Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium_arvamuse küsimine

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad nõuded ning

investeeringu vähima lubatud mahu, projektivaldkonna ja taotleja registrijärgse

asukoha piirangud, strateegiliselt olulise investeeringu hindamise kord ja

hindamiskomisjoni koosseis

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 11, 27 lõike 32 punktide 1, 2 ja 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad

nõuded ning investeeringu vähima lubatud mahu, projektivaldkonna ja taotleja registrijärgse

asukoha piirangud, strateegiliselt olulise investeeringu hindamise kord ja hindamiskomisjoni

koosseis.

(2) Määrusega täpsustatakse strateegiliselt olulise investeeringu kontaktpunkti ülesanded ja

pädevus määruses toodud projekti hindamise läbiviimisel.

2. peatükk

Strateegiliselt oluline investeering

§ 2. Strateegiliselt oluline investeering

(1) Strateegiliselt oluline investeering on Eesti Vabariigi maismaal elluviidav investeering, mis

vastab järgmistele tingimustele:

1) projekti elluviimise kapitaliinvesteeringu mahuks on vähemalt 0,1 protsenti Eesti aastasest

sisemajanduse koguprodukti nominaalmahust, võttes aluseks Statistikaameti viimati avaldatud

näitaja;

2) projekt kuulub lõikes 2 sätestatud valdkonda.

(2) Strateegilise investeeringu projekt peab olema koostatud ühes järgmistest valdkondadest:

1) masina- ja metallitööstus, merendussektor, puidutööstus, tervisetehnoloogia, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiad, toidu- ja joogitööstus tingimusel, et projekt panustab Vabariigi

Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil protokollilise otsusega heaks kiidetud „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkonda või

selle väärtusahelasse;

2) nullnetotehnoloogiad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735, millega

kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi

tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.06.2024)

tähenduses;

3) kaitsetööstus, kui see on seotud strateegilise kauba seaduse § 2 lõigetes 2 ja 8 märgitud kauba

tootmisega või sama seaduse § 4 lõikes 1 märgitud tegevusega;

4) kriitiliste toormete töötlemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1252, millega

sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse

määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L,

2024/1252, 03.05.2024) tähenduses;

5) taastuvatel energiaallikatel põhinevaid või taastuvate energiaallikate kasutamist võimaldavad

juhitavad elektritootmise- või salvestuskäitiste rajamine ja käitamine, või

energiatootmises fossiilkütuste asendamine taastuvate energiaallikatega.

(3) Kaitsetööstuse valdkonna projektidele kehtivad võrreldes lõikes 1 toodud tingimustele

järgmised erisused:

1) projekti elluviimise kapitaliinvesteeringu maht peab olema vähemalt 15 miljonit eurot;

2) vähemalt 50 protsenti ettevõtte projekti tegevusest on kaitsetööstuse valdkonnas ning

ülejäänud osas peab projekt olema seotud kaitsetööstuse projekti toetava majandustegevusega.

3. peatükk

Nõuded taotlusele ja taotlejale

§ 3. Nõuded taotlusele ja taotlejale

(1) Taotlus projektile strateegiliselt olulise investeeringu staatuse saamiseks esitatakse

valdkonna eest vastutavale ministeeriumile (edaspidi ministeerium), kes edastab selle

lahendamiseks strateegiliste investeeringute kontaktpunktile (edaspidi kontaktpunkt).

(2) Nõuded taotlejale:

1) taotleja peab olema asukohariigi õiguse kohaselt õigusvõimeline juriidiline isik, mis on

registreeritud Euroopa Liidu, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Põhja-

Atlandi Koostööorganisatsiooni (NATO) liikmesriigi või riigi, kellega Eesti Vabariik on

sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu, asjaomases registris;

2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

3) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse 651/2014, ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 2 punkti 18 tähenduses;

4) taotlejal, tema seaduslikul esindajal või tegelikul kasusaajal ei ole kehtivat karistatust;

5) taotleja, tema kontrollorgani liige, tegelik kasusaaja või muu taotleja üle valitsevat mõju omav

isik ei tohi olla rahvusvahelise sanktsiooni subjekt;

6) taotlejal puudub ajatamata maksuvõlg.

(3) Taotlus projekti hindamiseks esitatakse koos:

1) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruandega;

2) äriplaaniga kontaktpunkti täpsustatud vormil;

3) volikirjaga, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

4) taotleja jooksva majandusaasta bilansiga ja kasumiaruandega taotluse esitamisele eelneva

kvartali seisuga;

5) dokumendiga ettevõtte asukohariigi vastavas registris registreerimise kohta;

6) allkirjastatud kinnitusega selle kohta, et taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku

suhtes ei ole algatatud asukoha- või kodakondsusriigis likvideerimis-, sundlõpetamis- või

pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

7) allkirjastatud kinnitusega selle kohta, et taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa

Komisjoni määruse 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;

8) taotleja, tema seadusliku esindaja või tegeliku kasusaaja asukoha- või kodakondsusriigi

pädeva asutuse väljastatud tõendiga kehtiva karistatuse puudumise kohta, mis peab olema

väljastatud mitte enam kui 6 kuud enne taotluse esitamist;

9) allkirjastatud kinnitusega selle kohta, et taotleja, tema kontrollorgani liige, tegelik kasusaaja

või muu taotleja üle valitsevat mõju omav isik ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt;

10) selgitusega, millist osa taotlusest ja esitatud dokumentidest peab taotleja oma ärisaladuseks;

11) muude taotleja hinnangul oluliste ja vajalike dokumentidega.

(4) Taotleja esitab lõikes 3 nimetatud dokumendid ja kinnitused juhul, kui andmeid ei ole

võimalik saada Eesti asuvatest registritest.

4. peatükk

Taotluse menetlemine, projekti hindamine ja projektile strateegiliselt olulise

investeeringu staatuse andmine

§ 4. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Kontaktpunkt hindab projekti taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele

ning kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus avastatakse puudusi,

teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme

tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(2) Kontaktpunkt tagastab taotluse viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest, kui see ei vasta

ilmselgelt § 4 lõigetes 2–4 toodud nõuetele või kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud.

(3) Kontaktpunkt korraldab projekti taotlusega kavandatud investeeringu usaldusväärsuse

hindamise, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord.

Projektiga kavandatud investeeringu usaldusväärsust hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, võttes aluseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse §-s 10

nimetatud menetluse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb otsuse projektiga

kavandatud investeeringu usaldusväärsuse kohta välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise

seaduse § 11 kohaselt ning edastab otsuse viivitamatult kontaktpunktile.

(4) Kui kontaktpunkti hinnangul on taotlus kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, kutsub ta

kokku hindamiskomisjoni taotlusega esitatud projekti hindamiseks.

§ 5. Projekti hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt majandus- ja tööstusministri

käskkirjaga kinnitatud hindamismetoodikale.

(2) Hindamismetoodika koostamisel lähtutakse järgmistest hindamiskriteeriumidest:

1) projekti strateegilisus, sh mõju Eesti majandusele ja regionaalarengule;

2) taotleja võimekus projekti ellu viia, sh taotleja varasem investeeringute elluviimise kogemus,

tehnilised ja kvalifikatsiooni põhised eeldused, finantsvõimekus ning riskide juhtimise oskus

kuni;

3) projekti kvaliteet, sh projekti tegevuste põhjendatus, arusaadavus, ajakava realistlikkus ning

projekti efektiivsus kuni.

(3) Täpne hindamismetoodika tehakse kättesaadavaks ministeeriumi veebilehel.

§ 6. Hindamiskomisjon

(1) Komisjon moodustatakse kontaktpunktile esitatud projekti strateegiliselt oluliseks

investeeringuks tunnistamiseks.

(2) Komisjoni moodustab majandus- ja tööstusminister.

(3) Komisjoni kuuluvad:

1) ministeeriumi planeeringute asekantsler;

2) Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler;

3) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler;

4) Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler;

5) Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler;

6) kontaktpunkt;

7) Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja.

(4) Komisjoni esimeheks on ministeeriumi planeeringute asekantsler ning tema äraolekul

kontaktpunkt.

(5) Komisjoni teenindab ministeerium ning projekti hindamisega seotud materjalid valmistab

ette ja esitab komisjonile otsustamiseks kontaktpunkt. Komisjoni töövormiks on istung, mis

võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjon on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt

pool komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või kontaktpunkt.

(6) Komisjon teeb projekti hindamise kohta protokollilise otsuse, mis on aluseks edasiste

menetluste läbiviimisel.

(7) Komisjon teeb otsused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks

hääleks komisjoni esimehe või tema asendaja hääl. Kui projekt on esitatud kaitsetööstuse

valdkonnas, on Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri hääl otsustav

olenemata hääletustulemustest.

(8) Komisjoni istungid protokollitakse, kuhu kantakse ka hääletustulemused.

§ 7. Tähtajad

(1) Projektile antakse strateegilise investeeringu staatus 30 päeva jooksul taotluse saamisest.

Selle tähtaja hulka ei arvata § 4 lõikes 3 märgitud menetluse aega.

(2) Kui projekti hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse selle hindamiseks täiendavat

teavet, teavitab kontaktpunkt sellest viivitamatult taotlejat ja määrab täiendava teabe esitamiseks

kuni kümne tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 8. Ekspertkomisjon

(1) Kui §-s 6 nimetatud hindamiskomisjon on otsustanud anda projektile strateegilise

investeeringu staatuse, siis moodustab vastava valdkonna minister selle menetluse jälgimiseks

ja edendamiseks projekti ekspertkomisjoni (edaspidi ekspertkomisjon).

(2) Ekspertkomisjoni eesmärk on tagada §-s 6 nimetatud hindamiskomisjoni otsuse elluviimine,

toetades selleks kontaktpunkti ülesandeid strateegiliselt olulise investeeringu projektiga seotud

taotluste menetlemisel.

(3) Ekspertkomisjoni liikmeteks nimetatakse strateegiliselt olulise investeeringu projekti

tegevusega seotud valdkondlike ministeeriumide ja ametite ning selle kohaliku omavalitsuse

üksuse esindaja, kuhu strateegiliselt olulise projektiga nähakse tegevus ette.

(4) Ekspertkomisjoni töövormiks on istung, mille kutsub kokku ja mida juhatab kontaktpunkt.

Ekspertkomisjoni istungid protokollitakse, kuhu kantakse käsitatud teemad ning teave sellest,

milliseid samme strateegiliselt olulise investeeringu projekti elluviimiseks astutakse, muu

hulgas koostatakse vajadusel ajakava.

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu seletuskiri

LISA 2

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Regionaalministri 4. oktoobri 2023. a määruse nr 66 „Riigi eriplaneeringu algatamise

taotlusele esitatavad nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel.

Regionaalministri 4. oktoobri 2023. a määruses nr 66 „Riigi eriplaneeringu algatamise

taotlusele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjast ning § 2 pealkirjast ja lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja

sõna „algatamise“;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus sätestab riigi eriplaneeringu taotlusele esitatavad nõuded, mis esitatakse valdkonna

eest vastutavale ministeeriumile.“;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „kirjeldus“ sõnadega „ning

põhjendatud hinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kohta“;

4) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „sõlmimiseks“ tekstiosaga „või

halduslepingu sõlmimiseks planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise

üleandmiseks ning rajatiste väljaehitamiseks planeerimisseaduse §-des 130 ja 131 sätestatud

korras“;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Juhul, kui esitatakse taotlus riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamiseks

planeerimisseaduse § 272 alusel ning taotleja soovib menetluse läbi viimist kiirkorras,

asendavad käesolevas lõikes sätestatud nõuded lõike 1 punktides 7–9 sätestatud nõudeid ning

taotlus peab sisaldama:

1) kavandatava ehitisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist koos hindamise tulemuse kokkuvõttega ning

põhjendatud hinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kohta;

2) planeeringu koostamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse koos nende valmimise

kuupäevade ja koostajate andmetega;

3) planeeringu koostamise või selle tellimise ja planeerimisseaduses sätestatud mõjude

hindamise eelarvet.

(4) Lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel esitatud andmed peavad olema sellise kvaliteediga, et need

võimaldavad planeerimismenetluses nõuetele vastava mõjude hindamise aruande koostamist.“.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

01.04.2026 nr 2-2/1209-1

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste

investeeringute ekspressrada) eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Edastame kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.

Eelnõu kooskõlastamise tähtaeg on 4 tööpäeva. Eelnõu kiireloomulisus on seotud Vabariigi Valitsuse

tööplaanis antud tähtajaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisad.

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Maa- ja Ruumiamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Keskkonnaamet

Eesti Planeerijate Ühing

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Õiguskantsleri Kantselei

Riigikantselei

Keskkonnamõju Hindajate Ühing

Ahto Pahk

+372 5307 2548, [email protected]

EELNÕU

30.03.2026

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)

§ 1. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab käesoleva seaduse § 27 lõike 32 alusel

kehtestatud määruse tingimuste kohase strateegiliselt olulise investeeringuga rajatava ehitise kohta

koostatava riigi eriplaneeringu ja ehitusseadustiku peatükis 131 sätestatud strateegiliselt olulise

ehitise menetluses ühtse kontaktpunkti ülesandeid. Ühtne kontaktpunkt korraldab käesoleva

seaduse § 27 lõike 32 alusel kehtestatud määruse tingimuste kohase strateegiliselt olulise

investeeringu hindamise ja koordineerib menetluste läbiviimist.“;

2) paragrahvi 27 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga või strateegiliselt olulise

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline

huvi. Riigi eriplaneering koostatakse riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi,

jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide

väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.

(2) Riigi eriplaneeringuga kavandatakse järgmisi ehitisi ning nende ehitiste teenindamiseks

vajalikke ehitisi:

1) riigimaantee või avalik raudtee;

2) torujuhe, mille töörõhk on üle 16 baari või kõrgepingeliin alates pingest 110 kilovolti;

3) rahvusvaheline lennujaam või sadam;

4) riigikaitseline või julgeolekuasutuse ehitis;

5) elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150 ja tuuleelektrijaam elektrilise nimivõimsusega

alates 400 megavatti;

6) ohtlike jäätmete lõppladustuspaik;

7) käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel kehtestatud määruse tingimuste kohane strateegiliselt olulise

investeeringuga rajatav ehitis (edaspidi strateegiliselt oluline ehitis).“;

3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Riigi eriplaneeringu võib koostada riigi territooriumi või selle osa kohta, et kavandada

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavaid ehitisi.“;

4) paragrahvi 27 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse“ sõnadega „Valdkonna eest

vastutava ministri“;

2

5) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Investeeringu määrab strateegiliselt oluliseks hindamiskomisjon oma otsusega, hinnates huvi

investeeringu vastu riiklikul või rahvusvahelisel tasandil, investeeringu teostatavust, kapitalimahtu

ja tegemise valdkonda.

(32) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:

1) strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad nõuded, millega nähakse ette

investeeringu vähim lubatud maht, lubatud projektivaldkonnad, taotlejale esitatavad registrijärgse

asukoha tingimused ning taotlusele esitatavad nõuded ja taotluse menetlemise kord;

2) strateegiliselt olulise investeeringu hindamise korra, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 31

sätestatud hindamiskriteeriume;

3) strateegiliselt olulise investeeringu hindamiskomisjoni ja eksperdikomisjoni moodustamise

korra ning komisjonide töökorralduse põhimõtted.“;

6) paragrahvi 27 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Riigi eriplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Muul juhul tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike

6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 272 järgmises sõnastuses:

㤠272. Riigi eriplaneeringu kehtestamine detailse lahenduse alusel

(1) Riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ja kehtestada

planeeringu detailse lahenduse alusel, kui esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 27 lõike 32 alusel

kehtestatud määruse tingimuste kohase investeeringuga rajatava ehitise kavandamiseks. Sellisel

juhul algab menetlus detailse lahenduse koostamise taotluse esitamisega planeeringu koostamise

korraldajale.

(2) Detailse lahenduse koostamise menetluses lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 28 ja 29.

Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamise

korraldaja veebilehel ning käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid teavitatakse

kirjalikult. Muus osas rakendatakse menetlusele riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise

sätteid.

(3) Kui riigi eriplaneeringu koostamisel detailse lahenduse alusel on algatatud keskkonnamõju

strateegiline hindamine, lähtutakse järgmistest erisustest:

1) riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võib läbi viia

koordineeritult koos strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamisega, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 284 sätestatust;

2) käesoleva lõike punkti 1 kohaldamisel teavitatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2

nimetatud asutusi ja isikuid;

3

3) enne riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tuleb küsida käesoleva seaduse § 44 lõigetes

1 ja 2 nimetatud asutuste ja isikute seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes

kogutava teabe ulatuse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud seisukohtade esitamiseks määrab riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

(5) Riigi eriplaneeringu detailse lahendusena kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse

hiljemalt ühe aasta möödumisel taotluse esitamisest arvates, kui taotlus vastab käesoleva seaduse

§ 3 lõike 6 punkti 21 alusel kehtestatud määruse kohase menetluse kiirkorras läbiviimise taotluse

nõuetele.“;

8) paragrahvi 28 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 28. Riigi eriplaneeringu taotlus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

(1) Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab käesoleva

seaduse § 27 lõikes 7 nimetatud valitsusasutus.“;

9) paragrahvi 28 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse

järgmiselt:

„(2) Riigi eriplaneeringu taotlus tagastatakse eelkõige juhul, kui:

„1) on ilmne, et taotletava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik;

11) taotletava planeeringu elluviimisega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;“;

10) paragrahvi 28 lõiked 3–32 ja 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigi eriplaneeringu taotlus tagastatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel 90 päeva jooksul

riigi eriplaneeringu taotluse saamisest arvates.

(31) Kui planeeringu koostamise korraldajale esitatakse sama ala kohta käesoleva paragrahvi lõike

4 alusel uus riigi eriplaneeringu taotlus, tagastatakse riigi eriplaneeringu taotlus 90 päeva jooksul

viimase sama ala puudutava taotluse saamisest arvates.

(32) Kui merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud riigi eriplaneeringu taotluse puhul

korraldatakse käesoleva seaduse § 281 kohane konkurss, siis otsustatakse riigi eriplaneeringu

taotluse tagastamine 90 päeva jooksul konkursi tulemuste riigi eriplaneeringu koostamise

korraldajale esitamisest arvates.

(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise

õigust ei ole riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu taotluse puhul ja sellise taotluse puhul, mis on

esitatud käesoleva seaduse § 27 lõike 32 alusel kehtestatud määruse tingimustele vastava ehitise

kohta.“;

4

11) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teeb otsuse keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu taotluse

saamisest arvates.“;

12) paragrahvi 28 lõigetest 4, 41 ja lõike 5 punktist 1 ning § 281 lõigetest 1 ja 5 jäetakse välja sõna

„algatamine“ vastavas käändes;

13) paragrahvi 28 lõike 4 teisest lausest ja lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ning

Vabariigi Valitsuse“;

14) paragrahvi 28 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi eriplaneeringu taotlus avalikustatakse ja teates märgitakse:“;

15) paragrahvi 28 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise ja selle põhjuste

kohta.“;

16) paragrahvi 28 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Riigi eriplaneeringu taotluse saamisest teavitatakse kirjalikult käesoleva seaduse § 31 lõigetes

1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.“;

17) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib sõlmida riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud

isikuga halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks

ja rajatiste väljaehitamiseks käesoleva seaduse §-des 130 ja 131 sätestatud korras. Käesolevas

lõikes sätestatud juhul ei rakendata käesoleva seaduse § 130 lõikes 2 sätestatud erandeid.“;

18) paragrahvi 29 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „algataja“ sõnaga

„korraldaja“;

19) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kavandatav ehitis ei vasta strateegiliselt olulisele ehitisele esitatavatele tingimustele.“;

20) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ning selle

põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 7 nõuetest.“;

21) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamist“ sõnadega „taotluse saamist“;

5

22) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi eriplaneeringu detailse lahendusega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ja

lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.“;

23) paragrahvi 53 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse korraldusega“ sõnadega

„valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

24) paragrahvi 54 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seaduse §-s 272 sätestatud juhul võib isik riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse

vaidlustada üksnes oma õiguste kaitseks.“;

25) paragrahvi 125 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ehitise“ sõnadega „ja strateegiliselt olulise

ehitise“.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse 131. peatükiga järgmises sõnastuses:

„131. peatükk

Strateegiliselt oluline ehitis

§ 1211. Kohaldamisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse planeerimisseaduse § 27 lõike 2 punktis 7 nimetatud

strateegiliselt olulisele ehitisele.

§ 1212. Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused detailplaneeringu või selle

koostamise kohustuse puudumisel

(1) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused antakse ehitusloakohustusliku hoone või

ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise püstitamise või üle 33 protsendi laiendamise

ehitusprojekti koostamiseks.

(2) Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks planeerimisseaduse §

4 lõikes 11 nimetatud ühtsele kontaktpunktile.

(3) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et

projekteerimistingimustega kavandatav tegevus ei kahjustaks ülemäära isikute õigusi või avalikku

huvi ega oleks vastuolus õigusaktidega ja olulises vastuolus planeeringuga.

(4) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisel ei loeta oluliseks vastuoluks

kõrvalekallet planeeringus kindlaks määratud:

1) planeeringuala üldistest kasutus- ja ehitustingimustest, kui tegu on äri-, tootmis-, riigikaitsemaa

või sarnase juhtotstarbega maaga, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbest, maksimaalsest

ehitusmahust, hoonestuse kõrgus- ja sügavuspiirangust ning haljastusnõuetest;

6

2) tehnovõrgu või -rajatise ning avalikult kasutatava tee asukohast ja liigist;

3) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohaga seonduvatest tingimustest;

4) arhitektuurilistest, ehituslikest ja kujunduslikest tingimustest;

5) liikluskorralduse üldistest põhimõtetest.

(5) Strateegiliselt olulise ehitise kasutusotstarbeks võib määrata kasutusotstarbe, mida tavapäraselt

võib ehitada maakatastriseaduse § 181 lõigetes 2, 3, 5 ja 7 nimetatud sihtotstarbega maale.

§ 1213. Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused riigi eriplaneeringu detailse

lahenduse või detailplaneeringu olemasolul

(1) Detailplaneeringu või riigi eriplaneeringu detailse lahenduse olemasolu korral võib pädev

asutus anda riigi eriplaneeringu detailse lahenduse või detailplaneeringuga kavandatud ehitise

ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui tegu on strateegiliselt olulise ehitisega.

(2) Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 4

lõikes 11 nimetatud ühtsele kontaktpunktile.

(3) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et

projekteerimistingimustega kavandatav tegevus:

1) ei kahjustaks ülemäära isikute õigusi või avalikku huvi ega oleks vastuolus õigusaktidega;

2) arvestaks hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas

hoonestuslaadi ja

3) ei oleks vastuolus üldplaneeringuga.

(4) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisele ei kohaldata käesoleva

seadustiku § 27 lõiget 3.

(5) Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul planeeringus sätestatud tingimusi,

mis on loetletud käesoleva seadustiku § 27 lõikes 4, arvestades järgmisi erisusi:

1) krundi kasutamise sihtotstarvet või ehitise kasutamise otstarvet, kui tegu on äri-, tootmis-,

riigikaitse- või sarnase juhtotstarbega maaga;

2) kõrguse, sügavuse, ehitusaluse pinna ja hoonestusala kuni üldplaneeringus sätestatud piirini;

3) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete muutmiseks.

(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata strateegiliselt olulise ehitise riigi eriplaneeringu detailse

lahenduse puhul.

§ 1214. Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus

Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused annab ehitusloa andja.

§ 1215. Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste taotlus

Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste taotlusele kohaldatakse käesoleva

seadustiku §-s 29 sätestatut ja lisatakse otsus selle ehitise vastavuse kohta planeerimisseaduse § 27

lõike 32 alusel kehtestatud määruse tingimustele.

7

§ 1216. Halduslepingu sõlmimine strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste

elluviimiseks

(1) Pädev asutus võib sõlmida taotlejaga halduslepingu, millega taotleja võtab kohustuse lahenduse

elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud ehitiste ja rajatiste

väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

(2) Halduslepingu sõlmimisel ja täitmisel kohaldatakse projekteerimistingimuste andjale ja

taotlejale vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikeid 4–6.

§ 1217. Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste menetlus

(1) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisele kohaldatakse käesoleva

seadustiku §-s 31 sätestatut, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Pädev asutus

korraldab strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena.

(2) Pädev asutus annab strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused 120 päeva jooksul

taotluse esitamise päevast arvates.

(3) Pädev asutus annab projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks kuni 30 päeva.

(4) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1218. Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisest keeldumine

Pädev asutus keeldub strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisest:

1) käesoleva seadustiku § 32 alusel, arvestades käesolevast peatükist tulenevaid erisusi;

2) kui tegu ei ole strateegiliselt olulise ehitisega või planeerimisseaduse § 4 lõikes 11 nimetatud

ühtne kontaktpunkt keeldub kooskõlastuse andmisest.

§ 1219. Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine

Pädev asutus võib tunnistada strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused kehtetuks

käesoleva seadustiku §-s 34 sätestatud alustel ja juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta enam

strateegiliselt olulise ehitise tingimustele.

§ 12110. Strateegiliselt olulise ehitise ehitus- ja kasutusteatisega ning ehitus- ja kasutusloaga

seotud erisused

(1) Pädev asutus esitab strateegiliselt olulise ehitise ehitus- ja kasutusteatise ning ehitus- ja

kasutusloa taotluse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 4 lõikes 11 nimetatud ühtsele

kontaktpunktile.

8

(2) Pädev asutus võib keelduda ehitus- või kasutusloa andmisest käesoleva seadustiku §-des 44 ja

55 sätestatud alustel ja juhul, kui planeerimisseaduse § 4 lõikes 11 nimetatud ühtne kontaktpunkt

keeldub loa kooskõlastamisest.

(3) Pädev asutus võib tunnistada strateegiliselt olulise ehitise ehitus- või kasutusloa kehtetuks

käesoleva seadustiku §-des 46 ja 57 sätestatud alustel ja juhul, kui ehitis ei vasta enam strateegiliselt

olulisele ehitisele esitatavatele tingimustele.“;

2) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) strateegiliselt olulise ehitise kasutamise nõuetele vastavuse, sealhulgas kasutusotstarbele

vastavuse kontrollimine.“.

§ 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised

muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 284 järgmises sõnastuses:

„§ 284. Strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamise erisus

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisust kohaldatakse planeerimisseaduse § 27 lõike 2 punktis

7 nimetatud strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamisele.

(2) Kui strateegiliselt olulise ehitise püstitamiseks on vajalik riigi eriplaneeringu koostamine ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine ning sama ehitise kavandamisega seoses algatatakse

keskkonnamõju hindamine käesoleva seaduse § 261 alusel, võib keskkonnamõju hindamise viia

läbi koordineeritult koos riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega.

(3) Erandina käesoleva seaduse § 261 lõikest 6 võib käesolevas paragrahvis sätestatud

keskkonnamõju hindamise algatada ka juhul, kui kavandatav tegevus ei ole kooskõlas selle

asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisuse kohaldamisest peab otsustaja teavitama

käesoleva seaduse §-s 23 osutatud asjaomaseid asutusi ja isikuid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamise korral võib keskkonnamõju hinnata või

keskkonnamõju hindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtida sama juhtekspert või

eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel.“;

2) paragrahvi 33 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „riigi või“;

3) paragrahvi 33 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „detailplaneering“

sõnadega „või riigi eriplaneering“;

4) paragrahvi 34 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „21“ tekstiosaga „või § 28 lõikes

8“.

9

§ 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

㤠431. Kontaktpunkti teavitamine

Kui keskkonnaluba taotletakse planeerimisseaduse § 27 lõike 32 alusel kehtestatud määruse

tingimuste kohase investeeringuga rajatava ehitisega seotud tegevuse jaoks, teavitab keskkonnaloa

andja planeerimisseaduse § 4 lõikes 11 nimetatud ühtset kontaktpunkti keskkonnaloa taotluse

saamisest viivitamata pärast selle saamist ja pärast taotluse nõuetekohaseks tunnistamist.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn , 2026. a

______________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

30.03.2026

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 1.1. Sisukokkuvõte ................................................................................................................. 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 2 1.3. Märkused ......................................................................................................................... 3

2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 3 2.1. Eesmärgid ........................................................................................................................ 3 2.2. Lahendatav küsimus, lahendused .................................................................................... 4

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................... 7 Eelnõu § 1. Planeerimisseaduse muutmine ............................................................................ 7 Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine............................................................................... 16 Eelnõu § 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine 23 Eelnõu § 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine .............................................. 28 3.1. Eelnõu vastavus põhiseadusele ...................................................................................... 28

4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................... 33 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.............................................................................. 33 6. Mõju ja sihtrühm .................................................................................................................. 35

6.1. Sotsiaalsed mõjud .......................................................................................................... 36 6.2. Haridus, kultuur ja sport ................................................................................................ 40 6.3. Majanduslikud mõjud .................................................................................................... 41 6.4. Keskkonnamõjud ........................................................................................................... 52 6.5. Riigivalitsemine ............................................................................................................. 57 6.6. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele ................................................................................. 64 6.7. Regionaalareng, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkonnad ........................................ 65

7. Seaduse rakendamine ja sellega seotud mõjud riigieelarvele ............................................... 79 8. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 80 9. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 80 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 80

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste

investeeringute ekspressrada) eelnõu keskne eesmärk on luua strateegiliselt oluliste

investeeringute elluviimiseks eraldi kiirendatud menetluskord („strateegiliste investeeringute

ekspressrada“), mis suurendab Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetab

kliimaeesmärke ja energiajulgeolekut ning võimaldab prioriteetsetele projektidele tõhusamat ja

prognoositavamat haldusmenetlust.

Eelnõuga tehakse planeerimisseaduses, ehitusseadustikus, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ning Vabariigi

Valitsuse seaduses ja regulatsioonis muudatused, mille eesmärk on:

 luua selged kriteeriumid, mille alusel määratleda strateegilise investeeringu staatus;

 luua erikord strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemiseks, sh võimaldada

erimenetlust olukorras, kus ehitise asukoht ei ole kindlaks määratud, kuid taotlejal on

potentsiaalne ehitise asukoht välja valitud (riigi eriplaneeringu (REP) detailne lahendus),

ning ka juhul, kui asukoht on määratud kehtivas kõrgema tasandi planeeringus ja üldjuhul

sobilik (eri projekteerimistingimused);

 lihtsustada ja kiirendada üldiselt riigi eriplaneeringutega seotud menetlusi, sh loobuda

eraldi algatamise otsusest, tuua REP-i algatamise ja kehtestamise otsustamine Vabariigi

Valitsusest ministeeriumi tasandile, vähendada dubleerivaid hindamisi ning võimaldada

varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist;

 luua ühtne kontaktpunkt (edaspidi ÜKP), mis koordineerib strateegiliste projektide

menetlust ja tagab tähtaegadest kinnipidamise;

 võtta arvesse Euroopa Liidu (EL) regulatiivset raamistikku, sh nullnetotööstuse määrus

(Net-Zero Industry Act, NZIA)1 jm.

Muudatuste tulemusena väheneb eeldatavasti menetluskoormus, kiireneb strateegiliste

investeeringute elluviimine ja paraneb õigusselgus nii arendajate, kohalike omavalitsuste kui ka

riigiasutuste jaoks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud töörühm, mida juhtis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)

planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ning kuhu kuulusid Advokaadibüroo Sorainen OÜ

vandeadvokaadid Britta Retel ja Sandra Mikli ning jurist Birke Vahesaar. Eelnõu

ettevalmistamises osalesid ka Ahto Pahk, Peeter Kadarik, Kadi-Kaisa Tarkiainen, Ivari Rannama,

Timo Päit ja Moonika Schmidt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist; Birgit Parmas,

Liisi Pajuste, Rainer Persidski, Hanna Vahter, Triin Nymann, Ülle Luiks ja Madis Kaasik

Kliimaministeeriumist ning Andres Kikas ja Martiina Putnik Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusest. Eelnõu mõjude analüüsi on koostanud Marion Mets ja Hendrik Andres Tork OÜ-st

Skepast&Puhkim ning majandusmõjude osa Peeter Kadarik Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist. Eelnõu menetlemise eest vastutab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna planeeringute õigusnõunik

Ahto Pahk ([email protected], 5307 2548). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja

1 13. juuni 2024. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete

raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust

(EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.06.2024). – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1735.

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna jurist Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Merike Koppel

([email protected]) ja eelnõu seletuskirja Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

1) planeerimisseaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 37;

2) ehitusseadustiku redaktsioon avaldamismärkega RT I, 21.11.2025, 13;

3) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 58;

4) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 07.01.2026, 20.

2025. aasta 12. juuni kabineti nõupidamisel andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ülesande töötada välja riigi jaoks olulise erainvesteeringu

mõiste ning sellistele projektidele kohaldatavate eelismenetluste pakett (ekspressrada). Nimetatud

tegevus on seatud üheks eesmärgiks ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis perioodiks 2025–

2027. Ekspressraja väljatöötamiseks tellis MKM õigusanalüüsi, milles analüüsiti Euroopa Liidu,

Leedu ja Soome õiguskeskkonda ning tehti ettepanekud menetluslikeks erisusteks ja kontaktpunkti

toimimisloogikaks. Õigusanalüüsi on koostanud Advokaadibüroo Sorainen OÜ koostöös

Kliimaministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga. Esmaseid lahendusettepanekuid

tutvustati kahes töötoas ministeeriumidele, valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja

ettevõtjatele. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna ettevalmistamisel tugineti

2025. aastal koostatud analüüsile „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“2

ning Vabariigi Valitsuse otsusega määrati MKM-ile eelnõu väljatöötamise tähtpäevaks 2026. aasta

II kvartal, mistõttu on eelnõu koostamine kiireloomuline (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 1).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud menetluses oleva planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu3 ning ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga4. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eesmärgid

Eelnõu koostamise eesmärk on tagada Eesti majanduse ja julgeoleku seisukohalt oluliste

projektide sujuvam ettevalmistamine, parandada riigi investeerimiskliimat, suurendada

planeerimissüsteemi paindlikkust ning võimaldada strateegiliste arenduste koordineeritud ja

kooskõlastatud menetlemist riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Eelnõu eesmärk on luua strateegiliselt oluliste investeeringute kavandamiseks ja elluviimiseks

tõhus, selge ning prognoositav menetluskord, mis võimaldab vähendada halduskoormust ning

2 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/analuus-strateegiliste-investeeringute-ekspressraja-

valjatootamine/. 3 Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 683 SE – eelnõu – Riigikogu.

4 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 743 SE – eelnõu – Riigikogu.

lühendada oluliste tööstusprojektide menetlusaega, säilitades samal ajal keskkonna- ja ruumilise

planeerimise kvaliteeti.

Seaduse ja selle alusel antud määrusega kehtestatakse strateegilise investeeringu mõiste ning

sellele vastav kiirendatud menetlus.

2.2. Lahendatav küsimus, lahendused

Ühe kriitilise takistusena Eesti konkurentsivõime säilitamisel on ettevõtjad esile tõstnud

investeeringu elluviimisega kaasneva bürokraatia, mis pidurdab suurinvesteeringu objektide

rajamist.

Planeeringute valdkonna läbivaks tõhustamiseks ja ajakohastamiseks on viimastel aastatel ette

võetud erinevad algatused, sh ehitusõiguse andmise lihtsustamine laiendades PlanS §125 lg 5

kasutust, kehtiva detailplaneeringu muutmise võimaldamine, Maa- ja Ruumiametile

haldusjärelevalve teostaja rolli andmine, planeeringute infosüsteemi PLANIS rakendamine, jm.

Ettevalmistamisel on ka laiem planeerimissüsteemi reform. Neil algatustel on eeldatavalt

positiivne mõju planeerimistegevuste efektiivsuse kasvule ning ühe tulemusena ka investeeringute

teostamisele.

Siiski, Eesti planeerimissüsteem on strateegiliste investeeringute kontekstis jätkuvalt liiga aeglane

ja killustunud, ei võimalda läbida erinevaid menetlusi paralleelselt, sõltub oluliselt kohalike

omavalitsuste motivatsioonist ja võimekusest ning ei taga suurte investeeringute puhul piisavat

koordineeritust ega stsenaariumipõhist otsustamist. Puudulik on ka strateegilise investeeringu

mõiste õiguslik raam, mis omakorda takistab riigil anda projektidele sisulist eelisjärjekorda. 2025.

aasta kevadel tegi Riigikantselei juurde loodud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ettepaneku

tagada majandust oluliselt elavdavate objektide kiire ja tõhus planeerimine ning ehituslubade

andmine. Lisaks, eelismenetluste rakendamist objektidele prioriteetsetes valdkondades nõuavad

ka mitmed Euroopa Liidu (EL) õigusaktid.

Lahendusi kaaluti Sorainen OÜ koostatud õigusanalüüsis „Strateegiliste investeeringute

ekspressraja väljatöötamine“, kus analüüsiti ka EL-i, Soome ja Leedu praktikat ning menetluslikke

erisusi eri valitsemistasanditel. Analüüsi põhjal pakub MKM lahenduseks strateegiliste

investeeringute ekspressraja loomise, mida käesolevas eelnõus käsitletakse.

Ekspressraja instrumendi loomise peamised lähtekohad on olnud järgmised:

 käsitletakse punktobjekte maismaal (ehk tööstuslikke investeeringuid, mis on kavandatud

konkreetsesse asukohta koos nende juurde kuuluva taristuga);

 fookus on oluline, kuna liiga laia skoobi puhul läheb loodav instrument ebatõhusaks;

 ekspressraja kiire ja tõhus kasutamine eeldab põhjalikult ettevalmistatud projekti;

 menetlusi toetab ühtne kontaktpunkt (ÜKP);

 keskkonnamõjude hindamine on paindlikum.

Strateegiliselt oluline investeering

MKM teeb ettepaneku määratleda strateegiliselt olulise investeeringu tingimused, mille alusel

määratletakse investeeringu elluviimiseks vajalikud ehitised planeerimisseaduse (PlanS) ja

ehitusseadustiku (EhS) mõistes. Selle sisustamiseks lisatakse PlanS-i § 27, mis käsitleb riigi

eriplaneeringu instrumenti, erisäte. Säte võimaldaks kasutada REP-d ka erasektori algatatud, kuid

riigile strateegiliselt oluliste projektide menetlemiseks5 või väljastada strateegiliselt olulise

investeeringu elluviimiseks vajalikele ehitistele projekteerimistingimused (PT), kui

detailplaneeringu koostamise kohustus puudub või kui detailplaneering on olemas, ent seda tuleb

täpsustada. Samuti annab PlanS-i lisatav volitusnorm Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada

määrusega strateegiliselt olulise investeeringu määratlemise ja taotlemise kriteeriumid. Määruse

kavand on lisatud eelnõule.

Määruse järgi on strateegiliselt oluline investeering Eesti Vabariigi maismaal elluviidav

investeering, mis vastab määruses seatud kapitaliinvesteeringu mahule ja panustab strateegiliselt

olulisse valdkonda ning mille äriplaan vastab määruses sätestatud kriteeriumitele.

Kapitaliinvesteeringu mahu kriteeriumi seadmisel lähtutakse eesmärgist piiritleda ekspressraja

kohaldamisala üksnes sellistele projektidele, millel on riigi seisukohast laiem majanduslik või

julgeolekualane tähendus. Lävend võimaldab eristada tavapäraseid arendusprojekte üksikutest,

suuremahulistest ja mõjult ulatuslikest investeeringutest, millega kaasneb ka laiem mõju

majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela kujunemine või tugevnemine, näiteks alltöövõtjate,

teenusepakkujate, taristu ja oskustööjõu kaasamise kaudu.

Valdkondade valikul on lähtutud Eesti pikaajalistest arengueesmärkidest, sealhulgas teadus‑ ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) fookustest ning

nullnetotehnoloogiate ja strateegiliste väärtusahelate arendamisest, kriitiliste toorainete

töötlemisest ning riigi julgeoleku ja kaitsevõime seisukohalt olulistest tööstusvaldkondadest.

Peale investeeringumahu ja valdkondliku sobivuse hinnatakse taotleja äriplaani küpsust,

elluviidavust ja mõjusust, sealhulgas investori varasemat kogemust, projekti majanduslikku

kestlikkust, mõju regionaalarengule ning vastavust ekspressraja eesmärgile võimaldada riigile

strateegiliselt olulisi investeeringuid tõhusalt ja prognoositavamalt ellu viia.

Ühtne kontaktpunkt

Kontaktpunkti eesmärk on muuta strateegiliste investeeringute menetlus kiiremaks, selgemaks ja

ettevõtjale arusaadavamaks. Kontaktpunkt hakkab olema MKM-i koosseisuline ametikoht.

Kontaktpunkt koordineerib nii hindamis- kui ka eksperdikomisjoni tööd. Hindamiskomisjon

moodustatakse selleks, et anda kontaktpunktile esitatud projektile strateegiliselt

olulise investeeringu staatus. Komisjoni kuuluvad ministeeriumide strateegiliste valdkondade

asekantslerid ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja. Eksperdikomisjon moodustatakse

menetluse jälgimiseks ja edendamiseks. Eksperdikomisjoni liikmeteks nimetatakse strateegiliselt

olulise investeeringu projekti tegevusega seotud valdkondlike

ministeeriumide ja ametite esindajad ning selle kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja, kus

strateegiliselt olulist projekti ellu viiakse.

Strateegiliselt olulisele investeeringule kohaldatavad menetluslikud erisused

Strateegilise investeeringu märgise saanud projekti on võimalik menetleda kiiremini nii riigi kui

ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Eelnõuga pakutakse lahenduskäigud nii olukordadeks, kus

ehitise asukohta pole planeeringudokumentides määratud (vt eelnõu § 1) ja eestvedaja roll on riigil,

kui ka olukordadeks, kus ehitise asukoha saab olemasolevate planeeringute alusel põhimõtteliselt

välja selgitada (vt eelnõu § 2) ja suurem roll on kohalikul omavalitsusel (KOV).

Eelnõuga ette nähtud menetlusalternatiivid on esitatud joonisel 1.

5 Praegu on riigi eriplaneeringu instrumendi eesmärk püstitada selline olulise ruumilise mõjuga ehitis, mille

asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse

eelkõige selleks, et väljendada maakonnaüleseid huve riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasitranspordi,

jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või väljendada neid huve avalikus veekogus ja

majandusvööndis.

Joonis 1. Menetlusalternatiivid

1) Ehitise asukohta ei ole planeeringudokumentides varem kindlaks määratud

Kui planeeringudokumentides ei ole ehitise asukohta kindlaks määratud, kuid taotlejal on

potentsiaalne ehitise asukoht välja valitud, oleks riigil riiklikes või erasektori algatustes võimalik

kasutada nn REP detailse lahenduse menetlust strateegilise investeeringu ehitustingimuste

kavandamiseks. REP detailse lahenduse menetlus võimaldab loobuda asukoha eelvaliku

menetlusest6 ning koostada REP üksnes detailse lahendusena, mis võimaldab PT-de etapi vahele

jätta ja minna kohe ehitusluba taotlema.

Ajaline võit tuleneb sellest, et strateegiliselt oluliste projektide puhul ei ole vaja läbi viia asukoha

eelvaliku menetlust; väheneb bürokraatia, kuna otsustustasand tuuakse Vabariigi Valitsusest

ministeeriumi tasandile, kaotatakse ära algatamisetapp ning planeeringu koostamise saab anda

halduslepinguga üle arendajale, et jätta ära ajamahukas riigihanke menetlus.

2) Kavandatava tegevuse jaoks vajaliku ehitise asukoht on varasemates planeeringutes

määratud ja üldjoontes sobilik

Kui strateegiliselt olulise investeeringu jaoks vajaliku ehitise asukoht on juba määratud varasemas

planeeringus (näiteks maakonna- või üldplaneeringus), on EhS-i erisätete alusel võimalik anda

detailplaneeringut koostamata PT-d. Selliste PT-de andmisel saaks vajaduse korral põhjendatud

ulatuses kõrvale kalduda üldplaneeringus sätestatud tingimustest.

Ajaline võit tuleneb sellest, et strateegiliselt oluliste projektide puhul ei ole vaja läbi viia

detailplaneeringu menetlust, mille keskmine kestus on kaks aastat ja viis kuud ning

üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul kaks aastat ja kümme kuud.7

Keskkonnamõju hindamise lihtsustamine

6 Erimenetluse puhul kaalutakse, kas selle rakendamine on ehitise eripära arvestades põhjendatud. Näiteks ei saa

lahendust kasutada olukorras, kus ehitise asukohta tuleb hakata üle Eesti valima. 7 MKM-i andmeanalüüs, 13.02.2026.

Kehtivas süsteemis alustatakse kavandatava tegevuse elluviimist üldjuhul planeeringust /

keskkonnamõju strateegilisest hindamisest (KSH), millele järgneb tegevuslubade taotlemine /

keskkonnamõju hindamine (KMH). Käesoleva eelnõuga luuakse võimalus arendajal valida, kas:

 alustada KMH-d varasemas etapis (enne planeerimismenetlust või sellega samal ajal), et

menetlused saaksid toimuda võimalikult varakult;

 koordineerida REP KSH ja projekti tasandi KMH nii, et uuringuid ja konsultatsioone ei

dubleeritaks. Arendajal on võimalik tellida kriitilised uuringud esimesel võimalusel.

Muudatus loob eeldused menetluste kiirendamiseks (vt eelnõu §-d 3 ja 4).

Ajaline võit väljendub eelkõige järgnevas. Kui tavapäraselt algatatakse KMH tegevusloa taotluse

alusel, siis peatub tegevusloa taotluse menetlus (st tegevusloa väljastamine otsustatakse KMH

järel). KMH-d on võimalik läbi viia ka enne tegevusloa taotlemist, kuid kehtivas regulatsioonis on

kehtestatud selle kasutamise kitsendused seoses planeerimismenetlusega. Eelnõu muudatuste

tulemusena saab aga KMH teha ka enne planeerimismenetlust (kui riigi eriplaneering koostatakse

detailse lahenduse alusel). See tähendab, et KMH kui aeganõudev menetlus on võimalik teha

varem ja KMH (sh selle raames tehtud uuringud, mis võivad praktikas olla väga ajamahukad)

tulemusi saab kasutada näiteks planeeringu koostamise menetluses, mis omakorda aitab seda

menetlust kiirendada.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §‑ga 1 muudetakse planeerimisseadust (PlanS), §-ga

2 muudetakse ehitusseadustikku (EhS), §‑ga 3 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) ning §‑ga 4 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa

seadust (KeÜS).

Eelnõu § 1. Planeerimisseaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PlanS §-i 4 lõikega 31, millega määratakse MKM täitma ÜKP

ülesandeid strateegiliselt olulise ehitise menetlustes.

ÜKP roll hõlmab nii PlanS-i riigi eriplaneeringu (REP) raamistikku kui ka EhS peatüki 131

strateegiliselt olulise ehitise PT-de menetlust. Peamine põhimõte seisneb selles, et ettevõtjal on

üks keskne kontaktpunkt, mille kaudu saab kogu vajaliku teabe. Seetõttu määratakse eelnõuga

sama ÜKP kõigi strateegiliste investeeringute jaoks, sealhulgas nõustab ÜKP strateegiliselt olulise

ehitise teavitus- või loamenetlusi EhS-i alusel ja on kaasatud kooskõlastajana menetlustesse.

MKM-il on juba praegu NZIA ÜKP roll8. Suur osa strateegilisi investeeringuid on

majanduspoliitika kavandamise ja elluviimise osa, mis on VVS-i9 järgi MKM-i valdkond. Lisaks,

ministeeriumil on oma positsiooni tõttu lihtsam end valdkondadeüleselt kehtestada ja tagada

sellega menetluste efektiivsus.

ÜKP roll hõlmab EhS-i strateegiliselt olulise ehitise PT-de ja REP detailse lahenduse menetluses

peamiselt planeerimismenetluse tundmist, sealhulgas asutuste koostööd. Sedalaadi ülesanded ning

vajalikud teadmised ja oskused on praegu olemas eelkõige MKM-is.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1735 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 2162. 9 VVS § 63 lõige 1.

ÜKP olemasolu aga ei taga iseenesest strateegilise investeeringu projekti menetlemise

prioriteetsust ega seda, et (teised) asutused viivad (oma osas) menetluse läbi tähtaegselt ja tõhusalt.

ÜKP töö saab olla tõhus, kui kohe taotluse menetlusse võtmise järel (st kui ei esine taotluse

tagastamise aluseid) koostatakse ajakava ja kaasamiskava. Kogu menetluse, sealhulgas kõigi

kooskõlastuste ja etappide läbimõtlemine kohe alguses tagab, et kõigi nende tööliinidega, mis ei

sõltu üksteisest, tegeletakse paralleelselt ning võimalikult varakult. Kui arendaja on esitanud

KOV-ile EhS peatüki 131 kohase taotluse PT-dee või ehitusloa saamiseks, saab KOV kasutada

oma menetluse tõhusal läbiviimisel ÜKP tuge.

ÜKP täpsemad ülesanded sätestatakse eelnõukohase PlanS § 27 lõike 31 alusel kehtestatava

Vabariigi Valitsuse määrusega, MKM-i põhimäärusega ja vajaduse korral muude valdkondlike

õigusaktidega.

Seetõttu nähakse eelnõuga ette aktiivne ÜKP funktsioon, millel on projektijuhilaadne koordineeriv

ja hõlbustav roll. ÜKP ei ole aga tegevuslubade (nt ehitusluba või keskkonnaluba) puhul otsustaja,

ning nende puhul on otsustajaks endiselt selleks pädev asutus.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PlanS § 27 lõikeid 1 ja 2, mille eesmärk on ajakohastada REP-

i mõistet ning täpsustada REP-i koostamise eesmärki ja ulatust. Muudatusega lisatakse terminid

„strateegiline huvi“ ja „strateegiliselt oluline ehitis“ ning eemaldatakse lauseosa „eelkõige

maakonnaüleste huvide väljendamiseks“.

PlanS § 27 lõikesse 1 lisatakse, et REP-i koostamise alus on muu hulgas suur strateegiline huvi.

Seega, erinevalt varasemast ei pea ehitisi riigi tasemel kavandades lähtuma üksnes riigi huvidest

– arvesse võib võtta ka muid, näiteks erasektorist tulenevaid, kuid riigi ja EL jaoks strateegilisi

huve.

Euroopa Liidu huvid strateegiliste investeeringute vallas on seotud nullnetotehnoloogiate ja

kriitilise toorme kasutuselevõtu ning kaitsevaldkonna investeeringute toetamisega. Üldjoontes

nähakse strateegilisi investeeringuid kui projekte, mis edendavad tehnoloogiate (nt akud, vesinik,

CCUS10, päikesepaneelid, tuulikud, soojuspumbad) tootmist, vähendavad Euroopa Liidu

strateegilist sõltuvust ning toetavad Euroopa tööstuse dekarboniseerimist, energiakasutuse

elektrifitseerimist, puhta tehnoloogia tootmise laiendamist ja kriitiliste toormete tarnekindlust.

Sellisteks loetakse eelkõige investeeringud nullneto- ja vähese süsinikuheitega tehnoloogiate

tootmisse, kriitiliste toorainete väärtusahelatesse ning taristusse, mis tugevdavad Euroopa tööstuse

vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat.

Lõikest 1 eemaldatakse ka lauseosa „eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks“.

Strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi ei pruugi omada maakonnaülest mõõdet, kuna tegu

võib olla väiksema punktobjektiga. Samas võib ühel ehitisel olla suur strateegiline mõju, näiteks

Euroopa Liidu õiguse või kaitsevaldkonna mõttes.

Eesmärk on integreerida strateegiliselt olulise ehitise (sh investeeringu) mõiste PlanS-i,

lihtsustades seeläbi REP‑instrumendi kasutamist strateegiliselt oluliste investeeringute puhul ning

tagades, et vastav mõiste oleks õiguskorras selgelt määratletud. Lisaks tehakse ettepanek

kujundada REP-i instrument osaliselt ringi, et lubada seda kaalutlusõiguse alusel kasutada ka

erasektori vajaduste põhjal. REP-i instrumenti muudetakse nii, et see ei väljenda enam üksnes riigi

huve, vaid võimaldab riigil anda krundi ehitusõiguse (analoogselt detailplaneeringuga). Sealjuures

ei kaalu riik enam, kas tal endal on nimetatud projekti vastu huvi, vaid peab hindama seda, kas

10 Carbon Capture, Utilization, and Storage ehk süsiniku kogumine, kasutamine ja säilitamine.

tegu on strateegiliselt olulise investeeringuga, mille kavandamisel võib esineda erahuvi. Seega

peab riik REP raames menetlema ka neid projekte, mille vastu puudub suur riiklik või

rahvusvaheline huvi ja mis lähtuvad erasektori vajadusest.

Lõige 2 muudetakse loeteluks, et see oleks paremini jälgitav. Loetelusse lisatakse viide määrusele,

mille alusel saab kaaluda REP menetluse rakendamist strateegiliselt olulistele ehitistele. Varem

kehtinud loetelu on sätestatud ammendavana, kuid lõike 2 punktiga 7 tekib võimalus kavandada

ka muid ehitisi, mis vastavad viidatud määruse tingimustele. Lõike 2 punktiga 7 määratletakse

strateegiliselt olulise ehitise mõiste. PlanS § 27 lõike 31 alusel antavas määruses sisustatakse

täpsemalt strateegiliselt olulise investeeringu tingimused. Strateegiliselt olulise investeeringu

elluviimiseks püstitatav või rajatav ehitis on strateegiliselt oluline ehitis. Seejuures eristatakse

strateegiliselt olulist ehitist ja seda teenindavaid ehitisi.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse PlanS § 27 lõikega 11, mis oli varem sama paragrahvi lõike 2

esimene lause. Muudatusega parandatakse loetavust. Varasema lõike 2 esimeses lauses

asendatakse sõna „tuleb“ sõnaga „võib“, väljendamaks, et REP-instrumendi kasutamine on

kaalutlusotsus. Võimaluse korral võib nimetatud ehitisi kavandada muudel planeerimistasanditel,

näiteks detailplaneeringuga.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse PlanS § 27 lõiget 3, asendades senise viite otsustajale. Kehtiva

õiguse kohaselt teeb REP-i koostamise otsuse PlanS § 27 lõikes 2 nimetamata muu ehitise puhul

Vabariigi Valitsus. Eelnõuga viiakse otsustusõigus üle valdkonna eest vastutavale ministrile ehk

käesoleval ajal majandus- ja tööstusministrile. Muudatuse eesmärk on lihtsustada

otsustusprotsesse ning tegu on üldise muudatusega, mida kohaldatakse ka tavapärastes REP-i

menetlustes. PlanS näeb ette põhjalikku kaasamist, ning selles kontekstis lisab Vabariigi Valitsuse

otsuse menetlusprotsessid ja otsuse eelnõu menetlemine täiendavat bürokraatiat, kuna peale PlanS-

kohase kaasamise tuleb järgida Vabariigi Valitsuse vastavat korda. Muudatuse eeskujuna

analüüsiti hoonestuslubade andmise regulatsiooni, kus otsustustasand liikus Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametisse (edaspidi TTJA) ning praktikas on see teinud protsessi sujuvamaks.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse PlanS § 27 lõigetega 31 ja 32, millega antakse Vabariigi

Valitsusele volitus kehtestada strateegiliselt olulise investeeringu määratlemise kriteeriumid ja

nende hindamise kord. Volitusnorm on antud Vabariigi Valitsusele, kuna nimetatud mõistel ja

mõisteid hindaval komisjonil võib olla valdkondadeülene kohaldamisala ning koosseis.

Eelnõuga nähakse ette, et Vabariigi Valitsus täpsustab muu hulgas taotleja registrijärgse

asukohaga seotud piiranguid. Niisugune lähenemisviis on vajalik seepärast, et strateegiliselt

oluline investeering võib puudutada ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonda. Seetõttu on riskide

maandamiseks mõistlik nõuda, et taotleja ja tema tegelikud kasusaajad oleksid registri järgi seotud

riigiga, kellega Eestil on tihe koostöö ning kes jagab Eestiga sarnaseid väärtusi. Nimetatud

riikidena saab ennekõike käsitada Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi

Konföderatsiooni, Põhja-Atlandi lepingu (NATO) osalise ning Majandusliku Koostöö ja Arengu

Organisatsiooni lepinguriigi ettevõtteid.

Strateegiliselt olulise investeeringu mõiste täpne sisu määratletakse määrusega, lähtudes sellest, et

terminit saaks kasutada valdkondadeüleselt.

Kui strateegiline investeering eeldab peale ehitusloa ka muid tegevuslube (näiteks

keskkonnakaitseload), siis tuleb need taotleda vastavalt olemasolevale korrale. Tegevusloa (v.a

PT-d) menetlustega seotud toiminguid, näiteks ehitusloa koostamist, on võimalik alustada

planeerimismenetlusega samal ajal.

Lisaks nähakse ette, et Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritakse strateegiliselt olulise

investeeringu hindamiskomisjoni koosseis ja investeeringute hindamise pädevus.

Hindamiskomisjon tagab, et otsustusprotsess on valdkondadeülene, kaasates komisjoni

valdkondlike ministeeriumide asekantslerid ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja.

Hindamiskomisjoni teenindab käesoleva eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud ÜKP, kes valmistab muu

hulgas ette otsustamisele tulevad küsimused.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse PlanS § 27 lõiget 6, mis käsitleb keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamise vajadust REP menetluses. Tegu on üldise muudatusega, mille mõju

on laiem kui üksnes strateegiliselt olulise ehitise kiirendatud menetlus.

PlanS § 27 lõike 6 kohaselt on REP-i koostamisel kohustuslik viia läbi KSH olenemata sellest,

mida planeeritakse. Eelnõus tehakse ettepanek kujundada REP kui instrument osaliselt ringi, et

lubada seda kasutada ka erasektori vajaduste järgi ja anda kaalutlusõigus REP-i instrumendi

kasutamiseks. REP peaks muutuma nii, et tegu ei oleks üksnes riigi huvide väljendusega, vaid riigi

võimalusega anda krundi ehitusõigus riigi tasemel. Kui REP-i erisäte muutub sisult

detailplaneeringuga sarnaseks instrumendiks, saab KSH läbiviimise vajadust hinnata analoogselt

PlanS § 124 lõigete 5 ja 6 alusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole KSH algatamine kohustuslik ei

detailplaneeringu ega ka maakonna- või üldplaneeringu teemaplaneeringu puhul.

Muudatuse tulemusel on KSH algatamine kohustuslik, kui REP on aluseks KeHJS § 6 lõike 1

kohasele tegevusele. Muul juhul (kui kavandatakse tegevust, mis kuulub KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkonda ja mis on nimetatud § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses) otsustatakse

KSH läbiviimise vajadus eelhinnangu põhjal (st kaaludes KSH algatamise vajadust),

lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest. Analoogne lähenemisviis kehtib detailplaneeringute korral.

KSH algatamist võiks eeldada olukorras, kus REP-i instrumendiga kavandatava tegevuse asukoht

ei ole teada või kaasneb oluline mõju keskkonnale. Sellisel juhul algab REP menetlus

asukohavaliku etapiga, mille raames tuleb ehitise jaoks leida sobivaim asukoht. Kavandatava

ehitise jaoks sobivaima asukoha valik eeldaks üldreeglina KSH menetlust.

Muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. KSH direktiivi 2001/42/EÜ preambuli punkti 10

kohaselt tuleb KSH läbi viia kõigi kavade ja programmide puhul, mis koostatakse mitme sektori

tarvis ja millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis on loetletud

keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi 2011/192/EL I ja II lisas, ning kõigi

kindlaksmääratud kavade ja programmide puhul, millel on direktiivi 92/43/EMÜ (nn

loodusdirektiiv) järgi tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Kui kava või programm käsitleb

väikese piirkonna kasutamist kohalikul tasandil või tegemist on eelmainitud kavade või

programmide väiksemate muudatustega, tuleb neid hinnata ainult juhul, kui liikmesriik leiab, et

kava või programmiga võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Eelnevat arvesse võttes ei nõuta direktiiviga väikeseid piirkondi hõlmavate strateegiliste

planeerimisdokumentide ja olemasolevate strateegiliste planeerimisdokumentide muutmisel

ilmtingimata KSH algatamist. Sellistel juhtudel tehakse KSH algatamise või algatamata jätmise

otsus eelhinnangu andmise kaudu.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse PlanS-i §-ga 272, millega nähakse ette võimalus loobuda

asukoha eelvaliku menetlusest ja kehtestada REP ainult detailse lahenduse alusel. Tegu on

erisättega, mida kohaldatakse üksnes strateegiliselt oluliste ehitiste kavandamisele ning koosmõjus

PlanS § 27 lõigetega 1 ja 2, st hinnatakse asjakohast valdkonda ja esinevaid huvisid.

Muudatuse eesmärk on kiirendada riigi tasandi planeerimismenetlust. Lahendus võimaldab

kehtestada riigi taseme planeeringu detailplaneeringu eeskujul, et riik saaks sobivas asukohas anda

ehitusõiguse ja liikuda edasi ehitusloa menetlusega.

Lõikega 1 sätestatakse, et detailse lahenduse menetlust on võimalik kasutada strateegiliselt oluliste

ehitiste kavandamiseks, kui need vastavad PlanS § 27 lõike 32 alusel antud määruse

kriteeriumidele. Detailne lahendus tuleb koostada juhul, kui maakasutus- ja ehitustingimusi ei saa

olemasolevatest planeeringutest tuvastada ning need tuleb planeeringulahenduse koostamisel

terviklikult läbi mõelda.

Strateegiliselt olulise ehitise kavandamisel eelistatakse enne ehitusõigusliku menetluse algatamist

teha asjakohased uuringud, hinnangud ja analüüsid. Hinnata tuleb seda, kas saab läbi viia

strateegiliselt olulise ehitise menetluse ning ega ei esine välistavaid asjaolusid ehitise

kavandatavas asukohas ehitamiseks (PlanS § 28 lõike 2 punkt 2, REP-i algatamisest keeldumise

alused). Välistavad asjaolud on ka ülemäärane isikute õiguste või huvide riive, mis võib seisneda

ulatuslikes häiringutes, näiteks elamualade läheduses. Oluline mõju keskkonnale peab olema

välistatud. Kui ehitis kavandatakse Natura 2000 kaitsealade lähedusse või mujale piirkonda, kus

ehitustegevus tõenäoliselt põhjustab keskkonnahäiringuid või -kahju, tuleb tagada, et mõju Natura

aladele on välistatud.

Lõikega 2 sätestatakse, et detailse lahenduse koostamise taotluse menetluses lähtutakse PlanS §-

dest 28 ja 29. Tegu on viitelise normiga, et REP-i detailse lahenduse menetluses lähtutakse

planeeringu algatamisest keeldumise (taotluse tagastamise alused) ja planeeringu koostamise

lõpetamise alustest. Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid

planeeringu koostamise korraldaja veebilehel ning PlanS § 44 lõikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid

teavitatakse kirjalikult. Tegemist on erisuse loomisega riigi eriplaneeringu menetlusele

strateegiliselt olulise ehitise kavandamisel. Kuna eesmärk on kiirendada riigi tasandi

planeerimismenetlust, tekib vajadus vältida menetlust viivitavaid teavitamiskohustusi. Oluline on

järgida PlanS § 9 üldpõhimõtet, mille kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja piisavalt

ja arusaadavalt kaasama avalikkust. Oluline on leida tasakaal menetlusliku kiiruse ja avalikkuse

piisava teavitamise vahel. Tegemist on proportsionaalse erisusega, mis arvestab vajadust teavitada

võimalikult suurt isikute ringi ilma viivitusteta. Menetlusse on kaasatud kohaliku omavalitsuse

üksus, kellel on võimalus teavitada konkreetsemaid kogukondi. Puudutatud isikuid teavitatakse

kirjalikult vastavalt PlanS § 44 lõikele 4 ja kooskõlas üldiste haldusmenetluse põhimõtetega. Muu

suhtes rakendatakse menetlusele REP-i detailse lahenduse koostamise norme.

Lõikega 3 sätestatakse erisused, mida kohaldatakse keskkonnamõju strateegilisele hindamisele

riigi eriplaneeringu koostamisel detailse lahenduse alusel. Punktiga 1 sätestatakse võimalus teha

riigi eriplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine koordineeritult

strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamisega (lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 284). Nii tekib võimalus viia KSH ja KMH läbi samal

ajal, et vähendada lõppastmes menetlustele kuluvat aega. Vt ka selgitusi vastava KeHJS-e

muudatusettepaneku juures.

Punktiga 2 täpsustatakse, et kõnealuse lähenemisviisi kohaldamisel tuleb sellest teavitada PlanS

§ 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutusi ning isikuid. Nõue on seotud KeHJS § 284 lõike 4 kohase

teavitamiskohustusega: kui REP ja KSH on algatatud ning seejärel otsustatakse algatada KMH,

siis peab sellest teavitama ka neid, keda teavitati REP-i ja KSH algatamisest. Kui menetlused

algatatakse samal ajal, saab teavitada korraga. Lähtutakse asjaolust, et REP-i ja KSH ning KMH

korral on menetlejad erinevad, kuid eesmärk on see, et kõik asutused ja isikud oleksid erisuse

kohaldamisest õigel ajal teavitatud.

Punkt 3 sisaldab olulist muudatust: enne riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande

esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tuleb küsida PlanS § 44 lõigetes 1 ja 2

nimetatud asutuste ja isikute seisukohta KSH aruandes kogutava teabe ulatuse kohta. Riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja määrab seisukohtade esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla

lühem kui 30 päeva.

REP-i menetlus on olemuslikult mahukas ja aeganõudev. Kehtiva õigusega on sätestatud

strateegiliste planeerimisdokumentide KSH algatamise korral kohustus koostada KSH programm.

Eelnõuga tehakse ettepanek loobuda programmi koostamise etapist olukorras, kus REP

kavandatakse detailse lahenduse alusel ja ilma asukoha eelvaliku menetluseta. Muudatus on

vajalik, et tagada strateegiliselt oluliste projektide menetlus võimalikult lühikese tähtajaga, s.o ühe

aasta jooksul alates taotluse esitamisest. Muudatus on kooskõlas EL-i keskkonnamõju strateegilise

hindamise direktiiviga (2001/42/EÜ, nn KSH direktiiv), mis ei näe ette KSH programmi

koostamise kohustust ega määratle KSH programmi sisulisi nõudeid. Ettepanek kaotada

planeeringute puhul KSH programmi koostamise etapp on tehtud mitme õigusanalüüsi11 raames.

Muudatus ei tähenda, et ametiasutustel ja avalikkusel kaob võimalus rääkida kaasa riigi

eriplaneeringu KSH koostamise menetluses, sealhulgas avaldada arvamust mõju hindamise sisu ja

ulatuse kohta. Lähtudes KSH direktiivi artikli 5 lõikest 4, on REP-i koostamise korraldaja

kohustatud küsima seisukohta KSH aruandes kogutava teabe ulatuse kohta (nn scoping). Asutused

(oma pädevusvaldkonnast lähtuvalt) ja isikud annavad 30 päeva jooksul seisukoha selle kohta,

mida tuleks KSH menetluses arvestada, sealhulgas millist olulist keskkonnamõju hinnata.

Seejuures peab arvestama, et seisukoha all mõeldakse nii ettepanekuid, vastuväiteid kui ka

märkuseid. Selleks, et osalised saaksid esitada põhjendatud ettepanekuid, on soovitatav edastada

neile ülevaade olemasolevast asjakohasest teabest (nt KSH käigus hinnatavad mõjud,

kavandatavad uuringud jms). Kui asjaomane asutus või isik ei ole esitanud 30 päeva jooksul oma

seisukohta, siis loetakse, et tal ei ole selles etapis KSH raames kavandatavate uuringute ja mõju

hindamise ulatuse kohta ettepanekuid. Samas tuleb arvestada, et üldjuhul ei peaks hilisemates

etappides enam lisauuringuid nõudma või see peab olema igati põhjendatud. Asutuste ja isikute

väljaselgitamine on planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ülesanne.

Lõikega 4 sätestatakse, et detailse lahendusena kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus

tehakse hiljemalt ühe aasta möödumisel taotluse esitamisest arvates, kui taotlus vastab käesoleva

seaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel kehtestatud määruse menetluse kiirkorras läbiviimise nõuetele.

Viidatud määrus loob võimaluse läbida menetlus konkreetsetel eeldustel kiirkorras. See tähendab

eeldust, et planeeringu koostamise taotluse esitamise hetkel on tehtud vajalikud uuringud (nt

elustiku-uuringud), analüüsid ja hinnangud ning menetluse käigus puudub vajadus oluliselt

täiendavate uuringute läbiviimiseks. Tegemist on tähtajaga, mida saab HMS-is ette nähtud

juhtudel pikendada, kuid haldusorgan ei tohi sealjuures ise olla viivituses. Tähtaja kehtestamine

aitab tagada, et menetlus toimub mõistliku aja jooksul ega jää venima. See säte on analoogne PlanS

§ 139 lõikega 2, mille puhul on praktikas leitud, et tegu ei ole õiguslikke tagajärgi toova tähtajaga.

See tähendab, et tähtaja möödumine ei too iseenesest kaasa menetluse lõppemist, menetluse

kehtetust, kehtestamisotsuse tegemise keelamist ega otsuse õigusvastasust. Eesmärk on määratleda

11 Soraineni analüüs, lk 99; Advokaadibüroo Ellex Raidla. 2024. Õigusanalüüs KMH teenuse disaini

ettevalmistamiseks. – https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/%C3%95igusanal%C3%BC%C3%BCs.pdf, lk 56-57.

menetlusaeg, mille möödumisel peab olema selge, kas planeering kehtestatakse või on ilmnenud

asjaolud, mis seda takistavad.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse PlanS § 28 pealkirja ja lõiget 1. PlanS § 28 pealkiri

sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. Riigi eriplaneeringu taotlus ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine“.

PlanS § 28 lõiget 1 muudetakse ja loobutakse Vabariigi Valitsuse algatamise eraldi otsusest ning

nähakse ette, et REP-i ja KSH-d korraldab otse MKM või muu PlanS § 27 lõikes 7 nimetatud

valitsusasutus. Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ja otsustustasandeid. Muudatusega

kaotatakse algatamise menetlustoiming, mis senises praktikas eeldab eraldiseisva REP-i

algatamise otsuse koostamist, selle kooskõlastamist ja menetlemist. Tegemist on üldise

muudatusega, mida kohaldatakse kõikidele REP-i taotlustele, et hoida kokku menetlusaega.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse PlanS § 28 lõike 2 sissejuhatavat lauset ja punkte 1 ning 11,

asendades keeldumise vormi uue sõnastusega, mille järgi REP-i taotlus tagastatakse, mitte ei

tehta taotluse kohta algatamata jätmise otsust. Muudatus on seotud eesmärgiga kaotada algatamise

menetluse toiming.

Lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „algatatava“ sõnaga „taotletava“ ja punkt 11 muudetakse nii,

et julgeolekule avalduv oht peab nähtuma mitte esitatud taotlusest vaid tulevikus elluviidavast

planeeringust.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse PlanS § 28 lõikeid 3–32 ja 41, millega nähakse ette tähtaeg,

mille jooksul tuleb REP-i taotlus tagastada juhul, kui esinevad tagastamise alused. Seega

asendatakse varasem otsustus „algatatakse või jäetakse algatamata“ haldusmenetluse tavapärase

lõpetamistoiminguga – taotluse tagastamisega.

Muudetakse § 28 lõiget 31, mille kohaselt asendatakse varasem otsustus „algatatakse või jäetakse

algatamata“ uue menetlusloogikaga, mille kohaselt tagastatakse REP-i taotlus 90 päeva jooksul

viimase täiendava taotluse laekumisest.

Muudetakse § 28 lõiget 32, millega jäetakse kõrvale algatamisotsuse mudel ja nähakse ette, et

taotluse tagastamise otsustus tuleb teha 90 päeva jooksul konkursi tulemuste esitamisest arvates.

Tegemist on toimingutega, millega lõpetatakse menetlus. Need on sisult samasugused nagu

varasem sõnastus „menetluse algatamata jätmine“. Kuna tegemist võib olla isiku õigusi kahjustava

toiminguga, mis lõpetab menetluse, siis on vaja teostada oluline kaalutlus. Sealjuures tuleb tagada

isikutele õigus olla ära kuulatud HMS § 40 lõike 2 kohaselt. Seetõttu on jäetud põhjendatult

90-päevane tähtaeg, mille jooksul taotlus tagatakse. Lühem tähtaeg, mida on võimalik põhjendatud

juhul pikendada, ei taga menetluse subjektile selgust ja võib olla eksitav. Pikema tähtajaga on

tagatud isikule piisav aeg vastuväidete ja arvamuse kujundamiseks.

Lisatakse § 28 lõige 33, mille kohaselt teeb planeeringu koostamise korraldaja otsuse

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 90 päeva jooksul

riigi eriplaneeringu taotluse saamisest arvates. Tegemist on KeHJS § 11 lõigete 2 ja 22 kohase

eelhindamise menetluse analoogiga, mil otsustaja peab 90 päeva jooksul andma eelhinnangu, kas

mõjude hindamine on vaja algatada või mitte (sh konsulteerides asjaomaste asutustega).

Muudetakse lõiget 41, millega tehakse lisaks riigi poolt esitatava REP-i taotluse puhul erisus ka

strateegilise ehitise kohta esitatud REP-i taotlusele.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse PlanS §-i 28 lõike 33, millega sätestatakse otsuse tegemise

tähtaeg REP-i koostamise korraldajale KSH algatamise või algatamata jätmise kohta. Otsus tuleb

teha 90 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tähtaja seadmine parandab etteaimatavust ja

tagab, et oleks võimalik järgida üldist planeeringu koostamise tähtaega.

Eelnõu § 1 punktiga 12 jäetakse PlanS § 28 lõigetest 4, 41 ja lõike 5 punktist 1 ning § 281 lõigetest

1 ja 5 välja sõna „algatamine“ vastavas käändes.

Eelnõu § 1 punktiga 13 jäetakse PlanS § 28 lõigetest 4 ja 6 välja sõnad „ning Vabariigi Valitsuse“.

See muudatus on tingitud muudatusest, millega toodi eriplaneeringu koostamise korraldamise

ülesanne Vabariigi Valitsuselt valdkonna vastutava ministri tasemele. Kuna Vabariigi Valitsus ei

ole enam planeeringu koostamise korraldaja, pole asjakohane avalikustada teavitusi Vabariigi

Valitsuse veebilehel.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse PlanS § 28 lõiget 5, asendades kehtivas seaduses kasutatud

viited „algatamise otsusele“ ja „algatamisel“ uue sõnastusega, mille kohaselt REP-i taotlus

avalikustatakse ning teates märgitakse vajalik teave, mis on esitatud lõike 5 punktides.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse PlanS § 28 lõike 5 punkti 4, mille kohaselt tuleb REP taotluse

avalikustamise teates märkida muu hulgas otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise või algatamata jätmise ning selle põhjuste kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse PlanS § 28 lõiget 7, kus täpsustatakse teavitamise alus,

asendades sõna „algatamisest“ viitega „taotluse saamisest“. Muudatus on vajalik seoses REP-i

algatamise kui menetlustoimingu kaotamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 17 sätestatakse PlanS § 28 lõikes 8 viide PlanS §-dele 130 ja 131.

Üldnormina võib planeeringute rahastamiseks sõlmida kokkulepped PlanS § 4 lõike 21 alusel, st

huvitatud isikule ei anta üle planeeringu ja KSH koostamist või selle tellimist. Muudatusega

kehtestatakse erinorm kulude rahastamise kohta ning lubatakse REP-i koostada või seda tellida ja

mõjude hindamist rahastada huvitatud isikul. Tegu on volitusnormiga, mis annab planeerimisalase

tegevuse korraldajale vastava võimaluse. Tal puudub kohustus oma ülesandeid delegeerida ja ta

võib neid huvitatud isiku asemel ise täita, näiteks olukorras, kus esinevad kaalukad huvid.

Sättesse lisatakse erand, mille kohaselt ei rakendata PlanS § 130 lõikes 2 sätestatud erandeid. See

tähendab eelkõige, et halduslepingu võib planeeringu koostamiseks või tellimiseks sõlmida juhul,

kui muudetakse olemasolevat üldplaneeringut, tehakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või kui

koostatakse eriplaneering detailse lahenduse alusel olulise keskkonnamõjuga tegevuse

kavandamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse PlanS § 29 lõiget 1, mille järgi teeb menetluse lõpetamise

otsuse REP-i koostamise korraldaja, mitte algataja. Muudatus on vajalik seoses REP-i algatamise

otsuse kaotamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse PlanS § 29 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt võib REP-i

koostamise menetluse lõpetada, kui menetluse kestel ilmneb, et kavandatav ehitis ei vasta

strateegiliselt olulisele ehitistele kehtestatud tingimusele.

Sättes peetakse silmas mittevastavust tingimustele, mis on kehtestatud PlanS § 27 lõikes 32

sätestatud volitusnormi alusel antud määruses. Näiteks võib tuua olukorra, kus algselt tehakse

taotlus erimenetluse kohaldamiseks strateegiliselt olulisele ehitisele, kuid menetluse kestel

langevad selle kasutamise aluseks olevad tingimused ära, sest näiteks investeeringu suurus ei vasta

enam määruses kehtestatud lävendile.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse PlanS § 29 lõiget 2, millega ajakohastatakse viidet

teavitamiskorrale. Uue sõnastusega nähakse ette, et lõpetamisest teavitatakse kooskõlas § 28

lõigete 6 ja 8 või § 272 lõike 2 nõuetega. Kehtiva õiguse järgi tuleb REP-i ja KSH lõpetamisest

teavitada vastavalt samadele nõuetele, mis kehtivad nende algatamisest teavitamise kohta. Lisaks

on sätestatud kohustus avaldada teave planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva

jooksul. PlanS § 9 üldnormi järgi on planeeringu koostamise korraldajal kohustus tagada isikute,

sealhulgas avalikkuse piisav kaasatus planeerimismenetlusse. Muudatus on tingitud REP

algatamise otsuse kaotamisest ja §-s 272 sätestatud menetluse loomisest.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse PlanS § 30 lõiget 1, kus kehtiva seaduse järgi tehakse

asukoha eelvalik pärast REP ja KSH algatamist. Eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt

algatamisotsust enam ei tehta ning menetlus algab taotluse saamisega. Seetõttu täpsustatakse ka

PlanS § 30 lõiget 1 selliselt, et asukoha eelvalik tehakse pärast taotluse saamist.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse PlanS § 43 lõike 1 esimest lauset, eemaldades kehtivas

seaduses sisalduva viite asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisele. Seetõttu muudetakse sõnastust

nii, et PlanS § 43 lõige 1 kirjeldab üksnes detailse lahenduse sisu, ehitusõiguse määramist ja muude

PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannete lahendamist, sõltumata sellest, kas eelvaliku etapp on

toimunud või mitte.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse PlanS § 53 lõiget 1, asendades REP-i kehtestaja. Kehtiva

õiguse kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Muudatuse tulemusel antakse

kehtestamise pädevus üle valdkonna eest vastutavale ministrile, kes kehtestab REP-i oma

käskkirjaga.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse PlanS § 54 teise lausega, milles nähakse avalikes huvides

ette keeld vaidlustada PlanS § 272 menetluse puhul REP-i kehtestamise otsust.

PlanS § 54 näeb ette erandliku populaarkaebuse esitamise võimaluse riigi eriplaneeringu

kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Kehtiva PlanS § 54 kohaselt võib iga isik pöörduda kohtusse

nii juhul, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga, kui ka juhul, kui otsusega on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

HKMS § 44 lõike 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks ning sama

paragrahvi lõike 2 järgi võib avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid siis, kui seadus seda

sõnaselgelt ette näeb. Seega on kehtiv PlanS § 54 erand üldisest kaebeõiguse mudelist. Muudatuse

eesmärk on viia riigi eriplaneeringu vaidlustamise regulatsioon lähemale halduskohtumenetluse

üldreeglile. Muudatuse tulemusel jääb alles isiku õigus vaidlustada riigi eriplaneeringu

kehtestamise otsus ainult oma õiguste ja vabaduste kaitseks, kui tegemist on PlanS § 272 menetluse

juhtumiga. Praktika on aga näidanud, et enamjaolt vaidlustavad isikud riigi eriplaneeringuid

üksnes avalike huvide mitte enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega on muudatusel positiivne

mõju ka halduskohtute töökoormusele, kuna väheneb selliste kaebuste arv, mis otseselt ei puuduta

isiku subjektiivseid õigusi. Arvestades asjaolu, et halduskohtumenetluse põhieesmärk on tagada

isiku subjektiivsete õiguste kohtulik kaitse, peavad avalikes huvides esitatavad kaebused olema

lubatud üksnes väga erandlikel ja põhjendatud juhtudel. Seaduse muudatuse eesmärk on tagada

strateegiliselt olulise ehitise menetluse efektiivne ja kiire läbiviimine ning seetõttu on põhjendatud

loobuda selliste menetluste puhul populaarkaebuste esitamise võimalusest.

Käesolev muudatus on kooskõlas põhiseaduse §-ga 15.

Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral. Sättest ei tulene üldist nõuet võimaldada igale isikule kohtusse pöördumist abstraktse

avaliku huvi kaitseks. PS § 15 annab õiguse pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Kaitstava

õiguse all on silmas peetud isikule kuuluvaid ehk subjektiivseid õigusi (Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.12.2021 kohtuotsus12 haldusasjas nr 3-17-2023, punkt 25). Seega, kui

kaebajal on näiteks elukeskkonnaga seotud subjektiivseid õigusi, siis on tal jätkuvalt võimalik neid

kaitsta riigi eriplaneeringu vaidlustamisel. Kuna eelnõu jätab alles kaebeõiguse isikule, kelle

subjektiivseid õigusi või vabadusi riigi eriplaneering riivab, ei võeta ära tõhusat kohtulikku kaitset

põhiseaduse tähenduses. Samuti ei välista eelnõu keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust, mis

tuleneb Århusi konventsiooni artiklist 9 ning KeÜS §-dest 30 ja 31.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse PlanS § 125 lõiget 4, täiendades kehtivat regulatsiooni

strateegiliselt oluliste ehitistega. Seaduses on sätestatud, et detailplaneeringu koostamine ei ole

nõutav EhS-is sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. Muudatusega lisatakse detailplaneeringu

kohustusest vabastavate juhtude hulka ka strateegiliselt olulise ehitise püstitamine, kuna nende

kohta kehtib erandlik PT-de regulatsioon.

Täienduse eesmärk on täpsustada, et kui strateegiliselt olulise ehitise asukoht on võimalik

planeeringute alusel määrata, siis saab kasutada EhS-is sätestatud PT-de erimenetlust. Järelikult ei

ole detailplaneeringu koostamine vajalik.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse EhS-i peatükiga 131, milles on §-d 1211–12110. Eraldiseisva

peatüki koostamise eesmärk on koondada strateegiliselt olulist ehitist puudutavad õigusnormid, et

saada ülevaade kogu eriregulatsioonist.

Täiendus puudutab PlanS § 125 lõike 4 muutmist (§ 1 punkt 27), mille kohaselt ei ole edaspidi

detailplaneering nõutav strateegiliselt olulise ehitise ehitamiseks. Selliste ehitiste ehitamise

eelduseks enne ehitusprojekti koostamist ja ehitusloa taotluse esitamist on edaspidi PT-d või REP.

Juhul, kui sellel alal on kehtiv detailplaneering, siis võimaldavad käesoleva peatüki sätted ka

vastavat detailplaneeringut PT-dega täpsustada. Oluline on tähele panna, et EhS-i 3. peatükis (PT-

d) sätestatud regulatsioon kohaldub endiselt, aga PT-de andmisel strateegiliselt olulisele ehitisele

tuleb arvestada käesolevas peatükis toodud erisusi.

Paragrahv 1211 reguleerib peatüki kohaldamisala. Sätte eesmärk on selgelt välja tuua, et peatükis

sätestatud erisusi kohaldatakse üksnes sellistele ehitistele, mis vastavad PlanS § 27 lõike 32 alusel

antud määruses kirjeldatud ehitise tunnustele ehk et tegemist on strateegiliselt olulise ehitisega.

Paragrahv 1212 reguleerib strateegiliselt olulise ehitise PT andmise tingimusi ja korda juhul, kui

puudub detailplaneering või selle koostamise kohustus (PlanS § 125 lõige 4). Võrreldes EhS-i

üldosa § 26 regulatsiooniga on sätte peamine erisus võimaldada PT andmisel kalduda planeeringus

sätestatud tingimustest teatud määral kõrvale.

Lõike 1 kohaselt saab sarnaselt EhS üldosa regulatsioonile anda PT-sid ehitusloakohustusliku

hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatiste ehitusprojekti koostamiseks.

12 Riigikohtu halduskolleegiumi 28.12.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-2023.

Üldosaga võrreldes erisusi käesolevas lõikes ei tehta. Sätte esialgset sisu aitab avada kehtiva EhS

§ 26 seletuskiri, mille kohaselt peab isik, kes soovib ehitada, kontrollima EhS-i lisa 1 tabelist, „kas

tegu on loakohustuse või teatise esitamise kohustusega. Kui tegu on ehitusloakohustusliku

ehitisega, peab isik tegema selgeks, kas tegu on selle paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusega.

Lõikes 2 loetletud tegevused on püstitamine ja laiendamine üle 33% esialgselt kavandatud mahust.

Seega peab kontrollima seadustiku lisa 1 hoonete ja rajatiste osa ning tegema kindlaks, kas tegu

on ülalnimetatud tegevustega ja kas see tegevus on ehitusloakohustuslik.“13

Seega on ehitusloakohustuslikkus üldjuhul PT-de koostamise kohustuse tekkimise eeldus. Ehitised

jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone mõiste tuleneb EhS § 3 punktist 2 ja olulise avaliku

huviga rajatise mõistet aitab määratleda PlanS § 125 lõike 1 punkt 3.

Lõike 2 kohaselt esitab pädev asutus PT eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 4 lõikes 11 nimetatud

ÜKP-le. Eelnõukohase PlanS § 4 lõike 11 järgi koordineerib ÜKP menetluse läbiviimist,

sealhulgas järgib tähtaegade täitmist. PT-de andmiseks pädeva asutusena käsitletakse ehitusloa

andjat. Kooskõlastamise nõude seadmine on asjakohane, kuna ÜKP ülesanne on jälgida, edendada

ja tagada strateegiliselt olulise ehitise sujuv menetlus. Samuti võimaldab säte ÜKP-l kontrollida,

kas kavandatud investeering ka tegelikult ellu viiakse. Kui kooskõlastamise etapis peaks selguma,

et kavandatakse ehitist, mis ei kvalifitseeru strateegiliselt oluliseks ehitiseks, keeldub ÜKP

kooskõlastamisest.

Lõikega 3 luuakse erisused EhS § 26 lõikest 3. Võrreldes üldosaga ei ole strateegiliselt olulise

ehitise puhul vaja PT-de andmisel arvestada väljakujunenud keskkonda (sh hoonestuslaadi), kuna

see piiraks ülemäära ettenähtud erisuse kohaldamist. Olukorras, kus mingil alal on keskkond juba

välja kujunenud ja sellest keskkonnast tuleks ehitise kavandamisel lähtuda, ei oleks enamikul

juhtudel võimalik kõrvalekaldeid planeeringust ette näha (olemasolev keskkond lähtub kehtivast

planeeringust). Samuti sisaldab säte erisust, et PT andmisel ei tohi kavandatav ehitis ülemäära

kahjustada isikute õiguseid või avalikke huvisid. Sätte sõnastuses on arvestatud EhS § 12 lõikest

3 tulenevat kaalutlust, mille kohaselt tuleb ehitamisel arvestada sellest mõjutatud isikute õigusi ja

kavandada abinõusid nende ülemäärase kahjustamise vastu. Kuna tegu on strateegiliselt olulise

ehitise kavandamisega, võib möönda, et avalik huvi on selles olukorras mõnevõrra kaalukam.

Seega peab pädev asutus hindama, kui kaalukas on avalik huvi strateegiliselt olulise ehitise

kavandamise vastu ning kas see kaalub konkreetses olukorras üles võimaliku negatiivse mõju PT-

de andmisest mõjutatud isikutele (nt naabruses elavad inimesed või seal tegutsevad ettevõtted).

Lisaks peab pädev asutus tegema kindlaks muud avalikud huvid, mida tuleb kaaluda strateegiliselt

olulise ehitise ehitamise vastu. Niisugused huvid võivad seonduda muu ettevõtluse, keskkonna- ja

regionaalsete huvide või ka kohalike väärtuste kaitsega. Kõik toodud tingimused on

kumulatiivsed, st isegi kui kavandatav ehitis ei ole olulises ulatuses (lõikes 4 toodud loetelu)

vastuolus planeeringuga, aga kahjustab ülemäära isikute õiguseid, ei ole PT andmise eeldused

täidetud. Sellisel juhul saab isik valida teise tegevuse, muuta oma tegevust, et riivet maandada, või

kavandada ehitis REP-i koostamise kaudu.

Lõikega 4 esitatakse loetelu tingimustest, mille puhul saab eeldada, et need ei ole olulises vastuolus

planeeringutega. Tuleb meeles pidada, et see on siiski vaid üks eeltingimus vastava PT andmisel

ehk seda tuleb käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt võrrelda võimaliku isikutele või avalikele

huvidele tekkiva riivega. Strateegiliselt olulise ehitise ehitamine on suure riikliku huviga ja kui

sellisele ehitisele antakse PT, on tegemist erimenetlusega, mis peab võimaldama ehitist kavandada

võimalikult kiirelt, mistõttu lubatakse PT-dega planeeringu tingimustest kõrvale kalduda. Nii

13 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 46.

tagatakse paindlikkus oluliste investeeringute elluviimisel, säilitades samas kontrolli ja

läbipaistvuse.

Punkti 1 kohaselt ei peeta planeeringuga oluliseks vastuoluks kõrvalekaldeid planeeringuala

üldistest kasutus- ja ehitustingimustest. Üldised kasutus- ja ehitustingimused on loetletud PlanS

§ 75 lõike 1 punktis 18, mille kohaselt hõlmavad need PT-de andmise aluseks olevaid tingimusi,

maakasutuse juhtotstarvet, maksimaalset ehitusmahtu, hoonestuse kõrguspiirangut ja

haljastusnõudeid. PlanS § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga

määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise

maakasutuse põhisuunad. Tähele tuleb panna, et nimetatud tingimuste puhul ei loeta kõrvalekallet

vastuoluks planeeringuga vaid olukorras, kus ehitis asub äri-, tootmis-, riigikaitsemaa või sarnase

juhtotstarbega maal. See on oluline kitsendus, mis piirab niisuguste ehitiste kavandamist maadele

(nt elamumaa), mille puhul võib eeldada ulatuslikumat riivet isikute õigustele. On selge, et

tööstuse rajamine elamualale võib põhjustada ülemääraseid häiringuid. Sama põhimõte võib

iseloomustada väikseid tööstusalasid, mis asuvad olemasoleva hoonestuse vahel, kuna tööstus- või

tootmisehitisest lähtuv häiring võib kanduda tööstusala piiridest kaugemale.

Punkti 2 kohaselt ei peeta oluliseks vastuoluks planeeringuga kõrvalekaldeid tehnovõrgu või -

rajatise ning avalikult kasutatava tee asukohast ja liigist. Tegu on viitega PlanS § 75 lõike 1

punktidele 1 ja 3. Vajaduse korral peab olema võimalik muuta näiteks riigi ja ka kohaliku tee või

tehnovõrgu rajatiste asukohta, kui see on planeeringus määratud. Samuti on oluline võimalus

määrata teine tehnovõrguliik. Olude ja tehnoloogia muutumisel või strateegilise ehitise eripära

tõttu ei pruugi planeeringus käsitletud rajatise asukoht või ehitamine olla enam otstarbekas või

võimalik. Näiteks kui planeeringutes on nimetatud kaugkütet või ühisveevärki, kuid selliseid

tehnovõrke enam ei kavandata või lähiajal ei kavandata. Võib esineda ka vajadus tõsta planeeritud

rajatiste asukoht teise kohta, sest strateegilise ehitise suurus ja asend ei võimalda muidu ehitist

ehitada.

Punkti 3 kohaselt ei peeta oluliselt vastuoluks seda, kui esineb kõrvalekalle planeeringus sätestatud

olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohaga seonduvatest tingimustest (PlanS § 75 lõike 1 punkt

4). Säte on vajalik, kuna strateegiliselt olulised ehitised võivad olla üldplaneeringutes käsitletud

kui olulise ruumilise mõjuga ehitised. Seega kehtestatakse võimalus täpsustada nende asukohaga

seonduvaid tingimusi juhul, kui tegu on strateegiliselt olulise ehitise kavandamisega.

Punkti 4 kohaselt ei peeta oluliseks vastuoluks planeeringuga kõrvalekaldeid arhitektuurilistest,

ehituslikest ja kujunduslikest tingimustest. Kuigi need tingimused määratakse tavaliselt

detailplaneeringu tasandil, leidub praktikas neid ka üldplaneeringutes. Seetõttu on mõistlik need

tingimused loetellu lisada, sest nende jäik reguleerimine üldplaneeringu tasandil võib saada

oluliseks takistuseks strateegilise ehitise ehitamisel. Vastavaid termineid on selgitatud PlanS § 126

lõike 1 punktide 5 ja 6 seletuskirjas.

Punkti 5 kohaselt ei peeta oluliseks vastuoluks planeeringuga kõrvalekaldeid liikluskorralduse

üldistest põhimõtetest. Üldplaneering määrab muu hulgas liikluskorralduse põhimõtted,

sealhulgas kavandatavad teed, juurdepääsulahendused ning vajaduse korral ka kinnisasja

sundvõõrandamise alused KAHOS § 5 tähenduses. Kui strateegiliselt olulise ehitise kavandamisel

on vaja lahendust, mis võib mõjutada üldplaneeringus kavandatud liikluskorraldust või sellest

erineda, tuleb tagada selleks võimalus.

Säte ei võimalda erandeid järgnevatest tingimustest: ehituskeeluvööndi vähendamine,

rohevõrgustikku vähesel määral ehitamine või vastuolu kaitsetingimustega. Nende piirangute ja

nendest kõrvalekaldumise mõju on tunduvalt laiem ning seega tuleb selliste piirangute

vähendamise võimalikkust kaaluda REP-i instrumendi abil.

Lõige 5 piirab, millise kasutusotstarbega hooneid saab lõikes 4 nimetatud juhtotstarbega maale

projekteerimistingimustega kavandada. EhS § 26 lõike 4 kohaselt tuleb PT-de andmisel määrata

ka ehitise kasutusotstarve. Ehitise kasutusotstarbed on loetletud majandus- ja taristuministri

määruses nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”. Üldjuhul määratakse kasutusotstarve

vastavalt maa sihtotstarbele, mis omakorda vastab maale määratud juhtotstarbele. Samas ei loeta

edaspidi käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel PT-de andmisel oluliseks vastuoluks

planeeringuga vastuolu planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimustega, sh juhtotstarbega.

Selle eelduseks on, et maa juhtotstarbeks on äri-, tootmis-, riigikaitsemaa või sarnase

juhtotstarbega maaga. See piirab teatud juhtotstarbega maade kasutusele võtmist strateegiliste

ehitiste tarbeks. Kuna eeltoodud lõiked jätavad lahtiseks, millise kasutusotstarbega ehitisi

nimetatud juhtotstarbega maale ehitada saab, piiratakse seda lõikega 5 loetledes võimalikud ehitise

kasutusotstarbed, mida on võimalik määrata. Säte teeb edasiviite maakatastriseadusele, kus on

loetletud katastriüksuse sihtotstarbed ja ehitatavate ehitiste peamised eesmärgid. Eelnõuga on

hõlmatud punktid 2 (ärimaa), 3 (tootmismaa), 5 (transpordimaa) ja 7 (riigikaitsemaa). Näiteks on

mõeldud tootmismaa ka toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalikele ehitistele, nendeks

võivad olla määruse nr 51 kohaselt kõik tööstus- ja laohooned aga mitte elamud.

Paragrahviga 1213 reguleeritakse olukorda, kus strateegiline ehitis ehitatakse alale, kus kehtib

detailplaneering või REP detailse lahendusena. Kuigi eelnõu kohaselt ei ole edaspidi strateegilise

ehitise ehitamiseks detailplaneeringut vaja (§ 1 punkt 25), võivad praktikas paljud sobilikud

asukohad olla juba detailplaneeringutega kaetud. Seega annab eelnõu võimaluse strateegilise

ehitise ehitamise korral vastavaid planeeringuid täpsustada. Sätte sisu sarnaneb EhS §-ga 27, aga

erineb selle poolest, et tingimusi on võimalik veelgi suuremas ulatuses täpsustada ja täpsustamise

lubatavuse hindamisel ei lähtuta detailplaneeringu olemusliku muutmise kriteeriumist.

Lõikega 1 selgitatakse, milliseid planeeringuid on vastava PT-ga edaspidi võimalik täpsustada.

EhS-i üldosa võimaldab täpsustada vaid detailplaneeringuid. Käesoleva paragrahvi alusel saab

täpsustada ka REP-i detailset lahendust olukorras, kui eelnevalt on läbitud kahe-etapiline (ehk

asukoha eelvalikuga ning detailse lahenduse väljatöötamisega) REP-i menetlus. Vaja on tähele

panna, et lõike 6 kohaselt ei saa siiski täpsustada strateegilise ehitise REP-i detailset lahendust.

Oluline erinevus seisneb ka selles, et puuduvad muud PT andmise eeltingimused, nagu on

sätestatud EhS § 27 lõikes 1.

Lõike 2 kohaselt esitab pädev asutus PT eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 4 lõikes 11 nimetatud

ÜKP-le. Eelnõukohase PlanS § 4 lõike 11 kohaselt koordineerib ÜKP menetluse läbiviimist,

sealhulgas järgib tähtaegade täitmist. PT-de andmiseks pädeva asutusena käsitletakse ehitusloa

andjat. Kooskõlastamise nõude seadmine on asjakohane, kuna ÜKP ülesanne on jälgida, edendada

ja tagada strateegiliselt olulise ehitise sujuv menetlus. Samuti võimaldab säte ÜKP-l kontrollida,

kas kavandatud investeering ka tegelikult ellu viiakse. Kui kooskõlastamise etapis peaks selguma,

et kavandatakse ehitist, mis ei kvalifitseeru strateegiliselt oluliseks ehitiseks, keeldub ÜKP

kooskõlastamisest.

Lõikega 3 sätestatakse detailplaneeringut või REP detailset lahendust täpsustava PT andmise

eeldused. Sarnaselt eelmises paragrahvis toodud loetelule on loetelu kumulatiivne ehk sisuliselt

tuleb hinnata igat tingimust korraga. Eelmise paragrahviga võrreldes ei ole lubatud DP või REP

detailse lahenduse täpsustamisel minna vastuollu üldplaneeringus sätestatud tingimustega. Seega

tuleb siinkohal hinnata ka kavandatava ehitise olemust ja selle sobivust väljakujunenud keskkonda.

Sätte sõnastuses on arvestatud EhS § 12 lõikest 3 tulenevat kaalutlust, mille järgi tuleb ehitamisel

arvestada sellest mõjutatud isikute õigusi ja kavandada abinõusid nende ülemäärase kahjustamise

vastu. Kuna tegu on strateegiliselt olulise ehitise kavandamisega, võib möönda, et avalik huvi on

selles olukorras mõnevõrra kaalukam. Seega peab pädev asutus hindama, kui kaalukas on avalik

huvi strateegiliselt olulise ehitise kavandamise vastu ning kas see kaalub konkreetses olukorras

üles võimaliku negatiivse mõju PT-de andmisest mõjutatud isikutele (nt naabruses elavad

inimesed või seal tegutsevad ettevõtted). Lisaks peab pädev asutus kindlaks tegema muud avalikud

huvid, mida tuleb kaaluda strateegiliselt olulise ehitise ehitamise vastu. Niisugused huvid võivad

seonduda muu ettevõtluse, keskkonna- ja regionaalsete huvide või ka kohalike väärtuste kaitsega.

Juhul, kui PT-de andmisel on eesmärgiks lahendus, mis on vastuolus üldplaneeringuga, siis saab

seda olukorda lahendada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega ja seejärel käesoleva

eelnõuga lisatava EhS § 1212 PT andmisega või REP-ga.

Lõike 4 kohaselt ei kohaldata selliste PT-de andmisel EhS § 27 lõiget 3, mis piirab teatud ulatuses

PT-ga detailplaneeringu tingimuste täpsustamist (olemuslik muutmine) või piirab täpsustamist

teatud liiki detailplaneeringute (üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud) või muude

planeeringute (REP detailse lahendusega) korral. Kuna käesoleva paragrahvi kohaste PT-dega

saab detailplaneeringus toodud tingimusi veelgi rohkem ja ulatuslikumalt täpsustada, oleks see

vastuolus EhS § 27 lõikes 3 toodud olemusliku muutmise piiranguga. Samuti on võimalik

käesoleva paragrahvi kohaseid PT-sid anda riigi eriplaneeringu detailse lahenduse täpsustamiseks.

Lõikes 5 on kirjeldatud tingimused, mida saab PT-ga detailplaneeringus või REP-i detailses

lahenduses täpsustada. Peamiselt on tegemist analoogsete tingimustega, mis on sätestatud § 27

lõikes 4, aga teatud erisustega. Oluline on teada, et tingimused, mida täpsustatakse, peavad olema

planeeringus määratud ehk uusi tingimusi lisada ei saa.

Punkti 1 kohaselt saab täpsustada ka krundi kasutamise sihtotstarvet või ehitise kasutamise

otstarvet, aga eeldusel, et tegu on äri-, tootmis-, riigikaitsemaa või sarnase juhtotstarbega maaga.

Ühelt poolt on tegemist laiema sättega, kui üldosas lubatud, sest võimalus on täpsustada ja määrata

ka uut sihtotstarvet eeldusel, et lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga (EhS-i üldosa

regulatsiooni kohaselt saab täpsustada sihtotstarvete osakaalu, eeldusel et mõlemad on varem

määratud). Kohtupraktika14 järgi määrab üldplaneering maakasutuse juhtotstarbe kui piirkonna

valdava otstarbe, mis annab sellele edasipidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringujärgne

juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid, eeldusel et juhtotstarbele vastav maakasutus

jääb piirkonnas valdavaks ning kõrvalekalle ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust, mis

peab tagama planeeringuga kavandatu tervikliku toimimise. Samas ei saa käesolevas sättes toodud

erisust rakendada iga juhtotstarbega maa korral, näiteks ei saa täpsustada elamumaa sihtotstarvet

ärimaa sihtotstarbeks. See aitab maandada isikuõigustele tekkivat riivet ja suunata strateegilised

ehitised aladele, mis on nende jaoks kujundatud.

Punktiga 2 antakse tunduvalt suurem ulatus täpsustada PT-ga planeeringus käsitletud kõrguse,

sügavuse, ehitusaluse pinna ja hoonestusala näitajaid. Üldosa sätetes on vastavate näitajate

täpsustamine piiratud protsendiga. Ehitusaluse pinna lisamine EhS § 27 lõike 4 loetelusse on

planeeritud eelnõuga 743 SE15 (Riigikogu menetluses). Tuleb arvestada, et jätkuvalt peab vastav

lahendus vastama ka käesoleva paragrahvi lõike 3 eeldustele, sealhulgas üldplaneeringule.

Punktiga 3 lisatakse võrreldes kehtiva üldosaga täiesti uued tingimused, mida on planeeringutes

võimalik PT-ga täpsustada. Muudatus on vajalik, kuna planeeringus sätestatud tingimused ei

14 RKHKo, 04.11.2025, 3-22-871, p 13; RKHKo, 18.10.2016, 3-3-1-31-16, p 16; RKHKo, 28.03.2024, 3-21-

1370/35, p 19. 15 743 SE „Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“

pruugi muutunud oludes või konkreetse projekti eripära tõttu enam asjakohased olla ning võivad

ebaproportsionaalselt takistada ehitusõiguse realiseerimist, sealhulgas strateegiliselt oluliste

ehitiste rajamist. Muudatuse eesmärk on tagada paindlikum ja ajakohasem regulatsioon. Arvestada

tuleb isikute õigusi ja avalike huvide kaitset. PT-de andmisel tuleb hinnata muudatuse mõju

ümbritsevale keskkonnale ning tagada, et kõrvalekalded ei ole ebaproportsionaalsed ega kahjusta

põhjendamatult elukeskkonda.

Lõikega 6 nähakse ette, et kui strateegiliselt olulise ehitise püstitamiseks on koostatud REP-i

detailne lahendus, ei saa selle olemasolu korral planeeringu tingimusi täpsustavaid PT-sid anda.

Juhul, kui soovitakse täpsustada strateegilise ehitise REP-i detailse lahenduse tingimusi, tuleb

koostada uus terviklik strateegilise ehitise REP. See piirang puudutab REP-i detailse lahenduse

täpsustamist vaid nendel puhkudel, kui detailne lahendus on kehtestatud strateegiliselt olulise

ehitise kohta. Muudel puhkudel kohaldatakse eelnõukohase EhS § 1213 lõiget 1.

Paragrahviga 1214 reguleeritakse PT-de andmise pädevust. Eelnõu kohaselt annab PT-d asutus,

kes oleks ühtlasi vastavale ehitisele ehitusloa andja. PT-d annab üldjuhul KOV, aga teatud ehitiste

puhul ka TTJA. EhS-ist tulenevat pädevusejaotust käesoleva eelnõuga ei muudeta.

Paragrahviga 1215 sätestatakse strateegiliselt olulise ehitise PT taotluse esitamise kord ja nõuded.

Taotlust saab esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu, mis toetab halduskoormuse vähendamist

ja menetluse läbipaistvust. Taotluses esitatavad andmed on loetletud, et tagada piisav teave loa

andmise otsustamiseks. Taotluse esitamisel lähtutakse EhS-i üldosast, kuid lisaks tuleb

loataotlusega esitada otsus (hindamiskomisjoni otsus), et vastav ehitis on strateegiliselt oluline

ehitis. Otsuse tegemise kord ja alused on sätestatud PlanS § 27 lõike 32 alusel antud määruses.

Paragrahviga 1216 luuakse võimalus, et pädev asutus saab PT-de menetluses sõlmida taotlejaga

halduslepingu PT-dega kavandatud lahenduse elluviimiseks vajalike ja funktsionaalselt seotud

rajatiste (nt teede ja tehnorajatiste) väljaehitamise kohustuse üleandmiseks.

PT-de lahenduse elluviimisega ja sellega funktsionaalselt seotud rajatis võib olla rajatis, mis ei asu

planeeringualal, aga on PT lahenduse realiseerimise kontekstis vajalik. Seega võib kõne alla tulla,

et halduslepingu ese on kohustus välja ehitada rajatis, mis ei asu PT-ga hõlmatud kinnistul, kuid

ilma milleta ei saa lahendust terviklikult ellu viia (nt veetrass vms) ja/või kavandatavat ehitist

kasutusotstarbe kohaselt ohutult ja nõuetekohaselt kasutada. Ennekõike sõltub funktsionaalselt

elluviimise alaga seotud rajatise tuvastamine konkreetse lahenduse asjaoludest (ehk sellest, milline

rajatis on funktsionaalselt seotud ja milline mitte).

Lisaks nähakse ette, et PT-de andmise menetluses kohaldatakse PlanS § 131 lõikeid 4–6 PT-de

andjale ja taotlejale kooskõlas sarnaste rollidega. Sätte kontekstis oleks PlanS-is sätestatud

planeerimisalase tegevuse korraldaja PT-de andja ja planeeringust huvitatud isik oleks PT taotluse

esitaja. Halduslepinguga ei või üle anda PT menetlustoimingute tegemist. Üle võib anda tekstiosa

ja jooniste vormistamist või koostamise tellimist. PT taotluse menetlemine on avaliku võimu

ülesanne, mistõttu ei ole eraisik taotlust esitades reeglina huvitatud avalike huvide kaitsmisest

tema taotletava tegevusega.

Halduslepingu sõlmimist ei ole EhS-is senini ette nähtud, kuid strateegiliste ehitiste PT-de puhul

on selle võimaluse loomine põhjendatud. Halduslepingu sõlmimise võimaldamine on seotud muu

hulgas asjaoluga, et strateegiliselt olulise ehitise püstitamine võib eeldada olulisi investeeringuid

näiteks avalikus ruumis. Seetõttu ei pruugi KOV-idel olla selleks vahendeid ning PT-de andmine

võib takerduda, osutuda võimatuks või viibida ja projekti ei pruugita seetõttu ellu viia. Avaliku

ruumi loomine on KOV-i ülesanne (KOKS § 6).

Paragrahviga 1217 reguleeritakse PT-de andmise menetlust, rõhutades avatud menetluse

põhimõtet. Menetluses võetakse vajaduse korral arvesse keskkonnamõju hindamisega seotud

õiguslikke nõudeid. Huvitatud isikutel ja avalikkusel on võimalus menetluses osaleda ning oma

seisukohti esitada. Loa eelnõu kohta kogutakse arvamusi ja kooskõlastusi, et tagada otsuse

kvaliteet ning kaasatus. Sättega nähakse ette tähtajad, et vältida põhjendamatut viivitust ja tagada

menetluse prognoositavus. Strateegiliselt olulise ehitise PT-d antakse 120 päeva jooksul taotluse

saamisest ja kaasatud osalistele antakse 30 päeva arvamuse või kooskõlastuse andmiseks.

Säte võimaldab strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimist tunduvalt lihtsustada ja

kiirendada. Kui seni tuli niisuguste projektide puhul koostada vähemalt detailplaneering, mis on

ajamahukas ja kulukas (seadusejärgne menetlusaeg kuni kolm aastat), siis PT-de menetlus on palju

kiirem – otsus tehakse 120 päeva jooksul. Kuigi loa menetlusega kaasnevad samuti kulud, on need

märkimisväärselt väiksemad kui detailplaneeringu koostamise puhul. Selline lahendus vähendab

nii avaliku kui ka erasektori halduskoormust. Kiirem ja selgem menetlus loob soodsama pinnase

strateegiliste investeeringute Eestisse toomiseks ning nende realiseerimiseks, mis omakorda toetab

sotsiaal-majanduslikku arengut ja on avalikes huvides.

Paragrahvis 1218 loetletakse alused, mille esinemise korral peab pädev asutus keelduma PT-de

andmisest. See tagab õigusselguse ja välistab meelevaldsed otsused.

Punkt 1 viitab EhS üldosa sätetele, kuid selle kohaldamisel tuleb arvestada käesolevast peatükist

tulenevaid erisusi. Järgmiseks kirjeldame EhS §-s 32 sätestatud aluste kohaldatavust, arvestades

käesoleva peatüki erisusi.

Paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 sätestatud PT andmise keeldumise alust kohaldatakse tervikuna ka

strateegilise ehitise PT andmisest keeldumise korral. Kui PT andmisest keeldutakse punkti 2 alusel

ehk põhjusel, et see ei vasta üldplaneeringule, tuleb selle aluse esinemist hinnata koosmõjus EhS

§ 1212 lõike 4 loeteluga. Kui planeeringut täpsustava PT andmisest keeldutakse põhjusel, et see ei

vasta EhS §-s 27 sätestatud tingimustele, tuleb sätte kohaldamisel arvestada ka EhS §-s 1213

sätestatud regulatsiooni. Näiteks ei saa EhS § 27 lõike 3 kohaselt täpsustada riigi eriplaneeringut,

kuid viidatud eriosa säte annab selleks võimaluse. Punktis 4 nimetatud avalik-õiguslike kitsenduste

all mõeldakse kehtiva EhS-i seletuskirja kohaselt ennekõike teistest õigusaktidest tulenevaid

piiranguid, näiteks võib olla tegu ohutuskuja või kaitsevööndiga. Seega kohaldatakse punktis 4

toodud PT andmisest keeldumise alust ka strateegilise ehitise korral. Punktis 5 sätestatud

keeldumise alus ühtib eriosa regulatsiooniga. Punktides 5–8 sätestatud PT andmisest keeldumise

aluseid kohaldatakse ka strateegilise ehitise PT andmisest keeldumisel. Punkti 9 kohaldatakse

strateegilise ehitise PT puhul üksnes juhul, kui esitatakse taotlus strateegiliselt olulise ehitise REP-

i täpsustamiseks.

Punkti 2 kohaselt peab pädev asutus keelduma PT andmisest, kui kaasatud kontaktpunkt keeldub

kooskõlastuse andmisest või selgub, et ehitis ei ole strateegiliselt oluline ehitis. Enne PT menetlust

peab taotleja saama haldusotsuse, et vastav ehitis on strateegiliselt oluline ehitis (vastav otsus

esitatakse ka PT taotlusega). Kuna loodav eriregulatsioon on mõeldud kasutamiseks vaid

konkreetsete ehitiste kavandamiseks, siis on oluline, et PT-sid saab anda vaid sellistele ehitistele.

Kontaktpunkt saab keelduda kooskõlastuse andmisest, kui menetluses selgub näiteks, et

soovitakse ehitada muud hoonet või tunduvalt väiksemas mahus või kavandatakse teistsuguste

toodete tootmist.

Paragrahviga 1219 reguleeritakse strateegiliselt olulise ehitise PT kehtetuks tunnistamise aluseid.

PT-d võib kehtetuks tunnistada, kui strateegiliselt oluline ehitis ei vasta enam strateegiliselt olulise

ehitise määratlusele. Samuti võimaldab EhS § 44 punkt 8 pädeval asutusel ehitusloast keelduda,

kui pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud PT-de kehtetuks tunnistamise

menetluse. See tagab, et PT-de kehtivus on seotud tegelike asjaoludega ja võimaldab reageerida

muutustele. Kuna tegemist on erireeglitega väga olulistele ja teatud kriteeriumitele vastavatele

ehitistele, siis on lisatud alused vajalikud, kui menetluste käigus selgub, et kavandatakse

teistsugust lahendust (muu hoone, väiksem maht, teistsuguse toote tootmine jne).

Paragrahviga 12110 reguleeritakse strateegiliselt olulise ehitise ehitus- ja kasutusteatist ning ehitus-

ja kasutusluba. PT-de menetlusele järgneb ehitusloa menetlus, mis viiakse läbi tavapärases korras.

Kontaktpunkt kaasatakse vastavatesse loamenetlustesse ja tema roll on kontrollida, kas menetlusse

esitatud taotluses olev ehitis vastab endiselt strateegilise ehitise kriteeriumitele. Samamoodi nagu

PT taotluse puhul, on ka loamenetlustes võimalik nii taotlusest keelduda kui ka vastav luba

kehtetuks tunnistada, kui ehitis ei vasta enam strateegiliselt olulise ehitise kriteeriumitele. Kuna

tegemist on erireeglitega väga olulistele ja teatud kriteeriumitele vastavatele ehitistele, siis on

lisatud alused vajalikud, kui menetluste käigus selgub, et kavandatakse teistsugust lahendust (muu

hoone, väiksem maht, teistsuguse toote tootmine jne). Strateegiliselt olulise ehitise PT taotleja

peab arvestama, et tegu on tegevusloaga KeHJS-e mõttes, st vajaduse korral võib tegevus eeldada

KMH algatamist.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse EhS § 130 lõiget 3 punktiga 9, mille kohaselt teeb TTJA

riiklikku järelevalvet strateegiliselt olulise ehitise kasutamisele esitatavatele nõuetele vastavuse,

sealhulgas kasutusotstarbele vastavuse üle. Sätte eesmärk on tagada, et strateegiliselt olulise

ehitise kavandamiseks kasutatud erimenetlusi ei kuritarvitataks ja et ekspressraja tulemusel

kavandatud ehitist kasutataks vastavalt kasutusloale.

Eelnõu § 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KeHJS-t §-ga 284 ning luuakse erisus strateegiliselt olulise

ehitise KMH ja REP-i KSH koordineerimiseks ehk võimalus menetleda strateegiliselt olulise

ehitise KMH-d ja KSH-d samal ajal.

Eesti konkurentsivõime parandamiseks ja julgeolekueesmärkide saavutamiseks on vaja lühendada

ning paremini koordineerida suurprojektide ruumilise planeerimise ja mõjuhindamise algfaase.

Arendusprojektide puhul on praktikas kõige sagedasem probleem see, et arendaja ei saa alustada

kriitilisi uuringuid õigel ajal. Näiteks riigile või KOV-ile kuuluva maa puhul ei ole uuringute

tellimine reeglina võimalik asjakohase menetluseta, samas kui planeeringute ja selle KSH protsessi

ei juhi mitte arendajad, vaid planeeringu koostamise korraldaja. Planeeringu koostamisel tellitakse

uuringud reeglina korraga, lähtudes kõigist lahendamist vajavatest probleemidest, mis ei pruugi

lähtuda arendaja vajadustest. Seega ei ole planeerimismenetluses arendaja otsustada küsimus, kes

ja mis ajal koostab näiteks uuringu, mis on vältimatult vajalik selleks, et otsustada, kas

kavandatavat suurarendust saab antud asukohas jätkata enne planeerimisprotsessi algatamist.

Halduskoormust ning avaliku ja erasektori kulusid suurendavad omakorda korduvad

avalikustamised ja seisukohtade küsimised. See on kaasa toonud olukorra, kus KSH menetlused

venivad ja väljund on liiga üldine, mistõttu tuleb sõltumata KSH-st algatada hiljem KMH. Mitmed

ja korduvad protsessid on avalikkuse vaatest segased.

Kehtiv õigus ei anna selget võimalust KSH ja KMH menetluse koordineerimiseks. Soraineni

analüüsis tehtud võrdlus Soome ja Leeduga näitab, et planeerimismenetlusega

paralleelne/koordineeritud mõjuhindamine on õiguspärane praktikas kasutatav lahendus, mis aitab

vältida dubleerivaid toiminguid ning alustada vajalikke uuringuid varem. Võrdlusriikidest Soomes

tuleb KMH lõpetada enne tegevusloa taotluse esitamist. KMH-d võib viia läbi paralleelselt

maakasutust puudutava planeeringuga. Soome õigusraamistik näeb ette, et näiteks ehitusloa võib

erandjuhtudel väljastada sõltumata sellest, kas tegevus vastab planeeringule. Erandeid saab

rakendada sõltumata sellest, kas tegevus on käsitletav olulise keskkonnamõju tegevusena.16 Leedu

õigusraamistiku kohaselt võib tegevusloa ja planeeringu muutmise KSH toimuda samal ajal ning

KSH protsess ei pea lõppema enne KMH protsessi. Mõlemad menetlused võivad kulgeda

erinevalt, arvestades et KMH lõpetatakse enne planeeringu kehtestamist või tegevusloa andmist.17

Ka EL-i õiguse suunistes rõhutatakse, et KMH direktiivi eesmärk on ühendada ja koordineerida

sama projekti suhtes nõutavaid keskkonnahindamisi. See vastab ühise menetluse põhimõttele,

mille kohaselt tagab pädev asutus konkreetse projekti ühtse KMH, mida nõutakse õigusaktidega.

See suunis lähtub KMH direktiivi artikli 2 lõikest 3 ja Euroopa Komisjoni teatisest18. Euroopa

Komisjoni uuringust nähtub, et KSH ja KMH ühildamine on ainus viis suurendada sünergiat ning

vähendada dubleerivaid menetlusi19. Varasemates õigusanalüüsides on selgitatud, et ehkki

direktiiviga nõutakse, et KMH viidaks läbi enne projektile loa andmist (artikli 2 lõige 1), ei pea

KMH olema tingimata tehtud KMH direktiivis mainitud loamenetluse raames (st KMH võib

eelneda loamenetlusele). Nii KMH direktiiv (artikli 2 lõige 3) kui ka KSH direktiiv (artikli 11

lõige 2) julgustavad liikmesriike ühendama erinevaid keskkonnamõju hindamise menetlusi, et

tagada projekti ühekordne hindamine.

Eelnevat arvesse võttes luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele täiendav

menetlusvõimalus, millega saab:

 alustada KMH-d varasemas etapis (kas enne planeerimismenetlust või sellega samal ajal),

et menetlused saaksid toimuda võimalikult varakult;

 koordineerida REP-i KSH-d ja projekti tasandi KMH-d nii, et uuringuid ja konsultatsioone

ei dubleeritaks. Arendajal on võimalik tellida kriitilised uuringud esimesel võimalusel.

Eelnõuga kavandatav muudatus ei muuda Eesti keskkonnamõju hindamise (KSH/KMH) üldist

süsteemi ega EL-i direktiividest tulenevaid põhikohustusi. REP KSH ja tegevusloa KMH

eesmärgid ning sisu jäävad samaks. Riigi eriplaneeringu KSH puhul kohaldatakse jätkuvalt

PlanS § 2 lõike 3 nõudeid. Samuti jäävad muutumatuks tegevusloa andmisel kohaldatavad KMH

põhimõtted. Juhul, kui riigi eriplaneeringu või tegevusloa menetluse raames esineb eeldus oluliste

piiriüleste mõjude tekkeks, tuleb jätkuvalt täita kõik KeHJS-es sätestatud menetlusnõuded ning

tagada, et keskkonnamõju hindamine viiakse läbi muu hulgas kooskõlas rahvusvahelise õiguse

põhimõtetega.

Kavandatav muudatus võimaldab siiski suurendada paindlikkust, sest lisandub veel üks võimalus:

KMH-d (sh uuringuid) saab alustada varem, ilma et peaks ootama planeeringu algatamise või selle

KSH lõpuleviimist. Samuti tagab suurema õigusselguse see, et REP KSH raames, sealhulgas

algatamisel või algatamata jätmisel, võib seaduse järgi tugineda sama projekti raames koostatud

uuringutele ja konsultatsioonidele. Sealjuures säilib andmete kasutamise õigus ka olukorras, kus

KMH menetlus alles käib.

16 MKM, Soraineni analüüs „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“, lk 98. – Analüüs

„Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“. Planeerimine.ee. 17 MKM, Soraineni analüüs „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“, lk 98. – Analüüs

„Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“. Planeerimine.ee. 18 Komisjoni teatis. Komisjoni suunisdokument keskkonnamõju hindamise direktiivi (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2011/92/EL, muudetud direktiiviga 2014/52/EL) artikli 2 lõike 3 kohaselt tehtud

keskkonnaalaste hindamiste ühtlustamise kohta (2016/C 273/01). 19 European Commission. 2022. Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of

the effects of certain plans and programmes on the environment.

Erisuse loomine ei tähenda, et edaspidi asendab KMH REP-i KSH-d. Riigikohtu väljakujunenud

praktika20 kinnitab, et KSH direktiivi põhjendusest 9, artikli 4 lõikest 3 ja artikli 5 lõikest 2 tuleneb

nn reastamise põhimõte, st otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab andma

raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks

küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil. Nn reastamise

põhimõte ei tähenda, et KMH saaks asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hindamata

need mõjud, mille hindamine on just KSH ülesanne. Kui KMH puhul on üldjuhul keskne küsimus

see, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha (vt KeHJS v.r § 2 lõige 1), siis KSH eesmärk

on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on

veel võimalik analüüsida alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid. Reastamise

põhimõtte järgi ei saa KMH seega asendada KSH-d, kuid see ei tähenda, et mõjuhindamise

menetlusi ei saaks korraldada ja reguleerida selliselt, et ühes menetluses oleks täidetud KSH ja

KMH direktiivi nõuded.21 Samuti ei muuda erisus üldist loogikat või ka selle rakendamise

praktikat, mille kohaselt eelneb strateegilise planeeringu KSH reeglina tegevuslubade KMH

menetlusele ning KSH-d saab omakorda läbi viia KMH täpsusastmes, lähtudes KeHJS § 11 lõikest

6.

Erisuse rakendamine ei ole kohustuslik ning valiku teeb arendaja, kes kaasab vajaduse korral

keskkonnakonsultante ja peab nõu asjaomaste asutustega. Strateegiliste investeeringute erisus

võiks olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus arendaja soovib kavandatava tegevuse asukohas

esimesel võimalusel läbi viia kriitilise tähtsusega uuringuid, et selgitada välja tegevusloa taotluse

ja/või planeeringu taotluse esitamise perspektiiv. Uuringud võivad olla omakorda vältimatult

vajalikud selleks, et selgitada välja REP-iga kaasnev oluline keskkonnamõju. Menetluse sujuvust

aitab tagada ÜKP loomine, kelle ülesanne on koordineerida kõigi menetluste – KMH, KSH ja

REP-i – ajakavu ning avalikkuse kaasamist. Eelnev maandab ka Riigikohtu viidatud riski, mille

kohaselt ei õigusta KMH varajane algatamine võimalust kasutada KMH raames kogutavat teavet

hiljem, sest KMH-s on suur arendaja roll, mis võib suurendada kaalutlusvigade teket.22

Paragrahvi 284 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealust erisust kohaldatakse PlanS § 27 lõike 2 punktis

7 nimetatud strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamisele.

Paragrahvi 284 lõikes 2 on sätestatud menetluste koordineerimine: kui strateegiliselt olulise ehitise

püstitamiseks on vajalik riigi eriplaneeringu koostamine ning KSH ja sama ehitise kavandamisega

seoses algatatakse KMH KeHJS § 261 alusel, võib keskkonnamõju hindamise viia läbi

koordineeritult riigi eriplaneeringu ja KSH-ga. KMH viiakse läbi KeHJS-e kohaselt (KeHJS § 261

alusel) ja KSH viiakse läbi planeeringu koostamisel vastavalt PlanS-ile (arvestades KeHJS-e

nõudeid).

Paragrahvi 284 lõikes 3 käsitletakse järgnevat olukorda. Kehtiva KeHJS § 261 lõike 6 kohaselt on

keelatud otsustajal algatada KMH (enne tegevusloa taotluse esitamist), kui kavandatav tegevus

on vastuolus kehtiva planeeringuga. Seda arvestades peaks arendaja ka varases staadiumis

projekti puhul igal juhul esmalt pöörduma planeeringu koostamise korraldaja poole taotlusega

planeeringu algatamiseks. Menetluses lähtutakse seega rangest järjestikkuse põhimõttest, mille

kohaselt eeldab tegevuse kavandamine esmalt planeeringut ja selle KSH-d ning sellele järgneb

tegevusloa taotlus ja vajaduse korral KMH. Seega ei ole reeglina ka uuringute tegemine võimalik.

Seetõttu on § 284 lõikes 3 ette nähtud, et erandina KeHJS § 261 lõikest 6 võib käesolevas

20 RKHKo, 08.08.2018, 3-16-1472. 21 Õigusanalüüs KMH teenuse disaini ettevalmistamiseks. Ellex Raidla, 2024. –

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/%C3%95igusanal%C3%BC%C3%BCs.pdf. 22 RKHKo, 22.03.2024, 3-21-2682.

paragrahvis sätestatud KMH algatada ka juhul, kui kavandatav tegevus ei ole kooskõlas selle

asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga.

Paragrahvi 284 lõike 4 kohaselt peab otsustaja koordineeritud KMH ja KSH menetluse

kohaldamisest teavitama KeHJS §-s 23 nimetatud asjaomaseid asutusi ning isikuid. Erisuse

rakendamise õiguslikule alusele peab olema teates selgelt viidatud. Samuti tuleb osalisi teavitada

sellest, kui menetluste koordineerimise vajadus selgub KMH menetluse käigus. Tegemist on

olukorraga, kus KMH algatamise hetkel ei olnud REP-i, sealhulgas selle KSH algatamise vajadus

teada ning see selgub hiljem (vt ka PlanS § 272 lõike 3 punkt 2 – eelnõu punkt 7).

Paragrahvi 284 lõike 5 kohaselt võib kõnealuse erisuse kohaldamise korral keskkonnamõju hinnata

või keskkonnamõju hindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtida sama juhtekspert

või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel. KeHJS § 14 lõikes 1 on sätestatud, et keskkonnamõju

hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või

juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu. KeHJS § 34 lõikes 5 on sätestatud, et REP-i

detailse lahenduse elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või selle hindamist

juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert. Säte on lisatud eesmärgiga suurendada efektiivsust

ja tagada õigusselgus, kuna esineb suur tõenäosus, et mõlemat menetlust hakkab juhtima sama

juhtekspert.

Järgnevalt on täpsemalt selgitatud REP-i ning KSH ja KMH menetluste koordineerimist. KMH

algatamise järel koostatakse KMH programm (KMH ulatuse määramiseks). Strateegiliste

investeeringute ehitiste erisusega programmi koostamise õigusraamistikus muudatusi ette ei nähta.

Praktilise poole pealt mõjutab strateegiliste investeeringute ehitiste erisuse rakendamine siiski

programmis kirjeldatavat ajakava ja hindamise ulatust. Olenevalt projekti eripärast ja REP-i

menetlusjärgust peavad arendaja, otsustaja ning planeeringu koostamise korraldaja ÜKP-ga kokku

leppima, milline on konkreetse projekti eripärade alusel kõige tõhusam ja mõistlikum viis

koordineeritud menetluse läbiviimiseks. See peab kajastuma kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakavas (KeHJS §

13 lõike 1 punkt 7).

KMH programm peab kajastama kavandatava tegevuse seost strateegiliste

planeerimisdokumentidega, sealhulgas asjaolu, et REP on koostamisel või ei ole veel algatatud

(KeHJS § 13 lõike 1 punkt 4). Programmi koostamisel tuleb arvestada, et riigi eriplaneeringu puhul

ei ole programmi koostamine kohustuslik, kui kavandatavat lahendust soovitakse kehtestada

detailse lahenduse alusel. KMH programmis tuleb lisaks käsitleda kasutatava hindamismetoodika

kirjeldust, sealhulgas teavet KMH-ks vajalike uuringute kohta (KeHJS § 13 lõike 1 punkt 4).

Eelduslikult on põhjendatud nii ajakavas kui ka uuringute loetelus näidata uuringud, mis on

vältimatult vajalikud näiteks investeerimisotsuste sisendina ja/või REP-i algatamiseks või

koostamiseks. Kui valitakse koordineeritud tee, saab arendaja alustada KMH uuringuid enne

planeeringu KSH lõppemist; KSH saab kasutada KMH tulemusi, vältides topeltuuringuid.

KMH järgmised sammud on kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju hindamine

ja KMH aruande koostamine. Strateegiliste investeeringute erisus aruande õigusraamistikus

muudatusi ette ei näe. Aruande võib koostada samal ajal REP-i KSH-ga. Aruanded võivad

tugineda samadele uuringutele ja konsultatsioonide tulemustele, kuid peavad valmima siiski

eraldiseisvalt. KMH raames tehtud uuringute ja konsultatsioonide tulemuste kasutamine KSH

menetluses ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Riigikohus on selgitanud, et KSH menetluse

tõhusaks läbiviimiseks on hindajal esmalt võimalik lähtuda näiteks nn maksimumstsenaariumist,

st kavandatava tegevuse elluviimisest suurimas mahus, mida koostatav planeerimisdokument

võimaldaks. Alles olukorras, kus maksimumstsenaarium osutub keskkonna seisukohast

problemaatiliseks, on hindajal koostöös planeeringu koostajaga võimalik modelleerida ja hinnata

täiendavaid tõenäolisi stsenaariume, mil planeering viidaks ellu tegevuse asukoha ja laadi mõttes

piiratumal kujul.23

Strateegiliste investeeringute ehitiste erisuse alusel on võimalik ja põhjendatud ühildada KMH

programmi ja aruande osas asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimise ning avalikustamise etapid

planeerimismenetlusega. Menetluste koordineerimine tähendab seda, et erinevad avalikustamised

(nt KMH programmist ja REP-i koostamisest teavitamine) võivad toimuda ühel ajal. Oluline on

täita mõlema menetluse nõuded. Avalikkus ja asutused kaasatakse võimaluse korral ühiselt (nt

KMH aruanne + KSH aruanne), järgides KeHJS-e ja PlanS-i nõudeid. Täpne

koordineerimisvõimalus on projektispetsiifiline.

KMH viimane etapp on KMH tulemuste arvestamine tegevusloa andmise või andmata jätmise

otsuse tegemisel ning otsusest teavitamine. Kehtiva õiguse kohaselt esitab arendaja kuue kuu

jooksul pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande otsustajale, kes kontrollib selle vastavust

nõuetele. Põhjendatud juhul on otsustajal võimalik aruande esitamise tähtaega pikendada. Näiteks

juhul, kui arendaja ning ÜKT ja planeeringu koostamise korraldaja on kokku leppinud, et KMH

ei valmi enne KSH aruannet. Kehtiva õiguse kohaselt kontrollib otsustaja KMH aruannet muu

hulgas veendumaks, et tegevusloa andmiseks vajalik teave on piisav. Strateegilise investeeringu

erisuse puhul tuleb arvestada, et KMH võib olla piisav tegevusloa väljastamiseks. Seevastu

olukorras, kus koostamisel on REP ja KSH, ei ole võimalik tegevusluba väljastada enne

planeeringu kehtestamist.

Eelnõu § 3 punktiga 2 jäetakse KeHJS § 33 lõike 1 punktist 2 välja sõnad „riigi või“.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7, millega muudetakse PlanS § 27 lõiget 6, asendades

senise imperatiivse kohustuse nõuda REP-i algatamisel alati KSH-d sellega, et KSH on kas

kohustuslik või selle vajadus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Muudatusega sätestatakse, et

REP-i koostamisel – kui planeering on KeHJS § 6 lõike 1 kohase tegevuse alus – on KSH

kohustuslik. Muul juhul (st kui kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat

ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust) tuleb anda eelhinnang ning kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KSH direktiivi 2001/42/EÜ preambuli punkti 10 kohaselt tuleb läbi viia kõigi nende kavade ja

programmide strateegiline hindamine, mis koostatakse mitme sektori tarvis ning millega luuakse

raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis on loetletud KMH direktiivi I ja II lisas,

ning kõigi nende kindlaksmääratud kavade ja programmide strateegiline hindamine, mille korral

on direktiivi 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) järgi tõenäoliselt oluline keskkonnamõju.

Kui kavades ja programmides määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil või kui

on tegemist eespool nimetatud kavade või programmide väiksemate muudatustega, tuleb neid

hinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et kavadel või programmidel on oluline

keskkonnamõju. Eelnevat arvesse võttes ei nõua direktiiv ilmtingimata väikeseid piirkondi

hõlmavate planeeringute ja olemasolevate planeeringute puhul ilmtingimata KSH algatamist.

Seega võib ka REP puhul KSH algatamine olla kaalutlusõigus, mitte automaatselt kohustuslik.

Muudatus on põhjendatud, sest lisaks detailplaneeringule ei ole kehtiva õiguse kohaselt KSH

automaatselt kohustuslik ka maakonnaplaneeringu ega üldplaneeringu teemaplaneeringu

koostamisel.

23 RKHKo, 08.08.2018, 3-16-1472, p 3.

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 punkti 4 pärast sõna

„detailplaneering“ sõnadega „ või riigi eriplaneering“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7

ja eelmise punktiga – vt vastavaid selgitusi.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7, millega muudetakse PlanS § 27 lõiget 6, asendades

senise imperatiivse kohustuse nõuda REP algatamisel alati KSH-d sellega, et KSH vajadus

otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.

Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse KeHJS § 34 lõiget 1 pärast tekstiosa „§ 4 lõikes 21“

tekstiosaga „või § 28 lõikes 8“. Kehtiva õiguse kohaselt vastutab KSH eest ja kannab sellega

seotud kulud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Planeeringu koostamise

korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu KSH kulude kandmiseks

sõlmida PlanS § 4 lõikes 21 sätestatud lepingu. Muudatusettepaneku järgi võimaldatakse riigi

eriplaneeringu menetluses planeeringu koostamise korraldajal sõlmida haldusleping huvitatud

isikuga ka KSH dokumendi koostamiseks või tellimiseks. Tegemist on PlanS § 131 analoogiaga,

kus planeeringu koostamise korraldaja ei tohi dokumendi koostamise korraldamist ega

koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist üle anda.

Eelnõu § 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse KeÜS-i §-ga 431, millega luuakse strateegiliselt olulise

investeeringu korral ÜKP teavitamise kord keskkonnaloa menetluses. Muudatusega nähakse ette,

et keskkonnaloa andja teavitab PlanS § 4 lõike 31 kohast ÜKP-d keskkonnaloa taotluse esitamisest

viivitamata pärast selle saamist ja uuesti pärast taotluse nõuetekohaseks tunnistamist. Muudatus

on vajalik, et tagada keskkonnaloa menetluses ÜKP kaasamine selleks, et ÜKP-l oleks ülevaade

strateegilise investeeringu projektiga seotud menetluste seisust.

3.1. Eelnõu vastavus põhiseadusele

Eelnõuga muudetakse kehtivat REP menetlust ja strateegiliselt olulise ehitise PT andmist ning

luuakse nendeks menetlusteks kiirem menetluskord. Sellega saab osa projekte eelise võrreldes

teiste projektidega.

See tõstatab võrdse kohtlemise küsimuse koosmõjus ettevõtlusvabadusega (PS §-d 12 ja 31).

Sageli soovitakse REP-i või PT-sid lähtuvalt omandiõigusest kinnistule – seega on asjakohane ka

omandipõhiõigus (PS § 32). Kolmandaks tähendab REP korras planeerimine selle kehtestamist

mõne KOV-i territooriumil – KOV saab küll menetluses kaasa rääkida, aga lõppsõna on riigil.

Seega kerkib ka KOV-i autonoomiasse sekkumise küsimus (PS § 154). Järgnevalt analüüsitakse

neid lähemalt.

3.1.1. Võrdsuspõhiõigus koosmõjus ettevõtlusvabadusega

Eelnõuga luuakse regulatsioon sellise ehitise püstitamiseks, mille vastu on suur strateegiline,

riiklik või rahvusvaheline huvi tootmise, riigikaitse ja julgeoleku, taastuvenergeetika, või

maavarade töötlemise valdkonnas. Seega ei ole muid ehitisi võimalik REP-i detailse lahenduse

kaudu menetleda. Tekib küsimus, miks ei saa ettevõtjad kasutada muudes valdkondades sama

(soodsat) menetluskorda.

PS §-s 31 on sätestatud õigus tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus

mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab,

kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo, 06.07.2012, 3-4-1-3-12,

punkt 41). Kui teatud tüüpi ehitise püstitamiseks tuleb läbida (planeerimis)menetlus ja saada

kinnitused või load, riivab see ettevõtlusvabadust.

PS § 31 teise lause kohaselt võib seadus sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja

korra. Seega ei ole ettevõtlusvabadus absoluutne ning seda võib piirata juhul, kui piirangud on

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning kasutatud vahendid proportsionaalsed soovitud

eesmärgiga.24 Ettevõtlusvabadust võib piirata näiteks teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse või

avalike huvide eesmärgil.25 Käesoleval juhul on eelnõu eesmärk kehtestada strateegiliselt oluliste

investeeringute kavandamiseks ja elluviimiseks tõhus, selge ning prognoositav menetluskord, mis

võimaldab vähendada halduskoormust ja lühendada oluliste tööstusprojektide menetlusaega,

säilitades samal ajal keskkonna- ja ruumilise planeerimise kvaliteeti. Strateegiliselt oluliste

projektide kiirendatud menetlus tagab Eesti majanduse ja julgeoleku seisukohalt olulistes

valdkondades (nt kaitsevaldkonnas) projektide tõhusama elluviimise. Seega riivatakse eelnõuga

ettevõtlusvabadust avalikes huvides, mis on ettevõtlusvabaduse piiramiseks lubatav eesmärk.

PS § 3 lõikest 1 tuleneva seadusereservatsiooni põhimõtte kohaselt peab põhiõigusi puudutavates

küsimustes kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohast olulised küsimused otsustama

seadusandja.26 Samuti tuleneb sellest põhimõttest, et põhiõiguste piiramine seadusandjast

alamalseisva organi poolt vajab seadusandja volitust.27 Kuigi üldjuhul tuleb ettevõtlusvabaduse

piirangud sätestada seadusega, ei pea seaduses olema kõik piirangud detailselt määratletud ning

need võib sätestada ka määrusega tingimusel, et seadus määratleb raamid, mille sees täitevvõim

täpsustab seaduse vastavaid sätteid.28 Mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda täpsem peab

olema seaduses sisalduv volitusnorm.29 Vähemintensiivseid põhiõiguste piiranguid võib

kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel

määrusega.30 Volitusnorm peab sätestama akti andmiseks pädeva haldusorgani ning talle antava

volituse selge eesmärgi, sisu ja ulatuse.31

Eelnõu § 1 punktiga 5 volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega strateegiliselt olulise

investeeringu täpsemad nõuded, hindamise korra ja hindamiskomisjoni koosseisu. Eelnõus on

selgelt sätestatud määruse andmiseks pädev institutsioon ja tema antava määruse eesmärk, milleks

on strateegiliselt olulise investeeringu mõiste ning selle hindamise korra täpsustamine. Samuti

nähakse eelnõuga ette, et määrusega täpsustatavad strateegiliselt olulise investeeringu tingimused

peavad hõlmama kapitaliinvesteeringu vähimat lubatud mahtu, lubatud projekti valdkonda ja

taotleja registrijärgse asukoha piirangut. Seadusandja sätestab sellega kriteeriumid, millest peab

strateegiliselt olulise investeeringu hindamisel lähtuma. Volitusnormi sõnastusest nähtub selgelt

ka selle sisu ja ulatus.

Eelnõuga võimaldatakse strateegiliselt olulise ehitise kriteeriume täitvate ehitiste puhul viia läbi

kiirendatud planeerimis- või PT-de andmise menetlus, mis ei halvenda senist ettevõtjate kohta

kehtivat õigusraamistikku. Vastupidi, eelnõuga soodustatakse strateegiliselt oluliste ehitiste

arendajate jaoks projekti elluviimist ehk võimaldatakse neil taotleda erikorras menetluse

läbiviimist. Seetõttu ei seata määrusega ettevõtlusvabadusele piiranguid, vaid kehtestatakse

ettevõtjatele soodsam ja ettevõtlusvabadust vähem riivav menetluskord. Eeltoodust tulenevalt on

24 RKPJKo, 17.03.1999, 3-4-1-1-99, p 13. 25 T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura 2006, lk 360. 26 RKÜKo, 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21. 27 RKPJKo, 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 9. 28 RKPJKo, 17.03.1999, 3-4-1-1-99, p 14. 29 RKPJKo, 20.03.2014, 3-4-1-42-13, p 41. 30 RKÜKo, 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 22 31 RKPJKo, 13.02.2007 3-4-1-16-07, p 21.

põhjendatud strateegilise investeeringu määratlemise, hindamise jm seotud asjaolude

kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega ning eelnõuga sätestatud volitusnorm on kooskõlas

seadusereservatsiooni põhimõttega.

PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Riigikohus on selgitanud, et võrdsuspõhiõigus

hõlmab ka igaühe õigust olla seadusandja poolt võrdselt koheldud. Õigusloome võrdsus nõuab

üldjuhul, et seadus ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles

põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid

ebavõrdselt (RKPJK, 03.04.2002, 3-4-1-0-02, punktid 16 ja 17).

Riigikohus on selgitanud, et üldise võrdsuspõhiõiguse kaitseala riive tuvastamisel tuleb leida, kas

sarnaseid isikuid või isikute gruppe on ebavõrdselt koheldud. Juhul, kui neid koheldakse

ebavõrdselt, on üldine võrdsuspõhiõigus riivatud. Kindlaks tuleb määrata võrreldavate isikute

grupid, kelle suhtes oletatakse ebavõrdset kohtlemist, ning kirjeldada nende ebavõrdset kohtlemist

(RKPJKo, 30.09.2008, 3-4-1-8-08, punkt 20).

Praegusel juhul koheldakse erinevalt ettevõtjaid:

a) kes soovivad püstitada sellist ehitist, mille vastu on suur strateegiline, riiklik või rahvusvaheline

huvi tootmise, riigikaitse ja julgeoleku, taastuvenergeetika, või maavarade töötlemise valdkonnas;

b) kes soovivad püstitada muud ehitist.

Võrdlusgrupp a saab kasutada kiiremat REP-i menetlust või taotleda PT-sid kiiremini kui

võrdlusgrupp b. Seega saab grupp a eelise ja riivatakse ettevõtlusvabadust (PS § 31) koosmõjus

võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12 lõige 1).

Kahe sarnase isikute grupi ebavõrdne kohtlemine on lubatav, kui sellel on esiteks legitiimne

eesmärk. Riigikohus on selgitanud, et üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigus (RKÜKo, 07.06.2011, 3-4-1-12-10, punkt 31). Ettevõtlusvabaduse puhul sätestab PS

§ 31 lõige 2, et seadus võib sätestada selle ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, st

ka see on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus. Järelikult on mõlemad põhiõigused piiratavad

igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (vt nt RKPKo, 22.06.2023, 5-23-6, punkt 63).

Praegusel juhul luuakse nn ekspressrada (õiguslik regulatsioon) teatud tüüpi ehitiste püstitamiseks

eelisjärjekorras. Selle põhjus on asjaolu, et planeerimismenetlused kestavad sageli aastaid ja

praktikas ei ole võimalik püstitada olulisi ehitisi vajaduse ilmnedes piisavalt kiiresti. Seega on

eesmärk prioriteetsete ehitiste menetlusi kiiremini läbi viia. Nimetatud eesmärk on PS-iga

kooskõlas ja järelikult legitiimne.

Taotletav meede peab lisaks selle legitiimsele eesmärgile olema põhiseaduspärasuse jaatamiseks

ka sobiv, vajalik ning mõõdukas.32 Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi

saavutamist.33 Eelnõuga sätestatakse selged kriteeriumid strateegilistele investeeringutele, mida

on võimalik kiirendatud korras REP menetluse kaudu ellu viia. Seega aitab taotletud muudatus

prioriteetsete ehitiste menetlusi kiirendada ja tegu on eesmärgi elluviimiseks sobiva meetmega.

Meede on vajalik juhul, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.34 Eelnõuga sätestatakse

võimalus menetleda kiiremini strateegilise investeeringu kriteeriumitele vastavat projekti, mille

vastu on suur strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi. Et strateegiliste investeeringute

32 RKÜKo, 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p 32. 33 Samas, p 33. 34 RKPJKo, 19.02.2013, 3-4-1-28-12, p 25

menetlust kiirendada, on vaja sätestada sellistele ehitistele kohaldatavad kriteeriumid ja

võimaldada kiirendatud planeerimismenetluse läbiviimist, millele puudub ettevõtlusvabadust

vähem piirav alternatiiv. Eelnõuga taotletav abinõu on seega vajalik legitiimse eesmärgi

saavutamiseks.

Abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.35 Võrdsuspõhiõiguse riive intensiivsus peab

põhiseaduspärasuse jaatamiseks olema mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide

kaalukusega.36 Riigikohus on seejuures pidanud ebaproportsionaalseks juhuslikku ja ulatuslikku

erinevat kohtlemist.37 Seejuures tuleb arvestada ka ettevõtlusvabaduse riive intensiivsust.

Eelduslikult viiakse strateegiliselt oluliste ehitiste planeerimismenetlus läbi kiiremini kui muude

ehitiste menetlused. Samas saab muid ehitisi püstitada teiste menetluste kaudu ja seega ei ole

muude ehitiste püstitamine keelatud. Lõpptulemuse mõttes koheldakse võrdlusgruppe a ja b

sarnaselt. Menetluse pikkus võib aga mõnel juhul mitu korda erineda ja seega peavad

võrdlusgruppi b kuuluvad ettevõtjad oma huvide realiseerumist märkimisväärselt kauem ootama.

Arvestades võrdlusgrupi a ettevõtjate suurt ajalist eelist, tuleb võrdsuspõhiõiguse riivet pidada

keskmiseks. Ettevõtlusvabaduse riive on samas vähese intensiivsusega, kuna juba kehtiva

olukorraga võrreldes võimaldatakse ettevõtjatel teatud kriteeriumide täitmisel läbida kiirendatud

planeerimismenetlus, mis muudab nende ettevõtjate jaoks olukorra soodsamaks.

Eelnõuga antakse menetluslik eelis nende ehitiste püstitamiseks, mille vastu on suur strateegiline,

riiklik või rahvusvaheline huvi kindlates valdkondades (PlanS § 27 lõige 1).

Planeerimismenetlused venivad mitmel põhjusel, kuid üks peamisi läbivaid probleeme on asutuste

piiratud ressursid. Menetlusi lahendatakse reeglina kas taotluse saabumise ajalise järjekorra alusel

või mõne juhusliku teguri mõjul kujunenud järjekorras. Kõigile projektidele ei ole võimalik tagada

ühtviisi kiiret menetlust, sest ka sellisel juhul põrkutaks samade ressursipiirangutega ning

tulemuseks oleks kõigi menetluste ühtlaselt aeglane edenemine.

Praegusel juhul määratakse seadusega ära esiteks huvi tasand – strateegiline, riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riiklik ja rahvusvaheline huvi näitab suurt avalikku huvi. Strateegiline huvi

on täiendus võrreldes kehtiva õigusega (vt PlanS § 27 lõike 1 selgitused). Seejuures arvestatakse

EL-i strateegilisi huve ja strateegilise huvi puhul on tegemist eelkõige projektidega, mis edendavad

tehnoloogiate tootmist ja vähendavad EL-i strateegilist sõltuvust. Seega võib ühest küljest olla

tegu erahuviga, mis aitab kaasa ka olulise avaliku huvi elluviimisele.

Teiseks on ette nähtud, et strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi peab esinema mõne

konkreetse seadusega või selle alusel antud määrusega reguleeritud valdkonnas. Loetelu järgib

peamiselt samasid valdkondi mis kehtivas õiguses – need on valdkonnad, mis on olulised

ühiskonna toimimise tagamiseks ning lisatud on olukorrad, mille puhul esineb riigi oluline

strateegiline huvi, kuna see võib kaasa aidata riigi üldiste eesmärkide saavutamisele

(konkurentsivõime kasv, sotsiaalmajanduslikud mõjud jms). Nende eelisarendamise vastu on riigil

õigustatult suur huvi. Eeltoodut arvestades on eesmärk kaalukas. Arvestades seda, et

võrdsuspõhiõigust riivatakse mõõdukalt ning ettevõtlusvabadust väheintensiivselt, samas kui

eesmärkide saavutamise suhtes on suur avalik huvi, on võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse

riive proportsionaalne ning lubatav.

3.1.2. Omandipõhiõigus

35 RKPJKo, 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15. 36 RKPJKo, 01.09.2005, 3-4-1-13-05, p 23. 37 RKÜKo, 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 118.

PS §-s 32 on sätestatud omandipõhiõigus, mille lõike 2 järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt

vallata, kasutada ja käsutada. Kui õigusnormid näevad ette, et omandi teatud viisil kasutamiseks

tuleb läbida (planeerimis)menetlus ja saada vastavad load, piirab see paratamatult omandi vaba

kasutamist.

Võrreldes kehtiva õigusega ei tekitata eelnõuga täiendavat omandipõhiõiguse riivet – ka praegu

tuleb selliste objektide püstitamiseks viia läbi planeering või saada ehitusluba või PT-d. Seetõttu

ei tehta siinkohal täielikku omandipõhiõiguse analüüsi. Lühidalt võib öelda, et strateegilise

investeeringu objektid on olulise ruumilise mõjuga, mistõttu on põhjendatud kinnistuomanike

omandiõigust avalike lubadega reguleerida. Kuna selles osas koheldakse kõiki kinnistu- või

hoonestusõiguse omanikke ühtmoodi, ei ole vaja täiendavalt võrdsuspõhiõigust arvestada.

3.1.3. Kohaliku omavalitsuse autonoomia

PS § 154 lõikes 1 on sätestatud, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-id,

kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt (s.o KOV-i enesekorraldusõigus). Riigikohus on leidnud,

et KOV-i enesekorraldusõigus hõlmab planeerimisautonoomiat, mille järgi KOV-il on õigus

otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil

(RKPKo, 19.06.2025, 5-24-34, punkt 36).

Kui strateegiliselt olulise ehitise REP-i koostamise ja otsustamise või PT-de andmise pädevus on

riigiasutusel, mitte KOV-il, ei saa KOV ise otsustada oma territooriumil sellise ehitise püstitamise

üle. Sellega lõpeb KOV-i võimalus otsustada selles osas oma territooriumi üle. Lisaks peab KOV

hiljem tegelema ehitise võimalike mõjudega ning vajaduse korral muutma oma arenguplaane (vrd

RKPKo, 19.06.2025, 5-24-34, punktid 50–52). Seega on tegemist KOV-i enesekorraldusõiguse

riivega PS § 154 lõike 1 mõttes.

PS §-st 3 tuleneva seadusereservatsiooni põhimõttest tuleneb, et kõik põhiõiguste seisukohast

olulised küsimused peab seadusandja ise otsustama ning ei tohi nende otsustamist täitevvõimule

delegeerida.38 Eelnõuga antakse REP-i kehtestamise otsuse õigus Vabariigi Valitsuse asemel

valdkonna eest vastutavale ministrile. Kuna kehtivas regulatsioonis on seadusandja juba

delegeerinud REP-i kehtestamise otsuse täitevvõimule, ei muutu KOV-i enesekorraldusõiguse

riive intensiivsemaks. Samuti on Riigikohus pidanud REP-i kui riigile oluliste objektide

püstitamist tagava instrumendi algatamist, koostamist ja kehtestamist riigielu küsimuseks, mille

reguleerimisel on Riigikogul suur otsustusruum.39 Lisaks ei tule enesekorraldusõiguse riive

põhiseaduspärasuse kontrollimisel järgida proportsionaalsuse kontrolli nõudeid, kuna KOV ei ole

põhiõiguste kandja.40 See tähendab ühtlasi, et seadusandjal on lai pädevus REP-i kehtestamisega

seotud küsimusi otsustada, arvestamata sealjuures KOV-i enesekorraldusõiguse riive intensiivsust.

Eeltoodust tuleneb, et KOV-i enesekorraldusõiguse riive, mis tuleneb vastava valdkonna ministri

õigusest REP-i kehtestada, on kooskõlas PS-ist tuleneva seadusereservatsiooni põhimõttega.

Eelviidatud lahendis on Riigikohus KOV-i enesekorraldusõiguse riive õiguspärasust REP

menetluse puhul põhjalikult käsitlenud. Asjaolu, et paratamatult asub REP-i ala mõne KOV-i

territooriumil, ei tee sellest kohaliku elu küsimust. Riigikohus leidis, et kui seadusandja määrab

kindlaks REP-i menetluse kui erandliku planeerimismenetluse tingimused, kasutab ta oma

otsustusruumi ega jäta meelevaldselt KOV-i ilma otsustusõigusest (punkt 80). Kohus kaalutles, et

38 Vt ka RKÜKo, 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21. 39 RKPKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 79. 40 Samas.

KOV-i vastuseisu tõttu võiks riiklikult oluline ehitis muidu üldse püstitamata jääda. Kuna REP-ga

lahendatakse riigielu küsimust, ei peagi KOV-il vetoõigust olema (punkt 81).

Riigikohus märkis, et KOV-i enesekorraldusõiguse põhiseadusliku tagatise järgi on nõutav, et riik

kaaluks REP-i menetluses suurt riiklikku või rahvusvahelist huvi puudutatud KOV-i õigustatud

huvidega kontrollimist võimaldaval viisil (RKPKo, 19.06.2025, 5-24-34, punkt 82). PlanS § 10

lõike 2 järgi peab riiklikku huvi väljendav planeering võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi

arvestama ning KOV saab oma huvid REP menetluses välja tuua ja neid kaitsta (punkt 84).

Riigikohtu kaalutlused kehtivad ka eelnõuga tehtavate muudatuste kohta. Strateegiliselt olulise

ehitise lisandumine REP eelduste hulka lähtub samuti riiklikust huvist. Seetõttu on ka

strateegiliselt olulise ehitise püstitamine lubatav KOV-i vastuseisust hoolimata. Seda eeldusel, et

KOV-i huvi menetluses kaalutakse ja selle arvestamata jätmist põhjendatakse.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uued terminid „strateegiliselt oluline investeering“ ja „strateegiliselt

oluline ehitis“.

Terminite kasutuselevõtmine on tingitud vajadusest eristada strateegiliselt olulisi investeeringuid

ja nende alusel kavandatavaid ehitisi teistest investeeringutest ning nende alusel kavandatavatest

ehitistest, millele eelnõuga erimenetlust ette ei nähta.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Strateegiliste investeeringute kiirendatud menetluse loomisel

on arvestatud EL-i viimastel aastatel vastu võetud ja ajakohastatud õigusakte, mis näevad ette

kiirendatud loamenetluse, menetlustähtaegade lühendamise, menetluste koondamise ning ÜKP

(Single Point of Contact) loomise kohustuse või võimaluse. Alljärgnevalt on välja toodud kõik

EL-i õigusaktid, mis sisaldavad ÜKP loomise nõuet või seda toetavaid põhimõtteid ning millele

eelnõu loomisel tugineti:

1. Net-Zero Industry Act (NZIA) – määrus (EL) 2024/173541;

2. Critical Raw Materials Act (CRMA) – määrus (EL) 2024/125242;

3. TEN‑E määrus – (EL) 2022/86943;

4. Defence Readiness Omnibus (DRO) – Euroopa Komisjoni õigusettepanek (2025)44.

Eelnõu väljatöötamisel on muu hulgas pööratud tähelepanu EL-i algatustele, mille kohaselt

töötatakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, milles käsitletakse üleeuroopalise

energiataristu suuniseid ja millega muudetakse määrusi (EL) 2019/942, (EL) 2019/943 ja (EL)

41 13. juuni 2024. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2024/1735, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse

määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024). – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1735.

42 11. aprilli 2024. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste

toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858,

(EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L, 2024/1252, 3.5.2024). – http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj. 43 30. mai 2022. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/869, millega kehtestatakse Euroopa

energiatõhususe suuniste raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ning direktiive

2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (OJ L 152, 3.6.2022, lk

45–102). – http://data.europa.eu/eli/reg/2022/869/oj. 44 17. juuni 2025. aasta Euroopa Komisjoni teatis COM/2025/820 final, kaitsevalmiduse koondpakett. – https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0820&qid=1763666745866.

2024/1789 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2022/869, aga ka sama määruse kohaldamise

vajadustest lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiive

(EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 seoses loamenetluste kiirendamisega.

Eelnõu on samuti kooskõlas EL-i riigiabi reeglitega. Riigiabi reeglite eesmärk on tagada aus

konkurents siseturul, vältides olukordi, kus riiklikud ressursid annavad valikulise majandusliku

eelise konkreetsetele ettevõtjatele. Kui riik annab ettevõtjale eelise, mida ta vabal turul ei saaks –

näiteks soodsatel tingimustel maa või hoonestusõiguse –, tuleb hinnata, kas see kujutab endast

riigiabi. Riigiabi tunnustele vastab riigi tegevus juhul, kui vastus kõigile allolevatele küsimustele

on jaatav:

1. Kas abi pärineb riigilt ja on antud riigi vahenditest?

2. Kas abi annab ettevõtjale majandusliku eelise, mida ta turutingimustel ei saaks?

3. Kas abi on valikuline, st suunatud konkreetsele ettevõtjale või tegevusele?

4. Kas abi võib moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust EL-is?

Strateegiliste investeeringute ekspressraja loomine ei ole käsitletav riigiabina. Olukorras, kus riik

näeb vaid ette menetlusliku eelise kiirendatud menetlusena, ei saa ettevõtja eelist riigi

ressurssidest. EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kujutavad endast riigiabi aga

üksnes need eelised, mis on võimaldatud otseselt või kaudselt riigi ressurssidest.45

Ehkki menetluse korraldamine on riigile omistatav ja see täidab riigiabi esimese tingimuse esimese

alatingimuse (riigile omistatavus), ei ole kiirendatud menetluse võimaldamise puhul iseenesest

tegemist riigi vahendite üleminekuga ettevõtjale ning täitmata on riigiabi esimese tingimuse teine

alatingimus. Riigi vahendite üleminek toimub juhul, kui riik annab ettevõtjale otsetoetuse, laenu,

garantii, omandab osaluse ettevõtjate kapitalis, annab mitterahalise hüvitise, võtab kindla ja

konkreetse kohustuse muuta riigi vahendid kättesaadavaks teataval hilisemal ajahetkel või loobub

riigile muidu makstavast sissetulekust,46 pakub lepingut, mis tekitab riigile konkreetse tulevikus

tekkida võivate lisakohustuste riski47 või pakub ettevõtjatele turumäärast madalama hinnaga

kaupu, teenuseid, eri- ja ainuõigusi või ligipääsu loodusvaradele või investeerib mõnda

ettevõtjasse viisil, mis ei ole kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega48.

Riik ei anna strateegilisele investeeringule kiirema menetluse võimaldamisel ettevõtjale riigi vara

kasutada ega loobu riigi tuludest ettevõtja kasuks. Riik täidab iga haldusmenetluse läbiviimisel

oma avalik-õiguslikke kohustusi, olenemata sellest, millise kiirusega see menetlus toimub. Riigi

halduskulu on avalik-õiguslike kohustuste täitmisel haldusmenetluse läbiviimiseks sarnane,

olenemata menetluse kiirusest. Alternatiivsel juhul – kui kiirendatud menetluse asemel peaks riik

sama ettevõtja taotlust menetlema pikema menetluse käigus – tekiksid riigile tõenäoliselt isegi

suuremad halduskulud kui menetluse kiirema läbiviimise korral. Seega ei anta kiirendatud

menetlusega riigi ressurssidest ettevõtjale eelist.

45 19. juuli 2016. aasta Euroopa Komisjoni teatis C/2016/2946 riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 tähenduses. Punkt 47 ja allviites 67 viidatud kohtupraktika. – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016XC0719%2805%29. 46 19. juuli 2016. aasta Euroopa Komisjoni teatis C/2016/2946 riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 tähenduses. Punkt 51 ja allviites 77 viidatud kohtupraktika. – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016XC0719%2805%29. 47 19. juuli 2016. aasta Euroopa Komisjoni teatis C/2016/2946 riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 tähenduses. Punkt 51 ja allviites 79 viidatud kohtupraktika. – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016XC0719%2805%29. 48 19. juuli 2016. aasta Euroopa Komisjoni teatis C/2016/2946 riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 tähenduses. Punktid 52, 53 ja 55 ning allviidetes 80 ja 81 viidatud kohtupraktika. – https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016XC0719%2805%29

Samasugust järeldust toetab analoogia Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei kujuta

tööhõiveseaduse sätete erand, mis muudab lepinguliste suhete raamistikku, riigi vahendite

üleminekut, isegi kui selline õigusraamistiku muutmine võib vähendada riigi maksutulu.49

Sarnaselt on Euroopa Komisjon Euroopa Kohtu praktikast lähtudes järeldanud, et regulatiivsetest

meetmetest tulenev kaudne negatiivne mõju riigi tuludele ei kujuta endast riigi vahendite

üleminekut, kui see mõju on regulatiivse meetmega lahutamatult seotud. Seejuures ei ole

strateegiliste investeeringute ekspressraja puhul isegi tuvastatud otsest ega kaudset negatiivset

mõju riigi ressurssidele.

Kuna strateegiliste investeeringute kiirendatud menetlus ei vasta riigiabi esimesele tunnusele, ei

ole sellise menetluse puhul tegu riigiabiga isegi juhul, kui strateegiliste investeeringute

ekspressraja loomisel esineksid kolm ülejäänud riigiabi tunnust: majanduslik eelis, valikulisus

ning mõju konkurentsile ja kaubandusele.

Eelnõuga kehtestatavast ekspressraja lahendusest erineks olukord siis, kui riik annaks ettevõtjale

kiirendatud menetluse käigus majandusliku eelise riiklikest vahenditest. Näiteks kui riik näeb ette

menetlusliku soodustuse – maa või hoonestusõiguse otsustuskorras andmise –, on tegu riigi

tegevusega, mis täidab riigiabi esimese tingimuse alatingimuse. Kui selle menetluse käigus jääks

riigil saamata turuhind, loetaks, et ettevõtja on saanud riigi vahendeid enda kasutusse ulatuses, mis

võrdub kasutusse saadud maa või hoonestusõiguse turuhinna ja tasutava hinna vahega. Euroopa

Komisjoni ja Euroopa Kohtu praktikas on rõhutatud, et ligipääsu andmine riigivarale või

loodusvaradele või eri- või ainuõiguste andmine ilma piisava turumääradele vastava tasuta võib

kujutada endast riigituludest loobumist.50 Sel juhul oleksid täidetud riigiabi esimese tingimuse

mõlemad alatingimused, kuna ettevõtja saaks riigi tegevuse tulemusel riigi ressursid enda

kasutusse viisil, mille tõttu jääb riigil saamata teatud tulu. Kui esimeses etapis tuvastataks riigi

ressursside ettevõtjale üleandmine, oleks vaja kontrollida lisaks riigiabi ülejäänud kolme eeldust.

Kuivõrd aga ekspressraja loomisel ei käsitleta riiklikest vahenditest eeliste andmist ettevõtjale, ei

selgitata sellise kontrolli tulemusi käesolevas seletuskirjas põhjalikumalt.

6. Mõju ja sihtrühm

- Menetluste kiirenemine tõenäoliselt kiirendab investeeringute elluviimist ning võib

kasvatada investorite huvi, kuid eeldab suuremat koormust ja suutlikkust menetluse

varasemates etappides.

- Muudatuste peamised sihtrühmad on:

- avalikkus, kellele võib mõju avalduda ennekõike kaasamissätete muutmise

kaudu;

- ettevõtted, kes saavad tulevikus kasutada ekspressrada projekti elluviimiseks;

ning

- riigiasutused, kes peavad oma töökorralduses arvestama uusi menetlusreegleid

ja täitma ka kontaktpunkti lisaülesandeid.

- Paindlikum kaasamine võib parandada sisulist koostööd, kuid võib kaasa tuua riski, et

avalikkust ja huvirühmi ei kaasata piisavalt või ühtlaselt.

49 19. juuli 2016. aasta Euroopa Komisjoni teatis C/2016/2946 riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 tähenduses. Punkt 56 ning allviidetes 84 ja 85 viidatud kohtupraktika. – https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016XC0719%2805%29 50 19. juuli 2016. aasta Euroopa Komisjoni teatis 2016/C 262/01, riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 53. – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=oj:JOC_2016_262_R.

- Keskkonnamõjude hindamise korralduse muutmine (nt KSH vajaduse paindlikum

hindamine ja KMH varasem läbiviimine) võib menetlust kiirendada, kuid võib kaasa

tuua riski, et mõjud ei ole varases etapis piisavalt täpselt hinnatud.

- Ekspressraja rakendamine puudutab väikest arvu strateegilisi projekte, kuid nende

elluviimine toob endaga tõenäoliselt kaasa selgelt positiivse majandusmõju, mille

kaudu avaldub ka soodne mõju regionaalarengule.

- Mõjude tegelik ulatus sõltub sellest, kuidas paindlikke menetluslahendusi praktikas

rakendatakse ning millised juhised ja kontrollimehhanismid kehtestatakse.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

6.1.1. Mõju ühiskonnaelus osalemisele

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Eelnõuga soovitakse muuta planeeringute menetlused (sh seadusest tulenev kaasamisformaat)

kiiremaks ja tõhusamaks. Kiirendamiseks on ette nähtud erinevad muudatused, millest osa

puudutab otseselt ka avalikkuse kaasamist. Mõju avaldavad muudatused on samad ja ka mõju ise

samalaadne nagu mittetulundussektori puhul (vt peatükk 6.3.3), kuid kuna tegemist on erinevate

mõjuvaldkondadega, käsitletakse neid eraldi alapeatükkides.

1. Eelnõu järgi ei pea riigi eriplaneeringu (REP) algatamise üle täiendavalt otsustama, vaid

menetlus algab taotluse alusel (kui seda ei tagastata). Taotlus avalikustatakse samamoodi

nagu praegu: avalikustatakse algatamise otsus, kuid seaduses ei ole edaspidi ette nähtud

täpset avalikustamise aega ja viisi. Planeeringu koostamise korraldaja otsustab

kaasamiskava koostades, kuidas teade avalikustatakse ja avalikkust täpsemalt kaasatakse.

2. Kirjalikult teavitatakse taotluse saamisest:

a. asjakohaseid riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi;

b. isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada;

c. isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või REP elluviimise vastu, sealhulgas valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.

3. Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamise

korraldaja veebilehel ning käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid

teavitatakse kirjalikult.

4. Kavas on Soome eeskujul rakendada kaasamiskava, mis võimaldaks kaasamist senisest

paindlikumalt ja vähem formaalselt ellu viia. Soomes teevad eri osalised koostööd tihti

koosolekute, mitte kirjavahetuse kaudu, et kaasamine oleks sisukam.

5. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam

kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada

projekteerimistingimuste (PT) menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus

korraldatakse avatud menetlusena. Avatud menetluse sätteid ei ole kavas eelnõuga

muuta.

6. Strateegiliselt olulise ehitise detailse lahendusega REP puhul ei ole ette nähtud

populaarkaebuse esitamise õigust.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine

Sihtrühm

Sihtrühma moodustavad inimesed, kes sooviksid planeeringu menetlemises kaasa rääkida, kuid

kelle võimalus selleks võib olla vähenenud seeläbi, et:

1. projekti elluviimiseks vajaliku ehitise rajamiseks ei ole vaja ehitusõigust anda enam DP

kehtestamise kaudu, vaid PT-de andmisega või

2. seaduses ei ole enam otsesõnu määratud konkreetseid reegleid kaasamise korraldamiseks

(kuigi kaasamise kohustus säilib). Küll on riigi eriplaneeringu puhul üldsätteks PlanS § 9.

PT puhul tulenevad avalikustamise nõuded haldusmenetluse seaduse (HMS) avatud

menetluse peatükist;

3. REP kehtestamise korral ei saa esitada populaarkaebust.

Mõju ulatus

Kuigi mõju ulatus on kokkuvõttes hinnanguliselt väike, kuna vaid vähesed projektid ja

arendusplaanid kvalifitseeruvad strateegiliselt olulisteks objektideks, võib olla tegu suure

ruumilise mõjuga objektidega, mistõttu võib eeldada puudutatud isikute ja avalikkuse suurt huvi

olla planeeringulahenduse kujunemisse kaasatud. Samamoodi nagu MTÜ-de puhul (vt peatükk

6.3.3), on ka kohalikes kogukondades inimesi, kes tõenäoliselt soovivad projekti elluviimises

kaasa rääkida ja lahenduse kujundamist suunata.

Kaasamine REP menetluses

Kuigi seaduses ei ole otseselt enam kirjas, kuidas peab avalikkust teavitama, ei saa sellest

automaatselt järeldada, et see toob endaga kaasa ebapiisava teabe jagamise. Viimastel aastatel on

üha rohkem avalikus arutelus ja valdkonna koolitusprogrammides räägitud sellest, et kaasamine

peaks olema vähem formaalne ning paindlikum, vajaduspõhine.51

Civitta 2020. aastal valminud uuringus „Eesti detailplaneeringute probleemide ja

parendusvõimaluste analüüs“52 käsitletakse ka avalikkuse kaasamisega seotud kitsaskohti ning

pakutakse võimalusi nende lahendamiseks (uuringut on kasutatud muu hulgas

mittetulundussektorile avalduva mõju kirjeldamiseks peatükis 6.3.3). Kokkuvõttes on avalikkuse

kaasamist puudutavad probleemid viidatud uuringu alusel järgmised (esitatud on valik, mis aitab

käsitleda inimeste ühiskonnaelus osalemise võimalusi):

1. Kaasamine toimub sageli liiga hilja.

2. Ei kaasata piisavalt.

3. Info ei jõua inimesteni: seaduses ette nähtud teavitamiskanalid (nt pabermeedia) ei pruugi

olla sobivad ega jõua huvirühmadeni. Tõhusa kaasamise saavutamiseks peab kasutama

lisakanaleid (sotsiaalmeedia, internet, e-kiri).

4. Mõnel juhul on teavitamine sisuliselt formaalne või läbipaistmatu. Näiteks

konfidentsiaalset infot sisaldavate planeeringute puhul ei avaldata piisavalt nende sisu ning

see tekitab umbusku ja vastuseisu.

5. Osalus on kallutatud rahulolematute poole.

Civitta uuringus pakutakse avalikkuse kaasamisega seotud probleemidele muu hulgas järgmisi

võimalikke lahendusi:

51 Vt nt: https://planeerimine.ee/koolitused-infopaevad/koolitusmaterjalid-2021/#kaasamine.

52 Civitta Eesti AS (2020). Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs: lõpparuanne.

Eesti Teadusagentuur. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/01/RITA2_102_RAM-

2021_15_01_L%C3%B5pparuanne_Detailplaneeringute-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf (viimati külastatud

12.02.2026) (edaspidi Civitta uuring).

1. Paindlikumad kaasamisreeglid seaduses: vaadata üle kaasamise põhimõtted nii, et KOV

saaks arvestada kohalikke eripärasid (näiteks avaliku väljapaneku asukoht ei peaks alati

olema valla või asula keskuses, kui planeering on äärealal ja väikese mõjuga).

2. Tähitud kirjade asendamine e-teavituste ja iseteenindusega: kasutada rohkem e-kanaleid

ning luua võimalus, et sihtrühm saab soovi korral ise mugavalt infot jälgida ja sellega

tutvuda.

3. Meedias teavitamise põhimõtete uuendamine: vähendada sõltuvust pabermeediast ja

parandada teavituse nähtavust elektroonilistes kanalites (sh probleem, et kuulutused ei ole

ajalehtede e-versioonides piisavalt nähtavad).

4. Selgemad juhised kaasamise mahule ja meetoditele: juhendmaterjalis tuleks täpsustada,

milline kaasamise maht on piisav, millised etapid ja kanalid sobivad huvitatud isikuteni

jõudmiseks ning kuidas detailplaneeringu infot huvirühmadele arusaadavalt esitada

(sõnastus, vorm).

5. Rohkem kaasamist kui seaduses nõutud: rõhutada, et avalikke ja poolavalikke arutelusid

võib korraldada ka rohkem kui seaduses ette nähtud miinimum.

6. Tasakaalustatum tagasiside, mitte ainult puudused: luua tava tuua probleemide kõrval välja

ka häid ja eeskujulikke lahendusi (sh juhendmaterjalis). See aitaks tasakaalustada

rahulolematute seisukohti ja annaks realistlikuma pildi avalikust arvamusest.

Nagu näha, on enamik Civitta uuringus kajastatud ettepanekuid seotud kaasamise paindlikumaks

ja vabamaks muutmisega. Seega võiks eelnõus kavandatud muudatused toetada ettepanekute

elluviimist, kui kaasamine ei oleks enam seaduses nii täpselt määratletud, vaid toimuks koostatava

kaasamiskava alusel, kus on muu hulgas võimalik ette näha erinevaid uudseid lähenemisviise.

Teisisõnu otsustab planeeringu korraldaja iga kord, lähtudes konkreetsest planeeringust ja

asjaoludest, kuidas ja kui tihti kaasata, et avalikkus oleks teavitatud ning planeeringu koostamiseks

ja selle üle otsustamiseks oleks olemas vajalik teave.

Samas ei ole plaanis sätestada täpsemalt, kuidas paindliku kaasamise kava rakendatakse.

Teisisõnu, eelnõu järgi tunnistatakse kehtetuks täpsem regulatsioon, kuidas peab REP menetluses

teavitama, kuid ei ole näiteks kehtestatud kohustust koostada kaasamiskava vms. See ei tähenda,

et seda tuleks seaduses reguleerida – seaduses tuleb käsitleda üksnes seda, mida seadusandja peab

otsustama ja õigussuhetes reguleerima.

Küll aga peab seaduse rakendamisel sel juhul paindliku kaasamise rakendamisele eraldi

tähelepanu pöörama ning tagama kindlad kontrollimehhanismid, mis kohustavad koostama näiteks

kaasamiskava, korraldama korduvaid arutelusid (kui vaja) jne. Ilmselt võiks siin kaaluda

haldusesiseste korralduste kehtestamist, kus pandaks paika üldised kohustused kaasamise

korraldamisel. Muidu on küsitav, kas paindlik ja tõhus kaasamine ka tegelikult toimib (kindlasti

ei saa see teoks vaid seadusesätte kehtetuks tunnistamise kaudu). Siin tuleb arvestada, et

paindlikum kaasamisformaat tähendab seda, et menetleja ehk kaasamiskava koostaja ei pruugi ära

tunda kõiki huvipooli või võib alahinnata teatud mõjusid. Niisuguse riski maandamiseks on vajalik

(Soome eeskujul) teatavate kaitsemehhanismide olemasolu, näiteks kaasamiskava võimalikult

varajane avaldamine, et huvirühmad saaksid kohe teada anda, kui neid tuleks samuti kaasata.

Kuna selliseid nn kaitsemehhanisme seaduse tasandil ei reguleerita, tuleb nende jälgimine tagada

seaduse rakendamisel.

Populaarkaebuse esitamisel tuleks tähele panna, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel säilib õigus

pöörduda kohtusse enda õiguste ja vabaduste kaitseks, kuid planeerimisseaduses ei ole enam alust

pöörduda kohtusse avaliku huvi kaitseks (mis oli seni võimalik PlanS § 54 alusel). Teisisõnu, kui

isik – näiteks kohalik elanik või kohalikke elanikke koondav juriidiline isik – tunneb, et tema

õigusi või vabadusi on riivatud, siis on tal nende kaitseks õigus pöörduda kohtusse nii nagu ka

praegu. Küll aga ei saa isik, kelle õigusi konkreetne planeering ei puuduta, esitada kaebust avaliku

huvi kaitseks.

Samuti on oluline tähele panna, et alles jääb ka keskkonnaorganisatsioonide õigus pöörduda

kohtusse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel (§ 30 lõige 2), mille järgi eeldatakse

põhjendatud huvi või õiguste rikkumist, kui haldusakt või toiming (sh planeerimismenetluses

tehtavad toimingud või planeeringu kehtestamine kui haldusakt) on seotud organisatsiooni

keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga.

Seetõttu ei ole põhjust arvata, et juhul, kui REP peale pole õigust esitada populaarkaebust, toob

see kaasa märgatava või suurema muutuse sihtrühma käitumises. Kui isik tunneb, et planeering

tema õigusi või vabadusi riivab, on tal endiselt võimalik kohtusse pöörduda ning

keskkonnaorganisatsioonide vastav õigus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seadusest.

Kaasamine projekteerimistingimuste menetluses

Ühe kavandatud muudatusena on kavas kehtestada võimalus anda ehitusprojekti koostamiseks

vajalikud tingimused mitte enam ainult DP-s, vaid ka PT-dega. Seetõttu on oluline kirjeldada, kas

sellisel juhul väheneb inimeste võimalus kaasa rääkida ja ühiskonnaelus osaleda.

DP menetluses (kui peab ka koostama KSH53) on inimestel võimalik kaasa rääkida

planeeringulahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamisel vastavalt sellele, kas inimene on

kaasatud isik või mitte. Kui inimene on kaasatud, saab ta enda arvamust avaldada kooskõlastamise

etapis; kui ta ei ole kaasatud, siis avaliku väljapaneku ajal. Mõlemal juhul on arvamuse andmiseks

aega 30 päeva.

PT avalikus menetluses toimub kaasamine ühe korra: pädev asutus küsib arvamust isikult, kelle

õigusi võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. HMS § 47 kohaselt avaldatakse ajalehes

teade, § 48 kohaselt toimub väljapanek ning § 50 kohaselt korraldatakse vajadusel avalik istung.

Arvamuse avaldamiseks on tavamenetluses aega 10 päeva, kuid strateegiliselt olulise ehitise PT

menetluse jaoks on eelnõu järgi ette nähtud 30 päeva. Ka PT menetlus ise kestab strateegiliselt

olulise ehitise puhul kauem: kuni 120 päeva (tavapärases avatud menetluses kuni 60 päeva).

Nii DP kui ka PT menetluses on strateegiliselt olulise ehitise puhul arvamuse avaldamiseks 30

päeva. Samas jääb ära üks arvamuse avaldamise võimalus: DP menetluses saab arvamust avaldada

ka lähteseisukohtade etapis. Seega on PT menetluses suurem tõenäosus, et inimesi ei kaasata

menetlusse piisavalt.

Ka siin on lahenduseks ilmselt seaduse rakendamisel täpsemad juhised, kuidas PT avatud

menetluses tagada, et avalikkusel ja eriti puudutatud isikutel oleks võimalik oma arvamust

avaldada.

Kokkuvõttes on mõju ulatus siiski väike, sest eelnõuga ei tehta kaasamises põhimõttelisi

muudatusi – inimestel on siiski võimalik nii planeerimismenetluses kui ka PT-de menetluses kaasa

rääkida ning nende õigust ühiskonnaelus osaleda ei vähendata oluliselt. Ka aeg, mille jooksul saab

dokumentidega tutvuda ja oma arvamus kujundada, jääb samaks. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et

inimestel on senisest vähem võimalusi enda õiguste eest seista. Küll aga tuleks negatiivse mõju

avaldumise riski vältimiseks rohkem tähelepanu pöörata seaduse rakendamisele – kuidas saaks

53 Eelduslikult peab eelnõu objektide puhul praegu läbi viima KSH.

tõhusamalt kaasata, kuidas kaasamiskava koostada ja rakendada ning kuidas avatud menetluses

kaasamist korraldada.

Mõju sagedus

Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5

planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1).

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Võimalik ebasoovitav mõju on see, et inimesi ei kaasata otsustusprotsessi piisaval määral. Seda

on käsitletud mõju ulatuse juures. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine, kuna

konkreetne paindlikuma teavitamise rakendamise plaan ei ole mõju hindamise ajal teada.

Kokkuvõte

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine. Seaduse rakendamisel on vaja läbi mõelda, kuidas tagada paindlik ja tõhus kaasamine,

muu hulgas kaasamiskava koostamine ja selle kommunikeerimine ning avalikkuselt ja

huvipooltelt sisendi kogumine. Seda tuleks teha nii REP kui ka PT menetluses.

6.2. Haridus, kultuur ja sport

6.2.1. Mõju kultuuripärandi kaitsele

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Eelnõuga on ette nähtud erinevad planeeringumenetlust kiirendavad muudatused, muu hulgas

võimalus teatud juhtudel KSH läbiviimisest loobuda.

Menetluste kiirendamiseks on ette nähtud, et KMH võib teha enne tegevusloa taotluse esitamist

ning REP taotluse esitamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle. Tuleb rõhutada, et see muudatus

ei puuduta ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid, vaid kõiki REP-sid. Muudatuse eesmärk on

tagada, et KSH viiakse läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (sarnaselt kehtivale PlanS

§ 124 lõikele 4 detailplaneeringute puhul). Seega võib kirjeldada, kas sellega kaasneb oht

kultuuripärandi säilimisele, kuna sellele avalduvat mõju ei pea enam igas REP menetluses KSH

raames hindama (kuigi eelhinnang peaks andma ammendava vastuse, kas kultuuripärandi

säilimisele võib kaasneda oht – kui kultuuripärandile võib avalduda oluline mõju, on KSH

kohustuslik).

Mõju hinnang

Sihtrühm väike/

keskmine Mõju sagedus väike

Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike

Sihtrühm

Kaudne sihtrühm on kogu ühiskond, aga otsene mõju avaldub neile, kelle kultuuripärand ei säili,

kuna projekti elluviimisel ei ole teda kaitstud (kultuuripärandi kaitsega tegelevad riigi- ja kohaliku

tasandi asutused, kultuuripärandi objektide omanikud ja arendajad ning pärandväärtustega seotud

piirkondade kogukonnad). Kuna Eestis on riikliku kaitse all üle 26 000 kultuurimälestise, võib

sihtrühma pidada väikeseks või keskmiseks.

Mõju ulatus

Mõju ulatus kultuuripärandile on hinnanguliselt väike. KMH läbiviimine juba enne tegevusloa

taotluse esitamist võimaldab kaasata eksperte varases etapis ning lahendada võimalikke konflikte

kultuuripärandiga varakult. Võib tekkida küsimus, kas nii varajases etapis antud hinnang on

piisavalt täpne, sest hilisemas etapis võib arenduse sisu täpsustuda ja avalduda enne teadmata

mõju. See aga tõenäoliselt praktikas probleeme ei tekita, kuna tegevusluba antakse projektile, mille

mõju on piisavalt hinnatud. Kui projekt hilisemas etapis muutub, tuleb läbi viia uus KMH.

Mõju sagedus

Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5

planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1). Samuti ei pruugi iga planeeringu puhul

esineda kultuuripärandit mõjutavaid asjaolusid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

On olemas risk, et kui KMH väga varakult läbi viia ja KSH ära jätta, võib mõni kultuuripärandiga

seotud mõju jääda piisavalt hindamata või avalduda alles hilisemas menetlusetapis, mis võib kaasa

tuua lisauuringuid või pikema menetlusaja. Kuna KSH eelhinnangu peab igal juhul läbi viima (mis

peaks andma ammendava vastuse võimaliku avalduva mõju täpsema hindamise vajalikkuse kohta)

ning ka tegevusluba ei anta projektile, mille mõju ei ole piisavalt hinnatud, on riski avaldumise

tõenäosus väike.

Kokkuvõte

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

6.3. Majanduslikud mõjud

6.3.1. Mõju majanduskeskkonnale

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Eesti majanduse üks kitsaskohti on võrreldes naaberriikidega suurinvesteeringute elluviimisega

seotud bürokraatia ning aeglased planeerimis- ja loamenetlused. Rahvusvaheline

investeerimispraktika näitab, et suurinvesteeringute puhul on menetluskiirus vähemalt sama

oluline kui maksutase või tööjõukulu.

Soraineni analüüsi kohaselt on Soomes võimalik strateegilise investeeringu planeerimis- ja

loamenetlused läbi viia kuni ühe aastaga, sealhulgas teatud rohepöördeprojektide puhul anda

ehitusluba kuue kuuga. Eestis kestavad suure mõjuga investeeringuid puudutavad menetlused

tavaliselt vähemalt mitu aastat.

Eelnõuga kavandatud ekspressrada võimaldab strateegiliselt olulisi investeeringuid ellu viia

kiiremini ja koordineeritumalt, vähendades halduslikke takistusi ning menetlusest tulenevaid

riske.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus keskmine Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike

Sihtrühm

Sihtrühmaks on strateegiliselt olulisi investeeringuid kavandavad ettevõtted, kelle

investeeringumaht vastab eelnõus sätestatud kriteeriumile (vähemalt 0,1 protsenti Eesti SKP-st

ehk ligikaudu 40 miljonit eurot 2024. aastal). Tegemist on valdavalt suuremahuliste

tööstusprojektidega, millele lisanduvad riigikaitse arendamisega seotud ehitised, kus

investeeringu lävend on madalam kui teistel strateegiliselt olulistel projektidel (15 miljonit

eurot 40 miljoni asemel).

Mõju ulatus

2024. aastal investeerisid Eestis tegutsevad ettevõtted põhivarasse kokku 6,05 miljardit eurot.

Samal aastal ulatus välismaiste otseinvesteeringute netosissevool 845 miljoni euroni, mis

moodustas ligikaudu 14 protsenti kõikidest investeeringutest.

Sisend-väljundmudelite põhjal tekitab iga suuremahuline tööstus- või tehnoloogiainvesteering

lisaks otsesele tegevusele kaudsed mõjud tarneahelates, kusjuures multiplikaatorite suurusjärk

jääb arenenud majandusega riikides tavaliselt vahemikku 1,3–1,8, olenevalt

majandusstruktuurist.

Tootmise kiirem käivitumine tänu ekspressraja kasutamisele tähendab, et majandustegevus ja

lisandväärtuse loomine algavad varem, mistõttu nihkub ka kasvumõju varasemasse perioodi.

Aeganõudvad loamenetlused nihutavad praegu seda SKP kasvu edasi. Seetõttu on ekspressraja

loomine majanduslikult põhjendatud: menetluskiirus ei ole pelgalt halduslik mugavus, vaid

mehhanism, mis toob majanduskasvu mõjud Eesti majandusse varem, suurendades riigi

konkurentsivõimet.

Ekspressraja rakendamise peamine majanduslik mõju avaldub investeeringute elluviimisega

seotud riskide ja kulude vähenemises. Lühem ja prognoositavam planeerimis- ja loamenetlus

kahandab perioodi, mil ettevõtja kapital on seotud ilma tootlust teenimata. See omakorda

alandab nii omakapitali alternatiivkulu kui ka laenukapitali intressikulu ning parandab

investeeringute finantsstruktuuri, muutes projektide rahastamise stabiilsemaks ja

prognoositavamaks.

Kiirem planeerimis- ja loamenetluse etapp mõjutab positiivselt ka investeeringute tasuvust.

Menetluste lühenemine tõstab investeeringute sisemist tasuvusmäära ning võimaldab ellu viia

projekte, mis tavamenetluse puhul jääksid pika ajahorisondi ja sellega kaasnevate riskide tõttu

tasuvuspiiri alla. Seeläbi suureneb tõenäosus, et investeeringud tehakse Eestisse.

Selged tähtajad, vastutuse jaotus ning koordineeritud menetlus, sealhulgas kontaktpunkti

kasutamine, vähendavad halduslikku killustatust ja ebaselgust nii ettevõtjate kui ka avaliku

sektori vaates. See parandab menetlusprotsesside töökindlust, suurendab avaliku sektori

ressursside tõhusamat kasutust ning toetab läbipaistvamat ja prognoositavamat

investeerimiskeskkonda.

Kokkuvõttes võib öelda, et mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine.

Mõju sagedus

Arvestades Soraineni analüüsist tulenevaid kriteeriume ja rahvusvahelist praktikat, on

hinnanguliselt realistlik, et ekspressrada rakendataks aastas ligikaudu kuni viiele

projektile, mis vastavad nii investeeringumahule kui ka strateegilisele mõjule. Samale

tulemusele viitavad ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) viimase viie aasta jooksul

nõustatud ja Eestisse maandatud projektid (tabel 1). Seega on mõju sagedus väike.

Tabel 1. EIS-i Eestisse maandatud investeerimisprojektid 2021–202554

Investeeringu suurus Investeeringute hulk

Kuni 1 miljon eurot 17

1–5 miljonit eurot 52

5–10 miljonit eurot 27

10–30 miljonit eurot 23

30–50 miljonit eurot 4

50–70 miljonit eurot 5

Üle 100 miljoni euro 4

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Strateegiliselt olulistele investeeringutele luuakse võrreldes tavamenetlusega kiirendatud

menetluskord, mis annab neile projektidele ajaliselt eelistatud positsiooni teiste

arendusprojektide ees. Samas tuleb rõhutada, et ekspressrada on kavandatud piiratud ulatusega

erimenetlusena ja selle sihtrühm on väike. Hinnanguliselt rakendatakse ekspressrada aasta

kohta üksnes vähestele projektidele, mis vastavad rangetele investeeringumahu ja strateegilise

olulisuse kriteeriumidele. Tegemist on projektidega, millel on riigi seisukohast laiem

majanduslik, julgeolekualane või strateegiline tähendus, mistõttu on põhjendatud nende

eristamine tavapärastest arendusprojektidest.

Lisaks on ekspressraja rakendamiseks ette nähtud eraldi kontaktpunkt, mille ülesanne on

koordineerida strateegiliste projektide menetlust ja tagada selle sujuvus. Kontaktpunkti loomine

vähendab riski, et ekspressraja projektide elluviimist kiirendatakse teiste projektide arvelt või

tavamenetluses olevate arenduste menetlemise kiirust vähendatakse.

Arvestades ekspressraja piiratud kasutusmahtu, rangelt määratletud sihtrühma ja eraldi

koordineeriva struktuuri olemasolu, hindame ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski

väikeseks.

Kokkuvõte

Ekspressraja loomine mõjutab Eesti majandust hinnanguliselt positiivselt, kuid metoodika järgi on

selle sihtrühm, mõju sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väikesed, mistõttu puudub

vajadus läbi viia täiendav mõju hindamine.

6.3.2. Mõju IT-sektorile

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Eelnõuga kavandatud ekspressrada võimaldab strateegiliselt olulisi investeeringuid (sh IT-sektori

projektid) kiiremini ja lihtsamalt ellu viia, suunates need strateegiliselt olulistesse valdkondadesse.

See aitab suurendada IT-sektori investeeringute arvu, soodustab uute tehnoloogiliste projektide

elluviimist ning tugevdab majanduse innovatsioonivõimet. Fookuste ja valdkondade täpsem

54 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA andmed.

määratlus antakse eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse määrusega, kuna nii valdkonnad kui ka

fookus ajas muutuvad ning määruse tasandil on võimalik peamiste maailmaturu või õiguskorra

muudatustega kiiremini kaasas käia.

Selleks kavandatud muudatused on järgmised:

1. Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamine. Algatamise asemel on eelnõus ette

nähtud selged taotluse tagastamise alused.

2. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam

kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada

projekteerimistingimuste (PT) menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus

korraldatakse avatud menetlusena.

3. Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse

läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja

arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab

kõiki REP-sid, mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid.

4. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt, mille eesmärk on

koordineerida projekti elluviimist ja olla peamine suhtluskanal.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine

Sihtrühm

Sihtrühmaks on IT-ettevõtted. Info- ja sideettevõtteid oli Maksu- ja Tolliameti 2025. aasta andmete

alusel Eestis 16 697.55 Samas on oluline tähele panna, et ekspressraja sihtrühmaks on tõenäoliselt

ennekõike just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) tööstusliku tootmisega

tegelevad ettevõtted, mitte nii-öelda tüüpilised IT-teenuseid osutavad ettevõtted. IKT tööstusliku

tootmisega tegelevaid ettevõtteid oli 2024. aastal Eestis Statistikaameti andmete alusel 92.56

Tõenäoliselt on nende hulgas vähe ettevõtteid, kes sooviksid ekspressrada kasutada, sest see eeldab

olulise investeeringu tegemist. Kuna mõju hindamiseks ei ole kättesaadavad täpsemad andmed

ettevõtete investeerimis- ja äriplaanide kohta, on raske öelda, kui palju oleks tegelikke huvilisi.

Kuigi investeeringute tegemine ei sõltu ainult ja otseselt ettevõtte müügitulust ja omakapitalist, on

need suhtarvud aastate lõikes suhteliselt stabiilsed ning neid võib sihtrühma hindamiseks kasutada.

2025. aastal oli Eestis 10 info- ja sideettevõtet, mille müügitulu ületas 100 miljonit eurot.

Suure tõenäosusega hakkavad ekspressrada investeeringulävendi tõttu kasutama peamiselt

rahvusvahelised IT-ettevõtted, kelle arvu on aga keerukas prognoosida.

Mõju ulatus

Tööjõu mõttes ei pruugi IT-projektil alati suur mõju olla. Näiteks Ericsson Eesti plaanis ehitada

Ülemiste Citysse tootmis- ja tehnoloogiakeskuse, kuid 2024. aasta detsembris loobus sellest

mõttest. Tegu oleks olnud 155 miljoni euro suuruse investeeringuga, kus oleks hinnanguliselt tööd

saanud 2200 inimest57. Küll aga ei tähendanud see 2200 täiesti uue töökoha loomist, vaid valdavalt

olemasolevate töökohtade koondamist ühte kohta.

55 EMTA statistika: https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-

statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud (viimati külastatud 06.02.2026). 56 Statistikaamet. EM001: ettevõtete majandusnäitajad. 57 Ehitusleht. https://ehitusleht.ee/ericsson-otsib-ulemistes-ehitamata-jaanud-tehase-krundile-uut-omanikku/.

IT-valdkonnas on andmekeskused üha rohkem strateegiliselt olulised objektid ning võimalik, et

ka nende rajamiseks saaks kasutada ekspressrada. Nende puhul on aga tööjõu vajadus pigem väike

– täisajaga töökohtade arv võib suure tõenäosusega jääda tunduvalt alla 10058. Küll võib

andmekeskuse rajamine aidata luua paremad eeldused IT-sektori arendamiseks IT-taristu

tugevdamise kaudu.

Mõju ulatus on seega hinnanguliselt väike.

Mõju sagedus

Mõju sagedus on väike, kuna ekspressrada kasutavaid projekte on MKM-i hinnangul 2–5 aastas

(täpsem selgitus peatükis 6.3.1) ja on ebatõenäoline, et kõik neist on IT-sektoris.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Kuna suure tõenäosusega kasutavad ekspressrada peamiselt rahvusvahelised ettevõtted, võib

tekkida olukord, et kohalikud ettevõtted ei suuda konkureerida ja jäävad rahvusvaheliste

suurettevõtetega võrreldes halvemasse olukorda. Mõjuhindajatele ei ole kättesaadavad täpsemad

andmed turuolukorra kohta, et oleks võimalik riski realiseerumist täpsemalt hinnata. Seetõttu

hinnatakse risk keskmiseks.

Kokkuvõte

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

6.3.3. Mõju mittetulundussektorile

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Eelnõuga soovitakse muuta planeeringute menetlused (sh seadusest tulenev kaasamisformaat)

kiiremaks ja tõhusamaks. Kiirendamiseks on ette nähtud erinevad muudatused, millest järgmised

puudutavad otseselt ka asjaomase mittetulundussektori kaasamist:

1. Eelnõu järgi ei pea REP algatamise üle otsustama, vaid menetlus algab taotluse alusel (kui

seda ei tagastata). Taotlus avalikustatakse samamoodi nagu praegu – avalikustatakse

algatamise otsus –, kuid seaduses ei ole edaspidi ette nähtud täpset avalikustamise aega ja

viisi. Planeeringu korraldaja otsustab, kuidas teade avalikustatakse ja avalikkus kaasatakse

(see lepitakse ilmselt kokku kaasamiskavas).

2. Kirjalikult teavitatakse taotluse saamisest:

a. asjakohaseid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi;

b. isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada;

c. isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või REP elluviimise vastu, sealhulgas valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.

3. Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamise

korraldaja veebilehel ning käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid

teavitatakse kirjalikult.

58 Turning Data Centers into Grid and Regional Assets: Considerations and Recommendations for the Federal

Government, State Policymakers, and Utility Regulators. 2024. https://nodata.center/pdf2.pdf.

4. Kavas on Soome eeskujul rakendada kaasamiskava (vt seletuskirja osa eelnõu § 1 punkti

1 kohta), mis võimaldaks kaasamist senisest paindlikumalt ja vähem formaalselt ellu viia.

Soomes teevad eri osalised koostööd tihti koosolekute, mitte kirjavahetuse kaudu, et

kaasamine oleks sisukam.

5. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam

kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada

projekteerimistingimuste (PT) menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus

korraldatakse avatud menetlusena. Avatud menetluse sätteid ei ole kavas eelnõuga muuta.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine

Sihtrühm

Sihtrühm on MTÜ-d – eelkõige need, mis on seotud keskkonna, kultuuripärandi ja kogukondlike

huvidega. Äriregistri andmete põhjal on Eestis umbes 24 400 registreeritud MTÜ-d ja sihtasutust59.

Neist umbes 310 tegevusalad60 on keskkonna- ja looduskaitseühendused, keskkonnakaitse

korraldamine ning looduskaitsealade tegevus. Umbes 115 tegevusalad on ajalooliste paikade ja

mälestistega seotud tegevus ning kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja muud säilitamise

abitegevused. 1725 MTÜ tegevusalad on piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad

ühendused.

Mõju ulatus

Kuigi mõju ulatus on kokkuvõttes hinnanguliselt väike, kuna vaid vähesed projektid ja

arendusplaanid kvalifitseeruvad strateegiliselt oluliseks, on potentsiaalselt tegu suure ruumilise

mõjuga ehitistega, mistõttu võib eeldada asjakohaste MTÜ-de suurt huvi olla

planeeringulahenduse kujunemisse kaasatud. VKG biotoodete tootmiskompleksi planeeringu

näitel oli Eesti Keskkonnaühenduse Koda (mis koosneb 10-st keskkonnaga tegelevast MTÜ-st ja

SA-st) pidevalt planeeringuprotsessi kaasatud, esitades arvamusi ja ettepanekuid vahemikus

2022–2024. Lisaks esitasid eri etappides arvamusi ja ettepanekuid veel mõned MTÜ-d (nt

Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eesti Loodushoiu Keskus).

REP algatamise otsusest loobumine ei avalda sihtrühmale eelduslikult ulatuslikumat mõju, sest

taotlusest peab samamoodi teavitama ning ei ole põhjust arvata, et algatamise otsusest loobumine

võiks ohustada mittetulundussektori eesmärkide elluviimist või nõuaks MTÜ-delt oma tegevuse

ümberkorraldamist. Kaasamise mõju ulatust on analüüsitud järgnevates lõikudes (sarnaselt nagu

peatükis 6.1.1).

Kaasamine REP menetluses

Kuigi seaduses ei ole otseselt enam kirjas, kuidas peab avalikkust teavitama, ei saa sellest

automaatselt järeldada, et see toob endaga kaasa ebapiisava teabe jagamise. Viimastel aastatel on

üha rohkem avalikus arutelus ja valdkonna koolitusprogrammides räägitud sellest, et kaasamine

peaks olema vähem formaalne ning paindlikum, vajaduspõhine.61 Sellest võib järeldada, et praegu

kehtiv, küllaltki üksikasjalik kaasamise regulatsioon ei ole endaga kaasa toonud sisulist ja tõhusat

59 https://ariregister.rik.ee/est/statistics. 60 EMTAK 2025 põhi- ja lisategevusala põhjal, registrisse kantud MTÜ-d. 61 Vt nt: https://planeerimine.ee/koolitused-infopaevad/koolitusmaterjalid-2021/#kaasamine.

kaasamist, mida kinnitatakse ka 2020. aastal Civitta koostatud uuringus62 (mille käigus tehti 55

intervjuud erinevate planeerimismenetluses osalejatega).

Civitta uuringus analüüsiti detailplaneeringute probleemkohti ja võimalikke lahendusi ning leiti

muu hulgas, et „detailplaneeringu kõrge kvaliteedi tagamiseks on oluline saavutada erinevate

osapoolte (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, KOV, planeerimiskonsultant,

huvirühmad jne) vaheline tihe koostöö. Alati aga ei toimi see koostöö vajalikul tasemel.“

Põhjustena loetleti ka vajadust „hoida kinni menetluse vormistuslikust poolest ehk „jätta maha

jälg“ tegevusest; kartus, et huvitatud osapool ei arutle, vaid püüab oma tahtmist peale suruda või

manipuleerida (vähene konstruktiivsus)“.

Kodanikuühenduste kohta leiti uuringus järgmist: „Kuna valmislahenduse puhul on arendajad juba

palju tööd ära teinud, siis ei olda enam alati valmis sisulisi muudatusi tegema. Intervjueeritud

kodanikuühendused tõid välja, et KOVide-poolne kaasamine võiks olla tihedam, seda kõigi

planeeringuliikide puhul.“

Teavitamiskanalite kohta märgiti uuringus järgmist: „Probleeme võib esineda ka vajaliku info

avalikkuseni jõudmises. Planeerimisseaduses toodud teavitamise meetodid ja kanalid ei pruugi

olla alati sobivaimad (näiteks pabermeedia) ega aidata jõuda hea tulemini, mis tähendab, et nende

järgimine toob kaasa küll ressursikulu, kuid reaalselt huvirühmadeni jõudmiseks tuleb ikkagi

kasutada muid meetodeid (näiteks sotsiaalmeedia, veebilehed, e-kirjaga teavitamine jm).

Kodanikuühendused tõid välja, et kursis olemiseks seiratakse avalikke teadaandeid, tuvastamaks

enda jaoks asjakohaseid teemasid. See on aga ajakulukas. Kohati on teavitamine ka ainult

formaalne tegevus, näiteks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse detailplaneeringute puhul, mis

sisaldavad salajast või konfidentsiaalset teavet, ja seetõttu ei avaldata, milliseid objekte

planeeritakse. Sellisel juhul kaasneb sageli negatiivne reaktsioon ning avalikkuse automaatne

vastuseis.“63

Seega võib kokkuvõttes öelda, et praegu kehtiv küllaltki üksikasjalik kaasamise regulatsioon ei

ole siiski taganud, et kaasamine oleks piisavalt paindlik ja tõhus. Eelnõuga kavandatud

muudatused on kantud paindlikkuse ja tõhususe eesmärgist – mitte määrata seaduses, kuidas peab

kaasama (mis võimaldab formaalset kaasamist), vaid lasta planeeringu koostamise korraldajal iga

kord otsustada, kuidas ja kui tihti on kõige mõistlikum kaasata selleks, et avalikkus oleks

planeeringust teavitatud ning planeeringu koostamiseks ja selle üle otsustamiseks oleks olemas

vajalik teave.

Eelnõuga ei reguleerita, kuidas on kavas paindlikku kaasamist rakendada. Teisisõnu, eelnõu järgi

tunnistatakse kehtetuks täpsem regulatsioon, kuidas peab REP menetlusest teavitama, kuid ei ole

näiteks kehtestatud kohustust koostada kaasamiskava vms. See ei tähenda, et seda tuleks seaduses

reguleerida – seaduses tuleb käsitleda üksnes seda, mida seadusandja peab otsustama ja

õigussuhetes reguleerima. Küll aga peab seaduse rakendamisel sel juhul paindliku kaasamise

rakendamisele eraldi tähelepanu pöörama ning tagama kindlad kontrollimehhanismid, mis

kohustavad koostama näiteks kaasamiskava, korraldama korduvaid arutelusid (kui vaja) jne.

Ilmselt võiks siin kaaluda haldusesiseste korralduste kehtestamist, kus pandaks paika üldised

kohustused kaasamise korraldamisel. Muidu on küsitav, kas paindlik ja tõhus kaasamine ka

tegelikult toimib (kindlasti ei saa see teoks vaid seadusesätte kehtetuks tunnistamise kaudu). Siin

62 Civitta Eesti AS (2020). Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs: lõpparuanne.

Eesti Teadusagentuur. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/01/RITA2_102_RAM-

2021_15_01_L%C3%B5pparuanne_Detailplaneeringute-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf (viimati külastatud

12.02.2026) (edaspidi Civitta uuring). 63 Civitta uuring, lk 9.

tuleb arvestada, et paindlikum kaasamisformaat tähendab seda, et menetleja ehk kaasamiskava

koostaja ei pruugi ära tunda kõiki huvipooli või võib alahinnata teatud mõjusid. Niisuguse riski

maandamiseks on vajalik (Soome eeskujul) teatavate kaitsemehhanismide olemasolu, näiteks

kaasamiskava võimalikult varajane avaldamine, et huvirühmad saaksid kohe teada anda, kui neid

tuleks samuti kaasata.

Kuna selliseid nn kaitsemehhanisme seaduse tasandil ei reguleerita, tuleb nende jälgimine tagada

seaduse rakendamisel.

Kaasamine PT-de menetluses

Ühe kavandatud muudatusena on kavas kehtestada võimalus anda ehitusprojekti koostamiseks

vajalikud tingimused mitte enam DP-s, vaid PT-dega. Seetõttu on ka oluline kirjeldada, kas sellega

väheneb MTÜ-de võimalus kaasa rääkida.

DP menetluses (kui peab ka koostama KSH64) on MTÜ-del võimalik kaasa rääkida:

 lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel;

 planeeringulahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamisel – kui MTÜ on kaasatud isik,

saab ta enda arvamust avaldada kooskõlastamise etapis; kui ta ei ole kaasatud, siis avaliku

väljapaneku ajal. Mõlemal juhul on arvamuse andmiseks aega 30 päeva.

PT avalikus menetluses toimub kaasamine ühe korra: pädev asutus küsib arvamust isikult, kelle

õigusi võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Arvamuse avaldamiseks on tavamenetluses

aega 10 päeva, kuid strateegiliselt olulise ehitise PT menetluse jaoks on eelnõu järgi ette nähtud

30 päeva. Ka PT menetlus ise kestab strateegiliselt olulise ehitise puhul kauem: kuni 120 päeva

(tavapärases avatud menetluses kuni 60 päeva).

Nii DP kui ka PT menetluses on strateegiliselt olulise ehitise puhul arvamuse avaldamiseks 30

päeva. Samas jääb ära üks arvamuse avaldamise võimalus: DP menetluses on võimalik arvamust

avaldada ka lähteseisukohtade etapis. Seega on PT menetluses suurem tõenäosus, et MTÜ-sid ei

kaasata menetlusse piisaval määral. DP menetluses on asjakohasel MTÜ-l võimalik avalikest

allikatest teada saada, et menetlus on algatatud ja koostatud on lähteseisukohad, kuid PT

menetluses seda võimalust ei ole. PT andmise üle otsustaja peab mõistma, et MTÜ-l on teemaga

puutumus, ja teda eraldi menetlusse kaasama.

Mõju sagedus

Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5

planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1).

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Võimalik ebasoovitav mõju on see, et MTÜ-sid ei kaasata otsustusprotsessi piisaval määral. Seega

võib siin ebasoovitava negatiivse mõju riski pidada keskmiseks.

Kokkuvõte

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

64 Eelduslikult peab eelnõu objektide puhul praegu läbi viima KSH.

Seaduse rakendamisel on vaja läbi mõelda, kuidas tagada paindlik ja tõhus kaasamine, muu hulgas

kaasamiskava koostamine ja selle kommunikeerimine ning avalikkuselt ja huvipooltelt sisendi

kogumine. Seda tuleks teha nii REP ka ka PT menetluses.

6.3.4. Mõju halduskoormusele

Probleemi kirjeldus

Eestis on planeerimis- ja ehitusvaldkonna menetlused sageli ajamahukad, mis võib pärssida

investeeringute tegemist. Eriti just suuremate investeeringute puhul on menetlus sageli

mitmetasandiline ja aeganõudev.

MKM on koostanud detailplaneeringute analüüsi65, mille käigus vaadeldi 01.01.2023–30.06.2025

Eestis kehtestatud detailplaneeringuid. Analüüsist selgus, et detailplaneeringu keskmine

menetluse aeg on 29 kuud ja mediaan 20 kuud. Detailplaneeringute puhul kulub üldjuhul 80

protsenti ajast algatamisest vastuvõtmiseni ja 20 protsenti ajast vastuvõtmisest kehtestamiseni.

Andmete kohaselt läheb vastuvõtmisest kehtestamiseni keskmiselt kuus kuud (mediaan on kolm

kuud). Kuigi vastuvõtmisest kehtestamiseni kuluv aeg moodustab menetluse kogukestusest

väiksema osa, lükkab see planeeringu kehtestamist ajaliselt edasi ning võib seetõttu pikendada

arendusprojektide realiseerimise algust.

Analüüsist selgus samuti, et KSH-ga detailplaneeringute menetluse aeg on enam kui kaks korda

pikem kui KSH-ta detailplaneeringutel ehk keskmiselt 69 kuud 28 asemel (mediaan on 52 kuud

20 asemel). Siin tuleb küll arvestada, et KSH-ga detailplaneeringuid kehtestati analüüsitaval

perioodil vähe (19), mistõttu ei pruugi see statistiliselt tervet pilti näidata. Pikim KSH-ga

detailplaneeringu menetlusaeg oli 219 kuud võrreldes 211 kuuga KSH-ta detailplaneeringu puhul.

See illustreerib, et menetluse pikkus ei sõltu ainult KSH vajalikkusest.

REP-ide puhul on statistika66 vähem usaldusväärne – tegu on 12 planeeringuga, millest kõigest

üks on kehtestatud (kaitseväe keskpolügoon) ja üks osaliselt kehtestatud (kaitsetööstuspark). Kaks

planeeringut on lõpetatud. Keskpolügooni puhul läks vastuvõtmisest kehtestamiseni natuke üle

seitsme kuu. REP-de puhul on ajakulu taotluse esitamisest algatamiseni üldiselt umbes neli kuud

ja algatamisest planeeringu koostamiseni (lepingu sõlmimiseni) keskmiselt kuus kuud (jäävad

vahemikku 3–9 kuud).

Mõjuhindajatele ei olnud kättesaadavad piisavad andmed projekteerimistingimuste

menetlusaegade kohta, mistõttu ei ole neid siin kajastatud.

Probleemi lahendamiseks kavandatud muudatused 1. Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamise etapp. Algatamise asemel

kehtestataks selged taotluse tagastamise alused.

2. Eelnõuga luuakse võimalus sõlmida REP koostamise või koostamise tellimise

üleandmiseks haldusleping huvipoolega. Halduslepingu sõlmimisel ei ole riigihanke

korraldamine enam vajalik.

3. Eelnõus nähakse ette, et detailse REP taotluse menetlemisel otsustatakse KSH vajalikkuse

üle ja KSH viiakse läbi vaid siis, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu

raames). Muudatus puudutab kõiki REP-sid, mitte ainult strateegiliselt olulisi

investeeringuid.

65 MKM-i andmeanalüüs, 13.02.2026. aasta seisuga mitteavalik. 66 Mõju hindajate koondatud statistika kõikide menetluses olevate ja kehtestatud REP-de kohta.

4. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt, mille eesmärk on

koordineerida projekti elluviimist ja olla peamine suhtluskanal.

5. Eelnõus nähakse ette erisätete loomine EhS-i olukorraks, kui sobiv asukoht on juba

määratud mõnes varasemas planeeringus, näiteks maakonna- või üldplaneeringus. Sellisel

juhul ei pea enam läbi viima eraldi planeerimisetappi. Lahendusena pakutakse välja eri PT

(projekteerimistingimused) normid EhS-i, kuhu luuakse eraldi peatükk strateegiliselt

olulise ehitise PT eriregulatsiooniks. PT-ga erinormidega saab vajaduse korral täpsustada

planeeringutest tulenevaid tingimusi, sealhulgas ÜP tingimusi. PT erinormide kasutamine

on kaalutlusotsus, mis tähendab, et soovi korral saab järgida tavapäraseid menetlusnorme,

arvestades et nimetatud PT ese puudutab mitmeid eriehitisi, mille kohta on EhS-i eriosas

sätestatud muud erinormid, näiteks riigikaitseline ehitis, elektriliinid, teed jne.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus keskmine Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike

Sihtrühm

Lähtudes eelnõu eesmärkidest ja investeeringumahu nõudest, kasutaksid ekspressrada eelduslikult

ennekõike välismaa ettevõtted. Eesti ettevõtete puhul võiksid ekspressrada kasutada töötleva

tööstuse ning võib-olla ka info- ja sideettevõtted, mille käive on vähemalt 100 miljonit eurot.

Niisuguse käibega ettevõte oleks suhtarvude põhjal võimeline sellises mahus investeeringut

tegema. EMTA andmetel oli 2025. aastal üle 100 miljoni euro suuruse käibega töötleva tööstuse

ettevõtteid 34 (kokku oli nende käive 6,3 miljardit eurot, nad andsid tööd üle 13 000 inimesele ja

maksid peaaegu 350 miljonit eurot riiklikke makse). Info- ja sideettevõtteid oli 10, kes 2025. aastal

deklareerisid üle 100 miljoni euro suuruse müügitulu.

Mõju ulatus

Ajavõit ettevõttele ning selle kaudu halduskoormuse vähenemine etappide ja KSH võimaliku

ärajätmise tõttu, PT lahenduse tõttu ning kontaktpunkti rolli loomise tõttu võiks olla

märkimisväärne. Samuti on üks kavandatud muudatusi see, et planeeringu koostamise saab

halduslepinguga anda üle arendajale, et jätta ära ajamahukas riigihanke menetlus. Samas on

võimalik, et planeeringu koostamise ajal halduskoormus kasvab, kuna menetluskiiruse

saavutamine eeldab arendaja kiiret tegutsemist (vajalikud tegevused tuleb võrreldes varasemaga

lühema aja jooksul ära teha).

Riigi eriplaneeringute menetluse statistika põhjal võiks eeldada, et kui algatamise etapp

kaotatakse, võiks planeeringu menetlus lüheneda mitme kuu võrra. Poliitiliste otsuste arv ja

menetluse seiskumise risk võiksid väheneda. Vaidluste puhul võib see aga tähendada, et osa riigiga

suhtlemise koormusest liigub teise etappi.

MKM-i analüüsis on kasutatud PLANK-i andmeid, kus ei eristata etappide ajakulu enne

vastuvõtmist, vaid hinnatakse algatamisest vastuvõtmiseni kulunud aega. Et võimalikku ajavõitu

täpsemalt hinnata, on järgnevas tabelis (

) esitatud ka täpsem etappide jaotus ja hinnatud võimalikku ajakulu.67 Tabelis illustreeritakse, kus

on võimalik ekspressraja abil menetlust lühendada võrreldes teiste riigi eri- ja

detailplaneeringutega. Eeldatav ajavõit võrreldes üheetapilise riigi eriplaneeringuga on seitse

kuud. Sellest tabelist nähtub ainult detailse lahenduse hinnanguline ajakulu, mitte PT lahenduse

oma (kuna mõjuhindajatel puudusid hindamise ajal piisavad andmed PT ajakulu kohta).

67 Eeldatav ajakulu põhineb Skepast&Puhkim OÜ eksperdihinnangul.

Planeeringuliik ja etapi ajakulu

Etapp

ÜP-kohane DP

(kuudes)

ÜP-d muutev DP

(kuudes)

Kahe-etapiline

REP (kuudes)

Ühe-etapiline

REP (kuudes)

Ekspressrada,

detailne lahendus

(kuudes)

Ettevalmistus / algatamise-eelne etapp pärast

taotlust 1-2 1-2 6 6 3

Lähteseisukohtade koostamine ja ettepanekute

koostamine X ** X ** 4 4 X

Eskiislahenduse/ REP asukoha eelvaliku

koostamine ja kooskõlastamine 2-4 3-4 5-6 5-6

X

Eskiislahenduse/ REP asukoha eelvaliku

avalikustamine 1-2 1-2 2 2

X

Eskiislahenduse/ REP asukoha eelvaliku

vastuvõtmine X X 1 X

X

Põhilahenduse/ REP detailse lahenduse

koostamine 1-2 1-2 5 X 5

Kooskõlastamine + täiendamine 2-3 2-3 1 X 1

Vastuvõtmine ja/või avalikustamine 2-3 2-3 2 X 2

Kehtestamine 2 2-4 (sh MaRu

heakskiit) 1 1 1

Kokku

12-18*** (praegu

mediaan ilma KSH-ta

20 kuud)

13-20**** (praegu

mediaan ilma

KSH-ta 26)

28+ 19+ 12+***

* X-ga on märgitud etapid, mida ei pea tegema. Sinisega on märgitud ajaline võit REP ekspressrada kasutades.

** Tavaliselt tehakse koos algatamisega.

*** Ekspressrada on võimalik 12 kuuga läbi viia vaid juhul, kui projekt on põhjalikult ette valmistatud (sh uuringud tehtud ja halduslepingu läbirääkimised peetud, mis annab

võimaluse riigihankest loobuda).

**** Mõju hindajate hinnang, kui palju võiks aega võtta praeguste menetlusreeglite järgi DP menetlus. Tootmis- ja tööstusalade DP-de mediaan on praegu üle Eesti 19 kuud

(2023–2025 I poolaasta).

Kui KSH läbiviimine ei ole enam iga REP puhul sisuliselt vajalik, saab planeerimisprotsessi

kiirendada eeltöö ja uuringute varasema läbiviimise kaudu. Küll aga jääb suure tõenäosusega

väikeseks nende projektide arv, mille puhul ei ole vaja KSH-d läbi viia. Eelhinnangu alusel saab

otsustada, milliseid KSH teemasid tuleb menetluse jooksul käsitleda, võimaldades arendajal teha

vajalikke KMH uuringuid enne loamenetluse algust. See tagab, et KSH koostamine protsessi sees

on tõhusam, ilma et jääks ooteaegu uuringute kogumise või andmete puudumise tõttu.

Lisaks võib kontaktpunkti rolli edukas täitmine muuta asjaajamise tõhusamaks ja vähendada

ettevõtete halduskoormust.

Kokkuvõttes on mõju ulatus hinnanguliselt keskmine.

Mõju sagedus

Mõju avaldub harva, aga puudutab mahukaid investeeringuid ja projekte. Ettevõtte jaoks on mõju

sagedus mingil perioodil (planeeringu koostamise ajal) suur, kuid ei ole püsiv ega pikas

perspektiivis suur.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Mõju halduskoormusele on suure tõenäosusega positiivne (halduskoormus ettevõttele väheneb),

kuna ekspressrada tähendab vähem etappe ja lühemat ajakava. Küll aga on risk, et halduskoormus

jaotub ümber teistesse planeeringu etappidesse. Näiteks võib planeeringu lahenduse koostamise

etapp muutuda teiste etappide arvelt aja- ja ressursimahukamaks. Riski maandamiseks on oluline

ühtse kontaktpunkti roll, et tagada tõhusam ajakasutus ja õigeaegne menetlus.

Kokkuvõte:

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

6.4. Keskkonnamõjud

6.4.1. Mõju rohepöördele

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Eelnõuga kavandatud ekspressrada võimaldab strateegiliselt olulisi investeeringuid kiiremini ja

lihtsamalt ellu viia, suunates need strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, mille hulka kuuluvad

muu hulgas:

- rohetehnoloogiad;

- nullnetotehnoloogiad (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrusega

(EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia

toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks);

- taastuvatel energiaallikatel või ülemineku kütustel põhinevate juhitavate elektritootmis-

või salvestuskäitiste rajamine ja käitamine või energiatootmises fossiilkütuste asendamine

taastuvate energiaallikatega.

See aitab luua eeldused rohesektori investeeringute arvu suurendamiseks.

Selleks kavandatud muudatused on järgmised:

1. Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamine. Algatamise asemel kehtestatakse

selged taotluse tagastamise alused.

2. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam

kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada PT menetlust.

Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse avatud menetlusena.

3. Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse

läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja

arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab

kõiki REP-sid, mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid.

4. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt, mille eesmärk on

koordineerida projekti elluviimist.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine

Sihtrühm

Sihtrühmaks on rohepöördega seotud valdkondades tegutsevad ettevõtted. Investeeringute hulka

ei kuulu tuulepargid. Samuti on investeeringumahu lävendi tõttu (kavandatud 0,1 protsent Eesti

SKP-st ehk 2024. aastal umbes 40 miljonit eurot) suure tõenäosusega tegu valdavalt välisriikide

ettevõtetega.

Mõju ulatus

Rohepöörde seisukohalt on taastuvenergia tootmine Eestis viimastel aastatel märgatavalt

kasvanud, moodustades umbes 31,9 protsenti elektri kogutarbimisest ja 41 protsenti energia

lõpptarbimisest (2023).68 Samuti ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste sektori (mis hõlmab

taastuvenergia tehnoloogiaid ja energiatõhusust) maht 2023. aastal 4,1 miljardi euroni ning sektor

hõlmas ligi 30 000 töötajat, näidates roheteemade majanduslikku ulatust Eestis. Arenguseire

Keskuse raportis rohepöörde trendide teemal hinnati, et „roheinvesteerimisega seostatavate

tegevustega on seotud ligi 13 000 täistöökohta aastas ajavahemikus 2023–2035“69.

Tööjõu mõttes ei pruugi rohepöördeprojektidel alati suurt mõju olla. Näiteks päikesepargid ei loo

tõenäoliselt kohapeal uusi pikaajalisi töökohti. Rohesektoris oleva tehase puhul oleks mõju ulatus

suurem.

Kokkuvõttes on mõju ulatus hinnanguliselt väike.

Mõju sagedus

Mõju sagedus on väike, kuna ekspressrada kasutavaid projekte on hinnanguliselt 2–5 aastas

(täpsem selgitus peatükis 6.3.1) ja on ebatõenäoline, et kõik neist on rohesektoris.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

68 Statistikaamet. Energeetika. 2023 https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-

transport/energeetika.

69 Arenguseire Keskus. Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis. 2023 https://arenguseire.ee/wp-

content/uploads/2023/06/2023_rohepoorde-trendid-ja-stsenaariumid-eestis_raport-4.pdf.

Kuna suure tõenäosusega kasutavad ekspressrada peamiselt rahvusvahelised ettevõtted, võib

tekkida olukord, et kohalikud ettevõtted ei suuda konkureerida ja jäävad rahvusvaheliste

suurettevõtetega võrreldes halvemasse olukorda. Mõjuhindajatele ei ole kättesaadavad täpsemad

andmed turuolukorra kohta, et riski realiseerumist täpsemalt hinnata. Seetõttu hinnatakse risk

keskmiseks.

Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

6.4.2. Mõju keskkonnakaitsele

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Ekspressraja eelnõu eesmärk on kiirendada menetlusi ja selleks kavandatud muudatused on muu

hulgas järgmised:

1. Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse

läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja

arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab

kõiki REP-sid, mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid.

2. KeHJS § 26 täpsustamisel nähakse ette, et KMH võib teha enne tegevusloa taotluse

esitamist, isegi kui tegevus eeldab uue planeeringu koostamist või olemasoleva

planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist. Samuti eemaldatakse säte, mille järgi oli

menetlus automaatselt perspektiivitu, kui kehtiv planeering tegevust ei toetanud. Nii saaks

keskkonnamõju hinnata juba arenduse kavandamise alguses, enne kui algatatakse

põhimenetlus.

3. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt, mille eesmärk on

koordineerida projekti elluviimist ning millel on tõenäoliselt suur roll ka KSH ja KMH

korraldamisel.

Kuna KSH ja KMH läbiviimine planeeringutes on menetluslikult ning ajaliselt mahukas,

käsitletakse eelnõus ka selle osa tõhustamist. MKM-i detailplaneeringute analüüsist70 selgus, et

KSH-ga detailplaneeringute keskmine menetlusaeg oli Eestis 2023. aastast 2025. aasta

keskpaigani 69 kuud, s.o kaks korda pikem kui KSH-ta detailplaneeringute menetlusaeg

(keskmiselt 28 kuud). Menetlusaja mediaanid olid vastavalt 52 ja 20 kuud. Küll aga oli selles

ajavahemikus kehtestatud ainult 19 KSH-ga detailplaneeringut (2 protsenti kõikidest), mistõttu on

statistilised järeldused piiratud.

2020. aasta keskkonnamõju hindamise süsteemi analüüsis71 leiti, et „vaadeldes viimasel viiel

aastal algatatud KMH-sid, siis on keskmine KMH läbiviimise aeg (aeg KMH algatamisest aruande

nõuetele vastavaks tunnistamiseni) olnud 22 kuud, minimaalne aeg 10 kuud ja maksimaalne aeg

senini 42 kuud“. Võrdluseks on välja toodud, et „KSH keskmine menetlusaeg on olnud 33 kuud,

minimaalselt on KSH suudetud läbi viia 7 kuuga ning maksimaalselt on selleks kulunud 58 kuud“.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike/keskmine

70 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eestis kehtestatud detailplaneeringute menetlusaeg

01.01.2023–30.06.2025. Analüüs. 71 Lemma OÜ. Keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute analüüs. 2020.

Sihtrühm

Sihtrühmaks on Eesti keskkonnakaitsega tegelevad asutused ja ühingud. Asutuste hulka kuuluvad

näiteks Keskkonnaamet, Kliimaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Äriregistri

andmete põhjal on Eestis umbes 24 400 registreeritud MTÜ-d ja sihtasutust72. Neist ligikaudu 310

tegevusalaks73 on keskkonna- ja looduskaitseühendused, keskkonnakaitse korraldamine ning

looduskaitsealade tegevus.

Mõju ulatus

Käesoleva keskkonnakaitse mõju hindamise käigus konsulteeriti keskkonnamõju hindamise

juhtekspertidega, kellega tehtud intervjuu peamised järeldused on toodud allpool. Juhtekspertide

hinnangul võib KMH läbiviimine enne taotluse esitamist praktikas osutuda keeruliseks ning selle

mõju planeeringute kiirendamisele ei pruugi olla märkimisväärne.

1. KMH jaoks on vaja projekti täpsusega sisendit (täpset asukohta, mahtu, kasutatud

tehnoloogiaid jm). Kui mingid aspektid projekti käigus muutuvad (mis on tõenäoline),

tuleb nendega seotud mõju uuesti hinnata. Eksperdid pidasid probleemseks arusaama, nagu

saaks keskkonnamõju hindamist (KMH) teha visioonitasemel ilma selge projektita: KMH

eeldab sisuliselt, et on teada, mida ja kuidas kavandatakse (tehnoloogia, tootmine,

tegevused), kuid planeeringu varases etapis võib selline täpsusaste puududa.

2. Samas – nagu näitab kaitsetööstuspargi REP74 menetlus – on teatud tingimustel võimalik

jõuda tulemuseni ka umbes aasta jooksul, kuid see eeldab otsustajalt valmisolekut

langetada otsus ka siis, kui KSH-s tuuakse välja määramatusi. Sel juhul on oluline, et

määramatused oleksid selgelt esile toodud.

3. Lisaks peab arvestama, et suurarenduse puhul kasvab loodusvaatluste ja andmepunktide

hulk järsult ning tekib küsimus, kuidas hinnata mitteametlike või varieeruva kvaliteediga

andmete kasutatavust.

4. Praegu ei ole Eestis kõik KMH jaoks vajalikud andmed koondatud ühtsesse süsteemi –

need paiknevad tihti eri asutustes, registrites või on üldse ekspertide valduses. Näiteks

pinnavee taseme ja vooluhulga täpsed andmed kraavides ja ojades võivad küll olla olemas

varasemates seireandmetes, kuid need on hajutatud eri registrite ja aruannete vahel.

Seetõttu ei ole alati realistlik, et arendaja saab enne taotluse esitamist kogu vajalikku teavet

piisava täpsusega koondada, ning see võib piirata KMH varajast läbiviimist (kuigi

kontaktpunkti üks rolle on sellega abistamine). Järelikult kasvab ka tõenäosus, et andmete

saamiseks on vaja teha uusi uuringuid, mis võtavad samuti aega ega pruugi aidata

menetlust kiirendada. Kui koguma peab primaarandmeid, on paljudes uuringutes oluline

sesoonsus (nt linnustik, taimestik), st neid ei saa kiirustades teha.

5. Kaasamist ei tohiks vähendada, sest see pole pelgalt obstruktsioon. Avalikkuselt on

võimalik saada sisulist kohapõhist infot. Kogukondade vaates on eriti tähtis arendaja

usaldusväärsus ja kokkulepetest kinnipidamine: paljudes konfliktides on see elanike jaoks

määravam kui abstraktne keskkonnamõju arutelu.

6. Keskkonnamõju hindajate vaates ei ole põhjust arvata, et kiirendamine vähendaks nende

töömahtu. Mõjuhindajatele tuleb pigem tööd juurde ning ühtlasi suureneb tõenäosus, et

hindamised muutuvad kallimaks, kuna samasisuline töö tuleb teha lühema ajaga ja suurema

riskiga. Samuti peab arvestama, et eksperte on mõnes valdkonnas vähe, nad võivad olla

hõivatud ja nende leidmine võtab aega, mis tähendab, et uuringute ja KMH läbiviimise aeg

72 https://ariregister.rik.ee/est/statistics. 73 EMTAK 2025 põhi- ja lisategevusala põhjal, registrisse kantud MTÜ-d. 74 Kaitseministeerium. Kaitsetööstuspark. https://www.kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

ei lühene. Kokkuvõttes rõhutati, et KSH/KMH aruande sisu nõuded ajasurve tõttu ei kao:

aruandes tuleb ikkagi käsitleda kõiki nõutavaid osi.

7. Lisaks tekkis praktiline küsimus, kus ja kuidas fikseeritakse hindamise lähteülesanne (kui

algatamisest loobutakse), sest mõju hindamine saab alguse lähteülesandest.

Kokkuvõttes ei ole ekspertide hinnangul kiirendamise kitsaskoht üksnes menetluse pikkus, vaid

eelkõige sisendi kvaliteet, andmete kättesaadavus, uuringute ajastus ning otsustusjulgus

olukordades, kus teatud määramatus on vältimatu.

Muudatuste elluviimiseks on olulised andmete kättesaadavus ja kvaliteet. Ka 2020. aasta

keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute analüüsist selgus, et „KMH süsteemi

ühtlustamiseks, KMH-de andmete paremaks kättesaadavuseks ja KMH-de menetluseks oleks

vajadus praeguse eri ametiasutuste vaheline killustatud süsteem koondada ühtsesse andmebaasi“75.

Eestis on keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS), millesse on koondatud KMH-d/KSH-d,

mille puhul Keskkonnaamet on kas otsustaja või järelevalvaja, ja alates 2025. aastast ka

taastuvenergeetikat puudutavad KMH-d/KSH-d (ülejäänud KMH-sid/KSH-sid seal veel ei ole).

Viimastel aastatel on KOTKAS-t arendatud selliselt, et aruandeid oleks lihtsam otsida ja kasutada.

Kuid KOTKAS-e andmete täielikkus võib praegu jääda mõne projekti‑ ja piirkonnapõhise info

poolest piiratuks. Eestil on plaanis Soome eeskujul arendada KMH/KSH ühtne menetluskeskkond,

mis aitaks seda protsessi tunduvalt lihtsustada, aga selle valmimise aeg ei ole veel teada.

Konsulteeritud juhtekspertide sõnul ei ole enne andmebaasi sellisel kujul valmimist realistlik, et

KMH läbiviimine enne taotluse esitamist menetlust kiirendaks.

KSH ärajätmine oleks pigem erand. KSH vajalikkus otsustatakse eelhinnangu alusel. Kokkuvõttes

on hinnanguline mõju ulatus väike, kuna keskkonnamõju hindamise kohustus ja sisu ära ei kao.

Mõju sagedus

Mõju sagedus on väike, kuna ekspressrada kasutavaid projekte on MKM-i hinnangul 2–5 aastas

(täpsem selgitus peatükis 6.3.1) ja iga projekti puhul ei pruugi tekkida olulisi keskkonnakaitse

teemasid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et menetluse kiirendamise ja lihtsustamise tulemusena

võivad mõned keskkonnamõju hindamised jääda kas tegemata või liiga üldisele tasemele. Sellisel

juhul ei pruugi kõik olulised keskkonnategurid saada piisavalt analüüsitud, mistõttu võib tekkida

kahjulik keskkonnamõju, mida ei ole aegsasti avastatud ega maandatud. Kui hindamise

ajaraamistik on piiratud, võib suureneda risk, et osa mõjusid jääb ebaselgeks. Sarnane risk võib

avalduda ka teiste strateegiliste investeeringute puhul, kui menetlusaja lühendamine ei ole

tasakaalus piisava andmekogumise ja uuringute tegemise võimalusega.

Ühtne kontaktpunkt võib märkimisväärselt maandada riski, et kõiki keskkonnategureid ei saa

KMH varajases etapis või KSH käigus piisavalt analüüsida. Kontaktpunkti ülesanne võiks olla

koordineerida projekti elluviimist, sealhulgas tagada aktiivne suhtlus keskkonnakaitsega seotud

asutuste ja ekspertidega, ning jälgida, et vajalikud andmed ja uuringud oleksid varakult

kättesaadavad. Nii saab menetluse kiirendamise eesmärgi paremini ühitada keskkonnaalase

kvaliteediga. Samuti on Euroopa Komisjoni keskkonnamõju hindamise direktiivis (2011/92/EL,

75 Lemma OÜ. Keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute analüüs. 2020.

muudetud 2014/52/EL)76 sätestatud, et kõiki olulisi mõjuvaldkondi tuleb põhjalikult käsitleda.

Seega on ebasoovitava mõju kaasnemise risk kokkuvõttes väike või keskmine.

Kokkuvõte:

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

Soovitud mõju avaldumiseks (menetluste kiirendamiseks) on oluline, et mõju hindamiseks

kasutatavad andmed oleksid kvaliteetsed ja ühtselt kättesaadavad. Lisaks tuleb arendada riiklikku

keskkonnaandmete andmebaasi, mida on praegu plaanis teha KOTKAS-e juures.

6.5. Riigivalitsemine

6.5.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Eelnõuga soovitakse muuta planeeringute menetlused kiiremaks ja tõhusamaks. Kiirendamiseks

on ette nähtud erinevad muudatused, millest järgmised puudutavad otseselt ka KOV-i ülesandeid

ruumilise planeerimise valdkonnas.

1. Eelnõu järgi laiendatakse REP kohaldamisala nii, et PlanS § 27 lõike 31 alusel moodustatud

hindamiskomisjon otsustab, kas tegemist on strateegiliselt olulise ehitisega.

Hindamiskomisjoni koosseisu kaasatakse valdkondlike ministeeriumide vastavad

valdkondlikud asekantslerid, MKM-i koosseisus olev ühtne kontaktpunkt ja KOV-i liitude

esindaja.

2. Eelnõu järgi ei pea REP algatamise üle otsustama, vaid menetlus algab taotluse alusel (kui

seda ei tagastata). Kirjalikult teavitatakse taotluse saamisest ka asjakohaseid kohaliku

omavalitsuse asutusi ning isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, samuti isikuid

ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

või REP elluviimise vastu, sealhulgas valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid

ühendava organisatsiooni kaudu.

3. Kavas on Soome eeskujul rakendada kaasamiskava, mis võimaldaks kaasamist senisest

paindlikumalt ja vähem formaalselt ellu viia.

4. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam

kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada

projekteerimistingimuste (PT) menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus

korraldatakse avatud menetlusena. Avatud menetluse sätteid ei ole kavas eelnõuga muuta

(v.a tähtaja erisused strateegiliselt olulise objekti menetluses).

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus väike/keskmine Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike/keskmine

Sihtrühm

Sihtrühm on KOV-id, kelle territooriumile kavandatakse strateegiliselt olulist objekti. Aastas

võidakse vastavaid taotlusi esitada hinnanguliselt 2–5 (täpsem selgitus peatükis 6.3.1). Ei ole

76 Euroopa Komisjon. https://environment.ec.europa.eu/law-and-governance/environmental-

assessments/environmental-impact-assessment_en.

teada, mis piirkonda see enam puudutaks või millises omavalitsuses oleks investorite huvi suurem.

Eestis on 78 KOV-i, millest 5 protsenti moodustavad 4 omavalitsust – seega on tegemist väikse

sihtrühmaga.

Mõju ulatus

REP koostamine detailplaneeringu asemel

Kõige suuremat mõju võib KOV-idele avaldada see, et otsustusõigus teatud strateegiliste

investeeringutega seotud planeeringute puhul liigub kohalikult tasandilt riigile. Ka praegu on riigil

võimalik REP algatada, kuid selle kohaldamisala on kitsam kui eelnõus kavandatud. Kehtiva PlanS

§ 27 lõike 1 järgi koostatakse REP olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha

valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Sellele järgneb näidisloetelu

valdkondadest, kus võib sellist huvi eeldada – riigikaitse ja julgeolek, energeetika, gaasi transport,

jäätmemajandus ning maavarade kaevandamine. Lisatud on ka täpsustus, et REP koostatakse

ennekõike maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27 lõikes 2 on nimetatud objektid,

mille planeerimiseks tuleb REP kindlasti koostada.

Eelnõu järgi täpsustatakse REP koostamise võimalust nii, et peale riikliku või rahvusvahelise huvi

võib tegemist olla ka strateegilise huviga, ning Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatakse

täpsemad kriteeriumid, millele projekt peab vastama, kui soovitakse ekspressrada kasutada:

1. projekt peab kuuluma strateegiliselt olulisse valdkonda;

2. kapitaliinvesteeringute kogumaht peab olema vähemalt 0,1 protsenti SKP-st (ehk 2024.

aasta andmete järgi umbes 40 miljonit eurot);

3. äriplaan peab olema küps, kestlik ja mõjus ning muu hulgas peab esitama teavet

regionaalarengu toetamise ja kohalike töökohtade kohta;

4. projekt peab vastama avaliku korra, julgeoleku ja tervisekaitse valdkondade nõuetele ning

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

Sel juhul on arendajal võimalik taotleda REP koostamist, et saada projekti elluviimiseks

ehitusõigus REP detailse lahendusega. Võib eeldada, et kui ekspressraja võimalust ei oleks, peaks

huvitatud isik tõenäoliselt taotlema KOV-ilt DP algatamist (kui maa-alal juba ei kehti arendajale

sobiv planeering). Kuna REP koostamist korraldab MKM, siis liigub otsustusõigus KOV-ilt riigi

tasandile.

Eelnõu kooskõla põhiseaduses sätestatud KOV-i autonoomia põhimõttega on käsitletud käesoleva

seletuskirja peatükis 3.2.3 – siin neid järeldusi ei korrata, vaid keskendutakse otsustusõiguse

muutuse praktilistele küsimustele.

Kui DP koostamist korraldab KOV, kes ühtlasi otsustab DP kehtestamise üle, siis REP puhul on

KOV vaid kaasatav isik. Seetõttu tekib küsimus, kas KOV-il on piisavalt võimalust kaasa rääkida

sellise objekti rajamisel, mille rajamisel ja kasutamisel avaldub keskmisest suurema tõenäosusega

oluline ruumiline ja keskkonnamõju. REP detailse lahenduse koostamisse kaasatakse KOV(-id),

kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist (PlanS § 44 lõige 2). Oluline on tähele

panna, et KOV ei osale menetluses kooskõlastava asutuse, vaid arvamuse andjana, st KOV-i

arvamust peab planeeringu korraldaja küll võimaluse korral arvesse võtma, kuid ta ei ole sellega

seotud nii tugevalt nagu kooskõlastaja seisukohaga: planeeringu kehtestamiseks peab üldreeglina

olema vastava valdkonna valitsusasutuse kooskõlastus; arvamuse andja ei pea planeeringule

kooskõlastust andma, vaid esitab enda seisukohad (millele planeeringu koostamise korraldaja peab

vastama, kuid millega ta pole samamoodi õiguslikult seotud). Seega on riigil võimalik otsustada

projekt KOV-i territooriumil ellu viia ka juhul, kui KOV seisab planeeringule vastu.

See on KOV-ile kahtlemata oluline muudatus, sest muidu peaks arendaja algatama DP ja

otsustusõigus oleks KOV-il. Samas ei tähenda see, et praktika oluliselt muutuks. Ka praegu

kavandatakse riikliku (või maakondadeülese) huviga objekte REP-dega (ning ka

maakonnaplaneeringutega, nt Harju maavarade teemaplaneering). See tähendab, et kuna KOV-id

osalevad menetlustes kaasatud isikutena juba praegu, teavad nad enda õigusi ja kohustusi ning

suudavad menetluses osaleda nii, et planeeringulahenduse kujundamisel võetaks kohalikku huvi

ja KOV-i arvamust piisavalt arvesse. Seega ei nõua muudatus sihtrühmalt suurt käitumise

kohandamist.

Civitta 2020. aastal tehtud uuringus77 kirjeldatakse KOV-i kui menetlusosalise rolliga seotud

probleeme kokkuvõttes järgmiselt. KOVide ametnike pädevus ja kogemus on ebaühtlane, mistõttu

ei pruugi nad anda planeerimisprotsessis piisavat sisendit või keskenduvad liigselt vormistuslikele

ja juriidilistele detailidele, mitte sisulistele ruumilahendustele. Arendajate hinnangul lähtuvad

ametnikud sageli oma isiklikust veendumusest, mis raskendab argumenteerimist. Vormilistele

küsimustele keskendumist soodustab ka asjaolu, et planeeringu kehtestamise vastutus lasub KOV-

il ja vigade korral jõutakse kiiresti kohtusse. Probleeme süvendavad pädevate töötajate vähesus

(eriti maapiirkondades), ametnike vahetumisega kaasnev järjepidevuse kadumine, suur

töökoormus, poliitiline surve ja ootused olla kursis väga paljude planeeringutega.

Seega võib ühest küljest väita, et strateegiliselt olulise investeeringu puhul on KOV-ile kergem,

kui menetlust juhivad ja planeeringu kehtestamise üle otsustavad riigi, mitte KOV-i ametnikud.

See aga eeldab, et ministeeriumi ametnikud on pädevamad planeerimismenetlust läbi viima ja

otsustajale vajalikku infot koondama. Teisisõnu liigub otsustuspädevus sinna, kus on võimalik

menetlust tõhusamalt läbi viia. Mõjuhindajal ei ole andmeid KOV-i ja riigiametnike

kvalifikatsiooni kohta, et seda täpsemalt hinnata, kuid võib eeldada, et põhimõttelist erinevust

ametnike kvalifikatsioonis ei ole. Samuti tuleb arvestada, et kui üle Eesti töötab KOV-ides

kümneid ehitus- ja planeerimisspetsialiste, kes on kursis kohalike oludega, siis MKM-is on mõju

hindamise ajal kaheksa riigi planeeringu nõunikku, kes peavad REP menetluses tasakaalustama

nii strateegilisi kui ka kohalikke huve ja vajadusi.

Civitta uuringus on ühe võimalusena nimetatud KOV-i ametnikele pädevusnõuete kehtestamist,

kuid sel juhul tuleb arvestada võimaliku negatiivse mõjuga, nagu raskused pädevate töötajate

leidmisel, eriti maapiirkondades, ja võimalik menetluskiiruse vähenemine. Seejuures on oluline,

et planeerimisprotsessi korraldaja pädevus ei pea olema sama mis planeeringu koostajal. Eestis

kasutatakse planeeringute koostamisel laialdaselt konsultante, kes toetavad menetluse läbiviimist

ja kaasamist, mistõttu ei pruugi ametnike pädevuse küsimus olla nii määrav, kui esmapilgul

tundub.

Samas ei tähenda konsultandi kasutamine automaatselt, et planeerija alati kõiki ülesandeid lõpuni

objektiivselt täidaks. Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti

Maastikuarhitektide Liidu koostatud analüüsis nenditakse: „Väga paljudelt kutse taotlejatelt saab

küsida sama küsimust planeerija kutse taotlemise „Kompetents B.2.5 Tasakaalustatud ja

põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine

vastavalt oma erialale“ tõendamisel: mitu planeerimislahenduse varianti koostasite? Ning

vastuseks on 99% juhtudel – meil oli ainult üks variant, kuna tellija juba teadis, mida ta tahab.

77 Civitta Eesti AS (2020). Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs: lõpparuanne.

Eesti Teadusagentuur. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/01/RITA2_102_RAM-

2021_15_01_L%C3%B5pparuanne_Detailplaneeringute-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf (viimati külastatud

12.02.2026) (edaspidi Civitta uuring), lk 15.

Seega, planeerijad tihti ei taju, et vajalik on lisaks kompetentse meeskonna moodustamisele teha

ka tööd parima lahenduse välja töötamiseks.“78

Kokkuvõttes on raske öelda, kas otsustuspädevuse liikumine kohalikult omavalitsuselt riigile toob

praktikas kaasa olulise muutuse ja mis suunaline see on. Muudatuse tulemusel väheneb KOV-i

töökoormus, sest DP asemel on planeeringu korraldaja MKM.

PT menetlus DP asemel

Teine oluline muudatus on DP asemel PT menetluse algatamine. Kui enne võis KOV-il olla õigus

nõuda ehitise kavandamiseks DP-d (vastavalt seadusele ja üldplaneeringu tingimustele), siis nüüd

võib arendaja DP asemel taotleda PT-sid. See on võimalik siis, kui PT-de andmisel arvestatakse,

et PT-ga kavandatav tegevus:

1) ei kahjustaks ülemääraselt isikute õigusi või avalikke huvisid ega oleks vastuolus

õigusaktidega;

2) arvestaks hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas

hoonestuslaadi;

3) ei oleks vastuolus üldplaneeringuga.

PT-ga võib kõrvale kalduda:

1) planeeringuala üldistest kasutus- ja ehitustingimustest, kui tegu on äri-, tootmis-,

riigikaitsemaa või sarnase juhtotstarbega maaga, sealhulgas juhtotstarbest, maksimaalsest

ehitusmahust, hoonestuse kõrgus- ning sügavuspiirangust ja haljastusnõuetest;

2) tehnovõrgu või -rajatise ning avalikult kasutatava tee asukohast ja liigist;

3) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohaga seonduvatest tingimustest;

4) arhitektuurilistest, ehituslikest ja kujunduslikest tingimustest;

5) liikluskorralduse üldistest põhimõtetest.

Seega saab ehitusõigust PT menetluses päris palju muuta. PT-d väljastab üldjuhul ehitusloa andja

ehk KOV (näiteks riigikaitseliste objektide puhul TTJA). KOV-il on seega võimalik avatud

menetluses otsustada, millised tingimused ehitusprojekti koostamiseks anda. PT antakse avatud

menetluses, mis kestab strateegiliselt olulise ehitise puhul kuni 120 päeva (tavapärases avatud

menetluses kuni 60 päeva). PT avalikus menetluses toimub kaasamine ühe korra: pädev asutus

küsib arvamust isikult, kelle õigusi võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. HMS § 47

kohaselt avaldatakse ajalehes teade, § 48 kohaselt toimub väljapanek ning § 50 kohaselt

korraldatakse vajadusel avalik istung. Arvamuse avaldamiseks on tavamenetluses aega 10 päeva,

kuid strateegiliselt olulise ehitise PT menetluse jaoks on eelnõu järgi ette nähtud 30 päeva.

Töökoormuse vaates vähendab muudatus seega KOV-ide töökoormust, sest PT andmine avatud

menetluses on tunduvalt kiirem kui DP menetluses (vt ka peatükk „Mõju halduskoormusele

6.3.4“). Samas toob muudatus KOV-ile kaasa vajaduse suhteliselt lühikese aja jooksul otsustada,

kas ja mil määral PT-ga alal kehtivat planeeringut muuta. Kuna PT-ga võib strateegiliselt olulise

investeeringu puhul ehitusõigust suhteliselt suures osas muuta (ilma et läheks vastuollu

üldplaneeringu juhtotstarbega), peab KOV suutma kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud välja

selgitada lühikese aja jooksul, sealhulgas kaasama kõik asjassepuutuvad isikud ja asutused. Kuna

eelnõu järgi on võimalik uuringuid ja KMH läbiviimist alustada enne tegevusloa taotluse esitamist,

on PT andmine olulisema mõjuga ehitise jaoks võimalik ilmselt vaid siis, kui uuringuid on juba

alustatud ning olemas on piisav info, mille alusel saab KOV otsuse teha. PT andmisest on KOV-

il võimalik keelduda muu hulgas siis, kui ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole

78 Eesti Planeerijate Ühing; Eesti Arhitektide Liit; Eesti Maastikuarhitektide Liit (2020). Detailplaneeringute

koostamise terviklik teoreetiline-praktiline ülevaade, lk 5.

võimalik piisavalt vältida ega leevendada (EhS § 32 punkt 7) või ehitis on vastuolus

üldplaneeringuga. KOV-id annavad ka praegu PT ehitusprojekti koostamiseks.

Seega ei ole põhjust arvata, et PT menetlus muudab oluliselt KOV-i ülesandeid.

Kokkuvõttes on hinnanguline mõju ulatus väike või keskmine.

Mõju sagedus

Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5

planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1).

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Võimalik ebasoovitav mõju on see, et KOV-e ei kaasata otsustusprotsessi piisaval määral ning

KOV peab pärast projekti elluviimist tegelema võimalike negatiivsete häiringutega, mida projekti

elluviimine võib endaga kaasa tuua. Tööstusobjektidega kaasneb tihtipeale visuaalne ja õhusaaste

või mürahäiring ning õib tekkida oht, et kiirendatud menetluses ei hinnata mõju piisavalt

põhjalikult või ei analüüsita kõiki võimalikke tagajärgi. Seda on täpsemalt kirjeldatud alapeatükis

„Mõju keskkonnakaitsele“ (vt punkt 6.4.2). Nagu peatükis kirjeldatud, ei ole tõenäoliselt tegemist

olulise mõjuga. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk hinnanguliselt väike või

keskmine.

Kokkuvõte

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

Seaduse rakendamisel tuleks läbi mõelda, kuidas tutvustada muudatusi KOV-idele nii, et KOV-id

neid rakendada oskaksid (ennekõike PT-de andmist puudutavas osas). Tõenäoliselt peaks riik

pakkuma koolitusi ja koostama juhendmaterjale.

6.5.2. Mõju riigiasutustele

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

On levinud arusaam, et strateegiliselt oluliste investeeringute arv Eestis on olnud piiratud –

investeeringute tegemiseks on tihti eelistatud teisi riike. Samas võivad menetlused Põhjamaades

võtta mõnel juhul kauem aega kui Eestis (nt keskkonnalubade puhul 7–18 kuud79 võrreldes Eesti

90 või 180 päevaga). Ekspressraja eelnõu eesmärk on kiirendada menetlusi ja muuta need

sujuvamaks, et pakkuda konkurentsieeliseid niisuguste investeeringute Eestisse meelitamisel.

Lisaks nõuab see riigiasutustes teatavaid korralduslikke muudatusi.

Ekspressrajaks kavandatud muudatused on järgmised:

1. Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamine. Algatamise asemel kehtestatakse

selged taotluse tagastamise alused.

2. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam

kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada PT menetlust.

79 TemaNord. Nordic Environmental Permitting Processes (2023). https://pub.norden.org/temanord2023-522/3-

conclusions-and-discussion.html.

Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse üldjuhul avatud menetlusena (v.a

riigikaitseliste objektide puhul).

3. Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse

läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja

arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab

kõiki REP-sid, mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid.

4. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt (ÜKP), mille

eesmärk on muuta strateegiliste investeeringute menetlus kiiremaks, selgemaks ja

ettevõtjale arusaadavamaks. Kontaktpunkt koordineerib nii hindamis- kui ka

eksperdikomisjoni tööd (vt peatükk 2.2).

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus keskmine

Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike

Sihtrühm

Sihtrühmaks on riigiasutused. Eriti oluline on MKM, kus töötab 2025. aasta seisuga 166 inimest80.

ÜKP roll jääb MKM-ile. Mõjutatud saab olema eelkõige MKM-i maa- ja ruumipoliitika osakond.

Teised asutused (nt Keskkonnaamet, TTJA) on samuti mõjutatud, kui nad on seotud

planeeringutega ning on oma pädevusvaldkonnas projektide menetlejad ja menetlusi toetava

eksperdikomisjoni liikmed. Samuti mõjutab asutusi asjaolu, et teatud projektide puhul võib

kaasneda keskkonnalubade taotlemise vajadus.

Mõju ulatus

Strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemise koondamine riigi tasandile vähendab kohalike

omavalitsuste koormust, kuid suurendab vastavalt keskvalitsuse asutuste menetlus- ja

koordineerimiskoormust. Mõju ulatus sõltub menetletavate projektide arvust, kuid hinnanguliselt

nõuab REP menetlus vähemalt 0,5 täistööajaga ametniku panust aasta jooksul. Seega võib 2–5

strateegilise projekti menetlemine aastas tähendada umbes ühe täiendava täistööajale taandatud

vastava töökoormuse tekkimist riigiasutustes. Hetkel töötab MKM-is riigiplaneeringute

valdkonnas 8 täistööajaga inimest. Ministeeriumi hinnangul on võimalik lisakoormus nende vahel

ära jagada ja REP menetlustest ei tulene uute töökohtade loomise vajadust. Täiendav koormus

kaasneb kontaktpunkti rolli täitmisega, mille jaoks on vaja luua üks täiskoormusega ametikoht.

Kuigi ka teised asutused (nt Keskkonnaamet) on mõjutatud, ei nõua strateegiliselt oluliste

investeeringute menetlemise koondamine riigi tasandile eeldatavalt täistööajaga ametnike lisamist

asutustesse. Näiteks 2024. aastal algatas Keskkonnaamet 899 keskkonnamõju hindamise

menetlust ja andis 501 arvamust planeeringutele81 – seega ei tohiks 2–5 projekti lisandumine aastas

tähendada ametile kuigi suurt töömahu suurenemist.

Ekspressraja projektide toetamiseks luuakse eksperdikomisjonid, mida ÜKP kokku kutsub,

teenindab ja vajaduse korral juhib. Töörühmades osaleksid kõik menetluses rolli omavad asutused,

arendaja ning vajaduse korral kogukonna esindajad. Selline formaat võib parandada infovahetust

ja vähendada järjestikust kirjalikku kooskõlastamist, võimaldades küsimusi lahendada

samaaegselt ühe laua taga.

80 Rahandusministeeriumi statistika. https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025-09/8.%20MKM.pdf. 81 Kliimaministeerium. (2025). Keskkonna tulemusvaldkonna 2024. a tulemusaruanne.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Keskkonna%20tulemusvaldkonna%202024.a%20aruanne.pdf.

Eksperdikomisjonide loomine ei eelda tingimata uusi struktuuriüksusi ega ametikohti, kuid

suurendab olemasolevate ametnike ajakulu konkreetsete projektide menetlemisel ning eeldab

aktiivsemat osalemist ja kiiremat otsustusvalmidust. Seega avaldub mõju eelkõige

tööintensiivsusele, mitte ei eelda uute töökohtade loomist.

Eelnõu mõjutab riigiasutuste omavahelisi suhteid, tugevdades tsentraalset koordineerimist

strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemisel. Kontaktpunkti loomine ning kohustuslike

eksperdikomisjonide kasutamine suurendavad asutuste koostööd ning suhtluse tihedust, kuid

samal ajal vähendavad üksikute asutuste autonoomiat menetluse ajastamisel ja prioriteetide

seadmisel.

Kokkuvõttes on ülaltoodust lähtuvalt hinnanguline mõju ulatus riigiasutustele väike.

Mõju sagedus

Mõju sagedus on keskmine, sest kuigi lisanduvaid töökohti on hinnanguliselt vähe, on

kontaktpunkti roll ja muud vajalikud töökohad pidevad ning pikaajalised. Samas täidab MKM juba

praegu kontaktpunkti rolli NZIA valdkonnas ja tööl on ametnikud, kes korraldavad REP

koostamist. Seega ei ole tegemist põhimõttelise muudatusega MKM-i tööülesannetes.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Kui planeeringute menetlused muutuvad kiiremaks ja ajaraamistik lüheneb, võib see tähendada

riigiasutustele suuremat töökoormust – samasisuline töö tuleb ära teha lühema ajaga. Kui eesmärk

on ekspressraja projekt ellu viia 12 kuuga (võrreldes 19 kuuga üheetapilise REP puhul ja 28 kuuga

kaheetapilise REP puhul) (MKM-i hinnang), tähendaks see 37–56 protsendi võrra lühemat

menetlusaega. Sellele lisandub võimalus, et planeerimismenetlusi tuleb senisest rohkem läbi viia.

See võib suurendada vajadust lisapersonali järele või tuua kaasa olemasolevate töötajate suurema

ajasurve. Pikemas perspektiivis võib see tähendada avaliku sektori tööjõukulude kasvu.

Samuti võib asutuste koostöö sisulisemaks muutmine (nt kirjaliku kooskõlastamise asemel

regulaarsete töörühmade ja koosolekute kaudu) suurendada ajakulu ja koordineerimisvajadust.

Kui rollid ja vastutus ei ole piisavalt selgelt määratletud, võib see menetlusi mingil määral hoopis

aeglustada. Lisaks eeldab niisugune töökorralduse muutus organisatsioonikultuuri kohanemist

mitmes asutuses (mitte ainult ÜVK rolli sisaldavas asutuses), mistõttu ei pruugi üleminekuperiood

olla sujuv.

Samas on risk hinnanguliselt väike, kuna strateegiliste projektide arv on piiratud ning võimalik

lisakoormus puudutab eelkõige konkreetseid valdkondlikke üksusi. Eeldusel, et menetluskorraldus

on selge ja ressursside planeerimine realistlik, on riskid juhitavad. Samuti ei pruugi täiendavate

ametikohtade loomine olla negatiivne mõju, kui ekspressrada täidab oma eesmärki ning toob

Eestisse suuremahulisi investeeringuid ja uusi töökohti, mille laiem majanduslik mõju kaalub üles

avaliku sektori lisakoormuse.

Kokkuvõte

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

6.6. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

6.6.1. Mõju riigikaitsele

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Kuigi riigikaitsega seotud riigi eriplaneeringutel on kõrgem prioriteetsus (seni ainsad kehtestatud

ja osaliselt kehtestatud riigi eriplaneeringud on riigikaitse valdkonnas), on menetlused jätkuvalt

üsna keerukad. Seetõttu võib väheneda strateegiliselt oluliste investeeringute maht Eestis ka

riigikaitse valdkonnas. Lisaks on riigikaitse sektoris ajategur sageli kriitilisem kui mujal, kuna

muutuv julgeolekuolukord võib nõuda kiiret planeerimist ja strateegiliselt oluliste objektide

rajamist.

Riigikaitse arendamisega seotud ehitised kuuluvad strateegiliselt oluliste investeeringute hulka.

Samuti on riigikaitse projektide puhul investeeringu lävend madalam kui teistel strateegiliselt

olulistel projektidel (15 miljonit eurot ligikaudu 40 miljoni asemel), mis aitab meelitada Eestisse

rohkem riigikaitsega seotud investeeringuid.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus väike

Mõju ulatus keskmine Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike

Sihtrühm

Kaudne sihtrühm on kogu Eesti riik ja tema elanikud ning nende turvalisus. Otseselt mõjutab

muudatus aga neid riigikaitse eest vastutavaid asutusi, kelle tööd kaitsevõime tagamisel võib

investeeringu venimine takistada.

Mõju ulatus

Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, sest riigikaitsega seotud riigi eriplaneeringuid

koostatakse küll piiratud arvul, kuid eelnõu loob eeldused riigikaitseliste investeeringute kasvuks,

võimaldades senisest kiiremat menetlust ning võrreldes teiste investeeringutega madalamat

lävendit. Selliste planeeringute eesmärk on võimaldada kiiresti rajada riigi julgeoleku seisukohalt

vajalikke objekte, mistõttu võib menetluse kiirenemine oluliselt mõjutada riigikaitse arendamise

ajakava.

Samuti võib muutuv geopoliitiline olukord tulevikus nõuda senisest enam planeeringuid ja senisest

kiiremaid menetlusi riigikaitse sektoris. Euroopa Liidu tasandil on viimaste aastate jooksul näha

suurt kaitsekulude kasvu. Kümne aastaga on EL-i kaitsekulud kahekordistunud (191 miljardilt

eurolt 2015. aastal 381 miljardile eurole 2025. aastal82). Eesti riigikaitse arengukava 2022–203183

näeb muu hulgas ette „riigikaitsega seotud äriettevõtete tegevuse hõlbustamist, misläbi peaks

paranema valdkonnaga seotud ettevõtete, nt kaitsetööstussektori rahvusvaheline

konkurentsivõime“. Ekspressraja muudatused aitavad neid eesmärke saavutada.

Lisaks on riigikaitse arengukavas märgitud, et „sõjalise kaitse ettevalmistamisel vajalikud

taristuinvesteeringud ning märkimisväärne osa hangetest on suunatud Eesti ettevõtjatele,

82 Council of the European Union. (n.d.). EU defence in numbers.

https://www.consilium.europa.eu/en/policies/defence-numbers/ (viimati külastatud 11.02.2026). 83 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2022-02/Riigikaitse%20arengukava%202022%20-

%202031.pdf (viimati külastatud 11.02.2026).

panustades seeläbi majandusse positiivselt“. Kuigi üldiselt on suurem osa ekspressrajast suunatud

pigem välisinvesteeringutele, toetab madalam lävend riigikaitse sektoris Eesti ettevõtjate

kaasamist. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 2025.–2029. aasta tegevusplaani84 järgi on

viimase kolme aastaga investeeringumaht riigikaitses suurenenud üle viie korra. Samuti on välja

toodud, et kaitsekulude osakaal SKP-st on kasvanud 2,24 protsendilt 2022. aastal 3,33 protsendile

2025. aastal. Rahandusministeeriumi sõnul on plaanis aastatel 2026–2029 eraldada riigikaitseks

keskmiselt 5,3 protsenti SKP-st aastas85.

Seega on riigikaitse investeeringud selges kasvutrendis ning eelnõu aitab neid ellu viia senisest

kiiremini ja lihtsamalt, toetades uute investeeringute tegemist.

Mõju sagedus

Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5

planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1), millest kõik ei ole suure tõenäosusega

riigikaitse valdkonnas.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Riigikaitsega seotud arenduste menetluse kiirenemisel ja teatud menetlusetappide lihtsustamisel

võivad mõned ruumilised või keskkonnaalased konfliktid selguda alles hilisemas etapis, mis võib

kaasa tuua täiendava analüüsi vajaduse või menetluse pikenemise. Samuti võib menetluse

lühenemine vähendada teiste osaliste kaasamise ulatust, mis võib tuua kaasa konfliktid (nt

kohalike kogukondadega) ning mõjutada projekti elluviimist. Küll aga on varasemate projektide

põhjal näha (nt Nursipalu harjutusväli), et isegi kui menetlus kestab pikka aega ja viiakse läbi

erinevaid kaasamisüritusi, võib vastuseis olla suur. Seega ei pruugi pikem menetlus taolisi

konflikte maandada ning risk võib realiseeruda olenemata ekspressraja menetlusest. Arvestades,

et riigikaitsega seotud planeeringud on üldjuhul riigi tasandil koordineeritud ja neid koostatakse

piiratud arvul, on riski esinemise tõenäosus hinnanguliselt väike.

Kokkuvõte

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

6.7. Regionaalareng, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkonnad

6.7.1. Mõju regionaalarengule

Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused

Eelnõuga kavandatud ekspressrada võimaldab strateegiliselt olulisi investeeringuid kiiremini ja

lihtsamalt ellu viia, suunates need strateegiliselt olulistesse valdkondadesse. See aitab suurendada

investeeringute arvu Eestis ning tugevdada majanduse innovatsioonivõimet.

Investeeringute tegemise kiirendamiseks kavandatud põhimuudatused on järgmised:

84 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (2025). Kaitseinvesteeringud 2025–2029.

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2025/03/RKIK_2025_est_veeb.pdf (viimati

külastatud 12.02.2026). 85 Rahandusministeerium (24. september 2025). Kaitsevõime tugevdamine 2026–2029.

https://www.fin.ee/kaitsevoime-tugevdamine-2026-2029 (viimati külastatud 12.02.2026).

1. Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamine. Algatamise asemel kehtestatakse

selged taotluse tagastamise alused.

2. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam

kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul alustatakse PT menetlust.

Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse avatud menetlusena.

3. Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse

läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja

arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab

kõiki REP-sid, mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid.

4. KeHJS § 284 lisamisega nähakse ette, et KMH võib teha enne tegevusloa taotluse esitamist

ka juhul, kui kavandatav tegevus ei ole kooskõlas asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva

planeeringuga. Samuti eemaldatakse säte, mille järgi oli menetlus automaatselt

perspektiivitu, kui kehtiv planeering tegevust ei toetanud. Nii saaks keskkonnamõju

hinnata juba arenduse kavandamise alguses, enne kui algatatakse põhimenetlus.

5. Eelnõus nähakse ette, et luuakse ühtne kontaktpunkt (ÜPK), mille eesmärk on

koordineerida projekti elluviimist ja olla peamine suhtluskanal.

Mitmes Eesti piirkonnas on töövõimaluste nappus, mis võib kaasa tuua elanike väljarände ja

süvendada piirkondlikku sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Ekspressrada võimaldaks

perspektiivselt tuua suuremahulisi investeeringuid kiirema ja lihtsama menetluse kaudu ka

regioonidesse. Strateegiliselt olulise investeeringu üks hindamiskriteeriume on „projekti

strateegilisus, sealhulgas mõju Eesti majandusele ja regionaalarengule“.

Mõju hinnang

Sihtrühm väike Mõju sagedus keskmine

Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike

Sihtrühm

Tegu on Eesti äärealadega ehk piirkondadega, mis on madalama arengutasemega. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (REM) üks regionaalpoliitika prioriteete on luua kõigi Eesti

piirkondade arenguks soodsamad eeldused, millega pidurdada liigset pealinnastumist ja

kindlustada piirkonniti ühtlasemat arengut. Eriliseks fookuseks on Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti

(Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa) arengu kiirendamine. Nende puhul on kokku tegu 18

omavalitsusega (ehk 23 protsenti Eesti KOV-idest). Mõlemad on ühed kõige kiiremini elanikke

kaotanud piirkonnad ning ka Statistikaameti rahvastikuprognoos näeb sinna põhistsenaariumi järgi

ette rahvastiku vähenemise (Tabel 2). Kagu-Eesti arengukavas 203086 on märgitud, et piirkonna

ettevõtlussektor vajab tuge oma potentsiaali väljaarendamiseks (nii tööjõu osas kui ka muudes

aspektides). Ettevõtted on üldiselt väiksed ja ekspordivad vähe. Ida-Virumaa jaoks on loodud

õiglase ülemineku fond87, et investeerida maakonda ja toetada tema majanduse elavdamist, eriti

kohaliku põlevkivitööstuse vähenemise tõttu.

Tabel 2. Rahvastikuprognoos (põhistsenaarium) maakondade kaupa

Maakond Elanikud

01.01.202688

Rahvastikuprognoos

aastani 205089

Elanike arvu muutus

võrreldes 2026. aastaga

86 Kagu-Eesti tegevuskava 2030. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-06/tegevuskava-kagu-

eesti-2030.pdf. 87 Õiglase ülemineku fond. https://idavirufond.ee/ (viimati külastatud 17.02.2026). 88 Rahvastikuregistri andmed 01.01.2026. aasta seisuga. 89 Statistikaamet RV085, põhistsenaarium. Üleriigilise planeeringu menetluses on 2024. aasta lõpus valminud

asustusstruktuuri uuring, kus on samuti hinnatud rahvastikuprognoosi erinevate stsenaariumite alusel – üldpilt

Harju maakond 649 816 670 986 +3%

Hiiu maakond 9798 6616 –32%

Ida-Viru maakond 126 309 105 704 –16%

Jõgeva maakond 26 677 21 239 –20%

Järva maakond 28 909 24 856 –14%

Lääne maakond 20 391 17 006 –17%

Lääne-Viru maakond 57 220 51 697 –10%

Põlva maakond 23 444 19 766 –16%

Pärnu maakond 86 566 81 009 –6%

Rapla maakond 33 645 29 885 –11%

Saare maakond 34 300 27 362 –20%

Tartu maakond 162 933 171 923 +6%

Valga maakond 26 815 22 668 –15%

Viljandi maakond 44 390 39 238 –12%

Võru maakond 33 890 28 126 –17%

Ekspressraja regionaalarengut puudutav mõju võiks avalduda ennekõike seal, kus praegu võtavad

detailplaneeringud rohkem aega (sest kui eelnõuga lahendatav probleem on see, et investeeringuid

pärsib pikk planeerimismenetlus, võiks ekspressraja kasutamise vastu olla huvi suurem just seal,

kus need võtavad kauem aega). Alloleval joonisel (Joonis 2) on näidatud, et keskmine menetluse

pikkus varieerub märkimisväärselt.90 Ida-Virumaal on menetluse aeg pigem pikk, aga Kagu-Eesti

puhul sõltub väga palju omavalitsusest, kusjuures osas omavalitsustes menetletakse

detailplaneeringud umbes aasta jooksul.

Joonis 2. Detailplaneeringute keskmine menetlusaeg kuudes kohalike omavalitsuste kaupa91

Nagu jooniselt näha, ei ole kõikides regionaalpoliitika prioriteetsete piirkondade omavalitsustes

pikk menetlusaeg, mis viitab, et investeeringuid nendesse piirkondadesse ei pärsi niivõrd

on neljast kolme stsenaariumi puhul sarnane põhistsenaariumiga, kus rahvastik koondub Tallinna ja Tartu

ümbrusse. 90 MKM-i analüüs „Eestis kehtestatud detailplaneeringute menetlusaeg 01.01.2023–30.06.2025“. 91 Visualiseering: Skepast&Puhkim, andmed: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

detailplaneeringute menetlemise kiirus, kuivõrd muud tegurid. Kagu-Eesti ja tööstusalade kohta

on 2020. aastal valminud eraldi uuring,92 mille tulemustest ei ilmne küll otseselt planeeringutega

seotud probleeme, kuid rõhutatakse eraldi seda, et investorile on oluline kiire ja lihtne asjaajamine.

Kagu-Eesti tööstusalade uuringus on leitud:

„Väärtuspakkumise põhiargumendid on:

a. terviklikkus – tööstusala on tervenisti ette valmistatud, s.o planeeritud ja

kommunikatsioonid rajatud;

b. kiirus – ala on võimalik kiiresti kasutusele võtta;

c. hind – maa ost või hoonestusõiguse seadmine on ettevõtte jaoks soodsad;

d. logistika – alad asuvad hästi ligipääsetavates kohtades suurte teede vahetus läheduses;

e. hea elukeskkond – Kagu-Eesti loodus on kaunis, vajalikud teenused kohapeal olemas.“93

2018. aastal tehtud ja kogu Eestit hõlmavas tööstusalade uuringus leitakse: „Paljude tööstusalade

puhul pole olnud järjepidevat arendustegevust. On hulk alasid, mille jaoks pole määratletud

soovitavat spetsialiseerumist. Paljudel juhtudel pole aastate jooksul lahendatud maaomandi

küsimusi, koostatud detailplaneeringuid. Oodates esmalt nõudluse ilmnemist pole aga võimalik

tulemuslikult siseneda konkurentsi tööstusinvesteeringute pärast. Ettevõtete leidmiseks on vaja

olla nähtav, tuntud, tegeleda promotsiooni ja turundusega. Investeeringu saamise eelduseks on

sobiva detailplaneeritud ja taristuga varustatud kinnisvara olemasolu, millel on kindel hind ja

selged võõrandamistingimused. Investeeringute hulk, kus ettevõtjad otsivad omavalitsustes

sobivat kohta ja on valmis mitu aastat ootama krundi ja taristu ettevalmistamist, on väga väike.

Reeglina ei ole ootama valmis välisinvestorid.“94 Seega märgitakse uuringus, et oluline on juba

ette valmistatud krunt ning juhul, kui alal pole veel ka DP-d, võib see olla lisatakistus piirkonda

investeeringu tegemiseks.

Lisaks DP-le on oluline see, kui palju tegelikult soovitakse piirkondades tööstushooneid ehitada,

sest DP olemasolu ei tähenda veel selle elluviimist. Järgmisel joonisel (Joonis 3) ja allolevas

tabelis (Tabel 3) on maakondade kaupa näidatud ehitus- ja kasutusload ning ehitamise alustamise

teatised 1000 elaniku kohta. Kasutatud on nii ehitus- kui ka kasutuslube ning ehitamise alustamise

teatisi, sest need kokku näitavad üldist aktiivsust ning kõiki protsessi elemente enne, kui

tööstushoone on rajatud ja võimalik kasutusele võtta. Lisaks on tabelis näidatud 2025. aastal käivet

deklareerinud ettevõtete arvu 1000 elaniku kohta, mis iseloomustab maakondade elanike üldist

ettevõtlusaktiivsust.

92 Laan, M., & Urb, J. (2020). Kagu-Eesti tööstusalade uuring: lõppraport. OÜ Cumulus Consulting;

Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-07/kagu-

eesti_toostusalade_uuring_cumulus_consulting_ou.pdf (viimati külastatud 18.02.2026). 93 Samas, lk 81. 94 OÜ Geomedia (tellija Rahandusminsiteerium) (2018) Tööstusalade analüüs: aruanne, lk 86. Kättesaadav:

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-07/aruanne_toostusalad.pdf (viimati külastatud

19.02.2026).

Joonis 3. Uute tööstushoonete jaoks väljastatud ehitus- ja kasutusload ning ehitamise

alustamise teatised 1000 elaniku kohta maakonna kaupa 2020–202495

Tabel 3. Uute tööstushoonete jaoks väljastatud ehitus- ja kasutusload ning ehitamise

alustamise teatised 1000 elaniku kohta

Maakond Tööstushoone load 1000

elaniku kohta96

Ettevõtted 1000 elaniku kohta97

Harju maakond 0,49 167

Hiiu maakond 0,31 153

Ida-Viru maakond 0,84 59

Jõgeva maakond 1,01 93

Järva maakond 1,52 93

Lääne maakond 1,03 118

Lääne-Viru maakond 1,61 96

Põlva maakond 0,85 101

Pärnu maakond 1,20 112

Rapla maakond 0,89 114

Saare maakond 1,34 132

Tartu maakond 1,08 116

Valga maakond 1,49 90

Viljandi maakond 1,13 103

Võru maakond 1,00 110

Nagu jooniselt ja tabelist näha, on Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Võrumaal uute tööstushoonete

ehituslubade ja -tegevuse maht pigem väike (Valgamaal suurem). Ida-Virumaa, Põlvamaa ja

Võrumaa on ka regionaalpoliitika prioriteetsed valdkonnad, mistõttu võib öelda, et investeeringute

95 Statistikaamet. Ehitus- ja kasutusload. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ehitus__ehitus-ja-

kasutusload/EH47U (viimati külastatud 17.02.2026). Visualiseering: Skepast&Puhkim; andmed: Statistikaamet. 96 Rahvastikuregistri andmed 01.01.2026. aasta seisuga. 97 Maksu- ja Tolliameti andmed 2025. aastal käivet deklareerinud ettevõtete kohta.

kiirem võimaldamine võib kiiremate menetluste kaudu regionaalarengut edendada ning tuua

nendesse piirkondadesse uusi tööstusinvesteeringuid.

Samas on sihtrühma määratlemisel oluline arvestada, et kuna ekspressrada kasutavaid ettevõtteid

ja projekte on tõenäoliselt vähe (2–5 aastas, täpsem selgitus peatükis 6.3.1), on ka tegelik sihtrühm

väike, sest suuri investeeringuid ei tehta kõikidesse regionaalpoliitika prioriteediga KOV-idesse.

Kui eeldada, et ekspressrada kasutatakse ennekõike Maa- ja Ruumiameti kaardistatud eelistatud

tööstusaladel98, kitseneb tõenäoliste alade hulk veelgi. Viidatud tööstusalad on näidatud joonisel

Error! Reference source not found.. Jooniselt nähtub, et alasid paikneb üle Eesti, kuid need on

väga erineva suurusega ning suuremad või tihedamalt paiknevad maa-alad on koondunud Ida-

Virumaale ja suuremate linnade ümbrusse (Tallinn, Pärnu, mingil määral Tartu), kuigi Valgamaal

on samuti kaardistatud mitmeid sobivaid alasid. Seetõttu võib pidada tõenäoliseks, et vähemalt osa

investeeringutest tehakse piirkondadesse, mis ei ole riikliku regionaalpoliitika prioriteetsed

maakonnad. Kui eeldada, et projekte soovitakse ellu viia ühtlaselt üle Eesti kaardistatud

tööstusaladel, siis umbes kolmandik maa-aladest (mitte punktiobjektidest) asub regionaalpoliitika

prioriteetsetes maakondades ja kaks kolmandikku mitte. Seega võiks ühtlase jaotuse puhul

eeldada, et 0,33 tõenäosusega esitatakse ekspressraja taotlus kohalikku omavalitsusse, mis asub

prioriteetses piirkonnas. Tegeliku investori huvi väljaselgitamiseks oleks vaja teha täpsem

ruumiline analüüs, kus kaardistatakse tööstuse arendamiseks vajalikud täpsemad eeldused, kuid

sihtrühma suuruse hindamiseks ei ole nii täpne analüüs vajalik. Nende omavalitsuste hulk, keda

muudatus mõjutab, on eelduslikult väike.

98 Siin on oluline tähele panna, et Maa- ja Ruumiameti rakenduses on kuvatud ka juba välja ehitatud tööstusalad,

mitte ainult realiseerimata tööstusalad.

Joonis 4. Eesti tööstusalad (joonisel lillad)99

99 Visualiseering: Skepast&Puhkim; andmed: Maa- ja Ruumiamet.

73

Mõju ulatus

Strateegiliselt oluliste investeeringute tegemise mõju regionaalarengule on pigem positiivne

(võimalikku negatiivset mõju on kirjeldatud negatiivse mõju riski alapunktis), sest võib eeldada, et

investeeringuga kaasneb otsene ja kaudne mõju kohalikule tööturule, samuti ettevõtluskeskkonnale.

Arvestades, et kaks kolmandikku Eesti SKP-st luuakse Harjumaal,100 võib suurtel investeeringutel

väljaspool Harjumaad olla regionaalarengule tuntav mõju.

Ekspressrada saaks regionaalarengut soodustada peamiselt töökohtade loomise kaudu. Strateegilised

investeeringud loovad nii otseseid kui ka kaudseid töökohti. Otsesed töökohad on seotud konkreetse

projektiga, näiteks ehituses, paigalduses ja hilisemas käitamises. Lisaks tekivad kaudsed töökohad

tarneahelas, kus projektiga seotud ettevõtted ostavad kaupu ja teenuseid teistelt ettevõtetelt.

Tüüpilise suurinvesteeringu puhul tähendab 30 otsest töökohta ligikaudu 100 töökohta majanduses

kokku. Eeldusel, et väiksemad investeeringud loovad umbes 20 töökohta ja suuremad investeeringud

(100 miljonit eurot ja rohkem) kvalifitseeruvad suuremahuliste investeeringute toetusele, mille üks

kriteeriume on vähemalt 30 uue töökoha loomine vähemalt tegevusala keskmise palgaga Eestis, on

tulemuseks umbes 130 otsest töökohta aastas ja kokku 430 töökohta. Suurema lisandväärtusega ja

paremini tasustatud töökohtade lisandumine väljaspool Harjumaad aitab vähendada regionaalseid

arenguerinevusi ning tasakaalustada sissetulekute jaotust üle Eesti. Näiteks 2025. aastal avatud

Narva magnetitehas lõi avamisel 100 töökohta eesmärgiga suurendada seda lähiaastatel 400-ni.101

Üldiselt võib eeldada, et ehitamisetapis tekib ajutine tööjõunõudlus: kui piirkonnas on sobivat ja

vaba tööjõudu ning ka vajalikke ettevõtteid, on mõju suurem; kui mitte, osutavad vajalikke teenuseid

teiste piirkondade ettevõtted ja töötajad. Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika raames

rõhutatakse, et avalduv mõju sõltub piirkonna ekspordivõimest ja kapitali nappusest – kui piirkonnas

on vähem vaba kapitali, võib iga investeeritud euro anda suurema lisamõju.102 Kuna Eesti

regionaalpoliitika järgi on prioriteetsetes piirkondades vähem kohalikke finantseerimisvõimalusi, on

investeering nendes piirkondades mõjusam.

Investeering loob ka kaudseid töökohti: uued otsesed töökohad kasvatavad nõudlust kohalike

teenuste järele. Kui lähtuda Berkeley Ülikooli 2010. aasta hinnangust, võiks 1 töökoht tootmises

luua umbes 1,6 kaudset töökohta (toitlustus, kaubandus, kinnisvara, iluteenused): kui tegemist on

kõrgemat kvalifikatsiooni nõudva töökohaga, võib sellega kaasneda 2,5 kaudset töökohta; kui

madalamat kvalifikatsiooni nõudva töökohaga, siis 1 kaudne töökoht.103

Oluline on märkida, et tüüpiliselt on strateegilistes valdkondades (nagu rohe- ja digitehnoloogiad

ning riigikaitse) tavaliselt kõrgemad oskuse- ja palganõuded: see võib tõsta piirkonna palgataset, aga

tekitada ka oskustööjõu puuduse. Kui piirkonnas sobivat tööjõudu ei ole, võib see vähendada

investeeringu tegemise tõenäosust konkreetsesse piirkonda või ka seda, et kui investeering tehakse,

leitakse sobiv tööjõud lähedal asuvast suuremast linnast.

100 ERR, 16.12.2025. https://www.err.ee/1609886365/pea-kaks-kolmandikku-eesti-skp-st-tuleb-jatkuvalt-

harjumaalt. 101 ERR. 2025. https://www.err.ee/1609806366/narvas-avati-kanada-ettevotte-magnetitehas. 102 Crucitti, F., Lazarou, N. J., Monfort, P., & Salotti, S. (2024). The impact of the 2014–2020 European Structural

Funds on territorial cohesion. Regional Studies, 58(8), 1568–1582.

https://doi.org/10.1080/00343404.2023.2243989. 103 Moretti, E. (2010). Local multipliers. American Economic Review: Papers & Proceedings, 100(2), 1–7.

74

Suurema lisandväärtusega ja stabiilsemate töökohtade teke võib parandada piirkonna atraktiivsust

ning toetada rahvastiku püsimist ja võimalikku tagasirännet, eriti kui sellega kaasnevad paremini

tasustatud töö ja karjäärivõimalused. Investeering võib ka elavdada kohalikku ettevõtluskeskkonda:

suureneb nõudlus kohalike tarnijate ja teenusepakkujate järele, tekivad kõrvaltegevused (nt hooldus,

logistika, inseneriteenused) ning pikemas vaates võivad kujuneda teadmussiirdevõrgustikud (nn

klastriefekt). Majandustegevuse kasv suurendab sel juhul kohaliku omavalitsuse eelarvet, mis

omakorda võimaldab parandada avalikke teenuseid ja elukeskkonda, eeldusel et juhtimis- ja

koostöömudelid toetavad reinvesteerimist piirkonda.

Samas sõltub positiivse mõju avaldumine arendaja meelitamisest piirkonda. Nagu näha jooniselt

Error! Reference source not found., on sobivaid tööstusalasid kogu Eestis, mitte ainult

regionaalpoliitika prioriteetsetes asukohtades. Maa- ja Ruumiameti Eesti tööstusalade jooniselt

(joonis Error! Reference source not found.) nähtub, et Ida-Virumaal on peamiste linnade juures

suhteliselt palju ja suuremaid tööstusalasid. Kagu-Eestis on tihedus väiksem, kuid mitte nii väike kui

näiteks Jõgeva- ja Viljandimaal. Seega võiks tööstusalade järgi ekspressrada regionaalarengut

toetada. Samas on ka Tallinna, Pärnu ja Tartu piirkondades suurem tööstusalade tihedus. Seega on

võimalik, et olulised investeeringud tulevad hoopis nendesse piirkondadesse ja piirkondlik

ebavõrdsus süveneb.

Arendaja soovib projekti ellu viia ikka seal, kus seda on majanduslikult otstarbekam ja asukoha

mõttes kergem teha ega lähtu enda otsustes Eesti regionaalpoliitika eesmärkidest (vähemalt mitte

olulisel määral), kui selleks ei ole rahalist või muul moel kasulikku motiivi. Isegi kui mõne projekti

asukohaks saab regionaalarengu mõttes oluline piirkond, jääb mõju kogu regionaalarengule suure

tõenäosusega ebaühtlaseks, sest väga suure tõenäosusega ei rajata ekspressraja kaudu uusi projekte

igas prioriteetses piirkonnas.

Seega ei saa öelda, et mõju regionaalarengule oleks oluline. Kuna praegu ei ole mõjuhindajale teada

ühtki konkreetset arendust või projekti, mida soovitaks ekspressraja abil ellu viia, ei ole ka võimalik

kindlalt öelda, et positiivne mõju regionaalarengule avaldub. Seetõttu hinnatakse mõju ulatus

väikeseks.

Mõju sagedus

Mõju sagedus on keskmine, sest eeldatavalt aitab ekspressrada vähemalt osaliselt luua täiskohaga

pikaajalisi töökohti uute strateegiliselt oluliste objektide juurde. See avaldab mõju ka piirkonna

arengule ja tulubaasile.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Eelnõu seadusena rakendamisel võivad kaasneda riskid, mis võivad positiivset mõju

regionaalarengule vähendada või jaotada seda ebaühtlaselt.

6.7.2. Eluasemehinnad

Kiire töökohtade lisandumine võib tekitada eluasemehindade ja üürituru surve, kui elamufond ning

teenused (ennekõike lasteaiad, koolid) ei kasva samas tempos. Riski avaldumine on tõenäolisem

vähese elamuarenduse ja eluruumidega piirkondades. Pigem iseloomustab kõiki regionaalpoliitika

prioriteetseid piirkondi väike uute eluruumide hulk. Järgmisel joonisel (Eesti taskukohase ja

75

kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs104) on näidatud, et 2000–2023 ehitatud eluruume

on Kagu- ja Ida-Eestis suhteliselt vähe. Olemasolevate eluruumide seas on nii Ida- kui ka Kagu-

Eestis suhteliselt palju asustamata eluruume (vt joonis Error! Reference source not found.), mis

võiks viidata, et piirkondades ei ole üldist eluruumide puudust, kuigi võib olla puudus

nüüdisaegsetest eluruumidest, mille vastu võib kvalifitseeritud tööjõul suurem huvi olla.

Joonis 5. Aastatel 2000–2023 ehitatud eluruumide osakaal elamufondis105

104 Kährik, A., Malk, M., Tammis, T., Ojari, A., Kalm, K., Tammaru, T., Gončarovs, K., Smirnova, I., Fischer, M.

A., Mägi, K., Kantšukov, M., Chebotareva, M., Alfieri, L., Krivý, M., Sutela, E. (2025). „Eesti taskukohase ja

kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs“. Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia. 105 Väljavõte taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika analüüsist.

76

Joonis 6. Asustamata eluruumide osakaal elamufondis 106

Regionaalpoliitika prioriteetsetes piirkondades ei ole probleeme taskukohase hinnaga eluruumidega,

vaid üle 90 protsendi korteritest on piirkonna elanikele taskukohased (korterite andmed on näidatud

joonisel Error! Reference source not found., samasugune pilt kehtib ka eramute kohta).

106 Väljavõte taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika analüüsist.

77

Joonis 7. Taskukohase hinnaga korterite osakaal elamufondis107

Seega ei saa riski realiseerumist pidada tõenäoliseks, sest piirkonnas on taskukohaseid eluruume.

Probleem võib tekkida uute eluruumide kättesaadavusega, kuid pigem on see arendaja risk, mis võib

talle avalduda sobiva tööjõu leidmisel (kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõud võib soovida ka uuemaid

eluruume). Regionaalarengu vaates on tegemist väikse riskiga.

Tööjõu ümberjaotumine

Kui piirkonnas on tööjõudu vähe, võib tekkida ka tööjõu ümberjaotumine: uus suur tööandja palkab

spetsialiste ja oskustööjõudu olemasolevatelt tööandjatelt (eriti avalikest teenustest ja kohalikust

ettevõtlusest), mis võib olemasolevad ettevõtted panna keerulisse olukorda. Kui investeeringu teinud

ettevõtja vajab sama profiiliga inimesi, keda piirkonnas juba napib (nt mehaanikud, elektrikud,

automatiseerimise spetsialistid), ja kui pakutav palk või muud hüved on piirkondliku tööturu

keskmisest paremad, võib risk realiseeruda. Taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika

analüüsis kaardistati ka kõrge ja madala staatusega ametialade esindajate osakaal Eestis (vt joonis 8)

ning nagu jooniselt näha, on Kagu- ja Ida-Eestis mõnevõrra vähem kõrge staatusega ametialasid ning

mõnevõrra rohkem madala staatusega ametialasid. See ei tähenda automaatselt, et piirkonnas peavad

sama tööjõu pärast võistlema investeeringu teinud ettevõtja ja olemasolevad ettevõtted, kuid

mõningane konkurents võib siiski tekkida. Seda aga peab hindama konkreetse projekti raames ning

ennekõike on tegemist arendaja äririskiga, mitte niivõrd regionaalarengut pärssiva teguriga, sest

kahtlemata loob uus investeering peale kõrgema tasemega töökohtade ka madalama tasemega

töökohti. Seega võib negatiivse mõju riski pidada väikeseks.

107 Väljavõte taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika analüüsist

78

Joonis 8. Kõrge staatusega ametialade (ISCO 1 ja 2) esindajate osakaal 2024. aastal108

108 Väljavõte taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika analüüsist. ISCO 1 ja 2 on juhid (nt tegevjuht, asutuse

juht, osakonnajuht, tehasejuht, jaemüügi juht, tootmisjuht, personali- või finantsjuht jne) ja spetsialistid (nt arst,

insener, arhitekt, jurist, õpetaja või õppejõud, teadlane, IT-süsteemiarhitekt, tarkvaraarendaja, majandusanalüütik

jne).

79

Joonis 9. Madala staatusega ametialade (ISCO 5–9) esindajate osakaal 2024. aastal109

Sõltuvus üksikust tööandjast

Kui piirkonda tehakse oluline suur investeering ning piirkonna areng jääb sõltuma üksikust suurest

tööandjast, võib see kasvatada piirkonna haavatavust: kui ettevõtte strateegia muutub,

automatiseerimine vähendab tööjõuvajadust või tootmine paigutatakse ümber, võib mõju avalduda

järsult just kohalikul tasandil ja avaldada mõju ka regionaalarengule.

Ida-Virumaa majandus ja tööturg on ajalooliselt olnud suurettevõtete ja energiatööstuse mõju tõttu

tundlikumad ning piirkond on ka eraldi õiglase ülemineku fookuses. See tähendab, et kui Ida-

Virumaal tehakse üle 40 miljoni euro suurune investeering ühe suure tööandja näol, on võimalik, et

kohalikul tasandil kujuneb temast oluline üksik tööandja, kelle käekäigust sõltub ka piirkonna areng.

Kuna piirkonnas on õiglase ülemineku raames110 sellistele sõltuvustele eraldi tähelepanu pööratud,

võib eeldada, et investeeringu tegemisel soovib riik või omavalitsus samuti riskile ennetavalt

tähelepanu pöörata ning arendajaga koostööd teha, et riski realiseerumist vältida. Praegu on Ida-

Virumaal tekkinud suur huvi õiglase ülemineku toetuste vastu (96 protsenti toetusest on projektidele

eraldatud) ning võib eeldada, et ettevõtluskeskkond muutub selle tulemusel mitmekesisemaks.

Seetõttu võib riski realiseerumise tõenäosust pidada pigem väikeseks.

Kagu-Eesti on juba praegu mitmekesisema ettevõtluskeskkonnaga kui Ida-Virumaa ning kuigi

kohaliku omavalitsuse tasandil võib investeeringu teinud arendaja kujuneda olulise mõjuga

tööandjaks, on piirkonna arengule avalduv risk ilmselt väike.

109 Väljavõte taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika analüüsist. ISCO 5–9 on teenindus- ja müügitöötajad;

põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse oskustöölised; käsitöölised (nt ehitaja, elektrik, puusepp, keevitaja, tisler

jne); seadme- ja masinaoperaatorid (nt tootmisliini operaator, veoki- ja kraanajuht jne); lihtametid (koristaja,

abitööline, laotööline jne). 110 Õiglase ülemineku fond: https://idavirufond.ee/ (viimati külastatud 19.02.2026).

80

Pealinnastumine

On ka risk, et ekspressrada kasutavad planeeringud võivad hoopis soodustada pealinnastumist.

Näiteks IT-sektoris võib muutuda kaalukohaks IT-taustaga tööjõu ja taristu (sh lennujaama,

tulevikus Rail Balticu) lähedus. Seda riski peab aga hindama konkreetse projekti kontekstis, kuna ei

ole teada, milline on tehtava investeeringu nõutud tööjõu profiil jms.

Samuti osaleb kohalik omavalitsus ekspressraja puhul senisest vähem otsustus- ja

menetlusprotsessis. See tähendab, et on suurem oht, et mõned kohaliku tasandi asjakohased teemad

võivad jääda tähelepanuta (nt taristu, elukohad, teenused). Teatud juhtudel võib strateegiliselt oluline

investeering regionaalarengut hoopis pärssida ja prioriteetseid piirkondi vähem atraktiivseks muuta.

Mõne objektiga kaasnevad visuaalne ja ruumiline mõju, õhusaaste, müra ning liiklus, mis võivad

soodustada elanikkonna lahkumist piirkonnast. Neid mõjusid on käsitletud kohalikule

omavalitsusele avalduva mõju juures.

Kokkuvõte:

Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju

hindamine.

7. Seaduse rakendamine ja sellega seotud mõjud riigieelarvele

Seaduse rakendamisega on seotud nii ministeeriumid, allasutused kui ka kohalikud

omavalitsused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse luuakse ühtne kontaktpunkt

ning sellega kaasnevad kulud on ministeeriumi eelarves olemas. Mõjuanalüüsis tuuakse välja, et

kuna ekspressrajale tuleb 2–5 projekti aastas, on mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele

väike.

Menetlemise kiirendamiseks on ette nähtud erinevad muudatused, millest osa puudutab otseselt

ka kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) ülesandeid ruumilise planeerimise valdkonnas. Seaduse

rakendamisel on vaja koostada juhendmaterjale ning pakkuda koolitusi, et KOV-id oskaksid ette

nähtud muudatusi ka rakendada.

Ekspressraja puudumisel võib osa investeeringutest jääda Eestisse tulemata või liikuda

alternatiivsetesse asukohariikidesse, kus menetlus on kiirem ja riskid väiksemad. Sellisel juhul

tekib kogu investeeringuga seotud maksutulu teises riigis, mitte Eestis. Ekspressrada vähendab

seda riski, suurendades tõenäosust, et investeeringud realiseeruvad Eestis ja nendega seotud

maksutulu kujuneb siin.

Samas tuleb rõhutada, et investeeringute mõju eelarvetuludele ei ole automaatne ega täielikult

garanteeritud. Mõju suurus sõltub investeeringu liigist, tööjõumahukusest, majandustsüklist ja

ressursside kättesaadavusest. Seetõttu on ekspressraja roll eelkõige ennetav ja soodustav: see aitab

vältida olukordi, kus potentsiaalne majandus- ja maksutulu jääb realiseerumata üksnes

menetlusest tulenevate viivituste tõttu.

Rahandusministeeriumi juhendmaterjalis on esitatud näide, milline on ühe 100-miljonilise

täiendava ehitise mõju maksutuludele. On hinnatud, et maksutulu suurusjärk on sellisel juhul

umbes 40 miljonit eurot, millest käibemaksu osa moodustab ligikaudu 17 miljonit eurot,

tööjõumaksud ligikaudu 17 miljonit eurot ja tarbimismaksud ligikaudu 6 miljonit eurot.

81

Tabel 4. Näidis (100 mln € CAPEX111) – maksutulu komponendid

Maksutulu komponent Suurusjärk (mln €)

Käibemaks ~ 17

Tööjõumaksud ~ 17

Tarbimismaksud ~ 6

Kokku ~ 40

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel:

8.1. on vaja eelnõukohase § 27 lõike 32 alusel kehtestada Vabariigi Valitsuse määrus „Projekti

strateegiliseks investeeringuks määramise kord“ (eelnõu seletuskirja lisa 1);

8.2. on vaja muuta regionaalministri 04.10.2023. aasta määrust nr 66 „Riigi eriplaneeringu

algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ (eelnõu seletuskirja lisa 2).

9. Seaduse jõustumine

Seaduses ei nähta ette konkreetset jõustumise aega ehk seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Õigusanalüüsi „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ raames viidi läbi kaks

töötuba järgmiselt:

 12.12.2025 avaliku sektori asutustega (Kliimaministeerium, TTJA, KeA);

 17.12.2025 KOV-idega (Rae vald, MaRu, KeA, Lääne-Harju vald, Valga linn, TTJA,

Kliimaministeerium, Põlva vald, Lüganuse vald);

 13.01.2026 ettevõtjatega (Fibenol, BLRT, IVIA, efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda).

Seaduseelnõu koostamise käigus toimusid järgmised kohtumised:

 27.02.2026 huvirühmadega (Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda);

 06.02.2026 Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing.

Eelnõu esimestele versioonidele on mitteametlikku tagasisidet andnud ja/või eelnõu on nendega

arutatud / neile tutvustatud:

 huvirühmad: Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit;

 avalik sektor: Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Maa- ja

Ruumiamet; TTJA, Keskkonnaamet, Õiguskantsleri Büroo, Riigikantselei;

 erasektor: efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda.

111 CAPEX – ee kapitalikulu ehk raha, mida ettevõte kasutab materiaalse ja pikaajalise vara (kinnisvara, masinad,

seadmed, tehnoloogia) soetamiseks, parandamiseks või uuendamiseks.