Kooskõlastus

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa www.raidinvest.ee

Vikerkaare tn 24, Oru tn 2//Peedi kinnistute DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Elva vald, Elva linn

Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :92/19

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa www.raidinvest.ee

Vikerkaare tn 24,Oru tn2//Peedi

kinnistute DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Elva vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija: Karin Raid

Allkiri:

Töö nr :

92/19

Huvitatud isikud: A.Kivari, U.Kaarna,

K.Juul

Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]

Töö nr: 92/19

Asukoht: Elva linn

Elva linnas Vikerkaare tn 24 ja Oru tn//Peedi

kinnistute

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

kutsetunnistus 219539

Huvitatud isik: Anne Lia Kivari

Ursel Kaarna

Kersti Juul

Tartu 2025

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus .............................................................................................................. 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta ..................................................... 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid ................................................................................................ 3

4 Planeerimise lahendus ....................................................................................................................... 4

4.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................................... 4

4.2 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................................ 7

4.3 Planeeringulahenduse põhjendus………………………………………………………………….8

4.4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .................................................................................... 9

4.5 Kruntide ehitusõigus ..................................................................................................................... 10

4.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine ............................................................................................... 11

4.7 Arhitektuurinõuded ehitistele ....................................................................................................... 11

4.8 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus ................................................................................... 12

4.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtte.................................................................................................. 13

4.10 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................................... 14

4.11 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................ 14

4.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks …………………………….16

4.13 Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vajaduse määramine ...................................................... 17

4.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................... 17

4.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus ........................................................................................................................ 18

4.16 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud…………………………………………………….. 20

4.17 Planeeringu rakendamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine....................................... 21

4.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused ................................................................ 21

5 Koostöö planeeringu kooskõlastamisel ja kooskõlastused .............................................................. 24

JOONISED

Situatsiooniskeem ..................................................................................................................................... 25

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................................................... 26

Olemasolev olukord M 1:500 ................................................................................................................... 27

Põhijoonis M 1:500 ................................................................................................................................... 28

Tehnovõrgud M 1:500 ............................................................................................................................... 29

Planeeringulahendust illustreeriv joonis

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on planeeritava ala

maaüksuse omanikud.

Elva Vallavalitsuse 31.03.2020.a korraldusega nr 2-3 /232 "Elva linnas Vikerkaare tn 24

ja Oru tn 2//Peedi kinnistute detailplaneeringu algatamine“ on algatatud detailplaneeringu

koostamine ja kinnitatud detailplaneeringu lähteseisukohad.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on detailplaneeringu ala kruntideks jaotamise,

kruntide kasutamise sihtotstarbe muutmise ja kruntidele üksikelamute püstitamise

võimalikkuse väljaselgitamine. Detailplaneeringu alal liikluskorralduse, parkimise ja

haljastuse põhimõtete määramine. Servituutide seadmise ja tee avalikuks teeks

määramise vajaduse märkimine.

Detailplaneeringuala, suurusega ca 4,5 ha hõlmab:

- Vikerkaare tn 24 kinnistut, katastritunnus 17004:001:0097, katastriüksuse sihtotstarve

100% maatulundusmaa, pindala 10362 m²;

- Oru tn 2//Peedi kinnistut osaliselt, katastritunnus 17004:001:0096, katastriüksuse

sihtotstarve 100% maatulundusmaa (detailplaneeringuga hõlmatud ala pindala on ca 3

ha).

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

-Planeerimisseadus;

-Ehitusseadustik;

-Tartumaa maakonnaplaneering;

-Elva valla arengukava;

- Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud Elva valla üldplaneering;

- Elva Vallavolikogu 25.02.2019 määrus nr 76 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded.

-Ülevaade Peedu oletatavas kalmekohas toimunud detektoriuuringutest 16. mail 2023

(H.Valk, TÜ arheoloogiaprofessor)

RAID INVEST OÜ – 4 –

Planeeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud W Vara OÜ poolt jaanuaris 2019

koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr GD19002).

Geodeetilise alusplaani mõõtkava on M 1:500, kõrgussüsteem EH 2000,

koordinaatsüsteem L-Est97.

4. Planeerimise lahendus

4.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Tartumaa maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala osaliselt asustuse

arendamiseks eelistataval Elva-Vapramäe alal. Ala suuniseks on hoonestuse kompaktsus

ja sidus tänavavõrk ning ühised tehnovõrgud.

Osa planeeringualast jääb maakonna planeeringu kohaselt alale, kus väärtuslike maastike

ja maastiku üksikelemendid määratakse üldplaneeringus ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmisel hinnatakse säilinud maastikuväärtused ja alade ulatus üle.

Detailplaneeringu algatamise ajal kehtis Elva Linnavolikogu 24.04.2017 otsusega nr 18

kehtestatud Elva linna üldplaneering.

Planeeringu koostamise vältel kehtestati Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121

Elva valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala väikeelamumaal

(EV). Planeeringuala lõunaosas kulgev Oru tänav on liikluse maa-ala (L), mille

pikenduse kaudu on üldplaneeringuga kavandatud ka juurdepääs Elva jõe kallasrajale.

Väikeelamu maa-ala (EV) on üksikelamu, kaksikelamu, erandjuhtumil linnaehitusliku

sobivuse korral kaalutlusotsuse alusel otsustades ka ridaelamu ja elamute vahelise

välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Üldplaneeringu kohane suurim ehitisealune pind on 35%. Üksikelamu krundi vähim

suurus on 1200 m². Hoonete suurim lubatud kõrgus on kuni 9m maapinnast, kui ümbritsev

keskkond seda toetab. Hoonealusest pinnast üle jääv sõidukite liiklus- ja parkimisala ei

või olla suurem, kui haljas- ja puhke otstarbeline ala. Elamuga hoonestatava maaüksuse

vähim lubatud kõrghaljastusprotsent on 15% (täiskasvanud puu võraalune pind jagatud

maaüksuse pindalaga).

RAID INVEST OÜ – 5 –

Skeem 1 ja 2. Väljavõte Elva valla üldplaneeringust.

Detailplaneering on maakonnaplaneeringuga ja üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu ala hõlmab Vikerkaare tn 24 kinnistut tervikuna ning Oru tn 2//Peedi

kinnistut osaliselt. Oru tn 2//Peedi kinnistu on hoonestatud Peedu-Nuti vesiveski

hoonetega, kinnistut läbib Oru tänav. Oru tn 2//Peedi kinnistu jääb osaliselt Elva jõe

ehituskeeluvööndisse. Kinnistul asub Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning

kinnismälestised: Linnus „Peedu Kerikmägi“ ja selle kaitsevöönd ning Peedu-Nuti

villaveski hoone 3 ja Peedu-Nuti vesiveski hoone 2 ning mälestiste kaitsevöönd, mille

kaitsevöönd ei ulatu planeeringualale.

Detailplaneeringu alast on välja jäetud Elva maastikukaitseala ning eelnimetatud

kinnismälestised ja nende kaitsevööndi ala.

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringualale ulatub Elva jõe ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd.

Elva Valla üldplaneeringuga on planeeringuala naabruses ( Oru tn 4, 4a, 6 ja Oru tn 2 //

Peedi kruntidel) planeeritud väljakujunenud ehitusjoon tiheasustusala ehituskeeluvööndis

(vt joonis 2 ja 4).

Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 2 alusel ulatub rannal ja järve või jõe kaldal asuval

metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda

piiranguvööndi piirini. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab erisuse, mille järgi ehituskeeld

ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa

suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele.

Planeeritud elamukrundid asuvad osaliselt metsamaal, kuid ehitusõigus on kavandatud

Oru tn 4, 4a ja 6 kruntidel välja kujunenud ehitusjoonest kaugemale maismaa suunas.

Üldplaneeringus kajastatud väljakujunenud ehitusjoone kruntidel on hoonete kaugused

jõest kajastatud allolevas tabelis ning joonistel 2 ja 4.

Tabel 1

Hoone aadress Hoone kaugus Elva jõest

Oru tn 4 37,9m

Oru tn 4a 35,6m

Oru tn 6 49,6m

Oru tn 2 // Peedi veski hooned vahetult jõe ääres

Planeeringuga kavandatavad

Pos 11 51,8m

Pos 12 49,4m

Samuti on Vikerkaare tänava ääres Vikerkaare tn 12 krundile püstitatud üksikelamu ning

Vikerkaare tn 10 krundile Elva Linnavolikogu 26.08.2002.a otsusega nr 46 kehtestatud

„Elva linnas, Oru 2a ja Oru 2b asuvate kinnistute detailplaneeringuga“ määratud

üksikelamu ehitusõigus metsamaal asuva piiranguvööndi alal üksikelamu hoone

püstitamiseks.

RAID INVEST OÜ – 7 –

Planeeringuala lähiümbruse hooneteks on valdavalt ühe ja kahekorruselised väga

erinevate katusetüüpide ja-kalletega üksikelamud.

Planeeringuala põhjaküljes kulgevast Vikerkaare tänavast lõunas asub Vikerkaare tn 12

elamukrunt. Sellele rajatud hoone on kaasaegne kahekorruseline ja lamekatusega

üksikelamu, mille ehitisealune pind on 369,3m² ning kõrgus 6,7m (allikas: www.ehr.ee).

Planeeringualast Elva jõe suunas asuvad Oru tn 4, 4a ja Oru tn 6 krundid, mille asuvad

kahekorruselised lamekatustega suvilad. Suvilate ehitistealune pind on ca 100 kuni

150m².

Lähim bussipeatus Peedumäe asub planeeringualast ca 260m kaugusel ja lähim

rongipeatus Peedu ca 650m kaugusel.

Planeeringualale lähimad toidukauplused, teeninduspunktid, kool ja lasteaed asuvad ca

2-3 km kaugusel planeeringualast linna keskuse suunal. Peedu kool ja lasteaed asuvad ca

600m kaugusel planeeringualast.

Planeeritud detailplaneeringu lahendus loob tasakaalustatud ülemineku loodusliku ja

elanikele loodava elukeskkonna vahel. Lahendus arvestab piirkonna eripära ja

ümbritsevat looduskeskkonda. Hoonete paiknemine ja mahud on piirkonna

hoonestuslaadiga ning miljööga sobivad.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

4.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeringualal asuvad kitsendused tulenevad planeeringualal ja selle läheduses asuvate

tehnovõrkude paiknemisest ning nendega seotud kitsenduste ulatusest.

Lisaks paikneb planeeringualal geodeetiline punkt nr 302 ja planeeringuala läbiv

keskpinge elektriõhuliin. Samuti ulatub planeeringuale Elva jõe ranna või kalda

piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd.

Kitsenduste ulatus on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel 3.

RAID INVEST OÜ – 8 –

Planeeritava maa-ala reljeef on väga suurte maapinna kõrguste erinevustega. Vikerkaare

tänava ja Kallaku tee juures on maapinna abs kõrgused ca 59,5m, planeeringuala keskmes

on künkad abs kõrgustega 63,28m. Vikerkaare tänavalt planeeringuala lõuna ossa (Elva

jõe suunas) langeb maapind väga järsult abs kõrguseni 42,10m. Seega varieerub

planeeringuala lõikes maapind ca 22m ulatuses.

Foto 1

Allikas:maaameti fotoladu (23.03.2020)

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

16. mail 2023.a on Oru tn 2 // Peedi ja Vikerkaare tn 24 kinnistutel viidud läbi

metallidetektoriuuring, eesmärgiga selgitada välja, kas antud kinnistutel asuvatel

küngastel on jälgi arheoloogilistest leidudest. Arheoloogilisi leide ei leitud. („Ülevaade

Peedu oletatavas kalmekohas toimunud detektoriuuringutest 16. mail 2023“ koostaja

H.Valk, TÜ arheoloogiaprofessor).

4.3 Planeeringulahenduse põhjendus

Planeeringuala asub olemasolevate elamukruntide vahelise alal, mille üldplaneeringu

järgne juhtotstarve on väikeelamu maa.

Tegemist on üldplaneeringu elluviimisega.

Elva valla arengukava kohaselt (kehtiv kuni 2030.a) on tänaste rändeprotsesside

valguses lootus, et Elva rahvaarv pöördub kasvule. Olemasoleva infrastruktuuriga maa-

RAID INVEST OÜ – 9 –

alade kasutusele võtmine ja uute eluruumide rajamine loob täiendavaid võimalusi

elamute rajamiseks Elva linna ning aitab sel viisil kaasa elanike arvu kasvule.

Planeeringuala on ümbritsetud olemasoleva asustusega. Lähimatel tänavatel on olemas

kõik tehnovõrgud, planeeringualale on juurdepääs nii jalgsi, rattaga, sõidukitega ning

krundid asuvad elamiseks heas kohas. Mõistlik on maa-ala hoonestada ümbritsevate uute

elamutega sarnases mahus ja välimuses. Planeeringuga kavandatud haljastusnõudeid

järgides kujuneb planeeringu elluviimisel planeeringualast loomulik jätk olemasoleva

elamupiirkonnale.

Planeeringuala hoonetele on määratud nõuded lähiümbruse hoonestuslaadi järgides.

Hoonete mahtude planeerimisel on järgitud naaberkinnistutel asuvate või

detailplaneeringuga ette nähtud hoonete mahtusid.

Planeeringuala reljeefi ning kõrghaljastuse säilitamise eesmärki arvestades, ei määrata

kohustuslikku ehitusjoont hoonete püstitamiseks. Kohustusliku ehitusjooneta hoonete

paigutus võimaldab luua reljeefsetel aladel huvitavamat tänavaruumi ning

arhitektuurseid lahendusi.

Arvestades Tartumaa maakonnaplaneeringut, Elva Valla üldplaneeringut ning

planeeringu mõjuala on planeeringuga valitud lahendus antud planeeringualale sobiv

loodusliku keskkonnaga haakuvate ja miljöösse sobivate üksikelamute rajamiseks.

Planeeringualale seatavad ehitustingimused ja haljastusnõuded loovad eeldused

planeeringualale tervikliku miljöö kujunemiseks.

4.4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringualal moodustatakse 15 üksikelamu krunti ja 2 tee ja tänava maa-ala ning 2

haljasala maad.

Maakasutuse koondtabel Tabel 2

Krundi/ Pos nr Katastriüksuse sihtotstarve Krundi pindalad

Planeeringu eelne

RAID INVEST OÜ – 10 –

Vikerkaare tn 24 Maatulundusmaa 100% 10362m²

Oru tn 2//Peedi Maatulundusmaa 100% 87183m²

Planeeringu järgne

Pos 1 Elamumaa 100% 1738m²

Pos 2 Elamumaa 100% 1536m²

Pos 3 Elamumaa 100% 1659m²

Pos 4 Elamumaa 100% 1592m²

Pos 5 Elamumaa 100% 1602m²

Pos 6 Sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) 100% 521m²

Pos 7 Elamumaa 100% 3487m²

Pos 8 Elamumaa 100% 2757m²

Pos 9 Elamumaa 100% 1601m²

Pos 10 Elamumaa 100% 1553m²

Pos 11 Elamumaa 100% 3536m²

Pos 12 Elamumaa 100% 2058m²

Pos 13 Transpordimaa 100% 3155m²

Pos 14 Elamumaa 100% 1562m²

Pos 15 Elamumaa 100% 1882m²

Pos 16 Elamumaa 100% 1786m²

Pos 17 Transpordimaa 100% 546m²

Pos 18 Sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) 100% 206m²

Katastriüksuste sihtotstarvete määramise aluseks on maakatastriseadus.

Planeeritud kruntide pindalasid on lubatud täpsustada katastrimõõdistamise käigus.

4.5 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigused on toodud põhijoonisel (joonis 4) tabelis.

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

• kruntide kasutamise sihtotstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.

Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed EP tähisega kruntidel (Pos 1- Pos 5, Pos 7-12 ja

Pos 14-16) on :

11101- üksikelamu ;

RAID INVEST OÜ – 11 –

12744- elamu abihoone.

Pos 6,13,17,18-hoonete ehitusõigust ei määrata.

Lisaks eelnimetatud hoonetele on elamukrundile lubatud ehitada kuni 20m2 suuruseid

abihooneid (nt kasvuhooneid, laste mängumaju jms), mis võivad asuda ka väljaspool

hoonestusala, kuid seejuures peavad täidetud olema kõik seadustest tingitud nõuded ning

krundi piirile lähemale kui 4m ehitamiseks, peab selleks olema piirinaabri eelnev

nõusolek. Nimetatud alla 20m2 suuruseid abihooneid ei ole lubatud püstitada põhihoone

fassaadist tänava suunas ettepoole.

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) on esitatud hoonete võimalik asukoht

kruntidel planeeritud hoonestusalas, st et planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel

näidatud hoonestusalasse vastavalt kruntide ehitusõigusele.

Hoonete täpne kuju, suurus ja paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

4.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Vikerkaare tänava äärse hoonestusala piiritlemisel on lähtutud Vikerkaare tn 12 uue elamu

paiknemisest tänava suhtes. Vikerkaare tänav teeb planeeritava krundi juures kurvi ja

tänaval puudub väljakujunenud ehitusjoon. Teistel elamukruntidel on antud hoonestusala

võimalikult suurena, et hoonete projekteerimisel oleks arhitektidel vabadus leida

parimaid arhitektuurseid lahendusi olemasolevat reljeefi ja kõrghaljastuse säilitamise

vajadust arvestades.

Väljaspoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusalasse võib ka

rajada sõidukite parkimiskohti, jalgteid ja istutada puid ning põõsaid. Abihooneid ei ole

lubatud ehitada põhihoone tänavapoolsest fassaadist ettepoole.

Hoonestusalad on seotud mõõtkettidega kruntide piiridest ning nende suurus ja paigutus

on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.7 Arhitektuurinõuded ehitistele

Detailplaneering annab võimaluse püstitada Pos 1- Pos 5, Pos 7-12 ja Pos 14-16

kruntidele üksikelamud ning nende abihooned. Reljeefierinevustega kruntidel on

eelistatud reljeefist tulenevad mitme tasapinnaga elamud ja nende abihooned.

RAID INVEST OÜ – 12 –

Detailplaneering annab võimaluse rajada krundile kuni 2 hoonet (1 põhihoone ja 1

abihoone).

Arhitektuurinõuded Tabel 3

Pos nr Pos 1- Pos 5, Pos 7-12 ja Pos 14-16

Lubatud korruselisus Elamutel kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus

Katusekalde vahemik 0-15 kraadi

Katuse tüüp Lamekatus, madalakaldeline ühepoolse kaldega katus

Lubatud eritasapinnalised katused

Katusekatte materjal Katuseplekk, rullmaterjalid vms

Välisviimistluse

materjalid

Puit, krohv, kivi, klaas (sh kombineeritult)

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine

ning palk välisviimistlusena.

Kohustuslik

ehitusjoon

Ei määrata.

Piirdeaed Piirdeaia lahendus sobivalt hoonete arhitektuuriga.

Kõrgus kuni 1,2 m, soovitavalt kombineeritult haljastusega

Lubatud on projekteerimisel kavandada hoonetele päikeseenergia (jms

alternatiivkütteallikaid). Päikesepaneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks

arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge

(katus, fassaad). Soojuspumbad jms kütte-või jahutusseadmed peavad olema varjestatud.

4.8 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Sõidukite juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Vikerkaare tänavalt ja Oru tn

2//Peedi maaüksusel kulgeva tee kaudu. Pos 13 Oru tn 2//Peedi maaüksusel kulgev tee

säilib olemasoleva loodusliku kruusakattega või freespuru kattega teena, kuni suurema

kasutamisintensiivsuse vajaduse tekkimiseni (arendusetapp 2) välja arendamiseni.

Nimetatud teelõik on käesoleva planeeringuga kavandatud katta tolmuvaba katendiga (nt

pinnatud kate freespurust alusele), koos tänavavalgustusega ja sademee ärajuhtimisega.

Asfaltkatet antud teelõigule ei kavandata. Pos 6 ja Pos 18 krundid on kavandatud

jalakäijatele harjumuspärase liikumise tagamiseks. Pos 18 krundile rajatakse looduslik

jalgtee, millele parema liikumise tagamiseks lisatakse treppe. Täpne lahendus antakse

projekteerimisel.

RAID INVEST OÜ – 13 –

Pos 13 tee on kavandatud avalikult kasutatavaks. Avalikuks kasutamiseks kavandatud

kruntide osas (Pos 6, 13, 17,18) sõlmitakse kohaliku omavalitsusega vastav leping (isiklik

kasutustõigus, tee avaliku kasutuse leping vms) või maa-alad võõrandatakse kohalikule

omavalitsusele.

Elamukruntide parkimine on planeeritud kruntidel kõvakattega aladel. Kõvakattega ala

katendina on lubatud kasutada- sillutiskivi vms katendeid.

Elamutele tuleb kavandada 2 sõidukite parkimiskohta ühe elamu kohta.

Parkimiskohad võivad asuda garaažides, varjualuste all või avatuna parklas.

Kruntidele juurdepääsude asukohti tänavatelt on võimalik muuta ja nihutada vastavalt

hoonete arhitektuursele kontseptsioonile. Kruntidele sissepääsutee laius on kuni 3m.

Parkimiskohtade paigutus krundil lahendatakse projekteerimise käigus, kui on teada

hoonete arhitektuurne lahendus.

Sõidusuunad, juurdepääsud planeeringuala kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis

4).

4.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Maapinna reljeefi muudatust planeeringualal ei kavandata, lubatud on maapinna kõrguse

vähene (kuni +/- 0,5m) muutmine vastavalt ehitusprojektis käsitletavale

vertikaalplaneerimisele hoonete ümbruses ja kõvakattega aladel. Silmas tuleb pidada

krundil kasvava kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise vajadust nii projekteerimisel kui

ehitamisel.

Krundid tuleb pärast ehitustegevuse lõppu terviklikult haljastada. Haljastuse täpne

lahendus määratakse projekteerimisel. Planeeringuala looduslikult kaunist keskkonda

arvestades on peamine eesmärk kruntide hoonestamisel säilitada ja tuua esile

olemasolevat kõrghaljastust. Ehitusele ettejääva kõrghaljastuse likvideerimisel tuleb

krundil leida võimalus asendusistutuseks. Minimaalselt tuleb säilitada 40%

olemasolevast kõrghaljastusest krundil.

Planeeringualal jagamisel tekkivaid krunte on lubatud omavahel piirdeaiaga eraldada.

RAID INVEST OÜ – 14 –

Kruntidele on kavandatud hoonete arhitektuuriga sobivad piirdeaiad. Piirdeaia kõrgus on

kuni 1,2m. Väravate kavandamisel tuleb eelistada krundile sissepoole avanevaid või

lükandväravaid. Jälgida tuleb, et väravad ei avaneks tänavate maadele ega takistaks

avanedes tänaval liiklejaid.

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja

jäätmehoolduseeskirjale, kinniste prügikonteinerite asukohad määratakse

projekteerimisel.

4.10 Ehitistevahelised kujad

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §-le 22 ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada

inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab ehitistevaheline

kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja

laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad olemasolevatest või planeeritud

hoonetest kaugemal, kui 8m.

Minimaalseks tulepüsivusklassiks on üksikelamutel TP- 3, mis ei keela kõrgema

tulepüsivusklassiga hoonete rajamist. Tulepüsivusklass ja tuleohtusnõuded täpsustatakse

projekteerimise käigus. Planeeringualale lähimad tuletõrje hüdrandid nr 3101, 3102

asuvad otse planeeringuala juures Vikerkaare tänaval ja hüdrant nr 3103 Oru tänaval

4.11 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendused on kajastatud joonisel nr 5. Tehnovõrkude lahendused on

põhimõttelised ja neid täpsustatakse projekteerimise käigus.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele nr 79 lahendatakse planeeringuala

elamukruntide veevarustuse AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustiku baasil

liitumisega.

Planeeritavate hoonete vee ja kanalisatsiooniga varustamiseks tuleb tänavate maal

asuvatest olemasolevatest torustikest kuni planeeritud hooneni näha ette uued vee - ja

kanalisatsiooni torustikud. Liitumispunktid on planeeritud avalikult kasutatavale maale

kuni üks meeter väljaspoole kinnistute piiri.

RAID INVEST OÜ – 15 –

Ühendustorustike planeerimisel tuleb võimalusel kasutada olemasolevaid

ühiskanalisatsioonikaevusid tänaval.

Arvestades planeeringuala reljeefi suurt kõikumist, lahendatakse planeeringuala

elamukruntide kanalisatsioon detailsemalt läbi projekteerimise faasis. Kõikide

alternatiivsete kanalisatsioonitorustike paigutused- või hooneid teenindavate

individuaalsete reoveepumplate rajamine on vajadusel lubatud.

Sademevesi

Planeeringuala reljeef on langusega Elva jõe suunas. Sademevee valgumine

planeeringuala läbivas sälkorus on antud alal looduslik ja väljakujunenud omapära. Kuna

hoonestusalad on määratud selle asukohta arvestades ja maapinna reljeefi olulist

muutmist ei kavandata, siis voolab sademevesi ka edaspidi sälkorus.

Hoonete ning kõvakattega alade projekteerimisel arvestada, et sademevett ei juhitaks

ehitustegevusega naaberkruntidele. Planeeritud hoonete katustelt juhitakse sademevesi

hoonetest eemale ning immutatakse või lastakse imbuda maapinda samal krundil.

Vajadusel paigaldatakse selleks immutuskastid vms immutussüsteemid, mille täpne

lahendus antakse projekteerimisel.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Elektrivarustus. Välisvalgustus.

Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 348056 on ette nähtud ette

olemasoleva mastalajaama asendamine 15/0,4kV komplektalajaamaga. Olemasolev

elektriõhuliin on kavandatud asendada maakaabliga. Nimetatud olemasolevast alajaamast

ja Peedumäe (Elva) 15/0,4kV alajaamast on kavandatud ringtoiteliinina maakaabelliinid.

Elamukruntide piiridele on ette nähtud uued liitumiskilbid, mille täpne asukoht

määratakse projekteerimise käigus. Projekteerimisel arvestada, et liitumiskilp peab

olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilpidest hooneni viiakse maakaabel.

Hoonete ja parklate välisvalgustus lahendatakse projekteerimise faasis.

Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud elamutel kavandatud lokaalküttena. Keelatud on kivisöega,

RAID INVEST OÜ – 16 –

kütteõlidega jt õhku saastavate ainetel küttsüsteemid.

Planeeringualal on lubatud kasutada elektri-, õhk- ja kõiki alternatiivkütte allikad.

Eelistatud on alternatiivkütteallikad- õhksoojus, hoonete arhitektuuriga sobivad

päikesepaneelid jms. Lubatud on maaküte kõigil planeeritud elamukruntidel. Maakütte

horisontaalse kontuurina rajamise korral tuleb silmas pidada planeeringualal paiknevate

okaspuude säilitamise vajadust ning mitte kavandada maakütet okaspuude juurestiku

lähedusse.

Sidevarustus

Vastavalt Telia Eesti AS-i tehtud järelepärimisele, puuduvad Telia Eesti AS-il hetkel

võimalused sideühenduse planeerimiseks piirkonnas. Samas asub Vikerkaare tn 23 ja 25

piiri läheduses õhuliini mast, millel asub ka Enefit Connect OÜ side õhuliin. Planeeringus

on planeeringuala hoonetele kavandatud sideühendus antud side õhuliinini maakaabli

jätkuna ja võimalusel sideühendusega liitutakse.

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud projekteerimisel vastavate projektidega

täpsustada või muuta.

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustus on lahendatud olemasolevatest hüdrantidest planeeringuala juures,

hüdrandid nr 3101,3102,3103.

4.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Radoonirisk

Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda

kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu

radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja

RAID INVEST OÜ – 17 –

infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja

hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on

projekteerimisel järgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Läheduses asuvad kaitsealad.

Planeeringualast lõunas asub väike vääriselupaik Elva linnas (VEP nr.209569).

Planeeringualast lõuna ning ida suunas asuvad Elva Maastikukaitseala (KLO1000644) ja

Natura 2000 Elva loodusala (RAH0000151).

Elva Maastikukaitseala kaitse-eesmärk on:

1) säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese

pikaajalises suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja

looduse tunnetamiseks;

2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

nimetab I lisas: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, jõed ja ojad

(3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood

(7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*);

3) kaitsta nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II, IV ja

V lisas: karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus

vernicosus), palu-karukell (Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-

rabakiil (Leucorrhinia caudalis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib

(Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), valgelaup-rabakiil

(Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga achine), vareskaera-aasasilmik

(Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), hink

(Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

RAID INVEST OÜ – 18 –

4) kaitsta kaitsealuseid taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi

(Equisetum scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti;

5) kaitsta linnuliiki händkakk (Strix uralensis);

6) kaitsta seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum).

Natura 2000 Elva loodusalal on kaitstavad:

- elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, jõed ja ojad,

niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad

madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad.

-liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), paksukojaline

jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena

dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), kollane

kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Vääriselupaik Elva linnas (VEP nr.209569) on keskkonnaportaali andmetel

iseloomustatud järgnevalt:

„Väike VEP Elva linnas. Esineb palju erinevas vanuses laialehelisi puid. II rindes on

esindatud tamm, vaher ja pärn. Mets kujuneb aegamisi ümber laialeheliseks. On

majandamisjägi, kuid kui jätta mets looduslikule arengule, siis loodusväärtus taastub

kiiresti. Esineb bioloogiliselt vanu mände ja kaski. Prk kirisamblik (muu liik) 3.“

OÜ Alkranel on 2022.a koostanud Elva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande. Aruande koostamisel on põhjalikult läbi analüüsitud mõjud

üldplaneeringu kohase ehitusõiguse realiseerimisel. Käesolev detailplaneering vastab

üldplaneeringule sh. eelnimetatud üldplaneeringu dokumentidele.

Kokkuvõtvalt asuvad kõik piiranguid põhjustavad alad väljaspool planeeritud

hoonestusalasid ning neil aladel antud planeeringuga tegevusi ei kavandata.

Tegevused, mida detailplaneeringuga kavandatakse ei mõjuta kaitsealade ja

loodusväärtuste toimimist. Kavandatava tegevuse mõju ei ulatu kaitsealadele, ebasoodne

mõju kaitsealadele ei ole ning detailplaneeringuga täiendavaid leevendavaid meetmeid ei

määrata.

RAID INVEST OÜ – 19 –

Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt

ehitustegevuse ajal, on väga väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud

oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine tänavatel ning oluline on tähelepanu

pöörata jäätmekäitlusele.

4.13 Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vajaduse määramine

Planeeritud uutele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused vastava tehnovõrgu

võrguettevõtja kasuks enne tehnovõrkude rajamist.

Isikliku kasutusõiguse aladeks on tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused.

Kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt

piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike, mille siseläbimõõt

on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele kaitsevööndi ulatus on 2 m.

Sideehitise kaitsevööndid

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad tehnovõrkude

asukohad muutuda, ei ole joonistele avalike tänavate maadel asuvate ja juurde kavandatud

tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusi kantud. Määratud on servituudi või isikliku

kasutusõigusega alad elamukrunte läbivatele ja teisi tarbijaid teenindavatele

tehnovõrkudele.

RAID INVEST OÜ – 20 –

Isiklike kasutusõiguste või servituutide alad ja ulatus määratakse kindlaks tehnovõrkude

projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja lahendus.

4.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

* oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja

vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

*võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

* hoida maa-ala korras;

* kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

4.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardi infole (www.maaamet.ee) asub planeeringualal

seadusjärgset kitsendust põhjustav geodeetiline märk nr 302. Käesoleva planeeringuga

märgi asukohta ei muudeta ja kitsendus säilib olemasolevas asukohas. Geodeetilise märgi

kaitsetsoonis ehitustööde läbi viimisel tuleb järgida Keskkonnaministri 28.06.2013

määruses nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord,

geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise

kord“ ning „Ruumiandmete seaduses„ sätestatud nõudeid. Märgi ümberpaigutamise

soovi korral või kahjustumise korral ehitustööde käigus tuleb maa omanikul omal kulul

korraldada märgi taastamine või teisaldamise ja uuesti paigaldamisega seotud tööd.

Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt asub Oru 2//Peedi kinnistul vääriselupaik

(VEP209569). Kuna detailplaneeringuga ei ole kavandatud tegevusi vääriselupaiga alale

(see säilitatakse) siis ei kaasne kavandatava tegevusega vääriselupaiga

keskkonnatingimuste muutmist. Vääriselupaiga säilimisele aitavad kaasa planeeringuala

kruntidele määratud haljastusnõuded ning niiskusreziimi säilimisele aitab kaasa

maapinna reljeef vääriselupaigal ning nõuded sademevee ära juhtimiseks planeeringu

alal.

RAID INVEST OÜ – 21 –

4.16 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Positiivse mõjuna võib välja tuua, et planeeringu realiseerimisel võetakse kasutusest

väljas olev maa-ala aktiivsesse kasutusse. Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse

tiheasustusala kompaktsust, uusehitised ja haljastusnõuete täitmine muudab piirkonda

ilmekamaks. Kasutamata ala kasutuselevõtuga tõuseb piirkonna turvalisus (naabrivalve

paraneb). Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine

kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale

puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid,

mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju.

Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga.

Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on

piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub

eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, mõnevõrra suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga

tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi

ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei

RAID INVEST OÜ – 22 –

ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on

võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke.

Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja

rajatiste ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega

kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase,

õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega

kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata

ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.17 Planeeringu rakendamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitamine

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et

rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

4.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise eesmärgil on

läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed, võimaldades luua olemasoleva

infrastruktuuriga ja välja kujunenud elamupiirkondade läheduses uusi eluruume.

Planeeringuga ette nähtud kruntide haljastusnõuded on kavandatud looduskeskkonnale

avalduvate mõjude tasakaalustamiseks.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitise püstitamiseks ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

RAID INVEST OÜ – 23 –

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale.

Elva vald ja detailplaneeringust huvitatud isikud on 26.03.2020 sõlminud halduslepingu

nr 13-16/18. Lepingu punktis 3 on toodud huvitatud isikute kohustused ja tegevused

detailplaneeringu elluviimisel.

Detailplaneeringut on lubatud ellu viia arendusetappide kaupa vastavalt planeeringu

põhijoonisel kajastatud arendusetapp 1 ja arendusetapp 2.

Detailplaneeringu elluviimise tegevused ja nende järjekord on järgmine:

1) moodustatakse detailplaneeringule vastavad krundid;

2) koostatakse tehnovõrkude ja juurdepääsude rajamise projektid, taotletakse

vajalikud ehitusload, sõlmitakse tehnovõrkude rajamiseks isikliku kasutusõiguse

või servituudilepingud vastava arendusetapi realiseemiseks vajalikus ulatuses;

3) rajatakse detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgud ja juurdepääsuteed

kruntideni vastava arendusetapi realiseemiseks vajalikus ulatuses, tegevus

loetakse lõppenuks valminud taristule kasutuslubade või kasutusteatiste

väljastamisega;

4) ehitatakse välja Pos 18 jalgtee, vajadusel lisatakse täiendavaid treppe jms

jalakäijate liikumise tagamiseks;

5) taotletakse hoonetele ehitusload ja ehitatakse hooned vastaval arendusetapil;

6) taotletakse hoonetele kasutusload.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Elva Vallavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud juurdepääsutee ja sellega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning planeeringu realiseerimiseks

vajalike tehnovõrkude väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse elluviimiseks vajalike rajatiste

väljaehitamise kohustus on planeeringuala kruntide igakordsel omanikul.

Enne hoonete ehituslubade väljastamist sõlmitakse tehnovõrkude valdajatega isiklike

RAID INVEST OÜ – 24 –

kasutusõiguste seadmise lepingud (kui need on vajalikud).

Planeeringuala hoonetele ei väljastata enne ehituslubasid, kui on välja ehitatud

juurdepääsud kruntidele, hooneid teenindavad tehnovõrgud ja - rajatised.

5 . Koostöö planeeringu kooskõlastamisel ja kooskõlastused:

Kooskõlastava

asutuse nimetus

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi ja amet

Kooskõlastuse

asukoht kaustas

Märkused

AS Emajõe

Veevärk

22.10.2024 R.Ränkel lisade kaust -

OÜ Elektrilevi 17.10.2024 M.Erik Lisade kaust

“Tööjoonised

kooskõlastada täiendavalt,

jne..”

Lõuna-Eesti

Päästekeskus

.................. M.Lempu

Lisade kaust

-