloa reisijate või kauba vedamiseks raudteel väljastab

kauplejana registreeritud raudtee-ettevõtjatele transpordiminister (CPC 711, 743).

Meetmed:

BG: Raudteetranspordiseadus, artiklid 37 ja 48.

Maanteetransport ja maanteetranspordi abiteenused (CPC 712, 7121, 7122, 71222, 7123)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne

kohtlemine:

& /et 129

AT: Reisijate- ja kaubaveo jaoks võib ainuõigusi või lube anda üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide

kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus (CPC 712).

Meetmed:

AT: Güterbeförderungsgesetz (kaubaveoseadus), BGBl. Nr 593/1995; § 5;

Gelegenheitsverkehrsgesetz (juhuvedude seadus), BGBl. Nr 112/1996; § 6 ning

Kraftfahrliniengesetz (regulaarvedude seadus), BGBl. I Nr. 203/1999, kehtivas sõnastuses, §-d 7

ja 8.

CZ: Maanteetransporditeenuste osutamiseks on nõutav asutamine Tšehhi Vabariigis (mitte

filiaalid).

Meetmed:

CZ: Seadus nr 111/1994 Seadustekogu maanteetranspordi kohta.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse

puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

EL: Autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud tegevusluba.

Tegevusload antakse mittediskrimineerivatel alustel, kohaldades vastastikkuse tingimust.

& /et 130

Meetmed:

EL: Autoveoettevõtjatele tegevusloa väljastamine: seadus nr 3887/2010 (Kreeka valitsuse ametlik

väljaanne A' 174), mida on muudetud seaduse nr 4038/2012 artikliga 5 (Kreeka valitsuse ametlik

väljaanne A' 14); määrus (EÜ) nr 1071/09 ja määrus (EÜ) nr 1072/09.

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse

puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:

SE: Autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud tegevusluba.

Taksoveoloa saamise ühe kriteeriumina peab äriühing olema määranud ametisse füüsilise isiku, kes

töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamise liike käsitlev Rootsi reservatsioon).

Autoveoettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud Euroopa

Liidus, omama üksust Rootsis ning olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes peab elama

Euroopa Liidus.

Ettevõtjad, kes osutavad kauba ja reisijate piiriülese maanteeveo teenuseid välismaal, vajavad selle

tegevuse jaoks luba selle riigi pädevalt asutuselt, kus nad on asutatud. Maanteevedusid käsitlevates

kahepoolsetes lepingutes võidakse kehtestada piiriülese kaubanduse jaoks lisanõuded. Sõidukite

puhul, mille suhtes kahepoolset lepingut ei kohaldada, on vaja ka Rootsi transpordiameti luba (CPC

712).

& /et 131

Meetmed:

SE: Yrkestrafiklag (kaubanduslike vedude seadus) (2012:210);

Lag om vägtrafikregister (maanteeliikluse registri seadus) (2001:558);

Yrkestrafikförordning (valitsuse määrus kaubanduslike vedude kohta) (2012:237);

Taxitrafiklag (taksovedude seadus) (2012:211) ning

Taxitrafikförordning (valitsuse määrus taksovedude kohta) (2012:238).

Lennutranspordi abiteenused (CPC 7461, 7469, 83104)

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne

esindatus:

Euroopa Liidus: Maapealse teeninduse puhul võidakse nõuda, et teenuseosutaja tegevuskoht asuks

ELi territooriumil. Maapealse teeninduse avatuse tase sõltub lennujaama suurusest.

Teenuseosutajate arv lennujaamades võib olla piiratud. Suurtes lennujaamades ei tohi

teenuseosutajaid olla alla kahe.

& /et 132

Meetmed:

Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008

ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta; Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 80/2009 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide puhul; nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 1996/67/EÜ juurdepääsu

kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades.

BE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Maapealse teeninduse puhul on nõutav

vastastikkuse tingimuse kohaldamine.

Meetmed:

BE: Arrêté Royal du 6 novembre 2010 réglementant l'accès au marché de l'assistance en escale à

l'aéroport de Bruxelles-National (artikkel 18);

Besluit van de Vlaamse Regering betreffende de toegang tot de grondafhandelingsmarkt op de

Vlaamse regionale luchthavens (artikkel 14);

Arrêté du Gouvernement wallon réglementant l'accès au marché de l'assistance en escale aux

aéroports relevant de la Région wallonne (artikkel 14).

& /et 133

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine.

BE: Eralennuki (tsiviilotstarbelise), mis kuulub füüsilistele isikutele, kes ei ole ELi liikmesriigi või

EMP riigi kodanikud, võib registreerida üksnes juhul, kui asjaomaste isikute peamine või alaline

elukoht on olnud Belgias ilma katkestusteta vähemalt üks aasta. Eralennuki (tsiviilotstarbelise), mis

kuulub välisriikide juriidilistele isikutele, kes ei ole asutatud kooskõlas ELi liikmesriigi või EMP

riigi õigusega, võib registreerida üksnes juhul, kui asjaomaste juriidiliste isikute tegevuskoht,

agentuur või büroo on olnud Belgias ilma katkestusteta vähemalt üks aasta (õhusõidukite rentimine

CPC 83104).

Meetmed:

BE: Arrêté Royal du 15 mars 1954 réglementant la navigation aérienne.

PL: Lennujaama käitamisega seotud teenuste puhul võib välisosalus olla kuni 49 % (CPC 742 osa).

Meetmed:

PL: 3. juuli 2002. aasta Poola lennundusseadus, artiklid 174.2 ja 174.3.

Kõikide transpordiliikide tugiteenused (CPC 748 osa)

& /et 134

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

EL (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Tollivormistusteenuseid võivad osutada

üksnes ELi elanikud.

Meetmed:

Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013,

millega kehtestatakse liidu tolliseadustik.

Kombineeritud transporditeenuste osutamine (CPC 711, 712, 7212, 7222, 741, 742, 743, 744, 745,

748, 749)

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

Euroopa Liit: välja arvatud FI: Liikmesriikidevaheliste kombineeritud vedude korral võivad veo

alg- või lõppetapi maanteevedu – mis moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei

pruugi hõlmata piiri ületamist – teha üksnes ELi liikmesriigis asutatud veoettevõtjad, kes vastavad

tegevusalale lubamise ja liikmesriikidevahelise kaupade veo turule pääsemise tingimustele.

Kehtivad mis tahes konkreetset transpordiliiki mõjutavad piirangud.

& /et 135

Võib võtta vajalikke meetmeid, et tagada maanteesõidukite suhtes kohaldatavate, kombineeritud

vedudest tulenevate mootorsõidukimaksude vähendamine või hüvitamine.

Meetmed:

Euroopa Liit: nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 1992/106/EMÜ, millega kehtestatakse

ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel.

& /et 136

I-EU-15 – Põllumajandus, kalandus ja tootmine

Sektor/allsektor: põllumajandus, jahindus, metsandus; looma- ja põhjapõdrakasvatus,

kalapüük ja vesiviljelus; kirjastamine, trükkimine ja salvestiste

paljundamine

Tegevusala klassifikatsioon: ISIC 011, 012, 013, 014, 015, 1531, 050, 0501, 0502, 221, 222, 323,

324, CPC 882, 88442

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Enamsoodustusrežiim

Toimivusnõuded

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 137

Kirjeldus:

a) Põllumajandus, jahindus ja metsandus (ISIC 011, 012, 013, 014, 015, 1531, CPC 881)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; Piiriülese

teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:

IT: Agronoomi ja periti agrari kutseala puhul nõutakse alalist elukohta ja kandmist

kutseregistrisse. Kolmandate riikide kodanikud kantakse registrisse vastastikkuse tingimusel.

Meetmed:

IT: Seadus nr 3/1976 agronoomielukutse ja kutseala „periti agrari“ kohta; Seadus

nr 434/1968, mida on muudetud seadusega nr 54/1991.

Investeeringu puhul – toimivusnõuded:

Euroopa Liit: Liikmesriikide määratud sekkumisasutused ostavad ELis koristatud teravilja.

Kolmandast riigist imporditud ja kolmandasse riiki reeksporditava riisi puhul eksporditoetust

ei anta. Hüvitist võivad taotleda üksnes ELi riisitootjad.

& /et 138

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

FI: Põhjapõtru võivad omada ja kasvatada üksnes põhjapõtrade karjatamise piirkonnas elavad

EMP riikide kodanikud. Võidakse anda ainuõigusi.

FR: Eelnev luba on nõutav, et saada põllumajandusühistu liikmeks või tegutseda selle

juhatajana (ISIC 11, 12, 13, 14, 15).

SE: Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ja põhjapõtru omada ainult saamid.

Meetmed:

Euroopa Liit: Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 2007/1234, millega

kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate

põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse määrus).

FI: poronhoitolaki (põhjapõtrade kasvatamise seadus) 848/1990, 1. peatükk, § 4, Soome

ühinemislepingu protokoll nr 3.

FR: Code rural et de la pêche maritime: käitisi käsitlev artikkel R331-1 ja

põllumajandusühistuid käsitlev artikkel L.529-2.

SE: põhjapõdrakasvatuse seadus (1971:437), § 1.

& /et 139

b) Tootmine – Kirjastamine, trükkimine ja salvestiste paljundamine (ISIC 221, 222, 323, 324,

CPC 88442)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul –

kohapealne esindatus:

DE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Igas avalikult levitatavas või trükitavas

ajalehes, ajakirjas või perioodikaväljaandes peab olema selgelt nimetatud vastutav toimetaja

(asjaomase füüsilise isiku täielik nimi ja aadress). Võidakse nõuda, et vastutav toimetaja oleks

Saksamaa, ELi või EMP alaline elanik. Liidumaa siseminister võib lubada teha erandeid

(ISIC 223, 224).

SE: Füüsilised isikud, kes on Rootsis trükitavate ja avaldatavate perioodikaväljaannete

omanikud, peavad elama Rootsis või olema EMP riigi kodanikud. Nende

perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis

trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema

vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis.

& /et 140

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

IT: Kui Mehhiko lubab Itaalia kodanikel ja ettevõtjatel tegeleda nimetatud tegevusega, lubab

Itaalia Mehhiko kodanikel ja ettevõtjatel tegeleda nimetatud tegevusega samadel tingimustel.

Kui Mehhiko lubab Itaalia investoritel omada Mehhiko kirjastusettevõttes üle 49 % kapitalist

ja hääleõigusest, lubab Itaalia Mehhiko investoritel omada samadel tingimustel üle 49 %

kapitalist ja hääleõigusest Itaalia kirjastusettevõttes (ISIC 221, 222, CPC 88442).

Investeeringu puhul – kõrgem juhtkond ja juhatus:

PL: Ajalehtede ja ajakirjade peatoimetaja suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet (ISIC 221,

222).

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

LV: Meediaväljaandeid võivad luua ja neid kirjastada üksnes Lätis asutatud juriidilised isikud

ja Läti füüsilised isikud. Filiaalid ei ole lubatud.

& /et 141

Meetmed:

DE: § 10 Abs. 1 Nr. 4 Landesmediengesetz (LMG) Rheinland-Pfalz v. 4. Februar 2005,

GVBl. S. 23;

§ 9 Abs. 1 Nr. 1 Gesetz über die Presse Baden-Württemberg (LPG BW) v. 14 Jan. 1964, GBl.

S.11;

§ 9 Abs. 1 Nr. 1 Pressegesetz für das Land Nordrhein-Westfalen (Landespressegesetz NRW)

v. 24. Mai 1966 (GV. NRW. S. 340);

§ 8 Abs. 1 Gesetz über die Presse Schleswig-Holstein (PressG SH) vom 25.1.2012,

GVOBL. SH S. 266;

§ 7 Abs. 2 Landespressegesetz für das Land Mecklenburg-Vorpommern (LPrG M-V) v. 6

Juni 1993, GVOBl. M-V 1993, S. 541;

§ 8 Abs. 1 Nr. 1 Pressegesetz für das Land Sachsen-Anhalt in der Neufassung vom 2.5.2013

(GVBl. LSA S. 198);

§ 7 Abs. 2 Berliner Pressegesetz (BlnPrG) v. 15 Juni 1965, GVBl. S. 744;

& /et 142

§ 10 Abs. 1 Nr. 1 Brandenburgisches Landspressegesetz (BbgPG) v. 13. Mai 1993,

GVBl. I/93, S. 162;

§ 9 Abs. 1 Nr.1 Gesetz über die Presse Bremen (BrPrG), Brem. GBl. 1965, S. 63;

§ 7 Abs. 3 Nr. 1 Hessisches Pressegesetz (HPresseG) v. 12. Dezember 2004, GVBl. 2004 I S.

§ 7 Abs. 2 i.V.m § 9 Abs.1 Ziffer 1 Thüringer Pressegesetz (TPG) v. 31. Juli 1991,

GVBl. 1991 S. 271;

§ 9 Abs. 1 Nr. 1Hamburgisches Pressegesetz v. 29. Januar 1965, HmbGVBl., S. 15;

§ 6 Abs. 2 Sächsisches Gesetz über die Presse (SächsPresseG) v. 3. April 1992, SächsGVBl.

S. 125;

§ 8 Abs. 2 Niedersächsisches Pressegesetz v. 22. März 1965, GVbl. S.9;

§ 9 Abs. 1 Nr. 1 Saarländisches Mediengesetz (SMG) vom 27. Februar 2002 (Amtsbl. S. 498)

ning

Art. 5 Abs. 2 Bayerisches Pressegesetz in der Fassung der Bekanntmachung v. 19. April 2000

(GVBl, S. 340).

& /et 143

IT: Seadus nr 416/1981, artikkel 1 (ja järgnenud muudatused).

LV: ajakirjandus- ja muu meedia seadus, § 8.

PL: 26. jaanuari 1984. aasta ajakirjandusseadus (Poola ametlik väljaanne nr 5, punkt 24 koos

hilisemate muudatustega).

SE: ajakirjandusvabaduse seadus (1949:105);

sõnavabaduse põhiseadus (1991:1469) ning

seadus, mis sisaldab ajakirjandusvabaduse seaduse ja sõnavabaduse põhiseaduse valdkonna

eeskirju (1991:1559).

& /et 144

I-EU-16 – Energiaga seotud tegevus

Sektor/allsektor: Energiaga seotud tegevusalad – mäetööstus; elektri, gaasi, auru ja

kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks; kütuste

torutransport; torude kaudu transporditavate kütuste hoiustamine ja

ladustamine; energiajaotusega seotud teenused

Tegevusala klassifikatsioon: ISIC 10, 11, 12, 13, 14, 40, CPC 5115, 63297, 713, 742 osa, 8675,

883, 887

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Kohapealne esindatus

Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)

& /et 145

Kirjeldus:

a) Mäetööstus (ISIC 10, 11, 12, 13, 14, CPC 5115, 7131, 8675, 883)

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

CY: Ministrite nõukogu võib keelduda võimaldamast juurdepääsu süsivesinike geoloogilisele

luurele, uurimisele ja kasutamisele ettevõtjale, kes on Mehhiko või Mehhiko kodanike või

kolmanda riigi kodanike kontrolli all, ning keelata sellisele ettevõtjale kõnealuse tegevuse.

Ükski ettevõtja ei tohi pärast süsivesinike geoloogiliseks luureks, uurimiseks ja tootmiseks loa

saamist minna ilma ministrite nõukogu eelneva heakskiiduta Mehhiko või Mehhiko kodaniku

otsese või kaudse kontrolli alla. Ministrite nõukogu võib keelduda andmast süsivesinike

geoloogiliseks luureks, uurimiseks ja tootmiseks luba ettevõtjale, kes on Mehhiko või

kolmanda riigi või Mehhiko või kolmanda riigi kodaniku kontrolli all, kui Mehhiko või

kolmas riik ei taga Küprose või liikmesriikide ettevõtjatele juurdepääsul süsivesinike

geoloogilisele luurele, uurimisele ja kasutamisele ning sellise tegevuse teostamisel kohtlemist,

mis on võrreldav kohtlemisega, mille tagab Mehhiko või asjaomase kolmanda riigi

ettevõtjatele Küpros või liikmesriik (ISIC 1110).

& /et 146

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese

teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

SI: Maavarade uurimiseks ja kasutamiseks, sealhulgas reguleeritud kaevandusteenused,

kohaldatakse EMP riigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi elukoha- või kodakondsusnõuet või kolmanda riigi

korral vastastikkuse tingimust. Vastastikkuse tingimuse järgimist kontrollib kaevandamise

eest vastutav ministeerium (ISIC 10, 11, 12, 13, 14, CPC 883, 8675).

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:

NL: Erasektori äriühingud uurivad ja kasutavad Madalmaades süsivesinikke alati koos

majandusministri määratud avaliku sektori äriühinguga (aktsiaseltsiga). Kaevandamisseaduse

artiklites 81 ja 82 on sätestatud, et kõik määratud äriühingu aktsiad peavad kuuluma otseselt

või kaudselt Madalmaadele (ISIC Rev. 3.1 10, 3.1 11, 3.1 12, 3.1 13, 3.1 14).

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

FI: Maavarade uurimise ja nende kasutamise loa võib anda füüsilisele isikule, kelle elukoht on

EMP riigis, või juriidilisele isikule, kes on asutatud EMP riigis. (ISIC Rev. 3.1 120,

CPC 5115, 883, 8675).

& /et 147

SK: Kaevandamise ning kaevandamise ja geoloogilise tegevusega seotud tegevuste puhul on

nõutav asutamine ELi või EMP liikmesriigis (mitte filiaalid). Slovaki Vabariigi seadusega

nr 44/1988 (loodusvarade kaitse ja kasutamise kohta) hõlmatud kaevandamis- ja

uurimistegevust reguleeritakse mittediskrimineerivalt, sealhulgas riikliku poliitika meetmete

kaudu, mille eesmärk on tagada loodusvarade ja keskkonna säilimine ja kaitse, näiteks

teatavate kaevandamistehnoloogiate lubamise või keelamisega. Suurema selguse huvides olgu

märgitud, et need meetmed hõlmavad järgmist: keeld kasutada tsüaniidi leostumise

tehnoloogiat mineraalide töötlemisel või rafineerimisel, nõue omada hüdrolõhkumise eriluba

nafta ja gaasi geoloogilisel luurel, uurimisel ja kaevandamisel ning nõue saada kohalikul

rahvahääletusel eelnev heakskiit seoses tuuma- või radioaktiivsete maavaradega. See ei

suurenda kehtiva meetme nõuetele mittevastavaid aspekte, mille suhtes reservatsioon tehakse

(ISIC 10, 11, 12, 13, 14, CPC 5115, 7131, 883 ja 8675).

Meetmed:

CY: 2007. aasta süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja kasutamise seadus (nr 4(I)/2007),

mida on muudetud 2013. aasta seadusega nr 126(I) ja 2014. aasta seadusega nr 29(I).

FI: Kaivoslaki (kaevandamisseadus) (621/2011) ning

Ydinenergialaki (tuumaenergia seadus) (990/1987).

NL: Mijnbouwwet (kaevandamisseadus).

& /et 148

SI: 2014. aasta kaevandamisseadus.

SK: Seadus nr 51/1988 kaevandamise, lõhkeainete ja kaevandamise riikliku reguleerimise

kohta;

Slovaki Vabariigi seadus nr 44/1988 loodusvarade kaitse ja kasutamise kohta ning

seadus nr 569/2007 geoloogilise tegevuse kohta.

Elekter (ISIC 40, 4010; CPC 62271, 887 (välja arvatud nõustamis- ja

konsultatsiooniteenused))

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese

teenuskaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, kohapealne esindatus:

AT (kohaldatakse üksnes piirkondlikul valitsemistasandil): elektrienergia ülekandmiseks ja

jaotamiseks antakse luba ainult neile EMP liikmesriikide kodanikele, kelle elukoht on EMPs.

Kui käitaja määrab tegevdirektori või rentniku, loobutakse elukohanõudest. Juriidiliste isikute

(ettevõtjate) ja partnerluste tegevuskoht peab olema EMP riigis. Nad peavad määrama

tegevdirektori või rentniku, kes on EMP riigi kodanikud ja kelle elukoht on EMPs. Pädev

asutus võib loobuda kodakondsus- ja elukohanõudest, kui võrgu käitamine leitakse olevat

avalikes huvides (ISIC 40, CPC 887).

& /et 149

Meetmed:

AT: Burgenländisches Elektrizitätswesengesetz 2006, LGBl. Nr. 59/2006, mida on muudetud;

Niederösterreichisches Elektrizitätswesengesetz, LGBl. Nr. 7800/2005, mida on muudetud;

Landesgesetz, mit dem das Oberösterreichische Elektrizitätswirtschafts- und -

organisationsgesetz 2006 erlassen wird (Oö. ElWOG 2006), LGBl. Nr. 1/2006, mida on

muudetud;

Salzburger Landeselektrizitätsgesetz 1999 (LEG), LGBl. Nr. 75/1999, mida on muudetud;

Gesetz vom 16. November 2011 über die Regelung des Elektrizitätswesens in Tirol (Tiroler

Elektrizitätsgesetz 2012 – TEG 2012), LGBl. Nr. 134/2011;

Gesetz über die Erzeugung, Übertragung und Verteilung von elektrischer Energie

(Vorarlberger Elektrizitätswirtschaftsgesetz), LGBl. Nr. 59/2003, mida on muudetud;

Gesetz über die Neuregelung der Elektrizitätswirtschaft (Wiener Elektrizitätswirtschaftsgesetz

2005 – WElWG 2005), LGBl. Nr. 46/2005;

Steiermärkisches Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz (ELWOG), LGBl. Nr.

70/2005;

& /et 150

Kärntner Elektrizitätswirtschafts-und Organisationsgesetz (ELWOG), LGBl. Nr. 24/2006;

Rohrleitungsgesetz (torutranspordiseadus), BGBl. Nr. 411/1975, § 5(1) ja (2), §§ 5 (1) ja (3),

15, 16 ning

Gaswirtschaftsgesetz (gaasiseadus), BGBl. I No. 121/2000, muudetud 2011. aastal, artiklid 43

ja 44, artiklid 90 ja 93.

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

BE: Nõutav tegevuskoht Euroopa Liidus (ISIC 4010, CPC 887).

CZ: Elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, kauplemiseks ja muuks

elektriturukorraldaja tegevuseks, samuti soojuse tootmiseks ja jaotamiseks on vaja luba. Selle

loa võib anda üksnes Euroopa Liidu elamisloaga füüsilisele isikule või Euroopa Liidus

asutatud juriidilisele isikule. Seoses elektrienergia ja gaasi ülekandmise ning turuosaliste

litsentsidega kehtivad ainuõigused (ISIC 40, CPC 7131, 62279, 742, 887).

LT: Elektrienergia ülekandmise, jaotamise, avaliku tarnimise ja elektrikaubanduse

korraldamise litsentse võib välja anda ainult Leedu juriidilistele isikutele või välisriigi

juriidiliste isikute või muude organisatsioonide filiaalidele, mis on Leedus asutatud (ISIC

4010, CPC 62279, 887).

Reservatsiooni ei kohaldata nõustamis- ja konsultatsiooniteenuste suhtes, mis on seotud

elektri ülekandmise ja jaotamisega tasu eest või lepingu alusel.

& /et 151

PL: Energiaseaduse kohaselt on vaja luba järgmise tegevuse jaoks:

i) elektrienergia tootmine, välja arvatud elektrienergia tootmine, kasutades

elektrienergiaallikaid, mille koguvõimsus ei ületa 50 MW (muud kui taastuvad

energiaallikad); elektrienergia koostootmine, kasutades allikaid, mille koguvõimsus ei

ületa 5 MW (muud kui taastuvad energiaallikad);

ii) elektrienergia ülekandmine ja jaotamine; ning

iii) kauplemine elektrienergiaga, välja arvatud kauplemine elektrienergiaga, mille puhul

kasutatakse alla 1 kV pingega seadmeid, mis kuuluvad kliendile; ning elektrienergiaga

kauplemine kaubabörsidel maaklerfirmade poolt, kes 26. oktoobri 2000. aasta

kaubabörside seaduse alusel tegelevad börsidel maakleritegevusega.

Pädev asutus võib anda loa üksnes taotlejale, kes on registreerinud oma peamise tegevuskoha

või elukoha ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (ISIC

4010, CPC 62279, 63297, CPC 887).

PT: Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine toimub ainuõigusliku avaliku teenindamise

kontsessiooni alusel. Elektrienergiasektori kontsessioonid antakse ainult teatavatele

äriühingutele, mille peakontor asub Portugalis, kust toimub ka äriühingu tegelik juhtimine

(ISIC 4010, CPC 887).

& /et 152

SI: elektrienergia ja maagaasi tootmiseks, kauplemiseks, lõpptarbijatele tarnimiseks,

ülekandmiseks ja jaotamiseks on nõutav tegevuskoht Euroopa Liidus (ISIC 4010, 4020, CPC

7131, 887).

SK: Elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks, elektrienergia hulgi- ja

jaemüügiks ning energiajaotusega kaasnevateks seonduvateks teenusteks on vaja luba.

Nimetatud tegevuse jaoks võib anda loa üksnes füüsilisele isikule, kelle alaline elukoht on

Euroopa Liidus või EMP liikmesriigis, või juriidilisele isikule, kes on asutatud Euroopa

Liidus või EMP riigis (ISIC 4010, CPC 62279, 887).

SI: Elektrienergia ja maagaasi tootmiseks, kauplemiseks, lõpptarbijatele tarnimiseks,

ülekandmiseks ja jaotamiseks on nõutavtegevuskoht Euroopa Liidus (ISIC 4020, CPC 7131,

CPC 887).

Kütused, gaas, toornafta või naftatooted (ISIC 232, 4020; CPC 62271, 63297, 7131; CPC

742, 887, välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused)

& /et 153

Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese

teenuskaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, kohapealne esindatus:

AT: Seoses gaasi transportimisega antakse luba üksnes neile EMP liikmesriikide kodanikele,

kelle elukoht on EMPs. Ettevõtjate ja partnerluste tegevuskoht peab olema EMP riigis. Võrgu

käitaja peab määrama tegevdirektori ja võrgu käitamise tehnilise kontrolli eest vastutava

tehnikadirektori, kes peavad olema EMP riigi kodanikud. Pädev asutus võib loobuda

kodakondsus- ja elukohanõudest, kui võrgu käitamine leitakse olevat avalikes huvides.

Muu kauba kui gaas ja vesi transportimisel kohaldatakse järgmist:

füüsiliste isikute korral antakse luba üksnes EMP kodanikele, kelle elukoht on Austrias ning

ettevõtjate ja partnerluste tegevuskoht peab olema Austrias. Kohaldatakse majandusvajaduste

või huvide testi. Piiriülesed torustikud ei tohi kahjustada Austria julgeolekuhuve ega Austria

neutraalse riigi staatust. Ettevõtjad ja partnerlused peavad määrama tegevdirektori, kes peab

olema EMP riigi kodanik. Pädev asutus võib loobuda kodakondsus- ja asukohanõudest, kui

torustiku käitamine leitakse olevat riigi majandushuvides (CPC 713).

& /et 154

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

BE: Gaasi mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks kehtivad nõuded seoses juriidiliste

isikute liikidega ja Belgialt ainuõigused saanud era- või avalik-õiguslike ettevõtjate

kohtlemisega. Gaasi mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht

Euroopa Liidus (CPC 742 osa).

Maagaasi tarnimiseks Belgia klientidele (kliendid on nii jaotusettevõtted kui ka tarbijad, kelle

üldine gaasitarbimine kõikidest tarneallikatest kokku on vähemalt miljon kuupmeetrit aastas)

on üldjuhul vajalik ministri välja antud individuaalne luba, välja arvatud juhul, kui tarnija on

jaotusettevõte, kes kasutab oma jaotusvõrku. Selle loa võib anda üksnes liikmesriigis asutatud

füüsilisele või juriidilisele isikule (ISIC 4020, CPC 7131).

Maagaasi ja muude kütuste torutranspordi jaoks on vaja luba. Loa võib anda üksnes

liikmesriigis asutatud füüsilisele või juriidilisele isikule (vastavalt 14. mai 2002. aasta

kuningliku dekreedi artiklile 3). Välismaa ettevõtetel, mida kontrollivad füüsilised isikud või

ettevõtjad kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % ELi nafta-, maagaasi- või

elektrienergiaimpordist, võidakse keelata omandada kontroll kõnealuse tegevuse üle.

& /et 155

Kui luba taotleb muu ettevõte kui filiaal või esindus, peab:

i) see ettevõte olema asutatud kooskõlas Belgia või mõne teise liikmesriigi õigusega või

sellise kolmanda riigi õigusega, mis on kohustunud säilitama õigusraamistiku, mis

sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/30/EÜ (mis

käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) kindlaks määratud ühistele nõuetele sarnaseid

nõudeid ning

ii) ettevõtte juhatuse asukoht, peamine tegevuskoht või peakontor asuma liikmesriigis või

sellises kolmandas riigis, mis on kohustunud säilitama õigusraamistiku, mis sisaldab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/30/EÜ (maagaasi

siseturu ühiseeskirjade kohta) kindlaks määratud ühistele nõuetele sarnaseid nõudeid,

tingimusel et kõnealuses tegevuskohas või peakontoris toimuval tegevusel on asjaomase

riigi majandusega tegelik ja pidev seos (ISIC 4020, CPC 7131).

CZ: Gaasi tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, ladustamiseks ja sellega kauplemiseks on

vaja luba. Selle loa võib anda üksnes Euroopa Liidu elamisloaga füüsilisele isikule või

Euroopa Liidus asutatud juriidilisele isikule. Seoses gaasi ülekandmise ning turuosaliste

litsentsidega kehtivad ainuõigused (ISIC 2320, 4020, CPC 7131, 63297, 742, 887).

& /et 156

Auru- ja soojaveevarustus (ISIC 4030, CPC 887).

Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:

PL: Energiaseaduse kohaselt on vaja luba järgmise tegevuse jaoks:

i) auru ja kuuma vee tootmine, v.a järgmistel eesmärkidel: soojusenergia koostootmine,

kasutades allikaid, mille koguvõimsus ei ületa 5 MW (muud kui taastuvad

energiaallikad); soojuse tootmine, kasutades allikaid, mille koguvõimsus ei ületa 5 MW;

ii) soojuse ülekandmine või jaotamine v.a juhul, kui klientide tellitud võimsus ei ületa

5 MW ning

iii) kauplemine soojusega, kui kliendi tellitud võimsus ei ületa 5 MW.

Pädev asutus võib anda loa üksnes taotlejale, kes on registreerinud oma peamise tegevuskoha

või elukoha ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (ISIC

4030, CPC 887).

SK: Auru ja sooja vee tootmiseks ja jaotamiseks, auru ja sooja vee hulgi- ja jaemüügiks ning

energia jaotusega seotud teenuste osutamiseks on vaja luba. Nimetatud tegevuse jaoks võib

anda loa üksnes füüsilisele isikule, kelle alaline elukoht on Euroopa Liidus või EMP

liikmesriigis, või juriidilisele isikule, kes on asutatud Euroopa Liidus või EMP riigis (ISIC

4030, CPC 887).

& /et 157

Meetmed:

AT: Burgenländisches Elektrizitätswesengesetz 2006, LGBl. Nr. 59/2006, mida on muudetud;

Niederösterreichisches Elektrizitätswesengesetz, LGBl. Nr. 7800/2005, mida on muudetud;

Landesgesetz, mit dem das Oberösterreichische Elektrizitätswirtschafts- und -

organisationsgesetz 2006 erlassen wird (Oö. ElWOG 2006), LGBl. Nr. 1/2006, mida on

muudetud;

Salzburger Landeselektrizitätsgesetz 1999 (LEG), LGBl. Nr. 75/1999, mida on muudetud;

Gesetz vom 16. November 2011 über die Regelung des Elektrizitätswesens in Tirol (Tiroler

Elektrizitätsgesetz 2012 – TEG 2012), LGBl. Nr. 134/2011;

Gesetz über die Erzeugung, Übertragung und Verteilung von elektrischer Energie

(Vorarlberger Elektrizitätswirtschaftsgesetz), LGBl. Nr. 59/2003, mida on muudetud;

Gesetz über die Neuregelung der Elektrizitätswirtschaft (Wiener Elektrizitätswirtschaftsgesetz

2005 – WElWG 2005), LGBl. Nr. 46/2005;

Steiermärkisches Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz (ELWOG), LGBl. Nr.

70/2005;

& /et 158

Kärntner Elektrizitätswirtschafts-und Organisationsgesetz (ELWOG), LGBl. Nr. 24/2006;

Rohrleitungsgesetz (torutranspordiseadus), BGBl. Nr. 411/1975, § 5(1) ja (2), §§ 5 (1) ja (3),

15, 16 ning

Gaswirtschaftsgesetz 2011 (gaasiseadus), BGBl. I Nr. 107/2011, artiklid 43 ja 44, artiklid 90

ja 93.

BE: Arrêté royal du 2 avril 2003 relatif aux autorisations de fourniture d'électricité par des

intermédiaires et aux règles de conduite applicables à ceux-ci ning

Arrêté royal du 12 juin 2001 relatif aux conditions générales de fourniture de gaz naturel et

aux conditions d'octroi des autorisations de fourniture de gaz naturel.

CZ: seadus nr 458/2000 Coll. ettevõtlustingimuste ja avaliku halduse kohta energiasektoris

(energiaseadus).

DK: Bekendtgørelse nr. 724 af 1. juli 2008 om indretning, etablering og drift af olietanke,

rørsystemer og pipelines (1. juuli 2008. aasta määrus nr 724 naftamahutite ja torujuhtmestike

korralduse, rajamise ja kasutamise kohta).

LT: Leedu Vabariigi 10. oktoobri 2000. aasta seadus nr VIII-1973 maagaasi kohta ning

& /et 159

Leedu Vabariigi 20. juuli 2000. aasta seadus nr VIII-1881 elektrienergia kohta.

MT: EneMalta seadus, 272. peatükk, ja EneMalta (varade, õiguste, vastutuse ja kohustuste

ülekandmine) seadus, 536. peatükk.

NL: Elektriciteitswet 1998; Gaswet.

PL: 10. aprilli 1997. aasta energiaseadus, artiklid 32 ja 33.

SI: Energetski zakon (energiaseadus), 2014, ametlik väljaanne RS, nr 17/2014; 2014. aasta

kaevandamisseadus.

& /et 160

Liide I-B-1

KEHTIVATE MEETMETEGA SEOTUD RESERVATSIOONID

MEHHIKO LOETELU

Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid

I-MX-1

Sektor: Kõik

Allsektor:

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

& /et 161

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 27.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), II jaotis, I

ja II peatükk.

Määrus välisinvesteeringute seaduse ja riikliku välisinvesteeringute

registri kohta (Reglamento de la Ley de Inversión Extranjera y del

Registro Nacional de Inversiones Extranjeras), II jaotis, I ja II

peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud

Välismaalased ja välismaised ettevõtjad ei või omandada maa

omandiõigust (dominio directo) maale ja veele 100 kilomeetri laiusel

alal riigi maismaapiiridest või 50 kilomeetri laiusel alal rannikust

(piirangutsoon).

Ilma välismaalaste osalust välistava klauslita Mehhiko ettevõtjad

võivad saada omandiõiguse (dominio directo) piirangutsoonis asuvale,

muuks kui elamumaaks kasutatavale kinnisvarale. Omandamisest

tuleb 60 tööpäeva jooksul teavitada välisministeeriumi (Secretaría de

Relaciones Exteriores; edaspidi „SRE“).

& /et 162

Ilma välismaalaste osalust välistava klauslita Mehhiko ettevõtjad ei

või saada omandiõigust (dominio directo) piirangutsoonis asuvale,

elamumaaks kasutatavale kinnisvarale.

Ilma välismaalaste osalust välistava klauslita Mehhiko ettevõtjad

võivad allpool kirjeldatud menetluse alusel omandada õiguse

piirangutsoonis asuva, elamumaaks kasutatava kinnisvara

kasutamiseks ja käsutamiseks. Seda menetlust kohaldatakse, kui

välismaalased või välismaised ettevõtjad soovivad omandada

piirangutsoonis asuva kinnisvara kasutamis- ja käsutamisõigust,

sõltumata selle kinnisvara kasutusotstarbest.

SRE luba on vaja krediidiasutustel, et omandada usaldushaldurina

õigused piirangutsoonis asuvale kinnisvarale, kui usaldushalduse

otstarve on võimaldada kõnealuse kinnisvara kasutamist ja käsutamist

ilma tegeliku omandiõiguseta, ning kui usaldushalduse kasusaajateks

on ilma välismaalaste osalust välistava klauslita Mehhiko ettevõtjad

või eespool osutatud välismaalased või välismaised ettevõtjad.

& /et 163

Piirangutsoonis asuva kinnisvara „kasutamine“ ja „käsutamine“

tähendab õigust seda kinnisvara kasutada ja käsutada, sh vastavalt

olukorrale saada kasu, tooteid ja üldiselt mistahes saagist tulutoovast

tegevusest ja kasutusest kolmandate isikute või usaldushaldurina

toimivate krediidiasutuste kaudu.

Käesolevas kirjes nimetatud usaldushalduse kestus on kuni 50 aastat,

mida võidakse huvitatud poole taotlusel pikendada.

SRE võib igal ajal kontrollida, kas on täidetud tingimused, mille alusel

käesolevas kirjes nimetatud load on antud, samuti seda, kas

eespoolnimetatud teave on esitatud, ja kas see on õige.

SRE teeb otsuse loa andmise üle, võttes arvesse majanduslikku ja

sotsiaalset kasu, mida riik võib sellest tegevusest saada.

Välismaalased ja välismaised ettevõtjad, kes soovivad omandada

kinnisvara väljaspool piirangutsooni, peavad esitama SRE-le eelnevalt

kinnituse, et nad nõustuvad lugema end eespoolnimetatud otstarbel

Mehhiko kodanikeks, ja loobuvad õigusest pöörduda kaitse saamiseks

seoses selle kinnisvaraga oma valitsuse poole.

& /et 164

I-MX-2

Sektor: Kõik

Allsektor:

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), VI jaotis,

III peatükk.

& /et 165

Kirjeldus: Investeeringud

CNIE võtab talle esitatud taotluste3 hindamisel arvesse järgmisi

kriteeriume:

a) mõju tööhõivele ja töötajate koolitus;

b) tehnoloogiline panus;

c) vastavus keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud

keskkonnanormidele ning

d) üldine panus Mehhiko tootmissüsteemi konkurentsivõime

tõstmisse.

Taotluse kohta otsuse tegemisel võib CNIE kehtestada üksnes selliseid

tingimusi, mis ei moonuta rahvusvahelist kaubandust, ja mis ei ole

keelatud artikliga 10.9 „Toimivusnõuded“.

3 Käesolevas loetelus nimetatud piiratud tegevustega seotud omandamise või investeeringute

tegemise taotlused.

& /et 166

I-MX-3

Sektor: Kõik

Allsektor:

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Vastavalt kirjelduses esitatule

& /et 167

Kirjeldus: Investeeringud

CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid

või nende investeeringud võiksid omada otseselt või kaudselt rohkem

kui 49 % osalust Mehhiko ettevõttes, ainult juhul, kui Mehhiko

ettevõtte varade koguväärtus ületab omandamistaotluse esitamise ajal

kehtivat künnist.

Mehhiko ettevõtte omandamise taotluse läbivaatamisel kohaldatav

künnis on CNIE määratud summa. Käesoleva lepingu jõustumise

päeval on künnis Mehhiko puhul ühele miljardile USA dollarile

vastav summa Mehhiko peesodes, mis on arvutatud 5. oktoobri 2015.

aasta ametliku vahetuskursi alusel.

Künnist kohandatakse igal aastal vastavalt Mehhiko sisemajanduse

koguprodukti nominaalsele kasvumäärale, mille avaldab riiklik

statistika ja geograafia instituut (Instituto Nacional de Estadística y

Geografía).

& /et 168

I-MX-4

Sektor: Kõik

Allsektor:

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 25.

Üldine ühistuseadus (Ley General de Sociedades Cooperativas), I ja II

jaotis, II peatükk.

Föderaalne tööseadus (Ley Federal del Trabajo), I jaotis.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

& /et 169

Kirjeldus: Investeeringud

Mitte rohkem kui 10 % Mehhiko tootmisühistus osalevatest

füüsilistest isikutest ei tohi olla välismaalased.

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 10 % osalust Mehhiko tootmisühistus.

Ükski välismaalane ei tohi täita sellise ettevõtte üldisi

haldusfunktsioone ega juhiülesandeid.

Tootmisühistu on ettevõte, mille liikmed ühendavad nende isikliku

töö, olgu füüsilise või vaimse, kaupade või teenuste tootmiseks.

& /et 170

I-MX-5

Sektor: Kõik

Allsektor:

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Föderaalne mikrotööstuse ja käsitöönduse edendamise seadus (Ley

Federal para el Fomento de la Microindustria y la Actividad

Artesanal), I–IV peatükk.

& /et 171

Kirjeldus: Investeeringud

Mikrotööstusettevõtja litsentsi (cédula) võivad taotleda üksnes

Mehhiko kodanikud.

Mehhiko mikrotööstusettevõtjail ei tohi olla välismaalastest

partnereid.

Föderaalses mikrotööstuse ja käsitöönduse edendamise seaduses on

„mikrotööstusettevõtja“ määratletud kui kuni 15 töötaja moodustatud

ettevõtja, mis tegeleb kaupade töötlemisega, ja mille aastane

müügitulu ei ületa summat, mida majandusministeerium perioodiliselt

ajakohastab.

& /et 172

I-MX-6

Sektor: Põllumajandus, kariloomad, metsamajandus ja puidutööstus

Allsektor: Põllumajandus, kariloomad või metsamajandus

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 1111 – Põllumajandus

CMAP 1112 – Kariloomad ja jahindus (piiratud kariloomadega)

CMAP 1200 – Metsamajandus ja metsaraie

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 27.

Põllumajandusseadus (Ley Agraria), VI jaotis.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

& /et 173

Kirjeldus: Investeeringud

Põllumajandus-, karjakasvatus- või metsamajandusmaad võivad

omada üksnes Mehhiko kodanikud või Mehhiko ettevõtjad. Need

ettevõtjad emiteerivad erilist liiki osakuid (T-osakud), mis esindavad

selle maa väärtust selle omandamise ajal.

Euroopa Liidu investoritele või nende investeeringutele võib kuuluda

vaid kuni 49 % T-osakutest.

& /et 174

I-MX-7

Sektor: Jaekaubandus

Allsektor: Toiduks mittekasutatavate toodete müük spetsialiseeritud

kaubandusettevõtetes

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 623087 – Tulirelvade, padrunite ja laskemoona jaemüük

CMAP 612024 – Mujal klassifitseerimata hulgikaubandus (piiratud

tulirelvade, padrunite ja laskemoonaga)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

& /et 175

Kirjeldus: Investeeringud

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas

ettevõttes, mille tegevusalaks on lõhkeaine, tulirelvade, padrunite,

laskemoona ja ilutulestikuvahendite müük, v.a lõhkeaine omandamine

ja kasutamine tööstus- ja kaevandustegevuseks ning lõhkeainesegude

valmistamine nende tegevuste jaoks.

& /et 176

I-MX-8

Sektor: Teabevahetus

Allsektor: Ringhääling (raadio ja tasuta televisioon)4

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (piiratud

satelliitsidega)

CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (v.a

laiendatud või lisaväärtusega teenused)

CMAP 502003 – Telekommunikatsiooniseadmed

CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (piiratud

edasimüüjatega)

CMAP 941104 – Raadioprogrammide eratootmine ja -edastamine

(piiratud heliliste (raadio) programmide tootmise ja edastamisega)

4 Suurema selguse huvides on audio-visuaalteenused jäetud artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu

2 punktiga c ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga a välja peatükkide 10

„Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“ kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses

kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi läbipaistvuse nimel.

& /et 177

CMAP 941105 – Televisiooniprogrammide tootmise, edastamise ja

taasedastamise erateenused (piiratud tasuta televisiooni programmide

edastamise ja taasedastamisega)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Enamsoodustusrežiim (artikkel 10.8)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artiklid 28 ja 32 ning viies

üleminekusäte.

Föderaalne telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadus (Ley en

Materia de Telecomunicaciones y Radiodifusión), III jaotis, I, III ja

VII peatükk ning X jaotis, II peatükk.

Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación), I köide, III peatükk.

& /et 178

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II

ja III peatükk.

Määrus välisinvesteeringute seaduse ja riikliku välisinvesteeringute

registri kohta (Reglamento de la Ley de Inversión Extranjera y del

Registro Nacional de Inversiones Extranjeras), VI jaotis.

Üldised suunised föderaalse telekommunikatsiooni- ja

ringhäälinguseaduse IV jaotises osutatud kontsessioonide andmise

kohta (Lineamientos Generales para el otorgamiento de las

concesiones a que se refiere el Título Cuarto de la Ley en Materia de

Telecomunicaciones y Radiodifusión).

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Ainuõiguslikke ja raadiosagedusala kontsessioone antakse kooskõlas

nende otstarbega üksnes Mehhiko kodanikele või Mehhiko õiguse

alusel asutatud Mehhiko ettevõtjatele.

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada

ringhäälinguteenuseid osutavates kontsessionäär-ettevõtetes kuni 49

% osalust. Seda välisinvesteeringu ülemmäära kohaldatakse

vastastikkuse alusel riigiga, kus seda investeeringut lõppkokkuvõttes

kontrolliv investor või kaupleja on asutatud.

& /et 179

Eelmise lõigu kohaldamisel on enne ainuõigusliku kontsessiooni

andmist ringhäälinguteenuste osutamiseks välisinvesteeringu osalusel

vaja CNIE pooldavat arvamust.

Ühtki kontsessiooni, sellega antud õigusi, sellega seotud rajatisi,

abiteenuseid, büroosid või tarvikuid ja sellega seotud omandit ei või

mingil tingimusel anda, koormata, pantida või usaldada, hüpoteekida

või anda tervikuna või osaliselt üle ühelegi välisriigile või välisriigi

valitsusele.

Kontsessioone põlisrahva sotsiaalseks kasutuseks antakse Mehhiko

põliselanikkonnale ja põliskogukondadele, et edendada, arendada ja

säilitada nende keeli, kultuuri, teadmisi, tavasid, identiteeti ja sisemist

elukorraldust ning kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega

võimaldada põlisrahvaste naistel saavutada eesmärgid, milleks

kontsessioon on antud.

Mehhiko tagab, et ringhääling edendab rahvusliku identiteedi väärtusi.

Ringhäälingu kontsessionäärid kasutavad ja stimuleerivad

rahvakunstiväärtusi ja Mehhiko kultuurinähtusi vastavalt oma

pakutava programmi omadustele. Suure osa igapäevasest programmist

täidavad Mehhiko kodanikud.

& /et 180

I-MX-9

Sektor: Teabevahetus

Allsektor: Telekommunikatsioon (k.a edasimüüjad ning piiratud leviga

televisiooni- ja raadioteenus)

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused

CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (v.a

laiendatud või lisaväärtusega teenused)

CMAP 502003 – Telekommunikatsiooniseadmed

CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (piiratud

edasimüüjatega)

CMAP 502004 – Muud eriseadmed

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

& /et 181

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artiklid 28 ja 32.

Föderaalne telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadus (Ley en

Materia de Telecomunicaciones y Radiodifusión), III jaotis, I, III ja

VII peatükk; IV jaotis, X peatükk ning V jaotis, I peatükk.

Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación).

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II

peatükk.

Määrus välisinvesteeringute seaduse ja riikliku välisinvesteeringute

registri kohta (Reglamento de la Ley de Inversión Extranjera y del

Registro Nacional de Inversiones Extranjeras), VI jaotis.

& /et 182

Üldised suunised föderaalse telekommunikatsiooni- ja

ringhäälinguseaduse IV jaotises osutatud kontsessioonide andmise

kohta (Lineamientos Generales para el otorgamiento de las

concesiones a que se refiere el Título Cuarto de la Ley en Materia de

Telecomunicaciones y Radiodifusión).

Üldised eeskirjad, millega määratakse kindlaks föderaalse

telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadusega kehtestatud

telekommunikatsiooni lubade andmise tingimused ja nõuded (Reglas

de carácter general que establecen los plazos y requisitos para el

otorgamiento de autorizaciones en material de telecomunicaciones

establecidas en la Ley en Materia de Telecomunicaciones y

Radiodifusión).

Üldised suunised raadiosagedusspektri liisimise lubamise kohta

(Lineamientos Generales sobre la Autorización de Arrendamiento del

Espectro Radioeléctrico).

Suunised registreerimislubade andmise kohta raadiosagedusalade

teiseseks kasutamiseks ja arendamiseks (Lineamientos para el

otorgamiento de la Constancia de Authorización, para el uso y

aprovechamiento de bandas de frecuencias del espectro radioeléctrico

para uso secundario).

& /et 183

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Ainuõiguslikke ja raadiosagedusala kontsessioone antakse kooskõlas

nende otstarbega üksnes Mehhiko kodanikele või Mehhiko õiguse

alusel asutatud Mehhiko ettevõtjatele.

Kontsessioone põlisrahva sotsiaalseks kasutuseks antakse Mehhiko

põliselanikkonnale ja põliskogukondadele, et edendada, arendada ja

säilitada nende keeli, kultuuri, teadmisi, tavasid, identiteeti ja sisemist

elukorraldust ning kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega

võimaldada põlisrahvaste naistel saavutada eesmärgid, milleks

kontsessioon on antud.

Kontsessioone põlisrahva sotsiaalseks kasutuseks antakse ainult

Mehhiko põliselanikkonnale ja põliskogukondadele, ilma igasuguste

välisinvesteeringuteta.

Ühtki kontsessiooni, sellega antud õigusi, sellega seotud rajatisi,

abiteenuseid büroosid või tarvikuid ja omandit ei või mingil

tingimusel anda, koormata, pantida või usaldada, hüpoteekida või

anda tervikuna või osaliselt üle ühelegi välisriigile või välisriigi

valitsusele.

& /et 184

Telekommunikatsiooniteenuste osutamise loa edasimüüjana (olemata

kontsessionäär) võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja Mehhiko

õiguse alusel asutatud Mehhiko ettevõtjad.

Vastavalt üldistele suunistele raadiosagedusspektri liisimise lubamise

kohta peab mistahes ettevõtja, kes on huvitatud raadiosagedusala

liisimisest, omandama ainuõigusliku kontsessiooni kas kommerts- või

erakasutuseks.

Raadiosagedusala teisese kasutamise loa taotlejad peavad omama

juriidilist aadressi Méxicos.

& /et 185

I-MX-10

Sektor: Teabevahetus

Allsektor: Transport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 7100 – Transport

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV peatükk.

Raudteeteenust reguleeriv seadus (Ley Reglamentaria del Servicio

Ferroviario), II peatükk, III jaotis.

Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), III peatükk, III jaotis.

Lennujaamade seadus (Ley de Aeropuertos), IV peatükk.

& /et 186

Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de

Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.

Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación), I köide, III ja V peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud

Ükski välisriik ega välisriigi valitsus ei või investeerida otse või

kaudselt Mehhiko transpordi ja muude üldiste sidevahenditega

tegelevatesse ettevõtetesse.

& /et 187

I-MX-11

Sektor: Transport

Allsektor: Maismaatransport ja veetransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 501421 – Mere- ja jõesadamate ehitamine

CMAP 501422 – Teedeehitus ja maismaatranspordiga seotud tööd

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.

Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de

Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.

& /et 188

Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV peatükk.

Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y

Comercio Marítimos), I jaotis, II peatükk.

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Mere- või jõesadamate ehitamiseks ja käitamiseks või ainult

käitamiseks on nõutav SCT antav kontsessioon.

SCT antav kontsessioon on nõutav ka föderaalsete maanteede ja

sildade ehitamiseks, käitamiseks, kasutamiseks, konserveerimiseks või

hooldamiseks.

Neid kontsessioone võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja

Mehhiko ettevõtjad.

& /et 189

I-MX-12

Sektor: Energia

Allsektor: Nafta ja muude süsivesinike uurimine ja tootmine.

Süsivesinike, naftasaaduste ja naftakeemiasaaduste transport,

rikastamine, rafineerimine, töötlemine, ladustamine, jaotamine,

kokkusurumine, veeldamine, rõhu langetamine, taasgaasistamine,

müük üldsusele ja turustamine, samuti nende toodete ja teenuste

kasutajad.

Süsivesinike ja naftasaaduste eksport ja import.

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Toimivusnõuded (artikkel 10.9)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

& /et 190

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artiklid 25, 27 ja 28.

Dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko Ühendriikide

põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid (Decreto por el

que se reforman y adicionan diversas disposiciones de la Constitución

Política de los Estados Unidos Mexicanos, en materia de energía),

avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril 2024.

Süsivesinike sektori seadus (Ley del Sector de Hidrocarburos), artiklid

1, 4, 6, 10–14, 17, 22, 24, 25, 26, 27, 31, 37–44, 54, 55, 56, 58, 65, 69,

74, 76, 82, 95, 96, 110, 118, 151, 153, 158, 162 ja 163.

Väliskaubandusseadus (Ley de Comercio Exterior).

Riigiettevõtte „Petróleos Mexicanos“ seadus (Ley de la Empresa

Pública del Estado, Petróleos Mexicanos), artiklid 2, 8, 10, 11, 62, 65

ja 79.

Süsivesinike seadust käsitlev määrus (Reglamento de la Ley de

Hidrocarburos), artiklid 8, 9, 14, 16, 36, 37, 61, 92, 95, 96.

Määrus süsivesinike seaduse III jaotises osutatud tegevuse kohta

(Reglamento de las actividades a que se refiere el Título Tercero de la

Ley de Hidrocarburos), artikkel 51.

& /et 191

Metoodika omamaise sisu mõõtmiseks süsivesinike õigustes ning

uurimis- ja tootmislepingutes ning majandusministeeriumi poolt

süsivesiniketööstusele välja antud lubades (Metodología para la

Medición del Contenido Nacional en Asignaciones y Contratos para la

Exploración y Extracción de Hidrocarburos, así como para los

permisos en la Industria de Hidrocarburos, emitida por la Secretaría de

Economía).

Kokkulepe, millega määratakse kindlaks omamaise sisu väärtused

majandusministeeriumi lubatud süsivesinike uurimises ja

kaevandamises süva- ja ülisüvameres 2015. ja 2025. aastaks,

avaldatud ametlikus väljaandes 29. märtsil 2016 (Acuerdo por el que

se establecen los valores para 2015 y 2025 de contenido nacional en

las actividades de Exploración y Extracción de Hidrocarburos en

aguas profundas y ultra profundas, emitidos por la Secretaría de

Economía).

& /et 192

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Riigil on otsene, võõrandamatu ja aegumatu omandiõigus kõigile

süsivesinikele tema territooriumi, k.a mandrilava ja väljaspool

territoriaalmerd või sellega piirnev majandusvöönd, aluspinnases,

pinnasekihtides või maardlates, sõltumata nende füüsilisest seisundist.

Üksnes riik võib õiguste või lepingute kaudu uurida ja toota

süsivesinikke. Kõigis uurimis- ja tootmislepingutes on sätestatud, et

aluspinnases asuvad süsivesinikud kuuluvad riigile.

SENER võib anda PEMEXile süsivesinike uurimise ja tootmise

õigusi.

Selleks et sooritada ainult enda arenduste jaoks mõeldud õigustega

seotud toiminguid, täidab PEMEX vaid eraisikutega sõlmitud

teenuslepinguid. Segaarenduste jaoks mõeldud õigustega seotud

toiminguid täidab PEMEX eraõiguslike isikutega sõlmitud

segalepinguid, milles PEMEXi osalusprotsent on vähemalt 40 %.

& /et 193

SENER töötab välja asjakohase näidislepingu iga lepinguvaldkonna

jaoks, mille puhul kasutatakse pakkumismenetlust ja mis sõlmitakse

seaduse kohaselt, ning mille jaoks ta võib valida muu lepinguliigi,

nagu teenuselepingu, kasumi- või toodangujagamise lepingu või

litsentsi. Uurimis- ja tootmislepingute jaoks võib PEMEX moodustada

pakkumismenetluses osalemiseks liite või ühendusi, kuid ta ei tohi

sõlmida avaliku ja erasektori partnerlusi eraõiguslike isikutega.

SENER võib süsivesinike uurimis- ja tootmislepingutes näha ette

PEMEXi otsese osaluse. Kui on võimalus leida piiriülene lasund, näeb

SENER süsivesinike uurimis- ja tootmislepingutes ette PEMEXi

kohustusliku osalemise.

Pakkumismenetlust ei korraldata söekihtides sisalduva ja selles

tekkiva maagaasi oma tarbeks uurimise ja tootmise lepingute puhul,

mis võidakse sõlmida kaevanduskontsessiooni omanikega otse.

Riigi territooriumil toimuv süsivesinike uurimine ja tootmine õiguste

ning uurimis- ja tootmislepingute kaudu peab keskmiselt vastama

minimaalsele omamaise sisu osatähtsuse eesmärgile. Keskmise

omamaise sisu eesmärgis ei võeta arvesse süsivesinike uurimist ja

tootmist süva- ja ülisüvamereprojektide raames, millel on erinevad

omamaise sisu nõuded, mille on kehtestanud majandusministeerium

SENERi seisukoha alusel, võttes arvesse sellise tegevuse omadusi.

Eespool mainitud volitused peavad olema kooskõlas

majandusministeeriumi kehtestatud metoodikaga ning võtma arvesse,

et see ei mõjuta PEMEXi ega ühegi muu riikliku tootmisettevõtte ja

muude süsivesinike arendamise, uurimise ja tootmisega tegelevate

ettevõtete konkurentsipositsiooni.

& /et 194

& /et 195

Föderaalne täitevorgan kehtestab aladel, kus riik otsustab uurimis- ja

tootmistegevuse keelata, kaitsetsoonid, mis on erinevad

looduskaitsealadest, mille kohta ei saa anda õigusi ega sõlmida

lepinguid.

Mehhiko valitsus lisab õigustesse, uurimis- ja tootmislepingutesse

ning lubadesse tingimuse, et samade hindade, kvaliteedi ja tarneaja

korral tuleb eelistada osta omamaisid kaupu ja tellida teenuseid

omamaistelt teenuseosutajatelt, sh koolitada ja värvata tehnilised

töötajad ja juhtkond Mehhiko kodanike hulgast.

Pealiskaudseks uurimiseks ja kindlakstegemiseks on vaja SENER

väljastatavat luba, millega ei anta õigust süsivesinike uurimiseks ja

tootmiseks. Õigused omandanud või uurimis- ja tootmislepingu

sõlminud isik ei vaja õiguste või uurimis- ja tootmislepinguga kaetud

piirkonnas pealiskaudseks uurimiseks ja kindlakstegemiseks luba.

& /et 196

SENER või CNE töötavad välja näidisload vastavalt vajadusele

süsivesinike (sealhulgas maagaasi), nafta- või maagaasisaaduste

(sealhulgas bensiini ja diislikütuse) ja naftakeemiasaaduste transpordi,

rikastamise, rafineerimise, töötlemise, ladustamise, jaotamise,

kokkusurumise, veeldamise, rõhu langetamise, taasgaasistamise,

üldsusele müügi, turustamise, koostamise ja oma tarbeks

väljasaatmise integreeritud süsteemide juhtimise jaoks, võttes arvesse,

et loaomanikul peab olema Mehhiko õiguse alusel asutatud ettevõte

ning ta elukoht peab olema Mehhikos. Süsivesinike ja nafta- või

maagaasitoodete ekspordi ja impordi load antakse välja kooskõlas

väliskaubandusseadusega (Ley de Comercio Exterior), milles

nõutakse, et loaomanikul peab olema Mehhiko õiguse alusel asutatud

ettevõte ning ta elukoht peab olema Mehhikos.

& /et 197

I-MX-13

Sektor: Energia

Allsektor:

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 623090 Muude, mujal klassifitseerimata toodete ja kaupade

jaemüük (biokütus)

Asjaomased kohustused: Toimivusnõuded (artikkel 10.9)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Biokütuste seadus (Ley de Biocombustibles), artikkel 19.

Kirjeldus: Investeeringud

SE koostab metoodika, mille alusel mõõta kas otseselt biokütusena

kasutamiseks mõeldud või biokütuse tootmiseks mõeldud biomassi

omamaise sisu osakaalu, ning selle kontrollimise meetmed.

