| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/2787-1 |
| Registreeritud | 02.04.2026 |
| Sünkroonitud | 03.04.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Paide Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Paide Linnavalitsus |
| Vastutaja | Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
|
PAIDE LINNAVALITSUS Linnamajandusosakond Pärnu tn 3 Paide linn, 72711 Paide linn
Telefon 383 8639 Faks 383 8602 E-post: [email protected] Internet: http://paide.kovtp.ee/
Registrikood 77000246 Arvelduskonto EE611010702000611004
PAIDE LINNAVALITSUS
LINNAMAJANDUSOSAKOND
Terviseamet Meie: 02.04.2026 nr 7-1/26/18-1 Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet AS Paide Vesi Vanaoru talu OÜ Paide Salvestusjaam OÜ Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnang arvamuseks Paide linnavalitsus kavandab koos huvitatud isikutega Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneeringu koostamist. Detailplaneeringuala (ca 11 ha) on kavandatud Paide linna lääneosas paiknevatele kinnistutele: Staadioni tänav, Staadioni tänav T3, Staadioni tn 4, Staadioni tn 6, Staadioni tn 6a, Staadioni tn 8, Staadioni tn 8a, Staadioni tn 14, Raudtee tn 2, Metsa tn 3 ja Metsa tn 5. Detailplaneeringu eesmärk on jalgpalliareeni, padeli-tennisehalli, parkla ja selleks vajaliku taristu ruumiline planeerimine, sh. hoonestusalade, liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse lahendamine ning ehitusõiguse andmine. Detailplaneeringu algatamiseks on koostatud eelnõu, sh lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks ( lisa 1). Detailplaneeringus kavandatava arenduse elluviimisel kaasneda võivate keskkonnamõjude teadasaamiseks on koostatud keskkonnamõjude strateegiline eelhinnang (KSEH) (lisa 2). Kavandatava arenduse eskiislahendus on kirja lisas 3. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6, esitame teile kui asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu algatamise eelnõu ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu, keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet on kaasatud seoses turvalise ruumiloomega Paide linnas. Palume edastada arvamus eelnõu ja KSEH kohta 24. aprilliks 2026 Paide linnavalitsuse e-posti aadressile: [email protected] .
PAIDE LINNAVALITSUS Linnamajandusosakond Pärnu tn 3 Paide linn, 72711 Paide linn
Telefon 383 8639 Faks 383 8602 E-post: [email protected] Internet: http://paide.kovtp.ee/
Registrikood 77000246 Arvelduskonto EE611010702000611004
Lugupidamisega Anti Annus planeeringute peaspetsialist [email protected]; 511 3815 Lisa 1- algatamise eelnõu; Lisa 2- KSH eelhinnang Lisa 3- arenduse eskiis.
KORRALDUS
PAIDE LINNAVALITSUS
EELNÕU 02.04.2026
Paide jalgpalliareeni ja lähiala
detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine.
Paide ……… 2026 nr Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 määruse nr 3 „Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 6 punkti 1 alusel ning arvestades Paide Linnavalitsuse 22. mai 2023 korraldusega nr 183 kehtestatud Staadioni tänava spordikompleksi detailplaneeringu põhilahendust, Paide Linnavolikogu 10. oktoobri 2002 määrusega nr 29 kehtestatud Paide linna üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering), Paide Linnavolikogu 17. oktoobri 2024 otsusega nr 49 vastuvõetud ja ajavahemikus 27. november 2024 kuni 10. jaanuar 2025 avaliku väljapaneku menetluse läbinud Paide linna üldplaneeringut, Paide Linnavolikogu 25. septembri 2025 otsusega nr 36 „Paide Linnavolikogu 17. oktoobri 2024 otsuse nr 49 "Paide linna üldplaneeringu vastuvõtmine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavaks tunnistamine" muutmine.“ ja muudetud üldplaneeringu põhilahenduse ajavahemikus 5. jaanuar 2026 kuni 6. veebruar 2026 avaliku väljapaneku menetluse läbinud Paide linna üldplaneeringut (edaspidi uus üldplaneering). Paide linnavalitsus kavandab koos huvitatud isikutega algatada Paide jalgpalliareeni ja selle lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering või planeering). Detailplaneeringuala on kavandatud kinnistutele: Staadioni tänav (katastritunnus 56701:001:0021), Staadioni tänav T3 (katastritunnus 56701:001:0688), Staadioni tn 4 (katastritunnus 56601:004:0118), Staadioni tn 6 (katastritunnus 56701:001:0580), Staadioni tn 6a (katastritunnus 56701:001:1182), Staadioni tn 8 (katastritunnus 56701:001:0696), Staadioni tn 8a (katastritunnus 56701:001:0677), Staadioni tn 14 (katastritunnus 56701:001:1185), Raudtee tn 2 (katastritunnus 56701:001:1186), Metsa tn 3 (katastritunnus 56701:001:1184) ja Metsa tn 5 (katastritunnus 56701:001:1183). Detailplaneeringuala on näidatud lisas 1. Planeeringualale soovitakse planeerida jalgpalliareen koos staadionihoonega, padeli- ja tennisehall, päikesepark spordikompleksi energiavarustuseks, parkla ja muu vajalik tehniline taristu. Jalgpalliareen kavandatakse mahutavusega 4500 inimest. Detailplaneeringu eesmärk on jalgpalliareeni, padeli-tennisehalli, parkla ja selleks vajaliku taristu ruumiline planeerimine, sh. hoonestusalade, liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse lahendamine ning ehitusõiguse andmine.
Planeeritava ala koosseisu jäävatel kinnistutel Staadioni tn 4, Staadioni tn 6, Staadioni tn 8 ja Staadioni tn 8a kehtib Paide Linnavalitsuse 22. mai 2023 korraldusega nr 183. kehtestatud Staadioni tänava spordikompleksi detailplaneering. Nendele kinnistutele anti ehitusõigus jalgpalli sisehalli, jalgpallistaadioni, tribüüni ja parkla ehitamiseks. Detailplaneeringust on elluviidud sisehalli ehitamine, ülejäänud kinnistutele koostatakse uus lahendus algatatava detailplaneeringu koosseisus, sest vajadused ehitusõiguseks on muutunud, jalgpalliareen ja staadionihoone ei mahu kehtiva ehitusõigusega alale. Nimetatud kinnistutele koostatakse uus planeeringulahendus ja antakse uus ehitusõigus vastavalt käesoleva detailplaneeringu eesmärgile. Ehitusõigus antakse ka kinnistutele Staadioni tänav, Staadioni tänav T3, Staadioni tn 14, Raudtee tn 2, Metsa tn 3 ja Metsa tn 5, kuhu kavandatakse jalgpalliareen ja staadionihoone, parklad, padeli- ja tennisehall ning päikesepark. Planeeringuala suurus on ca 11 ha ja see on näidatud korralduse lisas 1. Detailplaneeringuala piirneb selle põhjaosas Paide Linnavolikogu 28. augusti 2008 otsusega nr 64 kehtestatud Kooli tn 1 kinnistut ja perspektiivset Staadioni tänavat ümbritseva maa-ala detailplaneeringuala koosseisu jääva Pärna tn 7 kinnistuga (katastritunnus 56601:004:0131). Selles detailplaneeringus planeeriti Staadioni tänava transpordimaalt juurdepääs kinnistule, millega tuleb arvestada käesoleva detailplaneeringu koostamisel või ümber planeerida koostöös Staadioni tn 7 kinnistu omanikuga. Detailplaneeringuala piirneb ka Paide Linnavalitsuse 27. aprilli 2004 korraldusega nr 146 kehtestatud Pärna tänava elamukvartali detailplaneeringualaga, mille tulemusel planeeriti elamukrundid. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud, kuid sellest ei ole loobutud. Kuna 2002. aastal kehtestatud üldplaneering on moraalselt ja sisuliselt vananenud ja Paide linna ruumilise planeerimise vajadustele jalgu jäänud, siis arvestatakse käesoleva detailplaneeringu algatamisel ja koostamisel uue üldplaneeringu põhilahendusega. Kinnistute Staadioni tn 4, Staadioni tn 6, Staadioni tn 8 ja Staadioni tn 8a maakasutusotstarve muudeti 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringu alusel sotsiaalmaaks ja transpordimaaks ning need maakasutusotstarbed on kooskõlas käesoleva arenduse maakasutusega. Uues üldplaneeringus on kinnistute Raudtee tn 2 ja Staadioni tn 14 maakasutuse juhtotstarve ühiskondlike ehitiste maa ja puhke- ja virgestustegevuse maa, mis sobib maakasutuselt planeeritavate tegevustega. Metsa tn 3 ja Metsa tn 5 kinnistute maakasutus uues üldplaneeringus on määratud haljasala ja parkmetsamaa. Haljasala ja parkmetsamaa maakasutus on piirkonnas laiemal alal kui eelnimetatud piirkond- orienteeruvalt 2,7 hektarit olemasoleva jalgpallistaadioni, endise Paide prügila ja elektrikõrgepingeliini vaheline ala. Sellest alast ca 1 ha suurune ala kavandatakse päikesepargi ehitusalaks ja tootmismaaks. Detailplaneeringu elluviimisel toetab haljasala- ja parkmetsamaa maakasutusfunktsiooni ka planeeringualast lõunasuunda jääv tehismaastik (Ruubassaare tee 13 kinnistu; virgestustegevuse maakasutus). Uue üldplaneeringu põhilahenduse avalikel väljapanekutel (november-detsember 2024 ja jaanuaris 2026) ei esitatud detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarbe kohta arvamusi ega vastuväiteid, seetõttu loetakse detailplaneeringus kavandatava tegevuse maakasutus kooskõlas olevaks uue üldplaneeringuga. Detailplaneeringuala piirneb kinnistutega Staadioni tn 7, Staadioni tn 3, Staadioni tn 5, Staadioni tn 7, Staadioni tn 9, Staadioni tn 11, Staadioni tn 13, Raudtee haljasala H1, Raudtee tänav T3, Ruubassaare tee 9, Ruubassaare tee 13, Pärnuvälja tn 22 ja Metsa tänav. Lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringus määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Eelkirjeldatud planeeringuala on üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega alas.
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikele 2, on vaja detailplaneeringu algatamisel hinnata keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust. Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus, spordirajatiste ja seda toetavate rajatiste ehitamine, ei ole KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 6 lõige 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja anda eelhinnangu selle kohta, kas lõikes nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud valdkondadest on detailplaneeringu eesmärgiga kõige lähedasem KeHJS § 6 lõike 2 punktis 19 nimetatud puhke-, spordi- ja virgestusalade rajamine. KeHJS § 6 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ alusel on kehtestatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu. Määruse § 14 täpsustab turismimajanduse, puhke-, spordi- ja virgestusalade rajamise tegevused, mille korral tuleb koostada keskkonnamõju eelhinnang, selleks on suusakompleksi, lõbustus-, vee-, teemapargi, golfiväljaku ja loomaaia rajamine. Detailplaneeringu eesmärgiks seatud on jalgpalliareeni, staadionihoone, padeli- ja tennisehalli ning parkla ehitamine ei kuulu määruse § 14 täpsustatud tegevuste loetelusse, kuid planeeritavate tegevuste mõju ulatuse tõttu koostatakse KSH eelhinnang kavandatavatele tegevustele Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 16 punkt 1 („Muud juhud“) alusel. KSH eelhinnang koostati osaühing Enviral Projects keskkonnatehnoloogia magistrant Kaisa Kesanurme poolt, tuginedes KeHJS § 33 lõike 5 kehtestatud kriteeriumitele. Eelhinnangus selgus kavandatava arenduse keskkonnamõjudest järgmist: Mõju pinnasele, põhja- ja pinnaveele on hinnanguliselt ebaoluline eeldusel et rakendatakse tavapäraseid keskkonnakaitselisi meetmeid. Planeeritav tegevus ei suurenda ehitus- ega kasutusetapis tõenäoliselt piirkonna reostuskoormust ega avalda koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega olulist täiendavat kahjulikku mõju pinnasele ja veekeskkonnale. Mõju taimestikule ja loomastikule on ehitus- ja kasutusetapis hinnanguliselt ebaoluline, arvestades olemasolevat maakasutust, tegevusi ja loodusväärtuste paiknemist mõjupiirkonnas. Kavandatav planeeringuala ei paikne looduskaitse all oleval alal ega Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim Natura ala on ligikaudu 0,5 km kaugusel paiknev Pärnu jõe loodusala Natura 2000 võrgustiku ala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist olemasoleva hoonestuse ning spordirajatiste piirkonnas, ei ole alust eeldada kavandatava tegevuse olulist otsest ega kaudset mõju Natura 2000 alale. Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele on väheoluline, arvestades planeeringuala paiknemist olemasolevate spordirajatiste ja hoonestuse läheduses ja spordirajatiste maakasutuse edasiarendusega, ei ole maakasutuse muutus piirkonna kontekstis ulatuslik. Kavandataval planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei paikne kultuurimälestisi, arheoloogilisi leiukohti ega pärandkultuuriobjekte, millele kavandatav tegevus võiks ebasoodsat mõju avaldada. Samuti ei paikne alal väärtuslikke maastikke ega miljööalasid. Kavandatava arenduse sotsiaalmajanduslik mõju tervikuna on hinnanguliselt positiivne. Tegemist on linnakeskkonnaga ja tööstuspiirkonnaga, kus liiklusmüra ja valgusreostus paratamatult esineb, kuid tõenäoliselt elanike taluvuspiiri ei ületata. Avariiolukordade esinemise tõenäosus arenduse ehitusetapis on madal ning nende võimalik keskkonnamõju on väheoluline. Arenduse kasutusetapis tuleb võimalike ohtude minimeerimiseks teha koostööd politseiga ning leida turvalised lahendused ürituste läbiviimisel. Eelhinnangus on antud meetmed võimalike ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks ja vältimiseks, mis on arvestamiseks detailplaneeringu koostamisel. Eelhinnangu lõppjärelduse kohaselt ei ole alust eeldada kavandatava tegevusega olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ega olemasoleva keskkonnaseisundi, sh inimeste elukeskkonna, olulist ja püsivat halvenemist, mistõttu ei ole KSH algatamine detailplaneeringu koostamisel vajalik.
KeHJS § 33 lõikele 6 tuginedes, esitatakse detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnang seisukoha saamiseks AS-le Paide Vesi, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile. Paide linnavalitsus, tuginedes KSH eelhinnangu lõppjäreldusele, ei pea vajalikuks KSH algatamist, sest detailplaneeringus kavandatavate tegevustega kaasnevad keskkonnamõjud on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise käigus väljatöötatud meetmetega. . Detailplaneeringust puudutatud ametite arvamused KSH algatamise vajaduse osas on ….. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks ja kehtestajaks on Paide Linnavalitsus (Keskväljak 14, 72711 Paide linn, e-post: [email protected]). Detailplaneeringu algatamine ei anna õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks. Detailplaneeringuala piir on näidatud korralduse lisas 1 ja lähteseisukohad lisas 2. 1. Algatada Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering ja kinnitada detailplaneeringu
lähteseisukohad. 2. Algatada/jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Paide
Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Tubli linnapea (allkirjastatud digitaalselt)
Leemet Paulson linnasekretär
Lisa 1 Paide linnavalitsuse …2026 korralduse nr ..
„Paide jalgpalliareeni ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde
Detailplaneeringuala skeem
(allkirjastatud digitaalselt) Leemet Paulson Linnasekretär
Lisa 2 Paide linnavalitsuse …2026 korralduse nr ..
„Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde Lähteseisukohad Detailplaneeringu eesmärk on jalgpalliareeni, padeli- ja tennisehalli, parkla ja vajaliku taristuga seotud ehitiste ja rajatiste ruumiline planeerimine Paide linna, kinnistutele Staadioni tänav, Staadioni tänav T3, Staadioni tn 4, Staadioni tn 6, Staadioni tn 6a, Staadioni tn 8, Staadioni tn 8a, Staadioni tn 14, Raudtee tn 2, Metsa tn 3 ja Metsa tn 5 hoonestusalade, liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse planeerimiseks ning ehitusõiguse andmiseks. 1. Planeeringuala on detailplaneeringu koostamise ajal suures osas puittaimestikuga kaetud maa-ala, mille maakasutus käesoleval ajal, maakatastri alusel on üldkasutatav maa, tootmismaa ja ärimaa. Juurdepääs planeeringualale on Staadioni tänava ja Raudtee tänava kaudu. 2. Detailplaneeringu koostamiseks koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (alusplaan mõõtkavas 1:500) kogu planeeringuala ulatuses, aruanne esitada Paide linnavalitsusele. 3. Piirangud: 3.1. Planeeringuala piirneb läänesuunas elektri kõrgepingeliini 35- 110 kV kaitsevööndiga ja ala läbib põhja-lõunasuunaliselt elektrikaabelliin. 3.2. Staadioni tänava ja Staadioni tänav T3 teemaale on rajatud Paide linna ÜVK torustik, arvestada torustiku kaitsevööndiga. 4. Planeeringu koostamisel arvestada ksh eelhinnangus (lisa 3) antud meetmetega. 5. Detailplaneeringu koosseisus lahendada ja käsitleda: 5.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus. 5.2. Situatsiooniskeem ja funktsionaalsed seosed piirkonnaga 5.3. PlanS § 126 lõike 1 punktides 1 kuni 9 nimetatud ülesanded ja täiendavalt: 1) kruntide maakasutuse sihtotstarve; 2) jalgpalliareen ja jalgpalli sisehall peab moodustama arhitektuurse terviku; 3) kinnistule Staadioni tn 14 kavandatav ehitis peab olema kooskõlas teisele poole Staadioni tänav T3 tänavamaad, Pärna tänava elamukvartali detailplaneeringus (kehtestatud Paide Linnavalitsuse 27.04.2004 korraldusega nr 146) elamukruntidele antud ehitusõigusega (sh vältida varjutuse teket). 4) anda ehituslikud ja arhitektuursed nõuded ehitistele, mis sobiks nende funktsionaalsusega ja looduskeskkonnaga; 5) anda detailplaneeringus planeeritud lahenduse seosed planeeringuala kontaktvööndiga; 6) koostada jalgpalliareeni 20 meetri kõrguse valgustuse mõju analüüs lähipiirkonnale; 7) koostada 4500 inimest mahutava jalgpalliareeni müra analüüs piirkonnale, anda staadionimüra levimist piiravad tingimused Pärna ja Kooli tänava elamukinnistutele; 8) anda jalgpalliareeni ja parkla valgustuse ehitamiseks tingimused, mis leevendaks valgusreostuse teket planeeringualast põhjasuunda jäävale elamualale; 9) anda ehitiste arv, ehitisealune pind ja suurim lubatud kõrgus; 10) parkimiskohad planeerida selliselt, et minimaalselt 8 koha vahel oleks tõstetud (min. 4 m laiune haljas-saar; 4.4. Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. 4.5. Haljastuse planeerimisel arvestada tingimusega, et vähemalt 10% krundi pindalast peab
olema haljastatud. 4.6. Sademevee ärajuhtimiseks ei ole piirkonnas linna sademeveekanalisatsiooni ja planeeringuarenduse tõttu ei ole kavas sademeveekanalisatsiooni ehitada. Planeeringualal formeeruv sademevesi juhtida haljasalale või planeeringualaga piirnevasse eesvoolukraavi. Eesvoolu juhtimise eelduseks on veeseaduse nõuete täitmine sadevee kui heitvee eesvoolu juhtimisel. 4.7. Servituutide seadmise vajadus. 4.8. Planeeringujärgselt avalikku kasutusse planeeritavate rajatiste ehitamine ja/või rajatiste ehitusjärgne avalikku kasutusse üleandmine Paide linnale. 4.9. Näidata joonistel planeeringuala olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. 4.10. Ülevaadet tekkivatest jäätmetest, jäätmete käitlemise lahendus, sh sorteeritud jäätmete kogumise vajadus. 5. Planeeringu koostamisel arvestada, et seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil (sh ehitusaegne), et seadmete poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtustele. 6. Planeeritavatele hoonetele paigaldatavatest tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeringuala ümbrusesse jäävatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. 7. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. kaasneva müra vähendamiseks. 8. Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. 9. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega ja kõikide planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega. Trasside valdajatelt taotleda tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks. 10. Planeeringu joonised (v.a situatsiooniskeem) vormistada mõõtkavas 1:500. Planeeringu koosseisus esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon ja vaated põhilistest vaatesuundadest planeeringuala suunas koos piirkonna hoonete ja haljastusega. 11. Kehtestatud planeeringu vormistamisel arvestada Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute dokumentide Maa-ametile (maakatastripidajale) esitamise juhendis“ ja riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ toodud nõuetega. Enne planeeringu põhilahenduse vastuvõtmiseks esitamist teha üleriigilises planeeringute andmekogus PLANIS kontrolltest planeeringu nõuetega vastavuse kontrolliks. 12. Kehtestatud detailplaneering esitada Paide Linnavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt- joonised dwg ja pdf formaadis, seletuskiri doc ja pdf formaadis. Lähteseisukohad koostas Anti Annus planeeringute peaspetsialist
(allkirjastatud digitaalselt) Leemet Paulson Linnasekretär
VIP PARKLA
3 t ele
üle ka
nd eb
us si
PÄIKESEPARK
7 ,0
0
4 ,0
0
ALAJAAM
GEN
GEN
A2
A2
K
PM
2 7
2 7
2 7
A 3
A 3
W est Elevation
N o rt h E le v a ti o n
2
m 4 .9
2
m 5 .9
2
m 1 8 .0
2
m 3 1 .6
2
m 3 2 .8
2
m
1 4 1 .4
2
m 3 .4
2
m 3 .4
2
m 1 .5
2
m 1 .6
2
m 1 .5
2
m 1 .5
2
m 9 4 .6
2
m
1 0 8 .5
2
m
1 2 0 .2
2
m 4 2 .7
2
m 1 2 .0
2
m 8 2 .4
2
m 2 1 .4
2
m 1 .8
2
m 1 .8
2
m 1 .8
2
m 4 .6
2
m 2 1 .4
2
m 5 7 .4
2
m 1 1 .2
2
m 1 1 .4
2
m 3 .5
2
m 2 .4
2
m 1 6 .1
2
m 6 .6
2
m 4 .3
2
m 4 .1
2
m 1 .8
T u rv a k o n tr o ll
V ä ra
v a d
T u rv a k o n tr o ll
V ä ra
v a d
F u a je e
v ä lja
k u t e h n o
La od , g
ar aa
ži d,
ru um id (
m ed
pu nk t, ... )
te en
en da
va d
fä nn is ek to rit
V as ta sv
õi st ko
nn a
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
A kt iiv
su sa la
P es
um .
R iie tu sr
uu m
K or .
vä lja
ku te
hn o
La od , g
ar aa
ži d,K lu bi ru
um id
A1
A1
1100 x 1400 300 DX
MonoSpace KONE LIFT
4,0 0
4,0 0
1 0 ,0
0
4 ,0
0
9,0 0
7,0 0
7 ,0
0
4 ,0
0
K ül
m ik
Külmik
K ül
m ik
K ül
m ik
East Elevation
2
m 15
3. 4
2
m 10
0. 5
2
m 10
0. 3
2
m 1.
9
2
m 1.
8
2
m 1.
9
2
m 1.
9
2
m 1.
8
2
m 1.
9
2
m 19 .3
2
m 19 .3
2
m 2.
7
2
m 2.
7
2
m 1.
7
2
m 1.
7
2
m 15 .8
2
m 9.
3
2
m 7.
8
2
m 2.
2
2
m 2.
9
2
m 12 .2
2
m 41 .3
2
m 1.
5
2
m 16 .5
2
m 12 .2
2
m 2.
4
2
m 56 .5
2
m 64 .4
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
T re
en er id
D op in gu
ko nt ro ll
K öö
k
S öö
gi sa
al K oh tu
ni ku
d
R iie tu sr
uu m
R iie tu sr
uu m
K au
ba nd
us pi nd
Te hn
o
T re
en er id
Toidulift
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 23 .0
2
m 64 .5
2
m 26
7. 0
2
m 13
4. 1
2
m 12 .0
2
m 19 .4
2
m 82 .1
2
m 1.
8
2
m 1.
8
2
m 1.
8
2
m 4.
6
2
m 13 .9
2
m 51 .9
2
m 12 .0
2
m 12 .1
2
m 2.
2
2
m 5.
8
2
m 11 .0
2
m 2.
2
2
m 3.
8
2
m 4.
4
vä lja
ku te
hn o
La od , g
ar aa
ži d,
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
D el eg
aa t
F ot
og ra
af id
K lu bi ru
um id
R iie tu sr
uu m
M ee
di a
K or id or
vä lja
ku te
hn o
La od , g
ar aa
ži d,
7,0 0
PL ANEE
RIT AV ST
AADIO NI
TÄ NAV
K
PM
S ou th E le va tio
n
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
2
m 4.
9
2
m 4.
9
K or id or , f
ua je e
2
m 31
5. 9
P es
um .
2
m 4.
3
K or is t.
2
m 3.
4
La du
2
m 7.
5
W
C
2
m 5.
5
T ub
a
2
m 23 .4
La du
2
m 4.
1
2
m 14
5. 4
2
m 10
9. 7
2
m 18
0. 4
2
m 10
0. 0
2
m 20 .8
2
m 3.
4
T ub
a
2
m 19 .2
T ub
a
2
m 19 .2
T ub
a
2
m 19 .2
T ub
a
2
m 19 .2
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
K au
ba nd
us pi nd
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
20 tu
ba , k
ab in et
H os te l
K au
ba nd
us pi nd
K au
ba nd
us pi nd
K au
ba nd
us pi nd
5 pa re
m po
ol se t j a
5 va
sa kp
oo ls et in
va lii di le s ob iv at w
c- du
šš iru
um ig a tu
ba
7,0 0
S uurim
lubatud hoonete kõrgus - 13 m
S uurim
lubatud hoonete arv krundil - 2
S uurim
lubatud hoonetealune pind - 4200 m ²
K rundi pindala - 7293 m
²
P adeli- ja tennisehall
13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW
13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW
13.32 kW
13.32 kW
13.32 kW
13.32 kW 13.32 kW
13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW
13.32 kW
6.66 kW
6.66 kW
6.66 kW
13.32 kW
6.66 kW
6.66 kW
PK 10R
61.47
61.17
60.83
60.81
60.93
60.73
60.97
61.04
61.32
61.88
61.84
61.76
61.65
61.61
61.74
61.22
61.14
60.78
60.76
60.93
60.96
60.86
64.55
60.83
60.72
60.78
60.81
60.98
60.81
60.81
60.80
60.86
61.01
60.98
60.94
60.91 60.95
61.31
61.01
61.00
61.08
61.06
61.04
60.95
61.16
61.23
61.27
61.37
61.19
61.24
61.22
61.65
TP
Kraav
K ra
a v
K ill
Kill
TP
TP
Kraav
K ra
a v
K ra
a v
K ra
a v
61.41
6 1.5
2
6 1.4
0
6 0 .5
1
6 0 .9
9
61.01 61.11
61.06
6 1.1
7
60.50
6 0 .6
3
6 1.4
5
6 1.6
3
6 1.6
5
6 1.5
5
61.41
6 1.4
2
6 1.6
1
6 1.
3 9
6 1.
3 2
6 2 .0
1
6 1.13
61.08
61.35
6 1
.4 2
61.19
60.86
60.89
6 0 .7
2
6 0 .7
9
5 9 .7
7
6 0 .0
6
6 0 .8
5
60.89
6 0 .8
6
6 0 .9
2
6 0 .9
8
5 9 .5
4
60.72
60.69
60.53
6 2 .8
5
6 0.7
8
6 0.
73
6 4 .0
4
6 0 .6
9
6 0 .6
5
60.84
60.79
60.67
6 0 .7
5
6 0 .8
7
60.79
6 0 .7
9
5 9 .6
7
5 9 .6
7
6 1. 0 9
6 0 .7
5
6
0 .5
8
6 0 .7
7
5 9 .5
7
60.57
59.63
60.59
6 1.8
6
6 1.7
1
61.66
61.96
6 1.7
8
6 1.5
3
6 1.6
4
6 2 .0
5
6 1.6
9
6 1. 6 9
6 1.6
4
6 1. 6 3
61 .16
60.76
6 1.0
9
6 1.1
4
6 1.0
4
6 1.0
2
6 0.
91
6 1.
11
5 9 .9
4
6 1.
0 0
6 1.
0 7
6 0 .9
6
6 0 .7
9
6 0 .7
2
6 0 .8
7
6 0.
95
60.44
60.83
60.94 60.42
60.75
6 0 .8
1
60.90
6 0 .8
8
60.93
6 1. 10
6 1. 18
6 1.3
2
6 1.4
2
6 1.3
1
5 9 .6
4
5 9 .6
6
61.61
K ra
a v
Kr aa
v
K ra
a v
60.46-60.47
61.06
60.15-60.08
61.11
60.04-60.10
60.99
59.79-59.78
61.01
60.40-60.15
60.89
59.45-59.33
61.05
60.45-60.16
60.88
59.68-59.66
61.04
60.96
61.19
61.24
61.51 60.74
61.49
61.14
61.01
60.68
60.92
60.64
60.68
60.91
60.95
60.72
60.78
60.68
60.91
61.07
61.05
61.18 60.97
60.81
60.84
62.89
63.11
64.39
61.11
60.75
60.78
Ti ik
Pinnastee
P in na
st ee
Pin na
ste e
P in
n a st
e e
60.97 60.73
60.81
5 9 .7
3 60.82
6 0 .9
1
61.33
6 0 .8
3
6 1.
4 7
5 9
.6 9
6 0 .9
4
6 0 .7
9
6 0 .9
5
60.81
63 .88
60.98
6 0 .8
0
6 0.
75
60.86
60.91
61.02
5
9 .5
4
6 0 .9
1
6 1.
2 1
6 0 .7
5
5 9 .6
4
5 9 .5
8
5 9 .5
1
6 0 .6
3
60.71
61.13
60.83
60.90
61.04
6 0 .9
1
6 1.
0 6
6 0 .1
3
5 9 .7
1
61.23
6 0 .9
6
6 1. 19
61.14
61.22
60.97
6 0 .8
8
61.18
60.81
5 9 .4
4
6 0 .5
3
6 0 .6
5
60.71
60.86
60.68
5 9 .4
0
6 1.15
6 1. 0 9
5 9 .6
3
5 9 .6
2
6 1.
17
6 0 .2
1
6 0 .9
6
60.74
6 0 .7
9
6 0 .9
7
6 1. 0 0
5 9 .8
3
60.50
6 0 .9
7
6 1. 0 8
5 9 .7
6
6 0 .9
5
5 9 .5
9
6 0 .7
0
60.80
6 0 .8
4
6 0 .8
8
5 9 .7
5
6 0 .9
8
6 1. 0 3
60.76
60.74
6 0 .9
9
5 9 .7
5
6 0 .9
9
61.22
6 1.0
1
6 0.9
3
6 0.
24
5 9 .6
9
6 0.7
4
6 1. 0 4
60.65
60.61
6 1. 12
5 9 .7
8
6 1. 0 3
60.62
6 1. 0 0
5 9 .6
6
6 1. 0 3
6 1. 0 7
6 0 .9
0
60.51
6 1. 0 8
5 9 .6
1 6 0 .8
3
65.00
6 5 .7
9
60.70
6 0 .9
5
6 0 .7
8
6 0 .6
4
61.05
62.50
64.34
6 4 .0
5
6 3 .4
8
62.59
60.77 6 0 .9
8 5 9 .5
8
6 0 .9
8
60.73
6 1. 0 2
6 0 .6
2
60.77
60.76
60 .82
60.91
61.14
6 0 .7
6
6 0 .8
0
6 0 .0
6
6 0 .0
8
6 0 .5
5
6 0 .6
4
60.67
6 0 .8
0
6 0 .8
0
60.92
60.77
6 0 .8
4
6 0 .8
9
60.93
6 0.
90
6 1.0
0
6 0 .8
2
6 0 .2
3
6 0.
38
6 1.0
9
6 1.0
4
6 1.1
0
6 1.2
1 6
0. 37
6 1.2
7
6 1.1
8 6
0. 43
60.97
61.01
61.02
61 .17
6 5 .5
0
6
4 .4
4
6 1.
6 4
6 1.
9 4
62.04
6 5 .3
6
6 2 .0
4
6 2 .5
9
6 1.
5 4
6 1.2
4
6 0 .4
8
6 1.2
4
6 1.3
1
6 1.2
6
6 0 .5
2
6 1.2
4
6 1.3
2
6 1.
5 3
6 1.
5 4
6 1.
5 7
6 1.
6 0
6 1.
5 5
6 1.
4 9
6 1.
5 8
6 1.6
4
6 1.6
2
6 1.4
6
6 1.5
0
6 0 .8
8
60.19-60.21
60.80
60.44-60.23
60.98
60.60-60.29
61.07
60.47-60.02
60.92
60.53-60.35
61.06
60.48-60.39
61.01
59.39-59.44
61.07
60.45-60.08
61.09
6 5 .0
9 6 5 .1
5
65.57
6 5 .9
9
6 5 .9
3
6 6 .9
6
6 5.
93
6 6.
40
65.37
65.46
65.42
64.36
66.55
64.48
1
2
2
1
3
1
2
1
2
1
2
3
1
2
1
2
1
2
1
2
1
3
2
1
2 60.96
61.03
61.27
61.47
61.46
61.48
61.39
61.32
61.12
60.77
61.15
61.18
60.82
60.85
60.88
60.99 60.99
61.11
60.85
60.75
60.76
60.75
60.83
60.81
60.98
61.02
61.00
60.74
60.91
60.79
60.79
60.74
60.74
60.72
60.90
60.80
60.90
60.97
61.39
61.58
62.37
62.18
63.12
64.71
65.71
65.61
62.85
61.85
61.45
6 5 .2
0
6 4 .9
8
6 2 .2
3
6 1.9
8
6 2 .6
0
6 2 .3
1
6 2 .2
3
6 1.
3 5
6 1.6
4
6 5 .0
8
6 4 .7
9
6 4 .3
1
62.12
61.80
A .
Lill
L ill
K ra
a v
K ra
a v
K ra
a v
6 0 .7
4
6 1.2
9
6 1.3
4
6 1.3
9
61.51
6 1.2
9
6 1.3
8
6 1.2
9
6 1.2
5
6 1.2
6
B e t.
6 1.4
8
6 1.4
1
6 1.5
2
61.57
61.89
6 1. 69
6 1. 84
61.88
61. 84
61. 72
6 1. 6 3
61. 68
61.63
6 1.6
5
6 1.8
1
60.94
6 1.
5 5
6 1.7
9
6 1.9
0
Lill
A .
A.
A.
A . A .
A .
A.
61.57
61.54
6 1.4
2
6 1. 0 4
6 0 .7
2
6 0 .9
2
6 1.6
1
6 1.4
4
6 1.0
1
6 0 .4
4
6 1.2
6
6 1.4
4
6 1.3
0
6 1.2
6
6 1.4
6
6 1.0
8
6 1.0
3
6 0 .6
1
6 1.2
0
6 1.3
4
6 0 .2
1
6 1.14
6 1.3
7
Kivi
K iv i
K iv i
Kivi
Kivi
B et .k iv i
B et.kivi
K ra
a v
Kr aa
v
K ra
a v
K ra
a v
K ra
a v
K ra
a v
6 1.2
0
6 1.2
9
6 0 .3
9
6 1.2
3
6 1.3
5
6 1.2
0
6 0 .8
9
6 1.3
0
6 1.4
3
6 1.3
0
6 1.3
5
5 9 .8
4
6 1.2
4
5 9 .9
7
6 1.4
8
6 1.4
7
6 1.5
8
6 1.4
0
6 1.6
0
6 1.6
2
6 0 .11
6 1.0
2
R a u d te
e tä
n a v
A .
A .
A .
A .
6 1.7
2
6 0 .2
4
6 1.4
2
6 1.4
7
6 1.9
0
6 1.9
9
59.66-59.76
61.35
59.73-59.84
61.58
59.87-59.73
61.39
59.61-59.87
61.58
60.52
60.88
60.85
60.88
60.70
61.01
56601:004:0091 Staadioni tn 1
56601:004:0096 Ruubassaare tee 13
56601:004:0114 Staadioni tn 2
56601:004:0118 Staadioni tn 4
56601:004:0131 Pärna tn 7
56601:004:0132 Kooli tänav T2
56601:004:0710 Ruubassaare tee 9
56601:004:0973 Pärna tn 10
56701:001:0020 Staadioni tänav T2
56701:001:0021 Staadioni tänav
56701:001:0031 Ruubassaare tee 7
56701:001:0032 Raudtee tänav T5
56701:001:0082 Ruubassaare tee
56701:001:0332 Staadioni tn 7
56701:001:0333 Staadioni tn 11
56701:001:0334 Staadioni tn 3
56701:001:0336 Staadioni tn 5
56701:001:0340 Staadioni tn 13
56701:001:0341 Staadioni tn 9
56701:001:0365 Raudtee haljasala H1
56701:001:0580 Staadioni tn 6
56701:001:0582 Pärnuvälja tn 22
56701:001:0677 Staadioni tn 8a
56701:001:0681 Pärna tn 10a
56701:001:0688 Staadioni tänav T3
56701:001:0696 Staadioni tn 8
56701:001:0697 Pärnuvälja tn 22a
56701:001:1010 Raudtee tänav T3
H
Ja lg
pa lli
ha ll
x= 6527350
y =
5 8 8 7 5 0
x= 6527200
y =
5 8 8 9 5 0
x= 6527350
y =
5 8 9 3 0 0
x= 6527650
y =
5 8
9 4
0 0
x= 6527700
y =
5 8 9 2 0 0
x= 6527600
y =
5 8 9 0 0 0
639 60.693 60.83
61.99
62.52
62.55
62.00
62.20
62.41
61.80
61.55
61.18
61.13
61.57
61.62
61.42
61.39
61.37
61.44
61.57
61.45
61.51
61.50
61.56 61.46
61.49
61.17
61.12
60.98
61.01
60.96
60.75
60.84
60.76
60.91
60.71-60.53
61.44
A .
Kill
B e t.k ivi
B e t.k ivi
Be t.k ivi
A.
A .
A.
A.
A.
Kil
K ill
Kil
Kil
61.16
6 0 .9
3
6 1.5
6
6 1.
4 3
61.54
6 1.5
8
6 1.4
8
6 1.6
8
6 1.6
9
6 1.6
9
6 1.6
8
6 1.8
5
61.64
6 1.
6 7
6 1.7
6
61.72
61.86
B e t.
61.47
61.64
6 1.
3 8
61.46
Be t.k ivi Be
t.k ivi
6 1.6
2
6 1.7
6
6 1.5
3
61.77
6 1.7
5 6 1.7
0
6 1.6
8
K u n s tm
u ru
61.35
61.36
6 1.9
7
6 1.8
8
61.56
6 2.
03
6 1.9
1
6 1.4
7
6 1.
6 3
6 2 .18
6 1.
9 7
6 2 .0
9
6 1.9
6
6 2 .19
6 1.8
1
Kraav
St aa
dio ni tä
na v
Kill
61.06 H
Te e n in
d u s h o o n e
6 1.6
9
6 1.0
5
T ii k
Or ien .
2
1
3 1
3
1
1 4
4 1
1
2
1
2
1
2
3 1
4
2
1
3
2
1
2
1
23
6 1.4
3
K-4
K-5
K-2
KK5-8
K-3
RK-6
RK-5
RK-1
SK-1
RK-2
DK-1
SK-2
SK-3
RK-4
PVK 200
LÕP-1
SK-4
DK-6
DK-5
DK-4
DK-3
DK-2
KK5-7
KK5-6
KK5-5
KK5-4
KK5-3
KK5-2
KK5-1
KK8-85
KK8-84
KK8-86
K8-87
K8-88
60.92
60.96
60.67
60.84
60.73
60.85
60.67
60.74
60.76
60.83
60.86
60.80
60.80
60.89
60.79
60.82
60.85
60.94
61.18
61.11
62.01
61.03 60.93
60.92
60.92
60.88
60.72
60.85
60.87
60.79
60.83
60.86 60.92
60.84
60.94
60.85
60.92
61.04
60.80
60.92
60.94
61.14
61.39
61.54
62.45
61.97
61.77
61.78
61.8261.78
61.82
62.29
62.33
61.97
61.61
61.55
61.53
61.56
61.26
61.27
61.16
61.08
60.95
60.97
60.95
60.82
60.91
60.93
61.04
61.09
60.98
60.91
60.92
60.96
60.96
60.90
62.13
61.47
61.30
61.79
61.16
63.46
62.08
61.26
62.04
61.65
61.53
61.42
61.21
61.11
61.18
61.20
61.28
61.46
61.22
61.10
61.08
61.11
60.99
60.90
60.92
60.96
61.84
60.81
60.81
60.98
60.98
61.11
61.08
60.98
60.98
60.84
60.85
60.87
62.80
62.41
62.96
60.85
60.79
61.06
61.05
60.95
60.80
60.98
60.92
60.98
60.81
60.80
60.84
1
2
1
2
1
62.09
61.90
61.47
61.32
61.32
61.33
61.19
61.43
K u n s tm
u ru
Bet.
61.93
6 1.9
2
6 1.9
0
A.
A .
S ta
a d io
n i tä
n a v
H
62.0 4
6 1.5
2
1
3
2 1 2
1
3
2
1
6 1.5
8
6 1.7
4
6 1.6
1
1
2
2
1
2
2
1
61.96
6 2 .2
0
6 2 .3
4
K-6
V-2
SK-5 SIK-1
SK-6
SK-7
SK-8
SK-9
MK-2
TP
MK-1
MK-3
MK-4 SIK-2
VK-1
MK-5
MK-6
56701:001:1185
Staadioni tn 14
56701:001:1186
56701:001:1182
56701:001:1183
Staadioni tn 6a
Metsa tn 5
56701:001:1184 Metsa tn 3
56701:001:1181Metsa tänav
Raudtee tn 2
DETAILPLANEERINGU SKEEM
detailplaneeringu ala piir
olemasolev kinnistu piir
LEPPEMÄRGID:
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
2
Töö nimetus: Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang.
Töö tellija:
Paide Linnavalitsus
Keskväljak 14, 72711
Paide linn
Kontaktisik Anti Annus
Tel. 511 3815
Töö teostaja:
Enviral Projects OÜ
Vastemõisa, 71301
Põhja-Sakala vald
Kontaktisik Kaisa Kesanurm
Tel. 5573602
www.enviral.ee
Ekspert:
Kaisa Kesanurm (MSc Keskkonnatehnoloogia, TÜ)
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
3
Sisukord
Sissejuhatus ......................................................................................................................................................... 4
1. Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus .................................................................................................... 5
1.1 Tegevuse kirjeldus ................................................................................................................................. 5
1.2 Asukoha kirjeldus .................................................................................................................................. 5
2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .......................................................................................................................... 12
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................................................... 14
3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused ....................................................................................................... 14
3.2 Pinnas, geoloogia, hüdrogeoloogia ja pinnavesi ................................................................................. 15
3.3 Taimestik, loomastik ja teised kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad .............. 15
3.4 Välisõhu kvaliteet, sh müra ja lõhn .................................................................................................... 17
4. Võimaliku keskkonnamõju kirjeldus, hinnang mõju olulisusele ................................................................... 19
4.1 Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele .......................................................................................... 19
4.2 Mõju taimestikule ja loomastikule ...................................................................................................... 20
4.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ......................................................... 21
4.4 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele ....................................................................................... 21
4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müra tasemele ................................................................................... 22
4.6 Valgusreostus ...................................................................................................................................... 22
4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................................................... 23
4.8 Avariiolukorrad ................................................................................................................................... 24
4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju ................................................................................................................... 25
5. Järeldus ......................................................................................................................................................... 26
6. Keskkonnakaitse meetmed ........................................................................................................................... 27
Joonised Joonis 1 Kavandatava planeeringuala asukoht Paide linnas ....................................................................... 9 Joonis 2 Kavandatava planeeringuala ümbrus ........................................................................................... 9 Joonis 3 Detailplaneeringu kavandatav lahendus .................................................................................... 10 Joonis 4 Kavandatava planeeringuala paiknemine Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusel näidatud
tööstusalade suhtes .................................................................................................................... 10 Joonis 5 Kavandatava planeeringuala kitsendused .................................................................................. 11 Joonis 6 Kaitsealused liigid ja levialad kavandatava planeeringuala ümbruses ....................................... 11 Joonis 7 Detailplaneeringud kavandatava planeeringuala lähiümbruses ................................................ 13 Joonis 8 Kavandatava planeeringuala mõjupiirkond ................................................................................ 14 Joonis 9 Kaitsealused alad kavandatava planeeringuala mõjupiirkonnas ................................................ 16 Joonis 10 Kavandatava planeeringuala lähipiirkonnas keskkonnaluba omavate tootmis- ja
tööstusettevõtete paiknemine ................................................................................................... 18
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
4
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Paide linna jalgpalliareeni ja selle
lähiala kavandatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude
tuvastamiseks. Eelhinnangu eesmärk on anda alus otsustamaks, kas keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH) tuleb algatada või mitte. Kavandatav planeeringuala paikneb Paide linna edelaosas
Staadioni, Raudtee, Mündi ja Pärna tänavate vahelises piirkonnas.
Keskkonnamõju käsitletakse kui kavandatava tegevusega seotud otsest või kaudset mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule ning kultuuripärandile või varale. Mõju loetakse oluliseks juhul, kui see
eeldatavalt ületab keskkonna taluvusvõime, põhjustab keskkonnas pöördumatuid muutusi või seab ohtu
inimese tervise ja heaolu, vara või kultuuripärandi1.
Lähtuvalt kavandatava detailplaneeringu iseloomust ehk jalgpalliareeni ja seda toetava infrastruktuuri
rajamisest, tuleneb Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu andmise kohustus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) §6 lg 2 p 10 ja 22 ning
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 p 2 ja §16 p 16.
Eelhinnang on koostatud tellija esitatud sisendandmete ning kavandatava tegevuse asukohapõhise teabe
põhjal.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja juhendmaterjalidest:
1. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, november
2017
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Riigikogu, 22.02.2005
3. Määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Vabariigi Valitsus, 29.08.2005
4. Määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaminister, 16.08.2017
Eelhinnangu koostamisel kasutatud peamised andmeallikad on:
1. Detailplaneeringu eskiislahendus
2. Tellija esitatud teave planeeritava tegevuse ja piirkonna kohta
3. Keskkonnaportaal
4. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused
5. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS
Eelhinnangu koostamise raames ei teostatud täiendavaid uuringuid kavandatava planeeringuala ega
tegevuse kohta.
1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, november 2017
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
5
1. Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
1.1 Tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringuga kavandatakse Paide linna edelaossa jalgpalliareeni rajamist olemasolevate
spordirajatiste, milleks on linnastaadion, kunstmuruväljak ja sisehall, vahetusse lähedusse. Lisaks
jalgpalliareenile on planeeritud rajada ka seda toetav taristu, padeli- ja tennisehall, virgestusala ja
majutushoone. Kavandatav jalgpalliareen projekteeritakse mahus, mis võimaldab korraldada
rahvusvahelise tasemega spordiüritusi. Areeni kavandatav mahutavus on kuni 4500 pealtvaatajat.
Planeeringu eesmärk on olemasoleva sporditaristu edasiarendamine ning piirkonna kasutusvõimaluste
laiendamine nii tippspordi, harrastusspordi kui ka vaba aja veetmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse
elluviimisega kaasnevad mõjud avalduvad nii ehitusetapis kui ka kasutusetapis. Ehitusetapis on
peamisteks tegevusteks ehitustööd ja nendega seotud logistika, kasutusetapis aga spordiürituste ja
treeningtegevuse läbiviimine ning sellega kaasnev külastajate ja transpordikoormuse suurenemine.
Kavandatava tegevuse elluviimine võib avaldada positiivset mõju piirkonna sotsiaal-majanduslikule
arengule, sh:
1. spordi- ja liikumisvõimaluste paranemine erinevatele sihtrühmadele
2. piirkonna atraktiivsuse kasv spordiürituste ja -turismi sihtkohana
3. kohaliku ettevõtluse ja teenuste nõudluse suurenemine
Jalgpalliareeni rajamise vajadus tuleneb piirkondlikest arengudokumentidest, sidusrühmade tagasisidest
ning kogukonna ootustest spordi- ja liikumisvõimaluste parandamiseks. Kavandamisel on arvestatud
erinevate sihtrühmade vajadustega, sealhulgas noorte, harrastajate, erivajadustega inimeste ning
erinevate vanuse- ja soogruppide ligipääsuga sporditaristule.
1.2 Asukoha kirjeldus
Eelhinnang hõlmab Paide linna jalgpalliareeni ja selle lähiala kavandatavat planeeringut. Tegemist on
valdavalt spordi- ja osaliselt loodusliku kasutusega alaga, mida ümbritseb segafunktsiooniga piirkond
(spordirajatised, tootmisalad ja elamud). Kavandatav planeeringuala paikneb Paide linna edelaosas
Staadioni, Raudtee, Mündi ja Pärna tänavate vahelises piirkonnas ja on ümbritsetud erinevate
spordirajatistega, sealhulgas Paide linna kunstmuruväljak, linnastaadion, jalgpallihall, tenniseväljakud
ning tehismaastiku terviserada. Kavandatavast planeeringualast ida suunas paiknevad E-Piim Tootmine
AS tootmisüksused ja jäätmekäitluskoht Verston OÜ käitluskoht. Lähiümbruses asuvad ka mitmed teised
ettevõtted, sh Utilitas Eesti AS, OÜ BaltSkan Ehitus, Paide MEK AS, Adven Eesti AS, Paide Ruubassaare
tee 8d/8c jäätmekäitluskoht. Planeeritav rajatis jääb kahe Paide tööstusala vahele, millest Mündi-
Raudtee vaheline ala on juba ettevõtetega kaetud ja Pärnuvälja pigem perspektiivne laiendus
tööstuspiirkonnale. Kavandatavast planeeringualast põhja suunas paiknevad lähimad elamud ja Pärna
elamukvartali arendus, veidi kaugemal Paide Hillar Hanssoo Põhikool ja PAIde Lasteaed (Joonis 1, Joonis
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
6
2, Joonis 3, Joonis 4)2 3 4.
Lähiümbruses on kavandamisel mitmeid arendusi, sealhulgas5:
1. Toiduainetööstus – hernejahu tootmine (Ruubassaare tee 16 kinnistu DP).
2. Koeru hooldekeskuse Paide teenusüksus (Koeru hooldekeskuse Paide teenuskeskuse DP).
3. Teedeehituse hoolduskeskuse töökoja-, lao- ja büroohooned (Raudtee tn 1a ja Ruubassaare tee
7 kinnistute DP).
4. Pärnu jõe äärne matka- ja suusarada (Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja DP).
5. Raudtee ja Pärna tänava nurgal Pärna elamukvartal.
Kavandatav tegevus on seotud piirkonna olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ning võib
avaldada koosmõju teiste arendustega. Läheduses paiknev elamuala tähendab, et kavandatava
tegevuse mõjusid tuleb hinnata eelkõige müra, liikluskoormuse ja valgusreostuse aspektist, mis võivad
mõjutada elanike heaolu.
Kavandatav planeeringuala hõlmab järgmisi kinnisasju:
1. Raudtee tn 2 (katastritunnus 56701:001:1186)
2. Staadioni tn 6 (katastritunnus 56701:001:0580)
3. Staadioni tn 6a (katastritunnus 56701:001:1182)
4. Staadioni tn 8 (katastritunnus 56701:001:0696)
5. Staadioni tn 8a (katastritunnus 56701:001:0677)
6. Staadioni tn 14 (katastritunnus 56701:001:1185)
7. Staadioni tänav (katastritunnus 56701:001:0021)
8. Staadioni tänav T3 (katastritunnus 56701:001:0688)
9. Metsa tn 3 (katastritunnus 56701:001:1184)
10. Metsa tn 5 (katastritunnus 56701:001:1183)
Kavandatava planeeringuala pindala on ligikaudu 11 ha, millest 1 ha moodustab looduslik rohumaa, 7,9
ha metsamaa ning 1,5 ha muu maa, absoluutne kõrgus jääb vahemikku 61–64 m. Kuigi ala täidab
lokaalset rolli elustiku liikumisel, ei ole tegemist kõrge loodusväärtusega alaga. Hõlmatavate
kinnisasjade iseloomustus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1). Kavandatavat planeeringuala
läbivad tehnovõrgud, sh elektrimaakaabel, veevarustuse ja kanalisatsiooni torustik ning
sademeveekraav. Enne ehitustööde alustamist tuleb tehnovõrkude valdajatega tegevused
kooskõlastada (Joonis 4). Kavandatav planeeringuala on hästi ligipääsetav olemasoleva teedevõrgu
kaudu, kuid arvestada tuleb võimaliku liikluskoormuse kasvuga ürituste ajal.
Kavandatav planeeringuala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga. Samuti ei jää alale kaitse alla
olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähimad kaitstavad loodusobjektid on:
1. Ligikaudu 1 km kaugusel edelas III kaitsekategooria taimeliigi siberi võhumõõga (Iris sibirica)
kasvukoht (Keskkonnaregistri kood KLO9355310).
2. Ligikaudu 0,5 km kaugusel lõunas Pärnu jõe loodusala (Keskkonnaregistri kood EE0040345)
2 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 3 Google Maps, allikas: https://maps.google.com, seisuga 17.03.2026 4 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, allikas: https://kotkas.envir.ee/, seisuga 17.03.2026 5 Paide Linnavalitsus. Detailplaneeringud, allikas https://paide.kovtp.ee/et/detailplaneeringud, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
7
Natura 2000 võrgustiku ala.
3. Ligikaudu 2 km kaugusel lääne suunas III kaitsekategooria loomaliikide nagu hallpõsk-pütt
(Podiceps grisegena) (Keskkonnaregistri kood KLO9134171) ja rukkirääk (Crex crex)
(Keskkonnaregistri kood KLO9119107) elupaigad.
4. Kavandatavast planeeringualast ligikaudu 1 km kaugusel lääne suunas (Pärnuvälja tn 19 ja 21
kinnistutel) on 2025. aastal registreeritud II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis)
sigimispaik (Keskkonnaregistri kood KLO9137111) (Joonis 6).
Kavandatava planeeringuala piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud ning haavatav
maapinnalt lähtuva punkt- ja hajureostuse suhtes. Samas ei ulatu kavandatava planeeringualani Pärnu
jõe veetaseme võimalikust tõusust tingitud üleujutusala (modelleerimine 2024). Kavandataval
planeeringualal paikneb üks seisuveekogu, milleks on Ruubassaare tee 13 kinnistul asuv endise prügila
nõrgvete settetiik, ning ala läbib Ruubassaare kraav. Lisaks asuvad kavandatava planeeringuala kagu- ja
läänepiiril tiigid. Pärnu jõgi jääb ligi 0,5 km kaugusele lõunasse (Joonis 4). Kultuuripärandi objekte
kavandataval planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paikne, lähim kinnismälestis Paide Reopalu
kalmistu (Kultuurimälestiste register 4014) jääb alast ligikaudu 0,6 km loode suunas6.
6 Keskkonnaportaal, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
8
Tabel 1 Hõlmatavaid kinnisasju iseloomustavad näitajad7
Kinnisasi Katastritunnus Sihtotstarve Pindala
(m2)
Rohumaa
(m2)
Metsamaa
(m2)
Muu maa
(m2)
Raudtee tn
2
56701:001:1186 Üldkasutatav
maa 100%
28686.0 6117.0 20890.0 1679.0
Staadioni
tn 6
56701:001:0580 Ühiskondlike
ehitiste maa
50%, ärimaa
50%
7393.0 - 6349.0 1044.0
Staadioni
tn 6a
56701:001:1182 Transpordimaa
100%
16106.0 254.0 13780.0 2072.0
Staadioni
tn 8
56701:001:0696 Tootmismaa
100%
5740.0 - 3766.0 1974.0
Staadioni
tn 8a
56701:001:0677 Üldkasutatav
maa 100%
6360.0 - 4932.0 1428.0
Staadioni
tn 14
56701:001:1185 Üldkasutatav
maa 100%
7293.0 257.0 6331.0 705.0
Staadioni
tänav
56701:001:0021 Transpordimaa
100%
3290.08 343.09 - -
Staadioni
tänav T3
56701:001:0688 Transpordimaa
100%
5073.0 3740.0 1333.0 -
Metsa tn 3 56701:001:1184 Üldkasutatav
maa 100%
21361.0 - 15341.0 6020.0
Metsa tn 5 56701:001:1183 Üldkasutatav
maa 100%
6906.0 - 6357.0 549.0
KOKKU 108208 10711 79079 15471
7 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 8 Mõõdetud Maa- ja Ruumiameti kaardi põhjal ainult kavandatava planeeringuga kattuv osa. 9 Mõõdetud Maa- ja Ruumiameti kaardi põhjal ainult kavandatava planeeringuga kattuv osa.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
9
Joonis 1 Kavandatava planeeringuala asukoht Paide linnas
Joonis 2 Kavandatava planeeringuala ümbrus10
10 Google Maps, allikas: https://maps.google.com, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
10
Joonis 3 Detailplaneeringu kavandatav lahendus
Joonis 4 Kavandatava planeeringuala paiknemine Maa- ja Ruumiameti
kaardirakendusel näidatud tööstusalade suhtes11
11 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
11
Joonis 5 Kavandatava planeeringuala kitsendused12
Joonis 6 Kaitsealused liigid ja levialad kavandatava planeeringuala ümbruses13
12 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 13 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
12
2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja
planeeritavate tegevustega
Paide linna arengukava aastani 2035 seab üheks oluliseks eesmärgiks elanike heaolu ja elukvaliteedi
parandamise, sealhulgas sportimisvõimaluste ja liikumisharrastuste arendamise ning mitmekesistamise
kaudu. Selleks nähakse ette vajalike tingimuste loomist, sh spordirajatiste, matkaradade ja
kergliiklusteede arendamist. Arengukavas käsitletakse Paidet tervist edendava linnana, kus luuakse
keskkond, mis soodustab aktiivset ja terviseteadlikku eluviisi. Samuti on eesmärgiks tagada kaasaegsed
tingimused liikumis- ja sporditegevuseks erinevatele sihtrühmadele. Lisaks nähakse Paidet linnana, mis
on avatud nii vabariiklikele kui ka rahvusvahelistele spordisündmustele, mis eeldab kaasaegse ja
mitmekesise sporditaristu olemasolu. Kavandatav jalgpalliareen on osa olemasoleva spordikompleksi
edasiarendusest ning toetab Paide linna kujunemist piirkondlikuks spordikeskuseks.
Lähiümbruses on kavandamisel mitmeid arendusi, sealhulgas:
1. Toiduainetööstuse rajamine – hernejahu tootmine, kuhu kavandatakse ka veeldatud maagaasi
(LNG) gaasihoidlat (Ruubassaare tee 16 kinnistu DP). Vastavalt koostatud ohutuse hinnangule on
tegemist maapealsete krüomahutitega kogumahuga kuni 2 × 100 m³. Võimalike avariiolukordade
(nt gaasileke ja süttimine) korral ulatub ohuala maksimaalselt ligikaudu 68 meetrini.
2. Koeru hooldekeskuse Paide teenusüksuse rajamine (Koeru hooldekeskuse Paide teenuskeskuse
DP).
3. Teedeehituse hoolduskeskuse töökoja-, lao- ja büroohoonete rajamine (Raudtee tn 1a ja
Ruubassaare tee 7 kinnistute DP).
4. Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja rajamine (Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja DP).
5. Raudtee ja Pärna tänava nurgal Pärna elamukvartal.
Kavandatav jalgpalliareen ei too kaasa vastuolu teiste kehtivate ega menetluses olevate planeeringutega.
Tegevus on seotud piirkonna olemasoleva maakasutusega ning sobitub Paide linna arengusuundadega.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
13
Joonis 7 Detailplaneeringud kavandatava planeeringuala lähiümbruses
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
14
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu juhend ei sätesta üheselt kavandatava tegevusega kaasneva
mõjupiirkonna ulatust. Mõjupiirkond määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mahust ja
asukohast. Käesoleva tegevuse puhul on peamisteks keskkonnamõjudeks valgusreostus ja müra, mis
tulenevad jalgpalliareeni valgustusest ning planeeritavatest üritustest ja sündmustest, lisaks piirkonda
lisanduv liikluskoormus ja parkimine, kuna planeeritakse areeni 4500 külastajale. Otseseks
mõjupiirkonnaks võib pidada kuni 500 m raadiust, mis on tavapärane praktika keskkonnakaitselubade
taotlemisel, kuid käesolevas töös käsitletakse mõjude hindamisel laiendatud mõjupiirkonnana kuni 1 km
raadiusega ala, mille ulatuses võivad valgus ja müra avaldada ebasoodsat mõju elukeskkonnale ning
elanike heaolule (Joonis 8).
Joonis 8 Kavandatava planeeringuala mõjupiirkond
3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused
Maakasutuse info on kajastatud asukoha kirjelduse peatükis 1.2. Kavandatava jalgpalliareeni
mõjupiirkonda jääb orienteeruvalt 0,6 km kaugusele loode suunda ajaloomälestis Paide Reopalu kalmistu
(Kultuurimälestiste register 4014). Kavandataval planeeringualal ja selle mõjupiirkonnas ei ole rohkem
registreeritud ühtegi kultuurimälestist, arheoloogilist leiukohta ega pärandkultuuriobjekte. Samuti ei
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
15
paikne alal väärtuslikke maastikke ega miljööalasid14 15 (Joonis 9).
3.2 Pinnas, geoloogia, hüdrogeoloogia ja pinnavesi
Paide linna piirkonna aluspõhi koosneb peamiselt Paleosoikumi settekivimitest, mis on kujunenud
merelistes tingimustes. Valdavad kivimid on lubjakivi ja dolomiit koos mergli ja savikate vahekihtidega,
mis kuuluvad Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu koosseisu. Aluspõhja katab kvaternaarne pinnakate, mis on
kujunenud jääajal ja sellele järgnenud perioodidel. Pinnakatte moodustavad valdavalt moreen, liiv ja
savi, kohati esineb ka biogeenseid setteid (nt turvas). Kavandatava planeeringuala piirkonnas
domineerivad moreensed ja liivased setted, mille vee läbilaskvus on keskmine kuni hea, absoluutne
kõrgus jääb vahemikku 61–64 m, st ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Hüdrogeoloogiliselt kuulub
piirkond Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi levialasse. Põhjavesi paikneb lubjakivides ja
dolomiitides ning selle liikumine sõltub kivimite lõhelisusest ja pinnakatte paksusest. Kavandatava
planeeringuala piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- ja
hajureostuse suhtes. See on tingitud suhteliselt õhukesest pinnakattest ning vett läbilaskvatest setetest,
mistõttu võib reostus kergemini jõuda põhjaveeni. Kavandatavast planeeringualast ligikaudu 0,5 km
kaugusel lõunas paikneb Pärnu jõgi, ala läbib Ruubassaare kraav ning seal paiknevad ka seisuveekogud
(tiigid). Ruubassaare kraavi eesvooluks on Lepa kraav, mis suubub Pärnu jõkke (Joonis 9).
Kokkuvõttes on piirkonna pinnase- ja hüdrogeoloogilised tingimused stabiilsed, kuid põhjavee nõrk
kaitstus eeldab ehitustegevuse kavandamisel ja elluviimisel ettevaatusmeetmete rakendamist võimaliku
reostuse vältimiseks16 17.
3.3 Taimestik, loomastik ja teised kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad
Lähim kaitstav ala on ligikaudu 0,5 km kaugusel lõunas paiknev Pärnu jõe loodusala (Keskkonnaregistri
kood EE0040345) Natura 2000 võrgustiku ala, mis on III kaitsekategooria liigi võldas (Cottus gobio)
(Keskkonnaregistri kood KLO9120946) ning kaitsestaatuseta liigi ojasilm (Lampetra planeri)
(Keskkonnaregistri kood puudub) leiukohaks. Loodusala üldised kaitse-eesmärgid on järgmised:
- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud
(6530*);
- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia; III
kaitsekategooria), harilik võldas (Cottus gobio, III kaitsekategooria), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus, II kaitsekategooria).
Lisaks paiknevad kavandatavast planeeringualast ligikaudu 2 km kaugusel lääne suunas III
kaitsekategooria liikide nagu hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) (Keskkonnaregistri kood KLO9134171)
ja rukkirääk (Crex crex) (Keskkonnaregistri kood KLO9119107) elupaigad, mis on seotud eelkõige
veekogude ja rohumaadega ning jäävad väljapoole kavandatava planeeringuala mõjupiirkonda.
14 Kavandatavast planeeringualast ida pool, ca 800 m kaugusel on märgitud Mündi veetorn, mida Maa- ja Ruumiameti kaardiinfo aerofotolt ei leia, mistõttu seda siinkohal töö põhiosas ei mainita. Info kohaselt on kuni 90% tornist hävinud. 15 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 16 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 17 Keskkonnaportaal, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
16
Kavandatava planeeringuala mõjupiirkonnas, ligikaudu 1 km kaugusel lääne suunas, on kinnistutel
Pärnuvälja tn 19 ja Pärnuvälja tn 21 registreeritud II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis)
sigimispaik (Keskkonnaregistri kood KLO9137111). Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud
kaitsealuse liigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning
rände ajal. Kanakullile on üheks ohuteguriks pesitsusaegne häirimine- suurem inimtegevus ning müra
võib linnuliigi pesitsemist mõjutada ebasoodsas suunas. Kanakull on pesitsusaegse häirimise suhtes
kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil
häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist, kanakulli pesitsusperiood on 1. märts-31.
juuli. Kanakulli pesitsust ohustavad eeskätt lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvaid raied ja
lisahäiringud18.
Kavandataval planeeringualal paiknev metsamaa on kantud Maa- ja Ruumiameti metsaregistrisse, kuid
see ei kuulu vääriselupaiga ega kaitstava loodusobjekti koosseisu. Tegemist on valdavalt sekundaarselt
kujunenud metsakooslusega, mille looduslik väärtus on hinnanguliselt mõõdukas. Kuigi ala täidab
lokaalset rolli elustiku liikumisel, ei ole tegemist kõrge loodusväärtusega alaga (Joonis 9)19.
Joonis 9 Kaitsealused alad kavandatava planeeringuala mõjupiirkonnas
18 Kanakulli kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 02.03.2022 19 Keskkonnaportaal, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
17
3.4 Välisõhu kvaliteet, sh müra ja lõhn
Vastavalt keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetele paiknevad kavandatava planeeringuala
mõjupiirkonnas põhja, kirde ja ida suunas mitmed tööstusettevõtted, mille tegevusega kaasneb
saasteainete väljutamine välisõhku ning, millel on kehtivad keskkonnakaitseload. Olulisemad ettevõtted
on järgmised:
1. Paide MEK AS (loa nr KL-515966) – muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, 3
heiteallikat.
2. Adven Eesti AS (loa nr KL-515479) – auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, 3 heiteallikat.
3. Osaühing BaltSkan Ehitus (loa nr L.ÕV/332857) – plasttoodete tootmine, 2 heiteallikat.
4. AS Utilitas Eesti (loa nr KL-515770) – auru ja elektrienergia tootmine (sh biomassist), 3
heiteallikat.
Lisaks paiknevad piirkonnas jäätmekäitluskohad nagu Kuusakoski AS kuuluv Paide Ruubassaare tee 8d //
8c jäätmekäitluskoht (loa nr KL-519561) ja Verston OÜ Paide käitluskoht (loa nr KL-514506)
E-Piim Tootmine AS Paide piimatööstuse puhul ei ole välisõhu heiteallikaid määratletud, kuid ettevõtte
tegevus on reguleeritud tööstusheite loa alusel, mis käsitleb muu hulgas heitvee, müra ja lõhna mõju
keskkonnale20 (Joonis 10).
Keskkonna ja inimtervise kaitseks on kehtestatud piirnormid nii välisõhu saastetasemetele21, mürale22 ,
lõhnale23 kui ka nt heitveele24. Keskkonnakaitseload sätestavad ettevõtetele nõuded saasteainete heite
piiramiseks ning vastavuse kontrollimiseks.
Paide linn ei kuulu õhusaaste seisukohalt probleemsete piirkondade hulka Eestis. Üldjuhul loetakse mõju
väheoluliseks atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses juhul, kui kõikidest heiteallikatest väljutatavate
saasteainete sisaldus jääb väljaspool tegevusterritooriumi alla 50% kehtestatud õhukvaliteedi piir- või
sihtväärtusest. Tootmisettevõtete tegevusega kaasneb piirkonnas alati teatav välisõhu saaste, müra ja
võimalik lõhnahäiring, kuid keskkonnakaitselubade olemasolu ja nendes nimetatud nõuete järgimise
korral ei ole kehtestatud piirväärtuste ületamine tõenäoline.
20 Keskkonnaotsuste infosüsteem, allikas: https://kotkas.envir.ee/, seisuga: 22.03.2026 21 Määrus nr 75, Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, keskkonnaminister, 27.12.2016 22 Määrus nr 71, Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, keskkonnaminister, 16.12.2016 23 Määrus nr 37, Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed, kliimaminister, 06.07.2023 24 Määrus nr 61, Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, keskkonnaminister, 08.11.2019
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
18
Joonis 10 Kavandatava planeeringuala lähipiirkonnas keskkonnaluba omavate tootmis- ja
tööstusettevõtete paiknemine
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
19
4. Võimaliku keskkonnamõju kirjeldus, hinnang mõju olulisusele
Kavandatav tegevus omab ümbritsevale keskkonnale mõju eelkõige maastiku muutuse, pinnase- ja
kaevetööde ning jalgpalliareeni ja seda toetava taristu, padeli- ja tennisehalli, virgestusala ja
majutushoone rajamisega seotud tegevuste kaudu, aga ka kasutusaegselt seoses piirkonda lisanduva
müra, valguse, liiklushäiringu ja parkimisega. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega seotud otsene
või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule ning kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju loetakse oluliseks juhul, kui see eeldatavalt ületab keskkonna taluvusvõime, põhjustab
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seab ohtu inimese tervise ja heaolu, vara või kultuuripärandi.
Eelhinnangu raames selgitatakse, kas planeeritav tegevus toob kaasa olulise keskkonnamõju, mille
raames on vajalik KSH koostamine, arvestades nii ehitus- kui kasutusaegseid mõjusid. Mõjude hindamisel
arvestatakse ka võimaliku koosmõjuga lähiümbruses kavandatavate ja olemasolevate tegevustega.
Käesolevas peatükis hinnatakse kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavaid keskkonnaelemente,
sh maakasutust, kultuuriväärtusi, pinnast, pinna- ja põhjavett, taimestikku ja loomastikku ning kaitstavaid
loodusobjekte (sh Natura 2000 alad). Samuti käsitletakse tegevusega kaasnevaid heiteid, müra ning
avariiolukordade esinemise võimalikkust. Eelhinnangus ei käsitleta kavandatava tegevuse piiriülest mõju,
kuna selle esinemine ei ole tõenäoline. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega olulist soojus- ega
kiirgusreostust.
Valguse mõju käsitletakse eraldi, arvestades jalgpalliareeni valgustusest tulenevat võimalikku
valgusreostust.
Eelhinnangu tulemusel tehakse järeldus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise
vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta.
4.1 Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele
Kavandatava jalgpalliareeni ja seda toetava taristu, padeli- ja tennisehalli, virgestusala ja majutushoone
rajamisega kaasneb pinnase eemaldamine ning ümberkujundamine ehitusaladel. Ehitustegevuse käigus
eemaldatakse looduslik mullakiht ning tehakse kaevetöid vundamentide, tehnovõrkude ja rajatiste
paigaldamiseks, mille tulemusel hävib osaliselt olemasolev pinnas.
Kavandatava planeeringuala piirkonnas on põhjavesi hüdrogeoloogiliselt nõrgalt kaitstud ning seetõttu
tundlik maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Samas paikneb ala linnakeskkonnas, mida ümbritsevad
teised spordirajatised, tööstusettevõtted ning arendatav elamuala. Arvestades piirkonna senist
maakasutust ja keskkonnaseisundit, sh põhjavee kvaliteeti, ei ole alust eeldada põhjavee seisundi
halvenemist kavandatava tegevuse elluviimisel. Kavandatavad rajatised on valdavalt maapealsed ning
kaevetööd piirduvad peamiselt pinnase ülemiste kihtidega. Ehitustegevusega kaasnev võimalik
reostuskoormus on ajutine ja lokaalne ning välditav nõuetekohaste keskkonnakaitseliste meetmete
rakendamisel, sh kütuste ja muude ohtlike ainete ohutu käitlemine. Kavandatav tegevus ei mõjuta
tõenäoliselt põhjavee taset ega selle looduslikku režiimi.
Samas võib ehitustegevuse käigus toimuv pinnase tihendamine vähendada pinnase poorsust ja vee
läbilaskvust, mis omakorda võib mõjutada kohalikku niiskusrežiimi. Planeeritavate rajatiste (sh väljakud,
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
20
teed ja platsid) katenditest tulenevalt suureneb mitteläbilaskvate pindade osakaal, mis vähendab
sademete infiltreerumist pinnasesse ning suurendab pinnavee äravoolu. Kui sademevee ärajuhtimine ei
ole piisavalt lahendatud, võib see põhjustada ajutist vee kogunemist või suurendada koormust
olemasolevatele sademeveesüsteemidele.
Kavandatavat planeeringuala läbib Ruubassaare kraav ning alal paiknevad ka väiksemad seisuveekogud
(tiigid), mistõttu tuleb ehitustööde käigus vältida sette ja reostuse sattumist pinnavette. Ehitustegevuse
käigus võib pinnavee kvaliteeti ajutiselt mõjutada pinnaseosakeste kandumine veekogudesse, kuid
nõuetekohaste ehitusmeetmete rakendamisel on see mõju minimeeritav.
Pärnu jõgi on piirkonna sademevee ärajuhtimise lõppsuublaks (eesvooluks), kuhu suunatakse ala
pinnaveed läbi kraavide ja sademeveesüsteemide. Ei saa välistada tuulega edasikanduva tahkete
osakeste sadenemist Pärnu jõkke, kuid tõenäoliselt on tegemist marginaalsete kogustega, tulenevalt
saaste hajumisest ja sadenemisest vahetult kavandatava planeeringuala ümbruses.
Kavandatav planeeringuala ei paikne üleujutusriskiga alal ning seda ei ohusta Pärnu jõe veetaseme tõus.
Kasutusetapis on pinnasele ja veekeskkonnale avalduv mõju minimaalne ning seotud peamiselt
sademevee äravoolu ja hooldustegevustega. Nõuetekohase projekteerimise ja hoolduse korral ei ole
oodata olulisi ebasoodsaid mõjusid põhja- ja pinnaveele.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele hinnanguliselt
ebaoluline, eeldusel et rakendatakse tavapäraseid keskkonnakaitselisi meetmeid. Planeeritav
tegevus ei suurenda ehitus- ega kasutusetapis tõenäoliselt piirkonna reostuskoormust ega avalda
koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega olulist täiendavat kahjulikku mõju pinnasele ega
veekeskkonnale.
4.2 Mõju taimestikule ja loomastikule
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule ja loomastikule avaldub nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
Ehitusetapis kaasneb otsene mõju kavandataval planeeringualal paiknevale taimkattele, kuna
jalgpalliareeni ja seda toetava taristu rajamiseks eemaldatakse osaliselt olemasolev metsamaa ja muu
taimkate. Selle tulemusel hävib ehitusalal paiknev taimestik ning muutub olemasolev maakasutus.
Arvestades, et tegemist ei ole kaitsealuste elupaikade ega vääriselupaigaga ning ala on juba osaliselt
inimtegevusest mõjutatud, on mõju taimestikule lokaalne ja piirdub ehitusalaga. Ehitustegevuse käigus
võib kaasneda ajutine häiring loomastikule (sh linnustikule) müra, vibratsiooni ja inimtegevuse
intensiivistumise tõttu. Häiring on ajutine ning eeldatavalt ei põhjusta olulisi muutusi piirkonna
loomastikus, arvestades olemasolevat häiringutaset ja ala paiknemist linnakeskkonnas. Kasutusetapis
on peamisteks mõjuriteks müra ja valgusreostus, mis võivad mõjutada eelkõige linnustikku.
Kavandatava planeeringuala mõjupiirkonnas, ligikaudu 1 km kaugusel, paikneb II kaitsekategooria liigi
kanakulli (Accipiter gentilis) sigimispaik. Tegemist on häiringutundliku liigiga, kelle pesitsusedukust
võivad mõjutada eelkõige müra ja valgus pesitsusperioodil. Kanakulli pesitsusperiood kestab üldjuhul
märtsist juulini, mille jooksul on liik häiringute suhtes eriti tundlik. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6
kohaselt on keelatud kaitsealuse liigi tahtlik häirimine pesitsusperioodil. Arvestades vahemaad ja
olemasolevat maakasutust ja juba toimuvaid tegevusi piirkonnas, ei ole oluline ebasoodne täiendav
mõju tõenäoline. Lisaks jääb pesitsuspaiga ja jalgpalliareeni vahele ka jalgpallihall, mille kõrgus
leevendab areenilt tuleva valgustuse aga ka müra mõju, ühtlasi on mõlemal juhul tegemist mitte
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
21
pidevate häiringutega. Kanakulli pesitsust häirivad tegevused on eelkõige olulised juhul, kui need
toimuvad pesast vähem kui 300 m kaugusel. Kavandatav planeeringuala paikneb kanakulli sigimispaigast
ligikaudu 1 km kaugusel, mistõttu jääb tegevus väljapoole otsest häiringutsooni. Kavandatava
planeeringuala ega selle vahetus läheduses ei esine teisi kaitstavaid elupaiku ega vääriselupaiku, millele
kavandatav tegevus võiks otseselt mõju avaldada. Ehitustegevuse kavandamisel on soovitatav arvestada
lindude pesitsusperioodiga ning võimalusel vältida suuremahulisi raietöid ajavahemikul märtsist juuli
lõpuni.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju ehitus- ja kasutusetapis taimestikule ja
loomastikule hinnanguliselt ebaoluline, arvestades olemasolevat maakasutust, tegevusi ja
loodusväärtuste paiknemist mõjupiirkonnas.
4.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele
Kavandatav planeeringuala ei paikne looduskaitse all oleval alal ega Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim
kaitstav ala on ligikaudu 0,5 km kaugusel paiknev Pärnu jõe loodusala (Keskkonnaregistri kood
EE0040345) Natura 2000 võrgustiku ala. Loodusala üldised kaitse-eesmärgid on järgmised:
- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud
(6530*);
- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia; III
kaitsekategooria), harilik võldas (Cottus gobio, III kaitsekategooria), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus, II kaitsekategooria).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist olemasoleva hoonestuse ning spordirajatiste
piirkonnas, ei ole alust eeldada kavandatava tegevuse olulist otsest ega kaudset mõju Natura 2000 ala
kaitse-eesmärkidele. Samuti ei kaasne tegevusega selliseid heiteid ega veerežiimi muutusi, mis võiksid
mõjutada Natura ala seisundit negatiivselt.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju ehitus- ja kasutusetapis kaitstavatele
loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, hinnanguliselt ebaoluline. Planeeritav tegevus ei suurenda
tõenäoliselt piirkonna reostuskoormust ega avalda koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega olulist
täiendavat kahjulikku mõju kaitstavatele loodusobjektide, sh Natura 2000 aladele.
4.4 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele
Ehitusetapis kaasneb otsene mõju maakasutusele, kuna kavandataval planeeringualal toimub osaline
maakasutuse muutus looduslikust ja metsamaast spordi- ja teenindusotstarbeliseks maaks. Selle
tulemusel väheneb loodusliku pinnakatte osakaal ning suureneb ehitatud keskkonna osakaal.
Arvestades kavandatava planeeringuala paiknemist olemasolevate spordirajatiste ja hoonestuse
läheduses, on tegemist olemasoleva maakasutuse edasiarendusega ning muutus ei ole piirkonna
kontekstis ulatuslik. Kavandataval planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei paikne kultuurimälestisi,
arheoloogilisi leiukohti ega pärandkultuuriobjekte, millele kavandatav tegevus võiks ebasoodsat mõju
avaldada. Samuti ei paikne alal väärtuslikke maastikke ega miljööalasid. Kaugemal olevale Paide Reopalu
kalmistule otsene mõju puudub. Ehitustegevuse käigus võivad esineda ajutised piirangud
maakasutusele, näiteks liikluskorralduslikud muudatused ja ajutine juurdepääsu piiramine ehitusalale.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
22
Need mõjud on ajutised ja lõppevad pärast ehitustöid. Kasutusetapis ei kaasne olulist ebasoodsat mõju
maakasutusele. Kavandatav jalgpalliareen pigem täiendab olemasolevat sporditaristut ning võib
suurendada piirkonna kasutusväärtust ja atraktiivsust.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju ehitus- ja kasutusetapis maakasutusele ning
kultuuriväärtustele hinnanguliselt mitteoluline.
4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müra tasemele
Kavandatava tegevusega kaasnev õhusaaste ja müra, mõningal määral ka vibratsioon, on seotud
ehitustehnika kasutamise, transpordi liikumise ning erinevate ehitustöödega (sh kaevetööd, pinnase
tihendamine ja rajatiste ehitus). Tegemist on ajutiste ja lokaalse iseloomuga mõjudega. Ehitustööde
käigus võib esineda tolmu teket ning õhukvaliteedi halvenemist, kuid arvestades tööde ajutist iseloomu,
saaste hajumist atmosfääris ning piirkonna olemasolevat õhukvaliteeti, ei ole oodata kehtestatud
õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi. Müra ja vibratsioon võivad ehitusperioodil häirida lähiümbruse
elanikke, kuid mõju on ajutine ning sõltub tööde kestusest ja ajastamisest. Arvestades tööde iseloomu,
nende ajutisust ning piirkonna olemasolevat kasutust ja taustmüra, ei ole oodata normtasemete
ületamist pikemaajaliselt.
Kasutusetapis on peamisteks mõjuriteks müra ja õhusaaste, mis on seotud külastajate liikumise ja
transpordiga, eelkõige suuremate ürituste ajal. Tegemist ei ole pideva koormusega, vaid ajutise ja
episoodilise mõjuga. Mõju suurus sõltub eelkõige ürituste sagedusest ja mahust, küll aga on areen
mõeldud 4500 külastajale, mis tähendab liikluskoormuse olulist suurenemist piirkonnas ja parkimise
korraldamist. Tõenäoliselt õhusaaste piirnormide ületamisi piirkonnas jalgpalli areeni kasutamisega ei
kaasne, samas ei saa suurürituste ajal välistada müratasemete ületamisi öistest normtasemetest.
Arvestades, et areeni kasutus on hooajaline ning talvisel perioodil toimub tegevus peamiselt sisehallis, on
müra ja täiendavast liiklusest tingitud õhusaaste mõju ajaliselt piiratud. Lisaks on suuremate ürituste ajal
planeeritud juurdepääs spordirajatiste juurde väljastpoolt linna Mündi tänava, Raudtee ja Pärnu tänava
kaudu, et vältida ummikuid ja linnatänavate ülekoormust, vastav meede aitab hajutada nii
transpordisaastet kui müra. Üritustega kaasnevat müra täielikult vältida ei õnnestu, võimalik on
planeerida elamupiirkonna poolsesse külge Staadioni tänavale lisaks areeni seintele ka müra tõkestavad
seinad või tihe hekk, mille kõrgus peaks olema minimaalselt 4-5 m. Kui linnaruumiline sobivus ja lahendus
on olemas, võib selle meetme rakendamine aidata ürituste ajal kostuva müra levimist mõnevõrra
tõkestada. Ka rajatiste paigutus (nt tribüünid, hooned) toimivad müraleevendusena. Ürituste ja
treeningute ajaline piiramine õhtusel ja öisel ajal ja avalikel üritustel kasutatavad suunatud helisüsteemid
ning väiksem helivõimendus võimaldab mürahäiringuid ümberkaudsete elanike jaoks leevendada.
Tulenevalt eeltoodust, arvestades nii olemasolevat keskkonnaseisundit kui kavandatava tegevuse
iseloomu, on mõju ehitus- ja kasutusetapis õhukvaliteedile ja mürale hinnanguliselt mitteoluline.
Planeeritav tegevus ei suurenda piirkonna reostuskoormust ega avalda koosmõjus teiste ettevõtete ja
tegevustega olulist täiendavat kahjulikku mõju ümbruskonna õhukvaliteedile, sh mürale.
4.6 Valgusreostus
Kavandatava tegevusega kaasneb valgusreostus eelkõige jalgpalliareeni valgustusest, mida kasutatakse
treeningute ja spordiürituste läbiviimiseks hämaral ja pimedal ajal. Valguse mõju avaldub peamiselt
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
23
kasutusetapis ning sõltub valgustite kõrgusest, suunatusest, intensiivsusest ja kasutusajast. Kavandatava
areeni valgustite kõrgus ulatub kuni 20 meetrini, mistõttu võib valgus levida ümbritsevasse keskkonda
ning olla nähtav ka väljaspool kavandatavat planeeringuala. Valgusreostus võib mõjutada nii inimeste
heaolu kui ka elustikku. Lähiümbruse elanikele (lähimad elamud mõnekümne meetri kaugusel põhja
suunas) võib valgus põhjustada häiringut eelkõige õhtusel ja öisel ajal, eriti kui valgus on suunatud
elamute poole või hajub atmosfääris. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades kavandatava
planeeringuala paiknemist olemasolevate spordirajatiste piirkonnas. Mõningast leevendust pakub
kõrghaljastus, mis on elamute ja kavandatava planeeringuala vahel, samas on tegemist elamukruntidega,
mille edasiarendused võivad olukorda muuta. Elustiku seisukohalt võib valgus mõjutada eelkõige
linnustikku, muutes nende käitumismustreid, sealhulgas liikumist ja pesitsust. Kavandatava
planeeringuala mõjupiirkonnas paikneb II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis)
(Keskkonnaregistri kood KLO9137111) sigimispaik. Tegemist on häiringutundliku liigiga, kelle
pesitsusedukust võivad mõjutada eelkõige müra ja valgus pesitsusperioodil. Arvestades, et kavandatav
planeeringuala paikneb kanakulli sigimispaigast oluliselt kaugemal kui häiringutundlikuks loetav 300 m
raadius, ei ole oluline ebasoodne mõju liigile tõenäoline, seda enam, et ümberkaudne piirkond on
valgustatud ning jalgpalliareeni ning pesitsuspiirkonna vahele jääb ka jalgpallihall, mis mõnevõrra
leevendab nii valgustuse kui müra mõttes olukorda. Mõju ei ulatu laiemale piirkonnale. Valguse levik ja
mõju sõltuvad oluliselt kasutatavate valgustite tehnilistest lahendustest. Kaasaegsete, suunatud
valguslahenduste kasutamisel on võimalik vähendada valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Arvestades, et jalgpalliareeni kasutatakse valdavalt hooajaliselt ning talvisel perioodil on tegevus
suunatud eelkõige sisehalli, on välisvalgustuse kasutamine ajaliselt piiratud. Seetõttu on valgusreostuse
mõju hooajaline ning väheneb oluliselt talveperioodil. Valgusreostust aitab minimeerida näiteks rajatiste
paigutus (nt tribüünid, hooned) kavandataval planeeringualal. Ürituste ja treeningute ajaline piiramine
õhtusel ja öisel ajal, valgustuse asjakohane kasutamine areenil, valgustuse tüüp ja kaldenurk aitavad
minimeerida hajusvalguse levimist areeni alalt kaugemale. Valgustuse tugevuse reguleerimisvõimalus
aitab valida sobiva tugevuse vastavalt olukorrale treeningute või ürituste jaoks, ka valgustitel kasutatavad
varjestid vähendavad valguse levimist elamualade suunas.
Planeeritav tegevus ei suurenda ehitus- ja kasutusetapis piirkonna valgusreostuse koormust ega avalda
koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega täiendavat kahjulikku mõju sellisel määral, et mõju saaks
lugeda oluliseks.
4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine
Kavandatava tegevuse elluviimisel tekib ehitusperioodil paratamatult jäätmeid, mis on seotud
pinnasetööde, ehitusmaterjalide kasutamise ning rajatiste ehitamisega. Jäätmeteke on ajutine ning
piirdub peamiselt ehitusetapiga. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult
minimeerida ning eelistada jäätmete taaskasutamist. Taaskasutuseks sobivad materjalid, sh pinnas, tuleb
võimalusel kasutada kohapeal või suunata taaskasutusse. Taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb
käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning
anda üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Jäätmete ajutine ladustamine peab toimuma
selleks ette nähtud kohtades viisil, mis välistab nende sattumise pinnasesse või veekeskkonda.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid, sh ehitusmaterjale nagu liiv, kruus ja
killustik. Ehituseks vajaminevad materjalid hangitakse olemasolevatest maardlatest, mille kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud, ning projektialal loodusvarade kaevandamist ei toimu. Ehitusetapis
kaasneb energiatarbimine ehitustehnika ja transpordi kasutamisega, kuid tegemist on ajutise ja
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
24
tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid.
Kasutusetapis on energiatarbimine seotud eelkõige jalgpalliareeni valgustuse, hoonete (nt hostel)
kasutuse ning tehnosüsteemidega. Valgustuse puhul on kavandatud energiatõhusad lahendused, mis
vähendavad energiakulu võrreldes tavapäraste süsteemidega. Energiatarbimine sõltub
kasutusintensiivsusest, sh ürituste sagedusest, kuid ei ole võrreldes piirkonna olemasoleva
energiakasutusega märkimisväärne. Jäätmeteke kasutusetapis on seotud külastajate ja rajatiste
igapäevase kasutamisega. Jäätmete teke sõltub eelkõige kasutajate käitumisest ning
jäätmekäitluskorraldusest. Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju
keskkonnale. Tegevus ei too kaasa olulist ressursikasutuse suurenemist piirkonna tasandil.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju ehitus- ja kasutusetapis jäätmetekkele,
loodusvarade ja energia kasutamisele hinnanguliselt mitteoluline. Planeeritav tegevus ei suurenda
piirkonna reostuskoormust ega avalda koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega olulist täiendavat
kahjulikku mõju.
4.8 Avariiolukorrad
Kavandatava tegevuse elluviimisel võivad ehitusperioodil esineda üksikud avariiolukorrad, mis on seotud
eelkõige ehitustehnika kasutamise ja kemikaalide käitlemisega. Võimalikud riskid hõlmavad kütuste, õlide
või muude ohtlike ainete lekkimist pinnasesse või pinnavette. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu
ja mahtu, on selliste avariiolukordade esinemise tõenäosus väike ning nende mõju ulatus lokaalne.
Avariide võimalik keskkonnamõju on eelkõige ajutine ning seotud pinnase ja veekeskkonna lokaalse
reostumisega. Ehitustegevuse käigus tuleb järgida kehtivaid keskkonna- ja ohutusnõudeid, mis
vähendavad avariiolukordade tekkimise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi. Kasutusetapis ei ole
kavandatav tegevus seotud ohtlike ainete käitlemisega sellises mahus, mis võiks põhjustada olulisi
keskkonnariske. Kavandatava tegevusega ei kaasne suurõnnetuse ega katastroofi ohtu. Samas tuleb
avaliku kasutusega rajatiste kavandamisel arvestada turvalise ruumiloome põhimõtetega, sealhulgas
võimalike turvariskide ja hädaolukordade ennetamisega. Suure külastajate arvuga ürituste korral võivad
tekkida olukorrad, mis nõuavad täiendavat tähelepanu inimeste turvalisuse tagamisel. Planeeringu
edasisel koostamisel ja projekteerimisel on soovitatav lähtuda Politsei- ja Piirivalveameti turvalise
ruumiloome juhendmaterjalidest ning kavandada lahendused, mis toetavad turvalist liikumist,
evakuatsiooni ja avaliku korra tagamist. Suurte ürituste puhul nähakse ohuna25:
- Suure rahvamassi haldamine ja evakueerimine on hädaolukorras keeruline ning võib esineda
rüselusi ja tunglemisi.
- Kiire reageerimine meditsiinilistele hädaolukordadele, tulekahjudele või muudele vahejuhtumitele
võib olla keeruline.
- Suured kogunemised võivad olla terrorismi või muude kuritegevuste sihtmärgid.
- Ootamatud kogunemised, mis võivad häirida ümbritsevat piirkondi.
- Massides kogunemised võivad tekitada ohtlikuid olukordi osalejate turvalisuse osas ning
ümbritsevatele inimestele ja keskkonnale.
Kavandatava planeeringuala lähiümbrusesse on planeeritud Ruubassaare tee 16 tootmisala, kus
paiknevad veeldatud maagaasi (LNG) mahutid. Vastavalt koostatud ohutuse hinnangule on tegemist
25 Politsei- ja Piirivalveamet, allikas: https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusalased-materjalid/turvaline- ruumiloome, seisuga 01.04.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
25
maapealsete krüomahutitega kogumahuga kuni 2 × 100 m³. Võimalike avariiolukordade (nt gaasileke ja
süttimine) korral ulatub ohuala maksimaalselt ligikaudu 68 meetrini, mis tähendab, et ohuala ei ulatu
kavandatava jalgpalliareenini.
Tulenevalt eeltoodust on avariiolukordade esinemise tõenäosus ehitusetapis madal ning nende
võimalik keskkonnamõju mitteoluline. Kasutusetapis tuleb võimalike ohtude minimeerimiseks teha
tihedat koostööd politseiga ning leida turvalised lahendused ürituste läbiviimiseks.
4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju
Sotsiaalmajanduslike mõjude all mõistetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse kohaselt kavandatava tegevusega kaasnevat soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele,
heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Kavandatava tegevuse mõju avaldub nii ehitus- kui ka
kasutusetapis. Ehitusetapis on mõju peamiselt ajutine ning seotud ehitustöödest tuleneva müra, tolmu
ja liikluskoormuse ajutise suurenemisega, mis võib häirida lähiümbruse elanikke. Samuti võivad esineda
ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Need mõjud on ajutised ja lõppevad pärast ehitustööde
lõpetamist. Kasutusetapis on kavandataval tegevusel valdavalt positiivne sotsiaalmajanduslik mõju.
Jalgpalliareeni rajamine parandab piirkonna spordi- ja liikumisvõimalusi, luues kaasaegsed tingimused nii
tippspordi, harrastusspordi kui ka vaba aja veetmise jaoks. See soodustab inimeste kehalist aktiivsust ja
terviseteadlikku eluviisi ning aitab kaasa terviseriskide vähenemisele. Lisaks loob kavandatav tegevus
eeldused spordiürituste korraldamiseks, sh rahvusvahelisel tasemel, mis võib suurendada piirkonna
atraktiivsust, elavdada kohalikku majandust ning toetada ettevõtlust (nt majutus, toitlustus, teenused).
Ebasoodsad mõjud kasutusetapis võivad olla seotud ajutise müra, liikluskoormuse suurenemise,
parkimise ja valgusreostusega suuremate ürituste ajal, mis võivad mõjutada lähiümbruse elanike heaolu.
Tegemist on siiski ajutiste ja episoodiliste mõjudega, mis ei ole pideva iseloomuga.
Piirkonna ligipääs toimub peamiselt Mündi, Raudtee ja Pärnu tänava kaudu, mis ühendavad kavandatavat
planeeringuala nii linna siseselt kui ka väljastpoolt linna saabuvate liiklusvoogudega. 2017. aasta
liiklusloenduse andmete kohaselt on Pärnu ja Raudtee tänavad ühed suurema liiklussagedusega tänavad
Paide linnas ning neil esinevad tipptunnid eelkõige hommikul ja õhtul, kusjuures suurim liikluskoormus
esineb õhtusel tipptunnil (kl 16–18).
Pärnu ja Raudtee tänava ristmik on liikluslikult oluline sõlmpunkt, kus tipptundidel võib esineda suuremat
koormust. Kuigi ristmiku läbilaskvus on üldiselt piisav, võib teatud manöövrite puhul (nt kõrvalteelt
vasakpööre) esineda viivitusi.
Kavandatava jalgpalliareeni kasutamisega võib suuremate ürituste ajal kaasneda ajutine liikluskoormuse
kasv, eelkõige õhtusel ajal. Arvestades olemasolevat liiklussagedust ning asjaolu, et üritused on ajutise ja
episoodilise iseloomuga, ei ole oodata püsivat olulist negatiivset mõju linnatänavate toimimisele. Mõju
avaldub peamiselt ajutise koormuse suurenemisena ja võib väljenduda liiklusvoogude aeglustumises
tipptundidel.
Arvestades olemasolevat maakasutust, piirkonna arengusuundi ning kavandatava tegevuse eesmärki,
on sotsiaalmajanduslik mõju tervikuna hinnanguliselt pigem positiivne. Tegemist on linnakeskkonnaga
ja tööstuspiirkonnaga, kus liiklusmüra ja valgusreostus paratamatult esinevad, tõenäoliselt elanike
taluvuspiiri jalgpalliareeni loomisega ei ületata.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
26
5. Järeldus
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Paide jalgpalliareeni ja
seda toetava taristu, padeli- ja tennisehalli, virgestusala ja majutushoone.rajamise detailplaneeringule.
Eelhinnangu andmisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded“.
Eelhinnangu käigus analüüsiti kavandatava tegevuse mõju erinevatele keskkonnaelementidele, sh
pinnasele, pinna- ja põhjaveele, taimestikule ja loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele, välisõhu
kvaliteedile, mürale ning inimese tervisele ja heaolule. Hindamine teostati 1 km raadiusega alal
kavandatava planeeringuala ümber.
Hindamise tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalsed,
ajutised (ehitusperioodil) ning kasutusetapis episoodilised. Kavandatav tegevus ei ületa tõenäoliselt
keskkonna taluvusvõimet ega too kaasa pöördumatuid muutusi keskkonnas. Arvestades piirkonna
foonilist taset, siis ei ole ette näha planeeritavast tegevusest tingitult koosmõjus teiste ettevõtetete
tegevusega loodus-ja elukeskkonna olulist ja püsivat halvenemist. Mõju on lokaalne ega ulatu laiemale
piirkonnale.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Natura 2000 aladele ega teistele kaitstavatele
loodusobjektidele. Kuigi mõjupiirkonnas paikneb II kaitsekategooria liigi kanakulli sigimispaik, ei ole
arvestades selle kaugust, tegevuse iseloomu ning mõju ajalisust ja ulatust, oluline ebasoodne mõju
tõenäoline.
Mõjud välisõhule, mürale ja vibratsioonile on ajutised või episoodilised ning ei ületa eeldatavalt
kehtestatud piirväärtusi ega elanike taluvuspiiri. Valgusreostuse mõju on lokaalne ja hooajaline ning
väheneb talveperioodil, mil areeni kasutus on piiratud.
Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega tõenäoliselt olulist ebasoodsat mõju pinnasele,
veekeskkonnale ega sotsiaalmajanduslikule keskkonnale.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus on madal ning nende võimalik mõju lokaalne.
Tulenevalt eeltoodust ei ole alust eeldada kavandatava tegevusega olulise ebasoodsa keskkonnamõju
kaasnemist ega olemasoleva keskkonnaseisundi, sh inimeste elukeskkonna, olulist ja püsivat
halvenemist, mistõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine käesoleva
detailplaneeringu puhul vajalik.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
27
6. Keskkonnakaitse meetmed
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnameetmeid, millega ennetatakse,
välditakse või vähendatakse võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid.
1. Üldised korralduslikud meetmed
Enne ehitustööde algust tuleb teavitada kõiki asjakohaseid osapooli, sh maaomanikke ja
naaberkinnistute valdajaid.
Enne tööde alustamist tuleb täpsustada olemasolevate tehnovõrkude asukohad ja sügavused
ning kooskõlastada tegevused nende valdajatega.
Ehitustööde käigus tuleb säilitada olemasolevad piirimärgid.
2. Pinnase ja veekeskkonna kaitse
Kaevetööd tuleb teostada viisil, mis väldib pinnase ja veekeskkonna reostumist.
Vajadusel tuleb rajada ajutised kuivenduslahendused (nt äravoolukraavid või
veekogumiskohad), et tagada kaevikute veevabadus.
Vältida tuleb setete ja reostuse sattumist kraavidesse ja veekogudesse.
Taaskasutamiseks sobivat pinnast tuleb võimalusel kasutada kohapeal ning vältida selle asjatut
äravedu.
3. Taimestiku ja haljastuse kaitse
Enne ehitustööde algust tuleb määrata säilitatava haljastuse kaitsetsoonid.
Puude kaitsetsooniks loetakse minimaalselt puu võra projektsioon maapinnal.
Vajadusel tuleb raadamistöödeks taotleda vastavad load.
Ehitustööde järgselt tuleb haljasalad korrastada ja vajadusel taastada.
4. Müra ja õhusaaste vähendamine
Ehitustöid tuleb teostada võimalusel tööpäevadel päevasel ajal (nt kell 8.00–17.00), et
vähendada häiringuid elanikele.
Kasutatav ehitustehnika peab olema tehniliselt korras ning varustatud nõuetekohaste
summutitega.
Tolmu levikut tuleb vajadusel vähendada pindade niisutamisega.
Spordiürituste ja treeningute toimumisaegade piiramine, eriti õhtusel ja öisel ajal (nt pärast
kella 22.00).
Suunatud helisüsteemide kasutamine.
Helitugevuse reguleerimine vastavalt sündmuse iseloomule (nt madalam tase treeningute ajal).
Võimalusel rajatiste (nt tribüünid, hooned) planeerimine selliselt, et need toimiksid osaliselt
müratõkkena elamute suunas.
Vajadusel täiendavate müratõkete ja/või tiheda heki rajamine areeni elamupoolsesse külge
mürahäiringu leevendamiseks.
Liikluskorralduse planeerimine ja liikluskoormuse hajutamine selliselt, et vältida müra
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
28
koondumist elamualade lähedusse ning vältida ummikuid ja tänavate ülekoormust
ümberkaudsetel linnatänavatel.
Elanike eelnev teavitamine suurematest üritustest.
Suuremate ürituste ajal korraldada parkimine nii, et see oleks pigem olemasolevate
spordirajatiste juures ning vajadusel väljaspool linna.
Suunata ja julgustada inimesi ühistransporti kasutama, vajadusel arvestada üritustega ka
ühistranspordi liikumise korraldamisel.
5. Jäätmekäitlus
Ehitusjäätmete teke tuleb minimeerida ning võimalusel suunata materjalid taaskasutusse.
Jäätmeid tuleb koguda liigiti ning anda üle vastavat keskkonnaluba omavatele käitlejatele.
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.
Jäätmete ajutine ladustamine peab toimuma selleks ette nähtud kohtades viisil, mis välistab
nende sattumise keskkonda.
6. Avariiolukordade ennetamine
Ehitustööde käigus tuleb järgida keskkonna- ja ohutusnõudeid, et vältida avariiolukordi.
Võimalike lekete või reostuse korral tuleb viivitamatult rakendada tõrjemeetmeid ning
teavitada asjakohaseid asutusi.
7. Valgusreostuse vähendamine
Valgustuse projekteerimisel tuleb kasutada suunatud ja energiatõhusaid valguslahendusi, mis
vähendavad valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Võimalusel tuleb piirata valgustuse kasutusaega ning vältida liigset valgustust väljaspool
kasutusaega.
Suunatud ja asümmeetrilise valgusjaotusega valgustite kasutamine, mis fokusseerivad valguse
areenile.
Valgustite kaldenurga reguleerimine, et vältida valguse levikut horisontaalselt ja elamute
suunas.
Reguleeritava valgustugevusega lahenduste kasutamine.
Valgustite ja mastide paigutuse optimeerimine, et minimeerida valguse hajumist ümbritsevasse
keskkonda.
Vajadusel valgusvarjestite kasutamine valguse leviku piiramiseks.
Võimalusel rajatiste (nt tribüünid, hooned) planeerimine selliselt, et need toimiksid osaliselt valgusreostuse tõkkena elamute suunas.
8. Elustiku kaitse
Ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada lindude pesitsusperioodiga (märts–juuli) ning
võimalusel vältida sellel ajal ulatuslikke raietöid.
Kavandatava planeeringuala kujundamisel mõelda ka haljastusele kui häiringuid leevendavale
meetmele.
PAIDE LINNAVALITSUS Linnamajandusosakond Pärnu tn 3 Paide linn, 72711 Paide linn
Telefon 383 8639 Faks 383 8602 E-post: [email protected] Internet: http://paide.kovtp.ee/
Registrikood 77000246 Arvelduskonto EE611010702000611004
PAIDE LINNAVALITSUS
LINNAMAJANDUSOSAKOND
Terviseamet Meie: 02.04.2026 nr 7-1/26/18-1 Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet AS Paide Vesi Vanaoru talu OÜ Paide Salvestusjaam OÜ Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnang arvamuseks Paide linnavalitsus kavandab koos huvitatud isikutega Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneeringu koostamist. Detailplaneeringuala (ca 11 ha) on kavandatud Paide linna lääneosas paiknevatele kinnistutele: Staadioni tänav, Staadioni tänav T3, Staadioni tn 4, Staadioni tn 6, Staadioni tn 6a, Staadioni tn 8, Staadioni tn 8a, Staadioni tn 14, Raudtee tn 2, Metsa tn 3 ja Metsa tn 5. Detailplaneeringu eesmärk on jalgpalliareeni, padeli-tennisehalli, parkla ja selleks vajaliku taristu ruumiline planeerimine, sh. hoonestusalade, liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse lahendamine ning ehitusõiguse andmine. Detailplaneeringu algatamiseks on koostatud eelnõu, sh lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks ( lisa 1). Detailplaneeringus kavandatava arenduse elluviimisel kaasneda võivate keskkonnamõjude teadasaamiseks on koostatud keskkonnamõjude strateegiline eelhinnang (KSEH) (lisa 2). Kavandatava arenduse eskiislahendus on kirja lisas 3. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6, esitame teile kui asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu algatamise eelnõu ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu, keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet on kaasatud seoses turvalise ruumiloomega Paide linnas. Palume edastada arvamus eelnõu ja KSEH kohta 24. aprilliks 2026 Paide linnavalitsuse e-posti aadressile: [email protected] .
PAIDE LINNAVALITSUS Linnamajandusosakond Pärnu tn 3 Paide linn, 72711 Paide linn
Telefon 383 8639 Faks 383 8602 E-post: [email protected] Internet: http://paide.kovtp.ee/
Registrikood 77000246 Arvelduskonto EE611010702000611004
Lugupidamisega Anti Annus planeeringute peaspetsialist [email protected]; 511 3815 Lisa 1- algatamise eelnõu; Lisa 2- KSH eelhinnang Lisa 3- arenduse eskiis.
KORRALDUS
PAIDE LINNAVALITSUS
EELNÕU 02.04.2026
Paide jalgpalliareeni ja lähiala
detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine.
Paide ……… 2026 nr Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 määruse nr 3 „Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 6 punkti 1 alusel ning arvestades Paide Linnavalitsuse 22. mai 2023 korraldusega nr 183 kehtestatud Staadioni tänava spordikompleksi detailplaneeringu põhilahendust, Paide Linnavolikogu 10. oktoobri 2002 määrusega nr 29 kehtestatud Paide linna üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering), Paide Linnavolikogu 17. oktoobri 2024 otsusega nr 49 vastuvõetud ja ajavahemikus 27. november 2024 kuni 10. jaanuar 2025 avaliku väljapaneku menetluse läbinud Paide linna üldplaneeringut, Paide Linnavolikogu 25. septembri 2025 otsusega nr 36 „Paide Linnavolikogu 17. oktoobri 2024 otsuse nr 49 "Paide linna üldplaneeringu vastuvõtmine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavaks tunnistamine" muutmine.“ ja muudetud üldplaneeringu põhilahenduse ajavahemikus 5. jaanuar 2026 kuni 6. veebruar 2026 avaliku väljapaneku menetluse läbinud Paide linna üldplaneeringut (edaspidi uus üldplaneering). Paide linnavalitsus kavandab koos huvitatud isikutega algatada Paide jalgpalliareeni ja selle lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering või planeering). Detailplaneeringuala on kavandatud kinnistutele: Staadioni tänav (katastritunnus 56701:001:0021), Staadioni tänav T3 (katastritunnus 56701:001:0688), Staadioni tn 4 (katastritunnus 56601:004:0118), Staadioni tn 6 (katastritunnus 56701:001:0580), Staadioni tn 6a (katastritunnus 56701:001:1182), Staadioni tn 8 (katastritunnus 56701:001:0696), Staadioni tn 8a (katastritunnus 56701:001:0677), Staadioni tn 14 (katastritunnus 56701:001:1185), Raudtee tn 2 (katastritunnus 56701:001:1186), Metsa tn 3 (katastritunnus 56701:001:1184) ja Metsa tn 5 (katastritunnus 56701:001:1183). Detailplaneeringuala on näidatud lisas 1. Planeeringualale soovitakse planeerida jalgpalliareen koos staadionihoonega, padeli- ja tennisehall, päikesepark spordikompleksi energiavarustuseks, parkla ja muu vajalik tehniline taristu. Jalgpalliareen kavandatakse mahutavusega 4500 inimest. Detailplaneeringu eesmärk on jalgpalliareeni, padeli-tennisehalli, parkla ja selleks vajaliku taristu ruumiline planeerimine, sh. hoonestusalade, liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse lahendamine ning ehitusõiguse andmine.
Planeeritava ala koosseisu jäävatel kinnistutel Staadioni tn 4, Staadioni tn 6, Staadioni tn 8 ja Staadioni tn 8a kehtib Paide Linnavalitsuse 22. mai 2023 korraldusega nr 183. kehtestatud Staadioni tänava spordikompleksi detailplaneering. Nendele kinnistutele anti ehitusõigus jalgpalli sisehalli, jalgpallistaadioni, tribüüni ja parkla ehitamiseks. Detailplaneeringust on elluviidud sisehalli ehitamine, ülejäänud kinnistutele koostatakse uus lahendus algatatava detailplaneeringu koosseisus, sest vajadused ehitusõiguseks on muutunud, jalgpalliareen ja staadionihoone ei mahu kehtiva ehitusõigusega alale. Nimetatud kinnistutele koostatakse uus planeeringulahendus ja antakse uus ehitusõigus vastavalt käesoleva detailplaneeringu eesmärgile. Ehitusõigus antakse ka kinnistutele Staadioni tänav, Staadioni tänav T3, Staadioni tn 14, Raudtee tn 2, Metsa tn 3 ja Metsa tn 5, kuhu kavandatakse jalgpalliareen ja staadionihoone, parklad, padeli- ja tennisehall ning päikesepark. Planeeringuala suurus on ca 11 ha ja see on näidatud korralduse lisas 1. Detailplaneeringuala piirneb selle põhjaosas Paide Linnavolikogu 28. augusti 2008 otsusega nr 64 kehtestatud Kooli tn 1 kinnistut ja perspektiivset Staadioni tänavat ümbritseva maa-ala detailplaneeringuala koosseisu jääva Pärna tn 7 kinnistuga (katastritunnus 56601:004:0131). Selles detailplaneeringus planeeriti Staadioni tänava transpordimaalt juurdepääs kinnistule, millega tuleb arvestada käesoleva detailplaneeringu koostamisel või ümber planeerida koostöös Staadioni tn 7 kinnistu omanikuga. Detailplaneeringuala piirneb ka Paide Linnavalitsuse 27. aprilli 2004 korraldusega nr 146 kehtestatud Pärna tänava elamukvartali detailplaneeringualaga, mille tulemusel planeeriti elamukrundid. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud, kuid sellest ei ole loobutud. Kuna 2002. aastal kehtestatud üldplaneering on moraalselt ja sisuliselt vananenud ja Paide linna ruumilise planeerimise vajadustele jalgu jäänud, siis arvestatakse käesoleva detailplaneeringu algatamisel ja koostamisel uue üldplaneeringu põhilahendusega. Kinnistute Staadioni tn 4, Staadioni tn 6, Staadioni tn 8 ja Staadioni tn 8a maakasutusotstarve muudeti 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringu alusel sotsiaalmaaks ja transpordimaaks ning need maakasutusotstarbed on kooskõlas käesoleva arenduse maakasutusega. Uues üldplaneeringus on kinnistute Raudtee tn 2 ja Staadioni tn 14 maakasutuse juhtotstarve ühiskondlike ehitiste maa ja puhke- ja virgestustegevuse maa, mis sobib maakasutuselt planeeritavate tegevustega. Metsa tn 3 ja Metsa tn 5 kinnistute maakasutus uues üldplaneeringus on määratud haljasala ja parkmetsamaa. Haljasala ja parkmetsamaa maakasutus on piirkonnas laiemal alal kui eelnimetatud piirkond- orienteeruvalt 2,7 hektarit olemasoleva jalgpallistaadioni, endise Paide prügila ja elektrikõrgepingeliini vaheline ala. Sellest alast ca 1 ha suurune ala kavandatakse päikesepargi ehitusalaks ja tootmismaaks. Detailplaneeringu elluviimisel toetab haljasala- ja parkmetsamaa maakasutusfunktsiooni ka planeeringualast lõunasuunda jääv tehismaastik (Ruubassaare tee 13 kinnistu; virgestustegevuse maakasutus). Uue üldplaneeringu põhilahenduse avalikel väljapanekutel (november-detsember 2024 ja jaanuaris 2026) ei esitatud detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarbe kohta arvamusi ega vastuväiteid, seetõttu loetakse detailplaneeringus kavandatava tegevuse maakasutus kooskõlas olevaks uue üldplaneeringuga. Detailplaneeringuala piirneb kinnistutega Staadioni tn 7, Staadioni tn 3, Staadioni tn 5, Staadioni tn 7, Staadioni tn 9, Staadioni tn 11, Staadioni tn 13, Raudtee haljasala H1, Raudtee tänav T3, Ruubassaare tee 9, Ruubassaare tee 13, Pärnuvälja tn 22 ja Metsa tänav. Lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringus määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Eelkirjeldatud planeeringuala on üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega alas.
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikele 2, on vaja detailplaneeringu algatamisel hinnata keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust. Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus, spordirajatiste ja seda toetavate rajatiste ehitamine, ei ole KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 6 lõige 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja anda eelhinnangu selle kohta, kas lõikes nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud valdkondadest on detailplaneeringu eesmärgiga kõige lähedasem KeHJS § 6 lõike 2 punktis 19 nimetatud puhke-, spordi- ja virgestusalade rajamine. KeHJS § 6 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ alusel on kehtestatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu. Määruse § 14 täpsustab turismimajanduse, puhke-, spordi- ja virgestusalade rajamise tegevused, mille korral tuleb koostada keskkonnamõju eelhinnang, selleks on suusakompleksi, lõbustus-, vee-, teemapargi, golfiväljaku ja loomaaia rajamine. Detailplaneeringu eesmärgiks seatud on jalgpalliareeni, staadionihoone, padeli- ja tennisehalli ning parkla ehitamine ei kuulu määruse § 14 täpsustatud tegevuste loetelusse, kuid planeeritavate tegevuste mõju ulatuse tõttu koostatakse KSH eelhinnang kavandatavatele tegevustele Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 16 punkt 1 („Muud juhud“) alusel. KSH eelhinnang koostati osaühing Enviral Projects keskkonnatehnoloogia magistrant Kaisa Kesanurme poolt, tuginedes KeHJS § 33 lõike 5 kehtestatud kriteeriumitele. Eelhinnangus selgus kavandatava arenduse keskkonnamõjudest järgmist: Mõju pinnasele, põhja- ja pinnaveele on hinnanguliselt ebaoluline eeldusel et rakendatakse tavapäraseid keskkonnakaitselisi meetmeid. Planeeritav tegevus ei suurenda ehitus- ega kasutusetapis tõenäoliselt piirkonna reostuskoormust ega avalda koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega olulist täiendavat kahjulikku mõju pinnasele ja veekeskkonnale. Mõju taimestikule ja loomastikule on ehitus- ja kasutusetapis hinnanguliselt ebaoluline, arvestades olemasolevat maakasutust, tegevusi ja loodusväärtuste paiknemist mõjupiirkonnas. Kavandatav planeeringuala ei paikne looduskaitse all oleval alal ega Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim Natura ala on ligikaudu 0,5 km kaugusel paiknev Pärnu jõe loodusala Natura 2000 võrgustiku ala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist olemasoleva hoonestuse ning spordirajatiste piirkonnas, ei ole alust eeldada kavandatava tegevuse olulist otsest ega kaudset mõju Natura 2000 alale. Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele on väheoluline, arvestades planeeringuala paiknemist olemasolevate spordirajatiste ja hoonestuse läheduses ja spordirajatiste maakasutuse edasiarendusega, ei ole maakasutuse muutus piirkonna kontekstis ulatuslik. Kavandataval planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei paikne kultuurimälestisi, arheoloogilisi leiukohti ega pärandkultuuriobjekte, millele kavandatav tegevus võiks ebasoodsat mõju avaldada. Samuti ei paikne alal väärtuslikke maastikke ega miljööalasid. Kavandatava arenduse sotsiaalmajanduslik mõju tervikuna on hinnanguliselt positiivne. Tegemist on linnakeskkonnaga ja tööstuspiirkonnaga, kus liiklusmüra ja valgusreostus paratamatult esineb, kuid tõenäoliselt elanike taluvuspiiri ei ületata. Avariiolukordade esinemise tõenäosus arenduse ehitusetapis on madal ning nende võimalik keskkonnamõju on väheoluline. Arenduse kasutusetapis tuleb võimalike ohtude minimeerimiseks teha koostööd politseiga ning leida turvalised lahendused ürituste läbiviimisel. Eelhinnangus on antud meetmed võimalike ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks ja vältimiseks, mis on arvestamiseks detailplaneeringu koostamisel. Eelhinnangu lõppjärelduse kohaselt ei ole alust eeldada kavandatava tegevusega olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ega olemasoleva keskkonnaseisundi, sh inimeste elukeskkonna, olulist ja püsivat halvenemist, mistõttu ei ole KSH algatamine detailplaneeringu koostamisel vajalik.
KeHJS § 33 lõikele 6 tuginedes, esitatakse detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnang seisukoha saamiseks AS-le Paide Vesi, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile. Paide linnavalitsus, tuginedes KSH eelhinnangu lõppjäreldusele, ei pea vajalikuks KSH algatamist, sest detailplaneeringus kavandatavate tegevustega kaasnevad keskkonnamõjud on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise käigus väljatöötatud meetmetega. . Detailplaneeringust puudutatud ametite arvamused KSH algatamise vajaduse osas on ….. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks ja kehtestajaks on Paide Linnavalitsus (Keskväljak 14, 72711 Paide linn, e-post: [email protected]). Detailplaneeringu algatamine ei anna õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks. Detailplaneeringuala piir on näidatud korralduse lisas 1 ja lähteseisukohad lisas 2. 1. Algatada Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering ja kinnitada detailplaneeringu
lähteseisukohad. 2. Algatada/jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Paide
Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Tubli linnapea (allkirjastatud digitaalselt)
Leemet Paulson linnasekretär
Lisa 1 Paide linnavalitsuse …2026 korralduse nr ..
„Paide jalgpalliareeni ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde
Detailplaneeringuala skeem
(allkirjastatud digitaalselt) Leemet Paulson Linnasekretär
Lisa 2 Paide linnavalitsuse …2026 korralduse nr ..
„Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde Lähteseisukohad Detailplaneeringu eesmärk on jalgpalliareeni, padeli- ja tennisehalli, parkla ja vajaliku taristuga seotud ehitiste ja rajatiste ruumiline planeerimine Paide linna, kinnistutele Staadioni tänav, Staadioni tänav T3, Staadioni tn 4, Staadioni tn 6, Staadioni tn 6a, Staadioni tn 8, Staadioni tn 8a, Staadioni tn 14, Raudtee tn 2, Metsa tn 3 ja Metsa tn 5 hoonestusalade, liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse planeerimiseks ning ehitusõiguse andmiseks. 1. Planeeringuala on detailplaneeringu koostamise ajal suures osas puittaimestikuga kaetud maa-ala, mille maakasutus käesoleval ajal, maakatastri alusel on üldkasutatav maa, tootmismaa ja ärimaa. Juurdepääs planeeringualale on Staadioni tänava ja Raudtee tänava kaudu. 2. Detailplaneeringu koostamiseks koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (alusplaan mõõtkavas 1:500) kogu planeeringuala ulatuses, aruanne esitada Paide linnavalitsusele. 3. Piirangud: 3.1. Planeeringuala piirneb läänesuunas elektri kõrgepingeliini 35- 110 kV kaitsevööndiga ja ala läbib põhja-lõunasuunaliselt elektrikaabelliin. 3.2. Staadioni tänava ja Staadioni tänav T3 teemaale on rajatud Paide linna ÜVK torustik, arvestada torustiku kaitsevööndiga. 4. Planeeringu koostamisel arvestada ksh eelhinnangus (lisa 3) antud meetmetega. 5. Detailplaneeringu koosseisus lahendada ja käsitleda: 5.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus. 5.2. Situatsiooniskeem ja funktsionaalsed seosed piirkonnaga 5.3. PlanS § 126 lõike 1 punktides 1 kuni 9 nimetatud ülesanded ja täiendavalt: 1) kruntide maakasutuse sihtotstarve; 2) jalgpalliareen ja jalgpalli sisehall peab moodustama arhitektuurse terviku; 3) kinnistule Staadioni tn 14 kavandatav ehitis peab olema kooskõlas teisele poole Staadioni tänav T3 tänavamaad, Pärna tänava elamukvartali detailplaneeringus (kehtestatud Paide Linnavalitsuse 27.04.2004 korraldusega nr 146) elamukruntidele antud ehitusõigusega (sh vältida varjutuse teket). 4) anda ehituslikud ja arhitektuursed nõuded ehitistele, mis sobiks nende funktsionaalsusega ja looduskeskkonnaga; 5) anda detailplaneeringus planeeritud lahenduse seosed planeeringuala kontaktvööndiga; 6) koostada jalgpalliareeni 20 meetri kõrguse valgustuse mõju analüüs lähipiirkonnale; 7) koostada 4500 inimest mahutava jalgpalliareeni müra analüüs piirkonnale, anda staadionimüra levimist piiravad tingimused Pärna ja Kooli tänava elamukinnistutele; 8) anda jalgpalliareeni ja parkla valgustuse ehitamiseks tingimused, mis leevendaks valgusreostuse teket planeeringualast põhjasuunda jäävale elamualale; 9) anda ehitiste arv, ehitisealune pind ja suurim lubatud kõrgus; 10) parkimiskohad planeerida selliselt, et minimaalselt 8 koha vahel oleks tõstetud (min. 4 m laiune haljas-saar; 4.4. Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. 4.5. Haljastuse planeerimisel arvestada tingimusega, et vähemalt 10% krundi pindalast peab
olema haljastatud. 4.6. Sademevee ärajuhtimiseks ei ole piirkonnas linna sademeveekanalisatsiooni ja planeeringuarenduse tõttu ei ole kavas sademeveekanalisatsiooni ehitada. Planeeringualal formeeruv sademevesi juhtida haljasalale või planeeringualaga piirnevasse eesvoolukraavi. Eesvoolu juhtimise eelduseks on veeseaduse nõuete täitmine sadevee kui heitvee eesvoolu juhtimisel. 4.7. Servituutide seadmise vajadus. 4.8. Planeeringujärgselt avalikku kasutusse planeeritavate rajatiste ehitamine ja/või rajatiste ehitusjärgne avalikku kasutusse üleandmine Paide linnale. 4.9. Näidata joonistel planeeringuala olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. 4.10. Ülevaadet tekkivatest jäätmetest, jäätmete käitlemise lahendus, sh sorteeritud jäätmete kogumise vajadus. 5. Planeeringu koostamisel arvestada, et seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil (sh ehitusaegne), et seadmete poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtustele. 6. Planeeritavatele hoonetele paigaldatavatest tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeringuala ümbrusesse jäävatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. 7. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. kaasneva müra vähendamiseks. 8. Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. 9. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega ja kõikide planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega. Trasside valdajatelt taotleda tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks. 10. Planeeringu joonised (v.a situatsiooniskeem) vormistada mõõtkavas 1:500. Planeeringu koosseisus esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon ja vaated põhilistest vaatesuundadest planeeringuala suunas koos piirkonna hoonete ja haljastusega. 11. Kehtestatud planeeringu vormistamisel arvestada Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute dokumentide Maa-ametile (maakatastripidajale) esitamise juhendis“ ja riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ toodud nõuetega. Enne planeeringu põhilahenduse vastuvõtmiseks esitamist teha üleriigilises planeeringute andmekogus PLANIS kontrolltest planeeringu nõuetega vastavuse kontrolliks. 12. Kehtestatud detailplaneering esitada Paide Linnavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt- joonised dwg ja pdf formaadis, seletuskiri doc ja pdf formaadis. Lähteseisukohad koostas Anti Annus planeeringute peaspetsialist
(allkirjastatud digitaalselt) Leemet Paulson Linnasekretär
VIP PARKLA
3 t ele
üle ka
nd eb
us si
PÄIKESEPARK
7 ,0
0
4 ,0
0
ALAJAAM
GEN
GEN
A2
A2
K
PM
2 7
2 7
2 7
A 3
A 3
W est Elevation
N o rt h E le v a ti o n
2
m 4 .9
2
m 5 .9
2
m 1 8 .0
2
m 3 1 .6
2
m 3 2 .8
2
m
1 4 1 .4
2
m 3 .4
2
m 3 .4
2
m 1 .5
2
m 1 .6
2
m 1 .5
2
m 1 .5
2
m 9 4 .6
2
m
1 0 8 .5
2
m
1 2 0 .2
2
m 4 2 .7
2
m 1 2 .0
2
m 8 2 .4
2
m 2 1 .4
2
m 1 .8
2
m 1 .8
2
m 1 .8
2
m 4 .6
2
m 2 1 .4
2
m 5 7 .4
2
m 1 1 .2
2
m 1 1 .4
2
m 3 .5
2
m 2 .4
2
m 1 6 .1
2
m 6 .6
2
m 4 .3
2
m 4 .1
2
m 1 .8
T u rv a k o n tr o ll
V ä ra
v a d
T u rv a k o n tr o ll
V ä ra
v a d
F u a je e
v ä lja
k u t e h n o
La od , g
ar aa
ži d,
ru um id (
m ed
pu nk t, ... )
te en
en da
va d
fä nn is ek to rit
V as ta sv
õi st ko
nn a
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
A kt iiv
su sa la
P es
um .
R iie tu sr
uu m
K or .
vä lja
ku te
hn o
La od , g
ar aa
ži d,K lu bi ru
um id
A1
A1
1100 x 1400 300 DX
MonoSpace KONE LIFT
4,0 0
4,0 0
1 0 ,0
0
4 ,0
0
9,0 0
7,0 0
7 ,0
0
4 ,0
0
K ül
m ik
Külmik
K ül
m ik
K ül
m ik
East Elevation
2
m 15
3. 4
2
m 10
0. 5
2
m 10
0. 3
2
m 1.
9
2
m 1.
8
2
m 1.
9
2
m 1.
9
2
m 1.
8
2
m 1.
9
2
m 19 .3
2
m 19 .3
2
m 2.
7
2
m 2.
7
2
m 1.
7
2
m 1.
7
2
m 15 .8
2
m 9.
3
2
m 7.
8
2
m 2.
2
2
m 2.
9
2
m 12 .2
2
m 41 .3
2
m 1.
5
2
m 16 .5
2
m 12 .2
2
m 2.
4
2
m 56 .5
2
m 64 .4
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
T re
en er id
D op in gu
ko nt ro ll
K öö
k
S öö
gi sa
al K oh tu
ni ku
d
R iie tu sr
uu m
R iie tu sr
uu m
K au
ba nd
us pi nd
Te hn
o
T re
en er id
Toidulift
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 23 .0
2
m 64 .5
2
m 26
7. 0
2
m 13
4. 1
2
m 12 .0
2
m 19 .4
2
m 82 .1
2
m 1.
8
2
m 1.
8
2
m 1.
8
2
m 4.
6
2
m 13 .9
2
m 51 .9
2
m 12 .0
2
m 12 .1
2
m 2.
2
2
m 5.
8
2
m 11 .0
2
m 2.
2
2
m 3.
8
2
m 4.
4
vä lja
ku te
hn o
La od , g
ar aa
ži d,
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
D el eg
aa t
F ot
og ra
af id
K lu bi ru
um id
R iie tu sr
uu m
M ee
di a
K or id or
vä lja
ku te
hn o
La od , g
ar aa
ži d,
7,0 0
PL ANEE
RIT AV ST
AADIO NI
TÄ NAV
K
PM
S ou th E le va tio
n
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .2
2
m 4.
9
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
2
m 4.
9
T ub
a
2
m 19 .5
2
m 4.
9
2
m 4.
9
2
m 4.
9
K or id or , f
ua je e
2
m 31
5. 9
P es
um .
2
m 4.
3
K or is t.
2
m 3.
4
La du
2
m 7.
5
W
C
2
m 5.
5
T ub
a
2
m 23 .4
La du
2
m 4.
1
2
m 14
5. 4
2
m 10
9. 7
2
m 18
0. 4
2
m 10
0. 0
2
m 20 .8
2
m 3.
4
T ub
a
2
m 19 .2
T ub
a
2
m 19 .2
T ub
a
2
m 19 .2
T ub
a
2
m 19 .2
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
K au
ba nd
us pi nd
T ur va
ko nt ro ll
V är
av ad
20 tu
ba , k
ab in et
H os te l
K au
ba nd
us pi nd
K au
ba nd
us pi nd
K au
ba nd
us pi nd
5 pa re
m po
ol se t j a
5 va
sa kp
oo ls et in
va lii di le s ob iv at w
c- du
šš iru
um ig a tu
ba
7,0 0
S uurim
lubatud hoonete kõrgus - 13 m
S uurim
lubatud hoonete arv krundil - 2
S uurim
lubatud hoonetealune pind - 4200 m ²
K rundi pindala - 7293 m
²
P adeli- ja tennisehall
13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW
13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW
13.32 kW
13.32 kW
13.32 kW
13.32 kW 13.32 kW
13.32 kW 13.32 kW 13.32 kW
13.32 kW
6.66 kW
6.66 kW
6.66 kW
13.32 kW
6.66 kW
6.66 kW
PK 10R
61.47
61.17
60.83
60.81
60.93
60.73
60.97
61.04
61.32
61.88
61.84
61.76
61.65
61.61
61.74
61.22
61.14
60.78
60.76
60.93
60.96
60.86
64.55
60.83
60.72
60.78
60.81
60.98
60.81
60.81
60.80
60.86
61.01
60.98
60.94
60.91 60.95
61.31
61.01
61.00
61.08
61.06
61.04
60.95
61.16
61.23
61.27
61.37
61.19
61.24
61.22
61.65
TP
Kraav
K ra
a v
K ill
Kill
TP
TP
Kraav
K ra
a v
K ra
a v
K ra
a v
61.41
6 1.5
2
6 1.4
0
6 0 .5
1
6 0 .9
9
61.01 61.11
61.06
6 1.1
7
60.50
6 0 .6
3
6 1.4
5
6 1.6
3
6 1.6
5
6 1.5
5
61.41
6 1.4
2
6 1.6
1
6 1.
3 9
6 1.
3 2
6 2 .0
1
6 1.13
61.08
61.35
6 1
.4 2
61.19
60.86
60.89
6 0 .7
2
6 0 .7
9
5 9 .7
7
6 0 .0
6
6 0 .8
5
60.89
6 0 .8
6
6 0 .9
2
6 0 .9
8
5 9 .5
4
60.72
60.69
60.53
6 2 .8
5
6 0.7
8
6 0.
73
6 4 .0
4
6 0 .6
9
6 0 .6
5
60.84
60.79
60.67
6 0 .7
5
6 0 .8
7
60.79
6 0 .7
9
5 9 .6
7
5 9 .6
7
6 1. 0 9
6 0 .7
5
6
0 .5
8
6 0 .7
7
5 9 .5
7
60.57
59.63
60.59
6 1.8
6
6 1.7
1
61.66
61.96
6 1.7
8
6 1.5
3
6 1.6
4
6 2 .0
5
6 1.6
9
6 1. 6 9
6 1.6
4
6 1. 6 3
61 .16
60.76
6 1.0
9
6 1.1
4
6 1.0
4
6 1.0
2
6 0.
91
6 1.
11
5 9 .9
4
6 1.
0 0
6 1.
0 7
6 0 .9
6
6 0 .7
9
6 0 .7
2
6 0 .8
7
6 0.
95
60.44
60.83
60.94 60.42
60.75
6 0 .8
1
60.90
6 0 .8
8
60.93
6 1. 10
6 1. 18
6 1.3
2
6 1.4
2
6 1.3
1
5 9 .6
4
5 9 .6
6
61.61
K ra
a v
Kr aa
v
K ra
a v
60.46-60.47
61.06
60.15-60.08
61.11
60.04-60.10
60.99
59.79-59.78
61.01
60.40-60.15
60.89
59.45-59.33
61.05
60.45-60.16
60.88
59.68-59.66
61.04
60.96
61.19
61.24
61.51 60.74
61.49
61.14
61.01
60.68
60.92
60.64
60.68
60.91
60.95
60.72
60.78
60.68
60.91
61.07
61.05
61.18 60.97
60.81
60.84
62.89
63.11
64.39
61.11
60.75
60.78
Ti ik
Pinnastee
P in na
st ee
Pin na
ste e
P in
n a st
e e
60.97 60.73
60.81
5 9 .7
3 60.82
6 0 .9
1
61.33
6 0 .8
3
6 1.
4 7
5 9
.6 9
6 0 .9
4
6 0 .7
9
6 0 .9
5
60.81
63 .88
60.98
6 0 .8
0
6 0.
75
60.86
60.91
61.02
5
9 .5
4
6 0 .9
1
6 1.
2 1
6 0 .7
5
5 9 .6
4
5 9 .5
8
5 9 .5
1
6 0 .6
3
60.71
61.13
60.83
60.90
61.04
6 0 .9
1
6 1.
0 6
6 0 .1
3
5 9 .7
1
61.23
6 0 .9
6
6 1. 19
61.14
61.22
60.97
6 0 .8
8
61.18
60.81
5 9 .4
4
6 0 .5
3
6 0 .6
5
60.71
60.86
60.68
5 9 .4
0
6 1.15
6 1. 0 9
5 9 .6
3
5 9 .6
2
6 1.
17
6 0 .2
1
6 0 .9
6
60.74
6 0 .7
9
6 0 .9
7
6 1. 0 0
5 9 .8
3
60.50
6 0 .9
7
6 1. 0 8
5 9 .7
6
6 0 .9
5
5 9 .5
9
6 0 .7
0
60.80
6 0 .8
4
6 0 .8
8
5 9 .7
5
6 0 .9
8
6 1. 0 3
60.76
60.74
6 0 .9
9
5 9 .7
5
6 0 .9
9
61.22
6 1.0
1
6 0.9
3
6 0.
24
5 9 .6
9
6 0.7
4
6 1. 0 4
60.65
60.61
6 1. 12
5 9 .7
8
6 1. 0 3
60.62
6 1. 0 0
5 9 .6
6
6 1. 0 3
6 1. 0 7
6 0 .9
0
60.51
6 1. 0 8
5 9 .6
1 6 0 .8
3
65.00
6 5 .7
9
60.70
6 0 .9
5
6 0 .7
8
6 0 .6
4
61.05
62.50
64.34
6 4 .0
5
6 3 .4
8
62.59
60.77 6 0 .9
8 5 9 .5
8
6 0 .9
8
60.73
6 1. 0 2
6 0 .6
2
60.77
60.76
60 .82
60.91
61.14
6 0 .7
6
6 0 .8
0
6 0 .0
6
6 0 .0
8
6 0 .5
5
6 0 .6
4
60.67
6 0 .8
0
6 0 .8
0
60.92
60.77
6 0 .8
4
6 0 .8
9
60.93
6 0.
90
6 1.0
0
6 0 .8
2
6 0 .2
3
6 0.
38
6 1.0
9
6 1.0
4
6 1.1
0
6 1.2
1 6
0. 37
6 1.2
7
6 1.1
8 6
0. 43
60.97
61.01
61.02
61 .17
6 5 .5
0
6
4 .4
4
6 1.
6 4
6 1.
9 4
62.04
6 5 .3
6
6 2 .0
4
6 2 .5
9
6 1.
5 4
6 1.2
4
6 0 .4
8
6 1.2
4
6 1.3
1
6 1.2
6
6 0 .5
2
6 1.2
4
6 1.3
2
6 1.
5 3
6 1.
5 4
6 1.
5 7
6 1.
6 0
6 1.
5 5
6 1.
4 9
6 1.
5 8
6 1.6
4
6 1.6
2
6 1.4
6
6 1.5
0
6 0 .8
8
60.19-60.21
60.80
60.44-60.23
60.98
60.60-60.29
61.07
60.47-60.02
60.92
60.53-60.35
61.06
60.48-60.39
61.01
59.39-59.44
61.07
60.45-60.08
61.09
6 5 .0
9 6 5 .1
5
65.57
6 5 .9
9
6 5 .9
3
6 6 .9
6
6 5.
93
6 6.
40
65.37
65.46
65.42
64.36
66.55
64.48
1
2
2
1
3
1
2
1
2
1
2
3
1
2
1
2
1
2
1
2
1
3
2
1
2 60.96
61.03
61.27
61.47
61.46
61.48
61.39
61.32
61.12
60.77
61.15
61.18
60.82
60.85
60.88
60.99 60.99
61.11
60.85
60.75
60.76
60.75
60.83
60.81
60.98
61.02
61.00
60.74
60.91
60.79
60.79
60.74
60.74
60.72
60.90
60.80
60.90
60.97
61.39
61.58
62.37
62.18
63.12
64.71
65.71
65.61
62.85
61.85
61.45
6 5 .2
0
6 4 .9
8
6 2 .2
3
6 1.9
8
6 2 .6
0
6 2 .3
1
6 2 .2
3
6 1.
3 5
6 1.6
4
6 5 .0
8
6 4 .7
9
6 4 .3
1
62.12
61.80
A .
Lill
L ill
K ra
a v
K ra
a v
K ra
a v
6 0 .7
4
6 1.2
9
6 1.3
4
6 1.3
9
61.51
6 1.2
9
6 1.3
8
6 1.2
9
6 1.2
5
6 1.2
6
B e t.
6 1.4
8
6 1.4
1
6 1.5
2
61.57
61.89
6 1. 69
6 1. 84
61.88
61. 84
61. 72
6 1. 6 3
61. 68
61.63
6 1.6
5
6 1.8
1
60.94
6 1.
5 5
6 1.7
9
6 1.9
0
Lill
A .
A.
A.
A . A .
A .
A.
61.57
61.54
6 1.4
2
6 1. 0 4
6 0 .7
2
6 0 .9
2
6 1.6
1
6 1.4
4
6 1.0
1
6 0 .4
4
6 1.2
6
6 1.4
4
6 1.3
0
6 1.2
6
6 1.4
6
6 1.0
8
6 1.0
3
6 0 .6
1
6 1.2
0
6 1.3
4
6 0 .2
1
6 1.14
6 1.3
7
Kivi
K iv i
K iv i
Kivi
Kivi
B et .k iv i
B et.kivi
K ra
a v
Kr aa
v
K ra
a v
K ra
a v
K ra
a v
K ra
a v
6 1.2
0
6 1.2
9
6 0 .3
9
6 1.2
3
6 1.3
5
6 1.2
0
6 0 .8
9
6 1.3
0
6 1.4
3
6 1.3
0
6 1.3
5
5 9 .8
4
6 1.2
4
5 9 .9
7
6 1.4
8
6 1.4
7
6 1.5
8
6 1.4
0
6 1.6
0
6 1.6
2
6 0 .11
6 1.0
2
R a u d te
e tä
n a v
A .
A .
A .
A .
6 1.7
2
6 0 .2
4
6 1.4
2
6 1.4
7
6 1.9
0
6 1.9
9
59.66-59.76
61.35
59.73-59.84
61.58
59.87-59.73
61.39
59.61-59.87
61.58
60.52
60.88
60.85
60.88
60.70
61.01
56601:004:0091 Staadioni tn 1
56601:004:0096 Ruubassaare tee 13
56601:004:0114 Staadioni tn 2
56601:004:0118 Staadioni tn 4
56601:004:0131 Pärna tn 7
56601:004:0132 Kooli tänav T2
56601:004:0710 Ruubassaare tee 9
56601:004:0973 Pärna tn 10
56701:001:0020 Staadioni tänav T2
56701:001:0021 Staadioni tänav
56701:001:0031 Ruubassaare tee 7
56701:001:0032 Raudtee tänav T5
56701:001:0082 Ruubassaare tee
56701:001:0332 Staadioni tn 7
56701:001:0333 Staadioni tn 11
56701:001:0334 Staadioni tn 3
56701:001:0336 Staadioni tn 5
56701:001:0340 Staadioni tn 13
56701:001:0341 Staadioni tn 9
56701:001:0365 Raudtee haljasala H1
56701:001:0580 Staadioni tn 6
56701:001:0582 Pärnuvälja tn 22
56701:001:0677 Staadioni tn 8a
56701:001:0681 Pärna tn 10a
56701:001:0688 Staadioni tänav T3
56701:001:0696 Staadioni tn 8
56701:001:0697 Pärnuvälja tn 22a
56701:001:1010 Raudtee tänav T3
H
Ja lg
pa lli
ha ll
x= 6527350
y =
5 8 8 7 5 0
x= 6527200
y =
5 8 8 9 5 0
x= 6527350
y =
5 8 9 3 0 0
x= 6527650
y =
5 8
9 4
0 0
x= 6527700
y =
5 8 9 2 0 0
x= 6527600
y =
5 8 9 0 0 0
639 60.693 60.83
61.99
62.52
62.55
62.00
62.20
62.41
61.80
61.55
61.18
61.13
61.57
61.62
61.42
61.39
61.37
61.44
61.57
61.45
61.51
61.50
61.56 61.46
61.49
61.17
61.12
60.98
61.01
60.96
60.75
60.84
60.76
60.91
60.71-60.53
61.44
A .
Kill
B e t.k ivi
B e t.k ivi
Be t.k ivi
A.
A .
A.
A.
A.
Kil
K ill
Kil
Kil
61.16
6 0 .9
3
6 1.5
6
6 1.
4 3
61.54
6 1.5
8
6 1.4
8
6 1.6
8
6 1.6
9
6 1.6
9
6 1.6
8
6 1.8
5
61.64
6 1.
6 7
6 1.7
6
61.72
61.86
B e t.
61.47
61.64
6 1.
3 8
61.46
Be t.k ivi Be
t.k ivi
6 1.6
2
6 1.7
6
6 1.5
3
61.77
6 1.7
5 6 1.7
0
6 1.6
8
K u n s tm
u ru
61.35
61.36
6 1.9
7
6 1.8
8
61.56
6 2.
03
6 1.9
1
6 1.4
7
6 1.
6 3
6 2 .18
6 1.
9 7
6 2 .0
9
6 1.9
6
6 2 .19
6 1.8
1
Kraav
St aa
dio ni tä
na v
Kill
61.06 H
Te e n in
d u s h o o n e
6 1.6
9
6 1.0
5
T ii k
Or ien .
2
1
3 1
3
1
1 4
4 1
1
2
1
2
1
2
3 1
4
2
1
3
2
1
2
1
23
6 1.4
3
K-4
K-5
K-2
KK5-8
K-3
RK-6
RK-5
RK-1
SK-1
RK-2
DK-1
SK-2
SK-3
RK-4
PVK 200
LÕP-1
SK-4
DK-6
DK-5
DK-4
DK-3
DK-2
KK5-7
KK5-6
KK5-5
KK5-4
KK5-3
KK5-2
KK5-1
KK8-85
KK8-84
KK8-86
K8-87
K8-88
60.92
60.96
60.67
60.84
60.73
60.85
60.67
60.74
60.76
60.83
60.86
60.80
60.80
60.89
60.79
60.82
60.85
60.94
61.18
61.11
62.01
61.03 60.93
60.92
60.92
60.88
60.72
60.85
60.87
60.79
60.83
60.86 60.92
60.84
60.94
60.85
60.92
61.04
60.80
60.92
60.94
61.14
61.39
61.54
62.45
61.97
61.77
61.78
61.8261.78
61.82
62.29
62.33
61.97
61.61
61.55
61.53
61.56
61.26
61.27
61.16
61.08
60.95
60.97
60.95
60.82
60.91
60.93
61.04
61.09
60.98
60.91
60.92
60.96
60.96
60.90
62.13
61.47
61.30
61.79
61.16
63.46
62.08
61.26
62.04
61.65
61.53
61.42
61.21
61.11
61.18
61.20
61.28
61.46
61.22
61.10
61.08
61.11
60.99
60.90
60.92
60.96
61.84
60.81
60.81
60.98
60.98
61.11
61.08
60.98
60.98
60.84
60.85
60.87
62.80
62.41
62.96
60.85
60.79
61.06
61.05
60.95
60.80
60.98
60.92
60.98
60.81
60.80
60.84
1
2
1
2
1
62.09
61.90
61.47
61.32
61.32
61.33
61.19
61.43
K u n s tm
u ru
Bet.
61.93
6 1.9
2
6 1.9
0
A.
A .
S ta
a d io
n i tä
n a v
H
62.0 4
6 1.5
2
1
3
2 1 2
1
3
2
1
6 1.5
8
6 1.7
4
6 1.6
1
1
2
2
1
2
2
1
61.96
6 2 .2
0
6 2 .3
4
K-6
V-2
SK-5 SIK-1
SK-6
SK-7
SK-8
SK-9
MK-2
TP
MK-1
MK-3
MK-4 SIK-2
VK-1
MK-5
MK-6
56701:001:1185
Staadioni tn 14
56701:001:1186
56701:001:1182
56701:001:1183
Staadioni tn 6a
Metsa tn 5
56701:001:1184 Metsa tn 3
56701:001:1181Metsa tänav
Raudtee tn 2
DETAILPLANEERINGU SKEEM
detailplaneeringu ala piir
olemasolev kinnistu piir
LEPPEMÄRGID:
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
2
Töö nimetus: Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang.
Töö tellija:
Paide Linnavalitsus
Keskväljak 14, 72711
Paide linn
Kontaktisik Anti Annus
Tel. 511 3815
Töö teostaja:
Enviral Projects OÜ
Vastemõisa, 71301
Põhja-Sakala vald
Kontaktisik Kaisa Kesanurm
Tel. 5573602
www.enviral.ee
Ekspert:
Kaisa Kesanurm (MSc Keskkonnatehnoloogia, TÜ)
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
3
Sisukord
Sissejuhatus ......................................................................................................................................................... 4
1. Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus .................................................................................................... 5
1.1 Tegevuse kirjeldus ................................................................................................................................. 5
1.2 Asukoha kirjeldus .................................................................................................................................. 5
2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .......................................................................................................................... 12
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................................................... 14
3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused ....................................................................................................... 14
3.2 Pinnas, geoloogia, hüdrogeoloogia ja pinnavesi ................................................................................. 15
3.3 Taimestik, loomastik ja teised kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad .............. 15
3.4 Välisõhu kvaliteet, sh müra ja lõhn .................................................................................................... 17
4. Võimaliku keskkonnamõju kirjeldus, hinnang mõju olulisusele ................................................................... 19
4.1 Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele .......................................................................................... 19
4.2 Mõju taimestikule ja loomastikule ...................................................................................................... 20
4.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ......................................................... 21
4.4 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele ....................................................................................... 21
4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müra tasemele ................................................................................... 22
4.6 Valgusreostus ...................................................................................................................................... 22
4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................................................... 23
4.8 Avariiolukorrad ................................................................................................................................... 24
4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju ................................................................................................................... 25
5. Järeldus ......................................................................................................................................................... 26
6. Keskkonnakaitse meetmed ........................................................................................................................... 27
Joonised Joonis 1 Kavandatava planeeringuala asukoht Paide linnas ....................................................................... 9 Joonis 2 Kavandatava planeeringuala ümbrus ........................................................................................... 9 Joonis 3 Detailplaneeringu kavandatav lahendus .................................................................................... 10 Joonis 4 Kavandatava planeeringuala paiknemine Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusel näidatud
tööstusalade suhtes .................................................................................................................... 10 Joonis 5 Kavandatava planeeringuala kitsendused .................................................................................. 11 Joonis 6 Kaitsealused liigid ja levialad kavandatava planeeringuala ümbruses ....................................... 11 Joonis 7 Detailplaneeringud kavandatava planeeringuala lähiümbruses ................................................ 13 Joonis 8 Kavandatava planeeringuala mõjupiirkond ................................................................................ 14 Joonis 9 Kaitsealused alad kavandatava planeeringuala mõjupiirkonnas ................................................ 16 Joonis 10 Kavandatava planeeringuala lähipiirkonnas keskkonnaluba omavate tootmis- ja
tööstusettevõtete paiknemine ................................................................................................... 18
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
4
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Paide linna jalgpalliareeni ja selle
lähiala kavandatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude
tuvastamiseks. Eelhinnangu eesmärk on anda alus otsustamaks, kas keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH) tuleb algatada või mitte. Kavandatav planeeringuala paikneb Paide linna edelaosas
Staadioni, Raudtee, Mündi ja Pärna tänavate vahelises piirkonnas.
Keskkonnamõju käsitletakse kui kavandatava tegevusega seotud otsest või kaudset mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule ning kultuuripärandile või varale. Mõju loetakse oluliseks juhul, kui see
eeldatavalt ületab keskkonna taluvusvõime, põhjustab keskkonnas pöördumatuid muutusi või seab ohtu
inimese tervise ja heaolu, vara või kultuuripärandi1.
Lähtuvalt kavandatava detailplaneeringu iseloomust ehk jalgpalliareeni ja seda toetava infrastruktuuri
rajamisest, tuleneb Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu andmise kohustus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) §6 lg 2 p 10 ja 22 ning
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 p 2 ja §16 p 16.
Eelhinnang on koostatud tellija esitatud sisendandmete ning kavandatava tegevuse asukohapõhise teabe
põhjal.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja juhendmaterjalidest:
1. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, november
2017
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Riigikogu, 22.02.2005
3. Määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Vabariigi Valitsus, 29.08.2005
4. Määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaminister, 16.08.2017
Eelhinnangu koostamisel kasutatud peamised andmeallikad on:
1. Detailplaneeringu eskiislahendus
2. Tellija esitatud teave planeeritava tegevuse ja piirkonna kohta
3. Keskkonnaportaal
4. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused
5. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS
Eelhinnangu koostamise raames ei teostatud täiendavaid uuringuid kavandatava planeeringuala ega
tegevuse kohta.
1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, november 2017
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
5
1. Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
1.1 Tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringuga kavandatakse Paide linna edelaossa jalgpalliareeni rajamist olemasolevate
spordirajatiste, milleks on linnastaadion, kunstmuruväljak ja sisehall, vahetusse lähedusse. Lisaks
jalgpalliareenile on planeeritud rajada ka seda toetav taristu, padeli- ja tennisehall, virgestusala ja
majutushoone. Kavandatav jalgpalliareen projekteeritakse mahus, mis võimaldab korraldada
rahvusvahelise tasemega spordiüritusi. Areeni kavandatav mahutavus on kuni 4500 pealtvaatajat.
Planeeringu eesmärk on olemasoleva sporditaristu edasiarendamine ning piirkonna kasutusvõimaluste
laiendamine nii tippspordi, harrastusspordi kui ka vaba aja veetmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse
elluviimisega kaasnevad mõjud avalduvad nii ehitusetapis kui ka kasutusetapis. Ehitusetapis on
peamisteks tegevusteks ehitustööd ja nendega seotud logistika, kasutusetapis aga spordiürituste ja
treeningtegevuse läbiviimine ning sellega kaasnev külastajate ja transpordikoormuse suurenemine.
Kavandatava tegevuse elluviimine võib avaldada positiivset mõju piirkonna sotsiaal-majanduslikule
arengule, sh:
1. spordi- ja liikumisvõimaluste paranemine erinevatele sihtrühmadele
2. piirkonna atraktiivsuse kasv spordiürituste ja -turismi sihtkohana
3. kohaliku ettevõtluse ja teenuste nõudluse suurenemine
Jalgpalliareeni rajamise vajadus tuleneb piirkondlikest arengudokumentidest, sidusrühmade tagasisidest
ning kogukonna ootustest spordi- ja liikumisvõimaluste parandamiseks. Kavandamisel on arvestatud
erinevate sihtrühmade vajadustega, sealhulgas noorte, harrastajate, erivajadustega inimeste ning
erinevate vanuse- ja soogruppide ligipääsuga sporditaristule.
1.2 Asukoha kirjeldus
Eelhinnang hõlmab Paide linna jalgpalliareeni ja selle lähiala kavandatavat planeeringut. Tegemist on
valdavalt spordi- ja osaliselt loodusliku kasutusega alaga, mida ümbritseb segafunktsiooniga piirkond
(spordirajatised, tootmisalad ja elamud). Kavandatav planeeringuala paikneb Paide linna edelaosas
Staadioni, Raudtee, Mündi ja Pärna tänavate vahelises piirkonnas ja on ümbritsetud erinevate
spordirajatistega, sealhulgas Paide linna kunstmuruväljak, linnastaadion, jalgpallihall, tenniseväljakud
ning tehismaastiku terviserada. Kavandatavast planeeringualast ida suunas paiknevad E-Piim Tootmine
AS tootmisüksused ja jäätmekäitluskoht Verston OÜ käitluskoht. Lähiümbruses asuvad ka mitmed teised
ettevõtted, sh Utilitas Eesti AS, OÜ BaltSkan Ehitus, Paide MEK AS, Adven Eesti AS, Paide Ruubassaare
tee 8d/8c jäätmekäitluskoht. Planeeritav rajatis jääb kahe Paide tööstusala vahele, millest Mündi-
Raudtee vaheline ala on juba ettevõtetega kaetud ja Pärnuvälja pigem perspektiivne laiendus
tööstuspiirkonnale. Kavandatavast planeeringualast põhja suunas paiknevad lähimad elamud ja Pärna
elamukvartali arendus, veidi kaugemal Paide Hillar Hanssoo Põhikool ja PAIde Lasteaed (Joonis 1, Joonis
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
6
2, Joonis 3, Joonis 4)2 3 4.
Lähiümbruses on kavandamisel mitmeid arendusi, sealhulgas5:
1. Toiduainetööstus – hernejahu tootmine (Ruubassaare tee 16 kinnistu DP).
2. Koeru hooldekeskuse Paide teenusüksus (Koeru hooldekeskuse Paide teenuskeskuse DP).
3. Teedeehituse hoolduskeskuse töökoja-, lao- ja büroohooned (Raudtee tn 1a ja Ruubassaare tee
7 kinnistute DP).
4. Pärnu jõe äärne matka- ja suusarada (Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja DP).
5. Raudtee ja Pärna tänava nurgal Pärna elamukvartal.
Kavandatav tegevus on seotud piirkonna olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ning võib
avaldada koosmõju teiste arendustega. Läheduses paiknev elamuala tähendab, et kavandatava
tegevuse mõjusid tuleb hinnata eelkõige müra, liikluskoormuse ja valgusreostuse aspektist, mis võivad
mõjutada elanike heaolu.
Kavandatav planeeringuala hõlmab järgmisi kinnisasju:
1. Raudtee tn 2 (katastritunnus 56701:001:1186)
2. Staadioni tn 6 (katastritunnus 56701:001:0580)
3. Staadioni tn 6a (katastritunnus 56701:001:1182)
4. Staadioni tn 8 (katastritunnus 56701:001:0696)
5. Staadioni tn 8a (katastritunnus 56701:001:0677)
6. Staadioni tn 14 (katastritunnus 56701:001:1185)
7. Staadioni tänav (katastritunnus 56701:001:0021)
8. Staadioni tänav T3 (katastritunnus 56701:001:0688)
9. Metsa tn 3 (katastritunnus 56701:001:1184)
10. Metsa tn 5 (katastritunnus 56701:001:1183)
Kavandatava planeeringuala pindala on ligikaudu 11 ha, millest 1 ha moodustab looduslik rohumaa, 7,9
ha metsamaa ning 1,5 ha muu maa, absoluutne kõrgus jääb vahemikku 61–64 m. Kuigi ala täidab
lokaalset rolli elustiku liikumisel, ei ole tegemist kõrge loodusväärtusega alaga. Hõlmatavate
kinnisasjade iseloomustus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1). Kavandatavat planeeringuala
läbivad tehnovõrgud, sh elektrimaakaabel, veevarustuse ja kanalisatsiooni torustik ning
sademeveekraav. Enne ehitustööde alustamist tuleb tehnovõrkude valdajatega tegevused
kooskõlastada (Joonis 4). Kavandatav planeeringuala on hästi ligipääsetav olemasoleva teedevõrgu
kaudu, kuid arvestada tuleb võimaliku liikluskoormuse kasvuga ürituste ajal.
