Kiri

Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

02.04.2026 nr 15.1-4/2113

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning

teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase

strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu ja „Ühelt

poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

ratifitseerimise seaduse“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise

poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmine ja

volituse andmine“ eelnõu ja „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt

Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise

partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse“ eelnõu. Välisministeerium palub Teie

kooskõlastust hiljemalt 07.04.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Tsahkna

minister

Lisad:

1. Korralduse eelnõu

2. Seaduse eelnõu

3. Korralduse ja seaduse eelnõu seletuskiri

4. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko

Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse

leping eesti keeles

Kristi Kraavi-Käerdi, 637 7234

[email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 1 – PART 1/4

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 1

EUROOPA LIIDU

JA SELLE LIIKMESRIIKIDE

NING MEHHIKO ÜHENDRIIKIDE

POLIITILISE, MAJANDUSLIKU JA KOOSTÖÖALASE

STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPING

& /et 2

PREAMBUL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

& /et 3

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

& /et 4

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi

„liikmesriigid“,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“ või „EL“,

ühelt poolt ning

Mehhiko Ühendriigid, edaspidi „Mehhiko“,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE neid ühendavaid tugevaid kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke

sidemeid;

& /et 5

KINNITADES VEEL KORD oma toetust demokraatlikele põhimõtetele, õigusriigile,

inimõigustele ja põhivabadustele ning massihävitusrelvade leviku vastasele võitlusele, mis on

nende partnerluse ja koostöö aluseks;

PIDADES SILMAS, kui suure panuse on nende sidemete tugevdamiseks andnud Euroopa

Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust,

poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping, millele kirjutati alla 8. detsembril 1997

Brüsselis;

ARVESTADES 27. jaanuari 2013. aasta Santiago deklaratsiooniga võetud ühist kohustust

majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevat lepingut ajakohastada

ning see asendada, et võtta arvesse uut poliitilist ja majanduslikku tegelikkust ning

strateegilises partnerluses tehtud edusamme;

ARVESTADES, et Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline kaubanduse vaheleping

(edaspidi „ELi-Mehhiko kaubanduse vaheleping“), millega loodi ELi ja Mehhiko vaheline

vabakaubanduspiirkond, allkirjastati [X];

RÕHUTADES oma suhete ulatuslikkust ja seda, et nende edasiseks edendamiseks tuleks luua

sidus raamistik;

KINNITADES oma staatust strateegiliste partneritena ja otsustavust partnerlust ning

rahvusvahelist koostööd ja dialoogi veelgi laiendada ja süvendada, et edendada ühiseid huve

ja väärtusi;

& /et 6

KINNITADES oma tahet tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates kahepoolsetes,

piirkondlikes, kahe piirkonna vahelistes ja rahvusvahelistes küsimustes;

TUNNISTADES rahvusvahelisele õigusele tugineva tugeva ja tulemusliku mitmepoolse

süsteemi tähtsust rahu säilitamisel, konfliktide ennetamisel ja rahvusvahelise julgeoleku

tugevdamisel ning ühiste probleemide lahendamisel;

KINNITADES VEEL KORD oma tahet laiendada ja mitmekesistada kaubandussuhteid

kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepinguga

(edaspidi „WTO leping“) ning käesoleva lepingu III osas sätestatud konkreetsete eesmärkide

ja sätetega;

OLLES VEENDUNUD, et käesolev leping loob tingimused, mis toetavad nendevahelisi

tihenevaid ja kestlikke majandussuhteid, eelkõige kaubanduse ja investeeringute vallas, mis

on hädavajalikud majandusliku ja sotsiaalse arengu ning tehnoloogilise innovatsiooni ja

moderniseerimise jaoks;

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätted kaitsevad investeeringuid ja investoreid ning

peaksid elavdama vastastikku kasulikku äritegevust, kahjustamata seejuures lepinguosaliste

õigust kehtestada oma territooriumil avalikes huvides õigusnorme;

& /et 7

TERVITADES ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsiooni

70/1, mis sisaldab kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“

(edaspidi „tegevuskava 2030“), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12.

detsembril 2015 Pariisis sõlmitud Pariisi kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), 18.

märtsil 2015 Sendais toimunud ÜRO kolmandal maailmakonverentsil vastu võetud Sendai

katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030, 13.–16. juulil 2015 Addis Abebas

toimunud kolmandal arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud Addis

Abeba tegevuskava, ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise kohustusi, mis võeti

vastu 23.–24. mail 2016 Istanbulis toimunud ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel

tippkohtumisel, ning uut linnade tegevuskava, mis võeti vastu 20. oktoobril 2016 Quitos

toimunud eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleval ÜRO konverentsil

(Habitat III) (edaspidi „uus linnade tegevuskava“), ning kutsudes üles neid kiiresti

rakendama;

KINNITADES VEEL KORD oma kindlat tahet lahendada ülemaailmseid probleeme,

edendades selleks kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet ning

aidates kaasa kestliku arengu eesmärkide ja tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele;

KINNITADES oma soovi tugevdada koostööd õiguse, inimõiguste, vabaduse ja julgeoleku

valdkonnas;

TUNNISTADES vastastikust kasu, mida tõhustatud koostöö toob hariduse, kultuuri,

teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning muudes ühist huvi pakkuvates

valdkondades;

& /et 8

KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada rahvusvahelist kaubandust viisil, mis

toetab kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet partnerluse kaudu,

millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja

erasektor, ning rakendada käesolevat lepingut viisil, mis on kooskõlas nende vastavate

õigusaktide ning rahvusvaheliste tööjõu- ja keskkonnaalaste kohustustega;

TUNNISTADES, kui oluline on tugevdada vastastikuseid majandus-, kaubandus- ja

investeerimissuhteid ning edendada kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimist, et

soodustada majanduskasvu ning luua uusi võimalusi kummagi lepinguosalise töötajatele ja

äriringkondadele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

TUNNISTADES, et käesolev leping aitab parandada tarbijate heaolu ning tagada kõrge

elatustaseme ja tõhusa tarbijakaitse;

INNUSTADES oma territooriumil või oma jurisdiktsiooni all tegutsevaid ettevõtjaid kinni

pidama ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatest rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja

põhimõtetest, sealhulgas OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, ning järgima

vastutustundliku ettevõtluse parimaid tavasid;

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätetega säilitatakse lepinguosaliste õigus kehtestada

oma territooriumil riigisiseste õigusaktide kohaselt õigusnorme ning lepinguosaliste

paindlikkus saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, nagu rahvatervis, ohutus, keskkond,

kõlblus ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitsmine,

& /et 9

TUNNISTADES läbipaistvuse, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte tähtsust

rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringutes, millest saavad kasu kõik sidusrühmad;

OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandus- ja investeerimistõkkeid

kaotades kaasa rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete harmoonilisele arengule ja

laienemisele ning vältida lepinguosaliste vahel uute kaubandus- ja investeerimistõkete

loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu;

MÄRKIDES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajanevat ala hõlmavaid erilepinguid, mille Euroopa Liit võib sõlmida

vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, on sellised lepingud

Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Euroopa Liit koos Iirimaaga teatavad Mehhikole

samaaegselt oma varasematest kahepoolsetest suhetest lähtuvalt, et sellised tulevased

erilepingud on muutunud Iirimaa kui ELi osa suhtes siduvaks, kuna Iirimaad käsitatakse

Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise

lepingule lisatud protokolliga nr 21 Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes. Ka edaspidised liidu sisemeetmed, mida võidakse käesoleva lepingu

rakendamiseks vastu võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V

jaotisele, on Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Iirimaa on teatanud oma kavatsusest

sellistes meetmetes osaleda või neid aktsepteerida vastavalt protokollile nr 21. Märkides

samuti, et sellised tulevased erilepingud või nendega seotud liidu sisemeetmed kuuluvad

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta

käsitleva protokolli nr 22 kohaldamisalasse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

& /et 10

I OSA1

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Lepingu eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on:

a) luua tugevdatud strateegiline partnerlus, tõhustada poliitilist dialoogi ning süvendada ja

laiendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

b) edendada lepinguosaliste vahelist kaubandust ja investeeringuid, laiendades ja

mitmekesistades nende majandus- ja kaubandussuhteid, mis peaksid aitama kaasa

suuremale ja kestlikumale majanduskasvule ja elukvaliteedi paranemisele.

1 Kui käesoleva osa mõni säte sisaldab viidet mõnele teisele käesoleva lepingu sättele, on

tegemist viitega käesoleva osa sättele, kui ei ole sätestatud teisiti.

& /et 11

ARTIKKEL 2

Üldpõhimõtted

1. Demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtte

austamine, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes

rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, mis on kohaldatavad mõlema

lepinguosalise suhtes, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning moodustab käesoleva

lepingu olulise osa.

2. Lepinguosalised kinnitavad oma tugevat toetust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

(edaspidi „ÜRO“) põhikirja põhimõtetele.

3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende

kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas kujutab endast suurt ohtu

rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.

4. Lepinguosalised tunnistavad, et tavarelvade kontrollimatu liikumine ohustab

rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, samuti tunnistavad nad

vajadust teha koostööd, et tagada tavarelvade vastutustundlik üleandmine.

5. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada kestliku arengu

kõiki mõõtmeid, aidates kaasa rahvusvaheliselt kokkulepitud kestliku arengu eesmärkide

saavutamisele, ning teha koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

& /et 12

6. Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat toetust soolisele võrdõiguslikkusele ning

naiste ja tütarlaste võimestamisele.

7. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma lubadust võidelda igasuguse

diskrimineerimise, sealhulgas soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või

veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu.

8. Lepinguosalised kinnitavad võetud kohustust rakendada käesolevat lepingut,

tuginedes ühistele väärtustele, sealhulgas põhimõtetele, mis puudutavad dialoogi, vastastikust

austust, võrdset partnerlust, mitmepoolsust, koostööd ja rahvusvahelise õiguse austamist.

& /et 13

II OSA2

POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

POLIITILINE DIALOOG, RAHVUSVAHELINE RAHU JA JULGEOLEK

ARTIKKEL 1.1

Poliitiline dialoog

1. Lepinguosalised tugevdavad poliitilist dialoogi ja koostööd kõikidel tasanditel,

vahetades teavet ja pidades konsultatsioone kahepoolsetes, piirkondlikes, kahe piirkonna

vahelistes, rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes küsimustes.

2. Poliitilise dialoogi eesmärk on:

a) edendada kahepoolsete suhete arengut ja tugevdada strateegilist partnerlust;

b) tugevdada koostööd piirkondlike, kahe piirkonna vaheliste ja rahvusvaheliste

probleemide ja küsimuste lahendamisel.

2 Kui käesoleva osa mõni säte sisaldab viidet mõnele teisele käesoleva lepingu sättele, on

tegemist viitega käesoleva osa sättele, kui ei ole sätestatud teisiti.

& /et 14

3. Lepinguosaliste poliitiline dialoog võib toimuda vastavalt vastastikusele kokkuleppele

järgmistes vormides:

a) konsultatsioonid, kohtumised ja külastused tippkohtumiste tasandil;

b) konsultatsioonid, kohtumised ja külastused ministrite tasandil;

c) korrapärased kõrgemate ametnike kohtumised, sealhulgas kõrgetasemeline poliitiline

dialoog;

d) valdkondlik dialoog ühist huvi pakkuvates küsimustes;

e) Mehhiko parlamendi ja Euroopa Parlamendi delegatsioonide suhtlus ja muude

kontaktide arendamine;

f) muus vormis, milles lepinguosalised on kokku leppinud.

ARTIKKEL 1.2

Demokraatlikud põhimõtted, inimõigused ja õigusriik

1. Lepinguosalised teevad koostööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, sealhulgas

inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimisel ja rakendamisel, ning

demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi tugevdamisel, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel

ja mis tahes vormis diskrimineerimise vastu võitlemisel.

& /et 15

2. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) edendada sisukat ja ulatuslikku inimõigustealast dialoogi;

b) toetada inimõigusi käsitlevate tegevuskavade koostamist ja rakendamist;

c) edendada inimõigusi, sealhulgas hariduse ja koostöö kaudu;

d) tugevdada inimõigustega seotud riiklikke ja piirkondlikke institutsioone;

e) tõhustada koostööd ÜRO inimõiguste lepingu järelevalveorganitega ja Inimõiguste

Nõukogu erimenetluste esindajatega nende soovituste rakendamiseks;

f) tõhustada koostööd ÜRO inimõigustega seotud institutsioonides ning asjakohastel

piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel;

g) tugevdada demokraatia põhimõtete ja meetodite rakendamise võimekust;

h) tugevdada kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil head, sõltumatut

ja läbipaistvat juhtimist, edendada institutsioonide vastutust ja läbipaistvust ning

toetada kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna kaasamist;

i) teha vajaduse korral koostööd ja koordineerida tegevust, sealhulgas kolmandates

riikides, et tugevdada demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki;

& /et 16

j) edendada rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingute ülemaailmset kohaldamist ja

kannustada teisi riike täitma selles valdkonnas võetud kohustusi;

k) tegutseda selle nimel, et hoida ära olukordi, kus inimõiguste rikkumised jäävad

karistamata.

ARTIKKEL 1.3

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine, rahu,

julgeolek ja kestlik areng

1. Lepinguosalised edendavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist. Nad

tunnistavad, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste võimestamine on kestliku ja

kaasava arengu, demokraatia ja julgeoleku täieliku saavutamise eeltingimus. Lepinguosalised

analüüsivad täiendavaid koostöökavasid ja võimalikku sünergiat vastavate poliitikameetmete

ja algatuste vahel kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohustustega, mis on sätestatud

näiteks ÜRO Peaassamblees 18. detsembril 1979 vastu võetud konventsioonis naiste

diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO naiste diskrimineerimise

likvideerimise komitee üldistes soovitustes, tegevuskavas 2030, ÜRO Julgeolekunõukogu

resolutsioonis 1325 (2000) ning sellele järgnenud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides

naiste, rahu ja julgeoleku kohta.

& /et 17

2. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) edendada soolise aspekti arvestamist;

b) toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) käsitleva riikliku

tegevuskava väljatöötamist ja rakendamist;

c) edendada naiste poliitilist osalust ja juhtimist, nende juurdepääsu kvaliteetsele

haridusele, majanduslikku mõjuvõimu ja juhtpositsiooni ning suuremat osalemist

tööjõus;

d) tugevdada riiklikke ja piirkondlikke institutsioone erimeetmete abil, millega lahendada

ja käsitleda naiste- ja tütarlastevastase vägivallaga seotud probleeme, sealhulgas

seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamine ja selle eest kaitsmine, uurimis- ja

vastutusele võtmise mehhanismid, ohvrite toetamine ning naiste ja tütarlaste ohutus- ja

julgeolekutingimuste edendamine;

e) tugevdada aktiivselt naiste inimõiguste kaitset, sealhulgas igasuguse diskrimineerimise

ja vägivalla eest, ning tagada nende juurdepääs õigusemõistmisele;

f) tõhustada koostööd ÜRO asjaomaste organite ja muude rahvusvaheliste

organisatsioonidega;

g) edendada aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse analüüsi ja soolise perspektiivi

süstemaatilist kaasamist kõigisse rahu ja julgeolekuga seotud küsimustesse, tagades

samal ajal naiste juhtpositsiooni ja sisulise osalemise rahuprotsessides,

vahendustegevuses, konfliktide lahendamises ja rahu kindlustamises ning tsiviil- ja

sõjalistes missioonides ja operatsioonides.

& /et 18

ARTIKKEL 1.4

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite

levitamine nii riiklikele kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele on üheks kõige

tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seepärast teevad

lepinguosalised koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku

vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste

lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise

ja rakendamise riigisisesel tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et see säte on käesoleva

lepingu oluline osa.

2. Lepinguosalised teevad koostööd ja aitavad võidelda massihävitusrelvade ja nende

kandevahendite leviku vastu,

a) võttes meetmeid asjakohaste rahvusvahelise õiguse aktide allakirjutamiseks,

ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täies ulatuses

rakendamiseks;

b) luues ja säilitades tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii

massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks,

sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse

jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad

karistused.

3. Lepinguosalised seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud

meetmete toetamiseks ja kooskõlastamiseks.

& /et 19

ARTIKKEL 1.5

Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad

1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ja osade

ebaseaduslik tootmine, vedamine ja levitamine ning nende ebaseaduslik kokkukogumine,

puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsine oht

rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2. Lepinguosalised järgivad ja täidavad igati oma kohustust tegeleda kehtivate

rahvusvaheliste lepingute ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt väike- ja

kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ja osade ebaseadusliku kaubanduse probleemiga,

samuti kohustusi, mis on võetud muude selles valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste

dokumentide alusel, näiteks ÜRO tegevusprogrammi raames, mis käsitleb väike- ja

kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist.

3. Lepinguosalised peavad tähtsaks riiklikke kontrollisüsteeme, mida kasutatakse

tavarelvade vahendamise suhtes kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normidega.

Lepinguosalised tunnistavad, et sellist kontrolli tuleb teha vastutustundlikul viisil, kuna see

aitab tagada rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, vähendada

inimkannatusi ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist.

& /et 20

4. Lepinguosalised rakendavad täielikult 2. aprillil 2013 New Yorgis vastu võetud

relvakaubanduslepingut ja teevad omavahel relvakaubanduslepingu raames koostööd,

sealhulgas edendades relvakaubanduslepingu ülemaailmset kohaldamist kõigis ÜRO

liikmesriikides ja täielikku rakendamist kõigi osalisriikide poolt.

5. Lepinguosalised teevad koostööd ning tagavad kooskõlastamise, vastastikuse

täiendavuse ja koostoime oma jõupingutustes reguleerida rahvusvahelist tavarelvakaubandust

või parandada selle reguleerimist ning ennetada, tõkestada ja likvideerida ebaseaduslikku

kauplemist relvade, nende laskemoona ja osadega.

6. Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, et toetada ja kooskõlastada

käesolevas artiklis käsitletud küsimusi.

ARTIKKEL 1.6

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavad

raskeimad kuriteod ei tohi jääda karistamata, ning püüavad tagada nende kuritegude

tulemusliku uurimise ja nende eest vastutusele võtmise, võttes riiklikul tasandil meetmeid ja

tõhustades rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.

& /et 21

2. Lepinguosalised edendavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi

(edaspidi „Rooma statuut“) ülemaailmset ratifitseerimist või sellega ühinemist ning töötavad

selle nimel, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriigid seda tulemuslikult rakendaksid.

Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral siseriiklike õigusaktide vastuvõtmise parimaid

tavasid ja võtavad meetmeid Rooma statuudi tervikluse tagamiseks.

ARTIKKEL 1.7

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning teevad vastavalt

kokkulepitule koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvaheliste

konventsioonide, asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning oma vastavate õigusnormidega.

Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt:

a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ning muude asjakohaste ÜRO

resolutsioonide ja rahvusvaheliste dokumentide täieliku ja tulemusliku rakendamise

raames;

b) toetades ÜRO liikmesriikide vahelist koostööd, et tulemuslikult rakendada ÜRO

ülemaailmset terrorismivastast strateegiat, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 8.

septembril 2006;

& /et 22

c) vahetades teavet terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas

rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning

d) vahetades kogemusi terrorismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kasutatavate

vahendite ja meetodite, sealhulgas tehniliste teadmiste ja koolituste kohta, ning

vahetades terrorismi ennetamise parimaid tavasid.

ARTIKKEL 1.8

Rahuvalve ja kriisiohjamine

Lepinguosalised teevad koostööd rahu ja rahvusvahelise julgeoleku edendamiseks. Nad

analüüsivad võimalusi koordineerida kriisiohjega seotud tegevust, sealhulgas koostööd

kriisiohjeoperatsioonides.

ARTIKKEL 1.9

Kodanike julgeolek

Lepinguosalised edendavad kodanike julgeoleku valdkonnas dialoogi ja koostööd. Nad

tunnistavad, et kodanike julgeolekul on riiklik, riikidevaheline, piirkondlik ja kahe piirkonna

vaheline mõõde, mis nõuab laiemat dialoogi ja koostööd.

& /et 23

2. PEATÜKK

KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISTES JA PIIRKONDLIKES ORGANISATSIOONIDES

ARTIKKEL 2.1

Rahvusvahelised organisatsioonid

1. Lepinguosalised edendavad mitmepoolsust ja teevad koostööd, vahetades arvamusi ja

vajaduse korral kooskõlastades seisukohti rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel,

sealhulgas ÜROs ja selle spetsialiseeritud asutustes, Maailma Kaubandusorganisatsioonis

(edaspidi „WTO“), G20s ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi

„OECD“).

2. Lepinguosalised kasutavad mitmepoolsete foorumite raames tulemuslikke

konsulteerimismehhanisme. Lepinguosalised peavad avatud ja pidevat dialoogi ÜRO

Inimõiguste Nõukogus, ÜRO Peaassamblees ning vajaduse korral muudes lepinguosaliste

vahel kokku lepitud ÜRO organites ja spetsialiseeritud asutustes.

& /et 24

ARTIKKEL 2.2

Piirkondlikud organisatsioonid

1. Lepinguosalised teevad koostööd, vahetades arvamusi vastastikust huvi pakkuvates

küsimustes ning jagades vajaduse korral oma seisukohtade kohta teavet nii piirkonna kui ka

allpiirkonna tasandi foorumitel ja organisatsioonides.

2. Lepinguosalised edendavad kahe piirkonna vahelist dialoogi ja koostööd, sealhulgas

liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse vahelise koostöö raames. Kui see on

asjakohane, võib koostöö sisaldada Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse

integratsiooni ja ühiskonna ülesehitamise toetamist.

3. Lepinguosalised edendavad koostööd Vaikse ookeani liidus selle vaatlejariikide

raamistiku kaudu.

4. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku ja kolmepoolset koostööd kolmandate

riikidega, peamiselt Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.

& /et 25

3. PEATÜKK

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

ARTIKKEL 3.1

Õigusalane koostöö

1. Lepinguosalised tõhustavad vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas

asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alusel juba tehtavat koostööd. Lepinguosalised

tugevdavad olemasolevaid mehhanisme ja kaaluvad vastavalt vajadusele uute mehhanismide

väljatöötamist, et soodustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Sellise koostöö

käigus võetakse meetmeid asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks,

ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning tehakse

tihedamat koostööd Eurojustiga.

2. Lepinguosalised arendavad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd

eesmärgiga pidada läbirääkimisi tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate

mitmepoolsete konventsioonide, sealhulgas rahvusvahelise õigusalase koostöö ja

kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse

konverentsi konventsioonide üle, ning need konventsioonid ratifitseerida ja neid rakendada.

& /et 26

ARTIKKEL 3.2

Õiguskaitse ning korruptsiooni ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse

ennetamine ja võitlus nende vastu

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad arvamusi piiriülese organiseeritud

kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, tulirelvade,

sealhulgas nende laskemoona ja osadega kauplemise, majandus- ja finantskuritegude,

ülemaailmse narkoprobleemi, korruptsiooni ja maksevahendite võltsimise ennetamise ja

nende vastu võitlemise valdkonnas kooskõlas oma vastavate õigusaktide ja rahvusvaheliste

kohustustega, sealhulgas seoses vastastikuse õigusabi, teabevahetuse, parimate tavade ja

koolitusega ning kuritegelikust tegevusest saadud vara või rahaliste vahendite

tagasinõudmisega.

2. Lepinguosalised jätkavad õiguskaitsealast dialoogi ja koostööd, sealhulgas Europoliga

tehtava strateegilise koostöö kaudu, strateegilist õigusalast koostööd, sealhulgas Eurojusti

kaudu, ning vajaduse korral koostööd muude riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega.

3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada

vajaduse korral 15. novembril 2000 ÜRO resolutsiooniga 55/25 vastu võetud rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni (edaspidi „Palermo konventsioon“) ja selle protokollide järgimist ja

rakendamist.

& /et 27

4. Lepinguosalised edendavad 31. oktoobril 2003 ÜRO resolutsiooniga 58/4 vastu

võetud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist ja toetavad 9.–13. novembril

2009 Dohas toimunud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide konverentsil

loodud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamise mehhanismi

(edaspidi „rakendamise läbivaatamise mehhanism“), pidades seejuures kinni läbipaistvuse

põhimõttest ja tagades kodanikuühiskonna osalemise rakendamise läbivaatamise

mehhanismis.

5. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringutega seotud

korruptsiooni vastu võitlemise tähtsust ning kohustuvad sel eesmärgil järgima käesolevale

lepingule lisatud korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise protokolli.

ARTIKKEL 3.3

Ränne, varjupaik ja piirihaldus

1. Lepinguosalised teevad koostööd rändeküsimustes ning vahetavad kogemusi ja teavet

oma vastavate õigusnormide ja pädevuste raames, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku

rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusevastase võitluse, rände

ja arengu, varjupaiga, tagasivõtmise, integratsiooni, viisade, seadusliku rände hõlbustamise,

rändekontrolli ja piirihalduse valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad parimaid tavasid

sisserännanud naiste ja laste, eelkõige saatjata naiste ja laste ning muude haavatavate

rühmade kaitse kohta.

& /et 28

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et ennetada ebaseaduslikku rännet, võidelda

rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada

turvalist, seaduslikku ja korrakohast rännet. Sel eesmärgil tehakse oma vastavate

õigusnormide raames järgmist:

a) Mehhiko võtab liikmesriigi taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta tagasi

kõik oma kodanikud, kes on kohustatud liikmesriigi territooriumilt tagasi pöörduma,

kui erilepingus ei ole sätestatud teisiti;

b) iga liikmesriik võtab Mehhiko taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta tagasi

kõik oma kodanikud, kes on kohustatud Mehhiko territooriumilt tagasi pöörduma, kui

erilepingus ei ole sätestatud teisiti;

c) liikmesriigid ja Mehhiko annavad oma kodanikele punktides a ja b osutatud

eesmärkidel asjakohased reisidokumendid või aktsepteerivad liidu reisidokumentide

kasutamist tagasisaatmise eesmärgil;

d) lepinguosalised püüavad pidada läbirääkimisi erilepingu üle, milles määratakse

kindlaks kodanike tagasivõtmise kohustused, sealhulgas kodakondsust kinnitavad

tõendid. Kõnealuse lepinguga kehtestatakse kolmandate riikide kodanike tagasivõtmise

tingimused.

& /et 29

ARTIKKEL 3.4

Ülemaailmne narkoprobleem

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis

narkoküsimustele, et:

a) ühendada jõupingutused ülemaailmset narkoprobleemi käsitleva ÜRO Peaassamblee

2016. aasta erakorralise istungjärgu (UNGASS 2016) tegevussoovituste tulemuslikuks

rakendamiseks;

b) tegeleda ülemaailmse narkoprobleemi tervishoiualaste ja sotsiaalsete tagajärgedega

poliitika abil, mille eesmärk on saavutada kestlik areng, kasutades selleks kõigil

tasanditel igakülgseid tõenditel põhinevaid nõudluse vähendamise algatusi, mis

hõlmavad eelkõige ennetus-, ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalse taasintegreerimise

programme;

c) investeerida ravisse ja suurendada riiklikes tervishoiusüsteemides teadlikkust

narkootikumitarbimisele reageerimisest;

d) tõhustada epidemioloogilisi uuringuid ning parandada veelgi statistilise teabe

süstemaatilist kättesaadavust ja kvaliteeti kõigis narkootikumidega seotud

valdkondades;

& /et 30

e) tagada rahvatervisealane lähenemisviis, millega edendatakse kontrollitavate ainete

kättesaadavust meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel, vältides samal ajal nende

kõrvaletoimetamist ebaseaduslikule turule;

f) vähendada ebaseaduslike narkootikumide ja uute psühhoaktiivsete ainete pakkumist,

nendega kauplemist ja nende nõudlust, sealhulgas vajaduse korral teabevahetuse ja

muude koostöömeetmete abil;

g) arvestada soolist ja inimõiguste aspekti kõikides uimasteid käsitlevates

poliitikameetmetes ja programmides;

h) kohaldada isikute puhul, kes on toime pannud narkoseaduste rikkumisi ja

narkootikumidega seotud süütegusid, rohkem alternatiive sunnimeetmetele;

i) tegeleda narkootiliste, psühhotroopsete ja uute psühhoaktiivsete ainete ebaseaduslikuks

tootmiseks kasutatavate keemiliste lähteainete, oluliste kemikaalide ja neid sisaldavate

toodete või valmististe kõrvaletoimetamise probleemiga.

& /et 31

2. Lepinguosalised teevad nende eesmärkide saavutamiseks koostööd, sealhulgas

ergutades võimaluse korral kolmandaid riike, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerima ja

rakendama olemasolevaid rahvusvahelisi uimastikontrolli konventsioone ja protokolle, mille

osalised nad on. Lepinguosalised tuginevad oma meetmetes kohaldatavatele õigusnormidele,

üldtunnustatud põhimõtetele, mis on kooskõlas asjakohaste ÜRO uimastikontrolli

konventsioonidega, ning soovitustele, mis on esitatud ÜRO Peaassamblee 2016. aasta

erakorralise istungjärgu lõppdokumendis „Our joint commitment to effectively addressing

and countering the world drug problem“ (mis on kõige uuem rahvusvaheline kokkulepe

rahvusvahelise uimastipoliitika kohta), et teha kokkuvõte sellest, kuidas on ülemaailmse

narkoprobleemi ühiseks käsitlemiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud kohustusi täidetud,

pidades eelkõige silmas 2019. aastaks seatud tähtaega.

ARTIKKEL 3.5

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

Lepinguosalised teevad koostööd, et vältida ja tulemuslikult tõkestada oma finantsasutuste ja

teatavate finantssektoriväliste ettevõtete ja ametikohtade kasutamist kuritegelikul teel saadud

tulu rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Selleks vahetavad nad oma asjakohaste

õigusaktide raamistikus teavet ja teevad koostööd, et tagada rahapesuvastase töökonna

soovituste ja muude selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt

vastu võetud standardite tulemuslik ja täielik rakendamine. Sellise koostöö hulka võib muu

hulgas kuuluda kuritegelikust tegevusest saadud tulu või terrorismi rahastamisega seotud vara

või rahaliste vahendite sissenõudmine, arestimine, konfiskeerimine, jälitamine, tuvastamine

ja tagastamine.

& /et 32

ARTIKKEL 3.6

Küberkuritegevus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et küberkuritegevus on ülemaailmne probleem, millele

tuleb reageerida maailma tasandil. Lepinguosalised tugevdavad koostööd küberkuritegevuse

ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, vahetades teavet ning parimaid tavasid ja

suundumusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega ja asjakohaste rahvusvaheliste

küberkuritegevusealaste õigusaktidega. Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd, et

abistada ja toetada teisi riike tulemuslike õigusaktide, poliitika ja tavade väljatöötamisel

küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

2. Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral kooskõlas oma vastavate õigusaktidega

teavet, kogemusi ja parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu küberkuritegude uurijate

väljaõpe ja koolitus, küberkuritegevuse uurimine ja digitaalkriminalistika, võttes fookusesse

laste seksuaalse ärakasutamise vastase võitluse ja elutähtsa taristu, muu hulgas finants-,

energia- ja telekommunikatsioonisektori kaitsmise.

ARTIKKEL 3.7

Isikuandmete kaitse

1. Lepinguosalised tunnistavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste

kaitsmise tähtsust. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada nende põhiõiguste austamine,

sealhulgas õiguskaitse valdkonnas ning terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste

kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.

& /et 33

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada isikuandmete kaitse kõrget taset. Kahe-

ja mitmepoolsel tasandil tehtav koostöö võib sisaldada suutlikkuse suurendamist, tehnilist

abi, teabe ja oskusteabe vahetamist ning koostööd rahvusvaheliste partnerite reguleerivate

asutuste kaudu vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele.

ARTIKKEL 3.8

Tarbijapoliitika

Lepinguosalised tunnistavad tarbijakaitse kõrge taseme tagamise tähtsust ja püüavad sel

eesmärgil teha koostööd tarbijapoliitika valdkonnas. Niivõrd kui see on võimalik, võib sellise

koostöö raames muu hulgas:

a) vahetada teavet tarbijakaitseraamistike kohta, sealhulgas tarbijakaitseõiguse,

tarbekaupade ohutuse, tarbijate õiguskaitse ja tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise

tagamise kohta;

b) ergutada sõltumatute tarbijaühenduste arengut ja tugevdada tarbijate esindajate vahelisi

kontakte.

& /et 34

ARTIKKEL 3.9

Konsulaarkaitse

Mehhiko on nõus, et tema territooriumil esindatud ELi liikmesriikide diplomaatilised ja

konsulaarasutused pakuvad oma liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel kaitset ka

selliste ELi liikmesriikide kodanikele, kellel ei ole Mehhikos alalist esindust, mis pakuks

konkreetsel juhul konsulaarkaitset.

ARTIKKEL 3.10

Katastroofiohu juhtimine ja elanikkonnakaitse

Lepinguosalised tunnistavad vajadust tulla toime nii kohalikul kui ka maailma tasandil

looduslikest ja inimtegevusest tingitud katastroofidest tulenevate ohtudega. Lepinguosalised

kinnitavad oma ühist soovi parandada ennetus-, leevendus-, valmisoleku-, varajase

hoiatamise, reageerimis- ja taastamismeetmeid, et suurendada ühiskonna ja taristu

vastupidavust, ning teha asjakohasel juhul kahe- ja mitmepoolsel tasandil koostööd, et

parandada ülemaailmse katastroofiohu juhtimise tulemusi kooskõlas Sendai katastroofiohu

vähendamise raamistikuga 2015–2030 ning kestliku arengu eesmärkide, Pariisi

kliimakokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) ja uue linnade tegevuskavaga.

& /et 35

4. PEATÜKK

KESTLIK ARENG

ARTIKKEL 4.1

Kestlik areng

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet saavutada kestlik areng, nagu on

väljendatud tegevuskavas 2030. Lepinguosalised tunnistavad, et kestlik areng eeldab pikas

perspektiivis kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset heaolu ja loodusvarade säästvat kasutamist.

Tõdetakse, et need kolm mõõdet on omavahel tihedalt seotud ja tugevdavad üksteist.

2. Lepinguosalised edendavad kestlikku arengut selle kolmes mõõtmes – majanduslik,

sotsiaalne ja keskkonnamõõde –, sealhulgas loodusvarade vastutustundlikku ja tõhusat

kasutamist ning säästvat majandamist tasakaalustatud viisil vastavalt oma prioriteetidele ja

oludele, ning suurendavad teadlikkust keskkonnakahju majanduslikest ja sotsiaalsetest

kuludest, jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimismudelitest ning nende mõjust inimeste

heaolule.

3. Lepinguosalised edendavad inimesi kaasavat kestlikku arengut dialoogi,

ühismeetmete, parimate tavade jagamise, kõigi tasandite hea valitsemistava ja rahaliste

vahendite kaasamise kaudu, kasutades parimal võimalikul viisil ära olemasolevaid

rahastamisvahendeid ja uurides uute rahastamisvahendite loomise võimalusi.

& /et 36

ARTIKKEL 4.2

Koostöö kestliku arengu valdkonnas

1. Arengukoostöö peamine eesmärk on rakendada tegevuskava 2030 selle

mitmemõõtmelises ja inimkeskses perspektiivis ning saavutada kestliku arengu eesmärgid.

Tõhusa arengukoostöö põhimõtted, mis on esitatud ülemaailmses tõhusa arengukoostöö

partnerluses, mis tugineb 2. märtsil 2005 Pariisis toimunud abi tõhususe kõrgetasemelisel

foorumil vastu võetud Pariisi deklaratsioonile abi tõhususe kohta ja 4. septembril 2008

Accras toimunud abi tõhususe kõrgetasemelisel foorumil heaks kiidetud Accra

tegevuskavale, on olulised vahendid, millega seda arengumõju maksimeerida.

2. Lepinguosalised käsitlevad kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seotud

probleeme, seades esikohale kummagi lepinguosalise vajadused ja riikide isevastutuse, võttes

arvesse piirkondlikku konteksti ning luues sünergiaid ja arengupartnerlusi valdkonna

mitmesuguste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste,

erasektori ja mittetulundusühendustega. Tunnistades valitsuste keskset rolli arengu

edendamisel, teevad lepinguosalised koostööd ka selleks, et edendada kestliku arengu

poliitika rakendamist erasektoris, eelkõige VKEdes.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ülemaailmse ressursitõhususe ning tarbimis- ja

tootmismudelite kestlikkuse järkjärguliseks parandamiseks kooskõlas kokkulepitud

rahvusvaheliste raamistikega ning püüavad võtta meetmeid majanduskasvu lahtisidumiseks

keskkonnaseisundi halvenemisest.

& /et 37

4. Lepinguosalised peavad korrapärast poliitilist dialoogi kestliku arengu ja kestliku

arengu eesmärkide saavutamise üle, tuginedes ühistele prioriteetidele, et parandada oma

arengukoostöö kvaliteeti ja tulemuslikkust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud abi ja

arengu tõhususe põhimõtetega.

5. Lepinguosalised tunnistavad, et elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise arvestamine

asjaomaste sektorite valdkondlikes ja sektoriülestes kavades, programmides ja

poliitikameetmetes ning õiguslike, institutsiooniliste ja reguleerivate siseriiklike raamistike

tugevdamine võib aidata avaldada positiivset mõju elurikkusele ja selle ökosüsteemi

teenustele ning saavutada säästva arengu. Lepinguosalised teevad koostööd, et integreerida

bioloogilise mitmekesisuse arvestamine asjakohastesse sektoritesse, et suurendada

jõupingutusi elurikkuse kadumise peatamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks.

6. Lepinguosalised teevad koostööd ja võtavad ühismeetmeid, sealhulgas kahepoolse

koordineerimise kaudu asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, ning teevad piirkondlikku ja

kolmepoolset koostööd, mis põhineb eelistatavalt olemasolevatel mehhanismidel ja

algatustel, pidades silmas oma kestliku arengu dialoogi ja kestliku arengu tegevuskava 2030

raames võetud kohustusi. Koostöövaldkondade hulka võivad muu hulgas kuuluda:

a) kestliku arengu eesmärkide ja sihtide rakendamine;

b) keskkonnakaitse kõigil tasanditel, sealhulgas loodusvarade säilitamine ja säästev

kasutamine;

& /et 38

c) kliimamuutused, vastupanuvõime, katastroofiohu juhtimine ja säästev energia;

d) julgeoleku ja arengu seotus, sealhulgas stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine,

õigusriigi toetamine ning võitlus ülemaailmse narkoprobleemi ja rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu;

e) kaasav majanduskasv ja töökohtade loomine;

f) juhtimine, sealhulgas eelarve-, majandus-, keskkonna- ja sotsiaalse juhtimise

tugevdamine;

g) haridus, sealhulgas kõrgharidus, tehniline ja kutseõpe, suutlikkuse suurendamine,

innovatsioon ja vahetused nendes valdkondades; ning

h) erasektori osalemise strateegiad.

7. Lepinguosalised jätkavad kolmepoolse koostöö arendamist, et toetada kolmandaid

riike, sealhulgas vähim arenenud riike ja teisi haavatavas olukorras arenguriike, nagu

väikesed arenevad saareriigid, kestliku arengu eesmärkide rakendamisel. Sellega seoses

analüüsivad lepinguosalised uuenduslikke osalemisviise, sealhulgas vajaduse korral rohkem

arenenud arengumaade jaoks. Kolmepoolne koostöö koosneb kohandatud strateegiate ja

ühiselt kokku lepitud meetmete toetamisest, võttes aluseks kolmandate riikide vajadused.

Selleks töötavad lepinguosalised välja koordineeritud koostöömeetmed, nagu tehniline abi,

koolitus, suutlikkuse suurendamine, teadmiste jagamine ja muud koostöövormid, mis on

ühiselt kindlaks määratud lepinguosaliste vahel ja ka abi saava kolmanda riigiga.

& /et 39

8. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) suurendada suutlikkust ja jagada teadmisi koolituskursuste, õpikodade ja seminaride,

ekspertide vahetuse, uuringute ja ühiste teadusuuringute kaudu;

b) kaasata rahalisi vahendeid segarahastamistoimingute kaudu koostöös Euroopa

Investeerimispanga ja Euroopa muude arengut rahastavate asutustega;

c) kaaluda vajaduse korral muid arengu rahastamise vorme, keskendudes uuenduslikele

rahastamismehhanismidele, nagu kolmepoolne koostöö; ning

d) vahetada teavet arengu tõhususe parimate tavade kohta.

9. Lepinguosalised teevad koostööd vastutuse ja läbipaistvuse suurendamiseks,

keskendudes arengutulemuste parandamisele, ning teevad koostööd, et tugevdada riiklikke

süsteeme kestlike teenuste osutamiseks ning soolise aspekti arvestamiseks kõigis

programmides ja vahendites.

10. Arengukoostöö toimub kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt kokkulepitud

põhimõtete ja poliitikaga, mida mõlemad lepinguosalised on kohustunud järgima.

& /et 40

ARTIKKEL 4.3

Kestliku linnaarengu tegevuskava

Lepinguosalised teevad koostööd selliste poliitikameetmete rakendamisel, millega

edendatakse kestlikke linnaasundusi, sealhulgas neid, mille aluseks on uus linnade

tegevuskava, mille eesmärk on tagada, et linnades ja asulates oleks kõigil inimestel võrdsed

õigused ja võimalused ning põhivabadused kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige

eesmärgiga 11 muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, säilenõtkeks ja kestlikuks.

ARTIKKEL 4.4

Regionaal- ja linnapoliitika arendamine

1. Lepinguosalised tunnistavad tasakaalustatud ja kestliku territoriaalse ja linnaarengu

edendamise poliitika tähtsust, sest see aitab tõhusalt kaasa tegevuskava 2030 ja uue linnade

tegevuskava eesmärkide saavutamisele.

2. Lepinguosalised edendavad koostööd ja partnerlust, millesse on kaasatud kõik

piirkondliku ja territoriaalse arengu ning linnade säästva arengu valdkonna peamised

osalejad, eelkõige seoses viisidega, kuidas käsitleda territoriaalseid ja linnadega seotud

probleeme integreeritud ja terviklikul viisil.

3. Lepinguosalised töötavad võimaluse korral välja konkreetsed võimalused

piirkondadevaheliseks ja linnadevaheliseks koostööks, mille abil leida piirkondlikele ja

linnapiirkondade probleemidele kestlikke lahendusi, et parandada suutlikkuse suurendamist

kogemuste ja tavade vahetamise ning vastastikuse õppimise kaudu.

& /et 41

5. PEATÜKK

KESKKOND, KLIIMAMUUTUSED JA ENERGIA

ARTIKKEL 5.1

Keskkond

1. Lepinguosalised tunnistavad vajadust kaitsta, säilitada, taastada ja säästvalt

majandada loodusvarasid ja elurikkust, sealhulgas pinnast, maad, metsi, vett, ookeane,

meresid ja mereressursse, millele tugineb säästev areng, mis toetab praeguste ja tulevaste

põlvkondade vajadusi.

2. Lepinguosalised tunnistavad ülemaailmse keskkonnaalase juhtimise ja

rahvusvaheliste õigusnormide, sealhulgas mitmepoolsete keskkonnalepingute tähtsust ühist

huvi pakkuvate keskkonnaprobleemide lahendamisel. Kumbki lepinguosaline kinnitab veel

kord oma kindlat kavatsust rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta

on.

& /et 42

3. Lepinguosalised tugevdavad koostööd vastastikku kokku lepitud prioriteetsetes

valdkondades, mis puudutavad keskkonnakaitset ning loodusvarade säilitamist,

vastutustundlikku ja tõhusat kasutamist ja säästvat majandamist ning keskkonnakaalutluste

arvessevõtmist kõigis koostöövaldkondades, sealhulgas rahvusvahelisel ja piirkondlikul

tasandil. Prioriteetsete meetmetena võib muu hulgas:

a) edendada head keskkonnaalast juhtimist, sealhulgas poliitikadialoogi sellistes

koostöövaldkondades nagu ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsioonide ja

mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendamine, ning edendada keskkonnaõiguse

järgimist;

b) määrata kindlaks kahepoolsed prioriteedid ning edendada tehno- ja teadmussiiret ning

teabe, tehnilise oskusteabe ja parimate tavade vahetamist järgmistes valdkondades:

i) keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine ja täitmise tagamine;

ii) keskkonnasäästlik majanduskasv, sealhulgas kestlik tarbimine ja tootmine,

ressursitõhusus, ringmajandus ja roheline rahandus;

iii) elurikkuse arvestamine majandus- ja tootmissektorites;

iv) metsade kaitse, säilitamine ja säästev majandamine;

& /et 43

v) elurikkuse kaitse, säilitamine ja säästev kasutamine, sealhulgas ökosüsteemide ja

nende teenuste kaardistamine ja hindamine, nende väärtustamine ja muud

elurikkuse kaitse majanduslikud vahendid, samuti juurdepääs geneetilistele

ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu

jaotamine;

vi) mulla degradeerumine ja kõrbestumine;

vii) looduslike liikide, metsaressursside ja geneetiliste ressursside ebaseadusliku

omandamise ja nendega kaubitsemise ennetamine ja nende vastu võitlemine ning

nendega seadusliku kestliku ja jälgitava kauplemise toetamine;

viii) kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine;

ix) veevarude integreeritud majandamine ning õhu- ja mullapoliitika;

x) ranniku- ja merekeskkonna kaitse ja majandamine ning kestlik sinine majandus;

xi) kaitsealade, sealhulgas merekaitsealade määramine, esindavus, tulemuslik

haldamine ja ühendatus ning muud tõhusad piirkonnapõhised kaitsemeetmed;

ning

xii) võimaluse korral koostöö erasektoriga käesolevas punktis osutatud valdkondades.

& /et 44

ARTIKKEL 5.2

Kliimamuutused

1. Lepinguosalised tunnistavad, et akuutne kliimamuutuste oht nõuab ühiseid meetmeid,

mille abil tagada vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline areng, ning

kohanemismeetmeid.

2. Lepinguosalised tunnistavad kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide

ja lepingute, eelkõige 9. mail 1992 New Yorgis sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe tähtsust, rõhutavad, et nende

rakendamine on pöördumatu, ning kinnitavad veel kord nendest lepingutest tulenevaid

kohustusi.

3. Lepinguosalised teevad ühiselt tööd selle nimel, et tugevdada oma koostööd ÜRO

kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, rakendada Pariisi kokkulepet ja oma riiklikult

kindlaksmääratud panuseid ning kutsuda ka teisi riike üles seda tegema ja töötama välja

vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalisi strateegiaid.

4. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) hõlbustada täiendavate meetmete võtmist, et aidata kaasa riigisisestele aruteludele ja

poliitilisele tegevusele;

b) toetada vähese CO2 heitega majanduse arengut kooskõlas Pariisi kokkuleppega;

& /et 45

c) võtta riiklikult kindlaksmääratud panuseid arvesse riikide valdkondliku poliitika

kujundamisel ja meetmete väljatöötamisel sellistes valdkondades nagu transport,

energeetika, taristu, linnaplaneerimine, maakasutus ja investeerimissektori strateegiad,

sealhulgas integreerida valdkondlikesse arengustrateegiatesse kohanemisprotsessid;

d) toetada hõlbustavat dialoogi ja määrata kõigis riikides varakult kindlaks, kuidas

hakatakse kliimameetmeid läbi vaatama;

e) töötada Pariisi kokkuleppe raames välja läbipaistvuse tegevuskava, mille juurde

kuuluvad poliitikadialoog ja koostöö vastastikku kokku lepitud prioriteetsetes

valdkondades;

f) edendada muid protsesse, nagu rahvusvahelise lennunduse heitkoguste stabiliseerimine

2020. aasta tasemel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt,

laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tervikliku strateegia sõnastamine

ja vastuvõtmine Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt või fluorosüsivesinike

ulatuslik järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine vastavalt osoonikihti kahandavate ainete

Montreali protokolli muudatusele, mis võeti vastu 15. oktoobril 2016 Kigalis,

sealhulgas selle ratifitseerimine ning kiire rakendamise tagamine, et saavutada kogu

maailmas fluorosüsivesinike tarbimise ja tootmise ulatuslik järkjärguline vähendamine;

g) edendada Pariisi kokkuleppe raames riigisiseseid kliimaprogramme ja -poliitikat,

sealhulgas heitkoguste seiret ning turu- ja turuväliseid mehhanisme, kestliku ja

kliimamuutustele vastupanuvõimelise taristu arendamist, taastuvenergia kasutamist,

energiatõhusust, säästvat transporti ning programme ja poliitikat, mis tegelevad

kahjuliku mõjuga, mida avaldavad kliimale raadamine ning metsade, pinnase ja kõigi

ökosüsteemide seisundi halvenemine;

& /et 46

h) tugevdada sünergiat ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike

omavalitsustega, et täiendada riikide jõupingutusi;

i) edendada erasektori liikumist vähese CO2 heitega majanduse suunas;

j) edendada turupõhiseid meetmeid CO2 heite maksustamise ja põhimõtte „saastaja

maksab“ kehtestamiseks;

k) edendada majanduslikult elujõuliste vähese heitega ja muude kliimasõbralike

tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu;

l) kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused ning edendada kestliku ja vähese CO2

heitega majanduse arendamist, näiteks investeeringuid taastuvenergiasse ja

energiatõhusaid lahendusi;

m) tõhustada kliimamuutuste vallas kahepoolset dialoogi ja meetmeid, mis käsitlevad

kliimamuutustega kohanemist, nende leevendamist ja rakendamisvahendeid, mille

hulka kuuluvad tehnosiire, suutlikkuse suurendamine ja rahastamine;

n) edendada soolist võrdõiguslikkust ja noori käsitlevate valdkonnaüleste lähenemisviiside

arvessevõtmist tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe rakendamisel;

o) edendada veevarudele avalduvat kliimamõju käsitlevat poliitikat;

& /et 47

p) rakendada 2. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil

esitletud Pariisi pakti, mis käsitleb vett ja kliimamuutustega kohanemist jõgede, järvede

ja põhjavee vesikondades, ning 23. septembril 2014 New Yorgis toimunud

kliimatippkohtumisel käivitatud Lima-Pariisi tegevuskava;

q) tugevdada koostöökavasid, et tagada tulevikus ambitsioonikamad riiklikult

kindlaksmääratud panused, võttes samal ajal arvesse ülemaailmset kokkuvõtete

tegemise protsessi.

ARTIKKEL 5.3

Energia

1. Lepinguosalised tunnistavad energiasektori tähtsust majandusliku jõukuse ning

rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse seisukohast ning rõhutavad, et energiasektori

ümberkujundamine on tegevuskavas 2030 ja Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide

saavutamise võti. Nad tunnistavad vajadust parandada ja mitmekesistada energiavarustust

(sealhulgas taastuvenergia edendamine), edendada innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust

ja inimeste koolitamist ning suurendada energiatõhusust, et parandada energiatootlikkust ja

energiajulgeolekut ning tagada ohutu, kestlik ja taskukohane energia. Lepinguosalised

tegutsevad nende eesmärkide saavutamise nimel.

2. Lepinguosalised vahetavad energiaalast teavet ning teevad kahepoolset, piirkondlikku

ja mitmepoolset koostööd, et edendada avatud ja konkurentsivõimelisi turge, jagada parimaid

tavasid, edendada teaduspõhist ja läbipaistvat reguleerimist ning arutada energiaküsimustes

tehtava koostöö võimaluste üle, näiteks rahvusvaheliste foorumite, mehhanismide ja algatuste

raames.

& /et 48

6. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUS, MERENDUS JA KALANDUS

ARTIKKEL 6.1

Koostöö põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika;

b) põllumajandusturu väljavaated;

c) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed;

d) kestlik ja vastupidav põllumajandus, mille saavutamiseks tuleb edendada teadlikkust

maailma toiduga kindlustatuse komitee väljatöötatud põllumajandusse ja

toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtetest ning maa-,

kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikest suunistest;

e) maaelu arengu edendamine sel teel, et suurendatakse suutlikkust kaubandusega seotud

küsimustes, sealhulgas geograafiliste tähiste kui intellektuaalomandi õigusega seotud

küsimustes;

& /et 49

f) mahepõllumajandus;

g) teadusuuringud ja innovatsioon;

h) säästvate tootmisprotsesside korraldamine ja arendamine põllumajanduslikus

toidutööstuses (põllumajandus ja loomakasvatus);

i) maakogukondade korraldus ja tootlik areng;

j) toiduga kindlustatus;

k) saagikoristusjärgse toidukao ja toidu raiskamise vältimine;

l) rakendusuuringud põllumajandustoodete ja loomsete saaduste tootmiseks ja

haldamiseks; ning

m) põllumajandustoodete ja toiduainete töötlemine.

ARTIKKEL 6.2

Merendus ja kalandus

1. Lepinguosalised tunnistavad kala- ja vesiviljelusvarude ja muu merendustegevuse

kaitse ning säästva ja vastutustundliku majandamise olulisust ning nende mõju majanduslike,

sotsiaalsete ja keskkonnaalaste võimaluste pakkumisel praegustele ja tulevastele

põlvkondadele.

& /et 50

2. Lepinguosalised tõhustavad dialoogi ja koostööd kalanduse ja merenduse valdkonna

vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.

3. Lepinguosalised teevad kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega järgmist:

a) aitavad kaasa ülemaailmse ookeanide majandamise süsteemi parandamisele, sealhulgas

kõrvaldades õiguslikud ja rakendamise puudujäägid ning edendades koos kolmandate

riikidega merendus- ja kalandussektori asjakohaste õigusaktide ratifitseerimist ja

rakendamist;

b) võtavad vastu tulemuslikud seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed, näiteks

vaatluskavad, laevaseiresüsteemid, ümberlaadimise kontroll, merel toimuv

inspekteerimine ja sadamariigi meetmed, ning kaasnevad karistused, mille eesmärk on

kaitsta kalavarusid ja ära hoida ülepüük;

c) säilitavad või võtavad vastu meetmed ja teevad koostööd, et võidelda ebaseadusliku,

teatamata jäetud või reguleerimata kalapüügiga (edaspidi „ETR-kalapüük“), sealhulgas

vahetavad vajaduse korral teavet oma vetes toimuva ETR-kalapüügi kohta ning selliste

strateegiate ja meetmete rakendamise kohta, millega jäetakse ETR-kalapüügist saadud

tooted kaubavoogudest ja kalakasvanduste tegevusest kõrvale;

d) teevad koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, milles

mõlemad lepinguosalised on kas liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad kolmandad

riigid, ja vajaduse korral nende organisatsioonide sees, et saavutada hea juhtimistava,

toetades sealhulgas teaduspõhiseid otsuseid ja nende täitmist kõnealustes

organisatsioonides, ning

& /et 51

e) edendavad keskkonnateadlike ja majanduslikult konkurentsivõimeliste säästvate

tootmisprotsesside arendamist magevee- ja merevesiviljeluses;

f) tugevdavad ookeanide ohutust ja julgeolekut;

g) vähendavad survet ookeanidele, sealhulgas mereprügivastase võitluse kaudu;

h) edendavad mereala ruumilist planeerimist ja rannikuala integreeritud haldamist;

i) toetavad mereuuringuid ja biotehnoloogiat ning

j) vahetavad parimaid tavasid lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuva merendusalase

majandustegevuse, nagu ookeanienergia ning ranniku- ja mereturismi kestliku arengu

kohta.

& /et 52

7. PEATÜKK

MAJANDUSPOLIITIKA

ARTIKKEL 7.1

Makromajanduspoliitika

Lepinguosalised tugevdavad oma ametiasutuste vahelist dialoogi makromajanduspoliitika ja

sellealaste suundumuste üle ning edendavad asjakohase teabe ja arvamuste vahetamist.

ARTIKKEL 7.2

Ettevõtlus ja tööstus, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

1. Lepinguosalised edendavad soodsat keskkonda väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) arenguks ja konkurentsivõime parandamiseks ning vajaduse

korral horisontaalse tööstuspoliitika alast koostööd. Koostöö raames:

a) edendatakse kokkupuuteid ettevõtjate vahel, soodustatakse ühisinvesteeringuid ning

rajatakse olemasolevate horisontaalprogrammide kaudu ühisettevõtteid ja infovõrke;

& /et 53

b) vahetatakse teavet ja kogemusi, mis on seotud VKEde konkurentsivõime parandamist

edendavate raamtingimuste loomise ning VKEde asutamise menetlustega;

c) hõlbustatakse mõlema lepinguosalise VKEde tegevust;

d) vahetatakse teavet ja parimaid tavasid tööstuse 4.0 kohta ning

e) edendatakse ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetatakse

vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist.

2. Lepinguosalised hõlbustavad erasektori algatatud asjakohast koostööd.

ARTIKKEL 7.3

Äritegevus ja inimõigused

Lepinguosalised edendavad riiklikul tasandil ettevõtjate sotsiaalset vastutust kooskõlas

asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste

juhtpõhimõtted, OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ja OECD hoolsuskohustuse

suunised vastutustundliku äritegevuse kohta, ning edendavad rahvusvahelisel tasandil

suutlikkuse suurendamist ja kogemuste vahetamist.

& /et 54

ARTIKKEL 7.4

Toorained

1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev ja turupõhine lähenemisviis on parim viis

luua keskkond, mis soodustab investeeringuid toorainete tootmisse ja nendega kauplemisesse.

2. Lepinguosalised edendavad toorainetega seotud küsimustes koostööd asjakohases

piirkondlikus või mitmepoolses keskkonnas või kahepoolse dialoogi kaudu kummagi

lepinguosalise taotlusel, tuginedes vastastikustele huvidele. Koostöö eesmärk on kõrvaldada

sellises keskkonnas toorainekaubanduse tõkked, tugevdada toorainekaubanduse reeglitel

põhinevat ülemaailmset raamistikku, edendada ülemaailmsete tooraineturgude läbipaistvust

ja aidata kaasa säästvale arengule.

3. Koostöö hulka võib kuuluda teabevahetus järgmistel teemadel:

a) pakkumine ja nõudlus, kahepoolsed kaubandus- ja investeerimisküsimused ning

rahvusvahelise kaubanduse küsimused;

b) tariifsed ja mittetariifsed tõkked kaubeldavate toorainete, nendega seotud teenuste ja

investeeringute puhul;

c) lepinguosaliste õigusraamistikud;

d) tootmisprotsessides ja toorainete kasutamisel rakendatavad tehnoloogiad ning

e) parimad tavad, mis on seotud mäetööstuse kestliku arenguga, sealhulgas maavarade

poliitika, maakasutuse planeerimise, loamenetluste, läbipaistvuse ja juhtimisega.

& /et 55

ARTIKKEL 7.5

Statistika

Lepinguosalised teevad koostööd statistika valdkonnas, eelkõige edendades aktiivselt

parimate tavade jagamist. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) osaleda sagedamini kõrgetasemelistel rahvusvahelistel kohtumistel, kus käsitletakse

vastastikust huvi pakkuvaid teemasid;

b) ühtlustada statistikameetodeid, et parandada andmete võrreldavust, ning

c) koostada ja levitada ametlikku statistikat ja töötada välja näitajad.

ARTIKKEL 7.6

Transport

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja süvendavad dialoogi kõikides transpordipoliitika

asjakohastes valdkondades, sealhulgas lõimitud transpordipoliitikas, et parandada kaupade ja

reisijate liikumist, suurendada meresõidu- ja lennuohutust ja -turvalisust, edendada

keskkonnakaitset ja tõhustada oma transpordisüsteeme.

& /et 56

2. Koostöö ja dialoogi raames võib muu hulgas:

a) vahetada teavet ja parimaid tavasid oma transpordipoliitika kohta;

b) tugevdada Mehhiko ja liidu vahelisi lennundussuhteid, sealhulgas uurida võimalust

sõlmida spetsiaalne lennundusleping;

c) edendada eesmärki saavutada kaubandusalustel ausa konkurentsi põhiselt piiranguteta

juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele;

d) hõlbustada meretransporti, logistikaahelaid ja mitmeliigilist transporti, et suurendada

konkurentsivõimet ja tihendada majandussuhteid;

e) edendada keskkonnaga seotud transpordiküsimusi;

f) hõlbustada ekspertide dialoogi ja koostööd rahvusvahelistel transpordifoorumitel ning

g) toetada piiriülest elektroonilist teabevoogu, et edendada dünaamilist keskkonda

tõhusate ja kulutõhusate transporditeenuste jaoks.

& /et 57

8. PEATÜKK

HARIDUS, KULTUUR JA SOTSIAALKÜSIMUSED

ARTIKKEL 8.1

Haridus

Lepinguosalised edendavad koostööd ja dialoogi asjakohastes haridussektorites, mille hulka

kuuluvad:

a) kõrghariduse ning tehnilise ja kutsehariduse ja -koolituse tugevdamine;

b) kõrgkoolide üliõpilaste, teadlaste ning akadeemiliste ja haldustöötajate liikuvuse

suurendamine ning

c) kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas kvalifikatsioonide ja

välismaal veedetud õppeperioodide tunnustamise mehhanismide parandamine.

& /et 58

ARTIKKEL 8.2

Kultuur

1. Lepinguosalised teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige

ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (edaspidi „UNESCO“), et saavutada

ühised eesmärgid ja edendada kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas rakendades kultuuri

väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mille UNESCO

peakonverents võttis vastu 20. oktoobril 2005 Pariisis.

2. Lepinguosalised edendavad tihedamat koostööd kultuuri- ja loomesektoris ja -

tööstuses, sealhulgas kujunemisjärgus ja uute tehnoloogiate ning audiovisuaalmeedia

valdkonnas, et suurendada muu hulgas vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuurist.

3. Lepinguosalised edendavad kultuurivahetust ja viivad eri kultuurivaldkondades

olemasolevate koostööraamistike alusel ellu ühisalgatusi.

4. Lepinguosalised edendavad kunsti- ja kultuurivaldkonnas digitaalse infosisu loomise,

tutvustamise ja levitamisega seotud koostööd ja ühisalgatusi õigusraamistikus, milles

tunnustatakse ja väärtustatakse loovisikute tööd, et parandada üldist juurdepääsu kultuurile ja

selle komponentidele.

& /et 59

5. Lepinguosalised soodustavad kultuuridevahelist dialoogi oma kodanikuühiskonna

organisatsioonide ja üksikisikute vahel.

6. Lepinguosalised tunnistavad, et kultuur võib konfliktide ennetamise ja kestliku arengu

majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet nii eest vedada kui ka soodustada,

pidades silmas, et kultuuri- ja loomemajandus on arenenud riikide ja arengumaade majanduse

peamised tõukejõud.

ARTIKKEL 8.3

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

1. Lepinguosalised tunnistavad, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika keskmes peaksid olema

elatustaseme parandamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ja inimväärse töö edendamine.

2. Lepinguosalised austavad ja edendavad tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, mis

on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) tööalaste aluspõhimõtete

ja põhiõiguste deklaratsioonis, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 18. juunil

1998 Genfis, ning vastavates ILO konventsioonides, mille osalised nad on.

& /et 60

3. Lepinguosalised tõhustavad koostööd tööhõive, sotsiaaldialoogi ja sotsiaalküsimuste

valdkonnas ning edendavad tööhõivet, töötervishoidu ja tööohutust, tööküsimusi ja

sotsiaalkaitset käsitleva teabe vahetamist.

ARTIKKEL 8.4

Eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused

Lepinguosalised jagavad saadud kogemusi ja parimaid tavasid, et tulemuslikult ja terviklikult

käsitleda seda, kuidas mõjutavad eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused ning

automatiseerimine ja selle tagajärjed kestliku arengu eesmärkide täielikku rakendamist.

ARTIKKEL 8.5

Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kaasamine

Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust vaesuse kõigi

vormide, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise kaudu, et saavutada kestliku arengu

eesmärgid kogu maailmas ning edendada õiglast üleilmastumist, täielikku tööhõivet ja

inimväärset tööd kõigile meestele ja naistele; selleks:

a) tugevdatakse sotsiaalkaitsesüsteeme;

& /et 61

b) soodustatakse võrdset juurdepääsu ja mittediskrimineerimist sotsiaalpoliitikas;

c) edendatakse innovatsiooni, et lahendada sotsiaalseid probleeme, vahetades teavet

parimate tavade kohta, ning soodustatakse dialoogi ja teadusuuringuid selles sektoris

ning

d) edendatakse paremaks kaasamiseks sotsiaal- ja solidaarsusmajandust ja võideldakse

vaesuse vastu.

ARTIKKEL 8.6

Tervis

1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvatervise, sealhulgas haiguste ennetamise ja

tervise edendamise valdkonnas, et parandada rahva tervist ja üldist tervisekindlustust.

2. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) vahetada teavet ja teha koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

b) edendada rahvusvaheliste tervishoiualaste lepingute rakendamist ning

c) hõlbustada lõikes 1 osutatud valdkondades vahetusi, stipendiumide saamist ja

koolitusprogrammide elluviimist.

& /et 62

ARTIKKEL 8.7

Turism

1. Lepinguosalised teevad koostööd turismi valdkonnas. Koostöö peamine eesmärk on

parandada teabe ja parimate tavade vahetamist, et tagada turismi tasakaalustatud ja kestlik

arendamine ning toetada töökohtade loomist ja majandusarengut.

2. Koostöös keskendutakse järgmisele:

a) loodus- ja kultuuripärandi potentsiaali kaitsmine ja maksimeerimine;

b) tavad, mis soodustavad vastutustundlikku turismi ja kohalike kogukondade austamist;

c) teabe ja parimate tavade vahetamine meetmete kohta, mille eesmärk on parandada

turismisektoris oskusi ja pädevust;

d) loomemajanduses teabevahetuse ja koostöö ning turismisektoris innovatsiooni

edendamine ning

e) parimate tavade vahetamine, et võtta turismis arvesse kestlikkuse põhimõtteid, eelkõige

elurikkust.

& /et 63

9. PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, INNOVATSIOON JA DIGIMAJANDUS

ARTIKKEL 9.1

Teadusuuringud ja innovatsioon

1. Lepinguosalised teevad koostööd teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja

innovatsiooni valdkonnas, lähtudes vastastikusest huvist ja kasust ning kooskõlas oma

vastavate õigusaktidega. Koostöö eesmärk on edendada kestlikku arengut, lahendada

ülemaailmseid ühiskondlikke probleeme, saavutada teaduse tipptase, parandada piirkondlikku

konkurentsivõimet ning tugevdada lepinguosaliste vahelisi suhteid, mille tulemuseks oleksid

pikaajalised partnerlused. Lepinguosalised edendavad kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil

poliitikadialoogi ning kasutavad oma erinevaid vahendeid, sealhulgas teadus- ja

tehnoloogiakoostöö lepinguid, vastastikku täiendaval viisil.

2. Lepinguosalised püüavad:

a) parandada teadlaste, ekspertide, üliõpilaste ja ettevõtjate liikuvuse ning materjalide ja

seadmete piiriülese liikumise tingimusi;

& /et 64

b) hõlbustada vastastikust juurdepääsu teineteise teadus-, tehnoloogia- ja

innovatsiooniprogrammidele, teadustaristule ja -rajatistele, väljaannetele ja

teadusandmetele;

c) suurendada koostööd normide kehtestamisele eelnevates teadusuuringutes ja

standardimises ning

d) edendada ühiseid põhimõtteid, et saavutada teadus- ja innovatsiooniprojektides

intellektuaalomandi õiguste piisav ja tulemuslik kaitse, sealhulgas õiguskaitse.

3. Lepinguosalised edendavad valitsusasutuste, avaliku ja erasektori teaduskeskuste,

kõrgharidusasutuste, innovatsiooniasutuste ja -võrgustike ning muude sidusrühmade,

sealhulgas VKEde järgmisi tegevusi:

a) ühisalgatused, millega suurendada teadlikkust teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja

suutlikkuse suurendamise programmidest ning üksteise programmides osalemise

võimalustest;

b) ühised kohtumised ja seminarid, mille eesmärk on vahetada teavet ja parimaid tavasid

ning selgitada välja valdkonnad, milles teha ühiseid teadusuuringuid;

c) ühine teadustegevus vastastikust huvi pakkuvates valdkondades;

d) teaduskoostöö vastastikku tunnustatud hindamine ja asjaomaste tulemuste levitamine.

& /et 65

ARTIKKEL 9.2

Digimajandus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi

„IKT“) on tänapäeva elus kesksel kohal ning aitab vältimatu tegurina kaasa ühiskonnas teabe

ja teadmiste tugevdamisele, et edendada majanduslikku, hariduslikku ja sotsiaalset arengut.

Lepinguosalised vahetavad arvamusi oma sellealase poliitika üle.

2. Koostöö raames võib muu hulgas:

a) vahetada arvamusi digitaalse ühtse turu poliitika eri aspektide, eelkõige elektroonilise

side valdkonna poliitika ja reguleerimise üle, mille hulka kuuluvad juurdepääs

lairibateenustele, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, e-valitsus, avatud

valitsemine, avatud andmed, interneti turvalisus, e-tervis ja reguleerivate asutuste

sõltumatus;

b) edendada IKTd kui majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu, sotsiaalse ja e-

kaasatuse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamise vahendit, rõhutades

ettevõtlikkust ja osaluskoostööd, parandades koolide netiühendust ning arendades

teadus- ja akadeemilisi võrgustikke;

c) arendada välja muu hulgas piirkondliku tasandi teadusvõrgustike, andmetöötluse ja

teadusandmete taristu ja teenuste vastastikune seotus ning edendada nende

koostalitlusvõimet;

& /et 66

d) teha koostööd e-valitsuse ja usaldusteenuste, näiteks e-allkirja ja e-identimise

valdkonnas, keskendudes IKT kasutamist käsitlevate poliitikapõhimõtete, teabe ja

parimate tavade vahetamisele, et ajakohastada avalikku haldust, edendada kvaliteetseid

avalikke teenuseid ning parandada organisatsiooni tõhusust ja avaliku sektori vahendite

läbipaistvat haldamist;

e) vahetada teavet standardite, vastavushindamise ja tüübikinnituse kohta ning

f) edendada spetsialistide, eriti noorte kutsetöötajate vahetust ja väljaõpet.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 810 final

ANNEX 1 – PART 2/4

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

& /et 67

III OSA1

KAUBANDUS JA INVESTEERINGUD

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED JA INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

A JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 1.1

Vabakaubanduspiirkonna loomine

Lepinguosalised loovad lepingu käesoleva osaga vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas

GATT 1994 XXIV artikliga ja GATSi V artikliga.

1 Kui säte sisaldab viidet mõnele muule artiklile, täpsustamata, missuguses käesoleva lepingu

osas viidatud artikkel asub, loetakse, et see artikkel asub lepingu III osas

& /et 68

ARTIKKEL 1.2

Eesmärgid

Lepingu käesoleva osa eesmärgid on järgmised:

a) lepinguosalistevahelise kaubavahetuse laiendamine ja mitmekesistamine kooskõlas

GATT 1994 XXIV artikliga, vähendades tollimakse ja mittetariifseid kaubandustõkkeid või

kaotades need;

b) kaubavahetuse lihtsustamine eelkõige nende sätetega, mis käsitlevad tolliprotseduuride ja

kaubanduse lihtsustamist, standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi ning

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, säilitades samal ajal mõlema lepinguosalise õiguse

kehtestada oma territooriumil õigusnorme ja saavutada avaliku poliitika eesmärke;

c) teenuskaubanduse liberaliseerimine kooskõlas GATSi V artikliga;

d) investeeringuvoogude suurenemist soodustava raamistiku väljatöötamine, nähes ette

läbipaistvad, stabiilsed ja prognoositavad eeskirjad, mis reguleerivad ettevõtete asutamise

tingimusi ja sellega seotud kapitali liikumist, ja tagades asjakohase tasakaalu investeeringute

liberaliseerimise ja kaitse ning mõlema lepinguosalise õiguse vahel kehtestada õigusnorme

õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

& /et 69

e) investeerimiskohtute süsteemi loomine investorite ja riigi vaheliste vaidluste tulemuslikuks,

erapooletuks ja prognoositavaks lahendamiseks;

f) lepinguosaliste riigihanketurgude tulemuslik ja vastastikune avamine;

g) innovatsiooni ja loovuse edendamine, tagades intellektuaalomandi õiguste piisava ja

tulemusliku kaitse kooskõlas lepinguosaliste vahel kehtivate rahvusvaheliste kohustustega

ning tasakaalu nimetatud kaitse ja avalike huvide vahel;

h) lepinguosalistevaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete arendamine kooskõlas vaba ja

moonutamata konkurentsi põhimõttega;

i) kestliku arengu edendamine ja rahvusvahelise kaubanduse arendamine kestlikku arengut

toetaval viisil, mis hõlmab majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset;

j) tulemusliku, õiglase ja prognoositava vaidluste lahendamise mehhanismi loomine, et

lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi, mis on seotud lepingu käesoleva osa tõlgendamise

ja kohaldamisega.

& /et 70

ARTIKKEL 1.3

Üldkohaldatavad mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse lepingu käesolevas osas järgmisi mõisteid:

a) „üldkohaldatav haldusotsus“ – haldusotsus või tõlgendus, mida kohaldatakse kõikide isikute

ja tegelike olukordade suhtes, mis kuuluvad üldiselt selle haldusotsuse või tõlgenduse

kohaldamisalasse, ja millega kehtestatakse käitumisnorm, kuid mis ei hõlma järgmist:

i) haldusmenetluses või kohtulaadse asutuse menetluses tehtud määrus või otsus, mida

kohaldatakse konkreetsel juhul teise lepinguosalise konkreetse isiku, kauba või teenuse

suhtes, või

ii) otsus, mis võetakse vastu seoses konkreetse teo või tavaga;

b) „põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;

c) „põllumajandustoode“ – põllumajanduslepingu 1. lisas loetletud toode;

d) „õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal on õhusõiduk kasutusest kõrvaldatud“

– õhusõiduki või selle osa remondi- ja hooldustööd, mille ajal õhusõiduk või selle osa on

kasutusest kõrvaldatud ja mis ei hõlma liinihooldust;

& /et 71

e) „dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli-

ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;

f) „arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“– teenused, mida osutatakse selliste

arvutisüsteemide abil, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, piletite

kättesaadavuse, piletihindade ja hinnareeglite kohta, ja mille kaudu on võimalik teha

broneeringuid või väljastada pileteid;

g) „tollimaks“ – tollimaks ja muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses;

see hõlmab ka sellise impordiga seoses kehtestatud mis tahes lisamaksu või lisatasu, kuid ei

hõlma järgmist:

i) lõiv, mis on samaväärne artikli 2.3 kohaselt kehtestatud riigisisese maksuga;

ii) dumpinguvastane või tasakaalustav2 tollimaks, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele

kooskõlas GATT 1994, dumpinguvastase lepingu ja WTO subsiidiumide ja

tasakaalustusmeetmete lepinguga;

iii) tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses ja mille suurus

on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega, ning

2 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et tollimaksu määratlus ei mõjuta 5. peatükist

„Kaubanduse kaitsemeetmed“ tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

& /et 72

iv) imporditud kauba eest pakutav või kogutav lisatasu, mis tuleneb liitega 2-A-4 „Mehhiko

tariifikvoodid“ ette nähtud tariifikvootide haldamiseks lubatud hankesüsteemist;

h) „tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise

tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;

i) „päev“ – kalendripäev, sh nädalavahetused ja pühad;

j) „vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe“ – WTO

asutamislepingu 2. lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja

protseduuride käsituslepe;

k) „ettevõte“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks

otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev juriidiline

isik, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ühe osanikuga äriühing või

ühistu;

l) „olemasolev“ – käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtiv;

m) „vabalt konverteeritav valuuta“ – valuuta, millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel

valuutaturgudel ja mida kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes;

& /et 73

n) „GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenuskaubanduse üldleping;

o) „GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldine tolli- ja

kaubanduskokkulepe;

p) „kaup“ – nii materjalid kui ka tooted;

q) „lepinguosalise kaup“ – omamaine kaup GATT 1994 tähenduses, mis hõlmab ka selle

lepinguosalise päritolustaatusega kaupa;

r) „maapealne teenindus“ –- tasu eest või lepingu alusel lennujaamas osutatavad lennufirma

esindus-, haldus- ja järelevalveteenused, reisijate teenindamine, pagasikäitlus, perroonikäitlus,

toitlustamine,3 lennulasti ja posti käitlus, õhusõiduki tankimine, õhusõiduki hooldus ja

puhastamine, maismaatransport ning lennujuhtimine, meeskonna haldamine ja

lennuplaaniteenused; see ei hõlma omateenindust, julgestust, liinihooldust, õhusõiduki

remonti ja hooldust ning sellise olulise tsentraliseeritud lennujaamataristu haldamist või

käitamist nagu jäätõrjerajatised, kütuse jaotussüsteemid, pagasi käitlemise süsteemid ja

lennujaamasisesed transpordisüsteemid;

s) „harmoneeritud süsteem“ või „HS“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud

süsteem, sealhulgas selle tõlgendamise üldeeskirjad, jaotiste, gruppide ja alamrubriikide

märkused ning nende muudatused;

3 Välja arvatud toiduvalmistamine.

& /et 74

t) „meede“ – lepinguosalise seadus, määrus, eeskiri, menetlus, otsus, haldusmeede, nõue või

tava4;

u) „kodanik“ – füüsiline isik, kes on asjaomase riigi vastava seaduse kohaselt ühe Euroopa Liidu

liikmesriigi kodanik või Mehhiko kodanik või kes on lepinguosalise alaline elanik;

v) „füüsiline isik“5 –

i) Euroopa Liidu puhul isik, kes on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik vastavalt selle

liikmesriigi õigusaktidele6, ja

ii) Mehhiko puhul isik, kes on Mehhiko kodanik vastavalt Mehhiko õigusaktidele;

füüsilist isikut, kes on Mehhiko kodanik ja kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi

kodakondsus, peetakse ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus on

peamine ja tegelikult kasutatav;

4 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „meede“ hõlmab ka tegevusetust. 5 Seda mõistet kasutatakse 10.–19. peatükis. 6 Mõiste „Euroopa Liidu füüsiline isik“ hõlmab ka füüsilist isikut, kes elab alaliselt Läti

Vabariigis, ei ole Läti Vabariigi ega ühegi teise riigi kodanik, kuid kellel on Läti Vabariigi

õigusnormide kohaselt õigus saada määratlemata kodakondsusega isiku pass.

& /et 75

w) „OECD“ – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon;

x) „päritolustaatusega kaup“ – kaup, mis vastab 3. peatükis „Päritolureeglid ja -menetlused“

sätestatud päritolureeglitele;

y) „isik“ – füüsiline isik või ettevõte;

z) „lepinguosalise isik“ – lepinguosalise kodanik või ettevõte;

aa) „tariifne sooduskohtlemine“ – tollimaksumäär, mida kohaldatakse päritolustaatusega kauba

suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“;

bb) „kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;

cc) „subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;

dd) „lennutransporditeenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt

müüa ja turustada oma lennutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turundusaspektid, nagu turu-

uuringud, reklaam ja turustamine, kuid see ei sisalda lennutransporditeenuste hinnakujundust

ega kohaldatavaid tingimusi;

ee) „teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust;

& /et 76

ff) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar-

ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;

gg) „riigiettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline;

hh) „tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste

kaubandustõkete leping;

ii) „territoorium“ – territoorium, kus kohaldatakse käesolevat lepingut, nagu on sätestatud

käesoleva lepingu IV osa artiklis 2.2 „Territoriaalne kohaldamisala“;

jj) „kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu territoriaalset

kohaldamisala;

kk) „intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas

sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

ll) „rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon“ – rahvusvaheliste lepingute õiguse

Viini konventsioon, mis sõlmiti 23. mail 1969 Viinis;

mm) „WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning

nn) „WTO asutamisleping“ – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega loodi Maailma

Kaubandusorganisatsioon.

& /et 77

ARTIKKEL 1.4

Seos WTO asutamislepinguga

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad WTO

asutamislepingust.

ARTIKKEL 1.5

Viited õigusnormidele ja muudele lepingutele

1. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse lepingu käesolevas osas sisalduvaid viiteid

õigusnormidele üldiselt või viitega konkreetsele põhikirjale, määrusele või direktiivile viitena

õigusaktile selle muudetud kujul.

2. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse lepingu käesolevas osas sisalduvaid viiteid muudele

lepingutele või õigusaktidele tervikuna või osaliselt viitena, mis hõlmab järgmist:

a) seotud lisad, protokollid, joonealused märkused, tõlgendavad märkused ja selgitavad

märkused ning

& /et 78

b) järgnevad lepingud, mille osalised lepinguosalised on, või muudatused, mis on

lepinguosalistele siduvad, välja arvatud juhul, kui viide kinnitab kehtivaid õigusi ja kohustusi.

ARTIKKEL 1.6

Kohustuste täitmine

1. Kumbki lepinguosaline võtab kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud lepingu käesolevast

osast tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud, et tagada nende

täitmine keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste ja asutuste ning valitsusväliste

asutuste poolt neile delegeeritud volitusi kasutades.

2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib peatada lepingu käesolevast

osast tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud käesoleva lepingu IV osa „Kohustuste

täitmine“ artikli 2.3 lõikes 3 sätestatud juhtudel, üksnes siis, kui teine lepinguosaline rikub lepingu

käesolevat osa, ja tingimusel, et peatamine toimub kooskõlas lepingu käesolevas osas, sealhulgas

31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ sätestatud nõuetega.

& /et 79

B JAGU

Institutsioonilised sätted

ARTIKKEL 1.7

Ühisnõukogu eriülesanded

1. Kui ühisnõukogu täidab talle lepingu käesoleva osa kohaselt pandud ülesandeid, koosneb

ühisnõukogu ministrite tasandil ühelt poolt ELi lepinguosalise esindajatest, kes vastutavad

kaubandus- ja investeerimisküsimuste eest, ja teiselt poolt Mehhiko majandusministeeriumi

esindajatest või nende määratud isikutest.

2. Ühisnõukogu võib lepingu käesoleva osa eesmärkide täitmiseks muuta järgmist:

a) 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid

jooke käsitlevad asjakohased meetmed“;

b) 3. peatükk „Päritolureeglid ja -menetlused“, sealhulgas 3-A kuni 3-D lisa;

c) 10-D lisa „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“;

& /et 80

d) Mehhiko asjakohased loendid ja kavad vastavalt artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad

meetmed ja erandid“ lõikele 6 ja artikli 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“

lõikele 4;

e) 21-A lisa „Euroopa Liidu hõlmatud üksused“ ja 21-B lisa „Mehhiko hõlmatud üksused“;

f) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“;

g) 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“.

3. Ühisnõukogu võib lepingu käesoleva osa eesmärkide täitmiseks teha ka järgmist:

a) võtta vastu lepingu käesoleva osa sätete siduvaid tõlgendusi;

b) võtta vastu muid lepingu käesolevas osas sätestatud otsuseid ning

c) võtta oma ülesannete täitmisel muid meetmeid, milles lepinguosalised kokku lepivad.

4. Kumbki lepinguosaline rakendab kõik lõike 2 punktis a osutatud muudatused lepinguosaliste

vahel kokkulepitud tähtaja jooksul kooskõlas oma kohaldatavate õiguslike menetlustega.

& /et 81

ARTIKKEL 1.8

Ühiskomitee eriülesanded

1. Kui ühiskomitee täidab talle lepingu käesoleva osa kohaselt pandud ülesandeid, koosneb

ühiskomitee ühelt poolt ELi lepinguosalise kõrgetasemelistest esindajatest, kes vastutavad

kaubandus- ja investeerimisküsimuste eest, ja teiselt poolt Mehhiko majandusministeeriumi

esindajatest vastavalt kummagi lepinguosalise asjakohastele nõuetele või nende määratud isikutest.

2. Ühiskomitee teeb järgmist:

a) abistab ühisnõukogu kaubandusküsimustega seotud ülesannete täitmisel;

b) vastutab lepingu käesoleva osa sätete nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest ning

lepingu kohaldamise tulemuste hindamise eest;

c) püüab ennetada ja lahendada erimeelsusi või vaidlusi, mis võivad tekkida seoses lepingu

käesoleva osa tõlgendamise või kohaldamisega, ilma et see piiraks 31. peatüki „Vaidluste

lahendamine“ kohaldamist;

d) teostab järelevalvet kõikide allkomiteede ja muude lepingu käesoleva osa alusel loodud

organite tegevuse üle ning

e) arutab, kuidas veelgi edendada kaubandust ja investeeringuid lepinguosaliste vahel.

& /et 82

3. Lõike 2 kohaste ülesannete täitmisel võib ühiskomitee teha järgmist:

a) luua täiendavaid allkomiteesid ja peale lepingu käesoleva osa alusel loodud organite ka muid

organeid, mis koosnevad lepinguosaliste esindajatest, ning määrata neile oma pädevuse piires

ülesandeid, otsustada muuta enda loodud allkomiteedele ja muudele organitele määratud

ülesandeid ning samuti nende tegevuse lõpetada;

b) soovitada ühisnõukogule võtta vastu otsuseid, mis on kooskõlas lepingu käesoleva osa

erieesmärkidega, sealhulgas artikli 1.7 lõike 2 punktis a osutatud muudatused, või võtta

selliseid otsuseid vastu ühisnõukogu kohtumiste vahelisel ajal, sealhulgas juhul, kui

ühisnõukogu ei saa kokku tulla, ning

c) võtta oma ülesannete täitmisel muid meetmeid, milles lepinguosalised kokku lepivad või

mille võtmiseks on ühisnõukogu andnud juhiseid.

ARTIKKEL 1.9

Lepingu III osa koordinaatorid

1. Kumbki lepinguosaline määrab lepingu käesoleva osa koordinaatori ja teavitab sellest teist

lepinguosalist 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

& /et 83

2. Koordinaatorid:

a) hõlbustavad lepinguosalistevahelist teabevahetust kõikides lepingu käesoleva osaga hõlmatud

küsimustes, samuti teabevahetust muude selle lepingu alusel loodud kontaktpunktide vahel;

b) koostavad ühiselt päevakorrad ja teevad kõik muud vajalikud ettevalmistused ühisnõukogu ja

ühiskomitee kohtumisteks vastavalt käesolevale artiklile ning

c) kontrollivad vajaduse korral ühisnõukogu ja ühiskomitee otsuste täitmist.

ARTIKKEL 1.10

Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid

1. Lepinguosalised moodustavad järgmised allkomiteed ja muud organid, mis koosnevad ühelt

poolt ELi lepinguosalise esindajatest ja teiselt poolt Mehhiko esindajatest:

a) kaubavahetuskomitee;

b) põllumajanduse allkomitee;

c) veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee;

d) tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee;

& /et 84

e) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee;

f) loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse ühine töörühm;

g) tehniliste kaubandustõkete allkomitee;

h) teenuste ja investeeringute allkomitee;

i) finantsteenuste allkomitee;

j) riigihangete allkomitee;

k) intellektuaalomandi allkomitee;

l) kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee.

2. Kui lepingu käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lõikes 1 osutatud

allkomiteede ja muude organite suhtes käesoleva lepingu IV osa artiklit 1.4.

3. Lõikes 1 osutatud allkomiteed ja muud organid võivad anda lepingu käesolevas osas

sätestatud juhtudel asjakohaseid soovitusi.

4. Soovitusi jagatakse vastastikusel kokkuleppel.

& /et 85

ARTIKKEL 1.11

Suhted kodanikuühiskonnaga

1. Kumbki lepinguosaline kohtub vähemalt korra aastas käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7

„Sisenõuanderühmad“ osutatud asjakohase sisenõuanderühmaga, et arutada lepingu käesoleva osa

kohaldamisega seotud küsimusi.

2. Kui ühisnõukogu või ühiskomitee tuleb kokku oma kaubanduskoosseisus, kutsub ta kokku

käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.8 „Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud kodanikuühiskonna

foorumi koosoleku, et pidada dialoogi lepingu käesoleva osa kohaldamise üle.

& /et 86

2. PEATÜKK

KAUBAVAHETUS

A JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 2.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „konsulaartehing“ – menetlus, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil

või kolmanda isiku territooriumil asuva importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või

konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate

ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordi puhul nõutavale või sellega seotud

tollidokumendile;

& /et 87

b) „ekspordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles eksportiva lepinguosalise

territooriumilt eksportimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide

esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) eksportiva

lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele;

c) „impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise

protseduuri leping;

d) „impordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles importiva lepinguosalise

territooriumile importimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide

esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) importiva

lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele.

ARTIKKEL 2.2

Kohaldamisala

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lepinguosalise kaubavahetuse suhtes

käesoleva peatüki sätteid.

& /et 88

ARTIKKEL 2.3

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise kooskõlas

GATT 1994 III artikliga ning selle märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994

III artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis

mutandis selle osaks.

2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et võrdne kohtlemine tähendab, et Mehhiko muu kui

föderaaltasandi valitsus või Euroopa Liidu liikmesriigi keskvalitsus või kohalik omavalitsus kohtleb

kaupu vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb vastavalt kas Mehhiko või liikmesriigi otseselt

konkureerivaid või asendatavaid kaupu.

ARTIKKEL 2.4

Tollimaksude kaotamine või vähendamine

1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kaotab kumbki lepinguosaline

päritolustaatusega kaubalt võetavad tollimaksud või vähendab neid vastavalt 2-A lisale

„Tollitariifide kaotamise ajakava“ ning ei kohalda käesoleva lepingu jõustumisel tollimaksu

harmoneeritud süsteemi gruppide 1–97 tariifiridadele klassifitseeritud päritolustaatusega kaubale,

välja arvatud kaup, mis on nimetatud 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ liites 2-A-1 „ELi

tollitariifide kaotamise ajakava“ või liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“.

& /et 89

2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei tõsta lepinguosaline teise lepinguosalise

päritolustaatusega kaubalt võetavat tollimaksu ega kehtesta uut tollimaksu7.

3. Kui lepinguosaline vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära,

kohaldatakse seda tollimaksumäära teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes seni, kuni

see on madalam kui 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ kohaselt kindlaksmääratud

tollimaksumäär.

4. Lepinguosalise taotlusel peavad lepinguosalised nõu, et kaaluda võimalust parandada

päritolustaatusega kauba turulepääsuks 2-A lisas „Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud

tariifset kohtlemist. Ühisnõukogu võib otsustada 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ muuta8.

5. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib WTO vaidluste lahendamise

organi loal jätta päritolustaatusega kaubalt võetava tollimaksu kehtima või suurendada seda.

7 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib pärast tollimaksu ühepoolset

vähendamist tõsta kõnealuse tollimaksu 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ kohaselt

asjaomaseks aastaks kindlaksmääratud tasemele. 8 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle muudatusega asendatakse kõik 2-A lisas

„Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksumäärad või üleminekukategooriad.

& /et 90

ARTIKKEL 2.5

Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud

1. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba

ekspordi suhtes maksu või tasu, mis on suurem kui maks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba

suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks.

2. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita tollimaksu või tasu, mis on kehtestatud teise

lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või sellega seoses ja mis on suurem kui

tollimaks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks.

3. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalisel maksustada eksporti artikli 2.6 kohaselt lubatud

tasu või lõivuga.

ARTIKKEL 2.6

Tasud ja formaalsused

1. Nende tasude ja muude lõivude summa, mille lepinguosaline kehtestab teise lepinguosalise

kauba impordile või teisele lepinguosalisele suunatud kauba ekspordile või sellega seoses, on

piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ning ei kujuta endast kodumaiste kaupade

kaudset kaitset ega impordi või ekspordi maksustamist fiskaalsetel eesmärkidel.

& /et 91

2. Lepinguosaline ei kohalda päritolustaatusega kauba suhtes tollivormistustasu9.

3. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik tasud ja lõivud, mis ta on kehtestanud seoses impordi

või ekspordiga, viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega

tutvuda.

4. Lepinguosaline ei nõua seoses teise lepinguosalise kauba importimisega konsulaartehinguid,

sealhulgas seotud lõive ja tasusid10.

ARTIKKEL 2.7

Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad

1. „Remont või muutmine“ on toote töötlemine, et parandada töödefekte või olulisi kahjustusi,

millega kaasneb toote algse funktsiooni taastamine, või tagada toote vastavus tehnilistele

kasutusnõuetele, milleta toodet ei saaks enam tavapärasel viisil kasutada ettenähtud eesmärgil.

Toote remont või muutmine hõlmab restaureerimist ja hooldust, kuid ei hõlma toimingut või

protsessi,

a) mis hävitab toote põhiomadused või loob uue või kaubanduslikult erineva toote;

9 Mehhiko puhul on tollivormistustasu „Derecho de Trámite Aduanero“. 10 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et importiv lepinguosaline võib nõuda, et tema

konsul, kes on pädev eksportiva lepinguosalise territooriumil, kinnitaks dokumendid

a) uurimise või auditi eesmärgil või

b) majapidamistarvete importimisel.

& /et 92

b) mis muudab lõpetamata toote valmistooteks või

c) mida kasutatakse toote funktsiooni oluliseks muutmiseks.

2. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis siseneb uuesti

tema territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt eksporditud tema territooriumilt teise

lepinguosalise territooriumile remondiks või muutmiseks, olenemata sellest, kas sellist remonti või

muutmist saaks teha selle lepinguosalise territooriumil, kust kaup remondiks või muutmiseks

eksporditi.

3. Lõiget 2 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega

piirkondadesse imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel remondiks, kuid mida ei

reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse.

4. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis imporditakse

ajutiselt teise lepinguosalise territooriumilt remondi või muutmise eesmärgil.

& /et 93

ARTIKKEL 2.8

Taastoodetud kaubad

1. „Taastoodetud kaup“ on harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84–90 või rubriiki 9402

klassifitseeritud kaup, välja arvatud 2-B lisas „Taastoodetud kaupade määratluse alt välja jäetud

kaupade loetelu“ nimetatud kaup,

a) mis on toodetud täielikult või osaliselt taaskasutatud materjalist, mis on saadud kasutatud

kaupadest;

b) mille toimivus- ja töötingimused ning eeldatav kasutusiga on sarnased samasuguse uue kauba

omadele ning

c) millele antakse sama garantii nagu samasugusele uuele kaubale.

2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise

taastoodetud kaupade suhtes korda, mis on ebasoodsam kui see, mida ta kohaldab samasuguste uute

kaupade suhtes.

3. Vastavalt käesolevast lepingust ja WTO asutamislepingust tulenevatele kohustustele võib

lepinguosaline nõuda, et taastoodetud kaup

a) oleks tema territooriumil turustamiseks või müügiks sellisena identifitseeritud, sealhulgas

erimärgistatud, et vältida tarbijate eksitamist, ning

& /et 94

b) vastaks kõikidele kohaldatavatele tehnilistele nõuetele ja eeskirjadele, mida kohaldatakse

samasuguse uue kauba suhtes.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et taastoodetud kauba suhtes kohaldatakse

artiklit 2.9. Kui lepinguosaline kehtestab kasutatud kauba suhtes impordi- ja ekspordikeelde või -

piiranguid või jätab need kehtima, ei kohalda ta neid meetmeid taastoodetud kauba suhtes.

ARTIKKEL 2.9

Impordi- ja ekspordipiirangud

Kui 2-C lisas „Mehhiko erandid artiklist 2.9 „Impordi- ja ekspordipiirangud““ ei ole sätestatud

teisiti, ei kehtesta ega säilita lepinguosaline ühtegi keeldu ega piirangut teise lepinguosalise kauba

impordile ega teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või ekspordiks

müügile, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga, sealhulgas selle

märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel, sealhulgas selle

märkused ja lisasätted, käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

& /et 95

ARTIKKEL 2.10

Impordi litsentsimine

1. Kumbki lepinguosaline võtab vastu impordi litsentsimise protseduurid ja haldab neid

kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artiklitega 1–3.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist igast uuest impordi litsentsimise

protseduurist ja igast olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul

pärast selle avaldamist ja võimaluse korral hiljemalt 60 päeva enne uue menetluse või muudatuse

jõustumist. Teade sisaldab impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teavet ning

käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlike veebisaitide elektroonilisi aadresse. Kui lepinguosaline

teavitab impordi litsentsimise lepingu artiklis 4 sätestatud impordilitsentside komiteed vastavast

uuest impordi litsentsimise protseduurist või olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri

muudatusest kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõigetega 1–3, siis loetakse, et ta on

käesolevat sätet järginud.

3. Lepinguosalise taotlusel esitab teine lepinguosaline viivitamata kogu asjakohase teabe,

sealhulgas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teabe, iga impordi litsentsimise

protseduuri kohta, mille ta kavatseb kehtestada, on kehtestanud või jätab kehtima, või olemasoleva

litsentsimisprotseduuri muudatuse kohta.

& /et 96

4. Kumbki lepinguosaline avaldab asjaomastel ametlikel veebisaitidel teabe, mille ta peab

vastavalt impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõike 4 punktile a avaldama, ning tagab, et impordi

litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teave on üldsusele kättesaadav.

ARTIKKEL 2.11

Ekspordi litsentsimine

1. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik uued ekspordi litsentsimise protseduurid või

olemasolevate ekspordi litsentsimise protseduuride muudatused, sealhulgas vajaduse korral

asjakohastel ametlikel veebisaitidel. Võimaluse korral toimub selline avaldamine hiljemalt 45 päeva

enne protseduuri või muudatuse jõustumist ja igal juhul hiljemalt asjaomase protseduuri või

muudatuse jõustumise kuupäeval.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teist

lepinguosalist oma olemasolevatest ekspordi litsentsimise protseduuridest. Kumbki lepinguosaline

teavitab teist lepinguosalist igast uuest ekspordi litsentsimise protseduurist ja igast olemasoleva

ekspordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist. Teated

peavad sisaldama viidet allikale, kus on avaldatud lõike 3 kohaselt nõutud teave, ja vajaduse korral

asjaomase ametliku veebisaidi aadressi.

& /et 97

3. Ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel esitatakse järgmine teave:

a) ekspordi litsentsimise protseduuride ja nendesse tehtud muudatuste tekst;

b) kaubad, mille suhtes konkreetset ekspordi litsentsimise protseduuri kohaldatakse;

c) iga protseduuri kohta ekspordilitsentsi taotlemise menetluse kirjeldus ja kriteeriumid, millele

taotleja peab vastama, et tal oleks õigus ekspordilitsentsi taotleda, näiteks tegevusloa

omamine, investeeringu tegemine või säilitamine või lepinguosalise territooriumil teatava

ettevõtte vormis tegutsemine;

d) kontaktpunkt või -punktid, kust huvitatud isikud saavad lisateavet ekspordilitsentsi saamise

tingimuste kohta;

e) haldusasutus või -asutused, kellele taotlus või muud asjakohased dokumendid tuleb esitada;

f) meetme või meetmete kirjeldus, mida ekspordi litsentsimise protseduuri kaudu rakendatakse;

g) ajavahemik, mille jooksul iga ekspordi litsentsimise protseduur kehtib, välja arvatud juhul,

kui protseduur jääb kehtima seniks, kuni see mõnes uues väljaandes tühistatakse või seda

muudetakse;

& /et 98

h) kui lepinguosaline kavatseb ekspordikvoodi haldamiseks kasutada ekspordi litsentsimise

protseduuri, siis kvoodi üldkogus, kvoodi avamise ja sulgemise kuupäevad ja vajaduse korral

kvoodi väärtus ning

i) võimalikud vabastused või erandid nõudest hankida ekspordilitsents, kuidas neid vabastusi

või erandeid taotleda või kasutada ning nende andmise kriteeriumid.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei kohusta lepinguosalist andma

ekspordilitsentsi ega takista lepinguosalist täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise

kokkulepetest ja ekspordikontrolli kokkulepetest.

ARTIKKEL 2.12

Tolliväärtuse määramine

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad tolliväärtuse määramise

lepingust.

& /et 99

ARTIKKEL 2.13

Kaupade ajutine import

1. Kumbki lepinguosaline lubab oma õigusnormide kohaselt ajutiselt importida järgmisi kaupu,

vabastades need täielikult tingimuslikult imporditollimaksudest ja olenemata nende päritolust:

a) näitustel, messidel, kohtumistel, esitlustel või muudel sarnastel üritustel väljapanekuks või

kasutamiseks ette nähtud kaubad;

b) kutsetegevuseks vajalikud seadmed, sealhulgas ajakirjandus-, heli- või teleringhäälingu

seadmed, tarkvara, kinoseadmed ja nende lisaseadmed või tarvikud, mis on vajalikud

lepinguosalise territooriumi külastava isiku äritegevuseks, kauplemiseks või kutsealal

tegutsemiseks, et täita kindlaksmääratud ülesannet;

c) transporditaara, kaubanduslikud näidised, reklaamfilmid ja salvestised ning muud

kaubandustegevusega seoses imporditavad kaubad;

d) sportimise eesmärgil imporditavad kaubad;

e) humanitaareesmärkidel imporditavad kaubad ning

f) konkreetsetel eesmärkidel imporditavad loomad.

& /et 100

2. Kumbki lepinguosaline võib nõuda, et lõike 1 kohaselt ajutiselt imporditud kaubad oleksid

kaubad:

a) mis on ette nähtud reekspordiks, ilma et neid oleks muudetud, välja arvatud nende

kasutamisest tulenev tavapärane väärtuse vähenemine;

b) mida kasutab üksnes teise lepinguosalise kodanik või mida selle kodaniku isikliku järelevalve

all kasutab teise lepinguosalise isik oma äritegevuseks, kaubanduseks, kutsetegevuseks või

sportimiseks;

c) mida tema territooriumil ei müüda ega anta rendile;

d) mille puhul esitatakse importiva lepinguosalise nõudmisel tagatis summas, mis ei ole suurem

kui maksud, mis tuleks muidu tasuda kauba sisenemisel või lõplikul importimisel, ja mis

vabastatakse kauba eksportimisel;

e) mis on importimisel ja eksportimisel tuvastatavad;

f) mis reeksporditakse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on mõistlikult seotud ajutise

impordi eesmärgiga, ning

g) mis imporditakse koguses, mis ei ületa nende ettenähtud kasutuseks mõistlikku kogust.

& /et 101

3. Kumbki lepinguosaline lubab käesoleva artikli alusel ajutiselt imporditud kaupu reeksportida

ükskõik millise muu tollisadama või -asutuse kaudu kui see, mille kaudu need imporditi.

4. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et importija või muu isik, kes vastutab käesoleva artikli

kohaselt imporditud kauba eest, ei vastuta kauba ekspordi ebaõnnestumise eest ajutiseks impordiks

määratud tähtaja (k.a tähtaja seaduslik pikendamine) jooksul, kui ta esitab importivale

lepinguosalisele kooskõlas tema tollialaste õigusaktidega rahuldavad tõendid selle kohta, et kaup on

täielikult hävinud või pöördumatult kadunud.

ARTIKKEL 2.14

Koostöö

1. Erisätted lepinguosalistevahelise halduskoostöö kohta seoses tariifse sooduskohtlemisega on

esitatud 2-D lisas „Halduskoostöö erisätted“.

2. Alates ühe aasta möödumisest käesoleva lepingu jõustumisest ja kuni kaubavahetuskomitee

otsustab teisiti, vahetavad lepinguosalised igal aastal impordistatistikat. Impordistatistika

vahetamine hõlmab andmeid viimase aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad, sealhulgas

väärtust ja mahtu tariifirea tasandil teise lepinguosalise nende kaupade impordi puhul, mille suhtes

kohaldatakse käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, ja nende kaupade puhul, mille suhtes ei

kohaldata sooduskohtlemist.

& /et 102

ARTIKKEL 2.15

Kaubavahetuskomitee

Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga a loodud

kaubavahetuskomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki ja selle lisade rakendamise ja haldamise üle;

b) edendab lepinguosalistevahelist kaubavahetust, sealhulgas konsultatsioonide kaudu, mis

käsitlevad käesoleva lepingu kohase turulepääsu tariifse kohtlemise parandamist ja vajaduse

korral muid küsimusi;

c) pakub foorumit käesoleva peatükiga seotud küsimuste arutamiseks ja lahendamiseks;

d) tegeleb viivitamata lepinguosalistevaheliste kaubandustõketega, eelkõige nendega, mis on

seotud mittetariifsete meetmete kohaldamisega, ning vajaduse korral suunab sellised

küsimused arutamiseks ühiskomiteele;

e) soovitab ühiskomiteele käesoleva peatüki muudatusi või täiendusi;

f) koordineerib teabevahetust soodustuste kasutamiseks või muud teabevahetust

lepinguosalistevahelise kaubavahetuse kohta, mida ta võib otsustada;

& /et 103

g) vaatab harmoneeritud süsteemi tulevased muudatused läbi, et tagada, et kummagi

lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi ei muudeta, ning annab nõu kõikide

sellega seotud vastuolude lahendamiseks;

h) täidab muid ülesandeid, mida ühiskomitee võib talle anda.

B JAGU

Kauplemine põllumajandustoodetega

ARTIKKEL 2.16

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on põllumajandustoodetega

kauplemisega seoses vastu võtnud või kehtima jätnud.

& /et 104

ARTIKKEL 2.17

Koostöö mitmepoolsetel foorumitel

1. Lepinguosalised teevad WTO raames koostööd, et toetada üldist, reeglitel põhinevat, avatud,

mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi, soodustada

põllumajandusläbirääkimisi ning edendada põllumajandustoodetega kauplemist hõlbustavate uute

juhtpõhimõtete kehtestamist.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et mõned ekspordimeetmed, nagu ekspordikeelud, -piirangud

või -maksud, võivad avaldada põllumajandustoodete kriitilise tähtsusega tarnetele kahjulikku mõju.

Sellega seoses toetavad lepinguosalised juhtpõhimõtete kehtestamist, osaledes aktiivselt asjaomastel

rahvusvahelistel foorumitel.

ARTIKKEL 2.18

Ekspordikonkurents

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ekspordisubsiidiumid“ – subsiidiumid põllumajanduslepingu artikli 1 punkti e tähenduses

ning

& /et 105

b) „samaväärse mõjuga meetmed“ – ekspordikrediit, ekspordikrediiditagatised või

kindlustusprogrammid, samuti muud meetmed, millel on ekspordisubsiidiumiga samaväärne

mõju11.

2. Lepinguosalised kinnitavad Nairobis 19. detsembril 2015 toimunud WTO ministrite

konverentsil vastu võetud ekspordikonkurentsi käsitlevas otsuses võetud kohustust rakendada kõiki

ekspordisubsiidiume ja samaväärse mõjuga ekspordimeetmeid ülima mõõdukusega ning suurendada

läbipaistvust ja parandada järelevalvet seoses kõikide ekspordisubsiidiumide ja samaväärse mõjuga

ekspordimeetmetega.

3. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita ekspordisubsiidiume ühegi põllumajandustoote suhtes,

mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumile.

4. Lepinguosaline ei säilita, kehtesta ega taaskehtesta muud samaväärse mõjuga meedet ühegi

põllumajandustoote suhtes, mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise

lepinguosalise territooriumile, välja arvatud juhul, kui see samaväärse mõjuga meede vastab

asjaomases WTO asutamislepingus, otsuses või kohustuses kindlaksmääratud tingimustele.

5. Selleks et suurendada läbipaistvust ja parandada järelevalvet ekspordisubsiidiumide ja muude

samaväärse mõjuga meetmete üle, võib lepinguosaline, kellel on põhjendatud kahtlus

ekspordisubsiidiumi või muu samaväärse mõjuga meetme suhtes, mida teine lepinguosaline

kohaldab esimesele lepinguosalisele ekspordiks ettenähtud põllumajandustoote suhtes, nõuda teiselt

lepinguosaliselt vajalikku teavet kohaldatavate meetmete kohta. Nõutav teave esitatakse

viivitamata.

11 Mõiste „samaväärse mõjuga meetmed“ tõlgendamisel võivad lepinguosalised konkreetsel

juhul juhinduda nii asjaomastest WTO eeskirjadest kui ka WTO liikmete tavadest.

& /et 106

ARTIKKEL 2.19

Tariifikvootide haldamine

1. Lepinguosaline, kes kohaldab tariifikvoote kooskõlas 2-A lisaga „Tollitariifide kaotamise

ajakava“,

a) haldab neid tariifikvoote õigeaegselt, läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt

kooskõlas oma õigusega ning

b) avalikustab õigeaegselt ja pidevalt kogu asjakohase teabe kvootide haldamise kohta,

sealhulgas olemasolevad mahud, kasutusmäärad ja kõlblikkuskriteeriumid.

2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel kõikides tariifikvootide haldamisega seotud

küsimustes. Selleks määrab kumbki lepinguosaline kontaktpunkti, mis hõlbustab

lepinguosalistevahelist suhtlemist, ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.

Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

& /et 107

ARTIKKEL 2.20

Põllumajanduse allkomitee

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga b loodud

põllumajanduse allkomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle ning edendab koostööd, et

hõlbustada lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

b) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada oma põllumajandusprogrammide arengusuundi ja

lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

c) tegeleb kaubandustõketega, sealhulgas mittetariifsete tõketega, mis takistavad

lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

d) hindab käesoleva peatüki mõju kummagi lepinguosalise põllumajandussektorile ja käesoleva

peatüki vahendite toimimist ning soovitab kaubavahetuskomiteele asjakohaseid meetmeid;

e) pakub foorumit käesoleva jaoga seotud küsimuste arutamiseks kooskõlastatult teiste

asjaomaste komiteede, töörühmade või muude käesoleva lepingu kohaste eriorganitega;

& /et 108

f) täidab muid ülesandeid, mida kaubavahetuskomitee võib talle anda, ning

g) esitab käesoleva lõike kohase töö tulemused kaubavahetuskomiteele arutamiseks.

3. Põllumajanduse allkomitee kohtub vähemalt korra aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

4. Eriliste asjaolude ilmnemisel tuleb põllumajanduse allkomitee lepinguosalise taotlusel ja

lepinguosaliste kokkuleppel kokku hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

C JAGU

Kauplemine veini ja kangete alkohoolsete jookidega

ARTIKKEL 2.21

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204, 2205 ja 2208

klassifitseeritud veinitoodete12 ja kangete alkohoolsete jookide suhtes.

12 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et mõiste „veinitooted“ tähistab veini ja muid

veinitooteid, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204 ja 2205.

& /et 109

ARTIKKEL 2.22

Veinivalmistustavad

1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Mehhikost

pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele:

a) tootemääratlused, mis on Mehhikos lubatud 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid

jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A osas osutatud õigusnormidega, ning

b) Mehhikos lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-E lisa

„Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A osas

osutatud õigusnormidele või mille Mehhiko pädev asutus on muul viisil heaks kiitnud

kasutamiseks eksporditavate veinide puhul, niivõrd kui Rahvusvaheline Viinamarja- ja

Veiniorganisatsioon neid soovitab ja avaldab.

Käesoleva lõike kohase loa andmisel kohaldatakse nõuet, et veinidele ei tohi lisada alkoholi ega

kanget alkoholi, välja arvatud liköörveinid, millele võib lisada viinamarjadest saadud alkoholi või

viinamarjapiiritust. Käesolev punkt ei piira võimalust lisada „vino generoso“ tootmisel muud kui

viinamarjadest saadud alkoholi, tingimusel et selline lisand on selgelt märgitud etiketile.

& /et 110

2. Mehhiko lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Euroopa Liidust

pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele:

a) tootemääratlused, mis on Euroopa Liidus lubatud 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid

alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ B osas osutatud õigusnormidega;

b) Euroopa Liidus lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-

E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ B osas

osutatud õigusnormidele, ning

c) asjaolu, et alkoholi või kange alkoholi lisamine on välistatud kõikide veinide puhul, välja

arvatud liköörveinid, millele võib lisada ainult viinamarjadest saadud alkoholi või

viinamarjapiiritust.

3. Ühe lepinguosalise territooriumilt imporditud ja teise lepinguosalise territooriumil

turustatavates veinides võib kasutada „vitis vinifera“ viinamarjasorte ja nende hübriide, ilma et see

piiraks lepinguosalise rangemate õigusnormide kohaldamist tema territooriumil toodetud veinide

suhtes.

4. Ühisnõukogu võib 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad

asjakohased meetmed“ A ja B osa muuta, et lisada, kustutada või ajakohastada viiteid

tootemääratlustele ning veinivalmistustavadele ja piirangutele.

& /et 111

ARTIKKEL 2.23

Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine

1. Lepinguosaline ei nõua veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale,

märgisele või pakendile järgmiste kuupäevade või samaväärsete kuupäevade märkimist:

a) pakendamise kuupäev;

b) villimise kuupäev;

c) tootmiskuupäev;

d) aegumiskuupäev, „kõlblik kuni“ kuupäev, kasutus- või tarbimiskuupäev, kõlblikkusaja

lõppkuupäev;

e) minimaalse säilimisaja lõppkuupäev, „parim enne“ kuupäev, „parim kvaliteet enne“ kuupäev

või

f) „müüa enne“ kuupäev.

Lepinguosaline võib nõuda minimaalse säilimisaja lõppkuupäeva esitamist juhul, kui tootele on

lisatud kergesti riknevaid koostisosi või kui tootja arvates on säilimisaeg kuni 12 kuud.

& /et 112

2. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaaral,

märgisel või pakendil esitataks kaubamärkide, marginimede või geograafiliste tähiste tõlked.

3. Lepinguosaline lubab kohustuslikku teavet, sealhulgas tõlkeid, esitada veinitoodete või

kangete alkohoolsete jookide transporditaarale kinnitatud lisamärgisel. Lisamärgised võib kinnitada

imporditud veini või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale pärast importimist, kuid enne

toote pakkumist müügiks lepinguosalise territooriumil, tingimusel et originaalmärgise kohustuslik

teave on täielikult ja täpselt kajastatud.

4. Lepinguosaline lubab kasutada partiide tunnuskoode tingimusel, et need koodid on kaitstud

kustutamise eest.

5. Lepinguosaline ei kohalda märgistamismeedet veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide

suhtes, mida turustati selle lepinguosalise territooriumil enne meetme jõustumise kuupäeva, välja

arvatud erandlikel asjaoludel.

6. Lepinguosaline lubab kasutada pudelitel jooniseid, kujutisi, pilte ja väiteid või tähiseid

tingimusel, et need ei asenda kohustuslikku märgistusteavet ega eksita tarbijat veinitoodete ja

kangete alkohoolsete jookide tegelike omaduste ja koostise osas.

7. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel oleksid

nimetatud allergeenid, mida on kasutatud veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide tootmisel ja

valmistamisel, kuid mida lõpptootes ei esine.

& /et 113

8. Lepinguosalistevahelises veinikaubanduses võib Euroopa Liidust pärit veini märgistada

Mehhikos tooteliigi nimetusega vastavalt 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke

käsitlevad asjakohased meetmed“ C osale „Veinide märgistamine“.

9. Kooskõlas 20. märtsil 1883 Pariisis sõlmitud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga

(edaspidi „Pariisi konventsioon“) kaitseb kumbki lepinguosaline veinitoodete ja kangete

alkohoolsete jookide puhul järgmisi nimetusi:

a) liikmesriigi nimi ning

b) Mehhiko Ühendriikide või Mehhiko ja selle osariikide nimi.

10. Lepinguosaline lubab veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel näidata

alkoholisisaldust mahuprotsentides järgmiste lühenditega:

a) „% Alc. Vol.“;

b) „% Alc Vol.“;

c) „% alc. vol.“;

d) „% alc vol.“;

& /et 114

e) „% Alc.“;

f) „% Alc./Vol.“;

g) „Alc( )%vol.“;

h) „% alc/vol“;

i) „alc( )%vol“.

ARTIKKEL 2.24

Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine

1. Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt imporditud ja tema turule viidud

veinitoodete puhul ainult 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad

asjakohased meetmed“ D osas „Dokumendid ja sertifitseerimine“ sätestatud dokumente ja

sertifitseerimist.

2. Lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise territooriumil toodetud veinitoodete impordi

suhtes rangemaid impordi sertifitseerimisnõudeid, kui on sätestatud käesolevas lepingus.

& /et 115

3. Kumbki lepinguosaline võib kohaldada oma õigusnorme, et teha kindlaks võltsitud või

saastunud tooted pärast nende lõplikku importi.

4. Vaidluse korral tunnustab kumbki lepinguosaline võrdlusmeetoditena rahvusvaheliste

organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele

vastavaid analüüsimeetodeid või nende meetodite puudumise korral Rahvusvahelise Viinamarja- ja

Veiniorganisatsiooni meetodeid.

5. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile importida kangeid alkohoolseid jooke

vastavalt oma õigusnormides sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad impordi dokumente või

sertifitseerimist ja analüüsiaruandeid.

6. Euroopa Liit nõuab tekiila ja mezcali importimisel Euroopa Liitu, et tema tollile esitataks

nende toodete kohta ekspordi autentsussertifikaat, mille on väljastanud Mehhiko tolli akrediteeritud

ja heakskiidetud vastavushindamisasutus13. Mehhiko esitab tekiila ja mezcali ekspordi

autentsussertifikaadi näidised ning teavitab veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise

allkomiteed kõikidest nende sertifikaatidega seotud muudatustest.

13 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see ei piira kummagi lepinguosalise selliste

õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kõnealuste toodete turustamist ja müüki.

& /et 116

7. Lepinguosaline võib kehtestada teise lepinguosalise territooriumilt imporditud veinitoodetele

ja kangetele alkohoolsetele jookidele ajutised täiendavad impordi sertifitseerimisnõuded, et

reageerida avaliku korraga, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud õigustatud probleemile või

võidelda pettuse vastu. Sellisel juhul esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava teabe ja

annab talle piisavalt aega, et oleks võimalik täita lisanõudeid.

Sellised nõuded ei tohi kehtida kauem, kui on vaja selleks, et reageerida konkreetsele avaliku korra

probleemile või pettuseohule, mille tõttu need nõuded kehtestati.

8. Ühisnõukogu võib 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad

asjakohased meetmed“ D osa „Dokumendid ja sertifitseerimine“ seoses lõikes 1 osutatud

dokumentide ja sertifitseerimisega muuta.

ARTIKKEL 2.25

Kohaldatavad normid

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, toimub käesoleva jaoga hõlmatud toodete import ja

turustamine lepinguosalistevahelises kaubanduses kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil

kehtivate õigusnormidega.

& /et 117

ARTIKKEL 2.26

Üleminekumeetmed

Tooteid, mis on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva seisuga toodetud ja märgistatud vastavalt

lepinguosalise õigusnormidele ja lepinguosalistevahelistele kehtivatele lepingutele, kuid mis ei

vasta käesolevale jaole, võivad importiva lepinguosalise territooriumil turustada järgmised isikud

järgmistel tingimustel:

a) hulgimüüjad või tootjad kahe aasta jooksul või

b) jaemüüjad kuni varude ammendumiseni.

ARTIKKEL 2.27

Teated

Kumbki lepinguosaline tagab, et ta teavitab teist lepinguosalist õigeaegselt kõikidest käesoleva

jaoga hõlmatud küsimusi käsitlevate õigusnormide muudatustest, mis mõjutavad nende vahel

kaubeldavaid tooteid.

& /et 118

ARTIKKEL 2.28

Koostöö veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise valdkonnas

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja käsitlevad eelkõige järgmisi veini ja kangete alkohoolsete

jookidega kauplemisega seotud küsimusi:

a) tootemääratlused, toodete sertifitseerimine ja märgistamine ning

b) veinivalmistamisel kasutatavad viinamarjasordid ja nende märgistamine.

2. Selleks et hõlbustada vastastikuse abi andmist lepinguosaliste täitevasutuste vahel, määrab

kumbki lepinguosaline pädevad asutused ja organid, kes vastutavad käesoleva jaoga hõlmatud

küsimuste rakendamise ja kohaldamise eest. Kui lepinguosaline määrab rohkem kui ühe pädeva

asutuse või organi, tagab ta nende asutuste ja organite vahelise kooskõlastamise. Sellisel juhul

määrab lepinguosaline ka ühe kontaktasutuse, mis peaks toimima teise lepinguosalise asutuse või

organi jaoks ühtse kontaktpunktina.

3. Lepinguosalised teatavad üksteisele lõikes 2 osutatud pädevate asutuste ja organite nimed ja

aadressid ning nende muudatused hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise

kuupäeva.

& /et 119

4. Käesolevas artiklis osutatud asutused ja organid teevad tihedat koostööd ja otsivad võimalusi,

et veelgi parandada üksteisele antavat abi käesoleva jao kohaldamisel, eelkõige pettuste vastu

võitlemiseks.

ARTIKKEL 2.29

Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga c loodud veini ja

kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle;

b) pakub koostööfoorumit käesoleva jaoga seotud küsimustes ja teabevahetuses ning

c) tagab käesoleva jao nõuetekohase toimimise.

2. Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee võib anda ühisnõukogule

soovitusi ja valmistada ette otsuseid, mis võidakse käesolevas jaos sätestatud korras vastu võtta.

& /et 120

D JAGU

Mittetariifsed turulepääsukohustused muudes sektorites

ARTIKKEL 2.30

Ravimid

Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses ravimite ja

meditsiiniseadmetega on esitatud 2-F lisas „Ravimid“.

ARTIKKEL 2.31

Mootorsõidukid

Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses mootorsõidukite

ning nende seadmete ja osadega on esitatud 2-G lisas „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja

osad“.

& /et 121

3. PEATÜKK

PÄRITOLUREEGLID JA -MENETLUSED

A JAGU

Päritolureeglid

ARTIKKEL 3.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris

kasutatavad grupid (kahekohalised koodid), rubriigid (neljakohalised koodid) ja alamrubriigid

(kuuekohalised koodid);

b) „pädev valitsusasutus“ – Mehhiko puhul majandusministeeriumi (Secretaría de Economía)

määratud asutus või selle õigusjärglane;

& /et 122

c) „saadetis“ – kaubad, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele vastuvõtjale või mis on

hõlmatud ühe veodokumendiga, mis kajastab kaupade saatmist eksportijalt vastuvõtjale, või

sellise dokumendi puudumisel ühe arvega;

d) „tolliasutus“ – valitsusasutus, mis lepinguosalise õiguse kohaselt vastutab tollialaste

õigusnormide haldamise, kohaldamise ja jõustamise eest;

e) „eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes ekspordib selle lepinguosalise

territooriumilt ja koostab päritolukinnituse;

f) „importija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes impordib kaupa ja taotleb tariifset

sooduskohtlemist;

g) „materjal“ – koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida kasutatakse toote tootmisel;

h) „päritolustaatuseta materjalid“ – materjalid, mida ei saa käesoleva peatüki kohaselt käsitada

päritolustaatusega materjalidena;

i) „päritolustaatusega materjalid“ või „päritolustaatusega tooted“ – materjalid või tooted, mis on

käesoleva peatüki kohaselt päritolustaatusega;

& /et 123

j) „toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud sisendmaterjaliks, mida kasutatakse

hiljem teise toote valmistamisel, ning

k) „tootmine“ – mis tahes töö, töötlemine või eritoiming, sealhulgas kokkupanek.

ARTIKKEL 3.2

Üldnõuded

1. Kui lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes tariifset

sooduskohtlemist kooskõlas käesoleva lepinguga, käsitatakse järgmiseid tooteid selle lepinguosalise

päritolustaatusega toodetena, kelle territooriumil toimus viimane tootmine:

a) tooted, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud selle lepinguosalise territooriumil;

b) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil üksnes päritolustaatusega

materjalidest, või

c) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil ja sisaldavad päritolustaatuseta

materjale, tingimusel et need vastavad 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud

tingimustele.

2. Toode, mida lõike 1 kohaselt käsitatakse lepinguosalise päritolustaatusega tootena, peab

vastama kõikidele muudele käesoleva peatüki kohaldatavatele nõuetele, mis on vajalikud tariifse

sooduskohtlemise võimaldamiseks artikli 3.16 kohase taotluse alusel.

& /et 124

3. Kui tootele on antud päritolustaatus, ei käsitata selle toote tootmisel kasutatud

päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalina, kui seda toodet kasutatakse

sisendmaterjalina muus tootes.

4. Päritolustaatuse saamiseks peab toode olema toodetud katkestamatult lepinguosalise

territooriumil vastavalt lõike 1 punktides a–c sätestatule.

ARTIKKEL 3.3

Päritolu kumulatsioon

1. Lepinguosalise territooriumilt pärit toodet käsitatakse teise lepinguosalise päritolustaatusega

tootena, kui seda kasutatakse teise lepinguosalise territooriumil sisendmaterjalina muu toote

tootmisel14.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui

a) toote tootmine ei lähe kaugemale artiklis 3.6 osutatud toimingutest ning

b) selle tootmise eesmärk, nagu nähtub ülekaalukatest tõenditest, on lepinguosaliste finants- või

maksuseadustest kõrvalehoidmine.

14 Kui lepinguosaliste päritolureeglid mõne materjali puhul erinevad, määratakse materjali

päritolu kindlaks vastavalt eksportiva lepinguosalise suhtes kohaldatavatele päritolureeglitele.

& /et 125

ARTIKKEL 3.4

Kaubad, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil

1. Järgmisi tooteid käsitatakse kaubana, mis on täielikult saadud ühe lepinguosalise

territooriumil:

a) tema maapõuest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed tooted;

b) tema territooriumil kasvatatud või koristatud taimed ja köögiviljatooted;

c) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud ning tapetud loomadest saadud tooted;

f) tema territooriumil toimunud küttimise või kalapüügi käigus saadud tooted;

g) vesiviljelusest saadud tooted, kui veeorganismid, sealhulgas kalad, molluskid, koorikloomad,

muud veeselgrootud ja veetaimed on sündinud või kasvatatud sellisest seemnevarust nagu

munad, kalamari ja niisk, kalavastsed, kalamaimud või vastsed, sekkudes tootmise

suurendamiseks kasvatus- või kasvuprotsessidesse, näiteks korrapärase asustamise, söötmise

või röövloomade eest kaitsmise teel;

& /et 126

h) merekalapüügisaadused ja muud saadused, mille lepinguosalise laev püüab merest väljaspool

territoriaalmerd;

i) lepinguosalise kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud

tooted;

j) tema territooriumil kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine taaskasutamiseks,

sealhulgas need toorained;

k) tema territooriumil toimuvatest tootmistoimingutest tekkivad jäätmed ja jäägid;

l) väljaspool lepinguosalise territoriaalmerd merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud

tooted, tingimusel et lepinguosalisel on õigus sellise merepõhja või aluspinnase kasutamiseks

või kaevandamiseks, või

m) tema territooriumil toodetud kaubad, mis on valmistatud üksnes punktides a–l nimetatud

toodetest.

2. Lõike 1 punktides h ja i kasutatud mõisted „lepinguosalise laev“ ja „lepinguosalise

kalatöötlemislaev“ tähendavad laeva või kalatöötlemislaeva, mis

a) on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või Mehhikos;

b) sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all ning

& /et 127

c) vastab ühele järgmistest tingimustest:

i) kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko kodanikule või

ii) kuulub ettevõttele,

A) mille peakontor ja peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus või Mehhikos ning

B) mis kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa liidu liikmesriigi või Mehhiko

avalik-õiguslikele isikutele, kodanikele või ettevõtetele.

ARTIKKEL 3.5

Lubatud kõrvalekalded

1. Kui toode ei vasta 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud nõuetele, kuna

tootmisel on kasutatud päritolustaatuseta materjali, käsitatakse seda toodet siiski lepinguosalise

päritolustaatusega tootena, juhul kui see vastab järgmistele tingimustele:

a) kõnealuse päritolustaatuseta materjali koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast ning

& /et 128

b) käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtegi 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“

sätestatud protsendimäära päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse või kaalu

kohta.

2. Lõiget 1 ei kohaldata gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete suhtes, mille puhul

kohaldatakse 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ A jao märkustes 5 ja 6 sätestatud lubatud

kõrvalekaldeid.

3. Lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud ühe

lepinguosalise territooriumil. Kui 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ kohaselt peavad toote

tootmiseks kasutatud materjalid olema täielikult saadud ühes riigis või territooriumil, kohaldatakse

nende materjalide summa suhtes lõikes 1 ette nähtud lubatud kõrvalekallet.

ARTIKKEL 3.6

Ebapiisavad töö- või töötlustoimingud

1. Olenemata artikli 3.2 lõike 1 punktist c ei käsitata toodet lepinguosalise päritolustaatusega

tootena, kui toote tootmine lepinguosalise territooriumil hõlmab ainult järgmisi päritolustaatuseta

materjalidega tehtud toiminguid:

a) toimingud, millega tagatakse transpordi ja ladustamise ajal toodete heas seisukorras säilimine,

nagu tuulutamine, laialilaotamine, kuivatamine, külmutamine, jahutamine, soolas,

vääveldioksiidis või muudes vesilahustes hoidmine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud

sarnased toimingud;

& /et 129

b) lihtne vee lisamine või lahjendamine, mis ei muuda oluliselt toote omadusi, või toodete

veetustamine või denatureerimine15;

c) tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine või kokkusobitamine, sealhulgas

tootekomplektide koostamine;

d) teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine;

e) puuviljade, pähklite või köögiviljade koorimine, kivitustamine või lüdimine;

f) kestade eemaldamine;

g) terade eemaldamine;

h) teravilja ja riisi poleerimine või glaseerimine, riisi osaline või täielik jahvatamine;

i) toimingud suhkru värvimiseks või maitsestamiseks või suhkrutükkide vormimiseks;

kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

j) pakendite muutmine, lahtivõtmine ja kokkupanek;

k) lihtsad pakendamistoimingud;

15 Denatureerimine hõlmab alkoholi inimtoiduks kõlbmatuks muutmist mürgiste või halva

maitsega ainete lisamisega.

& /et 130

l) märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või

nende pakenditele;

m) pesemine, puhastamine ning tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kattekihtide eemaldamine;

n) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

o) toodete lihtne segamine16 olenemata sellest, kas tegemist on eri liiki toodetega või mitte17;

p) harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a kohaselt tervik- või

valmistoodetena klassifitseeritud osade kokkupanek või muu lihtne osade kokkupanek;

q) toote lahtivõtmine osadeks või komponentideks;

r) tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

s) loomade tapmine või

t) kaks või enam punktides a–s loetletud toimingut üheskoos.

16 Toodete lihtne segamine hõlmab suhkru segamist. 17 Neid toiminguid ei kohaldata gruppide 27–30, 32–35 ja 38 segude koostamise ja segamise

suhtes.

& /et 131

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toimingut lihtsana, kui selle teostamiseks ei ole vaja

erioskusi ega spetsiaalselt nende toimingute jaoks toodetud või paigaldatud masinaid, seadmeid ega

tööriistu ja kui nende oskuste, masinate, seadmete või tööriistadega teostatud toiminguga ei

muudeta toote peamisi tunnuseid ega omadusi.

ARTIKKEL 3.7

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühikuks konkreetne toode, mida

käsitatakse põhiühikuna toote klassifitseerimisel harmoneeritud süsteemi alusel.

2. Kui toode koosneb tooterühmast või kokkupandud toodetest, mis on harmoneeritud süsteemi

tingimuste kohaselt klassifitseeritud ühte rubriiki, käsitatakse kogu tervikut kvalifikatsiooniühikuna.

3. Kui saadetis koosneb mitmest samasse rubriiki klassifitseeritud identsest tootest, käsitletakse

käesoleva peatüki kohaldamisel iga toodet eraldi.

& /et 132

ARTIKKEL 3.8

Arvestuslik eraldamine

1. Kui kauba tootmisel kasutatakse samaväärseid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta

materjale, võib materjalide haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et materjale

hoitaks eraldi varudena.

2. Kui gruppidesse 10, 15, 27, 28, 29, rubriikidesse 32.01–32.07 või rubriikidesse 39.01–39.14

kuuluvad samaväärsed päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooted on füüsiliselt kombineeritud

või segatud ühe lepinguosalise varudes enne eksporti teise lepinguosalise territooriumile, võib

nende toodete haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et neid tooteid hoitaks

eraldi varudena.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel on samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted sellised

materjalid või tooted, mis on sama liiki, sama kaubandusliku kvaliteediga ja samade tehniliste ja

füüsiliste omadustega ning mida ei saa materjalide puhul pärast lõpptootesse lisamist üksteisest

eristada.

4. Varude haldamiseks kasutatavat arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse vastavalt

varude haldamise süsteemile, mis on kooskõlas lepinguosalise üldtunnustatud

raamatupidamispõhimõtetega.

& /et 133

5. Varude haldamise süsteem peab alati tagama, et selliste saadud toodete arv, mida võib

käsitada lepinguosalise päritolustaatusega toodetena, ei ole suurem kui see arv, mis oleks saadud

varude füüsilise eraldamise meetodit kasutades.

6. Varude haldamise süsteemi kasutav tootja peab pidama süsteemi toimimise kohta arvestust,

mis on vajalik asjaomase lepinguosalise tolliasutusele, et kontrollida käesoleva peatüki sätete

järgimist.

7. Lepinguosaline võib nõuda, et käesoleva artikli kohase arvestusliku eraldamise kasutamiseks

on vaja saada eelnev luba selle lepinguosalise tolliasutuselt.

8. Lepinguosalise tolliasutus võib kehtestada lõikes 7 osutatud loa andmiseks kõik tingimused,

mida ta peab asjakohaseks, ning võib loa tühistada, kui tootja kasutab seda vääralt või ei täida

mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust.

ARTIKKEL 3.9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

1. Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga koos saadetavaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis

kuuluvad tavapärase varustuse hulka ja on selle hinna sees või mille kohta ei esitata eraldi arvet,

käsitatakse koos kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ühe tootena.

& /et 134

2. Lõikes 1 osutatud tarvikuid, varuosi ja tööriistu ei võeta toote päritolu määramisel arvesse,

välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes

kohaldatakse 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud päritolustaatuseta materjalide

maksimaalset väärtust.

ARTIKKEL 3.10

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjas 3 määratletud komplekte käsitatakse

lepinguosalise päritolustaatusega komplektidena, kui kõik nende koostisosad on päritolustaatusega

kaubad. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta kaupadest, käsitatakse

komplekti tervikuna lepinguosalise päritolustaatusega komplektina, tingimusel et päritolustaatuseta

kaupade väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

ARTIKKEL 3.11

Kõrvalised tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on lepinguosalise päritolustaatusega toode või mitte, ei ole

vaja kindlaks määrata toote valmistamiseks kasutatavate järgmiste elementide päritolu:

a) kütus, energia, katalüsaatorid ja lahustid;

& /et 135

b) seadmed ja varustus, mida kasutatakse toote katsetamiseks või kontrollimiseks;

c) kindad, prillid, jalatsid, riided, kaitsevahendid ja -varustus;

d) masinad, tööriistad, stantsid ja valuvormid;

e) rajatised, seadmed, varuosad ja materjalid, mida kasutatakse seadmete ja hoonete

hooldamiseks;

f) määrdeained, määrded, segumaterjalid ja muud materjalid, mida kasutatakse tootmises või

seadmete ja hoonete käitamiseks, ning

g) muud materjalid, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu.

ARTIKKEL 3.12

Pakendid, pakkematerjalid ja transporditaara

1. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on pakendatud jaemüügiks, kui need on

klassifitseeritud koos tootega vastavalt harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjale 5, ei

võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse

väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimaalset

väärtust vastavalt 3-A lisale „Tootepõhised päritolureeglid“.

& /et 136

2. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on saatmiseks pakitud, ei võeta toote

päritolu määramisel arvesse.

ARTIKKEL 3.13

Tagasitoodud kaup

Kui lepinguosalise riigist kolmandasse riiki eksporditud lepinguosalise päritolustaatusega toode

tuuakse tagasi, käsitatakse seda päritolustaatuseta tootena, kui tolliasutustele ei saa tõendada, et

a) tagasitoodud kaup on sama kaup, mis eksporditi, ning

b) tagasitoodud kaup ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kauba

hea seisundi säilitamiseks kõnealuses kolmandas riigis viibimise või ekspordi ajal.

& /et 137

ARTIKKEL 3.14

Mittemuutmise põhimõte

1. Lepinguosalise impordiks deklareeritud kaup peab olema sama kaup, mida eksporditakse teise

lepinguosalise territooriumilt, kus seda käsitatakse päritolustaatusega kaubana. Kõnealust kaupa ei

tohi enne impordiks deklareerimist muuta, ümber kujundada ega teha muid toiminguid peale nende,

mis on vajalikud selle heas seisukorras hoidmiseks või märgiste, etikettide, pitserite või muude

eraldusmärkide lisamiseks või kinnitamiseks, et tagada vastavus importiva lepinguosalise

riigisisestele erinõuetele.

2. Kaupade või saadetiste ladustamine võib toimuda kolmandas riigis tingimusel, et need jäävad

selles kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

3. Ilma et see piiraks B jao sätete kohaldamist, võib saadetiste osadeks jagamine toimuda

kolmandas riigis, kui seda teostab eksportija või see toimub eksportija vastutusel ja tingimusel, et

kaubad jäävad kõnealuses kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

4. Lõigete 1–3 nõudeid peetakse täidetuks, välja arvatud juhul, kui tolliasutusel on põhjust

arvata vastupidist. Sellisel juhul tõendab importija kooskõlas kummagi lepinguosalise

õigusnormidega nõuetele vastavust asjakohaste vahendite abil, mille hulka kuuluvad lepingulised

veodokumendid, nagu veokirjad, faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad märgistusel või

pakendite nummerdamisel, või kauba endaga seotud tõendid.

& /et 138

ARTIKKEL 3.15

Näitused

1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse kolmandasse riiki näitusele ja müüakse

pärast näitust impordiks lepinguosalise territooriumile, kohaldatakse importimisel käesoleva

lepingu sätteid, kui tolliasutustele on tõendatud, et

a) eksportija on saatnud need tooted lepinguosalise territooriumilt sellesse kolmandasse riiki, kus

näitus toimub, ja on neid seal eksponeerinud;

b) see eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalise territooriumil

asuvale isikule;

c) tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast seda samas seisukorras, milles need

näitusele saadeti, ning

d) tooteid ei ole pärast näitusele saatmist kasutatud muudel eesmärkidel kui näitusel

esitlemiseks.

2. Päritolukinnitus tuleb koostada vastavalt B jao sätetele ja esitada importiva lepinguosalise

tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele tuleb märkida näituse nimi ja aadress.

& /et 139

3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste,

messide või samalaadsete avalike näituste või väljapanekute suhtes, mida ei korraldata isiklikel

eesmärkidel kauplustes või äriruumides kõnealuste toodete müümiseks ja mille jooksul tooted

jäävad tollikontrolli alla.

4. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib nõuda tõendeid selle kohta, et tooted on jäänud

kolmandas riigis, kus näitus toimub, tollikontrolli alla, ning täiendavaid dokumentaalseid tõendeid

selle kohta, millistel tingimustel neid on eksponeeritud.

B JAGU

Päritolumenetlused

ARTIKKEL 3.16

Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja päritolukinnitus

1. Importiv lepinguosaline võimaldab tariifset sooduskohtlemist käsitleva importija taotluse

aluse importimisel tariifset sooduskohtlemist teise lepinguosalise päritolustaatusega tootele

artikli 3.2 tähenduses, tingimusel et kõik muud käesoleva peatüki kohaldatavad nõuded on täidetud.

& /et 140

2. Tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb artikli 3.18 kohaselt väljastatud päritolukinnitusel,

mille eksportija esitab kaubaarvel või muus äridokumendis.

3. Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja lõikes 2 osutatud päritolukinnitus lisatakse impordi

tollideklaratsioonile kooskõlas importiva lepinguosalise õigusnormidega.

4. Importija, kes esitab taotluse lõikes 2 osutatud päritolukinnituse alusel, peab seda omama ja

esitama nõudmisel importiva lepinguosalise tolliasutusele päritolukinnituse koopia.

5. Artiklis 3.23 sätestatud juhtudel lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata.

ARTIKKEL 3.17

Tariifse sooduskohtlemise taotlus pärast importi

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui importija ei esitanud importimise ajal tariifse

sooduskohtlemise taotlust ja asjaomane kaup oleks importimise ajal vastanud artikli 3.2 kohaselt

sellise taotluse esitamise nõuetele kui päritolustaatusega kaup, võib importija pärast importi taotleda

tariifset sooduskohtlemist ja saada imporditud kauba eest makstud ülemäärase tollimaksu tagasi.

& /et 141

2. Importija peab tariifse sooduskohtlemise taotluse esitama hiljemalt üks aasta pärast impordi

kuupäeva. Lõike 1 kohase tariifse sooduskohtlemise võimaldamise tingimusena võib lepinguosaline

nõuda, et importija:

a) esitaks asjaomase kauba päritolukinnituse koopia;

b) esitaks kõik muud kauba importimiseks vajalikud dokumendid ning

c) kinnitaks, et kaup oli importimise ajal päritolustaatusega.

ARTIKKEL 3.18

Päritolukinnituse koostamise tingimused

1. Artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse võib koostada eksportija, kes on registreeritud:

a) Mehhikos pädeva valitsusasutuse poolt volitatud eksportijana, tingimusel et on täidetud kõik

nõuded, mida peetakse asjakohaseks, et kontrollida kauba päritolustaatust ja muude

käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist, ning

b) Euroopa Liidus eksportijana kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormidega

(registreeritud eksportijate süsteem).

& /et 142

2. Tolliasutus või pädev valitsusasutus annab registreeritud eksportijale numbri, mis märgitakse

päritolukinnitusele. Tolliasutus või pädev valitsusasutus haldab registreerimisprotsessi ja võib

registreerimise tühistada, kui eksportija kasutab seda vääralt.

3. Eksportija võib artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse koostada iga saadetise kohta,

mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus

ei ületa 6 000 eurot.

4. Eksportija esitab päritolukinnituse, kasutades üht 3-B lisa „Päritolukinnituse tekst“

keeleversiooni, kaubaarvel või muus äridokumendis, milles päritolustaatusega kaupa on kirjeldatud

piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida.

5. Päritolukinnitusel peab olema eksportija käsitsi kirjutatud originaalallkiri. Lõike 1 kohaselt

registreeritud eksportija ei pea sellistele päritolukinnitustele alla kirjutama, tingimusel et eksportija

võtab eksportiva lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse ees täieliku vastutuse iga

päritolukinnituse eest, mis identifitseerib eksportija nii, nagu kõnealune eksportija oleks

päritolukinnitusele käsitsi alla kirjutanud.

6. Päritolukinnituse koostanud eksportija peab olema valmis esitama igal ajal eksportiva

lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse nõudmisel kõik asjakohased dokumendid, mis

tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete

täitmist.

7. Eksportija võib koostada päritolukinnituse asjaomase kauba eksportimise ajal või pärast

eksporti.

& /et 143

ARTIKKEL 3.19

Päritolukinnituse kehtivus

1. Päritolukinnitus kehtib üks aasta pärast selle koostamise kuupäeva.

2. Päritolukinnitus võib käsitleda:

a) toote ühte saadetist või

b) mitut identsete toodete saadetist päritolukinnituses märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa

12 kuud.

ARTIKKEL 3.20

Import osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja kooskõlas importiva lepinguosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustega

imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotiste alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi

tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata kaupu

osasaadetistena, esitatakse esimese osasaadetise importimisel tolliasutuse nõudmisel nende kaupade

kohta üks päritolukinnitus.

& /et 144

ARTIKKEL 3.21

Lahknevused ja väikesed vead

1. Päritolukinnituses ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud

dokumentides olevate andmete vahel väikeste lahknevuste avastamisel ei muuda see asjaolu

päritolukinnitust iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab

asjaomastele toodetele.

2. Importiva lepinguosalise tolliasutus ei jäta päritolukinnituses esinevate väikeste vigade,

näiteks trükivigade tõttu tariifse sooduskohtlemise taotlust rahuldamata.

ARTIKKEL 3.22

Dokumentide säilitamise nõuded

1. Importija, kes taotleb lepinguosalise territooriumile imporditud kauba suhtes tariifset

sooduskohtlemist, peab omama eksportija koostatud päritolukinnitust ja säilitama seda kolme aasta

jooksul pärast toote importimise kuupäeva või importiva lepinguosalise määratud pikema aja

jooksul.

& /et 145

2. Eksportija, kes on koostanud päritolukinnituse, peab omama päritolukinnituse ja kõikide

muude dokumentide koopiaid, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele, ja

säilitama neid kolme aasta jooksul pärast päritolukinnituse koostamist või eksportiva lepinguosalise

määratud pikema aja jooksul.

3. Käesoleva artikli kohaselt säilitatavaid dokumente võib hoida elektroonilisel kujul.

ARTIKKEL 3.23

Päritolukinnituse erandid

1. Kaupu, mis saadetakse väikese väärtusega pakkidena eraisikult eraisikule või mis kuuluvad

reisijate isikliku pagasi hulka, võib päritolustaatusega kaupadena importida ilma päritolukinnitust

nõudmata, tingimusel et neid kaupu ei impordita kaubanduslikul eesmärgil, need on deklareeritud

vastavalt käesoleva peatüki nõuetele ning selle deklaratsiooni õigsuses ei ole kahtlust.

2. Importi, mis on juhuslik ja koosneb üksnes kauba saajate või reisijate või nende pereliikmete

isiklikuks tarbeks mõeldud toodetest, ei käsitata impordina kaubanduslikul eesmärgil, kui kauba

laadi ja koguse põhjal on ilmne, et sellel puudub kaubanduslik eesmärk, tingimusel et import ei ole

osa impordiseeriast, mida võib põhjendatult käsitada impordina, mida teostatakse eraldi selleks, et

vältida päritolukinnituse nõude täitmist.

& /et 146

3. Lõikes 1 osutatud kaupade koguväärtus ei tohi olla üle 500 euro või sellele vastava summa

lepinguosalise vääringus, kui tegemist on väikese väärtusega pakenditega, või üle 1 200 euro või

sellele vastava summa lepinguosalise vääringus, kui tegemist on reisijate isikliku pagasi hulka

kuuluvate kaupadega.

4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist vastu võtmast asjakohaseid

tollikontrolle, et tagada lõigete 1–3 nõuete täitmine.

ARTIKKEL 3.24

Kauba päritolu kontrollimine ja halduskoostöö

1. Lepinguosalised edastavad üksteisele päritolukinnituste kontrollimise eest vastutavate

tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste aadressid ja kontaktandmed.

2. Käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise tagamiseks abistavad lepinguosalised üksteist

oma tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste kaudu, et kontrollida kauba päritolustaatust ning

päritolukinnituste autentsust ja neis kinnitustes esitatud teabe õigsust.

& /et 147

3. Päritolukinnitusi kontrollitakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel

on põhjendatud kahtlusi kinnituse autentsuse, asjaomase kauba päritolustaatuse või muude

käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise suhtes.

4. Lõike 3 rakendamiseks esitab importiva lepinguosalise tolliasutus eksportiva lepinguosalise

tolliasutusele või pädevale valitsusasutusele kirjalikult taotluse päritolu kontrollimiseks, esitades

järgmised andmed:

a) taotluse esitanud tolliasutuse andmed;

b) kontrollitava eksportija nimi;

c) kontrollimise objekt ja ulatus ning

d) päritolukinnituse koopia ja vajaduse korral kõik muud asjakohased dokumendid.

5. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus. Selleks on tal

õigus nõuda mis tahes tõendeid ja viia läbi eksportija raamatupidamisarvestuse kontroll või muu

kontroll, mida ta peab asjakohaseks.

& /et 148

6. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus teavitab kontrolli taotlenud

tolliasutust võimalikult kiiresti kontrolli tulemustest. Tulemused esitatakse kirjalikus aruandes,

milles on selgelt märgitud, kas asjaomaseid kaupu võib käsitada päritolustaatusega kaupadena, kas

päritolukinnitus on autentne ja kas muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud. Kirjalik aruanne

sisaldab järgmist:

a) kontrolli tulemused;

b) kontrollitud kaupade kirjeldus ning päritolureegli kohaldamiseks vajalik tariifne

klassifikatsioon;

c) kauba päritolustaatuse põhjenduse kirjeldus ja selgitus ning

d) olemasolu korral tõendavad dokumendid.

7. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollimise

taotluse esitamise kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et teha kindlaks kõnealuse

dokumendi autentsus või kauba päritolu, on taotluse esitanud tolliasutusel õigus keelduda tariifse

sooduskohtlemise võimaldamisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

& /et 149

8. Importiv lepinguosaline teatab eksportivale lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast kirjaliku

aruande saamist, kui käesoleva artikli kohaste kontrollimenetlustega või päritolureeglite

tõlgendamisega seoses esineb eriarvamusi selle kindlaksmääramisel, kas kaup kvalifitseerub

päritolustaatusega tooteks, ja neid eriarvamusi ei ole kontrolli taotlenud tolliasutuse ja kontrolli eest

vastutava tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse vaheliste konsultatsioonide käigus võimalik

lahendada.

9. Kummagi lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised nende eriarvamuste

lahendamiseks konsultatsioone ja viivad need lõpule 90 päeva jooksul pärast lõikes 8 osutatud teate

kuupäeva. Konsultatsioonide läbiviimise tähtaega võib juhtumipõhiselt lepinguosaliste vastastikusel

kirjalikul nõusolekul pikendada. Lepinguosalised püüavad need erimeelsused lahendada artikli 1.10

„Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga d loodud tolli, kaubanduse

lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitees.

10. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalise tolliasutust võtmast muid meetmeid, mida ta peab

vajalikuks seni, kuni lõikes 8 osutatud erimeelsused on käesoleva lepingu alusel lahendatud.

& /et 150

ARTIKKEL 3.25

Konfidentsiaalsus

1. Kumbki lepinguosaline säilitab kooskõlas oma õigusega teise lepinguosalise poolt käesoleva

peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest.

2. Importiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus võib kasutada teiselt

lepinguosaliselt saadud teavet ainult käesoleva peatüki kohaldamise eesmärgil.

3. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus ei avalda eksportijalt saadud

konfidentsiaalset äriteavet, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

4. Importiv lepinguosaline ei kasuta teavet, mille tema tolliasutus on käesoleva peatüki kohaselt

saanud, kohtu või kohtuniku läbiviidavas kriminaalmenetluses, välja arvatud juhul, kui importiv

lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist ametlikult kirjalikult teabest, mida ta kavatseb

kasutada, ja selle kasutamise põhjendusest ning tingimusel, et eksportiv lepinguosaline ei esita

vastuväiteid.

& /et 151

5. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist kasutamast

konfidentsiaalset teavet käesoleva peatükiga seotud tollialaste õigusaktide haldamiseks või

rakendamiseks või muul lepinguosaliste õigusnormidega ettenähtud viisil, sealhulgas

haldusmenetluses, kohtulaadse asutuse menetluses või kohtumenetluses.

ARTIKKEL 3.26

Haldusmeetmed ja -karistused

Lepinguosaline kohaldab haldusmeetmeid ja -karistusi kõikide isikute suhtes, kes on koostanud või

lasknud koostada ebaõiget teavet sisaldava dokumendi, et saavutada kaupade tariifne

sooduskohtlemine.

C JAGU

Muud sätted

ARTIKKEL 3.27

Peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma Euroopa Liidu puhul mõiste „lepinguosaline“

Ceutat ega Melillat.

& /et 152

2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Mehhikost pärit kaupade suhtes kohaldatakse sama

tollikohtlemist käesoleva lepingu alusel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit

kaupade suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Ühendustega ühinemise akti

protokolli nr 2 alusel. Mehhiko võimaldab Ceutast ja Melillast pärit käesoleva lepinguga hõlmatud

kaupade impordi suhtes sama tollikohtlemist, mida võimaldatakse Euroopa Liidust imporditud ja

sealt pärinevate kaupade suhtes.

3. Käesolevas peatükis osutatud päritolureegleid ja päritolumenetlusi kohaldatakse mutatis

mutandis kaupade suhtes, mida eksporditakse Mehhikost Ceutasse ja Melillasse, ning kaupade

suhtes, mida eksporditakse Ceutast ja Melillast Mehhikosse.

4. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühe territooriumina.

5. Eksportija märgib päritolukinnituse teksti lahtrisse 3 „Mehhiko“ või „Ceuta ja Melilla“

sõltuvalt kauba päritolust.

6. Hispaania tolliasutus vastutab käesoleva peatüki kohaldamise ja rakendamise eest Ceutas ja

Melillas.

& /et 153

ARTIKKEL 3.28

Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik

Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupade tariifne sooduskohtlemine ja nende kaupade

päritolu kindlaksmääramine on sätestatud 3-C lisas „Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik“.

ARTIKKEL 3.29

Selgitavad märkused

Selgitavad märkused käesoleva peatüki tõlgendamise, kohaldamise ja haldamise kohta on esitatud

3-D lisas „Selgitavad märkused“.

ARTIKKEL 3.30

Üleminekusätted

1. Kaupade suhtes, mille kohta on enne käesoleva lepingu jõustumist esitatud tariifse

sooduskohtlemise ja impordi taotlus, kohaldatakse EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta

otsuse nr 2/2000 III lisas ja selle I–V liites sätestatud eeskirju ja tingimusi maksimaalselt kolm

aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

& /et 154

2. EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 III lisa ja selle I–V liite

sätete kohaselt väljastatud päritolutõend ei kehti kaupade puhul, mille suhtes ei ole käesoleva

lepingu jõustumise kuupäevaks tariifse sooduskohtlemise taotlust esitatud.

3. Kaupade puhul, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal on kas teel eksportiva lepinguosalise

territooriumilt importiva lepinguosalise territooriumile või on importiva lepinguosalise tollikontrolli

all, kusjuures imporditollimakse ja muid impordimakse ei ole tasutud, esitatakse tariifse

sooduskohtlemise taotlus kooskõlas artikliga 3.16, tingimusel et need kaubad vastavad käesoleva

peatüki nõuetele.

ARTIKKEL 3.31

Peatükki tehtud muudatused

Ühisnõukogu võib käesoleva peatüki ja 3-A kuni 3-D lisade sätteid oma otsusega muuta.

ARTIKKEL 3.32

Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee

Käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks ja toimimiseks on tolli, kaubanduse lihtsustamise

ja päritolureeglite allkomitee ülesanded loetletud artiklis 4.17 „Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja

päritolureeglite allkomitee“.

& /et 155

4. PEATÜKK

TOLLI JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 4.1

Üldeesmärgid

1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas üleilmses

kaubanduskeskkonnas.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et nad peaksid oma impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ja -

protseduuride puhul võtma arvesse tolli ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid

tolli- ja kaubandusalaseid õigusakte ja standardeid, näiteks 18. mail 1973 Kyotos sõlmitud ja

1999. aasta juunis Maailma Tolliorganisatsiooni nõukogu vastu võetud tolliprotseduuride

lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisulisi elemente, 14. juunil

1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise

harmoneeritud süsteemi kohta ning 2005. aasta juunis vastu võetud Maailma Tolliorganisatsiooni

ülemaailmse kaubanduse kindlustamise ja hõlbustamise standardite raamistikku (edaspidi „SAFE

standardite raamistik“) ning Maailma Tolliorganisatsiooni tolliandmete mudelit.

& /et 156

3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende õigusnormid peavad olema mittediskrimineerivad ning

tolliprotseduurid peavad põhinevad nüüdisaegsetel meetoditel ja tulemuslikel kontrollidel, et

saavutada seadusliku kaubanduse kaitse ja lihtsustamine.

4. Samuti tunnistavad lepinguosalised, et nende tolliprotseduurid ei tohi olla rohkem halduslikult

koormavad ega kaubandust piiravad, kui on vaja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, ning et

neid protseduure tuleks kohaldada prognoositaval, järjekindlal ja läbipaistval viisil.

5. Tegevuse läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teeb kumbki

lepinguosaline järgmist:

a) vaatab nõuded ja formaalsused läbi ning võimaluse korral lihtsustab neid, et tagada kauba

kiire vabastamine ja vormistamine;

b) teeb tööd tolli- ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide edasise lihtsustamise ja

standardimise nimel, et vähendada kauplejate või ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete aja- ja rahakulu, ning

c) tagab kõrgeimate usaldusväärsusstandardite säilitamise, rakendades meetmeid, mis kajastavad

tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonna asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja

õigusaktide põhimõtteid.

& /et 157

6. Lepinguosalised lepivad kokku tõhustada oma koostööd, et tagada, et asjaomased õigusaktid

ja menetlused ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus vastaksid kaubanduse lihtsustamise

eesmärkidele, tagades samal ajal tulemusliku tollikontrolli.

ARTIKKEL 4.2

Läbipaistvus ja avaldamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb vajaduse korral ette korrapäraste konsultatsioonide korraldamise

oma territooriumil asuvate piiriasutuste ja kauplejate või muude sidusrühmade vahel.

2. Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata mittediskrimineerival ja kergesti kättesaadaval

viisil, sealhulgas internetis ja võimaluse korral inglise keeles, oma õigusnormid ning üldised

haldusmenetlused ja suunised, mis on seotud tolli ja kaubanduse lihtsustamisega. Need hõlmavad

järgmist:

a) impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduurid, sealhulgas sadama-, lennujaama- ja muud

sisenemisprotseduurid ning nõutavad vormid ja dokumendid;

b) kohaldatavad tollimaksumäärad ja muud maksud, mis on kehtestatud impordi või ekspordi

suhtes või sellise impordi või ekspordiga seoses;

c) tasud ja lõivud, mille valitsusasutused on kehtestanud impordile, ekspordile või transiidile või

sellise impordi, ekspordi või transiidiga seoses;

& /et 158

d) kaupade klassifitseerimise või tolliväärtuse määramise eeskirjad;

e) päritolureeglitega seotud üldkohaldatavad õigusnormid ja haldusotsused;

f) impordi-, ekspordi- või transiidipiirangud või -keelud;

g) karistussätted impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste rikkumise eest;

h) kaebuste esitamise kord;

i) mis tahes riigi või riikidega sõlmitud impordi-, ekspordi- või transiidilepingud või nende

osad;

j) tariifikvootide haldamisega seotud menetlused;

k) sadamate ja piiripunktide tolliasutuste lahtiolekuajad ja töökord ning

l) teabekeskused teabepäringute esitamiseks.

3. Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas oma õigusnormidega kauplejatele ja teistele

huvitatud isikutele võimaluse ja mõistliku aja, et esitada märkusi tolli ja kaubanduse lihtsustamisega

seotud üldkohaldatavate õigusnormide kavandatava kehtestamise või muutmise kohta.

& /et 159

4. Kumbki lepinguosaline tagab kooskõlas oma õigusnormidega, et tolli ja kaubanduse

lihtsustamisega seotud uued või muudetud üldkohaldatavad õigusnormid ja igasugune teave nende

kohta tehakse avalikult kättesaadavaks võimalikult varakult enne nende jõustumist, et kauplejad ja

teised huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda.

5. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata tollimaksu- või

tariifimäärade muutmise või leevendava mõjuga meetmete suhtes, selliste meetmete suhtes, mille

tõhusust lõigete 3 ja 4 järgimine kahjustaks, kiireloomulistel asjaoludel kohaldatavate meetmete

suhtes või oma riigisisese õiguse ja õigussüsteemi väikeste muudatuste suhtes.

6. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab ühe või mitu teabekeskust, mis tegelevad kauplejate

ja teiste huvitatud isikute päringutega tolli- ja muude kaubanduse lihtsustamise küsimuste kohta,

ning avaldab internetis teabe selliste päringute esitamise kohta.

7. Lepinguosaline ei tohi nõuda päringutele vastamise või nõutavate vormide ja dokumentide

esitamise eest tasu.

8. Teabekeskused vastavad päringutele ning esitavad vormid ja dokumendid kummagi

lepinguosalise määratud mõistliku aja jooksul, mis võib päringu laadist või keerukusest sõltuvalt

erineda.

& /et 160

ARTIKKEL 4.3

Andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded

1. Impordi-, ekspordi- ja transiidiformaalsustele ning andmetele ja dokumentidele kehtivate

nõuete lihtsustamiseks ja nende arvu ja keerukuse vähendamiseks tagab kumbki lepinguosaline

vajaduse korral, et neile formaalsustele, andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded

a) võetakse vastu ja neid kohaldatakse kaupade kiireks vabastamiseks, kui vabastamise

tingimused on täidetud;

b) võetakse vastu ja neid kohaldatakse nii, et nende eesmärk on vähendada kauplejate ja

ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud aja- ja rahakulu;

c) on kõige vähem kaubandust piirav alternatiiv, kui kõnealuse poliitikaeesmärgi või kõnealuste

poliitikaeesmärkide saavutamiseks on mõistlikult võimalikud kaks või rohkem alternatiivi,

ning

d) tunnistatakse kehtetuks (sh nende osad), kui need ei ole enam vajalikud.

2. Kumbki lepinguosaline kohaldab kaupade vabastamisel kogu oma territooriumil ühtseid

tolliprotseduure ning tolliandmetele ja -dokumentidele kehtivaid nõudeid. Käesoleva lõike sätted ei

takista lepinguosalisel oma tolliprotseduure ning andmetele ja dokumentidele kehtivaid nõudeid

eristada selliste elementide alusel nagu riskijuhtimine, kauba laad ja liik või transpordivahend.

& /et 161

ARTIKKEL 4.4

Automatiseerimine ja infotehnoloogia kasutamine

1. Kumbki lepinguosaline teeb järgmist:

a) kasutab lepinguosalistevahelise kaubanduse lihtsustamiseks kauba vabastamise menetlust

kiirendavat infotehnoloogiat;

b) teeb tolli kasutajatele kättesaadavaks elektroonilised süsteemid;

c) lubab esitada tollideklaratsioone elektroonilisel kujul ning

d) kasutab elektroonilisi või automatiseeritud riskijuhtimissüsteeme.

2. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad tasuda

impordi ja ekspordi korral tolliasutuste kogutavad tollimaksud, maksud, lõivud ja muud tasud

elektrooniliselt.

& /et 162

ARTIKKEL 4.5

Kauba vabastamine

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad

a) kauba viivitamatult vabastada ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik

lepinguosalise tolliõiguse ja muude kaubandusega seotud õigusnormide järgimise tagamiseks;

b) tolliandmete ja -dokumentide ning muu teabe eelnevat elektroonilist esitamist ja töötlemist

enne kauba saabumist, et kauba saabumisel oleks võimalik see tollikontrollist vabastada;

c) kauba vabastada selle saabumiskohas, ilma et see viidaks ajutiselt ladudesse või muudesse

rajatistesse, ning

d) kauba vabastada enne tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist,

kui neid ei määrata kindlaks enne kauba saabumist või kohe kauba saabumisel, ja tingimusel,

et kõik muud õigusaktidega kehtestatud nõuded on täidetud; lepinguosaline võib enne kauba

vabastamist nõuda, et importija esitaks piisava tagatise garantii, rahalise tagatise või muus

asjakohases vormis, mis ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik tagatisega kaetud

kauba eest tasumisele kuuluvate tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude tasumise

tagamiseks, ja mis tühistatakse, kui kõnealune tagatis ei ole enam nõutav.

& /et 163

2. Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega võtta vastu või jätta kehtima

meetmeid, mis võimaldavad kauplejatel või ettevõtjatel saada kasu tolliprotseduuride täiendavast

lihtsustamisest.

ARTIKKEL 4.6

Riskijuhtimine

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, mis

võimaldab tema tolliasutustel keskenduda oma kontrollitegevuses kõrge riskitasemega saadetistele

ja kiirendada madala riskitasemega saadetiste vabastamist.

2. Kumbki lepinguosaline kavandab ja kohaldab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab vältida

meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud

piiramist.

3. Kumbki lepinguosaline tugineb riskijuhtimisel riskide hindamisele asjakohaste

valikukriteeriumide alusel.

4. Kumbki lepinguosaline võib riskijuhtimise raames ka pisteliselt saadetisi tollikontrolliks

valida.

5. Kaubanduse lihtsustamiseks vaatab kumbki lepinguosaline lõikes 1 osutatud

riskijuhtimissüsteemi korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda.

& /et 164

ARTIKKEL 4.7

Eelotsused

1. Eelotsus on kirjalik otsus, mille lepinguosaline esitab taotlejale oma tolliasutuse kaudu enne

taotlusega hõlmatud kauba importimist tema territooriumile ja milles sätestatakse, millist kohtlemist

peab lepinguosaline kauba suhtes impordi ajal kohaldama seoses järgmisega:

a) kauba tariifne klassifitseerimine;

b) kauba päritolustaatus18 ja

c) muud küsimused, milles lepinguosalised kokku lepivad.

2. Lepinguosaline väljastab taotluse esitajale eelotsuse mõistliku tähtaja jooksul, sealhulgas

elektroonilisel kujul, tingimusel et taotlus sisaldab kogu vajalikku teavet kooskõlas asjaomase

lepinguosalise õigusnormidega. Lepinguosaline võib nõuda selle kauba näidist, mille kohta taotleja

eelotsust taotleb.

3. Eelotsus kehtib vähemalt kolm aastat pärast selle väljastamist, välja arvatud juhul, kui selle

otsuse aluseks olevad õigusnormid, faktid või asjaolud on muutunud.

18 Vastavalt WTO päritolureeglite lepingule või käesoleva lepingu 3. peatükile „Päritolureeglid

ja -menetlused“.

& /et 165

4. Lepinguosaline võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui eelotsuse aluseks olevad faktid ja

asjaolud kuuluvad halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamisele või kui taotlus ei põhine

tegelikel ja konkreetsetel faktidel või ei ole seotud eelotsuse kavandatud kasutamisega.

Lepinguosaline, kes keeldub eelotsuse tegemisest, teatab sellest viivitamata kirjalikult taotlejale,

esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab vähemalt järgmise teabe:

a) eelotsuse taotlemisele esitatavad nõuded, sealhulgas esitatav teave ja taotluse vorm;

b) tähtaeg, mille jooksul eelotsus tehakse, ning

c) ajavahemik, mille jooksul eelotsus kehtib.

6. Kui lepinguosaline tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks, teatab ta

sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. Lepinguosaline võib

eelotsuse tagasiulatuvalt tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui otsus

põhines taotleja esitatud puudulikul, ebaõigel, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel.

7. Lepinguosalise tehtud eelotsus on nii taotleja osas selle lepinguosalise jaoks kui ka taotleja

jaoks siduv.

& /et 166

8. Lepinguosaline vaatab taotleja kirjaliku taotluse korral eelotsuse või selle tühistamise,

muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse läbi.

9. Lepinguosaline teeb eelotsuste sisu avalikult kättesaadavaks, sealhulgas internetis, võttes

arvesse oma õigusnormides sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

ARTIKKEL 4.8

Volitatud ettevõtjad

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavate

ettevõtjate (edaspidi „volitatud ettevõtja“) jaoks kooskõlas SAFE standardite raamistikuga

kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi (edaspidi „volitatud ettevõtjate programm“).

2. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise konkreetsed kriteeriumid19 avaldatakse ja need on

seotud kummagi lepinguosalise õigusnormides või menetlustes sätestatud nõuete täitmisega või

täitmata jätmise ohuga.

19 Lepinguosaline võib kasutada WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikes 7.2

sätestatud kriteeriume.

& /et 167

3. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise kriteeriumid ei tohi olla kavandatud ja neid ei tohi

kohaldada viisil, mis võimaldab või tekitab meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist

ettevõtjate vahel, kui valitsevad samad tingimused, ning need peavad võimaldama väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate osalemist.

4. Volitatud ettevõtjate programm peab hõlmama volitatud ettevõtjate jaoks erisoodustusi, võttes

arvesse lepinguosaliste kohustusi kooskõlas 27. novembril 2014 vastu võetud WTO kaubanduse

lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikega 7.3.

5. Lepinguosalised teevad koostööd oma volitatud ettevõtjate programmide vastastikuseks

tunnustamiseks, kui see on asjakohane ja otstarbekas, tingimusel et need programmid on kooskõlas

ning põhinevad samaväärsetel kriteeriumidel ja hüvedel.

ARTIKKEL 4.9

Läbivaatamine ja edasikaebamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti

kättesaadavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebus tolliküsimuses tehtud otsuse peale.

& /et 168

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikul, kellele on suunatud tolliküsimuses tehtud otsus, on

tema territooriumil kättesaadavad järgmised menetlused:

a) halduskorras läbivaatamine otsuse teinud ametnikust või asutusest kõrgema või sõltumatu

haldusasutuse poolt või kaebuse esitamine sellisele haldusasutusele või

b) otsuse kohtulik kontroll või edasikaebamine kohtule.

3. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui isik on esitanud tolliasutusele taotluse otsuse

tegemiseks, kuid ei ole saanud selle taotluse kohta asjakohase tähtaja jooksul otsust, on tal õigus

esitada kaebus.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 2 osutatud isikule esitatakse haldusotsus koos selle

põhjendustega, et tal oleks vajaduse korral võimalik algatada läbivaatamis- või

edasikaebamismenetlus.

ARTIKKEL 4.10

Karistused

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette karistused kaupade impordi, ekspordi ja transiidi puhul

tollialaste või muude õigusaktidega seotud õigusnormide või menetlusnõuete täitmata jätmise eest.

& /et 169

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialased õigusnormid näevad ette proportsionaalsete

ja mittediskrimineerivate karistuste määramise tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete

rikkumise eest.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tolliasutus määrab tollialaste õigusnormide või

menetlusnõuete rikkumise eest karistused ainult rikkumise eest õiguslikult vastutavale isikule.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et määratav karistus sõltub juhtumi faktidest ja asjaoludest ning

vastab rikkumise ulatusele ja raskusastmele.

5. Kumbki lepinguosaline väldib karistuste ja tollimaksude määramisel ja kogumisel soodustusi

või huvide konflikti.

6. Kummalgi lepinguosalisel soovitatakse karistuse määramisel võtta võimaliku karistust

kergendava tegurina arvesse vabatahtlikku teabe esitamist enne, kui tolliasutused tollialaste

õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise avastavad.

7. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui tema tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete

rikkumise eest määratakse karistus, esitatakse isikule, kellele karistus määratakse, kirjalik selgitus,

milles märgitakse rikkumise laad ja kohaldatav õigusnorm või menetlus, mille alusel on kindlaks

määratud rikkumise eest ette nähtud karistuse suurus või ulatus.

& /et 170

8. Kumbki lepinguosaline näeb oma õigusnormides või menetlustes ette kindla tähtaja, mille

jooksul võib tema tolliasutus algatada menetluse karistuse määramiseks tollialaste õigusnormide või

menetluste rikkumise eest.

ARTIKKEL 4.11

Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi

1. Lepinguosalised tagavad, et nende vastavad asutused teevad tolliküsimustes koostööd, et

tagada artiklis 4.1 sätestatud eesmärkide saavutamine.

2. Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmiselt:

a) teabe vahetamine nende tollialaste õigusnormide ja nende rakendamise ning tolliprotseduuride

kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

i) tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine;

ii) tolliasutuste poolt piiril võetavad meetmed;

iii) transiidi ja ümberlaadimise hõlbustamine;

iv) dialoog äriringkondadega ning

v) tarneahela turvalisus ja riskijuhtimine;

& /et 171

b) koostöö rahvusvahelise kaubanduse tarneahela turvalisuse tagamise ja toimimise

hõlbustamise tollialaste aspektide osas kooskõlas SAFE standardite raamistikuga, sealhulgas

seoses artiklis 4.8 osutatud volitatud ettevõtjate programmide ja nende vastastikuse

tunnustamisega;

c) ühiste algatuste väljatöötamise kaalumine seoses impordi, ekspordi, muude tolliprotseduuride

ja kaubanduse lihtsustamisega, sealhulgas tehnilise abi andmisega;

d) tollialase koostöö tugevdamine sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO ja

Maailma Tolliorganisatsioon;

e) võimaluse korral miinimumstandardite kehtestamine riskijuhtimismeetodite ning nendega

seotud nõuete ja programmide jaoks; kui see on asjakohane ja otstarbekas, kaaluvad

lepinguosalised ka riskijuhtimismeetodite, riskistandardite ja julgestuskontrolli vastastikust

tunnustamist;

f) impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuride andmenõuete ühtlustamine, rakendades

ühiseid standardeid ja andmeelemente kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni

andmemudeliga, ning

g) dialoogi pidamine lepinguosaliste poliitikaekspertide vahel, et edendada eelotsuste

kasulikkust, tõhusust ja kohaldatavust.

& /et 172

3. Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes vastastikku haldusabi vastavalt vastastikust

haldusabi käsitleva lisa sätetele, mis võeti vastu ELi-Mehhiko ühisnõukogu 15. detsembri

2004. aasta otsusega nr 5/2004 ning mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja muudetud

selle osaks. Käesoleva peatüki kohase teabevahetuse toimumisel lepinguosaliste vahel kohaldatakse

mutatis mutandis kõnealuse lisa artiklis 10 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad teabe

konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset, ning lepinguosaliste asjakohaste õigusnormidega ette

nähtud konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõudeid.

ARTIKKEL 4.12

Ühtne kontaktpunkt

1. Kumbki lepinguosaline püüab välja töötada või säilitada ühtse kontaktpunkti süsteemid, et

hõlbustada kogu tollialaste ja muude õigusaktidega nõutava teabe ühtset elektroonilist esitamist

kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta.

2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd oma ühtse kontaktpunkti süsteemide

koostalitlusvõime ja ühtlustamise edendamiseks, sealhulgas jagades ühtse kontaktpunkti süsteemide

arendamisel ja kasutuselevõtul saadud kogemusi.

& /et 173

ARTIKKEL 4.13

Transiit ja ümberlaadimine

1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumi kaudu toimuva transiidi ja ümberlaadimise

hõlbustamise ja tõhusa kontrolli.

2. Kumbki lepinguosaline püüab edendada ja rakendada piirkondlikku transiidikorraldust, et

hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust.

3. Kumbki lepinguosaline tagab kõikide asjaomaste ametiasutuste ja ametkondade koostöö ja

tegevuse koordineerimise oma territooriumil, et hõlbustada transiitliiklust.

4. Kumbki lepinguosaline lubab viia impordiks ette nähtud kauba tollikontrolli all

sisenemistolliasutusest oma territooriumil asuvasse teise tolliasutusse, kus kaup vabastatakse või

vormistatakse.

ARTIKKEL 4.14

Tollivormistusjärgne audit

1. Kauba vabastamise kiirendamiseks kehtestab kumbki lepinguosaline või säilitab

tollivormistusjärgse auditi, et tagada vastavus oma tollialastele õigusnormidele.

& /et 174

2. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid riskipõhiselt.

3. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid läbipaistvalt. Kui audit viiakse

läbi ja selle tulemused on lõplikud, teavitab lepinguosaline viivitamata isikut, kelle andmeid

auditeeritakse, tulemustest, tulemuste põhjustest ning auditeeritava isiku õigustest ja kohustustest.

4. Lepinguosalised mõistavad, et tollivormistusjärgse auditi käigus saadud teavet võib kasutada

edasistes haldus- või kohtumenetlustes.

5. Lepinguosalised kasutavad riskijuhtimise kohaldamisel võimaluse korral tollivormistusjärgse

auditi tulemusi.

ARTIKKEL 4.15

Tollimaaklerid

1. Lepinguosaline ei nõua oma tollialastes õigusnormides tollimaaklerite kohustuslikku

kasutamist.

2. Kumbki lepinguosaline avalikustab oma meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta.

3. Kumbki lepinguosaline kohaldab tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid ja objektiivseid

reegleid.

& /et 175

ARTIKKEL 4.16

Eksportkauba eelinspekteerimine

Lepinguosaline ei nõua seoses kauba tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega

kohustuslikku eelinspekteerimist, nagu on sätestatud WTO eelinspekteerimise lepingus20.

ARTIKKEL 4.17

Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee

1. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee annab aru ühiskomiteele.

2. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt loodud tolli, kaubanduse

lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee tagab käesoleva peatüki, 3. peatüki „Päritolureeglid ja -

menetlused“, artikli 4.11 lõikes 3 osutatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva lisa ja

lepinguosaliste vahel kokku lepitud täiendavate tollialaste sätete nõuetekohase toimimise ning uurib

kõiki nende kohaldamisest tulenevaid küsimusi.

20 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei välista sanitaar- ja

fütosanitaarotstarbelist eelinspekteerimist.

& /et 176

3. Allkomitee teeb järgmist:

a) koostab vajaduse korral ühiskomiteele asjakohaseid soovitusi järgmistes küsimustes:

i) 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamine ja haldamine ning

ii) kõik 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ muudatused;

b) võtab vastu selgitavaid märkusi 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamise

hõlbustamiseks;

c) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle;

d) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada kõiki tolliküsimusi, sealhulgas eelkõige

tolliprotseduure, tolliväärtuse määramist, tariifirežiime, tollinomenklatuuri, tollikoostööd ja

vastastikust haldusabi tolliküsimustes;

e) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja

halduskoostööga seotud küsimusi;

& /et 177

f) tugevdab koostööd seoses tolliprotseduuride väljatöötamise, kohaldamise ja jõustamisega,

vastastikuse haldusabi andmisega tolliküsimustes, päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja

halduskoostööga ning

g) tegeleb käesoleva peatükiga või 3. peatükiga „Päritolureeglid ja -menetlused“ seotud muude

küsimustega, milles lepinguosalised kokku lepivad.

4. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee võib uurida otsuste või

soovituste vajalikkust kõikides käesoleva peatüki rakendamisest tulenevates küsimustes ning

koostada neid ühisnõukogule. Ühisnõukogul on õigus võtta vajaduse korral vastu otsuseid

käesoleva peatüki rakendamise kohta, sealhulgas volitatud ettevõtjate programmide ja nende

vastastikuse tunnustamise, tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise ühisalgatuste ning

tehnilise abi osas.

5. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et nad korraldavad sihtotstarbelisi kohtumisi

tollikoostöö, päritolureeglite või vastastikuse haldusabi küsimustes.

& /et 178

5. PEATÜKK

KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

A JAGU

Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed

ARTIKKEL 5.1

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist,

dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.

2. Ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamisel määratakse asjaomase kauba päritolu kindlaks

kooskõlas kummagi lepinguosalise mittesooduspäritolureeglitega.

& /et 179

ARTIKKEL 5.2

Läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus

1. Kumbki lepinguosaline viib oma menetlused läbi ning kohaldab dumpinguvastaseid ja

tasakaalustavaid meetmeid õiglaselt ja läbipaistvalt kooskõlas dumpinguvastase lepingu ning

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu asjakohaste sätetega.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab kõiki huvitatud isikuid menetluse esialgses etapis ja igal juhul

enne lõpliku otsuse tegemist olulistest asjaoludest, mille põhjal otsustatakse, kas kohaldada lõplikke

meetmeid. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ning subsiidiumide lepingu artikli

12 lõike 4 kohaldamist.

3. Kumbki lepinguosaline annab dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu uurimises

kõikidele huvitatud isikutele täieliku võimaluse kaitsta oma huve, tingimusel et see ei põhjusta

uurimises põhjendamatuid viivitusi.

4. Kohaldatakse dumpinguvastase lepingu artiklis 6.11 ning subsiidiumide ja

tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 12.9 sätestatud huvitatud isikute mõistet.

& /et 180

ARTIKKEL 5.3

Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine

Otsuse selle kohta, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab

täielikule dumpingumarginaalile või subsiidiumisummale või väiksemale summale, teevad

importiva lepinguosalise ametiasutused vastavalt kõnealuse lepinguosalise õigusaktidele.

ARTIKKEL 5.4

Lõpliku otsuse tegemine

Lepinguosaline võtab lõpliku otsuse tegemisel arvesse teavet, mille on nõuetekohaselt esitanud kõik

huvitatud isikud, keda käsitatakse sellisena kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega.

ARTIKKEL 5.5

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa käesoleva jao sätete tõlgendamise või kohaldamisega seoses kasutada

31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 181

B JAGU

Üldised kaitsemeetmed

ARTIKKEL 5.6

Üldsätted

Kumbki lepinguosaline säilitab oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist

ja põllumajanduslepingu artiklist 5 ning samuti kaitsemeetmete lepingust.

ARTIKKEL 5.7

Läbipaistvus

1. Olenemata artiklist 5.6 esitab kaitsemeetmeid käsitlevat üldist uurimist algatada või üldisi

kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel ja tingimusel, et

viimasel on oluline huvi, viivitamata sellekohases kirjalikus teatises kogu asjakohase teabe, mille

põhjal kaitsemeetmete üldine uurimine algatatakse või üldised kaitsemeetmed kehtestatakse,

sealhulgas vajaduse korral esialgsed järeldused. See ei piira kaitsemeetmete lepingu artikli 3.2

kohaldamist.

& /et 182

2. Lepinguosaline, kes kehtestab üldised kaitsemeetmed, püüab kehtestada need kahepoolset

kaubandust kõige vähem kahjustaval viisil.

3. Kui lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike

kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, ja kavatseb sellised meetmed kehtestada, teatab ta sellest

teisele lepinguosalisele ning annab võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva

jooksul pärast teate esitamist ei ole rahuldavat lahendust saavutatud, võib importiv lepinguosaline

võtta probleemi lahendamiseks sobiva lõpliku kaitsemeetme.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel on lepinguosalisel oluline huvi, kui ta kuulub viimase kolme

aasta jooksul imporditud kauba viie suurima tarnija hulka, mõõdetuna kas absoluutses mahus või

väärtuses.

ARTIKKEL 5.8

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist

seoses käesoleva jao nende sätete tõlgendamise või kohaldamisega, mis viitavad WTO

asutamislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele.

& /et 183

C JAGU

Kahepoolsed kaitsemeetmed

C.1 ALAJAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 5.9

Mõisted

C jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pädev uurimisasutus“ –

i) Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjon ja

ii) Mehhiko puhul Unidad de Prácticas Comerciales Internacionales de la Secretaría de

Economía (majandusministeeriumi rahvusvahelise kaubandustegevuse üksus) või selle

õigusjärglane;

& /et 184

b) „omamaine tootmisharu“ – imporditud toote puhul kõik lepinguosalise territooriumil

tegutsevad samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad või need tootjad, kelle

samasuguste või otseselt konkureerivate toodete toodang moodustab suurema osa nende

toodete omamaisest kogutoodangust;

c) „samasugune toode“ – toode, mis on vaatlusaluse tootega identne, st igas suhtes sarnane, või

sellise toote puudumisel teine toode, mis ei ole küll igas suhtes sarnane, kuid mille omadused

sarnanevad suurel määral vaatlusaluse toote omadustega;

d) „otseselt konkureeriv toode“ – toode, mis ei pruugi olla kõikides aspektides samasugune, kuid

mis on vaatlusaluse tootega suurel määral asendatav, kuna täidab samu funktsioone21;

e) „oluline kahju“ – omamaise tootmisharu seisundi märkimisväärne üldine halvenemine;

f) „olulise kahju oht“ – olukord, kus oluline kahju on ilmselt tekkimas, nagu kinnitavad faktid,

mitte lihtsalt väited, oletused ega kaudsed võimalused, ning

21 Sellega seoses võivad ametiasutused analüüsida selliseid aspekte nagu asjaomaste toodete

füüsilised omadused, nende tehniline kirjeldus, lõppkasutus ja turustuskanalid. See aspektide

loetelu ei ole ammendav, samuti ei saa üks või mitu neist teguritest tingimata olla otsustava

tähtsusega.

& /et 185

g) „üleminekuperiood“ –

i) kümne aasta pikkune ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast või

ii) kaupade puhul tollitariifide kaotamise tähtaeg vastavalt 2-A lisas „Tollitariifide

kaotamise ajakava“ esitatud tollitariifide kaotamise ajakavale, tingimusel et asjaomase

kauba suhtes kohaldatav tollitariifide kaotamise tähtaeg on vähemalt kümme aastat,

millele lisandub kolm aastat.

ARTIKKEL 5.10

Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine

1. Olenemata B jaost, kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise

tulemusena imporditakse lepinguosalise päritolustaatusega kaupa teise lepinguosalise

territooriumile absoluutarvudes või võrreldes kodumaise toodanguga nii suurtes kogustes ja sellistel

tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju samasuguseid või otseselt

konkureerivaid tooteid tootvale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline kehtestada

lõikes 2 sätestatud meetmed käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras.

& /et 186

2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib importiv lepinguosaline kehtestada ainult

kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega

a) peatatakse asjaomase toote tollimaksumäära edasine vähendamine käesoleva lepingu kohaselt

või

b) suurendatakse asjaomase toote tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa järgmistest väärtustest

väiksemat:

i) meetme kehtestamise ajal toote suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi

tollimaksumäär või

ii) käesoleva lepingu jõustumisele vahetult eelneval päeval kehtinud enamsoodustusrežiimi

tollimaksumäär.

3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et tariifikvoodid ega koguselised piirangud ei ole

kahepoolse kaitsemeetme lubatud vorm.

& /et 187

ARTIKKEL 5.11

Tingimused ja piirangud

1. Lepinguosaline ei kohalda kahepoolseid kaitsemeetmeid:

a) välja arvatud sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on vajalik artiklis 5.10 või 5.15

kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks;

b) kauem kui kaks aastat või

c) pärast üleminekuperioodi lõppu.

Punktis b osutatud ajavahemikku võib pikendada veel ühe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise

pädevad asutused otsustavad C jaos sätestatud korras, et meede on jätkuvalt vajalik artiklis 5.10

või 5.15 kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks ja kohanemise hõlbustamiseks,

tingimusel et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle

pikendamine, ei ole pikem kui kolm aastat.

2. Lepinguosaline kohaldab kahepoolseid kaitsemeetmeid ainult nende 2-A lisas „Tollitariifide

kaotamise ajakava“ loetletud päritolustaatusega kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva

lepingu alusel sooduskohtlemist.

& /et 188

3. Kohanemise lihtsustamiseks olukorras, kus kahepoolse kaitsemeetme eeldatav kestus on

pikem kui üks aasta, leevendab meedet kohaldav lepinguosaline meetme kohaldamise ajal seda

järk-järgult ja korrapäraste ajavahemike järel.

4. Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise, on tollimaksumääraks see

määr, mis oleks kehtinud toote suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või

vähendamine“.

ARTIKKEL 5.12

Ajutised meetmed

1. Kriitilises olukorras, kus viivitus põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võib lepinguosaline

kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid ajutiselt ilma artikli 5.22 lõike 1 nõudeid täitmata, kui on

eelnevalt kindlaks tehtud, et on selged tõendid selle kohta, et teise lepinguosalise päritolustaatusega

kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tõttu suurenenud

ja et selline import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi.

& /et 189

2. Ajutise meetme kestus ei tohi ületada 200 päeva ja lepinguosaline peab selle aja jooksul

järgima C.2. alajaos sätestatud asjakohaseid menetlusnorme. Lepinguosaline maksab suurendatud

tollimaksu viivitamata tagasi, kui C.2. alajaos kirjeldatud hilisema uurimise tulemusel ei kehtestata

lõplikku meedet kooskõlas artikli 5.10 või 5.15 nõuetega. Ajutise meetme kestus loetakse

artikli 5.11 lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku osaks. Importiv lepinguosaline teavitab teist

lepinguosalist selliste ajutiste meetmete kehtestamisest ja edastab teise lepinguosalise taotlusel

küsimuse viivitamata ühiskomiteele läbivaatamiseks.

ARTIKKEL 5.13

Kahjuhüvitis ja kontsessioonide peatamine

1. Kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et

vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv hüvitis kontsessioonide näol, millel

on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline

tagab sellise konsulteerimise võimaluse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme

kohaldamist.

& /et 190

2. Kui lõikes 1 osutatud konsultatsioonide tulemusel ei saavutata 30 päeva jooksul pärast

konsultatsioonide algust kokkulepet kaubandust liberaliseeriva hüvitise kohta, võib kahepoolsest

kaitsemeetmest mõjutatud lepinguosaline peatada hiljemalt 90 päeva pärast meetme kohaldamist

nende kontsessioonide kohaldamise, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele nagu teise

lepinguosalise kahepoolsel kaitsemeetmel.

3. Lepinguosaline, keda kahepoolne kaitsemeede mõjutab, teatab sellest teisele lepinguosalisele

kirjalikult vähemalt 30 päeva enne kontsessioonide peatamist vastavalt lõikele 2.

4. Lõike 1 kohane hüvitise maksmise kohustus ja lõike 2 kohane kontsessioonide peatamise

õigus lõpevad kahepoolse kaitsemeetme lõpetamise kuupäeval.

ARTIKKEL 5.14

Kaitsemeetmete kasutamine ja aja möödumine meetmete vahel

1. Lepinguosaline ei kohalda käesolevas jaos osutatud kaitsemeetmeid sellise toote impordi

suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, välja arvatud juhul, kui on möödunud

ajavahemik, mis on võrdne poolega ajavahemikust, mille jooksul kaitsemeetmeid vahetult eelnenud

perioodil kohaldati.

& /et 191

2. Lepinguosaline ei kohalda sama toote suhtes ja sama ajavahemiku jooksul järgmisi meetmeid:

a) käesoleva lepingu kohased kahepoolsed kaitsemeetmed või ajutised kaitsemeetmed ning

b) GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohased kaitsemeetmed.

ARTIKKEL 5.15

Äärepoolseimad piirkonnad

1. Kui Mehhiko päritolustaatusega kaupa imporditakse otse Euroopa Liidu ühe või mitme

äärepoolseima piirkonna territooriumile nii suurtes kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab

või ähvardab põhjustada asjaomase äärepoolseima piirkonna majandusliku olukorra tõsist

halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete lahenduste uurimist erandkorras kehtestada

kaitsemeetmed, mis piirduvad asjaomase äärepoolseima piirkonna territooriumiga.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõiki kahepoolsete kaitsemeetmete

suhtes kohaldatavaid C jao sätteid ka kõikide Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega seoses

võetud kaitsemeetmete suhtes.

3. Kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis piirduvad Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega,

kohaldatakse ainult nende kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu kohast

sooduskohtlemist.

& /et 192

4. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „tõsine halvenemine“ suuri raskusi samasuguseid või otseselt

konkureerivaid tooteid tootvas majandussektoris. Tõsine halvenemine tehakse kindlaks

objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmiste asjaolude alusel:

a) impordimahu suurenemine absoluutarvudes või võrreldes omamaise toodangu ja muudest

allikatest pärit impordiga ning

b) sellise impordi mõju asjaomase tootmisharu või majandussektori olukorrale, sealhulgas

müügi, tootmise, finantsolukorra ja tööhõive tasemele.

C.2 ALAJAGU

Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetlusnormid

ARTIKKEL 5.16

Kohaldatav õigus

Kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamisel järgib pädev uurimisasutus käesoleva alajao sätteid ja

kohaldab käesoleva alajaoga hõlmamata juhtudel asjaomase lepinguosalise õiguse alusel

kehtestatud norme, tingimusel et need normid on C jao sätetega kooskõlas.

& /et 193

ARTIKKEL 5.17

Kaitsemeetmete menetluse algatamine

1. Pädev uurimisasutus võib algatada kaitsemeetmete menetluse omamaise tootmisharu poolt või

nimel esitatud kirjaliku taotluse alusel või erandlikel asjaoludel omal algatusel. Euroopa Liidu

puhul võib selle taotluse esitada üks või mitu Euroopa Liidu liikmesriiki omamaise tootmisharu

nimel. Taotlus loetakse esitatuks omamaise tootmisharu poolt või nimel, kui seda toetavad need

omamaised tootjad, kelle toodang moodustab kokku enam kui 50 % samasuguste või otseselt

konkureerivate toodete kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav

osa omamaisest tootmisharust. Uurimist ei algatata siiski juhul, kui taotlust sõnaselgelt toetavate

omamaiste tootjate osakaal on alla 25 % omamaise tootmisharu toodetud samasuguste või otseselt

konkureerivate toodete riiklikust kogutoodangust.

2. Pärast uurimise algatamist tehakse lõikes 1 osutatud taotlus, välja arvatud selles sisalduv

konfidentsiaalne teave, viivitamata kättesaadavaks kõikidele, keda see võib puudutada.

& /et 194

3. Kaitsemeetmete menetluse algatamisel avaldab pädev uurimisasutus teate menetluse

algatamise kohta lepinguosalise ametlikus väljaandes. Teates märgitakse vajaduse korral kirjaliku

taotluse esitanud üksus, asjaomane imporditud kaup, selle rubriik, alamrubriik või tariifiartikli

number, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud, tehtava otsuse laad ja tähtaeg,

tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohti ja teavet, koht, kus

on võimalik tutvuda kirjaliku taotlusega ja muude menetluse käigus esitatud mittekonfidentsiaalsete

dokumentidega, ning selle asutuse nimi, aadress ja telefoninumber, kelle poole võib pöörduda

lisateabe saamiseks. Kui pädev uurimisasutus otsustab korraldada avaliku istungi, võib selle

toimumise aja ja koha lisada algatamisteatesse või teatada sellest menetluse hilisemas etapis,

tingimusel et sellest teatatakse aegsasti ette. Kui uurimise alguses ei ole avalikku istungit

kavandatud, märgitakse algatamisteates tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda, et

pädev uurimisasutus neid suuliselt ära kuulaks.

4. Seoses kaitsemeetmete menetlusega, mis on algatatud kirjaliku taotluse alusel, mille on

esitanud üksus, kes väidab, et ta esindab omamaist tootmisharu, ei avalda pädev uurimisasutus

lõike 3 kohast algatamisteadet, ilma et ta oleks eelnevalt hoolikalt hinnanud, kas taotlus vastab tema

õigusaktide ja lõike 1 nõuetele ning kas see sisaldab põhjendatud tõendeid selle kohta, et teise

lepinguosalise päritolustaatusega kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu

vähendamise või kaotamise tulemusena suurenenud ning et selline import põhjustab või ähvardab

põhjustada väidetavat olulist kahju või majandusolukorra tõsist halvenemist.

& /et 195

ARTIKKEL 5.18

Uurimine

1. Lepinguosaline võib kohaldada kaitsemeetmeid ainult pärast seda, kui tema pädev

uurimisasutus on käesolevas alajaos sätestatud menetluse kohaselt läbi viinud uurimise. Uurimine

hõlmab kõikide huvitatud isikute mõistlikku avalikku teavitamist ning avalikke istungeid või muid

asjakohaseid vahendeid, mille käigus importijad, eksportijad ja teised huvitatud isikud saavad

esitada tõendeid ja oma seisukohti, sealhulgas võimaluse vastata teiste isikute esitatud väidetele.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema pädev uurimisasutus viib iga sellise uurimise lõpule

ühe aasta jooksul pärast selle algatamist.

ARTIKKEL 5.19

Olulise kahju olemasolu või selle ohu tuvastamine ja põhjuslik seos

1. Kui pädev uurimisasutus uurib, kas suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada

olulist kahju omamaisele tootmisharule, hindab ta kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid

tegureid, mis mõjutavad omamaise tootmisharu olukorda, eelkõige vaatlusaluse toote impordi kasvu

määra ja kogust absoluutarvudes ja võrreldes omamaise toodanguga, suurenenud impordi osakaalu

omamaisel turul ning muutusi müügi, tootmise, tootlikkuse, tootmisvõimsuse rakendamise, kasumi

ja kahjumi ning tööhõive tasemes.

& /et 196

2. Otsus, et suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15

kirjeldatud olukordi, tehakse ainult juhul, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite põhjal, et

vaatlusaluse toote suurenenud impordi ja artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordade vahel on

selge põhjuslik seos. Kui artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi põhjustavad samal ajal muud

tegurid kui suurenenud import, ei saa sellist kahju või selle ohtu või majandusolukorra tõsist

halvenemist või selle ohtu seostada suurenenud impordiga.

ARTIKKEL 5.20

Istungid

Kaitsemeetmete menetluse käigus teeb pädev uurimisasutus järgmist:

a) korraldab pärast mõistliku etteteatamist avaliku istungi, et võimaldada kõikidel huvitatud

isikutel, keda käsitatakse sellisena asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt, tulla isiklikult

või advokaadi vahendusel kohale, esitada tõendeid ja olla ära kuulatud seoses olulise kahju

või selle ohuga või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohuga ning asjakohase

õiguskaitsevahendiga, või

& /et 197

b) Euroopa Liidu puhul annab teise võimalusena kõikidele huvitatud isikutele võimaluse olla ära

kuulatud, kui nad on algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitanud kirjaliku taotluse,

milles nad näitavad, et uurimise tulemus võib neid mõjutada ja et nende suuliseks

ärakuulamiseks on erilised põhjused.

ARTIKKEL 5.21

Konfidentsiaalne teave

Pädev uurimisasutus käsitleb mõjuvatel põhjustel konfidentsiaalsena mis tahes teavet, mis on oma

olemuselt konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei avalikustata ilma

selle esitanud isiku loata. Konfidentsiaalset teavet esitavad isikud peavad esitama selle

mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, või kui kõnealused isikud märgivad, et sellist teavet ei saa

kokkuvõtlikult esitada, siis põhjused, miks kokkuvõtet ei saa esitada. Kokkuvõte peab olema

piisavalt üksikasjalik, et võimaldada esitatud konfidentsiaalse teabe sisust mõistlikult aru saada. Kui

pädev uurimisasutus leiab siiski, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ja kui asjaomane

isik ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avalikustada,

võib pädev uurimisasutus jätta sellise teabe arvesse võtmata, välja arvatud juhul, kui talle

tõendatakse asjakohaste allikate põhjal, et teave on õige.

& /et 198

ARTIKKEL 5.22

Vastuvõtmine, teatamine, konsulteerimine ja avaldamine

1. Kui lepinguosaline leiab, et esineb üks artiklis 5.10 või 5.15 sätestatud olukordadest, suunab

ta küsimuse viivitamata ühiskomiteele uurimiseks. Ühiskomitee võib anda soovitusi, mis on

vajalikud tekkinud olukorra lahendamiseks. Kui ühiskomitee ei ole olukorra lahendamiseks

soovitust andnud või kui 30 päeva jooksul pärast küsimuse suunamist ühiskomiteele ei ole

saavutatud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta kahepoolseid

kaitsemeetmeid, mis on asjakohased olukorra lahendamiseks vastavalt C jaole.

2. Pädev uurimisasutus esitab eksportivale lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, mis sisaldab

tõendeid suurenenud impordist põhjustatud olulise kahju või selle ohu või majandusliku olukorra

tõsise halvenemise või selle ohu kohta, asjaomase toote ja kavandatava kahepoolse kaitsemeetme

täpset kirjeldust, kavandatava kahepoolse kaitsemeetme kehtestamise kuupäeva ja eeldatavat

kestust.

3. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata kirjalikult, kui ta:

a) algatab C jao kohase kahepoolsete kaitsemeetmete menetluse;

b) otsustab kohaldada ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid;

& /et 199

c) teeb artikli 5.19 kohaselt kindlaks, kas suurenenud import on tekitanud olulise kahju või selle

ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohu;

d) otsustab kohaldada või pikendada kahepoolseid kaitsemeetmeid ning

e) otsustab varem vastu võetud kahepoolseid kaitsemeetmeid muuta.

4. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti a kohase teate, peab see sisaldama järgmist:

a) koopia taotluse avalikustatud versioonist ja selle lisadest või pädeva uurimisasutuse algatatud

uurimise puhul asjakohastest dokumentidest, mis tõendavad, et artikli 5.17 nõuded on

täidetud, ning küsimustiku, milles on üksikasjalikult esitatud punktid, mille kohta huvitatud

isikud peavad teavet esitama, ning

b) asjaomase imporditava kauba täpne kirjeldus.

5. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti b või c kohase teate, lisab ta koopia oma otsuse

avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on esitatud otsuse aluseks olev

tehniline põhjendus.

& /et 200

6. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti d kohase teate kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise

või pikendamise kohta, peab teade sisaldama järgmist:

a) koopia tema otsuse avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on

esitatud otsuse aluseks olev tehniline põhjendus;

b) tõendid olulise kahju või selle ohu kohta või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või

selle ohu kohta, mille on põhjustanud teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi

suurenemine käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena;

c) kahepoolse kaitsemeetmega hõlmatud päritolustaatusega kauba täpne kirjeldus, sealhulgas

rubriik, alamrubriik või tariifirida, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud;

d) kohaldatava või pikendatava kahepoolse kaitsemeetme täpne kirjeldus;

e) kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise esialgne kuupäev, selle eeldatav kestus ja vajaduse

korral meetme järkjärgulise leevendamise ajakava ning

f) kahepoolse kaitsemeetme pikendamise korral tõendid asjaomase omamaise tootmisharu

kohanemise kohta.

& /et 201

7. Selle lepinguosalise taotlusel, keda mõjutab C jao kohane kahepoolsete kaitsemeetmete

menetlus, peab teine lepinguosaline konsulteerima taotluse esitanud lepinguosalisega, et punkti 3

alapunkti a või b kohaselt esitatud teade läbi vaadata.

8. Lepinguosaline, kes kavatseb kahepoolset kaitsemeedet kohaldada või pikendada, teavitab

sellest teist lepinguosalist ja annab talle võimaluse eelnevalt konsulteerida, et võimalikku

kohaldamist või pikendamist arutada. Kui 30 päeva jooksul pärast teate esitamise kuupäeva ei ole

rahuldavat lahendust saavutatud, võib esimene lepinguosaline kõnealust meedet kohaldada või

pikendada.

9. Pädev uurimisasutus avaldab asjaomase lepinguosalise ametlikus väljaandes ka oma

tähelepanekud ja põhjendatud järeldused kõikide asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta,

sealhulgas imporditava kauba ja olukorra kirjelduse, mis on põhjustanud meetmete kehtestamise

vastavalt artiklile 5.10 või 5.15, põhjusliku seose sellise olukorra ja suurenenud impordi vahel ning

meetmete vormi, taseme ja kestuse.

10. Pädev uurimisasutus käsitleb konfidentsiaalset teavet täielikult kooskõlas artikliga 5.21.

& /et 202

6. PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 6.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pädev asutus“ – kummagi lepinguosalise pädevad asutused, mis on nimetatud 6-A lisas

„Pädevad asutused“;

b) „erakorraline meede“ – sanitaar- või fütosanitaarmeede, mida importiv lepinguosaline

kohaldab teise lepinguosalise kaupade suhtes, et lahendada importiva lepinguosalise

territooriumil tekkinud või tekkida ähvardav kiireloomuline probleem seoses inimeste,

loomade või taimede elu või tervise kaitsega, ning

c) „WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

komitee, mis on loodud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu

artiklile 12.

& /et 203

2. Käesolevas peatükis kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu

A lisas sätestatud mõisteid ning samuti Codex Alimentarius’e komisjoni, Maailma Loomatervise

Organisatsiooni (WOAH) ja 6. detsembril 1951 Roomas allkirjastatud rahvusvahelise

taimekaitsekonventsiooni mõisteid.

ARTIKKEL 6.2

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised:

a) kaitsta lepinguosaliste territooriumidel inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist,

hõlbustades ühtlasi lepinguosalistevahelist kaubandust;

b) tõhustada ja edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

c) tugevdada teabevahetust, konsulteerimist ja koostööd lepinguosaliste vahel, eelkõige nende

pädevate asutuste vahel;

d) kanda hoolt selle eest, et lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei too kaasa

põhjendamatuid kaubandustõkkeid;

& /et 204

e) suurendada kummagi lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja nende rakendamise

järjepidevust, kindlust ja läbipaistvust ning

f) toetada rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamist ja vastuvõtmist

asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning tõhustada nende rakendamist

lepinguosaliste poolt.

ARTIKKEL 6.3

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes,

mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

ARTIKKEL 6.4

Seos sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust.

& /et 205

ARTIKKEL 6.5

Rakendamiseks vajalikud vahendid

Kumbki lepinguosaline kasutab käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke

vahendeid.

ARTIKKEL 6.6

Samaväärsus

1. Lepinguosalised mõistavad, et teise lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

samaväärsuse tunnustamine on kaubanduse lihtsustamise oluline vahend.

2. Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

enda meetmetega samaväärseteks, kui eksportiv lepinguosaline tõendab importivale

lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmega saavutatakse importiva lepinguosalise sanitaar- ja

fütosanitaarkaitse asjakohane tase.

3. Importival lepinguosalisel on õigus teha lõplik otsus selle kohta, kas eksportiva lepinguosalise

kohaldatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega saavutatakse sanitaar- ja fütosanitaarkaitse

asjakohane tase.

& /et 206

4. Lepinguosaline võtab teise lepinguosalise meetme samaväärsuse hindamisel või

kindlaksmääramisel muu hulgas ja vajaduse korral arvesse järgmist:

a) WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsused;

b) asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide töö;

c) teise lepinguosalisega kauplemisel saadud teadmised ja varasemad kogemused ning

d) teise lepinguosalise esitatud teave.

5. Kumbki lepinguosaline lähtub samaväärsuse hindamisel, kindlaksmääramisel ja säilitamisel

asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide standarditest, suunistest ja soovitustest või

vajaduse korral riskihindamisest.

6. Kui importiv lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt samaväärsuse hindamise taotluse,

millele on lisatud nõutav teave, algatab ta viivitamata hindamise samaväärsuse

kindlaksmääramiseks.

7. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse hindamise, teatab ta oma otsusest

viivitamata teisele lepinguosalisele.

& /et 207

8. Kui importiv lepinguosaline on otsustanud, et ta tunnustab eksportiva lepinguosalise meedet

samaväärsena, algatab importiv lepinguosaline viivitamata selle tunnustamise rakendamiseks

vajalikud seadusandlikud või haldusmeetmed.

9. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, kui lepinguosaline kavatseb vastu võtta meetme,

mille suhtes kohaldatakse samaväärsuse kindlaksmääramist, mis mõjutab lepinguosalistevahelist

kaubandust, või sellist meedet muuta või see kehtetuks tunnistada, teeb kõnealune lepinguosaline

järgmist:

a) teatab teisele lepinguosalisele oma kavatsusest piisavalt varajases etapis, mis võimaldab teise

lepinguosalise esitatud märkusi arvesse võtta;

b) esitab teise lepinguosalise taotlusel teabe ja põhjendused kavandatavate muudatuste kohta.

10. Importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust kavandatud muudatusega seotud meetme

kehtivusaja jooksul.

11. Kummagi lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised lõike 9 punkti a kohaselt teatatud

kavandatavaid muudatusi. Importiv lepinguosaline vaatab põhjendamatu viivituseta kogu lõike 9

punkti b kohaselt esitatud teabe läbi.

& /et 208

12. Kui lepinguosaline võtab vastu sanitaar- või fütosanitaarmeetme, mille suhtes kohaldatakse

samaväärsuse kindlaksmääramist teise lepinguosalise poolt, muudab seda meedet või tühistab selle,

tunnustab importiv lepinguosaline samaväärsust tingimusel, et eksportiva lepinguosalise

meetmetega saavutatakse jätkuvalt importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse

asjakohane tase. Lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised viivitamata importiva

lepinguosalise tehtud otsust.

ARTIKKEL 6.7

Riskihindamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline tagada, et nende vastavad sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmed põhineksid teaduslikel põhimõtetel ning vastaksid asjakohastele

rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele.

2. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud konkreetne

sanitaar- või fütosanitaarmeede piirab või võib piirata tema eksporti ja see meede ei põhine

asjakohasel rahvusvahelisel standardil, suunisel või soovitusel, või kui asjakohane standard, suunis

või soovitus puudub, võib kõnealune lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt teavet. Taotluse

saanud lepinguosaline esitab taotluse esitanud lepinguosalisele põhjendused ja asjakohase teabe

kõnealuse meetme kohta.

& /et 209

3. Kui asjakohased teaduslikud tõendid on ebapiisavad, võib lepinguosaline sanitaar- või

fütosanitaarmeetme ajutiselt vastu võtta olemasoleva asjakohase teabe, sealhulgas asjaomastelt

rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabe alusel. Sellisel juhul püüab kõnealune

lepinguosaline hankida objektiivsemaks riskihindamiseks vajalikku lisateavet ja vaatab sanitaar- või

fütosanitaarmeetme mõistliku aja jooksul vastavalt läbi.

4. Tunnistades lepinguosaliste õigusi ja kohustusi vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

lepingu asjakohastele sätetele, ei tõlgendata käesolevat peatükki nii, et see takistab lepinguosalisi

tegemast järgmist:

a) kehtestada sanitaar- või fütosanitaarkaitse taset, mida nad peavad asjakohaseks vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklile 5;

b) kehtestada või säilitada heakskiitmismenetlust, mis nõuab riskihindamise läbiviimist enne, kui

kõnealune lepinguosaline lubab toote oma turule, või

c) võtta vastu või jätta kehtima sanitaar- või fütosanitaaralaseid kaitsemeetmeid vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 7.

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei diskrimineeri

meelevaldselt ega põhjendamatult teist lepinguosalist, kui valitsevad samasugused või sarnased

tingimused. Lepinguosaline ei kohalda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid viisil, mis kujutaks endast

lepinguosalistevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

& /et 210

6. Riskihindamist läbi viiv lepinguosaline peab tegema järgmist:

a) võtma arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning

rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi;

b) kaaluma riskijuhtimise meetodeid, mis ei piira kaubandust rohkem, kui on vaja sellise

sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme saavutamiseks, mida ta peab asjakohaseks vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 3, võttes arvesse tehnilist ja

majanduslikku teostatavust, ning

c) võtma sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme kindlaksmääramisel vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 4 arvesse eesmärki viia

miinimumini negatiivne mõju kaubandusele ning valima riskijuhtimise meetodi, mis ei piira

kaubandust rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarmeetmete eesmärgi saavutamiseks,

võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

7. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist

edusammudest, mis on tehtud eksportiva lepinguosalise turulepääsu taotlusega seotud konkreetse

riskihindamise läbiviimisel, ning protsessi käigus tekkida võivatest viivitustest.

& /et 211

8. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, ei tohi lepinguosaline peatada teise lepinguosalise

toote importi üksnes seetõttu, et lepinguosaline vaatab oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid läbi,

kui importiv lepinguosaline lubas läbivaatamise algatamise ajal teise lepinguosalise toodet

importida.

ARTIKKEL 6.8

Kohandamine piirkondlike tingimustega, kaasa arvatud kahjuri- või taudivabad alad

ning vähese kahjuri- või taudilevikuga alad

Üldine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohandamine vastavalt

kahjurite või taudide esinemise piirkondlikele tingimustele on loomade ja taimede elu ja tervise

kaitsmise ning kaubanduse lihtsustamise oluline vahend.

2. Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või taudivabade alade ja vähese kahjuri- või

taudilevikuga alade põhimõtteid. Selliste alade kindlaksmääramisel lähtutakse sellistest teguritest

nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja

fütosanitaarkontrolli tõhusus.

& /et 212

3. Eksportiv lepinguosaline, kes väidab, et tema territooriumil asuvad alad on kahjuri- või

taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad, peab esitama selle kohta vajalikud tõendid, et

importivale lepinguosalisele objektiivselt tõendada, et need alad on praegu ja tõenäoliselt ka

edaspidi vastavalt kahjuri- või taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad. Selleks annab

eksportiv lepinguosaline importiva lepinguosalise taotlusel mõistliku juurdepääsu kontrollimiseks,

katsetamiseks ja muudeks asjakohasteks menetlusteks.

4. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel piirkondadeks jaotamise otsustega võtavad

lepinguosalised arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning

lähtuvad meetmete võtmisel rahvusvahelistest standarditest, suunistest ja soovitustest või kui need

ei võimalda saavutada lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohast taset, asjaoludele

vastavast riskihindamisest.

5. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel võtab importiv lepinguosaline arvesse kogu

eksportiva lepinguosalise ametiasutuste asjakohast teavet ja varasemat kogemust.

6. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise taotlust kahjuri- või

taudivabade või vähese kahjuri- või taudilevikuga alade tunnustamiseks võib hinnata

kiirmenetluses.

7. Kui eksportiv lepinguosaline ei nõustu importiva lepinguosalise otsusega, peab importiv

lepinguosaline esitama eksportivale lepinguosalisele põhjenduse.

& /et 213

8. Eksportiv lepinguosaline esitab importiva lepinguosalise taotlusel täieliku selgituse ja

tõendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud kindlaksmääramiste ja otsuste kohta. Nende

protsesside käigus püüavad lepinguosalised vältida kaubanduse tarbetut häirimist.

Loomad, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused

9. Lepinguosalised tunnustavad tsoonideks jagamise põhimõtet, mida nad nõustuvad kohaldama

oma kaubanduses. Lepinguosalised tunnustavad ka Maailma Loomatervise Organisatsiooni

määratud ametlikku loomade tervisestaatust.

10. Importiv lepinguosaline tugineb eksportiva lepinguosalise loomade tervisestaatuse

kindlaksmääramisel tavaliselt eksportiva lepinguosalise esitatud tõenditele vastavalt sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete lepingule ning WOAH maismaaloomade tervise koodeksile ja WOAH

veeloomade tervise koodeksile.

11. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu

viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda

kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt

artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele 90 päeva jooksul pärast seda, kui eksportiv lepinguosaline on

kontrollitaotluse kätte saanud, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

12. Lepinguosalised tunnistavad bioturvarühmitamise mõistet ja teevad selles küsimuses

koostööd.

& /et 214

Taimed ja taimsed saadused

13. Lepinguosalised tunnustavad kahjurivabade alade, kahjurivabade tootmiskohtade ja

kahjurivabade tootmisrajatiste, samuti vähese kahjurilevikuga alade põhimõtteid kui taimede elu ja

tervise kaitsmise ja kaubanduse lihtsustamise vahendeid, nagu on kindlaks määratud asjakohastes

rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni rahvusvahelistes fütosanitaarmeetmete standardites, mida

nad nõustuvad kohaldama omavahel kaubeldavate kaupade suhtes.

14. Eksportiva lepinguosalise taotlusel võtab importiv lepinguosaline fütosanitaarmeetmete

vastuvõtmisel või kehtima jätmisel arvesse kahjurivabasid alasid, kahjurivabasid tootmiskohti,

kahjurivabasid tootmisrajatisi, samuti vähese kahjurilevikuga alasid, mille eksportiv lepinguosaline

on kehtestanud vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele.

15. Eksportiv lepinguosaline teeb kindlaks kahjurivabad alad, kahjurivabad tootmiskohad,

kahjurivabad tootmisrajatised ja vähese kahjurilevikuga alad ning edastab selle teabe teisele

lepinguosalisele. Taotluse korral esitab eksportiv lepinguosaline täieliku selgituse ja tõendavad

andmed vastavalt asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile või vajaduse

korral muul viisil.

16. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, tugineb importiv lepinguosaline põhimõtteliselt

eksportiva lepinguosalise või selle osade taimede tervisestaatuse kindlaksmääramisel teabele, mille

eksportiv lepinguosaline on esitanud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ja

asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile.

& /et 215

17. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu

viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda

kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt

artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele kuue kuu jooksul pärast eksportiva lepinguosalise

kontrollimise taotluse esitamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Erineva

ajavahemiku kokkuleppimisel võtavad lepinguosalised arvesse asjaomase kahjuri ja põllukultuuri

bioloogiat.

ARTIKKEL 6.9

Läbipaistvus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline jagada pidevalt teavet oma sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete kohta ning anda teisele lepinguosalisele võimalus esitada kavandatud

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta märkusi.

2. Käesoleva artikli rakendamisel võtab kumbki lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja

soovitusi.

& /et 216

3. Lepinguosaline teatab kavandatavast sanitaar- või fütosanitaarmeetmest, mis võib mõjutada

lepinguosalistevahelist kaubandust, ja annab tavaliselt teisele lepinguosalisele aega vähemalt

60 päeva pärast teate saatmist kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekib või

ähvardab tekkida kiireloomuline probleem seoses inimeste, loomade või taimede elu või tervise

kaitsega, või kui meede on kaubandust lihtsustav. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks

kõnealune lepinguosaline andma märkuste esitamiseks aega rohkem kui 60 päeva ning kaaluma

teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse korral

vastab lepinguosaline teise lepinguosalise kirjalikele märkustele asjakohasel viisil.

4. Lepinguosalised:

a) taotlevad läbipaistvust seoses kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmetega;

b) parandavad vastastikust arusaamist kummagi lepinguosalise sanitaar- või

fütosanitaarmeetmetest ja nende kohaldamisest ning

c) vahetavad teavet sanitaar- või fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ja kohaldamisega seotud

küsimustes, et vähendada nende negatiivset mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele.

& /et 217

5. Kumbki lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotlusel ja tavaliselt 15 päeva jooksul

pärast taotluse saamist järgmise teabe:

a) konkreetsete toodete impordi suhtes kohaldatavad impordinõuded ja

b) konkreetsete toodete heakskiitmise taotluse läbivaatamise edenemine.

6. Lõike 4 punktis c ja lõikes 5 osutatud teave on esitatud, kui see on tehtud kättesaadavaks

asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt WTO-le esitatud teatisega või kui teave on tehtud

tasuta kättesaadavaks lepinguosalise avalikult juurdepääsetaval ametlikul veebisaidil.

7. Taotluse korral esitab lepinguosaline vastavalt vajadusele ja teavet edastava lepinguosalise

konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõuetega lubatud ulatuses teisele lepinguosalisele

asjakohase teabe, mida ta võttis arvesse kavandatava meetme väljatöötamisel.

8. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks, kui see on asjakohane ja

võimalik, mis tahes kaubandusprobleeme seoses kavandatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega

ning oluliselt vähem kaubandust piiravate alternatiivsete meetodite kättesaadavust kõnealuse

meetme eesmärgi saavutamiseks.

9. Kumbki lepinguosaline avaldab sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid käsitlevad teated

eelistatavalt elektrooniliselt ametlikus väljaandes või veebisaidil.

& /et 218

10. Kumbki lepinguosaline tagab, et sanitaar- või fütosanitaarmeetme tekstis või teatises on

märgitud meetme jõustumise kuupäev ja meetme õiguslik alus.

11. Eksportiv lepinguosaline teavitab importivat lepinguosalist õigeaegselt ja asjakohaselt:

a) praeguse kaubandusega seotud olulisest sanitaar- või fütosanitaaralasest ohust;

b) kiireloomulistest olukordadest, kui loomade või taimede tervisestaatuse muutus eksportiva

lepinguosalise territooriumil võib praegust kaubandust mõjutada;

c) olulistest muutustest kahjurite või taudide staatuses, näiteks kahjurite või taudide esinemisest

ja arengust, sealhulgas piirkondadeks jaotamise otsuste kohaldamisest, ning

d) olulistest muudatustest toiduohutuse ning kahjurite või taudide ohjamise, tõrje või

likvideerimise põhimõtetes või tavades, mis võivad mõjutada praegust kaubandust.

12. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks lepinguosaline jätma lepinguosalistevahelist

kaubandust mõjutada võiva sanitaar- või fütosanitaarmeetme avaldamise kuupäeva ja meetme

jõustumise kuupäeva vahele rohkem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui meede on ette nähtud

inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmisega seotud kiireloomulise probleemi

lahendamiseks või kui meede on kaubandust lihtsustav.

13. Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele taotluse korral teabe kõigi sanitaar- või

fütosanitaarmeetmete kohta, mis on seotud toote impordiga tema territooriumile.

& /et 219

ARTIKKEL 6.10

Kaubanduse lihtsustamine

Heakskiitmismenetlused

1. Lepinguosalised tunnistavad, et kummalgi lepinguosalisel on õigus töötada välja ja kohaldada

heakskiitmismenetlusi, et tagada importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarkaitse asjakohane

tase, vähendades samal ajal negatiivset mõju kaubandusele.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutavad sanitaar-

ja fütosanitaarmeetmete heakskiitmismenetlused

a) toimuvad ja viiakse lõpule ilma põhjendamatu viivituseta ning

b) ei toimu teist lepinguosalist meelevaldselt või põhjendamatult diskrimineerival viisil.

3. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad

tooted vastaksid importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohasele tasemele.

Selleks kehtestab ja rakendab eksportiv lepinguosaline asjakohased kontrollimeetmed, sealhulgas

vajaduse korral riskipõhised kohapealsed kontrollid. Importiv lepinguosaline võib nõuda, et

eksportiva lepinguosalise asjakohane pädev astutus tõendaks importivale lepinguosalisele

objektiivselt, et impordinõuded on täidetud.

& /et 220

4. Kui importiv lepinguosaline nõuab toote heakskiitmist enne importi, teeb ta eksportiva

lepinguosalise taotlusel viivitamata kättesaadavaks teabe sanitaar- ja fütosanitaaralaste

impordimenetluste kohta. Importiv lepinguosaline tagab eelkõige, et

a) avaldatakse kõikide menetluste tavapärane menetlusaeg või eksportivale lepinguosalisele

teatatakse taotluse korral eeldatav menetlusaeg;

b) importiva lepinguosalise pädev asutus kontrollib taotluse saamisel viivitamata dokumentide

täielikkust ning teavitab eksportivat lepinguosalist täpselt ja täielikult kõikidest puuduvatest

elementidest;

c) importiva lepinguosalise pädev asutus edastab menetluse tulemused võimalikult kiiresti,

täpselt ja täielikult eksportivale lepinguosalisele, et vajaduse korral saaks võtta

parandusmeetmeid,

d) kui eksportiv lepinguosaline seda taotleb, jätkab importiva lepinguosalise pädev asutus

võimaluse korral menetlust, isegi kui taotluses puuduvad mõned elemendid, ning

e) importiva lepinguosalise pädev asutus teavitab eksportivat lepinguosalist taotluse korral

menetluse etapist, sealhulgas esitatakse selgitus võimalike viivituste kohta.

& /et 221

5. Kui lepinguosaline nõuab heakskiitmiseks riskihindamist, teeb ta selle riskihindamise

tavatingimustes kättesaadavaks viivitamata ja tavaliselt ühe aasta jooksul pärast toote

eksportimiseks vajaliku teabe saamist.

6. Kumbki lepinguosaline püüab kohaldada mõistlikke tähtaegu oma heakskiitmismenetluste

kõikide etappide suhtes ja alustab neid menetlusi viivitamata pärast teiselt lepinguosaliselt taotluse

saamist.

7. Kumbki lepinguosaline väldib asjatut dubleerimist ja halduskoormust seoses:

a) dokumentide, teabe ja meetmetega, mida ta taotlejalt oma heakskiitmismenetluse raames

nõuab, ning

b) seoses teabega, mida lepinguosaline heakskiitmismenetluse raames hindab.

8. Kumbki lepinguosaline teeb viivitamata kättesaadavaks kõik muudatused oma nõutavates

heakskiitmismenetlustes või nendega seotud nõuetes. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud

juhtudel, mis on seotud lepinguosalise kaitsetasemega, jätab kumbki lepinguosaline oma

heakskiitmismenetluste või nendega seotud nõuete muudatuste avaldamise ja nende jõustumise

vahele üleminekuperioodi, et teisel lepinguosalisel oleks võimalik nende muudatustega tutvuda ja

nendega kohaneda. Kumbki lepinguosaline püüab enne muudatuste avaldamist esitatud taotluste

heakskiitmismenetlusi kohandada ja vältida nende pikenemist. Kui heakskiitmismenetluse

muutmine vähendab koormust, ei tohi selle jõustumist tarbetult edasi lükata.

& /et 222

9. Taotluse korral esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele õigeaegselt teabe

heakskiitmismenetluse seisu kohta.

Taimetervisega seotud eritingimused

10. Kooskõlas rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames kokku lepitud kohaldatavate

standarditega säilitab kumbki lepinguosaline taimekahjuritega seotud olukorra kohta piisavat teavet,

mis võib hõlmata seire-, likvideerimis- ja tõrjeprogramme ning nende tulemusi, et toetada

taimekahjurite liigitamist ja põhjendada fütosanitaarseid impordimeetmeid.

11. Kumbki lepinguosaline püüab koostada ja ajakohastada reguleeritud taimekahjurite loetelu

nende toodete jaoks, mille puhul esineb fütosanitaarprobleeme. Loetelu sisaldab järgmist:

a) karantiinsed taimekahjustajad, mida ei esine tema territooriumi üheski osas;

b) karantiinsed taimekahjustajad, mida esineb, kuid mis ei ole laialt levinud ja mida ametlikult

ei kontrollita, ning

c) reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad.

12. Kumbki lepinguosaline kehtestab nende taimede või taimsete saaduste suhtes, mille puhul

esineb fütosanitaarprobleeme, üksnes reguleeritud taimekahjurite puudumise tagavad

impordinõuded. Neid impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil,

võttes arvesse piirkondlikke tingimusi.

& /et 223

13. Selliste toodete saadetised, mille suhtes kehtivad fütosanitaarmeetmed, võetakse vastu

eksportiva lepinguosalise esitatud piisavate tagatiste alusel ilma eelkontrolliprogramme

rakendamata. Importiv lepinguosaline võib süsteemipõhise lähenemisviisi alusel delegeerida

toodete kaubandusega seotud tegevused eksportiva lepinguosalise pädevale asutusele.

14. Lepinguosalised võtavad vastu ainult sellised fütosanitaarmeetmed, mis on tehniliselt

põhjendatud, kooskõlas asjaomase kahjuririskiga ja on olemasolevate meetmete hulgas kõige

vähem piiravad.

15. Lõigete 10–14 rakendamisel võtavad lepinguosalised arvesse asjakohast rahvusvahelist

fütosanitaarmeetmete standardit.

Impordi suhtes kehtivad konkreetsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded

16. Kui importiva lepinguosalise asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks on olemas mitu sanitaar-

või fütosanitaarmeedet, alustavad lepinguosalised eksportiva lepinguosalise taotlusel tehnilist

dialoogi, et vältida tarbetuid kaubandushäireid ja valida kõige otstarbekam lahendus.

& /et 224

ARTIKKEL 6.11

Auditid

1. Importival lepinguosalisel on õigus auditeerida käesoleva artikli kohaselt eksportiva

lepinguosalise pädevaid asutusi ja nendega seotud või nende määratud kontrollisüsteeme, et

kindlaks teha, kas eksportiv lepinguosaline suudab anda nõutavaid tagatisi ning järgida importiva

lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid.

2. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise ametlike kontrolli- ja

sertifitseerimissüsteemide hindamise ühe vahendina on vaja läbi viia audit. Sellise auditi

läbiviimisel järgitakse süsteemipõhist lähenemisviisi, mille puhul kasutatakse süsteemi menetluste,

dokumentide või andmete valimi uurimist ja vajaduse korral auditi kohaldamisalasse kuuluvate

rajatiste kohapealset kontrolli.

3. Selleks et kindlaks teha, kas eksportiva lepinguosalise pädevad asutused suudavad tagada ja

säilitada kontrolli ning anda importivale riigile nõutavad tagatised, keskendutakse auditi raames

eelkõige ametlike kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemide tõhususe hindamisele ning eksportiva

lepinguosalise suutlikkusele järgida impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja

nendega seotud kontrollimeetmeid, mitte konkreetsete ettevõtete või rajatiste hindamisele.

& /et 225

4. Auditi läbiviimisel võtab importiv lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning tegutseb kooskõlas asjakohaste

rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega.

5. Importiv lepinguosaline määrab kindlaks auditite laadi ja sageduse, võttes arvesse tootele

omaseid riske, varasemate impordikontrollide tulemusi ja muud kättesaadavat teavet, näiteks

eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse läbiviidud auditeid ja kontrolle.

6. Kumbki lepinguosaline püüab vähendada auditite sagedust ja arvu. Kui importiv

lepinguosaline peab vajalikuks kasutada ühe vahendina auditit, et hinnata eksportiva lepinguosalise

ametlikke kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme ning eksportiva lepinguosalise suutlikkust järgida

impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja nendega seotud kontrollimeetmeid,

kohaldatakse järgmist:

a) konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline läbi

auditi teise lepinguosalise representatiivse valimi suhtes ning

b) iga järgneva sama tootega seotud eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline

eksportiva lepinguosalise juures auditi läbi ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et

lühendada heakskiitmismenetluse aega. Kui importiv lepinguosaline viib läbi auditi, esitab ta

eksportivale lepinguosalisele selgituse.

& /et 226

7. Enne auditeerimist arutavad importiva lepinguosalise ja eksportiva lepinguosalise pädevad

asutused järgmisi küsimusi ning määravad need auditikavas kindlaks:

a) auditi põhjendus, eesmärgid ja ulatus;

b) kriteeriumid või nõuded, mille alusel eksportivat lepinguosalist hinnatakse, ning

c) auditi läbiviimise ajakava ja kord.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, esitab importiv lepinguosaline eksportivale

lepinguosalisele auditikava vähemalt 30 päeva enne auditit.

8. Importiv lepinguosaline edastab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult teabe auditi

tulemuste kohta, esitades auditiaruande, mis sisaldab auditileide, järeldusi ja soovitusi.

9. Importiv lepinguosaline esitab auditiaruande kavandi eksportivale lepinguosalisele tavaliselt

30 päeva jooksul pärast auditi lõpetamist.

10. Importiv lepinguosaline annab eksportivale lepinguosalisele võimaluse esitada auditileidude

kohta märkusi. Importiv lepinguosaline võib enne järelduste tegemist ja meetmete võtmist kõiki

selliseid märkusi arvesse võtta. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele

kirjaliku lõpparuande tavaliselt kahe kuu jooksul pärast märkuste kättesaamise kuupäeva.

& /et 227

11. Eksportiv lepinguosaline teatab importivale lepinguosalisele kõikidest importiva

lepinguosalise leidude ja järelduste põhjal võetud parandusmeetmetest.

12. Kumbki lepinguosaline tagab, et kehtestatud on menetlused, mis takistavad eksportiva

lepinguosalise pädevate asutuste auditi käigus saadud konfidentsiaalse teabe avalikustamist,

sealhulgas menetlused, millega eemaldatakse konfidentsiaalne teave lõplikust auditiaruandest enne

aruande avalikustamist.

13. Auditi tulemusel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed tuvastatud riskidega ega

tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse

asjakohase taseme saavutamiseks. Taotluse korral korraldatakse kooskõlas artikliga 6.19 olukorda

käsitlevad konsultatsioonid. Lepinguosalised võtavad arvesse nende konsultatsioonide käigus

saadud teavet.

14. Kumbki lepinguosaline kannab ise auditiga seotud kulud.

ARTIKKEL 6.12

Impordikontrollid

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema impordikontrollid on riskipõhised, need viiakse läbi

põhjendamatu viivituseta ning neid kohaldatakse proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt.

& /et 228

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted

vastavad importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarnõuetele.

3. Kumbki lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele teabe oma

impordimenetluste kohta, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud impordikontrollide

sageduse kohta ning asjaolude kohta, mida ta võtab impordiga seotud riskide kindlaksmääramisel

arvesse.

4. Kui impordikontrolli käigus selgub, et toode ei vasta olulistele impordinõuetele, peab

importiv lepinguosaline tegema järgmist:

a) võtma meetmeid asjaomase riski hindamise alusel ja tagama, et meetmed ei piira kaubandust

rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme saavutamiseks;

b) teavitama importijat või tema esindajat mittevastavuse põhjustest, meetme õiguslikust alusest

ja vajaduse korral kõnealuse saadetise kõrvaldamise kohast ning

c) andma importijale või tema esindajale võimaluse esitada lisateavet, mis aitaks sellel

lepinguosalisel otsust teha.

& /et 229

5. Kui lepinguosaline keelab impordikontrolli negatiivse tulemuse alusel teise lepinguosalise

kauba impordi või piirab seda, esitab importiv lepinguosaline kooskõlas oma õigusaktidega

eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse või saadetise eest vastutava ettevõtja taotlusel tavapäraste

kanalite kaudu kirjalikult keelamise või piiramise põhjuse, meetme õigusliku aluse või loa selle

võtmiseks ning vajaduse korral teabe kõnealuse saadetise kõrvaldamise koha kohta22.

6. Kui tagasilükatud saadetisega on kaasas sanitaar- või fütosanitaarsertifikaat, teavitab importiv

lepinguosaline sellest eksportiva lepinguosalise pädevat asutust ja esitab kogu asjakohase teabe,

sealhulgas meetme õigusliku aluse, üksikasjalikud laboriuuringute tulemused ja meetodid. Importiv

lepinguosaline säilitab füüsilised ja elektroonilised dokumendid analüüsitava valimi

identifitseerimise, kogumise, proovide võtmise, transpordi ja ladustamise ning kasutatud

analüüsimeetodite kohta. Samuti teavitab importiv lepinguosaline importijat või tema esindajat selle

saadetise kõrvaldamisest. Kahjurite avastamise korral tuleb teatises võimaluse korral märkida

kahjurid liikide kaupa.

7. Kui importiv lepinguosaline teeb kindlaks olulise, püsiva või korduva mittevastavuse sanitaar-

või fütosanitaarmeetmele, teatab importiv lepinguosaline sellest mittevastavusest eksportivale

lepinguosalisele.

22 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle artikli sätted ei takista importivat

lepinguosalist kõrvaldamast saadetist, milles on leitud nakkusohtlik patogeen või kahjur, mis

võib kiireloomuliste meetmete võtmata jätmise korral levida ja kahjustada inimeste, loomade

või taimede elu või tervist selle lepinguosalise territooriumil.

& /et 230

8. Olenemata lõikest 6 esitab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele taotluse

korral olemasoleva teabe eksportiva lepinguosalise kaupade kohta, mille puhul on leitud

mittevastavus importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmele.

9. Sanitaar- või fütosanitaarmeetmete järgimise kontrollimiseks ja tagamiseks kehtestatud tasud

ei tohi olla suuremad kui teenuse tegelik maksumus.

ARTIKKEL 6.13

Sertifitseerimine

1. Kui lepinguosaline nõuab kauba importimiseks sanitaar- või fütosanitaarsertifikaati, peab see

sertifikaat põhinema Codex Alimentarius’e komisjoni, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja

Maailma Loomatervise Organisatsiooni rahvusvahelistel standarditel.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sertifikaadid, sealhulgas kõik tõendid, on koostatud

viisil, millega välditakse tarbetut koormust lepinguosalistevahelisele kaubandusele.

3. Importiv lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele viivitamata teabe

konkreetse toote puhul nõutavate sertifikaatide kohta.

4. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd sertifikaatide näidiste väljatöötamisel, et

vähendada halduskoormust ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele.

& /et 231

5. Lepinguosalised soodustavad elektroonilise sertifitseerimise ja muude tehnoloogialahenduste

rakendamist, et lihtsustada omavahelist kaubandust.

6. Kumbki lepinguosaline aktsepteerib originaalsertifikaatide esitamist kas paberkandjal või

turvalise elektroonilise andmeedastusmeetodi kaudu, mis annab võrdväärsed

sertifitseerimistagatised. Eksportiv lepinguosaline võib esitada ametliku sertifikaadi elektrooniliselt,

kui importiv lepinguosaline on kindlaks teinud, et on antud samaväärsed turvatagatised, mis hõlmab

digitaalallkirja kasutamist ja dokumendi autentsuse tagamist.

ARTIKKEL 6.14

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamine

1. Ilma et see piiraks artikli 6.8 kohaldamist, kohaldab kumbki lepinguosaline oma sanitaar- või

fütosanitaarmeetmeid teise lepinguosalise territooriumil.

2. Meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vältimiseks kohaldatakse eksportiva

lepinguosalise territooriumil, kus kehtivad samasugused või sarnased sanitaar- või

fütosanitaartingimused, samu impordinõudeid.

& /et 232

3. Konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul alustab importiv lepinguosaline

viivitamata teise lepinguosalise või vajaduse korral ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi

taotluse heakskiitmise menetlust. Heakskiitmismenetlus järgib artiklis 6.10 sätestatud menetlust

ning samasuguste või sarnaste sanitaar- või fütosanitaartingimustega liikmesriikide rühma taotluse

puhul ei tohi see võtta kauem aega kui ühe liikmesriigi taotluse puhul.

4. Sama tootega seotud järgmise eksporditaotluse puhul kiidab importiv lepinguosaline taotluse

heaks hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud

juhtudel. Teabenõuded peavad piirduma üksnes vajalikuga ja neis tuleb arvesse võtta importivale

lepinguosalisele juba kättesaadavat teavet, näiteks teavet õigusraamistiku ja varasemate

auditiaruannete kohta.

ARTIKKEL 6.15

Liigsete kontrollimeetmete kaotamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et eksportiv lepinguosaline vastutab selle eest, et

ekspordikõlblikud ettevõtted, rajatised ja tooted vastaksid importiva lepinguosalise kohaldatavatele

sanitaarnõuetele.

& /et 233

2. Kui importival lepinguosalisel on nimekiri konkreetse kauba importimiseks heakskiidetud

ettevõtetest või rajatistest, kiidab ta eksportiva lepinguosalise taotlusel, millele on lisatud

asjakohased tagatised, eksportiva lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte või rajatise ilma seda

eelnevalt kontrollimata heaks järgmistel tingimustel ja korras:

a) importiv lepinguosaline on andnud kauba importimiseks loa eksportiva lepinguosalise

pädevate asutuste kohaldatava loomatervise ja toiduohutuse tingimusi puudutava

kontrollisüsteemi tehtud hindamise alusel;

b) eksportiva lepinguosalise pädev asutus on asjaomase ettevõtte või rajatise heaks kiitnud;

c) eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel on volitus asjaomasele ettevõttele või rajatisele

antud heakskiit peatada või tühistada ning

d) eksportiv lepinguosaline on esitanud importiva lepinguosalise nõutud teabe.

3. Importiv lepinguosaline kannab ettevõtted või rajatised heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja tavaliselt 45 päeva jooksul pärast eksportiva lepinguosalise taotluse kättesaamist.

Nimekiri tehakse üldsusele kättesaadavaks.

& /et 234

4. Importival lepinguosalisel on õigus eksportiva lepinguosalise kontrollisüsteemi pärast

ekspordiloa andmist auditeerida. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli

või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline

taotlenud. Kui importiv lepinguosaline avastab auditi tulemusel korduvaid tõsiseid mittevastavuse

juhtumeid, võib importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse kontrollisüsteemi

tunnustamise peatada.

5. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib importiv lepinguosaline keelduda selliste

ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest, mida peetakse tema nõuetele mittevastavaks. Sellisel juhul

teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest

keeldumisest ja esitab keeldumise põhjenduse.

6. Importiv lepinguosaline võib heakskiitmismenetluse raames läbi viia artikli 6.11 kohaseid

auditeid. Sellised auditid piirduvad ettevõtte või rajatise heakskiitmise eest vastutava pädeva

asutuse struktuuri, korralduse ja kohustustega ning importiva lepinguosalise nõuetele vastavusega

seotud sanitaartagatistega. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli

või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline

taotlenud.

7. Importiv lepinguosaline võib auditi tulemuste põhjal ettevõtete või rajatiste nimekirja muuta.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata taimede ja taimsete saadustega seotud meetmete suhtes.

& /et 235

ARTIKKEL 6.16

Erakorralised meetmed

1. Importiv lepinguosaline võib mõjuvatel põhjustel vastu võtta ajutiselt erakorralisi meetmeid,

mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks.

2. Erakorralist meedet vastu võttev lepinguosaline teatab sellest viivitamata kirjalikult teisele

lepinguosalisele. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline võtab arvesse teise

lepinguosalise esitatud teavet.

3. Pärast erakorralise meetme vastuvõtmist vaatab lepinguosaline selle põhjendused tavaliselt

kuue kuu jooksul läbi, tingimusel et asjakohane teave on kättesaadav, ja teavitab taotluse korral teist

lepinguosalist läbivaatamise tulemustest. Lepinguosaline ei jäta erakorralist meedet kehtima, välja

arvatud juhul, kui kiireloomuline probleem või oht püsib. Kui lepinguosaline jätab erakorralise

meetme kehtima, tuleks see meede korrapäraselt läbi vaadata.

4. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline peab tarbetute kaubandushäirete vältimiseks

pakkuma kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust lepinguosaliste vahel veetavate

saadetiste jaoks, võttes arvesse tuvastatud riski.

& /et 236

ARTIKKEL 6.17

Koostöö

1. Lepinguosalised uurivad kooskõlas käesoleva peatükiga võimalusi lepinguosalistevaheliseks

edasiseks koostööks ja teabevahetuseks vastastikust huvi pakkuvates sanitaar- ja

fütosanitaarküsimustes. Nende võimaluste hulka võivad kuuluda kaubanduse lihtsustamise

algatused.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist, ning võivad

ühiselt määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitlevad algatused, et kõrvaldada

tarbetud kaubandustõkked lepinguosaliste vahel.

3. Lepinguosalised võivad edendada koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige

asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.

ARTIKKEL 6.18

Teabevahetus

Ilma et see piiraks käesoleva peatüki muude sätete kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teiselt

lepinguosaliselt teavet käesoleva peatüki kohaldamisel tekkivate küsimuste kohta. Taotluse saanud

lepinguosaline püüab kooskõlas oma konfidentsiaalsus- ja privaatsusnõuetega esitada kättesaadava

teabe taotluse esitanud lepinguosalisele mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral elektrooniliselt.

& /et 237

ARTIKKEL 6.19

Konsultatsioonid

1. Kumbki lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega

seotud konkreetsete kaubandusprobleemide üle.

2. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, korraldavad nad kõnealused konsultatsioonid

30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.

3. Lepinguosalised püüavad esitada kogu asjakohase teabe, mis on vajalik selleks, et jõuda

mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, millega välditakse tarbetuid kaubandushäireid.

ARTIKKEL 6.20

Kontaktpunktid

1. Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva peatüki rakendamiseks kontaktpunkti ja teatab

teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed, sealhulgas vastutava ametniku nime.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

& /et 238

ARTIKKEL 6.21

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee

1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti e kohaselt

moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee teeb järgmist:

a) pakub foorumit, et parandada lepinguosaliste arusaamist käesoleva peatüki rakendamisega

seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustest, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega

seotud reguleerimisprotsessidest;

b) jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja kaalub kõiki käesoleva peatükiga seotud küsimusi,

sealhulgas kõiki küsimusi, mis võivad selle rakendamisel tekkida;

c) pakub foorumit, kus arutatakse sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevaid

probleeme, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahendusteni ja käsitleda kiiresti kõiki

küsimusi, mis võivad tekitada tarbetuid takistusi lepinguosalistevahelisele kaubandusele;

d) vahetab teavet, eriteadmisi ja kogemusi sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib

a) määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud koostöövaldkonnad, mis võib

hõlmata tehnilist abi;

& /et 239

b) edendada koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, mida arutatakse mitmepoolsetel

foorumitel, sealhulgas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees ning rahvusvahelistes

standardiorganisatsioonides, ning

c) luua lepinguosaliste ekspertide esindajatest koosnevad töörühmad, mis tegelevad konkreetsete

sanitaar- või fütosanitaarküsimustega ja kuhu võib kehtestatava korra kohaselt kutsuda

osalema teisi eksperte, sealhulgas vabaühenduste esindajaid.

& /et 240

7. PEATÜKK

KOOSTÖÖ LOOMADE HEAOLU JA ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSE

VALDKONNAS

ARTIKKEL 7.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on luua dialoogi- ja koostööraamistik, et parandada loomade kaitset ja

heaolu ning jõuda ühisele arusaamisele loomade heaolu standardite osas ja tugevdada võitlust

antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vastu.

ARTIKKEL 7.2

Loomade heaolu

1. Lepinguosalised tunnistavad, et loomad on aistimisvõimelised olendid.

& /et 241

2. Lepinguosalised tunnistavad Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) loomade

heaolu standardite tähtsust ja püüavad parandada nende rakendamist, austades ühtlasi oma õigust

määrata oma teaduspõhiste meetmete tase WOAH loomade heaolu standardite alusel.

3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada loomade

heaolu puudutavate heade tavade edasist väljatöötamist ja rakendamist. Lepinguosalised tunnistavad

loomade heaolu valdkonnas tehtava tihedama teaduskoostöö tähtsust.

ARTIKKEL 7.3

Antimikroobikumiresistentsus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast tõsist ohtu

inimeste ja loomade tervisele. Antimikroobikumide väärkasutamine loomakasvatuses, sealhulgas

nende kasutamine muul otstarbel kui raviks, võib soodustada antimikroobikumiresistentsuse teket,

mis võib ohustada inimeste ja loomade tervist. Lepinguosalised tunnistavad, et ohu laadi tõttu on

vaja riikidevahelist ja terviseühtsuse23 põhimõttel põhinevat lähenemisviisi.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et vähendada antimikroobikumide kasutamist

loomakasvatuses ja keelata nende kasutamine kasvu soodustava vahendina, eesmärgiga võidelda

antimikroobikumiresistentsuse vastu kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega.

23 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on terviseühtsus põhimõte, mis

ühendab eri sektorite poliitikameetmeid, et saavutada paremaid tulemusi rahvatervise

valdkonnas.

& /et 242

3. Lepinguosalised teevad koostööd ning järgivad asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide,

algatuste ja riiklike kavade raames välja töötatud olemasolevaid ja tulevasi suuniseid, standardeid,

soovitusi ja meetmeid, mille eesmärk on edendada antimikroobikumide ettevaatlikku ja

vastutustundlikku kasutamist loomakasvatuses ja veterinaarias.

4. Lepinguosalised edendavad koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige

rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides.

ARTIKKEL 7.4

Loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühm

1. Lepinguosalised püüavad vahetada teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu ja

antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse valdkonnas, eesmärgiga rakendada artikleid 7.2

ja 7.3.

2. Selleks loovad lepinguosalised loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühma,

mis jagab vajaduse korral teavet sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteega. Lepinguosaliste

esindajad töörühmas võivad ühiselt otsustada kutsuda konkreetsete tegevuste jaoks eksperte.

& /et 243

ARTIKKEL 7.5

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki

„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 244

8. PEATÜKK

LEPINGUOSALISTE ENERGIASEKTORI REGULEERIMISE ÕIGUSE TUNNUSTAMINE

ARTIKKEL 8.1

Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine

1. Lepinguosalised kinnitavad, et nad austavad täielikult üksteise suveräänsust, mis hõlmab

kõigi nende territooriumi aluspinnases asuvate süsivesinike omandiõigust ja haldamist riigi või

asjaomaste ametiasutuste poolt, ning üksteise suveräänset õigust reguleerida käesolevas peatükis

käsitletud küsimusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega, lähtudes täiel määral oma

demokraatlikest protsessidest.

2. Mehhiko puhul tunnistab Euroopa Liit, ilma et see piiraks tema käesolevast lepingust

tulenevaid õigusi ja õiguskaitsevahendeid24, et:

a) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse reformida oma põhiseadust (Constitución Política de

los Estados Unidos Mexicanos) ja oma energiasektorit, sealhulgas süsivesinikke ja elektrit

käsitlevat seadusandlust.

24 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et need õigused ja õiguskaitsevahendid hõlmavad

õigusi ja õiguskaitsevahendeid, mis tulenevad 10. peatüki „Investeeringud“ ja sellega seotud

lisade sätetest tulenevaid Mehhiko kohustusi.

& /et 245

b) Mehhikol on oma põhiseadusest tulenevalt otsene, võõrandamatu ja aegumatu omandiõigus

kõigile süsivesinikele riigi territooriumi, k.a mandrilava ja väljaspool territoriaalmerd või

sellega piirnev majandusvöönd, aluspinnases, pinnasekihtides või maardlates, sõltumata

nende füüsilisest seisundist; ja

c) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse võtta vastu või säilitada energiasektori, sealhulgas

süsivesinike ja elektriga seotud meetmeid.

& /et 246

9. PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 9.1

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, hoides ära, tehes

kindlaks ja kõrvaldades tarbetud tehnilised kaubandustõkked, suurendades läbipaistvust ja

edendades tihedamat regulatiivset koostööd.

ARTIKKEL 9.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas

sätestatud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise,

vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust.

& /et 247

2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes:

a) tehnilised kirjeldused, mille on koostanud hankijad seoses oma tootmis- või tarbimisnõuetega,

või

b) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, mida on käsitletud 6. peatükis „Sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmed“.

3. Kõik käesolevas peatükis esitatud viited standarditele, tehnilistele normidele ja

vastavushindamismenetlustele hõlmavad neisse tehtud muudatusi ja nende eeskirjadesse või

nendega hõlmatud toodete loetellu tehtud täiendusi, välja arvatud ebaolulised muudatused ja

täiendused.

ARTIKKEL 9.3

Suhe tehniliste kaubandustõkete lepinguga

Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa inkorporeeritakse käesolevasse

lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

& /et 248

ARTIKKEL 9.4

Rahvusvahelised standardid

1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelistel standarditel, suunistel ja soovitustel võib olla

oluline roll õigusnormide suurema ühtlustamise ja heade tavade toetamisel ning tarbetute tehniliste

kaubandustõkete vähendamisel. Selleks kasutavad lepinguosalised oma tehniliste normide alusena

asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui tehnilist normi koostav

lepinguosaline suudab tõendada, et need rahvusvahelised standardid oleksid taotletavate

õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud.

2. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2 ja 5 ning 3. lisas sätestatud kohustustele

võtab kumbki lepinguosaline muu hulgas arvesse WTO tehniliste kaubandustõkete komitee poolt

alates 1. jaanuarist 1995 vastu võetud otsuseid ja soovitusi25.

3. Rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid, sealhulgas 9-A lisas „Rahvusvaheliste

organisatsioonide väljatöötatud standardid“ loetletud standardeid, peetakse asjakohasteks

rahvusvahelisteks standarditeks, tingimusel et need organisatsioonid on standardite väljatöötamisel

järginud põhimõtteid ja menetlusi, mis on sätestatud WTO tehniliste kaubandustõkete komitee

otsuses rahvusvaheliste standardite, juhendite ja soovituste väljatöötamise põhimõtete kohta26.

25 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokument G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused. 26 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokumendis G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused.

& /et 249

4. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitee oma otsusega 9-A lisas „Rahvusvaheliste

organisatsioonide väljatöötatud standardid“ esitatud loetelu ajakohastada.

5. Selleks et ühtlustada standardeid võimalikult laialdaselt, julgustab kumbki lepinguosaline oma

territooriumil asuvaid standardiorganisatsioone ning neid piirkondlikke standardiorganisatsioone,

mille liikmeks lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on, tegema

järgmist:

a) osalema vastavalt oma võimalustele asjakohaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide

töös rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel;

b) kasutama standardite väljatöötamiseks asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud

juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks

ebatõhusad või asjakohatud ebapiisava kaitsetaseme, oluliste klimaatiliste või geograafiliste

tegurite või oluliste tehnoloogiaprobleemide tõttu;

c) tagama, et nende tegevus ei dubleeriks rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tööd ega

kattuks sellega;

d) vaatama korrapäraselt läbi riiklikud ja piirkondlikud standardid, mis ei põhine asjakohastel

rahvusvahelistel standarditel, et lähendada neid asjaomastele rahvusvahelistele standarditele;

& /et 250

e) tegema teise lepinguosalise asjaomaste standardiorganisatsioonidega rahvusvahelises

standardimistegevuses koostööd, eesmärgiga tagada, et rahvusvahelised standardid, suunised

ja soovitused, mis tõenäoliselt saavad tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

aluseks, ei looks tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele; koostööd võib teha nii

rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tasandil kui ka piirkondlikul tasandil;

f) soodustama kahepoolset koostööd teise lepinguosalise territooriumil asuvate

standardiorganisatsioonidega, samuti piirkondlike standardiorganisatsioonidega, mille

liikmeks teine lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on;

g) avalikustama veebisaidil oma tööprogrammid, sealhulgas loetelu hetkel koostatavatest ja juba

vastu võetud standarditest.

6. Käesoleva peatüki artiklit 9.6 ja tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklit 2 või 5

kohaldatakse tehnilise normi eelnõu või vastavushindamismenetluse eelnõu suhtes, millega

muudetakse standard inkorporeerimise või viitamise kaudu kohustuslikuks.

& /et 251

ARTIKKEL 9.5

Vastavushindamised

1. Lepinguosalised tunnistavad, et vastavushindamise tulemuste tunnustamise hõlbustamiseks on

olemas erinevad mehhanismid, sealhulgas järgmised:

a) lepinguosaliste territooriumidel asuvate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud

kokkulepped;

b) kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil asuvate asutuste poolt konkreetsete tehniliste

normidega seoses läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse

tunnustamise kohta;

c) akrediteerimismenetluste kasutamine vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;

d) vastavushindamisasutuste määramine või vajaduse korral heakskiitmine valitsuse poolt;

e) lepinguosalise poolt teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste

tulemuste tunnustamine ning

f) tarnija vastavusdeklaratsiooni aktsepteerimine importiva lepinguosalise poolt.

& /et 252

2. Tunnistades, et lepinguosaliste territooriumidel kohaldatakse erinevaid

vastavushindamismenetlusi:

a) kohaldab Euroopa Liit vastavalt oma õigusnormidele tarnija vastavusdeklaratsiooni korda

ning

b) Mehhiko aktsepteerib oma õigusnormidega ettenähtud viisil ja ilma täiendavate nõueteta

Mehhiko tehniliste normide, sealhulgas pärast käesoleva lepingu jõustumist vastuvõetud

tehniliste normide nõuetele vastavuse tõendina sertifikaate, mille on välja andnud Euroopa

Liidu territooriumil asuvad vastavushindamisasutused, mis on akrediteeritud Mehhiko

akrediteerimisasutuse poolt ja mille pädev asutus on heaks kiitnud.

Sellega seoses võimaldab Mehhiko Euroopa Liidu territooriumil asuvatele

vastavushindamisasutustele vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma territooriumil

asuvatele vastavushindamisasutustele.

Käesoleva lõike sätted ei takista Mehhikot kontrollimast üksikute

vastavushindamismenetluste tulemusi, kui ta ei nõua, et toote suhtes kohaldataks Mehhiko

territooriumil vastavushindamismenetlusi, mis dubleerivad Euroopa Liidu territooriumil juba

läbiviidud vastavushindamismenetlusi, välja arvatud pisteliselt või harva järelevalve või auditi

eesmärgil või vastusena mittevastavusele viitava teabe korral.

& /et 253

3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline kehtestada nõuded toodete kohustuslikuks

katsetamiseks või sertifitseerimiseks kolmanda isiku poolt, kui inimeste tervise ja ohutuse kaitsega

seotud kaalukad põhjused õigustavad selliste nõuete või sertifitseerimise kehtestamist.

4. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalist nõudmast, et konkreetsete toodete

vastavushindamist teeksid selle lepinguosalise kindlaksmääratud valitsusasutused. Sellistel juhtudel

peab lepinguosaline tegema järgmist:

a) piirama vastavushindamise eest makstavate tasude suuruse osutatud teenuste ligikaudse

maksumusega ja vastavushindamise taotleja taotluse korral selgitama, kuidas tema

kehtestatud tasude suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;

b) tegema teabe vastavushindamise tasude kohta üldsusele kättesaadavaks ning

c) teise lepinguosalise taotlusel ja lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 5.2.3, 5.2.4

ja 5.2.8 sätestatud kohustustele selgitama:

i) kuidas nõutav teave on vajalik vastavuse hindamiseks ja tasude määramiseks;

ii) kuidas lepinguosaline tagab, et nõutava teabe konfidentsiaalsus on tagatud viisil, mis

tagab õigustatud ärihuvide kaitse, ning

& /et 254

iii) milline on vastavushindamismenetluse läbiviimisega seotud kaebuste läbivaatamise

menetlus.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil, järgmise teabe:

a) kõik menetlused, kriteeriumid ja muud tingimused, mille alusel ta võib otsustada, kas

vastavushindamisasutused on pädevad akrediteeringu, heakskiidu, määramise või muu

tunnustuse saamiseks, sealhulgas tunnustamiseks vastastikuse tunnustamise lepingu alusel,

kui see on kohaldatav, ning

b) nende asutuste loetelu, mille ta on heaks kiitnud, määranud või mida ta on muul viisil

tunnustanud sellist vastavushindamist tegema, ning asjakohane teave iga asutuse

heakskiitmise, määramise või muu tunnustamise ulatuse kohta.

6. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse alustada

läbirääkimisi, et sõlmida vastastikuse tunnustamise leping, mis käsitleb

vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikust tunnustamist konkreetses sektoris. Kui teine

lepinguosaline keeldub sellistest läbirääkimistest, peab ta oma otsust põhjendama.

7. Artiklit 9.7 kohaldatakse mutatis mutandis vastavushindamismenetluste suhtes.

& /et 255

8. Kui lepinguosaline nõuab vastavushindamismenetlust, peab ta

a) valima vastavushindamismenetlused, mis on proportsionaalsed riskihindamise alusel kindlaks

määratud riskidega, ning

b) andma teisele lepinguosalisele taotluse korral teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse

konkreetsete toodete vastavushindamismenetluses.

9. Kui lepinguosaline nõuab kolmanda isiku poolt läbiviidavat vastavushindamismenetlust ja ta

ei ole seda ülesannet usaldanud lõikes 4 osutatud konkreetsele valitsusasutusele, peab ta tegema

järgmist:

a) kasutama vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks eelistatavalt akrediteerimismenetlust;

b) kasutama parimal viisil akrediteerimise ja vastavushindamise rahvusvahelisi standardeid,

samuti lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks

rahvusvahelise laborite akrediteerimise koostööorganisatsiooni (ILAC) ja rahvusvahelise

akrediteerimisfoorumi (IAF) mehhanismide kaudu;

c) ühinema või vajaduse korral julgustama oma vastavushindamisasutusi ühinema toimivate

rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega vastavushindamistulemuste ühtlustamiseks või

heakskiitmise hõlbustamiseks;

& /et 256

d) tagama, et kui konkreetse toote või tootekomplekti jaoks on määratud rohkem kui üks

vastavushindamisasutus, on ettevõtjatel võimalik valida, kes neist vastavushindamismenetlust

läbi viib;

e) tagama, et akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste vahel puudub huvide konflikt,

ning

f) lubama vastavushindamisasutustel tugineda katsetele või kontrollidele, mille

vastavushindamisasutused on seoses vastavushindamisega läbi viinud teise lepinguosalise

territooriumil. Käesolevat lõiget ei tõlgendata nii, et see keelab lepinguosalisel nõuda teise

lepinguosalise territooriumil asuvatelt vastavushindamisasutustelt samade nõuete täitmist,

mida peab täitma tema enda vastavushindamisasutus.

ARTIKKEL 9.6

Läbipaistvus

1. Kui kumbki lepinguosaline töötab välja tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi, mis

võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, peab ta kooskõlas oma asjaomaste normide ja

menetlustega ning ilma et see piiraks 28. peatüki „Hea reguleerimistava“ kohaldamist, tegema

järgmist (v.a juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi

julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid):

a) lubama teise lepinguosalise isikutel osaleda avalikes konsultatsioonides vähemalt sama

soodsatel tingimustel kui tema enda isikutel ning

& /et 257

b) avaldama konsultatsioonide tulemused ametlikul veebisaidil.

2. Kumbki lepinguosaline püüab rakendada meetodeid, et tagada tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste väljatöötamisel täiendav läbipaistvus, sealhulgas kasutades

elektroonilisi vahendeid ja üldsuse teavitamist või avalikke konsultatsioone.

3. Vajaduse korral soovitab kumbki lepinguosaline oma territooriumil asuvatel valitsusvälistel

asutustel, sealhulgas standardiorganisatsioonidel, järgida lõikeid 1 ja 2.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik dokumendid, millega kehtestatakse tehniline norm või

vastavushindamismenetlus, sisaldavad piisavalt üksikasjalikku teavet, et huvitatud isikud ja teine

lepinguosaline saaksid asjakohaselt teavet selle kohta, kas ja kuidas see võib nende kaubandushuve

mõjutada.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil või ametlikus

väljaandes, kõik ettepanekud uute või muudetud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

kohta keskvalitsuse tasandil ja keskvalitsusest madalamal tasandil ning nende lõplikud versioonid,

millest lepinguosaline peab teatama või mille ta peab avaldama vastavalt tehniliste kaubandustõkete

lepingule27.

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema vastuvõetud tehnilised normid ja

vastavushindamismenetlused avaldatakse veebisaidil tasuta.

27 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib seda kohustust täita, tagades,

et kavandatavad meetmed ja nende lõplikud versioonid avaldatakse WTO ametlikul

veebisaidil või on WTO ametliku veebisaidi kaudu muul viisil kättesaadavad.

& /et 258

7. Kumbki lepinguosaline avaldab ettepanekud uute tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite,

suuniste või soovituste (kui on) tehnilise sisuga ja mis võivad kaubandust märkimisväärselt

mõjutada, välja arvatud tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2.10 ja 5.7 sätestatud juhtudel.

8. Kumbki lepinguosaline püüab avaldada ettepanekud uute tehniliste normide ja vajaduse korral

piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas

asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste (kui neid on) tehnilise sisuga ja mis

võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu

artiklis 2.9 või 5.6 sätestatud korrale.

9. Selleks et määrata kindlaks, kas kavandatav tehniline norm või vastavushindamismenetlus

võib kaubandust märkimisväärselt mõjutada ja kas sellest tuleb seega teatada vastavalt tehniliste

kaubandustõkete lepingu asjakohastele sätetele, mis on artikli 9.3 kohaselt inkorporeeritud

käesolevasse lepingusse, võtab lepinguosaline muu hulgas arvesse asjakohaseid otsuseid ja

soovitusi, mille WTO tehniliste kaubandustõkete komitee on alates 1. jaanuarist 1995 vastu võtnud,

nagu on osutatud artikli 9.4 lõikes 2.

10. Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotlusel teavet vastuvõetud või

vastuvõetava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja

põhjenduste kohta.

& /et 259

11. Kumbki lepinguosaline jätab teisele lepinguosalisele pärast kavandatud tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste edastamist WTO teadete keskregistrile vähemalt 60 päeva kirjalike

märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise,

keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Lepinguosaline kaalub

teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Kui

lepinguosalisel on võimalik pikendada märkuste esitamise tähtaega üle 60 päeva, näiteks

90 päevani, siis soovitatakse tal seda teha.

12. Kumbki lepinguosaline püüab jätta märkuste esitamise lõpptähtaja ja teatatud tehnilise normi

või vastavushindamismenetluse vastuvõtmise vahele piisavalt aega saadud märkuste

läbivaatamiseks ja neile vastuste koostamiseks.

13. Kui lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt kirjalikke märkusi kavandatava tehnilise

normi või vastavushindamismenetluse kohta, peab ta tegema järgmist:

a) arutama teise lepinguosalise taotlusel kirjalikke märkusi oma pädeva reguleeriva asutuse

osavõtul ajal, mil neid märkusi saab arvesse võtta, ning

b) vastama märkustele kirjalikult hiljemalt tehnilise normi või vastavushindamismenetluse

avaldamise kuupäeval.

14. Kumbki lepinguosaline avaldab oma vastused saadud märkustele veebisaidil, võimaluse

korral hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.

& /et 260

15. Kumbki lepinguosaline edastab tehnilise normi või vastavushindamismenetluse lõpliku teksti

selle vastuvõtmise või avaldamise ajal tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9, 3.2, 5.6 või 7.2

kohaselt teatatud kavandatud meedet käsitleva algse teatise lisana.

16. Kumbki lepinguosaline teeb hiljemalt sellise lõpliku tehnilise normi või

vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval, mis võib kaubandust märkimisväärselt

mõjutada, internetis avalikult kättesaadavaks järgmise teabe:

a) selgitus nii eesmärkide kui ka selle kohta, kuidas need lõpliku tehnilise normi või

vastavushindamismenetluse abil saavutatakse, ning

b) artiklis 9.7 sätestatud mõjuhinnangu tulemused, kui see viiakse läbi vastavalt tema

eeskirjadele ja menetlustele.

17. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 2.12 ja 5.9 kohaldamisel tähendab „mõistlik

ajavahemik“ tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku, välja arvatud juhul, kui see oleks

õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus.

18. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et lõplike tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste avaldamise ja nende jõustumise vahele jääks rohkem kui kuus kuud,

välja arvatud juhul, kui see oleks õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus.

& /et 261

ARTIKKEL 9.7

Tehnilised normid

1. Kumbki lepinguosaline viib oma asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt läbi

kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamise.

2. Kumbki lepinguosaline hindab kavandatava tehnilise normi olemasolevaid regulatiivseid ja

mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspärased eesmärgid, kooskõlas

tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikega 2.

3. Kui lepinguosalise tehnilised normid ei põhine rahvusvahelistel standarditel, teeb

lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel kindlaks kõik olulised kõrvalekalded asjaomastest

rahvusvahelistest standarditest ja selgitab, miks neid standardeid ei peetud taotletud eesmärgi

saavutamiseks sobivaks või tõhusaks, ning esitab selle hinnangu aluseks olevad teaduslikud või

tehnilised tõendid.

4. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikele 3 vaatab kumbki lepinguosaline

tehnilised normid läbi, et lähendada neid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. Kumbki

lepinguosaline võtab muu hulgas arvesse kõiki uusi arengusuundumusi asjaomastes

rahvusvahelistes standardites ja seda, kas endiselt esinevad asjaolud, mis on põhjustanud

kõrvalekaldeid mõnest asjakohasest rahvusvahelisest standardist.