Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Matthias Kreisman

[email protected]

Teie 29.03.2026 Meie 07.04.2026 nr 2.2-9/26/1338-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles sisuliselt soovite selgitusi

kortermajas kaamerate kasutamise reeglite kohta.

Pöördumisest tulenevalt selgitan üldiselt kaamerate kasutamise ja salvestamise reegleid,

sealhulgas korteriühistutes. Oluline on, et reeglid oleksid teada juba enne kaamerate

kasutuselevõttu.

Ennem kaameratega salvestamist on soovituslik tutvuda AKI veebilehel avaldatud

informatsiooniga isikuandmete töötlemisest, sh kaameraga. Valvekaamerate kasutamist on

inspektsioon selgitanud näiteks kaamerate kasutamise juhendi 6. peatükis1. Veel saab lugeda

videovalve kohta https://www.aki.ee/rahvusvaheline/kohtupraktika-ja-suunised/videoseadmed.

Kui inimese andmeid on kaameraga töödeldud, sh salvestatud vms, siis kuidas ta saab oma

õiguseid teostada, leiab inimeste õiguste rubriigist.

Igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka inimeste kaameratega jälgimine ja pildi

salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud

või tuvastatava füüsilise isiku kohta2. Andmetöötlejal, ehk korteriühistul, on seejuures kohustus

järgida andmetöötluse põhimõtteid, sh seaduslikkuse ja läbipaistvuse põhimõtet.

Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest tulenevatel alustel

(näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest).3

Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid

muuhulgas turvakaalutlustel. Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada

üksnes siis, kui andmetöötleja on teostanud vaatevälja jäävate inimeste õiguste huvide kaalumise

ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud inimeste

huvisid. Ehk huvide kaalumisest peakski siis selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist

ja eesmärki pole võimalik täita muude meetmetega. Soovitan tutvuda õigustatud huvi juhendiga,

mis on olemas inspektsiooni kodulehel siin.

Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse inimeste andmete töötlemisel nende

õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine

ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate inimeste õigustatud huve.

1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf 2 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 4. 3 vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f.

2 (3)

Isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel

eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud konkreetne

põhjus (näiteks turvakaalutlustel). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need

peaksid oleme suunatud konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib

koguda ja töödelda ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi

hiljem töödelda viisil, mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on

paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel.

Kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on inimeste selge teavitamine nii õiguslikust

alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste

dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.

Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete

töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja

lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada. Andmekaitsetingimuste

koostamise kohta on võimalik lugeda ka meie veebist.

Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik

alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega4. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest

teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad

sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele

tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema

nähtaval kohal.

Sealjuures peab kaameraga salvestaja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud

(logid, vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid

vaatamisi. Kaameraga salvestajale on oluline teada, et inimesel on igal ajal õigus pöörduda

salvestaja poole (näiteks enda kohta salvestise koopia saamise nõudega). Sellisele päringule on

kohustus vastata kuu jooksul (sh vajadusel kohustus edastada inimesele tema kohta kogutud

isikuandmed).

Eelnevalt selgitasin üldiseid reegleid, mis puudutab isikuandmete töötlemist kaameraga. Mis aga

puudutab konkreetselt korteriühistutes paigaldatud kaameraid, siis AKI ei saa lahendada sellist

probleemi, mis puudutab kortermaja või muu kaasomandis oleva kinnistu territooriumile

paigaldatud kaamerat. Sellised küsimused tuleb lahendada ühistu kaudu või kaasomanike vahelise

kokkuleppe alusel. Kaasomandisse kuuluvale territooriumile (nt kortermaja trepikotta, keldrisse

jne) paigaldatud kaamerad on olemuslikult kaasomandi omanike (ühistu liikmete) vaheline

kaasomandi valdamise küsimus, milles tuleb kokkulepe saavutada ühistusiseselt ning kaalutletult5.

Korteriühistu poolt kaamerate kasutamise ning kortermajas korteriomanike poolt kortermajja

kaamerate paigaldamise korra saab kehtestada ühistu üldkoosoleku otsusega. Otsuse langetamisel

tuleb ühistul viia läbi huvide kaalumine (muuhulgas, kas kaamerate poolt hääletanud liikmete

huvid kaaluvad üles nende vastu oleva korteriomaniku huvid või õigused)6. Kui üldkoosoleku

otsusel soovitakse paigaldada muuhulgas kaamera, mis salvestab ka ühistule mittekuuluvat ala,

siis peab selleks lisaks ühistu otsusele, olema õiguslik alus. Kui konkreetne säte puudub ning

reegleid ei täideta, siis salvestada ei tohi.

Vajadusel saab kõike eelnevaid reegleid ühistus abistada rakendada õigusabiteenuse osutaja

(juristid, advokaadid). AKI-l on voli anda selgitusi õigusaktide kohta, mille üle teostab

järelevalvet.

4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32 5 See tähendab, et tuleb kaaluda, kas kaamerate poolt hääletanud liikmete huvid kaaluvad üles nende vastu oleva korteriomaniku huvid või õigused. See tähendab, et niisuguse otsuse tegemiseks oleks tulnud üldkoosolekul heaks kiita ka valvekaamerate kasutamise tingimused (vt ka 12.4.2023 Riigikohtu kohtumäärust nr 2-20-2549). 6 Riigikohus 2-20-2549

3 (3)

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel