Riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalik küsimus


Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister
31. märts 2026

KIRJALIK KÜSIMUS

Kütusehindade leevendamise võimalused

Lugupeetud rahandusminister

Viimastel kuudel on energiahinnad geopoliitiliste pingete tõttu teravalt päevakorda tõusnud. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on rakendanud kiireid ja sihitud meetmeid, et leevendada kütusehindade mõju elanikele ja ettevõtetele.
Näiteks kiitis Hispaania valitsus heaks viie miljardi euro suuruse abipaketi energiahindade tõusu leevendamiseks. Pakett sisaldab 80 meedet ning on suunatud 20 miljonile majapidamisele ja kolmele miljonile ettevõttele. Olulise sammuna langetati mootorikütuste, elektri ja maagaasi käibemaks 21 protsendilt 10 protsendile. Koos aktsiisilangetusega võib bensiiniliitri hind langeda kuni 30 sendi võrra. Samuti peatati ajutiselt elektritootmise maks ning külmutati propaani ja butaani jaehinnad. Lisaks tugevdati sotsiaalset kaitset, keelates haavatavatelt peredelt vee ja elektri väljalülitamise makseraskuste korral.
Samuti on Austria otsustanud alates 1. aprillist ajutiselt vähendada bensiini ja diislikütuse maksu. Maksulangetus kehtib käesoleva aasta lõpuni. Esimeses etapis vähendati maksu 5 eurosendi võrra liitri kohta ning tarbijate kogusääst ulatub ligikaudu 10 sendini liitri kohta. Lisaks on Austria valitsus teatanud kavatsusest kontrollida hinnakujunduse ahelat, piirata liigseid juurdehindlusi ning käivitada automaatne hinnapidurdusmehhanism järskude hinnatõusude korral.
Ka Itaalia on ajutiselt vähendanud kütuseaktsiise, Horvaatia rakendab dünaamilist hinnaregulatsiooni, Ungari on kehtestanud hinnalaed ning Portugal kasutab automaatset maksukorrigeerimise mehhanismi energiahindade tõusu korral.
Leiame, et Euroopa riikide praktikad näitavad, et ajutised ja sihitud maksumeetmed võivad aidata pidurdada hinnatõusu mõju ning toetada nii majapidamisi kui ka ettevõtlust.

Eeltoodust lähtudes palume vastata järgmistele küsimustele:
1. Kas Rahandusministeerium on analüüsinud võimalust ajutiselt langetada Eestis mootorikütuste käibemaksu või aktsiisi sarnaselt Hispaania mudelile?
2. Kas on kaalutud automaatse maksukorrigeerimise mehhanismi loomist, mis vähendaks ajutiselt maksukoormust maailmaturu energiahindade järsu tõusu korral?
3. Kas valitsus on hinnanud hinnalae või marginaalipiirangu ajutise kehtestamise võimalikkust kütuseturul, et vältida põhjendamatuid hinnahüppeid?
4. Millised oleksid hinnangulised eelarvelised mõjud, kui kütuse käibemaksu langetataks ajutiselt näiteks 24 protsendilt 13 protsendile?
5. Milliseid täiendavaid meetmeid peab valitsus võimalikuks, et kaitsta haavatavamaid leibkondi ja transpordisektorit energiahindade järsu tõusu eest?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Laats
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees