Ettekirjutused







ETTEKIRJUTUS


Tallinnas
03.03.2020 nr 7.2-6.2/401
11.02.2020.a toimunud paikvaatlusel Tallinna Teeninduskooli hoonetes aadressil Majaka tn 2, Tallinn tuvastati õigusrikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.2/450-1.
Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Jelena Sibul, võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ja lg 2 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid,
otsustas:

Anda käesoleva haldusakti adressaadile – Haridus- ja Teadusministeeriumile asukohaga 50088 Tartus, Munga tn 18, järgmised ettekirjutused Majaka tn 2 asuvate Tallinna Teeninduskooli hoonete ja sinna juurde kuuluva territooriumi tuleohutusülevaatuse käigus tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks:
1. Korraldada Tallinna Teeninduskooli õppehoone A korpuse pesuruumis ja B korpuse restorani köögis aegunud kontrollimise tähtajaga pulberkustutite kontrollimine.

Põhjendus: paikvaatluse käigus tuvastati, et hoonetes on aegunud kontrollimise tähtajaga 3 pulberkustutit. Vastavalt kehtivatele nõuetele, esmased tulekustutusvahendid hoones peavad olema töökorras. Selline nõue on vajalik, kuna juhul kui tulekahju puhkemise kohale lähim kustuti on korrast ära, ei pruugi olla tagatud tulekustutusvahendi kasutamine ning tule levikut ei saa kiirelt tõkestada. Tulekahju varajane avastamine ja tõkestamine on üks olulisemaid abinõusid tulekahju kiire kontrolli alla saamise juures ning inimeste ja vara päästmisel.
Vastavalt tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 4 objekti omaniku kohustuseks on tagada tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. Sama seaduse § 30 lg 2 sätestab, et tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivad sätteid.
Tuleohutuspaigaldis tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. SIM 30.08.2010.a määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 10 lg 2 p-st 2 lähtuvalt tulekustuti kontrollitakse üks kord kahe aasta jooksul, kui kustutit hoitakse kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas.
Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 4 ja § 30 lg 2 ning
siseministri 30. augusti 2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 10 lg 2 p 2
Täitmise tähtaeg : 1.mai 2020


2. Tagada Tallinna Teeninduskooli õppehoone A ja B korpuses turvavalgustussüsteemi katkematu töökindluse säilitamine ning kontrolli- ja hooldustööde käigus avastatud puuduste kohene kõrvaldamine.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et 11 turvavalgustit A korpuses ja 5 turvavalgustit B korpuses ei tööta. Aastahoolduse käigus 15.08.2019 koostatud aktis fikseeriti et palju valgusteid puudustega. Paikvaatlusel ei esitatud 15.08.2019 turvavalgustussüsteemi kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamist tõendavaid dokumente.
Vastavalt tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 5 on turvavalgustussüsteem tuleohutuspaigaldis. Nimetatud seaduse § 31 p 1 ja p 2 sätestavad tuleohutuspaigaldise omanikule kohustused: tagada tuleohutuspaigaldise korrashoid ja katkematu toimepidevus, korraldada ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldiste vaatlust, kontrolli ja hooldust. Hoolduse käigus avastatud kõrvalekallete kõrvaldamist tuleb alustada nii kiiresti, kui võimalik. Mitte töökorras olev evakuatsioonivalgustuse süsteem ei taga nõutud valgustustihedust, mille tõttu hoones võib olla raskendatud inimeste ohutuse tagamine ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohtlikust alast võimaliku tulekahju korral.
Alus: tuleohutuse seadus § 30 lg 1 p 5 ning § 31 p 2
Täitmise tähtaeg: 1.mai 2020

3. Ohutu evakuatsiooni tagamiseks tulekahju tingimustes täiendavalt varustada
Tallinna Teeninduskooli A korpuse SPA klassist, ruumidest nr 209 ja nr 310 ning B korpuse auditooriumist nr 215 ja lauatennise ruumist nr 007 väljumisteed nõuetekohaste evakuatsioonivalgustitega.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et õppehoone A korpuse SPA klassist evakuatsioonitee ja -pääs varustatud järelhelenduvate evakuatsioonimärkidega, mille nähtavus hädaolukorras evakuatsioonivalgustuseta 0-korruse ruumides pole piisav. Peale selle A korpuses kaheuksega klassiruumis nr 209 ja nr 310 ning B korpuse auditooriumis nr 215 evakuatsiooniustel puuduvad turvavalgusti ja liblikalukk; B korpuses lauatennise ruumis (007) väljapääsul puudub valgustatud evakuatsioonimärk.
Turvavalgustuse eesmärgiks on normaalvalgustuse toitepinge katkemise korral tagada viivitamatult, automaatselt ja vajalikuks ajaks valgustus määratletud alal, mis võimaldab kergesti identifitseerida ja kasutada väljumisteed.
Vastavalt tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 5 on turvavalgustus (k.a evakuatsioonivalgustus) tuleohutuspaigaldis. Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 1 kohaselt tuleb tuleohutuspaigaldise projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja korras hoidmisel lähtuda asjakohasest standardist, tootja juhistest ning ohutusnõuetest ja tuleohutuspaigaldis peab täitma temale ettenähtud eesmärki. Turvavalgustussüsteemi kohta on asjakohaseks standardiks Eesti Standardi EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus, mille punkti 4 kohaselt, et tagada hoonest evakuatsiooniteedel nõutav valgustustase, tuleb standardile EN 60598-2-22 vastavad evakuatsioonivalgustid paigaldada iga väljapääsuukse, iga potentsiaalselt ohtliku koha ja iga ohutust tagava seadme lähedale. Esiletõstmist nõudvad paigutuskohad on esitatud alljärgnevates jaotistes. Valgustusvahendite abil nõuavad esiletõstmist järgmised kohad:
a) iga hädaolukorras kasutatava ukse juures;
b) treppide juures, kusjuures iga trepikäik peab olema otseselt valgustatud;
c) iga muu tasandimuutuse juures;
d) igas suunamuutuskohas;
f) igas koridoride ristumiskohas;
g) iga lõppväljapääsu juures ja ohutu piirkonna suunas väljaspool hoonet;
i) iga tuletõrjevahendi ja tuletõrjeväljakutsepunkti juures.
Õppehoones ebapiisava evakuatsioonivalgustuse tõttu on raskendatud inimeste ohutuse tagamine ja nende kiire evakueerimine võimaliku tulekahju korral.
Alus: tuleohutuse seadus § 30 lg 1 p 5; § 32 lg 1 ning
Eesti Standardi EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus, p 4
Täitmise tähtaeg: 1.oktoober 2020

4. Tagada A korpuse seintele paigutatud evakuatsiooniskeemide täiendamine selliselt, et nendel oleksid välja toodud kõik liikumissuunad ja -teed vastavalt hoones reguleeritud evakuatsiooniga.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et A korpuse korrustele paigutatud evakuatsiooniskeemidele hädaväljapääsud ja liikumissuund nende asukohtadesse ei ole joonistatud.
Iga tulekahju korral tegutsemise plaani juurde kuulub kohustuslikuna korralik evakuatsiooniskeem. Skeem tuleb koostada hoone iga korruse või evakuatsiooniala kohta, kus töötavad ja võivad viibida inimesed.Paikvaatluse käigus selgus, et praeguste skemaatiliste jooniste tähistused on puudulikud, sest ei kirjelda kõiki ohutu evakuatsiooni võimalusi. Evakuatsiooniskeemid ei täida praegusel kujul oma eesmärki. Skeem on hoone korruse või evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, rõdude, evakuatsiooniteede ja -pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude, tuletõrje voolikusüsteemi kappide ja tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi(SIMm 01.09.2010.a nr 43 § 11 lg 1). SIMm 01.09.2010.a nr 43 § 11 lg 5 kohaselt Rohelist värvi liikumissuund tähistatakse skeemil evakuatsiooni- või hädaväljapääsu suunas. Liikumissuund märgitakse skeemil hoone evakuatsiooni- või hädaväljapääsude asukohtadesse. Evakuatsiooniskeemid on vajalikud näitamaks õppehoones viibijale tema, tulekahjuteatenuppude ja tulekustutite asukohta ning väljumisteid, et tagada inimeste ohutus. Siseministri 01.09.2010 määruses nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 14 lg 1 p-st 5 lähtudes tulekahju korral tegutsemise plaani (tegevuskava ja skeem) muudetakse juhul, kui selles esineb puudusi või kui see ei täida oma eesmärki.
Alus: siseministri 01.09.2010 määruses nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 11 lg 1 ja lg 5 ning § 14 lg 1 p 5
Täitmise tähtaeg: 1.mai 2020

5. Tagada B korpuse köögi laomaailma ruumides ja auditooriumis nr 215 evakuatsioonipääsudele evakuatsioonisuluste paigaldamine.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et B korpuses köögi laomaailma ruumides väljapääsu uks ja auditooriumist nr 215 otse välja evakuatsioonikoridoridesse viivad väljapääsude uksed ei ole seestpoolt ilma abivahenditeta avatavad ning kuna uste avamiseks on vajalik võtme olemasolu, siis võimaliku õnnetuse korral võib olla raskendatud inimeste kiire ja ohutu evakuatsioon.
Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1 kohaselt peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 järgi peab enne nimetatud määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 34¹ ning 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 49 lg 1 kohaselt peab evakuatsiooniteel asuv uks olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta.
Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1 ning
siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 55 lg 2 vastavalt § 49 lg 1
Täitmise tähtaeg: 1.mai 2020

6. Tagada Tallinna Teeninduskooli õppehoone A korpuses hädaväljapääsude
nõuetekohase evakuatsioonimärgistusega tähistamine.

Põhjendus: haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati, et A korpuse hoone hädaväljapääsud korrustel on tähistamata nõuetekohase evakuatsioonimärgistusega. Eesti standard EVS 812-1:2013 „EHITISTE TULEOHUTUS Osa 1: Sõnavara“ punkt 3.37 täpsustab, et hädaväljapääs/avariiväljapääs see on võimalus pääseda hoonest tulekahju või muu õnnetuse korral nõuetele mittevastava lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sh ka väljastpoolt antavat abi kasutades. Teine standard EVS 812-7:2018 EHITISTE TULEOHUTUS punktis 13.2.6 täpsustab hädaväljapääsuks võib pidada selleks sobivalt paigutatud rõdu või aknaava, mille kaudu on võimalik pääsemine maapinnale või muule tulekahju suhtes turvalisele kohale, kas päästetoimingu või kohtkindla redeli või ka muid sobivaid ehitise osi kasutades.
Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.
Tuleohutuse seaduse § 6 lg 2 kohaselt ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga.
Siseministri 30. märtsi 2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama määruse 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Sama määruse § 45 lg 2 p 1ja § 43 lg 2 sätestavad, et evakuatsioonitee peab olema kergesti tuvastatav, tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav, milleks kõik hoones olevad hädaväljapääsud tähistatakse tuleohutuse seaduse kohaselt. Evakuatsioonipääsu nõuetekohase tähistusega tagatakse ehitisest kiire ja ohutu evakuatsiooni võimalikkus.
Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1 ja p 6, § 6 lg 2 ning
siseministri 30. 03. 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 45 lg 2 p 1 ja § 43 lg 2
Täitmise tähtaeg: 1.mai 2020

7. Kõrvaldada õppehoone A korpuse põhitrepikojast ja B korpuse sisetreppidelt sinna paigutatud suured plastmasspottides toataimed.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et A korpuse põhitrepikotta ja B korpuse sisetreppidele on paigutatud suured plastmasspottides toataimed, mis kitsendavad ja takistavad evakuatsiooniteid ning võimaliku tulekahju korral tekitavad suitsu ja kuumust. Seetõttu ei ole tagatud, et hädaolukorras koolihoones viibijatel on lihtne evakuatsiooniteid kasutada. Peale selle päästesündmuse korral on antud pindalatel raskendatud päästemeeskondade ohutus ja nende tegutsemisvõimalus.
Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ja kergesti läbitav evakuatsioonitee, mis ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral (siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p 2 ja p 6) . Põlevmaterjali hoidmise tuleohutusnõuded sätestatud siseministri 02.09.2010.a määruses nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“, mille § 2 lg 1 kohaselt põlevmaterjal ladustakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust. Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel. Evakuatsiooniteele ei saa paigutada selliseid esemeid ega seadmeid, mis suurendavad põlemiskoormust või suitsu eraldamise tõttu ohustavad isikuturvalisust.
Alus: tuleohutuse seadus § 6 lg 1 ja
siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 45 lg 2 p 2 ja p 6 ning
siseministri 02.09.2010.a määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1
Täitmise tähtaeg: 1.oktoober 2020

8. Tagada B korpuses auditooriumist nr 215 moodustatud tuletõkkesektsiooni terviklikkus selliselt, et see tulekahju korral täidaks oma otstarvet, milleks III korrusel asuvale tuletõkkeuksele paigaldada sulgemisseadis.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et õppehoone B korpuses auditooriumist nr 215 moodustatud tuletõkkesektsiooni terviklikkus on rikutud. Auditooriumi ja koridori vahelises seinas tuletõkkefunktsiooniga uksel, mis asub hoone III korrusel, mehaaniline sulgemisseadis puudub. Seega võimaliku tulekahju korral ei ole takistatud suitsu ja tule levikut ettenähtud aja jooksul. Suitsu ning tule levik hoones võib takistada ohutu evakuatsiooni läbiviimist, mistõttu võivad olla ohtu sattuda inimeste tervis ja elu.
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele “ (edaspidi SIMm 30.03.2017 nr 17) § 55 lg 2 järgi peab enne nimetatud määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5 , 12-14, 29, 30, 32-34, 34¹ ning 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. SIMm 30.03.2017 nr 17 § 41 lg 2 kohaselt evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 sätestab, et ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 14 lg 7 kohaselt tuletõkkeukse sulgemisseadis peab tagama ukse täieliku sulgumise. Tuletõkkeukse tähtsaim omadus on, et see on ja püsib kinni tulekahju korral. Sulgemisseadmed peavad tõmbama kinni ka vähesel määral avatud ukse. Remontides tuletõkkeukse sulgemisseadist on hädaolukorras tule ja suitsu levimine takistatud, tagades sellega kiire ja ohutu evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimise võimaluse.
Alus: tuleohutuse seadus § 5 lg 3 ning
siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 41 lg 2 ja § 14 lg 7
Täitmise tähtaeg: 1.oktoober 2020

9. Projekteerida ja paigaldada tulekahju kiire avastamisvõimaluse tagamiseks tulekahju-signalisatsioonisüsteemi tulekahjuandur B korpuses inva WC ruumis või puhastada see ruum põlevmaterjalist ja kasutada vastavalt otstarbele.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et B korpuses inva WC-st (ruum 043) tehtud ladu, milles ATS tulekahjuandur puudub. Tulekahjusignalisatsiooni puudumise tõttu pole tagatud tulekahju varajane avastamine ja sellest häireteate andmine, mis on üks olulisemaid abinõusid tulekahju kiire kontrolli alla saamise juures ning inimeste ja vara päästmisel.
Vastavalt tuleohutuse seaduse § 30 lõike 1 punktile 3 on automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) tuleohutuspaigaldis. Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 1 kohaselt tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhistele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. ATS projekteerimisel ja paigaldamisel ning hooldusel juhindutakse siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded ATS-ile ja ehitised, kus tuleb ATS-i tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” § 5 lõigetest 2 ja 3, mis sätestavad, et ATS projekteeritakse ja paigaldatakse selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varajases staadiumis ja annaks sellest teate avamispiirkonna äranäitamisega, kusjuures hoonele projekteeritakse üldjuhul kogu hoonet hõlmav tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Kui tulekahjusignalisatsioonisüsteem ei hõlma hoonet (varikatus on ehitise osa) kogu ulatuses, siis peab olema tulekahju korral tagatud kõigi ohus olevate isikute teavitamine. ATS-i andurite puudumine ja tulekahju asukoha hiline avastamine kõrgendab risk inimelule ja olulisele varakahjule.
Alus: tuleohutuse seadus § 30 lg 1 p 3 ja § 32 lg 1 ning
siseministri 7. jaanuari 2013. a määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” § 5 lg 2 ja lg 3 ning § 6 lg 3 p 1
Täitmise tähtaeg: 1.oktoober 2020

10. Tõendada dokumendiga, et B korpuse ruumides nr 123, nr 207, nr 308 ja nr 216 tulepüsivusklassiga aknad vastavad tehnilises normis kehtestatud tuletõkkeakna nõuetele, dokumendi puudumisel asendada olevad aknad nõuetele vastavatega.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et ruumide 123, 207, 308 ja 216 välisseina sees olevatel tuletõkkeakendel klaasi sisepind oli kaetud mullidega ja nüüd pole selge, kas aknad vastavad tuletõkkeaknale esitatavatele nõuetele või mitte. B korpuse Lasnamäe tänavapoolse varutrepikoja ning kolme korruse klaasvälissein, moodustades omavahel nurga 90ᴼ, peavad vastama tuletõkkeakna nõuetele. Vastasel juhul siin tekkib oht et tuli võib levida raamatukogu ja teiste ruumide hooneosalt evakuatsioonitrepikojaga hooneosale ning see tõttu põhjustada teises hooneosas ohtu inimestele ja varale. Kuna antud hoone on kasutusel õppehoonena ja tuleohutuse seaduse § 5 lõikes 3 ja § 3 lg 1 punkris 6 on selgesõnaliselt nõutud - hoone kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa (hoone fassaad) täidaks oma otstarvet ja kindlustaks inimestele ohutu evakuatsiooni.
Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 1 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud tuleohutusnõudeid.
Majaka tn 2, Tallinn ehitusloa teatise nr 25451 väljastamisel 25.09.2007.a kehtisid Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määruses nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (edaspidi VV määrus nr 315) sätestatud tuleohutusnõuded. Tol ajal kehtiva õiguse kohaselt objekti valdaja oli kohustatud tagama objekti tuleohutuse ja üheks olulisteks tuleohutusnõueteks loeti nõudeid, mis tagasid, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 2) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud (VV määrus nr 315 § 2 lg 1 p 2 ja p 3). Ehitise osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loeti tõendatuks, kui see vastas VV määruses nr 315 sätestatule. VV määruse nr 315 § 18 lg 1 punkti 3 kohaselt välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks välisseina ja tuletõkke-konstruktsiooni ühenduskoha kaudu. Erineva kasutusviisiga ruumidest peab olema moodustatud eraldi tuletõkkesektsioonid. Tuletõkkesektsiooni moodustamiseks tuleb paigaldada nimetatud akende asemele tuletõkkeaknad, mis takistaksid võimaliku tule ja suitsu levikut erineva kasutusviisiga hooneosade vahel vähemalt 30 minuti jooksul (VV määruse nr 315 § 13 lg 1 ja lisa 4). Eesti Standardi EVS 871: 2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“ punkti 6.7 järgi kuuluvad tuletõkkeaknad sageli kasutatavate toodete hulka ja neil on tähtis osa kogu hoone tuleohutuses, seega on hoone omanik kohustatud hoolitsema selle eest, et kõik avatäited oleksid täielikult töökorras, ning teostama nende üle regulaarset järelevalvet. kahtlased tuletõkkeaknad võivad mitte vastata kehtivatele nõuetele ja ei täida oma eesmärki tuletõkkesektsioonide terviklikkuse tagamise osas.
Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 ja § 5 lg 3 ning
siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 1 vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määruses nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” § 18 lg 1 p 3 ja § 13 lg 1 ning lisa 4 ja
Eesti Standardi EVS 871: 2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“
p 6.7
Täitmise tähtaeg: 1.oktoober 2020

Juhul kui leiate, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud Teie õigusi ja vabadusi, on Teil õigus esitada vaie Põhja Päästekeskusele (Erika tn 3, 10416 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates ettekirjutuste teatavaks tegemisest.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida Päästeameti Põhja päästekeskust kirjalikult Erika tn 3, 10416 Tallinna linn, Harju maakond või digitaalselt allkirjastatud dokumendina elektronposti aadressil [email protected] või [email protected] 10 päeva jooksul arvates ettekirjutuses määratud täitmise tähtajast.

Teatame, et jõus on Päästeameti Põhja päästekeskuse 28.02.2018 koostatud ettekirjutuses nr 7.2-6.2/419 sisalduv ettekirjutus nr 9, mis kohustab adressaati tagama „A“ korpuse I korruse koristajaruumis ning „B“ korpuse ruumides nr 114, nr 070 ja nr 071 automaatse tulekahjusignalisatsiooni tulekahjuandurite olemasolu. Ettekirjutuse vabatahtlik täitmise tähtaeg saabus 1. oktoobril 2018.

Teatame, et kehtivad on ka Päästeameti Põhja päästekeskuse 28.02.2018 koostatud ettekirjutuses nr 7.2-6.2/419 sisalduv ettekirjutus nr 11, mis kohustab adressaati tagama tuletõkkeuste hooldus. Ettekirjutuse vabatahtlik täitmise tähtaeg saabus 1. oktoobril 2018.

Ettekirjutused on käesolevaks ajaks täitmata. Ettekirjutused on kehtivad ning on täitmiseks kohustuslikud.

(allkirjastatud digitaalselt)



Jelena Sibul
Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor
Päästeameti Põhja päästekeskus

Käesolev ettekirjutus on saadetud meiliaadressile elektrooniliselt:

1. Haridus- ja Teadusministeerium e-mail [email protected]
2. Tallinna Teeninduskool e-mail [email protected]



+372 5196 7744
e-mail [email protected]