| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.4-1.4/926-1 |
| Registreeritud | 02.04.2026 |
| Sünkroonitud | 03.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 1.4-1.4 Euroopa Liidu Kohtu eelotsused |
| Toimik | 1.4-1.4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vastuvõtmise kuupäev : 01/04/2026
EUROOPA LIIDU KOHUS
Kantselei
30/03/26
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei
L - 2925 LUXEMBOURG
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1362923.6 RO
Eelotsuse asi C-123/26
Tribunalul Ilfov
(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Curtea de Apel Bucureşti - Rumeenia)
Eelotsusetaotluse kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL
artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.
Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes
Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,
liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud
küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse
korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või
tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke
seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,
kusjuures seda tähtaega ei pikendata.
Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus
esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule
kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja
jooksul.
Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse
lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.
-2-
Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele
juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate
kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis
„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud
kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette
nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte
viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.
Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.
Ramona Seres
Ametnik
Vastuvõtmise kuupäev : 01/04/2026
Kokkuvõte C-123/26 - 1
Kohtuasi C-123/26*
Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98
lõikele 1
Saabumise kuupäev:
23. veebruar 2026
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
10. detsember 2025
Apellant:
PRL
Vastustaja:
Tribunalul Ilfov
Põhikohtuasja ese
Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) menetluses
kohtuasjas nr 9422/3/2024 on apellatsioonkaebus, mille esitas PRL, kes on
kaebaja esimeses kohtuastmes ja apellant apellatsiooniastmes, Tribunalul
București-Secția a VIII-a conflicte de muncă și asigurări sociale (Bukaresti
esimese astme kohtu töö- ja sotsiaalkindlustusasjade kaheksas koda, Rumeenia)
25. juunil 2024 tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse nr 4862 peale vastustaja Tribunalul
Ilfovi (Ilfovi esimese astme kohus, Rumeenia) vastu ning mille esemeks on teatud
küsimused.
Eelotsusetaotluse ese
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus
käsitleb direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 lõike 4 tõlgendamist.
* Kohtumenetluse keel: rumeenia.
ET
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26
2
Eelotsuse küsimused
1. Kas nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiivi 90/270/EMÜ kuvariga töötamise
tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta artikli 9 lõikega 4 on vastuolus
seadusandlikud meetmed, millega kehtestatakse ülemmäär niisuguste vajalike
kulude hüvitamisele, mille töötaja teeb selle direktiivi artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 3
ette nähtud õiguste kasutamisel?
2. Kui selline ülemmäär on lubatud, siis kas see peab vastama silmaarsti
läbivaatuse ja nägemisteravust korrigeerivate erivahendite ostmise keskmistele
turuhindadele, nagu need on määratletud Euroopa Liidu Kohtu otsuses
kohtuasjas C-392/21?
Viidatud õigusnormid
Riigisisese õiguse sätted
Valitsuse 9. augusti 2006. aasta otsus nr 1028/2006, mis käsitleb ohutuse ja
tervishoiu miinimumnõudeid töös kuvaritega (Hotărârea Guvernului nr. 1028 din
9 august 2006 privind cerințele minime de securitate și sănătate în muncă
referitoare la utilizarea echipamentelor cu ecran de vizualizare), avaldatud
Monitorul Oficial al României, I osa, nr 710, 18.8.2006 – selle õigusaktiga võeti
üle direktiiv 90/270.
„Artikkel 12
Töötajatel on õigus asjakohasele silmade ja nägemise kontrollile, mille teeb
vajaliku pädevusega isik:
a) enne kuvariga töötama asumist, teenistusse asumisele eelneva arstliku
kontrolli käigus;
b) pärast seda regulaarsete ajavahemike järel;
c) või kui töötajatel on nägemishäireid, mis võivad olla põhjustatud kuvariga
töötamisest.
Artikkel 13
Töötajatel on õigus silmaarsti läbivaatusele, kui see on artiklis 12 nimetatud
kontrolli tulemuste põhjal vajalik.
Artikkel 14
Kui artiklis 12 nimetatud kontrolli või artiklis 13 nimetatud läbivaatuse tulemusel
ilmneb, et see on vajalik, ja kui tavapäraseid nägemisteravust korrigeerivaid
TRIBUNALUL ILFOV
3
abivahendeid ei ole võimalik kasutada, tuleb töötajatele tagada asjaomase töö
jaoks sobivad nägemisteravust korrigeerivad erivahendid.
Artikkel 15
Artiklite 12–14 alusel võetud meetmed ei tohi mingil juhul tuua töötajatele kaasa
rahalisi kulusid.
Artikkel 16
Töötajate silmade ja nägemise kaitse võib tagada, mis puudutab sellega seotud
kulusid, riikliku tervishoiusüsteemi raames vastavalt kehtivatele eeskirjadele“.
Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) presidendi
26. märtsi 2024. aasta määrusega nr 128 (Ordinul n. 128) kehtestati prillide
hüvitamise ülemmääraks 3000 Rumeenia leud, millest 2500 Rumeenia leud
läätsede kohta ja 500 Rumeenia leud prilliraamide kohta. Arstliku läbivaatuse ja
prillide valmistamiseks vajaliku tööjõu kuludele ülemmäära ei kehtestatud.
Valitsuse 23. mai 2024. aasta erakorraline määrus nr 53/2024, millega
kehtestatakse meetmed töötajate tasustamiseks teatavates eelarvetegevuse
sektorites ja reguleeritakse teatavaid organisatsioonilisi aspekte (Ordonanța de
urgență a Guvernului nr. 53/2024 din 23 mai 2024 privind măsuri referitoare la
salarizarea personalului din unele sectoare de activitate bugetară, precum și
reglementarea unor aspecte organizatorice), avaldatud Monitorul Oficial al
României, I osa, nr 484, 24.5.2024 (edaspidi „OUG nr 53/2024“).
„V artikkel
1. Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast hüvitavad seaduse
nr 319/2006 tööohutuse ja töötervishoiu kohta [Legea securității și sănătății în
muncă n. 319/2006], mida on hiljem muudetud ja täiendatud, sätete kohaselt
riigiasutused ja institutsioonid, nagu need on määratletud seaduse nr 500/2002
riigi rahanduse kohta [Legea nr. 500/2002 privind finanțele publice], mida on
hiljem muudetud ja täiendatud, artikli 2 lõike 1 punktis 30, ning seaduse
nr 273/2006 kohalike riigiasutuste rahanduse kohta [Legea nr. 273/2006 privind
finanțele publice locale], mida on hiljem muudetud ja täiendatud, artikli 2 lõike 1
punktis 39, olenemata rahastamis- ja alluvussüsteemist töötajatele, kes tavaliselt
kasutavad ekraaniseadmeid tavapärasest tööajast märkimisväärse aja jooksul,
nägemisteravust korrigeerivate erivahendite ostu kuni 500 Rumeenia leud inimese
kohta.
2. Riigiasutuste ja institutsioonide töötajad saavad lõikes 1 nimetatud õigust
kasutada silmaarsti läbivaatuse tulemuste põhjal, mis tõendavad, et töö tegemiseks
on vaja kasutada nägemisteravust korrigeerivaid erivahendeid või vajaduse korral
muuta läbivaatuse ajal kasutatavaid erivahendeid.
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26
4
3. Lõigete 1 ja 2 rakenduseeskirjad kiidab heaks valitsus määrusega, töö- ja
sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi ning rahandusministeeriumi ettepanekul“.
Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) presidendi
18. juuni 2024. aasta määrus nr 253/ICCJ/18/2024 (Ordinul
n. 253/ICCJ/18.6.2024) ja ringkiri 9/2024 (Circulara 9/2024), millega
kohaldatakse OUG-s nr 53/2024 sätestatud 500 Rumeenia leu suurust ülemmäära.
Valitsuse 20. veebruari 2025. aasta otsus nr 64/2025, millega kiidetakse heaks
[OUG nr 53/2024] V artikli lõigete 1 ja 2 sätete rakenduseeskirjad (Hotărârea
Guvernului nr. 64/2025 din 20 februarie 2025 pentru aprobarea Normelor de
aplicare a prevederilor articolului V alineatele (1) și (2) din [OUG nr. 53/2024]) –
avaldatud Monitorul Oficial al României, I osa, nr 165, 25.2.2025.
„Artikkel 7
1. Tööandja poolt nägemisteravust korrigeerivate erivahendite hüvitamine
põhineb töötervishoiuarsti soovitusel, mis antakse välja silmaarsti läbivaatuse
tulemuste põhjal, mis tõendavad vajadust kasutada töötamiseks nägemisteravust
korrigeerivaid erivahendeid, ning hüvitis võib katta kulud, mis töötajal tekivad
seoses:
a) töötajate vajadusega kasutada nägemisteravust korrigeerivaid erivahendeid
esimest korda;
b) vajadusega muuta töötajate kantavate nägemisteravust korrigeerivate
erivahendite läätsede dioptrit;
c) vajadusega vahetada raamid või läätsed välja tavalisest kasutamisest tingitud
kulumise korral, kuid mitte varem kui üks aasta pärast eelmise hüvitamise
kuupäeva.
2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, hüvitab tööandja
maksimaalselt 500 Rumeenia leu suuruse summa inimese kohta.
3. Kui nägemisteravust korrigeeriva erivahendi ostuhind, mida töötaja tõendab
makset tõendavate dokumentidega, on väiksem kui 500 Rumeenia leud inimese
kohta, hüvitab tööandja selle kulu.
Artikkel 8
Tõendavad dokumendid, mille alusel hüvitist makstakse, on järgmised:
a) töötervishoiuarsti soovitus ja artiklis 7 osutatud silmaarsti läbivaatuse
tulemused;
b) ostuarve;
c) pangaülekandega tehtud maksete maksukviitungid või kontoväljavõtted.
TRIBUNALUL ILFOV
5
Artikkel 9
Artikli 3 punktis a määratletud tööandjad võivad vastu võtta haldusakte, et tagada
käesolevate õigusnormide sätete kohaldamine“.
Liidu õiguse sätted
Euroopa Liidu põhiõiguste harta – artikli 31 lõige 1, artikkel 35, artikli 51 lõige 1
ning artikli 52 lõiked 1 ja 3
Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu
ja ohutuse miinimumnõuete kohta – artikkel 9
Asjakohane kohtupraktika
Riigisiseste kohtute praktika
Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus) 9. juuli
2020. aasta otsus nr 568 – selles otsuses kinnitas Curtea Constituțională, et seadus
ei ole tagasiulatuv, kui see kõrvaldab varasema seaduse kehtivusajal tekkinud
õigusliku olukorra tulevased tagajärjed, kuna sellistel juhtudel piirdub uus seadus
varasema seaduse kehtima jätmisest keeldumisega ja reguleerib tegutsemisviisi
pärast selle jõustumist, st selle kohaldamisalas.
Înalta Curte de Casație și Justiție – Completul pentru dezlegarea unor chestiuni
de drepti (Rumeenia kassatsioonikohus – Õigusküsimuste tõlgendamise ja
lahendamise osakond, edaspidi „ÎCCJ“) kohtuotsused
ÎCCJ märgib 12. novembri 2018. aasta kohtuotsuses nr 80, et muudetud seaduses
sätestatud materiaalõigusnorm on praeguses õiguslikus olukorras kohaldatav, kuna
see tuleneb uue tsiviilseaduse viivitamatu kohaldamise põhimõttest. Järelikult
kohaldatakse seadust, mis kehtis kohtuvaidluse kohta tehtud otsuse kuupäeval,
mitte seda, mis kehtis hagi esitamise kuupäeval.
7. juuni 2021. aasta kohtuotsus nr 46 – ÎCCJ otsustab, et põhimõtteliselt võib
käesoleval juhul asuda seisukohale, et kuni kohus ei ole esitatud kaebuse kohta
lõplikku otsust teinud, kohaldatakse vaidlusalusele õigussuhtele uut seadust, ilma
et seda seadust saaks pidada tagasiulatuvaks.
Samamoodi kinnitatakse 9. mai 2022. aasta kohtuotsuses nr 26, et
seadusemuudatus, mis tehti pärast kohtusse pöördumist, on põhimõtteliselt
kohaldatav ka kohtuasjade suhtes, mis on selle jõustumise kuupäeval kohtutes
pooleli, sealhulgas apellatsiooniastmes pooleli olevate kohtuasjade suhtes.
Samamoodi märgib kassatsioonikohus 26. mai 2025. aasta kohtuotsuses nr 212, et
kui õiguslik olukord, mida uute õigusnormide jõustumine mõjutab, on
kujunemisjärgus, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus rakendama seaduse ajalise
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26
6
kohaldamise põhimõtet, mida on kohtute praktikas ja kõrgeima kohtu praktikas
juba mitu korda tõlgendatud.
Liikmesriigi kohtute praktika kohta märgib Curtea de Apel București (Bukaresti
apellatsioonikohus, Rumeenia), et mõned kohtud jõudsid tsiviilseaduse
tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttele tuginedes järeldusele, et nägemisprillide
(nägemisteravust korrigeerivad erivahendid) hüvitisel ei ole ülemmäära, samas kui
teised kohaldasid kujunemisjärgus olevate õiguslike olukordade eripäradele
tuginedes nägemisprillide hüvitamise ülemmäära.
Liidu kohtute praktika
Euroopa Kohtu 26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Åkerberg Fransson,
C-617/10, EU:C:2013:105
Euroopa Kohtu 26. mai 2016. aasta kohtuotsus Județul Neamț ja Județul Bacău,
C-260/14 ja C-261/14, ECLI:EU:C:2016:360, punktid 54–56
Euroopa Kohtu 25. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus VYSOČINA WIND a.s.,
C-181/20, EU:C: 2022: 51, punktid 47–49
Euroopa Kohtu 22. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Inspectoratul General pentru
Imigrări, C-392/21 (EU:C:2022:1020) – eelkõige punkt 56 ja resolutsioon
Rahvusvaheliste kohtute praktika
Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi „EIK“) väljakujunenud praktika kohaselt
kuulub inimeste kokkupuude terviseriskidega nende kutsetegevuse käigus
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“)
artikli 8 kaitse alla, mis hõlmab isiku füüsilist ja vaimset puutumatust ning riigi
positiivset kohustust luua ennetamiseks tõhus õigusraamistik.
Kohtuasjas Vilnes jt vs. Norra leidis EIK, et riigi positiivne kohustus hõlmab
vajaliku teabe andmist ja meetmete võtmist, et töötajad saaksid hinnata riske oma
tervisele ja elule, rõhutades, et „artikkel 8 paneb riigile kohustuse tagada
juurdepääs olulisele teabele, mis võimaldab inimestel hinnata riske, mis võivad
nende tervist ja elu ähvardada“ (punktid 234–236).
Samamoodi tuvastas [EIK] kohtuasjas Brincat jt vs. Malta muu hulgas EIÕK
artikli 8 rikkumise, märkides, et riigi ametiasutused ei olnud täitnud oma
positiivseid kohustusi, kuna nad ei võtnud teatavaid praktilisi meetmeid ega
teavitanud töötajaid nende tööst tulenevatest tõsistest terviseohtudest. EIK leidis
seega, et riik „ei võtnud vajalikke meetmeid, et tõhusalt kaitsta hagejaid nende
tervist ja elu ähvardavate ohtude eest“ (punktid 101–104).
TRIBUNALUL ILFOV
7
Asjaolude ja põhikohtuasja lühiülevaade
1 Hagiavaldusega, mis registreeriti 25. märtsil 2024 Tribunalul BucureștiSecția a
VIII-a conflicte de muncă și asigurări sociales (Bukaresti esimese astme kohtu
töö- ja sotsiaalkindlustusasjade kaheksas koda, Rumeenia), palus hageja PRL
võistlevas menetluses kostja Tribunalul Ilfoviga (Ilfovi esimese astme kohus,
Rumeenia) mõista kostjalt välja 3713 Rumeenia leu suurune summa, mis vastab
nägemisprillide maksumusele, mida kohandatakse tegeliku maksmise kuupäeva
inflatsioonimäära alusel, ning kahjuhüvitis ja viivitusintress, mis vastab
seadusjärgsele viivisele, mida arvutatakse alates õiguse tekkimise kuupäevast kuni
tegeliku maksmiseni.
2 Apellant on olnud kohtunõunik 2011. aasta augustist ja töötab Tribunalul Ilfovis
(Ilfovi esimese astme kohus, Rumeenia); tema igapäevane tegevus nõuab kuvari
(arvutiekraani) pikaajalist kasutamist (rohkem kui 80% tööajast), mis on aja
jooksul põhjustanud silmade väsimist ja nägemishäireid.
3 Silmaarst kirjutas pärast erakliinikus läbi viidud läbivaatust talle välja
prilliretsepti, millel olid märgitud dioptrid. Alles nende prillide kandmisega,
millest ta sõltub, kadusid tema nägemisraskused.
4 Pärast seda, kui apellant oli kirjeldanud nõutud summa maksmiseks astutud
samme ja selle kohta halduskaebuse põhjendamiseks esitatud dokumente ning
õigusnorme, mida ta peab käesolevas asjas asjakohaseks, viidates ka Euroopa
Kohtu otsusele kohtuasjas C-392/21, väitis ta, et tal on õigus ostetud
nägemisprillide täielikule hüvitamisele.
5 Tribunale di București (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia) jättis 25. juuni
2024. aasta otsusega hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Ta leidis sisuliselt,
et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et apellandi tegevus seisnes töötamises
kuvari/teleekraani ees, olenemata päevasest tundide arvust, ega ka see, et arstlik
soovitus hõlmas niisuguse tegevusega seotud nägemishäirete korrigeerimist, mis
hõlmas kuvarit, ning leidis samuti, et ostetud nägemisteravust korrigeeriva
vahendi laad ei ole tõendatud. Kuigi esimese astme kohus ei tuginenud oma
otsuses hüvitise ülemmäärale, meenutas ta seda aspekti, viidates asjakohastele
riigisisestele ja Euroopa õigusaktidele.
6 Apellant esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Curtea de Apel
Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia), eelotsusetaotluse esitanud
kohtule, paludes apellatsioonkaebuse rahuldada ja muuta vaidlustatud kohtuotsust
tervikuna nii, et hagi rahuldatakse, kohustades vastustajat talle tagasi maksma
3713 Rumeenia leu suurust summat, mis vastab nägemisprillide kogukulule,
kohaldades inflatsiooniga kohandamist ja seadusjärgset viiviseintressi alates
õiguse tekkimise kuupäevast kuni tegeliku tasumiseni.
7 Vastustaja maksis 25. oktoobril 2024 apellandile vaidluse esemeks oleva
3713 Rumeenia leu suuruse kogusumma asemel 3090 Rumeenia leud, mis vastab
Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) presidendi
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26
8
26. märtsi 2024. aasta määrusega nr 128 kindlaks määratud maksimumsummale,
mida kohaldatakse järgmiselt: läätsede eest maksimaalselt 2500 Rumeenia leud;
raamide eest kuni 490 Rumeenia leud; prillide valmistamise eest kuni
100 Rumeenia leud.
8 Selles olukorras vähendas apellant enne esimest apellatsiooniastme istungit oma
nõuet 623 Rumeenia leuni (mis on tema algse nõude esemeks olnud
3713 Rumeenia leu suuruse summa ja makstud 3090 Rumeenia leu suuruse
summa vahe), mida kohandati inflatsiooni ja seadusjärgse viiviseintressiga.
Põhikohtuasja poolte peamised argumendid
9 Apellant märkis, et on selge, et ta ostis pärast silmaarsti tehtud läbivaatust viimase
kindlaks määratud dioptritega nägemisprillid, mis kuuluvad „nägemisteravust
korrigeerivate erivahendite“ kategooriasse, nagu Euroopa Kohus sedastas
22. detsembri 2022. aasta kohtuotsuses. Ta tugines direktiivi 90/270 artiklitele 9,
11 ja 12.
10 Vastustaja väidab, et ainult juhul, kui eriseadme andmise tingimused on täidetud,
võib tööandja olla otseselt kohustatud seda summat tasuma. Käesoleval juhul
ilmneb ostetud läätsede vajadus silmaarsti uuringust, mille viis läbi eriarst, kes
leidis, et nägemist on vaja parandada, kuid mitte seoses kuvari ees tehtava
tegevusega. Lisaks ei ole käesolevas asjas teada, kas nägemise parandamise
vajadus tuleneb arvutite/teleekraanide ees töötamisest, kuna apellandi ülesanded ja
seadmed, mida ta nende täitmiseks kasutab, ei ole teada. Selliste seadmete
kasutamisel tuleb arvesse võtta vähemalt kahetunniseid katkematuid või peaaegu
katkematuid ajavahemikke, üldjuhul iga päev. Samuti ei ole selge, millist tüüpi
korrigeeriva vahendi apellant on ostnud, st kas tegemist on eriseadmega, mis on
spetsiaalselt mõeldud kuvariga tehtava tegevusega seotud nägemishäirete
korrigeerimiseks ja vältimiseks, või kas tegemist on tavalise korrigeeriva
vahendiga ja kas sellest piisab.
11 Apellant leiab, et Euroopa Kohtu poole ei ole vaja pöörduda, kuna kuupäeval, mil
ta esitas nägemisprillide eest tehtud kulutuste hüvitamise taotluse, st
21. detsembril 2023, ei olnud riigisiseses õiguses ühtegi sätet silmaarsti
läbivaatuse ja nägemisteravust korrigeerivate erivahendite, st nägemisprillide
ostmise kulude hüvitamise teatava ülemmäära kohta.
12 Vastustaja leiab, et Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamine on
vastuvõetamatu, kuna tema arvates ei puuduta esitatud küsimused üksnes liidu
õiguse tõlgendamise, kehtivuse või kohaldamisega seotud probleeme, vaid
riigisisese õiguse aspekte.
TRIBUNALUL ILFOV
9
Eelotsusetaotluse põhjendused
13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et alates kuupäevast, mil apellandil
taotletav õigus tekkis (15. detsember 2023, makse tegemise kuupäev), on vastu
võetud mitu seadusandlikku akti. Esiteks ei olnud valitsuse otsuse nr 1028/2006
artiklis 15 kehtestatud hüvitise ülemmäära. See seadusandlik akt, mis oli ainus akt,
millega Rumeenia direktiivi 90/270 sõnaselgelt üle võttis, oli kohaldatav nii
avaliku kui ka erasektori töötajate suhtes.
14 Înalta Curte de Casație Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) presidendi
26. märtsi 2024. aasta määrusega nr 128 (Ordinul n. 128) kehtestati kohtutöötajate
nägemisprillide kulude hüvitamise ülemmääraks 3000 Rumeenia leud. Sel
kuupäeval ei olnud arstliku läbivaatuse ja prillide valmistamiseks vajaliku tööjõu
kulude hüvitamisele endiselt kehtestatud ülemmäära, sealhulgas kohtutöötajate
puhul.
15 Seejärel kehtestati OUG-ga nr 53/2024, mis on valitsuse otsusest nr 1028/2006
(Hotărârea Guvernului n. 1028/2006) juriidiliselt kõrgemalseisev õigusakt,
avaliku sektori töötajatele nägemisteravust korrigeerivate erivahendite hüvitamise
ülemmäär 500 Rumeenia leud (vähem kui 100 euro suurune summa). Praegu on
määrusega nr 253/ICCJ/18.6.2024 (Ordinul n. 253/ICCJ/18.06.2024) ja
ringkirjaga nr 9/2024 (Circulara 9/2024) kehtestatud sama ülemmäär
kohtutöötajatele.
16 Kui õiguse kasutamise ulatus, tingimused või kord sõltuvad õigusaktidest, mis on
vastu võetud pärast selle õiguse tekkimist, loetakse, et õiguslik olukord on
kujunemisjärgus. Rumeenia siduvas kohtupraktikas on sätestatud selged eeskirjad
sellistes olukordades kohaldatava tsiviilõiguse kohta. Sellest kohtupraktikast
tuleneb, et kui õiguslik olukord on kujunemisjärgus ja seda mõjutab uute
õigusnormide jõustumine, kohaldatakse seadust, mis kehtis kohtuvaidluse
lahendamise kuupäeval, mitte õigust, mis kehtis hagi esitamise kuupäeval.
17 Kujunemisjärgus tsiviilõigusliku olukorra mõiste üldist määratlust ei ole Euroopa
Kohtu praktikas välja töötatud. Euroopa Kohus on aga kohtuasjades, mis
käsitlevad liidu õigusnormide ajalist kohaldamist, korduvalt sedastanud, et
õiguslikke olukordi, mis ei ole õigusnormi jõustumise kuupäevaks veel lõppenud,
ei saa eirata ja nende suhtes võib kohaldada uut õigusnormi, kui puuduvad
üleminekunormid või Euroopa Liidu erinormid. Kohtuasjades C-260/14
ja C-261/14 (punktid 54–56) ning C-181/20 (punktid 47–49) rõhutas Euroopa
Kohus, et kuigi uus seadus kehtib ainult tulevikus, kohaldatakse seda ka varasema
õigusakti kehtivusajal tekkinud olukorra tulevikus avalduvate tagajärgede suhtes,
kui ei ole sätestatud teisiti.
18 Seejärel tekib küsimus, kas asjakohase liidu õigusaktiga (direktiiv 90/270/EMÜ,
nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses
Inspectoratul General pentru immigrare), on vastuolus ülemmäära sätestamine,
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26
10
mis põhikohtuasjas kehtestati ja mida hiljem vähendati menetluse ajal vastu
võetud ja väljastatud seadusandlike või haldusaktidega.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vastus sellele küsimusele sõltub
tingimata Euroopa Kohtu hinnangust selle kohta, kas hartas sätestatud õigused on
direktiiviga 90/270 reguleeritavas valdkonnas kohaldatavad või mitte.
20 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei kohaldata Euroopa Kohtu
väljakujunenud praktika kohaselt hartast tulenevaid õigusi automaatselt, vaid
üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige juhul, kui liikmesriigid tegutsevad liidu
õiguse kohaldamisalas (harta artikli 51 lõige 1). Sellega seoses tasub meenutada
Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-617/10 Åkerberg Fransson.
21 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas direktiivi 90/270
artikli 9 lõikega 4 on vastuolus seadusandlikud meetmed, millega kehtestatakse
ülemmäär niisuguste vajalike kulude hüvitamisele, mis töötajal on tekkinud
nimetatud direktiivi artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud õiguste kasutamisel. Ta
leiab, et see ülemmäär võib mõjutada harta artikli 31 lõikes 1 ja artiklis 35 ette
nähtud õiguste kasutamist, mistõttu on vaja selgitada, kas selline piirang on
kooskõlas töötajate õiguste kaitset käsitlevate Euroopa nõuetega ning harta
artikli 52 lõike 1 nõuetega.
22 Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus juhul, kui selline ülemmäär on
lubatud, teada, kas see peab vastama silmaarsti läbivaatuse ja nägemisteravust
korrigeerivate erivahendite ostmisega seotud keskmistele turuhindadele, kuna
selgelt madala ülemmäära kehtestamine, mis ei vasta turu üldteada tegelikkusele,
võib seada kahtluse alla õiguse kui sellise olemasolu.