Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Marina Nikitina

[email protected]

EKLT OÜ

07.04.2026 nr 2.2-10/26/114-4

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on saanud pöördumisi, milles on juhitud tähelepanu EKLT OÜ

Tartu tööruumidesse paigaldatud videovalve kaameratele. Pöördumiste kohaselt ei vasta

isikuandmete kaameratega töötlemine töökeskkonnas isikuandmete kaitse nõuetele, kuna

kaamerate abil jälgitakse töötajate töökohustuste täitmist. Seetõttu juhime tähelepanu videovalve

töökeskkonnas kasutamise reeglitele ning selgitame andmekaitsenõudeid.

Andmekaitse Inspektsiooni selgitused

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning

vastavatest eriseadustest.

1. Isikuandmete töötlemise alused Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav

füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Kaamerate abil on isik igal juhul

tuvastatav, seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb

järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid.

Isikuandmete vastutav töötleja – asutus, kes on paigaldanud kaamera ja seadnud selle kasutamise

eesmärgi(d) ning valinud selleks vajalikud vahendid – on kohustatud tagama IKÜM art-s 6

nimetatud töötlemise seaduslikkuse ja järgima IKÜM art-s 5 kehtestatud isikuandmete töötlemise

põhimõtteid. Lisaks põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja olema võimeline ka nende

põhimõtete täitmist tõendama.1

Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise

põhimõtetest.

a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a)

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas

isikuandmete kaitse nõuetega. Lisaks peab isikuandmete töötlemine olema läbipaistev. Selleks

peab kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile, antud juhul nii

töötajatele kui ka klientidele, lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud.

Esmajoones peaks see teave isikuandmete töötlemisest olema andmesubjektidele nähtav ja

kättesaadav videovalve teavitussiltidena. Teavitussiltide puudumisel on andmesubjektidel

keeruline teostada oma õigust saada teavet isikuandmete töötlemisest, sest pole teada, kellele

kaamera kuulub ja kelle poole seetõttu pöörduda. Enne videoalasse jõudmist tuleb seega

inimesele avaldada

1 IKÜM art 5 lg 2.

2 (5)

- kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt;

- millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning

- kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta.

Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi

genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi

loomiseks.

Teavitussiltidelt peab ilmnema, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta tahab täiendavat

infot. Täiendavat infot sisaldavad ja läbipaistvuse põhimõtet aitavad sisustada

andmekaitsetingimused. Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM art-d 12–14.

Andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele.

b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM art 5 lg

1 punktid b, c ja e)

Selleks et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõttele, tuleb:

1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;

2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle

täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.

Kui kaamera oli paigutatud eesmärgiga kontrollida töötajaid ja nende tegevust, siis juhib

inspektsioon tähelepanu sellele, et kaamerate paigaldamise eesmärgiks ei saa olla töötajate

reaalajas jälgimine ega tema tegevuse kontrollimine. Lisaks on oluline tagada töötajatele

võimalus kaamera vaateväljast eemal olla, paigutades kaamerad selliselt, et need ei rikuks töötaja

privaatsust puhkeajal ega jälgiks töötaja tegevusi, mis ei ole seotud tööprotsessiga.

Võimalus jälgida töötajaid terve tööaja vältel toob kaasa väga suure riive. Töötajal ei ole

võimalik teha ühtegi liigutust nii, et tema tegemisi ei oleks võimalik jälgida. See võib omakorda

mõjutada töötaja vaimset heaolu. Seetõttu tuleb kaamerate kasutamisel töökeskkonnas alati

hoolikalt kõik aspektid läbi mõelda ja kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega tekitatav mõju

isikutele on proportsionaalne taotletavate eesmärkide suhtes. Alati tuleb kaaluda, kus ja millal on

videovalvemeetmed tingimata vajalikud ning kas eesmärki ei ole võimalik mõistlikult saavutada

töötajaid vähem häirivate meetmetega. Rõhutame, et riietusruumis, puhkeruumis, wc-s ja

duširuumis ei ole kaamerate kasutamine lubatud.2

Lisaks toome välja, et audiovalve kasutamine töökohal ei ole inspektsiooni hinnangul üldjuhul

IKÜM nõuetega kooskõlas ja seega pole lubatud. Ka Euroopa Andmekaitseinspektor on juba

2010. aastal märkinud, et helisalvestiste kasutamine töökohal on keelatud.3 Samuti kinnitatakse

seda ka Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes, kus on välja toodud, et jälgimisseadmed ei

tohiks pakkuda funktsioone, mis ei ole vajalikud (nt helisalvestamine). Seetõttu tuleb

ebavajalikud funktsioonid desaktiveerida või võtta kasutusele jälgimisseadmed, millel

lisafunktsioonid puuduvad.4 Töötajate vestluste audiosalvestamine on väga riivav seetõttu, et

salvestatakse töötajate vahelisi vestlusi. Vestlustes võib osaleda palju osapooli ning vestlustes

võidakse avaldada ka eraelulist teavet. Audiovalve kasutamist saaksid õigustada üksnes väga

erandlikud asjaolud.

Ühtlasi tuleb aga isikuandmete töötleja poolt seatud eesmärgi saavutamisel arvestada sellega, et

isikuandmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik (minimaalsuse põhimõte). Igaks juhuks

andmete kogumine on ebaseaduslik. Seega tuleb kaamera puhul kaardistada, milliseid andmeid

tegelikkuses seatud eesmärgi saavutamiseks vaja on ja kas selleks on vaja just töötajat filmivat 2 Euroopa Inimõiguste Kohtu 21. juuni 2012.a kohtuotsus kohtuasjas E.S v Rootsi, avaldus nr 5786/08. 3 European Data Protection Supervisor, Video-surveillance Guidelines, 2010, p 6.12. 4 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, 2020, punkt 129

3 (5)

kaamerat. Hinnata tuleb sedagi, et kui kaamera suunda ja vaatevälja on muudetud, kas see täidab

enam üldse seatud eesmärki või tuleks antud kaameraga isikuandmete töötlemine lõpetada.

Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe,

kui langeb ära töötlemise õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti.

Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et

isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad

isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.5 Euroopa Andmekaitsenõukogu

seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt –

mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise säilitamisaeg (eriti kui see on

pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise

vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72 tunnist pikemat säilitamistähtaega,

tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt

põhjendada.6

c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh

kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f)

Selleks et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on

vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke

võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks

vaadatud ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.

2. Õigustatud huvi analüüs

Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik

kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele –

õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see

on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui

sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb

kaitsta isikuandmeid“.

Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatu kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm

tingimust:

- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava

andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.

Esiteks tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed

õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate

õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetselt) ning reaalne ja hetkel esinev

(st mitte spekulatiivne).

Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või

põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.

Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja

põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,

avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku

õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda

isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või 5 IKÜM art 5 lg 1 punkt c ja põhjenduspunkt 39. 6 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121,

leitavad https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf.

4 (5)

kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide

põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.

Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil (nii kliendil kui

töötajal). Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. Juhul kui

andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh ei arvesta töötaja

õigustega), on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega.

3. Lõimitud ja vaikimisi andmekaitse

Vastutaval andmetöötlejal tuleb arvestada IKÜM artiklis 25 sätestatud lõimitud ja vaikimisi

andmekaitse põhimõtetega. Lõimitud andmekaitse tähendab, et eraelu kaitse peab olema

organisatsiooni protsessidesse ja infotehnoloogilistesse lahendustesse juba algselt sisse ehitatud

ning mida tundlikumaid andmeid töödeldakse, seda tugevamad peavad olema rakendatud

turvameetmed. Vaikimisi andmekaitse nõuab, et juurdepääs isikuandmetele oleks piiratud ainult

neile töötajatele, kellel on tööülesannetest tulenev vajadus, ning et töötajatel oleks ligipääs

üksnes neile andmetele, mida nad oma tööks reaalselt vajavad.

Iga vastutav andmetöötleja peab organisatsiooni sees kehtestama selged reeglid selle kohta, kes,

kuidas ja millises ulatuses isikuandmeid töötleb. Need põhimõtted tuleb fikseerida näiteks

ametijuhendites või sisekorraeeskirjades ning ligipääsuõigused tuleb määrata vastavalt töötajate

tööülesannetele. Isikuandmete töötlemisel tuleb alati piirduda rangelt minimaalse ja

eesmärgipärasega ning tagada, et kõik töötajad on kehtestatud reeglitest teadlikud. Töötajate

regulaarne koolitamine aitab tagada lõimitud ja vaikimisi andmekaitsenõuete täitmise, sest

teadlikud töötajad oskavad isikuandmeid töödelda minimaalselt, eesmärgipäraselt ja

turvanõudeid järjepidevalt järgides.

Võimalike andmekaitserikkumiste eest vastutab eelkõige vastutav andmetöötleja. Organisatsioon

peab tagama, et keegi ei pääse andmetele ligi omakasu, pahatahtlikkuse või uudishimu tõttu.

Samuti peab organisatsioon suutma vajaduse korral tõendada, et on rakendanud kõik mõistlikud

meetmed andmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse tagamiseks.

Eeltoodust juhime tähelepanu sellele, et turvakaamerate eesmärk saab eelkõige olla ettevõttes

vara ja isikute kaitse ning tööohutuse tagamine, mitte töötajate töösoorituse ja tööülesannete

täitmise jälgimine. Töötajate pidev või varjatud monitoorimine on ülemäärane,

ebaproportsionaalne ja rikub nende õigust privaatsusele. Lisaks peab vastutav andmetöötleja

tagama minimaalse andmetöötluse – tööülesannete täitmiseks ei ole kaamerapildi põhine kontroll

vajalik ega õigustatud. Tööandja peab nõuete tagamiseks kehtestama selged reeglid kaamerate

kasutamise kohta, määratlema nende eesmärgi ning tagama, et kaamerapildile pääsevad ligi

ainult need töötajad, kellel on selleks tööülesannetest tulenev vajadus. Samuti peab tööandja

töötajaid teavitama, milleks kaameraid kasutatakse, ning tagama, et kaamerapilti ei kasutata

kõrvalistel eesmärkidel, sh töötajate töö kontrollimiseks. Nii suudab tööandja tõendada, et

andmete töötlemine on proportsionaalne, läbipaistev ja kooskõlas andmekaitsenõuetega.

Kokkuvõttes palume Teil:

- vaadata üle kaamerate asukohad, vaateväljad ja funktsioonid ning mõelda hoolega läbi

kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk;

- paigaldada teavitussilt (-sildid), kui need pole paigaldatud;

- võimaldada isikutel tutvuda andmekaitsetingimustega ning õigustatud huvi analüüsiga ja

- selgitada töötajatele kaamerate kasutamise nõudeid.

- lisaks selgitada isikutele, kellel on kaamera salvestistele juurdepääs, isikuandmete

töötlemise korda, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise lubatavust.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt ning

samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate selgitusi

veel isikuandmete töötleja üldjuhendist.

5 (5)

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon

võib igal ajal ette teatamata kontrollida7 kaamerate kasutamise õiguspärasust ning õigustatud

huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid.

Rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel

7 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.