Raamleping

1/2

Raamlepingu lisa 1 „Reisikorraldusteenus" (viitenumber 302129) RHAD juurde

TEHNILINE KIRJELDUS 1. Üldine Riigihanke eesmärgiks on leida raamlepingupartnerid tagamaks Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile ning CR14-le (edaspidi ka hankija või lepingus tellija) kvaliteetne, turvaline ja optimaalsete kuludega rahvusvaheline ja siseriiklik reisikorraldusteenus koos lisateenustega. 2. Reisikorraldusteenusest

2.1. Reisikorraldusteenus peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid teenuseid: 2.1.1. lennu-, laeva-, rongi-, bussi- ja autotranspordi piletite broneerimine, müük ja

vahendamine ning vajadusel muutmine ja tühistamine; 2.1.2. majutus- ja toitlustusteenuste broneerimine, müük ja vahendamine ning vajadusel

muutmine ja tühistamine; 2.1.3. viisade vormistamine, vahendamine ja selle vajadusest teavitamine; 2.1.4. reisidokumentide (reisipiletite, viisade, majutusasutuste broneerimiskinnituste jms)

edastamine elektrooniliselt ühe kirjaga, vajadusel kätte toimetamine posti teel või kulleriga tööpäevadel ajavahemikus 08.00 – 17.00 (kirjas eraldi välja tuua 24/7 reisiabi telefoninumber);

2.1.5. autorendi broneerimine ja vahendamine (nõutud alati full credit voucher kui ei ole tellimuses täpsustatud teisiti);

2.1.6. reisikonsultantide teenus; 2.1.7. tellimuse kiirkäsitlus vähem kui 24 tundi väljasõiduni; 2.1.8. transfeerteenused; 2.1.9. reisimisega seotud kindlustusteenuste vormistamine, müük ja vahendamine (vaikimisi

peab sisaldama pagasikindlustust, tervisekindlustust, reisitõrke kindlustust) (hankija võib tellimuse raames esitada täiendavaid nõudmisi kindlustusele);

2.1.10. vajadusel teiste seotud teenuste vahendamine (nt ekskursioonid, giiditeenus, konverentsid, seminarid jms).

2.2. Pakkuja peab olema võimeline teenuseid tagama üle maailma, muuhulgas ka vähemlevinud

sihtkohtades. 2.3. Pakkuja peab olema võimeline pakkumust esitama maksimaalselt 5 h (ajavahemikul E-R 08.00

– 17.00) jooksul pärast hankija tellimuse esitamist juhul kui tellija ei ole tellimuses esitanud lühemat või pikemat pakkumuse esitamise tähtaega nt punktis 2.1.7 toodud juhtudel.

2.4. Pakkuja peab tagama tasuta kliendiabi iga päev ööpäevaringselt (sh puhkepäevadel ja riiklikel pühadel).

2.5. Pakkuja peab pagasi kaalule ja mõõtmetele piirangute olemasolul tooma need pakkumuses eraldi välja (nt lennureiside puhul).

2.6. Pakkumuses tuleb eraldi välja tuua majutuse kaugus ürituse toimumiskohast, täiendavate kohalike maksude tasumise kohustus ja suurus tellija poolt kohapeal kui need ei ole arvestatud broneeringu sisse.

2.7. Pakkujal peab olema veebipõhine online broneerimissüsteem ja online aruandlussüsteem. Aruandlussüsteem peab andma ülevaate tellija poolt tellitud teenuste kohta vähemalt ühe kalendriaasta ulatuses.

2.8. Pakkuja on kohustatud vabastama hankija broneerimis- ning annulleerimistasudest, viimast juhul, kui tellimus tühistatakse hankijast mittesõltuvatel põhjustel.

2.9. Pakkuja peab tagama parima hinna garantii, st pakkuja poolt osutatavad teenused ei tohi olla kallimad kui pakkuja koostööpartneri hinnakirjas tavakliendile, mis on avalikult kättesaadavad muuhulgas ka veebipõhiselt. Pakkuja poolt pakutav hind peab olema samaväärne või soodsam

2/2

kui vabalt pakutav teenuse hind hinnakirja järgselt tavakliendile või tarbijast püsikliendile. Hankijal on õigus teostada pistelist kontrolli sh tehes päringuid pakkuja koostööpartnerile veendumaks, et pakkuja poolt pakutav teenus on hankijale parima hinnaga.

2.10. Grupitellimuste korral (alates kümnest inimesest) kohustub pakkuja pidama eraldi hinnaläbirääkimisi vastava laeva-, lennu-, raudtee-, majutus- või muud teenust osutava ettevõtjaga.

2.11. Pakkuja kohustub teavitama viivitustest viisa vormistamisel. 2.12. Pakkuja kohustub tasuta esindama hankija huve transpordiettevõtete ees

transpordiettevõtjate ja reisiettevõtjast sõltumatutel põhjustel force majeure (ilmastik, streigid jms) tekkinud kahjude hüvitamise nõudes.

2.13. Pakkuja on kohustatud hankija nõudmisel esitama pistelist aruandlust ja/või tõendust pakutud reisiteenuse hinnas sisalduva teenus- või vahendustasu suuruse kohta nt väljavõte broneerimissüsteemist (sh infot vahendustasu suuruse kohta enne lõpliku tellimuse esitamist).

2.14. Arvel tuleb kajastada sõlmitud lepingu number, mille alusel arve esitatakse. 2.15. Hankijal on õigus tellida teenust raamlepinguväliselt:

2.15.1. kui pileteid, majutust vms on hankijale broneeritud vastuvõtja poolt sihtkohas (nt koolituse korraldaja poolt kõigile koolitusest osavõtjatele jms);

2.15.2. kui pakkuja ei suuda hankija poolt esitatud eritingimustel tellimust täita või hankijale sobilikku lahendust pakkuda;

2.15.3. riigisisestel lähetustel.

3. Nõuded personalile 3.1. Pakkuja peab määrama tellimuste täitmiseks kindla personali (vähemalt 2 konsultanti

asutuse/tellija kohta), kes omavad ärikliendi teenindamise kogemust (vähemalt 1 aasta) ning valdavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel.

3.2. Esitatud personali on pakkujal õigus asendada põhjendatud vajadusel (haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) uute samaväärset töökogemust ja väljaõpet omavate töötajatega.

Asendamisest teavitab pakkuja hankijat viivitamatult. 4. Iseteeninduslik broneerimissüsteem korporatiivklientidele1

4.1. Pakkuja peab omama korporatiivklientidele kasutamiseks mõeldud iseteeninduslikku

broneerimissüsteemi. 4.2. Broneerimissüsteemi kasutamine peab toimuma kasutajatunnuse ja parooli alusel. 4.3. Broneerimissüsteem peab võimaldama tellijal tasuta kasutada vähemalt järgmist:

4.3.1. hinnauuringuid (ilma broneerimise kohustuseta); 4.3.2. ööpäevaringset iseseisvat broneeringute ja/või tellimuste tegemist; 4.3.3. väljavõtete tegemist süsteemis tehtud broneeringutest ja esitatud tellimustest.

4.4. Broneerimissüsteemi täpsemad kasutamise tingimused ja kord lepitakse kokku enne süsteemi

kasutamisele asumist.

1 Käesoleva riigihanke alusdokumentides käsitletakse mõistet „korporatiivklient“ ja „äriklient“ samatähenduslikuna

1/4

Lisa 2 Andmetöötluse leping

„Reisikorraldusteenus" (viitenumber 302129) RHAD juurde

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke

„Reisikorraldusteenus“ (viitenumber 302129) tulemusena sõlmitud raamlepingust edaspidi: leping),

mis sõlmitakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi: vastutav töötleja) ja Aktsiaseltsi Wris

(edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi:

andmesubjektid).

1. Lisa eesmärk

1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete

töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast

isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu

isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi:

isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja

antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib

vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja

tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa

Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse.

2. Mõisted

2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas:

2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“)

kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise

identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või

selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku,

kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või

automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine,

korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine,

lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel

avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate,

salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,

kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus,

millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega

nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

3. Isikuandmete töötlemine

3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele

asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud

dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on

lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid

töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

2/4

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise

vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et

tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.

3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja

kättesaadavaks tegemise eest.

3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul

vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud

töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja

käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi:

teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist

võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud

töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui

hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse

eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud

vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt

samaväärsed.

3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele

vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud

töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega

seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi

volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid

konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil.

Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud

töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele)

järgivad konfidentsiaalsusnõuet.

3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas

tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32

nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele;

3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;

3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid

töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike

meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile

andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik

andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse

keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi,

võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3/4

3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast

tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav

töötleja on selleks volitanud;

3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente,

mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;

3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet

konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna

suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega

tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat

puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega

Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile.

4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja

Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt

kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud

isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja

suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud

töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale,

kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

5. Pilvepõhise AI keelamine 5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti

süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt).

6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine

6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud

rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu

viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja

saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline

rikkumine on aset leidnud.

6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada

saamist edastama kirjalikult vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist

puudutava asjakohase informatsiooni ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul,

kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale

töötlejale info esialgsete andmetega. Lõpliku informatsiooni rikkumise asjaolude kohta tuleb

esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega info esitamist.

6.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita

tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema

kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.

6.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

4/4

7. Vastutus

7.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:

7.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale,

andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel,

mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja

dokumenteeritud juhiseid, rikkudes.

7.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle

tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale

töötlejale sellega seoses kantud kulud.

7.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise

nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide

sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles

öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

7.1.3.1. isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu

menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete

töötlemise põhimõtteid;

7.1.3.2. vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine

volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast

lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

8. Muud sätted

8.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad

vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb

isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale

lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt

nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud

töötleja.

8.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku

kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis

nimetatud toimingud.

8.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad

mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava

töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates

täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

8.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse

lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse

lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud

teisiti.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

RAAMLEPING

01.04.2026 nr 2-2/26/269

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi 15, 12918 Tallinn), Sihtasutus CR14 (registrikood 90015175, aadress Rävala pst 14, 10143 Tallinn), Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (registrikood 70006139, aadress Mõisa tee 1, 74001 Viimsi alevik, Harju maakond), keda esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher (edaspidi tellija), ja Aktsiaselts Wris (registrikood 10280259, aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn), keda esindab juhatuse liige Aili Kägu põhikirja alusel (edaspidi täitja), edaspidi eraldi pool ja ühiselt pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Reisikorraldusteenus“ (viitenumber 302129) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest.

1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

2/10

1.5. Lepingu ese on reisikorraldusteenus, mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide

tehnilises kirjelduses — Reisikorraldusteenus (edaspidi teenus). 1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning

tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas. 1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel

hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel

minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt. . 3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena

teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud teenuste nimekirja ja/või kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on tellijal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.

3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul e-posti teel või mõne muu elektroonilise süsteemi teel

ühekordse soetuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:

3.2.1. Tellija sätestab tellimuses pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.2.2. Tellija toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab tellija, kui tema eesmärk on sõlmida kestvusleping.

3.2.3. Hinnapakkumus esitatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e- posti teel või läbi mõne muu elektroonilise süsteemi tellijale.

3/10

3.2.4. Tellijal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida tellija ei osanud minikonkursil ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

3.2.6. Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim. Tellija võib minikonkursi käigus esitatud pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib tellija pakkumuse vastavust ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid pakkujal, kellega tellija kavatseb hankelepingu sõlmida. Kui selle pakkuja pakkumus osutub kontrollimise tulemusena mittevastavaks või pakkuja kõrvaldatakse minikonkursilt, on tellijal õigus teostada kirjeldatud kontrollid hindamise tulemusena paremusjärjestuses järgmise pakkuja osas.

3.2.7. Tellija kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume:

1) maksumus/kulu (kogumaksumus) (osakaalu punktid 100) või 2) reisikorraldusteenuse maksimaalne teenus- või vahendustasu protsent

(osakaalu punktid 100) või 3) kombineerituna maksumus/kulu (osakaalu punktid 50-90) ja

kvaliteedikriteerium (osakaalu punktid 10-50). Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada näiteks alljärgnevaid kriteeriume, kui neid ei kasutata pakkumuste vastavustingimustena:

• aeg või ooteaeg (N: reisi/lennu kestvuse aeg, ümberistumiste ooteaeg vms);

• majutuse kvaliteet või mugavus (N: tärnid vm majutuse hindamise süsteem, toitlustuskordade sisaldumine majutuse hinnas, tasuta parkimine, lisateenuste olemasolu majutusasutuses (N: autorent, meditsiiniabi, transfeer vm) jm);

• kaugus (N: majutuse kaugus lennujaamast või muust määratud asukohast);

• ümberistumiste arv. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal täpsustatakse minikonkursi tingimustes.

3.2.8. Lisaks jätab tellija endale õiguse teha tehinguid ja arveldada otse reisitäitjatega, kes

ei ole täitjaks (nt laeva- ja lennufirmad, majutusteenus, reisikindlustus jt teenused), juhul kui reisikorraldaja vahendusteenus ei ole tellija hinnangul vajalik (nt riigisiseste lähetuste puhul).

3.2.9. Juhul kui tellija teeb hankelepingu sõlmimise otsuse, teavitab ta minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.

3.2.10. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119.

3.2.11. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Tellija edastab täitjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

4/10

3.2.12. Tellija võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:

3.2.12.1. pakkumused on tellija jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.12.2. minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis

välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele;

3.2.12.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu tellijast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest;

3.2.12.4. tellija lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus

esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).

3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib tellija lükata tagasi esitatud pakkumuse punktides 3.2.12 ja 3.3 toodud alustel.

3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub teenuse tellimine alljärgneva korra alusel:

3.5.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.5.2. Täitja esitab pärast tellijalt pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse

koos teenuse maksumusega. 3.5.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub

pakkumusest, andes sellest pakkujale teada.

3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.7. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega juhul, kui täitjaid on üks, mille raames esitab tellija täitjale täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski täitja ei esita pakkumust;

täitjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.

5/10

4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada.

5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

6. Lepingu maksumus ja maksetingimused

6.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 15 000 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

6.2. Lepingu alusel makstav maksimaalne teenus- või vahendustasu % on 0,01, mis kehtib kogu lepinguperioodi.

6.3. Täitja esitab lepingu alusel sõlmitud hankelepingu korral arved tellijaga kokkulepitud sagedusel, kas kord kuus või iga hankelepingu/tellimuse kohta eraldi.

6.4. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

6.5. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

6.5.1. Maksja andmed (arve tasuja):

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala tn 1, 15094 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn);

6/10

Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi tn 15, 12918 Tallinn); Sihtasutus CR14 (registrikood 90015175, aadress Rävala pst 14, 10143 Tallinn); Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (registrikood 70006139, aadress Mõisa tee 1, 74001 Viimsi alevik, Harju maakond).

6.5.2. Muud arvele märgitavad andmed:

tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest.

6.5.3. Täitja pangarekvisiidid:

Saaja pank: AS SEB Pank; Saaja pangakonto number: IBAN: EE091010002034102001; SWIFT: EEUHEE2X.

6.6. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul

pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. 6.7. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue

arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

6.8. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6.9. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

6.9.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenustele rakendub 0%-line käibemaksumäär

vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktidele 14 ja 14.1. 6.9.2. NATO relvajõudude tarbeks osutatavad teenused lepitakse kokku minikonkursis või

tellimuse esitamisel. 6.9.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud

käibemaksuvabastuse tõend. 7. Vääramatu jõud

7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või

7/10

mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

7.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

8. Konfidentsiaalsustingimused

8.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

8.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

8.5. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

8.6. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.7. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Isikuandmete töötlemise täpsemad tingimused on sätestatud Lisas 2 - andmetöötluse lepingus.

8.8. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

9. Vastutus

9.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

9.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

9.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

9.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud

8/10

kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.

9.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

9.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

9.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse.

9.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

9.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

9.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

9.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

9.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

9.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 9.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

9.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

10. Lepingu lõpetamise alused

10.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

10.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

10.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja

9/10

andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

10.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

10.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 10.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 10.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 10.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 10.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 10.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 10.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 10.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse

osutamisega; 10.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 10.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 10.4.1–10.4.9.

10.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

10.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

10.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 10.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

11. Kontaktisikud

11.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel toetus- ja korraldusteenuste kategooriajuht Kätlin Anepaio (tel +372 5346 7596, e-post [email protected]).

11.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.

11.3. Täitja kontaktisik on Triin Laanes (tel +372 612 9134, e-post [email protected]). 11.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 11.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 11.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 12. Lõppsätted

12.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud. 12.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või punktis 6.1 sätestatud raamlepingute

maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Raamlepingute kogumaksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused olenemata sellest, et osapoolteks võivad olla erinevad täitjad.

10/10

12.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

12.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

12.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 12.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 12.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. Pooled

võivad riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktid 2 alusel lepingut muuta ulatuses, mis on vajalik lepingu lisa 2 andmete töötlemise tingimuste täpsustamiseks või ajakohastamiseks, et tagada vastavus andmekaitse regulatsioonile.

12.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

12.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

12.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 12.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping

teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast.

13. Lisad

13.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 13.2. Lisa 2. Andmetöötluse leping.

Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Elmar Vaher Aili Kägu peadirektor juhatuse liige