Tagasiside Euroopa Komisjoni IAA ettepanekule


Pedro Pokk Teie 18.03.2026
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1, Tallinn Meie 07.04.2026 nr 11-10/333-2
{Indeks Linn/Maakond}
Tagasiside Euroopa Komisjoni avaldatud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA) ettepanekule
Lugupeetud hr Pokk

Täname võimaluse eest esitada Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) seisukohad Euroopa Komisjoni tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA) ettepaneku kohta. Meie hinnang lähtub algatuse kolmest peamisest sambast ning keskendub Eesti tööstuse strateegilisele positsioonile Euroopa väärtusahelates.
IAA käsitleb asjakohaselt Euroopa tööstuse kriitilisi väljakutseid: strateegilisi sõltuvusi, investeeringute puudujääki ja aeglasi loamenetlusi. Samas märgime, et ettepaneku fookus on suunatud peamiselt materjalidele ja lõpptoodetele, jättes tähelepanuta nende tootmise tehnoloogilise vundamendi. Eesti huvides on pakkuda kõrge lisandväärtusega lahendusi, esmajoones tootmistehnoloogiaid, digitaliseerimist ja küberfüüsikalisi süsteeme, mistõttu tuleks seda dimensiooni määruse tekstis oluliselt tugevdada. Töötlev tööstus on Eestis kõrge ekspordiorienteeritusega (70%+ toodangust), ning üks suurimaid tööandjaid, samas selle roll emissioonides on suhteliselt väiksem kui EL-is.
1. Strateegiliste sektorite loetelu laiendamine
Määruse lisas esitatud sektorite loetelu on loogiline, kuid ebapiisav. IAA soodustab autode ja akude tootmist, kuid kes toodab need robotid ja liinid, mis neid valmistavad? Kui me impordime tootmisseadmed kolmandatest riikidest, jääme ikkagi tehnoloogilisse sõltuvusse. Masinaehitus ja tootmistehnoloogia (NACE C28) on strateegilise autonoomia saavutamiseks kriitiline valdkond. Kui tootmisliinid ja automatiseerimine imporditakse kolmandatest riikidest, säilib tehnoloogiline sõltuvus ka siis, kui tootmisüksus asub füüsiliselt Euroopa Liidus.
IAA käsitlus on praegu liiga kitsas. Eesti kontekstis on paberitööstus (NACE C17) sees, kuid puidu keemiline ja mehaaniline väärindamine muude toodete jaoks on puudulikult esindatud. See on meie regioonis üks suurima dekarboniseerimise potentsiaaliga valdkondi. Tuleks kaasata kogu biopõhiste materjalide ja kemikaalide spekter.
NZIA kaudu on mõned osad kaetud, kuid laiem elektroonikatööstus, mis on iga "targa" tehase süda, ei ole selles nimekirjas eraldi välja toodud. Elektroonika ja digitaliseerimine on kaasaegse tootmise tuumik, kuid vajavad eelnõus selgemat määratlemist strateegiliste sektoritena.
Ettepanek: Eesti puhul on siin oluline mõju meie tsemenditööstusele (nt Kunda piirkonnas) ja masinaehitusele, mis varustab autotööstust. Me peaksime küsima, kas lisasse 1 tuleks lisada spetsiifilisemad koodid masinaehituse (NACE C28) ja biopõhise ringmajanduse kohta.
2. „Made in EU“ ja riigihanked
Toetame päritolunõuete rakendamist, kuid rõhutame, et „Made in EU“ ei tohi tähendada üksnes lõplikku kokkupanekut. Nõuded peavad hõlmama intellektuaalset omandit, oskusteavet ja tehnoloogilist sisu. Välisinvesteeringud peavad olema seotud teadus- ja arendustegevusega (T&A) Euroopas ning koostööga ülikoolidega. Digitaalne tootepass on Eesti jaoks oluline ekspordipotentsiaaliga lahendus, mis tagab väärtusahela läbipaistvuse. Iga strateegiline toode (nt aku või terasest konstruktsioon) peab kandma digitaalset ajalugu, mis näitab mitte ainult süsinikujalajälge, vaid ka komponentide ja oskusteabe päritolu.
Ettepanek: Välisinvesteeringute puhul (Article 17) peame nõudma, et suured välisinvesteeringud tooksid kaasa mitte ainult tootmishoone, vaid ka readus- ja arendustegevuse (T&A) keskused.
3. Eelistatavad sektorid ja autonoomia
Praegune nimekiri (teras, tsement, alumiinium, autod ja net-zero tehnoloogiad) vajab laiendamist, et kontrollida ka tootmisvahendeid ja tarkvara.
Ettepanek: Riigihangetes tuleks eelistada lahendusi, kus on kasutatud Euroopa päritolu nutikaid tootmisseadmeid ja automatiseeritud süsteeme. Eelistamine peaks laienema tööstuslikule tarkvarale ja küberturvalisuse lahendustele, eriti kriitilises taristus. Eesti kui metsariigi vaatest on kriitiline et strateegiliste sektorite hulka peaksid kuuluma ka biopõhised ehitusmaterjalid ja kemikaalid, mis toetavad ringmajandust.
4. Partnerriikide kaasamine ja riskijuhtimine
Toetame avatud majanduse põhimõtet, kuid kaasamine peab põhinema vastastikkusel ja standardite võrdsusel. Vältida tuleb tarneahelate peitmist (päritolu varjamist läbi vaheriikide) ning riske kõrge riskiga tarnijatest, seda eriti küberturvalisuse vaates.
5.-6. Välisinvesteeringute lisatingimused
Toetame välisinvesteeringutele seatavaid lisatingimusi (nt enamusosalus ja ühisettevõtted) kui olulisi kaitsemehhanisme. Rõhutame aga, et fookus ei tohi olla vaid tööjõu kvantiteedil (50% nõue), vaid selle kvaliteedil – inseneride ja arendajate kaasamisel. Lisatingimuste rakendamine ei tohi muuta menetlust ebamõistlikult aeglaseks; kiire ja prognoositav asjaajamine peab säilima. Eesti majandus on väike ja tugevalt sõltuv välisinvesteeringutest, eriti kapitali- ja tehnoloogiamahukates sektorites. Kohalike partnerite piiratud kapitalivõimekus ja kogemus tähendab, et kohustuslikud ühisettevõtted võivad vähendada investeeringute atraktiivsust ning suunata potentsiaalsed projektid teistesse riikidesse. See kehtib eriti töötleva tööstuse ja süvatehnoloogia valdkondades, kus kontrollipositsioon on investoritele sageli kriitilise tähtsusega. Üldise piirangu asemel oleks otstarbekam sihtida konkreetseid kõrge strateegilise tähtsusega valdkondi, vältides samal ajal laiemat negatiivset mõju investeerimiskeskkonnale ja majanduskasvule.
7. Madala süsinikusisalduse nõuded ja metoodika
Nõuded on õiged, kuid nende rakendamine eeldab ühtset, operatiivset ja standardiseeritud EL-i tasandi metoodikat. Puudulik metoodika suurendab halduskoormust ja rohepesu riski hanketasandil.
8. Loamenetluste kiirendamine
IAA on siinkohal väga asjakohane ja pakub Eestile strateegilist võimalust positsioneerida end parima sihtriigina tööstusinvesteeringutele. Toetame digitaliseerimist, ühtset kontaktpunkti ja vaikimisi nõustumise põhimõtet. Vajalik on luua pädevuskeskuste võrgustik, mis toetaks ametiasutusi uute keerukate tehnoloogiate hindamisel.
Kokkuvõtteks IAA on Tallinna Tehnikaülikooli vaates vajalik algatus, kuid selle pikaajaline edu sõltub kontrollist mitte ainult tootmismahu, vaid ka tootmistehnoloogia üle. Eesti seisukohast on kriitiline:
1. Lisada masinaehitus ja tootmistehnoloogia (C28) strateegiliste sektorite hulka.
2. Määratleda päritolunõuetes selgelt tehnoloogiline sisu.
3. Siduda investeeringud otseselt kohaliku T&A tegevusega.
4. Kasutada Eesti digivõimekust ja küberkompetentsi Euroopa ühise konkurentsieelisena.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tauno Otto
Tootmistehnika professor
Tallinna Tehnikaülikool


Pedro Pokk Teie 18.03.2026
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1, Tallinn Meie 07.04.2026 nr 11-10/333-2
{Indeks Linn/Maakond}
Tagasiside Euroopa Komisjoni avaldatud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA) ettepanekule
Lugupeetud hr Pokk

Täname võimaluse eest esitada Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) seisukohad Euroopa Komisjoni tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA) ettepaneku kohta. Meie hinnang lähtub algatuse kolmest peamisest sambast ning keskendub Eesti tööstuse strateegilisele positsioonile Euroopa väärtusahelates.
IAA käsitleb asjakohaselt Euroopa tööstuse kriitilisi väljakutseid: strateegilisi sõltuvusi, investeeringute puudujääki ja aeglasi loamenetlusi. Samas märgime, et ettepaneku fookus on suunatud peamiselt materjalidele ja lõpptoodetele, jättes tähelepanuta nende tootmise tehnoloogilise vundamendi. Eesti huvides on pakkuda kõrge lisandväärtusega lahendusi, esmajoones tootmistehnoloogiaid, digitaliseerimist ja küberfüüsikalisi süsteeme, mistõttu tuleks seda dimensiooni määruse tekstis oluliselt tugevdada. Töötlev tööstus on Eestis kõrge ekspordiorienteeritusega (70%+ toodangust), ning üks suurimaid tööandjaid, samas selle roll emissioonides on suhteliselt väiksem kui EL-is.
1. Strateegiliste sektorite loetelu laiendamine
Määruse lisas esitatud sektorite loetelu on loogiline, kuid ebapiisav. IAA soodustab autode ja akude tootmist, kuid kes toodab need robotid ja liinid, mis neid valmistavad? Kui me impordime tootmisseadmed kolmandatest riikidest, jääme ikkagi tehnoloogilisse sõltuvusse. Masinaehitus ja tootmistehnoloogia (NACE C28) on strateegilise autonoomia saavutamiseks kriitiline valdkond. Kui tootmisliinid ja automatiseerimine imporditakse kolmandatest riikidest, säilib tehnoloogiline sõltuvus ka siis, kui tootmisüksus asub füüsiliselt Euroopa Liidus.
IAA käsitlus on praegu liiga kitsas. Eesti kontekstis on paberitööstus (NACE C17) sees, kuid puidu keemiline ja mehaaniline väärindamine muude toodete jaoks on puudulikult esindatud. See on meie regioonis üks suurima dekarboniseerimise potentsiaaliga valdkondi. Tuleks kaasata kogu biopõhiste materjalide ja kemikaalide spekter.
NZIA kaudu on mõned osad kaetud, kuid laiem elektroonikatööstus, mis on iga "targa" tehase süda, ei ole selles nimekirjas eraldi välja toodud. Elektroonika ja digitaliseerimine on kaasaegse tootmise tuumik, kuid vajavad eelnõus selgemat määratlemist strateegiliste sektoritena.
Ettepanek: Eesti puhul on siin oluline mõju meie tsemenditööstusele (nt Kunda piirkonnas) ja masinaehitusele, mis varustab autotööstust. Me peaksime küsima, kas lisasse 1 tuleks lisada spetsiifilisemad koodid masinaehituse (NACE C28) ja biopõhise ringmajanduse kohta.
2. „Made in EU“ ja riigihanked
Toetame päritolunõuete rakendamist, kuid rõhutame, et „Made in EU“ ei tohi tähendada üksnes lõplikku kokkupanekut. Nõuded peavad hõlmama intellektuaalset omandit, oskusteavet ja tehnoloogilist sisu. Välisinvesteeringud peavad olema seotud teadus- ja arendustegevusega (T&A) Euroopas ning koostööga ülikoolidega. Digitaalne tootepass on Eesti jaoks oluline ekspordipotentsiaaliga lahendus, mis tagab väärtusahela läbipaistvuse. Iga strateegiline toode (nt aku või terasest konstruktsioon) peab kandma digitaalset ajalugu, mis näitab mitte ainult süsinikujalajälge, vaid ka komponentide ja oskusteabe päritolu.
Ettepanek: Välisinvesteeringute puhul (Article 17) peame nõudma, et suured välisinvesteeringud tooksid kaasa mitte ainult tootmishoone, vaid ka readus- ja arendustegevuse (T&A) keskused.
3. Eelistatavad sektorid ja autonoomia
Praegune nimekiri (teras, tsement, alumiinium, autod ja net-zero tehnoloogiad) vajab laiendamist, et kontrollida ka tootmisvahendeid ja tarkvara.
Ettepanek: Riigihangetes tuleks eelistada lahendusi, kus on kasutatud Euroopa päritolu nutikaid tootmisseadmeid ja automatiseeritud süsteeme. Eelistamine peaks laienema tööstuslikule tarkvarale ja küberturvalisuse lahendustele, eriti kriitilises taristus. Eesti kui metsariigi vaatest on kriitiline et strateegiliste sektorite hulka peaksid kuuluma ka biopõhised ehitusmaterjalid ja kemikaalid, mis toetavad ringmajandust.
4. Partnerriikide kaasamine ja riskijuhtimine
Toetame avatud majanduse põhimõtet, kuid kaasamine peab põhinema vastastikkusel ja standardite võrdsusel. Vältida tuleb tarneahelate peitmist (päritolu varjamist läbi vaheriikide) ning riske kõrge riskiga tarnijatest, seda eriti küberturvalisuse vaates.
5.-6. Välisinvesteeringute lisatingimused
Toetame välisinvesteeringutele seatavaid lisatingimusi (nt enamusosalus ja ühisettevõtted) kui olulisi kaitsemehhanisme. Rõhutame aga, et fookus ei tohi olla vaid tööjõu kvantiteedil (50% nõue), vaid selle kvaliteedil – inseneride ja arendajate kaasamisel. Lisatingimuste rakendamine ei tohi muuta menetlust ebamõistlikult aeglaseks; kiire ja prognoositav asjaajamine peab säilima. Eesti majandus on väike ja tugevalt sõltuv välisinvesteeringutest, eriti kapitali- ja tehnoloogiamahukates sektorites. Kohalike partnerite piiratud kapitalivõimekus ja kogemus tähendab, et kohustuslikud ühisettevõtted võivad vähendada investeeringute atraktiivsust ning suunata potentsiaalsed projektid teistesse riikidesse. See kehtib eriti töötleva tööstuse ja süvatehnoloogia valdkondades, kus kontrollipositsioon on investoritele sageli kriitilise tähtsusega. Üldise piirangu asemel oleks otstarbekam sihtida konkreetseid kõrge strateegilise tähtsusega valdkondi, vältides samal ajal laiemat negatiivset mõju investeerimiskeskkonnale ja majanduskasvule.
7. Madala süsinikusisalduse nõuded ja metoodika
Nõuded on õiged, kuid nende rakendamine eeldab ühtset, operatiivset ja standardiseeritud EL-i tasandi metoodikat. Puudulik metoodika suurendab halduskoormust ja rohepesu riski hanketasandil.
8. Loamenetluste kiirendamine
IAA on siinkohal väga asjakohane ja pakub Eestile strateegilist võimalust positsioneerida end parima sihtriigina tööstusinvesteeringutele. Toetame digitaliseerimist, ühtset kontaktpunkti ja vaikimisi nõustumise põhimõtet. Vajalik on luua pädevuskeskuste võrgustik, mis toetaks ametiasutusi uute keerukate tehnoloogiate hindamisel.
Kokkuvõtteks IAA on Tallinna Tehnikaülikooli vaates vajalik algatus, kuid selle pikaajaline edu sõltub kontrollist mitte ainult tootmismahu, vaid ka tootmistehnoloogia üle. Eesti seisukohast on kriitiline:
1. Lisada masinaehitus ja tootmistehnoloogia (C28) strateegiliste sektorite hulka.
2. Määratleda päritolunõuetes selgelt tehnoloogiline sisu.
3. Siduda investeeringud otseselt kohaliku T&A tegevusega.
4. Kasutada Eesti digivõimekust ja küberkompetentsi Euroopa ühise konkurentsieelisena.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tauno Otto
Tootmistehnika professor
Tallinna Tehnikaülikool