Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Valga Vallavalitsus

[email protected]

Teie 23.03.2026 nr 9-1.3/1207

Meie 06.04.2026 nr 9.3-4/26/457-4

Valga valla tuulepargi eriplaneering

Valga Vallavalitsus edastas Terviseametile (edaspidi amet) selgitustaotluse seoses Valga valla

tuulepargi eriplaneeringule laekunud arvamusega MTÜ Kodanike Teadusalgatuselt (edaspidi

MTÜ), milles kirjeldatakse tuulikutest lähtuva müra ja tervisemõjude teemasid seoses Uppsala

Ülikooli teadustööga.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja arutanud antud teemat koostöös ministeeriumide

esindajate ja Tartu Ülikooli teadlastega ning märgib järgmist:

 Valga valla tuuleparkide eriplaneeringu koostamisel on müra hindamisel lähtud

Kliimaministeeriumi tellimusel 2025. aastal valminud juhendist. Kas näete vajadust

MTÜ Kodanike Teadusalgatus kirjas toodud viidete ja põhjenduste põhjal muuta müra

hindamise põhimõtteid Eestis ja Valga valla eriplaneeringu müra hindamises?

Müra hindamises rahvusvaheliselt aktsepteeritavad arvutusmetoodikad kujunevad laiapõhjalise

teaduskirjanduse, rahvusvaheliste standardite ning pikaajalise praktikakogemuse alusel. Eestis

kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse müra hindamine nõuetekohaseks juhul, kui see on

teostatud asjakohaste Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite alusel1. Eestis kasutatavad

müra hindamise metoodikad (nt ISO 9613-2, mida kasutatakse nt tarkvaradega SoundPlan,

CadnaA ja WindPRO) on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas enamiku Euroopa riikide

praktikaga tuuleparkide mürahinnangute koostamisel. Kliimaministeeriumi tellimusel on 2025

aastal värskelt uuendatud ka tuuleparkide müra hindamise metoodika rakendamise põhimõtteid

võttes arvesse rahvusvahelist praktikat ja ISO 9613-2:2024 uuendatud standardit2. Metoodika

alusel koostatud mürahinnangud, sealhulgas erinevate konsultantide poolt teostatud

modelleerimised, põhinevad konservatiivsel lähenemisel, mille käigus eeldatakse muuhulgas

tuulikute töötamist maksimaalsel võimsusel ning müra leviku seisukohalt ebasoodsaid

ilmastiku- ja tuuleolusid vastuvõtjate (nt elamute) suhtes, et vältida võimalike mõjude

alahindamist. Seega võib Eestis tuuleparkide müra hindamisel kasutatavat metoodikat pidada

aja- ja asjakohaseks; analoogne käsitlus on tuuleparkide müra hindamisel ka teistes Euroopa

riikides.

1 Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2 2 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

2(3)

 Kas lähtuvalt kirjas esitatud infost näete Valga valla eriplaneeringuga kavandatavate

tuulikute rajamises mingit ohtu elanikkonna tervisele?

Uppsala Ülikooli teadlaste poolt avaldatud artikkel3 käsitleb eelkõige madalsagedusliku heli

ja infraheli leviku modelleerimist ning uue arvutusmeetodi valideerimist. Artikkel viitab,

et infraheli levik võib teatud tingimustes ulatuda pikkade vahemaadeni, kuid ei järelda, et selline

levik põhjustaks iseenesest tervisekahju. Professor Ken Mattsson on teadlane, kelle töö

keskendub eelkõige füüsikaliste protsesside matemaatilisele modelleerimisele ning numbriliste

meetodite arendamisele4. Tema pädevus seisneb ennekõike arvutusmeetodite arendamises, mitte

keskkonnamüra regulatiivses hindamises ega tervisemõjude määratlemises.

Uute teaduslike mudelite rakendamine eeldab nende täiendavat valideerimist, korratavust ning

võrdlemist olemasolevate meetoditega. See tähendab, et sõltumatud teadlased peavad olema

võimelised sama metoodikat kasutades jõudma võrreldavate tulemusteni, mida kinnitavad ka

helirõhutasemete mõõtmistulemused. Selleks peab meetod olema lisaks avaldamisele ka

laiapõhjaliselt valideeritud, sõltumatult korratav ning praktikas rakendatav võrreldavates

hindamisolukordades. Prof Mattsoni arvutusmeetod ei ole käesoleval ajal laialdaselt kasutusel

ega integreeritud rahvusvahelistesse standarditesse, juhendmaterjalidesse või

normdokumentidesse soovitusliku meetodina.

Seega üksikute eksperimentaalsete tööde põhjal ei ole võimalik teha laiapõhjalisi järeldusi

rahvatervise tasandil. Juhul kui Uppsala Ülikoolis arendatud infraheli modelleerimismeetod

leiab laiemat teaduslikku kinnitust ning see võetakse üle Euroopa või rahvusvahelistesse

standarditesse, on selle rakendamine võimalik ka Eesti akustilistes uuringutes.

Eeltoodust tulenevalt leiame, et MTÜ kirjas esitatud seisukohti ei saa käsitleda tõendusena, et

tuuleparkide tegevus kujutaks ohtu inimeste tervisele olukorras kui kehtivate helirõhutasemete

nõuete ületamist ei toimu, ega ka põhjendusena olemasolevate tuuleparkide kasutuslubade

peatamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole alust peatada tuuleparkide arendusi ega kehtivaid

kasutuslubasid üksikute analüüside põhjal kui ei ole tõestatud nõuetele mittevastavus. Samuti ei

ole põhjendatud kõigi projektide mürahinnangute ümberhindamine ilma laiapõhjalise teadusliku

kinnituse ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodilise aluseta. Meie hinnangul annavad

tuuleparkide müra hindamisel kasutatavad üldtunnustatud arvutusmetoodikad ning

rahvusvahelistele standarditele vastavad mõõtmismeetodid usaldusväärse hinnangu tegelikele

müratasemetele ning on praktikas asjakohaselt rakendatavad.

 Kirjas on viidatud, et Eestis ei ole võimalik sagedustel alla 10 Hz infraheli mõõta. Kas

antud mõõtevõimekus on Eestis olemas?

Vastavalt kehtivale standardile tehakse infraheli mõõtmisi alates 10 Hz, Terviseameti

rahvatervise labor teostab infraheli mõõtmisi alates 0,8 Hz. Alla 10 Hz heli pole tajutav ka ennast

tundlikeks pidavatele inimestele, seega ei saa see kedagi häirida. Infrahelil alla 10 Hz pole leitud

tervisemõjusid ja meie teada pole siiani ükski teaduslik uuring näidanud põhjuslikku seost

tuulikute infraheli ja halvenenud tervisenäitajate vahel.

Tuuleparkide mürast (ja muudest mõjudest) tulenevaid võimalikke tervisemõjusid on põhjalikult

käsitletud Tartu Ülikooli 2025. aasta ülevaateuuringus (leitav siit), mis koondab viimase 15

aasta teaduskirjanduse. Uuring hõlmas 32 kvaliteetset teadusartiklit, sealhulgas pikaajalisi

põhjuslikke seoseid käsitlevaid uuringuid. Töös järeldati muuhulgas, et tuulikute tekitatud

piirnormidesse jääval infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele.

Ametlik informatsioon tuuleparkide mõjust inimese tervisele on kokku koondatud ameti

kodulehel aadressil: https://www.terviseamet.ee/tuulepargid.

3 https://doi.org/10.1016/j.apacoust.2025.111156 4 https://www.uu.se/en/contact-and-organisation/staff?query=N96-1629

3(3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aira Varblane

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Aira Varblane

58225415 [email protected]