Räpina Vallavolikogu_ettepanek

Enel Liin

volikogu esimees

Räpina Vallavolikogu

[email protected]

Teie 03.02.2025 nr 1-8/2025/40-2

Meie 06.04.2026 nr 6-4/250016/2602870

Ettepanek viia hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude katmise piirmäär seadusega

kooskõlla

Austatud Räpina Vallavolikogu esimees

Õiguskantsler kontrollis, kas Räpina Vallavolikogu 19.04.2023 määruse nr 6 „Hooldustöötajate ja

abihooldustöötajate kulude tasumise piirmäära kehtestamine“ (edaspidi ka määrus) § 1 on

põhiseaduspärane. Selle sättega on vallavolikogu kehtestanud väljaspool kodu ööpäevaringset

üldhooldusteenust osutava hooldekodu hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude katmise

piirmääraks 540 eurot ühe teenusesaaja kohta kuus.

Leian, et määruse § 1 on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 221 lõigetega 2, 3 ja 4 ning

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lõikega 1 ja § 154 lõikega 1.

Palun Räpina Vallavolikogul viia määruse § 1 kooskõlla SHS § 221 lõigetega 2, 3 ja 4 ning

PS § 3 lõikega 1 ja § 154 lõikega 1.

Ootan volikogult vastust hiljemalt 4. maiks 2026.

Kokkuvõte

Selleks, et inimväärne elu hooldekodus oleks abivajajaile kättesaadav, otsustas Riigikogu nõnda,

et hooldekodu töötajatega seotud kulud (edaspidi: hoolduskulud, vt täpselt p 11) peab katma

kohalik omavalitsus. Hooldekodukohta vajav inimene või ta lähedased peavad tasuma üksnes

toidu ja majutuse eest (täpsemalt p 12). Kui seegi käib üle jõu, tuleb vallal aidata. Riigikohus leidis,

et tegemist on tõesti kohaliku elu küsimusega ja seesugune korraldus on põhiseaduspärane.

Linna või valla eelarve planeerimisel tohib seada hoolduskuludele piirmäära. See ei anna õigust

panna osa hoolduskuludest siiski hooldekodukohta vajava inimese või ta lähedaste õlule. Paraku

on nii tehtud: inimesi kohustatakse kandma kulusid, mida peab seaduse järgi kandma vald. Valla

selgituse kohaselt peavad seadusvastast tasu maksma vaid need, kes seda suudavad. Ülejäänud

saavad hooldekodukoha eest maksmiseks sotsiaaltoetust. Seaduse rikkumist see ei õigusta, kuid

kinnitab, et seadust oleks võimalik täita. Piirmäär tuleb seada nii, et inimene saaks sobiva

hooldekodukoha kodu lähedal nii, et tema kanda jäävad vaid seaduses ette nähtud kulud.

2

Räpina Vallavolikogu kehtestatud piirmäärad ja nende kehtestamise põhjendused

1. Räpina Vallavolikogu võttis 19.04.2023 vastu määruse nr 6 „Hooldustöötajate ja

abihooldustöötajate kulude tasumise piirmäära kehtestamine“, mille § 1 nägi ette, et

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude katmise piirmäär on 660 eurot ühe teenusesaaja

kohta kuus. Vallavalitsuse esitatud eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldas see piirmäär katta

kõikide Räpina vallas tegutsevate hooldekodude hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu. See

määrus pidi jõustuma 01.07.2023. 05.06.2023 esitas vallavalitsus vallavolikogule uue eelnõu,

millega tegi ettepaneku kehtestada piirmääraks 380 eurot kuus. Vallavalitsus põhjendas piirmäära

alandamist sellega, et vallal pole rohkem raha hoolduskulude katmiseks. Volikogu esimees pani

14.06.2023 hääletusele piirmäära tõstmise 380 eurolt 475 eurole ning 01.07.2023 kinnitas

vallavolikogu uueks kulude katmise piirmääraks 475 eurot ühe teenusesaaja kohta kuus.

2. Piirmäära muudeti uuesti 14.12.2023. Muudatuse tulemusel hakkas alates 01.01.2024 kehtima

piirmäär 380 eurot kuus. Ettepaneku tegi selleks vallavalitsus. Vallavalitsus selgitas eelnõu

seletuskirjas, et vallal pole raha, et tasuda üldhooldusteenuse eest senise piirmäära ulatuses ning

seepärast on vaja vähendada piirmäära 380 euroni teenusesaaja kohta ühes kuus. Puudujääv

summa tuli seletuskirja kohaselt maksta hooldekodu elanikel või nende ülalpidajatel endil.

3. Õiguskantsleri nõunik küsis 380-eurose piirmäära kehtestamise kohta Räpina Vallavolikogult

selgitusi. Vallavolikogu saatis selgitused 03.02.2025.

Vald selgitas, et Riigikogu on andnud kohalikule omavalitsusele võimaluse kehtestada

hoolduskulude katmise piirmäär. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus ise otsustada kui suures

summas ta hoolduskulusid katab. SHS § 22¹ ja ka teisi SHS-i sätteid tuleb tõlgendada koosmõjus

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS), sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) ja

SHS teiste sätetega: KOKS § 6 lõikega 1, SHS § 5 lõikega 1, § 3 lõike 1 punktiga 1, § 15 lõikega 1,

§-ga 16 ning SÜS § 5 lõikega 1. Neist sätetest järeldub, et linnadel ja valdadel pole kohustust

rahastada osutatavaid sotsiaalteenuseid täies ulatuses, vaid nad saavad arvesse võtta ka inimese ja

tema perekonna ainelist olukorda. Riigi ja kohaliku omavalitsuse hüvitiste kõrval on ette nähtud

inimese ja perekonna omavastutus (perekonnaseaduse § 96 jj). Seepärast on kohalik omavalitsus

kohustatud hüvitama SHS § 22¹ lõikes 2 nimetatud kulud enda kehtestatud piirmäära ulatuses.

Räpina vallas vajab hooldekodukohta sadakond inimest. SHS § 22¹ lõike 3 kohaselt tuleb tagada

teenuse saajale teenuse kättesaadavus. Räpina vallas on kõigile teenust vajavatele inimestele

teenuse kättesaadavus tagatud. Vald on maksnud SHS § 22¹ lõike 5 järgi nii väiksema sissetuleku

hüvitist kui ka sotsiaaltoetust, kui inimesel endal ja tema pereliikmetel pole raha hooldekodukoha

eest tasumiseks. 1. jaanuaril 2025 vajas vallas väiksema sissetuleku hüvitist 51 inimest, samal ajal

sai sotsiaaltoetust 31 inimest.

Räpina vald maksab ligikaudu pooltele üldhooldusteenuse saajatele sotsiaaltoetusi, et nad saaksid

teenuse eest tasuda. Kui Räpina vald tõstaks piirmäära 100 euro võrra, siis vajaks sotsiaaltoetust

üksnes kolm inimest vähem.

4. Räpina Vallavolikogu muutis määrust uuesti 21.05.2025. Selle tulemusena tõusis alates

01.07.2025 hoolduskulude katmise piirmäär 540 euroni. Määruse § 1 sätestab: „Kehtestada

väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisel vahetult teenust osutavate

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude tasumise piirmääraks 540 eurot ühe teenusesaaja

kohta kuus.“

3

Vallavalitsuse esitatud eelnõu seletuskirja järgi võimaldab uus piirmäär maksta vallal lähedasteta

inimestele hooldekodukoha kindlustamiseks peaaegu poole võrra vähem sotsiaaltoetusi (9847 euro

asemel 4631 eurot).

Valdadel ja linnadel on hoolekande korraldamise kohustus

5. Põhiseaduse § 3 lõige 1 ja § 154 lõige 1 sätestavad seaduslikkuse nõude. Selle nõude kohaselt

peavad kohalikud omavalitsused nii kohaliku kui ka riigielu küsimuste lahendamisel järgima

seadusi. Seega kui Riigikogu on otsustanud, kuidas peab kohalik omavalitsus mõne põhiõigusi

puudutava küsimuse lahendama, ei saa kohalik omavalitsus seda teisiti teha. Riigikohus on

selgitanud, et ka sotsiaalteenuste osutamise korraldamist reguleerides ei tohi vallad ja linnad minna

vastuollu seaduses sätestatuga (Riigikohtu 19.12.2019 otsus, 5-18-7/8, p 124).

6. Põhiseaduse § 28 järgi on hoolekanne nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ülesanne (vt

Riigikohtu 05.07.2024 otsus, 5-23-38/48, p 88). Riigikogu on KOKS § 6 lõikes 1 sätestanud, et

omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist,

sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist ning eakate hoolekannet. Sotsiaalhoolekande

seadusega on Riigikogu pannud kohalikule omavalitsusele kohustuse korraldada oma elanikele

väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust (edaspidi: hooldekodukoht), kui nad

seda vajavad (SHS § 3 lõike 1 punkt 1, § 5 lõige 1, § 15 lõige 1, § 20 lõige 1).

Hooldekodukoha korraldamise kohustus sotsiaalhoolekande seaduses

7. Vallad ja linnad otsustavad, kuidas nad hooldekodukoha inimesele tagavad. Seda seadused

kohalikule omavalitsusele ette ei kirjuta. Riigikohus on selgitanud, et hooldekodukoha võib

korraldada valla või linna enda või eraomandis olevas hooldekodus või teha seda koostöös teiste

omavalitsusüksustega (Riigikohtu 05.07.2024 otsus, 5-23-38/48, p 96).

8. SHS § 3 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb abimeetmed tagada inimesele võimalikult kättesaadaval

moel. Inimesele on kättesaadav selline hooldekodu, mis asub tema elukohast mõistlikus kauguses

ning kus tal on võimalik edasi suhelda talle lähedaste inimestega ja olla endiselt oma kogukonna

liige (sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu 98 SE algataja seletuskiri, lk 11: „Praktikas tähendab see

seda, et abivajaduse hindamine ja abi kasutamine on korraldatud inimese püsivast elukohast

mõistlikul kaugusel“).

9. Seega ei pea inimese koduvald või -linn korraldama abivajajale hooldekodukohta tingimata

koduvallas või -linnas tegutsevas hooldekodus. Kui aga vald või linn peab ise hooldekodu, saab

selle eesmärk olla oma elanikele hooldekodukohtade tagamine.

Hooldekodukoha rahastamise tingimused

10. Inimese hooldekodukoha rahastamine on tihedalt seotud kohaliku omavalitsuse ülesandega

korraldada teenuse osutamine (vt Riigikohtu 05.07.2024 otsus, 5-23-38/48, p 96).

11. SHS § 221 lõige 1 sätestab, et kui vald või linn on välja selgitanud, et inimene vajab

hooldekodukohta, maksab teenuskoha eest osaliselt kohalik omavalitsus ja osaliselt inimene ise.

SHS § 221 lõike 2 kohaselt katab kohaliku omavalitsuse üksus järgmised kulud: 1) tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud (edaspidi: hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu).

Kohalik omavalitsus võib seejuures kehtestada nende kulude katmise piirmäära, mis tagab teenuse

4

saajale hooldekodukoha kättesaadavuse, arvestades SHS § 22 lõike 6 alusel kehtestatud

hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid (SHS § 221 lg 3).

12. SHS § 221 lõige 4 näeb ette, et SHS § 221 lõikes 1 sätestatud juhul kannab teenuse saaja

teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud

kulud.

13. SHS § 221 lõigetega 1, 2, 3 ja 4 on Riigikogu ette näinud, et hooldekodukohta vajava

inimese koduvald või -linn katab hooldekodukoha maksumuses sisalduva hooldustöötajate ja

abihooldustöötajate kulu täies ulatuses. See tähendab, et neid kulusid inimene kandma ei pea, kui

tema koduvald või -linn on talle sellesse hooldekodusse koha korraldanud. Sellist seisukohta on

võimalik üheselt järeldada sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse eelnõu nr 704 SE

algataja seletuskirjast (vt SHS § 221 lõike 4 kohta antud selgitusi seletuskirja lk-lt 6), Riigikogu

sotsiaalkomisjoni 18. oktoobri 2022 protokollist nr 243 (vt sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

selgitusi) ja ka eelnõu esimest lugemist käsitlevast Riigikogu stenogrammist (vt

sotsiaalkaitseministri selgitusi).

14. Riigikohus on kinnitanud: „Pärast reformi lasub kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus

rahastada tema territooriumil elava abi vajava isiku väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse

üldhooldusteenuse maksumus osas, mis hõlmab hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulusid

(s.o tööjõu-, tööriietuse ja isikukaitsevahendite, tervisekontrolli ja vaktsineerimise ning koolituse

ja supervisiooni kulud) (SHS § 221 lõiked 1 ja 2). Seejuures võib kohaliku omavalitsuse üksus

kehtestada hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude katmise piirmäära, mis peab tagama abi

vajavale isikule teenuse kättesaadavuse (SHS § 221 lõige 3). Viimati nimetatud sättest tulenevale

kohustusele vastab abivajaja subjektiivne nõudeõigus kohaliku omavalitsuse üksuse vastu.

Abivajaja kohustus on seevastu tasuda teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning

muud teenuse osutamisega seotud kulud (SHS § 221 lõiked 1 ja 4)“ (vt Riigikohtu 05.07.2024

otsus, 5-23-38/48, p 94).

15. Seega on selge, et sotsiaalhoolekande seaduse järgi tuleb hooldekodukohta vajaval

inimesel kanda hooldekodukoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse

osutamisega seotud kulud, mitte aga hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulusid. Seepärast

tuleb ka SHS § 221 lõikes 3 sätestatut mõista nii, et kohalik omavalitsus võib seada enda

kaetavatele kuludele sellise piirmäära, mis annab teenuse saajale õiguse maksta vaid majutuse ja

toitlustuse ning muude teenuse osutamise kulude eest.

Räpinas kehtiva piirmäära vastavus seadusele

16. Räpina vallas vajab hooldekodukohta sadakond inimest (Räpina Vallavolikogu sotsiaal- ja

heaolukomisjoni 10. veebruari 2026 nr 1-5/9 protokolli kohaselt kasutab hooldekodukohta 109

Räpina inimest, kellele vald on korraldanud hooldekodukoha 15 hooldekodus). Räpina vallale

kuulub nii Leevi Hooldekodu kui ka AS Räpina Haigla. Leevi Hooldekodu põhimääruse § 6 lõike 2

järgi osutab see hooldekodu teenuseid eelkõige inimestele, kelle elukohaks on rahvastikuregistris

märgitud Räpina vald. Teiste omavalitsuste elanikke võetakse hooldekodusse sel juhul, kui seal

on vabu kohti. Leevi Hooldekodus on 24 kohta. AS Räpina Haigla pakub väljaspool kodu

osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust 63 inimesele. Kokku saab Räpina vald enda

peetavates hooldekodudes pakkuda kohta 87 inimesele.

17. Leevi Hooldekodus on kohatasu 1400 eurot kuus, millest 660 eurot tuleb maksta

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate teenuse eest (Räpina Vallavalitsuse 06.11.2024 korralduse

5

nr 2-3/692 p 1). Räpina Haiglas on see kulu 576–595,20 eurot kuus (19,20 eurot päevas). Kuna

Räpina vald katab hoolduskulud 540 euro ulatuses, tuleb inimesel neis hooldekodudes teenust

saades maksta ka hoolduse eest. Leevi Hooldekodus tuleb inimesel endal maksta hooldamise eest

120 eurot kuus, Räpina Haiglas sõltuvalt kuu pikkusest 36–55,20 eurot.

18. Seega on Räpina Vallavolikogu kehtestanud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu

piirmääraks summa, mis ei kata neid kulusid valla peetavates hooldekodudes.

19. Kuna vald peab hooldekodusid selleks, et tagada oma elanikele hooldekodukohad, kui nad

seda vajavad, peab vallavolikogu kehtestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude

katmise piirmäär tagama selle, et Räpina elanik ei pea oma valla hooldekodus elades kandma

rohkem kulusid, kui seadus ette näeb (s.t vald peab katma selle kulu täielikult).

20. Arvestades seda, et nii Leevi Hooldekodus kui ka Räpina Haiglas kasutavad

hooldekodukohta Räpina valla elanikud, kellele vald on selle koha seaduste järgi korraldanud, on

volikogu kehtestanud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu katmise piirmäära suuruses,

mis ei vasta SHS § 221 lõigetele 2, 3 ja 4 ning on seetõttu vastuolus PS § 3 lõikega 1 ja

§ 154 lõikega 1.

21. Kuna Räpina vallas vajab hooldekodukohta ligikaudu sada inimest ja valla peetavates

hooldekodudes pole nii palju kohti (puudu on umbes 13 kohta), siis tuleb Räpina vallal suunata

oma elanikke ka teistesse hooldekodudesse.

22. SHS § 3 lõike 1 punkti 6 kohaselt peab abi olema inimesele kättesaadav (inimese püsivast

elukohast mõistlikul kaugusel). See tingimus võib olla täidetud siis, kui inimene asub Räpina

vallas asuvasse eraomanduses olevasse hooldekodusse, aga ka siis, kui inimene asub elama

hooldekodusse, mis asub mõne teise valla või linna territooriumil.

23. Räpina vallas pakuvad hooldekodukohti EELK Räpina Miikaeli Kogudus ja OÜ Kagutuul.

Kokku on neis kahes hooldekodus 137 kohta. Kui inimene saaks hooldust Räpina vallas asuvas

Räpina Miikaeli Koguduse hooldekodus, siis tuleks tal juurde maksta 80 eurot (hoolduskulu on

koguduse kodulehe andmetel alates 1. aprillist 650 eurot kuus), kui aga OÜ Kagutuul peetavas

Ristipalo Pansionaadis, siis 120 eurot (Ristipalo Pansionaadi kodulehe andmetel on seal

hoolduskulu 660 eurot kuus). Seega peab Räpina valla elanik ka neis hooldekodudes katma

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu.

24. Räpina vald piirneb Setomaa, Võru, Põlva ja Kastre vallaga. Näiteks Võru vallas asub 36-

kohaline Kääpa Sotsiaalkeskus ja 49 kohaga SA Sõmerpalu Hooldekodu, Setomaa vallas asub aga

42-kohaline Setomaa Hooldekodu. Mõeldav on abi korraldamine ka Võru vallas asuva

Kääpa Sotsiaalkeskuse kaudu, kus tuleb hoolduse eest maksta 600 eurot kuus,

SA Sõmerpalu Hooldekodus, kus on hoolduskulu 570–600 eurot kuus, Setomaa vallas asuva

Setomaa Hooldekodu kaudu, kus küsitakse hoolduse eest 622 eurot kuus. Need hooldekodud ei

pruugi jääda inimese senisest elukohast ebamõistlikult kaugele, sinna ei tule pikalt sõita. Siiski,

kui Võru vallas tegutsevas Sõmerpalu Hooldekodus või Kääpa Sotsiaalkeskuses1 on kohti, ei saa

1 Kääpa Sotsiaalkeskuse põhimääruse § 2 lõike 1 järgi on sotsiaalkeskus eelkõige Võru valla eakate ja puuetega isikute

ajutiseks või püsivaks elamiseks loodud ööpäevaringselt tegutsev üldhooldusteenust osutav hoolekandeasutus. Ka

Setomaa Hooldekodu põhimääruse § 1 lõige 7 näeb ette, et hooldekodu osutab teenuseid eelkõige Setomaa valla

elanikele. Seega ei pruugi Räpina vallal olla võimalik neisse hooldekodudesse oma valla elanikele kohti saada.

6

Räpina vald ka neisse hooldekodudesse pakkuda kohta nii, et inimene ei peaks ise hooldustöötajate

ja abihooldustöötajate teenuse kulu kandma.

25. Seega kui vald korraldab oma elanikele hooldekodukoha neis hooldekodudes, ei vasta

volikogu kehtestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu katmise piirmäär

SHS § 221 lõigetele 2, 3 ja 4 ning on seetõttu vastuolus PS § 3 lõikega 1 ja § 154 lõikega 1.

26. Räpina Vallavolikogu kehtestatud 540-eurose piirmäära korral saab hooldustöötajate ja

abihooldustöötajate kulu täielikult või peaaegu katta näiteks Narva Sotsiaaltöökeskuses

(hoolduskulud on 542 eurot), Mulgi Hoolekandekeskuses (520 eurot) või Viljandi Haiglas

(hoolduskulud on alates 550 eurost). Nende hooldekodude hinnakirjade järgi on hooldustöötajate

ja abihooldustöötajate kulu 520–550 eurot kuus. Kohapakkumised neisse hooldekodudesse ei

pruugi aga vastata SHS § 3 lõike 1 punktile 6, sest need asuvad Räpinast kaugel, sinna tuleb sõita

mitu tundi. Seetõttu ei ole realistlik eeldada, et Räpina elanikud saaksid oma lähedast hooldekodus

külastamas käia. Seega kuigi nende hooldekodude hoolduskulud jäävad Räpina valla kehtestatud

hoolduskulude katmise määra piiresse või ületavad seda õige veidi, ei pruugi need hooldekodud

olla inimesele kättesaadavad oma kauguse tõttu.

27. Räpina vald on õiguskantsleri nõunikule selgitanud, et vald tagab hooldekodukoha

kättesaadavuse sellega, et maksab inimesele vajaduse korral sotsiaaltoetust. Neist selgitustest

järeldub üheselt, et vald maksab sotsiaaltoetusi ainult neile inimestele, kes oma pereliikmete abiga

hooldekodu kohatasu maksta ei suuda. Teised inimesed peavad aga siis, kui soovivad

hooldekodukohta Räpinas või selle lähistel, kandma ka need hooldekodukulud, mida nad seaduse

järgi kandma ei peaks.

28. Kokkuvõttes on määruse § 1 vastuolus SHS § 221 lõigetega 2, 3 ja 4 ning on seetõttu

vastuolus ka PS § 3 lõikega 1 ja § 154 lõikega 1.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kärt Muller 693 8418

[email protected]