Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 01/04/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

30/03/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1362923.6 RO

Eelotsuse asi C-123/26

Tribunalul Ilfov

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Curtea de Apel Bucureşti - Rumeenia)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Ramona Seres

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 01/04/2026

Kokkuvõte C-123/26 - 1

Kohtuasi C-123/26*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

23. veebruar 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

10. detsember 2025

Apellant:

PRL

Vastustaja:

Tribunalul Ilfov

Põhikohtuasja ese

Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) menetluses

kohtuasjas nr 9422/3/2024 on apellatsioonkaebus, mille esitas PRL, kes on

kaebaja esimeses kohtuastmes ja apellant apellatsiooniastmes, Tribunalul

București-Secția a VIII-a conflicte de muncă și asigurări sociale (Bukaresti

esimese astme kohtu töö- ja sotsiaalkindlustusasjade kaheksas koda, Rumeenia)

25. juunil 2024 tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse nr 4862 peale vastustaja Tribunalul

Ilfovi (Ilfovi esimese astme kohus, Rumeenia) vastu ning mille esemeks on teatud

küsimused.

Eelotsusetaotluse ese

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus

käsitleb direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 lõike 4 tõlgendamist.

* Kohtumenetluse keel: rumeenia.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiivi 90/270/EMÜ kuvariga töötamise

tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta artikli 9 lõikega 4 on vastuolus

seadusandlikud meetmed, millega kehtestatakse ülemmäär niisuguste vajalike

kulude hüvitamisele, mille töötaja teeb selle direktiivi artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 3

ette nähtud õiguste kasutamisel?

2. Kui selline ülemmäär on lubatud, siis kas see peab vastama silmaarsti

läbivaatuse ja nägemisteravust korrigeerivate erivahendite ostmise keskmistele

turuhindadele, nagu need on määratletud Euroopa Liidu Kohtu otsuses

kohtuasjas C-392/21?

Viidatud õigusnormid

Riigisisese õiguse sätted

Valitsuse 9. augusti 2006. aasta otsus nr 1028/2006, mis käsitleb ohutuse ja

tervishoiu miinimumnõudeid töös kuvaritega (Hotărârea Guvernului nr. 1028 din

9 august 2006 privind cerințele minime de securitate și sănătate în muncă

referitoare la utilizarea echipamentelor cu ecran de vizualizare), avaldatud

Monitorul Oficial al României, I osa, nr 710, 18.8.2006 – selle õigusaktiga võeti

üle direktiiv 90/270.

„Artikkel 12

Töötajatel on õigus asjakohasele silmade ja nägemise kontrollile, mille teeb

vajaliku pädevusega isik:

a) enne kuvariga töötama asumist, teenistusse asumisele eelneva arstliku

kontrolli käigus;

b) pärast seda regulaarsete ajavahemike järel;

c) või kui töötajatel on nägemishäireid, mis võivad olla põhjustatud kuvariga

töötamisest.

Artikkel 13

Töötajatel on õigus silmaarsti läbivaatusele, kui see on artiklis 12 nimetatud

kontrolli tulemuste põhjal vajalik.

Artikkel 14

Kui artiklis 12 nimetatud kontrolli või artiklis 13 nimetatud läbivaatuse tulemusel

ilmneb, et see on vajalik, ja kui tavapäraseid nägemisteravust korrigeerivaid

TRIBUNALUL ILFOV

3

abivahendeid ei ole võimalik kasutada, tuleb töötajatele tagada asjaomase töö

jaoks sobivad nägemisteravust korrigeerivad erivahendid.

Artikkel 15

Artiklite 12–14 alusel võetud meetmed ei tohi mingil juhul tuua töötajatele kaasa

rahalisi kulusid.

Artikkel 16

Töötajate silmade ja nägemise kaitse võib tagada, mis puudutab sellega seotud

kulusid, riikliku tervishoiusüsteemi raames vastavalt kehtivatele eeskirjadele“.

Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) presidendi

26. märtsi 2024. aasta määrusega nr 128 (Ordinul n. 128) kehtestati prillide

hüvitamise ülemmääraks 3000 Rumeenia leud, millest 2500 Rumeenia leud

läätsede kohta ja 500 Rumeenia leud prilliraamide kohta. Arstliku läbivaatuse ja

prillide valmistamiseks vajaliku tööjõu kuludele ülemmäära ei kehtestatud.

Valitsuse 23. mai 2024. aasta erakorraline määrus nr 53/2024, millega

kehtestatakse meetmed töötajate tasustamiseks teatavates eelarvetegevuse

sektorites ja reguleeritakse teatavaid organisatsioonilisi aspekte (Ordonanța de

urgență a Guvernului nr. 53/2024 din 23 mai 2024 privind măsuri referitoare la

salarizarea personalului din unele sectoare de activitate bugetară, precum și

reglementarea unor aspecte organizatorice), avaldatud Monitorul Oficial al

României, I osa, nr 484, 24.5.2024 (edaspidi „OUG nr 53/2024“).

„V artikkel

1. Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast hüvitavad seaduse

nr 319/2006 tööohutuse ja töötervishoiu kohta [Legea securității și sănătății în

muncă n. 319/2006], mida on hiljem muudetud ja täiendatud, sätete kohaselt

riigiasutused ja institutsioonid, nagu need on määratletud seaduse nr 500/2002

riigi rahanduse kohta [Legea nr. 500/2002 privind finanțele publice], mida on

hiljem muudetud ja täiendatud, artikli 2 lõike 1 punktis 30, ning seaduse

nr 273/2006 kohalike riigiasutuste rahanduse kohta [Legea nr. 273/2006 privind

finanțele publice locale], mida on hiljem muudetud ja täiendatud, artikli 2 lõike 1

punktis 39, olenemata rahastamis- ja alluvussüsteemist töötajatele, kes tavaliselt

kasutavad ekraaniseadmeid tavapärasest tööajast märkimisväärse aja jooksul,

nägemisteravust korrigeerivate erivahendite ostu kuni 500 Rumeenia leud inimese

kohta.

2. Riigiasutuste ja institutsioonide töötajad saavad lõikes 1 nimetatud õigust

kasutada silmaarsti läbivaatuse tulemuste põhjal, mis tõendavad, et töö tegemiseks

on vaja kasutada nägemisteravust korrigeerivaid erivahendeid või vajaduse korral

muuta läbivaatuse ajal kasutatavaid erivahendeid.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26

4

3. Lõigete 1 ja 2 rakenduseeskirjad kiidab heaks valitsus määrusega, töö- ja

sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi ning rahandusministeeriumi ettepanekul“.

Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) presidendi

18. juuni 2024. aasta määrus nr 253/ICCJ/18/2024 (Ordinul

n. 253/ICCJ/18.6.2024) ja ringkiri 9/2024 (Circulara 9/2024), millega

kohaldatakse OUG-s nr 53/2024 sätestatud 500 Rumeenia leu suurust ülemmäära.

Valitsuse 20. veebruari 2025. aasta otsus nr 64/2025, millega kiidetakse heaks

[OUG nr 53/2024] V artikli lõigete 1 ja 2 sätete rakenduseeskirjad (Hotărârea

Guvernului nr. 64/2025 din 20 februarie 2025 pentru aprobarea Normelor de

aplicare a prevederilor articolului V alineatele (1) și (2) din [OUG nr. 53/2024]) –

avaldatud Monitorul Oficial al României, I osa, nr 165, 25.2.2025.

„Artikkel 7

1. Tööandja poolt nägemisteravust korrigeerivate erivahendite hüvitamine

põhineb töötervishoiuarsti soovitusel, mis antakse välja silmaarsti läbivaatuse

tulemuste põhjal, mis tõendavad vajadust kasutada töötamiseks nägemisteravust

korrigeerivaid erivahendeid, ning hüvitis võib katta kulud, mis töötajal tekivad

seoses:

a) töötajate vajadusega kasutada nägemisteravust korrigeerivaid erivahendeid

esimest korda;

b) vajadusega muuta töötajate kantavate nägemisteravust korrigeerivate

erivahendite läätsede dioptrit;

c) vajadusega vahetada raamid või läätsed välja tavalisest kasutamisest tingitud

kulumise korral, kuid mitte varem kui üks aasta pärast eelmise hüvitamise

kuupäeva.

2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, hüvitab tööandja

maksimaalselt 500 Rumeenia leu suuruse summa inimese kohta.

3. Kui nägemisteravust korrigeeriva erivahendi ostuhind, mida töötaja tõendab

makset tõendavate dokumentidega, on väiksem kui 500 Rumeenia leud inimese

kohta, hüvitab tööandja selle kulu.

Artikkel 8

Tõendavad dokumendid, mille alusel hüvitist makstakse, on järgmised:

a) töötervishoiuarsti soovitus ja artiklis 7 osutatud silmaarsti läbivaatuse

tulemused;

b) ostuarve;

c) pangaülekandega tehtud maksete maksukviitungid või kontoväljavõtted.

TRIBUNALUL ILFOV

5

Artikkel 9

Artikli 3 punktis a määratletud tööandjad võivad vastu võtta haldusakte, et tagada

käesolevate õigusnormide sätete kohaldamine“.

Liidu õiguse sätted

Euroopa Liidu põhiõiguste harta – artikli 31 lõige 1, artikkel 35, artikli 51 lõige 1

ning artikli 52 lõiked 1 ja 3

Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu

ja ohutuse miinimumnõuete kohta – artikkel 9

Asjakohane kohtupraktika

Riigisiseste kohtute praktika

Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus) 9. juuli

2020. aasta otsus nr 568 – selles otsuses kinnitas Curtea Constituțională, et seadus

ei ole tagasiulatuv, kui see kõrvaldab varasema seaduse kehtivusajal tekkinud

õigusliku olukorra tulevased tagajärjed, kuna sellistel juhtudel piirdub uus seadus

varasema seaduse kehtima jätmisest keeldumisega ja reguleerib tegutsemisviisi

pärast selle jõustumist, st selle kohaldamisalas.

Înalta Curte de Casație și Justiție – Completul pentru dezlegarea unor chestiuni

de drepti (Rumeenia kassatsioonikohus – Õigusküsimuste tõlgendamise ja

lahendamise osakond, edaspidi „ÎCCJ“) kohtuotsused

ÎCCJ märgib 12. novembri 2018. aasta kohtuotsuses nr 80, et muudetud seaduses

sätestatud materiaalõigusnorm on praeguses õiguslikus olukorras kohaldatav, kuna

see tuleneb uue tsiviilseaduse viivitamatu kohaldamise põhimõttest. Järelikult

kohaldatakse seadust, mis kehtis kohtuvaidluse kohta tehtud otsuse kuupäeval,

mitte seda, mis kehtis hagi esitamise kuupäeval.

7. juuni 2021. aasta kohtuotsus nr 46 – ÎCCJ otsustab, et põhimõtteliselt võib

käesoleval juhul asuda seisukohale, et kuni kohus ei ole esitatud kaebuse kohta

lõplikku otsust teinud, kohaldatakse vaidlusalusele õigussuhtele uut seadust, ilma

et seda seadust saaks pidada tagasiulatuvaks.

Samamoodi kinnitatakse 9. mai 2022. aasta kohtuotsuses nr 26, et

seadusemuudatus, mis tehti pärast kohtusse pöördumist, on põhimõtteliselt

kohaldatav ka kohtuasjade suhtes, mis on selle jõustumise kuupäeval kohtutes

pooleli, sealhulgas apellatsiooniastmes pooleli olevate kohtuasjade suhtes.

Samamoodi märgib kassatsioonikohus 26. mai 2025. aasta kohtuotsuses nr 212, et

kui õiguslik olukord, mida uute õigusnormide jõustumine mõjutab, on

kujunemisjärgus, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus rakendama seaduse ajalise

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26

6

kohaldamise põhimõtet, mida on kohtute praktikas ja kõrgeima kohtu praktikas

juba mitu korda tõlgendatud.

Liikmesriigi kohtute praktika kohta märgib Curtea de Apel București (Bukaresti

apellatsioonikohus, Rumeenia), et mõned kohtud jõudsid tsiviilseaduse

tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttele tuginedes järeldusele, et nägemisprillide

(nägemisteravust korrigeerivad erivahendid) hüvitisel ei ole ülemmäära, samas kui

teised kohaldasid kujunemisjärgus olevate õiguslike olukordade eripäradele

tuginedes nägemisprillide hüvitamise ülemmäära.

Liidu kohtute praktika

Euroopa Kohtu 26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Åkerberg Fransson,

C-617/10, EU:C:2013:105

Euroopa Kohtu 26. mai 2016. aasta kohtuotsus Județul Neamț ja Județul Bacău,

C-260/14 ja C-261/14, ECLI:EU:C:2016:360, punktid 54–56

Euroopa Kohtu 25. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus VYSOČINA WIND a.s.,

C-181/20, EU:C: 2022: 51, punktid 47–49

Euroopa Kohtu 22. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Inspectoratul General pentru

Imigrări, C-392/21 (EU:C:2022:1020) – eelkõige punkt 56 ja resolutsioon

Rahvusvaheliste kohtute praktika

Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi „EIK“) väljakujunenud praktika kohaselt

kuulub inimeste kokkupuude terviseriskidega nende kutsetegevuse käigus

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“)

artikli 8 kaitse alla, mis hõlmab isiku füüsilist ja vaimset puutumatust ning riigi

positiivset kohustust luua ennetamiseks tõhus õigusraamistik.

Kohtuasjas Vilnes jt vs. Norra leidis EIK, et riigi positiivne kohustus hõlmab

vajaliku teabe andmist ja meetmete võtmist, et töötajad saaksid hinnata riske oma

tervisele ja elule, rõhutades, et „artikkel 8 paneb riigile kohustuse tagada

juurdepääs olulisele teabele, mis võimaldab inimestel hinnata riske, mis võivad

nende tervist ja elu ähvardada“ (punktid 234–236).

Samamoodi tuvastas [EIK] kohtuasjas Brincat jt vs. Malta muu hulgas EIÕK

artikli 8 rikkumise, märkides, et riigi ametiasutused ei olnud täitnud oma

positiivseid kohustusi, kuna nad ei võtnud teatavaid praktilisi meetmeid ega

teavitanud töötajaid nende tööst tulenevatest tõsistest terviseohtudest. EIK leidis

seega, et riik „ei võtnud vajalikke meetmeid, et tõhusalt kaitsta hagejaid nende

tervist ja elu ähvardavate ohtude eest“ (punktid 101–104).

TRIBUNALUL ILFOV

7

Asjaolude ja põhikohtuasja lühiülevaade

1 Hagiavaldusega, mis registreeriti 25. märtsil 2024 Tribunalul BucureștiSecția a

VIII-a conflicte de muncă și asigurări sociales (Bukaresti esimese astme kohtu

töö- ja sotsiaalkindlustusasjade kaheksas koda, Rumeenia), palus hageja PRL

võistlevas menetluses kostja Tribunalul Ilfoviga (Ilfovi esimese astme kohus,

Rumeenia) mõista kostjalt välja 3713 Rumeenia leu suurune summa, mis vastab

nägemisprillide maksumusele, mida kohandatakse tegeliku maksmise kuupäeva

inflatsioonimäära alusel, ning kahjuhüvitis ja viivitusintress, mis vastab

seadusjärgsele viivisele, mida arvutatakse alates õiguse tekkimise kuupäevast kuni

tegeliku maksmiseni.

2 Apellant on olnud kohtunõunik 2011. aasta augustist ja töötab Tribunalul Ilfovis

(Ilfovi esimese astme kohus, Rumeenia); tema igapäevane tegevus nõuab kuvari

(arvutiekraani) pikaajalist kasutamist (rohkem kui 80% tööajast), mis on aja

jooksul põhjustanud silmade väsimist ja nägemishäireid.

3 Silmaarst kirjutas pärast erakliinikus läbi viidud läbivaatust talle välja

prilliretsepti, millel olid märgitud dioptrid. Alles nende prillide kandmisega,

millest ta sõltub, kadusid tema nägemisraskused.

4 Pärast seda, kui apellant oli kirjeldanud nõutud summa maksmiseks astutud

samme ja selle kohta halduskaebuse põhjendamiseks esitatud dokumente ning

õigusnorme, mida ta peab käesolevas asjas asjakohaseks, viidates ka Euroopa

Kohtu otsusele kohtuasjas C-392/21, väitis ta, et tal on õigus ostetud

nägemisprillide täielikule hüvitamisele.

5 Tribunale di București (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia) jättis 25. juuni

2024. aasta otsusega hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Ta leidis sisuliselt,

et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et apellandi tegevus seisnes töötamises

kuvari/teleekraani ees, olenemata päevasest tundide arvust, ega ka see, et arstlik

soovitus hõlmas niisuguse tegevusega seotud nägemishäirete korrigeerimist, mis

hõlmas kuvarit, ning leidis samuti, et ostetud nägemisteravust korrigeeriva

vahendi laad ei ole tõendatud. Kuigi esimese astme kohus ei tuginenud oma

otsuses hüvitise ülemmäärale, meenutas ta seda aspekti, viidates asjakohastele

riigisisestele ja Euroopa õigusaktidele.

6 Apellant esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Curtea de Apel

Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia), eelotsusetaotluse esitanud

kohtule, paludes apellatsioonkaebuse rahuldada ja muuta vaidlustatud kohtuotsust

tervikuna nii, et hagi rahuldatakse, kohustades vastustajat talle tagasi maksma

3713 Rumeenia leu suurust summat, mis vastab nägemisprillide kogukulule,

kohaldades inflatsiooniga kohandamist ja seadusjärgset viiviseintressi alates

õiguse tekkimise kuupäevast kuni tegeliku tasumiseni.

7 Vastustaja maksis 25. oktoobril 2024 apellandile vaidluse esemeks oleva

3713 Rumeenia leu suuruse kogusumma asemel 3090 Rumeenia leud, mis vastab

Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) presidendi

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26

8

26. märtsi 2024. aasta määrusega nr 128 kindlaks määratud maksimumsummale,

mida kohaldatakse järgmiselt: läätsede eest maksimaalselt 2500 Rumeenia leud;

raamide eest kuni 490 Rumeenia leud; prillide valmistamise eest kuni

100 Rumeenia leud.

8 Selles olukorras vähendas apellant enne esimest apellatsiooniastme istungit oma

nõuet 623 Rumeenia leuni (mis on tema algse nõude esemeks olnud

3713 Rumeenia leu suuruse summa ja makstud 3090 Rumeenia leu suuruse

summa vahe), mida kohandati inflatsiooni ja seadusjärgse viiviseintressiga.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

9 Apellant märkis, et on selge, et ta ostis pärast silmaarsti tehtud läbivaatust viimase

kindlaks määratud dioptritega nägemisprillid, mis kuuluvad „nägemisteravust

korrigeerivate erivahendite“ kategooriasse, nagu Euroopa Kohus sedastas

22. detsembri 2022. aasta kohtuotsuses. Ta tugines direktiivi 90/270 artiklitele 9,

11 ja 12.

10 Vastustaja väidab, et ainult juhul, kui eriseadme andmise tingimused on täidetud,

võib tööandja olla otseselt kohustatud seda summat tasuma. Käesoleval juhul

ilmneb ostetud läätsede vajadus silmaarsti uuringust, mille viis läbi eriarst, kes

leidis, et nägemist on vaja parandada, kuid mitte seoses kuvari ees tehtava

tegevusega. Lisaks ei ole käesolevas asjas teada, kas nägemise parandamise

vajadus tuleneb arvutite/teleekraanide ees töötamisest, kuna apellandi ülesanded ja

seadmed, mida ta nende täitmiseks kasutab, ei ole teada. Selliste seadmete

kasutamisel tuleb arvesse võtta vähemalt kahetunniseid katkematuid või peaaegu

katkematuid ajavahemikke, üldjuhul iga päev. Samuti ei ole selge, millist tüüpi

korrigeeriva vahendi apellant on ostnud, st kas tegemist on eriseadmega, mis on

spetsiaalselt mõeldud kuvariga tehtava tegevusega seotud nägemishäirete

korrigeerimiseks ja vältimiseks, või kas tegemist on tavalise korrigeeriva

vahendiga ja kas sellest piisab.

11 Apellant leiab, et Euroopa Kohtu poole ei ole vaja pöörduda, kuna kuupäeval, mil

ta esitas nägemisprillide eest tehtud kulutuste hüvitamise taotluse, st

21. detsembril 2023, ei olnud riigisiseses õiguses ühtegi sätet silmaarsti

läbivaatuse ja nägemisteravust korrigeerivate erivahendite, st nägemisprillide

ostmise kulude hüvitamise teatava ülemmäära kohta.

12 Vastustaja leiab, et Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamine on

vastuvõetamatu, kuna tema arvates ei puuduta esitatud küsimused üksnes liidu

õiguse tõlgendamise, kehtivuse või kohaldamisega seotud probleeme, vaid

riigisisese õiguse aspekte.

TRIBUNALUL ILFOV

9

Eelotsusetaotluse põhjendused

13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et alates kuupäevast, mil apellandil

taotletav õigus tekkis (15. detsember 2023, makse tegemise kuupäev), on vastu

võetud mitu seadusandlikku akti. Esiteks ei olnud valitsuse otsuse nr 1028/2006

artiklis 15 kehtestatud hüvitise ülemmäära. See seadusandlik akt, mis oli ainus akt,

millega Rumeenia direktiivi 90/270 sõnaselgelt üle võttis, oli kohaldatav nii

avaliku kui ka erasektori töötajate suhtes.

14 Înalta Curte de Casație Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) presidendi

26. märtsi 2024. aasta määrusega nr 128 (Ordinul n. 128) kehtestati kohtutöötajate

nägemisprillide kulude hüvitamise ülemmääraks 3000 Rumeenia leud. Sel

kuupäeval ei olnud arstliku läbivaatuse ja prillide valmistamiseks vajaliku tööjõu

kulude hüvitamisele endiselt kehtestatud ülemmäära, sealhulgas kohtutöötajate

puhul.

15 Seejärel kehtestati OUG-ga nr 53/2024, mis on valitsuse otsusest nr 1028/2006

(Hotărârea Guvernului n. 1028/2006) juriidiliselt kõrgemalseisev õigusakt,

avaliku sektori töötajatele nägemisteravust korrigeerivate erivahendite hüvitamise

ülemmäär 500 Rumeenia leud (vähem kui 100 euro suurune summa). Praegu on

määrusega nr 253/ICCJ/18.6.2024 (Ordinul n. 253/ICCJ/18.06.2024) ja

ringkirjaga nr 9/2024 (Circulara 9/2024) kehtestatud sama ülemmäär

kohtutöötajatele.

16 Kui õiguse kasutamise ulatus, tingimused või kord sõltuvad õigusaktidest, mis on

vastu võetud pärast selle õiguse tekkimist, loetakse, et õiguslik olukord on

kujunemisjärgus. Rumeenia siduvas kohtupraktikas on sätestatud selged eeskirjad

sellistes olukordades kohaldatava tsiviilõiguse kohta. Sellest kohtupraktikast

tuleneb, et kui õiguslik olukord on kujunemisjärgus ja seda mõjutab uute

õigusnormide jõustumine, kohaldatakse seadust, mis kehtis kohtuvaidluse

lahendamise kuupäeval, mitte õigust, mis kehtis hagi esitamise kuupäeval.

17 Kujunemisjärgus tsiviilõigusliku olukorra mõiste üldist määratlust ei ole Euroopa

Kohtu praktikas välja töötatud. Euroopa Kohus on aga kohtuasjades, mis

käsitlevad liidu õigusnormide ajalist kohaldamist, korduvalt sedastanud, et

õiguslikke olukordi, mis ei ole õigusnormi jõustumise kuupäevaks veel lõppenud,

ei saa eirata ja nende suhtes võib kohaldada uut õigusnormi, kui puuduvad

üleminekunormid või Euroopa Liidu erinormid. Kohtuasjades C-260/14

ja C-261/14 (punktid 54–56) ning C-181/20 (punktid 47–49) rõhutas Euroopa

Kohus, et kuigi uus seadus kehtib ainult tulevikus, kohaldatakse seda ka varasema

õigusakti kehtivusajal tekkinud olukorra tulevikus avalduvate tagajärgede suhtes,

kui ei ole sätestatud teisiti.

18 Seejärel tekib küsimus, kas asjakohase liidu õigusaktiga (direktiiv 90/270/EMÜ,

nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses

Inspectoratul General pentru immigrare), on vastuolus ülemmäära sätestamine,

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-123/26

10

mis põhikohtuasjas kehtestati ja mida hiljem vähendati menetluse ajal vastu

võetud ja väljastatud seadusandlike või haldusaktidega.

19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vastus sellele küsimusele sõltub

tingimata Euroopa Kohtu hinnangust selle kohta, kas hartas sätestatud õigused on

direktiiviga 90/270 reguleeritavas valdkonnas kohaldatavad või mitte.

20 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei kohaldata Euroopa Kohtu

väljakujunenud praktika kohaselt hartast tulenevaid õigusi automaatselt, vaid

üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige juhul, kui liikmesriigid tegutsevad liidu

õiguse kohaldamisalas (harta artikli 51 lõige 1). Sellega seoses tasub meenutada

Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-617/10 Åkerberg Fransson.

21 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas direktiivi 90/270

artikli 9 lõikega 4 on vastuolus seadusandlikud meetmed, millega kehtestatakse

ülemmäär niisuguste vajalike kulude hüvitamisele, mis töötajal on tekkinud

nimetatud direktiivi artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud õiguste kasutamisel. Ta

leiab, et see ülemmäär võib mõjutada harta artikli 31 lõikes 1 ja artiklis 35 ette

nähtud õiguste kasutamist, mistõttu on vaja selgitada, kas selline piirang on

kooskõlas töötajate õiguste kaitset käsitlevate Euroopa nõuetega ning harta

artikli 52 lõike 1 nõuetega.

22 Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus juhul, kui selline ülemmäär on

lubatud, teada, kas see peab vastama silmaarsti läbivaatuse ja nägemisteravust

korrigeerivate erivahendite ostmisega seotud keskmistele turuhindadele, kuna

selgelt madala ülemmäära kehtestamine, mis ei vasta turu üldteada tegelikkusele,

võib seada kahtluse alla õiguse kui sellise olemasolu.