| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 6.4-2.1/68ML-1 |
| Registreeritud | 23.03.2026 |
| Sünkroonitud | 03.04.2026 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 6.4 Lepingute haldamine |
| Sari | 6.4-2 Majanduslepingud (ML) |
| Toimik | 6.4-2.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Triin Matteus (halduse valdkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
HANKELEPING nr 6.4-2.1/68ML-1
PÄÄSTEAMET, registrikoodiga 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn (edaspidi hankija),
mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Margo Klaos ja
Eesti Rahvusringhääling, registrikoodiga 74002322, aadressiga F. R. Kreutzwaldi tn 14, 15029
Tallinn (edaspidi täitja), mida esindab põhikirja alusel Mart Luik,
edaspidi hankija ja täitja umbisikuliselt kui pool või üheskoos pooled, sõlmisid alljärgneva
hankelepingu (edaspidi leping):
1. Lepingu dokumendid ja mõisted
1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke viitenumber 302647
„Elanikkonnakaitse teemalise saatesarja tootmine ja eetris edastamine“ (edaspidi riigihange)
alusdokumentidest, täitja poolt riigihanke raames esitatud pakkumusest ning lepingu lisadest
ja muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist.
1.2. Juhul kui lepingu dokumendid on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud
dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või
dokumentide vahel, lähtuvad pooled järgnevalt esitatud tähtsuse järjekorrast: riigihanke
alusdokumendid, täitja pakkumus, leping.
1.3. Kõik lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendid täiendavad üksteist ning täitja kohustub
täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning nõudeid.
Lisaks on täitja kohustatud täitma mis tahes muid lepingus nimetamata kohustusi ning
teostama mis tahes muid lepingus nimetamata toiminguid, mis on vajalikud lepingus
nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
1.4. Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud
kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut
nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise
eest vastutavaks täitja.
1.5. Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades
lepinguga ühtse terviku.
1.6. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad:
1.6.1. lisa 1 – riigihanke tehniline kirjeldus.
2. Lepingu objekt
2.1. Lepingu objektiks on 8-osalise eestikeelse ja 6-osalise venekeelse saatesarja tootmine ja
edastamine tele-eetris (edaspidi töö) lepingus sätestatud tingimustel ja korras.
2.2. Saatesarjade edastamine tele-eetris toimub 2026. aasta sügishooajal.
2.3. Saatesarjade tootmisel tuleb lähtuda kehtivatest andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest
(isikuandmete kaitse seadus ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679
isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)). Vajadusel sõlmivad pooled ka
andmekaitselepingu.
2.4. Lepingu täitmise tähtaeg on 14.12.2026. Selleks ajaks peavad olema kõik tegevused
teostatud, sh saatesarjad valmis, eetris näidatud, kokkuvõtted esitatud ja üle antud hankijale
kõik materjalid.
2.5. Täitjal on õigus vahetada või lisada riigihanke pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmeid
lepingu täitmise käigus ainult tingimusel, et hankija on andnud eelneva nõusoleku kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ja meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse
2
kompetentsiga inimesega. Meeskonnaliikme kogemuse ajalist perioodi arvestatakse sel
juhul hankijale vastava soovi esitamise hetkest tagasiulatuvalt.
3. Lepingu hind ja arvelduste kord
3.1. Saatesarjade tootmise ja eetris esitamise eelarve ehk lepingu maksimaalne kogumaksumus
on 300 000,00 (kolmsada tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind).
3.1.1. Lepingu maksimaalne kogumaksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on seotud lepingu
täitmisega.
3.2. Hankijal on õigus võimaldada täitjale ettemaksu kuni 25% punktis 3.1. toodud
maksumusest, pärast hankelepingu sõlmimist.
3.3. Ülejäänud osa tasutakse täitjale nõuetekohaselt teostatud töö eest, pärast tööde üleandmist
ja hankija poolt vastuvõtmist ning selle järgselt esitatud arve alusel järgmiselt:
3.3.1. 25% pärast seda, kui täitja on lõpetanud kõik eestikeelse ja venekeelse saatesarja
võtted ning esitanud hankijale vastava vahearuande ja nõutud dokumentatsiooni;
3.3.2. 25% pärast seda, kui täitja on esitanud hankijale kõikide eestikeelsete ja venekeelsete
episoodide esialgsed montaaživersioonid ning hankija on need vastu võtnud;
3.3.3. 25% pärast seda, kui kõik eestikeelsed ja venekeelsed saatesarja episoodid on tele-
eetrisse edastatud, täitja on esitanud hankijale lõpparuande ning kõik lepingujärgsed
materjalid ning hankija on töö vastu võtnud.
3.3. Täitja esitab nõuetekohased arved hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava töö või töö
osa üleandmist tõendava dokumendi allkirjastamist.
3.4. Hankija tasub täitja poolt esitatud arve 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul
nõuetekohase arve kättesaamisest. Täitja poolt esitataval arvel peab maksjaks olema
märgitud Päästeamet ning lisatud lepingu punktis 11.1. märgitud kontaktisiku nimi.
3.4.1. Esitatav arve peab selgelt ja üheselt vastama raamatupidamise seaduse ja
käibemaksuseaduse nõuetele.
3.5. Täitja esitab hankijale Eesti e-arve standardile vastava e-arve.
3.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise
kuupäev.
3.7. Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Lepingust
tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.
4. Lepingu täitmine
4.1. Täitja teostab töö vastavalt riigihanke pakkumuses, lepingus ja selle lahutamatutes osades
sätestatule ning arvestab töö teostamisel hankija juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju
lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu
eesmärgi saavutamiseks.
4.2. Täitja on kohustatud:
4.2.1. tegema lepingu täitmisel hankijaga ja kõikide vajalike osapooltega koostööd, sh
hankija koostööpartneritega;
4.2.2. teostama töö õigeaegselt ja kvaliteetselt vastavalt lepingus ja selle lisades toodule
ning lepingus määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise
kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele;
4.2.3. tegema töö käigus kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis
oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka;
4.2.4. tagama isikuandmete kaitse vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele;
4.2.5. arvestama töö käigus hankija antud juhiste ja tehtud märkustega ning hankija
nõudmisel kõrvaldama esinevad puudused hankija määratud tähtpäevaks, sh on
hankija juhised, märkused ja ettepanekud täitjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei
esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega;
4.2.6. kontrollima hankija juhiste sobivust ning mittesobivusel viivitamata teavitama
sellest hankijat (mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab täitja teostatud töö
lepingutingimustele mittevastavuse eest);
4.2.7. informeerima viivitamatult hankija kontaktisikut e-posti teel lepingu täitmist
takistavatest asjaoludest, samuti sellest, kui täitja soovib kõrvale kalduda hankija
3
poolt lepingu täitmiseks antud juhisest ning asjaoludest, mis võivad ajendada
hankijat seda juhist muutma;
4.2.8. võtma osa hankija poolt korraldatud nõupidamistest;
4.2.9. esitama hankija nõudmisel koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga või muus vormis
töö lõplikud väljundid elektrooniliselt) (kokkuvõte + saated);
4.2.10. esitama hankija nõudmisel alltöövõtjate poolt teostatud tööde kohta
kuludokumentide koopiaid;
4.2.11. võimaldama hankijal igal ajal kontrollida lepingu täitmist ning andma kõikide
lepingu täitmise asjaolude kohta hankija nõudel mistahes vajalikku teavet;
4.2.12. käituma heas usus, hoidma hankija mainet ning mitte kahjustama hankija head nime
(sh vastutama ka oma esindajate ja töötajate poolse vastava kohustuse täitmise eest),
hoiduma negatiivsete hinnangute andmisest või hankija mainet riivavate initsieeritud
artiklite või info avaldamise taotlemisest meedias hankija igasuguse tegevuse või
tegevusetuse kohta ükskõik millises valdkonnas;
4.2.13. olema erapooletu ja sõltumatu, taotlema hankija eesmärkide ning huvide võimalikult
ulatuslikku saavutamist ja juhinduma lepingus ning selle lisades määratletud
eesmärkidest ja tingimustest;
4.2.14. kasutama hankija logo vähemalt saadete lõpukaadritel;
4.2.15. viima sisse muudatusi ja parandusi hankija poolt heakskiidetud tulemisse, kui ilmneb
objektiivseid asjaolusid, mis mõjutavad sisuliselt aktsepteeritud tulemit;
4.2.16. tegutsema töö teostamisel tavaliselt vajaliku professionaalse hoolsusega, rakendades
oma erialaseid teadmisi ja kogemusi parimal võimalikul viisil, teostades töö
kvaliteetselt ja vastavuses Eestis kehtivate õigusaktide, normide ja eeskirjadega;
4.2.17. kooskõlastama kõik töö teostamisega seotud dokumendid ja materjalid hankijaga
jooksvalt (sh vajadusel korduvalt), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti ning mitte
edastama hankijaga kooskõlastamata materjale kolmandatele osapooltele.
4.3. Täitjal on õigus:
4.3.1. teha hankijale ettepanekuid töö tulemuslikumaks teostamiseks;
4.3.2. nõuda hankijalt töö teostamisega seotud oluliste põhimõtteliste küsimuste
otsustamist;
4.3.3. saada hankijalt töö teostamiseks vajalikku, hankija käsutuses olevat teavet;
4.3.4. saada lepingu kohaselt töö teostamise eest tasu lepingus kokkulepitud tingimustel
ja korras.
4.4. Hankija on kohustatud:
4.4.1. tegema täitjaga koostööd lepingu täitmisel;
4.4.2. esitama täitjale hankija käsutuses oleva vajaliku lisainformatsiooni, andmed ja
dokumendid, mis on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks;
4.4.3. andma viivituseta täitjale juhiseid töö teostamiseks, kui täitja seda nõuab;
4.4.4. informeerima viivitamatult täitjat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada
lepingu objektiks oleva töö teostamist;
4.4.5. tasuma täitjale kohaselt teostatud töö eest lepingus sätestatud tasu.
4.5. Hankijal on õigus:
4.5.1. igal ajal kontrollida töö teostamise käiku ning nõuda töös ilmnevate puuduste
kõrvaldamist täitja kulul;
4.5.2. vajadusel teha täitjale ettekirjutusi töö kvaliteedi parandamiseks (ettekirjutused on
täitjale täitmiseks kohustuslikud);
4.5.3. nõuda täitjalt lepingus sätestatud nõuetest ja tähtaegadest kinnipidamist;
4.5.4. nõuda täitja meeskonnaliikme väljavahetamist, kui koostöö täitja ja/või
koostööpartneri(te)ga ei vasta hankija ootustele või takistab lepingus toodud
eesmärkide saavutamist;
4.5.5. nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta, mida täitja on kohustatud
viivitamatult andma;
4.5.6. nõuda täitjalt alltöövõtjate poolt teostatud tööde kohta kuludokumentide koopiaid;
4.5.7. keelduda töö eest tasumisest, kui lepingu objekt ei vasta lepingutingimustes
sätestatule;
4
4.5.8. omal vabal valikul kohaldada lepingus ja seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid
samaaegselt ja eraldi, arvestades seejuures õigusaktides sätestatud piiranguid.
4.6. Pooled korraldavad lepingu täitmisel koosolekuid vastavalt vajadusele. Pool teavitab
koosoleku kokkukutsumisest teise poole kontaktisikut vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette.
Koosolekul vastu võetud otsused protokollitakse, protokolli valmistab ette täitja. Juhul, kui
pooled otsustavad koosolekuid mitte protokollida, peavad koosolekutel vastu võetud otsused
olema fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
5. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused
5.1. Täitja esitab hankijale töö teostamisega seotud materjale ülevaatamiseks ja
kooskõlastamiseks töö teostamise käigus jooksvalt, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Hankija kontrollib esitatud materjalide vastavust poolte poolt kokku lepitud tähtaja jooksul.
5.1.1. Kui hankijal on töö osas omapoolseid täiendusi- ja/või parandusettepanekuid,
teavitab hankija sellest täitjat mõistliku tähtaja jooksul. Täitja on kohustatud hankija
ettepanekud arvesse võtma.
5.1.2. Kui hankija avastab kooskõlastamiseks esitatud töös/materjalides vigu, puudusi või
muid lepingu tingimustele mittevastavusi on hankijal õigus jätta töö/materjalid
kooskõlastamata, teavitades täitjat avastatud puudustest. Täitja on kohustatud
mittevastavuse likvideerima mõistliku tähtaja jooksul.
5.2. Täitja poolt teostatud töö hankijale üle andmine ja hankija poolt selle vastuvõtmine
vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi ka akt).
5.2.1. Aktid valmistab ette täitja ning allkirjastatakse poolte kontaktisikute poolt
digitaalselt või paberil kahes eksemplaris.
5.2.2. Aktis fikseeritakse täitja poolt teostatud ja hankija poolt kooskõlastatud ja vastu
võetud töö või selle osa ning täitjale makstava tasu suurus. Allkirjastatud töö akt on
täitjale aluseks arve esitamisel.
5.2.3. Töö või selle osa üleandmise ajaks loetakse lepingu tingimustele vastava töö akti
allkirjastamise aeg.
5.3. Täitja annab hankijale kõik töö tulemid üle elektrooniliselt, kasutades selleks vajadusel
mõnda failiedastamise teenust. Hankijal on õigus nõuda ja täitjal kohustus esitada töö
tulemid ka andmekandjal.
6. Autoriõigus
6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste
teoste autori varalised õigused üle hankijale (loetakse hankijale loovutatuks) alates nende
hankijale üleandmise momendist, ilma poolte täiendava kokkuleppeta. Täitja loobub lepingu
alusel hankijale üle antud teose osas autori kõigi varaliste õiguste kasutamisest, välja arvatud
kui pooled lepivad teisiti kokku. Täitja kinnitab ühtlasi, et varalised autoriõigused on tema
ainuõigused, mida ta ei jaga vastavate teoste autoritega ega kaasautoritega ja nimetatud
õiguseid ei ole loovutatud ega litsentsi alusel kasutada antud ühelegi kolmandale isikule.
6.2. Teose suhtes kehtivate kõigi intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma olemuselt
üleantavad ei ole, annab litsentsiandja litsentsisaajale tagasivõtmatu kogu autoriõiguste
kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda
äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“).
6.3. Hankija võib erandjuhtudel loobuda lepingu punktis 6.1.-6.2. sätestatud autoriõigustest või
nende kasutamisest. Sellisel juhul lepivad hankija ja täitja kokku, millises ulatuses hankija
autoriõigustest või nende kasutamisest loobub. Vastavad kokkulepped vormistatakse poolte
vahel seaduses toodud vorminõudeid järgides.
6.4. Täitja kohustub lepingu täitmisel mitte rikkuma kolmandate isikute õigusi ning kolmandate
isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid.
6.5. Täitja kohustub andma hankijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi
õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üle antud teosega. Täitja kohustub talle töö
eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö
teostamisega seotud autoritasud.
5
6.6. Hankijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist ja selle eest tasumist
õigus kasutada teost oma äranägemisel, sh seda kohandada ja täiendada. Pooled lepivad
kokku, et: 1) teose osas tehtavad täiendused ja kohandused jäävad ulatusse, mis ei too kaasa
tuletatud teose või uue autoriõigusega kaitstava objekti loomist; 2) hankija kasutab teost
mittekommertslikel eesmärkidel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud.
6.7. Pooled on kokku leppinud, et lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse §-i 374.
6.8. Hankija poolt täitjale tasutav autoritasu varaliste õiguste loovutamise ja litsentside eest
sisaldub lepingu maksumuses.
7. Poolte vastutus
7.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Poole vastutus lepingu
rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga. Vastutuse piirangut
ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral.
7.2. Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste
eest, nagu enda tegude eest. Mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise või alltöövõtja
poolt lepingu mis tahes osa täitmise heakskiitmine hankija poolt ei vabasta täitjat ühestki
tema lepingujärgsest kohustusest.
7.3. Juhul kui hankija ei tasu vastuvõetud töö eest tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda hankijalt
viivise tasumist suuruses kuni 0,2 % (null koma kaks protsenti) tähtajaks tasumata summalt
iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.4. Juhul kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat tööd hankijale üle lepingus
kokkulepitud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,2 % (null koma
kaks protsenti) üleandmata töö maksumusest iga üleandmisega viivitatud päeva eest.
7.5. Lepingu objekti (sh töö tulemite) ja lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel,
loovutamisel või muul viisil edasi andmisel täitja poolt kolmandatele isikutele hankija
eelneva kirjaliku nõusolekuta on hankijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi
kuni 25 % (kakskümmend viis protsenti) lepingu hinnast.
7.6. Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstava arve summast. Viiviste ja
leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled maksumusest koos käibemaksuga.
7.7. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine
ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pool
vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise
põhjustab vääramatu jõud.
7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või
kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele
eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja
nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes.
7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis
on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.
8. Lepingu kehtivus ja ülesütlemine
8.1. Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni poolte lepingust
tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
8.2. Hankijal on õigus leping erakorraliselt, ilma etteteatamise tähtajata üles öelda, kui:
8.2.1. ilmneb, et täitja on esitanud riigihanke pakkumuses (sh selle lisades) või lepingus
tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
8.2.2. täitja ei vasta töö teostamisega seotud valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele
või tema majanduslik seisund või kompetentsus ei vasta töö teostamise vajalikele
tingimustele;
8.2.3. täitja on lepingust või seadusest tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole
kõrvaldanud rikkumist hankija poolt antud täiendava tähtaja jooksul (oluliseks
rikkumiseks peab hankija muuhulgas töö mittevastavust lepingu tingimustele, st
lepingus sätestatud kohustuse (olenemata kohustuse iseloomust) korduvat rikkumist;
6
8.2.4. täitjapoolne kohustuse rikkumine annab hankijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja
ei täida kohustusi ka edaspidi;
8.2.5. täitja on korduvalt kasutanud tingimustele mittevastavat meeskonnaliiget või
seadnud muul moel ohtu lepingu täitmise tähtaja ja/või kvaliteedi;
8.2.6. lepinguliste tegevuste elluviimine/kohustuste täitmine on muutunud võimatuks
hankijast mitteolenevatel põhjustel.
8.3. Täitjal on õigus leping erakorraliselt, ilma etteteatamise tähtajata üles öelda, kui:
8.3.1. lepingust tulenevate täitja kohustuste täitmine on muutunud võimatuks hankija süül
(st lepingu korduval rikkumisel hankija poolt);
8.3.2. hankija on põhjendamatult viivitanud lepingujärgsete maksete tasumisega rohkem
kui 50 (viiskümmend) kalendripäeva.
8.4. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on täitjal õigus saada tasu faktiliselt ja kohaselt
teostatud töö eest. Täitjal ei ole õigust tasule, kui hankija on lepingu üles öelnud täitja poolt
lepingu olulise rikkumise tõttu.
8.5. Lepingu ülesütlemisel täitja rikkumise tõttu on täitja kohustatud hüvitama hankija kõik tema
poolt seoses lepingu ülesütlemisega kantud kahjud.
9. Vääramatu jõud
9.1. Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase
täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust.
9.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel
või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel
võimalusel teisele poolele.
9.3. Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele mitte
alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik, korratus,
üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab või teeb
võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.
9.3.1. Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate
hooletusest või tahtlikust tegevusest.
9.3.2. Vääramatu jõu asjaoludeks ei loeta täitja tarneraskuseid, mis tulenevad täitja
tarneahela tõrgetest, personali komplekteerimise raskustest või täitja või kolmandate
isikute infrastruktuuri riketest või muust sarnasest, millised asjaolud loetakse täitja
äririskiks.
9.4. Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg
pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.
9.5. Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60
(kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus,
on poolel õigus leping ilma etteteatamise tähtajata ühepoolselt üles öelda.
10. Lepingu muutmine ja loovutamine
10.1. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul
kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut.
Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.
Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
10.2. Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste esinemisest
teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja.
10.3. Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
10.4. Vajaduse korral lisatööde tellimine vormistatakse kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123
lepingu muudatusena, milleks vormistatakse lepingu lisa.
11. Poolte kontaktisikud
11.1. Hankija kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning töö üleandmise-
vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Sälli Hinrikus, ennetustöö osakonna kriisiteadlikkuse
7
talituse juhataja, +37253479208, [email protected] ja tema puudumisel
ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin, +37253033670; e-post:
11.1.1. Lisaks eeltoodule on punktis 11.1. toodud kontaktisikute pädevuseks ja volituseks
lepingu täitmise käigus täitja kontaktisikuga läbirääkimiste pidamine, sh lepingu
alusel pretensioonide esitamine ning vajadusel õiguskaitsevahendite rakendamise
otsustamine.
11.2. Täitja kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning töö üleandmise-
vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Mai Kangro, produtsent, +37256977647,
11.3. Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ning
seda ei käsitleta lepingu muutmisena.
12. Muud tingimused
12.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
12.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste
teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju Maakohtus.
12.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest.
12.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust,
kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta.
12.5. Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud
seadusega sätestatud juhtudel.
12.6. Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema
kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikult
taasesitatavas vormis.
12.7. Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kätte saaduks:
12.7.1. kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 11 toodud e-posti
aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00,
pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel
tööpäeval;
12.7.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud
kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.
12.8. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest
(sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine)
hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest.
12.9. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §
80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.
13. Poolte rekvisiidid
Hankija Täitja
Päästeamet Eesti Rahvusringhääling
Raua 2, 10124, Tallinn F. R. Kreutzwaldi tn 14, 15029 Tallinn
Registrikood: 70000585 Registrikood: 74002322
Tel: +372 628 2000 Tel: +372 6284100
E-post: [email protected] E-post: [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
______________________ ______________________
Margo Klaos Mart Luik
peadirektor esindusõiguslik isik
1
Riigihanke selgitava dokumendi lisa 1
Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus
„Elanikkonnakaitse teemalise saatesarja tootmine ja eetris edastamine“
Viitenumber 302647
1. Riigihanke ese
1.1. Riigihanke esemeks on 8-osalise eestikeelse ja 6-osalise venekeelse saatesarja tootmine ja
edastamine tele-eetris.
1.1.1. Eesti- ja venekeelse saatesarja eesmärk on sama, sh võivad saadete teemad olla
samad.
1.1.2. Saatesarjade osatäitjad on erinevad. Eestikeelse saatesarja osatäitjad peavad
kõnetama eestikeelset sihtrühma ja venekeelse saatesarja osatäitjad venekeelset
sihtrühma.
1.1.3. Venekeelses saatesarjas peavad osatäitjad rääkima vene keeles ja eestikeelseid
subtiitreid ei kasutata.
1.1.4. Eestikeelne saatesari peab eetris olema eestikeelses põhikanalis ja venekeelne
saatesari venekeelses põhikanalis.
1.2. Saatesarjade edastamine tele-eetris toimub 2026. aasta sügihooajal.
1.3. Saatesarjade eesmärk on anda Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, kuidas
võimalikult hästi erinevates kriisiolukordades iseseisvalt toime tulla. Saatesarjadega
soovitakse "läbi mängida" kriisiolukordi erinevates Eesti paikades ja elamistingimustes.
Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate ootamatustega iseseisvalt toime
tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on
võimeline toimima ka väga tõsises kriisis, kui inimesed on selleks valmistunud.
Elanikkonnakaitse tähendab muu hulgas inimeste suutlikkust ennast kriisi ajal hoida,
kaitsta ja vajadusel teineteist aidata. Kui hästi me kriisidega toime tuleme, sõltub väga palju
meie ettevalmistusest. Mida rohkem inimesi suudab erinevates kriisiolukordades
iseseisvalt ja teadlikult tegutseda, seda rohkem on meil võimalik päästa elusid, ennetada
tervise-, keskkonna- ja varakahjusid ning toetada abivajajaid.
1.4. Saatesarjade sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond. 8-osaline saatesari peab olema
eestikeelne (eesti sihtrühmale) ja 6-osaline saatesari peab olema venekeelne (vene
sihtrühmale). Saatesarjades käsitletavad ulatuslik elektrikatkestus ja selle lahendused on
esitatud erinevate peretüüpide ja üksikisiku näitel, et igal vaatajal õnnestuks leida enda elu
ja kogemustega seoseid ja mõistaks, kuidas kriisideks valmistuda oma elukohast ja
tingimustest lähtuvalt.
1.5. Saatesarjade filmimine peab toimuma erinevates Eesti elukeskkondades ja paikades, kus
kriisid võivad inimestele erinevalt mõjuda. Tegelaskujud võiksid esindada peresid Tallinna
magalarajoonist, suurlinna lähedalt uusarendusest, väikelinnadest (nt Paide või Türi),
maapiirkondadest ja kaugematest asulatest, samuti peresid suurematest linnadest (Tartu,
Pärnu, Narva) ning üksi elavat inimest.
1.6. Saatesarjade tootmise eelarve on 300 000 eurot ilma käibemaksuta. Eelarvesse peavad
mahtuma kõik kulud, mis on vajalikus saatesarjade eesmärgipäraseks ja kvaliteetseks
teostamiseks ja eetris esitamiseks.
2
1.7. Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmise tähtaeg on 14.12.2026. Selleks ajaks
peavad olema kõik tegevused teostatud, sh saatesarjad valmis, eetris näidatud, kokkuvõtted
esitatud ja üle antud hankijale kõik materjalid.
1.8. Riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) kasutatavad mõisted:
1.8.1. lisakanal – põhikanalile kuuluv kanal;
1.8.2. põhikanal – Eestis üleriigilise levikuga telekanal;
1.8.3. saate formaat – hõlmab saate vormi ja kujundust, saate stiili ja ülesehitust, kuid
mitte saate ainestikku (sisu), formaat on saate koostisosade vorm, ulatus ja paigutus
saate raamistiku piires;
1.8.4. teavitusklipp – saate sisu tutvustav klipp, mille eesmärk on tekitada vaatajas saate
vastu huvi ning kutsuda vaatajat üles saadet vaatama;
1.8.5. veeb – põhikanali internetilehekülg, kust on võimalik järelvaadata põhikanalil eetris
olnud saateid.
1.9. Saatesarjade tootmisel tuleb lähtuda kehtivatest andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest
(isikuandmete kaitse seadus ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679
isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)). Vajadusel sõlmivad hankija ja edukas pakkuja ka
andmekaitselepingu.
2. Saatesarjade sisu, ülesehitus ja eetriaeg
2.1. Saatesarjades uuritakse, kuidas erinevates Eesti piirkondades elavad inimesed saavad
kriisideks valmistuda ja nendes toime tulla, tuues esile reaalseid näiteid, lahendusi ja
õppetunde.
2.2. Saatesarjad peavad pakkuma praktilisi kogemusi ja seejärel ka praktilisi teadmisi ja nippe,
kuidas kriisideks paremini valmistuda.
2.3. Iga saade uurib ja analüüsib konkreetset kriisiolukorda, jälgides mitme erineva Eesti pere
ja üksikisiku toimetulekut nende endi kodustes tingimustes. Saadetes toovad oma
vaatenurga ja teadmised ka kriisideks valmistumise eksperdid, spetsialistid ja praktikud,
kelle kogemused aitavad avada vaatajatele kriisiolukordade erinevaid tahke ja
lahendusvõimalusi. Samuti analüüsitakse saates väljakutseid, millega Eesti eri
piirkondades elavad inimesed võivad silmitsi seista.
2.4. Saatesarjad peavad kandma nime, millest on üheselt mõistetav, et tegemist on kriisideks
valmistumist ja kriisiolukordades toimetulekut käsitlevate saatesarjadega.
2.5. Saatesarjades käsitletavad teemad peavad parimal moel arvestama sihtgrupi ja saatesarja
eesmärkidega ning toetama nende eesmärkide saavutamist.
2.5.1. Varjumine - https://www.olevalmis.ee/varjumine
2.5.2. Ulatuslik evakuatsioon - https://www.olevalmis.ee/ulatuslik-evakuatsioon
2.5.3. Sidekatkestus - https://www.olevalmis.ee/sidekatkestus
2.6. Seoses võimalike muutustega kriisiolukordade käsitlemisel ning vajadusega reageerida
aktuaalsetele teemadele, on hankijal ja edukal pakkujal õigus teha käsitletavates teemades
hooaja jooksul muudatusettepanekuid.
2.7. Enne saatesarjade tootmist toimub nende sisu ja muu olulise informatsiooni (sh
andmekaitse küsimuste) kooskõlastamine ja kinnitamine hankijaga, sh tuleb iga episood
kooskõlastada hankijaga enne selle planeerimist. Kõik kooskõlastamised toimuvad
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3
2.8. Saadete ülesvõtted tuleb teha vahetus ja lavastamata stiilis, et tagada realistlik ja autentne
lõpptulemus. Visuaal peab toetama kriisiolukorra käsitlemist ning olema struktureeritud
loogilise ja arusaadava tervikuna.
2.8.1. Saatesarjade filmimine peab toimuma pimedal ajal.
2.9. Saadesarjad peavad olema vaatajale lihtsasti järgitavad ja arusaadavad, sisuliselt korrektsed
ning sisaldama vajadusel vaatamist toetavaid näitlikustavaid jooniseid, skeeme ja
videograafikat.
2.10. Saatesarjad peavad olema läbivalt sama formaadiga ning eetris televisiooniteenuse osutaja
põhikanalil kindla regulaarsusega üks kord nädalas. Saade peab olema eetris vahemikus
esmaspäevast neljapäevani kõrge vaadatavusega ajal („prime time“) ajavahemikus 19.00–
23.00.
2.10.1. Eestikeelne ja venekeelne saatesari peab eetris olema samas kellaaegade vahemikus
kõrge vaadatavusega ajal, kas 20:00–22:00, 19:00–20:00 või 22:00-23:00
(lähtutakse pakkumuste hindamisel).
2.10.2. Mõlemad saatesarjad (nii eesti- kui ka venekeelne) peavad eetris olema kõrge
vaadatavusega ajal. Kui mõlema saatesarja eetris olemine jääb prime time
vahemikku, siis sobib kui üks saatesari algab kuupäevaliselt veidi varem kui teine.
2.11. Eestikeelne saatesari peab olema eetris eesti- ja venekeelne saatesari venekeelsel
põhikanalil.
2.12. Kõik saatesarja osad peavad olema veebis järelvaadatavad hiljemalt 5. tööpäeval pärast
saate esmakordset eetris edastamist põhikanalil. Veebis järelvaadatavad eestikeelsed saated
peavad olema vaadatavad eesti-, inglise- ja venekeelsete subtiitritega ning eesti
viipekeeles. . Veebis järelvaadatavad venekeelsed saated peavad olema eesti-, inglise- ja
venekeelsete subtiitritega.
2.13. Veebis järelvaadatavad saated peavad olema vaadatavad tasuta ja ühtse tervikuna, s.o ilma
reklaami- või muude kommertsteadete pausideta.
2.14. Ühe saate sisuline kestus peab vastama telekanali tavapärasele saatekava formaadile või
olema kestusega vähemalt 22 minutit. Saadet võib katkestada reklaami- või muude
kommertsteadete edastamiseks.
2.15. Kui saates on võõrkeelseid lõike, siis subtiteeritakse (sh tõlgitakse) need lõigud vastavalt
sarja keelele.
2.16. Igale saatele peab eelnema enne saate eetrisse andmist saadet tutvustav teavitusklipp.
2.17. Iga saade peab olema kordusena eetris nädala jooksul pakkuja põhi- või lisakanalil pakkuja
poolt pakutud ajavahemikul.
2.18. Saadete ja teavitusklippide tehnilised nõuded:
2.18.1. resolutsioon vähemalt: Full HD (1920 x 1080 pikslit);
2.18.2. videotihenduse vorming: MPEG-4 AVC;
2.18.3. vähemalt 25 kaadrit sekundis (25fps);
2.18.4. stereo heli, helisagedus vähemalt 48 kHz.
3. Üldised nõuded
3.1. Pakkuja tagab saatesarjade tootmise, edastamise ning kõik muud tegevused, mis on
vajalikud saatesarjade sisu koostamiseseks, ettevalmistavateks töödeks, turundamiseks,
veebis avaldamiseks ja tele-eetris edastamiseks.
4
3.2. Saatesarjade elluviimiseks vajaliku tehnika, tööjõu kulud (sh majutus- ning toitlustuskulud),
töövahendite kulud, autori- ja litsentsitasud ning muud seonduvad kulud (sh võttepaiga
kujunduse kulud, transpordikulud) peavad sisalduma saatesarjade tootmise eelarves.
3.3. Pakkuja on kohustatud tagama saadete ühtlaselt kõrge kvaliteedi kogu saatesarjade
tootmise vältel, samuti kvalifitseeritud ja erialase kogemusega töötajate ning
koostööpartnerite kaasamise.
3.4. Põhikanal peab olema Kantar Emori Teleauditooriumi Mõõdikuuringu kõige värskemate
avaldatud andmete järgi kolme enim vaadatuma telekanali seas Eestis
(https://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade/). Hankija kontrollib andmeid iseseisvalt
eelnimetatud veebiaadressilt.
3.5. Saatesarjadel peab olema kasutatud hankija logo vähemalt lõpukaadritel.
3.6. Pakkuja esitab hankijale hiljemalt 30 päeva jooksul pärast saadete edastamist aruande, mis
sisaldavad nii eesti- kui ka venekeelse saatesarja kohta vähemalt:
3.6.1. saadete vaatajaskonna tulemused Emori teleauditooriumi mõõdikuuringu põhjal;
3.6.2. saadete järelvaatamiste statistika veebikeskkonnas;
3.6.3. ülevaadet käsitletud teemadest saadete lõikes;
3.6.4. ülevaadet saadete ja teavitusklippide toimumisaja (eetriaja) ja pikkuse kohta.
4. Infopäeval osalemine
4.1. Hankija korraldab pärast riigihanke avaldamist riigihangete registris ja enne pakkumuste
esitamise tähtaega elanikkonnakaitse teemalise infopäeva, mille eesmärk on tutvustada
riigihanke eesmärki, teemat ja ootusi saatesarjade sisu ning käsitlusviisi osas. Infopäeval
osalemine aitab pakkujatel paremini mõista hankija ootusi ning saatesarjade teema tausta,
mis omakorda toetab sisuliselt tugevama ja hankija eesmärkidele paremini vastava
pakkumuse koostamist.
4.2. Infopäeval osalemine ei ole kohustuslik, kuid hankija soovitab kõigil potentsiaalsetel
pakkujatel infopäeval osaleda, kuna seal jagatav teave aitab paremini mõista hanke
eesmärki ja oodatavat tulemust.
4.3. Hankija võimaldab infopäeval osaleda ka Teams’i vahendusel.
4.4. Infopäev toimub hiljemalt kolme nädala jooksul pärast riigihanke väljakuulutamist. Täpne
toimumise aeg avaldatakse riigihangete registris.
4.5. Infopäev salvestatakse ning salvestis ja infopäeval esitletud materjalid tehakse
kättesaadavaks riigihangete registris kõigile huvilistele.
5. Pakkumuse lahenduse kirjeldus
5.1. Pakkumuses tuleb esitada saatesarjade kirjeldus vastavalt riigihanke eesmärgile ja
käesolevas tehnilises kirjelduses toodule. Kõik esitatud tegevused peavad olema
argumenteeritud.
5.2. Pakkumuse lahenduse kirjelduses tuleb esitada nii eestikeelse kui ka venekeelse saatesarja
kohta järgmist.
5.2.1. Eestikeelse saatesarja pealkiri koos lühikese kirjeldusega ja venekeelse saatesarja
pealkiri koos lühikese kirjeldusega.
5.2.2. Saatesarjade üldise kontseptsiooni kirjeldus (sisu, teemad, formaat jne).
5.2.3. Eestikeelse ja venekeelse saatesarja ühe episoodi detailne kirjeldus koos sarja
peategelaste ehk persoonade kirjeldusega.
5
5.2.4. Eestikeelse ja venekeelse saatesarja eetriaeg – periood, millal saatesari eetris on,
nädalapäev ja kellaaeg.
5.2.5. Millises põhikanalis eestikeelsed ja venekeelsed saated ja nende kordused eetris on?
Kas saateid korratakse ka lisakanalis?
5.2.6. Millistel tingimustel on saatesari järelvaadatav veebis?
5.2.7. Telekanali volitatud esindaja allkirjastatud kinnitus saatesarja edastamiseks
tehnilises kirjelduses nimetatud tingimustele vastavas telekanalis ning veebis.
Kinnituses peab olema märgitud telekanali nimetus ja eetrisoleku aeg, mis vastab
tehnilise kirjelduse saatesarjade edastamise aja tingimustele. Juhul kui eestikeelse
ja venekeelse saatesarja telekanalitel on erinevad volitatud esindajad, siis tuleb
esitada mõlema telekanali allkirjastatud kinnitus.
5.3. Ühispakkumuse korral peab pakkuja esitama iga ühispakkuja panuse kirjelduse ja
tööjaotuse ning vastutuse kirjelduse tegevuste kaupa.
5.4. Hankijal on õigus koostöös pakkujaga esialgset pakkumuses esitatud ajakava korrigeerida
hankelepingu täitmise käigus.
6. Meeskond
6.1. Pakkuja peab tagama hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vähemalt 3-liikmelise
meeskonna olemasolu punktides 6.3.-6.5. toodud kompetentside ulatuses, kogu
lepinguperioodi vältel. Ühel inimesel ei ole lubatud täita mitut rolli.
6.2. Meeskonnaliikmete rollid ja peamised ülesanded.
6.2.1. Režissöör vastutab teleülekande ja videoklippide tähendusliku, sisulise ja
väljendusliku külje eest, tema ülesandeks on teleülekande ja videoklippide
visuaalse terviku loomine kasutades erinevaid tehnilisi vahendeid. Ta töötab koos
meeskonnaga välja teleülekande ning videoklippide ideekavandi, kokkuvõtte,
stsenaariumi ja täpsustab selle teostamiseks vajalikud tehnilised vahendid.
Režissöör kinnitab valitud võttekohad ja võtteplaani ning vastutab, et vastavates
tingimustes saavutatakse taotletud visuaalne efekt. Ta juhib võttemeeskonda
võimalikult tulemuslikult ja kasutab tehnilist ressurssi võimalikult otstarbekalt.
6.2.2. Produtsent kannab peamist administratiivset ja finantsilist vastutust teleülekande
ja videoklippide tootmise eest. Produtsent vastutab ka saate kunstilise ja
intellektuaalse sisu eest.
6.2.3. Toimetaja vastutab sisupoolega seotud organisatoorsete tööde eest, sealhulgas ka
saate sisu arendamine, tekstide toimetamine, tausta- ja faktikontroll, töö esinejate
ja osalejatega, loova koostöö tagamine meeskonnas.
6.3. Meeskonda peab kuuluma vähemalt üks režissöör, kes:
6.3.1. omab viimase 48 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt 2-
aastast telesaadete sisu tootmise kogemust;
6.3.2. on viimase 48 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt (projektid on
alustatud ja lõpetatud nimetatud perioodil) juhtinud vähemalt ühte üleriigilise
levikuga telekanalis eetrisse läinud saatesarja tootmist, kus saated on mitte lühema
kui 20-minutilise (reklaame ei loeta saateaja sisse) kestusega;
6.3.3. pakkuja esitab vastava teabe etteantud CV vormil (tehnilise kirjelduse lisa 1)
riigihangete registris toodud vastavustingimuse kohaselt.
6.4. Meeskonda peab kuuluma vähemalt üks produtsent, kes:
6
6.4.1. omab viimase 48 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt 2-
aastast telesaate produtseerimise kogemust;
6.4.2. on viimase 48 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt (projektid on
alustatud ja lõpetatud nimetatud perioodil) produtseerinud vähemalt ühe üleriigilise
levikuga telekanalis eetrisse läinud saatesarja, kus saated on mitte lühema kui 20-
minutilise (reklaame ei loeta saateaja sisse) kestusega;
6.4.3. pakkuja esitab vastava teabe etteantud CV vormil (tehnilise kirjelduse lisa 2)
riigihangete registris toodud vastavustingimuse kohaselt. 6.5. Meeskonda peab kuuluma vähemalt üks toimetaja, kes:
6.5.1. omab viimase 48 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt 2-
aastast telesaate toimetaja kogemust;
6.5.2. on viimase 48 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt (projektid on
alustatud ja lõpetatud nimetatud perioodil) toimetanud vähemalt ühe üleriigilise
levikuga telekanalis eetrisse läinud saatesarja, kus saated on mitte lühema kui 20-
minutilise (reklaame ei loeta saateaja sisse) kestusega;
6.5.3. pakkuja esitab vastava teabe etteantud CV vormil (tehnilise kirjelduse lisa 3)
riigihangete registris toodud vastavustingimuse kohaselt.
6.6. Juhul, kui pakkuja esitab punktis 6.2. kirjeldatud rollidesse rohkem meeskonnaliikmeid kui
nõutud, peavad ka täiendavalt esitatud meeskonnaliikmed vastama punktides 6.3.-6.5.
esitatud tingimustele.
6.7. Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt esitada meeskonda liikmeid, kelle rolli ei ole
hankija nõudnud, kuid kes oleksid pakkuja hinnangul vajalikud nõuetekohaste eesmärkide
saavutamiseks saatesarjade läbiviimisel ja korraldamisel. Sellisel juhul tuleb pakkumuses
esitada põhjendused täiendavate meeskonnaliikmete esitamise eesmärgi kohta (sh tuues
välja nende nimed, rollid ja kompetentsid).
6.8. Pakkujal on õigus vahetada või lisada pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmeid pärast
hankelepingu sõlmimist ainult tingimusel, et hankija on andnud eelneva nõusoleku
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja meeskonnaliige asendatakse vähemalt
samaväärse kompetentsiga inimesega. Meeskonnaliikme kogemuse ajalist perioodi
arvestatakse seljuhul hankijale vastava soovi esitamise hetkest tagasiulatuvalt.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|