Kavandatav planeeringuala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga. Samuti ei jää alale kaitse alla
olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähimad kaitstavad loodusobjektid on:
1. Ligikaudu 1 km kaugusel edelas III kaitsekategooria taimeliigi siberi võhumõõga (Iris sibirica)
kasvukoht (Keskkonnaregistri kood KLO9355310).
2. Ligikaudu 0,5 km kaugusel lõunas Pärnu jõe loodusala (Keskkonnaregistri kood EE0040345)
2 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 3 Google Maps, allikas: https://maps.google.com, seisuga 17.03.2026 4 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, allikas: https://kotkas.envir.ee/, seisuga 17.03.2026 5 Paide Linnavalitsus. Detailplaneeringud, allikas https://paide.kovtp.ee/et/detailplaneeringud, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
7
Natura 2000 võrgustiku ala.
3. Ligikaudu 2 km kaugusel lääne suunas III kaitsekategooria loomaliikide nagu hallpõsk-pütt
(Podiceps grisegena) (Keskkonnaregistri kood KLO9134171) ja rukkirääk (Crex crex)
(Keskkonnaregistri kood KLO9119107) elupaigad.
4. Kavandatavast planeeringualast ligikaudu 1 km kaugusel lääne suunas (Pärnuvälja tn 19 ja 21
kinnistutel) on 2025. aastal registreeritud II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis)
sigimispaik (Keskkonnaregistri kood KLO9137111) (Joonis 6).
Kavandatava planeeringuala piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud ning haavatav
maapinnalt lähtuva punkt- ja hajureostuse suhtes. Samas ei ulatu kavandatava planeeringualani Pärnu
jõe veetaseme võimalikust tõusust tingitud üleujutusala (modelleerimine 2024). Kavandataval
planeeringualal paikneb üks seisuveekogu, milleks on Ruubassaare tee 13 kinnistul asuv endise prügila
nõrgvete settetiik, ning ala läbib Ruubassaare kraav. Lisaks asuvad kavandatava planeeringuala kagu- ja
läänepiiril tiigid. Pärnu jõgi jääb ligi 0,5 km kaugusele lõunasse (Joonis 4). Kultuuripärandi objekte
kavandataval planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paikne, lähim kinnismälestis Paide Reopalu
kalmistu (Kultuurimälestiste register 4014) jääb alast ligikaudu 0,6 km loode suunas6.
6 Keskkonnaportaal, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
8
Tabel 1 Hõlmatavaid kinnisasju iseloomustavad näitajad7
Kinnisasi Katastritunnus Sihtotstarve Pindala
(m2)
Rohumaa
(m2)
Metsamaa
(m2)
Muu maa
(m2)
Raudtee tn
2
56701:001:1186 Üldkasutatav
maa 100%
28686.0 6117.0 20890.0 1679.0
Staadioni
tn 6
56701:001:0580 Ühiskondlike
ehitiste maa
50%, ärimaa
50%
7393.0 - 6349.0 1044.0
Staadioni
tn 6a
56701:001:1182 Transpordimaa
100%
16106.0 254.0 13780.0 2072.0
Staadioni
tn 8
56701:001:0696 Tootmismaa
100%
5740.0 - 3766.0 1974.0
Staadioni
tn 8a
56701:001:0677 Üldkasutatav
maa 100%
6360.0 - 4932.0 1428.0
Staadioni
tn 14
56701:001:1185 Üldkasutatav
maa 100%
7293.0 257.0 6331.0 705.0
Staadioni
tänav
56701:001:0021 Transpordimaa
100%
3290.08 343.09 - -
Staadioni
tänav T3
56701:001:0688 Transpordimaa
100%
5073.0 3740.0 1333.0 -
Metsa tn 3 56701:001:1184 Üldkasutatav
maa 100%
21361.0 - 15341.0 6020.0
Metsa tn 5 56701:001:1183 Üldkasutatav
maa 100%
6906.0 - 6357.0 549.0
KOKKU 108208 10711 79079 15471
7 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 8 Mõõdetud Maa- ja Ruumiameti kaardi põhjal ainult kavandatava planeeringuga kattuv osa. 9 Mõõdetud Maa- ja Ruumiameti kaardi põhjal ainult kavandatava planeeringuga kattuv osa.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
9
Joonis 1 Kavandatava planeeringuala asukoht Paide linnas
Joonis 2 Kavandatava planeeringuala ümbrus10
10 Google Maps, allikas: https://maps.google.com, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
10
Joonis 3 Detailplaneeringu kavandatav lahendus
Joonis 4 Kavandatava planeeringuala paiknemine Maa- ja Ruumiameti
kaardirakendusel näidatud tööstusalade suhtes11
11 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
11
Joonis 5 Kavandatava planeeringuala kitsendused12
Joonis 6 Kaitsealused liigid ja levialad kavandatava planeeringuala ümbruses13
12 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 13 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
12
2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja
planeeritavate tegevustega
Paide linna arengukava aastani 2035 seab üheks oluliseks eesmärgiks elanike heaolu ja elukvaliteedi
parandamise, sealhulgas sportimisvõimaluste ja liikumisharrastuste arendamise ning mitmekesistamise
kaudu. Selleks nähakse ette vajalike tingimuste loomist, sh spordirajatiste, matkaradade ja
kergliiklusteede arendamist. Arengukavas käsitletakse Paidet tervist edendava linnana, kus luuakse
keskkond, mis soodustab aktiivset ja terviseteadlikku eluviisi. Samuti on eesmärgiks tagada kaasaegsed
tingimused liikumis- ja sporditegevuseks erinevatele sihtrühmadele. Lisaks nähakse Paidet linnana, mis
on avatud nii vabariiklikele kui ka rahvusvahelistele spordisündmustele, mis eeldab kaasaegse ja
mitmekesise sporditaristu olemasolu. Kavandatav jalgpalliareen on osa olemasoleva spordikompleksi
edasiarendusest ning toetab Paide linna kujunemist piirkondlikuks spordikeskuseks.
Lähiümbruses on kavandamisel mitmeid arendusi, sealhulgas:
1. Toiduainetööstuse rajamine – hernejahu tootmine, kuhu kavandatakse ka veeldatud maagaasi
(LNG) gaasihoidlat (Ruubassaare tee 16 kinnistu DP). Vastavalt koostatud ohutuse hinnangule on
tegemist maapealsete krüomahutitega kogumahuga kuni 2 × 100 m³. Võimalike avariiolukordade
(nt gaasileke ja süttimine) korral ulatub ohuala maksimaalselt ligikaudu 68 meetrini.
2. Koeru hooldekeskuse Paide teenusüksuse rajamine (Koeru hooldekeskuse Paide teenuskeskuse
DP).
3. Teedeehituse hoolduskeskuse töökoja-, lao- ja büroohoonete rajamine (Raudtee tn 1a ja
Ruubassaare tee 7 kinnistute DP).
4. Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja rajamine (Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja DP).
5. Raudtee ja Pärna tänava nurgal Pärna elamukvartal.
Kavandatav jalgpalliareen ei too kaasa vastuolu teiste kehtivate ega menetluses olevate planeeringutega.
Tegevus on seotud piirkonna olemasoleva maakasutusega ning sobitub Paide linna arengusuundadega.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
13
Joonis 7 Detailplaneeringud kavandatava planeeringuala lähiümbruses
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
14
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu juhend ei sätesta üheselt kavandatava tegevusega kaasneva
mõjupiirkonna ulatust. Mõjupiirkond määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mahust ja
asukohast. Käesoleva tegevuse puhul on peamisteks keskkonnamõjudeks valgusreostus ja müra, mis
tulenevad jalgpalliareeni valgustusest ning planeeritavatest üritustest ja sündmustest, lisaks piirkonda
lisanduv liikluskoormus ja parkimine, kuna planeeritakse areeni 4500 külastajale. Otseseks
mõjupiirkonnaks võib pidada kuni 500 m raadiust, mis on tavapärane praktika keskkonnakaitselubade
taotlemisel, kuid käesolevas töös käsitletakse mõjude hindamisel laiendatud mõjupiirkonnana kuni 1 km
raadiusega ala, mille ulatuses võivad valgus ja müra avaldada ebasoodsat mõju elukeskkonnale ning
elanike heaolule (Joonis 8).
Joonis 8 Kavandatava planeeringuala mõjupiirkond
3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused
Maakasutuse info on kajastatud asukoha kirjelduse peatükis 1.2. Kavandatava jalgpalliareeni
mõjupiirkonda jääb orienteeruvalt 0,6 km kaugusele loode suunda ajaloomälestis Paide Reopalu kalmistu
(Kultuurimälestiste register 4014). Kavandataval planeeringualal ja selle mõjupiirkonnas ei ole rohkem
registreeritud ühtegi kultuurimälestist, arheoloogilist leiukohta ega pärandkultuuriobjekte. Samuti ei
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
15
paikne alal väärtuslikke maastikke ega miljööalasid14 15 (Joonis 9).
3.2 Pinnas, geoloogia, hüdrogeoloogia ja pinnavesi
Paide linna piirkonna aluspõhi koosneb peamiselt Paleosoikumi settekivimitest, mis on kujunenud
merelistes tingimustes. Valdavad kivimid on lubjakivi ja dolomiit koos mergli ja savikate vahekihtidega,
mis kuuluvad Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu koosseisu. Aluspõhja katab kvaternaarne pinnakate, mis on
kujunenud jääajal ja sellele järgnenud perioodidel. Pinnakatte moodustavad valdavalt moreen, liiv ja
savi, kohati esineb ka biogeenseid setteid (nt turvas). Kavandatava planeeringuala piirkonnas
domineerivad moreensed ja liivased setted, mille vee läbilaskvus on keskmine kuni hea, absoluutne
kõrgus jääb vahemikku 61–64 m, st ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Hüdrogeoloogiliselt kuulub
piirkond Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi levialasse. Põhjavesi paikneb lubjakivides ja
dolomiitides ning selle liikumine sõltub kivimite lõhelisusest ja pinnakatte paksusest. Kavandatava
planeeringuala piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- ja
hajureostuse suhtes. See on tingitud suhteliselt õhukesest pinnakattest ning vett läbilaskvatest setetest,
mistõttu võib reostus kergemini jõuda põhjaveeni. Kavandatavast planeeringualast ligikaudu 0,5 km
kaugusel lõunas paikneb Pärnu jõgi, ala läbib Ruubassaare kraav ning seal paiknevad ka seisuveekogud
(tiigid). Ruubassaare kraavi eesvooluks on Lepa kraav, mis suubub Pärnu jõkke (Joonis 9).
Kokkuvõttes on piirkonna pinnase- ja hüdrogeoloogilised tingimused stabiilsed, kuid põhjavee nõrk
kaitstus eeldab ehitustegevuse kavandamisel ja elluviimisel ettevaatusmeetmete rakendamist võimaliku
reostuse vältimiseks16 17.
3.3 Taimestik, loomastik ja teised kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad
Lähim kaitstav ala on ligikaudu 0,5 km kaugusel lõunas paiknev Pärnu jõe loodusala (Keskkonnaregistri
kood EE0040345) Natura 2000 võrgustiku ala, mis on III kaitsekategooria liigi võldas (Cottus gobio)
(Keskkonnaregistri kood KLO9120946) ning kaitsestaatuseta liigi ojasilm (Lampetra planeri)
(Keskkonnaregistri kood puudub) leiukohaks. Loodusala üldised kaitse-eesmärgid on järgmised:
- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud
(6530*);
- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia; III
kaitsekategooria), harilik võldas (Cottus gobio, III kaitsekategooria), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus, II kaitsekategooria).
Lisaks paiknevad kavandatavast planeeringualast ligikaudu 2 km kaugusel lääne suunas III
kaitsekategooria liikide nagu hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) (Keskkonnaregistri kood KLO9134171)
ja rukkirääk (Crex crex) (Keskkonnaregistri kood KLO9119107) elupaigad, mis on seotud eelkõige
veekogude ja rohumaadega ning jäävad väljapoole kavandatava planeeringuala mõjupiirkonda.
14 Kavandatavast planeeringualast ida pool, ca 800 m kaugusel on märgitud Mündi veetorn, mida Maa- ja Ruumiameti kaardiinfo aerofotolt ei leia, mistõttu seda siinkohal töö põhiosas ei mainita. Info kohaselt on kuni 90% tornist hävinud. 15 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 16 Maa- ja Ruumiamet, allikas: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html, seisuga 17.03.2026 17 Keskkonnaportaal, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
16
Kavandatava planeeringuala mõjupiirkonnas, ligikaudu 1 km kaugusel lääne suunas, on kinnistutel
Pärnuvälja tn 19 ja Pärnuvälja tn 21 registreeritud II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis)
sigimispaik (Keskkonnaregistri kood KLO9137111). Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud
kaitsealuse liigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning
rände ajal. Kanakullile on üheks ohuteguriks pesitsusaegne häirimine- suurem inimtegevus ning müra
võib linnuliigi pesitsemist mõjutada ebasoodsas suunas. Kanakull on pesitsusaegse häirimise suhtes
kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil
häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist, kanakulli pesitsusperiood on 1. märts-31.
juuli. Kanakulli pesitsust ohustavad eeskätt lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvaid raied ja
lisahäiringud18.
Kavandataval planeeringualal paiknev metsamaa on kantud Maa- ja Ruumiameti metsaregistrisse, kuid
see ei kuulu vääriselupaiga ega kaitstava loodusobjekti koosseisu. Tegemist on valdavalt sekundaarselt
kujunenud metsakooslusega, mille looduslik väärtus on hinnanguliselt mõõdukas. Kuigi ala täidab
lokaalset rolli elustiku liikumisel, ei ole tegemist kõrge loodusväärtusega alaga (Joonis 9)19.
Joonis 9 Kaitsealused alad kavandatava planeeringuala mõjupiirkonnas
18 Kanakulli kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 02.03.2022 19 Keskkonnaportaal, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register, seisuga 17.03.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
17
3.4 Välisõhu kvaliteet, sh müra ja lõhn
Vastavalt keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetele paiknevad kavandatava planeeringuala
mõjupiirkonnas põhja, kirde ja ida suunas mitmed tööstusettevõtted, mille tegevusega kaasneb
saasteainete väljutamine välisõhku ning, millel on kehtivad keskkonnakaitseload. Olulisemad ettevõtted
on järgmised:
1. Paide MEK AS (loa nr KL-515966) – muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, 3
heiteallikat.
2. Adven Eesti AS (loa nr KL-515479) – auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, 3 heiteallikat.
3. Osaühing BaltSkan Ehitus (loa nr L.ÕV/332857) – plasttoodete tootmine, 2 heiteallikat.
4. AS Utilitas Eesti (loa nr KL-515770) – auru ja elektrienergia tootmine (sh biomassist), 3
heiteallikat.
Lisaks paiknevad piirkonnas jäätmekäitluskohad nagu Kuusakoski AS kuuluv Paide Ruubassaare tee 8d //
8c jäätmekäitluskoht (loa nr KL-519561) ja Verston OÜ Paide käitluskoht (loa nr KL-514506)
E-Piim Tootmine AS Paide piimatööstuse puhul ei ole välisõhu heiteallikaid määratletud, kuid ettevõtte
tegevus on reguleeritud tööstusheite loa alusel, mis käsitleb muu hulgas heitvee, müra ja lõhna mõju
keskkonnale20 (Joonis 10).
Keskkonna ja inimtervise kaitseks on kehtestatud piirnormid nii välisõhu saastetasemetele21, mürale22 ,
lõhnale23 kui ka nt heitveele24. Keskkonnakaitseload sätestavad ettevõtetele nõuded saasteainete heite
piiramiseks ning vastavuse kontrollimiseks.
Paide linn ei kuulu õhusaaste seisukohalt probleemsete piirkondade hulka Eestis. Üldjuhul loetakse mõju
väheoluliseks atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses juhul, kui kõikidest heiteallikatest väljutatavate
saasteainete sisaldus jääb väljaspool tegevusterritooriumi alla 50% kehtestatud õhukvaliteedi piir- või
sihtväärtusest. Tootmisettevõtete tegevusega kaasneb piirkonnas alati teatav välisõhu saaste, müra ja
võimalik lõhnahäiring, kuid keskkonnakaitselubade olemasolu ja nendes nimetatud nõuete järgimise
korral ei ole kehtestatud piirväärtuste ületamine tõenäoline.
20 Keskkonnaotsuste infosüsteem, allikas: https://kotkas.envir.ee/, seisuga: 22.03.2026 21 Määrus nr 75, Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, keskkonnaminister, 27.12.2016 22 Määrus nr 71, Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, keskkonnaminister, 16.12.2016 23 Määrus nr 37, Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed, kliimaminister, 06.07.2023 24 Määrus nr 61, Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, keskkonnaminister, 08.11.2019
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
18
Joonis 10 Kavandatava planeeringuala lähipiirkonnas keskkonnaluba omavate tootmis- ja
tööstusettevõtete paiknemine
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
19
4. Võimaliku keskkonnamõju kirjeldus, hinnang mõju olulisusele
Kavandatav tegevus omab ümbritsevale keskkonnale mõju eelkõige maastiku muutuse, pinnase- ja
kaevetööde ning jalgpalliareeni ja seda toetava taristu, padeli- ja tennisehalli, virgestusala ja
majutushoone rajamisega seotud tegevuste kaudu, aga ka kasutusaegselt seoses piirkonda lisanduva
müra, valguse, liiklushäiringu ja parkimisega. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega seotud otsene
või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule ning kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju loetakse oluliseks juhul, kui see eeldatavalt ületab keskkonna taluvusvõime, põhjustab
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seab ohtu inimese tervise ja heaolu, vara või kultuuripärandi.
Eelhinnangu raames selgitatakse, kas planeeritav tegevus toob kaasa olulise keskkonnamõju, mille
raames on vajalik KSH koostamine, arvestades nii ehitus- kui kasutusaegseid mõjusid. Mõjude hindamisel
arvestatakse ka võimaliku koosmõjuga lähiümbruses kavandatavate ja olemasolevate tegevustega.
Käesolevas peatükis hinnatakse kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavaid keskkonnaelemente,
sh maakasutust, kultuuriväärtusi, pinnast, pinna- ja põhjavett, taimestikku ja loomastikku ning kaitstavaid
loodusobjekte (sh Natura 2000 alad). Samuti käsitletakse tegevusega kaasnevaid heiteid, müra ning
avariiolukordade esinemise võimalikkust. Eelhinnangus ei käsitleta kavandatava tegevuse piiriülest mõju,
kuna selle esinemine ei ole tõenäoline. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega olulist soojus- ega
kiirgusreostust.
Valguse mõju käsitletakse eraldi, arvestades jalgpalliareeni valgustusest tulenevat võimalikku
valgusreostust.
Eelhinnangu tulemusel tehakse järeldus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise
vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta.
4.1 Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele
Kavandatava jalgpalliareeni ja seda toetava taristu, padeli- ja tennisehalli, virgestusala ja majutushoone
rajamisega kaasneb pinnase eemaldamine ning ümberkujundamine ehitusaladel. Ehitustegevuse käigus
eemaldatakse looduslik mullakiht ning tehakse kaevetöid vundamentide, tehnovõrkude ja rajatiste
paigaldamiseks, mille tulemusel hävib osaliselt olemasolev pinnas.
Kavandatava planeeringuala piirkonnas on põhjavesi hüdrogeoloogiliselt nõrgalt kaitstud ning seetõttu
tundlik maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Samas paikneb ala linnakeskkonnas, mida ümbritsevad
teised spordirajatised, tööstusettevõtted ning arendatav elamuala. Arvestades piirkonna senist
maakasutust ja keskkonnaseisundit, sh põhjavee kvaliteeti, ei ole alust eeldada põhjavee seisundi
halvenemist kavandatava tegevuse elluviimisel. Kavandatavad rajatised on valdavalt maapealsed ning
kaevetööd piirduvad peamiselt pinnase ülemiste kihtidega. Ehitustegevusega kaasnev võimalik
reostuskoormus on ajutine ja lokaalne ning välditav nõuetekohaste keskkonnakaitseliste meetmete
rakendamisel, sh kütuste ja muude ohtlike ainete ohutu käitlemine. Kavandatav tegevus ei mõjuta
tõenäoliselt põhjavee taset ega selle looduslikku režiimi.
Samas võib ehitustegevuse käigus toimuv pinnase tihendamine vähendada pinnase poorsust ja vee
läbilaskvust, mis omakorda võib mõjutada kohalikku niiskusrežiimi. Planeeritavate rajatiste (sh väljakud,
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
20
teed ja platsid) katenditest tulenevalt suureneb mitteläbilaskvate pindade osakaal, mis vähendab
sademete infiltreerumist pinnasesse ning suurendab pinnavee äravoolu. Kui sademevee ärajuhtimine ei
ole piisavalt lahendatud, võib see põhjustada ajutist vee kogunemist või suurendada koormust
olemasolevatele sademeveesüsteemidele.
Kavandatavat planeeringuala läbib Ruubassaare kraav ning alal paiknevad ka väiksemad seisuveekogud
(tiigid), mistõttu tuleb ehitustööde käigus vältida sette ja reostuse sattumist pinnavette. Ehitustegevuse
käigus võib pinnavee kvaliteeti ajutiselt mõjutada pinnaseosakeste kandumine veekogudesse, kuid
nõuetekohaste ehitusmeetmete rakendamisel on see mõju minimeeritav.
Pärnu jõgi on piirkonna sademevee ärajuhtimise lõppsuublaks (eesvooluks), kuhu suunatakse ala
pinnaveed läbi kraavide ja sademeveesüsteemide. Ei saa välistada tuulega edasikanduva tahkete
osakeste sadenemist Pärnu jõkke, kuid tõenäoliselt on tegemist marginaalsete kogustega, tulenevalt
saaste hajumisest ja sadenemisest vahetult kavandatava planeeringuala ümbruses.
Kavandatav planeeringuala ei paikne üleujutusriskiga alal ning seda ei ohusta Pärnu jõe veetaseme tõus.
Kasutusetapis on pinnasele ja veekeskkonnale avalduv mõju minimaalne ning seotud peamiselt
sademevee äravoolu ja hooldustegevustega. Nõuetekohase projekteerimise ja hoolduse korral ei ole
oodata olulisi ebasoodsaid mõjusid põhja- ja pinnaveele.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele hinnanguliselt
ebaoluline, eeldusel et rakendatakse tavapäraseid keskkonnakaitselisi meetmeid. Planeeritav
tegevus ei suurenda ehitus- ega kasutusetapis tõenäoliselt piirkonna reostuskoormust ega avalda
koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega olulist täiendavat kahjulikku mõju pinnasele ega
veekeskkonnale.
4.2 Mõju taimestikule ja loomastikule
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule ja loomastikule avaldub nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
Ehitusetapis kaasneb otsene mõju kavandataval planeeringualal paiknevale taimkattele, kuna
jalgpalliareeni ja seda toetava taristu rajamiseks eemaldatakse osaliselt olemasolev metsamaa ja muu
taimkate. Selle tulemusel hävib ehitusalal paiknev taimestik ning muutub olemasolev maakasutus.
Arvestades, et tegemist ei ole kaitsealuste elupaikade ega vääriselupaigaga ning ala on juba osaliselt
inimtegevusest mõjutatud, on mõju taimestikule lokaalne ja piirdub ehitusalaga. Ehitustegevuse käigus
võib kaasneda ajutine häiring loomastikule (sh linnustikule) müra, vibratsiooni ja inimtegevuse
intensiivistumise tõttu. Häiring on ajutine ning eeldatavalt ei põhjusta olulisi muutusi piirkonna
loomastikus, arvestades olemasolevat häiringutaset ja ala paiknemist linnakeskkonnas. Kasutusetapis
on peamisteks mõjuriteks müra ja valgusreostus, mis võivad mõjutada eelkõige linnustikku.
Kavandatava planeeringuala mõjupiirkonnas, ligikaudu 1 km kaugusel, paikneb II kaitsekategooria liigi
kanakulli (Accipiter gentilis) sigimispaik. Tegemist on häiringutundliku liigiga, kelle pesitsusedukust
võivad mõjutada eelkõige müra ja valgus pesitsusperioodil. Kanakulli pesitsusperiood kestab üldjuhul
märtsist juulini, mille jooksul on liik häiringute suhtes eriti tundlik. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6
kohaselt on keelatud kaitsealuse liigi tahtlik häirimine pesitsusperioodil. Arvestades vahemaad ja
olemasolevat maakasutust ja juba toimuvaid tegevusi piirkonnas, ei ole oluline ebasoodne täiendav
mõju tõenäoline. Lisaks jääb pesitsuspaiga ja jalgpalliareeni vahele ka jalgpallihall, mille kõrgus
leevendab areenilt tuleva valgustuse aga ka müra mõju, ühtlasi on mõlemal juhul tegemist mitte
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
21
pidevate häiringutega. Kanakulli pesitsust häirivad tegevused on eelkõige olulised juhul, kui need
toimuvad pesast vähem kui 300 m kaugusel. Kavandatav planeeringuala paikneb kanakulli sigimispaigast
ligikaudu 1 km kaugusel, mistõttu jääb tegevus väljapoole otsest häiringutsooni. Kavandatava
planeeringuala ega selle vahetus läheduses ei esine teisi kaitstavaid elupaiku ega vääriselupaiku, millele
kavandatav tegevus võiks otseselt mõju avaldada. Ehitustegevuse kavandamisel on soovitatav arvestada
lindude pesitsusperioodiga ning võimalusel vältida suuremahulisi raietöid ajavahemikul märtsist juuli
lõpuni.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju ehitus- ja kasutusetapis taimestikule ja
loomastikule hinnanguliselt ebaoluline, arvestades olemasolevat maakasutust, tegevusi ja
loodusväärtuste paiknemist mõjupiirkonnas.