& /et 198

I-MX-14

Sektor: Energia

Allsektor: Elekter

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Toimivusnõuded (artikkel 10.9)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución

Política de los Estados Unidos Mexicanos), artiklid 25, 27 ja 28

Dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko Ühendriikide

põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid (Decreto por el

que se reforman y adicionan diversas disposiciones de la Constitución

Política de los Estados Unidos Mexicanos, en materia de energía),

avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril 2024.

& /et 199

Elektrisektori seadus (Ley del Sector Eléctrico), artiklid 1, 2, 4, 10,

12, 13, 39, 40, 44, 61, 108, 109, 132 ja 151.

Riigiettevõtte „Föderaalne elektrikomisjon“ seadus (Ley de la

Empresa Pública del Estado, Comisión Federal de Electricidad),

artiklid 8, 65 ja 81.

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Riikliku elektrisüsteemi kavandamine ja juhtimine vastavalt

põhiseaduse artiklitele 25, 27 ja 28 ning avaliku elektrienergia

ülekandmise ja jaotamise teenuste eest vastutab üksnes riik; nende

tegevuste jaoks kontsessioone ei anta.

Riigiettevõte võib sõlmida lepinguid eraisikutega muu hulgas elektri

ülekande ja jaotamise avaliku teenuse osutamiseks vajaliku taristu

paigaldamiseks, hooldamiseks ja laiendamiseks.

SE koostab metoodika, mille alusel mõõta elektrisektori omamaise

sisu osakaalu.

& /et 200

SENER võib pärast SE arvamuse saamist ette näha, et samade

tingimuste, kaasa arvatud hinnavõrdsuse, kvaliteedi ja tarnetähtaegade

korral eelistatakse riigiettevõtte taristuprojektide arendamisega seotud

lepingutes, segainvesteeringutes ning elektrisektori osalejate

lepingutes, mis tulenevad energia ja sellega seotud toodete jaotamise

mehhanismidest, omamaiste kaupade soetamist ja omamaiste teenuste

kasutamist, kaasa arvatud Mehhiko kodakondsusega isikute

koolitamist ja palkamist tehnilisel ja juhtimistasandil.

Kui erasektoril on lubatud osaleda elektritööstuse muudes tegevustes,

ei tohi selline tegevus mingil juhul olla ülimuslik sellise riigiettevõtte

tegevuse suhtes, kelle põhiolemus on täita sotsiaalset vastutust ning

tagada avaliku elektriteenuse jätkumine ja kättesaadavus.

Riigiettevõte peab säilitama vähemalt 54 % kalendriaasta jooksul

keskmiselt elektrivõrku suunatud energiast.

& /et 201

Erasektor võib osaleda elektrienergia tootmises segainvesteeringute

kavade kaudu, mille korral peab riigiettevõttel olema projektis

vähemalt 54 % suurune otsene või kaudne osalus.

Elektri põhivarustust võib pakkuda ainult riigiettevõte kõige

madalama võimaliku hinnaga.

Föderaalse elektrikomisjoni ja talle alluvate ettevõtete tegevuse puhul

peab direktorite nõukogu vastavalt föderaalse elektrikomisjoni

seadusele väljastama määrusi omandamise, liisimise, teenuselepingute

sõlmimise ja tööde läbiviimise kohta. Nõukogu võib muu hulgas

nõuda minimaalse omamaise sisu nõude täitmist vastavalt lepingu

iseloomule, tariifikorraldusele ja rahvusvahelistele lepingutele, millele

Mehhiko on alla kirjutanud.

Kõik elektrisektori seaduse alusel antavad load annab välja CNE.

Loaomanikud võivad olla füüsilised isikud või Mehhiko õiguse alusel

asutatud ettevõtted.

& /et 202

I-MX-15

Sektor: Energia

Allsektor: Süsivesinikud ja naftasaadused (kütuse ja määrdeainete tarnimine

lennukite, laevade ja raudteeseadmete jaoks)

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada kuni

49 % osalust Mehhiko ettevõttes, mis tarnib kütust ja määrdeaineid

laevadele ja raudteeseadmetele ning lennukikütust lennukite

tankimiseks.

& /et 203

I-MX-16

Sektor: Trükkimine, toimetamine ja seotud tegevusalad

Allsektor: Ajalehtede kirjastamine

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 342001 – Ajalehtede, ajakirjade ja perioodikaväljaannete

kirjastamine (piiratud ajalehtedega)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Vastavalt kirjelduses esitatule.

& /et 204

Kirjeldus: Investeeringud

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas

ettevõttes, mille tegevusalaks on peamiselt Mehhiko lugejaskonnale

mõeldud ja Mehhiko territooriumil levitatavate päevalehtede

trükkimine või kirjastamine.

Käesoleva kirje tähenduses on päevalehed ajalehed, mida ei levitata

tasuta, ja mis ilmuvad seitsmel päeval nädalas.

& /et 205

I-MX-17

Sektor: Kauba tootmine

Allsektor: Lõhkeained, ilutulestikuvahendid, tulirelvad ja padrunid

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 352236 – Lõhkeaine ja ilutulestikuvahendite tootmine

CMAP 382208 – Tulirelvade ja padrunite tootmine

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

& /et 206

Kirjeldus: Investeeringud

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas

ettevõttes, mille tegevusalaks on lõhkeainete, tulirelvade, padrunite,

laskemoona ja ilutulestikuvahendite tootmine, v.a lõhkeainesegude

valmistamine tööstus- ja kaevandustegevuse jaoks.

& /et 207

I-MX-18

Sektor: Kalapüük

Allsektor: Kalapüügiga seotud teenused

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 1300 – Kalapüük

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Enamsoodustusrežiim (artikkel 11.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.

Üldine säästva kalapüügi ja vesiviljeluse seadus (Ley General de

Pesca y Acuacultura Sustentables), VI jaotis, IV peatükk ning VII

jaotis, II peatükk.

& /et 208

Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y

Comercio Marítimos), I jaotis, I peatükk; II jaotis, IV peatükk ning III

jaotis, II peatükk.

Sadamateseadus (Ley de Puertos), I, IV ja VI peatükk.

Määrus kalapüügiseaduse kohta (Reglamento de la Ley de Pesca), II

jaotis, I ja II peatükk, VI jagu.

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Kalandustegevuseks on vaja SAGARPA poolt vesiviljeluse ja

kalapüügi riikliku komisjoni (Comisión Nacional de Acuacultura y

Pesca) kaudu või SCT poolt tema pädevuse raames välja antud luba.

Teatava tegevuse jaoks, nagu kontsessioonitaotluse põhjendamiseks

vajalike kalandustöökohtade loomise ja statsionaarsete püügivahendite

paigaldamine föderaalvetesse, on vaja SAGARPA poolt välja antud

luba. Selliseid lube antakse välja eelistatavalt kohalike kogukondade

elanikele. Võrdsete asjaolude korral eelistatakse põliskogukondi.

& /et 209

Välismaise lipu all seilavatel laevadel on süvendusteenuste

osutamiseks vaja SCT väljastatud luba.

Selliste kalapüügiga seotud sadamateenuste osutamiseks, nagu

laadimine ja laevade varustamine, sideseadmete hooldus, elektritööd,

prügi või jäätmete kogumine ja reovee käitlemine, on vaja SCT

väljastatud luba. Selle loa võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja

Mehhiko ettevõtjad.

& /et 210

I-MX-19

Sektor: Kalapüük

Allsektor: Kalapüük

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 130011 – Avamerekalapüük

CMAP 130012 – Rannapüük

CMAP 130013 – Mageveekalapüük

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Üldine säästva kalapüügi ja vesiviljeluse seadus (Ley General de

Pesca y Acuacultura Sustentables), VI jaotis, IV peatükk; VII jaotis, I

peatükk; XIII jaotis, ainus peatükk ning XIV jaotis, I, II ja III peatükk.

Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y

Comercio Marítimos), II jaotis, I peatükk.

Föderaalne mereseadus (Ley Federal del Mar), I jaotis, I ja III

peatükk.

& /et 211

Riiklike vete seadus (Ley de Aguas Nacionales), I jaotis ja IV jaotis, I

peatükk.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Määrus kalapüügiseaduse kohta (Reglamento de la Ley de Pesca), I

jaotis, I peatükk; II jaotis, I, III–VI peatükk ning III jaotis, III ja IV

peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas

ettevõttes, mille tegevusalaks on rannapüük, mageveekalapüük ja

kalapüük majandusvööndis, v.a vesiviljelus.

CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid

või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust

Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis tegeleb

avamerekalapüügiga.

& /et 212

I-MX-20

Sektor: Haridusteenused

Allsektor: Erakoolid

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 921101 – Erasektori koolieelse hariduse teenused

CMAP 921102 – Erasektori esimese astme haridusteenused

CMAP 921103 – Erasektori teise astme haridusteenused

CMAP 921104 – Erasektori keskharidusteenused

CMAP 921105 – Erakõrgharidusteenused

CMAP 921106 – Eraharidusteenused, ms ühendavad koolieelse,

esimese astme, teise astme, keskkooli ja kõrghariduse tasemed

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

& /et 213

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Kõrghariduse koordineerimise seadus (Ley para la Coordinación de la

Educación Superior), II peatükk.

Üldine haridusseadus (Ley General de Educación), III peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud

CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid

või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust

Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis osutab

koolieelse, esimese astme, teise astme, keskkooli ja kõrghariduse või

kombineeritud eraharidusteenuseid.

& /et 214

I-MX-21

Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused

Allsektor: Meditsiiniteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 9231 – Erasektori osutatavad meditsiini-, hambaravi- ja

veterinaarteenused (piiratud meditsiiniteenustega)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Föderaalne tööseadus (Ley Federal del Trabajo), I peatükk.

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Ainult Mehhiko territooriumil arstina litsentsitud Mehhiko kodanikud

võivad osutada ettevõttesiseseid meditsiiniteenuseid Mehhiko

ettevõtetes.

& /et 215

I-MX-22

Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused

Allsektor: Spetsialistid

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 951012 – Tolli ja tolliesindajate teenused

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Tolliseadus (Ley Aduanera), II jaotis, I ja III peatükk, ning VII jaotis,

I peatükk.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II

peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Tollimaakler võib olla vaid sünnipärane Mehhiko kodanik.

& /et 216

Importija või eksportija kaupade tollivormistusega seotud formaalsusi

võivad sooritada üksnes selle importija või eksportija vastuvõtja või

seadusliku esindajana (mandatarios) tegutsevad tollimaaklerid.

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud ei tohi

tollimaakleri agentuuris otseselt ega kaudselt osaleda.

& /et 217

I-MX-23

Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused

Allsektor: Eriteenused (kaubanduse valdkonna notar)

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Föderaalne seadus kaubanduse valdkonna notarite kohta (Ley Federal

de Correduría Pública), artiklid 7, 8, 12 ja 15.

Määrus föderaalse seaduse juurde, mis käsitleb kaubanduse valdkonna

notareid (Reglamento de la Ley Federal de Correduría Pública), I ja II

peatükk, I ja II jagu.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II

peatükk.

& /et 218

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Kaubanduse valdkonna notari (corredor público) litsentsi võib saada

vaid sünnipärane Mehhiko kodanik.

Kaubanduse valdkonna notar peab oma teenuseid osutama isiklikult ja

tal ei tohi kaubanduse valdkonna notari teenuste osutamiseks olla

ärisuhet ühegi teise isikuga.

Notarid asutavad büroo kohas, kus neil on luba tegutseda.

Selle litsentsi võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja

välismaalaste osalust välistava klausliga Mehhiko ettevõtjad.

& /et 219

I-MX-24

Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused

Allsektor: Kutseteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 951002 – Õigusabiteenused (k.a välisõigusealane

konsulteerimine)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Enamsoodustusrežiim (artiklid 10.8 ja 11.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Põhiseaduse 5. artikli kohane reguleeriv seadus, mis käsitleb

kutsealadel tegutsemist föderaalpiirkonnas (Ley Reglamentaria del

Artículo 5º Constitucional, relativo al Ejercicio de las Profesiones en

el Distrito Federal), III peatükk, III jagu ning V peatükk.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

& /et 220

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid

või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust

Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis osutab

õigusabiteenuseid.

