Kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Karula Kodusse

Tiimijuht Taivi Kree

AS Hoolekandeteenused Karula Kodu

[email protected]

Teie nr

Meie 25.03.2026 nr 7-9/252512/2602555

Kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Karula Kodusse

Austatud Taivi Kree

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 26. novembril 2025 AS-i Hoolekandeteenused Karula Kodu

(edaspidi: hooldekodu) tegevust ja hoolealuste elamistingimusi. Kontrollkäigust ette ei teatatud.

Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul kaasas peremeditsiini eriarst (edaspidi:

tervishoiuekspert). Nõunikud ja tervishoiuekspert tegid ringkäigu hooldekodu ruumides ja

territooriumil, tutvusid valikuliselt dokumentidega ning vestlesid klienditöö juhi ja töötajatega.

Viimati kontrollis õiguskantsler seda hooldekodu 2017. aasta detsembris.

AS Hoolekandeteenused osutab Karula Kodus ööpäevaringset erihooldusteenust äärmusliku abi-

ja toetusvajadusega (sügava liitpuudega) inimestele. Teenuskohti on tegevusloa andmetel 84

inimesele. Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus kokku 83 inimest, kellest kaks viibisid ajutiselt

eemal. Lisaks osutatakse hooldekodus igapäevaelu toetamise teenust nädala- ja päevahoiuna 12

inimesele.

Hooldekodu tegutseb seitsmest peremajast ja ühest peamajast koosneva perekülana. Peremajades

osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust. Igas majas elab 12 hoolealust. Peamajas elavad

hoiuteenuse saajad. Toad on ühe- või kahekohalised. Majade elutubades, koridorides ja õuealal

kasutatakse videovalvet.

Hea on see, et hooldekodu töötajatele pakutakse võimalust saada mitmesuguseid tööalaseid

koolitusi.

Tegevusjuhendajate põhiline tööaeg ei peaks kuluma hooldustoimingutele. Neil peaks olema

võimalik pühendada rohkem aega hoolealuste juhendamisele. Tegevusi peaks korraldama

võimalikult paindlikult ja arvestama iga hoolealuse eripära. Töötajatele tuleks tagada vajaduse

korral psühholoogiline tugi ja teavitada neid sellest võimalusest.

Hoolealuste liikumisvabadust võib piirata ainult seaduspäraste meetmetega.

Menüüd kavandades soovitame rohkem tähelepanu pöörata tervisliku toitumise põhimõtetele ja

iga hoolealuse erivajadustele.

2

Retseptiravimeid ei tohi kasutada arsti korralduseta. Retseptiravimid, mida raviskeemidesse pole

märgitud, tuleks kasutusest eemaldada. Meditsiiniõed vajavad suuremat töötuba.

Töökorraldus ja dokumenteerimine

Päeval on kõigis seitsmes peremajas kaks töötajat. Öises vahetuses (tavaliselt alates kella 19) on

valves üks töötaja. Hoolealustega tegelevad nii tegevusjuhendajad kui ka hooldajad.

Hea on see, et hooldekodu võimaldab töötajatel osaleda erinevatel koolitustel. Lisaks

kohustuslikele koolitustele pakutakse ka muid erialaseid koolitusi.

Hooldekodus kehtib kindel päevakava. Hoolealustele ette nähtud aktiveerivaid ja arendavaid

tegevusi viivad peremajades läbi tegevusjuhendajad. Lisaks korraldab aktiveerivaid tegevusi

kõigile hoolealustele peamajas töötav tegevusjuhendaja. Meeldiv oli näha, et inimesed saavad

osaleda mitmesugustes ettevõtmistes. Korraldatakse muusika- ja mänguringi, ühiseid

filmivaatamisi ja tantsimist. Võimalik on osaleda keraamikaringis ja käia ujumistundides.

Võimalusel tehakse väljasõite. Peamajas töötav tegevusjuhendaja käib regulaarselt peremajades

inimesi juhendamas, mis võimaldab tegevustes kaasa teha ka nendel inimestel, kes peamajja minna

ei saa.

Äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesed vajavad ka kõige lihtsamates igapäevatoimingutes

pidevat abistamist ja juhendamist. Suur hooldusvajadus mõjutab kahtlemata töötajate

töökoormust. Töötajatel võib olla keeruline isegi lühikesi puhkepause teha, sest hoolealuseid ei

saa jätta valveta.

Kontrollkäigul rääkisid töötajad, et hoolealuste seisundi tõttu võtab nende abistamine

hügieenitoimingutes (hambapesu, tualetis käimine, mähkmete vahetus) ja pesemine suure osa

tööajast. Hakkama tuleb saada ka agressiivselt käituvate inimestega.

Vestluste põhjal jäi mulje, et hooldekodus nõutakse mõnikord päevakava kellaajalist täitmist

ülemäära rangelt ega arvestata, et äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesed ei suuda mõnes

tegevuses näiteks tund aega järjest osaleda. Kuna suur osa töötajate tööajast kulub hooldusele, jääb

sellevõrra vähem aega hoolealuste tegevuse juhendamisele. Vestlustest võis järeldada, et abi võiks

olla sellest, kui igasse peremajja võetaks appi kolmas töötaja. Abi oleks ka tööaja paremast

planeerimisest, et õhtused toimingud hoolealustega ei jääks ühe töötaja kanda.

Sotsiaalhoolekande seadus näeb ette, et ööpäevaringset erihooldusteenust osutavas asutuses peab

iga 15 äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimeste kohta olema vähemalt üks tegevusjuhendaja

ööpäev läbi. Sõltuvalt hoolealuste vajadustest näeb säte ette veel vähemalt ühe tegevusjuhendaja

kohaloleku väljaspool ööaega.

Äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega inimeste ööpäevaringsel hooldamisel võib

ühe tegevusjuhendaja asendada hooldustöötajaga, kelle ettevalmistus vastab nõuetele.

Õiguskantsler rõhutas ka eelmisel kontrollkäigul, et hoolekandeasutustele kehtestatud

minimaalsest töötajate arvust ei pruugi siiski alati piisata kvaliteetse teenuse osutamiseks ja

klientide põhiõiguste tagamiseks. Töötajate arvu planeerides tuleb alati arvestada hooldekodu

töökorraldust ja selle elanike eripärasid.

Töötajate puhkuste ajal või suurema haigestumise ajal on töötajate töögraafikuid keeruline

planeerida. Kui mõni töötaja viibib eemal, suureneb paratamatult teiste töötajate koormus. Seda

3

aitaks samuti leevendada see, kui töötajaid oleks rohkem.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) on seisukohal, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla. See võib

omakorda põhjustada hoolealuste heaolu kahjustavat käitumist.1 Järelikult peab hooldekodus

olema piisavalt töötajaid, et kogu päeva vältel oleks tagatud inimeste turvalisus ja et

tegevusjuhendaja saaks pöörata piisavalt tähelepanu ka keerulise käitumisega hoolealustele.

Äreva olukorra tekkides on töötajal võimalik abi kutsuda teistest peremajadest. Vestlustest selgus,

et selleks tekib vajadus õnneks harva. Öise vahetuse ajal peaks töötaja kolleegile appi minnes

jätma enda hoolealused järelevalveta. Seetõttu tuleks hooldekodul läbi mõelda, kuidas

peremajades oleks võimalik töötajaid äreva olukorra tekkides abistada nii, et mõnes teises majas

ei jääks hoolealused järelevalveta.

Töötajad mainisid vestlustes, et keeruliste olukordade lahendamist on õpetatud näiteks

grupiarutelude vormis (nn kovisioonid). Siiski vajaksid töötajad psühholoogilise toe võimalust.

Mõni töötaja märkis, et tööandja on psühholoogilist nõustamist võimaldanud ja nad on seda ka

kasutanud. Siiski jäi mulje, et kõik töötajad ei olnud psühholoogilise nõustamise võimalustest

teadlikud või neile ei olnud seda pakutud.

Tavaliselt koostatakse hoolealustega seotud juhtumite kohta juhtumikirjeldused, mille jaoks

kasutatakse kindlat vormi. Hea on see, et dokumenteerimine on olnud järjepidev. Soovitan

hooldekodul juhtumeid kirjeldada detailsemalt, kuna mõnes kontrollitud dokumendis olid

kirjeldused üsna napid (nt K. K. 14.06.24 ja M. M. 27.06.2024 seotud juhtumid).

Üksikasjalikumad järeldused võimaldavad agressiivse käitumisega hoolealuste seisundit paremini

mõista ja hooldekodul vajalikke meetmeid planeerida.

Palun hooldekodul leida lahendusi, et tegevusjuhendajad saaksid hooldustoimingute kõrval

rohkem aega pühendada tegevuste juhendamisele. Töötajad ei peaks töötama ülekoormuse all.

Tööst tulenevate keeruliste olukordadega paremaks toimetulekuks tuleb neile tagada võimalus

saada psühholoogilist tuge ning töötajaid sellest ka teavitada. Juhtumikirjeldused tuleks alati

koostada piisava detailsusega.

Liikumisvabaduse piiramine

Kontrollkäigu ajal olid majade välisuksed valdavalt lukustamata. Hoolealuste liikumist hõlbustab

uste automaatne avanemine ja sulgumine. Siiski leidsid õiguskantsleri nõunikud, et kontrollkäigu

ajal oli lukustatud 2. maja välisuks. Lukus oli ka 4. maja hoovivärav.

Sotsiaalteenuse osutamisel lähtutakse vabatahtlikkuse põhimõttest.2 Põhiseaduse § 20 lõike 2

punkt 5 lubab psüühikahäirega inimese liikumisvabadust piirata juhul, kui see on seaduses ette

nähtud ja järgides seaduses sätestatud korda. Seaduses on sätestatud, et kohtumääruseta

ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese liikumisvabadust tohib piirata ainult tema

eraldamisega teistest hoolealustest. Eraldamiseks loetakse näiteks täisealise inimese paigutamist

kindlatele nõuetele vastavasse eraldusruumi.

1 CPT 2023. aasta Bulgaaria visiit, p 28; CPT 2022. aasta Horvaatia visiit, p 162. 2 Kolk, T. Põhiseaduse § 20 kommentaarid, p 51. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne, 2020.

4

Inimese võib eraldada kuni kiirabi või politsei saabumiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks

järjest (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 107 lõiked 1, 2 ja 6). Lisaks tuleb arvestada, et

hoolealust on lubatud eraldusruumi viia vaid siis, kui ta ohustab otseselt enda või kellegi teise elu,

kehalist puutumatust või füüsilist vabadust, kui muude abinõudega ei õnnestu inimest rahustada

(nt suusõnaliselt) ja kui arst ei ole konkreetse inimese eraldamist välistanud (SHS § 107 lg 4).

On mõistetav, et ööpäevaringse erihoolduse saajate seas on ka keerulise käitumisega inimesi.

Hooldekodus elamise ajal võib inimese vaimse tervise seisund halveneda ja tekkida vajadus teda

valvata, et tagada tema enda või teiste ohutus. Hooldekodul tuleb korraldada kõigile hoolealustele

turvaline elukeskkond õiguspärasel ja sobival viisil. Psüühilise erivajadusega inimesele tuleb

vajalikku tähelepanu pöörata ja leida lahendused, mis aitavad tema seisundist tulenevat käitumist

muuta.

Seadus nõuab, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab olema pidevalt kursis, kus tema

hoolealused viibivad. Ühtlasi tuleb hooldekodul kontrollida ruumidesse sisenemist ja sealt

väljumist (SHS § 102 lg 1 p 1 ja 2). Need ülesanded tuleb täita õiguspäraseid meetmeid

rakendades. Seetõttu soovitab õiguskantsler hooldekodu töötajatega läbi arutada olukorrad, mis

võivad ette tulla keerulise käitumisega inimeste eest hoolitsemisel. Abi võib olla näiteks töötajate

täiendavast juhendamisest, tööülesannete ümberjaotamisest või lisapersonali palkamisest.

Hoolealuste turvalisus tuleb tagada õiguspärasel viisil. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal

ei ole lubatud hoolealuseid hooldekodu ruumi või territooriumile sulgeda ja sellega nende

liikumisvabadust piirata.

Toitlustamine

Lõuna- ja õhtusöök valmistatakse peamaja köögis. Sealt viiakse toit termoskastides

peremajadesse. Hommikusöögi valmistab öises valves olev töötaja igas peremajas kohapeal.

Tegevusjuhendajad abistavad hoolealuseid, kes vajavad söömisel abi. Abistamisel kaasatakse

võimalusel ka teisi hoolealuseid, kes on selleks võimelised.

Menüüd koostab AS-i Hoolekandeteenused toitlustusjuht. Hooldekodus arvestatakse inimeste

eridieedi vajadustega (nt gluteeni- või laktoosivaba toit). Eridieet määratakse arstitõendi alusel.

Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert soovitas pöörata suuremat tähelepanu tervisliku

toitumise põhimõtetele. Tema hinnangul tuleks inimestele pakkuda rohkem puu- ja köögivilju.

Samuti soovitas tervishoiuekspert võimalusel võtta rohkem arvesse hoolealuste individuaalseid

vajadusi, lähtudes inimeste vanusest, soost ja terviseseisundist. Õiguskantsler palub hooldekodul

neid soovitusi järgida.

Meditsiiniabi ja ravimid

Hooldekodus töötab kaks meditsiiniõde. Õed viibivad kohapeal tööpäeviti kella 8‒16. Töötajad

edastavad õdedele infot digitaalse kalendri abil, kuhu märgitakse hoolealuste tervisemured, arsti

juures käimised ja käsimüügiravimite jagamine. Õed vaatavad majades hoolealuseid üle tavaliselt

kolm korda nädalas.

Peamajas asuvas õdede töötoas oli küllaltki vähe ruumi, kuna suure osa toast võtsid enda alla

ravimi- ja tarvikukapid. Patsiente seal vastu võtta ei ole võimalik. Tervishoiuekspert pidas

5

vajalikuks, et õdedele antaks suurem töötuba, kus nad saaksid teha ka protseduure ning

nõuetekohaselt säilitada dokumente ja ravimeid.

Raviskeemid koostavad raviarstid ning ravimid väljastatakse digiretsepti alusel. Õed korraldavad

ravimite tellimist ja jagamist. Ravimid komplekteeritakse apteegis ravimilintidena, mida hoitakse

peremajades lukustatud kappides ning neid jagavad tegevusjuhendajad vastavalt raviskeemile. Osa

ravimeid hoiavad õed ka oma kabinetis, seal on need jaotatud majade kaupa ja asuvad tähistatud

originaalpakendites.

Inimeste raviskeeme hoitakse elektrooniliselt. Käsimüügiravimite jagamise kohta peetakse igas

majas arvestust paberil.

Õed rääkisid, et vajaduspõhiselt antavaid rahusteid hooldekodus ei kasutata. Siiski oli 7. majas

teiste ravimite hulgas rahusti Valocordin Diazepam. Pakendile oli kirjutatud hoolealuse nimi

(J. K.) ja selle ravimi manustamise korrad kirjutati üles. Inimese raviskeemis seda ravimit ei olnud,

mistõttu jäi mulje, et ravimi andmine ei pruukinud olla arstiga kooskõlastatud.

Tervishoiuekspert rõhutas, et retseptiravimeid määrates kontrollib arst iga kord, milline võib olla

inimesele raviskeemiga määratud ravimite koostoime uue ravimiga. Nii peab raviarst mõnd

ravimit määrates korrapäraselt jälgima patsiendi seisundit, kuna ravimite kõrvalmõju võib olla

ohtlikult suur. Kui retseptiravimit antakse ilma arsti ettekirjutuseta, siis seatakse ohtu inimese

tervis ja elu. Seetõttu tuleks hooldekodu kõigis peremajades kontrollida, kas ravimeid antakse

skeemi alusel, ning retseptiravimid, mida pole skeemi järgi ette nähtud, tuleks kasutusest

eemaldada. Ravimite manustamise kontroll peaks olema tugevam, et retseptiravimeid ei kasutataks

arsti korralduseta.

Hooldekodu õdedele tuleks anda suurem ja nõuetele vastav töötuba, et nad saaksid privaatselt

kliente vastu võtta ning ravimeid ja dokumente nõuetekohaselt säilitada. Peremajades säilitatavad

ravimid tuleks üle kontrollida ja eemaldada need ravimid, mis hoolealuste raviskeemi ei kuulu.

Ootan Teie seisukohta võimaluse korral hiljemalt 30.04.2026.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Helen Ojamaa-Muru 6938414

[email protected]