SA Kutsekoda 2025. aasta majandusaasta aruande ja audiitori otsuse edastamine

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

sihtasutuse nimi: Sihtasutus Kutsekoda

registrikood: 90006414

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Mustamäe tee 16

postisihtnumber: 10617

telefon: +372 6791700

faks: +372 6791701

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: www.kutsekoda.ee

2

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 21

Bilanss 21

Tulemiaruanne 22

Raamatupidamise aastaaruande lisad 23

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 23

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 25

Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 26

Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad 26

Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 27

Lisa 6 Annetused ja toetused 28

Lisa 7 Tulu ettevõtlusest 28

Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 28

Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused 29

Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 29

Lisa 11 Tööjõukulud 29

Lisa 12 Kasutusrent 30

Lisa 13 Seotud osapooled 30

Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid 30

Aruande allkirjad 33

Vandeaudiitori aruanne 34

Kutsekoja 2025. aasta tegevusaruanne

SA Kutsekoda 2026

2

Sisukord

Üldandmed ........................................................................................................................... 3

Põhikirjalised ülesanded .................................................................................................... 3

SA tegevuse finantseerimine .............................................................................................. 3

SA tegevuse juhtimine ....................................................................................................... 4

Olulisemad tulemused tegevussuundade vaates ................................................................... 4

Kutsesüsteemi haldamine ................................................................................................. 4

Kutsenõukogud .............................................................................................................. 4

Kutsestandardid ............................................................................................................ 5

Kutse andmine ............................................................................................................... 5

Kutseõppe lõpetajate eksamite kulude kompenseerimine ............................................... 6

Kutse andmise kvaliteedihindamine ja järelevalve ........................................................... 7

Kutseregister ................................................................................................................. 9

ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ rakendamine ................................................ 10

Oskuste süsteemi loomine ........................................................................................... 10

Kompetentsiprofiilide loomine ..................................................................................... 11

OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem..................................................... 11

Koordinatsioonikogu tegevus........................................................................................ 12

OSKA uuringud ............................................................................................................. 13

OSKA ettepanekute rakendamise seire .......................................................................... 14

Teavitustegevus .............................................................................................................. 14

OSKA teavitus .............................................................................................................. 14

Oskuste süsteemi teavitus ........................................................................................... 15

Kutsesüsteemi teavitus ................................................................................................ 15

Europassi keskuse ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise

koordinatsioonikeskuse (NCP) tegevus ............................................................................ 16

EPALE keskuse tegevus ................................................................................................... 16

Kokkuvõte 2025. aastast .................................................................................................. 17

Eeldatavad arengud järgmisel majandusaastal ................................................................. 17

3

Üldandmed

Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi SA) on Eesti Vabariigi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni poolt 31.08.2001 asutatud eraõiguslik juriidiline isik. SA tegevuse eesmärk on:

• ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasa aitamine;

• Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustuse saavutamiseks eelduste loomine.

Põhikirjalised ülesanded

Oma eesmärgi saavutamiseks SA:

a) arendab ja rakendab kutsesüsteemi; b) korraldab ja koordineerib kutsenõukogude tegevust ning kutsenõukogude vahelist koostööd; c) korraldab koordinatsioonikogu tegevust; d) moodustab koordinatsioonikogu kinnitatud nimetuste ja moodustamise põhimõtete alusel

valdkondlikud ekspertkogud ning korraldab nende tegevust; e) töötab välja ja kinnitab kutsesüsteemiga seotud dokumendivormid ja näidised; f) korraldab haldusjärelevalvet kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle; g) töötab välja ja kinnitab kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise korra; h) peab vastutava töötleja tellimusel volitatud töötlejana riiklikku kutseregistrit; i) korraldab kutsesüsteemi kohta nõustamist ja koolitust; j) tutvustab Eesti kutsesüsteemi riigi sees ja rahvusvaheliselt, luues eeldused kutsete

vastastikuseks võrdlemiseks; k) korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja uuendamist kutsenõukogude otsuste alusel; l) arendab ja kinnitab kutsestandardite koostamise ja kutse andmise ühtse metoodika; m) töötab välja kutsetunnistuste lisad; n) korraldab tehniliselt kutsetunnistuste väljaandmist; o) korraldab Europassi Keskuse tööd; p) täidab muid Kutseseaduses ja halduslepingus sätestatud ülesandeid.

SA tegevuse finantseerimine

SA tegevust finantseeritakse järgmistest allikatest:

1. Riigieelarvest vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA vahelise halduslepingu (digiallkirjastatud 10.12.2018) alusel sõlmitud Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingule (digiallkirjastatud 29.12.23, sh Europassi Keskuse, EQF rakendamise riikliku koordinatsioonikeskuse (NCP) ja Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi Eesti keskuse (EPALE) tegevuseks.

2. Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjadele (16.11.2022 nr 1.1 2/22/314)

3. Euroopa Komisjonist vastavalt Euroopa Komisjoni ja SA vahelistele lepingutele.

4

SA tegevuse juhtimine

Seisuga 31.12.2025 juhib SA tegevust 7-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus. Nõukogu

kavandab SA tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet SA ja juhatuse tegevuse üle.

Nõukogu koosseis perioodil 01.01 – 31.12.2025: Mait Palts - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, nõukogu esimees, alates 01.01.2021 Ago Tuuling -Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, kuni 20.11.2024 Roland Leesment - Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, alates 20.11.2024 Arto Aas - Eesti Tööandjate Keskliit, kuni 02.10.2024, registris kuni 21.03.2025 Hando Sutter - Eesti Tööandjate Keskliit, alates 02.10.2024, registris alates 04.04.2025 Kaia Vask – Eesti Ametiühingute Keskliit

Margus Haidak - Haridus- ja Teadusministeerium, kuni 04.07.2024, registris kuni 21.03.2025 Triin Laasi-Õige - Haridus- ja Teadusministeerium, alates 04.07.2024, registris viimane periood 04.04.2025 – 07.05.2025 Merike Saks – Rahandusministeerium, kuni 07.05.2025 Kaur Kajak – Rahandusministeerium, alates 07.05.2025 Ulla Saar – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, alates 03.12.2021, registris alates 14.10.2022 Renno Veinthal – Haridus- ja Teadusministeerium, alates 07.05.2025

2025. aastal nõukogu liikmetele tasu ei makstud.

SA juhatus tegeleb SA juhtimise ja esindamisega. 2025. aastal oli juhatus üheliikmeline ja juhatuse liige on Tiia Randma.

Olulisemad tulemused tegevussuundade vaates

Kutsesüsteemi haldamine

2025. aasta ülesanded kutsesüsteemi haldamisel tulenesid SA tegevuseesmärkidest ja on kajastatud Haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus (digiallkirjastatud 07.01.2025).

Kutsenõukogud

2025. aastal korraldas SA 14 kutsenõukogu tegevust. Korraldati 49 kutsenõukogu koosolekut, neist

28 olid korralised koosolekud ja 21 viidi läbi kirjaliku hääletusena.

Kutsenõukogu esimeeste kogu peamine ülesanne on hinnata kutsestandardi kvalifikatsiooniraamistikku sobivust. Kutsenõukogu esimeeste kogul on vastavalt kutsenõukogude arvule 14 liiget. Kutsenõukogu esimeeste kogu koosolekuid korraldatakse vastavalt vajadusele. 2025. aastal viidi läbi kolm kirjalikku hääletust.

Põhjalik ja detailne ülevaade kutsenõukogude koosolekutel vastu võetud otsustest ja olulisematest aruteludest ja Kutsenõukogu esimeeste kogu tegevusest aastal 2025 on leitav Kutsesüsteemi aruanne lk. 4-26.

5

Kutsesüsteemi

aruanne_2025_K.docx

2025. aasta I poolaastal esitati Energeetika-, Mäe-, ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 27.03.2025 otsuse nr 40 kohta vaie. Vaide esitaja nõudis kutsenõukogu otsusega kinnitatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsestandardi, Lisa 1 - Ametialade pädevuspiirangud, osaliselt kehtetuks tunnistamist. Vaide esitaja leidis, et kutsenõukogu otsusega ehk haldusaktiga rikuti tema õigusi ja piirati tema vabadusi.

Kutsekoda korraldas kutsenõukogu seisukoha kujundamise, kaasates sisuliste küsimustele vastamiseks standardeid koostanud töörühma ja õiguslike küsimuste lahendamiseks Kutsekoja välise õigusabi, kuna tegemist oli koordinaatori õigusalast pädevust ületavate küsimustega.

Kutsenõukogu otsustas vaiet ja haldusakti täitmise peatamise taotlust mitte rahuldada (03.06.2025 otsusega nr 6-4/42). Lähemalt lk 26-27.

Kutsestandardid

Kutsestandard on tänase kutsesüsteemi keskne „ehituskivi“, olles aluseks nii kutsehariduse, kõrghariduse ja täienduskoolituse õppekavade koostamisele kui kutse andmisele.

Seisuga 01.01.2026 kehtib 526 kutsestandardit 89 kutsealale. 2025. aastal kinnitati 166 kutsestandardit - sisuliselt uuendatud 27 kutsegrupi 66 kutsestandardit, sh 2 uut (õpetaja tase 5; puitmajaehitaja, tase 4, esmane kutse); 48 kutsegrupi 100 kutsestandardi muudatusteta pikendamine. Viimati kinnitatud kutsestandardid on leitavad Kutsekoja veebis. Uuendatud kutsestandardid on täiendatud muuhulgas digioskuste, üldoskuste ja tulevikuoskustega, võttes muuhulgas sisendit OSKA uuringutest.

Aastal 2025 esitati seitse ettepanekut uute kutsestandardite koostamiseks. Ülevaade ettepanekutest ja nende menetlemise seisust, kutsestandardite uuendamise protsessist ja muust seonduvast on esitatud lk 31-25.

Kutse andmine

Kutse andja konkursid

Kutseseaduse kohaselt leitakse kutse andja avaliku konkursiga (§ 10 lg 1). Õppeasutusele võib anda kutse andja õiguse oma kooli lõpetajatele kutse andmiseks konkursita. Konkursita kutse andja võib

kutseid anda üksnes oma kooli õppuritele. Õppeasutusele antakse kutse andja õigus kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud.

Seisuga 31.12.2025 tegutseb 106 kutse andjat ja 25 koolilõpu kutset andvat õppeasutust.

2025. aastal viidi läbi 17 kutse andja avalikku konkurssi. Täpsem info selle kohta, milliste kutsete osas ja millistele kutse andjatele õigused anti ja millised aruteluteemad kutsenõukogudes konkursside käigus üles kerkisid on leitav lk. 36-43. Kõik konkursiteated on leitavad Kutsekoja veebis.

6

Kutse andjate tegevus

Aktiivselt tegutseb ja kutsetunnistusi väljastab 106 konkursiga õigused saanud kutse andjat.

Konkursita õigused saanud kutse andjana tegutseb 25 kutse- ja kõrgkooli (vali tüüp: „koolilõpu kutse andja“

Kutsekoja juures tegutseb 11 kutsekomisjoni (ärierialad, erakorralise meditsiini tehnik, ergonoom ja tööhügieenik, hambaraviassistent, kujundaja, muusika erialad, sterilisatsioonitehnik, telekommunikatsiooni kutsed ning toiduainete tootmise ja töötlemise kutsed, väikelaeva ehitus ja podoloog, keemiaprotsesside operaator, biogaasijaama operaator ja tootmisjuht).

Uue komisjonina sai 20.05.2025 tegutsemise õiguse IT-süsteemide ja teenuste kutseala kutsekomisjon, kutse andja õigust taotles Kehtna Kutsehariduskeskus Infoturbespetsialist, tase 5 ja

Telekommunikatsioonispetsialist, tase 5 kutsele. IT ja Telekommunikatsiooni KN andis õiguse ainult Infoturbespetsialist, tase 5 kutsele. Täpsem info kutsekoja juures tegutsevate kutsekomisjonide kohta on leitav aruanne lk 44-45.

Kutsete väljastamine

2025. aastal väljastati 13 972 kutsetunnistust (neist 5 880 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile ja 863 töömaailma kutset), 975 osakutsetunnistust (neist 112 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile ja 863 töömaailma kutset) ja 2 647 koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 1 033 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile ja 1 614 kõrgkooli lõpetajale). Kutseeksami positiivselt sooritanute osakaal oli 88%, mis sama kõrge kui 2024. aastal, kuid mõnevõrra madalam võrreldes eelnevate aastatega: 2022 - 90%; 2023 - 90%.

Detailne ülevaade kutseeksamite tulemustest on leitav lk 47-53 ning koolilõpetajate kutseeksamite tulemuslikkuse ülevaade on järgnevalt kleebitud tabelis.

Kutseeksamite

tulemused_2025_deta

Kokku on alates aastast 1999 väljastatud 230 625 kutsetunnistust.

Kutseõppe lõpetajate eksamite kulude kompenseerimine

Kutseseadusest tulenevalt on kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamite kulud seotud

kutseeksamite läbiviimise, kutsekomisjoni töö, kutseeksamite pideva arendamise, suuremahulise

uuendamise ja eksamimaterjalide tervikpaketi väljatöötamisega seotud kulud, mis riigi poolt

kompenseeritakse töömaailma kutse andjatele. Alates 2020. aastast toimub kulude

kompenseerimine Kutsekoja kaudu.

Kulude katmine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele ja Kutsekoja ning kutse andja

vahel sõlmitud lepingule.

2025. aastal kompenseeriti kutse andmisega seotud kulusid kogusummas 867 545 eurot, sh

kutseeksami läbiviimise kulud 739 745 eurot, kutseeksamite pideva arendamise kulud 127 800

eurot. Suuremahuliste kutseeksamite arendamise eest 2025. aastal väljamakseid ei toimunud.

Kutseeksami läbiviimise ja pideva arendamise kulude katmine toimub läbi kutseeksami e-

7

halduskeskkonna automaatselt eksamiga seotud toimingute lõpetamisel keskkonnas, muud

nimetatud kulud kaetakse pärast arendatud materjalide esitamist ja asjakohaseks hindamist.

Detailne ülevaade kutseõppe lõpus toimuvate eksamite tulemuslikkusest ja rahastamisest on leitav järgnevalt kleebitud tabelis.

KE kulude

katmine_2025.xlsx

Kutse andmise kvaliteedihindamine ja järelevalve

Kutseandjate aruandlus

2025. aastal esitasid kutse andjad Kutsekojale oma 2024. aasta kutse andmise tegevuse aruanded. Aruannetest nähtub, et 105 kutse andja hulgast ei väljastanud 2024. aastal kutseid 2 kutse andjat – Eesti Plastitööstuse Liit ja Eesti Raseduskriisinõustajate Selts (1,8% kõigist kutse andjatest).

Joonis 1. Kutset mitte väljastavate kutse andjate osakaal kõigist kutse andjatest aastatel 2019-2024

Koostatud on kokkuvõte kutse andjate 2024. aasta tegevusaruannetest. Lühidalt võiks laialt levinud hea praktikana välja tuua, et lõviosa kutseandjatest arendab regulaarselt kutse andmisega seotud tegevusi ja protsesse ning teeb koostööd kutse- ja kõrgkoolidega.

Kutse andjate kvaliteedihindamine

Kutseeksamite kvaliteedihindamise eesmärgiks on analüüsida kutseeksamite hindamisprotsessi, hindamismeetodeid, ressursikasutust ning teha ettepanekuid eksamite kvaliteedi parandamiseks ja ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Kogutud teabe eesmärk on võimalikult hästi nõustada kutse andjaid kutse andmist puudutavates küsimustes ning teha ettepanekuid kutse andmise protsessi parendamiseks ja edasiseks arendustööks.

4%

5% 5%

4%

3%

2%

0%

1%

1%

2%

2%

3%

3%

4%

4%

5%

5%

2019 2020 2021 2022 2023 2024

Kutset mitteväljastavate kutse andjate osakaal kõigist kutse andjatest 2019-2024

8

2025. aastal hindas Kutsekoda nii kutseõppe lõpetajatele, sh koolid kui kutse andjad, kui ka töömaailma kutse taotlejatele korraldatud kutseeksamite kvaliteeti. Täpsemalt saab lugeda järgnevalt kleebitud kutse andmise kvaliteedi hindamise aruandest.

Kutse andmise

kvaliteedi hindamine 2

2025. aastal uuendati nii töömaailma (Vaatlusleht TM) ja kutseõppe tasemeõppe lõpetajate (Vaatlusleht 1) kutseeksami vaatlusleht ja kooli kui kutseandja lõpetajate vaatlusleht (Vaatlusleht 2).

Kutseregistri andmetel (seisuga 31.12.2025) tegutseb 106 konkursiga valitud kutse andjat ja 25

koolilõpu kutset andvat õppeasutust.

Haldusjärelevalve

2025. aastal ühtegi järelevalve menetlust läbi ei viidud. Küll aga korraldati kutse andjate

õiguspärase tegustemise toetamiseks erinevaid tegevusi. 2025. aasta esimeses pooles korraldas

Kutsekoda kutse andjatele kaks õigusalast koolitust, millest esimene keskendus kutse

andmise/mitteandmise otsuste õiguspärasuse tagamisele ja teine vaideotsuste õiguspärasuse

tagamisele. Koolituse raames valmisid ka kutse andmise/mitteandmise otsuse ja vaideotsuse

näidispõhjad: : KUTSE ANDMISE/MITTEANDMISE OTSUSE NÄIDIS; VAIDEOTSUSE NÄIDIS.

Kutse andmise otsuse ja vaideotsuse põhjade loomine aitab tagada tehtavate otsuste õigusselgust ja -kindlust. Kutse taotlejad on oma õigustest muutunud üha teadlikumaks ja sagedasemaks on muutunud kutse taotlejate pöördumised Kutsekoja poole, milles nad ei ole rahul kutse andmise menetlusprotsessi või tehtud otsustega ja soovivad teada, kuidas oma õigusi kaitsta.

Kutse andjaid nõustades on selgunud, et palju ebaselgust on kutse andmise menetluses

ärakuulamisõiguse tagamise kohustuse tagamine ja kutse andjatele on jäänud arusaamatuks selle

vajadus, kuna kutse andmise otsus on võimalik vaidlustada. Selguse loomiseks valmis õiguslik

analüüs ärakuulamisõiguse tagamise vajaduse kohta: ANALÜÜS.

Kutse andjate teavitus- ja nõustamisüritused

Kutsekoda jätkas 2025. aastal kutse andjate mõttekodadega, korraldas oskuste hindamist toetavaid koolitusi ning kutsesüsteemi uuendusi ja kutseregistri töömaailma kutseandjatele mõeldud halduskeskkonna arendust tutvustavaid infotunde. 2025. aastal oli fookuses hindamise kvaliteedi tõstmise toetamine ja valmis 20 kutse andmise

hindamisega seotud digiõppematerjali. Valminud digiõppematerjalid seotakse ja lingitakse oskuste

vastavushindamise ja tunnustamise aluspõhimõtete juhendmaterjaliga, „Kompetentside hindamine

kutse andmisel“ mis on seisuga 31.12.2025 esitatud keeletoimetamisele. Materjal avalikustatakse pärast digitaliseerimist 2026. a I poolaastal.

Oskuste vastavushindamise valminud digiõppematerjalid

− MILLISED TÕENDUSMATERJALID TÕENDAVAD KOMPETENTSE?

− MILLE PÕHJAL VALIDA HINDAMISMEETODEID?

− KUIDAS KIRJELDADA HINDAMISKRITEERIUME?

− HINDAMISE BAASPRINTSIIBID

9

− HINDAMISE KVALITEEDIKRITEERIUMID

− KUIDAS ERISTADA TASEMEID HINDAMISJUHENDIS?

− KUTSESTANDARDIST HINDAMISJUHENDINI (STANDARDINI)

− OHUKOHAD KUTSEHINDAMISEL

− KUIDAS TASAKAALUSTADA HINDAMISE AUTENTSUST JA OPTIMAALSUST?

− KUIDAS HINNATA DOKUMENTIDE PÕHJAL?

− KUIDAS HINNATA DOKUMENTIDE PÕHJAL?

− KUTSE HINDAMINE JA VÕTA

− HINDAJA KOMPETENTSID

− ENESEANALÜÜSI KASUTAMINE HINDAMISEL

− KUIDAS HINNATA PRAKTILIST TÖÖD

− LÄBITUD HARIDUSE NÕUE KUTSE HINDAMISEL

− TAASTÕENDAMISE VAJALIKKUSEST JA VIISIDEST

− KUIDAS LÄBI VIIA VESTLUST

− KUIDAS KOMPINEERIDA ÕPIMAPPI JA INTERVJUUD

− TAGASISIDE HINDAMISEL

− TAOTLEJA HINDAMISEGA SEOTUD NÕUSTAMINE

Avaldatud materjalid on leidnud kutse andjate poolt sooja vastuvõtu ja tunnustuse. Kutse andjate mõttekojad toimusid 2025. aastal sarnaselt varasemale veebikohtumistena. Eesmärk on jagada üksteisega kogemusi ning ühiselt õppida. Kutse andjate 2024. aasta aastaaruannetest selgus, et mõttekodade formaat võeti hästi vastu ning sellest saadi oodatud kasu. 2025. aasta mõttekojad keskendusid hindamisele. Täpsem ülevaade 2025. aasta kutse andjate mõttekodadest, koolitustest, teavitus- ja nõustamisüritustest on toodud tabelis 16, lk 60-63.

Kutseregister

Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning muude kutsealal kehtivate nõuete kohta, kutsete ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutse andmise kordade ning kutset andvate organite kohta. Kõik kutseseadusega ettenähtud kutseregistrisse kantud andmed on esitatud Kutsekoja koduleheküljel (www.kutseregister.ee).

2025. aastal töötas Kutseregister tõrgeteta, vajalikud tehnilised arendused on tehtud. Kutseõppe lõpetajate kutseeksamite taotlemise ja taotluste menetlemise veebikeskkond on kohustuslik kõigile osalistele ning selle kasutamine on hästi käivitunud. 2025. aastal tehti kasutajatelt (kutse andjad ja kutseõppeasutused) saadud tagasiside põhjal kasutajasõbralikkust toetavaid arendusi.

Kutseregistri statistilised ja avaandmed on nähtavad ja kasutatavad kutseregistri väljavõtete

rubriigis https://www.kutseregister.ee/valjavotted/

2025. aastal käivitus kutseregistri töömaailma kutse taotleja digitaalses taotluskeskkonnas (arenduste I etapp) kutsetunnistuse omaniku iseteenindus, mille raames arendati välja kutsetunnistuse digitempel. Arendusse jõudis ka töömaailma kutsetaotluskeskkonna II etapp, mis loob digivõimalused töömaailma kutse taotlemiseks ja taastõendamiseks. Viimase käivitumine jätkub 2026. aasta alguses.

10

Kutseseadusest tulenevalt on kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamite kulud seotud

kutseeksamite läbiviimise, kutsekomisjoni töö, kutseeksamite pideva arendamise, suuremahulise

uuendamise ja eksamimaterjalide tervikpaketi väljatöötamisega seotud kulud, mis riigi poolt

kompenseeritakse töömaailma kutse andjatele. Alates 2020. aastast toimub kulude

kompenseerimine Kutsekoja kaudu.

Kulude katmine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele ja Kutsekoja ning kutse andja

vahel sõlmitud lepingule. Üldine ülevaade kulude kompenseerimisest 2025. aastal on esitatud

tabelis 13.

2025. aastal kompenseeriti kutse andmisega seotud kulusid kogusummas 759 560 eurot, sh

kutseeksami läbiviimise kulud 698 022 eurot, kutseeksamite pideva arendamise kulud 143 100

eurot, suuremahulised kutseeksamite arendamise kulud 1 200 eurot. Kutseeksami läbiviimise ja

pideva arendamise kulude katmine toimub läbi kutseeksami e-halduskeskkonna automaatselt

eksamiga seotud toimingute lõpetamisel keskkonnas, muud nimetatud kulud kaetakse pärast

arendatud materjalide esitamist ja asjakohaseks hindamist. Täpsem ülevaade kutseõppe lõpus

toimuvate eksamite tulemuslikkusest ja rahastamisest on leitav siit.

ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ rakendamine

ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ (2022-2029) tulemusena on loodud ja rakendunud terviklik, uue juhtimis- ja koostoimemudeli järgi tõhusalt ja mõjusalt toimiv, sealhulgas asjakohaste digilahendustega, sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS. Strateegiline siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise, prognoosimise ja seiresüsteemi ehk OSKAt, uuendades ja korraldades ümber kutsesüsteemi ning lõimides süsteemi erinevad osad oskustepõhise lähenemisega sünergiliseks tervikuks.

2025. aastal jätkus tervikliku oskuste ja kutsesüsteemi OsKus loomiseks põhimõtete läbirääkimine,

senise kutsesüsteemi toimivuse analüüsimine, OSKA metoodika arendamine ja uuringute

läbiviimine ning oskuste süsteemi loomine.

2025. aastal alustati tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKus infosüsteemi teise etapi

(isikustatud sisenemisega teenuste keskkond) arendamist. Teenuskeskkonna avalikustamine on

kavandatud 2026. aastasse. Teenuskeskkonna väljaarendamisega seoses on tehtud metoodikasse

järgmised muudatused: lisandus uus persoona nimetusega Arendaja, muudetud on töökeskkonna

nimistu ja lisatud on nende selgitused, muudetud on füüsilise aktiivsuse nimetused ja kirjeldused,

ametiprofiilide kirjelduses toodi eraldi välja spetsialiseerumised ja karjääritee võimalused.

Muudatused viiakse metoodikasse sisse siis, kui personaliseeritud teenuste paketi esimene

versioon tehakse kasutajatele avalikult kättesaadavaks.

Oskuste süsteemi metoodika viimane versioon asub siin: https://oskused.ee/metoodika. Jooksvalt

on pisiparandusi ja täiendusi tehtud KKK rubriigis: https://oskused.ee/tutvustus

Oskuste süsteemi loomine

Jätkus arendustöö oskuste klassifikaatori ja kataloogi loomisel. Rahvusvaheline kogemus oskuste kirjeldamisel on läbi analüüsitud ja Eestile sobivaim metoodiline lähenemine partneritega läbi

11

räägitud ja metoodika veebis kättesaadav. 2025. aastal täienes metoodika oluliselt täiendavaid rahvusvahelisi allikaid uurides ja teisalt ka enda arendustöö kogemusi arvestades.

2025. aastal jätkus oskuste klassifikaatori 4. ja 5. tasandi täitmine (oskuste kataloog) sisuga ning ametiprofiilide koostamine. Eesti oskuste registris on seisuga 31.12.2025 kirjeldatud 4135 oskust ja koostatud on 470 ametiprofiili. 4000 ESCO (Euroopa oskuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaator) oskust on analüüsitud ja parima sobivuse järgi eestindatud (sageli koondatud, dublaažid eemaldatud).

Uue algatusena käivitati Oskuste Akadeemia veebinaride sari. Aasta jooksul toimus viis veebinari. Vaata järele: https://kutsekoda.ee/oskuste-akadeemia. OSKA tiim esines aasta jooksul 3020 inimesele, järelvaatamisi 1291, seega kokku 4311 inimesele. Oskuste kompassi teemadega esineti 2691 inimesele, järelvaatamisi 1912 korral, seega kokku esineti 4603 inimesele. OsKus esinemiste detailidest lähemalt. Teavitustegevusest täpsemalt saab lugeda kommunikatsiooniaruandest.

Kompetentsiprofiilide loomine

Kompetentsiprofiilide sidumiseks senise kutsesüsteemiga on Olav Aarna eestvedamisel alates 2022. aastast koostatud kompetentsuse kontseptuaalset mudelit (KKM). KKM pakub terviklikku raamistikku, mis aitab mõtestada, mida kompetentsus elukestvas õppes ja tööturul tähendab, ning selgitab, kuidas see eri olukordades väljendub ja on hinnatav. Töötati välja kompetentside tegevusnäitajate hinnatavana kirjeldamise põhimõtted/printsiibid ja kompetentsiprofiilide koostamise metoodika vol.1 on välja töötatud. Metoodika väljatöötamisega paralleelselt koostati 11 pilootkompetentsiprofiili ( sh 2 valdkonna pilootkompetentsiraamistikku, 9 ameti pilootkompetentsiprofiili) ning osaleti sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistiku väljatöötamise töörühmas - valmis sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik.

OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem

Väikese ühiskonna ressursside piiratuse juures ei saa me endile lubada, et koolitame spetsialiste, kellele tulevikus tööd ei ole. Kui palju ja milliste oskustega töötajaid on Eestis tulevikus vaja ja kas meil on neid piisavalt, et seda vajadust katta? Seda OSKA uuribki. OSKA on Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem. OSKA uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.

„OSKA on esimene omalaadne tööriist, mis annab kõiki majandussektoreid läbivalt terviklikult infot selle kohta, kuidas muutuvad töö sisu ning töö tegemiseks vajalikud oskused järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. Just seda OSKA väärtust on rõhutanud paljud uuringus intervjueeritud tööturu osapooled: OSKA annab olulist infot tulevikusuundade kohta ning loob valdkonna osaliste vahel ühise pildi trendidest ja sellega seonduvast taustinfost,“ tõdes Praxis 2018. aastal OSKA rakendumist analüüsides.

Lisaks valdkondlikele uuringutele koostab OSKA tööjõuvajaduse üldprognoose, uurib üleilmseid tulevikutrende, tööjõu ja oskuste vajadusega seonduvaid ajakohaseid kitsamaid teemasid ja jagab saadud teadmist OSKA veebis.

OSKA tulemusi kasutatakse karjääriteenuste pakkumisel, Töötukassa koolituste ja meetmete kavandamisel. OSKA ettepanekutega arvestab HTM kutse- ja kõrghariduse koolituskohtade kavandamisel ja koolidega vastavate rahatuslepingute sõlmimisel. Samuti on OSKA ettepanekute toel arendatud õppekavu nii kutse- kui kõrgkoolides.

12

OSKA metoodika eripäraks on:

• kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kombineerimine; • valdkondliku ekspertkogu (sh ½ töökohtade loojad, ¼ riigiametid ja ¼ kutse- ja kõrgkoolid)

kaasamine uuringutulemuste valideerimiseks; • kitsaskohtade lahendamiseks ettepanekute sõnastamine ja konkreetsetele vastutajatele

personaalselt vahendamine; • ettepanekute ellu viimise seiramine ning asjaosalistele seireseminaride korraldamine.

OSKA metoodika arendamine ja nõunike kogu

Jätkus OSKA metoodikate, sh andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire

metoodika uuendamine. OSKA ühtse kvantprognoosi metoodiline mudel on väljatöötamisel.

Valminud on OSKA eri tüüpi uuringute metoodika, mis on piloteeritud, partneritega läbi räägitud ja

tehtud valik võimalike arendusteede vahel. Vaata lähemalt.

Alustatud on arendustööd tööjõuvoolavuse mudeldamiseks regressioonanalüüsi meetodil. Vaata

lähemalt. Arendatud on registriandmete põhjal põhitöökoha määramise ning palga arvutamise

metoodikat. Vaata lähemalt, samuti OsKus tervikliku andmevoomudeli põhilisi komponente, vaata

lähemalt. Töö andmevoomudeli, OSKA prognoosimudeli, täiendavate uuringuformaatide ja uurimismeetodite uuendamisega jätkub ka 2026. aastal.

2025. aasta tõi kaasa mured andmete kasutusõigusega, sest Andmekaitse Inspektsioon asus aasta alguses seisukohale, et Kutsekojal ei ole õiguslikku alust erinevate registriandmete töötlemiseks. Andmemure lahenes tänu Haridusministeeriumi andmekaitsespetsialistile ja Kutsekoja nõukogu liikmete sekkumisele. Ettevalmistamisel olevasse Kutseseaduse eelnõusse on vajalikud volitusnormid sisse kirjutatud ja edaspidi ei tohiks enam selliseid takistusi tekkida.

OSKA nõunike kogu on loodud selleks, et tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi loomisel: omada ülevaadet erinevate tööturu osapoolte ja ametkondade ootustest, saada Eesti parimatelt asjatundjatelt nõuandeid ja tuge OSKA metoodika arendamisel ning saada tööturu osapooltelt tagasisidet OSKA kommunikatsioonitoodete arendamisel.

2025. aastal toimunud nõunike kogudes olid arutelul järgmised teemad: OSKA erinevad uuringutüübid ja valiku põhimõtted, regressioonimudelite kasutamine asendusvajadus sh voolavuse hindamiseks, AI oskused tööturul – haridussüsteemi suutlikkus AI rakendamiseks vajalike oskuste arendamist, tööjõu ja oskuste puuduse/vajakajäämise umbsõlmed, mis takistavad ühiskonna arengut: ärimudelite muutuse väljendus tööturul, juhtide innovatsioonivõimekuse kasvatamine, doktoriõppekohtade arv, sh eesti doktorandid ja erialadevaheline jaotus.

Koordinatsioonikogu tegevus

OSKA elluviimist juhib 11-liikmeline OSKA koordinatsioonikogu. Kord aastas esitab koordinatsioonikogu haridus- ja teadusministri kaudu ülevaate tööturu ja oskuste olukorrast ning ettepanekutest valitsusele.

OSKA koordinatsioonikogul on juhtiv roll tööturu vajaduste ja koolituspakkumise kokku viimisel võttes arvesse valdkondlike eksperdikogude soovitusi ja ettepanekuid. Koordinatsioonikogu tööd toetab Kutsekoda. Koordinatsioonikogu kinnitab valdkondlike eksperdikogude loetelu ja nende tegutsemispõhimõtted. Koordinatsioonikogu kiidab heaks valdkondlikud raportid ja eksperdikogude

13

poolt tehtud ettepanekud juhul kui need toetavad Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengut ning on rakendatavad.

OSKA koordinatsioonikogusse kuulusid 2025. aastal:

1. Aivi Sirp Siseministeerium 2. Arto Aas/Hando Sutter Eesti Tööandjate Keskliit 3. Erki Lõhmuste Rahandusministeerium 4. Kaia Vask Eesti Ametühingute Keskliit 5. Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 6. Nele Labi Sotsiaalministeerium 7. Reelika Leetmaa Eesti Töötukassa 8. Triin Laasi-Õige Haridus- ja Teadusministeerium 9. Riina Viiding Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO 10. Sandra Särav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11. Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12. Ülo Kaasik Eesti Pank

2025. aastal toimus neli koordinatsioonikogu koosolekut:

• 41_17.12 • 40_27.08 • 39_23.04 • 38_16.01

OSKA uuringud

2025. aastal avalikustati 9 OSKA uuringut, sh 6 valdkondlikku/temaatilist tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosiuuringu aruannet, kaks seireuuringut ning tööturu tulevikutrendide ülevaade. Avalikustatud uuringud olid:

1. Tuuleenergeetika uuring

2. Välistööjõu uuring

3. Kinnisvarateenuste uuring

4. Ehitusmaterjalide tööstuse uuring

5. Plasti- ja kummitööstuse uuring

6. Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses

7. Tulevikutrendide kogumik „Töö ja oskused 2035“

8. IKT valdkonna seireuuring

9. Sotsiaaltöö valdkonna seireuuring

Kõik OSKA uuringud on leitavad veebilehelt uuringud. oska.kutsekoda.ee. Uuringu juurde on lisatud täiendavad materjalid nagu teemalehed, lühivideod, infotundide salvestused. Uuringute peamisi tulemusi tutvustavad pressiteated saadeti meediaväljaannetele. Lisaks

14

vastati meediaväljaannete päringutele teemadel, mis ei olnud seotud värskete uuringutega, sh nt õppimissoovitused põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele.

2025. a uuendati OSKA trendikaartide alamlehte ajakohaste viidetega.

29. oktoobril toimus OSKA konverents, millel oli u 350 kohapealset osalejat ning 2026. a jaanuari

seisuga 1,1 tuhat järelvaatamist Youtube´is ning 6 tuhat vaatamist sotsiaalmeedias. Konverents on

järelvaadatav.

OSKA ettepanekute rakendamise seire

OSKA ettepanekute elluviimise seire toimub regulaarselt ja ülevaated OSKA ettepanekute rakendamisest ning mõjust kitsaskohtade lahendamisel koondatakse.

2025. aastal alustati OSKA ettepanekute ellu viimise paremaks esitlemiseks ja kasutajate jaoks tulemuste analüüsimise võimaluse loomiseks interaktiivse veebikeskkonna arenduse ettevalmistamist – viidi läbi hange ja valiti arenduspartner. Veebikeskkond valmib 2026. aastal.

Toimus OSKA IKT valdkonna 2021. aasta uuringu järjekordne seire. Seire viidi läbi uuendatud metoodika alusel, mille eesmärk oli tagada põhjalikum analüüs ja täpsem ülevaade valdkonna arengutest. Tavapärasele seireküsitlusele lisaks kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, et saada täiendavat infot sektori arengutest. IKT kutsenõukogu ja OSKA eksperdikogu laiendatud arutelul analüüsiti OSKA IKT uuringu seire tagasisidest kogutud andmeid. Aruteludes keskenduti AI mõjule sektoris ja doktorikraadiga töötajate vajadusele IT-spetsialistide seas.

Teavitustegevus

2025. a jätkusid tegevused otseste sihtrühmade ja ka laiema üldsuse teavitamiseks ESF projekti „Kutsesüsteemi reform“ tulemustest ning tööprotsessidest. Toimus oskuspõhise lähenemise tutvustamine, OSKA uuringutulemustest teavitamine, kutse andjate toetamine oskuste hindamise protsessis. Teavitustegevusteks kasutati Kutsekoja veebilehti, sotsiaalmeediat, uudiskirju, meediakanaleid, veebiseminare, esinemisi silmast-silma sündmustel ning peamiste sihtrühmadega suhtlemisel e-maile. Kesksel kohal Kutsekoja 2025. a kommunikatsioonitegevustes oli OSKA 10.

aastapäeva konverentsi „OSKA olla samm tulevikust ees!“ ja seminari „Ülevaade kutsesüsteemi reformi tööjärjest“ ettevalmistus.

OSKA teavitus

Tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA veebikeskkonnad (uuringud.oska.kutsekoda.ee ja oska.kutsekoda.ee) on toimivad ja avalikkusele ligipääsetavad. Toimub veebikeskkondade pidev uuendamine, lisatakse valminud uuringumaterjale. 2025. aastal uuendati andmeid OSKA trendikaartide ja näidikulehtede alamlehtedel. Tutvustasime OSKA uuringuid meedias ja sotsiaalmeedias. Enim kõneainet pakkus välistööjõu uuring. Varasemate aastate uuringutest sai tänavu jätkuvalt palju tähelepanu tervishoiu valdkonna uuring.

Lisaks värskete uuringute tulemuste tutvustamisele rääkisid OSKA liikmed kaasa teemadel nagu roheoskused, üldoskused, elukestev õpe, õppimissoovitused põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele, inseneride puudus jms. Näiteks käidi rääkimas podcastides (tööelublogi podcast, „Roheoskused praktikas“ podcast), esineti konverentsidel ja seminaridel (nt haridusfoorum, avalik seminar, arvamusfestival) ning anti intervjuusid raadiole, televisioonile (nt Raadio 4, „Mis värvi on

15

majandus“, „Buum“) ja kirjutavale pressile. Kutsekoja artiklid ilmusid tudengite karjäärimessiga seotud ajakirjas Võti Tulevikku.

OSKA tegemised pakuvad huvi ka välispartneritele. 2025. aastal külastasid Kutsekoda välisdelgatsioonid (sh nt OECD esindajad), OSKA esindajad käisid koostöökohtumistel ja esinesid huvilistele üle veebi. Kokku jõuti esinemistega enam kui 4.3 tuhande inimeseni, sealhulgas ligi 1,3 tuhat järelvaatamist. Vaata esinemiste kohta täpsemalt esinemiste tabelist.

Oktoobris toimus OSKA 10. aastapäeva konverents „OSKA olla tulevikust samm ees“. Konverentsil otsiti vastust küsimusele, kas tulevik juhtub või me loome selle ning millised võimalused on Eestil suurte, kogu maailma mõjutavate trendide keskel ise oma suunda seada. Konverentsil osales u 350 inimest, Youtube´i kanalil on konverentsi salvestusi vaadatud ligi 1,1 tuhandel korral (seisuga 13.01.2026) ning sotsiaalmeedias on videod saanud 6 tuhat vaatamist. Vaata konverentsi materjale ja salvestusi konverentsi maandumislehel ning loe päeva kokkuvõtet siit.

Oskuste süsteemi teavitus

2025. aastal lisandusid Oskuste Kompassi sihtrühma Kutsekoja peamiste koostööpartnerite kõrval ka inimesed, kes tööelu oskusi õpetavad, analüüsivad või oskuste teemal teisi nõustavad, nt õpetajad, karjäärinõustajad, personalijuhid.

Oskuste süsteemi tiimi liikmed esinesid aasta jooksul mitmesugustel sündmustel, sh välispartneritele, jõudes koos järelvaatamistega enam kui 4,5 tuhande inimeseni. Vt täpsemalt esinemiste tabelist.

Uute sihtrühmade kaasamiseks käivitasime 2025. aasta alguses Oskuste Akadeemia veebiseminaride sari. Esimesel poolaastal toimus kolm veebiseminari, mis olid suunatud eelkõige haridusasutuste töötajatele, teisel poolaastal toimus kaks veebiseminari, mis olid rohkem mõeldud karjäärinõustajatele ja personalijuhtidele.

Veebiseminarid on osutunud populaarseks: online kuulajaid oli üle 900, järele vaatamisi seisuga 13.01.2026 on 1933. Kõikide veebiseminaride põhjal kirjutasime ka artiklid.

Kutsesüsteemi teavitus

Kutsesüsteemi osapoolte teavitamiseks ning kutsesüsteemi reformi arengutega kursis hoidmiseks toimusid 2025. a infotunnid ja mõttekojad, ilmusid artiklid. Kutsekoja veebilehelt saab lugeda kutsesüsteemi aluspõhimõtete ja õigusraamistiku uuendamine kohta.

Kutse andjatele suunatud mõttekodades oli tänavu fookuses hindamine – sel teemal toimus neli veebikohtumist, lisaks üks mõttekoda.

Hindamise teemal valmisid ka õppevideod, millega saab tutvuda siin.

Kutse andjatele toimusid koolitused kutsekomisjoni otsuse ja vaiete teemal ning infotunnid, kus räägiti kutsetaotluskeskkonna arendamisest.

2025. aasta alguses kirjutas Kutsekoda Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemete kirjeldused oskus- ja kutsesüsteemis kasutamiseks põhjalikumalt lahti, lähemalt saab lugeda siit. Kvalifikatsiooniraamistiku kohta ilmus ka teavitusartikkel. Infot jagati Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüsi valmimisest.

Detsembris toimus kutsesüsteemi reformi arenguid tutvustava seminar kutse andjatele ja kutsenõukogude liikmetele, kokku osales u 150 inimest. Loe lähemalt.

16

Statistika

Kokku on Kutsekoja veebilehtedel 2025. aastal olnud üle 263 tuhande unikaalse kasutaja, sh veebilehel oska.kutsekoda.ee oli üle 22 tuhande unikaalse kasutajt, uuringud.oska.kutsekoda.ee lehel 21 tuhat unikaalset kasutajat, kutsekoda.ee lehel 175 tuhat unikaalset kasutajat, oskused.ee lehel ligi 41 tuhat unikaalset kasutajat (Plausible andmed) ning konverents.kutsekoda.ee üle 37 tuhande unikaalse külastaja (Google Analytics andmed).

Kutsekoja Facebooki lehel oli seisuga 13.01.26 kokku ligi 3,5 tuhat jälgijat ja Kutsekoja LinkedIn kontol 227 jälgijat.

Kutsekoja Youtube´i kanalil on 2025. a 251 tuhat vaatamist, 233 jälgijat.

Kutsekoja uudiskiri saadeti 2025. aastal välja kord kuus Sendsmaily keskkonnast, v.a juulis ja augustis. Jaanuarikuu uudiskiri saadeti 821 kontaktile, detsembrikuu uudiskiri aga juba 1930 kontaktile. Uudiskirjad avamise protsent oli 2025. a keskmiselt 49.6, uudistel klikkis keskmiselt 13%.

Kutsekoja teavitustegevustest 2025. aastal saab täpsemalt lugeda siit.

Europassi keskuse ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise koordinatsioonikeskuse (NCP) tegevus

Europass on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärgiks on suurendada Euroopa Liidus kodanike liikuvust õppe ja töö eesmärkidel. Eesti Europassi Keskus tegutseb alates 2005. aasta maist SA allüksusena. 2025. aastal jätkas keskus Europassi dokumentide (Europassi CV, keelepass, Euroopa oskuste mapp, kutsetunnistuse lisa, õpirände tunnistus, diplomilisa) tutvustamine erinevatele sihtrühmadele, sellekohase infosüsteemi haldamine ning koostöö info- ja nõustamisvõrgustikega.

Riiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamiseks ja Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EQF) rakendamise tagamiseks on Euroopa Liidu riikides riiklikud koordinatsioonikeskused (National Coordination Point, edaspidi NCP). Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri korraldusele 26. veebruarist 2010 täidab Eestis seda rolli Kutsekoda.

Koordinatsioonikeskuse ülesanded on:

• korraldada Eesti kvalifikatsioonide EQF tasemetega sidumine, kaasates olulised sihtrühmad ja tagades tegevuse läbipaistvuse; • rakendada Euroopas kokku lepitud kvalifikatsioonide EQF-iga sidumise kvaliteedi tagamise põhimõtteid; • teavitada kõiki huvirühmi ja avalikkust Eesti kvalifikatsioonide EQF-i tasemetega sidumise tulemustest ning Eesti kvalifikatsioonisüsteemi arengust;

• osaleda riiklike koordinatsioonikeskuste võrgustiku tegevuses.

Europassi/NCP Keskuste 2025. aasta tegevuste ja tulemuste ülevaade on leitav siit.

EPALE keskuse tegevus

Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi (EPALE) loomise eesmärk on täiskasvanukoolitajate koostöö arendamine. EPALE pakub võimalust jagada informatsiooni, pidada diskussioone ja vahetada kogemusi. Samuti koondab EPALE kokku üle-euroopalise infovoo viimaste teadusuuringute, seadusandlike aktide, temaatiliste ürituste jmt kohta täiskasvanuhariduse valdkonnas.

17

Toimus 14 teavitusüritust, kus osales 569 inimest. EPALE Eesti Facebooki lehel avaldatakse keskmiselt 3 postitust nädalas. FB-s jagatav sisu on peamiselt eestikeelsed originaalblogipostitused ning raadiosaated „Õppetund“. Jagatakse ka koostööpartnerite sisu ja ürituste info. Eraldi teemana tasub välja tuua Erasmus+ õpirännete kogemuslugusid ning uut intervjuude sarja, mille eestvedajaks on Eesti Andragoogide Liit. Igale eestikeelsele blogipostitusele lisatakse Facebookis tasuline võimenduse teenus, mis suurendab EPALE külastajate arvu, s.h. just uute külastajate arvu. 2025 külastused (2025 kuu keskmine): Külastajate arv 36 325 (3027); Külastussessioonide arv 52956 (4413); Lehekuvamiste arv 95 373 (7948). Registreeritud osalejate arv on 2025. aasta lõpu seisuga 3533. Täpsem ülevaade avaldatud sisuteemadest on leitav siin. Kasutajate aktiivsuse suurendamiseks ja veebilehel veedetud aja pikendamiseks kasutati EPALE keskkonnas piiratud ligipääsuga koostöögruppide tööriista – eraldi grupp algatuse „EPALE koolitajate praktikalabori“ toetamiseks materjalide ja kohtumist alase info vahetamiseks. Tänu sellele on kasutajad saanud ülevaate erinevatest EPALE tööriistadest (kuigi paraku kaasnesid sellega mõnel kasutajal ka teatud tõrked sisse logimisel). EPALE praktikalabori kui turvalise võimaluse oma uue sisu, meetodi või tööriista katsetamiseks vastu on kogukonnas suur huvi. Siiski on osalejate arv jäänud esialgu pigem tagasihoidlikuks ning keskus töötab selle nimel, et regulaarselt toimuvatel praktikalaboritel oleks suurem arv osalejaid ja katsetajaid, mis toetab koolitajate kogukonna professionaliseerumist Äripäeva raadio eetris oli 13 Õppetunni saadet. Saadetud on kokku 9 üle-Euroopalist uudiskirja ja 3 EPALE keskuse oma uudiskirja. Vaata täpsemalt: EPALE 2025 tulemused

Kokkuvõte 2025. aastast

2025. aasta oli Kutsekojale kõikides tegevussuundades tegus, töine ja edukas.

Toimib terviklik ja avatud Eesti kutsesüsteem. Vaatamata mõningasele segadusele partnerite seas seoses kompetentsiprofiilide ja oskuste lisandumisele tööturu vajaduste kirjeldamisel, kasutatakse kutsestandardeid aktiivselt õppekavade loomisel ja arendamisel. Oma ehituspõhimõtetelt vabatahtlikuna on kutsesüsteem võimaldanud tunnustada üle 230 000 tööturul tegutseva inimese kutsekvalifikatsiooni, andes olulise panuse Eesti tööjõu konkurentsivõime tõusule.

OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosiuuringutega on loodud eeldused nii taseme- kui täiendusõppe õppemahtude täpsemaks kavandamiseks erialati ja õppetasemeti ning õppe sisu korrigeerimiseks tulevikutrendidest tulenevaid muutusi silmas pidades.

Oskuste registri ja kataloogi teenuste keskkonna digiarendused loovad 2026. aastaks valmiduse pakkuda laialdast karjääri- ja õppevalikute tuge kõigile Eesti inimestele.

EPALE tegevus on täiskasvanukoolitajate kogukonnas saanud tuntuks ja hinnatuks.

Eeldatavad arengud järgmisel majandusaastal

2026. aastal jätkub kutsesüsteemi haldamine vastavalt HTM-ga sõlmitud halduslepingule. Kui Kutseseaduse eelnõus kavandatud muudatused realiseeruvad plaanipäraselt (jõustumine 2026. aasta septembrist), siis seisab 2026. aastal ees seniste kutsenõukogude asemel valdkondlike eksperdikogude loomine ning koordinatsioonikogu asemel Tööjõu oskuste arendamise nõukogu loomine Sellest johtuvalt on SA ülesandeks kõigi ülemineku protsesside sujuv läbiviimine ning uute juhtimisorganite tööprotsesside kavandamine. Samuti on vaja Kutseseaduse eelnõus kavandatud muudatustest tulenevalt uuendada kutse andja valimise avalike konkursside korraldamine,

18

kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi rakendamine kutset andvate organite ja kutsekomisjonide tegevuse üle, kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja näidiste väljatöötamine, kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimine.

Kutseregistri infosüsteemi täiendatakse pidevalt vastavalt kutsesüsteemi arengutele ja koostööpartnerite ning kutseregistri kasutajate tagasisidele. 2026. aastal on kavas lõpuni rakendada ja kutse andjatele kasutamiseks avada töömaailma kutse andmise halduskeskkond.

2026. aastal jätkatakse oskuste klassifikaatori alusel järkjärgulist oskuste kataloogi arendamist ja kasutajatele avaneb infosüsteemi teise etapi, isikustatud sisenemisega teenuste keskkond.

Jätkub tegutsemine Euroopa koostöövõrgustike Eesti esindajana – Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riikliku koordinatsioonipunktina, Europassi ning täiskasvanukoolitajate e- keskkonna EPALE keskusena.

2026. aastal jätkub OSKA uurimis- ja teavitustöö. Kuna 2025. aastal uuendatud andmelepingu järgi toimusid ulatuslikud muutused Statistikaametilt saadud alusandmete vormingus ja ülesehituses, tingis see ajamahuka töö OSKA andmemudeli uuesti ülesehitamiseks. Sellest tulenevalt jätkuvad ka 2026. aastal põhimõtteliselt uut lähenemist loovad metoodika-alased ettevalmistustööd üldprognoosis kasutatava ametite struktuuri loomiseks, mis ühtlasi harmoneeruks Oskuste Kompassi ning OSKA valdkonnauuringutega.

Tähtsamad finantssuhtarvud 2025 2024

Maksevõimekordaja (käibevara-varud ettemaksed/lühiajalised kohustised) 3,66 2,53

Võlakordaja (koguvõlg/varad) 0,17 0.31

Tegevusaruande koostaja:

Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige

21

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 637 344 986 023

Nõuded ja ettemaksed 610 258 448 237 2

Kokku käibevarad 1 247 602 1 434 260

Põhivarad

Immateriaalsed põhivarad 702 508 367 296 4

Kokku põhivarad 702 508 367 296

Kokku varad 1 950 110 1 801 556

Kohustised ja netovara

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 340 655 567 176 5

Kokku lühiajalised kohustised 340 655 567 176

Kokku kohustised 340 655 567 176

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 234 380 964 618

Aruandeaasta tulem 375 075 269 762

Kokku netovara 1 609 455 1 234 380

Kokku kohustised ja netovara 1 950 110 1 801 556

22

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tulud

Annetused ja toetused 4 069 834 3 645 594 6

Tulu ettevõtlusest 60 717 72 360 7

Kokku tulud 4 130 551 3 717 954

Kulud

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -837 817 -748 801 8

Jagatud annetused ja toetused -904 370 -856 245 9

Mitmesugused tegevuskulud -83 647 -166 965 10

Tööjõukulud -1 919 384 -1 684 256 11

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -38 842 -25 051 4

Muud kulud 4 0

Kokku kulud -3 784 056 -3 481 318

Põhitegevuse tulem 346 495 236 636

Intressitulud 28 580 33 126

Aruandeaasta tulem 375 075 269 762

23

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

Sihtasutus Kutsekoda 2025. aasta raamatupidamise aastaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardi ja avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga.

Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on

kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Vastavalt SA

Kutsekoja suurusele on koostatud väikeettevõtte lühendatud majandusaasta aruanne.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne

saadaoleva summa nominaalväärtusega.

Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat

informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse.

Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ei olnud.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Põhivaraks loetakse materiaalsed ja immateriaalsed varasid maksumusega alates 10 000 eurost ning kasutuseaga üle ühe aasta. Varad, mille

kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse kasutusele võtmisel 100%-liselt kulusse ja nende üle

peetakse arvestust bilansiväliselt.

Põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara ostuhinnast ja soetamisega seotud kulutustest.

Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Tarkvara (immateriaalne

põhivara) 3 - 15 aastat

Rendid

Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, aga ei

pruugi rentnikule üle minna ning vara ei ole võimalik asendada. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent.

SA rendib vara ainult kasutusrendi tingimustel.

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Tulud

Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Intressitulu kajastatakse

tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.

24

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Kulud

Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata

sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud.

Seotud osapooled

Seotud osapooled sihtasutuse mõistes on:

• sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed;

• lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad

ettevõtted.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud

osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta

õigusaktidele või sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt, teatud tingimustel antud ja saadud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib

toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks

sihtfinantseerimine on mõeldud.

Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud

tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav

kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.

Tegevustoetusena kajastatakse antud ja saadud toetused, mis antakse toetuse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja

arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetus kajastatakse toetuse andja poolt kuluna raha ülekandmisel ja saaja poolt

tuluna raha laekumisel.

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse lähtudes RTJ 12 nõuetest brutomeetodil.

25

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu 1 300 1 300

Ostjatelt laekumata

arved 1 300 1 300

Muud nõuded 8 507 8 507

Viitlaekumised 8 507 8 507

Ettemaksed 7 376 7 376

Tulevaste perioodide

kulud 7 376 7 376

Nõuded toetuste ja siirete

eest 593 075 593 075

Kokku nõuded ja

ettemaksed 610 258 610 258

31.12.2024 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu 1 469 1 469

Muud nõuded 15 583 15 583

Viitlaekumised 15 583 15 583

Ettemaksed 7 376 7 376

Nõuded toetuste ja siirete

eest 423 809 423 809

Kokku nõuded ja

ettemaksed 448 237 448 237

Muud nõuded projektide lõikes:

31.12.2025 seisuga

ESF "Kutsesüsteemi reform" 580 034

EPALE25 13 041

31.12.2024 seisuga

ESF "Kutsesüsteemi reform" 350 253 eurot

EPALE 71 495 eurot

QUARSU 2 061 eurot

Projektidega seonduvad tulud-kulud on kajastatud Lisa 14 's.

26

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Maksuvõlg Maksuvõlg

Käibemaks 50 37

Üksikisiku tulumaks 28 499 22 900

Erisoodustuse tulumaks 1 695 23

Sotsiaalmaks 45 037 39 518

Kohustuslik kogumispension 3 140 1 767

Töötuskindlustusmaksed 3 078 2 699

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 81 499 66 944

Lisa 5 "Maksuvõlad" täiendav info

Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed

31.12.2023

Soetusmaksumus 210 090 210 090

Akumuleeritud kulum -23 699 -23 699

Jääkmaksumus 186 391 186 391

Ostud ja parendused 205 957 205 957

Amortisatsioonikulu -25 052 -25 052

31.12.2024

Soetusmaksumus 416 047 416 047

Akumuleeritud kulum -48 751 -48 751

Jääkmaksumus 367 296 367 296

Ostud ja parendused 374 054 374 054

Amortisatsioonikulu -38 842 -38 842

31.12.2025

Soetusmaksumus 416 047 374 054 790 101

Akumuleeritud kulum -87 593 -87 593

Jääkmaksumus 328 454 374 054 702 508

27

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 64 413 64 413

Võlad töövõtjatele 75 094 75 094

Maksuvõlad 81 499 81 499 3

Muud võlad 1 194 1 194

Muud viitvõlad 1 194 1 194

Sihtfinantseerimisega seotud kohustised 22 780 22 780

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 95 675 95 675

Kokku võlad ja ettemaksed 340 655 340 655

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 71 402 71 402

Võlad töövõtjatele 57 451 57 451

Maksuvõlad 66 944 66 944 3

Muud võlad 1 212 1 212

Muud viitvõlad 1 212 1 212

Sihtfinantseerimisega seotud kohustised 1 100 1 100

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 369 067 369 067

Kokku võlad ja ettemaksed 567 176 567 176

Seisuga 31.12.2025 sihtfinantseerimisega seotud kohustised summas 22 780 eurot on sihtotstarbeline toetus, mis jaguneb:

22 780 eurot - ESF projektile,

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 95 675 eurot on Euroopa Komisjonilt saadud ettemaks, mis jaguneb:

46 455 eurot - EPALE25 projektile,

49 220 eurot - EPNCP projektile.

Seisuga 31.12.2024 sihtfinantseerimisega seotud kohustised summas 1 100 eurot on sihtotstarbeline toetus, mis jaguneb:

1 100 eurot - ESF projektile,

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 339 907 eurot on Euroopa Komisjonilt saadud ettemaks, mis jaguneb:

171 040 eurot - EPALE22 projektile,

168 867 eurot - EPNCP projektile.

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 29 160 eurot on Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud ettemaks EPNCP projektile

Sihtfinantseeringutest tehtud kulude kohta seonduvat lisainfot on Lisa 14 (Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid)

28

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Annetused ja toetused (eurodes)

2025 2024

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 333 560 2 265 137

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 457 630 0

Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 278 644 1 380 457

Kokku annetused ja toetused 4 069 834 3 645 594

sh eraldis riigieelarvest 2 097 897 2 039 036

sh sihtotstarbeliste projektide finantseeringud 1 971 937 1 606 558

2025.aastal saadi toetusi:

Haridus- ja Teadusministeerium 2 097 897 eurot

Euroopa Komisjon 1 971 937 eurot

2024.aastal saadi toetusi:

Haridus- ja Teadusministeerium 2 039 036 eurot

Euroopa Komisjon 1 606 558 eurot

Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise seisuga

tagastamisele.

Lisa 7 Tulu ettevõtlusest (eurodes)

2025 2024

Kutsetunnistuste väljastamise tulu 58 417 71 403

Muud 2 300 957

Kokku tulu ettevõtlusest 60 717 72 360

Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Üür ja rent -2 693 -11 398

Mitmesugused bürookulud -194 978 -159 838

Uurimis- ja arengukulud -31 900 -104 711

Lähetuskulud -37 026 -28 239

Koolituskulud -25 921 -26 055

Ürituste, koolituste korraldamine -105 141 -124 539

IT ja kommunikatsioonitehnoloogia -59 336 -6 512

Ühikupõhised kulud -209 235 -147 423 10

Muud -171 587 -140 086

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsesed kulud -837 817 -748 801

29

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused (eurodes)

2025 2024

Kodumaine sihtfinantseerimine -904 370 -856 245

Kokku jagatud annetused ja toetused -904 370 -856 245

Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Üür ja rent -83 235 -78 057

Energia -13 226 -14 671

Elektrienergia -8 309 -9 276

Soojusenergia -4 917 -5 395

Veevarustusteenused -501 -532

Mitmesugused bürookulud -37 778 -35 516

Uurimis- ja arengukulud 0 -13 348

Lähetuskulud -1 556 -2 208

Koolituskulud -438 -2 483

Kutsetunnistuste trükkimise kulu 0 0

Muud ruumidega seotud kulud -20 519 -22 742

IT ja kommunikatsioonitehnoloogia -78 647 -88 088

Ühikupõhised kulud, mis kaetakse sihtfinantseeringust 209 235 147 422 8

Inventar -2 026 -3 017

Muud -54 956 -53 725

Kokku mitmesugused tegevuskulud -83 647 -166 965

Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu -1 415 599 -1 235 932

Sotsiaalmaksud -477 955 -416 954

Erisoodustused -15 148 -18 869

Erisoodustuse SM ja TM -10 681 -12 501

Kokku tööjõukulud -1 919 383 -1 684 256

Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsese kuluna -1 546 107 -1 298 456

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 38 34

30

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 12 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024 Lisa nr

Kasutusrendikulu -91 653 -87 840 8,10

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

12 kuu jooksul 99 764 108 251

1-5 aasta jooksul 166 273 266 042

Kõik SA Kutsekoda rendilepingud on sõlmitud kasutusrendi tingimustel.

Vara gruppide lõikes jagunes kasutusrent:

2025.aasta

Ruumide üür ja rent 83 235 eurot

IT rent 8 418 eurot

2024.aasta

Ruumide üür ja rent 77 582 eurot

IT rent 10 258 eurot

Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes)

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 31 200 38 250

Sõiduki kütus , erisoodustusena 1 280 1 275

Lisaks said juhatuse liikmed TL alusel tasusid:

2025.a 37 227 eurot

2024.a 27 689 eurot

Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid

Sihtotstarbeliselt

finantseeritud

projektid

2025 2025 2024 2024

tulu kulu tulu kulu

31

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Europass

/ NCP

sihtfinantseerimine 0,00 138 092 0

sihtfinantseerimine HTMilt 0,00 45 421 0

administreerimiskulud 0,00 0 -78 768

töötasud 0,00 0 -104 745

sotsiaalmaksud 0,00 0 0

KSRF

sihtfinantseerimine 1 749 288,00 1 392 242 0

sihtfinantseerimine HTMilt 749 695,00 596 675 0

administreerimiskulud -689 895,00 0 -639 700

põhivara -370 444,00 0 -205 958

töötasud -1 401 819,00 0 -1 131 338

sotsiaalmaksud -36 825,00 0 -11 923

EPALE22

sihtfinantseerimine 28 65 930 0

sihtfinantseerimine HTMilt 7,00 16 483 0

administreerimiskulud -35 0 -28 271

töötasud 0,00 0 -54 142

EQVEGAN

sihtfinantseerimine 0,00 934 0

töötasud 0,00 0 -934

sotsiaalmaksud 0,00 0 0

QUARSU

sihtfinantseerimine 1 967 9 360 0

administreerimiskulud 0 0 -2 062

töötasud -1 967 0 -7 297

EPALE

sihtfinantseerimine -23 577 0

töötasud 23 577 0

EPALE25

sihtfinantseerimine 124 585 0

sihtfinantseerimine HTMilt 29 105 0

administreerimiskulud -73 299 0

töötasud -80 391 0

NTWK-IBA

32

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

sihtfinantseerimine 119 647 0

sihtfinantseerimine HTMilt 40 447 0

administreerimiskulud -74 587 0

töötasud -85 507 0

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide tulud (lisa 6) 1 971 938 1 606 558

Sihtfinantseerimine HTM'lt 819 254 658 579

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide majanduskulud

(Lisa 8) -837 816 -748 801

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide põhivara (Lisa

4) -370 444 -205 958

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide tööjõukulud

(Lisa 11) -1 546 107 -1 298 456

Projektidega seonduvat lisainfot on Lisa 2 (nõuded projektide lõikes) ja Lisa 5 (projektide kohustised ja saadud

ettemaksed)

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Kutsekoda nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Sihtasutus Kutsekoda (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning

tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete

arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest

sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud

eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse

andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei

ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama

infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja

arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ree Tamm

Vandeaudiitori tegevusloa number 625

Audit & Consult OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 280

Jalgpalli tn 1, Tallinn, Harju maakond, 11312

19.03.2026

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

sihtasutuse nimi: Sihtasutus Kutsekoda

registrikood: 90006414

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Mustamäe tee 16

postisihtnumber: 10617

telefon: +372 6791700

faks: +372 6791701

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: www.kutsekoda.ee

2

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 21

Bilanss 21

Tulemiaruanne 22

Raamatupidamise aastaaruande lisad 23

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 23

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 25

Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 26

Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad 26

Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 27

Lisa 6 Annetused ja toetused 28

Lisa 7 Tulu ettevõtlusest 28

Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 28

Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused 29

Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 29

Lisa 11 Tööjõukulud 29

Lisa 12 Kasutusrent 30

Lisa 13 Seotud osapooled 30

Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid 30

Aruande allkirjad 33

Vandeaudiitori aruanne 34

Kutsekoja 2025. aasta tegevusaruanne

SA Kutsekoda 2026

2

Sisukord

Üldandmed ........................................................................................................................... 3

Põhikirjalised ülesanded .................................................................................................... 3

SA tegevuse finantseerimine .............................................................................................. 3

SA tegevuse juhtimine ....................................................................................................... 4

Olulisemad tulemused tegevussuundade vaates ................................................................... 4

Kutsesüsteemi haldamine ................................................................................................. 4

Kutsenõukogud .............................................................................................................. 4

Kutsestandardid ............................................................................................................ 5

Kutse andmine ............................................................................................................... 5

Kutseõppe lõpetajate eksamite kulude kompenseerimine ............................................... 6

Kutse andmise kvaliteedihindamine ja järelevalve ........................................................... 7

Kutseregister ................................................................................................................. 9

ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ rakendamine ................................................ 10

Oskuste süsteemi loomine ........................................................................................... 10

Kompetentsiprofiilide loomine ..................................................................................... 11

OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem..................................................... 11

Koordinatsioonikogu tegevus........................................................................................ 12

OSKA uuringud ............................................................................................................. 13

OSKA ettepanekute rakendamise seire .......................................................................... 14

Teavitustegevus .............................................................................................................. 14

OSKA teavitus .............................................................................................................. 14

Oskuste süsteemi teavitus ........................................................................................... 15

Kutsesüsteemi teavitus ................................................................................................ 15

Europassi keskuse ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise

koordinatsioonikeskuse (NCP) tegevus ............................................................................ 16

EPALE keskuse tegevus ................................................................................................... 16

Kokkuvõte 2025. aastast .................................................................................................. 17

Eeldatavad arengud järgmisel majandusaastal ................................................................. 17

3

Üldandmed

Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi SA) on Eesti Vabariigi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni poolt 31.08.2001 asutatud eraõiguslik juriidiline isik. SA tegevuse eesmärk on:

• ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasa aitamine;

• Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustuse saavutamiseks eelduste loomine.

Põhikirjalised ülesanded

Oma eesmärgi saavutamiseks SA:

a) arendab ja rakendab kutsesüsteemi; b) korraldab ja koordineerib kutsenõukogude tegevust ning kutsenõukogude vahelist koostööd; c) korraldab koordinatsioonikogu tegevust; d) moodustab koordinatsioonikogu kinnitatud nimetuste ja moodustamise põhimõtete alusel

valdkondlikud ekspertkogud ning korraldab nende tegevust; e) töötab välja ja kinnitab kutsesüsteemiga seotud dokumendivormid ja näidised; f) korraldab haldusjärelevalvet kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle; g) töötab välja ja kinnitab kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise korra; h) peab vastutava töötleja tellimusel volitatud töötlejana riiklikku kutseregistrit; i) korraldab kutsesüsteemi kohta nõustamist ja koolitust; j) tutvustab Eesti kutsesüsteemi riigi sees ja rahvusvaheliselt, luues eeldused kutsete

vastastikuseks võrdlemiseks; k) korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja uuendamist kutsenõukogude otsuste alusel; l) arendab ja kinnitab kutsestandardite koostamise ja kutse andmise ühtse metoodika; m) töötab välja kutsetunnistuste lisad; n) korraldab tehniliselt kutsetunnistuste väljaandmist; o) korraldab Europassi Keskuse tööd; p) täidab muid Kutseseaduses ja halduslepingus sätestatud ülesandeid.

SA tegevuse finantseerimine

SA tegevust finantseeritakse järgmistest allikatest:

1. Riigieelarvest vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA vahelise halduslepingu (digiallkirjastatud 10.12.2018) alusel sõlmitud Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingule (digiallkirjastatud 29.12.23, sh Europassi Keskuse, EQF rakendamise riikliku koordinatsioonikeskuse (NCP) ja Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi Eesti keskuse (EPALE) tegevuseks.

2. Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjadele (16.11.2022 nr 1.1 2/22/314)

3. Euroopa Komisjonist vastavalt Euroopa Komisjoni ja SA vahelistele lepingutele.

4

SA tegevuse juhtimine

Seisuga 31.12.2025 juhib SA tegevust 7-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus. Nõukogu

kavandab SA tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet SA ja juhatuse tegevuse üle.

Nõukogu koosseis perioodil 01.01 – 31.12.2025: Mait Palts - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, nõukogu esimees, alates 01.01.2021 Ago Tuuling -Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, kuni 20.11.2024 Roland Leesment - Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, alates 20.11.2024 Arto Aas - Eesti Tööandjate Keskliit, kuni 02.10.2024, registris kuni 21.03.2025 Hando Sutter - Eesti Tööandjate Keskliit, alates 02.10.2024, registris alates 04.04.2025 Kaia Vask – Eesti Ametiühingute Keskliit

Margus Haidak - Haridus- ja Teadusministeerium, kuni 04.07.2024, registris kuni 21.03.2025 Triin Laasi-Õige - Haridus- ja Teadusministeerium, alates 04.07.2024, registris viimane periood 04.04.2025 – 07.05.2025 Merike Saks – Rahandusministeerium, kuni 07.05.2025 Kaur Kajak – Rahandusministeerium, alates 07.05.2025 Ulla Saar – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, alates 03.12.2021, registris alates 14.10.2022 Renno Veinthal – Haridus- ja Teadusministeerium, alates 07.05.2025

2025. aastal nõukogu liikmetele tasu ei makstud.

SA juhatus tegeleb SA juhtimise ja esindamisega. 2025. aastal oli juhatus üheliikmeline ja juhatuse liige on Tiia Randma.

Olulisemad tulemused tegevussuundade vaates

Kutsesüsteemi haldamine

2025. aasta ülesanded kutsesüsteemi haldamisel tulenesid SA tegevuseesmärkidest ja on kajastatud Haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus (digiallkirjastatud 07.01.2025).

Kutsenõukogud

2025. aastal korraldas SA 14 kutsenõukogu tegevust. Korraldati 49 kutsenõukogu koosolekut, neist

28 olid korralised koosolekud ja 21 viidi läbi kirjaliku hääletusena.

Kutsenõukogu esimeeste kogu peamine ülesanne on hinnata kutsestandardi kvalifikatsiooniraamistikku sobivust. Kutsenõukogu esimeeste kogul on vastavalt kutsenõukogude arvule 14 liiget. Kutsenõukogu esimeeste kogu koosolekuid korraldatakse vastavalt vajadusele. 2025. aastal viidi läbi kolm kirjalikku hääletust.

Põhjalik ja detailne ülevaade kutsenõukogude koosolekutel vastu võetud otsustest ja olulisematest aruteludest ja Kutsenõukogu esimeeste kogu tegevusest aastal 2025 on leitav Kutsesüsteemi aruanne lk. 4-26.

5

Kutsesüsteemi

aruanne_2025_K.docx

2025. aasta I poolaastal esitati Energeetika-, Mäe-, ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 27.03.2025 otsuse nr 40 kohta vaie. Vaide esitaja nõudis kutsenõukogu otsusega kinnitatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsestandardi, Lisa 1 - Ametialade pädevuspiirangud, osaliselt kehtetuks tunnistamist. Vaide esitaja leidis, et kutsenõukogu otsusega ehk haldusaktiga rikuti tema õigusi ja piirati tema vabadusi.

Kutsekoda korraldas kutsenõukogu seisukoha kujundamise, kaasates sisuliste küsimustele vastamiseks standardeid koostanud töörühma ja õiguslike küsimuste lahendamiseks Kutsekoja välise õigusabi, kuna tegemist oli koordinaatori õigusalast pädevust ületavate küsimustega.

Kutsenõukogu otsustas vaiet ja haldusakti täitmise peatamise taotlust mitte rahuldada (03.06.2025 otsusega nr 6-4/42). Lähemalt lk 26-27.

Kutsestandardid

Kutsestandard on tänase kutsesüsteemi keskne „ehituskivi“, olles aluseks nii kutsehariduse, kõrghariduse ja täienduskoolituse õppekavade koostamisele kui kutse andmisele.

Seisuga 01.01.2026 kehtib 526 kutsestandardit 89 kutsealale. 2025. aastal kinnitati 166 kutsestandardit - sisuliselt uuendatud 27 kutsegrupi 66 kutsestandardit, sh 2 uut (õpetaja tase 5; puitmajaehitaja, tase 4, esmane kutse); 48 kutsegrupi 100 kutsestandardi muudatusteta pikendamine. Viimati kinnitatud kutsestandardid on leitavad Kutsekoja veebis. Uuendatud kutsestandardid on täiendatud muuhulgas digioskuste, üldoskuste ja tulevikuoskustega, võttes muuhulgas sisendit OSKA uuringutest.

Aastal 2025 esitati seitse ettepanekut uute kutsestandardite koostamiseks. Ülevaade ettepanekutest ja nende menetlemise seisust, kutsestandardite uuendamise protsessist ja muust seonduvast on esitatud lk 31-25.

Kutse andmine

Kutse andja konkursid

Kutseseaduse kohaselt leitakse kutse andja avaliku konkursiga (§ 10 lg 1). Õppeasutusele võib anda kutse andja õiguse oma kooli lõpetajatele kutse andmiseks konkursita. Konkursita kutse andja võib

kutseid anda üksnes oma kooli õppuritele. Õppeasutusele antakse kutse andja õigus kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud.

Seisuga 31.12.2025 tegutseb 106 kutse andjat ja 25 koolilõpu kutset andvat õppeasutust.

2025. aastal viidi läbi 17 kutse andja avalikku konkurssi. Täpsem info selle kohta, milliste kutsete osas ja millistele kutse andjatele õigused anti ja millised aruteluteemad kutsenõukogudes konkursside käigus üles kerkisid on leitav lk. 36-43. Kõik konkursiteated on leitavad Kutsekoja veebis.

6

Kutse andjate tegevus

Aktiivselt tegutseb ja kutsetunnistusi väljastab 106 konkursiga õigused saanud kutse andjat.

Konkursita õigused saanud kutse andjana tegutseb 25 kutse- ja kõrgkooli (vali tüüp: „koolilõpu kutse andja“

Kutsekoja juures tegutseb 11 kutsekomisjoni (ärierialad, erakorralise meditsiini tehnik, ergonoom ja tööhügieenik, hambaraviassistent, kujundaja, muusika erialad, sterilisatsioonitehnik, telekommunikatsiooni kutsed ning toiduainete tootmise ja töötlemise kutsed, väikelaeva ehitus ja podoloog, keemiaprotsesside operaator, biogaasijaama operaator ja tootmisjuht).

Uue komisjonina sai 20.05.2025 tegutsemise õiguse IT-süsteemide ja teenuste kutseala kutsekomisjon, kutse andja õigust taotles Kehtna Kutsehariduskeskus Infoturbespetsialist, tase 5 ja

Telekommunikatsioonispetsialist, tase 5 kutsele. IT ja Telekommunikatsiooni KN andis õiguse ainult Infoturbespetsialist, tase 5 kutsele. Täpsem info kutsekoja juures tegutsevate kutsekomisjonide kohta on leitav aruanne lk 44-45.

Kutsete väljastamine

2025. aastal väljastati 13 972 kutsetunnistust (neist 5 880 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile ja 863 töömaailma kutset), 975 osakutsetunnistust (neist 112 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile ja 863 töömaailma kutset) ja 2 647 koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 1 033 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile ja 1 614 kõrgkooli lõpetajale). Kutseeksami positiivselt sooritanute osakaal oli 88%, mis sama kõrge kui 2024. aastal, kuid mõnevõrra madalam võrreldes eelnevate aastatega: 2022 - 90%; 2023 - 90%.

Detailne ülevaade kutseeksamite tulemustest on leitav lk 47-53 ning koolilõpetajate kutseeksamite tulemuslikkuse ülevaade on järgnevalt kleebitud tabelis.

Kutseeksamite

tulemused_2025_deta

Kokku on alates aastast 1999 väljastatud 230 625 kutsetunnistust.

Kutseõppe lõpetajate eksamite kulude kompenseerimine

Kutseseadusest tulenevalt on kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamite kulud seotud

kutseeksamite läbiviimise, kutsekomisjoni töö, kutseeksamite pideva arendamise, suuremahulise

uuendamise ja eksamimaterjalide tervikpaketi väljatöötamisega seotud kulud, mis riigi poolt

kompenseeritakse töömaailma kutse andjatele. Alates 2020. aastast toimub kulude

kompenseerimine Kutsekoja kaudu.

Kulude katmine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele ja Kutsekoja ning kutse andja

vahel sõlmitud lepingule.

2025. aastal kompenseeriti kutse andmisega seotud kulusid kogusummas 867 545 eurot, sh

kutseeksami läbiviimise kulud 739 745 eurot, kutseeksamite pideva arendamise kulud 127 800

eurot. Suuremahuliste kutseeksamite arendamise eest 2025. aastal väljamakseid ei toimunud.

Kutseeksami läbiviimise ja pideva arendamise kulude katmine toimub läbi kutseeksami e-

7

halduskeskkonna automaatselt eksamiga seotud toimingute lõpetamisel keskkonnas, muud

nimetatud kulud kaetakse pärast arendatud materjalide esitamist ja asjakohaseks hindamist.

Detailne ülevaade kutseõppe lõpus toimuvate eksamite tulemuslikkusest ja rahastamisest on leitav järgnevalt kleebitud tabelis.

KE kulude

katmine_2025.xlsx

Kutse andmise kvaliteedihindamine ja järelevalve

Kutseandjate aruandlus

2025. aastal esitasid kutse andjad Kutsekojale oma 2024. aasta kutse andmise tegevuse aruanded. Aruannetest nähtub, et 105 kutse andja hulgast ei väljastanud 2024. aastal kutseid 2 kutse andjat – Eesti Plastitööstuse Liit ja Eesti Raseduskriisinõustajate Selts (1,8% kõigist kutse andjatest).

Joonis 1. Kutset mitte väljastavate kutse andjate osakaal kõigist kutse andjatest aastatel 2019-2024

Koostatud on kokkuvõte kutse andjate 2024. aasta tegevusaruannetest. Lühidalt võiks laialt levinud hea praktikana välja tuua, et lõviosa kutseandjatest arendab regulaarselt kutse andmisega seotud tegevusi ja protsesse ning teeb koostööd kutse- ja kõrgkoolidega.

Kutse andjate kvaliteedihindamine

Kutseeksamite kvaliteedihindamise eesmärgiks on analüüsida kutseeksamite hindamisprotsessi, hindamismeetodeid, ressursikasutust ning teha ettepanekuid eksamite kvaliteedi parandamiseks ja ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Kogutud teabe eesmärk on võimalikult hästi nõustada kutse andjaid kutse andmist puudutavates küsimustes ning teha ettepanekuid kutse andmise protsessi parendamiseks ja edasiseks arendustööks.

4%

5% 5%

4%

3%

2%

0%

1%

1%

2%

2%

3%

3%

4%

4%

5%

5%

2019 2020 2021 2022 2023 2024

Kutset mitteväljastavate kutse andjate osakaal kõigist kutse andjatest 2019-2024

8

2025. aastal hindas Kutsekoda nii kutseõppe lõpetajatele, sh koolid kui kutse andjad, kui ka töömaailma kutse taotlejatele korraldatud kutseeksamite kvaliteeti. Täpsemalt saab lugeda järgnevalt kleebitud kutse andmise kvaliteedi hindamise aruandest.

Kutse andmise

kvaliteedi hindamine 2

2025. aastal uuendati nii töömaailma (Vaatlusleht TM) ja kutseõppe tasemeõppe lõpetajate (Vaatlusleht 1) kutseeksami vaatlusleht ja kooli kui kutseandja lõpetajate vaatlusleht (Vaatlusleht 2).

Kutseregistri andmetel (seisuga 31.12.2025) tegutseb 106 konkursiga valitud kutse andjat ja 25

koolilõpu kutset andvat õppeasutust.

Haldusjärelevalve

2025. aastal ühtegi järelevalve menetlust läbi ei viidud. Küll aga korraldati kutse andjate

õiguspärase tegustemise toetamiseks erinevaid tegevusi. 2025. aasta esimeses pooles korraldas

Kutsekoda kutse andjatele kaks õigusalast koolitust, millest esimene keskendus kutse

andmise/mitteandmise otsuste õiguspärasuse tagamisele ja teine vaideotsuste õiguspärasuse

tagamisele. Koolituse raames valmisid ka kutse andmise/mitteandmise otsuse ja vaideotsuse

näidispõhjad: : KUTSE ANDMISE/MITTEANDMISE OTSUSE NÄIDIS; VAIDEOTSUSE NÄIDIS.

Kutse andmise otsuse ja vaideotsuse põhjade loomine aitab tagada tehtavate otsuste õigusselgust ja -kindlust. Kutse taotlejad on oma õigustest muutunud üha teadlikumaks ja sagedasemaks on muutunud kutse taotlejate pöördumised Kutsekoja poole, milles nad ei ole rahul kutse andmise menetlusprotsessi või tehtud otsustega ja soovivad teada, kuidas oma õigusi kaitsta.

Kutse andjaid nõustades on selgunud, et palju ebaselgust on kutse andmise menetluses

ärakuulamisõiguse tagamise kohustuse tagamine ja kutse andjatele on jäänud arusaamatuks selle

vajadus, kuna kutse andmise otsus on võimalik vaidlustada. Selguse loomiseks valmis õiguslik

analüüs ärakuulamisõiguse tagamise vajaduse kohta: ANALÜÜS.

Kutse andjate teavitus- ja nõustamisüritused

Kutsekoda jätkas 2025. aastal kutse andjate mõttekodadega, korraldas oskuste hindamist toetavaid koolitusi ning kutsesüsteemi uuendusi ja kutseregistri töömaailma kutseandjatele mõeldud halduskeskkonna arendust tutvustavaid infotunde. 2025. aastal oli fookuses hindamise kvaliteedi tõstmise toetamine ja valmis 20 kutse andmise

hindamisega seotud digiõppematerjali. Valminud digiõppematerjalid seotakse ja lingitakse oskuste

vastavushindamise ja tunnustamise aluspõhimõtete juhendmaterjaliga, „Kompetentside hindamine

kutse andmisel“ mis on seisuga 31.12.2025 esitatud keeletoimetamisele. Materjal avalikustatakse pärast digitaliseerimist 2026. a I poolaastal.

Oskuste vastavushindamise valminud digiõppematerjalid

− MILLISED TÕENDUSMATERJALID TÕENDAVAD KOMPETENTSE?

− MILLE PÕHJAL VALIDA HINDAMISMEETODEID?

− KUIDAS KIRJELDADA HINDAMISKRITEERIUME?

− HINDAMISE BAASPRINTSIIBID

9

− HINDAMISE KVALITEEDIKRITEERIUMID

− KUIDAS ERISTADA TASEMEID HINDAMISJUHENDIS?

− KUTSESTANDARDIST HINDAMISJUHENDINI (STANDARDINI)

− OHUKOHAD KUTSEHINDAMISEL

− KUIDAS TASAKAALUSTADA HINDAMISE AUTENTSUST JA OPTIMAALSUST?

− KUIDAS HINNATA DOKUMENTIDE PÕHJAL?

− KUIDAS HINNATA DOKUMENTIDE PÕHJAL?

− KUTSE HINDAMINE JA VÕTA

− HINDAJA KOMPETENTSID

− ENESEANALÜÜSI KASUTAMINE HINDAMISEL

− KUIDAS HINNATA PRAKTILIST TÖÖD

− LÄBITUD HARIDUSE NÕUE KUTSE HINDAMISEL

− TAASTÕENDAMISE VAJALIKKUSEST JA VIISIDEST

− KUIDAS LÄBI VIIA VESTLUST

− KUIDAS KOMPINEERIDA ÕPIMAPPI JA INTERVJUUD

− TAGASISIDE HINDAMISEL

− TAOTLEJA HINDAMISEGA SEOTUD NÕUSTAMINE

Avaldatud materjalid on leidnud kutse andjate poolt sooja vastuvõtu ja tunnustuse. Kutse andjate mõttekojad toimusid 2025. aastal sarnaselt varasemale veebikohtumistena. Eesmärk on jagada üksteisega kogemusi ning ühiselt õppida. Kutse andjate 2024. aasta aastaaruannetest selgus, et mõttekodade formaat võeti hästi vastu ning sellest saadi oodatud kasu. 2025. aasta mõttekojad keskendusid hindamisele. Täpsem ülevaade 2025. aasta kutse andjate mõttekodadest, koolitustest, teavitus- ja nõustamisüritustest on toodud tabelis 16, lk 60-63.

Kutseregister

Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning muude kutsealal kehtivate nõuete kohta, kutsete ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutse andmise kordade ning kutset andvate organite kohta. Kõik kutseseadusega ettenähtud kutseregistrisse kantud andmed on esitatud Kutsekoja koduleheküljel (www.kutseregister.ee).

2025. aastal töötas Kutseregister tõrgeteta, vajalikud tehnilised arendused on tehtud. Kutseõppe lõpetajate kutseeksamite taotlemise ja taotluste menetlemise veebikeskkond on kohustuslik kõigile osalistele ning selle kasutamine on hästi käivitunud. 2025. aastal tehti kasutajatelt (kutse andjad ja kutseõppeasutused) saadud tagasiside põhjal kasutajasõbralikkust toetavaid arendusi.

Kutseregistri statistilised ja avaandmed on nähtavad ja kasutatavad kutseregistri väljavõtete

rubriigis https://www.kutseregister.ee/valjavotted/

2025. aastal käivitus kutseregistri töömaailma kutse taotleja digitaalses taotluskeskkonnas (arenduste I etapp) kutsetunnistuse omaniku iseteenindus, mille raames arendati välja kutsetunnistuse digitempel. Arendusse jõudis ka töömaailma kutsetaotluskeskkonna II etapp, mis loob digivõimalused töömaailma kutse taotlemiseks ja taastõendamiseks. Viimase käivitumine jätkub 2026. aasta alguses.

10

Kutseseadusest tulenevalt on kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamite kulud seotud

kutseeksamite läbiviimise, kutsekomisjoni töö, kutseeksamite pideva arendamise, suuremahulise

uuendamise ja eksamimaterjalide tervikpaketi väljatöötamisega seotud kulud, mis riigi poolt

kompenseeritakse töömaailma kutse andjatele. Alates 2020. aastast toimub kulude

kompenseerimine Kutsekoja kaudu.

Kulude katmine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele ja Kutsekoja ning kutse andja

vahel sõlmitud lepingule. Üldine ülevaade kulude kompenseerimisest 2025. aastal on esitatud

tabelis 13.

2025. aastal kompenseeriti kutse andmisega seotud kulusid kogusummas 759 560 eurot, sh

kutseeksami läbiviimise kulud 698 022 eurot, kutseeksamite pideva arendamise kulud 143 100

eurot, suuremahulised kutseeksamite arendamise kulud 1 200 eurot. Kutseeksami läbiviimise ja

pideva arendamise kulude katmine toimub läbi kutseeksami e-halduskeskkonna automaatselt

eksamiga seotud toimingute lõpetamisel keskkonnas, muud nimetatud kulud kaetakse pärast

arendatud materjalide esitamist ja asjakohaseks hindamist. Täpsem ülevaade kutseõppe lõpus

toimuvate eksamite tulemuslikkusest ja rahastamisest on leitav siit.

ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ rakendamine

ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ (2022-2029) tulemusena on loodud ja rakendunud terviklik, uue juhtimis- ja koostoimemudeli järgi tõhusalt ja mõjusalt toimiv, sealhulgas asjakohaste digilahendustega, sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS. Strateegiline siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise, prognoosimise ja seiresüsteemi ehk OSKAt, uuendades ja korraldades ümber kutsesüsteemi ning lõimides süsteemi erinevad osad oskustepõhise lähenemisega sünergiliseks tervikuks.

2025. aastal jätkus tervikliku oskuste ja kutsesüsteemi OsKus loomiseks põhimõtete läbirääkimine,

senise kutsesüsteemi toimivuse analüüsimine, OSKA metoodika arendamine ja uuringute

läbiviimine ning oskuste süsteemi loomine.

2025. aastal alustati tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKus infosüsteemi teise etapi

(isikustatud sisenemisega teenuste keskkond) arendamist. Teenuskeskkonna avalikustamine on

kavandatud 2026. aastasse. Teenuskeskkonna väljaarendamisega seoses on tehtud metoodikasse

järgmised muudatused: lisandus uus persoona nimetusega Arendaja, muudetud on töökeskkonna

nimistu ja lisatud on nende selgitused, muudetud on füüsilise aktiivsuse nimetused ja kirjeldused,

ametiprofiilide kirjelduses toodi eraldi välja spetsialiseerumised ja karjääritee võimalused.

Muudatused viiakse metoodikasse sisse siis, kui personaliseeritud teenuste paketi esimene

versioon tehakse kasutajatele avalikult kättesaadavaks.

Oskuste süsteemi metoodika viimane versioon asub siin: https://oskused.ee/metoodika. Jooksvalt

on pisiparandusi ja täiendusi tehtud KKK rubriigis: https://oskused.ee/tutvustus

Oskuste süsteemi loomine

Jätkus arendustöö oskuste klassifikaatori ja kataloogi loomisel. Rahvusvaheline kogemus oskuste kirjeldamisel on läbi analüüsitud ja Eestile sobivaim metoodiline lähenemine partneritega läbi

11

räägitud ja metoodika veebis kättesaadav. 2025. aastal täienes metoodika oluliselt täiendavaid rahvusvahelisi allikaid uurides ja teisalt ka enda arendustöö kogemusi arvestades.

2025. aastal jätkus oskuste klassifikaatori 4. ja 5. tasandi täitmine (oskuste kataloog) sisuga ning ametiprofiilide koostamine. Eesti oskuste registris on seisuga 31.12.2025 kirjeldatud 4135 oskust ja koostatud on 470 ametiprofiili. 4000 ESCO (Euroopa oskuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaator) oskust on analüüsitud ja parima sobivuse järgi eestindatud (sageli koondatud, dublaažid eemaldatud).

Uue algatusena käivitati Oskuste Akadeemia veebinaride sari. Aasta jooksul toimus viis veebinari. Vaata järele: https://kutsekoda.ee/oskuste-akadeemia. OSKA tiim esines aasta jooksul 3020 inimesele, järelvaatamisi 1291, seega kokku 4311 inimesele. Oskuste kompassi teemadega esineti 2691 inimesele, järelvaatamisi 1912 korral, seega kokku esineti 4603 inimesele. OsKus esinemiste detailidest lähemalt. Teavitustegevusest täpsemalt saab lugeda kommunikatsiooniaruandest.

Kompetentsiprofiilide loomine

Kompetentsiprofiilide sidumiseks senise kutsesüsteemiga on Olav Aarna eestvedamisel alates 2022. aastast koostatud kompetentsuse kontseptuaalset mudelit (KKM). KKM pakub terviklikku raamistikku, mis aitab mõtestada, mida kompetentsus elukestvas õppes ja tööturul tähendab, ning selgitab, kuidas see eri olukordades väljendub ja on hinnatav. Töötati välja kompetentside tegevusnäitajate hinnatavana kirjeldamise põhimõtted/printsiibid ja kompetentsiprofiilide koostamise metoodika vol.1 on välja töötatud. Metoodika väljatöötamisega paralleelselt koostati 11 pilootkompetentsiprofiili ( sh 2 valdkonna pilootkompetentsiraamistikku, 9 ameti pilootkompetentsiprofiili) ning osaleti sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistiku väljatöötamise töörühmas - valmis sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik.

OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem

Väikese ühiskonna ressursside piiratuse juures ei saa me endile lubada, et koolitame spetsialiste, kellele tulevikus tööd ei ole. Kui palju ja milliste oskustega töötajaid on Eestis tulevikus vaja ja kas meil on neid piisavalt, et seda vajadust katta? Seda OSKA uuribki. OSKA on Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem. OSKA uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.

„OSKA on esimene omalaadne tööriist, mis annab kõiki majandussektoreid läbivalt terviklikult infot selle kohta, kuidas muutuvad töö sisu ning töö tegemiseks vajalikud oskused järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. Just seda OSKA väärtust on rõhutanud paljud uuringus intervjueeritud tööturu osapooled: OSKA annab olulist infot tulevikusuundade kohta ning loob valdkonna osaliste vahel ühise pildi trendidest ja sellega seonduvast taustinfost,“ tõdes Praxis 2018. aastal OSKA rakendumist analüüsides.

Lisaks valdkondlikele uuringutele koostab OSKA tööjõuvajaduse üldprognoose, uurib üleilmseid tulevikutrende, tööjõu ja oskuste vajadusega seonduvaid ajakohaseid kitsamaid teemasid ja jagab saadud teadmist OSKA veebis.

OSKA tulemusi kasutatakse karjääriteenuste pakkumisel, Töötukassa koolituste ja meetmete kavandamisel. OSKA ettepanekutega arvestab HTM kutse- ja kõrghariduse koolituskohtade kavandamisel ja koolidega vastavate rahatuslepingute sõlmimisel. Samuti on OSKA ettepanekute toel arendatud õppekavu nii kutse- kui kõrgkoolides.

12

OSKA metoodika eripäraks on:

• kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kombineerimine; • valdkondliku ekspertkogu (sh ½ töökohtade loojad, ¼ riigiametid ja ¼ kutse- ja kõrgkoolid)

kaasamine uuringutulemuste valideerimiseks; • kitsaskohtade lahendamiseks ettepanekute sõnastamine ja konkreetsetele vastutajatele

personaalselt vahendamine; • ettepanekute ellu viimise seiramine ning asjaosalistele seireseminaride korraldamine.

OSKA metoodika arendamine ja nõunike kogu

Jätkus OSKA metoodikate, sh andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire

metoodika uuendamine. OSKA ühtse kvantprognoosi metoodiline mudel on väljatöötamisel.

Valminud on OSKA eri tüüpi uuringute metoodika, mis on piloteeritud, partneritega läbi räägitud ja

tehtud valik võimalike arendusteede vahel. Vaata lähemalt.

Alustatud on arendustööd tööjõuvoolavuse mudeldamiseks regressioonanalüüsi meetodil. Vaata

lähemalt. Arendatud on registriandmete põhjal põhitöökoha määramise ning palga arvutamise

metoodikat. Vaata lähemalt, samuti OsKus tervikliku andmevoomudeli põhilisi komponente, vaata

lähemalt. Töö andmevoomudeli, OSKA prognoosimudeli, täiendavate uuringuformaatide ja uurimismeetodite uuendamisega jätkub ka 2026. aastal.

2025. aasta tõi kaasa mured andmete kasutusõigusega, sest Andmekaitse Inspektsioon asus aasta alguses seisukohale, et Kutsekojal ei ole õiguslikku alust erinevate registriandmete töötlemiseks. Andmemure lahenes tänu Haridusministeeriumi andmekaitsespetsialistile ja Kutsekoja nõukogu liikmete sekkumisele. Ettevalmistamisel olevasse Kutseseaduse eelnõusse on vajalikud volitusnormid sisse kirjutatud ja edaspidi ei tohiks enam selliseid takistusi tekkida.

OSKA nõunike kogu on loodud selleks, et tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi loomisel: omada ülevaadet erinevate tööturu osapoolte ja ametkondade ootustest, saada Eesti parimatelt asjatundjatelt nõuandeid ja tuge OSKA metoodika arendamisel ning saada tööturu osapooltelt tagasisidet OSKA kommunikatsioonitoodete arendamisel.

2025. aastal toimunud nõunike kogudes olid arutelul järgmised teemad: OSKA erinevad uuringutüübid ja valiku põhimõtted, regressioonimudelite kasutamine asendusvajadus sh voolavuse hindamiseks, AI oskused tööturul – haridussüsteemi suutlikkus AI rakendamiseks vajalike oskuste arendamist, tööjõu ja oskuste puuduse/vajakajäämise umbsõlmed, mis takistavad ühiskonna arengut: ärimudelite muutuse väljendus tööturul, juhtide innovatsioonivõimekuse kasvatamine, doktoriõppekohtade arv, sh eesti doktorandid ja erialadevaheline jaotus.

Koordinatsioonikogu tegevus

OSKA elluviimist juhib 11-liikmeline OSKA koordinatsioonikogu. Kord aastas esitab koordinatsioonikogu haridus- ja teadusministri kaudu ülevaate tööturu ja oskuste olukorrast ning ettepanekutest valitsusele.

OSKA koordinatsioonikogul on juhtiv roll tööturu vajaduste ja koolituspakkumise kokku viimisel võttes arvesse valdkondlike eksperdikogude soovitusi ja ettepanekuid. Koordinatsioonikogu tööd toetab Kutsekoda. Koordinatsioonikogu kinnitab valdkondlike eksperdikogude loetelu ja nende tegutsemispõhimõtted. Koordinatsioonikogu kiidab heaks valdkondlikud raportid ja eksperdikogude

13

poolt tehtud ettepanekud juhul kui need toetavad Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengut ning on rakendatavad.

OSKA koordinatsioonikogusse kuulusid 2025. aastal:

1. Aivi Sirp Siseministeerium 2. Arto Aas/Hando Sutter Eesti Tööandjate Keskliit 3. Erki Lõhmuste Rahandusministeerium 4. Kaia Vask Eesti Ametühingute Keskliit 5. Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 6. Nele Labi Sotsiaalministeerium 7. Reelika Leetmaa Eesti Töötukassa 8. Triin Laasi-Õige Haridus- ja Teadusministeerium 9. Riina Viiding Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO 10. Sandra Särav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11. Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12. Ülo Kaasik Eesti Pank

2025. aastal toimus neli koordinatsioonikogu koosolekut:

• 41_17.12 • 40_27.08 • 39_23.04 • 38_16.01

OSKA uuringud

2025. aastal avalikustati 9 OSKA uuringut, sh 6 valdkondlikku/temaatilist tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosiuuringu aruannet, kaks seireuuringut ning tööturu tulevikutrendide ülevaade. Avalikustatud uuringud olid:

1. Tuuleenergeetika uuring

2. Välistööjõu uuring

3. Kinnisvarateenuste uuring

4. Ehitusmaterjalide tööstuse uuring

5. Plasti- ja kummitööstuse uuring

6. Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses

7. Tulevikutrendide kogumik „Töö ja oskused 2035“

8. IKT valdkonna seireuuring

9. Sotsiaaltöö valdkonna seireuuring

Kõik OSKA uuringud on leitavad veebilehelt uuringud. oska.kutsekoda.ee. Uuringu juurde on lisatud täiendavad materjalid nagu teemalehed, lühivideod, infotundide salvestused. Uuringute peamisi tulemusi tutvustavad pressiteated saadeti meediaväljaannetele. Lisaks

14

vastati meediaväljaannete päringutele teemadel, mis ei olnud seotud värskete uuringutega, sh nt õppimissoovitused põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele.

2025. a uuendati OSKA trendikaartide alamlehte ajakohaste viidetega.

29. oktoobril toimus OSKA konverents, millel oli u 350 kohapealset osalejat ning 2026. a jaanuari

seisuga 1,1 tuhat järelvaatamist Youtube´is ning 6 tuhat vaatamist sotsiaalmeedias. Konverents on

järelvaadatav.

OSKA ettepanekute rakendamise seire

OSKA ettepanekute elluviimise seire toimub regulaarselt ja ülevaated OSKA ettepanekute rakendamisest ning mõjust kitsaskohtade lahendamisel koondatakse.

2025. aastal alustati OSKA ettepanekute ellu viimise paremaks esitlemiseks ja kasutajate jaoks tulemuste analüüsimise võimaluse loomiseks interaktiivse veebikeskkonna arenduse ettevalmistamist – viidi läbi hange ja valiti arenduspartner. Veebikeskkond valmib 2026. aastal.

Toimus OSKA IKT valdkonna 2021. aasta uuringu järjekordne seire. Seire viidi läbi uuendatud metoodika alusel, mille eesmärk oli tagada põhjalikum analüüs ja täpsem ülevaade valdkonna arengutest. Tavapärasele seireküsitlusele lisaks kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, et saada täiendavat infot sektori arengutest. IKT kutsenõukogu ja OSKA eksperdikogu laiendatud arutelul analüüsiti OSKA IKT uuringu seire tagasisidest kogutud andmeid. Aruteludes keskenduti AI mõjule sektoris ja doktorikraadiga töötajate vajadusele IT-spetsialistide seas.

Teavitustegevus

2025. a jätkusid tegevused otseste sihtrühmade ja ka laiema üldsuse teavitamiseks ESF projekti „Kutsesüsteemi reform“ tulemustest ning tööprotsessidest. Toimus oskuspõhise lähenemise tutvustamine, OSKA uuringutulemustest teavitamine, kutse andjate toetamine oskuste hindamise protsessis. Teavitustegevusteks kasutati Kutsekoja veebilehti, sotsiaalmeediat, uudiskirju, meediakanaleid, veebiseminare, esinemisi silmast-silma sündmustel ning peamiste sihtrühmadega suhtlemisel e-maile. Kesksel kohal Kutsekoja 2025. a kommunikatsioonitegevustes oli OSKA 10.

aastapäeva konverentsi „OSKA olla samm tulevikust ees!“ ja seminari „Ülevaade kutsesüsteemi reformi tööjärjest“ ettevalmistus.

OSKA teavitus

Tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA veebikeskkonnad (uuringud.oska.kutsekoda.ee ja oska.kutsekoda.ee) on toimivad ja avalikkusele ligipääsetavad. Toimub veebikeskkondade pidev uuendamine, lisatakse valminud uuringumaterjale. 2025. aastal uuendati andmeid OSKA trendikaartide ja näidikulehtede alamlehtedel. Tutvustasime OSKA uuringuid meedias ja sotsiaalmeedias. Enim kõneainet pakkus välistööjõu uuring. Varasemate aastate uuringutest sai tänavu jätkuvalt palju tähelepanu tervishoiu valdkonna uuring.

Lisaks värskete uuringute tulemuste tutvustamisele rääkisid OSKA liikmed kaasa teemadel nagu roheoskused, üldoskused, elukestev õpe, õppimissoovitused põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele, inseneride puudus jms. Näiteks käidi rääkimas podcastides (tööelublogi podcast, „Roheoskused praktikas“ podcast), esineti konverentsidel ja seminaridel (nt haridusfoorum, avalik seminar, arvamusfestival) ning anti intervjuusid raadiole, televisioonile (nt Raadio 4, „Mis värvi on

15

majandus“, „Buum“) ja kirjutavale pressile. Kutsekoja artiklid ilmusid tudengite karjäärimessiga seotud ajakirjas Võti Tulevikku.

OSKA tegemised pakuvad huvi ka välispartneritele. 2025. aastal külastasid Kutsekoda välisdelgatsioonid (sh nt OECD esindajad), OSKA esindajad käisid koostöökohtumistel ja esinesid huvilistele üle veebi. Kokku jõuti esinemistega enam kui 4.3 tuhande inimeseni, sealhulgas ligi 1,3 tuhat järelvaatamist. Vaata esinemiste kohta täpsemalt esinemiste tabelist.

Oktoobris toimus OSKA 10. aastapäeva konverents „OSKA olla tulevikust samm ees“. Konverentsil otsiti vastust küsimusele, kas tulevik juhtub või me loome selle ning millised võimalused on Eestil suurte, kogu maailma mõjutavate trendide keskel ise oma suunda seada. Konverentsil osales u 350 inimest, Youtube´i kanalil on konverentsi salvestusi vaadatud ligi 1,1 tuhandel korral (seisuga 13.01.2026) ning sotsiaalmeedias on videod saanud 6 tuhat vaatamist. Vaata konverentsi materjale ja salvestusi konverentsi maandumislehel ning loe päeva kokkuvõtet siit.

Oskuste süsteemi teavitus

2025. aastal lisandusid Oskuste Kompassi sihtrühma Kutsekoja peamiste koostööpartnerite kõrval ka inimesed, kes tööelu oskusi õpetavad, analüüsivad või oskuste teemal teisi nõustavad, nt õpetajad, karjäärinõustajad, personalijuhid.

Oskuste süsteemi tiimi liikmed esinesid aasta jooksul mitmesugustel sündmustel, sh välispartneritele, jõudes koos järelvaatamistega enam kui 4,5 tuhande inimeseni. Vt täpsemalt esinemiste tabelist.

Uute sihtrühmade kaasamiseks käivitasime 2025. aasta alguses Oskuste Akadeemia veebiseminaride sari. Esimesel poolaastal toimus kolm veebiseminari, mis olid suunatud eelkõige haridusasutuste töötajatele, teisel poolaastal toimus kaks veebiseminari, mis olid rohkem mõeldud karjäärinõustajatele ja personalijuhtidele.

Veebiseminarid on osutunud populaarseks: online kuulajaid oli üle 900, järele vaatamisi seisuga 13.01.2026 on 1933. Kõikide veebiseminaride põhjal kirjutasime ka artiklid.

Kutsesüsteemi teavitus

Kutsesüsteemi osapoolte teavitamiseks ning kutsesüsteemi reformi arengutega kursis hoidmiseks toimusid 2025. a infotunnid ja mõttekojad, ilmusid artiklid. Kutsekoja veebilehelt saab lugeda kutsesüsteemi aluspõhimõtete ja õigusraamistiku uuendamine kohta.

Kutse andjatele suunatud mõttekodades oli tänavu fookuses hindamine – sel teemal toimus neli veebikohtumist, lisaks üks mõttekoda.

Hindamise teemal valmisid ka õppevideod, millega saab tutvuda siin.

Kutse andjatele toimusid koolitused kutsekomisjoni otsuse ja vaiete teemal ning infotunnid, kus räägiti kutsetaotluskeskkonna arendamisest.

2025. aasta alguses kirjutas Kutsekoda Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemete kirjeldused oskus- ja kutsesüsteemis kasutamiseks põhjalikumalt lahti, lähemalt saab lugeda siit. Kvalifikatsiooniraamistiku kohta ilmus ka teavitusartikkel. Infot jagati Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüsi valmimisest.

Detsembris toimus kutsesüsteemi reformi arenguid tutvustava seminar kutse andjatele ja kutsenõukogude liikmetele, kokku osales u 150 inimest. Loe lähemalt.

16

Statistika

Kokku on Kutsekoja veebilehtedel 2025. aastal olnud üle 263 tuhande unikaalse kasutaja, sh veebilehel oska.kutsekoda.ee oli üle 22 tuhande unikaalse kasutajt, uuringud.oska.kutsekoda.ee lehel 21 tuhat unikaalset kasutajat, kutsekoda.ee lehel 175 tuhat unikaalset kasutajat, oskused.ee lehel ligi 41 tuhat unikaalset kasutajat (Plausible andmed) ning konverents.kutsekoda.ee üle 37 tuhande unikaalse külastaja (Google Analytics andmed).

Kutsekoja Facebooki lehel oli seisuga 13.01.26 kokku ligi 3,5 tuhat jälgijat ja Kutsekoja LinkedIn kontol 227 jälgijat.

Kutsekoja Youtube´i kanalil on 2025. a 251 tuhat vaatamist, 233 jälgijat.

Kutsekoja uudiskiri saadeti 2025. aastal välja kord kuus Sendsmaily keskkonnast, v.a juulis ja augustis. Jaanuarikuu uudiskiri saadeti 821 kontaktile, detsembrikuu uudiskiri aga juba 1930 kontaktile. Uudiskirjad avamise protsent oli 2025. a keskmiselt 49.6, uudistel klikkis keskmiselt 13%.

Kutsekoja teavitustegevustest 2025. aastal saab täpsemalt lugeda siit.

Europassi keskuse ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise koordinatsioonikeskuse (NCP) tegevus

Europass on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärgiks on suurendada Euroopa Liidus kodanike liikuvust õppe ja töö eesmärkidel. Eesti Europassi Keskus tegutseb alates 2005. aasta maist SA allüksusena. 2025. aastal jätkas keskus Europassi dokumentide (Europassi CV, keelepass, Euroopa oskuste mapp, kutsetunnistuse lisa, õpirände tunnistus, diplomilisa) tutvustamine erinevatele sihtrühmadele, sellekohase infosüsteemi haldamine ning koostöö info- ja nõustamisvõrgustikega.

Riiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamiseks ja Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EQF) rakendamise tagamiseks on Euroopa Liidu riikides riiklikud koordinatsioonikeskused (National Coordination Point, edaspidi NCP). Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri korraldusele 26. veebruarist 2010 täidab Eestis seda rolli Kutsekoda.

Koordinatsioonikeskuse ülesanded on:

• korraldada Eesti kvalifikatsioonide EQF tasemetega sidumine, kaasates olulised sihtrühmad ja tagades tegevuse läbipaistvuse; • rakendada Euroopas kokku lepitud kvalifikatsioonide EQF-iga sidumise kvaliteedi tagamise põhimõtteid; • teavitada kõiki huvirühmi ja avalikkust Eesti kvalifikatsioonide EQF-i tasemetega sidumise tulemustest ning Eesti kvalifikatsioonisüsteemi arengust;

• osaleda riiklike koordinatsioonikeskuste võrgustiku tegevuses.

Europassi/NCP Keskuste 2025. aasta tegevuste ja tulemuste ülevaade on leitav siit.

EPALE keskuse tegevus

Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi (EPALE) loomise eesmärk on täiskasvanukoolitajate koostöö arendamine. EPALE pakub võimalust jagada informatsiooni, pidada diskussioone ja vahetada kogemusi. Samuti koondab EPALE kokku üle-euroopalise infovoo viimaste teadusuuringute, seadusandlike aktide, temaatiliste ürituste jmt kohta täiskasvanuhariduse valdkonnas.

17

Toimus 14 teavitusüritust, kus osales 569 inimest. EPALE Eesti Facebooki lehel avaldatakse keskmiselt 3 postitust nädalas. FB-s jagatav sisu on peamiselt eestikeelsed originaalblogipostitused ning raadiosaated „Õppetund“. Jagatakse ka koostööpartnerite sisu ja ürituste info. Eraldi teemana tasub välja tuua Erasmus+ õpirännete kogemuslugusid ning uut intervjuude sarja, mille eestvedajaks on Eesti Andragoogide Liit. Igale eestikeelsele blogipostitusele lisatakse Facebookis tasuline võimenduse teenus, mis suurendab EPALE külastajate arvu, s.h. just uute külastajate arvu. 2025 külastused (2025 kuu keskmine): Külastajate arv 36 325 (3027); Külastussessioonide arv 52956 (4413); Lehekuvamiste arv 95 373 (7948). Registreeritud osalejate arv on 2025. aasta lõpu seisuga 3533. Täpsem ülevaade avaldatud sisuteemadest on leitav siin. Kasutajate aktiivsuse suurendamiseks ja veebilehel veedetud aja pikendamiseks kasutati EPALE keskkonnas piiratud ligipääsuga koostöögruppide tööriista – eraldi grupp algatuse „EPALE koolitajate praktikalabori“ toetamiseks materjalide ja kohtumist alase info vahetamiseks. Tänu sellele on kasutajad saanud ülevaate erinevatest EPALE tööriistadest (kuigi paraku kaasnesid sellega mõnel kasutajal ka teatud tõrked sisse logimisel). EPALE praktikalabori kui turvalise võimaluse oma uue sisu, meetodi või tööriista katsetamiseks vastu on kogukonnas suur huvi. Siiski on osalejate arv jäänud esialgu pigem tagasihoidlikuks ning keskus töötab selle nimel, et regulaarselt toimuvatel praktikalaboritel oleks suurem arv osalejaid ja katsetajaid, mis toetab koolitajate kogukonna professionaliseerumist Äripäeva raadio eetris oli 13 Õppetunni saadet. Saadetud on kokku 9 üle-Euroopalist uudiskirja ja 3 EPALE keskuse oma uudiskirja. Vaata täpsemalt: EPALE 2025 tulemused

Kokkuvõte 2025. aastast

2025. aasta oli Kutsekojale kõikides tegevussuundades tegus, töine ja edukas.

Toimib terviklik ja avatud Eesti kutsesüsteem. Vaatamata mõningasele segadusele partnerite seas seoses kompetentsiprofiilide ja oskuste lisandumisele tööturu vajaduste kirjeldamisel, kasutatakse kutsestandardeid aktiivselt õppekavade loomisel ja arendamisel. Oma ehituspõhimõtetelt vabatahtlikuna on kutsesüsteem võimaldanud tunnustada üle 230 000 tööturul tegutseva inimese kutsekvalifikatsiooni, andes olulise panuse Eesti tööjõu konkurentsivõime tõusule.

OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosiuuringutega on loodud eeldused nii taseme- kui täiendusõppe õppemahtude täpsemaks kavandamiseks erialati ja õppetasemeti ning õppe sisu korrigeerimiseks tulevikutrendidest tulenevaid muutusi silmas pidades.

Oskuste registri ja kataloogi teenuste keskkonna digiarendused loovad 2026. aastaks valmiduse pakkuda laialdast karjääri- ja õppevalikute tuge kõigile Eesti inimestele.

EPALE tegevus on täiskasvanukoolitajate kogukonnas saanud tuntuks ja hinnatuks.

Eeldatavad arengud järgmisel majandusaastal

2026. aastal jätkub kutsesüsteemi haldamine vastavalt HTM-ga sõlmitud halduslepingule. Kui Kutseseaduse eelnõus kavandatud muudatused realiseeruvad plaanipäraselt (jõustumine 2026. aasta septembrist), siis seisab 2026. aastal ees seniste kutsenõukogude asemel valdkondlike eksperdikogude loomine ning koordinatsioonikogu asemel Tööjõu oskuste arendamise nõukogu loomine Sellest johtuvalt on SA ülesandeks kõigi ülemineku protsesside sujuv läbiviimine ning uute juhtimisorganite tööprotsesside kavandamine. Samuti on vaja Kutseseaduse eelnõus kavandatud muudatustest tulenevalt uuendada kutse andja valimise avalike konkursside korraldamine,

18

kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi rakendamine kutset andvate organite ja kutsekomisjonide tegevuse üle, kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja näidiste väljatöötamine, kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimine.

Kutseregistri infosüsteemi täiendatakse pidevalt vastavalt kutsesüsteemi arengutele ja koostööpartnerite ning kutseregistri kasutajate tagasisidele. 2026. aastal on kavas lõpuni rakendada ja kutse andjatele kasutamiseks avada töömaailma kutse andmise halduskeskkond.

2026. aastal jätkatakse oskuste klassifikaatori alusel järkjärgulist oskuste kataloogi arendamist ja kasutajatele avaneb infosüsteemi teise etapi, isikustatud sisenemisega teenuste keskkond.

Jätkub tegutsemine Euroopa koostöövõrgustike Eesti esindajana – Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riikliku koordinatsioonipunktina, Europassi ning täiskasvanukoolitajate e- keskkonna EPALE keskusena.

2026. aastal jätkub OSKA uurimis- ja teavitustöö. Kuna 2025. aastal uuendatud andmelepingu järgi toimusid ulatuslikud muutused Statistikaametilt saadud alusandmete vormingus ja ülesehituses, tingis see ajamahuka töö OSKA andmemudeli uuesti ülesehitamiseks. Sellest tulenevalt jätkuvad ka 2026. aastal põhimõtteliselt uut lähenemist loovad metoodika-alased ettevalmistustööd üldprognoosis kasutatava ametite struktuuri loomiseks, mis ühtlasi harmoneeruks Oskuste Kompassi ning OSKA valdkonnauuringutega.

Tähtsamad finantssuhtarvud 2025 2024

Maksevõimekordaja (käibevara-varud ettemaksed/lühiajalised kohustised) 3,66 2,53

Võlakordaja (koguvõlg/varad) 0,17 0.31

Tegevusaruande koostaja:

Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige

21

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 637 344 986 023

Nõuded ja ettemaksed 610 258 448 237 2

Kokku käibevarad 1 247 602 1 434 260

Põhivarad

Immateriaalsed põhivarad 702 508 367 296 4

Kokku põhivarad 702 508 367 296

Kokku varad 1 950 110 1 801 556

Kohustised ja netovara

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 340 655 567 176 5

Kokku lühiajalised kohustised 340 655 567 176

Kokku kohustised 340 655 567 176

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 234 380 964 618

Aruandeaasta tulem 375 075 269 762

Kokku netovara 1 609 455 1 234 380

Kokku kohustised ja netovara 1 950 110 1 801 556

22

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tulud

Annetused ja toetused 4 069 834 3 645 594 6

Tulu ettevõtlusest 60 717 72 360 7

Kokku tulud 4 130 551 3 717 954

Kulud

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -837 817 -748 801 8

Jagatud annetused ja toetused -904 370 -856 245 9

Mitmesugused tegevuskulud -83 647 -166 965 10

Tööjõukulud -1 919 384 -1 684 256 11

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -38 842 -25 051 4

Muud kulud 4 0

Kokku kulud -3 784 056 -3 481 318

Põhitegevuse tulem 346 495 236 636

Intressitulud 28 580 33 126

Aruandeaasta tulem 375 075 269 762

23

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

Sihtasutus Kutsekoda 2025. aasta raamatupidamise aastaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardi ja avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga.

Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on

kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Vastavalt SA

Kutsekoja suurusele on koostatud väikeettevõtte lühendatud majandusaasta aruanne.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne

saadaoleva summa nominaalväärtusega.

Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat

informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse.

Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ei olnud.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Põhivaraks loetakse materiaalsed ja immateriaalsed varasid maksumusega alates 10 000 eurost ning kasutuseaga üle ühe aasta. Varad, mille

kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse kasutusele võtmisel 100%-liselt kulusse ja nende üle

peetakse arvestust bilansiväliselt.

Põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara ostuhinnast ja soetamisega seotud kulutustest.

Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Tarkvara (immateriaalne

põhivara) 3 - 15 aastat

Rendid

Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, aga ei

pruugi rentnikule üle minna ning vara ei ole võimalik asendada. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent.

SA rendib vara ainult kasutusrendi tingimustel.

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Tulud

Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Intressitulu kajastatakse

tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.

24

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Kulud

Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata

sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud.

Seotud osapooled

Seotud osapooled sihtasutuse mõistes on:

• sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed;

• lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad

ettevõtted.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud

osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta

õigusaktidele või sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt, teatud tingimustel antud ja saadud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib

toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks

sihtfinantseerimine on mõeldud.

Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud

tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav

kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.

Tegevustoetusena kajastatakse antud ja saadud toetused, mis antakse toetuse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja

arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetus kajastatakse toetuse andja poolt kuluna raha ülekandmisel ja saaja poolt

tuluna raha laekumisel.

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse lähtudes RTJ 12 nõuetest brutomeetodil.

25

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu 1 300 1 300

Ostjatelt laekumata

arved 1 300 1 300

Muud nõuded 8 507 8 507

Viitlaekumised 8 507 8 507

Ettemaksed 7 376 7 376

Tulevaste perioodide

kulud 7 376 7 376

Nõuded toetuste ja siirete

eest 593 075 593 075

Kokku nõuded ja

ettemaksed 610 258 610 258

31.12.2024 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu 1 469 1 469

Muud nõuded 15 583 15 583

Viitlaekumised 15 583 15 583

Ettemaksed 7 376 7 376

Nõuded toetuste ja siirete

eest 423 809 423 809

Kokku nõuded ja

ettemaksed 448 237 448 237

Muud nõuded projektide lõikes:

31.12.2025 seisuga

ESF "Kutsesüsteemi reform" 580 034

EPALE25 13 041

31.12.2024 seisuga

ESF "Kutsesüsteemi reform" 350 253 eurot

EPALE 71 495 eurot

QUARSU 2 061 eurot

Projektidega seonduvad tulud-kulud on kajastatud Lisa 14 's.

26

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Maksuvõlg Maksuvõlg

Käibemaks 50 37

Üksikisiku tulumaks 28 499 22 900

Erisoodustuse tulumaks 1 695 23

Sotsiaalmaks 45 037 39 518

Kohustuslik kogumispension 3 140 1 767

Töötuskindlustusmaksed 3 078 2 699

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 81 499 66 944

Lisa 5 "Maksuvõlad" täiendav info

Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed

31.12.2023

Soetusmaksumus 210 090 210 090

Akumuleeritud kulum -23 699 -23 699

Jääkmaksumus 186 391 186 391

Ostud ja parendused 205 957 205 957

Amortisatsioonikulu -25 052 -25 052

31.12.2024

Soetusmaksumus 416 047 416 047

Akumuleeritud kulum -48 751 -48 751

Jääkmaksumus 367 296 367 296

Ostud ja parendused 374 054 374 054

Amortisatsioonikulu -38 842 -38 842

31.12.2025

Soetusmaksumus 416 047 374 054 790 101

Akumuleeritud kulum -87 593 -87 593

Jääkmaksumus 328 454 374 054 702 508

27

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 64 413 64 413

Võlad töövõtjatele 75 094 75 094

Maksuvõlad 81 499 81 499 3

Muud võlad 1 194 1 194

Muud viitvõlad 1 194 1 194

Sihtfinantseerimisega seotud kohustised 22 780 22 780

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 95 675 95 675

Kokku võlad ja ettemaksed 340 655 340 655

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 71 402 71 402

Võlad töövõtjatele 57 451 57 451

Maksuvõlad 66 944 66 944 3

Muud võlad 1 212 1 212

Muud viitvõlad 1 212 1 212

Sihtfinantseerimisega seotud kohustised 1 100 1 100

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 369 067 369 067

Kokku võlad ja ettemaksed 567 176 567 176

Seisuga 31.12.2025 sihtfinantseerimisega seotud kohustised summas 22 780 eurot on sihtotstarbeline toetus, mis jaguneb:

22 780 eurot - ESF projektile,

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 95 675 eurot on Euroopa Komisjonilt saadud ettemaks, mis jaguneb:

46 455 eurot - EPALE25 projektile,

49 220 eurot - EPNCP projektile.

Seisuga 31.12.2024 sihtfinantseerimisega seotud kohustised summas 1 100 eurot on sihtotstarbeline toetus, mis jaguneb:

1 100 eurot - ESF projektile,

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 339 907 eurot on Euroopa Komisjonilt saadud ettemaks, mis jaguneb:

171 040 eurot - EPALE22 projektile,

168 867 eurot - EPNCP projektile.

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 29 160 eurot on Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud ettemaks EPNCP projektile

Sihtfinantseeringutest tehtud kulude kohta seonduvat lisainfot on Lisa 14 (Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid)

28

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Annetused ja toetused (eurodes)

2025 2024

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 333 560 2 265 137

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 457 630 0

Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 278 644 1 380 457

Kokku annetused ja toetused 4 069 834 3 645 594

sh eraldis riigieelarvest 2 097 897 2 039 036

sh sihtotstarbeliste projektide finantseeringud 1 971 937 1 606 558

2025.aastal saadi toetusi:

Haridus- ja Teadusministeerium 2 097 897 eurot

Euroopa Komisjon 1 971 937 eurot

2024.aastal saadi toetusi:

Haridus- ja Teadusministeerium 2 039 036 eurot

Euroopa Komisjon 1 606 558 eurot

Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise seisuga

tagastamisele.

Lisa 7 Tulu ettevõtlusest (eurodes)

2025 2024

Kutsetunnistuste väljastamise tulu 58 417 71 403

Muud 2 300 957

Kokku tulu ettevõtlusest 60 717 72 360

Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Üür ja rent -2 693 -11 398

Mitmesugused bürookulud -194 978 -159 838

Uurimis- ja arengukulud -31 900 -104 711

Lähetuskulud -37 026 -28 239

Koolituskulud -25 921 -26 055

Ürituste, koolituste korraldamine -105 141 -124 539

IT ja kommunikatsioonitehnoloogia -59 336 -6 512

Ühikupõhised kulud -209 235 -147 423 10

Muud -171 587 -140 086

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsesed kulud -837 817 -748 801

29

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused (eurodes)

2025 2024

Kodumaine sihtfinantseerimine -904 370 -856 245

Kokku jagatud annetused ja toetused -904 370 -856 245

Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Üür ja rent -83 235 -78 057

Energia -13 226 -14 671

Elektrienergia -8 309 -9 276

Soojusenergia -4 917 -5 395

Veevarustusteenused -501 -532

Mitmesugused bürookulud -37 778 -35 516

Uurimis- ja arengukulud 0 -13 348

Lähetuskulud -1 556 -2 208

Koolituskulud -438 -2 483

Kutsetunnistuste trükkimise kulu 0 0

Muud ruumidega seotud kulud -20 519 -22 742

IT ja kommunikatsioonitehnoloogia -78 647 -88 088

Ühikupõhised kulud, mis kaetakse sihtfinantseeringust 209 235 147 422 8

Inventar -2 026 -3 017

Muud -54 956 -53 725

Kokku mitmesugused tegevuskulud -83 647 -166 965

Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu -1 415 599 -1 235 932

Sotsiaalmaksud -477 955 -416 954

Erisoodustused -15 148 -18 869

Erisoodustuse SM ja TM -10 681 -12 501

Kokku tööjõukulud -1 919 383 -1 684 256

Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsese kuluna -1 546 107 -1 298 456

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 38 34

30

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 12 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024 Lisa nr

Kasutusrendikulu -91 653 -87 840 8,10

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

12 kuu jooksul 99 764 108 251

1-5 aasta jooksul 166 273 266 042

Kõik SA Kutsekoda rendilepingud on sõlmitud kasutusrendi tingimustel.

Vara gruppide lõikes jagunes kasutusrent:

2025.aasta

Ruumide üür ja rent 83 235 eurot

IT rent 8 418 eurot

2024.aasta

Ruumide üür ja rent 77 582 eurot

IT rent 10 258 eurot

Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes)

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 31 200 38 250

Sõiduki kütus , erisoodustusena 1 280 1 275

Lisaks said juhatuse liikmed TL alusel tasusid:

2025.a 37 227 eurot

2024.a 27 689 eurot

Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid

Sihtotstarbeliselt

finantseeritud

projektid

2025 2025 2024 2024

tulu kulu tulu kulu

31

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

Europass

/ NCP

sihtfinantseerimine 0,00 138 092 0

sihtfinantseerimine HTMilt 0,00 45 421 0

administreerimiskulud 0,00 0 -78 768

töötasud 0,00 0 -104 745

sotsiaalmaksud 0,00 0 0

KSRF

sihtfinantseerimine 1 749 288,00 1 392 242 0

sihtfinantseerimine HTMilt 749 695,00 596 675 0

administreerimiskulud -689 895,00 0 -639 700

põhivara -370 444,00 0 -205 958

töötasud -1 401 819,00 0 -1 131 338

sotsiaalmaksud -36 825,00 0 -11 923

EPALE22

sihtfinantseerimine 28 65 930 0

sihtfinantseerimine HTMilt 7,00 16 483 0

administreerimiskulud -35 0 -28 271

töötasud 0,00 0 -54 142

EQVEGAN

sihtfinantseerimine 0,00 934 0

töötasud 0,00 0 -934

sotsiaalmaksud 0,00 0 0

QUARSU

sihtfinantseerimine 1 967 9 360 0

administreerimiskulud 0 0 -2 062

töötasud -1 967 0 -7 297

EPALE

sihtfinantseerimine -23 577 0

töötasud 23 577 0

EPALE25

sihtfinantseerimine 124 585 0

sihtfinantseerimine HTMilt 29 105 0

administreerimiskulud -73 299 0

töötasud -80 391 0

NTWK-IBA

32

Sihtasutus Kutsekoda 2025. a. majandusaasta aruanne

sihtfinantseerimine 119 647 0

sihtfinantseerimine HTMilt 40 447 0

administreerimiskulud -74 587 0

töötasud -85 507 0

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide tulud (lisa 6) 1 971 938 1 606 558

Sihtfinantseerimine HTM'lt 819 254 658 579

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide majanduskulud

(Lisa 8) -837 816 -748 801

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide põhivara (Lisa

4) -370 444 -205 958

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide tööjõukulud

(Lisa 11) -1 546 107 -1 298 456

Projektidega seonduvat lisainfot on Lisa 2 (nõuded projektide lõikes) ja Lisa 5 (projektide kohustised ja saadud

ettemaksed)

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Kutsekoda nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Sihtasutus Kutsekoda (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning

tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete

arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest

sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud

eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse

andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei

ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama

infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja

arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ree Tamm

Vandeaudiitori tegevusloa number 625

Audit & Consult OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 280

Jalgpalli tn 1, Tallinn, Harju maakond, 11312

19.03.2026