Tallinna Linnavolikogu_järelepärimine

Tallinna Linnakantselei

[email protected]

Teie nr

Meie 02.04.2026 nr 6-11/260807/2602818

Sünnitoetuse maksmise tingimused

Lugupeetud linnavolikogu esimees

Õiguskantslerilt küsiti Tallinna linna sünnitoetuse maksmise tingimuste kohta. Sellega seoses kerkis

küsimus, kuidas mõista Tallinna Linnavolikogu määruse „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja

kord“ (edaspidi: määrus) §-s 5 sätestatut.

Et saaksime otsustada, kas õiguskantsleril on põhjust selles asjas seisukoht kujundada, palume

selgitada asjakohaste normide rakenduspraktikat, eesmärki ja vajalikkust kehtestatud kujul.

Määruse § 5 lõike 5 kohaselt makstakse Tallinnas sünnitoetus välja järgmiselt: „ühe lapse sünni

korral 50% toetuse määrast pärast lapse sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist

tingimusel, et laps ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri

andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks

saamiseni.“

1. Palun selgitage, kas teine osa sünnitoetusest makstakse neile peredele, kellel ei olnud õigust

saada toetuse esimest osa. Sätet võib mõista ka nii, et perel on õigus saada 50 protsenti toetusest sel

juhul, kui laps ja tema mõlemad vanemad (või üksikvanem) on rahvastikuregistri andmetel olnud

Tallinna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni. Kas see on olnud Tallinna

Linnavolikogu soov (vrd näiteks Võru Linnavolikogu sünnitoetust käsitleva määruse § 29)?

2. Juhul kui Teie hinnangul ei teki määruse § 5 lõike 5 alusel iseseisvat õigust sünnitoetuse teisele

osale, selgitage palun, mis kaalutlustel selline valik on tehtud.

Sünnitoetuse eesmärk on väärtustada linnaelanikuks olemist (määruse § 4 lg 1 p 1). Kahes osas

toetuse maksmise eesmärk näib olevat see, et pered jääksid linnaelanikeks ka pärast toetuse esimese

osa kättesaamist. Kui pere, kes vastab hüvitise esimese osa saamise tingimustele, kolib lapse

esimese eluaasta jooksul Tallinnast ära, kaotab ta õiguse toetuse teisele osale. Toetuse esimest osa

perelt seetõttu tagasi ei nõuta.

Samas jäetakse toetusest täiesti ilma pere, kes on elanud Tallinnas näiteks 10 kuud enne lapse sündi

ja on lapse sünnist kuni üheaastaseks saamiseni jätkuvalt registreeritud Tallinna elanikena.

Seejuures on võimalik, et selle pere liikmed on toetuse teise osa väljamakse tegemise ajaks olnud

linnaelanikud pikemat aega kui pere, kellele maksti välja hüvitise esimene osa.

2

Millega võiks õigustada perede (allpool näited a ja b) erinevat kohtlemist toetuse maksmisel, kui

mõlemas peres on üks vanematest registreeritud Tallinna elanikuks enne lapse sündi ja

a) teine lapsevanem vähemalt 12 kuud enne lapse sündi, ning see pere otsustab lapse sünni

järel (nt ühe vanema linnaelanikuks olemise 14. kuul ja lapse teisel elukuul) Tallinnast ära

kolida;

b) teine lapsevanem on vähemalt 10 kuud enne lapse sündi registreeritud Tallinna elanikuks ja

pere elab jätkuvalt Tallinnas, kui laps saab üheaastaseks (st toetuse teise osa väljamaksmise

ajaks on üks vanem olnud Tallinna elanik üle 22 kuu, teine vanem üle 12 kuu ja laps 12

kuud).

Teisisõnu, mis õigustab seda, et sellel perel, kelle üks lapsevanem on 14 kuud Tallinna elanik, tekib

õigus 50 protsendile toetusest (saab toetuse esimese osa), kuid perel, kelle ühe vanema elukoht on

olnud Tallinnas 22 kuud, ei teki üldse õigust toetusele ja see pere jääb ilma 50 protsendist toetusest,

kuigi toetuse teise osa maksmise tingimused on täidetud?

Mille poolest need pered üksteisest erinevad ning mis eesmärgil neid peresid erinevalt koheldakse?

4. Kuidas mainitud regulatsioon aitab kaasa linnaelanikuks olemise väärtustamisele?

5. Mis kaalutlustel makstakse sünnitoetus mitmikute sünni korral välja ühes osas, kuid ühe lapse

sünni korral kahes osas?

6. Kas linna rahaline koormus suureneks oluliselt, kui toetuse teine osa makstaks peredele välja

pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema vanemad või üksikvanem on

rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni

lapse aastaseks saamiseni? Kui palju sel juhul linna rahaline koormus suureneks?

7. Kohalike omavalitsuste üheks tuluks on tema elanike tulumaksuosa. Kas sünnitoetuse teise osa

maksmine eespool nimetatud tingimusel võiks suurendada linnas elavate maksumaksjate hulka?

Kas nende inimeste tulumaksuosa laekumine linnaeelarvesse aitaks tasakaalustada võimalikku

koormust linnaeelarvele, juhul kui see kaasneb üksnes toetuse teise osa maksmisega (vt Riigikohtu

08.03.2011 otsust asjas nr 3-4-1-11-10, p-d 59-60)?

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kärt Muller

sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Anneli Kivitoa 693 8417

[email protected]