| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/921-4 |
| Registreeritud | 07.04.2026 |
| Sünkroonitud | 08.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Ülikool |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Ülikool |
| Vastutaja | Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Anni Port <[email protected]>
Sent: Monday, April 6, 2026 10:25 AM
To: Pedro Pokk - MKM <[email protected]>
Subject: Tartu Ülikooli sisend_ IAA
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere Pedro,
Saadan Ettevõtlus- ja Innovatsioonikeskuse (Tartu Ülikool) poolt mõtteid IAA määruse osas. Usun, et sarnaseid mõtteid olete juba saanud ka teistelt osapooltelt aga hea siiski need veel välja tuua.
Palun anna teada kui saame veel kuskil sisendit pakkuda.
Parimat,
Anni Port
TARTU ÜLIKOOL Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
MEMO
Kellele:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kellelt:Tartu Ülikool, Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Kuupäev: aprill 2026 Teema:Tartu Ülikooli põhisõnumid tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act) kohta
1. Määruse strateegiline fookus on liiga kitsas ega arvesta täielikult Eesti teadus- ja innovatsioonipotentsiaali Euroopa Komisjoni kavandatud fookus – energiamahukad tööstused, autotööstus ja valitud nullheite tehnoloogiad – jätab kõrvale valdkonnad, kus Eesti ja Tartu Ülikool on rahvusvaheliselt tugevad. Eriti puudutatud on biotehnoloogia, tervisetehnoloogiad, arenenud materjaliteadus ning tööstuslik tehisintellekt. Need on valdkonnad, millel on selge majanduslik kasvupotentsiaal, kuid mis ei mahu praegu kavandatud raamidesse.
Soovitus: Lisada määrusesse paindlik mehhanism, mis võimaldaks riikidel nimetada täiendavaid strateegilisi valdkondi vastavalt oma teaduslikule eripärale ja majanduslikule ülesehitusele.
2. Suurtele välisinvesteeringutele seatavad lisatingimused võivad pidurdada kvaliteetsete investeeringute jõudmist Eestisse Määrus näeb ette ranged tingimused investeeringutele, mis ületavad 100 miljonit eurot ja pärinevad riikidest, mis kontrollivad rohkem kui 40% mõne strateegilise sektori ülemaailmsest tootmisest. Nõuded, nagu kohustuslik Euroopa enamusosalus või teatud osakaal Euroopa tööjõudu, võivad väikeriikide jaoks olla liialt piiravad.
Soovitus: Lähtuda investeeringu sisulisest väärtusest – teadmussiire, oskuste kasv, tehnoloogia areng –, mitte jäikadest protsentidest. See jätaks alles Euroopa Liidu majandusliku turvalisuse eesmärgi, kuid ei muudaks Eestit investorite silmis vähem atraktiivseks.
3. Euroopa päritolu nõuete ja turu avatuspõhimõtte vahel tuleb leida tasakaal Määruse sõnum peaks olema selge: Euroopa eelistamine on põhjendatud ainult siis, kui see loob siin väärtust ega piira põhjendamatult rahvusvahelist koostööd. Eesti innovatsioon tugineb tugevalt koostööle rahvusvaheliste ülikoolide, ettevõtete ja uurimisrühmadega – liiga jäigad päritolupiirangud võivad seda pärssida.
Soovitus: Eelistada põhimõtet "valmistatud koostöös Euroopaga", mitte "valmistatud ainult Euroopas", ning rõhutada vastastikkust ja partnerlussuhteid.
Tartu Ülikool Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Anni Port [email protected]
TARTU ÜLIKOOL Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
MEMO
Kellele:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kellelt:Tartu Ülikool, Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Kuupäev: aprill 2026 Teema:Tartu Ülikooli põhisõnumid tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act) kohta
1. Määruse strateegiline fookus on liiga kitsas ega arvesta täielikult Eesti teadus- ja innovatsioonipotentsiaali Euroopa Komisjoni kavandatud fookus – energiamahukad tööstused, autotööstus ja valitud nullheite tehnoloogiad – jätab kõrvale valdkonnad, kus Eesti ja Tartu Ülikool on rahvusvaheliselt tugevad. Eriti puudutatud on biotehnoloogia, tervisetehnoloogiad, arenenud materjaliteadus ning tööstuslik tehisintellekt. Need on valdkonnad, millel on selge majanduslik kasvupotentsiaal, kuid mis ei mahu praegu kavandatud raamidesse.
Soovitus: Lisada määrusesse paindlik mehhanism, mis võimaldaks riikidel nimetada täiendavaid strateegilisi valdkondi vastavalt oma teaduslikule eripärale ja majanduslikule ülesehitusele.
2. Suurtele välisinvesteeringutele seatavad lisatingimused võivad pidurdada kvaliteetsete investeeringute jõudmist Eestisse Määrus näeb ette ranged tingimused investeeringutele, mis ületavad 100 miljonit eurot ja pärinevad riikidest, mis kontrollivad rohkem kui 40% mõne strateegilise sektori ülemaailmsest tootmisest. Nõuded, nagu kohustuslik Euroopa enamusosalus või teatud osakaal Euroopa tööjõudu, võivad väikeriikide jaoks olla liialt piiravad.
Soovitus: Lähtuda investeeringu sisulisest väärtusest – teadmussiire, oskuste kasv, tehnoloogia areng –, mitte jäikadest protsentidest. See jätaks alles Euroopa Liidu majandusliku turvalisuse eesmärgi, kuid ei muudaks Eestit investorite silmis vähem atraktiivseks.
3. Euroopa päritolu nõuete ja turu avatuspõhimõtte vahel tuleb leida tasakaal Määruse sõnum peaks olema selge: Euroopa eelistamine on põhjendatud ainult siis, kui see loob siin väärtust ega piira põhjendamatult rahvusvahelist koostööd. Eesti innovatsioon tugineb tugevalt koostööle rahvusvaheliste ülikoolide, ettevõtete ja uurimisrühmadega – liiga jäigad päritolupiirangud võivad seda pärssida.
Soovitus: Eelistada põhimõtet "valmistatud koostöös Euroopaga", mitte "valmistatud ainult Euroopas", ning rõhutada vastastikkust ja partnerlussuhteid.
Tartu Ülikool Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Anni Port [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|