Kiri

Lisa 1 Majutuskoha kodukord 1. Üldised reeglid 1.1. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt tasutakse majutuse kulu ainult nende

Ukraina kodanike eest, kes on majutusse suunatud SKA infopunktist. 1.2. Sul ei ole kohustus majutuda SKA poolt tagatud majutuskohas. Kui Sul on olemas

lähedased, kes saavad sind majutada, siis palun tee seda ning hoia voodikoht vaba neile, kes päriselt seda abi vajavad.

1.3. Majutuskohas viibides on sul kohustus teha koostööd majutuskoha personali ning riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega, kes osutavad asukohas erinevaid teenuseid (nt nõustamine, infotunnid jms).

1.4. Kui suitsetad toas, lõhud midagi ära või rikud toa sisustust, siis vastutad ise selle eest ning tasud majutuskoha poolt määratud trahvid.

1.5. Kõigi rikkumiste puhul, mis on suunatud majutuskohas viibivate isikute vastu või tekitavad majutuskohas varalist kahju, teavitatakse õiguskaitseorganeid.

1.6. Esmane vastutus lapse turvalisuse ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal, erandjuhtudel eestkostjal või saatjal. Kui tunned, et vajad abi oma kohustuste täitmisel, anna sellest teada majutuse koordinaatorile või helista lasteabi telefonil 116 111.

1.7. Igasuguse valu tekitamine lapsele on keelatud ja see on kriminaalselt karistatav. Kehaline, vaimne ja emotsionaalne väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud. Ära löö last ega karju tema peale!

1.8. Lapsevanema või eestkostja kohustus on last kasvatada, tema järele valvata ning lapse eest igal viisil hoolitseda.

1.9. Lastevanematel on keelatud jätta alla 7a. alaealisi vanema isiku järelevalveta üksinda tuppa.

1.10. Alaealistel (kuni 12a) on keelatud vanemliku järelevalveta joosta majutusasutuses ringi (va. lastetuba), kasutada lifte ja majutusasutusest lahkuda.

1.11. Laps ei tohi ohtu seada kaaslaste ega enese turvalisust: majutusasutuses on rangelt keelatud joosta, rüseleda ja lärmata, kuulata valju muusikat, istuda ja seista kõige käidavamates kohtades (treppidel).

1.12. Majutuskoha töötajatel ei ole õigust anda ravimeid (sh valuvaigisteid), selleks palun pöörduda lähimasse apteeki.

1.13. Majutuskohas viibimise ajal on lemmikloomade võtmine keelatud. 1.14. Kui Sinu käitumine seab ohtu majutuskohas viibivad isikud( oled agressiivne, ähvardav,

vägivaldne, segad teisi külastajaid, suitsetad selleks mitte ettenähtud kohas, tarbid majutuskohas alkoholi), siis Sotsiaalkindlustusametil on õigus sind riiklikust majutusest välja arvata.

1.15. Kui kasutad majutusasutuse ruume sissetuleku teenimise eesmärgil või muuks selliseks ebaseaduslikuks tegevuseks (nt rendid/annad toa kolmandatele isikutele; osutad toas või hotelli territooriumil teenuseid, jms), siis Sotsiaalkindlustusametil on õigus Sind majutusasutusest välja arvata.

2. Majutamise tingimused ja kord

2.1. Sotsiaalkindlustusametil on õigus suunata sind teise majutuskohta. Suunamisel

arvestatakse perekondade ühtsust ning haavatavusest tulenevaid vajadusi. Kui Sa ei nõustu ümbermajutamisega, on Sotsiaalkindlustusametil õigus Sind majutusasutusest välja arvata.

2.2. Kui Sa ei tee koostööd riigi- või kohalike omavalitsuste ametiasutustega (sh Sotsiaalkindlustusameti kontaktisikuga), on Sotsiaalkindlustusametil õigus Sind riigimajutusest väljaarvata.

2.3. Inimesed majutatakse mitmekohalistesse tubadesse. Perekonnaliikmed majutatakse võimaluse korral ühte tuppa.

2.4. Ühte tuppa ei majutata eri soost inimesi, kes ei ole ühe perekonna liikmed, välja arvatud juhul, kui selleks on nad soovi avaldanud.

2.5. Majutuskohas viibival inimesel on keelatud siseneda teise inimese tuppa ilma toas elava isiku nõusolekuta.

2.6. Majutuskohas ei ole lubatud oma algatusel tube vahetada, kõik vahetused tuleb kooskõlastada Sotsiaalkindlustusametiga.

2.7. Majutuskohtkohas on keelatud öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) teiste majutuskohas viibijate häirimine valju jutu, muusika või muu tegevusega.

2.8. Majutuskohas on keelatud alkoholijoobes viibimine ja alkoholi tarbimine. Suitsetamine on lubatud selleks eraldatud aladel. Suitsetamise eest selleks mittelubatud alal on klient kohustatud trahvi tasuma.

2.9. Majutuskohas on lubatud külalisi vastu võtta kell 9.00 kuni 21.00. Väljaspool neid kellaaegu ei tohi külalisi majutuskohas viibida.

2.10. Vajaduse korral (haiguspuhangud, tehnilised probleemid jms) võib majutuskohas külastused keelata.

2.11. Tervisekaitse eesmärgil võib majutuskoht kehtestada erireegleid ( isikukaitsevahendite kasutamine, isolatsiooni nõue jne).

2.12. Majutuskohas on majutatud inimestele tagatud toitlustus vajadusel 3 korda päevas, toitu tuppa viia ei tohi.

2.13. Kui isik pole 72 h jooksul toas (sh kajutis) viibinud, siis Sotsiaalkindlustusamet loeb ta majutusest loobunuks. Juhul kui isik esitab taotluse enne lahkumist Sotsiaalkindlustusametile eemal viibimiseks, võib isik maksimaalselt eemal viibida kokku 6 ööpäeva. Taotlus peab sisaldama põhjendust, kontaktandmeid ja viibimisaadressi.

3. Majutuskoha vara ja ruumide kasutamise kord

3.1. Majutuskohas tuleb suhtuda heaperemehelikult kasutusse usaldatud esemetesse ning

pidada korras kasutuses olevaid elu- ja olmeruume. 3.2. Majutuskohast lahkudes tuleb sul tagastada kasutamiseks antud esemed ja vahendid. 3.3. Majutuskohas on keelatud rikkuda toa sisustust ja kahjustada majutuskoha vara. 3.4. Majutuskohas on keelatud kasutada isiklikke elektrilisi kodumasinaid ja muid seadmeid

ilma majutuskoha töötaja nõusolekuta. 3.5. Majutuskoht ei vastuta Sinu isikliku vara säilimise eest.

4. Majutuskohas keelatud esemete loetelu:

4.1. relvad; 4.2. lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehnilised tooted; 4.3. aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks; 4.4. muud ained või esemed, mis võivad kujutada ohtu teenust saavate isikute ja teiste isikute

elule ja tervisele.

5. Majutuskoha kodukorra rikkumine 5.1. Majutuskoha kodukorra rikkumisel võib Sotsiaalkindlustusameti Sind välja arvata

majutuselt.

Olen tutvunud ja nõustunud majutusasutuse tingimustega. Nimi, kuupäev, allkiri

Hankelepingu Lisa 3 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa 3 (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke Majutamise teenuse osutamine Sotsiaalkindlustusametile ja Päästeametile“ (viitenumber 299920 tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja AS Heal (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada.

3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.

3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele.

3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et:

3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh:

4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või

4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses. 4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 6.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Eelteavitus

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

Raamleping nr 5.2-9/5820-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Päästeamet, registrikood 70000585, asukoht Raua tn 2, 10124 Tallinn (tellija), mida esindab volikirja alusel Sotsiaalkindlustusamet ja AS Heal, registrikood 10075401, asukoht Ranna tee 2, 90403 Haapsalu (edaspidi raamlepingu partner), mida esindab juhatuse liige Maret Sukles, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Majutamise teenuse osutamine

Sotsiaalkindlustusametile ja Päästeametile“ viitenumbriga 299920 (edaspidi riigihange) tulemusena riigihanke osa I (Majutusteenus koos toitlustusega) kohta.

1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses.

1.3 Teenus tellitakse ja rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest, võimalik ka välisvahenditest. Välisvahendite kasutamisel lisatakse teavitamise või märgistamise tingimused nende olemasolul.

1.4 Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1 lepingu muudatused; 1.4.2 käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3 tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda,

vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.4 muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.5 raamlepingu partneriraamlepingu partner pakkumus riigihankes.

1.5 Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus ja muud riigihanke alusdokumendid.

1.6 Raamlepingu partnerina käsitletakse riigihanke menetluses edukaks tunnistatud pakkujaid, kellega sõlmitakse raamlepingud.

1.7 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.7.1 Lisa 1 – Majutuskoha kodukord; 1.7.2 Lisa 2 – Aruande vorm; 1.7.3 Lisa 3 – Andmetöötlusleping.

1.8 Lepingu lisasid 1 ja 2 on tellijal õigus lepingu täitmise vältel ühepoolselt täiendada ja muuta. Lisade muutmisel ei ole tegemist lepingu muutmisega ja eraldi kokkulepet ei sõlmita.

1.9 Tellijad Sotsiaalkindlustusamet ja Päästeamet esitavad raamlepingu partneritele tellimusi eraldi ent lepingu punkti 3.6.1 alusel kooskõlastatult, ehk järgivad ühiselt raamlepingu partnerite pakkumuste paremusjärjestust. Suuremahuliste tellimuste puhul esitatakse pakkumuste esitamise ettepanekud eraldi. Eraldi majanduslikult soodsaimate pakkumuste pingerida kummagi tellija lõikes ei moodustata.

1.10 Raamlepingu täitmisel tellimuste esitamise järjekorra välja selgitamiseks suhtlevad tellijad (Sotsiaalkindlustusamet ja Päästeamet) omavahel operatiivselt pidades kinni lepingus sätestatud tellimuse esitamise ja täitmise tingimustest.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva majutusteenuse osutamise

peamised tingimused raamlepingu kehtivuse ajal ning tellija poolt raamlepingu partnerile esitatavate tellimuste kord.

2.2 Teenuse täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides (sh tehnilises kirjelduses) ja raamlepingu partneri pakkumuses.

2.3 Riigihanke alusdokumentides toodud tellitava teenuse mahud on ligikaudsed. Tellijal on õigus neid lepingu täitmise käigus vastavalt vajadusele ja kooskõlas lepingu ning riigihangete seadusega muuta.

2.4 Lepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline tähtaegselt osutama riigihanke alusdokumentides määratud teenust vastava tellimuse saamisel.

2.5 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt teenust tellima. 2.6 Raamlepingu alusel tellitava teenuse maksimaalne maht (maksumus) on hanke osas I kuni

120 000 000 eurot. Maksimaalsed maksumused on esitatud tellijate kohta kokku. 2.7 Lepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline tähtaegselt

osutama hanke alusdokumentides määratud teenuseid vastava tellimuse saamisel.

3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel ja tellimuse esitamine 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. Hankeleping sõlmitakse

kirjalikult juhul, kui see tuleneb asutusesisesest hanke- või lepingute sõlmimise korrast. 3.2 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. 3.3 Teenuse tellimiseks esitab tellija raamlepingu partnerile tellimuse raamlepingu partneri

volitatud esindaja e-posti aadressil või telefoni teelt, millele järgneb esimesel võimalusel (max 2 h jooksul) kirjalik kinnitus. Tellimus täidetakse tellimuses esitatud kuupäeval ja ajal.

3.4 Tellimuses esitab tellija teenuse osutamise algusaja, vajadusel kellaaja, teenust vajavate inimeste arvu ja muud teenuse osutamiseks olulised asjaolud.

3.5 Raamlepingu partner kinnitab või lükkab tellimuse tagasi 1 tunni jooksul pärast tellimuse saamist.

3.6 Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel toimub lähtudes raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestusest: 3.6.1 kui tellimuse eeldatav maht on kuni 100 inimest, esitab tellija tellimuse riigihankes

parima pakkumuse teinud raamlepingu partnerile. Kui raamlepingu partner tellimust ei kinnita või teatab, et ta loobub hankelepingu täitmisest, esitab tellija tellimuse paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile. Juhul, kui paremusjärjestuselt eespool oleva(te)l partneri(te)l on kohti pakkuda väiksemas mahus, kui esitatud tellimus, esitatakse ülejäänud majutuskohtade tellimus paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri(te)le. Tellimuse kinnitamisel esitatakse järgmine tellimus paremusjärjestuses järgmisele raamlepingu partnerile. Tellimuste esitamist alustatakse paremusjärjestuse algusest uuesti siis, kui viimasest paremusjärjestuse alusel esitatud tellimusest järjestuses esimesele raamlepingu partnerile on täitunud vähemalt üks kuu, välja arvatud kui tellija on jõudnud tellimuste esitamisega paremusjärjestuse lõpuni ning vajadus teenuse järele on jätkuv.

3.6.2 Kui tellimuse eeldatav maht on suurem RHS § 14 lg 2 p-s 1 toodud piirmäärast (km-ta), siis viib tellija läbi minikonkursi riigihangete registris. Juhul, kui pakkumuse esitamise ettepaneku tulemusena moodustunud paremusjärjestuses eespool oleva(te)l partneri(te)l on kohti pakkuda väiksemas mahus, kui esitatud kutses, jaotatakse ülejäänud majutuskohad paremusjärjestuses järgmis(te)le majutusasutus(te)le. Kui raamlepingu partnerite pakkumuste maksumused on võrdsed, eelistatakse pakkumust, kus pakkumuses on välja toodud rohkem voodikohti. Kui ka seejärel on pakkumused võrdsed, viiakse läbi liisuheitmine.

3.7 Tellijal on õigus p 3.6.1 ja 3.6.2 toodud põhimõtetest kõrvale kalduda ning sõlmida hankeleping partneriga, kes suudab majutada kõik tellimuses esitatud majutust vajavad isikud majutusasutuses, kus tellijal on ees juba teenusel olevaid isikuid, sh, kuid mitte ainult, säilitades leibkondliku terviklikkuse. Samuti on tellijal õigus p 3.6.1 ja 3.6.2 toodud põhimõtetest kõrvale kalduda ja sõlmida hankeleping partneriga asukohas, kus tellijal on juba teenusel isikuid ning tagatud tugiteenuste osutamise võimekus, kui selliste teenuste tagamise kohustus tellijale rakendub. Kui selliseid raamlepingu partnereid on mitu, eelistatakse paremusjärjestuses eespool olnud pakkumust.

3.8 Tellijal on õigus kalduda kõrvale raamlepingu punktis 3.6.2 sätestatud korrast ja teha ettepanek esitada pakkumus kõigile raamlepingu partneritele ka juhul, kui tellimuse eeldatav maht on kuni 100 inimest.

3.9 Kui majutusteenuse tellimisega kaasneb lemmiklooma majutamise vajadus, toimub hankelepingute sõlmimine lähtudes lemmiklooma võimalusega majutusasutuste paremusjärjestusest.

3.10 Kui tellija tegi pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile raamlepingu partneritele, sõlmib tellija hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga. Valiku aluseks on hindamiskriteerium pakkumuse maksumus (madalaim maksumus; osakaal 100%).

4. Tellimuse täitmise tingimused 4.1 Teenust hakatakse osutama alates raamlepingu sõlmimisest vastavalt esitatud tellimustele.

Raamlepingu partner kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega, vastavalt pakkumuses toodud asukohale ja majutuskohtade arvule. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Raamlepingu partner peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

4.2 Raamlepingu partner peab osutama teenust isiklikult vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.3 Tellijal on õigus anda raamlepingu partnerile teenuse osutamiseks juhiseid. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on raamlepingu partnerile täitmiseks kohustuslikud. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks tellijale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib raamlepingu partner järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud tellija tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja tellija ei muuda juhiseid.

4.4 Vajadusel annab tellija esindaja raamlepingu partnerile täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates raamlepingu partneri vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.

4.5 Raamlepingu partner kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid või koostööpartnereid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud.

4.6 Raamlepingu partner tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud load, nõusolekud ja õigused, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava teenuse puhul nende olemasolu eeldatakse.

4.7 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.8 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel raamlepingu partnerilt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.9 Raamlepingu partner on kohustatud teenuse osutamisel järgima teenuse rahastaja tingimusi kui need rakenduvad.

5. Üleandmine 5.1 Pärast teenuse osutamist esitab raamlepingu partner tellijale aruande lepingu alusel

eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse kohta hiljemalt järgneva kuu 10.ks kuupäevaks. Teenuse osutamise aruanne on aluseks tasu maksmisel. Aruandes tuleb välja tuua teenust saavate inimeste arv ja teenusel viibitud päevade arv, osas 1 ka toitlustuskordade arv.

5.2. Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides, tellimuses ja/või pakkumuses sätestatule.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused 6.1 Tellija tasub raamlepingu partnerile osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses

fikseeritud hindadele (edaspidi lepingu hind): 6.1.1 Osa I ühe inimese voodikoha maksumus öö kohta ühikuhind 39,00 eurot; 6.1.2 Osa I hommikusöögi maksumus ühe inimese kohta 8,00 eurot; 6.1.3 Osa I lõunasöögi maksumus ühe inimese kohta 7,00 eurot; 6.1.4 Osa I õhtusöögi maksumus ühe inimese kohta 11,00 eurot; 6.1.5 Osa I ühe tunni seminariruumi maksumus, vähemalt 10 kohaline, 17,00 eurot; 6.1.6 Osa I pesupesemise maksumus (1 kg) – (lisateenus, vajadusel) 4,00 eurot;

Hinnale lisandub käibemaks. Tellimuse maksumus lepingu tähenduses on tellimuses esitatud teenuse mahu/koguse ja teenuse ühikuhindade alusel arvestatud summa.

6.2 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis raamlepingu partner on teinud teenuse

osutamiseks, sh tasu autoriõiguste eest. 6.3 Raamlepingu partneril ei ole lepingu kehtivuse ajal õigust teenuse hinda tõsta. Hinna

alandamine on lubatud. 6.4 Tellija tasub teenuse eest pärast teenuse osutamise aruande allkirjastamist ja selle alusel

esitatud arve saamist üks kord kuus eelmisel kuul tellitud ja üle antud teenuse eest. 6.5 Raamlepingu partner esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke

viitenumber 299920, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja raamlepingu partneri kontaktisikute andmed.

6.6 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva aruande kinnitamisest ja arve esitamisest.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2 Raamlepingu partner vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui teenus on jäänud osutamata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

7.3 Tellija esitab pretensiooni 5 (viie) tööpäeva jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates. 7.3.1 Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata raamlepingu partnerile ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui raamlepingu partner rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.3.2 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada hankelepingu hinda.

7.4 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% hankelepingu maksumusest, aga mitte vähem kui 100 eurot iga rikkumise eest, kui raamlepingu partner ei ole teenust osutanud või üle antud teenus ei vasta lepingutingimustele.

7.5 Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 0,05% hankelepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.6 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on raamlepingu partneril õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast.

7.7 Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel raamlepingu partneri või lepingu punktis 10.3 nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.8 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest raamlepingu partnerile kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. 7.8.1 Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse, kui rohkem kui kolmel korral ei vasta

raamlepingu partneri poolt osutatud teenus lepingutingimustele või raamlepingu partner on rohkem kui kolmel korral teenuse osutamisega hilinenud rohkem kui 2 kalendripäeva;

7.8.2 raamlepingu partner on lepingu täitmise käigus teadlikult esitanud valeandmeid või valeinfot või kui lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi.

7.9 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.10 Kui raamlepingu partner ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus raamlepingu partnerilt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

7.11 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7.11.1 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 7.11.2. Punktis 7.11 nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise

tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1 Mõjutamata eespool punktis 3 sätestatut, toimub lepingu raames teadete edastamine

üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

9. Poolte kontaktisikud 9.1 Tellija kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Liis Paloots, tel 58706922, e-

post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9.2 Raamlepingu partneri kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Maret Sukles, tel 5035 886, e-post [email protected]. Raamlepingu partneri kontaktisikul on õigus esindada raamlepingu partnerit kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on raamlepingu partneri kontaktisikul õigus esindada raamlepingu partnerit ainult raamlepingu partneri esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1 Raamlepingu partner kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning

muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.2 Lepingu täitmisel raamlepingu partnerile või raamlepingu partneriga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist raamlepingu partneri või raamlepingu partneriga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega tellija kohta raamlepingu partnerile teatavaks saanud teave. Raamlepingu partneril ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

10.3 Raamlepingu partner võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

10.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Raamlepingu partner võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning raamlepingu partneril ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.5 Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on raamlepingu partner kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

10.6 Raamlepingu partneril ega raamlepingu partneriga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb raamlepingu partneri vastus kooskõlastada tellijaga.

11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib sõlmimisest 48 kuud või kuni lepingu maksimaalse

kogumaksumuse täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Selguse huvides: pärast lepingu kehtivuse lõppu pooled lepingu alusel uusi hankelepinguid sõlmida ei või, küll aga võivad pooled sõlmida lepingu kehtivuse ajal hankelepinguid, mille täitmise tähtpäev on hilisem kui lepingu lõppemise päev. Viimasel juhul kohaldatakse hankelepingule kuni selle lõppemiseni jätkuvalt ka asjasse puutuvaid lepingu tingimusi.

11.2 Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal raamlepingu partneri nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni (3) kolm kuud.

11.3 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.4 Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. 11.5 Tellijal on lisaks seaduses sätestatud juhtudele õigus leping ette teatamata ühepoolselt

lõpetada, kui: 11.5.1 raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

12. Lõppsätted 12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.2 Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses

avalik.

12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

Tellija Raamlepingu partner (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Maret Sukles peadirektor juhatuse liige

Lisa 1 Majutuskoha kodukord 1. Üldised reeglid 1.1. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt tasutakse majutuse kulu ainult nende

Ukraina kodanike eest, kes on majutusse suunatud SKA infopunktist. 1.2. Sul ei ole kohustus majutuda SKA poolt tagatud majutuskohas. Kui Sul on olemas

lähedased, kes saavad sind majutada, siis palun tee seda ning hoia voodikoht vaba neile, kes päriselt seda abi vajavad.

1.3. Majutuskohas viibides on sul kohustus teha koostööd majutuskoha personali ning riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega, kes osutavad asukohas erinevaid teenuseid (nt nõustamine, infotunnid jms).

1.4. Kui suitsetad toas, lõhud midagi ära või rikud toa sisustust, siis vastutad ise selle eest ning tasud majutuskoha poolt määratud trahvid.

1.5. Kõigi rikkumiste puhul, mis on suunatud majutuskohas viibivate isikute vastu või tekitavad majutuskohas varalist kahju, teavitatakse õiguskaitseorganeid.

1.6. Esmane vastutus lapse turvalisuse ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal, erandjuhtudel eestkostjal või saatjal. Kui tunned, et vajad abi oma kohustuste täitmisel, anna sellest teada majutuse koordinaatorile või helista lasteabi telefonil 116 111.

1.7. Igasuguse valu tekitamine lapsele on keelatud ja see on kriminaalselt karistatav. Kehaline, vaimne ja emotsionaalne väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud. Ära löö last ega karju tema peale!

1.8. Lapsevanema või eestkostja kohustus on last kasvatada, tema järele valvata ning lapse eest igal viisil hoolitseda.

1.9. Lastevanematel on keelatud jätta alla 7a. alaealisi vanema isiku järelevalveta üksinda tuppa.

1.10. Alaealistel (kuni 12a) on keelatud vanemliku järelevalveta joosta majutusasutuses ringi (va. lastetuba), kasutada lifte ja majutusasutusest lahkuda.

1.11. Laps ei tohi ohtu seada kaaslaste ega enese turvalisust: majutusasutuses on rangelt keelatud joosta, rüseleda ja lärmata, kuulata valju muusikat, istuda ja seista kõige käidavamates kohtades (treppidel).

1.12. Majutuskoha töötajatel ei ole õigust anda ravimeid (sh valuvaigisteid), selleks palun pöörduda lähimasse apteeki.

1.13. Majutuskohas viibimise ajal on lemmikloomade võtmine keelatud. 1.14. Kui Sinu käitumine seab ohtu majutuskohas viibivad isikud( oled agressiivne, ähvardav,

vägivaldne, segad teisi külastajaid, suitsetad selleks mitte ettenähtud kohas, tarbid majutuskohas alkoholi), siis Sotsiaalkindlustusametil on õigus sind riiklikust majutusest välja arvata.

1.15. Kui kasutad majutusasutuse ruume sissetuleku teenimise eesmärgil või muuks selliseks ebaseaduslikuks tegevuseks (nt rendid/annad toa kolmandatele isikutele; osutad toas või hotelli territooriumil teenuseid, jms), siis Sotsiaalkindlustusametil on õigus Sind majutusasutusest välja arvata.

2. Majutamise tingimused ja kord

2.1. Sotsiaalkindlustusametil on õigus suunata sind teise majutuskohta. Suunamisel

arvestatakse perekondade ühtsust ning haavatavusest tulenevaid vajadusi. Kui Sa ei nõustu ümbermajutamisega, on Sotsiaalkindlustusametil õigus Sind majutusasutusest välja arvata.

2.2. Kui Sa ei tee koostööd riigi- või kohalike omavalitsuste ametiasutustega (sh Sotsiaalkindlustusameti kontaktisikuga), on Sotsiaalkindlustusametil õigus Sind riigimajutusest väljaarvata.

2.3. Inimesed majutatakse mitmekohalistesse tubadesse. Perekonnaliikmed majutatakse võimaluse korral ühte tuppa.

2.4. Ühte tuppa ei majutata eri soost inimesi, kes ei ole ühe perekonna liikmed, välja arvatud juhul, kui selleks on nad soovi avaldanud.

2.5. Majutuskohas viibival inimesel on keelatud siseneda teise inimese tuppa ilma toas elava isiku nõusolekuta.

2.6. Majutuskohas ei ole lubatud oma algatusel tube vahetada, kõik vahetused tuleb kooskõlastada Sotsiaalkindlustusametiga.

2.7. Majutuskohtkohas on keelatud öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) teiste majutuskohas viibijate häirimine valju jutu, muusika või muu tegevusega.

2.8. Majutuskohas on keelatud alkoholijoobes viibimine ja alkoholi tarbimine. Suitsetamine on lubatud selleks eraldatud aladel. Suitsetamise eest selleks mittelubatud alal on klient kohustatud trahvi tasuma.

2.9. Majutuskohas on lubatud külalisi vastu võtta kell 9.00 kuni 21.00. Väljaspool neid kellaaegu ei tohi külalisi majutuskohas viibida.

2.10. Vajaduse korral (haiguspuhangud, tehnilised probleemid jms) võib majutuskohas külastused keelata.

2.11. Tervisekaitse eesmärgil võib majutuskoht kehtestada erireegleid ( isikukaitsevahendite kasutamine, isolatsiooni nõue jne).

2.12. Majutuskohas on majutatud inimestele tagatud toitlustus vajadusel 3 korda päevas, toitu tuppa viia ei tohi.

2.13. Kui isik pole 72 h jooksul toas (sh kajutis) viibinud, siis Sotsiaalkindlustusamet loeb ta majutusest loobunuks. Juhul kui isik esitab taotluse enne lahkumist Sotsiaalkindlustusametile eemal viibimiseks, võib isik maksimaalselt eemal viibida kokku 6 ööpäeva. Taotlus peab sisaldama põhjendust, kontaktandmeid ja viibimisaadressi.

3. Majutuskoha vara ja ruumide kasutamise kord

3.1. Majutuskohas tuleb suhtuda heaperemehelikult kasutusse usaldatud esemetesse ning

pidada korras kasutuses olevaid elu- ja olmeruume. 3.2. Majutuskohast lahkudes tuleb sul tagastada kasutamiseks antud esemed ja vahendid. 3.3. Majutuskohas on keelatud rikkuda toa sisustust ja kahjustada majutuskoha vara. 3.4. Majutuskohas on keelatud kasutada isiklikke elektrilisi kodumasinaid ja muid seadmeid

ilma majutuskoha töötaja nõusolekuta. 3.5. Majutuskoht ei vastuta Sinu isikliku vara säilimise eest.

4. Majutuskohas keelatud esemete loetelu:

4.1. relvad; 4.2. lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehnilised tooted; 4.3. aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks; 4.4. muud ained või esemed, mis võivad kujutada ohtu teenust saavate isikute ja teiste isikute

elule ja tervisele.

5. Majutuskoha kodukorra rikkumine 5.1. Majutuskoha kodukorra rikkumisel võib Sotsiaalkindlustusameti Sind välja arvata

majutuselt.

Olen tutvunud ja nõustunud majutusasutuse tingimustega. Nimi, kuupäev, allkiri

Hankelepingu Lisa 3 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa 3 (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke Majutamise teenuse osutamine Sotsiaalkindlustusametile ja Päästeametile“ (viitenumber 299920 tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja AS Heal (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada.

3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.

3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele.

3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et:

3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh:

4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või

4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses. 4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 6.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Eelteavitus

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

Raamleping nr 5.2-9/5820-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Päästeamet, registrikood 70000585, asukoht Raua tn 2, 10124 Tallinn (tellija), mida esindab volikirja alusel Sotsiaalkindlustusamet ja AS Heal, registrikood 10075401, asukoht Ranna tee 2, 90403 Haapsalu (edaspidi raamlepingu partner), mida esindab juhatuse liige Maret Sukles, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Majutamise teenuse osutamine

Sotsiaalkindlustusametile ja Päästeametile“ viitenumbriga 299920 (edaspidi riigihange) tulemusena riigihanke osa I (Majutusteenus koos toitlustusega) kohta.

1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses.

1.3 Teenus tellitakse ja rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest, võimalik ka välisvahenditest. Välisvahendite kasutamisel lisatakse teavitamise või märgistamise tingimused nende olemasolul.

1.4 Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1 lepingu muudatused; 1.4.2 käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3 tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda,

vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.4 muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.5 raamlepingu partneriraamlepingu partner pakkumus riigihankes.

1.5 Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus ja muud riigihanke alusdokumendid.

1.6 Raamlepingu partnerina käsitletakse riigihanke menetluses edukaks tunnistatud pakkujaid, kellega sõlmitakse raamlepingud.

1.7 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.7.1 Lisa 1 – Majutuskoha kodukord; 1.7.2 Lisa 2 – Aruande vorm; 1.7.3 Lisa 3 – Andmetöötlusleping.

1.8 Lepingu lisasid 1 ja 2 on tellijal õigus lepingu täitmise vältel ühepoolselt täiendada ja muuta. Lisade muutmisel ei ole tegemist lepingu muutmisega ja eraldi kokkulepet ei sõlmita.

1.9 Tellijad Sotsiaalkindlustusamet ja Päästeamet esitavad raamlepingu partneritele tellimusi eraldi ent lepingu punkti 3.6.1 alusel kooskõlastatult, ehk järgivad ühiselt raamlepingu partnerite pakkumuste paremusjärjestust. Suuremahuliste tellimuste puhul esitatakse pakkumuste esitamise ettepanekud eraldi. Eraldi majanduslikult soodsaimate pakkumuste pingerida kummagi tellija lõikes ei moodustata.

1.10 Raamlepingu täitmisel tellimuste esitamise järjekorra välja selgitamiseks suhtlevad tellijad (Sotsiaalkindlustusamet ja Päästeamet) omavahel operatiivselt pidades kinni lepingus sätestatud tellimuse esitamise ja täitmise tingimustest.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva majutusteenuse osutamise

peamised tingimused raamlepingu kehtivuse ajal ning tellija poolt raamlepingu partnerile esitatavate tellimuste kord.

2.2 Teenuse täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides (sh tehnilises kirjelduses) ja raamlepingu partneri pakkumuses.

2.3 Riigihanke alusdokumentides toodud tellitava teenuse mahud on ligikaudsed. Tellijal on õigus neid lepingu täitmise käigus vastavalt vajadusele ja kooskõlas lepingu ning riigihangete seadusega muuta.

2.4 Lepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline tähtaegselt osutama riigihanke alusdokumentides määratud teenust vastava tellimuse saamisel.

2.5 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt teenust tellima. 2.6 Raamlepingu alusel tellitava teenuse maksimaalne maht (maksumus) on hanke osas I kuni

120 000 000 eurot. Maksimaalsed maksumused on esitatud tellijate kohta kokku. 2.7 Lepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline tähtaegselt

osutama hanke alusdokumentides määratud teenuseid vastava tellimuse saamisel.

3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel ja tellimuse esitamine 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. Hankeleping sõlmitakse

kirjalikult juhul, kui see tuleneb asutusesisesest hanke- või lepingute sõlmimise korrast. 3.2 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. 3.3 Teenuse tellimiseks esitab tellija raamlepingu partnerile tellimuse raamlepingu partneri

volitatud esindaja e-posti aadressil või telefoni teelt, millele järgneb esimesel võimalusel (max 2 h jooksul) kirjalik kinnitus. Tellimus täidetakse tellimuses esitatud kuupäeval ja ajal.

3.4 Tellimuses esitab tellija teenuse osutamise algusaja, vajadusel kellaaja, teenust vajavate inimeste arvu ja muud teenuse osutamiseks olulised asjaolud.

3.5 Raamlepingu partner kinnitab või lükkab tellimuse tagasi 1 tunni jooksul pärast tellimuse saamist.

3.6 Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel toimub lähtudes raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestusest: 3.6.1 kui tellimuse eeldatav maht on kuni 100 inimest, esitab tellija tellimuse riigihankes

parima pakkumuse teinud raamlepingu partnerile. Kui raamlepingu partner tellimust ei kinnita või teatab, et ta loobub hankelepingu täitmisest, esitab tellija tellimuse paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile. Juhul, kui paremusjärjestuselt eespool oleva(te)l partneri(te)l on kohti pakkuda väiksemas mahus, kui esitatud tellimus, esitatakse ülejäänud majutuskohtade tellimus paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri(te)le. Tellimuse kinnitamisel esitatakse järgmine tellimus paremusjärjestuses järgmisele raamlepingu partnerile. Tellimuste esitamist alustatakse paremusjärjestuse algusest uuesti siis, kui viimasest paremusjärjestuse alusel esitatud tellimusest järjestuses esimesele raamlepingu partnerile on täitunud vähemalt üks kuu, välja arvatud kui tellija on jõudnud tellimuste esitamisega paremusjärjestuse lõpuni ning vajadus teenuse järele on jätkuv.

3.6.2 Kui tellimuse eeldatav maht on suurem RHS § 14 lg 2 p-s 1 toodud piirmäärast (km-ta), siis viib tellija läbi minikonkursi riigihangete registris. Juhul, kui pakkumuse esitamise ettepaneku tulemusena moodustunud paremusjärjestuses eespool oleva(te)l partneri(te)l on kohti pakkuda väiksemas mahus, kui esitatud kutses, jaotatakse ülejäänud majutuskohad paremusjärjestuses järgmis(te)le majutusasutus(te)le. Kui raamlepingu partnerite pakkumuste maksumused on võrdsed, eelistatakse pakkumust, kus pakkumuses on välja toodud rohkem voodikohti. Kui ka seejärel on pakkumused võrdsed, viiakse läbi liisuheitmine.

3.7 Tellijal on õigus p 3.6.1 ja 3.6.2 toodud põhimõtetest kõrvale kalduda ning sõlmida hankeleping partneriga, kes suudab majutada kõik tellimuses esitatud majutust vajavad isikud majutusasutuses, kus tellijal on ees juba teenusel olevaid isikuid, sh, kuid mitte ainult, säilitades leibkondliku terviklikkuse. Samuti on tellijal õigus p 3.6.1 ja 3.6.2 toodud põhimõtetest kõrvale kalduda ja sõlmida hankeleping partneriga asukohas, kus tellijal on juba teenusel isikuid ning tagatud tugiteenuste osutamise võimekus, kui selliste teenuste tagamise kohustus tellijale rakendub. Kui selliseid raamlepingu partnereid on mitu, eelistatakse paremusjärjestuses eespool olnud pakkumust.

3.8 Tellijal on õigus kalduda kõrvale raamlepingu punktis 3.6.2 sätestatud korrast ja teha ettepanek esitada pakkumus kõigile raamlepingu partneritele ka juhul, kui tellimuse eeldatav maht on kuni 100 inimest.

3.9 Kui majutusteenuse tellimisega kaasneb lemmiklooma majutamise vajadus, toimub hankelepingute sõlmimine lähtudes lemmiklooma võimalusega majutusasutuste paremusjärjestusest.

3.10 Kui tellija tegi pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile raamlepingu partneritele, sõlmib tellija hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga. Valiku aluseks on hindamiskriteerium pakkumuse maksumus (madalaim maksumus; osakaal 100%).

4. Tellimuse täitmise tingimused 4.1 Teenust hakatakse osutama alates raamlepingu sõlmimisest vastavalt esitatud tellimustele.

Raamlepingu partner kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega, vastavalt pakkumuses toodud asukohale ja majutuskohtade arvule. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Raamlepingu partner peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

4.2 Raamlepingu partner peab osutama teenust isiklikult vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.3 Tellijal on õigus anda raamlepingu partnerile teenuse osutamiseks juhiseid. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on raamlepingu partnerile täitmiseks kohustuslikud. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks tellijale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib raamlepingu partner järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud tellija tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja tellija ei muuda juhiseid.

4.4 Vajadusel annab tellija esindaja raamlepingu partnerile täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates raamlepingu partneri vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.

4.5 Raamlepingu partner kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid või koostööpartnereid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud.

4.6 Raamlepingu partner tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud load, nõusolekud ja õigused, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava teenuse puhul nende olemasolu eeldatakse.

4.7 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.8 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel raamlepingu partnerilt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.9 Raamlepingu partner on kohustatud teenuse osutamisel järgima teenuse rahastaja tingimusi kui need rakenduvad.

5. Üleandmine 5.1 Pärast teenuse osutamist esitab raamlepingu partner tellijale aruande lepingu alusel

eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse kohta hiljemalt järgneva kuu 10.ks kuupäevaks. Teenuse osutamise aruanne on aluseks tasu maksmisel. Aruandes tuleb välja tuua teenust saavate inimeste arv ja teenusel viibitud päevade arv, osas 1 ka toitlustuskordade arv.

5.2. Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides, tellimuses ja/või pakkumuses sätestatule.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused 6.1 Tellija tasub raamlepingu partnerile osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses

fikseeritud hindadele (edaspidi lepingu hind): 6.1.1 Osa I ühe inimese voodikoha maksumus öö kohta ühikuhind 39,00 eurot; 6.1.2 Osa I hommikusöögi maksumus ühe inimese kohta 8,00 eurot; 6.1.3 Osa I lõunasöögi maksumus ühe inimese kohta 7,00 eurot; 6.1.4 Osa I õhtusöögi maksumus ühe inimese kohta 11,00 eurot; 6.1.5 Osa I ühe tunni seminariruumi maksumus, vähemalt 10 kohaline, 17,00 eurot; 6.1.6 Osa I pesupesemise maksumus (1 kg) – (lisateenus, vajadusel) 4,00 eurot;

Hinnale lisandub käibemaks. Tellimuse maksumus lepingu tähenduses on tellimuses esitatud teenuse mahu/koguse ja teenuse ühikuhindade alusel arvestatud summa.

6.2 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis raamlepingu partner on teinud teenuse

osutamiseks, sh tasu autoriõiguste eest. 6.3 Raamlepingu partneril ei ole lepingu kehtivuse ajal õigust teenuse hinda tõsta. Hinna

alandamine on lubatud. 6.4 Tellija tasub teenuse eest pärast teenuse osutamise aruande allkirjastamist ja selle alusel

esitatud arve saamist üks kord kuus eelmisel kuul tellitud ja üle antud teenuse eest. 6.5 Raamlepingu partner esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke

viitenumber 299920, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja raamlepingu partneri kontaktisikute andmed.

6.6 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva aruande kinnitamisest ja arve esitamisest.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2 Raamlepingu partner vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui teenus on jäänud osutamata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

7.3 Tellija esitab pretensiooni 5 (viie) tööpäeva jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates. 7.3.1 Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata raamlepingu partnerile ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui raamlepingu partner rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.3.2 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada hankelepingu hinda.

7.4 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% hankelepingu maksumusest, aga mitte vähem kui 100 eurot iga rikkumise eest, kui raamlepingu partner ei ole teenust osutanud või üle antud teenus ei vasta lepingutingimustele.

7.5 Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 0,05% hankelepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.6 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on raamlepingu partneril õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast.

7.7 Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel raamlepingu partneri või lepingu punktis 10.3 nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.8 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest raamlepingu partnerile kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. 7.8.1 Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse, kui rohkem kui kolmel korral ei vasta

raamlepingu partneri poolt osutatud teenus lepingutingimustele või raamlepingu partner on rohkem kui kolmel korral teenuse osutamisega hilinenud rohkem kui 2 kalendripäeva;

7.8.2 raamlepingu partner on lepingu täitmise käigus teadlikult esitanud valeandmeid või valeinfot või kui lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi.

7.9 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.10 Kui raamlepingu partner ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus raamlepingu partnerilt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

7.11 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7.11.1 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 7.11.2. Punktis 7.11 nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise

tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1 Mõjutamata eespool punktis 3 sätestatut, toimub lepingu raames teadete edastamine

üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

9. Poolte kontaktisikud 9.1 Tellija kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Liis Paloots, tel 58706922, e-

post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9.2 Raamlepingu partneri kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Maret Sukles, tel 5035 886, e-post [email protected]. Raamlepingu partneri kontaktisikul on õigus esindada raamlepingu partnerit kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on raamlepingu partneri kontaktisikul õigus esindada raamlepingu partnerit ainult raamlepingu partneri esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1 Raamlepingu partner kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning

muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.2 Lepingu täitmisel raamlepingu partnerile või raamlepingu partneriga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist raamlepingu partneri või raamlepingu partneriga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega tellija kohta raamlepingu partnerile teatavaks saanud teave. Raamlepingu partneril ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

10.3 Raamlepingu partner võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

10.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Raamlepingu partner võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning raamlepingu partneril ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.5 Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on raamlepingu partner kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

10.6 Raamlepingu partneril ega raamlepingu partneriga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb raamlepingu partneri vastus kooskõlastada tellijaga.

11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib sõlmimisest 48 kuud või kuni lepingu maksimaalse

kogumaksumuse täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Selguse huvides: pärast lepingu kehtivuse lõppu pooled lepingu alusel uusi hankelepinguid sõlmida ei või, küll aga võivad pooled sõlmida lepingu kehtivuse ajal hankelepinguid, mille täitmise tähtpäev on hilisem kui lepingu lõppemise päev. Viimasel juhul kohaldatakse hankelepingule kuni selle lõppemiseni jätkuvalt ka asjasse puutuvaid lepingu tingimusi.

11.2 Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal raamlepingu partneri nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni (3) kolm kuud.

11.3 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.4 Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. 11.5 Tellijal on lisaks seaduses sätestatud juhtudele õigus leping ette teatamata ühepoolselt

lõpetada, kui: 11.5.1 raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

12. Lõppsätted 12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.2 Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses

avalik.

12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

Tellija Raamlepingu partner (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Maret Sukles peadirektor juhatuse liige