Asjaomase rahvusvahelise lepingu puudumisel toimub välismaalaste

kutsetegevus vastastikkuse alusel taotleja elukohas ja vastavuses

Mehhiko õigusega kehtestatud ülejäänud nõuetega.

Välja arvatud käesolevas kirjes sätestatud juhud, võivad Mehhiko

territooriumil asutatud advokaadibüroos osalust omada üksnes

Mehhikos litsentsitud õiguspraktikud.

Euroopa Liidus tegutsemise loaga õiguspraktikud tohivad moodustada

partnerluse Mehhikos litsentsitud õiguspraktikutega.

& /et 221

Euroopa Liidus tegutsemise loaga õiguspraktikute arv, kes toimivad

Mehhiko advokaadibüroos partnerina, ei tohi olla suurem kui samas

advokaadibüroos partnerina tegutsevate Mehhikos litsentsitud

õiguspraktikute arv. Euroopa Liidus tegutsemise loaga õiguspraktikud

tohivad tegutseda kutsealal ja nõustada Mehhiko õiguse alal, kui nad

vastavad Mehhikos õiguspraktikuna tegutsemise nõuetele.

Euroopa Liidus tegutsemise loaga ja Mehhikos tegutsemise loaga

õiguspraktikute partnerluse asutatud advokaadibüroo võib värvata

töötajateks Mehhikos litsentsitud õiguspraktikuid.

Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev kirje ei kehti

välis- ja rahvusvahelise õiguse alaste nõustamisteenuste osutamise

kohta seoses välis- ja rahvusvahelise õiguse, vahekohtu-, lepitus- ja

vahendusteenustega välismaiste õiguspraktikute poolt ajutiselt kohale

sõites või kasutades internetipõhist või

telekommunikatsioonitehnoloogiat.

& /et 222

I-MX-25

Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused

Allsektor: Kutseteenused

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 9510 Kutse-, tehniliste ja eriteenuste osutamine (piiratud

kutseteenustega)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Enamsoodustusrežiim (artikkel 11.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Põhiseaduse 5. artikli kohane reguleeriv seadus, mis käsitleb

kutsealadel tegutsemist Méxicos (Ley reglamentaria del Artículo 5º

Constitucional, relativo al Ejercicio de las Profesiones en la Ciudad de

México), III peatükk, III jagu ning V peatükk.

& /et 223

Määrus põhiseaduse 5. artikli kohase reguleeriva seaduse kohta, mis

käsitleb kutsealadel tegutsemist föderaalpiirkonnas (Reglamento de la

Ley Reglamentaria del Artículo 5º Constitucional, relativo al Ejercicio

de las Profesiones en el Distrito Federal), III peatükk.

Üldine elanikkonnaseadus (Ley General de Población), III peatükk.

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Asjakohaste rahvusvaheliste lepingute kohaselt, millega Mehhiko on

liitunud, võivad välismaalased tegutseda Méxicos kutsealadel, mis on

loetletud põhiseaduse 5. artikli kohases reguleerivas seaduses, mis

käsitleb kutsealadel tegutsemist Méxicos.

Asjaomase rahvusvahelise lepingu puudumisel toimub välismaalaste

kutsetegevus vastastikkuse alusel taotleja elukohas ja vastavuses

Mehhiko õigusega kehtestatud ülejäänud nõuetega.

& /et 224

I-MX-26

Sektor: Usutalitused

Allsektor:

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 929001 – Usuorganisatsioonide teenused

Asjaomased kohustused: Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Usuühenduste ja usukommete seadus (Ley de Asociaciones Religiosas

y Culto Público), II jaotis, I ja II peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Usuühenduste esindajad Mehhikos peavad olema Mehhiko kodanikud.

& /et 225

Usuühendused on usuühenduste ja usukommete seaduse kohaselt

asutatud ühendused.

Usuühendused peavad olema registreeritud siseministeeriumis

(Secretaría de Gobernación, SEGOB). Registreerimiseks peavad

usuühingud olema asutatud Mehhikos.

& /et 226

I-MX-27

Sektor: Põllumajandusteenused

Allsektor:

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 971010 – Põllumajandusteenuste osutamine

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.

Föderaalne taimeterviseseadus (Ley Federal de Sanidad Vegetal), II

jaotis, IV peatükk.

Määrus Mehhiko Ühendriikide fütosanitaarseaduse kohta

(Reglamento de la Ley de Sanidad Fitopecuaria de los Estados Unidos

Mexicanos), VII peatükk.

& /et 227

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Pestitsiidide pihustamiseks on vaja SAGARPA poolt välja antud

kontsessiooni.

Selle kontsessiooni võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja

Mehhiko ettevõtjad.

& /et 228

I-MX-28

Sektor: Transport

Allsektor: Lennutransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 384205 – Õhusõidukite tootmine, kokkupanek ja remont

(piiratud õhusõidukite remondiga)

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), III peatükk, II jaotis.

Tsiviillennunduse määrus (Reglamento de la Ley de Aviación Civil),

VII peatükk.

& /et 229

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Õhusõidukite remondirajatiste ning personali õppe- ja

koolituskeskuste asutamiseks ja käitamiseks või käitamiseks ja

kasutamiseks on vaja SCT väljastatud luba.

Selle loa saamiseks peab huvitatud pool tõendama, et õhusõidukite

remondirajatised ning personali õppe- ja koolituskeskused asuvad

Mehhikos.

& /et 230

I-MX-29

Sektor: Transport

Allsektor: Lennutransport5

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973302 – Lennujaamade ja kopteriväljakute haldusteenused

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.

Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación), I köide, I, II ja III peatükk.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

5 Suurema selguse huvides on lennuteenused ja lennuteenuste asjaomased abiteenused jäetud

artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga e ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2

punktiga g välja peatükkide 10 „Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“

kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi

läbipaistvuse nimel.

& /et 231

Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), I ja IV peatükk.

Lennujaamade seadus (Ley de Aeropuertos), III peatükk.

Määrus lennujaamade seaduse kohta (Reglamento de la Ley de

Aeropuertos), II jaotis, I, II ja III peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Lennujaamade ja kopteriväljakute ehitamiseks ja käitamiseks või

ainult käitamiseks on nõutav SCT antav kontsessioon. Selle

kontsessiooni võivad saada üksnes Mehhiko ettevõtjad.

CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid

või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust

Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, millel on luba

või kontsessioon avaliku lennuväljateenuse osutamiseks.

Otsustamisel eelistab CNIE riiklikku ja tehnoloogilist arengut ning

kaitseb riigi suveräänsust.

& /et 232

I-MX-30

Sektor: Transport

Allsektor: Lennutransport6

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 713001 – Regulaarlennud riigisiseselt registreeritud

õhusõidukitega

CMAP 713002 – Mitteregulaarlennud (Õhutaksod)

Lennundusalased eriteenused

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), IX ja X peatükk.

Määrus tsiviillennundusseaduse kohta (Reglamento de la Ley de

Aviación Civil), II jaotis, I peatükk.

6 Suurema selguse huvides on lennuteenused ja lennuteenuste asjaomased abiteenused jäetud

artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga e ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2

punktiga g välja peatükkide 10 „Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“

kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi

läbipaistvuse nimel.

& /et 233

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Vastavalt kirjelduses esitatule.

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 49 % hääleõiguslikust osakapitalist Mehhikos asutatud või

asutada kavatsetavas ettevõttes, mis pakub siseriiklikke regulaar- ja

mitteregulaarlende, rahvusvahelisi mitteregulaarlende õhutakso kujul

või lennundusalaseid eriteenuseid. Juhatuse eesistuja ja vähemalt kaks

kolmandikku selle liikmetest ning kaks kolmandikku ettevõtte

juhtivtöötajatest peavad olema Mehhiko kodanikud.

Õhusõidukeid võivad Mehhikos registreerida üksnes Mehhiko

kodanikud ja Mehhiko ettevõtted, milles 51 % hääleõiguslikust

osakapitalist omavad või kontrollivad Mehhiko kodanikud, ning mille

juhatuse eesistuja ja vähemalt kaks kolmandikku juhtivtöötajatest on

Mehhiko kodanikud.

& /et 234

I-MX-31

Sektor: Transport

Allsektor: Lennundusalased eriteenused7

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación), I köide, III peatükk.

Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), I, II, IV ja IX

peatükk.

Vastavalt kirjelduses esitatule.

7 Suurema selguse huvides on lennuteenused ja lennuteenuste asjaomased abiteenused jäetud

artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga e ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2

punktiga g välja peatükkide 10 „Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“

kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi

läbipaistvuse nimel.

& /et 235

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Kõigi lennundusalaste eriteenuste osutamiseks Mehhiko territooriumil

on vaja SCT väljastatud luba. See luba võidakse anda üksnes juhul,

kui nimetatud teenuste osutamisest huvitatud isik elab Mehhiko

territooriumil.

& /et 236

I-MX-32

Sektor: Transport

Allsektor: Veetransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973203 – Mere-, järve- ja jõesadamate haldamine

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV ja V peatükk.

Määrus sadamate seaduse kohta (Reglamento de la Ley de Puertos), I

jaotis, I ja VI peatükk.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 49 % osalust Mehhiko ettevõttes, millel on volitus toimida

sadamate haldajana.

& /et 237

I-MX-33

Sektor: Transport

Allsektor: Veetransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 384201 – Laevade tootmine ja remont

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.

Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación), I köide, I, II ja III peatükk.

Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y

Comercio Marítimos), I jaotis, II peatükk.

Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV peatükk.

& /et 238

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Laevatehase ehitamiseks ja käitamiseks või ainult käitamiseks on

nõutav SCT antav kontsessioon. Selle kontsessiooni võivad saada

üksnes Mehhiko kodanikud ja Mehhiko ettevõtjad.

& /et 239

I-MX-34

Sektor: Transport

Allsektor: Veetransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973201 – Laevade laadimis- ja lossimisteenused (sh dokkide

käitamine ja hooldus; laevade laadimine ja lossimine kalda ääres;

mereveoste käitlemine; maabumissildade käitamine ja hooldus;

laevade ja paatide puhastamine; stividoriteenused; kauba vedu laevade

ja veoautode, rongide, torujuhtmete ja kaide vahel; veeäärsete

terminalide töö)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.

& /et 240

Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y

Comercio Marítimos), I jaotis, II peatükk ning II jaotis, IV ja V

peatükk.

Sadamateseadus (Ley de Puertos), II, IV ja VI peatükk.

Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación), I köide, I, II ja III peatükk.

Määrus territoriaalmere, veeteede, randade, asjaomase föderaalse

rannikuala ja merelt võidetud maa kasutamise ja käsutamise kohta

(Reglamento para el Uso y Aprovechamiento del Mar Territorial, Vías

Navegables, Playas, Zona Federal Marítimo Terrestre y Terrenos

Ganados al Mar), II peatükk, II jagu.

Vastavalt kirjelduses esitatule.

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid

või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust

Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis osutab

siseveelaevadele selliseid sadamateenuseid nagu pukseerimine,

sildumine ja abilaevade teenused.

& /et 241

Mere- ja siseveesadamaterminalide, sh dokkide, kraanade ja seotud

rajatiste ehitamiseks ja käitamiseks või ainult käitamiseks on nõutav

SCT antav kontsessioon. Selle kontsessiooni võivad saada üksnes

Mehhiko kodanikud ja Mehhiko ettevõtjad.

Stividori- ja ladustamisteenuste osutamiseks on vaja SCT väljastatud

luba. Selle loa võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja Mehhiko

ettevõtjad.

& /et 242

I-MX-35

Sektor: Transport

Allsektor: Veetransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973203 – Mere- ja siseveesadamad (Järve- ja jõesadamate

haldamine)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y

Comercio Marítimos), III jaotis, III peatükk.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV ja VI peatükk.

& /et 243

Kirjeldus: Investeeringud

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 49 % osakapitalist Mehhiko ettevõttes, mille tegevusalaks on

sadama lootsiteenuste osutamine siseveelaevadele.

& /et 244

I-MX-36

Sektor: Transport

Allsektor: Veetransport8

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 712011 – Rahvusvahelised meretransporditeenused

CMAP 712012 – Merekabotaažiteenused

CMAP 712013 – Rahvusvaheliste ja kabotaažilaevade

pukseerimisteenused

CMAP 712021 – Jõe- ja järvetransporditeenused

CMAP 712022 – Siseveesadamate teenused

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Enamsoodustusrežiim (artiklid 10.8 ja 11.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

8 Suurema selguse huvides on riigisisene merekabotaaž jäetud artikli 10.5 „Kohaldamisala“

lõigu 2 punktiga d ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga b välja peatükkide 10

„Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“ kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses

kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi läbipaistvuse nimel.

& /et 245

Meetmed: Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y

Comercio Marítimos), III jaotis, I peatükk.

Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Föderaalne majanduskonkurentsi seadus (Ley Federal de Competencia

Económica), IV peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Avamerelaevu käitada ja kasutada, sh osutada transpordi- ja

rahvusvahelisi pukseerimisteenuseid, võivad vastastikkuse alusel

kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega kõigi riikide laevaomanikud ja

laevad.

& /et 246

Kabotaaži- ja siseveelaevade käitamine ja kasutamine on reserveeritud

Mehhiko laevaomanikele Mehhiko laevadega. Kui Mehhiko laevad ei

ole samade tehniliste tingimuste juures sobivad või kättesaadavad, või

kui see on vajalik avaliku huvi seisukohast, võib SCT anda Mehhiko

laevaomanikele välja ajutised navigatsiooniload välismaal

registreeritud laevade kasutamiseks järgmises eelistusjärjekorras:

a) Mehhiko laevaomanik laevapereta prahitud välismaal

registreeritud laevaga ning

b) Mehhiko laevaomanik muul viisil prahitud välismaal

registreeritud laevaga.

Sisevee- ja kabotaažilaevu turismikruiisideks, süvendamis- ja

ujuvmasinaid sadamate ehitamiseks, taastamiseks ja käitamiseks

võivad käitada ja kasutada Mehhiko või välismaised

laevandusettevõtjad, kasutades Mehhikos või välismaal registreeritud

laevu või ujuvmasinaid vastastikkuse alusel Euroopa Liidu või selle

liikmesriikidega, püüdes anda eelisõiguse Mehhiko ettevõtetele ja

järgides kohaldatavat õigust.

& /et 247

Toetudes riikliku monopolivastase komisjoni (Comisión Nacional

Antimonopolio) eelnevale arvamusele, võib SCT otsustada, et teatavat

kabotaaži võivad teostada üksnes täielikult või osaliselt Mehhiko

laevandusettevõtjad Mehhiko laevadega või maine kohaselt Mehhiko

laevadega, kui asjaomasel turul puuduvad tegeliku konkurentsi

tingimused, nagu on sätestatud föderaalses majanduskonkurentsi

seaduses (Ley Federal de Competencia Económica).

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid

kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas

laevandusettevõttes või Mehhiko laevades, mille tegevusalaks on

laevade kommertskasutus sisevee- ja kabotaažinavigatsiooniks, v.a

turismikruiisid ning süvendite ja ujuvmasinate kasutamine sadamate

ehitamiseks, taastamiseks ja käitamiseks.

CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid

või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust

Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis osutab

avamere-navigatsiooniteenuseid ja sadama pukseerimisteenuseid.

& /et 248

I-MX-37

Sektor: Transport

Allsektor: Energeetikaga mitteseotud torujuhtmed

Tegevusala klassifikatsioon:

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.

Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación), I köide, I, II ja III peatükk.

Riiklike vete seadus (Ley de Aguas Nacionales), I jaotis, II peatükk ja

IV jaotis, II peatükk.

& /et 249

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Muude toodete kui energia või peamiste naftakeemiasaaduste

transpordiks mõeldud torujuhtmete ehitamiseks ja käitamiseks või

ainult käitamiseks on nõutav SCT antav kontsessioon.

Selle kontsessiooni võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja

Mehhiko ettevõtjad.

& /et 250

I-MX-38

Sektor: Transport

Allsektor: Raudteetransporditeenused

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 711101 – Raudteetransporditeenused

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III

peatükk.

Raudteeteenust reguleeriv seadus (Ley Reglamentaria del Servicio

Ferroviario), I ja II peatükk, III jaotis.

Määrus raudteeteenuse kohta (Reglamento del Servicio Ferroviario), I

jaotis, I, II ja III peatükk; II jaotis, I ja IV peatükk ning III jaotis, I

peatükk, I ja II jagu.

& /et 251

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid

või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust

Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis tegeleb

üldiseks ühendusteeks peetavate raudteede ehitamise, käitamise ja

kasutamise või avaliku raudteetransporditeenuse osutamisega.

Otsustamisel võtab CNIE arvesse vajadust eelistada riiklikku ja

tehnoloogilist arengut ning kaitsta riigi suveräänsust.

Raudteetransporditeenuste ehitamiseks, käitamiseks ja kasutamiseks

ning avaliku raudteetransporditeenuse osutamiseks on nõutav SCT

poolt välja antud kontsessioon. Selle kontsessiooni võivad saada

üksnes Mehhiko ettevõtjad.

Abiteenuste osutamiseks, sisenemis- ja väljumisrajatiste, ülesõitude ja

väikerajatiste ehitamiseks, reklaamide ja kuulutuste paigaldamiseks

liinikoridori ning raudteeliine ületavate sildade ehitamiseks ja

käitamiseks on vaja SCT väljastatud luba. Selle loa võivad saada

üksnes Mehhiko kodanikud ja Mehhiko ettevõtjad.

& /et 252

I-MX-39

Sektor: Transport

Allsektor: Maismaatransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973101 – Reisibussiterminalide haldamisteenused ja

abiteenused (piiratud peamiste bussi- ja veokiterminalide ning bussi-

ja veokijaamadega)

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Enamsoodustusrežiim (artikkel 11.7)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de

Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.

& /et 253

Määrus föderaalmaanteede liinikoridoride ka ümbritsevate alade

käsutamise kohta (Reglamento para el Aprovechamiento del Derecho

de Vía de las Carreteras Federales y Zonas Aledañas), II ja IV

peatükk.

Määrus föderaalse maanteetranspordi ja abiteenuste kohta

(Reglamento de Autotransporte Federal y Servicios Auxiliares), I

peatükk.

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Bussi- või veokijaama või -terminali asutamiseks või käitamiseks on

vaja SCT väljastatud luba. Selle loa võivad saada üksnes Mehhiko

kodanikud ja Mehhiko ettevõtjad.

Loa saamiseks peab huvitatud pool tõendama, et ta asub Mehhikos.

& /et 254

I-MX-40

Sektor: Transport

Allsektor: Maismaatransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973102 – Maanteede ja sildade haldamisteenused ja

abiteenused

Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los

Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.

Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de

Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.

& /et 255

Määrus föderaalse maanteetranspordi ja abiteenuste kohta

(Reglamento de Autotransporte Federal y Servicios Auxiliares), I ja V

peatükk.

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Föderaalse maanteetranspordi abiteenuste osutamiseks on vaja SCT

väljastatud luba. Selle loa võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja

Mehhiko ettevõtjad.

Suurema selguse huvides olgu märgitud, et abiteenused ei ole

föderaalse reisijate, turistide või kauba maanteeveo osa, aga need

täiendavad nende käitamist ja kasutust.

& /et 256

I-MX-41

Sektor: Transport

Allsektor: Maismaatransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 711201 – Ehitusmaterjalide transpordi teenused

CMAP 711202 – Kolimisteenused

CMAP 711203 – Muud spetsialiseeritud kaubaveoteenused

CMAP 711204 – Üldised kaubaveoteenused

CMAP 711311 – Pikamaa-reisibusside teenused

CMAP 711318 – Kooli- ja turismibusside teenused (piiratud turistide

veoteenustega)

CMAP 720002 – Kulleriteenused

& /et 257

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II

peatükk.

Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de

Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, I ja III peatükk.

Määrus föderaalse maanteetranspordi ja abiteenuste kohta

(Reglamento de Autotransporte Federal y Servicios Auxiliares), I

peatükk.

Vastavalt kirjelduses esitatule.

& /et 258

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud ei või omada

osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas välismaalaste

osalust välistava klausliga ettevõttes, mis osutab sisemaiseid maantee-

kaubaveoteenuseid punktist punkti Mehhiko territooriumil, v.a

pakiposti- ja kulleriteenused.

Lasti, reisijate ja turistide maanteetransporditeenuste osutamiseks on

vaja SCT väljastatud luba.

Euroopa Liidu investor või tema investeering võib omada kuni 100 %

osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mille

tegevusalaks on linnadevahelise bussiteenuse, turistide veoteenuse või

rahvusvahelise lasti maanteetransporditeenuse osutamine punktist

punkti Mehhiko territooriumil.

& /et 259

Maanteetransporditeenuseid sisemaise lasti vedamiseks punktist

punkti Mehhiko territooriumil võivad osutada üksnes Mehhiko

kodanikud ja välismaalaste osalust välistava klausliga Mehhiko

ettevõtjad, kasutades Mehhikos registreeritud seadmeid, mis on

Mehhikos toodetud või Mehhikosse seaduslikult imporditud, ning

Mehhiko kodanikest juhte.

Pakiposti- ja kulleriteenuste osutamiseks on vaja SCT väljastatud

luba. Neid teenuseid võivad osutada üksnes Mehhiko kodanikud ja

Mehhiko ettevõtjad.

& /et 260

I-MX-42

Sektor: Transport

Allsektor: Raudteetransporditeenused

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 711101 – Raudteetransporditeenused (piiratud raudteeveeremi

töötajatega)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Föderaalne tööseadus (Ley Federal del Trabajo), VI jaotis, V peatükk

Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus

Raudteeveeremi töötajad peavad olema Mehhiko kodanikud.

& /et 261

I-MX-43

Sektor: Transport

Allsektor: Maismaatransport

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 711312 – Linna- ja linnalähiliinide reisibusside teenused

CMAP 711315 – Mootorsõidukitega taksoteenused

CMAP 711316 – Mootorsõidukitega kindla marsruudiga veoteenused

CMAP 711317 – Mootorsõidukitega veoteenused taksopeatustest

CMAP 711318 – Kooli- ja turismibusside teenused (piiratud

koolibussiteenustega)

Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

& /et 262

Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II

peatükk.

Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de

Comunicación), I köide, I ja II peatükk.

Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de

Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.

Määrus föderaalse maanteetranspordi ja abiteenuste kohta

(Reglamento de Autotransporte Federal y Servicios Auxiliares), I

peatükk.

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Kohalikke linnasiseseid ja linnalähedasi reisibussiteenuseid,

koolibussiteenuseid ning takso- ja muid ühistransporditeenuseid

võivad osutada üksnes Mehhiko kodanikud ja välismaalaste osalust

välistava klausliga Mehhiko ettevõtjad.

& /et 263

I-MX-44

Sektor: Teabevahetus

Allsektor: Meelelahutusteenused (Kino)9

Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 941103 – Eraviisiline filmide näitamine

Asjaomased kohustused: Enamsoodustusrežiim (artiklid 10.8 ja 11.7)

Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)

Valitsemistasand: Kesktasand

Meetmed: Föderaalne kinematograafiaseadus (Ley Federal de Cinematografía),

III peatükk.

Määrus föderaalse kinematograafiaseaduse kohta (Reglamento de la

Ley Federal de Cinematografía), V peatükk.

9 Suurema selguse huvides on audio-visuaalteenused jäetud artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu

2 punktiga c ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga a välja peatükkide 10

„Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“ kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses

kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi läbipaistvuse nimel.

& /et 264

Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus

Filminäitajad peavad reserveerima 10 % kogu ekraaniajast omamaiste

filmide näitamisele.

& /et 265

Liide I-B-2

KEHTIVATE MEETMETEGA SEOTUD RESERVATSIOONID

MEHHIKO LOETELU

Kesktasandist madalamal tasandil kohaldatavad reservatsioonid

Tahtlikult tühjaks jäetud

_________________

& /et 1

II LISA

TULEVASED MEETMED

SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Käesolevas lisas sisalduvas lepinguosalise loetelus sätestatakse vastavalt artiklitele 10.12

„Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ ja 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“

konkreetsed sektorid, allsektorid või tegevus, mille suhtes kõnealune lepinguosaline võib jätta

kehtima või kehtestada uusi või piiravamaid meetmeid, mis ei ole kooskõlas järgmistes sätetes

kehtestatud kohustustega: