Haridus- ja teadusministri 6. septembri 2022. a käskkirja nr 261 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks“ muutmine

1

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut

toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks““

Tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS) alusel.

1. Reguleerimisala Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.8.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ tegevuse „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ning -koolitusega“ saavutamisele.

Tegevusega panustatakse Eesti 2035 strateegilisse sihti „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ eesmärkide saavutamisse. Toetatavad tegevused aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust ja eri rahvusest ning erivajadustega õpilaste võrdseid võimalusi ja panustavad Eesti 2035 näitajatesse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

1.1.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta kvaliteedi edendamise kultuuri, sh tõenduspõhise juhtimise kultuuri üldhariduslikes õppeasutustes ja kohalikes omavalitsustes, toetamaks kvaliteetse, kaasava ja kestliku hariduse kättesaadavust kõikidele õpilastele, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, erivajadusest, sotsiaalmajanduslikust olukorrast või elukohast.

1.1.2. Toetuse andmise tulemusena on suurenenud tõenduspõhise ning õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise võimekus nii üldhariduslikes õppeasutustes kui nende pidajate juures. Muutus toimub tänu laiapõhjalisele kokkuleppele üldhariduse kvaliteedikriteeriumite ja nende hindamise põhimõtete osas, õppeasutustele tuge pakkuvatele arendusprogrammidele ning õppeasutuse ja pidaja vajadusi arvestavale

2

ning andmeid lõimivale digitöölauale, mille abil on muuhulgas võimalik määratleda õppeasutuse kitsaskohad.

1.1.3. Kavandatud tegevused toetavad üldhariduse ja noortevaldkonna sidusust nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil, tõenduspõhist juhtimist ja lihtsustavad kohalike omavalitsuste tööd, mille läbi tõuseb nii üldhariduse kui ka noorsootöö kvaliteet.

1.2. Mõisted

1) Üldharidus − alus-, põhi- ja (üld)keskharidus. 2) Õppur – õppeasutuses alus-, põhi- ja (üld)keskharidust omandav isik. 3) Õppeasutus – alus- põhi- või üldkeskhariduse omandamist võimaldav lasteasutus või kool. 4) Arendusprogramm – tegevuste kogum, mis on suunatud koolidele, kellel on väljakutseid õppijakeskse koolikultuuri rakendamisel. Koolid valitakse programmi välja töötatud kriteeriumite järgi. Programmis pakutav pikaajaline arengu tugi hõlmab nii kooli meeskondade individuaalset nõustamist kui koolitusi meeskondadele. 5) Kvaliteet – kvaliteet on määr, mille tunnuste kogum täidab haridusvaldkonnas kokkulepitud nõudeid nii õpilaste, õppeasutuse personali ja juhtide ning pidajate ja ühiskonna vaates. Kvaliteedi kindlustamist mõistame kui „pidevat täiustumist“, mille aluseks on organisatsiooni soov vastata oma igapäevase tegevuse ja selle tulemustega nii sisemiste kui väliste huvipoolte vajadustele ja ootustele, mis on ajas muutuvad. 6) Kvaliteedikriteeriumid – sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab nõuetele, mis lähtuvad erinevate osapoolte kokkulepitud ootustest, sh strateegilistest eesmärkidest ja õigusaktidest. 7) Kvaliteedi hindamise mudel − standardite, kvaliteedikriteeriumite ja kvaliteedihindamise tegevuste süsteemne kogum, mis toetab organisatsioonis kvaliteedikultuuri kujunemist ja arengut. Sisehindamine (sh eneseanalüüs) ning väliste hindamisekspertide tagasiside aitab välja selgitada organisatsiooni tugevused ja nõrkused ning toetada pidevale parendamisele ning õppimisele suunatud kvaliteedikultuuri arengut. Kvaliteedihindamine on antud käskkirja kontekstis kujundav hindamine, mille eesmärk on anda tagasisidet ning selgitada välja arengutoe vajadus. 8) Sisehindamine − sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. 9) Eneseanalüüs – enesehindamine, mis on osa pidevast parendamise ringist, mida rakendatakse regulaarselt eesmärkide seadmise, planeerimise, tegevuste rakendamise ja parendamise protsessis. Eneseanalüüs ehk enesehindamine on mh aluseks organisatsiooni arengu kavandamisel ja pidevas parendamises ning annab sisendi sisehindamise aruandesse. 10) Pidaja − õppeasutuse pidaja rolli täitev kohaliku omavalitsuse üksus, samuti ka ettevõte, mittetulundusühing või riik. 11) Hindamisekspert/valdkonna ekspert − üldhariduse valdkonna tippekspert, kellel on tõendatud teadmised kvaliteedisüsteemi põhialustest, üldharidust reguleerivatest õigusaktidest ning kellel on motivatsioon panustada teise organisatsiooni arengut toetavasse tagasisidestamisesse ja kvaliteedisüsteemi arendamisesse. 12) Mentor − üldhariduse valdkonna tippekspert, kelle on meeskonna ja/või protsessijuhtimise kogemus ning kellel on oskused ning motivatsioon panustada (teise) õppeasutuse arengutoe pakkumisse.

3

2. Toetatavad tegevused Tegevus jaotub kolmeks alategevuseks ja need on üle-eestilised – tegevuse tulemusi saavad kasutada Eesti õppeasutused ja nende pidajad. Alategevuste läbiviimisel ei anta riigiabi.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

2.1. Alategevus 1: Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendamine Täiendatakse üldhariduse kvaliteedi edendamise süsteemi, kujundades osapooltes ühtne arusaam kvaliteetsest üldharidusest ja nende rollidest kvaliteedi kindlustamisel ning edendamisel. Elluviija, kaasates õppeasutusega seotud sisemiste ja väliste huvigruppide esindajaid, akadeemilisi töötajaid ja haridusametnikke:

2.1.1. töötab välja õppeasutuse kvaliteedi hindamise metoodika, sh üldhariduse kvaliteedikriteeriumid õppeasutuse tulemuslikkuse võimalikuks seireks, mis muuhulgas aitab välja selgitada õppeasutuse arengutoe vajaduse. Metoodikas on kesksel kohal usaldusväärsetel andmetel põhinev õppeasutuse eneseanalüüs ja asjatundlik tagasiside sõltumatutelt valdkonna ekspertidelt ning muud kvaliteedihindamise praktikatele asjaomased sekkumislahendused. Metoodikat katsetatakse ja rakendamise toetamiseks koostakse juhendid ning viiakse läbi infoseminarid ja koolitused hindajatele, õppeasutustele ja pidajatele;

2.1.2. analüüsib metoodika rakendamise toimivust ning asjakohasust, viib vajadusel läbi teisi, tegevuse eesmärkidega kattuvaid analüüse ning teeb ettepanekud poliitikakujundajale üldhariduse kvaliteedi hindamise raamistiku kujundamiseks, sh hindamismetoodika ja selle alla kuuluvate hindamiskriteeriumite kasutusele võtuks;

2.1.3. töötab koostöös partneritega välja alategevus 2.2. raames arendusprogrammides osalevate õppeasutuste valiku kriteeriumid, osaleb arendusprogrammide väljatöötamises, seirab arendusprogrammide elluviimist ning osaleb arendusprogrammide mõju hindamises,

2.1.4. kaardistab alategevuse 2.3. puhul õppeasutuste ja pidajate vajadused, annab sisendi digilahenduse väljatöötamiseks, osaleb digilahenduse testimises ja sisuarenduses ning juhendmaterjalide koostamises.

Alategevuse sihtrühm: õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed, õppurid ning õppeasutuste pidajad, poliitika kujundajad.

2.2. Alategevus 2: Arengutugi õppeasutustele Luuakse ja rakendatakse arendusprogrammid õppeasutustele, kus vajatakse tuge õppijakeskse koolikultuuri edendamisel ja tõenduspõhise juhtimise elluviimisel. Alategevuses on partneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Partner, kaasates elluviijat ning teisi asjaomaseid osapooli:

2.2.1. töötab välja ja rakendab kuni kolmeaastaseid arendusprogramme õppeasutustele, mille raames pakuvad ülikoolid koos mentoritega kompleksset, tõenduspõhist ja õppijakeskse kvaliteedijuhtimise arengut toetavat ja muutuste juhtimisele keskenduvat tuge

4

koolimeeskondadele. Meeskonnad tegelevad programmi jooksul kas tõendite alusel enda valitud või kvaliteedihindamise tulemusena hindamisekspertide poolt soovitatud juurprobleemi(de)le lahenduse otsimise ja rakendamisega. Partner teeb arendusprogrammide ettevalmistamisel ja läbiviimisel igakülgset koostööd õppeasutuste pidajatega.

Alategevuse sihtrühm: õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed, õppurid ning õppeasutuste pidajad.

2.2. Alategevus 3: Tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse väljatöötamine

Arendatakse välja ja rakendatakse õppijakeskse koolikultuuri edendamiseks ja tõenduspõhiseks juhtimiseks digilahendus õppeasutustele ja pidajatele. Alategevuse partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium. Partner, kaasates elluviijat, sisemiste ja välimiste huvigruppide esindajaid, ülikoole ja haridusametnikke:

2.3.1. arendab välja ja rakendab Statistikaportaali Haridussilm platvormil tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse, mis koondab õppeasutuste ja pidaja rollispetsiifilisi vajadusi rahuldavad andmed, kvaliteedihindamise protsessis olulised sisehindamist ja eneseanalüüsi võimaldavad e-teenused ning tagab nende koosvõime teiste haridusvaldkonna e-teenustega nii pidaja kui ka kooli tasandil.

Alategevuse sihtrühm: õppeasutuste meeskondade liikmed ning õppeasutuste pidajad.

3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud esimese alategevuse „Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendamine“

elluviimise tulemusena on loodud ja katsetatud õppeasutuste kvaliteedi hindamise metoodikat, sh hindamiskriteeriumid ning nende toimimist ja vastavus Eesti Haridusmaastiku ootustele. Teise alategevuse „Arengutugi õppeasutustele“ tulemusena on välja töötatud ja rakendatud arendusprogramme, mille läbimisel on õppeasutustes paranenud õppija õppimist, motivatsiooni ja heaolu kirjeldavad tulemusnäitajad. Kolmanda alategevuse „Tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse väljatöötamine“ tulemusena on loodud digilahendus õppeasutustele ja pidajatele tõenduspõhiseks kvaliteedijuhtimiseks, mis on nende poolt ka kasutajasõbralikuks hinnatud.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava(te) tulemus(t)e saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).

Tabel 1. Alategevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad (punktis 2 nimetatud alategevused).

5

Näitaja nimetus ja mõõtühik

AlgTase (2022)

Vahesiht- tase (2024)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

Tulemus- näitaja

Õppijate baas- vajaduste rahuldatuse määr, õpilaste hinnangu keskmine

3.35 (2021) Ei kohaldu

3.50 Autonoomia, seotuse ja enesetõhususe näitajad 100 õppeasutuse puhul, kus need näitajad on Eesti kõige madalamad. Näitaja arvutatakse riiklike rahuoluküsitlus te õpilaste hinnangute põhjal, mis on antud 5- pallilisel skaalal. Kasutatud on hinnangu keskmist. Siht on saavutada keskmiseks vähemalt 3,5.

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundi- näitaja

Alategevustes t kasu saanud õppeasutuste arv

0 20 85 Vähemalt 50 õppeasutust on läbinud arendusprogra mmi ja vähemalt 35 õppeasutust on läbinud kvaliteedihinda mise metoodika katsetuse. Unikaalsete

6

õppeasutuste arv.

TAT spetsiifilin e näitaja - Tegevus 1

Näitaja 1.1. Välja on töötatud üldhariduse kvaliteedi- kriteeriumid ja kvaliteedi- hindamise metoodika

Õppe- asutuste kvaliteedi- kriteeriumid ja kvaliteedihind amise metoodika (tükk)

0 1 1 Juhile, pidajale ja riigile vajalikud üldharidusliku õppeasutuse kvaliteedi hindamiseks loodud kriteeriumid ja vähemalt 1 hindamise metoodika, mis luuakse koostöös juhtide ja pidajate esindajatega, kaasates teadlasi.

TAT spetsiifilin e näitaja - Tegevus 1

Näitaja 1.2. Kvaliteedi- hindamise metoodikate toimivust on katsetatud erinevates omavalitsus tes ja eri tüüpi õppeasutust es

Katsetused läbinud õppe- asutuste arv

0 5 35 Vähemalt 35s õppeasutuses, mis paiknevad erinevates regioonides ja on eri tüüpi katsetatakse koostöös pidajaga metoodikaid, mida täiustatakse vastavalt katsetuste tulemustele.

TAT spetsiifilin e näitaja - Tegevus 2

Näitaja 2.1. Arendus- programmis osalemine

Arendus- programmi läbinud koolide arv

0 4 50 Arendusprogra mmi valitud koolid otsustatakse kokkulepitud kriteeriumite alusel, milleks kasutatakse

7

peamiselt Haridussilmas avalikustatud näitajaid ja arvestatakse kooli osalemise motivatsiooni. Arvestuslikult lisandub igal aastal 10 kooli.

TAT spetsiifilin e näitaja - Tegevus 3

Näitaja 3.1. Tõendus- põhiseks juhtimiseks loodud digi- lahendus õppeasutust ele ja pidajatele

Loodud digi- lahendus (tükk)

0 - 1 On loodud, toimib ja vastab kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus.

5. Elluviija ja/või partner(id) 5.1. Punktis 2 toodud tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet koosseisu kuuluv iseseisvaid

ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA). 5.2. Punktis 2 toodud alategevuse 2.2. partneriteks on Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Punktis 2

toodud alategevus 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium.

6. Sihtrühm 6.1. Sihtrühmaks on õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed ning õppeasutuste pidajad, poliitika kujundajad.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2022−31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve ja toetuse määr Tegevuste kogumaksumus on 6 428 571 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fondist 4 500 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 928 571 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %.

Tabel 1. Tegevuste eelarve

8

Alategevused Kulu liik Summa

2 682 095 €

Otsesed personalikulud 1 829 117 €

Alategevus 1

Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendus

Muud otsesed kulud 402 020 €

Alategevus 2 Arengutugi õppeasutustele

Partnerite kulu ühikuhinna alusel

2 883 349 €

Alategevus 3 Tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse välja töötamine

Partneri digilahenduse hanke kulu

863 127 €

Horisontaalsed projektijuhtimise kulud Otsesed personalikulud 153 557 €

15% otsestest personalikuludest kaudseteks kuludeks 297401 €

EELARVE KOKKU 6 428 571 €

8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2.1. nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

8.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16; 8.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1

ja 3−6; 8.2.3. tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja ürituste korraldamise kulud,

teavituskulud; 8.2.4. veebipõhiste juhendmaterjalide (sh videote) koostamise, kujundamise ja avalikustamise

kulud; 8.2.5. koolituskulud;

8.3. Alategevuse 2.2. kulud on abikõlblikud ühikuhinna alusel. Ühikuhind programmis osaleva õppeasutuse kohta aastas on 20 515 eurot. 8.4. Alategevusega 2.3. on abikõlblikud otseselt digilahenduse hankelepingu alusel tekkivad kulud. 8.5. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks:

8.5.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

9

8.5.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 9.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 4 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 9.3. Tegevuse 2.2 eest makstakse toetust ühikuhinna alusel. Ühikuhind on ühe kooli arendusprogrammi kohta 20 515 eurot aastas. Maksed toimuvad kaks korda aastas võrdsetes osades (korraga 50% ühikuhinna maksumusest). Makse aluseks on ülikooli esitatud sisuaruanne iga osaleva kooli osas, milles on välja toodud arendusprogrammi rakendamise kohustuslikud elemendid (mentorite ja pidajate kaasamine, regulaarne tagasiside ja analüüs, osalevate koolide tagasiside) ning kokkulepitud indikaatorite vahetulemused.

10. Elluviija ja partneri kohustused 10.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud:

10.1.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve ning viima vastavalt sellele tegevused ellu; 10.1.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 10.1.3. kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise korrad.

10.2. Elluviija kaasab aasta tegevuskava koostamisse Haridus- ja Teadusministeeriumi. 10.3. Elluviija sõlmib ülikoolidega partnerluslepingud alategevuse 2 (punkt 2.2.) läbiviimiseks. 10.4. Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi.

11. Aruandlus 11.1. Elluviija esitab rakendusasutusele (meetmehoidjale) e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks ning poolaasta vahearuande 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

11.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta;

11.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 11.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 11.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

11.2. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 ja Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide ning strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

10

11.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 11.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 11.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

13. Vaiete menetlemine 13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 13.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

EELNÕU 02.04.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 6. septembri 2022. a käskkirja nr 261 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 6. septembri 2022. a käskkirja nr 261 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026. a.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

2.04.2026 nr 8-2/26/1984

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 6. septembri 2022. a käskkirja nr 261 „„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

Maie Kitsing 735 0113 [email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 6. septembri 2022. a käskkirja nr 261 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks“ eelnõu muutmise juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirja muudatus on tingitud vajadusest vähendada TATi eelarvet ning kehtestada tegevuste detailne eelarve 2029. a. lõpuni. Õigusselguse tagamiseks kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisa uue terviktekstina.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna nõunik Maie Kitsing ([email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitva Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen (tel 517 8197, [email protected]) ja üldhariduskoolide valdkonna juht Helen Arus (tel 520 9733, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seoses TATide eelarvekärpega on vähendatud tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses““ eelarvet koondsummat 7 142 857 eurolt 6 428 571 eurole.

Kavandatud tegevused viiakse läbi ja alategevuste seireks ning hindamiseks kasutatavaid näitajad ei muudeta.

Alategevus kahe puhul viime maksimaalse programmi kestvuse kolmelt aastalt 2,5-le. Selline kestus on algses käskkirjas lubatud. Alategevus kolme juhtimislaua baasvajaduste vaade on valmis. Järgnevad arendusvajadused kaetakse Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm (HANO) vahenditest.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

5. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused

Käskkirja alusel perioodil 2022–2029 elluviidavaid tegevusi rahastatakse täies ulatuses struktuuritoetusest. Peale välisrahastuse lõppemist alates 1. sept 2029 planeeritakse tegevuste jätkuvus või ümberkujundamine.

6. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. a, sest eelarve muudatused rakenduvad uue aasta alguses.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile.