Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Sweco Projekt AS

[email protected]

Teie 13.03.2026

Meie 06.04.2026 nr 9.2-3/26/815-4

Lüganuse valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava 2026-

2037 kooskõlastamine

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse

(edaspidi ÜVVKS) § 15 lg 3 kooskõlastamiseks korrigeeritud Lüganuse valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) aastateks 2026-2037. ÜVKA-d on

täiendatud vastavalt ameti 27.02.2026 kirjas nr 9.2-3/26/815-2 toodud märkustele.

ÜVKA koostamise eesmärgiks on kiirendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengut, suunates

organisatsioonilised ja majanduslikud meetmed sihipärasemalt. ÜVKA ülesanne on muuhulgas

anda hinnang ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevale olukorrale, analüüsida piirkonna

põhjavee kvaliteeti, hinnata, milline hakkab olema elanikkonna veetarbimine ühisveevärgi ja-

kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning hinnata süsteemi rekonstrueerimise ja rajamise

maksumusi, näidata tulekustutusvee saamise võimalusi, liigvee ärajuhtimise vajadusi ning tuua

välja keskkonnakaitsega seotud probleemid.

ÜVKA-s on muuhulgas välja toodud järgmine:

 Lüganuse valla ÜVKA hõlmab vallas Kiviõli ja Püssi linna, Lüganuse, Sonda ja Erra

alevikke ning Purtse, Varja, Savala, Uniküla, Maidla, Erra-Liiva ja Soonurme külasid.

 Lüganuse valla põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks on Kambriumi-Vendi Gdovi

põhjaveekogum, Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum, samuti nende ühine

kasutus. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett kasutatakse vaid Sonda aleviku

ühisveevärgi puurkaevudes.

 Lüganuse vallas on vee-ettevõtjaks Järve Biopuhastus OÜ, kes osutab veevarustuse- ja

kanalisatsiooniteenust.

 ÜVKA-s planeeritud tegevused on kajastatud kahes ajalises perioodis: lühiajaline

programm (2026-2030) ning pikaajaline programm (2031-2037) vastavalt

investeeringute rahastamise skeemile. Pikaajalises programmis sisalduvad

investeeringuprojektid võib alati kanda üle lühiajalisse programmi nende prioriteetsuse

ilmnemisel ja/või rahastamisvõimaluste tekkel.

 Kiviõli linna veevajadus ja -tarbimine on täna ja perspektiivis tagatud Kiviõli linna

veehaarde enamasti kolme töötava (nr 36, 38 ja 71) ja ühe (nr 41) reservpuurkaevuga.

Kokku on Kiviõli linna veehaardes täna veel alles viis ÜVK puurkaevu, kuid nendest

puurkaev nr 43 (2312) on kavas tamponeerida lühiajalises programmis ning puurkaevud

nr 39 (kat nr 2311), 39a (2302) ja 37 (2297) on tänaseks tamponeeritud.

Kiviõli veehaarde, -töötlus ja pumplakompleks rekonstrueeriti-ehitati aastakümneid

tagasi EL ISPA 17 linna projekti raames (1998-2000). Tänase seisuga vajavad

rekonstrueerimist nii puurkaev nr 36 (kat nr 2298) kui nr 38 (kat nr 2299).

Veetöötlusjaam on tehniliselt amortiseerunud, rajatised vajavad remonti (värvimine,

avad). Veetöötlusjaama hoones on lisaruum, kus asuvad kloreerimisseadmed ja

varugeneraator elektrienergia tootmiseks. Kiviõli linna veetöötlusjaama tarbeks on

rajatud kaks hoonet – üks on töötlusjaam ja teine on soojustatud hoone veereservuaaride

tarbeks.

2(4)

Tänase seisuga on rekonstrueeritud ja suhteliselt heas seisundis küll enamik Kiviõli linna

veetorustikust, samal ajal Kaevurite, Laste, Piiri, Muru jt tänavate veetorustik vajab

renoveerimist.

Kiviõli linna veevärgi joogivee kvaliteet vastab sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr

61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijate teabe

esitamise nõuded1“ (edaspidi määruse nr 61) nõuetele.

 Püssi linnas oli 2025. a ühisveevärgiga liitunuid 96% elanike arvust. Liitumisvõimalus

on antud kõigile linna elanikele ja ettevõtetele. Hiljemalt käesoleva arendamise kava

perioodi lõpul on kavas tagada veeühendus ka Roodu aiandusühistu piirkonda, kus

inimesed aktiivselt suvilaid aastaringseiks elamuteks kohandavad või ehitavad.

Veetöötlusjaam on rekonstrueeritud 2012. aastal. Veetöötlusjaama on paigaldatud

diiselgeneraator.

Püssi linna joogiveeallikaks on puurkaev nr 1 (kat nr 2964). Reservis on puurkaev nr 2

(kat nr 50813).

Veevõrk on suures osas rekonstrueeritud, sealhulgas Metsa, Hõbepaju, Raudtee jt

tänavate piirkonnas, kuid vanemad ühisveevärgi torustikud Pargi, Põllu ja Männiku

tänavatel on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

Püssi linna veevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.

 Lüganuse aleviku ühisveevärgiga oli aastal 2024 ühendatud 53% aleviku elanikust. Osa

Lüganuse alevikust, Kiviõli-Varja teest lõuna poole jääv aleviku osa, eeskätt Pargi tn

elamud on ühendatud Püssi linna ühisveevärgi toitele. Pikaajalises programmis on kavas

tagada ühisveevärgiteenus ka aleviku põhjapoolsemale osale, kus täna ühisveevarustus

puudub.

Lüganuse aleviku ühisveevärk baseerub puurkaevul nr 1 (kat nr 2331) ja nr 2 (kat nr

2332). Puurkaev kat nr 2332 on reservis. Puurkaev nr 1 (kat nr 2331) on rekonstrueeritud

2009. aastal ning varustatud veetöötlusseadmetega. Veevärgis esinevad probleeme raua

ja mangaani sisalduse osas. Probleemiks on filtrite pesu töötlemata veega. Veetöötlus

vajab ümberehitamist. Torustikud on suures osas rekonstrueeritud 2014. aastal.

Vanemad torustikud ja liitmikud on halvas seisukorras ja vajavad vanuse või

hüdrauliliste nõuete mittetäitmise tõttu väljavahetamist.

Lüganuse aleviku veevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.

 Sonda alevik ühisveevärk baseerub käesoleval ajal ühel, Laane tn puurkaevpumplal,

puurkaev nr 57793. Laane puurkaevpumpla rekonstrueeriti ja veetöötluse osa täiendati

oluliselt aastal 2024. Reservis olevad puurkaevpumplad - Lasteaia puurkaev nr 2415,

Rahvamaja puurkaev nr 51505, Metsa puurkaev nr 2414, Depoo puurkaev nr 2417.

Sonda aleviku ühisveevärgiga oli aastal 2024 ühendatud 86% aleviku elanikust.

Sonda aleviku veevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.

 Erra aleviku ühisveevärgiga on täna varustatud ligikaudu 73% küla elanikust.

Ühisveevärk baseerub Elamute puurkaevul kat nr 2232. Puurkaevpumpla on

rekonstrueeritud 2010. aastal. Veetöötlusjaam tuleb ümber ehitada. Veetorustike seisund

on halb.

Erra aleviku ühisveevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.

 Erra-Liiva küla veevõrk on ühendatud Kiviõli linna veevõrguga. Külas on kaks

puurkaevu Liiva puurkaev kat nr 2422 (reservis) ja Pajualuste puurkaev kat nr 4159.

 Purtse küla ühisveevärk koosneb kahest piirkonnast – Keskuse piirkond, kus asuvad

korterelamud, kauplus jm, baseerub ühel puurkaevul, küla puurkaev nr 2227 ning

Purtse-Liiva piirkond, mida teenindab uus Purtse Uuendi puurkaev nr 59059. Erinevad

veevarustuspiirkonnad pole omavahel ühendatud, vajaliku ühenduse nähakse ette

käesoleva arendamise kava raames. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 30%

elanikkonnast.

Purtse keskuse puurkaevpumpla (puurkaev kat nr 2227) on rekonstrueeritud aastal 2009

ja varustab elanikke ja teenindusasutusi joogiveega. Pumpla veetöötlus vajab

ümberehitust.

Purtse Uuendi puurkaev nr 59059 on rajatud 2018. aastal ning teenindab Purtse-Liiva

tööstus- ja farmipiirkonna ühisveevärki, sh 18 eramut. Veetöötlus- ja II astme

3(4)

pumplakompleks rajati puurkaevule aastal 2023. NaOCl doseerimisega

desinfektsioonisüsteem võimaldab kõrvaldada mikrobioloogilise reostuse.

Purtse küla ühisveevärgi torustikud on osaliselt rekonstrueeritud, aga vanemad

torustikud halvas seisukorras.

Purtse küla ja Purtse-liiva piirkonna ühisveevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr

61 nõuetele.

 Varja küla ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 34% elanikkonnast. Ühisveevärki

teenindab Varja keskuse puurkaev kat nr 2238. Puurkaevpumplakompleks on

rekonstrueeritud aastal 2009. Pumpla on varustatud veetöötlusseadmetega.

Veetöötlussüsteem vajab perspektiivis tervikuna ümberehitamist.

Käesolevaks ajaks on vanemad torustikud ja liitmikud halvas seisukorras. Kuna külas on

teenusega varustatud vaid peamiselt keskuse kortermajade elanikud, on kavas

perspektiivis veevõrku laiendada ning ka rekonstrueerida.

Varja küla ühisveevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.

 Maidla külas on kaks puurkaevu – Maidla Kooli puurkaev nr 14898 ja Maidla kodu ehk

Nurme puurkaev nr 4225. Iga puurkaev toidab eraldi teeninduspiirkonda.

Ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 91% elanikkonnast.

Maidla Kooli puurkaevpumplakompleks on rekonstrueeritud aastal 2009 ja varustatud

veetöötlusseadmetega. Maidla Nurme ehk Kodu puurkaevpumpla on rekonstrueeritud ja

kaasajastatud 2003. a. Veetöötlusseadmed puuduvad. Käesoleva arendamise kava

raames nähakse ette veetöötlusseadmete paigaldamise Maidla Kodu puurkaevpumplale.

Lisaks nähakse ette Maidla Kooli pumplas paiknevate seadmete asendamise ning

süsteemi ümbertöötamise oksüdatsiooniks aereerimisega. Suurem osa torustikust on

suhteliselt heas seisundis.

Maidla küla ja Maidla Kodu piirkonna ühisveevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse

nr 61 nõuetele.

 Savala-Uniküla külades on kaks eraldiseisvat veevõrku ning veevarustus baseerub

kahel puurkaevul: Savala puurkaev kat nr 2617 ja Uniküla Vesi MTÜ puurkaev kat nr

14379. Uniküla puurkaev kat nr 2616 on reservis ja perspektiivis pakutakse välja

võimaluse puurkaevu tamponeerida. Samas ei ole välistatud ka puurkaevu

konserveerimine ja reservi jätmine. 2023. a rekonstrueeriti täielikult Savala ja Uniküla

Vesi MTÜ puurkaevpumplad ja paigaldatud on veetöötlusseadmed.

Ühisveevärgiga on liitunud ca 94% elanikkonnast.

Savala-Uniküla külades vastab ühisveevärgi joogivee kvaliteet määruse nr 61 nõuetele.

 Soonurme küla ühisveevärgi piirkonnas on teenusega liitunud ca 89% elanikkonnast.

Külas on kaks puurkaevu kat nr 5411 ka kat nr 5864. Viimane on ette nähtud

likvideerida. Puurkaev- ja veevarustuspumpla on täielikult amortiseerunud ja vajab

täielikku rekonstrueerimist, sisuliselt uuesti ehitamist ning veetöötlusseadmete

paigaldamist. Puurkaevpumpla rekonstrueerimine nähakse ette olemasolevates

asukohtades. Vanemad torustikud on halvas seisukorras.

Soonurme küla ühisveevärgi joogivee kvaliteet ei vasta määruse nr 61 nõuetele raua,

mangaani, coli-laadsete bakterite sisalduse osas. Pidevalt teostatakse nii puurkaevu

kloreerimist kui joogivee kvaliteedi seiret. Kuna puurkaev on tehniliselt amortiseerunud,

otsitakse uut kohta uue puurkaevu rajamiseks.

Tulenevalt ÜVVKS § 15 lg 3 kooskõlastab amet korrigeeritud Lüganuse valla ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037.

Juhime tähelepanu, et

 Lüganuse aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeemil on tamponeeritava puurkaevu

(kat nr 2332) number PK2;

 Seletuskirja lk 198 ptk-s 9.1 on esitatud Järve Biopuhastus OÜ tegevuspiirkondade loetelu.

Soovitame lisada, millistes Jõhvi valla piirkondades on Järve Biopuhastus OÜ vee-

ettevõtja. OÜ Järve Biopuhastus on määratud vee-ettevõtjaks järgmistes Jõhvi valla (endise

Toila valla) piirkondades: Järve küla, Peeri küla, Täkumetsa küla ja Mõisamaa küla.

4(4)

 Tabelis „Investeeringute mahud 2026-2037“ on märgitud „Pikaajaline programm 2031-

2036“. ÜVKA kohaselt on pikaajalise programmi aastavahemikuks 2031-2037.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Kalinina

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Anna Kalinina

505 3776 [email protected]