4.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele
Kavandatav planeeringuala ei paikne looduskaitse all oleval alal ega Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim
kaitstav ala on ligikaudu 0,5 km kaugusel paiknev Pärnu jõe loodusala (Keskkonnaregistri kood
EE0040345) Natura 2000 võrgustiku ala. Loodusala üldised kaitse-eesmärgid on järgmised:
- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud
(6530*);
- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia; III
kaitsekategooria), harilik võldas (Cottus gobio, III kaitsekategooria), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus, II kaitsekategooria).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist olemasoleva hoonestuse ning spordirajatiste
piirkonnas, ei ole alust eeldada kavandatava tegevuse olulist otsest ega kaudset mõju Natura 2000 ala
kaitse-eesmärkidele. Samuti ei kaasne tegevusega selliseid heiteid ega veerežiimi muutusi, mis võiksid
mõjutada Natura ala seisundit negatiivselt.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju ehitus- ja kasutusetapis kaitstavatele
loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, hinnanguliselt ebaoluline. Planeeritav tegevus ei suurenda
tõenäoliselt piirkonna reostuskoormust ega avalda koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega olulist
täiendavat kahjulikku mõju kaitstavatele loodusobjektide, sh Natura 2000 aladele.
4.4 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele
Ehitusetapis kaasneb otsene mõju maakasutusele, kuna kavandataval planeeringualal toimub osaline
maakasutuse muutus looduslikust ja metsamaast spordi- ja teenindusotstarbeliseks maaks. Selle
tulemusel väheneb loodusliku pinnakatte osakaal ning suureneb ehitatud keskkonna osakaal.
Arvestades kavandatava planeeringuala paiknemist olemasolevate spordirajatiste ja hoonestuse
läheduses, on tegemist olemasoleva maakasutuse edasiarendusega ning muutus ei ole piirkonna
kontekstis ulatuslik. Kavandataval planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei paikne kultuurimälestisi,
arheoloogilisi leiukohti ega pärandkultuuriobjekte, millele kavandatav tegevus võiks ebasoodsat mõju
avaldada. Samuti ei paikne alal väärtuslikke maastikke ega miljööalasid. Kaugemal olevale Paide Reopalu
kalmistule otsene mõju puudub. Ehitustegevuse käigus võivad esineda ajutised piirangud
maakasutusele, näiteks liikluskorralduslikud muudatused ja ajutine juurdepääsu piiramine ehitusalale.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
22
Need mõjud on ajutised ja lõppevad pärast ehitustöid. Kasutusetapis ei kaasne olulist ebasoodsat mõju
maakasutusele. Kavandatav jalgpalliareen pigem täiendab olemasolevat sporditaristut ning võib
suurendada piirkonna kasutusväärtust ja atraktiivsust.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju ehitus- ja kasutusetapis maakasutusele ning
kultuuriväärtustele hinnanguliselt mitteoluline.
4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müra tasemele
Kavandatava tegevusega kaasnev õhusaaste ja müra, mõningal määral ka vibratsioon, on seotud
ehitustehnika kasutamise, transpordi liikumise ning erinevate ehitustöödega (sh kaevetööd, pinnase
tihendamine ja rajatiste ehitus). Tegemist on ajutiste ja lokaalse iseloomuga mõjudega. Ehitustööde
käigus võib esineda tolmu teket ning õhukvaliteedi halvenemist, kuid arvestades tööde ajutist iseloomu,
saaste hajumist atmosfääris ning piirkonna olemasolevat õhukvaliteeti, ei ole oodata kehtestatud
õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi. Müra ja vibratsioon võivad ehitusperioodil häirida lähiümbruse
elanikke, kuid mõju on ajutine ning sõltub tööde kestusest ja ajastamisest. Arvestades tööde iseloomu,
nende ajutisust ning piirkonna olemasolevat kasutust ja taustmüra, ei ole oodata normtasemete
ületamist pikemaajaliselt.
Kasutusetapis on peamisteks mõjuriteks müra ja õhusaaste, mis on seotud külastajate liikumise ja
transpordiga, eelkõige suuremate ürituste ajal. Tegemist ei ole pideva koormusega, vaid ajutise ja
episoodilise mõjuga. Mõju suurus sõltub eelkõige ürituste sagedusest ja mahust, küll aga on areen
mõeldud 4500 külastajale, mis tähendab liikluskoormuse olulist suurenemist piirkonnas ja parkimise
korraldamist. Tõenäoliselt õhusaaste piirnormide ületamisi piirkonnas jalgpalli areeni kasutamisega ei
kaasne, samas ei saa suurürituste ajal välistada müratasemete ületamisi öistest normtasemetest.
Arvestades, et areeni kasutus on hooajaline ning talvisel perioodil toimub tegevus peamiselt sisehallis, on
müra ja täiendavast liiklusest tingitud õhusaaste mõju ajaliselt piiratud. Lisaks on suuremate ürituste ajal
planeeritud juurdepääs spordirajatiste juurde väljastpoolt linna Mündi tänava, Raudtee ja Pärnu tänava
kaudu, et vältida ummikuid ja linnatänavate ülekoormust, vastav meede aitab hajutada nii
transpordisaastet kui müra. Üritustega kaasnevat müra täielikult vältida ei õnnestu, võimalik on
planeerida elamupiirkonna poolsesse külge Staadioni tänavale lisaks areeni seintele ka müra tõkestavad
seinad või tihe hekk, mille kõrgus peaks olema minimaalselt 4-5 m. Kui linnaruumiline sobivus ja lahendus
on olemas, võib selle meetme rakendamine aidata ürituste ajal kostuva müra levimist mõnevõrra
tõkestada. Ka rajatiste paigutus (nt tribüünid, hooned) toimivad müraleevendusena. Ürituste ja
treeningute ajaline piiramine õhtusel ja öisel ajal ja avalikel üritustel kasutatavad suunatud helisüsteemid
ning väiksem helivõimendus võimaldab mürahäiringuid ümberkaudsete elanike jaoks leevendada.
Tulenevalt eeltoodust, arvestades nii olemasolevat keskkonnaseisundit kui kavandatava tegevuse
iseloomu, on mõju ehitus- ja kasutusetapis õhukvaliteedile ja mürale hinnanguliselt mitteoluline.
Planeeritav tegevus ei suurenda piirkonna reostuskoormust ega avalda koosmõjus teiste ettevõtete ja
tegevustega olulist täiendavat kahjulikku mõju ümbruskonna õhukvaliteedile, sh mürale.
4.6 Valgusreostus
Kavandatava tegevusega kaasneb valgusreostus eelkõige jalgpalliareeni valgustusest, mida kasutatakse
treeningute ja spordiürituste läbiviimiseks hämaral ja pimedal ajal. Valguse mõju avaldub peamiselt
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
23
kasutusetapis ning sõltub valgustite kõrgusest, suunatusest, intensiivsusest ja kasutusajast. Kavandatava
areeni valgustite kõrgus ulatub kuni 20 meetrini, mistõttu võib valgus levida ümbritsevasse keskkonda
ning olla nähtav ka väljaspool kavandatavat planeeringuala. Valgusreostus võib mõjutada nii inimeste
heaolu kui ka elustikku. Lähiümbruse elanikele (lähimad elamud mõnekümne meetri kaugusel põhja
suunas) võib valgus põhjustada häiringut eelkõige õhtusel ja öisel ajal, eriti kui valgus on suunatud
elamute poole või hajub atmosfääris. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades kavandatava
planeeringuala paiknemist olemasolevate spordirajatiste piirkonnas. Mõningast leevendust pakub
kõrghaljastus, mis on elamute ja kavandatava planeeringuala vahel, samas on tegemist elamukruntidega,
mille edasiarendused võivad olukorda muuta. Elustiku seisukohalt võib valgus mõjutada eelkõige
linnustikku, muutes nende käitumismustreid, sealhulgas liikumist ja pesitsust. Kavandatava
planeeringuala mõjupiirkonnas paikneb II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis)
(Keskkonnaregistri kood KLO9137111) sigimispaik. Tegemist on häiringutundliku liigiga, kelle
pesitsusedukust võivad mõjutada eelkõige müra ja valgus pesitsusperioodil. Arvestades, et kavandatav
planeeringuala paikneb kanakulli sigimispaigast oluliselt kaugemal kui häiringutundlikuks loetav 300 m
raadius, ei ole oluline ebasoodne mõju liigile tõenäoline, seda enam, et ümberkaudne piirkond on
valgustatud ning jalgpalliareeni ning pesitsuspiirkonna vahele jääb ka jalgpallihall, mis mõnevõrra
leevendab nii valgustuse kui müra mõttes olukorda. Mõju ei ulatu laiemale piirkonnale. Valguse levik ja
mõju sõltuvad oluliselt kasutatavate valgustite tehnilistest lahendustest. Kaasaegsete, suunatud
valguslahenduste kasutamisel on võimalik vähendada valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Arvestades, et jalgpalliareeni kasutatakse valdavalt hooajaliselt ning talvisel perioodil on tegevus
suunatud eelkõige sisehalli, on välisvalgustuse kasutamine ajaliselt piiratud. Seetõttu on valgusreostuse
mõju hooajaline ning väheneb oluliselt talveperioodil. Valgusreostust aitab minimeerida näiteks rajatiste
paigutus (nt tribüünid, hooned) kavandataval planeeringualal. Ürituste ja treeningute ajaline piiramine
õhtusel ja öisel ajal, valgustuse asjakohane kasutamine areenil, valgustuse tüüp ja kaldenurk aitavad
minimeerida hajusvalguse levimist areeni alalt kaugemale. Valgustuse tugevuse reguleerimisvõimalus
aitab valida sobiva tugevuse vastavalt olukorrale treeningute või ürituste jaoks, ka valgustitel kasutatavad
varjestid vähendavad valguse levimist elamualade suunas.
Planeeritav tegevus ei suurenda ehitus- ja kasutusetapis piirkonna valgusreostuse koormust ega avalda
koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega täiendavat kahjulikku mõju sellisel määral, et mõju saaks
lugeda oluliseks.
4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine
Kavandatava tegevuse elluviimisel tekib ehitusperioodil paratamatult jäätmeid, mis on seotud
pinnasetööde, ehitusmaterjalide kasutamise ning rajatiste ehitamisega. Jäätmeteke on ajutine ning
piirdub peamiselt ehitusetapiga. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult
minimeerida ning eelistada jäätmete taaskasutamist. Taaskasutuseks sobivad materjalid, sh pinnas, tuleb
võimalusel kasutada kohapeal või suunata taaskasutusse. Taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb
käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning
anda üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Jäätmete ajutine ladustamine peab toimuma
selleks ette nähtud kohtades viisil, mis välistab nende sattumise pinnasesse või veekeskkonda.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid, sh ehitusmaterjale nagu liiv, kruus ja
killustik. Ehituseks vajaminevad materjalid hangitakse olemasolevatest maardlatest, mille kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud, ning projektialal loodusvarade kaevandamist ei toimu. Ehitusetapis
kaasneb energiatarbimine ehitustehnika ja transpordi kasutamisega, kuid tegemist on ajutise ja
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
24
tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid.
Kasutusetapis on energiatarbimine seotud eelkõige jalgpalliareeni valgustuse, hoonete (nt hostel)
kasutuse ning tehnosüsteemidega. Valgustuse puhul on kavandatud energiatõhusad lahendused, mis
vähendavad energiakulu võrreldes tavapäraste süsteemidega. Energiatarbimine sõltub
kasutusintensiivsusest, sh ürituste sagedusest, kuid ei ole võrreldes piirkonna olemasoleva
energiakasutusega märkimisväärne. Jäätmeteke kasutusetapis on seotud külastajate ja rajatiste
igapäevase kasutamisega. Jäätmete teke sõltub eelkõige kasutajate käitumisest ning
jäätmekäitluskorraldusest. Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju
keskkonnale. Tegevus ei too kaasa olulist ressursikasutuse suurenemist piirkonna tasandil.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatava tegevuse mõju ehitus- ja kasutusetapis jäätmetekkele,
loodusvarade ja energia kasutamisele hinnanguliselt mitteoluline. Planeeritav tegevus ei suurenda
piirkonna reostuskoormust ega avalda koosmõjus teiste ettevõtete ja tegevustega olulist täiendavat
kahjulikku mõju.
4.8 Avariiolukorrad
Kavandatava tegevuse elluviimisel võivad ehitusperioodil esineda üksikud avariiolukorrad, mis on seotud
eelkõige ehitustehnika kasutamise ja kemikaalide käitlemisega. Võimalikud riskid hõlmavad kütuste, õlide
või muude ohtlike ainete lekkimist pinnasesse või pinnavette. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu
ja mahtu, on selliste avariiolukordade esinemise tõenäosus väike ning nende mõju ulatus lokaalne.
Avariide võimalik keskkonnamõju on eelkõige ajutine ning seotud pinnase ja veekeskkonna lokaalse
reostumisega. Ehitustegevuse käigus tuleb järgida kehtivaid keskkonna- ja ohutusnõudeid, mis
vähendavad avariiolukordade tekkimise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi. Kasutusetapis ei ole
kavandatav tegevus seotud ohtlike ainete käitlemisega sellises mahus, mis võiks põhjustada olulisi
keskkonnariske. Kavandatava tegevusega ei kaasne suurõnnetuse ega katastroofi ohtu. Samas tuleb
avaliku kasutusega rajatiste kavandamisel arvestada turvalise ruumiloome põhimõtetega, sealhulgas
võimalike turvariskide ja hädaolukordade ennetamisega. Suure külastajate arvuga ürituste korral võivad
tekkida olukorrad, mis nõuavad täiendavat tähelepanu inimeste turvalisuse tagamisel. Planeeringu
edasisel koostamisel ja projekteerimisel on soovitatav lähtuda Politsei- ja Piirivalveameti turvalise
ruumiloome juhendmaterjalidest ning kavandada lahendused, mis toetavad turvalist liikumist,
evakuatsiooni ja avaliku korra tagamist. Suurte ürituste puhul nähakse ohuna25:
- Suure rahvamassi haldamine ja evakueerimine on hädaolukorras keeruline ning võib esineda
rüselusi ja tunglemisi.
- Kiire reageerimine meditsiinilistele hädaolukordadele, tulekahjudele või muudele vahejuhtumitele
võib olla keeruline.
- Suured kogunemised võivad olla terrorismi või muude kuritegevuste sihtmärgid.
- Ootamatud kogunemised, mis võivad häirida ümbritsevat piirkondi.
- Massides kogunemised võivad tekitada ohtlikuid olukordi osalejate turvalisuse osas ning
ümbritsevatele inimestele ja keskkonnale.
Kavandatava planeeringuala lähiümbrusesse on planeeritud Ruubassaare tee 16 tootmisala, kus
paiknevad veeldatud maagaasi (LNG) mahutid. Vastavalt koostatud ohutuse hinnangule on tegemist
25 Politsei- ja Piirivalveamet, allikas: https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusalased-materjalid/turvaline- ruumiloome, seisuga 01.04.2026
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
25
maapealsete krüomahutitega kogumahuga kuni 2 × 100 m³. Võimalike avariiolukordade (nt gaasileke ja
süttimine) korral ulatub ohuala maksimaalselt ligikaudu 68 meetrini, mis tähendab, et ohuala ei ulatu
kavandatava jalgpalliareenini.
Tulenevalt eeltoodust on avariiolukordade esinemise tõenäosus ehitusetapis madal ning nende
võimalik keskkonnamõju mitteoluline. Kasutusetapis tuleb võimalike ohtude minimeerimiseks teha
tihedat koostööd politseiga ning leida turvalised lahendused ürituste läbiviimiseks.
4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju
Sotsiaalmajanduslike mõjude all mõistetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse kohaselt kavandatava tegevusega kaasnevat soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele,
heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Kavandatava tegevuse mõju avaldub nii ehitus- kui ka
kasutusetapis. Ehitusetapis on mõju peamiselt ajutine ning seotud ehitustöödest tuleneva müra, tolmu
ja liikluskoormuse ajutise suurenemisega, mis võib häirida lähiümbruse elanikke. Samuti võivad esineda
ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Need mõjud on ajutised ja lõppevad pärast ehitustööde
lõpetamist. Kasutusetapis on kavandataval tegevusel valdavalt positiivne sotsiaalmajanduslik mõju.
Jalgpalliareeni rajamine parandab piirkonna spordi- ja liikumisvõimalusi, luues kaasaegsed tingimused nii
tippspordi, harrastusspordi kui ka vaba aja veetmise jaoks. See soodustab inimeste kehalist aktiivsust ja
terviseteadlikku eluviisi ning aitab kaasa terviseriskide vähenemisele. Lisaks loob kavandatav tegevus
eeldused spordiürituste korraldamiseks, sh rahvusvahelisel tasemel, mis võib suurendada piirkonna
atraktiivsust, elavdada kohalikku majandust ning toetada ettevõtlust (nt majutus, toitlustus, teenused).
Ebasoodsad mõjud kasutusetapis võivad olla seotud ajutise müra, liikluskoormuse suurenemise,
parkimise ja valgusreostusega suuremate ürituste ajal, mis võivad mõjutada lähiümbruse elanike heaolu.
Tegemist on siiski ajutiste ja episoodiliste mõjudega, mis ei ole pideva iseloomuga.
Piirkonna ligipääs toimub peamiselt Mündi, Raudtee ja Pärnu tänava kaudu, mis ühendavad kavandatavat
planeeringuala nii linna siseselt kui ka väljastpoolt linna saabuvate liiklusvoogudega. 2017. aasta
liiklusloenduse andmete kohaselt on Pärnu ja Raudtee tänavad ühed suurema liiklussagedusega tänavad
Paide linnas ning neil esinevad tipptunnid eelkõige hommikul ja õhtul, kusjuures suurim liikluskoormus
esineb õhtusel tipptunnil (kl 16–18).
Pärnu ja Raudtee tänava ristmik on liikluslikult oluline sõlmpunkt, kus tipptundidel võib esineda suuremat
koormust. Kuigi ristmiku läbilaskvus on üldiselt piisav, võib teatud manöövrite puhul (nt kõrvalteelt
vasakpööre) esineda viivitusi.
Kavandatava jalgpalliareeni kasutamisega võib suuremate ürituste ajal kaasneda ajutine liikluskoormuse
kasv, eelkõige õhtusel ajal. Arvestades olemasolevat liiklussagedust ning asjaolu, et üritused on ajutise ja
episoodilise iseloomuga, ei ole oodata püsivat olulist negatiivset mõju linnatänavate toimimisele. Mõju
avaldub peamiselt ajutise koormuse suurenemisena ja võib väljenduda liiklusvoogude aeglustumises
tipptundidel.
Arvestades olemasolevat maakasutust, piirkonna arengusuundi ning kavandatava tegevuse eesmärki,
on sotsiaalmajanduslik mõju tervikuna hinnanguliselt pigem positiivne. Tegemist on linnakeskkonnaga
ja tööstuspiirkonnaga, kus liiklusmüra ja valgusreostus paratamatult esinevad, tõenäoliselt elanike
taluvuspiiri jalgpalliareeni loomisega ei ületata.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
26
5. Järeldus
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Paide jalgpalliareeni ja
seda toetava taristu, padeli- ja tennisehalli, virgestusala ja majutushoone.rajamise detailplaneeringule.
Eelhinnangu andmisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded“.
Eelhinnangu käigus analüüsiti kavandatava tegevuse mõju erinevatele keskkonnaelementidele, sh
pinnasele, pinna- ja põhjaveele, taimestikule ja loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele, välisõhu
kvaliteedile, mürale ning inimese tervisele ja heaolule. Hindamine teostati 1 km raadiusega alal
kavandatava planeeringuala ümber.
Hindamise tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalsed,
ajutised (ehitusperioodil) ning kasutusetapis episoodilised. Kavandatav tegevus ei ületa tõenäoliselt
keskkonna taluvusvõimet ega too kaasa pöördumatuid muutusi keskkonnas. Arvestades piirkonna
foonilist taset, siis ei ole ette näha planeeritavast tegevusest tingitult koosmõjus teiste ettevõtetete
tegevusega loodus-ja elukeskkonna olulist ja püsivat halvenemist. Mõju on lokaalne ega ulatu laiemale
piirkonnale.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Natura 2000 aladele ega teistele kaitstavatele
loodusobjektidele. Kuigi mõjupiirkonnas paikneb II kaitsekategooria liigi kanakulli sigimispaik, ei ole
arvestades selle kaugust, tegevuse iseloomu ning mõju ajalisust ja ulatust, oluline ebasoodne mõju
tõenäoline.
Mõjud välisõhule, mürale ja vibratsioonile on ajutised või episoodilised ning ei ületa eeldatavalt
kehtestatud piirväärtusi ega elanike taluvuspiiri. Valgusreostuse mõju on lokaalne ja hooajaline ning
väheneb talveperioodil, mil areeni kasutus on piiratud.
Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega tõenäoliselt olulist ebasoodsat mõju pinnasele,
veekeskkonnale ega sotsiaalmajanduslikule keskkonnale.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus on madal ning nende võimalik mõju lokaalne.
Tulenevalt eeltoodust ei ole alust eeldada kavandatava tegevusega olulise ebasoodsa keskkonnamõju
kaasnemist ega olemasoleva keskkonnaseisundi, sh inimeste elukeskkonna, olulist ja püsivat
halvenemist, mistõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine käesoleva
detailplaneeringu puhul vajalik.
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
27
6. Keskkonnakaitse meetmed
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnameetmeid, millega ennetatakse,
välditakse või vähendatakse võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid.
1. Üldised korralduslikud meetmed
Enne ehitustööde algust tuleb teavitada kõiki asjakohaseid osapooli, sh maaomanikke ja
naaberkinnistute valdajaid.
Enne tööde alustamist tuleb täpsustada olemasolevate tehnovõrkude asukohad ja sügavused
ning kooskõlastada tegevused nende valdajatega.
Ehitustööde käigus tuleb säilitada olemasolevad piirimärgid.
2. Pinnase ja veekeskkonna kaitse
Kaevetööd tuleb teostada viisil, mis väldib pinnase ja veekeskkonna reostumist.
Vajadusel tuleb rajada ajutised kuivenduslahendused (nt äravoolukraavid või
veekogumiskohad), et tagada kaevikute veevabadus.
Vältida tuleb setete ja reostuse sattumist kraavidesse ja veekogudesse.
Taaskasutamiseks sobivat pinnast tuleb võimalusel kasutada kohapeal ning vältida selle asjatut
äravedu.
3. Taimestiku ja haljastuse kaitse
Enne ehitustööde algust tuleb määrata säilitatava haljastuse kaitsetsoonid.
Puude kaitsetsooniks loetakse minimaalselt puu võra projektsioon maapinnal.
Vajadusel tuleb raadamistöödeks taotleda vastavad load.
Ehitustööde järgselt tuleb haljasalad korrastada ja vajadusel taastada.
4. Müra ja õhusaaste vähendamine
Ehitustöid tuleb teostada võimalusel tööpäevadel päevasel ajal (nt kell 8.00–17.00), et
vähendada häiringuid elanikele.
Kasutatav ehitustehnika peab olema tehniliselt korras ning varustatud nõuetekohaste
summutitega.
Tolmu levikut tuleb vajadusel vähendada pindade niisutamisega.
Spordiürituste ja treeningute toimumisaegade piiramine, eriti õhtusel ja öisel ajal (nt pärast
kella 22.00).
Suunatud helisüsteemide kasutamine.
Helitugevuse reguleerimine vastavalt sündmuse iseloomule (nt madalam tase treeningute ajal).
Võimalusel rajatiste (nt tribüünid, hooned) planeerimine selliselt, et need toimiksid osaliselt
müratõkkena elamute suunas.
Vajadusel täiendavate müratõkete ja/või tiheda heki rajamine areeni elamupoolsesse külge
mürahäiringu leevendamiseks.
Liikluskorralduse planeerimine ja liikluskoormuse hajutamine selliselt, et vältida müra
Enviral Projects OÜ ooo
Paide jalgpalliareeni ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
28
koondumist elamualade lähedusse ning vältida ummikuid ja tänavate ülekoormust
ümberkaudsetel linnatänavatel.
Elanike eelnev teavitamine suurematest üritustest.
Suuremate ürituste ajal korraldada parkimine nii, et see oleks pigem olemasolevate
spordirajatiste juures ning vajadusel väljaspool linna.
Suunata ja julgustada inimesi ühistransporti kasutama, vajadusel arvestada üritustega ka
ühistranspordi liikumise korraldamisel.
5. Jäätmekäitlus
Ehitusjäätmete teke tuleb minimeerida ning võimalusel suunata materjalid taaskasutusse.
Jäätmeid tuleb koguda liigiti ning anda üle vastavat keskkonnaluba omavatele käitlejatele.
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.
Jäätmete ajutine ladustamine peab toimuma selleks ette nähtud kohtades viisil, mis välistab
nende sattumise keskkonda.
6. Avariiolukordade ennetamine
Ehitustööde käigus tuleb järgida keskkonna- ja ohutusnõudeid, et vältida avariiolukordi.
Võimalike lekete või reostuse korral tuleb viivitamatult rakendada tõrjemeetmeid ning
teavitada asjakohaseid asutusi.
7. Valgusreostuse vähendamine
Valgustuse projekteerimisel tuleb kasutada suunatud ja energiatõhusaid valguslahendusi, mis
vähendavad valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Võimalusel tuleb piirata valgustuse kasutusaega ning vältida liigset valgustust väljaspool
kasutusaega.
Suunatud ja asümmeetrilise valgusjaotusega valgustite kasutamine, mis fokusseerivad valguse
areenile.
Valgustite kaldenurga reguleerimine, et vältida valguse levikut horisontaalselt ja elamute
suunas.
Reguleeritava valgustugevusega lahenduste kasutamine.
Valgustite ja mastide paigutuse optimeerimine, et minimeerida valguse hajumist ümbritsevasse
keskkonda.
Vajadusel valgusvarjestite kasutamine valguse leviku piiramiseks.
Võimalusel rajatiste (nt tribüünid, hooned) planeerimine selliselt, et need toimiksid osaliselt valgusreostuse tõkkena elamute suunas.
8. Elustiku kaitse
Ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada lindude pesitsusperioodiga (märts–juuli) ning
võimalusel vältida sellel ajal ulatuslikke raietöid.
Kavandatava planeeringuala kujundamisel mõelda ka haljastusele kui häiringuid leevendavale
meetmele.