Eesti Arstide Liidu arvamus korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Hr Igor Taro siseminister Siseministeerium 01.04.2026 Eesti Arstide Liidu arvamus korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tartu Ülikooli Kliinikum on arstide liiduga jaganud oma arvamust korrakaitseseaduse muutmise sätete kohta, mille TÜK on Siseministeeriumile edastanud. Toetame täielikult Tartu Ülikooli Kliinikumi seisukohti ja ettepanekuid, mis on allpool sõnastatud: 1. Teeme ettepaneku kaotada piirang, mis näeb ette terviseseisundi kirjeldamise asukoha ja muuta määruse § 2 lõiget 2. Terviseseisundit ei pea kirjeldama ainult tervishoiuteenuse osutaja juures. Seda saab teha ka nt sündmuskohal (kiirabi tervishoiutöötaja), kainestusmajas (kainestusmaja tervishoiutöötaja) või politseijaoskonnas (lepinguline tervishoiutöötaja). Kuna kainestusmajas eelneb kinnipidamisele isiku terviseseisundi hindamine, mida teeb tervishoiutöötaja, oleks muudatus ka üpris praktiline ning võimaldaks ressursi kokkuhoidu. Sama seisukohta on avaldatud ka 2024. a korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse p-s 4.3.4, kus on selgitatud, et muudatuse tegemiseks ei ole vaja muuta seadust, piisab sotsiaalministri määruse muutmisest. Muudatuse elluviimiseks, on vaja muuta üksnes määruse § 2 lg 2 ja asendada see järgneva sõnastusega: Terviseseisundi kirjeldamine toimub tervishoiuteenust osutava isiku juures (edaspidi tervishoiuasutus), politseiasutuses, kainestusmajas või sündmuskohal. Muutmist vajaks sel juhul ka määruse § 3 lg 3, kus tuleb sõna tervishoiuasutusse asendada sõnaga tervishoiuasutusele. 2. Muudatustest on täielikult välja jäänud haiglate ettepanek vähendada haiglate erakorralise meditsiini osakondade tööd. Leiame, et kui KorS §-des 39, 40 ja 41 nimetatud tervishoiutöötaja joobe tuvastamise eesmärgil tehtavaid tegevusi ei loeta tervishoiuteenuseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses (millega Kliinikum igati ka nõustub), siis võib joobe tuvastamiseks vajalikke tegevusi läbi viia ka politseijaoskonnas töötav lepinguline tervishoiutöötaja (õde) aga ka Vabariigi Valitsuse 19.06.2014. a määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ § 1 punktis 1 nimetatud volitatud isik, kelleks võib olla tervishoiutöötaja, bioanalüütik või riikliku ekspertiisiasutuse meditsiinilise haridusega töötaja, kellel on õigus võtta analüüsimiseks vere- või uriiniproovi või osaleda selleks vajalike toimingute tegemises, samuti politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan, kellel on õigus võtta uriiniproovi indikaatorvahendiga kontrollimiseks ning indikaatorvahendi positiivse näidu korral proovi uuringuks edastamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Haiglasse toimetatakse siiski arstiabi vajavad isikud. Olukorras, kus seaduse tasandil ei peeta joobe tuvastamise eesmärgil tehtavaid tegevusi tervishoiuteenuse osutamiseks, puudub igasugune vajadus toimetada isik haiglasse. Joobe tuvastamiseks vajalikke toiminguid saab teostada ka mujal ja seda ei pea teostama arst ega õde, vaid isik kellel on selliste proovide võtmise õigus.

Kas kavandatavat § 41 täiendust (lg 11) saab tõlgendada selliselt, et tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamine tähendab ka nt politseijaoskonnas töötava tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamist? Kui jah, siis tuleb seadusest kaotada ka seaduse § 41 lg 2 või sõnastada see järgmiselt: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutajaks on Vabariigi Valitsuse 19.06.2014. a määruses nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ nimetatud volitatud isikud. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on samu seisukohti ka varasemalt Sotsiaalministeeriumile avaldanud, kuid edastatud muudatustes ei ole nendega arvestatud. Teeme ettepaneku arvestada Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Eesti Arstide Liidu seisukohti ja teha eelnõus vastavad muudatused. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu tegevjuht