Taotlus

Lisa 2. Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala asukohaskeem

Projekti asukoht

Töö nimetus

Reg kood: 12432118 Tiigi 78, 50410 Tartu [email protected] www.roadplan.ee

Tellija

Joonise nimetus

Töö nr

Joonise nr

Staadium Mõõtkava Kuupäev

Teelise 4 10916 Tallinn [email protected] www.mnt.ee

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

18046Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1

asuv VI ehitusala

Eskiisprojekt 23.11.2020

2.1Asendiplaan (Lennujaama sõlm)

-

Projektijuht

Projekteerija

Tehnik

-

Indrek Oden

Priidu Kooskora

Silver Kuum

-

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir

Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet) Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab projekteerimistingimused KOV) Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet) Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab projekteerimistingimused KOV)

Töö nimetus

Reg kood: 12432118 Tiigi 78, 50410 Tartu [email protected] www.roadplan.ee

Tellija

Joonise nimetus

Töö nr

Joonise nr

Staadium Mõõtkava Kuupäev

Teelise 4 10916 Tallinn [email protected] www.mnt.ee

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

18046Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1

asuv VI ehitusala

Eskiisprojekt 23.11.2020

2.3Asendiplaan (Reola sõlm, alternatiiv 2)

-

Projektijuht

Projekteerija

Tehnik

-

Indrek Oden

Priidu Kooskora

Silver Kuum

-

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir

Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet) Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab projekteerimistingimused KOV) Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet) Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab projekteerimistingimused KOV)

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2

Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti

koostamiseks“ lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala

ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Maanteeamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse

juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 94901:007:0686; 94901:007:0698; 94901:007:1141;

94901:007:1142; 94901:007:1760; 94901:007:1836;

94901:007:1786; 94901:007:1787; 94901:001:0550;

94901:001:0137; 94901:001:0133; 94901:001:0131;

94901:009:0268; 94901:009:0266; 94901:009:0264,

94901:009:0259; 94901:009:0257; 94901:009:0255;

94901:009:0253; 94901:009:0251; 94901:009:0395;

94901:009:0529; 94901:001:0218; 28301:001:0760;

28301:001:0589; 28301:001:0588; 28301:001:0801;

28301:001:0055; 94901:009:0324; 94901:009:0325;

94901:009:0388; 28301:001:0490; 94901:009:0062;

94901:009:0504; 94901:009:0389; 94901:007:1758;

94901:009:0111; 94901:009:0112; 94901:009:0110

4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Kambja vald (Tõrvandi alevik, Ülenurme

alevik, Reola küla, Lepiku küla ja Uhti küla).

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1.

*Punktis 4.1 on toodud olemasolevate riigiteede katastriüksused ja katastriüksused, kuhu

eeldatavasti projekteeritakse riigitee koosseisu kuuluvad teed ja rajatised (info on esitatud

eskiislahenduse alusel). Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava

teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa kuulub üle-

euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa

teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab

Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa

piiripunktiga.

Projekteeritav lõik asub Tartu linna lähialal ning see on arenev

piirkond.

Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul km

186,9-187,444 2019 a. riikliku teeregistri andmetel on 13229

a/ööp (raskeliikluse osakaal 5%), km 187,444-189,653 13638

a/ööp (raskeliikluse osakaal 4%), km 189,653-190,9 8395

a/ööp (raskeliikluse osakaal 4 %).

Antud objektiga varasemalt teostatud projektid:

 Roadplan OÜ töö nr 18046 „Põhimaantee 2 (E263)

Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 190,4-194,1 asuva VI

ehitusala lõigu ehituse eskiisprojekt“, mille koosseisus

teostati kergliikluse prognoos (ERC Konsultatsioon OÜ töö

nr 12-2/2018), liiklusuuring (ERC Konsultatsioon OÜ töö nr

12-1/2018) ning keskkonnamõjude eelhinnang (OÜ

Hendrikson & Ko töö nr 18003101).

5.1.2. Projekti eesmärk  Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9

väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks koos

eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste teede ning rajatistega.

 Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse

määramine projekteeritaval lõigul.

 Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning

liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele

transpordiliikudele (sh jalakäijad ja jalgratturid,

ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus,

põllumajandus, jms).

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Riigiteel nr 2 100 km/h, ülejäänud projektalale jäävatel

riigiteedel 50 km/h-90 km/h; põhjendatud juhtudel madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv Riigiteel 2 projektala algusest Reola liiklussõlmeni 4, Reola

sõlmest projektala lõpuni 2, ülejäänud projektalale jäävatel

riigiteedel 2

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.

5.2.2. Projekti koostamisel arvestada lisas 2 esitatud eskiislahendusest, kuid tuleb arvestada,

et lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteeritava 2+2 sõidurajaga maanteega (riigitee 2) külgnevatel erakinnistutel

näha ette mahasõitude likvideerimine ning juurdepääsude lahendamine olemasoleva

teedevõrgustiku või projekteeritavate kogujateede abil. Ülejäänud riigitee 2

projekteeritavas lõigus hinnata olemasolevate mahasõitude sulgemise võimalikkust

kui juurdepääs on võimalik lahendada olemasoleva või projekteeritava

teedevõrgustiku abil.

5.2.4. Riigiteedel 22132 Ülenurme−Külitse, 22133 Reola−Unipiha ja 61 Põlva−Reola näha

ette olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele või

mahasõidu likvideerimine kui mahasõit on ebavajalik või dubleeriv. Täiendavaid

mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.5. Projekteerida riigitee 2 km 188,351 asuva kohaliku Vahtra tn ristmiku likvideerimine.

Lahendada juurdepääs Vahtra tänavale Lennu liiklussõlme kaudu.

5.2.6. Projekteerida riigitee 2 km 188,853 asuva kohaliku Reola-Lennuvälja tee ristmiku ja

riigitee 2 km 188,854 asuva kohaliku Lennu−Vangi tee ristmiku likvideerimine.

Jalakäijate liikumise tagamiseks projekteerida sellesse piirkonda jalakäijate tunnel.

Sõidukite liikumine lahendada perspektiivse Reola liiklussõlme kaudu.

5.2.7. Projekteerida riigitee 2 km 190,13-190,16 piirkonnas kohalike teede (Roosi tn ja

Nõlva tn) ristmike likvideerimine. Jalakäijate liikumise tagamiseks projekteerida

sellesse piirkonda jalakäijate tunnel. Sõidukite liikumine lahendada perspektiivse

Reola liiklussõlme kaudu.

5.2.8. Projekteerida riigitee 2 km 190,538 ja 190,608 asuvate ristmike likvideerimine.

5.2.9. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.

5.2.10. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste paigutuse vastavusse viimine

lähtudes liiklusohutusest ja lisas 2 esitatud eskiislahenduse põhimõtetest.

5.3.2. Riigitee 2 km 187,152 asuv parempoolne „Ülenurme“ bussipeatus nihutada riigitee

22132 äärde.

5.3.3. Riigitee 2 km 189,322 ja km 189,405 asuvad „Reola“ bussipeatused lahendada

projekteeritavas Reola liiklussõlmes.

5.3.4. Riigitee 2 km 190,570 ja km 190,594 asuvad „Uhti“ bussipeatused nihutada

projekteeritava Uhti küla jalakäijate tunneli lähistele.

5.3.5. Riigitee 2 äärde projekteerida suletud taskuga bussipeatused. Ülejäänud riigiteede

ääres projektala ulatuses selgitada sobilik bussipeatuse tüüp vastavalt juhendile

„Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“.

5.3.6. Kaaluda bussipeatustesse ooteplatvormide ja -paviljonide projekteerimist vastavalt

juhendile „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteed projekteerida lähtudes lisas 2 esitatud eskiislahenduse põhimõtetest.

5.4.2. Terviklahenduse tagamiseks kavandada vajadusel olemasolevate kergliiklusteede

ümberehitamine.

5.4.3. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“.

5.4.4. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. Lisas 2 toodud eskiislahenduse põhimõtetele tuginedes projekteerida:

5.5.1.1.riigitee 2 km 187,233 asuva Lennu jalakäijate tunneli pikendamine

5.5.1.2.riigitee 2 km 187,551 asuva Lennu viadukti kõrvale täiendav viadukt

5.5.1.3.riigitee 2 km 188,85 asuvate kohalike teede (Lennu−Vangi tee ja Reola−Lennuvälja

tee) ja riigitee ristmiku asemele Vangi jalakäijate tunnel

5.5.1.4.riigitee 2 km 189,653 asuva Reola ristmiku asemele Reola liiklussõlm

5.5.1.5.riigitee 2 km 190,13-190,16 kohalike teede (Roosi tn ja Nõlva tn) ristmike asemele

Uhti küla jalakäijate tunnel.

5.5.2. Vastavalt mürauuringu tulemustele projekteerida müra leevendavad meetmed.

5.5.3. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele projekteerida leevendavad meetmed elupaikade

sidususe tagamiseks.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“.

Valgustuse täpne ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus.

5.6.2. Projekti mahus lahendada ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus,

et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km

186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 3 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ei kavandata

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmike läbilaskvust ja määrata

teenindustaset, katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust,

liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja

võimalikke ümberjagunemisi sh

riigiteedel, kohalikel teedel ja erateedel.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Maanteeameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada kogu lõigu ulatuses mahus, mis

võimaldab määrata müratõkete rajamise

vajaduse ning esitada leevendavad

meetmed.

☒ Ulukiuuring Teostada mahus, mis võimaldab välja

selgitada olemasoleva ja kavandatava

transpordi ja loomade liikumisteede

vahelisi konfliktalasid ning esitada

leevendavaid meetmeid elupaikade

sidususe tagamiseks.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Anni Luht, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht

Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiis

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

Alus: projektala lähedusse

jäävad kaitsealuste liikide

kasvukohad

Kirja nr:04.01.2021 nr 7-

9/20/21527-2

Keskkonnaamet andis seisukoha projekteerimistingimuste eelnõule 04.01.2021.a kirjaga nr 7-9/20/21527-2, milles

seadis tingimused, millega tuleb projekteerimisel arvestada. Kiri on määratud ametkondlikuks kasutamiseks (AK

viide: AvTS § 35 lg 1 p 8).

Otsus:

Keskkonnaameti tingimuste osas on pädev astus Kambja

Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

Alus: projektalale jäävad

maaparandusehitised

Kirja nr: 13.01.2021 nr 6.2-

2/1587

Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti kirjast: Peetri tee projektala ristub maaüksuste Taga−Vapra (94901:009:0131), Vapra−Lennuvälja (94901:009:0133) ja Nirgi

tee (94901:009:0249) piiril maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020060/001) eesvoolukraaviga. Lisaks ristuvad

Nirgi teega Nirgi tee 15 ja 18 piirkonnas kaks ja maaüksusega Nirgi teeääre (94901:009:0248) samuti kaks

maaparandusehitise Kuldi I (2104440020060/001) kollektoreesvoolu (vt lisatud eesvoolude asendiplaanid 1 ja 2).

Vahtra tänava projektala ristub Vahtra tn 12, 14a, 17 ja 17a piirkonnas maaparandusehitise Kuldi I

(2104440020060/001) eesvoolukraaviga (vt lisatud eesvoolude asendiplaanid 1 ja 2).

Reola−Lennuvälja tee lõik 1 (28301:001:0541) projektala ristub Mingi tee ristmikul maaparandusehitise Kuldi I (kood

2104440020070/002) kollektoreesvooluga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3).

Vilja tee projektala ristub Vilja tee 8 ja 10 piiril maaparandussüsteemi ehitise Kuldi I (kood 2104440020070/003)

kollektoreesvooluga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3).

Lennu−Vangi tee lõik 1 (28301:001:0226) mahasõidu projektala ristub Varju maaüksusel (94901:009:0491)

maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020070/002) eesvoolukraaviga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3).

Osa Valgekõrtsi tee-Nõlva tn projektalast (Valgekõrtsi tee 6 [94901:009:0354]) paikneb maaparandusehitise Nõlva

2104440020080/001 maa-alal (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 4).

Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimistingimuste eelnõud

Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks

alljärgnevatel tingimustel:

1. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda olemasolevad maaparandussüsteemide elemendid.

Maaparandussüsteemide teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu

esindusse [email protected]. Projekti geodeetiline alusplaan kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

2. Projektlahendusega tagada maaparandussüsteemi eesvoolude edaspidine toimimine. Sademevett ei ole lubatud

juhtida maaparandussüsteemi kollektoreesvooludesse. Sademevett on lubatud juhtida maaparandussüsteemi

eesvoolukraavidesse (avatud eesvool). Vajadusel näha ette Vahtra tänava aluse truubi rekonstrueerimine.

3. Projektlahenduses näha ette Nirgi tee (94901:009:0249), Vilja tee (28301:001:0808) ja Reola−Lennuvälja tee lõik

L1 (28301:001:0541) ja Nirgi teeääre (94901:009:0248) maaüksustel projekteeritavasse alasse jäävate

eesvoolukollektori lõikude asendamine kinnise plasttoruga.

4. Ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Enne ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks esitamist

kooskõlastada projektlahendus projekteerija poolt Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Põhjendus/selgitus:

Põllumajandus- ja Toiduameti edastatud jooniseid ei ole lisatud

arvamuste ja kooskõlastuste koondtabelisse.

Otsus:

Põllumajandus- ja Toiduameti tingimuste osas on pädev astus

Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse

lisas 2.

3 Maa-amet

Alus: projektiga hõlmatud

alale jääb mitmeid Maa-

ametile kuuluvaid

kinnisasju

Kirja nr: 08.01.2021 nr 6-

3/20/19100-2

Väljavõte Maa-ameti kirjast:

Projekti alas asub riigi omandis olev Peetri tee 10 kinnisasi (tunnus 94901:001:0550), mille riigivara valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eskiisjoonisel on kinnisasja lääneserva projekteeritud

sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus ja selle kõrvale on projekteeritud

kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Palume tagada Peetri tee 10 kinnisasjale

mahasõit projekteeritavalt sõiduteelt (üle projekteeritava kergtee).

Lisaks on projekti alas järgmised maaüksused:

Selgitus/põhjendus:

Projektlahenduse koostamisel arvestatakse Peetri kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu lahendusega, kus on mh näidatud

mahasõidu asukoht Peetri tee 10 kinnisasjale, kuid tuleb arvestada,

et VI ehitusala ehitusprojekti koosseisus on kavas lahendada

üksnes olemasolevate mahasõitude remont. Uusi mahasõite (k.a

Peetri tee 10 kinnisasjale) projektiga ei lahendata.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

2

1. Sõpruse park maaüksus (tunnus 28301:001:0760). Maaüksuse kaguossa on projekteeritud sõidutee ja selle

kõrvale kergliiklustee. Mõlema objekti osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Ülenurme

Vallavalitsus on 28.06.2016 esitanud Tartu maavanemale taotluse nr 5-5/1763 Sõpruse pargi maaüksuse

munitsipaalomandisse saamiseks haljasalana. Tartu maavanem teatas 13.03.2017 kirjaga nr 8-1/2154-4

Ülenurme Vallavalitsusele, et ei ole võimalik rahuldada Ülenurme valla taotlust Sõpruse pargi maaüksuse

munitsipaalomandisse andmiseks ning tagastas maa munitsipaalomandisse andmise toimiku. Maa-amet on

09.07.2020 kirjaga nr 6-7/20/10167 teavitanud Kambja Vallavalitsust, et maaüksus on otstarbekas jätta riigi

omandisse. 2. Roosi tänav maaüksus (tunnus 28301:001:0801). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema

19.09.2017 korraldusega nr 1-1/987, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele

on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet.

3. Nõlva tee lõik 1 maaüksus (tunnus 28301:001:0844). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema

27.11.2017 korraldusega nr 1-1/1322, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele

on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet ja sõidutee, mille osas

annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus.

4. Vilja tee maaüksus (tunnus 28301:001:0808). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema

20.09.2017 korraldusega nr 1-1/1011, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele

on projekteeritud sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus.

Maa-ametil puuduvad vastuväited riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala

ehitusprojekti Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimistingimuste eelnõude osas. Palume arvestada

käesolevas kirjas tehtud märkusega ning edastada valminud projektlahendus Maa-ametile seisukoha andmiseks enne

ehitusloa taotlemise menetlust. Projekti materjalidele palume lisada krundijaotuskava joonised.

Otsus:

1. Projektlahendus koos krundijaotuskavadega edastada Maa-

ametile seisukoha andmiseks enne ehitusloa menetlust.

2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti poolt

kooskõlastatuks.

Peetri tee 10 kinnisasjale mahasõidu küsimuses on pädev asutus

Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse

lisas 2.

4 Muinsuskaitseamet

Alus: projektiga hõlmatud

ala ulatub asulakohale ja

selle kaitsevööndi alale

Kirja nr: 18.01.2021 nr 5.1-

17.6/3135-1

Väljavõte Muinsuskaitseameti kirjast:

Muinsuskaitseameti Arheoloogiamälestistega seotud taotluste ja projektide läbivaatamise komisjon vaatas taotluse

läbi. Edastan väljavõtte 11.01. 2021 toimunud koosoleku protokollist nr 238.

Tartu maakond. Mälestis: Asulakoht reg-nr 13050. Projekt: Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa

km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala PT. Taotleja: Maanteeamet Seisukoht:

1. Käesolevaga esitame Muinsuskaitseameti seisukoha Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI

ehitusala projekteerimistingimuste eelnõule.

2. Projekteeritava teelõigu alale jääb Reola külas arheoloogiamälestis Asulakoht reg-nr 13050. Kavandatav

kergliiklustee jääb valdavalt asulakoha kaitsevööndisse.

3. Varasemate uuringute põhjal on teada, et mälestisena kaitse alla võetud asulakoha arheoloogiline kultuurkiht

ulatub lõuna pool kaardile märgitust kaugemale, vähemalt Vanakoolitee 7 (94901:009:0504, endise nimega

Liisu) kinnistule (Rünno Vissak, Reola Liisu kinnistu arheoloogilised päästeuuringud 2014. aastal. Tartu 2015.

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L11865_Apk_2014_

VissakR_ak-13050korval_Tartumaa-Reola.pdf

4. Kergliiklustee alal mälestise kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Sobivaks meetodiks

on kaevetööde arheoloogiline jälgimine (vajaduse ilmnedes arheoloogiline kaevamine).

5. Arvestades teada olevat infot selle kohta, et asulakoht ulatub kaugemale lõuna suunas, tuleb lõunapoolsel alal

kavandatava ringristmiku alal enne kaevetöid teostada arheoloogiline eeluuring. Eeluuringu käigus selgub, kas

kultuurkiht ulatub kavandatava uue sõidutee alale ning kas kaevetööde käigus on vajalik kaevetööde

arheoloogiline jälgimine.

6. Arheoloogilist eeluuringut soovitame laiendada ka teisele poole Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa teed rajatava

uue tee alale. Varasemaid teateid kultuurkihi ja arheoloogiliste leidude kohta sellel alal Muinsuskaitseametil ei

ole. Ala kontrollimine metallidetektori ja prooviaukude kaevamisega on aga otstarbekas, et välistada olukord,

kus kaevetööde käigus arheoloogilisi objekte leitakse, mis tingiksid tööde peatamise ja uuringute läbiviimise

(nagu juhtus teetööde käigus nt 2009. aastal Ida-Virumaal Kukrusel ning 2018. aastal Harjumaal Saarnakõrves).

Otsus:

1. Projekteerimisega samaaegselt teha arheoloogiline eeluuring

järgmistes piirkondades:

1.1. Reola külas arheoloogiamälestise (asulakoht reg-nr

13050) ja selle kaitsevööndi alal.

1.2. Reola külas asulakohast lõuna suunal perspektiivse Reola

liiklussõlme alal.

2. Asulakohas (reg-nr 13050) ehitustööde teostamisel tuleb

tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Sobiv meetod on

kaevetööde arheoloogiline jälgimine (vajaduse ilmnedes

arheoloogiline kaevamine).

3. Arheoloogiliste uuringute läbiviimisel arvestada

Muinsuskaitseameti nõuetega tööde teostajale.

4. Projekti seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk, kus

käsitleda tingimusi, millega ehitamisel arvestada tuleb.

5. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti

poolt kooskõlastatuks.

Muinsuskaitseameti kirja punktide nr 6-8 osas on pädev asutus

Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse

lisas 2.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

3

7. Projektialale ja selle lähedusse jääb ka muistised, mille kohta Muinsuskaitseametil on teavet varasemate

leiuteadete ja andmebaaside põhjal. Nendest otseselt projektialal asub: • Leiukoht Ülenurme alevikus Peetri tee

10 (94901:001:0550) ja Rätsepa (94901:007:0277) kinnistute piirialal (TÜ arheoloogiateadete andmebaas, ID

17741), mis jääb kavandatava Peetri tee sõidutee ja kergliiklustee alale.

8. Kaevetöödel leiukoha läheduses (ulatus täpsustada Muinsuskaitseametiga) tuleb samuti eelnevalt läbi viia

arheoloogiline eeluuring, mille käigus selgub, kas kaevetööde käigus on vajalik kaevetööde arheoloogiline

jälgimine.

9. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § 46–47, § 68 lg 2 p 3; §

69–70). Kaevetööde arheoloogilise jälgimise puhul tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud

pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine.

10. Arheoloogilise uuringu määramine aladel, kus riigi kaitse all olevaid mälestisi ei ole, tugineb

Muinsuskaitseseaduse § 31 (Arheoloogiapärandi kaitseks tööde peatamine) ja § 60 (Tööde peatamine).

11. Mälestise kaitsevööndis tehtavate tööde puhul tuleb üldiselt Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise

teatis. Teatise esitamine ei ole vajalik, kui ehitusprojekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Aladel, kus riikliku

kaitse all olevaid mälestisi ei ole, ei ole tööde tegemise loa taotlus ega teatise esitamine vajalik. Sellegipoolest

ei ole töödega lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava

heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

12. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas mälestise või kaitsevööndi alal on juriidilisel

võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist 50 % ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info

hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-

huvitamine).

13. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii puidust kui kivist

hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool

mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

14. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

5 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Alus: projektala ulatub

raudtee kaitsevööndisse

Kirja nr: 15.01.2021 nr 16-

12/20-18093-002

Väljavõte Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirjast:

1. Roadplan OÜ töö nr 18046 „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 190,4-194,1 asuv VI

ehitusala“ jooniselt nr 2.1 „Asendiplaan (Lennujaama sõlm)“ lähtub, et Lennu-Vangi tee äärde planeeritakse

kergliiklusteed, mis ületab rööbasteed (94901:009:0036, XY ca: 6465487.49, 659676.77). Juhime Teie

tähelepanu asjaolule, et raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad (edaspidi ületuskohad) on

ehitusloakohustuslikud raudteerajatised, seetõttu tuleb raudteeületuskoha ümberehitamise (kui laiendatakse

olemasolevat) või rajamise (kui kergliiklusteele tuleb eraldi ületuskoht) osas taotleda projekteerimistingimused

TTJA-lt (EhS §88).

2. Töö läbiviimisel katastriüksuste 94901:007:1760 ja 94901:009:0036 piires tuleb taotleda luba töödeks raudtee

kaitsevööndis nii raudteevaldajalt kui ka TTJA-lt (EhS §73), sealjuures raudteevaldajalt tuleb luba taotleda

esimesena. Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected]

raudteevaldaja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjalik nõusolek töödeks raudtee kaitsevööndis,

projekti seletuskiri ning asendiplaan, millest oleks arusaadav, kus objekt asub.

3. Palume arvestada, et raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri

09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid.

Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski

ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks

raudteeveeremiga).

4. Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku

vibratsiooniga.

Otsus:

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tingimuste osas on

pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja

Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

6 Terviseamet

Alus: projektiga on seotud

müraaspektid

Väljavõte Terviseameti kirjast:

Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-

190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 projekteerimistingimuste kohaselt on planeeritud

Selgitus/põhjendus:

1. Vahtra tänav on projektiga kavas muuta tupiktänavaks ning

jääb teenindama üksnes kohalikku liiklust, kus kiirused on

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

4

Kirja nr: 14.01.2021 nr 9.3-

1/20/11966-2

mürauuring kogu lõigu ulatuses mahus, mis võimaldab määrata müratõkete rajamise vajaduse ning esitada

leevendavad meetmed.

ETTEPANEKUD:

1. Ettepanekuid ega märkusi ei ole.

Kambja Vallavalitsuse korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa

km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 projekteerimistingimused mürauuringut

ette ei näe. Samas on projekteerimistingimuste punkti 5.2.3. järgi plaanis Vahtra tänava (tee nr 9490020)

korrastamine. Ning punktiga 5.6 on kavandatud teevalgustus. ETTEPANEKUD:

2. Terviseamet juhib tähelepanu, et Vahtra tänaval on elumajad tänavale küllalt lähedal ja kui tänava korrastamisega

peaks kaasnema liikluskoormuse kasv võib see suurendada elanike mürahäiringut. Soovitame planeerida

mürauuring ka seoses Vahtra tänava korrastamisega.

3. Vahtra tänava valgustuse projekteerimisel palume arvestada võimaliku valgusreostusega ning rakendada

leevendavaid meetmeid.

madalad. Tänava korrastamisega ei kaasne liiklussageduse

kasvu ning seega pole alust arvata, et Vahtra tänaval müratase

tõuseb. Kuna projektala ulatuses põhjustab müra häiringuid

riigitee liiklus, siis võib järeldada, et müra leevendavate

meetmete kavandamisel riigitee äärde muutub piirkonnas

kohalike elanike jaoks elukeskkond pigem paremaks.

Otsus:

Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Terviseameti poolt

kooskõlastatuks.

Terviseameti ettepanekute nr 2 ja 3 osas on pädev asutus Kambja

Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Kambja Vallavalitsus

12.02.2021 e-kiri

Teeme ettepaneku lisada projekteerimisse ka Nõlva tee lõik riigiteest kuni Valgekõrtsi tee ristmikuni.

Vastasel korral lõpeb projekteeritavast bussipeatusest tulev kõnnitee otse kogujateel, millele suunatakse kogu Uhti

külla suunduv liiklus.

Otsus:

Pädev asutus on Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja

Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

2 Tartumaa

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*vt märkus

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

3 Telia Eesti AS - Põhjendus:

*vt märkus

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

4 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*vt märkus

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

5 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus

30.12.2020 e-kiri

Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 ääres kulgevad ELA SA sidevõrgu objektid ELA067

ja ELA015.

ELA SA haldus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning projekt kooskõlastada

ELA SA haldusega.

Otsus:

1. Taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused

ehitusprojekti koostamiseks.

2. Kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA haldusega.

3. Lugeda, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus nõustub

projekteerimistingimuste eelnõuga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

5

6 AS Tartu Veevärk

14.01.2021 INF/29

AS Tartu Veevärk palub arvestada teede projekteerimisel järgmiste vee- ja kanalisatsioonitorustike

projekteerimise vajadusega:

1.Peetri tee- torustike projekteerimisel lähtuda kehtivast detailplaneeirngust “Ülenurme alevik, Peetri kinnistu ja

lähiala detailplaneering”. Projekteerida isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik ja vajadusel

survekanalisatsioonitorustik (lahendada koos Vahtra tänevaga).

Olemasolev De110 veetoru asendada ehitusalal De160 veetoruga.

Veeringtorustik projekteerida Vahtra tänavaga.

Projekteerida ühendustorustikud kinnistutele.

2. Vahtra tänav- projekteerida veetorustik ja reoveetorustik. Veeringvõrk. Lahendada kanalisatsiooni eesvool koos

Peetri teega. Vajadusel projekteerida survekanalisatsioonitorustik sõltuvalt Peetri tee kanalisatsiooni

lahendusest. Projekteerida ühendustorustikud kinnistutele.

3.Maantee ääres lõigus Lennu−Vangi tee kuni Valgekõrtsi tee- rekonstrueerida kanalisatsioonitorustik.

4.Vilja tee rekonstrueerida olemasolev malmtorustik. Rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik,

vajadusel projekteerida uusi lõike.

5.Roosi tn- rekonstrueerida malmveetorustik.

Selgitus/põhjendus:

Uute, teedevõrgustiku toimimiseks mitte vajalike tehnovõrkude

ehitamist koostöös arendajaga on võimalik kaaluda vastavalt uue

tehnovõrgu rajamiseks seatud tingimustele, et vältida hilisemat tee

üles kaevamist.

Otsus:

1. Projektis lahendada üksnes ehitusele ettejäävate olemasolevate

tehnovõrkude ümberehitus ning riigitee toimimiseks vajalike

uute tehnovõrkude (näiteks valgustus, vajadusel

sademeveekanalisatsioon) rajamine.

2. Teedevõrgustiku toimimiseks mitte vajalikke tehnovõrke mitte

projekteerida.

7 AS Eesi Raudtee

15.01.2021 nr 13-8/4400-1

AS Eesti Raudtee esitab Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala

ehitusprojekti koostamiseks järgmised tehnilised tingimused:

1.Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja

tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses.

2.Tupikteeks muutuvale Vahtra tänavale raudteepeatuse juurde projekteerida busside tagasipööre koht ja parkla

reisijate sõidukitele.

3.Projekteerida mahasõidud Vahtra tänavalt pääsuks raudteemaale.

4.Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.

5.„Lange“ ülekäigu (raudtee ja Lennu−Vangi tee ristumine) projekteerimisel tuleb liiklusohutuse tagamiseks

hinnata ülekäigu valgustuse ehitamise vajadust.

6.Projekt esitada kooskõlastamiseks ASile Eesti Raudtee .dwg, .pdf (.dgn) formaadis.

7.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad muutuda või täieneda vastavalt esitatud lahendusest

lähtuvalt

Selgitus/põhjendus:

Eskiisi kohaselt on projektala puutumus raudteemaaga kahes

kohas: Vahtra tänaval ning kohalikul Lennu−Vangi teel. Seejuures

Vahtra tänava osas on kavas projektiga lahendada selle

korrastamine ning Lennu−Vangi tee puhul kohaliku tee äärde

kergliiklustee rajamine. Arvestades, et puutumus raudteemaaga on

suhteliselt väike ning kogu projektiga kavandatud tegevus jääb

raudteest paremale poole oleme seisukohal, et kõikide rajatiste ja

tehnovõrkude kaitsevööndite näitamine kogu raudteemaa ulatuses

ei ole põhjendatud ega vajalik. Raudteemaale jäävad rajatised ja

tehnovõrgud näidatakse asendiplaanil projekti koostamiseks

vajalikus mõõdistusala ulatuses.

Projekti koostamisel selgitatakse välja bussiliinide marsruudid,

k.a see, kas hetkel toimub inimeste ettevedu Vahtra tänava kaudu.

Juhul kui olukord Vahtra tänava tupikuks muutmisega tänasega

võrreldes halveneb, leitakse projekti koostamisel vastavad

lahendused (vajadusel projekteeritakse ümberpööramiskoht).

Kuna hetkel parklat reisijate sõidukitele Vahtra tänaval ei ole ning

projekti realiseerimisel olukord tänasega võrreldes ei muutu, siis

koostatavas ehitusprojektis parkla küsimust ei lahendata.

Projektiga lahendatakse üksnes olemasolevate mahasõitude

remont. Kuna hetkel Vahtra tänaval raudteemaale pääsuks

mahasõite ei ole ning projekti realiseerimine olukorda

raudteemaale juurdepääsu osas ei halvenda, puudub kohustus uute

mahasõitude rajamiseks.

Otsus:

AS Eesti Raudtee poolt esitatud ettepanekute osas on pädev asutus

Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse

lisas 2.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

6

1-5 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee T44

94901:001:0134

Lennu tn 44

94901:007:1713

Lennuvälja plats L15

94901:001:0143

Lennuvälja plats L4

94901:007:1647

Vapra-Lennuvälja

94901:001:0133

Vaatasime teie poolt saadetud dokumendid üle. Lennujaama piirangupindade mõistes

on asi korras. Kuna planeeritav sõidutee hakkab kulgema meie lähenemistulede vahelt,

siis meie jaoks jääb alles lähenemistulede kaitsmise küsimus teehoolduse, või otsasõidu

eest. Kas on planeeritud mingid põrkepiirded või midagi analoogset, et oleks välistatud

teelt väljasõidu korral lähenemistulede maha sõitmine, või nende kahjustamine?

Midagi sellise olukorra ärahoidmiseks peab seal olema.

Kindlasti soovitan konsulteerida Lennuametiga. Tegu on lennujaama vahetu

lähedusega ja seal võib olla veel mingid piiranguid, millest meie ei ole teadlikud.

Selgitus/põhjendus:

1. Projekteerimistingimuste eelnõu lisaks olevad joonised on koostatud eskiisi staadiumis, kus

on näidatud projekteeritavate teede põhimõttelised asukohad. Tehnilised küsimused, sh

vajadus kaitsta lennujaama lähenemistulesid, lahendatakse järgmises projekti staadiumis.

2. Alates 1. jaanuarist 2021 ühinesid Maanteeamet, Lennuamet ja Veeteede amet ning

moodustus Transpordiamet. Projekti koostamisel tehakse asutuse siseselt koostööd, et

selgitada välja, kas ja missuguste piirangutega tuleb arvestada tulenevalt lennujaama

lähedusest.

Otsus:

Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse

korralduse lisas 2.

6-7 Kribso 28301:001:0055

Kribso 94901:009:0363

Palun lisada riigitee nr 2 kilomeetritel 186,9–190,9 asuva VI ehitusala

projekteerimistingimuste eelnõule järgmised punktid.

1. Projekteerida Lennu–Vangi tee pikenduselt (vt Kambja Vallavalitsuse

projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.2.5) mahasõit katastriüksusele

94901:009:0363 (Kribso), asukohaga umbes 60 m katastriüksuse põhjapoolsest

küljest. Mahasõidu parameetrid määrata nii, et mahasõitu oleks võimalik kasutada

autorongil (nt haagisega traktor).

Põhjendus. Projekteeritav kohaliku tee lõik (kogujatee) on ainus tee, millelt on

võimalik ehitada mahasõit sellele maatükile.

2. Uhti küla jalakäijate tunneli (vt Maanteeameti projekteerimistingimuste eelnõu

punkt 5.5.1.5) ja selle juures olevate kergliiklusteede projekteerimisel säilitada

pinna- ja drenaaživee äravool riigiteest nr 2 lääne poole jäävatelt põldudelt.

Olemasolev vee ärajuhtimissüsteem koosneb drenaažist (sh maanteega külgnevatel

katastriüksustel 28301:001:0055 (Kribso) ja 94901:009:0324 (Teearu)), Roosi tn

äärsest kraavist (millesse suubub drenaaž), truupidest Roosi tn ja maantee all ning

neid truupe ühendavast kraavist.

Põhjendus. Vee ärajuhtimissüsteem on vältimatult vajalik. Selle märkuse tegin, sest

Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduses puuduvad andmed

olemasoleva süsteemi kohta.

3. Projekteerida mahasõit Reola küla Roosi tänavalt katastriüksusele 28301:001:0055

(Kribso). See mahasõit peaks olema kasutatav ka põllumajandusmasinatele.

Põhjendus. 1960-ndatel ehitatud mahasõit Roosi tn ja riigitee nr 2 ristmiku lähedal

jääb projekteeritava kergliiklustee alla.

Selgitus/põhjendus:

1. Kribso (94901:009:0363) kinnistule puudub hetkel juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt

ning eskiisi järgne projektlahendus olukorda ei halvenda. Projektis lahendatakse

olemasolevate mahasõitude remont vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.10, kuid

uusi mahasõite projektiga ei kavandata. Huvitatud isikul on tulevikus omal kulul võimalik

kogujateele mahasõit projekteerida ja välja ehitada.

2. Projekteerimistingimuste menetlusse on kaasatud ka Põllumajandus- ja Toiduamet, kes on

menetluse käigus andnud ülevaate projektiga hõlmatud alale jäävatest

maaparandussüsteemidest.

3. Avalikest andmebaasidest ei olnud võimalik tuvastada Kribso kinnistu (28301:001:0055)

juurdepääsu Roosi tn ja riigitee 2 ristmiku piirkonnast, mistõttu juurdepääsu olemasolu

selgitatakse välja projekti koostamise käigus.

Otsus:

Esitatud ettepanekute osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja

Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

8 Lennu tn 10

94901:007:1835

Juhime tähelepanu, et antud ehitusprojekti teostamisel on eelnevalt Peetri maaüksuse

detailplaneeringus planeeritud Lennu 10 ja Lennu 10 a müratõke (2 m plankaed) krundi

täispikkuses ja krundi piirideni vee, gaasi ja ka kanalisatsiooni liitumispunkt enne tee

ehitamist.

Selgitus/põhjendus:

Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punktile 4.18 on plankaia rajamise kohustus arendajal.

Tehnovõrkude osas on samas punktis sõnastatud, et kõik planeeritavad tehnovõrgud ehitab välja

krundi omanik koostöös tehnovõrke omava/valdava ettevõttega. Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 tarbeks

planeeritud tehnovõrgud ehitavad välja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute omanikud koostöös

piirkonna arendajaga. Kuni Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tehnovõrkude liitumispunktini

ehitab tehnovõrgud välja arendaja. VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isik ei

ole detailplaneeringu käsitluses arendaja, mistõttu tehnovõrkude ja plankaia rajamise kohustus

puudub. Ehitusprojektis lahendatakse üksnes ehitusele ette jäävate olemasolevate tehnovõrkude

ümberehitus ning teedevõrgustiku toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks valgustus)

ehitamine.

Projekteeritavate teede asukoha valikul arvestatakse ruumivajaduse tagamisega plankaia

hilisemaks rajamiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

7

Otsus:

Esitatud ettepanekute osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja

Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

9 Nirgi tee 5

94901:009:0255

Kui vaadata joonist siis kergliiklustee on meie krundilt läbi projekteeritud. Ei tea kui täpne

see eskiis on aga paistab, et tee on meie krundis sees. Meil on paigaldatud kinnistu

perimeetrile piirdeaed, kuidas lahendatakse see küsimus? Kas aed tõstetakse ümber?

Nihutatakse sissepoole? Või kuidas?

Põhjendus:

Eskiisil on näidatud põhimõtteline lahendus. Kergliiklustee täpne asukoht ning ühtlasi Nirgi tee

5 kinnistu perimeetril asuva aia ümbertõstmise vajadus selgub projekteerimisel. Juhul kui

vajadus esineb, lahendatakse ümbertõstmine projekti koosseisus.

Otsus:

Nirgi tee 5 kinnistu perimeetril asuva aia lahendus selgitada projekteerimisel. Vajadusel näha

projektiga ette aia ümbertõstmine.

10-

12

Nirgi tee 7

94901:009:0257

Nirgi tee 9

94901:009:0259

Nirgi tee 11

94901:009:0264

04.01.2021 e-kiri

Kas kinnistute Nirgi tee 7; 9; 11; 13 kaitsevööndid/kitsendused sellega seoses

muutuvad.

05.01.2021 e-kiri

Samas ei saa see kaitsevöönd ju mitte mingil juhul ulatuda kaugemale, kui praegu on

detailplaneeringus ette nähtud ja tagatud? Suuremaks ei saa see mingil juhul ju minna

ja sellega (ehk täiendavate kitsendustega ehitistele või kruntidele) ei oleks ka nõus.

Edasises protsessis palun hoidke kursis, kui on juba olemas täpsemad projektid, mida

saab vaadelda ja arutada.

Selgitus/põhjendus:

04.01.2021 pöördumisele vastatud selgitava kirjaga 05.01.2021.

Avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus on reguleeritud ehitusseadustikus.

Ehitusseadustiku § 71 lg 2 sätestab, et Euroopa teedevõrgu maantee (riigitee 2) kaitsevööndi

laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Samas seaduses on

reguleeritud ka tegevused, mis kaitsevööndis keelatud on (EhS § 70 lg 2, § 72 lg 1), kuid ühtlasi

on sätestatud, et kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga

ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Teisisõnu ei tähenda

kaitsevööndi laienemine koheselt, et seal tegevused piiratud on. Juhtumeid vaadeldakse

situatsioonipõhiselt.

Ehitusprojekti koostamisel arvestame kehtivate detailplaneeringutega.

Otsus:

Kaasata Nirgi tee 7, 9 ja 11 kinnistute omanikud ehitusloa menetlusse.

13 Nõlva tee 8

94901:009:0456

12.01.2021 e-kiri

Seoses riigitee 2 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamisega, kuidas on planeeritud

lahendada Valge tee 1 (Reola kultuurimaja) väljasõidud? Eskiis lahendusest ei selgu

täpsemalt, mis nendest teeotstest saab? Samuti on seal praegune Uhti bussipeatus, kas

see jääb alles või kaob?

14.01.2021 e-kiri

Teen omapoolse ettepaneku antud projekti kohta. Lisan faili manusena.

Planeeritav kogujatee Põlva maantee peale ei ole minu arvates mõistlik.

1. Kogujatee on liiga pikk (rahaliselt kallis ehitada täiesti tühjale kohale). Minu

ettepanekus oluliselt lühem otse Võru maanteele.

2. Liiklustiheduse seisukohalt näen igapäevaselt, et ka Põlva maanteel sõidab palju

masinaid. Jah, kindlasti mitte nii palju kui Võru maanteel, aga see liiklustiheduse

vahe ei ole nii suur, et peaks küla liikluse sinna suunama, ehitades nii pika täiesti

uue tee. Seda enam, et ka kogu Reola liiklus, kes Tartusse soovivad sõita, tuleb

ühele ristmikule kokku. Kuidas selline lahedus saaks parem olla otse Võru

maanteele sõitmise asemel?

3. Nõlva tee on kujunemas Uhti küla põhi teeks. Tühjad põllud on juba arendamise

käigus, mõnel krundil käib juba ka kortermajade ehitus, see tähendab et

liikluskoormus suureneb oluliselt. Järjest suurenevat liiklust ei ole mõteks

jooksutada eraldi kitsal kogujateel, kui maantee on juba kõrval niikuinii olemas ja

sõidukid saaks kohe suurele teele suunata. Kusjuures mõlemale suunale, nii Tartu

poole kui Võru poole.

4. Nõlva tee tagumises otsas elab 3 suurt talunikku koos oma tehnikaga. Paljudel neist

on Reolas laod ja uus kogujatee suunaks nad otse Reola suunale. Aga mis saab Võru

Selgitus/põhjendus:

12.01.2021 pöördumisele vastatud selgitava kirjaga 14.01.2021.

Projekteeritav riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa on riigi põhimaantee, mille funktsiooniks

on ühendada pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri

linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Lisaks sellele kuulub nimetatud tee

üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teede koosseisu. Tee funktsioonist ja suurest

liiklussagedusest lähtuvalt on põhimaanteel kogu projekteeritava lõigu ulatuses ohutuse

suurendamiseks kavas ristmike arvu vähendada ning koondada kohalik liiklus liiklussõlme, kust

on võimalik teha pöördeid erinevates suundades. Mõistagi võib-olla lühemate teelõikude

rajamine majanduslikus mõttes soodsam, kuid ohutuse seisukohalt on alati otstarbekam

ristumiskohti koondada ning madalama liiklussagedusega teedele viia. 2019 a. liiklusloenduste

andmetel erineb riigitee 2 liiklussagedus (8395 a/ööp) riigitee 61 Põlva-Reola liiklussagedusest

(3868 a/ööp) rohkem kui kaks korda.

Eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et liiklussageduse järgi liigitub riigitee 2 II klassi maanteeks,

kus majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid” lisa

“Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.2.1 lõige 2 sätestab, et II klassi maanteel peab

ristmikevaheline kaugus olema 1000 m. Soovitud kohast perspektiivse Reola liiklussõlmeni on

aga ligikaudu 500 m, mistõttu pole skeemil märgitud asukohta ristmiku rajamine Normidega

kooskõlas.

Piirkonnas on suhteliselt tihe kohalike teede võrgustik, kus on madalad liiklussagedused ning

sõltuvalt sihtpunkti asukohast saab põllumajandustehnikaga olulise osa liikumistest teha

kohalikel teedel.

Bussipeatuste marsruudid ja võimalikud ümberkorraldused selgitatakse projekti koostamise

käigus. Kohaliku liikluse teenindamiseks (sh bussiliiklus) on kavas arendada kohalikku

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

8

suunas olevatest põldudest? Kombain, 20-30 km/h tunnis liigub kõigepealt Põlva

maanteele, siis üle silla, paremale silla alla Võru maanteele ja pärast tuldud teed

tagasi. Väga aeglane, lai ja suur tehnika liigub liiga kaua kitsamatel kõrvalteedel,

enne kui laiemale Võru maanteele pääseb.

Mõte olekski selline, et Tartu poolt tulles oleks Nõlva teele keeramiseks

vasakpöörde rada ning näiteks Tartu poole pöörates kiirendusrada, mis ühtlasi

muutuks edasi bussitaskuks. Samas võibolla poleks mingeid eraldi ridu vaja ja

piisaks lihtsalt laiemast teest. Sarnaselt on lahendatud natuke Võru poole minna

Aarikese hooldekodu (Virulase) ristmik.

Liiklusvoog Uhti külla tuleks enamvähem keskelt kõige suuremale teele ja siis

hajuks majade vahele laiali. Näiteks käib meil igapäevaselt buss Tartu - Uhti - Tartu,

mis praegu keerab ringi kultuurimaja ees. Teie lahenduse järgi peab buss

kultuurimaja ette jõudmiseks kolistama läbi küla väikeste teede. Niimoodi

igapäevaselt mitmed korrad.

teedevõrgustikku, mis koondatakse projekteeritavasse liiklussõlme, kust saab sujuvalt ja ohutult

sooritada manöövreid kõikides suundades.

Eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et riigitee 2 suurest liiklussagedusest tingituna on tõenäoline,

et tulevikus Kambja aleviku suunal riigiteed veelgi edasi arendatakse ning sõidusuunad

eraldatakse keskpiirdega. Taoline lahendus võimaldaks riigiteelt juurde- ja väljapääsu üksnes

ühes sõidusuunas ning vasakpöörete tegemiseks tuleks otsida tagasipöörde võimalusi. Seevastu

kohaliku tänava ühendamine liiklussõlme võimaldab liigelda erinevates suundades ning välistab

selle, et vasakpöörde tegemiseks on vajadus liikleja suunata esmalt sihtkohast mööda.

Otsus:

Riigiteele 2 täiendavat ristmikku mitte kavandada.

14 Roosi tn 12

94901:009:0399

1. Dokumentidest jääb selgusetuks, millises osas puudutab Riigitee 2 asuva VI

ehitusala ehitusprojekt Roosi tn 12 (94901:009:0399) kinnistu piire?

2. Kas projekteerimisel on ka mürabarjääri ehitus?

3. Punkt 5.2.3 on kirjas „maanteega (riigitee 2) külgnevatel erakinnistutel näha ette

mahasõitude likvideerimine“.

Roosi tn 12 (94901:009:0399) hoone garaaž ja autovarjualune on ehitatud

sissepääsuga maantee poole ning garaažile ja autovarjualusele juurdepääs Roosi

tänavalt puudub. Projektijärgselt on kinnistule ligipääsuks ette nähtud

maanteepoolne mahasõit. Seoses riigiteepoolse mahasõidu likvideerimisega

muutub võimatuks sõidukiga garaažile ja autovarjualusele ligipääs. Millised on

Teiepoolsed ettepanekud antud probleemi lahendamiseks?

Selgitus/põhjendus:

Olemasolev eskiislahendus ei ole piisav, et määrata kindlaks projekti realiseerimiseks vajalikku

ruumi ulatust. Täiendava teemaa omandamine selgub järgmistes projekteerimise etappides, mil

lahendused täpsustuvad. Kambja Vallavalitsuse ja Transpordiameti (Maanteeameti

õigusjärglane) projekteerimistingimuste eelnõu punktis 4.1 on eskiislahenduse alusel nimetatud

katastriüksused, kuhu eeldatavasti projekteeritakse riigiteid ja kohalikke teid ning nende

koosseisu kuuluvaid rajatisi. Nimetatud punktis ei ole esitatud Roosi tn 12 katastriüksust, sest

eskiisi alusel mahuvad teed ja rajatised eeldatavasti olemasolevatele transpordimaa

katastriüksustele, kuid rõhutame veelkord, et eskiisstaadium on liialt üldine ruumivajaduse

määramiseks ning järgnevates projekteerimisetappides võib siiski selguda vajadus täiendava

teemaa omandamiseks. Maade omandamiseks viiakse läbi omaette menetlus, mille kirjeldus oli

lisatud menetlusdokumentide hulka.

Müratõkete rajamise vajadus selgub projekti koostamisel, mil viiakse läbi mürauuring.

Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 suletakse kõik mahasõidud 2+2 sõidurajaga

maanteega külgnevatel kinnistutel. Ülejäänud riigitee 2 projekteeritavas lõigus on sõnastatud

vajadus hinnata projekti koostamisel olemasolevate mahasõitude sulgemise võimalikkust kui

juurdepääs on võimalik lahendada olemasoleva või projekteeritava teedevõrgustiku abil.

Koostatavas projektis ehitatakse riigitee ümber 2+2 sõidurajaga maanteeks Lennu ja

perspektiivse Reola liiklussõlme vahelises lõigus. Roosi tn 12 kinnistu jääb nimetatud lõigust

välja ning riigiteel 2 oleva mahasõidu sulgemist ning alternatiivse juurdepääsu tagamise

võimalikkust garaažile ja autovarjualusele hinnatakse projekti koostamise käigus.

Otsus:

Projekti koostamisel arvestada, et tuleb tagada juurdepääs kinnistul paiknevale garaažile ja

autovarjualusele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

9

15-

17

Vahtra tn 1

28301:001:0251

Vahtra tn 1a

28301:001:0252

Vahtra tn 1b

28301:001:0253

Meie Vahtra tn 1 ja 1a kinnistul on oluline detailplaneeringu elluviimiseks lahendada

kommunikatsioonid /vesi, kanalisatsioon, vb gaas/. Oleme pöördunud koos Vahtra tn

elanikega kohaliku omavalitsuse poole.

Kindlasti on oluline kommunikatsioonid projekteerida ning välja ehitada enne teede

valmimist / nii Vahtra tänaval, kui vajadusel riigimaantee alt läbimised. Seega

projekteerimisel peame oluliseks Vahtra tn kommunikatsioonide lahendamisega

kindlasti arvestada.

Selgitus/põhjendus:

Vahtra tn 1, Vahtra tn 1a ja Vahtra tn 1b kinnistutel kehtib „Kivi maaüksuse ja lähiala

detailplaneering“. Detailplaneeringu kohaselt on planeeringuala kruntide veega varustamine

ette nähtud Ülenurme aleviku veevõrgust, Võru mnt ja Võru mnt sissesõidu (94901:007:1741)

ristmikul asuvast veetorustikust. Torustik on planeeritud piki Võru mnt ja raudtee alt läbi kuni

planeeritud kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi veeühendus tänava torustikku.

Reovee osas on planeeringus sõnastatud, et planeeringualalt kokkukogutav reovesi tuleb

survetorustiku abil juhtida Heki ja Lasteaia tänavate ristumiskohas asuvasse

kanalisatsioonitorustikku. Reoveepumpla on planeeritud olemasolevale transpordimaale

arvestades lähiala kinnistute perspektiivse liitumisvõimalusega.

Gaasitrasside rajamist planeeringuga kavandatud ei ole.

Seletuskirja ptk 6.13 kohaselt rajatakse krundivälised tehnovõrgud tehnovõrkude valdajate poolt

juhul kui arendaja, tehnovõrkude valdajate ja teiste huvitatud osapoolte vahel ei lepita teisiti

kokku. VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isiku kohustus ei ole tee

toimimiseks mitte vajalike tehnovõrkude rajamine.

Käesoleval juhul on Vahtra tänava korrastamine seotud riigitee ümberehitamisega. VI ehitusala

ehitusprojektis nähakse ette üksnes riigitee toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks

valgustus) rajamine või ehitusele ette jäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine.

Otsus:

Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse

korralduse lisas 2.

18 Vahtra tn 14

94901:009:0191

Palun kaaluda võimalusi Vahtra tänava tupikuks mitte muutmisel.

Selgitus/põhjendus:

Vahtra tänavaga külgnevas lõigus on kavas tänase 1+1 ristlõikega maantee ümber ehitada 2+2

ristlõikega I klassi maanteeks. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee

projekteerimise normid” lisa punkt 5.1 lõige 2 kohaselt ei tohi I klassi maanteedel linna

lähivööndis ristmike vahekaugus olla üldjuhul väiksem kui 3 km. Täna on Vahtra tn piirkonna

läheduses olemas Lennu liiklussõlm ning koostatava ehitusprojektiga on kavas riigiteede 61,

22133 ja 2 ristmiku alale rajada Reola liiklussõlm. Olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise

tõttu jääb juba eritasandiliste liiklussõlmede omavaheliseks kauguseks vähem kui 3 km ning

kahe liiklussõlme vahel ei ole võimalik säilitada veel ühte samatasandilist ristmikku. Eelnevale

lisaks sätestab “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.2.1 lõige 2, et I klassi maanteel ei ole

samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Vahtra tänava liiklus on kavas ühendada

Lennu liiklussõlme, kust on tagatud liikumine erinevatesse suundadesse.

Otsus:

Näha projektis ette riigitee 2 km 188,351 asuva Vahtra tänava ristmiku sulgemine vastavalt

Transpordiameti projekteerimistingimuste punktile 5.2.5.

19 Vahtra tn 17

94901:001:0425

Kaupa tuuakse meile täis mõõdus 8-9 kohaliste autoveo treileritega.

Sellega seoses on vajadus kas korraliku ümberpööramis ala järele Vahtra tn. lõpus, või

500 meetrist teelõiku Vahtra tn. ja Lennu tee vahel.

Viimase variandiga kaoks vajadus treileril ümberpöörata. Viimase variandiga väheneks

ka kindlasti olukorrad kus inimesed kes on jõudnud tupiktee lõppu lähevad ja ronivad

lihtsalt üle tee et jõuda teiselpool teed asuvale kergliiklus teele. Lihtsalt sama olukord

on tekitatud Tõrvandi−Lemmatsi ja Võru maanteeristi kus ma pidevalt näen jalgsi

teeületajaid (Sõidan sellel lõigul igapäevaselt).

Selgitus/põhjendus:

Arvestades asjaolu, et Vahtra tänava tupikuks muutmisega on vajalik tagada

ümberpööramisvõimalus prügiautole ja päästetehnikale, kaalutakse projekteerimisel Vahtra

tänavale ümberpöördekoha kavandamist. Täiendava teelõigu rajamine ühe ettevõtte äritegevuse

vajadusest lähtuvalt ei ole põhjendatud. Reola küla suunal liikumiseks ühendatakse

eskiislahenduse kohaselt Võru mnt äärne kergliiklustee teisele poole Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maanteed rajatava kergliiklusteega piki Lennu−Vangi teed ning riigitee alla on

kavandatud jalakäijate tunnel.

Otsus:

Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse

korralduse lisas 2.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

10

20 Vahtra tn 21

94901:009:0452

Tutvunud saadetud lähtematerjalidega meile jäi arusaamatuks, kas OÜ Naosar restorani

sissesõit soovitakse täielikult sulgeda? Plaanimaterjalilt nähtub, justkui Vahtra tn ja

riigitee ristumine jääb avatuks, nii et on võimalik pääseda riigiteelt otse restorani juurde

parklasse. Seletuskirjast aga selgub, et Vahtra tn ristmik soovitakse justkui sulgeda.

Kas see suletakse täielikult või ainult ühes või mitmes suunas? Selgitage palun antud

küsimust.

Märgime, et OÜ Naosar on pidanud antud kohas populaarset restorani alates 90-ndate

aastate keskpaigast. Restoran on üle elanud mitu kriisiperioodi ning on kasvatanud

lojaalse klientuuri. Ka koroonakriisi ajal on restoran suutnud ellu jääda ja edasised

perspektiivid on positiivsed. Ühtlasi on restoran vallas oluline tööandja. Samas leiame,

et riigiteelt mahasõidu sulgemine mõjuks restoranile surmahoobina. Neid näiteid on üle

Eesti palju, kus maantee rekonstrueerimise käigus on hävinud kohalikud

väikeettevõtted. Soovime väga antud juhul samasuguse stsenaariumi kordumist vältida.

Ringiga kogujatee kaudu juurdepääsu võimaldamine ei ole lahendus. Leiame, et

riigiteelt mahasõidu projekteerimine Vahtra tänavale ja Naosar restorani parklasse on

tehniliselt ja liikluskorralduslikult igati teostatav.

Selgitus/põhjendus:

Vahtra tn 21 kinnistuga külgnevas lõigus on kavas tänase 1+1 ristlõikega maantee ümber ehitada

2+2 ristlõikega I klassi maanteeks. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 on kavas

projektiga näha ette riigiteel 2 asuva Vahtra tn 21 kinnistu mahasõidu sulgemine ning

projekteerimistingimuste punkti 5.2.5 alusel Vahtra tn ristmiku sulgemine. Projekti realiseerides

on Vahtra tn 21 kinnistule tagatud juurdepääs Lennu liiklussõlmega ühendatud Vahtra tänavalt.

Selgitame, et Vahtra tn 21 kinnistuga külgnev riigitee 2 on põhimaantee, mille funktsioon on

ühendada pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu

tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Kohalik liiklus sh erakinnistute

juurdepääsud tuleb võimalusel lahendada kohalikult või madalama liiklussagedusega teelt.

Antud juhul külgneb Vahtra tn 21 kinnistu kohaliku Vahtra tänavaga, mille kaudu on

juurdepääsu lahendamine võimalik.

Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid” lisa

“Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõige 2 sätestab, et ristmike vahekaugus I klassi

maanteedel linnalähivööndis ei tohi üldjuhul olla väiksem kui 3 km. Täna on Vahtra tn piirkonna

läheduses olemas Lennu liiklussõlm ning koostatava ehitusprojektiga on kavas riigiteede 61,

22133 ja 2 ristmiku alale rajada Reola liiklussõlm. Olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise

tõttu jääb eritasandiliste liiklussõlmede omavaheliseks kauguseks vähem kui 3 km. Normide ptk

5.2.1 lõike 3 kohaselt on suurim mahasõitude arv I klassi maanteel üks parempöördega mahasõit

kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Kuna olemasoleva

teedevõrgustiku paiknemise tõttu jäävad eritasandilised ristmikud teineteisele lähemale kui 3

km, ei saa nende vahele jäävasse lõiku parempöördega mahasõitu kavandada.

Kahe eritasandilise ristmiku vahel ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike

projekteerimine lubatud (Normid, punkt 5.2.1 lõige 2). Eeltoodule lisaks sätestavad Normide

ptk 5.1 lõige 4, et linnalähivööndis ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit linnalähivööndis

paikneda ristmikule lähemal kui 1 km. Lähim ristmik Tartu suunal paikneb Vahtra tn 21 kinnistu

mahasõidust ca 550 m kaugusel (mahasõiduramp riigiteelt 2). Eeltoodud põhjendustele

tuginedes ei ole projekti realiseerimisel Vahtra tänava ristmikku ega Vahtra tn 21 kinnistu

mahasõitu võimalik avatuna hoida.

Otsus:

1. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 näha projektiga ette riigiteel 2 asuva

Vahtra tn 21 mahasõidu sulgemine ning kinnistule juurdepääsu tagamine kohalikult Vahtra

tn.

2. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.5 näha projektiga ette riigitee 2 km 188,351

asuva Vahtra tn ristmiku likvideerimine ning lahendada Vahtra tn juurdepääs Lennu

liiklussõlme kaudu.

21 Vilja tee 3

94901:009:0337

Käesolev kirjaga, kinnistu omanikuna, annan teada oma tegevusplaanidest

katastriüksusel Vilja tee 3 ning palun teede projekteerimisel nendega arvestada.

Katastriüksusele Vilja tee 3 on tellitud projekteerimistööd lahendamaks ligipääsu

kinnistule, mis hetkele ametlikult puudub ning kinnistule parkimisala rajamiseks.

Vajalik ühendus Vilja teega.

Käesolevaga anname teada, et olema valmis läbirääkimisteks ning koostööks, leidmaks

parimat lahendust mõlemale poolele.

Otsus:

Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus on Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja

Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

22 Vilja tee 5

94901:009:0432

Käesolev kirjaga, kinnistu omanikuna, annan teada oma tegevusplaanidest

katastriüksusel Vilja tee 5 ning palun teede projekteerimisel nendega arvestada.

Katastriüksusele Vilja tee 5 on tänase päeva seisuga valminud eskiisprojekti teine

versioon kolme töötushoone püstitamiseks. Esialgselt projekteeritud tööstushoonete

kõrgusi muudeti 12 meetrile ning järgmise sammuna esitatakse lähiajal eskiisprojekt

Otsus:

Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse

korralduse lisas 2.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

11

kohalikule omavalitsusele projekteerimistingimuste küsimiseks. Eskiisprojekt lisatud

kirja lisana.

Eskiisprojektis on planeeritud ühendus Vilja teega.

Käesolevaga anname teada, et olema valmis läbirääkimisteks ning koostööks, leidmaks

parimat lahendust mõlemale poolele.

23 Veinioja

94901:009:0190

Salesleader OÜ omandis oleval Veinioja kinnistul on kehtestatud detailplaneering ja

on olemas ehitusõigus. Oleme arvestanud kinnistule juurdepääsuna Lennu-Vangi tee

(tee nr 9490122) ja põhimaantee toimivas ristmikuga. Saadetud eelnõus toodud

ristmiku likvideerimine ei ole meile vastuvõetav ja on meie majandushuve tõsiselt

kahjustav.

1. Taotleme projekteerida Lennu−Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ehitada

kahetasandiline liiklussõlm, millelt oleks mõlemapoolsed juurdepääsud. Oleme

valmis loovutama (müüma) osa Veinioja kinnistu maast toimiva liiklussõlme

hüvanguks.

2. Veinioja ja Vahtra 14 kinnistu piirikraav on praegu toimiv ka eesvooluna maantee

sadevee äravooluna läbi Tartu−Petseri 7,8km raudteesilla Porijõkke. Taotleme

rekonstrueerida eesvoolu kraav raudteemaal kuni raudteesillani. Lõigul, mis

külgneb Veinioja ja Vahtra 14 kinnistuga asendada kraav kinnise kollektoriga. Lisa

1 skeem.

3. Lennu−Vangi tee ja põhimaantee liiklussõlm on lisaks meile väga oluline ühendus

Reola külas paiknevate ettevõtete ja Ülenurme alevikus elavate inimest liiklemisel.

Tegu on piiranguteta töötava ainsa raudteeületuskohaga. Tõrvandi liiklussõlme

ehitusel (2015.a) likvideeriti piiranguteta raudteeületuskoht ja asendati see

4,0meetrise kõrgusgabariidiga viaduktiga, mis ei vasta ka põllutunneli (4,5m)

kõrgusgabariidile ja pärsib väga tõsiselt kohalikku ettevõtlust.

4. Oleme valmis ka arutama liiklussõlme asendamist tõhusamalt lahendatud

kogujateede võrguga. Kindalasti peaks see sisaldama Vahtra tänava pikenduse

ühendamist teie eskiisi Lisas 1ja 2 esitatud uue Lennu−Vangi tee ja Põlva maantee

vahelise uue kogujateega.

Soovime olla aktiivselt kaasatud projekteerimistingimuste kehtestamisel.

Selgitus/põhjendus:

1. Lennu−Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ei ole täiendava liiklussõlme kavandamine

võimalik, sest majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise

normid” lisa “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõike 2 kohaselt ei tohi ristmike

vahekaugus I klassi maanteedel linna lähivööndis olla üldjuhul väiksem kui 3 km.

Olemasoleva Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme omavaheliseks

kauguseks jääb olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu ca 2 km ning nende kahe

liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine ei ole võimalik. Reola liiklussõlme

asukoht ning liikluskorralduslik põhimõte, et Lennu−Vangi teed pikendatakse ning

ühendatakse riigiteega 61 Põlva-Reola on määratud Kambja valla üldplaneeringus endise

Ülenurme valla territooriumi osas.

Juba Veinioja maaüksuse detailplaneeringu koostamise ajal oli teada, et liikluskorraldus

riigitee 2 ja kohaliku Lennu-Vangi tee ristmikul võib tulevikus muutuda. Detailplaneeringu

seletuskirjas on sõnastatud, et sõltuvalt riigitee 2 liiklussageduse suurenemisest võib ristmiku

liikluskorraldus muutuda selliselt, et see ei võimalda vasakpöördeid ja pikendab

planeeringualale juurdepääsu teekonda.

2. Sademevete ärajuhtimise lahendused leitakse projekteerimise käigus s.h vajadus eesvoolude

rekonstrueerimiseks.

3. Olemasolevate ja perspektiivsete kohalike teede projekteerimisel s.h parameetrite valikul

arvestatakse projekteerimisel, et tegemist on ettevõtlus- ja tootmispiirkonnaga, mida

teenindab raskeliiklus.

4. VI ehitusala ehitusprojektiga on tagatud projekteeritava riigiteega külgnevate alade

ühendamine olemasolevasse Lennu ja perspektiivsesse Reola liiklussõlme. Selleks on kavas

arendada kohalike teede võrgustikku eskiisil näidatud ulatuses. Vahtra tn suunal kogujatee

arendamine on võimalik VI ehitusala ehitusprojekti koosseisust eraldiseisvalt. Veinioja

maaüksuse detailplaneeringuga on astutud samme kogujatee arendamiseks Vahtra tn suunal.

Nimelt on kinnistu ida serva planeeritud kogujatee, mille osas on öeldud, et tulevikus viiakse

kogujatee läbi ka teistest põhja pool asuvatest kinnistutest. Seda lahendust toetab Kambja

valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas.

Otsus:

1. Riigitee 2 ja Lennu−Vangi tee ristmikule liiklussõlme mitte projekteerida. Veinioja kinnistu

liikumine Reola, Tartu, Põlva ja Võru suunal on lahendatud perspektiivse Reola liiklussõlme

kaudu.

2. Sademevete ärajuhtimise lahendused, s.h eesvoolude rekonstrueerimise vajadused, selgitada

välja projekteerimisel.

3. Arvestada projekteeritavate teede parameetrite valikul, et tegemist on ettevõtlus- ja

tootmispiirkonnaga.

Esitatud ettepaneku nr 4 osas pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja

Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

24 Mingi tee ja Nirgi tee

tööstuspargi ettevõtjad Meist: 1) Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargis ettevõtlusega alustavad ja juba töötavad

ettevõtteid on ca 30.

Selgitus/põhjendus:

1. Lennu-Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ei ole täiendava liiklussõlme kavandamine

võimalik, sest majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

12

2) Pajud meist on suurettevõtted ja Tartumaa mastaabis olulised tööandjad.

3) Meie tööstusparki teenindav transport on suuregabariidne – toodetakse

raudbetoonelemente, alustatakse liimpuidu ja moodulelamute tootmisega, rasketehnika

remondi ja müügiga, metallitööstusega, logistika ja laomajandusega jms.

4) Meie toodang läheb kohalikule ja rahvusvahelise turule.

5) Ettevõtetesse suunduv transport on tihti rahvusvaheline. Veetakse suuri koormaid ja

tihti. Koormad on liimpuidu tootmise avamisega seoses kavandatud kuni 28m pikkade

veostega ja tänased betoonelementide veosed vajavad 4,6m vaba kõrgusega ruumi.

Veoteenuste osutajad on tihti rahvusvahelised st mitte kohalikud inimesed, kellele

kohaliku liiklussõlmest aru saamine võib tähendada tundide viisi ekslemist ja

manööverdamist ning seda suuregabariidiliste raskeveokitega kohalikel teedel ja

asulates.

6) Oleme oma ettevõtetele kruntide ostmisel arvestanud olemasolevaid juurdepääsusid

riigiteele. Oleme valinud paljude Lõuna-Eesti võimalike asukohtade vahel asukohaks

Kambja valla ja kaalunud enne investeeringute tegemist hoolikalt läbi

ligipääsuvõimalused suuremõõtmelise transpordiga.

7) Oleme teinud ja kavandame veelgi juurde ettevõtete rajamiseks äärmiselt suuri

investeeringuid.

Meie tegevuseks on esmatähtis lihtne ja selge ligipääs riigiteelt nr 2. Arvestades, et antud teelõigu ümberehituskava (sh Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargi

ca 30 äri ja tööstuskrunti omavat ettevõtet) mõjutab väga oluliselt ettevõttete

edaspidiseid liikumisvõimalusi ja võimalust oma tegevust endises asukohas jätkata,

peame võimalikuks kahte alternatiivi:

A) Lühem alternatiiv. Projekteerimistingimuste menetluse raames täiendatakse

väljastatavaid tingimusi nii, et Reola−Lennuvälja tee lõik 1/Lennu−Vangi tee lõik 1 ja

2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa teede ristmik tuleb lahendada mitme tasandilise

ristmikuna, millelt on ette nähtud nii peale kui mahasõidud suuregabariidsetele

veokitele ja vaba sõidukõrgusega min 4,6 m. vt joonist allpool.

B) Pikem alternatiiv. Kui alternatiiv A ei leia Teiepoolset lahendusvõimalust,

siis peame oluliseks et niivõrd suure avaliku huviga rajatise kavandamine (kaasnevad

paljude inimeste igapäevased töölkäimise võimalused, ettevõtete tegutsemine antud

asukohas, mõjud majandustegevusele ja tegevuse jätkamise võimaluste ära kadumine,

töökohad vms) on kindlasti see, mis väljub planeerimisseaduse ja ehitusseadustikus

nimetatud „detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel olulise avaliku huviga

rajatise projekteerimistingimuste kaudu lahendatavate“ tegevuste raamidest. Sel puhul

on kõikide argumentide kaalumiseks ja kaasamiseks vajalik läbi viia esmalt

keskkonnamõju hindamine (eelkõige sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud läbi

analüüsida) ning seejärel vähemalt detailplaneeringu kui mitte valla üldplaneeringu või

maakonnaplaneeringu muutmine korraldada. Sel juhul palume algatada kõigi isikute

kaasamise võimaldamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks olulise avaliku huviga

rajatise kavandamiseks planeeringu menetlus, mille osas soovime lahenduse

koostamisel oma ettevõtete toimimise nimel olla kaasatud ning informeeritud isikuteks.

PS! meile teadaolevalt ei ole projekteerimistingimuste teavituskirju saanud kõik

kinnistute omanikud ega ettevõtted kelle igapäevaseid tegevusi antud teelõigu ümber

normid” lisa “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõike 2 kohaselt ei tohi ristmike

vahekaugus I klassi maanteedel linna lähivööndis olla üldjuhul väiksem kui 3 km.

Olemasoleva Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme omavaheliseks

kauguseks jääb olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu ca 2 km ning nende kahe

liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine ei ole võimalik. Reola liiklussõlme

asukoht on määratud Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi

osas.

Juhime tähelepanu sellele, et ka kohaliku Vilja tee ja riigitee 22133 Reola−Unipiha ääres

tööstuspargi ja kavandatava liiklussõlme vahel on valdavalt tootmis- ja ärimaad.

Tagamaks raskeveokitele tööstusalalt ühendus Reola liiklussõlme, on riigitee

ümberehitamise projekti koosseisus Vilja tee rekonstrueerimine, millega muudetakse Vilja

tee veoautodele läbitavaks (võttes arvesse nii tee laiust kui katendikonstruktsiooni).

Projektiga lahendatakse ka Peetri tee läbimurre, mis ühendab tööstuspargi ala Lennu

liiklussõlmega. Projekt annab võimaluse huvitatud osapoolel Peetri tee ühendus välja

ehitada.

Kuna Reola liiklussõlm jääb riigiteel 2 suletavast Reola−Lennuvälja tee ristmikust ligikaudu

700 m kaugusele, pole alust väita, et Mingi tee ja Nirgi tee tööstusparki jõudmiseks tuleb

tundide viisi ekselda.

Liiklussõlme rampide projekteerimisel ja viaduktialuse kõrgusgabariidi projekteerimisel

arvestatakse veokite liikumisvajadustega.

2. Transpordiamet riigiteede osas ja kohalik omavalitsus kohalike teede osas annab

projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 99 lg 2 alusel. Punktis 1 on selgitatud, miks

olemasoleva Lennu ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme

rajamine võimalik pole ning sedagi, et kehtivas Kambja valla üldplaneeringus endise

Ülenurme valla territooriumi osas on riigiteede 2, 61 ja 22133 ristmiku alale näidatud

perspektiivne 2-tasandiline liiklussõlm. Transpordiametile teadaolevalt koostab Kambja

Vallavalitsus uut üldplaneeringut ning liikluskorralduslike põhimõtete määramisel oleme

palunud VI ehitusala eskiisiga arvestada.

Tegevused, mis eeldavad KMH läbiviimist on reguleeritud Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Eskiisiga kavandatud lahendus ei kuulu tegevuste

hulka, mis eeldaksid KMH läbiviimist. Samale tulemusele jõudis eskiisiga samaaegselt

Hendrikson&Ko poolt koostatud KMH eelhinnang. Järgmises projekteerimise etapis on

koostatava ehitusprojektiga kavandatavate mõjude hindamiseks kavas tellida uus eelhinnang

ning KMH otsus tehakse tegevusloa (ehitusloa) andmisel.

Projekteerimistingimuste menetlusse on kaasatud vahetult projekteeritavate teede ääres

paiknevate kinnistute omanikud. Samuti ametid ja asutused, kelle tegevusvaldkonnaga

projektalal puutumus on. Arvestades asjaolu, et riigiteede 2, 61 ja 22133 ristmiku alale

eritasandilise liiklussõlme rajamine on näidatud kehtivas üldplaneeringus ning seda, et

“Maanteede projekteerimisnormide” kohaselt ei ole Lennu ja Reola liiklussõlmede vahele

täiendava liiklussõlme rajamine võimalik, ei muuda täiendav kaasamine liiklussõlme

rajamist võimalikuks. Transpordiameti ülesanne on mh riigiteedel ohutuse tagamine. Riigitee

2 on põhimaantee ja üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teede koosseisu kuuluv tee, kus

tuleb tagada kiired, ohutud ja sujuvad ühendused. Projektiga seatud eesmärkide

saavutamiseks on vajalik projekteeritavas lõigus ristmike sulgemine, kuid kohalikule

liiklusele tagatakse ühendused liiklussõlmedesse, kus on võimalik sooritada manöövreid

erinevates suundades.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

13

projekteerimine ja ümber ehitamine tegelikult mõjutab. Palume täiendavalt kaasata ja

informeerida kõiki Nirgi tee ja Mingi tee tööstuspargi kinnistute omanikke.

1. Riigitee 2 ja Lennu−Vangi ristmikule liiklussõlme mitte projekteerida. Reola külas asuvate

ettevõtete liikumine erinevates suundades on võimalik lahendada perspektiivse Reola ning

olemasoleva Lennu liiklussõlme kaudu.

2. Keskkonnamõju hindamise otsus tehakse eelhinnangu alusel tegevusloa andmisel.

25 Valgekõrtsi tee 2

94901:009:0194

Seoses antud planeeringuga juhime tähelepanu järgnevatele probleemidele:

1.Probleem on peavärvast väljumisel nii autoga kui ka jala.

2.Lastel ja täiskasvanutel on (jala)ohtlik väravast väljudes liikuda külapeale

3.Liiklustihedus Nõlva teel on suur ja seoses uue ridaelamu ehitusega tuleb külla

vähemalt kümme autot juurde(kui mitte rohkem), liiklustihedus suureneb.

4.Seoses uue planeeritava teega, mis tuleb meie kinnistu Valgekõrtsi tee 2 otsa ehk siis

kõrvalhoone lähedale tekib olukord, kus meie kõrvalhoone esine maa suurus väheneb

ja väljumine oma hoovist autoga või jala läheb veelgi ohtlikumaks ja kuna kultuurimaja

otsad lähevad kinni ja kogu küla hakkab meie maja eest läbi sõitma. Tekib küsimus,et

kuidas tagatakse liiklusohutus? Kuidas tagatakse

keskonnaohutus(heitgaasid)liiklusmüra suurenemise probleem? Kuidas tagatakse meie

hoovist turvaline väljumine?

5.Kuna antud planeeritav tee, mis tuleb meie kinnistu otsa siis pööran tähelepanu,et

meie maja peavärav ja kõrvalhoone(lao) peavärav asuvad sellises kohas selle uue tee

suhtes,et selline lahendus meile ei sobi.

6.Kuna selline lahendus ei võimalda kasutada turvaliselt meie pea- ja kõrvalhoone

väravat, kuhu peab olema tagatud pääs kaubikutele ja veokitele(kaubalaadimine).

Antud hoonet kasutatakse laona ja selle esine maa on kasutusel erinevatel aegadel

kauba hoiustamiseks.

Antud planeering piirab:

Valgekõrtsi tee 2 kinnistu kõrvalhoone ja selle esise maa kasutamist, põhjustades meile

majandusliku kahju seda juba investeeritud vahendite näol ja seda ka tuleviku vaates

vaadelduna.

Valgekõrtsitee 2 kinnistu: peavärvast väljumist ja sisenemist, kuna antud lahendus

muudab maja esise veel ohtlikumaks kuis see juba praegu on(muudab liiklusohtlikuks).

Valgekõrtsitee2 kinnistu: müratase kasvab ja seis täna on antud kinnistul päevasel ajal

rääkimine teise inimesega normaalsel häälel võimatu(mürataseme mõõtmine on

Maanteeametil Uhti külas teostamata). Müra probleeme on kõikide kinnistute

omanikel.

Sellisel lahendusega pole Valgekõrtsi tee 2 kinnistu omanik ega ka kinnistul elavad

elanikud nõus ja palume vallavalitsusel leida teine lahendus Maanteametile ja mitte

nõustuda sellisel kujul tee ehitusega, mis piirab kinnistule juurdepääsu ja suureneb

liiklusohtlikust.

Selgitus/põhjendus:

Eskiisi näol on tegemist põhimõttelise lahendusega, mis kirjeldab projektala ulatuses

liikumisteekonnad. Täpsemad lahendused, sh ohutud liiklemistingimused Nõlva tänaval

selguvad projekteerimisel.

Seniks kuni VI ehitusala ehitusprojekt ei ole realiseeritud soovitame kinnistu omanikul enda ja

teiste Nõlva teel liiklejate ohutuse suurendamiseks kärpida või osaliselt likvideerida kinnistu

piiril kasvavat hekki.

Projekti koostamisel viiakse läbi mürauuring ning selgitatakse müra leevendavate meetmete

vajalikkus.

Otsus:

Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse

korralduse lisas 2.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

14

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Reola alajaam 94901:009:0032

Unipiha tee 13a 94901:009:0035

Karja 94901:009:0049

Kaubi 94901:001:0557

Laastu tn 8 94901:009:0471

Lennu tn 10a 94901:007:1644

Lennu tn 6 94901:007:1165

Lennu tn 8 94901:007:0037

Luha 94901:009:0019

Mingi tee 17 94901:009:0547

Nirgi tee 13 94901:009:0266

Nirgi tee 15 94901:009:0268

Nirgi tee 18 94901:009:0270

Nirgi tee 3 94901:009:0253

Nirgi teeääre 94901:009:0248

Nurga 94901:009:0325

Nurme 94901:007:1324

Peetri tee 2 94901:007:1782

Peetri tee 4 94901:007:1783

Peetri tee 6 94901:007:1784

Peetri tee 8 94901:007:1785

Peetri tee L1 94901:007:1787

Piiri 94901:009:0388

Piiri 94901:009:0387

Raudsepa 28301:001:0601

Roosi tn 10 94901:009:0372

Roosi tn 2 28301:001:0588

Roosi tn 4 94901:009:0009

Roosi tn 6 94901:009:0109

Roosi tn 8 94901:009:0377

Rätsepa 94901:007:0277

Silvi 94901:001:0558

Taga-Vapra 94901:001:0131

Teearu 94901:009:0324

Teeninduse tee 7 94901:007:1320

Teeninduse tee 8 94901:007:1321

Teeninduse tee 9 94901:007:1322

Torni tee 1 94901:009:0347

Tööstuse tee 7 94901:007:1135

Tööstuse tee 7a 94901:007:1136

Tööstuse tee 8 94901:007:1133

Tööstuse tee 8a 94901:007:1132

Tööstuse tee 9 94901:007:1134

Unipiha tee 2 94901:001:0217

Unipiha tee 4 94901:009:0044

Vahtra tn 11 94901:007:0870

Vahtra tn 12 94901:007:0551

Vahtra tn 14a 94901:009:0192

Vahtra tn 15 94901:007:0871

Vahtra tn 17a 94901:001:0426

Vahtra tn 19 94901:009:0311

Vahtra tn 2 94901:007:0219

Vahtra tn 3 94901:001:0135

Vahtra tn 4 94901:007:1027

Vahtra tn 5 94901:001:0139

Vahtra tn 6 94901:007:1028

Vahtra tn 7 94901:001:0129

Vahtra tn 8 94901:007:1029

Valge tee 11 94901:009:0055

Valge tee 13 94901:009:0058

Valge tee 15 94901:009:0054

Valgekõrtsi tee 10a 28301:001:0602

Valgekõrtsi tee 10b 28301:001:0603

Valgekõrtsi tee 12a 94901:009:0538

Valgekõrtsi tee 4 94901:009:0356

Valgekõrtsi tee 6 94901:009:0354

Vanakooli tee 11 94901:009:0503

Vanakooli tee 13 94901:009:0062

Vanakooli tee 7 94901:009:0504

Vapra 94901:001:0137

Varese 94901:009:0395

Vilja tee 1 28301:001:0688

Vilja tee 10 94901:009:0005

Vilja tee 12 94901:009:0454

Vilja tee 14 94901:009:0449

Vilja tee 2 94901:009:0103

Vilja tee 8 94901:009:0523

Õunaaia 94901:009:0428

Maja peavärav

Kõrvalhoone (auto)värav

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

15

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

08.04.2021 nr 1.1-3/21/154

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2

Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9

asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks

Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane) algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km

186,9-190,9 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 94901:007:0686,

94901:007:1786, 94901:009:0111) Tartu maakonnas Kambja vallas Lepiku küla ja Ülenurme

aleviku territooriumil.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla

territooriumi osas, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat

maanteed olemasolevas asukohas ning milles riigiteede 2, 61 ja 22133 ristumisele on määratud

eritasandilise ristmiku rajamine.

Projekti eesmärk on riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2

sõidurajaga maanteeks Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahelises lõigus.

Projekteeritavale lõigule kavandatakse liiklussõlme ja teiste teede ning rajatiste rajamine.

Täpsustatakse teedevõrgu asukoht ja määratakse teemaa vajadus projekteeritaval lõigul.

Selgitatakse välja liikuvusvajadused ning hinnatakse ja tagatakse liikuvus projekteeritaval lõigul

erinevatele transpordiliikidele.

2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

2

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

Katastritunnus Kinnisasja nimi Katastritunnus Kinnisasja nimi

94901:007:1787 Peetri tee L1 94901:001:0133 Vapra-Lennuvälja

94901:001:0550 Peetri tee 10 94901:009:0363 Kribso

94901:001:0137 Vapra 94901:009:0388 Piiri

94901:001:0131 Taga-Vapra 94901:009:0387 Piiri

94901:009:0268 Nirgi tee 15 28301:001:0601 Raudsepa

94901:009:0266 Nirgi tee 13 28301:001:0603 Valgekõrtsi tee 10b

94901:009:0264 Nirgi tee 11 28301:001:0602 Valgekõrtsi tee 10a

94901:009:0259 Nirgi tee 9 94901:009:0354 Valgekõrtsi tee 6

94901:009:0257 Nirgi tee 7 94901:009:0356 Valgekõrtsi tee 4

94901:009:0255 Nirgi tee 5 28301:001:0590 Vahtra tänava lõik 2

94901:009:0253 Nirgi tee 3 28301:001:0224 Vahtra tänav

94901:009:0251 Nirgi tee 1 94901:009:0249 Nirgi tee

94901:009:0395 Varese 28301:001:0226 Lennu-Vangi tee lõik 1

28301:001:0760 Sõpruse park 94901:009:0036 Tartu-Petseri 7,8-11,8 km

28301:001:0588 Roosi tn 2 94901:009:0490 Biotiigi

28301:001:0801 Roosi tänav 94901:009:0491 Varju

28301:001:0055 Kribso 94901:001:0638 Lapatsi

94901:009:0324 Teearu 94901:009:0479 9490374 Valgekõrtsi tee

lõik 1

94901:009:0325 Nurga 28301:001:0844 Nõlva tee lõik 1

94901:009:0388 Piiri 28301:001:0808 Vilja tee

94901:009:0062 Vanakooli tee 13 28301:001:0541 Reola - Lennuvälja tee

lõik 1

94901:009:0504 Vanakooli tee 7 94901:007:1760 Tartu-Petseri 5,3-7,8 km

94901:009:0389 Piiri Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade

omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud

või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud

projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

3

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3

ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84

„Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab

Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1):

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9

asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste

menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele.

3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

projekteerimise talituse juhataja

Lisad:

1. Transpordiameti projekteerimistingimused VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks.

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

KORRALDUS

06.04.2026 nr 1.1-3/26/216

Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa VI

ehitusala ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr

1.1-3/21/154 muutmine

Transpordiamet algatas 08.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/154 antud riigitee 2

Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee1 km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti

projekteerimistingimuste muutmise ehitusseadustiku § 33 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lg

1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/154 (edaspidi 08.04.2021 korraldus) on

antud projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee km 186,9-190,9

asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimuste muutmise korralduse andmise hetkel on riigitee 2 VI ehitusala

kilomeetrivahemik erinev võrreldes 08.04.2021 korralduses tooduga tulenevalt ehitustöödest

mitmetel teelõikudel Tallinna ja Tartu vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on teepikkust

lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud. 08.04.2021 korralduses on

teelõigu ulatus km 186,9-190,9, kuid kirjeldatud muudatustest tingituna on

projekteerimistingimuste muutmise hetkel kehtiv vahemik km 184,72-188,67.

Projekti eesmärgid 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel on:

 riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2

sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste teede ning rajatistega;

 teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul;

 liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval

lõigul erinevatele transpordiliikudele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid

ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).

Liiklusseaduse (LS) § 11 kohaselt rahastatakse riigiteedega seonduvaid tegevusi teehoiukava2

alusel. Vastavalt sama sätte lõikele 7 koostatakse teehoiukava vähemalt nelja-aastaseks perioodiks

ning seda ajakohastatakse vajadusel igal aastal. Lisaks on teehoiukavas välja toodud suured

teedeehitusprojektid kuni aastani 2035 kuna need vajavad ettevalmistusperioodi, et läbida aastate

1 Riigitee nimi Taristuministri 12.08.2025 määruse nr 48 „Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr

72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” muutmine“ alusel 2 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Riigiteede%20teehoiukava%202026%20-

%202029.pdf

2

pikkuseid erinevaid planeerimise ja projekteerimise etappe. Riigiteede teehoiukava kohaselt on

Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehk riigitee 2 Ülenurme-Reola vaheline lõik kavas

ümber ehitada 2033-2034. aastal. Tegemist on prognoositava tähtajaga. Teehoiukavas toodud

objektide ümberehitamise järjekord võib muutuda tingimuste (liiklussagedus, liiklusohtlikus,

riiklikud prioriteedid vm) muutumisel ajas.

Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimustega hõlmatav

põhimaantee lõik asub Tartu linna lähialal, mis on aktiivselt arenev piirkond. Lähtudes kõrgest

liiklussagedusest põhimaanteel Lennu liiklussõlme ning Reola ristmiku vahel, on vajalik

kavandada olemasoleva tee ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks. Selgitamaks välja 2+2

ristlõikega maantee, Reola liiklussõlme ning ühenduste tagamiseks vajalike teede asukohad ning

ruumivajaduse, tellis Transpordiamet 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste

alusel Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eelprojekti (Teedeprojekt OÜ töö nr T04921).

Projektlahendust on kohalikele elanikele tutvustatud 15.02.2023.a toimunud arutelul. Omanikele,

kelle kinnisasjadest on projektiga selgunud täiendava maa omandamise vajadus, on tutvumiseks

edastatud krundijaotuskava joonised. Lisaks on projektlahendus olnud sisendiks teega külgnevate

alade arendamisel, et säiliks ruum tulevikus nõuetekohase maantee ja vajalike ühendusteede

väljaehitamiseks. Kokkuvõttes on koostatud projektlahendus käsitletav ühiskondliku

kokkuleppena, mis määratleb põhimaantee arenguperspektiivi ning on aluseks külgnevate alade

planeerimisel. Lahenduse muutmine võib riigiteega külgnevatel aladel kaasa tuua täiendavat

õiguste riivet, millega kinnistute arendamisel ei ole arvestatud. Eeltoodust tulenevalt on loodud

selge visioon piirkonna teedevõrgu arendamiseks, mille järgimine ja säilitamine on, tulenevalt

suurest avalikust huvist, Transpordiameti vaatest vajalik.

Lähtudes asjaolust, et teehoiukavas on ehituse algus ette nähtud 2033. aastal, pikendab

Transpordiamet 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste kehtivust seitsme aasta

võrra.

Kehtiva teehoiukava alusel kulub VI ehitusala ehk Ülenurme-Reola vahelise lõigu

väljaehitamiseni veel mitmeid aastaid (prognoositav realiseerimise periood 2033-2034) ning seega

tuleb tee ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja

juhenditele. Projekti koostamisel tuleb võimalikult palju arvestada Tartu läänepoolse ümbersõidu

VI ehitusala eelprojektiga määratud maavajadusega. 08.04.2021 korraldusega antud

projekteerimistingimuste ajal kehtis majandus- ja taristuministri määrus nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel uus

määrus, millest avalikult kasutatava asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded

kehtestati kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi

eelprojekti koostamise ajal uus määrus veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning

selles toodud põhimõtteid rakendati juba eelprojekti koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei eelda

Transpordiamet projekti koostamisel olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist.

Eelnevast tulenevalt korrigeerib Transpordiamet projekteerimistingimustes viited projekteerimise

aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023

määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja

juhenditest.

Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate

normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste

kehtivuse pikendamises.

Transpordiameti hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta

projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd eelprojekti koostamise ajal lähtuti hetkel

3

kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide

korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju

projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus

täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses.

Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus

muuhulgas saadetakse kaasatavatele osapooltele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik

arvamust avaldada ning Transpordiametil on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused

asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist.

Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute

õigusi või huve märkimisväärselt riivamata.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, HMS § 64

lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015

määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Pikendada Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/154 antud

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aastat.

2. Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja kehtestada

uues sõnastuses järgnevalt:

 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ ning Transpordiameti kehtivatest juhistest ja juhenditest;

 5.3.5. Riigitee 2 äärde projekteerida suletud taskuga bussipeatused. Ülejäänud

riigiteede ääres projektala ulatuses selgitada sobilik bussipeatuse tüüp vastavalt

juhendile „Teede projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja

kujundamine;

 5.3.6. Kaaluda bussipeatustesse ooteplatvormide ja -paviljonide projekteerimist

vastavalt juhendile „Teede projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja

kujundamine;

 5.4.3. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“

ptk 7 Kergliiklustee ja jalgrattarada;

 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhendile „Riigiteede valgustuse

kavandamine“. Valgustuse täpne ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus;

 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“.

3. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus edastada projekteerimistingimuste andmise

menetluses kaasatud asutustele ja isikutele.

4. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus avaldada Transpordiameti kodulehel.

4

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Transpordiameti 08.04.2021 korraldus nr 1.1-3/21/154

6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

KAMBJA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

31. märts 2026 nr 147

Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala arendamisega seotud kohalike teede projekteerimiseks projekteerimistingimuste muutmine

Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) ja Kambja Vallavalitsuse vahel on sõlmitud „Ühiste kavatsuste protokoll“ nr 1-12/20/2691-1 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala arendamiseks. Kambja vallavolikogu on 24.11.2020 istungil protokolli heaks kiitnud.

Kambja Vallavalitsuse 01.04.2021 korraldusega nr 2744 (edaspidi 01.04.2021 korraldus) on antud projekteerimistingimused riigitee Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala arendamisega seotud kohalike teede projekteerimiseks.

Samuti on Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/154 (edaspidi 08.04.2021 korraldus) antud projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks, mida Transpordiamet on kavatseb muuta ning pikendada 7 aasta võrra.

Projekteerimistingimuste muutmise korralduse andmise hetkel on riigitee 2 VI ehitusala kilomeetrivahemik erinev võrreldes 08.04.2021 korralduses tooduga tulenevalt ehitustöödest mitmetel teelõikudel Tallinna ja Tartu vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on teepikkust lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud. 08.04.2021 korralduses on teelõigu ulatus km 186,9-190,9, kuid kirjeldatud muudatustest tingituna on projekteerimistingimuste muutmise hetkel kehtiv vahemik km 184,72-188,67.

Projekti eesmärgid Kambja Vallavalitsuse 01.04.2021 ning Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel on:

• Riigitee 2 Tallinna−Tartu−Võru−Luhamaa tee km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste teede ning rajatistega.

• Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul.

• Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikudele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).

Liiklusseaduse (LS) § 11 kohaselt rahastatakse riigiteedega seonduvaid tegevusi teehoiukava alusel. Vastavalt sama sätte lõikele 7 koostatakse teehoiukava vähemalt nelja-aastaseks

2

perioodiks ning seda ajakohastatakse vajadusel igal aastal. Lisaks on teehoiukavas välja toodud suured teedeehitusprojektid kuni aastani 2035 kuna need vajavad ettevalmistusperioodi, et läbida aastate pikkuseid erinevaid planeerimise ja projekteerimise etappe. Riigiteede teehoiukava kohaselt on Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehk riigitee 2 Ülenurme- Reola vaheline lõik kavas ümber ehitada 2033-2034. aastal. Tegemist on prognoositava tähtajaga. Teehoiukavas toodud objektide ümberehitamise järjekord võib muutuda tingimuste (liiklussagedus, liiklusohtlikus, riiklikud prioriteedid vm) muutumisel ajas.

Transpordiameti 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimustega hõlmatav põhimaantee lõik ning Kambja Vallavalitsuse 01.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimustega hõlmatav kohalike teede võrgustik asub Tartu linna lähialal, mis on aktiivselt arenev piirkond. Lähtudes kõrgest liiklussagedusest põhimaanteel Lennu liiklussõlme ning Reola ristmiku vahel, on vajalik kavandada olemasoleva tee ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks. Selgitamaks välja 2+2 ristlõikega maantee, Reola liiklussõlme ning ühenduste tagamiseks vajalike teede asukohad ning ruumivajaduse, tellis Transpordiamet 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eelprojekti (Teedeprojekt OÜ töö nr T04921). Projektlahendust on kohalikele elanikele tutvustatud 15.02.2023 toimunud arutelul. Omanikele, kelle kinnisasjadest on projektiga selgunud täiendava maa omandamise vajadus, on tutvumiseks edastatud krundijaotuskava joonised. Lisaks on projektlahendus olnud sisendiks teega külgnevate alade arendamisel, et säiliks ruum tulevikus nõuetekohase maantee ja vajalike ühendusteede väljaehitamiseks. Kokkuvõttes on koostatud projektlahendus käsitletav ühiskondliku kokkuleppena, mis määratleb põhimaantee arenguperspektiivi ning on aluseks külgnevate alade planeerimisel. Lahenduse muutmine võib riigiteega külgnevatel aladel kaasa tuua täiendavat õiguste riivet, millega kinnistute arendamisel ei ole arvestatud. Eeltoodust tulenevalt on loodud selge visioon piirkonna teedevõrgu arendamiseks, mille järgimine ja säilitamine on, tulenevalt suurest avalikust huvist, Transpordiameti ja Kambja Vallavalitsuse vaatest vajalik.

Lähtudes asjaolust, et teehoiukavas on ehituse algus ette nähtud 2033. aastal, pikendab Kambja Vallavalitsus 01.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste kehtivust seitsme aasta võrra.

Kehtiva teehoiukava alusel kulub VI ehitusala ehk Ülenurme-Reola vahelise lõigu väljaehitamiseni veel mitmeid aastaid (prognoositav realiseerimise periood 2033-2034) ning seega tuleb tee ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele. Projekti koostamisel tuleb võimalikult palju arvestada Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eelprojektiga määratud maavajadusega. 08.04.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste ajal kehtis majandus- ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel uus määrus, millest avalikult kasutatava asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded kehtestati kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi eelprojekti koostamise ajal uus määrus veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning selles toodud põhimõtteid rakendati juba eelprojekti koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei eelda Kambja Vallavalitsus projekti koostamisel olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist.

Eelnevast tulenevalt korrigeerib Kambja Vallavalitsus projekteerimistingimustes viited projekteerimise aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest, põhjendatud juhul EVS 843 "Linnatänavad".

3

Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste kehtivuse pikendamises.

Kambja Vallavalitsuse hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd eelprojekti koostamise ajal lähtuti hetkel kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses.

Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus muuhulgas saadetakse kaasatavatele osapooltele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik arvamust avaldada ning Kambja Vallavalitsusel on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist.

Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute õigusi või huve märkimisväärselt riivamata.

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, haldusmenetluse seaduse § 64 lõiked 1 ja 2 ning Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „Ülesannete delegeerimine“ § 8 lõike 1 annab Kambja Vallavalitsus korralduse:

1. Pikendada Kambja Vallavalitsuse 01.04.2021 korraldusega nr 2744 antud

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aastat.

2. Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja

kehtestada uues sõnastuses järgnevalt:

➢ 5.1.6. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

põhjendatud juhul EVS 843 "Linnatänavad";

➢ 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ ning põhjendatud juhul EVS 843 "Linnatänavad";

➢ 5.3.3. Projekteerida bussipeatustesse ooteplatvormid ja -paviljonid vastavalt

juhendile „Teede projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja

kujundamine;

➢ 5.4.3. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda juhendist „Teede

projekteerimine“ ptk 7 Kergliiklustee ja jalgrattarada;

➢ 5.6.1. Projekti koostamisel hinnata teevalgustuse vajadust lähtuvalt

projektlahendusest ja Transpordiameti juhendist „Riigiteede valgustuse

kavandamine“;

➢ 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“.

3. Tunnistada kehtetuks Kambja Vallavalitsuse 26.03.2026 korraldus nr 136 „Riigitee 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala arendamisega seotud

kohalike teede projekteerimiseks projekteerimistingimuste muutmine“.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisel valla kodulehe kaudu.

4

5. Projekteerimistingimustega saab tutvuda aadressil www.kambja.ee.

Korralduse peale võib esitada Kambja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kajar Lember vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Liblik vallasekretär abi vallasekretäri ülesannetes