| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2.-1/26/27-1 |
| Registreeritud | 02.04.2026 |
| Sünkroonitud | 03.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks |
| Toimik | 2.2.-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Agnes Järvela (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium
Reg kood. 70003158
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122 (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Eesti Tööjõu-uuringu andmestiku kasutamine
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Uuring hõlmab eriliigilisi
isikuandmeid, aga vastavalt IKS
§ 6 lg 51 otsustab AKI ise, kas
pöördub eetikakomiteesse
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee
otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti
(sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
andmekaitsespetsialisti kontakt:
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Ei
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning
küsimustik või selle kavand.
Ei
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress
ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Reg kood: 70003158
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kontakt: Ingel Kadarik, töövaldkonna andmete
nõunik, [email protected], tel +372 5451
0226
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
-
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed3 -
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
-
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise
uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse
korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise
otsus, leping vms.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
lähtub oma taotluses IKS-s täidesaatvat
riigivõimu puudutavatest õigustest ja
kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on
täidesaatval võimul võimalik töödelda andmeid
poliitika kujundamise eesmärgil.
VVS § 63 lg 1 kohaselt kuulub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalasse mh riigi tööhõive- ja
tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine;
ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni toetamine ja korraldamine;
töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning
võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse
edendamine ja koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a. määruse nr
323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimäärus“ § 10 kohaselt on ministeeriumi
eesmärgiks luua eeldused Eesti majanduse
konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks
töötades välja ja viies ellu riigi majandus-,
ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja
maakasutuspoliitikat.
Eesti tööjõu-uuring on Statistikaameti
programmijärgne statistikatöö, mille ühe
eesmärgina on sõnastatud Sotsiaalministeeriumi
ning Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi eesmärkide
täitmise võimaldamine.4
3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse
esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud
töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 4 Statistikaameti selgitav lehekülg ETU kohta ning ülevaade jooksva aasta uuringutest:
https://stat.ee/et/toojou-uuring
https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/isiku-uuringud/jooksval-aastal-toimuvad-uuringud
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Eesti tööjõu-uuring (ETU) on riiklik valimipõhine isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata Eesti
tööturu olukorda ning anda terviklik ülevaade Eesti elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest,
töötusest ja töötingimustest. Statistikaamet viib uuringut läbi kogu aasta vältel ning esitab selle
tulemused kvartali- ja aastapõhiselt. Uuring on riiklik statistikatöö, selle põhitellija on Eurostat
ning see toimub rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika alusel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ülesanne on tööturupoliitika kujundamine,
elluviimine ja seire. Tööturupoliitika põhisuunad tulenevad valdkonda reguleerivatest
õigusaktidest ning strateegilistest dokumentidest, sealhulgas strateegiast „Eesti 2035“ ja heaolu
arengukavast, mille eesmärgiks on tööturul aktiivne rahvastik, kõrge tööhõive ning kvaliteetsed ja
kestlikud töötingimused, pidades muuhulgas silmas nii erinevaid sihtrühmi, valdkondi kui ka
piirkondi. Nende eesmärkide saavutamine eeldab regulaarset, ajakohast ja mitmetasandilist
tööturuanalüüsi.
Taotleme ligipääsu ETU pseudonüümitud detailandmetele5, mis katavad aastate 2018 – 2030 kohta
tehtud uuringud, et analüütiliste tegevuste kaudu toetada MKMi õigusaktidest ja valdkonna
strateegilistest eesmärkidest tulenevate ülesannete täitmist. Ligipääsu kasutab MKM erinevate
analüüsiülesannete lahendamiseks, sealhulgas:
tööturupoliitika meetmete ja õigusaktide muudatuste mõjuanalüüside koostamiseks (nii eel-
kui ka järelhindamised);
Eesti seisukohtade ettevalmistamiseks Euroopa Liidu tasandi aruteludeks;
poliitikameetmete rakendamise ja tulemuslikkuse seireks;
tööturu arengute ja trendide regulaarseks jälgimiseks;
analüütiliste ülevaadete koostamiseks ministeeriumi sisemiseks kasutuseks ning avalikkuse
teavitamiseks;
riigisisestele ja rahvusvahelistele (sh ELi institutsioonidele) päringutele vastamiseks.
Kuna MKMi analüüsiülesanded kujunevad dünaamiliselt vastavalt poliitikatsükli etappidele,
seadusloome vajadustele ja jooksvale otsustustoe vajadusele, ei ole võimalik määratleda ühte
konkreetset uuringut või hüpoteesi. Samas on kõik analüüsid sisuliselt seotud tööturu toimimise,
arengute ja poliitikameetmete mõjude hindamisega ning teenivad avalikku huvi teadmispõhise
poliitikakujundamise kaudu.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Statistikaameti avalik andmebaas ja tööpoliitika rakendus sisaldavad küll valikut ETU
agregeeritud6 näitajatest, kuid need ei kata kõiki poliitikakujundamiseks vajalikke lõikeid ega
võimalda:
analüüsida spetsiifiliste avalikes andmebaasides mitte kajastatud, detailsemate või
kombineeritud tunnustega sihtrühmasid ja tunnuseid;
5 Detailandmed on andmed, mis on esitatud üksikisiku või leibkonna tasandil ja kus iga vaatlusüksus (nt isik või leibkond)
on andmestikus eraldi kirjena koos kõigi mõõdetud tunnustega. 6 Agregeeritud andmed on detailandmete kokkuvõtted, kus üksikvaatlused on rühmitatud ja esitatud koondnäitajatena (nt
summa, keskmine, määr, osakaal).
hinnata poliitikameetmete võimalikku või tegelikku mõju erinevatele
elanikkonnarühmadele;
rakendada keerukamaid analüüsimeetodeid, sealhulgas seose- ja põhjuslikkuse analüüsi.
Sellest tulenevalt taotleme ligipääsu pseudonüümitud detailandmetele.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Ülekaalukas avalik huvi tuleneb MKMi põhiseaduslikust ja seadusest tulenevast rollist täidesaatva
võimu osana, mille ülesandeks on kujundada ja ellu viia tööturupoliitikat viisil, mis toetab riigi
toimimist ja inimeste põhiõiguste tagamist. MKM vastutab tööturupoliitika strateegilise
arendamise eest, sealhulgas tööhõive suurendamise, töötingimuste parandamise ja tööturu
kvaliteedi tagamise eest. Need eesmärgid on sätestatud mitmetes strateegilistes dokumentides, sh
„Eesti 2035“ ja heaolu arengukavas. Lisaks riigisisestele vajadustele on MKMil oluline roll ka
Euroopa Liidu tasandi poliitikakujundamises, sealhulgas Eesti seisukohtade kujundamisel ELi
tööhõive- ja sotsiaalpoliitika algatuste osas.
Tõenduspõhine poliitikakujundamine eeldab usaldusväärset ja piisava detailsusega teavet tööturu
toimimise kohta, sh erinevate elanikkonnarühmade, tegevusalade ja ajaperioodide lõikes. Ilma
ETU andmete analüüsita ei ole sisuliselt võimalik hinnata mitmete poliitikameetmete mõju ega
tagada, et avaliku võimu sekkumised oleksid põhjendatud, proportsionaalsed ja tõhusad. Avalik
huvi teadmispõhise ja tõhusa tööturupoliitika kujundamise vastu tekitab vajaduse töödelda
pseudonüümitud andmeid, mis võimaldavad ministeeriumil ellu viia efektiivseid, põhjendatud ja
läbipaistvaid poliitikameetmeid.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
ETU kuulub riikliku statistikatööde programmi ning andmed, mida ETU sisaldab, on
Statistikaameti poolt statistikatöö raames kokku pandud. Samuti on Statistikaamet selle protsessi
käigus juba taganud, et andmekogumine on eesmärgipärane ja andmeid on kogutud nii vähe kui
vaja, et täita andmekogumise eesmärke (vastavus isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 5 (1) b)
ja c)). Isikuandmete täiendav töötlemine MKM poolt ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega
muuda nende kohustuste mahtu, kuna andmetöötlusega ei kaasne otseseid tagajärgi
andmesubjektidele, vaid pseudonüümitud andmed võimaldavad läbi viia ja on sisendiks
poliitikakujundamise analüüsidele. MKM taotleb ligipääsu ETU andmete taaskasutamiseks
pseudonüümitud kujul. Juba kogutud andmete taaskasutamisega minimeerime samade andmete
saamiseks inimeste lisaküsitlemise vajadust ja väldime seeläbi inimeste tarbetut koormamist.
Oluline on ka viidata, et MKM enda poolt andmekogumise läbiviimine hõlmaks oluliselt suuremas
mahus isikuandmete töötlemist ning seda isikustatud kujul – valimi koostamiseks tuleks pöörduda
kõigepealt Rahvastikuregistri poole, seejärel viia läbi inimeste küsitlemine ja registriandmete
sidumine ning alles seejärel saaks asuda andmeid analüüsima. Sellist topeltkoormust võib osaliselt
pidada ka võimatuks (ETU andmeid kogutakse igakuuliselt), eesmärgipäratuks ning vähemalt
minimaalsuse ja andmete taaskasutamise põhimõtetega vastuolus olevaks.
MKM töötleb isikuandmeid Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel
Statistikaameti teadlaste keskkonnas 7 . Andmestikud ei sisalda isiku otsest tuvastamist
7 Statistikaamet, 2025. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend. Leitav (18.02.2026):
https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend
võimaldavaid tunnuseid ning andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja MKMi vahel sõlmitud
lepingus nimetatud ametnikud (analüütikud või töövaldkonna vastava poliitika elluviimise eest
vastutavad ametnikud). ETU andmestiku analüüsi tulemuseks on alati teaduslik üldistus
agregeeritud andmete kujul. Kõik Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatavad tulemused
läbivad Statistikaameti aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus.
Teave MKMi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta tehakse avalikkusele
kättesaadavaks vastavalt töö iseloomule ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas
ministeeriumi veebilehel ning seadusloome protsessis eelnõude seletuskirjades ja eelnõude
infosüsteemis. Kõik analüüsid ei ole oma olemuselt avalikustamiseks mõeldud (nt asutusesisesed
memod), kuid ka sellisel juhul kasutatakse andmeid eesmärgipäraselt ning kooskõlas kehtivate
andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõuetega.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)
töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. ETU andmeid kogub, haldab ja pseudonüümib Statistikaamet. Pseudonüümid on andmestikus
loodud isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet
säilitab tähtajatult. Koodivõti on Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele.
Andmete liikumise protsess on järgmine:
peale AKI kooskõlastuse saamist teeb MKM andmetele ligipääsu saamiseks vastava taot-
luse Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika kujundamiseks tehta-
vaid analüüse;
MKMi taotlust menetleb Statistikaamet konfidentsiaalsusnõukogus (konfidentsiaalsusnõu-
kogu kaalub iga taotletud andmekooslust kahest aspektist: statistilise üksuse tuvastamise
risk ja statistilise üksuse tuvastamise mõju9);
Positiivse otsuse korral sõlmivad MKM ja Statistikaamet lepingu ja MKMi töötajad allkir-
jastavad täiendava konfidentsiaalsuskohustuse (konfidentsiaalsuskohustus tuleneb ka amet-
nike puhul avaliku teenistuse seaduse §-st 55 ning töötajate puhul on töölepingu osaks alati
töölepingu seaduse § 6 lõike 3 kohane konfidentsiaalsuskohustus);
Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud lepingus nimetatud MKMi töötaja(te)le
kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;
MKMi töötajad analüüsivad andmeid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tule-
mid (tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kont-
rolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eran-
ditult agregeeritud kujul.
Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt
Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale:
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-
teaduslikul-eesmargil
8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa
Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab
isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:
https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server
asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka
isikuandmete hoidmist serveris. 9 Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. Konfidentsiaalsete andmete
teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.pdf
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
ETUs osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga vähemalt 15-aastaste Eesti
alaliste elanike hulgast. Valimiisik toob uuringusse kaasa ka oma leibkonna ja küsitletakse kõiki
15-89-aastaseid leibkonnaliikmeid kahe aasta jooksul kokku neli korda.
Iga kvartali valimisse kuulub umbes 2800 leibkonda ja umbes 4800 isikut, aastane valim oli nt
2025. aastal 11317 leibkonda kokku 19207 isikuga. Valimi suurus kõigub vähesel määral kvartalite
ja aastate lõikes sõltuvalt rahvaarvu muutustest ning osalusmäärast.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Taotleme ligipääsu nii tagasiulatuvatele kui ka etteulatuvatele ETU täielikele andmekoosseisudele.
Periood, mille kohta andmeid taotleme on: 01.01.2018 kuni 31.12.2030.
Algusaeg on valitud alates 2018. aasta andmetest, et see hõlmaks 2021. aasta
metoodikamuudatust 10 ja sellega seotud tagasiulatuvalt ümberarvutatud ja uute kaaludega
varustatud aegrida. Uuringuandmete hõlmamine alates 2018. aastast võimaldab analüüsida
näitajate muutust ajas ning eristada püsivaid suundumusi üksikaastate juhuslikust kõikumisest.
Mitmeaastane aegrida loob aluse poliitikameetmete mõju hindamiseks, võimaldades võrrelda
olukorda enne ja pärast sekkumisi. Lõpuaeg on valitud 2030. aasta lõpp, kuna siis lõpeb hetkel
kehtiv MKMi tegevust suunav Heaolu arengukava 2023-2030.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).ˇ
ETU raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste demograafiliste
tunnuste, töötamise ja töötingimuste kohta. Alates 2001. aastast lisatakse ETU küsimustikule
täiendavalt muutuva teemaga Euroopa Liidu nõuetele vastav moodul. Selliste moodulite eesmärk
on koguda aktuaalsete tööturgu puudutavate valdkondade kohta põhjalikumat informatsiooni, mis
on võrreldav kõigis EL liikmesriikides. Seega lisanduvad ETU põhiküsimustele iga-aastaselt ka
spetsiifilised temaatilised küsimused. Näiteks on moodulid varasematel aastatel täpsemalt küsinud
noorte töötamise, oskuste, tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ning töö- ja pereelu ühitamise
kohta. Teadaolevalt on tulevaste moodulite teemad järgmised:
2026: Platvormitöö
2027: Töö- ja tööajakorraldus
2028: Tööõnnetused ja tööga seotud tervisehäired
Taotleme juurdepääsu kogu ETU andmekoosseisule aastate 2018-2030 kohta, sealhulgas nii
põhiküsimustiku andmetele kui ka iga-aastastele temaatilistele moodulitele. ETU metoodika ja
põhiküsimustik on aastate lõikes suures osas võrreldavad ning andmekoosseis on üldjoontes
sarnane. Taotlusele on lisatud ETU teadlaste baasi andmekoosseisu 2025. aasta muutujate
kirjelduse fail (vt LISA 2025. aasta muutujate kirjeldus), mis illustreerib andmete struktuuri ja
koosseisu. Tuleb arvestada, et iga-aastaste muutujate korrigeerimiste ja Euroopa Liidu temaatiliste
moodulite tõttu võib andmekoosseis mõnevõrra erineda ning sisaldada tulevikus täiendavaid
tunnuseid, mida ei ole võimalik ette ammendavalt loetleda.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
ETU põhiline isikuandmete allikas on küsitlusankeet.
ETU küsitlusandmete baasi lingitakse täiendavalt isikupõhiselt järgmisi tunnuseid:
10 Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused | Statistikaamet
a) omandamisel olev haridus Eesti Hariduse infosüsteemist;
b) kodakondsus ja rahvus Rahvastikuregistrist;
c) puude ja töövõimetuse info Sotsiaalkindlustusameti registrist;
d) töövõime ja töötuna registreerituse info Töötukassa registrist;
e) sissetulek põhitöökohalt Maksu- ja Tolliameti registritest.
Rahvus, puue, töövõimetus ja töövõime on registripõhised tunnused, mis kuuluvad eriliigiliste
isikuandmete hulka. Lisaks on ankeediga kogutavate tunnuste hulgas eriliigilise
tunnusena ametiühingusse kuuluvus.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Statistikaameti teadlaste keskkonnas asuva ETU andmekoosseisu pseudonümiseerib Statistikaamet
enne andmete teadlaste keskkonda lisamist (vt täpsemalt punkt 10.2), seega MKMi töötajad
analüüsivad juba pseudonüümitud andmeid.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Statistikaameti teadlaste keskkonnas MKMile kättesaadavaks tehtav ETU andmekoosseis on kogu
ulatuses pseudonümiseeritud.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Riikliku statistika seaduse § 32 lg 2 kohaselt tohib Statistikaamet hoida füüsilise isiku
üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse
isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse.
Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli isikuid puudutavad andmestikud edasiseks
statistika tegemiseks juba pseudonüümitud kujul.
Teadlastele kasutamiseks viiakse andmed otsest tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Protsessi
käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid, nimed ja kontaktandmed ning isikukoodid
asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel tuletatud
isikukoodist ehk matemaatika abil ei saa seda identifikaatorit pöörata isikukoodiks. Isiku
identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi tabelis ning vajaduse ilmnemisel on
võimalik andmestikele lisada isiku identifikaatori asemele isikukood. Omavahelise seose tabelile
on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid vähesed Statistikaameti teenistujad.
Lisaks on andmete väljastamisel/avaldamisel/levitamisel kasutusel statistilise konfidentsiaalsuse
(näiteks juurdepääs teadusuuringuteks andmete kasutamisel) ja anonüümimise tagamise reeglid,
mis tagavad suurema üldistustaseme. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse andmeid
ainult agregeeritud kujul pärast täiendavat agregeerimistaseme piisavuse kontrolli.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Taotleme 2018–2030. aasta ETU pseudonüümitud detailandmestike kasutamist. Kuna 2030. aasta
andmestik valmib alles 2031. aasta kevadel, on mõistlik säilitada MKMi töötajatele teadlaste baasis
kõikide aastate andmetele ligipääs vähemalt 2031. aasta lõpuni, et tagada nende täielik ja järjepidev
kasutamine. Andmetele teadlaste keskkonnas ligipääsu säilitamise tähtaeg MKMi töötajatele on
seega 31.12.2031. Nimetatud tähtaeg puudutab üksnes MKMi töötajate ligipääsu teadlaste
keskkonnas. Andmed Statistikaameti teadlaste portaalis ei kustu ning jäävad alles riikliku
statistikatöö tegemiseks. Kõik Statistikaameti poolt riikliku statistika raames kogutud andmed
kuuluvad pseudonüümitud kujul säilitamisele igavesti.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Ei
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 ETU andmed kogub Statistikaamet riikliku
statistika tegemiseks. Selle protsessi raames
teavitab Statistikaamet ka andmesubjekte
isikuandete töötlemise tingimustest.12
Riikliku statistika seaduse § 38 lg 1 lubab
Statistikaametil konfidentsiaalseid andmeid
levitada teaduslikul eesmärgil kasutamiseks
IKSis ja IKÜMis sätestatud tingimustel.
MKM ei teavita andmesubjekte eraldi
andmetöötlusest vastavalt IKÜM § 14 lõikele 5
(andmesubjektidel on see teave juba olemas
ning isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides
toimuva teadusuuringu või statistilistel
eesmärkidel ning andmetöötlusele on
kohaldatud asjakohased kaitsemeetmed).
Läbipaistvuse tagamiseks teavitab MKM
poliitika kujundamise uuringutest enda
veebilehel 13 , allikad viidatakse ka muudes
poliitikakujundamise dokumentides viitega,
näiteks seaduseelnõu seletuskirjades.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
-
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused14?
Statistikaameti andmekaitsetingimused on
leitavad:
https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse
MKM andmekaitsetingimused on leitavad:
https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-
kontakt/isikuandmete-tootlemine
11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga
erandlikel juhtudel. 12 Uuringus osalemise kutses suunatakse isik Statistikaameti Andmekaitse lehele, kus vastavad tingimused on
kirjeldatud. 13 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid 14 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused,
mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei.
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Ulla Saar (allkirjastatud digitaalselt)
töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler (allkiri ja kuupäev) (allkirjastaja ees- ja perenimi)16
LISA 2025. aasta muutujate kirjeldus
15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
16 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on
volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Andmekaitse Inspektsioon
Meie 02.04.2026 nr 11-1/1211-1
Taotlus isikuandmete töötlemiseks
teadusuuringus
Lugupeetud Andmekaitse Inspektsioon
Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotluse Eesti tööjõu-uuringu
pseudonüümitud andmetele ligipääsu saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler
Lisa: Taotlus koos taotluse lisaga
Ingel Kadarik
5451 0226 [email protected]