| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-5/953-1 |
| Registreeritud | 06.04.2026 |
| Sünkroonitud | 07.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-5 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 1.2-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei |
| Vastutaja | Jelizaveta Ter-Minasjan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
ARVAMUS nr. 1-3/2_2026
Tallinn
Seoses soolise diskrimineerimisega põlvnemise kindlakstegemisel
kunstliku viljastamise puhul anonüümse doonoriga sõltuvalt
partneri soost
Käesoleva arvamuse aluseks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantseleile (edaspidi volinik) saabunud pöördumine
arvamuse saamiseks seoses küsimusega, kas on tegemist soolise
diskrimineerimisega, kui anonüümse doonoriga kunstlikul viljastamisel
lapse mehest põlvnemise kindlakstegemisel ei pea mees olema naisega
abielus, aga naine peab olema naisega abielus.
1. Võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) § 15 lõike 1 kohaselt on
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik sõltumatu ja
erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt ning jälgib VõrdKS ja soolise
võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) nõuete täitmist. VõrdKS § 16 p
3 kohaselt annab volinik arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset
leidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal
algatusel.
2. SoVS § 3 lg 1 punkti 3 kohaselt leiab otsene sooline diskrimineerimine
aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse,
on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras.
Kogutud tõendite analüüsi põhjal leian, et kunstliku viljastamise ja
embrüokaitse seaduse § 172 lg 4, mis sätestab nõude, et
kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori
sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga
nõusoleku andmisel peab naissoost isik olema lapse emaga abielus,
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
aga meessoost isik ei pea olema lapse emaga abielus, on vastuolus
võrdse kohtlemise põhimõttega.
Menetlusprotsessis tuvastatud peamised asjaolud
3. Voliniku poole pöördus isik (avaldaja) küsimusega, kas naissoost isikut
koheldakse anonüümse doonoriga kunstlikul viljastamisel põlvnemise
kindlakstegemisel halvemini kui meessoost isikut, kui lapse mehest
põlvnemise kindlakstegemisel ei pea mees olema naisega abielus, aga
naine peab.
4. Naissoost partneritega paari perre sündis laps anonüümse doonoriga
kunstliku viljastamise teel. Paar ei olnud lapse eostamise hetkel abielus,
kuid olid seda lapse sünnihetkeks.
5. Kunstliku viljastamise ja embürokaitse seaduse (KVEKS) § 172 lõige 4
sätestab, et kui naissoost abikaasa on andnud nõusoleku enda naissoost
abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori
sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga vastavalt
käesoleva paragrahvi lõikele 1 ega ole enda nõusolekut tagasi võtnud, siis
loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks
enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud
naissoost abikaasast. Avaldaja abikaasa kanti lapse sünnitõendile
üksikvanemana ning avaldaja pidi selle lapse vanemaks saamiseks läbima
lapsendamisprotsessi.
6. Avaldaja selgituste kohaselt nende tuttava eri soost paari puhul, kelle
laps viljastati kunstliku viljastamise abil ja nad abiellusid peale lapse
viljastamist, kanti lapse sünnitõendile lapse isa nimi automaatselt, ilma
täiendavate küsimusteta. Seda põhjusel, et KVEKS § 171 lõige 5 sätestab,
et kui mees on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks
anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast
munarakust loodud embrüoga või partnerannetusena ega ole enda
nõusolekut tagasi võtnud, loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
andmise kaudu põlvnevaks naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku
andnud mehest.
Õiguslikud alused
7. Põhiseaduse (PS) § 12 kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse,
rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või
muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude
asjaolude tõttu.
8. SoVS § 3 lg 1 punkti 3 kohaselt leiab otsene sooline diskrimineerimine
aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse,
on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras.
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 83 kohaselt on lapse emaks naine, kes on
lapse sünnitanud.
10. PKS § 84 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.
Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse
emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on
tuvastanud kohus.
11. PKS § 82 kohaselt ei või lapsel olla rohkem kui kaks vanemat.
12. PKS § 161 lõige 1 sätestab, et kui abikaasad lapsendavad lapse ühiselt
või kui üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, omandab laps
abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse.
13. PKS § 161 lõige 11 sätestab, et kui üks registreeritud elukaaslane
lapsendab teise registreeritud elukaaslase lapse, omandab laps
registreeritud elukaaslaste ühise lapse õigusliku staatuse.
14. KVEKS § 171 lõige 5 sätestab, et kui mees on andnud nõusoleku naise
kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori
sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga või
partnerannetusena, ega ole enda nõusolekut tagasi võtnud, loetakse laps
kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks naise
kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mehest.
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
15. KVEKS § 172 lõige 4 sätestab, et kui naissoost abikaasa on andnud
nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse
või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud
embrüoga vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ega ole enda nõusolekut
tagasi võtnud, siis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise
kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks
nõusoleku andnud naissoost abikaasast.
16. KVEKS § 172 lõike 1 kohaselt võib naissoost abikaasa anda kirjaliku
nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse
või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud
embrüoga.
Voliniku hinnang
17. PS ja SoVS sätestab soolise diskrimineerimise keelu s.t ühte isikut ei
tohi kohelda tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või
koheldaks teist isikut samalaadses olukorras.
18. KVEKS sätestab erisused lapse põlvnemise kindlakstegemisel
kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori
sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga.
19. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 20.06.2023), millega lisati KVEKSi
§ 172 seletuskirja kohaselt (lk 51-55) tehakse üldisest põlvnemise
põhimõttest erand anonüümse doonori osas s.t anonüümne doonor ei saa
olla lapse isa, lapsel tekib põlvnemissuhe ema naissoost abikaasaga.
Eesmärk on, et lapsel ei oleks rohkem kui kaks vanemat. Kui naissoost
abikaasa viljastatakse anonüümse doonori või mitte-partnerist doonori
seemnerakkudega, saab lapsel põlvnemissuhe tekkida enda naissoost
abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasal.
Põlvnemissuhe tekib kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andmise kaudu
ning seda ei saa hiljem vaidlustada ei enda naissoost abikaasa kunstlikuks
viljastamiseks nõusoleku andnud naine ega ka kolmandad isikud.
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
20. Seletuskirjas ei selgitata, miks naissoost kunstlikuks viljastamiseks
nõusoleku andev naissoost isik peab lapse emaga olema abielus enne
kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andmist, samas kui meessoost isik
samadel tingimustel sarnase nõusoleku andmisel ei pea lapse emaga
abielus olema.
21. Kuna anonüümse doonori sugurakkudega viljastamise korral ei loeta
last doonorist põlvnevaks, ei saa erinevat kohtlemist põhjendada mehest
põlvnemise regulatsiooniga ega tugineda analoogiale isaduse
omaksvõtuga. Sellises olukorras on meessoost isik õiguslikult võrreldavas
olukorras naissoost isikuga, kes on andnud kunstlikuks viljastamiseks
nõusoleku.
22. Seega puudub põhjendus, miks peaks ühest soost kunstliku
viljastamise osas nõusoleku andja olema abielus ja teisest soost mitte.
Kogutud tõendite alusel leian, et KVEKS-i § 172 lõige 4, mis sätestab
nõude, et kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või
mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust
loodud embrüoga nõusoleku andmisel peab naissoost isik olema
lapse emaga abielus, aga meessoost isik ei pea olema abielus, on
vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
Voliniku arvamuse õiguslik tähendus ning diskrimineerimisvaidluse
lahendamine
23. VõrdKS § 17 lõige 2 järgi on voliniku arvamuse eesmärk anda hinnang,
mis võimaldaks koostoimes võrdse kohtlemise seaduse, soolise
võrdõiguslikkuse seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute
ja muude õigusaktidega hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud
võrdse kohtlemise põhimõtet. Voliniku arvamuse ülesanne on anda
avalduse esitanud isikule või omal algatusel eksperthinnang, kas
diskrimineerimiskahtlus on põhjendatud.
24. Diskrimineerimisvaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon, kohus ning
õiguskantsler (VõrdKS § 23).
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
25. Diskrimineerimise tõttu kannatanul on õigus nõuda lisaks varalise kahju
hüvitamisele ka mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku rahasumma
maksmist (VõrdKS § 24).
26. Tulenevalt VõrdKS § 25 on diskrimineerimiskeelu rikkumise korral kahju
hüvitamise nõude esitamise tähtaeg üks aasta päevast, mil kannatanud isik
pidi kahju tekkimisest teada saama.
Merli Kaus
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku asetäitja-nõunik
Allkirjastatud digitaalselt
Karmen Joller Meie: 1-2/1_2026 Sotsiaalminister Suur-Ameerika 1 Tallinn [email protected]
Ettepanek kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmiseks
Lugupeetud Karmen Joller,
Edastan Teile voliniku arvamuse nr. 1-3/2_2026 seoses soolise diskrimineerimisega põlvnemise kindlakstegemisel kunstliku viljastamise puhul anonüümse doonoriga sõltuvalt partneri soost.
Leian, et kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS) § 172
lõige 4, mis sätestab nõude, et kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga nõusoleku andmisel peab naissoost isik olema lapse emaga abielus, aga meessoost isik ei pea olema lapse emaga abielus, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Põhjendused minu järeldusele leiate lisatud arvamuses.
Palun Teil viia KVEKS regulatsioon kooskõlla võrdse kohtlemise põhimõtetega.
Lugupidamisega,
Christian Veske Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik /allkirjastatud digitaalselt/
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee