Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit

Meie 02.04.2026

nr 1.2-2/30-1

Eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud koostööpartner

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu. Ootame Teie kooskõlastust hiljemalt 13. aprillil 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri koos lisadega. Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Arstide Liit Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Laborimeditsiini Ühing Eesti Pereõdede Ühing Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

2 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Maksu- ja Tolliamet Ravimitootjate Liit Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus Tervise Arengu Instituut Terviseamet Tervisekassa Tööinspektsioon Kerli Reintamm-Gutan [email protected]

Nakkushaiguste ennetamise tõrje ja seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

Kavand 1

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „ Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 3 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nakkushaiguste loetelu, mis vastavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse § 3 lõikes 5 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele.

2. peatükk

Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu

§ 2. Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu

(1) Eriti ohtlikud nakkushaigused on:

1)

2)

3)

…

3. peatükk

Nakkushaiguse määratlemineeriti ohtlikuks rahvusvahelise terviseohu korral

§ 3. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud terviseoht

(1) Eriti ohtlikuks nakkushaiguseks loetakse nakkushaigus, mille leviku tõttu on Maailma

Terviseorganisatsiooni peadirektor kuulutanud välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase

hädaolukorra, tingimusel et Terviseamet on hinnanud nimetatud nakkushaiguse leviku ohuks Eesti

rahvastiku tervisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks nakkushaiguseks alates

Terviseameti vastavasisulise riskihinnangu avaldamisest.

§ 4. Euroopa Liidu tasandil tuvastatud tõsine piiriülene terviseoht

(1) eriti ohtlikuks nakkushaiguseks loetakse nakkushaigus, mis on määratletud tõsiseks piiriüleseks

terviseohuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 tähenduses, tingimusel et

Terviseamet on hinnanud nimetatud nakkushaiguse leviku ohuks Eesti rahvastiku tervisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haigus loetakse eriti ohtlikuks nakkushaiguseks alates

Terviseameti vastavasisulise riskihinnangu avaldamisest.

4. peatükk

Rakendussätted

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

Kavand 2

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Immuniseerimiskava ja nakkushaiguste ravimite loetelu ning selle

koostamise ja muutmise kord“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõigete 1 ja 6 ning § 19 lõike 1

alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse:

1) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 1 nimetatud immuniseerimiskava, sealhulgas

nakkushaiguste loetelu, mille vastu tagatakse Eestis elavatele, töötavatele või õppivatele isikutele

immuniseerimine riiklikest vahenditest, ning immuniseeritavate vanuse- ja riskirühmad ning

immuniseerimise ajavahemikud;

2) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 1 nimetatud nakkushaiguste vastaste ravimite

loetelu (edaspidi nakkushaiguste ravimite loetelu);

3) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning

sätestatud kriteeriumide täpsem sisu.

(2) Ravimitootjaga on võrdsustatud isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba.

(3) Ravimitootjat esindab esindusõiguslik isik või muu isik ravimitootja volikirja alusel.

(4) Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmisena käsitatakse ravimi kandmist loetellu, ravimi loetelust välja

arvamist ja loetelus olevale ravimile kasutamise piirangute kehtestamist või muutmist.

§ 2. Nakkushaiguste ravimite loetelu täiendamise korra kohaldamine

(1) Määruse 4. peatükki kohaldatakse juhtudel, kui taotletakse:

1) uue toimeaine ja manustamisviisiga ravimi kandmist nakkushaiguste ravimite loetellu;

2) nakkushaiguste ravimite loetellu kantud ravimile kantud ravimi kasutamise piirangute kehtestamine või

muutmine.

(2) Määruse 5. peatükki kohaldatakse juhtudel, kui taotletakse:

1) ravimite loetelu täiendamist ravimiga, millega võrreldes sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim on

juba loetellu kantud või sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi osas on taotlust rahuldav Tervisekassa

juhatuse otsus teatavaks tehtud;

2) ravimite loetelu täiendamist ravimiga, mis on või millega võrreldes sama toimeaine ja manustamisviisiga

ravim on müügiloa lõppemise, turustamise või hinnakokkuleppe puudumise tõttu ravimite loetelust välja

arvatud;

3) uue toimeaine ja manustamisviisiga ravimi kandmine ravimite loetellu, kui taotluse esitab Ravimiamet,

Terviseamet, Sotsiaalministeerium või algatab menetluse Tervisekassa.

2. peatükk

Immuniseerimiskava

§ 3. Laste immuniseerimine

(1) Kuni 19-aastaseid isikuid (edaspidi lapsed) immuniseeritakse järgmiste nakkushaiguste vastu:

1) tuberkuloos;

2) B-viirushepatiit;

3) difteeria;

4) teetanus;

5) läkaköha;

6) poliomüeliit;

7) leetrid;

8) punetised;

9) mumps;

10) Haemophilus influenzae tüüp b nakkus;

11) rotaviirusnakkus;

12) inimese papilloomiviirusnakkus;

13) gripp.

(2) Laste immuniseerimise vanuserühmad, riskirühmad ja immuniseerimise ajavahemikud on sätestatud

määruse lisas 1.

(3) Immuniseerimine COVID-19 vastu on tagatud lastele, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk

raskelt haigestuda ja kelle terviseseisund on toodud immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustes.

§ 4. Elanikkonna immuniseerimine

(1) Alates 18. eluaastast on iga kümne aasta järel tagatud immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu.

(2) Gripivastane immuniseerimine tagatakse:

1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse

saajale, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajale ja kogukonnas elamise teenuse saajale;

2) 60-aastasele ja vanemale isikule;

3) rasedale.

(3) COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse:

1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse

saajale, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajale ja kogukonnas elamise teenuse saajale;

2) 60-aastasele ja vanemale isikule;

3) rasedale;

4) isikule, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda ja kelle terviseseisund on

toodud immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustes;

5) sihtrühmavälisele isikule, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul

põhjendatud.

(4) COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse tervishoiuteenust, väljaspool kodu osutatavat

ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonnas elamise teenust

osutava asutuse töötavale personalile.

§ 5. Immuniseerimise erisused

(1) Nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral võib kasutada § 2 lõikes 1 nimetatud nakkushaiguste

vastaste vaktsiinide varu kuni 500 vaktsiinidoosi ulatuses. Terviseamet teavitab Tervisekassat ja

Sotsiaalministeeriumi vaktsiinide varu kasutamise vajadusest.

(2) Luuüdi siirdamise järel võib immuniseerida määruses nimetatud nakkushaiguste vastu ka vastava

näidustusega isikuid.

3. peatükk

Ravimite loetelu

§ 6. Nakkushaiguste ravimite loetelu on sätestatud määruse lisas 2.

§ 7. Ravimite loetelus märgitakse iga ravimi kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõike 6

kohaselt:

1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic

Chemical Classification);

2) toimeained ja nende sisaldus;

3) ravimvorm;

4) terviseseisund või muud ravimi määramise tingimused.

4. peatükk

Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise üldine kord

§ 8. Nakkushaiguste ravimite loetelu koostamise ja muutmise algatamine

(1) Nakkushaiguste ravimi ravimite loetellu kandmise ja ravimite loetelu muutmise menetlus algab taotluse

esitamisega Tervisekassale.

(2) Taotluse võivad esitada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud isikud.

(3) Loetelu muutmine algatatakse järgmistel eesmärkidel:

1) loetelus oleva ravimi ja selle määramise tingimuste muutmine;

2) ravimi loetelust väljaarvamine;

3) uue ravimi loetellu lisamine.

(4) Taotlust ei saa esitada, kui sama ravimi kohta esitatud taotluse menetluse lõppemisest ei ole möödunud

vähemalt kuus kuud.

(5) Taotleja peab taotluses teatavaks tegema kõik talle teada olevad taotluse lahendamise menetluses

tähtsust omavad asjaolud.

§ 9. Taotlus nakkushaiguste ravimi loetellu kandmiseks

(1) Taotlus koos lisadega esitatakse elektroonilisel andmekandjal või muul kirjalikul viisil.

(2) Taotluses märgitakse järgmised andmed:

1) taotluse esitaja nimi, postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

2) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;

3) ravimi nimetus;

4) toimeaine(te) nimetus (rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus);

5) ravimi ATC klassifikatsiooni kood;

6) ravimvorm, toimeaine(te) sisaldus;

7) taotluse kokkuvõtlik põhjendus;

8) võimalikud alternatiivsed raviviisid ja ravimid taotletaval näidustusel;

9) info ravimi müügi regulaarsuse kohta Eestis kolmel eelneval aastal aastate kaupa;

10) info ravimi müügimahu kohta Eestis kolmel eelneval aastal aastate kaupa;

11) info varem Eestis turustamata ravimi jõudmise kohta hulgimüüki;

12) taotlusega esitatud täiendavate dokumentide loetelu;

13) taotluse esitamise kuupäev;

14) taotluse esitaja esindaja nimi ja allkiri.

(3) Taotluse näidisvorm ja selle täitmise juhend avaldatakse Tervisekassa veebilehel.

(4) Taotlus ja selle lisad esitatakse eesti või inglise keeles.

(5) Tervisekassal on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja eksperthinnanguid, kui see on vajalik

menetluse läbiviimiseks.

(6) Taotlus on avalik teave, välja arvatud ärisaladust sisaldav teave või teave, mis võib kahjustada

menetluse erapooletust.

§ 10. Taotluse lisad

(1) Taotluse lisad on:

1) ravimi kasutamisvaldkonna iseloomustus Eestis (sealhulgas patsientide arv, kasutatavad ravimeetodid,

analüüs ravimi müügi võimaliku mahu kohta ning ravimi mahu prognoos kolme aasta ulatuses);

2) ravimi kasutamise oodatavad meditsiinilised tulemused (näiteks elupäästev, sümptomaatiline,

elukvaliteeti parandav ja mõned teised) koos viidetega teaduspublikatsioonidele ja -uuringutele ning

koopiad viidatud teaduspublikatsioonidest ja -uuringutest;

3) ravimi annustamise ning ravimi kasutamise optimaalse kestuse kirjeldus;

4) ravimi kõrvaltoimete kirjeldus ja meditsiinilis-majanduslik hinnang neile, eelkõige kõrvaltoimete mõju

elukvaliteedile, ravimi optimaalseks kasutamiseks või kõrvaltoimete ennetamiseks vajalikud lisauuringud;

5) ravimi kasutamise farmakoökonoomiline analüüs, tuginedes käesoleva lõike punktides 2 ja 4 nimetatud

andmetele ning juhindudes Tervisekassa veebilehel avaldatud tervisetehnoloogiate hindamise Eesti

juhendist, kulutõhususe analüüsi valikul esitatakse kulukasulikkuse analüüs, välja arvatud juhul kui esineb

mõjuv põhjus sellest loobumiseks;

6) ülevaade kõikidest ravimit käsitlevatest teaduspublikatsioonidest;

7) kinnitus täiendavate andmete puudumise kohta;

8) koopia esindusõigust tõendavast dokumendist;

9) muud õigusaktides sätestatud dokumendid.

(2) Lõikes 1 nimetatud taotluse lisasid ei pea esitama, kui asjakohased andmed sisalduvad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2282 tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega

muudetakse direktiivi 2011/24/EL (ELT L 458, 22.12.2021, lk 1–32) (edaspidi määrus 2021/2282) kohaselt

avaldatud kliinilise ühishindamise aruandes või on kättesaadavad sama määruse artiklis 30 nimetatud IT-

platvormil.

(3) Taotluse lisad peavad vastama tegelikule olukorrale taotluse esitamise kuupäeva seisuga. Kinnitus

täiendavate andmete puudumise kohta võib olla seisuga 60 päeva enne taotluse esitamist.

(4) Kuni § 9 lõikes 5 sätestatud täiendavalt nõutud andmete ja dokumentide saabumiseni Tervisekassale

või Ravimiametile peatub menetlustähtaegade kulgemine, kuid mitte kauemaks kui 60 päevaks.

Tervisekassa või Ravimiamet teatab esimesel võimalusel teistele menetlusosalistele menetlustähtaegade

peatumisest ja peatumise lõppemisest.

§ 11. Taotluse vastuvõtmine ja kontroll

(1) Tervisekassas kontrollitakse taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Puuduse esinemisel

määratakse 15 päeva jooksul tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui 10 päeva ega

pikem kui 60 päeva.

(2) Puuduse kõrvaldamiseks tähtaja määramisest kuni ravimitootja poolt puuduse kõrvaldamiseni taotluse

lahendamise menetluse tähtaja kulgemine peatub.

(3) Puuduseta taotluse edastab Tervisekassa 15 päeva jooksul Ravimiametile. Tervisekassa ei pea taotlust

Ravimiametile edastama, kui taotluses nimetatud ravimi ja meditsiinilise näidustuse kohta on määruse

2021/2282 kohaselt avaldatud kliinilise ühishindamise aruanne, milles käsitletud võrdleva efektiivsuse ja

ohutuse andmed on vastavuses Eesti ravipraktikaga.

(4)

§ 12. Taotluse muutmine ja tagasivõtmine

(1) Taotlejal on õigus omaalgatuslikult taotlust muuta esitades taotlust muuta, esitades määruse § 10 lõike

1 punktides 1–4 ja 5 nimetatud taotluse lisa asendamiseks uue taotluse lisa.

(2) Taotluse muutmise korral hakkavad menetlustähtajad kulgema muudatuste esitamisest.

(3) Tervisekassa teavitab taotluse muutmisest või selle tagasivõtmisest Ravimiametit.

§ 13. Ravimiameti arvamus

(1) Ravimiamet koostab 30 päeva jooksul alates taotluse Ravimiametisse saabumisest kirjaliku arvamuse

taotluse kohta.

(2) Arvamuse koostamisel võib Ravimiamet kasutada koosseisuväliseid eksperte. Eksperte ei avalikustata.

(3) Ravimiamet edastab oma arvamuse viivitamatult Tervisekassale ja ravimitootjale.

(4) Ravimiamet lähtub oma arvamuses järgmistest kriteeriumidest:

1) ravimi väljastamise aluseks oleva haiguse iseloomustus ja levimus, farmakoteraapia osatähtsus haiguse

ravimisel;

2) teiste ravimite ja raviviiside olemasolu väljastamise aluseks oleva haiguse puhul;

3) ravimi teaduslikult tõestatud efektiivsus, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega;

4) ravimi teaduslikult tõestatud ohutus, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega;

5) ravimi optimaalne annustamine ja kasutamise kestus ning vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid ja

ravi- või diagnostilisi protseduure, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega;

6) andmed taotletava ravimi ja teiste väljastamise aluseks oleva haiguse korral kasutatavate ravimite

kasutamise kohta Eestis ja teistes riikides;

7) ravimi väär- ja liigkasutamise võimalikkus ja tagajärjed;

8) ravimi väljakirjutamisele piirangute seadmise vajalikkus ja võimalikkus ravimi ratsionaalse kasutamise

tagamiseks.

(5) Ravimiamet tugineb taotluses toodud ning muudele teaduslikele, sealhulgas epidemioloogilistele,

statistilistele ja kliinilistele andmetele.

§ 14. Tervisekassa arvamus

(1) Tervisekassa koostab 30 päeva jooksul alates Ravimiameti arvamuse saabumisest kirjaliku arvamuse

taotluse kohta.

(2) Kui Tervisekassa vastavalt § 11 lõikele 3 taotlust Ravimiametile ei edasta, koostab Tervisekassa

kirjaliku arvamuse taotluse kohta 30 päeva jooksul alates § 11 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumisest.

(3) Arvamuse koostamisel võib Tervisekassa kasutada koosseisuväliseid eksperte. Eksperte ei avalikustata.

(4) Tervisekassa edastab oma arvamuse viivitamatult taotlejale.

(5) Tervisekassa lähtub oma arvamuses järgmistest kriteeriumidest:

1) andmed taotletava ravimi ja teiste väljastamise aluseks oleva haiguse korral kasutatavate ravimite ja

raviviiside soodustamise ja kasutamise kohta Eestis ja teistes riikides;

2) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus, sealhulgas võrreldes teiste soodustatud ravimite ja

raviviisidega ravimi väljastamise aluseks oleva haiguse puhul;

3) ravimi väär- ja liigkasutamise võimalikkus ja majanduslikud tagajärjed;

4) ravimi väljakirjutamisele piirangute seadmise vajalikkus ravimi majanduslikult põhjendatud kasutamise

tagamiseks;

5) ravimi hanke mahu prognoos;

6) ravimi loetellu kandmise majanduslike tagajärgede vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele,

sealhulgas võttes arvesse taotletava ravimi maksumust teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, eelkõige Läti

Vabariigis, Leedu Vabariigis ja Slovakkia Vabariigis, ning ravikindlustuse seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud

põhimõtet.

(6) Tervisekassa tugineb taotluses toodud ning muudele teaduslikele, sealhulgas epidemioloogilistele,

statistilistele ja kliinilistele andmetele.

§ 15. Taotluse lahendamine

(1) Tervisekassa kaasab vajadusel ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3¹ alusel moodustatud

ravimikomisjoni

(2) Tervisekassa juhatus, arvestades vajadusel ravimikomisjoni arvamust, lahendab taotluse 180 päeva

jooksul alates taotluse esitamisest Tervisekassale, arvestamata päevi, mille jooksul haldusmenetluse tähtaja

kulgemine oli õigusaktides sätestatud alustel ja korras peatunud.

(3) Taotluse lahendamisel arvestab Tervisekassa nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõikes 5

nimetatud kriteeriumidega.

(4) Tervisekassa juhatus võib otsuse teha arvestades järgmisi kõrvaltingimusi:

1) õigus otsust muuta, kui selgub, et on ilmnenud teave ravimi uute omaduste või väärkasutuse kohta;

2) ravimi väljakirjutamise piirang ainult vastava eriala arstide poolt;

3) vanuseline piirang patsientide suhtes, kellele ravimit määratakse;

4) meditsiinilistest kriteeriumidest lähtuvad piirangud;

6) ravimi määramise kestuse ajalised piirangud.

(5) Tervisekassa edastab otsuse viivitamatult taotlejale ja Sotsiaalministeeriumile.

5. peatükk

Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise lihtsustatud kord

§ 16. Taotluse esitamine

(1) Ravimi ravimite loetelusse kandmise lihtsustatud menetlus algab taotluse esitamisega Tervisekassale.

(2) Taotluse esitamisele kohaldatakse määruse §-de 8 ja 9 sätteid, võttes arvesse määruse § 2 lõikes 2

sätestatut.

§ 17. Sätete kohaldamine

(1) Taotluse vastuvõtmisele, kontrollile, läbi vaatamata jätmisele, muutmisele ja tagasivõtmisele

kohaldatakse käesoleva määruse §-de 11 ja 12 sätteid.

(2) Puudustega taotlust ei edastata Ravimiametile. Taotluse muutmisele ja tagasivõtmisele ei kohaldata

käesoleva määruse § 12 lõikes 3 sätestatut.

§ 18. Taotluse lahendamine

(1) Tervisekassa kaasab vajadusel ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3¹ alusel moodustatud

ravimikomisjoni

(2) Tervisekassa juhatus, arvestades vajadusel ravimikomisjoni arvamust, lahendab taotluse 90 päeva

jooksul alates taotluse esitamisest Tervisekassale, arvestamata päevi, mille jooksul haldusmenetluse tähtaja

kulgemine oli õigusaktides sätestatud alustel ja korras peatunud.

(3) Taotluse lahendamisel arvestab Tervisekassa nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõikes 5

nimetatud kriteeriumidega.

(4) Tervisekassa juhatus võib otsuse teha arvestades käesoleva määruse § 15 lõikes 4 sätestatud

kõrvaltingimusi.

(5) Enne taotluse lahendamist võib Tervisekassa koostada põhjaliku arvamuse määruse § 14 sätestatud

korras ning tingimustel ja küsida arvamust Ravimiametilt ning komisjonilt.

(6) Taotluse lahendamisel võib Tervisekassa küsida taotlejalt täiendavaid selgitusi.

(7) Tervisekassa võib esitada taotluse arvamuse avaldamiseks ravimikomisjonile, kui:

1) taotluse rahuldamine võib põhjustada Tervisekassa kulude suurenemise üle Tervisekassa eelarves

soodusravimite hüvitamiseks ettenähtud kulude;

2) tegemist on Eesti ravimipoliitika jaoks põhimõttelist tähtsust omava otsustusega.

(8) Tervisekassa otsusele ja ravimite loetelu täiendamisele kohaldatakse määruse §15 sätteid.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 19. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

Lisa Immuniseerimiskava ja nakkushaiguste ravimite loetelu

LISA

NAKKUSHAIGUSTE RAVIMITE LOETELU

ATC

kood Toimeaine

Ravim-

vorm

Toimeaine

sisaldus Terviseseisund

Määramise

tingimused

J04AK02 Etambutool Tablett 400 mg Tuberkuloos

(A15-A19)

Vastavalt

tuberkuloosi

ravijuhisele

J05AR03 Tenofoviirdisoproksiil

+ emtritsitabiin Tablett

245mg /

200mg

HIV-tõbi (B20-

B24)

Infektsioonhaiguste

arsti otsuse alusel

... ... ... ... ... ...

Kavand 3

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Nakkushaiguste loetelu ning nakkushaiguste ja tervishoiutekkeliste

nakkuste kohta andmete ja uurimismaterjali edastamise kord“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 12 lõike 10 alusel

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:

1) nakkushaiguste loetelu, mille diagnoosimisel või kahtluse korral tuleb edastada andmed koos

andmesubjekti isikuandmetega;

2) nakkushaiguse diagnoosimisel, nakkushaiguskahtluse korral ja laboratoorsete uuringute tegemisel

edastatavate andmete koosseis ning edastamise kord;

3) tervishoiutekkeste nakkuste kohta andmete edastamise kord;

4) seire ja nakkustõrje eesmärgil uurimismaterjali ja nakkustekitajate tüvede referentlaborile edastamise

kord.

2. peatükk

Nakkushaiguste loetelu ja teavitamine

§ 2. Teatamiskohustuslikud nakkushaigused

(1) Tervishoiuteenuse osutaja ja labor on kohustatud edastama info koos isikuandmetega järgmiste

nakkushaiguste diagnoosimisel või nakkushaiguse kahtluse korral:

1) määruse lisas 1 loetletud nakkushaigused;

2) eriti ohtlikud nakkushaigused.

(2) Nakkushaigused peavad olema laboratoorselt kinnitatud, välja arvatud juhul, kui:

1) esitatakse nakkushaiguse kahtluse teatis;

2) tegemist on teetanuse, sarlakite, Creutzfeldti-Jakobi tõve või tuulerõugetega (diagnoosimine kliinilise

pildi alusel);

3) haigus on diagnoositud epidemioloogilise seose alusel tingimusel, et eelnev haigusjuht koldes on

laboratoorselt kinnitatud.

§ 3. Puhangu ja epideemia kriteeriumid teavitamisel

(1) Nakkushaiguse puhangu kindlakstegemiseks on nõutav laboratoorse kinnituse saamine vähemalt viie

haigestunud isiku kohta. Järgmised analoogilise kliinilise pildi ja epidemioloogilise seosega haigusjuhud

edastatakse laboratoorse kinnitamiseta.

(2) Epideemia kindlakstegemiseks on nõutav laboratoorse kinnituse saamine vähemalt kümne

haigestunud isiku kohta, kui Terviseamet ei ole konkreetse haiguse puhul otsustanud teisiti.

3. peatükk

Andmete edastamise kord ja koosseis

§ 4. Tervishoiuteenuse osutaja ja kohtuarsti andmete edastamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi:

1) nakkushaiguse kahtluse teatise – lisas 1 märgitud haiguste või eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse

korral;

2) nakkushaiguse teatise – diagnoosi kinnitamisel;

3) HIV teatise – HIV-nakkuse ja HIV-tõve diagnoosimisel.

(2) Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert koostab ja edastab teatise lahangul avastatud

nakkushaiguse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel.

(3) Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) patsiendi isikuandmed (nimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht);

2) diagnoosi andmed (diagnoos, haigestumise kuupäev, sümptomid, hospitaliseerimine);

3) epidemioloogilised andmed (oletatav nakkusallikas ja nakatumispaik, reisimine, amet, õppeasutus,

riskirühma kuulumine);

4) immuniseerimise andmed (vaktsineerimise staatus seoses diagnoositud haigusega);

5) andmed teataja ja tervishoiuteenuse osutaja kohta.

(4) HIV ja tuberkuloosi teatiste puhul edastatakse täiendavalt andmed riskikäitumise, nakatumise viisi ja

ravi kohta vastavalt kehtestatud andmekoosseisule.

(5) Gripist, COVID-19-st ja kopsupõletikust tingitud hospitaliseerimiste kohta edastab tervise infosüsteemi

volitatud töötleja Terviseametile koondandmed üks kord nädalas või vastavalt Terviseameti määratud

sagedusele hädaolukorra ohu korral.

§ 5. Labori andmete edastamine

(1) Mikrobioloogia-, viroloogia- ja parasitoloogialabor edastab tervise infosüsteemi saatekirja vastuse

(laboriteatise):

1) määruse lisas 1 nimetatud haiguste tekitajate tuvastamisel;

2) määruse lisas 2 nimetatud nakkustekitajate tuvastamisel;

3) eriti ohtliku nakkushaiguse tekitaja tuvastamisel;

4) antimikroobse resistentsuse (AMR) määramise tulemuste korral vastavalt lisas 2 toodud kriteeriumidele.

(2) Saatekirja vastus sisaldab andmeid uuringumaterjali, analüüsimeetodi, tuvastatud tekitaja ja tema

omaduste (sh ravimtundlikkuse) kohta.

(3) HIV-uuringuid tegevad laborid esitavad Terviseametile täiendava koondaruande tehtud analüüside arvu

ja testitud riskirühmade kohta.

§ 6. Tervishoiutekkeste nakkuste andmete edastamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab Terviseametile andmed tervishoiutekkeste nakkuste esinemise kohta

asutuses.

(2) Andmed edastatakse perioodiliselt koondaruandena Terviseameti poolt kehtestatud vormil või tervise

infosüsteemi kaudu.

(3) Aruanne peab sisaldama andmeid nakkusjuhtude arvu, lokalisatsiooni, tekitajate ja nende resistentsuse

kohta.

4. peatükk

Uurimismaterjali edastamine seireks

§ 7. Uurimismaterjali ja tüvede edastamine referentlaborile

(1) Laborid on kohustatud edastama referentlaborile nakkustekitaja tüved või uurimismaterjali (edaspidi

proovid), kui see on vajalik:

1) diagnoosi kinnitamiseks (konfirmeerimiseks);

2) nakkushaiguste epidemioloogiliseks seireks (nt genotüpeerimiseks, sekveneerimiseks);

3) haiguspuhangute uurimiseks.

(2) Proovide loetelu, mida tuleb rutiinselt referentlaborile saata, ja saatmise logistilise korra kehtestab

referentlabor ning avaldab selle oma veebilehel, kooskõlastades selle eelnevalt Terviseametiga.

(3) Proovide saatmisel tuleb tagada, et prooviga oleks kaasas piisav info proovi päritolu ja esmaste

uuringutulemuste kohta, et võimaldada seireandmete analüüsi.

(4) Referentlabor annab uuringumaterjali saatnud laborile tagasisidet kinnitava uuringu tulemuse kohta

ning vajadusel nõustab teisi laboreid diagnostikameetodite kvaliteedi tagamisel.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

LISA 1 Nakkushaigused, mille kohta edastatakse andmed koos isikuandmetega

LISA 2 Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta peavad teavet esitama laborid

LISA 1

NAKKUSHAIGUSED, MILLE DIAGNOOSIMISEL VÕI KAHTLUSE KORRAL EDASTATAKSE

ANDMED KOOS ISIKUANDMETEGA

Jrk nr Nakkushaiguse või seisundi nimetus RHK-10 kood

1. Koolera A00

2. Kõhutüüfus A01.0

3. Paratüüfused A01.1–A01.4

4. Botulism A05.1

5. Katk A20

6. Tulareemia A21

7. Siberi katk A22

8. Difteeria A36

9. Meningokokknakkus A39

10. Äge poliomüeliit A80

11. Marutõbi A82

12. Lülijalgse levitatavad viiruspalavikud ja hemorraagilised

viiruspalavikud

A90–A99

13. Leetrid B05

14. Trihhinelloos B75

15. Äge lõtv halvatus G61.0

16. Punetised (sh kaasasündinud punetised) B06; P35.0

17. Harva esinevad, taas ilmunud ja uued nakkushaigused (sh

SARS, rõuged, epideemiline tähniline tüüfus, Q-palavik,

gripiviiruse uue tüübi põhjustatud nakkushaigus, ja teised eriti

ohtlikud nakkushaigused)

-

18. Salmonelloos A02

19. Shigelloos A03

20. Enterohemorraagilise E. coli nakkus A04.3

21. Kampülobakterenteriit A04.5

22. Jersinioos (Y. enterocolitica enteriit) A04.6

23. Soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused A04.7; A04.8; A05.0;

A05.2–A05.8; A08.1–

A08.3; A08.5

24. Rotaviirusenteriit A08.0

25. Giardiaas (lambliaas) A07.1

26. Krüptosporidioos A07.2

27. Brutselloos A23

28. Leptospiroos A27

29. Leepra A30

30. Listerioos A32; P37.2

31. Teetanus A33–A35

32. Läkaköha A37.0

33. Sarlakid A38

34. Pneumokokknakkus (Streptococcus pneumoniae tekkene

septitseemia, meningiit, kopsupõletik)

A40.3; G00.1; J13

35. Haemophilus influenzae nakkus (septitseemia, meningiit,

kopsupõletik, täpsustamata paige)

A41.3; G00.0; J14;

A49.2

36. Leegionärihaigus A48.1

37. Süüfilis A50–A53

38. Gonokokknakkus A54

39. Suguliselt levivad klamüüdiahaigused A55–A56

40. Lyme’i tõbi (puukborrelioos) A69.2

41. Creutzfeldti-Jakobi tõbi A81.0

42. Puukentsefaliit A84

43. Muud viirusentsefaliidid ja meningiidid A85; A87

44. Tuulerõuged B01

45. Viirushepatiidid B15–B19

46. Mumps B26

47. Tuberkuloos A15–A19

48. HIV-tõbi (AIDS) B20–B22; B23.2; B23.8;

B24

49. HIV-nakkus B23.0; B23.1; Z21

50. Malaaria B50–B54

51. Kaasasündinud toksoplasmoos P37.1

52. Ehhinokokoos B67

53. Difüllobotriaas B70.0

54. Amöbiaas A06

55. Erlihhioos A79.8

56. Ornitoos (psittakoos) A70

57. COVID-19 (uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud

haigus)

U07.1; U07.2

58. Mpox (ahvirõuged) B04

LISA 2

NAKKUSTEKITAJAD, MILLE UURIMISTULEMUSTE KOHTA PEAVAD TEAVET ESITAMA

LABORID

Nakkustekitaja Lisainfo ja kriteeriumid

Acinetobacter baumannii Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

Acinetobacter baumannii

(karbapeneem R)

Ravimresistentsed nakkustekitajad

sõltumata uuringumaterjalist

Adenoviirus Hingamiselundkonna ja seedetrakti

nakkustekitajad

A-gripiviirus

A-hepatiidiviirus

Anaplasma phagocytophilum

Ascaris lumbricoides

Astroviirus Seedetrakti nakkustekitajad

Bacillus anthracis

Balantidium coli

B-gripiviirus

B-hepatiidiviirus

Bokaviirus

Bordetella parapertussis

Bordetella pertussis

Borrelia burgdorferi

Brucella sp.

Campylobacter sp.

Candida auris Kõik isolaadid (haiglanakkuste seireks)

C-hepatiidiviirus

Chlamydia trachomatis

Chlamydophila pneumoniae

Chlamydophila psittaci

Clostridium botulinum

Clostridioides (Clostridium)

difficile

Toksigeenne tüvi

Clostridium tetani

Corynebacterium diphtheriae

Coxiella burnetii

Cryptosporidium sp.

D-hepatiidiviirus

Diphyllobothrium latum

Echinococcus sp.

E-hepatiidiviirus

Entamoeba histolytica

Enterobacterales sp

(karbapeneem R)

Ravimresistentsed nakkustekitajad

sõltumata uuringumaterjalist

Enterococcus faecalis Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

teavitada vastavalt

EARS-Net nõuetele

Enterococcus faecium Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

teavitada vastavalt

EARS-Net nõuetele

Enterococcus faecalis / faecium

(VRE)

Ravimresistentsed nakkustekitajad

sõltumata uuringumaterjalist

Escherichia coli STEC Shigatoksiini tootev E. coli

Escherichia coli Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

teavitada vastavalt

EARS-Net nõuetele

Escherichia coli (ESBL, AmpC) Ravimresistentsed nakkustekitajad

sõltumata uuringumaterjalist

Fasciola hepatica

Francisella tularensis

Giardia lamblia

Haemophilus influenzae Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

HIV

Hymenolepis nana

Klebsiella pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

teavitada vastavalt

EARS-Net nõuetele

Klebsiella pneumoniae (ESBL,

AmpC, karbapeneem R)

Ravimresistentsed nakkustekitajad

sõltumata uuringumaterjalist

Koroonaviirus (muud kui

SARS-CoV-2)

Leetrite viirus

Legionella sp.

Leptospira sp.

Listeria monocytogenes Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

Lülijalgse levitatavad

viiruspalavike ja hemorraagiliste

viiruspalavike tekitajad

Sh Dengue, Zika, Chikungunya, Ebola,

Marburg jt

Metapneumoviirus

Mpox viirus (Ahvirõugete

viirus)

Kõik positiivsed leiud

Mumpsiviirus

Mycoplasma genitalium

Mycoplasma pneumoniae

Mycobacterium bovis

Mycobacterium leprae

Mycobacterium tuberculosis

kompleks

Sh ravimresistentsuse andmed (MDR-TB,

XDR-TB)

Neisseria gonorrhoeae

Neisseria meningitidis

Noroviirus

Papilloomiviirus (HPV)

Paragripiviirus

Parvoviirus B19

Plasmodium sp. Malaaria tekitaja

Polioviirus ja teised

enteroviirused

Sh enteroviirus D68, A71

Pseudomonas aeruginosa Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

teavitada vastavalt

EARS-Net nõuetele

Pseudomonas aeruginosa

(MDR)

Ravimresistentsed nakkustekitajad

sõltumata uuringumaterjalist

resistentne vähemalt

kolme

antibiootikumiklassi

suhtes

Punetiste viirus

Puukentsefaliidiviirus

Respiratoor-süntsütiaalne viirus

(RSV)

Rickettsia sp.

Rinoviirus

Rotaviirus

Salmonella paratyphi

Salmonella typhi

Salmonella sp. (teised)

SARS-CoV-2 Kõik positiivsed leiud (PCR ja antigeen)

Shigella sp.

Staphylococcus aureus Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

teavitada vastavalt

EARS-Net nõuetele

Staphylococcus aureus (MRSA,

VISA, VRSA)

Ravimresistentsed nakkustekitajad

sõltumata uuringumaterjalist

Streptococcus agalactiae (B-

grupp)

Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud

nakkustekitajad

teavitada vastavalt

EARS-Net nõuetele

Streptococcus pneumoniae

(penNS)

Ravimresistentsed nakkustekitajad

sõltumata uuringumaterjalist

Streptococcus pyogenes (A-

grupp)

Verest ja liikvorist ja muudest steriilsetest

kehavedelikest isoleeritud nakkustekitajad

Taenia saginata

Taenia solium

Toxoplasma gondii Vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega

isikutel

Treponema pallidum

Trichomonas vaginalis

Trichinella spiralis

Trichuris trichiura

Ureaplasma urealyticum

Vibrio sp. Kõikidest materjalidest

Yersinia sp.

Kavand 4

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Nakkushaiguste registri põhimäärus“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Nakkushaiguste registri asutamine ja eesmärk

(1) Nakkushaiguste register (edaspidi register) on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel

asutatud riiklik andmekogu.

(2) Registrit peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, epidemioloogiliste uuringute tegemiseks,

nakkushaiguste levikutendentside jälgimiseks ja prognoosimiseks, ennetus- ja tõrjemeetmete

kavandamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning riikliku statistika ja teadustöö tegemiseks.

(3) Registri ametlik nimetus on register.

(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Communicable Diseases Register.

§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutav töötleja on Terviseamet.

(2) Registri volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).

§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Vastutav töötleja:

1) juhib registri pidamist ja vastutab andmete töötlemise õiguspärasuse eest;

2) analüüsib registri andmeid, koostab statistilisi ülevaateid ja edastab teavet rahvusvahelistele

organisatsioonidele (ECDC, WHO) vastavalt kohustustele;

3) haldab registri kasutajaõigusi ja tagab andmete töötlemise ainult selleks volitatud isikutele;

4) korraldab andmete väljastamist teadustööks ja muudel õiguslikel alustel;

5) vastutab andmete kvaliteedi seire eest.

(2) Volitatud töötleja:

1) tagab registri majutamise ja tehnilise toimimise ning infosüsteemi arendamise;

2) korraldab andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega (X-tee kaudu);

3) rakendab infotehnoloogilisi turvameetmeid andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse

tagamiseks;

4) tagab registri tegevuse logimise ja logide säilitamise;

5) kõrvaldab registri töös esinevad tehnilised tõrked.

2. peatükk

Registri ülesehitus ja andmekaitse

§ 4. Registri ülesehitus

(1) Register on elektroonne andmekogu.

(2) Registri andmed tekivad automaatse andmevahetuse teel teistest andmekogudest või vastutava töötleja

poolt andmete sisestamisel.

§ 5. Registri andmete kaitse

(1) Registri andmete kaitse tagatakse vastavalt riigi infosüsteemidele kehtestatud turvameetmete nõuetele.

(2) Registri turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste on keskmine (M).

3. peatükk

Andmeandjad ja andmete koosseis

§ 6. Andmete esitamine tervise infosüsteemist

(1) Tervise infosüsteemi (TIS) vastutav töötleja edastab registrile automatiseeritult andmed järgmiste

dokumentide kohta:

1) nakkushaiguse kahtluse teatis;

2) nakkushaiguse teatis;

3) HIV-teatis;

4) tuberkuloosi teatis;

5) labori saatekirja vastus (positiivsed uuringutulemused).

(2) Andmed edastatakse koosseisus, mis on kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel

antud ministri määrusega (andmete edastamise kord).

§ 7. Andmete esitamine hädaolukorra ja epideemia korral

(1) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu, hädaolukorra või epideemia korral edastab tervise

infosüsteem või tervishoiuteenuse osutaja registrile operatiivselt järgmisi andmeid:

1) nakkushaigestunute hospitaliseerimise andmed (sh ravi intensiivraviosakonnas, juhitav hingamine);

2) nakkushaiguse tagajärjel surnud isikute andmed (surma kuupäev ja põhjused);

3) andmed nakkushaigete tervenemise või haiglast väljakirjutamise kohta.

§ 8. Andmete saamine teistest registritest

(1) Rahvastikuregister edastab registrile andmesubjekti isikustamiseks ja andmete ajakohastamiseks:

1) isikukoodi, ees- ja perekonnanime;

2) sünniaja ja soo;

3) elukoha aadressi ja kontaktandmed;

4) surma või riigist lahkumise andmed.

(2) Töötamise register (TÖR) edastab registrile nakkushaigete ametialase hõivatuse andmed (tööandja,

ametinimetus) epidemioloogiliste seoste ja töökohapuhangute tuvastamiseks.

(3) Tuberkuloosiregister edastab registrile epidemioloogiliseks seireks vajalikud andmed tuberkuloosi

haigusjuhtude kohta.

4. peatükk

Andmete töötlemine ja säilitamine

§ 9. Andmete õigsuse tagamine

(1) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmeandja.

(2) Vastutaval töötlejal on õigus teha andmete täpsustamiseks päringuid andmeandjale ja parandada

ebaõiged andmed, märkides paranduse tegemise aja ja põhjuse.

§ 10. Logimine

Volitatud töötleja tagab kõikide andmetöötlustoimingute (sisestamine, muutmine, vaatamine,

väljastamine) logimise. Logisid säilitatakse viis aastat.

§ 11. Andmete säilitamine

(1) Registri andmeid säilitatakse alaliselt, arvestades nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja pikaajalise

statistika vajadusi.

(2) Andmete arhiveerimine toimub vastavalt arhiiviseadusele ja vastutava töötleja kehtestatud korrale.

5. peatükk

Registri rahastamine ja lõpetamine

§ 12. Rahastamine

Registri pidamist, hooldust ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

eelarve kaudu.

§ 13. Lõpetamine

Registri tegevuse lõpetamine toimub seadusega sätestatud korras. Andmete üleandmine või hävitamine

toimub vastavalt avaliku teabe seadusele ja arhiiviseadusele.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

Kavand 5

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Nõuded nakkusohtliku materjali käitlemisele, labori kvaliteedisüsteemile,

ruumidele ja bioohutusele“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 14 lõike 10 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded:

1) nakkusohtlikku materjali käitleva labori (edaspidi labor) kvaliteedisüsteemile, personalile, ruumidele ja

sisseseadele;

2) nakkusohtliku materjali käitlemisele, sealhulgas proovi võtmisele, pakendamisele, veole, säilitamisele

ja kahjutustamisele.

(2) Käesoleva määruse 2. ja 3. peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse isikutele, kes teostavad

nakkusohtliku materjali uuringuid või sellega seotud laboratoorseid toiminguid (labor), sõltumata sellest,

kas tegemist on tervishoiuteenuse osutajaga või muu isikuga.

(3) Käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse kõigile nakkusohtlikku materjali

käitlevatele isikutele, sealhulgas proovivõtjatele ja vedajatele.

§ 2. Ohutustasemed

(1) Laboris rakendatavad ohutusmeetmed peavad vastama käideldavate bioloogiliste ohutegurite

riskirühmale vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Labor, kus käideldakse 2. ohurühma bioloogilisi ohutegureid, peab vastama 2. ohutustaseme (BSL-2)

nõuetele.

(3) Labor, kus käideldakse 3. ohurühma bioloogilisi ohutegureid, peab vastama 3. ohutustaseme (BSL-3)

nõuetele.

(4) 4. ohurühma bioloogiliste ohutegurite käitlemine on lubatud ainult selleks spetsiaalselt projekteeritud

ja 4. ohutustaseme (BSL-4) nõuetele vastavas laboris.

2. peatükk

Kvaliteedisüsteem ja personal

§ 3. Nõuded kvaliteedisüsteemile

(1) Labor peab rakendama dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi, mis tagab uuringute usaldusväärsuse ning

personali ja keskkonna ohutuse.

(2) Kvaliteedisüsteemi osana peab labor kehtestama ja rakendama:

1) riskianalüüsi bioloogiliste ohuteguritega seotud riskide hindamiseks ja maandamiseks;

2) standardtööprotseduurid (SOP) kõigile nakkusohtliku materjaliga tehtavatele toimingutele;

3) seadmete hoolduse ja kalibreerimise plaani;

4) jäätmekäitluse ja õnnetusjuhtumitele reageerimise plaani;

5) kvaliteedikontrolli, sealhulgas sise- ja väliskvaliteedikontrolli ning tulemuste valideerimise ja seire

korra;

6) korra proovide vastuvõtuks, töötlemiseks, säilitamiseks ja dokumenteerimiseks;

7) laboripersonali koolituse ja pädevuse hindamise süsteemi.

§ 4. Personal ja bioohutuse eest vastutav isik

(1) Labori personal peab omama tööülesannete täitmiseks vajalikku erialast haridust ja väljaõpet.

(2) Laboris peab olema määratud bioohutuse eest vastutav isik, kellel on asjakohased teadmised

mikrobioloogiast, infektsioonikontrollist ja laboriohutusest.

(3) Personal peab läbima bioohutusalase juhendamise enne tööle asumist ja edaspidi regulaarselt, kuid mitte

harvemini kui kord aastas. Juhendamine ja koolitused tuleb dokumenteerida.

3. peatükk

Nõuded laboriruumidele ja sisseseadele

§ 5. Üldnõuded laboriruumidele

(1) Laboriruumid peavad olema projekteeritud ja sisustatud viisil, mis võimaldab nende kerget puhastamist

ja desinfitseerimist.

(2) Tööpinnad peavad olema vettpidavad ning vastupidavad hapetele, alustele, lahustitele ja

desinfitseerimisvahenditele.

(3) Ruumides, kus käideldakse nakkusohtlikku materjali (edaspidi tööruumid), ei tohi kasutada

tekstiilkattega mööblit ega materjale, mida on raske puhastada.

(4) Igas tööruumis peab olema käte pesemise võimalus (valamu) väljapääsu läheduses.

(5) Tööruumid peavad paiknema eraldi personali puhke- ja abiruumidest. Tööruumid ei tohi olla

läbikäidavad kõrvalistele isikutele.

§ 6. Erinõuded 2. ohutustaseme (BSL-2) laborile

(1) Labori uksed peavad olema suletavad ja varustatud bioloogilise ohu märgistusega.

(2) Laboris peab olema sundventilatsioon või ruumide õhutamise võimalus.

(3) Nakkusohtliku materjali käitlemiseks, mis võib tekitada aerosoole või pritsmeid, peab laboris olema

vähemalt II klassi bioloogilise ohutuse boks (BSC).

(4) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustada kohapeal või pakendada ja hoiustada viisil, mis välistab

nakkuse leviku jäätmete edasisel käitlemisel ja veol.

§ 7. Erinõuded 3. ohutustaseme (BSL-3) laborile

(1) Labor peab olema füüsiliselt eraldatud hoone muudest osadest. Sisenemine tööruumidesse peab

toimuma läbi lüüsi (eesruumi) isesulguvate uste kaudu.

(2) Laboris peab olema autonoomne sundventilatsioonisüsteem, mis tagab suunatud õhuvoolu puhtamalt

alalt saastunuma suunas (alarõhk tööruumis). Väljuv õhk peab läbima HEPA-filtri.

(3) Kõik manipulatsioonid nakkusohtliku materjaliga tuleb teha bioloogilise ohutuse boksis.

(4) Autoklaav nakkusohtlike jäätmete kahjutustamiseks peab paiknema labori "mustas" tsoonis (tööruumis

või selle vahetus läheduses, ilma et materjali peaks viima läbi üldkasutatavate koridoride).

(5) Labor peab olema varustatud turvasüsteemiga, mis välistab kõrvaliste isikute sissepääsu.

4. peatükk

Nakkusohtliku materjali käitlemine

§ 8. Proovi võtmine ja pakendamine

(1) Proovivõtja peab kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid ja järgima labori kehtestatud

proovivõtujuhendit.

(2) Proovinõu peab olema lekkekindel ja väliselt puhas. Proovinõu märgistatakse üheselt mõistetava

tunnusega.

(3) Nakkusohtliku materjali transpordil tuleb kasutada kolmekordset pakendamise süsteemi:

1) lekkekindel esmane anum (proovinõu);

2) lekkekindel teisene pakend, mis sisaldab piisavalt absorbeerivat materjali võimaliku lekke imamiseks;

3) tugev ja ilmastikukindel väline veopakend.

§ 9. Nakkusohtliku materjali vedu

(1) Nakkusohtliku materjali veol tuleb järgida eriti ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo (ADR) nõudeid,

sealhulgas märgistust (nt UN 3373 või UN 2814).

(2) Materjali, mis sisaldab või võib sisaldada 3. või 4. ohurühma ohutegurit, vedu peab toimuma

kullerteenuse või vastava väljaõppe saanud transporditeenuse osutaja kaudu, tagades saadetise jälgitavuse.

§ 10. Säilitamine

(1) Nakkusohtlikku materjali säilitatakse selleks ettenähtud märgistatud külmikutes või sügavkülmikutes,

mis asuvad piiratud juurdepääsuga alas.

(2) Nakkusohtlikke ja nakkusohutuid materjale ei tohi säilitada koos viisil, mis võimaldab ristsaastumist.

(3) Labor peab pidama arvestust säilitatavate patogeenide ja proovide üle (inventuur), eriti 3. ja kõrgema

ohurühma tekitajate puhul.

§ 11. Jäätmete kahjutustamine

(1) Kõik nakkusohtlikud jäätmed ja saastunud vahendid tuleb enne lõplikku ladestamist või eemaldamist

muuta nakkusohutuks.

(2) Nakkusohutuks muutmine toimub eelistatult autoklaavimise teel (aursterilisatsioon). Lubatud on ka

valideeritud keemiline desinfektsioon või põletamine selleks ettenähtud jäätmekäitlusettevõttes.

(3) Teravad esemed (nõelad, skalpellid, klaasikillud) tuleb koguda torkekindlasse ja suletavasse

konteinerisse ning käidelda vastavalt ohtlike jäätmete käitlusnõuetele.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 12. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

Kavand 6

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Immuniseerimise korraldamise nõuded“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 6 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse immuniseerimise korraldamise ja immuniseerimist läbi viiva tervishoiutöötaja

nõuded.

(2) Immuniseerimise korraldamise nõuded kehtivad kõikide immuniseerimiste korral, kui määruses ei ole

sätestatud teisti.

§ 2. Mõisted

(1) Immuniseerimine on vaktsiini või immunoglobuliini viimine organismi eesmärgiga kutsuda esile

immuunsus konkreetse haigustekitaja vastu.

(2) Immuunpreparaat on ravim, mis on mõeldud inimese haiguse või haigussümptomi ennetamiseks ja

mille hulka kuuluvad nii vaktsiin kui ka immunoglobuliin.

(3) Külmahel on süsteem, mis tagab immuunpreparaadi säilitamise ja transpordi ettenähtud

temperatuurivahemikus alates tootmisest kuni manustamiseni.

(4) Immuniseerimispass on isiku immuniseerimist tõendav dokument (paberil või elektrooniline

väljavõte).

§ 3. Nõuded immuniseerijale

(1) Immuniseerimist võib läbi viia arst, õde või ämmaemand (edaspidi immuniseerimise teostaja), kes on

läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Terviseameti heakskiidetud programmile ja

saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Kursuse minimaalne maht on 16 tundi.

(2) Immuniseerimise teostajal tuleb läbida iga viie aasta järel immunoprofülatika ekspertkomisjoni poolt

heakskiidetud immuniseerimisalane täiendõppekursus, mille minimaalne maht on 8 tundi.

(3) Immuniseerimisalaste täiendõppekursusekursus peab vastama immunoprofülaktika ekspertkomisjoni

esitatud nõuetele.

(4) Immuniseerimisalase täiendõppekursuse läbimist tõendav dokument peab olema tööandjale

kättesaadav.

(5) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab Terviseametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kavatsusest korraldada immuniseerimisi väljaspool tervishoiuteenuse osutaja Terviseameti registris

registreeritud tegevuskohta vähemalt üks nädal enne planeeritavat tegevust.

§ 4. Immuniseerimise korraldus

(1) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooliealise või

hoolekandeasutuses viibiva piiratud teovõimega isiku immuniseerimisest tema seaduslikku esindajat

vähemalt üks nädal enne plaanitaavat immuniseerimist.

(2) Immuniseerimisele peab vahetult eelnema ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, mille eest

vastutab immuniseerimise teostaja. Immuniseerimise teostaja selgitab patsiendile või tema seaduslikule

esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest

kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes.

(3) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isiku immuniseerimist läbi viia vastavalt

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse paragrahv 20 lõikele 5.

(4) Tervishoiuteenuse osutaja, kellele lapse seaduslik esindaja ei ole varem esitanud vastavasisulist

tahteavaldust, küsib nõusolekut lapsele ka varem teostamata jäänud immuniseerimiskavas toodud

nakkushaiguste vastaste immuniseerimise läbiviimiseks. Lapse immuniseerimiskavas toodud

nakkushaiguste vastasest immuniseerimisest keeldumine vormistatakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning seda säilitatakse lapse tervisedokumentide hulgas.

(5) Immuniseerimise teostaja peab olema varustatud vajalike esmaabivahenditega immuniseerimise

võimalike kõrvaltoimete raviks.

(6) Immuniseerimise teostaja on kohustatud registreerima tõsised immuniseerimisjärgsed kõrvaltoimed ja

teavitama nendest Ravimiametit vastavalt ravimiseaduses sätestatule.

(7) Loomaründejärgset marutõvevastast ja traumajärgset teetanusevastast immuniseerimist teostavad

tervishoiuteenuse osutajad vältimatu abi korras.

§ 5. Immuniseerimise dokumenteerimine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib immuniseerimise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §

42 lõikes 2 ja §-s 592 sätestatud nõuete kohaselt ning teeb immuniseeritu või tema seadusliku esindaja soovil

sellekohase sissekande immuniseerimispassi, mille vorm on kehtestatud määruse lisas 2, ja paberil või

elektrooniliselt peetavasse immuniseerimisraamatusse. Immuniseerimisraamatusse kantakse

immuniseeritava nimi, isikukood, vanus, vaktsiini manustamise aeg, manustatud vaktsiini täpne nimetus,

partii number ja kehtivusaeg.

(2) Kõik teostatud immuniseerimised tuleb dokumenteerida tervise infosüsteemis (TIS) reaalajas või

hiljemalt ühe tööpäeva jooksul.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja peab saatelehe alusel saadud, kasutatud ja kasutamata jäänud, sealhulgas

kõlbmatuks muutunud immuunpreparaatide üle arvestust nimetuste, partiinumbrite ja kõlblikkusaja järgi,

kui immuunpreparaadid on hangitud riigi või Tervisekassa vahendite eest. Kasutatud immuunpreparaatide

arvestust peetakse registreeritud immuniseerimiste alusel. Arvestust peetakse elektrooniliselt või paberil.

Tervishoiuteenuse osutaja annab Tervisekassale ülevaateid immuunpreparaatide kohta kogutavate andmete

alusel.

(4) Vastsündinutele väljastatakse vajadusel immuniseerimispass haiglas, teistele isikutele väljastab

immuniseerimispassi soovi korral immuniseerija.

(5) Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskus esitab Terviseametile eelnevalt kokkulepitud mahus ja ajal

üks kord kvartalis tervise infosüsteemi nakkushaiguste immunoprofülaktika aruande ning iga aasta alguses

eelmise aasta lõpu seisuga immuniseerimisega hõlmatuse aruande.

(6) Tervishoiuteenuse osutaja võib erandkorras kanda varasemad elektrooniliselt või paberil

dokumenteeritud immuniseerimised määruse lisas 2 kehtestatud vormi kohasesse immuniseerimispassi.

(7) Nakkushaiguste ohualadele reisijatele, kellele manustatakse vaktsiini või muid profülaktikavahendeid,

väljastab tervishoiuteenuse osutaja rahvusvahelise vaktsineerimise või profülaktika tõendi vastavalt

määruse lisale 1.

§ 6. Immuunpreparaatide käitlemine Tervisekassa poolt

(1) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel immuunpreparaate hangib Tervisekassa.

(2) Tervisekassa korraldab riiklikult või enda hangitud immuunpreparaatide sisse- ja väljavedu,

säilitamist, jaotamist tervishoiuteenuse osutajate vahel, väljastamist immuunpreparaadi käitlemise

tegevusloa omajale ja immuniseerimise teostajale, arvestust, aruandlust ja transporti kuni

tervishoiuteenuse osutajale üleandmiseni. Immuunpreparaatide vedamises võivad Tervisekassa ja

tervishoiuteenuse osutaja kokku leppida teisiti.

(3) Tervisekassa kooskõlastab Terviseametiga immuunpreparaatide tervishoiuteenuse osutajatele

jaotamise põhimõtted.

(4) Tervisekassa enda või riiklikult hangitud immuunpreparaadid tellib tervishoiuteenuse osutaja

Tervisekassalt.

(5) Tervisekassal on õigus jaendada immuunpreparaate esmast pakendit avamata.

(6) Tervisekassa tagab iga saadetise kohta saatelehe täitmise ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel

sätestatud nõuete kohaselt.

(7) Tervisekassa väljastatud immuunpreparaatide tagavara tervishoiuteenuse osutaja juures ei tohi ületada

ühe kuu vajadust.

§ 7. Immuunpreparaatide säilitamine, kasutamine ja hävitamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja määrab kirjalikult isiku, kes vastutab immuunpreparaatide käitlemise ja

külmahela toimimise eest.

(2) Immuunpreparaate säilitatakse ja kasutuskõlbmatuks muutunud immuunpreparaadid hävitatakse

ravimiseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Immuunpreparaatide säilitamisel ja kasutamisel tuleb järgida müügiloa hoidja ja tootja kehtestatud

nõudeid. Erinevatel temperatuuridel säilitatavate immuunpreparaatide puhul märgib immuniseerija ravimi

pakendile kõlblikkusaja, arvestades ravimi säilitamistemperatuuri. Mitmedoosilise viaali avamise korral

märgib immuniseerija viaalile selle avamise aja või kõlblikkusaja, kui viaali kohe ära ei kasutata.

(4) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab Terviseametit igast immuunpreparaadi säilitamistingimuste,

sealhulgas säilitamistemperatuuri kõrvalekaldest, kui immuunpreparaat on hangitud riigi või Tervisekassa

vahendite eest. Tervishoiuteenuse osutaja saadab kasutuskõlbmatud immuunpreparaadid hävitamisele

ning teavitab säilitamistemperatuuri kõrvalekallete tõttu hävitamisele saadetud immuunpreparaatidest

viivitamata Tervisekassat.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

LISA 1 Rahvusvaheline vaktsineerimise või profülaktika tõend

LISA 2 Immuniseerimispass

LISA 1

RAHVUSVAHELINE VAKTSINEERIMISE VÕI PROFÜLAKTIKA TÕEND

INTERNATIONAL CERTIFICATE OF VACCINATION OR PROPHYLAXIS / CERTIFICAT

INTERNATIONAL DE VACCINATION OU DE PROPHYLAXIE

This is to certify that [name] / Nous certifions que [nom]

................................................................................................

date of birth / né(e) le

.......................................................

sex / de sexe

.......................................................

nationality / et de nationalité

.......................................................

national identification document, if applicable / document d’identification national, le cas échéant

.......................................................

whose signature follows / dont la signature suit

.......................................................

has on the date indicated been vaccinated or received prophylaxis against: (name of disease or

condition) / a été vacciné(e) ou reçu des agents prophylactiques à la date indiquée contre: (nom de la

maladie ou de l’affection)

.......................................................

in accordance with the International Health Regulations. / conformément au Règlement sanitaire

international.

Vaccine or

prophylaxis /

Vaccin ou agent

prophylactique

Date /

Date

Signature

and

professional

status of

supervising

clinician /

Signature et

titre du

clinicien

responsable

Manufacturer

and batch No. of

vaccine or

prophylaxis /

Fabricant du

vaccin ou de

l’agent

prophylactique

et numéro du lot

Certificate

valid from:

/ Certificat

valable à

partir du:

until: /

jusqu’au:

Official stamp

of

administering

centre / Cachet

officiel du

centre habilité

LISA 2

IMMUNISEERIMISPASS

EESTI ESTONIA

IMMUNISEERIMISPASS Passport of immunization

Nimi Name

Isikukood Personal code

Vastunäidustused

Contraindications

Immuniseerimine B-hepatiidi vastu

Immunization against hepatitis B

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number Name

of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise

kuupäev Date of next immunization

Immuniseerimine tuberkuloosi vastu Immunization against tuberculosis

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number Na me

of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise kuupäev Date of next immunization

Immuniseerimine rotaviirusnakkuse vastu Immunization

against rotavirus infection

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number Name

of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise

kuupäev Date of next immunization

Immuniseerimine difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b vastu Immunization against diphtheria, tetanus, pertussis, poliomyelitis, Haemophilus influenzae

Type b

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number Name

of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise

kuupäev Date of next immuniza tion

Immuniseerimine difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu Immunization against diphtheria, tetanus, pertussis, poliomyelitis

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number Name

of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise

kuupäev Date of next immunization

I immuniseerimine difteeria, teetanuse või difteeria, teetanuse, läkaköha vastu Immunization against diphtheria, tetanus or diphtheria, tetanus, pertussis

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number

Name of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise

kuupäev Date of next immunization

Immuniseerimine poliomüeliidi vastu Immunization against poliomyelitis

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number Name

of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise

kuupäev Date of next immunization

Immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp b vastu Immunization against Haemophilus influenzae Type b

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number Name

of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise

kuupäev Date of next immunization

Immuniseerimine leetrite, mumpsi, punetiste vastu Immunization against measles, mumps, rubella

Kuupäev

Date Vaktsiini nimetus ja partii number Name

of vaccine and batch No Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri

Name and signature of

physician/nurse

Järgmise immuniseerimise

kuupäev Date of next immunization

Muud immuniseerimised

Other immunizations

Kuupäev Date Haigus, mille vastu

immuniseeritakse

Disease against which

are immunized

Vaktsiini

nimetus ja

partii number

Name of

vaccine and

batch No

Tervishoiutöötaja nimi ja

allkiri Name and signature

of physician/nurse

Järgmise immuniseerimise kuupäev Date of next immunization

34

Kavand 7

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Infektsioonikontrolli nõuded“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 24 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded infektsioonikontrolli korraldusele, rakendatavatele

tegevustele ning tervishoiuteenusega seotud infektsioonide seirele.

(2) Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuse osutajatele ning väljaspool kodu osutatava

ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutajatele (edaspidi teenuseosutaja).

(3) Tervishoiutekkene infektsioon on nakkushaigus, mis on seotud tervishoiuteenuse

osutamisega ja mis avaldub patsiendil kas tervishoiuasutuses viibides (rohkem kui 48 tundi) või

pärast sealt lahkumist 48 tunni jooksul, v.a operatsioonipiirkonna infektsiooni korral 30 päeva

(implantaadiga seotud infektsiooni korral 90 päeva) jooksul või C. difficile infektsiooni korral

28 päeva jooksul.

§ 2. Infektsioonikontrolli korraldus ja vastutus

(1) Teenuseosutaja tagab infektsioonikontrolli nõuete rakendamise.

(2) Teenuseosutaja koostab ja rakendab oma tegevuse iseloomule vastava infektsioonikontrolli

kava, mis põhineb bioloogiliste ohutegurite riskianalüüsil. Kava peab sisaldama juhiseid

vastavalt käesoleva määruse §-des 3 ja 4 nimetatud nõuete rakendamiseks.

(3) Infektsioonikontrolli korraldamise eest vastutab:

1) statsionaarset eriarstiabi osutavates haiglates infektsioonikontrolli teenistus või meeskond,

kuhu kuuluvad infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga arst ja õde;

2) teiste teenuseosutajate juures teenuseosutaja poolt määratud infektsioonikontrolli eest

vastutav pädev töötaja või töötajad või lepinguline partner.

(4) Teenuseosutaja tagab vajaliku aja ja vahendid infektsioonikontrolli nõuete täitmiseks.

§ 3. Infektsioonikontrolli nõuded tervishoiuteenuse osutajatele

(1) Ambulatoorse tervishoiuteenuse osutaja rakendab järgmisi tegevusi:

1) edastama Terviseametile hiljemalt 15. jaanuariks koondandmed eelmise kalendriaasta

tervishoiutekkese infektsiooni kohta vastavalt Terviseameti kodulehel toodud vormile;

2) looma nakkusohtlike patsientide isolatsiooni võimalused ja tegevusjuhised selliste

patsientide isoleerimiseks;

35

3) läbi viima patsiendiga vahetult kokkupuutuvate töötajate infektsioonikontrolli alase

koolituse vastavalt tervishoiuasutuse spetsiifikale.

(2) Statsionaarse tervishoiuteenuse osutaja rakendab järgmisi tegevusi:

1) looma infektsioonikontrolli teenistuse.

2) teavitama kohe Terviseameti infektsioonikontrolli teenistuse poolt diagnoositud

tervishoiutekkese infektsiooni puhangust;

3) edastama Terviseametile hiljemalt 15. jaanuariks koondandmed eelmise kalendriaasta

tervishoiutekkese infektsiooni kohta vastavalt Terviseameti kodulehel toodud vormile;

4) looma nakkusohtlike patsientide isolatsiooni võimalused ja tegevusjuhised selliste

patsientide isoleerimiseks;

5) läbi viima patsiendiga vahetult kokkupuutuvate töötajate infektsioonikontrolli alase

koolituse vastavalt tervishoiuasutuse spetsiifikale.

(3) Statsionaarse tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud iga 250 voodikoha kohta ette nägema

vähemalt ühe infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga nakkustõrje arsti ja nakkustõrje õe

töökoha. Haigla, kus on vähem kui 250 voodikohta, võib tellida nakkustõrje alast teenust ka

teistelt haiglatelt. Haigla planeerib ja viib läbi nakkuste tõrje alase tegevuse vastavalt

infektsioonikontrolli standarditele.

(4) Tervishoiuteenuse osutaja koostab infektsioonikontrolli juhised infektsioonikontrolli

standardite alusel ja need peavad hõlmama järgmisi teemasid:

1) kätehügieen;

2) pindade puhastamine ja desinfektsioon;

3) isikukaitsevahendite kasutamine;

4) jäätmete kahjutustamine;

5) nakkushaiguste definitsioonid, liigitus, registreerimise kord ja järelevalve ning puhangute

avastamine ja kontroll;

6) isolatsiooniabinõud;

7) antimikroobse ravi juhend;

8) ravi ja diagnostiliste protseduuride läbiviimise juhend.

(6) Tervishoiuteenuse osutaja kooskõlastab infektsioonikontrolli juhendid Terviseametiga lõike

4 punktide 1 kuni 5 osas.

§ 4. Infektsioonikontrolli nõuded väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- ja

erihoolekandeteenuse osutajatele

(1) Ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutaja rakendab järgmisi tegevusi:

1) looma nakkusohtlike patsientide isolatsiooni võimalused ja tegevusjuhised selliste

patsientide isoleerimiseks;

2) läbi viima patsiendiga vahetult kokkupuutuvate töötajate infektsioonikontrolli alase

koolituse vastavalt tervishoiuasutuse spetsiifikale.

(2) Ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutaja koostab infektsioonikontrolli juhised

infektsioonikontrolli standardite alusel ja need peavad hõlmama järgmisi teemasid:

1) kätehügieen;

2) seadmete ja keskkonna dekontaminatsioon;

3) isikukaitsevahendite kasutamine;

4) jäätmete kahjutustamine;

5) nakkushaiguste definitsioonid, liigitus, registreerimise kord ja järelevalve ning puhangute

avastamine ja kontroll;

36

6) isolatsiooniabinõud;

7) antimikroobse ravi juhend;

8) ravi läbiviimise juhend.

(3) Teenuseosutaja kooskõlastab infektsioonikontrolli juhendid Terviseametiga lõike 4

punktide 1 kuni 5 osas.

§ 5. Rakendussätted

(1) Määruse § 2 lõikes 3 nimetatud infektsioonikontrolli eest vastutav isik või üksus tuleb

määrata hiljemalt 01.01.2028.

(2) Hoolekandeasutused viivad oma isolatsioonivõimalused määruse nõuetega vastavusse

hiljemalt 01.01.2028.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

37

Kavand 8

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide

uurimise kord“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 25 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse doonorivere kohustuslike uuringute loetelu,

uurimismeetodid ja uuringutulemuste hindamise kord.

§ 2. Mõisted

(1) Minipuul käesoleva määruse tähenduses on etteantud maksimaalse arvuga doonorivere

proovide võrdsetest seerumi või plasma kogustest kokku pandud proov.

(2) Identifitseerimisproov käesoleva määruse tähenduses on doonorivere proov, mis võetakse

doonorilt, kelle kinnitava uuringu tulemus või korduvuuringu kinnitav tulemus on olnud

positiivne või määramatu. Identifitseerimisproovi võtmise eesmärk on kinnitada eelmise

uuringu tulemus ja identifitseerida doonor.

2. peatükk

Doonorivere uuringud

§ 3. Kohustuslikud doonorivere uuringud

(1) Doonoriveri peab olema uuritud alljärgnevate nakkustekitajate suhtes:

1) inimese immuunpuudulikkuse viirus (edaspidi HIV);

2) hepatiit B viirus (edaspidi HBV);

3) hepatiit C viirus (edaspidi HCV);

4) süüfilise tekitaja Treponema pallidum.

(2) Muude nakkustekitajate doonoriverega ülekandumise võimalust vähendatakse isiku

doonoriks sobivuse kriteeriumite alusel doonori valikuga.

(3) Doonoriveres peavad olema määratud järgmised nakkustekitajate markerid:

1) HIV vastased antikehad (edaspidi HIV 1,2 Ab);

2) HIV spetsiifiline nukleiinhape (edaspidi HIV RNA);

3) HCV vastased antikehad (edaspidi HCV Ab);

4) HCV spetsiifiline nukleiinhape (edaspidi HCV RNA);

5) HBV pinnaantigeen (edaspidi HBsAg);

6) HBV spetsiifiline nukleiinhape (edaspidi HBV DNA);

7) süüfilise tekitaja vastased antikehad.

38

§ 4. Üldnõuded doonorivere uuringutele

(1) Uuringutel kasutatavad uuringukomplektid peavad olema välja töötatud, valmistatud ja

pakendatud vastavalt neile esitatud olulistele nõuetele ning omama CE-märgistust.

(2) Kõik laboris teostatud uuringuprotseduurid ja nende käigus saadud uuringutulemused tuleb

dokumenteerida. Dokumente säilitatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 25

lõikes 3 sätestatud korras.

(3) Doonorile analüüside tulemustest info andmine ja doonori nõustamine toimub verekeskuse

kinnitatud protseduurireeglite kohaselt.

§ 5. Säilitusproovi hoidmine

Doonorivere säilitusproovi hoitakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 25 lõikes 3

sätestatud tähtaja jooksul temperatuuril madalamal kui −40 °C, et tagada proovi

uurimiskõlblikkus tagasivaateprotseduuriks.

§ 6. Üldnõuded kasutatavatele meetoditele

1) Nõuded immuunanalüüsimeetodil tehtavatele doonorivere uuringutele on järgmised:

1) HIV 1,2 Ab määramisel peab kasutatava meetodiga olema võimalik määrata antikehi HIV-1

grupi M, HIV-1 grupi O ja HIV-2 vastu;

2) HBsAg määramisel peab kasutatava meetodiga olema võimalik tuvastada antigeeni

kontsentratsioonil vähemalt 0,13 RÜ/ml.

(2) HIV RNA, HCV RNA ja HBV DNA olemasolu tehakse kindlaks nukleiinhappe

amplifitseerimise tehnikaga (edaspidi NAT). NAT uuringut võib teha üksikust proovist või

minipuulist. NAT uuring peab suutma tuvastada spetsiifilist nukleiinhapet kontsentratsioonil

vähemalt 10 000 RÜ/ml, 5000 RÜ/ml või 100 RÜ/ml vastavalt sellele, kas tehakse HIV RNA

NAT, HCV RNA NAT või HBV DNA NAT uuring.

§ 7. Uuringute tegemine

(1) Igale doonoriverele tehakse esmane uuring HIV 1,2 Ab, HCV Ab, HBsAg ja süüfilise

tekitaja vastaste antikehade suhtes immuunanalüüsimeetodil.

(2) Igale doonoriverele tehakse esmane uuring HIV RNA, HCV RNA ja HBV DNA suhtes

NAT meetodil.

(3) Esmasel uuringul immuunanalüüsimeetodil positiivseks osutunud doonoriverele tehakse

sama meetodit ja samu uuringukomplekte kasutades korduvuuring kahe analüüsiga.

(4) Esmasel uuringul NAT meetodil positiivseks osutunud doonoriverele tehakse sama

meetodit kasutades korduvuuring.

(5) Immuunanalüüsimeetodil tehtud korduvuuringul positiivseks osutunud doonoriverele

tehakse kinnitavad uuringud samast vereproovist.

(6) Kinnitavad uuringud tehakse asjakohaste uuringute valdkonnas akrediteeritud laboris.

3. peatükk

39

Doonorivere uuringute tulemuste hindamine

§ 8. Uuringutulemuste tähendus

(1) Negatiivne analüüsitulemus tähendab, et uuritavast vereproovist nakkustekitaja markerit

(edaspidi uuritav marker) ei leitud.

(2) Positiivne uuringutulemus tähendab, et uuritavast vereproovist leiti uuritav marker.

(3) Määramatu uuringutulemus tähendab, et vereproovi uuringu tulemus ei vasta kehtestatud

kriteeriumidele uuritava markeri olemasolu või puudumise kohta.

(4) Immuunanalüüsimeetodil tehtud korduvuuringu negatiivne tulemus tähendab, et

vereproovist tehtud uuring on negatiivne kahe analüüsiga.

(5) Immuunanalüüsimeetodil tehtud korduvuuringu positiivne tulemus tähendab, et:

1) vereproovist tehtud uuring on positiivne kahe analüüsiga või määramatu kahe analüüsiga;

2) vereproovist tehtud uuring on positiivne ühe analüüsiga ja määramatu teise analüüsiga;

3) vereproovist tehtud uuring on negatiivne ühe analüüsiga ja positiivne või määramatu teise

analüüsiga.

§ 9. Immuunanalüüsimeetodil tehtud esmase uuringu ja korduvuuringu tulemuste

hindamine

(1) Immuunanalüüsimeetodil tehtud esmase uuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt:

1) kui esmase uuringu tulemus on negatiivne, siis võetakse verekomponendid kasutusele

(edaspidi vabastatakse);

2) kui esmase uuringu tulemus on positiivne või määramatu, siis ei võeta verekomponente

kasutusele (edaspidi peetakse kinni) enne, kui on tehtud korduvuuring, mille tulemuste põhjal

otsustatakse, kas verekomponendid hävitatakse või vabastatakse.

(2) Immuunanalüüsimeetodil tehtud korduvuuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt:

1) kui korduvuuringu tulemus on negatiivne, siis verekomponendid vabastatakse;

2) kui korduvuuringu tulemus on positiivne, siis verekomponendid hävitatakse. Doonoril

keelatakse ajutiselt verd loovutada. Doonorivere proovile tehakse kinnitav uuring.

(3) Kui sama donatsiooni vereproovist on saadud sama nakkustekitaja NAT uuringu

korduvuuringul positiivne tulemus, siis ei ole immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringule

kinnitavat uuringut vaja teha. Doonoril keelatakse alaliselt verd loovutada, teda informeeritakse

uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda nõustatakse ja suunatakse

perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Korduvdoonori puhul algatatakse

tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral säilitusproove.

§ 10. Kinnitava uuringu tulemuste hindamine

Kinnitava uuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt:

1) kui kinnitava uuringu tulemus on negatiivne, siis keelatakse doonoril ajutiselt verd

loovutada. Doonor kutsutakse uueks uuringuks tagasi kõige varem kahe kuu pärast;

2) kui kinnitava uuringu tulemus on positiivne, siis keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada.

Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda

nõustatakse ja ta suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Korduvdoonori

puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral säilitusproove;

40

3) kui kinnitava uuringu tulemus on määramatu, siis keelatakse doonoril ajutiselt verd

loovutada. Doonor kutsutakse uueks uuringuks tagasi kõige varem kahe kuu pärast.

Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral

säilitusproove.

§ 11. Kinnitava uuringu tulemuste põhjal kõige varem kahe kuu pärast tagasi kutsutud

doonori uuringutulemuste hindamine

(1) Kui kaks kuud tagasi tehtud kinnitava uuringu tulemus oli negatiivne ja uue

immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on negatiivne, siis lubatakse doonoril verd

loovutada.

(2) Kui kaks kuud tagasi tehtud kinnitava uuringu tulemus oli negatiivne ja uue

immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on positiivne või määramatu, siis keelatakse

doonoril kaks aastat verd loovutada.

(3) Kui kaks kuud tagasi tehtud kinnitava uuringu tulemus oli määramatu ja uue

immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on negatiivne, siis lubatakse doonoril verd

loovutada.

(4) Kui kaks kuud tagasi tehtud kinnitava uuringu tulemus oli määramatu ja uue

immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on positiivne või määramatu, siis tehakse

doonorivere proovile uus kinnitav uuring, mille tulemusi hinnatakse järgmiselt:

1) kui uuringu tulemus on negatiivne või määramatu, siis keelatakse doonoril kaks aastat verd

loovutada. Kahe aasta möödudes tehakse uus uuring immuunanalüüsimeetodil;

2) kui kinnitava uuringu tulemus on positiivne, siis keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada.

Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, teda nõustatakse ja suunatakse perearsti või

nakkushaigusi raviva eriarsti juurde.

§ 12. Kahe aasta pärast tagasi kutsutud doonori uuringu tulemuste hindamine

(1) Kui uue immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on negatiivne, siis lubatakse

doonoril verd loovutada.

(2) Kui uue immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on positiivne või määramatu, siis

keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada. Doonorivere proovile tehakse kinnitav uuring,

mille positiivse tulemuse korral informeeritakse doonorit uuringu tulemusest, teda nõustatakse

ja ta suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde.

§ 13. HIV RNA, HCV RNA ja HBV DNA NAT uuringu tulemuste hindamine

(1) Minipuuli uuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt:

1) kui minipuuli esmase uuringu tulemus on negatiivne, siis verekomponendid vabastatakse;

2) kui minipuuli esmase uuringu tulemus on positiivne, siis verekomponendid peetakse kinni ja

tehakse nakkusohtliku donatsiooni väljaselgitamiseks NAT korduvuuring eraldi kõikide

minipuulis olevate donatsioonide proovide kohta, kasutades doonorivere samu proove;

3) positiivse korduvuuringu tulemuse saanud doonoril keelatakse alaliselt verd loovutada.

Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda

nõustatakse ja suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Analüüsiga seotud

verekomponendid hävitatakse. Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur,

kasutades vajaduse korral säilitusproove;

4) negatiivse korduvuuringu tulemuse saanud donatsioonid vabastatakse.

41

(2) Üksiku doonorivere proovi esmase uuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt:

1) kui üksiku doonorivere proovi esmase uuringu tulemus on negatiivne, siis verekomponendid

vabastatakse;

2) kui üksiku doonorivere proovi esmase uuringu tulemus on positiivne, siis verekomponente

kasutusele ei võeta ning tehakse NAT korduvuuring sama meetodit kasutades.

(3) Üksikule doonorivere proovile tehtud korduvuuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt:

1) kui korduvuuringu tulemus on negatiivne, siis tehakse uus korduvuuring. Uue korduvuuringu

negatiivse tulemuse korral verekomponendid vabastatakse. Uue korduvuuringu positiivse

tulemuse korral keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada. Doonorit informeeritakse uuringu

tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda nõustatakse ja suunatakse perearsti või

nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Analüüsiga seotud verekomponendid hävitatakse.

Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral

säilitusproove;

2) kui korduvuuringu tulemus on positiivne, siis keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada.

Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda

nõustatakse ja ta suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Analüüsiga

seotud verekomponendid hävitatakse. Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur,

kasutades vajaduse korral säilitusproove.

4. peatükk

Rakendussätted

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

42

Kavand 9

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude,

kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud

kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja

kord“

Määrus kehtestatakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse

§ 10 lõigete 2 ja 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 26 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse raku-, koe- ja elundidoonorite valimise kriteeriumid,

rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonoritele ettenähtud

kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord.

(2) Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid kohaldatakse sugurakudoonorite valimisele,

välja arvatud käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud juhul.

§ 2. Mõisted

(1) Allogeenne doonor on käesoleva määruse tähendus isik, kellelt eemaldatakse rakud, koed

või elund siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks teisele

isikule.

(2) Autoloogne doonor on käesoleva määruse tähenduses isik, kellelt eemaldatud rakke ja

kudesid kasutatakse siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi

valmistamiseks talle endale.

(3) Partnerannetus on käesoleva määruse tähenduses sugurakkude annetus mehe ja naise vahel,

kes avaldavad, et neil on intiimsuhe.

(4) Otsene kasutamine on käesoleva määruse tähenduses olukord, kus rakud või koed

annetatakse ning neid kasutatakse siirdamiseks ilma neid säilitamata.

(5) Mitteotsene kasutamine on käesoleva määruse tähenduses olukord, kus rakud või koed

annetatakse ning neid säilitatakse enne siirdamist.

(6) Siirik on käesoleva määruse tähenduses siirdamiseks ettenähtud rakud, koed või elund.

§ 3. Doonori valimise põhikriteeriumid

(1) Doonori valimisel tuleb dokumenteeritult hinnata asjaolusid, mis võivad ohustada doonori

ja retsipiendi tervist ning annetatavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti ja ohutust.

(2) Isiku sobivus doonoriks tehakse kindlaks isiku täidetud ankeedi, läbiviidava intervjuu, isiku

füüsilise läbivaatuse, anamneesi, varasema riskikäitumise, laboratoorsete uuringute, surnud

43

isiku puhul surmajärgse läbivaatuse ja mis tahes muu asjakohase uuringu kaudu. Surnud

doonori puhul viiakse võimaluse korral läbi intervjuu rakkude, kudede ja elundite hankimise,

käitlemise ja siirdamise seaduse § 17 lõikes 3 ja § 18 lõikes 1 nimetatud isikutega.

(3) Doonori valimise kriteeriume ei rakendata autoloogsetele doonoritele ja partnerannetuse

korral. Kui eemaldatud rakud ja koed kuuluvad säilitamisele või töötlemisele, tuleb teha

käesoleva määruse §-s 7 nimetatud uuringud välja arvatud geneetilised uuringud.

(4) Autoloogse doonori rakkude või kudede ja partnerannetuse sugurakkude käitlemisel tuleb

teha laboratoorsed uuringud nakkustekitajate markerite tuvastamiseks informatiivsel eesmärgil,

et vältida ristsaastumise ohtu ja ohtu käitleja personalile. Positiivsed uuringutulemused ei

takista kudede või rakkude või nendest saadud toodete säilitamist, töötlemist ja siirdamist, kui

on välja töötatud ja olemas eraldi säilitamissüsteem, milles on tagatud teiste siirikutega

ristsaastumise ohu puudumine, lisaainetega saastumise ja segiajamise ohu puudumine.

(5) Sõltuvalt annetatavatest rakkudest, kudedest või elunditest ning isiku füüsilisest ja

tervislikust seisundist loetakse isik doonoriks, kui on saadud isiku nõusolek või on välja

selgitatud isiku eeldatav tahe ning puuduvad käesoleva määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud

kriteeriumid.

(6) Konkreetsel juhtumil võib pädeva isiku tehtud dokumenteeritud riskianalüüsi alusel kalduda

kõrvale määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumitest.

§ 4. Surnud isiku rakkude ja kudede annetamist välistavate kriteeriumite loetelu

Surnud isik arvatakse rakkude ja kudede doonorlusest välja, kui lahkamine ei anna teavet surma

põhjuse kohta ja surma põhjus on teadmata või kehtib üks alljärgnevatest kriteeriumitest:

1) teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine;

2) pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine, välja arvatud esmane basaalrakk-

kartsinoom, emakakaela in situ kartsinoom ja mõned kesknärvisüsteemi esmased kasvajad,

mida tuleb hinnata vastavalt teaduslikele tõendusmaterjalidele. Pahaloomulise kasvajaga

doonoreid võib hinnata ja kaaluda sarvkesta annetuseks, välja arvatud need, kellel on

võrkkestakasvaja, hematoloogiline kasvaja või silma eesmise osa pahaloomuline kasvaja;

3) prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht. Sellises ohus on:

a) inimesed, kellel on diagnoositud Creutzfeldt-Jakobi tõbi või Creutzfeldt-Jacobi tõve variant

või kelle perekonnas on esinenud mitteiatrogeenset Creutzfeldt-Jakobi tõbe;

b) inimesed, kellel on esinenud kiiresti arenevat dementsust või närvisüsteemi degenereerivat

haigust, sealhulgas teadmata päritoluga haigust;

c) inimese ajuripatsist pärinevate hormoonide retsipiendid, sarvkesta, skleera ja kõvakesta

siirde retsipiendid ning inimesed, kellele on tehtud neurokirurgilisi operatsioone, kus kasutati

kõvakesta;

4) süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all, sealhulgas bakteriaalsed haigused,

süsteemsed viirus-, seen- või parasiitnakkused või märkimisväärne paikne infektsioon

annetatavates rakkudes, kudes ja elundites. Bakteriaalse septitseemiaga doonoreid võib hinnata

ja kaaluda silmakudede ja -rakkude annetuseks, kuid ainult juhul, kui sarvkesta säilitamine

toimub orgaanilises kultuuris, et oleks võimalik tuvastada koe võimalikku bakteriaalset

saastatust;

5) HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute

puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused või laboratoorsete

tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise oht või riskifaktorite

ilmnemine;

44

6) kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla kahjulik mõju

võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile;

7) käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele vastava vereproovi puudumine;

8) ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või elundite

annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva;

9) doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad nakkushaiguste

ülekandumise ohule;

10) kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib retsipiendile edasi

kanduda tervist ohustada võivas annuses;

11) hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse

edasikandumisohuga;

12) siirdamine, mille puhul on kasutatud ksenotransplantaate.

§ 5. Elusdoonori rakkude, kudede ja elundite doonorlust välistavad kriteeriumid

(1) Elusdoonor välja arvamisel rakkude, kudede või elundite doonorlusest kohaldatakse

käesoleva määruse §-s 4 sätestatud surnud isiku rakkude ja kudede annetamist välistavaid

kriteeriume.

(2) Sõltuvalt annetatavatest rakkudest, kudedest või elunditest võib käitleja kehtestada

täiendavaid elusdoonorlusest väljaarvamise kriteeriume.

§ 6. Isiku sugurakkude doonorlust välistavate kriteeriumite loetelu

(1) Isik arvatakse sugurakkude doonorlusest välja, kui tal esineb üks alljärgnevatest:

1) HIV;

2) äge või krooniline B-hepatiit, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul;

3) C-hepatiit;

4) süüfilis;

5) klamüdioos;

6) HTLV I/II;

7) tsüstiline fibroos ja teised autosoom-retsessiivsed haigused;

8) fragiilse X-i sündroom ja teised X-liitelised retsessiivsed haigused;

9) muu geneetiline haigus;

10) multifaktoraalne arengurike või sündroom;

11) kromosoomimuutused, mis võivad põhjustada suure tõenäosusega tasakaalustamata

kromosoomimuutusi.

(2) Sugurakudoonoril tuleb teha doonori perekonnas teadaolevate pärilike haiguste või doonori

etnilisest taustast tulenevate pärilikke haigusi põhjustavate autosoom-retsessiivsete geenide

geneetiline sõeluuring haiguste edasikandumise ohu hindamiseks. Retsipiendile tuleb edastada

kogu teave pärilike haigustega seonduvate ohtude ning ohtude vältimiseks rakendatavate

meetmete kohta.

§ 7. Doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu

(1) Miinimumnõudena tuleb doonorile teha laboratoorsed uuringud järgmiste nakkustekitajate

markerite tuvastamiseks:

1) HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehad;

2) B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc antikehad;

3) C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehad;

4) aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema pallidum’i antikehad;

45

5) HTLV I/II tuvastamiseks antikehade uuring doonoritele, kes ise või kelle seksuaalpartnerid

elavad või pärinevad suure levimusega piirkonnast või kui doonori vanemad pärinevad

nimetatud piirkondadest.

(2) Sugurakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringutele teha

uuringud Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis’e ja Chlamydia trachomatis’e

esinemise tuvastamiseks, perifeerse vere kromosomaalne uuring ning molekulaargeneetiline

testimine tsüstilise fibroosi suhtes. Hankimise eest vastutava või pädeva isiku dokumenteeritud

hinnangu alusel võib Trichomonas vaginalis’e uuringut mitte nõuda, kui sugurakud tuuakse

sisse riigist, kus selle testimist ei nõuta.

[RT I, 29.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

(3) Munarakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud uuringutele

teha uuringud fragiilse X-i sündroomi suhtes.

(4) Kui HBc antikehad on positiivsed ja HBs antigeen on negatiivne, on vajalikud edasised

uuringud koos riskianalüüsiga, et määrata kindlaks rakkude, kudede või elundite vastavus

kliinilise kasutamise nõuetele.

(5) Sõltuvalt riskianalüüsist võib käitleja sugurakudoonorile teha täiendavaid laboratoorseid

uuringuid üle kanduda võivate nakkustekitajate ja geneetiliste haiguste suhtes.

§ 8. Laboratoorsete uuringute tegemise tingimused ja kord

(1) Kui doonor on kaotanud verd ja talle on 48 tunni jooksul enne vereproovi võtmist kantud

üle verd, verekomponente või kolloide või tunni aja jooksul enne vereproovi võtmist kantud

üle kristalloide, võib vereproov olla verelahjenduse tõttu kehtetu. Sellisel juhul tuleb hinnata

vereproovide lahjendusastet. Käitleja võib aktsepteerida rakke, kudesid ja elundeid rohkem kui

50% plasmalahjendusega doonorilt ainult juhul, kui kasutatav uuringumeetod on

plasmalahjenduse jaoks valideeritud või kui on olemas enne ülekande tegemist võetud proov.

(2) Surnud doonori puhul peab vereproov olema võetud vahetult enne surma või hiljemalt 24

tundi pärast isiku surma.

(3) Elusdoonorilt, välja arvatud luuüdi tüvirakkude ja perifeersete vereloome tüvirakkude

doonorilt, tuleb proovid laboratoorseteks uuringuteks võtta hankimise ajal või seitsme päeva

jooksul pärast hankimist. Kui elusdoonori rakke ja kudesid on võimalik säilitada pikka aega,

on nõutavad kordusproov ja -uuring 180 päeva möödumisel. Kui vereproovi uuritakse

täiendavalt nukleiinhappe amplifikatsiooni tehnika abil HIV, HBV ja HCV suhtes, võib

kordusuuringu ära jätta. Kordusuuringu võib ära jätta ka siis, kui käitlemine hõlmab nimetatud

viiruste jaoks valideeritud inaktiveerimisetappi.

(4) Luuüdi ja perifeersete vereloome tüvirakkude kogumise korral tuleb vereproov uurimiseks

võtta 30 päeva jooksul enne nende hankimist.

(5) Sugurakkude annetamisel tuleb vereproov välja arvatud geneetilisteks uuringuteks võtta

annetuse ajal, välja arvatud partnerannetuse korral.

(6) Partnerannetuse puhul (mitteotsene kasutamine) tuleb vereproovid võtta kolme kuu jooksul

enne esimest annetust. Sama doonori järgmiste annetuste puhul tuleb vereproovid võtta mitte

hiljem kui 24 kuud pärast eelmise proovi võtmist.

46

(7) Seemnerakkude annetused, välja arvatud partnerannetused, pannakse karantiini vähemalt

180 päevaks, misjärel on nõutav kordusuuring. Kui vereproovi uuritakse täiendavalt

nukleiinhappe amplifikatsiooni tehnika abil HIV, HBV ja HCV suhtes, võib kordusuuringu ära

jätta. Kordusuuringu võib ära jätta ka siis, kui käitlemine hõlmab nimetatud viiruste jaoks

valideeritud inaktiveerimisetappi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud vereproovi uuringud tehakse doonori

seerumist või plasmast ja neid ei tohi asendada teistest vedelikest või eritistest tehtavate

uuringutega, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt kliiniliselt põhjendatud ja kasutatakse

sellise vedeliku jaoks valideeritud laboratoorset uuringut.

(9) Doonormunarakkudest loodud embrüote siirdamine on lubatud ilma eelneva karantiinita,

kui selleks on retsipiendi kirjalik nõusolek.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

47

Kavand 10

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Nakkushaiguse uurimise ning ravimise kord rasedal“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 23 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse nakkushaiguste loetelu, mille suhtes rasedaid

uuritakse, ning uuringute tegemise ja ravi korraldamise nõuded, eesmärgiga vältida nakkuse

ülekandumist emalt lootele või vastsündinule.

(2) Iga rasedat uuritakse arvele võtmisel süüfilise ja HIV-nakkuse suhtes ning pärast 30-ndat

rasedusnädalat süüfilise ja B-hepatiidi ning rasedaid, kes arvelevõtmisel olid HIV-negatiivsed,

ka HIV-nakkuse suhtes, kasutades seejuures erialaspetsialistide poolt heakskiidetud

analüüsimeetodeid.

§ 2. Raseda uurimise kord B-hepatiidi suhtes

(1) Raseda B-hepatiidiga nakatumise tuvastamisel tehakse rasedale antavale vahetuskaardile,

mis vormistatakse raseduskaardi alusel (edaspidi vahetuskaart), sellekohane märge ning

suunatakse ta konsultatsioonile infektsionisti juurde.

(2) Seadusliku esindaja nõusolekul manustatakse vastsündinule sünnitusjärgselt lisaks B-

hepatiidi vaktsiinile ka B-hepatiidi hüperimmuunglobuliini.

§ 3. Raseda uurimise ja ravimise kord süüfilise korral

(1) Raseda süüfilisega nakatumise tuvastamisel alustatakse kohe tema ravimist. Andmed

süüfilise ravi kohta (kuupäev, antibiootikum, doos) märgitakse vahetuskaardile.

(2) Kui süüfilisse nakatunud rase sünnitab varem kui 30 päeva pärast ravikuuri lõppu,

alustatakse vastsündinu süüfilisevastast ravi.

(3) Sünnituse ajal teostatakse süüfilise analüüs (edaspidi kiirtest), kui:

1) puudub rasedusaegne testimine süüfilise suhtes;

2) puudub dokumentatsioon raseda süüfilist tõestava analüüsijärgse ravi kohta;

3) puuduvad süüfilisehaige raseda seksuaalpartneri(te) samaaegset süüfilise ravi tõestavad

andmed.

(4) Lõike 3 alusel tehtud kiirtesti positiivse tulemuse korral ei kirjutata vastsündinut haiglast

enne välja, kui on tehtud arsti kirjalik otsus selle kohta, kas vastsündinu vajab ravi.

§ 4. Raseda uurimise ja ravimise kord HIV-nakkuse korral

48

(1) Raseda HIV-ga nakatumise tuvastamisel alustatakse raseda rasedus- ja sünnitusaegset ravi

ning sünnituse ajal (või -järgselt) vastsündinu ravi.

(2) Sünnituse ajal teostatakse HIV-nakkuse kiirtest, kui:

1) rasedal (ka HIV-negatiivsel) või tema seksuaalpartneri(te)l kahtlustatakse uimastite

süstimist;

2) rasedat ei ole HIV-nakkuse suhtes varem uuritud.

(3) Lõike 2 alusel tehtud kiirtesti positiivse tulemuse korral ei kirjutata vastsündinut haiglast

enne välja, kui on tehtud arsti kirjalik otsus selle kohta, kas vastsündinu vajab ravi. Positiivse

testi korral suunatakse vastsündinu erialaspetsialisti infitseerituse diagnoosimiseks.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

49

Kavand 11

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Sotsiaalministri määrus „Nakkushaiguse tõrje nõuded“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 29 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrus kehtestab nõuded nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise ühtseks

korraldamiseks ja elanikkonna nakkusohutuse tagamiseks (lisatud).

§ 2. Nõuete täitjad

Nakkushaiguste tõrje nõudeid täidavad tervishoiutöötaja, isik, kes viibib haiguskoldes või

piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja teised oma tööülesannete tõttu

nakkushaiguste tõrjega seotud isikud.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

LISA. Nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise juhised.

50

LISA

NAKKUSHAIGUSTE TÕRJE JA EPIDEEMILISE LEVIKU TÕKESTAMISE JUHISED

1. ASKARIDIAAS

1.1. Haige isoleerimine. Haiget ei isoleerita haiglasse ega kodus, sest ta ei ole suhtlemisel

nakkusohtlik.

1.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja korraldab nakatunud

isiku dehelmintiseerimise ja tema pereliikmete ning muude lähikontaktsete roojaproovide

mikrobioloogilise uuringu. Tähtis on käte pesemine; aiapidajatele selgitatakse, et inimese rooja

ei kasutata väetamiseks. Nakkusohtu vähendab ka pinnasega kokkupuutunud aedviljade

pesemine rohke voolava veega. Desinfektsiooni ei teostata.

1.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

1.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Askaridiaas ei levi puhangutena.

2. BOTULISM

2.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik, kuid raske seisundi tõttu vajab üldjuhul

haiglaravi. Tavaliselt toimetab haige haiglasse kiirabi.

2.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja teavitab juhtunust kohe

Terviseametit. Terviseameti ametnik teostab kolde uuringu ja suunab kogu mürgistust

põhjustada võinud toidu laboratoorseks uuringuks. Tähelepanu pööratakse eelkõige kodus

valmistatud hoidistele, samuti vinnutatud lihale ja marineeritud kalale kui võimalikele

levikufaktoritele. Pärast materjali võtmist laboratoorseks uuringuks hävitatakse ohtliku toidu

jääk. Desinfektsioon ei ole vajalik.

2.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita.

2.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Botulismi levikuoht piirdub üldjuhul perekonnaga.

Võivad haigestuda ka sama toitu söönud isikud. Tervishoiutöötaja selgitab ohtlikku toitu

söönud inimesed ja annab vajaduse korral abi.

3. BRUTSELLOOS

3.1. Haige isoleerimine. Brutselloositekitajad ei levi inimeselt inimesele. Haige

hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

3.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Brutselloosi riskirühma kuuluvad

põllumajandus- ja veterinaartöötajad. Tervishoiutöötaja kontrollib epidemioloogilisel

näidustusel riskirühma kuuluvate töötajate tervist üks kord aastas. Terviseameti ametnik

korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja loomse nakkusallika ja haigustekitajate

levikufaktori. Desinfitseerimisele kuuluvad haige mädaeritised ning sellega saastunud

vahendid, tarbeesemed ning riietus.

3.3. Immuniseerimine. Haige kontaktseid ei vaktsineerita.

51

3.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Brutselloosi puhanguid esineb harva. Puhangu

likvideerimise põhimeetmeks on riskirühma isikute kontaktide katkestamine haigete

loomadega ning nende brutselloosivastane immuniseerimine.

4. COVID-19

3.1. Haige isoleerimine. COVID-19 kahtlusega isik peab jääma koju. Arsti otsusel jääb

haigestunu kodusele ravile ja isoleerimisse või hospitaliseeritakse. Isoleerimises viibides peab

haigestunu vältima kontakte teiste inimestega ning täitma hügieeninõudeid. Analüüsi vajaduse

üle otsustab arst, lähtudes Terviseameti juhistest. Isoleerimise lõpetamise üle otsustab arst.

Haigega kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad on kohustatud kandma asjakohaseid

isikukaitsevahendeid.

3.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes

lähtutakse Terviseameti juhistest. Kui isikul avalduvad haigussümptomid töökohal või

kollektiivis, eraldab vastutav isik haigestunu kohe teistest. Haigestunuga lähikontaktis olnud

isikud peavad jääma isoleerimisse vastavalt Terviseameti või Vabariigi Valitsuse otsustele.

Kõik haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida.

3.3. Immuniseerimine. Oluline ennetusmeede on vaktsineerimine vastavalt vaktsiinitootja

näidustustele ning kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele.

3.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral

rakendatakse tõrjemeetmeid vastavalt Terviseameti juhistele. Haiglad ja sotsiaalteenuseid

osutavad asutused kehtestavad vajaduse korral külastuspiirangud. Lasteasutused korraldavad

laste tervise igapäevase jälgimise.

3.5. Erisus. COVID-19 kahtlusega isiku, haigestunu või lähikontaktse isoleerimisel ning

nakkuse tõrjel võib kehtestada erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega.

5. CREUTZFELDT-JAKOBI TÕBI

4.1. Haige isoleerimine. Haigustekitaja ei levi inimeselt inimesele. Haige vajab

hospitaliseerimist kesknärvisüsteemi kahjustuste tekkimise staadiumis.

4.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik korraldab

epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika ja levikufaktorid. Tõrjemeetmed

piirduvad veterinaarsete meetmetega. Desinfitseeritakse haige looma ja inimese vere ning

muude koevedelikega saastunud vahendid ja tarbeesemed.

4.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

4.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Haigus esineb üksikjuhtudena.

6. DIFTEERIA

5.1. Haige isoleerimine. Tervishoiutöötaja korraldab haige kiire hospitaliseerimise

nakkusosakonda. Haige ja pisikukandja ei tohi kasutada ühistransporti hospitaliseerimise

eesmärgil.

5.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Perearst võtab bakterioloogilised proovid

ja korraldab kontaktsete immuniseerimise. Terviseameti ametnik teeb epidemioloogilise

52

uuringu ja selgitab välja riskirühma isikud. Perearst jälgib riskirühma isikuid 7 päeva jooksul.

Haige elukohas desinfektsiooni ei tehta, oluline on ruumide tuulutamine ja puhastamine.

5.3. Immuniseerimine. Tähtis on laste ja noorukite immuniseerimine riikliku kava alusel.

Immuniseeritakse ka difteeriat põdenud isik haiglast lahkumisel.

5.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangu korral rakendatakse kõiki loetletud

tõrjemeetmeid.

7. EBOLA JA MARBURGI VIIRUSHAIGUSED

6.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse kiiresti nakkusosakonda täielikku ohutust

tagavasse isolaatorisse. Isolaatorisse sisenejad peavad kandma individuaalseid

kaitsevahendeid.

6.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja selgitab välja kontaktsed

isikud ja kehtestab neile aktiivse arstliku jälgimise (Ebola korral 21 päeva, Marburgi korral 9

päeva). Haige eritised, veri ja esemed desinfitseeritakse, autoklaavitakse või põletatakse.

6.3. Immuniseerimine. Vaktsiinid puuduvad.

6.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Haiged ja haiguskahtlased isikud hospitaliseeritakse

ja isoleeritakse viivitamata. Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne arstlik jälgimine.

8. EHHINOKOKOOS

8.1. Haige isoleerimine. Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele. Haiget ei hospitaliseerita.

8.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Põhinakkusallikaks on koerad ja teised

koduloomad. Tervishoiutöötaja allutab haigestunud isikud arstlikule järelevalvele.

Terviseameti ametnik korraldab epidemioloogilise uuringu nakkusallika ja levikufaktorite

selgitamiseks. Oluline on kätepesu ja hügieeninõuete täitmine. Desinfitseeritakse looma

roojaga kokku puutunud tarbeesemed.

8.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

8.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi.

9. ENTEROBIAAS

9.1. Haige isoleerimine. Haige on suhtlemisel nakkusohtlik, kuid isoleerimine ei ole vajalik.

Levikut tõkestatakse üldhügieeniliste nõuetega.

9.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja korraldab nakatunud

isiku dehelmintiseerimise. Ravi korratakse kaks kuni kolm korda kahenädalase intervalliga.

Ravitakse kõiki pereliikmeid. Eluruumid puhastatakse tolmuimejaga ja pinnad desinfitseeriva

puhastusvahendiga. Vajalik on voodi- ja aluspesu vahetamine.

9.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

53

9.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Nakkus levib perekonniti ja lastekollektiivides.

Soovitatav on korralda sihtuuringuid ja nakatunute ning nende lähikontaktsete

dehelmintiseerimine.

10. GIARDIAAS (LAMBLIAAS)

10.1. Haige isoleerimine. Haige ei vaja isoleerimist haiglasse. Hospitaliseeritakse kliinilisel

näidustusel.

10.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja määrab spetsiifilise

ravi. Haiget juhendatakse täitma hügieenireegleid leviku tõkestamiseks. Pereliikmetele

korraldatakse laboratoorne uuring. Desinfektsiooni peres ei kasutata.

10.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita.

10.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik kontrollib lasteasutuste

režiimi ja korraldab vajadusel roojaproovide uurimise.

11. GRIPP JA ÄGE RESPIRATOORNE VIIRUSNAKKUS

11.1. Haige isoleerimine. Haige hospitaliseeritakse raske haigusvormi või tüsistuste ohu korral.

11.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haigestumise tõusu perioodil

korraldatakse lastekollektiivides igapäevane jälgimine. Haigestunud lapsed eraldatakse kohe

rühmast. Laps lubatakse tagasi kollektiivi pärast haigusnähtude kadumist. Ruumides

korraldatakse märgpuhastus desinfitseeriva pesemisvahendiga.

11.3. Immuniseerimine. Elanikke immuniseeritakse gripi vastu septembris-oktoobris. Eeskätt

kuuluvad immuniseerimisele riskirühma isikud.

11.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Lasterühm isoleeritakse, haigusnähtudega personal

eemaldatakse töölt. Üle viie epidemioloogiliselt seotud juhu korral rühmas kehtestatakse

karantiin 10 päevaks pärast viimase haigusjuhu esinemist.

12. HAEMOPHILUS INFLUENZAE NAKKUS

12.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse 24 tunniks pärast antimikroobse ravi alustamist.

12.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsed allutatakse tervishoiutöötaja

jälgimisele. Immuniseerimata väikelastega peredes või lastekollektiivides kahe invasiivse juhu

esinemisel tehakse lähikontaktsetele ennetav ravi. Desinfektsiooni ei tehta.

12.3. Immuniseerimine. Lapsi immuniseeritakse alates kahe aasta vanusest.

12.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse ülalnimetatud meetmeid.

Epidemioloogilisel näidustusel immuniseeritakse noorukeid ja täiskasvanuid.

13. HIV-NAKKUS JA HIV-TÕBI

13.1. Haige isoleerimine. HIV-positiivset isikut ei isoleerita. Hospitaliseeritakse kliinilisel

näidustusel. Tervishoiutöötajad peavad vältima saastumist haige vere ja koevedelikega.

54

13.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja selgitab välja seksuaal-

ja süstlapartnerid, tagades konfidentsiaalsuse. Kasutatakse isikukaitsevahendeid.

Eksponeeritud tervishoiutöötajatele tehakse ennetavat ravi. HIV-positiivne isik ei loovuta verd,

elundeid ega rinnapiima. Saastunud esemed ja instrumendid desinfitseeritakse.

13.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. Asümptomaatilisi HIV-positiivseid lapsi

immuniseeritakse riikliku kava alusel (v.a elusvaktsiinid sümptomaatilisel juhul).

13.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Kasutatakse eelnimetatud meetmeid leviku

tõkestamiseks.

14. KAMPÜLOBAKTER-ENTERIIT

14.1. Haige isoleerimine. Haige roe on nakkusohtlik. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel

või nakkusohu vältimiseks kodus.

14.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel ravil juhendab tervishoiutöötaja

pereliikmeid rooja desinfitseerimiseks. Haige ei tohi tegeleda toidu valmistamisega.

14.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita.

14.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangu korral selgitab Terviseameti ametnik

välja ühislevikufaktori (tavaliselt loomsed toiduained). Rakendatakse seaduses sätestatud

meetmeid ja sanktsioone.

15. KATK

15.1. Haige isoleerimine. Haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse ja isoleeritakse

täielikult. Haige viibib ranges isolatsioonis vähemalt 48 tundi pärast antimikroobse ravi

alustamist.

15.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsed isikud allutatakse seitsmeks

päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele ja profülaktilisele ravile. Terviseameti ametnik

korraldab epidemioloogilise uuringu. Teostatakse deratisatsiooni ja desinsektsiooni. Haige

eritised ja saastunud esemed soovitatakse põletada.

15.3. Immuniseerimine. Immuniseeritakse epidemioloogilisel näidustusel ja ohupiirkonda

siirdujaid.

15.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kiiresti rangeid isoleerimis- ja

ravimeetmeid.

16. KOLLAPALAVIK

16.1. Haige isoleerimine. Haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse ja isoleeritakse

täielikult.

16.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Riskipiirkonnast saabunud isikud

allutatakse 6 päevaks aktiivsele jälgimisele. Saastunud esemed ja pinnad kahjutustatakse või

põletatakse. Haige eluruume ei desinfitseerita.

55

16.3. Immuniseerimine. Riskipiirkonda siirduvad isikud peavad end immuniseerima vähemalt

kaks nädalat enne reisi. Immuniseeritakse ka haige kontaktseid.

16.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Siirutaja puudumise tõttu Eestis kohalikke

puhanguid ei teki.

17. KOOLERA

17.1. Haige isoleerimine. Haige ja haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse. Haiglast

väljakirjutamine toimub pärast kahte negatiivset mikrobioloogilist proovi.

17.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktseid jälgitakse viis päeva.

Terviseameti ametnik selgitab välja nakkusallika ja levikuteed. Teostatakse jooksev ja

lõppdesinfektsioon. Väljaheide ja eritised desinfitseeritakse.

17.3. Immuniseerimine. Immuniseerimine on soovitatav epideemilisse piirkonda siirdujatele.

Massimmuniseerimist epideemia ajal üldjuhul ei teostata.

17.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Täidetakse rangeid tõrjemeetmeid haiguse leviku

peatamiseks imporditud juhu korral.

18. KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILINE PALAVIK

18.1. Haige isoleerimine. Haige hospitaliseeritakse täielikku ohutust tagavasse isolaatorisse.

Personal peab kandma isikukaitsevahendeid.

18.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne

jälgimine 12 päevaks. Terviseameti ametnik selgitab välja nakkusallika (nt puugid). Veri ja

eritised desinfitseeritakse, autoklaavitakse või põletatakse.

18.3. Immuniseerimine. Kasutatakse rekonvalestsendi vereplasmat.

18.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Haiged isoleeritakse kiiresti. Kontaktsetele

rakendatakse aktiivset arstlikku jälgimist.

19. KRÜPTOSPORIDIOOS

19.1. Haige isoleerimine. Haige on nakkusohtlik pikka aega. Soovitatav on hospitaliseerimine.

19.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel põetamisel juhendatakse

pereliikmeid rooja ja saastunud pesu desinfitseerimiseks ning rõhutatakse kätepesu.

19.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

19.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik selgitab puhangu põhjused

(toit, vesi). Nakatunud toidukäitlejad ja lapsed eemaldatakse töölt või kollektiivist kuni

tervenemiseni.

20. KÕHUTÜÜFUS

20.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse nakkusosakonda.

56

20.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Pereliikmeid juhendatakse teostama

desinfektsiooni (tualett, pesu). Terviseameti ametnik korraldab pereliikmete uuringu ja

jälgimise kolme nädala jooksul. Palaviku ilmnemisel hospitaliseeritakse isik viivitamata.

20.3. Kroonilise bakterikandluse sedastamine. Enne väljakirjutamist ja kolm kuud hiljem

uuritakse rekonvalestsendi roojaproove. Bakterikandjat instrueeritakse ja tal keelatakse

töötamine toidukäitlemisel.

20.4. Immuniseerimine. Immuniseeritakse ohupiirkonda siirdujaid.

20.5. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik selgitab välja nakkusallika

(tavaliselt bakterikandja) ja levikuviisi. Vajadusel teavitatakse elanikke vee keetmise

vajadusest.

21. LASSA PALAVIK

21.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse täielikku ohutust tagavasse isolaatorisse.

21.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsetele kehtestatakse jälgimine 21

päevaks. Eritised, veri ja esemed desinfitseeritakse või põletatakse. Elanikke teavitatakse

näriliste ohtlikkusest.

21.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

21.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kiiret hospitaliseerimist ja aktiivset

jälgimist.

22. LEEPRA

22.1. Haige isoleerimine. Haige hospitaliseeritakse ravikuuri ajaks. Pärast ravi piiranguid ei

rakendata.

22.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktseid jälgitakse viis aastat.

Desinfitseeritakse ninasekreet ja teostatakse lõppdesinfektsioon eluruumides.

22.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

22.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi.

23. LEETRID

23.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Ühistransport on keelatud.

23.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju 4 päevaks pärast

lööbe ilmumist. Mitteimmuunsed kontaktsed isoleeritakse 17 päevaks. Elukohtades

desinfektsiooni ei tehta.

23.3. Immuniseerimine. Tähtsaim on immuniseerimine riikliku kava alusel.

23.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kõiki loetletud meetmeid.

24. LEGIONELLOOS

57

24.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

24.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik selgitab välja allika

väliskeskkonnas (veesüsteemid). Desinfektsioon teostatakse vee- ja ventilatsioonisüsteemides.

Haige keskkonnas desinfektsiooni ei tehta.

24.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

24.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Ohustatud isikud eemaldatakse piirkonnast ja

levikufaktorid kahjutustatakse.

25. LEPTOSPIROOS

25.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

25.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 10 päeva jooksul.

Terviseameti ametnik korraldab uuringu ja annab juhised deratisatsiooniks. Saastunud esemed

desinfitseeritakse või põletatakse.

25.3. Immuniseerimine. Eestis ei kasutata.

25.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelnimetatud meetmeid.

26. LISTERIOOS

26.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

26.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 21 päeva.

Terviseameti ametnik selgitab välja nakkusallika (toit). Eluruume ei desinfitseerita.

26.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

26.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Põhiline on levikufaktoriks oleva toidu

eemaldamine ja kuumtöötlemine.

27. LÄKAKÖHA

27.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Ühistransport on keelatud.

27.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse vähemalt kolmeks

nädalaks või antibiootikumravi ajal 5–7 päevaks. Immuniseerimata lapsed eemaldatakse

kollektiivist 21 päevaks. Kontaktsetele soovitatakse ennetavat ravi. Desinfektsiooni ei tehta,

eritised kahjutustatakse.

27.3. Immuniseerimine. Vaktsineerimine toimub riikliku kava alusel.

27.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kiirendatud korras immuniseerimist

riskirühmadele.

28. LYME’I TÕBI (PUUKBORRELIOOS)

58

28.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik.

28.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Elanikke teavitatakse looduskolletest ja

puugiründe vältimisest. Desinfektsioon ei ole vajalik.

28.3. Immuniseerimine. Euroopas vaktsiin puudub.

28.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhanguid ei esine.

29. MALAARIA

29.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda.

29.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik selgitab nakatumise

koha. Tuleb vältida kokkupuudet haige verega. Desinfektsiooni ei tehta.

29.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. Riskipiirkonda sõitjatele on vajalik

kemoprofülaktika.

29.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Eestis kohalikke puhanguid ei esine.

30. MARUTÕBI

30.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse eraldi isolaatorisse. Transport ainult kiirabiga.

30.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Puremise korral teavitatakse kohe

Terviseametit ja veterinaarteenistust. Kannatanu immuniseeritakse viivitamata. Haige

tarbeesemed keedetakse või põletatakse.

30.3. Immuniseerimine. Efektiivseim meede on puretud isiku vaktsineerimine ja

immuunglobuliini manustamine. Riskirühmadele ennetav immuniseerimine.

30.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi.

31. MENINGIIT, ASEPTILINE

31.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse viivitamata kiirabiga. Ühistransport on keelatud.

31.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine viis päeva.

Desinfektsiooni ei tehta, soovitatav on niiske koristus.

31.3. Immuniseerimine. Ei tehta.

31.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse loetletud meetmeid.

32. MENINGOKOKKNAKKUS

32.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse viivitamata. Isoleerimine lõpetatakse 24 tundi

pärast ravi algust.

32.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 5 päeva,

antibiootikumravi ja bakterioloogiline uuring. Suletud kollektiivides võib kehtestada karantiini

59

10 päevaks. Bakterikandjad eemaldatakse kollektiivist. Desinfektsiooni ei tehta, oluline on

tuulutamine.

32.3. Immuniseerimine. Toimub epidemioloogilisel näidustusel.

32.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Esmatähtis on uute juhtude varajane avastamine ja

kontaktsete ennetav ravi või immuniseerimine.

33. MUMPS

33.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

33.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju üheksaks

päevaks. Mitteimmuunsed lapsed eemaldatakse kollektiivist 21 päevaks. Desinfektsiooni ei

tehta, eritised kahjutustatakse.

33.3. Immuniseerimine. Vaktsineerimine toimub riikliku kava alusel.

33.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kontaktsete kiirendatud

immuniseerimist.

34. NAKKUSLIK MONONUKLEOOS

34.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Ühistransport on keelatud.

34.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 20 päeva. Oluline

on kätepesu ja pindade niiske koristus. Desinfektsiooni ei tehta.

34.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

34.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Esineb endeemiliselt.

35. NEERUSÜNDROOMIGA HEMORRAAGILINE PALAVIK (EPIDEEMILINE

NEFROPAATIA)

35.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel, isoleerimist ei vaja.

35.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik selgitab välja

näriliste arvukuse ja nõustab elanikke. Põhiline on näriliste hävitamine (deratisatsioon).

35.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

35.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelnimetatud meetmeid.

36. PARALÄKAKÖHA

36.1. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja puhangu korral. Samad, mis läkaköha puhul.

37. PARATÜÜFUS (A JA B)

37.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse nakkusosakonda.

60

37.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Samad meetmed nagu kõhutüüfuse puhul.

37.3. Kroonilise bakterikandluse sedastamine. Samad meetmed nagu kõhutüüfuse puhul.

37.4. Immuniseerimine. Ei kasutata.

37.5. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Samad meetmed nagu kõhutüüfuse puhul.

38. PNEUMOKOKKNAKKUS

38.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Isoleeritakse

ravimresistentsete tekitajatega haiged.

38.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Eritised kahjutustatakse. Ruumi tehakse

lõppdesinfektsioon.

38.3. Immuniseerimine. Vaktsineeritakse riskirühmi (sh lapsed, HIV-nakkusega isikud,

kroonilised haiged).

38.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Kollektiivi puhangu korral soovitatakse

vaktsineerida kõiki liikmeid (v.a alla 2-aastased lapsed).

39. POLIOMÜELIIT (LASTEHALVATUSTÕBI)

39.1. Haige isoleerimine. Haiged hospitaliseeritakse. Rekonvalestsent jääb haiglast lahkumisel

arstlikule jälgimisele 12 päevaks.

39.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsed eemaldatakse kollektiivist või

töölt 20 päevaks. Teostatakse jooksev ja lõppdesinfektsioon.

39.3. Immuniseerimine. Toimub riikliku kava alusel.

39.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Iga juhtumit loetakse epideemia alguseks.

Rakendatakse kontaktsete kiiret immuniseerimist ja aktiivset seiret.

40. PUNETISED

40.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Vältida tuleb kontakti

rasedatega.

40.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju seitsmeks

päevaks. Kaasasündinud sündroomiga laps isoleeritakse leviku vältimiseks kuni üheks aastaks.

Desinfektsiooni ei tehta.

40.3. Immuniseerimine. Toimub riikliku kava alusel.

40.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Immuniseeritakse kõik immuunsust mitteomavad

kontaktsed.

41. PUUKENTSEFALIIT

41.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik.

61

41.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Elanikke teavitatakse looduskolletest ja

repellendi kasutamisest. Desinfektsioon ei ole vajalik.

41.3. Immuniseerimine. Soovitatav on vaktsineerimine ohuala elanikele ja looduses viibijatele.

41.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhanguid ei esine.

42. ROTAVIIRUS-ENTERIIT

42.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

42.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel ravil juhendatakse pereliikmeid

rooja ja mähkmete desinfitseerimiseks. Oluline on kätepesu.

42.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita.

42.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Nakkus levib olmeliselt ja piisklevi teel, nõudes

ranget hügieeni.

43. SALMONELLOOSID

43.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse raske vormi korral või leviku tõkestamiseks

kodus.

43.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel ravil juhendatakse pereliikmeid

rooja desinfitseerimiseks. Haige ei tohi valmistada toitu.

43.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita.

43.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik selgitab välja levikufaktori

(tavaliselt toit) ja rakendab sanktsioone. Oluline on toiduainete kuumtöötlemine.

44. SARLAKID

44.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

44.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju 7–12 päevaks.

Rekonvalestsendid lubatakse teatud töödele tagasi 12 päeva pärast isoleerimise lõppu.

Mänguasjad pestakse desinfitseeriva vahendiga. Desinfektsiooni ei tehta.

44.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

44.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Spetsiifilisi meetmeid ei kasutata.

45. SHIGELLOOS (DÜSENTEERIA)

45.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse raske vormi korral või leviku tõkestamiseks

kodus.

45.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel ravil desinfitseeritakse rooja ja

käsi. Haige ei tohi valmistada toitu.

62

45.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita.

45.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik uurib puhangu põhjuseid

(toit, vesi) ja rakendab sanktsioone.

46. SIBERI KATK (ANTRAKS)

46.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse viivitamata range isolatsiooni tingimustes.

46.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsetele kehtestatakse jälgimine ja

ennetav ravi. Terviseameti ametnik ja veterinaartöötaja selgitavad välja allika. Eritised ja

sidematerjal põletatakse. Haige elukohas desinfektsiooni ei tehta.

46.3. Immuniseerimine. Immuniseeritakse riskirühmi (veterinaarid, laboritöötajad jm).

46.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Üksikjuht võib viidata bioterrorismile,

rakendatakse rangeid koostöömeetmeid veterinaarteenistusega.

47. SUGULISEL TEEL LEVIV KLAMÜÜDIAHAIGUS

47.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

47.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Seksuaalpartnerid selgitatakse välja ja

neile määratakse ennetav ravi. Haige hoidub kontaktidest kuni tervenemiseni. Saastunud pesu

desinfitseeritakse.

47.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

47.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelnimetatud meetmeid.

48. SÜGELISED

48.1. Haige isoleerimine. Isoleeritakse ravikuuri lõpuni. Hospitaliseerimisel isoleeritakse

esimeseks 24 tunniks.

48.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Selgitatakse välja nakatunud kontaktsete

ringis. Voodivarustus saadetakse kamberdesinfektsiooni, pesu keedetakse.

48.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

48.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Oluline on nakatunute efektiivne ravi ja hügieeni

õpetamine.

49. SÜÜFILIS

49.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

49.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Selgitatakse välja seksuaalpartnerid ja

määratakse ennetav ravi. Haige hoidub kontaktidest kuni ravi lõpuni. Pinnad ja esemed

desinfitseeritakse.

63

49.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

49.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelnimetatud meetmeid.

50. TEETANUS (KANGESTUSKRAMPTÕBI)

50.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kirurgia- või intensiivravi osakonda.

50.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Traumade korral selgitatakse

immuniseerimise seisund ja vajadusel vaktsineeritakse. Desinfektsiooni ei tehta.

50.3. Immuniseerimine. Toimub vastavalt riiklikule kavale.

50.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi.

51. TOKSOPLASMOOS

51.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik.

51.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Oluline on kätepesu pärast loomadega

(kassid) kokkupuudet ja toorliha käitlemist. Rasedaid kontrollitakse seroloogiliselt.

Desinfektsiooni ei kasutata.

51.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

51.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi.

52. TRIHHINELLOOS (KEERITSUSSIHAIGUS)

52.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

52.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik teostab kolde

uuringu ja suunab liha uuringuks. Nakkusohtlik liha tuleb kuumtöödelda või hävitada.

Kontaktseid jälgitakse 15 päeva.

52.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub.

52.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Selgitatakse välja kõik saastunud liha söönud

isikud ja määratakse ennetav ravi.

53. TUBERKULOOS

53.1. Haige isoleerimine. Nakkusohtlikud ja multiresistentsed haiged hospitaliseeritakse ja

isoleeritakse. Kasutatakse kaitsemaske ja spetsiifilist ventilatsiooni.

53.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Selgitatakse välja kontaktsed ja

määratakse kemoprofülaktika riskirühmadele. Ruumides teostatakse märgkoristus ja

tuulutamine.

53.3. Immuniseerimine. Vastsündinuid immuniseeritakse riikliku kava alusel.

Immuniseeritakse ka riskirühma kuuluvaid täiskasvanuid.

64

53.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse ülalnimetatud meetmeid.

54. TULAREEMIA

54.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel.

54.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete seroloogiline uurimine.

Näriliste arvukust piiratakse. Desinfektsiooni ei tehta.

54.3. Immuniseerimine. Eestis ei kasutata.

54.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelloetletud meetmeid.

55. TUULERÕUGED

55.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel kiirabiga.

55.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju vähemalt 9

päevaks. Kontaktsed lapsed isoleeritakse 11.–21. päevani pärast kokkupuudet. Eritised

kahjutustatakse, desinfektsiooni ei tehta.

55.3. Immuniseerimine. Kontaktseid lapsi soovitatakse immuniseerida 3–5 päeva jooksul pärast

kokkupuudet.

55.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Esmatähtis on vastuvõtlike kontaktsete kiire

immuniseerimine.

56. TÄHNILINE TÜÜFUS

56.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda.

56.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 25 päeva ja

pedikuloosi seire. Teostatakse täitõrjet. Riided ja pesu saadetakse kamberdesinfektsiooni.

56.3. Immuniseerimine. Toimub epidemioloogilisel näidustusel.

56.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Korraldatakse laiaulatuslik pedikuloositõrje ja

immuniseerimine.

57. ÄGE A-VIIRUSHEPATIIT

57.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda kiirabi- või eraautoga.

57.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 45 päeva.

Terviseameti ametnik kehtestab range sanitaarkontrolli ja teostab epidemioloogilise uuringu.

Desinfektsiooni elukohas ei tehta.

57.3. Immuniseerimine. Kasutatakse epidemioloogilisel näidustusel.

57.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kõiki loetletud meetmeid.

58. ÄGE B-VIIRUSHEPATIIT

65

58.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda.

58.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete seroloogiline uurimine.

Doonorivere kohustuslik kontroll. Terviseameti ametnik selgitab välja võimalikud

meditsiinilised manipuleerimised. Desinfektsiooni elukohas ei tehta.

58.3. Immuniseerimine. Plaaniline immuniseerimine vastavalt riiklikule kaval (vastsündinud,

riskirühmad).

58.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kõiki loetletud meetmeid.

59. ÄGE C-VIIRUSHEPATIIT

59.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda.

59.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete seroloogiline uurimine ja

doonorivere kontroll. Desinfektsiooni elukohas ei tehta.

59.3. Immuniseerimine. Ei tehta.

59.4. Tõrjemeetmed nakku

66

Kavand 12

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse määrus „Meetmed, piirangud ja nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse

epideemilise leviku tõkestamiseks“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 33 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse isikutele ja nende tegevusele meetmed, piirangud ja nõuded eriti

ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks.

(2) Määrusega kehtestatakse erandid isikutele, tegevustele ja tegevuskohtadele, lähtudes

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest.

§ 2. Määruses kasutatavad mõisted

(1) Määruses kasutatakse termineid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses.

(2) Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes korraldab paragrahvis 3

nimetatud tegevust või haldab vastavat avalikku kohta.

(3) Nakkusohutuse ettevaatusabinõud on käesoleva määruse tähenduses hajutatuse nõue,

kaitsemaski kandmise kohustus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

§ 3. Meetmete ja piirangute kohaldamisala

(1) Käesolevas määruses sätestatud meetmed ja piirangud kehtivad tegevustele, mis on seotud

avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisega või toimuvad avalikus kohas.

(2) Piirangud kohalduvad sporditegevusele, haridusele, täienduskoolitusele, huvitegevusele,

meelelahutusele, kultuuriüritustele, toitlustus- ja kaubandusettevõtete tegevusele ning

avalikele koosolekutele ja üritustele.

§ 4. Nakkusohutuse tagamine avalikus kohas

(1) Avalikus kohas siseruumis on isikutel kohustus viibida ja liikuda hajutatult, välja arvatud

koos viibiva perekonna puhul.

(2) Avalikus kohas siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski.

(3) Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja

desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt Terviseameti juhistele.

§ 5. Avaliku koha täituvuse ja kellaaja piirangud

(1) Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud järgima isikute piirarvu, mis avalikus kohas

siseruumis on [X00] isikut ja välistingimustes [X000] isikut.

67

(2) Majandus- ja kutsetegevus ettevõtte tegevuskohas on keelatud ajavahemikus [00.00 kuni

06.00].

§ 6. Terviseseisundit kinnitava tõendi esitamine

(1) Isik on kohustatud tegevuses osalemiseks esitama terviseseisundit kinnitava tõendi, mis

tõendab immuniseerimist, nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust.

(2) Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud kontrollima terviseseisundit kinnitava tõendi

ehtsust ja kehtivust ning tuvastama selle esitaja isikusamasuse dokumentaalselt.

(3) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus väljastada terviseseisundit kinnitav tõend, kui

tõendit ei ole võimalik luua digitaalselt.

§ 7. Erandid meetmete ja nõuete täitmisest

(1) Käesoleva määruse § 4 lõiget 2 ja § 6 lõiget 1 ei kohaldata alla 12-aastastele isikutele.

(2) Meetmeid ei kohaldata isikutele, kelle kohta on väljastatud terviseseisundit kinnitav tõend

meditsiinilise vastunäidustuse kohta vastava meetme rakendamiseks.

§ 8. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub [kuupäev].

68

Kavand 13

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse määrus „Riigipiiri ületamisega seotud nõuded eriti ohtliku

nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 33 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse kohaldamisala

(1) Käesolevas määruses sätestatud nõuded kohalduvad isikutele, kes saabuvad suure

nakkusohuga piirkonnast ja ületavad riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil.

§ 2. Andmete esitamise kohustus

(1) Isik on kohustatud riigipiiri ületamise järel esitama Terviseametile andmed reisimise,

viibimiskoha ja kontaktandmete kohta.

(2) Andmed esitatakse elektrooniliselt Terviseameti infosüsteemi kaudu või paberkandjal

piiripunktis Politsei- ja Piirivalveametile või Maksu- ja Tolliametile.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet edastavad käesoleva paragrahvi lõike

2 alusel kogutud andmed viivitamata Terviseametile.

§ 3. Terviseuuringu läbimise kohustus

(1) Suure nakkusohuga piirkonnast saabunud isik on kohustatud tegema terviseuuringu eriti

ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks, sealhulgas andma uuringumaterjali.

(2) Kui isik keeldub terviseuuringust, kohaldatakse tema suhtes karantiini samadel alustel

nakkuskahtlase isikuga vastavalt seaduse § 31-le.

§ 4. Terviseseisundit kinnitav tõend piiril

(1) Isik on kohustatud esitama terviseseisundit kinnitava tõendi, mis tõendab

immuniseerimist, nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust.

(2) Terviseseisundit kinnitava tõendi andmekoosseis peab vastama seaduse § 28 lõikes 2 ja

Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud nõuetele.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub [kuupäev].

69

Kavand 14

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse määrus „Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord

riigipiiril“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks Eesti riigipiiril:

1) riigipiiri ületamise kord ja tingimused;

2) nõuded terviseseisundit kinnitava tõendi esitamisele ja kontrollimisele ning

terviseuuringutele;

3) nakkuskahtlase isiku teistest isikutest eraldamise kord kuni nakkusohu välistamiseni või

ohu tõrjumiseks vajalike meetmete rakendamiseni;

4) nakkusohtliku materjali, kauba või transpordivahendi kinnipidamise kord kuni nakkusohu

välistamiseni või ohu tõrjumiseks vajalike meetmete rakendamiseni;

5) nakkushaiguste tõrje korraldamise ja valmisoleku nõuded piiripunktides.

(2) Määruse rakendamisel lähtutakse Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO)

rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest (IHR 2005).

(3) Määrust rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2022/2371, mis käsitleb tõsiseid piiriüleseid terviseohte.

(4) Määrust kohaldatakse rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates, lennujaamades ning

raudtee- ja maanteepiiripunktides (edaspidi piiripunkt).

2. peatükk

VALMISOLEK JA NAKKUSHAIGUSTE TÕRJE KORRALDAMINE

PIIRIPUNKTIDES

§ 2. Piiripunkti valdaja ja vedaja valmisolekukohustused

(1) Piiripunkti valdaja ja rahvusvahelisi vedusid teostav ettevõtja (edaspidi vedaja) tagavad

piiripunktis ja transpordivahendites valmisoleku nakkushaiguste tõrjeks.

(2) Piiripunkti valdaja tagab koostöös Terviseametiga piiripunkti territooriumil:

1) hügieeninõuete täitmise nakkushaiguste leviku vältimiseks;

2) regulaarse seire ja tõrje näriliste ning lülijalgsete suhtes;

3) sobivad ruumid või alad nakkuskahtlase isiku ajutiseks eraldamiseks teistest reisijatest;

4) ruumid või alad nakkusohtliku kauba või pagasi ajutiseks hoiustamiseks;

5) Terviseameti ametnikele vajalikud töötingimused epidemioloogilise uurimise

läbiviimiseks.

70

(3) Vedaja tagab:

1) transpordivahendi puhtuse ja vajadusel desinfektsiooni, desinsektsiooni või deratisatsiooni;

2) meeskonna ja personali teadlikkuse tegutsemisest nakkusohu korral;

3) laevade puhul kehtiva laeva sanitaarkontrolli tunnistuse või sanitaarkontrollist vabastamise

tunnistuse olemasolu.

§ 3. Terviseameti ülesanded piiripunktis

Terviseamet:

1) tagab ööpäevaringse valmisoleku reageerida nakkusohule piiripunktides;

2) teostab järelevalvet piiripunktide ja transpordivahendite sanitaarhügieenilise olukorra üle;

3) hindab epidemioloogilist riski ja annab juhiseid piiripunkti valdajale ning vedajale;

4) väljastab laevadele rahvusvahelisi sanitaarkontrolli tunnistusi;

5) korraldab koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliametiga.

3. peatükk

RIIGIPIIRI ÜLETAMISE KORRALDUS JA TERVISESEISUNDI

KONTROLLIMINE

§ 4. Teavitamine enne saabumist

(1) Õhusõiduki või laeva kapten peab viivitamata teavitama piiripunkti või

lennujuhtimiskeskust, kui pardal viibib nakkushaiguse sümptomitega isik.

(2) Teade edastatakse viivitamata Terviseametile ja Häirekeskusele.

(3) Kapten esitab Terviseameti nõudmisel tervisedeklaratsiooni vastavalt rahvusvahelistele

nõuetele.

§ 5. Terviseseisundit kinnitava tõendi kontrollimise kord

(1) Kui õigusaktiga on isikule kehtestatud kohustus esitada riigipiiri ületamisel

terviseseisundit kinnitav tõend, kontrollib selle olemasolu ja vastavust nõuetele vedaja või

Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Vedaja kontrollib tõendi olemasolu enne isiku lubamist transpordivahendi pardale,

veendudes isikusamasuses ja tõendi kehtivuses.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib tõendi olemasolu piirikontrolli käigus.

(4) Kui isikul puudub nõuetekohane tõend või see on kehtetu, teavitab kontrolli teostaja

sellest viivitamata Terviseametit ja isiku suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja

tõrje seaduses sätestatud meetmeid.

§ 6. Terviseuuringute korraldamine piiripunktis

(1) Terviseamet korraldab koostöös piiripunkti valdajaga tingimused saabuvate isikute

terviseuuringute läbiviimiseks, kui see on vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks.

(2) Terviseuuringu läbiviimisel piiripunktis rakendatakse järgmisi meetodeid:

1) kehatemperatuuri mõõtmine distantsilt või kontaktivabalt;

71

2) isiku visuaalne vaatlus haigustunnuste tuvastamiseks;

3) isiku küsitlemine tema reisimarsruudi, viibimiskohtade ja võimalike kokkupuudete kohta;

4) uuringumaterjali võtmist.

4. peatükk

NAKKUSKAHTLASE ISIKU ERALDAMINE

§ 7. Isiku eraldamise kord

(1) Kui isikul tuvastatakse piiripunktis eriti ohtliku nakkushaiguse sümptomid, eraldatakse ta

viivitamata teistest reisijatest.

(2) Isik paigutatakse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud eraldusruumi või -alale.

(3) Eraldatud isiku juurde lubatakse ainult isikukaitsevahendeid kasutavaid ametnikke või

meditsiinitöötajaid.

(4) Terviseamet hindab isiku nakkusohtlikkust ja otsustab edasised meetmed.

(5) Isiku transpordi tervishoiuasutusse korraldab vajadusel Häirekeskus.

5. peatükk

MATERJALI, KAUBA JA TRANSPORDIVAHENDI KINNIPIDAMINE

§ 8. Kinnipidamise ja kontrolli kord

(1) Terviseametil on õigus peatada kauba või transpordivahendi liikumine, kui on

põhjendatud kahtlus nakkusohule.

(2) Kahtluse korral kontrollitakse:

1) kauba saatedokumente;

2) transpordivahendi lastiruume;

3) pakendi terviklikkust;

4) vektorite või kahjurite esinemist.

(3) Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet osutavad Terviseametile ametabi

kauba või sõiduki kinnipidamisel.

§ 9. Meetmed ohu tõrjumiseks

(1) Saastunud või nakkusohtliku objekti suhtes kohaldab Terviseamet ettekirjutusega järgmisi

meetmeid:

1) desinfektsioon, desinsektsioon või deratisatsioon;

2) karantiin või hoiustamine ohutus kohas;

3) hävitamine, kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

(2) Transpordivahendit või kaupa ei lubata riiki enne, kui Terviseamet on tunnistanud selle

nakkusohutuks.

6. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

72

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

73

Kavand 15

MÄÄRUSE KAVAND

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse määrus „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani

kaasamise tingimused ja kord“

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 37 lõike 6 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega reguleeritakse tingimusi ja korda, kuidas Terviseamet nakkushaiguse

epideemilise leviku tõkestamiseks kaasab muu korrakaitseorgani, ja sellega seotud kulude

hüvitamist.

(2) Korrakaitseorgani kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Terviseameti ülesannete

täitmine teise korrakaitseorgani poolt sel juhul ja nii kaua, kui Terviseamet ei saa ise õigel ajal

või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.

(3) Terviseamet võib kaasata korrakaitseorgani nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses

nimetatud avaliku võimu ülesannete täitmisse ja avaliku võimu teostamist toetavate

ülesannete täitmisse.

§ 2. Korrakaitseorgani kaasamise taotlemine

(1) Terviseamet esitab korrakaitseorgani kaasamiseks kaasatavale korrakaitseorganile

kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku, teavitades sellest ka

ministeeriume, kelle valitsemisalasse Terviseamet ja kaasatav korrakaitseorgan kuuluvad.

(2) Ettepanekus esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) ülesanded, mille täitmisse soovitakse korrakaitseorgan kaasata;

2) kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks Terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt

tulemuslikult ülesannet täita;

3) täidetavate ülesannetega seotud volitused;

4) kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev;

5) kaasamise ulatus;

6) ülesande täitmise eeldatav piirkond;

7) muud olulised asjaolud.

(3) Kaasatav korrakaitseorgan esitab Terviseametile määratud tähtaja jooksul kirjaliku või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seisukoha enda kaasamise kohta.

(4) Kaasatav korrakaitseorgan arvestab seisukoha kujundamisel järgmisi asjaolusid:

1) korrakaitseorgani ametnike ja töötajate väljaõppe, teadmiste ja oskuste sobivus ülesandeid

täita;

2) kaasamise mõju korrakaitseorgani enda eesmärkide saavutamisele;

3) korrakaitseorgani ülesannete seotus nende ülesannetega, mille täitmisse ta kaasatakse;

4) kaasamise kulu korrakaitseorganile.

74

(5) Kui korrakaitseorgan enda kaasamisest keeldub, siis seda põhjendatakse. Keeldumisest

teatatakse Terviseametile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 3. Korrakaitseorgani kaasamise otsustamine

(1) Kui kaasatav korrakaitseorgan on kaasamisega nõustunud, esitab Terviseamet valdkonna

eest vastutava ministri kaudu ettepaneku ja kaasatava korrakaitseorgani seisukoha Vabariigi

Valitsusele otsustamiseks.

(2) Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(3) Lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse:

1) ülesanded, mille täitmisse korrakaitseorgan kaasatakse;

2) ülesannetega seotud volitused;

3) kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev;

4) kaasamise ulatus ja kulu hüvitamine;

5) ülesande täitmise piirkond;

6) korrakaitseorgani kaasamisega seotud juhtimis- ja töökorraldus;

7) muud korrakaitseorgani kaasamisega seotud olulised asjaolud.

§ 4. Korrakaitseorgani kohustused kaasamisel

(1) Terviseamet tagab, et kaasatud korrakaitseorgani ametnikud ja töötajad on enne ülesande

täitmisele asumist tutvunud kaasamisega seotud isikuandmete töötlemise tingimuste ja

korraga ning infoturbereeglitega.

(2) Kui kaasatava korrakaitseorgani töötajale avaldatakse või talle võib kaasamise käigus

teatavaks saada eriliiki isikuandmeid või juurdepääsupiiranguga teavet, sõlmitakse kaasatava

töötajaga individuaalne saladuse hoidmise kokkulepe.

§ 5. Korrakaitseorganile kaasamise kulude hüvitamine

(1) Kaasamise kulude hüvitamise korraldab Terviseamet. Korrakaitseorgan esitab

kaasamisega seotud kulude arvestuse Terviseametile. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja

tõendatud.

(2) Terviseamet võib valdkonna eest vastutava ministeeriumi kaudu taotleda kulu hüvitamist

Vabariigi Valitsuse reservist.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2028.

75

EELNÕU

20.03.2026

Kavand 16

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmine

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 86 järgmises sõnastuses:

„(86) Tervisesamet edastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel

infosüsteemi:

1) patsiendi üldandmed;

2) terviseandmed, sealhulgas kliinilised andmed, hospitaliseerimise, immuniseerimise,

kliinilise diagnoosi ja ravi andmed ning tehtud uuringud ja nende tulemused;

3) tellija või suunaja üldandmed, sealhulgas uuringu läbi viinud tervishoiuteenuse osutaja

andmed;

4) proovivõtu andmed.“.

§ 2. Määrus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

Kristjan Michal

Peaminister

Karmen Joller

sotsiaalminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Kehtiv Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seadus–Riigi Teataja

Uued terminid ja nende definitsioonid

Bioohutus on töötajate, elanike ja keskkonna kaitstus põhimõtete, mis on saavutatud nakkustekitajate

tahtmatu vabanemise ja nendega kokkupuute vältimisele suunatud põhimõtete rakendamise järel.

epideemia – nakkushaiguse puhang, mis nõuab

nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist;

Epideemia on nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas, mis oma ulatuse ja raskusastme

tõttu kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele.

Epidemioloogiline uuring on tegevus nakkusallika, nakkuse levikutee ja nakatumist soodustavate

asjaolude väljaselgitamiseks, olukorra hindamiseks ning nakkuskahtlusega ja nakkusohtlike inimeste

ning vajalike tõrjemeetmete kindlaksmääramiseks.

Nakkushaiguse kolle on nakkusallika asukoht ja seda ümbritsev ruum või territoorium neis piirides,

kus nakkus on võimeline levima.

Karantiin on nakkusohtliku inimese, nakkusohtliku inimesega kokku puutunud või nakkuskahtlusega

inimese liikumisvabaduse, tegevuste või teenuste osutamise piirang, samuti kauba ja sõiduki

liikumise piirang eesmärgiga ennetada ja tõrjuda nakkushaiguse leviku ohtu.

Nakkusallikas on inimene, loom, objekt, aine või keskkonnaosa, millelt nakkustekitaja kandub

vastuvõtlikule organismile.

nakkushaige – inimene, kellel on arstiteaduses

tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus;

Nakkushaigusega inimene on inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud

nakkushaigus.

nakkushaigus – haigus või haigustunnusteta

kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja

sattumisest organismi ja mis levib või mille puhul on

alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt

inimesele otseselt või kaudselt;

Nakkushaigus on haigus, mida põhjustab bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini sattumine

organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele.

haiguspuhang – tavapärast haigestumise taset ületav

ühise nakkusallika või levikufaktoriga seotud teatud

ajavahemikus esinev nakkushaigusjuhtude arv;

Nakkushaiguse puhang on nakkushaigusjuhtude esinemine oodatust suuremal määral piiritletud

rahvastikurühmas, ajal või kohas.

Nakkushaiguste ennetamine on meetmete kogum, mille eesmärk on vältida nakkushaigustesse

nakatumist, haigestumist, nende levikut ja puhanguid ning vähendada nendega kaasnevat tervise- või

majanduslikku kahju, hõlmates muu hulgas immuniseerimist ja terviseedendust.

seire – tervisealaste andmete, sealhulgas

nakkushaiguste epidemioloogiliste uuringute ja

nakatumise riskitegurite andmete süstemaatiline

kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja levitamine

nakkushaiguste leviku ennetamise ning tõrje

eesmärgil

Nakkushaiguste seire on nakkushaiguste, nakkustekitajate andmete ja nakatumise riskide andmete

süstemaatiline kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja edastamine eesmärgiga avastada varakult

terviseohte, kavandada ennetus- ja tõrjemeetmeid ning hinnata nende tõhusust.

nakkuskahtlane isik – nakkushaigega samades

tingimustes olnud või haigest nakatuda võinud, kuid

arstliku läbivaatuse ajaks mittehaigestunud isik;

Nakkuskahtlusega inimene on inimene, kelle puhul on alust arvata, et ta on nakkustekitajaga kokku

puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole veel diagnoositud nakkushaigust

ega tõendatud nakkusohtlikkust.

Nakkuskandlusega inimene on inimene, kes on nakatunud nakkustekitajaga, kuid kellel puuduvad

haigustunnused.

Nakkusohtlik inimene on nakkushaigusega või nakkuskandlusega inimene, kes võib nakkustekitajat

teistele inimestele edasi anda.

Nakkusohtlik materjal on materjal, sealhulgas organismist pärinev uuringumaterjal, laboratoorne

kultuur või saastunud ese, mis sisaldab või võib sisaldada nakatamisvõimelist nakkustekitajat.

Nakkusohutus on inimese tervise kaitstus, mis on saavutatud nakkushaiguste leviku vältimise

põhimõtete rakendamisel inimese elukeskkonnas, tervisekäitumises, sealhulgas tervishoiu- ja

sotsiaalteenuste osutamisel, iluteenuste osutamisel ning töökohal.

nakkustekitaja – prioon, viirus, bakter,

mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja

lülijalgne, samuti nende komponendid ja toksiinid,

mis on võimelised tekitama nakkushaigust;

Nakkustekitaja on mistahes bioloogiline tegur, sealhulgas prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline

seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid ning nende

bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese nakatumist ja

nakkushaigust.

nakkushaiguste tõrje – selliste tervisekaitseabinõude

rakendamine, mis võimaldavad nakkushaige või

nakkuskahtlase isiku varakult avastada ning teda

uurida ja ravida, selgitada tema nakatumise põhjused

ja viisid, tõkestada nakkushaiguse levikut ning vältida

tervete nakatumist;

Nakkushaiguste tõrje on nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks rakendatavad

tegevused, sealhulgas piirangute ja ettevaatusabinõude kohaldamine.

Rahvastiku tervist ohustav rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord on vastavalt rahvusvahelistele

tervise-eeskirjadele Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori poolt väljakuulutatud erakorraline

sündmus, mis kujutab nakkushaiguse rahvusvahelise leviku tõttu ohtu teiste riikide rahvastiku

tervisele ja võib nõuda koordineeritud rahvusvahelist tõrjet.

Terviseseisundit kinnitav tõend on tervishoiuteenuse osutaja või muu pädeva asutuse väljastatud

isikustatud dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist, negatiivset testitulemust,

immuniseerimist või meditsiinilist vastunäidustust nakkustõrje meetmete järgimiseks.

Uuringumaterjal on nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või epidemioloogiliseks uuringuks

inimeselt või loomalt võetud proov, keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov, suplusveeproov,

reoveeproov või muu bioloogiline, sealhulgas laboratoorselt eraldatud, materjal.

Zoonoos on nakkushaigus, mis kandub selgroogselt loomalt inimesele otsese või kaudse kontakti,

siirutaja, toidu, vee või keskkonna kaudu.

eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega

haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg

(3) Nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks (edaspidi eriti ohtlik nakkushaigus), kui see vastab

vähemalt ühele järgmistest tunnustest:

on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses

on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera,

kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja

tuberkuloos;

1) haigus põhjustab suurt suremust, rasket haiguskulgu või püsivat tervisekahjustust olulisel osal

haigestunutest ning selle levik kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele;

2) haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oluline oht tervishoiusüsteemi

toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse osutamisele;

3) haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja, mille suhtes puudub

elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad ravi- või ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda

oluline oht rahvastiku tervisele;

4) haiguse levikust tulenevalt on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud välja rahvastiku tervist

ohustava rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra või Euroopa Komisjon on tunnistanud, et esineb

rahvatervise hädaolukord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371, milles

käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr

1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63), tähenduses ning haiguse levikuga võib kaasneda

oht rahvastiku tervisele Eestis.

doonorivere säilitusproov – doonorivere proov, mis

on võetud veredoosist;

(2) Uudne ohtlik nakkushaigus käesoleva seaduse

tähenduses on nakkushaigus:

1) millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3

sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused;

2) millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne

ravi või mille levik võib ületada haiglate

ravivõimekust.

1

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu EIS I tagasisidetabel

Paragrah v / märkuse tüüp

Märkuse esitaja Märkus / kommentaar Märkusega arvestamine / mittearvestamine

§ 14 Ravimitootjate Liit

Soovime juhtida tähelepanu vajadusele täpsemalt ja läbipaistvamalt sõnastada protsess, mille alusel immuunpreparaate lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse. Meie hinnangul lähtuvad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni arutelud sageli rahaliste vahendite hinnangust enne meditsiinilise sisu põhjalikku käsitlemist. Sellist käsitlust tuleks vältida, sest sellel on järgmised tagajärjed:

 meditsiiniline järeldus tehakse pika viitega ja/või kijuurdtsamale patsiendipopulatsioonile;

 rahaliste vahendite hinnanguks ei ole ühest selget eelnevat meditsiinilist hinnangut.

Toome siinkohal eeskujuks ravimikomisjoni ja haiglaravimite komisjoni töökorralduse, mis hõlmab hindamise esimeses etapis eraldi selget seisukohta meditsiinilisele vajadusele.

Mõistame tagasisides esitatud seisukohta. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni töökorraldus ja hindamisprotsess täpsustatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, millega kehtestatakse komisjoni töökord.

§ 23 Maksu- ja Tolliamet

Märgime, et eelnõu § 23 lg 5 toob kaasa Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 62 lg 3 täiendamise vajaduse. Tolliseaduse § 13 alusel on moodustatud e-tolli andmekogu, millesse kuuluvad maksukohustuslaste registri põhimääruse §-s 5 nimetatud rakendused. Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 62 lg-s 3 sätestatakse, millistel asutustel on seadusega pandud ülesannete täitmiseks juurdepääs e-tolli andmetele. Kuivõrd eelnõu § 23 lg-st 5 tuleneb, et edaspidi vajab e-tolli andmetele juurdepääsu ka Terviseamet, siis on vajalik maksukohustuslaste registri põhimääruse § 62 lg 3 täiendamine selliselt, et Terviseametil on juurdepääs teatud e-tolli andmekogu rakenduste (alamregistrite) andmetele. Siinjuures märgime, et sooviksime täpsustada, milline on soovitav andmekoosseis ehk millistele e-tolli andmekogu alamregistri andmetele juurdepääsu vajatakse.

Selgitame, et käesolev säte ei näe ette Terviseametile automatiseeritud otsejuurdepääsu loomist MTA andmekogudele (sh e-tolli andmekogule). Asutustevaheline andmevahetus toimub üksikjuhtumipõhiselt turvaliste teabevahetuskanalite kaudu vastavalt ohuolukorrale.

2

§ 28 Maksu- ja Tolliamet

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 4 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus „Riigipiiri ületamisega seotud nõuded ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks“ (kavand 14, lisas 1). Leiame, et kõnealuse määruse kavandi § 2 lõikes 2 võiks tuua välja ka ametkond, kellele tuleb piiripunktis (paberkandjal) andmed reisimise, viibimiskoha ja kontaktandmete kohta edastada. Näiteks Vabariigi Valitsuse määruse kavandi „Ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord riigipiiril“ (kavand 15, lisas 1) § 5 lõikes 1 on sätestatud, et terviseseisundit kinnitav tõend esitatakse vedajale või Politsei- ja Piirivalveametile. Sarnaselt võiks puudutatud ametkonna välja tuua ka eelviidatud määruse (kavand 14) § 2 lõikes 2.

Arvestatud. Rakendusakti kavandit täiendatud vastavalt.

Üldine märkus

Maksu- ja Tolliamet

Etteruttavalt soovime välja tuua, et kui nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatakse edaspidi rakendusaktides piiripunktide valdajatele epideemiatõrje eeskirja raames täiendavaid nõudeid (nt täiendavad nõuded ruumidele ja tingimustele, millega tuleb arvestada või milleks ette valmistuda), siis kindlasti sooviks MTA aruteludesse kaasatud olla.

Võtame teadmiseks ja arvestame rakendusaktide välja töötamisel.

§ 3 Eesti Õdede Liit

Eelnõus ei ole mõistet „immuniseerimine“ defineeritud, kuigi tegemist on seaduse keskse mõistega. Mõiste on selgitatud lisas 1, kuid arvestades selle sagedast kasutust seaduse tekstis, peab definitsioon sisalduma ka seaduse terminite loetelus. Ettepanek: lisada immuniseerimise definitsioon § 3 terminite hulka.

Arvestatud.

§ 5 lg 3 p 2

Eesti Õdede Liit

Eelnõus on sätestatud, et Terviseamet teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja nakkushaiguspuhangute asjaolude väljaselgitamiseks. Seletuskirjas on epidemioloogilist uuringut käsitletud haldusmenetluse osana, mille tulemusena hinnatakse põhiõigusi piiravate meetmete vajalikkust. Samas ei anna lõike 3 sõnastus iseseisvalt volitust põhiõigusi piiravate otsuste tegemiseks ega kirjelda piisavalt uuringu seost edasiste meetmetega. Ettepanek: lisada täiendav fraas: „Teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja nakkushaiguspuhangute asjaolude väljaselgitamiseks, mis on eelduseks muudele seaduses sätestatud meetmetele.“

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.

§ 5 lg 3 p 3

Eesti Õdede Liit Seletuskirjas on märgitud, et tõrjemeetmete rakendamise korraldamine annab Terviseametile volituse piirangute

Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud vastavalt.

3

kohaldamiseks. Sätte sõnastus ei näita selgelt, et konkreetsed piirangud tulenevad muudest seaduse sätetest. Ettepanek: täpsustada, et meetmete rakendamine toimub kooskõlas muudes sätetes sätestatud piirangute ja volitustega.

§ 5 lg 6 Eesti Õdede Liit

Eelnõus antakse Terviseametile õigus võtta epidemioloogilise uuringu käigus isikult bioloogilist materjali ning välistatakse tervishoiuteenuse osutamisele kehtivad nõuded. Sõnasõnaline tõlgendus võib jätta mulje väga laiast volitusest. Ettepanek: täpsustada, kas bioloogilise materjali võtmisel peab üldjuhul eelnema informeeritud nõusolek ning kas ilma nõusolekuta võib analüüsi võtta üksnes ohtliku nakkushaiguse korral ja kohtu loal.

Osaliselt arvestatud. Eelnõu sätet ja seletuskirja on täpsustatud selliselt, et bioloogilise materjali võtmine toimub eranditult isiku nõusolekul ning välistatud on tahtest olenematu sekkumine. Proportsionaalsuse tagamiseks on see õigus seotud kõrgema ohulävendiga, rakendudes üksnes puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral. Samuti muudeti sätte sõnastust nii, et Terviseamet ei võta proove vahetult, vaid üksnes korraldab proovivõtmist, kaasates selleks pädevaid tervishoiutöötajaid.

§ 16 lg 1 Eesti Õdede Liit

Kuigi immuniseerimise täpsemad nõuded kehtestatakse ministri määrusega ning seletuskirja kohaselt hõlmab tervishoiutöötaja mõiste erinevate seaduste alusel erinevaid ameteid, jääb sätte sõnastus ebamääraseks ning võib põhjustada erinevat tõlgendamist immuniseerimist teostavate isikute ringi osas. Ettepanek: immuniseerimist teostavate tervishoiutöötajate ring peaks olema seaduse tasandil üheselt mõistetav. Lisas 1 toodud täpsustus on otstarbekas kajastada ka seaduse tekstis, et vältida tõlgenduslikku ebaselgust ja tagada ühtne praktika.

Ei arvestata. Selgitame, et seaduse tasandil on oluline säilitada piisav paindlikkus immuniseerimist teostavate isikute ringi määratlemisel. Erinevate tervishoiuametite ja ametikohtade täpsemad rollid ning teenuste sisu on reguleeritud teistes seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides.

Immuniseerimise puhul on määrav, et immuniseerimist teostaval isikul on vastav väljaõpe ning läbitud immuniseerimiseks ettenähtud koolitus. Täpsemad nõuded immuniseerimist teostavatele tervishoiutöötajatele sätestatakse ministri määruses. Selline lähenemine võimaldab vajaduse korral

4

tulevikus immuniseerijate ringi laiendada ilma seaduse muutmiseta.

§ 16 lg 2 p 1

Eesti Õdede Liit

Eelnõus nähakse ette kohustus selgitada immuniseeritavale või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise olemust, oodatavat kasu ning võimalikke kõrvaltoimeid. EÕL hinnangul peaks immuniseeritav lisaks saama ka protseduurijärgsed juhised kõrvaltoimete tekkimise korral, sh selged tegutsemissoovitused. Ettepanek: täiendada sätet immuniseerimisjärgsete juhiste andmise kohustusega ning säilitada laiem nõustamiskohustus immuniseerimisega seotud küsimustes.

Arvestatud.

§ 16 lg 5 Eesti Õdede Liit

Eelnõus reguleeritakse piiratud teovõimega isiku immuniseerimist viitega võlaõigusseadusele. Koolitervishoiu kontekstis vajab täpsustamist lapspatsiendi kaalutlusõiguse arvestamine immuniseerimisotsuse tegemisel. Arvestades, et mitmete lapseeas ja koolieas reimmuniseeritavate nakkushaiguste puhul ei ole kogukonnaimmuunsuse tase piisav, on oluline, et seaduse tasandil oleks tagatud selge kooskõla lapspatsiendi autonoomiat käsitlevate põhimõtetega. Ettepanek: kaaluda sätte täiendamist viitega lapspatsiendi kaalutlusõiguse arvestamisele või tagada vastav regulatsioon seaduse tasandil, et vältida ebaselgust kooliõenduse praktikas ning tagada kooskõla muude õigusaktidega.

Selgitame, et eelnõus sisalduv viide võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4 on teadlik ning selle eesmärk ongi rõhutada lapspatsiendi autonoomia ja kaalutlusõiguse arvestamist immuniseerimisotsuse tegemisel. Viidatud säte näeb ette, et piiratud teovõimega patsiendi õigused kuuluvad seaduslikule esindajale üksnes ulatuses, milles patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma, ning et patsienti ennast tuleb otsustest teavitada mõistlikus ulatuses. Seega on eelnõu sõnastus kooskõlas kehtivate lapspatsiendi õigusi ja autonoomiat käsitlevate põhimõtetega ning ei vähenda koolitervishoiu kontekstis lapse kaalutlusõiguse arvestamist. Täiendavat eriregulatsiooni seaduse tasandil ei peeta vajalikuks.

§ 17 lg 5 Eesti Õdede Liit

Eelnõus sätestatakse kohustus läbida enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes tervisekontroll ning esitada tööandjale nakkusohutust kinnitav tervisetõend. Samas ei ole täpsustatud, milline uuring on tuberkuloosi välistamiseks piisav ega see, kas uuringu valiku teeb tervishoiutöötaja. Ebaselge on ka varasema

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et eelnõuga ei ole eesmärk reguleerida tuberkuloosi tervisekontrolli rakenduslikke üksikasju seaduse tasandil. Uuringute sisu, valiku ning

5

uuringu arvestamise kord tööle asumisel (nt kas 6 kuu vanust rindkere röntgenuuringut saab kasutada tervisetõendi väljastamisel või tuleb uuringut korrata). Lisaks vajab selgitamist, kas tervisetõendi nõue laieneb ka praktikat sooritavatele ning täiendusõppes osalevatele isikutele, sh lühiajalistel koolitustel osalemisel. Oluline on tagada ka tervisetõendi väljastamise võimalus digitaalsel kujul. Ettepanek: täpsustada tuberkuloosi tervisekontrolli sisu, uuringute valiku ja kehtivuse põhimõtted, tervisetõendi kohaldamisala ning võimaldada tervisetõendi väljastamine digitaalselt.

tervisetõendi väljastamise praktilised küsimused on oma olemuselt korralduslikud ning neid on asjakohane käsitleda juhendites või alamaktides, võimaldades vajaduse korral paindlikku ajakohastamist vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja teaduspõhisele praktikale. Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitluse (2025 ajakohastatud) ravijuhendi põhjal soovitatakse tuberkuloosi nakatumise puhul rindkere röntgenuuringu asemel IGRA testi või tuberkuliintesti. Samas kehtiva praktika kohaselt on tööle asumisel nõutud tuberkuloosi suhtes tehtud rindkere röntgenuuring. Juhul kui tulevikus nähakse vajadust muude või täiendavate uuringute järele, on võimalik seda arutada ning juhendeid vastavalt täiendada. Eelnõu täpsustatakse selliselt, et töötaja ei pea uuesti läbima tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ehk kehtib eelmine väljastatud tõend, kui ta ei ole alates eelmise tervisetõendi väljastamisest viibinud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis ega puutunud kokku tuberkuloosi nakatanud isikuga. See vähendab põhjendamatut halduskoormust ning väldib tarbetute uuringute kordamist. Lisaks täpsustame, et eelnõu § 17 lõike 5 punkt 4 kohaldub ka tegevusaladel praktikat sooritavatele ning täiendusõppes osalevatele õpilastele, üliõpilastele ja töötajatele.

6

Võtame teadmiseks ettepaneku tervisetõendi digitaalse väljastamise ja esitamise kohta ning nõustume, et see on mõistlik ja kaasaegne suund. Vastavad arendused sõltuvad edasisest prioriteetide seadmisest ja tehnilistest võimalustest.

§ 17 lg 6 Eesti Õdede Liit

Eelnõus sätestatakse tööandja kohustus säilitada tervisetõendit kogu töösuhte kestuse jooksul ja vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist. Samas tuleb tervisetõend praktikas töötajale tagastada, mistõttu saab tööandja säilitada üksnes koopia. Ettepanek: täpsustada, et tööandjal on õigus säilitada tervisetõendi koopia või luua digitaalse tervisetõendi lahendus, mis väldib vastuolu ja lihtsustab dokumentide haldamist.

Arvestatud.

§ 17 Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

EPKK juhtis VTK vastuskirjas tähelepanu puuduvale mehhanismile, mis teavitaks toidukäitlejast tööandjat olukorras, kui töötajal diagnoositakse nakkushaigus, mis võib ohustada toiduohutust. Eelnõu paneb tööandjale vastutuse nakkusohu vältimise eest, kuid ei sätesta seaduslikku ega tehnilist lahendust, kuidas tööandja nakkushaigusest teada saab. Tekib õiguslik vastuolu: tööandjal on kohustus tagada ohutu töökeskkond ja toiduohutus, kuid tal puudub juurdepääs vajalikule teabele. Selline regulatsioon ei taga piisavat õigusselgust ning võib viia olukorrani, kus tööandja vastutab asjaolude eest, mida tal ei ole võimalik kontrollida. Lisaks tuleb märkida, et EPKK tõi VTK vastuskirjas välja mitmed probleemid, mis jäävad lahendata, sest peale seaduse vastuvõtmist jäävad need TTOS-i valdkonda, samas kui käesolev eelnõu TTOS-i muudatusi sel määral ei sisalda:

1. Riskipõhise lähenemise tegelik rakendamine EPKK juhtis VTK vastuskirjas tähelepanu asjaolule, et nakkusohu tase toidukäitlemises ei ole ühtlane ning erineb oluliselt sõltuvalt tegevusest (nt loomsete saaduste töötlemine vs taimsete toodete käitlemine või joogitööstus). Eelnõu viitab riskipõhisusele üldpõhimõttena, kuid ei diferentseeri konkreetselt tegevusvaldkondi ega ametikohti. Samuti ei sätesta selgeid kriteeriume, mille alusel riskitaset hinnatakse ega täpsusta, millistel juhtudel võib

Selgitame, et eelnõu ei reguleeri teadlikult rakenduslikke küsimusi seaduse tasandil. Seaduses sätestatakse üldised kohustused ja põhimõtted, samas kui detailsemad lahendused (nt menetlused, juhendid ja tehnilised korraldused) on asjakohane kehtestada alamaktides või juhendites, võimaldades paindlikkust ja ajakohastamist vastavalt praktikale. Eelnõu kohaselt on teatud tegevusaladel tööle asujal kohustus läbida tuberkuloosi suhtes tervisekontroll, mille kulud katab tööle asuja. Täiendava tervisekontrolli vajaduse otsustab tööandja, lähtudes töökeskkonna riskidest; selliseid kontrolle võib rakendada nii sündmuspõhiselt kui ka ennetava meetmena. Täiendavad tervisekontrollid toimuvad tööajal ning nende kulud katab tööandja.

7

tervisekontrolli nõudest loobuda või seda lihtsustada. Need ei ole sätestatud eraldi ka rakendusmäärusega. Selline üldsõnaline regulatsioon ei taga tegelikku riskipõhist lähenemist, vaid võib praktikas viia jätkuvalt universaalse kohaldamiseni. See ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega arvesta sektori eripäradega.

2. Tervisekontrolli ja nakkushaiguste kontrolli sisuline integreerimine ja maksumus

EPKK tõi VTK vastuskirjas välja, et töötervishoiu kontroll ja nakkushaiguste tõend ei ole omavahel seotud ega koordineeritud ehk et kui praeguse süsteemi järgi toimub töötervishoiu kontroll regulaarselt, siis nakkushaiguste tõend väljastatakse tööle asumisel. Nende kahe sidususmehhanism on puudulik. Eelnõus sätestatakse küll võimalus kahe süsteemi sidumiseks, kuid ei täpsusta kas nakkushaiguste kontroll muutub töötervishoiu kontrolli osaks, milline on kontrollide sagedus ega sõnasta kuidas edaspidi välditakse dubleerimist või vastupidi – kontrollide lünklikkust. Ilma selge normitehnilise lahenduseta jääb integratsioon deklaratiivseks ning tööandja jaoks ei muutu süsteem arusaadavamaks. VTK vastuskirjas märgiti, et töötervishoiu miinimumteenuse maksumus on juba üle 200 euro. Senine praktika näeb, et ette nakkushaiguste tõendi kulud jäävad formaalselt töötaja kanda, isegi kuid praktikas tasub need sageli tööandja. Hetkel jääb ebaselgeks kas nakkushaiguste analüüsid integreeritakse tervisekontrolli osaks ning kes analüüsid tulevikus tasuma peaks.

3. Analüüside ühtse standardi kehtestamine EPKK tõi VTK vastuskirjas esile, et töö tervisekontrolli analüüside vajadus ja maht sõltub praktikas perearsti otsusest, mistõttu esinevad nii analüüsinimekirjad ja sellest tulenevad visiidi hinnad. EPKK hinnangul liigub eelnõu eesmärkide osas õiges suunas, kuid mitmed rakenduslikud küsimused vajavad täpsustamist, et tagada:

 regulatsiooni proportsionaalsus,  õigusselgus tööandjale,  kulude prognoositavus,  tegelik riskipõhine lähenemine,

Töökeskkonna riskide hindamine, sh nakkushaiguste leviku risk, toimub jätkuvalt TTOS-i alusel. Tööandjal on parim ülevaade oma töökeskkonnast ning riskianalüüsi saab koostada ise, tellida teenusena või kasutada Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda TEIS. NETSi raames ei reguleerita töökeskkonna riskianalüüsi rakenduslikke küsimusi. Eelnõu ei loo uut mehhanismi töötaja terviseandmete edastamiseks tööandjale, arvestades terviseandmete kaitse vajadust. Tööandja vastutus nakkusohu vältimisel realiseerub eelkõige ennetavate meetmete, riskianalüüsi ja töökorralduse kaudu. Kokkuvõttes loob eelnõu raamistiku, mis võimaldab riskipõhist, proportsionaalset ja paindlikku lähenemist, jättes rakenduslikud detailid vastavatesse õigusaktidesse ja juhenditesse.

8

 vastutuse tasakaal tööandja ja riigi vahel.

Üldine märkus

Eesti Pereõdede Ühing

Eesti Pereõdede Ühingul täiendavad küsimusi ega kommentaare lisada ei ole. Leiame, et seaduse muudatus lihtsustab oluliselt pereõdede tööd tervisetõendite osas ning kooliõdedel väheneb ootamine ning lisatöö patsiendi vanematega kontakti saamiseks nõusolekute osas.

Teadmiseks võetud.

§ 16 Eesti Koolijuhtide Ühendus

Tervitatav on, et uue seadusega on loodud kaasaegne terviklik lähenemine nakkushaiguste ennetamisele ja tõrjele. Toetame planeeritavat regulatsiooni, mis vähendab bürokraatlikku koormust, s.o et iga vaktsineerimise korral ei pea enam küsima nõusolekut ning on vajalik ainult ühekordne lapsevanema keelduv teavitus.

Teadmiseks võetud.

§ 8 ja § 16 Eesti Koolijuhtide Ühendus

Samas lisanduvad koolijuhile mitmed täiendavad bürokraatlikud ülesanded, millega ei saa nõus olla. Kooli põhiprotsess on õppimine ja koolijuht selle protsessi juht ning iga täiendav ülesanne vähendab seda olulist aega. Eelnõu sätestab näiteks, et immuniseerimise teavitamisprotsessis on oluline asutuste ja tervishoiutöötajate koostöö ning selge info jagamine seaduslikele esindajatele ja et kooli tasandil saab kasutada ametlikke teavituskanaleid (nt e-kool, arenguvestlused, lastevanemate koosolekud, infopäevad jne), alati koos arusaadava infomaterjaliga. Paberil tundub see lihtne ülesanne, aga reaalelus tähendab palju täiendavaid ülesandeid nii koolijuhile kui klassijuhatajatele jt õpetajatele ning pidevaid vastuste andmist keerulistele küsimustele. Näiteks kui Terviseamet saab selge õigusliku aluse nõuda ja saada ohu hindamiseks vajalikke isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmeid) nii TTO-delt kui ka kolmandatelt osapooltelt (nt koolid, tööandjad), siis kas saame olla kindlad, et koolil ei ole vaja oma dokumentidesse kirjutada sisse järgmised ülesanded: kes koostab ja saadab Terviseametile info - kelle ülesanne see on jne.

Selgitame, et eelnõu seletuskirjas toodud näited lapsevanemate teavitamiseks kasutatavatest infokanalitest (nt e‑kool, lapsevanemate koosolekud jm) on soovituslikud ega loo koolidele uusi kohustusi. Eelnõuga soovitakse jätta teavitamise korraldamisel piisav paindlikkus, arvestades, et koolide võimalused ja lapsevanemate digipädevus on erinevad ning ühtne lahendus ei pruugi kõigile sobida. Lisaks töötab Tervisekassa välja ühtset teavitamise ja immuniseerimisest keeldumiste edastamise lahendust Terviseportaalis, mis aitab vähendada haridusasutuste halduskoormust ja tagada ühtse ning selge menetluse. Selgitame, et eelnõus kavandatud Terviseameti õigus nõuda teavet kolmandatelt osapooltelt (sh koolidelt) on erakorraline menetluslik tööriist, mida rakendatakse vaid vahetu nakkusohu tõrjumisel ja konkreetse epidemioloogilise uuringu tegemisel (nt

9

koolis tekkinud haiguspuhangu korral). Sellises olukorras piirdub kooli roll Terviseameti päringu peale juba asutuse valduses oleva faktilise teabe (nt kontaktandmete) edastamisega ning kool ise täiendavaid uurimistoiminguid tegema ei pea. Kuna tegemist ei ole rutiinse ega pideva andmeedastuskohustusega, ei näe seadus ette vajadust luua koolidel selleks eraldi asutusesiseseid töökordi ega sätestada dokumentides uusi püsivaid tööülesandeid.

§ 27 Eesti Koolijuhtide Ühendus

Samuti on positiivne, et koolijuht saab iseseisva õiguse ja kohustuse nakkusohu korral ajutiselt peatada kooli tegevus või sulgeda kool ning teavitada Terviseametit ja vajaduse korral pidada temaga nõu meetmete üle.

Võtame teadmiseks.

Üldine märkus

Eesti Arstiteadusüliõpilast e Selts

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts peab väga oluliseks rahvastiku tervise edendamist ning nakkushaiguste ennetamise süsteemi ja kriisivalmisoleku arendamist. On väga positiivne, et uus seadus loob selleks selge ja kaasaegse õigusliku raamistiku. Meie kui tulevaste arstide jaoks on väga oluline, et õpiksime mineviku kriisidest. Peame keskenduma haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele, kuid samas olema valmis kriisidele kiiresti ja tõhusalt reageerima, vältimaks haiglate ülekoormust. Uus seadus on selles vaates väga tervitatav. Toetame vaktsineerimisega seotud muudatusi, mis austavad maksimaalsel määral patsiendiautonoomiat ja otsustusvõimet. Lisaks on väga hea, et koolivaktsiinidega nõustumine on lapsevanemate jaoks lihtsamaks tehtud.

Võtame teadmiseks.

§ 25 Eesti Arstiteadusüliõpilast e Selts

Sooviksime täpsustada küsimust § 25 kohta, mis ka veebiarutelust läbi käis. Olles sätet ja seletuskirja lugenud, jääb mulje, et kohaldamisala võiks olla selgemalt piiritletud. Arvestades, et seadus näeb teabe edastamise nõuete rikkumisele ette märkimisväärsed trahvimäärad, on oluline, et kohustused oleksid üheselt mõistetavad. Hetkel jääb mulje, et lisaks asutustele võib ka igalt füüsiliselt isikult küsida nende tuttavate ja lähedaste andmeid. Sellega seoses tekkis

Osaliselt arvestatud. Eelnõus on täpsustatud nakkushaigusest teavitamise kord.

10

küsimus, ehk oleks mõtet siduda säte nt ohtliku nakkushaiguse levikuga?

§ 19 Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

Toetame põhimõtet, et nakkuste ennetamise korraldus peab olema asutuses süsteemselt läbi mõeldud, arvestades teenuseosutaja riskiprofiili ja tegevusmahtu ning kehtestades muu hulgas: – patsiendivoo korralduse kõrgema nakkushaiguste leviku perioodil; – patsientide eraldamise võimalused; – pindade ja töövahendite desinfitseerimise praktikad. Need tegevused on tervisekeskuste igapäevase töö osa. Seadusega tuleb vältida põhjendamatut halduskoormuse kasvu ning tagada, et nõuded oleksid päriselus rakendatavad ega tooks kaasa ebamõistlikke kulusid. Juhul, kui tervisekeskustele lisanduvad seadusega täiendavad kohustused ja halduskoormus, mis ei ole keskuste senise töö osa, saavad uued kohustused rakenduda üksnes koos täiendava ressursi katteallikate väljatöötamise ja õigusaktide tasandil kehtestamisega. Eelnõus ei ole piisava selgusega hinnatud infektsioonikontrolli regulatsiooni laiendamise mõju tervisekeskustele, sh millised kulud kaasnevad riskide maandamistegevuste rakendamisega ja kas need on, võrreldes oodatava mõjuga, põhjendatud. Palume enne seaduse jõustumist läbi viia selge mõjuhinnang ning lisaülesannete täitmiseks lisada täiendavad rahalised vahendid tervisekeskuste rahastusmudelisse, et tagada lisaülesannete jätkusuutlik täitmine.

Võtame teadmiseks. Infektsioonikontrolli nõuete laiendamise mõju on hinnatud mõjude analüüsi punktis 6.2.6.

§ 17 lg 5 Eesti Haiglate Liit

Määruse § 17 lõike 5 kohaselt peavad nimetatud lõike punktides 1-3 loetletud ametikohtadel töötajad enne tööle asumist läbima tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ja esitama tööandjale tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud nakkusohutust kinnitava tervisetõendi. Palume täpsustada ja selgemalt sõnastada, mida hõlmab „tuberkuloosi suhtes tervisekontroll“.

Arvestatud osaliselt ja täpsustame seletuskirjas. Tuberkuloosi suhtes tervisekontroll on tervishoiuteenuse osutaja poolt läbiviidav terviseseisundi hindamine, mille eesmärk on välistada isiku nakkusohtlikkus tuberkuloosi suhtes, lähtudes kehtivatest juhistest ja arstiteaduse üldisest tasemest. Tervisekontroll võib sisaldada vajaduse korral uuringute tegemist, mille valik ja ulatus määratakse vastavalt kehtivatele juhistele ja tervishoiutöötaja professionaalsele otsustusele.

11

Uuringute sisu, valiku ning tervisetõendi väljastamise praktilised küsimused on oma olemuselt korralduslikud ning neid on asjakohane käsitleda juhendites või alamaktides, võimaldades vajaduse korral paindlikku ajakohastamist vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja teaduspõhisele praktikale. Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitluse (2025 ajakohastatud) ravijuhendi põhjal soovitatakse tuberkuloosi nakatumise puhul rindkere röntgenuuringu asemel IGRA testi või tuberkuliintesti. Samas kehtiva praktika kohaselt on tööle asumisel nõutud tuberkuloosi suhtes tehtud rindkere röntgenuuring. Juhul kui tulevikus nähakse vajadust muude või täiendavate uuringute järele, on võimalik seda arutada ning juhendeid vastavalt täiendada.

§ 17 lg 8 p 2

Eesti Haiglate Liit

Määruse § 17 lõike 8 punkt 2 kohaselt on tööandja kohustatud nakkushaiguste tõrjel tagama bioloogilise ohuteguri vastase immuniseerimise töötajatele ja vajaduse korral pakkuma ennetavat ravi. Sätte sõnastusest ei selgu üheselt, kas tööandja kohustus piirdub immuniseerimise ja ennetava ravi kättesaadavuse tagamisega või hõlmab see ka nimetatud teenuste eest tasumise kohustust. Selguse huvides palume sätte sõnastust täpsustada.

Arvestatud.

§ 3 lg 1 p 10

Eesti Laborimeditsiini Ühing

nakkushaigus – haigus või nakkus, mis on põhjustatud bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini sattumisest organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele. Sõnastus eristab „haigust“ ja „nakkust“, kuid ei selgita nende omavahelist suhet, mis võib tekitada tõlgendusprobleeme.

Osaliselt arvestatud. HÕNTE kohaselt ei defineerita seaduses mõistet, kui selle tähendus on üheselt mõistetav üldkeele või vastava eriala oskuskeele põhjal. Eesti Keele Instituudi sõnastike kohaselt on „nakkus“ ohutegurite sattumine paika, kus neid ei soovita, sh

12

Täpsustada, kas nakkuseks loetakse ka laboratoorselt kinnitatud asümptomaatiline nakkustekitaja kandlus. Ettepanek täpsustada mõisted: Nakatumine/infektsioon – kokkupuude nakkustekitajaga, mille tagajärjel kujuneb välja immuunvastus või tekib nakkustekitaja kandlus; Haigestumine – haigestumine nakkushaigusesse infektsiooni tulemusel.

organismi, ja sellest põhjustatud protsessid. Rahvatervishoiu sõnastiku kohaselt on „haigus“ organismi talitluse häirumine, mis põhjustab ajutist või posivat kahju. Eelnõus on mõistet „nakkushaigus“ täpsustatud, lisades juurde haigustunnusteta kandluse.

§ 3 lg 1 p 16

Eesti Laborimeditsiini Ühing

nakkusohtlik materjal – materjal, sealhulgas organismist pärinev uuringumaterjal, laboratoorne kultuur või saastunud ese, mis sisaldab või mille puhul on põhjendatud kahtlus, et see sisaldab nakkustekitajat. Definitsioon eeldab, et nakkusohtlik materjal sisaldab nakkustekitajat või esineb põhjendatud kahtlus selle esinemiseks. Mõiste „põhjendatud kahtlus“ vajab täpsustamist. Kas see tähendab kliiniliste sümptomite olemasolu, epidemioloogilist kontakti kinnitatud juhuga või muud hinnatavat asjaolu? Nakkustekitaja peab olema nakkusohtlikus materjalis reaalselt esinev ja nakatusvõimeline, st materjal ei ole eelnevalt inaktiveeritud ega muul viisil nakkusvõimet kaotanud Uuringumaterjal meditsiinilaborites on bioloogiline materjal ja potentsiaalselt alati nakkusohtlik. Võimatu on eristada põhjendatud kahtlusega ja kahtluseta materjale enne vastavate uuringute läbiviimist. Sellest definitsioonist peaks lähtuma, kes peab taotlema nakkusohtliku materjali käitlemise luba. Jääb ebaselgeks, kas seda peavad taotlema vaid nakkushaiguste diagnostikaga tegelevad laborid ehk kas luba peaks olema selgelt seotud elujõulise nakkustekitaja olemasolu ja reaalse nakkusleviku riskiga.

Arvestatud. Põhjendatud kahtlus on terminist eemaldatud. NETS sätted on suunatud laboritele.

§ 3 lg 1 p 23

Eesti Laborimeditsiini Ühing

uuringumaterjal – nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või epidemioloogiliseks uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov või muu bioloogiline, sealhulgas laboratoorselt eraldatud materjal.

Mitte arvestatud. Nõustume, et kliinilises ja laboratoorses praktikas on inimpäritolu bioloogilisel materjalil ning toidu- ja keskkonnaproovidel selge sisuline erinevus. Õigustehniliselt on aga NETS kontekstis otstarbekas

13

Bioloogiline materjal on täpsem termin ja katab nii nakkushaiguste kui muude haiguste diagnoosimiseks ja seisundi jälgimiseks võetud materjale, mille potentsiaalne nakkusohtlikus on võrdne. Ettepanek on eristada terminoloogiliselt bioloogilist materjali ning toidu- ja joogivee proove.

säilitada mõiste „uuringumaterjal“ ühtse katusterminina. Seaduse fookuses on nakkusohu tuvastamine ja epideemia ohjamine tervikuna, olenemata sellest, millisest allikast (inimene, loom, toit, keskkond) potentsiaalselt nakkusohtlik materjal pärineb. Terminoloogia kaheks jagamine muudaks seaduseteksti ebamõistlikult lohisevaks ning tekitaks ohu lünkade tekkeks järelevalves ja andmehõives. Katustermin tagab juriidilise selguse, koondades kõik nimetatud prooviliigid ühise eesmärgi – nakkushaiguse diagnoosimise või epidemioloogilise uuringu – alla.

§ 5 lg 6 Eesti Laborimeditsiini Ühing

Terviseametil on õigus epidemioloogilise uuringu käigus võtta isikult bioloogilist materjali nakkushaiguse või nakkusallika tuvastamiseks. Nimetatud tegevusele ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tervishoiuteenuse osutamisele sätestatud nõudeid. Täpsustada, kas tegemist on ka tahtest olenematu proovi võtmisega. Eelnõu kohaselt ei kohaldata Terviseameti (TA) laborile tegevusloa nõuet, kuid praktikas osutab TA labor ka Tervisekassa poolt tasustatavaid laboriteenuseid meditsiiniasutustele (lisaks § 8 ja § 10). Täpsustada, kas tegevusloa erisus kehtib üksnes riiklike ülesannete täitmisel ning vabal turul osutatavate teenuste puhul kohaldub TTKS § 40 alusel tegevusloa nõue. Seadusandlusega tuleks tagada õigusselgus ja võrdne kohtlemine.

Osaliselt arvestatud. Eelnõu sätet ja seletuskirja on täpsustatud selliselt, et bioloogilise materjali võtmine toimub eranditult isiku nõusolekul ning välistatud on tahtest olenematu sekkumine. Proportsionaalsuse tagamiseks on see õigus seotud kõrgema ohulävendiga, rakendudes üksnes puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral. Samuti muudeti sätte sõnastust nii, et Terviseamet ei võta proove vahetult, vaid üksnes korraldab proovivõtmist, kaasates selleks pädevaid tervishoiutöötajaid. Tegevusloa erisus kehtib Terviseameti laborile nii riiklike ülesannete täitmisel kui ka muude teenuste puhul. Terviseamet osutab muid teenuseid, mis ei ole otseselt seotud riiklike ülesannete täitmisega, väga piiratud mahus. Terviseameti laborite nõuetele

14

vastavus ja teenuste kvaliteet on juba tagatud teiste siseriiklike ja rahvusvaheliste mehhanismidega, sealhulgas NETS-iga. TTKS alusel TA- le täiendava tegevusloa nõude kehtestamine tekitaks ebamõistlikku halduskoormust ja dubleerivat regulatsiooni, loomata teenuste ohutuse või kvaliteedi tagamisel lisandväärtust. Seetõttu on tegevusloa erisus proportsionaalne ning ei riiva lubamatult võrdse kohtlemise printsiipi.

§ 8 lg 3 p 1-2

Eesti Laborimeditsiini Ühing

Selgituskirja kohaselt pannakse tervishoiuteenuse osutajale kohustus võtta patsiendilt uuringumaterjal epidemioloogilise uuringu eesmärgil ka juhul, kui see ei ole vajalik patsiendi raviks. Samas ei ole täpsustatud, kes sellisel juhul laboratoorsed uuringud teostab ega ka milline on nende uuringute rahastamise allikas.

 Kui uuringute tegemine jääks näiteks perearsti uuringufondi kanda, ei oleks see praktikas toimiv lahendus.

 Kui uuringute teostamine on Terviseameti ülesanne, peab Terviseametil olema tagatud igapäevane valmisolek proovide vastuvõtuks, analüüsimiseks ja logistika korraldamiseks (näiteks hiljutise Saaremaa kõhulahtisuse puhangu kontekstis).

Ilma selge vastutuse ja rahastusmehhanismi sätestamiseta võib nimetatud kohustus jääda formaalseks ega pruugi reaalselt rakenduda.

Võtame teadmiseks. Ettepanek on asjakohane. Eelnõu praeguses menetlusfaasis ei ole võimalik vastavat finants- ja korralduslikku mudelit ammendavalt välja töötada. Rahastuse ja töökorralduse täpsemad alused lahendatakse eelnõu edasise menetluse käigus või seotud rakendusaktides, et tagada sätte eesmärgipärane rakendumine praktikas.

§ 8 lg 4 Eesti Laborimeditsiini Ühing

Laborile pannakse kohustus teavitada rühmaviisilisest haigestumisest. Teeme ettepaneku piiritleda labori kohustus nakkustekitaja tuvastamisega ning teabe edastamisega tervise infosüsteemi ning jätta rühmaviisilise haigestumise teavitamine tervishoiuteenuse osutaja ülesandeks. Laboril puudub epidemioloogiline tervikpilt.

Mitte arvestatud. Erinevad tervishoiuteenuse osutajad (perearstid, haiglad) saadavad proove sageli ühte suurde laborisse. Seetõttu on labor sageli esimene üksus, mis suudab tuvastada rühmaviisilise haigestumise või puhangu.

§ 10 lg 2 Eesti Laborimeditsiini Ühing

Määratlemata on, mida tähendab „arvestuse pidamine“ - kas see tähendab proovide nimekirja, patogeenide inventuuri, säilitamise registrit või muud süsteemi ja kes oleks selle süsteemi jälgija ning

Arvestatud. Täiendatud on eelnõu seletuskirja ja antud detailid kajastatakse rakendusaktides.

15

mis sellest tuleneks. Täpsustada seaduses või rakendusaktis arvestuse pidamise ulatus, kas nõue kehtib üksnes 3.–4. ohurühma tekitajatele või ka rutiinsele diagnostikale. Meditsiinilaboris käideldud bioloogilised materjalid on tuvastatavad labori infosüsteemis, eraldi registrid ei ole vajalikud.

§ 10 lg 4 Eesti Laborimeditsiini Ühing

Sama kommentaar, mis § 5 lg 6. Meditsiinilabor peab omama TTKS § 40 alusel eriarstiabi tegevusluba. Tegevusloa nõuet ei kohaldata Terviseameti laborile. Seletuskirjas väidetakse, et TA ei tegutse turul, kuid tegelikkuses osutab siiski tasulisi teenuseid tervishoiuteenuse osutajatele. Reguleerida selgelt, millises ulatuses on TA vabastatud tegevusloa nõudest, et vältida ebavõrdset kohtlemist. Antud sõnastus näitab, et TA labor ei ole meditsiinilabor ja seega ta TTL mõistes laboriteenuseid osutada ei tohiks. TA saab tegutseda teaduslaborina, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid.

Mitte arvestatud. Tegevusloa erisus kehtib Terviseameti laborile nii riiklike ülesannete täitmisel kui ka muude teenuste puhul. Terviseamet osutab muid teenuseid, mis ei ole otseselt seotud riiklike ülesannete täitmisega, väga piiratud mahus. Terviseameti laborite nõuetele vastavus ja teenuste kvaliteet on juba tagatud teiste siseriiklike ja rahvusvaheliste mehhanismidega, sealhulgas NETS- iga. TTKS alusel TA-le täiendava tegevusloa nõude kehtestamine tekitaks ebamõistlikku halduskoormust ja dubleerivat regulatsiooni, loomata teenuste ohutuse või kvaliteedi tagamisel lisandväärtust. Seetõttu on tegevusloa erisus proportsionaalne ning ei riiva lubamatult võrdse kohtlemise printsiipi.

§ 10 lg 7 Eesti Laborimeditsiini Ühing

Ebaselge, kas „isik“ tähendab juriidilist isikut (asutus) või füüsilist isikut (töötaja). Sama probleem esineb terve eelnõu ulatuses. Ettepanek asendada „isik“ mõistega „tervishoiuteenuse osutaja“

Osaliselt arvestatud. Oleme täpsustanud eelnõud mõistega „labor“.

§ 11 lg 1,3 ja 6

Eesti Laborimeditsiini Ühing

Palun selgitada, mis alusel toimub labori välja valimine referentteenuse osutamiseks. Juhul, kui Terviseamet on sõlminud tähtajalise lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks mõne laboriga mistahes valdkonnas, siis peaks ju vastava valdkonna rutiinset laboratoorset diagnostikat teostav labor edastama lg 1 toodud info hoopis Terviseameti lepingupartnerile mitte Terviseametile. Antud sõnastuses jääb Terviseameti labor vahendajaks.

Referentlabori valik ja lepingu sõlmimine toimub kehtiva õiguse (riigihangete seadus, haldusmenetluse seadus) raamides, kus hinnatakse labori akrediteeringut, metoodilist pädevust ja võimekust täita seaduses loetletud spetsiifilisi ülesandeid. Eelnõu üks lõige reguleeris rutiinsete seireandmete esitamist Terviseametile

16

rahvastiku tervise olukorra jälgimiseks. Edasine lõige on erinorm, mis sätestas, et laborid edastavad referentlabori ülesannete täitmiseks vajaliku uuringumaterjali ja andmed otse referentlaborile. Eelnõu eristab üldist epidemioloogilist seiret ja spetsiifilist referentlabori tegevust.

§ 17 Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, kuna senine tervisetõendite süsteem on olnud paljude ettevõtjate jaoks põhjendamatult koormav ja bürokraatlik, eriti näiteks teenindus- ja toitlustussektoris, kus on tavapärasest kõrgem tööjõu voolavus, on tervisetõendite hankimine olnud täiendav aja- ja rahakulu nii tööandjale kui töötajale. Toetame muudatust, kus edaspidi piirdutakse vaid tuberkuloosi kontrolliga, kuna see on rahvatervise seisukohalt kõige kriitilisem risk. Muude nakkushaiguste puhul on tänapäevane hügieenitase ja tööandjate teadlikkus piisav, et tagada ohutus ilma lisatõenditeta. Samuti jääb alati tööandjal võimalus nõuda tervisekontrolli juhul, kui töökoha riskihinnang seda nõuab ning TTOS-i raames toimub töötaja tervisekontroll siiski igal juhul. Leiame, et seega plaanitav muudatus muudab värbamisprotsessi kiiremaks ja paindlikumaks ning vähendab bürokraatiat.

Võtame teadmiseks.

§ 8 Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Siiski peab Kaubanduskoda vajalikuks juhtida tähelepanu teavitussüsteemi puudumisele nakkushaiguse diagnoosimisel. Leiame, et tööandjal võiks olla võimalus saada infot töötaja nakkusohu kohta. Näiteks olukorras, kus töötajal diagnoositakse tuberkuloos või muu nakkushaigus, mis välistab otsese kokkupuute nt klientide, on tööandjal ohutuse tagamiseks vaja sellest operatiivselt teada saada. Selleks, et tagada isikuandmete kaitse ja vältida delikaatsete tervisandmete avaldamist, teeme ettepaneku luua infosüsteemide põhine lahendus, mis võimaldaks saata tööandjale automaatse üldistatud teavituse või märke isiku ajutise töötamispiirangu kohta konkreetsetes tingimustes, ilma haiguse diagnoosi avaldamata. Leiame, et see on vajalik, kuna praktikas võib ette tulla olukordi, kus töötaja jätab teadlikult või teadmatusest tööandja oma

Mitte arvestatud käesoleva eelnõu kontekstis. Infosüsteemide (TIS, TÖR) vahelise automatiseeritud teavitussüsteemi loomine eeldab mahukat IT-arendust. Samuti nõuab taoline lahendus eriliigiliste isikuandmete töötlemise tõttu eelnevat põhjalikku andmekaitse mõjuhinnangut, mis väljub käesoleva eelnõu mahust ning ajakavast. Juhime tähelepanu, et nakkusohutuse tagamiseks töökeskkonnas annab eelnõu tööandjale õiguse nõuda riskianalüüsist lähtuvalt töötaja tervisekontrolli läbimist

17

nakkushaigusest teavitamata (nt kartuses kaotada töötasus), mistõttu ei saa tööandja rakendada vajalikke meetmeid nakkusleviku tõkestamiseks. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku arendada välja infosüsteemide põhine lahendus (nt Terviseinfosüsteemi ja töötamise registri liidestamine), mis edastaks tööandjale operatiivse märguande isiku ajutise töötamispiirangu kohta, kui töötajal on diagnoositud nakkusohtlik haigus (nt tuberkuloos), kuid mis ei annaks delikaatseid isikuandmeid tööandjale.

ning kohustab teatud tegevusaladel töötajaid esitama tuberkuloosi suhtes nakkusohutust kinnitava tervisetõendi juba enne tööle asumist.

§ 3 lg 1 p 8

Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Soovitav on uue Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kooskõlastada ja kohandada muutused vastavaks ka Töö tervishoiu ja tööohutuse seaduses ning „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1“ määruses. Praegu kehtivas TTOS § 8. Bioloogilised ohutegurid lõige (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje eelnõu §3 terminid lõige 1 punkt 18) nakkustekitaja – mistahes bioloogiline tegur, sealhulgas prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, kaasa arvatud nende geneetiliselt muundatud vormid, ning nende bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese nakatumist ja nakkushaigust;

Võtame teadmiseks. NETS eelnõu terminite sõnastamisel on arvesse võetud kooskõla TTOS-iga.

§ 17 lg 3 Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Juhime tähelepanu töökeskkonna ohutegurite riskihindamise kvaliteedile. Juhul kui tööandja on bioloogiliste ohutegurite riske alahinnanud, võib tekkida oht nakkuse levikuks. Paraku igapäevatöös märkavad töötervishoiuarstid aeg-ajalt riskide alahindamist tööandjate poolt.

Võtame teadmiseks.

§ 17 lg 4 Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Tõlgendamine võib põhjustada segadust töötaja ja tööandja vahel, kes tasub töötaja tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli eest. Eelnõu seletuskirja alusel tööle asumisel tasub töötaja tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli eest, samas TTOS sätestab, et see ei tohi tuua töötajale rahalisi kulutusi.

Täpsustame seletuskirjas. Selgitame, et eelnõus eristatakse tööle asumise eelset tervisekontrolli ja töösuhte kestel tehtavaid tervisekontrolle, lähtudes töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS).

18

Eelnõu kohaselt on tööle asumise eelne tuberkuloosi suhtes tervisekontroll nõutav teatud tegevusaladel nakkusohu ennetamiseks ning selle kulud kannab tööle asuja ehk isik, kellega ei ole veel töölepingut sõlmitud. Tegemist ei ole TTOS-i mõttes töötervishoiu tervisekontrolliga, vaid nakkushaiguste ennetamise meetmega, mille eesmärk on välistada nakkusoht enne tööle asumist. TTOS-i põhimõte, mille kohaselt tervisekontroll ei tohi tuua töötajale rahalisi kulutusi, kohaldub töösuhte kestel tehtavatele tervisekontrollidele. Kui tööandja otsustab rakendada täiendavaid tervisekontrolle (nt riskianalüüsist tulenevalt või sündmuspõhiselt), peavad need toimuma tööajal ning kulud katab tööandja.

§ 17 lg 5 Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitluse (2025 ajakohastatud) ravijuhendi põhjal soovitatakse tuberkuloosi nakatumise puhul rindkere röntgenuuringu asemel IGRA testi või tuberkuliintesti, mis on oluliselt kallimad kui siiani kasutatud rindkere röntgenuuring. Juhime tähelepanu, et tööandja või töötaja kulu on taolise tervisekontrolli puhul seetõttu märkimisväärselt kõrgem.

Võtame teadmiseks.

§ 17 lg 6 Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Kui töötaja on tööle asumisel selle tõendi eest tasunud, siis peaks ta selle töölt lahkumisel endale saama?

Täpsustame eelnõus, et tööandja säilitab tervisetõendist üksnes koopia, mis on vajalik nakkusohutuse tõendamiseks töösuhte ajal. Originaalne tervisetõend jääb tööle asujale, kes on selle eest tasunud, ning see tagastatakse talle töösuhte lõppemisel.

19

§ 17 lg 7 Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Kui töötaja soovib vältida aja- ja majanduslikku kulu uue tervisetõendi puhul, kuidas ja kust on võimalik andmeid kontrollida, et ta pole elanud kõrge tuberkuloosi haigestumise riski tasemega riigis ega pole olnud kokkupuudet tuberkuloosi nakatunud isikuga. Kas uus tööandja usaldab inimese väidet või suunab kindluse mõttes ikkagi tervisekontrolli?

Töötaja varasema välismaal viibimise või kokkupuute puudumise tõendamiseks ei ole ette nähtud eraldi riiklikku kontrollmehhanismi. Tööandja saab paluda tööle asujal täita vastava deklaratsiooni (nt kinnitada, et ta ei ole viibinud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis ega puutunud kokku tuberkuloosi nakatunud isikuga) või küsida seda teavet töövestluse käigus. Erinevate tervisedeklaratsioonide ja küsimustike täitmine on tervishoiupraktikas tavapärane ning neid kasutatakse laialdaselt riskide hindamisel ja otsustamisel. Ei näe põhjust, miks peaks käesoleva eelnõu kontekstis kehtestama sellest erineva või rangema erikorra. Kui tööandjal tekib kahtlus või ta peab töökeskkonna riske arvestades vajalikuks täiendavat kindlust, on tal võimalik suunata isik tervisekontrolli. Täiendava tervisekontrolli rakendamine jääb tööandja otsustada, lähtudes riskianalüüsist.

§ 3 lg 16 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus

Ei selgu, mida peetakse silmas põhjendatud kahtluse all. Välja toodud definitsioon on seaduseelnõus ja sellega seotud määruste kavandites oluline, kuna 2., 3. või 4. ohurühma nakkusohtliku materjali käitlemisel tekib nõue taotleda Terviseametilt tegevusluba. Teeme ettepaneku defineerida nakkusohtlik materjal kui materjal, sh organismist pärit uuringumaterjal, laboratoorne kultuur või saastunud ese, mis sisaldab nakkustekitajat.

Osaliselt arvestatud.

§ 8 lg 5 p 1

Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi laborina tuvastab LABRIS nakkustekitajaid, kuid LABRISel puudub täielik info riikliku järelevalve proovide kohta. Et vältida info osalist edastamist teeme ettepaneku punkt ümber sõnastada: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud vastavalt.

20

valitsemisala pädev asutus, kellele laekub info toidus, loomadel või söödas tuvastatud zoonoosse nakkustekitaja kohta, mille levikuga võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht.

§ 10 lg 2 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus

Jääb ebaselgeks, mida tähendab nõue pidada arvestust käideldava nakkusohtliku materjali üle. Mis on arvestuse pidamise aluseks arvestades nakkusohtliku materjali mõistet seaduses. Isik, kes käitleb 2., 3. või 4. ohurühma bioloogilist ohutegurit, peab omama Terviseameti antud tegevusluba (edaspidi nakkusohtliku materjali käitlemise luba). Defineerida, kes on isik. Jääb ebaselgeks, kas nakkusohtliku materjali käitlemise luba peab taotlema asutus või iga töötaja (eraisik), kes käitleb nimetatud ohurühma ohutegurit.

Arvestatud. Täiendatud on eelnõud ja selle seletuskirja ning antud detailid kajastatakse rakendusaktides. NETS sätted on suunatud laboritele.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Nakkushaiguse puhangu, epideemia ja pandeemia definitsioonid on liiga üldised, üksteist kordavad ja hinnangulised. Toodud definitsioonide alusel ei ole võimalik öelda, mis on nende kolme vahe või sarnasused. Näiteks ei ole aru saada, mis tingimustele peab nakkushaiguse puhang vastama, et saaks öelda, et see on epideemia ja mitte enam puhang, või kuidas erineb epideemia pandeemiast. Lisaks on määratlemata seaduse tekstis mitmel pool kasutatud termin „nakkushaiguse epideemiline levik“. Kas see on sama mis epideemia? Nakkushaiguse puhang määratluses võiks täpsustada, et tegemist on haigusjuhtudega, millel on ühine nakkusallikas või levikufaktor, sest selle puudumisel võib jääda mulje, et puhanguks saab pidada ükskõik milliste nakkushaiguste juhtude samaaegset sageduse kasvu. Oodatust suuremal määral on liiga üldine. Kui me räägime tavapärasest haigestumisest, siis räägitakse juhtude arvust või sagedusest, sest neid saab mõõta. Ootusi me ei mõõda ja suuremat määra ei saa panna arvudesse. Rahvastikurühm või koht saab kokku võtta kogukonnaks. Kui aja all on mõeldud nakkuse leviku kiirust, siis see peaks selguma levikufaktoriga. Sõnastusvõimalused Termin: nakkushaiguse puhang; sünonüümid nakkushaiguspuhang, puhang

 Ühise nakkusallika või levikufaktoriga nakkushaigusjuhtude tavapärasest sagedasem esinemine piiritletud kogukonnas

Osaliselt arvestatud. Terminit on täpsustatud.

21

 Piiritletud kogukonna tavapärast haigestumise taset ületavate ühise nakkusallika või levikufaktoriga nakkushaigusjuhtude arv (või sagedus)

 Tavapärast haigestumise taset ületavate ühise nakkusallika või levikufaktoriga nakkushaigusjuhtude arv (või sagedus) piiritletud kogukonnas

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Epideemiat määratletakse justkui kahe erineva olukorrana: 1. nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas oodatust tunduvalt suuremal määral (ehk nakkushaiguspuhanguna) või 2. nakkushaiguspuhangu laiaulatuslik ja intensiivne levik, mis tingib vajaduse rakendada ulatuslikke nakkustõrje meetmeid (ehk puhangu levikuna) Selline sõnastus on tautoloogiline ja sisutühi. Puhang on hulgaline haigestumine mõnda nakkushaigusesse (vt Otsing - puhang). Hulgaline haigestumine saab toimuda ainult nakkushaiguse (teatud piiri ületava) levikuga, mis tähendab, et puhang on (teatud piire ületav) levik. Sedasi mõtet lahti harutades selgub, et epideemia teine olukord on „leviku levimine“. Kui epideemia on puhang (esimene olukord) ja puhangu levimine (teine olukord), siis epideemia definitsioon kokku ütleb, et epideemia on nakkushaiguse (teatud piire ületav) levik või (teatud piire ületava) leviku levimine. Selline definitsioon ei kannata kriitikat. Epideemiat peab saama defineerida ühe olukorrana (või mitme erinevana) ja piiritleda seda nii, et tekiks selge erinevus nakkushaiguse puhanguga ja pandeemiaga. Epideemia on olemuslikult nakkushaiguse puhang ja teatud tingimused teevad puhangust epideemia, nt need, millega ületatakse (epideemiline) lävi. Kahjuks ei selgu seaduse tekstist täpselt, mis tingimused muudavad nakkushaiguspuhangu epideemiaks. Seaduse teksti lugedes saab aimu, et Terviseameti kogutud epidemioloogiliste andmete alusel saab öelda, millal muutub puhang epideemiaks, kuid seaduses ei ole neid tingimusi kirjeldatud. Kuidas seaduse tekstis epideemiat mõistetakse, selgub epideemiat ümbritsevast kontekstist. Sõnastusvõimalused • Kui on tarvis kirjeldada ka nakkushaigust ennast, siis epideemia – missuguse (nt inimeste tervist ohustava) nakkushaiguse millistele tingimustele vastav puhang.

Osaliselt arvestatud. Seaduses on defineeritud nakkushaigus ja eriti ohtlik nakkushaigus. Epideemia termin ei ole piiritletud eriti ohtliku nakkushaigusega. Terminit on täpsustatud.

22

• Kui jätta nakkushaigus kirjeldamata, siis epideemia – nakkushaiguse puhang, mis ületab riigis (rahvusvaheliselt) paika pandud epidemioloogilise lävendi. Sel juhul tuleb defineerida epidemioloogiline lävend (vt viidatud epidemioloogia sõnaraamat, lk 80, märksõna epidemic threshold), sest kõik kasutatud terminid tuleb seaduses lahti kirjutada.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Ka pandeemia definitsioonis on kordused. Pandeemia definitsioonis sisalduv „või“ lubab seda lugeda nii: - pandeemia on nakkushaiguse ülemaailmne levik - pandeemia on nakkushaiguse väga laiaulatuslik piiriülene levik Epideemiat ja pandeemiat seob see teadmine, et mõlemad on (teatud tingimustele vastav) nakkushaiguse puhang. Epideemia ja pandeemia erinevus seisneb selles, et pandeemia on ülemaailmne nakkushaigusepuhang, see haarab korraga suurt osa maailma rahvastikust. Sõnastusettepanekud • pandeemia – ülemaailmne epideemia • pandeemia – korraga suurt osa maailma rahvastikust haarav nakkushaiguse puhang • pandeemia – nakkushaiguse ülemaailmne puhang, mis haarab korraga suurt osa maailma rahvastikust

Mitte arvestatud. Erialaekspertide vaatest peab terminis eristama ülemaailmset ja laiaulatuslikku levikut, sest pandeemia võib piirduda ühe kontinendiga – viimasel juhul ei saa seda levikut lugeda siiski ülemaailmseks.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Avalik koht – avaliku kohana käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses lisaks korrakaitseseaduse §-s 54 sätestatule ka kohta, mis on antud tasu eest või tasuta kasutada avaliku ürituse või koosoleku korraldamiseks. Definitsiooni alguses ei tohiks olla korratud defineeritavat terminit. Definitsiooni alguses ei tohiks olla kasutatud ka tegusõnu, nagu nt on, viitab, kirjeldab. Antud juhul avaliku kohana käsitatakse Sõnastusettepanek • korrakaitseseaduse §-s 54 sätestatule ka koht, mis on antud tasu eest või tasuta kasutada avaliku ürituse või koosoleku korraldamiseks

Osaliselt arvestatud. Termin on eelnõust eemaldatud.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Bioohutus, nakkusohutus - neid kaht terminit käsitleme koos, kuna põhisõna – ohutus – on mõlemas valesti käsitletud. Ohutus ei ole põhimõtete, tehnoloogiate ja tegevuste kogum või põhimõtete ja meetmete kogum, vaid teatud põhimõtete alusel tehtud tegevuste tulemus. Ohutus tuleb sõnast ohutu ja tähendab

Arvestatud. Termineid on parandatud.

23

ohutut olekut ja ohu puudumist, sellist olukorda, kus riskid ja ohud on maandatud ja saavutatud on kindel ohuvaba olukord. Antud eelnõus on bioohutuse ja nakkusohutuse all defineeritud ohutusmeetmete eesmärki, aga mitte bioohutust ja nakkusohutust ennast. Kas nakkusohutuse alla saaks paigutada ka selle, mida inimene ise nakkuse leviku tõkestamiseks teeb, nt vaktsineerib end, kasutab maski jm? Sel juhul tuleks lisada tervisekäitumine. Sõnastusettepanekud bioohutus – töötajate, elanike ja keskkonna kaitstus, mis on saavutatud nakkustekitajate tahtmatu vabanemise ja nendega kokkupuute vältimisele suunatud põhimõtete rakendamise järel nakkusohutus – inimese tervise kaitstus, mis on saavutatud nakkushaiguste leviku vältimise põhimõtete rakendamisel inimese elukeskkonnas ja tervisekäitumises, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ja iluteenuste osutamisel ning töökohal

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Eelnõus on määratletud epidemioloogiline uuring, kui tegevused nakkusallika, nakkuse levikutee ja nakatumist soodustavate asjaolude väljaselgitamiseks, olukorra hindamiseks, nakkuskahtlaste ja nakkusohtlike inimeste ning vajalike tõrjemeetmete kindlaksmääramiseks. Tekib küsimus, mida täpsemalt mõeldakse nakkushaiguse kahtlusega inimeste ja teisi nakatada võivate inimeste kindlaksmääramise all? Ja kas see on sama kindlaksmääramine mis tõrjemeetmete kindlaksmääramise all on mõeldud? Või mõeldakse inimeste tuvastamist? Kui räägitakse vajalikest tõrjemeetmetest, siis mille tõrjumiseks mõeldud meetmete? Praegu jääb mulje, nagu tõrjutaks vahetult enne mainitud inimesi. Kindlaksmääramisel tundub antud juhul olevat kaks erinevat tähendust (inimeste kindlaks tegemine ja meetmete üle otsustamine). Tegevusi väljendavad tegusõnad peavad olema täpsed, mitte nii umbmäärased. Eeldada võib, et uuringu alusel töötatakse välja sobivad tõrjemeetmed. Sõnastusettepanek epidemioloogiline uuring – tegevused nakkusallika, nakkuse levikutee, nakatumist soodustavate asjaolude, nakkushaiguse kahtlusega inimeste ja teisi nakatada võivate inimeste tuvastamiseks, olukorra hindamiseks ning nakkuse tõrjumiseks sobilike meetmete väljatöötamiseks

Mitte arvestatud. Termini sõnastusettepanek on sisuliselt sama, sest hindamine ja kindlaksmääramine on tuvastamisega sünonüümid, samuti ei ole sisulist erinevust meetmete kindlaksmääramise (en) ja väljatöötamise (ep) vahel.

24

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Isolatsioon ja karantiin Nakkusohtlik inimene on defineeritud nakkushaige või nakkuskandja, kes võib nakkust teistele inimestele edasi anda. Isolatsiooni definitsioon algab seega sisulise kordusega: „nakkushaige või nakkushaige või nakkuskandja“ eraldamine … Lisaks soovitame isiku asemel kasutada inimest ja teha seda läbivalt. Karantiini definitsioonist on võimalik välja lugeda seda, et see on olemuslikult liikumisvabaduse ja tegevuste piiramine. Jääb arusaamatuks, miks ei sobi karantiini levinud olemuslik sisu – teatud ajaks eraldamine. Eraldamise ehk antud juhul karantiini tulemusel on liikumis- ja tegutsemisvabadus piiratud, kuid eraldamine ise ei ole piiramine. Ka Wikipedia ingliskeelses artiklis, kust karantiini uus definitsioon ilmselt pärit on, saab kahelda. Sõnastusettepanekud isolatsioon – nakkushaigusega inimes(t)e või haigustunnustega inimes(t)e eraldamine teistest inimestest kodus, haiglas või muus viibimiskohas eesmärgiga vältida nakkuse edasikandumist karantiin – nakkushaigusega inimes(t)ega kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnast saabunud, kuid haigustunnusteta terve(te) inimes(t)e teatavaks ajaks eraldamine eesmärgiga ennetada nakkuse võimalikku levikut selle peiteperioodil

Osaliselt arvestatud. Seaduses on läbivat kasutatud terminit inimene. Mõiste isolatsioon on seadusest eemaldatud.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Nakkushaige isik Soovitame isiku asemel inimest ja haigust haige asemel kasutada. Nii nagu me ei ütle ka enam lihtsalt kopsuhaige, dementne, epileptik jms, ei tohiks öelda ka nakkushaige. Tegemist on person-first language ehk inimest väärtustava keelekasutuse suundumusega tervishoiuterminoloogias, mis rõhutab fraasis inimest, mitte tema haigust, seisundit, puuet vm eripära. Soolisuse, rahvuse, vanuse, usuliste veendumuste, puuete, haiguste ja eripäradest rääkimisel- kirjutamisel tuleb kasutada selliseid sõnu ja väljendeid, mis inimese minapildi neid tahke ei riivaks. Inglise keeles person-first language põhimõtteid rakendada paremini kui eesti keeles, sest meie sõnajärg võimaldab vaid mõnikord sõna „inimene“ panna fraasis ka ettepoole. Sõnastusettepanek nakkushaigusega inimene – inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetodite, sealhulgas laboratoorse uuringu, kliinilise pildi või epidemioloogilise seose alusel diagnoositud nakkushaigus

Arvestatud. Kasutame eelnõus „nakkushaigusega inimene“.

25

Seaduse tekstis esineb nakkushaige mitmel korral, palume vahetada kas nakkushaigusega inimene või inimene, kel on diagnoositud nakkushaigus, inimene, kel on tuvastatud nakkushaigus vastu.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Nakkushaige tahtest olenematu ravi Nakkushaige tahtest olenematu ravi kõlab diskrimineerivalt. Antud juhul oleks parem kasutada inimese tahtest olenematu ravi. Samuti jääb arusaamatuks, miks tehakse inimese tahetel vahet (on tervete tahe ja nakkushaigete tahe). Näiteks, psühhiaatrilise abi seaduses ei täpsustata, millise inimese tahtest olenematu ravi (ei öelda, et vaimuhaige tahtest olenematu ravi), vaid loetletakse tingimused, mis olukord inimesel on ja millisel juhul tema tahtest olenematut ravi kohaldatakse, lisaks pannakse see abi andmise konteksti (Psühhiaatrilise abi seadus–Riigi Teataja, 3. ptk). Ka NETS-is räägime inimese tahtest. Seaduse tekst peab määratlema, mis olukorras inimene on (tal on tuvastatud nakkushaigus) ja kuidas siis käitutakse, kui ta ei taga enda või teiste inimeste ohutust. Sõnastusettepanekud Nakkushaige tahtest olenematu ravi asemel inimese tahtest olenematu ravi või tahtest olenematu ravi. Kui nakkushaiguse diagnoosimise tingimus ei ole seaduse tekstis tahtest olenematu ravi rakendamise tingimusena selgelt kirjas, siis tuleb see sinna kirja panna. Teeme ettepaneku muuta terves 3. peatükis vastav termin.

Mitte arvestatud. PsAS viitab selgelt ka haigustunnustele, vt § 11 lg 1. Läbi haigustunnuse, milleks on nakkushaigus, on olemas tingimus tahtest olenemata ravi kohaldamiseks.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Nakkuskahtlane isik ja nakkusohtlik isik Sellisel viisil – nakkuskahtlane ja nakkusohtlik – inimesest rääkimine on sildistamine. Kõike seda saab väljendada neutraalselt, nt nakkuskahtlane inimene asemel nakkushaiguse kahtlusega inimene, teisi inimesi nakatada võiv inimene. Nakkusohtliku inimese asemel nakkusohuga piirkonnast saabunud inimene, nakkusohuga piirkonnas viibinud inimene, olenevalt sellest, mis seaduse konteksti sobib. Kui kasutada „nakkust edasi anda võiv inimene“, „teisi inimesi nakatada võiv inimene“ või „nakkusohuga piirkonnas viibinud inimene“ või „nakkusohuga piirkonnast saabunud inimene“ vms, siis seletavad need sõnaühendid end ise ja puudub vajadus neid omakorda määratleda. Seaduse tekstis esineb „nakkusohtlikku isikut“ peale terminoloogia vaid kahel korral ja neid kohti saab ümber

Osaliselt arvestatud. Oleme parandanud seaduse tekstis terminit „nakkuskahtlusega inimeseks“. Lisatud on juurde termin „nakkuskandlusega inimene“ ja sellest lähtuvalt korrigeeritud terminit „nakkusohtlik inimene“.

26

sõnastada, pealegi on teisel korral (§ 40 lg 2 puhul) ELi määrust meelevaldselt tõlgendatud ja kõik inimesed Eesti seadusse ümber toodud kui nakkusohtlikud isikud. Nakkuskahtlusega inimese definitsioonis tekitab segadust määratluse viimane fraas: ega tõendatud nakkusohtlikkust. Mis on nakkusohtlikkus? Kas ei ole tõendatud, et ta võib nakkust edasi anda? Määratluse esimene osa (et ta on nakkustekitajaga ilmselt kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas) peaks „nakkushaiguse kahtlusega inimese“ olemusliku sisu juba edasi andma (et kui tal on nakkushaiguse kahtlus, siis ju võib ta olla ka ise potentsiaalselt see, kes nakkust edasi annab). Sõnastusettepanekud nakkushaiguse kahtlusega inimene – inimene, kes võib olla nakkustekitajaga kokku puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole veel diagnoositud nakkushaigust. NB! Ühildumine kaasaütleva käändega võib tuua kaasa mitu segavat ühesugust käändelõppu (samadel alustel nakkushaiguse kahtlusega inimesega), kuid seal saab kasutada „inimesega, kelle puhul kahtlustatakse nakkushaigust“. Inimene, kellel kahtlustatakse nakkushaigust, inimene, kelle puhul kahtlustatakse nakkushaigust või on põhjust kahtlustada nakkushaigust on ka võimalused, kuidas tekstis antud fraasi vaheldada.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Nakkushaigus Definitsioonis on sisuline kordus: edasikanduv haigus … mis levib inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele. Levima ongi edasi kanduma. Definitsioonis on umbisikulise „on põhjustatud millestki“ konstruktsiooni asemel parem kasutada „mis põhjustab“. Mida tähendab otseselt või kaudselt? Kas otse inimeselt inimesele või kaude ehk keskkonna või looma vahendusel inimesele? Kui nii, siis see on juba öeldud ja pole vaja korrata ja sõnastada levikutee selgemaks. Sõnastusettepanek nakkushaigus – haigus või nakkus, mida põhjustab bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini sattumine organismi ja mis levib inimeselt inimesele või loomalt või keskkonnast inimesele

Arvestatud. Terminit on parandatud.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Nakkushaiguste seire Arvestatud. Terminit on täpsustatud.

27

Millegi kohta andmete kogumine asemel on parem öelda lihtsalt mille andmete kogumine. Natuke jääb arusaamatuks mille riskitegurite kohta andmeid kogutakse ja jääb mulje, et nakkushaiguste ja nakkustekitajate riskitegurite kohta, aga mida see tähendab? Nakkushaiguse kontekstis räägitakse ikka nakatumise riskist ja see võiks kindlasti olla mainitud. Sõnastusettepanek nakkushaiguste seire – nakkushaiguste ja nakkustekitajate andmete ja nakatumise riskide andmete süstemaatiline kogumine …

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Nakkustekitaja Nakkustekitajate loetelus segab lugemist kaasa arvatud ja koma ning nende bioloogilised komponendid ees, st ei saa enam aru, mis mille juurde kuulub. Kuna loetelus toodud nakkustekitajad on kõik võrdselt nakkustekitajad, siis piisab nende ära toomisest, kasutades nende eraldamiseks tavapäraseid sidesõnu ja komasid loogilistes kohtades. Selgusele aitab kaasa ka see, kui tuua kõrvallauses mainitud mõte kohe ette. Sõnastusettepanek nakkustekitaja – inimese nakatumist ja nakkushaiguse teket põhjustav bioloogiline tegur, sealhulgas prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid ning bioloogilised komponendid ja toksiinid

Osaliselt arvestatud. Terminit on keeletoimetatud.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Nakkushaiguste tõrje Tõrje tähendab tõrjumist ehk tegevusi, mitte meetmeid ega nende kogumit. Näiteks jäätõrje ei tähenda meetmete kogumit, vaid jää tõrjumise protseduuri või tegevusi. Tõrjemeetmed oleks meetmed või meetmete kogum. Sõnastusettepanek nakkushaiguste tõrje – tegevused nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks, sealhulgas piirangute ja ettevaatusabinõude kohaldamine

Osaliselt arvestatud. Terminit on korrigeeritud.

§ 3 Tervise Arengu Instituut

Terviseseisundit kinnitav tõend Termin ja selle määratlus ei lähe omavahel kokku. Terviseseisund tähendab tervise olekut teatud ajahetkel. Terviseseisundit kinnitav tõend kõlab nagu me kinnitaks, et inimesel on terviseseisund. Pigem peab küsima, mida me teada saame, kui me näeme teavet

Mitte arvestatud. Tervisetõend näitab justnimelt tervise seisundit nakkushaiguse suhtes, tõend võib näidata haigust, läbipõdemist, aga ka

28

läbipõdemise, testitulemuse, vaktsineerimise, vastunäidustuse kohta, ja siis selle tõendist me räägimegi. Kui selline määratlus jääb, siis on täpsem ja määratluse sisule vastav termin „Nakkusohutuse tõend“. Tõendi sisu on läbipõdemise, testitulemuse, vaktsineerimise, vastunäidustuse fakti kinnitamine, aga mitte nakkusohutuse kinnitamine, seetõttu ei saa öelda „kinnitav tõend“.

seda, et nakkust ei ole, st on terve otsitava suhtes.

§ 3 lg 1 p 1

Terviseamet

Eelnõu § 3 lg 1 p 1 sätestab avaliku koha mõiste, mis erineb korrakaitseseaduse §-s 54 sätestatud mõistest. Terviseameti hinnangul tekitab sama mõiste erinev kasutus pigem segadust ning ei ole kuidagi põhjendatud. Avalik koht KorS § 54 kohaselt on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Selline sõnastus seob avaliku koha mõiste selgelt füüsilise ja piiritletud paiga või objektiga: kõik seaduses loetletud näited - maa-ala, ehitis, ruum ja ühissõiduk - viitavad füüsiliselt eksisteerivatele ning ruumiliselt määratletavatele kohtadele ja objektidele. Seda kinnitab ka korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri (49 SE, Riigikogu XI koosseis), mis nimetab avaliku koha näidetena avalikud teed ja supelrannad, väljakud, pargid, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned ning kaubandus- ja teenindushooned (vt lk 85). Seega asukoha puhul sõltub selle lugemine avalikuks või mitteavalikuks kohaks sellest, kas tegemist on avalikkusele avatud koha või üritusega või näiteks erapeoga, kuhu pääseb piiratud hulk inimesi. Kui tegemist on kohaga, mis on kohta, mis on antud tasu eest või tasuta kasutada avaliku ürituse või koosoleku korraldamiseks, siis on tegemist avaliku kohaga KorS mõistes.

Arvestatud. Antud termin on eelnõust eemaldatud.

§ 3 lg 1 p 6

Terviseamet

Eelnõu § 3 lg 1 p 6 sätestab isolatsiooni mõiste. Eelnõu kohaselt on isolatsioon nakkushaige või nakkusohtliku isiku eraldamine teistest isikutest eesmärgiga vältida nakkuse edasikandumist. Kuna eelnõus ei ole mõistet hiljem kordagi kasutatud (§ 7 lg 3 p-s 2 on mainitud isolatsiooninõudeid), siis jääb segaseks, mis on mõiste defineerimise eesmärk ning kuidas ja kelle poolt toimub nakkushaigete isikute või nakkusohtlike isikute teistest eraldamine. Seletuskirjas on samas viidatud isolatsioonile kui ühele võimalikule Terviseameti poolt kohaldatavale nakkustõrje meetmele.

Osaliselt arvestatud. Isolatsiooni terminist on eelnõus loobutud.

29

§ 3 lg 1 p 7

Terviseamet

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 7 on sätestatud termin “karantiin”. Definitsioonist tuleks eemaldada sõna “loomad”, sest loomade puhul kehtivad veterinaarvaldkonna õigusaktid ja loomad kuuluvad Põllumajandus- ja Toiduameti vastutusvaldkonda ning Terviseamet neile karantiini ei kehtesta. Kehtiva seaduse kohaselt on karantiin eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav: 1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses; 2) isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang või 3) teenuste osutamise piirang.

Arvestatud ja definitsiooni parandatud.

§ 3 Terviseamet

Eelnõus on karantiin nakkushaigega kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas viibinud, kuid haigustunnusteta isiku, samuti teatud kauba või looma liikumisvabaduse ja tegevuste piiramine eesmärgiga ennetada nakkuse võimalikku levikut selle peiteperioodil. Seega on karantiini mõiste eelnõus oluliselt kitsam kui hetkel kehtivas seaduses. Seletuskirja kohaselt on karantiin meede, mida rakendatakse nakkushaigega kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas viibinud, kuid haigustunnusteta isiku suhtes ning karantiini eesmärk on ennetada nakkuse võimalikku levikut selle peiteperioodil, mil isik võib olla nakkusohtlik, kuid tal puuduvad veel sümptomid. Seega on karantiini võimalik kohaldada tervetele isikutele, kuid mitte haigetele. Eelnõust ei selgu, missuguseid meetmeid kohaldatakse nakkusohtlikele haigetele isikutele.

Arvestatud. Termin karantiin on laiendatud nakkusohtlikele haigetele inimestele.

§ 3 Terviseamet

Terviseamet teeb ettepaneku võtta termini “ohtlik nakkushaigus” asemel kasutusele eelnõu seletuskirjas mainitud termin “ühiskondlikult ohtlik nakkushaigus” või “ühiskonnale ohtlik nakkushaigus”. See vastab Rootsi seadusandluses kasutusel olevale mõistele ning väldib segadust ja vastuolusid nakkushaiguste ohtlikkuse määratlusel. Iga nakkushaigus, sh ka eelnõu § 3 lõike 2 kriteeriumitele mitte vastavad nakkushaigused, võivad olla ohtlikud inimese tervisele. Kui seaduses võetakse kasutusele mõiste “ohtlik nakkushaigus” ja piiritletakse see kõige suuremat ühiskondlikku ohtu ja tervisekahju põhjustavate nakkushaigustega, siis tekib ebakõla seaduse ning tava- ja meditsiinilises tähenduses kasutatava mõiste “ohtlik” vahel. Leiame, et sellist kommunikatiivset segadust ei ole

Osaliselt arvestatud. Kasutame eelnõus edaspidi terminit „eriti ohtlik nakkushaigus“.

30

mõistlik tekitada. Sõna “ühiskondlikult” lisamine rõhutaks suuremat kahju põhjustavate nakkushaiguste laiemat mõju ja välistaks hilisema segaduse ja vääriti mõistmiste tekkimise.

§ 3 lg 3 Terviseamet

Eelnõu § 3 lõike 3 järgi kehtestab ohtlike nakkushaiguste loetelu minister määrusega. Eelnõu ja seletuskirja tekstist jääb ebaselgeks, millised nakkushaigused hakkavad täpsemalt uue termini alla kuuluma ning kas võrreldes kehtivas seaduses olevate terminitega “eriti ohtlik nakkushaigus” ja “uudne ohtlik nakkushaigus” on mõiste käsitlusala laiendatud või mitte. Sellest tulenevalt on hetkel keeruline hinnata ka eelnõu 7. peatükis kirjeldatud tõrjemeetmete rakendatavust ja asjakohasust.

Seletuskirja on lähtuvalt kommentaarist täiendatud. Seletuskirja täiendati selgitustega termini „eriti ohtlik nakkushaigus“ ulatuse kohta. Uue mõiste käsitlusala on võrreldes kehtiva õigusega avaram, võimaldades ühtsete kriteeriumide alusel kohaldada 7. peatüki tõrjemeetmeid nii teadaolevatele kõrge suremusega haigustele kui ka uutele pandeemilise potentsiaaliga nakkustele. Lisaks toodi seletuskirjas välja näited haigustest (nt Ebola, kopsukatk, SARS, MERS, COVID-19), mis lülitatakse uute kriteeriumide alusel ministri määrusega kehtestatavasse esialgsesse loetellu.

§ 3 lg 2 Terviseamet

Eelnõu seletuskirjas § 3 lõike 2 selgituses on kirjas, et “Terviseamet tugineb ohuprognoosi koostamisel epidemioloogias tunnustatud metoodikatele...”. Juhime tähelepanu, et antud kontekstis oleks korrektne kasutada terminit “riskihinnang”. Terminit “ohuprognoos” kasutatakse riikliku järelevalve kontekstis ja see ei ole seotud epidemioloogiliste uuringutega. Samuti on sama lõike selgituses järgmine lõik: “Määratlus eristab neid kroonilise kuluga nakkushaigustest, mis on küll tõsised, kuid mille levik rahvastikus on aeglane ja stabiilne (nt HIV, C-hepatiit) ning mille ohjamine toimub rutiinse ravi ja ennetustöö kaudu. Erinevalt ägedatest vere ja kehavedelikega levivatest nakkustest (nt Ebola viirushaigus), mis põhjustavad kiiresti arenevaid puhanguid ja nõuavad kohest sekkumist, ei eelda krooniliste nakkuste ohjamine erakorraliste tõrjemeetmete rakendamist.” Juhime tähelepanu, et Ebola ja C-hepatiidi vahele jääb terve hulk (enamik) nakkushaiguseid, mis on ka ohtlikud ja võivad olla raske kuluga tavatähenduses, aga mille puhul ei ole vajadust kehtestada ulatuslikke piiranguid. Samuti on ka HIV ja C-hepatiit ohtlikud ja

Arvestatud ja parandused seletuskirja sisse viidud.

31

raske kuluga haigused, kuigi nende levik ei ole niivõrd kiire ja ulatuslik. Samuti märgime, et vere ja kehavedelikega levivatest haigustest kiiremini ja intensiivsemalt levivad õhu teel levivad nakkushaigused, mis on oluliselt suurema epideemilise ja pandeemilise potentsiaaliga. Seletuskirjas tekitavad segadust riikliku järelevalve ja epidemioloogiliste uuringute mõisted. Epidemioloogilised uuringuid ei teostata riikliku järelevalve käigus. Samuti ei ole nakkushaiguste tõrje käsitletav kitsalt riikliku järelevalvena. Korrektne termin on riskihinnang. Samuti ei toimu ka bioloogilise materjali võtmine mitte riikliku järelevalve, vaid epidemioloogiliste uuringute raames. Palume teha seletuskirjas läbivalt vajalikud parandused.

§ 5 lg 4 p 1-2

Terviseamet

Eelnõu § 5 lõike 4 punktiga 1 ja punktiga 2 määratakse Terviseameti ülesandeks täita IHR riikliku asutuse ülesandeid ja pädeva asutuse ülesanded vastavalt määrusele (EL) 2022/2371. Kuivõrd tegu on uute kohustustega, siis võiksid need ülesanded olla ka seletuskirjas lahti kirjutatud. Lõike 4 selgituses on seletuskirjas järgmine lause: “Säte tagab, et ohtlike nakkushaigustega seotud info liigub viivituseta rahvusvahelistesse ohusüsteemidesse.” Juhime tähelepanu, et säte hõlmab endas kogu seiret ja tõrjet ning valmisolekut puudutavat andmestikku, mitte ainult ohtlikke nakkushaiguseid puudutavat infot käesoleva seaduseelnõu tähenduses. Terviseameti teostatav seire on osa Euroopa ja maailma seirevõrgustikest ning need haigused ja tekitajad, mida seiratakse, kuuluvad suuremas osas ka ECDC ja WHO seire alla ning neid andmeid Terviseamet nendele organisatsioonidele ka edastab. Palume korrigeerida selles osas seletuskirja.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud vastavalt.

§ 5 lg 2 p 5

Terviseamet

Eelnõu § 5 lõige 2 punkt 5 sätestab, et Terviseamet teeb või korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid. Rakendusuuringute osa on seletuskirjas selgitatud, kuid laboriuuringute läbiviimise osa mitte. Palume täiendada seletuskirja.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

§ 5 lg 1 Terviseamet

Eelnõu § 5 lõikes 1 on sätestatud Terviseameti ülesanded, sh nakkushaiguste ennetamine, mis on oluline osa Terviseameti tööst. Samas ei ole alljärgnevate lõigete pealkirjades ennetust mainitud. Teeme ettepaneku täiendada § 5 lõike 3 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: “(3) Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrje korraldamisel Terviseamet:”.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

32

§ 5 lg 3 Terviseamet

Terviseamet teeb ettepaneku lisada § 5 lõikes 3 toodud Terviseameti ülesannete alla labori- ja rakendusuuringute tegemise sarnaselt § 5 lõige 3 punktile 5, kuivõrd Terviseamet teeb laboriuuringuid ka nakkushaiguste tõrje raames ning samuti võib olla vajalik viia läbi rakendusuuringuid ka tõrje raames. Samuti palume lisada vastavad selgitused seletuskirja.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

§ 5 lg 3 p 2

Terviseamet

Terviseamet teeb ettepaneku täiendada seletuskirja § 5 lõike 3 punkti 2 selgitust. Epidemioloogiliste uuringute hulka kuuluvad ka analüütilised epidemioloogilised meetodid nakkushaiguspuhangute asjaolude välja selgitamiseks (nt kohortuuringud, juht- kontrolluuringud ja teised rahvatervise riskitegurite hindamiseks vajalikud uuringud).

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

§ 5 lg 5 Terviseamet

Eelnõu § 5 lõige 5 annab Terviseametile väga laia õiguse nõuda ja saada isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks ja maandamiseks. Terviseametil on vajalik koguda oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid ka epidemioloogiliste, sh puhangute uurimise käigus, st mitte ainult suuremate rahvastiku tervist ohustavate sündmuste korral.

Arvestatud. Terviseameti kogutavate andmete koosseisu on eelnõus täpsustatud.

§ 5 lg 6 Terviseamet

Eelnõu § 5 lõikes 6 on sätestatud Terviseameti õigus võtta epidemioloogilise uuringu käigus bioloogilist materjali. Teeme ettepaneku sõnastada see säte ümber järgmiselt: “(6) Terviseametil on puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral õigus korraldada isikutelt bioloogilise materjali võtmist.” See annab Terviseametile paindlikkuse korraldada vajadusel bioloogilise materjali võtmist tervishoiutöötajate või tervishoiuasutuste abil, kellel on juba proovivõtu pädevus olemas ning seega pole vajalik Terviseametil endal sellist võimekust endale tekitada.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

§ 8 Terviseamet

Reoveeseire on oluline osa nakkushaiguste seirest ja riigi valmisolekust nakkushaiguste puhanguteks. Terviseameti hinnangul tuleks sätestada seaduse tasandil reoveekäitlejatele kohustus edastada Terviseametile reoveeproove või kohustus võimaldada Terviseametil reoveeproove võtta. Hetkel põhineb riiklik nakkushaiguste (nt polioviirus, SARS-CoV-2 jne) seire suurel määral reovee analüüsidel, kuid reoveekäitlejatel puudub kohustus proove võtta ja neid Terviseametile edastada. Seetõttu on jäävad seiresse lüngad ning see ei vasta täielikult riigi vajadustele. Kuivõrd nakkushaiguste seire reoveest on kriitilise tähtsusega osa

Arvestatud. Eelnõu § 11 on täiendatud.

33

nakkushaiguste seirest ja nende levikuks valmisolekust, sh ka rahvusvaheline kohustus, siis ei saa see sõltuda reovee käitlejate koostöövalmidusest või selle puudumisest.

§ 7 lg 1 Terviseamet Eelnõu § 7 lõikes 1 on toodud teistest haigustest eraldi välja tuberkuloos. Arvestades, et § 3 lõike 2 sõnastus annab päris laia tõlgendamisruumi, siis võib tuberkuloos Terviseameti hinnangul samuti nn ohtliku nakkushaiguse definitsiooni alla mahtuda ning seda pole vaja sättes eraldi rõhutada.

Mitte arvestatud. Tuberkuloos ei vasta tingimata eelnõu „eriti ohtliku nakkushaiguse“ kriteeriumidele, mis on suunatud ägedatele ja kiiresti eskaleeruvatele pandeemilistele ohtudele. Tuberkuloosi lisamine sellesse loetellu annaks riigile ebaproportsionaalse õigusliku aluse rakendada 7. peatüki erakorralisi ühiskondlikke piiranguid (nt laiaulatuslikud liikumispiirangud ja asutuste sulgemised). Kuna tuberkuloosi puhul on tahtest olenematu ravi vajalik eelkõige pikaajalise ravirežiimi rikkumisest tuleneva ohtliku ravimiresistentsuse vältimiseks, on proportsionaalsuse ja õigusselguse tagamiseks vältimatu hoida see § 7 lõikes 1 eraldiseisva alusena.

§ 8 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 8 lõikes 2 on sätestatud, et tervishoiuteenuse osutaja ja meditsiinilabori teavitamise kohustus loetakse täidetuks andmete esitamisega tervise infosüsteemi. Terviseameti hinnangul jääb säte liiga laialt tõlgendatavaks ja võib jätta mulje, nagu oleks epikriisi edastamisega tervise infosüsteemi teavitamiskohustus täidetud. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada see ümber järgmiselt: “...teavitamiskohustus loetakse täidetuks asjakohase teatise või saatekirja vastuse edastamisega tervise infosüsteemi”. Selline sõnastus teeb sätte oluliselt selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Seletuskirjas on lõike selgituses jäetud mainimata laboriandmete edastamine, mis tuleks lisada.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.

§ 8 lg 3 Terviseamet Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas § 8 lõike 3 selgituses asendada sõnad “...ootamata Terviseameti poolset menetluse alustamist.” sõnadega “...ootamata Terviseameti epidemioloogilise

Arvestatud. Seletuskirja on parandatud.

34

uuringu alustamist”. Epidemioloogiline uuring ei ole käsitletav menetlusena.

§ 8 lg 4 Terviseamet Palume eelnõu seletuskirja § 8 lõike 4 selgitusse lisada: “...tahtlikust levitamisest tulenev oht või olukorrad, kus on vajalik alustada nakkushaiguse esinemise asjaolude täpsustamist koheselt, et rakendada ennetus ja tõrjemeetmeid enne lõpliku diagnoosi kinnitamist.” Hetkel on see oluline osa selgitusest välja jäänud.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud vastavalt.

§ 8 lg 6 ja 7

Terviseamet Eelnõu § 8 lõigetes 6 ja 7 ei ole mainitud nakkustekitajaid. Kuivõrd kehtiva seaduse alusel on Terviseametil õigus saada ka laboriandmeid isikustatud kujul, siis tuleks nakkustekitajad nendesse sätetesse, sh volitusnormi lisada. Käesoleval hetkel saab Terviseamet vajalikud andmed tervise infosüsteemi edastatavatelt saatekirja vastustelt, seega ei tekita see tervishoiuteenuse osutajatele lisakohustusi. Saatekirja vastuselt ei selgu, kas tegu on nakkuskahtlase või nakkusohtliku isikuga, sest saatekirja vastusel ei ole kliinilisi andmeid. Saatekirja vastuse kontekstis on tegemist nakkushaiguste suhtes uuritud isikuga. Lõikes 7 tuleks sätestada volitusnorm nakkushaiguste ja nakkustekitajate loetelu kehtestamiseks.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud vastavalt.

§ 8 lg 6 Terviseamet Eelnõu seletuskirja § 8 lõike 6 selgituses palume täpsustada, et sätte eesmärk on tagada õiguslik alus andmesubjekti tuvastamist võimaldavate andmete edastamiseks, mis on vajalikud nakkushaiguste seireks ja tõrjeks. Samuti juhime tähelepanu, et § 8 lõike 7 volitusnorm ei saa olla seotud ainult tõrjega, vaid neid andmeid on vajalik koguda eeskätt seire raames. Isikuandmed on ainuke tunnus, mille põhjal on võimalik seireks vajalikke erinevatest allikatest pärit andmeid omavahel seostada.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud vastavalt.

§ 10 Terviseamet Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 10 ning sätestada, et nakkusohtliku materjali käitleja peab tagama lisaks bioohutusele ka bioturvalisuse, (§ 10 lõigetes 1, 2 ja 7 punktides 2 ja 3.). Sellega seoses teeme ettepaneku lisada terminite peatükki ka "bioturvalisuse" mõiste, kuivõrd §-s 10 on loetletud meetmed, mis kohustavad tagama ka bioturvalisust.

Mitte arvestatud. Bioturvalisusega seotud aspektid ja vajalikud õigusruumi muudatused vajavad täiendavat arutelu, mida selle eelnõu raames ei lahendata.

§ 10 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 10 lõikesse 2 tuleks lisada, et nakkusohtlikku materjali käitlev labor peab pidama arvestust ka "käideldava nakkusohtliku materjaliga kokku puutuvate töötajate üle", et vajadusel tuvastada ja piirata nakkusallika levikut ja tagada nakkusohutus.

Arvestatud. Eelnõud täiendatud vastavalt.

35

§ 10 lg 3 ja lg 7 p 3

Terviseamet Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 10 lõikesse 3 ja lõike 7 punkti 3 täpsustuse, et bioohutuse eest vastutava isiku tööks vajalike oskuste olemasolu peab olema tõendatav tunnistuse või väljaõppe dokumentidega. Alternatiivina on seda võimalik sätestada § 10 lõike 8 alusel kehtestatavas määruses.

Arvestatud ja eelnõu sõnastust vastavalt täiendatud.

§ 10 lg 4 Terviseamet Eelnõu § 10 lõikes 4 on sätestatud, et meditsiinilabor peab rakendama kvaliteedisüsteemi, mis tagab uuringutulemuste usaldusväärsuse ning vastama käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Need nõuded peaksid olema rakendusaktides täpselt määratletud- tuleb esitada üheselt arusaadavad kriteeriumid, mida sellise kvaliteedisüsteemi olemasolu tähendab, nt viidata otse EVS-EN ISO 15189 või ISO 9001 standardile või esitada kvaliteedinõuete täpne nimekiri. Samuti peab kvaliteedinõuete täitmise tagamiseks olema paika pandud selge nõuete kontrollimise mehhanism: kes ja kuidas kontrollib (nt aruandlus/pisteline kontroll), mis on kontrolliesemeks, millise sagedusega toimub kontroll, m on sanktsioonid (kas labor pannakse kinni, võetakse ära tegevusluba vms).

Võtame teadmiseks ja täpsustame rakendusaktides nende välja töötamisel.

§ 10 lg 4 Terviseamet Eelnõu § 10 lõikes 4 on sätestatud Terviseameti laborile erisus tegevusloa omamise nõudest. Eeldatavasti on siin mõeldud eriarstiabi tegevusluba, kuid samasugune erisus tuleks Terviseameti laborile kehtestada ka nakkusohtliku materjali käitlemise loa nõudest. Eelnõu seletuskirjas on lõike selgituses kirjas, et Terviseameti labor täidab riikliku järelevalve funktsiooni ja referentfunktsiooni. Selline lause on segadust tekitav, sest Terviseameti labor ei täida riikliku järelevalve funktsiooni, vaid teostab nakkushaiguste seireks, tõrjeks ja valmisoleku tagamiseks vajalikke laboriuuringuid ning täidab referentlabori rolli. Palume seletuskirja vastavalt korrigeerida.

Arvestatud. Seletuskirja on korrigeeritud ja eelnõu vastavalt täpsustatud.

§ 10 lg 5 Terviseamet Eelnõu § 10 lõikes 5 on sätestatud nakkusohtliku materjali käitlemise loa nõude kohustus “isikule”. Juhime tähelepanu, et nimetatud luba väljastatakse ikkagi laborile või juriidilisele isikule, mitte füüsilistele isikutele. Seega ei pea iga laboris töötav isik, kes nakkusohtlikku materjale käitleb, eraldi luba taotlema.

Arvestatud. Eelnõu on parandatud vastavalt.

§ 11 lg 1 Terviseamet Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 11 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: “(1) Nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat teostav labor on kohustatud edastama Terviseametile seireks, valmisolekuks ja

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud vastavalt.

36

tõrjeks vajalikke andmeid, uuringutulemusi ja uuringumaterjali.” See katab kõik Terviseameti ülesannetest ja pädevusest tulenevad laborifunktsioonid, va referentteenus, mis on eraldi lõikes sätestatud.“

§ 11 lg 9 Terviseamet Eelnõu § 11 lõikes 9 kehtestatava volitusnormi eesmärk jääb ebaselgeks Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste laborite ja institutsioonidega koostöö ning uuringumaterjalide ja andmete edastamise korra kehtestamise osas, sest EL raames tehtav koostöö ja andmevahetus on juba reguleeritud rahvusvaheliste õigusaktidega. Uuringumaterjalide ja proovidega seotud andmete edastamine sõltub mh välisriigist ja selle konkreetse riigi õigusruumist, kuhu need materjalid või andmed saadetakse. Proovide saatmist reguleeritakse üldjuhul osapoolte vaheliste lepingutega.

Arvestatud. Esialgu oli planeeritud vastav volitusnorm rakendusaktile „Nakkushaiguste loetelu ning nakkushaiguste ja tervishoiutekkeliste nakkuste kohta andmete ja uurimismaterjali edastamise kord“, kuid sellise detailsusastmega määruses seda korda mõistlik sätestada ei ole. Seaduse tasandile jääb alles laiem volitusnorm.

§ 12 lg 2 Terviseamet Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 12 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: “(2) Immuunsustausta uuringuid korraldatakse elanikkonna immuunsustausta hindamiseks, immuniseerimisprogrammide tõhususe jälgimiseks ja nakkushaiguste leviku riskide prognoosimiseks ja nakkushaiguste asjakohaste ennetuse ja tõrjemeetmete rakendamiseks.” Asjakohaste ennetuse ja tõrjemeetmete rakendamine on üks oluline eesmärk immuuntausta uuringute läbi viimiseks.“

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

§ 12 Terviseamet Palume täiendada eelnõu seletuskirjas § 12 selgitust ning lisada, et immuuntausta uuringud on vajalikud mh riikliku immuniseerimiskava efektiivsuse hindamiseks. Näiteks oleks vajalik uurida HPV vaktsineerimisprogrammi muutuse efektiivsust (2-doosiliselt skeemilt 1-doosilisele skeemile üleminek).

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

§ 12 lg 3 Terviseamet Eelnõu § 12 lõikest 3 ei selgu, kuidas immuuntausta uuringuid rahastatakse. See täpsustus tuleks eelnõusse või seletuskirja lisada. Seroepidemioloogiliste uuringute rahastajaks on hetkel Tervisekassa. Teeme ettepaneku kaaluda nende uuringute rahastamist riigieelarvest ja vajalike vahendite eraldamist Terviseametile, kellel on uuringute korraldamise kohustus.

Osaliselt arvestatud. Eelnõu kohaselt Terviseamet teeb või korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid. Immuunsustausta uuringud on käsitletavad rakendusuuringutena.

§ 15 lg 1 Terviseamet Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 15 lõiget 1, lisades sinna nakkushaiguste ning vanuse- ja riskirühmadele lisaks ka vaktsiinid, sest immuniseerimiskavas on olemas kindlad

Arvestatud ja parandus sisse viidud.

37

vaktsiinikompositsioonid, mida kasutatakse immuniseerimiskava täitmiseks (nt DTPa-IPV ehk tetravaktsiin, dTap ehk kolmikvaktsiin jne. Samuti teeme ettepaneku sõnastada “soovituslikud immuniseerimise ajavahemikud” asemel “intervallid vaktsiinide manustamise vahel”, mis on sisuliselt korrektsem.

§ 16 Terviseamet Palume § 16 seletuskirja kõrvatoimete ja vastunäidustuste selgitustes võtta aluseks immuniseerimiskava rakendusjuhis ja täpsustada selle põhjal seletuskirja. Samuti palume korrigeerida § 16 lõike 4 selgitust - külmahela nõuete rikkumine ei muuda vaktsiine ohtlikuks, vaid vaktsiinide või immuunglobuliinide hoidmine väljaspool ettenähtud temperatuuri võib viia nende efektiivsuse vähenemiseni ohtlike nakkushaiguste osas ja suurendada kõrvaltoimete tekkimise riski.

Arvestatud ja parandused sisse viidud.

§ 16 lg 5 Terviseamet Eelnõu § 16 lõike 5 selgituses seletuskirjas on mainitud, et protsessi osapoolte rollid ja täpne teavitustegevus kirjeldatakse detailsemalt valdkondlikus juhendis, mis koostatakse seaduse rakendamise toetamiseks. Palume täpsustada, kellele ja millised ootused on valdkondliku juhise koostamisel ja viidatud muudatuste rakendamisel ning kuidas täpsemalt on plaanis nimetatud muudatusi rakendada. Samuti tuleks seletuskirjas täpsemalt lahti selgitada, mida plaanitakse teha selleks, et suurendada laste informeeritust riigi tasandil (nt kooliprogrammide täiendamine standardiseeritud infoga, õpetajate harimine selles valdkonnas vms) ja kuidas on sellesse plaanis kaasata teisi ametkondi (HTM, koolid, omavalitsused jt).

Selgitame, et eelnõu § 16 lõike 5 alusel viidatud valdkondliku juhise eesmärk on toetada seaduse rakendamist. Ootus on, et sarnaselt teiste immuniseerimisega seotud juhistele ajakohastatakse Terviseameti veebilehel olemasolevaid juhiseid või koostatakse vajadusel uus juhis. Juhise väljatöötamisel tehakse koostööd asjakohaste erialaseltside ning Õiguskantsleri Kantseleiga. Laste informeerituse suurendamine eeldab mitmete tegevuste koosmõju. Seaduses ei sätestata konkreetseid ajalisi ega operatiivseid tegevusi, vaid kehtestatakse põhimõtted ja regulatsioonid. Laste teadlikkust aitavad tõsta muu hulgas Tervisekassa teavitustegevused ja kampaaniad (nt rändnäitus „Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi“) ning koostöö erinevate kommunikatsioonivormide, sh suunamudijatega.

38

Sotsiaalministeerium jätkab selles valdkonnas koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste asjakohaste osapooltega.

§ 17 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 17 lõike 2 sätte mõte jääb ebaselgeks. Kui sätte mõte on laiendada TTOS käsitlust, st et selle alusel peaks riskianalüüs hõlmama mitte ainult töökeskkonnast töötajale tulenevaid riske, vaid ka töötajalt töökeskkonnale ja klientidele tulenevaid riske, siis tuleks selles osas sõnastust täpsustada.

Selgitame, et eelnõu § 17 lõikega 2 ei sätestata uusi kohustusi ega laiendata TTOS regulatsiooni. Sätte eesmärk on NETSi raames selgitada ja üle kinnitada juba kehtivaid TTOSi põhimõtteid nakkusohutuse tagamisel. Eelnõu säte ei muuda seda käsitlust, vaid toob kehtiva lähenemise nakkushaiguste kontekstis selgemalt esile. Eelnõust aga eemaldatakse TTOS-i dubleerivad sättes.

§ 17 lg 3 Terviseamet Eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt on tööandjal õigus saata töötaja vastavalt TTOS alusel sätestatud riskihindamise tulemustele enne tööle asumist või täiendavasse tervisekontrolli. Selleks, et tööandja oskaks hinnata, kas ja millal töötaja tuleks saata nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli, peavad olema olemas juhised/kriteeriumid, mille järgi nakatumise tõenäosust ja riski hinnata (nt tööprotsesside kirjeldused, nakkusohtude kaardistus, riskide tõenäosuse ja tagajärgede hindamine nii töötajale kui rahvatervise aspektist). Samuti tuleks võtta arvesse nakkushaiguste epidemioloogilist olukorda. Lisaks tuleks kindla korra alusel hinnata riskihindamiste olemasolu ja kvaliteeti, mis peab vastama selgetele kokku lepitud nõuetele, kajastama tegelikke riske, lähtuma konkreetsest töökeskkonnast ja selle ohuteguritest. Hetkel ei ole Terviseametil teadmist ega kindlust, kas ja kuidas juba olemasolevad riskianalüüsid arvestavad laiemat rahvatervise kaitse vaadet ja potentsiaalset nakkushaiguste leviku ohtu ettevõtte klientidele ning milline on tööandjate pädevus ja oskused nakkushaiguste riske rahvatervise kaitse vaatest analüüsida. Lisaks on seletuskirja selgituses on peamiselt keskendutud töötaja ohutusele, kuid ei ole selgitatud, kuidas tagada rahvatervise kaitse ning töötajast endast lähtuva nakkusohu maandamine.

Teadmiseks võetud.

39

§ 17 lg 5 Terviseamet Eelnõu § 17 lõikes 5 on sätestatud teatud tööaladel töötavatele isikutele kohustuslik kontroll tuberkuloosi suhtes enne tööle asumist. Kuigi Terviseamet toetab, et ennetav kontroll enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes eelnõus mainitud tööaladel peaks säilima, siis ei ole päris selge, kuidas seda on plaanis rakendada. Kes väljastab tõendi, millisel kujul, kui kaua see kehtib, kas ja kui palju sellega seotud andmevahetusest on võimalik digitaliseerida?

Selgitame, et eelnõu § 17 lõikes 5 sätestatud kohustuslik tuberkuloosikontroll enne tööle asumist rakendub samadel põhimõtetel, nagu on kehtinud nakkushaiguste tervisekontrolli ja selle tõendamise regulatsioon kehtiva õiguse alusel. Muudatus seisneb selles, et teatud tööaladel rakendub edaspidi seadusest tulenev nakkushaiguste tervisekontroll üksnes tuberkuloosi suhtes, mitte laiemas ulatuses. Tervisekontrolli läbiviimise kord, tõendamine lähtuvad senistest põhimõtetest. Tõendi kehtivusaega reguleerib § 17 lg 7. Eelnõu vastuvõtmise järel peaks ajakohastama Terviseameti juhendi tervisekontrolli läbiviimiseks nakkushaiguste suhtes. Rakendamise sisulised põhimõtted ei muutu.

§ 17 lg 5 ja 6

Terviseamet Seletuskirjas on § 17 lõigete 5 ja 6 selgituses kirjas, et kehtestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Samas on öeldud, et asjakohase juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel. Jääb arusaamatuks, miks nimetatud juhend peaks olema avaldatud Terviseameti veebilehel, kui järelevalvekohustus ja pädevus antud sätete üle on Tööinspektsioonil ja edaspidi tehakse nakkushaiguste suhtes tervisekontrolle TTOS alusel ja korras. Sellest lähtuvalt peaks ka juhendi koostamine ja avaldamine jääma Tööinspektsiooni pädevusse.

Selgitame, et juhendi koostamise eestvedamine ja avaldamine ei pea olema ainuomane ühele asutusele. Eelnõus muudame, et NETS-i alusel jätkab tuberkuloosi suhtes tervisetõendi üle järelevalve tegemist Terviseamet. Terviseamet teeb kehtiva seaduse alusel tervisekontrollide üle järelevalvet ja on avaldanud nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbiviimist puudutavaid juhendeid ning omab vastavat erialast kompetentsi.

§ 19 lg 1 Terviseamet Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatud infektsioonikontrolli definitsioon järgmiselt: “(1) Infektsioonikontroll on praktiline ja tõenduspõhine lähenemine, mille eesmärk on vältida nakkushaigustest tulenevat kahju ning

Arvestatud.

40

ennetada ja piirata nakkustekitajate levikut tervishoiu- ja hoolekandeteenuse osutamisel.” Terviseameti hinnangul on eelnõus sisalduv definitsioon liiga laia tõlgendust võimaldav.

§ 19 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt kehtestatakse infektsioonikontrolli nõuded ministri määrusega. Vastava rakendusakti kavand vajab põhjalikku ülevaatamist. Hoolekandeasutustele esitatavad nõuded ei saa olla samaväärsed tervishoiuasutustele kehtestatud nõuetega. Hoolekandeasutuses ei pea olema antibiootikumravi juhendeid, kuna antibiootikumravi määrab raviarst (perearst või teatud juhtudel eriarst). Hoolekandeasutustes peab olema tagatud personali väljaõpe, eelkõige infektsioonikontrolli standardnõuete osas, mis peaks olema kohustuslik. Tervishoiuteenuse osutajate asutusesiseste juhendite koostamisel tuleks lähtuda riiklikest juhenditest. Tervishoiuga seotud infektsioonide andmeid on Terviseametil vajalik saada mitte agregeeritud kujul, vaid vastavalt ECDC või Terviseameti poolt välja töötatud protokollidele (pseudonüümitud või isikustatud andmed). Samuti on küsitav Terviseametiga juhendite kooskõlastamise nõue.

Võtame teadmiseks.

§ 23 lg 3 Terviseamet Seletuskirjas on eelnõu § 23 lõike 3 selgituses toodud välja, et PPA ja MTA teevad oma tavapärase teenistuse käigus järelevalvet ka tervisenõuete üle. See väide on ekslik, kuivõrd tervisenõuded ei kuulu PPA ja EMTA järelevalve alla. Nakkusohutuse nõuete täitmise kontroll piiripunktides on Terviseameti pädevuses. Korrektsem oleks sõnastada: PPA ja EMTA tegutsevad oma pädevuse piires tõkestades nakkushaiguste piiriülest levikut.

Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

§ 23 lg 4 Terviseamet Eelnõu seletuskirjas on § 23 lõike 4 selgituses kirjas, et säte võimaldab PPA-l edastada Terviseametile infot isikute kohta, kes vajavad järelevalvet või eraldamist. Jääb ebaselgeks, mida on mõeldud järelevalvet või eraldamist vajavate isikute all.

Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.

§ 25 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 25 lõikes 2 on sätestatud, et Terviseamet võib edastada nakkushaige andmeid teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vajalik nakkushaiguse leviku tõrjeks ja konkreetse menetluse läbiviimiseks. Jääb ebaselgeks, millist menetlust on siinkohal mõeldud. Juhime tähelepanu, et riiklik järelevalvemenetlus ja epidemioloogiline uuring on täiesti erinevad toimingud.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust on korrigeeritud.

41

§ 26 Terviseamet Eelnõu § 26 käsitleb karantiini kehtestamist. Juhime tähelepanu, et karantiini mõiste kehtivas seaduses hõlmab lisaks isikutele ka kaupade ja transpordivahendite liikumispiiranguid. Eelnõud tuleks Terviseameti hinnangul täiendada ning viia see vastavusse kehtiva seadusega.

Osaliselt arvestatud. Eelnõus pakutud termin juba hõlmas kaupade liikumisvabadust. Karantiini terminit on täiendatud.

§ 26 Terviseamet Eelnõu § 26 sätestatust ei ole arusaadav, et millal on Terviseametil õigus karantiin kehtestada. Eelnõus vajaks täpsustamist, millest lähtuvalt eeldab Terviseamet, et Vabariigi Valitsus kehtestab karantiini või kui kaua tuleb oodata, kas Vabariigi Valitus otsustab vmt. Praegusel kujul eelnõus sätestatu hägustab vastutust, sest Vabariigi Valitsus võib oodata, et Terviseamet kehtestaks karantiini ning Terviseamet võib oodata, et Vabariigi Valitus kehtestaks karantiini. Samuti jääb segaseks Terviseameti kehtestatava karantiini kestuse piiramine 30 päevaga.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust on täpsustatud ja selgitatud on, millal on õigus TA-l kehtestada karantiin.

§ 27 lg 1 Terviseamet Eelnõu § 27 lõikes 1 tuleks sätestada sarnaselt eelnõu §-le 28: “(1) Nakkushaiguste puhangutest ja epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.”

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

§ 27 lg 1 p 2

Terviseamet Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud mõisted desinfektsioon ja desinsektsioon tuleks lahti selgitada sarnaselt kehtivale seadusele.

Mittearvestatud. Kehtivas seaduses ei ole mõisteid desinfektsioon ja desinsektsioon täiendavalt terminitena defineeritud. Seletuskirjas vastav täpsustus tehtud.

§ 27 lg 1 p 3

Terviseamet Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et Terviseamet võib kohustada isikuid läbima terviseuuringut nakkushaiguse diagnoosimiseks, kuid ei ole sarnaselt kehtivale NETSile sätestatud, et isikul on terviseuuringust keeldumise võimalus, mille korral on Terviseametil epidemioloogilisel vajadusel õigus kohaldada terviseuuringust keeldunud isikule liikumisvabaduse piirangut või viibimiskeeldu. Teeme ettepaneku see muudatus eelnõus sätestada.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

§ 28 lg 3 Terviseamet Kehtiva seaduse § 28 lõikes 3 on sätestatud Terviseameti õigus nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Leiame, et sarnane säte tuleks lisada ka uude seadusesse (näiteks punktina eelnõu § 27 lõikesse 1) täpsustusega, et Terviseametil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajatelt terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

42

diagnoosimist või selle korraldamist, kui see on vajalik nakkushaiguse puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral.

§ 28 Terviseamet Eelnõu § 28 pealkirjaks on ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamine, mis tähendab, et see jätab hetkeseisuga välja nn ohtliku nakkushaiguse üksikjuhtumid, mille puhul on samuti vajalik koheselt ja operatiivselt reageerida (potentsiaalselt ka liikumisvabaduse piirangute vms meetmetega). Samuti on § 28 lõikes 2 viidatud ohtliku nakkushaiguse puhangule või epideemilisele levikule, mida võib tõlgendada nagu ohtliku nakkushaiguse üksikjuhtumid ei kuuluks selle sätte käsitluse alla. Samuti ei kuulu need ka § 27 käsitlusalasse. Palume sõnastust muuta selliselt, et ka ohtliku nakkushaiguste üksikjuhtumitele reageerimisega oleks arvestatud. Teeme ettepaneku sõnastada § 28 pealkiri ümber: “Ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamine”. Samuti palume ümber sõnastada § 28 lõige 1 järgmiselt: “(1) Ohtliku nakkushaiguse levikust tuleneva ohu üle...” ja lõige 2: “(2) Ohtliku nakkushaiguse või ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse esinemise, puhangu või epideemilise leviku ohu või epideemilise leviku korral võib Terviseamet...”. Selline sõnastus katab kõik vajalikud ohu staadiumid ning välistab operatiivsel reageerimisel õigusruumi lünkadest tulenevate takistuste tekkimise.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

§ 28 lg 2 p 3

Terviseamet Eelnõu § 28 lõike 2 punkti 3 tuleks täiendada (sarnaselt eelnõu § 27 lõikele 1) sätestades, et Terviseametil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajatelt terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, kui see on vajalik ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Arvestatud. Viitame eelnevas paragrahvis loetletud meetmetele.

§ 28 lg 2 p 3

Terviseamet Samuti peaks eelnõu § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatud terviseuuringu nõudest olema keeldumise võimalus, mille korral kohaldada liikumisvabaduse piirangut või viibimiskeeldu sarnaselt kehtivale NETSile.

Arvestatud. Viitame eelnevas paragrahvis loetletud meetmetele ja terviseuuringust loobumise võimalusele.

§ 28 lg 3 Terviseamet Eelnõu § 28 lõikes 3 on kehtestatud kohaldatavate meetmete kehtivuseks 30 päeva. Juhul, kui olukord kestab kauem, kas tekib võimalus Terviseametile meetmete kehtivust pikendada, kui olukord ei ole sellisel tasandil, et meetmete kehtestamise peaks üle võtma Vabariigi Valitsus?

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud vastavalt.

43

§ 28 lg 11 Terviseamet Eelnõu § 28 lõike 11 sätestatu mõte jääb ebaselgeks. Kui eespool sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud Terviseameti õigus kehtestada vajadusel piiranguid, siis mis on lõike 11 eesmärk?

Arvestatud. Täpsustasime volitusnormi sõnastust, et vältida normide dubleerimise muljet. Sätte eesmärk on anda paindlikkus volitada Terviseametit operatiivselt ja lokaalselt kehtestama üksnes neid spetsiifilisi piiranguid, mis kuuluvad muidu Vabariigi Valitsuse pädevusse. See eristub selgelt Terviseameti otse seadusest tulenevast iseseisvast õigusest muude ohjamismeetmete rakendamisel.

Seletuskiri Terviseamet Seletuskirjas on mõjuanalüüsi punkti 3 pealkirjaks “immuniseerimisõiguse laiendamine kõikidele immuniseerimiskoolituse läbinud tervishoiutöötajatele. Seletuskirja vastava sätte selgituses on seevastu kirjutatud, et immuniseerimisõigust ei ole kavas käesolevate muudatustega laiendada, vaid immuniseerijateks jäävad arstid, õed ja ämmaemandad. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, kas immuniseerimisõigust on plaanis laiendada või mitte.

NETS eelnõuga me ei ole immuniseerimisõigust laiendamas.

Seletuskiri Terviseamet Seletuskirja punktis 6.2.1. Terviseameti muutmine järelevalveasutusest ennetavaks ja analüüsivaks kompetentsikeskuseks on välja toodud, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on Terviseameti roll olnud suunatud pigem järelevalve tegemisele. See väide ei ole korrektne, kuivõrd nakkushaiguste valdkonnas on Terviseametil juba kehtivas seaduses palju laiem ja mitmekülgsem roll kui ainult järelevalve teostamine. Nakkushaiguste seire ja tõrje, andmevahetus jne on ka kehtivas seaduses väga selgelt Terviseameti rolliks ja ülesandeks. Korrektsem oleks sõnastada Terviseameti rolli tugevdamine ennetava ja analüüsiva kompetentsikeskusena. Samuti ei vastuta Terviseamet ainult epidemioloogilise seire eest, vaid nakkushaiguste seire sh laboriseire eest. Lisaks teostab Terviseamet laboriuuringuid ja rakendusuuringuid, osutab referentteenust, tagab nakkushaiguste levikuks valmisoleku jne.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Seletuskiri Terviseamet Immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga seotud muudatuste osas jääb ebaselgeks, mis osas täpsemalt muutub Terviseameti jaoks paremaks ekspertkomisjonilt nõu saamine, kuivõrd see toimib

Võtame teadmiseks.

44

Terviseameti vaates ka tänase korraldusega väga hästi. Pigem tuleks mõjuanalüüsis kirjeldada, millist kasu või eeliseid toob komisjoni seaduse tasandil reguleerimine võrreldes praeguse situatsiooniga.

Seletuskiri Terviseamet Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu rakendamine suurendab lühiajaliselt Terviseameti töökoormust uute protsesside rakendamisel. Selle väitega ei saa täielikult nõustuda, kuivõrd eelnõuga lisandub Terviseametile püsivalt uusi ülesandeid ja vastutust (IHR riikliku asutuse roll ja pädeva asutuse roll piiriüleste terviseohtude EL määruse osas, immuniseerimise valdkonna täpsustatud ülesanded, rakendusuuringute ja immuuntausta uuringute korraldamine, järelevalve nakkusohtliku materjali käitlevate laborite nõuete üle, infektsioonikontrolli nõuete täitmise üle jne). Lisanduvate ülesannete täitmiseks on vajalikud lisaressursid, mis on seletuskirja peatükis 7 juba lahti kirjeldatud.

Osaliselt arvestatud. TA peab juba praegu kehtiva NETS alusel täitma EL piiriüleste terviseohtude määruse kontekstis pädeva asutuse rolli. Seletuskirja on täiendatud vastavalt.

§ 27 lg 3 Haridus-ja Teadusministeerium

Eelnõu § 27 lõige 3 sätestab, et haridusasutuse ja sotsiaalteenust osutava asutuse pidaja võib nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ajutiselt peatada asutuse tegevuse või sulgeda asutuse, teavitades sellest Terviseametit ja vajaduse korral temaga nõu pidades meetmete rakendamise üle. Leiame, et lõike 3 sõnastus vajab täpsustamist, et välistada ebaproportsionaalsed sekkumised ning tagada meetmete rakendamise sisuline vastavus nakkustõrje eesmärgile. Praegune sõnastus võib praktikas viia olukorrani, kus haridusteenuse osutamine katkestatakse tervikuna ka siis, kui nakkusohu maandamine võib olla saavutatav leebemate ja sihitumate meetmetega. Haridusvaldkonnas toob ainuüksi kontaktse tegevuse piiramine vältimatult kaasa olulise mõju laste heaolule, hariduse kättesaadavusele ja õppimiskohustuse täitmisele. Seetõttu on haridusasutuse tegevuse peatamine või asutuse sulgemine kõrge intensiivsusega riive eeskätt põhiseaduse § 37 osas. Riive ulatus ei piirdu õpilase õppimisvõimalusega, vaid avaldab otsest mõju ka laste heaolule ning võib oluliselt suurendada vanemate hoolduskoormust, sh mõjutada töö- ja pereelu ühildamist ning ühiskonna toimimist laiemalt. Sellise sekkumise puhul peab seadus tagama, et meede on vajalik, sobiv ja mõõdukas ning et otsustamine tugineb selgetele

Osaliselt arvestatud. Oleme eelnõus antud sätte kohaldamisala täpsustanud ja lisanud juurde tingimuse, et asutuse tegevust ei või täielikult peatada ega asutust sulgeda, kui nakkushaigusest tingitud ohtu on võimalik maandada muude meetmetega. PS analüüsi on täiendatud ekstra koolide ja lasteasutuste vaates. Samasisulise sulgemismeetme (liikumisvabaduse piirang) sobivust seaduse tasandil on analüüsitud Riigikohtu 31. oktoobri 2022 otsuse nr 5-22-4/13 p-s 91. Seadus annab sobivad ja vajalikud meetmed raamina. Seaduse tasandil ei saa välistada rakenduslikke probleeme proportsionaalsusega. Üldine HMS §-st 54 tulenev nõue, et haldusakt peab olema proportsionaalne, kohaldub ka

45

tingimustele ja kaalutlustele, mis suunavad eelistama vähem koormavaid lahendusi (nt kontaktse tegevuse ajutine piiramine ja teenuse jätkamine alternatiivses vormis), kui need saavutavad nakkustõrje eesmärgi. Seetõttu teeme ettepaneku lõike 3 sõnastust täpsustada selliselt, et regulatsiooni keskmes ei ole mitte asutuse sulgemine kui selline, vaid nakkuse levikut soodustavate tegevuste piiramine. Haridusasutuse puhul tähendab see eeskätt kontaktse õppe- ja kasvatustegevuse ajutist peatamist või piiramist ulatuses, mis on konkreetse nakkusohu vähendamiseks vältimatult vajalik. Sõnastuses tuleks selgemalt väljendada, et teenuse osutamine ei pea katkema tervikuna: vajadusel võib tegevus jätkuda alternatiivses vormis (haridusasutuses nt distantsõppena), kui see on konkreetse teenuse ja sihtrühma puhul võimalik ja asjakohane. Lisaks peame vajalikuks, et seadus suunaks piiranguid rakendama kaalutlusotsusena ning sätestaks vähemalt miinimumina kriteeriumid, mida meetme valikul ja kestuse määramisel tuleb arvestada. Nendeks on vähemalt haigustekitaja ja leviku eripära, alternatiivsete meetmete sobivus, mõju laste heaolule ning hariduse ja õppe kättesaadavusele (sh alushariduse kontekstis) ning mõju vanemate hoolduskoormusele. Selline raamistik aitab tagada, et piirangud on eesmärgi suhtes proportsionaalsed ja põhiseaduspäraselt põhjendatud. Lisaks, seletuskirjas on küll esitatud põhiseaduspärasuse analüüs, kuid palume seda täiendada PS § 37 riive käsitlusega seoses eelnõu § 27 lõike 1 punkti 4 ja § 28 lõike 2 punkti 4 alusel õppe- ja kasvatustegevuse ajutise peatamisega Terviseameti haldusaktiga.

sellesisulise haldusakti puhul. See, kas ajutise asutuse sulgemise otsuse või õppetegevuse muul viisil korraldamise algatab kool ise või kohustab selleks Terviseamet ei muutu sellest piirangu sisu.

§ 27 lg 1 p 4 ja § 28 lg 2 p 4

Haridus- ja Teadusministeerium

Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 4 ja § 28 lõikes 2 punktis 4 kasutatakse terminit koolieelne lasteasutus. Nimetatud termin ei ole enam kehtivas haridusõiguses kasutusel, sest on alusharidusseaduses asendatud terminitega lastehoid ja lasteaed. Palume asendada eelnõu kõnealustes sätetes sõnad „koolieelses lasteasutuses“ sõnadega „lastehoius ja lasteaias“.

Arvestatud.

§ 27 ja § 28

Eesti Õpilasesinduste Liit

Mõistame eelnõu keskset eesmärki ajakohastada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje raamistikku ning luuaselgem õiguslik alus meetmete rakendamiseks nii tavaolukorras kui ka kriisides. Hindame positiivselt eelnõu suunda, mille kohaselt ühiskonnaelu laialdaselt

Osaliselt arvestatud. Oleme eelnõus täpsustanud, et koolides võib õppetegevust peatada nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vaid sel juhul, kui

46

mõjutavad piirangud kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, mis suurendab läbipaistvust ja ettenähtavust võrreldes varasema korralduste praktikaga. Peame siiski väga oluliseks, et nakkushaiguste leviku tõkestamiseks kavandatavate meetmete rakendamisel oleks selgesõnaliselt tagatud õpilaste õigus haridusele ning võimalikult katkematu õppeprotsess. Eelnõu loogika kohaselt võivad tõrjemeetmed hõlmata liikumisvabaduse piiranguid eri vormides, sealhulgas olukordi, kus rakendub koolis osalemise keeld. Haridusvaldkonnas tähendab see, et samal ajal kui meetmed võivad olla rahvatervise seisukohalt põhjendatud, on nende mõjudel otsene ja pikaajaline kaal õpilaste õpiteedele ning võrdsetele võimalustele. Varasem kriisikogemus näitas, et distantsõpe ei ole kõigile õpilastele võrdselt kättesaadav ning võib süvendada hariduslikku ebavõrdsust, eriti kui piirangud kestavad pikemat aega või rakenduvad korduvalt. Seetõttu leiame, et eelnõu rakendamisel tuleb eraldi ja süsteemselt hinnata meetmete mõju laste õigustele ning tagada, et haridusasutustes rakendatavad piirangud oleksid üles ehitatud viisil, mis kaitseb nii tervist kui ka õppe järjepidevust. Eelnõu seletuskiri rõhutab proportsionaalsuse põhimõtet ja vajadust piirata põhiõigusi vaid demokraatlikus ühiskonnas vajalikul määral. EÕELi hinnangul peab see laste ja noorte puhul väljenduma ka eraldi lapsest lähtuva mõjuhinnangu ja rakenduspraktikani. Praktilises plaanis tähendab see, et kui haridusasutustes tuleb rakendada isolatsiooni, karantiini või muid osalemist piiravaid meetmeid, peab samal ajal olema tagatud õpilastele kvaliteetne alternatiivne õppekorraldus ning vajadusel individuaalne tugi. Eriti oluline on vältida olukorda, kus tervisekaitse meetmed toovad kaasa kaudse karistuse neile õpilastele, kellel puuduvad kodus õppimiseks vajalikud vahendid, tugistruktuurid või sobiv õpikeskkond. Nakkushaiguste tõrje meetmete eesmärk on kaitsta elu ja tervist, kuid laste puhul peab riik samaaegselt ennetama ka teiseseid kahjusid, mis väljenduvad õpitulemuste languses, eksamivõimaluste halvenemises, sotsiaalse arengu katkestustes ja vaimse heaolu languses. Oluliseks peame ka seda, et koolikeskkonnas rakendatavad meetmed oleksid õpilastele ja peredele selgelt põhjendatud,

see on vältimatult vajalik nakkushaigusest tingitud ohu tõrjumiseks ehk ükski muu meede enam ei aita. Samuti oleme täpsustanud, et haridusasutuse pidaja ise ei või asutuse tegevust peatada ega asutust sulgeda kui nakkushaigusest tingitud ohtu on võimalik tõkestada muude meetmetega.

47

läbipaistvad ja ette teada. Eelnõu eesmärk suurendada õiguslikku selgust ja ennustatavust peab kooli tasandil tähendama arusaadavat riskikommunikatsiooni ning selgeid rolle: kes otsustab, mis alusel, kui kauaks ja millised on õpilase õigused ning toetused piirangu ajal. Seletuskiri kirjeldab, et karantiini kehtestamine on põhimõtteliselt valitsuse pädevuses määrusega, ning teatud juhtudel saab Terviseamet tegutseda operatiivsemalt. Noorte vaatest on siinkohal oluline, et sõltumata otsustaja tasandist oleks kooli tasandil kommunikatsioon üheselt mõistetav ja välistaks ebakindlust ning stressi. EÕEL teeb ettepaneku täiendada eelnõu põhimõttega, et haridusasutustes nakkushaiguste tõrjemeetmete rakendamisel tuleb võimaluse korral tagada õppetöö järjepidevus ning õpilaste võrdne kohtlemine koos piisava psühhosotsiaalse toe tagamisega. Meie hinnangul peaks see põhimõte olema sõnastatud nii, et see seoks otsustaja proportsionaalsuskohustuse otseselt hariduse kättesaadavuse ja võrdsete võimalustega, mitte ei jääks üksnes üldiseks deklaratsiooniks.

§ 16 lg 5 Eesti Õpilasesinduste Liit

Toetame põhimõtet, et piisava kaalutlusvõimega noorel peab olema reaalne võimalus teha iseseisvaid terviseotsuseid, kuna see toetab enesemääramist ja inimväärikust ning haakub tervishoius üldiselt kehtiva lähenemisega, mille kohaselt piiratud teovõimega patsiendi puhul hinnatakse otsustusvõimet sisuliselt, lähtudes arusaamisest ja võimest tagajärgi kaaluda. Samas peame vältimatuks, et kaalutlusvõime ja immuniseerimise otsustusõiguse rõhutamine ei jääks pelgalt formaalseks, vaid oleks toetatud toimivate kaitsemehhanismide ja tugisüsteemiga. Eelnõu seletuskiri viitab, et teavitamisel põhinev loobumisõigus lihtsustab vaktsineerimist haridus- ja hoolekandeasutustes ning et protsessi täpsem korraldus kirjeldatakse juhendites. EÕELi hinnangul on siin kriitiline, et noor ja pere saavad otsust teha päriselt teadlikult ning et süsteem maandab mõjutatavuse ja surve riske. Meile on oluline, et koolikeskkonnas ei kujuneks terviseotsuste tegemine vaikimisi normi järgimiseks, vaid otsus sünniks vabatahtlikult, arusaadava info ja võimaliku nõustamise toel. Peame oluliseks, et kaalutlusvõime hindamise praktika oleks sisuline, dokumenteeritud ja võimalikult ühtlane. Seletuskiri rõhutab,

Mõistame esitatud seisukohta ning nõustume, et kaalutlusvõimega noore terviseotsuste tegemisel on oluline, et nii noorel kui ka lapsevanemal oleks piisav aeg ja võimalus tutvuda immuniseerimisega seotud infoga ning teha otsus teadlikult ja vabatahtlikult. Samuti on oluline, et noore nõustamine terviseküsimustes toimuks privaatselt ja toetavas keskkonnas, ilma surve või vaikimisi ootusteta. Tagasiside on teadmiseks võetud ning seda arvestatakse rakenduspraktika ja juhendite edasisel kujundamisel.

48

et lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamise juhend on loodud ning et tervishoiutöötaja dokumenteerib hindamise. See on õige suund, kuid eeldab ka reaalses rakendamises piisavat koolitust ja järeltoetust, et hindamine ei muutuks juhuslikuks ega piirkonniti ebaühtlaseks (Covid kriisi ajal oli näha, et teatud piirkondades oli väiksema aktiivsusega vaktsineerimine). Samuti on oluline, et noorel oleks kättesaadav neutraalne ja eakohane info ning piisav ajaraam otsustamiseks (mitte näiteks alles arstikabinetis). Seletuskiri kirjeldab teavituste ajastamise loogikat (varasem teavitus ja korduv teavitus enne immuniseerimist), mis on noorte teadliku otsustamise vaatest põhjendatud ja väärib sellisena hoidmist.

Üldine märkus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kooskõlastamata jätmise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ELVL-i ei kaasatud eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamisse ega selle aluseks olnud sisulistesse aruteludesse. Seletuskirja kohaselt toimus eelnõu ettevalmistamine väljatöötamiskavatsuse tagasiside ja kaasamise töötubade põhjal, kuid ELVL ei olnud sellesse protsessi süsteemselt kaasatud. ELVL-i hinnangul on see vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatud kaasamispõhimõtetega, mille kohaselt tuleb õigusaktide eelnõude koostamisel kaasata kõik mõjutatud osapooled. Kui eelnõul on mõju kohalike omavalitsuste ülesannetele, rahastamisele või autonoomiale, tuleb kaasata nende üleriigiline esindusorganisatsioon.

Märkusega on arvestatud. Täname tagasiside eest. Pärast märkuse laekumist on eelnõu koostajad ELVL-i esindajatega kohtunud, et arutada tõstatatud küsimusi ja leppida kokku edasises infovahetuses. Lisaks lepiti kokku infotunnis kohalikele omavalitsustele tutvustamaks eelnõud laiemalt. Jätkame eelnõu edasises menetluses ELVL-i kaasamist.

§ 19 Eesti Linnade ja Valdade Liit

Käsitletaval eelnõul on meie hinnangul selge mõju kohalikele omavalitsustele eelkõige, aga mitte ainult, seonduvalt infektsioonikontrolli nõuete laiendamisega hoolekandeasutustele, aga ka teistele kohaliku omavalitsuse asutustele (koolid, lasteaiad jm).

Seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et infektsioonikontrolli nõuete laiendamine hoolekandeasutustele puudutab kaudselt ka KOV-e kui asutuste pidajaid või teenuste tellijaid. Samas on täpsustatud, et tuginedes Terviseameti varasematele juhistele ja senisele praktikale, ei tohiks nõuete rakendamisega KOV-idele kaasneda olulist täiendavat halduskoormust ega püsikulusid. Lisaks on seletuskirjas analüüsitud eelnõu mõju haridus- ja hoolekandeasutustele seonduvalt immuniseerimise korralduse ning

49

sealjuures halduskoormuse kavandatava vähenemisega.

§ 27 ja § 28

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Välja toomata on kohaliku omavalitsuse haldusorganite roll nakkushaiguste kriiside rakendamises (ennetustegevuses, tegevuses kriisi ajal, kommunikatsioonis jne).

Osaliselt arvestatud. Nakkushaigustest tingitud kriiside (sh hädaolukordade) lahendamise ja kommunikatsiooni üldine juhtimismudel, sealhulgas KOV- ide roll, on reguleeritud hädaolukorra seaduse ja teiste kriisireguleerimise õigusaktidega. Õigusselguse ja normide dubleerimise vältimise põhimõttest lähtuvalt ei korrata kriisireguleerimise raamistikku.

Seletuskiri Eesti Linnade ja Valdade Liit

Uute kehtestatavate nõuete täitmisega seonduvalt kohalikele omavalitsustele tekkida võiva täiendava halduskoormuse ja sellega seonduvate rahaliste kohustuste maht on jäetud hindamata. Peame edasise koostöö juures vajalikuks, et seaduse mõjude analüüsis oleks kajastatud ka mõju kohalikele omavalitsustele, täpsustatud kohalike omavalitsuste roll nakkushaiguste kriisijuhtimises, selgelt määratletud kohalikele omavalitsustele tekkivate täiendavate kohustustega seotud kulude katmise põhimõtted.

Arvestatud. Tagasisidest lähtuvalt täiendasime eelnõu seletuskirja 6. ja 7. peatükki, et tuua selgemalt esile seadusemuudatuste mõju KOV-idele. Mõjude analüüsis on hinnatud, et infektsioonikontrolli nõuete rakendamine hoolekandeasutustes ei too kaasa olulist täiendavat halduskoormust ega püsikulusid, kuna tugineb Terviseameti varasematele juhistele ning senisele praktikale. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et immuniseerimise korralduse muudatustega asutuste halduskoormus hoopis väheneb. Seletuskirjas on täpsustatud ka KOV-ide roll nakkushaiguste puhangute ja epideemiate korral. Kuivõrd analüüsi kohaselt ei kaasne eelnõuga KOV-idele uusi olulise finantsmõjuga haldusülesandeid, ei reguleerita eelnõus eraldiseisvaid kulude katmise põhimõtteid.

50

§ 3 Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Peame vajalikuks täpsustada ja ühtlustada eelnõus kasutatavat terminoloogiat. Eriti vajab selgitamist mõiste „nakkus“, mis esineb nakkushaiguse definitsioonis, kuid ei ole iseseisvalt määratletud. Praegusel kujul jääb ebaselgeks, kas ja kuidas eristatakse nakkust, haigust ja haigustunnusteta kandlust. Samuti on vajalik täpsustada mõistet „nakkusohtlik materjal“. Definitsioon peaks selgelt eristama nakkusvõimelist materjali sellisest bioloogilisest materjalist, mis ei kujuta endast nakkusriski (nt inaktiveeritud või retrospektiivseks uuringuks kasutatav materjal). Vastasel juhul võib regulatsioon kaasa tuua põhjendamatu loa- ja halduskoormuse. Soovitame viia terminikasutuse täielikku kooskõlla ja ühtlustada rakendusaktides kasutatavate mõistetega (nt puhang, epideemia, sündmus, nakkustekitaja). Arvestades töö mahtu ja vajadust terminoloogilise järjepidevuse järele, teeb Selts ettepaneku, et kogu eelnõu ja selle lisade terminoloogia vaataks tervikuna üle Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, kes on koostanud ka rahvatervishoiu sõnastiku. See võimaldaks:

 tagada terminite kooskõla erialase kasutusega,  vältida vastuolusid seaduse ja rakendusaktide vahel,  ning vähendada hilisemat tõlgendamis- ja rakendusriski

Osaliselt arvestatud. HÕNTE kohaselt ei defineerita seaduses mõistet, kui selle tähendus on üheselt mõistetav üldkeele või vastava eriala oskuskeele põhjal. Eesti Keele Instituudi sõnastike kohaselt on „nakkus“ ohutegurite sattumine paika, kus neid ei soovita, sh organismi, ja sellest põhjustatud protsessid. Eelnõus on mõistet „nakkushaigus“ täpsustatud, lisades juurde haigustunnusteta kandluse. Eelnõus on mõistet „nakkusohtlik materjal“ täpsustatud, lisades kriteeriumina nakkustekitaja nakkusvõimelisuse. Rakendusaktides kasutatavad terminid on ühtlustatakse seaduses kasutatavate terminitega seaduse menetlemise järgmistes etappides.

§ 3 lg 2 Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Eelnõus esitatud ohtliku nakkushaiguse definitsioon vajab meie hinnangul sisulist täpsustamist. Definitsiooni punktis 1 on üheks kriteeriumiks raske haiguskulu põhjustamine. Samas võivad väga paljud nakkushaigused põhjustada rasket haiguskulgu, eriti haavatavates rühmades (nt eakad, immuunpuudulikkusega patsiendid). Sellisel kujul sõnastatuna võib definitsioon hõlmata ebaproportsionaalselt laia haiguste ringi. Seltsi hinnangul oleks vajalik täpsustada, et haigus põhjustab sageli rasket haiguskulgu või rasket haiguskulgu olulisel osal haigestunutest. Sarnaselt tekitab küsimusi püsiva tervisekahjustuse kriteerium. Mitmed nakkushaigused võivad harvadel juhtudel põhjustada püsivaid tervisekahjustusi, kuid see ei tähenda, et need haigused tervikuna vastaksid ohtliku nakkushaiguse kontseptsioonile. Soovitame kaaluda selle kriteeriumi täpsustamist või sidumist esinemissageduse ja rahvatervise mõjuga.

Osaliselt arvestatud. Definitsiooni ühe kriteeriumina on toodud „…ning selle levik kujutab tõsist ohtu rahvastiku tervisele“, mille puhul on tegemist kumulatiivse tingimusega. Selle klausli lisamise eesmärk oligi vältida definitsiooni laienemist haigustele, mis põhjustavad rasket haiguskulgu või püsivat tervisekahjustust vaid harvadel juhtudel või spetsiifilistes riskirühmades (näiteks endeemilised hooajalised hingamisteede infektsioonid). Selguse huvides täpsustasime definitsiooni täiendiga „olulisel osal haigestunutest“.

51

Lisaks leiame, et definitsioonis võiks kaaluda kõrge suremusmäära (case-fatality ratio) selgesõnalist arvestamist, mis on rahvusvaheliselt levinud ja epidemioloogiliselt arusaadav ohtlikkuse indikaator. Terminoloogiliselt peab Selts samuti oluliseks märkida, et varasem mõiste „eriti ohtlik nakkushaigus“ oli kommunikatiivselt selgem ega jätnud muljet, justkui teised nakkushaigused oleksid „mitteohtlikud“. Soovitame kaaluda selle termini säilitamist või vähemalt kommunikatiivse mõju põhjalikumat analüüsi.

Seletuskirja on täpsustatud mõistega „surmavusmäär“. Eelnõud on parandatud ja edaspidi kasutatakse terminit „eriti ohtlik nakkushaigus.

§ 5 lg 6 Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Eelnõus sätestatud Terviseameti õigus võtta epidemioloogilise uuringu käigus isikult bioloogilist materjali vajab täiendavat selgitamist. Seaduse tasandil tuleb üheselt määratleda:

 kas tegemist võib olla isiku tahtest olenematu sekkumisega;  millistel tingimustel ja millise menetluskorraga see on

lubatud;  kuidas on tagatud isiku põhiõiguste kaitse ja

proportsionaalsus. Soovitame vastavad piirid ja menetluslikud garantiid selgemalt seadusesse kirjutada, mitte jätta neid üksnes tõlgendamise küsimuseks.

Arvestatud. Eelnõu sätet ja seletuskirja on täpsustatud selliselt, et bioloogilise materjali võtmine toimub eranditult isiku nõusolekul ning välistatud on tahtest olenematu sekkumine. Proportsionaalsuse tagamiseks on see õigus seotud kõrgema ohulävendiga, rakendudes üksnes puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral. Samuti muudeti sätte sõnastust nii, et Terviseamet ei võta proove vahetult, vaid üksnes korraldab proovivõtmist, kaasates selleks pädevaid tervishoiutöötajaid.

§ 17 lg 5 Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Selts peab põhjendatuks riskihindamisel põhinevat lähenemist praegu eelnõus olevast röntgenuuringu nõudest. Lisaks rõhutame, et vastava tervisetõendi rakendamisel peaks see olema digitaalne. Näiteks arvestades, et nõue hõlmaks ka tudengeid, residente ja teisi tervishoiutöötajaid, kes liiguvad sageli mitme tööandja vahel või töötavad paralleelselt mitmes asutuses, ei ole röntgenuuringute korduv tegemine ja paberpõhise tõendi säilitamise kohustus praktiline ega kooskõlas digiriigi põhimõtetega. Praegune sõnastus jätab mulje, et iga uue tööandja puhul tuleb taotleda uus tõend, mis suurendab ebavajalikku halduskoormust.

Nõustume, et tuberkuloosi ennetamisel on põhjendatud riskihindamisel põhinev lähenemine ning eelnõu eesmärk ei ole kehtestada korduvat röntgenuuringu kohustust iga uue tööandja puhul. Eelnõu ei eelda, et iga uue tööandja puhul tuleb taotleda uus tervisetõend. Uus tervisekontroll ja tõendamine on vajalik kui inimene on vahepeal viibinud kõrge tuberkuloosi haigestumisega riigis või on olnud kokkupuude tuberkuloosihaigega. Võtame teadmiseks ja peame põhjendatuks suunda, et tervisetõendid

52

oleksid digitaalsed, mis toetaks andmete korduvkasutust ja vastaks digiriigi põhimõtetele. Vastavad arendused sõltuvad edasisest prioriteetide seadmisest ja tehnilistest võimalustest.

§ 8 Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Eelnõus pannakse tervishoiuteenuse osutajatele kohustus võtta uuringumaterjali ka epidemioloogilistel eesmärkidel. Samas ei ole piisavalt selgelt määratletud:

 kes vastutab selliste uuringute tegemise eest;  millisest allikast need uuringud rahastatakse;  kuidas vältida olukorda, kus kohustus jääb sisuliselt katmata

rahastusega. Selts peab oluliseks, et epidemioloogiliste uuringute tegemise vastutus ja rahastamine oleksid selgelt reguleeritud ning ei langeks ebaproportsionaalselt esmatasandi tervishoiule.

Arvestatud. Sättega luuakse õiguslik alus olukordadeks, kus rahvastiku tervise kaitse ja riikliku seire tagamiseks on vajalik proovide võtmine TTO poolt, isegi kui patsiendi ravivajadus seda otseselt ei nõua. Sätte eesmärk on eristada kliinilistel ja epidemioloogilistel eesmärkidel tehtavad toimingud ning sätestada, et rahvastiku tervise kaitseks tehtavate uuringute korraldamine ja rahastamine on Terviseameti ülesanne.

§ 26 Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Selts peab vajalikuks, et karantiini käsitlevates sätetes oleks selgesõnaliselt nimetatud ka isolatsioon. Praegune sõnastus ei anna üheselt mõistetavat alust Terviseametile rakendada haldusakte mõlema meetme – nii karantiini kui isolatsiooni – jaoks, kuigi mõlemad on sisuliselt erinevad ja praktikas vajalikud meetmed. Seltsi hinnangul tuleks seaduses sõnaselgelt sätestada Terviseameti õigus kohaldada haldusakte nii karantiini kui isolatsiooni rakendamiseks vastavalt epidemioloogilisele vajadusele.

Mitte arvestatud. Õigusloome ja normitehnika vaates oleme eelnõus otsustanud kasutada ühtset katusmõistet „karantiin“, mis reguleerib liikumisvabaduse piirangut tervikuna. Eelnõu uue sõnastuse kohaselt on karantiin nakkushaige, nakkushaigega kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas viibinud isiku viibimiskeeld ja liikumisvabaduse piirang. Kuna regulatsioon laieneb otseselt ka nakkushaigele (kelle suhtes rakendatakse meditsiinilises mõttes isolatsiooni), on Terviseametil olemas üheselt mõistetav õiguslik alus haldusaktide andmiseks mõlema olukorra lahendamisel.

53

§ 14 Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Paragrahvi 14 lõike 2 punktis 6 on sõnastus „anda arvamusi ja soovitusi andmine immuniseerimispoliitika küsimustes“ keeleliselt ebatäpne. Seltsi hinnangul on sõna „andmine“ ülearune ning tuleks eemaldada, et tagada korrektne ja selge õiguskeel.

Arvestatud.

§ 9 Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Kuigi eelnõu rõhutab andmete kogumise eesmärgipärasust, on nakkushaiguste registrisse kogutavate andmete koosseis väga ulatuslik. Soovitame täpsustada, millised andmed on vältimatult vajalikud nakkushaiguste seireks ja vältimiseks, ning piirata andmete kogumist ulatuses, mis on rahvatervise eesmärkide saavutamiseks põhjendatud.

Võtame teadmiseks.

Üldine märkus

Eesti Arstide Liit Leiame, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje õigusraamistiku ajakohastamine on vajalik ja täname arvamuse küsimise eest NETS eelnõu kohta. Eesti Infektsioonhaiguste Seltsis on kahtlemata selle valdkonna parima pädevusega spetsialistid, seetõttu toetab Eesti Arstide Liit nende seisukohti ja ettepanekuid NETS eelnõu kohta. Eelnõus kasutatav terminoloogia ja mõisted vajavad täpsustamist ja ühtlustamist. Soovitame samuti nende tervikuna ülevaatamist Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi poolt. Infektsioonhaiguste selts on välja toonud mitmed olulised probleemid eelnõus, mis puudutavad ohtliku nakkushaiguste definitsiooni, isikute põhiõigusi epidemioloogiliste uuringute tegemisel, puhangu ja epideemia kriteeriume, tuberkuloosi tervisekontrolli ja tõendeid, laboratoorseid uuringuid ja rahastamist, karantiini ja isolatsiooni mõistet ning haldusmeetmete selgust, immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ning andmekogumist. Palume arvestada seltsi esitatud arvamusi ja muudatusettepanekuid, et tagada õigusselgus. Leiame, et nakkushaiguste ennetamine ja tõrje on rahva tervise seisukohalt olulise tähtsusega. NETS eelnõu edasisel menetlemisel ja rakendusaktide koostamisel on kindlasti vaja kaasata infektsioonhaiguste seltsi ja teiste erialade seltse, kelle vastusvaldkonda õigusaktid otseselt puudutavad.

Arvestame ja võtame teadmiseks. Vastused Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile on esitatud antud tagasisidetabelis.

§ 3 Ida-Viru Keskhaigla 1. „Haiguskolle“ asemel oleks täpsem kirjutada nakkushaiguse kolle või nakkuskolle. 2. Lisada terminitesse infektsioonikontrolli mõiste. 3. „Terviseseisundi kinnitav tõend „ võib asendada terminiga „tervisetõend“. 4. Segaduse vältimiseks valida üks kahest mõistest: kas

Osaliselt arvestatud. Infektsioonikontrolli mõiste on kajastatud vastava paragrahvi juures.

54

„nakkusohtlik“ või „bioloogiliselt ohtlik“. Nakkusohtlik sobib paremini, sest „bioloogiliselt ohtlik“ on laiem mõiste –bioloogilise ohu mõiste hõlmab ka mürgiseid taimi ja loomi, keskkonnale ohtlikke invasiivseid loomade ja taimede liike (võõrliike) jne.

§ 7 Ida-Viru Keskhaigla Nakkushaiguste korral isoleerimise aeg oleneb haiguse kestvusest, selle kulgemisest ja tekitaja ravile allumisest (nt resistentsus antimikroobsete preparaatide suhtes). Tahtest olenematu ravi kohaldamine kohtumäärusega on igati mõistlik, kuid ravi pikendamine uue kohtumäärusega suurendab bürokraatiat raviasutuses. Punktis 5 sätestatud ilma kohtumääruseta korraldatud ravi kestvuse aeg (48 tundi) ei ole piisav tõhusaks nakkustekitaja uuringuks. Mõistlik maksimaalne aeg oleks 72 tundi.

Eelnõus sätestatud 48-tunnine tähtaeg tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ilma kohtumääruseta tagab kooskõla põhiseadusega ning selle pikendamine 72 tunnile ei ole õiguslikult põhjendatud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21 lõike 2 kohaselt ei tohi isikult vabadust võtta üle 48 tunni ilma kohtu loata, kusjuures raviasutuse halduskoormuse vähendamine ei ole proportsionaalne ega piisav alus isikuvabaduse intensiivsemaks riiveks. Arsti otsusel rakendatava esmase meetme eesmärk on üksnes viivitamatu ohu tõrjumine, mitte kõigi laboratoorsete uuringute lõpuleviimine. Kui nakkustekitaja uuringute pikema kestuse tõttu on vältimatult vajalik ravi või isolatsiooni jätkata, on raviasutusel kohustus esitada selle 48 tunni sees taotlus kohtule, mis tagab isiku vabaduspõhiõiguse kaitse ja sõltumatu kohtuliku kontrolli.

§ 9 Ida-Viru Keskhaigla Kehtestatav andmekoosseis isiku kohta ei ole TTO-de poolt teenuse osutamiseks vajalik info ja neid andmeid ei koguta. Majandusliku olukorra, rahvuse, hariduse info peab tulema teistest registritest, mitte panna kohustust TTO-le oma infosüsteemide arendamiseks.

Selgitame, et tegemist on nakkushaiguste registris (NAKIS) töödeldavate andmekoosseisudega, mida kogutakse ka juba praegu kehtiva NETS alusel. Vastavad andmed NAKIS-esse jõuavadki teistest registritest (nt rahvastikuregister) ja ei eeldagi TTO-de infosüsteemide poolt vastavaid arendusi.

55

§ 19 Ida-Viru Keskhaigla (1) Infektsioonikontroll on süsteemne tegevuste kogum, mille eesmärk on ennetada või peatada nakkustekitajate levik teenuse osutamisel. Mõistlik oleks lisada "tervishoiu- või hoolekandeteenuse osutamisel". Hetkel kehtivad infektsioonikontrolli standardnõuded on kirjeldatud ravijuhendis, määruse eelnõu ei ole kättesaadav.

Arvestatud.

§ 37 Ida-Viru Keskhaigla Immuniseerimise tähtajast kinni pidamata jätmine – miks seda väärteoks loetakse ? Punktis 1 tuleb täpsustada, keda konkreetselt karistatakse - kas patsienti või tervishoiutöötajat? Tuleb lisada ka nn pehmendavad asjaolud – vastunäidustused vaktsineerimiseks, immuunpreparaati kättesaamatus, äge haigestumine, enneaegne laps jne.

Antud säte on suunatud immuniseerimise läbiviijatele ja korraldajatele ehk tervishoiutöötajatele (füüsiline isik), perearstikeskustele (juriidiline isik) jne ja käsitleb vaid nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamist. Näiteks tervishoiutöötaja peab kokkuleppe kohaselt viima hooldekodus elavatele eakatele läbi immuniseerimise hiljemalt 15. kuupäevaks. Tervishoiutöötaja jätab aga kohale minemata ja vaktsiinid manustamata. Sellisel juhul on Terviseametil õigus tervishoiutöötaja suhtes alustada menetlust epideemiatõrje nõuete eiramise tõttu. Tegemist on juba praegu kehtivas seaduses oleva sättega ja võtame selle muutmata kujul uude seadusesse üle, va oleme viinud trahvimäärad kooskõlla tulevase tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse raamistikuga. Seda on selgitatud põhjalikul ka eelnõu mõjude analüüsi punktis 6.2.7.

§ 17 Ida-Viru Keskhaigla Peame vajalikuks rõhutada, et kõik patsiendiga vahetult kokku puutuvad töötajad (arstid, õed, hooldajad jt) peavad olema vaktsineeritud vastavalt ametikohapõhisele riskianalüüsile. Riskianalüüsi alusel tuleb määrata nõutavad immuniseerimised, tagamaks nii patsientide kui ka töötajate ohutus. Samuti tuleb täpsustada tööle asumise eelse tervisekontrolli nõudeid. Enne tööle asumist peab olema teostatud rindkere röntgenuuring (Rö-thorax) tuberkuloosi välistamiseks ning

Täname esitatud seisukohtade eest. Võtame teadmiseks ning tõstatatud küsimused on asjakohased ning neid arvestatakse edasistes aruteludes ja rakenduspraktika kujundamisel.

56

minimaalsed vajalikud terviseuuringud. Leiame, et need uuringud võiks vajadusel teha perearst, kes annaks ka hinnangu töötamise sobivuse kohta, arvestades töötervishoiuarstide piiratud kättesaadavust Eestis. Lisaks võiks kaaluda: • perioodiliste tervisekontrollide sageduse ühtset määratlemist; • juhendmaterjali koostamist tööandjatele riskianalüüsi ühtlustamiseks; • kohustust teavitada tööandjat nakkushaiguse kahtlusest või diagnoosist viisil, mis kaitseb isikuandmeid, kuid tagab patsientide ohutuse.

§ 19 Ida-Viru Keskhaigla Teeme ettepaneku pöörata NETS-is senisest suuremat tähelepanu infektsioonikontrolli korraldusele. Vajalik on täpsustada, mitu infektsioonikontrolli valdkonna spetsialisti peab asutuses töötama, arvestades asutuse tüüpi, suurust, voodikohtade arvu ja osutatavaid teenuseid. Leiame, et igas hooldeasutuses peab olema vähemalt üks vastava väljaõppe saanud õde, kes vastutab infektsioonikontrolli korraldamise ja järelevalve eest. Suuremates asutustes peaks olema määratletud ka infektsioonikontrolli meeskond. Täiendavalt teeme ettepaneku: • kehtestada kohustuslik infektsioonikontrolli tegevuskava igale asutusele; • sätestada regulaarne personali koolitus ja praktilised õppused (nt puhangute simulatsioonid); • määrata selged nõuded antibiootikumide kasutamise seirele; • ühtlustada puhastus- ja desinfitseerimisstandardid ning nende auditeerimise kord

Täname ettepanekute eest. Selgitame, et eelnõu ei sätesta seaduse tasandil infektsioonikontrolli rakenduslikke detaile, nagu konkreetse spetsialisti või meeskonna suurus, koolituste sagedus, simulatsioonide korraldamine, antibiootikumide seire ega puhastus‑ ja desinfitseerimisstandardite auditeerimise kord. Tegemist on teadliku valikuga, et vältida ülereguleerimist ning võimaldada nõuete ajakohastamist vastavalt teaduspõhistele juhistele ja praktikale. Infektsioonikontrolli täpsemad nõuded ja korraldus, sh vastutava isiku määramine, tegevuskava koostamine ja personali koolitused, on kavandatud rakendusaktidesse, kus on võimalik arvestada asutuse tüübi, suuruse ja osutatavate teenuste eripäraga. Haiglatele, perearstikeskustele ja hoolekandeasutustele ei kehtestata identsed nõuded. Rakendusaktide väljatöötamisel on kavas sidusrühmi

57

kaasata, et tagada nõuete praktiline ja proportsionaalne rakendamine.

§ 5 Ida-Viru Keskhaigla Palume täpsemalt kirjeldada Terviseameti rolli ning koostöö- ja teavitamiskorda raviasutuste ja Terviseameti vahel, et tagada selge vastutuse jaotus ning tõhus infovahetus. Ettepanekud: • sätestada kindlad tähtajad ja vormid nakkushaiguste teavitamiseks; • kirjeldada Terviseameti nõustavat ja järelevalvelist rolli kriisiolukordades; • luua regulaarne tagasiside mehhanism, mille kaudu raviasutused saavad infot piirkondliku epidemioloogilise olukorra kohta. Lisaks teeme ettepaneku kaasata analüüsidesse ja järelevalve planeerimisse ka POHAK andmebaasi andmed, et otsused põhineksid ajakohasel ja terviklikul epidemioloogilisel informatsioonil. Samuti võiks kaaluda andmete ristkasutust teiste terviseandmekogudega, et tuvastada varakult riskitrende ja võimalikke puhanguid.

Osaliselt arvestatud. Täname ettepanekute eest. Eelnõus on infovahetus ja vastutuse jaotus lahendatud paindlikult: teavitamise üldised alused ja viivitamatu teavitamiskohustus ohu korral on sätestatud seaduse tasandil, kuid detailsed tähtajad ja vormid kehtestatakse ministri määrusega. Terviseameti nõustav, järelevalveline ja kriisiaegne roll on eelnõus vastavates peatükkides selgelt lahti kirjutatud, hõlmates ka kohustust jagada asutustele statistikat ja ohuteavitusi, mistõttu eraldi tehnilist tagasisidemehhanismi seadus ei reguleeri. Samuti annab eelnõu Terviseametile ulatusliku volituse nõuda ja töödelda ohu hindamiseks vajalikke andmeid, mis loob piisava õigusliku aluse andmete ristkasutuseks teiste terviseandmekogudega (sh POHAK), jättes tehnilise integratsiooni infosüsteemide arenduste ja registrite põhimääruste reguleerida.

Üldine märkus

Ida-Viru Keskhaigla Soovitame kaaluda: • infektsioonikontrolli kvaliteediindikaatorite kehtestamist; • juhtkonna selget vastutust nakkusohutuse tagamisel; • sanktsioonide ja parandusmeetmete süsteemi täpsustamist korduvate rikkumiste korral.

Võtame teadmiseks.

§ 7 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Nakkushaige tahtest olenematu ravi sätestab, et nakkushaigele võib tema tahtest olenemata kohaldada haiglaravi üksnes juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud samal ajal: 1) isikul on diagnoositud või on põhjendatud kahtlus, et tal on ohtlik nakkushaigus või tuberkuloos;

Selgitame, et põhjendatud kahtluse esinemise üle otsustab isiku raviarst, tuginedes patsiendi meditsiinilisele ja epidemioloogilisele hindamisele. Hindamise aluseks olevateks

58

Küsimus: Kes ja milliste kriteeriumite alusel otsustab, et tegu on põhjendatud kahtlusega?

kriteeriumiteks on objektiivsed asjaolud, nagu näiteks haigusele viitavate sümptomite esinemine, teadaolev kokkupuude nakatunuga või hiljutine saabumine riigist, kus antud nakkushaigus levib. Põhiõiguste riive proportsionaalsuse tagamiseks peab raviarsti otsus alati tuginema arstiteaduse asjakohastele seisukohtadele ja tõenduspõhisele meditsiinile.

§ 8 lg 7 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mis kriteeriumite alusel koostatakse nakkushaiguste loetelu, sh ohtlike nakkushaiguste loetelu? Millise sagedusega ja kuidas loetelu uuendatakse?

Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu koostamisel lähtutakse seaduses sätestatud kriteeriumitest, nagu näiteks haiguse kulg, leviku ulatus, oht tervishoiusüsteemi toimepidevusele ja rahvusvahelised ohuhinnangud. Loetelusid uuendatakse paindlikult vastavalt vajadusele, tuginedes otseselt Terviseameti ja valdkonna ekspertide regulaarsetele riskihinnangutele ning muutustele epidemioloogilises olukorras. Lisaks on oluline märkida, et isikuandmetega edastatavate nakkushaiguste loetelu on juba praegu kehtiva seaduse alusel eraldiseisva määrusega kehtestatud ning see lähenemine jätkub ka uue eelnõu raames.

§ 16 lg 5 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eelnõus rõhutatakse, et piiratud teovõimega isiku immuniseerimisel tuleb arvestada VÕS § 766 lõiget 4, milles on sätestatud, et kui inimene suudab immuniseerimise plusse ja miinuseid ise kaaluda, võib tervishoiutöötaja protseduuri teha ka seadusliku esindaja keeldumise korral. Küsimused:

Selgitame, et piiratud teovõimega isiku, sh psüühikahäirega lapse või täiskasvanu immuniseerimisel kaasatakse isik otsustusprotsessi vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4, hinnates sisuliselt tema võimet mõista immuniseerimise eesmärki, võimalikke tagajärgi ning

59

• Kuidas tagatakse ja dokumenteeritakse piiratud teovõimega isiku (sh psüühikahäirega lapse või täiskasvanu) kaasamine otsustusprotsessi? • Kuidas tagatakse koduõppel oleva lapse kaalutlusvõime hindamine, tema teavitamine, vaktsineerimine? • Kuidas toimitakse lapse vaktsineerimisel, kui lapse vanem on piiratud teovõimega? • Kuidas tagatakse kooliõdede ühtlane koolitamine, et nad oskaks laste ja noorte kaalutlusvõimet hinnata, neile anda eakohaselt tasakaalustatud teaduspõhist infot ning otsuseid toetada? • Kuidas hinnatakse kuulmis- või kõnepuudega lapse kaalutlusvõimet? • Kuidas hinnatakse autismispektrihäirega või muu neuroerisusega lapse kaalutlusvõimet? • Kas ja kuidas küsitakse lapse arvamust, kui vanem on saatnud keeldumise? • Kas ja kuidas küsitakse piiratud teovõimega täiskasvanu arvamust, kui eestkostja on saatnud keeldumise? • Kas ja kuidas tagatakse piiratud teovõimega isiku hooldaja või eestkostja vaktsineerimisteabe kättesaamise tõendamine taasesitamist võimaldavas vormis? • Kuidas tagatakse digivõimekuseta inimeste õigeaegne teavitamine ja keeldumiste kogumine? Ettepanekud: 1. Töötada välja noortele suunatud visuaalsed, tasakaalustatud ja selged juhendmaterjalid vaktsiinvälditavate nakkushaiguste ja vaktsineerimise kohta. Noorte infotarbimine erineb täiskasvanute omast ning üldised soovitused ei jõua infomüras kohale. 2. Töötada välja piiratud teovõimega täisealistele lihtsas keeles visuaalsed, tasakaalustatud ja selged juhendmaterjalid vaktsiinvälditavate nakkushaiguste ja vaktsineerimise kohta. 3. Töötada välja selged kaalutlusvõime hindamise ja heakskiidu määratlemise kriteeriumid, mis on üheselt arusaadavad tervishoiutöötajale ja patsiendile või tema hooldajale/seaduslikule esindajale. „Lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamine tervishoiuteenuse osutamisel. Juhend tervishoiutöötajatele“ on üldsõnalisem ja ei arvesta erivajadustega.

kaaluda poolt‑ ja vastuväiteid. Kaalutlusvõime hindamise viib läbi tervishoiutöötaja, kes dokumenteerib hindamise vastavalt kehtivatele juhistele ning lähtub ühtsetest põhimõtetest, sh Õiguskantsleri juhendist ja immuniseerimise täiendkoolitustest. Immuniseerimisel peab tervishoiuteenuse osutamine igal juhul vastama arstiteaduse üldisele tasemele ning teenust tuleb osutada tavaliselt oodatava hoolega, arvestades, et iga inimene on erinev. Lastele ja noortele antakse selgitusi eakohasel ja arusaadaval viisil, vajaduse korral

kasutades pildi‑ ja videomaterjale ning toetavaid vahendeid (nt nukku või kaisulooma), et protseduuri selgitada ja ärevust vähendada. Koduõppel oleva lapse puhul toimub teavitamine, kaalutlusvõime hindamine ja immuniseerimine tavapärases tervishoiuteenuse osutamise raamistikus (nt perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja juures), järgides samu põhimõtteid nagu teiste laste puhul. Täname ettepanekute eest ning peame oluliseks koostööd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga lapse kaalutlusvõime hindamise rakendamise küsimustes, mis on laiem teema kogu tervishoius. Teavituste ja keeldumiste korraldamisel toetatakse mitmekanalilist ja jälgitavat lähenemist ning arendamisel on ka

60

4. Töötada välja kontrollmehhanismid, mis võimaldavad tõendada info kättesaamist.

Tervisekassa ühtne teavitamise ja keeldumiste lahendus Terviseportaalis, mis aitab suurendada selgust ja vähendada asutuste koormust.

Üldine märkus

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tervishoiutöötaja otsusel võiks riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide riskirühma lisada inimesi, kel puuduvad soodustuse aluseks olevad diagnoosid, ent kes on terviseseisundi tõttu siiski nakkushaigustele haavatavamad.

Võtame teadmiseks.

Üldine märkus

Eesti Vähiliit Eesti Vähiliit rõhutab, et immuniseerimist puudutavate muudatuste rakendamisel tuleb arvestada nende mõjuga vähihaigetele ja tulevastele vähipatsientidele, kelle jaoks nakkushaigused võivad põhjustada raskeid tüsistusi, vähiravi edasilükkamist või katkestamist ning halvendada ravitulemusi. Immuniseerimist tuleb käsitleda ka vähi ennetusmeetmena, kuna mitmete nakkushaiguste (sh HPV ja B-hepatiit) vastane vaktsineerimine on tõenduspõhine vähiennetus. See seos peab kajastuma nii kommunikatsioonis kui rakendusjuhendites. Vähihaigete kaudne kaitse sõltub üldisest immuniseerituse tasemest ühiskonnas. Seaduse rakendamisel tuleb rõhutada kõrge hõlmatuse tähtsust ning vältida lahendusi, mis vähendavad usaldust immuniseerimiskava vastu. Piiratud teovõimega isikute immuniseerimisel ei tohi eelduslik nõusolek vähendada teavitamise kvaliteeti. Selge ja õigeaegne teave on eriti oluline, kui immuniseerimise eesmärk on pikaajaline vähi ennetamine. Laste ja noorte teadlik kaasamine toetab tervisekäitumist ja usaldust tervishoiusüsteemi vastu, sest vähi ennetus on pikaajaline protsess. Kooli ja tervishoiu koostöö on HPV vastase immuniseerimise puhul keskse tähtsusega. Rakendusjuhendites tuleks koolikeskkonda käsitleda ühe peamise vähiennetuse kanalina

Võtame teadmiseks.

§ 16 lg 5 Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts

Seaduse § 16 lg 5 opt-out lahendus tekitab sisulise põhiõigusliku riski. Kui immuniseerimisel loetakse vastuväite puudumine nõusolekuks, kuid seadus ei sätesta teate tegeliku kättesaamise kohustust, tekib olukord, kus meditsiiniline sekkumine võib toimuda ilma tõendatava teadliku nõusolekuta. See on vastuolus

Selgitame, et eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatud teavitamisel põhinev loobumisõigus arvestab ka tegelikku praktikat, kus valdav enamus lapsevanemaid immuniseerivad oma lapsi vastavalt riiklikule

61

tervishoiuteenuse osutamise üldpõhimõttega (VÕS § 766 lg 1) ning riivab vanema otsustusõigust (PS § 26 ja § 27 lg 3). Pelgalt terviseportaali teate saatmine ei taga, et lapsevanem on info saanud ja sellest aru saanud. Vaikimist ei saa käsitada nõusolekuna olukorras, kus kättesaamine ei ole tuvastatav. Küsimus on põhimõtteline: kas riik võib lugeda vaikimise nõusolekuks ilma, et oleks tagatud tegelik teavitatus? Ettepanekud: • sätestada seaduses kohustus tagada teate kättesaamise tuvastatavus (nt autenditud digitaalse kättetoimetamise logi); • kehtestada minimaalne teavitamisstandard (nt paralleelne teavituskanal); • selgelt sätestada, et kättesaamise tõendamata jätmisel ei või vaktsineerimist läbi viia. Halduskoormuse vähendamine ei tohi toimuda patsiendi autonoomia ja vanema põhiõiguste arvelt. Praegusel kujul on regulatsioon riigikeskne ning ei taga adressaadi tegelikku teavitust ega tema õiguste tõhusat kaitset. Vaikimist ei saa lugeda nõusolekuks olukorras, kus puudub tõend, et teave on adressaadini reaalselt jõudnud ja arusaadavalt kätte saadud. Ilma kättesaamise tuvastatavuseta ei ole tagatud ei teadlik otsustus ega õiguskindlus.

immuniseerimiskavale. Seadusemuudatuse üks eesmärk on vähendada just nende perede ja asutuste tarbetut halduskoormust, kellel puudub soov teenusest keelduda, ilma et see piiraks kellegi õigust teha teistsugune valik. Samas jääb igale lapsevanemale ja kaalutlusvõimega noorele alati õigus ja reaalne võimalus immuniseerimisest keelduda. Eelnõu ei muuda immuniseerimist kohustuslikuks ega käsita vaikimist iseseisva, absoluutse nõusolekuna, vaid eeldab eelnevat teavitamist ja piisavat ajaraami otsuse tegemiseks. Praktikas toetatakse mitmekanalilist teavitamist ning keeldumise lihtsat ja arusaadavat vormistamist. Eelnõu ei sätesta, et immuniseerimist võiks läbi viia olukorras, kus puudub mõistlik alus eeldada, et teave on adressaadini jõudnud. Seletuskirjas on teadlikult jäetud teavitamise viisid ja kanalid paindlikuks, et arvestada asutuste ja lapsevanemate erinevaid võimalusi ning digipädevust. Praktikas tähendab see mitmekanalilist teavitamist ning piisava ajavaru andmist otsuse tegemiseks, mitte üksnes formaalset teate edastamist. Teavitamise ja keeldumiste menetluse läbipaistvuse ja jälgitavuse tugevdamiseks arendab Tervisekassa ühtset teavitamise ja keeldumiste lahendust Terviseportaalis, mis võimaldab teavituste edastamist,

62

vastuste esitamist ja toimingute logimist. Selline lahendus aitab ühtaegu vähendada halduskoormust, suurendada õiguskindlust ning toetada teadlikku ja vabatahtlikku otsustamist, austades lapsevanema ja noore põhiõigusi.

Üldine märkus

Eesti Insuldipatsientide Selts

Insuldiseltsi jaoks on oluline, et insuldi- ja SVH-patsiendid oleksid selgelt käsitletud riskirühmana, sest nakkushaigused (nt gripp, COVID) võivad suurendada tüsistuste ja korduva insuldi riski. Sellepärast toetame, et immuniseerimiskava oleks selge, toimiv ja riskirühmadele hästi kättesaadav. Samuti toetame bürokraatia vähendamist, kuid piiratud teovõimega (sh insuldijärgse kognitiivse kahjustusega) patsientide puhul peab alati lähtuma patsiendi parimast huvist ning kaasama lähedasi! Oluline on selge ja varajane teavitamine, arusaadav info ning see, et immuniseerimise korraldus ei looks täiendavaid takistusi tervishoiuteenustele ligipääsul. Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki, kui riskirühmade kaitse ja teadlik otsustamine on päriselt tagatud.

Võtame teadmiseks.

§ 13 lg 5 MTÜ ELU Dementsusega

Küsimused: • Kas ja kuidas on tagatud, et immuniseerimine on kättesaadav ka üldhooldusteenusel olevatele patsientidele asutustes, kus ei ole tervishoiutöötajat ja elanikel on erinevad perearstid? § 16. (5) sätestab, et tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui isiku seaduslik esindaja ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud, võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut. • Kuidas on korraldatud immuniseerimine üldhooldusteenust pakkuvates asutustes, kus ei osutata tervishoiuteenust? • Kas üldhooldusteenusel olevad inimeste eest saavad õiguse otsustada nende lähedased (abikaasa, lasped või teised arvete maksjad) juhul, kui inimesele ei ole seatud eeskostet, aga kognitiivse võimakuse langus ei võimalda enam oma tahet avaldada?

Selgitame, et üldhooldusteenusel olevate isikute immuniseerimine nähakse ette vastavalt senisele praktikale. Asutustes, kus ei osutata igapäevaselt tervishoiuteenust, tellitakse vaktsineerimise läbiviimiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutaja kohapeale või korraldatakse isiku viimine tervishoiuteenuse osutaja juurde. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab tema otsustusvõimet üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui isikule on määratud kohtu poolt eestkostja, tegutseb eestkostja üksnes selles ulatuses ja nendes

63

• Kas tekib lähedaste teavitamise kohustus? Kuidas toimub teavitus? Kui pikalt ette teavitatakse ehk kui palju aega on immuniseerimisest loobumiseks?

valdkondades, milleks kohus on eestkoste määranud, küsides võimaluse korral ka eestkostetava arvamust. Kui isikule ei ole eestkostjat määratud, kuid ta vajab otsuste tegemisel abi, on lubatud ja praktikas tavapärane kaasata lähedasi või vastavaid spetsialiste. Eelnõu ei loo eraldi lähedaste teavitamise menetlust ega sätesta täiskasvanute immuniseerimise puhul konkreetset etteteatamise tähtaega. Kehtiva korra kohaselt selgitab immuniseerimise teostaja patsiendile või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise vajalikkust, võimalikke kõrvaltoimeid ning muid asjakohaseid asjaolusid, võimaldades teha teadliku otsuse või sellest loobuda. Täpsemad immuniseerimise korraldamise nõuded sätestatakse ministri määruses.

§ 17 lg 5 MTÜ ELU Dementsusega

Kas tervisekontroll tuberkuloosi suhtes ja nakkusohutuse tervisetõendi olamsolu muutub kohustuslikuks ka platvormide (CareMate) kaudu töötavatele hooldutöötajatele ja teistele eraettevõtjatele (FIE)?

Tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise nõue enne tööle asumist kehtib isikutele, kes osutavad vahetult sotsiaalteenust. Kui hooldustöötaja, sealhulgas platvormi kaudu töötav isik või füüsilisest isikust ettevõtja, puutub oma tööülesannete täitmisel kokku haavatavate isikutega, kohaldub tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ja nakkusohutuse tervisetõendi nõue ka temale, sõltumata töösuhte vormist.

§ 17 lg 6 MTÜ ELU Dementsusega

Kas aasta ei ole liiga lühike aeg arvestades võimalikku tõestusvajadust hilisemates kaasustes ja teiste tervishoiu dokumentide säilitusaegu?

Vastav säilitamistähtaeg on üle võetud kehtivast seadusest. Senistes aruteludes ei ole esile kerkinud, et see oleks põhjustanud probleeme

64

tõendamise, vaidluste lahendamise või õiguskaitse seisukohast. Seetõttu ei ole peetud vajalikuks säilitamistähtaega käesoleva eelnõuga muuta.

§ 27 ja 28 MTÜ ELU Dementsusega

Kas NETSi jõustumisel on külastamispiirangu kehtestamiseks vajalik Terviseameti poolne kohustus? Kas haiglatel ja hooldekodudel on tulevikus piiratud võimalused ise otsustada külastamispiirangu kehtestamise vajaduse üle?

Selgitame, et uue NETS-i jõustumisel

ei ole haiglas või hooldekodus külastuspiirangu kehtestamiseks ilmtingimata vajalik Terviseameti haldusakt. Haiglatel ja hooldekodudel säilib autonoomsus ja kohustus rakendada iseseisvalt infektsioonikontrolli meetmeid, sealhulgas seada vajadusel külastuspiiranguid. Eelnõus sätestatud Terviseameti õigus kujutab endast täiendavat riiklikku meedet, mis võimaldab epideemilise ohu korral kohustada asutusi piiranguid rakendama juhul, kui nad ei ole seda ise teinud või kui olukord nõuab ühtlast ja koordineeritud sekkumist. Juba praegu kehtiva NETS-i loogika on sarnane: asutustel on esmane vastutus ja õigus iseseisvalt nakkusohtu ennetada, sealhulgas piirata patsientide või hoolealuste külastamist. Terviseamet ja Vabariigi Valitsus sekkuvad kehtiva NETS-i alusel eraldiseisvate haldusaktide või korraldustega peamiselt olukordades, kus nakkushaiguse epideemiline levik eeldab laialdasemat ja riiklikult suunatud juhtimist.

Üldine märkus

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu koostamisel on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) reeglistik jäänud olulisel määral arvestamata ja täitmata. Selle tõttu on oluliselt raskendatud eelnõu ja selles tehtud valikute

Vabandame, et eelnõu dokumentidele ei ole käesolevas kooskõlastamisringis lisatud väljatöötamiskavatsuse (VTK) tagasiside ja selle arvestamise

65

hindamine varasemate arutelude kontekstis, kuhu nii paljud osapooled on tööd ja mõtet panustanud. Eelnõu koostamisele eelnes suvel 2025. a väljatöötamiskavatsus (VTK). Sellele esitasid arvamusi nii mitmed riigiasutused kui huvirühmad, sh ERHL. HÕNTE § 1 lg 8 kohaselt tuleb VTK menetluses kaasatud huvirühmade arvamuste ja ettepanekute arvestamine vormistada valitsuse reglemendi alusel kehtestatud hea tava korras ning see tuleb esitada seletuskirja lisana. Käesoleva eelnõu dokumentidele VTK kohta esitatud arvamuste ja ettepanekute dokumenti ega eelnõu koostajate selgitusi nende arvestamisest lisatud ei ole. Seda ei leia ka SoM veebis avaldatud eelnõu arutelude kokkuvõtetest. Lisaks VTK menetlusele toimusid sügis-talvel 2025. a eelnõu väljatöötamise menetluses Sotsiaalministeeriumi (SoM) korraldatud arutelud huvirühmade ja riigiasutustega. Arutelukokkuvõtetele eelnõu dokumentides viidatakse ning need on SoM veebis leitavad, kuid ka sel puhul on eelnõu dokumentides jäänud esitama kokkuvõte sellest, mis osas, missuguseid tehtud ettepanekutest ja miks ministeerium arvestas ja mida mitte. Kuna iga seaduseelnõu menetluses tuleb järgida HÕNTE reegleid, siis peame möödapääsmatuks, et eelnõu dokumentidele lisatakse puuduvad kokkuvõtted ja selgitused, misjärel tuleks eelnõu uuesti kooskõlastamisringile saata.

kokkuvõtet HÕNTE § 1 lõikes 8 ette nähtud kujul. VTK‑le esitatud arvamused ja ettepanekud ning nende arvestamise selgitused lisatakse eelnõu dokumentidele EIS II kooskõlastamisringi käigus. Sotsiaalministeeriumi korraldatud arutelude kokkuvõtted on avalikult kättesaadavad ministeeriumi veebilehel ning eelnõu kajastab sisuliselt neid ettepanekuid, mis on leidnud normitekstilist lahendust. Samas olid arutelud osaliselt laiemad kui eelnõuga reguleeritav, mistõttu ei ole kõiki tõstatatud teemasid võimalik ega asjakohane seaduse tekstis kajastada. Eelnõu edasises menetluses täiendatakse dokumentatsiooni selguse ja läbipaistvuse huvides vastavalt HÕNTE nõuetele.

§ 3 lg 1 p 3

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu § 3 lg 1 p-s 3 on „epideemia“ defineeritud „nakkushaiguste haigusjuhtude“ esinemisena elanikkonnas. Eelnõu § 3 p 11 defineerib „nakkushaiguse puhangu“ „nakkushaigusjuhtude“ esinemisena. Kas ja/või mis vahe on eelnõu tähenduses „nakkushaiguste haigusjuhtudel“ ja „nakkushaigusjuhtudel“ ning kuidas neid omavahel piiritletakse?

Osaliselt arvestatud. Antud termineid on eelnõus täpsustatud.

§ 3 lg 1 p 7

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu § 3 lg 1 p-s 7 on „karantiin“ mh defineeritud kui „teatud kauba või looma liikumisvabaduse ja tegevuste piiramine“. Kauba liikumisvabadust ega tegevusi ei ole praktikas võimalik piirata, sest need kategooriad ei ole kaubale kui elutule objektile omased. Arvestades sätte sisulist ulatuslikku mõju karantiinireeglite rakendamisel eeldab definitsioonis sõna „kaup“ kasutamine kindlasti ka selle defineerimist.

Osaliselt arvestatud. Sõna „kaup“ ei defineerita seaduses eraldi, kuivõrd see on õiguskorras laialdaselt kasutatav ja selge sisuga termin. Terminit ennast on eelnõus täpsustatud.

66

§ 3 lg 1 p 8

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu § 3 lg 1 p 8 kohaselt võib „nakkusallikaks“ mh olla „keskkonnaosa“. See element definitsioonis vajaks ilmselt täpsustamist või ka terminid „keskkond“, „keskkonnaosa“ ise eraldi defineerimist.

Mitte arvestatud. Eelnõu teksti ei täiendata mõistete „keskkond“ või „keskkonnaosa“ definitsioonidega, kuivõrd tegemist on üldkeeleliste ja valdkonnas selgelt mõistetavate terminitega, mille eraldiseisev defineerimine seaduses ei ole kooskõlas hea normitehnika tavadega.

§ 3 lg 1 p 10 ja 11

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu § 3 lg 1 p-d 10 ja 11 defineerivad „nakkushaigust“ kui „haigust või nakkust“ ning vastavalt „nakkushaiguse puhangut“ kui „nakkushaigusjuhtude esinemist“. Tõenäoliselt on tegemist idem per idem ringdefinitsioonidega, kus nähtust defineeritakse selle enda kaudu.

Arvestatud. Terminit on eelnõus parandatud.

§ 3 lg 1 p 12

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu § 3 lg 1 p-s 12 defineeritakse „nakkushaiguste ennetamine“ kui „meetmete kogum“. Eelnõu § 1 p 19 defineerib ka „nakkushaiguste tõrje“ kui „rakendatavate meetmete kogumi“. Eelnõu § 1 ps 17 defineeritakse „nakkusohutus“ seevastu kui „põhimõtete ja meetmete kogum“. Samas on eelnõus jäänud defineerimata „meetme“ ja „meetmete kogumi“ mõisted. Siinpuhul jääb mõnevõrra ebaselgeks, mida need mõisted sisuliselt tähendavad. Lisaks sätestab näiteks eelnõu § 5 lg 3 p 3 Terviseameti ülesandena „nakkushaiguste tõrje korraldamisel“ tegevuse „korraldab nakkushaiguste tõrje meetmete rakendamist“. Seega peaks Terviseamet definitsioonide sõnastuste kohaselt teisisõnu ilmselt rakendatava meetmete kogumi korraldamisel korraldama rakendatava meetmete kogumi meetmete rakendamist. Veelgi keerulisemaks muutub nende terminite/definitsioonide valguses Terviseametile eelnõu § 5 lg 3 p-s 5 sätestatud ülesande mõistmine, mille kohaselt „nakkushaiguste tõrje korraldamisel Terviseamet ... teeb Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekassale ettepanekuid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks vajalike tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamiseks“.

Arvestatud. Oleme eelnõud korrigeerinud, loobudes terminite sisustamisel läbivast „meetmete kogumi“ kasutamisest ning defineerides „nakkushaiguste tõrje“ eesmärgipäraste tegevustena ja „nakkusohutuse“ saavutatud tervise kaitstusena, mis lahendab viidatud probleemi ning teeb Terviseameti ülesannete sõnastuse üheselt mõistetavaks. Ühtlasi ei pea me vajalikuks „meetme“ mõistet eelnõus eraldiseisvalt defineerida, kuivõrd tegemist on haldusõiguses ja õiguskeeles üldarusaadava terminiga, mis tähistab seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks rakendatavat abinõud, piirangut või tegevust, ning mille spetsiifiline sisu on detailselt avatud eelnõu 7. peatükis.

§ 3 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Kindlasti vajavad eelnõus läbivalt, sh definitsioonides kriitilist läbivaatamist ja täiendavat sisustamist „ohu“ ja nakkushaiguse leviku „võimalikkusega“ seotud definitsioonid, sh _ „ohu“ ja „ohtlikkuse“ erinevad astmed. Kuna neist määrangutest sõltuvad vahetult isikute

Arvestatud. Eelnõus on definitsioone läbivalt parandatud.

67

põhiõigused ja asutuste pädevused-volitused neid piirata, siis on mõisteselgus siinpuhul eriti oluline. Näiteks: - eelnõu § 3 lg 1 p 7 „eesmärgiga ennetada nakkuse võimalikku levikut“; - eelnõu § 3 lg 2 p 1 „ohtliku nakkushaiguse“ definitsiooni osana väljendid „nakkushaigus loetakse ohtlikuks (edaspidi ohtlik nakkushaigus), kui ... selle levik kujutab endast tõsist ohtu rahvastiku tervisele“; - eelnõu § 3 lg 2 p 2 „haigus levib kiiresti ja ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oht“; - eelnõu § 3 lg 2 p 3 „millega võib kaasneda tõsine oht rahvastiku tervisele“; - eelnõu § 3 lg 2 p 4 „haiguse levikuga võib kaasneda oht rahvastiku tervisele Eestis“; - eelnõu § 5 lg 5 „Terviseametil on õigus nõuda ja saada ... rahvastiku tervist ähvardava ohu“; - eelnõu § 7 lg 3 p 3 „isiku käitumine loob otsese ja olulise ohu teiste inimeste elule või tervisele“; - eelnõu § 8 lg 5 p 3 „tuvastanud õnnetusjuhtumi või olukorra, millega võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht“

§ 4 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu §-s 4 tuleks täpsemalt piiritleda paragrahvi kohaldamisala ja riigiasutuste ülesannete piir nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes osalemisel - Paragrahvi pealkirja kohaselt reguleeritakse selles „ministeeriumite ülesanded“. Samas sätestab lg 1 ülesanded „ministeeriumitele ja nende valitsemisala asutustele“, sh mõnevõrra ebaselgeks jääva asutuste koostöökohustuse „Terviseameti ja teiste asjaomaste asutustega“. Seega on paragrahvi pealkiri eksitav ja vastuolus selle sisuga – või vastupidi. - Lg 1 kohaselt peaksid eelnimetatud asutused osalema nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes „oma pädevuse piires“, kuid asjakohaseid pädevuse piire eelnõust siiski ei selgu. Seega jääb mõnevõrra ebaselgeks ka paragrahvi sisu.

Mitte arvestatud. Eelnõu paragrahvi pealkiri on jäetud lühiduse eesmärgil üldistavaks, hõlmates süstemaatiliselt nii ministeeriume kui ka nende valitsemisala asutusi, mis on kooskõlas HÕNTE põhimõtetega. Väljend „oma pädevuse piires“ viitab asutuste põhimäärustest ja teistest valdkondlikest eriseadustest tulenevatele seadusjärgsetele ülesannetele ja pädevuspiiridele, mille ammendav loetlemine või dubleerimine NETS-is ei ole õigustehniliselt põhjendatud ega otstarbekas. Samuti on eelnõus „ennetamise“, „tõrje“ ja „seire“ mõisted eraldi iseseisvalt ning

68

- Teatav ebaselgus tekib ka lg-st 2, mille kohaselt „nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonda juhib Sotsiaalministeerium“. Eespool eelnõu § 3 lg-2 p-des 12, 13 ja 19 defineeritakse nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet kui „meetmete kogumeid“, nakkushaiguste seiret aga „andmete süstemaatilise kogumise, analüüsimise, tõlgendamise ja edastamisena“. Neid definitsioone arvestades oleks ilmselt selguse huvides mõistlik eraldi defineerida ka „nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonna“ mõiste.

ammendavalt defineeritud, mistõttu moodustavad need terminid koostoimes Sotsiaalministeeriumi poolt juhitava tervikliku poliitikavaldkonna, mille eraldiseisev koondmõistena defineerimine ei loo seadusesse täiendavat õiguslikku lisandväärtust ega selgust.

§ 5 lg 4 p 1

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõus kasutatakse määratlemata viiteid Eesti-välistele õigusallikatele. Seetõttu jääb sätete tegelik sisu ja ulatus mitmetimõistetavaks, keeruliselt mõõdetavaks või kohati ka arusaamatuks. Näiteks: - Eelnõu § 5 lg 4 p 1 kohaselt täidab Terviseamet „rahvusvahelises koostöös ja teabevahetuses ... rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riikliku IHR-i asutuse ja kontaktpunkti ülesandeid“; - Eelnõu § 5 lg 4 p 1 kohaselt Terviseamet „rahvusvahelises koostöös ja teabevahetuses ... osaleb rahvusvaheliste võrgustike töös ning edastab asjakohaseid andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele vastavalt ... rahvusvahelistele ... juhistele, suunistele ja konventsioonidele“. Õigusselguse huvides tuleks viited õigusaktidele ja - allikatele ning organisatsioonidele eelnõus ammendavalt ja täielikult esitada. Viidetes rahvusvahelistele konventsioonidele ja/või nende alusel antud rakendussuunistele tuleb arvestada ka Eesti staatust nendega ühinemisel ja sellest lähtuvat siduvust, võimalikke reservatsioone, konventsioonide rakendamiseks võetud siseriiklike aktide piire jms asjakohaseid kriteeriume. Samuti tuleks eristada siduvaid õigusakte nende rakendamiseks antud mittesiduvatest, soovituslikest juhistest jms materjalidest

Selgitame. Eelnõus rahvusvahelistele organisatsioonidele, võrgustikele ja juhistele tehtud viidete ammendav loetlemine ei ole õigustehniliselt otstarbekas ega praktikas teostatav, kuna valdkondlikud suunised ja rahvusvahelised koostöövormid uuenevad pidevalt ning detailne loetelu muudaks seadusteksti kiiresti iganenuks. Eelnõus kasutatud mõiste „rahvusvahelised tervise-eeskirjad“ (IHR) tähistab selgelt määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni siduvat õigusinstrumenti, mille nõuete täitmine on Eestile riigina kohustuslik. Üldistav normatiivne sõnastus on vältimatult vajalik Terviseameti operatiivse ja paindliku tegutsemise tagamiseks nii kriisiolukordades kui ka igapäevases teabevahetuses, võimaldades asutusel juhinduda ühteaegu nii Eestile siduvatest välislepingutest (konventsioonid) kui ka ajakohastest epidemioloogilistest parimatest praktikatest (mittesiduvad juhised ja suunised), vältides seejuures vajadust muuta seadust iga uue rahvusvahelise juhendmaterjali vastuvõtmisel.

69

§ 5 lg 5 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu ja seletuskiri on mitmetes isikute põhiõiguseid vahetult riivavates küsimustes omavahel vastuolus. Annab eelnõu § 5 lg 5 Terviseametile õiguse „nõuda ja saada tervishoiuteenuse osutajatelt, laboritelt ning teistelt asjaomastelt isikutelt ja asutustelt rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid“. Seletuskirja kohaselt on „säte ... eesmärgipäraselt sõnastatud avatud loeteluna. ... Sätte eesmärk on tagada Terviseametile õigus saada järelevalvemenetluse või nakkushaiguse tõrje käigus teavet, mis on andmevaldajal juba olemas. Terviseameti õigus nõuda ja töödelda andmeid piirdub teabega, mis on ettevõtja või asutuse valduses ning tavapärase majandustegevuse või muu õigusakti täitmise tulemusena. Volituse ulatust tasakaalustab ja piirab vajalikkuse kriteerium. See tähendab, et andmete nõudmine on lubatud vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik konkreetse epidemioloogilise uuringu tegemiseks või vahetu nakkushaigusest tingitud ohu tõrjumiseks. Terviseamet ei tohi koguda andmeid igaks juhuks ega nõuda andmeid, mis ei ole nakkushaigusest tingitud ohu seisukohalt asjakohased. Säte ei anna õigust andmete valimatuks kogumiseks, vaid on menetluslik tööriist konkreetse nakkusohu ja kannushaiguse leviteede väljaselgitamiseks.“. Eelnõu ja seletuskirja tekstide võrdluses tundub seletuskirja selgitus ameti õigustest võrreldes eelnõus sätestatuga märgatavalt kitsam ning seotud mitmete lisakriteeriumite ja -piirangutega.

Osaliselt arvestatud. Õigusselguse ja isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks täiendati eelnõu teksti selliselt, et seletuskirjas toodud andmete nõudmise ja töötlemise eesmärgipärasuse, proportsionaalsuse ning vältimatu vajalikkuse kriteeriumid sätestatakse vahetult seadusnormis, mis piiritleb selgelt Terviseameti volituse ulatuse ja välistab andmete valimatu kogumise võimaluse.

§ 5 lg 6 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu ja seletuskiri on mitmetes isikute põhiõiguseid vahetult riivavates küsimustes omavahel vastuolus. Annab eelnõu § 5 lg 6 Terviseametile õiguse „epidemioloogilise uuringu käigus võtta isikult bioloogilist materjali nakkushaiguse või nakkusallika tuvastamiseks. Nimetatud tegevusele ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tervishoiuteenuse osutamisele sätestatud nõudeid.“. Seletuskirja kohaselt sättega „kehtestatakse erisus TTKS-ist. Terviseameti ametnikud võtavad epidemioloogilise uuringu käigus isikult uuringumaterjali (bioloogilist materjali) nakkusallika tuvastamiseks või diagnoosi kinnitamiseks. Kuna tegemist on riikliku järelevalve menetlustoiminguga, mitte tervishoiuteenuse osutamisega ravi eesmärgil, vabastatakse Terviseamet kohustusest omada tervishoiuteenuse osutamise

Arvestatud. Nõustume, et eelnõu ja seletuskirja esialgne versioon oli mitmeti mõistetav põhiõiguste riive ja tervishoiuteenuse osutamise reeglistiku (TTKS, VÕS) kohaldumise osas. Oleme eelnõu § 5 lõike 6 ja vastava seletuskirja osa sõnastust oluliselt muutnud. Uue sõnastuse kohaselt on Terviseametil õigus bioloogilise materjali võtmist korraldada ning seda tehakse üksnes isiku nõusolekul.

70

tegevusluba. See tagab menetluse kiiruse ja paindlikkuse nakkushaiguse leviku tõkestamisel.“. Eelnõu ja seletuskirja vastuolu tundub siinkohal vähemalt asjaolus, et TTKS reguleerib tervishoiuteenuste osutamist laiemalt kui pelgalt tegevusloa küsimuses. Erinevalt seletuskirjas öeldust vabastaks eelnõu Terviseameti kogu TTKS reeglistiku täitmisest, mitte üksnes tegevusloa nõudest. Lisaks tekitab säte küsimusi tahtevastasest ravist, võimalikest ravivigadest ja vastutusest proovide võtmisel, ka näiteks VÕS-i tervishoiuteenuse osutamise reeglistiku võimalikust kohaldumisest. Ühtlasi jääb ebaselgeks seletuskirja selgitus, justnagu oleks proovi võtmise näol tegemist riikliku järelevalve menetlustoiminguga. Sel juhul peaks säte ilmselt asuma riikliku järelevalvet käsitlevas eelnõu 8. peatükis ning selgitamist vajaks järelevalve subjekti küsimus. Samuti küsimus proovi võtmise toimingu paiknemisest riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kataloogides

Üldine märkus

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõus sätestatud Tervisekassa ülesanded ravimite hankimisel ja turustamisel ei sobitu ravimikäitlemise reeglistikku – need on kujundatud õigusloome reegleid mittearvestavalt ning on kassa eelarvepuudujääki ja ravimituru olemasolevaid võimekusi arvestades ebamõistlikud. Peame siinkohal eriti kahetsusväärseks, et eelnõu koostamisel ei ole järgitud õigusloome ja HÕNTE reegleid. Esitasime oma esmased põhikaalutlused ja soovitused ravimikäitlemise aruteluks juba VTK menetluses. Kahjuks ei ole VTK-le esitatud arvamused ega Sotsiaalministeeriumi vastused eelnõu materjalidesse jõudnud.

Selgitame, et eelnõus sätestatud Tervisekassa roll ravimite hankimisel ei loo uut ravimikäitlemise ega ravimimüügi mudelit, vaid reguleerib ja tagab rolliselguse juba olemasolevale praktikale, kus Tervisekassa on nakkushaigustega seotud ravimite puhul täitnud keskse hankimise ja kättesaadavuse tagamise ülesannet rahvatervise eesmärgil. Tegemist on rahvatervise meetmega, mille eesmärk on tagada varustuskindlus ja võrdne ligipääs, mitte osaleda ravimiturul turuosalisena ega korraldada ravimite jaemüüki.

§ 6 lg 1,2 ja 7 § 47 p 1, 2

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

COVID-kriisi õppetunde ning ravimikäitlejate panust kriisilahendusse on eelnõu koostamisel käsitletud ekslikult, seda unustatud või osalt ka vastupidiseks pööratud. Selle tulemusel jäävad eelnõu valikud ja neile antud selgitused samuti eksitavaks. Eelnõus ei ole arvestatud ka riigi enda teisi kavasid ravimite kättesaadavuse ja

Tagasiside on teadmiseks võetud. Seletuskirja täiendatakse, et kajastada senisest selgemalt COVID-19 kriisi õppetunde ning ravimikäitlejate rolli ravimite kättesaadavuse ja varustuskindluse tagamisel, sh

71

varustuskindluse tagamiseks, millega tõstetakse oluliselt just tänaste ravimikäitlejate ülesandeid. Meenutuseks: - COVID-kriisi alguses riigi poolt piiride sulgemisel tekkinud reaalset ohtu ravimite kättesaadavusele leevendas Eesti ravimihulgimüüjate ja mõnede ravimitootjate vabatahtlik panus tõsta riigisisesed ravimivarud oma kulu ning vahendite eest mitmekordseks, et need kataks Eesti mitme kuu vajaduse. Selle eest tänas ravimihulgimüüjaid avalikult ka toonane terviseminister. - Piirijärjekordade tekkimisel Eesti-Läti vahel korraldati koostöös riigi ja ravimitootjatega vaevalt poole päeva jooksul ümber Eestisse suunduvate ravimitarnete logistikatee, et vajalikud ravimid piiril ei takerduks. - COVID-kriisi leevendamisel kriitiliste vaktsiinide saabumisel ei olnud riik valmis neid vastu võtma, säilitama ega jaotama, kuigi ravimihulgimüüjad ja -tootjad hoiatasid riiki tollal ennekuulmatuid säilitamistingimusi (-85C) nõudvate ravimite peatsest saabumisest pea pool aastat ette. Ravimihulgimüüjate pakkumistest koostööks loobuti. Vaktsiinide Eestisse jõudmisel pöörduti jõulupühade ajal erakorralise abipalvega ERHL liikmesettevõtete poole korraldada riigisisene vaktsiinide säilitamine, jaotus ja transport sisuliselt üleöö, pühade lõppedes uue aasta algusest. Praktikas oli hulgimüüjate tugi ja teenused valmis ning töös juba alates uue aasta veebruarikuust. - Riigisekretäri poolt „kobarkäkiks“ nimetatud Terviseameti riigi- ravimilao õnnetuse ajal tulid meie ravimihulgimüügiettevõtted jaanipühade nädalavahetusel enda vahendite ja töötajatega riigile appi järelejäänud ravimite päästmiseks. Riigi korraldatud uurimine kinnitas avaliku sektori süsteemseid puuduseid ravimikäitlemisel. Kriisikorraldus tervisevaldkonnas päädis mitmete riigitöötajate ametist lahkumisega. Äärmiselt kriitilised riigi tegevuste suhtes olid Riigikantselei, Tehnilise järelevalve amet ja Riigikontroll. Riik ise soovitas endal tõsiselt kaaluda, kas ja mis osas saab üldse olla põhjendatud või vajalik kasutada piiratud tervishoiuressursse selliste tegevuste dubleerimiseks, mis Eestis professionaalsel tasemel ja kvaliteetselt juba olemas.

koostööd erasektoriga kriisiolukordades. Selgitame, et Tervisekassa hangib, säilitab ja jaotab juba kehtiva õiguse alusel mitmeid ravimeid (sh immuniseerimiskava vaktsiinid, tuberkuloosiravimid, COVID-19 ja C-hepatiidi ravimid). Eelnõuga ei looda sisuliselt uusi ülesandeid, vaid koondatakse senine regulatsioon ühtsemaks ja selgemaks õiguslikuks raamistikuks. Hooajaliste viiruste leviku ja vaktsiinivajaduse prognoosimine on objektiivselt keeruline, eriti uute teenuste käivitamisel. Viidatud varasemad probleemid on asjakohased, kuid viimastel aastatel ei ole riigi hangitud vaktsiinide kättesaadavusega riskirühmadele probleeme esinenud. Puudujääke on esinenud eeskätt tasuliste vaktsiinide turul, mida hangitakse ravimihulgimüüjate kaudu. COVID-19 pandeemia ajal tellis enamik riike vaktsiine suurtes kogustes. Eesti suutis heas koostöös saavutada ühe väikseima tellimusmahu. Kuigi pandeemia on lõppenud, on riskirühmade vaktsineerimine COVID-19 vastu jätkuvalt vajalik. Eelnõu ei sea eesmärgiks ravimite turu monopoliseerimist ega erasektori rolli nõrgestamist. Riiklikud erikorrad on ette nähtud üksnes erandlikes kriisiolukordades ning piiritletud ulatuses, kooskõlas Euroopa Liidu

72

- Ravimihulgimüüjate, AS EVK, teiste ravimikäitlejate ning riigiasutuste koostöös töötati välja ja rakendatakse ka praegu Eesti elanikkonnale vajalike apteegiravimite varu mudelit. - Tervisekassa haprust ravimiturul näitas gripivaktsiinide lisamine riiklikku immuniseerimiskavasse. Kassa eksiprognoosid vaktsiinihankel põhjustasid esimesel aastal just riskirühmade seas olulise vaktsiinipuuduse. Sellele järgnenud hooajal liigselt ostetud koguste hukkamineku ohus paiskas kassa need tasuta tervishoiusektorisse, põhjustades omakorda kahju neile tervishoiuteenuse osutajatele, apteekidele jt ravimikäitlejatele, kes olid hoolsalt hankinud enda varusid, et pakkuda vaktsiini ka neile, kes riiklikult määratud riskirühma ei kuulunud ning kelle varud jäid tasuta vaktsiini pakkumise tõttu realiseerimata. Nende eksimuste eest vabandas tervisesektori ees hiljem tervisekassa finantsjuht. Tervisekassa iga-aastaselt avaliku raha eest hangitud ravimite ja vaktsiinide mahakandmiste infot peetakse ka täna „ärisaladuse“ kaitse põhjendusel avalikkuse eest kinni. - COVID-kriisi tingimustes algselt vajalikud, kuid tänaseks selgelt üleprognoositud ja -dimensioneeritud COVID-vaktsiinide riiklikud tellimused on Euroopas tänaseni suletud riiklike ühishankelepingute maailma. Tervisekassa soovi 2025. a kevadel vaktsiinide jõudmiseks avatud vabaturule välistas just riiklike vaktsiinilepingute olemasolu kuigi COVID-kriisi erakorralistest oludest on nii mõnigi aasta möödunud Oleme ERHL-s seisukohal, et erakorralistes kriisioludes, nendega piiritletult ja täpse rollipädevusringi korral võivad riiklikud erikorrad ja -tegevused ravimite kättesaadavust parandada ning olla õigustatud – näiteks teatud ravimid COVID-kriisi alguses, COVID-vaktsiinide suured esialgsed ühistellimused kriisi esimestel aastatel, üksnes kriiside puhul vajaminevad ravimid ja med.tarvikud, millel väljaspool kriise puudub kasutusala ja -vajadus vmt. Sellisteks puhkudeks töötati COVID-kriisi ajal Euroopas välja mitmed kiired õigusmuudatused nii raviminappuste seireks kui ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Laiendati riikide ja Euroopa institutsioonide õiguseid ja pädevusi. Loodi üle-Euroopaline kriisihaldust ja varusid koordineeriv agentuur HERA, kellel praegu ka mitmeid kriisivarud loodud. Hetkel on lõppjärgus Euroopa Liidu

raviminappuste ja varustuskindluse raamistikuga. Eelnõu ei muuda igapäevast ravimituru korraldust.

73

kriitiliste ravimite määruse vastuvõtmine, millega luuakse täiendavad mehhanismid riikidevaheliste ühiste ravimihangete korraldamiseks, ravimivarude loomiseks, vajadusel riikidevaheliseks jagamiseks ning ravimitootmise tugevdamiseks Euroopas. Lisaks saavutati 2025. aasta lõpus EL-ülene kokkulepe ravimivaldkonna reformiks, kus uute seadustega luuakse spetsiaalsed regulatsioonid just raviminappuste ennetamiseks, seireks, ja leevendamiseks, tarnekindluste tõstmiseks. Peatselt algab nende mehhanismide ülevõtmine ka Eesti seadustesse. Kindlasti tuleks nende tegevustega käesolevas eelnõus arvestada, vajadusel Eesti eripärasid arvestades neid täpsustada-täiendada, kuid seda läbimõeldult ja proportsionaalselt, piiritletult. Käesoleval nädalal (veebruar 2026) nimetab Sotsiaalministeerium vähemalt 2 Eesti ravimihulgimüüjat ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajaks. Sellega tugevdatakse veelgi tänaste ravimikäitlejate otseseid ülesannet ja kohustusi tagada ravimite kättesaadavus Eestis. Oleks ebamõistlik jätta need arengud ja argumendid käesolevas eelnõus arvestamata. Selles valguses paistab otse kummastav selgitada eelnõus kavandatud muutusi eksiväitega justnagu saaks või võiks ravimihulgimüüjad kuidagigi nõrgestada või veel vähem vastustada patsientidele vajalike ravimite Eestisse toomist. Riik peaks maksimaalselt vältima olukordi, kus vabas konkurentsis ja enda vahenditest toimiv turg „ei saa“ ravimeid kätte, sest riiklikult on nende tarned monopoliseeritud. See on kahjulik nii patsientidele ja ravimite kättesaadavusele riigis kui ka konkurentsiolukorrale, majandusele laiemalt ja pikemas perspektiivis kindlasti ka ravimihindadele. Ülemaailmse kriisiolukorra äärmistes erandtingimustes võib see piiratud aja jooksul ja rangetel tingimustel olla erijuhul põhjendatud, kuid mitte igapäevase siseriikliku praktikana. Viimasel juhul tähendaks see olulist, põhimõttelist ja pikaajalist muutust kogu ravimituru ja tarneahela korralduses, mida ei tohiks läbi viia üksiku eraldiseisva seadusmuudatusega. Sellist eesmärki käesolevale eelnõule kindlasti seatud ei ole. Taoline muutus tuleks asetada, selle mõjusid hinnata ja põhjendada kogu senise turukorralduse ümberkujundamise, rollide ja vastutuse ümberjaotamise ning vastavate pikaajaliste mõjude kontekstis.

74

Hoolikat tähelepanu vajaks mõjuanalüüs, et muutus kriisikindluse asemel hoopis kriisinõrkust ei looks. Neid põhjendus-, mõju- ega tõendusargumente eelnõust kahjuks ei leia. Selle asemel sätestatakse eelnõu § 6 lg-tes 1, 2 ja 7 ning § 47 p-des 1 ja 2 Tervisekassale uued ülesanded ravimite ja meditsiiniseadmete hankimisel, säilitamisel, veol, külmaahela toimimisel ja jaotamisel. Soovitakse laiendada ravikindlustuse vahendite kasutamist ka neile, kes ei kuulu kindlustatute ringi ja kelle eest pole kindlustussüsteemi sissemakseid. Soovitakse sätestada ravimite hankimine lausa Tervisekassa kui avalik-õigusliku ravikindlustusseltsi uue eraldiseisva eesmärgina – selleks uusi kindlustusvahendeid lisamata. Eelnõuga kavandatakse järsult laiendada avasektori tegevust ravimiturul nii hulgi- kui jaemüügi tasandil: - Ravikindlustuse sihtotstarbelistest vahenditest peaks Tervisekassa edaspidi korraldama määrusega kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelu ravimite hankimist, säilitamist, vedu, külmahela toimimist ja jaotamist (eelnõu § 6 lg 1); - Riigieelarvelistest vahenditest peaks Tervisekassa hakkama riigi ettepanekul korraldama ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu, teenuste hankimist ja külmahela toimimist ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra tõrjeks (eelnõu § 6 lg 7); - Tervisekassa eesmärgina sätestataksegi otsesõnu ja laialt ka ravimite hankimine (eelnõu § 47 p 1); - Kassa ravimihulgimüük vabastatakse kõigi teiste jaoks kehtivatest ravimite hinnareeglitest ning peidetakse selle tegevuskulud ravikindlustuse eelarveridadesse (eelnõu § 47 p 2). Tervisekassa sadade miljonite eurode suurus eelarvepuudujääki ja teenusevõlga patsientide ees arvestades oleks äärmiselt ebamõistlik sel moel mineviku vigu ja õppetunde unustades uuesti luua paralleelseid riiklikke tarnestruktuure kohta, kus olemasolevad hulgimüüjad on avatud turu tingimustes enda võimekust, pühendumist ravimite kättesaadavusele ja praktilist koostööd möödunud COVID-kriisis ja selles järel korduvalt tõestanud. Tähelepanuta ei tohi jätta ka kassa huvide ja rollikonflikti tervishoiuteenuseid ja ravimeid meditsiiniseadmeid finantseeriva

75

kindlustusseltsi ning samal ajal üha enam nende tegevuste turul otseselt osaleva majandusagendi ja kvaasiregulaatorina.

§ 6 lg 2 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Ravimiturgu puudutavad muudatused eelnõus jäävad tooreks ka õigus- ja normitehniliselt. Eelnõu § 6 lg 2 sätestab isikute ringi, kellel oleks õigus algatada ministri määrusega kinnitatava Tervisekassa hankeravimite loetelu muutmine. Lõike 4 kohaselt peaks selle protsessi ja määruse muutmise korraldama Tervisekassa. Eesti õiguskorraldust arvestades ei ole see võimalik, sest eelnõu § 6 lg 3 kohaselt on loetelu kehtestamine sotsiaalministri pädevuses. Määrusandluse pädevuspiirid tulenevad meie põhiseadusest ning Tervisekassal seda pädevust ei ole. Tervisekassa tegevused loetelu ettevalmistamisel peavad mahutuma Eesti õigusloome reeglitesse.

Selgitame, et eelnõu ei anna Tervisekassale määrusandlikku pädevust. Nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestab ja muudab sotsiaalminister Tervisekassa nõukogu ettepanekul. Eelnõu § 6 lõikes 2 on sätestatud asutuste ring, kellel on õigus teha ettepanekuid ravimite loetelu muutmiseks ning kes peavad selleks alustama läbirääkimisi Tervisekassaga. Sama menetlusloogika kehtib ka ravikindlustuse seaduse § 43 alusel ravimite loetelu kehtestamisel. Tervisekassa roll on korraldada ministri määrusega kehtestatud ravimitega seotud toiminguid ning valmistada ette ja viia läbi Tervisekassa nõukogu töö, sh vastavate ettepanekute kujundamine.

§ 6 lg 3 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eraldi läbimõtlemist ja põhjendamist vajab eelnõu § 6 lg-s 3 kataloog neist isikutest, kellele soovitakse anda „ravimite loetelu muutmise õigus“ ning selle õiguse tegelik sisu. - Säte on vastuoluline juba selles, et määruse vormis kehtestatud loetelu saab eelnõu kohaselt anda ja seda muuta vaid minister. - Samuti tuleks selgemalt määratleda seesugust „muutmisõigust“ omavate isikute piiritlemise põhimõtted – näiteks „asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused, erialaühendused“. - Vastamata on küsimus sellest, kuidas mõista ja mis tähendust omab Tervisekassaga „läbirääkimistesse asumine“ määruse muutmise algatamise protsessis ning kas läbirääkimisprotsess on samasugune kõigi algatamisõigust omavate isikute puhul? - Kuidas peaks Tervisekassa ise loetelu muutmist algatades „astuma läbirääkimistesse Tervisekassaga“?

Selgitame, et eelnõu ei anna ühelegi isikule ega asutusele määrusandlikku pädevust. Nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestab ja muudab sotsiaalminister. Eelnõu § 6 lõikes 3 nimetatud isikutele on antud õigus teha ettepanekuid loetelu muutmiseks, mitte loetelu ise kehtestada või muuta. Regulatsiooni täpsustatakse, et oleks selgelt eristatav ettepaneku tegemise õigus ja määruse andmise pädevus. Ettepaneku saavad teha juriidilised isikud, kes on valdkonnaga seotud ning kellel on põhjendatud vajadus loetelu

76

- Kas „ravimitootjate“ all tuleb mõista kitsalt ravimitootmise tegevusloa omajaid või on siin isikute ring laiem? - Kas immunoprofülaktika komisjon kui ministri käskkirjaga moodustatud organ (eelnõu § 14) omab edaspidi iseseisva haldusorgani staatust ning kuidas see organ sobitub täitevvõimu asutuste ja organite struktuuri?

muutmiseks, alustades selleks läbirääkimisi Tervisekassaga. Selgitame, et ravimitootjaga on käesoleva sätte tähenduses võrdsustatud isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. Ravimitootjat esindab esindusõiguslik isik või muu isik ravimitootja notariaalselt tõestatud volikirja alusel. Hangitavate ravimite loetelu kehtestamise ja muutmise kord sätestatakse ministri määruses, analoogselt ravikindlustuse seaduse alusel kehtiva ravimite loetelu regulatsiooniga.

§ 6 lg 3 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Samuti tuleb sellise määruse (eelnõu § 6 lg 3) andmisel arvestada Tervisekassa ja riigieelarve seadustes sätestatud eelarvereeglite, pädevuste ja -protsessidega. Näiteks on kassa eelarve kinnitamise ainupädevus kassa nõukogul, kes peab seda tehes arvestama iga- aastases riigieelarve seaduses sätestatud kassa 4 aasta eelarvepositsiooni ning kassa eelarve kinnitamiseks seaduses ja põhimääruses sätestatud korda ja tähtaegu. Hetkel on ebaselge, kas või kuidas eelnõu sätted neile reeglitele vastavad.

Võtame teadmiseks. Märkus on teadmiseks võetud. Eelnõu rakendamisel tuleb ka edaspidi järgida Tervisekassa seaduses ja riigieelarve seaduses sätestatud eelarvereegleid, pädevusi ja menetlusi.

Üldine märkus

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Praktilises vaates tuleb Tervisekassa või riigi poolt ravimite hankimisel pidada silmas nende ravimite tootmis- ja tellimistsükleid – mitte pelgalt hanke õnnestumise, vaid veelgi enam turule sekkumise mõjude ja võimaliku tekitatava kahju vaates. Samuti arvestades teiste isikute kohustusi ravimite kättesaadavuse tagamisel ja nende täitmisel tekkivaid õiguspäraseid ootuseid. Need küsimused mõjutavad otseselt ravimite saadavust, tarnekindlust ja vastutust ravimite eest Eestis. Kui avasektor võtab seadusega teatud ravimite hankimise enda peale, siis võetakse ka vastutus nende kättesaadavuse eest. Muudatused ja piiride nihutamine selles vallas ei saa olla soovmõtlemisel põhinev või üleöö toimuv tegevus. Vajadusel tuleb ette näha ka kompenseerivad meetmed neile, kes heas usus enda kohustusi täites võivad riiklike sekkumiste tagajärjel

Võtame teadmiseks.

77

sattuda kahjukannataja olukorda. Halvemal juhul tähendab see topelttegevusi ning ravimite ja ressursside asjatut kulu

§ 47 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Muudatused peavad kindlasti arvestama ravimituru osapoolte kohustuste ja rollipiiridega, tagades turuosaliste võrdse kohtlemise. Ravimiseaduses on sätestatud ravimikäitlejate rollide lahusus tarneahela tasandile lõikes. Eelnõuga soovitaks teha neist Tervisekassale erand. Erinevalt teistest ravimihulgimüüjatest võiks Tervisekassa turustada ravimeid otse tervishoiuteenuse osutajatele. Sellega astuks kassa ravimihulgimüüjana jaetasandi turustajate kõrvale nende konkurendina, saades samal ajal selge ebavõrdse kohtlemiseelise teiste ravimihulgimüüjate ees ka hulgitasandil. Eelnõus seda aspekti ega selle mõjusid kahjuks ei käsitleta. Selle asemel nenditakse § 47 selgitustes, et kuna ravimiseaduse kohaselt tohib hulgimüüja väljastada ravimeid ainult apteegiteenuse osutamise, ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevusloa omajatele, siis seetõttu olevatki oluline sätestada erisus, et Tervisekassa võib ravimeid väljastada ka otse tervishoiuteenuse osutajatele. Esitatakse väide, justnagu olevat riigil mõistlik anda erandkorras riiklikult oluliste ravimite hankimise ülesanne Tervisekassale, kuid jäetakse selle „mõistlikkuse“ põhjendused ja kompleksmõjud välja toomata. Näiteks jäetakse eristamata kassa tänased ülesanded ravikindlustusseltsina terviseteenuste-toodete eest kindlustatud patsiendi asemel tema kindlustusraha eest tasu maksjana ning kindlustusvälised tegevused, milleks ravikindlustuse sihtotstarbelist raha kasutada ei tohi. Paljasõnaliseks jääb väide nagu olevat kassal aastate jooksul juba tekkinud vajalik pädevus vaktsiinide ja teatud muude ravimite hankimisel – riiklik praktika näiteks COVID- ja gripivaktsiinide hankimisel ning iga-aastaselt mahakantavate ravimite osas paistab osutavat ka vastupidisele.

Selgitame, et Tervisekassa hangib ja jaotab ka kehtiva õiguse alusel erinevaid ravimeid, sh vaktsiine, ning viimastel aastatel ei ole esinenud olukorda, kus riskirühmadele ei oleks jätkunud riigi hangitud vaktsiine. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et Tervisekassa senine roll on olnud eeskätt teatud ravimite ja vaktsiinide rahastamine. Ravimite hankimine iseenesest ei ole võrdsustatav hulgimüügiga nagu näiteks apteegid hangivad ravimeid, kuid seda jaemüügi eesmärgil. Tervisekassa ülesanne ei ole asendada ravimihulgimüüjaid ega tegutseda turul majanduslikel eesmärkidel. Eelnõu ei muuda ravimikäitlejate rollijaotust ravimiseaduse tähenduses ega sea eesmärgiks Tervisekassa eelistamist teiste turuosaliste suhtes. Riiklik sekkumine ravimite hankimisse ja jaotamisse on ette nähtud rahvatervise vajadustest lähtuvalt ning piiritletud ulatuses.

§ 47 p 2 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu ja seletuskiri on omavahel vastuolus, seletuskiri otse eksitav ka ravimite juurdehindluse reeglitest kassale erandi tegemisel (eelnõu § 47 p 2). Viidatud sätte kohaselt oleks kassal õigus ravimeid väljastada ravimiseaduses sätestatud juurdehindlust rakendamata. Seletuskirja kohaselt tähendaks see aga kassale ravimite väljastamise kohustust nende sisseostuhinnas. Eelnõust seesugust piirangut ega kriteeriumi ei leia.

SK-s on mõeldud siiski samuti seda, et juurdehindlust ei rakendata, sama asja on väljendatud lihtsalt teises vaates, et tegemist on sissostuhinnaga, mis ei ole omahind, seega on ilma juurdehindluseta ja sisseostuhind samatähenduslikud.

78

§ 47 p 2 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Kahjuks pea läbinisti ebaõige ja ekslik on ka eelnõu § 47 p 2 juurdehindluste regulatsiooni muudatuse kohta antud mõjuhinnang, justnagu ei annaks sisseostuhinnaga ravimite edasimüük kassale majanduslikku eelist teiste ravimihulgimüüjate ees, tegemist poleks riigiabi ning ravimituru konkurentsi kahjustava tegevusega. Eelnõu autorid ei mõista ravimite juurdehindluse sisu või annavad sellele oluliselt kitsama tähenduse, kui see on sätestatud ravimiseaduses. Seadus kohaselt arvestab riik juurdehindluse piirmäärade kehtestamisel ravimite geograafilist ja rahalist kättesaadavust lõpptarbijale ja ravimite turustamisega seotud riske. Juurdehindlusmäärad peavad eri hinnagruppide ravimite puhul looma võrdse huvitatuse kõigi ravimite käitlemiseks hulgi- ja jaemüügis. Seega on juurdehindlus oluline instrument, mille riik on loonud maksimaalse ravimite kättesaadavuse tagamiseks ja sellega seotud ravimiturustamise riskide katmiseks. Juurdehindluse arvelt tuleb kanda ravimite tellimise-tarnimise, ohutu ja nõuetekohase säilitamise, transpordi ja kõik muud ravimikäitlemisega seotud kulud. Ravimivaldkonna reegleid ja ravimite eritingimusi arvestades on need märkimisväärsed. Neid nõudeid ja reegleid peab ravimihulgimüüja ja ravimikäitlejana täitma ka Tervisekassa. Turustades ravimeid edasi ainult sisseostuhinnaga tähendaks, et erinevalt teistest ravimikäitlejatest saab Tervisekassa oma käitluskulud kanda muudest riiklikest või ravikindlustuse vahenditest ja selle arvelt osaleda turul teistega võrreldes ebavõrdses eelisolukorras. Vastupidiselt seletuskirjas väidetule kahjustab selline ebavõrdsus otseselt ravimituru konkurentsi, annab kassale majandusliku eelise ja tõstatab küsimuse ebaseaduslikust riigiabist. Riikliku ebavõrdse sekkumise mõjul tekib tõsine oht turumoonutusteks nii Eestis kättesaadava ravimisortimendi kui turuosaliste ebavõrdse kohtlemise juures. Juurdehindluseta ravimite pakkumine moonutab konkurentsi ning tekitaks mõneti sarnase olukorra kui eelpool kirjeldatud aegumisohus gripivaktsiinide tasuta pakkumine kõigile soovijatele, mille tõttu kaotasid igapäevaselt ravimeid (üldsusele) tarnivad isikud võimaluse hoolikalt planeeritud ja Eestisse hangitud vaktsiine ning immuniseerimist pakkuda.

Ei arvesta. Juurdehindluse rakendamata jätmine ei ole uudne, nt

on seda TTKS § 57² lg 4 Antidoodide

tasuta kättesaadavaks tegemine Tervisekassa poolt TTO-dele. Ravimite "müük" ilma juurdehindluseta on juriidiliselt võimalik riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise raames (RVS § 33), kui see on vajalik avalike ülesannete täitmiseks, tervishoiuteenuse osutamiseks või kriiside lahendamiseks.

79

Eelnõu ei arvesta Eestis ja Euroopas ravimite kättesaadavuse tagamiseks juba loodu süsteeme, sh ravimivarude süsteeme ning peatselt rakenduvaid uusi nappuste ja tarnekindluse seire- ja ennetus- ja leevendusmehhanisme. Selle asemel looks eelnõu olemasolevaid dubleerivad täiendavad ravimite turustussüsteemid, mille tulemusel muutub edaspidi nii kassa kui kõigi teiste turuosaliste jaoks tuntavalt keerukamaks nii vajalike ravimikoguste planeerimine, Eestisse tellimine ja Eestis levitamine kui hägustub rolli- ja vastutuse jaotus selles, kes, kelle jaoks, mis osas, nomenklatuuris ja ulatuses peab ravimite kättesaadavuse eest seisma, kes ja kellele tohib Eestis ravimeid tarnida ning mis reeglite järgi neid Eestis turustada. Loodetud paindlikkuse ja kriisikindluse asemel loob eelnõu kardetavasti hoopis ebakindlust ja toob kulude kasvu. Tekib küsimus ka sellest, missuguste vahendite arvelt kassa ravimikäitlemise kulusid finantseerib ning kas siin pole tegemist ravikindlustuse vahendite ebaseadusliku mittesihtotstarbelise keelatud kasutusega?

§ 47 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Ekslik ja/või ebavõrdsele kohtlemisele viitav on ka selgitus kassa tegevusest ravimimüügil kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest. Õiguslikus mõttes muutuvad alates veebruar 2026 lõpust üldist majandushuvi pakkuva teenuse ehk üldhuviteenuse osutajateks hoopis ERHL liikmed, kelle Sotsiaalministeerium määrab ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajateks. Tervisekassa ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajaks ei ole. Isegi kui möönda kassat üldhuviteenuse osutajana ravimimüügil – mida me siinkohal kindlasti ei tee – siis antaks eelnõuga selle autorite sõnul kassale ravimimüügiks ebavõrdset riigiabi teiste ravimitega varustamise üldist majandushuvi pakkuvate teenuse osutajate ees. Ka sel juhul on tegemist ravimituru konkurentsiolukorda mõjutava ja kahjustava tegevusega.

Selgitame, et eelnõu ei käsitle Tervisekassat ravimimüügi turuosalisena ega anna talle üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja staatust ravimimüügil. Eelnõus sätestatud Tervisekassa roll on seotud rahvatervise meetmega, mille raames hangitakse teatud nakkushaigustega seotud ravimid keskselt ja tagatakse nende kättesaadavus riigi poolt, mitte turupõhise ravimimüügi kaudu. Seetõttu ei ole asjakohane võrrelda Tervisekassa tegevust ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajatega, kelle roll on seotud ravimite kättesaadavuse tagamisega turul eraldi regulatsiooni alusel. Eelnõu ei anna Tervisekassale ebavõrdset riigiabi ega mõjuta ravimituru konkurentsiolukorda.

80

Võtame teadmiseks vajaduse terminoloogilist selgust suurendada ning täpsustame seletuskirja, et välistada tõlgendused, mis võiksid viidata turupõhisele ravimimüügile või üldhuviteenuse osutamisele.

§ 14 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu § 14 näeb immunoprofülaktika ekspertkomisjoni valdavalt sotsiaalministri käskkirjaga moodustatud ministrit nõuandva- nõustava ekspertkoguna. Seletuskirja kohaselt soovitakse komisjonile aga anda sõltumatu otsustusõigus selle kohta, milliseid vanuse- ja riskirühmi tuleks immuniseerida.Taolist pädevust eelnõust ei leia. Niisuguse otsustusõiguse andmine tähendaks komisjoni muutmist iseseisvaks haldusorganiks täitevvõimu harus. Komisjoni otsuste suhtes peaks igaühele olema tagatud ka piisav õiguskaitse, komisjon peaks oma tegevuses järgima HMS-i põhimõtteid, menetlus-, vormi-, avalikustamise jm nõudeid. Eelnõu sõnastuse põhjal võib siiski hinnata, et § 14 lg 2 sätestatud komisjoni ülesannete kataloogis tundub p 3 immuniseerimisalaste täiendkoolituse nõuete koostamine ainsana, kus komisjonil on sisuline ja lõplik otsustusõigus. Küll aga jääb siinpuhul ebaselgeks, kus ja kuidas need otsused teatavaks tehakse, kuidas toimub vastava haldusmenetluse läbiviimine ja vajadusel otsuste vaidlustamine.

Täpsustame seletuskirjas, et immunoprofülaktika ekspertkomisjon on nõustav ekspertkogu, kelle roll on anda teadmuspõhiseid soovitusi ja arvamusi. Komisjonile ei anta iseseisvat haldusorgani staatust ning lõplik otsustus- ja vastutus immuniseerimispoliitika, sh vanuse- ja riskirühmade määratlemise osas jääb Vabariigi Valitsusele või pädevatele riigiasutustele vastavalt kehtivale õigusele.

§ 27 ja § 28

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõu vajab põhimõttelist läbivaatamist ja täiendamist kriisi- epideemiaolukordades isikutele ja ettevõtetele seatavate tegutsemispiirangute vaates – ennekõike tuleb lahendada ja vastata küsimustele elutähtsate teenuste toimimisest ning õigus- ja haldusnormide kollisioonist vastassuunaliste riiklike otsuste täitmisel. Näiteks annavad eelnõu §-d 27 ja 28 Terviseametile nakkuspuhangute, epideemiate korral või ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks õiguse haldusaktiga oluliselt piirata inimeste ja ettevõtete tegevust. Näiteks: - nõuda § 27 lg 1 p 2 ja § 28 lg 2 p 2 alusel desinfektsiooni, desinsektsiooni või kahjuritõrje korraldamist asutuses, ettevõtte tegevuskohas või nakkusohuga seotud piiritletud territooriumil;

Selgitame. Eelnõu lahendab õigusnormide kollisiooni ja ETO-de toimepidevuse küsimused kavandatud sätete, HOS ja üldiste õiguspõhimõtete koosmõjus. Nakkusohu korral annab eelnõu pädevale asutusele kaalutlusõiguse teha tegevuspiirangutest erandeid ETO toimepidevuse tagamiseks. Juhul kui rahvastiku tervise ohu kaalutlustel ETO-le erandit ei tehta, on kehtestatud piirang ETO jaoks objektiivne õiguslik takistus (vääramatu jõud), mis välistab tema sanktsioneerimise toimepidevuse

81

- kohustada § 27 lg 1 p 3 ja § 28 lg 2 p 3 alusel isikuid läbima terviseuuringut nakkushaiguse diagnoosimiseks; - peatada § 27 lg 1 p 4 ja § 28 lg 2 p 4 alusel juriidilise isiku tegevus või majandus- ja kutsetegevus ettevõtte tegevuskohas, kui see on vältimatult vajalik nakkusohu kõrvaldamiseks; - kohustada § 27 lg 1 p 5 ja § 28 lg 2 p 5 alusel isikuid järgima nakkushaiguse tõrje meetmeid ja ettevaatusabinõusid haiguskoldes või selle vahetus läheduses. Sarnaseid piiranguid võib kehtestada ka Vabariigi Valitsus määrusega (näiteks § 28 lg 5 ja 7), ilmselt teatud küsimustes ka teised riigiasutused. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks näeb eelnõu – näiteks § 28 lg 6, § 44 p 1 – valitsusele ette võimaluse lubada kehtestatud piirangutest ka erandeid. Teatud isikutele, kellel on seadusest tulenev kohustust teenust osutada – näiteks § 27 lg-s 3 nimetatud haridusasutused ja sotsiaalteenuse osutajad – näeb eelnõu ette võimaluse ise omaenda otsusega asutuse tegevus ajutiselt peatada või asutus sulgeda. Küll aga ei vasta eelnõu sõnaselgelt küsimust, mis saab elutähtsatest teenustest ja nende teenuste osutajatele pandud toimepidevus ja tegutsemiskohustustest juhul, kui neile piirangutest erandeid ei anta. Tegemist on kriitilise küsimusega nii teenuste toimimise, nende toimepidevuse riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamise kui ETO-dele õigusaktides pandud tegutsemiskohustuse, sellega kaasneva vastutuse ja kohustuse rikkumise eest ettenähtud sanktsioonide vaates. Need küsimused kerkisid väga aktuaalselt ka möödunud COVID- kriisis, kus teatud teenuse osutamine sattus lisaks otsesele haigestumisele ohtu ka töötajatele ja ettevõtetele seatud liikumis- ja tegevuspiirangute tõttu. Nende küsimuste lahendamine on üks käesoleva eelnõu eesmärke ning seepärast tuleks need eelnõus ka selgelt vastata. Praegusel kujul eelnõu tundub selles osas siiski veel poolel teel.

nõuete rikkumise eest (HOS § 49). Kui nakkushaiguse levik tingib aga häda- või eriolukorra, kohaldatakse eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt HOS-i. HOS (nt § 33) annab kriisijuhtidele volitused teha ETO-dele siduvaid ettekirjutusi, luues tervikliku raamistiku vastassuunaliste riiklike kohustuste lahendamiseks. Seega on kollisioonide lahendamine kehtiva õiguse süsteemis tagatud ega vaja eelnõus eraldiseisvat lisaregulatsiooni.

Üldine märkus

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Eelnõus ei ole piisavalt käsitletud Sotsiaalministeeriumi poolt paralleelselt alustatud teisi õigusloomeprotsesse.

Täname tähelepaneku eest. Apteegiteenuse ja apteekrite integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi ning apteekrite

82

Näiteks saadeti augustis 2024 ministeeriumist kooskõlastamisele VTK „Apteegiteenuse ja apteekrite integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“, milles täiskasvanute immuniseerimise hõlmatuse tõstmiseks kavandati immuniseerimise korraldamisse kaasata apteekrid. Need arutelud ja soovitused kõlasid ka käesoleva eelnõu väljatöötamise töörühmade aruteludes. Kahetsusväärselt ei ole eelnõu dokumentides varasemaid algatusi, arutelusid selgitatud ega ka põhjendatud neis kavandatud lahendustest loobumist.

kaasamine immuniseerimisse on eraldiseisev poliitikakujundamise protsess. Käesoleva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu fookuses on kehtiva süsteemi ajakohastamine ning kriisireguleerimise esmaste kitsaskohtade lahendamine. Immuniseerijate ringi laiendamine eeldab täiendavaid arutelusid ning poliitilist konsensust. Kuna asjaomaste poliitiliste suundade kujundamine on veel pooleli, ei ole eelnõusse vastavaid regulatsioone lisatud. Kui apteekrite rolli laiendamise osas langetatakse otsused, viiakse vastavad muudatused ellu eraldiseisva õigusloomeprotsessi raames.

Üldine märkus

TEHIK Tagasiside saadeti dokumendi muudatustena otse eelnõu failides. Tegemist oli tehniliste sõnastuste parandustega ja täpsustustega.

Arvestatud. Tehnilised parandused on sisse viidud.

Üldine märkus

Ravimiamet Tagasiside saadeti dokumendi muudatustena otse eelnõu failides. Tegemist oli tehniliste sõnastuste parandustega ja täpsustustega.

Teadmiseks võetud. Tehnilised parandused on sisse viidud.

§ 28 lg 10 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 28 lõige 10 ette, et terviseseisundit kinnitava tõendi andmekoosseis nimetatakse sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud ministri määruses, samas viitatud lõige on sõnastatud lubava volitusnormina. Juhime tähelepanu, et esiteks peab töödeldavate isikuandmete kooseis vähemalt kategooriate kaupa olema seaduses sätestatud (andmekoosseisu saab määrusega täpsustada vastavalt seaduses paika pandud raamidele), teiseks peab täpse isikuandmete töötlemise korra kehtestamist puudutav volitusnorm olema kohustav ehk minister ei või, vaid ta on kohustatud vastava määruse kehtestama. Nimetatud volitusnormi alusel kehtestatakse rakendusaktide kavandid nr 12 ja 14, ühtegi neist ei näe terviseseisundit kinnitava tõendi andmekoosseisu. Lisaks seletuskirjas on täpsustatud, et § 28 lõike 10 näol on tegemist volitusnormiga, mis lubab Vabariigi Valitsusel täpsustada isiku terviseseisundit kinnitavate dokumentide tehnilised nõuded ja

Arvestatud osaliselt. Sätted on eelnõus muudetud. Andmekoosseis on üldistatult seaduses nimetatud. See, mis puudutab lg 10, siis see on lahutamatult seotud lg 4 alusel määruse andmisega, st kui lg 4 alusel määrust ei anta, siis ei anta ka lg 10 alusel määrust. Lg 10 on täiendav alus tõendite jm kehtestamiseks ja märgitakse info mõttes juurde, et need kehtestatakse, siis ja ühiselt lg 4 alusel antavas määruses. Õiguskorras on teisigi näiteid, kus volitusnorm ei ole kohustav, nt vereinfosüsteemi puhul (vereseadus).

83

andmekoosseisu. Tegelikult on see selgitus ekslik, kuna lõige 10 ei sätesta volitusnormi, vaid viitab lõikes 4 sätestatud volitusnormile.

Õigus neid tingimusi kehtestada tuleneb ka sätte enda mõttest ja seaduse eesmärgist - eriti ohtliku nakkushaiguse tõkestamine (vt EN § 33). St et tegelemaks nakkuskahtlusega või ohuolukorraga, ei ole võimalik ette näha täpset andmekoosseisu, ometi peab ohuga tegelema. Eelnõu määratleb vähemalt teatud raamid, et isikuandmeid nende raamide piires töödelda, arvestades olukorra olemust (operatiivne paindlikkuse lokaalsete või püsivamate nakkushaiguse kollete ohjamiseks jne). Seadus määratleb piirangud/tegevused (eesmärk), mis omakorda kitsendab juba võimalikke andmekoosseise, teiseks peab see olema seotud konkreetse haiguse ja puhanguga (mitte jäädav olukord) ning kolmandaks hõlmab see seaduses juba toodud tõendeid (vt nt § 28 lg 2) nagu nakkushaiguse läbipõdemise, negatiivse testitulemuse ja immuniseerimise kohta, samuti tõendit meditsiinilise vastunäidustuse kohta. Samas ei pruugi olla nimetatud tõend ainuke, mis tulevikus võivad esineda. Kuna esineda võib tulevikus uusi nakkushaigusi, mille osas teave puudub, kuid ühiskonnas reageerida tuleb, sõltub see konkreetsetest asjaoludest ega ole täielikult ette määratav. Samas on määrusandluse

84

sisu seaduses piisavalt raamitud, et ootamatustega toime tulla.

§ 3 lg 1 p 22

Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 3 lõike 1 punkt 22 sätestab terviseseisundit kinnitava tõendi seire mõistet, mille kohaselt on tegemist isikustatud dokumendiga, mida võib väljastada tervishoiuteenuse osutaja või muu pädev asutus. Ei seadus ega rakendusaktide kavandid ei täpsusta, kes võib lisaks tervishoiuteenuse osutajale vastavat tõendit väljastada. Palume täpsustada, kellel veel on õigus nimetatud dokumenti väljastada, sh selle väljastamiseks isikuandmeid töödelda.

Selgitame. Mõiste „muu pädev asutus“ eesmärk on hoida regulatsioon paindlikuna, et see oleks kooskõlas muutuva õigusruumi ja võimalike otsekohalduvate Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuigi üldjuhul väljastab terviseseisundit kinnitava tõendi tervishoiuteenuse osutaja, võib praktikas olla vajalik, et tõendi genereerib riigi infosüsteeme haldav asutus (näiteks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Terviseportaali kaudu), tuginedes tervishoiutöötajate sisestatud andmetele. Samuti ei saa välistada, et tulevikus tekkivate tervisekriiside lahendamisel antakse tõendite väljastamise õigus ka teistele spetsialistidele (näiteks apteekritele, mida kaaluti ka COVID-19 pandeemia ajal). Sõnastus „muu pädev asutus“ eeldab, et asutusel või isikul peab olema seadusest või otsekohalduvast ELi õigusaktist tulenev sõnaselge pädevus ja õiguslik alus nii tõendi väljastamiseks kui ka sellega kaasnevaks isikuandmete töötlemiseks. Käesolev eelnõu säte ei loo iseseisvat isikuandmete töötlemise õigust ühelegi asutusele, kellel puudub selleks vastav seaduslik alus muudes õigusaktides.

§ 3 lg 2 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab nakkushaiguse ohtlikuks pidamise kriteeriumid, sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et ohtlike nakkushaiguste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nende sätete koosmõju on ebaselge, st tekkib küsimus,

Selgitame. Nakkushaiguste tõrje meetmete peatükis on kirjeldatud, et teatud piiranguid võib Terviseamet haldusaktiga kehtestada ka siis, kui

85

et kui haigus vastab lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele, kuid ministri määruses ei ole veel seda nimetatud, kas siis kuulub see haigus ohtlike haiguste hulka, sh kas tohib võtta tarvitusele eelnõus ettenähtud meetmeid.

nakkushaigus vastab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele.

§ 5 lg 5 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 5 lõige 5 annab Terviseametile õiguse nõuda ja saada tervishoiuteenuse osutajatelt, laboritelt ning teistelt asjaomastelt isikutelt ja asutustelt rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks ja maandamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid, ning neid töödelda ja edastada tervise infosüsteemi. Ka selles sättes on andmekoosseis jäänud täpsustamata. Palume täpsustada isikuandmete kategooriad, mida tohib sättes nimetatud eesmärgil töödelda. Lisaks jääb eelnõu § 5 lõike 5 pinnal selgusetuks, kes on teised asjaomased isikud ja asutused, kellelt tohib andmeid nõuda. Tegemist ei saa olla andmeandjate lahtise loeteluga, kuna see on vastuolus IKÜM artiklis 5 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. Nii andmete esitajatele kui ka andmesubjektile peab seaduse normist olema selge, keda ja millised andmed kohustab seadus esitama. Rõhutame, et avalikes huvides rahvatervisega seotud valdkondades eriliiki isikuandmete töötlemise õigusliku aluse liidu õigusega kehtestamisel tuleb ette näha konkreetsed ja sobivad meetmed, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja isikuandmeid, eelkõige ametisaladuse hoidmine. Sellise terviseandmete avalikes huvides töötlemise tulemusel ei tohiks isikuandmeid muudel eesmärkidel töödelda kolmandad isikud, näiteks tööandjad või kindlustus- ja pangandusettevõtjad (vt IKÜM art 9 lg 2 p i, pp 53 ja 54). Eelnõu § 5 lõige 5 ei näe AKI hinnangul ette piisavaid kaitsemeetmeid. Need meetmed peavad olema tõhusad ja seadusega sätestatud. Näiteks Prantsusmaa kõrgeim halduskohus kuulutas määruse ebaseaduslikuks, kuna puudusid piisavad tagatised, mis tagaksid, et töödeldud terviseandmetele juurdepääs ei ületaks seadusega sätestatud eesmärgi täitmiseks hädavajalikku piiri.

Arvestatud ja selgitame. Sõnastasime sätte ringi. Erimeetmeid ei ole asjakohane seaduse tasemel reguleerida. Selgitame, et arvestades seaduse eesmärki ja mõtet, ei pruugi olla ette teada, kellelt on konkreetsel juhul Terviseametil vajalik teavet saada. Seetõttu ongi toodud näitlik loetelu, kus eelkõige võivad selleks olla tervisevaldkond kuid mitte ainult. Teabevajadus ei pruugi piirneda vaid nimetatud isikutega. On selge, et teabe vajadust tuleb selgitada ja põhjendada. Terviseamet on nakkushaiguste kontekstis juhtiv asutus. Selgitame, et ka käesolev säte on õiguslik alus ja selliseid aluseid esineb veelgi. Ka inspektsioonil on õigus teha järelevalvet ja saada teavet, kuid seadused ei piiritle, kellelt täpselt ja mida täpselt, sest see sõltub konkreetsest kaasusest. Selliseid sätte võib leida teabe osas ka teistest õigusaktidest (MKS § 61, KhHS § 4, KVS § 13 lg 6, PärS § 139(3) jne), Tegemist ei ole püsiva ja pideva teabevahetusega, kus oleks võimalik defineerida ette isikud ja andmed. Tegemist on haldusorgani õigusega lähtuvalt juhtumi asjaoludest saada teavet, mis on eesmärgipärane ja

86

vajalik konkreetsel juhul. Loomulikult peab amet järgima IKÜMi üldpõhimõtteid ja küsima infot nii vähe kui võimalik aga nii palju kui vajalik. IKÜM toob riigi erilise huvina terviseturbe, -seire ja , nakkushaiguste ennetamise ja tõrje, samuti muud tõsised terviseohud (IKÜM pp 52). IKÜM mainib tehnilisi kaitsemeetmeid ja korralduslikke meetmeid (IKÜM pp 87). Töötlemise turvalisuse osas sätestab IKÜM art 32 tehniliste ja korralduslike meetmete osas järgmist: - isikuandmete pseudonüümimine ja krüpteerimine - võime tagada süsteemide ja teenuste kestev konfidentsiaalus ja vastupidavus, - tagada andmete õigeaegne taastamine ja kättesaadavus, - tagada tehniliste ja korralduslike meetmete tõhus testimine ja turvalisus. Terviseameti puhul ei ole esmakordse õigusega, kus amet töötleb eriliigilisi isikuandmeid. Amet töötleb ka täna tervisealaseid andmeid oma ülesannete täitmiseks. Amet järgib kõiki turbemeetmeid ja on allutatud ka küberturvalisuse seadusele (KüTS § 2 p 15 ja § 3 lg 2 ja 4). Arvestades andmete töötlemise eesmäkri, ei saa neid koguda pseudonüümitult, küll rakendab amet teabevahetusel asjakohaseid meetmeid, sh turvalisi kanaleid ja krüpteerimist. Samas ei ole viimane

87

midagi sellist, mida peaks igas seaduses iga ülesande juures kordama. On selge, et lähtuvalt töötlemise eesmärgist ja ülesandest, rakendatakse ka sobivaid kaitsemeetmeid. IKÜM on otsekohaldatav ning amet peab järgima pidevalt muutuvaid riske ja tehnoloogiaid, ning rakendama sobivaid (IKÜM art 25) kuid seda ilma, et seadus konkreetsed tehnoloogilised valikud ette sätestaks. See viiks olukorrani, mil seadus ei võimalda rakendada meetmeid, mida saaks aga eelistada. Ministeerium ei leia ka teiste sarnaste teabe küsimuse sätete juures haldusmenetluses, et neis korrataks IKÜM-is vaid näidetena mainitud kaitsemeetmeid. Korralduslikus küljes on ametil määratud üksused ja osakonnad, kelle juurdepääsud ja teabetöötlus lähtub osakonna ülesannetest. Amet on allutatud ka KüTS-i auditeerimisele, mistõttu kogu organisatsiooni korralduslikke aspekte hindab väline audit. Andmekogu vastutava või volitatud töötleja kohustus on tagada andmekogu ja selle teenuste toimivus, arvestades pidevalt muutuvaid riskihinnanguid ja parimaid praktikaid nende riskide maandamiseks. Õiguspärane töötlus tagatakse seeläbi, et vajadusel tehakse asjakohaseid arendustöid ning teenuseid testitakse pidevalt. Riigi infosüsteemi kuuluvate

88

andmekogude puhul tuleb lähtuda küberturvalisuse seaduses toodud nõuetest, Riskide hindamisel lähtutakse riski realiseerumise tõenäosusest ja realiseerumise mõjust. Ametil on tööl ka andmekaitsespetsialisti ülesandeid täitev isik, nagu on nõutav avaliku sektori asutuse või organi puhul (IKÜM art 37 lg 1). Avaliku sektori puhul lähtutakse eeldusest, et isikuandmeid töödeldakse avalike ülesannete täitmiseks, kus üksikisikutel on väike otsustusõigus, määramaks kas ja kuidas nende isikuandmeid töödeldakse. Seetõttu rakendataksegi andmekaitsespetsialisti IKÜMi kohaselt nö lisakaitsena. IKÜM art 5 sätestab mitmed kesksed põhimõtted, sh isikuandmete töötlemise seaduslikkuse ja ka eesmärgipärasuse põhimõtte (art 5 lg 1 p-d a ja b). Oluline on siinjuures, et kõikide põhimõtete tagamise eest vastutab vastutav töötleja (art 5 lg 2).

§ 5 lg 6 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 5 lõige 6 näeb ette, et Terviseametil on õigus epidemioloogilise uuringu käigus võtta isikult bioloogilist materjali nakkushaiguse või nakkusallika tuvastamiseks. Nimetatud tegevusele ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) tervishoiuteenuse osutamisele sätestatud nõudeid. Seletuskirjas on selgitatud, et kuna tegemist on riikliku järelevalve menetlustoiminguga, mitte tervishoiuteenuse osutamisega ravi eesmärgil, vabastatakse Terviseamet kohustusest omada tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. See tagab menetluse kiiruse ja paindlikkuse nakkushaiguse leviku tõkestamisel. Märgime,

Arvestatud. Proove võetakse Terviseameti algatusel, kaasates selleks tervishoiutöötaja. Proovi võtmine on võetava suhtes nõusolekupõhine. NETS alusel andmete kogumine toimub ka NAKIS- es, andmed tulevad ka TIS-st. Andmete säilitamine on NAKIS-e §-s.

89

et kui TTKS ei kohaldu, siis jääb täiesti reguleerimata, milliste reeglite järgi bioloogilise materjali võtmine toimub, sh reguleerimata on selle tegevusega seotud isikuandmete töötlemine (kuidas andmeid töödeldakse, kus ja kaua tohib andmeid säilitada jne), sätestamata on ka isiku õigus keelduda, keeldumise tagajärjed ja muud olulised tingimused. Lisaks on reguleerimata IKÜM artikli 9 lõikes 3 nimetatud kaitsemeetmed, seega ei vasta regulatsioon ka IKÜM-i nõuetele.

§ 6 lg 5 p 1

Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 6 lõike 5 punkt 1 näeb ette, et ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse mh isiku vajadus saada ravimit. Sõnastuse järgi saab järeldada, et nakkushaiguste ravimite loetelu koostamisel analüüsitakse konkreetse isiku vajadusi ehk töödeldakse isikuandmeid. Seletuskirjas ei ole midagi selle kohta täpsustatud. Palume selgitada, mida on sellega mõeldud ning kui tegemist ei ole üksikisiku vajaduse hindamisega, siis soovitame muuta sätte sõnastus selgemaks ja täiendada seletuskirja põhjendust, et oleks üheselt aru saada, mida arvestatakse ravimite loetelu kehtestamisel.

Selgitame, et eelnõu § 6 lõike 5 punktis 1 kasutatud kriteeriumi sõnastus lähtub ravikindlustuse seaduse § 43 lõikest 2. Tegemist ei ole konkreetse üksikisiku ravivajaduse hindamisega ega isikuandmete töötlemise alusega, vaid üldise põhimõttega, mis väljendab ravimi vajalikkust rahvatervise seisukohast. Nakkushaiguste ravimite loetelu eripära seisneb selles, et loetellu kantud ravimid tagatakse ka ravikindlustamata isikutele. Regulatsiooni selguse huvides täpsustatakse sätte sõnastust, et see oleks üheselt mõistetav ega viitaks üksikisiku vajaduste hindamisele

§ 7 lg 2 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab, et tahtest olenematu ravi kohaldamise, selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtmenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Juhime tähelepanu, et TsMS § 533 lõike 1 punkt 2 kohaldub ainult eriti ohtliku nakkushaiguse leviku korral. Eelnõu sellist terminit ette ei näe. Eelnõu ei näe ette ka TsMS § 533 lõike 1 punkti 2 sõnastuse muutmist.

Osaliselt arvestatud. Toome tagasi sõna „eriti“ ohtliku nakkushaiguse puhul.

§ 7 lg 4 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 7 lõige 4 kohaselt erandkorras võib tahtest olenematut ravi kohaldada ilma kohtumääruseta, kui see on vältimatult vajalik lõikes 1 nimetatud ohu viivitamatuks tõrjumiseks ja kohtumääruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse selleks teeb arst, kes peab viivitamata taotlema kohtult tagantjärele luba ravi jätkamiseks. Jääb

Selgitame. Tegemist on tervishoiuteenuse osutamise algatamise otsuse tegemisega, mille osas langetab otsuse arst – tema otsustab kas teenust osutada.

90

arusaamatuks, mis vormis tehakse otsus, kuidas see väljastatakse, kas see on TIS-is ka nähtav. Nende asjaolude seadusega reguleerimine on aga oluline sh sama paragrahvi lõigete 7 ja 8 kontekstis, kuna selle otsuse alusel kaasatakse vajadusel politsei, kelle õigus tutvuda otsuse aluseks olevate isikuandmetega peab olema piiratud ainult vajalikuga. Lisaks märgime, et TsMS § 533 lõige 1 näeb ette, et avalduse esitab KOV, mitte arst.

Seejuures vormistab arst lähtuvalt tavapärasest teenusest ka ravidokumendid, mis esitatakse kokkuvõttena ka tervise infosüsteemi. Kehtiv TSMS § 533 lg 3 näeb ette ka arsti poolt avalduse esitamise. (3) Nakkushaige nõusolekuta haiglasse paigutamise ja talle haiglaravi kohaldamise asja menetleb kohus ka isiku arsti avalduse alusel.

§ 7 lg 8 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 7 lõikes 8 on ilmselt viide valele lõikele, tingimused on sätestatud lõikes 3, mitte viidatud lõikes 1.

Arvestatud.

§ 8 lg 6 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 8 lõige 6 dubleerib sisuliselt lõiget 7. Lisaks lõige 7 ei näe ette andmesubjekti isikuandmete koosseisu. Palume sätet täiendada vastavalt eelviidatud põhimõtetele, sätestades andmete kategooriad.

Arvestatud. Selgitame, et lg 6 ja 7 erinevad sellest, et lg 6 on esmane teavitamine ja lg 7 üksikasjalik teavitamine. Andmekoosseisud lisatud.

§ 9 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 9 näeb ette nakkushaiguste registri regulatsiooni, mille lõige 3 sätestab raamid põhimääruse kehtestamiseks, sh tuleb põhimääruses sätestada andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis. Selgitame, et andmekogu põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Seega soovitame kasutada "täpsem koosseis" asemel "täpne koosseis".

Ei arvesta. Selgitame. Tegemist on üsna tavapärase normi vormistamisega, kus määrus täpsustab seadust. Nii on sätestatud see kõikides teistes seadustes ning me ei näe, et selles seaduses tuleks senist vormistust muuta. Kõik seadused, sh 2026. a registrite volitusnormid on sätestatud “täpsem”. Meie hinnangul on see lähtudes seaduse täpsustamise eest ka õige.

§ 9 lg 5 p 1

Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 9 lõike 5 punkti 1 järgi kogutakse andmekogusse üldandmeid, millena on loetletud nimi, isikukood, sünniaeg ja -koht, sugu, elukoht, viibimiskoht ja Eestis viibitud aeg. Siinjuures juhime tähelepanu, et vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi juhisele on isiku üldandmete puhul tegemist kinnise loeteluga, kuhu kuuluvad isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel. Kõik muud andmed peaksid kuuluma isiku muude andmete hulka, samas punktis 2 mainitud kontaktandmed kuuluvad omakorda üldandmete hulka.

Arvestatud. Üldandmed rühmitatud vastavalt juhisele.

91

§ 9 lg 6 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 9 lõike 6 järgi kuuluvad andmekogusse kogutavad andmed alalisele säilitamisele. Seletuskirjas on alalist säilitamist põhjendatud vajadusega jälgida pikaajalisi trende ja geneetilisi seoseid eri põlvkondade vahel, tagada rahvusvaheline võrreldavus ja teha epidemioloogilisi uuringuid. Isikustatud andmete alalist säilitamist aga peetakse vajalikuks andmete sidumiseks teiste riiklike andmekogudega teadustöö eesmärgil. Juhime tähelepanu sellele, et tähtajatu andmete säilitamine tähendab intensiivset riivet isiku privaatsusele ja saab olla pigem väga erandlik ja möödapääsmatult vajalik, nõudes väga põhjalikku põhjendamist. On üpriski küsitav, kas kõikide andmekogusse kogutavate andmete puhul on vajalik nende alaline säilitamine (nt kontaktandmed) ning kas alalise säilitamisega seotud põhiõiguste riive on proportsionaalne säilitamise eesmärgiga. Soovitame uuesti analüüsida ja hinnata, millised andmed on viidatud eesmärgil tegelikult vajalikud ja millised mitte. Ühtlasi toome välja, et andmekogu logid sisaldavad ilmselgelt ka isikuandmeid, mistõttu peab ka logide säilitamine olema seaduses reguleeritud. Palume regulatsiooni täiendada.

Selgitame. IKÜM lubab tähtajatult andmeid säilitada, üldmäärus ei kehtesta ühtegi keeldu lähtuvalt tähtajast. Teiseks reguleerib IKÜM vaid seda osa, mis puudutab elus isikuid, mitte surnutega seotud töötlust (IKÜM pp 27). Esmalt selgitame, et ka sama isiku puhul on haiguste korduvusel märkimisväärne olulisus, samuti kollete paiknevus jm info mis võimaldab kujundada tuleviku abinõusid, ohutusmeetmeid ja ennetust. Kuigi tavakodanikule võivad B- ja C- viirushepatiidid näida kui mitte „nii hullud“ haigused, siis on oluline rõhutada, et need esinevad ka ägeda nakkusena ja neist võib tekkida 15-25 aasta pärast krooniline vorm. Ka see erisus kuulub registreerimisele registris. Selliseid „kroonilisi“ nakkushaigusi on mitu ning nende uurimine on nakkushaiguste seisukohast olulise tähtsusega – kollete suurused ja ennetus ning tõrjemeetmete kavandamine ja rakendamine ning eelviidatu toime hindamine. Andmete muutumisel tuleb jälgida muutusi ning kavandada vastavaid samme riigi, sektori jm tasandil. Krooniline viirushepatiit lõppeb maksatsirroosiga ja võib viia vähi tekkeni. See kõik on oluline teave, et selle hulka, levikut ja raskust ühiskonnas hinnata ja näha ette vajalikud ennetusmeetmed.

92

Tuberkuloosi on kohati keeruline välja ravida ning vastav bakter võib eksisteerida organismis ka peidetud kujul (kahjuks võib haigus pärast ravi ka hiljem uuesti välja lüüa). Sellistel juhtudel on oluline teada ka varasema ravi iseloom, et vältida resistentsete (ravile allumatute) tüvede teket ja mitte registreerida seda eriti ohtliku haigusega nakkuvust ühe isiku puhul uue esmajuhuna. Kõhutüüfuse/paratüüfuse põdenud isik võib saada krooniliseks pisikukandjaks ja olla samuti nakkusallikaks terve eluea jooksul. Kogu vajalik andmestik saadakse kokku seoses tema elueaga, mitte ühekordsete andmete tekkega nakkusjuhtumist. Selleks, et andmeid siduda, ei saa alusandmed ära kaduda (sh surma põhjus, kaasuvad haigused – nt põetakse mitut nakkushaigust korraga ja selle juhtumi levikuteed, vaktsiini mõju jne). Ka siin on oluline tuvastada haiguste kroonilisus ja levikuteed. Näiteks haigestub inimene puukentsefaliiti viirust kandva puugi tagajärjel ning selle haiguse kulg on varieeruv - kergetest nähtudest kuni väga raskete kesknärvisüsteemi kahjustusteni. See võib lõppeda ka invaliidistumise või surmaga. Seega on pealtnäha väga tagasihoidliku nakkushaigusel olulised tagajärjed. Puukentsefaliidi haigusjuhtusid registreerides saab planeerida

93

vaktsiinivajadust ja seda just riskirühmade tuvastamise ja vaktsineerimiseks ettepanekute tegemiseks (metsatöölised, jahimehed jne). Analüüsida nakatunud puukide levikut ja eriti raskekujuliste tagajärgedega kollete paiknevust Eesmärgiks ei ole tegeleda mitte ainult ühe üksikjuhuga vaid algandmete pinnalt inimeste tervisekaitsega laiemalt – kaitsta ja parandada ohutusnõudeid või täiendada ennetusmeetmeid, näha seoseid kutsehaiguste kontekstis ja ennetada seega teatud valdkondades nakkushaigustesse nakatumine või krooniliste haiguste tekkimine. Andmete analüüsil on oluline tähtsus rahvastiku erinevate põlvkondade lõikes, sest võimaldavad hinnata, mis haigusi või levikuid või kaitsemeetmeid mõjutavad ja mis võiksid olla suunad ka nt edasisteks tegevusteks (kas ennetada või pidurdada teatud haiguste kasvu). Kui sajand tagasi oleks olnud isikupõhiseid andmeid, oleks saanud teada ka seda, kas haigused mis levima hakkasid, tulenesid piirkondlikest eripäradest, perekondlikest põhjustest või muust. Kui selle võimaluse kaotame, siis on väga raske anda hinnanguid põhjustele või mõjudele ajas tagasi ja öelda, mis edasist olukorda mõjutab või mitte.

94

Seega kannab registriandmestik mitmesuguseid eesmärke, kus seostada tuleb korduvus, seostada tuleb kolded ja levikuteed, mis ei võimalda seda pidada anonüümitud kujul. Kuna andmeid esitatakse kinnitatud andmestikuna ja andmekogu tervikluse huvides algandmeid ei muudeta, ei ole võimalik neist ka teatud osi lihtsalt kustutada. See on vajalik ka andmete kontrolliks. Seetõttu ei ole võimalik algandmeid tükeldada ka ise muuta, kaoks ka terviklus. Selline lähenemine eeldaks riigi andmekogudes uute põhimõtete kehtestamist. Kontaktandmete võimalik muutumine ei evi endas ka sedavõrd suurt riivet, arvestades kasuga, mida andmete säilitamiine annab. Kontaktid võivad mängida haldusorgani töös olulist rolli ka teatud perioodi möödumisel ja selgitamaks välja asjaolusid.

§ 11 lg 1 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 11 lõige 1 räägib seireks ja tõrjeks esitatavatest andmetest, seejuures on täpsustamata, kas andmete hulka võivad kuuluda ka isikuandmed. Ka sama paragrahvi lõike 5 punkti 6 sõnastuse järgi ei ole selge, kas uuringumaterjalid võivad sisaldada isikuandmeid. Palume täpsustada ja vajadusel regulatsiooni täiendada.

Arvestatud.

§ 11 lg 6 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 11 lõige 6 näeb ette, et referentslabori ülesannete täitmiseks võib Terviseamet sõlmida tähtajalise lepingu mõne teise nõuetele vastava laboriga. Märgime, et kuna referentslabor töötleb ka isikuandmeid, peab sõlmima mh IKÜM artiklile 28 vastava andmetöötluslepingu.

Teadmiseks võetud.

§ 11 lg 7 ja 8

Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 11 lõiked 7 ja 8 vajavad samuti täpsustamist isikuandmete kategooriate ja töötlemise ulatuse osas.

Arvestatud.

95

§ 13 lg 1 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et Terviseamet kogub, analüüsib ja avaldab immuniseerimisalaseid andmeid. Ei ole selge, kas nimetatud andmete koosseisu võivad kuuluda ka isikuandmed. Seletuskiri seda ei täpsusta. Palume täpsustada ja vajadusel regulatsiooni täiendada.

Selgitame, et immuniseerimisalaste andmete koosseis ja isikuandmete töötlemise alused on sätestatud eelnõu

§‑s 9, mis reguleerib nakkushaiguste registrit. § 13 lõike 1 säte ei loo iseseisvat alust isikuandmete kogumiseks, vaid viitab Terviseameti ülesandele kasutada kehtiva seaduse alusel kogutavaid andmeid immuniseerimise korraldamisel.

§ 17 lg 5 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 17 lõige 5 näeb ette, et teatud ametikohtadel töötajad peavad enne tööle asumist läbima tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ja esitama tööandjale tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud nakkusohutust kinnitava tervisetõendi. Sarnane regulatsioon on ka kehtiva NETSi §-s 13. AKI leiab, et regulatsiooni ei saa tõlgendada laiemalt ning käsitleda asutust nt hankelepingu alusel tellitud teenuse kontekstis tööandjana. Ehk seaduse sõnastus ei anna AKI hinnangul nt lasteasutusele seaduslikku alust kontrollida isiku tervisetõendit juhul, kui lasteasutusel ei ole selle isikuga töösuhet. Samas see, millises juriidilises vormis on nt koristusteenust tellitud, ei tohiks mõjutada lasteasutuse võimalust kontrollida lasteasutuses töötava ning laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuva isiku tervisetõendit. Palume kaaluda uue regulatsiooni sõnastada viisil, mis võiks pakkuda nimetatud probleemile lahenduse.

Ei arvesta. Renditööjõu korral on tööandjaks firma, kelle juures töötaja töötab. Teenust osutav firma peab lepingu alusel tagama hankijale (nt hoolekandeasutusele), et § 17 lg 5 nõue oleks täidetud pakkuja töötajate puhul, kes hakkavad tööle hankija asutuses. Sõnastatud on nii, et vaadeldav on vahetu inimesega kokku puutuja- teenuse osutaja. Koristaja ei osuta üldjuhul vahetult teenust teenusesaajale.

§ 17 lg 6 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 17 lõige 6 sätestab tervisetõendi säilitamist. Märgime, et seadusega peab panema maksimaalse säilitamise tähtaja, hetkel sõnastus aga näeb ette minimaalse tähtaja, mis on vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõttega.

Arvestatud.

§ 17 lg 10 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 17 lõige 10 näeb ette, et vanglad, kinnipidamiskeskused ja arestimajad teevad koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, et tagada nakkushaigust põdeva isiku ravi järjepidevus asutusest vabastamise järel. Seletuskirjas ei ole selgitatud koostöö sisu ja põhimõtteid, seega jääb täiesti arusaamatuks, mis koostööd on selle sättega silmas peetud ning kas ja milliste andmete vahetamist see eeldab. Palume selgitada ja täiendada regulatsiooni selliselt, et

Täpsustasime seletuskirja ja eelnõu on muudetud.

96

koostöö sisust ja sellega kaasnevast andmetöötlusest oleks võimalik üheselt aru saada.

§ 23 lg 4 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 23 lõige 4 näeb ette, et Terviseametil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus töödelda ja vahetada omavahel isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaega, kontaktandmeid, reisiandmeid ja terviseseisundit puudutavaid andmeid, mis on vajalikud ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks riigipiiril ning nakkusohtlike isikute tuvastamiseks. Terviseandmete kui eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud ainult IKÜM artikli 9 lõike 2 sätestatud juhtudel ja tingimustel ning lõikes 3 sätestatud kaitsemeetmete rakendamisel. AKI hinnangul ei ole hetkel regulatsioonis sellega piisavalt arvestatud.

Ei arvesta. Tegemist ei ole uue põhimõttega ning kaitsemeetmeks on ka minimaalne ja eesmärgipärane töötlus, mis tuleneb juba otsekohalduvast IKÜM-ist või IKS-ist. Tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ei ole mõistlik ega vajalik seaduse tasemel reguleerida. Need võivad ajas muutuda.

§ 24 lg 1 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 24 lõige 1 sätestab volitusnormi, mis hõlmab ka isikuandmete töötlemise regulatsiooni (nakkushaige ja nakkuskahtlase isiku nakkusohutu käitumise ja isoleerimise nõuded). AKI hinnangul on regulatsioon liiga üldine, arvestades, et see puudutab andmesubjekti suhtes rakendatavaid meetmeid ning tema isikuandmete töötlemist. Palume täiendada regulatsiooni.

Ei arvesta. § 24 lg 2 täpsustab selle määruse tõrjemeetmeid.

§ 25 lg 1 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 25 lõige 1 räägib nii nakkuskahtlasest isikus kui ka nakkushaigest. Jääb selgusetuks, kas selle mõte on tuvastada teisi isikuid, kes on nakkushaigega kokku puutunud ja seeläbi potentsiaalselt nakkuskahtlased või on siin silmas peetud üht ja sama isikut ehk juba nakkuskahtlast/nakkushaiget, keda on vaja tuvastada ja kellega ühendust ei saada. Lisaks jääb AKI-le arusaamatuks, miks on vaja teisele füüsilisele või juriidilisele isikule (ehk piiramatu ring isikuid) edastada teavet nakkushaige kohta ning miks ei piisa sellest, et infot kokku puutumise kohta edastatakse isikustamata kujul. Sätte sõnastuse ebaselguse ja vastuolulise on rõhutanud ka õiguskantsler eelnõu eelmisele versioonile arvamuse andmisel. Paraku ei ole õiguskantsleri kommentaariga arvestatud ning sõnastus on jäetud muutmata.

Arvestatud. Sõnastust täiendatud. § 25 lg 1 peab silmas kahte inimeste gruppi: a) nakkuskahtlusega inimese andmed tema väljaselgitamiseks ja temaga ühenduse võtmiseks b) nakkushaigusega inimese andmed nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjeks. Sisuliselt on sama säte kehtiva NETS § 18 lõikes 1: Terviseameti ülesanded nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel (1) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes: 1) teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust

97

nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist; [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] Isikustamata kujul selliste andmete edastamine, nende väljaselgitamiseks ei anna soovitud tulemust. Sama isik võib olla erinevas rollis. Vajalik on välja selgitada, kes on nakkuskahtlased ja kes on nakkushaiged. Lisaks on vajalik teatud juhtudel teavitada teist inimest, et ta viibis/võis kokku puutuda nakkushaige inimesega või lähikonnas on selline ja siis on vaja ju teada, kes on nakkusohtlik, et just selle inimese puhul on oluline vältida kontakti.

§ 28 lg 10 ja 13

Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 28 lõigete 10 ja 13 kohta märgime, et töödeldavate isikuandmete kategooriad peab seaduse tasandil sätestama.

Arvestatud. § 28 lg 13 osas on andmekoosseis olemas. Lg 10 kohta lisatud.

§ 33-37 Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu §-des 33–37 sätestatud väärteokoosseisude kohta on seletuskirjas öeldud, et need on võrreldes kehtiva õigusega samad. Vaatamata sellele, et tegemist on samade koosseisudega, ei piisa viitamisest vanale seadusele, eriti olukorras, kus tegemist on täiesti uue terviktekstiga. Kehtiva seaduse seletuskiri peab sisaldama selgituse selle kohta, millise kohustuse rikkumise eest väärteokaristus on ette nähtud, viidates konkreetsele sättele, millega vastav kohustus kehtestatakse. Märgime, et näiteks eelnõu §-s 37 ettenähtud väärteokoosseisuga seoses ei ole eelnõus ettenähtud ühtegi kohustust. Kuna eelnõu ei näe ette immuniseerimise tähtajast kinnipidamise kohustust, jääb selgusetuks viidatud väärteo objektiivne koosseis.

Arvestame. §-s 37 eemaldatud inimese karistamise võimalus. Muude §-de juures koosseisu täpsustud.

Üldine märkus

Andmekaitse Inspektsioon

Kuigi eelnõu § 16 lõige 5 ei ole otseselt andmekaitse küsimusega seotud, siis eelnõud analüüsides märkasime, et tervishoiuteenuse osutaja kohustus teavitada seaduslikku esindajat immuniseerimisest ette on reguleeritud määruse tasandil. Immuniseerimisest

Selgitame, et tervishoiutöötaja kohustused immuniseerimise läbiviimisel on sätestatud eelnõu § 16 lõikes 2, mille kohaselt on

98

etteteatamine on oluline VÕS § 766 lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks ehk tegemist on immuniseerimise põhimõttelise eeltingimusega, mis peaks meie hinnangul olema sätestatud ikkagi seaduse tasandil (teavitamise korda saab täpsustada juba määruses).

tervishoiuteenuse osutaja kohustatud selgitama immuniseeritavale või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise olemust, oodatavat kasu ja võimalikke kõrvaltoimeid ning teostama immuniseerimise vastavalt kehtivatele nõuetele. Immuniseerimise täpsemad korralduslikud ja menetluslikud nõuded, sealhulgas teavitamise kord ja ajastus piiratud teovõimega isiku puhul, kehtestatakse § 16 lõike 6 alusel antava ministri määrusega, lähtudes senisest praktikast. Lisaks tuleneb tervishoiuteenuse osutaja teavitamiskohustus juba võlaõigusseaduse § 766 lõikest 1, mistõttu ei ole tegemist uue või eraldiseisva regulatsiooniga. Selline lahendus tagab, et immuniseerimise põhimõttelised eeltingimused on seaduse tasandil kaetud, samas kui menetluslikud detailid on paindlikult reguleeritavad määruse tasandil.

Üldine märkus

Eesti Tööandjate Keskliit

Eelnõus tuleks selgelt sätestada, et nakkustõrje vahendid (sh professionaalsed desinfektsioonivahendid, antiseptika) kuuluvad riiklikult tähtsa varu hulka sarnaselt ravimitele. Epideemia algfaasis, mil vaktsiinid puuduvad, on hügieen ja desinfektsioon ainus viis levikut pidurdada. Samuti vajavad haiglad oma tööde jätkamiseks nakkushaiguste leviku ajal desinfektsiooni vahendeid, et vältida haigla personali ja patsientide nakatumist. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud sättega, mis kohustab Terviseametit ja sotsiaalministeeriumi looma ja hoidma nakkustõrje kulumaterjalide (biotsiidide ja meditsiiniseadmete) strateegilist reservi. Samuti on oluline koostada nimekiri biotsiidide ja

Selgitame. Riigi tegevusvaru, sealhulgas isikukaitse- ja desinfektsioonivahendite strateegilise varu moodustamine ning haldamine on osa üleriigilisest kriisivalmidusest, mille õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses (kavandatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses) ning seda korraldatakse tsentraalselt (sh AS-i Eesti Varude Keskus kaudu), mistõttu ei ole dubleerivate sätete

99

meditsiiniseadmetest, mis on hädavajalikud haiglate töö jätkamiseks. Haiglates ei piisa ainult käte desinfitseerimisest, sest pinnad, seadmed, jms vajavad samuti puhastamist, desinfitseerimist ja kohati steriliseerimist. § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): Täiendada lõikega: "Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga tagab nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike desinfektsioonivahendite ja isikukaitsevahendite strateegilise varu olemasolu ja selle regulaarse uuendamise."

lisamine nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse normitehniliselt põhjendatud ega kooskõlas hea õigusloome tavaga. Tervishoiusüsteemi spetsiifiliste vajaduste katmiseks on eelnõus juba loodud õiguslik alus, mis volitab Tervisekassat riigieelarvelistest vahenditest hankima, säilitama ja jaotama ravimeid ning meditsiiniseadmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse epideemia tõrjeks ja vastavaks valmisolekuks. Seega on eelnõus tervishoiu vaatest spetsiifiline nakkushaiguste kriisivalmidus tagatud, kuid laiem strateegiliste varude hoidmise kohustus lahendatakse riigi üldise kriisiregulatsiooni raames.

Üldine märkus

Eesti Tööandjate Keskliit

Arvestades et globaalsed tarneahelad katkevad kriisi ajal esimesena, peaks eelnõu sisaldama mehhanismi, mis soosib kriisiolukordades ja varude planeerimisel kohalikke tootjaid, kellel on võimekus tootmismahte kiiresti tõsta. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud sättega, mis käsitleb "toimepidevuse lepinguid" (VÕSpõhised reserveerimislepingud) kodumaiste tootjatega. See tähendab, et riik ei pea tingimata hoidma hiiglaslikke ladusid, vaid tagab lepinguliselt, et tootjal on olemas toorainevaru ja valmidus suunata 90-100% toodangust Eesti haiglatele 48-72 tunni jooksul. § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): "Nakkusohutuse tagamiseks kriisiolukorras eelistatakse varude täiendamisel ja tarnete tagamisel tarnijaid, kes suudavad tõendada toimepidevust ja tootmisvõimekust Eesti Vabariigi territooriumil."

Selgitame. Riigi tegevusvaru moodustamine, kriisiaegsete tarneahelate haldamine ja varustuskindluse tagamiseks toimepidevuse lepingute sõlmimine on osa riigi laiemast kriisivalmiduse korraldusest, mille alused on sätestatud hädaolukorra seaduses, riigihangete seaduses ning kavandatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. Ehkki eelnõu annab Tervisekassale volituse hankida epideemia tõrjeks vajalikke ravimeid ja meditsiiniseadmeid, ei kuulu spetsiifiliste hankemehhanismide, lepingutüüpide ning tarnekindluse kriteeriumide sätestamine nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

100

seaduse reguleerimisalasse. Varustuskindlust tagavate hangete ja VÕS-põhiste lepingute sõlmimine lahendatakse hankemenetluste käigus, kusjuures tarnijate eelistamisel tuleb muuhulgas arvestada Euroopa Liidu siseturu konkurentsi- ja mittediskrimineerimise reeglitega, mistõttu ei ole geograafilise eelistuse otsene sätestamine käesolevas seaduses õiguslikult asjakohane.

Üldine märkus

Eesti Tööandjate Keskliit

Oluliste tootjate määramine elutähtsate teenuste osutajateks (ETO) Kehtiva regulatsiooni kohaselt on elutähtsa teenuse osutajad peamiselt haiglad, elektrilevitaja, sideettevõtted jne. Kuid haigla teenus katkeb, kui selle tarneahel (desinfektsioon) peatub. Seega on oluline, et kriitilise tähtsusega desinfektsioonivahendite tootjad oleks defineeritud kui tervishoiusüsteemi toimepidevust tagavad partnerid. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud või teha ettepanek hädaolukorra seaduse muutmiseks, et riiklikult olulised meditsiiniliste puhastusvahendite tootjad (kes katavad üle 50% turust) klassifitseeritaks elutähtsa teenuse osutaja (või sellega võrdsustatud) staatusesse. § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): eelnimetatud vahendeid tootvaid ettevõtteid, kelle tootmisvõimekus on oluline Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks, käsitatakse elutähtsa teenuse osutamise toetajatena ning neile kohaldatakse hädaolukorra seaduses sätestatud prioriteetset teenindamist ja ressursiga kindlustamist.

Selgitame. ETO-de määramine, nende toimepidevuse tagamine ning tarneahelate (sh elutähtsa teenuse osutamist toetavate partnerite) prioriseerimine kriisiolukorras kuuluvad süstemaatiliselt riigi üldise kriisiregulatsiooni, eelkõige hädaolukorra seaduse ning kavandatava tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse reguleerimisalasse. NETS on valdkondlik eriseadus, mille eesmärk on reguleerida vahetuid nakkustõrje meetmeid, mistõttu ei ole õigusloome süsteemsuse ja selguse huvides normitehniliselt korrektne luua käesolevas eelnõus uusi ETO või nendega võrdsustatud staatuseid. Tervishoiusüsteemi spetsiifiline kriisiaegne varustuskindlus lahendatakse riigi tegevusvaru süsteemi ja Tervisekassa tsentraalsete hangete kaudu, jättes laiema teenuste toimepidevuse toetamise ja ressurssidega kindlustamise üldise kriisiseadusandluse hooleks.

101

§ 19 Eesti Tööandjate Keskliit

Meie hinnangul on eelnõu seletuskirjas fookus peamiselt "kätepesul". Haiglakeskkonnas on see vaid üks osa tervikust. Nakkustõrjet käsitlev seadus peab käsitlema desinfektsiooni kui kolmeosalist tervikut, milleta on haiglaravi võimatu jätkata: - hügieeniline ja kirurgiline käte antiseptika (personali kaitse); - kõrgetasemelised pinnadesinfektandid (keskkonna ohutus); - meditsiiniseadmete puhastus, desinfektsioon ja steriliseerimine (instrumentaariumi ohutus). Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 19 (Infektsioonikontroll) ja rakendusakte, lisades nõude, et asutus peab tagama valmisoleku kõigi kolme kategooria vahendite osas. Kui ühes neist tekib tarneahelas auk, on kogu asutuse bioloogiline ohutus tühistatud.

Ei arvestata. Selgitame, et eelnõus ei ole eesmärk detailiseerida infektsioonikontrolli konkreetseid meetmeid ega loetleda seaduse tasandil kasutatavaid vahendeid. Infektsioonikontroll hõlmab olemuslikult mitmekesiseid ja ajas muutuvad meetmeid, mistõttu on nende täpsem reguleerimine asjakohane rakendusaktide ja juhendite tasandil, mitte seaduses. Ei nõustu väitega, et seletuskiri oleks kitsalt „kätepesu-keskne“. Seletuskirjas viidatakse laiemalt infektsioonikontrolli meetmetele ning tuginetakse nii ravijuhenditele kui ka Terviseameti juhistele, mis käsitlevad erinevaid desinfektsiooni, hügieeni ja steriliseerimise aspekte tervikuna.

Üldine märkus

Eesti Tööandjate Keskliit

Kriisiolukorras ei ole aega ega ressurssi katsetada sadu erinevaid tooteid. Riigil peab olema nimekiri "baastoodetest" ning koostöös suurimate tootjatega peab riik looma "Kriitiliste nakkustõrjevahendite nimistu". Teeme ettepaneku seadusesse lisada volitusnorm sotsiaalministrile kehtestada määrusega nimekiri tootekategooriatest ja nende tehnilistest nõuetest, mida riik kohustub kriisi ajal eelisjärjekorras hankima ja tootjalt tellima. § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): Terviseamet koostab koostöös erialaliitude ja tootjatega riiklikult kriitiliste nakkustõrjevahendite nimistu, mis hõlmab käteantiseptikat, pindade desinfektsioonivahendeid ning meditsiiniseadmete dekontaminatsiooniks vajalikke kemikaale.

Osaliselt arvestatud. Eelnõu juba ette paindliku volitusnormi, mille kohaselt korraldab Tervisekassa valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul eriti ohtliku nakkushaiguse epideemiaks valmisolekuks ja selle tõrjeks vajalike ravimite ning meditsiiniseadmete hankimist, säilitamist ja jaotamist. Spetsiifilise „kriitiliste nakkustõrjevahendite nimistu“ ja vastavate tehniliste nõuete, sealhulgas biotsiidide (käte- ja pindade desinfektsioonivahendid), kohustuslik ja detailne sätestamine ministri määruse tasandil ei ole õigustehniliselt otstarbekas, kuivõrd riik peab säilitama kriisiolukorras paindlikkuse hankida vahendeid operatiivselt vastavalt

102

tekkiva terviseohu spetsiifikale, viiruse või bakteri eripärale ning kooskõlas riigi tegevusvaru moodustamise üldiste alustega.

Üldine märkus

Eesti Tööandjate Keskliit

Riiklikud varud peaksid olema integreeritud igapäevasesse tarneahelasse (nn "elav varu"), kuna varud aeguvad. Teeme ettepaneku seaduses sätestada, et riiklikku varu hallatakse koostöös tootjatega, kus vana partii liigub kasutusse (haiglatesse) ja asendub uue toodanguga. See hoiab ära ressursi raiskamise ja tagab, et varus on alati kehtiva säilivusajaga tooted. § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): Tervishoiuasutus on kohustatud hoidma eelnimetatud vahendite varu vähemalt ühe kuu prognoositava vajaduse ulatuses, arvestades ohtliku nakkushaiguse leviku stsenaariume.

Selgitame. Riikliku varu haldamise üldpõhimõtted, sealhulgas varude ringluse ja niinimetatud elava varu kontseptsioon, kuuluvad süstemaatiliselt muude õigusaktide reguleerimisalasse, mistõttu ei ole dubleeriva ega liialt detailse regulatsiooni loomine NETS-i õigustehniliselt põhjendatud.

Üldine märkus

Eesti Tööandjate Keskliit

Kriisi ajal ujutati turg üle ebakvaliteetsete või mittestandardsete toodetega (nt liiga madal alkoholisisaldus, puuduvad sertifikaadid). Selle vältimiseks tulevikus peab valmisoleku plaanis sätestama ranged kvaliteedistandardid toodetele, mida tohib kriisi ajal riigihangetega hankida või varudes hoida. Teeme ettepaneku sätestada, et riiklikusse varusse ja haiglate sisevarudesse kuuluvad tooted peavad vastama konkreetsetele EN- standarditele, vältimaks "põlve otsas" tehtud toodete kasutamist kriitilises meditsiinis.

Selgitame. Riikliku varu haldamise üldpõhimõtted, sealhulgas varude ringluse ja niinimetatud elava varu kontseptsioon, kuuluvad süstemaatiliselt muude õigusaktide reguleerimisalasse, mistõttu ei ole dubleeriva ega liialt detailse regulatsiooni loomine NETS-i õigustehniliselt põhjendatud.

§ 19 ja § 46

Eesti Tööandjate Keskliit

Eelnõu kohustab ööpäevaringseid hoolekandeasutusi (hooldekodusid) rakendama sarnaseid infektsioonikontrolli nõudeid nagu haiglates. See on kriitiline samm haavatava elanikkonna kaitseks. Erinevalt haiglatest puudub aga hooldekodudes sageli vastav eriharidus ja ressurss. Seadus ei tohiks jääda deklaratiivseks, vaid peab looma raamistiku tegelikuks ohutuseks. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku kaaluda rakendusakti täiendamist nõudega, et hoolekandeasutustes kasutatavad desinfektsioonivahendid peavad olema meditsiinilise tasemega (CE- märgisega või tõendatud biotsiidid).

Võtame ettepaneku teadmiseks ning nõustume, et haiglatele kehtivaid infektsioonikontrolli nõudeid ei saa automaatselt üle kanda ööpäevaringsetele hoolekandeasutustele. Infektsioonikontrolli täpsemad nõuded, sh kasutatavate desinfektsioonivahendite kvaliteediga seotud küsimused, on asjakohane käsitleda rakendusakti tasandil.

§ 17 Eesti Tööandjate Keskliit

Toetame kohustuslike tervisetõendite kaotamist ja liikumist sisulise ennetuse poole.

Nõustume, et püsivad hügieenilahendused töökeskkonnas (nt

103

Teeme ettepaneku kaaluda seletuskirja täiendamist selguse huvides viitega "püsivatele hügieenilahendustele" töökohtadel. Näiteks kas kohtades, kus käideldakse toitu või ollakse tihedas kontaktis inimestega, peaks riskianalüüs ette nägema statsionaarsed desinfektsioonijaamad ja pindade puhastusgraafikud.

desinfektsioonivõimalused, puhastusgraafikud) on nakkushaiguste ennetamisel olulised ning toetavad sisulist ja kestlikku ennetust. Samas ei sätestata käesolevas eelnõus rakenduslikke ega töökorralduslikke meetmeid seaduse tasandil. Selliste lahenduste valik ja rakendamine kuulub tööandja riskianalüüsi ja praktilise töökorralduse pädevusse ning neid on asjakohane käsitleda juhendite või alamaktides.

§ 17 ja Lisa 1

Eesti Tööandjate Keskliit

Eelnõus täpsustatakse tegevusi haiguspuhangu korral, sh jooksev ja lõppdesinfektsioon. Praegused juhendid on sageli liiga üldised. Leiame, et riiklikul tasemel peab olema selge, millist tüüpi nakkuse puhul millist spektrit (bakteritsiidne, virutsiidne, sporiidne) toode peab omama. Seega tuleks eelnõu rakendusaktidesse lisada viited konkreetsetele toimespektritele vastavalt ohtlike nakkushaiguste loetelule. Näiteks: "Ohtliku viirusnakkuse puhangul on kohustuslik kasutada tugeva virutsiidse toimega vahendeid."

Teadmiseks võetud.

Üldine märkus

Eesti Tööandjate Keskliit

Lisaks eeltoodule peame oluliseks rõhutada ennetustegevuse tähtsust, sealhulgas vaktsineerimist kui tõenduspõhist ja kulutõhusat meedet. Tervisekulude maksuvabastuse laiendamine annaks tööandjatele paremad võimalused panustada ennetusse, võimaldades katta näiteks töötajate vaktsineerimiskulusid ilma täiendava maksukoormuseta.

Võtame teadmiseks.

§ 30 lg 2 Tööinspektsioon Tööinspektsioon ei toeta NETS alusel Tööinspektsioonile täiendava riikliku järelevalve pädevuse ja ulatuse andmist. Tööinspektsioonile on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 25 lg 1 alusel antud riikliku ja haldusjärelevalve teostamise pädevus TTOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. TTOS-i alusel antud pädevus hõlmab ka järelevalve teostamist tööandjal lasuva tervisekontrollide korraldamise kohustuse (TTOS § 13 lg 1 p 7) üle. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt:

Arvestatud. NETS-is sätestatud regulatsioonide üle teeb järelevalvet Terviseamet kui ei ole teisiti märgitud.

104

1) Lisaks tuleb täpsustada Terviseameti ja teiste asutuste (nt Tööinspektsioon) rollid ja vastutus laborite järelevalves. (Väljatöötamiskavatus p 7.1.) 2) Tervisekontrolli regulatsiooni kaasajastamisega jäävad pädevateks järelevalveasutusteks Terviseamet ja Tööinspektsioon....//.. Samuti ei kaasne muudatustega uusi järelevalvefunktsioone ega vajata täiendavat struktuurset ümberkorraldamist. (Väljatöötamiskavatus p 3. Nakkushaiguste suhtes läbiviidav tervisekontroll Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm järelevalveasutused (Terviseamet, Tööinspektsioon)) Eeltoodut arvesse võttes, leiame, et eelnõu väljatöötamiskavatsuses välja toodud märkused ei ole piisavalt konkreetsed, selged ega arusaadavalt piiritletud. Ühelt poolt eelnõuga nähakse ette Tööinspektsiooni järelevalve pädevuse laiendamist. Teisalt aga saab väljatöötamiskavatsuse sõnastust mõista selliselt, et muudatustega ei kaasne uusi järelevalvefunktsioone. Tuginedes eelnõu § 30 lg 2 sõnastusele, oleme seisukohal, et NETS eelnõu seadusemuudatustega ikkagi kaasneb muutus - Tööinspektsiooni järelevalve pädevuse laienemine. Tööinspektsiooni on kutsutud eelnõu üldiste raamide osas peetud kaasamise töörühmadesse. Siinjuures pöörame tähelepanu, et eelnõu § 30 lg 2 osas ei ole toimunud täpsustavaid arutelusid eesmärgiga kujundada selge ja konkreetne arusaam: 1) Milline on nägemus ja ootus Tööinspektsioonile eelnõu vastuvõtmisel; 2) Milline on Tööinspektsiooni roll eelnõu § 17 nõuete täitmise osas läbiviidavale järelevalvele. Peame oluliseks välja tuua järgmist. Tööinspektsioonile ei ole eelnõu § 30 lg 2 väljatöötamiskavatsuse tasandil ega ka enne eelnõu väljatöötamist ja selle väljatöötamise ajal võimaldatud ettepaneku (sätte) osas kaasa rääkida. See tähendab, et Tööinspektsiooniga ei ole läbi räägitud, võimaldatud ära kuulamist ega kooskõlastatud täiendavate ülesannete lisandumist seoses nakkushaiguste kontrolliga. Tööinspektsioon ei toeta NETS alusel üldse Tööinspektsioonile täiendava riiklikku järelevalve pädevuse ja ulatuse andmist.

105

Tööinspektsioon ei toeta eelnõu § 30 lg 2 seadusmuudatusettepanekut. Siinjuures oleme sunnitud tähelepanu juhtima, et seoses avalikus sektoris toimuva riigiülese halduskoormuse vähendamise, ressursside (ajaressurss, inimressurss, finantsressurss) parema ja efektiivse kasutamisega ning Tööinspektsioonile juba järelevalve teostamiseks olevate pädevuste ja ulatuste üle vaatamisega tõhustamaks ja muutmaks eesmärgipärasemaks oma tegevust, ei toeta Tööinspektsioon täiendavate kohustuste seadmist ega järelevalve pädevuse laiendamist.

Seletuskiri Tööinspektsioon Tööinspektsioon ei toeta seletuskirja (2.jagu Tervisekontroll § 17 ) lk 29 1. lõigu sõnastust. Seletuskirja 2.jagu (Tervisekontroll § 17) lk 29 1. lõik: „Tervisetõendi nõude kaotamist toetasid Eesti Perearstide Selts, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ja Tööinspektsioon. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Töötervishoiuarstide Selts on omakorda rõhutanud TTOS-i ja NETS-i alusel tehtavate kontrollide ühtlustamise vajadust, mis aitaks vältida dubleerimist.“ Siinjuures pöörame tähelepanu ning kordame oma 26.07.2025 NETS väljatöötamiskavatsusele antud arvamuses väljendatud seisukohta: „Tööinspektsioon pooldab lahendusena, et üldjuhul pole NETSi alusel tervisetõendit eraldi vaja, vaid tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel tehtava töötervishoiukontrolliga. Nimelt näeme Tööinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalves, et tööandjad on arvamusel, et NETSi alusel antud tervisetõend katab ka TTOS alusel läbiviidava tervisekontrolli, kuid see nii pole, sest töötervishoiukontroll hõlmab erinevaid ohutegureid ja on põhjalikum. Samas kui lisada töötervishoiukontrollile täiendavalt kontroll nakkushaiguste suhtes, poleks see ilmselt töötervishoiuteenuse osutajate vaates probleemiks, sest neil on võimekus olemas ka nakkushaiguste kontrolle läbi viia.“ Seega on Tööinspektsioon toetanud ennekõike tervisekontrollide ühildamise mõistlikust, võimalikku dubleerimise vähendamist. Ettepanek: Palume NETS seletuskirja 2.jagu (Tervisekontroll § 17) lk 29 1. lõiku viia sisse parandused, mis vastavad Tööinspektsiooni tegelikule väljendatud arvamusele.

Arvestatud

106

§ 17 Tööinspektsioon Siinjuures peame oluliseks juhtida tähelepanu, et eelnõu § 17 tugineb paljuski tööandja riskianalüüsi koostamise põhjalikkusele ja asjaolule, et riskid oleksid adekvaatselt hinnatud. Tuginedes praktikale, rõhutame, et tänasel päeval ei pruugi kõikide tööandjate riskianalüüsid veel olla tasemel, et võtta see aluseks kõigi bioloogiliste ohutegurite hindamiseks, mis määravad täiendava tervisekontrolli läbiviimise vajadust. Pöörame tähelepanu, et Tööinspektsiooni pädevuses juba on teostada riiklikku järelevalvet tööandjal lasuva riskianalüüsi korraldamise (TTOS § 13 lg 1 p 3) ning töötervishoiuteenuse korraldamise kohustuse (TTOS § 13 lg 1 p 7) üle. Peame oluliseks välja tuua järgmist. Tööinspektsioonile on murekohaks ka asjaolu, et hetkel vastu võtmisel on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmise eelnõu, milles on ettepanek kaotada kohustus alla 10 töötajaga ettevõttel esitada Tööinspektsioonile riskianalüüs. Tegemist ei ole veel vastu võetud sättega, aga see on osa TTOS halduskoormuse vähendamise memorandumi ettepanekutest. Tööinspektsioon antud ettepanekut ei toeta. Selgitame siinjuures, et TTOS seadusemuudatuse ettepaneku vastuvõtmisel ei ole Tööinspektsioonil enam ülevaadet näiteks väikeste kohvikute puhul riskianalüüsist kui sellisest.

Teadmiseks võetud. Nõustume, et riskianalüüs ja sellele vastavad ennetusmeetmed on nakkushaiguste leviku ennetamisel keskse tähtsusega ning nende kvaliteet mõjutab otseselt täiendava tervisekontrolli vajaduse hindamist. Samas tuleb rõhutada, et tervisetõend üksi ei taga piisavat nakkusohutust ning võib praktikas tekitada näilise turvatunde, kui töökeskkonna riskid ja ennetusmeetmed ei ole adekvaatselt hinnatud ja rakendatud. Eelnõu lähtubki põhimõttest, et sisuline ja pidev ennetus, sh riskianalüüsil põhinevad meetmed, on olulisemad kui formaalsed tõendid.

§ 17 lg 2 Tööinspektsioon Seletuskirjas § 17 lõigete 1 ja 2 osas on välja toodud, et töötaja tervisekontroll toimub TTOS-is sätestatud alustel ja korras ning bioloogilise ohuteguri allikaks võib olla nii inimene ise kui ka tema töökeskkond. Samas on eelnõu § 17 lg 2 järgnev: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse tähenduses bioloogiliste ohutegurite puhul ei ole määrav, kas ohuteguri allikaks on töötaja ise või töökeskkond. Selgitame, et TTOS 2. peatükk (Töökeskkond) sätestab töökeskkonna üldnõuded, töökoha ja töövahendiga seonduva ning kirjeldab ära millised on töökeskkonnas füüsikalised, keemilised, bioloogilised, (TTOS § 8 lg 1) füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid ning vastavad ennetusmeetmed. Tööinspektsioon ei toeta eelnõu § 17 lg 2 sõnastust. Samuti ei toeta Tööinspektsioon seletuskirja § 17 lõigete 1 ja 2 osas on kirjapandud seletust, käsitlust. Tänasel päeval nakkushaiguse tervisetõend on eesmärgil tuvastada isiku nakkusoht teistele inimestele, samas kui töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tervisekontrolli lõpus

Selgitame, et eelnõus tehakse selge vahe töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel toimuva tervisekontrolli ning nakkushaiguste ennetamiseks NETSi alusel kehtestatava kontrolli vahel. TTOS-i alusel toimub üldine töötaja tervisekontroll töösuhte kestel ning selle eesmärk on hinnata ohutegurite (sh bioloogilised ohutegurid) mõju töötaja tervisele. See tervisekontroll on seotud konkreetse töökeskkonna riskidega, toimub tööandja korraldusel, tööajal ning kulud kannab tööandja.

107

vormistatava tervisetõendi eesmärk on fikseerida töökeskkonna ohutegurite mõju isikule, kes tööd teeb. Pöörame tähelepanu, et nakkushaiguste tervisetõendit ja TTOS tervisetõendit ei saa samastada, kuid TTOS-i ja NETS-i alusel tehtavaid tervisekontrolle saab ühtlustada, mis aitaks vältida analüüside dubleerimist, töötaja korduvaid arstivisiite ja erinevaid välja antavaid (osalt täna paberkandjal) tõendeid. Oleme arvamusel, et samuti esineb vastuolu NETS eelnõu ja kehtiva TTOS vahel. Nimelt, TTOS § 13 prim lg 11 sätestab, et tööandja kannab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. Kuid NETS eelnõu § 17 lõikega 4 nähakse ette järgmist: Tööandja ei ole kohustatud rahastama tööle asuja tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes enne tema tööleasumist tegevusalal, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut. Praktikas tõusetub ülesse järgmine olukord: Kas siiski tegemist dubleeriva tegevusega/olukorraga, kus töötaja läbib nakkushaiguste kontrolli ja tasub selle eest eraldi ning tööandja tasub muu tervisekontrolli eest. Leiame, et see on eelnõu ja seletuskirja kohaselt ebaselge ning ebapiisvalt analüüsitud. Täiendavalt. Eelnõu § 17 lg 1 ja 2 kohaselt „Töötava isiku tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras“ ning „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse tähenduses bioloogiliste ohutegurite puhul ei ole määrav, kas ohuteguri allikaks on töötaja ise või töökeskkond.“ Võttes aluseks TTOS § 7, siis „Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist.“ Seega see eeldab, et igal juhul on vajalik enne tööle asumist tervisekontrolli läbimine.

NETSi eelnõus sätestatud tööle asumise eelne tuberkuloosi suhtes tervisekontroll on seevastu minimaalne ja sihitud ennetusmeede, mille eesmärk on välistada nakkusoht enne töösuhte tekkimist. Arutelude tulemusel peeti vajalikuks, et see nõue jääks NETSi alles, et tagada tuberkuloosi kontroll ka juhul, kui tööandja ei näe seda oma riskianalüüsi alusel ette ega korralda vastavat kontrolli TTOS-i alusel. Seega ei ole tegemist dubleeriva kontrolliga, vaid kahe erineva eesmärgiga meetmega:

 NETSi alusel kehtestatud konkreetselt tuberkuloosi suhtes kontroll enne tööle asumist, et olla kindel, et ei seata ohtu haavatavaid sihtrühmi;

 TTOS-i alusel toimuv tervisekontroll pärast töösuhte tekkimist hindab töökeskkonna mõju töötaja tervisele laiemalt.

§ 17 lg 5 Tööinspektsioon Asume seisukohale, et eelnõu § 17 lg 5 jätab jätkuvalt eraldiseisva tervisetõendi kohustuse. See omakorda tähendab, et ei ole tagatud eraldi tõendi väljastamise koormuse kadumine. Eelnõu kohaselt säilib siiski piiratud grupil isikutel eraldi tõendi ja kontrolli läbimise kohustus. Tööinspektsioon on NETS väljatöötamiskavatsusele oma 26.07.2025 esitatud esialgses hinnangus välja toonud, et

NETSi eelnõus sätestatud tööle asumise eelne tuberkuloosi suhtes tervisekontroll on minimaalne ja sihitud ennetusmeede, mille eesmärk on välistada nakkusoht enne töösuhte tekkimist. Arutelude tulemusel peeti

108

„tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel tehtava töötervishoiukontrolliga.“ Toome veelkord välja, et Tööinspektsiooni vaates on olnud praktikas probleemkohaks see, et tööandjad ei mõista kahe erineva tõendi olemust ja eesmärki. Kordame juba väljatöötamiskavatsusele 26.07.2025 antud arvamuses toodut: „Nimelt näeme Tööinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalves, et tööandjad on arvamusel, et NETSi alusel antud tervisetõend katab ka TTOS alusel läbiviidava tervisekontrolli, kuid see nii pole, sest töötervishoiukontroll hõlmab erinevaid ohutegureid ja on põhjalikum.“. Leiame, et kui töötervishoiukontroll hõlmaks ka kontrolli nakkushaiguste suhtes, ei tekitaks see märkimisväärset probleemi töötervishoiuteenuse osutajate vaates, sest neil on võimekus olemas nakkushaiguste kontroll läbiviimiseks.

vajalikuks, et see nõue jääks NETSi alles, et tagada tuberkuloosi kontroll ka juhul, kui tööandja ei näe seda oma riskianalüüsi alusel ette ega korralda vastavat kontrolli TTOS-i alusel. Seega ei ole tegemist dubleeriva kontrolliga, vaid kahe erineva eesmärgiga meetmega:

 NETSi alusel kehtestatud konkreetselt tuberkuloosi suhtes kontroll enne tööle asumist, et olla kindel, et ei seata ohtu haavatavaid sihtrühmi;

 TTOS-i alusel toimuv tervisekontroll pärast töösuhte tekkimist hindab töökeskkonna mõju töötaja tervisele laiemalt.

Toetame, et töötervishoiukontroll peaks hõlmama ka kontrolli nakkushaiguste suhtes. See aga tuleneb tööandja riskianalüüsist, et mis nakkushaiguste osas kontrollitakse. Siiski oleme pidanud vajalikuks teha erandi tuberkuloosi puhul, kuna tegemist on raske nakkushaigusega, mis võib olla latentne väga pikalt.

Seletuskiri Tööinspektsioon Eelnõu seletuskirja lk 30 5.lõigus käsitletakse § 17 lg 5 ja 6. Hetkel kehtiva NETS-i nõuete osas (sealhulgas kehtiv NETS § 13, mis sätestab töötaja, tööandja ja ettevõtja tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes) järelevalve läbi viimise kohustus on terviseametil ning eraldi on piiratud lõigete osas järelevalve kohustus Põllumajandus- ja Toiduametil. Seega on hetkel ebaselge ja arusaamatu, mis põhjusel uue NETS eelnõu kohaselt lasub nüüd kohustus Tööinspektsioonil, teha järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle.

Arvestatud. NETS-is sätestatud regulatsioonide üle teeb järelevalvet Terviseamet kui ei ole teisiti märgitud.

109

Kordame käesoleva arvamuse punktis 1 toodut: Tööinspektsioon ei toeta NETS alusel Tööinspektsioonile täiendava riiklikku järelevalve pädevuse ja ulatuse andmist. Tööinspektsioonile on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 25 lg 1 alusel antud riiklikku ja haldusjärelevalve teostamise pädevus TTOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. TTOS-i alusel antud pädevus hõlmab ka järelevalve teostamist tööandjal lasuva tervisekontrollide korraldamise kohustuse (TTOS § 13 lg 1 p 7) üle.

§ 17 lg 6 Tööinspektsioon Leiame, et see tähendab, et jätkuvalt ei ole lahendatud tervikvaade, et töötajate terviseandmed, mis on tööandjale vajalikud oleks kogutud ühtselt ja säilitatud digitaalselt. Seetõttu on Tööinspektsioon jätkuvalt arvamusel, et tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama TTOS alusel tehtava töötervishoiukontrolliga taoliselt, et need toimuvad ühe protsessina töötervishoiuteenuse osutaja juures ja nende tulemused oleks vastavalt vajadusele ja õigustele nähtavad läbi TEIS iseteeninduse ka tööandjale. Erinevate dokumentide säilitamise vaates on Tööelu infosüsteemi (TEIS) ja Terviseportaali arendused jätkuvalt töös, mis tähendab, et töötervishoiuarsti koostatud tervisetõendi andmed, mis on vajalikud Tööinspektsioonil järelevalvemenetluse läbi viimisel kontrollida, saavad olema nähtavad tööandja vaates TEIS portaalis. Tööandjale peab olema nähtavad ainult kontrolli tulem, st. kas isiku tervis võimaldab ametikohal töötada või mitte ning terviseandmeid (uuringute vastuseid, diagnoose jms) tööandjale avaldada ei tohi.

Selgitame, et eelnõus tehakse selge vahe töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel toimuva tervisekontrolli ning nakkushaiguste ennetamiseks NETSi alusel kehtestatava kontrolli vahel. TTOS-i alusel toimub üldine töötaja tervisekontroll töösuhte kestel ning selle eesmärk on hinnata ohutegurite (sh bioloogilised ohutegurid) mõju töötaja tervisele. See tervisekontroll on seotud konkreetse töökeskkonna riskidega, toimub tööandja korraldusel, tööajal ning kulud kannab tööandja. NETSi eelnõus sätestatud tööle asumise eelne tuberkuloosi suhtes tervisekontroll on seevastu minimaalne ja sihitud ennetusmeede, mille eesmärk on välistada nakkusoht enne töösuhte tekkimist. Arutelude tulemusel peeti vajalikuks, et see nõue jääks NETSi alles, et tagada tuberkuloosi kontroll ka juhul, kui tööandja ei näe seda oma riskianalüüsi alusel ette ega korralda vastavat kontrolli TTOS-i alusel. Seega ei ole tegemist dubleeriva kontrolliga, vaid kahe erineva eesmärgiga meetmega:

110

 NETSi alusel kehtestatud konkreetselt tuberkuloosi suhtes kontroll enne tööle asumist, et olla kindel, et ei seata ohtu haavatavaid sihtrühmi;

 TTOS-i alusel toimuv tervisekontroll pärast töösuhte tekkimist hindab töökeskkonna mõju töötaja tervisele laiemalt.

§ 17 lg 3 Tööinspektsioon Pöörame tähelepanu, et eelnõu § 17 lg 3 sõnastuse osa „riskihindamise tulemustele enne tööle asumist või täiendavasse tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes“ muudab sätte arusaamatuks ning loob rohkem ebaselgust ja mitmetimõistetavust. Kui lähtuda seletuskirja sõnastusest, peaks sätte mõte olema: Kõigis töösituatsioonides, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi raames kindlaks määrama töötajate nakatumisohu iseloomu, ulatuse ja kestuse. Selle põhjal hinnatakse riski töötaja tervisele ning rakendatakse vajalikke ennetusmeetmeid. Ettepanek eelnõu § 17 lg 3 seadusemuudatuse võimaikuks sõnastuseks: Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud riskihindamise tulemustele enne tööle asumist täiendavasse tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes. Juhime tähelepanu asjaolule, et TTOS halduskoormuse vähendamise memorandumi ettepanekutes on tervisekontrolli osas sisse viidud muudatus, mille kohaselt edaspidi on tööandjal kohustus korraldada töötaja tervisekontrolli alles kuue kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Seega tegelikkuses puuduliku riskianalüüsi ja töö hooajalise iseloomu juures on suur hulk neid töötajaid, kes üldse tervisekontrolli ei jõua.

Arvestatud.

§ 3 lg 1 p 6

Tööinspektsioon Teeme ettepaneku eelnõu § 3 (terminid) lg 1 punkti 6 sõnastuse muutmise järgmiselt: Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: isolatsioon – nakkushaige või nakkusohtliku isiku eraldamine teistest isikutest eesmärgiga vältida nakkuse edasikandumist;

Osaliselt arvestatud. Termin on eelnõust välja jäetud.

111

§ 3 lg 1 p 12

Tööinspektsioon Õigekeelsussõnaraamatu 2025 kohaselt on erialakeeles kasutusel lühema eriosaga sõna „tervisedendus“, seega teeme ettepaneku eelnõu § 3 lg 1 p 12 sõnastuse muutmiseks järgmiselt: Kasutada sõna “terviseedendust“ asemel „tervisedendust“.

Arvestatud. Eelnõud on parandatud vastavalt.

Üldine märkus

Tööinspektsioon Täiendavalt soovime täpsustada NETS väljatöötamiskavatsuses kajastatud teemat, mis puudutab Terviseametile ja Tööinspektsioonile dubleerivate andmete esitamist. Tutvudes eelnõu ja seletuskirjaga, asume seisukohale, et dubleerivate andmete teemat ei ole hetkel vastava muudatuse osa eelnõus kajastatud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi VV määrus nr 144). VV määrus nr 144 § 13 sätestab bioloogiliste ohutegurite käitlemisest etteteatamise kohustuse. Lõike 1 kohaselt, tööandja on kohustatud teatama Tööinspektsioonile kirjalikult vähemalt 30 päeva enne esmakordset töö alustamist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega. Hetkel kehtiva NETS § 30 lg 4 kohaselt nakkusohtlikku materjali võivad käidelda tervishoiuteenuse osutajad ja muud juriidilised ja füüsilised isikud, kellele Terviseamet on väljastanud nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa käesoleva seaduse §-des 32–36 sätestatud korras. NETS-st tulenevalt väljastab Terviseamet nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa tervishoiuteenuse osutajatele ja muudele juriidilistele ja füüsilistele isikutele viieks aastaks. Sätestatud on nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele, sisseseade, ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele, lisaks ka nõuded personalile (laboritöötaja kutsestandard). NETS alusel lähtutakse eesmärgist, et loa menetlemisel tagatakse Terviseametile sisuline, eksperdi tasemel analüüsi läbiviimise kord. Lisaks tegevusloa taotlemisele Terviseametist peab tööandja Vabariigi Valitsuse määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete“ § 13 kohaselt teavitama Tööinspektsiooni bioloogiliste ohutegurite käitlemisest. Saabunud teavituse alusel ei viida läbi kontrolle. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus

Teadmiseks võetud. Nõustume, et dubleeriv andmete esitamine loob tööandjatele ebamõistliku halduskoormuse ning asutustevaheline andmevahetus tuleks muuta automaatseks, kuid käesolevas eelnõu menetlemise faasis ei ole seda võimalik tehnilise ja õigusliku mahukuse tõttu lahendada. Ettepanekus viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 144 muutmine ning infosüsteemide vahelise automaatse andmevahetuse väljatöötamine eeldavad eraldiseisvat ministeeriumidevahelist koordinatsiooni, mõjude hindamist ja IT-arendusi, mistõttu tegeleme dubleerimise kaotamise ja vastavate rakendusaktide muutmisega seaduseelnõu menetlemisele järgnevates etappides.

112

ettevõtluspõhise tegevuse korras ilmneb üle reguleeritus. Kahe riigiasutuse poolt kogutavad andmed on omavahel kattuvad, Terviseameti poolt kogutav teave hõlmab ka Tööinspektsioonile esitatavat teavet. Taoline riigiasutusele mitmeid kordi sama teabe esitamine toob tööandjatele kaasa ebavajaliku halduskoormuse. Seetõttu, tuleb kaaluda ja luua õiguslik alus protsesside ühtlustamiseks, kus Terviseametilt loa taotlemisel ja selle positiivse menetlemise järgselt toimub Tööinspektsioonile automaatne teabe edastamine. Lõppeesmärgina peab olema tagatud halduskoormuse vähenemine tervishoiuteenuse osutajatele. Vastava teabe vahetamine on võimalik Terviseameti poolt Tööinspektsiooni teavitades. Seega Tööinspektsioon teeb seadusmuutmise ettepaneku: 1. tunnistada kehtetuks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 13. 2. täiendada NETS eelnõu § 10 lõike 7 prim, sätestades kohustuse Terviseametile teavitada tegevusloa väljaandmisest Tööinspektsiooni.

§ 6 Tervisekassa NETS-i eelnõu §-s 6 kasutatakse erinevates lõigetes ühe loetelu kohta erinevaid termineid - “hangitavate ravimite loetelu”, “nakkushaiguste ravimite loetelu” ja “ravimite loetelu”. Tervisekassa teeb ettepaneku selguse huvides kasutada ühe loetelu kohta ühte nimetust. Märgime, et ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel kehtestatakse Tervisekassa ravimite loetelu (§ 41), mistõttu sama termini kasutamine võib tekitada segadust. Ka RaKS § 41 alusel kehtestatud ravimite loetelu sisaldab ravimeid, mida tarvitatakse nakkushaiguste raviks, mistõttu on kahe loetelu eristamise alus pigem abivajajajale ravimi rahalise hüvitamise määr ja ravimi kättesaadavaks tegemise viis.

Tagasisidega on arvestatud. Selguse ja eristatavuse huvides kasutatakse eelnõu §-s 6 edaspidi läbivalt ühtset terminit „nakkushaiguste ravimite loetelu“. Valitud termin eristab loetelu ravikindlustuse seaduse § 41 alusel kehtestatavatest Tervisekassa ravimite loeteludest ning seob selle üheselt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse reguleerimisalaga. Samuti kajastab termin loetelu sisulist eripära, et tegemist on nakkushaigustega seotud ravimitega, mida Tervisekassa hangib keskselt ja mis tehakse inimestele kättesaadavaks sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

113

§ 6 lg 2 Tervisekassa Teeme ettepaneku NETS § 6 lõikes 2 asendada sõnad “asudes läbirääkimistesse” sõnadega “esitades ettepaneku”. Kasutades viidet läbirääkimistele võib see anda sättes nimetatud organisatsioonidele ja asutustele arusaama, et nakkushaiguste loetelu muutmise protsessis on neil oluliselt suurem roll kui seda seaduseelnõu ette näeb. Tervisekassa vaatest on pigem oluline kehtestada nõuded loetelu muutmiseks esitatava ettepaneku sisule, et saada otsuse tegemiseks asjakohast ja vajalikku teavet. Samuti palume üle vaadata § 6 lõike 2 sõnastus ning keelelise selguse huvides kaaluda sätestada Tervisekassa menetluse algatamise võimalus näiteks eraldi lausena.

Arvestatud

§ 15 Tervisekassa Märgime, et eelnõust ei selgu, milline menetlusprotsess kohaldub immuniseerimiskava muutmisele. Juhul, kui immuniseerimiskava muutmine toimub sarnaselt nakkushaiguste ravimite loetelule, siis tuleks eelnõud vastavalt ka selgesõnaliselt täiendada.

Selgitame, et immuniseerimiskava raames hangitavad vaktsiinid kuuluvad edaspidi nakkushaiguste ravimite loetelu alla ning nende hankimine ja kättesaadavaks tegemine toimub § 6 alusel sätestatud korras. Immuniseerimiskava muutmise sisuline ettevalmistamine ja menetlus täpsustatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjoni töökorras, mis kehtestatakse ministri käskkirjaga.

§ 6 lg 4 Tervisekassa Samuti teeme ettepaneku täiendada NETS § 6 lõike 4 teist lauset ka immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga, kelle käest Tervisekassa küsib vajadusel arvamust nakkushaiguste ravimite loetelu koostamise või muutmise osas.

Arvestatud.

§ 6 lg 7 Tervisekassa Tervisekassa teeb ettepaneku sõnastada NETS § 6 lõike 7 esimene lause järgmiselt: “Tervisekassa korraldab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarvelistest vahenditest selliste ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu, teenuste hankimist ja külmahela toimimist, mis on vajalikud ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervist ohustava hädaolukorra, sealhulgas epideemia või muu hädaolukorra, tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks.” Täiendus annaks Tervisekassale õiguse sõlmida ravimi pakkujatega tarneks valmisoleku lepinguid, mida täna sõlmib ja rahastab

Arvestatud.

114

Terviseamet ning mille alusel ravimite hankimise korral astub hankijana lepingusse Tervisekassa.

§ 6 lg 7 Tervisekassa Eelnõust ei selgu üheselt, kas eelnevas punktis käsitletud sättes (NETS § 6 lõige 7) nimetatud ohtliku nakkushaiguse all peetakse silmas nakkushaigust, mis on kantud ohtlike nakkushaiguste loetellu või ka nakkushaigust, mille suhtes on Terviseamet avaldanud vastavasisulise riskihinnangu, ent nakkushaigus pole veel kantud ohtlike nakkushaiguste loetellu. Palume selles osas Sotsiaalministeeriumi selgitust.

Selgitame, et NETS § 6 lõike 7 puhul mõeldakse „ohtlikku nakkushaigust“ sellisena, nagu see on defineeritud seaduse § 3 lõikes 2.

§ 16 lg 5 Tervisekassa Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse õigus immuniseerida piiratud teovõimega isikut, kui isiku seaduslik esindaja ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud. Luuakse regulatsioon, kus tahteavalduse tegemine omandab suurema mõju, kuivõrd keelduva tahteavalduse tegemata jätmine loetakse vaktsineerimisega nõustumiseks. Tervisekassa hinnangul peab sellise regulatsiooni rakendamise eelduseks olema ühtse riikliku infosüsteemi loomine, mille kaudu toimub inimeste teavitamine immuniseerimisest ja keeldumiste kui tahteavalduste kogumine ja säilitamine. Selleks, et tagada seaduslikule esindajale võimalus oma tahet avaldada, peab vaktsineerimist sooviv tervishoiutöötaja veenduma, et seaduslik esindaja on saanud teada võimalusest oma tahet väljendada. Seega muutub väga oluliseks vaktsineerimisele eelnev teavitamine ja selle teavituse kätte toimetamine.

Võtame esitatud seisukoha teadmiseks ning toetame ühtse riikliku infosüsteemi lahenduse väljatöötamist, mille kaudu toimub immuniseerimisest teavitamine ning keeldumiste kui tahteavalduste esitamine, kogumine ja säilitamine. Eelnõu eesmärk on luua paindlik raamistik, mida täiendatakse rakenduspraktikas juhendite ja digilahendustega, sh Tervisekassa arendatav teavitamise ja keeldumiste lahendus Terviseportaalis, mis aitab tugevdada teadlikku otsustamist ja vähendada menetluslikke riske.

§ 47 Tervisekassa Eelnõu §-s 47 toodud (Tervisekassa seaduse muutmine) muudatusettepanekutes 1 ja 2 kasutatakse termineid “ravimite hankimine ja “olulisi ravimeid”. Tervisekassa hinnangul võivad viidatud terminid olla liiga üldised, mistõttu teeme õigusselguse huvides ettepaneku täpsustada, et mõeldud on ravimeid, mis on vajalikud ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervist ohustava hädaolukorra, sealhulgas epideemia või muu hädaolukorra, tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks.

Arvestatud.

§ 47 p 4 Tervisekassa Täiendavalt teeb Tervisekassa ettepaneku täiendada eelnõu §-i 47 punktiga 4 ja lisada Tervisekassa seaduse § 12 lõikesse 1 punkt 28 järgmises sõnastuses: “teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Tervisekassa hangitavate nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamiseks või muutmiseks;”. Täienduse tingib eelnõu §

Arvestatud.

115

6 lõikes 3 sätestatu, mille kohaselt kuulub Tervisekassa nõukogu pädevusse valdkonna eest vastutavale ministrile loetelu kehtestamiseks ettepaneku tegemine.

§ 16 lg 1 Tervisekassa Tervisekassa teeb ettepaneku laiendada immuniseerimisõigust omavate isikute ringi proviisorite ja farmatseutidega, kes on läbinud immuniseerimisõiguse omandamiseks vajaliku koolituse. Eesmärgiks tagada immuniseerimise parem kättesaadavus.

Täname ettepaneku eest. Selgitame, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) raames ei ole eesmärk reguleerida apteegiteenuse laiendamist ega immuniseerimisõiguse andmist proviisoritele ja farmatseutidele. NETS keskendub nakkushaiguste ennetamise ja tõrje üldisele raamistikule ning immuniseerimise korraldamise põhimõtetele. Seaduse tasandil peame oluliseks säilitada piisav paindlikkus immuniseerimisõiguse osas, et vajaduse korral oleks võimalik tulevikus immuniseerimist teostavate isikute ringi laiendada. Samas eeldab apteegipõhise immuniseerimise rakendamine eraldiseisvat ja põhjalikku käsitlust, sh apteegiteenuse, vastutuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamist. Apteegiteenuse laiendamise väljatöötamiskavatsus on valminud 2024. aastal ning esmane tagasiside on analüüsitud. Edasine liikumine selles küsimuses eeldab täiendavaid sisulisi ja poliitilisi arutelusid ning vastava seadusemuudatuse eelnõu väljatöötamist eraldi menetluses.

§ 3 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Eelnõu §-s 3 määratletakse terminid „karantiin“ ja „zoonoos“. Termin „zoonoos“ on defineeritud veterinaarseaduse § 7 lõikes 1 ja termin „karantiin“ on määratletud määruse (EL) 2016/4291 artikli 4 punktis 38. Oleme seisukohal, et juhul, kui erinevates õigusaktides

Osaliselt arvestatud. Tagasisidest lähtuvalt on eelnõus terminite sõnastust ja asukohta täpsustatud, viies need vastavusse seaduse eseme

116

määratletakse sama termini sisu erinevalt, tekitab see praktikas arusaamatusi ja valetõlgendusi ning see ei taga ühtset arusaama termini tähendusest, arvestades, et jõustuvat seadust kohaldavad ka toidukäitlejad ja loomapidajad. Seetõttu on otstarbekaks kasutada olemasolevaid termineid või vajadusel võtta kasutusele uus termin, mille sisu ei kattu juba kasutusel oleva terminiga. Lisaks ei ole ka eelnõu seletuskirjas põhjendatud vajadust juba kasutusel olevaid termineid erinevalt sisustada. Arvestades eeltoodut tuleb eelnõu § 3 lõike 1 punktis 7 sätestatud termini „karantiin“ määratlusest välja jätta looma käsitlev osa ning seletuskirjas tuleks täpsemalt selgitada, mida on silmas peetud teatud kaupade all.

ja eesmärgiga, milleks on inimeste tervise kaitse. „Karantiini“ definitsioonist on välja jäetud loomi käsitlev osa, mis jääb veterinaarvaldkonna õigusaktide reguleerimisalasse, ning eelnõu seletuskirjas selgitatakse täpsemalt kauba ja sõiduki liikumise piiramisega seonduvat. Termin „zoonoos“ on eelnõus säilitatud ja sisustatud rahvastiku tervise kaitse vajadustest lähtuvalt, kuna see on vältimatult vajalik loomalt inimesele kanduvate nakkushaiguste seire ja tõrje reguleerimiseks, tekitamata sealjuures normikollisiooni veterinaarõigusega, kuivõrd antud seadus reguleerib üksnes haiguse inimesele levimise ja inimeste tervise kaitse aspekti.

§ 5 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Eelnõu § 5 sätestab Terviseameti ülesanded, mille kohaselt Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret, ennetamist ja tõrjet, sealhulgas nakkushaigustega seotud riskide hindamist, epidemioloogiliste ja laboratoorsete uuringute tegemist, referentlabori ülesannete täitmist, valmisoleku tagamist ning elanikkonna teavitamist nakkushaigustega seotud ohtudest ja vajalikest ennetusmeetmetest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nakkushaigusena käsitletakse haigust või nakkust, mis on põhjustatud bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini sattumisest organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele. Juhime tähelepanu, et veterinaarseadus reguleerib zoonooside seiret ja toidutekkelise haiguspuhangu uurimise aluseid ning nimetatud seaduse kohaselt korraldab seiret ja toidutekkeliste haiguspuhangute uurimist Põllumajandus- ja Toiduamet. Praegusest eelnõust nähtub, et Terviseamet hakkab dubleerima Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid ja tööd. Palume muuta eelnõu selliselt, et oleks üheselt arusaadav asutuste ülesannete jaotus zoonooside temaatika käsitlemisel.

Selgitame. Eelnõus sisalduv reservatsioon „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“ välistab asutuste ülesannete dubleerimise, kuna veterinaarseaduses ja toiduseaduses Põllumajandus- ja Toiduametile ning toiduohutuse referentlaboritele pandud ülesanded on erinormina esimuslikud. Terviseameti ülesanded, sealhulgas nakkushaiguste referentlabori roll, on piiritletud üksnes rahvastiku tervise kaitse, inimpäritolu proovide kliinilise diagnostika ja nakkushaiguster seirega. Loomade ja toidutekkeliste ohtude laboratoorne uurimine ning vastav seire jäävad kehtiva õiguse kohaselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

117

Samuti on vajalik täpsustada eelnõus Terviseameti nakkushaiguste valdkonnas referentlabori rolli ulatus kattuvuste vältimiseks, arvestades toiduohutuse valdkonna regulatsioone ning asjaolu, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium annab õiguse tegutseda referentlaborina toiduohutuse valdkonnas. Näiteks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andnud Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusele volituse tegutseda riikliku referentlaborina zoonooside (Salmonella) analüüsimise ja kontrolli jaoks.

valitsemisala asutuste pädevusse, kes eelnõu § 12 lõike 8 kohaselt edastavad Terviseametile zoonooside andmeid otseste terviseohtude hindamiseks ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks, tagades seeläbi asutuste selge tööjaotuse ilma dubleerimiseta.

§ 7 lg 6 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Eelnõu § 7 lõikes 6 seatakse kohalikule omavalitsuse üksusele uue ülesandena korraldada vajaduse korral isiku äraolekul tema vara kaitse koostöös politseiga. Seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et kui kehtiva seaduse kohaselt korraldas vara kaitse nakkushaige ise, siis praktikas ei pruugi tahtest olenematu hospitaliseerimise korral isikul olla võimalik seda teha ning seetõttu pannakse vara kaitse korraldamise kohustus kohalikule omavalitsuse üksusele koostöös politseiga, tagades isiku vara säilimise tema äraolekul (näiteks elukoha sulgemine, lemmikloomade eest hoolitsemine). Sisuliselt tähendab see uue ülesande seadmist omavalitsusüksustele, kuid pole välja toodud, kuidas uue ülesande täitmist täiendavalt rahastatakse. Samuti pole uue ülesande mõju ja täiendavat võimalikku kulu seletuskirjas analüüsitud. Mõistame, et tegemist on vajaduspõhise korraldusega, kuid näiteks toodud igapäevane loomade eest hoolitsemine vajadusel mitme nädala jooksul on täiendav kulu ja uus ülesanne omavalitsusüksustele. Seejuures võib vara tähendada ka põllumajandusloomi, kelle eest hoolitsemiseks puudub omavalitsusüksustel võimekus. Kuna eelnõu kohaselt täidab omavalitsusüksus ülesannet ka nakkushaiguste leviku tõrjel eriolukorra ja hädaolukorra ajal, võib vajadus vara kaitse korraldamiseks olla sel juhul suurem. Seetõttu ei nõustu me kohalikele omavalitsuse üksustele uue ülesande seadmisega ja eelnõu menetluse edasises etapis tuleb läbi mõelda ja võimalike osapooltega kokku leppida, kes antud ülesannet täitma peaks ning kuidas ülesanne rahastatakse.

Ei arvesta. Selline kohustus ei ole uus. NETS-ga lisatakse vaid selguse mõttes, kes on isikule abi korraldaja, kui tal puuduvad lähedased. KOV-i üldine ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist ja muud sotsiaalabi (KOKS § 6 lg 1). Kui isik on sotsiaalselt abitus olukorras, peab KOV tagama talle abi, mis võimaldab toimetulekut (SHS § 8 lg 1; SHS § 18 lg 2). Kui isik ei suuda vaimuhaiguse või muu psüühikahäire tõttu oma tegudest aru saada, määrab kohus talle eestkostja (Perekonnaseadus (PKS) § 203 lg 1). Kui sobivat isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus (PKS § 205 lg 3). Kohus võib seada hoolduse varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu (nt kinnises asutuses viibimine) ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada (TsÜS § 18 lg 1).

§ 8 lg 5 p 2

Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Eelnõu § 8 lõike 5 punkt 2 kohaselt peab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) valitsemisala asutus, kes on toidus, loomadel või söödas tuvastanud zoonoosse nakkustekitaja, mille levikuga võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise

Osaliselt arvestatud. Asjakohast sätet on täpsustatud selliselt, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus edastab

118

leviku oht, teavitama sellest viivitamata Terviseametit. Seletuskirja kohaselt soovitakse sellega tagada nakkushaigusest tingitud ohtude varajane avastamine ka väljaspool tervishoiusüsteemi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 kohaselt kuulub REM valitsemisalasse toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine ning loomatervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, mis tähendab, et REM valitsemisalas tegeldaksegi kõnealuste ohtude varajase avastamise ja ohjamisega. See, et toidus, loomadel või söödas tuvastatakse zoonoosne nakkustekitaja, ei too endaga alati kaasa ohtliku nakkushaiguse epideemilist levikut ning vajaduse teavitada viivitamata Terviseametit. Näiteks juhul, kui toidus tuvastatakse zoonoos, siis lisaks tuvastamisele tuleb muuhulgas hinnata, kas esineb kehtivate (määrus (EÜ) nr 2073/20052) mikrobioloogiliste kriteeriumide piirnormi ületus, mille puhul loetakse toit lubamatul määral saastunuks. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 178/20023 teavitab toidukäitleja viivitamata pädevat asutust, kui ta arvab või kui tal on põhjust arvata, et toit, mille ta on turule viinud, võib kahjustada inimeste tervist. Samuti teavitatakse meetmetest, mis on võetud tarbijaga seotud riski ärahoidmiseks. Veterinaarseaduse kohaselt esitab labor zoonoosse haigusetekitaja positiivse laboriuuringu tulemuse korral Põllumajandus- ja Toiduametile 24 tunni jooksul laborivastuse saamisest asjakohase teatise ehk teatis esitatakse üksnes siis, kui tuvastatud on lubamatul määral saastumine. Lisaks on veterinaarseaduses reguleeritud toidutekkeliste nakkushaiguste uurimine, mille § 64 lõike 1 kohaselt teevad toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning Põllumajandus- ja Toiduamet veterinaarseaduse ja toiduseaduse alusel. Seetõttu palume säte ümber sõnastada, võttes arvesse veterinaarseaduses ja määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatut.

viivitamata sündmuse asjaolud ja ohustatud isikute andmed Terviseametile üksnes erandjuhul, kui tuvastatud zoonoosi või zoonoosse nakkustekitaja levikuga kaasneb reaalne oht inimese tervisele ning teabe edastamine on vältimatult vajalik nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja epidemioloogilise uuringu alustamiseks. Nimetatud regulatsioon ei dubleeri toiduohutuse ega veterinaarvaldkonna riiklikku järelevalvet ega muuda Euroopa Liidu määrustest (sh määrus (EÜ) nr 178/2002) ja veterinaarseadusest tulenevaid toidukäitlejate ja laborite teavitamiskohustusi Põllumajandus- ja Toiduameti suunal, vaid tagab asutustevahelise operatiivse infovahetuse nendes kriitilistes olukordades, kus loomalt või toidust leitud haigustekitaja (näiteks lubamatul määral saastumise korral) nõuab Terviseametilt viivitamatut epidemioloogilist sekkumist inimeste tervise kaitseks.

§ 11 lg 1 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat teostav labor kohustatud edastama Terviseametile seireks ja tõrjeks vajalikke andmeid, uuringutulemusi ja uuringumaterjali ning lõike 7 kohaselt on laborid kohustatud referentlaborile edastama tema eelnõus sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke uuringumaterjale koos teenuse osutamiseks

Selgitame. Eelnõu ei näe ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala referentlaborite ülesannete dubleerimist ega sekkumist toiduohutuse või loomatervishoiu

119

vajalike isiku- ja muude andmetega. Eelnõu kohaselt on uuringumaterjal nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või epidemioloogiliseks uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov või muu bioloogiline, sealhulgas laboratoorselt eraldatud materjal. Seletuskirja § 11 lõike 7 selgituste kohaselt tekib laboritel kohustus edastada Terviseametile kui referentlaborile § 11 lõikes 5 nimetatud ülesannete täitmiseks (eelkõige diagnoosi kinnitamiseks ja tüvede analüüsimiseks) vajalikke uuringumaterjale. Eelnõust nähtub, et Terviseamet hakkab dubleerima Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt volitatud referentlaborite ülesandeid ja tööd. Riigi ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja uute väljakutsetega toimetulekuks korrastati 2022. aastal riigireformi raames riikliku laboriteenuse turgu. Nimetatud protsessi käigus on Sotsiaalministeerium teavitanud, et Terviseamet ei teosta toidutarneahelaga seotud laborianalüüse alates 31. detsembrist 2022. Märgime, et loomalt võetud proove või toiduproove saab analüüsida või teha nimetatud maatriksite korral kinnitavaid analüüse asjakohases kompetentsi omavas laboris. Seetõttu palume eelnõu vastavalt täpsustada, et vältida dubleerivaid tegevusi toiduohutuse valdkonnaga.

valdkonda. Terviseamet täidab referentlabori rolli eranditult rahvastiku tervist ohustavate inimese nakkushaiguste valdkonnas. Eelnõus sätestatud uuringumaterjali definitsioon hõlmab toidu-, joogivee-, keskkonna- ja loomalt võetud proove, kuna nende proovide uuringumaterjalina käsitlemine on vältimatult vajalik nakkushaiguste (näiteks zoonooside, leegionärihaiguse või toidutekkeliste haiguspuhangute) epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks. Nakkusallika ja levikutee tuvastamisel tuleb rahvastiku tervise kaitseks sageli kõrvutada inimese kliinilisest proovist eraldatud patogeeni tüve potentsiaalselt nakkust edasikandvast keskkonnast või toidust eraldatud tüvega. See ei tähenda, et Terviseamet asuks teostama rutiinseid toidutarneahela laborianalüüse. Nimetatud valdkondadevaheline koostöö ja infovahetus on eelnõus reguleeritud, mille kohaselt teavitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus Terviseametit toidus või loomadel tuvastatud ohtlikest zoonoosidest. Looma- ja toiduproovide analüüsid tehakse jätkuvalt vastavat pädevust omavates volitatud laborites, kuid Terviseametile peab seadusega olema tagatud õigus saada haiguspuhangute uurimiseks vajalikku informatsiooni ning vajadusel uuringumaterjali või patogeeni tüvesid.

120

Eeltoodust tulenevalt puudub oht dubleerivateks tegevusteks.

§ 11 lg 3 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Eelnõu § 11 lõikes 3 määratletakse termin „referentlabor“. Terminit kasutatakse ka teistes valdkondades ja seetõttu ei ole otstarbekas erinevates õigusaktides määratleda sama termini sisu erinevalt ning piirduda võiks eelnõus üksnes sättega, mis kirjeldab nakkushaiguste valdkonnas referentlabori ülesanded. Vajadusel võiks sõnastada sätte järgmiselt: “Nakkushaiguste valdkonnas osutab kõrgema taseme laboriteenust referentlabor.“.

Arvestatud.

§ 17 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Seletuskirja § 17 selgitustes on välja toodud, et ilma sümptomiteta testimist ei toeta ka teaduskirjandus. Näiteks toidukäitlejate puhul on tervisekontroll soovitatav üksnes kliinilise või epidemioloogilise näidustuse olemasolul. Näite kinnituseks on kasutatud allikaviitena Food and Agriculture Organization (FAO) veebilehel 1999. aastal avaldatud materjali „Section 2 - recommended international code of practice - general principles of food hygiene“. Materjal tugineb Codex alimentarius’e toiduhügieeni üldpõhimõtetele (CXC 1-1969). Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole teaduskirjandusega ja seletuskirjas esitatud väidet viidatud materjalis ei esine. Lisaks muudeti Codex alimentarius’e toiduhügieeni üldpõhimõtteid viimati 2022. aastal, mistõttu on seletuskirjas viidatud materjal ka sisult aegunud. Seega tuleks näide seletuskirjast välja jätta.

Arvestatud.

§ 24 lg 2 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Seletuskirja § 24 lõike 2 selgitustes on välja toodud, et säte võimaldab kehtestada nõuded ruumide ja pindade puhastamiseks ning desinfitseerimiseks, samuti nakkusohutuse tagamiseks vajalikud piirangud nakkushaiguse koldes viibivatele isikutele, mis on vajalik näiteks lasteasutuses või toidukäitlemisettevõttes tekkiva puhangu piiramiseks. Nõuded toidu- käitlemisettevõttes ruumide ja pindade puhastamise ja desinfitseerimisele on kehtestatud toiduseaduses ja määruses (EÜ) nr 852/20044, mistõttu ei ole seletuskirjas toodud viide toidukäitlemisettevõtetele asjakohane.

Ei arvesta. Puhangu piiramise meetmed isikute suhtes on kohased ka toidukäitlemise ettevõttes, sest toiduseadus ega viidatud EL määrus seda aspekti ei reguleeri.

§ 30 lg 2 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Eelnõu § 30 lõike 2 kohaselt teeb Tööinspektsioon järelevalvet nõuete täitmise üle, millega tõkestatakse nakkushaiguste levikut töökohal. Jääb arusaamatuks, millistel põhjusel on sättesse lisatud lause „Põllumajandus- ja Toiduamet teeb järelevalvet joogivee käitleja üle toiduseaduses sätestatud ulatuses.“. Palume viidatud lause eelnõust välja jätta.

Arvestatud, eemaldatud küsitavusi tekitanud lause.

121

§ 41 Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Eelnõu §-s 41 muudetakse kalmistuseadust, jättes selle § 12 lõikest 2 välja sõna „eriti“ põhjusel, et edaspidi ei eristata enam nakkushaiguste liigitamisel eriti ohtlikke nakkushaigusi. Palume asjakohane muudatus teha ka kalmistuseaduse § 3 lõikes 2, sest selles on samuti viidatud eriti ohtlikele nakkushaigustele.

Arvestatud.

§ 48 ja § 51

Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Seletuskirja § 48 ja § 51 selgituste kohaselt tuleb toidukäitlejate, põllumajanduslooma pidamisel ja loomse saaduse, sealhulgas loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli puhul järgida üksnes TTOS-i. Seletuskiri on selles osas eksitav ja vajab täiendamist, kuna lisaks TTOS-ile tuleb järgida ka eelnõu § 17 lõikes 8 nimetatud nõudeid ning määrusega (EÜ) nr 852/2004 sätestatud töötajate isiklikke hügieeninõudeid, mille tagamise eest vastutavad toidukäitlejad. Määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuete kohaselt ei tohi ühtegi inimest, kes põeb sellist haigust või on sellise haiguse nakkuse kandja, mis võib levida toidu kaudu, näiteks infitseerunud haavad, nahahaigused, põletikud või kõhulahtisus, lubada mingis ulatuses toitu käsitseda või siseneda toidukäsitsemisalasse, kui mis tahes otsene või kaudne saastumine on tõenäoline. Kõik nimetatud probleemidega toidukäitlemisettevõttes töötavad isikud, kes võivad tõenäoliselt sattuda toiduga kokkupuutesse, peavad oma haigustest või sümptomitest ja võimaluse korral ka nende põhjustest toidukäitlejat kohe teavitama. Toidukäitleja korraldab nimetatud määrusest tulenevate nõuete täitmise. Esmatootmisega tegelevad ettevõtjad peavad tagama, et töötajad on tööülesandeid täites terved.

Osaliselt arvestatud. Täpsustame seletuskirja. Eelnõu § 17 lg 8 ei reguleeri tervisekontrolli läbiviimist ega sea lisanõudeid sellele. Samuti ei reguleeri viidatud EL määrus ega toiduseadus tervisekontrolli läbimist (va § 28, mis läheb kehtetuks). EL määrus näeb ette hügieeninõuded ja need on iseseisev kontrollifookus vastavalt toiduseaduse § 49 lõike 2 punktile 1.

Seletuskiri Regionaal- ja Põllumajandusminist eerium

Seletuskirja punktis 6.2.5 on välja toodud, et muudatus vähendab Põllumajandus- ja Toiduameti ning Tööinspektsiooni töökoormust. Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea enam kontrollima töötjate nakkusohutuse tõendite olemasolu toidukäitlemise ja loomapidamise valdkonnas tegutsevates ettevõtetes. Arvestades eelnevalt kirjeldatud määrusest (EÜ) nr 852/2004 tulenevaid nõudeid ning et ka edaspidi kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet nimetatud nõudeid, siis palume seletuskirja mõjude analüüsi täiendada lausega „Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib jätkuvalt toidukäitlemisettevõttes töötajate isikliku hügieeninõuete täitmist.“.

Arvestatud.

122

§ 3 Justiits- ja Digiministeerium

HÕNTE § 18 lg 5 kohaselt määratletakse termini sisu kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult seotud terminite korral määratletakse termini sisu paragrahvi ühes lõikes. Teeme ettepaneku paragrahvis olevad terminid üle vaadata ning need koondada eraldi paragrahvidesse, seejuures sisult seotud terminid saavad olla ühes paragrahvis. Sellist üldist terminite loetelu seaduses olla ei saa. Seejuures on näited HÕNTE käsiraamatu vastava paragrahvi kommentaarides, samuti on terminid õigesti määratletud rahvatervishoiu seaduse üldsätetes.

Arvestatud osaliselt. §-i 3 on jäetud need, mis on seaduses läbivamalt kasutatud, sh kui termin selgitab eelnevas terminis kasutatavat sõna, st terminid on omavahel seotud.

§ 3 lg 1 p 1

Justiits- ja Digiministeerium

leiame, et avaliku koha defineerimine eelnõus ei ole vajalik, sest termin on avatud korrakaitseseaduses (KorS). Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega on termin avatud sisuliselt – kui kohale on tagatud ligipääs igaühele, on tegemist avaliku ruumiga. Nii võib ka üldiselt eravalduses olev ruum teatud ürituse läbiviimiseks muutuda avalikuks kohaks. Termini määratlus eelnõus ei ole seega kvalitatiivselt erinev KorSi definitsioonist. Sama nähtust mitmes erinevas seaduses uuesti defineerida ei ole õigusloome ökonoomsusest ja õiguse süsteemsusest tulenevalt vajalik. 

Arvestatud.

§ 3 lg 1 p 22

Justiits- ja Digiministeerium

Punktiga sätestatakse termin „terviseseisundit kinnitav tõend”. Ilmselt on see sarnane kasutusel olnud nn koroonapassiga. Eelnõus tuleb läbivalt silmas pidada, et see tõend peab olema ka elektrooniline, selle kehtivust ning ehtsust peab saama kontrollida elektrooniliste vahendite abil. Võimalik, et seda tõendit saab kasutaja tulevikus salvestada Euroopa digiidentiteedikukrusse. Seetõttu ei peaks seaduses olema tõendi vorm n-ö kinni kirjutatud. 

Mittearvestatud. Termin ei hõlma tõendi kui dokumendi vormi, seega võib olla ka elektrooniline kui paberil.

§ 5 lg 6 Justiits- ja Digiministeerium

Seletuskirja kohaselt on epidemioloogiliste uuringute käigus bioloogilise materjali võtmine riikliku järelevalve erimeede. KorSi kohaselt on erimeetmete kohaldamisel rida tingimusi – reeglina kohaldatakse neid avaliku korra eest vastutava isiku suhtes, sätestades konkreetsed alused erimeetme kohaldamisele

Arvestatud. Sõnastust muudetud. Terviseametil on puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral õigus epidemioloogilise uuringu käigus

123

ning kehtestades ohu astmed. Eelnõu viidatud sättes ühtki tingimust sätestatud ei ole. Seega palume sätet vastavalt täpsustada. Erimeetme kui põhiõigusi riivava meetme kohaldamise tingimused peavad olema selged ja jälgitavad. Lisaks palume täpsustada, kas erimeedet saab kohaldada ka isiku tahte vastaselt.  

korraldada isiku nõusolekul temalt bioloogilise materjali võtmist nakkushaiguse või nakkusallika tuvastamiseks.

§ 6 lg 5 Justiits- ja Digiministeerium

Palume eelnõus selgelt välja tuua, milline on kõnesolevas lõikes sätestatud kriteeriumite omavaheline suhe, sest näiteks punktides 1 ja 5 sätestatud kriteeriumid võivad omavahel vastuolus olla, mistõttu ei ole selge, kummast tuleks lähtuda.

Ei arvesta. Selgitame, et eelnõuga ei kehtestata seaduse tasandil nakkushaiguste ravimite loetellu kandmise kriteeriumite omavahelist hierarhiat ega ranget prioriteetsusjärjestust. Sellised kriteeriumid on toodud ka kehtivas ravikindlustuse seaduse alusel loodud ravimite loetelu koostamise puhul. Otsus ravimi loetellu lisamise kohta põhineb kriteeriumite koosmõjul ja terviklikul hindamisel, arvestades erinevaid seisukohti, eksperthinnanguid ja arutelusid.

Üldine märkus

Justiits- ja Digiministeerium

Soovitame sellises kontekstis kaaluda "isiku" asemel läbivalt "inimese" kasutamist. Sotsiaalvaldkonna seadustes kasutatakse sageli just sõna "inimene", ka kehtivas NETSis on seda üsna palju, ehkki mitte täiesti ühtlaselt. Soovitame nüüd, NETSi uues terviktekstis tõsiselt kaaluda just sõna "inimene" "isiku" asemel.

Arvestame. Osades kohtades, kus sobib, on kasutatud sõna inimene.

§ 7 Justiits- ja Digiministeerium

Palume sõnastuse üle vaadata – tsiviilasja menetlev kohus ei tegele arstile loa andmise või ravi jätkamise kohtuasjadega. Kohus saab menetleda esialgse õiguskaitse määramist, selle kohaldamise pikendamist ja lõpetamist, tahtest olenematu ravi kohaldamist, pikendamist või lõpetamist (vt nt TsMSi, kehtivat NETSi ja PSAS § 13).

Arvestatud. § 7 lõige 4 välja jäetud, sest see on sisuliselt TSMS § 534 lg 6, mida korrata ei ole vaja en-s, sest § 7 lg 2 viitab juba TSMS rakendumisele, kui erandit ei ole en-s seatud.

§ 7 lg 1 ja lg 3 p 1

Sätetes antakse tahtest olenematu ravi kohaldamise kohaldamisala loeteluna, see kohaldub: 1) ohtlike nakkushaiguste puhul ja 2) tuberkuloosi puhul. Seega on regulatsioon üles ehitatud selliselt, justkui tuberkuloos ei oleks ohtlik nakkushaigus, vaid midagi muud, millele lihtsalt kohaldatakse sama režiimi nagu ohtlike nakkushaiguste puhul. Samas on nii kehtiva NETSi kui ka eelnõu seletuskirja kohaselt tuberkuloos eriti ohtlik nakkushaigus. Kui on

Ei arvesta. Tuberkuloos on eraldi nimetatud ja eristatud sõnaga „ja“ (eriti) ohtlikust nakkushaigusest, sõnaga „sealhulgas“ ei sobi sõnastada. Tuberkuloos on vaja eraldi välja tuua.

124

otsustatud, et seaduses enam ei loetleta ohtlikke nakkushaigusi, vaid kohaldamisala määratakse kindlaks muude tunnuste järgi ning tuberkuloos tuleb siiski erinevalt muudest ohtlikest nakkushaigustest seaduses eraldi välja tuua, tuleb teksti muuta ja kasutada näiteks „sealhulgas“, et ei tekiks väärarusaama, et tuberkuloos ei kuulu ohtlike nakkushaiguste hulka. 

§ 7 lg 2 Justiits- ja Digiministeerium

Esimeses lauses sätestatakse, et tahtest olenematu ravi kohaldamisele, pikendamisele ja lõpetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama lõike teises lauses reguleeritakse esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaeg, milleks sätestatakse 14 päeva (kehtivas NETSis sellist tähtaega ei ole).   Eelnõu § 7 lg-s 2 sisalduv tähtaeg erineb TsMSi kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtajast, milleks on 4 päeva, mida saab pikendada kuni 40 päevani (TsMS § 534 lõige 5). Sellest järeldub, et § 7 lõike 2 teise lausega tehakse erisus TsMSi esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtajast. Samas ei viidata seletuskirjas erisuse tegemisele, vaid hoopis märgitakse, et vastavalt TsMS § 534 lõikele 5 võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest; pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on pädeva arsti arvates ilmselgelt vajalik.  Seega kohalduvad justkui samaaegselt korraga erinevad regulatsioonid, mis on vale. Ei ole arusaadav, milline esialgse õiguskaitse tähtaeg peaks eelnõu kohaselt kohalduma. Lisaks ei ole arusaadav, millise erisuse TsMSi regulatsioonist teeb lõike 2 viimane lause, arvestades, et esimese lause kohaselt kohaldatakse TsMSi NETSis sätestatud erisustega. Eelnõu ja seletuskirja tuleb vastavalt muuta.

Arvestatud.

§ 7 lg 5 Justiits- ja Digiministeerium

Ei ole arusaadav, kuidas tagab lõike 5 teises lauses sätestatu seda, mis on reguleeritud sama lõike esimeses lauses. Sättest järeldub, et kohtumääruseta ravi on võimalik kohaldada kuni 48 tundi, aga kui ravi on vaja kohaldada pikemat aega kui 48 tundi, võib arst esitada kohtule avalduse pikendamiseks ka 47. tunni 59. minutil. Regulatsiooni ülesehitusest järeldub, et sellega tehakse erisus TsMS § 534 lõikest 6, mis ütleb, et avaldus tuleb esitada

Arvestatud.

125

sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik avaldus lahendada hiljemalt 48 tunni jooksul alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. See, miks selline erisus on vajalik või mõistlik, ei ole arusaadav.  Teeme ettepaneku toetuda selgelt TsMSi regulatsioonile ja mitte lisada NETSi sätteid, mille suhe TsMSiga ei ole arusaadav. 

§ 7 lg 6 Justiits- ja Digiministeerium

Kuidas toimub isiku ülalpidamisel olevate inimeste (nt laste) eest hoolitsemine?

Arvestatud. Eelnõus täpsustatud, et see ei hõlma enam üksnes tahtest olenematul ravil viibiva inimese vara kaitsmist, vaid ka tema kodusest olukorrast tuleneva vältimatu abi esmase korraldamise tagamist. Kui tahtest olenematule ravile paigutatud isiku äraoleku tõttu jääb laps või muu ülalpidamisel olev isik hoolduseta, tagab politsei olukorra esmase lahendamise ja vajaduse korral pädeva asutuse kaasamise. Edasine lapse eest hoolitsemine toimub lastekaitseseaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu, kes hindab lapse olukorda ja korraldab vajaduse korral lapse viivitamatu paigutamise ohututesse tingimustesse.

§ 8 lg 4 Justiits- ja Digiministeerium

Palume eelnõu täiendada andmetega, mis Terviseametile tuleb esitada nii viivitamatu teavituse kui ka täpsema teavitamise korral. Ka sama paragrahvi lõiked 6 ja 7 ei näe ette edastavate andmete kategooriaid. Juhime tähelepanu, et määrusega saab andmeid üksnes täpsustada. Palume eelnõu täiendada.  

Arvestatud. Andmekategooriad lisatud.

§ 9 Justiits- ja Digiministeerium

Nakkushaiguste registri puhul teeme üldise märkuse, et andmete esitamine ja kogumine registrisse peab käima automaatse andmevahetusega eelkõige tervise infosüsteemist tervishoiutöötajate poolt teenuse osutamise käigus sisestatavatest andmetest. Jälgida tuleb ka seda, et samade andmete kogumiseks ei loodaks eraldi andmekogusid. Näiteks, et ei dubleeritaks andmete kogumist surma põhjuste registriga, vaid päritaks näiteks surma põhjus sellest andmekogust, kus see on esmalt sisestatud. Rakendusakti kavand

Võtame teadmiseks, arvestame.

126

seda toetab, kuid ka praktikas ei tohiks registrisse andmete edastamine põhjustada lisakoormust tervishoiuteenuse osutajale.

§ 9 lg 5 Justiits- ja Digiministeerium

Ministeeriumid ja Andmekaitse Inspektsioon on üldandmetena kokku leppinud järgneva loetelu andmetest – nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt sh aadress, emakeel. Palume seaduse sõnastamisel sellega arvestada ja teeme ettepaneku lõike 5 punktid 1 ja 2 sõnastada järgmiselt:  1) üldandmed;  2) muud andmed – sünnikoht, viibimiskoht, Eestis viibitud aeg, haridus, amet, töökoht või õppeasutus, rahvus ja sotsiaal- majanduslik seisund; 

Arvestatud.

§ 12 lg 5 Justiits- ja Digiministeerium

Täpsustav küsimus: miks on selles sättes välja toodud uuringute rahastamine, aga lõikes 3 mitte? Kas immuunsustausta uuringuid ei rahastata Tervisekassa eelarvest? Kelle eelarvest neid rahastatakse? Palume eelnõu ja/või seletuskirja täpsustada.

Arvestatud. Immuunsustausta uuringuid rahastatakse ka riigieelarvest, täiendatud.

§ 14 lg 2 Justiits- ja Digiministeerium

Punkti lugedes jääb ebaselgeks, keda komisjon nõustab. Palume kaaluda, kas sätet oleks võimalik selles osas täiendada.

Täpsustame eelnõus, et immunoprofülaktika ekspertkomisjon nõustab riigiasutusi § 6 lõike 3 alusel kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelus nimetatud immuunpreparaatide kasutamisel, täiendamisel ja ajakohastamisel, tuginedes teadusandmetele ja epidemioloogilisele olukorrale.

§ 16 lg 5 Justiits- ja Digiministeerium

Täpsustav küsimus: EN § 42 p-s 1 on sama sätte puhul lisatud ka lõige 3 ("võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõigetes 3 ja 4 sätestatut"). Kumb viide on õige, st kas ka siin peaks lisaks olema viidatud lõikele 3?

Arvestatud.

§ 17 lg 9 Justiits- ja Digiministeerium

Juhime tähelepanu, et siin on silmas peetud kinni peetavaid isikuid, mitte ka vanglateenistujaid ja vanglas viibivaid külalisi. Asutuses viibivate isikute ring on laiem, kui vaid arestialused, vahistatud ja kinnipeetavad. Palume sätted ja SK selle pilguga üle vaadata.

Arvestatud.

§ 17 lg 6 Justiits- ja Digiministeerium

Seaduse tasandil peab selgelt sätestama isikuandmete säilitamise tähtaja, mistõttu palume sätte sõnastada järgmiselt:  (6) Tööandja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tõendit töösuhte kestuse jooksul ja aasta pärast töösuhte lõppemist. 

Arvestatud.

127

§ 21 lg 2 Justiits- ja Digiministeerium

Palume SK selgitada, mis dokumendiga on tegemist. Arvestatud. Tegemist on rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 22 lg 3 alusel tehtava dokumentatsiooniga. Kuna vastavat dokumentatsiooni nõuab nimetatud seadus, siis eemaldame dubleeriva lõike.

§ 23 lg 1 p 1

Justiits- ja Digiministeerium

Palume võimalusel volitusnormi sõnastust täpsustada. Praegu võib jääda ekslik mulje, et Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse riigipiiri ületamise kord ja tingimused. Seda aga reguleerib juba riigipiiriseaduse alusel kehtestatud piirirežiimi eeskiri. Kõnealuse eelnõu sättega volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega pigem ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise nõuded riigipiiri ületamisel. 

Arvestatud.

§ 23 lg 1 p 3

Justiits- ja Digiministeerium

Palume kaaluda, kas nakkuskahtlase isiku eraldamine on eelkõige riikliku järelevalve meede ja kas seda tuleb riigipiiri kontekstis reguleerida eraldiseisvana, või kas peaks see olema üldise järelevalve erimeetmena kohaldatav ka muudes olukordades. 

Selgitame. Nakkuskahtlase isiku eraldamine on riikliku järelevalve meede. Oluline on riigipiiril kasutatavad meetmed välja tuua. Eelnõus on veel mujal reguleeritud karantiin, mis on sama sisuga.

§ 23 lg 3 Justiits- ja Digiministeerium

Sätte eesmärk on arusaamatu, sättel ei näi olevat regulatiivset toimet, tegemist pigem deklaratiivse sättega. Kui nii, palume säte eelnõust välja jätta.

Selgitame. Säte on oluline tagamaks riigiasutuste koostöö, et ei tekiks mitmeti mõistetavusi.

§ 23 lg 4 ja lg 5

Justiits- ja Digiministeerium

Palume täpsustada, milliseid reisi ja kauba saatja andmeid täpsemalt on lubatud töödelda.  

Arvestatud. Loetelu on antud.

§ 26 lg 1 Justiits- ja Digiministeerium

Kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega karantiini, sama sätte lõike 3 kohaselt Terviseamet haldusaktiga.   Karantiini kehtestamine määrusega ei ole haldusõiguslikult korrektne lähenemine. Esiteks on määrus õigustloov akt piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 88 järgi, samas kui karantiini kehtestamine on üksikjuhtumi reguleerimine. Teiseks vastab karantiini kehtestamine pigem haldusakti või korralduse tunnustele (HMS § 51, Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 30). Kolmandaks kasutab praegu kehtiv regulatsioon õigesti korraldust kui üksikakti (NETS § 27 lg 3, VVS § 30 lg 1).  Määrusega saaks kehtestada üldisi karantiini rakendamise

Arvestatud. Eelnõu sõnastatud nii, et VV kehtestab korraldusega karantiini. Karantiini meetmeks tulenevalt termini sisust on liikumispiirang, määrust selle rakendamiseks, st näha ette üldisi karantiini rakendamise tingimusi ja korda, anda ei ole vaja.

128

tingimusi ja korda, kuid mitte konkreetset karantiini konkreetses olukorras. Õiguslikult korrektne oleks määrusega kehtestada üldised karantiini rakendamise tingimused, kord ja nõuded (abstraktne lähenemine) ning korralduse või haldusaktiga kehtestada konkreetne karantiini kohaldamine konkreetses olukorras (üksikjuhtum).  Samuti vajab eelnõu § 26 lg 1 sõnastus täpsustamist ja sõnastamist sarnaselt § 26 lõike 3 punktiga 2. Teisisõnu on § 26 lõike 1 sõnastus „vastava nakkushaiguse korral…“ liiga lai ja annab õiguse kehtestada karantiini vaatamata sellele, kas on tegemist rahvastiku tervist ähvardava tõsise ohu tõrjumisega või mitte. Palume kaaluda sätte sõnastuse muutmist kitsamaks.

§ 26 lg 3 p 1

Justiits- ja Digiministeerium

Viitab olukorrale, mil Vabariigi Valitsus ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestanud karantiini konkreetse ohtliku nakkushaiguse suhtes. See tõstatab küsimuse, kas Terviseamet saab tegutseda ainult siis, kui Vabariigi Valitsus on jätnud midagi tegemata?  Põhiseaduse (PS) § 87 p 8 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kuulutada välja eriolukorra nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Pakutud regulatsioon peaks selgemalt määratlema, kuidas Terviseameti volitused suhestuvad Vabariigi Valitsuse pädevusega. Palume selgitada Terviseameti seost Vabariigi Valitsuse pädevusega, et vältida pädevuskonflikte ja tagada õiguskindlus. 

Arvestatud. Sõnastasime eelnõu selgemaks. TA-l on pädevus konkreetse isiku, väiksema ala suhtes, VV-l suurema isikute grupi ja suurema ala suhtes.

§ 26 lg 3 p 2

Justiits- ja Digiministeerium

Viitab "Terviseameti riskihinnangu kohaselt" vältimatu vajaduse olemasolule, kuid seadus ei sätesta, millised on riskihinnangu kriteeriumid. Kes ja kuidas riskihinnangut kontrollib? Kas riskihinnang peab olema dokumenteeritud? Millised on rahvastiku tervist ähvardava tõsise ohu kriteeriumid? Palume täiendada eelnõu ja seletuskirja, et oleks selge, millised on riskihinnangu kriteeriumid. 

Mittearvestatud. Seaduses ei ole asjakohane ega vajalik riskihinnangu kriteeriume tuua. Terviseamet tugineb riskihinnangu koostamisel epidemioloogias tunnustatud metoodikatele, nagu on kirjeldatud näiteks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja WHO juhendites (nt Rapid Risk Assessment metoodika). Rahvusvahelise praktika kohaselt hinnatakse ohtu kompleksse süsteemina, mis hõlmab nii nakkustekitaja levikupotentsiaali ja nakkushaiguse kliinilist tõsidust kui ka selle laiemat mõju rahvastiku tervisele

129

ja ühiskonna toimimisele. Ohtlikkuse tuvastamisel lähtutakse konkreetsetest indikaatoritest, analüüsides nakkushaiguse vahetut mõju tervishoiusüsteemi toimepidevusele (mida mõõdetakse eelkõige hospitaliseerimise ja intensiivravi vajaduse kriitilise kasvuga) ja nakkushaiguse kogumõju rahvastikule (mis väljendub nakkushaiguse haigusjuhtude surmavusmääras (ingl k case fatality rate) või liigsuremuse kasvus võrdluses hooajaliste nakkushaiguste baastasemetega).

§ 26 lg 3 p 3

Justiits- ja Digiministeerium

Võimaldab Vabariigi Valitsusel volitada Terviseametit karantiini kehtestama. Sätte sisu jääb arusaamatuks – kui Vabariigi Valitsus peab karantiini kehtestamise otsustama määrusega, ei saa ta määruse andmist edasi volitada Terviseametile, kellel ei ole määruse kehtestamise õigust. Samuti ei sätesta ega selgita eelnõu ega seletuskiri, kas volitus peab olema antud määrusega või saab ka korraldusega, kas volitus võib olla üldine või peab olema konkreetne, millised on volituse piirid jms.  Eelnõus on volituse delegeerimise kord ebapiisavalt reguleeritud, mis võib tekitada küsimusi volituse kehtivuse ja ulatuse kohta. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada. 

Arvestatud. VV ei volita määrusega TA- d. Eemaldasime sätte eelnõust. TA kui SoM valitsemisala asutus omab nagunii pädevust anda teada esinevad ohuolukorrad ja samuti on valdkonna eest vastutav ministril õigus anda suuniseid ja korraldusi ameti tegevuseks.

§ 26 lg 3 Justiits- ja Digiministeerium

Viitab erandite kohaldamisel „käesolevas paragrahvis sätestatule“. See tähendab, et Terviseamet peab arvestama ka § 26 lg-s 2 sätestatud eranditega. Siiski ei ole eelnõu ega seletuskirja tekstist arusaadav, kas Terviseamet saab ka ise erandeid teha või peab järgima ainult Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud erandeid. Kuidas toimub erandite kohaldamine praktikas? Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada.

Arvestatud. Eelnõu sõnastus korrigeeritud.

§ 26 lg 5 Justiits- ja Digiministeerium

Kohta märgime, et töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb seaduse tasandil sätestada. Palume sätte sõnastada selliselt, et tegemist ei oleks lahtise loeteluga:  (5) Terviseametil on karantiini kehtestamiseks ja rakendamiseks ning tervishoiuteenuse osutajal karantiini rakendamiseks õigus töödelda järgmisi isikuandmeid:  

Arvestatud.

130

1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed;   2) terviseseisundit puudutavaid andmed, kui see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkide täitmiseks. 

§ 27 lg 1 p 5

Justiits- ja Digiministeerium

Kohaselt võib Terviseamet kohustada asutuse pidajat või isikut järgima nakkushaiguste tõrje meetmeid. Sättest jääb arusaamatuks, keda peetakse silmas asutuse pidajate all ning millised on nakkushaiguste tõrje meetmed. Palume sätte sõnastust täpsustada, et tagada selgus võimaliku põhiõigusriive osas. 

Arvestatud.

§ 27 lg 1 p 6 ja § 28 lg 2 p 6

Justiits- ja Digiministeerium

Võimaldavad keelata avalike koosolekute pidamise. PS § 47 sätestab, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada ning seda õigust võib piirata nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kuigi põhiseadus lubab sellist piirangut, siis tuleb seletuskirja täiendada selgitustega, et avalike koosolekute pidamise piirangu õiguspärasuseks tuleb tagada piirangu ajutine iseloom, konkreetne põhjendus iga piirangu kohta ning võimalus erandite tegemiseks. 

Arvestatud. Avalike koosolekute pidamise keelamisele on seaduses ette nähtud ajaline piirang 30 kalendripäeva. Seletuskirjas on täpsustatud, et iga piirang peab olema põhjendatud ning sellest võib teha erandeid.

§ 28 lg 2 p 4-6

Justiits- ja Digiministeerium

Annavad Terviseametile laia kaalutlusõiguse peatada tegevusi ja keelata üritusi. Eelnõu ega seletuskiri ei näe ette selgeid kriteeriume, millal on peatamine „vältimatult vajalik“. Samuti ei ole määratletud, kuidas kaaluda erinevate huvide vahel (nt majanduslikud huvid vs tervishoiuhuvi). Lisaks annab § 28 lg-s 6 ette nähtud erandi tegemine laia kaalutlusõiguse. HMS § 4 lg 2 nõuab, et kaalutlused oleksid läbipaistvad ja kontrollitavad. Sätte alusel erandite tegemiseks tuleb tagada, et erandite tegemise kriteeriumid on objektiivsed, sarnaseid olukordi koheldakse sarnaselt (PS § 12 lg 1) ning et erandite tegemine on põhjendatud ja läbipaistev. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada selgete kaalutlusõiguse teostamise kriteeriumidega.

Arvestatud ning seletuskirja täiendatud. Nimetatud meetmeid kohaldatakse riskihinnangu alusel ja on ajaliselt piiratud. HMS viidatud sätetest ei tulene, et kaalutluskriteeriumid peavad olema seaduse tasandil. Haldusakti proportsionaalsus peab väljenduma selle andmisel, selle adressaadil on võimalik see vaidlustada, kui on tunnetus, et see ei ole PS-pärane. HMS § 4 lg 1 annab alternatiivid, st otsuse tegemine võib olla ka ilma etteantud kriteeriumiteta, selle võrra lasub haldusakti andjal suurem põhjendamiskoormus ja kaalutluste väljatoomine (võttes aluseks riskihindamise tulemi). HMS § 4. Kaalutlusõigus

131

(1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.

§ 28 lg 2 ja 11

Justiits- ja Digiministeerium

Jagavad pädevust Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti vahel. Sätetes esineb risk pädevuskonflikti tekkeks ja seda eriti olukorras, mil kavandatava § 28 lg 11 alusel volitab Vabariigi Valitsus Terviseametit, kuid hiljem soovib Vabariigi Valitsus ise sama küsimust reguleerida. Samuti ei ole praegusest sõnastusest selge, kumma haldusakti kohaldatakse (vrd kehtiva regulatsiooni § 27 lg 5 ja § 28 lg 7). Palume täpsustada nii eelnõus kui ka seletuskirjas Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti pädevuse piire. 

Arvestatud. Eelnõu sõnastus korrigeeritud.

§ 28 lg 3 Justiits- ja Digiministeerium

Sätte sõnastus ei taga selgust küsimuses, kas Vabariigi Valitsuse määruse jõustumine võib pikendada Terviseameti haldusaktiga kehtestatud meetmete kehtivusaega. 

Arvestatud. Sõnastuses on selgelt kirjas, et TA meetmed rakenduvad kuni Vabariigi Valitsuse määruse jõustumiseni samas küsimuses.

§ 28 lg 7 p 2

Justiits- ja Digiministeerium

Palume kaaluda, kas sätte sõnastus on asjakohane. VV võib oma määrusega peatada teatud tegevused, kas on asjakohane näha ette nn enesepeatamise kohustus.

Arvestatud. Vajadust hinnatud, säte on vajalik, sest isikul on oma asutuse avatud hoidmisel kaalutlusõigus või nt haigla või hooldekodu peab avatud olema, seadusega nähakse selle õiguse/kohustuse suhtes piirang.

§ 28 lg 5 p 2

Justiits- ja Digiministeerium

Sätte järgi võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada viibimiskeelu järgmise kohustuse. Juhime tähelepanu, et viibimiskeeld kui riikliku järelevalve erimeede on juba täitmiseks kohustuslik meede. Selle järgimise kohustuslikkust ei ole vaja määrusega üle kohustada. Palume see osa sättest välja jätta. 

Arvestatud osaliselt. Viide KoRS-le eemaldatud, sest liikumisvabaduse piirangu sõna hõlmab ka viibimiskeeldu. Viibimiskeeld on küll erimeede, aga millal ja kelle suhtes, seda meedet rakendatakse, tuleb ka reguleerida seadusega ehk sisustada need olukorrad: KoRS § 44 lg 1 sissejuhatav lause: Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ajutiselt keelata teatud isiku läheduses või kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule

132

või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma.

§ 28 lg 5 p 2

Justiits- ja Digiministeerium

Säte annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada viibimiskeeldu ja liikumisvabaduse piiranguid. See puudutab otseselt PS § 26 lg 2 kaitset, mille kohaselt võib eraellu sekkuda seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Juhime tähelepanu, et kehtestatavad piirangud võivad osutuda ebaproportsionaalseks, kui puudub piisav põhjendus konkreetse piirangu vajalikkuse kohta, kui piirangud on laiemad kui nakkushaiguse tõrje eesmärgi saavutamiseks vajalik või kui ei ole kaalutud alternatiivseid, vähem piiravaid meetmeid. Palume seletuskirja täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga ning lisada selgitus, millistel juhtudel võivad piirangud osutuda ebaproportsionaalseks.  

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud üldiste proportsionaalsuse eelduste põhimõtetega. Samas seadus ei saa välistada seaduse rakendamisel ebaproportsionaalsust ja näha ette võimalikke selliseid stsenaariume. Rakendamise mittekorrektsus ei mõjuta meetmete endi PS-pärasust. See põhimõte on kirjas ka Riigikohtu otsuse 5-22-4/13, p 9. mille kohaselt ei ole piiranguid alust pidada juba volitusnormi tasandil ebavajalikeks või ebamõõdukateks.

§ 28 lg 5 p 6

Justiits- ja Digiministeerium

Palume kaaluda, kas avatud loetelu on põhjendatud. Selliselt ei tagata selgust võimalikest meedetest, mis suure tõenäosusega piiravad põhiõigusi.

Ei arvesta. Avatud loetelu on vajalik selleks, et tagada piisav paindlikkus eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel olukordades, mida ei ole võimalik seaduses ammendavalt ette näha. Kuigi lõikes on nimetatud peamised meetmed, võib praktikas tekkida vajadus ka muude samalaadsete nõuete kehtestamiseks, kui need on otseselt seotud rahva tervise kaitsega ning tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse tagamisega. Avatud loetelu võimaldab reageerida kiiresti muutuvale epidemioloogilisele olukorrale, piirdudes siiski üksnes selliste nõuetega, mis on asjakohased ja vältimatult vajalikud. Eelnõud on täiendatud kriteeriumitega, milline loetelus nimetamata meede peab vastama, et põhiõiguste riive oleks proportsionaalne.

133

§ 28 lg 7 Justiits- ja Digiministeerium

Sissejuhatav lauseosa – arusaamatuks jääb, keda peetakse silmas tegevuse eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute all. Palume sätte sõnastust täpsustada. 

Arvestatud. Sissejuhatavat lauseosa on täiendatud viitega sättele, millise tegevuse eest vastutavaid isikuid on mõeldud.

§ 28 lg 7 p 3

Justiits- ja Digiministeerium

Arusaamatuks jääb, millistes tegevustes osalevate isikutele kohustus kehtestatakse ning millised on nakkusohutuse ettevaatusabinõud. Palume sätet täpsustada. 

Arvestame osaliselt. Eelnõus on muudetud “tegevuses osalevate isikute” mõistet selgemaks. Ettevaatusabinõu kui termin on eelnõus kasutatud selle üldises tähenduses vastavalt EKI definitsioonile ehk "ohu, õnnetuse, millegi võimalike halbade tagajärgede vältimiseks tarvitusele võetav abinõu“. Nakkushaiguste ennetamise kontekstis on tegemist näiteks käte pesemine, pindade puhastamine, muude isikukaitsevahendite kasutamine jne. Tegemist on avatud loeteluga. Oleme seda ka seletuskirjas avanud.

§ 28 lg 9 Justiits- ja Digiministeerium

Palume selgitada, milles seisneb karantiini ja viibimiskeelu sisuline erinevus. Mille alusel Terviseamet kahe võimaluse vahel valiku teeb?

Selgitame. Eelnõus ei kasutata edaspidi mõistet “viibimiskeeld”, kuna tegemist on sisuliselt liikumisvabaduse piiranguga, mis katab viibimiskeelu mõiste. Liikumisvabaduse piirang ja karantiin ei ole oma olemuselt kattuvad meetmed. Karantiini ja liikumisvabaduse piirangut tuleb eristada. Karantiin on konkreetse haiguskoldega seotud ning territoriaalselt piiritletud tõkestusmeede, mille eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole. Liikumisvabaduse piirang on seevastu laiem meede, millega võidakse epideemilise leviku tõkestamiseks ajutiselt piirata isikute liikumist või

134

tegevustes osalemist ka väljaspool karantiini klassikalist raamistikku. Seega ei ole iga liikumisvabaduse piirang käsitatav karantiinina, kuid karantiin kujutab endast üht liikumisvabaduse intensiivsemat piiranguvormi.

§ 28 lg 10 Justiits- ja Digiministeerium

Sätte kohta märgime, et töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb seaduse tasandil sätestada ning määrusega saab andmekoosseisu täpsustada.

Arvestatud.

§ 28 lg 8 Justiits- ja Digiministeerium

Palume kaaluda, kas sätte asukoht on õige. Kui säte kehtestab nõuded lõike 5 alusel kehtestatud meetmetele, kas lõige ei peaks asuma lõike 5 läheduses? Lisaks on väga keeruline aru saada lõigete 8, 5 ja 4 omavahelisest seosest. Lõikega 4 antakse VV volitus kehtestada määrusega piirangud, millega tõkestada ohtliku nakkushaiguse epideemilist levikut. Kas lõige 8 seab VV määruse kehtestamisele täiendavaid tingimusi või peetakse sättes kasutatud sõnaga „rakendada“ silmas midagi muud? Palume tagada sätete ja nende omavahelise seose selgus.

Arvestatud. Lg 8 (algne) mõte, nii nagu seletuskirjas on selgitatud, on näha ette piirangud määruses meetmete kehtestamisel.

§ 28 lg 11 p 2

Justiits- ja Digiministeerium

Juhime tähelepanu, et kõnealuses §-s konkreetseid meetmeid ei sätestata, vaid käsitletakse üldiselt meetmeid, mida Vabariigi Valitsus võib oma määrusega kehtestada. Kui Vabariigi Valitsus seda teeb, saaks sätte kohaselt Terviseamet neid meetmeid justkui omalt poolt täpsustada. Samas puudub Terviseametil pädevus anda õiguse üldak te. Järelikult tuleb täpsustamise all silmas pidada üksikakti andmist. Kui tegemist ei ole just sisemiste aktidega (st sisemised juhised, mis välistele isikutele mõju ei avalda), saab tegemist olla eelkõige üldkorraldusega. Samas on üldkorraldus haldusakt ehk õiguse üksikakt. Haldusakt on oma olemuselt õiguse rakendamise akt, mitte õigustloov akt. Seega ei saa üksikaktiga kehtestada üldkohustuslikke norme Vabariigi Valitsuse määruse täpsustamiseks. Palume sätte eeltoodut silmas pidades üle vaadata.  

Arvestatud.

§ 28 lg 12 Justiits- ja Digiministeerium

Palume kaaluda sätte sõnastuse täpsustamist. Praegusel kujul saab välja lugeda, et kui terviseseisundit kinnitavat tõendit saab luua digitaalselt, ei teki tervishoiutöötajal selle väljastamise kohustust. See ei ole aga ilmselt sätte eesmärk.

Selgitame. Just selline ongi sätte eesmärk, vastavalt on ka seletuskirjas. selgitatud. Sättes ei ole sõnastust – saama, on võimalik. Reeglina saab

135

digivõimaks inimene ise tervisportaalist vastava tõendi alla tõmmata. Kui see võimalik ei ole, nt inimene kellele ei ole vastavat digipädevust või -võimalust, peab tõendi saama paberkujul TTO käest. Aga ka nt siis kui andmebaas on maas, rakendub see säte.

§ 28 lg 13 Justiits- ja Digiministeerium

Märgime, et töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb seaduse tasandil sätestada. Palume säte sõnastada selliselt, et tegemist ei oleks lahtise loeteluga:  (13) Ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete, piirangute ja nõuete tagamiseks ja kontrollimiseks on isikul või asutusel õigus töödelda järgmisi isikuandmeid:  1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed;  2) terviseseisundit puudutavaid andmed.  

Arvestatud osaliselt, üldandmeid lahti ei kirjuta.

§ 29 lg 1 Justiits- ja Digiministeerium

Lõige lubab haldusakti avaldada massiteabevahendis, kuid ei reguleeri piisavalt ärakuulamise korda. HMS § 40 lg 1 nõuab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 sätestab erandid ärakuulamise kohustusest, kuid need tuleb konkreetselt põhjendada. HMS § 40 lg 3 p 1 lubab küll ärakuulamata jätta, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda, kuid see erand tuleb igal konkreetsel juhul põhjendada. Problemaatilised on olukorrad, kus haldusakt puudutab suur hulka isikuid (üle 50), puudub võimalus eelnevalt arvamust avaldada või kui haldusakt jõustub viivitamata (kavandatav § 29 lg 3). Ärakuulamiskohustuse eiramine võib kahjustada menetlusosaliste õigusi. Palume täiendada eelnõu ärakuulamise korraga (sätestada selged ärakuulamise erandid) ning täiendada seletuskirja vastavate selgitustega.

Arvestatud. Lisatud välistus HMS kohaldumise kohta ärakuulamise suhtes.

§ 29 lg 1 Justiits- ja Digiministeerium

Lõige lubab haldusakti avaldada massiteabevahendi kaudu. HMS § 31 lg 1 sätestab, et dokumendi resolutiivosa võib avaldada ajalehes, kui 1) dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule“ või 2) kui haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha. Kui haldusakt

Arvestatud.

136

puudutab vähem kui 100 isikut, võib massiteabevahendi kaudu avaldamine olla HMS § 31 lg 1 nõuetega vastuolus. Kavandatav muudatus peab selgelt ette nägema, millal on massiteabevahendis avaldamine lubatud. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada. 

§ 29 lg 3 Justiits- ja Digiministeerium

Lõige võimaldab haldusakti jõustumist selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis. HMS § 61 lg 1 sätestab üldreeglina, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Viivitamatu jõustumine koos massiteabevahendi kaudu avaldamisega võib tekitada olukordi, kus isikud ei ole tegelikult haldusaktist teadlikud, puudub mõistlik aeg haldusaktiga kohanemiseks ning samuti on oht, et tekib õiguslik ebakindlus. Samuti võib tekkida olukord, kus vaidlustamisviide on puudu või on ebaselge. HMS § 57 lg 3 kohaselt võib see olla tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kuidas esile toodud riske on mõeldud maandada. Samuti palume tagada selge vaidlustamisviide kõigis haldusaktides. 

Arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud.

§ 29 lg 4 Justiits- ja Digiministeerium

Lõige lubab määrusel jõustuda järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui see on nakkushaiguse tõrjeks vältimatult vajalik. Varasem jõustumisaeg võib olla vastuolus HMS § 5 lg-ga 5, mis sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse ajal kehtinud õigusnorme. Seega võib kiire jõustumine kahjustada õiguskindlust. Palume seletuskirjas selgitada ja analüüsida võimalikku vastuolu HMS § 5 lg- ga 5 ning kuidas on risk õiguskindluse kahjustamiseks maandatud. 

Arvestatud. Seletuskirja vastava analüüsiga täiendatud.

§ 30 lg 3 Justiits- ja Digiministeerium

Lõike kohaselt võib riiklikku järelevalve tegija ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.  Füüsilise isiku puhul ei saa sellise ülemmääraga (9600 eurot) nõustuda. Kui väärteo eest on võimalik maksimaalselt karistada kuni 2400 euro suuruse rahatrahviga, siis äärmisel juhul võib ka sunniraha olla sama suur, mitte rohkem. Väärteokaristus on ultima ratio ehk äärmine abinõu. Praegu tekib olukord, kus isik võib saada järelevalve käigus mitu korda suurema sunniraha, kui karistusena rahatrahvi. Seetõttu palume sunniraha suurust muuta.  

Arvestatud.

137

§ 31 lg 3 Justiits- ja Digiministeerium

Palume kaaluda lõike vajalikkust. Sätte sisu on juba tagatud eelmise paragrahviga (sunniraha).

Arvestatud.

§ 32 lg 3 Justiits- ja Digiministeerium

Palume seletuskirja täiendada, et ka isikuandmeid tohib kaasatud korrakaitseorgan töödelda üksnes samas ulatuses, kui Terviseamet seda ülesannet täites ja üksnes selles mahus, milles teda kaasati. 

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

§ 32 lg 5 Justiits- ja Digiministeerium

Kuigi säte on samal kujul ka kehtivas seaduses, tuleb täiendavalt analüüsida, kas kaasamise kaudu saab sisuliselt laiendada kaasava haldusorgani pädevust, sealhulgas eriti sunni kasutamisel. 

Selgitame. Terviseamet (TA) ise vahetut sundi ei rakenda, nii ei ole erimeetmete juures viidatud ka KorS vahetu sunni §-le, vaid on nimetatud PPA kaasamise juures PPA õigusena, kui PPA-le antud ülesande täitmiseks on vahetut sundi vaja kohaldada (KorS § 6 lg 6).

§ 33-38 Justiits- ja Digiministeerium

Paragrahvides kehtestatakse vastutuse sätted ja menetlus. Seoses sellega juhime tähelepanu asjaolule, et §-s 36 (teabe esitamisega viivitamine) ei ole füüsilise ja juriidilise isiku karistusraamid omavahel proportsioonis. Karistuseks on füüsilisele isikule ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, Juriidilisele isikule rahatrahv kuni 32 000 eurot. Samas on karistusseadustiku üldosa kohaselt juriidilise isiku karistuse ülemmäär 400 000 eurot.   Justiits- ja Digiministeeriumi vaatest peaks sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused olema üldjuhul samas proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. See tähendab, et kui füüsilist isikut saab karistada kuni sanktsiooni maksimumiga (300 trahviühikuga), peaks sama teo eest olema võimalik karistada ka juriidilist isikut sanktsiooni maksimumiga (400 000 eurot). Saame aru, et põhjendatud juhtudel võib sellest üldreeglist kõrvale kalduda, kuid vastavaid valikuid peab sellisel juhul seletuskirjas põhjendama.    Kui füüsilise isiku karistusmäär on kavandatud 100 trahviühikut, siis on see 1/3 maksimaalsest määrast (300 trahviühikut), mida karistusseadustiku üldosas § 47 ette näeb. Eelnõu vastutuse sätetes on ülejäänud paragrahvides füüsilise ja juriidilise isiku karistusmäärad proportsioonis ehk vastavalt 300 trahviühikut füüsilisel isikul ning kuni 400 000 eurot juriidilisel isikul. Palume ka § 36 proportsioonid paika panna. Juriidilise isiku karistusmäär peaks olema vähemalt 100 000 eurot, mitte 32 000 eurot.  

Arvestatud.

138

Seletuskiri Justiits- ja Digiministeerium

Soovitame seletuskirja algusosades (st kas sisukokkuvõttes või eesmärgi osas) käsitleda põhjalikumalt probleemistikku, mis tingis NETS-i uuendamise. Praegu ei ole sissejuhatavates osades selgitatud, millised elulised probleemid on kehtiva NETS-i rakendamisel ilmnenud, sh COVID-i õppetunnid. Lahendatavaks probleemiks ei saa olla vananenud regulatsioon. Üksikute sätete osas on info leitav selgituste juures, kuid palume lisada kokkuvõttev lõik ka algusesse.

Osaliselt arvestatud.

Seletuskiri Justiits- ja Digiministeerium

Seletuskirjas märgitakse (lk 44), et väärteokoosseisud §-des 33–37 on võrreldes kehtiva õigusega samad, kuid rahatrahvide määrasid on tõstetud maksimaalse lubatud piirini (KarS § 47), et tagada väärteokoosseisus nimetatud kohustuste täitmine. Olukorras, kus kasutatakse kehtiva õigusega samu koosseise, palume lisada ka statistika, kui palju on neid praktikas rakendatud, millised on olnud karistused jne. Seletuskirjas öeldakse, et trahvide ja sunniraha määrade suurendamist on täpsemalt analüüsitud ja selgitatud mõjude analüüsi peatüki punktis 6.2.7. Viidatud punktis ei ole seda praktika analüüsi.  Kuigi tegemist on kehtiva õigusega samade koosseisudega, tuleb seletuskirja siiski lisada iga koosseisu juurde täpne selgitus, millega on tegemist, millistes sätetes on need nõuded kehtestatud, mille rikkumise eest on väärteovastutus ette nähtud. Kui vastavad selgitused on kehtiva seaduse eelnõu seletuskirjas, saab sobivuse korral neid selgitusi kasutada. Uue tervikteksti kehtestamisel ei piisa väitest, et tegemist on kehtiva õigusega samade koosseisudega. 

Arvestatud.

Seletuskiri Justiits- ja Digiministeerium

Mõjuanalüüsis on hästi kirjeldatud sisulisi muudatusi ehk seda, mis eelnõu rakendamisel muutub, võrreldes kehtiva korraga. Kuid teeme kaks põhimõttelist soovitust analüüsi andmepõhisuse tõstmiseks: Mõjuanalüüsi alguses võiks välja tuua olulisemad statistilised näitajad/aegread, mis valdkonda kirjeldavad. Näiteks andmed nakkushaiguste leviku kohta viimastel aastatel (eriti haigused, mis kuuluvad edaspidi ohtlike nakkushaiguste alla) ning immuniseeritust kirjeldavad peamised näitajad. Need võiks esitada tabelite või jooniste kujul. Palume kontrollida, et iga muudatuse juures oleks kirjeldatud mõju kõigile sihtrühmadele, sh ka kaudsetele.

Arvestatud osaliselt. Olulisemad statistilised näitajad seoses eelnõu sisuliste muudatustega on toodud välja vastavate punktide all. Nakkushaiguste levikut ja immuniseerimist kirjeldavaid näitajaid avatakse detailsemalt rakendusaktide eelnõude seletuskirjades.

139

Seletuskiri Justiits- ja Digiministeerium

Palume „Tervisekassa muutumine nakkushaiguste ravimite ja vaktsiinide logistika keskseks korraldajaks ja partneriks kriisivalmiduse tagamisel„ mõju kirjelduses käsitleda ka teisi võimalikke sihtrühmi peale Tervisekassa (nt TTO-d, ravimite hulgimüüjad).

Arvestatud

Seletuskiri Justiits- ja Digiministeerium

Palume mõjuanalüüsis täpselt välja tuua, milliste rikkumiste trahvimäärasid tõstetakse ning kui palju, samuti sunniraha kavandatav määr. Lisaks võiks esitada andmed, kui palju väärtegusid on NETS-i alusel registreeritud, ning kui sageli on sunniraha määratud.

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

§ 3 lg 1 p 1

Siseministeerium Palume jääda kas KorS § 54 määratluse juurde või seletuskirjas või seletuskirja lisas täpsustada, miks see täpsustus/erisus on vaja? Kas see peaks tähendama, et kui nt isik korraldab enda korteris koosoleku, käsitletakse seda avaliku kohana?

Arvestatud. Termin on eelnõust välja jäetud.

§ 5 lg 5 Siseministeerium Kuigi arvamuse eelnõule peaks esitama ka AKI, siis lihtsalt märgime, et sätte sõnastus jätab lahtiseks nii isikute ja asutuste ringi, kelle käest on TA-l õigus andmeid nõuda, kui ka andmete koosseisu, mida TA on õigustatud saama. Meie hinnangul peaks selline võimalus olema pigem nakkushaiguse tõrje faasis. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks tagada TA-le õigus saada andmevaldajatel olemasolevat teavet järelevalvemenetluse või nakkushaiguse tõrje käigus. Antud sätte sõnastus on aga sellest oluliselt laiem, sätestades õiguse andmeid nõuda „rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks ja selle maandamiseks“. Seletuskirja põhjal ei ole selge, milliseid olukordi vastav määratlus hõlmab. Kui sätte eesmärgiks on tagada vajalike andmete kättesaadavus üksnes järelevalvemenetluse ja nakkushaiguste tõrje läbiviimise eesmärgil (nagu seletuskirjas välja toodud), teeme ettepaneku see selgelt välja tuua ka eelnõus.

Arvestatud. Sätet on täpsustatud, samuti ka seletuskirja vastavalt.

§ 7 lg 5 Siseministeerium § 7 lg-d 5 ja 7: Isikut tuleb sundravi kohaldamise otsusest teavitada mitte hiljem kui 12 tunni jooksul. Kui see on alles teavitamise tähtaeg, siis kui kiiresti tuleb ravi alustada? 48 h tähtaeg hakkab kulgema ravi kohaldamisest, samast ajast algab ka kohtule taotluse esitamise tähtaeg. Samas saaks arst kohtusse pöörduda kohe peale otsuse tegemist, miks ta peab kuni ravi kohaldamise alguseni ootama?

Arvestatud osaliselt. Teavitamise puhul on täpsustatud, et tahtest olenematu ravi otsusest teavitatakse isikut ja esindajat viivitamatult, kuid sõltuvalt olukorrast võib nt esindajat teavitada otsusest ka hiljem. Siin ei reguleerita seda, kuidas teavitamine toimub enne

140

Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, et arsti otsuse peale hakkab politsei isikut vägisi haiglasse toimetama. See saab toimuda üksnes kohtumääruse alusel. Muul juhul peaks seda tegema keegi teine nt kiirabi. Lisaks jääb selgusetuks, milles seisneb abi osutamine. Abi osutamine ei ole iseenesest sunni kohaldamine. Täpselt vajab sätestamist, milles seisneb politsei poolne abistamise kohustus ja millisel juhul ja kui palju ning kas selleks on lubatud ka erivahendite kasutamine (v.a tulirelv/taser). Samuti – kuidas hüvitatakse abi osutamisel tekkinud kulud ning kes vastutab nende (arst/kohus) otsuste tulemusel tekkinud kahjude jms eest.

otsusele jõudmist, sest seda reguleerib võlaõigusseadus. Seoses arsti palvega saada politseilt abi - see ei ole uudne säte, samasisuline säte on ka PSAS § 12 lõikes 2. Eelnõus on järelevalve §-s täpsustatud, mis KORS meetmeid võib kasutada politsei.

§ 7 lg 6 Siseministeerium Sättes toodu ei ole politsei ülesanne ja sellega me ei nõustu. Politsei ei hakka nakkushaige isiku haiglas viibimise ajal tema elukohas ahju kütma/koeraga jalutama jne. Oma vara kaitset saab korraldada nakkushaige ise või tema volitatud isik (vt kehtiv NETS § 4 lg 5). Vastavaid korraldusi on võimalik teha ka nakkushaiglast nt telefoni teel. Kui isikul tõesti lähedasi ei ole ja loomad jäävad söötmata, siis peab seda korraldama KOV. Üldjuhul keeratakse äraviimisel uks lukku ja võti antakse nakkushaigele kaasa.

Ei arvesta. Eelnõus ei olnud selles sättes kohustatud isikuks politsei, oli KOV. Siiski on kohane märkida esmaseks kohustatud asutuseks just politsei, kes vajadusel võtab ühendust KOV-ga, seadusliku esindajaga, nii nagu see on muul PSAS § § 13 lg (7)

Määruse teinud kohus teatab määrusest politseile, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva isiku vara kaitsmise tagamiseks.

§ 7 lg 8 Siseministeerium § 7 lõikes 1 nimetatud isik võib liikuda igal pool ja kasutada ka erinevaid riiklikke teenuseid (nt juhilubade saamine). Kui eesmärgiks on selline isik tabada, siis selleks on politsei liialt kitsas ring ja seega tuleks ringi laiendada. Veelgi enam kui PPA-lt ei oodata aktiivset otsimist, ehk me saame infot isiku asukoha kohta juhuslikult. Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama informatsiooni operatiivse olemasolu ja kättesaadavuse laiemale ringile riigiasutustest ja olema valmis 24/7 reageerima. Kuigi analoogsed sätted on ka kehtivas NETS-is, siis on need siiani selgelt reguleerimata. Arusaamatuks jääb, millise menetlusega on tegemist ehk milliseid meetmeid politsei isiku asukoha tuvastamiseks kohaldada võib. Tegemist ei ole tagaotsitavaga KrMS tähenduses ega isiku asukoha tuvastamisega väärteomenetluse raames. Samuti ei ole tegemist teadmata kadunud isikuga. Kas tegemist on kaasamisega riiklikusee järelevalvesse? Ettepanek - eelnõus

Arvestatud osaliselt. Tagaotsitava isiku tuvastamiseks ja tervishoiutöötaja teavitamiseks ei ole otstarbekas asutuste ringi laiendada, see tooks kaasa liialt suure halduskoormuse, peaks tagama vastava andmehalduse jms. Täiendatud § 31 (järelevalve erimeetmed) politsei õigustega. Nii kohus kui arst saavad paluda lisaks ka abi haiglasse toimetamiseks – see on eraldi taotlus § 7 lg 7, need võivad käia käsikäes, juhuks kui isik ei tule vabatahtlikult.

141

sätestada nt milliseid KorS-is toodud meetmeid politsei isiku asukoha tuvastamiseks kohaldada võib. Eraldi küsimus – kui politsei nakkushaige asukoha tuvastab, siis mis edasi saab. Seaduse järgi teavitab politsei tervishoiuteenuse osutajat, kes läheb ise isikut haiglasse toimetama? Kui kiiresti ja kas sellesse kaastakse omakorda politsei?

§ 8 lg 4 Siseministeerium Kui tegemist on sündmusega mis vajab kiiret sekkumist, siis üksnes TA teavitamine ei ole piisav. Kui nakkushaigusega kaasneb oht eskaleeruda kriisiolukorraks, siis selleks, et koostada ohuhinnang, planeerida ressursse ja kaardistada ohualasid, peaks see teave jõudma laiemale ringile asutustest.

Mitte arvestatud. Käesoleva sätte eesmärk on reguleerida esmast teavitust sündmuskohalt (haigla, labor) pädevale asutusele (Terviseamet). Terviseamet on pädev asutus esmast ohuhinnangut koostama. Kui Terviseamet hindab olukorda selliseks, millega kaasneb hädaolukorra oht või mis nõuab teiste asutuste ressursside kaasamist, toimub edasine riigiasutuste vaheline teavitamine, ohuhinnangute jagamine ja sündmuse lahendamine kriisireguleerimise õigusaktide (HOS) alusel.

8 lg 5 p 3 Siseministeerium Seletuskirja kohaselt hõlmab punkt 3 muid asutusi ja isikuid, kes on oma majandus- või kutsetegevuse käigus tuvastanud õnnetusjuhtumi või olukorra, millega võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht. Siia kuuluvad näiteks haridusasutused, kinnipidamisasutused, transpordisektori ettevõtjad (nt laeva- või lennukikaptenid) ja suurettevõtted. Nt vanglate/arestimajade puhul ei ole tegemist majandus- või kutsetegevusega. Palume selgitada, kas säte laieneb ka politseile, kui vastav kahtlus tekib muude politseile pandud ülesannete täitmise käigus?

Arvestatud. Seletuskirja ja eelnõud on parandatud vastavalt.

§ 8 lg 7 Siseministeerium Eelnõus sätestatakse, et teave nakkushaiguse kahtluse või diagnoosimise kohta edastatakse koos andmesubjekti isikuandmetega, kuid ebaselgeks jääb, milliseid isikuandmeid on silmas peetud. Lõikega 7 kehtestatakse volitusnorm täpsema korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõule lisatud rakendusakti kohaselt on NETS § 8 lg 6 alusel kavas hakata edastama mh eriliigilisi isikuandmeid. Kuivõrd selliste

Arvestatud. Täpsustame eelnõud vastavalt.

142

andmete edastamine riivab intensiivselt andmesubjekti põhiõigusi, peab edastatavate isikuandmete põhikoosseis olema sätestatud seaduses, mitte määruses. Seaduses peaks olema määratletud vähemalt edastatavate andmete liigid (nt isiku üldandmed (isiku nimi, isikukood, kontaktandmed), diagnoosi andmed jne).

§ 9 lg 3 p 3

Siseministeerium Kes saab juurdepääsu nakkushaiguste registrile? Eelnõule lisatud vastav määruse kavand (kavand 4) ei käsitle andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamist.

Selgitame. NAKIS-ele on otsejuurdepääs üksnes registrit haldaval Terviseametil, kes kasutab andmeid talle seadusega pandud epidemioloogilise seire ja tõrje ülesannete täitmiseks. Kuna andmed laekuvad NAKIS-esse tervise infosüsteemist ning kolmandatele isikutele ja teistele asutustele registrile eraldiseisvat juurdepääsu ei anta, ei ole eelnõus ega selle rakendusaktides vajalik andmete väljastamist erinormina reguleerida. Terviseamet töötleb andmeid ja vastab võimalikele teabepäringutele lähtudes isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse üldistest sätetest.

Üldine märkus

Siseministeerium Palume üldiselt üle vaadata nii eelnõus endas kui ka rakendusaktis, milliseid andmeid plaanitakse saada rahvastikuregistrist, et oleks võimalik selgelt see kohe välja tuua, et hiljem ei tekiks probleeme, et mingeid andmeid ei saa, sest neid ei ole kirjas.

Võtame teadmiseks ja arvestame.

§ 10 lg 8 p 3

Siseministeerium Kas loa taotlemise protsess näeb ette kohustusi ka teistele asutustele, nt politseile? Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandite hulgas vastav määruse kavand puudub.

Selgitame, et antud säte on suunatud nakkusohtliku materjaliga töötavatele laboritele. Nakkusohtliku materjali käitlemise luba teised asutused, sh politsei, taotlema ei pea.

§ 13 lg 3 ja 4

Siseministeerium Lõikes 3 ja 4 ei sobitu siia, kuna reguleerivad, kelle eelarvest toimub immuniseerimine. Lisaks märgime, et ka SIM allasutuse (PPA) töötajad käivad välismissioonidel.

Selgitame, et eelnõus on teadlikult valitud lähenemine, mille kohaselt tuuakse teatud teenuste rahastamise põhimõtted esile samas peatükis koos teenuse sisulise regulatsiooniga, mitte eraldi rahastamise peatükis.

143

Tagasisidega arvestades täpsustatakse sätte sõnastust, et oleksid kaetud ka SIM allasutuste välismissioonidel osalejad.

§ 17 lg 6 ja 7

Siseministeerium TTOSi muutmisega kaob Tööandjal edaspidi tervisekontrollide otsuste säilitamise kohustus, kuna töötervishoiuteenuse käigus tekkinud terviseandmete dokumenteerimise ja säilitamise kohustus lasub TTKS 42 kohaselt tervishoiuteenuse osutajal. Lisaks peab teenuseosutaja esitlema otsuse andmekoosseisu TIS-i (Terviseinfosüsteem). Seetõttu ei toimu enam tervisekontrolli otsuste edastamist ega säilitamist tööandja juures (v.a enne 01.07.2026 väljastatud tervisekontrolli otsuste puhul). Seega oleks ettepanek ka siit välja võtta tööandja kohustus tõendite säilitamise kohta ja rakendada see sarnaselt töötervishoiuarsti otsustega, et need kajastuvad TIS-is ja TEIS-is (Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu). Ei ole selge, kuidas tööandja saab teada, kas töötaja on pärast eelmise tõendi väljastamist elanud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis või olnud kokkupuutes tuberkuloosi nakatunud isikuga. Samuti vajab selgitamist, kas ja millisel viisil töötaja peab neid asjaolusid kinnitama ning kas tööandjal tekib õigus selliseid andmeid küsida või kontrollida.

Arvestatakse osaliselt. NETSi eelnõu kohaselt täpsustatakse, et tööandja säilitab nakkusohutust kinnitava tervisetõendi puhul üksnes koopia, samas kui originaalne tõend jääb isikule. Edasises rakendamises on võimalik liikuda lahenduse suunas, kus ka vastav info on kättesaadav infosüsteemide kaudu, sarnaselt töötervishoiuarsti otsustega. Mis puudutab asjaolusid, kas isik on pärast eelmise tõendi väljastamist viibinud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis või olnud kokkupuutes tuberkuloosi nakatunud isikuga, siis ei nähta ette eraldi riiklikku kontrollimehhanismi. Tööandjal on võimalik paluda isikul kinnitada need asjaolud deklaratsiooni või küsimustiku kaudu, näiteks tööle asumisel. Selline lähenemine on tervishoiu- ja töötervishoiupraktikas tavapärane ning ei eelda terviseandmete ulatuslikku kogumist ega kontrollimist. Kui tööandjal tekib riskianalüüsist tulenev põhjendatud vajadus täiendava kindluse järele, on tal võimalik rakendada täiendavat tervisekontrolli TTOS-i alusel, mille kulud ja korraldus vastavad TTOS-is sätestatule.

144

§ 17 lg 10 Siseministeerium 1. Lõige 9 ja 10 ei sobitu sätte pealkirja (Nakkushaiguste leviku tõkestamine töökohal) alla, sest neis reguleeritakse kinnipeetavatega seonduvat. 2. Eelnõu § 30 lõike 2 kohaselt teeb järelevalvet käesoleva seaduse § 17 nõuete täitmise üle TI - lõigetes 9 ja 10 sätestatud nõuete täitmise üle ilmselgelt mitte. 3. Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus. 4. Seletuskirja kohaselt sätestab lõige 9, et vanglad, kinnipidamiskeskused ja arestimajad peavad tagama kinnipeetavatele nakkusohutu keskkonna, rakendades selleks asutuse spetsiifikast tulenevaid meetmeid. Samuti tuleb tagada nakkusohutus isikute transportimisel. Sellise sätte lisamine on oluline, kuna vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri ei sätesta minimaalseid nõudeid nakkusohutuse tagamiseks kinnipeetavatele, arestialustele või vahistatutele. Lõike 10 kohaselt tuleb tagada, et nakkushaigusesse haigestunud kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute ravi jätkuks ka pärast nende vabanemist asutusest. Nakkushaigused kujutavad ohtu kogu elanikkonnale ning mitmete haiguste puhul on igapäevase ravi järjepidevus kriitiline nii haiguse leviku tõkestamiseks kui ka patsiendi tervise säilitamiseks. Näiteks antiretroviirusravi puhul on vajalik ravimeid manustada kindlatel aegadel iga päev. Kui raviskeemist ei peeta korrapäraselt kinni või osa annuseid jäetakse võtmata, väljub viiruse paljunemine kontrolli alt ning viiruskoormus suureneb. Tuberkuloosivastase või antiretroviirusravi korral võidakse rakendada otsejälgitud ravi põhimõtet, mille kohaselt peab patsient kogu ravikuuri jooksul võtma ravimeid tervishoiutöötaja järelevalve all. Seletuskirjas märgitud kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu mõisted tulevad vangistusseadusest, mis ei laiene kinnipidamiskeskuses viibivatele välismaalastele. Lisaks võivad vanglates ja arestimajades viibida nt ka kainenemisele toimetatud isikud, sundtoodud jne. Ka nende ohutus tuleb tagada. Loetelus puudub viide arestimaja sisekorraeeskirjale. 5. Lõike 10 osas selgitatakse seletuskirjas, miks edasine ravi on vajalik, samas ei selgu, kuidas seda koostööd ette kujutatakse. Politseil puudub kohustus ja pädevus tegeleda vabanemisel isikuga

Arvestatud ja korrigeerime eelnõu vastavalt. Senised § 17 lõiked 9 ja 10 eraldatakse eraldi paragrahviks, et need ei paikneks eksitavalt „nakkushaiguste leviku tõkestamine töökohal“ regulatsiooni all- Täpsustame järelevalve pädevust, arvestades, et Tööinspektsioon ei tee järelevalvet kinnipidamisasutusi puudutavate sätete üle. Parandame sõnastust ja seletuskirja faktilise täpsuse huvides ning täpsustame viiteid asjakohastele sisekorraeeskirjadele. Selgitame seletuskirjas § 17 lõike 10 sisu selliselt, et see ei looks uut kohustust isiku jätkuravi korraldamiseks, vaid piirdub korraldusliku koostöö põhimõttega tervishoiuteenuse osutajatega ravi järjepidevuse tagamiseks, kooskõlas kehtivate pädevuste ja andmekaitsenõuetega.

145

tema jätkuravi korraldamisel ja seega sellega politsei nõustuda ei saa.

§ 23 p 2 Siseministeerium RIPS-i ei peaks tegema niipalju muudatusi. Kõik rahvatervisega seotud sätted RIPS p 2 muudatused tuleks lisada hoopis NETS §-i 23, kuna p 2 muudatused on omavahel seotud pigem NETS-iga ja rahvatervisega. Lisaks jääb hetkel mulje, et RIPS alusel saaks VV kehtestada määruse ja tegelikult ka NETS § 23 alusel. Määruste sisu vaadates on need tegelikult samad määrused – riigipiiri sulgemiseks (ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks). Meil ei peaks olema kahes erinevas seaduses VV määruse kehtestamiseks alust ja piisaks nende sätete NETS-i viimisest. NETS § 23 alusel VV määruse draft käsitleb juba RIPS-i muudatustes sätestatud VV määruse sisu. Väga segane olukord tekib. Lisaks, kui piir vaja sulgeda ohu tõttu rahvatervisele, siis kes teeb VV-le eelnõu – SiM või Som? SiM-il ei ole rahvatervise osas pädevust.

Arvestatud, RIPSi ei muudeta.

§ 23 lg 2 Siseministeerium Keda mõeldakse "alalise piiripunkti valdaja" all, kellele eelnõu kohaselt rakenduvad täiendavad tegevused/ülesanded ja seeläbi ka täiendavad kulud. Kui mõiste "piiripunkt" tuleb RiPS §-st 10, siis mida on silmas peetud sõnade "alaline" ja "valdaja" all. Õigusselguse tagamiseks tuleb eelnõus sõnaselgelt sätestada, kellele ja millised ülesanded pannaks. Riigiasutuste puhul tuleb seletuskirjas neile avalduv (rahaline)koormus ka välja tuua. Hetkel on seletuskirjas kajastatud üksnes TA võimalikud kulud.

Arvestatud. Alaline on välja jäetud. Valdamise sõna on asjaõigusseaduse tähenduses, ka RIPS § 10 lg 2 kasutab valdaja ja omaniku staatust, mida saab öelda ka valdaja sõna läbi, sest ka omanik on valdaja.

§ 23 lg 3 Siseministeerium Selgusetuks jääb olukord, et isegi kui PPA kuidagi tuvastab, et isikul puudub vajalik tõend ja ei luba teda piiri ületada, siis mis saab edasi. Selleks peab olema seadusest tulenev säte, milles nähtuks, mida isik rikub, et teda ei lubata riiki. Kes menetleb isikut edasi? Kuidas, kelle kuludest toimub isiku tagasisaatmine või kus nt isik ööbib?

??Kui välismaalane ei täida käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõudeid või keeldub kohustuslikust terviseuuringust, tõkestab Politsei- ja Piirivalveamet ohu tõttu rahvastiku tervisele tema riiki sisenemise, kohaldades riigipiiri seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskiri) sätestatut. Nimetatud isiku riigist tagasisaatmisele, ooteajal viibimisele ja sellega seotud kulude kandmisele kohaldatakse

146

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust.??

§ 23 lg 4 Siseministeerium Ka MTA-l. RIPS § 9 lg 2 kohaselt annab lisaks politseile ka toll loa välispiiri ületamiseks. Tuleks lisada kindlasti MTA, muidu mõningates piirikontrollides ei ole võimalik MTA-l vahetada TA-ga piiriületajate andmeid. Seletuskirjast ei tulene selgelt, kas siin võiks isiku konkreetset Eestis viibimise kohta ka nõuda. Covidi ajal oli see olnud probleemiks. Seletuskirjas selgitada rohkem lahti, mis on reisiandmed.

Arvestatud osaliselt. Lisatud andmete saajaks toll, st läbi rolli sõnastatud, kuigi tolli ülesandeid täidab MTA, mis on laiem (maksuameti rolli ei mõelda). Viibimiskoha teema on reguleeritud, vt algne en§ 28 lg 5 ja § 9 lg 5 p 2.

§ 25 lg 2 Siseministeerium Millistest andmekogudest andmeid väljastatakse tuleb sätestada andmekogude täpsusega. Mida on siin mõeldud uurimistoimingute all?

Arvestatud osaliselt. Millistest andmekogudest andmeid saadakse on määruse teema. Uurimistoimingu sõna on välja jäetud, sest tuvastamise sõna katab selle ära.

§ 27 ja § 28 lg 2 p 6

Siseministeerium Üldiselt avaliku ürituse ja koosoleku korraldamise nõuded on sätestatud KorS-is. Palume kaaluda sõnastada järgmiselt: keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisele täpsemaid nõudeid. Lisaks juhime tähelepanu, et KorS § 59 lg 2 kohaselt spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuded sätestab spordiseadus. Palume kaaluda vajadust täiendada ka punktiga 7, mille kohaselt võiks keelata ka spordiürituste korraldamise või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisel täpsemad nõuded.

Arvestatud osaliselt. Esimene ettepanek on arvesse võetud, kuid teine mitte, sest spordiüritus on avalik üritus, nii läheb see „avaliku ürituse“ alla, eraldi ürituse liiki ei ole vaja välja tuua.

§ 28 lg 4 p 2

Siseministeerium Ajendatult COVID-ist on siiani lahti selgitamata, kes kontrollib KorS § 44 (Viibimiskeeld) täitmist?

Selgitame. KorS § 44 kohase viibimiskeelu täitmist kontrollib Terviseamet või kaasatud korrakaitseorgan.

§ 28 lg 5 p 4 ja lg 7 p 5

Siseministeerium ITDS eristab isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist. Isiku tuvastamine on menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. Seega tuleb eelnõu § 28 lg 5 punkti 4 ja lg 7 punkti 5 täpsustada.

Ei arvesta. Sõna kontrollimine ja tuvastamine on üldtähenduses. Võib kontrollida, selleks et tuvastada, isikusamasust, kuid võib ka tuvastada läbi kontrollimise.

§ 31 Siseministeerium Paluma jääda kehtiva NETS sõnastuse juurde ning haldusorgani asemel kasutada "korrakaitseorgan" või põhjendada, miks on muudatusettepanek tehtud.

Osaliselt arvestatud. Terviseamet (TA) on ka riikliku järelevalve raames ka korrakaitseorgan, kuid selguse mõttes on märgitud TA põhiolemus. PPA ei ole

147

haldusorgan, seega on lisatud sättesse „kaasatud haldusorgan“.

§ 31 lg 1 Siseministeerium Kaaluda KorS § 26 (Teavitamine), § 45 (Sõiduki peatamine) § 52 (Vallasasja hoiulevõtmine) lisamist. Meie hinnangul on nende meetmete lisamine vajalik, kuna TA-l peaks olema võimalik teavitada isikuid, et tekkinud on vastav olukord. Sõidukeid peaks olema võimalik peatada, kuna kui on näha, et keegi lahkub piirkonnast, siis nt isikut võib küll küsitleda (KorS § 30), kuid sõidukit peatada ei saa. Samuti võib tekkida ka olukord, kus oleks vaja kontrollida nt asja/eset, mis võib olla nakkusohtlik.

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud vastavalt.

§ 31 lg 2 Siseministeerium Kui on tegemist nakkushaigega, siis miks toimetada isik tema elu- või viibimiskohta? Vaadates nt KorS § 46 lg-t 5, tuleks siin samuti leida teine lahendus.

Arvestatud. Sõnastatud läbi kinnipidamise otstarbe.

§ 31 lg 3 Siseministeerium Täpsustamist vajab, milliseid sunnivahendeid TA võib rakendada ja kui soov on suurendada ettekirjutusega määratavat sunniraha, siis tuleb ka see seaduses sätestada. Kindlasti tuleks eristada sunniraha määra eraisikutele ja juriidilistele isikutele.

Selgitame. Kommenteerijal on jäänud vist tähelepanuta, et ettepanekus toodud asjaolud on reguleeritud juba § 30 lõikes 3.

§ 32 lg 1 Siseministeerium Kaasamine ei tähenda oma ülesannete üle andmist/panemist teisele asutusele. Tegevused saavad toimuda üksnes kaasaja eestvedamisel. Endiselt on lahendamata kes ja mille eest kaasamise korral vastutab.

Selgitame. Vastutamise puhul kohaldub muudes seadustes reguleeritu: riigivastutuse seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus, tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus, hädaolukorraseadus.

§ 32 lg 4 Siseministeerium Nõustume, et TA saab tagada väljaõppe, aga ilmselgelt mitte teadmisi ja oskuseid.

Arvestatud.

§ 44 Siseministeerium RIPS reguleerimisala: seadus sätestab Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise, maismaapiiripunkti sisenemise korraldamise, piirirežiimi ning vastutuse piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest. Sätted, millega soovitakse RIPS-i muuta ei kuulu RIPS-i reguleerimisalasse. Äärmisel juhul saaks nõustuda üksnes lg 1 ja lg 2 (1') muudatustega. Muus osas oleks need NETS reguleerida.

Arvestatud. RIPS-i ei muuda. § 17 lg 1 muudatus on juba olemas samas sõnastuses RIPS-s, teised saab ühildada NETS-ga.

§ 16 Eesti Proviisorapteekide Liit

Eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) toodi välja vajadus tõsta Eestis vaktsineerimisega hõlmatust ning selle tagamiseks tehti ettepanek laiendada vaktsineerijate ringi. Toetasime

Täname põhjaliku tagasiside ja selgituste eest. Mõistame väljatöötamiskavatsuses, aruteludes ning erinevates uuringutes esile toodud

148

EPALi poolt seda ettepanekut, sest vaktsiin-välditavate nakkushaiguste puhul on oluline tõsta elanike teadlikkust nende haiguste leviku kohta, selgitada vaktsiinidega seotud ohutuse andmeid ja luua inimestele võimalus saada vaktsineeritud võimalikult mugavalt igapäevaste tegevuste kõrvalt. VTK tõi ka välja, et ohutud ja kvaliteetsed vaktsineerimisvõimalused peavad olema laiemalt kättesaadavad, tagatud peab olema vajalik paindlikkus ja arvestada tuleb elanikkonna igapäevast liikumist. Ühe võimalusena nähti tõhusama ja jätkusuutlikuma vaktsineerimise korraldamise tagamiseks laiendada vaktsineerimise õigust ka apteekritele. Samale tulemusele jõuti ka NETS muutmiseks läbi viidud arutelude käigus, kus 18. septembril 2025 läbi viidud vaktsineerimise korralduse teemalise kaasamisürituse kokkuvõte 2toob välja seisukoha, et vaktsineerimise parema kättesaadavuse ja hõlmatuse tagamiseks on vaja suurendada vaktsineerimist läbi viivate spetsialistide hulka ning lisaks arstidele võiksid immuniseerimist korraldada ka apteekrid, ämmaemandad ning töötervishoiuarstid, kellele tuleks võimaldada vajalik koolitus, sh jätkukoolitused.EPAL osales sellel üritusel koos valdkonna peamiste erialaorganisatsioonide ja riigiasutustega. Me ei ole saanud tagasisidet, miks VTKs välja toodud punkt ning ka arutelus kokku lepitud ettepanek ei ole jõudnud eelnõusse. Vastupidi, eelnõu § 13 lg 5 sätestab immuniseerimise õiguse sisuliselt ainult perearstidele, kes võivad selle õiguse edasi delegeerida teisele tervishoiuteenuse osutajale (TTO). Seejuures on ebaselge, kuidas selline suunamine peaks toimuma. Alates 2018. aastast on apteekides pakutud vaktsineerimise teenust koostöös tervishoiuteenuse osutajatega, sest apteekritel puudub Eestis õigus ise vaktsineerida. Praegu saab vaktsineerida ligi 50 apteegis üle Eesti, kus koostöös TTO-dega pakutakse kaitset gripi, puukentsefaliidi, covid-19, difteeria/teetanuse ja HPV vastu. Eelmisel aastal sai vaktsiinisüsti apteegis ligi 30 000 inimest. Inimesed on juba harjunud, et apteek on

seisukohta, et vaktsineerimise parem kättesaadavus ja hõlmatus eeldavad ka vaktsineerimist teostavate spetsialistide ringi laiendamist, sh apteekrite ja töötervishoiuarstide kaasamist. Selgitame siiski, et käesoleva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu eesmärk ei ole apteegiteenuse laiendamise sisuline reguleerimine. NETS keskendub nakkushaiguste ennetamise ja immuniseerimise korralduse üldisele raamistikule. Vaktsineerimisõiguse andmine uutele kutserühmadele eeldab eraldiseisvat ja terviklikku käsitlust, mis hõlmab muu hulgas kutsealast väljaõpet, vastutuse ja järelevalve küsimusi, ligipääsu terviseandmetele ning teenuse rahastamist. Apteegiteenuse laiendamise väljatöötamiskavatsus valmis 2024. aastal ning esmane tagasiside on analüüsitud. Edasine liikumine selles suunas eeldab täiendavaid sisulisi ja poliitilisi arutelusid ning vastava seadusemuudatuse eelnõu väljatöötamist eraldi menetluses, sh seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimipoliitika laiemate arengutega. Samas on eelnõu koostamisel peetud oluliseks säilitada seaduse tasandil piisav paindlikkus immuniseerimisõiguse regulatsioonis,

149

kõige kättesaadavam koht hooajaliste või revaktsineerimist vajavate vaktsiinide manustamiseks. Korralduslikus mõttes oleks mõistlik apteekidel/apteekritel ise vaktsineerimist teostada, nii on see korraldatud täna juba ligi 50 maailma riigis, sealhulgas meie naaberriikides Lätis, Soomes, Leedus. Paljudes riikides on apteekritele antud vaktsineerimise õigus peale COVID-19 pandeemiat. Eestis läbi viidud Rakendusuuring „Vaktsineerimise korraldust toetav tööriist“ 3 analüüsis Eesti vaktsineerimiskorraldust ja tõi esile valdkonna peamised kitsaskohad, sealhulgas vaktsineerimisega hõlmatuse languse, valeinformatsiooni mõju ja COVID-19 pandeemia häiretest tingitud väljakutsed. Uuringule oli viidatud ka VTK koostamisel. Uuring pakkus lahendusi vaktsineerimise kättesaadavuse, kvaliteedi ja kommunikatsiooni parandamiseks, tuginedes intervjuudele tervishoiuvaldkonna ekspertidega ning rahvusvahelistele parimatele praktikatele. Näiteks vaktsineerimise kättesaadavuse parandamiseks soovitati riigi tasemel pakkuda suuremat tuge immuniseerimiskava väliste vaktsiinide pakkumisel ja vaktsineerimise korralduse parandamiseks laiendada vaktsineerimist pakkuvate teenuseosutajate ringi (nt apteekrid, töötervishoiuarstid). Seega on arusaamatu, miks selle uuringu tulemust ja Eesti apteekides vaktsineerimise praktikat ei ole eelnõus arvestatud. Apteekrid saavad inimesi nõustada, soovitada riskirühmadel vaktsineerida, osaleda kampaaniates. Covid-19 pandeemia ajal näiteks jagasime apteekides soovitusi inimestele vaktsineerida, soovituste sisu oli kokku lepitud riigiasutustega. Oleme viimastel aastatel osalenud riiklikes kampaaniates ja ka ise erinevaid kampaaniaid läbi viinud. Kõik see on toimunud meie enda initsiatiivil, aga näeme oma tegevust perspektiivis kui regulaarset ja pikemalt ette planeeritud koostööd riigiga. Ravimipoliitika 2030 on tervise- ja tööministri 2. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 3 kinnitatud ravimipoliitika alusdokument. Ravimipoliitika eesmärkide ellu viimise üheks põhimõtteks on apteegiteenuse arendamine. Ravimipoliitika alusdokumendi põhjal esitas Sotsiaalministeerium 2024. aasta sügisel kooskõlastamiseks

et vajaduse korral oleks tulevikus võimalik vaktsineerimist teostavate isikute ringi laiendada ilma NETSi põhimõtteid ümber kujundamata. Käesolev eelnõu ei välista apteekrite rolli edasist arendamist vaktsineerimisteenuse pakkumisel, kuid ei reguleeri seda küsimust selles menetluses. Täname EPALit senise aktiivse panuse ja koostöö eest ning peame apteekide rolli rahvatervise edendamisel, sh inimeste nõustamisel ja teavitamisel, jätkuvalt oluliseks. Edasised sammud vaktsineerimisõiguse laiendamise osas vajavad aga eraldi ja põhjalikumat poliitikakujundamise protsessi.

150

VTK, mis kirjeldas apteegis osutatavate teenuste laiendamist ja hõlmas endas kavatsust luua tulevikus õiguslik alus apteekritele vaktsineerimiseks. Proviisorid ja farmatseudid, nagu ka teised tervishoiutöötajad vajavad enne vaktsineerimise teenuse pakkumist koolitust, vajalik on ligipääs patsiendi terviseinfole (nõustamiseks, immuniseerimise dokumenteerimiseks) ning ruumide olemasolu. Toetame samuti põhimõtet, et koolitused läbinud apteekrid saavad vaktsineerida ja nakkushaiguste leviku tõkestamisele kaasa aidata ka kriisiolukordades (näiteks massvaktsineerimiste või nakkushaiguste testimiste läbiviimisel). Juba 2021. aasta Riigikontrolli aruandes „Koroonakriisi viis õppetundi“4 rõhutati, et kriisideks valmistumine nõuab muu hulgas ka piisavat personali. Kriisideks valmistumine jätkub ka täna (ETO-de määramine, kriisipoodide ja seal olevate apteekide toimepidevus) ja seega on piisava personali olemasolu ning inimeste tervise kaitseks immuniseerimise teostamine kriisi valguses endiselt akuutne. Rahvusvahelistelt on apteekritele vaktsineerimise õiguse andmine näidanud, et see suurendab vaktsineerimisega hõlmatust, sest apteegid on kõige sagedamini külastatavad tervishoiuasutused ning inimestele on mugav ja lihtne seal end vaktsineerida. Mitmetes riikides on näiteks hooajaliste vaktsiinide puhul apteek üks peamistest kohtadest, kus inimene vaktsiinisüsti saab (näiteks Itaalia, Portugal). Meie lähiriikides on antud õigus vaktsineerida apteekritele Leedus, Lätis ja Soomes. Leedus saavad apteekrid vaktsineerida gripi, puukentsefaliidi ja pneumokoki vastu, vajalik on täiendõpe ja vastav tegevusloa eritingimus. Täiendavalt märgime, et hetkel menetletava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu5 raames on samuti arutelu all apteekrite ligipääsu tagamine tervise infosüsteemile ja teatud laiendatud nõustamise pakkumine apteekides. EPAL on esitanud oma ettepaneku apteegiteenuse mõiste laiendamiseks.

151

Eelnõu seletuskiri toob välja, et teisi tervishoiutöötajate rühmi, nagu proviisorid, ja farmatseudid, ei ole kavas immuniseerijatena rakendada, sest immuniseerimine ei kuulu nende kutseala baasõppesse. Samas on hetkel menetluses farmaatsia õppe muudatust puudutav eelnõu, kuhu oleks võimalik lisada vajalik õppe osa. Farmaatsia õpingud sisaldavad juba praegu immuniseerimise õppeainet ning samuti vaktsiinide- kui ravimitealast õpet ja esmaabi baasteadmisi. Täiendav õpe vaktsiinide manustamise osas on õppesse lisatav. Teiste riikide kogemus näitab, et apteekrite täiendõpe on piisav vaktsineerimise korraldamiseks. Pilootprojektina on seda juba ka koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga läbi viidud. Kokkuvõtvalt on NETS eelnõus kirjas, et see ei sisalda põhimõttelisi kõrvalekaldeid väljatöötamiskavatsuses esitletud suundadest. Leiame, et vaktsineerimise korralduse osas on tegemist olulise ja põhimõttelise kõrvalekaldega võrreldes nii VTK kui ka eelnõu loomisel toimunud aruteludest.

§ 16 Eesti Proviisorapteekide Liit

Seletuskiri toob välja, et eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi6 koalitsioonileppe punktiga 388, mis näeb ette uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse koostamise, millega ajakohastatakse nakkuskontrolli nõudeid, täiustatakse vaktsineerimise korraldust ja vähendatakse bürokraatiat kooliõdede töös laste vaktsineerimisel, arvestades seejuures COVID-19 pandeemia õppetundidega kriisikindluse tagamiseks. Võrreldes vaktsineerimise korraldust praegu kehtivas seaduses ja uues eelnõus, ei näe me täiustamise kohta - sisuliselt on see osa jäänud samaks. Lähtudes juba eespool toodud analüüsidest ja dokumentidest, kus tuuakse välja, et praegune lahendus ei taga piisavat vaktsineerimise taset, on mõnevõrra ootamatu, et eelnõuga on otsustatud varasemates aruteludes kaalutud muutusi mitte teha. Ka seletuskiri tõdeb, et kuigi enamik inimesi kaitseb ennast ja teisi vaktsineerides, siis selliselt saavutatav karjaimmuunsus on langenud alla kriitilise piiri, suurendades nii ohtu kõigi tervisele. Laste vaktsineerituse tase väheneb, gripi vastu vaktsineerimine on alla WHO poolt soovitatud taset, Eesti asub puukentsefaliidi

Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole üksnes vaktsineerimise kohtade või teenuseosutajate ringi laiendamine, vaid vaktsineerimise korralduse sisuline ja menetluslik korrastamine,

arvestades COVID‑19 pandeemia õppetunde. Eelnõuga nähakse ette, et piiratud teovõimega isikute puhul kogutakse edaspidi lapsevanemate keeldumisi, mis vähendab kooliõdede ja tervishoiutöötajate halduskoormust ning lihtsustab vaktsineerimise korraldamist. Lisaks on eelnõuga muudetud immuniseerimisõiguse käsitlust seaduse tasandil, viies selle varasemalt konkreetsete ametite loetlemiselt üle tervishoiuteenuse osutaja (TTO)‑põhisele lähenemisele. See annab süsteemile suurema

152

endeemilises piirkonnas, kus enamus inimestest peaks vaktsineerima, näiteid on palju. Seletuskiri ütleb, et laialdasem teenuse pakkumine tagab immuniseerimise parema kättesaadavuse ja vähendab suure nõudluse korral perearsti koormust. Samas ühtegi selle suunalist sätet eelnõus ei ole; pigem liigub eelnõu selles suunas, et ainus võimalik koht immuniseerimiseks on perearsti kabinet (eelnõu § 13 lg 5).

paindlikkuse ning võimaldab immuniseerimise korraldust kohandada vastavalt teenuseosutamise tegelikule korraldusele ja tulevastele vajadustele ilma seadust muutmata. Samuti on eelnõuga loodud immunoprofülaktika ekspertkomisjon, mille ülesanne on tagada teaduspõhine ja järjepidev sisend immuniseerimiskava kujundamisel, ning täpsustatud vaktsiinide hankimise ja rollide jaotust, sh loodud selgem mehhanism erakorralisteks hangeteks. Need muudatused tugevdavad vaktsineerimissüsteemi kriisikindlust ja selgust ka juhul, kui vaktsineerimise teenuse osutamise põhimudel jääb eelnõus üldjoontes senisega sarnaseks.

§ 13 lg 2 Eesti Proviisorapteekide Liit

Eelnõu seletuskiri toob välja vajaduse ennetada nakkushaigusi erinevatel tasemetel, kuid lisaks immuniseerimisega seotud tegevustele ning tervisekontrollile ja nakkusohutusele, ei ole välja pakutud lahendusi, kuidas ennetust võimestada. VTK tagasisides tõime välja kommunikatsiooni, terviseteadlikkuse tõstmine ja AMR vähendamise olulisuse just esmatasandil, kuid eelnõust leiab ainult üksikud viited vastavatele riiklikult koordineeritud tegevustele. Eelnõu § 13 lg 2 sätestab, et Tervisekassa korraldab immuniseerimiskavaga seotud ja vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamisele suunatud teavituskampaaniaid. Samas norm ei sätesta kampaaniate sagedust, prioriteetseid nakkushaigusi, sihtrühmi, miinimumnõudeid (nt aastane tegevuskava, mõõdetavad eesmärgid) ega rahastuse korraldust. Praktikas ei ole riik viimastel aastatel järjepidevalt korraldanud laiapõhjalisi ega sihtrühmapõhiseid kampaaniaid, mis oleks suunatud haiguste ennetamisele. Normatiivne kohustus ilma konkreetse tegevusplaanita ei taga tegelikku täitmist. Samuti ei ole eelnõus arvestatud apteekide kui esmatasandi tervisenõustajate rolli. EPAL ettepanek on kaasata kampaaniate kavandamisse ka

Selgitame, et eelnõuga ei sätestata seaduse tasandil detailselt, kuidas, millises mahus või kui sageli tuleb ennetuse valdkonnas teavituskampaaniaid läbi viia. Seadus kehtestab üldised ülesanded ja põhimõtted, jättes konkreetsete tegevuste kavandamise ja prioriteetide seadmise korralduslikku pädevusse. Eelnõu § 13 lõike 2 eesmärk on anda Tervisekassale selge vastutus immuniseerimiskavaga seotud teavitustegevuste korraldamiseks. Praktikas on Tervisekassa viimastel aastatel läbi viinud mitmekesiseid ja laiapõhjalisi teavitustegevusi, sealhulgas avaliku ruumi teavitusi ja kampaaniaid meedias, Tammsaare

153

apteegid, kes on senine tegelenud kampaaniate korraldamisega iseseisvalt.

pargis avatud näituse „Kuidas elavad haigused meie ümber?“ ning laste terviseteadlikkust toetavaid tegevusi, nagu joonistusvõistlused lasteaedades. Esmatasandi osapoolte, sh apteekide kaasamine teavitustegevustesse on võimalik korralduslikul tasandil ega eelda eraldi seaduslikku sätestamist.

§ 6 lg 1 Eesti Proviisorapteekide Liit

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt korraldab Tervisekassa ministri määrusega kehtestatud nakkushaiguste ravimite hankimist, säilitamist, vedu, külmahela toimimist ja jaotamist. Lõige 3 näeb ette, et hangitavate ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab minister Tervisekassa nõukogu ettepanekul. Lõige 4 viitab vajadusel RaKS § 43 lg 3¹ alusel loodud ravimikomisjoni kaasamisele. RaKS § 43 süsteem seevastu reguleerib ravikindlustuse eelarvest hüvitatavate ravimite loetelu (nn.soodusravimid), mille kehtestab minister ning mille menetluses on keskne roll ravimikomisjonil.Eelnõu loob sisuliselt paralleelse ravimite loetelu mehhanismi – „nakkushaiguste ravimite loetelu,“mis ei ole kvalifitseeritud kui RaKS § 43 mõttes soodusravimite loetelu, kuid menetluslikult dubleerib RaKS § 43 loogikat ja materiaalõiguslikult kasutab samu kriteeriume (meditsiiniline efektiivsus, majanduslik põhjendatus, alternatiivid jmt). See tekitab süsteemse küsimuse, kas tegemist on eraldiseisva, kriisi- ja ennetuspõhise ravimite loeteluga, mis allub Tervisekassa kesksele hankimisele või on tegemist ravimite loetelu erirežiimiga? Norm ei anna sellele selget vastust.Kui nakkushaiguste ravimite loetellu kantud ravim on samaaegselt ka RaKS § 43 alusel soodusravim, tekib kahe loetelu omavaheline kattuvus. Mõlemal juhul jääb ebaselgeks, kas ja kuidas toimub patsiendipõhine hüvitamine.

Selgitame, et eelnõus sätestatud nakkushaiguste ravimite loetelu on eraldiseisev loetelu, mis ei ole ravikindlustuse seaduse § 43 tähenduses soodusravimite loetelu ega selle erirežiim. Loetelu kuulub nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse reguleerimisalasse ning selle eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise vajadustest lähtuvalt. Loetellu kantud ravimid hangib Tervisekassa keskselt ning kogu ravimitega seotud tegevus rahastatakse Tervisekassa eelarve vahenditest, mistõttu on ravimid inimestele täielikult tagatud riigi poolt, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

§ 6 lg 4 Eesti Proviisorapteekide Liit

Eelnõu § 6 lg 4 kohaselt „kaasab vajaduse korral“ Tervisekassa ravimikomisjoni. RaKS § 43 süsteemis on komisjon menetluse kohustuslik osa. Seega tekib normihierarhiline ja menetluslik ebaloogilisus: kui nakkushaiguste ravimite loetelu on eraldiseisev, siis komisjoni fakultatiivne kaasamine võib olla põhjendatud; kui aga loetelu hakkab sisuliselt asendama või dubleerima § 43 loetelu, on

Selgitame, et eelnõus sätestatud nakkushaiguste ravimite loetelu on eraldiseisev loetelu, mis ei ole ravikindlustuse seaduse § 43 tähenduses soodusravimite loetelu ega selle erirežiim. Loetelu kuulub

154

komisjoni rolli nõrgendamine vastuolus kehtiva süsteemi ülesehitusega.

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse reguleerimisalasse ning selle eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise vajadustest lähtuvalt. Loetellu kantud ravimid hangib Tervisekassa keskselt ning kogu ravimitega seotud tegevus rahastatakse Tervisekassa eelarve vahenditest, mistõttu on ravimid inimestele täielikult tagatud riigi poolt, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

§ 6 lg 1 ja § 13 lg 2

Eesti Proviisorapteekide Liit

Eelnõu § 6 lg 1 ja § 13 lg 2 loovad keskse hankimise ja jaotamise mehhanismi. RaKS § 43 süsteem seevastu lähtub eeldusest, et ravimid väljastatakse retsepti alusel üldapteegist. Ravimi hinna hüvitamine toimub Tervisekassa poolt apteegile retsepti alusel. Kui nakkushaiguste ravimite loetellu kuuluv ravim hangitakse aga tsentraalselt ja jaotatakse otse teenuseosutajatele (TTO-dele), võib see objektiivselt välistada tavapärase - hulgimüüja kaudu - hankimise ja apteegi poolt väljastamise korralduse. Seaduse tekst ega seletuskiri ei selgita, kas senine süsteem, kus turustamine ja tervishoiuteenuse osutamine on lahutatud, on kavas ümber korraldada.

Selgitame, et nakkushaiguste ravimite loetelu kujutab endast eraldiseisvat süsteemi, mis ei ole ravikindlustuse seaduse § 43 alusel toimiva apteegipõhise ravimite hüvitamise süsteemi ümberkorraldamine. Eelnõu § 6 ja § 13 sätestavad ja koondavad juba kehtivas õiguses rakendatud praktika, mille kohaselt on Tervisekassa hankinud teatud nakkushaiguste ravimeid keskselt ning taganud nende kättesaadavuse riigi poolt (nt immuniseerimiskava vaktsiinid, tuberkuloosiravimid, COVID-19 ja C-hepatiidi ravimid). Nakkushaiguste ravimite loetelu eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise ja varustuskindluse kaalutlustest lähtuvalt.

§ 13 lg 2 Eesti Proviisorapteekide Liit

Apteegi majanduslikud riskid: Kui apteek ostab immuunpreparaadi või nakkusehaiguse raviks mõeldud ravimi ja müüb seda apteegiteenuse raames patsiendile, kuid riik lisab sama preparaadi või toimeaine vastavasse ravimite loetellu, hakkab eelnõu § 13 lg 2 alusel Tervisekassa korraldama selle keskset hankimist, jaotamist

Selgitame, et nakkushaiguste ravimite loetelu kujutab endast eraldiseisvat süsteemi, mis ei ole ravikindlustuse seaduse § 43 alusel toimiva apteegipõhise ravimite hüvitamise

155

ning rahastamist. Sellisel juhul patsiendi jaoks muutub ratsionaalseks kasutada riiklikult rahastatud teenust ning apteegi poolt hoolsalt varutud preparaadid võivad jääda müümata ja aeguda. Seega on eelnõu mõju senises süsteemis ravimeid patsientidele väljastavatele apteekidele hoomamatu. Normid ei taga õiguspärast ootust ega võimalusi riskide maandamiseks.

süsteemi ümberkorraldamine. Eelnõu § 6 ja § 13 sätestavad ja koondavad juba kehtivas õiguses rakendatud praktika, mille kohaselt on Tervisekassa hankinud teatud nakkushaiguste ravimeid keskselt ning taganud nende kättesaadavuse riigi poolt (nt immuniseerimiskava vaktsiinid, tuberkuloosiravimid, COVID-19 ja C-hepatiidi ravimid). Nakkushaiguste ravimite loetelu eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise ja varustuskindluse kaalutlustest lähtuvalt.

§ 13 Eesti Proviisorapteekide Liit

Kokkuvõttes ei taga eelnõus kirjeldatud nakkushaiguste ravimite loetellu hõlmamise menetlus turuosalistele, sh neid ravimeid väljastavatele apteekidele piisavat ettenähtavust ega üleminekumehhanismi, et planeerida preparaatide ostmist ja laovaru. Puudub ka ajaline ja pikem plaan nende ravimite käitlemisel. Vaktsiinide ostu- ja tarneahela mudel (retsepti alusel vs Tervisekassa keskne hankimine ja jaotus TTO-dele) ei ole piisavalt selgelt määratletud, mis võimaldab praktikas apteekide rolli ravimite tarneahelas oluliselt vähendada, mõjutades apteekide soovi ja võimalust neid ravimeid tellida ja laos hoida

Selgitame, et nakkushaiguste ravimite loetelu kujutab endast eraldiseisvat süsteemi, mis ei ole ravikindlustuse seaduse § 43 alusel toimiva apteegipõhise ravimite hüvitamise süsteemi ümberkorraldamine. Eelnõu § 6 ja § 13 sätestavad ja koondavad juba kehtivas õiguses rakendatud praktika, mille kohaselt on Tervisekassa hankinud teatud nakkushaiguste ravimeid keskselt ning taganud nende kättesaadavuse riigi poolt (nt immuniseerimiskava vaktsiinid, tuberkuloosiravimid, COVID-19 ja C-hepatiidi ravimid). Nakkushaiguste ravimite loetelu eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise ja varustuskindluse kaalutlustest lähtuvalt.

156

§ 17 lg 1-3 Majandus- ja Kommunikatsioonimi nisteerium

Eelnõu kohaselt toimub edaspidi töötajate tervisekontroll töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatud alustel ja korras ning tööandjal on õigus töötaja saata tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes TTOS-i alusel. Eelnõu § 17 lõigete 1–3 puhul on tegemist sisuliselt TTOS-i nõuete dubleerimisega, mis ei paku olulist lisandväärtust. Sisult kattuvate nõuete sätestamine erinevates seadustes võib tekitada normide dubleerimist ning vähendada õigusselgust. Selline regulatsioon võib praktikas tekitada tööandjatele ebaselgust nii tervisekontrolli kohaldamisala, eesmärgi kui ka rahastamise osas. Samuti võib see suurendada halduskoormust, kuna tööandjad peavad täiendavalt tõlgendama kahe erineva seaduse – TTOSi ja NETSi – omavahelisi seoseid ning hindama, kas ja millal tuleb lisaks TTOSi alusel korraldatavale tervisekontrollile rakendada täiendavaid nakkushaigustega seotud tervisekontrolle. Seetõttu peame vajalikuks kas nimetatud sätted eelnõust eemaldada või piirduda viitega TTOS-is sätestatud korrale, vältides dubleerivat ja tõlgendusruumi suurendavat regulatsiooni. NETS-is peaks reguleerima vaid TTOS-ist erineva eesmärgiga tervisekontrolle ehk NETS-i peaks jääma vaid enne töö alustamist tuberkuloosi suhtes teostatava tervisekontrolliga seotud regulatsioon. Ettepanek: eeltoodust tulenevalt palume § 17 lõiked 1-3 eelnõust välja jätta ning § 17 lõiget 4 täpsustada, et see kohalduks vaid tuberkuloosi suhtes teostatavale tervisekontrollile.

Arvestatud. § 17 lõiked 1-3 välja jäetud ja lõike 4 juurde lisatud täpsustus.

§ 30 lg 2 Majandus- ja Kommunikatsioonimi nisteerium

Eelnõu § 30 lõige 2 sätestab Tööinspektsiooni kohustuse teostada järelevalvet §-s 17 sätestatud kohustuste üle. Me ei saa nõustuda Tööinspektsioonile täiendavate kohustuste andmisega. Eelnõu kohaselt peaks Tööinspektsioon teostama järelevalvet kohustuste üle, mille osas neil ei ole pädevust, nt § 17 lõiked 9 ja 10, mis ei ole seotud töökeskkonnas ohutuse tagamisega, vaid vanglas viibivate isikutega. Nõuete üle, mis tulenevad TTOS-ist, on Tööinspektsioonil järelevalve pädevus TTOS-i alusel. Seetõttu pole NETS-is vaja eraldi Tööinspektsiooni järelevalvet reguleerida. Ettepanek: eeltoodust tulenevalt palume jätta eelnõust välja Tööinspektsiooni järelevalvet puudutav säte (§ 30 lg 2).

Arvestatud. NETS-is sätestatud regulatsioonide üle teeb järelevalvet Terviseamet kui ei ole teisiti märgitud.

§ 17 lg 8 Majandus- ja Kommunikatsioonimi nisteerium

Eelnõu sätestab meetmed, mida tööandja peab rakendama töökeskkonnas nakkushaiguste tõrjeks. Seletuskirjas on viidatud, et tegemist on kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses nr 144

Arvestatud. Dubleerivad sätted eemaldatud ja seletuskirja täiendatud.

157

„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi bioloogiliste ohutegurite määrus) toodud nõuetega (nt immuniseerimine, jäätmete ohutuks muutmine jt). Samade nõuete sätestamine mitmes õigusaktis ei ole põhjendatud, kuna võib tekitada õigusselgusetust ja põhjendamatut halduskoormust. Ettepanek: palume dubleerivad nõuded eelnõust eemaldada. Nõuete puhul, mis erinevad bioloogiliste ohutegurite määruses sätestatust, palume seletuskirjas selgitada, mille poolest need erinevad bioloogiliste ohutegurite määruses sätestatust.

§ 17 lg 7 Majandus- ja Kommunikatsioonimi nisteerium

Eelnõu § 17 lõike 7 kohaselt tuleb tuberkuloosi suhtes uuesti tervisekontroll läbida uuele tööle asudes, kui inimene on elanud kõrge riskiga riigis või puutunud kokku tuberkuloosi haigega. Seletuskirjast võib aga lugeda välja, et tervisekontroll tuleb läbida ka siis, kui kehtiva töösuhte kestel on olnud kokkupuude tuberkuloosi nakatanud isikuga või viibimine kõrge riskiga riigis. Seega ei ole eelnõu ja seletuskiri selles osas kooskõlas. Ühtlasi tekib küsimus, et juhul, kui tervisekontroll on vajalik töösuhte kestel, siis kas selle eest peab tasuma töötaja või tööandja. Ettepanek: palume eelnõus ja seletuskirjas täpsustada, millal on vajalik uuesti tuberkuloosi suhtes tervisekontroll läbida. Lisaks palume selgitada, et juhul kui § 17 lõike 7 alusel on tarvilik töötamise kestel uus tervisekontroll läbida, siis kas selle eest peab tasuma töötaja ise või tööandja ning kas tasumise puhul eristatakse eraelulist kokkupuudet vs töökohustuste käigus toimunud kokkupuudet nakkusallikaga. 

Täpsustame, et § 17 lõige 7 käsitleb tuberkuloosi suhtes uue tervisekontrolli vajadust tööle asumisel, mitte kehtiva töösuhte kestel. Seletuskiri viiakse eelnõu tekstiga kooskõlla, et vältida tõlgendust, nagu oleks tervisekontroll automaatselt nõutav ka töösuhte ajal üksnes riskiteguri ilmnemisel. Kui kehtiva töösuhte kestel tekib põhjendatud vajadus täiendavaks tervisekontrolliks (nt tööandja riskianalüüsi alusel või töökohustuste käigus toimunud kokkupuute tõttu), toimub see TTOS‑ i alusel. Sellisel juhul korraldab kontrolli tööandja ning kulud kannab tööandja. Seega on kulude kandmine selgelt eristatud: enne tööle asumist (NETS § 17) – nakkusohutuse miinimumnõue, mille kulud kannab tööle asuja; töösuhte kestel (TTOS) – tööandja korraldatud tervisekontroll, mille kulud kannab tööandja.

§ 17 lg 7 Majandus- ja Kommunikatsioonimi nisteerium

Eelnõu ei reguleeri tuberkuloosi suhtes väljastatava tervisetõendi kehtivust. Palume selgitada ja vajadusel eelnõus reguleerida, kui pikalt kehtib tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli raames väljastatav tervisetõend. Kui tervisetõendi kehtivust pole

Ei arvestata. Selgitame, et eelnõus ei sätestata tuberkuloosi suhtes väljastatava tervisetõendi ajalist kehtivust, kuna eelnõu lähtub

158

reguleeritud, eeldame, et iga kord tööle asudes (ka olukorras, kus inimene vahetab lühikese perioodi jooksul töökohta) peaks uue tervisekontrolli läbima.

riskipõhise tuberkuloosi skriinimise põhimõttest, mida toetavad ka Eesti Kopsuarstide Seltsi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi soovitused. Eelnõu § 17 näeb ette, et tuberkuloosi suhtes tehtud tervisekontrolli ei ole vaja uuesti läbida, kui tööle asujal ei ole tekkinud uusi riskitegureid. Tööandjal on õigus nõuda uut tervisekontrolli ja vastava tõendi esitamist juhul, kui tööle asuja:

 on pärast eelmise tervisekontrolli läbimist viibinud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis, või

 on puutunud kokku tuberkuloosi nakatunud isikuga.

Nimetatud asjaolude selgitamiseks on tööandjal võimalik küsida vastavat teavet töövestluse käigus või paluda tööle asujal täita deklaratsioon, mis on tervishoiu- ja töötervishoiupraktikas tavapärane lähenemine. Ajalise kehtivuse sätestamist ei peeta põhjendatuks, kuna tuberkuloosi levimus Eestis on madal ning sümptomiteta isikute regulaarne skriinimine kindla ajavahemiku järel ei ole rahvatervise seisukohast proportsionaalne. Eelnõu eesmärk on vältida põhjendamatut korduvat kontrolli ja halduskoormust ning keskenduda sisulisele nakkusohu hindamisele konkreetsete riskitegurite olemasolul.

159

§ 13 ja 17 Majandus- ja Kommunikatsioonimi nisteerium

Töökeskkonnas immuniseerimist on käsitletud nii immuniseerimise jaos kui §-s 17. Palume kaaluda, kas oleks mõistlik koondada kõik immuniseerimist puudutav ühte kohta. 

§-s 17 oli immuniseerimine TTOS-i dubleeriv säte, seega oleme selle NETS eelnõust eemaldanud.

§ 17 lg 9- 10

Majandus- ja Kommunikatsioonimi nisteerium

Eelnõu § 17 lõige 9 ja lõige 10 ei sobitu §-i 17 alla, kuivõrd tegemist ei ole töökohal nakkusohutuse tagamisega. Palume liigutada need sisult sobivama paragrahvi alla.

Arvestatud.

§ 13 lg 3 Kaitseministeerium Eelnõu § 13 lõige 3 sätestab, et Kaitseministeerium ja Siseministeerium korraldavad oma allasutuste töötajate teenistusülesannetega seotud täiendava immuniseerimise oma valitsemisala eelarvest. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse, et Kaitseministeerium korraldab välismissioonile saadetavate kaitseväelaste täiendava immuniseerimise oma valitsemisala eelarvest. Selgitame, et välismissiooni mõiste asemel kasutame Riigikaitseseaduse § 29 alusel mõistet rahvusvaheline sõjaline koostöö.

Arvestatud.

Seletuskiri Kaitseministeerium Seletuskirjas on selgitatud, et Kaitseministeerium ja Siseministeerium korraldavad enda töötajatele vajalikke immuniseerimisi, mis tulenevad nende teenistusülesannetest. Juhime tähelepanu, et Kaitseministeerium tagab küll eelarve immuniseerimiseks, kuid immuniseerimise korraldamist viib läbi Kaitsevägi. Seega palume tagada eelnõu ja seletuskiri vastavuse tegeliku praktikaga.

Arvestatud.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsuse tagasisidetabel

VTK peatükk / märkuse tüüp

Märkuse esitaja

Märkus / kommentaar Märkusega arvestamine / mittearvestamine

Üldine märkus

Andmekaitse Inspektsioon

Märkused puuduvad, kuid juhib tähelepanu, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje protsessides, kus tuleb töödelda isikuandmeid, tuleb pöörata tähelepanu ka isikuandmete töötlemise põhimõtetele.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

1. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Teeb ettepaneku lisada mitteregulatiivsete lahenduste alla konkreetsed ja rahastatud haridusprogrammid tervisealase kirjaoskuse edendamiseks. Et tagada patsiendi enesejuhtimise oskused ja samas ka terviseeksperdi oskused patsienti toetada tema autonoomiat ja eripärasid (s.h info tarbimise kanaleid) arvestades tuleks luua haridusprogrammid nii alushariduse, põhikooli kui kutsehariduse ja gümnaasiumiprogrammide tasemel; sarnased haridusprogrammid oleks vajalikud ka juhendajatele, õpetajatele, töötervishoiuspetsialistidele, lapsevanematele, tervishoiutöötajatele või siis tööandjatele.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

1.2. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Ettepanek määratleda ka riikliku immuniseerimiskavajärgsete vaktsiinide ja kordusvaktsiinide isikustatud automaatteavitused terviseportaalis ja/või perearstikeskuste poolt ja teavitused vabatahtliku vaktsineerimise võimaluste kohta.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

1.4. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Juhib tähelepanu, et tuleb arvestada ka võimalusega, et mõju võib olla ka vastupidine ehk et laps võib vaktsiinist keelduda näiteks süstihirmust või muudel põhjustel. Kooliõed vajavad sellistes olukordades selgeid ja ühtseid juhiseid ja väljaõpet. Samuti tuleb arvestada mõjuga, mis võib tekkida, kui vanemate ja lapse otsus ei ühti ning mille tulemusel võib laps vajada psühholoogilist lisatuge.

Tervishoiutöötaja peab nii koolis, perearsti juures kui ka mujal lähtuma lapsesõbraliku tervishoiu põhimõtetest, sõltumata sellest, kes annab lapse vaktsineerimiseks nõusoleku. Lapsel on õigus olla kaasatud oma tervist ja ravi puudutavate otsuste tegemisse ka siis, kui nõusoleku annab vanem. Samuti näeb seadus ette, et vanemad arutavad lapsega hooldus‑, kasvatus‑ ja terviseküsimusi, võttes arvesse lapse küpsust (perekonnaseaduse § 116 lõige 3).

3. Eesti Töötervishoiua rstide selts

Kommentaar, et tööandjatele on probleemiks see, kui nemad katavad tõendi kulu ja töötaja lahkub töölt.

Oluline on rõhutada, et uue eelnõuga kaotatakse ära senine üldine nõue, mille järgi töötaja pidi enne tööle asumist esitama tervisetõendi kõigi nakkushaiguste suhtes – selline kohustus jääb edaspidi alles ainult tuberkuloosi puhul ja sedagi üksnes väga selgelt piiritletud töökohtadel, kus kokkupuude haavatavate rühmadega teeb riski oluliselt kõrgemaks. Ülejäänud juhtudel ei nõua eelnõu tööandjalt ega töötajalt täiendavaid tõendeid, vaid juhib kogu tervisekontrolli korralduse teadlikult tagasi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse raamidesse, kus riskihindamise põhimõtted juba täna sätestavad, millistes olukordades ja kui sageli peab tööandja töötaja tervisekontrolli saatma. See tähendab, et nakkusohutuse seisukohalt ei teki tööandjale uut kohustust ega lisakulutust võrreldes kehtiva olukorraga: tuberkuloosi tõend on erandlik ja säilitatud üksnes nende valdkondade jaoks, kus see on rahvatervise seisukohalt vältimatult vajalik, muu tervisekontroll toimub edaspidi TTOS-i alusel nagu tavaline töökeskkonnariskidest lähtuv protsess.

3.1. Eesti Töötervishoiua rstide selts

Kommentaar, et aastate jooksul on järjest enam selliseid asutusi, kus TTOS tervisekontrolli raames käsitletakse kohe ka nakkusohutust. See tähendab, et tööandja on korraldanud ühe käigu raames mõlemad teemad (nt koolid).

Paljudel tööandjatel, kus töötatakse haavatavate rühmadega on juba aastaid olnud praktika, et TTOS-i alusel korraldatav tervisekontroll hõlmab ühes käigus ka nakkusohutusega seotud küsimusi. See tähendab, et tööandjad on enda töökorralduses loonud lahenduse, kus töötaja ei pea tegema mitut eraldi käiku ning nakkusohutuse hindamine on integreeritud tavapärasesse töötervishoiu protsessi.

Eelnõu ei lähe selle praktikaga vastuollu — vastupidi, üldisest nakkushaiguste tõendi nõudest loobumine toetabki seda, et nakkusohutusega seotud hinnangud tehakse edaspidi TTOS-i raamistikus, tööandja riskianalüüsi ja töötervishoiuarsti soovituste alusel. Ainsaks erandiks jääb tuberkuloosi tõendi nõue kindlate ametikohtade puhul, kus risk ei tulene mitte tööandja valikutest, vaid rahvatervise seisukohast vältimatust vajadusest kaitsta lapsi, patsiente ja hoolealuseid.

3.3. Eesti Töötervishoiua rstide selts

Töötervishoid ongi siiani tegelenud mõlemapoolselt: nii NETS-i kui bioloogiliste ohuteguritega (vaktsineerimised nt tervishoius ja põllumajanduses, kanalisatsioonitööd vms + tööandjate/töötajate teavitus)

Töötervishoid on juba praegu käsitlenud nakkusohutust koos bioloogiliste ohuteguritega näiteks tervishoius, põllumajanduses ja kanalisatsioonitöödel ning tööandja ja töötaja teavitamine on olnud selle loomulik osa. Eelnõu lähtubki samast loogikast: üldine nakkushaiguste tõendi nõue kaob ning nakkusohutuse hindamine jääb nüüd valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see praktikas ongi toimunud. NETS jätab ainult tuberkuloosi tõendi selgelt piiritletud ametikohtadel, kuid kõik ülejäänud nakkusohutuse küsimused jäävad edasi töötervishoiu tavapäraste protsesside ja riskihindamise juurde.

3. Eesti Töötervishoiua rstide selts

Kogu töötervishoiu bioloogiliste ohutegurite alast seadusandlust peaks paralleelselt analüüsima ja kohandama, et oleks kompleksselt käsitletav koos NETS-iga.

Eelnõu roll on piirata NETS ainult rahvatervise seisukohalt vältimatute eranditega, kuid laiem nakkusohutuse käsitlus töökohal jääbki edasi TTOS-i.

3.1. Eesti Töötervishoiua rstide selts

Kas on õige eristada tööprotsess ja töökeskkond? Meditsiinitöötajatel on need ju küll enamasti kattuvad - s.t. toimivad samaaegselt.

Seaduse eelnõus me ei erista tööprotsessi ja töökeskkonda. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel loodud määrus käsitleb töökeskkonda mõjutavaid bioloogiliste

ohutegureid, mille hulka kuulub ka tööprotsess, kui see töökeskkonda mõjutab.

1. Eesti Töötervishoiua rstide selts

Oma töökohustustest lähtuvalt on oluline, et tervishoiutöötajad oleksid ka ise nakkushaiguste eest võimalikult maksimaalselt kaitstud –s.t. immuniseeritud. Kuna tervishoiutöötajad peaksid olema immuniseeritud tavapopulatsioonist suuremas mahus, siis on ka nende tööandjate halduskoormus nõuetekohaseks immuunprofülaktikaks märgatavalt suurem. Tuleks laiendada riiklikku vaktsineerimiskava alla kuuluvate vaktsiinide hulka tervishoiutöötajatele, samuti ka (eriti koolieelsete) lasteasutuste vms sektorite töötajatele nt hetkel gripi, leetrite (koos mumpsi, punetiste), läkaköha (koos difteeria, teetanuse), tuulerõugete vastu.

Seaduse eelnõu kohaselt peab tööandja tagama tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi. Lisasime eelnõusse ka sätte, mille alusel võib immuniseerimiskavasse lisada kutsealasid, mille puhul on töötajate vaktsineerimine üleriigilise epidemioloogilise tähtsusega

1.4. Eesti Õpilasesindust e Liit

Toetavad noorte suuremat otsustusõigust oma tervisega seotud küsimustes, kuid peavad oluliseks selgete kaitsemehhanismide ja kaalutlusvõime hindamise kriteeriumide kehtestamist. Koolikeskkonnas võib noort mõjutada autoriteetide surve ning seetõttu tuleb tagada, et noor suudab teha teadliku ja iseseisva otsuse. Kui noor mõistab otsuse tagajärgi ja riske, võiks tal olla võimalus alates teatud vanusest (nt 14–16) ise otsustada oma vaktsineerimise üle.

Noorte suurem otsustusõigus on põhimõtteliselt mõistetav, kuid eelnõu lähtub tervishoius kehtivast üldpõhimõttest: alaealise nõusolekuvõime hindamine ei toimu vanusepiiri järgi, vaid individuaalselt. See tähendab, et kui noor mõistab vaktsineerimise sisu, riske ja tagajärgi, saab ta juba praegu anda teadliku nõusoleku. Samas on oluline arvestada koolikeskkonna eripäraga, kus autoriteetide mõju võib otsust mõjutada, mistõttu peab tervishoiutöötaja hindama, et otsus oleks tehtud iseseisvalt ja vabatahtlikult. Eelnõu eesmärk ei ole seda süsteemi muuta, vaid tagada, et iga otsus olenemata vanusest oleks tõenduspõhine, teadlik ja survevaba.

1. Eesti Õpilasesindust e Liit

Peavad oluliseks, et seadusemuudatustega kaasneks teaduspõhine ja noortele suunatud teavitustöö, mis aitaks noortel orienteeruda info- ja valeinfo rohkes keskkonnas. Riik peaks koos ekspertide ja noorteorganisatsioonidega arendama hariduslikke programme, mis õpetavad kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, et toetada teadlikke terviseotsuseid.

Noorte teadlikke terviseotsuseid ei saa tagada ainult õiguslike võimaluste kaudu. Sama oluline on toetav ja arusaadav infokeskkond. Seetõttu on tähelepanek, et seadusemuudatustega peaks kaasnema teaduspõhine ja noortele kohandatud teavitustöö, igati asjakohane. Eelnõu üldine

raamistik eeldabki, et riik teeb koostööd ekspertide ja noorteorganisatsioonidega, et arendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust toetavaid programme. Noored puutuvad kokku väga suure info- ja valeinfo hulgaga, eriti tervisevaldkonnas, ning nende otsustusvõime toetamine eeldab selget, usaldusväärset ja nende eale sobivat selgitustööd. Selline lähenemine aitab tagada, et noored suudavad teha terviseotsuseid teadlikult, iseseisvalt ja faktilisele infole tuginedes.

1. Eesti Proviisoraptee kide Liit

Oleme apteekide esindusorganisatsioonina korduvalt välja pakkunud, et ka proviisorid ja farmatseudid võiksid kuuluda Eestis tervishoiutöötajate ringi, kel on õigus vaktsineerida. Proviisorid ja farmatseudid, nagu ka teised tervishoiutöötajad vajavad enne vaktsineerimise teenuse pakkumist koolitust, vajalik on ligipääs patsiendi terviseinfole (nõustamiseks, immuniseerimise dokumenteerimiseks) ning apteegil vajalike ruumide olemasolu. Toetame samuti põhimõtet, et koolitused läbinud apteekrid saavad vaktsineerida ka kriisiolukordades (näiteks massvaktsineerimiste või nakkushaiguste testimiste läbiviimisel).

Apteekrite soov laiendada vaktsineerimisõigust proviisoritele ja farmatseutidele on täiesti mõistetav, eriti arvestades nende rolli esmatasandi nõustajatena ning valmisolekut pakkuda teenust koos vajaliku koolituse, dokumenteerimise ja ruumiliste tingimustega. Eelnõu lähtub aga tervishoiutöötajate raamistikust, kus vaktsineerimise õigus on seotud iseseisva tervishoiuteenuse osutamise võimekusega, sealhulgas vastutuse ulatuse ja patsiendi seisundi hindamisega. Nagu teisedki tervishoiutöötajad, vajaksid ka proviisorid ja farmatseudid sellisel juhul koolitust, ligipääsu patsiendi terviseinfoga seotud süsteemidele ning selget rollijaotust. Samuti on kriisiolukordades apteekide kaasamine sisuliselt võimalik ning praktikas kasutatudki, kuid see eeldab eraldi regulatsiooni ja täpselt määratletud protseduure. Eelnõu ei välista apteekide suuremat kaasatust tulevikus, kuid selline muudatus peab toimuma kooskõlas tervishoiusüsteemi tervikstruktuuriga ja

tagama, et vastutus, pädevus ja andmekaitse oleksid üheselt paigas.

3. Eesti Proviisoraptee kide Liit

Toetame ettepanekut vähendada bürokraatiat ning ühtlustada tervisekontrolli reegleid. Erinevate seaduste alusel tehtavad riskihinnangud ja tervisekontrollid ei ole praegu piisavalt selgelt sätestatud ning põhjustavad töötajatele ja ka ettevõtjatele liigset administratiivset koormust. Samuti ei pruugi praegusel kujul korraldatud kontrollid täita neile pandud ootusi. Samuti saame apteekide poolt kinnitada, et tervisetõendite süsteem vajab kaasajastamist ja täpsemat analüüsi tõendi vajalikkuse, kehtivuse ja säilitamise osas. Toetame mõtet, et kaaluda tuleks, kas tervisetõendit praegusel kujul üldse vaja on.

Töötervishoid on juba praegu käsitlenud nakkusohutust koos bioloogiliste ohuteguritega näiteks tervishoius, põllumajanduses ja kanalisatsioonitöödel ning tööandja ja töötaja teavitamine on olnud selle loomulik osa. Eelnõu lähtubki samast loogikast: üldine nakkushaiguste tõendi nõue kaob ning nakkusohutuse hindamine jääb nüüd valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see praktikas ongi toimunud. NETS jätab ainult tuberkuloosi tõendi selgelt piiritletud ametikohtadel, kuid kõik ülejäänud nakkusohutuse küsimused jäävad edasi töötervishoiu tavapäraste protsesside ja riskihindamise juurde.

Üldine märkus

Eesti Proviisoraptee kide Liit

Uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus peaks andma apteekritele juurde õigusi inimeste nõustamise ja teavitustegevuste osas.

Apteegid mängivad juba praegu olulist rolli inimeste nõustamisel ning eelnõu ei piira seda rolli kuidagi. Apteekritel on jätkuvalt õigus anda inimestele tervisealast teavet, sh nakkushaiguste ennetamise ja ravimite kasutamise kohta. Nõustamise ja teavituse laiendamine on tervishoiusüsteemi üldine suund ning apteekide panus on selles väärtuslik. Koostööd saab vajadusel laiendada riiklike teavitustegevuste ja kriisivalmiduse raames.

1.1. Eesti Perearstide Selts

Toetame IPEK rolli sätestamist NETSis. Meie ettepanek on, et on vajalik sätestada NETSis ja vastavas NETS rakendusaktis: • IPEK ülesanded (sh vaktsineerijate täiendõppeprogrammide ja koolitajate kinnitamisel); • töökord (sh rahastus); • koosseisu koostamise põhimõtted;

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni rolli selge sõnastamine on oluline ning toetame seisukohta, et komisjoni ülesanded ja toimimise põhimõtted peavad olema üheselt mõistetavad. Eelnõu toobki IPEKi NETSi raamistikku, kuid täpsemad detailid kuuluvad

• huvikonfliktide haldamise põhimõtted. rakendusaktidesse. Selline jaotus on vajalik, et seaduse tasandil sätestada volitus ja raamistik, samas kui konkreetsem kord jääb paindlikumalt ajakohastatavaks ministri määrusega. Meie eesmärk on tagada, et IPEKi töö oleks läbipaistev, professionaalne ja sõltumatu nii teaduslikult kui ka huvide konflikti mõttes ning et komisjoni otsused toetaksid tervishoiusüsteemi toimimist tervikuna.

1.2. Eesti Perearstide Selts

Eesti Perearstide Selts ei toeta immuniseerimisõiguse laiendamist apteegiteenuse osutajatele seni kuni apteegiteenuste sisu regulatsioon ei ole süstemaatiliselt kaasajastatud vastavalt 2024 kooskõlastatud VTKle.

Immuniseerimisõiguse laiendamine apteegiteenuse osutajatele eeldab kõigepealt apteegiteenuste sisulise regulatsiooni kaasajastamist, on mõistetav ja kooskõlas tervishoiusüsteemi tervikliku toimimise põhimõtetega. Eelnõu ise apteegiteenuse sisu ega korraldust ei muuda, vaid lähtub kehtivast raamistikust, kus vaktsineerimise õigus on seotud iseseisva tervishoiuteenuse osutamise ja sellega kaasneva vastutuskoormaga. Kuna 2024. aastal kooskõlastatud VTK nägi ette apteegiteenuste laiemat ajakohastamist, on loomulik, et võimalikud muudatused vaktsineerimisõiguses peavad toimuma alles pärast seda, kui apteegiteenuse roll ja ulatus on süsteemselt üle vaadatud. Selline järjekord tagab, et otsused tehakse läbipaistvalt, erialapõhiselt ja kogu tervishoiusüsteemi sujuvat toimimist silmas pidades.

1.4. Eesti Perearstide Selts

EPS toetab regulatsiooni kaasajastamist ja selguse loomist, et immuniseerimisel koolides lähtutakse võlaõigusseadusest.

Immuniseerimisel koolikeskkonnas tuleb selgelt lähtuda võlaõigusseadusest, on põhjendatud ning eelnõu toetab seda põhimõtet. Vaktsineerimine on

tervishoiuteenus, mis eeldab teadlikku nõusolekut ning kehtiv õigusruum sätestab, et alaealise nõusolekuvõime ja otsustusõigus hinnatakse individuaalselt VÕS-i alusel. NETS ei muuda seda raamistikku, vaid loob selguse, et ka koolides toimuv immuniseerimine toimub samadel alustel nagu mujal tervishoiusüsteemis. See tagab ühtse õigusliku loogika, väldib erinevaid tõlgendusi ning kaitseb nii lapse õigusi kui tervishoiutöötaja vastutust.

1. Eesti Perearstide Selts

Oluline osa immuniseerimistest toimub täiskasvanueas, kus vaktsiinide kättesaadavusega on probleeme, sest suur osa täiskasvanueas tehtavaid vaktsiine on isikule tasulised ja ilma Tervisekassa ravimite soodusmäärata, kuigi tegemist on Eestis registreeritud ravimitega. Nakkushaiguste ennetamise seisukohast on oluline toetada ja soodustada täiskasvanueas vaktsineerimisi, sh MMR, dTap, puukentsefaliidi vaktsiinidega. EPS esindajad on aeg-ajalt IPEKis seda küsimust tõstatanud, et omaosalusega läbi viidud vaktsineerimistele laieneks ravimite soodusmäär, kuid vastuseks oleme saanud, et NETS seda ei võimalda. Palume NETS väljatöötamisel ka seda aspekti arvestada.

Täiskasvanute vaktsineerimise kättesaadavuse teema on tõepoolest oluline, eriti kuna mitmed vajalikud kaitsesüstid on praegu inimesele täielikult omaosalusega ning soodustus ei kehti isegi siis, kui vaktsiin on Eestis registreeritud ravim. NETS ise ei määra ravimite hüvitamise põhimõtteid ega Tervisekassa soodusmäärasid. Need kuuluvad eraldi ravimipoliitika ja ravikindlustuse raamistikku. Küll aga on teie tähelepanek oluline sisend poliitikakujundajatele: täiskasvanute vaktsineerimine on rahvatervise seisukohalt sama tähtis kui laste immuniseerimine, ning selle parem toetamine vajab laiemat arutelu üle kogu tervishoiusüsteemi.

2. Eesti Perearstide Selts

Tervishoiutekkeliselt võivad levida ka õhkleviga levivad vaktsiinvälditavad haigused (sh leetrid, gripp, COVID-19, tuulerõuged). Palume uue NETS seaduse loomise käigus arvesse võtta ka seda aspekti ja luua õigusselgust, kas ja millistel juhtudel võib olla tervishoiutöötajate vaktsineerimise kohustuslik.

Tervishoiuasutustes võivad tõepoolest levida ka õhklevina vaktsiinvälditavad haigused,

nagu leetrid, gripp, COVID‑19 ja tuulerõuged, mis ohustavad eriti patsiente, kes on ise kaitseta või immuunsusnõrgad. Samas ei sätesta NETS eraldi tervishoiutöötajate vaktsineerimiskohustust, sest selline otsus peab põhinema laiemal õigusraamistikul, sh

põhiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning riskihindamise põhimõtetel. Tõstatatud küsimus on siiski väga asjakohane. Õiguslik selgus selle kohta, millistel tingimustel võib vaktsineerimine tervishoius olla vajalik või kohustuslik, vajab eraldi käsitlemist ning seda tuleb edasises poliitikakujundamises arvesse võtta.

2.1. Eesti Perearstide Selts

Nakkushaiguste leviku osas on väga haavatavad ka hooldekodud, toetame infektsioonikontrolli nõuete kaasajastamist ka nendes.

Hoolekandeasutused on nakatumise suhtes sama haavatavad kui tervishoiuasutused, mistõttu on infektsioonikontrolli nõuete ajakohastamine nendes asutustes hädavajalik. Eelnõu eesmärk ongi laiendada selged ja läbipaistvad nakkusohutuse põhimõtted ka hooldekodudele, et tagada paremad ennetusmeetmed ja kaitse nii elanikele kui töötajatele.

3.2. Eesti Perearstide Selts

Eesti Perearstide Selts toetab ettepanekut üldse loobuda nakkushaiguste suhtes esitatava tervisetõendi nõudest ning kasutada tõendipõhise lähenemise asemel riskipõhiseid ennetusmeetmeteid nagu töötajate juhendamine, isikukaitsevahendite kasutamine, tervise jälgimine, aga ka kätehügieeni, toidukäitlushügieeni nõuete täitmine. Praeguste töötajate tervisekontrollide raames toimuvate tõendite väljastamisega, mille raames tehakse teatud tööalade töötajatele rutiinselt väljaheitekülve ja kopsude röntgenülesvõtteid on küll kulutatud palju ressursse (aega, raha), kuid on väga kaheldav, kas üldse on ennetatud infektsioonhaigusi.

Kehtiv tõendipõhine süsteem ei ole olnud tõhus nakkushaiguste ennetamisel ning on koormanud nii töötajaid kui tööandjaid märkimisväärse aja- ja rahakuluga. Eelnõus üldine nakkushaiguste tõendi nõue kaob ning nakkusohutuse hindamine jääb nüüd valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see praktikas ongi toimunud. Ainsaks erandiks jääb tuberkuloosi tõendi nõue kindlate ametikohtade puhul, kus risk ei tulene mitte tööandja valikutest, vaid rahvatervise seisukohast vältimatust vajadusest kaitsta lapsi, patsiente ja hoolealuseid.

1.2. Eesti Perearstide Selts

Sobiv sõnastus oleks näiteks: Vaktsineerimisi viiakse läbi peamiselt perearstiabis ning koolitervishoiuteenuse ja eratervishoiuteenuste osutajate poolt.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

2.1. Eesti Perearstide Selts

„üldarstiabile“ – pro perearstiabile Teadmiseks võetud ja arvestame.

Üldine märkus

Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Sotsiaalministeeriumi esmase VTK kaasamisürituse arutelude põhjal soovitame edasistesse aruteludesse ning temaatilistesse töörühmadesse kindlasti ja veelgi tugevamalt kutsuda ja paluda ka rohkem era- ja kolmanda sektori esindajaid.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

5. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Kriisijuhtimisel, sh kindlasti ka tervisekriiside, epideemiaolukordade juhtimisel tuleb tagada interdistsiplinaarne vaade. Peame oluliseks, et ettevaatuspõhimõtte rakendamist edasises menetluses põhjalikult piiritletaks.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

1. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Toetame eesmärki tõsta vaktsineerimisega hõlmatust. Samuti tunnustame ministeeriumit valmisoleku eest laiendada immuniseerimisõigusega isikute ringi.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

1.3. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

VTK-ga soovitakse ilmselt ulatuslikult muuta ravimite hankimise ja käitlemise reegleid ja õiguseid. Need muudatused vajavad enne eelnõu koostamise faasi jõudmist väga põhjalikku lahti kirjutamist ning seejärel läbiarutamist.

Oleme ravimite hangete ja logistika teemad NETSi ettevalmistamisel läbi töötanud koostöös Tervisekassaga ning analüüsinud, kuidas tagada nakkushaiguste tõrjeks vajalike ravimite parem kättesaadavus ja varustuskindlus. Selle tulemusel oleme teinud ettepaneku kehtestada sarnaselt ravikindlustuse seaduse alusel loodud ravimite loetelule ka nakkushaiguste ravimite loetelu, mis annaks selge õigusliku raamistiku hangetele, säilitamisele, jaotamisele ja eelarvelisele planeerimisele. Seega ei muudeta ravimipoliitikat laiemalt, vaid luuakse konkreetne ja läbipaistev kord just nende ravimite jaoks, mis on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seisukohalt vältimatud.

1.3. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Kavandatud muudatused tunduvad aga sellise ulatusega, et võivad põhimõtteliselt muuta kogu senist ravimikäitlemise raamistikku. Tegemist oleks väga põhimõttelise ja suure muutusega, mis ületaks kaugelt üksnes nakkushaigustega seotud valdkonnapiire ning ulatuks ravimivaldkonna aluspõhimõtete muutmiseni. Suure tõenäosusega ei saaks sellised muudatused piirduda pelgalt NETS- ga, vaid

Me ei muuda ravimivaldkonna aluspõhimõtteid ega kogu ravimikäitlemise raamistikku. Oleme analüüsi põhjal teinud konkreetse ja sihipärase ettepaneku luua nakkushaiguste ravimite loetelu, mis toimiks samal põhimõttel nagu ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud ravimite loetelu, kuid oleks suunatud ainult nakkushaiguste

hõlmaksid ilmselt ka TTKS-i ja RavS-i ning olulist osa selle alusel antud määrustest. Peame kriitiliselt oluliseks, et enne VTK menetlusest eelnõu koostamiseni jõudmist tuleks need kavad sisuliselt lahti kirjutada ning puudutatud huvirühmadele eraldi tutvumiseks ja kommenteerimiseks saata.

ennetamiseks ja tõrjeks vajalikele ravimitele. Selle eesmärk on tagada vaktsiinide, antimikroobsete ravimite ja teiste vältimatute vahendite varustuskindlus ja selge rahastamismudel, mitte kujundada ümber kogu ravimipoliitikat. Ulatuslikumad muudatused RavS-i või TTKS-i ei ole NETSi kaudu kavandatud.

1.3. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Ühtlasi märgitakse VTK-s, et soovitakse luua õiguslik alus vaktsiinidooside liikumise ja kasutamise arvestamiseks, mida omakorda hakataks kasutama riiki tellitavate vaktsiinikoguste planeerimisel. Kindlasti on tegemist sensitiivse ja konfidentsiaalse teabega, mille töötlemine vajab selget ja täpset alust ning piire. Rõhutame, et olulisema osa Eestis kasutatavatest vaktsiinidest hangivad täna siiski teised Eesti ravimihulgimüüjad, mitte Tervisekassa. Küll on kassa viimastel aastatel rakendanud turustuspraktikaid kassa prognoosivigadest realiseerunud riskide leevendamiseks nende ülekandmisega teistele tervishoiusektori osapooltele, millega on põhjustanud segadust ja kahju nii ravimeid hankinud tervishoiuteenuse osutajatele kui teistele ravimikäitlejatele – segadused riigi/tervisekassa sekkumisel tervishoiuteenuse osutajate ja ravimite tarneahelasse seoses gripivaktsiini üle- ja puudujääkidega riikliku immuniseerimiskava raames. Seepärast tuleb ka seesuguste muudatuste kavandamisel need kõigepealt selgelt lahti kirjutada ning arvestada seejuures ravimituru osaliste võrdse kohtlemise, infokaitse ja konkurentsiõiguse põhimõtteid. Tähelepanuta ei tohi jätta Tervisekassa kohati tugevat huvide konflikti kui sisemiselt ühelt poolt nii ravimikäitlejana ravimite hankija ja turustajana ning teisalt ravimite eest tasuva kindlustusorganisatsioonina. Need riskid tuleb maandada.

Mõistame muret, kuid täpsustame, et eelnõu ettevalmistamisel ei ole kavandatud ravimite käitlemise üldise süsteemi ümberkujundamist. Koostöös Tervisekassaga oleme analüüsinud üksnes seda, kuidas tagada nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks vajalike ravimite parem planeerimine, kättesaadavus ja varustuskindlus, ning sellest lähtuvalt teinud ettepaneku luua nakkushaiguste ravimite loetelu, mis toimib põhimõtteliselt samal moel kui ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud ravimite loetelu.

1.1. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

VTK selgituste põhjal tundub, et komisjonist soovitakse kujundada formaalse(te) otsustusõigus(t)ega haldusorgan. Samas jätab VTK täiesti lahtiseks, missuguseid ülesandeid, mis vormis ja mis järelmitega komisjon edaspidi täitma hakkaks, kuidas korraldatakse edaspidi komisjoni koosseis ja töö ning missugustest

Seaduse eelnõus sätestame immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesanded ja vastava rakendusakti, kuhu võivad lisanduda huvidekonflikti haldamise põhimõtted, rahastamine ja töökord.

kaalutlustest lähtudes ja mis piirides komisjon edaspidi otsuseid teeks.

3. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Toetame VTK algatust vaadata sisuliselt üle, ühtlustada ning lihtsustada infektsiooni- ja tervisekontrollide riskianalüüside ja tervisetõendite süsteeme NETS-is ja TTOS-is. Meie hinnangul vajab ja väärib ka see valdkond edasisteks aruteludes eraldi töörühma, mh seepärast, et osalt on tegemist võrdlemisi spetsiifiliste, üheaegselt nii töö- kui meditsiiniõiguslikke eriteadmisi nõudvate küsimustega.

VTK kirjeldusest võib tõesti jääda mulje, justkui soovitaks komisjonile anda formaalseid otsustusõigusi, kuid rõhutame, et eelnõu koostamisel ei ole sellist haldusorgani ülesehitust kavandatud. NETS sätestab komisjoni rolli raamistikuna ning selle eesmärk on tagada immunoprofülaktika ekspertkomisjonile selge ja läbipaistev nõuandev funktsioon, mitte otsustusõiguslik pädevus. Komisjoni konkreetsed ülesanded, töövorm, koosseisu kujunemine ja otsustusprotsessid määratakse rakendusaktidega, mis valmivad eraldi ja kaasavalt. Meie eesmärk on tagada, et komisjoni roll oleks üheselt mõistetav, erapooletu ja toetaks tõenduspõhist poliitikakujundamist, mitte ei looks paralleelset otsustustasandit.

3.2. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

VTK punktis 3.2. välja pakutud mõtet, et "ühe alternatiivina on võimalik üldse loobuda nakkushaiguste suhtes esitatava tervisetõendi nõudest ning kaaluda tõendipõhise lähenemise asendamist riskipõhiste ennetusmeetmetega nagu töötajate juhendamine, isikukaitsevahendite kasutamine, tervise jälgimine", tuleks kindlasti kaaluda – eriti kehtiva NETS § 13 lg 1 p 1 nimetatud tegevusvaldkonnas tegutsevates ettevõtetes, kes ei puutu kokku lahtiselt müüdava/käideldava toidu või veega, vaid käitlevad pakendatud tooteid, mille kaudu nakkushaiguste levik on vähetõenäoline

Kehtiv tõendipõhine süsteem ei ole olnud tõhus nakkushaiguste ennetamisel ning on koormanud nii töötajaid kui tööandjaid märkimisväärse aja- ja rahakuluga. Eelnõus üldine nakkushaiguste tõendi nõue kaob ning nakkusohutuse hindamine jääb nüüd valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see praktikas ongi toimunud. Ainsaks erandiks jääb tuberkuloosi tõendi nõue kindlate ametikohtade puhul, kus risk ei tulene mitte tööandja valikutest, vaid rahvatervise seisukohast vältimatust vajadusest kaitsta lapsi, patsiente ja hoolealuseid.

3.3. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Samuti on tervitatav VTK punktis 3.3. esitatud põhimõte, et tööandja võiks nakkushaiguste ja bioloogiliste ohutegurite riske hinnata ja maandada ühes riskihinnangus – TTOS alusel koostatavas töökeskkonna riskianalüüsis, mis hõlmab ka bioloogiliste ohuteguritega seotud riske.

Kehtiv tõendipõhine süsteem ei ole olnud tõhus nakkushaiguste ennetamisel ning on koormanud nii töötajaid kui tööandjaid märkimisväärse aja- ja rahakuluga. Eelnõus üldine nakkushaiguste tõendi nõue kaob ning nakkusohutuse hindamine jääb nüüd valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see praktikas ongi toimunud. Ainsaks erandiks jääb tuberkuloosi tõendi nõue kindlate ametikohtade puhul, kus risk ei tulene mitte tööandja valikutest, vaid rahvatervise seisukohast vältimatust vajadusest kaitsta lapsi, patsiente ja hoolealuseid.

5. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Põhiõiguse ja vabaduste riiveid võimaldavate sätete kavandamisel tuleb eriti põhjalikult läbida ning ka kirja panna riivete põhiseaduslikkuse kontroll. Need küsimused väärivad eraldi töörühma arutelusid, kuhu tuleks lisaks tervishoiu- ja julgeolekuvaldkonnale kaasata ka kodanikuõiguste, ettevõtluse esindajate ning põhiõigustele spetsialiseerunud juristkonna esindajad. Piiravate meetmete kavandamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka tõhusa õiguskaitse võimalustele selliste meetmete rakendamise olukorras, seda nii ministeeriumi kaasamisüritusel Andmekaitse Inspektsiooni poolt toodud andmekaitseaspektides kui õiguskaitsemehhanismide ja - võimaluste tasemel üleüldiselt. Erinevate piiravate meetmete kavandamisel – NB! nii piiriüleselt, piiridel, kui siseriiklikult sh riigi sees eripiirkondade loomisel – tuleb eraldi arvestada vajadusega garanteerida ühiskonna toimimiseks vältimatult vajalike teenuste, kaupade, tööde jätkumine.

Põhiõiguste riivete proportsionaalsuse analüüs esitatakse eelnõu seletuskirjas. Eelnõus on piirangute rakendamise eelduseks range vältimatu vajaduse kriteerium ja ajalised piirangud (nt § 28). Tõhus õiguskaitse on tagatud haldusmenetluse seaduse kohaldamisega (§ 1 lg 4). Andmekaitse aspektidega on arvestatud, luues andmetöötlusele konkreetsed alused otse seaduses (nt § 26 lg 5, § 28 lg 13).Elutähtsate teenuste ja kaupade kättesaadavus on tagatud võimalusega teha piirangutes ning karantiini- ja piiriületusnõuetes vastavaid erandeid (§ 26 lg 2 p 6, § 44). Täiendav osapoolte ja spetsialistide kaasamine aruteludesse jätkub eelnõu kooskõlastusringidel.

5. Eesti Ravimihulgimü üjate Liit

Piiravate meetmete regulatsioon tuleb eelnõu dokumentides siduda tänaste kriisiseaduste (HOS, RiKS jt) ning Riigikogu menetlus oleva uue tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. Kattuvates piirnevates osades tuleks hinnata ka teiste valdkondade asjakohaseid reegleid, näiteks on NETS-il puuteid loomataudi vastaste nõuetega. Seda nii sisuliselt kui ka terminoloogiliselt ja rakendus üleminekuaspektides.

Eelnõus on loodud seosed kehtiva ja kavandatava kriisiregulatsiooniga. Paragrahvi 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse häda- või eriolukorras vastavat kriisiseadust (tänane hädaolukorra seadus või menetluses olev tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus),

Vastavad seosed, piirangute alused ja ulatus ning otsustusprotsessid, pädevus ja vastutus tuleks eelnõu dokumentide selguse huvides võimalusel ka skemaatiliselt vms ülevaatlikul viisil ära kirjeldada.

arvestades NETS erisusi. Samuti on arvestatud kokkupuudetega loomataudide ja toiduohutusega – eelnõus on reguleeritud teabevahetus zoonooside tuvastamisel (nt § 8 lg 5 p 2) ning rakendussätetega muudetakse vastavalt ka veterinaarseadust (§ 51). Piirangute alused, otsustusprotsessid ja pädevuste jaotus (millal otsustab Terviseamet ja millal Vabariigi Valitsus, sh §- d 26–28) avatakse eelnõu seletuskirjas.

1.2.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskust e Liit

ETTKLi arvates peaks laste vaktsineerimine toimuma kindlasti esmatasandil, sh koolitervishoiu kaudu, tagades nii süsteemse ja järjepideva lähenemise laste tervisele. Täiskasvanute vaktsineerimine peaks samuti jääma esmatasandi vastutada, arvestades vajadust usaldusväärse nõustamise ja patsientide vaktsineerimise järjepidevuse järele. Eratervishoiuasutuste ulatuslik kaasamine testimisse ja vaktsineerimisse COVID-19 pandeemia ajal olude sunnil rakendatud ajutine, tervishoiusüsteemi ülesehitust ja sisemist loogikat eirav lahendus, mistõttu loodame, et uue NETS koostamisel jäädakse kehtiva seaduse §-s 8 sätestatud immuniseerimise korralduse juurde. Teisi tervishoiuteenuse osutajaid võiks ka edaspidi kaasata üksnes tervishoiualases hädaolukorras ja eeldusel, kui esmatasandil ei ole piisavalt ressursse. Samas soovime tuua välja, et vajalik on õigusruumi selgus selles osas, et perearstiabi teenuse osutajad võivad vaktsineerida ka väljaspool oma tegevuskohta, nt koolides, tööandjate juures või vaktsineerimise kampaaniate raames. Seega peavad peamised hõlmatust suurendavad meetmed olema suunatud esmatasandile, kus on olemas püsikontakt patsiendiga ning usaldus patsiendi ja arsti vahel.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

1.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskust e Liit

Teeme ettepaneku kaasjastada ka määruses "Immuniseerimise korraldamise nõuded" § 2 lõiget 2. Täiendkoolitus ei peaks olema kohustusena, vaid tervisekeskuse enda võimalus ja valik, mis ajal ja kellele seda soovitakse. Eelkõige peaks lähtuma meeskonnatööst ja on oluline, et tervisekeskuses oleks vaktsineerimise pädevus regulaarselt uuendatud selle eest vastutavatel töötajatele - peame väga oluliseks, et vaktsineerimise pädevus oleks meeskonnas

Teadmiseks võetud ja arvestame.

olemas ja uuendatud ning meeskonna liige saabki ka sisekoolitusi teha. Ühtlasi teeme ettepaneku veebipõhise täiendkoolituse loomiseks, et oleks võimalik enamatel inimestel neile sobival ajal oma teadmisi täiendada.

2.1.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskust e Liit

ETTKL mõistab vajadust tõhustada infektsioonikontrolli nõuete rakendamist, kuid soovime rõhutada, et infektsioonikontrolli nõudeid ei saa automaatselt üle kanda esmatasandi tervisekeskustele samas ulatuses, nagu need kehtivad statsionaarset arstiabi pakkuvatele teenuseosutajatele. Täiendavate nõuete lisamisel tuleks hinnata: a) millised on esmatasandi tervisekeskuste tegelikud infektsiooniriskid, b) milline on tervisekeskuste töökoormus ja personal; c ) millised kulud kaasnevad riskide maandamistegevuste rakendamisega ja kas need on, võrreldes oodatava mõjuga, põhjendatud. Palume vältida tervisekeskuste halduskoormuse suurendamist ja tagada, et uued regulatsioonid oleksid proportsionaalsed ja päriselus rakendatavad.

Seaduse eelnõus laiendame infektsioonikontrolli nõuete rakendamist kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ning üldhooldusteenuse osutajatele. Seaduse eelnõu väljatöötamise raames arutati ja leiti, et NETS ei tohiks keskenduda ainult haiglatele, vaid reguleerida laiemalt ka neid asutusi, kus esineb infektsioonirisk. Vastavas rakendusaktis saab sätestada täpsemad nõuded vastavalt asutuse tüübile.

3.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskust e Liit

ETTKL toetab kavatsust ühtlustada nakkushaiguste tervisekontrollide alused ja vähendada dubleerimist TTOSi ja NETSi vahel.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

1. Eesti Õdede Liit

Toetame VTK ettepanekut täiendada immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesandeid ning rõhutame vajadust tagada:

 kooliõdede pädevuse ja õiguste selgus seoses lapse kaalutlusvõime hindamise ja vaktsineerimisega;

 õdedele suunatud erialaste koolitusprogrammide süsteemne rahastamine,

 süsteemse ülevaate loomist MEDREs immuniseerimise õiguse olemasolu ja kehtivuse osas

Seaduse eelnõus sätestame IPEK ülesanded ja vastava rakendusakti, kuhu võivad lisanduda huvidekonflikti haldamise põhimõtted, rahastamine ja töökord. Seaduse eelnõus sätestame, et piiratud teovõimega isiku immuniseerimisel peab võtma arvesse võlaõigusseaduses sätestatut.

2. Eesti Õdede Liit

Toetame infektsioonikontrolli nõuete laiendamist kogu tervishoiusüsteemile, sh perearstikeskustele, hooldusteenusele ja töötervishoiule. Soovitame luua riiklik infektsioonikontrolli koordineerimismehhanism, mis:

 toetaks asutusi juhendmaterjalide ja koolitustega,

 looks õdedele ja teistele spetsialistidele võimalused pädevuse hoidmiseks ja arendamiseks.

Seaduse eelnõus laiendame infektsioonikontrolli nõuete rakendamist kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ning üldhooldusteenuse osutajatele. Seaduse eelnõu väljatöötamise raames arutati ja leiti, et NETS ei tohiks keskenduda ainult haiglatele, vaid reguleerida laiemalt ka neid

asutusi, kus esineb infektsioonirisk. Vastavas rakendusaktis saab sätestada täpsemad nõuded vastavalt asutuse tüübile.

5. Eesti Õdede Liit

Peame oluliseks, et:

 seaduses sätestataks õiguslik alus tervishoiutöötajate, sh õdede rollile epideemiate ajal (nt vaktsineerimiskampaaniate läbiviimine, testimine, tõrjemeetmete selgitamine),

 koordineerimismehhanismides arvestataks praktikute kaasatusega, sh piirkondlike kriisimeeskondade koostamisel.

Eelnõus on tervishoiutöötajate (sealhulgas õdede) ülesanded nakkushaiguste ennetamisel ning tõrjel kirjeldatud. Eelnõu § 16 sätestab tervishoiutöötaja rolli ja kohustused immuniseerimisel (sh nõustamine, selgitustöö ja vaktsineerimise teostamine) ning § 8 lõige 3 paneb tervishoiuteenuse osutajale kohustuse patsiente nakkusohutuse osas nõustada ja diagnostikaks uuringumaterjale võtta. Kriisilahenduse koordineerimismehhanismid, sealhulgas piirkondlike kriisimeeskondade moodustamine, lahendatakse süsteemselt kriisiseaduste (hädaolukorra seadus või uue tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu) raames, millele NETS eelnõu § 1 lõige 3 häda- ja eriolukordade puhul viitab.

3. Eesti Õdede Liit

Toetame ettepanekut kaotada dubleerivad nõuded ning selgemini määratleda nakkusohutuse tõendamise kohustused, kuid rõhutame:

 vajadust vältida liigset administreerimist ja põhjendamatuid tervisekontrolle, mis ei toeta tegelikku nakkusriskide maandamist;

 digitaalsete lahenduste arendamise ja integreerimise olulisust erinevatesse tervishoiuasutustes olevatesse infosüsteemidesse, et tagada ühine inforuum eri valdkondade üleselt (nt peremeditsiin näeb töötervishoiu otsuseid digitaalselt ja vastupidi)

 digitaalsete lahenduste arendamise olulisust, mis võimaldaks tööandjatel lihtsasti kontrollida ja säilitada vajalikke andmeid töötaja tervisekaitse kohta.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

Üldine märkus

Eesti Õdede Liit

Soovitame lisada seaduse rakendusmeetmete hulka infektsioonikontrolli ja immuniseerimise

Teadmiseks võetud ja arvestame.

alaste koolitusprogrammide arendamine koos rahastamisega. Kokkuvõttes toetame seaduse kaasajastamise põhimõtteid ning teeme ettepaneku:

 selgelt määratleda õe roll immuniseerimises, nakkusohutuse tagamises ja kriisiolukordadele reageerimises;

 tagada rakendamisega kaasnev tugi koolituse, juhendmaterjalide ja rahastamise näol;

 kaasata õendusvaldkonna esindajaid seaduse rakendusaktide ja koolituskavade väljatöötamisse.

1.4. Haridus-ja Teadusministe erium

Samas on küsitav, kas koolides vaktsineerimiseks vanemalt nõusoleku küsimise kohustuse kaotamine vähendab kooliõe administratiivset koormust ja hoiab ära vanemate ja laste vahelisi võimalikke eriarvamusi vaktsineerimise suhtes. Küsitav on ka see, kas selline lahendus aitab kaasa immuniseerimise hõlmatuse suurendamisele.

Eestis vaktsineeritakse enamik koolilapsi kolme nakkushaiguse vastu. Halduskoormuse vähendamiseks nii lapsevanemale kui ka kooliõele sätestatakse, et varasema nõusoleku saatmise asemel peab nüüd lapsevanem saatma ainult keeldumise. Seaduse eelnõu väljatöötamise koosloome töötubades leiti, et vaikiva nõusoleku süsteem vähendab töökoormust ja lihtsustab süsteemi.

1.4. Haridus-ja Teadusministe erium

Nõustume selles, et selguse huvides võiksid vaktsineerimised toimuda samadel alustel, sõltumata tervishoiuteenuse osutajast. Täna on pereõel/arstil ja kooliõel erinevad reeglid samas olukorras tegutsemiseks ja need ei tulene teenuse sisust, vaid teenuse osutamise kohast.

Seaduse eelnõus sätestame, et piiratud teovõimega isiku immuniseerimisel peab võtma arvesse võlaõigusseaduses sätestatut.

1.4. Haridus-ja Teadusministe erium

Palume eelnõu koostajatel läbi mõelda, kuidas teisiti saab kooliõde teada vanema seisukoha, kui vanemalt nõusolekut ei küsita. Kui kooliõel puudub vanema nõusolek, tuleb tal hinnata lapse iseseisvat kaalutlusvõimet, mis hoopis suurendab tema töökoormust.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

Üldine märkus

Justiits- ja Digiministeeriu m

Õigusakti edasise väljatöötamise käigus palume pöörata tähelepanu riskide kaardistamisele ja hindamisele. Uus NETS kahtlemata aitab lahendada õiguslikke kitsaskohti, kuid mitmete probleemide lahendamine ei sõltu üksnes õigusnormidest (näiteks immuniseerimisega hõlmatuse langus). Riskid võivad kaasneda ka õigusnormide rakendamisega või tuleneda välistest teguritest. Seetõttu soovitame seaduse eelnõu etapis soovitud positiivse mõju kõrval kaardistada objektiivselt ka võimalikud riskid.

Võtame teadmiseks ja arvestame.

Üldine märkus

Justiits- ja Digiministeeriu m

25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli kohaselt tuleb halduskoormust suurendava nõudega (kui seaduseelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus) kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus.

Võtame teadmiseks ja arvestame.

1.4. Justiits- ja Digiministeeriu m

Justiits- ja Digiministeerium toetab VTK- s püstitatud vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmise eesmärki. Hea, kui uus seadus loob selgust alaealiste otsustusõiguse küsimuses. VTK-s toodud selgitustest võib järeldada, et probleemi lahendamisel on keskendutud olukordadele, kus laps soovib vaktsineerimist, kuid vanem on lapse vaktsineerimise vastu. Samas on vähem tähelepanu pööratud vastupidisele stsenaariumile. Nimelt võib lapsele suurema otsustusõiguse andmine tuua endaga kaasa olukordi, kus laps kasutab antud õigust vaktsineerimisest keeldumiseks mitte teadliku kaalutluse, vaid näiteks süstikartuse või hetkese emotsionaalse reaktsiooni tõttu. Seetõttu on oluline, et lapse otsustusvõime hindamisel arvestataks mitte ainult tema vanust ja arusaamisvõimet, vaid ka võimalikke hirme, emotsionaalseid ja keskkonnast tulenevaid mõjutajaid, mis võivad otsust mõjutada. Näiteks kui keegi klassist otsustab, et tema ei vaktsineeri (või vastupidi vaktsineerib) ning teised kambavaimust mõjutatuna võtavad vastu sama otsuse. Palume eelnõu väljatöötamise etapil täpsustada, kas muudatus on mõeldud üksnes koolilastele või hõlmab ka lasteaia lapsi.

Seaduse eelnõus sätestame, et piiratud teovõimega isiku immuniseerimisel peab võtma arvesse võlaõigusseaduses sätestatut. Kaalutlusvõime hindamise aluseks on õpilase ja koolõe vaheline usaldusliksuhe ja iga lapse kaalutlusvõime areneb omas tempos ning selle hindamine on individuaalne. Immuniseerimine ei ole kohustuslik k.a lastele.

4.2. Justiits- ja Digiministeeriu m

Justiits- ja Digiministeerium toetab VTK eesmärki täpsustada nakkushaiguste juhtude käsitlemisel piiril Terviseameti ja teiste korrakaitseorganite omavahelise koostöö reegleid. Samas peab nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks piiriületustega seotud andmevahetuse tõhususe tõstmisel arvestama proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada, et põhiõigusi saab piirata vaid juhul, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 11). Põhiõiguste piiramise peamise eesmärgina ei peaks seadma andmetöötluse efektiivsust, sest

Eelnõu § 23 lõigetes 4 ja 5 on piiritletud andmetöötluse eesmärk ja ulatus riigipiiril, lubades andmevahetust Terviseameti, PPA ning Maksu- ja Tolliameti vahel vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja nakkusohtlike isikute või kaupade tuvastamiseks. Eelnõu lähtub proportsionaalsuse põhimõttest: andmete töötlemine ei ole eesmärk omaette

selline eesmärk ei pruugi kaaluda üles sekkumist inimeste privaatsusesse.

(efektiivsus), vaid instrumentaalne meede PS §-st 16 ja 28 tuleneva riigi kohustuse – kaitsta inimeste elu ja tervist – täitmiseks. Isikuandmete (sh terviseandmete) vahetus on piiratud konkreetsete andmekoosseisudega.

5. Justiits- ja Digiministeeriu m

Võimalike piiravate meetmete kavandamisel peab arvestama sellega, et põhiõigusi piiravad meetmed peavad tulenema seadusest (PS § 3 lõikest 1 tulenev parlamendireservatsioon). Riigikogu pädevuses olevate küsimuste delegeerimine täitevvõimule on lubatud vaid siis, kui seaduses on piisavalt määratletud täitevvõimu tegutsemise alused ja tingimused, et välistada omavoli. Eelnõu kavandamisel peab arvestama sellega, et põhiõigusi piiravad nii korrakaitseorganite sekkumist õigustavad normid kui ka võimalikud vaktsineerimisnõuded.

6.1. Justiits- ja Digiministeeriu m

Justiits- ja Digiministeerium toetab VTK punktis 6.1. (lk 4) väljendatud eesmärki vähendada ülereguleerimist ja halduskoormust. Kui riigile vajalikud andmed on ühele haldusorganile esitatud, ei peaks ettevõtja neid uuesti teisele haldusorganile esitama. Haldusorganite koostöö peaks olema korraldatud selliselt, et ettevõtja koormus väheneks.

Võtame teadmiseks ja arvestame.

7. Justiits- ja Digiministeeriu m

Justiits- ja Digiministeerium nõustub VTK punktis 7 (lk 4) püstitatud eesmärgiga tõsta laboratoorsete uuringute kvaliteeti ja ohutust ning toetab selguse loomist järelevalveks pädevate asutuste ja nende ülesannete jaotuses. Samas palume eelnõu väljatöötamisel jälgida, et ettevõtjatele seatud nõuded (näiteks tegevusload, akrediteerimised) oleksid proportsionaalsed soovitud eesmärgi suhtes.

Võtame teadmiseks ja arvestame.

2.2. Justiits- ja Digiministeeriu m

Isikuandmete töötlemine (sealhulgas säilitamine) riivab PS §-is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Justiits- ja Digiministeerium palub arvestada käesoleva kooskõlastuskirja punktides 3 ja 4 väljendatuga ka isikuandmete töötlemist reguleerivate normide kavandamisel. Parlamendireservatsiooni põhimõttest lähtuvalt peab isikuandmete töötlemise õiguslik alus tulenema seadusest. Andmetöötluse täpsema regulatsiooni saab vajadusel sätestada määruse tasandil. Samuti palume jälgida, et isikuandmete töötlemise aluse kavandamisel oleks tagatud ka isikuandmete kaitse

Arvestatud. Eelnõu väljatöötamisel on juhindutud parlamendireservatsiooni põhimõttest, sätestades seaduse tasandil (§ 26 ja § 28) ammendava loetelu meetmetest ja piirangutest, mida täitevvõimul on õigus ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral rakendada. Volitusnormid on piisavalt määratletud, sidudes piirangute kehtestamise vältimatu vajaduse,

üldmääruse (IKÜM) artiklis 25 sätestatud lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtte järgimine. IKÜM artikli 25 kohaselt peab vastutav töötleja rakendama nii töötlemisvahendite kindlaksmääramisel kui ka isikuandmete töötlemise ajal asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mistõttu palume võimalusel andmetöötlusel kasutada privaatsustehnoloogiaid.

proportsionaalsuse ja Terviseameti teaduspõhise riskihinnanguga, kusjuures olulisemad põhiõigusi riivavad meetmed (nt karantiin ja viibimiskeelud) on otseselt seaduses kirjeldatud ning nende rakendamine on ajaliselt piiratud.

3.2. Justiits- ja Digiministeeriu m

Justiits- ja Digiministeerium palub arvestada sellega, et juhul kui tööandjale nähakse ette tervisetõendi säilitamise kohustus, siis tuleb seaduses ette näha ka tõendi säilitamise tähtaeg. Samuti peab seaduse tasandil sätestama, mis andmed peavad tervisetõendil kajastuma.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

4.2. Justiits- ja Digiministeeriu m

Palume kavandatud regulatsiooni väljatöötamisel arvestada Justiits- ja Digiministeeriumi käesoleva kooskõlastuskirja punkti 7 märkusega (VTK tagasisidetabelis JDM tagasiside VTK punktile 2.2.).

Arvestatud. Eelnõu koostamisel on lähtutud parlamentaarse reservatsiooni ja olulisuse põhimõtetest. Põhiõigusi (sh isiku-, liikumis- ja ettevõtlusvabadust) riivavate meetmete kohaldamise alused on sätestatud seaduses. Ohtlike nakkushaiguste loetelu kehtestamine delegeeritakse valdkonna eest vastutava ministri määruse tasandile. Ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks vajalike üleriigiliste või regionaalsete piirangute ja meetmete kehtestamise õigus on antud Vabariigi Valitsusele määrusega (eelnõu § 28), mis tagab demokraatliku legitimatsiooni ja õigusselguse.

6. Justiits- ja Digiministeeriu m

Õigusakti eelnõu väljatöötamisel palub Justiits- ja Digiministeerium välja selgitada puudutatud andmekogud ja nende arendusvajadused (sealhulgas ka rahas). Samuti tuleb hinnata laborite ja töötervishoiu osutajate kasutuses olevate infosüsteemide arendus- ja liidestamise vajadusi, et esitada automaatselt andmeid riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse. Palume mõlemal juhul näidata ka rahastamise allikas.

Arvestatud. Seletuskirja 7. peatükis on kajastatud nakkushaiguste registri täiendava arendamise vajadus IT-lahenduste kaasajastamiseks. Selleks on kavandatud ühekordne investeerimiskulu 500 000 eurot ja edasine ülalpidamiskulu 100 000 eurot aastas, mida Terviseamet taotleb riigi eelarvestrateegia (RES) 2027–2030 protsessis.

Üldine märkus

Justiits- ja Digiministeeriu m

Eelnõu koostamisel tuleb hinnata, kas kõiki kehtivas seaduses sätestatud väärtegusid on jätkuvalt vaja. Tuleb analüüsida, kuidas kehtivad koosseisud on ennast praktikas õigustanud, kui palju neid on rakendatud, kas on võimalik mõnest koosseisust loobuda või väärteovastutuse asemel rakendada haldussundi (ettekirjutus ning sunniraha). Seega uue õigusakti koostamisel ning karistusmäärade ülevaatamisel tuleb analüüsida, kas on võimalus kohaldada karistamise asemel haldussundi ehk lahendada probleem ettekirjutusega või kohaldada sunniraha ja asendustäitmist.

Arvestatud. Seletuskirja 9. peatükis ja punktis 6.2.7 on selgitatud, et kehtivad väärteokoosseisud (eelnõu § 33–37) on säilitatud, kuna seaduses sätestatud kohustuste rikkumine kätkeb endas otsest ohtu laiale ringile inimestele ning riigi toimimisele. Samas on seletuskirjas selgesõnaliselt rõhutatud haldussunni esmuslikkust: karistuse kohaldamine on viimane abinõu, millele peab eelnema mõjutamine ettekirjutuse ja sunniraha kaudu. Haldussunni efektiivsuse tagamiseks on tõstetud sunniraha ülemmäärasid (füüsilisele isikule 9600 eurot, juriidilisele isikule 30 000 eurot).

Üldine märkus

Justiits- ja Digiministeeriu m

Väljatöötava õigusakti eelnõu seletuskirjas tuleb kajastada statistikat selle kohta, kuidas on kehtiva NETS-i alusel ettekirjutusi ning sunniraha rakendatud, millises määras ning analüüsida, kas sunniraha suurust tuleb tõsta.

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja punktis 6.2.7 on esitatud analüüs sunniraha määrade tõstmise vajalikkusest. Selles on selgitatud, et senised määrad on kaotanud preventiivse mõju, mis võib muuta nõuete teadliku eiramise ettevõtjale majanduslikult soodsamaks kui nende täitmise. Varasema praktika kohta on esitatud kvalitatiivne hinnang, märkides, et Terviseamet ei ole seni kohaldanud trahvi või sunniraha maksimummäärasid.

Üldine märkus

Justiits- ja Digiministeeriu m

Justiits- ja Digiministeerium palub õigusakti eelnõu seletuskirja lisada ka ülevaate karistuspraktikast, kus oleks kajastatud, kui palju on juriidilise isiku vastutust NETS alusel rakendatud, millised on olnud minimaalsed ja maksimaalsed karistused.

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja punktis 6.2.7 põhjendatakse karistus- ja haldussunnimäärade tõstmist vajadusega tagada sanktsioonide proportsionaalsus ja heidutavus, tuues paralleele teiste õigusharudega (nt keskkonnakaitse ja andmekaitse).

3.

Majandus- ja Kommunikatsi ooniministeeriu m

Pooldame lahendust, kus TTOS-i ja NETS-i alusel läbiviidavad tervisekontrollid on selgelt eristatud, et tööandjatel ja töötajatel oleks arusaadav, millal mida teha tuleb ja vältida dubleerivate tervisekontrollide läbiviimist. TTOS sätestab tööandjale kohustuse

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri

hinnata kõiki töökeskkonna riske, sh bioloogilisi ohutegureid ning neid maandada. Seda tehakse muuhulgas töötajate regulaarse tervisekontrolli kaudu. Kui tervisevaldkonna hinnangul ei piisa TTOS regulatsioonist nakkushaiguste leviku ennetamiseks ja tõrjeks, peaks NETS-s olema välja toodud selged erisused üldisest regulatsioonist ehk TTOS-st – mis valdkondades, millal ja kuidas peab tööandja võtma tarvitusele rangemad meetmed ja teostama tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes.

riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.1.

Majandus- ja Kommunikatsi ooniministeeriu m

Palume selgitada, mida on mõeldud peatükis „Võimalikud lahendused“ punktis 3.1. lausetega „Näiteks võib sätestada, et eraldi nakkushaiguste kontroll NETS-i alusel ei ole vajalik juhul, kui töötaja tööprotsessis esinevad bioloogilised ohutegurid on juba kaetud TTOS-i alusel tehtava riskihindamise ja tervisekontrolliga (nt meditsiinitöötajad, laborandid). Seevastu NETS-i alusel tehtav tervisekontroll on põhjendatud olukordades, kus nakkushaiguste levikurisk tuleneb töökeskkonna iseloomust, mitte töötaja tööprotsessist (nt toidukäitlejad lasteasutustes).“ Juhime tähelepanu, et TTOS-i alusel tehtavas riskianalüüsis selgitab tööandja välja kõik töökeskkonna ohutegurid, sh bioloogilised ohutegurid, olenemata sellest, kas need tulenevad töökeskkonna iseloomust või tehtavatest tööprotsessidest ning riskianalüüsi alusel hinnatakse ka tervisekontrolli korraldamise vajadust. MKM-i tõlgenduse kohaselt on bioloogiliste ohutegurite osas eelnev tervisekontroll vajalik eeskätt juhtudel, kui töötaja reaalselt käitleb bioloogilist ohutegurit (nt laborandid) ja see ei hõlma nt toidukäitlejaid ega lasteasutuste töötajaid, välja arvatud juhul, kui tööandja riskianalüüs näeb ette teisti. Sellest lähtuvalt oleme VTK-s toodud mõttega nõus. Oleme avatud tervisevaldkonna ettepanekutele, kui nähakse, et vajadus on täpsemate selgituste või TTOS-i muudatuste järgi.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.3.

Majandus- ja Kommunikatsi ooniministeeriu m

Palume selgitada, mida on mõeldud peatükis „Lahendatavad probleemid“ punktis 3.3. välja toodud väitega, et nakkushaiguste ennetamise riskihindamise kriteeriumid pole piisavalt määratletud ja võib tekkida olukord, kus tööandja peab tegema samadel eesmärkidel kahte erinevat riskihinnangut. Juhime tähelepanu, et TTOS alusel selgitab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

Ohutegurite alla kuuluvad ka bioloogilised ohutegurid, sh nakkushaigused. Seega tuleb tööandjal TTOS-i alusel tehtavas riskianalüüsis käsitleda nakkushaiguste levikut ja selle maandamise meetmeid, kui töökeskkonnas antud ohutegur esineb. Kehtiv NETS § 13 lõige 7 („Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes“) viitab riskide hindamisele. Siinkohal võiks meie hinnangul lähtuda TTOS-is sätestatud töökeskkonna riskide hindamisest. Leiame, et NETS-is dubleeriva riskide hindamise kohustuse sätestamine ja kriteeriumite selgem määratlemine pole vajalik ning nõustume VTK-s toodud mõttega, et tööandja peaks lähtuma riskide hindamisel TTOS-ist ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest.

6.

Majandus- ja Kommunikatsi ooniministeeriu m

VTK-s toodud lahenduse väljatöötamisel tuleb põhjalikumalt analüüsida kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (artikkel 13), mis sätestab pädeva asutuse teavitamise kohustuse ja nõuded teatise andmekoosseisule. Lisaks juhime tähelepanu, et VTK-s pakutud muudatus eeldab asutuste vahelise andmevahetuse loomist ja selleks vajalike ressursside eraldamist ja planeerimist, kuivõrd teatisel olev info on vajalik Tööinspektsioonile tööohutuse järelevalve läbiviimisel.

Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu väljatöötamisel lähtuti eesmärgist välistada topeltregulatsioon. Eelnõus lahendatakse see viitega töökeskkonna riskide hindamisel TTOS-ile, millega on direktiiv 2000/54/EÜ Eesti õigusesse juba üle võetud.

4. Maksu- ja Tolliamet

Mitteregulatiivse lahendusena on märgitud pädevate asutuste vahelise täiendava juhendi koostamine, mis toetab koostööd nakkushaiguste tõkestamisel piiripunktides. MTA toetab igati sellise juhendi välja töötamist, kuivõrd asutuste vaheline koostöö (sh rollijaotus) ja täpsed piiriületusreeglid nakkushaiguste leviku tõkestamisel on olulise tähtsusega.

Teadmiseks võetud ja arvestatud. Asutustevahelise koostöö olulisust arvestades sätestab eelnõu (§ 23 lg 3) otseselt MTA ning PPA kohustuse teha Terviseametiga koostööd ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamisel riigipiiril. Eelnõu täpsustab ametite rollijaotust ja loob õigusliku aluse asutustevaheliseks andmevahetuseks (sh kaupade päritolu ja sihtkoha info edastamiseks Terviseametile), mis on eelduseks ja aluseks detailsete asutustevaheliste rakendusjuhendite koostamisele.

4. Maksu- ja Tolliamet

Peame aga oluliseks märkida, et nakkushaiguste kahtlusega reisijate isoleerimiseks puuduvad piiripunktides võimalused, st karantiini kohad. Selleks, et nakkushaiguste piiriülese leviku tõkestamisel vähendada võimalike haiguste edasist levikut, on karantiini kohtade olemasolu piiripunktides vajalik. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu, et ka võimalike nakkusohtlike kaupade puhul tuleks paika panna reeglid, et kui avastatakse selline kaup (näiteks koeproovid vms), siis millised saavad olema nõuded ja isoleerimise ning ladustamise kohad.

Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu kohustab piiripunkti valdajat tagama vajaliku taristu nakkuskahtlaste isikute ajutiseks isoleerimiseks (§ 23 lg 2). Samuti on eelnõus alus ohtliku kauba ajutiseks kinnipidamiseks ja ohutustamiseks (§ 23 lg 1 p 4). Kuna detailseid ruumi- ja ladustamisnõudeid seadusesse ei kirjutata, kehtestatakse täpsed reeglid nii isikute isoleerimisele kui ka kaupade käitlemisele Vabariigi Valitsuse määrusega (§ 23 lg 1 p 5).

4. Maksu- ja Tolliamet

Juhime ka tähelepanu, et VTK-s viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 298 „Piiriüleste liikumistega seotud nakkushaigustesse nakatumine“ võimalik muutmine ning NETS-i täiendamine võib kaasa tuua teistsuguseid ootusi tolli tööle maismaapiiripunktides, sh nõudeid piiril kasutatavatele seadmetele (nakatunute tuvastamine), regulatsioonidele (piiripunkti epideemiatõrje eeskiri) ning taristule (nakatunute isoleerimine). See võib kaasa tuua piiripunktides tolliametnikele täiendavaid ülesandeid ja/või investeeringuid seadmetesse ja/või taristusse. Uued ülesanded, mis toovad MTA-le kaasa täiendavaid kulusid, tuleks ka eelnõu seletuskirjas kuludena välja tuua.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

3.1 Tööinspektsioo n

Tööinspektsioon pooldab lahendusena, et üldjuhul pole NETSi alusel tervisetõendit eraldi vaja, vaid tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel tehtava töötervishoiukontrolliga. Nimelt näeme Tööinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalves, et tööandjad on arvamusel, et NETSi alusel antud tervisetõend katab ka TTOS alusel läbiviidava tervisekontrolli, kuid see nii pole, sest töötervishoiukontroll hõlmab erinevaid ohutegureid ja on põhjalikum. Samas kui lisada töötervishoiukontrollile täiendavalt kontroll nakkushaiguste suhtes, poleks see ilmselt töötervishoiuteenuse osutajate vaates probleemiks, sest neil on võimekus olemas ka nakkushaiguste kontrolle läbi viia.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.2 Tööinspektsioo n

Kui ühildada nakkushaiguste tervisekontroll töötervishoiukontrolliga, siis ei ole vaja eraldi tervisetõendi digitaliseerimise ja

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude.

säilitamiskohustusega tegeleda, sest see on juba on arenduses ja järgmisel aastal peaks valmima Tööelu infosüsteemi (TEIS) ja Terviseportaali arendused, millega digitaliseeritakse töötervishoiukontrollide läbiviimine. Arendus võimaldaks ka tervisekontrolli otsuseid säilitada digitaalselt TEISis. Tööandjate ja riigi halduskoormuse mõttes ei ole otstarbekas uut samalaadset arendust planeerida.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.3 Tööinspektsioo n

Samuti pooldame NETS-ist eraldi riskihindamise nõude kaotamist ja selle asendamist TTOS alusel tehtava riskianalüüsiga. Tööandjal on juba kohustus koostada TTOS alusel riskianalüüs, mis hõlmab ka bioloogilisi ohutegureid, ja esitada see läbi TEISi Tööinspektsioonile. Samuti on TI arendanud riskianalüüsi mooduli, mis on tööandjatele abiks riskianalüüsi koostamisel. Leiame, et tänane süsteem riskianalüüsi koostamisega toimib ning dubleeriv nõue NETSis ja TTOSis ei ole vajalik.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

6. Tööinspektsioo n

Oleme nõus, et dubleeriv nõue on ebavajalik, kuid direktiiv seab siin piirangud. Ideaalis võiks küll Terviseametile esitatavat teadet muuta selliselt, et kui direktiivis nõutav info on seal olemas, siis Terviseamet edastab selle info Tööinspektsioonile. Tuleb analüüsida, kas direktiivi mõistes pädevat asutust saab muuta Terviseametiks, kes jagab vastavat teavet Tööinspektsioonile.

Teadmiseks võetud. Eelnõu ei muuda Terviseametit direktiivi 2000/54/EÜ mõistes ainsaks pädevaks asutuseks tööohutuse küsimustes, kuna rahvastiku tervise ja töökeskkonna järelevalve eesmärgid on erinevad. Topeltregulatsiooni vältimiseks on NETS-i eelnõus laborite ohurühmade klassifikatsioon ja ohutusnõuded viidud täielikku kooskõlla TTOS-i alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 144. See tagab, et töökeskkonna ohutusnõuded ja rahvastiku tervise huvides seatud bioohutuse nõuded ei tekita isikutele ega asutustele vastuolulisi või dubleerivaid kohustusi.

6. Tööinspektsioo n

VTK lk 9 allteksti märkus 26 ei ole korrektne. Õige sõnastus peaks olema: 26. Tööandja teavitamiskohustus bioloogiliste ohuteguritega seotud töö alustamisel tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõikest 3 ning VV 05.05.2000 määruse nr 144 (Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded) § 13 lõikest 1. Tööandja peab vähemalt 30 päeva enne töö alustamist teavitama Tööinspektsiooni, kui töös kasutatakse 3. või 4. ohurühma bioloogilisi ohutegureid. Nimetatud teavituse sisu kattub

Teadmiseks võetud ja arvestatud. Nõustume õigusliku aluse täpsustusega. Sisulise dubleerimise vältimiseks on eelnõus (§ 10 lg 6) nakkusohtliku materjali käitlemise loakohustus seotud vahetult TTOS-i alusel määratletud bioloogiliste ohutegurite riskirühmadega (2.–4. ohurühm). Terviseameti antav käitlemisluba toimib

suurel määral andmetega, mida nõutakse nakkusohtliku materjali käitlemise loa taotlemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel, mistõttu esineb sisulist dubleerimist.

rahvastiku tervise kaitseks vajaliku eelkontrollina, mis tugineb täpselt samadele ohutusmeetmetele (VV määrus nr 144 lisa 3) kui tööohutuse regulatsioon.

7. Tööinspektsioo n

Selles punktis näeme vajadust Terviseametiga suhelda. Tööinspektsioon toetab igati ettepanekut, et laborite järelevalve ja ohutuse tagamise vastutusalad peavad olema selged, kuid soovime Terviseametiga läbi arutada võimalikud esinevad koordineerimisprobleemid, mis VTK-s on välja toodud. Kindlasti toetame siinkohal olemasolevate andmekogude sidusamat kasutamist, et järelevalvet kavandada ja läbi viia, kuid soovime selgust saada kavandatavate järelevalve aluste täpsustamises ja riskipõhise järelevalve võimaldamise täpsemas nägemuses.

Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu toetab järelevalve aluste täpsustamist. Järelevalve selguse parandamiseks seotakse eelnõus (§ 10 lg 6 ja 7) rahvatervishoiu bioohutuse nõuded otseselt TTOS-i alusel kehtestatud bioloogiliste ohutegurite rühmadega. Selline ühtlustamine loob õigusliku eelduse Terviseameti ja Tööinspektsiooni riskipõhiseks ja koordineeritud järelevalveks laborite üle, võimaldades asutustel tugineda järelevalve kavandamisel identsetele ohutuskriteeriumidele.

1.1 Tervisekassa Teeme ettepaneku muuta NETS § 8 lg 12 järgnevalt: Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud perearsti ülesandeid täidab tervishoiutöötaja, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. Suurem immuniseerimiseks sobilik tervishoiutöötajate ring võimaldab vajadusel immuniseerida suuremat ringi isikuid. Täna ei ole objektiivseid põhjuseid, miks peaks olema immuniseerimine olema piiritletud kitsalt vaid mõne eriala arstidega. Oluline on see, et immuniseeriv isik oleks läbinud asjakohase koolitused ning pädev immuniseerima.

Seaduse eelnõus sätestame, et immuniseerimist võib läbi viia tervishoiutöötaja, kes vastab immuniseerimise korraldamise määruses toodud nõuetele.

1.3 Tervisekassa Ettepaneku paragrahvi 42 lõige 11 muuta ja sõnastada järgmiselt: Tervisekassa eelarvest rahastatakse tuberkuloosi ennetamise ravimite ja nendest ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite, antiretroviirusravimite, mükobakterioosiravimite, vanglatele ette nähtud C-hepatiidi ravimite ning covid ravimitehankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist. Tervisekassa hangib muid täiendavaid ravimeid ja immuunpreparaate Sotsiaalministeeriumi eelarvest ette nähtud vahenditest.

Ettepanekuga arvestatud.

Tervisekassa eelarvest rahastatakse lisaks ARV-ravimitele, tuberkuloosiravimitele ja tuberkuloosiravimitega seonduvatele kõrvaltoimeravimitele ka atüüpiliste mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks mükobakterioosiravimeid ning ravimeid tuberkuloosi ennetamiseks, HI-viiruse ravimeid, C-hepatiidi ravimeid ja covid ravimeid. Muudatus on vajalik selleks, et Tervisekassal oleks õiguslik alus kõnealuste ravimite hankimiseks. Samuti muudetakse NETS § 42 lõike 11 sõnastus sarnaseks NETS § 42 lõike 12

sõnastusega, kus on kirjeldatud, mida rahastatakse Tervisekassa eelarvest vaktsiinide ja immunglobuliinide puhul.

1.3 Tervisekassa Täiendada paragrahvi 42 lõikega 13 järgmises sõnastuses: Tervisekassa korraldab hangitud ravimite jaotamist, säilitamist ja väljastamist käesoleva seaduse § 422 lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutajatele. Tervisekassa korraldab hangitud vaktsiinide jaotamist, säilitamist ja väljastamist lepingu alusel vajaduspõhiselt. On oluline täna praktikas aset leidvatele tegevusele ka kohase õigusliku aluse loomine. Niisamuti on oluline, et Tervisekassal oleks õiguslik alus vaktsiinide väljastamiseks immuniseerimiseks õigustatud isikutele, ent kuivõrd vaktsineerimiseks õigustatud isikute ring võib olla laiem kui on vaktsiinide hulk, on oluline jätta Tervisekassale diskretsiooniõigus, kellele ja mis tingimustel vaktsiine väljastatakse.

Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu (§ 6 lg 1, § 13 lg 2 ning tervisekassa seaduse muudatus §-s 47) loob selge õigusliku aluse, et Tervisekassa saab ravimeid ja vaktsiine keskselt hankida, ladustada ning otse tervishoiuteenuse osutajatele väljastada.

1.3 Tervisekassa Täiendada paragrahvi 42 lõikega 14järgmises sõnastuses: Tervisekassa hangib Vabariigi Valitsuse eelarvest rahastatavaid nakkushaiguste tõrjeks vajalikke ravimeid ja vaktsiine, mille järjepidev kättesaadavus ning majanduslik otstarbekus eeldab keskset hankimist. Täna on Tervisekassal loodud Eesti mõistes keskne võimekus hankida ravimeid ning neid haiglatele edasi jagada. Olukorras, kus tekib kriis, on oluline, et oleks teada kõikide kriisi lahendavate osaliste ülesanded. Vastav säte reguleerib ära Tervisekassa ülesande kui ka selle, kust tulevad vahendid vastava ülesande täitmiseks. Samas juhime tähelepanu, et paika tuleks panna ka kord,

Seaduse eelnõus sätestame, et Tervisekassa korraldab valdkonan eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarveliste vahendite eest rahvatervist ähvardava õhu või muu tervise hädaolukorra tõrjeks vajalikud ravimid.

kuidas sellise rahastamise otsuseni jõutakse. On oluline, et oleks paigas, kes teeb ettepaneku hankimiseks ja millised on vastava ettepaneku eeldustingimused.

1.3 Tervisekassa Seadust täiendada §-ga 421järgmises sõnastuses: Ravimite loetelu (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab Tervisekassa poolt hangitavate ravimite (edaspidi käesolevas paragrahvis ravimid) loetelu Tervisekassa nõukogu ettepanekul. (2) Ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) isikute vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest; 2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus; 4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu; 5) vastavus Tervisekassa eelarvele. (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad. (4) Tervisekassa viib läbi käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Tervisekassa kaasab menetlusse ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 31 kohaselt loodud ravimikomisjoni, kes annab Tervisekassale arvamuse ravimite loetelu koostamise või muutmise kohta. (5) Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohta on avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust. (6) Ravimite lihtsustatud korras loetellu lisamiseks või loetelu muutmiseks algatab menetluse Tervisekassa.

Ettepanek on arvesse võetud.

(7) Ravimite loetellu kantakse: 1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification); 2) toimeaine sisaldus; 3) ravimvorm; 4) diagnoos; 5) ravimi määramise tingimused, mille eesmärk on ravimi määramise põhjendatuse ning Tervisekassa eelarve otstarbeka kasutamise tagamine. Kogu nimetatud paragrahvi eeskuju on RaKS § 43, milles on reguleeritud Tervisekassa ravimite loetelu kehtestamine ja koostamine. Erinevused on peamiselt tingitud sellest, et RaKS §-s 43 sätestatud ravimite loetelu regulatsioon on ravikindlustuse keskne (s.o soodustingimustel on õigus ravimeid saada ainult isikutel, kellel on ravikindlustus).

1.3 Tervisekassa Seadust täiendada §-ga 422 järgmises sõnastuses: Tervisekassa poolt hangitavate ravimite kättesaadavaks tegemine (1) Tervisekassa hangib käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 nimetatud loetelus olevaid ravimeid riigihangete seaduse alusel vastavalt kehtestatud tingimustele. (2) Tervisekassa väljastab lepingu alusel Tervisekassa poolt hangitud ravimeid tervishoiuteenuse osutajale, kes on kantud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavva või osutavad teenust vanglas. NETS-i täiendatakse §-ga 422, milles sätestatakse terviklikkuse huvides, et Tervisekassa hangib riigihangete seaduse kohaselt käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 nimetatud loetelus olevaid ravimeid vastavalt vajadusele. Tervisekassa viib kõnealuseid riigihankeid läbi alates 01.01.2019, kui jõustus NETS § 42 lõige 11, millega sätestati, et Tervisekassa eelarvest rahastatakse ARV- ravimite ja tuberkuloosiravimite ning tuberkuloosiravimitega

Teadmiseks võetud ja esimese lõike osas arvestatud. Ettepanek teise lõike lisamise osas ei arvestanud, kuna ravimite loeteluga kehtestatakse paindlik loetelu, mida ei soovi seaduse tasemel kirjutada kinni ainult teatud teenuseosutajatele ravimite väljastamise osas.

seonduvaid kõrvaltoimeravimeid. Enne seda viis vastavaid hankeid läbi Sotsiaalministeerium ja nimetatud ravimeid rahastati riigieelarvest. Säilib seni kehtiv korraldus selle erinevusega, et kõigil haiglavõrgu kavva kuuluvatel TTO-del on edaspidi võimalik neid ravimeid saada ja see on ka õiguslikult reguleeritud.

1.3 Tervisekassa Muudatuste ettepanekud eeldavad ka muutuseid Tervisekassa seaduses järgnevalt: Tervisekassa seaduse § 4 lg 1 sõnastada järgnevalt: § 4 lg 1: „Tervisekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervise edendamise, haiguste ennetamise, tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust, apteegi poolt ravimite soodustingimustel väljastamise ning apteekide ja meditsiiniseadmete müüjate poolt meditsiiniseadmete soodustingimustel väljastamise õigsust ja põhjendatust, samuti tervishoiuteenuse osutaja poolt ravimite väljastamise ja kasutamise õigsust ja põhjendatust. Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on Tervisekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda. Tervisekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda, pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest või nõuda ebaõigesti või põhjendamatult väljastatud või kasutatud ravimite eest kahju hüvitamist. Nimetatud muudatustega peetakse silmas Tervisekassa poolt hangitavate ravimite kasutamise kontrollimist ja vajadusel TTO-delt kahju hüvitise nõudmist. Olemasolev regulatsioon ei sobi nimetatud ravimite väljakirjutamise/kasutamise kontrollile, sest tegemist ei ole Tervisekassa ravi rahastamise lepingu raames tegutsemisega.

Teadmised võetud ja arvestatud.

1.3 Tervisekassa Tervisekassa seaduse § 12 lõiget 1 täiendada punktiga 28 järgnevalt: § 12 lg 1 p 28: „teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Tervisekassa poolt hangitavate ravimite loetelu kehtestamiseks või selle muutmiseks;

Tervisekassa nõukogul on juba praegu õigus teha ettepanek valdkonna eest vastutavale ministrile Tervisekassa meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu kehtestamiseks.

SELGITUS: vt ülal NETSi § 421 muutmise juures.

1.3 Tervisekassa Teeme ettepaneku täiendada NETS § 18 lg 1 p 3 järgmiselt: 3) teeb nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral immuunpreparaatide hankimise ja jaotamise ettepaneku riigieelarvest tagatud vahendite alusel Tervisekassale; Täna on arusaamatu, kelle eelarve vahenditest peaks Terviseameti poolt tehtav ettepanek aset leidma. Praktikas on leidnud juba aset olukord, kus Terviseamet teeb küll ettepaneku hankida, ent selleks ise vahendeid ei taga. Selliste ettepanekute jaoks ei ole reservvahendeid ette nähtud ka Tervisekassal. Sellest tulenevalt on oluline fikseerida, et ettepanekute finantsilise tugi tuleb riigieelarvest, kuivõrd muul juhul on vastava ettepaneku tegemise võimalus olemuselt sisutühi.

Seaduse eelnõu sätestame, et Terviseamet teeb Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekassale ettepanekuid tõrjeks vajalike meetmete rakendamiseks, sealhulgas ravimite ja isikukaitsevahendite hankimiseks ning jaotamiseks. Seaduse eelnõus sätestame, et Tervisekassa korraldab valdkonan eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarveliste vahendite eest rahvatervist ähvardava õhu või muu tervise hädaolukorra tõrjeks vajalikud ravimid.

Üldine märkus

Tervisekassa Märgime ära vajaduse reguleerida selgemalt rollijaotus Terviseameti ja Tervisekassa vahel. Kriisi valmisolekut tagab täna Terviseamet, kuid kuna ostulepingutes otse olla ei saa, siis ei ole selge, milline on rollijaotus TerK ja TA vahel valmisoleku varu loomisel (eeskätt EK ja muude rahvusvaheliste menetluste raames). Tänane hea näide on ahvirõugetevaktsiin, mis ei ole immuniseerimiskava vaktsiin ega ka kriisivaru, vaid ennetav meede kriisi ära hoidmiseks. Ükski asutus ei tunnista täna rahastuskohustust ega ka vastutust selle varu hankimisel ja hilisemal varude korraldamisel. Selliste tupikseisude vältimise ainus viis on selge ülesannete jaotus.

Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu lahendab viidatud lünga, luues asutuste vahel selge ja tervikliku logistilise juhtimise mudeli.

3.2. MM Grupi kontsern

Ettepanek: sätestada seaduses selge kord ja soovituslik intervall tervisetõendi perioodiliseks uuendamiseks riskivaldkondades

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.2. MM Grupi kontsern

Ettepanek: sõnastada seaduses selgelt, et pakendatud toidu/joogi müüjad ei vaja tervisetõendit; nõue kehtib ainult isikutele, kes käsitsevad lahtist toitu (sh kohvimasinaga teenindus).

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.2. MM Grupi kontsern

Tervisetõendi sisu ja vorm. Praegu on nii uuringute maht, tõendi vorm kui ka hind arstiti erinev. Ettepanekud: kehtestada miinimumnõuded (soole-patogeenid, nahahaigused jms) ning ühtne vorm; lisada tõendile lühiselgitus, missuguste haiguste (nt salmonelloos) korral tuleb tööandjat teavitada; ühtlustada hind.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.2. MM Grupi kontsern

Perearsti ja tööandja roll nakkusohus. Perearstid väljastavad tõendeid eri praktika järgi, mõni ilma analüüsideta. Ettepanek: kohustada perearsti nii tõendit väljastades kui nakkushaiguse diagnoosimisel küsima patsiendilt, kas ta töötab toidukäitlemisega seotud asutuses, ning vajaduse korral seda meelde tuletama.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

5.1. MM Grupi kontsern

Tööandja õigused pandeemia tingimustes. Pandeemia (nt COVID- 19) ajal on tekkinud küsimus, kas tööandja võib korraldada kiirteste või mõõta temperatuuri. Ettepanek: lisada NETSi üldpõhimõte, mis annab tööandjale ajutise õiguse teostada mõistlikke tervisekontrolle ja nõuda maski kandmist, kui Vabariigi Valitsus või Terviseamet on pandeemia välja kuulutanud.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.2. MM Grupi kontsern

Tervisetõendi hoidmine tööandja juures. Originaal tuleb töötajale tagastada, kuid tööandja peab vajadusel tõendi olemasolu tõendama. Ettepanek: täpsustada, et tööandja võib säilitada tõendi koopiat 1 aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist.

Teadmiseks võetud. Eelnõu (§ 17 lg 5 ja 6) kohaselt kaob üldine nakkushaiguste tervisetõendi nõue enamikul tegevusaladel. Tõend tuleb edaspidi esitada vaid kindlatel aladel (tervishoid, hoolekanne, haridus) tuberkuloosi suhtes.

Üldine märkus

Ravimiamet Ravimiametil ei ole tähelepanekuid või märkuseid VTK-le. Võtame teadmiseks.

1.1. Ravimitootjate Liit

Teeme ettepaneku nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestada immuunoprofülaktika ekspertkomisjoni moodustamise kord ja selle töökord ning immuniseerimiskava täiendamise kord.

Seaduse eelnõus sätestame immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesanded ja vastava rakendusakti, kuhu võivad lisanduda huvidekonflikti haldamise põhimõtted, rahastamine ja töökord.

1. Ravimitootjate Liit

Immuniseerimise hõlmatuse parendamiseks tehtud ettepanekud VTKs ei kaasa digilahenduste loomist, nt patsiendile Terviseportaalist meeldetuletused revaktsineerimisele.

Teadmised võetud ja arvestame.

1. Ravimitootjate Liit

Ühtlasi soovime juhtida tähelepanu andmete kasutusele - kas ja kuidas neid kasutatakse hõlmatuse analüüsimiseks ja edasiste tegevuste planeerimisel.

Teadmised võetud ja arvestame.

1.2. Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

Eeltoodust lähtuvalt tuleb immuniseerimisega seotud muudatuste puhul käsitleda eelnõus ka regionaalset kättesaadavust, eriti kui on plaanis laiendada vaktsineerimist pakkuvate teenuseosutajate ringi. Oluline on, et vaktsineerimise kättesaadavus paraneks tervikuna kogu Eestis, sh ka maapiirkondades ning selle saavutamiseks võivad olla teistsugused lahendused kui linnapiirkondades. Näiteks apteekritele selle võimaluse andmine ei pruugi lahendada probleemi maapiirkonnas, kus apteeke ei ole. Oluline on, et ka maapiirkondades paraneks ligipääs immuniseerimisele, seda nii lastel, tööealistel kui pensionäridel.

Teadmised võetud ja arvestame.

1.2. Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

Kui eelnõuga plaanitakse seada ka täiendavaid ülesandeid või kohustusi tuleb arvestada maapiirkondades tegutsevate perearstide ja tervishoiuteenuste osutajate osas nende suutlikkust võtta täiendavaid ülesandeid erinevalt võrreldes linnapiirkondades tegutsevate teenuse osutajatega. Olukorras, kus maapiirkondadesse on niigi raske perearste saada ning pea pooled perearstidest on juba praegu pensioniealised tuleb leida lahendused ka esmatähtsa avaliku teenuse osutamiseks.

Seaduse eelnõus laiendame infektsioonikontrolli nõuete rakendamist kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ning üldhooldusteenuse osutajatele. Seaduse eelnõu väljatöötamise raames arutati ja leiti, et NETS ei tohiks keskenduda ainult haiglatele, vaid reguleerida laiemalt ka neid asutusi, kus esineb infektsioonirisk. Vastavas rakendusaktis saab sätestada täpsemad nõuded vastavalt asutuse tüübile.

1.4. Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

Kuigi see on olemuselt väga tervitatav muudatus, tuleks lahenduse välja töötamise käigus hinnata võimaliku ohuna ka vastupidist olukorda ehk kuidas leevendada neid olukordi, kus sotsiaalmeedia, sõprade või kolmandate isikute poolt mõjutatud ja väärinfo pealt on laps ise vaktsineerimisele vastu.

Võtame teadmiseks. Eelnõus on lapse autonoomia ja kaalutlusõigusega arvestatud. Eelnõu § 16 lõike 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lõike 4 koosmõjus ei immuniseerita last vastu tema tahtmist, isegi juhul, kui seaduslik esindaja on sellega nõus.

2.2. Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

Peame oluliseks rõhutada zoonooside ja AMR-iga seotud andmete süsteemset vahetust erinevate riigiasutuste vahel, eelkõige Terviseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Ravimiameti ning Statistikaameti koostöös. Zoonooside varajane tuvastamine ja

Andmevahetuse süsteemsus ja õigusselgus tagatakse eelnõus selgete regulatiivsete vahenditega, mitte mitteregulatiivsete lahendustega. Eelnõu § 8 lõike 5 punkt 2

loomadelt inimestele ülekanduvate resistentsete patogeenide seire eeldab läbipaistvat ja automaatset andmevoogu. Terviklik seire ning koordineeritud reageerimisvõime nakkushaiguste ravimresistentsusele, mis võimaldab varajast tuvastamist ja sihipärast sekkumist. Eelistada võiks mitteregulatiivsete lahenduste asemel NETS-i normistiku täpsustamist ja nakkushaiguste tõrje koostöö rakendamiseks regulatiivseid vahendeid, sh volitusnormi täiendamist ja määruste kaasajastamist, et tagada selge õiguslik raamistik.

sätestab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustele otsese kohustuse teavitada Terviseametit tuvastatud zoonoossetest nakkustekitajatest. AMR seiret toetab § 9 lõige 5, mille kohaselt töödeldakse nakkushaiguste registris andmeid nakkustekitaja ravimtundlikkuse kohta. Süsteemseks andmevahetuseks vajalik andmekoosseis ja kord kehtestatakse § 11 lõikes 2 sisalduva volitusnormi alusel asjakohase ministri määrusega.

3.1. Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

Tervisetõendi kulu jäetakse praktikas töötaja kanda, mille tõttu on teatud juhtumid, kus tööle asutakse ka tervisedeklaratsiooni alusel ilma tervisetõendita, mis aga ei välista nakkushaiguste levikut. VTK-st ei selgu täpsemalt, kas eelkõige soovitakse ühildada NETS-ist ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenevate nõuete ja kontrollide ühildamist või soovitakse lahendada nakkushaiguste esinemise suhtes tervisekontrolli vajalikkuse küsimust.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.2. Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

Kehtivas NETS § 13 lõike 1 punktis 1 on kehtestatud tervisekontrolli nõue väga üldiselt. Leiame, et tervisetõendi kohustus üldnõudena kõikidele toidukäitlejatele ei ole otstarbekas. Tervisetõendi nõue peaks kohalduma toiduga seonduvate valdkondade puhul, kus isikutel on otsene kokkupuude toiduga ja tegevusega kaasneb oht. Näiteks ei peaks nõue laienema käitlejatele, kes tegelevad ainult pakendatud toiduga, toidu e-kaubanduse või vahendamisega – tegevused, kus ei puututa otseselt kokku toiduga (nt ka vilja kokkuostjad).

Seaduse eelnõus sätestame, et piiratud teovõimega isiku immuniseerimisel peab võtma arvesse võlaõigusseaduses sätestatut. Kaalutlusvõime hindamise aluseks on õpilase ja koolõe vaheline usaldusliksuhe ja iga lapse kaalutlusvõime areneb omas tempos ning selle hindamine on individuaalne. Immuniseerimine ei ole kohustuslik k.a lastele.

3.3. Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

VTK-s on väljatoodud, et NETS-i ja TTOS-i alusel tehtava riskihindamise kooskõlastamiseks tuleb kehtestada põhimõte, mille kohaselt tööandjad juhinduvad nakkushaiguste riskihindamisel bioloogiliste ohutegurite määrusest, mis on kehtestatud TTOS-i alusel. Punktis

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.3 mainitud riskihindamise teemas jääb ebaselgeks, kelle kohustus on (tulevikus) riskihindamisi kooskõlastada. Ka kehtiva NETS-i kohaselt on ka täna riskihindamise kohustus, kuid peaks olema selgemalt ära määratud, kes neid kooskõlastab.

Üldine märkus

Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

Leiame, et VTK-s on laiemalt analüüsimata muudatuse mõjud regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. On tõendatud (nt kiirabi sõiduaeg), et tervishoiuteenuste aeg-ruumiline kättesaadavus meie linna-, maa- ja rannapiirkondades (sh saared) elavatele inimestele erineb ning riigi statistilised keskmised ei arvesta inimeste elukohaga seotud erinevusi sotsiaalsete ja majanduslike mõjude (sh riskide) hindamisel. Seetõttu teeme ettepaneku seaduseelnõu koostamise etapil hinnata ka mõjusid regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele, kandes võimalusel olulisemad andmed Eesti kaardile.

Eelnõu võimaldab meetmete rakendamisel otseselt arvestada regionaalsete eripäradega, vältides üleriigiliste piirangute proportsioonitut kohaldamist. Eelnõu § 28 lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada piiranguid kas kogu riigis või kitsamalt piiritletud territooriumil. Samuti on Terviseametil õigus rakendada lokaalseid tõrjemeetmeid ja lühiajalist karantiini vahetult ohu tekkekohas (§ 26 ja § 27). Meetmete planeerimisel ja rakendamisel hinnatakse proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt riive ulatust ja vajalikkust konkreetses piirkonnas.

3. Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium

Samuti on VTK-s jäetud analüüsimata muudatuse mõjud Põllumajandus- ja Toiduametile kui regulatsioonist mõjutatud asutusele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduamet järelevalveasutus (NETS § 44 lõige 2) ning jääb ebaselgeks, kas senist järelevalve korraldust on samuti planeeritud selles osas muuta. Hetkel kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet tervisetõendi nõuet nii toidukäitlejate kui ka põllumajandusloomade pidajate juures.

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

7.

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimis keskus

Dokumendis on mitmel juhul viidatud standarditele kui ühtsetele põhimõtetele, kuid laboreid puudutavate osade puhul ei ole päris täpselt aru saada, kas silmas on peetud ka konkreetseid standardimisorganisatsiooni standardeid (nt lisas 2 osa „Nakkushaiguste seire ja andmete edastamine“ - Nakkushaiguste diagnostika, testimise põhimõtted ja laboratoorsed standardid). Seetõttu juhime ennetavalt tähelepanu, et kui väljatöötatavas eelnõus soovitakse viidata standardimisorganisatsiooni standarditele, siis toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

2.2. Tervise Arengu Instituut

Rõhutame vajadust lisada seaduse mõjutatavatesse sihtrühmadesse Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI), kuna TAI on tuberkuloosiregistri vastutav töötleja. Tuberkuloosiregister seirab täna tuberkuloosi ravimitundlikkust ja ravimiresistentsust ja edastab vastavaid andmeid ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. Samuti tuleks VTK mõjude peatükis vastavalt täiendada mõju riigivalitsemisele ja tuua seal ühe sihtrühmana välja TAI, kui tuberkuloosiregistri vastutav töötleja.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

4.3. Tervise Arengu Instituut

VTK võimalike lahenduste peatüki punktis 4 kirjeldatakse võimalikke lahendusi piiriüleste liikumistega seotud nakkushaigustesse nakatumise reguleerimisel. Palume lisada alapunktis 4.3 nimetatud pädevate asutuste hulka ka TAI kui tuberkuloosiregistri vastutav töötleja. Piiriüleste liikumistega seotud nakkushaigustesse nakatumise vältimise osas on vajalik VTK mõjude peatükis tuua mõjuna riigivalitsemisele välja ühe mõjutatava sihtrühmana ka TAI, kui tuberkuloosiregistri vastutav töötleja. Täna on tuberkuloos NETS alusel defineeritud kui eriti ohtlik nakkushaigus ja andmeid edastatakse koostöös Terviseametiga ja vastavalt EL regulatsioonidele ka piiriüleselt.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

7. Tervise Arengu Instituut

Laboratoorsete uuringute korralduse ja kvaliteedi tagamise osas on vajalik VTK mõjude peatükis mõjuna riigivalitsemisele näha ühe mõjutatud sihtrühmana ka TAI, kui tuberkuloosiregistri vastutav töötleja ja asutus, kes kogub laboratoorseid andmeid tuberkuloosi haigusjuhtude kohta. Vajalik on näha ette laborite kohustus esitada asjakohaseid andmeid olemasolevatesse andmekogudesse, mille alusel saab paremini hinnata süsteemseid riske ja sekkumisvajadusi. Peame oluliseks täpsustada siinkohal ka andmete olemust – edastada ja seirata on vaja andmeid nii kinnitunud nakkusjuhtude kui ka nakkushaiguste kahtluse- ja nakatumise kohta.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

Üldine märkus

Tervise Arengu Instituut

VTK Lisas 2 palume lisada nakkushaiguste seire ja andmete edastamise rea alamjaotisesse, kus on nimetatud kohustuslik

Teadmiseks võetud ja arvestame.

teavitamine, rahvusvahelised teated (sh IHR), aruandlus ja nakkushaiguste statistika (sh NAKIS), ka tuberkuloosiregister.

Üldine märkus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemid e Keskus

Nakkushaiguste andmetöötlusega seonduva õigusruumi väljatöötamisel palume võimalikult varakult kaasata ka TEHIK, et IT arenduste vajadused piisava ajavaruga planeerida. Kui nakkushaiguste ennetamise ja tõrje eesmärgil on kavandatud uute andmekoosseisude kehtestamine, siis võiks andmekvaliteedi osas olla kokkulepitud klassifikaatorid ja loendid, et vältida infosüsteemides vabatekstiväljade loomist, mis ei taga andmete automaaset töötlemis.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

Üldine märkus

Terviseamet VTK 1. peatükist „Lahendatavad probleemid“ on puudu nakkushaiguste seire ja seonduvate probleemide lahendamine, mis puudutab õiguslikke aluseid andmete edastamiseks ja andmetöötluseks. Nakkushaiguste seire ja andmete edastamine peaks hõlmama nakkushaigustega seotud mõistete ja klassifikatsioonide täpsustamist, nakkushaiguste diagnostika ja ravi korraldamisega seotud sätteid (sh testimist nakkushaiguste osas), teavitamissüsteemide korraldust nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil (sh ka nakkushaiguste register), aruandlust, statistikat ning uuringute (sh seroepidemioloogiliste) läbiviimist.

Eelnõuga lisatakse seire iseseisva reguleerimisesemena seaduse kohaldamisalasse paragrahvis 1, kuna see on ennetuse ja tõrje vältimatu eeltingimus. Seaduse eelnõu 5. peatükk reguleerib nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat ja seiret, sealhulgas referentlaborite rolli. Paragrahv 12 sätestab immuunsustausta ja seroepidemioloogiliste uuringute eesmärgid ning Terviseameti korraldava rolli. Terviseameti ülesanded seire ja rahvusvahelise teabevahetuse tagamisel on määratletud paragrahvis 5, mis hõlmab ka nakkushaiguste registri pidamist andmete kogumiseks ja statistika tegemiseks.

Üldine märkus

Terviseamet Seadus peaks sätestama selged andmeedastuskohustused (sh tingimused ja kanalid) Terviseametile, TTOdele ja laboritele ning reguleerima selgemalt andmeedastuse rahvusvahelistele partneritele (nt ECDC, WHO). Praegu on nakkushaiguste andmeedastus reguleeritud mitmes erinevas õigusaktis, kuid see ei ole süsteemselt ja selgelt koordineeritud ühe tervikliku raamistikuna, eriti seoses rahvusvaheliste kohustustega (nt ECDC, WHO, IHR jne).

Andmeedastuskohustused on eelnõus süsteemselt korrastatud. Paragrahv 8 sätestab teavitamiskohustuse tervishoiuteenuse osutajatele ja laboritele, kusjuures kohustus loetakse täidetuks andmete edastamisega tervise infosüsteemi. Laborite andmeedastus on täpsustatud paragrahvis 11. Rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks määratakse paragrahvi 5 lõikes 4 Terviseamet pädevaks asutuseks, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2022/2371 ning Maailma

Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riikliku kontaktpunkti ülesandeid. See tagab info operatiivse liikumise rahvusvahelistesse ohusüsteemidesse.

Üldine märkus

Terviseamet Samuti peab seadus looma selged ja tasakaalustatud alused nakkushaiguste seires ja tõrjes kasutatavate isikuandmete kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. On oluline määratleda, milliseid andmeid on lubatud töödelda rahvatervise eesmärgil (nt terviseandmed, laboritulemused, kontaktandmed) ning millistele osapooltele ja millisel eesmärgil neid edastatakse. Samuti tuleb üle vaadata erinevate asutuste ja organisatsioonide teavituskohustused (nt Terviseamet, PTA, LABRIS) puhangute õigeaegse tuvastamise jaoks, tõrjemeetmete rakendamiseks, rahvusvaheliseks koostööks ja „Üks tervis“ põhimõtte järgimise tagamiseks.

Isikuandmete töötlemise alused rahvatervise huvides on sätestatud kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Paragrahvi 5 lõige 5 annab Terviseametile õiguse nõuda andmeid kolmandatelt isikutelt ulatuses, mis on vältimatult vajalik epidemioloogiliseks uuringuks või ohu tõrjumiseks. Üks tervis põhimõtte rakendamiseks laiendatakse paragrahvi 8 lõikes 5 teavitamiskohustust teaduslaboritele ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustele juhuks, kui toidus või loomadel tuvastatakse ohtliku epideemilise potentsiaaliga zoonoosne nakkustekitaja. Paragrahv 25 reguleerib rangelt andmete edastamist kontaktsete väljaselgitamiseks kolmandatele isikutele.

Üldine märkus

Terviseamet Tuleks sätestada regulatsioonid andmekvaliteedi, andmetüüpide, andmete edastamise sageduse ja formaadi osas koos tehniliste nõuete ja edastuskanalitega. Edastatavad andmed tuleks standardiseerida ja kehtestada kvaliteedinõuded: Ühtlustada andmete formaate ning kehtestada selged kvaliteedinõuded, et vältida andmete lünklikkust ja ebakõlasid. Kohustuslik andmete standardiseerimine ja esitamine: Sätestada kõigile tervishoiuteenuse osutajatele kohustus esitada seireks vajalikke andmeid ühtses, masinloetavas formaadis ja operatiivselt

Andmekvaliteedi ja edastamise tehniliste lahenduste tagamiseks nähakse eelnõus ette volitusnormid ministri määruse kehtestamiseks. Paragrahvi 8 lõige 7 ja paragrahvi 11 lõige 2 annavad valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada teavitamise kord, edastatavate andmete täpne koosseis, edastamise sagedus, vorm ja kvaliteedinõuded. Seletuskiri rõhutab andmevahetuse liikumist dünaamilisele mudelile, kus laboratoorsed ja immuniseerimise andmed edastatakse tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registrisse võimalusel automatiseeritult ja

masinloetavalt, vähendades manuaalset sisestamist.

5.1. Terviseamet Eriti oluline on reguleerida olukordi, kus tuleb teha kiireid otsuseid (nt nakkushaiguste leviku piiramise meetmete rakendamiseks) – nende toimingute seaduslikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumid tuleb seaduses täpsustada. Kehtestada selged reeglid, mis ühelt poolt võimaldavad tõhusat seiret, võimaldades paindlikumat andmete kättesaadavust vastavalt Terviseameti ohuhinnangule ja vajadusele, kuid teiselt poolt tagavad isikuandmete kaitse ja kasutamise ainult sihipäraselt.

Kiirete otsuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumid on eelnõus täpselt piiritletud. Paragrahvi 3 lõikes 2 defineeritakse ohtlik nakkushaigus kriteeriumide, mitte fikseeritud loetelu alusel, mis võimaldab uute ohtude korral kiirelt reageerida. Terviseametile antakse paragrahviga 27 volitus rakendada operatiivseid tõrjemeetmeid lokaalsete puhangute korral haldusaktiga. Kui olukord nõuab üleriigilisi piiranguid, kehtestab need Vabariigi Valitsus paragrahvi 28 alusel määrusega. Kõigi sekkumiste eelduseks on vältimatu vajadus ja proportsionaalsus. Kiireks andmevahetuseks kohustab paragrahvi 8 lõige 4 kriitiliste sündmuste korral Terviseametit viivitamata teavitama.

Üldine märkus

Terviseamet Terviseameti volituste laiendamine andmete kogumisel: anda Terviseametile selged ja kaalukad õigused nõuda ja saada rahvatervise ohu hindamiseks ja maandamiseks vajalikke andmeid. Samuti tuleb tagada, et andmete töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR), võimaldades samas tervishoiuasutustel ja Terviseametil kiiret tegutsemist rahvatervise kaitsel, mille eelduseks on kvaliteetne, õigeaegne ja asjakohane seireandmestik

Terviseameti volitusi andmete kogumisel on oluliselt laiendatud, tagades samas kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega. Paragrahvi 5 lõige 5 annab ametile õiguse nõuda isikuandmeid ja terviseandmeid teistelt asutustelt ja ettevõtetelt, kui see on nakkusohu tõrjumiseks vältimatult vajalik. Seda tasakaalustab vajalikkuse kriteerium, mis keelab andmete valimatu kogumise. Paragrahviga 25 reguleeritakse andmete edastamist asutuste ja ettevõtete juhtidele kontaktsete isikute tuvastamiseks piiratud mahus. Kogu andmetöötlus toetub isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktile i ehk avalikule huvile rahvatervishoiu valdkonnas.

Üldine märkus

Terviseamet Vajalik on tagada selge ja jätkusuutlik rahastus seiresüsteemidele ja IT-lahendustele. See

Seletuskirja 7. peatükk käsitleb seaduse rakendamisega seotud kulusid. Terviseameti

on üheks takistuseks olnud terviklike seiresüsteemide arendamisel. infosüsteemide arendamiseks ja andmevahetuse automatiseerimiseks nähakse ette ühekordne investeerimiskulu IT-lahendustele 500 000 euro ulatuses ning edasine ülalpidamiskulu 100 000 eurot aastas. Lisaks taotletakse riigieelarve strateegia raames Terviseametile igal aastal 1,7 miljonit eurot seire-, analüüsi- ja laborivõimekuse parandamiseks.

Üldine märkus

Terviseamet Sätestada põhimõtted, kuidas ja millistel alustel kogutud andmeid kasutatakse ja avalikustatakse, et suurendada ühiskondlikku usaldust.

Andmete kasutamise ja avalikustamise põhimõtted on määratletud nakkushaiguste registri eesmärkides paragrahvis 9. Kogutavaid andmeid kasutatakse teadustööks, epidemioloogilisteks uuringuteks, haigestumuse analüüsiks ja tervisepoliitika kujundamiseks. Isikuandmete töötlemine on rangelt piiratud seaduses toodud eesmärkidega ning avalikkusele esitatakse teavet üldistatud statistika ja ohuhinnangute vormis. Seletuskirja andmekaitsealases mõjuhinnangus rõhutatakse, et andmed liiguvad kontrollitud kanalites ning riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded tagavad konfidentsiaalsuse ja hoiavad ära andmete väärkasutuse.

4. Terviseamet Praegune NETS ei ole täielikus kooskõlas EL-i uue, oluliselt tugevdatud tervisejulgeoleku raamistikuga. See raamistik nõuab liikmesriikidelt palju võimekamaid ja integreeritumaid seiresüsteeme, mis suudaksid pakkuda ECDC-le kvaliteetseid ja võrreldavaid andmeid peaaegu reaalajas. Eesti praegune killustunud süsteem ei vasta nendele ootustele. EL-i määruse 2022/2371 („Cross-border threats to health“) kontekstis saab piiriüleste nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja tuua järgmised olulised aspektid, mida tuleks rõhutada ka uue NETS-i koostamisel:

 Uus NETS peab olema peamine siseriiklik instrument, mis rakendab EL-i määruse 2022/2371 nõudeid. See hõlmab

Eelnõu viib riigisisese õiguse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega 2022/2371. Terviseamet määratakse paragrahvi 5 lõikega 4 asutuseks, kes tagab epidemioloogilise seire ja varajase hoiatamise süsteemi toimimise Euroopa Liidu tasandil. Ohtliku nakkushaiguse ja ohutasemete määratlemisel lähtutakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud riskihindamisest. Paragrahv 28 sätestab valitsuse volitused ohtliku nakkushaiguse

integreeritud seiresüsteemide loomist, mis jälgivad nii nakkushaigusi, mikroobide resistentsust kui ka tervishoiusüsteemi võimekust;

 Selgelt sätestada rahvusvaheliste teavituste esitamise kord, vastutavad osapooled ja andmetüübid. Seaduse tasandil tuleb sätestada kohustus kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud andmestandardeid ja haigusjuhtude definitsioone, et tagada Eesti andmete kvaliteet ja võrreldavus EL-i tasandil;

 Seaduses (või volitusnormis) sätestada, et nakkushaiguste ametlikud definitsioonid ja loetelud lähtuvad EL õigusest. Näiteks viidata, et ministri määrusega kehtestatud haigusjuhtude nimekirja ja definitsioone uuendatakse vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2018/945 (ja selle tulevastele versioonidele). Samuti anda Terviseametile õigus võtta ajutiselt kasutusele ECDC/WHO uus juhtumimääratlus kohe, kui ilmneb uus oht (ilma aeganõudva määruse muutmise protsessita);

 Määratleda hädaolukorra korral rakendatavad meetmed, mida saab kiiresti kasutusele võtta, toetudes seireinfole (sarnaselt EL määrusele 2022/2371).

epideemilisel levikul kiirete meetmete rakendamiseks, mis vastab uue tervisejulgeoleku raamistiku nõuetele tagada tõhus sekkumine piiriüleste terviseohtude korral.

7. Terviseamet Õigusruumis tuleks selgemini määratleda ka Terviseameti labori roll nakkushaiguste seires ja tagada vajalikud õiguslikud alused ka laborile proovide kogumiseks, seireandmete edastamiseks ja töötlemiseks. Samuti kirjeldada labori roll tõrjetegevustes- nakkushaigusjuhtumite õigeaegse tuvastamise ja kinnitamise osas, sh uute ja taasilmunud tekitajate tuvastamisel. Samuti tuleks selgemalt defineerida ka Terviseameti ülesanded, õigused ja kohustused üldisemalt nii nakkushaiguste seire kui ka tõrje korraldamisel, sh õigus koguda andmeid erinevatelt osapooltelt.

Arvestatud.

Üldine märkus

Terviseamet Kehtestada selge vastutuse hierarhia. Terviseamet peaks olema selgelt defineeritud kui riiklik kompetentsikeskus (nagu THL Soome seadusandluses), mis tegeleb seire, analüüsi, riskihindamise, tõrje ja strateegilise juhendamisega.

Arvestatud.

7. Terviseamet Uues NETSis tuleks sätestada reoveeseire ja genoomse seire süsteemne rakendamine: sätestada reoveeseire ja viiruste genoomseire kui püsivad ja riiklikult rahastatud seiremeetodid ning defineerida nende rakendamise põhimõtted ja osapoolte kohustused.

Osaliselt arvestatud. Detailsemad seiremeetodid lahendatakse alamaktide tasandil.

Üldine märkus

Terviseamet Luua valmisolek uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks: luua paindlik õigusraamistik, mis võimaldab tulevikus kiiresti ja lihtsalt integreerida seiresüsteemi uusi tehnoloogilisi lahendusi (nt digitaalsed kontaktijälgimise rakendused, suurandmete analüüs)

Arvestatud. Eelnõu loob tehnoloogianeutraalse õigusraamistiku, mis toetab uute lahenduste kasutuselevõttu tulevikus.

5. Terviseamet Tervikliku ohupildi loomine: Sätestada põhimõte, et nakkusohule reageerimisel tuleb koguda ja analüüsida lisaks nakkusnäitajatele andmeid ka tervishoiusüsteemi koormuse (nt haiglaravi, intensiivravi voodikohtade täituvus), elanikkonna käitumise ja immuunsuse taseme kohta ning tagada vajalikud õiguslikud alused andmete kogumiseks ja töötlemiseks;

Arvestatud. Eelnõu paragrahv 3 sätestab ohtliku nakkushaiguse kriteeriumid, mille hindamisel arvestatakse otseselt tervishoiusüsteemi toimepidevust ning hospitaliseerimise ja intensiivravi vajaduse kasvu.

Üldine märkus

Terviseamet Teadlastele tuleks lihtsustada ligipääsu nakkushaiguste seireandmetele. Koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga võiks luua selge ja turvalise korra (nn safe haven), mis võimaldab teadlastele juurdepääsu anonümiseeritud andmetele rahvatervise uuringute tegemiseks, kooskõlas rahvatervishoiu seaduse teaduspõhisuse põhimõttega.

Võtame teadmiseks. Teadustöö eesmärgil andmetele juurdepääsu võimaldamine tuleneb andmekaitse üldistest normidest, avaliku teabe seadusest ja isikuandmete kaitse seadusest.

Üldine märkus

Terviseamet Andmeanalüüsi ja prognoosimise kohustus: Sätestada riigile kohustus arendada ja ülal pidada piisavat andmeanalüütilist ja prognoosivõimekust Terviseametis ja kaasatud teadusasutustes.

Arvestatud.

Üldine märkus

Terviseamet Täpsustada tuleks kommunikatsiooni ja elanikkonna teavitamise põhimõtteid: Sätestada selged reeglid, kuidas ja millist infot seiretulemuste kohta elanikkonnale kommunikeeritakse, et tagada läbipaistvus, usaldus ja vältida paanikat, mis on kooskõlas rahvatervishoiu seaduse elanikkonna kaasamise ja teadlikkuse tõstmise eesmärkidega.

Võtame teadmiseks. Kommunikatsioonireeglite ja -kanalite detailne reguleerimine ei puuduta otseselt seadusandlikku regulatiivset normi, vaid lahendatakse asutusesiseste tööprotsesside ning HOS-ist tulenevate hädaolukorra lahendamise plaanidega.

5. Terviseamet Andmete reaalajas või peaaegu reaalajas kättesaadavuse tagamine: luua õiguslikud alused ja tehnilised eeldused, et andmed nakkusjuhtumitest, haiglaravist ja testimisest jõuaksid Terviseametisse senisest oluliselt kiiremini, et nakkusjuhtumitele reageerimine ja nende leviku piiramine ei takerduks tehniliste või õiguslike takistuste taha.

Arvestatud.

Üldine märkus

Terviseamet Erinevate andmeallikate parem integreerimine: Sätestada selgemad alused ja kohustused erinevate andmekogude (nt tervise infosüsteem, haiglate infosüsteemid, laborite andmed ja teised, sh

Arvestatud.

riiklikud andmekogud) koostalitlusvõimeks, et luua terviklikum pilt epidemioloogilisest olukorrast.

Üldine märkus

Terviseamet Teaduspõhise analüüsi ja prognoosivõimekuse arendamine: Luua paremad võimalused teadlaste ja andmeanalüütikute kaasamiseks epidemioloogiliste andmete analüüsi ja prognoosimudeliteni. See hõlmab ka õiguslikke aluseid andmete turvaliseks kasutamiseks teadustöös.

Osaliselt arvestatud. Seaduseelnõu paragrahv 5 paneb Terviseametile selgesõnalise kohustuse teha ja korraldada nakkushaiguste valdkonna rakendusuuringuid. Teadustööks vajalike andmete turvalist kasutamist toetab eelnõu paragrahv 9, mis sätestab nakkushaiguste registri isikustatud andmete alalise säilitamise. See võimaldab teha pikaajalisi epidemioloogilisi uuringuid ja siduda terviseandmeid turvaliselt teiste riiklike andmekogudega.

1.1. Terviseamet Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni koordineerib Eestis Sotsiaalministeerium, samas soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et sellised vaktsineerimissoovitusi andvad riiklikud ekspertkomisjonid (NITAG) oleksid eraldiseisvad ja sõltumatud riigiasutustest. Tänase korralduse juures on oht ekspertkomisjoni soovituste politiseerimiseks või poliitiliseks surveks või liigseks arvestamiseks korralduslike küsimustega, mis ei peaks olema ekspertkomisjoni ekspertide, vaid immuniseerimist korraldavate riigiasutuste ülesandeks.

Seaduse eelnõus sätestame IPEK ülesanded ja vastava rakendusakti, kuhu võivad lisanduda huvidekonflikti haldamise põhimõtted, rahastamine ja töökord.

1. Terviseamet Immuniseerimise korraldamise nõuded on killustatud erinevate õigusaktide vahel, st puudub üks õigusakt, mis valdkonda reguleeriks. Nt külmahela nõuded ja selle järgmise järelevalve.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

1.3. Terviseamet Praeguse seisuga on immuniseerimise valdkonnas ülesanded jagatud erinevate asutuste vahel. Uues NETSis tuleks selgemini sätestada iga asutuse roll ja vastutus, samuti epideemiate ja puhangute korral. Täpsustada tuleks vaktsiinide hankimise ja rahastamise mehhanisme, sh puhangute, epideemiate ja pandeemiate korral ning määratleda selgem vastutus ja riigi roll ka immuniseerimiskava väliste vaktsineerimiste puhul. Sh, kes vastutab selle eest, et Eesti turul oleks vajalikud vaktsiinid kättesaadavad.

Arvestatud.

1.2. Terviseamet Kehtiva NETSi alusel vastutab perearst oma nimistu patsientide vaktsineerimise eest immuniseerimiskava raames, kuid selle

Teadmiseks võetud ja arvestame.

rakendamise mehhanismid on puudulikud –vaktsineerijate rahastamise süsteem ja kvaliteedisüsteem vajavad kaasajastamist - nt immuniseerimist võiks tasustada TISi esitatud immuniseerimisteatise eest, mitte Tervisekassale esitatud raviarve alusel. Samuti võiks perearsti kvaliteedisüsteemi täiendada lisaindikaatoritega, mis aitaks hõlmatust parandada.

1.2. Terviseamet Täpsustada võiks ka õdede vastutust ja pädevust iseseisval vaktsineerimiste läbiviimisel ning tagada kooskõla teiste seaduste ja määrustega (nt TTKS ja õendusmäärus), sh millistel hetkel on või ei ole vajalik arsti kaasamine vaktsineerimise läbiviimisesse.

Ettepanekuga on eelnõus arvestatud ning arstide ja õdede vastutuse piirid on selgelt määratletud.

1. Terviseamet Immuniseerimise valdkonna mitteregulatiivsete lahendusvariantide hulka võiks lisada ka vaktsineerimiste meeldetuletuste süsteemi loomise ja telefonikonsultatsiooni võimaluse lisamise elanikkonnale.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

1.1. Terviseamet Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni rolli täpsustamisel tuleks silmas pidada, et uus roll ei dubleeriks Terviseameti põhiülesandeid ega pädevust, nt nakkushaiguste leviku ja riskide hindamisel ja vaktsineerimisvajaduse hindamisel puhangute korral. Komisjoni roll ja töökorraldus kriisi või pandeemia ajal tuleb hoolikalt läbi mõtelda, et ekspertkomisjoni eksperte ei pandaks rolli või võtma vastu otsuseid, mis ei ole nende pädevuses.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

5.2. Terviseamet Sätestada selgemalt tervishoiu- ja hoolekandetöötajate vaktsineerimisega seotud küsimused, et kaitsta kõige haavatavamaid patsiente (nt hooldekodude elanikud) ning tagada tervishoiu- ja hoolekandeasutuste toimepidevus.

Ettepanekuga on eelnõus arvestatud. Eelnõu paragrahv 15 annab võimaluse lisada riiklikku immuniseerimiskavasse riskirühmana teatud ametirühmi.

2.1. Terviseamet Teeme ettepaneku sõnastada ümber punkt: „Mikroobide resistentsuse ohjamine ja infektsioonikontrolli tõhustamine“. Eesmärk on tagada tõhus ja koordineeritud riiklik tegevus mikroobide resistentsuse leviku ohjamisel, integreerides kõikehõlmavalt "Üks Tervis" (One Health) põhimõtte, mis hõlmab inimeste, loomade ja keskkonna tervise lahutamatut seost. Samuti tõhustada infektsioonikontrolli (IK) nõuete rakendamist tervishoiuteenuse osutamisel, et vähendada tervishoiuteenustega seotud infektsioonide (HAI) esinemissagedust ja nende süvenevat mõju patsientidele, tervishoiutöötajatele ning kogu ühiskonnale. Infektsioonikontrolli mõiste kui selline on laiem kui ainult

Teadmiseks võetud ja arvestame.

resistentsete haigustekitajate leviku piiramine ja ennetamine, vaid laieneb kõigile tervishoiuga seotud nakkustele, sh gripile, COVID-19 jt-le

2.2. Terviseamet Seadusandlus peab kindlustama õigusalused süsteemse ja tõhusa AMR-i ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide seireprogrammi korraldamiseks. See hõlmab vajalike andmete kogumist, analüüsimist ja süstematiseerimist, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud protokollidest, eelkõige ECDC väljatöötatud standarditest ning siseriiklikult täpsustatud juhistest. Andmekogumine peab toimuma täielikus kooskõlas GDPR määrusega, tagades andmete turvalisuse ja privaatsuse, kuid võimaldades Terviseametil õigeaegselt ja põhjendatult koguda vajalikke andmeid.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

2.2. Terviseamet Seireprogrammi toimimiseks ja andmete usaldusväärsuse tagamiseks peab olema tagatud ja riiklikult rahastatud jätkusuutlik ja kaasaegne laboratoorne, kaasa arvatud referentlabori tugi, mis suudab pakkuda kaasaegseid ja kiireid diagnostikalahendusi nii AMR-i kui ka HAI tuvastamisel ja puhangutele reageerimisel. See hõlmab ka genoomse järjestuse kindlakstegemiseks vajalike meetodite jätkusuutliku rahastuse tagamist.

Seletuskirja 7. peatükk käsitleb seaduse rakendamisega seotud kulusid. Terviseameti infosüsteemide arendamiseks ja andmevahetuse automatiseerimiseks nähakse ette ühekordne investeerimiskulu IT-lahendustele 500 000 euro ulatuses ning edasine ülalpidamiskulu 100 000 eurot aastas. Lisaks taotletakse riigieelarve strateegia raames Terviseametile igal aastal 1,7 miljonit eurot seire-, analüüsi- ja laborivõimekuse parandamiseks.

2.1. Terviseamet On hädavajalik kaasajastada infektsioonikontrolli nõudeid ja nende rakendusala ning luua IK nõuete rakendamise hindamismehhanism. Senine fookus ainult haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglatele on ebapiisav - infektsioonikontrolli süsteem peab hõlmama tervishoiuteenuse osutajaid tervikuna, kaasa arvatud esmatasandi tervishoidu, eriarstiabi ning hoolekandeasutusi. See tagab süsteemse lähenemise nakkushaiguste leviku piiramisele kogu ühiskonnas, arvestades patsienditeekonna ja hooldusahelate terviklikkust.

Seaduse eelnõus laiendame infektsioonikontrolli nõuete rakendamist kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ning üldhooldusteenuse osutajatele. Seaduse eelnõu väljatöötamise raames arutati ja leiti, et NETS ei tohiks keskenduda ainult haiglatele, vaid reguleerida laiemalt ka neid asutusi, kus esineb infektsioonirisk. Vastavas rakendusaktis saab sätestada täpsemad nõuded vastavalt asutuse tüübile.

2. Terviseamet Selleks, et infektsioonikontroll oleks tõeliselt efektiivne, on kriitiliselt oluline luua selge rollide jaotus ja vastutusstruktuur erinevatel tasanditel, sh valdkondade üleselt, täpsustades muuhulgas

Teadmiseks võetud ja arvestatud.

teavituskohustused ja hõlbustades valdkondade ülest koostööd. Seadusandlus peaks muuhulgas täpselt määratlema, kuidas, kes ja mis mahus kontrollib asutuste vastavust infektsioonikontrolli nõuetele. See hõlmab nii järelevalveasutuste volitusi kui ka iga tervishoiu- ja hoolekandeasutuse enda vastutust ja aruandluskohustust.

2. Terviseamet Infektsioonikontrolli nõuete rakendamise ja tervishoiutekkeliste nakkuste leviku osas on oluline rakendada ka mainitud mitteregulatiivseid lahendusi. Näiteks on haiglate infektsioonikontrolli teenistuste ja infektsioonhaiguste arstide poolt välja toodud, et tõsine puudus on riiklikest juhenditest (hetkel kehtiva seadusandluse järgi peab igal haiglal olema oma juhendid). See aga eeldab jätkusuutliku rahastuse ja koordineerimismehhanismi olemasolu

Teadmiseks võetud ja arvestame.

2.2. Terviseamet Tervitame, et välja on toodud teavitamiskohustuste ja andmevahetuse kordade täpsustamine. Seireks vajalike andmete olemasolu on eelduseks tervikliku seiresüsteemi toimimise jaoks. Samuti tuleks tagada vajalikud õiguslikud alused ECDC ja WHO seiresüsteemides osalemiseks ja andmete kogumine erinevate seireuuringute raames (nt ECDC hetkleviuuring jm), samuti õigus seostada omavahel laboriandmeid ja kliinilisi andmeid ning Terviseameti labori roll AMR seires. Samuti on vajalik tervikliku seiresüsteemi jaoks tagada vajalike tehniliste lahenduste olemasolu ja rahastus nende arendamiseks.

Teadmiseks võetud.

2. Terviseamet Infektsioonikontrolli tõhustamisega seotud tegevused, sealhulgas kaasaegsete juhendite ja protokollide välja töötamine, tervishoiutöötajate süsteemne koolitamine ja teavitustöö, vajavad jätkusuutliku ja sihtotstarbelise rahastuse mehhanismi olemasolu riigieelarves. Infektsioonikontrolli investeerimine on investeering rahvatervisesse, säästes pikemas perspektiivis nii inimelusid kui ka tervishoiusüsteemi ressursse, vältides kulukaid raviperioode ja haiguspuhanguid.

Teadmiseks võetud ja arvestame.

2.1. Terviseamet Juhime tähelepanu, et täna Terviseameti poolt infektsioonikontrolli nõuete täitmise üle otseselt järelevalvet ei teostata. Hetkel kehtivas NETSis on haiglatele kohustuseks kooskõlastada juhised. Kui uue NETSiga täpsustuvad ja uuendatakse infektsioonikontrolli nõuded ja laieneb asutuste ring, kellele need kehtivad, siis võib eeldada suuremat töökoormuse tõusu, mis võib avaldada ka eelarvelist mõju.

Teadmiseks võetud ja arvestame. Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud täiendavate rahaliste vahendite vajadus Terviseametile.

Teisalt tegeleb Terviseamet tervishoiutekkeliste nakkuste ja AMR tekitajate seirega, osaleb rahvusvahelistes seirevõrgustikes, koostab AMR inimtervise tegevuskava ja koordineerib ka juhendite koostamist. Seega ei saa öelda, et Terviseameti roll piirdub selles valdkonnas vaid järelevalvega. Kuna tegu on kasvava tähtsusega teemaga, mis on seotud ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutusega, siis võivad sellega kaasneda ka täiendavad eelarvevajadused.

4. Terviseamet Antud teema osas tuleks arvestada IHR-ist tulenevaid nõuded ja nende rakendamist. Samuti tuleks uuesti sätestada Terviseameti roll rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kontaktpunktina. Kui on soov seoses IHRi muudatustega anda Terviseametile vastutust juurde ja määrata Terviseamet uue IHRi järgi IHR rahvuslikuks asutuseks (IHR National Authority), siis tuleks ka see vastutus ja õigused uues NETSis ära reguleerida, hinnates ühtlasi võimalikku töökoormuse kasvu ja kaasnevaid ressursivajadusi. Samuti peavad olema täpsustatud erinevate osapoolte vastutused ja kohustused seoses IHR rakendamisega haldusalade üleselt.

Võtame teadmiseks ja arvestame.

4.2. Terviseamet Rahvusvahelise andmevahetuse tõhustamine: tagada, et Eesti seadusandlus oleks kooskõlas rahvusvaheliste (nt WHO, ECDC) nõuete ja parimate tavadega ning võimaldaks kiiret ja tõhusat andmevahetust piiriüleste terviseohtude korral.

Teadmiseks võetud.

4.2. Terviseamet Piiril rakendatavad meetmed (nt tervisedeklaratsioonid, kontroll) on hetkel eraldiseisev tegevus. Nende käigus kogutud andmed ei pruugi olla süsteemselt ja reaalajas integreeritud riikliku seiresüsteemiga, mis raskendab sissetoodud haigusjuhtude jälgimist ja kontaktsete tuvastamist riigi sees. Uus NETS võiks regulatsiooniga toetada andmete integreerimist. Sätestada selge kohustus ja töötada välja tehniline lahendus piiril kogutavate andmete (koostöös PPA ja teiste asutustega) automaatseks edastamiseks Terviseametile.

Arvestatud. Eelnõu paragrahv 23 lõiked 4 ja 5 loovad selge õigusliku aluse andmete töötlemiseks ja vahetamiseks Terviseameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel. See tagab reisijate andmete operatiivse edastamise nakkushaiguste sissetoomise ja leviku tõkestamiseks.

3. Terviseamet Nakkushaiguste suhtes läbiviidavate tervisekontrollide osas täpsustame, et järelevalvet tervisetõendite üle nakkushaiguste suhtes teeb kehtiva õigusruumi järgi järelevalvet ka Põllumajadus- ja Toiduamet (toidukäitlejad ja loomapidajad).

Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.

3.3. Terviseamet Sätestada selge ja otsene kohustus tööandjale või töötervishoiuarstile teavitada Terviseametit kindlatele kriteeriumitele vastava (nt teatud arv haigestunuid lühikese aja jooksul) nakkushaiguse kahtlusest või puhangust.

Arvestatud. Eelnõu paragrahv 8 lõige 5 laiendab teavitamiskohustust asutustele ja isikutele, kes tuvastavad oma majandus- või kutsetegevuse käigus olukorra, millega kaasneb ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht. Säte kohustab sellisel juhul Terviseametit ohuolukorrast viivitamata teavitama.

3. Terviseamet Täpsustada rollijaotust ja vastutust Terviseameti, Tööinspektsiooni ja tööandjate vahel puhangute ja nakkusjuhtumite uurimisel ning tõrjemeetmete rakendamisel.

Arvestatud. Eelnõuga on asutuste vastutusalad piiritletud. Terviseamet on juhtiv asutus, kes korraldab epidemioloogilisi uuringuid ja tõrjemeetmeid. Tööandja kohustused nakkusohutuse tagamisel töökohal tuginevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning eelnõu paragrahvile 17.

6. Terviseamet Praegu antakse nakkusohtliku materjali käitlemise lube välja laboritele, kes ise üldjuhul nakkusohtliku materjali veoga ei tegele, samuti toimub selle materjali kahjutustamine erinevates laborites erineval määral ja selle töö eest vastutab tihti jäätmekäitlusfirma, kellele samuti nakkusohtliku materjali käitlemise lube pole välja antud. Seega on need tegevused käitlemise lubade vaatest hetkeseisuga välja jäänud. Üheks võimaluseks oleks nt käitlemise definitsiooni täpsustamine selliselt, et see sobiks peamiselt laboritele või alternatiivina nõuda nakkusohtliku materjali käitlemise luba ka nt transporti teostavatelt ettevõtetelt ja jäätmekäitlejatelt.

Osaliselt arvestatud. Eelnõu paragrahvi 10 lõige 1 sisustab nakkusohtliku materjali käitlemise mõiste.

6. Terviseamet Täpsustada saaks nt nõudeid nakkusohtliku materjali pakendamisele viisil, et see ei põhjusta ohtu ja selle nakkusrisk on minimaalne. Sellisel juhul võiks nõuded nakkusohtliku materjali veole olla seotud materjali pakendamise nõuetega (sätestades muuhulgas pakendamise ja veo eest vastutaja). Hetkel kehtivas NETS-is ei ole nakkusohtliku materjali veo nõudeid reguleeritud.

Arvestatud. Eelnõu paragrahvi 10 lõige 3 asendab senise arsti- või bioloogikutse nõude paindliku ja sisupõhise nõudega. Uue regulatsiooni kohaselt peavad vastutaval isikul olema ülesannete täitmiseks ja labori bioohutuse tagamiseks vajalikud teadmised ja oskused, mille täpsem sisu kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

6. Terviseamet NETS § 30 lg 6 alusel peab nakkusohtliku materjali uurimise eest vastutav laboritöötaja olema arsti- või bioloogikutsega isik. Arusaam

Arvestatud osaliselt. Eelnõu paragrahvi 10 lõige 2 kohustab nakkusohtlikku materjali

bioloogi kutsest on hetkeseisuga ebamäärane, millist haridust see täpsemalt kirjeldab (nt mis astme haridust jms). Praeguses haridussüsteemis on erinevaid kombineeritud õppekavasid, nt geenitehnoloogia, bioorgaaniline keemia v molekulaartehnoloogia vm eriala, mis annab piisava pädevuse laboritöö juhtimiseks, kuid need ei pruugi olla bioloogia õppekava erialad. Vajaliku kutse määratlus võiks jääda lahtiseks, nt nimetades, haridus ja ettevalmistus peavad olema labori töö juhtimiseks piisavad.

käitlevat laborit pidama materjali üle arvestust, tagades bioloogilise materjali liikumise ja hoiustamise jälgitavuse.

6.1. Terviseamet Nakkusohtliku materjali loa taotlemisega võiks laboritele kaasneda kohustus anda bioohutuse tõhustamise vaates ülevaade ka laboris hoiustatavatest patogeenidest ja nende kogustest. Hetkel puudub riigil igasugune ülevaade, millist nakkusohtlikku materjali laborid hoiustavad, sh biopangad jm. Samuti pole Terviseametil täna õigust nõuda teistelt laboritelt mõne patogeeni mittesäilitamist või hävitamist.

Võtame teadmiseks.

7.1. Terviseamet VTK 1. peatüki punktis 7.1. jääb ebaselgeks, milliseid tegevuslube on antud punktis mõeldud, st kas viidatakse nakkusohtliku materjali käitlemise lubade väljastamist, mis on kajastatud juba punktis 6 või meditsiinilaborite nõudeid TTKSi alusel.

Selgitame. VTK teksti täpsustades eristab eelnõu paragrahv 10 selgelt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, mida nõutakse meditsiinilaboritelt, ning eraldiseisvat nakkusohtliku materjali käitlemise luba. Viimane on seotud bioloogiliste ohutegurite riskirühmadega ja laieneb kohustusena ka väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele asutustele.

7.2. Terviseamet Uues NETSis tuleks selgemalt defineerida ja kirjeldada referentteenus ja selle olemus. VTKs on mainimata referentteenuse peamine eesmärk, roll nakkushaiguste seires ning meetodite kasutamine, mis ei oma diagnostilist tähtsust, aga on üliolulised puhangute (sh rahvusvaheliste puhangute) tuvastamisel, AMR seires jne. Samuti tuleks sätestada laboritele kohustus edastada referentlaborile proove analüüsimiseks. Hetkel on proovide saatmine referentlaborile analüüsimiseks vabatahtlik, mistõttu on vajalike proovide kättesaamine olnud referentlabori jaoks mõnikord raskendatud. Samuti tuleks üle vaadata ja uuendada referentlabori ülesanded ja rahastusloogika. Arvestades pidevalt muutuvat ja arenevat nakkushaiguste maailma ja ajas uuenevaid soovitusi, on

Arvestatud. Eelnõu paragrahvi 11 lõige 3 defineerib referentlabori olemuse ning lõige 5 loetleb selle tegevuspõhised ülesanded. Lõige 7 sätestab teiste laborite selge kohustuse edastada referentlaborile analüüsimiseks vajalikke proove. Rahastusloogika täiendamise ettepaneku võtame teadmiseks.

pidev vajadus ka metoodikate arendamiseks ja seadmepargi täiendamiseks ning see eeldab ka rahastuse paindlikkust.

7. Terviseamet Tagada tuleks vajalikud õiguslikud alused Terviseameti laborile proovide kogumiseks, andmete töötlemiseks ja teatud andmete edastamiseks TISi.

Arvestatud.

7. Terviseamet Uues NETSis võiks sisalduda: - Viide laborite kvaliteedinõuete järgimise kohustusele, sh:

 Laborite akrediteerimine (nt ISO või muu vastav standard);  Osalemine kvaliteedikontrolli programmides;  Töökorraldus, mis võimaldab kriisiolukorras kiiret proovivõttu

ja tulemuste edastamist;  Kohustus kasutada valideeritud meetodeid.

- Koostöö ja andmeedastusprotokollid:

 Kohustus edastada tulemusi kiiresti vastavatele asutustele (nt Terviseamet, ECDC);

 Võimalus kasutada laborite andmeid rahvatervise seireks ja reageerimiseks. See loob võimaluse kasutada laboriandmeid usaldusväärse alusena haiguste leviku jälgimiseks, trendide hindamiseks ja kiireks reageerimiseks võimalikele puhangutele. Oluline on, et laboriuuringuteks kasutatavad metoodikad, protokollid ja kvaliteedisüsteemid (nt valideeritud meetodid, standardprotseduurid, akrediteering vm) oleksid rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Laborid peaksid edastama andmeid standardiseeritud vormingus– ainult siis on need kasutatavad seireks ja reageerimiseks;

- Bioohutuse ja -turvalisuse nõuded:

 Eriti oluline zoonooside, kõrgpatogeensete viiruste (nt HPAI, MERS-CoV) puhul;

 Hinnata õigusruumi täiendamise vajadust seoses bioohutuse ja -turvalisuse nõuetega ja nende järgimise järelevalvega.

Võtame teadmiseks ja arvestatud.

5.2. Terviseamet Seire tulemuste alusel tuleb kehtestada selged mehhanismid, kuidas tehakse otsuseid ennetus- või tõrjemeetmete (nt reisimispiirangute või hoolekandeasutuste külastuspiirangute, vaktsineerimiskampaaniate) rakendamiseks. COVID-19 kriis näitas, et kehtiv õiguslik raamistik ei sisalda läbipaistvat ja prognoositavat mehhanismi, kuidas epidemioloogilise info põhjal tehakse otsuseid nt piirangute rakendamise kohta.

Arvestatud. Eelnõu loob selge otsustusmehhanismi ja rollijaotuse asutuste vahel. Paragrahv 28 reguleerib epideemilise leviku tõkestamist, jaotades pädevuse Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse vahel.

Näiteks Soome nakkushaiguste seadus (§ 6 ja § 48–52) määratleb, et ennetus- ja tõrjemeetmeid võib rakendada "epidemioloogilise hinnangu" põhjal, kusjuures vastutavate asutuste (nt THL – Tervise ja Heaolu Instituut) roll on selgelt defineeritud. Otsused baseeruvad eri tasandi seire (sh labor, haiglad, kogukonnapõhine järelevalve) tulemustel.

5. Terviseamet Uue NETS-i koostamisel võiks kaaluda järgmist:

 Sätestada selged kriteeriumid, mille alusel on võimalik rakendada rangemaid (sh eriolukorra) meetmeid (sarnaselt EL tasandi seirelävenditele). Nt gripi hooajalisuse kriteeriumid: intensiivsus ja aktiivsus, COVID-19 kriteeriumid pandeemia ajal jne. COVID-19 pandeemia ajal kehtestati mitmeid indikaatoreid või kriteeriumeid, mille alusel oli võimalik rakendada piiranguid – näiteks haigestumuse tase, hospitaliseerimiste arv või intensiivravi vajadus. Selliste meetmete rakendamine ei peaks eeldama alati eriolukorra väljakuulutamist, vaid lähtuma reaalsest epideemilisest olukorrast ning riskihinnangust. Ka hooajaliste nakkushaiguste, näiteks gripi või COVID-19 leviku puhul, võiks Eestis kehtestada selged lävendid (nt haigestumuse intensiivsus ja aktiivsus), mille ületamisel oleks võimalik rakendada konkreetseid ennetavaid või piiravaid meetmeid – näiteks kaugõppele üleminek haridusasutustes või täiendavate andmete edastamise kohustus. Meetmed peaksid olema piisavalt paindlikud, et neid saaks rakendada erinevates olukordades, kuid samas proportsionaalsed ja tuginema riskihinnangule. Näiteks sätestada, et Terviseamet koostab ja ajakohastab nakkushaiguste riskihinnangut, mis tugineb seireandmetele, haiguse leviku intensiivsusele ja aktiivsusele, tervishoiusüsteemi koormusele ning arvestab riskirühmadega. Riskihinnangu alusel võib rakendada ennetavaid või piiravaid meetmeid, lähtudes proportsionaalsuse, vajalikkuse, rakendatavuse ja tõenduspõhisuse põhimõtetest;

 Oluline on luua ja sätestada selge juhtimismudel, kus on määratletud kriisiaja juhtstruktuurid ja koostöö mehhanismid, võttes eeskujuks rahvusvahelisi praktikaid (nt Ühendkuningriik, Soome);

Arvestatud. Eelnõu paragrahv 3 määratleb ohtliku nakkushaiguse kriteeriumid (sh raske kulg, kiire levik ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse oht), mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister ohtlike nakkushaiguste loetelu Terviseameti riskihinnangu toel. Paragrahv 28 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada laiaulatuslikke piiranguid määrusega, mis ei eelda eriolukorra väljakuulutamist, vaid tugineb teaduspõhisele ohuhinnangule.

 Õiguslik mehhanism olukordadeks, kus on vajalik eri ametkondade (sh KOV, haridusasutused, tööandjad) koordineeritud tegutsemine olukorra lahendamiseks. Nt COVID- 19 või mõne muu nakkushaiguse puhangud koolides: milliseid andmeid peab kool edastama ja kuidas, kes edastab, kes otsustab piirangute rakendamise üle ja millal ning mis andmete alusel. Samuti peaksid olema ühine kriisiplaan või tegutsemisjuhised erinevatele sektoritele (haridusasutused, tööandjad jms). Terviseametil võiks muuhulgas olla õigus teha otsuseid või kehtestada piiranguid ka nendes olukordades, mis väljuvad nn tavaolukorra piiridest, kuid mille puhul ei ole tegu veel hädaolukorra ohu, hädaolukorra või eriolukorraga, nt testimisnõue, ajutine töö peatamine, ruumide sulgemine vms.

5.3. Terviseamet Eraldi vajavad üle vaatamist, uuendamist mõisted – epideemia, pandeemia, puhang, eriti ohtlik nakkushaigus jne. Hetkel kehtivas seaduses on mitmed mõisted aegunud.

Võtame teadmiseks. Uute mõistete võrdlustabel on esitatud seaduseelnõu lisana.

5. Terviseamet Uuendamist ja selgemaid õiguslikke aluseid vajab mitte ainult epideemia või pandeemia olukord, vaid ka puhangute ja nakkusjuhtumite epidemioloogilist uurimist ja käsitlust puudutav regulatsioon, sh andmevahetuse ja andmetöötluse õiguslikud alused.

Arvestatud. Eelnõus on loodud selgemad alused epidemioloogilisteks uuringuteks ja puhangute tõrjeks ka väljaspool epideemiaolukorda. § 5 lõige 4 punkt 2 sätestab Terviseameti ülesandena epidemioloogiliste uuringute läbiviimise nakkusjuhtude ja -puhangute asjaolude selgitamiseks. § 27 annab konkreetsed meetmed puhangute tõkestamiseks. Andmetöötluse ja -vahetuse õiguslikud alused on sätestatud § 5 lõikes 5 (õigus andmeid töödelda), §-s 9 (nakkushaiguste register) ning §-s 25 (andmevahetus nakkuskahtlase isiku tuvastamiseks).

5. Terviseamet Parandada erinevate osapoolte koostööd läbi selgema vastuse ja pädevuste jaotuse defineerimise: luua selgemad raamid ja kohustused koostööks Terviseameti, haiglate, perearstide, laborite, teadusasutuste ja teiste riigiasutuste vahel erinevatele terviseohtudele reageerimisel. Rahvatervishoiuseadus rõhutab koostööd. Uus NETS peaks samuti täpsustama, kuidas toimub nakkushaiguste seire- ja tõrjealane koostöö ja andmevahetus näiteks

Arvestatud. Eelnõus on täpsustatud koostöö ja teabevahetuse õiguslikud alused eri valdkondade vahel. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab ministeeriumide ja riigiasutuste üldise kohustuse osaleda nakkushaiguste tõrjes ning teha Terviseametiga koostööd. Spetsiifiline teabevahetus zoonooside

haridus-, sise- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisaladega (nt zoonoosid, puhangud koolides jne).

(Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala) ja uudsete nakkustekitajate (teadusasutused) osas on reguleeritud § 8 lõikes 4. Operatiivkoostöö PPA ja MTA-ga on sätestatud §-des 24 ja 32 ning haridusasutuste kaasamine puhangute tõrjel §-s 27. Detailsem töökorraldus lepitakse kokku asutustevaheliste koostöökokkulepetega.

5. Terviseamet Nakkushaiguste efektiivsemaks tõrjeks võiks kaaluda lisada kõigile tervishoiuteenuste osutajatele nõue koostada oma asutuse plaan või tegevuskava nakkushaiguste leviku või puhangute tõkestamiseks ja seda perioodiliselt testida (nt õppuste raames). Need plaanid peaksid olema kooskõlas riikliku valmisoleku kavaga ja Terviseameti juhistega, tagades süsteemi ühtse toimimise nii kriisiolukorras kui ka tavaolukorrast väljuvate olukordade puhuks, mis pole veel kriisiks saanud. Hetkel on toimepidevusplaani ja riskianalüüsi koostamine nendel tervishoiuteenuse osutajatel, kes on ETOd, kuid see kehtib vaid osale teenuseosutajatest ning ei ole nakkushaiguste spetsiifiline.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu §-s 19 on sätestatud infektsioonikontrolli üldine raamistik, mille kohaselt on nakkusohutuse meetmete rakendamine tervishoiuteenuse osutajatele kohustuslik. Ettepanekus toodud spetsiifilised nõuded (nagu asutuse plaanide koostamine, nende testimine ja kooskõla riiklike kavadega) kehtestatakse § 19 lõike 2 alusel antava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Volitusnorm võimaldab nõudeid diferentseerida vastavalt teenuseosutaja suurusele ja riskitasemele, tagades proportsionaalsuse ning vältides seaduse tasandil ülemäärast halduskoormust kõigile teenuseosutajatele.

5. Terviseamet Hooldekodud ja koolid on kõrge nakkushaiguste riskiga keskkonnad. Kuigi neile kehtivad tervisekaitsenõuded, on nendes keskkondades toimuv seire sageli passiivne. Asutus tegeleb probleemiga ise, kuni olukord on juba tõsine. Info haigestumiste (nt kõhuviirused, gripp, tuulerõuged) kohta ei pruugi jõuda Terviseametisse enne, kui puhang on ulatuslik. Uues NETSis võiks sisalduda nõue luua ja regulaarselt uuendada asutusepõhiseid nn puhangu- või epideemiatõrjeplaane, mis on kooskõlas riikliku seiresüsteemi ja Terviseameti juhistega.

Osaliselt arvestatud. Eelnõu § 19 loob aluse infektsioonikontrolli süsteemile ja sätestab selle kohustuslikkuse ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutajatele. Täpsemad nõuded, sealhulgas asutusepõhiste juhiste või plaanide koostamine, kehtestatakse § 19 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Haridusasutustele ei ole infektsioonikontrolli nõudeid eelnõus eraldi laiendatud, kuid neile kohalduvad §-s 18 sätestatud töökeskkonna nakkusohutuse nõuded ning Terviseametil on § 27 alusel

õigus puhangu korral rakendada asutusesiseseid piiranguid ja meetmeid.

1

EELNÕU

02.04.2026

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamissala

(1) Käesolev seadus reguleerib nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje korraldamist ning

sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ning juriidilise ja füüsilise isiku kohustused

nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil viibivale füüsilisele isikule

ja Eestis asutatud või tegutsevale juriidilisele isikule, kui välislepingu või rahvusvahelise

konventsiooniga ei ole kehtestatud teisiti.

(3) Nakkushaiguste leviku tõrjeks eriolukorra ja hädaolukorra ajal kohaldatakse hädaolukorra

seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(5) Nakkushaigele tervishoiuteenuse osutamisel kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise

seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2. Seaduse eesmärk

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse nakkushaiguste eest,

ennetada nakkushaigusi ja tõkestada nende levikut ning vähendada haigestumisest ja

suremusest tulenevat sotsiaalset ja majanduslikku kahju.

§ 3. Nakkustekitaja ja nakkushaigus

(1) Nakkustekitaja on mistahes bioloogiline tegur, sealhulgas prioon, viirus, bakter,

mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid

ning nende bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese

nakatumist ja nakkushaigust.

(2) Nakkushaigus on haigus, mida põhjustab bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini

sattumine organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast

inimesele.

(3) Nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks (edaspidi eriti ohtlik nakkushaigus), kui see vastab

vähemalt ühele järgmistest tunnustest:

1) haigus põhjustab suurt suremust, rasket haiguskulgu või püsivat tervisekahjustust olulisel

osal haigestunutest ning selle levik kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele;

2) haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oluline oht tervishoiusüsteemi

toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse osutamisele;

2

3) haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja, mille suhtes

puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad ravi- või ennetusmeetmed ja millega

võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele;

4) haiguse levikust tulenevalt on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud välja rahvastiku

tervist ohustava rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra või Euroopa Komisjon on tunnistanud,

et esineb rahvatervise hädaolukord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371,

milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63), tähenduses ning haiguse levikuga võib

kaasneda oht rahvastiku tervisele Eestis.

(4) Rahvastiku tervist ohustav rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord on vastavalt

rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori poolt

väljakuulutatud erakorraline sündmus, mis kujutab nakkushaiguse rahvusvahelise leviku tõttu

ohtu teiste riikide rahvastiku tervisele ja võib nõuda koordineeritud rahvusvahelist tõrjet.

(5) Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 4. Nakkusallikas ning nakkuskandlusega, nakkuskahtlusega, nakkushaigusega ja

nakkusohtlik inimene

(1) Nakkusallikas on inimene, loom, objekt, aine või keskkonnaosa, millelt nakkustekitaja

kandub vastuvõtlikule organismile.

(2) Nakkuskandlusega inimene on inimene, kes on nakatunud nakkustekitajaga, kuid kellel

puuduvad haigustunnused.

(3) Nakkuskahtlusega inimene on inimene, kelle puhul on alust arvata, et ta on nakkustekitajaga

kokku puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole veel diagnoositud

nakkushaigust ega tõendatud nakkusohtlikkust.

(4) Nakkushaigusega inimene on inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetoditega

diagnoositud nakkushaigus.

(5) Nakkusohtlik inimene on nakkushaigusega või nakkuskandlusega inimene, kes võib

nakkustekitajat teistele inimestele edasi anda.

§ 5. Nakkushaiguse levik ja tasemed

(1) Nakkushaiguse kolle on nakkusallika asukoht ja seda ümbritsev ruum või territoorium neis

piirides, kus nakkus on võimeline levima.

(2) Nakkushaiguse puhang on nakkushaigusjuhtude esinemine oodatust suuremal määral

piiritletud rahvastikurühmas, ajal või kohas.

(3) Epideemia on nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas, mis oma ulatuse ja

raskusastme tõttu kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele.

§ 6. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje ning nakkusohutus

(1) Nakkushaiguste ennetamine on meetmete kogum, mille eesmärk on vältida

nakkushaigustesse nakatumist, haigestumist, nende levikut ja puhanguid ning vähendada

3

nendega kaasnevat tervise- või majanduslikku kahju, hõlmates muu hulgas immuniseerimist ja

terviseedendust.

(2) Nakkushaiguste tõrje on nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks

rakendatavad tegevused, sealhulgas piirangute ja ettevaatusabinõude kohaldamine.

(3) Nakkusohutus on inimese tervise kaitstus, mis on saavutatud nakkushaiguste leviku

vältimise põhimõtete rakendamisel inimese elukeskkonnas, tervisekäitumises, sealhulgas

tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel, iluteenuste osutamisel ning töökohal.

§ 7. Nakkushaiguste seire ja epidemioloogiline uuring

(1) Nakkushaiguste seire on nakkushaiguste, nakkustekitajate andmete ja nakatumise riskide

andmete süstemaatiline kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja edastamine eesmärgiga

avastada varakult terviseohte, kavandada ennetus- ja tõrjemeetmeid ning hinnata nende

tõhusust.

(2) Epidemioloogiline uuring on tegevus nakkusallika, nakkuse levikutee ja nakatumist

soodustavate asjaolude väljaselgitamiseks, olukorra hindamiseks ning nakkuskahtlusega ja

nakkusohtlike inimeste ning vajalike tõrjemeetmete kindlaksmääramiseks.

2. peatükk

Riigiasutuste ja Tervisekassa ülesanded nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel

§ 8. Ministeeriumide ülesanded

(1) Ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused osalevad oma pädevuse piires

nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes, teevad selleks koostööd Terviseameti ja teiste asjaomaste

asutustega ning teavitavad Terviseametit nakkushaiguste esinemisest ja nakkushaigustest

tingitud ohtudest oma haldusalas.

(2) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonda juhib Sotsiaalministeerium, kes

kujundab ja koordineerib valdkonna poliitikat.

§ 9. Terviseameti ülesanded

(1) Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret, ennetamist ja tõrjet, sealhulgas

nakkushaigustega seotud riskide hindamist, epidemioloogiliste ja laboratoorsete uuringute

tegemist, referentlabori ülesannete täitmist, valmisoleku tagamist ning elanikkonna teavitamist

nakkushaigustega seotud ohtudest ja vajalikest ennetusmeetmetest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

(2) Nakkushaiguste seires, riskide hindamisel ja valmisoleku tagamisel Terviseamet:

1) jälgib ja analüüsib riigisisest ja rahvusvahelist epidemioloogilist olukorda, tuvastab

terviseohte ning korraldab ja teeb nakkushaiguste seiret vastavalt kehtestatud nõuetele ning

rahvusvahelistele juhistele, suunistele ja konventsioonidele;

2) kogub, töötleb ja analüüsib andmeid nakkushaiguste ja nakkustekitajate esinemise, leviku,

riskitegurite ja immuniseerimise kohta ning avalikustab asjakohase statistika;

3) peab nakkushaiguste registrit;

4) täidab nakkushaiguste valdkonnas referentlabori rolli või tagab nakkushaiguste riikliku

referentlabori teenuse kättesaadavuse ja nõuetekohase toimimise ning määrab referentlabori

uuringuvaldkonnad;

4

5) teeb või korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid;

6) annab nakkusohtliku materjali käitlemise lube.

(3) Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrje korraldamisel Terviseamet:

1) töötab välja ja teeb kättesaadavaks juhendmaterjalid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks;

2) teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja nakkushaiguspuhangute asjaolude

väljaselgitamiseks;

3) korraldab nakkushaiguste tõrje meetmete rakendamist;

4) teavitab avalikkust ja asjaomaseid asutusi nakkusohtudest ja rakendatavatest nakkushaiguste

tõrje meetmetest;

5) teeb või korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid;

6) teeb Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekassale ettepanekuid nakkushaiguste ennetamiseks ja

tõrjeks vajalike tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamiseks.

(4) Rahvusvahelises koostöös ja teabevahetuses Terviseamet:

1) täidab rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riikliku rahvusvaheliste tervise-

eeskirjade asutuse ja kontaktpunkti ülesandeid ning tagab teabevahetuse vastavalt Eesti

Vabariigile siduvatele välislepingutele;

2) täidab pädeva asutuse ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

2022/2371;

3) täidab nakkushaiguste valdkonna kontaktpunkti ja pädeva asutuse ülesandeid Haiguste

Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suhtes;

4) osaleb rahvusvaheliste võrgustike töös ning edastab asjakohaseid andmeid rahvusvahelistele

organisatsioonidele vastavalt riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele, õigusaktidele,

juhistele, suunistele ja konventsioonidele.

§ 10. Tervisekassa ülesanded

(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab Tervisekassa nõukogu ettepanekul määrusega

nakkushaiguste ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise korra.

(2) Tervisekassa korraldab oma eelarve vahenditest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

määrusega kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelus nimetatud ravimite hankimist,

säilitamist, vedu, külmahela toimimist ja jaotamist. Immuunpreparaatide jaotamise põhimõtted

kooskõlastatakse Terviseametiga.

(3) Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võivad algatada Terviseamet, Ravimiamet,

Sotsiaalministeerium, immunoprofülaktika ekspertkomisjon, asjast huvitatud tervishoiuteenuse

osutajate ühendused, erialaühendused ja ravimitootjad, esitades ettepaneku Tervisekassale.

Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võib algatada ka Tervisekassa.

(4) Tervisekassa korraldab nakkushaiguste ravimite loetelu koostamise ja muutmise käesoleva

paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras. Tervisekassa kaasab vajaduse

korral menetlusse Tervisekassa seaduse alusel ja põhikirjas sätestatud korras moodustatud

komisjoni, kes annab Tervisekassale arvamuse ravimite loetelu koostamise või muutmise kohta.

Samuti kaasab Tervisekassa vajaduse korral menetlusse käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud

immunoprofülaktika ekspertkomisjoni, kes annab Tervisekassale arvamuse ravimite loetelu

koostamise või muutmise kohta.

(5) Nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:

1) inimeste vajadus saada ravimit;

2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus;

5

3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus;

4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu;

5) vastavus Tervisekassa eelarvele.

(6) Nakkushaiguste ravimite loetellu kantakse:

1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutilis keemilisele klassifikatsioonile vastav kood

(ATC kood);

2) toimeained ja nende sisaldus;

3) ravimvorm;

4) terviseseisund või muud ravimi määramise tingimused.

(7) Tervisekassa korraldab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarvelistest

vahenditest selliste ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu,

teenuste hankimist ja külmahela toimimist, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse

levikust põhjustatud rahvastiku tervist ohustava hädaolukorra, sealhulgas epideemia või muu

hädaolukorra, tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks. Ravimite ja meditsiiniseadmete

jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.

3. peatükk

Nakkushaigusega inimese tahtest olenematu ravi

§ 11. Nakkushaigusega inimese tahtest olenematu ravi

(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega

inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi), kui ta

on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi.

(2) Tahtest olenematu ravi kohaldamise, selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud

korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tahtest olenematut ravi kohaldatakse kuni 14

päeva.

(3) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes juhul, kui kõik järgmised tingimused on

täidetud samal ajal:

1) inimesel on diagnoositud või on põhjendatud kahtlus, et tal on eriti ohtlik nakkushaigus või

tuberkuloos;

2) inimene keeldub vajalikust ravist või rikub talle määratud eraldamise nõudeid;

3) inimese käitumine loob vahetud olulise või kõrgendatud ohu teiste inimeste elule või

tervisele;

4) muud, vähem piiravad meetmed ei ole andnud tulemusi või ei ole ilmselgelt piisavad ohu

vältimiseks.

(4) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada arst ilma kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest

olenematu ravi algusest (edaspidi arsti otsus), kui see on vältimatult vajalik lõikes 1 nimetatud

ohu viivitamatuks tõrjumiseks. Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab

tervishoiuteenuse osutaja kohtule taotluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ravi alustamise

päeval.

(5) Arst teavitab oma otsusest viivitamata inimest ennast ja tema lähedast või seaduslikku

esindajat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 12 tunni jooksul.

6

(6) Kohtumääruse teinud kohus teatab määrusest või tervishoiuteenuse osutaja arsti otsusest

politseile, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil

viibiva inimese vara kaitsmise ja kodusest olukorrast tuleneva vahetu abi tagamiseks.

(7) Arsti otsuse alusel võib tervishoiuteenuse osutaja kasutada politsei abi inimese

kinnipidamisel, haiglasse toimetamiseks ja ravi osutamiseks. Tervishoiuteenuse osutaja tagab

vajadusel politseiametnikele vajalikud isikukaitsevahendid ja juhendamise.

(8) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata politseid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja

3 nimetatud tingimustele vastavast inimesest, kelle asukoht on teadmata, edastades politseile

kohtumääruse või arsti otsuse koopia. Politsei teavitab viivitamata tervishoiuteenuse osutajat

inimese asukoha tuvastamisest.

(9) Tahtest olenematuks raviks haiglasse paigutatud nakkushaigusega inimene peab olema

eraldi ruumis, mis vastab nakkusohutuse nõuetele. Nakkushaigusega inimene võib ruumist

lahkuda ainult haigla asjakohases juhendis kehtestatud tingimustel ja nakkusohutuse meetmete

rakendamise korral. Tema suhtlemisvõimalusi võib piirata niivõrd, kuivõrd see on vajalik

nakkustekitaja edasikandumise vältimiseks.

4. peatükk

Nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teabe edastamine ning nakkushaiguste

register

§ 12. Nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teavitama Terviseametit nakkushaiguse kahtlusest

ja diagnoosimisest ning nakkustekitaja tuvastamisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustus loetakse täidetuks asjakohase

teatise või saatekirja vastuse edastamisega tervise infosüsteemi.

(3) Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks tervishoiuteenuse osutaja:

1) nõustab nakkuskahtlusega ja nakkusohtlikku inimest nakkusohutuse nõuete täitmisel ning

selgitab vajadust teavitada võimalikke nakkuskahtlusega inimesi;

2) võtab inimeselt uuringumaterjali nakkushaiguse diagnoosimiseks ja nakkustekitaja

tuvastamiseks, kui see on vajalik diagnoosi kinnitamiseks, epidemioloogilise uuringu

tegemiseks või seireks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2371

ning selle rakendusaktidest ning asjaomastest juhistest;

3) selgitab nakkusohtliku inimese küsitlemisel välja nakatumise ja nakkushaiguse leviku

esmased asjaolud ning edastab teabe Terviseametile.

(4) Uuringumaterjal on nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või epidemioloogiliseks

uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov,

suplusveeproov, reoveeproov või muu bioloogiline, sealhulgas laboratoorselt eraldatud,

materjal.

(5) Kui tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusega, nakkushaiguse puhangu kahtlusega,

nakkushaigusega, mis vajab kiiret sekkumist või muu nakkushaigusega seotud rahvastiku

tervise seisukohalt olulise sündmusega, mis vajab kiiret sekkumist, teavitab tervishoiuteenuse

osutaja ja laboriteenuse osutaja Terviseametit sellest viivitamata, kasutades kiireimat

võimalikku moodust. Terviseametile edastatakse järgmised isikuandmed ja isikustamata

7

andmed:

1) üldandmed;

2) muud andmed, sealhulgas sünnikoht, viibimiskoht Eestis, välisriigis viibimise andmed,

rahvus, amet, Eestis viibitud aeg, töökoht või õppeasutus, sotsiaal–majanduslik seisund;

3) terviseandmed, sealhulgas haigestumise, diagnoosi, laboratoorsete uuringute,

hospitaliseerimise ja ravi andmed, nakatumise asjaolud ning muud nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks olulised andmed;

4) surma andmed, sealhulgas surma kuupäev ja põhjus;

5) kohtuekspertiisasutuse, tervishoiuteenuse ja laboriteenuse osutaja andmed, sealhulgas

uuringule suunaja, uuringu teostaja, dokumendi sisestaja ja koostaja ning tervishoiutöötaja

andmed ning perearsti ja perearsti nimistusse kuulumise andmed.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab Terviseametit viivitamata teavitama ka:

1) teadus- ja arendusasutus, kes on tuvastanud nakkustekitaja;

2) muu asutus või isik, kes on avalike ülesannete täitmise või oma majandus- või kutsetegevuse

käigus tuvastanud lõikes 5 nimetatud asjaolu.

(7) Käesolevas paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutus või isik edastab Terviseametile käesoleva

paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetest üksnes need andmed ja muud asjaolud, mis on talle

teavitamise hetkel teada.

(8) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus teavitab Terviseametit

loomadel diagnoositud zoonoosidest ja toidus või söödas tuvastatud zoonoossetest

nakkustekitajatest. Kui tuvastatud zoonoosi või zoonoosse nakkustekitaja levikuga kaasneb oht

inimese tervisele ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja epidemioloogilise uuringu

alustamiseks on see vajalik, edastatakse Terviseametile viivitamata järgmised andmed:

1) sündmuse asjaolude kirjeldus ja haigestunud loomade arv;

2) ohustatud inimeste, sealhulgas loomapidaja ja ettevõtte töötajate üld- ja kontaktandmed.

(9) Zoonoos on nakkushaigus, mis kandub selgroogselt loomalt inimesele otsese või kaudse

kontakti, siirutaja, toidu, vee või keskkonna kaudu.

(10) Nakkushaiguse kahtlusest, diagnoosimisest ja nakkustekitaja, sealhulgas tervishoiuteenuse