Tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettepanekule

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium 07.04 .202 6 [email protected]

Tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettepanekule

Täname võimaluse eest panustada planeeringu koostamisse. Oleme tutvunud

planeeringu seletuskirja ja mõjude hindamise dokumentidega, millele tagasiside

esitamis t pikendati 10. aprillini . Allpool esitame olulisemad tähelepan ekud, mis

tuleb niivõrd olulise ja laia ulatusega dokumendi korral arvesse võtta.

1. Maa majandusvaldkonnad on alakäsitletud

Hõreda asustusega Eestis on maamajandus oluline maakasutusviis. Planeeringu

ülesehituses ruumilise arengu eesmärkide all ei ole aru saada , kas ruumiline areng

toetab maamajanduse valdkondi , sh nii metsamajandust kui ka põllumajandust .

Praegune lähenemine käsitleb maa piirkonna arengut peamiselt rohevõrgustiku ,

väärtuslike maastike ja kuigivõ rd ka väärtuslike põllumaade kaudu . Samas

metsamajandus ja puiduressurss i kasut amine ei ole fookusena üldse välja

toodud , kuigi tegemist on olulise maa piirkonna elatusallikaga .

2. Puit on metsarikkas riigis oluline strateegiline ressurss ja

varustuskindlustuse komponent, kuid jäetud käsitlemata

Eestis on metsad strateegiline ressurss, mis mõjutab nii majandust,

energiavarustust kui ka üldist riigi varustuskindlust. Metsamaa katab Eestis üle

poole maismaast, millest suure osa moodustavad majanduslikult kasutatav

metsamaa. See muudab metsast kriiti lise komponendi riigi materiaalsete ja

energiaressursside sõltumatuse tagamisel. Metsaressurss muutub eriti oluliseks

kriisiolukorras, kui tarneahelad katkevad ja puitu on vaja kasutada

ehitusmaterjaliks või kütteks. Seetõttu on oluline säilitada piisava p indalaga

majandusmetsad, kuid seda aspekti planeeringus ei käsitleta. Juhime

tähelepanu, et majandusmets või majandatav mets ei tähenda ka automaatselt,

et seal raiutakse metsa, vaid on erametsaomanikele oluline nende õiguste

säilimiseks ja otsustusvabaduse jaoks. Erametsaomanikke on Eestis umbes

100 000 ning mitmekesisus o n ka seeläbi tagatud – liigsed piirangud suunavad

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

aga hoopis maad müüma, eriti kui tegemist on väiksema maaoman diga, kus

piirang võib tähendada senise eluviisi lõppu .

Soovime ka vastust küsimusele, kas planeeringu koostajad on tutvunud ka teiste

sarnase maa hõive ga ehk metsarikaste riikide analoogiliste dokumentidega ning

kas ka seal on maamajandusvaldkonnad jäetud käsitlemata. Kiire otsing uga leiab

näiteks Soome riiklike maakasutuse juhist e ettekande 1, kus on selgelt välja

toodud, et riikliku turvalisuse ja varustuskindluse tagamisel tuleb säilitada ühtsed

põllumajanduse ja metsanduse piirkonnad, mis on olulised regionaalse

omavarustuse ja toidujulgeoleku seisukohalt. Kuigi ÜRP 2050 seletuskirja punktis

3.1. laia riigikaitse all viidatakse kohapealse toidutootmise, energeetilise

sõltumatuse jm vajadusele, on välja jäetud metsaressurss kui oluline

varustuskindluse komponent .

3. Kuidas kompenseeritakse piirangud metsaomanike le , mis on tekkinud

kohaliku omavalitsuse arendusotsuste tõttu?

Maahõivehie rarhia uute tehisalade vähendamise skeemis jääb ebaselgeks,

kuidas ja kellele kompenseeritakse heas seisus looduslikele maadele ehitamine.

Üldiselt on kohaliku omavalitsuse tulubaasile arendamine, nt uute elamute

ehitamine jms , soodne, samas seab see suurema koormus e loodusressursside,

sh metsaomanikele, tekitades kohati vajaduse ka metsamaa kasutust oluliselt

rohkem kitsendada, kui seda nõuab metsaseadus. Selliseid põhjendamata ja

liigseid kitsenduste näiteid leiab üldplaneeringutes täna juba kü llaga. Seega KOV

võib arenduste tõttu võita, aga kannatajaks jääb metsaomanik. Seega on

arenduste loomulik osa ajas püsiv kompensatsioon naaberkinnistute omanikele,

kui selliste arenduste tõttu tekivad piirangud kas läbi rohekoridoride või muude

põhjuste.

4. Rohevõrgust ik ning väärtuslikud maastikud praegusel kujul lisavad

regulatsi oonidele keerukust ning võimaldavad seada põh jendamatuid ja

hüvitamata kitsendusi maaoman dile , mis toob kaasa era metsaomanike

ebaõiglase kohtlemise

Eelmise punktiga on tihedalt seotud ka rohevõrgustikud. Rohevõrgustikku on

arvatud üle 70% metsamaast . Rohevõrgustik sellises mahus ja tänases käsitluses

ei ole aktsepteeritav . See on laialt ja põhjendamatult metsaomaniku õigusi piirav

1 Ympäristoministeriön tunnussivu

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

ning laiemalt ei toeta ka kestlikku metsamajandust, mille reeglid on sätestatud

metsaseaduses . Vajadust metsamajandamise ja rohevõrgustiku teemades

selgust leida, on välja toonud ka mõjuhindajad, eriti arvestades rohevõrgustiku

nii suurt ulatust. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringutes on erinevaid

põhjendamata kitsendusi seatud juba täna . Rohevõrgustikku on vaja sidususe

säilitamiseks ehk liikide levikuks. Tõeline takistus liikide levimiseks on sisuliselt

ikkagi füüsiline tõke – ehitus või taristu osa, mid a loomad ei suuda ületada.

Metsamajandusliku raie (NB! mitte ajada segi raadamisega) korral on tegemist

ajutise metsakatte muutusega ehk metsa puudumine ei ole püsiv, vaid jätkuvalt

on tegemist loodusalaga ning ka lankide suurus on metsaseaduses piiratud. Liigid

on võimelised ka lagedaid alasid ületama, eriti loodusalasid nagu raielank, sh nii

imetajad kui linnud, samuti taime de seemned, tolmuterad, eosed jm. Eestis peaks

olema piisavalt ka suuri looduslikke massiive , mida näitab suurkiskjate arvukus e

tõus (hundid, karud, isegi ilvesed on tõusutrendist) , k eda killustatud elupaigad

just e riti ohustavad.

Väärtuslike maastike sisu jääb üldse ebaselgeks – peatükis toodud punktid on

pigem visiooni kirjeldus kui põhimõtted. Ainus arusaadav asi on see, et

domineerivaid ehitisi ei tohi püstitada. Lisaks ei ole selge, kui palju mõjutab

metsakasutust väärtuslike maastike mõiste sissetoomine. Juhime ka tähelepanu,

et kuigi jätkusuutlik maakasutus ja loodusressursside kasutamine on oluline, siis

niivõrd tugevalt elurikkuse ja ökoloogiliste suundade peavoolustamine üle terve

planeerimisdokumendi ei pruugi olla tasakaal ustatud lähenemine . Me ei nõustu

uue sisustamata mõiste sissetoomisega, mis võib tekitada taaskord uusi

piiranguid ja regulatsioone .

5. Kooskasutus peaks olema igal pool

Kooskasutus ei peaks olema vaid linnalise ja ehituste arengu osa , vaid saab

samamoodi olla ka muudes valdkondades. Näiteks tuule - või päikeseparkides ,

samuti liinialustel maadel võiks kooskasutuse paremini välja tuua. Kui elektriliine

ei ole võimalik maa alla viia, tuleb seda avatud ala kasutada ka vastavalt – kas

niitude või põllumajandusliku kasutusega ning taunida tänaste väljakujunenud

metsade pool - looduslikeks kooslusteks, niitudeks või soodeks muut mist .

6. Kogu planeering vajab ühtlustamist

Üle dokumendi on põhimõtetesse lähenetud mõnevõrra erinevalt – kui osa on

väga üldiselt kirjeldused, osa põhimõtted, siis samas osa ka väga detailsed

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

juhised (nt elurikaste kompaktsete asulate pea 3 lehekülge juhiseid).

7. Lisada Eesti Erametsaliit üleriigilise planeeringu koostamise juhtrühma

Planeerimine on otseselt seotud maaomanikega , mistõttu on suurematel

maaomanike esindusorganisatsioonidel kindlasti kõrgendatud huvi. On

kahetsusväärne, et maaomanike esindus organisatsioone, sh Eesti Erametsaliitu ,

seni juhtrühma kaasatud ei ole.

Lugupidamisega

Kristel Järve Tegevjuht Eesti Erametsalii t

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium 07.04 .202 6 [email protected]

Tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettepanekule

Täname võimaluse eest panustada planeeringu koostamisse. Oleme tutvunud

planeeringu seletuskirja ja mõjude hindamise dokumentidega, millele tagasiside

esitamis t pikendati 10. aprillini . Allpool esitame olulisemad tähelepan ekud, mis

tuleb niivõrd olulise ja laia ulatusega dokumendi korral arvesse võtta.

1. Maa majandusvaldkonnad on alakäsitletud

Hõreda asustusega Eestis on maamajandus oluline maakasutusviis. Planeeringu

ülesehituses ruumilise arengu eesmärkide all ei ole aru saada , kas ruumiline areng

toetab maamajanduse valdkondi , sh nii metsamajandust kui ka põllumajandust .

Praegune lähenemine käsitleb maa piirkonna arengut peamiselt rohevõrgustiku ,

väärtuslike maastike ja kuigivõ rd ka väärtuslike põllumaade kaudu . Samas

metsamajandus ja puiduressurss i kasut amine ei ole fookusena üldse välja

toodud , kuigi tegemist on olulise maa piirkonna elatusallikaga .

2. Puit on metsarikkas riigis oluline strateegiline ressurss ja

varustuskindlustuse komponent, kuid jäetud käsitlemata

Eestis on metsad strateegiline ressurss, mis mõjutab nii majandust,

energiavarustust kui ka üldist riigi varustuskindlust. Metsamaa katab Eestis üle

poole maismaast, millest suure osa moodustavad majanduslikult kasutatav

metsamaa. See muudab metsast kriiti lise komponendi riigi materiaalsete ja

energiaressursside sõltumatuse tagamisel. Metsaressurss muutub eriti oluliseks

kriisiolukorras, kui tarneahelad katkevad ja puitu on vaja kasutada

ehitusmaterjaliks või kütteks. Seetõttu on oluline säilitada piisava p indalaga

majandusmetsad, kuid seda aspekti planeeringus ei käsitleta. Juhime

tähelepanu, et majandusmets või majandatav mets ei tähenda ka automaatselt,

et seal raiutakse metsa, vaid on erametsaomanikele oluline nende õiguste

säilimiseks ja otsustusvabaduse jaoks. Erametsaomanikke on Eestis umbes

100 000 ning mitmekesisus o n ka seeläbi tagatud – liigsed piirangud suunavad

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

aga hoopis maad müüma, eriti kui tegemist on väiksema maaoman diga, kus

piirang võib tähendada senise eluviisi lõppu .

Soovime ka vastust küsimusele, kas planeeringu koostajad on tutvunud ka teiste

sarnase maa hõive ga ehk metsarikaste riikide analoogiliste dokumentidega ning

kas ka seal on maamajandusvaldkonnad jäetud käsitlemata. Kiire otsing uga leiab

näiteks Soome riiklike maakasutuse juhist e ettekande 1, kus on selgelt välja

toodud, et riikliku turvalisuse ja varustuskindluse tagamisel tuleb säilitada ühtsed

põllumajanduse ja metsanduse piirkonnad, mis on olulised regionaalse

omavarustuse ja toidujulgeoleku seisukohalt. Kuigi ÜRP 2050 seletuskirja punktis

3.1. laia riigikaitse all viidatakse kohapealse toidutootmise, energeetilise

sõltumatuse jm vajadusele, on välja jäetud metsaressurss kui oluline

varustuskindluse komponent .

3. Kuidas kompenseeritakse piirangud metsaomanike le , mis on tekkinud

kohaliku omavalitsuse arendusotsuste tõttu?

Maahõivehie rarhia uute tehisalade vähendamise skeemis jääb ebaselgeks,

kuidas ja kellele kompenseeritakse heas seisus looduslikele maadele ehitamine.

Üldiselt on kohaliku omavalitsuse tulubaasile arendamine, nt uute elamute

ehitamine jms , soodne, samas seab see suurema koormus e loodusressursside,

sh metsaomanikele, tekitades kohati vajaduse ka metsamaa kasutust oluliselt

rohkem kitsendada, kui seda nõuab metsaseadus. Selliseid põhjendamata ja

liigseid kitsenduste näiteid leiab üldplaneeringutes täna juba kü llaga. Seega KOV

võib arenduste tõttu võita, aga kannatajaks jääb metsaomanik. Seega on

arenduste loomulik osa ajas püsiv kompensatsioon naaberkinnistute omanikele,

kui selliste arenduste tõttu tekivad piirangud kas läbi rohekoridoride või muude

põhjuste.

4. Rohevõrgust ik ning väärtuslikud maastikud praegusel kujul lisavad

regulatsi oonidele keerukust ning võimaldavad seada põh jendamatuid ja

hüvitamata kitsendusi maaoman dile , mis toob kaasa era metsaomanike

ebaõiglase kohtlemise

Eelmise punktiga on tihedalt seotud ka rohevõrgustikud. Rohevõrgustikku on

arvatud üle 70% metsamaast . Rohevõrgustik sellises mahus ja tänases käsitluses

ei ole aktsepteeritav . See on laialt ja põhjendamatult metsaomaniku õigusi piirav

1 Ympäristoministeriön tunnussivu

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

ning laiemalt ei toeta ka kestlikku metsamajandust, mille reeglid on sätestatud

metsaseaduses . Vajadust metsamajandamise ja rohevõrgustiku teemades

selgust leida, on välja toonud ka mõjuhindajad, eriti arvestades rohevõrgustiku

nii suurt ulatust. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringutes on erinevaid

põhjendamata kitsendusi seatud juba täna . Rohevõrgustikku on vaja sidususe

säilitamiseks ehk liikide levikuks. Tõeline takistus liikide levimiseks on sisuliselt

ikkagi füüsiline tõke – ehitus või taristu osa, mid a loomad ei suuda ületada.

Metsamajandusliku raie (NB! mitte ajada segi raadamisega) korral on tegemist

ajutise metsakatte muutusega ehk metsa puudumine ei ole püsiv, vaid jätkuvalt

on tegemist loodusalaga ning ka lankide suurus on metsaseaduses piiratud. Liigid

on võimelised ka lagedaid alasid ületama, eriti loodusalasid nagu raielank, sh nii

imetajad kui linnud, samuti taime de seemned, tolmuterad, eosed jm. Eestis peaks

olema piisavalt ka suuri looduslikke massiive , mida näitab suurkiskjate arvukus e

tõus (hundid, karud, isegi ilvesed on tõusutrendist) , k eda killustatud elupaigad

just e riti ohustavad.

Väärtuslike maastike sisu jääb üldse ebaselgeks – peatükis toodud punktid on

pigem visiooni kirjeldus kui põhimõtted. Ainus arusaadav asi on see, et

domineerivaid ehitisi ei tohi püstitada. Lisaks ei ole selge, kui palju mõjutab

metsakasutust väärtuslike maastike mõiste sissetoomine. Juhime ka tähelepanu,

et kuigi jätkusuutlik maakasutus ja loodusressursside kasutamine on oluline, siis

niivõrd tugevalt elurikkuse ja ökoloogiliste suundade peavoolustamine üle terve

planeerimisdokumendi ei pruugi olla tasakaal ustatud lähenemine . Me ei nõustu

uue sisustamata mõiste sissetoomisega, mis võib tekitada taaskord uusi

piiranguid ja regulatsioone .

5. Kooskasutus peaks olema igal pool

Kooskasutus ei peaks olema vaid linnalise ja ehituste arengu osa , vaid saab

samamoodi olla ka muudes valdkondades. Näiteks tuule - või päikeseparkides ,

samuti liinialustel maadel võiks kooskasutuse paremini välja tuua. Kui elektriliine

ei ole võimalik maa alla viia, tuleb seda avatud ala kasutada ka vastavalt – kas

niitude või põllumajandusliku kasutusega ning taunida tänaste väljakujunenud

metsade pool - looduslikeks kooslusteks, niitudeks või soodeks muut mist .

6. Kogu planeering vajab ühtlustamist

Üle dokumendi on põhimõtetesse lähenetud mõnevõrra erinevalt – kui osa on

väga üldiselt kirjeldused, osa põhimõtted, siis samas osa ka väga detailsed

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

juhised (nt elurikaste kompaktsete asulate pea 3 lehekülge juhiseid).

7. Lisada Eesti Erametsaliit üleriigilise planeeringu koostamise juhtrühma

Planeerimine on otseselt seotud maaomanikega , mistõttu on suurematel

maaomanike esindusorganisatsioonidel kindlasti kõrgendatud huvi. On

kahetsusväärne, et maaomanike esindus organisatsioone, sh Eesti Erametsaliitu ,

seni juhtrühma kaasatud ei ole.

Lugupidamisega

Kristel Järve Tegevjuht Eesti Erametsalii t