Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu algatamise teavitus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604,

Harju maakond

Meie 02.04.2026 nr 13-3/4063-10

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamisest teavitamine ja protsessi

kaasamine

Pöördume seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sooviga kaasata Teid

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (REP)

koostamisse ning keskkonnamõju strateegilisse hindamisse (KSH). Teavitame riigi eriplaneeringu

algatamisest ning palume teada anda Teie kontaktisiku kontaktandmed.

Algatamisest teavitamine

Teavitame planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lõike 7 alusel, et Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2026

korraldusega nr 57 Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Korralduse eesmärk on algatada REP ja

KSH vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajalikule taristule, mis aitab luua tehnilised ja

majanduslikud eeldused Eesti riigisisese vesinikutaristu arendamiseks ning parandada regiooni

varustuskindlust. Planeeringu eesmärk on kavandada tervet mandri-Eestit läbiv vesinikukoridor ja

luua eeldused Nordic–Baltic Hydrogen Corridor (NBHC) projekti elluviimiseks.

Planeeringuala on 6522,76 km2 ja see hõlmab kokku 24 omavalitsust Harju, Rapla, Lääne, Järva,

Pärnu, Viljandi ja Valga maakondades. Planeeringuala määrati kogu Eestit hõlmava ruumianalüüsi

alusel, välistades alad, kus vesinikutoru rajamine ei ole võimalik või otstarbekas, lähtudes

looduskaitse, kultuuripärandi, riigikaitse, ohtlike ettevõtete ning hoonestuse piirangutest.

REP ja selle mõjude hindamise menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning

asukoha eelvaliku tegemine koos mõjude hindamisega;

2) valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine koos mõjude hindamisega.

2 (2)

Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks asukoha eelvaliku otsuse alusel REP kehtestamine.

Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda,

koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt ehitusõiguse

määramiseks.

Planeeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus kavandatava vesinikutaristu tarbeks. REP-iga

planeeritakse asukohad eelduslikult järgmistele ehitistele: küttegaasi ülekandetorustik ülerõhuga

üle 16 bar, küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad, küttegaasi kompressorjaam ning küttegaasi muud

ehitised.

Ühendus kavandatakse ühe või kahe maa-aluse toruna, mille pikkus maismaal oleks 250 kuni 300

km: Läti piirist Põhja-Eesti rannikuni. Kavandatakse ka kraanisõlmed ja kuni kaks

kompressorjaama. Torustik planeeritakse võimalikult suures ulatuses juba olemasoleva elektri- ja

gaasitaristu koridori, mis on kooskõlas valmiva üleriigilise planeeringu ruumisäästlikkuse

põhimõtetega.

KSH koostamine on REP korral kohustuslik. Lisaks hinnatakse planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid.

Arvestades, et planeering algatati suuremal maa-alal, kui vesinikutaristu rajamiseks on tarvis ning

hetkel pole veel teada, kus hakkab vesinikukoridor paiknema, ei ole praegu võimalik tuvastada

isikuid, kelle õigusi võib planeering kindlasti puudutada. Kuna alternatiivide asukohti otsitakse

kogu planeeringuala ulatuses, kaasatakse ja teavitatakse kõiki puudutatud maaomanikke esialgsete

trassivariantide kujunemisel personaalselt. Lõplik trassi kulgemine selgub planeerimise käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

juhataja

Maa- ja ruumipoliitika osakond

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]