Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 10.03.2026 nr 10-11/531-1

Meie 02.04.2026 nr 9.3-1/26/2091-2

Seebi tn 22 kinnistu detailplaneeringu

KSH algatamise vajalikkuse seisukoht

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6

küsisite Terviseameti (edaspidi amet) seisukohta Seebi tn 22 detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering) elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on anda Seebi tn 22 kinnistule ehitusõigus viie kuni

neljakorruselise äriruumidega korterelamu rajamiseks ning sätestada maakasutuse põhimõtted,

sealhulgas heakorra, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise üldised lahendused.

Planeeritava maa-ala suurus on 0,86 ha. Senisele ärimaale otsitakse varasemaga võrreldes

efektiivsemaid võimalusi maakasutuse suunamiseks. Soovitav lahendus näeks ette seniste

tootmishoonete ja kõvakattelise ala likvideerimise. Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt

asub detailplaneering segahoonestusala juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada elamuid,

nende naabrusse sobivaid äri- ja ühiskondlikke hooneid jm linnalikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone. Alale ei tohi rajada tööstusettevõtteid. Detailplaneeringu lahendus on

kooskõlas üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu algatamise tingimuste juures on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama 16. detsembri 2016

määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud

normtasemetele.

 Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM

määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigaldamisel

jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

 Arvestades sotsiaalministri 1. oktoobri 2025 määrust nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“, ei tohi

ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ületada määruse lisas 1 toodud

piirväärtuseid.

 Siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti

standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.

2(4)

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise

staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

 Hoonete kavandamisel ja projekteerimisel tuleb tagada normikohane päevavalguse

osakaal (insolatsioon) nii planeeringualal asuvatele kavandatavatele hoonetele kui ka

naaberhoonetele (sh olemasolevatele). Päevavalguse osakaalu (insolatsiooni) nõuete

täitmist tuleb kontrollida ja tõendada vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja

standarditele.

Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise käskkirja eelnõus on muuhulgas välja

toodud järgnev:

 Viia läbi uuringud:

o keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuring. Keskkonnaseisundi

hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida

jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks

tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust

ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning

näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust;

o planeeringuala asub suure liiklusmüraga piirkonnas, vahetusse lähedusse jääb ka

raudtee. Planeeringualal teostada mürauuring. Hinnata rongiliiklusest ning

läheduses olevate äri- ja tootmisaladelt tulenevaid müratasemeid planeeringualal.

 Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mõju inimese tervisele ja heaolule. Võimalikud

ajutised häiringud võivad tekkida ehitustööde ajal (nt müra ja tolm), kuid need on

ajutised ning neid on võimalik leevendada kehtivate normide ja töökorralduslike

meetmete abil. Detailplaneeringu koostamisel nähakse ette mürauuringu läbiviimine

ning vajadusel meetmed müra mõju vähendamiseks.

 Hoonete projekteerimisel tagatakse nõuetele vastavad insolatsiooni- ja

sisekliimatingimused ning järgitakse energiatõhususe põhimõtteid, sealhulgas hoonete

arhitektuurne ja tehniline lahendus ning tehnosüsteemide valik kavandatakse

energiasäästlikult. Siseruumides radooniohutuse tagamiseks teostatakse ehitusprojekti

koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised ning vajaduse korral rakendada

sobivaid leevendusmeetmeid vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Hetkel on Ehitisregistris (EHR) selle ala osas kümme kannet, mh järgnevad objektid:

o olmehoone/lao- ja müügihoone (kaks korrust), registrikoodid (EHR kood)

101028151 ja 120222208;

o kaarhall-laohoone (üks korrus), EHR kood 101028581;

o kaarhall (puidutöökoda; kaks korrust), EHR kood 101028152;

o tsüklonite torn (üks korrus, erihoone), EHR koodid 101028580;

o raamhall-kütusehoidla (viilhall, kaks korrust), EHR kood 101028582;

o tuletõrje veevõtukoht (sh hüdrant), EHR kood 900005677.

 Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2023) kohaselt on

piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass kõrge või väga kõrgest, kuid

tegelike mõõtmiste alusel saadud teave hindab riskitaset DP kava ala tsoonis madalaks

ehk 30-50 kBq/m³ (mõõtmiste arv 5-10, viimati 2011).

 Lähtudes strateegiliste (2022. a) mürakaartide (Maa- ja Ruumiameti, 2025) andmetest,

siis Seebi tn 22 kinnistule ei ulatu olulistest müra allikatest, sh raudteest, müra tasemeid

(päeval ja öösel), mis ei võimaldaks ptk 2.1 esitatud ÜP maakasutuslike eesmärke (ptk

1 esitatud DP kava ka neid järgib) ellu viia. Lisaks on ptk 1 sätestatud, et DP

lähteseisukohad annavad müra uuringu kohustuse (DP menetluse algatamisel), mis

eelnevaid eeldusi vajadusel täpsustavad.

3(4)

 DP lähteseisukohad on andnud suunise läbi viia ka müra uuring (vt ka ptk 2.2), tagamaks,

et nt raudteest tulenevad müraeeldused (seniste üldiste andmete alusel) ei mõjutaks

tulevast maakasutust oluliselt negatiivselt. Vastava mürauuringu alusel saab vajadusel

seada ka leevendustingimusi (mh raudtee poolsete hooneosade funktsionaalsuse

täpsustamine).

 Kavandatavatest hoonetest jäävad lähimad elamud ca 13 m kaugusele. Ehitusaeg võib

esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures kui töid

teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil

21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate

nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja

lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada.

 Kavandatava tegevuse korral ei ole ei ehitusperioodil ega ka ala võimalikul kasutusajal

ette näha vibratsiooni või valgusreostuse tegureid inimestele, mis võiksid kaasa tuua

olulist ehk leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas).

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on detailplaneeringu algatamisettepaneku

läbivaatamise käigus kaalunud detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja

lõigete 3-5 alusel ning leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas

vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Tallinna 2022. aasta siseriikliku mürakaardi kohaselt asub Seebi tn 22 kinnistul

tööstusmüra allikas ning müratasemed ulatuvad päevasel ajavahemikul kinnistul kuni 69

dB ja öisel ajal kuni 64 dB. Juhul kui detailplaneering viiakse ellu etapiviisiliselt ning

planeeringualal säilib tootmistegevus (mille käigus tekitatakse müra), tuleb jälgida, et

tagatakse keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ning mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

(edaspidi KeM määrus nr 71) sätestatud normtasemete täitmine.

 Planeeringuala asub lennukoridori mõjualas, mistõttu tuleks hoonete heliisolatsiooni

projekteerimisel arvestada lennuliiklusest tuleneva müraga.

 Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas

ultraja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Esitatud materjalidest selgub, et detailplaneeringu alal on plaanis teostada mürauuring.

Tähelepanu tuleks pöörata ka maksimaalsetele raudteelt tulenevatele liiklusmüra

tasemetele, et oleks võimalik paremini valida eluhoone heliisolatsiooni, arvestades, et

sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ lisas 1 on magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase

tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne

tase LpAmax on ületatud.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3)

 Arvestades, et olemasolevas olukorras paiknevad raudtee ja detailplaneeringu ala vahel

garaažid, mis toimivad teatud määral müratõkkena, võiks mürahinnangus võimaluse

korral käsitleda ka olukorda, kus garaažid puuduvad. Heliisolatsiooni valikul on

soovitatav arvestada ka võimalusega, et tulevikus garaažid likvideeritakse ning nende

müraleevendav toime kaob.

 Tagada piisav insolatsioon, tuginedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

insolatsiooni kestuse arvutamise juhendile ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes“.

4(4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]